12:00 Infotund

Esimees Henn Põlluaas
Austatud kolleegid! Austatud valitsuse liikmed! Alustame oma infotundi. Ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 16 Riigikogu liiget ja puudub 85.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Jüri Ratas, justiitsminister Raivo Aeg ja maaeluminister Arvo Aller. Nagu ikka, kõigepealt saavad sõna küsimuse esitamiseks eelnevalt registreerunud küsijad, nemad saavad võimaluse ka täpsustavaks küsimuseks ja siis saalist üks küsimus veel. Küsimuse esitamiseks aega 2 minutit, vastamiseks 3 minutit. 

1. 12:01 Erakondade rahastamine

Esimees Henn Põlluaas
Tänase infotunni esimese küsimuse esitab Indrek Saar ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Indrek Saar
Tänan sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Viimastel nädalatel on avalikkuses kerkinud hulka küsimusi, mis puudutab Keskerakonna ühte konkreetset annetust, lisaks muudele teemadele, mis erakondade rahastamise teemal on üleval olnud. See puudutab 50 000-st annetust, mille Keskerakond jaanuarikuus sai, aprillikuus deklareeris ja maikuus jõudis lugu sinnamaani, et ERJK palus prokuratuuril kontrollida, kas tegemist on seadusliku annetusega. Teil on olnud aega sellega nüüd tutvuda. Nagu me ka ajakirjandusest oleme lugenud, siis teie erakonna tipp-poliitikud, aseesimehed, peasekretär, mitmed juhatuse liikmed ja ka Tallinnas Keskerakonna tipp-poliitikud on ühel ja teisel moel püüdnud selgust saada selle raha päritolus. Teie olete kinnitanud veel eelmisel nädalal, et selles rahas ei ole teie teada kohe kindlasti mitte midagi kriminaalset. Ometi ilmus laupäeval Eesti Ekspressi artikkel, mille tulemusena te järgmisel päeval otsustasite selle raha tagasi kanda ja muutsite meelt. Kas te võiksite meile selgitada, mis olid need uued faktid, mida te lugesite Eesti Ekspressi artiklist, mida te oma erakonnakaaslaste või võib-olla ka annetuse üle kandnud inimese käest ei olnud varem kuulnud, mis panid teid meelt muutma? Ja kas te võiksite meile selgelt öelda, kelle raha see siis nüüd ikkagi on, mille te otsustasite tagasi kanda? Tänan!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Austatud küsija, aitäh küsimuse eest! Te ütlete, et on hulk küsimusi olnud selle 50 000 raames. Jah, see vastab tõele, on olnud. Ma arvan, et see, et ERJK on palunud seda prokuratuuril kontrollida, nagu te ütlete, on samuti mõistlik – tulebki neid asju kontrollida, kui on küsimusi. Teie väide, et ma muutsin meel – ei, ma ei ole meelt muutnud. Me olen oma sõnade juures ka täna. Kui selles annetuses minu teada oleks hetkel midagi kriminaalset, siis ma ei oleks teie ees peaministrina, ja mitte läbi umbusaldushääletuse, vaid oma isikliku tagasiastumisavalduse. Ma ei tea, et selles ülekandes on midagi kriminaalset. Minu teada ei ole – see info, mis on minul ja see võimekus või need relvad, mis on erakonnal neid asju kontrollida.
Teie vastus. Miks me selle tagasi kandsime, oli põhjendus selles. Te viitate sellele Eesti Ekspressi loole. Kui ma eksi, siis see Ekspressi lugu vist ilmus laupäeval ja see viitas siis sellele, et tegemist on lapse rahaga, et lapse raha ei tohi kasutada. See oli punkt üks, mis oli meedias. Teiseks oli vastamata või oli vihjeid siis, et kuidagi on see naise endine elukaaslane tehes seda ülekannet saanud mingeid soodustusi Tallinna linnast. Seal oli väga palju vastamata küsimusi, see oli põhjus miks me selle tagasi kandsime. Ma olen küsinud Tallinna linnapea käest, kas selles artiklis viidatud planeeringu tingimusi on muudetud. Tema vastus on olnud, et ei ole muudetud ega kavatseta ka muuta. Kelle raha see oli? Ausalt öeldes, härra Indrek Saar, minu teada on see selle naise raha. See on tulnud selle naise arveldusarvelt. Ja rohkem teadmist erakonnal selles osas ei ole. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Indrek Saar, täpsustav küsimus, palun!

