Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud parlamendiliikmed! Head arupärijad! Need teemad, mille kohta on üsna palju küsimusi saadetud, on tõepoolest väga olulised. Vastan neile järgemööda ja hiljem olen avatud laiemaks debatiks.
Esimene küsimus: soovitakse teada, kui palju vaktsiini on Eesti tellinud, millised need kogused on ja mis on tellimise ajad olnud. No ajaliselt on need tellitud eri perioodidel. Me alustasime teatavasti läbirääkimisi enam kui aasta tagasi kevadel Euroopa Liidu ühishankes osalemise üle ning siis järk-järgult suve ja sügise jooksul on need vaktsiinilepingud jõudnud Vabariigi Valitsusse, osa neist ka uue valitsuse ajal, kui me räägime lisalepingutest, lisadoosidest ja muudest sellistest kogustest.
Aga nüüd vaktsiinitootjate lõikes. Eesti osaleb sarnaselt teiste riikidega COVID-19 vaktsiinide ühishanke protsessis, milles on sõlmitud lepingud AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, CureVaci, Moderna ja Pfizer/BioNTechi ja Sanofiga. Oluline on tähele panna, et CureVac ja Sanofi ei ole paraku veel jõudnud müügiloani.
Rääkides kogustest, siis AstraZenecalt saame lepingu kohaselt 1,33 miljonit doosi. Algselt kaasnes selle lepinguga ka lisadooside soetamise võimalus. Seda lisadooside võimalust ei ole Euroopa Liidu tasandil arutatud, kuna tekkis otse öeldes mure selle põhilepingugi täitmise osas. Janssenilt oleme soetanud 300 000 doosi, CureVacilt 659 383 – see on pro rata arvestus meie elanikkonna arvu järgi –, Modernalt 244 467 ja Pfizer/BioNTechilt kokku tegelikult nii põhilepingu kui ka lisalepingutega 1 246 960 doosi. Rõhutan, et need on selle aasta tellimused. Kui me räägime tulevikuperspektiivist, siis sinna me veel jõuame. Praegu on nimelt läbirääkimisel või õigemini juba Euroopa Liidu riikide tagasiside ootel uue perioodi leping Pfizer/BioNTechiga.
Mis puudutab käesoleva aasta lepinguid, siis Sanofiga sõlmitud lepingu puhul ei ole vaktsiinidooside jaotus liikmesriikide vahel veel ära otsustatud. Ja seal on ka kokkulepe, et on võimalik lepingus osalemine või mitteosalemine ja dooside maht otsustada hiljem, kui tootja on jõudnud müügiloani. Praegu ta seda ei ole. Tegemist on valgupõhise vaktsiiniga. Ükski valgupõhine vaktsiin ei ole veel müügiloani jõudnud, nii et sealt ei ole ka ühtegi vaktsiinitarnet lähiajal oodata.
Küll aga on meil võimalik sõlmida veel leping Novavaxi vaktsiini tootjaga, mis on samuti valgupõhine vaktsiin, ning ka Valnevaga. See hange lisandus hiljem. Hetkeseisuga on lepingute kavandid alles koostamisel ja praegu on teada, et Valneva puhul see päris tavapärase ühishanke raamesse ei mahu, vaid see saab olema liikmesriikide täiendav võimalus sealt vaktsiini soetada.
Kõigi tarneaegade ja tarnekoguste kohta on, ma arvan, mõistlikum vastata kirjalikult, kui te soovite. Tarnegraafikud muutuvad pidevalt. Võin tuua selle nädala kohta näited. Meil on oodata suurusjärgus 42 000 Pfizer/BioNTechi, 8400 Moderna ja 12 000 AstraZeneca doosi. Aga need mahud on tõesti kõikunud, eeskätt AstraZeneca puhul, kus arv on kõikunud nullist kuni 60 000 – 70 000 doosini ühel nädalal. Pfizer/BioNTechi puhul me näeme selget tõusufaasi: sellel ja järgmisel nädalal ootame 40 000 doosi, 31. maiga algavast nädalast suurusjärgus 55 000 doosi nädalas. Moderna ja Janssen on mõnevõrra tagasihoidlikumad, suurusjärgus 8000 – 12 000 doosi eri nädalatel.
