XIV Riigikogu stenogramm
III istungjärk
Esmaspäev, 15. juuni 2020, kell 15:00

Toimetamata

SisukordNool

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Henn Põlluaas
Tere päevast, austatud kolleegid!

Esimees Henn Põlluaas
Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 18. töönädala esmaspäevase istungiga. Ja kõigepealt on nagu ikka eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun siia kõnetooli Vabariigi Valitsuse nimel proua Heili Tõnissoni.

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitusus algatab täna töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Tanel Kiik. Eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe eelnõu ja juhatus otsustab selle menetlemisele vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Ja nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 82 Riigikogu saadikut, puudub 19.
Nüüd jõuame selle nädala päevakorra juurde. Peaminister Jüri Ratas on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamie kavast. Ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 alusel olen täiendanud tänase istungi päevakorda ja lisanud esimeseks päevakorrapunktiks Jüri Ratase poliitilise avalduse. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 18. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 85 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud. 

1. 15:04 Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kavast

Esimees Henn Põlluaas
Enne kui me asume austatud peaministrit kuulama, ma tuletan teile meelde seda protseduurikat. Kõigepealt on peaministri avaldus kuni 15 minutit. Seejärel võib iga Riigikogu liige esitada peaministrile üle suulise küsimuse ja pärast avalduse esitamist ja küsimustele vastamist avame läbirääkimised, mille käigus kõikide fraktsioonide esindajatel on võimalik esineda sõnavõtuga 5 + 3 minutit. Austatud peaminister, palun teid siia kõnetooli!

Peaminister Jüri Ratas
Lugupeetud Riigikogu esimees! Väga austatud Riigikogu liikmed! Head ajakirjanikud, kuulajad! Kõigepealt lubage ka siin, täiskogu ees soovida õnne Eesti Vabariigi põhiseaduse 100. aastapäeva puhul!
Koroonaviiruse pandeemiaga võitlemiseks astusid Euroopa ja maailma riigid enneolematu mõjuga samme. Teiste seas loomulikult ka Eesti. Nendega kaasnes väga tõsine mõju majanduse toimimisele ning majanduse väljavaadetele, mis on pannud paljud riigid, sektorid, ettevõtted ja inimesed raskesse olukorda. Majandusest rääkides ja prognoose tehes keskendutakse viimasel ajal erakordselt palju tervisestatistikale. Tarbijate tehtavad kulutused, teenused, investeeringud, tööstustoodang, tarneahelad, kapitalivood ning teised majandusnäitajad on rahvatervise ja elude kaitse nimel oluliselt kahanenud. Sellega on kaasnenud Euroopa Liidu ajaloo suurim majanduslangus, mis võib kujuneda palju sügavamaks kui kümne aasta taguse kriisi ajal. Euroopa Komisjoni hinnangul saab käesoleval aastal Euroopa Liidu majanduslanguseks 7,4%. Kui viirus peaks sügisel naasma ning tooma taas kaasa piiravad meetmed, võib langus ulatuda 16%-ni. Eesti puhul on komisjoni hinnang languseks 6,9%, mis jääb riikide keskmisele alla. Selles on oma osa nii meie suhtelisel edukusel viiruse tõrjumisel kui ka juba rakendatud majanduse elavdamise meetmetel. Meie majandust mõjutavadki Eesti Panga hinnangul praegu kõige rohkem neli tegurit: välisnõudluse ja turismi vähenemine, kehtestatud piirangud, ebakindlus tuleviku ees ning riigi abimeetmed. Panga viimase hinnangu kohaselt võib Eesti majandus tänavu langeda mullusega võrreldes 10% ning järgmisel aastal kriisist madalseisust väljumisel võib kasv ulatuda ajutiselt 8,5%-ni. Loomulikult on kõigis prognoosides praegu väga palju määramatust, mis on tingitud üsna suurest teadmatusest ning viiruse võimalikust uuest lainest. Kindel on see, et taastumine saab olema aeglane. Meie jaoks mõjutab seda loomulikult väliskeskkond, meie olulisemate kaubanduspartnerite olukord lähiregioonis ja Euroopa Liidus. Euroopa majandus on omakorda tugevasti mõjutatud maailmamajandusest. Lühema ja pikaajalise kriisist väljumise vaate eesmärk peabki nüüd olema vältida tervisekriisi muutumist pikaajaliseks majanduskriisiks. Paljud sektorid kogesid väga suurt langust juba kriisi alguses, aga teistesse jõuab selle mõju teatud viitega. See kõik on kontekst, millega me peame arvestama ning millele tuleb meil ka reageerida.
Auväärsed kuulajad! Euroopa Komisjon esitas neid asjaolusid arvesse võttes ettepaneku Euroopa majanduse taaskäivitamise toetamiseks. Enne seda konsulteeris komisjoni president põhjalikult liikmesriikidega ning lisaks andsime koos Läti peaministri ja Leedu presidendiga ühiselt plaanile oma nägemuse, mida on olulisel määral ka arvestatud. Valitsus kiitis möödunud neljapäeval pärast kabinetiarutelusid heaks Eesti seisukohad tehtud ettepaneku üle läbi rääkimiseks. Ülemkogu formaadis saavad mõttevahetused Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide vahel alguse juba selle nädala reedel. Euroopal tuleb leida kiire ja tõhus viis, et aidata kõigil riikidel ületada koroonakriisist tekkinud raskused. Valitsus on valmis osalema ühekordses ja ajaliselt piiratud toetusmeetmete rakendamises, mille kogumaht oleks komisjoni ettepaneku kohaselt 750 miljardit eurot. Sellest 500 miljardit on ette nähtud toetustena ning 250 miljardit laenuvõimalusena riikidele. Nagu ma ütlesin, tegemist on ettepanekuga. Eestile eraldatav osa suureneks selle tulemusena järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil 3,3 miljardi euro võrra, millest 1,85 miljardit moodustaks toetused ning ülejäänu soodsatel tingimustel laen. See on rohkem kui pool sellest summast, mis meil on kasutada praegusel eelarveperioodil. Lõplikud detailid selguvad loomulikult alles ees ootavates aruteludes, aga kava käivitamiseks on vaja kõigi liidu liikmesriikide ühehäälset toetust ning sellele peab andma oma nõusoleku ka Euroopa Parlament.
Minu selge soov on, et arutaksime täna ja lähimas tulevikus neid ettepanekuid ja võimalikke kokkuleppeid ka auväärse Riigikogu ees. Riigikogule edastatud valitsuse seisukohtade kujundamise käigus toimusid põhjalikud arutelud ning analüüsisime ka taaskäivitamiskava õiguslikke aspekte. Selle tulemusel leidsime, et kava ja Euroopa Liidu omavahendite otsus vastavad liidu aluslepingutele. Taaskäivitamise kava loomise aluseks olev artikkel 122 Euroopa Liidu toimimise lepingus võimaldab liidu tasandil võtta kasutusele ajutisi ja erandlikke meetmeid, et aidata liikmesriikidel koroonaviiruse kriisi järel majandusi taaskäivitada. Laenu võtmisel on tagatud Euroopa Liidu eelarve tulude ja kulude tasakaalu reeglist kinnipidamine. Samuti maksab iga liikmesriik laenukohustust tagasi vastavalt oma osakaalule liidu eelarve sissemaksetes ega võta enda peale teiste riikide kohustusi. Kindlasti leidub turul pakutud rahapaigutusele huvilisi ning laen saab olema soodne. Tehtud ettepanek ei muuda Euroopa Liidu olemust ning sellega ei kaasne uusi pädevusi. Pigem saab kava käsitleda liidu pikaajalise eelarve fondi juurde esitatud lisaeelarvena. Uue lahendusena selle finantseerimiseks on nähtud ka uute või harmoneeritud Euroopa Liidu maksude loomist või omavahendite ehk eelarvetulude kehtestamist. See oleks poliitiline valik, kuid Eesti valitsus ei toeta ei uute ühtsete maksude kehtestamist ega hääletuskorra muutmist ning peab praegu kehtivaid kokkuleppeid heaks kompromissiks. Osutan siinkohal palju tähelepanu pälvinud Riigikohtu lahendile Euroopa Stabiilsusmehhanismi osas. See leidis, et Euroopa Liidu liikmesus ja euro on Eestile põhiseaduslikud väärtused. Just nendest väärtustest me praegu räägimegi.
Euroopa erinevate institutsioonide õiguslik hinnang on selge: antud juhul on tegemist korrektsel õiguslikul alusel oleva ettepanekuga. Riigikantselei ja ministeeriumide juristide hinnangul on õiguslik olukord samuti selge. Paralleelid Euroopa õigusele rajatud Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ning rahvusvahelisele õigusele toetuva Euroopa Stabiilsusmehhanismi vahel ei ole põhiseaduslikult ega õiguslikud põhjendatud. Loomulikult on siin oluline ka õiguskantsleri arvamus ning Riigikantselei on samuti otsustanud tellida täiendava õigusliku hinnangu. Ma usun, et need arvamused kinnitavad juba varem öeldut. Siiski, nagu õpetab vanasõna, on parem üheksa korda mõõta ja alles siis lõigata.
Väga austatud rahvasaadikud! Ma tõstan kindlasti esile ka seda, et taaskäivitamise kava rakendamine peab rajanema selgetel tingimustel ning kindlasti ei saa selle kaudu katta mineviku laene ega jooksvaid kulutusi. Kriisi ajal, kui majandus langeb ja võlg suureneb, on tavapäraselt just investeeringud need, millest loobutakse. Arutlusel olev Euroopa Liidu pikaajaline eelarve ja majanduse taaskäivitamise kava aitavad hoida fookust tulevikul ning ühiselt kokku lepitud poliitilistel prioriteetidel. Selleks on konkurentsivõime kõrval ka digi- ja rohepöörde muutmine uueks majanduskasvu strateegiaks. Neist investeeringutest ja reformidest sõltub suuresti tulevane majanduskasv. Kui kasv on madal, siis väheneb aeglasemalt ka võlakoormus. Investeeringuid, sh neid, mida taaskäivitamise kava abil kogu Euroopas ellu viime, saab vaadata võimalusena kiirema majanduskasvu abil lähitulevikus jõulisemaks võlakoormuste alandamiseks. Teiseks on selge vajadus koostada juba sügiseks investeerimiskava. Eesti investeerimisprioriteedid on kantud meie arenguvajadustest, mida kajastab koostatav strateegia "Eesti 2035". Läbi on mõeldud ka vajalikud muutused ja reformid, mida on vaja õppimisvõimaluste parandamiseks ja inimeste eluea pikendamiseks, kvaliteetse elukeskkonna loomiseks ja looduskeskkonna hoidmiseks. Eelistades nende investeeringute planeerimisel uuenduslikke lähenemisviise ja loomulikult kõrgtehnoloogilisi lahendusi, toetame sellega ka meie ettevõtete arengut. Eesti teadlaste sõnul on meil valmis näiteks tehnoloogilised lahendused, mis parandaksid märkimisväärselt elamufondi ressursitõhusust ning aitaksid viia ühistranspordi samm-sammult keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele. Kindlasti peame toetama riigi ja ettevõtete tasandil teadus- ja arendustegevust, mis aitaks leida kriisi ajal uued konkurentsieelised ning kasvatada tootlikkust. Täpsemad prioriteedid peame kindlasti panema paika tihedas koostöös loodava majanduse elavdamise ekspertkoguga.
Väga austatud kuulajad! Kriisieelselt olid Euroopa Liidu riikide valitsussektori võlakoormused langustrendis. 2014. aasta tipptasemelt, mis oli 87%, langes keskmine 2019. aastaks 78%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Loomulikult tuleb tõdeda, et kui keskmine oli see veel kaugel stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud 60% määrast. Samuti paistis silma liikmesriikide suur erinevus – ühelt poolt Eesti 8% ning teisest küljest Kreeka 177%. Selle tulemusena on olnud erinev ka riikide suutlikkus kriisile reageerida. Majanduse elavdamise ja kriisimeetmete tulemusena suureneb Euroopa Komisjoni hinnangul valitsuste võlg 95%-ni SKT-st ning see võib majanduslanguse süvenedes veelgi kasvada. Otsese kriisi möödudes peab võlgade vähendamine ning stabiilsuse ja kasvu pakti reeglite järgmine olema üheselt Euroopa fookuses. Eelarvereeglite ülevaatamisel ei saa jätta tähelepanuta, kuidas liikmesriikide kõrge võlatase ohustab kogu Liidu, eriti euroala rahanduslikku jätkusuutlikkust. Selleks, et viia Euroopa majanduse taaskäivitamise kava ellu, tuleb kava rahastamise perioodiks tõsta omavahendite lage ajutiselt 1,2%-lt protsendilt 2%-ni. Sellest 0,2 protsendipunkti on SKT languse tõttu liidu eelarve suuruse hoidmiseks ning 0,6 protsendipunkti taaskäivitamise kava jaoks. Tõstetava omavahendite lae ainus eesmärk peab olema hoida laenamisel soodsat AAA reitingut. 
Auväärsed Riigikogu liikmed! Riigikogu ja terve Eesti jaoks on muidugi väga oluline kava alusel võetavate riigieelarve kulude ettenähtavus. Me tahame võimalikult täpselt ette teada, millised kulud sellega riigieelarvele tulevikus kaasnevad. Praeguse ettepaneku ja praeguste arvestuste kohaselt peab Eesti osa Euroopa Liidu 750 miljardi eurose laenu tagasi maksmisel olema aastatel 2028–2058 kokku umbes üks miljard eurot. See teeb umbes 35 miljonit eurot aastas. Loomulikult saab see täpselt selgeks alles läbirääkimiste käigus, mis saavad alguse juba sel reedel. Seetõttu esitab Vabariigi Valitsus taaskäivitamise kava rahastamise otsuse ehk Euroopa Liidu omavahendite otsuse aasta teises pooles pärast Euroopa Liidu tasandi läbirääkimisi heakskiitmiseks Riigikogule. Nii kaaluka otsuse puhul ei oleks teistsugune lähenemine mõeldav.
Soovin meile edasiviivaid arutelusid ning tarku otsuseid! Jõudu Eestile! Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud peaminister! Austatud kolleegid! Nüüd on teil võimalus esitada küsimusi ja küsimuse pikkus on üks minut. Esimesena küsib Aivar Sõerd. Palun!

Aivar Sõerd
Aitäh! Austatud Jüri Ratas! Jaa, arutelud on vajalikud. Ma vaatasin neid valitsuse kujundatud seisukohti taastamiskava suhtes, et siin on ikka päris mitu punkti, mis on ikka väga populistlikult suunatud siseriiklikuks tarbimiseks ja ma isegi ütleksin, et olemasoleva Eruoopa Komisjoni taastamiskava raamistiku sees ei ole teostatavad. Ja ma ei usu ka seda, et teie lähete sinna seda taastamiskava raamistiku ümberkujundamist nõudma. Ma toon ühe näite, mis puudutab valitsuse seisukohta, et laen kajastub liikmesriikide võlakoormuses. Noh kõigepealt, võlakoormust hindab Eurostat, aga see selleks. Aga ma küsingi: et seda saavutada, et millised on teie konkreetsed ettepanekud, millised on konkreetsed meetmed, et see oleks teostatav, saate aru? Ma pakun välja näiteks, et iga liikmesriigiga sõlmitakse eraldi kohustuste kohta leping või garantiileping, mis iganes, aga mis on teie konkreetne ettepanek, et oleks saavutatav see valitsuse seisukoht, et Euroopa Liidu võetud laen kajastuks liikmesriikide võlakoormuses, mitte ei oleks hajutatud ...

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh!

Aivar Sõerd
... Euroopa Komisjoni ühislaenuna? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, aitäh teile, austatud Aivar Sõerd! Jah, me oleme taas kord teiega täiesti ühel meelel selles, et tõesti sellised arutelud on vajalikud ja eks see ka täna üks osa sellest ole. Lisaks loomulikult olulisele tööle, mida teeb Euroopa Liidu asjade komisjon. Nagu ma ütlesin ka lõpus, et minu meelest see lõppotsus rahastuse osas, et siin ei ole küsimustki, et see peab tulema igal juhul Riigikogusse. Aga vastates teile: eks valitsus ju vaatabki ühelt poolt maailmavaatelisi otsuseid, teiselt poolt eks ju, mis on meie riigi positsioonid olnud. Mis need võimalused on? Võimalused ongi see, et sissemakses Euroopa Liidu eelarvesse meie arvates täna peaks see tuleviku tagasimakse kajastuma, samuti kajastuma, nagu ma ütlesin teile, ka riikide võlakoormuses. Kui te küsite, et mis on need tööriistad või mis on need meetmed, et see nii läheks, see ainus võimalus Euroopa Liidu tasandil on leida võimalikult palju liitlasi, kes samuti arvaksid, ja teha oma seisukohad siis teatavaks minu puhul siis Euroopa Liidu ülemkogul. Nagu ma ütlesin, need arutelud saavad alguse selle nädala reedel ja siis lähevad edasi suure tõenäosusega juulikuus. Alles laupäeval oli Euroopa Komisjoni presidendiga telefoni teel vestlus samuti selle taaskäivitamiskava osas. Ja Eesti on olnud minu meelest alati oma sellises eelarvepoliitilises lähenemises just seda suunda, et me tahame läbipaistvust ja kindlasti ei ole kuidagi meie soov see, et seda laenu, ma ei tea, peita siis erinevate reeglite taha. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! No mul on hea meel, et valitsus on lõpuks suutnud sellise ettevaatlikult toetava hoiaku kujundada, sest täpselt nädal tagasi esitas Martin Helme ECOFIN-s veel oma isiklikku seisukohta ja see teadupärast oli negatiivne, aga mu küsimus puudutab seda, et sel ajal, kui eesti valitsus on siin omavahel jagelenud, et kas tegemist on hea asjaga või halva asjaga, on Euroopas tehtud rida otsuseid ja see jaotusvalem on kujunenud Eestile üllatavalt ebasoodsaks. Seda peamiselt seetõttu, et lisaks igati loogilistele näitajatele nagu SKP või rahvaarv, võetakse arvesse ka mineviku tööpuudust. Kas teile on kuidagi arusaadav, et mismoodi 2015. aasta tööpuudus korreleerub praeguse kriisiga ja kuidas te olete seda püüdnud, kui üldse, Eesti jaoks soodsamas suunas mõjutada, seda valemit? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Eks ma alustan nii nagu ikka teie küsimuse puhul sellest poliitilisest hinnangust. Jah, ei saa öelda, et me oleksime nüüd tormanud ummisjalu, eksju, jah-sõna ütlema. Vastupidi, et nii, nagu on olnud sellele valitsusele kombeks, need arutelud on olnud tõsised. Ma mäletan eelmisel kevadel umbes sama rünnakut, et Eesti ei nõustu selle Euroopa Liidu ülese kliimaneutraalsusega. Jah, tõesti, ka Eesti võttis siin ju aja maha heas mõttes ja väga ausalt ütles oma Euroopa Liidu partneritele, et me soovime teha analüüsi ja siis tuleme selle juurde tagasi. Nagu te teate eelmise aasta sügisel see otsus sündis. Ka siin ei saa kuidagi öelda, et need on olnud sellised, noh, ühe nõupidamise teemad. On öeldud, et jah, me seda, nagu te ütsite, ettevaatlikult toetame ja see polegi päris minu arust halvasti öeldud, et loomulikult me läheme siin oma positsioonidega, oma kindlate positsioonidega, mis on olulised Eesti riigile, meie inimestele, mis on olulised ka meie eelarvepoliitikale. Aga jah, me oleme öelnud, et me toetama seda. See vastab tõele. Ei tasu siin ka rahandusministrit kuidagi süüdistada. Tõsi on see, et selleks hetkeks ei olnud veel valitsuse seisukohti ja rahandusministrite nõupidamine eeskätt oligi just see, et kuulata sellist sisendit järgmise nädala ehk selle nädala ülemkogu jaoks. Nüüd, kui rääkida sellest jaotusvõtmest, siis Eesti on sellega tegelenud juba enne komisjoni ettepaneku väljatulekut ja arutusel on olnud palju erinevaid näitajaid, alustades näiteks ka tervisenäitajatest, ja mõisteti, et lähtuma peab ikkagi just majanduslikest näitajatest, kuna kriisil on olnud väga suur mõju ka riikides, kus just nakatunute koguarv ei ole niivõrd suur olnud. Kindlasti me töötame ka jaotusvõtmega edasi. Nüüd taaskäivitamise kava suurimad summad tulenevad siis just taaskäivitamise fondi kaudu ja selle jaotusvõtmes on siis kolm võrdse kaaluga komponenti. Esiteks rahvaarv, teiseks SKP inimese kohta ja kolmandaks tööpuudus. Just SKP inimese kohta tähendab, et rohkem raha läheb vaesematesse riikidesse kui jõukamatesse. Kui me räägime siin Eesti kasust, mida teie oma küsimuses välja tõite, ma saan aru, et te mõõdate seda tasu eeskätt just rahaliselt või numbrilisest, siis võib öelda, et see põhimõte on meile kasulik. Kolmas jaotusvõtmekomponent, nagu ma ütlesin, on viimase viie aasta tööpuudus. Ka meil on tõesti olnud kahtlusi selle jaotusvõtme suhtes, kuna see ei peegelda kriisi mõju ja me oleme seda tõstatanud ja kindasti töötame selle jaotusvõtme osas ka edasi. Aga me peame vaatama muidugi mitte ainult mõju Eestile ja teistele Balti riikidele, vaid kõigile Euroopa Liidu riikidele. Kui mõni jaotusvõtme komponent võiks meil olla küll soodsam kui näiteks, teie võrdluses ma saan aru, Lätile või Leedule, siis kui see tähendab ka mõne jõukamale riigile rohkem vahendeid, siis kas see oleks see tulemus, mida me tegelikult päeva lõpuks sooviksime. On kõneldud ka sellest, et raha võiks suunata rohkem riikidesse, kus eelarve olukorrad on väga halvad, see tähendab riikidele, kus on kõrged võlakoormused. Täna, sealhulgas tänu meie tööle, jaotusvalem seda arvesse ei võta, sest siis premeeriksime jätkusuutmatut eelarvepoliitikat, ja meie võimalused raha saada oleksid palju ka väiksemad. Ma lisaks sooviksin, härra Rõivas, teile rõhutada, et minu meelest peab vaatama kogu paketti, taaskäivitamise kava suurimas osas, eraldi taaskäivitamise fondis on Eesti osakaal küll 0,3% ja ma tuletan meelde, et Eesti majandus moodustab umbes 0,2% Euroopa Liidu majandusest, see tähendab, et saame sellest fondist circa 1,5 korda rohkem kasu kui ise sellesse fondi me maksame. Kui vaadata kogu seda toetuste osa, mida erifondide kaudu taaskäivitamise kavas liikmesriikide ettepaneku järgi jagatakse, siis Eesti osakaal on selles circa 0,46%. Kui me võtaksime paketi maksumuse ulatuses ise turult laenu, mis on ka ju üks alternatiiv, siis oleks see meile igatahes kahjulikum Jah, need numbrid on teil õiged või mis te ütlesite, et SKP puhul siis hinnatakse 2019. aasta seisu, tööpuuduse puhul siis 15.-19. aasta keskmist, see on 5,7% Eesti jaoks ja rahvaarvu puhul siis peaks olema 1. jaanuar 2019 rahvaarv, mis on 1 324 820 elanikku. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Siim Kallas, palun!

Siim Kallas
Auväärt juhataja! Auväärt peaminister! Mul on selline küsimus, millele vastata võib-olla on natuke keeruline praegu, aga vähemalt võib-olla saab selle üle edaspidi järele mõelda. Te lähete nüüd sinna, reedel on tippkohtumine ja teil on kooskõlastatud valitsuse positsioonid, 13 punkti või palju neid seal on. Teile antakse võimalus, te loete need punktid seal ette, seda teevad kõik. Ja siis tullakse vaikselt teie juurde ja küsitakse: aga mida te tegelikult tahate? Et katsuge määratleda üks või kaks või kolm punkti, noh kas see on seesama jaotusvalem või on see mingisugused rahasummad, mis kuskilt on väga puudu, et kas te olete selle üle mõelnud ja kas teil on vähemalt mõttes valmis mingisugune selline vastus, et see on see, mida me tegelikult sellest paketist tahame. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Ma tänan, et te andsite kolm võimalust mulle öelda, kui lubate, võib-olla ütleks neljanda ka veel juurde. Et eks me ikkagi lähtume ju ka sellest, mida Riigikogu on andnud sisendiks, mis on olnud tõsised arutelud Euroopa Liidu asjade komisjoni tasandil, valitsuse tasandil, aga me peame ka kinni pidama sellest, mis olnud, nagu ma ka kõnes rõhutasin, Läti peaministri ja Leedu presidendi ja minu ühiskirjas ja need peamised punktid ja soovid on järgmised. Punkt 1: Euroopa majanduse taaskäivitamiseks on vaja toimivat siseturgu, ambitsioonikat pikaajalist Euroopa Liidu eelarvet ja suunatud rahastust taaskäivitamise toetuseks. Punkt 2: taaskäivitamise rahastu peab olema kättesaadav kõigile liikmesriikidele, see peab olema piiratud ajaks, toimuma Euroopa Liidu õigusraamistikus ning olema tihedalt seotud just pikaajalise Euroopa Liidu eelarvega. Punkt 3: taaskäivitamise rahastu peab toetama rohelist ja digitaalset üleminekut, piiriüleseid investeeringuid ja reforme, et muuta Euroopa Liidu tulevastele kriisidele just paremini vastupidavaks. Ja kui lubate, ka punkt 4: kriisist taastumiseks on olulised ka ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika, vaja on suurendada ühtekuuluvuspoliitika eelarvet ning kordasime jätkuvalt vajadust põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamiseks. Nii et ma arvan, et suuresti on need need neli põhimõtet, kui vaevalt, et teie nüüd küsite konkreetselt mingit ühte sendi saagimist, mis Eesti jaoks on nüüd ülioluline, et ainult see on see põhimõte, aga nende üldpõhimõtete all, olgu see roheinvesteeringud, olgu see digitaalne üleminek, olgu see piiriülesed investeeringud, eks siia lähevad ka konkreetsed projektid sisse, ja kindlasti üks konkreetne projekt, mis selle taaskäivitamiskava sees on, on Rail Baltic. Isiklikult on olnud mitmeid kohtumisi, tõsi küll, viimasel ajal rohkem telefoni teel, nagu ma ütlesin, ka laupäeval Euroopa Komisjoni presidendiga just selle suure projekti raames. Nii et see on kindlasti üks selline märgiline ja see on minu meelest väga positiivne samm. Kui rääkida sellest tänasest ettepanekust ja ma veel kord rõhutan, see on ju ainult ettepanek Euroopa Liidu tasandil, siis on ju teada, et Rail Balticul seal on see ära nimetatud, sinna on raha sisse toodud üle miljardi rohkem. Ju ka siin on kandnud meie selgitused ja taotlused vilja. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Euroopa taaskäivitamise kava ja Eesti valitsuse kinnitatud seisukohtade puhul on silma jäänud kaks asja. Esiteks, te esitate justkui kõrvalseisjana tingimusi ja nõudmisi nendele seal kuskil Euroopas. Te ei esita neid seisukohti sellisel moel, nagu te otsiksite lahendust meile siin Euroopas, ja see hoiak on natukene häiriv. Teiseks, need seisukohad ise on nagu sassis lõngakera. Ja see on arusaadav ja põhjendatav sellega, et EKRE vastuseisu tõttu olete te pidanud olema korraga või otsima võimalust korraga nii poolt kui vastu. No see ei tule kunagi hästi välja. Mu küsimus on punkti 4 kohta, mida te ka täna üle rõhutasite, et Eesti ei toeta uusi omavahendeid. Samas on Eesti olnud üks kõige jõulisemaid eesseisjaid Vene odavale elektrile süsinikulekke maksu kehtestamiseks.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Aeg on täis.

Keit Pentus-Rosimannus
Miks te Eesti valitsuse senistest seisukohtadest lahti olete öelnud ja miks te Vene odavale elektrile süsinikusaaste maksu õigeks ei pea? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Eks ma ju tegelikult mõistan teid väga hästi, austatud Keit Pentus-Rosimannus, ja ma ei pane seda üldse teile pahaks, et te ütlete, et see on nagu – mis te ütlesitegi? – sassis lõngakera ja kõrvalseisja ja EKRE ja kõik asjad kokku. Me oleme seda valitsustasandil arutanud väga tõsiselt. Ma arvan, et neid arutelusid on olnud, ma ei tea, viis kuni kümmekond. Kümmekond, ütleme. Küsimus on selles, et kas põhimõtteliselt, nagu ma oma kõnes ütlesin, soovitakse teada saada, kas keegi täna ütleb, et ei, seda taaskäivitamiskava üldse ei tule. Eesti on öelnud, et me toetame seda. See on minu meelest väga suur ja oluline otsus.
Loomulikult, meil on väga selgelt oma põhimõtted, kuidas me nendele läbirääkimistele läheme. Ma ei arva, et me peame olema Brüsselis ilma ühegi seisukohata, et meie jaoks vahet pole – tulgu mis tuleb, me toetame seda igal juhul. Ma tahan öelda ka siin Riigikogu ees siis eeskätt võib-olla EKRE ja Isamaa kohta – ei ole ilus oma erakonda siin üles upitada –, et on tehtud väga tõsist tööd, kõigi nende kahe erakonna või kolme erakonna poolt ja ministrite poolt. Loomulikult on olnud väga tõsised arutelud. Seda ma ei saa kuidagi öelda, et need on läinud väga kergesti. Sellist investeerimismahukust ju varasemalt pole olnud. Põhimõtteliselt me räägime siin 75% ulatuses kõrval olevast MFF-ist, mida tuleb veel kiiremini realiseerida, veel kiiremini kasutada kui seitse aastat.
Nüüd uued omavahendid. Me oleme selles osas tõesti sellel seisukohal kogu aeg olnud, et me neid ei toeta, siin peab ühehäälsuse põhimõte säilima. Ja kui neid teha, siis me seda poliitiliselt ühehäälselt teha Euroopa Liidu tasandil, aga loomulikult see eeldab ka konsensust siin siseriiklikult. Nüüd, kui te toote selle sisse, mis on see nn üheks võimaluseks, mida tõesti on öeldud, see on infrastruktuuri tasu või maks elektrienergiale, mis tuleb kolmandast riigist, siis see on üks võimalus. Ega ka siin ei ole ju väga ühest seisukohta Euroopa Liidus laiemalt. Aga kui rääkida nendest omavahenditest, siis teoreetiliselt neid erinevaid omavahendeid on ju erinevaid lauapeal. Kui võtta komisjoni ideed, siis on olemas heitekoguste kauplemise süsteemi omavahend ja selle muudatus, süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism, suurettevõtete tegevusel põhinev omavahend, uus digimaks, no kindlasti on neid veel. Aga jah, omavahendite osas kindlasti Eesti pooldab ühehäälsust ja pigem meie arvame, et see tagasimakse peaks olema konkreetne ja selge, see peaks olema siis Euroopa Liidu sissemakse teel Euroopa Liidu eelarvesse. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Hea peaminister! Siim Kallas küsis su käest ühe väga hea küsimuse, et mida Eesti siis tegelikult tahab. Aga sinu vastusest ma arvan, et mitte keegi ei saanud mitte midagi aru. Ja kogu see jutt siiamaani on olnud natukene sinna rehepapi kanti, et niikaua, kui me saame rohkem raha Euroopast, kui me sisse maksame, siis meil on täitsa tore Euroopa Liidus olla ja me leiame, et Euroopa Liit on tore. Aga ma küsin hoopis lihtsama küsimuse su käest, et kui sa räägid meile siin miljarditest ja triljonitest ja asjadest, miks peaksin mina uskuma seda juttu, mis sa räägid miljarditest, kui sa ei suuda mulle ausalt öelda, miks Keskerakond 50 000 eurot on vastu võtnud tõenäoliselt ebaseadusliku annetusena. Prokuratuur on algatanud kriminaalasja. Mis sa ütled siis, kui äkki nüüd need kolleegid seal Euroopas hakkavad su käest küsima, et Jüri, kaua sa veel peaminister oled, kriminaalasi on käigus, võib-olla astud varsti tagasi, miks me üldse sinuga diskuteerime neid abipakette? Mis sa ütled selle kohta? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma kõigepealt alustaks siis sellest, mis te palusite, härra Randpere, et ma vastaks sellele Siim Kallase küsimusele, ja ütlesite, et te ei saanud midagi aru, mis ma ütlesin. Ma ütlesin seda, et meie jaoks on oluline toimiv siseturg. Ma arvan, et see on väga konkreetselt arusaadav, ja teie jaoks kindlasti. Ma ütlesin seda, et meie soov on see, et see taaskäivitamine oleks nii ambitsioonikas, et pikaajalist Euroopa Liidu eelarvet ja suunatud rahastust ta toetaks läbi selle taaskäivitamiskava. Ma ütlesin seda, et Eesti toetab ja peab oluliseks üleminekut rohelisele ja digitaalsele transformatsioonile. Ma ütlesin seda, et piiriüleseid investeeringuid me peame oluliseks. Ma ütlesin härra Kallasele vastates seda, et meie jaoks on oluline ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika, ja ma lõpetasin temale vastamise, et me oleme oma põhimõtetes üle korranud seisukoha, et jätkuvalt me näeme vajadust põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamiseks. Ma arvan, et veel konkreetsemalt, siis tõesti me hakkaksime seda tegema, mis te ütlete, seda rehepappi. Need on väga konkreetsed põhimõtted olnud Eestil läbi aastate: piiriülesed investeeringud, piiriülesed projektid, põllumajanduse otsetoetused, roheenergeetika, digilahenduste peale rohkem üleminek, e-identiteet jne. Ma ei tea, mis te tahate, et ma hakkan teile üles lugema, mitu kilomeetrit jalgrattateid me selle eest soovime saada või, vot see oleks rehepapp minu meelest, täieliku rehepapi tegemine. Nüüd see Keskerakonna 50 000 küsimus sobib siia ju imehästi. Loomulikult, see on sellega väga tugevasti seotud. Minu vastus on täna ühene, et mul on hea meel, et Riigiprokuratuur selle algatas, selle menetlemise. Me oleme lubanud läbipaistvat ja igakülgselt toetust sellele arutelule ja ma loodan nii kiiret lahendust, kui sellest saab tulla. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Taaskäivitamise kavaga kaasneb omavahendite lae tõstmine 2%-le rahvuslikust kogutoodangust, see tähendab senise 1,2% asemel 2%. Väidetavalt on see vajalik, et Euroopa Komisjonil oleks suurem puhver laenu võtmiseks ja teatavasti ei ole mitte kõikide riikide reitingud 3A klassist, neid on umbes 40% kõikidest osalistest. Aga kuna laenude tähtaeg on 31 aastat ja see ulatub väga kaugesse tulevikku, algab 2028–2059, mis teile, lugupeetud peaminister, annab kindluse, et see suurejooneline laenuprojekt õnnestub? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Jah, see ajagraafik, mis on hetkel ette pandud, on tõesti, võib ka öelda, et tänasest ju 38 aastat, aga reaalne maksmine algab siis 2028. aastal ja 58 lõpeb. Et mis annab sellesse usku, kindlasti annab täna sellesse usku, mis ma ütlesin ka oma kõnes, et Euroopa Liidul on väga kõrge laenureiting, see on krediidireiting AAA. Kindlasti ka Eestil on väga hea reiting, aga Euroopal on veel parem. See on punkt 1. Punkt 2, mis ma kindlasti soovin teile öelda, et me peame arvestama ka seda, et järgmises Euroopa Liidu eelarvetsüklis 2021–2027 nii või teisiti tulenevalt koroonaviirusest ja majanduskriisist, meie SKP langeb, et hoida seda tasandit üleval nii või teisiti on vaja sinna panustada rohkem ja piirmäära tõsta, kui me seda soovime Euroopa Liidus ühiselt, 1,2%-lt 1,4%-le. Aga jah, üldjoontes põhi on see, et raha peab olema just reitingu hoidmiseks ja praeguse programmi elluviimiseks ja elluviimise eest, nagu ma ütlesin, vastutavad riigid ise. Nii et see ongi, ma arvan, et Euroopa Liidule täna tähtis, et neid häid väljavaateid fiskaalturul hoida ja tugevdada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Aitäh, Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Valitsus kiitis Eesti seisukohad heaks 11. juunil, kui ma ei eksi, ja kindlasti sel päeval see oli selline kõige olulisem küsimus. Mulle on väidetud, et sama päeva õhtul toimus teil Stenbocki majas üks küllalt oluline nõupidamine, kus osalesid Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja Riigikogu majanduskomisjoni liige Mihhail Korb, ning see kestis umbes kella kaheksani või niimoodi. Ma muidugi eeldan, et see oli ka seotud Euroopa majanduse taaskäivitamise kavaga. Küllap te koos arutasite ja analüüsisite seda, et mil viisil see kava aitab taaskäivitada Tallinna majandust, ja sellisel juhul muidugi õige oli kaasata ka Riigikogu majanduskomisjoni esindaja sellesse vestlusesse. Ma arvan, et see on hea Riigikogu kaasamine, see on oluline läbipaistvuse seisukohast. Muidugi mõni teine inimene arvab et see oli äkki seotud selle annetusega, aga siis mul tekib kohe küsimus, miks seal Tallinna linnapea oli, sest Tallinna linnapea ei ole ju kuidagi selle annetusega seotud, nii on Keskerakond väitnud. Kas te saate äkki meile valgustada, mis selle kohtumise sisu, päevakord oli, millist tagasisidet teile Eesti suurim omavalitsus andis? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teie iroonia eest! Suur tänu teile!

Esimees Henn Põlluaas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Taaskäivitamise kava on kindlasti hästi oluline Euroopa majanduse taaskäivitamiseks ergutamiseks ja tugev Euroopa majandus on oluline nii Eestile kui ka Euroopale laiemalt. Selles mõttes, ma arvan, on oluline saavutada kokkulepe, mis on hea Euroopale ja hea Eestile. Nüüd te rääkisite oluliste punktidena Rail Balticust, kliimaeesmärkidest, digitaliseerimisest, ka sellest, et MFF-i saaks võimalikult kiiremini kasutada, samas on teie valitsuse ministrite teod pigem neid protsesse aeglustavad kui kiirendavad. Miks on ikkagi valitsuse võimekus ja tahe neid võimalusi päriselt kasutada? Saate te mu mured äkki kuidagi ära hajutada. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Ma tänan teid! Ma arvan ka need, mis te oma küsimuses välja noppisite, kõik need näited, need on olulised Eestile, need on kindlasti väga suure mahuga otsused, pikka perspektiivi silmas pidavad otsused, Eesti majandusele pikemas perspektiivis kindlasti kaasa aitavad otsused. Jah, nagu ma ütlesin ka siin varasemalt, sellel valitsusel on olnud kombeks tõesti asju tõsiselt arutada ja neid võimalusi ja kompromisse leida. Kolm erakonda on seda tõestanud – nüüd juba rohkem kui 12 kuu vältel –, et me suudame neid kompromisse leida ka väga keerulistes küsimustes. Kui võtta selle viimase kahe nädala suured otsused ja põhimõttelised otsused, mis on valitsustasandil käinud ja mis just puudutavad põhimõtteliselt kogu teie esitatut – roheleppe heakskiitmine, kliimaseadus, sellele heakskiidu andmine, loomulikult taaskäivitamiskava –, siis ma kõiki neid hindan väga kõrgelt.
Nüüd Rail Baltic. Teatavasti on siin tulnud kohtulahend, mis üldjoontes siis trassi Tootsist kuni Häädemeesteni, suurusjärgus see eeldab lisahinnanguid, eeskätt keskkonnavaldkonnas, need tuleb teha. Loomulikult see võtab oma aja. Olen kohtunud ka Rail Balticu nende inimestega, kes Eestis igapäevaselt sellega tegelevad, ja nad väidavad, et see ei lõpp-, ütleme, tähtaega ei peaks küsimärgi alla seadma. Nagu ma ütlesin selles ettekandes ka, alles laupäevalt olid tõsised arutelud Euroopa Komisjoniga just Rail Balticu osas ja lisarahastuse osas. On olnud teada, et seal on hetkel investeeringuvajadus või, ütleme siis, defitsiit või puudujääk suurusjärjus 1,5–2 miljardit eurot. Ma väga liidan, et need Eesti selgitused on andnud seda, et me suudame siis sellega edasi minna.
Nüüd, kui võtta ka näiteks seesama, mida ma enne mainisin, kliimaneutraalsuse saavutamine – üleeuroopaline, ma pean silmas 2050 –, siis me teame seda, et ainuüksi kliimaneutraalsuse saavutamise investeerimismaht oli circa 2/3 Eesti SKP-st, see on siis SEI hinnang. Ja hinnanguliselt oleks selle investeerimiskulu avalikule sektorile seal suurusjärgus kuus miljardit eurot. Ma arvan, et need on väga suured otsused tegelikult. Kui kogu see poliitika nüüd korraks kõrvale jätta, siis ma pean tegelikult neid üsna suurteks otsusteks Eesti poolt ja Eesti valitsuse poolt. Ma olen ka täna siin teie ees ju selle palvega, et ka Riigikogu oleks siia algusest peale kaasatud. 750 miljardit – ma arvan, et see on tegelikult ainult ja ainult Riigikogu otsus päeva lõpuks. Minu meelest Riigikogu peab siin olema kogu aeg heas mõttes dialoogis ja seda dialoogi olen ma valmis pidama. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Neid valitsuse seisukohti selle fondi suhtes on koalitsioonipartnerid ju algusest peale meedia kaudu kujundanud, löönud oma vaiu ja tulemusena on need seisukohad täis mingeid viirusi ja antikehasid nii palju, et on raske isegi aru saada kui haige see organism on. Sellest on ka mõni küsimus täna siin juba olnud, et mismoodi te hakkate selle pinnalt läbi rääkima. Ma ei jõua kõiki punkte loomulikult kommenteerida, aga küsin ainult ühe asja kohta. Näiteks on siin öeldud, et nii nagu koalitsioonipartner nõudis, et siis see fondist võetud raha kajastuks riikide laenukoormuses. Öelge, kuidas te seda saavutate, kelle pädevuses see on ja kuidas te seal Brüsselis selle üle vaidleksite. Kas te ikkagi valitsuses jõudsite arusaamisele, mis on selle punkti tähendus? Palun!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, et see, mida põhimõtteliselt küsis ka Aivar Sõerd, eks seal Eesti peab oma positsiooni esindama, nii ülemkogul ja seda ma kindlasti olen valmis tegema ja ma teen seda. Ma arvan, et siin on hästi oluline ka leida just liitlasi selles ideoloogilises põhimõttes, et eelarvepoliitika peab olema läbipaistev, et me ei saa kuidagi kuskile taha pugeda, kui me võtame kohustusi tuleviku osas, ja minu meelest see on ääretult mõistlik, et need on kajastatud riikide võlakoormuses. Kuhu me jõuame päeva lõpuks nende aruteludega? Ma ei ole nii suur optimist, et ma arvan, et selle nädala reedel see kokku lepitakse. Ma arvan, et kuna see on videokonverents, siis kindlasti on vaja ülemkogul kohtuda näost näkku, ja ma usun, et need kohtumised siis juulikuus hiljemalt hakkavad aset leidma. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Üheksa korda mõõda ja siis lõika! Seda väljaütlemist kuuleb teie suust korduvalt. Tegelikult on meil vist ikka väga kehv seis riigis, kui minnakse Kaitseväe eelarve kallale. Kaitseväe juhtkond on teinud juba otsuse end Eesti spordisüsteemist täielikult välja lülitada ja likvideerida 18 tippatleedist koosnev spordirühm. Kas seda otsust mõõdeti ikka üheksa korda? See otsus tuli ootamatult ja kas kogu Euroopa läheb selles suunas, et kaitseväe eelarveid vähendada? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jaa, aitäh teile! Ma arvan, et siin küsimuses on ma ütleks isegi kolm olulist aspekti. Üks on seesama kaitsevõimekus, kaitseinvesteeringud, mis Eesti jaoks on olnud kogu aeg olulised. Me oleme näidanud jätkuvalt, et Eesti täidab oma lubadusi, me panustame NATO liikmesriigina üle 2% juba üle viie-kuue aasta ja see on, ma arvan, väga oluline. Nii et selles mõttes, kui tuua nüüd see kaitsetahe Euroopa Liidu tasandile, siis vastab tõele ju, et väga paljud liikmesriigid on ka NATO tippkohtumise laua taga ja see on kokku lepitud, et tegelikult kaitseinvesteeringute mahtu me peame tõstma. Kõik riigid peavad tõstma. Veel mõni aeg tagasi, ma mäletan, et neid oli seal neli riiki, kes panustasid 2%: USA, Suurbritannia ja ka Eesti oli selle nelja riigi seas. Aga juba eelmise aasta lõpus, kui oli viimane NATO tippkohtumine, 3.–4. detsember, siin on neid riike juba üheksa või kellel on kindlad plaanid. Et Euroopa riigid põhimõtteliselt kõik on öelnud, et nad lähiaastatel siis oma kaitsekulusid tõstavad. Jah, kui kõrgele, see on loomulikult riikide kokkuvõttes enda otsus, aga see põhimõte, 2%, on selgelt paigas ja sellest ei ole taganetud. Minu meelest teie teine küsimus on või teine osa teie küsimuses on seotud, ma saan aru, nihukse rahvatervise ja kolmas pool spordiga, et kas siis Eesti kaitsejõud, Kaitsevägi panustab piisavalt sportlastesse, hoiab neid sportlasi palgal ja läbi selle nad saavad ühelt poolt täita oma kohustusi Eesti Kaitseväes, aga jätkata oma professionaalset tegevust, mis on siis treeningud, ettevalmistused tiitlivõistlusteks. Minu meelest Eesti kaitsejõud on panustanud läbi aastate Eesti sporti, Eesti sportlastesse, olgu see siis läbi maadluse, laskespordi, sõudmise ja ju neid näiteid on veel. Üldpõhimõttes, kui te küsite, et kas see üldpõhimõte on kuidagi, ma ei tea, riigi tasandil, et sporti vähem panustada või läbi väiksema kaitseeelarve vähem panustada, et ei, selliseid otsuseid ma küll ei tea, et oleks langetautd.
Euroopa Liidu taaskäivitamise kava osas. Jah, ma nii otseselt ei oska seda praegu välja tuua, aga oluline on muidugi see, et kui Euroopa Liidu tasandile tuua, et see sõjaline mobiilsus, millest tegelikult on räägitud, et see peaks Euroopa Liidu tasandil saama suuremat rahastust, siis ma usun küll, et tegelikult see on Eesti jaoks olnud oluline ja ma väga loodan, et me suudame seda sõjalist mobiilsust taas näha ka tulevases Euroopa Liidu eelarves. Kindlasti Eesti on olnud üks tugevamaid toetajaid just sellisel julgeoleku ja kaitse lõimimisel, sealhulgas ka Euroopa Liidu eelarvesse Eesti on olnud, ma arvan, ka üks tugevamaid toetajaid, NATO ja Euroopa Liidu koostöös, meie kaitsepoliitikas üldiselt ja me oleme öelnud, et on oluline, et Euroopa Liit panustab ka laiapindse lähenemisega, olgu see, ma ei tea, infrastruktuur, tehnoloogiline võimekus ja see Euroopa kaitsefondi loomine oli just Eesti eesistumise üks olulisemaid saavutusi. Ja mul on hea meel, et selles taaskäivitamise kavas on tegelikult see militaarmobiilsus taas sisse toodud. Aga ma tänan selle küsimuse eest! Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Jätkuks siis Aivar Sõerdi ja Jürgen Ligi küsimusele, et see, mis läheb laenukoormuse hulka, selle üle otsustab Eurostat, et võib-olla ei ole see poliitiline vaidlus selle koha peal ikkagi mõistlik. Te olete öelnud, et üht-teist te Riigikogust kaasa võtate, et võib-olla oleks see see koht. Aga nüüd minu küsimuse juurde, et loomulikult, see taaskäivitamise kava omab laiemat ideed kui lihtsalt see, et kes kui palju raha saab, et Euroopa ühtsusele on kindlasti sellel suurem mõju, kuid summad on suured ja nagu te ka oma kõnes ütlesite, tuleb seda kasutada vastutustundlikult ja tulevikku vaatavalt. Me oleme siin varasemates aruteludes jõudnud selleni, et nii mina kui teie olete justkui suur raudteetranspordi toetaja ja ka trammiprojektide, et kas valitsuse tasemel on juba arutatud või kas te nõustute minuga, et see on nüüd see koht, kus võiks ikkagi kiiresti vaadata otsa Rail Balticu raames kohalikele peatustele, kohalikele rongidele ja ka näiteks Tallinna ümbruse või kaugemate piirkondade rongiühendustele ehk et luua selline korralik investeeringute kava, mis parandaks oluliselt meie infrastruktuuri tulevikuks ja teeniks meid kümneid ja kümneid aastaid. Kas te nõustute selle mõttega ja võtate ka selle kaasa? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Jah, loomulikult, ma arvan, et selle, kui me räägime taaskäivitamisest ja me ütleme, et oluline on see, et see panustaks, ütleme, rohetehnoloogiasse ja rohelistesse lahendustesse, keskkonnasõbralikesse lahendustesse, siis kindlasti ühistransport, raudteetransport selleks on. Nüüd ma arvan, et kui te küsite, et ka siseriiklikud ühendused, siis jah, me oleme ka siin panustanud ju ja seesama Turba raudteeliini pikendamine kuni Turbani, noh see oli üks, ma ei tea, viimase paari dekaadi, kui mitte kolme dekaadi esimene samm, eks ju, esimesed õnnetud või kelle jaoks õnnelikud 6,5 kilomeetrit. Ma arvan, et teie mõte on, kui me oleme varasemalt teiega vestelnud, ka tegelikult see, et mitte ainult raudteetransport, vaid ma usun, et see on ka trammiühendus, mis kindlasti teid huvitab eeskätt. Ma usun, Tallinn ja siis noh, kas ütleme lennujaamast see tramm võiks minna edasi Rae valda ja kus on ju Tallinna, ütleme, piiri taga väga suur Rae valla osa, mis on Peetri küla või Peetri asum nüüd tänasel hetkel, et ma arvan, et ka nagu trammiühenduste loomine igal juhul on aktuaalne ja tähtis. Midagi on tehtud, loomulikult on vähe tehtud, kui me räägime sellest sama projekti raames kesklinn – lennujaam. Ma tean, et hetkel on tõsine plaan siis ühendada ka sadam ära trammiühendusega, aga minu meelest miks mitte vaadata ka trammiühendusi palju laiemalt, et mitte ainult võib-olla siis Rae valla suunas, vaid kindlasti ka Harku suunas. Neid plaane ju on olnud. Nüüd laenude võtmine, ütleme, millest te rääkisite, olgem ausad, et Euroopa Liit ei ole enne laenu võtnud toetuseks ja sellist süsteemi ei saagi veel olemas olla, mida te siin välja toote. Ja laenude võtmine laenudeks, see on ju selge, et ta kajastub riigi võlakoormuses ja ta peab seal kajastuma, sest põhimõte peaks olema ju see, et see, kes laenu võtab, maksab ka tagasi. Laenaja maksab tagasi. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Suur tänu, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Te läksite üsna detailseks igasuguste investeerimisprogrammidega, kuni Turba raudteeni ja Harku trammideni välja. Aga, ütleme, kui nüüd mõtleme sisu peale, et peale investeeringute digi- ja rohevaldkonda on näiteks turismisektoris, mis on Eestis 8% SKT-st, investeeringud juba tehtud, suured investeeringud, ja nende kasutamine pandi seisma riikliku sunniga 12. märtsil põhimõtteliselt ja nüüd on inimeste tarbimisjulgus ja -harjumus ka kõvasti pihta saanud niimoodi, et selle sektori investeeringud ei hakka tagasi tulema enne kahte aastat. Kui see on nüüd toetusprogramm, kas seda sektorit, et investeeringud säiliksid, on plaanis ka toetada?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! No see on teil, eks ju, väga jõuline lause, et 12. märtsi seisuga see sektor pandi kinni või suleti. Teate ju sama hästi kui mina, mis selle põhjuseks oli. See ei olnud mingisugune soovunelm, et nüüd turismi ei oleks, vaid see oli koroonaviirus. Positiivne on minu meelest see, et võib julgelt öelda, et sel nädalal Euroopa tegelikult sisuliselt avati uuesti liikumiseks. Ja see on päris oluline sõnum. Lisaks sellele, mis on teinud, eks ju, Eesti-Läti-Leedu koostöös, Eesti-Soome koostöös. Ühelt poolt te küsimuse alguses kritiseerite, et ma vastan härra Võrklaevale siin konkreetsete projektide osas, mida ta siseriiklikult küsib, no siis te ise küsite samamoodi siseriikliku turismisektori kohta, ja ma hea meelega ka vastan. Riigikogu on ju ise ette näinud lisaeelarvega 25 miljonit turismisektori abistamiseks, toetamiseks, taaskäivitamiseks, EAS on vastava hetkel sellise reklaami või üleskutse, teavituse algatanud, et puhka Eestis sel aastal. Ma tõesti loodan, et siin lähiriikide turistid Eestit usinasti külastavad, rääkimata sellest, et meie siseturism saaks, ütleme siis, suurema hoo sisse, kui see võib-olla tava-aastatel on, kus leitakse ka puhkusalternatiive väljaspool Eestit. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jaak Juske, palun!

