10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Siim Kallas
Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 18. töönädala neljapäevase istungiga, mis on selle hooaja viimane. Kõigepealt, kas on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tahan õiguskomisjoni poolt üle anda eelnõu, mis muudab kahte seadust, nimelt väärteomenetluse seadustikku ja liiklusseadust. Selle eelnõuga soovitakse luua mõjutusmeede kiiruseületaja käitumise mõjutamiseks, pakkudes rahatrahvi asemel valikuna rahunemispeatust. Eelnõus on meede kavandatud mõjutama neid, kes on ületanud lubatud piirkiirust kuni 20 kilomeetrit tunnis. Alternatiivsed mõjutusmeetmed on väärt kaalumist, seda enam et liiklusrikkumiste arv on endiselt suur. Nii et debateerime.

Aseesimees Siim Kallas
Riina Sikkut, palun!

Riina Sikkut
Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete poolt sotsiaalministrile kroonilise haigusega laste olukorra kohta. Et kui me muidu räägime tervishoius patsiendikesksusest, personaalmeditsiinist, sotsiaalhoolekandes pakume teenuseid vastavalt sellele, milliseks on vajadus hinnatud, ja hariduses eesmärgistame ikkagi individuaalseid õpiteekondi, et siis kroonilise haigusega laste puhul nii toetuste kui teenuste saamine tihtipeale sõltub sellest, kas neil on määratud puue ja kas see on siis raske, keskmine, sügav, aga seal see individuaalsus aitaks tegelikult päris paljusid lapsi. Kirjeldame kahte juhtumit ja küsime ka selle kohta, et millega on põhjendatud näiteks esimest tüüpi diabeeti põdevate laste puhul toetuse, tugiteenuste ja vanema lisapuhkepäevade kaotamine laste jaoks, kellele puuet ei määrata. Ja kuidas kriisimeetmena rakendatud erivajadusega laste vanematoetust on kasutatud, palju seda on taotletud, kas on erandkorras määratud ja milline on hinnang nende toetuste üldisele kasutamisele? Vaat nii. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Valitsuse esindaja, proua Tõnisson, palun!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esimeseks, kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduse eelnõu menetlmisel Vabariigi Valitsust siseminister Mart Helme. Ja teiseks, Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust Urmas Reinsalu. Need mõlemad eelnõud on estitatud elektrooniliselt. Kaunist suve teile! Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! On rõõm ja au anda Riigikogu menetlusse loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatab täna 23 Riigikogu liiget ja mille eesmärgiks on keelustada karusloomafarmid Eesti riigis. Kolleege on sellel korral, kuna teema ei ole uus, aga koosseis on uus – eelmises koosseisus viimasel katsel oli allakirjutajaid 18, nüüd on 23. Selle teema aktuaalsus ühiskonnas tõuseb ja Riigikogus vastaliste arv väheneb ja toetajate arv suureneb, mis on kindlasti väga hea.
Eelnõu näeb ette teatud üleminekuaega, hetkel eelnõus pakutult 2023. aastani, ehkki selles osas on algatajad kindlasti valmis ka läbirääkimisi pidama, kui pikk see üleminekuaeg peaks olema, aga eesmärgid on tõepoolest sarnaselt väga teistele Euroopa riikidele lõpetada see julm viis riiete tootmiseks ära. 21. sajandil ei peaks loomi ebainimlikes tingimustes hoidma selleks, et neid endale selga panna. Lisaks sellele kahtlematult ei saa jätta tähelepanuta ka märkimisväärset keskkonnamõju, mis karusloomafarmidel on nii erinevate kemikaalide loodusesse laskmise osas kui ka võõrliikide ohud looduslikult levivatele liikidele. Ja uue riskina on ilmnenud mitmel pool Euroopas ka see, et osa karusloomi kannab edasi ka koroonaviirust. Nii et meil on täiendav argument see Eestis juba peaaegu hääbunud majandusharu ka lõplikult sulgeda üleminekuajaga ja loodame, et selle eelnõu menetlemisel tuleb toetajaid veelgi juurde. Ma tänan!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Olen vastu võtnud neli eelnõu, neli seaduseelnõu ja ühe arupärimise Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd on üks teade! Austatud Riigikogu! Kuna täna on kevadistungjärgu viimane istung, siis palutakse teil pärast istungi lõppu oma laudadelt ja sahtlitest isiklikud asjad kaasa võtta. Ja nüüd paluks kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontroll
Kohale registreeris ennast 77 Riigikogu liiget, puudub 24. 

