12:00 Istungi rakendamine

Esimees Henn Põlluaas
Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 alusel 42 Riigikogu liikme poolt taotletud ajal ja päevakorraga. Nagu ikka iga istungi eel, on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Me käisime juunis Saaremaal. Ja Saaremaal, kus oli selle tervishoiukriisi põhiline keskus, selgus see, et keegi ei kogu neid õppetunde ega küsi neid küsimusi, mis läks selle kriisi lahendamisel valesti, mis läks õigesti, mida peaks järgmine kord tegema teistmoodi. Seetõttu oleme me teinud Vabariigi Valitsusele ettepaneku moodustada ekspertidest COVID-19 kriisi lahendamise komisjon, et selgitada välja need õppetunnid – et mitte teha neid vigu järgmine kord –, mis läks õigesti, mis läks valesti ja et me selleks, kui tuleb teine laine, oleksime selleks siis valmis. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riigikogu menetlusse atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on suurendada märkimisväärselt avaliku sektori kliimainvesteeringuid. Nimelt, uuel kauplemisperioodil Euroopa heitmekaubandussüsteemis on Eestil müüa kümnendi jooksul 56 miljonit ühikut, mis tänases CO2 hinnas on kuskil 1,1 kuni 1,4 miljardit eurot kümnendi jooksul ja Eesti on siis seadustanud direktiivi miinimumnõude, mille kohaselt 50% sellest rahast läheb kliimaeesmärkide saavutamiseks. Arvestades kliimakriisi akuutsust ja arvestades ka seda, et Euroopa Liit on tänuväärselt tõstmas ambitsiooni võitluses kliima soojenemisega, kliimaneutraalsuse kokkulepe on saavutatud , kliimaseaduse eelnõu on Euroopa Liidu tasemel kokku leppimisel, usume me, et Eesti peaks tegema rohkem, et me tegelikult oleme võimelised ja kohustatud investeerima kliimaeesmärkide saavutamisse, kliima soojenemise ulatuse piiramisse rohkem. Ja sellest tulenevalt teeme ettepaneku selle eelnõuga kulutada 100% kliimaühikute müügist tulenevast tulust kliimaeesmärkide saavutamiseks, mis tähendab seda, et kümnendi jooksul enam kui pool miljardit eurot täiendavalt nende eesmärkide saavutamiseks peaks minema. Suur tänu!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Jah, ja ütlen veel vahele, niikaua kui teil on võimalik kohalolekut registreerida, et olen vastu võtnud Riigikogu juhatuse nimel kaks eelnõu ja menetleme neid vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 92 Riigikogu liiget ja puudub 9. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälte enamusega. Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 89 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.

1. 12:06 Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) eelnõu (192 SE) esimene lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Lähme tänase päevakorra juurde, milleks on Reformierakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) eelnõu (192 SE) esimene lugemine. Ma tutvustan teile protseduurireegleid. Kõigepealt saab sõna eelnõu algataja, ettekanne on kuni 20 minutit. Seejärel on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, samuti kuni 20 minutit. Ja mõlemale ettekandjale, austatud Riigikogu liikmed, saate te kokku esitada kaks küsimust. Seejärel järgnevad läbirääkimised, kus sõna saavad fraktsioonide esindajad. Paluks siia ettekandjaks kõnetooli Riigikogu liikme Jürgen Ligi. Palun!

Jürgen Ligi
Härra esimees! Austatud kolleegid! Me oleme teid täna kutsunud siia erakorraliselt, kuna olukord on erakorraline. Majandusele on seatud piirangud tööjõu vaba liikumise tõkestamise vormis. Niimoodi ei saa ükski ettevõte, kes tööjõu liikumisest sõltub, oma tegevusi planeerida ega tegelikult ka jätkata. Ja selliseid ettevõtteid on väga palju, väga erinevates valdkondades. Suurusjärgud, millest me räägime, on aastas lühiajalist tööjõudu 15 000 – 20 000 viimasel ajal olnud, nendes kolmveerand on ukrainlased. Valdkonnad, mis neid kõige rohkem kasutavad, see on siis tuhandetes, ma ei hakka täpseid numbreid teile sellepärast ütlema, et see on ju hästi muutuv, aga põhimõtteliselt põhiline osa töõjõust – ajutisest tööjõust – on ehituses, tööstuses, samuti laonduses ja transpordis. Põllumajanduses on ainult umbes kümnendik või vähem, nii et me ei räägi ainult põllumajandusest.
Need numbrid näitavad, et Eestis on tavaolukorras absoluutne tööjõupuudus. Aga igas olukorras on Eestis struktuurne tööjõupuudus. Me lihtsalt Eestist ei saa igasse valdkondadesse töötajaid ja paljud arvud on paratamatult sellest sõltuvad, see on ka kaasaja majanduse eripära. Kriisis taandub küll absoluutne tööpuudus numbriliselt, aga struktuurne jääb. Tööandjad räägivad, et meil on aastas vaja tuua järgmise kümne aasta jooksul siia sisse 10 000 töötajat. Meie ei räägi siin sellest. Ma arvan, et see ei ole jätkusuutlik arengutee. Me ei propageeri seda, kuigi meil siiski on vaja teada hinnanguid, ja tööandjad ei ole ainsad, kes seda on välja toonud, meie tööealiste inimeste arv väheneb, aga me peame sellega ikka eelkõige kohanema, kuid praegu lihtsalt on olukord erakorraline ja kohanemiseks mingit võimalust ei ole tegelikult valitsus jätnud.
Selle eelnõu sisu on siis pikendada nende inimeste töölube, kes eriolukorra algusest on siin tööl olnud, ainult pikendada. Väga kahju on, et selle eelnõu menetlemist on pidurdatud. Seda on püütud menetleda siis alles sügisel, on kasutatud, võetud ka viimast komisjonis, aga tegelikult on sellega väga kiire.
Statistika, mis praegu toimub selle eelnõu raamides, turul, on üldjoontes selline, et tööload lõpevad lähikuudel ehituses suurusjärgus 500–700 inimesel kuus. Sajad inimesed, ühesõnaga, lähevad ehitusest ära ja loomulikult ei saa sektor operatiivselt seda asendada. Majutuses on see number 50–100, põllumajanduses 200–300 iga kuu. Ja tööstuses 250– 500. Veonduses on see suurusjärk 150 inimest kuus. Õigesti on siin öelnud ka näiteks Helir-Valdor Seeder, et see ju ei lahenda probleemi, see eelnõu. Ega ta ei lahendagi, probleem on ju tegelikult valitsuses – valitsuse seatud piirangutes ja selles, et valitsus toimib kõige madalama ühisnimetaja alusel. Kui keegi on vastu ja isegi ta seda ei põhjenda, siis on kõik vastu. Praegu me näeme siit küll ootust, et kõik ei ole vastu ja kaks valitsuserakonda on rääkinud viimasel ajal täiesti arukat juttu sellest, kuidas tavapärane olukord majanduses tuleb taastada. Mitte midagi rohkem kui tavapärane, see ei tähenda mingit massimmigratsiooni. Probleem on lihtsalt selles, et teatud valdkondades on hooaeg. Ja põllumajanduses on – ma ei häbene seda sõna kasutada – tragöödia. Siin ei küsi tootmistsükkel mingitest parteilistest kinnisideedest ja sellest, kuidas valitsus toimib. Kui intelligentselt ta oma tegevusi seletab, kas ta kuulab ja kas ta räägib. Istutamine, külvamine, lõikamine, ka lüpsmine – see on lihtsalt tootmistsükli osa, eri etapid. Ja siin ei ole mitte mingit võimalust, et see alluks poliitilisele tahtele, et me lühikese etteteatamise ajal lihtsalt ütleksime: kuulge, nüüd tõmbame kokku. Aga seda, muide, on mitmed valitsuspoliitikud kahjuks öelnud.
Varaseim vili paraku selles kriisiolukorras on olnud maasikad ja selles mõttes on ta sümboolse tähendusega, aga ta ei ole muidugi põhiline probleem. Põhiline probleem on kaugelt muudes sektorites, aga siin ta on kõige traagilisem, siin on venitamine olnud kõige valulikum. Siin on eredalt näha see, kuidas valitsus narrib korraga põldu, narrib toitu ja narrib oma kodanikke. Me oleme seda tegelikult käsitlenud komisjonides, siin Riigikogu saalis alates märtsist-aprillist. Me oleme korduvalt küsinud erinevatelt ministritelt erinevates komisjonides ja suures saalis ja saanud suuresti vastuseks probleemi eitamise. Selles mõttes on juunikuu olnud – ma ütleks, isegi juulikuu – väike kergendus, et on vähemalt valitsus hakanud tegema nägu, et ta arutab midagi pingsalt, nagu ütlevad pealkirjad. Aga paraku nende senistest kommentaaridest on jäänud ikkagi see pilt, et arvatakse, et me elame ikkagi nõukogude ajas, kus inimesi lihtsalt istutatakse ühest ametist teise ja majandust planeeritakse. Ka komisjoni arutelu kahjuks jooksis pikaks ajaks kinni sinna, kuidas meilt oodati mingisuguseid plaane ja mingisuguseid analüüse, kuigi tegelikult on ametlik statistika ju olemas, on esitatud seda nii eelnõu seletuskirjas kui on olemas ka värskem eelnõu esitajatel. See ei ole põhiline. Mis on hetke täpne number? On teada, et teatud valdkonnad ei saa toimida niimoodi, et neilt lihtsalt tõmmatakse tööjõud ära ja saadetakse minema. Selle eelnõu mõte on, et ei saadetaks, ei enam.
Ma pean nüüd mõnda aega peatuma kahjuks maasikatel, sest siin on tulemused kõige käegakatsutavamad. Ma kirjeldan, kuidas nende kuudega minu kontaktid on olnud peaaegu et igapäevased, kahjuks – mõistagi elektroonselt põhiliselt – saavad nad olla igapäevaselt talunikega, kes kasvatavad maasikaid. Lihtsalt see on see vili, mis on juba meil käes ja mida me juba lõikame, otseses ja ka kahjuks negatiivses kaudses mõttes. Mõned näited, neid on umbes kümnekonnalt kasvatajalt meil kokku korjatud, aga ma toon siis iseloomulikumad. Esimene näide. Tööle kandideeris 45 inimest. No tavaliselt nad on vajavad sadakonda võõrtöölist – need, kes on saatnud siis oma sõnumeid. Valituks osutusid pooled – 23. Igas valdkonnas, peab meelde tuletama, on tööle omad nõuded ja tööjõule omad nõuded. Ei tasu alavääristada mis tahes valdkonda, et sinna võib võtta iga suvalist inimest ja öelgu, et saagu hakkama. Tööle vormistamise ajaks jäi nendest 23-st alles 2. Teine näide, minu arust numbriliselt kõige parem, kõige optimistlikum, aga absoluutnumbrites väga väike: kokkuleppele jõuti 10 inimesega ja 6 ilmus tööle. See on kõige suurem number. Kolmas näide. Pooleteise kuuga on läbi käinud 97 inimest, 62 inimest nendest on loobunud pärast esimest päeva ja esimesel päeval, ütleme, nimekirjas olnud 35 töötajast on siis põllule ilmunud 18. Kurdetakse, üksmeelselt, et see seltskond, kes siis maasikakorjamisele kättesaadav on, tegelikult ei täida oma lubadusi, ei võta telefoni ega helista ka vastu. Suur osa talunike energiast läheb inimeste püüdmisele. Ja siin pole mitte midagi teha, ega mitte midagi ühist poliitilise tahtega, mida on siin jõuliselt näidatud. Eestlaste puhul tundub see protsent olevat umbes kümnendik. See on väga sarnane, muide, brittidele – kui suure õhinaga patriootlikult piirangute ajal, maasikate ajal siis lubati, et britid tulevad põllule maasikaid korjama, siis lõpuks jäi see protsent alla kümne. Edasi kirjutatakse, mitu näidet on sellest, kuidas Töötukassas tehti siis see tööjõusaamise taotlus, vastuseid oli null. Me kuuleme kogu aeg vastupidiseid uudiseid ka ministrite käest, need lihtsalt ei vasta tõele. Teistes kanalites siis leitud töötajatele kirjeldatakse seda helistamist, tutvustatakse siis teistes telefonitsi tööd, elamistingimusi, palka, oldi igati paindlikud, räägiti sellest, et piisab, kui käite siin mõne päeva nädalas, mis ei ole tegelikult ju tootmise suhtes jätkusuutlik, aga näitab pingutuse suurust. Tundus, et kõik laabub, aga paar päeva enne helistamist selgus, et enamik ei olnud enam tööst huvitatud. Enamik. Ja see on domineeriv tagasiside. Iseloomulik on, et sellisest juhutööjõust mitte keegi ei ole harjunud oma lubaduse muutmisest tagasi helistama ja ütlema, et ma ei saa tulla. Põhjused neil, kes siiski kätte saadakse, on sellised täiesti suvalised. See näitab lihtsalt või see võimaldab meil hinnata, kas me saame rajada oma majandust sellisele juhuvalikule, hädalahendusele. Optiliselt tundus, et nõukogude ajal saadi, aga tegelikult ei saadud ju ka sel ajal töid selliselt tehtud. Kuigi seal oli see käsuandmise võimalus, et töökollektiivid käisid massiliselt, jätsid oma põhitöö teatud ajal kõrvale.
Probleemid, mida juhutööjõuga seoses nimetatakse, on loomulikult: tööviljakus erineb kordades, aga kui laval korjata või mingit tööjärge hoida, siis tegelikult peab olema see ühtlane ja ühtlaselt kõrge. Kurdetakse kvaliteediprobleeme. Jäetakse lihtsalt marju mädanema, mis tähendab, et kogu põld saab kahjustada. Või need detaile, kuidas istutamisel käitutakse, ma ei hakka kordama, aga võite arvata, et kui juba istutamisel see algas, siis ei saa ka saak olla see, mida loodeti. Kogu selle jupitamise, üksikute inimeste püüdmise kiuste on siiski vaja ju iga päev teha väljaõpe. Mida voolavam tööjõud, seda keerulisem on seda teha. Iga kord tuleb ju töötajad registreerida. Talunikud on hullunud sellest, kuidas nad teevad tühja tööd, mis ei ole põllumajandus. Täiesti tavaline on eestlaste puhul, et nad ütlevad, et me saame tulla ainult laupäeviti, aga maasikad ei ütle niimoodi, need peab iga päev ära korjama, mitte midagi ei saa sinna parata. Paljud juhutöölised, kes siis kohale saadakse, nende jaoks on töö algus liiga varane, sest nad ei ole kained. Iseloomustus, sotsiaalne ülevaade siis otseallikast. Kurdetakse vargusi. Detaile on veel, mida kõike ei hakka nimetama, aga see on lihtsalt üks näide. Tähendab, ärme me alavääristame põllumajandust selles mõttes, et ta peab leppima sellega, mis kusagil mujal ei toimi. Ja muidugi on täielik kuristik mitme valitsuspoliitiku sõnavõttude ja päriselu vahel. Kui tsiteerida siin ainult endisi ja praeguseid ministreid, sh põllumajandusministreid, on ju sellist nõu antud, et õpilased võiksid tulla põllule kooliajast. Õnneks siin vist haridusminister midagi mokaotsast vastu ütles, aga see vastuütlemine oleks võinud olla ju palju tugevam. Siis, kui öeldi, et Kaitsevägi peaks põllule minema, see on tõeline Nõukogude Liit, ja unustatakse ära, et Kaitsevägi on selleks, et kaitsta Eestit, mitte korjata põlluvilju. Väga palju on räägitud malevast, suurest töökasvatusest jne. Töökasvatuse puhul aetakse segi ikkagi see kodupeenar ja suur põld. Tegelikkus on see, et Tööinspektsioon keelab lastel, alaealistel laval töötamise, vähemalt on ta sellise kirja saatnud. Ma ei tea selle juriidilist jõudu, aga see on tõsiasi. Traktori lava pealt lapsed ei tohi korjata, see on liiga raske töö. Sama on muidugi on ka täiskasvanud järjest kurtnud ja see peegeldub siis ka tööjõu voolavuses, et eestlased ei pea vastu mitut päeva sellel, kui nad lähevad proovima. Malevast rääkides, see on kindlasti tore töökasvatus, aga kui otse talunikelt küsida, siis vastus on, et nende roll on kahjuks olematu, protsentuaalselt. See ei lahenda absoluutselt probleemi. Ja muidugi kurdetakse meile kõigile hästi teada tõsiasja, et nooruses tullakse eelkõige suvelaagrisse ja see rahaline külg ja töökülg käib sinna juurde, aga talunikud kahjuks nimetavad ka laste puhul seda, et tullakse pigem tarbima mõnuaineid ja elama ööelu – see on kirjalik fakt – kui tegema tööd. Ikkagi keskmine linnalaps eelkõige ei ole harjunud tööl käima. Niimoodi nad kirjutavad, ma ainult tsiteerin, ma ei anna hinnanguid. Ja osa lapsi, nagu kinnitab üks, korjab terve päevaga kuus kilo maasikaid – mulle saadeti isegi üks video selle kohta –, aga samas terve päeva selliseks normiks, mis võimaldab siis lava pealt korjamist, öeldakse 20 kilo tunnis. Korrutage ja saate siis selle kordade erinevuse. Kusjuures üldiselt ei ole jutt, ma olen küll mõne taluniku käest ka kuulnud, nagu oleks pikad tööpäevad, siis tegelikult on ikkagi korjamine põhiliselt viis-kuus tundi hommikul jahedaga ja vajaduse korral, kui jääb midagi korjamata, siis jahedamal õhtupoolikul veel, aga üldiselt need ei ole isegi 8-tunnised tööpäevad ideaalolukorras. Praegune olukord muidugi ideaalne ei ole.
Tarku nõuandeid veel. Keegi on siin soovitanud, toonud hea uudise, et meil spordiklubid tulevad appi. Tule taevas appi, ma ütlen selle peale. Spordiklubid ei ole selleks, et jätta oma harrastus. Vastupidi, nad tahavad teha sporti, mitte selle asemel siis füüsilist tööd. Ja on veel räägitud tudengitest, mis oli ka nõukaaja kena kord, aga see siiski on väga hajus võimalus ja enamasti on tegemist ju ikkagi linnanoortega, kellel see vilumus põllumajandusest puudub. Põllumajandus-kaubanduskoda on ebatavaliselt kriitiline olnud ja ütleb, valitsuse suhtes, et hooajatöölisi on põllumajanduses vaja kauem kui 31. juulini, mida valitsus on lubanud ja mis on ka seadustatud. Ta ütleb ka, et umbes 400 inimesel tuleb Eestist sel juhul lahkuda. Sel juhul pole enam farmides töötajaid, mis tähendab, et 20 000 lehma kipub jääma lüpsmata. Teistes allikates öeldakse, et kolmandik lüpsjatest on meil ajutised võõrtöölised. See ei lähe mööda niimoodi, et me lihtsalt ...
Kas lisaaega on võimalik saada?

Esimees Henn Põlluaas
Ei ole kahjuks.

Jürgen Ligi
Vaat, siis ma kahjuks jään ajahätta, aga loodan küsimuste vormis jätkata.
Ma tsiteerin veel ministreid, ministrite upsakust. Martin Helme tunneb, et tema on siis ise nagu põllul, ta on pildunud siin selliseid tsitaate, just see tänitamine valitsuse poolt teeb asja veel eriti valulikuks: "See on väärastunud mõtlemine, et Riigikogu ja valitsus peavad teie töö ära tegema" või siis "Me tegime teile pikendusi juba aprillis ja te ei suuda kohaneda." Vaadake, me oleme tegelikult märtsist saadik seda rääkinud ...

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh!

Jürgen Ligi
Põllumehed on seda rääkinud märtsist saadik. See ei ole niimoodi, et ühel hetkel siis tänitatakse, et teie ei saa hakkama. Aga olgu, proovin vastuste vormis jätkata. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Hea ettekandja, teile on terve hulk küsimusi ja küsimuse pikkuseks on üks minut. Esimesena palun, Annely Akkermann.

Annely Akkermann
Suur tänu, lugupeetud ettekandja, väga asjaliku ettekande eest! Need mured põllumeestel on tõesti täpselt nii suured, nagu te kirjeldasite. Täna saadetud pressiteates ütlevad koalitsioonipoliitikud, et lisakitsendusena kehtestatakse kõigile välistöölistele keskmise palga nõue sektoris. Aga keskmine palk sektoris arvestatakse tegelikult direktorist kuni siis näiteks selle maasikakorjajani. Kui nüüd selle keskmise palga kehtestamine siin Riigikogu saalis üles tõstetaks, et kõigile eestlastele peaks kehtestama keskmise palga, siis kõik muigavad. Kuidas on võimalik, et ühes sektoris riigi otsusega kehtestataks kindlale grupile töötajatele keskmine palk? Ja missuguseid järelmeid see võib anda Eesti kaupade ekspordivõimele?