Ühtlasi küsiti, kui palju vaktsiine on olnud põhi- ja lisapakkumistega Eestil võimalik soetada. Palutakse ära tuua kogused ja ettevõtted. Siin on aus vastus niimoodi, et teoreetiliselt on Eestil olnud võimalik soetada miljardeid doose. Põhimõtteliselt on olnud võimalik öelda, et me tahame kõike, mis lepingus kirjas on. See eeldaks muidugi seda, et kõik ülejäänud Euroopa Liidu riigid peaksid enda doosidest loobuma. Nii et päriselus valdav osa riike tegi nii nagu Eesti: tellis n-ö pro rata ehk enda elanike arvu alusel põhilepingutes ette nähtud vaktsiine. Seda aga teatud erisustega. AstraZeneca puhul me otsustasime osta 1,5-kordse koefitsiendiga. Algselt oli tegemist vaktsiiniga, mille puhul tundus, et see jõuab turule kõige esimesena ning mille hinna ja kvaliteedi suhe oli piisavalt mõistlik. Nii et valitsus pidas vajalikuks seda täiendavalt soetada. Ja kokkuvõttes on see aidanud meil selle võrra kiiremini vaktsineerimisega edasi liikuda.
Janssen Pharmaceuticalt me ostsime 1/2 maksimaalsest pro rata'st ehk 300 000 doosi, ehkki oleks võimalik olnud osta ka 600 000. Aga Janssen Pharmaceutica jõudis müügiloani teatavasti oluliselt hiljem kui esimesed vaktsiinitootjad. CureVacilt, nagu viitasin, ostsime doose põhilepingu jagu, mis on 659 000 ja natuke peale. CureVaci puhul samuti on võimalik, et tuleb lisaleping, aga seda ei ole veel arutatud, kuna ei ole jõutud müügiloani. Ilmselt ei ole põhjendatud praegu broneerida doose täiendavalt juurde, kuna põhilepingu tarned pole alanud.
Moderna puhul Eesti soetas põhilepingu raames, nagu viitasin, 234 000 doosi. Ja lisalepingusse, lihtsalt selleks, et jätta jalg ukse vahele, võtsime sümboolse koguse, 10 000 doosi. See tarne tuleb pigem aasta teises pooles, see ei mõjuta praegust vaktsineerimist. Aga hüpoteetiliselt, kui peaks selguma, et aasta lõpus on meil vaja täiendavalt vaktsiine, siis on võimalik sealt ka neid juurde soetada. Seetõttu tegime sellise põhimõttelise otsuse – ja sarnaselt tegid ka mitmed muud riigid –, et lisalepingus olla kaasatud.
Kõige keerulisem matemaatika on Pfizer/BioNTechi puhul, aga ma räägin siis järjest selle ära. Põhilepingute järgi võtsime natuke üle pro rata: pakuti 586 000, võtsime 603 876 doosi ja täiendavalt ka erinevatest lisamahtudest ehk põhilepingu lisadoose. Lisaleping koos oma lisadoosidega ongi neli erinevat n-ö kirjet. Nendest kolmest viimasest kokku on veel 643 804 doosi. Ehk kokku Pfizer/BioNTechi põhileping ja põhilepingu lisadoosid ja lisaleping ja selle lisadoosid, seega kokku neli erinevat lepingut, annavad meile 1,246 miljonit doosi ja veel 960 peale. Ehk siis 1 246 960 doosi.
Pfizer/BioNTechi puhul on tegemist esimese tootjaga, kes jõudis eraldi lepinguni uue perioodi osas, kui me räägime aastatel 2022 ja 2023 revaktsineerimise vajadusest. Vabariigi Valitsus just nimelt eelmisel neljapäeval otsustas ühineda selle lisalepinguga, uue perioodi lepinguga, kus me taotleme pro rata kogust. See tähendab kokku veel 2,61 miljonit vaktsiinidoosi ehk põhimõtteliselt piisavalt vaktsiini kogu Eesti elanikkonna vaktsineerimiseks kahe doosiga.
Tegelikult me ei tea veel, kui suur see vajadus saab olema, kui suur see maht saab olema, aga arvestades COVID-19 pandeemia kulgu ja asjaolu, et teine laine tuli suurem kui esimene, tundus mõistlik pigem olla valmis ja soetada piisavalt vaktsiine, et mitte pärast kahetseda. Lisaks sellele vaktsiinimatemaatikale, mis on juba piisavalt kirju, on tõesti meil võimalik, nagu viitasin, saada vaktsiini Sanofilt, Valnevalt ja Novavaxilt. Teoreetiliselt on võimalik, et lisandub veel vaktsiinitootjaid, kui nende lepinguteni jõutakse.
Küsimus oli, kui suure hulga vaktsiinide hankimiseks on Eesti esitanud lisataotluse Euroopa hangete raames. Ma osaliselt sellele küsimusele juba vastasin. Siin küsimused natuke kattuvad. Me oleme soetanud Pfizerilt ja Modernalt lisadoosidena kokku kahe peale 643 804 pluss 10 000 ehk siis natuke üle 650 000 doosi. Ja on võimalik veel neid soetada, kui vajadus peaks ilmnema. Ning nagu viitasin, Pfizer/BioNTechi uue perioodi leping on ka vahepeal lisandunud.