Indrek Saar
Kas te siiski selgitaksite, et kui see teie arvates on selle naise raha, siis mis on selles teie arvates ebaseaduslikku, miks te selle raha siis tagasi kandsite? See on täpsustav küsimus. Aga ma tahaksin teada ka teie arvamust. Arvestades sellega, et erakonnaseadus ütleb üheselt, et ainult Eesti residentidelt on võimalik erakondade annetusi vastu võtta ja teie koduerakonnal on kümnekonna aasta tagant üks silmapaistev välisrahaskandaal, mida nimetati ka kirikurahaskandaaliks, kas ükski ohutuli ei hakanud teil tööle ja te ei arvanud, et seda peaks põhjalikumalt kontrollima, kui ilmus välja väide – ja muu hulgas, ma saan aru, et seda väidet on selgitusena kasutanud ka teie erakonna juhtivpoliitikud –, et selle raha on andnud annetajale tema ekselukaaslane, eksabikaasa ja ta teenis selle raha välismaal tehtud eduka tehingu tulemusena? Kas ei oleks sel hetkel pidanud täpsemalt kontrollima, arvestades ka teie erakonna varasemaid kogemusi välismaalt pärit rahale?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kõigepealt vastus veel kord, miks me selle tagasi kandsime. Nagu ma ütlesin, et oli küsitavus seoses perekonnaseadusega ja oli ka teisi küsimusi õhus, millele ma ka viitasin. See oli see põhjus, miks, pidades nõu erakonnakaaslastega, oli minu otsus see tagasi kanda, punkt 1. Punkt 2, nüüd teie väide või viide kümne aasta tagustele sündmustele ega ma ei ole ju siin teie ees kunagi varjanud seda, et Keskerakonnal on olnud probleeme rahastamisega. See on meie soov nüüd jätta need seljataha, me oleme püüdnud seda teha. Ja ka selles kaasuses ma arvan, et me käitusime õigesti, kui see raha tagastati. Ma arvan, et see oli õige käik, õige samm. See on täiesti arusaadav, et Keskerakonnale on need, ütleme siis, nõuded ka avalikkuse ees kõrgemad ja seda ma tervitan. See oli ka see põhjus, miks see pilt oleks selge.
Nüüd, te seote muidugi väga osavasti kokku aasta 2010 ja aasta 2020. Ma mõistan seda poliitiliselt, miks te seda teha soovite. Nüüd see väide teil, et see on kuskilt, ma ei tea, välismaalt annetuse kaudu tulnud raha või mitteresidendilt tulnud raha – ei, minul seda infot ei ole. Nagu ma ütlesin, ei ole võimalik erakonnal väga palju rohkem kontrollida annetuse tegijalt kui see, kas on maailmavaateline annetus, kas see on sinu isiklik raha, miks sa seda oled teinud. Need küsimused on talle esitatud ja ei ole sealt küsimustest kuidagi välja tulnud seda skeemi või seda algfinantseerimist välismaa kaudu, millele te vihjate. Kui teil see info on, no ju siis te olete paremini informeeritud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Erkki Keldo, palun!

Erkki Keldo
Aitäh! Hea peaminister! Enda vastuses kolleeg Indrek Saarele te vastasite, et te uurisite erakonnas või kas teie ise või keegi veel seal uurisite, millised on selle potentsiaalse nii-öelda raha keerdkäigud või kuidas iganes te seda möönsite. Eesti Ekspressis räägiti ka Tallinna n-ö võimalike, ma ei tea, teenete või kuidas iganes neid nimetada, saamise eest. See antud Ekspressi artikkel väga ilusti kirjeldab, kuidas poolteist kuud tagasi kohtus Tallinna abilinnapea n-ö selle võimaliku isikuga, kes selle raha taga võiks olla. Räägiti teatud arendustest. Ja samas artiklis mainitakse, kuidas projekt sai lõpuks kivi tagant liikuma umbes poolteist kuud tagasi, kui Tallinna linn arendajatele päris mitut aastat vaidlemist sadeveesüsteemi projekteerimistingimused väljastas. Kas see teie arvates on kokkusattumus? Kas te olete sellega lähemalt tutvunud? Olete te linnapeaga ja abilinnapea käest küsinud? Olete seal Keskerakonna juhatuses arutanud, kas Eesti Ekspressis mainitud juhtum on kokkusattumus, halb ajastus või tõesti te ei näe siin mingit probleemi, et võib olla see omavahel seotud? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Kõigepealt, neid süüdistusi või, ma ei tea, neid teooriaid selle 50 000 euro annetuse osas – see on ajas muutunud. Ja need ajad on olnud, ma ei tea, viimase kahe, kolme kuu või nädala jooksul. Mida ma tahan Indrek Saarele lisada, et kus Keskerakond kindlasti oleks saanud teha ühe sammu veel rohkem: jah, see küsimine pidanuks olema jaanuaris, mitte maikuu lõpus. Otseselt seadus seda ei nõua, et tuleb nii kontrollida, aga ma olen nõus, et see oleks võinud olla palju varem. Need otsused, et seda teha tulevikus varem, seda teha tulevikus põhjalikumalt, oleme me erakonna juhatuses otsustanud ja need muudatused sisse viinud.