Jürgen Ligi
Aitäh! Mul on väga raske seda valitsuse otsust kommenteerida. Lootsin seda ettekande lõpus natukene teha, kuna see tuli täna hommikul. On ilmselge, et valitsuse istungid olid seotud meie erakorralise istungi korraldamisega, sest et pinninud oleme me tegelikult valitsust märtsist peale. Minu kirjavahetus, ma räägin veel, on aprilli algusest – ei ole mingit kahtlust, kirjalikult. See on olnud asi, mida me valitsusele järjepidevalt oleme mitu kuud meelde tuletanud ja selles mõttes on ikka tohutult silmakirjalik kõik see jutt, et kus te enne olite, et saage hakkama, me ammu juba tegime aprillikuus ja kuidas te ei suuda kohaneda ja me pisaraid ei usu, me ei hooli teie pisaratest.
Loomulikult võõrtööjõu puhul on selline üldiselt konservatiivne hoiak mõistlik. Me ei taha ju teha Eestist eraldi tootmisplatsi, kuhu lihtsalt tullakse elama ja midagi tootma. Majandus peab tööjõupuudusega kohanema. See kokkuvõttes mõjutab ju ka tööviljakust, majanduse tootlikkust tõstvalt, aga see ei tohi toimuda nii järsku. Täiendavad piirangud, juhul kui nad otsuses on, nagu uudistest paistab, on muidugi äärmiselt nõmedad. Ise tekitatud probleem, iseenda kinnisidee, ja siis selline reageering, et igaüks saaks mingi vorsti ja see nähtavasti on üks jäme vorst.
Ma pean kurtma ka seda, et meil on valdkonnad, kes praegu kannatavad. Need ulatuvad ju kõrghariduseni välja, ma ei oska öelda teaduse kohta, peab mõtlema. Aga see, kuidas Siseministeeriumi osakonnajuhataja saadab ülikoolidele kirja laiali, et kuulge, et ega teile sügisel välistudengeid enam ei tule – see on täiesti müstika, sest kõrghariduspoliitikat tavaliselt teeb haridusministeerium. Ja see poliitika on olnud kogu aeg kaasaaitamine ülikoolide rahvusvahelistumisele. Rahvusvahelistumine tähendab kvaliteeti, kui seda teha mõistlikult. Meie ülikoolid ei taha asendada Eesti üliõpilasi välistudengitega. Küll aga on selline loomulik ideede ja inimeste vahetus see, mis hoiab kõrgharidust elus ja konkurentsis.
Selle tänase otsuse probleem on seniste kommentaaride järgi, mis on meile jõudnud, veel see, et me ajame praegused töötajad välja. Mida see tähendab? See tähendab ikkagi seda, et need vaesed, kes ei saanud siiamaani loomupärast rotatsiooni tekitada, ajutisi töölisi välja vahetada –  ajutisi töötajaid peaks tegelikult ütlema –, jäävad ju ikkagi ilma. Nad peavad praegu kiirelt hakkama uusi inimesi otsima, selle asemel et seda lünka täita sedapidi, et ei aeta tekkinud defitsiidi olukorras olemasolevaid töötajaid välja.
Muidugi puudutab see ikkagi meie teada ainult hooajatöölisi, mis ei ole ju lahendus majandusele. Hooajatöölised, nagu sai öeldud, moodustavad kümnendiku kogu sellest probleemist. Ja järelikult on see silmamoondus, mida valitsus tegi. Ta ei ole meile seda tutvustanud, ta ei ole esitanud ka mingit eelnõu. Me ei tea täpselt, mida ta tegema hakkab, aga uudistest võib järeldada, et see on silmamoondus. See leevendab ühe sektori olukorda pisut, aga see sektor on oma suure kahju juba saanud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Hea ettekandja! Sel kevadel ütles üks valitsuse liige, et tema maasikakorjajate pisaraid ei usu ja teine valitsuse liige ütles, et tema põllumeeste pärast pisaraid ei vala. Ja selliste ülimalt arrogantsete väljaütlemiste ja laiemalt valitsuse väga arrogantse hoiaku tagajärg, nagu me hästi teame, on tohutu hoop paljudele põllumajandusettevõtjatele ja mõjutab loomulikult negatiivselt maaelu laiemalt. Tuttavad põllumehed ütlevad, et see valitsus mõjub hullemini kui üks suur ikaldus. Nüüd, kui me vaatame seda vahetult tänase istungi eel tehtud erakorralist otsust valitsuse poolt, siis avalikkuses jääb mulje, nagu oleks iga valitsuse erakond teinud seal oma eraldi otsuse, et kas sina oled aru saanud, mis täpselt selle täna sündinud kokkuleppe sisu on ja osalt sa juba ütlesid, et see täielikult ei aita, aga kas on mingi aspekt, milles see võiks aidata või mida peaks valitsus rohkem tegema lisaks selle praeguse eelnõu toetamisele? Aitäh!

Jürgen Ligi
Aitäh! Põhimõtteliselt peaks valitsus taastama senise tööjõuliikumise ja ma ei saa kuidagi vaielda siis nende ohutusmeetmetega kuigi, noh, akustiliselt tundub, et siin püütakse ka üle pingutada, aga jah, testimine ja karantiin vajadusel ju sellega tuleb leppida. Samas teie kui Eesti autospordi üks suuri tegelasi, nüüd õrritamiseks ütlen, et teeb ikka nalja küll kui miljoneid kulutatakse selleks, et tuua siia rahvusvaheline autoralli koos publikuga, hotellid on juba kinni, ka mina jäin oma soovitud ööbimisest ilma, aga siis juba nädal varem, mul oli vaja hotelli. Siis seda tervitatakse kui suurt sangarlust, kuidas valitsus aitab seda Eesti majandust isegi ja kõik, aga inimesed, kes töötavad, mitte ei tule siia publikuks, ülemeelitsema, kui nii võiks öelda, ikkagi meelelahutuseks, need aetakse välja. See ei ole siiras, järjepidev ega aus, see on ikkagi vorstikaubandus. Igaüks teeb mingi näo, mõni räägib midagi retoorikast ja mõni räägib midagi, mis nad siin rääkisid kõik, ühesõnaga on selline probleemi pisendamine ja lausa valeinformatsioon. Paljudel juhtudel on räägitud sellest, kuidas, mis puutub, kui tsiteerida veel ministreid, siis, et meie ei saa ju, kuidas see sõnastus on, mul on see isegi üles kirjutatud, Martin Helme jälle, täiesti arulage, te mõtlete, et meie peame teie töö ära tegema. Põllumeestele niimoodi öelda oludes, kus põllumehed on ahastuses, sest nad rabavad mitme eest. Nad rabavad kontoris ja rabavad põllul ja rabavad telefoni otsas ja siis tuleb rahandusminister ja ütleb, et see on arulage, et meie peame teie töö ära tegema, see tähendab valitsus ja Riigikogu. Häbi peaks olema! Tegelikult ei ole olnud, valitsused on alati pidanud tegema ebameeldivaid otsuseid, aga mitte kunagi ei ole see käinud nii, et sisulist põhjendust ei olegi. Mitte mingit sisulist põhjendust ei ole sellele, mis on siin mitu kuud toimunud ja mis päädis ka selles tänases otsuses. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sellele teie mõttele, et tuleks taastada kriisieelne seisund tööjõu liikumise osas, peaks ju siit saalist tuge küll tulema. Minu arust Helir-Valdor Seeder on ka seda mõtet ju avalikkuse ees öelnud. Aga ühes intervjuus viimati Roomet Sõrmus vastas reporteri küsimusele, kui ta küsis sama tööjõukohta, et kui käsu korras riik hakkab ütlema, kus inimesed peaksid töötama, siis selle tulemus tegelikult ja tööjõupiirangute tulemus on tegelikult see, et need sektorid kas surevad välja või tõmbuvad kokku. Sealt ei tule seda positiivset lisalahendust. Kas te jagate seda seisukohta või on osagi sellest mõttest õige?

Jürgen Ligi
Ma jagan selle seisukoha ikkagi selgelt nõukogude aega, et me lihtsalt tõmbame ja istutame inimesi. Mingil hetkel siis öeldakse, et õpilased mingu kooliajast põllule, siis arvatakse, et põllumajandus on üldse üks tore töökasvatus, eks ole, et lapsed põllule. On teada, et tänapäeval nii asjad ei toimi, ei viljakuse ega ka piirangute tõttu, mida arusaadavalt lapstööjõu üle kasutatakse. Räägitakse sõjaväest, räägitakse spordiklubidest, nagu ma loen, et ettekujutus ikkagi sellisest totalitaarsest ühiskonnast on väga tugevalt selle valitsuse sees, ma ei saa öelda seda kõigi ministrite kohta ja kindlasti ka mitte kõigi poliitikute kohta, aga sellist ausat ja siirast ülestunnistust, et see valitsus teeb halba praegu majandusele, seda ma pole kuulnud. Kõige vapram ütleb, et meil ei ole konsensust, seda ütles siis Tanel Kiik ja vapruselt järgmine ütleb, et aga, ütleb midagi retoorika kohta, eks. Asi ei ole retoorikas, asi on sisus. Asi on selles, et kodanikke mõnitatakse, majandust kahjustatakse, põldu ja toitu narritakse. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Soomlased muretsevad, et Soome pohlad jäävad korjamata, kuna 2000 tailannat ja tailast ei pääse nagu ligi. Ma ei tea, kas sa Värskas sellist äri oled nagu näinud, et hakkavad ka pohli korjama. Aga tõsisemalt võttes: paljudel on tõesti kohtutäitur kaelas, kui rääkida nüüd nendest maasikavendadest ja maasikakuningatest. Aga mis sina kui endine rahandusminister arvad sellest, et paljud on jah nende maksuhalduriga hädas? Äkki peaks, kes tahaksid nagu mustalt töötada, et äkki peaks osa nende võlgu kustutama või andma võimaluse, et nad saaksid maale, kui on riiklikult tähtsa tegevusena vaja tööle minna, et selleks ajaks kohtutäitur neil kaelas ei ole? Neid inimesi on kümneid tuhandeid. 

Jürgen Ligi
Jah, otse öeldes see on olnud üks valdav motiiv, mida siis kurdetakse selle ajutise tööjõu puhul probleemina: kohtutäiturid. Paljud küsivad, helistavad, aga lõpetavad kõne hetkel, kui öeldakse, et ei, mustalt ei saa töötada. Mustalt töötamist ei saa endale korralik talunik tegelikult lubada sellises olukorras. Põllumajanduses on alati sellist piiripeal vahendust olnud, aga praeguses olukorras on põllumehi ka usinalt laimatud ja ähvardatud, et nad ei maksa makse, mis on kui mitte otsene vale, siis tugev liialdus. Aga see on lihtsalt näide. Nad ei saa võtta neid töötajaid, kellel on väga sügavad probleemid, kes tegelikult ei saa oma palka näidata. Aga ma ju rõhutasin ka seda, et põllumajandus ei tohi olla see viimane, kes riisub kuskilt mujalt väljapraagitud tööjõudu. Vabandust, aga nii on. Alati igas majanduses on osa tööjõudu selline, mida kuhugi tööle ei taheta. Me ei tohiks, ükski erakond ei tohiks jätta muljet, et põllumajandus peab saama toodetud kellega iganes. Ei ole niimoodi, ei tohi alandada ühtegi tööandjat. Tal on ikkagi omad nõuded töötajatele, oma tööviljakuse nõuded, oma konkurentsivõime vajadus. Ja nagu sai öeldud, 6 kg päevas versus norm 20 kg tunnis on see, mida tasub meeles pidada. Ei ole igaüks võimeline. Ta peab olema kaine, ta ei tohi kaashooajatöölistelt varastada, ta ei tohi mürgitada tööandja koera. Sellised pisikesed detailid lihtsalt iseloomustavad neid kirju, mida ma olen saanud alates aprilli algusest. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kogu arenenud maailm võitleb tegelikult kapitali ja tööjõu pärast, meie valitsus ei hooli ei ühest ega teisest. Ja mulle väga meeldis see sinu metafoor valitsuse plaani kohta, silmamoondus. Mind nagu väga üllatab, et selle silmamoondusega on kaasa läinud nii Isamaa kui ka Keskerakond, hõiskab EKRE, aga nemad kuidagi vaikivalt nagu arvavad, et ka on kõik hästi. Küsimus: kas sa näed vähimatki loogikat praegu selles, et selmet pikendada nende lühiajaliste töötajate töötamise luba selle aasta lõpuni, nii nagu on meie poolt esitatud eelnõu plaan, nüüd valitsus tekitab suure müüri ja ütleb, et tulge, aga ehitab seitse müüri ette nendele uutele tulijatele? Tööandja maksku kinni transport, paneme kaheks nädalaks karantiini, testige, prooviga, saatke koju, mida iganes. Kas on selles vähimatki majanduslikku loogikat, selles valitsuse plaanis, või on tegemist tõepoolest üksnes silmamoondusega? Aitäh!

Jürgen Ligi
Silmamoondusel on väga tugev majanduslik loogika valitsejate enda jaoks. Sel moel nad hoiavad oma võimu ja oma palka, siin ei ole mingit kahtlust. Aga mis puutub, jah, sellesse võitlusse tööjõu pärast, siis nii suureks ju selle eelnõu eesmärk isegi ei ole püstitatud. Ma ei taha kindlasti, et jääks siia mulje, et meie tulevik seisneb võõrtööjõus. Meie olevik juba osaliselt sõltub, selles on asi. Ja me oleme teinud endale väga suurt kahju, tekitanud väga suured lüngad teatud valdkondadesse, mis ei saa toimida isegi endisel tasemel, kui me saadame inimesi ära. Selles mõttes lihtsalt ei ole mitte mingit kohanemisvõimalust jäetud teatud sektoritele, nad lihtsalt lastakse allavett. Siin tegelikult mõjub narrimisena ka see palgatoetus. Hädaga püütakse siis näidata seda, et me ikkagi midagi teeme, aga tegelikult ei ole ju kordagi olnud asi palgas.
Siin on üks kuulutus, mida ma võin näidata ka soovijatele, see on sisuliselt palka kahekordistanud, pakub kriitilistel päevadel – kriitilised olid tema päevad enne jaani, kui hakkasid marjad uhkemalt valmima või massilisemalt –, siis ta pakkus eurot kilo eest, mis on Soome hind. See ei toonud mitte midagi, see ei lahendanud mitte midagi. Ja paraku on need viimased uudised, mida igaüks ei jõudnud meile tutvustada, ju sellised, et esimene põld talunikelt, esimese põllu kandsin maha – 24. juuni. 27 on siis järgmiselt talunikult: nüüd kandsin mina. Täna ma sain sõnumi, küsisin spetsiaalselt, mis seis on. 70% põldudest olen pidanud maha kandma, mitu tonni maasikaid on raisus. See on selle inimese elutöö, see ei ole mingisugune nali. "Mitukümmend tonni," kirjutab ta. Kontrollisin üle, mitukümmend tonni maasikaid olen maha kandnud – üks talunik. Kõike on püütud pisendada, kõike on püütud naeruvääristada ja eitada. Aga asi ei ole kaugelt maasikates ainult, asi on selles, et sama toimub muide ka juba hernestega, põllud on rohimata, istutamised on teatud tegemata juba, selles mõttes on põhiline ikkagi see, et see, mida valitsus praegu pakub, ei asenda seda eelnõu. Tegelikult on vaja palju suuremat otsust, kui see eelnõu pakub. Aga valitsus tegelikult pisendab selle ühele sektorile koos lisapiirangutega. Muide, see, mis valitsus sinna kirjutab transpordi kohta, minule kinnitavad küll talunikud, et nad transporti pole kunagi küsinud valitsuse käest. Nad ei ole kordagi küsinud, aga avaldused või mis neile öeldakse: ega riik ei saa teile transporti pakkuda. Nüüd siis otsuses on sama, et ega riik ei saa transporti pakkuda. Polegi küsitud. Korralikud tootjad tegelikult on harjunud, et nad tagavad selle ise, tagavad majutuse ka, nad on väga palju selleks investeerinud ja mõnekuuline, äkki, sisuliselt päevadega olukorra muutumine ei anna mingit kohanemisvõimalust neile. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Espenberg, palun!

Urmas Espenberg
Hea juhataja! Hea ettekandja! Te olete olnud silmapaistev minister. Kujutage ette, et te oleksite sotsiaalminister ja siia on saabunud suur hulk Ukraina põllutöölisi ja nende majutustes tekib koroonakolle või koroonakolded. Mida te siis ette võtaksite? Aitäh!

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma oleks kriisi ajal teinud palju asju teisiti, aga meditsiini pool sai kriisis tegelikult hästi hakkama. Selles mõttes ma näiteks sotsiaalministrina oleks, kuigi ma ei esinda oma erakonna kõiki liikmeid, aga ma ei oleks läinud Terviseametit laastama, kuna nendele langes võrreldes ressurssidega täiesti ebaproportisonaalne koormus ja just nende halduses saadi ainsana hästi hakkama. Sotsiaalministrina ma loomulikult neid usaldusabinõusid, nagu nüüd räägitakse, ilmselt oleks küsinud, aga seda on ma põllumehed ise pakkunud, kui põllumeestest ainult rääkida, et neil on tingimused, et ohutus tagada, nii et see küsimus on jäänud loomulikult hiljaks, nagu selle eelnõu lugemine, aga selle eelnõu vajadus ja lugemise hilisus langeb küll valitsuskoalitsiooni südametunnistusele, sest meie ei venitanud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Jürgen Ligi! Üks koalitsiooniminister rääkis äsja Delfis, et juuli lõpuni Eestis lubatud võõrtööliste lepinguid ei ole tänase Vabariigi Valitsuse otsuse valguses põhjust erakorraliselt pikendada. Ta lisas ka, et seetõttu hääletatakse Riigikogus välja ka täna siin debateeritav Reformierakonna eelnõu, mille eesmärk on hoida juba Eestis töötavat välistööjõudu. Äkki te, Jürgen Ligi, prognoosite, kas koalitsioon tõesti hääletab maha meie erakonna pikendamiseelnõu. Kus see loogika on? Ma meenutan hea kolleegi Urmas Espenbergi küsimust, kus ta ütles, et tulevad need uued ja ma saan aru, et tulevad ja sealt plahvatab mingisugune uus nakkuskolle. Aga need, kes siin on, need on ju teatavasti terved, miks siis ei saa neid lubasid pikendada? Ma eeldan, et ta toetab seda eelnõu. Aitäh!

Jürgen Ligi
Täpselt nii! Ma arvan, et selles sõnavõtus on tugev loogika, mis seisneb loogika puudumises. See on just turvalisuse mõttes absoluutselt ohutu lahendus, mida meie pakume. Me isegi ei palu kedagi juurde tuua. Aga reaalne on ikkagi see, et lihtsalt majandust hääbuma jätta, lasta ainult inimesi mujale tööle minna, aga mitte kedagi siia võtta valdkondadesse, kuhu eestlased ei ole tahtnud minna ja siiamaani ei taha – see on ummiktee.
Põllumajandus-kaubanduskoda räägib ka, et nad on neli kuud seda juttu rääkinud, enam-vähem sama kui meiegi siin. Juba neljas kuu, ja siis tuleb lihtsalt rahandusminister ja teatab, et kuulge, me juba ütlesime teile aprillis ja kuidas te hakkama pole saanud. Me oleme rääkinud märtsist. Põllumehed on tegutsenud alates märtsist. Nad on meeleheitlikke sõnumeid saatnud ammu enne. See valitsuse otsus aprillis oli ju ainult selle tõttu, et need meeleheitlikud sõnumid hakkasid levima, ei saanud enam neid päriselt ignoreerida.
Nii et kui ebaloogikast veel rääkida, siis Helir-Valdor Seedrit ma justkui tunnustasin, aga teistpidi jällegi on valus kuulata, kui ta lihtsalt räägib aja täis raadios sellest kõigest, et see eelnõu ei lahenda ju mingit probleemi. Polegi ambitsiooni kogu probleemi lahendada! Kogu probleem on valitsuse käes, nii palju kui üldse valitsuse käes on. Väikse rahvana me ei saa kuidagi öelda, et kõik on valitsuse käes, ka suurel rahval ei ole, aga sihuke minu jaoks häbematu teemast mööda rääkimine...
Riigikogu saab praegu teha ühe otsuse, mida valitsus ei ole siiani tahtnud teha ja mida ta ka täna ei teinud. Tänane otsus, nii palju kui on uudistest võimalik olnud aru saada, ei lahenda probleemi mitte kuidagi majanduses tervikuna ja ka põllumajanduses tekivad lüngad. Siin keegi vist küsis, et kui hakata praegu välja saatma neid inimesi, kellel 31. juulil pikendust enam ei ole, siis on selge, et tekib lünk. On selge, et tekib lünk, seda ei saa täita lihtsalt praegu asendust otsima hakates. See ei ole tegelikult siiamaani õnnestunud ja tegelikult loodeti, ma olen kuulnud, ministritelt sellist sõnumit, et see 31. juuli ei jää paika. Loodeti ikkagi sisulist otsust ja et hinnatakse olukord laiemalt ümber majanduses. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Suur tänu! Austatud ettekandja! Minu meelest on, arvestades seda, et kui väga me pingutame turismi, näiteks meelelahutuse või spordi huvides inimeste sissetoomist või turistide, inimeste sissetoomist siia riiki, on täiesti absurdne, arusaamatu hooajatöölistele selliste täiendavate piirangute peale panemine või hoidmine lisaks tööalasele kvalifikatsioonile. Aga mida ma sooviks küsida, on see, et kas hooajatöö vajadus, arvestades sellega, et meie suur eesmärk on ikkagi majanduskasv, majanduse arenemine, heaolu arenemine, noh, teisest küljest ka sõltumatus, et no need aspektid, nagu tehnoloogia areng. Arvestades kõike seda, et kas see hooajatöö vajadus ajas suureneb või probleem kunagi ka kaob? Aitäh!