Jaak Juske
Austatud esimees! Hea peaminister! On viisakas Riigikogu liikmete küsimustele vastata. Heal kolleegil Raimond Kaljulaidil oli väga asjakohane küsimus. Kui te kohtute sama päeva õhtul, kui on algatatud kriminaalasi teie erakonnale tehtud keelatud annetuse osas, mis on seotud Tallinna kommunaalpoliitikaga, kus teatavasti on võimul teie enda erakond. Kui te samal õhtul ööhämaruses kohtute omaenda erakonna peasekretäriga ja Tallinna linnapeaga. ma loodan, et te saate aru, see tekitab avalikkuses küsimusi ja Eesti rahval on õigus teada, mida te ööhämaruses nendega arutasite. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, härra Juske! Te olete, ma saan aru, et ajaloolane, aga selline looduskell seal 11. juunil 6–7 ajal ööhämarust küll meil ei näita õues. Valge, päike sirab, kõik on näha, mingit hämarust seal ei ole. See, et erakonna juhtkond kohtub regulaarselt, see on tavaks, mõnikord ka erandkorras, aga ma ei tea, kuidas teil seal sotsiaaldemokraatides on, ma usun ka, et juhtkonna koosolekud on ikka regulaarsed, erakonna esimees, aseesimehed. Jah, ma pean oluliseks tõesti sellist head koostööd Tallinna ja riigi vahel, kui räägite härra Kõlvartist, siis ta on erakonna aseesimees, kindlasti laiem vaade kui ainult ühe omavalitsuse juht. Nii et eks erakond ikka arutab oma tegevusi, mida sel hetkel on vajalik arutada. 11. juunil kindlasti oli palju olulisi sündmusi. See, et miks ma ütlesin iroonia oli arusaadav, et ega Kaljulaidi ei huvita taaskäivitamiskava, vaid teda huvitab see, mida prokuratuur algatas, arusaadav, poliitiliselt ma mõistan teda, ta on osav poliitik, nii Keskerakonnas olnud erinevatel aegadel, kindlasti saab osavaks poliitilikuks ka sotsiaaldemokraatides erinevatel aegadel. Eks me arutasime seda, mis prokuratuur otsustas sellel päeval Keskerakonna kohta, mis on meie tegevused, kuidas edasi minna, rääkisime teistel teemadel. Aga jah, see ööhämaruses muidugi on võimas kujund, ma ei oska nii võimsat kujundit vastu panna.
Ma soovisin, kui tohib, siin härra Juske küsimuse valguses ööhämarusest tulla tagasi päevavalgusesse ja tegelikult Annely Akkermanni küsimusele, et kui me mõtleme korraks, mis ma ütlesin, et mis on Eesti jaoks oluline, et meie jaoks on oluline, et siseturg töötaks. Et tegelikult see on ju see, millega me saame tagasi oma põhivabadused Euroopa Liidus, inimeste vaba liikumise, et väga konkreetne eksju suund, mida ma välja tõin. Ja kindlasti on ka taakäivitamise kavast võimalik turismisektorit toetada, aga see on riigi enda otsus ja selle nimel tuleb siis edasi töötada. Ma pean silmas just struktuurivahendite osas. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Aitäh! Lugupeetud Jüri Ratas! Eks ka mina tahaks küsida Maipõrnikas OÜ kohta ja maskihangete kohta jne, samuti ninanipsude kohta, et kas selles paketis on ka mingid ninanipsud sisse kodeeritud, aga no ma ei küsi siis, muidu ma saan jälle pahandada, et ma olen ka irooniline või küsin midagi muud. Ma küsin siis väga konkreetse küsimuse: kui suur on tõenäosus, et see pakett veel Euroopas vastu võetakse, ütleme siis, suvel? Ütleme, poole juuli pealt läheb Euroopa parlament puhkusele. Väga lihtne küsimus. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, lihtne küsimus, aga väga keeruline on ju tulevikku hinnata. Ma saan hinnata seda selle pealt, mis toimus Euroopa Liidu eelarvega enne koroonaviirust, MFF-iga. Tegelikult oli ju riikide vahel ikkagi väga selge kokkupõrge, et nähti seda MFF-i sisuliselt väga erinevalt. Me ei saa ju kuidagi eitada, et ka sedasama taaskäivitamiskava nähakse riikide puhul väga erinevalt. On neid riike, kes ütleb, et toetusi, selliseid taaskäivitamiskavasid ei peaks üldse olema, st kui, siis ainult laenud. Te küsite siis protsenti või ma ei oska öelda. Ma kindlasti ütlen, et töö selle nimel käib, et leida lahendus. Juulis tehakse tihedalt tööd, aga kindlasti see rakendamine võtab aega, kindlasti võtab aega ka selle kava tegemine. Nii et kui te küsite, kas see juulis võetakse vastu või mitte, siis, nagu ma ütlesin, ma ju lubasin oma ka kõnes, et Vabariigi Valitsus esitab siis taaskäivitamise kava rahastamise otsuse just siia, auväärse Riigikogu ette. Kui see otsus peaks olema Ülemkogus küps, et siia tulla, siis eks, kui see on suvine periood, ma muidugi palun Riigikogu, aga minu kogemusele tuginedes ma arvan, et need arutelud ikkagi jätkuvad, see ei ole kuu-kahe küsimus, see võib olla pikem. Aga Eesti on kindlasti valmis kokku leppima nii ruttu kui võimalik. Loomulikult meil on endal konkreetsed ja väga selged seisukohad, millest me lähtume. Aga kui me tahame kompromissi päeva lõpuks saavutada, siis tuleb kõikidel midagi anda järgi. Ma ei usu, et see ajaline piirang kuidagi Eesti taha jääks. Aga ma väga optimistlik – no te juulikuu – selles osas ei oleks. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Lugupeetud peaminister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Nüüd avan läbirääkimised ja sõna saavad fraktsioonide esindajad. Esimesena palun siia kõnetooli Kaja Kallase Reformierakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Kaja Kallas
Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Eesti on väike avatud majandusega riik Euroopa Liidu äärealal, seetõttu on meie huvi olnud alati tugev Euroopa Liit. See tähendab tugevat ja toimivat siseturgu, aga ka ühiseid samme kriisidega toimetulekul. Kui mõnel Euroopa riigil on keeruline, siis võib tugevuse hoidmine tähendada ka solidaarsust teiste riikidega. Praegune Euroopa päästepakett on poliitiline otsus, see näitab Euroopa Liidu jätkusuutlikkust ja aitab sellest täiesti ootamatust kriisist läbi tulla. Me ei saa silmist lasta seda suurt pilti. Kuigi koalitsioonilepingus on kirjas justkui see, et valitsus toetab järjepidevat Euroopa Liidu poliitikat, siis tegelikkuses näeme midagi muud. Näeme Euroopa Liitu nõrgestavate avaldustega esinevaid ministreid, näeme küsimusi oma Eurpoopa partnerite silmis, et Eesti poliitika on muutunud. Mängides end ise väljapoole Euroopa Liitu justkui kõrvaltvaatajaks, rääkides nendest seal Euroopas, mitte meist siin Euroopas, nõrgestame me ise enda positsiooni läbirääkimiste laua taga. Miks peaks meid võtma tõsiselt, kui me oleme vaatleja staatuses ja meil ei ole n-ö oma nahka mängus. Valitsuse põhiaur tundub minevat omavahelisele kemplusele, mitte sellele, et paketi tingimused saaksid paremad. Selleks enam jõudu lihtsalt ei jätku. Taaskäivitamise rahastamise võti on osaliselt loogiline, rahaarv ja jõukus, osalt aga mitte, tööpuudus 2015.–2019. aastal ja see ei puutu asjasse. Eesti valitsus peaks kasutama oma jõuvarusid pigem Eestile soodsamate tingimuste läbirääkimistes kui erinevates suundades jooksmises. Kuna valitsus tahab meeldida nii ühtede koalitsioonierakondade Euroopa-meelsetele valijatele kui ka ühe koalitsioonierakonna Euroopa-vastastele toetajatele, püütakse seisukohtade järgi korraga olla nii poolt kui vastu. Vastust Siim Kallase lihtsale küsimusele, mille eest me Euroopas siis seisame, tegelikult ju ei tulnud.
Ratas nimetas kolm teemat, mis me tahame saavutada. Esiteks, toimiv siseturg. Absoluutselt nõus, aga kas see tähendab ka seda, et me seisame siis tugevalt kasvava protektsionismi vastu, mida surutakse suurte liikmesriikide poolt, mis on väikestele ilmselgelt kahjulik. Teiseks, abi peaks olema kättesaadav kõikidele liikmesriikidele. Printsiibis ei vaidle ju keegi vastu, aga vajadused selle kriisiga seonduvalt on liikmesriikides erinevad ja kui suuremad siis abivajavad riigid seda küsivad, siis valitsus ju sellega nõus ei ole. Ja kolmandaks, peab toetama rohelist ja digitaalset üleminekut. Deklaratsioonina imetore, aga mida me siis tegelikult toetame, kui näiteks kolmandatest riikidest tuleva saastava elektrienergia kõrgemat maksustamist ei toeta. Kokku võttes jääb selgusetuks, mis ikkagi on valitsuse seisukohad? Deklareeritud seisukohad ja esitatud tingimused on kohati teineteisega vastuolus. Lisaks, Jüri Ratas räägib siin üht, aga me teame, et kui Euroopa Liidu tasandile lähevad Eestit esindama teised ministrid, näiteks rahandusminister, siis on jutt hoopis teine. Peaministril pole nii palju jõudu, et ta saaks oma valitsuse panna rääkima väljaspool Eestit ühte juttu ja ühel häälel. Koalitsioonileping ütleb üht, aga teod räägivad sootuks muud. Kui juba Euroopa Liidu asjade komisjon ei saa valitsuse seisukohtadest aru, millele mandaati küsitakse, siis milline on võimalus, et Euroopa Liidus ja läbirääkimiste laua taga suudetakse oma seisukohti selgelt väljendada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Järgmisena palun kõnetooli Anneli Oti Keskerakonna fraktsioon nimel. Palun!

Anneli Ott
Lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Taasiseseisvunud Eesti suurim tsiviilkriis on tänaseks päevaks suures osas seljatatud, kuid see ei tähenda, et ka kogu koroonaviirusest tingitud negatiivne mõju oleks möödas. Tervishoiukriisist oleme samm-sammult sisenemas majanduskriisi, kuid prioriteet pole sealjuures muutunud. Peame kindlustama riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Majanduse jahtumisest ja mulli lõhkemisest on räägitud juba kaua, kuid keegi ei osanud ju tegelikult toimunut prognoosida. Meie ees on väljakutse – leida lahendus, kuidas tagada majanduse toimimine ja kasvule pööramine, et inimesed näeksid võimalikult vähe koondamisteateid ning ettevõtjad ei peaks kuulutama välja pankrotte. See on täna peamine küsimus, millele peame leidma kiired ja jätkusuutlikud meetmed. Riigi ja siin inimeste heaolu on prioriteet ja arvestades kriisi sügavust, ei saa me siin tegutseda omapäi.
Koroonaviirusest tingitud negatiivsete majandusmõjudega seisavad silmitsi kõik maailma riigid. Paljude jaoks on tegemist tõsise väljakutsega, sest eelmisest, kümnendi taha jäävast kriisist ei ole suudetud veel põhjalikult välja tulla. Pehmet turvalist patja, mis praegust kukkumist aga pehmendaks, neid meetmeid ka taakäivitamise kava sisaldab. Kukkumine tuleb ja selles osas pole kellelgi vastupidiseid illusioone. Eesti pole selles kriisis üksi, meie seljataga seisab Euroopa Liit. Euroopa Liidu eesmärk on olla koos nii heas kui ka halvas. Seetõttu oli oluline mõelda üheskoos, kuidas tulla koroonakriisist välja veelgi tugevamana. Selleks vajame aga erakordselt suurt koostöötahet ning solidaarsust. Eelmine majanduskriis õpetas, et pikaajalise surutise ja tööpuuduse järsu kasvu vältimiseks tuleb majandust stimuleerida. Edukad olid need riigid, kes kasutasid laenuraha investeeringuteks ning ei läinud puhtalt kärpimise teed. Meie majandus on teiste liikmesriikidega seotud, misõtõttu sõltub meie käekäik ka teistest Euroopa Liidu riikidest, kes on meile olulised partnerid.
Juba aprillis tuli komisjon välja 540 miljardi euro suuruse paketiga, et Euroopa inimestele ja majandusele kriisiolukorras tuge pakkuda. Samuti muudeti eelarve- ja riigiabireeglid oluliselt paindlikumaks, et aidata liikmesriikidel olukorda kiiresti stabiliseerida. Näiteks kiitis komisjon heaks Eesti poolt antavad riigiabikavad 75,5 miljoni euro mahus, et toetada meie ettevõtteid koroonaviiruse puhangu ajal. Oleme tegutsenud kiirelt ja leidnud mitmeid toetusmeetmeid. Uue ja jätkusuutliku kasvu saavutamiseks on aga vaja veelgi enamat. Euroopa Komisjon kiitis mai lõpus heaks majanduse taastamise plaani kogumahus 1,85 triljonit eurot, sellest 750 miljardit on planeeritud uuest kriisitagajärgede võitlemiseks loodud majanduse taastamise vahendist Next Generation EU ning ülejäänud 1,5 triljonit moodustab tugevdatud Euroopa Liidu eelarve järgmiseks seitsmeks aastaks. Suurem osa, 500 miljardit eurot majanduse taastamise vahenditest on ettepanekus kavas liikmesriikidele anda toetusena ja 250 miljardit laenudena. Eestile eraldatav osa suureneks selle tulemusena järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil 3,3 miljardi euro võrra, see on rohkem kui pool sellest summast, mis meil on kasutada käimasoleval eelarveperioodil. Samuti kasvab Ida-Virumaa jaoks tähtsa õiglase üleminekufondi abi Eestile peaaegu kuus korda. Koos Eesti riigi omaosalusega tähendab see sellele piirkonnale 1,3 miljardi euro suurust toetust.
Olulisem summast on selle planeeritava lisarahastuse eesmärk: finantseerida tegevusi, mis teevad Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning tugevamaks. Komisjoni väljapakutud taastekaval on kaks uut temaatilist prioriteeti: rohelepe ja digitaalsem Euroopa. Samas on jäetud liikmesriikidele suhteliselt vabad käed eesmärkide saavutamiseks. Eesti jaoks on see võimalus toetada elamute renoveerimist, taastuvenergia arengut, aga see on ka võimalus meie ülikoolidele anda oma panus uute tehnoloogiate arendamisel, nagu vesinik, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine. Samuti on meil palju pakkuda Euroopale digitaalsema ühiskonna saavutamiseks.
Palun kolm minutit juurde!

Esimees Henn Põlluaas
Palun, kolm minutit lisaaega!

Anneli Ott
Kliima eesmärgid on jätkuvalt prioriteet ning võiksime astuda veelgi jõulisema sammu rohelisema planeedi suunas ning suurendama taastuvenergia osakaalu Eesti energiatarbimiseks. Selleks tuleb muu hulgas soodustada tuuleenergia, päikeseenergia või bioenergia kasutuselevõttu hoonete puhul. Samuti saame lisarahastuse toel viia e-teenused ja riigi IT-lahendused uuele tasemele, muutes teenused võimalikult nähtamatuks ja proaktiivseks. Tervishoiuvaldkonnas saame luua kaasaegse e-tervise platvormi, kuhu lisanduvad geeniuuringute andmed ja kasutaja soovi korral nutiseadmete poolt kogutud andmed. E-tervise lahenduste rõhk peab olema haiguste ennetamisel, kasutaja saab kutseid uuringutele ning infot potentsiaalsete terviseprobleemide kohta.
Euroopa ideaal on alati inspireerinud optimistlikku ja usku paremasse tulevikku, kuigi seda ideaali on igast küljest testitud ja meid tabanud viirusepuhang on teinud seda erakordsel viisil, loodan, et suudame seda usku hoida. Peame leidma Euroopa Liidu põhimõtteid järgivat ja tuleviku eest vastutustundlikud lahendused täiendavate rahaliste vahendite kasutamiseks Euroopa Liidu majanduse kiireks taaskäivitamiseks. Seisame silmitsi suurte väljakutsetega, kuid nimetame seda ka arenguprotsessiks, mida targalt kasutades saame tagada turvalise tuleviku nii lähiajal kui ka pikemas perspektiivis. Soovin selleks palju jõudu valitsusele. Ka kinnitan, et ka Euroopa Liidu asjade komisjon on teemat väga põhjalikult arutanud. Meie liikmetele on antud võimalus palju küsida ja sellel teemal arutelusid pidada, nii et selles osas ka soovin neile palju jõudu. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Indrek Saar, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Indrek Saar
Austatud juhataja! Head kolleegid! Alustuseks teen ma täna seda, milleks ei ole juba õige ammu paraku põhjust olnud. Nimelt ma tunnustan valitsust. Valitsuse läinud nädalal langetatud otsus kiita koos Eesti seisukohtadega heaks Euroopa taaskäivitamise kava, väärib kahtlemata tunnustust, seda enam, et peaministril õnnestus valitsuse seisukoht kätte saada olukorras, kus koalitsioonipartnerid esmapilgul läksid tegema kõike muud, kui ühist seisukohta ja selle jaoks võimalikku platvormi looma ja teiselt poolt ka täna korduvalt meie küsimustes kaude või otsesemalt kõlanud probleem, mis kerib peaministri koduerakonnas, loomulikult nõuab kindlasti üksjagu tähelepanu ja ei lase keskenduda sellele, mis tegelikult Eesti jaoks oluline. Ja nii ma tahan ka tunnustada kõiki valitsusliidu osapooli, kes säästsid avalikkust kurnavast ja paljuski teeseldud koalitsiooni siseheitlusest. See, et EKRE soostus pikalt puiklemata Euroopa nn ühislaenuga, oli väike üllatus, nagu ka see, et seekord ei süljatud tuld ja tõrva Euroopa Liidu suunal. Kas tõesti võime me tulla tagasi selle juurde, et ehk on kätte tulnud aeg tuua Toompea lossi valgesse saali Euroopa Liidu tähelipp tagasi? Loodan, et koalitsioon saab ka selles nüüd kokkuleppele. Veel kord, valitsuse otsus on igati tervitatav. Kavandatav Euroopa turgutamise pakett on kasulik nii Euroopa Liidule kui Eestile. See annab meile võimaluse aidata kriisis kannatada saanud majandus võimalikult kiiresti jalule. Sotsiaaldemokraadid avaldasid oma toetuste abipaketile vahetult pärast seda, kui selline ettepanek tehti, juuni alguses. Ütlesime juhatuse avalduses, et Eesti huvides on tugev, ühtne ja konkurentsivõimeline Euroopa Liit. Ainult selline Euroopa Liit suudab kriisidele tõhusalt reageerida ja tulla toime globaalsete väljakutsetega, et inimeste heaolu oleks jätkuvalt tagatud. Ühtne ja tugev Euroopa on kahtlemata Eesti majanduse, aga ta on ka julgeolekupoliitika huvides. Mööda ei saa ka sellest, et sarnaselt Euroopa Liidu eelarvega saame me taastamipakist rohkem tuge, kui ise panustame.
Sotsiaaldemokraatidele on ääretult sümpaatne, et abipakett on tehtud pikema perspektiiviga. Euroopa komisjoni poolt välja pakutud pakett näeb ette, et majanduskriisist väljumise toetamine keskenduks ka kliimamuutuste leevendamisele ja innovatsiooni toetamisele. Need kaks on ka Eesti suured eesmärgid. Õiglane rohepööre ja digipööre tagavad ühtlasi globaalses plaanis Euroopa pikaajalise konkurentsivõime parandamise. Päästekava fookus on majanduse taastamisel, loomulikult. Kuid Euroopa Liit on väärtuste liit ning kriisi ühine lahendamine kannab laiemalt ühtsuse sõnumit. Siin on paraku põhjust tulla tagasi EKRE juurde. Kahjuks tuleb tunnistada, et Eesti valitsuse üks osapool on järjekindlalt vastandunud Euroopale ja euroopalikele väärtustele, demokraatiale ja inimõigustele ja õigusriigi austamisele. Samuti on korduvalt seatud kahtluse alla senine Eestile edu toonud välispoliitiline kurss. Lihtsalt mõned markantsemad näited. See polnudki nii väga ammu, vähem kui aasta tagasi, kui juulis 2019, kui siseminister Mart Helme võrdles Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga. Ja vaid paar nädalat tagasi seadis rahandusminister Martin Helme kahtluse alla soolise palgalõhe, eitades vajadust selle tõsise probleemiga tegelda, võib-olla üldsegi sellise olemasolu. Euroopas on see ilmselt suhteliselt arusaamatu seisukoht. Aga verivärske näite peategelane on samuti Martin Helme. Tema äsjane avaldus surmanuhtluse taastamisest on kõnekas taganemine seni Euroopas valdavast arusaamast, et inimelu on püha. Kõiki näiteid ei hakka ma loomulikult ette lugema, aga kui siia lisada aktuaalsed teemad ehk koalitsiooni käitumine erakondade rahastamise süsteemi ümber tegemisel, nii et see sünnib kabinetivaikuses ilma opositsiooniga isegi konsulteerimata, rääkimata sellest, et asjassepuutuva institutsiooniga ei konsulteerita, siis see ei kuulu kindlasti ka euroopaliku demokraatia parimate näidete juurde. Kui arvestada, et see käib käsikäes peaministri erakonna rahastamise asjus algatatud kriminaalasjaga, siis on lugu muidugi eriti markantne ja tekitab kindlasti küsimusi ka meie Euroopa parnterites. Palun lisaaega!

Esimees Henn Põlluaas
Kolm minutit lisaaega, palun!

Indrek Saar
Paraku jälgivad meie Euroopa liitlased samuti seda, milliseid väärtusi rõhutavad Eesti valitsuse liikmed ja kui need on karjuvas vastuolus Euroopa väärtustega, ei tugevda see kindlasti meie positsiooni Euroopa Liidus laiemalt ega ka mitte taastusmiskava läbirääkimistel. See paneb paraku mõneti küsimärgi alla EKRE jaa-sõna päästepaketile. Kas tegu on ülima silmakirjalikkuse või väikese ümbersünniga? Eks aeg näitab. Igal juhul avaldan siinkohal lootust, et eelseisvatel läbirääkimistel Euroopa tasandil ei käitu meie valitsus nagu vana hea Krõlovi valmi tegelased luik, haug ja vähk ning see meie läbirääkimisi lõpuks upakile ei aja. Peaministri kõrval sõltub sellise protsessi õnnestumine kindlasti ka ülejäänud valitsusliikmete, eriti aga näiteks rahandusministri soovist tegelikult tulemusele jõuda. Tulemusele jõudmine on Eesti ja Euroopa jaoks väga oluline, nagu me täna korduvalt tõdenud oleme. Loomulikult peab see olema meie poolt hästi läbi räägitud ja tulemuslik protsess, seega peab valitsus töötama selle nimel üheseltmõistetavalt. See on Eesti huvides ja ma loodan, et valitsus eesotsas peaminister Jüri Ratasega suudab seda silmas pidada neid läbirääkimisi läbi viies. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena palun kõnetooli Siim Pohlaku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Siim Pohlak
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Austatud peaminister! Kui mõni rahvus hindab midagi oma vabadusest kõrgemalt, siis ta kaotab oma vabaduse. Ja iroonia seisneb selles, et kui see on kas mugavus või raha, mida ta kõrgemalt hindab, siis kaotab ta ka selle. See armastatud briti kirjanikule kuuluv tsitaat võiks võtta ju lühidalt kokku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna positsiooni antud teemal. Ma kõnelen siiski natuke veel, aga ma ei hakka varjama, et EKRE fraktsioon on kogu selle päästepaketi osas skeptiline. Kui nii pakett kui Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarve on alles läbirääkimiste suhteliselt algfaasis, tuleb olla tähelepanelik just võimalike kõrvalmõjude suhtes, mida see protsess endaga kaasa võib tuua. Me ei vaidlusta, et Euroopa majandus vajab abi ja tuge praegu, aga meile on ülioluline, et Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kavaga ei kaasneks täiendavat föderaliseerumist. Mida rohkem otsustusõigust anname Eestist ära Brüsselisse, seda rohkem kaotab meie riik ja rahvas, isegi kui saame selle pealt lühikest rahalist kasu. EKRE on endiselt seisukohal, et Euroopa Liit peab olema ja peab jääma rahvusriikide liiduks, mitte liikuma liitriigi poole. Rohkem Euroopat ei tähenda automaatselt tugevamat Euroopat, nagu meie liberaalidest kolleegid kipuvad naiivselt arvama. EKRE ei toeta Euroopa Liidu üleste maksude kehtestamist ja olukorda, milles peaksime hakkama maksma kinni teiste riikide võlgu või leiaksime end seisust, kus näiteks maksuküsimuste juures loobutakse ühehäälsuse põhimõttest. Täna on neid muresid arvesse võetud ja nagu ma ütlesin, Euroopa majandus vajab turgutamist ja EKRE fraktsioon toetab valitsust ja soovib peaministrile jõudu Eesti positsioonide esindamisel! Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena palun Helir-Valdor Seederi kõnelema Isamaa fraktsiooni nimel.

Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Austatud peaminister! Rääkides Euroopa komisjoni poolt välja pakutud taaskäivitamise kavast, on positiivne kindlasit see, et Euroopa Komisjon otsib lahendusi, kuidas sisuliselt taaskäivitada Euroopa majandus, kuidas koroonakriisist tulenevalt leida kõige kiiremad võimalused ja parimad lahendused majandusliku olukorra stabiliseerimiseks, et ei juhtuks majanduses pikaajaliselt midagi sellist, mis toimus koroonakriisi algnädalatel, kui Euroopa Liidu päris mitu põhialusvabadust ja -põhimõtet ei kehtinud, riikide piirid olid sulgunud, inimeste liikumine üle piiride takistatud. Selline olukord ei vasta ühegi liikmesriigi huvidele eraldivõetuna ega Euroopa Liidule tervikuna. Ja kindlasti on meie huvides – ja Isamaa erakond rõhutab seda – et teovõimeline ja ühiselt tegutsev Euroopa Liit on parim lahendus ka praeguse kriisi lahendamiseks.
Küll aga on ei ole kindlasti mõistlik, nagu mõni eelkõneleja siin ütles, selgelt väljendada Eesti positsiooni vormis "tingimusteta jah" või "tingimusteta ei". Olukorras, kus täna küsimusi on rohkem kui vastuseid – ja just küsima Eesti peab, pakkuma omapoolesid lahendusi, esitama omapoolseid ettepanekuid ja läbirääkimiste käigus ja läbirääkimiste tulemusena kujundama välja oma lõpliku seisukoha –, oleks ääretult rumal minna praegu välja jäiga jaa või jäiga ei-ga. Nii et valitsuse välja kujundatud positsioon, kus on toodud välja mitmed seisukohad, mis toetavad Euroopa Komisjoni initsiatiivi, kuid juhitud tähelepanu ka väga paljudele riskidele, mida ka Isamaa erakond jagab, on väga tasakaalukas positsioon, millega Eesti praegu välja läheb.
Kuulates seda arutelu, neid küsimusi ja vastuseid täna siin saalis, sai mulle küll selgeks, et sisuliselt on siin nii koalitsioonierakonnad kui ka opositsioonierakonnad väga ligilähedastel seisukohtadel. Opositsiooni esitatud küsimused, mis olid teravamad, puudutasid just neid punkte, mis on ka valitsuse välja toodud seisukohas seatud kahtluse alla ja kus nähakse riski või ohte meie ühisele tulevikule ja Euroopa Liidu jätkusuutlikule majandusele.
Ma hästi põgusalt püüan need ära markeerida. Kahtlemata see, et väljapakutud pakett peab olema Euroopa aluslepingutega kooskõlas, mis tähendab ühehäälsuse põhimõtet, et kõik liikmesriigid nõustuksid sellega, et kellegi huve ei riivata niivõrd suurelt, et ta ei saa sellega kaasa tulla, et Euroopa keskvõim ja liikmesriikide otsustuspädevus oleksid omavahel tasakaalus, et ei kehtestataks tulevikus ühtseid üleeuroopalisi makse. Ja kindlasti ei ole parim solidaarsuse väljendus selline ühislaen, mis võib viia väga tsentraliseeritud ühise eelarveni Euroopa Liidus. Välja pakutud investeeringud peavad kindlasti toetama innovatsiooni, peavad toetama Euroopa Liidus tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet ja toetama ka investeeringuid keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse.
Ma palun ka kolm minutit lisaaega.

Esimees Henn Põlluaas
Kolm minutit lisaaega, palun!

Helir-Valdor Seeder
Vajalik jätkusuutliku majandamise seisukohalt ja tuleviku jaoks olulise signaalina nii liikmesriikidele kui ka ettevõtjatele on see, et kõik võetud kohustused saaksid ka läbipaistvalt deklareeritud, millest praegu üheselt võimalik aru saada ei ole. Ja parim praktika ei ole ka see, et võetud laenude ja nn väljamakstavate toetuste, mis tulevikus aastakümnete jooksul tuleb tagasi maksta, katteallikad ei ole väga täpselt ära määratletud paketiga.
Ja on terve rida muid küsimusi, mis puudutavad näiteks seda, kui suured saavad olema liikmesriikide vabadused, iseotsustamisõigus selle paketi raames, mis saab riigiabireeglitest, kas need peatuvad ajutiselt, kuidas avaldab see mõju ettevõtete konkurentsivõimeline, samuti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika teema, kus on ette nähtud nii maaelu arengukava toetused kui ka väike osa otsetoetuste täiendavaks rahastamiseks, millega aga ei toimu kahjuks toetuste ebavõrdsuse ühtlustamist vähimalgi määral, senised proportsioonid säiluvad, mis tähendab, et absoluutarvudes ebavõrdsus kasvab. Nii et igati mõistlik on minna asjalike ettepanekutega, olla avatud läbirääkimisteks seal läbirääkimiste laua taga, otsida liitlasi oma seisukohtadele ja läbirääkimiste käigus kujundada lõplik seisukoht.
Loomulikult on siin Euroopa Komisjonis ettepanekus minu arvates sees väga kaval ettepanek iseenesest olemuslikult, millele on väga raske liikmesriikidel ära öelda. Kui ma nüüd lihtsustatult ja reljeefselt väljendan, siis siin pakutakse igaleühele midagi, et oleks võimatu vastu hääletada. Lõuna-Euroopa riikidele võimaldatakse odavat laenu Euroopa Liidu ühisel tagatisel, võiks nii öelda, mida need Lõuna-Euroopa riigid ise tänu oma suurele laenukoormusele ei saa, ja lisaks ei peaks nad neid kohustusi kõiki ka deklareerima. See on väga sobiv nendele riikidele. Ida-Euroopa riikidele öeldakse, et teie saate oluliselt rohkem, kui te käendama peate, miks te ei saaks seda paketti heaks kiita. Ja suurtele Euroopa Liidu tuumikriikidele meeldib kindlasti kasvav protektsionism, millest nemad majanduslikult võidavad.
Nii et igaleühele midagi ja väga keeruline on sellisele paketile ei öelda või sellisele kiusatusele vastu seista. Nii et meie ühine huvi on, et sellest saaks parim lahendus ja kus oleks ka Eesti riigi näojooned väärikalt esindatud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kõik fraktsioonid on saanud sõna ja sellega me lõpetamegi läbirääkimised. Ma tänan austatud peaministrit Riigikogu informeerimise eest ja küsimustele vastamise eest! 

2. 16:38 Taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) kolmas lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Läheme oma päevakorraga edasi. Tänane päevakorrapunkt nr 2, Vabariigi Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) kolmas lugemine. Meil on võimalus avada läbirääkimised ja fraktsioonide esindajad võivad sõna võtta. Aga kuna sõnavõtusoovi ei ole, siis jäävad ka läbirääkimised ära ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 142 SE lõpphääletus.
Austatud kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 142 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 91 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

3. 16:42 Riigikogu otsuse "Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (209 OE) esimene lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena läheme rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga nõukogu liikmete nimetamine" juurde. See on eelnõu 209 OE esimene lugemine. Ma meenutan teile selle protseduurikat. Kõigepealt juhtivkomisjoni ehk siis rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka ettekanne kuni 20 minutit. Seejärel võib iga Riigikogu liige esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse pikkusega üks minut ja seejärel järgnevad fraktsioonide esindajate sõnavõtud ja seejärel lõpphääletus. Nii et paluks siia kõnetooli ettekandja rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Aivar Kokk
Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Eesti Panga nõukogu liikmete nimetamise eelnõu 209 OE esimese lugemise ettevalmistamiseks oma 8. juuni istungil. Eesti Panga järelevalveorgan on Eesti Panga nõukogu, mis koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Eesti Panga nõukogu moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et iga Riigikogu fraktsioon esitab ühe oma liikme ja nõukogu esimees esitab neli valdkonna asjatundjat. Tulenevalt Eesti Panga seaduse § 8 lõikest 1 nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul.

Esimees Henn Põlluaas
Head kolleegid! Palun sumisege natukene vaiksemalt, muidu kõnelejat ei ole sugugi kuulda! Aitäh!

Aivar Kokk
Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt esitab Riigikogu fraktsioon rahanduskomisjonile fraktsiooni Eesti Panga Nõukogu esindava Riigikogu liikme nime koos tema kirjaliku nõusoleku ja kirjaliku kinitusega, et ta vastab käesoleva seaduse Eesti Panga Nõukogu liikmele sätestatud nõuetele. Eesti Panga seaduse § 8 lõige 12 kohaselt esitab Eesti Panga Nõukogu esimees rahanduskomisjonile valdkonna asjatundjatest Eesti Panga Nõukogu liikmekandidaatide nimed koos nende kirjaliku nõusoleku ja kirjaliku kinnitusega, et nad vastavad käesoleva seaduse Eesti Panga Nõukogu liikmetele sätestatud nõuetele. Komisjon vaatas läbi nii fraktsioonide kui Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekud ja tegi otsuse saata Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamise otsus Riigikogule tänasel kuupäeval ja ettekandjaks määrata eeskõneleja. Eesti Panga Nõukogu liikmeteks on ettepanek Riigikogu fraktsioonide poolt Jaanus Karilaid, Ivari Padar, Sven Sester, Andres Sutt, Jaak Valge ja Eesti Panga Nõukogu esimehe poole pealt Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka ja Urmas Varblane. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud sõnavõtja! Tundub, et teile küsimusi ei ole. Aga nüüd on võimalik fraktsioonidel esineda omapoolsete ettekannetega. Ja paluks kõigepealt siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt siia kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Anti Poolamets
Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma annan lühiülevaate meie esitatud kandidaadist, Jaak Valgest. Jaak Valge on õppinud Tartu Ülikooli bioloogia ja geograafia teaduskonnas ning ajaloo teaduskonnas. Ta on end täiendanud põhjalikumalt Stockholmi ülikoolis ja mitmes muus välisülikoolis. Jaak Valge on kaitsnud doktoritöö aastal 2003 ja õppejõuna õpetanud majanduse ajalugu, globaliseerimise ajalugu, marksismi ajalugu ja ajaloo demograafiat. Jaak Valge peamised teemad ongi olnud majanduse valdkonnast. Peale 2005. aastat on ta keskendunud ka sotsiaal- ja poliitilisele ajaloole. Valge on avaldanud kokku üheksa monograafiat ja umbes 60 teadusartiklit. Muuhulgas on ta uurinud Eesti marksistlike intellektuaalide vaadete kujunemist, mille kohta ta kirjutas monograafia "Punased I" ja mille eest ta sai Tallinna Ülikooli aasta parima monograafia tiitli ja Lennart Meri teadustöö auhinna. Teatavasti on tuleviku prognoosimine seda edukam, mida paremini osatakse analüüsida minevikku. Jaak Valge ei ole siiski tegelenud üksnes mineviku analüüsimisega, vaid demograafia uurijana on ta ka suurepärane oleviku hindaja. Kutsun üles teda toetama.

Esimees Henn Põlluaas
Kas Jürgen Ligil on küsimus? Protseduuriline küsimus?

Jürgen Ligi
Mul on protseduuriline küsimus, jah. Kas kõik fraktsioonid saavad sõna Jaak Valge teemal? (Naer)

Esimees Henn Põlluaas
Jah, kõikidel fraktsioonidel on võimalus võtta sõna ja kõik fraktsioonid, kui nad soovivad, võivad kõneleda härra Jaak Valgest. Aga mulle tundub, et seda soovi siiski ei ole ja rohkem kõnesoovijaid ei ole ja sellega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 209 OE lõpphääletus.

Esimees Henn Põlluaas
Austatud kolleegid! Panen hääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 209 ja palun kõigil avaldada oma seisukoht! Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 91 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud ja ma kasutan võimalust õnnitleda kõiki uusi Eesti Panga Nõukogu liikmeid.

4. 16:52 Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (128 UA) teine lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Ja järgmine, eelnõu nr 4. Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (128 UA) teine lugemine. Paluks siia ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Tarmo Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea esimees! Head vabariigi vardjad! Ka mina omalt poolt kasutan seda võimalust siin puldis õnnitleda kõiki Eesti Panga Nõukogu uusi liikmeid. Minu palavad tervitused teile kõigile!
Aga nüüd me oleme siis jõudnud presidendi poolt tagasi lükatud seaduse menetlusega siiamaale, et meil on teine lugemine. Kolleeg vaatab juba kurja pilguga, kas ma luban endale vaba tõlgendust, aga ma arvan, et kuna meil on pikk päevakord, siis ilmselgelt te kõik olete juba tutvunud meie menetluslike otsustega, teate, et meil oli 8 muudatusettepanekut, millest siis komisjon arvestas 7.
Seega loen ette selle kohustusliku osa, mis alati tuleb öelda. 8. juunil kogunes siis õiguskomisjon järgmises koosseisus: Marek Jürgenson, Uno Kaskpeit, Kert Kingo, Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimägi, Heljo Pikhof, Urve Tiidus ja Vilja Toomast ning komisjoni ametnikud Raini Laide ja Linnar Liivamägi. Kutsutud olid Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand, Siseministeeriumi pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler Viola Murd, Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja Heddi Lutterus, Siseministeeriumi teabeseireosakonna nõunik Helen Ojamaa-Muru, Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela ja Riigikogu avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht Epp-Mare Kukemelk.
Teine oluline moment on meil menetluslikud otsused. Otsustati: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. juunil 2020. aastal – selles küsimuses valdavas enamuses oli meil konsensus, need, kes olid veel istungile jäänud – ja teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse. Ja kolmas lugemine toimuks ülehomme, 17. juunil 2020. aastal. Ja viia läbi lõpphääletus ja jälle oli konsensus – need, kes kõik kohal olid – ehk siis Marek Jürgenson, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Kert Kingo, Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimäe, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Palun eelnõu toetada! Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Täpsustuseks ütlen, et iga Riigikogu liige võib esitada kaks küsimust ja küsimuse pikkus on üks minut. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Hea ettekandja! Delikaatsete isikuandmete käitlemine on tõsine teema. Suur osa Eesti e-riigi usaldusväärsusest põhineb sellel, et kui näiteks e-tervises on kellelgi mõni epikriis või mõni diagnoos, siis kui seda mõni arst vaatab, jääb sellest jälg järgi. Nüüd koroonakriisi ajal lisandus arstide ja tervishoiutöötajate kõrvale nende andmete vaatlejate hulka ka anonüümne Terviseamet, kus ei jää jälge maha, kes konkreetselt Terviseametis vaatab ja mida täpselt ta selle infoga teeb. Minu küsimus on, kas te olete päris veendunud, et selle kriisi ajal jälgiti ikkagi detailselt seda reeglistikku, mis Eestis praegu kehtib delikaatsete isikuandmete vaatamisel, käitlemisel ja ka edasisaatmisel. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! See on tõesti hea ja väga sisukas küsimus, aga kahjuks selle küsimusega on jäädud nüüd natukene hiljaks, sellepärast et me komisjonis küll sellist küsimust ja sellest vaatenurgast seda asja ei käsitlenud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Hea ettekandja! Küll ma olen veendunud, et komisjon käsitles sisuliselt seda, et mida me siis tahame muuta või mida koalitsioon soovib presidendi ettepanekuga teha. Ma ei kuulnud teie ettekandes mitte grammi eestki seda, mida need muudatusettepanekud sisuliselt endas kätkesid ja mille poolt keegi siis komisjonis oli või ei olnud. Te ütlesite ainult, et üks muudatusettepanek jäi arvestamata ja ülejäänusid arvestati. See sisuline mure on seal ikkagi see, et kes terviseandmetele ligi pääseb ja kuidas me selle olukorra lahendame, et seal põhiseadusvastasus oli. Teie ettekanne võiks siiski kätkeda ka tõesti seda või äkki te siis selgitate meile, mis on need sisulised muudatused, mille üle me siin praegu otsustama hakkame. Kas presidendi poolt etteheidetu on nüüd kõrvaldatud või mitte? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Lihtsalt öeldes, jah, presidendi poolt etteheidetu on Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi koostöös on need asjad saanud õigusselguse, mille pärast kõige suuremad hirmud on juba maha maetud. Siin oli küsimus ikkagi tegelikult see, kuidas me saame seda hädaabi, nüüd ma pean vaatama, kuidas täpselt see juriidiline sõnastus on, aga ma olen lihtsalt selles kimbatuses, et ma tahaks niimoodi joviaalselt esineda ja anda hinnangut, kuidas meil seal komisjonis see töö toimus, aga samas jälle teised töökaaslased ütlevad, et jää ikka raamidesse, proovi vaoshoitud olla. Ehk siis meil oli kaheksa muudatusettepanekut, milleks siis peamiselt olid need, kolm tükki viimast, need olid lihtsalt kuupäeva ainult puudutasid. Aga ma võin nad siis niimoodi ette lugeda uuesti ja siis ei ole vaja, et keegi jälle ütleb, et, teavitab siit saalist näiteks, et ka tema omab seda lugemisoskust. Ma tulen ikkagi vastu sulle, hea Hanno, ja võtame siis kohe, ütleme esimene muudatusettepanek, kus ta meil siin oli. Nii, kriisiinfo teenuse üle toimus arutelu ja see sai nüüd siis defineeritud täpsemaks, mis oli õigusselgus. Kui seda on nüüd vaja niimoodi täpsemalt lugeda, siis ma võin selle selgituse, aga ma arvan, et teeme ära. Päästeseaduses defineeritakse kriisiinfo teenuse mõiste. Kriisiinfo teenuse puhul informatsiooni töötlemine jaguneb kaheks: esiteks, teabe ja käitumisjuhiste andmine ning teiseks, arvestavate kannatanute kohta päringu alusel lähedastele info andmine. Kriisiinfo teenuse teabe ja käitumisjuhiste andmiseks saab tellida riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on sõlmitud Häirekeskusega vastavasisuline leping. Kui kriisiinfo teenuse osutamisel tekib vajadus anda päringu teel infot arvatavate kriisiolukorras kannatanute kohta, siis vastava otsuse saavad teha vaid neli asutust oma pädevuse piires: esiteks Terviseamet, teiseks Päästeamet, kolmandaks Politsei- ja Piirivalveamet ja neljandaks Kaitsepolitseiamet. Samuti on muudatusega seaduse teksti toodud avatud loetelu sündmustest, mida käsitatakse erakorralistena ja mille puhul on võimalik otsustada arvatavate kannatanute kohta andmete andmise eelmises lauses nimetatud neljal asutusel. See oli üks.
Teine muudatus, mis nüüd oli, võimeline teile ka lihtsamalt selgituse öelda, et kriisiinfot jälle sooviti täiendada, siis tuli juba Reformierakonna-poolne ettepanek, mis nüüd ei leidnud toetust ja mis viitas siis ka, ütleme, enda selles selgituses ka Ülle Madise sõnadele. Ning siis oli Häirekeskuse kõnesid puudutavad ja salvestisi puudutavate asjade puhul, viies muudatusettepanek on meil siis, vaat siin on natuke paremini sõnastatud asjad, kus meil oli sihuke arutelu. Nii, siin on Reformi ettepanek. Neljas, viies, jah! Et siis õigusselgust saada, siis muudatusettepaneku puhul. Seadusesse lisatakse muudatusettepanekuna kogu see regulatsioon, mis oli esialgu kavandatud ministri määruse tasandil. Sellega oli seotud Vabariigi Presidendi etteheide seadusandjale, et terviseandmete liigutamine ja kättesaadavuse informatsioon peaks olema seaduse tasemel reguleeritud. See nüüd reguleeriti ära. Nagu ma ütlesin, ülejäänud kolm olid lihtsalt kuupäevad, millisest ajast hakkab juhtuma. Ma loodan, et see oli ammendav vastus. Palun!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Juurdepääsu laiendamist delikaatsetele isikuandmetele põhjendati eelnõu menetlemise algusfaasis ennekõike ikkagi nn eriolukorraga, mis meil oli ja lõppes. Kas komisjonis oli ka jutuks, et kas selle eriolukorra ajal tekkis kordki vajadus selle võimaliku seadusemuudatuse järele, kas kordki selle eriolukorra ajal oleks olnud vaja seda seadusesätet kasutada või mitte? Teine, et mitte teist korda küsida, sa ütlesid alguses, et valdavas enamuses konsensus, kas see ei olnud siis päris konsensus, et oli sealt midagi puudu või, sa ütlesid, et valdavas enamuses konsensus või oli see konsensus? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Ma alustan tagantpoolt, et võib-olla oli see minu sihuke meelevaldne tõlgendus, aga kui meil enne olid arutelu käigus kõik komisjoni liikmed ja kui üks lahkus meie komisjoni arutelust, siis need, kes järgi olid jäänud, nende seas oli konsensus, seega see, kes ei võtnud enam istungi lõppfaasist osa, jääb tema arvamus siin dokumentides fikseerimata. Selleks aga, et olla nihukestes ajaloo annaalides, kes seal uurivad, et nendele oleks, et valdavas konsensuses, see on nagu pehmendav. Ma ei taha heita siin märki, et keegi justkui ei oleks tahtud sellest huvitavast diskussioonist osa võtta, vaid ta võttis, aga ilmselt täitis tähtsaid riigimehele või -naisele kuuluvaid igapäevaseid toimetamisi. Nüüd aga see küsimus, mis oli see esimene ja see on huvitav, et jah, tõesti, me saime seda teada, et ega keegi ikka küll ei küsinud, kus tema lähedane praegusel hetkel oli. 
Küll aga see seadus toodi juba tegelikult eelmise aasta detsembris Riigikokku menetlemisse ja oli siis ettepoole näha, et võivad tulla sellised olukorrad, kus võib-olla toimub mingi sündmus, mille tulemusena inimesi lihtsalt hospitaliseeritakse väga palju või viiakse kuskile sinna haiglatesse ja inimesed hakkavad otsima. Nüüd meie pandeemia ajal ei olnud nii palju inimesi, kes oleks läinud, ikkagi kõik lähedased teadsid, selles suhtes oli hea ja õnnelik juhtum, aga tahad rahu, valmistu sõjaks, on selline vanasõna ja ikkagi peavad seadused olema ka ettenägevad. Teised juhtumid, mis on võib-olla tunduvalt suuremad ja mastaapsed ja ma arvan selles suhtes on õige. Aga see võib viidata ka täpselt sellele asjale, et täna on see olukord selline, et siis kui inimene haiglast välja kirjutatakse, siis umbes viie päeva pärast need andmed hakkavad liikuma. Ma arvan, et see töö ilmselgelt käib seal edasi, et kuidas oleks nüüd võimalik, aga peamised hirmud, mis minu meelest komisjonis olid üleval, need said ju kõik ikkagi, need hirmud maha rahustatud, et terviseandmeid keegi vabatahtlik, kes nüüd on, ei hakka väga meelevaldselt, saad aru, seal siblima ja et toimuks info väärkasutamist. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Ma arvan, et peamine murekoht selles mõttes ei ole saanud lahendust, sellepärast, et see on põhimõtteline vaidlus, kas avada terviseandmed ka kellelegi veel lisaks arstidele ja loomulikult inimesele endale või mitte. Ja see vaidlus on tegelikult ju see, mida me oleme siin kogu aeg pidanud. Ja ma olen isiklikult sügaval veendumusel, et tegelikult seda ei peaks tegema. Meil on võimalik leida ka muid lahendusi ilma, et keegi võiks pääseda terviseandmetele ligi. Ei saanud seda Kaitseressursside Amet sellisel kujul, nagu nad tahtsid, mis võiks olla ka veel ju põhjendatud, ei ole saanud seda aegade jooksul veel teisedki, kes on sinna ligipääsu palunud. Kas te käisite komisjonis läbi ka kogu selle protsessi? Me teame, et praegu võtab aega viis päeva, enne kui jõuavad epikriisid digilukku nähtavaks. Kas te käisite kogu protsessi komisjonis läbi ja teil on komisjoni poolt olemas veendumus, et see asi ka tegelikult toimib, isegi kui tegelikult seda asja vaja ei ole? Kuidas see protsess sisuliselt välja näeb, et inimene helistab, teades sealjuures, et kõik inimesed ei taha oma lähedastele üldse terviseandmeid avaldada, sh seda fakti, kas ta on haiglas või ei ole? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Me käisime olemuslikult läbi, sest igaüks, kes sai aru ja uskus, ütleme siis, Violat või siis Kaid. Kas see jutt oli veenev? Selle kohta ma ei saa öelda, kuidas erinevad saadikud sellesse suhtusid. Mina mõtlesin kaasa, ma sain asjast aru. Ma lähtusin, isiklikult ma saan öelda, ma ei saa öelda, mida teised komisjoni liikmed tegid, aga ma sain aru, et meil oli esimest korda eriolukord ja ma kujutan ette, et need, mis on sinna eriolukorra loetelusse tehtud ja tuginedes siis võib-olla, ütleme, sellest, kui need sinna lumevangi kinni jäid ja neil akud tühjaks said ja milline paanika võis tol hetkel lastevanematel olla, et meil on nendest midagi õppida. Ja mina ei usu seda, jätkuvalt, et inimesed, kes siis on kas Siseministeeriumi või Sotsiaalministeeriumi töötajad ja kes pakuvad lihtsalt Häirekeskusele oma vabatahtlikku abi, kellel on juba ligipääs kõikidele nendele andmetele, et nad peaksid Häirekeskuses siis vabatahtlikult töötades täitma mingeid muid ülesandeid kui see, milleks nad on ennast vabatahtlikult pakkunud. Seega, me käisime need läbi ja minul isiklikult küll selles suhtes hirmu ei tekkinud, et nüüd on mingi sihuke hall ala, kus keegi inimene, kes igapäevaselt nende andmete ligi ja manu on, võib ära kasutada seda sarnaselt, et keegi ajakirjanik, tuttav tal helistab, ütleb, et ma olen see ja see inimene, räägi, kas sel inimesel on näiteks ludomaania. Ma ei näinud seda mure, probleemikohta.
Ja see kolmas küsimuse moment, hea Hanno, üks väike moment oli seal veel see, et kui inimene keeldub nendest andmetest. Vaat, see on nüüd, ma olen võib-olla kõige nõrgem lüli siinkohal rääkima. Mulle tehti ka see koroonatest. Ja siis tuttav meedik, kes oli, vaatas – no ei leidnud minu andmeid. Ma ei tea, võib-olla mingi jama oli. Muid asju me nagu nägime, aga seda infot seal küll üleval ei olnud. Pärast aga ütles ta, et tema leidis sealt, kuskilt mujalt. Võib-olla oli küsimus minu tööarvutis. Ta ütles, et olin negatiivne, kuigi ma olen ise nihukese positiivse olemusega. Aga see, et inimene vahest ütleb, et osa pereliikmeid ei peaks teada saama, igaühel on see õigus. Mina enda arvates ei ole pannud sellist mingit sihukest lukku sinna peale, et kes teab. Küll aga tean ma selliseid juhtumeid, jah, kus inimesed soovivad näiteks, et kui nad on mingis muus kooselus ja nad ei soovi lihtsalt, noh, mingitel põhjustel on nad jäänud veel abiellu, et ikkagi teavitataks tema uut elukaaslast, mitte seda uut. Aga see vaba võimalus inimesele jääb. Seega, keegi ei riku, ütleme, nende inimeste õigust, kui ta on pannud enda isikuandmed või haiglaandmed lukku enda lähedaste jaoks. Ükskõik, mis põhjused need on. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Hea ettekandja! Igaühe isikukoodi on tegelikult üsna lihtne avalikest andmetest leida. Ja seetõttu sisuliselt saab huvitatud isik igaühe kohta neid päringuid ka teha. Ja mina näen selles küll potentsiaalset ohtu. Nagu ka selles, et inimesel ju tegelikult on endal haiglasse sattudes võimalik öelda, kes tema lähedastest saab seda infot, ja piiritleda selle ringi ära. Ja ülejäänud saavad siis kas tema kaudu või ei saa. On ka selliseid juhtumeid küllap, kus lähedased inimesed, emad, lapsed, isad, pojad, ei suhtle omavahel või mingil põhjusel ei taha, et teine inimene nende delikaatseid isikuandmeid kätte saab. Ja nende telefoni teel andmine, noh, ei sobi kuidagi 21. sajandisse, eriti Eestis. Minu küsimus on, kas te ikkagi kaalusite põhjalikult seda varianti, et inimene ise haiglasse sattudes saaks määratleda, nii nagu see varem on toimunud, kes selle info saab ja kes mitte. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea küsimus. Ja ütlen seda, et loomulikult, see õigus nendele inimestele jääb. Kas seda peaks nüüd tegelikult tegema siis, kui sa alles haiglasse sattud? Sellepärast, et väga paljud inimesed võib-olla, kes haiglasse sattuvad, on mingil määral võib-olla afektiseisundis. Ja mina näiteks arstina võib-olla seda ei võtaks. No kui sa erakorralisse meditsiini sattud, on ju, ja ütled, ma ei taha mitte kellelegi infot anda. Ei, see ei ole naljakas. Sellepärast et ikkagi väga paljud inimesed, noh, ütleme, et sul on mingi jäse ära, on ju, siis sa ei ole ju väga n-ö adekvaatne, sa ikkagi oled keskendunud sellele, et tahaks nagu jäset tagasi saada. Keskendud selle peale ja siis ütled, et ma ei taha mitte kellelegi enda andmeid anda. Nüüd, ma olen natuke nagu teist meelt ja ma näen, et mul on hea kamraad kohe järgi küsimas, on tegelikult see, et juhtub mingi õnnetus, sa näed seda inimest ja siis on mingid meditsiinilised, ma ütlen, et ma olen meditsiinis väga nõrk, on vaja näiteks teha tal mingit vereülekannet või midagi üsna kiirelt või keegi ütleb, et tuleb teha, auto esmaabikapist võtad mingi asja ja teed talle mingi süsti ära, aga sa tahaksid teada, kas see inimene on sellele allergiline või ei ole allergiline, siis sellel hetkel ma leian, et see info võiks ju tegelikult olla. Kui kiirabi ütleb, et me jõuame kohale kaheksa minutiga, võta esmaabi sellest, see on minu seisukoht, mõistad, see on minu seisukoht. Aga komisjonis me tegelikult jäime ikkagi selle peale, et kui inimene tahab enda isikuandmed lukku keerata, siis ta keerab need lukku. Ja praegusel hetkel, nagu see kriis näitas, siis viie päeva jooksul ei küsinud mitte keegi kordagi. See aga, et ajakirjanik peaks nüüd tahtma mängida inimese isikukoodiga ja teada saada mingeid andmeid, siis tal on tunduvalt lihtsam variant – ta võib ju mängida näiteks mingit medõde ja lihtsalt minna sellel hetkel, kui doktor on kuskil mujal, ja saada need tunduvalt lihtsamalt, aga ma arvan, et ajakirjanikud ei lähe seda teed. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Madis Milling, palun!