1. 10:07 Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (185 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Esiteks ... Kuulge! (Helistab kella.) Esiteks on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduste muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (185 SE), selle kolmas lugemine. Priit Sibul, palun! Fraktsioonide nimel sõnavõtud.

Priit Sibul
Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen selle eelnõuga siin puldis juba neljandat korda ja mõtlesin, et tahaks omalt poolt ka midagi öelda, varasematel kordadel olen esindanud komisjoni. Selle eelnõuga mäletatavasti me kõigepealt kaotame need probleemid, mis on tekkinud erinevate perehüvitiste ja teiste seaduste muutmisega, kus vahepeal on läinud kaotsi, nii et põhikooli lõpetanud lapsed ei saanud enne, kui nad läksid järgmisse kooliastmesse, kas kutsekooli või gümnaasiumi, jäid suvel lastetoetusest ilma. Me taastame selle, mis ei ole kunagi seadusandja mõte olnud. Ja teiseks, oluline on see, et ministeeriumist tuli juurde idee, et vanemahüvitise arvestusperiood läheb 2,5 aastalt 3 aastale. Teadupärast on vanemal võimalik Eestis olle lapsehoolduspuhkusel, lapsega kodus kuni kolme aastani, selles mõttes on ülimalt mõistlik, et ka see arvestusperiood liiguks 2,5 aastalt 3 aastale. See 2,5- ja 3-aastane vahemik on loomulik see vahemik, kus Eestis sünnib kõige rohkem lapsi võrreldes kas esimeste laste või n-ö mingite muude ajalise perioodi vahedega.
Teise lugemisel küsis hea kolleeg Jürgen Ligi, kas me komisjonis arutasime seda, et pidevalt, kui me neid seadusi muudame ja toimetame ja teeme paindlikumaks, kas siis ikkagi tööjõuturu vajadusi peetakse silmas. Siis ma viitasin sellele, et komisjonis liiga palju sellele tähelepanu ei pööratud. Iga eelnõu tuleb loomulikult vaadata võimalikult erinevatest vaatepunktidest, sest siis saame me võimalikult parima tulemuse, aga selle eelnõu puhul ilmselgelt tööjõuturuvajaduste ees on vajadus selle üle, et Eestis sünniks rohkem lapsi. See on see esimene vaade, millele, kui see ettepanek tuli ja see, mida komisjonis räägiti, see on kõige olulisem ja vajalikum, et Eestis sünniks rohkem lapsi. No me kõik teame, et laste saamine, nii nagu ma ka eelmine kord ütlesin, ei ole ju liiga lihtne. Kuivõrd elu on keeruline, tempod kiired, siis see rasestumine esiteks ei ole väga hea, kui lapsed sünnivad väga järjestikku. Ja teiseks see, kas õnnestub laps alati saada siis, kui me tahame. Ka meie peres viimaste laste sünnivahe on on 17 päeva vähem kui kaks aastat ja kuus kuud. Ehk küll n-ö mahtusime sellesse praegusesse õigusruumi, aga siis tuleb tunnistada, et üsna napilt.
Kriisi ajal räägiti üsna palju sellest, et niisugust idülli, et inimesed said vaadata üksteisele otsa, jagada armastust jne, aga hetkel, kus sul kodus käib kaks last koolis, üks lasteaias, üks sõimes ja üks on imik, see idüll ei ole päris niisama lihtne, kui ajalehe artiklitest võib lugeda. Ma kuidagi ei taha öelda ... Ma arvan, et me ei pea ka seda peres toimuvat näitama kuidagi ilusamini, kui ta on. Me peame rääkima reaalsusest, mõtlema sellele, kuidas peresid aidata ja toetada.
Üks asi, mille üle ma olen n-ö nördinud, kaasa arvatud periood, kui meie erakonna inimesed on seda ministriportfelli kandnud, ma mõtlen sotsiaalministeeriumi – no siin saalis me räägime sel nädalal kolmandat korda, et lapsi peaks sündima rohkem ja püüame omalt poolt kaasa aidata sellele, kuidas see võimalik on –, siis kurb on see, et täitevvõimu tasandil pole läbi iseseisvuse ajaloo mitte kunagi peetud vajalikuks teha ühtegi kampaaniat vanemluse toetamiseks, laste sündide arvu toetamiseks, perede n-ö positiivses kontekstis näitamiseks. Mitte midagi sellist. Aga me kõik teame, et lapsepõlv on vahva ja mõistlik siis, kui lapsel on mängukaaslasi ja lapsed saaksid koos mängida. Ja see on põhjus, miks me selle eelnõuga siin oleme ja täna selle loodetavasti vastu võtame, et järjestikused lapsed saaksid sündida. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Siim Kallas
Jürgen Ligi, ma saan aru, et repliigiks, kuna nimi mainiti.