Jürgen Ligi
Aitäh, see on hea küsimus! Tegelikult sellised tööjõuvajaduse kõikumised kahjuks on loogilised ja väga keeruline on ette kujutada, et nad päriselt kaovad. Roboteid põllule sellisel määral ilmselt oodata ei ole, mitte konkurentsivõimelise hinnaga, et me saaksime prognoosida, et tootmistsükli mõju siis tööjõuvajadusele kaob. Ja heaolu paranemise üks tunnus on see, et inimesed enam ei taha teatud töid teha. Eestlastel on see käes, nüüd kui siis Riigikogu esimees on siin öelnud, et ma usun, ma ühegi märksõnaga ei eksi, et teie aeg on läbi, orjatööl põhineva ärimudeli, oli vist nii, aeg on läbi Eestis ja kasutanud seal selliseid sõnu nagu naeruväärne jne. Siis ausalt öeldes väga valus on, kuidas kodanikke narrib riigi teine persoon ameti järgi, ainult ameti järgi. Selle tööjõu pärast ju võitlevad praegu kõik riigid, lähim on Soome, Suurbritannia, Saksamaa. Kus nende orjatöö aeg läbi on? Kas me tahtsime, mida me tahtsime? Uut Šveitsi või? Uut Šveitsi tahtsime, eks ole, veerand tööjõust on võõrtööjõud. Või tahtsime Luksemburgi? Ma võib-olla ei eksi, kui ma ütlen, et üle poole tööjõust on seal pendelmigratsioon ja ajutine ja need on kõige rikkamad Euroopa riigid. Kindlalt ei taha ma kopeerida seda majandusmudelit ega ammugi siis kiita takka nendele parteilistele loosungitele, aga iga riik on mingis mõttes eripärane ja oma eripära tasub ka kaitsta. Me ei taha kindlasti väga suuri muutusi rahvastikus, me tahame majandusele hädapärase kohanemisvõime andmist. Praegu see võime on neilt ära võetud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täna hommikul oleme saanud meediast lugeda erinevaid väljaütlemisi koalitsioonierakonna juhtide ja ministrite poolt, et kes siis nüüd idee autor oli ja n-ö tööjõuprobleemi justkui lahendas, kuigi selge on see, et valitsus asus nüüd kiirkorras tegutsema tänu sellele, et opositsioon otsustas täna Riigikogu erakorraliselt kokku kutsuda. Kuid lugedes neid plaane ja väljaütlemisi, mida valitsus justkui on otsustanud, et piirid on lahti ja tuleb jälgida teatud piiranguid, siis oma ettekandes te ka puudutasite, et see ilmselt ei lahenda kogu probleemi. Teile kui siin huvigruppidega tihedalt suhelnule on kindlasti teada, et need töötajad, kes meil täna on kohal, kes nüüd peavad ikkagi kuu lõpus välja minema, et kui suur auk siis n-ö tekib selles tööjõus. jJ teise käega me teame, et nii kiiresti ei ole võimalik uut tööjõudu siia tuua. Tegelikult on piiratud liikumine, ei ole piisavalt lende, karantiininõuded võivad seada tingimused. Ehk mu küsimus ja ettepanek on see: kas te palun selgitaksite ka koalitsioonisaadikutele, et tegelikult valitsuse rehkendus täna ei ole terviklik ehk meil on mõistlik jätta need inimesed siia, kes on täna siin tööd teinud, kes on kontrollitud, uut haigust riiki ei too? Ja loomulikult on tervitatav see, et me saame täiendavat tööjõudu siia juurde tuua. Aitäh!

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma ei ole märganud, et nad kuulaksid. Üldiselt tahaks seda kogu aeg seletada ja olen proovinud ka jõudumööda alati midagi uut öelda iga küsimuse peale. Aga tõepoolest turvalisuse probleemi pole. Tööjõu ärasaatmise probleem on, see ei kao sellega, et me ütleme, et aga ju siis võib nüüd hakata tagasi võtma, sest tegelikult see on tekitanud mingisuguse defitsiidi, mis ei kao. Ja loomulikult, ikkagi siin uudiste järgi otsustades räägitakse ainult hooajatööst, see puudutab ju ainult esimest, nagu primaarsektorit. See ei ole majanduse terviklahendus, see ei aita tööstust, see aita ehitust. Ja reaalselt, eks meiegi käisime viimasel väljasõidul, eks ole, kes käis ettevõtetes, sai tõenäoliselt kuulda, mina küll kuulsin, et näed, pidime jälle ukrainlased täna ära saatma, sai tööluba läbi. See on erinevatest valdkondadest tulev informatsioon, et lüngad tekivad ja asendust ei ole kohe nipsust võtta. Põllumehed on võib-olla kõige paremini selleks olnud üldse valmis, aga nad on teadnud oma hooaega ja nad on teinud kokkuleppeid ja pannud kõik valmis, aga nende jaoks, paljude jaoks on juba hilja. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh! Tõepoolest, kui püüda aru saada sellest valitsuse hommikusest otsusest, siis tekib praktikas küll täiesti huvitav olukord. Hooajatööjõu kasutamisel tekib tohutu lünk ja kas on võimalik üldse selliselt uut hooajatööjõudu saada? Siit jällegi paistab välja valitsuse ükskõiksus majanduse arengu suhtes. Majanduse hääbumine ei ole probleem. Muidugi, maksutulud saab asendada laenurahaga praegu ja laenuraha laiaks lüües saab mõnda aega hästi elada nagu Šveitsis. Aga ma küsin seda. Teil jäid ajapuudusel pooleli need ministrite seisukohad. Mida maaeluminister rahanduskomisjonis rääkis? Kui me riigi lisaeelarvet menetlesime, siis oli seesama tööjõu probleem meil aprillis laual. Ta rääkis mingist maakapitalist. Rääkige natuke, meenutage seda maaeluministri seisukohta ka põllumajanduse olukorra ja tööjõu osas!

Jürgen Ligi
No maaeluminister ja tema eelkäijad selles ametis on praegu tõelised kangelased põllumeeste suus! Juba lihtne on – raha on ju käes – praegu näidata seda enda teenena. Ja sellele vaatamata on võib-olla kõige kehvemini just toime tulnud selle kriisi ajal nemad. Arvo Aller pani puhkusele ajal, kui paanika oli läinud lakke – see oli maikuus. Siis oli selge, et enam ei päästa paljusid põlde selles mõttes, et ka istutamine kannatas, rohimine juba kannatas. Aga otsuseid ilmselgelt ei tulnud, Arvo Aller otsustas minna puhkusele. Ma juba rääkisin, et siin üks põllumajandusminister soovitas spordiklubisid kasutada. Inimesed on ju kindlasti eluaeg mõelnud, et trenni asemel läheme põllule või õpilased, et kooli asemel läheme põllule. Võib-olla mõtlevadki! Ma arvan, et see Šveitsi moodi mugav elu riigipalgalistel on ju laenuraha arvel võimalik. Aga ausõna, need kes tegelikult hädas on oma elutööga, oma põldudega, neid see laenuraha ei lohuta. Seda näitab ka see palgatoetuse lubamine, mis tegelikult sai isegi ootamatult negatiivse reaktsiooni: te teete nalja meiega. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Nii nagu te oma ettekandes ka välja tõite, et tööjõuturu probleem on laiem kui põllumajandus. See puudutab ehitust, tööstust, logistikat ja paljusid teisi sektoreid ja kindlasti on ka struktuurse iseloomuga, mis omakorda tähendab, et ka need lahendused peavad just nendele vaatenurkadele lahenduse leidma. Rahandusminister on varasemalt väitnud, et põllumajanduses on ärimudel üles ehitatud täiesti valedele lähtekohtadele ja ettevõtjad peaksid oma tööd seetõttu paremini korraldama ja rohkem palka maksma ja siis leiab kindlasti vajalikud inimesed ka töötute seast. Kuidas teie arvates on, kas see probleem, millega paljud ettevõtjad täna silmitsi seisavad, on tingitud ennekõike nende enda oskamatusest või valitsuse seatud ebamõistlikest piirangutest vajalike kogemuste oskuste motivatsiooniga täiendava ajutise tööjõu kasutamisel, mis aitaks ju tegelikult majandusel kiiremini taastuda? Aitäh!

Jürgen Ligi
Oi, see oli liigagi tõsine küsimus. Mina tsiteeriks selle koha peal siseministrit, kes ütles, et rahandusminister on tõeline kangelane, et see on heroiline, mida ta teeb. Tõepoolest on selle vist sisse võtnud, et tema ongi see, kes lehmi lüpsab, tema ongi see, kes külvab, künnab, koristab ja need laused, kuidas, ma olen siin mõnda tsiteerinud, et see on arulage, kuidas te siis, kuidas põllumehed mõtlevad, et meie, Riigikogu ja valitsus peab nende töö ära tegema, et see on tegelikult, noh, ma arvan, et see on pretsedenditu, et alati on olnud mingisugune põhjendus, kui valitsus ebameeldivaid otsuseid teeb ja alati ta peab tegema, aga siin ei ole nagu mingisugust ideed selle taga. Ja tõesti minna siis, noh, kehastudes mõttes lüpsjaks, kündjaks, kombaineriks, nagu rahandusminister on siin teinud, minna dotseerima inimesi, kes on reaalselt hädas, see on ikkagi olnud, noh, see on lihtsalt nii nõme, et ma ei tahaks isegi nagu nii tõsisele küsimusele otse vastata. Et see on lihtsalt naeruväärne, sellised avaldused on naeruväärsed ja mida iganes siin saalis või valitsuse pultidest on kunagi kõlanud ja mida on hoolimatuteks kvalifitseeritud, siis midagi nii hoolimatut, mida see valitsus on tootnud, tegelikult ei ole Eesti ajaloos kunagi tehtud. Ma ütlen päris ausalt, alati on olnud see, et peame leppima teatud asjadega ja siis seda öeldud järsemalt või ümaramalt, aga praegu ei ole ju sellel mitte mingit põhjendust peale selle, et on vaja jämedamat vorsti näidata oma valijale. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te tõite oma ettekandes välja mõningaid näiteid kaadrivoolavuse kohta. Kas on ka välja toodud nihuksed ametlikud mingid analüüsid, mis näitavad juunikuu kaadrivoolavust maasikakasvatajate sektoris? Kas teie arvates ei ole see juba nihukene äratuskell valitsusele, et tegelikult peaks, kui silmas pidada nüüd sügist ja uut saaki, mis tuleb põldudelt, kindlasti midagi suuresti ette võtma, mitte niimoodi liugu laskma nagu praegu? Aitäh!

Jürgen Ligi
Aitäh! Võib-olla nende töötamiste registreeringute kohta me saame tagantjärgi mingisugused numbrid, aga me ei saa kunagi selle kohta, kui palju, mitusada või -tuhat telefonikõnet on peetud, kui palju on jäetud oma loobumistest teatamata ning kui palju on selliseid narrivaid soovitusi või soove, et kuulge, ma siin laupäeviti tulen, eks ole. Põllumehele mõjub see ju narrivalt kui reaalselt tehakse selgeks, et on vaja, siis kõige parem vastus on, et ma laupäeviti saan käia. No maasikas ei käi laupäeviti. Ega ükski teine põllukultuur ka nii ei tee, lehm ka lüpsab täitsa argipäeval, ma olen kuulnud. Selles mõttes see statistika ei näita seda draama või tragöödia ulatust, aga nende näidete põhjal võib seda hinnata, et võrreldes soovidega on ehk tulemus paarkümmend protsenti ja see ka ei pea – selles mõttes, et kohalik tööjõud kaob ära, ei ole püsiv, ei pea vastu. Enamikuga on nii, et juttu on, aga tulemust ei ole. Ja kuulutustele, nagu sai nimetatud, kipub tulema Töötukassast ka null vastust, mitmekümnele oodatule tuleb null vastust. Need on reaalsed faktid. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Signe Kivi, palun!

Signe Kivi
Aitäh! Austatud juhataja! Hea ettekandja! Menetleme eelnõu, mis tegeleb hetkel kõige suurema kriisiga. See on tulekahju kustutamine, aga ainult hetkeks. Eesti majandust pärssivad pikaajalised probleemid jäävad ja mures on ka kõrgharidusvaldkond, sest rahvusvahelistumine ei ole enam prioriteet. Teame, et sügisel piiratakse valitsuse poolt kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste võimalusi, samas rõhutab sihtasutus Archimedes, et välistudengid kulutavad Eestis aastas circa 35 miljonit eurot. Ka see on panus. Kui suureks hindad tänase valitsuse, mis töötab nähtavalt EKRE dikteerimisel, tänase valitsuse tekitatud kogukahju Eesti majandusele käesoleval 2020 aastal? Aitäh!

Jürgen Ligi
Aitäh! See oleks muidugi tohutu spekulatsioon, aga märksõna kõrgharidus on muidugi õige. Me ei tohiks rääkida ainult marjakorjamisest, mis on ju ainult kirss tordil, eks ole. Saame ilma ka, saame Kreekast tuua ka, aga noh, inimesed on ennast selles valdkonnas pühendanud, investeerinud, näinud tohutut vaeva ja siis tõmmatakse ühel hetkel neil vaip alt ära. See on laiemalt riigi väärikuse küsimus, kuidas ta suhtub oma kodanikesse, oma põldu, oma toitu, aga kõrgharidus on samas olukorras, et kui siiamaani on lausa raha jagamisel, nimetame seda rahastamiseks, mitte jagamiseks, seatud lausa kriteerium, eks ole, rahvusvaheliste kriteeriumid ülikoolile, siis praegu saadab Siseministeeriumi osakonna juhataja kirja, et kuulge, teie sügisel olete ilma. Mis kõrghariduspoliitika see on? Äärmiselt kahetsusväärne on tegelikult, et inimene, kellest ma lugu pidasin, oli ka seal videokonverentsil meil komisjonis, väitis asju, mis ei vasta tõele. Näiteks tuli Siseministeeriumi ametnik välja, et aga Ukraina ei lase välja, mingi selline asi, mis on ammu ümber lükatud faktid. Ma ei tea, mis mullis elab see valitsus, see valitsus on korduvalt tulnud siin, perekond Helme on korduvalt öelnud, jaganud sellist informatsiooni mitme kuu jooksul, kuidas tegelikult Ukraina ei lasegi oma inimesi välja. See on vale ümber lükatud müra. Aga kui Siseministeeriumi ametnik räägib sarnast juttu, siis see on ikka väga suur pettumus. Mingi mull on, mingi imelik olukord ja on kahju, et kõik huvigrupid on piisavalt ära hirmutatud, et kollektiivselt midagi öelda, kaasa arvatud siis ülikool. Tegelikult ju peaks ütlema. Kuidas saab meil ühe kõrvalministeeriumi osakonna juhataja teatada uudist, et kõrghariduspoliitika on nüüd ära muudetud? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Anti Poolamets, palun!

Anti Poolamets
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Vaatasin statistikat. 2019 sai elamislubasid 153 bangladeshlast, 346 Indiast pärit inimest, 231 nigeerlast. Need eksootiliste riikide kogukonnad kasvavad Eestis. Te siin räägite põhiliselt ukrainlastest, aga kuidas te näete nende eksootiliste kogukondade potentsiaali Eesti põllumajanduse probleemide lahendamisel?

Jürgen Ligi
Aitäh! Väga väiksena. Te ju ka tõite imepisikesed numbrid. 150 – null koma mitu promilli see on potentsiaalselt, kui nad kõik oleksid ka tööjõud? Ei, see ei ole kindlasti ei lahendus ega ka eesmärk, et me tekitaksime siin kultuurivahetust. Ärge kartke! Me ikkagi tahaks, et Eesti jääks oma eluviisi ja kultuuriga võimalikult eestipäraseks, aga me ei pea küll mingiks probleemiks neid väikseid numbreid, mis on praegu statistikas olemas. Ukrainlastest ma rääkisin sellepärast, et tööjõust kolmveerand on ukrainlased ja nendega ei tohiks ju olla rassiviha isegi EKRE-l, aga millegipärast on. Isegi EKRE ei peaks siin rassiviha tundma. Julgeolekule nad kindlasti ei ole probleem. Tööjõuna on nad ülimalt pühendunud ja ma ei tea – üldiselt see geneetiline kontroll, ma arvan, ei saa olla ühiskonna mudel. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Ma küsin selle eelnõu kohta, mida me praegu arutame, ja nende muudatuste kohta, mida oodatakse. Esiteks, probleem ise ei kukkunud ju taevast alla kuidagi ootamatult. See probleem tekkis praeguse valitsuse enda otsuste tulemusel. Ja teiseks, tänase arutelu fookus on meil olnud põllumajandusel, mis on arusaadav, sest valu selles valdkonnas on kõige teravam ja kõige suurem, aga samamoodi on valitsus hapniku kinni vajutanud teistes sektorites ka – ükskõik, kas me räägime töötlevast tööstusest, toitlustusest, haldusabiteenuste pakkumisest või ehitusest näiteks. See Reformierakonna eelnõu, mida sa praegu kaitsed, pakub leevendust n-ö üle välja, käsitleb kõiki neid sektoreid. Aga valitsus ajab siin endiselt jonni ja ütleb, et see täiendav tööjõud, mis Eestis juba kohal on, tuleb ikkagi juuli lõpus igal juhul välja saata ja siis hakata tegelema uute asemele toomisega. Selle eelnõu arutelu ajal komisjonis, mis need argumendid olid, millega seda põhjendatakse, mis praeguse viiruse seisukohast tundub täiesti sürreaalne lahendus? Miks valitsus selle seisukohaga jonni ajab? Aitäh!

Jürgen Ligi
Peab tunnistama, et ega neid argumente väga ei olnud. Olid eksitavad väited, kaasa arvatud isegi ametnikelt. Aga siis aeti mingit sellist argumentatsiooni, et kus teie uuringud on, et tuleb teha uuringud, tuleb tellida uuringud. Kes mida uuris, ei tea, uurib, seda ideed ei olnud. Ametlik statistika oli ometi olemas. Plaanimajandust meie siin ju ei arenda. Ma püüdsin korduvalt öelda, et kuulge, ega meie ju ei planeeri ettevõtete tööjõuvajadust, alati on arusaadav olnud, et see signaal tuleb ju ettevõtetelt ja siis me vaatame, kes vastavad tingimustele. Mis siin argument veel oli seal? Üks oli, umbes kuus korda ma pidin ümber lükkama siis mõne tunni jooksul väidet, et sellega ei ole kiire. Ma algusest peale ütlesin, et sellega on väga kiire, selle eelnõuga. Ja siis pandi see sügisele lõppkokkuvõttes. Võib-olla see on videokonverentsi eripära, aga selline loomulik dialoog on tegelikult ikkagi väga kadunud seal komisjonis. Ma olen seal kaks korda olnud. Püütakse pugeda ju selle taha, et sa ei saa korralikult sõna võtta, eks ole, sa ei saa, kõik see kehakeel ja kõik see sisuline mõttevahetus on pärsitud. Muidugi ega ma ei saa öelda, et kogu komisjon käitub ühtemoodi. Aga kuidagi see käsk oli, jutupunktid olid ette antud, et püüda siis lükata see kuhugi olematusse ja mitte menetleda seda eelnõu. Argumente, jah, ma kahjuks tegelikult ei kuulnud, üldse ei kuulnud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma hindan väga kõrgalt teie erudeeritust ja spetsialisti taset erinevates valdkondades ...  

Jürgen Ligi
Aitäh, selle juurde võibki jääda.  

Kalle Grünthal
 ... nagu rahandus, nagu Kaitseministeerium, nagu haridus jne. Aga seda ilusat oreooli põhimõtteliselt natukene jäi minu jaoks tumestama sellelsamal istungil toimunu, mida, ütleme, hea kolleeg Keit Pentus-Rosimannus puudutas.   Te esitasite selle eelnõu, tähendab, ja põhjendused ära ja ma küsisin teie käest, kust pärinevad need andmed. Kas ei oleks mõistlik see saata see valitsusele või vastavatele erialaspetsialistidele nende hinnangu saamiseks? Teie vastasite, et mina ei ole mingi plaanikomitee ja kõik ajalehed kirjutavad seda. Minu küsimus nagu praegu tugineb  sellele, et kas te peate siis, ütleme valitsuse ja Riigikogu töö toimumist õigemaks, ütleme, ajalehtede baasil või mis on need alused? Aitäh!

Jürgen Ligi
Aitäh! Üldiselt erudeeritusega on nii, et see on ameti saamise eeldus, mitte tulemus, nagu te ütlesite. Tulemusi on ametite puhul ka, et teadmisi tuleb juurde. Ühte ma jagan teiega: tegelikult eelnõusid, probleeme ei lahendata valitsuse ega Riigikogu tasemel selliselt, et pannakse seisma ja siis tellitakse uuring. Antud juhul enamik selliseid algatusi põhineb juba teadmisel. Ma ei öelnud ka komisjonis kordagi, et me saime kuidagi informatsiooni ajalehest. Ma ei öelnud kordagi! Ma ütlesin, et te ju lehti loete. Te ju lehti loete, te ju suhtlete inimestega, te peate ju olema kuulnud.
Oma ettekandest ma pühendasin suure osa ju sellele kirjavahetusele turuosalistega. Turuosalised on üks igasuguste eelnõude partner, mis neid puudutab. Eelnõude ettevalmistamisel on alati turuosalistega dialoog protsessi osa. See on see eruditsioon, mida saab muide ministriametis, aga peaks saama ka Riigikogu liikmena juba aasta või mis see tuleb, viie aastaga. Ongi nii moodi, et informeerimatus ei ole kindlasti see, mismoodi üldse saab midagi algatada ja teaduslik uuring ei ole kunagi see põhiline formaat. Küll aga on informatsioon ametlikust statistikast, ma seda natukene olen teile täna ka toonud, on turuosalistelt, on kohtumised inimestega, on üldine olukorra taju. See on muide rahvaesinduse üks põhiline roll: peab teadma, peab aru saama, peab oskama tõlgendada ja peab pakkuma lahendusi. Me tulime ühe lahendusega praegu. Me tulime ilmselt parima lahendusega, mida saab Riigikogus teha. Hea meelega ootaks lahendust ka valitsuselt. Tänane hommik oli muidugi pettumus. Me lootsime, et see mitmekuine surve annab parema tulemuse kui ainult keskendumine hooajatööle ja olemasoleva, turvaliselt olemasoleva tööjõu väljaajamine. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Heiki Hepner, palun!

Heiki Hepner
Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te tsiteerisite tänast rahandusministrit, kes suhtub üleolevalt põllumeestesse. Oma ettekandes ütlesite teie, et malevas olevatele noortele on põhihuvi meelemürgid ja ööelu, mitte töötegemine. Kas te oma tsitaadiga noorte osas ei ole sama arrogantne ja ülekohtune kui rahandusminister tänaste põllumeeste osas? Aitäh!