Madis Milling
Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud ettekandja! Täna me oleme situatsioonis, mis minu jaoks muidugi on isiklikult pehmelt öeldes väga absurdne, kus näiteks isegi Kaitseressurside Ameti juures kutsealuste meditsiinikomisjonis töötav professionaalne arst ei pääse ligi kutsealuse terviseandmetele, ilma et see kutsealune ise selleks luba ei annaks. Minu küsimus, kas see kaalukauss ei ole tiba paigast ära, kui me nüüd tahame anda Häirekeskuse juures töötavale vabatahtlikule suuremad õigused, kui Kaitseressursside Ameti juures töötavale kutselisele arstile? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Päriselt ka, me seda ei arutanud. Päriselt Me ei arutanud seda, sest me ei andnud kellelegi, ei laiendanud neid õigusi ehk siis, me kujutame ilmselt sinuga samamoodi ette, kui inimene helistab ja ütleb, et ma olen see ja see, kas minu isa või ema on praegusel hetkel viidud kuskile sinna haiglasse ja sealt ei hakka keegi tema haiguslugu ette lugema või midagi ehk see oli selle kriisiabi info ja selle telefoni mõte. See, et sinna isikuandmetele ta peaks ligi ei saa. Seda öeldi meile komisjonis korduvalt, lihtsalt ta ei näe, see on, tehniliselt sa näed ainult nii palju, kui sul on seda vaja. Aga ma möönan, et seesama inimene saab, minnes järgmisel päeval enda tava töö juurde ja ta on nende andmetega kokku puutund, siis ta saab võib-olla neid vaadata, kuigi ma eeldan, et need inimesed on läbinud juba korraliku kontrolli ja nad teavad, et neile usaldatud informatsiooni nad käitlevad vastutustundlikult. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Esiteks märkusena: inimeste põhiõigusi puudutavad küsimused õigusriigis vajavad juriidilist täpsust ja sellest tulenevalt teie suhteliselt maitsetu klounaad sellel teemal on ausalt öelda täiesti kohatu. Nüüd küsimus. Te õiguskomisjoni poolt ütlete siin selles lisanduses 24 seda, et jääb Häirekeskusel võimalus pärida tervise infosüsteemist inimeste andmeid. Sellesama sätte viimane lause ütleb, et kriisiinfo infoteenuse osutamisel ei töötle Häirekeskus arvatava kannatanu terviseandmeid. Kas te võiksite seda selgitada, et milliseid andmeid veel komisjoni teada tervise infosüsteemis hoitakse, mida siis päritakse, mis terviseandmed ei ole? Nimelt, see, kas inimene saab ravi kuskil või mitte võib osutuda ka väga delikaatseks küsimuseks ja tema tervist puudutab see kindlasti. Mille alusel jõudis komisjon sinna, et need ei ole terviseandmed? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! See läks nüüd üsna heaks küsimuseks, sellepärast, et on näha, et te olete sotsiaalminister olnud, te olete neid ilusaid keerulisi konstruktsioone, mis on tegelikult, ütleme, meediku jaoks ainult lups-lups, väga lihtne, on ju. Kui ma nüüd oma mingi seisukoha ütleksin, aga seda esitades komisjoni seisukohana, siis ma teeksin või ületaksin enda neid piire, mis mulle on antud. Ei, valvavas enamuses komisjonis ei nähtud väga suurt probleemi, kui olid vastanud vastava ala spetsialistid, et mida sealt näeb ja mida ei näe. Nüüd, meil ei tehtud sellist klassiekskurssiooni, et meid viidi kohale ja päriselt ja tõmmati arvuti lahti ja näidati, näete, mida näeb ja mida ei näe. Heausksete inimestena me saime aru, et see on lihtsalt esmase tule mahatõmbamine, kui inimene tahab teada, kus tema lähikondlane on, on kuskile haiglasse viidud või ei ole viidud, siis selle informatsiooni ta kätte saab. See, milline veregrupp tal on või midagi muud, neid andmeid ei peaks vabatahtlik nägema. Ja vastavalt sellele sealt ka edasine informatsioon ei ole sellele vabatahtlikule kättesaadav, sest arvutisüsteem on sellisena juba üles seatud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Arvestades ka eelmise kolleegi küsimust, siis ma olen lausa hämmastunud, et te neid asju läbi ei arutanud, et kuidas te seda siis nagu otsustasite, saite? Et kui te enne ütlesite, et neli ametkonda saavad endale õigusi, siis minu arust te unustasite ära kõige tähtsama, et millised õigused on sellel isikul, keda see puudutab. Ja üks kõige suurem diskussioon, mille üle me praegu vaidleme, on tegelikult see, et kas ja kes ilma tema nõusolekuta võib veel täiendavaid päringuid teha. Küsimus on tegelikult selles, et tänases süsteemis on meil võimalik määrata kontaktisik, kellele saab helistada, mis tähendab tegelikult seda, et see võimalus lähikondlastele või usaldusisikule on olemas, täiendav võimalus tekib siis, kui me satume teadvusega siis nn haiglasse või erakorralise meditsiini osakonda. Mis kuramuse probleemi me tegelikult ikka lahendame? Kellel seda selgelt vaja on? See, kui te ütlete, et inimesed võivad oma isikuandmed tervise seisukohast kinni panna, tähendab seda, et see süsteem, mis on üles ehitatud usaldusele, võib ühel hetkel õhku lennata ja see oleks kahju kogu riigi tervisearenduse kohapealt. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Nüüd läks, mis asja me siis arutame. Me arutame seda asja, et meil oleks õiguslik alus inimesed, kes tulevad Häirekeskusele vabatahtlikult andma enda panust, sellepärast et Häirekeskus võib-olla on üle koormatud, need inimesed vajavad ka puhkust, siis tulevad inimesed, kellel on juba tegelikult õigus neid andmeid töödelda, aga nad tulevad Häirekeskusesse vabatahtlikuna tööle, et see oleks seaduslik alus oleks olemas, et mitte keegi pärast ei ütleks, et see vabatahtlik võib-olla, kuidas on juriidiliselt fikseeritud. Me tulime siia õigusselgust looma. Nüüd me ilmselt anname neile selle õiguse, et vabatahtlikuna saavad nad täpselt nii palju infot. Ja mina usaldan muideks, hea Urmas, ma ütlen sulle, mina usaldan tegelikult seda, kui arvutis on mingi süsteem tehtud, siis mingi hetk sa rohkem seda informatsiooni ei saa. Ma tahan sulle rääkida lihtsa loo, ma jäin töötuks ja ei kvalifitseerunud sellepärast, et tuli välja, et lihtsalt osaühing, mille juhatuse liige ma olin, oli lihtsalt Tartu Maakohtus likvideerimisel ja kõik. Edasi ei saanudki lihtsalt Töötukassa inimene midagi teha, kui see asi sai ära lahendatud, tuli välja, et ma olen Tallinna Kristiine linnaosa halduskogu liige ja kõik. Et ma olen tööl ja ei saa enam, kuni ma pidin viima paberi, saad aru, sellest, et ma ei saa seal töötasu ja see ei ole mul pidev. Arvuti lihtsalt ei lasknud enam edasi teha. Ma proovisin vahetada neid inimesi, kes neid asju menetlesid, kolmandaga õnnestus, sain ka selle teada, et näiteks Tallinna volikogu esitab siiamaani linnavolinikele palgatõendi, kuigi ma küsin on ju, kus on toimunud palga läbirääkimised, eks ju. Aga ei võimalda, siis ütle miks ma peaksin uskuma, et nüüd tegelikult Häirekeskuses, kui inimene tahab neid terviseandmeid näha, siis seal ta näeb kordades rohkem asju. Ma arvan, et need süsteemid toimivad ja ega siis IT-meestele niisama selle eest neid asju välja ei maksta, kui see tuleb välja, et see on ligadi-logadi, et sealt kuskilt tagant uksest ikkagi minna sisse ja surfad, saad aru ja muudad neid seal, isikuandmeid. Ma arvan, et see on üsna niimoodi töökindel ja see on ikkagi tulevikku suunatud, see, et meil praegusel hetkel ütleme see epideemia esimene laine on niimoodi hästi üle läinud, ei tähenda, et elu on lill või, et ei või tulla mingeid ootamatusi. Selleks me peamegi valmistuma ja ma ei arva, et need inimesed, kes seda vabatahtlikult enda panustavad, nad ei lähe sinna mingist teisest ideest kantuna, et kuidagi seda õiguslikku sellist auku või avasust ära kasutada isiklikus või kellegi teise huvides. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Selles eelnõu algses versioonis sisaldus üks väga põhimõtteline ja ohtlik muudatus, inimese terviseandmeid puudutanud muudatus. Te tahtsite avada tulevikus siis eri- ja kriisiolukordades inimese tahtest sõltumata tema tervise- ja isikuandmeid, info selle kohta, millise arsti juures ta on käinud, millises tervishoiuasutuses viibinud. Tahtsite seda avada kolmandatele isikutele. Nüüd te olete oma ettekande käigus praegu väitnud, et inimesel on jätkuvalt ka pärast selle seaduse vastuvõtmist õigus otsustada, kes tema andmetele ligi pääseb ja kes ei pääse. Ma palun, et te selgitaksite selle lahti, et kuidas siis on. Kas on nii selle eelnõu järgi, et inimene ise otsustab ka tulevikus, kellele edastatakse infot tema tervishoiuasutuses viibimise kohta või arsti juures käimise kohta, ja kui ta otsustab, et seda võib edastada ainult ühele inimesele, siis mitte keegi teine selle kohta infot ka edaspidi ei saa, või siis on tulevikus ikkagi nii, et need andmed avatakse, et see info, millise arsti juures inimene on käinud, millises haiglas ta on viibinud, saab kättesaadavaks ka kolmandatele isikutele. Kumba pidi on? Palun selgitage see lahti. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea küsimus. Ütlen täpselt nii, nagu on ka igal pool see, ehk siis see kriisitelefon, see hädaabitelefon, mis see on, selle puhul saab ainult esitada neid küsimusi, kas inimene on siis haiglasse viidud või ei ole viidud, ja see on nüüd täpselt sellest, kuidas see informatsioon sealt tuleb, eks, kui ta on haiglast sealt välja kirjutatud. Nüüd siiamaani olen mina asjast aru saanud, et tänasel hetkel on meie kõigi andmed ilmselt avalikud, kuigi mina ei oska enda neid andmeid näha, aga ma ei ole ka enda andmeid kinni keeranud. Nii. Et see õigus inimesele jääb, kui ta ei soovi, et keegi teine on ja keegi teine oleks tema kontaktisik. Seda keegi kelleltki ära ei võta. Me anname lihtsalt õiguse selle hädaabi-, kriisitelefonis, kui seal vabatahtlikud on, et nad saaksid lihtsalt küsida ja lihtsalt see küsimus, et jah, kas see ja see inimene on paigutatud haiglasse või mitte, aga inimeste andmeid, kui sa tahad teada saada, kes on arsti juures ja kuskil mujal, on sul tunduvalt lihtsam nendest haiglatest saada, sest seal sellist kontrolli ei ole, nagu seda on praegusel hetkel eelnõus näha, et hädaabitelefon saab.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Te ütlete, et te loote õigusselgust. Väga tore, et te õigusselgust loote, president seda seaduseelnõu tagasi saates ütles, et seda seaduseelnõu ei ole võimalik tal välja kuulutada ka seetõttu, et seaduses ei ole täpselt kirjas, mis asi on kriisiolukord. Kas te arutasite seda komisjonis ja kui arutasite, siis kuidas te defineerisite kriisiolukorra? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Nii, see peaks meil siin olema dokumentides kohe. Siin on kriisiinfo üle käis meil arutelu ... Kuigi mulle millegipärast mäletamise järgi, et me kriisiolukorda sellist ei defineerinud, me defineerisime siin pigem ikkagi arutelu käis, et mis asi on kriisiinfo ja kriisiinfo teenus ja need asjad, et seal oli ühes teises seaduses, kus oli see, et meil oli vaja ära fikseerida, mis on eriolukord ja mis on hädaolukord ja see seadus, et ilmselgelt ta tuleneb mingitele teistele aktidele, sest me jäime ikkagi tegelikult ja murekoht oli see, et kriisiajal edastatav info, see on kriisiinfo, kriisi infoteenus, mis saab siis häda... see hädatelefon siis edastada inimestele, kes seda vajavad. Noh, kui lähikondsed helistavad ja küsivad, et meie komisjonis ei hakanud, ei asunud leidma kriisi definitsiooni ja kui ma nüüd natukene meenutan uuesti, siis kui esimene lugemine siin oli, siis ma ütlesin, et see inimene, kes suudaks defineerida kriisiolukorra – oli see vist nii, eks ju? –, see ilmselt saaks võib-olla mingi päris suure tunnustuse osaliseks, sest seda ei ole suudetud defineerida veel siiamaani ka päris erinevates riikides. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Hele Everaus, palun!

Tarmo Kruusimäe
Ma arvan, et ma mäletasin õigesti.

Hele Everaus
Jaa, aitäh! Austatud istungi juhataja! Austatud esineja! Ma küll eelmine kord lahkelt pakkusin, et ma võiks teile seletada, mida tähendavad tervise isikuandmed ja mida tähendab, et miks neid nagu kaitstakse, teil ei olnud aega, eks ole. Aga nojah see selleks, aga täna ma kahjuks näen, et teil põhineb kõik usul ja armastusel ja sellel, et need inimesed, kes sinna lähevad, need küll teavad kõike, aga kaks küsimust. Mis andmeid tahetakse saada, kui neid andmeid sellest süsteemist ei saada, sest ühtegi andmet ei ole digiloos, kui inimene pole haiglast välja kirjutatud või ära surnud. Sealt ei saada, vabatahtlik ei saa neid andmeid, aga kui tema sinna sisse saab juba, siis sealt ta saab kõik andmed ja ma ütlen teile, mina arstina näiteks ei tohi digilukku minna inimesel, kes ei ole minu vastuvõtule registreeritud, kes ei ole minu juures käinud, mina ei tohi minna, aga vabatahtlik, kes juhuslikult valitakse telefonile, temale antakse seadusega see õigus. Et see on tegelikult praegu meie inimeste väga suur petmine, ma ütleks.

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea küsimus! Ja ma alustaksin tagantpoolt, et mina usun seda, kui te ütlete, et teil ei ole õigust minna inimese sinna digilukku, kui ta ei ole teie vastuvõtule tulnud. Aga ma ei saa sellest aru, miks te arvate, et vabatahtlikule on see võimaldatud minna tema digilukku, kui meile kinnitati, meile kinnitati, et inimene ei saa sellest tervise infosüsteemist rohkem andmeid. See, millele te viitasite ja millele me siin korduvalt viitasime, et käesolev siis eriolukorra aeg mitte ühtegi telefonikõnet ei tulnud ja et tänane olukord on selline, siis president ei saatnud seda seadust selle pärast tagasi, et kuulge, viie päeva jooksul, kui inimene haiglast välja kirjutatakse, või see, et siis saab info või see ei ole. Vaid lihtsalt küsimus oli selles, et vabatahtlikutele antaks see seaduslik õigus, juhul kui keegi helistab ja küsib. Võib-olla ta oleks siis sel hetkel vastanud selliselt, et jah, meil puuduvad praegusel hetkel need andmed, proovige kuskile võib-olla mujale, sest nad rohkem õigusi ei saanud. Keegi hakkab, saad aru, sama moodi seal kahtlus ja see oligi see probleem, mille pärast lihtsalt asi siis tagasi tuli, ja nüüd tuli see seadusesse, et jah, vabatahtlikud saavad öelda seda ainult juhul, kui keegi küsib ja siis erinevate küsimustega tehakse kindlaks eks, kas ta on tema lähikondlane, kas seal on õigus või ei ole õigus, ja ma eeldan, et sinna tuleb ka see peale ju, et kui inimene ütleb, et kõikidele minu küsimustele vastab näiteks see ja see kontaktinimene, siis seda me küll ei arutanud, et kas siis vabatahtlik näebki ainult seda, et tuleb peale näiteks Tarmo Kruusimäe ja telefoninumber, et pöörduge nende küsimustega tema poole. Seda me tõesti ei arutanud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Et ei jääks stenogrammi lugejatele valet muljet, siis tuleb ju siiski ära õiendada, et Eestis ei ole terviseandmed avalikud, nad on väga rangelt kaitstud ja tõepoolest, välja arvatud raviarst, peaaegu mitte keegi neile ligi ei pääse. Inimene ise pääseb, kui ta seda oskab, see on tõsi – teie väide, et kui ta ei oska, siis ta tõesti seda teha ei saa. Aga avalikud nad ei ole. Nüüd küsimus. Esimesele küsimusele te niimoodi ... nüüd jutustasite sellest küsimusest mööda, aga see on fakti ja sellise printsiibi küsimus, siin ei saa lihtsalt niimoodi sellest mööda jutustada. Kas see lõige 24 tähendab seda, et haiglas viibimise fakt koos kellaajaga ei kuulu komisjoni arvates terviseandmete hulka? Millel selline definitsioon põhineb? Teiseks, mis puudutab seda ringi inimestest, kes seda infot saavad ja kuidas neid tuvastatakse, president oma otsuses ütles, et põhiõiguse seisukohast olulised küsimused peab seadusandja ise ära otsustama, mitte aga delegeerima laia otsustuspädevust täitevvõimule. See oli üks põhjus, miks seda välja ei kuulutatud. Kuidas see nüüd siin ära on lahendatud? Tahaks seda teada. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
No ma saan siin vaadata ainult seda, mis meil oli see küsimuste-vastuste voor, eks ju, mis mul on siin protokollis olemas. (Otsib paberitest.) Mina jään küll praegu sellele vastusele, sest ma ütlen, et need on niisugused head ja niisugused täpsed küsimused. Ma muidugi küsin kohe vastu ka, et miks selliseid küsimusi ei esitanud, saad aru, teie võib-olla esindaja, nendele spetsiifilistele asjadele. Sellepärast, et kui me nüüd tagasi minnes rahulikult räägime, siis tol hetkel meil komisjonis oli ikkagi natukene seda emotsiooni vähekene niimoodi rohkem. Spetsiifilisi asju, mida oleks võinud selle eelnõuga reguleerida, oleks need olnud minu arvates mõistikud seal ära reguleerida. Ma nüüd arvan, et takkajärgi tarkus on täppisteadus. Ja ma arvan, et võib-olla ka mingeid muid puudujääke on selles seaduses veel, sest kui seda vaadatakse, siis leitakse veel mingi asi, mida ei saa reguleerida. Kuid peamine, millest see lihtsalt oli kantud, see hea idee.
Nii, ma saan siis niimoodi vastata, et seadusesse lisatakse muudatusettepanekuna kogu see regulatsioon, mis oli esialgu kavandatud ministri määruse tasandil. Ma loen selle teksti ette. Sellega oli seotud Vabariigi Presidendi etteheide. Seadusandjale terviseandmete liigitamise ja kättesaadavuse informatsioon peaks olema seaduse tasandil reguleeritud. Nüüd siis Viola Murd sõnas, et algselt määruse tasandil planeeritud regulatsioon on toodud seaduse tasandil eesmärgiga anda veelgi enam kindlustunnet, et kuidas protseduur täpselt käib. Ja tõi veel kord välja, et need neli asutust, kes saavad kannatanu informatsiooni andmist otsustada, on Terviseamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet. Ühtlasi saavad need asutused otsustada, et informatsiooni ei anta välja kriminaalmenetluse või kurjategijate väljaselgitamise huvides. Siseminister teeb määruse selle kohta, kes on lähedane ja kuidas täpselt toimub tuvastatud protseduur. Kui on olemas vähimgi kahtlus, et informatsiooni küsija ei ole kannatanu lähedane, siis esitatakse kontrollküsimusi ja samuti kontrollitakse andmeid ka rahvastikuregistris.
Nii. Kai Härmand lausus, et proportsionaalsuse nõue ei ole vaid antud seaduse, vaid ka andmekaitse üldmääruse, kus on kaalumise protseduuri selgitatud. Kaalumise protseduur on olemas nüüd ka antud seaduses ja olemas ka regulatsioon küsitlemise kohta. Nende protseduuride järgimist saab järelevalve korras kontrollida. Üldine järelevalveorgan on eelkõige Andmekaitse Inspektsioon. Samuti saab järelevalvet teostada õiguskantsler ning konkreetse vajaduse korral ka kohus. Sotsiaalministeerium ei taanda end otsustusprotsessis, kuna tervise infosüsteemi haldaja on Sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeeriumi-poolne kontroll ei toimi ainult ad hoc korras, vaid see otsustusprotsess toimub läbi tehniliste lahenduste. Kas see oli piisav? Ma eeldan. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh! Austatud ettekandja! Kord sa siin meie ees kahtled vabatahtlike usaldusväärsuses, kord usaldab neid rohkem kui arste. Aga sa ütlesid eelnevalt, et vabatahtlikud, nad on nii usaldusväärsed, ühesõnaga, et nad töötlevad andmeid. Palun ütle siis, millises eelnõu paragrahvis on see toodud, et vabatahtlikud töötlevad andmeid? Mina sellist kohta tähele ei pannud ja kui ma siin sinu juttu kuulan, siis seda enam tekib mõte, et kindlasti peab täna selle eelnõu teise lugemise katkestama ja sügisel edasi minema, et nii mina kui mõned teisedki komisjoni liikmed panid tähele, et siin on küsitavusi. Aga palun vasta küsimusele: kus on see, et vabatahtlikud andmeid töötlevad? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Väga omapärane on just see, et mulle proovitakse praegusel hetkel panna suhu sõnu, mida ma kordagi ei ole rääkinud. Mina ei ole öelnud mitte kordagi, et vabatahtlikud oleksid ebausaldusväärsed või et nad läheksid. Pigem ma olen just tahtnud öelda seda, et miks me ei usalda neid inimesi, kes on nende andmete ligi ja kes nüüd praegusel hetkel pakuvad ennast vabatahtlikult häiretelefoni inimestele appi, lihtsalt, kes puhtfüüsiliselt ei jõua võib-olla neid asju öelda. Nüüd öeldakse, et mina justkui kahtleksin. Pigem võib-olla on need hoopis teised inimesed siin saalis olnud, kes arvavad, et need vabatahtlikud oleks justkui tulnud kuskilt tänavalt sisse. Ja see oligi peamine probleem, et jah, kui sõna-sõnalt võtta, siis nad tulevadki võib-olla tänavalt sisse. Aga selleks on ju tegelikult, kriisiolukordadeks on ju harjutatud ja selleks on inimesed, kes on saanud vastava väljaõppe ja nüüd ongi lihtsalt nende tegevust vaja seadustada. Seega ma olen tõesti hämmingus, mina proovin rääkida ja kaitsta just neid inimesi, kes vabatahtliku tegevusega tegelevad ja kes endas leiavad selle panuse ja neid hirme, kuidas teised inimesed arvavad, et sõna "vabatahtlik" tähendab justkui midagi ebainimlikku või, ma ei ... Ütleme, et seda komisjonis me ei arutanud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Tarmo! Sa ilmselt ei ole aru saanud, et me ei aruta selle üle, et kas vabatahtlikud on head või pahad, see ei ole olemuslikult üldse tähtis selle küsimuse arutelu juures, aga väga tähtis on see, mismoodi käsitletakse isikuandmeid ja kelle loal neid käsitletakse. Ma ei saa aru, mis probleemi me lahendame, et kui me vaatame täna tervishoiusüsteemi, siis meil on teadmine, et need usaldusväärsed või see usaldusväärne isik, kellele võib helistada ja anda märku, millises haiglas ma olen, on täna süsteemis olemas. Kui seda kellelgi millegipärast ei ole, siis oleks võimalik seda täiustada ja teha nii, et see oleks olemas, aga seda probleemi, et me anname ühe, kahe või kolme isiku pärast ühel hetkel kogu süsteemi avatuks, see on tegelikult nagu ebamõistlik. See ei ole mõistlik lähenemine ehk ma üritan aru saada, millist probleemi te tegelikult tahate sellega lahendada. See ei ole loogiline, saate aru, see ei ole loogiline, see vaidlus ei käi selle üle, kas vabatahtlikud päästjad või päästeametnikud on usaldusväärsed või mitte.

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea Urmas! Ma olen sinuga täiesti nõus, et ärme keskendu vabatahtlikutele, vabatahtlikute tegevusele. Ütlen ausalt, jah terviseandmete puhul ma eksisin ja hea töökaaslane Jevgeni just täiendas, et need andmed on siis kaitstud, sa pead sinna digiloosse kuskile ennast sisse logima, siis sa näed ja ma nõustun täiesti, sellepärast et mina ei saanud sellega hakkama, see oli täiesti minu jaoks superkosmos, aga kui ma esimest korda sinna lähen, noh, tuleb elada lihtsalt nii, et sul ei ole midagi viga, sa ei pea selles kogu aeg käima ja surfama. Elu on selline. Mul on ainult mingid luumurrud ja nihukseid asjad, saad aru, sellest ma ise olen nagu teadlik, mul ei ole seal mingeid muid tervisekahjustusi. Nüüd see, mida me tahtsime tegelikult anda, oligi seesama hirm, mida kõik rääkisid, et justkui need andmed oleksid nüüd avatud. Hanno Pevkur rääkis seda ja Jevgeni on rääkinud sellest, kui paljud erinevad organisatsioonid on tahtnud nendele andmetele ligi pääseda ja sellepärast seda ei ole neile võimaldatud ja sellepärast ei võimaldata seda ka vabatahtlikutele. See, et kui meie siin oleme paljud teadlikud ja me saame määrata, kellele helistada, siis ma arvan, et valdav enamus võib-olla meie vabariigi kodanikke ei tea, et neil on olemas selline õigus määrata kontaktisik, nad isegi ei teagi ja nad on heausksed, et kui nendega midagi juhtub, siis inimesed teavad, kellele helistada ja saada abi või siis, ütleme, vajalikku informatsiooni. Täna tuleb välja, et seda vajalikku informatsiooni ei ole võimalik vabatahtlikel edastada peale selle, kus haiglas inimene viibib. Ja ma leian, et siin ei ole nagu seda, või noh, minul on see usk, et vabatahtlik, olles seal häiretelefoniga, telefonivalves, ei saa minna nendesse digilugudesse sisse. Aga mina usun neid inimesi, kes mulle seal rääkisid. No mille pärast ma peaksin siis ütlema, arvama, et nüüd on tehtud just vabatahtlike jaoks mingi siuke tagauks, kus nemad saavad rohkem õigusi ja sellest ei jää jälge või kui ütleme, Hele siin ütleb, eks on ju, et tema ei saa vaadata inimeste digilugusid, aga siis vabatahtlik saab ja sellest ei jää jälge. No ei tahaks päris uskuda, kui meile just ametnikud ütlesid, et nii ei ole see. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Jaa, aitäh! Hea komisjonikaaslane! Mulle tundub, et me oleme natuke erinevatel komisjoniistungitel viibinud, kui ma sind kuulan. Et meenutan, mis oli see kõige suurem probleem. Probleem oli siis, kui koroonakriis tekkis ja meil pandi tööle kriisiinfotelefon 1247 või kuidas see numbrikombinatsioon oli. Et meil oli vaja seda justkui nagu seadustada, et selline telefon on ametlikult olemas, kuigi tagantjärele, kui ta on juba töötanud mitu kuud, küsin ma, et kas seda üldse on vaja niimoodi seadustada või mitte, okei, see on teine teema. Aga sa ei kajasta komisjoni protokolli selles mõttes ka õigesti, et komisjon ei olnud väga palju selles samas küsimuses, et neid terviseandmeid, juurdepääsu terviseandmetele saaksid vabatahtlikud või kes sellel telefonil vastavad siis, selles me ei olnud ühel meelel. Me hääletasime ikkagi 5 : 4. Et see on tegelikult tõsi, et lihtsalt koalitsioon, kellel oli vaja see eelnõu läbi saada, ta hääletas ikka täpselt samamoodi, nagu vahepeal poleks olnudki mingit aega. Ja tõsi on ka see, et tegelikult nõustusid ka need ametnikud Justiitsministeeriumist, Siseministeeriumist, et tegelikult praegusel hetkel ei ole võimalik seda infot saada ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun küsimus!

Vilja Toomast
... jah, nende tundide jooksul, mis tegelikult on olemas. See info ei tule, kus haiglas see inimene viibib, see ei tule tundide jooksul, mida püüti meile kogu aeg komisjonis seletada. Minu lihtne küsimus ongi, et kas sa ei võiks natuke täpsemalt lahti rääkida seda protokolli, rääkida ka neid erimeelsusi, kuidas me hääletasime ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh!

Vilja Toomast
Pool komisjoni jäi ikkagi oma seisukohale ja pool teisele seisukohale. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea küsimus. Ja see on nüüd natukene keerukas. Ma ütlen sulle ausalt. Vabandust! Sellepärast et mõnedes asjades ei olnud kogu aeg 5 : 4, vaid oli see, et jäi erapooletuks, jäi erapooletuks, jaa. Mis tähendab, et ta ei leidnud toetust, aga mis tähendab, et ta ei olnud ka sellele vastu. Seal ei olnud meil selliseid, ütleme, nihukesi põhimõttelisi lahinguid, vaid kui inimene sai võib-olla asja olemusest selgeks, aga talle tundus, et ta ei tahaks seda väga toetada, siis ta enda toetushäält ei andnud ja ta valis selle kolmanda variandi, mis oli siis see, et jäi erapooletuks. Seega, väga suurt, ütleme, minu meelest siin ei olnud ideoloogilist. Mina näen sellest ikkagi sellest valmisolekut, et me valmistume millekski suuremaks ja mida me tahame enda parimates teadmistes ja võib-olla ka teiste riikide eeskujul võtta. Ja siis oligi lihtsalt see, et osadel oli umbusk, et võib-olla neid andmeid kuritarvitatakse ja teistel oli selline teamine, just ma ütlen enda seisukohalt, mida ma esindasin eks ju, on see, et me peame olema valmis jõige hullemaks ja kuidas me saame selles olukorras midagi teha. See kas nüüd viie päeva jooksul saadakse need infod ja see ka, kui hästi ütleme see süsteem praegusel hetkel töötab, no ei ole võib-olla nii oluline. Aga ma ütlen, et ma olen võib-olla nendes küsimustes natukene liberaalsem, sest mina arvan küll, et ükskõik, kui minuga mingi õnnetus juhtub, siis ükskõik, kes need info kätte saaks, peaasi, et mul ikkagi süda tuksuks edasi, noh, et inimesed saaksid vastu võtta neid otsuseid, et mis on selleks vaja, et mind elus hoida. Ma tahan öelda sellepärast, et neid kriise on igasuguseid erinevaid ja võib-olla selles komisjonis meil tekkiski see, et me keskendusime ainult ühele nüansile, kes kui palju andmeid saab. Mina olin veendumusel, et kui nüüd president oli selle juba tagasi saatnud, siis oli Justiitsministeerium ja siis oli Piirivalve- ja Politseiamet ja kõik, Siseministeerium, teinud omad analüüsid ja vastavalt sellele teinud muudatused. Ega see ei ole ju meil tegelikult mingi kohalik omavalitsus, eks ole, kus ametnik lihtsalt ei vasta sinu küsimustele. Lihtsalt keeldub vastamast, vaid siin on ikkagi viidud need asjad, et siis komisjonis, ükskõik mis moodi sellega asjad alustatakse, et sellel on ka juba mingi juriidiline teamine sinna taha antud. Sellepärast võib-olla siis jäi koalitsioonil ütleme see usk, miks me olime nii ühtsed ja samas võib-olla, et ka mitmed komisjoniliikmed siis, keda me saame nimetada, et kes olid opositsioonis, andsid võib-olla selle, et olid erapooletud. Nad said aru, et see on ikkagi tehtud heas usus, et asi läheks paremini, mitte nad ei olnud põhimõtteliselt vastu. Sellisena ma kirjeldaksin võib-olla neid hetkeolukordi. Jah, ja muidugi saan sellest aru, et koalitsioon tugines siis, ütleme, kolmanda muudatusettepaneku hääletusel olid saadikud kujundanud endale sellise seisukoha, mida nad esitasid, on võib-olla Reformierakonna saadikute jaoks mitte just meeldiv uudis. Aga ma arvan, et see ei ole see, milleks tegelikult seda hädaabitelefoni taheti teha ja kõiki neid seadusi. Ma arvan, et see ei olnud nüüd nihuke suur maailmavaateline probleem. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Digiloos on ära võimalik määrata kontaktisik, kelle ma volitan n-ö oma terviseandmeid edastama. Mina olen saanud aru niimoodi, et kui see on nii, siis sellisel juhul, ka seda seaduse võimalikku sätet kasutades kolmandatele isikutele andmeid ei väljastata. Ent nagu sa vihjasid, väga erinevatel põhjustel väga vähesed inimesed on oma digiloos selle kontaktisiku määranud, ja ma arvan, et 90% juhtudel inimesed ütlevad kontaktisiku haiglasse saabudes, sest see on see, mida küsitakse tema käest. Ja see info kohe kindlasti ei jõua online-terviseinfosüsteemi, mis tähendab seda, et kui ka Häirekeskus või 1247 läheb päringut tegema terviseinfosüsteemi, siis ta tegelikult edastab andmeid isikutele, keda patsient ei ole volitanud. Ja see on väga ränk tema õiguse rikkumine – ise otsustada, kellele terviseandmeid edastada. Minu arvates on see väga suur probleem ja ainuüksi see on põhjus, miks peaks tõepoolest ka selle eelnõu lugemise katkestama. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Ei toeta seda sinu ettepanekut muidugi, et eelnõu katkestada. Aga see on lihtsalt sinu seisukoht ja selle eest olen ma valmis võitlema. Küll aga see, et ma ei näe seda lahendust, et me peaksime nüüd võtma haiglatessse tööle ühe infooperaatori, sellepärast et kui inimene haiglasse tuleb ja ta ütleb, et minu kontaktisik on see ja see, siis ta hakkab kohe online seda sisestama, sest me teame ilmselgelt, kuidas meil selle tööjõu ja asjadega seal haiglates on, et küll esmaspäeval tuleb inimene, kes siis sisestab. Peale selle, et tal on muud tööd ja millal see info tuleb ja nagu meile selgeks tehti ehk siis kui inimene välja kirjutatakse, siis alles kirjutatakse tema sinna digiloosse sisse. Siinkohal ma saaksin muidugi öelda, et kui sina ja mina suudaksime kõikidele enda valijatele selgeks teha selle, et neil on vääramatu õigus digiloos määrata omale kontakt, oleme me tegelikult teinud midagi kordades paremat kui see, et praegusel hetkel arutledes, kas see seaduse eelnõu on halb või ei ole. Ma arvan, et ka sina usud mind, et just läbi nende debattide võib-olla me teavitame neid asju, millised õigused inimestel on, ja sellega seoses me manitseme ka inimesi, kes lähevad võib-olla vabatahtlikuna ja kellel võib-olla tekib kiusatus, aga ma ei usu, et nad lähevad sellepärast, et nad teaksid, et sellele pööratakse päris tugevat tähelepanu. Esmane asi on ikkagi see, et päästa inimelusid, sest inimelu on korvamatu väärtusega. Ja valmistume ju selleks, mida me tegelikult ei tea, ja täna on meil see teadmine, et me ei olnud selleks kriisiks väga korralikult valmistunud, kuigi aastatepikkuselt oldi seda ju igakuiselt justkui ette valmistatud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei tea, kas te päriselt annate aru endale, mis kaaluga küsimust me siin praegu arutame ja mis kaaluga iga teie sõna siin on, mida te puldist lausute. Informatsioon selle kohta, millise arsti juures inimene on käinud, millises haiglas ta on viibinud, sisaldab olulisel määral väga sensitiivset ja delikaatset informatsiooni inimese tervise kohta. Te olete täna vastanud, et see on tulevikus informatsioon, mida hakatakse avaldama selle seaduseelnõu vastuvõtmisel kolmandatele isikutele ja hakatakse avaldama eriolukorras sõltumata inimese tahtest. Mu küsimus on, et kuidas tuvastatakse isiku samasus helistaja puhul, kellele seda informatsiooni väljastatakse. Kas see helistaja, kes küsib informatsiooni, peab esitama näiteks video või mõnes muus taasesitatavas vormis oma dokumendi? Või milline see mehhanism on, mida õiguskomisjon on pidanud piisavaks isiku samasuse tuvastamise puhul? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! See küsimus on korduvalt läbi jooksnud ehk siis, noh, ma ütlen, et ta on ka hea küsimus, aga neil on oma protseduurika, mis on. Jaa, küsimused, see ilmselgelt, kuna Riigikogu istungid on avalikud, me ei hakka esitama seda, neid. Ja nii ka meile ei esitatud neid küsimusi, et mis küsimuse järgi saadakse teada. Neil on kontrollküsimused. Ma mäletan, et mina küsisin selle peale, kas need küsimused ei ole võib-olla liiga rasked. Näiteks, kui laps küsib enda vanemate järgi, ta on, ütleme, 9-aastane ja ta võib olla afektiseisundis. Siis nad ütlesid – vastati ja see on kuskil protokollis olemas –, et ei, need küsimused ei ole väga sellised keerulised, umbes, et mis on su isa auto number. Aga võib-olla see küsimus ongi see, et mis on sinu isa autonumber või automark. Neil on see küsimustik läbi töötatud ja ma usaldan, et see on usaldusväärne. Mis tähendab aga see digidokumenti, ei olnud arutlusel, et tuvastada. Kuigi ma tean, et notarid juba teevad seda kaugtuvastamist. Kas see peaks olema seal ja kas sellises keerulises olukorras – sest ma tahan viidata just, et kui inimene ja laps on afekti seisundis, kui palju ta sellest võib-olla aru saab, kuigi ma saan aru, et noored on igast asendist meie ees IT-teadlikumad ja nad saavad nende asjadega tuvastada tunduvalt rohkem ja kiiremini kui võib-olla meie, kes me ei ole nii agiilsed. Küll aga seda, et milliste arstide juures keegi kuskil on käinud, siis seda vabatahtlik ei näe, see pall löödi maha, et keegi ei saa minna sinna digiloosse sellisena sisse.
See on korduma kippuv küsimus ja seda on korduvalt vastatud, et nad näevad ainult seda, millisesse haiglasse on inimene paigutatud. Isegi seda ei saa, kui tihti dentisti juures käib, rääkimata need hirmud, mida võib-olla siis paljud inimesed arvavad, et mis andmeid sealt hakatakse nägema. Seda enam, kuna see on nii korduma kippuv küsimus, siis seda ei võimaldata. Ja mine veel tea, võib-olla pärast tuleb veel see, et umbes ka arstid enam ei näe seda, keeratakse see veel rohkem kinni, mis tähendab, et kui vastuvõtul ei ole olnud, siis arst vaatab inimest ja siis ta võib ainult oletada, mis viga tal on, sellepärast, et me läheme nende isikuandmete kinnikeeramisega võib-olla liiale. See on minu seisukoht. Mina arvan, et siiamaani, kui ei ole tal vabatahtlikult olnud seda võimalust minna sinna ligi ja vaadata kogu tema digilugu, siis mina usun seda, et ta saab ainult edastada selle informatsiooni.
Nüüd on iseküsimus see, kas see peaks üldse olema hädaabitelefoni funktsioon. Aga milleks siis see hädaabitelefon üldse luuakse? Ikkagi selleks, et inimestele abi anda, sest et 112 oli ju eelmiste näitajate puhul üle koormatud, samamoodi oli koroona puhul ta ka ülekoormatud. Selles heas usus tehtigi see 1247. Jah, 1 telefon, 24 tundi, 7 päeva nädalas. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ma ka nüüd küsin korduma kippuva küsimuse. Äkki te ikkagi ütleksite meile nüüd täpsemalt üle, et millistes olukordades see seadus kehtima hakkab. Ma saan aru, et eriolukorras, olete te korduvalt öelnud, aga millised olukorrad veel lisaks eriolukorrale on need olukorrad, kus see seadus hakkab kehtima, et vabatahtlike kaudu saab küsida meie terviseandmeid? Aitäh, teile!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Seadus hakkab kehtima üldises olukorras, siis kui ta välja kuulutatakse, ja infotelefon käivitatakse siis nüüd täna küll juba ainult Terviseameti otsusele. Sellisena olen mina sellest aru saanud, et ei ole vaja hoida teda lihtsalt töös igapäevaselt, kui selleks ei oleks nagu põhjust, kuna me andsime ju kõik need suuremad volitused ju praegusel hetkel Terviseametile, siis Terviseamet ütleb, et nüüd on olukord selline, et me peame uuesti käivitama selle telefoninumbri. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Tänan, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Te olete mitmel korral kasutanud väljendit, et inimelusid on vaja päästa ja ma tegelikult loodan, et ilma selle seaduseta arstid päästavad inimeste elusid ja neile ei ole oluline, kas sinna on märgitud, kellele teatada. Nemad asuvad elu päästma ja siis alles tegelevad kõige muu ja teavituse ja muuga. Mulle tundub, et selle eelnõu korral on küsimusi rohkem kui vastuseid. Ja te olete toonud siia sisse ka selle, et võivad lapsed helistada, võivad helistada eakad, kes iganes helistavad. No ma väga loodan, et vabatahtlikud ei hakka ütlema näiteks lapsele, et teie ema on surnud. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea küsimus. Ma arvan, et need inimesed, kes töötavad sellel telefoniliinil, on saanud ettevalmistuse päriselt ja need inimesed, kes kandideerivad ja kvalifitseeruvad siis vabatahtlikuks ja neile usaldatakse see, siis nad saavad aru, esiteks, kui vana on helistaja ja nad on vastavalt sellele koolituse ehk nad ei ütle jah sulle, et õõõõ, ära ema koju oota, ema on surnud. Nad ei tee sihukesi nalju, vaid nad lähenevad tegelikult ikkagi üsna delikaatselt. Ma arvan, et ka see on politseis ja igal pool on selliste kurbade teadete edasi ja sõnumite edasiandmine on ikkagi vastavalt sellele, et kes on see adressaat. Et mina ei ole seda koolitust läbi teinud. Ja seesama, see inimelude päästmine, et on läinud nii, et mul ei ole neid juhtumeid, kus ma oleks pidanud olema, aga olen aeg-ajalt ka mina vaadanud neid meedikute sarju, mis võib-olla väga suurelt ka fiktsioon või ei ole, siis alati on seal mingi küsimus, et mis tal viga on, kust me saame infot, mis on see ja see. Ja see on sekundite küsimus. Teie jutust jääb nagu mulje see, et arst lihtsalt vaatab, aa, inimene, nii, ja läks remondiks. Vaid ikka on mingi taustsüsteeem vaja teada, kas ta on millegi vastu allergiline või mingi sihuke asi. See aga, kuidas nemad, need meedikud selle informatsiooni kätte saavad, ei puutu antud eelnõusse. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Hele Everaus, palun!

Hele Everaus
Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud esineja! Tõesti, arstid saavad informatsiooni kätte. Ma julgen öelda, ma olen mitukümmend aastat arstina töötanud. Aga vähe sellest. Tegelikult ma ütlen, et asi on ju lihtne. Kui inimene pöördub või teda ta tuuakse, mitte arst ei hakka kirjutama seda kontaktisikut, vaid need andmed tehakse elementaarselt ära, isikuandmed ju fikseeritakse. Need on kõik olemas. Ja selles mõttes alati selles asutuses, kuskohas ta on, sealt võetakse ühendust, kui on vaja, sellesama kontaktisikuga. Ta võib ka anda mitu kontaktisikut. Ja seda te ütlete, et on võimalik saada vabatahtlikul andmeid ilma selleta, digilukku minemata, see lihtsalt ei ole võimalik. Ta näeb sealt kogu pilti või mitte midagi. Ja kolmas, mida ma tahan öelda, tegelikult me peame olema tänulikud oma inimestele, kes riik on siiani usaldanud, et on oma andmed sellesse digiandmebaasi lasknud panna. Me just Prantsuse suursaadikuga istusime koos ja ta ütles, et meil on niimoodi, et nendel on nii, et kui küsitakse ja sa oled nõus, et pannakse. Aga kuidas siis, kui ei ole andmebaasi? Kustkohast te siis teada saate? Ma väga palun, mõelge, minge ja vaadake, kuidas see asi käib, sest praegu teil on lihtsalt ... Ma saan aru, te olete õnnetu, sest te ei saa aru asjast. Jah. Ja nii on tegelikult.

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Ma vastan. Ega ausalt öeldes mulle ei ole küll kordagi pähe tulnud see, et nüüd surfata ja vaadata, mis mu töökaaslaste digilugudes on, et saada sellest süsteemist aru. Ja nii palju, kui ma olen siin nendest erinevatest debattidest aru saanud, on selle andmekogumi vastu tundnud huvi väga erinevad, väga erinevad ettevõtmised, peamiselt siis ikkagi majanduslikel kaalutlustel. Meie räägime praegusel hetkel ainult lihtsalt ühe informatsiooni andmisest, mis on siis kriisiolukorras, et kui 112 on üle koormatud, oleks seal kõrval üks teine toetav siis kriisiinfoteenus, mis vastaks sellele, kus haiglas inimene on. Iseküsimus on, et see võib-olla ei tööta. On minu küsimus järgmine: kas see siis 1247 on tõesti täiesti mõttetult tehtud asi, et täiesti mõttetult käisid inimesed seal kõnedele vastamas ja, veelgi enam, täiesti mõttetult inimesed helistasid ja esitasid täiesti mõttetuid küsimusi, saad aru, enda võib-olla mingite asjade kohta? Ka mina helistasin muideks sinna ja mina sain sealt abi, 1247. Ma arvan, et see ei ole praegusel hetkel see koht, mida ma peaksin nüüd terve Eesti rahvaga jagama, puistama, et miks ma sinna helistasin. Aga nagu te näete, ei ole see jõudnud ka kollasesse ajakirjandusse või sellesse, miks Tarmo Kruusimäe helistas sinna. Seega mina võin öelda, et see süsteem on usaldusväärne. Ja mul on alust arvata, et see on hea algatus ja see töötab. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mihhail Lotman, palun!

Mihhail Lotman
Aitäh! Austatud ettekandja! Sa väga lennukalt rääkisid erinevatest asjadest, aga nendest, nagu sa ise ütlesid, mis ei puutu asjasse. Ma loen lihtsalt ühe lause sellest seadusest, võib-olla mis võtab osa pingeid maha. Kriisiinfoteenuse osutamisel ei töötle Häirekeskus arvatava kannatanu terviseandmeid. Ta ei saa neid jagada, kuna ta ei töötle neid. Ja siin on ka seletus sellele punktile. Käsupiirang, et arvatava kannatanu terviseandmeid ei töödelda. Ma arvan, et oleks väga tore, kui sa loeksid ka neid asju ette. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, see on hea küsimus! Ma ütlen, et ma olen püüdnud vältida nii palju kui võimalik seda trafaretset ettelugemist, sest et ma olen aru saanud, et kõik loevad ja on selle eelnõuga väga tutvunud, samas osad võivad ju esitada neid korduma kippuvaid küsimusi ja nad küsivadki ja kordamine on tarkuse ema. Mina räägin sellest, et me küsisime siis ametnike käest, kuidas see on, ja meile öeldi, et ei ole. Saadikud polla tahtnud kohe uskudagi ja küsivad edasi ja mina vastan jälle inimlikult, sellepärast et kui inimesed inimlikult ütlevad, et nemad ei usu seda, ja nad räägivad, justkui vabatahtlikel on nüüd võimalus neid andmeid kätte saada, mida me nimetame siis töötlemiseks, ja mina ütlen, et seda ei ole. Mina tõin siin näite sellest, kas või selle töötukassa juhtumi puhul, et lihtsalt edasi ei saa menetleda, sellepärast et linnuke on seal kirjas, kui sa oled ikkagi selles. Samamoodi ma arvan, et see süsteem töötab ka tegelikult selle kriisiabitelefoni puhul. Kui see töötab vastupidi, siis oleks hea, kui keegi saadikutest tõestaks vastupidist, aga täna ei ole küsimus ju selles. Täna on küsimus hoopiski milleski muus ehk siis hirmudes. Osadel on hirm, et võib-olla see monstrum on ehitatud just sellepärast, et keegi hakkaks seal töötlema isikuandmeid, ja samas me teame, et meie erinevad sotsiaalministrid ja erinevad justiitsministrid on just selle eest seisnud, et neid andmeid ei saaks kätte kolmandad osapooled, kes sooviksid saada vastavalt selle, et kasutada ära enda ettevõtmise hüvanguks. Et me oleme suutnud neid kaitsta siiamaani ja ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks tänased ministrid peaksid tegema midagi teistmoodi, et nüüd kõik see, mida on hoitud pikka aega, see on võib-olla lihtsalt, hea Mihhail, võib-olla inimeste umbusk, et kui mina või meie ei ole valitsuses, siis teised inimesed teevad ja lammutavad seni ehitatu kõik lihtsalt pilbasteks, et nende jaoks ei ole mitte midagi püha. Kõik nad on siin andnud tegelikult tõotuse ja ma arvan, et nad töötavad ikka heas-paremas, seda enam, kui president saatis selle seaduseelnõu tagasi ja ütles, et seal on selline riive olemas, on seda informatsiooni töödeldud, on Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi inimesed seda kohendanud sellisena, et president selle nüüd ikkagi välja kuulutaks, et me oleksime hea seaduseelnõu teinud. Seda enam, et see nn põhiseaduse riive on tõlgendatav. Ta ei ole väga suur ja tugev, nii nagu ta on, aga me täna ikkagi jälle proovime neid hirmusid esile tuua, et nüüd hakkavad inimesed vaatama neid haiguslugusid. Ei, see on lihtsalt mõeldud tulevikuks, juhtub ükskõik milline eriline olukord, tragöödia, katastroof, ükskõik kuidas me seda ka ei nimeta, et meil oleks olemas selline toestav tugiteenus selleks, et 112 ei jookseks umbe, sest täna kõige suurem väärtus on ikkagi informatsioonil. Täpselt samamoodi kõige suurem informatsioon on inimeste nende haiguslugudel ja neid kaitstakse ikkagi edaspidi ja inimene, kes igapäevaselt nende andmetele pääseb ligi, siis vabatahtlikuna ta kvalifitseeruks selleks, et selles hädaolukorras ta saaks pakkuda sellele telefonile seda teenust. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Tõepoolest protseduuriline küsimus: §105 kodu- ja töökorra seaduses ütleb, et eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ja noh, selle eelnõu, mis päevakorras on. Me oleme ettekandjalt kuulnud erinevaid seisukohti väga paljude erinevate seaduste kohta, aga paraku ei ole ta suutnud nendes sätetes, mis selles eelnõus on, ammendavaid või isegi rahuldavaid seisukohti kujundada, et seda juhtub harva, et lisaks sellele, et eelnõu ei ole küps, tundub, et ka ettekandja ei ole väga küps, et sellest teemast rääkida. Nüüd, selles olukorras üks kolleeg väga asjakohaselt tegi ettepaneku, et võiks teise lugemise katkestada, juhtivkomisjoni esindaja selle ettepanekuga nõus ei ole, aga kodukord näeb ette ka juhatuse ühepoolse õiguse eelnõu teine lugemine katkestada. Kas te võtaksite sellise ettepaneku kaaluda, tulenevalt sellest, et siin on siiski põhiseaduslikkuse küsimused, te ju ka kuulete seda juttu siin, eks, et ilmselgelt see asi praegu on väga-väga kehvake? Et jätame selle piinliku momendi ära, lükkame sügisesse, lepime kokku ja siis teeme koosmeeleliselt ühe hea seaduse. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, ettepaneku eest! Et tõepoolest on suurel saalil võimalus otsustada eelnõu teise lugemise katkestamine, kui arutelu käik seda eeldab ja enamus Riigikogu liikmetest seda soovivad ja on jõudnud sellisele arusaamisele, et see on vajalik. Aga minul juhatajana ei ole küll mingit põhjust arvata, et õiguskomisjon on olnud kollektiivselt vastutustundetu, et küllap õiguskomisjon saatis siia eelnõud seitama ikka selles seaduse punktis kõige kompetentsema komisjoni liikme. Ma usun, et komisjon teistpidiselt kuidagi ei käitunud. Nii et parimas usus ja eeldades, et õiguskomisjon vastutustundlikult otsustas, kelle ta siia saadab eelnõud esitama, saame me täna kindlasti jätkata.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
jätkata. Kert Kingo, palun!

Kert Kingo
Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! See eelnõu ei ole meil esimest korda siin saalis. Ja kuulates seda küsimuste rahet siin, siis mul jääb paratamatult mulje, kas siis ei ole loetud seda eelnõu või ei ole aru saadud, sest on hakatud siin omaalgatuslikult laiendama seda kriisiinfoteenuse mõtet. Eelnõu kohaselt ja meile tutvustatud selle seaduse kohaselt on info mõte see, et anda, edastada teavet inimese haiglas viibimise kohta. Aga siin mis need küsimused on, selle kohta justkui hakatakse edastama detailseid ja täpsustatud terviseandmeid, siis mina ei mäleta, et komisjonis oleks keegi sellest rääkinud. Hea ettekandja, kas komisjoni liikmena äkki sina mäletad, et see keegi ministeeriumi töötajatest või eelnõu tutvustajatest oleks öelnud, et neid detailseid terviseandmeid hakatakse siis selle kriisiabiteenuse kaudu edastama? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea küsimus! Pigem oli see, et ministeeriumi esindajad vastasid, et selle eelnõu eesmärk ei ole isikuandmete töötlemine. Aga me peame ka aru saama sellest, et juhul, kui oleks tulnud ministeerium välja just sellise ettepanekuga, et käesoleva seaduse eesmärk on see, et laiendada lihtsalt inimeste ringi, kes saaksid isikuandmeid töödelda, siis ei oleks ta meil ka, ütleme, sellises formaadis siin olnud selle UA-na ehk siis tagasi saadetud ja uuesti me seda arutame. Minu hinnangul see küsimuste rahe või küsimuste rahestik või mis ta siin oli, eks ole, ei ole üldse üllatav. Sellepärast, et kui palju on meil selliseid seadusi, mida president tagasi saadab. Kui palju on võimalik tegelikult sellise seadusega ju tähelepanu saada, eks ju. Kui me räägime siin väga spetsiifilistest nüanssidest ja asjadest, kasutame väga palju sihukesi kantseliitlikke sõnu, siis on selle valguses võimalik ju manada kahte pilti: üks pilt on see, et olukord on kole ja kohe tuleb midagi ette võtta ehk siis valitsus peaks tagasi astuma, ja teine osapool, kes saab sellest aru, et see ei ole tegelikult kriis ja selleks ettevalmistumine ei ole naljaasi.
Võib-olla minu viga on see, et ma suhtun ja võtan sama tonaalsuse, millega minu käest küsitakse, ja püüan seda siis sama inimlikult selgitada. Võib-olla on teinud tõesti õiguskomisjon ühe suure vea, et pannud mind esitama, sest siia oleks vaja võib-olla kuiva statistikut, kes oleks lugenud ette tegelikult kõik need asjad ja paljudele asjadele lihtsalt vastanud, et seda komisjon ei arutanud. Ja arvestades sellega, et tegelikult suur saal teeb ju otsuse. Tunnistan enda viga, et olen arvanud, et see on äärmiselt oluline debatt, aga kui küsimused on korduvad ja lihtsalt ei tehta kuulmagi seda, mida on eelnevalt vastatud, ja ikka tullakse küsimusega, et aga kes nüüd ikkagi hakkab minu seda haiguslugu vaatama ja mida ta selle informatsiooniga peale hakkab, see on tavapärane.
Minul lihtsalt on kahju sellest, et õhtupoole on veel meil päris huvitavaid eelnõusid, mida tahaks ka menetleda, aga paljudel võib-olla raugeb jõud. Aga võib-olla see ongi lihtsalt taktika, sellepärast et minul Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmena on see, et minul on terve suvi tööd täis, aga teistel võib-olla nii palju tööd ees ei ole. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma absoluutselt ei naeruväärista ega alaväärista neid numbreid, mis olid abiks, et ei jookseks kinni 112 ja et inimesed saaksid vajalikku informatsiooni oma hirmudele, oma muredele, sest me olime kõik sellises olukorras, mis oli täiesti ootamatu ja näete, isegi teie helistasite ja saite abi, aga mitte keegi ei hakanud tuvastama, kes seal helistas. See eelnõu ei puuduta praegu hetkel seda tuvastust, vaid tuvastust ainult siis, kui küsitakse terviseinfot, eks ole. Nüüd eelmisele küsimustele vastates ühele ametikaaslasele te ütlesite, et seda kohe teada ei saa, mis haiglasse satub, et esmaspäeval tuleb inimene, kes kannab sisse või umbes selline vastus oli, nii. Mis infot siis antakse? Ma tahaks kitsendada nüüd küsimusi. Kui helistab, õnnetus on toimunud mitu tundi tagasi, ütleme suur katastroof, palju-palju inimesi on viga saanud, nüüd helistab, seal ei ole andmeid, millisesse haiglasse on viidud. Mis infot siis annavad sellele numbrile vastajad, sellelt numbrilt vastajad? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Sellele numbrile vastajad saavad edasi anda ilmselt seda informatsiooni, kuhu haiglasse on viidud. Kui nüüd ei ole mitte kedagi haiglasse viidud, siis ta ei saagi seda informatsiooni ju anda, sellepärast, et ka see hetk, kui seal nad olid selles lumevangis, siis sellel hetkel sellest telefonist ei oleks ju tegelikult kasu. Sinna saabki inimene helistada ja küsida, kas minu keegi lähedastest, ma ei tea. Mul abikaasa läks kohta X ja ma kuulsin, et seal toimus näiteks keemiareostus. Kas minu abikaasa, selle ja selle isikukoodiga, minul on näiteks enda abikaasa isikukood peas, on viidud kuskile haiglasse ja mulle öeldakse, et ei ole ja ongi jutul kõik, infot pole. Aga kui mu abikaasa oleks sinna viidud, hea Helmen, ja kui mu abikaasa ei oleks keeranud enda andmeid kinni, mitte nii, et ainult abikaasale, vaid ka lapsed võivad teada saada, kuhu on viidud selle keemiareostuse puhul, siis see telefon ju töötab. Sellisel juhul see telefon ju töötab. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te tunnustasite siin mitmeid kolleege, et nendel on head küsimused. Minul ei ole hea küsimus, mul on hästi lühike küsimus. Teatavasti toimub selle päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse uuesti arutamine, kuna Vabariigi President jättis selle välja kuulutamata 29. aprillil ja sellepärast ma küsin, et kas te peegeldaksite palun komisjonipoolse ettekandjana seda arutelu, mis komisjonis toimus seoses kaheksa muudatusettepanekuga, millest seitset toetati ja ühele oldi vastu komisjoni liikmete poolt. Kas te peegeldaksite, et kas see variant, oletame, et Riigikogu seda toetab, et kas sellel on šansse rohkem, et president selle kuulutab välja? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Ma pean ütlema, et mul on olnud au, hea Urve, olla sinuga erinevates komisjonides ja sul on paremad küsimused, kui on teistel, teistel on lihtsalt head, aga sinul on paremad küsimused, need on põhjalikud, need on lühikesed ja need on asjakohased. Nüüd kirjeldada seda olukorda on äärmiselt pentsik, sellepärast, et opositsioon oli kaugtöövormis komisjoni töös osalemas, koalitsioon oli füüsiliselt kohal. Mis tähendab, et ma ei tea, mil moel osalesid nad, võib-olla lihtsalt oli pandud arvuti käima, toimetati võib-olla seal peenramaal, võib-olla kes koeraga mängis, eks onju, ja siis esitas enda küsimuse, seda. Ehk siis ma ei jätaks seda. Mina arvan, et kõik töötasid hästi, aga ma ei saa seda olukorda kirjeldada, mida ma ei ole ise oma silmaga näinud. Meil oli, ütleme, meil oli arutelu rohke, kuigi argumendid olid kogu aeg ühte sinna kohta, see peamine hirm on ainult see, et isikuandmeid ikkagi töödeldakse ja töödeldakse, ja teine osapool ütles, et neid andmeid ei töödelda. Selline see tööolukord oligi. Ja mis küsimusel veel väike moment oli juures sul? Et kas on see teadmine ja veendumus, et nüüd see eelnõu on parem? Jah, mulle tundub küll, et see on parem ja ma olen sellepärast selles usus, et kui üks kord on juba president jätnud seaduse välja kuulutamata, siis saavad sellest aru isegi ametnikud, et nad ei saa seda lubada, et nüüd uuesti läheks selline mitte hästi koostatud seadusloome uuesti presidendile kinnitamiseks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd avame läbirääkimised. Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Väga lugupeetud istungi juhataja! Kui te lubate, siis esmalt üks repliik teie aadressil. Ma loodan, et see, mida sa ütlesid kommentaariks Jevgeni Ossinovski protseduurilisele küsimusele, oli nali. Vastasel korral vähemalt mina kui mitte kõik õiguskomisjoni liikmed tunnevad ennast veidi puudutatuna, et mitte öelda enamat. Aga seda saad pärast kommenteerida. Teiseks, ma tahaksin Tarmole lohutuseks öelda, et ma arvan, mitte keegi siin saalis ei ole seadnud kahtluse alla kriisiinfoliini kui sellist, 1247. Ma arvan, et see on väga õige asi. Ja seesama eriolukord tõestas seda kõige ilmekamalt, et see oli väga mõistlik, väga asjalik, väga vajalik ja säästis väga palju tegelikult 112 liinil inimeste tööd. Küsimus on ainult selles ühes – ei saa öelda detailis, vaid – informatsioonis n-ö, mille jagamist tahetakse ka n-ö selle seaduseelnõuga anda. Nii et mitte keegi, ma arvan, siin saalis ei ole vaidlustanud kriisiinfoliini kui sellist. Ja kolmandaks ma tahaksin veel sellise põhimõttelise avalduse teha. Kui sa ka vihjasid, et just nagu Reformierakond võitleb mingite oma isiklike asjade eest või millegi sellise pärast, siis absoluutselt vastupidi. Me võitleme põhiseadusest tulenevate isiku õiguste, põhiõiguste pärast. Mitte mingit muud põhjust sellel ei ole, miks me neid küsimusi esitame. Mitte ühelgi pole siin mingit isiklikku muret ega probleemi, vaid seesama põhiseaduse § 26, millele tegelikult ka president viitas, et igaühel on õigus perekonna ja eraelu puutumatusele. Väga põhimõtteline küsimus. Ei midagi muud, ei midagi isiklikku.
Pean kahjuks tõdema, et Reformierakond on jätkuvalt seda meelt, et juurdepääsu laiendamine delikaatsetele isikuandmetele pole jätkuvalt piisavalt põhjendatud ega proportsionaalne. Isikuandmete kaitse on väga põhimõtteline küsimus ja üldprintsiip on see, et inimene ise otsustab, kellele ta oma terviseandmeid näiteks töödelda annab. Ja käesoleva eelnõuga tegelikult tahetakse minna selle väga põhimõttelise printsiibi olulise lahendamise teed. Kusjuures ei ole ka erilist sisulist tausta või põhjendust sellele. Me konstrueerime võimalikku olukorda, kus seda võiks vaja olla. Me ei suuda seda isegi väga hästi konstrueerida, aga me hirmsasti tahame selle ära teha.
Ma alustaksin kõigepealt viitega tegelikult õiguskantslerile, kes on väga kenasti öelnud: "Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus kehtib vaieldamatult ka häda- ja eriolukorras." Ehk isegi eriolukord ei anna tegelikult indulgentsi nimetatud üldmäärusest taganemiseks. Ja enamasti pole tõesti selleks ka vajadust. Seesama eriolukord, ma mitte asjata ei küsinud Tarmo käest seda, et kas oli vaja eriolukorra ajal selle seadusesätte kasutamise järele. Ei olnud, mitte kordagi ei olnud vajadust selle järele, sellepärast, et tõepoolest inimesed, kes sattusid haiglasse, olid reeglina kontaktsed ja nad said ise määrata kontaktisiku, kellele nad olid nõus oma terviseandmeid jagama. Veelgi enam, tegelikult õiguskantsler on öelnud: "Hädaolukorra lahendamisel ja eriolukorras täidavad asutused oma seadusest tulenevaid ülesandeid. Selleks vajalikud isikuandmete töötlemise alused on seaduses olemas."
Teiseks, ei ole ühtegi teist seadusega sätestatud nii liberaalset juurdepääsu loomist delikaatsetele isikuandmetele, kui selle seadusega tahetakse anda. Ehk seesama korduvalt viidatud kolleeg Keidu pooltki, pelgalt helistamisest piisab, piltlikult öeldes, selleks, et saada kätte delikaatseid terviseandmeid. Ja mis veel on jäänud võib-olla tähelepanuta, kui siin on loetud sugulaste ring, kes teoreetiliselt võiks olla need isikud, kes võiksid selle info juurde pääseda, siis siin on kirjas ka "muu isik", mis jätab otsad täiesti lahti. Ja tegelikkus on selline, et väga tihti ka see sugulusaste ei määra üldse ära seda, kellele patsient tahab tegelikult oma haiglas viibimisest teada anda. Mul on Pärnust üks väga konkreetne näide, kus ühe meesterahva isa oli haiglas ja tema poeg oli väga kuri, miks n-ö temale ei edastatud informatsiooni tema isa haiglas viibimise kohta. Isa ei soovinudki seda oma pojale edastada, põhjusel mis iganes, ja ta oli määranud kontaktisikuks oma elukaaslase. Punkt. Paluks lisaaega kolm minutit!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kolm minutit lisaaega.