Euroopa Liidu ühishanke protsessis oleme eraldi taotlenud kiirendatud korras doose kõrgema nakkusriski korral. Nagu mäletate, oli periood, kui Eesti nakatumisnäitajad olid väga kõrged ja kui oli kriitiliselt vajalik kiiremini eakaid kaitsta. Euroopa Komisjoniga olid pikad läbirääkimised paljudel liikmesriikidel. Kui Pfizer/BioNTechist toodi neljandast kvartalist vaktsiinidoose ettepoole teise kvartalisse, siis Eesti sai võrreldes enamiku teiste Euroopa Liidu riikidega proportsionaalselt rohkem vaktsiini. Ütleme nii, et kui doose oli 10 miljonit, siis oleks pidanud Eesti kogus olema umbes 30 000, aga tegelikult saime teises kvartalis 62 000 vaktsiinidoosi, mis andis lisavõimaluse vaktsineerimisega kiiremas tempos edasi liikuda.
Ja lisaks sellele oleme taotlenud täiendavalt AstraZenecalt ja Janssenilt oma vaktsiinitarneid mõnevõrra kiiremas tempos, et katta kas teise doosi vajadust või võimaldada rohkem esimesi doose. AstraZeneca puhul me räägime 80 000 doosist, Jansseni puhul 50 000 doosist. Ja see võimalus avanes seetõttu, et teatud liikmesriigid loobusid nende vaktsiinide kasutamisest ja tänu sellele avanes teistel võimalus neid vaktsiine kiiremini tellida.
Teiste riikidega oleme eeskätt teinud koostööd teatud ühispöördumiste näol. Oleme ka varem taotlenud seda, et kui osa riike jättis algperioodil, kui Eestis oli kõrge nakatumise tase, AstraZeneca vaktsiini kõrvale, siis meil oleks võimalik nendega tasaarveldada, aga tol hetkel ei olnud liikmesriigid valmis veel oma doose loovutama. Praeguseks oleme olukorras, kus AstraZeneca vaktsiinitarned on piisavalt suured ja laojääk küllalt suur, nii et meil 50+ vanuserühm on kaetud ja ka teise doosi jagu on seda riigis olemas.
Küsiti ka ettevõtete kohta. Otsesuhtlus mitme vaktsiinitootjaga käib eeskätt tarnegraafikute täpsustamiseks vajaliku infovahetuse korras. Eraldi lepinguid teatavasti Euroopa Liidu ühishange ei võimalda nende ühishankes osalevate vaktsiinitootjatega sõlmida. See on praktika, millest on kinni pidanud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Nii et oleme soetanud vaktsiine just nimelt Euroopa Liidu ühishanke kaudu. Selle põhimõtte kiitis heaks eelmine Vabariigi Valitsus ja ma arvan, et see on olnud ka ainuõige valik. Me ei ole ühishankeväliseid vaktsiiniostulepinguid sõlminud.
On küsimus Eesti ettepanekute kohta vaktsiinide jaotamiseks Euroopa Liidu hangete raames. Eesti osaleb vaktsiinide ühishanke protsessis, kuuludes koos teiste riikidega ka juhtkomisjoni, kus arutatakse jaotuskavasid ja uusi lepinguid, samuti korralduslikke küsimusi. Loomulikult seal me jooksvalt oleme pidevalt n-ö pardal.
Kui viidata märgilisematele asjadele, kus me oleme eraldi sõna võtnud, siis me oleme teinud pöördumisi nii peaministrite tasandil kui ka terviseministrite tasandil jaanuaris ja märtsis. Samuti oleme kirjutanud eraldi Pfizer/BioNTechi dooside teemal isiklikult Euroopa Komisjoni volinikule, oleme teinud ka ühe ühispöördumise 15. jaanuaril Põhjamaade ja Balti riikidega. See oli ainuke periood, kus Pfizer/BioNTechi tarnetega tekkis meil tõsine mure, sest tarneid vähendati. Me tahtsime veenduda, et need võimalikult kiiresti taastatakse, ja tegelikult need taastati. Mahud on nüüd juba kasvanud, nagu me teame. Nii et oleme eeskätt tundnud muret just nimelt selles kontekstis, et lubatud tarnegraafikust peetaks kinni, et riikidesse jõuaksid vaktsiinid kiires tempos, lubatud tempos kohale.