Jürgen Ligi
Aitäh! Mina ei ole kunagi sellist väidet esitanud. Ma olen tsiteerinud täna mitmeid sõnumeid, et kahjuks on ka selliseid. Ma ei jõudnud kõike lõpuni rääkida, aeg sai otsa. Aga praegune olukord on ikkagi pisarad ja meeleheide, reaalselt pisarad ja meeleheide: mahakantud põllud, raisku läinud saak ja läbi närvid ja just nimelt see viimane tsitaat, mida te tõite või see näide, see pärineb ühelt inimeselt, et ah, ma ei taha enam midagi, et mul on närvid täiesti läbi ja konkreetse näite ta tõi nimelt nende noortega mässamisest. See ei ole tavapärane tööjõud. Sa pead nendele panustama väga palju, neid väga palju kasutama, siis sa näed ka, et sa pead ka selliste asjadega, sa pead suhtedraamadega, sa pead ööeluga, kõigega tegelema. Nad on seal kogu aeg juures, aga nad ei ole pühendunud sellisel määral töö tegemisele, nagu need töötajad, mida siis ju palutakse ja anutakse mitu kuud. Ma ei ole kunagi öelnud selliseid asju nagu, ma ei öelnud seda eelmist ka, ma tsiteerisin, nagu on öelnud Martin Helme. Meie tegime selle pikenduse aprillis, siis mai, juuni, juuli on aeg kohaneda selle olukorraga, et miks nad midagi ei tee! Kuidas saab niimoodi väita, kui tegelikult on ju märtsist peale tehtud ja kontaktis oldud? Kuidas saab niimoodi väita? Kuidas saab väita, et on arulage oodata, et Riigikogu ja valitsus teeb ära meie töö, see on ka rahandusministri tsitaat, kuidas saab selliseid asju öelda? Kuidas saab öelda, et ei, neid pisaraid me küll ei usu. See on see suhtumine, mida kuulavad inimesed, kes reaalselt on pisarates. Ma ei dramatiseeri siin midagi, see on stseen, mis on süvenev, süvenev, süvenev, see on mitu kuud süvenenud. Nad on olnud ärevil, nad on saatunud teinekord õhtu jooksul 17 sõnumit, et kuulge, see on ju õudne, mis räägitakse ja muidugi tsiteeritakse ka korduvalt siis Jüri Ratast, kes siin puldis on ju käinud ja meie küsimuste all öelnud, et jah, tõepoolest, see on, tema põhiväide on olnud ju see, et kuni tänase hommikuni, ma ei tea, mida täna kavatseb väita selle otsuse peale, et Eestil on ju töötud, et see ei lahenda kõike, aga see on olnuline leevendus, et töötud ikkagi saavad, selle kohta on mul 15. aprillist, veelkord rõhutan, et ma ei ole kõigi nende ütlemiste autor, kaasaarvatud selle, mida te tsiteerisite, kindlasti oli see liialdus, kindlasti oli see öeldud pisarates inimese poolt, aga 15. aprillist ütles, et see on, mis töötutest te räägite, tulemus on ühene, nad ei tule põllule, nad ei tule põllule ja see on juhtunud. See on juulikuus selge, et nad ei tule põllule ja kui nad tulevad, siis nad tulevad tingimustel, mis ei sobi tootmiseks. Vot! Nii et kõigi noorte ees, ma püüdsin seda öelda ka hästi niimoodi vabanduses juba ettekandes, et see ei olnud minu hinnang noorsoole, aga me kõik saame aru, et malevasse ei mida eelkõige tööd rügama. Seal minnakse seltsielu elama ja sinna juurde selles teismeliseeas kuuluvad ka need nõrkused, mida siis tsiteeris või nimetas veelkord, minu asemel talunik, kes on praegu pidanud oma saagist loobuma, nii hernestest kui maasikatest. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Aitäh! Hea Jürgen! Minu küsimus puudutab ka tänast valitsuse otsust. Ja üks punkt selles otsuses on see, et järjest lubatakse välistööjõul olla riigis edaspidi 180 päeva ehk siis kuus kuud. Farmerid on juba kritiseerinud seda otsust, et see kuus kuud on liiga vähe, et inimesed tulevad siia, nad õpetatakse välja ja siis hakkab juba see aeg otsa saama, pakkigu asjad kokku ja mingu minema. Tegelikult nagu kvaliteetset tööjõudu ei jõuagi sellega ... maaelu nõuab ju ka väga erinevaid oskusi, selle kuue kuu jooksul isegi ei jõua seda inimest korralikult välja õpetada ja peab ta juba ära saatma. Kas sa jagad farmerite seisukohta ja mis võiksid olla need põhimõtted või mis nende valitsejate peades toimus, kui nad sellise punkti siia sisse kirjutasid? Aitäh!

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma ei ole selle seaduse, välismaalaste seaduse spetsialist. Seda lugedes tekib endal väga palju küsimusi. Täpselt ei saa kogu seda klassifikatsiooni ja neid kordi selgeks, selles mõttes ma kardan, et ma vääratan siin mõne juriidilise nüansiga või olulise detailiga, ütleks nii. Põhimõtteliselt, kui põllumehed niimoodi ütlevad, siis järelikult puudutab see nende senist valdkonda. Aga reaalsus on see, et nad praegu saavad üheks päevaks. See oleks paradiis kui nad saaks kuueks kuuks. Aga see visati neile kuidagi kondina ette, olles tekitanud enne defitsiidi, sundides olemasolevaid läbiproovitud töölisi välja saatma. Ja mitte keegi ei tea, kui täielik saab olema see asendus ainuüksi põllumajanduses. Me ei räägi ju kaugeltki ainult põllumajandusest. Põllumajandusega on lihtsalt see, et seal on tootmistsüklid selles faasis, et katastroof on kätte saabumas ja ta on juba saabumas selles ühes toodangus, see on maasikad. Need on kurvad pildid ja need peaksid olema igal liikmel, isegi koalitsioonisaadikul silme ees, kui nad tulevad seda eelnõu maha hääletama. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Mihhail Lotman, palun!

Mihhail Lotman
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Seaduseelnõust, mida me siin käsitleme, võib jaotada mitmetmoodi. Üks jaotus oleks umbes selline: ühed on kasulikud, teised on kahjulikud ja kolmandad on mõttetud. Minu meelest praegu me tegeleme selle kolmanda tüübi eelnõuga. Siin ei ole ühtegi punkti, mis ei oleks – ja palju radikaalsemal moel – juba lahendatud valitsuse otsusega. Sa ütlesid vastates küsimusele, mida tuleb valitsusel teha, et taastada tööjõu liikumine. See on täpselt see, mida praegune otsus tegi. Siin on hirmutatud karantiinidega ja töölubade andmise protsessiga. Nii palju kui mina tean, seal mitte kedagi vägisi ei deporteerita Eestis ja samuti mingit lünka ei teki. Niisiis, sa rääkisid siin igasugustest asjadest, kes mida ütles. Aga ütle palun selgelt, mida lahendab see teie eelnõu, mida ei lahenda juba eelnevalt valitsuse otsus. Aitäh!

Jürgen Ligi
Professor Lotman, ma olen tõeliselt pettunud teis, kui te nimetate selle mõttetuks. Arvestage, et see sõnavõtt jääb ka siia stenogrammi. Ma olen pikalt seletanud seda, te olete kogu aeg olnud saalis. Esiteks oleme meie seda survet siin saalis, komisjonides avaldanud alates märtsikuust. Sama on teinud turuosalised. Meie eelnõu pärineb mai algusest. Ja nüüd te tulete ja ütlete, et see on mõttetu eelnõu, sellepärast, et täna hommikul midagi valitsus otsustas. Me ei tea täpselt, mida valitsus otsustas, aga uudist, mida ma olen korduvalt tsiteerinud, ma olen kogu aeg viidanud uudistele. Meiega, parlamendiga ei ole valitsus seda arutanud. Parlamendi üle on irvitatud. Esiteks on blokeeritud meie eelnõu arutamist, teiseks on tuldud asjaga, mida uudiste põhjal võib öelda, võib nimetada silmamoonduseks. Võib-olla on uudised olnud valed. Lugege palun Martin Helme Facebooki lehte, mis on ju klassika staatuses, eks ole praegu – naerab välja kogu problemaatika, ütleb, et EKRE sai jälle oma tahtmise. See eesmärk on ju see, et need töötajad, keda meie tahaksime hoida, saadetakse minema. Meie eelnõu mõte on, et minema ei saadeta olemasolevaid, meie ei saa rohkem teha. Valitsuse otsus – kui oli otseküsimus, eks ole – meie arusaamist mööda tegeleb ainult hooaja tööjõuga. Aga ajutine tööjõud siin eelmise aasta seisuga, ma usun, ma ei eksi, oli 19 000 ajutist tööjõuluba, anti välja. Praegu on jutt umbes 15 000 – mingi seisuga, see muutub kogu aeg – ja nendest lõviosa on ju teistes sektorites. Põllumajandust puudutab mingi 1300 ja need tööload järjest lõpevad, järjest lõpevad. Me ei tea mitte midagi, mis on valitsuse otsuse sisu, juriidiline vorm, millal see jõustub, kuidas seda jõustatakse.
Fakt on see, et me oleme seda asja ajanud väga pikalt, me oleme ajanud seda kogu majanduse jaoks, me oleme ajanud seda kõige turvalisemal moel ja vastu valitsuse kiusu. Valitsus on ju siiamaani rääkinud mingisugustest turvalisuse värkidest ja teab mis asjadest, sellest, kuidas ei ole konsensust. Ühesõnaga, kogu see asi on olnud ju sihuke tõrjuv, kas probleemi eitamine, keegi on naeruvääristanud siin uhkelt põllumehi, keegi on rääkinud, et oh, siin retoorika meile ei meeldi, aga muidu on kõik okei. Kas see ei pane mõtlema, professor Lotman, et äkki te küsimus ei olnud väga mõttekas? Äkki te oleksite pidanud siiski sõnavõtust tähele panema, mida ma selle teadaoleva valitsuse otsuse ja eelnõu võrdluseks tõin. Probleem on majanduses laiemalt. Ja põllumajandust puudutab ainult osake sellest. Hooajatööjõud on ju definitsiooni järgi, nii nagu uudistest saab aru, primaarsektor. See ei ole see tööjõud, kus on tuhanded inimesed on tööstuses, ehituses, veonduses, laonduses. On ka muidugi toitlustuses, hotellinduses. Ja nende tööload sadade kaupa lõpevad praegu. Praegu ütleb valitsuse üks põhiline punkt ju seda, et need sajad – summas, ma pakun, on juba tuhanded – tööload, mis iga kuu lõpevad, peast arvutades lihtsalt ütlen, et see on vist ikkagi tuhandetes see, mis kuu jooksul lõpeb, need ju saadetakse minema. Kuigi nad on läbi proovitud, neil ei ole vaja teha teste, neil ei ole vaja garantiisid, need saadetakse minema. Ja sellega kelgib teie koalitsioonikaaslane Martin Helme ka täna uudistes. Nendest me saame lahti ja siis me veel vaatame, kas me kedagi asemele laseme.
Ülikoolide probleem võiks ju ka teile muret tekitada. Miks on vaja tudengeid niimoodi peedistada, miks neile ei võiks neid ohutusmeetmeid rakendada? Lihtsalt saadab osakonnajuhataja Siseministeeriumist kirja. Siseministeeriumi osakonnajuhataja saadab kirja ja ütleb, et kuulge, sügisel tõenäoliselt teile neid välistudengeid ei ole. Keegi ütle, kust saab näiteks rahastuse asemele, kuidas saavad professorid tööd ja kuidas saab üldse edasi majandada. Ülikoolid on sellest teadmatuses. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Espenberg, palun!

Urmas Espenberg
Austatud juhataja! Hea ettekandja! Eestis on lisaks mõningale tööjõunappusele ka suur tööpuudus, 50 000 inimest. Kuidas te näeksite võimalusi neid inimesi rakendada, et me ei jääks igavesse sõltuvusse seal Ukraina vabariigist või minu pärast Nigeeria kuningriigist? Aitäh!

Jürgen Ligi
Aitäh! Nigeeria kuningriigist ma ei tea. Ukraina vabariigiga on küll niimoodi, et ta on üks meie saatusekaaslane võitluses nõukogude impeeriumi jäänustega. Nad võiksid teile tulla mõttesse kui strateegiline liitlane, keda me aitame, pakkudes nende töötutele või väga alamakstud töötajatele siin hooajatööd ja täites ka siis enda tööjõulüngad. Ma ei pea kogu oma ettekujutust ilmselt, kuidas töötud tööd saaksid, siin ära kirjeldama, et see ei ole selle eelnõu sisu, aga põhimõtteliselt on muidugi kõige tähtsam, et maailma majandus käivitataks uuesti ja Eesti oleks siin oma piirangute sättimisel kõige targem, sest et vigu ei tohi teha, nakkust ei tohi lahti lasta, aga samas on praegu võimalik ikkagi töökohti endale saada sedapidi, et me piirangutes üle ei pinguta. Praegu me pingutame, tööjõuga me pingutame kindlalt üle, tööjõu piirangutega ja siin ei ole sellel pingutamisel ühtegi ratsionaalset argumenti olnud, see on ainult olnud parteiline argument, seejuures ühe partei argument põhimõtteliselt. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Heiki Hepner, palun!

Heiki Hepner
Suur tänu! Hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Me oleme täna siin kuulnud seda, et valitsuse otsus, mis hommikul vastu võeti, põhjustab tohutu lünga tööjõuturul. No maaelukomisjonis hommikul ma põllumeeste esinduskogude esindajatelt seda muidugi ei kuulnud, nad olid väga tänulikud, et selline otsus on sündinud ja kui nüüd lüüa kokku need tulekuajad, karantiiniajad, proovide ajad, kui me võtame selleks 20 päeva, siis tegelikult ju peaks veel viis päeva reservi jääma. Ma tean ka seda, et täna on ka töölubasid väljastatud arvestataval hulgal. Need inimesed ei jõudnudki siia Eestisse, enne algas kriis pihta, et kus see tohutu lünk tööjõuturul põllumajanduses teil ikkagi tekib?

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma ei tea, kas ma kasutasin sõna "tohutu", vahel ma kasutan seda sõna. Jah, ma pakun, et ma ei kasutanud seda sõna, küll aga ma olen siit pooleteise tunni jooksul korduvalt seda olukorda kirjeldanud. Viimane fakt täna hommikust oli see, et 70% oma põldudest pidi talunik maha kandma ja see maksab talle mitukümmend tonni maasikaid, nii ta kirjutab. See on kõik selle tulemus, et tema, kes ta on anunud abi ka Riigikogust, rääkimata valitsusest, rääkimata eksministritest märtsikuust peale, tema töö hävib, see on fakt ja põllud üleküpsevad. Sealt tulevad väga detailsed kirjeldused, mitu kuud ja kui teie, Raplamaa saadik ei taju sedasama, mida on väga lihtne igas Eesti paigas tajuda, siis on kehv lugu, kui te küsite, et kust see tuleb üldse. Te ei teagi sellest mitte midagi. See on tegelikult Martin Helme tase. Teie ei tea, teie ei hooli, ärge nii rääkige! Ma arvan, et te tegelikult teate. Ma arvan, et Raplamaal on neid talunikke, kes on saagikoristusega hädas, on palju. Harjumaal on neid, Saaremaal on neid, neid on igas maakonnas. Ja nüüd ajakirjandusele ei tahaks viidata, muidu ütleb Kalle Grünthal, et ma saan oma informatsiooni ainult ajakirjandusest, aga ka ajakirjanduses on ju neid pilte palju kirjeldatud. See on üllatav, et te ei tea. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Mihhail Lotman, palun!

Mihhail Lotman
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on väga kahju, et ma valmistasin sulle pettumuse, aga sina ka mind ei rõõmustanud. Poolteist tundi sa räägid siin aiaaugust ja et kes mida ütles ja nutusest olukorrast maasikate korjamisel, aga sa ei öelnud pooltki sõna sellest, kuidas teie eelnõu aitab mädanenud maasikaid korjata. Ma kujutan ette, et mitte kuidagi. Ja mida teie eelnõu sisaldab sellist, mida ei ole valitsuse otsuses, mida sa ei ole lugenud. Sa ütlesid, et see valitsuse otsus tehti täna hommikul ruttu ära. Igatahes meie fraktsioon tegeles sellega alates maikuust, nii et see ei vasta tõele. Nii et ütle palun selgelt, mida lahendab teie eelnõu, mida ei lahendaks valitsuse otsus. Aitäh!

Jürgen Ligi
Aitäh! Olemata teie fraktsiooni liige, võin öelda, et oma fraktsiooniga me oleme tegelenud sellega märtsist, mitte ei hakanud mais tegelema. Ja see on olnud kosta nii komisjonides kui ka siin suures saalis, sama on teinud huvigrupid. Lahendustega on nii, et Põhja-Eestis on vist kõrgpunkt saagil alles saabumas või praegu saabunud. Kui me saaksime kiire otsuse Riigikogus, et töötajaid ei aeta välja, siis leevendust tekib igal juhul. Praegu lõpevad järjest erinevates valdkondades tööload, needsamad inimesed erinevatest valdkondadest saadetakse koju, aga nad saaksid tegelikult täita neid lünki ka põllumajanduses. Selle eelnõu erinevus valitsuse omast minu teadmist mööda –te ei ole ju meiega arutanud seda – on, et see ei tegele ainult hooajatööga, see tegeleb olemasoleva tööjõu mitte väljaajamisega. Teie tegelete, teie valitsus tegeleb, ma saan aru maikuust peale, kuidas lahti saada olemasolevast tööjõust. See on ju olnud vähemalt EKRE pidev jutt ja täna ka tegelikult ju kirjutas ju nende esimees – mulle tsiteeriti – suure rõõmuga, et need inimesed, kes praegu siin on, saadetakse välja. No andke andeks noh, sõnastus natukene tõenäoliselt on ebatäpne, ma ei ole ise lugenud seda.
Mõte on aga see, et tänane valitsuse otsus tegeleb ainult hooajatööjõuga, see saadab olemasolevad töötajad välja ja jätab võimaluse seda kuidagi asendada. Asendus tekitab juba ainuüksi karantiini mõttes lünga. See tekitab hulga administratiivset pingutust, mida kindlasti ei ole üheski valdkonnas juurde vaja teha. Kui teil on täpsemaid teadmisi, siis palun kirjeldage neid. Aga kõigest nähtub, et valitsuse tänane otsus ei asenda seda eelnõu või osaliselt täiendab, ja siin on lihtsalt rolli jaotus. Riigikogu ei saa teha kõike seda, mida saab teha valitsus. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Ivari Padar, palun!

Ivari Padar
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tegelikult ma ei tahtnudki midagi küsida, ma tahtsin lihtsalt tänada, sellepärast et tegelikult on pooleteise tunni jooksul antud igast nurgast hästi läbikaalutletud vastuseid ja tegelikult ma ei mäleta mingit põllumajandusteema arutelu pikalt Riigikogus, kus oleks nii moodi olnud, nagu see maasikateemas praegu välja tulnud. Mulle tuli meelde, võib-olla eelmine kord oli kaitsetollide teema, mingi paarkümmend aastat tagasi, kus nii põhjalikult asju käsitleti. Nii et suur tänu!

Jürgen Ligi
Aitäh! Omalt poolt ma loodan, et ma ei olnud ebaviisakas kellegi suhtes, aga see on väga emotsionaalne teema, see on paljude inimeste pisarad praegu, et ärge seda alahinnake. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Merry Aart, palun!

Merry Aart
Aitäh, lugupeetud esimees! Hea sõnavõtja! Teil on väga pikaajaline kogemus ja ma puudutan siin nüüd ainult praegu põllumajandust. Ka minul on hea meel, et põllumajandus saab nii palju tähelepanu Riigikogus, et ma ei mäleta, et ta oleks seda varem saanud. Selleks, et see olukord meil praegu on, nagu ta on, see on pikaajalise situatsiooni või pikaajaliste otsuste tulemus, aga ma mitte sellest ei taha rääkida. Tahtsin sellest rääkida, mis põllumajandust ja maasikakasvatust puudutab, siis me ei saa neid inimesi arvata, et need tahavad siia jääda või pikendada. Kui me pikendame seda luba 2/3 nendest ootavad meeleheitlikult, et nad saaks koju tagasi minna. Aga mina küsiksin seda teie käest, et kui me praegu avaksime ja täiesti ilma igasuguse õeluseta, et kui me praegu avaksime turud, siis see, mis praegu meil on, on eelnevate 10–15 aasta tulemus. Mis saaks meil Eestis, ütleme, avatud turgude puhul näiteks järgmise kümne aasta pärast? Milline on siis meie situatsioon? Ja miks ma seda küsin – ma küsin seda sellepärast, et ma oskan väga hästi ennast panna ettevõtja seisu. Ja ettevõtjal on keeruline, aga ma olen käinud ...

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! 

Merry Aart
Kohe lõpetan. Ma olen käinud Ukrainas ...

Esimees Henn Põlluaas
Kahjuks on aeg pikalt üle. 

Merry Aart
Ma olen käinud Ukrainas ja ma tean, milline on Ukraina põllumeeste seis seal ja milline on see korruptsioon seal. Minul on hirm, et kui me liiga avatud oleme, siis see lõpeb meil halvasti.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Nüüd me lõpetame küll küsimuse ära. Palun, hea vastaja!