Jürgen Ligi
Jah, aitäh! Minu nimi kõlas, aga ühes inetus seoses. Priit Sibul omistas mulle muret, et noorte või väikelapse emad ei rahulda tööjõuvajadusi või tööturuvajadusi oli tema sõnastus. Ma ütlesin vastupidi, et naisi ei tohiks hoida vägisi töölt eemal, et see teeb neile halba. Ja muidugi oli seal muud juttu ka, mis puudutas seda, nagu nüüd Riina Solmaniga oleks a'la alanud maailm. Tegelikult on ikkagi on erinevaid perekampaaniaid juba enne teda riik pidanud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Helmen Kütt nüüd, palun, Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel!

Helmen Kütt
Tänan, austatud eesistuja! Ma võtaks kohe kaheksa minutit igaks juhuks.

Aseesimees Siim Kallas
Lisaaega saab.

Helmen Kütt
Aitäh! Head ametikaaslased! Täna seaduseks saav eelnõu ehk siis perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (185 SE) on vajalik ja kindlasti parandab see perede ja laste toimetulekut. Etteruttavalt ütlen ka seda, et sotsiaaldemokraadid hääletavad selle eelnõu poolt.
Kui esimesel lugemisel 20. mail käesoleval aastal olnud eelnõu oli suhteliselt tehniline, muudeti vaid eri aspekte, mis siis erinevate seaduste muudatustega olid tekitanud segaduse või mitmeti tõlgendatavuse, siis 2. juunil saabus rahvastikuministri kiri palvega sellesse eelnõusse sisse tuua ka mitmeid uusi aspekte. Neist olulisemad on siis vanemahüvitise järjestikuste sündide kaitseperioodi pikendamine 2,5 aastalt 3 aastale ning elatisabi maksmise ooteaja lühendamine 4 kuult kuni 1 kuuni. Väga õiged ja vajalikud muudatused. Sotsiaalkomisjon töötas suures üksmeeles nii muudatusettepanekute kui ettepanekute lugemise katkestamisega 9. juunil ja siis saali uuesti muudetud ja tehnilisest eelnõust sisuliseks saanud eelnõuga edasi 16. juunil. Ütlen ausalt, kõikide erakondade sotsiaalkomisjoni liikmed olid valmis pikkadeks ja ka täiendavateks istungiteks vajadusel kokku tulema. Eriline tänu kuulub ka sotsiaalkomisjoni headele ametnikele, eriti selle eelnõu korral Heidi Barotile, tänu kellele mitmed-mitmed muudatused juba eelnevates seadustes said kenasti ka korrigeeritud. Töine õhkkond oli väga meeldiv ja täna siis juba neljandat korda Riigikogu suures saalis olev seaduseelnõu loodetavasti meie kõigi toel ka seaduseks saab ja osad muudatused juba 1. juulil käesoleval aastal kehtima hakkavad.
Mis teeb aga kurvaks ja põhjus, miks ma kõnelema tulin on selles, et olin üllatunud ministri kommentaarist pühapäeval, kui koos ajakirjanikuga muretseti selle üle, kas ikka Riigikogu jõuab kaks lugemist ühel nädalal teha, kuigi juba reedel oli teada ja näha, et nii teine kui kolmas lugemine on päevakorras. Teiseks, öeldakse, et head kriisi ei tohi lasta raisku. Kroonviiruse põhjendusel tuli ka rahvastikuminister nende oluliste, kuid kindlasti väga sisuliste muudatustega alles nüüd sotsiaalkomisjoni. Muidugi andis komisjon endast parima ja täna saavad need ka seaduseks ettepanekud, kuid tegelikult oleks need muudatused võinud juba eelmise aasta sügisel jõuda sotsiaalkomisjoni ja see seadus oleks saanud jõustuda 1. jaanuarist ehk kuus kuud varem. Ja viimaseks, tänaseni on lahendamata elatise küsimus. Kui meil on kolm ministrit, kes tegelevad perede toimetulekuga, ka elatis ja elatisabi on väga olulised perede toimetulekuks, meil on sotsiaalminister, meil on rahvastikuminister ja just elatist ja elatisabi puudutavana ka justiitsminister, siis oleks väga tore, kui elatis saaks lahti seotud alampalgast ja pikalt räägitud, väga pikalt räägitud elatise määramise kord jõuaks lõpuks Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja siis ka suure saali laudadele. See, et elatisabi ooteaeg lüheneb, on suurepärane, aga elatise probleemid ja eriti sellises raskes olukorras nagu ka kroonviirus, mis on majandusele raske, aga veel raskused on tulemas nendel peredel, siis kas töötuks jäänud vanemad, kes kasvatavad lapsi, või elatist maksvad inimesed on kindlasti olukorras, kus kohtute suur töökoormus suureneb, sest inimesed pöörduvad kohtusse juba muudetud otsuste muutmiseks või kehtestatud otsuste muutmiseks ja kahjuks mingeid meetmeid nendele peredele pole ei kriisipaketis ega ka täiendavate toetuste näol. Aga need lapsed vajavad iga päev süüa ja riitet selga. Ja viimaseks, rahvastikuminister lubas sotsiaalkomisjonis, kus pöördusin tema poole psühhiaatrilise abi seaduse (115 SE) menetlemisel toetuse saamiseks, et tegeleb ja annab endast parima, sest peab seda muudatust vajalikuks. Kuid hetkel pole sellest kahjuks abi olnud. Loodan väga, et kolm ministrit arutavad suvel ja tulevad sügisel Riigikogu ette eelnõuga, mis puudutab elatise määramist ja lahtisidumist alampalgast. Ehk suvekuudel leitakse koalitsioonis kokkulepe ka eelnõu 115 SE osas ja demokraatlikule riigile kohaselt saavad saadikud oma meelsust, toetust või vastasseisu, näidata suures saalis hääletusega. Uskuge, nii sündimus kui juba sündinud laste kaitse ja neile kasvatamiseks paremate võimaluste loomine on mõlemad väga olulised. Tänan!

Aseesimees Siim Kallas
Rohkem läbirääkimisteks soovi ei ole ilmutatud. Loeme läbirääkimised lõppenuks ja valmistume hääletamiseks. Austatud kolleegid, vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule panen lõpphääletusele eelnõu 185 SE, Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle eelnõu poolt hääletas 87 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