Vastates teie küsimusele selle võimaliku seose üle selle annetuse ja Tallinna linnaga, nagu ma vastasin ka härra Indrek Saarele, ma olen seda küsinud Tallinna linnapea käest, kas on muudetud selle detailplaneeringu või selle ala tingimusi, vastus on: ei ole muudetud. Loomulikult ma usun, et see nii on.
Kui te küsite, kas see on kuidagi seotud sellega, siis nagu ma ütlen, kui prokuratuur leiab, et ta peab algatama selle menetluse, siis ta algatab selle menetluse. Eks ta hakkab siis uurima, tal on need tööriistad olemas. Minul ei ole neid tööriistu rohkem olemas. On see, et inimeste käest küsida, kas te olete teinud selle maailmavaateliselt, kas see on tulnud teie arveldusarvelt. Seda erakonna esindajad on küsinud, ta on nendele vastanud jah. Aga need skeemid või need seosed, neid ei ole minul võimalik kontrollida. Minu teada neid seoseid seal ei ole. See oli ka põhjus, miks ma vastasin esimesele küsimusele, et kui ma teaksin, et see on kriminaalne, siis kindlasti ma teie ees peaministrina täna ei oleks, ja mitte läbi umbusalduse, vaid oma isikliku tagasiastumise. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 12:13 Erakondade rahastamine

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena esitab küsimuse Kaja Kallas ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te olete viimastel nädalatel nii siin Riigikogu ees kui ka avalikkusele kinnitanud, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kaotamine ei olnud teie idee ja et Keskerakonnale annetatud 50 000 euro suuruse annetusega on kõik korras. Ajakirjandus on mõlemad väited ümber lükanud. Nüüd küsimus: kas te täna lõpuks suudate rääkida tõtt ja öelda, et jah, Keskerakond oli ja on endiselt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kaotamise taga, soovite sellest vabaneda? Ja teiseks, et selle 50 000 puhul, mis Keskerakond sai, on tegemist erakonnaseaduse alusel siis keelatud annetusega? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Ma pean mõned asjad korrigeerima teie küsimuses, et stenogrammis vähemalt nad jääksid õigesti. Teie väide oli, et ma olen teile väitnud, et ERJK ei ole minu idee. Ma olen teile väitnud, et ERJK on saanud alguse Riigikogust ja mitte valitsusest. Te teate väga hästi, et ERJK seaduseelnõul on kolme erakonna allkirjad – Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa Erakonna omad, kes on olnud selle algatajad, punkt 1. Punkt 2, te ütlete, et ma olen teile väitnud, et 50 000, sellega on kõik korras. Seda ma ütlesin ka täna, et kui mul oleks teine info, siis ma ei oleks siin teie ees. Punkt 3, te ütlete, et lõpuks rääkida tõtt, siis mul oleks väga suur palve, auväärt Kaja Kallas, et te ütlete, kus ma olen valetanud. Tooge see lause välja, kus ma olen valetanud. Ma olen öelnud, et minu info kohaselt, mis on selle annetajaga peetud, need küsimused on küsitud, ta on andnud vastused, mis ei ole kuidagi seadusega vastuolus. Ja me oleme lõpuks selle raha tagastanud. Kui te ütlete, et ma lõpuks räägiksin tõtt, siis ma tõesti palun teid: öelge siis välja, kuskohas ma olen valetanud või kuskohas ma olen, ma ei tea, vassinud või rääkinud midagi valet antud küsimuses. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Kaja Kallas, täpsustav küsimus, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! No te esiteks üritate siin öelda, et te ei tea sellest Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kaotamisest midagi, see on justkui Riigikogu otsus ja Riigikogu erakondade otsus see algatada. Ometi te olete koalitsiooninõukogu juht ja tegelikult mitmes intervjuus – näiteks siis, kui te olite Vikerraadios –, te möönsite, et koalitsiooninõukogu on selle otsusega tulnud. Ehk siis see ennast taandamise soov justkui ei ole kindlasti õige.