Toomas Kivimägi
Kolmandaks on väga problemaatiline siiski ka see üsna lai ametiasutuste ring, kellel tegelikult on õigus otsustada info väljastamise vajaduse otsustamine. Ja neid on tõepoolest neli asutust: Terviseamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet. Mina küsisin õiguskomisjoni istungil, kas ei oleks mõistlik, et Sotsiaalministeerium, kes on ellu kutsutud valvama tegelikult terviseinfosüsteemi usaldusväärsuse üle, et kas ei võiks Sotsiaalministeerium olla see asutus, kes peab kooskõlastama selle juurdepääsu lubamise terviseinfosüsteemi andmetele. Üllatus-üllatus, ühest küljest positiivne see, et sama küsimuse olid esitanud ka Siseministeeriumi ametnikud Sotsiaalministeeriumile, ent Sotsiaalministeerium ei pidanud seda vajalikuks. Täiesti arusaamatu minu jaoks. Mis taas kord nõrgendab ja suurendab riski tegelikult selle infosüsteemi andmete kuritarvituste jaoks.
Neljandaks, väga palju räägitud lugu selle kohta, et me võtame vastu seaduse või koalitsioonil on tahe võtta vastu seadus, mis tema kehtima hakkamise esimesel päeval ei toimi. Sellel oleks mõtet siis, tõepoolest, kui näiteks inimese haiglas viibimise kohta andmed jõuavad terviseinfosüsteemi on-line, kui mitte minutite, siis vähemalt tundide jooksul. Täna reeglina tehakse, jõuavad need andmed terviseinfosüsteemi siis, kui patsient kirjutatakse haiglast välja ja koostatakse epikriis. Eelnõu menetlemise käigus täpsustati, et tegelikult on siiski haiglatel ka kohustus koostada statsionaarse ravi alustamise teatis. Ja see tuleb koostada aga siiski viie päeva jooksul. See tähendab, et see ei tööta, see informatsioon. Kui meile öeldakse, et sellega tahetakse vähendada muuhulgas ka haiglate töökoormust, siis ma ütlen: vastupidi, nüüd haiglatel tuleb lisaks epikriisile, lisaks sellele statsionaarse ravi alustamise teatisele teha veel üks toiming, et see info jõuaks on-line. Üksnes siis oleks ju sellel mõtet. Kui inimesed helistavad ja sealt informatsiooni ei saa, mis sellest tolku on siis? Mitte vähimatki. Need asjad tuleks enne läbi mõelda. Me ei eita absoluutselt, et tõepoolest on mingid olukorrad, kus selline juurdepääs delikaatsele terviseandmetele võiks olla põhjendatud. Aga mitte nii lai, arusaamatu ja segane kui täna, praegu, hetkel selle eelnõu menetlemise käigus on.
Viiendaks, me võtame praegu olulise riski selle osas, et see seaduseelnõu jääb välja kuulutamata teist korda. Ja seal on, Tarmo, sinu poolt armastatud kriisiinfoliin 1247, mis, ütleme ausalt, ka täna tegelikult seaduslikku alust selle töötamiseks ei olnud – aga pole probleemi, ma ei taha seda rõhutada –, aga me ei loo siis ka sellisel juhul veel homme piltlikult öeldes seaduslikku alust kriisiinfoliinile, sest kui see seaduseelnõu jääb välja kuulutamata, siis jäävad kõik sätted seal välja kuulutamata.
Siit tulenevalt teen ettepaneku saalile, et toetada Reformierakonna poolt esitatud muudatusettepanekut nr 3, mis jätab välja üksnes need sätted, mis puudutavad juurdepääsu delikaatsetele isikuandmetele, ja sellisel juhul Reformierakonna fraktsioon on kindlasti nõus seda eelnõu toetama, aga kuna me ei saa siiski koalitsiooni peale kindel olla, kahjuks, siis ma siinkohal annan üle ka Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Aga lõpliku otsuse me teeme peale seda, kui on hääletatud muudatusettepanek 3. Kui saal seda toetab, siis me võtame selle katkestamisettepaneku tagasi, aga kuna me ei tea, milline otsus saab olema, seepärast anname selle juhatajale üle. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Võtaks kolm minutit lisa ka, palun!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
5+3 minutit, palun!

Jevgeni Ossinovski
Austatud kolleegid! See arutelu täna, Eesti põhiseaduse 100. aastapäeval ausalt öeldes teeb murelikuks. Murelikuks selles osas, kui vähe mõned meie kolleegid tegelikult saavad aru, missugune on see vastutus põhiseaduse alusel inimeste õiguste reguleerimisel, sest see jutt, mida me siin valdavalt kuulsime, noh, tõesti võiks kuuluda sellisesse keskpärase komejandi žanrisse, küll väga spetsiifilise huumorimeelega inimestele. Aga tõsiseltvõetavaks aruteluks küsimuses, mis puudutab inimese terviseandmeid, seda kuidagi nimetada ei saa. Kuna, nagu ma ühes oma küsimuses ka ütlesin, et põhiseaduse alusel õigusriigis inimeste põhiõigusi käsitledes on tähtis täpsus, mõistete täpsus ja see ei ole mingi suvaline bürokraatia, nagu siis ettekandja seda nimetas, et noh te siin küsite mult mingeid bürokraatlikke keerulisi sõnu. Et niimoodi õigusriiki juhitaksegi, mõistelise täpsusega, eriti kui see puudutab inimeste põhiõigusi. Isand Kruusimägi läks küll nüüd minema. Oma viimased pool ettekannet hakkas ta rääkima isikuandmete töötlemisest, et selle eelnõu alusel ei toimu isegi isikuandmete töötlemist. No küllap ta ei tea vahet kahel asjal, millest üks on terviseandmed ja teine on isikuandmed. Isikuandmed on mis tahes andmed füüsilise isiku kohta, mis võimaldavad tema tuvastamist. Nii et isikuandmete töötlemine toimub siin selle eelnõu alusel massiliselt ja igal juhul, siin ei ole üldse mingit küsimust. Terviseandmed kui eriliigilised isikuandmed, siis alajaotus, on see, millele põhiline diskussioon siin keskendus. Ja ausalt öeldes, kuidas võtta tõsiselt diskussiooni inimeste põhiõiguste üle, kui komisjonipoolne ettekandja ei tea, mis asi, millest ta räägib, ta ei tea, mis on isikuandmed. Aga ei tea ka, mis on terviseandmed, tundub, sest minu küsimusele kaks korda ütles, et küll sa oskad hästi küsida, aga minu asi ei olnud mitte küsida, vaid saada sellele vastus ja mitte enda pärast, vaid inimeste põhiõiguste pärast. Üldiselt terviseandmed on andmed, mis puudutavad inimese tervislikku seisundit. Siiani on üldiselt käsitletud, et see, kas inimene on saanud ravi ühes või teises terviseasutuses tegelikult on ka osa terviseandmetest, sest kui ta on ravi saanud, siis see midagi tema tervisliku seisundi kohta ju ütleb, eks. Ja on teatud konkreetseid raviasutusi, mille puhul ka näiteks raviasutuse nimi ütleb juba väga palju selle kohta, missugune konkreetne terviseprobleem inimesel võib olla. Ja nüüd me loeme sellest eelnõust, sellest 24, leheküljelt 2 siis, et ühtepidi Häirekeskus selle eelnõu alusel hakkab pärima tervise infosüsteemist andmeid selle kohta, kus, millal inimene on ravi saanud ja siis sama sätte viimase lausena loeme, et teenuse osutamisel ei töötle Häirekeskus arvata kannatanu terviseandmeid. No kuidas ta siis võimalik on, kui ta neid pärib, osa terviseandmetest ta pärib tervise infosüsteemist ja väljastab neid siis teatud ringile inimestest. Kuidas ta neid siis ei töötle? Mis asi see on? No see lause, see on lihtsalt idiootne lause, mis siia sisse on kirjutatud.
Nüüd teine küsimus, mispärast president selle välja jättis kuulutamata, mis on tavapärane, loomulikult see, et parlament ei pea kõiki üksikküsimusi ära sätestama ja on täitevvõimu tasemele jätta teatud küsimused üles, on lahendamiseks üles, on täiesti normaalne toimimise printsiip, aga kui me räägime taaskord delikaatsetest isikuandmetest ja inimeste põhiõigustest, siis siin seda, kui palju on võib-olla nii-öelda blanco vekslina delegeerida, see on väga palju piiratud. Et seadusandja ei saa ennast vabastada sellest kohustusest kaitsta inimeste põhiõigusi seaduse alusel. Lihtsalt öeldes, et me delegeerisime selle valitsusele ja noh, kui valitsus halvasti tegi, no mis seal siis ikka. See ei ole minu argumentatsioon, vaid vabariigi presidendi argumentatsioon, millele kahjuks ettekandja ei suutnud ühtegi lauset vastuseks öelda. Nimelt see, et selle eelnõu puhul jättis seadusandja tegelikult oma töö tegemata ehk siis määratlemata need olulised aspektid, mis siis on vajalikud selleks, et põhiseadusega kooskõlaliselt oleks võimalik neid isikuandmeid töödelda.
Nüüd, mõned asjad on korda tehtud, siin ei ole mingit kahtlust, et on seda sündmust püütud ära kirjeldada mingil viisil, on tagatud siin täiendav proportsionaalsuse kontroll, on väga tänuväärselt tekkinud võimalus panna terviseandmed kinni, mida esimesel lugemisel mäletatavasti või esimesel korral, kui me seda menetlesime, mäletatavasti seda võimalust ei olnud, see on siia tekkinud. Nüüd vaatame, aga see, kui ta pooleldi on ära tehtud, siis tegelikult see seda küsimust lõplikult mingil viisil ära ei lahenda ja põhiseaduslikkuse vaidluse jääb samamoodi üles. Võtame siitsamast lõiked ülamärkega 7 ja 8, jah, eelkõneleja sellele ka osaliselt tähelepanu juhtis. Tõepoolest on öeldud, et kes siis inimese lähedase hulka kuuluvad: abikaasa, kooseluseaduse rakendusega tänuväärselt ka registreeritud elukaaslane, vanavanem, laps, lapselaps, õde, vend ja siis tuleb muu isik, keda saab, lähtudes isiku elukorraldusest, pidada õigustatud infot saama. See on kaalutlusnorm, eks, arusaadavalt, aga selles küsimuses, kus on põhiseaduslikkuse vaidlus üleval, president on sellel põhjusel muuhulgas selle tagasi lükanud, äkki suudaks selle ära sisustada natukene rohkem, kui see et Häirekeskuse konkreetne töötaja või siis Häirekeskuse juhendist tuleb, siis peab keegi otsustama niivõrd kaalukat küsimust, mis inimeste põhiõigusi puudutab. Ja teine pool, mis on tegelikult täitsa lahendamata ja probleem on adresseerimata, et millisel viisil hakkab käima siis see helistaja tuvastamine. Siin eelkõneleja rääkis, mida neile ministeeriumi ametnikud lubasid seal, et neil on omad mingid plaanid ja määruse kavandid jne. See on kõik tõsi ja ma ei kahtlusta seda, et need ametnikud, kes sellest rääkisid, nii plaanivad ka seda teha. Aga veel kord, see on põhiseaduslikkuse küsimus, seadusandja ei saa vabastada iseennast kohustusest fikseerida neid küsimusi tegelikult seaduse tasandil. Loomulikult mitte seda, millisel viisil täpselt see toimub, aga näiteks, millisel viisil isikut tuvastatakse, see tegelikult oleks vaja seaduses ära fikseerida. Ja sellest tulenevalt me oleme tegelikult jõudnud olukorda, kus on jätkuvasti üleval fundamentaalsed küsimused, mis olid eelmise vastuvõtmise ajal ja mida siis ka ei kuulatud ja millele president tähelepanu juhtis. Ja on juurde tekkinud lausidiootsused, vabandage väljendi pärast, mis siia sisse on kirjutatud, mida selgitada paraku komisjonipoolne ettekandja ei osanud ja tõenäoliselt me täna rohkem sellest keegi ei kuule mingit adekvaatset seletust nende poolt, kes selle sinna kirjutasid. Ja sellest tulenevalt on loomulikult ainuvõimalik ja õige selles olukorras teine lugemine katkestada selleks, et oleks võimalik need sätted läbi kaaluda, ei ole ühtegi põhjust, miks sellega peaks praegu rammima läbi enne istungjärgu lõppu ja riskida sellega, et see asi kas lendab täiesti uppi presidendi juures ja siis läheb Riigikohtusse või siis tegelikult lendab uppi kuskil selle rakendamisel ja sellest tulenevalt sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku katkestada teine lugemine. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! See, et selle eelnõu teise lugemise arutelu oli selline optimistlikult meeleolukas, ei vähenda tõsiasja, et tegemist on erakordselt olulise teemaga. Ja ärme unusta, et seda stenogrammi ja võib-olla ka salvestist jälgivad väga tähelepanelikult nii president kui küllap ka riigikohtunikud.
Inimeste, isikute andmed või isikuandmed on väga oluline teema. Ja kui me võtame konkreetselt terviseandmed, siis ma julgeksin väita, et n-ö tavaolukorras on Eestil üks maailma kõige turvalisemaid süsteeme, seda just eeskätt inimese või tervise teemadel patsiendi seisukohast lähtuvalt. See kõik baseerub teadmisel, et inimene ise on oma andmete peremees ja inimesel endal on võimalik kas lubada või keelata oma andmetele ligipääsu. Kui väga paljudes maailma riikides ikka veel on terviseandmed nii nagu minu lapsepõlves, ma mäletan, polikliiniku registratuuris kuskil riiulis. Me teame neid näiteid, kus sellele andmele on ebasobilikud isikud ligi pääsenud ja need andmed on ka avalikkuse ette lekkinud, millest on tekkinud paksu pahandust, siis Eesti hoiab terviseandmeid digitaalses süsteemis ja igast vaatamisest – nii nagu ka proua Everaus ütles –, igast vaatamisest jääb jälg järgi. Ja kui minu hambaarst vaatab minu põlveoperatsiooni andmeid, siis juba see on rikkumine, rääkimata sellest, et kui neid andmeid vaatab keegi, kellesse see ei puutu.
Aga nüüd, selle koroonakriisi ajal ja veel enne selle praeguse seaduse vastuvõtmist on toimunud mingi kummaline andmetele ligipääsu muutus ja andmete käitlemise muutus. Ja minu meelest on see väga muret tekitav. Kui seni digiloo logis olnud näha täpselt, sekundi täpsusega, millist lehekülge vaatas milline arst või milline tervishoiutöötaja, siis nüüd positiivsete ja negatiivsete koroonadiagnooside juures on lisandunud sellele ka keegi umbisikuline Terviseamet. Kes seal tegelikult seda infot vaatab, mida nende andmetega tehakse, see enam patsiendile selge ei ole. Ja see on häirekell.
Nüüd, ma olen kuulnud valijatelt väga huvitavaid ja kurioosseid lugusid. Üks neist puudutab umbes minuealist inimest, kelle puhul osutus koroonadiagnoos positiivseks. Ja selle asemel et see piirduda siis digiloo või äärmisel juhul selle inimese perearsti teavitamisega, helistati talle. Kõigepealt helistati talle, kui tema ei saanud vastu võtta, oli samalt numbrilt vastamata kõne tehtud ka tema abikaasale, ja kolmandaks – pange nüüd tähele, tegemist on umbes 40-aastase inimesega – helistati tema emale. 40-aastase inimese puhul. Tõestisündinud lugu Eesti Vabariigis aastal 2020.
Me arutasime seda teemat ju ka põhiseaduskomisjonis ja seal räägiti sellest, et ka politsei saab positiivse diagnoosiga inimeste nimekirju. Ma ei ole veel päris täpselt aru saanud, et kas neid saadetakse Excelis või Google Docsis, aga igal juhul mitte andmesüsteemist andmesüsteemi. Ja ma väidan, et väga suure tõenäosusega need nimekirjad positiivse koroonadiagnoosi saanutest võivad vedeleda kellegi arvutis. Vähemasti kindlustunnet, et see nii ei ole, meile edastatud ei ole. Ja see on ka probleem. Samuti on teada, et väiksemates omavalitsustes iga vallavanem teadis täpselt, kes on selle diagnoosi saanud ja kes ei ole. Ma ei ole kindel, et see tegelikult kellegi meist huvides on või Eesti ühiskonna huvides on, et meie vallavanem teab täpselt, mis haigused meil on või mis haigused meil ei ole. Või samuti ka politsei, sest normaalolukorras, tavaolukorras ei ole see politsei asi, mis diagnoosi keegi teist või meist põeb või põdenud on. Seda enam, see teema, nagu me teame avalikust arutelust, väga sageli kippus ka selliseks inimeste sildistamiseks. Võib ju öelda, et positiivse koroonadiagnoosi saanuid teatud määral ühiskonnas, vähemasti osaliselt, ka diskrimineeriti.
Ma palun lisaaega.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun! Kolm minutit lisaaega.

Taavi Rõivas
Aitäh! Nüüd, mis puudutab seda, kui inimene satub haiglasse, siis kellel on seda õigust teada ja kellel seda ei ole mitte. Minu teada iga inimene, kes haiglasse satub, tema käest küsitakse, kes on see lähedane, keda võib teavitada, kellele võib infot anda. See on selle inimese enda otsustada. Kui see on tema abikaasa, siis on see tema abikaasa, kui see on tema poeg või tütar, siis on see poeg või tütar. Aga niimoodi, et keegi teab teie isikukoodi – ja see on laias laastus piisav, et saada ligi isikuandmetele –, no ma ei ütleks, et see väga mõistlik on. Samuti tegelikult ainuüksi see fakt, et keegi on kellegi lähisugulane, ei pruugi olla selle inimese huvides, et tema lähisugulane sellele ligi saab. On küllalt näiteid nendest perekondadest, kus lapsed ja vanemad omavahel ei suhtle või seda infot ei taheta edastada. Ja selles küsimuses seni on Eesti Vabariigis olnud primaarne see, mida arvab patsient – see, kelle kohta see info käib –, mitte ei ole primaarsele kohale seatud tema lähedased või muud inimesed, kes tema isikukoodi teavad. Inimese enda huvid on alati olnud tähtsamad kui teadmisvajadus või uudishimu.
Kui Riigikogu seda teemat esimest korda arutas, siis küsis õiguskomisjon arvamust ka põhiseaduskomisjonist. Meil oli väga asjalik arutelu sel teemal. Ja uskuge või mitte, põhiseaduskomisjon – konsensuslikult – leidis, et selline isikuandmete eraldamine või teavitamine läbi infotelefonide või laiemalt telefoni kaudu nendele inimestele, keda inimene ei ole ise valinud nendeks teavitatavateks, ei peaks läbi minema. Ja me esitasime konsensusliku seisukoha õiguskomisjonile, mis paraku ei leidnud õiguskomisjonis hiljem toetust ja mis paraku põrgatas selle eelnõu meie ette siia tagasi. Minu lihtne soovitus on mitte teha sama viga kaks korda ja mitte uskuda, et kosmeetiline parandus muudab selle põhimõttelise probleemi olematuks. Ärme alahinda seda, mis on Eesti riigis varasemalt isikuandmete käsitlemisel kehtinud põhimõte ehk siis see, et inimesel endal peab olema voli otsustada, kes tema infole ligi saab ja kes mitte. Ja kui inimene soovib keelata seda infot tervishoiutöötajatelt, siis peab tal see võimalus olema. Kui inimestel on soov keelata seda oma lähedastelt, siis ka nende eest peab tal olema võimalus seda varjata soovi korral ja päris kindlasti peab tal olema võimalus seda varjata n-ö anonüümsete infoliinitöötajate või muude riigiametkondade või omavalitsuse ametkondade eest. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soove ei ole. Sellega on läbirääkimised lõppenud! Eelnõule on esitatud ka 8 muudatusettepanekut. Me vaatame need muudatusettepanekud üheskoos läbi. Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek. Jaa, palun! Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Palun esimest muudatusettepanekut hääletada! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Me läheme selle muudatusettepaneku hääletamise juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele 1. muudatusettepaneku, mille on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Teine muudatusettepanek, mille on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Me hääletame seda muudatusettepanekut. Kolmas muudatusettepanek. Kas me võime minna ettepaneku hääletamise juurde? Keegi vastu ei ole.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Neljas muudatusettepanek, mille on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek, mille on esitanud samuti õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Palun viiendat muudatusettepanekut hääletada! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Austatud Riigikogu, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, milel on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Kuues muudatusettepanek, mille on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, mille on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja kaheksas muudatusettepanek, samuti õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada, aga Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 128 UA teisel lugemisel katkestada ja sama ettepaneku on teinud ka Eesti Reformierakonna fraktsioon. Ja me lähme selle ettepaneku hääletamise juurde. Head kolleegid, kas võib hääletuse juurde minna? Võib minna.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (128 UA) teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seega on eelnõu 128 UA teine lugemine lõppenud.

5. 18:51 Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (173 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Head kolleegid, läheme edasi. Tänane viies päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (173 SE) teine lugemine ja ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni aseesimehe Kristen Michali.

Kristen Michal
Austatud juhataja! Head kolleegid! See punkt tõenäoliselt sellist elevust ei põhjusta.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Head kolleegid! Tähelepanu!

Kristen Michal
Komisjon arutas eelnõu 173 mitmel korral. Ta oli juba valmis saali saatmiseks, aga siis laekus üks ettepanek juurde ja ta seetõttu saadeti nädal hiljem saali ja sellest kõigest ma räägin. Kõigepealt menetluslikud otsused igaks juhuks, et oleks ära öeldud. Komisjon arutas läbi ja tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. juunil konsensusega, tehti ettepanek teine lugemine lõpetada samuti konsensusega ja ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 17. ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Kõik oli konsensuslik.
Mis on selle eelnõuga vahepeal toimunud esimese ja teise lugemise vahepeal? Algselt laekus sellele viis ettepanekut, mis puudutasid selle eelnõu sellist n-ö algset otstarvet või põhiotstarvet, mis on siis valdavalt renoveerimisel laadimistaristu rajamine ja majade, ütleme, renoveerimisel sellise energiasäästu otsimine, kui püüda üldistada seda, et mis seda kokku võtaks. Ja lisaks hilisemas faasis laekus üks ettepanek juurde, millest ma võib-olla ka hiljem räägin pikemalt, see on ettepanek nr 5, mis ei puuduta selle eelnõu võib-olla sellist algset südamikku, on sellega, kui viisakalt väljendada, pehmelt seotud, aga selle me lisasime, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oli selle lahendusega üsna hädas ja seetõttu olid hädas ka ilmselt ettevõtjad, mis oleks võinud põhjustada laiema häda ja seetõttu me püüdsime tulla vastu ja MKM-i palvel vastu tulles me tegelikult komisjonis seda arutasime ühel avalikul kuulamisel ja ühel komisjoni kinnisel kuulamisel ja lisasime siia parandused.
Aga nüüd ettepanekutest ka. Ettepanekus, nagu ma ütlesin, algselt oli viis, siis nüüd kokku kuus ettepanekut. Ettepanekud ise, esimene ettepanek on pigem sõnastusliku muudatusega, mis viitab pigem sellele, et ei ole tegemist ainult energiatarvet määratleva tehnosüsteemiga, vaid hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemiga. Mõni selline tehnosüsteem võib olla mitte ainult tarbiv, vaid ka seda tootev, siin on sellele ka viidatud. Teine ettepanek võtab välja ühe punkti, mis tegelikult on põhjendatud, sest ütleme et erinevate ... Vabandust! Teine punkt, parandus on hoone küttesüsteem varustatakse isereguleerivate seadmetega. Jah, see oli vajalik, kuna algses sõnastuses seda ei olnud ja see on eesmärk samamoodi, kuna kogu selle eelnõu eesmärk on energiatõhususe suurendamine. Kolmas ettepanek on see, millest ma hakkasin enne rääkima, kuidas valdkonna eest vastutav minister peaks kehtestama määrusega automaatikasüsteemi paigaldamise tehnilise teostatuse majandusliku põhjendatuse hindamise korra. See sõnastus jäetakse välja, et minister ei pea hakkama seda tegema. Eelnõu enda koostajad ja MKM-i spetsialistid hindasid seda minu meelest üsna mõistlikult, et igaüks, kes sellist projekti hakkab tegema, peab ise otsustama, kas sellise süsteemi paigaldamine on ökonoomne ja kohane ja seda tuleb töö käigus teha. Neljas punkt, parandusettepanek, mul on siis kahe erineva paberiga siin, jah, siin on ehitusloa tähtaja kuupäev. See samamoodi on võib-olla tehnilisemat laadi. Ja nüüd viies on muudatusettepanek, mis siis puudutab hoopis elektrituru seadust, et kui te algselt mäletate, siis selle nimi oli ehitusseadustiku muutmine. Siis siin on juthunud, kui ma püüan jälle võib-olla lihtsamalt kokku võtta, et on juhtunud niimoodi, et on alla 50 kW päikse jne elektritootjate puhul antud või lähtutud kavatsusest, et nad võiksid saada toetust teatud viisil ja ühel hetkel on avastatud, et see teatud viis, kuidas nad seda toetust saavad võib-olla Eleringi või kellegi teise arvates ei vasta nendele nõuetele ja seda on loetud väikese tähtsusega riigiabiks, mille puhul mõned tootjad satuvad seetõttu hätta, et sa ei mahu selle klassifikatsiooni alla ja nemad on muidugi eeldanud, tootjad, et see läheb grupierandi alla, mistõttu see ei ole see väikse tähtsusega riigi abi jne. Ühesõnaga lõppkokkuvõttes on nii, et me püüame, vähemalt praeguses teadmises ja MKM-i enda seletusest lähtuvalt lahendada ära tänasest tulevikku lootuses, et seesama sõnastus siis seetõttu lahendab ka selle vahepealse perioodi ära. Mis on vahepeal toimunud, on see, et pärast komisjoni arutelu, kõigepealt tuli avalik kuulamine Riigikogu konverentsisaalis, füüsiline suur kuulamine, siis oli komisjoni arutelu ja pärast seda veel ettevõtjad saatsid kirja, kus nad ütlesid, et ikkagi komisjonis, millega nad nõus olid, nad ikkagi lõpuni nõus ei ole. Küsisime uuesti MKM-i käest, MKM endiselt kinnitas, et nad jäävad enda väitele kindlaks, et see lahendus, mida nad pakuvad, on nende meelest kõige mõistlikum. Ja praegu ma julgen niimoodi öelda, et olles komisjoni esimehega konsulteerinud, et ma arvan,et see võib-olla on parim, mida me suudame pakkuda oma teadmiste baasilt.  Muudatusettepanek nr 6 on jõustumise kuupäev. Ma kardan, et paljudele, kes ei ole asjaga kursis, võis see jutt kõik segaseks jääda, jah, aga üldiselt algses plaanis on tegemist mõistliku eelnõuga. Ja üks ettepanek, mis on tulnud siia võib-olla mitte nii hea õigusloome tavaga, aga probleemi lahendades on lähtuv ka parimatest kavatsustest, vähemalt meie tänaste teadmiste kohaselt. Mitte meie initsiatiivil, tulime täitevvõimule vastu, aga konsensus komisjonis oli ja, ütleme ka, ettevõtjate poolt vähemalt selle hetkeni. Hiljem nad saatsid kirja, et see võib-olla pole parim lahendus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teid on väga hea kuulata, võrreldes eelmise punktiga saab palju paremini aru, millest jutt käib. Aga ma küsin selle muudatusettepaneku nr 5 kohta, lihtsalt stenogrammi jaoks kah, kuna see on oluline muudatus siiski. Ja ma küsisin majanduskomisjoni sekretariaadilt üle, see esimene kuulamine ei olnud siiski avalik. Ta oli küll avaliku kuulamise formaadis, aga ta oli tavaline komisjoni istung, selgus. Sellepärast võib-olla on hea siin avalikult see ka üle rääkida. Tollal, kui seda toetusskeemi vastu võeti, siis oli minu meelest Riigikogul ikka selge teadmine, et see grupierandi määruse alla läheb. Ja nüüd on kuidagi juhtunud nii, et seda teatist õigel ajal ei tehtud ära ja nüüd me peame seda praaki parandama. Kas teie olete ka pikaajalise majanduskomisjoni liikmena samamoodi aru saanud, et täitevvõimul jäi lihtsalt see teavitus tegemata ja me nüüd remondime seda praaki, mis juhtus, või on seal ka midagi n-ö sisulisemat vaidlust? Aitäh!

Kristen Michal
Aitäh! Kõigepealt, see, millele te osutasite, et see polnud avalik kuulamine – jah, teil on õigus. Ma arvan, et see võib-olla ei olnud üle kuskil veebis kantav, et see oli lihtsalt Riigikogu konverentsisaalis, aga seal olid kõik turuosalised jne kohal. Selles mõttes ta oli huvilistele avalik, jah. Aga me nüüd, teie küsimuses oli jah see vastus olemas ja see on ka tegelikult siiasamasse sellesse seletuskirja viienda muudatusettepaneku juurde lisatud, et komisjon on varasemalt fikseerinud muudatusettepaneku juurde selle selgituse, et toetusskeemi kohta teeb MKM Euroopa Komisjoni riigiabi grupierandi rakendamise teatise. Ja tõepoolest, nagu kuskile oli siia ka kirjutatu – ma nüüd kohe ei leia, mul on neid pabereid siin päris mitu, aga – aa, vot, siin on ka sihuke elegantne sõnastus, et käesoleva aasta maikuus eelnõu 156 SE menetluse ajal tabas komisjoni üllatusena teave, et nimetatud teavitus on ministeeriumi poolt tegemata. Nii et stenogrammi huvides olgu öeldud, et komisjoni tabas see teave tõesti üllatusena. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Jah, selge esitus, aga ma küsin, mitu korda on seda ehitusseadustikku nüüd selle aja jooksul muudetud – sellest ajast, kui see vastu võeti – ja kui palju peab seda veel muutma nüüd lähiaastatel. Aitäh!

Kristen Michal
Aitäh, hea küsija! Mul puudub kindel teadmine, kui mitu korda teda muudetud on. Aga mul on veendumus ja aimdus, et me kindlasti muudame teda veel. See on praktiliselt möödapääsmatu, eriti selliste suurte valdkondade puhul. Ja oleme ausad, et ega see algne muudatus on ju positiivse ideega. Ta on tegelikult energiasäästust, uutest võimalustest ja võib-olla uutest ideedest, kaasa arvatud see algne idee oli ju elektriautode laadimise taristu hulga suurendamine renoveerimise puhul, kellele see kehtib, kellele see ei kehti jne. Nii et see on nüüd see ehitusseadustiku pool. Elektrituruseadus on see, mis siia nüüd see mitte nii hea õigusloome tavaga juurde tuli – see, millest me just rääkisime. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! See, mis te mainisite, et ettevõtjate poolt hilisem muudatusettepanek või nende arvamus, mida see endas sisaldas ja kas te kavatsete seda arvestada? Aitäh!

Kristen Michal
Aitäh! See kiri, mis tuli, on olnud Energiatootmine OÜ poolt ja nende ettepanek oli ikkagi mitte kooskõlas. Nende ettepanek ei ole sama, mis on muudatusettepanek 5. See muudatusettepanek 5 ütleb, kuidas MKM-i, kes seda teemat ju hoiab, konsulteerides Rahandusministeeriumiga, riigiabi on Rahandusministeeriumi all, nende kahe arvates on seda võib-olla kõige parem lahendada. Ettevõtja leiab, et seda tuleks lahendada teistmoodi. Meie lähtume täna seda ettepanekut siia sisse pannes ja seda otsust tehes siiski MKM-i ja Rahandusministeeriumi teadmisest. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on tunne, et kala on hoopis teise kivi all või vähk. See on vähese tähtsusega abi teema, see on 50 kilovati päikesepaneelide juures. Lihtsalt mõned ettevõtjad leiavad, et on võimalik kaks korda seda vähese abi raha saada ja nüüd püütakse pool aastat enne seda, kui see toetusmeede lõpeb, teha parandus. Kas oli ka komisjonis siis arutlusel, milliste ettevõtjate grupil on see mure kõige suurem? Kes on siis ministeeriumi uksi niipalju kulutanud, et see eelnõu siia laua peale jõudis? Aitäh!

Kristen Michal
Aitäh! Jah, sellest, et mis te mainite, väikse tähtsusega riigiabi, see arutelu ongi tegelikult, et kas see võib olla ... Ütleme, see, mida ettevõtjad on eeldanud, et läheb grupierandi alla ja seetõttu ei ole sellise mahupiirangu või aastate piiranguga, on nüüd muutunud väikese tähtsusega riigiabiks Eleringi tähenduse tõttu, nii palju kui meil vähemalt täna teada on, teatis on esitamata jäänud ja seetõttu on probleem. Aga seda siin ma nüüd küll ei suuda meenutada, et meile oleks antud seda loetelu, kes need on, kes on n-ö need suurimad huvilised. Need põhilised pöördujad komisjonis ja arutelust olid minu meelest päikeseenergeetika esindajad. Aga jah, ma ei tea, kes on ministeeriumi uksi kulutanud. Seda ma isegi ei tea. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi rohkem ei ole. On võimalik avada läbirääkimised. Kas läbirääkimistes osalemise soovi on? Läbirääkimistes osalemise soovi ei ole, seega loeme läbirääkimised lõppenuks ja vaatame läbi eelnõu 173 SE muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1, majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjon on arvestanud selle täielikult. Muudatusettepanek nr 2, samuti majanduskomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, ka majanduskomisjonilt ja juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Keegi hääletamist ei nõua. Viies muudatusettepanek, majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kuues muudatusettepanek, samuti majanduskomisjonilt ja juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada see muudatusettepanek täielikult.
Sellega oleme me eelnõu 173 SE muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 173 SE teine lugemine lõpetada. Ja teine lugemine on sellega lõpetatud.

6. 19:06 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (187 SE) teine lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Me läheme päevakorra järgmise küsimuse arutamise juurde, see on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (187 SE). Me alustame selle teise lugemisega ja palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Paul Puustusmaa.

Paul Puustusmaa
Austatud juhataja! Head kolleegid! Teades seda, mis meid täna veel ees ootab, on mul hea meel tulla teie ette seaduseelnõuga 187 SE, mis on Vabariigi Valitsuse muutmise seaduse eelnõu, oma teise lugemisega ja kanda ette selle, mis on toimunud esimese ja teise lugemise vahel ja komisjonis ja need menetluslikud otsused. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 4. mail 2020. aastal. Esimene lugemine toimus meil täiskogus 3. juunil ja muudatusettepanekute tähtajaks oli antud 5. juuni 2020. Ühtegi muudatusettepanekut ei tulnud ja põhiseaduskomisjon valmistas eelnõu teise lugemise arutelu täiskoguks ette oma 9. juuni 2020. aasta istungil, kus tegi ka kõik vajalikud menetluslikud otsused. Protokolli pärast mainin ära kindlasti, et siis juhatasin istungit mina, kohal olid komisjoni liikmed Kalle Grünthal, Kaja Kallas, Erkki Keldo Hanno Pevkuri asendusliikmena, Siim Kiisler, Andrei Korobeinik, Lauri Läänemets, Martin Repinski ja Taavi Rõivas. Mingit sügavamat arutelu meil ei olnud ja komisjon tegi menetluslikud otsused, mis tehti kõik konsensuslikult ja sellisel moel, et tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. juulil 2020, tehti ettepanek teine lugemine lõpetada ja kolmas konsensuslik ettepanek oli, et kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 17. juunil 2020. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ma ei näe. Kas kellelgi on soovi pidada kõnet läbirääkimiste käigus? Seda soovi ei ole. Muudatusettepanekuid sellele eelnõule ei ole esitatud ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 187 SE teine lugemine lõpetada. Ja teine lugemine on sellega lõpetatud.

7. 19:09 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE II)

Aseesimees Siim Kallas
Võtame arutuse alla järgmise päevakorrapunkti, see on seitsmes ja meil on arutamiseks Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 203 SE teine lugemine, ettekandjaks rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks oma 8. ja 11. juuni istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 10. juuniks kella 17.15-ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud. Rahanduskomisjon koostas ühe muudatusettepaneku ja koostöös Rahandusministeeriumiga teise ettepaneku, mille selgitused on toodud muudatusettepanekute loetelus. Eelnõusse on sisse viidud keelelised ja normitehnilised muudatused. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda esmaspäeval ehk täna ja teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia kolmas lugemine ja lõpphääletus läbi kolmapäeval, 17. juunil. Kõik otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
On ka küsimusi. Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Austatud Aivar Kokk! Kuna teil on kalduvus esitada eelnõudesse mingeid suvalisi muudatusettepanekuid, nagu me eelmisel nädalal avastasime, et kas sa võiksid siiski natuke tutvustada neid ettepanekuid, mis seal olid? Sa kuidagi niimoodi libisesid üle, et mingid olid, aga vot nii.

Aivar Kokk
Ei, loomulikult, hea Jevgeni, loomulikult tutvustan, kui keegi saalist soovib, huvi tunneb. Esimene ettepanek oli see, et kui eelnõu saali tuli, siis oli ettepanek, erimärgistatud diiselkütust saab kasutada perioodil 1. juuli 2020 kuni 30. juuni 2022. Siis komisjonipoolne ettepanek on, et see periood lõpeb 30. aprilliga 2022 ja väga lihtsal põhjusel, et sellel kuupäeval ka lõppevad kõik muud aktsiisisoodustused, nii diislile, gaasile, et oleks üks ja sama tähtaeg. Ja teine parandusettepanek on, et kui meil oli kirjas eelnõu algataja poolt, et seda kütust võivad kasutada ka siis kaevandusettevõtte tütarettevõtted ja emaettevõte, siis me sõnastasime selle, et endaga samasse kontserni kuuluvatel ettevõtjatel või oma alltöövõtjatel on õigus seda vedelkütust, erimärgistatud vedelkütust kasutada. Need olid kaks parandust, mis me siia sisse viisime. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Maksuerandid on kõige ebaefektiivsem asi üldse midagi toetada ja fossiilkütuste puhul lisandub sinna keskkonnakaitseline küünilisus. Mis teie hinnangul selle eelnõu põhjendus on? Me ei saa tõsist debatti kuidagi komisjonis üle võetud sellel teemal ja rahandusminister koguni alustas sellest, kuidas on tegemist hoopis kuidagi teedega seotud maksumuudatusega – et kuna nad teedel ei sõida, siis nad ei peaks aktsiisi maksma. Teedega ei ole siin mitte mingit pistmist, see on keskkonnamaks. Katsuge seletada, miks see meede hea on. Veenge mind ära.

Aivar Kokk
Aitäh, Jürgen, hea küsimuse eest! Väga lihtne: hetkel on Ida-Virumaal kolm kaevandusettevõtet raskes olukorras ja otsiti lahendust, kuidas oleks võimalik toetada 5600 töötajat ja lisaks veel 2000 töötajat, kes on alltöövõtja või kaudselt kaevandustega seotud. Üks lahendus on see, et selle kriisiperioodi mõju ajal vähendada sisendi hinda, ja üks selline sisendi hind on kütus, mida kaevandustes kasutatakse. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Kui te toote selle muudatuse põhjusena välja inimeste toetamise, tööhõive toetamise, miks siis seda peaks tegema läbi keskkonda kahjustavate selliste ettepanekute, kui seda saaks teha ka otse ehk luua konkreetsed meetmed või konkreetne kava, kuidas konkreetselt põlevkivienergeetikas hõivatud inimeste tööd rohkem toetada raskel ajal riigi poolt? Selliseid asju aastal 2016, ma tean, ka selles suunas mõeldi, isegi rakendati ühte konkreetset meedet. Tegelikult on see instrumentide hulk märksa suurem kui lihtsalt kütusehinda alandada. Võiks toetada inimesi, mitte masinaid, kui soovitakse inimesi toetada. Aitäh!

Aivar Kokk
Aitäh! Kindlasti on erinevaid võimalusi ettevõtlust toetada. Hetkel me räägime põlevkivikaevanduse ettevõtetest. Selline ettepanek on tulnud valitsuse poolt, mida rahanduskomisjon analüüsis. Parandusettepanekutena ühtegi teist parandusettepanekut ei tulnud selle seaduse juurde, mida oleks saanud kaaluda rahanduskomisjonis, et teha paremat või õiglaslikumat otsust. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Kui teile tundus, et rahanduskomisjon analüüsis, siis mina just tähelepanu, et rahanduskomisjon ei analüüsinud. Ma küsisin teilt täpselt nagu Jevgeni Ossinovskigi, et miks just see meede. Maksuerandid on alati ebaefektiivsem viis kui toetamine ja peale selle ka keskkonnavaenulik, kui jutt on fossiilidest. Te ütlete, et väga lihtne põhjus on, et lihtsalt töökohad on, mina küsisin meetodi kohta, mitte eesmärgi kohta. Mis see põhjendus on, et valiti jälle selline keskkonnavaenulik ja ebatõhus meetod, mitte mingit sorti riigiabi, milleks praegu on ju käed suhteliselt vabad? Aitäh!

Aivar Kokk
Aitäh! Et ma igaks juhuks tuletan Riigikogu liikmetele meelde, et Jürgen on ka rahanduskomisjoni liige ja mitte halvas mõttes, just, ütlesid, jaa-jaa. Et kindlasti ei sõltu diiselkütuse kahjulikkus, keskkonnareostus sellest, kas aktsiis on seal suurem või väiksem, et kütusekulu on kindlasti ühesugune, aga ma olen sinuga nõus, et on võimalus ka teistsuguseid lahendeid pakkuda, kuidas, nii nagu Jevgeni küsis, et töötajate toetamiseks, kõigeks muuks. Hetkel oli selline eelnõu meil laua peal ja me arutasime neid, seda pakutud lahendust ja rahanduskomisjon konsensuslikult toetas seda lahendust. Aitäh! Ei toetanud või? Sa ei hääletanud või? Sa ei osalenud või? Võib-olla, vabandust, siis sel juhul ma vabandan, Jürgen! Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Nüüd on ettekandja oma ettekande pidanud, küsimusi rohkem ei ole. Kas on soovi osaleda läbirääkimistel? Läbirääkimistel osalemise soovi ei ole ja meil on nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise kord. Sellele eelnõule on tehtud kaks muudatusettepanekut. Kaks? On, üks on, vaatan, et ma nüüd ... Vabandust! Kaks muudatusettepanekut. Ikka kõik klapib. Igaks juhuks ... Kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. Ja teine muudatusettepanek samuti rahanduskomisjonilt ja juhtivkomisjoni arvamus ka: arvestada täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 203 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on sellega lõpetatud.

8. 19:18:59 Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE) teine lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Ja nüüd me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, see on eelnõu 204 SE, Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

Aivar Kokk
Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks oma 8. ja 11. juuni istungil. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda esmaspäeval, k.a 15. juunil ja teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia läbi kolmas lugemine ja lõpphääletus 17. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 10. juuniks kella 17.15-ks laekus üks ettepanek Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Komisjon jättis ettepaneku arvestamata. Ettepanek ei ole kooskõlas eelnõu sisu ja eesmärgiga, milleks on põlevkivitööstuse aitamine majanduslikult raskes olukorras aktsiisi- ja keskkonnatasude koormuse vähendamisega.
Rahanduskomisjon küsis eelnõu kohta arvamust Riigikogu keskkonnakomisjonilt keskkonnakomisjon edastas eelnõu osas oma alljärgneva seisukoha: keskkonnatasude vähendamine ei teeni keskkonnakaitse eesmärke, arvestades tekkinud kriisi võiks pigem kaaluda keskkonnatasude laekuva raha investeerimist põlevkivisektori keskkonnasõbralikumaks muutmisesse. Samuti märkis komisjon, et kriis ei saabunud mitte käesoleva aasta 1. jaanuaril, vaid märtsis ning põlevkivitoodangu müügilepingud on tehtud pikalt ette.
Rääkides konkreetselt põlevkivi lend- ja koldetuhast, siis on komisjoni arvates siiski tegemist keskkonnale ohtlike jäätmetega ning tuha taas- ja ringkasutusse võtmiseks on mitmeid võimalusi. Ministeerium võiks välja töötada meetmed, mis motiveeriks rohkem lend- ja koldetuha ringkasutusse võtmist. Komisjon tõstatas teema, et rakendada seadusemuudatust 2020. aasta 1. jaanuari asemel sama aasta 1. juulist. Ettepanek toetust ei leidnud. Eelnõusse on sisse viidud keelelised ja tehnilised muudatused. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on küsimusi! Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich
Aitäh! Kuna ma olen täiesti kindel, et lugupeetud komisjoni esimees on tuhamägedel käinud ja neid kauneid helesiniseid laguune näinud, siis minu esimene küsimus on selle kohta, et kas sa tõepoolest pead põlevkivituhka ohutuks jäätmeks. Sina isiklikult, ma ei räägi sellest kummalisest saatusest, kuidas põlevkivituhk on siis järsku nagu ohtlike jäätmete hulgast välja arvatud. Ja teine on see, et kas sa ei arva, et see raha, mis praegu jääb riigieelarvesse laekumata, et see võiks olla tõepoolest suunatud pigem teadusuuringutele põlevkivituha kasutamise laiendamiseks? Aitäh!

Aivar Kokk
Aitäh küsimuse eest! Ma väga selgelt lugesin ka siia ette, et tegemist on keskkonnale ohtlike jäätmetega ning tuha taas või ringlusesse võtmiseks on mitmeid muid võimalusi. Ja hetkel on leitud, et see on üks võimalus, et kolme põlevikivikaevandusega tegelevat ettevõtet aidata kriisiolukorras. Kas see variant kõige parem on, et keskkonnatasusid kuskil vähendatakse, on alati arutelu ja vaidlemise teema, aga hetkel on selline eelnõu tulnud rahanduskomisjoni ja rahanduskomisjon on seda konsensuslikult toetanud ja saatnud siia teisele lugemisele. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Selle eelnõu puhul on mitmeid küsitavusi. Ühest küljest räägitakse meile, et tegemist on kriisimeetmetega, teisest küljest on eelnõu kehtivusaeg hoopis teisel ajal. Aga küsimus on siis, et kui nüüd hakatakse võtma keskkonnatasusid sellelt tuhalt samamoodi nagu aherainelt, siis aheraine ringlussevõtu määr on päris märkimisväärne. Küll aga ei ole seda selle tuha puhul. Kas teie hinnangul see eelnõu ja keskkonnatasu alandamine siis sellele tuhale soodustab ettevõtjaid seda tuhka kuidagi ringlusse võtma? Aitäh!

Aivar Kokk
Jah, kahjuks ma olen teiega nõus, et vaevalt nüüd keskkonnamaksude vähendamine muudab tuha kasutamist või motiveeriks taas- ja ringkasutust. Vaevalt küll. Aga hetkel nagu eelnõu näitab ette, et see on üheks aastaks tehtud soodustus, et toetada, rõhutan, toetada põlevkivisektoris ettevõtteid ja seal töötavaid töötajaid. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Seda loogikat võiksite laiendada ka eelmisele eelnõule, et keskkonnatasude langetamine üldiselt keskkonnasäästlikkust ei suurenda. Aga küsimus, kui eelmine oli selline lihtsalt mitte kõige paremini valitud meede, siis see on minu meelest palju tõsisem mure selle eelnõuga. Nimelt, me ju tõepoolest ütleme siin, et see keskkonnakahju, mida selle sektori ettevõtted teevad, et seda ühiskonnale praegu korvama ei pea ühte- või teistpidi. Ja taas kord, kuidas see õigustatud on olukorras, kus tegelikult on alternatiivsed meetmed olemas. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ka ühe ettepaneku konkreetselt, kuidas võiks sellesama raha, mis laekub samas määras, et võiks seadusandja ette näha, et seda kasutataksegi sellel aastal, aga võib-olla ka järgmisel aastal selleks, et toetada seda tööhõivet, et miks komisjon seda ei toetanud, oskate seda argumentatsiooni natuke valgustada suures saalis? Aitäh!

Aivar Kokk
Aitäh! Komisjoni arutelu käigus on see eelnõu väga selgelt mõeldud selleks, et hetkel siis kolme ettevõtet või seda sektorit toetada, et ka tulevikus oleks Eestis võimalik elektrit saada ka sellistel aegadel, kui kriis, mõned päevad tagasi me teame, kuidas ühel hetkel kukkusid ära elektri saamise võimalused Läti poole pealt tulevalt liinilt ja kõik meie ahjud pidid tööd tegema, et elektrit toota. Ma usun, et Eestis on oluline, et iga elektrienergia tootmise võimalikkus on olemas ja kui hetkel on raskusse sattunud, ma rõhutan ettevõtet, kus Ida-Virumaa väga paljud inimesed saavad tööd, siis see on üks võimalus teha üheks aastaks selline soodustus, et kriisiajast välja tulla. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Kas te ei leia, et me anname sellega välja väga vastuolulisi signaale? Et tõepoolest on hoopis otsesemaid viise toetada, kui te ütlete, et te soovite toetada inimesi, kellel on kas tööhõivega probleeme või on kriisist tingituna siis põlevkivisektoris inimestel, töötajatel probleeme, et suunata otsemalt neile, sest et me anname praegu ettevõtjatele kliimapoliitikale täiesti vastupidiseid signaale nende meetmetega, seda enam, et need ajalised kestused ei ole seotud koroonaajaga, need lepingud, mida see puudutab, on sõlmitud pikaks ajaks ette ja ei ole praeguse kriisiga nii üks-ühele seotud. Aitäh!

Aivar Kokk
Aitäh! Kindlasti Töötukassa meede oleks olnud üks võimalusi, kui seda pikendatakse, aga Töötukassa meede on ka kindlate arusaamadega ja tänasel hetkel siis ka kokkulepitud, et kuni kolmeks kuuks kasutatav meede, aga samas hetkel me teame, et maailmaturul on kütusehinnad madalal ja ka turg, kuhu teda müüa, ei ole mitte kõige soodsam, siis on selline ettepanek Riigikogusse toodud ja täna siin laua peal arutelul. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ühes eelnevas vastuses sa hakkasid rääkima elektriga varustuskindlusest, et selles kontekstis äkki ütled ka, et mitu protsenti Eestis vajaminevast elektrist Kiviõli Keemiatööstus ja VKG näiteks toodavad, et seda oleks huvitav teada. Aga küsimus, mis puudutab nüüd seda sotsiaalset meedet, et sa nagu ei eita tegelikult seda, et see oleks targem ja sihitum. Nüüd konkreetne Töötukassa meede, mis on üleriigiliselt välja töötatud, see loomulikult ei rahulda neid vajadusi, mis põlevkivisektoril on. Aga sotsiaaldemokraatide muudatusettepanek näeb just ette, et eraldi põlevkivienergeetikale suunatud toetusmeetme väljatöötamist sellesama raha eest ehk siis keskkonnatasudest, aga suuremas ulatuses, kaks korda suurema summa eest, sest ega see summa on ju tegelikult väga pisku, millest me siin praegu räägime selle eelnõu järgi. Miks ja millise argumentatsiooniga lükkas rahanduskomisjon tagasi sotsiaaldemokraatide muudatusettepaneku, mis oleks näinud ette põlevkivisektoris töötavate inimeste suurema toetuse ja täpsema toetamise? Aitäh!

Aivar Kokk
Aitäh! Teie ettepanekut komisjonis toetas kaks liiget ja kaheksa olid vastu. Ja kaks meil on alati kombeks, peaaegu vähemalt kaks liiget toetavad kõiki ettepanekuid, et neid oleks võimalik suures saalis ka hääletada, et mitte komisjoni kümme liiget ei pea või üksteist liiget ei pea tegema lõpliku otsuse, vaid lõpliku otsuse teevad ikka siin 101 Riigikogu liiget. Kui me lugesime teie ettepanekut, siis see ei ole ainult ju sellele sektorile, vaid see on kogu valdkonnale ja niikaua, kui meetmed välja mõeldakse ja rakendatakse, on see kriis võib-olla jõudnud sellesse kohta, et selles sektoris pannakse uksi kinni. Ja kui sa küsisid, et kas kolmest ettevõttest kõik elektrit toodavad, siis ei, jah tõesti ainult üks nendest toodab. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea eesistuja! Hea ettekandja! Kui komisjonis arutati seda küsimust, keskkonnatasude küsimust, siis on üsna loogiline, et oleks üles tõusnud ka õiglase ülemineku teema. Kas Ida-Virumaal on ka teisi lahendusi, kui põlevkivitööstuse elus hoidmine selles olukorras, kui Euroopa Liit – ja meie erinevates komisjonides seda praegu arutatakse – tahab olla oma kliimaeesmärkides juba 2030 tunduvalt ambitsioonikam? Järelikult põlevkivi tulevik on tõsiselt lühikese perspektiiviga. Kas komisjonis arutati ka teisi lahendusi Ida-Virumaale kui põlevkivitööstus? Aitäh!

Aivar Kokk
Aitäh! See eelnõu on konkreetselt põlevkivitööstuse hetkel kriisiolukorrast välja toomiseks. Ja komisjon ei arutanud selle eelnõu juures teisi meetmeid. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Heiki Kranich, palun, teine küsimus!