2. 10:22 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Järgmine päevakorrapunkt Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 206 SE, selle kolmas lugemine. Fraktsioonide nimel kõned. Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Hea juhataja! Head kolleegid! Muudatused tööturuvaldkonnas on olulised ja vajalikud. Maailm areneb kiiremini ja need töövormid ja tööviisid, kuidas inimesed töötavad, täpselt samamoodi. Enam ei lähe inimene hommikul ühte töökohta ja ei lahku sealt õhtul kell viis ja nii nädalaid, kuid ja aastaid järjest. Inimestel on mitmed töökohad, tehakse distantstööd, on erinevad lepingud, erinevad lepinguviisid. On ebapiisav, et me kaitseme inimest tööturu kontekstis vaid ja peamiselt töölepinguseadusega seonduvates olukordades. Me peame rääkima füüsilisest isikust ettevõtjatest, juhatuse liikmetest, võlaseaduse alusel sõlmitud lepingutest, inimestest, kes teevad tööampsusid. Olukord on oluliselt teistsugune, kui me oleme harjunud. Ja sellepärast on Sotsiaalministeerium pikka aega ette valmistanud vajalike muudatuste skoopi, tellinud selleks Praxiselt analüüsi, välja töötanud väljatöötamiskavatsuse, mis muuseas valmis juba eelmisel aastal.
Kriis, mis ähvardas ja ähvardab veelgi kõigi meie tervist, kiirustas ministeeriumi tagant. Ja planeeritult siis järgmise aasta alguses Riigikogu ette toodav seadus jõudis meie ette oluliselt varem. See on iseenesest hea. Aga sellel on ka see varjukülg – varem jõudnud seadus ei kata kõiki neid aspekte, milleks ministeerium valmistunud oli ja milleks teadlased nõu andsid.
Kiidan seda seadust selles mõttes, et ta annab tööturul toimetavatele osapooltele oluliselt juurde paindlikkust. Tööampsud töötuse perioodil, samamoodi töötuse perioodi n-ö ajatamine, vahepeal töötamine ja siis jälle töötuse perioodi pikendamine või sinna naasmine ja seda kõike 12 kuu vältel. See on kindlasti positiivne, see elavdab majandust, see annab inimesele võimalusele ise aktiivselt tööturul osaleda, seal püsida ning mitte heituda ja lõpuks ka pikaajaliseks töötuks muutuda.
Me vaidlesime komisjonis selle üle, kui mitu päeva kuus võib inimene tööd teha töötuse perioodil. Eelnõus pakuti 5 tööpäeva, Reformierakond pakkus 10 tööpäeva. Kompromiss on 8. Kaheksa on parem kui viis, parem kui mitte midagi. Selles mõttes mul on hea meel, et selline paindlikkus seadusesse tuli. Aga teine pool sellest eelnõust räägib inimeste toimetulekust töötuse perioodil ehk konkreetsetest rahasummadest, mis pangakontole laekuvad. Tõsi, meie töötuskindlustushüvitised on üsna madalad. Ja seda on soovitanud nii Praxis kui on soov ka Sotsiaalministeeriumil neid tõsta, aga tõstmise puhul peame me alati silmas pidama seda, et seda tõstetakse millegi arvelt. Meil on riigis palju probleeme, mis vajavad lahendamist ja täiendavat ressurssi. Me oleme kuulnud siin tervishoiusüsteemi vajadustest, õpetajate vajadusest, päästjate vajadusest. Need on ka kõik need inimesed, kes kriisi ajal eesliinil olid ja rasket tööd meie kõigi heaks tegid. Sellepärast on võib-olla mõistlik, nii nagu Sotsiaalministeerium soovis viie päevaga alustada tööampsusid, alustada siis säästlikult ja meie majanduslikku stabiilsust silmas pidades mitte kõigil kohe ja palju tõstmisega, vaid tõsta siis, kui inimeste häda on kõige suurem. Ja häda on kõige suurem siis, kui majandus on kehvas seisus. See oli ka Reformierakonna ettepanek, et tõepoolest töötuskindlustushüvitist vaid selleks puhuks, kui inimestel on raske tööd leida, kui töökohti napib ja inimeste sissetulekud on oluliselt kahanenud. Reformierakond hääletab selle eelnõu poolt. Me ei ole selle vastu, aga me kutsume ...
Lisaaega.

Aseesimees Siim Kallas
Lisaaega palutakse kolm minutit.

Signe Riisalo
... aga me kutsume üles nii valitsust kui ka kolleege siin saalis nende teemadega edasi minema ja sügisel vaadata siis, kuidas me saame aidata neid, kes on omal tahtel töölt lahkunud, kes on võlaõiguslepinguga, kes on FIE-d ja juhatuse liikmed, millised on siis nendele head ja mõistlikud lahendused. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Priit Sibul Isamaa fraktsiooni nimel. Palun!

