Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased – kõik, kes te rõõmsasti siin saalis olete, aga ka need, kes on olude sunnil kabinetis – ja ka inimesed, kes te jälgite meid! Meil Riigikogus on üheks suureks väärtuseks debatt, pidada olulistel teemadel alati debatte. Debati võimalus kui selline tegelikult avaneb meil alati aga teisel lugemisel. Hoolimata sellest, et võib-olla meil ei tule see debatt selline, nagu teisel lugemisel on, et me saame kõik need võimalused, et ka ühiskond saab oma arvamusi öelda. Praegusel hetkel lihtsalt on nii, et eelnõu algatajad algatavad eelnõu, siis ministeerium koostab valitsuse seisukoha ja sellisena ta jääb. Tubakaseadus on meil lihtsalt öeldes üle reguleeritud. Arusaamatud ongi võib-olla need momendid, kus päriselu, reaalne elu areneb pidevalt edasi, aga need inimesed, kes annavad valitsusele seisukoha, on jäänud puritaanlike seisukohtade juurde.
Eelnõu algatajad loetlesid üles viis peamist probleemi. Nendest viiest peamisest probleemist kolm on sellised, mis on viisakalt öeldes Sotsiaalministeeriumi, eri inimeste, sotsiaalministri, erinevate sotsiaalkomisjoni esimeeste sõnavõttude kaudu kohendatud selliseks.
Esimene seadusemuudatus on, et e-vedelike maitsete puhul oleks [keelatud] ja jääks keelatuks maiustuste ja karastusjookide valmistoodangu [maitsete jäljendamine]. Murekoht oli see, et juhul, kui nad jäljendavad maiuste ja karastusjookide maitseid, siis nad on atraktiivsed lastele. Seega, see esimene muudatusettepanek on täpselt selline, nagu need inimesed on öelnud. Lisaks toome siia juurde veel selle, et erinevad alternatiivsed tubakatooted ei tekita passiivset suitsetamist. Veel saan rõhutada seda, et erinevad alternatiivsed tubakatooted on ohutud selles suhtes, et ma ei tea mitte ühtegi juhtumit, kus oleks näiteks [end] põletatud või e-sigareti tagajärjel oleks tekkinud põleng. Küll seda on [juhtunud] tavasigarettidega. Kui me arvestame, et ühe inimelu väärtus on kuskil miljon eurot, siis me saame arvestada, kui palju tegelikult me oleksime riigina hoidnud raha kokku.
Teine muudatusettepanek on nõuded pakendite välimusele. Ka siin me oleme lähtunud just sellest, mida on öelnud Sotsiaalministeeriumi erinevad tähtsad ametnikud, [ja see on see] et kavandid ei peaks olema lastele atraktiivsed. Täiskasvanutele mõeldud toodetel ei tohi olla mänguasjade [kujutisi] või animatsiooni.
Kolmas ja oluline [muudatusettepanek] ja see, mida oleks olnud vaja reguleerida juba eile, on uudne toode: tubakavabad nikotiinipadjakesed, need, mida huule alla pannakse. Nende puhul ei ole mitte mingisugust regulatsiooni. Erinevates riikides neid ei olegi reguleeritud, sellepärast et nad on nn tarbekaup, täpselt, nagu läheksid ja ostaksid seepi või mingeid muid asju, vahendeid. Meil Eestis aga on see probleemiks. Paljud, kes sotsiaalkomisjoni materjalidega [tutvusid], nägid, et kangused varieeruvad [laias ulatuses]. Kui küsimus siin oli selles, et jäädakse 25 milligrammi juurde, siis ma ütlen, et 25 milligrammi on kange tubakatoode. Üks neist on punane ja teine on kollane. Ühe peal on kujutatud dromedar ja teise peal ei ole dromedari kujutatud. See vajab reguleerimist, sest täna on Eesti turul juba 90, 100, 150 ja 300 milligrammi [nikotiini sisaldusega tooted]. Ehk siis lihtsamalt teile selgitades: kui te võtate ühe kange sigareti, mis on 25 milligrammi, siis see üks tubakavaba nikotiinipadjake võrdub 100 milligrammiga, ehk siis neli sigaretti korraga. See tähendab seda, et me oleksime pidanud seda reguleerima juba eile. Eelnõu algatajate ja loomulikult ka Riigikogu suitsuvaba Eesti toetusrühma liikmete jaoks on see probleem ja me oleme seda proovinud siin lahendada, aga me ei ole veel hea lahenduseni jõudnud.