Jürgen Ligi
Aitäh! Minagi kindlasti ei taha olla ühegi küsija suhtes õel. Ma võin teinekord olla emotsionaalne. Praegu ma emotsionaalselt tahaks teid kiita selle mõistliku hoiaku eest, mille tõttu teid vahetati välja komisjonis, et te ei olnud nõus hääletama nii, nagu partei tahtis – just nimelt selles valdkonnas, nii palju kui ma mäletan. Ja kindlasti te tegelikult seda olukorda tajute, mis toimub. Ukraina korruptsioon on tõsiasi, pikka aega, selles mõttes ka mina suhtun sellesse ühiskonda sedapidi ka skeptiliselt, aga antud juhul ei tule siin ükski ukrainlane altkäemaksu küsima. Ja Ukraina kõiki reforme me ju toetame, me oleme neid oma liitlasteks valinud põhjusel, et meil on olnud üks anastaja.
Nüüd, mis sellesse minevikku puutub, siis üks Ukraina probleem on loomulikult see, et need pikaajalised otsused on tegemata seal olnud. Erinevalt Eestist need otsused, mida te ette heidate Eestile, oleksid Ukrainas olnud ka vajalikud, mingis mõttes kindlasti erinevalt, aga põhimõtteliselt. Ukrainas on väga palju selliseid tegemata struktuurseid reforme. Kas Eesti omad olid laitmatud? Keeruline öelda, aga kindlasti on Eesti lihtsalt loksunud oma tööhõives sinna, kuhu üks arenenud Euroopa riik peab loksuma. Põllumajandus ei ole suur tööandja, aga põllumajandusel on mitmeid väärtusi ja ka seda väikest tööandjat ei tohi kottida sellega, et tõmmatakse tal siis vaip alt ära. Eesti on jõudnud tänu nende erinevate valitsuste valdavalt tarkadele otsustele sinna, kus me suudame vaesematele ja kehvematele reformijatele pakkuda tööd kordades suurema palgaga, kui nad ise suudavad maksta. Me suudame sedapidi leevendada ka sellise hooajalise tööjõuvajaduse kõikumise. Ja see majandusmudel on universaalne Euroopas, seal ei ole nii, et ühed on need, kes ei suuda oma inimestele korralikku tööd pakkuda, mispärast nad on siis tööjõu pakkujad, ja teised, kes valdavalt suudavad. Eesti on sinna hulka nende aastate tarkade otsuste tulemusena jõudnud, kus ta suudab nendele riikidele-rahvastele tööd pakkuda. Ja oleme sellega rahul. Nagu ütles Helir-Valdor Seeder, see ei ohusta meie julgeolekut, see ei ohusta meie identiteeti mitte kuidagi. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Aitäh! Suur aitäh selle debati eest, üks taas parimaid, mis selles saalis on aasta aja jooksul olnud minu meelest. Mul on selline küsimus, ma kuulan n-ö teise poole argumente, väga palju kõlab sealt läbi, nagu oleks majandus selline null-summa mäng, et kui me anname väljast tulevale inimesele töökoha, siis justkui me võtame selle mõnelt kohalikult inimeselt ära ja see meenutab mulle seda debatti, mis on käinud ümber automatiseerimise ja digiteerimise, et samamoodi arvatakse, et kui n-ö me kasutame rohkem seadmeid, kasutame rohkem tehnoloogilisi võimalusi, siis see võtab inimestelt töö ära. Tegelikult, ka selle küllalt kõrge automatiseerituse taseme juures, me ju näeme seda, et meil on olnud pigem headel aastatel tööjõupuudus, inimeste sissetulekud on suurenenud. Et kas pole siin nagu samamoodi, et kui me mõistlikul määral hoiame oma tööjõuturu avatuna, siis tegelikult see loob siin kohapeal neid ettevõtlusvõimalusi, loob võimalusi luua ka kohalikele töökohti ja sellest majanduskasvust lõpuks võidab Eesti tervikuna palju rohkem? Aitäh!

Jürgen Ligi
Ühene vastus on jah, nii ongi. Ja rõhuga sõnal, igaks juhuks, mõistlikult, sest et tegelikult ei taha siia keegi võõrast maad, me tahaksime, et Eesti jääks ikkagi Eestiks, aga see ei tohi taanduda sihukesele rassistlikule tõrjumisele ja iseenda hävitamisele. Ma ise olen selle konservatiivse tööjõupoliitika toetaja, mida Eesti on ajanud, nüanssides võib-olla oleksin kohati leplikum, aga üldjoontes me peamegi kohanema sellise mõistliku tööjõudefitsiidiga. Aga praegu, mis toimub, on lihtsalt väga järsk ja ebamõistlik. Eestlased ei tule sellele tööle, ma püüdsin seda tükk aega siin seletada, et need ei ole minu enda välja mõeldud faktid ja ei ole ka minu enda väljamõeldud hinnangud, need on valdavalt tsitaadid, et te lihtsalt saaksite aru, turuosalisi tuleb kuulata ja teinekord parlamendis edasi kanda see, mida nad räägivad ja mille üle nad kurdavad. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Raivo Tamm, palun!

Raivo Tamm
Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud sõnavõtja! Täna on väga huvitav kuulamine olnud, aga ma lõpetuseks küsiksin seda. Kui tänapäeval on väga oluline sooline identiteet ja rassiviha, siis ma küsiksin Eesti-Ukraina parlamendirühma liikmena, et EKRE rassiviha Ukraina vastu – mis rassiviha? Viha millise rassi vastu kõne all on?

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma saan aru, et te defineerite seda ka rassivihana. Mina seda sõna püüan vältida, sest on jube lihtne öelda, et te sildistate. Aga põhimõtteliselt on neid lauseid ju väga palju lendu läinud ammu enne, kui see asi jõudis pärale ühest erakonnast. Ma ei ole teie erakonnast tegelikult midagi sellist kuulnud, küll aga EKRE-st juba ammu enne, kui see koroona ja siis tööjõukriis tegelikult lahvatas. Mingi täiesti arusaamatu, noh "puulased" ja "tohtlased" on olnud need sõnad. See on ju isegi natukene naljakas, aga "neetud ukrainlased" ja sellised sõnad on lennanud. Ja valitsuskoalitsiooni erakonna nii praegune kui eelmine esimees on erakordselt õelaid repliike saatnud millegipärast just ukrainlaste suunas. Minu arust inimesena, kes on Eestit ikkagi püüdnud arendada, igaühel peaks tekkima hoopis vastupidine reaktsioon. Ukraina, nad on meie kaaskannatajad, nad on hullemini kannatajad kui meie, nad on jätnud midagi oma ühiskonnas tegemata, kus meie saame olla abiks, aga et räägitakse järsku täiesti Kremli stiilis sellist võõraviha ukrainlaste aadressil – see on natukene eriline. See on kuidagi nagu natukene eriline, see ei ole tavaline rassism, see on natuke eriline. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Raivo Tamm, palun!

Raivo Tamm
Jah, aitäh veel kord! Ma küsisin tänase esinemise jooksul öeldu kohta, et tegu on EKRE rassivihaga ukrainlaste vastu, sellepärast ma küsisin täpsustava küsimuse üle, et mis rass praegu millise rassi vastu viha tunneb. Omal ajal koolis sai õpitud neid rasse, aga ma usun, et tänapäeval on väga suured muutused meie ümber toimumas. Mis rass siis millise rassi vastu meil viha tunneb praegu? Aitäh!

Jürgen Ligi
Tõenäoliselt võisin ma korra kasutada sõna rassistlik, aga ju te olete ka peale, ma ei tea, mis õppeaine see oli, ka kirjandust õppinud. Kirjanduses kasutatakse alati selliseid omadussõnu, mille piire laiendatakse, kujundeid. Rassistlik oma iseloomult, see ei tähenda tingimata, et oleks rassidevaheline, need on kaks erinevat asja. Rassistlik oma iseloomult saab olla ka siis eri rahvastevaheline, kes on sama nahavärviga. Iseloomult ma ei näe mitte mingit muud adekvaatset seletust sellele, sest julgeolekust see ei saa tulla, majanduskahjust see ei saa tulla. Ja võisin seda kujundit kasutada küll või seda omadussõna. Ja usun, et te teate selle sõprusgrupi liikme või esimehena. Sain mina eilegi sõnumi Ukrainast, mul on seal ka oma kirjasaatja olemas, mitte küll mitu, peab tunnistama, erinevalt põllumajandusest, siis seal on päris palju tähelepanu pälvinud see, et Eesti laseb oma marjad hukka, mis pealkiri saadeti eile, selleks, et mitte ukrainlasi lasta põllule, Ukraina ajakirjandusest. Ja on ka üks Facebooki leht, mida levitatakse, kus lükatakse neid valitsuse seisukohti või sõnumeid – tavaliselt nad käivad Martin Helme või Mart Helme kohta – ümber. Vahel on ka proua Helme olnud, eks ole, ta levitab seda koos teistega, kuidas Ukraina tegelikult ei luba oma inimesi tulla siia. Selline teatud rahvuslik vastasseis on meil reaalsuses olemas, ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias. Mina küll ei saa aru, kuidas me langesime sellesse. Peale Krimmi eks meil ole ju ukrainlaste suhtes põhiliselt empaatia, põhiliselt empaatia. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Andrus Seeme, palun!

Andrus Seeme
Aitäh! Hea ettekandja! Väga tore põllumajanduslik debatt on siin olnud. Aitäh! Aga minu lühike küsimus on tänase valitsuse otsuse kohta. Mis sa arvad, et kas tänu opositsiooni survele tehti tänane otsus? 

Jürgen Ligi
Aitäh! See näeb väga sedamoodi välja, seda tehti küll kaks kuud liiga hilja. Seda arutelu alustati, ma saan aru, mais, kui meie alustasime märtsis. Seda eelnõu, mis mai alguses esitati, on siiamaani blokeeritud ja see otsus, mis tuli, seda meile ei ole tutvustatud. Võib-olla maaelukomisjonis midagi räägiti, aga igatahes fraktsioonis me jõudsime seisukohale, et see ei puuduta majandust tervikuna, see puudutab põllumajandust. Mina loodan, et see oli täna eelkõige tööjõualane debatt. Lihtsalt põllumajanduses on probleem kõige põletavam. Aga see otsus ei aita enamikku majandust, see ei aita piisavalt ka põllumehi, kuna eelkõige aetakse olemasolev tööjõud välja. Et lasta neil hakata uut tööd otsima, uuesti nendega läbi rääkima, neid karantiinis pidama – see on sihuke silmamoondus pigem.
Täna ma sain ka sellise sõnumi – jällegi peab midagi tsiteerima –, kus öeldi, et loodame, et Riigikogu – see oli üks link, mida ma ei jõudnud avada – loodame, et Riigikogu hääletab vastu. Mina sain aru, et see link käis tänase valitsuse otsuse kohta. Talunik on seda lugenud, mina ei ole kahjuks aega saanud. Nii et väga sedamoodi on ja, ütleme, et ei ole kahtlust, et see on seotud meie survega, meie tänase istungiga. Aga, härra Lotman, ma teile ütleksin ka, et tegelikult ärme ennast sedapidi kunagi alaväärista, et see eelnõu on mõttetu, kuna täna hommikul tegi valitsuse otsuse. Parlament ei tohiks kunagi ennast niimoodi häbistada, et tema mitme kuu töö muutus mõttetuks selle tõttu, et täna tegi valitsus mingisuguse otsuse, mida ta ei ole parlamendile isegi tutvustanud. Sellepärast ma olen natukene pettunud, see oli see, mida ma ütlesin. Ma loodan, et te ei solvunud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Ja järgmiseks palun siia kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku. Palun väga!

Andrei Korobeinik
Nii, head kolleegid, tervist ka minu poolt! Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE) arutelu toimus Riigikogu põhiseaduskomisjonis videosilla vahendusel 16. juunil 2020. Tegemist oli ettevalmistusega esimeseks lugemiseks. Eelnõu esitas eelnõu algataja esindaja Jürgen Ligi, kes ühtlasi asendas komisjonis Taavi Rõivast. Eelnõu eesmärk oli pikendada välistööjõu töötamise lubamist Eestis, sõltumata valdkonnast, kuni selle aasta lõpuni. Eelnõu ajendiks oli koroonakriis, mille tõttu on erinevate riikide piirid kinni ja uute inimeste sissetoomine võib selles olukorras olla raskendatud.
Vabariigi Valitsuse seisukohta tutvustas põhiseaduskomisjonile Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juht Ruth Annus ning sama osakonna nõunik Annika Murov. Valitsuse seisukoht toetav ei olnud. Ettekandjad leidsid, et vajalikud leevendused on juba eelnevate seaduste ja määrustega tehtud. Sellega jäid valitsuse esindajad eelnõu algatajaga ja ka mõne teise komisjoni liikmega eriarvamusele. Valitsuse esindajad tutvustasid komisjonile statistikat. Juunis oli Eestis alla 16 000 lühiajalise töötamise registreerimise, eelmise aasta detsembri alguse seisuga oli neid üle 21 000, eriolukorra alguses 19 000. Valdavalt on need inimesed reaalselt Eestis kohapeal olemas, nendest 16 000-st umbes 12 000 on Ukraina kodanikud ehk siis kolm veerandikku koguarvust. Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonnas oli 1500 kehtivat lühiajalise töötamise registreerimist ehk siis umbes 10% koguarvust.
Vahepeal läks komisjonis arutelu üsna tuliseks. Arutati, kas ja miks ei saa teha põllumajandussektoris tööd eestlased, olukorras, kus Töötukassas on arvale üle 50 000 inimese, jagati mälestusi plaanikomitee töö põhimõtetest jne. Suur osa arutelust keskendus sellele, mis on reaalne töövajadus põllumajandussektoris. Komisjoni istungi jooksul toimus mitu hääletust, ka menetluslikud otsused olid hääletustega vastu võetud. Esimesena hääletati, kas komisjon peab tellima täiendava analüüsi erinevate aspektide täpsustamiseks. Seda mõtet toetasid kolm saadikut ja kuus oli vastu. Komisjon arutas, millal ja kuidas peab toimuma eelnõu esimene lugemine. Arutelu lõpus pandi ka see küsimus hääletusele. Eelnõu esimese lugemise läbi viimist 21. septembril toetas viis komisjoni saadikut ja vastu oli neli. Hääletati ka muudatusettepanekute esitamise tähtaja üle, seisuga 5 : 4 jäi muudatusettepanekute esitamiseks 10 tööpäeva. Komisjon otsustas teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada, selle poolt oli 5, vastu 3, erapooletuid 1. Sündis ka üks konsensuslik otsus, nimelt kõik saadikud olid päri sellega, et ettekandjaks olen suures saalis mina. Aitäh tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Hea ettekandja! Kuivõrd te olete ka valitsuskoalitsiooni liige, siis küsin selle valitsuse otsuse kohta, et täna me arutame seda eelnõu, mis puudutab inimesi, kes siin juba on, kellel on load ja praeguse seisuga justkui 31. juulil need inimesed peaksid lahkuma. Kuidas siis nüüd on, kas selle tänase valitsuse otsusega, juhuks kui me seda eelnõud ei toeta, kas need inimesed, siis peavad koheselt lahkuma 1. augustil, need tööload lõpevad, kes siin on, või nad ei pea lahkuma ja saavad jätkata siis töötamist Eestis? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh küsimuse eest! Isegi kui ajamasin oli leiutatud komisjoni istungi päevaks, siis meil seda käsutuses ei olnud ja sellepärast me komisjoni istungil valitsuse ettepanekut ei arutanud sellel lihtsal põhjusel, et see ei olnud veel tehtud sellel päeval ja mina olen komisjonipoolne ettekandja ja paraku ma pean rääkima just sellest, mis toimus põhiseaduskomisjonis. Ma hea meelega esineks võib-olla fraktsiooni poolt läbirääkimistel, aga seal on ainult üks koht ja meil on see koht juba kinni. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Jaa, ma tänan! Härra Korobeinik, ma lugesin huviga teie komisjoni istungi protokolli. Seal oli kajastatud see, mida te ka ütlesite, et oli suur arutelu selle üle, kas on ikka piisavalt Riigikogul andmeid, mille alusel teha otsuseid, ja kas on vaja tellida täiendavaid analüüse. Ma olen uudistest lugenud, et meie piimakarjakasvatajatel on see mure, et suur hulk lehmasid võib jääda lüpsmata, kui olukord ei muutu. Mina ei ole kindlasti maaelu ja põllumajandussektori asjatundja, et ma oskaksin kuidagi seda väidet kahtluse alla seada. Aga ma lihtsalt mõtlen, et need inimesed komisjonis, kes nõudsid mingeid täiendavaid analüüse, kas nad kuidagi ka täpsustasid, kes siis on see instants –kas see on Riigikontroll või Riigikantselei või kes on konkreetselt näiteks piimakarja küsimuses pädevam kui needsamad inimesed, kes piimakarja kasvatavad? Kes seda lehmade lüpsmise asja teab paremini kui selle sektori ettevõtjad, kes praegu pöörduvad valitsuse ja Riigikogu poole ja ütlevad: palun tehke midagi, vastasel juhul jäävad lehmad lüpsmata? Aitäh teile!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Alguses oli komisjonis tehtud ettepanek, et analüüsi viiks läbi Vabariigi Valitsus. Jällegi mõnedele komisjoni liikmetele, ka mulle näiteks, see tundus suhteliselt ebaloogiline. Samas meil on olemas Riigikogu Kantselei, mis teeb erinevaid analüüse. Ja selles mõttes ma olen muidugi nõus, et lüpsmise temaatikat valdavad nagu lehmad kõige paremini, aga samas inimesed on ka võimelised ju teemasse süvenema ja ma usun, et see analüüs oleks üsna väärtuslik. Samas ka mina olin komisjonis seisukohal, et kui eelnõu algataja ei pea vajalikuks analüüsi läbiviimist, siis seda pole vaja teha, sellepärast et eelnõu algatajal on ju kõige paremini arusaadav, mida ta vajab eelnõu esitamiseks. Jah, see analüüsi tegemise ettepanek komisjonis toetust ei leidnud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ivari Padar, palun!

Ivari Padar
Lugupeetud härra ettekandja! Ma suurepäraselt mõistan teie positsiooni siin komisjoni ettekande tegijana. Samas valitsuskoalitsiooni liikmena küsin teie käest seda. Me oleme täna aru saanud, et need otsused, mis valitsus tänasel juhul tegi, mis on seotud väga selle eelnõuga, et siin on nagu päeva päästjaks Isamaaliit. Selles suhtes minu tunnustus Isamaaliidule, kui ta koalitsioonipartneritele on suutnud nagu veendumust sisendada, et neid asju tuleb muuta. Et kas see oli niimoodi, et Isamaaliidu ettepanekud olid need, mis tänasel juhul valitsuskoalitsiooni otsustes nagu pidama jäid?

Andrei Korobeinik
Aitäh küsimuse eest! Komisjoni istungil Isamaaliit ei ole teinud ühtegi sarnast ettepanekut. Nii et selleks ajaks sellist päästjarolli ei olnud ei neil ega ka tegelikult teistel. Noh, selles mõttes ma arvan, et komisjoni liikmed kõik said aru või noh olid juba arvamusel, et selles kriisis peab kiiresti ja otsustavalt tegutsema, ja iga osapool valis sellise sobivama viisi, kuidas tööjõuprobleemi lahendada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et te olete komisjoni esindajana siin ja justkui ei saaks muust rääkida kui ainult sellest, mis komisjonis räägiti. Küll aga ma kutsuks teid üles ikkagi sisulisele debatile. Koalitsioonisaadikuna te siiski teate natukene rohkem kui opositsiooni pool. Meile on korduvalt siin saalis täna öeldud, et valitsus on midagi hommikul otsustanud ja selle tõttu justkui arutlusel olev eelnõu enam ei päde. Kui me küsime koalitsioonisaadikutelt, et palun selgitage otsuse sisu, siis te praegu keeldusite. Ehk ma paluks ikkagi vastata Kaja Kallase küsimusele. Ja täiendaks seda omalt poolt veel sellega, et kui valitsus on täna otsustanud justkui tööjõule piirid avada, siis miks jätkuvalt hoida seda piirangut, et siin olev tööjõud peab riigist lahkuma? Seda enam, et kuna juurdetuleval on olnud ju nii-öelda piirang peal, siis seda auku ei suudeta lühikese ajaga täita. Palun selgitage seda ka! Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Ma ei arva, et ma ei saa rääkida teistest asjadest, ma lihtsalt pean seda üsna ebaviisakaks. Kui ma olen komisjonipoolne ettekandja, siis minu roll on selles, et tutvustada teile, kes te ei viibinud komisjoni istungil, seda, mis komisjoni istungil toimus. Ja kui ma hakkan teistest asjadest rääkima, siis lihtsalt kannatab see minu roll tugevalt ja ma lihtsalt sellepärast säästan aega. Minu teada on kõik valitsuse otsused valitsuse lehel olemas, nendega saab tutvuda ja ilmselt viia ennast kurssi. Ma saan aru, et see juhtus nagu äsja ja teil võib-olla ei olnud aega, te olite hõivatud praeguse debatiga, aga üldiselt see on täiesti võimalik ja ma ilmselt täna selle koha peal ei ole parim isik valitsuse otsuseid teile tutvustama. Ma olen siin komisjoni esindajana, muud põhjust ei ole. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Teie erakonna esimees peaminister Jüri Ratas ütles ühel pressikonverentsil, et tema teeb kõik endast oleneva, et ükski maasikas ei jääks põllule. Nüüd me oleme lugenud praktiliselt iga päev ajakirjandusest nukraid lugusid sellest, kuidas maasikad jäävad põllule, näiteks täna Äripäevas oli jälle Valgamaa maasikakasvataja, kes ütles, et 50–60 tuhat tonni maasikat jääb põllule. Kuidas teile tundub, kas peaminister tegi kõik endast oleneva, et ükski maasikas ei jääks põllule? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! No mõned maasikad ikka jäävad põllule, et nad lihtsalt jääva kahe silma vahele, nii see on, aga üldiselt, kui rääkida selle tänase päeva teemast, siis see konkreetne eelnõu ju ei lahenda mineviku probleeme, ta lahendab tuleviku probleeme ja me oleme no kõik ju päri sellega, et tõepoolest, sellest oli ka komisjonis pikalt juttu, et ühelt poolt on Eestis hästi palju töötuid, neid on üle 50 000, mis on paarikümne tuhande võrra rohkem kui enne kriisi, samas teatud sektorites on selline konkreetne inimeste puudujääk ja ka see eelnõu, mida me siin täna käsitleme, on ju suunatud tulevikku, et need inimesed, kes on täna, noh need välismaalased, kes on täna tööl põllumajandussektoris, saaksid siin olla ka peale juulit, aga no täna on meil juuli ju alles käes, nii et see eelnõu sellist minevikuprobleemi ei lahenda ja noh, eks me oleme selles olukorras nagu me oleme, et piirid olid kinni, inimesi võtta välismaalt väga ei saanud, Eesti elanikud paraku väga siiskil põllumajandussektorisse ei läinud, mis põhjused on, see on ilmselt pikem debatt ja see toimus ka komisjonis väga selgelt arusaamisi ei ole tekkinud, nii et noh, üritame seda probleemi lahendada võimalikult parimal moel ja ma tunnustan ka teie initsiatiivi muidugi. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Jaa, aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas tänane olukord mis on – muidugi, kas te arutasite seda komisjonis või mitte, aga tänane olukord mis on –, kas see ei pane tegelikult mõtlema, et septembris võib veel suurem katastroof tulla, kui mitte õigel ajal reageerida? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Tänane olukord paneb mõtlema väga erinevatele asjadele. Konkreetselt selle peale, mis juhtub just nimelt septembris, võib-olla mitte nii väga, aga üldpildile kindlasti. Ma olen veendumusel, et see on meie ühine prioriteet: leida tööjõu probleemile optimaalne lahendus. Me kõik – mitte ainult koalitsioon või opositsioon, vaid kõik ühiselt – töötame selle nimel. Ja ka komisjonis oli päris mitu sellist ühist kohta, kus kõik saadikud olid ühel meelel. Probleemipüstitus oli kõigile ju arusaadav, lahenduste käik oli erinev, aga ma arvan, eesmärgid on meil ühed ja samad, muidugi. Tänane olukord paneb väga tõsiselt mõtlema selle peale, mis juhtub sügisel, ja ka selle peale, mis juhtub näiteks järgmisel aastal, kus Töötukassa meetmed enamasti lõpevad nende inimeste puhul, kes oma töö kaotasid. Ja siis on meie ülesanne seda võimalikult pehmendada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Annelu Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete ise ka ettevõtja ja tõenäoliselt olete palganud erinevaid inimesi. Kui teil oleks praegu vaja programmeerijat, kas te kujutaksite ette, et valitsus ütleks teile, et just jäi 20 inimest hotellides töötuks, võtke nende seast endale omale programmeerijaid ja ärge soovige neid Indiast näiteks tööle kutsuda? Aga minu küsimus on see: kas põhiseaduskomisjon arutas ka seda, kui suure kahju te Eesti ettevõtetele teete seda tööjõuseaduse palli niimoodi veeretades, nagu kuuma kartulit, ja sellest poliitilisi punkte võttes? Põhimõtteliselt ettevõtjad maksavad selle oma kahjudega kinni.