Priit Sibul
Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tahaks veel kord tänada kolleeg Jürgen Ligi siit puldist. Jürgen aitas mulle meenutada, mida ma varemgi teadsin, et maailm ei saanud algust Riina Solmani rahvastikuministriks saamisega. Maailm ei saanud algust isegi siis, kui vanemahüvitis loodi, mille üks autoritest ja algatajatest on tõesti Jürgen, aga isegi siis ei saanud algust. Ma olen kursis maailma alguse saamise looga, mis on Piiblisse kirja pandud. Võib-olla keegi kahtleb selles, kellelegi võib-olla meeldib suure paugu teooria, aga noh, selle üle saame me vaileda kunagi järgmisel korral. Seda siis eelmise eelnõu ja arutelu kohta, aga nüüd praegusest eelnõust. Selle eelnõu puhul ma julgen küll arvata, et nii-öelda arvata ja aru saada, et nii ministeerium kui me komisjonis olime arusaamisel, et tööturul toimuvad muudatuste ja seadustes tehtavate muudatuste esmane eesmärk on see, et inimesed naaseksid tööturule võimalikult kiiresti, Et see paindlikkus ja need meetmed, mida me tegime, on loodud ennekõike selleks, et inimesed ei kaotaks huvi tööjõuturu vastu, töö vastu ja naaseksid sinna võimalikult kiiresti ja seeläbi nii-öelda ka eelnõus välja pakutud tööampsud, mille, nii nagu Signe ütles, me mõistlikul komisjonis kompromissile jõudsime, et ka tööampsude võimalust suurendati. Ja see, et töötuhüvitis tõstetakse, me teame, et oli soov veidi kõrgemalegi ta tõsta, aga ma ütlen, et siin peab leidma ja ma arvan, et me komisjonis leidsime selle tasakaalu selle üle, et inimene töötuks jäädes esimesel hetkel ei peaks kohe oma varast ja senisest elustiilist loobuma, ja teiselt poolt, et tal oleks võimalikult kiire huvi ja soov naasta tööjõuturule. Noh, on ju ka teada, et on ideid, et inimesed ka vabatahtlikult töölt lahkumise korral võiks hakata hüvitist saama, et eks need jäävad tuleviku aruteludeks, aga ma sellisel kujul, ma arvan, et töötukindlustussüsteem on nii-öelda loodud meil ikkagi selleks, et need inimesed, kes töö kaotavad, mitte need, kes ei mõtle, mida elus võiks veel peale hakata ja teha. Et need sellest süsteemist peaks toetust saama. Nii et Isamaa toetab seda eelnõud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Lauri Läänemets, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Lauri Läänemets
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kui siin juba ajaloo parandamiseks läks, siis ma alustan ka sellest vanemahüvitisest. Mitte Jürgen Ligi ei olnud idee autor, idee autor olu ikka Katrin Saks, Jürgen Ligi oli selle elluviija. Olgem täpsed.