Heiki Kranich
Aitäh! Hea komisjoni esimees! Mul oli tõepoolest hea kuulda seda, et sa alguses tõid välja ka keskkonnakomisjoni väga skeptilise – viisakalt väljendudes – hinnangu sellele eelnõule. Ja mul on olnud hea meel kuulda seda, et sa ka ise ei pea seda võib-olla parimaks lahenduseks kui üldse lahenduseks. Aga samas oled sa mitu korda öelnud seda, et kui eelnõu on, siis seda me nüüd menetleme ja nii ta siis läheb. Kas sa ei karda, et rahanduskomisjon selles koosseisus võib muutuda lihtsalt valitsuse kummitempliks, milles on Riigikogu üsna tihti süüdistatud, ja n-ö oma peaga mõtlemist ka näiteks koalitsioonisaadikute puhul eriti kõrgelt ei hinnata? Praegu oleks hea meil seda näha.

Aivar Kokk
Aitäh, Heiki! Et ma võin küll sulle rahulikult öelda, et vist ei ole praktiliselt ühtegi eelnõu, mis tuleb valitsusest rahanduskomisjoni ja ta sellisena siia saali jõuaks. Enamikul juhtudel tuleb sinna väga palju parandusettepanekuid. Ja nii nagu eelmisel eelnõul oli ka komisjoni parandusettepanek, mitte ei tulnud see kuskilt ministeeriumist. Iga teema juures vaieldakse. Aga keerulistel aegadel ja kriisiaegadel tuleb teha kiireid otsuseid. Ei ole võimalik arutleda seda, kas me sügisel jõuaksime toetada ühe valdkonna ettevõtjat, kes Ida-Virumaa tööhõives omavad väga suurt rolli. Ja kui täna öelda, et ligi 8000 inimesele, kas nendest pooltel homme tööd on või ei ole, siis ma arvan, et siin saalis kõik ütlevad, et tuleks hetkel seda lahendust toetada, et ka homme ja ülehomme oleks inimestel võimalus tööle minna, palka saada ja oma peret toita. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea ettekandja! Ma teen veel kord katse küsida sedasama, mida Jevgeni Ossinovski küsis kaks korda. Mis olid komisjonis argumendid sotsiaaldemokraatide ettepaneku vastu? Kui oli häälte seis 8 : 2, siis järelikult pidi toimuma teatud arutelu, kus ilmselt toodi välja ka siis argumente. Mis olid need argumendid, mis olid sotsiaaldemokraatide ettepaneku vastu? Aitäh!

Aivar Kokk
Aitäh! Ma kahel korral, ma arvan, et olen ka vastanud, ja vastan ka kolmandat korda sarnaselt, et teie ettepanek on väga hea ettepanek, on laialdane, kogu Ida-Virumaa töökohtade toetamise meede. Me räägime täna, ma loen siit, Riina Sikkuti selgitust teie ettepanekule, ma võin seda lugeda protokolliliselt, et eesmärk on selle asemel, et ajutiselt kaevandustasusid vähendada, sätestada, et kogutud saastetasud suunata Ida-Virumaa töökohtade toetamisse. Saastetasud on kõrged, aga eesmärk on just suunata suuremale taaskasutamisele. Tema andmetel ainult 3% ohtlikest jäätmetest kasutatakse, ülejäänu ladestatakse jäätmetena jne. Meil on komisjonis olnud korraga arutelu ja ka koalitsioonis, et on vaja leida lahendus kogu selle jäätmete ringlusele ja teistpidi ümbertöötlemisele, et täna on mitmed ideed laua peal ja ma loodan, et järgmise aasta riigieelarves on seal esimesed lahendused olemas. Kindlasti teine teema on tööturg ja ümberõpe ja selleks Euroopa Liidu vahendid täna on arvestatud ja ma usun, et juba lähiaegadel hakatakse sealt ühte, teist ja kolmandat rakendama. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Te kiitsite, et teie komisjonis toimub eelnõude muutmine, see on suur asi, aga Heiki Kranich siiski küsis selle kohta, et komisjon kiidab kokkuvõttes kõik valitsuse eelnõud sisuliselt heaks, väikseid tehnilisi muudatusi, tõsi, aga põhimõtteliselt on tal õigus. Komisjon töötab kummitemplina, katsuge selle eelnõu puhul siiski öelda, et see on parim meetod, ära tõestada, et see on parim meetod sektori toetamiseks. Keskkonnateemad on viimaste aastatega väga tähelepanu keskpunktis õnneks ka laiemalt ja nüüd siis tuleb valitsuselt järjest selliseid eelnõusid, et kõige õigem on soodustada keskkonna saastamist ja ettevõtteid sedapidi toetada. Mis see argument võiks olla? Aitäh!

Aivar Kokk
Aitäh! Jürgen, kindlasti ma ei saa sinuga nõustuda, et meie komisjon on valitsuse kummitempel, väga lihtsal põhjusel, et see ei ole see. Et võib-olla mõnel teisel perioodil sa oled kogenud seda, kui sa ise minister olid. Ma olen suga nõus, et oleks võib-olla olnud ka paremaid lahendusi leida toetust sellele sektorile, selle vastu ma ei ole kordagi vaielnud ka komisjonis. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea Aivar! Alustuseks väike kommentaar. Et kui sa oled siin ütelnud, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek toetaks nagu kogu Ida-Virumaa töökohti. Loomulikult me muretseme nende pärast, aga antud muudatusettepanek on eeskätt ikkagi mõeldud põlevkivisektori töökohtade säilimiseks. Seda on ka ju meie muudatusettepanek, kui sa võtad selle paberi, siin kohe teises lõigus selgelt kirjas. Et ole hea, loe need paberid läbi. Aga minu küsimus on hoopis muu. Kas te komisjoniga tajute ja olete arutanud, et antud seaduseelnõu muudab ka riigiabi teemat, et mõjutab riigiabi teemat? Kui tõsiselt te tajute seda, et antud teema võib minna riigiabi reeglitega vastuollu? Aitäh!

Aivar Kokk
Aitäh! Kui sul on õigus ja see läheb riigiabi seadustega vastuollu, siis see raha tuleb ettevõtetel tagasi maksta. Et siin ei ole kahtepidi arusaamist. Meile on selgitatud, et see ei lähe riigiabi seadustega vastuollu. Kus tõde on? Ma ei ole jurist, et sellel teemal vaielda või diskuteerida. Ma pean usaldama täna neid eelnõu algatajaid ja ministeeriumi, kes väidab, et see ei lähe. Aga teiselt poolt, kui sa loed oma parandusettepanekut, siis ma pean ütlema, et meie kuulame komisjonis alati parandusettepaneku algataja ettekannet ja me protokollime selle korralikult ja ma lugesin enne seda, mis selle eelnõu parandusettepaneku algataja meile luges ette. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kalvi Kõva, palun teine küsimus!

Kalvi Kõva
Aitäh! Lühike küsimus. Te siis komisjonis pabereid üldse ei loe või? Aitäh!

Aivar Kokk
Ei, loeme-loeme. Loeme-loeme võrreldes sellega, et teie ei loe. Te ka esitate küsimusi tavaliselt ju komisjonidele selliseid, mis on tegelikult juba eelnõu paberites siia taha riiuli peale toodud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi rohkem ei ole. Nüüd on võimalik pidada kõnet. Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esimesel lugemisel sai selline laiem ideoloogiline nägemus ära kirjeldatud või selline, ütleme, sisulisem nägemus probleemist sai ära kirjeldatud. Kõik, kes on rohkem kui ühe koosseisu Riigikogus olnud, teavad seda juttu, kuidas põlevkivisektor kohe-kohe hakkab õitsema niimoodi, et ei tea, kas need õied kõik suudab äragi noppida. Ja siis läheb paar aastat mööda, on jälle kriis, ja siis on vaja riigil vähendada ühtesid tasusid ja teisi tasusid. Siis need tehakse ära, siis öeldakse, et nüüd on kõik, järgmine kord tuleb jube õitseng. Ja siis läheb paar aastat mööda ja me oleme jälle samas olukorras. Ja see olukord, milles me oleme, on see, et loomulikult sektor tervikuna ujub tugevalt vastuvoolu globaalsele ja Euroopa Liidu kliimapoliitikale, mis loomulikult käesolevas globaalses kliimakriisis on asjakohane ja pigem aasta-aastalt muutub aina karmimaks ja see vastuvoolu ujumine selle võrra ka keerulisemaks.
Aga kahtlematult, olles ise Ida-Virumaalt pärit, ei ole ju kellelegi mingit küsimust, et selle sektori töökohti tuleb hoida, seda sotsiaalset kriisi tuleb ennetada. Tegelikult oleks vaja pikaajalist strateegiat ja plaani, aga kui seda ei ole siiani loodud, siis loomulikult ka lühiajaliselt ei saa me lasta lihtsalt tuhandetel inimestel tööta jääda, see on kõik õige. Aga nagu me täna ka kuulsime, siis ka komisjoni esimees ise tegelikult ei ole veendunud, et see on kõige mõistlikum viis seda teha, et tegelikult võiks siiski toetada tõepoolest tööhõivet, toetada neid töökohti, mitte odavat kütust või suuremat saastamist. See ei ole kuidagi õige. Ja need alternatiivsed variandid on tegelikult olemas. Meil on võimalik, kuna tegemist on tööturu riskirühma kuuluvate inimestega ja ka piirkonnaga tervikuna – Euroopa Liidu riigiabi reeglid praegusel hetkel on veel eriti paindlikud – selles kontekstis on võimalik konkreetselt sellele sektorile luua oma tööturumeede.
2016, nagu nii mõnigi kolleeg mäletab, olime sarnases seisus naftahinna languse tõttu. Siis ka valitsus ja Riigikogu rakendasid erinevaid samme ja üks nendest sammudest oli tegelikult spetsiifiliselt Ida-Virumaale mõeldud tööturumeetme väljatöötamine. See oli ka jube raske, ei tea, kas saab hakkama ja võtab pikalt aega. Tegelikult see kõik on võimalik. Tollest kogemusest on õpitud, seekord saaks veel sihitumalt ja paremini seda teha, finantsilised võimalused oleksid suuremad. Tegelikult oleks võimalik siin kasutada ka näiteks sedasama globaliseerumisega kohanemise fondi rahastust pikemas vaates ja seda võiks teha. Selle asemel on mindud kõige lihtsamat, primitiivsemat,  ma ütleks, teed, et ah, vaatame, mis need maksumäärad meil seal on ja lööme alla siis selle, mis siis põlevkivisektorit puudutab. Eks see on loomulikult ka neile ehk siis nendele konkreetsetele ettevõtetele kõige lihtsam asi küsida, kui hakata läbi rääkima, et mismoodi võiks toetada tööhõivet. Ja nende poolt on see mõistetav taotlus. Riigi poolt sellisel viisil seda toetust ette näha minu meelest kõneleb mõttelaiskusest. Sellest tulenevalt rääkida, nagu komisjoni esimees rääkis, et noh, vot, kõike seda võiks ju kaaluda aga näed selliseid ettepanekuid ei tehtud, noh, eks siis tuleb toetada seda, mis siis laua peale pandi. Tegelikult selleks, et seda tööturumeedet käivitada, poleks üldse vaja Riigikogu otsust, põlevkivisektori toetamise meedet. Aga Riigikogu võib ka kohustada valitsust selline asi teha. Ja see on sotsiaaldemokraatide muudatusettepaneku sisu – konstruktsioon, mille kohaselt tõepoolest keskkonnatasude määr jääks samale tasemele, me korjaks põlevkiviettevõtetelt selle keskkonnatasu samamoodi kokku, aga valitsusel oleks kohustus täpselt sellessamas keskkonnatasude summas ...
Võtaks lisaaega ka.

Aseesimees Siim Kallas
Lisaaega kolm minutit, palun!

Jevgeni Ossinovski
... oleks täpselt selles samas keskkonnatasude summas tegelikult luua siis konkreetselt Ida-Virumaa põlevkivitööstuse tööhõivet toetav sotsiaalne meede, mis täidakski täpselt seda eesmärki: hoida ära koondamisi, hoida ära seda, et inimesed tööta jäävad. Igati mõistetav, lihtne ja kõigile arusaadav, miks seda tehakse. Sellisel juhul ei teki ka küsimusi selektiivsest ettevõtete kohtlemisest, mis käesoleval hetkel ilmselgelt tekib. Näiteks, sellessamas lõikes, mis meil selles keskkonnatasude seaduses on, on ka tsemenditööstuse jäätmed. Tsemenditööstusele jäätmekäitluse rahad või see tasu ei vähene, seda ei vähendata, aga põlevkivitööstusele vähendatakse. Kui keegi annaks tsemenditööstusele nõu, mina võiksin anda sellist nõu, et sellise ebaõigluse vastu protestida. Miks nemad ei saa seda leevendust oma ohtlikele jäätmetele, mida põlevkivitööstus oma vähemalt sama ohtlikele jäätmetele saab? Aga printsiibis, tõepoolest, meie ettepanek nägi ette seda, et me toetame seda, mida me toetada tahame ehk siis tööhõivet. Ei ole vaja minna läbi keskkonda saastavate selliste nurgataguste, selleks et ausalt ja selgelt öelda, et jah, me toetame seda sektorit selles kriisis selleks, et inimesed ei jääks tööta, annamegi raha teatud tingimustel. Anname raha just nimelt sellel eesmärgil. Seda oleks võinud teha.
Ühtegi sisulist argumenti, miks seda ettepanekut ei kaalutud, kahjuks komisjoni esimees meile ei toonud, rääkides sellest, kuidas meie muudatusettepanek ei ole selline. Kui seda muudatusettepanekut, mis koosneb täpselt ühes lausest, lugeda, siis ma tsiteerin seda ühte lauset, et ei jääks väärarusaama. Seal räägiti midagi protokollidest. "Vabariigi Valitsus kasutab käesoleva seaduse alusel saadud tulu meetmeteks, millega toetatakse põlevkivisektori töötajate töökohtade säilitamist". Nii et see on täpselt ette nähtud selleks, et seda mõju saavutada, sotsiaalset mõju saavutada kriisiolukorras, ilma et see peaks tulema täiesti äraspidise keskkonnasuunalise signaalita.
Ja sellest tulenevalt, sooviga tegelikult toetada Ida-Viru tööhõivet ja teha seda suuremas määras, kui praegu eelnõuga on ette nähtud, sest eelnõuga väheneb keskkonnatasude maksekohustus põlevkivisektorile umbes 10 miljonit, meie muudatusettepaneku kohaselt peaks valitsus suunama tööhõive toetamiseks otseselt ligi 20 miljonit eurot, aastas kaks korda rohkem – arvame, et tuleb olla ambitsioonikam ja jõulisem siin, aga teha seda õigesti –, siis me kindlasti palume meie muudatusettepanekut toetada, vaatamata komisjoni esimehe ebaveenvale argumentatsioonile. Ja juhul kui see ettepanek toetust ei leia, siis me soovime hääletada teisel lugemisel eelnõu katkestamist, et oleks võimalik suve jooksul siis need mõistlikud plaanid välja töötada ja septembris kenasti vastu võtta – kas või tagantjärele jõustumisega, kõik on võimalik. Ei tasu laiselda ja tuleb teha oma tööd kvaliteetselt. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich
Härra aseesimees! Kõigepealt ma tahan öelda, et ma lisaaega ei vaja. Siin on mitu asja ühekorraga koos ja kõik need on selgelt ebameeldivad. Esiteks, meil on eelnõu, mis Ida-Virumaa inimeste abistamiseks kasutab tõenäoliselt ühte kõige ebaefektiivsemat meedet üleüldse. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Me näeme mitmendat korda järjest seda, et valitsus oma erinevates abipakettides toob keskkonna ohvriks hetkelisele just nagu majanduslikule kasule. Ja see ei ole ainuke eelnõu, neid eelnõusid on mitu. See on muret tekitav tendents. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Me peaksime seda kõike lihtsalt meeles hoidma. Me nägime täna seda, kus Rahandusministeerium järjekordset keskkonda kahjustavat eelnõu surub läbi, arvestamata sealjuures keskkonnakomisjoni konsensuslikku – rõhutan, konsensuslikku – seisukohta, et tegemist on keskkonnavaenuliku eelnõuga ja tuleks otsida alternatiivseid lahendusi. Keskkonnakomisjonis ei olnud mitte mingisugust lõhet, ei opositsiooni ega koalitsiooni vahel, kõik me mõistsime, mis on selle eelnõu mõju. Aga see, mis mulle muret teeb, on see, et kuidagi täiesti libamisi on kolde- ja lendtuhk muutunud ohtlikust jäätmest mitteohtlikuks jäätmeks, ta on võrdsustatud aherainega. No tere hommikust, ütlen ma selle peale! Kui praegu see eelnõu läbi läheb, siis tegelikult see, minu hinnangul mitte isegi ebakompetentne, vaid isegi kriminaalne otsus, millega põlevkivituhk viidi välja ohtlike jäätmete alt, see legitimiseeritakse seaduse tasemel. See on erakordselt ebameeldiv, erakordselt ohtlik ja rahanduskomisjoni poolt, julgen väita, erakordselt pealiskaudne. Kui te seda teete, siis te sülitate tegelikult kõikidele nendele n-ö rohelepetele ja muudele dokumentidele, millele ühe käega alla kirjutate ja teisega neid tühistate. Mul on tungiv ettepanek koalitsioonisaadikutele, nendele, kes keskkonnakomisjonis on, ei ole vaja seda seletada, aga rahanduskomisjoni omadele tõenäoliselt ikka. Te olete loomas väga ohtlikku pretsedenti, te olete legaliseerimas pettust. Pettust, et ohtlikud jäätmed ei ole enam ohtlikud ja neid võib kallata, kuhu iganes. Ja mul on soovitus, mõelge järele, võtke hoog maha, arutage seda keskkonnaspetsialistidega, ma arvan, et keskmisest kompetentsemaid keskkonnaspetsialiste kui on rahanduskomisjonis, leiate ka keskkonnakomisjonist. Alustage kasvõi nendest, alustage nende ärakuulamisest, aga ma arvan, et tuleks juurde tuua veel kindasti kompetentseid spetsialiste ja ärge tormake pea ees ilmselgesse rumalusse. Võtke aeg maha ja ärge tehke rumalaid otsuseid! Ärge tehke ilmselgelt väga väikese mõjuga populistlikke otsuseid Eesti keskkonna arvelt. Ärge tehke seda!

Aseesimees Siim Kallas
Rohkem läbirääkimistes osalemise soovi ei ole. Seega loen läbirääkimised lõppenuks ja meil on pakutud välja ka üks muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on otsustanud jätta selle arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatust hääletada ja kuna see on ainult üks lause, siis ma loodan, et kõik on selle suutnud läbi lugeda, nii et ma vaheaega ei võta. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aga mina võtan! Vähemalt, et kutsuda kõik saali. Nii. Auväärt kolleegid, palun valmistuda hääletamiseks!
Panen hääletusele eelnõule 204 SE tehtud muudatusettepaneku, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon jättis arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Selle muudatusettepaneku poolt oli 23 Riigikogu liiget, vastu 48. Muudatusettepanek sellisel kujul viiakse seaduseelnõusse sisse. (Sumin saalis.)
Juhataja vabandab väga, see ettepanek ei saanud toetust ja eelnõu menetletakse edasi nii, nagu ette nähtud. Sellega meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 204 SE teine lugemine lõpetada, aga meil on ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 204 SE teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Katkestamise ettepaneku poolt oli 39 Riigikogu liiget, vastu 47. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud sellega.

9. 19:55 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE) esimene lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, päevakorrapunkt nr 9, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE). Alustame selle esimese lugemisega, ettekandjaks Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe. Palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea aseesimees! Head töökaaslased! Et alustada nii, nagu kunagi alustas Agu Sihvka enda kõiki jutustusi, siis tuleb alustada algusest. 2018. aasta 1. jaanuarist hakkas meil kehitma e-sigareti vedelikele uus aktsiisimäär, mis on 0,2 eurot 1 ml kohta. Juba tol hetkel, kui ta oli menetluses meil, arvasid nii tarbijad kui ka kaupmehed, et see tekitab salaturgu ja piirikaubandust. Paraku on asjalood sellised, et tarbijad ja kaupmehed olid ühte meelt ja neil oli õigus. Tänasel hetkel puudub tegelikult kõikides Euroopa riikides need metoodikad, millele tugineda, et kui suur on salaturg ja piiriülene kaubandus, sest neid andmeid paraku ei korjata. Rahandusministeeriumil on omad andmed, mida ta teab öelda, et kui palju laekub aktsiisi, aga selliseid andmeid, kui palju tarbijad keskmiselt igapäevaselt kasutavad, need puuduvad. Enamgi veel, Tervise Arengu Instituudi andmetel on Eestis 15 000 igapäecast e-sigareti tarbijat ja Konjunktuuriinstituudi andmetel 40 000, seega juba on käärid, juba on meetodika. Täna me võime öelda, et laias laastus on salaturu osakaal praegusel hetkel 85% ja enamatki veel. Toon teile lihtsa näite. Kui selline pudel e-vedelikku maksis enne aktsiisiga koormamist 5 eurot, siis sellele lisandus hoobilt 2 eurot juurde. 7 eurot ja siit veel muud maksud juurde. Seega, teda on tunduvalt soodsam, taskukohasem inimesel soetada kas piiriüleselt või mustalt turult. Enamatki veel, et me ei maksustanud mitte ainult siis nikotiini sisaldavaid tooteid, vaid me maksustasime ka, ütleme, baasaine. Selles pudelis on 90% seda vedelikku ja siis on siin 5% maitset ja 5% on siin nikotiini. Selline pudel glütseriini on täna ristkasutuses. Seda kasutatakse parfümeerias, kondiitritööstuses, õlletootmises. Ja selline pudel maksab ladudes 15 eurot. Kui aga seda osta e-sigaretipoest, maksab see pudel 255 eurot. Kui me räägime, et tarbijal ei ole vahet, kas ta ostab sellise pudeli 15 euroga või 255 euroga, siis me eksime. Mina isiklikult sooviksin küll selle inimesega selfit teha, kes läheb e-sigaretipoodi ja ostab 255 euroga sellise pudeli endale, teades, et seda on võimalik apteegist või ladudest osta kuskilt mujalt. Sellest johtuvalt on olukord see, et prognoositud aktsiisilaekumine ei ole niivõrd suur. Jah, Riigikogus on korduvalt tehtud ettepanekuid, et alandada aktsiisi. Sellele on olnud teatud mõttes vastasseis. Viimased ponnistused olid eelmise aasta lõpus. Rahanduskomisjoni esimees on ütelnud, et et see ei ole mõistlik, ja on mitu korda rääkinud, et me peaksime mingil määral selle asja tagasi pöörama. Kuid Rahandusministeeriumist on tulnud nüüd reaalsed arvutused. Ja siin ma saan lihtsalt korrata ühte mõtet, mida, ma mäletan, Heiki Kranich ütles, kui oli Mart Laari valitsuse 20. aastapäevale pühendatud konverents, et sel hetkel, kui noor Eesti riik alustas enda maksupoliitikat, oli üheks tema mõtteks see, et ei ole mõtet kehtestada mitte ühtegi maksu, mille administreerimine on kallim kui sellest saadav tulu. Viimastel on aktsiisi laekumine olnud miljon eurot aastas ja Rahandusministeerium on öelnud, et see hädavaevalt katab ära aktsiisi menetlemisega seotud kulutused. Seega, mitte see ei olnud see mõte, mida võib-olla e-sigareti tarbijad soovisid ja tahtsid, vaid just Rahandusministeeriumist tuli, et me tegeleme asendustegevusega, kui me oleme koormanud nii suure aktsiisiga. Ja sealt tuli Rahandusministeeriumist ettepanek, et vabastame aktsiisist kaheks aastaks. Ja miks? Just sellepärast, et täiskasvanud saaksid uuesti tulla ära salaturult ja piirikaubandusest ametlikesse kauplustesse, sest ametlikes kauplustes on laboratoorselt kontrollitud ja testitud vedelikud, mis on mõeldud täiskasvanute jaoks. Kummalisel kombel me tegime ebaatraktiivsest e-suitsetamisest ehk veipimisest atraktiivse tegevuse alaealistele. Sellel hetkel, kui ta ei olnud aktsiisiga koormatud, kui ta oli igapäevaselt inimestele kättesaadav ja paljude täiskasvanud inimeste jaoks teadlik valik, kes soovisid suitsetamisest loobuda, mis peamine, kes soovisid hoolida enda lähikondlastest, sest erinevalt tavasigareti suitsetamisest ei tekita e-sigareti tarbimine passiivset suitsetamist. Võib-olla paljud head töökaaslased on tähele pannud, et need inimesed, kes kasutavad e-sigarette, nendelt ei tule seda tavasigareti suitsulõhna, nende riietel ei ole tavasuitsu lõhna ja teised inimesed, kes seal ligidal on, nendegi juustele ja riietele ei jää seda lõhna ja nad ei pea muretsema, et neile jääks külge see ebameeldiv. Vastavalt sellele tuli siis Rahandusministeerium ettepanekuga kaheks aastaks peatada. Mis edasi saab, seda me ei oska öelda, küll aga on arusaadav, et kui ühe hetkega me teeme viieeurosest pudelist seitsmeeurose pudeli, siis me oleme läinud liiale. Ehk siis me kehtestasime 2000%-lise tubakaaktsiisi ja seda ka ainetele, mis ei sisalda ei tubakat ega ka nikotiini, mis asjad on tegelikult ristkasutuses. Siis me saame aru, et need prognoosid ei olnud läbi mõeldud, vaid see oli suure hurraaga mindud midagi muutma. Tänaseks on see aga Eesti riigile rahaliselt juba koormav. Vastavalt sellele on teinud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Eestimaa Keskerakond ja Isamaa erakond ettepaneku kaheks aastaks vabastada e-vedelikud tubakaaktsiisist. Palun eelnõu toetada!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Nüüd ma palun siia kaasettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

Aivar Kokk
Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ettevalmistamist esimeseks lugemiseks oma 8. juuni istungil. Eelnõu tutvustas algatajate esindajana Tarmo Kruusimäe. Meil oli palutud ka Rahandusministeeriumist tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ja peaspetsialist Heidi Vesse. Eelnõu näeb ette peatada kaheks aastaks tubakavedeliku aktsiisi kogumine, mille eesmärgiks on ohjata piirikaubandust ja salaturgu. Muudatuste jõustumine on eelnõu algatajate ettepanekul kavandatud 2020. aasta 1. detsember.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsuse: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda täna, esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute tähtajaks vastavalt kodukorrale on 10 tööpäeva, st 1. juuni, ja komisjonipoolseks ettekandjaks määrata eelkõneleja. Komisjonis olid küsimused, mis puudutasid eelnõu jõustumist, tubakavedeliku aktsiisi ja selle kogumist, eelnõuga salaturu ja piirikaubanduse ärahoidmise küsitavust, sotsiaalkomisjonilt terviseaspekti ja arvamuse küsimise vajadust, alternatiivseid tubakatoodete mõisteid ja kas nikotiini sisaldusega vedelikke võib maksuvabalt kasutada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Fraktsioonide esindajatel on võimalik pidada eelnõu arutamisel kõnesid. Kõnede pidamise soovi ka ei ole. Sellega loeme läbirääkimised lõppenuks. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 207 SE esimene lugemine lõpetada. Ja esimene lugemine on sellega lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 2. juuli kell 16. Selle päevakorrapunkti käsitlemise oleme ammendanud.

10. 20:07 Riigikogu otsuse "Riigigarantii andmine nõukogu määruse (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel" eelnõu (210 OE) esimene lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Järgmine päevakorrapunkt on 10.,  aga meil on väike probleem: ettekandjat, ministrit ei ole veel siin. Seega võtan 10 minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Siim Kallas
Kas me võime alustada selle päevakorrapunkti käsitlemist? On kuulda nõustuvat mõminat. Seega ma palun siia rahandusministri ettekandeks. Ja ma loen ka ette selle päevakorrapunkti, mis on tekst, tõsine tekst. Vabariigi Valitsuse esitatud ... Tss! Paluks tähelepanu! Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigigarantii andmine nõukogu määruse 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel" eelnõu (210 OE) esimene lugemine. Palun, härra minister Helme, rahandusminister, ettekandeks!

Rahandusminister Martin Helme
Jaah! Aitäh! Ja väga vabandan, et ma kohe ei jõudnud, olin küll Riigikogu majas, aga arvasin, vaadates teie istungi pidamist, et teil läheb eelmise punktiga palju kauem. Nii.
Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teile on siis esitatud otsuse eelnõu, et anda Euroopa Komisjonile riigigarantii summas 48 716 500 eurot. Lisaks antakse volitus Vabariigi Valitsusele teha toimingud, mis on garantii andmisega seotud. See puudutab garantiilepingu sõlmimist Euroopa Komisjoni endaga.
Komisjon tegi aprillis ettepaneku COVID-19 puhangu tagajärjel tööpuuduse järsu kasvuga toimetulekuks luua Euroopa Liidu eelarve ja liikmesriikide garantiide toel ajutine, ajaliselt piiratud ühine rahastu mahuga 100 miljardit eurot. Ettepanek oli kooskõlas nii rahandusministrite kui ka valitsusjuhtide poolt heaks kriisilahendusmeetmetega. Rahastu loob liikmesriikidele lisavõimaluse rahastada nende poolt võetud või planeeritavaid ajutisi tööturumeetmeid, et viirusest põhjustatud eriolukorras säilitada töökohti ja aidata ettevõtjate jaoks kriisimõjusid leevendada. Sajamiljardilise mahuga rahastut garanteerivad liikmesriigid 25% ehk 25 miljardi euro ulatuses vastavalt riikide rahvusliku kogutulu osakaalule Euroopa Liidu rahvuslikust kogutulust ehk RKT-st. Eesti osa garantiis on 0,195%.
Garantii on tingimusteta, tagasivõetamatu ja nõudmise korral realiseeritav, mis tähendab, et liikmesriik peab kogu garantiileppe vältel tagama rahastu raames antud laene maksimaalselt enda garantiis osalemise ulatuses. Garantiilepe on seotud ainult komisjoni võetud laenudega käesoleva määruse raames ehk selle meetme joaks. Garantii realiseerimist peame me väga ebatõenäoliseks. Enne liikmesriikide garantiinõude esitamist hindab komisjon kogu Euroopa Liidu eelarve potentsiaalsete kohustuste mahtu ja võimalusi kasutada laenukohustuse tagasimakseks Euroopa Liidu eelarve võimalusi. Lisaks võib komisjon kaaluda maksetähtaja ületanud laenuosade tagasimaksete rahastamist uue laenuga. Garantii realiseerimise riske aitab hajutada ka see, et kolme enim finantsabi saanud liikmesriigi laenusummad kokku ei tohi ületada 60% rahastu kogumahust ehk 60 miljardit eurot. Ning Euroopa Liidu poolt tasumisele kuuluvad tagasimaksed konkreetsel aastal ei tohi ületada 10% kogu rahastu mahust. Seega ei ole võimalik lühikese aja jooksul kogu garantiisummat liikmesriikidelt sisse nõuda.
Rahastu on loodud ajutisena ja see pakub täiendavat rahastamisvõimalust liikmesriikides juba võetud riiklikele lühiajalistele tööturumeetmetele või samuti alles planeeritavatele meetmetele. Liikmesriik saab taotleda rahastust finantsabi, kui avaliku sektori kulutused tööturumeetmetele on alates s.a 1. veebruarist järsult ja oluliselt kasvanud COVID-19 kriisi tõttu. Rahastust saab laenu taotleda kuni 2021. aasta lõpuni, seda vajadust hinnatakse aga iga kuue kuu järel alates rahastu käivitamisest.
Mis on selle kõige mõju Eestile? Tegemist on konkreetse ja ajaliselt piiritletud garantiileppega. Otsusega nõustumine toob kaasa riigi potentsiaalsete kohustuste suurenemise Eesti garantiisumma ulatuses ehk siis 48,7 miljonit eurot. Reaalselt tekib kohustus aga siis, kui garantii realiseerub ning Eesti peab tasuma komisjonile garantiinõude või garantii lisanõude alusel küsitud summa. Osalemine garantiis annab ka Eestile võimaluse võtta rahastust endast laenu, et soodsatel tingimustel rahastada lühiajalistele tööturumeetmetele tehtud või plaanitavaid kulutusi. Arvestuslik laenusumma lisaeelarve meetmete alusel lühiajaliste tööturumeetmete rahastamiseks on praegu teadaolevalt kuni 350 miljonit eurot. Konkreetne laenusumma selgub komisjoniga aga läbirääkimiste käigus. See, kas me rahastust võtame laenu, oleneb täpsematest laenutingimustest, riigi rahavoolistest vajadustest ning muudest rahastamisvõimalustest.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Laenude andmine loodavast rahastust käivitub alles siis, kui kõik liikmesriigid on garantiis osalemise heaks kiitnud ning komisjon on iga liikmesriigi garantiilepingud sõlminud. Kuna tegemist on tavatult suure mõjuga kriisiga, sh tööturule, siis on kõikide liikmesriikide huvides, et rahastu hakkaks kiiresti tööle. Osalemine riigigarantii andmises võimaldab ka Eestil taotleda seda laenu tööturumeetmete rahastamiseks. Tänan teid tähelepanu eest! Vastan hea meelega küsimustele ja loomulikult kutsun üles seda eelnõu toetama.

Aseesimees Siim Kallas
Küsimused. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh ja aitäh selle üleskutse eest! Mulle on alati armas näha, kui Saulusest saab Paulus. Ma ise olen, te olete alati sajatanud igasugu Euroopa solidaarsust ja meie seda raha ju ei vaja tegelikult, teised vajavad ja te olete nõus Eesti ohverdama, et Eesti annab garantii. Mina mäletan, kuidas Saulusest said Paulused ESM-i puhul, mida mina kaitsesin väga tõhusalt, kus Lõuna-Euroopa riigid tegid põhjalikud reformid laenu vastu ja muutsid ennast laenuvõimelisteks. Öelge, kuidas teie oma peakeses selle vastuolu lahendate. Siiani olete olnud ka ESM-i vastu väga teravalt, minul sisuliselt soovitanud sõna üldse ära võtta Eesti poliitikas, samas see oli karmide tingimustega laenuprogramm. Praegu te annate tingimusteta sisuliselt garantii täiesti solidaarselt. Palun seletage seda mõtteviisi, kuidas te muutusite!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Mis minu peakeses toimub? See üleskutse mitte sõna võtta muidugi on jõus, aga väga põhimõtteline erinevus on ESM-il ja sellel konkreetsel asjal. Püüaks seda tausta siis nagu ikkagi lahti võtta, kui me seda debatti peame pidama. ESM on väljaspool Euroopa aluslepinguid toimiv uus süsteem, mis loodi ju mitte Kreeka aitamiseks, vaid loodi sellepärast, et kaitsta eurot ehk siis Euroopa tuumikriikide pangandust kriisist ja Kreekat aitas see muidugi väga vähe. Ja selle skeemi puhul me maksime reaalse raha sisse. Jürgen, pane nüüd tähele! Me maksime reaalse raha sisse ja tagasi ei ole sealt midagi saanud.  Antud skeemi puhul, kusjuures me räägime ikkagi majanduslikesse raskustesse või laenuraskustesse sattunud riikidest, kes sattusid sinna oma majanduspoliitika tagajärjel, oma valikute tagajärjel. Tänasel päeval me räägime kõikidest Euroopa riikidest, kes on sattunud kriisi mitte oma valikute tagajärjel, vaid Hiina valikute tagajärjel. Ja me ei maksa mitte midagi sisse, küll aga saame me sealt laenu võtta. Ja see on põhiline vahe, et me võtame sealt laenu, kui meie garantii on 48 miljonit, siis me saame sealt võtta, kui me soovime, 350. Kas me soovime võtta või mitte, seda tänasel päeval ei ole otsustatud, sellepärast et see sõltub pigem meie vajadustest. Need on väga erinevad asjad, kuigi võib üritada näidata, et ei ole. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jürgen Ligi, teine küsimus palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Proovige uuesti, see ei tulnud välja. ESMi puhul me saavutasime tegelikult kogu Euroopa majanduskeskkonna stabiliseerimise ja isoleerisime ennast sisuliselt ka laenuriskist. Antud juhul me anname garantii solidaarselt, aga ise raha ei vaja. Tookord oli meil väga huvi päästa turud, päästa eurotsoon seda kaudu, et me teatud riigid aitame pahandustest välja, kes peavad ennast reformima. See loogika tegelikult nende kahe süsteemi vahel on, aga proovige see üles leida. Praegu on ju selge, et meie raha ei vaja, teised vajavad, meie anname garantii. Palun proovige uuesti seletada.

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Aga võib-olla me näeme hoopis seda, kuidas Paulusest sai Saulus. Kuhu kõik see jutt solidaarsusest on jäänud? Solidaarsus, Jürgen, solidaarsus! 10 aastat tagasi oli kõigil vaja solidaarsust ja nüüd järsku ei ole. Ikkagi ma püüan tagasi jõuda sellesse, et tookord päästeti ühte või kahte liikmesriiki või ühe või kahe liikmesriigi võlakoorma hüppelise suurendamise kaudu tegelikult päästeti eurot ja euroala pangandust ja me maksime reaalse raha sisse ja tegime ka reaalse käenduse, mis on ikka oluliselt suurem kui see, mis me praegu anname ja midagi kasu ei saanud. See abstraktne jutt sellest, kuidas me saime parema Euroopa Liidu või parema majanduskeskkonna, noh, okei. Midagi peab ju ütlema. Aga andsime ka ESM-iga käenduse, onju? Käendus on olemas ja pluss maksime reaalselt sissemakse. 7 päeva jooksul, kui vaja on, realiseerime selle käenduse, aga veelgi olulisem, ESM ei ole, vähemalt see hetk kui ta tekitati, ei olnud kuidagi Euroopa olemasolevate lepingute ja rahastussüsteemi osa. Ja veelgi, ma ikkagi tulen tagasi selle juurde, et see, mis tookord juhtus, oli liikmesriikide majanduslike valikute küsimus ja nüüd mina ei ole päris kindel, et me üheselt oleme nõus selles, et see oli meie huvides nii tollal käituda, aga need mina väidan, et ei ole tänasel päeval võrreldavad asjad ikkagi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Suur tänu, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Et mul on küll hea meel, et teist on saanud Paulus ja ma arvan, et te ei peaks saalile selgitama, et te olete ikka edasi Saulus, aga minu küsimus on selles, et kas Eesti võiks vajada sealt laenu ja missugused alternatiivid peaksid realiseeruma, et Eesti võiks laenu võtta sealt? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Noh, tuleb arvestada, et see konkreetne skeem on ikkagi suhteliselt spetsiifilise sihtotstarbega, et meil on üsna kindlalt paika pandud, mille peale seda raha tohib üldse kulutada ja noh, nii palju, kui mina olen üritanud selgust saada, siis et kas see maksimaalne summa, mida Eesti sealt kasutada saab, on tegelikult meil ka kulutatav, et kas me oleme tegelikult nii palju kulusid teinud, siis vastus on, et ilmselt mitte. Et küllaltki palju fantaasiat läheb vaja, et see nii-öelda maksimaalne summa täis saada. No see on nüüd nagu teoreetiline arvutus, eks ole. Aga nüüd ja kui küsida, et mis need asjad siis on, noh laias laastus, ütleme, kõige suurem tükk võiks olla siis seesama tööturumeede, mida siis töötukassa kaudu on tehtud, võib-olla mõned väiksema mahuga asjad veel. Et kas me sealt tahame laenu võtta? No eks see sõltub. Praegu meil ei ole ju veel pilti ees, missuguse hinnaga seda laenu siis komisjon edasi pakub, et ma ikkagi veel kord rõhutan, et see on puhas laenuskeem, et see ei ole sama asi kui see nii-öelda Euroopa taastefond, millest siin päevakord algas, kus siis võetakse laenu ja selle laenuga tehakse liikmesriikidele toetusmaksmeid. Et see on laenuskeem, komisjon võtab laenu ja laenab edasi selle liikmesriikidele, kes seda soovivad. Ja noh, mu jaoks puhas pragmaatika, et mis selle laenu hind on või ei ole. Et me oleme siin turult laenanud ja päris mõistliku hinnaga laenanud. Tõenäoliselt see laen saab olema soodsam, aga see on, noh, selles mõttes, vaja lihsalt otsa vaadata, mis need tingimused on. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea ettekandja! Vastasite küsimusele, et mis TERA ja ESM-i eristab, aga mina küsin teie käest, et mis neid kahte ühendab. Võib-olla saate siin ka oma seisukoha öelda. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Jah, need on väga olulised intellektuaalsed harjutused – leia 10 erinevust ja 10 sarnasust jne. No kümmet sarnasust ei leia kindlasti, aga ... Mis neid ikka kõiki ühendab? Tõenäoliselt ühendab mure ühisturu toimimise pärast. Ma arvan, et see on kõige suurem selline kattevari nende kahe asja kohal. Mure ühisturu toimimise pärast või siis täpsemalt öeldes ühisraha toimimise pärast. Ja antud olukorras on ikkagi isegi tegelikult lepingutes olemas punkt, mis näeb ette võimalused hätta sattunud liikmesriikidele sellistel viisidel appi tulla. Nii et ma pean küll tunnistama, et minu meelest, et see SURE või TERA, kuidas iganes me teda nimetame, oli mõnes mõttes niisugune ilmastiku õhupallike, mida katsetati, et vaadata, kas siis hiljem 750 korda suurem plaan ka läheb. Ja need koosolekud, millel ma osalesin siin aprillis, Euroopa rahandusministrite koosolekud või ka Euroopa Ülemkogu, ma ei ole kindel, et on heas usus tehtud selle skeemi esitlemisel. Aga omal ajal me sellele oma heakskiidu andsime, lootuses, et see on ehk piisav, et rohkem siis ei tulda küsima. Aga ei ole ühtegi liikmesriiki olnud, kes oleks leidnud, et see skeem on vastuolus aluslepingutega. Kui me tagasi tuleme ESM-i juurde, siis ESM-i taolist skeemi kohe päris kindlasti ei olnud võimalik ühitada aluslepingutega sel ajal, kui ta tehti. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Ants Laaneots, palun!

Ants Laaneots
Suur tänu, härra eesistuja! Härra minister! Mina olen küll võhik selles asjas, aga siiski ma saan aru seda, et me praegu võtame vastu otsuse riigi garantii suhtes, et kui meil vaja läheb seda summat, siis me sealt võtame, eks ju. Mind huvitab see, et see summa on nagu väga imelik, 48 716 500 eurot. Miks ta kuni saja või üksiku euroni läheb? Millest see tuleneb? See on esimene küsimus. Ja teine on ka. Vaatame musta stsenaariumi, ütleme niimoodi. Meil on vaja seda raha. Me laename seda raha. Kuidas see välja näeb, see dividend, mis tuleb maksta selle laenu eest? Kas teil on mingisugune number ka juba teada või ei ole? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Jah, miks see peaaegu et euro täpsusega läheb. Põhjus on jaotusvõtmes, jaotusvõti on väga täpne ja sellest jaotusvõtmest arvutatakse piltlikult öeldes komakohani välja. Ja kui ta realiseerumiseks läheb, siis nii, nagu ma ka oma sissejuhatavas ettekandes ütlesin, ei realiseerita aasta jooksul rohkem kui 10%, mis tähendab seda, et see peaks olema mitte rohkem kui 4,8 miljonit. Aga kuna kogu summa ei lähe korraga hapuks, eks ole, siis tõenäoliselt mingi riik on, kelle puhul see tagasimakse ei toimu õigel ajal, siis sellele riigile tõenäoliselt otsitakse mingeid pikendusi või uusi laene peale, et isegi sellest summast ainult väike osa saab korraga realiseeruda. Nii et me räägime siin maksimaalselt mõne miljoni euro suurusest tükist, mida meil peaks teoorias olema vaja maksta, kui meie garantiid hakatakse sisse nõudma.

Aseesimees Siim Kallas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea ettekandja! Minu eelmine küsimus oli tagasivaatav ja ühisosa kohta, mju järgmine küsimus on ettevaatav ja samamoodi ühisosa kohta. Peaminister esines täna siin poliitilise avaldusega majanduse taaskäivitamise kavast ja te kaitsete praegu siin TERA paketti. Mis on nende kahe meetme ühisosa? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ei no ühisosa on kahtlemata COVID-19 kriis, see on ju selge. Me ei räägiks ühestki neist asjast siin, kui ei oleks olnud koroonakriisi ja selle ränka mõju majandusele ja väga paljudele liikmesriikide, ütleme, nõudmist, et Euroopa Liit peab ka kuidagi aitama selles olukorras appi tulla. Lausa nii kategoorilised nõudmised, mis hakkasid selgelt tekitama muret Brüsselis sellest, et Euroopa Liidus võivad tekkida – kuidas nüüd ütelda? – pöördumatud või parandamatud lõhed. Kui veel vaadata ühisosa, siis võib-olla üks osa ühisosast on ka selles, et seesama 750 miljardit, mis on taastepaketist, ka sellest üks osa on laenuraha. Küll väiksem osa. Ja selle laenurahaga on, ütleme, niimoodi, et see on vähem vastuoluline, see on tükk maad vähem vastuoluline kui see osa, kus laenurahaga toetusi makstakse.
Mis on erinevused? Ma pean muidugi need ära mainima. Erinevused on selles, et kui see TERA pakett ei tekita kelleski tunnet, et aluslepingutega on vastuolu, siis taastepaketi puhul on see vastuolu korduvalt üles tõstatatud ja vajab lahendamist. Ja loomulikult see põhimõtteline küsimus, nii nagu ka Euroopa Liidu aluslepingu artikkel 31 ütleb, et Euroopa Liit ei või ennast rahastada laenuga. Praegu me näeme, ütleme, TERA ei ole enda rahastamine laenuga, vaid Euroopa Liit laenab turgudelt odavat raha kokku, et liikmesriikidele edasi laenata, aga see taastepakett on oma olemuselt teistsugune – Euroopa Liit laenab turgudelt raha kokku, et see liikmesriikidele laiali jagada. Ja see on puhas defitsiit, defitsiidi kulu. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Aitäh! Austatud minister! Siin tegemist on jah, et kriisijärgselt siis tundub, et meil on raha või, noh, kulude katteks, ütleme, majanduse elavdamiseks võimalik saada kõikvõimalikest allikatest tulusid. Ja see on iseenesest väga tervitatav, kui seda vaja on. Aga mul hakkas nüüd assotsieeruma teine asi sellega. Mitte võib-olla päris see teema, aga siiski. Te olete oma valimisprogrammis, erakonna valimisprogrammis rääkinud ka näiteks Ameerika Ühendriikidest miljardi euro siia toetuse saamisest. Kas siin on ka mingisuguseid seoseid selle rahaga või selle toetuse küsimusega? Et meie kaitsejõud vajavad ka võib-olla toetust. Ma vaatasin, et isegi seda tippspordigruppi nad juba panevad kinni. Siin võib, noh, küsin ja uurin teie käest. Rääkige natuke sel teemal ka. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Peab kahjuks kurvastama, et sellel rahal ei ole mingit seost ei riigikaitsega ega ka Ameerika Ühendriikide võimalike toetustega oma liitlastele. Siin mingit seost ei ole. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd komisjonipoolseks ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

Aivar Kokk
Hea juhataja! Head kolleegid! Riigikogu otsust "Riigigarantii andmine nõukogu määruse (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötusriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel" valmistati esimeseks lugemiseks 9. juunil. Rahanduskomisjonis tutvustas eelnõu eelnõu algataja esindajana rahandusminister Martin Helme. Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt annab Riigikogu Euroopa Komisjonile riigigarantii summas 48 716 500 eurot Euroopa Liidu Nõukogu määruse, millega COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuse riski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastuse artikel 11 alusel. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda täna, muudatusettepanekuteks määrata tähtajaks 16. juuni kell 12.00 ja kui esimene lugemine lõpetada, siis teine lugemine tuua saali kolmapäeval, 17. juunil ja ettekandjaks määrati eelkõneleja. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Küsimusi ei ole. On võimalik pidada kõnesid fraktsioonide nimel, Jürgen Ligi, palun Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Jürgen Ligi
Hea esimees, austatud kolleegid! Ma vaatan mõnuga, kui lühikesed jalad on ikkagi populismil. Mida iganes Martin Helme on rääkinud, ei pea vett niipea, kui tal endal tuleb vastutada ja kanda ühte portfelli, mille nimi on rahandus. Teine teema siin, paralleelne, ka sel nädalal on rahapesu. Tema põhiline kreedo on laimata eelkäijaid ja vihata Euroopa Liitu. Tema süüdistused või rünnakud jälgijate suunas varieeruvad siis üleskutsest vait olla, nagu tänagi siin üle kordas, kuni enesetapunõudeni. Rahapesu teemal oli soovitus, mul avalik soovitus, et ma sooritagu enesetapp, kuna minu ajal pesti raha, järelikult minu pärast. See on erakordselt mage, eriti sellises kontekstis, kus ta on ise hankinud meile rikkumismenetluse, ta on ise võidelnud Euroopa tasemel, just sellepärast, et see on ka Euroopa, siis rahapesu koostöö vastu ja teinud rumalaid ettepanekuid ka vastavasse eelnõusse, mis rahapesutõrjega tegeleb. Ja samas on ka juba ammu tõestatud, et too periood, mille eest ta siis seda enesetappu nõuab, oli rahandusministri haldusalas Euroopa parim. Midagi ei ole öelda, regulatsioonid ja Finantsinspektsioon olid meil Euroopa parimad, see on tõestatud. Ja selles mõttes ma ei ole ühtegi vabandust kuulnud.
Küll aga täna sama lugu. Me räägime siis ju Euroopa solidaarsusest ühises ponnistuses parandada majandusseisu. Kõik võidavad. TERA meede seejuures on kõige solidaarsem, meie jaoks kõige mõttetum, meil ei ole mingeid laenamise probleeme, mis meil minevikus oli. Ja nüüd me anname garantii nendele, kes tegelikult on juba eelarvedistsipliinis minevikus olnud lohakamad, nad ei ole süüdi tõepoolest viiruses, aga viirus on see, mis lõi välja nende raskema haigusega ka eelarve poolest. Ja mitte kuidagi ei ole võimalik kokku klapitada neid sõnu, mida räägib siin rahandusminister TERA teemal, mida ta kiidab, ja mida ta on rääkinud siin Euroopa taastusfondi teemal ja mida ta on rääkind ESM-i teemal. Andres Sutt küsis, et mis ühendab seda TERA-t ja Euroopa taastusmehhanismi. Ma ütlen, et üks asi, mis ühendab, on, et mõlema kohta on öelnud ... Vabandust! TERA kohta ei olegi. Ühendab ESM-i ja taastusmehhanismi see, et mõlema kohta on öelnud rahandusminister, et need on Euroopa aluslepingutega vastuolus. Taastusmeetme suhtes on ta selle jutu nüüd tagasi võtnud, heaks kiitnud justkui. Ma ei tea, miks ta küll austab nii õudsalt seda Euroopa mingit aluslepingut, aga ta nii õudsalt austab seda, et kogu aeg omistab seda.
Võib öelda, jah, et TERA tegelikult on raskesti vaidlustatav aluslepingute seisukohalt, aga hoopis raskemini on vaidlustatav või heakskiidetav EKRE ja Martin Helme põhimõtete seisukohalt. Me anname garantii teiste laenamishuvidele, on selle mehhanism. Selle võiks rahandusminister alati üles tunnistada. Samas, kui ta ütleb, et ESM on midagi muud, siis ESM oli väga selge surveavaldus eelarvepoliitilisele lodevusele. Meed riigid pidid ennast ümber tegema, need riigid said tingimuslikku laenu ja Eestil kindlasti seda laenu ei olnud vaja. Ja mida me tagasi saime? Rahandusminister võiks teha näppudel arvutuse, me saime kindlasti SKP-s rohkem tagasi kui me oma sissemaksega tegelikult likviidsuses ära andsime. Kindlasti SKP on meil rohkem võitnud kui see kapitali sissemakse, mida me teeme ju ka reservide arvel, mitte mingite kulude arvel. Nii et korrastust natukene peakeses, härra rahandusminister, ja vähem sellist teiste süüdistamist ja vähem seosetut juttu Euroopa Liidu teemal! Ühel hetkel tuleb hakata vastutama ja praegu on see aeg õnneks nüüd käes. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Rohkem läbirääkimistel osalemise soovi ei ole. Siis on meil läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 210 OE esimene lugemine lõpetada ning esimene lugemine on sellega lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 16. juuni kell 12.

11. 20:37 Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (191 SE) esimene lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Võtame käsitlemisele 11. päevakorrapunkti, see on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 191 SE. Alustame selle esimese lugemisega ja ma palun siia ettekandjaks majandus- ja taristuministri Taavi Aasa!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt eelnõu, mis siis puudutab liiklusseaduse muutmist. Antud eelnõuga kehtestatakse kergete elektrisõidukite liiklusreeglid ja nõuded selliste sõidukite kasutamisele. Peamiselt on eelnõu välja töötamine ajendatud laialdasest elektritõukerataste levikust.

Aseesimees Siim Kallas
Palve veidi kõvemini rääkida!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Muudatustega võetakse kasutusele uus sõidukikategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad ja muud taolised istekohata sõidukid. Kergliikuri alla liigitub edaspidi ka tasakaaluliikur, selle erinevusega küll, et sellel võib olla ka istekoht. Tehniliste nõuete osas sätestab eelnõu kergliikuri suurimaks lubatud võimsuseks 1 kW ja suurimaks lubatuks kiiruseks 25 km/h. See peab olema siis valmistaja poolt antud kiirus. Samuti kehtestatakse nõuded helkurite ja tulede kasutamisele. Eelnõuga lubatakse kergliikur liikuma eelkõige jalakäijale ja jalgratturitele ettenähtud keskkonda ehk siis jalakäijale ja jalgratturitele mõeldud teedele, seejuures jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäijat mitte ohustava kiirusega ehk jalakäija tavakiirusega, samuti tuleb sõiduteed ületada jalakäija tavakiirusega. Kergliikur lubatakse liikuma ka sõidutee jalgratta rajale, erandjuhul tohib kergliikuriga liigelda ka sõiduteel selle ala paremal äärel ja ka ainult siis, kui jalakäijale või jalgratturile mõeldud teeosa kas puudub või on selle seisukord või liiklusolude tõttu seal sõitmine raskendatud. Alla 16-aastane juht peab kandma teel sõites kinnirihmatud kiivrit sõiduteel ja jalgrattarajal sõitmisel ja eelnevalt kirjeldatud erandkorras sõiduteel sõites kohaldub juhile vanusepiirang sarnaselt jalgratturile. See tähendab, et kergliikuriga sõiduteel liikumiseks nõutakse 10–15-aastaselt kergliikuri juhilt jalgratta juhtimise õigust. Pimedal ajal või halva nähtavuse korral peavad kergliikuril olema ees- ja tagatuled. Kui neid ei ole võimalik ehituslikult paigaldada, siis peab juht pimedal ajal või halva nähtavuse korral kasutama valgusallikat. Sealjuures on sõiduteel liikumine ilma nõuetekohaste tuledeta keelatud. Kergliikuriga liiklemisele kohaldub ka keeld liigelda joobeseisundis. Sätestatakse ka trahvimäärad. Trahvimäärad on võrdsed jalakäijatele ja jalgratturitele kehtestatud trahvimääradega. Lühidalt kõik. Palun teil eelnõu toetada.

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh, härra minister! Teile on küsimusi. Signe Kivi, palun!