Teine küsimus. Praegu te ütlesite ka oma vastuses, et me oleme lõpuks selle raha tagastanud. Ja see on just see võtmekoht. 11. või 22. jaanuaril, tuleb välja, et on see annetus teile saabunud. Erakonnaseadus ütleb, et keelatud annetus tuleb tagastada viivitamata. Veelgi enam, erakonna seadus §123 lõige 2.7 ütleb, et annetus, mis on tehtud füüsilise isiku vahendusel ja kolmanda isiku vara arvel, on keelatud annetus. Te ise olete siin andnud selgitusi ja öelnud, et te teadsite, et see on väga isiklik lugu ja see raha on tulnud kuskilt mujalt selle naise kontole jne. Siis te tegelikult ju ütlete, et te teadsite, et see on kolmanda isiku vahendusel tehtud annetus. Ehk siis tegemist ei ole või tegemist on siis keelatud annetusega erakonnaseaduse mõttes. Nüüd see vahe 11. jaanuar või 22. jaanuar – vabandust! – kuni juunini, seal on viis kuud vahet. See ei ole viivitamata, viivitamata oleks koheselt küsida neid küsimusi, aga seda te ei ole teinud. Kas te täna möönate, et see on tegemist keelatud annetusega erakonnaseaduse mõistes ja te tegelikult seda teadsite ja seetõttu kandsite nüüd lõpuks – nagu te ise ütlete, lõpuks me oleme – selle raha tagasi? Miks te ei teinud seda varem?

Peaminister Jüri Ratas
Jah, aitäh teile! ERJK, me oleme ikka teiega seda pingpongi siin mänginud ja eks mängime ka täna. Nüüd te ütlete mulle, et mina olen öelnud, et ma ei teadnud sellest midagi. Muidugi teadsin. Ma ei ole seda kunagi väitnud, et ma ei teadnud ERJK eelnõust midagi. Ma ütlesin, et see ei olnud minu idee. Aga ma teadsin sellest, kui see sai algatatud. Ja ma olen siin Riigikogu infotunnis vastanud ka, et minu jaoks on see eesmärk on see, et see tõsta kõrgemale tasemele, et see kvaliteet tõsta kõrgemale tasemele.
Nüüd, te ütlete, et tegemist on keelatud annetusega. Ma arvan, et ei teie ega Reformierakond ega mina ega Keskerakond ega ükski teine erakond ei ole see, kes mõistab selle üle kohut, kas tegemist on keelatud annetusega või tegemist ei ole keelatud annetusega. Ma arvan, et ei ole teil küll seda õigust siin kohut mõista.
Nüüd edasi, teie väide, et kui 22. jaanuar on see ülekanne toimunud, te ütlete, et see on keelatud annetus –väga ränk süüdistus. Seda saavad öelda ikkagi õiguskaitseorganid. Kui see nii on, kui nad nii ütlevad, siis see on keelatud annetus. Kui nad nii ei ütle, siis see ei ole keelatud annetus. Neid, nagu ma ütlesin, tööriistasid teha selgeks sada protsenti lõpuni, on erakonnal vähe. See oli ka see põhjus, miks me selle tagasi kandsime. Nagu ma vastasin eelnevalt, vastan ka teile, et see vastuolu perekonnaseadusega – jah, öeldi seda, see proua ütles, kes selle ülekande tegi, et see on tema isiklik raha, et see on tulnud lapse toetuseks. Ja see oligi see koht, kus oli lõpuks otsus, et me kanname selle raha tagasi. Ja loomulikult selle üle oli veel nii palju vastamata küsimusi, et igal juhul oli see õige otsus, ma arvan. Ka täna ma arvan nii.