Aga siis sellest seaduseelnõust praegu. No on erinevad nägemused, miks kõik need tööturumeetmed ja töötuskindlustushüvitised olemas on. Kindlasti võib vaadata seda asja nii, et inimesed võimalikult kiiresti tööle läheks, aga võib-olla olulisem on vaadata seda külge, et kui inimestel läheb kehvasti, siis inimesed ei kukuks vaesusesse, et inimesed ei kaotaks seda, mis nad oma elu jooksul loonud on ja ei kaotaks asjade pärast, mis võib-olla nende võimuses ei ole. Näiteks, majanduslangus, mis võtab veel neilt töökoha. Või siis inimestel peaks olema kindlasti võimalus valida omale töö, mitte sund kohe võtta vastu esimene töö, mis ei pruugi olla hea palgaga, mis ei pruugi tegelikult vastata inimese kvalifikatsioonile, mis ei võimalda inimesel ennast teostada. See seadus meie, sotsiaaldemokraatide nägemuses ei ole kindlasti siis see seadus, mis peab inimesi ainult tõukama tööd tegema.
Aga seadus ise on väga oluline. Väga hea, need muudatused siia Riigikokku jõudnud on. Kuid ka meil on küsimus ikkagi, miks on jõudnud meieni pool rehkendusest, sellest, mis juba ammu ministeeriumis enam-vähem ju valmis oli ja millest minister väga kõva ja selge häälega rääkis ja lubas, et kõik asjad tulevad. Kuhugi need asjad pidama jäid. Ma saan aru, et need jäid valitsusse pidama. Hästi kahju. Ma loodan, et valitsus leiab jõudu ja jaksu suvel sooja päikese käes ja ikkagi toob need ülejäänud olulised asjad ka siia suurde saali.
Kui me mõtleme sellele, et kui Eestis see n-ö tervisekriis tuli, see oli riigi või ühiskonna jaoks kriis, siis suutis valitsus väga kiiresti tegutseda ja väga kiiresti reageerida. Aga töötuks jäämine on ka iga inimese jaoks kriis ja selle inimese perekonna jaoks on see kriis. Kui sul ei ole võimalik enam jätkata niimoodi, nagu siiamaani hakkama said, sul ei ole võimalik võib-olla kodulaenu tasuda, sinu pere heaolu satub ohtu ja kõik need asjad.
Ma arvan, et ei ole vaja ainult vaadata seda riiki, riigi poolt, vaid meie jaoks peaks olema ikkagi kõige olulisem inimene, iga inimene. Ja sellest loogikast lähtuvalt, oleks pidanud täna siin kolmandal lugemisel olema selles paketis need olulised asjad, mis välja jäid. Näiteks, võimalus vabal tahtel töölepingu lõpetamise puhul saada töötuskindlushüvitist. Mul on siia üks hea ja huvitav näide tuua. Võttis meiega ühendust üks härrasmees, kes sõidab taksot, on taksojuht. Tuli kriisi aeg, tal ei olnud võimalik enam tööd teha, mitte midagi tööd teha ei saanud. Tema oli selline korralik osaühingu omanik ja juhataja, et tema oli teinud endaga ilusti kõik vajalikud lepingud ära, oli töötuskindlustusmakset ja nüüd tal oleks pidanud tekkima võimalus saada hüvitist, aga selle jaoks ta oleks pidanud enda töösuhte lõpetama siis koondamisega või kuidagi sedamoodi. Aga kuna ta oli ainukene omanik, kuna ta oli ainuke juhatuse liige ja tal oli iseendaga tööleping sõlmitud, siis ta ei saanud iseennast ära koondada, sellepärast, et ettevõttest juhatuse liige ära kaduda ei saa. Ja inimene oli teinud täpselt kõike seda, mis seaduses kirjas, aga seda raha, mis tema maksnud oli, oma kindlustust, ta kätte ei saanud.
Palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Siim Kallas
Kolm minutit lisa.