Signe Kivi
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab eelnõu § 32¹, kus on kahes kohas kasutatud mõistet "jalakäija tavakiirus". Üldjuhul tõesti me saame aru, mida on siin seadusandja silmas pidanud, aga ütleme ausalt, et tegelikult see erinevate jalakäijate kiirus on väga erinev. Kui mu enda kiirus eelmisel nädalal oli palju kiirem kui paljudel teistel jalakäijatel. Aga see selleks. Küsin sellepärast, et kui me paneme midagi seadusesse, siis see on oluline, ja konfliktsituatsioonis võib kergliikuri juht öelda, ehkki ta liigub kiiresti, et tal oli jalakäija tavakiirus. Ja kui ma loen, et ta peab ületama sõiduteed jalakäija tavakiirusega, siis ausalt öeldes siiamaani ma ei ole näinud ühtegi kergliiklusvahendi juhti, kes seda teeks. Selles mõttes on lihtsalt mure. Ma ei ole irooniline. Et me paneme midagi seadusesse, siin on mitmeti mõistetavust. Äkki selgitaksite? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Jah. Aitäh! See, et praegu kergliiklejad või need, keda siis tulevikus nimetatakse kergliikuriga liiklejateks, täna on olukord, kus nendele ei kehti mitte ühtegi reeglit, ja see, kuidas nemad sõiduteed ületavad, nad ongi hetkel vabad seda valima, kuidas nad seda teevad. Mis puudutab seda jalakäija tavakiirust, siis ka täna liiklusseaduses on juba selline mõiste sisse kirjutatud, see ei ole uus mõiste. Tavaliselt jalakäija tavakiirus on 3–7 km tunnis, aga see ei ole midagi uut, see on täna juba liiklusseaduses olemas. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tegemist on kindlasti väärt algatusega, et kergliikurid meie igapäevaelus uueks osaks juba on mõned aastad siin olnud ja kindlasti nende olulisus kasvab ja reguleerimist see teema vajab. Aga küsimus, et kas te natuke valgustaksite seda arutelu ja seda argumentatsiooni, et miks otsustati, et need kergliikurid rohkem jäävad sinna jalakäijate või kõnnitee poole, mitte sõidutee poole, et see on selline keeruline küsimus ja õige tee valimine on kindlasti raske, aga ma arvan, et ka siin Riigikogus oleks hea teada, et mis need argumendid ühel või teisel pool olid ja miks see just niipidi langes? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Tõepoolest see on valikute koht, aga kindlasti kergliikur sõiduteel on suuremas ohus kui kõnniteel, kui ta liigub mõistliku kiirusega. Tõsi on see, et kergliikuri juht ei sobitu 100%-liselt ühegi olemasoleva liiklusvahendi kategooria alla, aga pigem on ta ikkagi sarnasem tasakaaluliikuriga liiklejale. Seetõttu leiti, eelkõige ohutuse pärast leiti seda, et põhiliselt peaks sõitma kõnniteel, ja arvestades siinjuures ka seda, et väga paljud kergliikurite kasutajad on lapsed, siis laste lubamine sõiduteele oleks kindlasti ohtlikum kui nende kergliiklejate lubamine tervikuna kõnniteele rohkem. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Sõidukiirust on teatavasti reguleeritud väga pikka aega. On toimunud suur tehnoloogiline areng selle sõidukiiruse mõõtmiseks ja tuvastamiseks. Meil siin öeldi üks päev, et on olemas isegi robotkohtunikud. Selgus, et need on liikluskaamerad, kes mõõdavad kiirust ja määravad kohe karistuse. Ja nüüd siin seaduseelnõus öeldakse, et suurimaks sõidukiiruseks kehtestatakse kergliikurile 25 kilomeetrit tunnis. Minul tekib küll küsimus, et kuidas seda mõõtma hakatakse.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! No eks selle mõõtmisega peab politsei tegelema hakkama. Politsei on sarnase sõnastusega nõus olnud ja järelikult on neil ka siis võimalus seda jälgida. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Eks see on üks keeruline reguleerimine. Mina ei ütleks küll, et ma hirmsasti tervitan seda eelnõu, see on ka küsimusi tekitav. Ei kujuta ette, et näiteks tavakiirusega liiklejat – mis mõte on liiklusvahendil, kui sa pead jalakäijatega ühes tempos liikuma. Aga mõistan, et siin on probleemintsidente palju, vaidlust selle üle on või soovi reguleerida. Aga mina küsin hoopis, et selle paralleel on ju jalgratas. Te ei toonud ühtegi paralleeli jalgrattaga, aga minu käest on just küsitud, et teie ministeerium valmistab ette täpselt samasugust asja jalgratturite kohta, et nad liikugu ka siis jalakäija tavakiirusega, mis ajab mind küll tigedaks. Kuigi ma ei sõida kõnniteedel, aga ma ei kujuta ette, et jalgrattaga mindaks ka siis võrdlema ennast jalakäijaga. Kas on selline plaan? Ja kuidas te neid kahte liikumisviisi siis eraldi reguleerite? Kuidas te seda seletate? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! No kõigepealt selle kiiruse kohapealt, see ütleb seda, et jalakäija vahetus läheduses tuleb liikuda, kõnniteel siis jalakäija tavakiirusel. Seda mitte ei valmistata ette, aga täna juba liiklusseadus näeb ette, et kui te liigute jalgrattaga kõnniteel, jalakäija teel, siis jalakäija vahetus läheduses tuleb liikuda jalakäija tavakiirusega.

Aseesimees Siim Kallas
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Te väga õigesti tõite välja selle, et lapsed saata sõiduteele on ohtlik. Täna hommikul olin ma tunnistajaks sellele, kus väikelapsed hommikul minnes lasteaeda ilmselt vanematega on harjunud, eriti kesklinnas Tallinnas, et kõnniteel on turvaline liikuda, natuke ka joosta vanemast eespool ja olin tunnistajaks sellele, kus tõepoolest tõukerattaga tulnud inimene oleks praktiliselt sellele lapsele otsa sõitnud. Meil ei ole Tallinna kesklinnas ju selliseid kõnniteid, kus oleks ära määratletud jalgratta või siis ka selle liikuri pool, kõik liiguvad ühisel alal. Kui ebaturvaline on saata noori sõiduteele, millega ma olen väga päri, siis uskuge, väga ebaturvaline on lastel kõnniteel kõndida, kui ta ei tea, millisel hetkel võib keegi talle lihtsalt otsa sõita. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! No eks sellega on niimoodi nagu kõikide, kui see kehtestatakse, siis nagu kõikide. Täna ei ole, nagu ma ütlesin, mingisuguseid reegleid, et pole isegi midagi aluseks võtta, juhul kui midagi juhtub. Kui reeglid kehtestatakse, siis on nende täitmisega täpselt nii nagu kõikide liiklusreeglitega, et neid lihtsalt tuleb täita ja kui ei täida, juhtub õnnetus ja järgneb karistus.

Aseesimees Siim Kallas
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Täiesti nõus kolleeg Jürgen Ligiga, et ülikeeruline eelnõu ja tekitab küsimusi. Mõistlik kiirus. Kuidas seda peab aru saama ja et kas on kavas kõnniteedele joonistavad vastavad märgistused näiteks, et paremal pool kõnnib siis jalakäija ja vasakul rattur või midagi, mis teeks nagu asju selgemaks? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Kiiruse kohapealt on siin kaks piiri, üks on kuni 25 km tunnis ja teine on jalakäija vahetus läheduses kõnniteel jalakäija tavakiirusega, noh, natukene kiiremini, sest võib mööduda, päris ei pea sabas seisma jääma, et mööda sõita ei tohi, tohib, aga mitte kihutades, vaid ikkagi arvestades jalakäija kiirust, et selles mõttes raamid on. Kahtlemata ma olen nõus, et sellistele elektritõukeratastele on väga keeruline üldse mingisuguseid reegleid kehtestada. Ma ise arvan, et see, mis on siia lõpuks leitud, on suhteliselt head lahendused. Mis puudutab neid kõnniteele joonitud rattateid, siis nii palju kui võimalik seda kindlasti kasutatakse, seda tehakse.

Aseesimees Siim Kallas
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh! Te eelmisele küsimusele vastates, kui ma küsisin sõidukiiruse kehtestamise kohta kergliikurile 25 km tunnis, ütlesite, et no politsei teab, kui seda kiirust ületatakse. Täitsa praktiline küsimus. Kui politsei seda teab, siis kas võib eeldada, et on tulemas ka mingisugused trahvimäärad, kui kiirust ületatakse? Ja lisan siia muidugi, et see on suuresti selliste kultuuriliste hoiakute ja käitumise teema ning puudutab, ma saan aru, põhiliselt siiski suurlinnu. Mujal on nagu ruumi rohkem jne. Aga natuke see, et millal need trahvid hakkavad tulema. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Selle eelnõuga sätestatakse ka trahvimäärad, aga nad on sarnased, nii nagu on jalgratturitele ja jalakäijatele. Ei ole midagi suuremat. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Suur tänu! Austatud minister! Siin eelnev diskussioon tekitas minus jooksvalt sellise küsimuse, et kuidas on jalgratturi ja jalakäijate suhe selle nüüd liiklusseaduse või, ma ei tea, uue versiooni järgi nüüd sätestatud kergliiklusteedel, mitte kõnniteedel, vaid kergliiklusteedel. Et kui ratturid peavad hakkama jalakäijad kõik nüüd kõnniteedel mööduvad kõnnitee jalakäijate kiirusel, kuidas toimub see asi kergliiklusteedel? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Need jalgratturile kehtestatud piirangud kehtivad siis jalakäijatele mõeldud aladel. Kergliiklusteel võib rattaga sõita kiiremini kui jalakäija kiirus.

Aseesimees Siim Kallas
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Urve Tiiduse küsimuse jätkuks. Kes hakkab teostama seda kontrolli nende kergliiklusteel liiklejate puhul, kas seda teeb politsei või keegi teine ja kas nad siis tulevad oma radaritega mõõtma seda või kuidas see hakkab välja nägema? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! No kontrolli liikluseeskirjade täitmise üle teostab alati politsei. Kuidas täpselt fikseeritakse kergliikleja liikluskiirust, ma arvan, et ju selle radariga on võimalik ka seda fikseerida.

Aseesimees Siim Kallas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Jah, aitäh! Jaa, küsimus võib-olla teile kui endisele Tallinna linnapeale, et mina liigun Tallinnas jalgrattaga ja tegelikult kesklinnas on see suhteliselt, ütleme, julgetele. Et noh, nüüd pannakse paika siin küll terve rida igasuguseid reegleid, aga kui ei ole kesklinnas jalgrattateed ja ei ole võimalik liikuda siis selliselt, nagu reeglid ette näevad lihtsalt selle pärast, et taristut ei ole. Et kuidas siis kohalikku omavalitsust võetakse selle eest vastutusele, et oleks ka korralik taristu ja saaks jalgratta ja nende pisiliikurite ja kõigega liikuda? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! No Tallinna linnal on olemas oma kergliiklusteede väljaehitamise programm ja Tallinna linn kindlasti selle programmi järgi liigub edasi ja ma väga loodan, et kõik need arutelud, mis olid enne siis viirusepuhangut, mis puudutasid tuleva aasta eelarveperioodi, ka Euroopa Liidu eelarveperioodi, et need vahendid, mis on ette nähtud kergliiklusteede võrgustiku välja ehitamiseks, et need vahendid jäävad alles ja sellega minnakse tulevikus edasi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh! Ma ikkagi loodan, et jalakäija läheduses võetakse kiirus maha. Aga mida ma tahan küsida, on see, et kas keegi ka jalgratturitel kiirust mõõdab. Meil on siin ju Wolt ja Bolt, kes panevad sellise tempoga kõnniteedel, et peab ei tea kuhu ära hüppama, kui sa nendega kitsal teel kõrvuti satud. Ja täna ma ei ole kuulnud, et keegi jalgratturitele trahvi teeb. Autodele tehakse hoogsalt trahvi. Mitte et ma oleks õudselt trahvi pooldaja, aga kui on ka õnnetused, siis nii palju, kui mina olen kuulnud ja mu tuttavad on rääkinud, need jalgratturid, kes on põhjustanud õnnetuse, sageli lähevad sündmuskohalt ära. Numbrit taga ei ole jalgrattal, nii et püüa tuult väljal. Kui autojuht teeb midagi, eksib, siis igal juhul ta vastutab, aga siin nagu täna on vastutamatus. Eriti kurb on vaadata lapsi, et on väikesed lapsed kõnniteel ja siis suure kiirusega täismehed sõidavad. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Aga eks see on üldise liikluskultuuri küsimus. Kindlasti on jalgrattureid, kes väga täpselt eeskirjadest kinni peavad, ja kindlasti on jalgrattureid, kes seda nii täpselt ei tee. Jalgrattureid tuleb aasta-aastalt juurde ja ilmselt ka selliseid, kes ei pea liikluseeskirjadest kinni. Veel kord: kõnniteel jalgrattaga liikudes tuleb jalakäija läheduses ...Tähendab, jalgrattaga kõnniteel liikudes jalakäija läheduses tuleb hoida jalakäija tavakiirust. Seal ei tohi kihutada. Ja kui keegi peaks vahele jääma, siis tegelikult on politseil õigus teda trahvida, sest see on liikluseeskirja rikkumine.

Aseesimees Siim Kallas
Andrus Seeme, palun!

Andrus Seeme
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Minul on sihuke lihtne küsimus, et kuidas see liikleja jalgrattaga või siis selle – mis see uus nimi oli – kergmasinaga teab, kui kiiresti ta sõidab, sest minu meelest minu rattal küll spidomeetrit ei ole. Kuidas ma tean, et ma nüüd ületan seda 25 km/h? Politsei näeb radariga, aga sõitja ei näe ju kuidagi. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Eks see on harjumuse väljakujundamise küsimus või seal ei ole peal seda kiirusemõõdikut.

Aseesimees Siim Kallas
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh! Tegelikult ega te mu küsimusele päriselt ei vastanud. Kõige tähtsam ongi see, mida mina mõtlen, kui jalakäija on läheduses või temast möödutakse, et siis kiirus maha tõmmatakse. Aga kas meil keegi ka trahvib jalgrattureid? Ma pole veel kuulnud, et politsei oleks väljas ja kui keegi sõidab suure kiirusega jalakäijast mööda lähedalt, et trahviks teda. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Oma arust ma püüdsingi seda öelda, et jalakäija vahetus läheduses tuleb jalgrattaga sõita kõnniteel jalakäija kiirusega, täpselt niimoodi ka liikluseeskiri seda sätestab. Kui palju seda trahvitakse, ei oska teile küll vastata, aga see võimalus, see on olemas.

Aseesimees Siim Kallas
Madis Milling, palun!

Madis Milling
Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud minister! Te mainisite siin numbreid nende liikurite kohta, et 1 kW oli vist ja 20 km tunnis. Täna on inimestel soetatud kindlasti ka võimsamaid erinevaid liikureid, kas nüüd uus seadus tähendab seda, et nendega üldse enam ei tohi liigelda? Ja teine küsimus: kas meil on oodata nüüd ka täiendavaid kiirusepiirangu liiklusmärke, spetsiaalselt mõeldes nendele igasugustele liikuritele? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Ei tea, et oleks oodata liiklusmärke. Eelnõuga on antud ka üleminekuaeg neile, kellel tõesti on nüüd masinad, mis liiguvad kiiremini, mis on võimsamad ja mida ei ole võimalik ümber vormistada siis kergmopeediks. Ehk et on võimalus teatud juhtudel, et on võimalik mopeediks ümber vormistada ja siis juba kehtivad järgmised reeglid, enam mitte kergliikuri reeglid. Aga kindlasti on ka selliseid, mida ei ole võimalik ümber vormistada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud minister! Te olete täna siin korduvalt küsimustele vastanud, et kõnniteel tohib liikuda jalgrattur – ja ma eeldan, et siis ka teised liikurid, mis tänavatel saavad olema ja juba on – jalakäijaga samal kiirusel. Kuidas on siis võimalik liikluseeskirjade kohaselt jalakäijast mööduda? Mina olen küll näind, et massiliselt jalgratturid mööduvad jalakäijast. Kas nad kõik rikuvad liikluseeskirju?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Ei, see ei tähenda seda, et jalakäijast ei tohiks mööduda, tohib mööduda küll, aga mõistliku kiirusega, praktiliselt samal kiirusel.

Aseesimees Siim Kallas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Ma millegipärast arvan, et sellise 30-se kiirusega jalakäijaid väga palju ei ole, eelmisele küsimusele viidates. Aga ma tulen ikkagi selle § 32 lõige 2 juurde, et millal on jalgrattaga jalgteel ja kõnniteel sõitmine lubatud. Ja siin on öeldud, et kui see jalgrattarajal sõitmine on selle seisukorra või liiklusolude tõttu oluliselt raskendatud ja puudub. Siis selline küsimus, et tegelikult Tallinnas, kui me räägime nüüd kesklinnast ikkagi, need jalgrattarajad, mis on sõidutee küljes, on kõik väga-väga ohtlikud. Kas siis võib kohe öelda, et kõik need kesklinna jalgrattarajad lähevad siia lõike 2 alla, et tegelikult võite vabalt sõita mööda kõnniteid, sest see seisukord ja liiklusohutus vastab sellele, et tegelikult seal sõita on eluohtlik? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Kõigepealt, see 25 kilomeetrit, see on siis selleks maksimaalkiiruseks, mis valmistajatehase poolt on lubatud ehk mis on tüübikinnituses mis on kinnitatud. Neid nimetatakse kergliikuriteks. Kui see kiirus on rohkem, siis on tegemist juba mingisuguse teise liikumisvahendiga ja ta ei käi enam selle kategooria alla. Mis puutub Tallinna kesklinna, siis siin on kergliikurijuhil kaks ... Kui on olemas sõiduteel ja võimalik sõiduteel sõita, siis on kergliikurijuhil võimalik valida, kas sõiduteel saab natukene kiiremini sõita või kõnniteel, ja kui seal on eriti jalakäijad, siis tuleb jälgida nende kiirust.

Esimees Henn Põlluaas
Madis Milling, palun!

Madis Milling
Suur tänu, härra juhataja! Austatud minister! Te kasutasite siin väljendit "mõistlik kiirus", kui räägiti siin jalakäijast möödumist jalgrattal. Minu jaoks, kui seaduses on midagi, mis annab tõlgendamisvõimalusi, siis seda ka kohe tehakse. Et mis see mõistlik kiirus on, on igaühe jaoks erinev. Ma kujutan ette, et mina hakkan juba 40 kilomeetri pealt jalgratta seljas hingeldama, aga spordimees Jaanson ei lähe veel higisekski. Kuidas me seaduses sätestame sõna "mõistlik kiirus"? Mida see tähendab, mis selle väljendi sisu saab olema?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Ei, selle väljendi sisu on ohutus. Tuleb mööduda ohutult. Ohuolukorra tekkides on juba tegelikult rikutud reegleid. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, austatud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Järgmisena kutsun ma siia ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kalvi Kõva. Palun!

Kalvi Kõva
Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Komisjon arutas antud eelnõu 191 oma 9. juuni koosolekul. Komisjoni istung oli töine ja komisjoni istungil ma ei täheldanud mingisuguseidki n-ö maailmavaatelisi ja poliitilisi erinevusi, et küsimused olid asjalikud. Peab ütlema, et teie küsimused siin saalis olid veel asjalikumad, et kribasin ma üles ja kindlasti vaatan ka stenogrammi, et nendele kõigile kitsaskohtadele, mida te täna siin ka saalis ütlesite, mida me komisjonis ei olnud märganud, me kindlasti enne teist lugemist ja muudatusettepanekute esitamist analüüsime ja küsime ja arutame. Aga üks teema, mis võib-olla teil siin saalis küsimustes ei olnud, mis komisjonis ka tõstatus, oli see, et kuna ministeerium plaanis ja kavatses seda kergliikurite seaduse eelnõud tuua ikka hooaja alguses juba siia saali, aga nüüd me jõuame selle teise lugemiseni ja vastuvõtmiseni tõenäoliselt alles sügisel, et terve see hooaeg läheb ära, et kes siis vaevalt, et suusad pannakse kõrvale ja hakatakse rohkem kergliikuriga sõitma. Et miks me siis varem ei jõudnud, siis siin oli tegemist Euroopa Liidu ja tüübi kinnituste teemadega ja loomulikult ka eriolukord tuli natuke vahele, et sellest suhteliselt võib-olla see reguleerimise alal on veel hästi palju tühje lünkasid, aga parem ka mingisugunegi reguleeritus selles valdkonnas, mis täna toimib täielikult ilma reguleerimata. Me arutasime komisjonis ka muid liiklusseaduse teemasid, mis tegelikult selle eelnõuga ei haaku ja neid ma siin pikalt rääkima ei hakka, aga võib-olla muudatusettepanekutes midagi tulevikus siis kajastub. Nii et, head kolleegid, kutsun üles esitama muudatusettepanekuid, arutama seda teemat väga põhjalikult fraktsioonides ja kindlasti sama teeme ka komisjonis. Ja komisjon võttis vastu ka sellised ettepanekud, et võtta eelnõu tänasesse päevakorda, muidu ma siin praegu ei oleks, ja teha ettepanek esimene lugemine lõptada. Seda tehti konsensusega. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Teile on ka küsimusi. Kristina Šmigun-Vähi!

Kalvi Kõva
Aga Kristina Šmigun-Vähi kahjuks kolmandat küsimust ei saa, nii et tule pärast koridori, ma vastan!

Esimees Henn Põlluaas
Jah, ongi kolmas, tõepoolest. Te peate pärast jaa kuskil koridoris vestlema. Aga Kaido Höövelsonil on täiesti esimene küsimus, nii et palun!

Kaido Höövelson
Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Komisjoni koha pealt, et kuna tegemist on siiski liiklusseaduse muutmise seadusega ja siin on hästi palju elektriteemat nagu sees, kas oli ka tõstatatud küsimus mopeedauto kohta? Kuna sina oled ka maainimene, mina samuti, ja neid liigub ikka päris palju, kas see teema oli teil ka kellelgi arutlusel? Aitäh!

Kalvi Kõva
Jaa, mul on kodus see mopeedauto päris olemas, tunnen seda asja päris täpselt. Aga, hea Kaido, antud eelnõu seda teemat ei käsitle. Antud eelnõu käsitleb ainult kergliikureid. Aga kindlasti, kui on sul soovi, see mopeedautode valdkond on tegelikult suhteliselt selline, et võib-olla ka vajaks midagi täpsustamist ja seal on hästi palju küsimusi minu jaoks, siis muudatusettepanekutega kindlasti sa saad neid teha ja eks me siis komisjoni poolt neid menetle ja koos sinuga neid häid lahendusi leiame. Aga antud eelnõu puudutab ainult ... Ja kui ma nüüd sellele libedale teele läksin, hakkasin rääkima, siis ka komisjonis oli teemasid, mis puudutasid liiklusseadust tervikuna, või hoopis teisi teemasid, näiteks õpilaste vedu bussides, mis ei ole antud eelnõu teema, aga võib-olla kui on sellised pakilisi ja vajalikke asju, mida võiks muuta läbi muudatusettepanekute, siis need ettepanekud on kõik teretulnud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Andrus Seeme, palun!

Andrus Seeme
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea Kalvi! Ikka küsin, et kas komisjon arutas, mis asi on see mõistlik kiirus ja kuidas seda kontrollitakse. Mis asi on mõistlik kiirus? Mis on komisjoni seisukoht selle kohta, mis on mõistlik kiirus? Või siis nagu lugupeetud minister ütles, et tuleb mööda minna jalakäija kiirusel. Aga kuidas see võimalik on? Kas komisjon seda arutas? Aitäh!

Kalvi Kõva
Hea Andrus! Aus vastus on, et ei arutanud. Ju meil on komisjonis rohkem need inimesed, kes sõidavad selle ratta peal, mis kohapeal püsib, lihtsalt pedaale ei vändata, ma mõtlen meie komisjoni esimeest.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, hea ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nüüd on meil võimalus avada läbirääkimised, kui on fraktsioonide esindajatel kõnesoovi. Aga mulle tundub, et ei ole ja läbirääkimised jäävad ära. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 191 SE esimene lugemine lõpetada ja sellega ongi esimene lugemine lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 1. juuli kell 16. 

12. 21:08 Raudteeseaduse eelnõu (201 SE) esimene lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Nüüd läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse eelnõu 201 SE esimene lugemine. Palun taas siia kõnepulti majandus- ja taristuministri Taavi Aasa! 

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Austatud esimees! Vabandust! Juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eelnõu eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu direktiivid ja korrastada korduvalt muudetud seaduse segast struktuuri ja täpsustada ja kehtivaid sätteid. Raudteeseadust on selle vastuvõtmisest saati ulatuslikult ja korduvalt, enam kui 30 korda muudetud, mis on teinud seaduseteksti kohati täiesti raskesti loetavaks ja toonud teksti hulgaliselt ülaindekseid ja mitmelehekülje pikkuseid paragrahve. Samuti ei ole kohati võimalik lisada täiendavaid sätteid sobivasse kohta, mistõttu on välja töötatud uus terviktekst. Käesoleva raudteeseaduse eelnõu on sisuliselt kehtiva raudteeseaduse muutmise seadus, kus olemasolevat teksti täiendatakse uutest direktiividest tulenevate sätetega ja on koostatud terviktekstina.
Eelnõuga ülevõetavate direktiivide 2016/797 ja 2016/798 näol on varasemate valdkondi reguleerivate direktiivide uuesti sõnastamisega ehk on suures osas olemasolevate regulatsioonide täpsustused ja lisatud on mõned uuendused. Esimene direktiiv Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitusega kohta tulenev põhiline sisuline muudatus puudutab raudteeveeremi kasutuselevõtmise lubade väljastamist. Edaspidi saab loa taotleja, kes esitab taotluse Euroopa Liidu Raudteeametile või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Tehnilise Järelevalve Ametile võib loataotluse esitada kui raudteeveeremit kavatsetakse kasutada Eesti raudteevõrgustikus, kui kasutusala on mitmes liikmesriigis, siis peab taotluse esitama Raudteeametile. Taotluse protseduuride ühtlustamiseks on loodud Raudteeameti juurde elektrooniline ühtne kontaktpunkt, mille kaudu esitatakse kõik taotlused. Direktiivist 2016/798 raudteeohutuse kohta tulenev põhiline sisuline muudatus puudutab raudtee infrastruktuuri ettevõtja ohutusloa ja raudtee veoettevõtja ohutustunnistuse regulatsiooni. Nii ehitusluba kui ohutustunnistus koosnesid A ja B osast, edaspidi erinevaid osi ei eristata, mis vähendab halduskoormust ja hoiab kokku aega loa menetlemiseks. Raudtee-ettevõtjale antavat ohutustunnistust nimetatakse edaspidi ühtseks ohutustunnistuseks ja analoogiliselt raudteeveeremi kasutusloa regulatsioonile saab ka siin taotleja valida, kellele ta taotlus esitab. Valikuvõimalus tekib siis, kui ettevõtja soovib tegutseda ainult ühes riigis, sel juhul võib taotluse esitada omal valikul kas Raudteeametile või Tehnilise Järelevalve Ametile. Kui tegevuspiirkonnaks on mitu liikmesriiki, siis tuleb taotlus esitada Raudteeametile. Täiendavalt on lisatud raudteeveeremi hoolduse eest vastutava üksuse regulatsioon, mille jaoks vajaliku sertifikaadi annab Tehnilise Järelevalve Amet.
Eelnõusse on ka mõned siseriiklikud muudatused, mis on suures osas kehtivat normi täpsustavad ja kaasajastavad. Osalt vähendatakse ka ettevõtja halduskoormust, jättes ära kohustuse tegevuseeskiri ja veoeeskiri Tehnilise Järelevalve Ametile heaks kiitmiseks esitada. Et täita erinevatest Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis näevad ette, et karistused rikkumiste eest peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, on muudetud karistusmäärasid, kuna need on kehtinud sisuliselt muutumatuna aastast 2004. Samas tuleb arvestada, et rikkumisi praktiliselt ei esita ja see suurel määral mõju ei oma. Lisaks vähendatakse riigilõivu määra, kui raudteeliikluse eeskiri toiminguteks esitatakse taotlus Tehnilise Järelevalve Ametile e-teenuse infosüsteemi kaudu, ja lisatakse täiendavad lõivud raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ja raudteeveeremi ehitustegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest. Tegemist on töömahuka menetlusega, kuid siiamaani ei ole lõivu eksisteerinud.
Ja muudatus on ka veel kitsarööpalise raudtee nõuete osas, kus kehtivad nõuded on täna samad, mis on tava siis tavarongiliiklusele. Ja hetkel kohandub kitsarööpalisele raudteele kogu raudteeseaduse regulatsioon, kui seal teostatakse raudteevedu ehk kehtiva seaduse kohaselt peaks muuseumi raudtee majandaja omama kehtivat ohutustunnistus. Kuna muuseumi raudteed sõidutavad oma raudteel ka reisjaid, siis on tegemist raudteeveoga, kuid arvestades süsteemi suletust, madalaid kiirusi ja ka muuseumide piiratud rahalisi võimalusi, ei ole otstarbekas neile kehtestada samu nõudeid, mis tavaraudteesüsteemis tegutsevale ettevõtjale. Seetõttu on eelnõuga plaanis muuseumiraudteed üldregulatsiooni alt välja jätta ja luua neile minimaalsed nõuded, millele raudtee vastama peab, kuid samas tagavad ka ohutuse. Ja edaspidi nõutaksegi muuseumi raudteelt ohutustunnistuse asemel ohutusjuhendit ja ohutusjuhendis kirjelduses on muuseumi raudtee jaoks kõik lihtsalt lahti kirjutatud, mida juhendis peavad välja tooma. Ja ohutusjuhend kiidetakse ka heaks Tarbjakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt ja selle eest riigilõivu eraldi ei nõuta. Ja ülevõtmistähtaeg on meil siis pikendatud kuni 31. oktoobrini 2020. Palun teil eelnõu toetada!

Esimees Henn Põlluaas
Hea minister, teile on küsimusi. Esimesena, Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Suur tänu, istungi juhataja! Austatud minister! Te kindlasti olete kursis, et sotsiaalministri juures peaks käima koos ligipääsetavuse foorum, mis koondab enda alla erinevate puudega inimeste esindusorganisatsioone, ja selle foorumi eesmärk on anda riigile nõu, kuidas siis avalikku ruumi muuta ligipääsetavaks erineva puudega inimestele. Ja minu küsimus on: kas selles seaduses on arvestatud sellega või tehtud ettepanekuid, kuidas raudteejaamad muuta erineva erivajadusega inimestele paremini ligipääsetavaks? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! No kõigepealt, mis selle seadusega kaasneb, siis selle seadusega me ei taotle enam erisusi. Ehk need, mis olid siin pool aastat tagasi meil suureks probleemiks, kus me erisusi maha ei võtnud, erandeid, siis nüüd need erandid kaovad, rohkem mingisuguseid erandeid Eestis kehtima ei jää. Seda kõigepealt. See siis puudutab, kui on raudteejaam kus on jaamatöötaja, kes siis saab abistada puudega inimest. Üldiselt Eesti raudteejaamad on tegelikult päris hästi kohandatud ka puuetega inimestele, ega seal suuri probleeme ei ole. Tõsi, kus võib olla probleemi on ligipääsud raudteejaamadele, ligipääsud ise. Aga enamasti ei asu need ligipääsud mitte raudtee territooriumil, vaid tavaliselt kohaliku omavalitsuse territooriumil. Nii et tegelikult nendes kohtades peaksid kohalikud omavalitsuse tagama selle, et puuetega inimesed paremini perroonile pääseksid. Aga see, mis on raudtee omanduses, seal on enamasti enam-vähem hästi. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Härra minister! Et rõõm näga üle pika aja mitte seaduse muutmise seadust vaid seadust. Mille eesmärk, ma loen, on asja selgemaks teha ja et saaks ka eesti keelest aru. Aga ma loen seda ja ausalt öeldes ega ei saa aru. Et mitte paljasõnaline olla, ma tsiteerin 2003 või 2020 seaduse mõisteid. Ja võtame niimoodi: 2003 – mis asi on rong? Rong on kokkuhaagitud veeremiüksus, mis koosneb vagunitest. 2003. Aga 2020 –mida te pakute meile? Kõik muu on sama, aga koosneb ainult vagunist. "Vagunitest" on kadunud ära. Ja vaatame, mis asi on vedur. 2003 – jõuallikatega varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse rongide vedamiseks. Aga 2020 – mida te pakute meile parema variandina? Hoopis "vagunite vedamiseks". Aga samas ütlete, et 2020 rong koosneb vedurist ja vagunist, aga mitte vagunitest. On ta siis paremaks läinud või mis selle asja sügavam mõte on? Minu nõder mõistus ei võta.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! No see tähendab seda, et võibki olla ainult üks vagun. Kui te vaatate tänaseid näiteks Elroni elektrironge, siis on need rongid endiselt, aga sisuliselt on tegemist ühe koosseisuga. Et muutunud on. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jah, te ütlesite, et eelnev raudteeseadus oligi väga keeruline. Ja siin juba kolleeg Peeter Ernits avaldas kriitikat uue eelnõu osas. Mind huvitab, kui palju te kaasasite huvigruppe, kes mingit oma nõu andsid, ja kas nüüd see uus eelnõu, mida ma kahjuks ei ole küll lugenud, on siis ka lühem. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Kindlasti on ta lühem, sellepärast et vanas eelnõus oli ju korduvtekste väga palju. Aga jah, huvigruppe kaasati. Kokku esitati minu mälu järgi kuskil 240 täiendust ja parandust, millest suuremat osa ka arvestati.

Esimees Henn Põlluaas
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Tänan, härra eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus tuleneb teie vastusest kolleeg Liina Kersna küsimusele. Te vastasite, et erisused kaovad ja tõite näite, et näiteks jaamatöötaja eelnevalt abistas. Kas te natuke avaksite seda, et kas ka nüüd, peale selle seaduse vastuvõtmist, enam ei abista seda, kes abi vajab? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Vastupidi, me olime palunud erisust selle sätte rakendamisel. Nüüd see erisus kaob ehk et kui on selline jaam, kus on olemas jaamatöötaja, siis on ka üks tema kohustustest aidata puudega inimest. Paraku muidugi Eestis tuleb öelda, et meil väga palju selliseid jaamu ei ole, aga on tulemas, näiteks Narvas peaks tulema üks ühistranspordikeskus või -sõlm, kus on siis nii bussid kui rongid ja seal saab olema ka inimene, kes toetab.

Esimees Henn Põlluaas
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Aitäh! Eelmises vastuses te tegelikult ei vastanud. Üks vedur on rongide vedamiseks ja nüüd on siis vagunite vedamiseks, aga see selleks. Aga võtame nüüd selle raudtee definitsiooni rahvusvaheliselt. On rööbastega transpordisüsteem inimeste või kauba veoks, raudtee on ehitatud rongide, trammide jne muu rööbastranspordi liikumiseks. Aga teie seaduse § 1 punkt 5 ütleb, et trammitee ei ole raudtee. Kuigi ma saan aru, et see uus raudteeseadus on pandud kahe eurodirektiivi n-ö paaritamise tulemusena ja varasema teksti. Kust selline novaatorlikkus? Või on see euroopalik lähenemine, mis rahvusvahelie definitsiooniga kokku ei lähe või kust see taust?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tegelikult on niimoodi, et on palju riike, kus trammi, sõna sellist kui tramm ei ole, on light train näiteks kasutatakse definitsioonina kerge rong või light railway, need on toodud siia seadusesse sellised muutused. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Ma küsin siiski veel üle, et kui te seda tervikteksti koostasite ja kooskõlastasite erinevate huvigruppidega, kas siis see tekst sai ka kooskõlastatud puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Puuetega inimeste esindusorganisatsiooniga tehti koostööd, paraku kuni märtsini sellel aastal. Ja mitte see, et ei oleks tahtnud koostööd teha, aga siis lihtsalt see koostöö meil katkes tulenevalt viirusest.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd ma paluks ettekandjaks kõnepulti majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni. Palun!

Jüri Jaanson
Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas raudteeseaduse 201 SE esimesele lugemisele saatmise eel siis oma videosilla kaudu tehtud istungil teisipäeval, 9. juunil. Kohal olid siis enamikus komisjoni liikmeid, üks oli puudu. Samuti siis eelnõu tutvustasid minister, nagu ta siin tegi, ja siis ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistid. Nii. Minister andis siis ülevaate, nii nagu siingi, et lisaks kehtiva seaduse teksti ja struktuuri muutmisele täiendatakse siis raudteeseadust direktiividest tulenevate sätete ja vähesel määral siseriiklike nõuete täpsustamisega. Ja tõi välja, et selle kehtivat raudteeseadust on alates 2003. aastast väga palju, üle 30 korra muudetud ja tekst on raskesti loetav, seetõttu on koostatud uus terviktekst. Ja samuti tõi välja, et seni kehtinud erandid puudega inimeste abistamisel lõpetatakse. Ja spetsialistide poolt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer, kes rääkis direktiividest ja selle vastuvõtmise pikendamisest viiruse, COVID-19 viiruse tõttu ja ütles, et uus tähtaeg on, ülevõtmise tähtaeg on siis 31. oktoobril. Komisjoni liikmetel oli veidi ka küsimusi. Et kas raudteeseaduse paremaks toimimiseks on veel vaja mingisuguseid Euroopa Liidu direktiive vastu võtta, et neid ei ole vaja, et siis tulevad kaks direktiivi ja see on piisav. Siis tunti huvi selle vastu, et kui palju siis raudteeseaduse eelnõu terviktekstist moodustavad uued muudatused. Neid sisulisi muudatusi on vähe, väga üksikud muudatused, puudutasid tegevuseeskirja, veoeeskirja, ...... loobumist ja muu selline tehniline tekst. Siis tunti huvi veel selle vastu, et üldiselt on tervikteksti muutmine põhjendatud siis, kui seadusest kolmandiku jagu muutub. Ja siin Indrek Laineveer siis vastas, et praegusel juhul on probleemiks ka see, et seni kehtiv seadus on nii palju muudetud, et seal seaduse paragrahvidel on neid primme ja sekundasid, et sinna lihtsalt ei ole uusi muudatusi võimalik enam loogiliselt võttes sisendada. Et uus tekst on palju parema liigenduse ja palju arusaadavamaks tehtud. Ja samuti tunti huvi, kas selle seaduse jaoks siis väljatöötamiskavatsust oleks pidanud tegema, et kuna ja siis siin vastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna raudteetalituse ekspert Margus Tähepõld, et kuna suures osas on tegemist ikkagi Euroopa Liidu õiguse sissevõtmisega, siis väljatöötamiskavasid ei tekkinud, et siseriiklikke muudatusi oli vähe ja lihtsalt alternatiive, mille vahel kaaluda, ei olnud ka, nii et sellest nagu väljatöötamiskavatsust ei olnud. Ja siis Liinale ja Helmenile ma ütleks siin veel, võib-olla täiendaksin ministri juttu sellega, et siin uues raudteeseaduses on ka omaette paragrahv, mis määrab nagu karistuse või trahvi, kui puudega või liikumispuudega või liikumispiiranguga inimesele jäetakse abi andmata või teave andmata. See oli vist § 170, seal on trahviühikud ilusti kirjas, nii et on ka sunnimeetmed. Aga ma loodan, et seda vaja ei lähe.
Ja lõpetuseks otsused, mis tehti. Tehti ettepanek võtta eelnõu tänasesse päevakorda, see on 15. juuni 2020, määrata ettekandjaks Jüri Jaanson ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need ettepanekud olid konsensuslikud. See olekski kõik. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kui nüüd on fraktsioonidel sõnavõtusoovi, siis avame läbirääkimised. Aga sõnavõtusoovi ei ole ja läbirääkimisi ei toimu. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 201 SE esimene lugemine lõpetada ja sellega olemegi esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 1. juuli kell 16.00.

13. 21:28 Energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE) esimene lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Ja nüüd, tänane viimane eelnõu, enne kui me arupärimiste juurde jõuame, on Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasi seaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE) esimene lugemine. Ettekandja on majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esitlen energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on energiatõhususe direktiivist tulenevate uute kohustuste ülevõtmine Eesti õiguskorda. Direktiivi ülevõtmine aitab Eestil ning Euroopa Liidul tervikuna saavutada energiatõhususega seotud eesmärke. Energiatõhususe suurendamine on Eesti üks energiamajanduse põhieesmärkidest.
Kokkuvõtvalt tehakse eelnõuga neli muudatust. Kehtestatakse riigi üldine energiasäästukohustuse maht perioodiks 21–24. Euroopa Liidu tasemel on kokku lepitud, et kõikide liikmesriikide üldine energiasäästukohustus on 0,8% aastas võrreldes aastate 2016–2018 keskmise tarbimisega. Meie jaoks tähendab see ligikaudu 14,8 teravatt-tundi ning selle kohustuse täidame suuresti meetmetega, mis on juba töös. Näiteks korterelamute rekonstrueerimise toetamine, mis alles hiljuti sai ka täiendavat rahastust. Teiseks täiendatakse arvetel kajastatavale teabele kehtivaid nõudeid ja sätestatakse vähim, mida tarbijale arvel peab näitama. Selle muudatuse eesmärk on tarbijate teadlikkuse tõstmine ja tagamine, et tarbijad teavad, mille eest neile arve esitatakse. Lisateavet hakkab saama iga lõppkasutaja. Näiteks, kaugloetavate mõõtevahendite puhul peavad arvel kajastuma tarbimise info, kehtivad hinnad, kasutatav kütus, kasvuhoonegaaside heitekogus, hinnakomponendid, sh maksud, selleks, et võrrelda tarbimist, vajalik info, enda varasem tarbimine, keskmised tarbimised ja tarbimisgraafikud, kaebuste esitamise kord jne. Kui kaugloetavaid arvesteid pole, siis on arvetele esitatav teabehulk väiksem, elektriarvetel on sarnane info juba näiteks täna olemas. Kolmandaks, aidatakse kaasa energiaostuvõimetuse vähendamisele. Energiatõhususe meetmete elluviimisel arvestame ka energiaostuvõimetuse leevendamise võimalustega. Energiaostuvõimetust leevendavad meetmed on meil juba ka töös. Näiteks on korterelamute rekonstrueerimise toetus suurem piirkondades, kus sissetulekud on madalamad.
Täpsustatakse sooja-, jahutuse ja gaasitarbimise mõõtevahenditele kehtivaid nõudeid. Hinnatakse, kas ja millisel kujul on kaugloetavad arvestid mõistlikud ehk siis majanduslikult ja tehniliselt mõistlikud. Kohtades, kus on mõistlik, tuleb kaugarvestid paigaldada 2027. aasta 1. jaanuariks. Kaugloetavate arvestite kasutamine annab tarbijale võimaluse oma tarbimisel täpsemalt silm peal hoida ja vastavalt sellele oma tarbimisharjumusi muuta. Võrguettevõtja saab aga sellistelt arvestitelt lihtsamalt rikkeid leida. Näiteks, elektri puhul on meil juba mitmeid aastaid täielikult kaugloetavad arvestid.
Kokku võttes on seaduseelnõu eesmärk üle võtta direktiivist nr 2018/2002 tulenevad uued kohustused, mis aitavad meil saavutada energiatõhususega seatud eesmärke. Euroopa Liidu üheks eesmärgiks energiakasutuse ohjamisel on energiatarbimise vähendamine 2030. aastaks vähemalt 32,5%. Eesti soovib hoida oma energia lõpptarbimist 2010. aasta tasemel, 32,8 teravatt-tundi aastas. Lõpptarbimine on lihtsustatult öeldes koju jõudev energia. Kuivõrd meie majandus on seni kasvanud 2+ korda kiiremini kui Euroopa Liit keskmiselt, siis suudame lõpptarbimises ära hoida tarbimise kasvu. Reaalse vähenemise saavutamine primaarenergia tarbimises, see on siis lõpptarbimine, kaod ja energia tootmiseks kulunud energia. Palun teil eelnõu toetada!

Esimees Henn Põlluaas
Riigikogu liikmetel on ka küsimusi. Jevgeni Ossinovskil on käsi ka püsti, kas teil on protseduuriline küsimus? Palun, Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski
Ma tänan! Mul on eelnõu kohta ka küsimusi, aga protseduuriline. Seletuskirjas on öeldud, et seletuskirja lisa 3 kajastab siis kooskõlastamisele esitatud märkusi, et need on kooskõlastustabelis. Ma vaatan seda eelnõu, mis Riigikogu liikmetele on teatavaks tehtud ja siin ei ole kooskõlastustabelit või vähemasti ma seda ei leia. Kas te võiksite öelda, kus see lisa 3 asub?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Kas see lisa 2 ei ole, ma vabandan? Enamasti on lisa 2 kooskõlastustabelid.

Esimees Henn Põlluaas
Kahjuks ei oska ma sellele küsimusele vastata. Kas see on kogemata jäänud siit seletuskirja juurest ära, aga reeglina on kõik need dokumendid ka nähtaval kodulehel ja kui siin ei ole, siis on seda võimalik koduleheküljelt, ma usun, leida. Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Ma tänan! Kodulehelt tõenäoliselt on võimalik leida, aga meil üldine kord on siiski see, et komisjon valmistab eelnõu materjalid sellisel viisil ette, et Riigikogu liikmetel on võimalik nendega saalis töötada. Hetkel seda tehtud ei ole või vähemasti minule ei ole istungi juhataja poolt seda materjali ette antud. Tavapärane käitumine selles olukorras on võtta juhataja vaheaeg ja see kooskõlastustabel siis kättesaadavaks teha. Küsimus ei ole selles, et ma kuidagi tahaks juuksekarva lõhki ajada, aga parlamendi menetluses on oma protseduurid ja nende järgimine on põhimõttelise tähtsusega. Ma tänan!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Meil on ka varem olnud selliseid pretsedente, aga kuna elektrooniliselt on kõik dokumendid kättesaadavad, siis seetõttu ei ole otstarbekas vaheaega välja kuulutada. Elektrooniliselt saate te kõik need vajalikud materjalid leida. Jevgeni Ossinovski, küsimus ministrile, palun!

Jevgeni Ossinovski
Käesolev hetk on selline, et ma tahaksin selle kooskõlastustabeliga tutvuda ja siis selle pinnalt ministrile küsimusi küsida. Mul ei ole ühtegi elektroonilist vahendit hetkel käepärast, mis võimaldaks mul umbes kümne sekundiga seda läbi vaadata, et neid küsimusi küsida. Ma oleks tahtnud seda teha, püüdsin seda leida, siis kui minister oma sissejuhatust tegi. Ei leidnud, see materjal polnud kättesaadav. Kuidas peaksin ma selles olukorras käituma? Ma tänan!

Esimees Henn Põlluaas
Sellises olukorras oleks ilmselt pidanud eelnevalt nende materjalidega tutvuma. Praegusel hetkel kahjuks ei ole see võimalik. Kuidas? Aga meie lahked näitsikud on valmis teile selle paberil tooma, nii et kui kõik head kolleegid on nõus hetke ootama, siis saab ka härra Ossinovski paberil oma lisa kätte, mille üle ta huvi tunneb. Jah palun, Jevgeni Ossinovskile mikrofon.

Jevgeni Ossinovski
Et mitte aega viita, ma tänan, selle eest! Et ma küsin ühe küsimuse ära, mis mul tõepoolest eelnõu teksti pinnalt on ja siis ma jõuab seda tabelit vaadata. Austatud minister! Siin selle eelnõuga tuuakse mõned uued mõisted sisse, mis direktiivist tulenevalt ja üheks selliseks, ütleme, selline mõistete pakett tekib mingis mõttes, siis sellise teema ümber, mida kunagi teie hea parteikaaslane, siis kui teie veel ei olnud riigitaseme võimu juures ja tema jällegi veel ei olnud Euroopasse läinud, tema sellest hästi palju rääkis ehk Yana Toom rääkis sotsiaalelektrist ja nüüd on need mõisted tuuakse siia eelnõusse või seadusesse sisse, et oleks võimalik siis neid haavatavatele rühmadele pakkuda soodustingimustel siis energiakulude siis sellist hüvitamist. Aga ma ei saanud siit eelnõust aru, et palun valgustage, millisel viisil siis peale mõistete ületoomise kavatseb siis Vabariigi Valitsus täna toetada haavatavate rühmade elektriarveid? Ma tänan!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Jah, tõepoolest siia siis tuuakse niisugune mõiste, nagu "energiaostuvõimetu isik" ja tegelikult me täna juba toetame inimesi, kes on selles osas raskemas seisukorras ehk et meil on näiteks majade rekonstrueerimise meetmetel erinev toetuse määr. Näiteks Tallinnas on toetuse määr 30%, maapiirkondades on toetuse määr 50% ehk tegelikult see juba töötab selles suunas, et seal, kus on väiksema sissetulekuga inimesed, antakse ka toetust. Samamoodi meil on ka noortele peredele ette nähtud eraldi meetmed KredExi kaudu.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ja minu teine küsimus puudutab seda üldist eesmärki, et Euroopa Liidu üleselt aastaks 2030 nähakse ette seda primaarenergia tarbimise vähenemist 32,5% võrra, mis on päris märkimisväärne, kolmandiku võrra ja Eesti eesmärk see-eest on 0,8% aastas. Ma püüan neid kahte dokumenti praegu kokku panna ja vajan natuke selgitust. See energiakava, millele siin viidatakse, mis detsembris sai valitsuse tasemel kokku võetud, ma vaatan siit ühte graafikut, ma teile ka näitan, see näitab, et üldiselt jääb Eesti primaarenergia tarbimine täpselt samale tasemele. Ja samal ajal, kui me vaatame siit neid teie välja öeldud numbreid, siis me räägime siiski justkui mingisugusest vähenemisest, aga graafikutest, mis energiakavas on, seda vähenemist välja ei paista, seda esiteks. Kuidas seda seletada, et siin energiakavas on üle 60 teravatt-tunni primaarenergia tarbimine, aga teil eelnõus on siin 57,7 ja selle pealt 10% väiksem, et kuidas neid numbreid niimoodi tõlgendada? Teiseks, et kas see ei ole liiga väike ambitsioon võrreldes Euroopa Liidu üldise eesmärgiga?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Ei, meie ambitsioon kindlasti ei ole väike. Nii nagu ma ka ettekandes ütlesin, et Eesti majanduse kasv on kaks või enam korda kiirem kui Euroopa tervikuna. Ja seetõttu see, kui me suudame hoida nii, nagu me siin eelnõus ka tahame, 2010. aasta taset, siis me tegelikult oleme juba iseenesest olnud väga tublid ja väga ambitsioonikad. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Te ühes oma ettekande osas või vastuses viitasite sellele, et KredExi puhul majade renoveerimisel see toetus, mis antakse vastavalt sissetulekule antud regioonis, on erinev. Küsimus on selles, et kui te räägite nendest piirkondadest, mis on selgelt sellisest kuldsest ringist väljas ja võib-olla ka Tartu kandist väljas, siis mis on teie ootus ja lootus ja eeldus, kui palju seal täiendavaid projekte ellu viiakse lähtuvalt sellest, et see võimalik toetus võiks olla neile suurem. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Ma väga loodan, et projekte viiakse rohkem ellu kui varasemalt, sest et varasemalt 50%-list toetusmäära ei ole olnud, ja teine, mis nüüd on esmakordne, on see, et meil on selleks omafinantseeringuks ette nähtud KredExis laen, seda on 20 miljonit seal. Et kui on siis piirkond, kus pankadest ei ole võimalik laenu saada, just sellel põhjusel, et kinnisvara väärtus on madal, siis on võimalik ka selle omafinantseeringu katteks taotlelda KredExist veel täiendavalt laenu. Et saab toetust kuni 50% ja siis veel sinna juurde laenu. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Nüüd sellest teie vastusest johtuvalt ja võib-olla selle esimese küsimuse jätkuks ma küsin siis sellist asja, et kas teil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis tehti ka arvutusi. See üks küsimus, mida te ise ka välja tõite, on ühelt poolt seotud ka ju tegelikult võimaliku kinnisvarahinna turuväärtusega võrrelduna teiste piirkondadega. Ehk kui te panite ühele skaalale siis selle võimaliku 50%-lise toetuse, arvutasite sinna juurde selle võimaliku laenu, siis kas te sealtkaudu leidsite eelduse, et see võiks aidata või panna inimesi tegelikult investeerima, või on küsimus hoopis selles, et inimesed pikas perspektiivis pigem loobuvad sellest ja otsivad väljapääsu sellest kinnisvarast ehk regionaalses mõttes kolivad ikkagi nendest piirkondadest ära?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Siin on jällegi kaks erinevat meedet. On ka siis kortermajade meede ja tavamajade meede. Et ka sinna on võimalik seda toetust taotleda. Jah, loomulikult nii üürnike kui omanike liiduga tehti selle väljatöötamise juures koostööd. Ja tundub, et see võiks olla täna töötav variant. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja järgmiseks paluks ettekandjaks siia majanduskomisjoni liikme Kai Rimmeli. Palun!

Kai Rimmel
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Toon teieni majanduskomisjoni istungi protokolli 65, mis on seotud selle Taavi Aasa poolt tutvustatud seaduseelnõuga nr 202. Protokoll 65, 9. juunist, kuhu oli kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas, ministri nõunik Monika Parksepp, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga ning ekspert Tauno Hilimon. Koosoleku päevakorrapunkt 4, Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE) arutelu esimesele lugemisele saatmiseks. Ja nimetatud külalised kuulati seoses selle eelnõuga, esitati neile küsimusi ja sai ka nendele vastused.
Kuna Taavi Aas esitas nii komisjonis kui ka siin puldis täna piisavalt täpse ülevaate toimunust ja seaduseelnõust, siis ma kõike seda teksti teile kordama ei hakka, vaid lisaks pigem seda, et Jaanus Uiga täpsustas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhatajana lisas ta, et varasemalt on üks energiatõhususe direktiiv Eestis juba vastu võetud ja antud juhul on selle uuendusega tegemist. Euroopa Liidu üleselt on eesmärk energiatarbimist aastas, nagu siin mainiti, vähendada vähemalt siis 32,5%.
Sven Sester esitas küsimuse, kas on suheldud turuosalistega ja mis on nende kommentaarid. Jaanus Uiga sõnas, et eelnõu puhul tehakse väga mahukaid kooskõlastusringe, mistõttu see seaduseelnõu 202 on Riigikogusse toomisega ka viibinud. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on tegelikult juba juuni lõpp 2020. Pigem soovitakse turuosalistega teemad läbi arutada rahulikult ja alles siis eelnõuga Riigikogusse tulla, selline oli ministeerium otsus. Muresid aja jooksul kindlasti tekib ja neid tullakse arutama ka lõppvaatusel Riigikogus, kuid tehakse tööd selle nimel, et need teemad võimalikult kiiresti lahendada.
Sven Sester juhtis tähelepanu, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg on juunikuu lõpp, kuid selleks ajaks jõutakse ära teha vaid esimene lugemine Riigikogus. Samuti uuris Sester, kas võivad kaasneda mingisugused sanktsioonid, kui direktiivi õigeaegselt üle ei võeta. Jaanus Uiga täpsustas, et Euroopa Komisjon on nendes küsimustes hetkel suhteliselt paindlik, arvestades hetkeolukorda, mis on ülemaailmselt tekkinud. Ministeerium annab teada, et eelnõu on juba Riigikogusse edasi antud ning sügisel jõutakse sellega ka lõpuni. Samuti oli Uiga kindel, et suuri sanktsioone ei kohaldata, kuna võimalik on raporteerida just nimelt seda, et on juba eelnõu Riigikogusse antud, mitte ei ole koostamisel.
Siinkõneleja küsis elektriautode suurema kasutuse puhul, kas see on sellele eelnõule kasuks. Vastas Jaanus Uiga, et elektriautode suurem kasutus panustab selle direktiivi eesmärkide täitmisesse, kuna elektriautode efektiivsus on oluliselt kõrgem kui tavalise sisepõlemismootoriga autode puhul. Seetõttu on elektriautode suurem kasutus igati tervitatav. Kaido Rosin tõi välja, et eelnõu § 1 punktis 13 sätestatakse arvete täiendava teabe tarbimisandmete esitamise nõuded. Rosin uuris korteriühistu näitel, kes neid arvutusi-analüüse tegema hakkab. Jaanus Uiga nentis, et see sõltub korteriühistu enda korraldusest. Direktiiv antud hetkel n-ö vabu käsi kellelegi ei jäta selles osas ja kõik andmed tuleb arvetele tekitada. Eesti Korteriühistute Liiduga on sellel teemal eelnõu koostamisel suheldud ja sellega suuri probleeme ei näi olevat. Arvetel on võimalik ligi saada igasuguseid ridu, kui anda raamatupidamisele valem, mille alusel neid arvutatakse. Selleks, et inimesed saaksid täpset infot selle kohta, mille põhjal neid arveid esitatakse, on ka varem direktiive kohaldatud. Küsimus on hetkel aga selles, mida arvutuse aluseks võetakse. Metoodikad on väljatöötamisel ning sellekohane info ka kasutajatele edastatakse.
Majanduskomisjoni koosolekul otustati: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. juunil 2020, määrata ettekandjaks siinkõneleja Kai Rimmel ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea ettekandja! Ma sooviksin täpsustada. Kui ma sain õigesti aru, siis tuleb igasse korterisse paigaldada kaugloetav gaasiarvesti. Mina küll hästi ei kujuta ette, kuidas ma suudaksin oma naabrimemmele Narvas ära seletada, miks tema korterisse on vaja ilmtingimata seda peent kaugloetavat arvestit. Kas ka komisjonis arutati, kas on mõistlik selliste arvestite paigutamine? Aitäh!

Kai Rimmel
Kaugloetavate arvestite paigaldamine on mõistlikkuse printsiibil, mida eelnevalt arvestatakse ja arvutatakse välja, kuhu paigaldatakse kaugloetavad arvutid, kas siis majale üldiselt või korteritesse erinevalt.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Hea ettekandja, rohkem küsimusi teile ei ole. Jevgeni Ossinovski, kas teil on protseduuriline küsimus? Palun!