Nüüd, kas, et miks me seda varem ei teinud. Jah, selle kriitikaga ma olen nõus. Kindlasti tulnuks seda varem teha, neid küsimusi esitada. Seda ma vastasin ka härra Saarele, et kindlasti see lõtk siin vahel, kolm kuud, ei ole olnud hea. Otseselt seadus, et tuleb kontrollida koheselt, minu teada seda ei nõua. Minu teada seadus seda ei nõua. Aga see ei tähenda seda, et seda ei tuleks kontrollida koheselt. Nii et kui see teema tuli avalikkuse ette, kui see teema tuli avalikult välja, selle inimesega võeti ühendust, suheldi ja jäid ikkagi meie jaoks küsimused õhku. Ja see oli see põhjus miks me otsustasime – kui ma ei eksi, siis eelmise nädala laupäeval, tegime otsuse – selle raha tagasi kanda. Tänaseks on see raha tagasi kantud. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Te küsisite, et kus te valetanud olete. No valetamisel on palju liike, on näiteks hämamine, on küsimuse kommenteerimine, küsija kommenteerimine, kellegi kolmanda süüdistamine ja mitte vastamine – ka see on kõik valetamine. Te olete selle teema juures hämanud teemal, et kes ikkagi eelnõu esitas. Ise olete erakonna esimees. Te olete varjanud seda, et see on teie erakonna kõige otsesem huvi. Te olete rääkinud sellest, kuidas te tõstate kontrolli taset, kui teie kaotate komisjoni, kuigi see tase ütleb, et see ei vasta tema rollile, isegi kahjustab tema põhitegevust ja ei vasta tema põhiseaduslikule funktsioonile. Kõigist neist argumentidest te hiilite ju mööda. See on valetamine. Öelge palun, kas te teete ka selle otsuse, et lepite nüüd kokku – kuna asi on nii piinlik, räpane –, et vähemalt võtate tagasi selle eelnõu, mis takistab praegu erakondade ausat järelevalvet, kuna Riigikontroll põhiseaduse järgi ei saa tõhusat kontrolli teha mitteriikliku raha üle ja kuna tema põhiseaduslikud funktsioonid, mida on ka Riigikohus kirjeldanud, ei näe ette, saavad kahjustatud sellega, kui ta saab ülesande, mis ei ole talle omane. Kas te teeksite oma juhtimisotsuse erakonna juhina ja likvideeriksite selle ilge eelnõu? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, härra Ligi! Kõigepealt süüdistamine – ma ei ole ühtegi inimest ega ühtegi erakonda tänase infotunni jooksul süüdistanud ja ma kindlasti ei süüdista ka selles küsimuses ühtegi teist. Ei ole minu stiil kellelegi teisele selles küsimuses, mis on hetkel Keskerakonnal probleemiks, näpuga näidata, punkt üks. Punkt kaks, te ütlete, et kommenteerimine. Jah, loomulikult, kui küsimuses on olnud valeväiteid või pandud sõnu minu suhu, siis ma kindlasti lükkan nad ümber, ainuüksi sellesama stenogrammi huvides, et ma ei ole selliseid väiteid öelnud, need laused ei kuulu minule. Teie olete minu kohta öelnud, et ma olen valetanud. Ma vastan, et tooge siis see lause välja, kus kohas ma olen valetanud. Ma olen ka täna selle arvamuse juures, et teha või öelda seda, et Riigikontroll ei saa sellega hakkama, on minu arvates vale. Minu arvates see tõstab kõrgemale tasemele. Loomulikult, ma olen ka siin infotunnis mitmeid nädalaid välja öelnud ja ütlen ka täna välja selle, et loomulikult tuleb põhiseaduslikku aspekti hinnata, punkt üks. Ükski menetlus, nagu siin on väidetud, et kukub kahe tooli vahele, seda ei saa juhtuda. Kindlasti on võimalus seda tagasivaate tähtaega pikendada, kolmelt aastalt pikemaks. Neid kõiki tuleb, ma arvan, rahulikult kaaluda.