Andrei Korobeinik
Ma väga täpselt ei saanud aru, kes on "teie" selles küsimusepüstituses. Aga üldiselt põhiseaduskomisjon ju toetas selle esimese lugemise lõpetamist. Noh, iga kriisi lahendamise plaan on parem kui plaani puudumine. Nii et selles mõttes, komisjoni istungi ajaks oli see ainuke ettepanek, mis oli laual, ja see leidis toetust komisjonis. Ja nagu ma juba varem mainisin, ma arvan, et see on meie ühine eesmärk, et Eestil läheks võimalikult hästi. Üritame siis üheskoos leida lahenduse sellele, et teatud sektorites on inimeste puudus. Paraku ka IT-sektoris on puudu umbes, sõltub, kuidas mõõta, aga umbes paarkümmend tuhat inimest puudu ja selle kriisi ajal kahjuks või õnneks – kellele kuidas – programmeerijaid eriti üle ei jäänud. Nad kõik säilitasid oma töökohad, vähemalt valdav enamus nendest. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et olevikuteemadel te komisjoni ettekandjana väga rääkida ei taha. Ma küsin siis, mida te minevikus mõtlesite tulevikust ehk tänasest päevast. Te mainisite siin oma ettekande käigus ka seda, et teil oli komisjonis arutelul see küsimus, miks Eesti inimesed põllule tööle ei taha minna. Avage siis palun, miks Eesti inimesed komisjoni arutelu põhjal põllule tööle ei taha minna! Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Sellist konkreetset konsensuslikku arvamust ei kujunenud komisjoni arutelu käigus. Olid erinevad mõtted tegelikult. Üks mõte oli selles, et need, kes töö kaotasid, saavad osa palgast ju töötukassa poolt kätte ja selle tõttu võib-olla selline soov minna proovima uusi valdkondi tekib neil veidi hiljem, sügisel või talvel näiteks. Teine teema oli see, et võib-olla see tasu, noh, töötasu määr ei ole põllumajandussektoris võrreldav mõne teise sektoriga. Inimene võib-olla ei taha praegu veel minna tööle madamala palga peale. Ja ta ei taha võib-olla proovida uut valdkonda, kuna ta loodab, et ta saab tööd selles oma vanas valdkonnas. Nii et neid põhjusi võib olla erinevaid. See ilmselt sõltub ka inimestest ja mingit väga head ideed meil ei ole. Aga komisjoni istung ei olnud ju väga ammu, ta oli sisuliselt kolm nädalat tagasi umbes. Ja ka siis oli näha, et tegelikult teatud sektorites on väga konkreetne tööjõupuudus ja tänaseks ei ole see väga palju paremaks läinud. Nii et jah, fakt on see, et ka kriisiajal mõnes sektoris on inimeste defitsiit. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Heidy Purga, palun!

Heidy Purga
Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus käib välisüliõpilaste kohta. Selle seadusega koos arutati ka välisüliõpilaste siinviibimise tingimusi. Ja mu küsimus ongi teile: milliste argumentidega lepiti kokku siis välistudengite töölkäimist piiravad tingimused kuni 20 töötunnini nädalas? Ja kas selle muudatuse juures on läbi räägitud ka meie ülikoolide esindajatega? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Ma kahjuks niimoodi peast ei tea. Jah, mitte ainult peast, vaid ka protokollist ma ei leia, et oleks juttu üliõpilastest. Võib-olla eelnõu algataja lihtsalt ei ole mõelnud selle teema peale siis, kui ta selle eelnõu esitas. Teema on kahtlemata väga oluline, aga see eelnõu seda kahjuks ei käsitle. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud põhiseaduskomisjonipoolne ettekandja! Täna me räägime siis Reformierakonna fraktsiooni poolt algatatud tööjõukriisi leevendamise eelnõu. Hommikuste uudiste kohaselt, millest te eriti rääkida ei taha, sest tõepoolest, meie ilmselt veel vähem, aga ka teie võib-olla ei ole asjaga kursis, mida valitsus täpselt otsustas, aga nii palju lugeda see võis, et see eelnõu lükatakse tagasi. Nüüd põhiseaduskomisjon on siiski teinud oma otsuse, et eelnõu esimene lugemine lõpetatakse ja muudatusettepanekute tähtaja te ütlesite ka, järsku selle täpsustate, kas see on kümme päeva või on see septembriks. Aga kuidas teie, kui peaks tulema tagasilükkamine, ettepanekuna hääletate, olles põhiseaduskomisjoni liige ja hääletanud esimese lugemise lõpetamise poolt? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Esiteks, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg juhul, kui esimene lugemine lõpetatakse, on kümme tööpäeva, teiseks, mina jäin komisjonis hääletamisel erapooletuks. Kolmandaks, kui küsimus on selles, et miks komisjon toetas, siis nagu ma mainisin, ilmselt üks ajend oli see, et kriisi lahendamiseks on ju vaja mingisugust lahendust ja tookord oli see ainuke lahendus, mis oli laua peal. Täna, kui mina hääletan, siis ma lähtun jällegi olevikust ja täna on rohkem kui üks lahendus, nii et nende seast siis peab oma valiku tegema ja noh, ilmselt sellist ideaalset lahendust, mis, noh, nagu siin eelkõneleja küsis, näiteks välisüliõpilaste kohta, noh, eelnõu algatajad lihtsalt ei mõlnud selle peale, aga aeg jookseb edasi, tekivad uued mõtted ja võib-olla siis selline terviklahendus on parem, kui selline niššilahendus, mis on täna meil hääletusel juhul, kui keegi teeb tagasilükkamise ettepanku. Ehk siis ma lähtun sellest tänasest realiteedist, mina hääletan sellele eelnõule vastu juhul, kui see pannakse hääletusele, aga ma olen isiklikult absoluutselt muidugi huvitatud sellest, et tänasele tööjõukriisile põllumajandussektoris saabuks selline radikaalne ja lõplik lahendus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh! Mul on komisjonipoolsele ettekandjale üks küsimus. Te olete siin mitu korda rõhutanud, et komisjonipoolse ettekandjana te piirdute selle eelnõu aruteluga või sellega, mis komisjonis räägiti. Samas, te nentisite ka seda, et komisjoni liikmed seoses selle eelnõu aruteluga puudutasid siiski tööjõupuuduse teemat ka laiemalt. Ja teil oli üks väga huvitav lause, te ütlesite, et koalitsiooni- ja opositsiooniliikmetel oli väga palju sarnaseid seisukohti. Kas te palun peegeldaksite seda, kas või kahe näitega, mis need sarnased seisukohad olid? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! No kui te räägite kahest näitest, siis ma arvan, et need on sellised üsna triviaalsed. Esiteks, kõik on ju päri sellega, et ühelt poolt on tööjõuturule lisandunud mitukümmend tuhat uut tööotsijat. See on fakt, sellele nagu vastu vaielda on päris keeruline. Teine, kus komisjon ka oli minu arust üsna ühisel arvamusel, on see, et teatud sektorites, näiteks põllumajanduses on vaatamata sellele väga tõsine tööjõupuudus. Ehk siis kuigi ühelt poolt on inimesed tööjõurutul olemas, teiselt poolt selle valdkonna tegijad leiavad, et nad ikkagi ei saa inimesi palgata. Nii et nendes kahes küsimuses oli komisjon täiesti ühel arvamusel ja sellest lähtudes üritati siis otsused vastu võtta. Ja kindlasti oli neid teemasid rohkem, aga kuna te palusite kahte näidet, siis te saite praegu just need kaks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Ilmselt ühes osas tuleb teiega nõustuda. Te ütlesite, et valitsuse käest ei ole mõtet analüüsi tellida. Selle näite puhul on valitsuse analüüsivõime nullilähedane. Ehk see, mis täna põldudel on juhtunud, oli teada meil juba märtsikuus, kui kriis algas. Kas te täpsustaksite seda, mis selle eelnõu sisu on, mida te praegu kaitsete? Mul jäi nagu arusaam, et te vist päris täpselt ei ole seda saalile väljendanud, keda see peaks sellisel kombel aitama, nagu seal eelnõus kirjas on. Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Esiteks, ma isiklikult ei andnud hinnangut valitsuse analüüsitegemise võimekusele. Põhjus, miks mina arvasin, et see ei olnud väga mõistlik ettepanek, on see, et eelnõu esitas ju parlament sisuliselt, osa parlamendist. Küsida selles olukorras analüüsi valitsuselt, siis, kui meil on Riigikantselei olemas, tundus nagu selline üsna ebatavaline lähenemine. Nüüd, mis puudutab seda, mida see eelnõu kaitseb, ma olen seda esiteks oma ettekande alguses maininud. Ja teiseks, meil oli kaks tundi võimalik veeta koos Jürgen Ligiga, mis on alati selline hästi hea ajaveetmise võimalus ja mina kasutasin seda täiega ja kaks tundi Jürgen rääkis põhimõtteliselt sellest, kuna ta on eelnõu algataja esindaja, mida see eelnõu täpsemalt saavutada tahab. Nii et mina keskendun siin komisjoni arutelule, aga ma paari lausega ju mainisin ka, et see eelnõu on suunatud sellele, et need inimesed, kes on välistööjõud, mis on Eestis kohal, saaks olla siin kuni selle aasta lõpuni, sõltumata sektorist, ehk siis mitte ainult põllumajanduses vaid ka muudes sektorites. Ehk siis sisuliselt tegemist on ajapikendusega. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Mul on hea meel kuulda, et me tegelikult tervisekriisist tulenevat tööjõukriisi soovime ühiselt lahendada, et see on meie eesmärk ja et igasugune plaan on parem kui plaani puudumine. Täiesti nõus! Ma ise olen tulemusele orienteeritud inimene ja selle tõttu küsin võib-olla natuke detailse küsimuse. Kui me kobarseadusi või kobareelnõusid siin menetlesime, siis me tegime seadusmuudatuse, mida me nüüd tahame kõnealuse eelnõuga ümber lükata, ehk leevendada uuesti neid kitsendusi. Samal ajal on valitsus tulnud välja oma ideedega, aga mitte eelnõuga. Kas te põhiseaduskomisjoni liikmena oskate selgitada, kuidas on võimalik seaduses olevat muuta ilma seadust muutmata? Mmuuta ilma eelnõuta, valitsuse otsusega? Või polegi see võimalik ja millal siis tuleb see eelnõu? Mis olukord meil on: kas me jõuame selle kuu lõpuks siis tegelikult probleemi lahendada, kui me selle eelnõu täna tagasi peaksime lükkama, mida ma loodan, et ei tehta? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Tegelikult on olukord natukene teistsugune. See eelnõu sisuliselt ju läheb käsikäes selle vahepealse tegevusega, mida me siis koos valitsusega siin parlamendis ka opositsiooni häältega oleme ellu viinud. Ehk siis me oleme pikendanud põllumajandussektoris välistööjõu viibimist Eestis kuni juuli lõpuni. See ei ole kitsendus, see on tegelikult leevendamine. Ja nüüd see eelnõu veelgi pikendab seda tähtaega kuni aasta lõpuni, aga noh, väita, et vahepeal oli midagi nagu ära võetud ja nüüd nagu see eelnõu annab juurde, on vale. See ei ole nii. Nüüd see, mis juhtuma hakkab, seda ma ennustada ei oska. Ma loodan, nagu ka teie olete oma küsimuse alguses maininud, et me kõik oleme ühel meelel, et meil on väga tõsine olukord, tööjõukriis teatud sektorites, ja me peame selle lahenduse leidma. Ma isiklikult usun, et me suudame olla selliste poliitiliste punktide võtmisest kõrgemal ja üheskoos sellele lahenduse leida. Aga kuna komisjonis me seda tulevikuolukorda ei arutanud, siis komisjonis sellest väga palju juttu ei olnud. Küll aga, nagu ma ka eelnevalt mainisin, olid teatud küsimustes nii koalitsiooni- kui opositsioonisaadikud ühel arvamusel. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! See eelnõu tegeleb kõige akuutsemale valule leevenduse pakkumisega. Nagu juba öeldud, siis võimaldades Eestis juba olevatel töötajatel, täiendaval tööjõul siin tööd teha, kuni aasta lõpuni ja seda siis nii põllumajanduses, nii ehituses, nii tööstuses, ma ei tea, toitlustuses, abiteenuste valdkonnas. Need on kõik sektorid, mis ootavad kiiresti lahendust. Valitsus seda eelnõu ei toetanud, valitsus oli eitaval seisukohal selle eelnõu suhtes ja oli väga jäik selles küsimuses, et valitsuse arvates on endiselt nii, et 31. juulil kõik need Eestis viibivad täiendavad töötajad tuleb välja saata sisuliselt 31. juuli seisuga. Millega valitsuse esindajad komisjoni ees seda oma jäika positsiooni põhjendasid? Miks see 31. juuli tähtaeg on nende jaoks kivisse raiutud? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Mitte siiski kõik, vaid need, kes peavad lahkuma tänaste seadusnormide järgi. Mõnedel on see viibimise luba täiesti olemas, aga valitsus põhjendas seda sellega, et varasemad leevendused on juba tehtud ja sellepärast valitsus ei pea õigeks uusi leevendusi teha. Nagu ma ka mainisin oma ettekandes, päris mitu komisjoni liiget ei olnud sellega päri ja see tekitas sellist väga tõsist debatti, et kas need vahepealsed leevendused on tõepoolest piisavad selleks, et seda tööjõukriisi lahendada, aga jah, see oli valitsuse esindajate seisukoht, mida vahendasid ametnikud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te väldite siin selgitamast seda, mis on valitsuse seisukoht ja mis on valitsuse täna hommikul pakutud lahenduse sisu. Kahjuks on Riigikogu sellises olukorras, et võimalik on olnud lugeda erinevaid arvamusi-seisukohti ja nad on ebaselged, vastuolulised. Ühtne on see, et kõik räägivad sellest, kuidas nad päästsid nüüd kogu selle probleemi ära, kusjuures veel niimoodi, et need lubadused lähevad vastuollu. Minu jaoks on probleem selles, et me siin Riigikogus hetkel ei tea, milline on see pakutud lahendus konkreetselt, mis tähendab seda ... Ja meil ei ole vastuseid küsimustele, ei ole arutatud ka põhiseaduskomisjonis seda probleemi, ma lihtsalt tuletan meelde, et Riigikogu üks ülesanne on ka järelevalve küsimus ja nende teemade arutamine. Nüüd tekib selline tunne, meil on korduvalt räägitud sellest, et ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun küsimus!

Maris Lauri
... jah, et tuleb tagasi tõmmata. Kas peab nüüd Riigikogu kaaluma otsuse, kus me ei tea, mis tegelik lahendus on, ehk võtma vastu, n-ö püüdma kinni tuvi, kuigi varblane on peos, aga tuvi on katusel? Kas teile ei tundu, et see on nagu sihuke riskantne lahendus Riigikogu jaoks? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Mina kindlasti ei ole teinud teile ettepanekut midagi tagasi tõmmata. Ja kaaluma peab. Juhul, kui antud eelnõu pannakse hääletusele, siis iga Riigikogu liige loomulikult peab kaaluma, kas ta hääletab poolt, vastu, on erapooletu või üldse ei hääleta, aga see ei ole komisjoni pädevus ju. Miks põhiseaduskomisjon ei ole kokku saanud, seda ma ei oska öelda. Ma tegelikult arvasin, et oleks võinud ju, aga ei ole seda kokkusaamist toimunud ja nüüd ma olen siis teie ees komisjonipoolse ettekandjana, räägin teile sellest, mis toimus komisjonis juuni keskel sellel pikal istungil, kus me arutasime seda konkreetset eelnõu, kus me ei olnud teadlikud teistest plaanidest, kus me ei olnud teadlikud valitsuse ettepanekust. Ja selles mõttes ma olen teiega päri. Loomulikult peame kaaluma, kuidas me võtame vastu ja millised otsused, aga komisjonipoolse ettekandjana ma küll teile mitte mingisugust soovitust anda ei saa. Igaüks hääletab oma südamega ja mõistusega – siis, kui see hääletusmoment tuleb, kui ta tuleb. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sa oled jätnud mulje, just nagu sinu missiooniks on ka ettevõtjate huvide eest seismine parlamendis. Ja saamaks teada, kas see on pelgalt mulje või on see tegelikult nii, ma küsin: kas sa näed vähimatki loogikat ja majanduslikku iva selles, et rahandusministri aplausi saatel saadetakse koju kõik need lühiajalised töötajad juuli lõpuks, kellel tähtaeg on täis tiksunud, ja selle asemel võetakse poos või jäetakse mulje, et kõik uued on teretulnud? Samas kõikidele uutele seatakse 10 tõket selleks, et siia tulla. Muu hulgas ei olegi põhjust ette heita nii-öelda näiteks ka kahenädalast karantiini teatud juhtudel. Samal ajal aga nende puhul, kes siin on, mitte mingit vajadust täiendava karantiini järele ei ole olemas. Kas sa näed selles vähimatki loogikat, miks selline otsus tehti? Ja teiseks küsin, kui jääb mahti, et meil on keeruline saada teada ka valitsuse ametlikku seisukohta. Küsin otse: kas valitsuse ametlik seisukoht on EKRE seisukoht? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Nagu ma olen juba korra vastanud: kõiki ei saadeta välja. Rahandusministril ei ole pädevust välja saata inimesi, kes võivad siin viibida ja kes ei taha ära minna. Nemad jäävad Eestisse paraku. Nüüd, mis on valitsuse seisukoht, kas tegemist on EKRE seisukohaga või mitte – noh, see seisukoht, mida vahendasid Siseministeeriumi ametnikud komisjonis, oli, ma eeldan, konsensuslik valitsuse seisukoht. Ehk siis EKRE, Isamaa ja Keskerakonna seisukoht. Noh, iga seisukoht on ju selline debateerimise teema ja seisukohad võivad muutuda aja jooksul. Tuleb uus sisend, ja valitsuse seisukoht täna ei pruugi olla sama, mis ta oli kolm nädalat tagasi. Aga see on juba hoopis uus teema ja mina komisjoni esindajana selliseid uusi avanguid võib-olla tegema ei hakka, kuna see lihtsalt on ebaviisakas. Ma olen jah näinud mitu korda, kuidas ettekandja komisjoni poolt räägib niimoodi välja terve oma isikliku agenda, aga ma lihtsalt arvan, et see on teiste suhtes üsna ebaviisakas. Ta võib seda teha ju mitteametlikult mitte siin puldis. Ma ise pigem seda ei teeks, kui see sobib teile. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tänan eelmisele küsimusele vastamise eest, mis puudutas siis nii ettepanekute tähtaega, muudatusettepanekute, kui ka sai selgeks, et teie jäite erapooletuks. Oma vastuses tõite te sisse ka üliõpilaste teema ja heitsite siin varasemale mõnele küsijale ette, et Reformierakonna eelnõus üliõpilasi ei ole, aga mind üllatas see ja ma küsin nüüd seda, et te ütsite, et valitsus on tulnud ideaalse lahendusega, ma "ideaalne lahendus", kirjutasin üles, võite pärast vaadata stenogrammist, nii te ütlesite, ja see just üliõpilaste osas, kas teie meelest on ideaalne lahendus, et õpirände korral emad või isad lahutatakse lastest? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Et mina ütlesin, et ilmselt sellist ideaalset lahendust ei ole! Ehk siis no nii umbes vastupidist sellele, mida teie praegu mainisite. Nüüd sellest lahutamisest me ei ole komisjonis rääkinud ja tõepoolest välisõpilastest või üliõpilastest me ei ole üldse rääkinud komisjonis, kuna see teema ei ole kordagi mainitud selles eelnõus. Noh, tõepoolest see probleem on täpselt samamoodi aktuaalne ja selle aktuaalsus tõuseb siis uue õppeaasta saabumisega, aga see eelnõu seda teemat absoluutselt ei käsitle ja sellest ei olnud ka komisjonis tegelikult arutelu toimunud, kuigi komisjoni istung oli üsna pikk ja me arutasime seal päris mitu muud teemat ka, mis on seonduvad selle eelnõuga. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen oma esimese küsimuse teema juurde tagasi. Teie küsimuste vastustest selgub, et teil on ilmselgelt olemas täpne teadmine, mida valitsus pakub. Suurel osal Riigikogu liikmetel seda teadmist ei ole. Te olete siin öelnud, et kuidas teie kavatsete hääletada, kui tuleb teatud hääletus juurde. Kas teile ei tundu, et seades ülejäänud Riigikogu liikmed, kellel ei ole seda täpset teadmist, mis on valitsuse pakkumine, sellisesse olukorda, et hakata siin hääletama, et see on ebaõiglane nii oma kolleegide suhtes kui ka sellepärast, et millise komisjoni liige te olete, kes peaks jälgima, et Riigikogu tõesti oma rolli võimalikult hästi saaks vahendada? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Ma siiski arvan, et see, kui hästi iga Riigikogu liige täidab oma rolli, on iga selle konkreetse Riigikogu liikme pädevus, mitte põhiseaduskomisjoni kui järelevalveorgani ülesanne. Aga ma olen oma isiklikku arvamust väljendanud ja see seisnes selles, et esiteks see valitsuse ettepaneku sisu on täiesti avalik, see on valitsuse lehel olemas. Nüüd lisan sellele ka seda, ma muidugi arvan, et mida rohkem infot otsuse vastu võtmiseks, seda parem, aga iga fraktsiooni juht võib võtta vaheaja ja see on selles mõttes selline piisav aeg selleks, et tutvuda valitsuse ettepanekuga, võrrelda seda selle eelnõuga ja teha selline õige otsus, mis oleks edasiviiv. Aga see muidugi on lihtsalt selline tähelepanek, see ei ole soovitus absoluutselt, aga see võimalus on täiesti olemas Riigikogu töö- ja kodukorras, mida põhiseaduskomisjon on arutanud varasematel istungitel, mitte sellel konkreetsel. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Signe Kivi, palun!