Küsimus on ka Eestis korraldatava vaktsineerimise ja selle eest vastutamise kohta. Vaktsineerimise juhtimine ja korraldus on eeskätt Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Loomulikult mõtleb kaasa kogu valitsus, mõtlevad ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, erasektor jne. Valitsuse eesmärk on maikuu jooksul võimaldada kõigile soovijatele järk-järgult tasuta kodulähedast vaktsineerimist. Oleme selles graafikus. Vaktsineerimisele registreerimise võimalus on järk-järgult avatud. Täna õhtul avaneb see viimastele vanuserühmadele. Aga oleme ka korduvalt rõhutanud, et vaktsiini inimene saab mai ja juuni jooksul – esimese süsti. Ja teise süsti saab suvekuude jooksul. Nii et natuke läheb veel aega. Aga põhiosas võib öelda, et teise kvartali jooksul saab iga inimene, kes soovib, esmase kaitse ja suvekuude jooksul teise süsti.
Siin ma eraldi rõhutaksin väga olulist asja: teine vaktsiinisüst tuleb samuti ära teha. Loodan, et suvekuude jooksul ei teki sellist võltskindlustunnet, et pandeemia on möödas, ja inimesed ei jäta kergekäeliselt teist kaitsesüsti tegemata.
Vaktsineerimise juhtimiseks on eraldi moodustatud vaktsineerimise strateegia töörühm, kes tegeleb pikaajalise vaatega. Seda juhib terviseala asekantsler. On ka vaktsineerimise korralduse töörühm, mida juhib projektijuht Marek Seer, kelle põhiülesanne on eeskätt operatiivse vaktsineerimise korraldamine 2021. aasta teises-kolmandas kvartalis. Tema ülesanne hetkel on eeskätt kõigile elanikele esmane kaitse tagada, esimene-teine süst. Ja sügisele mõeldes tuleb veel eraldi planeerida, kas jätkata sama töökorraldusega või vastavalt viimastele teadmistele teha kohendusi. Vaktsineerimise strateegia töörühma ülesanded ja korralduse töörühma ülesanded on kõik kättesaadavad avalikus COVID-19 vaktsineerimise plaanis.
Küsiti ka vaktsineerimisplaani isikute gruppide ja mahtude lõikes. Algusest peale on olnud üks fookusgrupp tervishoiutöötajad ja terviseasutustes töötavad inimesed, ca 30 000 inimest, teine grupp on hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud, ca 25 000 inimest. Nende mõlema vaktsineerimine, ma arvan, oli kriitilise tähtsusega, et me viiruse väga kiire leviku perioodil suutsime haiglates toime tulla ja nüüd juba oluliselt madalamate numbrite juurde naasta. Meie väheseid plusse pandeemia tipus märtsi-aprillikuus oli see, et meil olid tervishoiutöötajad ja hooldekodude elanikud-töötajad valdavalt selleks ajaks vaktsineeritud.
Eraldi suur rühm on kõik üle 70-aastased inimesed ja teatud diagnoosiga inimesed, kellel haigus kulgeks väga raskelt. Neid on suurusjärgus 370 000 inimest, kellest umbes pooled on 70+ vanuses ja teine pool on erinevate diagnoosidega isikud vanuses 16–69. Täiendav sihtrühm on kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad, elutähtsate teenuste osutajad, keda on suurusjärgus 150 000. Kõik vaktsineerimise eesmärgid ja need põhimõtted on samamoodi vaktsineerimise plaanis kättesaadavad. Praegu ei ole mul ajaliselt võimalik neid kõiki teile ette lugeda.
Siht on tõesti see, et suve lõpuks ehk sügiseks saavutada 70% hõlmatus täisealise elanikkonna hulgas juba kahe vaktsiinidoosiga. See nõuab kindlasti palju tööd, sest me näeme, et meil on vanuserühmi, kus me oleme sellele tasemele enamikus maakondades jõudnud, aga on veel päris palju maakondi, nagu ka härra Reinsalu viitas, kus tuleb seda taset tõsta nii eakate seas kui ka nooremate hulgas. Aga loomulikult tuleb vaktsineerimist jätkata nüüd eeskätt alla 50-aastaste seas just nimelt kõrgema hõlmatuse tagamiseks ühiskonnas tervikuna.
Viimane küsimus on, kas Eesti toetab WTO lepingu raames kohustuslike litsentside rakendamist, et vaktsiine oleks võimalik toota võimalikult suures koguses eri ravimiettevõtetes. Ma ütleksin, et peamine mure vaktsiini nappuse osas ei ole mitte nii väga seotud intellektuaalomandiga, vaid just tootmisvõimekuse ja tootmisvõimsusega. See on peamine probleem ja väljakutse nii Euroopas kui ka mujal. Siin on peamine globaalsete tarneahelate toimimine, tootjate koostöö jms. Ma arvan, et see temaatika kindlasti on samuti oluline läbi arutada. Seda räägitakse Euroopa tasandil, seda räägitakse Ameerika Ühendriikide ettepanekul. Tuleb jõuda selgusele, millised need pragmaatilised ettepanekud on ja kuidas tagada vaktsiinidega varustatus mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas. Tänan! Mul on aeg otsas.