Nüüd, kui te küsite, et mis sellest eelnõust saab. No ma saan aru, et selle eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on vist, kui ma ei eksi, järgmise nädala alguses. Ehk siis tuleb seda hinnata. Selge on see, et vaevalt et Riigikogu hakkab terve suvi istuma, kui see eilne teade antakse, siis – ma ei tea, kas see on üle antud juhtivkomisjonile või mitte –, et hakkab 50 000 ettepanekut arutama. No ma arvan, et see ei ole mitte mingil juhul mõistlik. See on arusaadav. Eks siis tulebki need juhtimisotsused teha, kui on teise lugemise muudatusettepanekute esitamise tähtaeg läbi. Aitäh, teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 12:24 Erakondade rahastamise järelevalve Keskerakonna musta raha valguses

Esimees Henn Põlluaas
Ja järgmisena esitab küsimuse Jevgeni Ossinovski ja talle vastab justiitsminister Raivo Aeg. Palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Austatud minister! Ma jätkan natuke samal teemal, aga teise nurga alt, kuna Justiitsministeerium tegelikult oli väga toetav ja kaasamõtlev nende erakonnaseaduse muudatuste osas, mis omal ajal aastal 2013 rakendati. Ma just vaatasin, võtsin välja Justiitsministeeriumi arvamuse tollase eelnõu kohta aastast 2013, kus Justiitsministeerium selgelt ütleb, et eelnõus esitatud muudatused aitavad erakondade rahastamist muuta usaldusväärsemaks, paremaks, teeb asjakohaseid ettepanekuid. Ja tegelikult ju nii ongi, et me oleme näinud, et pärast seda muud muudatused jõustusid ju teatavasti ka pärast ühe teise erakonna rahastamise skandaali tegelikult on see kord läinud paremaks. Ja kui siin küsiti, mis siis muutus jaanuarikuu ja juunikuu vahel, siis tegelikult ongi ju ERJK menetlus, mis on tegelikult suutnud tuvastada uusi asjaolusid ja anda täiesti uue käigu sellele 50 000-sele annetusele, mis muidu oleks rahulikult kuskile unustuste hõlma vajunud. Ja selles kontekstis on väga üllatav lugeda Justiitsministeeriumi eilset arvamust Vabariigi Valitsuse sellele eelnõule, et te toetate ERJK kaotamist. Ma saan aru, et siin parlamendis inimestel võib olla erinevaid huvisid ja arusaamu selles küsimuses, kellele mida kelle peasekretär ütleb, aga te olete Justiitsministeerium. Ja nüüd järsku olukorras, kus tegelikult me näeme, et rahastamise järelevalve organ on tööle hakanud, möönate oma kirjas, et põhiseadusega kooskõla on küsitav, aga siiski toetate selle lammutamist. Kuidas te seletate seda Justiitsministeeriumi seisukoha muutust? Te toetasite, olite initsiaator, et tegelikult anda ERJK-le jõudu juurde, ja nüüd te tahate tast lahti saada. Aitäh!

Justiitsminister Raivo Aeg
Aitäh küsimuse eest! Esiteks tuleb alustada sellest, et Justiitsministeerium kindlasti ei toeta erakondade rahastamise järelevalve kaotamist. Nagu siin mitmeid kordi on juba mainitud, et antud seaduseelnõu oli ajendatud ikkagi sellest, et seda erakondade järelevalvet depolitiseerida mõnes mõttes, mis tänases hetkel vähemalt kaudselt sellele järelevalvele teatud mõju avaldab. Me ju teame, et erakondade järelevalve komisjon koosneb parlamendierakondade nimetatud esindajatest ja ka tänases erastamise järelevalve komisjonis on poliitikutega väga tihedalt ja väga tugevalt seotud isikud, kes seda tööd seal teevad. Muidugi võib väita, et eks erakonnad ise teavad kõige paremini, kuidas seda .... tehakse, ja läbi selle on hea ka avastada siis teiste erakondade selliseid pattusid ja võimalikke väärkäsitlusi ja nendele tähelepanu juhtida. Aga nagu muus õigusmõistmises või ka näiteks kuritegude mentlemises üldjuhul ju ikkagi menetlejaks ei võeta neid, kes on nende kuritegude toimepanemisega hästi kursis ja võiksid neid kergesti avastada, aga ikkagi väga selgelt erapooletud, kvalifitseeritud menetlejad ja õigusemõistjad on, kes seda tööd teevad.