Signe Kivi
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma natukene kordan siin juba kõlanud küsimusi, aga ehk oskate veel nagu teisi aspekte tuua. Rõhutasite, et igasugune plaan on parem kui plaani puudumine. Ma saan aru, et komisjoni ees oli üks plaan, ja te lugesite ette, kes seda plaani siis toetasid ja ei toetanud. Aga komisjon siiski toetas esimese lugemise lõpetamist. Ja tunnistasite hetk tagasi, et kui keegi teeb ettepaneku – ja nähtavasti teeb – selle eelnõu lugemine katkestada, siis te toetate kahjuks seda ettepanekut. Kahju on, et me oleme tegelenud selle kriisiga, mis on ilmselgelt valitsuse enda poolt tekitatud, mitu-mitu kuud. Need probleemid on näha kõikidele osapooltele. Äkki teie siiski pikaajalise Riigikogu liikmena ja ettevõtjana selgitaksite, mis nii olulist on juhtunud komisjoni istungi ja tänase päeva vahel, et te nähtavasti ei toeta selle kriisile lahendust pakkuva eelnõu menetlemist? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Ma pean tunnistama, et ma olen igasuguste vandenõuteooriatega ennast kurssi viinud, aga seda, et valitsus on tekitanud koroonakriisi, seda ma tegelikult ei ole kuulnud varem. Aga nüüd see, mis on vahepeal juhtunud, see on täiesti teine teema. Ma komisjoni liikmena arvan, et selle arutelu jaoks on parem formaat ikkagi läbirääkimised, mitte komisjonipoolse esindaja ettekanne. Komisjonipoolse esindaja ettekanne on ka võimalus debateerimiseks, aga selle debati sisu on see, mida me komisjonis oleme arutanud. Komisjoni istung toimus 16. juunil, täna on 6. juuli ja selle aja jooksul muidugi väga erinevad osapooled on otsinud lahendusi tekkinud olukorrale, kriisile. Ma siiralt loodan, et see lahendus on leitud. Võib-olla saab ka paremini – alati saab paremini –, aga ma arvan, et nii mina kui ka teie oleme ju huvitatud sellest, et see lahendus oleks optimaalne, et seal oleksid arvestatud erinevad huvigrupid, erinevad sektorid. Ka üliõpilaste teema on siin kõlanud. Aga tõepoolest mina Riigikogu liikmena hääletan nii, nagu tänane info seda võimaldab, aga komisjonipoolse esindajana ma räägin teile seda, mis juhtus ammu, 16. juunil aastal 2020. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Jaa, aitäh! Härra Korobeinik, kas te ikkagi saate aru, millisesse olukorda see EKRE valitsus meid pannud on? Täna hommikul võeti vastu mingi otsus ja te olete ainus valitsuskoalitsiooni liige, kes tänasel teemal, väga olulisel teemal saab meile vastuseid anda ja meiega debateerida, sest teisi ei ole siia tulnud. Isegi peaminister pole palunud sõna, et ta oleks võinud tulla erakorralisele istungile ja kirjeldada seda otsust, mida siis vastu võeti. Jah, me oskame lugeda, me oleme seda lugenud. No näiteks, vastake mulle ühele küsimusele: kui näiteks saabub välistööjõud, saabub kohale liinilennukiga, kas see tähendab siis seda, et see ei ole tööandja poolt korraldatud transport või? Kuidas ma pean sellest aru saama? Seal on niivõrd palju selliseid nüansse, millest lihtsalt lugemisega, kui seda tausta ei tunne, ei ole võimalik aru saada. Nii et mina küll oleks oodanud, et keegi valitsuskoalitsioonist, adekvaatne inimene, räägib sellest kontekstist ka, mitte 16. juunil peetud komisjoni kohta. Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Mul on siiralt kahju, et ma olen valmistanud teile pettumuse, aga elu ongi selline, et mõnikord peabki pettuma inimestes. Ma olen komisjoni liige ja ma lähtun selles põhimõttest, et komisjoni esindajana ma räägin teile ikkagi seda, mis on komisjonis toimunud. Ma pean väga ebaviisakaks seda, kui mõni Riigikogu saadik tuleb siia ja räägib lahti oma maailmavaadet olles komisjoni ettekandja. See lihtsalt tundub niivõrd vale, et ma ei taha sellist halba eeskuju teistele näidata. Ma piirdun siiski täna oma tagasihoidliku rolliga ja räägin teile seda, mis on komisjonis toimunud. Komisjon ei arutanud Vabariigi Valitsuse ettepanekut, kuna seda lihtsalt ei olnud sellel kuupäeval veel olemaski. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja! Kas te ikkagi komisjonipoolse ettekandjana võiksite mulle selgitada, et kui komisjon seda teemat arutas ja me räägime ju tähtajast 31. juuli ja komisjon siis otsustas esimene lugemine lõpetada, aga saata lugemiseks saali 21. septembril. Kuidas Riigikogu sellist seadusloomet siis peaks tõlgendama? Põhiseaduskomisjon, kes saab aru, et seaduse jõustumise kuupäev on oluline teema 31. juuli või nende asjade jõustumisega, mis on problemaatilised tööjõu seisukohast, ja saadetakse 21. septembril asi saali. Mis need argumendid komisjonis olid sel juhul?

Andrei Korobeinik
Aitäh! Sellest oli tegelikult üsna põhjalikult juttu. See tähtaeg on 31. juuli ja tõepoolest komisjoni istungi ja selle tähtaja vahel ei olnud planeeritud Riigikogu istungeid. Küll aga komisjonis oleme arutanud seda, et kui erakorraline istung tuleb, siis loomulikult on kõik päri sellega, et see punkt lisatakse sinna päevakorda. Ja nagu me siin näeme, erakorraline istung tuli, see istung on siin päevakorras ja põhiseaduskomisjon pole isegi vahepeal kokku saanud selleks, et muuta seda kuupäeva. Nii et selles mõttes jah, me oleme seda arutanud, ma ei usu, et see on halb seadusloome tava. Meil ei olnud ju kuupäeva, tänast kuupäeva ei olnud veel teada istungi toimimise päeval. Nii et selles mõttes, lõpp hea, kõik hea minu meelest. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Videokonverentsi hämaruses mulle tundus, et kaadri taga olete te väga mõistlik –  komisjoni arutelul. Ma ei mäleta detaile, aga jäi mulje, et probleemi sügavust mõistate ja ei jaga uksepoolse rea hoiakuid. Aga me oleme nüüd probleemi ees. Üks koalitsioonikaaslane nimetas tänast eelnõu mõttetuks, kuigi seda on mitu kuud tehtud, kuna täna hommikul oli valitsus otsuse langetanud. Parlamendi suhtes mitte väga lugupidav, aga ... Te olete ainus, kes saab neid kahte asja siis seletada. Mida see valitsus tegelikult teie arvates otsustas, et me peaksime tundma ennast mõttetuna? Aitäh!

Andrei Korobeinik
No paraku mõnikord juhtubki niimoodi, et päriselus tundub inimene palju ebameeldivam kui internetis suheldes. Aga ma ise muidugi ei pea seda eelnõu mõttetuks. See oli katse leida lahendus tööjõukriisile. Ja komisjonis mitte ainult eelnõus väljendatud seisukohad, vaid ka muud teemad, mis on arutelus tekkinud, tundusid mulle isiklikult väga arusaadavad ja mõistlikud. Nii et muidugi me oleme sinuga, Jürgen, erinevates asjades ühel meelel ja mõnedes kindlasti erineval, aga komisjonis oli mitu hääletust ja mina komisjoni liikmena väljendasin oma seisukohta nendel hääletustel ja see oligi minu roll siis. Minu roll praegu siin on tutvustada sulle seda, mis toimus tõepoolest videosilla vahendusel, mis võis jätta inimestest sellise vale mulje, aga nii lihtsalt juhtus tol päeval ja peame sellega kuidagi edasi elama. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mulle jäi nagu praegu hea kolleeg Indrek Saare jutust selline mulje, et, tähendab, põhiseaduskomisjon tahtlikult venitab seda menetlust. Minule teadaolevalt nende asjade menetlemine käib Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse järgi. Tulenevalt eeltoodust on selge, et vahepeal istungeid ei ole, ja seetõttu läkski ta septembrikuusse. Siin kõlas nagu väikselt etteheide, miks me seda varem pole menetlenud komisjonis. Aga ma tuletan heale kolleegile meelde, et tegelikult igasuguste selliste eelnõude puhul peaks ju olema teada ka see, et eelnõu menetlemine võtab aega. Ma usun ka, et see probleem, kui ta oleks nüüd täiesti südamest tulnud teie poolt, siis ta oleks olnud kindlasti juba antud menetlusse juba ka varasemal perioodil, nii et oleks õigeaegselt saanud menetletud. Kas minu järeldus selles osas, mis ma praegu esitasin, on õige? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Komisjonil on kindlasti teatud võimalused venitamiseks olemas, aga see konkreetne juhtum näitab seda, et komisjon tegelikult ei tahtnud venitada. Komisjoni istungil oli selle üle ka üsna pikk arutelu. Minu arust ei olnud küll kedagi – mälu võib küll petta –, kes oleks vastu sellele, et see päevakorrapunkt tuleks erakorralisel istungil arutelule. Siin olid kõik komisjoni liikmed küll sellel arvamusel, et kui teema on aktuaalne, siis seda peab arutama siis, mitte peale 31. juulit, kui see tähtaeg on juba kukkunud ja sellel eelnõul tõepoolest ei ole väga sügavat mõtet. Siin ta on tänases päevakorras ja tõepoolest ka mulle jäi meelde, et komisjonis olid kõik päri sellega, et seda võiks võimalikult kiiresti arutada ja venitada ei tasu. Aitäh!

Helir-Valdor Seeder
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Aitäh! Küsiks, hea ettekandja, teie käest kui ikkagi Riigikogu liikme käest, et te veendunult ütlete, et kõik on ju nüüd hästi. Me saame aru, et kui valitsuse täna hommikul 25. tunnil tehtud ettepanekuid hakataks rakendama, siis selle rakendamiseks on siin sihuke kaks tervet ja kaks poolikut nädalat. Kui me räägime Ukrainast tulevatest hooajatöölistest, siis nad peavad vähemalt kaks nädalat olema karantiinis, enne kui nad tegelikult põllule saavad või ükskõik millisel kohal tööle asuda. Sellele lisaks väga põgusalt vaadates seda, mida valitsusest on öeldud, et kindlasti hooajatöölistele tahetakse palgakriteerium seada, mis võib olla tõsiselt vastuolus Euroopa Liidu hooajatööliste direktiiviga. Nii et kogu see rakendamine ja selle praktiliselt töösse viimine võib võtta veidi rohkem aega kui meil 31. juulini jäänud on, kas sellises olukorras on siiski mõistlik saata juba kõik siin olevad inimesed välja, ehk siis tänase seaduseelnõu tagasi lükata, nagu rahandusminister on meedias väitnud?

Andrei Korobeinik
Aitäh! Et ma kindlasti, kätt südamele pannes, tunnistan, et ma ei ole öelnud, et kõik on hästi. Maailmas on väga palju asju, mis minu meelest ei ole hästi ja see on kõik üsna subjektiivne muidugi, mõni arvab jällegi, et need asjad on okei ja see arutelu on võib-olla väljub sellest komisjoni päevakorra teemast. Et nüüd, nagu ma olen juba korra vastanud, keegi ei saada esiteks nagu kõiki inimesi Eestist välja ja isegi mitte kogu välistööjõu siit keegi ei saada välja selle pärast, et jutt käib ju sellest, et see eelnõu pikendab siin viibimise tähtaja, mis oli juba korra pikendatud. Ehk siis see 31 juuli on juba see, mis oli korra juba pikendatud. Nüüd oluline aspekt on siinjuures see, et see aeg, mis tuli juurde, ta ei lähe arvesse. Ehk siis see inimene võib tulla tagasi, noh, ja teha siin tööd pikemalt, sest et nagu need kuud, mis ta jäi siia selle pandeemia tõttu, ei lähe tema üldisse staaži arvesse. Ja osa puhul see aeg ei saagi läbi 31. juulil, nii et nemad võivad Eestisse jääda ka siis, noh, teine küsimus on muidugi see, kas nad tahavad siia jääda, sellepärast et tegemist on ikkagi inimestega, paljudel on perekonnad teises riigis, nad on siin väga kaua olnud ja noh, see, paljud neist kasutavad võimalust ja lendavad siit ära siis, kui see lennuühendus taastub, seda me ei oska ennustada. Sellest oli juttu ka komisjoni istungil ja noh, muidugi oluline aspekt on ka see, et see eelnõu, mida me arutasime, lahendab ju ka teiste sektorite muresid, mitte ainult põllumajandussektori muresid, et noh, neid sektoreid, kus välistööjõu vajadus on suur, on veel peale põllumajandust. Aga ei, valitsus ei saada siit kedagi niimoodi massiliselt välja. Jutt käib ikkagi üsna konkreetsest regulatsioonist, mis siin praegu arutame. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Nii nagu te soovitasite, ma siis läksin valitsuse koduleheküljele. Muuseas, valitsuse kodulehekülje esiuudis on praegu see, kuidas valitsus toetab ralli toimumist. Aga ma leidsin ka pressiteate tänasest otsusest. Ja siin on muuseas kirjas ka see, et 2022. aasta kevadeni tohivad hooajatöölised olla Eestis aasta jooksul 180 päeva, praegu on see 270 päeva. Ja minu küsimus on: kuidas te isiklikult hindate, miks oli vaja seda hooajatööliste siin olemise aega olulisel määral lühendada? Ja teine küsimus: kas need muudatused, mis nüüd tänahommikuste otsusega puudutavad hooajatöölisi, nõuavad mingit seadusemuudatust ka või on need kõik valitsuse korralduse tasemel muudetavad? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Mul on siiralt hea meel, et sellest esimesest osast minu vastuses oli kasu. Aga samas oli mul ka teine osa, kus ma rääkisin seda, et ma hea meelega piirduks sellega, mis toimus komisjonis. Sellest kahjuks selles mõttes kasu ei olnud. Põhiseaduskomisjoni liikmena mul on tunne, et see kuue kuu temaatika vajab küll seadusemuudatust, aga see ei ole teemaks olnud meie juunikuu istungi, nii et see on selline uus teema ja ilmselt arutame seda kunagi tulevikus siin saalis või siis mitte. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ivari Padar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun! (I. Padar palub lisaaega.) 5 + 3 minutit. Palun! (I. Padar: "Rohkem ei saa?") Kahjuks mitte. Kui mõni teine fraktsioon volitab ka esinema, siis saab rohkem.

Ivari Padar
Nii, lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Võõrtööjõu teemadest on siin saalis viimasel ajal ohtralt räägitud ja räägitakse kindlasti ka tulevikus. Kõik me oleme aru saanud sellega seoses olevatest terviseriskidest ja ka sellest, et meil endil on töötute arv kasvamas. Juba varasematest aruteludest on ju välja tulnud, et taoline situatsioon nõuab mõistlikku lahendamist ja et eeldatavasti vabad töökäed ei siirdu põllumajandusse. 31. juuli lõikuspühaks tõstmine on rumal poliitiline kapriis.
Täna seisamegi olukorras, mida saab kirjeldada kui äärmiselt rasket. Lähiaeg on näidanud mitmeid kaasnevaid asjaolusid. Töötuse kasv ei ole motiveerinud inimesi maatöödele minema, ühiskond on linnastunud ja maatöö on jäänud võõraks, kui mitte öelda hirmutavaks. Töötukassas registreerunud pikaajalised töötud on tihtilugu ilma igasuguse tööhuvita. Samas tuleb tunnustada töötukassa pingutusi lahenduste leidmisel. Kui ma olen ka siit nagu nii-öelda põllu pealt vaadanud, kuidas on töötukassa ja talumehed koostöös proovinud teha parimat ja otsida inimesi, kes tuleksid appi, siis see pilt on olnud täpselt nii masendav, nagu siin ka Jürgen Ligi oma näidetes enne välja tõi.
Ja mis on ka nagu selge: meie olulise bioressursi ehk põllumajandusmaa optimaalne kasutamine on võimatu ilma võõrtööjõu panuseta, lehvita siin õõnsaid loosungeid, nii palju kui tahad. Loomulikult tuleb kaasata meie inimesi nii palju, kui saab, aga ilma võõrtööjõu abita seda ei saavuta.
Üks miljon hektarit põllumajanduses kasutatavat maad on meie toidukott. Selle väärtuse mõistlik kasutamine on ääretult tähtis. Heina niitmine ja purustamine ei saa olla rahvusliku põllumajanduse põhialus. Jumala eest, kui keegi tahab põristada traktoriga mööda põldu ringi ja heinad purustada-niita ja makrat kõrvale süüa, see on tema tahtmine.
Paarikümne aasta taguses ajas, kus põllumajandusereform ja maareform olid alles veel vermeis, mõeldi väga tõsiselt, kuidas Eesti maad optimaalselt kasutada. Prioriteet seati eelkõige rohumaa maksimaalsele kasutusele ehk veisekasvatusele. Üks asi oli tollal väga selgelt, et piimakarja hävitamisele tuleb piir peale saada. Ja toodi juurde uus majandusharu nagu lihaveisekasvatus, täpselt samamoodi toodi sisse tõumaterjali lambakasvatuses – kõike seda, et paremini väärindada meie maad. Eelmisel nädalavahetusel oli Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi 20. juubel, millest mul õnnestus osa võtta. Samas oli palju maa tagasi saanuid, kelle hektarite arv ei andnud võimalust olla konkurentsis ei veise- ega teraviljakasvatuses, samas oli neis inimestes palju teotahet oma maad väärikalt kasutada.
Aiandus sai olla see võimalus ka mõne hektariga olla konkurentsivõimeline. Sealt saigi alguse paljude täna marjakasvatuses ja aianduses tegutsejate start. Käisin ise tollal ministrina Soomes õppimas, kuidas see aiandusäri käib, kuidas on väiksematel maalappidel on võimalik toime tulla. Kui algusaastatel olid mahud väiksemad ja kohalikust tööjõust piisas, siis aja jooksul on olukord muutunud. Kui kümme kuud toimetab kohalik ettevõtja siin ise, siis korjeperioodil on vaja lisajõudu. Nii ongi, ja on kogu maailmas, olgu see siis Prantsusmaa, Hispaania või Portugal. Olen siin maikuust saadik olnud ühenduses kas või Prantsuse põllumeestega ja tean, kuidas Prantsuse põllumajandusministeerium ja Prantsuse põllumehed väga pingsalt valmistuvad saagikoristuseks augustikuus. Väga tõsiselt tehakse koostööd, proovitakse otsida võimalikku lahendust. Seal vein tegemata ei jää.
Kutsuda siin meie maasikakasvatajaid maasikaparuniteks on ääretult kohatu, eriti nende inimeste poolt, kellel endal on selline uuskadakluse mekk juures. On palju arutatud, kui palju meil siis kas või maasikakasvatuses inimesi tegutseb. On justkui ette heidetud, et maasikakasvatuses on vähe inimesi ja palju kisa. See meenutab mulle kogu seda arutelu põllumajanduse teema puhul üleüldiselt, mis läbi aegade on olnud: mis need põllumehed siin virisevad, teie osakaal koos metsanduse ja kalandusega on SKT-st 3,5%. Aga teine pool jäetakse rääkimata. Tegemist on 100%-ga meie sahvrist, meie toiduga kindlustatusest.
Nii et lisaks hooajatöölistele on tööjõu probleem kogu põllumajandussektoris. Varasemates ettekannetes on räägitud, et tegelikult põllumajandus iseenesest on suhteliselt väike tööliste kasutaja, on valdkonnad, kus on mahud märksa suuremad. Aga ka suur kogus Eesti piima toodetakse täna, kaasates võõrtööjõudu. Ja piimaga on niimoodi, et lisaks siseturule me toodame samaväärse koguse ka ekspordiks. Piimakarjakasvatus on meil väga oluline ekspordivaldkond ja mis me siis tegema hakkame selles olukorras? Kas hakkame otsast väärtuslikku karja vähendama või, et saaksime hoogu juurde rahvuslikule heinaniitmise ja purustamise aktsioonile?
Aeg ja tehnoloogiate areng annab siin kindlasti vastuseid, maasika korjamine kombainidega – võib-olla isegi kunagi meie silmad seda näevad. Ma tean, et katsetusi tehakse kusagil. Piimakarjakasvatuses kindlasti robotitehnoloogiad on märksa kaugemale arenenud.
Aga täna tuleb elada reaalsuses ja teha seda, mida suudame. Ja vähim neist on 31. juuli kuupäeva edasilükkamine ja konsultatsiooni pidamine riikidega, kust saab rangetele tervishoiuraamidele tuginedes appi hooajatöölisi. Võib-olla 2021 hooajal on siseriiklik huvi põllutööde vastu suurem. Seda me näeme järgmisel kevadel ja siin annab nagu vahepealne talv arutust. Aga täna oleme olukorras, kus maasikas mädaneb põllul ja piimakarjakasvatajad on murdumas töökoorma all. Selles suhtes ei ole mitte mingit mõtet käsitletavat eelnõu eraldi käsitleda sellest, mis on tänase valitsuse otsused hommikul, mida minagi täpselt ei tea. Selge, et need asjad tänasel juhul toetaksid teineteist ja on mõlemad olulised. Nii et meie toetame väga tänasel juhul selle seaduseelnõu edasist menetlemist ja selle vastuvõtmist. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Kersti Sarapuu, palun, Keskkerakonna fraktsiooni nimel!