Lauri Läänemets
Ja loomulikult on sellele näitele lisaks hästi palju neid inimesi, kes tegelikkuses ju ei lahku omal vabal tahtel, vaid teadmatusest kirjutavad lepingutele töösuhte lõpetamistele alla selliselt, et kui nad lõpuks lähevad Töötukassasse, siis öeldakse neile, et hüvitist ei saa. Ma arvan, et see on üks väga oluline asi.
Teine oluline asi on töötutoetuse tõstmine. See on ju konkreetselt see meede, mis takistab inimestel vaesusesse kukkumist. Ja kui me n-ö inimeste poolt kogutud rahaga oleme nõus tegema samme juba siin augustikuus, siis millegipärast see koht, kus riik peab panustama läbi töötutoetuse, no seda me teeme jaanuaris. Ma ei saa aru, miks. Kas siis nende inimeste kriisi puhul ei ole võimalik tuua siia meile lisaeelarvet ja siit leida need summad. Need summad, mis siiamaani selles kriisis kasutusele võetud on, need summad, mida siin täna hetkel on vaja, need summad on väga väikesed.
Asi, millest minister väga palju rääkis, aga mis ei ole ka meieni jõudnud, on näiteks võimalus FIE-del või FIE-del kohustus töötuskindlustusmakset maksta. Sest nagu me nägime, väga palju füüsilisest isikust ettevõtjaid sattus kohe raskustesse, kui majandus või kui majandustegevus seisma jäi. Ütleme niimoodi, et sellest poolest rehkendusest on toodud ära selline numbriline pool siia, aga need asjad, mis siis aitavad inimesel sellest kriisist läbi tulla, sellest majanduslangusest läbi tulla, et vahepeal hüvitise maksmine otsa ei saa, et vahepeal ta vaesusse ei kuku, siis nendega need asjad on kuidagi toppama jäänud.
Sotsiaaldemokraadid toetavad seda eelnõu ja me omalt poolt ootame, et kõik need asjad, mida on lubatud, ja kõik need asjad, millest me oleme rääkinud, jõuavad ka siia suurde saali võimalikult kiiresti. Ja kindlasti me omalt poolt aitame sellele kaasa. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Jürgen Ligi, repliigiks.