Neljas suurem probleem praegusel hetkel on kaugmüük. Eile me moodustasime Riigikogus e‑kaubanduse toetusrühma. Nüüd me peaksimegi vaatama, kui hästi meil võimaldatakse võrdselt kohelda erinevat ettevõtlust. Täna ma küsisin ministri käest vastuseid, vastuseid ma ei saanud. Hästi kummaliseks jäi olukord, kus ta ütles, et alternatiivsete tubakatoodete [puhul], mis siis, et ei tekita passiivset suitsetajat kaaskondlasest, ei jäta haisu riietele-juustele, on ohtlik just see, et võib tekkida nikotiinisõltuvus. Aga tavasigaretti on sul võimalik tellida e‑kauplusest, alkoholi on sul võimalik tellida e-kauplusest. Ehk kui inimesed soovivad enda elu ümber korraldada, et lähedased elaksid paremas keskkonnas, ja valivad endale mõne meelepärase alternatiivse tubakatoote, siis ei ole võimalik seda kätte saada. Meil on väga palju inimesi, kellel ei ole võib-olla võimalik pidevalt käia mõnes maakonnakeskuses olevas spetsiaalses poes, aga ma tuletan meelde, et enne seda oli inimestel võimalus tellida e-poest. Minuga juhtus, räägin enda kogemusest, väga tihti see, et mul ei olnudki ID-kaarti kaasas. Kui mulle oli pakk tulnud, siis polnud midagi, tuligi koju minna selle ID-kaardi järele, sest muidu ma ei saanud kaupa kätte.
Viies ja suurem muudatus. Arusaamatu on toodete leti alla peitmine. Ühtpidi see kannab seda mõtet. Aga ma tahaksin tuua ühe repliigi Mihhail Stalnuhhini ettekandest, kus ta rääkis samamoodi, kui me tubakaseadust menetlesime, et eelnevalt me panime tubakapakkidele peale need kolepildid, sest uuringute järgi pidi see mõjuma 33%. Siis me otsustasime, et me peidame need tooted kõik sahtlisse, selle mõju võiks olla 7%. Päriselt see ei ole kokku 40%, vaid me jäämegi selle 7% peale. Küll aga, kui [pakend] on eestpoolt kaetud, siis see mitte ei mõju tarbijatele, vaid neile vaestele töötajatele, kes selles keskkonnas on ja kes peavad neid kolepilte nägema. See, et meil on asjad peidetud sahtlisse, on tekitanud ka selle võimaluse, et meil ongi täna võimalik saada väiksematest, võib-olla mitteausatest kauplustest nikotiinivabu tubakatooteid, mille kangusest ma siin juba rääkisin. Need pildid, mille on esitanud suitsuvaba Eesti toetusrühm ja algatajad sotsiaalkomisjonile, on materjalide hulgas, nii et te saate sealt näha, millest on jutt.
Komisjonis oli üldjuhul juttu vähe. Nagu tavaliselt, ütleb ministeerium alati, et neil on plaan tulla selle eelnõuga kunagi välja ja nad sellega toimetavad. Vaadates seda, kus suurema osa tööst on ära teinud tarbijaid, ma nimetan [nii], just tarbijaid ühendav organisatsioon ja nende esindajad, et milline võiks olla tarbijate nägemus, siis leitakse, et me tahaksime ikkagi ise tegelikult selle ära reguleerida. See pidev täiskasvanud inimeste elu ümberkorraldamine, nendele reeglite seadmine on äärmiselt kummastav. Millest selline vajadus? Ma ei hakkaks rääkima sellest tagaistmel istumisest. Kohati mul on tunne, et me lihtsalt siksime siin vaikselt tõukerattaga, kui teised sõidavad autoga. Selline tunne jääb. Ja kui ma viitasin täna sotsiaalminister Tanel Kiigele, sellele, et meil ju ei kohelda võrdselt kõiki erinevaid e-kaubandusettevõtteid, siis tal tuli selline vahva mõte, et peaks algatama diskussiooni, et need ka ära keelata. Hea Tanel Kiik, kes sa võib-olla vaatad seda [istungit]: ära õpi halvimatelt. Sotsiaalse keelamise minister oli kunagi see, kes tegelikult kogu selle tubakaseaduse tuksi keeras, sest arvati, et nii on hea.