Ja antud juhul ka seesama asjaolu oli ka ajendiks, millele ju omal ajal ka õiguskantsler on väga selgelt viidanud: tema arvates kõige paremini vastab nendele kvalifikatsiooninõuetele, ettevalmistusele ja ka ressurssidele Riigikontroll, kes võiks erakondade rahastamise järelevalvet teha.
Me tellisime ka selles mõttes analüüsi või seisukohad, et kui selline muudatus peaks toimuma, mis need seisukohad siis spetsialistide poolt on. No täiesti sõltumatud spetsialistid on väitnud, et kui erakondade rahastamise järelevalve liigub nüüd komisjoni käest Riigikontrolli kätte, n-ö institutsiooni kätte, siis ikkagi needsamad Veneetsia komisjoni poolt sätestatud põhimõtted saavad väga selgelt edasi kantud, neid järgitakse. Selles mõttes ei teki mitte mingisugust järeleandmist järelevalve teostamisel.
Jah, omaette küsimus on see, et nagu te ütlesite, et nüüd on see erakondade rahastamine ju nagu kaheosaline. Üks on see, et kõige suurem osa on kindlasti riiklikust eelarvest, riigi ressurssidest, ja mingi osa on ka, mis ei kuulu sinna alla. Ja nüüd tulebki selles mõttes analüüsida väga selgelt, kas Riigikontrollil on pädevust ja kas ta saaks teha ka selle osa üle järelevalvet rahastamise osas, mis ei toimu riigieelarvest. Küll aga tuleb arvestada ikkagi sellega, et erakonnad on küll nagu MTÜ-d, aga nad on erilises seisundis, sest läbi valimiste, läbi selle raha kasutamise nad taotlevad omale erilist seisundit, taotlevad seisundit riiki valitseda. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jevgeni Ossinovski, täpsustav küsimus.

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Justiitsministeeriumil on muide ka eriline seisund ja see tegelikult võiks väljenduda selles, et te tõepoolest olete erapooletud hindajad põhiseaduslikkusel ja erinevate seaduste kooskõlal, mida sellel puhul on raske tuvastada. Aga mu teine küsimus puudutab seda, et teie arvamus on selles mõttes nukker. Esiteks sellepärast, et te teete valitsusele ettepaneku toetada seda piinlikku eelnõu. Aga teine on see, et te tegelikult ei too välja ühtegi Justiitsministeeriumi-poolset sisulist ettepanekut, millisel viisil erakondade rahastamist tõhusamaks muuta, mis on selgelt ju vajalik. Te küll ütlete, kordate üle need mõned mõtted, mis teie parteikaaslased siin parlamendis on öelnud, et menetlustähtaegasid võiks seal mudida natukene ja ikkagi olemasolevad nõuded võiksid mitte prügikasti lennata, aga see on selline common sense, ütleme, tänaseks selles küsimuses. Aga ERJK ise on esitanud portsu ettepanekuid selleks, et muuta järelevalvet paremaks, tõhusamaks, professionaalsemaks. Näiteks, mis puudutab viiviste sissenõudmist, see regulatsioon on puudu seaduses praegu. Mis puudutab teabe küsimist kolmandatelt isikutelt, mida täna ei saa teha, või no küsida võib, aga vastama ei pea. Seal on väga palju põhimõttelisi kohti, kus oleks võimalik tegelikult erakondade rahastamise järelevalve päriselt tõhusamaks muuta, mis ei ole üldse seotud sellega,  kas ta on Riigikontrollis või siin, aga millegipärast Justiitsministeeriumi arvamusest ei leia ühtegi sisulist ettepanekut selles osas, kuidas võrreldes tänasega järelevalvesüsteemi tõhusamaks teha, olukorras, kus väga paljudel teistel osapooltel, sh ERJK-l need ettepanekud on. Kas te arvate, et tänane kord on kõik hästi ja tegelikult ei peaks erakondade rahastamise järelevalves parandusi tegema? Aitäh!