Kersti Sarapuu
Hea juhataja! Head saalisolijad! Keskerakonna fraktsiooni nimel tunnustan valitsuskoalitsiooni tehtud erakordse pingutuse eest, mille tulemusel leiti lahendus töörändega seonduvatele kitsaskohtadele. See on järjekordne tõestus, et Jüri Ratase valitsus hoolib maaelust ja põllumajandussektorist. Aga mitte ainult! Otsused puudutavad ka Eestisse tulevaid välistudengeid. Kuna Eesti on saanud koroonaviiruse leviku tõkestamisega hästi hakkama, suhtume välisriikidest tulevatesse inimestesse tervisenäitajaid silmas pidades suure ettevaatlikusega, seetõttu saavad Eestis koheselt ilma piiranguteta tööd ja õppimist alustada inimesed, kes saabuvad riigist, kus 100 000 elaniku kohta on nakatunuid alla 16. Kui inimene tuleb Eestisse riigist, kus see näitaja on üle 16, peab ta viibima 14 päeva jooksul isolatsioonis. Koostöös tööandja või õppeasutusega peab tal olema tagatud transport Eestisse ja riigisiseselt, elamine 14-päevase karantiini ajal ning testimise saabumisel ja isolatsiooni lõpus. Seejärel võib töötama ja õppima asuda alates 15. Eestis viibimise päevast eeldusel, et tema karantiiniaja lõpus tehtud koroonaviiruse test on negatiivne. Piirangud kehtivad Eestisse saabumisel ka riikidest, mille nakatunute arvu kohta on andmed puudulikud ja kus on suurem viiruse levikuoht. Nende riikide nimekiri avalikustatakse välisministeeriumi kodulehel.
Kõigi nende otsuste taga, mis täna hommikul tehti, on soov tagada Eesti inimeste heaolu, kaitsta meie kõikide tervist ja tagada igapäevane majanduse toimimine. Maasikad peavad saama korjatud ja lehmad peavad saama-olema lüpstud. Samuti saab lahenduse ehitajate, keevitajate, erinevate majandusharude töötajate põud. Reformierakonna poolt pakutud eelnõu ei paku jätkusuutlikku lahendust. Praegu Eestis töötavaid välismaalasi ei ole inimlikult, ebamõistlikult pikalt Eestis hoida, sest suurel osal neist on oma kodumaal oma pere. Tänane valitsuse otsus näeb siis laiemalt probleemi lahendamist, arvestades siis kõikide huvisid. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ja järgmisena palun kõnetooli Helir-Valdor Seederi Isamaa fraktsiooni nimel. (H.-V. Seeder: "Palun 5 + 3 minutit!") Kolm minutit lisaaega, palun!

Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Head kolleegid! Me oleme tänaseks muutunud olukorras võrreldes sellega, kui täna arutatavat eelnõu Riigikogus algatati. Nimelt on vahepeal koalitsioonierakonnad kokku leppinud ja Vabariigi Valitsus juba langetanud ka oma istungil otsuse, millega lahendatakse probleem alaliselt ja palju laiemapõhjaliselt kui Reformierakonna ettepanek ajutiste töölubade pikendamiseks. Tegelikult see ajutiste töölubade pikendamine ei ole üldsegi hea ja jätkusuutlik lahendus, sellepärast, et inimesed, kes siia tulid enne koroonakriisi, nad tulid teatud perioodiks, nad sellega arvestasid, mõned on juba tänaseks lahkunud, vaatamata sellele, et neil pikendati töölubasid. Mõned kindlasti lahkuvad küll perekondlikel, küll muudel põhjustel tulevikus ja osadest tekitatakse sunnismaise töötajad tööandjate survel ja töövõtjate endi vastumeelsel töötamisel, et nad peavad siin olema, kui töölubasid pikendatakse, seetõttu, et kui nad lahkuvad, siis nad enam tagasi ei saa. Ja kõige lõpuks ei lahenda see seetõttu olukorda, et pikendatakse töölubasid ainult nendel, kes olid enne hooajatööde algust, kui hooajatöötajad siia ei olnud veel saabunud, ehk enne koroonakriisi algust. Ja see ei ole jätkusuutlik lahendus ei Eesti majandusele, Eesti ettevõtjatele ega tootjatele.
Valitsuse langetatud otsus taastab koroonaeelse olukorra ehk tavapärase tööjõuliikumise kolmandatest riikidest, lisades siia terviseohutuse nõuetest tulenevad täiendavad piirangud juhul, kui tullakse riikidest, kus on kõrgem nakkusoht ja seetõttu peaks läbima karantiini tööandjate juures, mis on tööandjate enda soov olnud. Nüüd, ma arvan, et keegi siin saalis ei peaks olema sellest pettunud, et see esialgne eelnõu on suure osa oma mõttest kaotanud, kuna on leitud parem alaline ja laiapõhjalisem lahendus, millele on toetust avaldanud ka juba Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja teised põllumajandusettevõtjad.
Siin on räägitud valdavalt ainult põllumajandussektorist, keda see aitab. Ei, tegelikult on selle tähendus laiem, hooajatöötajate mõiste laieneb ka teistele valdkondadele – lisaks põllumajandusele on see kalandus, toidutööstus, toitlustus, majutus, töötlev tööstus. Nii et selle valitsuse otsuse tähendus ja mõju on palju laiem kui ainult põllumajandusvaldkondade töötajad. Nüüd sellest, mis puudutab kuue kuu tärmini sisseviimist, siis jah, ka seda valitsus arutas ja otsustas kaaluda ja teha ettepaneku. Selleks on vaja seadust muuta. Seda me saame, kolleegid, koos teiega arutada siin saalis tulevikus, aga suure tõenäosusega võib arvata, et majanduskriisi mõjud sügisel süvenevad, tööpuudus praegu on juba hakanud Eestis kasvama, suure tõenäosusega sügisel kasvab veelgi ja siis on igati põhjendatud vaadata üle ka need regulatsioonid, kuidas eelistada oma inimesi tööjõuturul, kui selleks on olemas pädevus, tahtmine ja võimalused. See ettepanek on valitsusel kehtestada see ajutise iseloomuna kriisimeetmena, nii nagu aktsiiside alandamine, mis kehtib siis 2022. aasta aprilli lõpuni – sama tähtaeg nagu aktsiiside langetamisel.
Nii et see on igati mõistlik lahendus praegu, millega Vabariigi Valitsus on välja tulnud, muutnud olukorda, head kolleegid, nii nagu te tõepoolest ütlesite. Ja miks just praegu selle kokkuleppeni koalitsioonis jõuti? Aga ikka seetõttu, et praegu kehtivad töö- ja elamisload on pikendatud 31. juulini. Mitte mingit muud survet siin ei olnud, aga just see tärmin, et selleks ajaks oleks leitud alaline lahendus ja et oleks see tehtud ka mitmed nädalad varem, et tööandjatel oleks aega ette valmistada tööjõu vastuvõtmine, kui vajalik, siis on võimalik läbida ka karantiiniaeg. Nii et täna on selleks võimalus olemas ja valitsuse otsus jõustus juba tänasest alates, nii et tänasest alates saab neid toiminguid teha ja seetõttu peaks see olema piisav aeg tulevikku vaatavalt, et need probleemid lahendada. Seda, mis on minevikus juhtunud, me keegi muuta ei saa, ei selle eelnõuga, mis on esitatud Reformierakonna poolt ja mille esimene lugemine oleks täna olnud ja teine, kolmas lugemine ilmselt kunagi tulevikus. Valitsuse otsused saavad jõustuda praegu ja neid ettepanekuid, mis nõuavad seadusemuudatust, me saame veel üheskoos sügisistungjärgu ajal arutada. Need ei ole kiireloomulised ja need ei takista praegu Eestis hooajatöötajate kasutamist ettevõtjate poolt. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Järgmisena palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnetooli Jaak Valge. Kolm minutit lisaaega, palun!

Jaak Valge
Austatud juhataja! Head rahvaesindajad! Auväärt tehniline personal! Ma tahaks siis alustada jälle positiivselt ja öelda, et loomulikult ongi see opositsiooni asi neid alternatiive pakkuda, et hoopis halvem oleks selline passiiv-agressiivne hoiak. Ja kui pakutud alternatiiv on kuigivõrdki konstruktiivne, et siis see annab vähemalt sedavõrd kasu, et sunnib poliitikat analüüsima ja seda ma siis nüüd katsun ka teha. Niisiis, et miks üks rahvuskonservatiivne ja vabale majandusele orienteeritud erakond ei saa selle eelnõu poolt ega ka ühegi teise massilist odavtööjõu kasutamist soodustava või säilitava eelnõu poolt kuidagi hääletada? Klassifitseerisin sinna neli põhjust. Esiteks, meie näeme Eesti ühiskonda tervikuna ja vaatame siis ühiskonna arengut pika sihikuga, strateegiliselt Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimus. Konkreetsemalt, meil on tohutu lõimumisprobleem. Mina ei tea maailmas ühtegi teist riiki, kus riigikeele oskuse tase oleks püsielanike seas nii madal kui Eestis. Odavtööjõu massilise sissetoomisega oleme me siis usinalt alustanud oma lõimumisprobleemide süvendamist. Odavtööjõu sissetoomine soodustab ka idaslaavi kultuuritaustaga isikute Eestisse alaliselt elama asumist. Ja toon mõned näitajad: 2017. aastast suurenes järsult lühiajaliste töötajate tarvitamine Eestis, aasta jooksul oli registreerimises 7500 ning samal aastal asus siis Eestisse püsivalt elama 1,2 tuhat Venemaalt ja Ukrainast pärit isikut rohkem, kui siit lahkus, saldo oli +1,2 tuhat. Nii, 2018, 20 000 lühiajalist töötamist ja Venemaalt ja Ukrainast pärit isikuid jälle alaliselt elama 2000 rohkem, kui siit lahkus, 2019 on siis lühiajalisi registreerimisi 32 000 ja Ukraina ja Venemaa kodakondsetele anti välja üle 3100 esmase elamisloa ja Eestisse asus elama 2,3 tuhat Ukraina-Venemaa kodanikku rohkem, kui siit lahkus. Nii 2020. aastal ilmselt selline positiivne rändesaldo Venemaa ja Ukrainaga veel suureneb ja sellepärast, et inerts on suur ja ilmselgelt on olemas siis positiivne korrelatsioon Eestis lühiajaliselt töötamise ja Eestisse püsivalt elama asumise vahel. Andkem endale aru tegelikult, et iga riiki lühiajaliselt asunud isik võib soovi korral alati leida võimalust siia püsivalt jääda ja meenutan nõukogude aega. Vaadake, et siia tulid suurest Nõukogude Liidust ka inimesed tööle, töökoht oli olemas, siia jäi kohale iga kuues ja seitsmes, aga sellise massilise läbivoolu puhul, nagu siis toimus, andis see tulemuse, mille tõttu me oleme praegu välispäritolu rahvastiku osakaalult siis Euroopa riikide tipus. Nii, nüüd 2019 rändetulemused võiks võtta kokku nii. Eestlaste tagasiränne on aeglustunud, Euroopa Liidu kodanike sisseränne pisut vähenenud ja nende väljaränne järsult suurenenud, nii ida-slaavi kultuuritaustaga ja muude kolmandate riikide kodanike sisseränne on suurenenud. Kokkuvõttes on eestlaste ja teistest rahvustest põlisrahvastiku osakaal kahanenud. Venemaalt ja Ukrainast ja muudest riikidest pärit hilisimmigrantide osakaal on tõusnud. EKRE seisukohalt on see probleem ja ma usun, et ka globaalses mõttes on see probleem. Mul ei ole mitte midagi toredate ukrainlaste vastu, aga see mudel süvendab ebavõrdsust riikide vahel ja vastuolulisust maailmas, aga see on teine teema.
Teiseks põhjuseks on asjaolu, et odav tööjõud hoiab meie töötasu madalal ja pidurdab meie enda tööjõu naasmist Eestisse. Nagu te teate, aastatel 2000–2017 lahkus Euroopa riikidesse Eestist siis ligikaudu 50 000 või pisut rohkem inimest ja nende lahkunute hõive struktuur oli ligikaudu sarnane sellega, keda siis me nüüd lühiajaliste võõrtöölistena oleme tarvitanud. Viimastel aastatel on see rändesaldo tasakaalustunud, aga kindlasti on väga palju neid veel, kes tahaksid Eestisse tulla ja eriti saabuva majanduskriisi taustal ja kui tarvitame massilist odavtööjõudu, siis on selleks hoopis vähem võimalusi. Nii, ma usun nüüd, et tõesti, et paljudele need argumendid ei mõju. Kasutagem siis majanduslikke argumente. Kolmandaks põhjuseks on asjaolu, et Eestis on suur tööpuudus ja ilmselgelt on rasked ajad alles ees ja tuletan meelde, et tööpuudus ja vaesus ähvardavad esimesena meie endi välispäritolu rahvastikku, seega me just suurendaksime lõimumisprobleeme. Töötukassa andmetel oli meil siis 28. juuni seisuga, nagu teada, üle 51 000 töötu, aga selles eelnõus ka märgitakse, et ka ehtuses, tööstuses ja mujal on välistööjõu kaotus korvamatu. Kas tõesti? Töötukassa andmetel on, oli siis 5300 praeguse töötu endine töökoht ehitussektor, 4000 oli siis tööstus ja palju on siis pakkumisel vabu töökohti? Vastus: põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis 862, ehituses 330 ja tööstuses ligi 800. Seega põllumajanduses on vabu töökohti ja tööotsijaid ligikaudu võrdselt, ehituses on tööotsijaid 16 korda rohkem kui tööd ja tööstuses on viis korda rohkem. Aga tõsi, möönan, et see vana inerts on tugev ja kui räägime struktuursest tööpuudusest, siis see on tõepoolest olemas ja see probleem tuleb ära lahendada, aga ma ei usu põhimõtteliselt, et eestlaste töötahe on kusagile äkki ära kadunud. Ka mu oma 17-aastane poeg siis otsis tööd maasikakorjajana, aga paraku pole saanud seda tööd. Soomes teevad eestlased ka neid samu põllumajanduslikke töid, ka praegu teevad. Küsimus on palgas ja töötingimuses ja tegelikult riigi heaolu tasemes, mis võibki jääda sellele tasemele juhul, kui eestlased teevad neid töid Soomes, aga mitte Eestis.
Nii. Nüüd jõuan neljanda põhjuse juurde. Me ei ole Euroopa viie rikkama riigi hulka, vaid oleme Eurostati andmetel tänaseks tarbimisvõimekuselt langenud 6 kõige vaesema Euroopa Liidu riigi hulka. Kui toome odavat võõrtööjõudu sisse, siis parimal juhul võidame lühiajaliselt, aga pikaajaliselt kaotame. Tsiteerin Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaani professor Raul Eametsa: "Asja tuum on madalam palk, mis võimaldab ettevõtjatel kulusid kunstlikult all hoida. Innovatsiooni mõttes on see negatiivne nähtus ja ütlen omalt poolt veel mõned elementaarsed tõed. Turumajanduses on riigi rolliks vaba konkurentsi tagamine turul. Majanduses kuuluvad tootmistegurite hulka siis maa, tööjõud, kapitali ettevõtlikkus. Kui riik teeb mõnele ettevõttele või majandusharule eeliseid mõne tootmisteguri, näiteks tööjõu või näiteks, miks mitte tooraine näol odavamaks tegemisel, kui ta teeb mõne tootmisteguri tarvitamise odavamaks, siis on see sekkumine vabasse konkurentsi. Ja veel, küsimus ei ole ainult konkurentsis. Kui riik teeb odava välistööjõu hõlpsasti kättesaadavaks, siis ühtlasi soodustab ta ka primitiivsemaid ettevõtteid teiste arvel ja pärsib, mitte ei soodusta kõige olulisemat tootmistegurit, see on ettevõtlikkus.

Helir-Valdor Seeder
Aitäh!

Jaak Valge
Seega EKRE fraktsioon teeb ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Kaja Kallas, palun Reformierakonna fraktsiooni nimel. (K. Kallas: "Aitäh! Palun kohe lisaaega ka!") 5 + 3 minutit, palun!

Kaja Kallas
Head kolleegid! Kõigepealt on suur heameel, et opositsiooni surve kandis vilja ja valitsus on sunnitud välja pakkuma lahenduse omaenda tekitatud probleemile.
See, et tööjõuga tekib mure, oli selge juba siis, kui valitsus kehtestas koroonakriisi ajal siis kobareelnõuga ajutisele tööjõule siinviibimise tähtaja, öeldes, et peale 31. juulit peavad kõik siit lahkuma. Reformierakond on rääkinud sellest, et majandusele täiendava tööjõu lahendust on vaja ja seda me oleme rääkinud kolm kuud. Maaelukomisjon on seda küsimust arutanud seitse korda, aga lahendusi pole leitud, sest pole olnud soovi seda probleemi lahendada. Täna valitsuse pakutud lahendus iseenda tekitatud probleemile jõudis liiga hilja, aga parem kui mitte kunagi. Iga venitatud päev, ebakindlus täiendava tööjõu lubamisega on tekitanud ja tekitab majandusele kahju, mis on mõõdetav, mida ei oleks pidanud olema. Tööjõukriis on põhjustanud suure kahju, sest raisku läinud on saak. Tänases Delfis on artikkel ühe maasikakasvataja kohta, kes ütleb, et 50–60 tonni maasikaid või saaki on sisuliselt raisku läinud. Valitsus on narrinud ja mõnitanud inimesi, kes on aastaid oma ettevõtlust heas usus üles ehitanud.
Nii palju kui me valitsuse otsusest praegu teame, puudutab see ainult töölisi, kes on peamiselt põllumajanduses. See ei lahenda probleemi pikemas perspektiivis – tööstuses, ehituses ja teistes sektorites, kes samuti täiendavat tööjõudu vajavad. Kuulates siin täna valitsuserakondade kõnesid, jäi mulje, et soovist seda valitsust koos hoida võtab valitsus vastu n-ö parimaid otsuseid, parafraseerides siis Olav Osolini, kes ütleb, et kõige paremad on sellised valitsuse otsused, mille puhul saab osa valitsusest öelda, et olukord on nüüd kardinaalselt muutunud, ja osa valitsusest saab öelda, et mitte midagi ei ole muutunud, ja normaalsed inimesed ei saa üldse mitte millestki aru. Suurem mure valitsuse tänase otsusega on aga see, et valitsus teeb Eestist ajapikku suletud provintsi. Põllumajanduse probleemi lahendmaiseks ohverdati siis välistudengid.
Täna on 6. juuli. Kui me ei ole saanud siin vastused küsimustele ja tundub, et valitsuserakondade esindajad ise ka ei saa aru, et mis siis ikkagi 31. juulil juhtub nende inimestega, kes siin praegu on, siis, kui valitsuskoalitsioon hääletab tänase eelnõu välja, täna siin olevad, täna juba siin olevad ja töötavad inimesed saadetakse Eestist välja 1. augustil. Kõik ettevõtjad ei jõua uusi töötajaid leida. Eesti piimakarjalautades töötab praegu 400 välismaalase ringis ja seaduse kohaselt peaks neist 300 lahkuma 1. augustil, see tähendab, et 21 000 lehma, veerand Eesti lehmadest jäävad augustis lüpsmata. Seetõttu on mul teile ettepanek: kui te tõesti tahate olla kindlad – ja teil ju ei ole seda kindlust praegu –, et majandusele tekitatud kahju ei süvene, need lehmad ei jää lüpsmata, siis ärge hääletage meie eelnõu täna välja. Kui on tõepoolest nii, et valitsuse otsusega need probleemid lahenevad, siis seadus lihtsalt ei rakendu, aga mingit kahju sellest ei teki. Nagu öeldakse, süüa see ju ei küsi. Kui aga selgub – nii nagu sageli selle valitsuse tegemistega on selgunud –, et see otsus siiski kõiki probleeme ei lahenda, siis täna esimesel lugemisel olev eelnõu on olemas ja seda saab edasi menetleda, täiendada, nii et probleemid saaksid lahendatud ka 1. augustil. Kui see on välja hääletatud, siis te enam ei jõua uut eelnõu sisse anda, ammugi mitte ei jõua seda menetleda. Nii et minu soovitus on küll: palun ärge hääletage selle eelnõu tagasi lükkamise poolt, vaid toetage selle menetluse jätkamist ja esimese lugemise lõpetamist! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Kõik fraktsioonid on rääkinud, sellega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu (192 SE) esimene lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE) esimene lugemine tagasi lükata ja ma panen selle ettepaneku hääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Seega on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Aitäh, head kolleegid! Sellega on tänane istung lõppenud. Kohtumiseni järgmisel istungil! 

Istungi lõpp 15.33.