Kui me räägime, et äärmiselt oluliseks faktoriks on tervelt elatud aastad ja see mõiste, kui meile on ikka veel oluline vähendada passiivset suitsetamist, kui meil on mõtteks see, et tubakatooted ja alternatiivsed tubakatooted ei oleks kättesaadavad alaealistele, siis ma ei näe mingit põhjust, miks ei võiks aastal 2021 Riigikogu suur saal teisel lugemisel pidada selleteemalisi debatte. Sest praegu, ma kordan teile, eelnõu algatajad tegid eelnõu. Sotsiaalministeeriumi parimad töötajad, kes seal on oma parimas pädevuses ja oskuses, on teinud vastused, mis ei ole kõikse paremad, ja on otsustanud, et eelnõu mitte ükski muudatus ei vaja praegu reguleerimist, vaid me jääme ootama, millal ministeerium tuleb omapoolsete algatustega. See on võib-olla aja küsimus.
Me teame, et siin toimusid ju – kõik seoses selle musta turuga Ameerika Ühendriikides – fataalsed juhtumid, kus ise hakati segama, kus õli pandi vedelike sisse. Me teame seda, et selle ülereguleerimisega meil oli nii suur must turg, et me ei ole ka praegusel hetkel tegelikult aru saanud, kustmaalt tarbijad hakkavad üldse igapäevaselt usaldama jälle legaalseid poode. Eesti on tegelikult oma katse-eksitusmeetodil teinud inimkatse meie ühiskonna peal ära ja me saaksime seda praktikat jagada ka teiste Euroopa riikidega. Mitme riigi parlamendid on, ja nende, ütleme, suitsuvaba ideaali poole püüdlevad saadikuühendused, pöördunud just Eesti poole, et millised on teie õppetunnid selle ülereguleerimisega.
See maitsete keeld iseenesest on hästi kummaline, see lauskeelamine. Nüüd, kui me tuleme välja sellega, et keelatud võiksid olla ainult karastusjookide ja maiustuste [maitsed], nii nagu seda on erinevad inimesed meile viidanud, siis see on tekitanud tegelikult sellise olukorra, et nüüd on meil Eestis täiesti ametlikult/mitteametlikult saadaval ühekordsed e-suitsud, mis on, ma vaatan, siin on arbuusi-, jää- ja litši-, maasika-, ananass[imaitseline]. Ma ei saa aru, miks täiskasvanud ei võiks kasutada maitsestatud e-sigarette. Hea külg on tegelikult aga ikkagi see, et nad on laboratoorselt testitud, nad ei ole täiskasvanutele ohtlikud. Aga kuna neid Eestis ei müüda, siis nad on äärmiselt atraktiivsed. Nagu te teate, keelatud vili on alati magus noorte jaoks. Ja noored on ise juba enda võrkturunduse käima pannud. Me oleme sisustanud noorte vaba aja, ettevõtlikkuse ja kõik selle, aga seda siis mitteametlikult. Me õpetame neile ettevõtlust läbi varimajanduse.
Seega, head saadikud, viis muudatust. Nad on kirjeldatud küll äärmiselt spetsiifiliselt, aga olen nõus vastama ja andma teile ka võib-olla mingi taustainformatsiooni, mis ei aita küll otsustada, sest otsus iseenesest on tehtud. Aga ma loodan, et peagi tullakse uuesti sellesama eelnõuga, sest, ma kordan, tubakavabade nikotiinipadjakeste, mis on kümme või enam kordi kangemad, kättesaadavus on praegusel hetkel probleem. Ma arvan, et Eesti ühiskond ei peaks ärkama siis, kui meil on juba mõned laibad. Me võiksime seda ennetada, seda nimetatakse ennetustegevuseks. See pädevus, ennetada ohte, on tegelikult Riigikogul olemas.
Ma olen siiras, et tänasel päeval, mis on ühtlasi Eesti lipu päev selles mõttes, et Eesti Üliõpilaste Selts tegi otsuse, et sinimustvalge võiks olla meie rahvuslipu värv, on vabadust tunda ka siin saalis, ja need inimesed, kes on väga vastalised ja arvavad, et me ei peaks avama debatti, vaid katkestama siinkohal selle vestluse, ei hääletaks täna komisjoni otsuse poolt. Aitäh!