Jürgen Ligi
Aitäh! Noortele ajaloohuvilistele – kuna minu nimi siin jälle kõlas mitu korda –, vanemahüvitise idee oli väga erinev sellest, mida torkisid alternatiivina sotsid. Sotside idee oli justnimelt emapalk kõigile võrdne. Meie idee oli sissetuleku säilitamine kõige õrnemal ajal. Need on väga erinevad asjad, nii et palun neid asju mitte segi ajada. Kes täpselt autor on? Üksikut autorit tegelikult ei ole, on kollektiiv. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Läbirääkimised on selle eelnõu üle lõppenud, meil on juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi eelnõu 206 SE lõpphääletus. Valmistume selleks. (Saalikutsung.) Auväärt kolleegid! Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 206 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle eelnõu poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

3. 10:40 Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (143 SE) teine lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Võtame vaatluse alla järgmise päevakorrapunkti, selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (143 SE). Alustame selle teise lugemisega. Palun siia ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Paul Puustusmaa.

Paul Puustusmaa
Lugupeetud juhataja! Auväärsed kolleegid! Mul on hea meel olla teie ees 143 SE teisel lugemisel ja öelda, et teatud mõttes on see sümboolne, sest et tegemist on ju selle istungjärgu viimase ettekandmisega, kus oleks tõepoolest võib-olla tahtnud, et see viimane ettekanne ja see viimane seaduseelnõu, mida me siin loome koos või hääletame või vaatame, oleks võinud olla selline tugevalt maailmavaateline dispuut, aga noh, selleks ei ole antud mulle seda võimalust. Ja ma olen siin teie ees vägagi tehnilise küsimusega ja veelgi enam öeldes, et küsimusega, mille ainsaks eesmärgiks on Euroopa Liidu õiguse ühetaolise kohaldamise küsimus ja mõningane normatiivne modelleerimine, muutmine. Niisiis olen teie ees 143 SE-ga, mis on isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine ja see eelnõu ise käsitleb, selle eelnõu enda eesmärk on kaitsta isiku eraelu puutumatust isikuandmete automatiseeritud töötlemisel. Konventsioon avati allkirjastamiseks, nagu me teame, 1981. aastal, Eesti on sellega liitunud. Käesolev see protokoll ratifitseerib ainult teatud muudatusi ja nagu ma eelnevalt ka ütlesin, et see tuleneb õigussuhete arengust ja on vaja lihtsalt normatiivne moderniseerimine.
Eesti Vabariigi valitsus algatas selle eelnõu 10. veebruaril 2020. aastal, esimene lugemine toimus täiskogus 3. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli meil 5. juuni k.a. Ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud ja põhiseaduskomisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks arutelu täiskogu oma 9. juuni 2020. aasta istungil, kus tegi ka ainsad otsused, millised olid puhtalt menetluslikud otsused. Protokolli pärast ma kordan üle, kes olid kohal komisjonis. Komisjoni juhtisin mina, osa võtsid komisjoni liikmed Kalle Grünthal, Kaja Kallas, Erkki Keldo, Hanno Pevkuri asendusliikmena Siim Kiisler, Andrei Korobeinik, Lauri Läänemets, Martin Repinski ja Taavi Rõivas. Ja kui ma olin ette kandnud selle seaduse üldise sisu, eelnõu sisu, rääkinud sellest, et muudatusettepanekuid ei olnud, ka komisjoni liikmetelt midagi täiendavalt ei tulnud selle eelnõu osas ja menetluslike otsuste juurde me siis läksime ja me tegime järgnevad menetluslikud otsused. Kõigepealt, et võtta eelnõu päevakorda täna 18. juunil 20. aastal, see oli konsensuslik otsus, ja tegime ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Ka see otsus oli konsensuslik. Tänan!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur aitäh!

Paul Puustusmaa
Ma tänan teid, ka kõiki selle möödunud meeldiva aasta eest!

Aseesimees Siim Kallas
Kas on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Ja meil on juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi selle eelnõu 143 SE lõpphääletus.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (143 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle eelnõu poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud. Istung on sellega lõppenud.
Juhatuse nimel soovin kõigile töökat ja tervet suve! Töötage dokumentidega, sügisel näeme jälle.

Istungi lõpp kell 10.48.