Jevgeni Ossinovski
Jaa, ma ei soovinud auväärt ettekandjaid seal puldis hoida, aga olles nüüd vaadanud selle tänuväärse kooskõlastustabeli läbi ja siis mõelnud istungi juhataja märkuse üle, et lihtsalt oleks mulle selge, et § 73 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ütleb, et päevakorra küsimuse arutamise võimatus kerkib esile siis, kui selle aluseks olevad dokumendid ei ole Riigikogu liikmetele õigeaegselt kättesaadavaks tehtud. Kas seda märkust tuleb tõlgendada niimoodi, et juhatus on jõudnud seisukohale, et kui dokumendid on eelnõukaardile komisjoni poolt üles pandud, siis selle kaudu on nad teatavaks tehtud, ja see, et dokumendid peavad siin taga olema ja Riigikogu liikmetele kättesaadavad, see enam ei ole seadusest tulenev kohustus, vaid lihtsalt tore lisandus? Et oleks teada. Ma tänan!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kõnealused dokumendid on Riigikogu liikmetele elektroonilisel teel kättesaadavad olnud juba 10. kuupäevast alates, nii et mitte mingisugust takistust ei ole olnud Riigikogu liikmetel nendega tutvuda ja oma tööd teha. Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Ma ühe kolleegi küsimusest teen täpsustava küsimuse. Kas ma saan õigesti aru, et sel juhul, kui seda paberkandjal siia saali ei ole kantud, siis see pigem on juhus? Või muutub see reegliks? Mind huvitab nagu see, et kui täna ei olnud seda, siis kas tulevikus ikkagi põhieesmärk on kogu dokument siia nagu kohale tuua, siis on see üks lahendus, teine see, et me hakkame järk-järgult eemalduma sellest, kuna elektrooniliselt on kättesaadav.

Esimees Henn Põlluaas
Ei, me ei hakka eemalduma. See oli tõesti tänane ilmselt apsakas nende dokumentide kokkupanekul. Loomulikult võimalikul viisil ja võimalikult suurel mahul me paneme kõik need dokumendid ka trükitud kujul ja täies mahus välja. Jah. Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Ma tänan! Ma siiski tahaks konkreetset vastust. Paragrahv 73 lõige 1 ütleb, et päevakorrapunkti ei saa arutada, kui dokumente ei ole kättesaadavaks tehtud. Kas selle seaduse mõttes on eelnõukaardil, dokumentide ülespanemine eelnõukaardile tähendab selle paragrahvi täitmist, millest tulenevalt seadusest lähtudes on juhatus jõudnud seisukohale, et need dokumendid, mis seal taga on, võivad olla, võivad mitte olla, aga seaduslikku tähendust neil ei ole? See on umbes samamoodi, nagu veepudel on seal puldis, võib olla, võib mitte olla, aga sellest ei muutu eelnõu arutamine võimatuks. See on tegelikult suhteliselt oluline küsimus, ma ei ole seda arutelu varem läbi käinud, võib-olla see kuskil on, nagu te mainisite, et juhatus on jõudnud uuele seisukohale, kuidas seda kajastada. Ma olen olnud parlamendis ka siis, kui on katkenud arutelu sellepärast, et dokumente pole seal taga ja on oodatud kuni nad on sinna tekkinud, et kui on uus tõlgendus, ma ei ütle, et see vale on, lihtsalt, et oleks ühtemoodi arusaadav. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jah, kui elektrooniliselt on dokumendid kättesaadavaks tehtud Riigikogu liikmetele, siis nad on olemas vastavalt selle seadusesätte mõistele, aga abivahendina Riigikogu liikmetele loomulikult me trükime need ka välja ja tõepoolest, väga vabandan selle tänase väikese apsaku eest, mis on nende paljundamisel tekkinud, et üks lisa jäi välja. Püüame edaspidi olla tähelepanelikumad. Aitäh!
Ja nüüd ma vaatan, et fraktsioonidel läbirääkimise soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 202 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 1. juuli kell 16.00.

14. 21:56 Arupärimine tööturu olukorra kohta (nr 34)

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena jõuame Riigikogu liikmete Helmen Küti, Indrek Saare, Ivari Padari, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Katri Raigi, Heljo Pikhofi ja Raimond Kaljulaidi 12. mail 2020. aastal esitatud arupärimise juurde tööturu olukorra kohta (nr 34). Ja paluks siia ettekandjaks arupärijate esindaja Katri Raigi. Ole lahke!

Katri Raik
Hea eesistuja! Hea peaminister! Arupärimine tööturu olukorra kohta on tehtud 12. mail, seega on möödas kuu aega ja nii mõnedki küsimused on vahest tänaseks aktuaalsuse kaotanud, aga teema iseenesest muidugi mitte. Toon selle tõestuseks vaid kaks fakti. Registreeritud töötus on ühe kuuga kasvanud 4%, see on väga suur kasv, ja aasta lõpuks ennustab Eesti Pani või arvab või näeb Eesti Pank, et töötuse protsent Eestis võib tõusta 13%-ni praeguselt peaaegu 8%-lt. Praegu on 13,3% töötus Ida-Virumaal ja selle peale ütleme me kõik uh ja ah. Nii et teema on tõsine endiselt. Meil oli toona meie peaministrile kolm küsimust. Esimene nendest puudutas töötasu hüvitise maksmise pikendamist, mis on oma lahenduse leidnud. Teine küsimus puudutas valitsuse eelnõu töötushüvitiste muudatustest, kus me muu hulgas rääkisime ka kindlustatute ringi laiendamisest ja töötuskindlustushüvitise maksmise kestuse sõltuvusest majandustsüklist. Need küsimused on need, millele on ka täna huvitav vastust kuulata. Ja kolmas küsimus, me küsisime selle kohta, mida teeb valitsus kõige suuremas riskis olevate rühmadega, noorte ja vanemas keskeas inimestega. Oleme peaministrile tänulikud vastuste eest. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Palun siia arupärijatele vastama peaminister Jüri Ratase!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Auväärt arupärijad! Suur tänu selle tõsise ja huvitava arupärimise eest! Tööturu olukord on teatavasti tänu selja taha jäänud eriolukorrale, mis kuulutati välja COVID-19 haiguse põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, keeruline. Paljude tööandjate igapäevane majandustegevus on endiselt häiritud, käive ja tulud järsult langenud ja töötajatele töö tagamine ning töötasu maksmine raskendatud. Sellega seoses kasvab tööpuudus, Eestis on praegu üle 51 000 töötu ning kahjuks see number jätkuvalt kasvab. Valitsus on omalt poolt püüdnud läbi töötasuhüvitise aidata kriisist enim mõjutatud või viiteajaga raskustesse sattunud ettevõtteid ja nende töötajaid. See on kõige kiirem, efektiivsem, aga tuleb ausalt öelda, ka kallim tööturumeede. Töötukassa käivitanud töötutasuhüvitisest on saanud toetust üle 130 000 inimese ja see on aidanud ettevõtetel mitme kuu vältel ära hoida nii koondamisi, kui ka töökoha kaotusi. Ettevaatavamalt on vajalik reformida ka töötushüvitise süsteemi, et muuta süsteem paindlikumaks ja pakkuda töötuks jäänud inimestele suuremat sotsiaalset kaitset. Töötushüvitise süsteemi pikaajalisem eesmärk peab olema, et töötul on aktiivse töö otsimise ajal piisav sissetulek, et vältida vaesusse langemist. Kuid süsteem peab motiveerima töö kaotanud inimest võimalikult kiiresti ka tööle asuma. Asun nüüd vastama arupärimises esitatud küsimustele, vastuses markeerin ka töötasuhüvitise, töötushüvitise olulisemaid põhimõtteid ja muudatusi.
Esimene küsimus: kas valitsus kaalub töötasuhüvitise maksmise pikendamist ja millistel tingimustel? Kas hüvitise saajate ringi on kavas laiendada võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikutega, FIE-de ja juhatuse liikmetega? Vastus: Vabariigi Valitsus kiitis 28. mail 2020 toimunud istungil heaks tööhõiveprogrammi 2017–2020 muudatused. Eelnõuga nähakse ette töötasu jätkuhüvitise maksmine juunikuu eest, töötasu hüvitist sai tööandja kasutada kahe kuu osas perioodil 1. märts kuni 31. mai 2020, arvestades tööturu hetkeseisu, otsustas Vabariigi Valitsus tööturu osapooli veel kuu võrra toetada. Selleks nähakse ette eelnõu kohaselt uue tööturuteenusena töötasu jätkuhüvitis, mida tööandaja saab taotleda juunikuu eest kuni 31. juulini. Jätkuhüvitist saab taotleda tööandja, kelle käive on eelmise aasta juunikuuga võrreldes langenud vähemalt 50% ning seda makstakse neile töötajatele, kelle töömahtu või töötasu on selle tööandja juures vähendatud, ühes kuus kuni 800 eurot brutosummana. Jätkuhüvitis makstakse üldjuhul 50% töötaja brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstab bruto töötasu vähemalt 150 eurot. Edaspidi saab toetust taotleda vaid nendele töölepingu alusel töötavatele inimestele, kelle tööleping on sõlmitud enne 1. märtsi 2020. Hüvitise saajate ringi ei ole laiendatud FIE-de, juhatuse liikmete, ega võlaõiguslike lepingute alusel töötavate inimestega, teisalt saavad paljud füüsilisest isikust ettevõtjad, juhatuse liikmed ja võlaõiguslike lepingute alusel töötavad inimesed taotleda toetusi teistest riigi toetusmeetmetest. Töötasu hüvitamise toetust saavad taotleda need ettevõtted, kellel ei olnud 12. märtsil maksuvõlga, kes on maksuvõla taotluse esitamise hetkeks tasunud või kelle maksuvõlad on ajatatud. Jätkuhüvitist saab taotleda töötukassast ja selle meetmete maksumusest, on planeeritud kuni 69 miljonit eurot, mida rahastatakse töötuskindlusvahenditest ja kuni 36 miljoni euro ulatuses Vabariigi Valitsuse reservist eraldatatud vahenditest, kui selleks peaks vajadus olema.
Teine küsimus: millal valitsus kavatseb Riigikogule esitada eelnõu seoses töötushüvitise muudatustega? Sotsiaalminister andis eelmisel nädalal teada, et olulisema töötushüvitise reformi muudatused (nagu ajutise töötamise lubamine töötuks oleku ajal, kindlustatute ringi laiendamine, töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse suuruse tõstmine, töötuskindlustushüvitise maksmise kestus sõltuvalt majandustsüklist) võivad jõustuda juba selle aasta suvel. Vabariigi Valitsus arutas ettepanekuid töötuskindlustuse süsteemi muutmiseks ning tööturumeetmete täiendavaks rahastamiseks 21. mai kabinetinõupidamisel ja otsustas 28. mail valitsuse istungil algatada seaduseelnõu Riigikogus. Tööturuteenuste ja -toetuse seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 1. juunil ning tänaseks on see läbinud siin auväärses Riigikogus esimese lugemise. Kui seaduseelnõu pälvib Riigikogu heakskiidu, siis esitatud kujul jõustub seadus 2020. aasta 1. septembril, mil jõustuvad ajutise töötamise sätted. Töötuskindlustushüvitise asendusmäära suurendamine jõustub 2020. aasta 1. augustil ning töötutoetuse päevamäära suurendamine jõustub 2021. aasta esimesel päeval, 1. jaanuaril.
Kolmas küsimus: milliseid tööturumeetmeid kavatseb valitsus välja töötada tööturu kõige haavatavamate sihtgruppide, noorte ja vanemas keskeas inimeste jaoks? Vastus: lähtuvalt tööturuteenuste sihtgrupi olulisest suurenemisest on Sotsiaalministeerium lisaks tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist rahastatavatate tööturumeetmete täiendamisele ette valmistanud Euroopa Sotsiaalfondi vahendite ümbertõstmise ning aastateks 2020–2023 planeeritud vahendite ennaktempos kasutuselevõtu. 2019. aastal rahastati Euroopa Sotsiaalfondist töötukassa kaudu tööturuteenuseid 24,5 miljoni ulatuses. Sealhulgas on teenused vähenenud töövõimega inimestele, noortele ja pensioniealistele tööturul osalemise toetamiseks, karjääriteenuste pakkumiseks, rahvusvahelise kaitse saajate tööturul osalemise toetamiseks ning kõrgema töötusega piirkondades töökohtade loomiseks ja hõive suurendamiseks. Lisaks rahastatakse tööturuteenuseid ESF-i vahenditest ka avatud taotlusvoorude kaudu, mis annab võimaluse väga erinevatele rakendajatele toetuse saamiseks. Valitsuse poolt on otsustatud struktuurivahendite tulemusreservist täiendavate vahendite suunamine mittetöötavate ja mitteõppivate noorte abistamiseks ja aktiveerimiseks, millest üheks osaks on ka avatud taotlusvoorude kaudu noortegarantii tugisüsteemi abil tuvastatud 16–26-aastastele mitteaktiivsetele noortele kohalike omavalitsuste kaudu juhtimiskorralduse ja toetavate tegevuste pakkumine noorte tööle aitamiseks või haridussüsteemi lõimimiseks. Tegevuseks on kavandatud 2,35 miljonit eurot, see on siis nii ESF-i toetus pluss kaasfinantseering. Samuti on alates juunist võimalik hakata avatud taotlusvooru kaudu taotlema ESF-i toetust, et pakkuda vanemas keskeas inimestele tööturuteenuseid uudsel tulemuspõhisel viisil, et panustada kriisi tööturu mõjudest tulenevalt senisest veelgi enam üle 55-aastaste inimeste oskustesse, aktiivsusesse ja tööturul püsimisse. Vastavateks tegevusteks on kavandatud 1,17 miljonit eurot, see on nii ESF-i toetus pluss kaasfinantseering. Ida-Virumaa põlevkivisektori tööjõu vajaduse vähenemisega seoses on ette valmistamisel selle sektori töötajate tööalast üleminekut toetavad meetmed, samuti jätkatakse teenuste osutamist ja arendamist vähenenud töövõimega inimeste tööleasumiseks ning töötamise toetamiseks ning vähenenud töövõimega inimeste tööandja toetamiseks. Lisaks on valitsus heaks kiitnud, et Sotsiaalministeerium koostöös Eesti Töötukassaga valmistavad ette Euroopa globaliseerumisega kohanemise fondist EGF vahendite taotluse COVID-19 kriisis enam mõjutanud sektorite töötajate toetamiseks. Antud fondist saab taotleda vahendeid koondatud ja töö kaotanud töötajatele, sealhulgas iseendale, tööandjatele tööturuteenuste osutamiseks. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lugupeetud minister! Teile on ka Riigikogu liikmetelt küsimusi. Ja esimesena, Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Ma tänan! Minu küsimus puudutab Ida-Virumaad ja nimelt kahte eelnõu, mis just läbisid siin teise lugemise, põlevkivisektori toetamise meetmed, erimärgistatud diisel ja põlevkivituha kaevandus või selle jäätmetasu vähendamine ajutiselt, et toetada ettevõtteid. Parlamentaarses diskussioonis minu ja mitme teise kolleegi poolt tõstatati küsimus, et tegelikult võiks nende masskoondamiste ennetamiseks ja ärahoidmiseks otse toetada Ida-Viru põlevkivisektori tööhõivet valitsuse poolt ja mitte toetada keskkonna reostamist. Rahanduskomisjoni esimees ütles, et temal ei ole häid mõtteid, kuidas ikkagi inimesi võiks toetada, ja tema arutab ainult neid mõtteid, mida valitsus on lauale pannud. Siis ma küsin teilt kui valitsusjuhilt, miks valitsus ei pannud lauale meetmeid, mis otseselt toetaksid põlevkivisektori tööhõivet, mitte ei soodustaks reostamist ja saastamist. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Ma arvan, et ka seda põhimõtet, kaitsta keskkonda ja säästva arengu printsiibist lähtudes, eks seda tulebki kompleksselt vaadata. Ühelt poolt tuleb vaadata loomulikult, mis te ütlete, keskkonnaalaseid nõudeid ja teiselt poolt majanduslikke väljavaateid ja loomulikult ka sotsiaalseid väljakutseid. Kui rääkida Ida-Virumaast, siis Rahandusministeeriumi ja riigihalduse ministri eestvedamisel hakkab ta koostama teekaarti ettepanekutega, kuidas Ida-Virumaal õiglast üleminekut läbi viia, oleneb, missugune see õiglase ülemineku fond saab olema. Tulenevalt sellest täna kell kolm olnud poliitilisest avaldusest me teame, et kui see taaskäivitamiskava peaks minema ette pandud kujul läbi, siis ta suurendab ka väga oluliselt õiglase ülemineku fondi, kui ei, siis me teame seda, et ka MFF-is juba praegu on väga oluline rahastus pandud tegelikult õiglase ülemineku fondile, mis minu arvates peaks minema ka väga tugevasti Ida-Virumaale.
Nüüd edasi, valitsuse üks prioriteet on toetada töökohtade loomist ja hoogustada kohaliku elukeskkonna arengut Ida-Virumaal. Alates siis 2014. aastast on Ida-Virumaale regionaaltoetustena suunatud üle 50 miljoni euro tööstusalade ja turismiobjektide rajamiseks ja arendamiseks, samuti põlevkivi kompetentsikeskuse käivitamiseks ja arendamiseks ning piirkondlikeks ettevõtlust arendavateks algatusteks. Nüüd riik algatas –seda te teate härra Ossinovski, sama hästi kui mina – 2018. aasta väga olulise programmi, Ida-Virumaa programmi, mille eesmärk on piirkonna toetamine ja just uute mitmekesisemate töökohtade loomine. Üks põhjus programmi alustamiseks oligi mure, et keskkonnasõbralikumatele energiaallikatele üle minnes jääb tänasest põlevkivisektorist osa inimesi tööta.
Nüüd, Ida-Virumaa programmi maht aastatel 2018–2023 on kokku 24 miljonit eurot ja programmi põhifookuses on hea palgaga töökohti pakkuva tööstussektori tugevdamine ning väikeettevõtluse mitmekesistamine. Kindlasti on oluline ka piirkonna konkurentsivõimekuse tõstmiseks tegeleda ka tühjenevate korterelamute probleemi lahendamisega koostöös ettevõtjatega. Need on võib-olla mõningased konkreetsed sammud. Samuti ma tean seda, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on pakkunud välja või on hetkel välja pakkumas väga palju erinevaid ideid, millised võiksid olla just roheinvesteeringud Ida-Virumaal. Neid on siin selles tabelis mitmeid ja eks siin lähiajal siis tuleb ka välja selgitada, missugused nendest on kõige prioriteetsemad ideed just investeeringute osas või roheinvesteeringute osas. Ja samuti loomulikult peavad need olema siis tulevikus kaetud ka riigieelarveliste võimalustega. Seda me hakkame arutama siis, kui on suvine prognoos teada, augusti lõpus – septembri alguses. Igal juhul see Ida-Virumaa inimeste tööhõive küsimus – ja selles mõttes on teil õige ju – mitte vaatega ainult tänasesse, vaid vaatega homsesse ja tulevikku, on hästi oluline ja prioriteetne ka tänasele valitsusele. Suur tänu teile!

Esimees Henn Põlluaas
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh, hea juhataja! Peaminister! Esimesele küsimusele vastates te olite üsna napisõnaline, kui te ütlesite, et võlaõiguslike lepingute alusel töötavad isikud, FIE-d ja juhatuse liikmed saavad siis töötasu toetust teistest meetmetest. Kas te võite neid meetmeid täpsustada? Ja veel olulisem küsimus minu jaoks on, et me oleme siin Riigikogus nii sotsiaalkomisjonis kui suures saalis kuulnud Sotsiaalministeeriumi tutvustust töötuskindlustuse võimalikest muudatustest ja majandustsüklist sõltuvaks muutmisest. Ometi eelnõu seda ei kajasta, mida täna Riigikogu menetleb. Kas te võiksite põhjendada, miks selline valik tehti, kuivõrd järgmine punkt on seotud just säästliku riigieelarve toimetamistega? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt need teised meetmed, mida te küsisite. Jah on tõesti ju Riigikogu poolt ka selles lisaeelarves erinevaid meetmeid ette nähtud. Ja siin suur aitäh teile, et te olete mõelnud ka just, ütleme, FIE-dele või siis juhatuse liikmetele. Võtame kas või sellesama EAS-i. Turismimeede, kust saavad taotleda näiteks FIE-d, mikro- ja väikeettevõtete meede. Suured summad, turismimeetmes seal suurusjärgus 25 miljonit eurot, mikro- ja väikeettevõtete meetmes kümmekond miljonit eurot. Nii et need on mõningased näited. Nüüd ma saan aru, et te küsite töötuskindlustuse seaduse olulisemad muudatused. Me oleme jah siis, selles nähakse ette siis, noh, te küsite, miks üks on või miks teine ei ole sees. See on olnud siis tänasel hetkel see võimalus, mis on kokku lepitud nii valitsustasandil, mis on ka meie arvates võimalik katta eelarveliselt. Ja kõigepealt, punkt 1, nähakse ette siis ajutise töötamise võimalus registreeritud töötuse ajal, mis on siis nn tööamps. Eelnõu kohaselt on lubatud töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötada kas töölepingu, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks ja sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses kestusega kuni 5 kalendripäeva kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul ning töö eest makstav tasu ühes kalendrikuus ei tohi kokku ületada 40% eelmise kalendriaasta kuutöötasu alammäärast. Siin hetkel on ette nähtud siis tulu riigieelarvele. Nüüd teiseks muudetakse töötushüvitise suurust töötuskindlustushüvitise asendusmäär tõstetakse eelmise 100 päeval senisest 50%-lt 60-le ja töötutoetuse asendusmäär 35%-lt 50-le. Nii et need on mõningad ettepanekud või muudatused, mis on seotud siis töötuskindlustuse seaduse muutmisega. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Helmel Kütt, palun!

Helmen Kütt
Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tegelikult sotsiaalkomisjon on seda teie poolt toodud eelnõu veel paremaks teinud. Seal on päris mitmeid muudatusi alates tööampsude pikkusest ja mitte eelmise aasta palga, vaid selle aasta alampalga järgi, nii et ta tuleb parem, kui tuli meile komisjoni. Aga eelmisele küsimusele te päris täpselt ei vastanud. Signe Riisalo nimelt küsis majandustsüklitest ja sellest olukorrast, et töötu abiraha saamine oleks pikem, siis kui on paremad ajad või vastupidi, ja kui on halvemad ajad, siis oleks pikem, aga minu küsimus puudutab töötushüvitise saajate ringi laiendamist. Te tõite selle tsitaadi: (ja seal oli loetelu, mida siis Tanel Kiik ministeeriumi poolt) seal oli ka töötutoetuse, hüvitise saajate ringi laiendamine. Keda seal on mõeldud? Sest sotsiaalkomisjonis me ei ole märganud, et oleks ringi laiendatud. Näiteks omal soovil lahkuvad, poolte kokkuleppel lahkuvad. Kas te saaksite täpsustada? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kõigepealt ma tänan, loomulikult on hea, kui te täpsustate. Ma arvan, et komisjonis on läinud eelnõu paremaks ega selle vastu ju midagi olla ei saa. Nüüd kui ma tohin paluda korraks selle ma ei tea, kas juhataja lubab, selle teise küsimuse poole täpsustamist, mis küsimuse all te seda silmas pidasite. Esimese, teise või kolmanda juures?

Esimees Henn Põlluaas
Heljo Pikhof, olge lahke! Täpsustus. 

Helmen Kütt
Nüüd on mikrofon? Aitäh teile! Minu küsimus puudutab teie vastust, mida te vastasite meie küsimustele ja te tõite seal, et Sotsiaalministeeriumis, seal oli loetelu, sulud algavad ja seal oli loetletud, ja üks nendest loetelus oli töötushüvitise saajate ringi laiendamine. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma väga vabandan juhataja ja Riigikogu ees. Jah, ma läksin segadusse selles osas, aga see sulud algavad ja lõpevad, sh see, mis te just ütlesite, see on olnud arupärijate teise küsimuse sisu, nii et ma tsiteerisin küsimust, kus sulud algavad ja sulud lõpevad. Selle küsimuse on esitanud minule: teie olete esitanud minule, siis Indrek Saar, Ivari Padar, Jaak Juske, Riina Sikkut, Katri Raik ja Heljo Pikhof, lisaks Raimond Kaljulaid. Nii et jah, see oli teie küsimuse tsiteering, et olla korrektne, mis te olete küsinud. Ja noh, siis nendes sulgudes on järgmine, et sulud algavad – (nagu ajutise töötamise lubamine töötuks oleku ajal, kindlustatute ringi laiendamine, töötuskindlustushüvitise ja töötu toetuse suuruse tõstmine, töötuskindlustushüvitise maksmine, kestvus sõltuvalt majandustsüklist) –, ja siin tõesti sulud lõppesid.
Aga jah, selles mõttes on teil õigus, et kui minna sulgude ette, lähme sellele teemale süvitsi sisse, siis tõesti teie väidate siin, et sotsiaalminister andis eelmisel nädalal teada, et olulisemad töötushüvitisereformi muudatused, siis tulid need sulud, millest siin palju on juttu olnud, võivad jõustuda juba selle suvel. No nii see oli. Ma ka täpselt ju ei olnud siin, kui sotsiaalminister sellele küsimusele vastas. Ja siis minu vastus, ma jään selle oma vastuse juurde, mis ma tegelikult teile andsin ka selle arupärimise tutvustamise raames, nii et jah, see oli seotud küsijate küsimusega, see viis mind natukene siin rivist välja. Aga aitäh, st aitasite mind tagasi! Suur tänu!

Esimees Henn Põlluaas
Katri Raik, palun! Vabandust! Heljo Pikhof jäi vahele!

Heljo Pikhof
Aitäh! Austatud eesistuja! Austatud peaminister! 2008. aastal võeti siis vastu seadus, mis ei rakendunud kahjuks ja seal nähti ette siis töötuskindlustus või kindlustatute ringi laiendamine ja siis ka töötuskindlustusmäära tõstmine ja kindlustatute ringi laiendamine, see tähendab seda, et oleks hakanud saama töötuskindlustushüvitist ka poolte kokkuleppel ja omal soovil lahkujad ja töötuskindlustus siis määr oleks tõusnud esimeste 100 päeva puhul siis 70% ja sealt edasi 50%-ni eelmisest töötasust, kahjuks see ei rakendunud ja seda on tunnistanud hiljem ka nii eksperdid kui ka siis majandusteadlased, et see oli viga. Et miks me teeme sama vea ja ei rakenda siis kogu seda paketti, mis on arutlusel olnud? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Jah, et kui kõigepealt rääkida sellest määrast, siis te ütlesite vist 70%, et minu teada see esimese 100 päeva jooksul tõuseb 50-lt 60%-le ja siis peale 100. päeva, 101. päeval 40%-le inimese enda sissetulekust. Ja ta peaks siis olema, kui rääkida sellest laiendamisest või tervikvaatest, te ütlesite, omal soovil või poolte kokkuleppel, jah, seda arutelu on peetud, see arutelu oli ka kabinetis, aga nagu ma vastasin kas eelmisele või üle-eelmisele küsimusele, siis valitsut tuli välja sellega, mis hetkel oli võimalik valitsustasandil leppida kokku nii sisuliselt, poliitiliselt kui ka eelarveliselt. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Austatud peaminister! Kui lugeda erinevaid analüüse ja soovitusi, et mis meie tööturuga teha, siis ikka jääb kõlama innovatsioon ja digitaliseerimine, digitaliseerimine ja innovatsioon märksõnadena. See nõuab raha teadusesse, see nõuab ülikoolide ja ettevõtluse koostöö arendamist. Ja ma küsin teie kui Teadus- ja Arendusnõukogu esimehe käest, et kui te siin juba, igal juhul aeg oli külm ja mul on tunne, et lumi oli maas, kui te andsite aastaülevaate Eesti teaduse edusammudest. Siis te rääkisite sellestsamast teemast, kuidas teaduse ja ettevõtluse koostööd edendada. Kas vahepeal, kriisi ajal, on ka Teadus- ja Arendusnõukogu koos käinud või mis suunad selles osas on või kui kiiresti me siis liigume teaduse rahastamise suurendamise poole? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Me oleme nii nagu kriisiajale kombeks tõesti saanud kokku videosilla vahendusel, valitsuses oli ka siin, ma arvan, mõned nädalad tagasi samuti just juttu sellest, kuidas tihendada ja tugevdada ettevõtluse ja innovatsiooni ja teaduse koostööd, kuidas muuta just atraktiivsemaks seda võimalust, et me suudaksime minna sellistest ideelahendustest edasi prototüüpideni ja sealt juba edasi tootmisesse. Nii et minu meelest see eeldab kahepoolset liikumist. Üks on see, mis on siin saalis alati, kui on teadus-arendustegevuse ülevaade olnud, et on rõhuasetusi olnud sellel, kui palju avalik sektor panustab sellesse. Teiselt poolt me teame seda, et väga suur potentsiaal on täna erasektoril, et seal oleks ka suurem panustamine ja suurem motivatsioon teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni panustada. Nii et ma loodan, et need teatud rakenduslikud meetmed või teatud põhimõttelised meetmed, mida me saame sisuliselt muuta, et ettevõtlust ja teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni tuua teineteisele lähemale, siis eks selle kõrval käib ju alati ka nii kevadperioodil, kui tehakse riigi eelarvestrateegiat, või siis suve lõpus, sügisel reaalne tegevus, mis siis puudutab avaliku sektori poolt teadus- ja arendustegevuse rahastamist. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Valitsuse tööturumeetmed suures osas on seotud sellega, et me toetame neid meetmeid läbi rahaliste vahendite, aga see ei ole paraku imevits kõikidele sektoritele. Üks sektor, kes raha ei vaja, vaid vajab tööjõudu, on põllumajandus, selle sees eriti teravalt hooajatöötajad, näiteks maasikakasvatuses. Nüüd viimane teie ettepanek, mis valitsusest tuli, oli see, et hakkame maksma palgatoetust. See on hea näide sellest, kuidas te tegelikult ei kuula, mida sektor teile räägib ja toon kohe ka põhjenduse. Ukraina töölisi on valitsus käsitlenud lihttöölistena, tegelikult on nad oskustöölised ja nende oskus seisneb selles, et nad korjavad keskmiselt kaks korda rohkem tunnis marju kui teised võrreldavad töötajad. See tegelikult täendab seda, et eestlasi sinna oleks vaja kohaliku turu pealt vähemalt kaks korda rohkem. Öelge palun, millisel kuupäeval te avate võimaluse Ukraina hooajatöötajatel Eestisse tulla? Täna on juba Schengeni ruum lahti põhimõtteliselt, tervisenäitajad ei ole takistuseks ehk kas 31. juuniks on valitsus jõudnud äranägemisele, et seda tööjõudu on ikkagi vaja selleks, et sektor saaks kriisist väljuda.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Punkt 1, ma olen jätkuvalt seda meelt, et teema on aktuaalne, eriti kui te peate silmas oskustöötajaid või oskustöölisi. Kõigepealt ma tahan paar asja ära õiendada, et see väide muidugi, et ju te tuginete faktidele, aga see väide, et Eesti inimene ei ole nii töökas maasikapõllul kui on mingi teise riigi kodanik, ma ei oska öelda, kas see on meelevaldne või tõesti tugineb teil mingitele uuringutele. Mina üldjoontes ütlen, et Eesti inimene on töökas, teeb oma tööd korralikult ja suure kohusetundega, kindlasti ka usinalt. Eriti ma olen tänulik tõesti sotsiaaldemokraatidele, sest et kui vaadata statistikat, mis hetkel tööturul toimub, siis me näeme ju seda, et jätkuvalt tööpuudus kasvab, 7. juuni seisuga on töötuna arvel 51 027 inimest ja registreeritud töötuse määr oli siis 7,9%. Nii et see tähendab seda, et ka meie enda inimesed jäävad väga palju täna tööta ja ma väga loodan, et nad saavad leida just ka neid hooajalisi, eks ju, väljakutseid erinevates sektorites, sealhulgas ka põllumajanduses, aiandusvaldkonnas. Nüüd teie küsimus, millal me avame, ütleme, piirid, siis, noh, ma arvan te peate kolmandaid riike, Ukrainat näiteks. No vaevalt, et 31. juunil me saame midagi avada, sest see ei ole ju, noh, võimalikki. Aga tõesti hetkel on siis Euroopa komisjoni positsioon olnud selline, et me püüame või on öeldud, et kolmandate riikidele enne juunikuu lõppu ei avata, mis tähendab siis seda, et see võiks olla juuli algus. Kui te ütlete, et Schengen põhimõtteliselt avatud, seda ütlesin ka mina täna siin, kui ma tegin poliitilist ettekannet, aga Schengen ei ole Ukraina ju. Nüüd, kui vaadata seda viiruse levikut või epidemoloogilist olukorda, siis need andmed, mis on meil kasutada Ukraina kohta, eeskätt mida me siis hindame, palju on nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta. Siis jah, võib öelda seda, et Ukraina on seal selles niinimetatud 15. tasemest allpool. Et kindlasti ma usun, et kõik riigid täna pingutavad, et epidemoloogiline olukord paraneks, langustrend oleks edasi järgnevad päevad ja järgnevad nädalad ja ma ei näe küll mingit põhjust, et kui Euroopa üldine suund on see, et avatakse ka kolmandatele riikidele Schengeni ruum, siis minu meelest seda peab tegema ka Eesti, nii et teie vastus, nii ruttu kui võimalik ja ma arvan, et siin on just sellist, noh, ütleme koordinatsiooni Euroopa Liidus kindlasti rohkem vaja piiride avamisel, kui oli piiride sulgemisel. Ma ei saa täna teie ees 100% nii öelda, et ükski Euroopa Liidu liikmesriik ei ole teatud avamisi kolmandate riikidega teinud, aga minu teada need on väga üksikud näited. Nii et jah, vastus, et võimalikult kiiresti ja hetkeseisuga me teame seda, et soovitakse, et need piirid Schengeni osas oleksid suletud kuni juuni lõpuni, aga sealt edasi, kui see põhimõte jääb, et siis võiks avada, siis kindlasti nii ruttu kui võimalik ja see on siis juuli algus. Aitäh teile! Aga jah, et selle toetuse osas, noh, eraldi mis te küsisite maasikakasvatajate sektorile, siis siin tõesti me oleme tulnud nüüd välja uue sellise meetmega, väga huvitav meede, see on siis palgatoetuse meede just põllumajandusettevõtetele ja siin on siis põhimõte see, et makstakse toetust tööandjale, kelle tegevusvaldkonnaks on siis marja-, pähklikasvatus või muude puuviljade kasvatus ja tööandja peab võtma siis tööle registreeritud töötu, kes on olnud tööta viimased kolm kuud või teinud ajutist tööd vähem kui 30 päeva selle aja jooksul ja toetuse suurus ühes kuus on siis 50% töötajate makstavast bruto töötasust ja maksimaalne töötasu alammäär, see on siis 584 eurot. Nüüd edasi, mis on oluline selle meetme puhul, on see, et ühe töötu tööle võtmise eest makstakse ettevõtjale palgatoetust kuni kolm kuud nende kuude eest palgalt, kus kinni peetud on töötuskindlustusmakse. Nüüd edasi toetust makstakse, kui tööandja sõlmib töötuga töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu, sõltumata kestusest ja makstakse kuni seda toetust on plaan maksta kuni 2020. aasta lõpuni. Nii et kindlasti see on minu meelest oluline, et see on pikem kui ainult siin suvine periood ja selle kulu on hetkel hinnanguliselt natukene rohkem kui pool miljonit eurot, see on 600 000 eurot. Ja prognoosi kohaselt võib uue meetmega tööd saada kuni 750 töötut ja toetust saab eeldatavasti taotleda siis alates 1. juulist, kui meetme tingimused on ametlikult kinnitatud, nende töötute eest, kes on siis tööle võetud 1. juunist või pärast seda. Nüüd ma olen eraldi rääkinud sotsiaalministriga ja palunud kiirendada seda protsessi, sest nagu ka teie teate ju hästi tuntud maaelu- ja põllumajandussektori armastajana, siis kindlasti oleks vaja siin seda meedet kiiremini rakendada ja hetkel siis tõesti sotsiaalminister on mulle öelnud, et tema valdkonnas tehakse selline eelkontroll töötaja kohta ja seda saavad siis tööotsijad teha ja see kindlasti annab neile kindlust ja kiirendab ka seda protsessi. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Tänan sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt, stenogrammi huvides äkki te enne minu küsimusele vastamist täpsustaksite, mida te sellega mõtlesite, kui te rääkisite kõigepealt eelmisele küsimusele vastates, et te olete tänulik sotsiaaldemokraatidele, ja siis rääkisite kasvavast tööpuudusest. Võib-olla te stenogrammi huvides siiski täpsustaksite, mis see mõte oli. Meil osadel siin saali poole peal tekkis veidi arusaamatus, et mis see mõte täpselt oli.
Aga minu küsimus on seotud töötutoetusega, mida te raatsite tõsta alles järgmisest aastast. Te küll varasematele küsimustele vastates ütlesite, et selleks on olemas erinevad sotsiaalsed meetmed. Aga kui mõelda nüüd niipidi, et Töötukassale maksu makstes töötavad inimesed eeldavad, et kui on häda käes, siis nad saavad töötukassast abi. Ja töötutoetus tänasel päeval jääb kolmandiku võrra alla elatusmiinimumile. Miks te ei suutnud kokku leppida selles, et see töötutoetus tõuseks vähemalt selle elatusmiinimumini või mõnevõrra üle selle, et inimesed saaksid väärikalt ka oma eluga kuidagigi hakkama nende vahendite eest, mida nad on arvanud, et nad koguvad, ja mida riik saaks tänasel kriisiajal täiendada, et nad ei peaks minema küsima sotsiaalabi?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, härra Saar! Jah, minu see tänulikkus teie juhitud erakonnale oli just seotud sellega, et kui vaadata seda olukorda tööturul, siis minu meelest on ääretult oluline seda teemat fokuseerida siin Riigikogu täiskogus ja leida siis parimaid lahendusi, kuidas tööpuudust vähendada ja anda inimestele võimalus taas tulla tööle ja taas sissetulekut saada. Nii et see oli siiras tänu minu meelest väga aktuaalse teematõstatuse eest, mis on, ütleme siis, Eesti ühiskonnas kas siis alates 12. märtsist, aga ma arvan, et juba märtsi algusest vaikselt tunda andnud, ja loomulikult on see süvenenud. Nüüd, ma arvan, on olukord natukene paranenud. Registreeritud töötute arv nii kiiresti enam ei kasva, aga ta kasvab jätkuvalt. Nii et see oli teile ja teie fraktsioonile aitäh selle olulise teema tõstatuse eest.
Nüüd teie teisele küsimusele vastates, siis töötutoetuse asendusmäära tõstmine 50%-le alampalgast, see jõustub tõesti hetkel 1. jaanuaril 2021. Ja põhjus on tõesti selles, et kuna töötutoetus on riigieelarveline toetus ja sätestatud ka riigieelarves, mis oleks tegelikult toonud kaasa ka vajaduse eelarvet korrigeerida sel aastal, kui seda varasemalt teha. Ja nagu te teate, see on Riigikogu ülesanne ja pädevus. Ta peaks 1. jaanuarist 2021 arvestuslikult olema võrreldes selle aastaga, ütleme seal, 189-st eurost tõus 292 euroni. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Teie vastustest on kõlanud läbi need meetmed ja hinnangud, mida praegu kriisi leevendamiseks olete kavandanud ja teinud. Enne koroonakriisi algust märtsi keskel oli ka Eestis töötute arv ju olemas, see oli circa 36 000 inimest, tänaseks on see kasvanud 51 000 peale ja mida ma oleks oodanud teilt oma vastustes, on ka küsimus sellest, et mis te plaanite teha õppega, ümberõppega, täiendõppega, ka juhtimiskvaliteediga just nagu pikemas ettevaates, et avage palun neid tahke ka. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kui rääkida statistikast, siis alates eriolukorra väljakuulutamisest on registreeritud siis 27 678 uut töötut ja töötuna arvelolek on lõppenud samal ajal 13 362 korral. Nii et kokkuvõttes on siis registreeritud töötute arv alates eriolukorra algusest suurenenud 14 316 inimese ehk ligikaudu 39% võrra. Registreeritud töötute arv siis kasvas 36 711-lt 51 027-ni, see on statistika. Nüüd see, mis te toote sisse, ma arvan, et see on, jah, ma vastasin nendele küsimustele, aga ma arvan, et see ei tähenda seda, et see teema, mis te ütlete, see on ju ääretult oluline, just ümberõpe. Ma seda tegelikult vastasin esimesele küsimusele, mida härra Ossinovski küsis, et Ida-Virumaal just tegelikult sellesse me ju väga tugevasti ka panustame, ümberõppesse. Ma tõin eraldi välja näiteks sellesama Ida-Virumaa programmi, kus siis me soovime just toetada uute mitmekesisemate töökohtade loomist ja üks põhjus tegelikult selle programmi alustamiseks oligi just mure selles osas, et kui me läheme üle keskkonnasõbralikematele energiaallikatele, et siis paljud inimesed tänases, ütleme, põlevkivisektoris jäävad tööta. Nüüd eks selle ümberõppega ja kogu selle temaatikaga igapäevaselt ju töötukassa tegeleb, ma arvan, et annab oma tegevuses eks ju endast parima ja teeb seda tõsiselt, aga loomulikult see fokuseering, et ümberõpe, täiendõpe, nagu te ütlesite, ka juhtimisalane pädevuse tõstmine, kompetentsi tõstmine, et minu meelest need on nagu igapäevased tegevused, mida Eesti riigis tegelikult pakutakse erinevates valdkondades, mitte ainult Sotsiaalministeeriumi all, kindlasti Haridus- ja Teadusministeeriumi all. Nii et neid tegevusi kindlasti tuleb teha ja oluline teemaosundus. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh, istungi juhataja! Austatud peaminister! Teie vastustest jäi mulje, justkui me ei saaks kolmandatest riikidest hooajatöölisi Eestisse vastu võtta, kuna piirid kolmandate riikidega on kinni. Meediast olen ma lugenud, et Soome näiteks on kutsunud ja võtnud vastu riiki 9000 ukrainlast hooajatöödeks. Te olete rõhutanud alati, et teil on Soomega väga head suhted ja te suhtlete ka Soome peaministriga. Äkki te oskate siis öelda, et kuidas soomlased saavad hooajatöölisteks kutsuda ja vastu võtta 9000 ukrainlast, aga eestlased ei saa? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jaa, aitäh teile! Et ma vastasin härra Kruuse küsimusele, kui ma seda ütlesin, härra Kruuse küsis, et millal avatakse piirid Schengenist siis väljaspoole. See mida teie küsite, et see ei ole ju mingi saladus, et ju neid riike on veel peale Soome, kes on siis teinud Ukrainaga kahepoolseid lepinguid ja neid on tõesti võimalik teha. Ma ei oska öelda, kas on 8 või 9 tuhat, aga jah, olen ka mina selle infoga kursis, et umbes see suurusjärk on. Eesti on valinud selle tee, et me oleme pikendanud põllumajandussektoris töötamise võimalust kuni 31. juulini ja samuti me oleme öelnud täiesti siiralt välja selle, et hästi oluline on see, et kui Eesti tööpuudus tõuseb iganädalaselt, et ka meie enda inimestel oleks tööd ja just väljakutseid neid töökohtasid valida, aga jah, härra Kruusele ma vastasin üldpõhimõttes, et loomulikult on minu isiklik soov igal juhul see, et kui tuleb koordineeritud tegevus Euroopa Liidu poolt piiride avamise osas kolmandate riikidega, siis ma ei näe mingit põhjust, miks Eesti seda tegema ei pea. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma ikkagi tuleks kolleeg Liina Kersna küsimuse juurde tagasi, et te ei vastanud, et miks ei ole meie praegu, Eesti riik teinud eraldi kokkulepet näiteks Ukrainaga, et töötajaid juurde tuua. Te viitasite sellele, et töölubade pikendamine on 31. juulini, aga ettevõtjad on selgelt öelnud, et neid inimesi on liiga vähe siin täna, nad vajavad töökäsi, nad vajavad väljastpoolt inimesi, kes on ka nende juures varem käinud ja nende mure on see, et kohalik inimene ei ole nende juurde tööle läinud või ei oma neid oskusi. Et miks me ei kuula sihtgruppe, miks me ei tee eraldi kokkuleppeid? Et palun vastake sellele! Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma tõesti olen täiesti ideoloogiliselt, ma saan aru, et te olete siin härra Kruusega samal pool ja nagu te ütlete: et ei oma neid oskusi. Andke andeks, aga mina Eesti inimestest küll nii ei arva, täitsa siiralt kohe. Ja see on see teema, et kui keegi ütleb, ma ei tea, et Eesti inimesed korjavad ühe maasika ja ukrainlased kaks maasikat, ja Eesti inimesed ei oma oskusi, et ma sellega kindlasti nõus ei ole, mitte mingil juhul ei ole teiega nõus. See, nagu härra Kruuse küsis, oskustöötajate osas, ma arvan, et see on väga aktuaalne küsimus. Võtame näiteks sektori, kaugsõiduautojuhid, kus see on samuti väga aktuaalne küsimus. Nii et see eeldab tegelikult terviklahendust, ja terviklahendus on see, et avatakse need turud kolmandate riikidega, nii nagu oleks koordineeritud tegevus Euroopa Liidus. Ja ma vastasin väga konkreetselt Liina Kersna küsimusele, et Eesti on valinud selle tee, et me oleme pikendanud töötamise võimalust 31. juulini, me oleme valinud selle tee, et teha kõik selleks, et meie inimestel oleks tööd ja leiba. See on väga konkreetne ja väga selge. Aga jah, et see suhtumine, et nüüd Eesti inimestel pole oskusi, noh, kindlasti põllumajandustööd nõuavad oskusi. Ma ei tea, Eestis on läbi ajaloo põldu haritud, maatööd tehtud. Noh, kus siis nüüd äkki neid oskusi ei ole? Ei, sellega ma küll ei nõustu teiega. Nii et siin ma olen täiesti teisel arvamusel, härra Võrklaev, teist.

Esimees Henn Põlluaas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Stenogrammi huvides muidugi paluks märkida seda, et meie ei ole kuidagi Eesti inimesi alandanud ja ei kavatse seda teha. Ja palume meie suhu neid sõnu mitte panna. Aga meie küsimus on pigem see, et miks teie ei kuula ettevõtjaid, miks te ei kuula huvigruppe. Nad räägivad teile seda olukorda, kuidas see seis on. Seis on ju selline, et mida jõukamaks riik läheb, nagu me oleme läinud, siis eestlased lähevad Soome maasikaid korjama, soomlased lähevad Rootsi, rootslased lähevad Norra. See on reaalne elu ja see, mida ettevõtjad räägivad, on see, et meil ei ole neid inimesi. Kui me kiusame neid ettevõtjaid, siis võib ju juhtuda, et tegelikult tööturule või töötuks jääb veel rohkem inimesi, sellepärast et see ettevõtja on sunnitud oma uksed sootuks sulgema, sest ta ei suuda sellise hinnaga enam teenust pakkuda. Nii et minu küsimus siis jätkuküsimuseks on see, et miks te ei kuula neid ettevõtjaid?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Vastupidi, ma olen isegi kohtunud selle sektori ettevõtjatega ja siin ma tahan küll tugineda faktidele, mida maasikakasvatajad on mulle öelnud, kellega ma olen kohtunud. Ma olen küsinud, mis selle hooajatöötaja selline keskmine sissetulek on ühe kuu kohta, nad on öelnud see on 800–1000 eurot netos, mis tähendab seda, et võib julgelt öelda, et see on Eesti keskmine palk, isegi võib-olla gramm peale ja kui inimene kaotab töö ja tal on võimalus minna tööle hooajaliselt, on see kaks või kolm kuud, ma ei ütle, et kõigile see sobib, aga need ei ole väikesed palgad Eesti tingimustes. Kui selle maasikakasvataja, ta on väga aktiivne ja ma olen vaadanud ka meedias ja ma usaldan tema infot, ta ütleb, et 800–1000 eurot netopalk, ma küsisin veel, et mitu tundi nädalas see tähendab, ta ütles, et 40 tundi nädalas netopalgana. Ma ei ütleks, et see on nüüd nii väike palk, et kõik eestlased jooksevad selle palga eest ära. Probleem on muidugi sektoris, seda ei saa kuidagi pisendada ja needsamad meetmed, mida ma teile täna ütlesin, palgatoetuse meede. Kui te mäletate, ma tahan tegelikult öelda siin, ega ma arvan, et härra Kruuse tegi ka olulist tööd. Ma usun, hea Urmas, sa mäletad, ei olnud 31. juulit enne laual, alguses oli, et seda pikendust ei ole. Ka selle tegelikult läbi arutelude pikendasime seda perioodi. Nii et me oleme kindlasti neid samme teinud ja ma arvan, et need on kõik olnud teatud leevendused. Aga austatud Kaja Kallas, et selles mõttes ma olen teiega nõus, et kokkuvõttes annab ikkagi lahenduse see, kui me suudame piirid avada ja minu meelest selle osas me peame nagu töötama kõik nii aktiivselt ja nii pühendunult kui võimalik. Ja minu meelest hetkeseisuga me näeme, et me pigem liigume selle poole, et neid piire avada kui mitte. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Aitäh! Austatud peaminister! Ma alustuseks soovin täpselt samamoodi ära markeerida selle, et ei Mart Võrklaev ega keegi Reformierakonnast ei ole mitte kuidagi halvustanud Eesti töötajaid selles hooajatöö mõttes, et nad kas ei suuda, ei taha või ei oska või on kuidagi teisiti saamatud. See oli ülekohtune meile seda määrata. Aga reaalsus on siiski see, et vaatamata kõikidele nendele meetmetele – praegusel juhul räägime maasikakasvatajatest, räägime ka teistest hooajatöödest – hooajatöölisi või tööjõudu on meil puudu, reaalselt puudu. Ja seetõttu minu meelest oleksid sellised otselepingud ja kokkulepped kolmandate riikidega väga omal kohal. Selgitage veel, miks te neid lepinguid ei taha sõlmida. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Jah, ühelt poolt on teil õigus, tööjõudu on vaja ja selge on see, et hooajatööd pakkuvatele ettevõtetele on vaja inimesi, on vaja käsi, kes seda tööd teevad, aga teiselt poolt me peame lähtuma sellest statistikast, mis meil on. Nagu ma ütlesin härra Sutile, kui ma ei eksi, ma vist vastasin, et see näitab seda, et registreeritud töötute arv kasvas 36 000-lt 51 000-le, need on meie endi inimesed. Need on need, kes tegelikult igapäevaselt enne kriisi tegid tööd ja nüüd ei tee tööd. Need inimesed samamoodi soovivad töökohtasid, soovivad leiba lauale. Nii et kui te küsite, et mis ma vastan, siis ma vastangi seda, et eks me peame ikkagi ka selles kriisis seisma oma inimeste eest. See ei ole minu meelest üldse vähetähtis.
Nüüd edasi, teine põhimõtteline küsimus on loomulikult see, ma olen teiega nõus, et igal juhul, kui viirus taandub, toimub majanduse taas, ütleme, paremaks minemine, majandusnäitajad tõusevad, selge on see, et meil on vaja ka inimesi väljastpoolt Eestit, see ei ole ju mingi saladus. Selleks tuleb teha kõik selleks, et tõesti avada piirid nii ruttu kui võimalik. Ja nagu ma olen öelnud mitu korda siin Riigikogu kõnetoolis, seda, ma väga loodan, saab teha juulikuu algusest, aga seda tuleb teha koordineeritult Euroopa Liiduga. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Mina olen aru saanud, et küsimus ei ole oskustes ja küsimus ei ole rahas. Kõige olulisem on tegelikult see, et kes on peaminister ja kas ta tahab võtta otsuseid vastu. Kas te tahate, et saadaks hakkama ja kas te olete küsinud ka Eesti inimeste käest, mida nad tahavad? Me ei saa ju sunniviisiliselt neid suruda põllule tööle. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Ja ma olen sellega täiesti päri, et ei saa kedagi vabas ja demokraatlikus ühiskonnas suruda sunniviisiliselt tööle ja kindlasti ei ole kordagi ka seda mõelnud. Nagu ma ütlesin teile, et need maasikakasvatajad, kellega mina kohtusin, et see palk, mida nad ütlesid, see on korralik palk, see on kas keskmine palk või gramm alla selle või gramm üle selle. Eriti kui arvestada neid kriisiaja tingimusi, aga ma üldse, austatud küsija, ei taha kõrvale minna sellest, et loomulikult Eesti tööjõuturul erinevate valdkondade töökäsi ühel hetkel napib, kui me oleme majanduse tavasituatsioonis, rääkimata kasvusituatsioonist. Ja selle põhjal, mis me oleme mitu korda öelnud, et minu meelest tuleb ikkagi piirid avada nii ruttu, kui on võimalik ja täna on näha seda, et siin 15. juuni hilistel tundidel vähemalt minu meelest täna liigub see sinna suunas, et lähinädalatel on see võimalus tekkimas ja seda kindlasti Eesti peaks kasutama. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Ja avan läbirääkimised ja kõigepealt palun siia kõnepulti Katri Raiki.

Katri Raik
Austatud esimees! Hea peaminister! Aitäh vastamast küsimustele! Siiski jääb süda suve eel veidi valutama. Sellepärast, et kui ei oleks ka kriisiaega, siis me elame ajal, kui tööturg on selles mõttes muutumas, et kaheksa tundi tööl käimine enam ei tarvitse kõigile kaugeltki mitte meeldida ja sobida. Ei töötata enam ühe tööandja juures, vaid mitme tööandja juures. Kõik tööturuküsimused ei olegi seotud ainult kriisiga, vaid oleks nii ehk naa meie laual. Ma tahan suveajaks kutsuda kõiki kolleege üles mõtlema, mida me igas komisjonis ja igaüks saame teha tööturu olukorra parendamiseks, analüüsiks, selle teema üleval hoidmiseks. Kindlasti ei saa tööturuküsimuste eest vastutada ainult töötukassa. Võtame või sellesama ümberõppe, mis täna siin ka jutuks tuli. Ei saa ainult töötukassale panna seda vastutust, kust ta leiab ümberõppe korraldajad, parimad läbiviijad, kuidas tagada parim kvaliteet. See on samamoodi meie haridussüsteemi küsimus, haridusministeeriumi küsimus, kultuurikomisjoni küsimus Riigikogus. Või teine näide. Me räägime täna tööpuudusest, me räägime tööjõupuudusest. Ja head kolleegid, hea peaminister, me teame, et see ei ole ainult maasikakasvatuse küsimus, see on väga erinevates sektorites meie üldine probleem, mis taas nõuab meie kõigi panustamist, olgu siis seadusandlike aktide algatamisel või siis ka opositsiooni poolt küsides, küsides ja küsides. Vahest saavad niimoodi asjad selgemaks ja meie inimeste tulevik kindlamaks. Ma usun, et väga paljudes Eesti kodudes ollakse mures, mida toob sügis, kas säilib töökoht, kas säilib sissetulek. Ja nagu ma loodan, et me ühiste jõupingutustega ja koostöös leiame siin lahendused, et ärme unustame tööturuteemasid isegi suvepuhkuse ajal. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Auväärsed kolleegid hilisel õhtutunnil! Peaminister ju tegelikult põikleb põhiküsimusest kõrvale ja ta on püüdnud meile manada sellist asja, kus me justkui halvustame eestlase töövõimekust ja me tahame neid töötuid, kes sellel raskel hetkel on töötuks jäänud, aidata tööle tagasi ja üks võimalus on suunata nad põllumajandusse. Ükskõik, kuidas me seda Euroopas vaatame, siis me peame endale ju tunnistama seda, et ka sügavamate kriiside ajal on paljudes riikides nn struktuurne tööjõupuudus. Ja üks osa sellest on hooajatööd põllumajanduses. Ja need ei ole ajutised nähtused, vaid need on pikaajalised nähtused, lähtuvalt elatustasemest, teenimisvõimalustest jne. See tegelikult tähendab seda, et see on Eestis täiesti olemas.
Ma toon ühe näite. Kui auväärt peaminister ütles, et me oleme kuskil 31 000 töötust sisenenud hetkel 52 000 töötuni, siis me võiksime just kui eeldada, et samas proportsioonis on tulnud täiendavat tööjõudu ka põllumajandusse. Tegelikult ei ole. Ka need vastused ja need meetmed, mida ettevõtjad on ju tegelikult saanud, näitavad seda, et kui nad soovivad saada 70–80 töötajat, siis nad Töötukassa kaudu on võimelised äärmisel juhul sinna tööle saama 10 inimest, kellest lõpuks tööle jääb viis või vähem. Ja küsimus on täna tegelikult selles, et ega ilmaasjata Euroopa Komisjon ei võtnud ei võtnud vastu otsust, et Euroopas põllumajanduse hooajatööd käsitletakse eraldi ka kriisi kõige sügavamal hetkel. See tähendab tegelikult seda, et riigid oma otsuste alusel võivad seda tööjõudu sisse tuua. Täna, kus tegelikult ka peaminister ise tunnistas ja seda tunnistas ju meil sotsiaalminister juba mitu nädalat tagasi, et Ukraina tööjõu tõrjumiseks ühtegi tervisenäitajast tulenevat põhjust ei ole, ja see on väga oluline argument, mis tegelikult tähendab seda, et kui me oleme valmis olema avatud nende riikide suhtes, kus on meil teatud tervisenõude kriteeriumid. Ja kui ma ei eksi, siis tegelikult ekspertide soovitus oli, et me võiksime olla koostöös ka nende riikidega, kus haigestumine on 100 000 kohta mitte 15, vaid 25. See, mida valitsus kriteeriumiks seadis, oli tegelikult tugevam või allpool seda, mida eksperdid pakkusid.
Nüüd oskustöö. Peaminister siin puldis tegelikult ei tahtnud tunnistada seda, et need inimesed, kes aastaid on seda tööd teinud, ei ole justkui oskustöölised. Ma väidan, et nad on. Ja nende oskus ja seesama palk, mida te kirjeldate, see palk tuleb läbi tükitöö, kus inimestel on võimekus selle päeva jooksul teatud tundides korjata teatud arv, kilogramm näiteks, neid maasikaid, mis on saanud nagu kultusnäiteks. Ja sel juhul see palk tuleb, vastasel juhul seda palka ei tule. Aga olulisem selle asja juures lisaks sellele palgale on ju tegelikult ka veel see, et tipphetkel on vaja see saak iga päev põllu pealt ära korjata. See tähendab seda, et jätad sa päeva või kaks vahele või täidad 50% päevaülesandest, tähendab juba saagi kadu sulle järgmistesse päevadesse, läbi hallituste ja läbi mille iganes, mis seal toimub. Ja seda teile maasikakasvatajad rääkisid. Kui ma õigesti mäletan, siis Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad tegid teile paar päeva või siin tagasi pöördumise või meenutasid seda hetke, kui nad teiega kohtusid. Ja üks sõna sellest oli see, et peaminister leidis, lubas leida lahendused. Tänase päevani toimivaid lahendusi ei ole. Vastasel juhul oleks meil kõik need põllumajandusettevõtted rahvast täis.
Nüüd teine oluline asi, mida tuleb nagu eristada, on tegelikult see, et nii´nagu Eesti avas Soomega piirid, siis väga selge osa ka nendest oskustöölistest eestlastest leidis endale väljundi ka tegelikult Soome Vabariigis. Ja selle tõttu, kui peaminister on kursis, siis tegelikult pakutakse ettevõtetele täna juba vange tööle. Ma kujutan nagu hästi ette seda, kuidas samal ajal töötavad põldudel vangid ja malevlased, kes on enamuses alaealised. Ja mida ma pidasin silmas selle jõudluse osas? Malevarühmad on ...
Palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun, kolm minutit lisaaega!

Urmas Kruuse
Jah, aitäh! Ja meil see, kui ma rääkisin ka jõudlusest, siis see on objektiivne, mitte naeruvääristav. Ka need noored kes maleva kaudu lähevad, nende jõudlus lihtsalt objektiivselt on väiksem. Ja seal on üks täiendav risk veel – neid marju tuleb korjata ka niimoodi, et nad jäävad terveks. Ja see on olnud eelmiste aastate kogemus. Ja kui te mäletate, siis on kritiseeritud justkui neid ettevõtjaid, kes on loonud endale suuremad põllud, 20, 30 ja suuremad hektarid, siis nende äristrateegia ehitati üles selle peale, et Eesti Vabariik on mõistlik ja tööjõud ja tööjõu oskus on meil vabalt kätte saadav, mitte ebamõistlikult piiratav. Ja selle tõttu on nemad sattunud eriti raskesse seisu ja need magamata ööd ei peaks olema tänase valitsuse kingitus neile nn kriisis. Selle tõttu oleme me jätkuvalt kriitilised. Ja me ei peaks ootama seda kogu Schengeni avamist kolmandatele riikidele, vaid valitsus peaks tegema otsuse, et näiteks 1000 oskustöölist põllumajanduses hooajatöödele võiks riiki sisse tulla ja nad võiksid ja saaksid siin viibida kaks-kolm kuud ja see probleem oleks lahendatud. Sest tänae valemi kohaselt need inimesed, keda oodati sinna põllule, nad ei ole sinna läinud. Ja see käitumine ei ole väga mõistlik.
Ja loomulikult, kui me oleme oma haridustasemelt ja kõrghariduselt rahva hulgas väga kõrgel statistilises väärtuses, siis need väljaütlemised, mida valitsusliikmed tegid, kus üritati sõjaväega saata, siis massiliselt õpilasi ja mis iganes, siis see ei ole meie tänase riigi väljund, mida me peaksime nii kõrgel tasemel eksponeerima ja ütlema, et see saabki nüüd nii olema. See tegelikult tähendab seda, et me mäletame, kuidas meie head kaasmaalased 90-ndatel alustasid Soomes, millise innuga nad tegid. Ja seda on öeldud täna ka ukrainlaste kohta. Aga seda on piinlik kuulata kui Eesti Vabariigi valitsuse liikmed sõimavad avalikus meedias meie koostööpartnereid, olgu nad siis kolmandast riigist või mujalt, selliste sõnadega nagu tohtlased ja puulased. See on tegelikult kõige kõrgemal tasemel diskrimineerimine, mille kohta peaminister peaks tegema selge näpuviibutuse ja ütlema, et nende valitsuse liikmetel valitsuses asja ei ole. See on väga lühinägelik. Sest need riigid saavad ja on ka tulevikus kindlasti meile väga olulised koostööpartnerid nii võimaliku NATO või Euroopa liikmena, sest me oleme neid toetamas sellel teel, nii nagu toetati meid, ja me ei tohiks nende partneritega niimoodi käituda, see on ääretult ebaõiglane.
Nii et, austatud peaminister, see võti ei ole mitte Euroopa Komisjonis ega Euroopa kabinetis, vaid see on teie kabinetis. Ja selle asemel et õhtuhämaruses kohtuda Tallinna linnapea ja partei sekretäriga ajada seal asju, võtke see võti välja ja tehke see otsus ära, sest seda küsivad teie käest maasikakasvatajad. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Kas peaminister soovib lõppsõna? Ei soovi. Hea kolleegid, sellega me oleme 14. päevakorrapunkti läbinud ja sellele arupärimisele vastanud. 

15. 23:04 Arupärimine eelarve kulude seire kohta (nr 35)

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi. Tänane 15. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Maris Lauri, Keit Pentus-Rosimannuse, Andrus Seeme, Jüri Jaansoni, Madis Millingu, Toomas Kivimägi, Urve Tiiduse, Signe Kivi, Liina Kersna, Kaja Kallase, Urmas Kruuse, Valdo Randpere, Mart Võrklaeva, Andres Suti, Erkki Keldo, Annely Akkermanni, Taavi Rõivase, Heidy Purga ja Kristina Šmigun-Vähi 14. mail 2020 esitatud arupärimine eelarvekulude seire kohta (nr 35). Ja ma palun siia kõnetooli ettekandjaks arupärijate esindaja Maris Lauri.

Maris Lauri
Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud peaminister! Arupärimine on üpris lühike ja ta oli ajendatud Riigikontrolli ülevaatest, mis käsitles rahandusprognoosi, rahandusseiret ja riskid, mis sellega olid eelarvepoliitkas näha. Ja selle analüüsi või ülevaate üks osa oli see, et aastatel 2017–2019, mil majanduskasv oli oluliselt suurem eelarve koostamise aluseks olnud ja prognoositud majanduskasvust, oleks võinud eeldada, et eelarvetulude laekumine on kõvasti suurem ja on hulk kulutusi, mis on seetõttu jälle väiksemad. Ehk kokkuvõttes eelarve positsioon oleks pidanud olema prognoositust parem, reaalsus oli see, et eelarve puudujääk oli prognoositust kõvasti suurem. Ja üheks põhjuseks nimetab Riigikontroll oma hinnangus eelarve kulude puudulikku seiret. Samale n-ö osutusele, osutuse tegi ka eelarvenõukogu ja seda on teinud korduvalt, et kulude jälgimine on käest ära või seda ei tehta. Ja siit tulidki meie kolm küsimust ja see puudutab nii praegust kui ka eelmist valitsust. Üks kindel ühisosa on siis nendes peaminister. Ja sooviks teada, kuidas kulude jälgimisega on tegeletud, kas ja millal, kas seda on tehtud, milliseid otsuseid on tehtud ehk ma osutan just nimelt otsustele, et need kulutused püsiksid ettenähtud piirides, sest kulutused lähevad üle piiride nendel eelnevatel aastatel, ja milliseid otsuseid või mida edasi tehakse või mida on tehtud selleks, et need asjad ei korduks? Ma osutan veel kord, me ei soovi saada teada põhjuseid, miks need kulud tekkisid, sellest on räägitud. Me soovime teada, milliseid otsuseid, milliseid valikuid on valitsus teinud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ja ma palun arupärimisele vastama peaminister Jüri Ratase.

Peaminister Jüri Ratas
Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head arupärijad, väga suur aitäh teile selle olulise teema tõstatuse eest ja arupärimise eest! Nüüd, mis puudutab eelarvekulude seiret, Riigikontrolli ülevaadet rahandusprognoosi ja seirega seotud riskidest riigi eelarvepoliitikas, siis see on kindlasti väga tänuväärne ja oluline teema.
Nüüd, riigieelarve ja majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurendamise, elatustaseme paranemise. Ja minu meelest peaks majanduspoliitika eesmärgiks seadma inimeste heaolu, mitte aga reservide kogumise pidevalt ülejäägiga planeeritava eelarve abil. Jah, reservid mõistagi võivad raskel ajal aidata majandustsüklit siluda, nende tähtsust ei tohiks alahinnata, kuid see on vahend, mitte eesmärk. Olen jälginud viimasel nädalal peetud diskussioone Eesti eelarvepoliitika teemal ja ma ei pea heaks eeskujuks näiteks 2014. aasta valitsussektori struktuurse ülejäägi saavutamist, sest eelarvenõukogu hilisemal hinnangul tulenes see muu hulgas ka investeeringute edasilükkamisest. Investeeringute mittetegemist ei saa eeskujuks seada. Oluliste reformide investeeringute, olgu see kohalike omavalitsuste tulubaasi tõstmine, Ida-Virumaa programm, kaitseinvesteeringud, aga ka investeeringud haridusse ja sisejulgeolekusse läbi politseinike, õpetajate ja päästeametnike palkade, selle tegemata jätmine on minu hinnangul lubamatu.
2018. aasta oodatust suuremast puudujäägist olen juba korduvalt rääkinud. Lisaks varem öeldule tahan siiski lisada, et veel 24. septembril 2018 hindas eelarvenõukogu Rahandusministeeriumi prognoosi piisavalt usaldusväärseks. Ma tsiteerin: "Rahandusministeeriumi 2018. aasta suvine makromajandusprognoos kirjeldab piisava usaldusväärsusega Eesti majanduskasvu ja inflatsiooni väljavaadet." Kuus ja pool kuud hiljem oli eelarvenõukogu hinnang juba kriitilisem – 11. aprillil 2019 ütles eelarvenõukogu: "Eesti valitsussektori struktuurne puudujääk moodustas 2018. aastal 1,4% SKP-st." Hiljem on 2018. aasta struktuurse puudujäägi suurust veelgi muudetud, seda on mõjutanud nii nominaalse eelarvepuudujäägi täpsustamine, SKP andmete revisjon ja sellest tulenev majandustsükli seisu ümberhindamine kui ka Eesti eelarvepositsiooni tsüklitundlikkuse ümberhindamine.
Nüüd, Euroopa Komisjoni selle aasta kevadel tehtud hinnangul oli Eesti valitsussektori struktuurne defitsiit 2018. aastal isegi 2,4% SKP-st, kuid ka siis ametlik komisjoni järeldus oli, et see üldiselt vastab Euroopa Liidu eelarvereeglitele. Reservide kogumisel ja/või laenude võtmisel on oluline arvestada alati fiskaalkonjunktuuri maailmaturul. Ja hetkel võime öelda, et tänases olukorras võiski Eesti jaoks olla õigem – aga tõsi, ma nõustun, see on tagantjärgi tarkus – kulude finantseerimine läbi laenu kui reservide kogumise arvel. Me peame olema valmis ja suutelised seda arutama, mitte korrutama kogu aeg neid dogmasid.
Nüüd, rahaline puhver ootamatuteks olukordadeks on hea, aga see on kulukas. Rahaturu intressimäär on negatiivne juba viimased viis aastat ja selle tõttu on negatiivsed nii hoiuste kui ka euroala võlakirjade intressimäärad, seda nii lühikestes kui ka pikemates tähtaegades. Näiteks, Eesti likviidsus- ja stabiliseerimisreservi tulusus 2017–2019 ja me oleme seda korduvalt näiteks arutanud siin mitmega teist. Härra Sõerd, teiegagi. Ma rõhutan: Eesti likviidsus- ja stabiliseerimisreservi tulusus 2017. ja 2019. aastal oli negatiivne ning sellega kaotasime reservide hoidmisel ligi 5,2 miljonit eurot. 5,2 miljonit eurot. Aga ma rõhutan, see on tagantjärgi tarkus.
Nüüd, Riigikontroll on oma ülevaates rahandusprognoosi ja seirega seotud riskides riigi eelarvepoliitikas märkinud, et ebatäpsed prognoosid ning riigieelarve tulude ja kulude puudulik seire on riskid, millega valitsusel tuleb arvestada, et teha vastutustundlikke eelarvelisi valikuid, millel on pikaajaline mõju riigi seniste elanike, aga ka ettevõtete käekäigule. Omajagu tõtt selles tõdemuses on, kui Euroopa komisjon, OECD, Rahandusministeerium, Eesti Pank ja eelarvenõukogu on oma analüüsides korduvalt rõhutanud, et Eesti kui väikese ja väga avatud majanduse käekäigu prognoosimine on ja jääb keeruliseks ning kõrvalekalded prognoositud riigi rahanduse näitajatest, on paratamatud. Samuti toonitatakse, et struktuurse positsiooni hindamine on metoodilises mõttes keeruline ning erinevate hinnangute olemasolu on mõistetav. Varasemad kogemused näitavad, et tagantjärele võivad SKP lõhe ja struktuurse eelarvepositsiooni hinnangud oluliselt muutuda.
Ja nüüd ma asun siis arupärimises esitatud küsimuste juurde. Rõhutan, et ei ole küsimusi toimetanud, vaid loen nad ette, nii nagu laekunud arupärimises kirjas, et ei tekiks seda eelnevat episoodi. Esimene küsimus: "Kas ja millal on teie valitsused arutanud regulaarselt riigieelarve kulude täitmist?" Vastus. Eesti Vabariigi valitsus arutab riigieelarve täitmise infot regulaarselt. Nii riigi eelarvestrateegia koostamise ajal kevadel kui ka riigieelarve koostamise ajal sügisel annab Rahandusministeerium majandusprognoosi tutvustamise käigus ülevaate riigieelarve kuludest. Nii on see ka riigieelarve seaduse §-s 75 sätestatud. Igal aastal koostatakse riigi majandusaasta aruanne, mille käigus vaadatakse üle riigi kulutused. Sealhulgas koostatakse riigieelarve täitmise aruanne. Aruande heakskiitmiseks antakse ülevaade valitsusele ning muu hulgas Riigikogu rahanduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli erikomisjonile. Majandusaasta aruannet auditeerib Riigikontroll, peale selle annab Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele regulaarselt ülevaateid üksikute kuluartiklite lõikes, näiteks kinnisvara investeeringud ning riigiasutuste tööjõukulud. Valitsussektori eelarvepositsioon hõlmab märksa enamat kui riigieelarve kulud, mistõttu riigieelarve kulude seire ei anna täit pilti terve valitsussektori tasakaalust. Arvestada tuleb ka sihtasutuste ja avalik-õiguslike institutsioonide, aga ka kohalike omavalitsuste ning haige- ja Töötukassaga. Nende asutuste tegevus on autonoomne ning riigieelarve ja nimetatud asutuste vahel tehakse jooksvalt omavahelisi tehinguid. Kokkuvõtteks: riigieelarve kulude seire on küll oluline, kuid kirjeldab üksnes osaliselt valitsussektori eelarve positsiooni seisu.
Teine küsimus: "Milliseid otsuseid on valitsused teinud selleks, et tagada tegelike kulutuste püsimine riigieelarves ette nähtud piirides?" Vastus. Tegelike kulutuste püsimine riigieelarves ette nähtud piirides tagatakse riigieelarve seadusega, mille § 32 lõige 4 ütleb, et riigieelarve piirmääraga kulutusi ei ole lubatud ületada. Kulutuste eelarves püsimise jälgimiseks kehtestatakse raamatupidamise infosüsteemis SAP limiidid, mida ei saa ületada. Kulutuste jälgimise lihtsustamiseks koostab Riigi Tugiteenuste Keskus eelarve täitmise aruanded. Nii on see olnud eelmiste valitsuste ajal ja on ka nüüd. Riigi majandusaasta aruanne kinnitab, et eelarvedistsipliini ei ole rikutud.
Riigieelarve seaduse § 32 lõigete 1 ja 2 kohaselt sisaldab riigieelarve ka ilma piirmäärata kulusid, kuid need on limiteeritud, lähtudes muudest seadustest või lepingutest või konkreetse tulu tekkimisest. Konkreetse tulu tekkimisest sõltuvad kulutused on näiteks välistoetused või majandustegevusest laekunud tulu arvel tehtavad kulutused. Seadustest sõltuvad kulutused on näiteks pensionid ja muud sotsiaaltoetused, mis tuleb välja maksta ka siis, kui need ületavad eelarvesse prognoositud mahtu. Oluline on märkida, et nende kulutuste eelarves püsimist hinnatakse, nii kevadise kui ka suvise majandusprognoosi koostamisel ning vajadusel korrigeeritakse prognoose. Lisaks on lubatud teatud kulusid, näiteks investeeringuid, kanda edasi ühest aastast teise, kui näiteks hanked on vaidluste tõttu edasi lükkunud. See võib samuti tõsta jooksva aasta tegelikud kulud suuremaks, kuid sama aasta eelarves kinnitatud pikema perioodi peale need üle- või alakulutamised tasakaalustavad teineteist.
Kolmas: "Mida olete teinud tagamaks tegelike kulutuste püsimine riigieelarves ettenähtu piirides?" Vastus. Eelmise küsimuse juures on juba selgitatud, kuidas tagatakse ette nähtud eelarve piirides püsimine. Lisada võib veel seda, et kui möödunud aasta eelarvepositsioon oli näiteks kavandatust halvem, siis tuleb seda arvestada järgneva aasta eelarve planeerimisel ja see vahe kompenseerida. Eelarvestrateegia kohaselt tuleb alati liikuda tasakaalus eelarve suunas ja neid reegleid on eelarvete koostamisel ka järgitud. Suur tänu teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lugupeetud peaminister, teile on ka küsimusi! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Oma sissejuhatavas kõnes te ei suutnud mõnes kohas naeru tagasi hoida, et ilmselt ei uskunud päris isegi, mis te nagu räägite. Üks mure, mis tõsiselt nagu silma hakkas kahe teie valitsuse ajal ehk esimene valitsus, kui te võimule tulite, siis te leevendasite eelarvereegleid, aga isegi lõdvendatud korras ei suutnud te nendest kinni pidada. See näitas ka tegelikult seda, et kuigi valimiste eel te tegite väga suuri nn kulutusi sektorile selleks, et võib-olla siis saada paremat tulemust valimistel, siis juhtus hoopis vastupidi, et opositsioonierakonnad said väga hea tulemuse, aga koalitsioonierakonnad nii head tulemust ei saanud ehk rahvas ei hinnanud seda tegevust. Ja te kasutate neid meetmeid, mis raha mõttes minu arvates ebaefektiivsed. Ja nüüd see küsimus eelnevast jätkuvalt, et see palgatoetus, mida te nüüd ennem rääkisite, siis öelge palun, et selle kulu on 0,6 miljonit ja loodate saada tööle umbes 600–700 töötut. Isegi kui see õnnestub 100%, tähendab see seda, et pool saaki jääb korjamata, aga müügisektori, ju selle maasikakasvatussektori tulu on umbes 5 miljonit. Öelge, millise matemaatika alusel osutub teie ettepanek efektiivseks?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Ma ei tea, ma olen loomult ju positiivne. Et ma ei kujuta ette, et tulla siia Riigikogu ette ja lahinal nutma hakata, et see ka mingi hea lahendus ei ole. Minu meelest teie ka, härra Kruuse, vaadates teid, sageli naeratate ja nii läheb elu ikka edasi. Nii läheb elu ikka edasi minu meelest. Nüüd, kas ma uskusin neid lauseid või mitte, mis ma ütlesin? Muidugi uskusin. Noh, te kritiseerite eks ju, 2018–2019, no see on selline tagantjärgi tarkus on täppisteadus, nagu öeldakse. Aga kui te korraks nüüd mõtlete, teil on ka suur kogemus kohalikus omavalitsuses, te olete minister olnud, siin Riigikogus, noh auväärne poliitik. Olgem ausad, et nii paljud struktuursed reformid tegelikult olid tegemata. Nii paljud struktuursed reformid olid tegemata ja investeeringud seisid. Võtame näiteks, ma võtsin just seda arupärimist ette valmistades välja, võtame näiteks OECD hinnangu. Ta ütles, et ebavõrdsuse probleem on suur. Jah, te ütlete, kuidas valijad hindasid ühte või teist sammu, aga mäletate, kui suurt tormtuld te andsite sellele eelmisele koalitsioonile, kui me tõstsime tulumaksuvaba miinimumi 500 eurole. Nüüd tuleb välja, et seesama OECD ütleb, et 2018 see ebavõrdsuse probleem Eestis paranes ja ütleb seda, et see oli seotud just selle tulumaksuvaba miinimumi reformiga. See vähendas ebavõrdsust, see oli samm õiges suunas. Nii et mis ma oskan öelda, ma lugesin ka teile ette, väga paljud olulised sammud, mis sai tehtud: kohalikud omavalitsused, struktuursed reformid. Võtame sellesama tervishoiu lisarahastamise. Need, kes on vanaduspensionil, nende ravikindlustuse osa finantseeritakse riigieelarvest. Seda ei olnud veel mõned aastad tagasi, nüüd see on. Kaitsekulude investeeringud, mida ma tõin välja, lisainvesteeringud. Nagu te näete isegi, need on olnud tegelikult väga jõulised sammud. Võtame haridusvaldkonna lisarahastuse, õpetajate palgatõus, politseinike palgatõus, päästeametnike palgatõus. Me oleme niipalju teiega rääkinud nendest samadest põllumajandustoetustest, maaelu toetustest. Te toote välja selle oma arupärimises süüdistava hinnangu eelmisele valitsusele. Ma ei tea, tuli see eelmine valitsus, näete me leidsime selle prioriteedi, et neid otsetoetusi tõsta. Võtta tänast valitsust, sellesama teie poolt heaks kiidetud, Riigikogu poolt heaks kiidetud lisaeelarves 200 miljonit eurot on maaelusse lisaks suunatud läbi käenduste, läbi laenude. Ja nüüd te tulete tagasi selle, jah, see meede tänasel hinnangul, tõesti see võib maksta kuni 600 000, anda seal eks ju tööd kuni aasta lõpuni 700–750-le inimesele ja see on meie arvates oluline meede, mis võiks seda probleemi leevendada, kindlasti ei lahenda. Te küsite nüüd efektiivsuse osas, et ma ei oska öelda, mis efektiivsuskoefitsienti te siin silmas peate, aga eks küsimus ole ikkagi selles, et tuua neid lisameetmeid, et tõesti seda sektorit nii palju kui võimalik ka nende meetmetega kaasa aidata. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh! Härra peaminister, aitäh, et lugesite meile ette neid määrusi ja seadusi, aga enamus meist, kes siin saalis on, on nendega kursis ja meie mure on see, et kulude pool eelarveseaduses, mis on ette antud ja ma eeldan, et te peaministrina nõustute, et eelarveseadust tuleb järgida nagu kõiki seadusi. Me sooviksime ikkagi aru saada, mida te reaalselt teete tegevustena, mitte ei loe ette seadusi, mida te peate tegema või kuidas süsteemid on üles ehitatud. Märkusena, ebavõrdsuse näitajad on tegelikult halvenenud, nii et palun nüüd vastake küsimusele, mida te iga kuu teete selleks, et jälgida või jälgite te üldse valitsuses iga kuu riigieelarve tehtud kulutusi. Küsimus oli väga spetsiifiline, me ei läinud kaugeks. Palun vastust! Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kui võtta see teie arupärimine, eelarve kulude seire, et see probleemistik algas ju pihta seal 2019. aasta aprillis, ma mäletan, kui selgus see, et seesama tsitaat, mis ma eelarvenõukogu poolt teile ette lugesin, kui veel oli seal septembrikuus ka nende hinnangul kõik korras, siis kuus ja pool kuud hiljem me nägime seda, et tegelikult puudujääk on kõvasti suurem. Ja ma olen öelnud ka vist siin Riigikogus mitmel korral, et selge on see, et sellist kulude, aga ma ütlen ka laekumiste seiret on igal juhul vaja parandada, seda koostööd ministeeriumide vahel on vaja parandada. Minu jaoks on eriti oluline, et ka tegelikult koostöö eelarvenõukogu ja Rahandusministeeriumi vahel, ka siin saab teha veel rohkem, kui on tehtud, aga see on ka täna olemas. Nüüd seirata jooksvate kulude tegemist, seda ma ju ütlesin teile arupärimises mitu korda, ütlen ka siin uuesti, seda me teeme alati, vähemalt minimaalselt kaks korda aastas. Me teeme seda riigi eelarvestrateegia koostamise käigus, ütleme aprillikuu sees ja me teeme seda ka siis, ütleme, sügise alguses, septembris, kui me hakkame koostama riigieelarvet. Lisaks ma tõin teile välja vastuses, mis ma ütlesin, et on olemas kulutuste eelarves püsimise jälgimiseks kehtestatakse raamatupidamise infosüsteemi .... limiidid, mida ei saa ületada, ja tõin teile välja ka oma vastuses, et on olemas teatud kulud, mida tuleb nii või teisiti välja maksta, kui on ka seal ülekulu. Näiteks ma mäletan, et 2018 need ülekulutused olid erinevad artiklid, aga olid ka näiteks vanemahüvitis, olid pensionid toona, nii et on ka kindlasti neid kulutusi, mida igal juhul tuleb välja maksta ja neid ei saa maksmata jätta. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Reaalsusele toetuvad prognoosid ja riigieelarve kulude-tulude pidev seire mängivad olulist rolli ratsionaalsete eelarvevalikute tegemisel, millel on pikaajaline mõju riigi, siinsete elanike ja ettevõtete käekäigule. Loen siin Riigikontrolli kodulehelt, kus – ma loen seda nüüd teile ette – nad ütlevad, et Riigikontroll on võrrelnud Rahandusministeeriumi eelarveprognoose ja riigi tegelikke tulusid-kulusid, ning otsustas, et 2018. aastal, keset stabiilset majanduskonjunktuuri oli keskvalitsuse nominaalne puudujääk plaanitust üle 200 miljoni suurem. Ja minu küsimus on: miks te ei ole kuulanud eelarvenõukogu korduvaid hoiatusi? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Nagu ma ütlesin, see koostöö, eks ju, eelarvenõukogu ja Rahandusministeeriumi vahel on olemas. Eelarvenõukogu alati ju käib ka valitsuse juures või andmas omapoolset hinnangut nii eelnevalt, kui me võtame vastu riigi eelarvestrateegia, kui ka riigieelarve. Nüüd 2018, te vaatate siin Riigikontrolli auditit, lubage ka minul siis seda vaadata. Siin on 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus, tabel 1, on auditeeritud tegevusvaldkonnad ja Riigikontrolli hinnang. Nüüd, auditeeritud valdkond, näiteks tulude kogumine, sh maksude, sotsiaalkindlustusmaksed, kaupade ja teenuste müük, muud tulud, Riigikontrolli hinnang on, küsimusele, kas tehingud on kajastatud raamatupidamises korrektselt, jah on. Teine küsimus: kas tehingute tegemisel on järgitud riigieelarve seadusi? Vastus. jah. Võtame järgmiseks, toetuste saamine, sh vahendamine. Samad küsimused. Kas tehingud on kajastatud raamatupidamises korrektselt? Jah. Kas tehingute tegemisel on järgitud riigi eelarveseadusi? Jah.
Nüüd ma neid küsimusi üleval enam teile ei loe, vaid loen neid erinevaid auditeeritud valdkondasid, näiteks toetuste andmine – mõlemad on jah-iga vastatud. Tegevuskulude tegemine – väga oluline – ja kohustuste võtmine, sh edasi antud maksud, tööjõu- ja majanduskulud, muud tegevuskulud, finantskulud, mõlemal on vastus Riigikontrolli audit 2018 kohta: jah, jah. Tehingud riigi varaga, sh investeeringud – jah, jah. Riigi raha hoiustamine, sh intressituru võlakirjadelt, deposiitidelt ja laenudelt, muud finantstulud, samuti vastused jah-jah. Asutajaõiguste teostamine sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja tulundusasutustes, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemine – jälle: jah-jah.
Aga see loomulikult ei tähenda siis seda, et me ei peaks parandama seda, mida Maris Lauri küsis. Ja ma seda siiralt hindan, et ütleme, see ... Või tema küll küsis kulutuste tegemine ja kulutuste osas ma vastasin. Aga 2018 oli ju peamine probleem selles, et majanduskasv oli oodatust kiirem ja maksud ei laekunud sama, ütleme, tendentsiga või sama tõusuga ja teatud aktsiisid tegelikult laekusid prognoositust alla. Nii et see oli reaalne 2018 seis. Lisaks, nagu ma ütlesin, olid teatud kulutused, mida tuli igal juhul teha, kus oli ülekulu. Eks ju, kus sa pensioneid ... no tuleb välja maksta, eks, ega siin keegi ei taha ... Vanemahüvitis – kõik head asjad. Tõsi oli ka ülekulu, kui mu mälu mind ei peta, teatud investeeringute osas. Aga ma mäletan väga hästi, et 2018 sügisel veel Rahandusministeerium samuti ütles, tuginedes prognoosile, et neid investeeringuid tuleks teha ka aasta lõpus võimalikult palju, sest prognoos tegelikult näitab head laekumist. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea peaminister! Kuulates teie vastuseid minus ainult kinnistub kahjuks teadmine, et mitte midagi pole muutunud võrreldes selle kuuaegse taguse ajaga, kui Riigikontroll oma aruande avalikustas. Ja need mured, millest Riigikontroll rääkis, et suuri, tsiteerin: "suuri hälbeid eelarve täitmisel märgatakse alles pärast eelarveaasta lõppemist", et see on täpselt see, millest te ju räägite. Mis võib olla selle põhjuseks, küsib Riigikontroll. Ja vastab ise: "kui Rahandusministeeriumi ametnikud koostavad juhtkonnale, Riigikantseleile ja peaministrile igakuise materjali maksulaekumiste kohta, siis kulude jooksvat tegemist riigieelarvesse ei puudutata ning seda ei arutata". Aga põhiline probleem, hea peaminister, ongi teil ju selles, et miks need puudujäägid tulevad nii nominaalsed kui struktuursed, teil puudub ülevaade, et mida te plaanite ette võtta selleks, et teil oleks ülevaade riigi rahandusest? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Nagu ma ütlesin, see ülevaade ju kulude poolt, ma kordan nüüd ennast, aga ma saan aru, et eks ka teie kordate neid eelnevaid küsimusi. See kulude ülevaade on ju valitsusel. Valitsus vähemalt kaks korda saab väga põhjaliku ülevaate sellest, mis siis on riigi rahanduslik seis, sealhulgas ütleme eelarve täitmine teisisõnu või kulude ülevaade. Aprillis ja septembris. Lisaks on vastavad programmid. Aga nagu ma ütlesin ka siin mitu korda, olen teie arupärijate esindaja nime kasutanud, proua Maris Lauri, et ma arvan, et seda veel tihendada, ma tõin välja ministeeriumidevahelist suhtlust, suhtlust Rahandusministeeriumi ja eelarvenõukogu vahel, et seirata ka jooksvate kulutuste, ma ei tea, veel tihedamat suhtlust, selle vastu ma kindlasti ei ole. Jah, tõesti, ülevaadet ütleme seal tööjõumaksudest, aktsiiside laekumisest, seda me saame teatud päevade viivitusega eelmise kuu kohta, see meile tuleb tõesti. Aga kui te ütlete, et kas iga valitsuskabinet me vaatame eelarve täitmist, Eesti Vabariigis on selleks ju seatud ja tunnustatud spetsialistid Rahandusministeeriumis, teevad kindlasti oma tööd professionaalselt ja teevad ka iseseisvalt, teevad täiesti iseseisvalt. Nagu te teate ju väga hästi, te olete, tänagi te kirjutasite väga ilusa kommentaari, ma vaatasin, et kümme aastat tagasi, sa oled tagasi teises ametis, palju õnne teile! Vabandust, üksteist. Aga mis ma tahan öelda, et see on ju põhiline, et kogu see eelarve prognooside tegemine, nagu te teate ka siin ja poliitikud ei sekku karvavõrd ka. Ei ole nii, et me ütleme, et tehke mingi prognoos paremaks, see nii ei ole. See, mis sealt Rahandusministeeriumi, piltlikult öeldes keldritest või tubadest tuleb, nii see ka jääb, aga kindlasti kulutuste või ülekulutamist, ma ei tea, et see ei ole tähtis. Ei, vastupidi, ma pean seda väga tähtsaks, siiralt tähtsaks. Aga on teatud kulutused, nagu ma teile välja tõin, mida seadusandja on öelnud, et igal juhul, kui on seal mahud suuremad, kui eelarve ette näeb, siis tuleb need välja maksta. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister! Te oma ettekandes mainisite, et investeeringute mitte tegemist ei saa eeskujuks seada ja ka veel, et laenamiste seiret on vaja parandada, aga no tuleme siis siit ajaloost tänasesse päeva. 3 miljardit, aga kes seda muidugi arvet peab täpselt, kui palju seda laenu võetakse, seire on puudulik, nagu Riigikontroll kirjutab, aga noh 3 miljardit vähemalt sellel aastal on uut laenuraha võetud või veel võetakse ja see kulub sel aastal ära milliekski. Et ma püüan aru saada, kuhu see laenuraha läheb, ja mul iga päev süveneb veendumus, et see läheb lihtsalt jooksvate kulude katteks. Igapäevased arved, palgad, sotsiaaltoetused. Et ma tahan aru saada, kas sellest kolmest miljardist midagi ka investeeringuteks läheb? Et öelge teie noh, et nimetage kolm noh investeeringut oma äranägemisel tähtsuse järjekorras, mida selle kolme miljardi, täna, selle aasta laenurahaga ära tehakse. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Eks te teate ju ise, et tegelikult Riigikogu on andnud ju veel suurema mahu tegelikult laenamiseks, kui on 3 miljardit, punkt üks. Punkt kaks on see, et võtame siis noh, üks on, nüüd me peame minema nendesse nn fiskaalpoliitika vahenditesse. Võtame see viimase 10 aasta pikaajalised võlakirjad. Te teate, härra Sõerd, sama hästi kui mina, et väga headel tingimustel Eesti sai, väga headel tingimustel neid võlakirjasid realiseeritud. Isegi selliste tingimustega, mis on negatiivne. Noh uskumatu, te olete rahanduses ka spetsialist, uskumatu, turul on täna nii, et makstakse peale. Jah, see näitab, et Eesti riigi rahandus on olnud heades kätes erinevate valitsuste ajal, niipalju kui teil meeldib kritiseerida, ka tänase ja viimase, aga ka eelnevate osas ja ma olen mitu korda siin Riigikogu kõnetoolis ka selle koroonaviiruse kontekstis öelnud tänusõnad Isamaa erakonnale, kes on väga pikalt olnud valitsuses, vastutanud rahanduse konservatiivse rahanduspoliitika eest. Aga mul on tänusõnu jätkunud ka Reformierakonnale, aga ka tänastele koalitsioonierakondadele. Sotsid on ju ka olnud rahandusminister, eks te mäletate ise seda aega. Nii et mis ma tahan sellega öelda, et täna on turul selline situatsioon, kus me saame neid pikaajalisi võlakirjasid tegelikult riigi mõttes väga soodsalt. Te ütlete 3 miljardit, 3 miljardit, kuhu see raha läheb või mis need investeeringud on, et tooge sellise prioriteetsuse järjekorras. Esiteks te teate väga hästi, härra Sõerd, et ei ole nii, et pikaajaline võlakirja realiseerimine tuleb siis riigi rahakotti sisse ja täpselt ta läheb sinna, no sellist asja ei ole. Te tahate siin mind lihtsalt lõksu püüda, aga ei, ma ei lähe lõksu. Aga lisainvesteeringute osas kolm näidet, kuhu ta läheb, näiteks elamufondi korrastamine. Kindlasti, mis on minu meelest oluline täna, kui me võtame kohalike omavalitsuste teede korrastamine ja korda tegemine. Paljud omavalitsused, ma olen siin rääkinud viimasel paaril kuul kõigi 79 omavalitsusega, kõik on tegelikult seda maininud positiivselt, just seda Riigikogu tuge läbi lisaeelarve. Suur tänu ka teile siin ees! Nii et need on võib-olla mõningad näited, kus tõesti on see reaalne lisaeelarve läinud, aga me ei saa öelda, et
vähem olulised oleksid näiteks erinevad toetused seal läbi EAS-i, läbi MES-i, nii et nad on läinud ikkagi minu meelest ja muidugi suured summad, eks ju, EAS-is kokku 35 miljonit, MES-is erinevad meetmed suurusjärgus 200 miljonit, KredExist rääkimata. Nii et ikkagi peamiselt läinud just meie majandussituatsiooni parandamisele, selle kriisi leevendamisele ja taaskäivitamisele. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Kogu nende küsimuste juures, mis arupärimises on kirjas, olete te üpris muretu ja iga küsimus saab vastuse, et probleemi pole ja midagi justkui valesti pole tehtud. Samal ajal Riigikontroll on öelnud, seda on siin tsiteeritud, aga ma teen seda korra veel, et 2018. aastal keset stabiilset majanduskonjunktuuri oli keskvalitsuse nominaalne puudujääk planeeritust üle 200 miljoni suurem. Ülevaade tuvastas, et järelevalve kulude üle eelarveaasta keskel on puudulik, mistõttu tekib oht, et eelarve puudujääki märgatakse alles siis, kui see on juba liiga suureks kasvanud. Ja selle Riigikontrolli jutu kõrvale te olete siin viimased, ma arvan, et paarkümmend minutit muretult rääkinud, et probleemi pole. Palun öelge, kas siis Riigikontroll on eksinud, kui ta niimoodi väidab, et probleem on? Ja teine küsimus, et kas te olete siiski sellest Riigikontrolli auditist midagi õppinud, nendest küsimustest midagi õppinud ja plaanite midagi teistmoodi teha, et Riigikontroll saaks oma järelkontrollis võib-olla paari aasta pärast öelda, et valitsus on tubli tööd teinud ja puudused on likvideeritud. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Punkt 1, ma ei ole öelnud, et probleemi ei ole, vastupidi, ma olen öelnud, et suhtlemist tuleb parandada, seda saab parandada, muuta operatiivsemaks. Igal juhul ma olen seda, ma ei tea, kaks, kolm korda öelnud, ma ei tea, kas te ei taha kuulata või siin tegelete mingite teiste teemadega, lihtsalt ei kuula. Nii et punkt 1, ma ei ole kindlasti öelnud, et probleemi ei ole. Punkt 2 on see, et ma tahan öelda, et juba põhimõtteliselt mina pean Riigikontrollist ja Riigikontrolli auditist ja auditeerimisest lugu ja ma arvan, et seal on väga palju tõeterasid sees. Ma mäletan siin saalis olles on olnud ka teisi arvamusi peaministrite poolt selle Riigikontrolli suunas ja palju kriitilisemaid. Nii et eks siin olegi maailmavaatelised erinevused. Muideks need peaministrid on kuulunud Reformierakonda, kes on kritiseerinud Riigikontrolli nii ette kui taha. Nüüd, mis ma veel tahan öelda. Te ütlete 2018 eks ju seal suured kulutused on tehtud. Ma lugesin teile ette. Kohalike omavalitsuste tulubaasi tõstmine, kaitseinvesteeringud, investeeringud haridusse, sisejulgeolekusse, olgu need läbi politseinike, päästjate, õpetajate palkade, tervishoidu, meie haigekassasse. Härra Võrklaev, öelge, mida siis tulnuks ära jätta? Mida tulnuks ära jätta? Need struktuursed reformid olid tegemata, investeeringud toona ikkagi seisid. Ma tõesti pean õigeks, et need asjad tehti ära. Need asjad tehti ära, need asjad tehti ära. Ja nagu te näete ka OECD on öelnud, et see probleem sai igal juhul paremasse fookusesse. Ma ei tea, te olete ise omavalitsuse taustaga, teate ise mis seisus tegelikult omavalitsused alates seal 2009. aastast olid. Kärbiti küll, kui oli majanduskriis, kui ma ei eksi, mis ta oli seal 11,93-lt, ma ei tea kuhu ta tuli, 11,4 tuli. Aga tagasi ei antud. Majandus läks edasi, aga omavalitsused protsenti tagasi ei saanud. Aga nüüd te teate, et seda asja on parandatud ja minu meelest on see hea suund. Aga seda, et probleemi ei ole, ei, mina küll seda ei ütle. Ja see, et kas, ma ei tea, missuguses toonis tuleb siis olla siin auväärse Riigikogu ees. Härra Kruuse on nüüd ära läinud. Ma tõesti, mis ma tulen siia nutma? Ei tule, see on tore hetk alati, kui saab Riigikogu puldis debatti pidada, keskustelu pidada. Siit läheb asi edasi. Ja mina tunnetan ka täna mõlema arupärimise raames, et tegelikult on ju kõigi siiras soov lahendada tegelikult seda majanduskriisi mõju ja aidata kaasa Eesti inimestele ja Eesti ettevõtetele sellest kriisist kiiremini välja tulla ja ma arvan seda tõesti siiralt. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Suur tänu! Austatud peaminister! Mulle tundub, et ükskõik kui kaua te veel võimul olete või teie valitsus võimul on, teie valitsused lähevad ajalukku vastutustundetu laristajana. See on minu tunne. Mul on tunne, et te kuulate ainult – mida? Te kuulate ainult iseennast. Ja te teete maha kõik eelnevad valitsused, mis olid enne teid. Ja kolmandaks, te keskendute laenuvõtmisele. See, mida sportlikus mõttes nimetatakse võib-olla isegi dopinguks. Minu meelest, ma ei jõua siin palju küsida, aga ma lihtsalt küsiksin. Väga palju valitsusväliseid institutsioone on juhtinud teie tähelepanu just nimelt sellele asjale, mida ma praegu siin rääkisin. Aga mis on teie suur plaan, et sellist arvamust, sellist olemust ei tekiks? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, härra Jaanson! Loomulikult ma vastan nendele kõigile teie küsimustele või ka süüdistustele. Te ütlesite, et ma teen maha kõik eelnevad. Ma ei tea, ma just vastupidi ju ütlesin, et ma mitmeid kordi koroonaviiruse kriisi raames ütlesin aitäh nii erakonnale Isamaa kui ka Reformierakonnale, kes tegelikult on väga pikalt sellel sajandil Eesti valitsuskoalitsioonis olnud ja ajanud vastutustundlikku rahanduspoliitikat. Ma arvan, et Isamaal on kõige tugevamini sellest rääkida, aga kindlasti ka Reformierakond. Nii et ma ei tea, ma ei näe kuidagi, et ma teen sellega maha. Vastupidi, see on tunnustus.
Nüüd edasi, te ütlete, et ma toetan sellist laristamist. Ei, see küll tõele ei vasta. Ei, ma laristamist ei toeta. Küsimus on selles, kas need meetmed, mida ma olen täna nimetanud, on valed või õiged. Ja sellega ma olen nõus, et seda poliitilist debatti on igal juhul õige pidada. Aga kui me vaatame, ma ei tea, erinevaid toetusmeetmeid sotsiaalvaldkonnas, siis ma julgen küll öelda, et väga paljud neist on viimase kolme ja poole aasta jooksul tõusnud. Kui ma vaatan Eesti keskmist palka, Eesti pensione. Loomulikult valitsus ei maksa kõikidele Eesti inimestele keskmist palka, aga seda konjunktuuri aitab kindlasti kaasa avalik sektor. See on paranenud, me ei saa seda eitada.
Ma olen toonud välja suured rahastusotsused, mis on tehtud. Üks oli see tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 eurole. Selle peamine siht oli ju, härra Jaanson, aidata madala ja keskmise palgaga inimeste sissetulekuid, et need reaalselt tõuseksid. Jah, ma ei saa öelda, et see oli sada protsenti ainult võit, seal jäid ka teatud grupid, ütleme, hammasrataste vahele, aga väga suur osa Eesti elanikke võitis sellest, kes teenis madalat ja keskmist palka. Ma olen mitu korda öelnud sedasama, ma mäletan neid, need olid väga keerulised otsused, haigekassale suurusjärgus 200 miljoni euro juurde andmine. See oli, kui ma ei eksi, üks eelarvestrateegia, me arutasime antud küsimust, ma ei tea, kahel, kolmel, neljal kabinetinõupidamisel, aga me leidsime lahenduse. See ei olnud ju mingi ühekordne lahendus, see oli ka seadusandliku muudatuse tegemine.
Kohalikud omavalitsused. Ei, ma olen nõus, et siin võib diskuteerida nii- või naapidi, et kas see on õige olnud, kas see on laristamine olnud või mitte laristamine olnud. Ma arvan, et kohalikud omavalitsused on muutunud tugevamaks, mitte ainult raha pärast, vaid ka läbi haldusreformi. Ka siin, ma olen öelnud alati, pole siin saalis enam, aga nüüd ta töötab seal Tööandjate Keskliidus, Arto Aas – tema ju oli minister, kes hakkas seda vedama. Ma arvan, et tegi samamoodi otsa lahti ja ühe osa tööst osa.
Nii et selle üle võib vaielda, kas see on olnud laristamine või mitte, me oleme alati teiega rääkinud ka spordist, ma mõtlen siin viimastel aastatel. Loomulikult see on maksumaksja raha, aga võtame, ma ei tea, Team Estonia – hoopis teine rahastus ju kui see, mis oli mõned aastad tagasi. Ma mäletan siinsamas saalis, kus öeldi siit toolist või oli see sealt, valitsusjuhi poolt, et valitsus ja poliitikud ja, ma ei tea, avalik sektor üldse ei peaks tegelema tulemusspordiga. Ma arvan, et peab küll tegema. Nii et ma ütlen, ju teil on väga palju argumente, mis on halvasti, aga mina püüan siis peegeldada vastu, mis on tehtud. Kas see on halvasti või mitte, on lõpuks teie otsus. Mina ju ei saa teid selles mõttes kuidagi muuta.
Nüüd laenuvõtmine, te ütlete, et on halb ja paha. Jah, Eesti on elanud tõesti selles ideoloogias, et see võlakoormus oleks riigile võimalikult väike. Ja me oleme seda eesmärki täitnud väga hästi, selle vastu ma ei vaidle. See on olnud Euroopas kõige madalam. Nüüd selle aasta lõpuks, ma arvan, ta on jätkuvalt kõige madalam või, ma teen väikese laienduse, üks madalamaid. Ma ei tea, kas see on nüüd ainus asi, kus me ütleme, et tõesti see, nagu ma ütlesin, on see dogma või ainus eesmärk. Minu jaoks see ei ole ainus eesmärk. Minu meelest kõikides nendes majandusmehhanismides, fiskaalsetes mehhanismides, mis on ka kindlasti võlakoormus, me peame nägema inimest, inimese toimetulekut, Eesti elu edasiviimist, see on ju a ja o. A ja o ei ole see, kas meie võlakoormus on 8 või 9 või 15%. Aga ma ei arva ka, et see peab olema utoopiline võlakoormus, mis on ka paljudel riikidel. Ma seda kindlasti ei toeta. Kindlasti kuskil on selline, ma ei tea, tunnetuslik piir, mille üle minu meelest ei tuleks mitte mingil juhul minna, mis oleks igal juhul tuleviku arvel elamine.
Te küsite, mis see suur plaan on. No ma arvan, et siin istungi juhataja sekkub, kui ma hakkan nüüd järgmised mitu tundi rääkima, mis see suur plaan on. Üldiselt see plaan on ju ühe lausega kokku võttes ja see lause on see, et Eesti rahvaarv tõuseks ja Eesti kestaks jätkuvalt edasi iseseisva demokraatliku riigina. Ma arvan, et rahvaarv on see põhiküsimus. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Suur tänu, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud peaminister! Ma tahan jätkata seda mõttelõnga, mida kolleeg Aivar Sõerd alustas ja nimelt mind häirib ka, et riigi praeguse suure laenu võtmise juures te ütlete, et me võtame laenu, sest meil on madal laenukoormus ja intress on väga madal, et see on väga sobilik on laenu võtta. Aga noh laenu võetakse ikka millekski, et ta peab looma uut väärtust. Ja minu küsimus teile puudutab seda, et te ütlesite Aivar Sõerdile, et no te tahate mind lõksu püüda, tahate, et ma ütleksin iga raha kohta, kuhu see läheb, et nii ei pea see olema. Aga tegelikult just nimelt nii see peabki olema ja see Riigikontrolli auditi aruanne ütleb ka seda, et ministeeriumid oskavad kergelt öelda, mille jaoks neil on raha puudu, aga ministeeriumid ei anna vastust, mille jaoks nad on raha kasutanud, kui tõhus on see rahakasutus olnud, kui eesmärgipärane on see rahakasutus olnud, et need küsimused jäävad tihti vastuseta. Ja seetõttu on väga raske hinnata ja varakult märgata, kui me läheme vales suunas või kui me elame üle jõu. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, aitäh teile! Tohin vastata vist jah. Et ma tahan tõesti seda kohta näha stenogrammis, kus ma olen teile täna või eelnevalt öelnud, me võtame laenu selle pärast, et meie laenukoormus on madal. No mis asja noh. See ei puutu minu meelest absoluutselt asja. See ei puutu absoluutselt asja. Küsimus on selles, et missugune lähenemine valitakse sellele tervishoiukriisile, mis on edasi läinud majandusse ja mis on kindlasti edasi läinud ka teatud siiretega rahanduspoliitikasse. Küsimus on selles, et mis suuna me valime, ja suures pildis on kaks suunda, suures pildis on ju kaks suunda. Kas see on see, et meie maksulaekumine on läinud alla, prognoosid ei vasta tõele, see on ju arusaadav, mis me siis teha saame? On punkt 1, võimalik hakata kärpima. Seda tehti 2008–2009. On võimalus teine lähenemine, et püüda läbi avaliku sektori stimuleerimise, kaasaaitamise, läbi investeeringute elavdada meie majanduskeskkonda ja tundub, et seda teed on läinud praegusel hetkel väga suur enamus Euroopa Liidu noh meie lähemaid liitlasi, maailma riike. Noh võtame siis Euroopa Liidu näite. Euroopa seesama fond, millest me täna rääkisime, taaskäivitamise fond üldjoontes ju on sama ideoloogia täna, et aitame täna nii palju kui võimalik avaliku sektori poolt, et tõmmata see majandus taas üles. Kas see õnnestub või mitte noh, see on see usk, see on see lootus, et täna on see õige tee. Nüüd, et kuhu raha läheb? No muidugi, on ju arusaadav, kuhu raha läheb. Kõigepealt on Eesti riigieelarves 2020 alalaekumised, seda on ju prognoositud Rahandusministeeriumi poolt. Tööjõumaksud, erinevad maksud laekuvad ju alla. Meil on olemas riigieelarves kulud, need kulutused tuleb siis täita mingi tegevusega, kas see on laenutegevus, kas see on reservide tegevus või on see kärpimine. Jah, me oleme pigem võtnud selle suuna, et püüda läbi erinevate rahanduspoliitiliste sammude neid kulutusi siis täita ja siis tulla reservide juurde, mitte vastupidi. Missuguseks turg kujuneb suve lõpus, sügisel, me ei oska seda ju ette teada. Nüüd kuhu läheb raha? Loomulikult see on ju teada, see on ju eelarves olemas, need kuluread. Aga nüüd, kui teie küsite, ma ei tea, kas see oli teie küsimuse mõte, ma vabandan, kui see teie küsimuse mõte ei olnud, aga et kas me peaksime konkreetselt hakkama tuluallikaid siduma konkreetsete kulutustega. Mõned näited meil on, eks ju, aga kunagi oli meil kütuseaktsiisist läks teatud protsenti kohaliku omavalitsuse teedeks. Pigem on Eesti riik valinud natuke teise tee, et kogutakse kõik raha kokku ja siis jaotatakse seda läbi Riigikogu otsuse läbi riigieelarve, et ei oleks seda nn sildistatud raha, et natukenegi oleks paindlikkust riigieelarves sees. Ma ei tea, kas te mõtlesite seda, aga kui te seda ei mõelnud, siis loomulikult on see teada, kuhu need laenud või võlakirjad lähevad. See läheb täna eelarve alalaekumise täiteks, punkt 1, ja lisategevuste, lisamajanduse stimuleerimise katteks. Nii lihtne see ongi, sinna see läheb. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Aitäh! Lugupeetud Jüri Ratas! Te kirjeldasite siin väga ilmekalt, kuidas Rahandusministeerium oma keldrites ja saalides koostab teile prognoose ja te neist lähtute. Ma olen täitsa veendunud, et Rahandusministeerium koostab ka igakuiselt teile kulude aruande, et kuhu need aruanded jäävad, ka sinna saalidesse ja keldritesse, või jõuavad teie laua peale need, sinna jäävadki ja te ei tutvugi nendega, et sellepärast teil ei ole pidevat ülevaadet riigi kulutustest. Teine konkreetne küsimus on see, et kas see 200 miljonit ülekulutust, kas see oli teie teadlik valik, te teadsite, et te kulutate üle, kas te möönate, et te võtsitegi selle seisukoha, et jah, me kulutame, saagu, mis saab. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Ma jään oma vastuse juurde, et riigi kulutusi vaatab riik alati üle riigieelarve strateegias ja riigieelarve järgmise aasta eelarve tegemisel. Kui teil on kartus, et saadetakse mingeid ülevaateid ja need jäävad kuhugi sahtlitesse, nagu te ütlesite. Ei, see kartus on vale ja seda kindlasti ei ole. 2018 kõigepealt tõdes ka Riigikontroll oma põhjalikus ülevaates, et Eesti riigi rahandus on tugevatel alustel. Nüüd 2018. aasta eelarve planeeriti küll puudujäägis, kuid see oli muudetud eelarve strateegiaga kooskõlas ja see oli suunatud majanduskasvu stimuleerimisele, see oli toona poliitiline valik. 2018. aastal ei esinenud valitsuse poolt teadlikku ülekulutamist. Nagu ma ütlesin, oli oodatust kiirema majanduskasvu taustal, jäi maksutulude laekumine tagasihoidlikumaks ja ma ütlesin ka teile, et see oli eelkõige aktsiiside tõttu või aktsiiside osas. Ja see mõjutas negatiivselt ka struktuurset tasakaalu. Eelnevatel aastatel on esinenud nii üle- kui alaprognoosimist, st et süsteemset viga ei ole kontrolli käigus tuvastatud. Nii et need põhjendused, mis ma teile ütlesin, et ühelt poolt olid struktuursed reformid, mida me soovisime teha, investeeringud olid vaja teha, mis olid tegemata olnud ja teiselt poolt jah, tõsi on see, et kiirem majanduskasv ja maksutulude laekumine jäi tagasihoidlikumaks. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Vastavalt töö- ja kodukorraseadusele on meie tänane tööpäev lõppenud ja antud arupärimisele vastamine jääb pooleli ning selle jätkamine lükkub homsesse. Aitäh kõigile kolleegidele! Sellega on tänane istung lõpenud. Kohtumiseni homme kell 10! Jaa, härra Jaanson, palun, protseduuriline küsimus.

Jüri Jaanson
Kui lubate, siis ... Jah, kuidagi vara lõppes, aga ma küsiksin, kuidas vaba mikrofoni statuut ... Või selle uue regulatsiooniga, kuidas vaba mikrofoni kasutamine siis ette näeb. Kas see lükkub ka homsesse istungisse siis või?

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ei, vaba mikrofon jääb sellel nädalal ära, sellepärast, et vaba mikrofon on seaduses sätestatud, et ta peab toimuma esmaspäeval. Nii et tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest, kui päevakorraga me vaba mikrofonini ei jõua esmaspäeval, siis ta jääb sellel nädalal lihtsalt ära. Aitäh!

Istungi lõpp kell 00.02.