Justiitsminister Raivo Aeg
Jaa, aitäh! No seda tänast olukorda saab hinnata, kui hästi ta on siis, kui on millegagi võrrelda. Täna meil ju võrdlus puudub, täna ongi meil ainult ERJK tegevus, aga kas see tegevus oleks efektiivsem, tuleks sinna mingid uued järelevalvemeetodid, mingisugused uued toimingud, seda saab vaadata ikkagi siis, kui on teatud muudatus toimunud. Tõsi on see, nagu te ka ise ütlete, et ERJK oma tänase pädevuse juures, küll küsida võib, aga kas see, kellelt küsitakse, peab ka tulema vastama, on iseküsimus. Kolmandad isikud. Jah, erakondadelt saab küsida, erakonnad on ka kohustatud seadusejärgselt esitama aruandeid, aga kolmandatelt isikutelt seda teha ei saa. Ja selleks, et allutada kolmandad isikud teatud järelevalvele või allutada nad kohustusega, et nad peaksid alluma järelevalvele, siis kõige mõistlikum on seda ikkagi teha läbi riigiinstitutsioonide, mida kindlapeale ei saa omistada erakondade järelevalve komisjonile. Selles mõttes ma usun, et see annab ikkagi palju tugevama väljundi ka sellelesamale kohustuse panemisele kolmandatele isikutele teha koostööd selle järelevalve läbiviimisel, kui seda järelevalvet teostatakse ikkagi läbi sellise põhiseaduslikkuse institutsiooni, nagu meil on siis plaanis seda järelevalvet nihutada.
Mis puudutab seda, kas Justiitsministeerium tegi nüüd koheselt ettepanekuid hulgaliselt, et kuidas seda järelevalvet veel tõhusamaks muuta – no selles osas ta eeldaks ikkagi siis oluliselt sügavamat avamist, antud eelnõu avamist ja sinna süvenemist. Täna me ikkagi lähtusime sellest, et me andsime arvamuse olemasolevale eelnõule ja siis sellistele kõige olulisematele nüanssidele, millel me pidasime vajalikuks seda seisukohta seal avaldada. Ei olnudki püstitatud eesmärk, et võtame nüüd selle menetlusse antud eelnõu pulkadeks lahti ja hakkame seda siis väga põhjalikult täiendama. Sest eks tuleb arvestada ka seda, et tegemist on ju Riigikogu poolt menetlusse antud eelnõuga ja loomulikult kui Riigikogu seda hakkab menetlema siin põhiseaduskomisjonis, siis ma eeldan, et küllap siis ka Justiitsministeerium teatud mõttes pädevust omava ministeeriumina sinna kaasatakse. Ja siis võib ju arutada siin tõepoolest menetluse käigus väga selgelt ka nende täiendavate tegevuste, täiendavate paranduste või meetodite sisseviimist, mis siis oluliselt peaks efektiivsemaks muutma seda erakondade rahastamise üle järelevalvet. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Aeg, te olete juba näidanud, et te lähete Urmas Reinsalu teed ja olete oma juriidilistes hinnangutes alati valikuline. Urmas Reinsalu puhul oli kindel, et tal on alati öelda midagi kohtuotsuste või ka prokuratuuri otsuste kohta, kui vaja oli poliitiliselt algatada üksikjuhtumite peale asju. Aga ka teie arvel on esimesed sellised ütlemised värskelt. See, mida te praegu räägite, on ju erakordselt erapooletu jutt. Te püüate nagu muuseas seada kahtluse alla erakondade eneseregulatsiooni, mis on ju mitmes valdkonnas väga hästi töötanud. On ka advokatuuris, teie valdkonnas, on kohtute seas. Te püüate rääkida politiseerimisest, aga jätate täiesti, vaikite maha selle, et Riigikontroll ütleb sisuliselt seda, et ta tunneb selles politiseerimise riski. Ta kasutab teisi sõnu, aga mõte on ju selles, et see kahjustab tema põhitegevust, et see ei ole vastavuses tema kui sõltumatu audiitori rolliga ja sanktsioneerija rolli puudumisega. Need funktsioonid on põhiseadusega talle andmata jäetud, mida te talle annate. Kas te siiski suudaksite anda nüüd õigusliku hinnangu sellele eelnõule, mitte öelda, et tuleb analüüsida asju, mis on juba välja toodud? Kas te suudaksite kehastuda Justiitsministeeriumi ministriks ja öelda, kuidas see eelnõu on kooskõlas Riigikontrolli rollidega? Ja kas eneseregulatsioon tänapäevases ühiskonnas on kaasaegne või mõeldamatu? Aitäh!

Justiitsminister Raivo Aeg
Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab nüüd Riigikontrollile kui põhiseaduslikule institutsioonile panemaks kohustusi, mis ei ole otseselt loetletud põhiseaduses, siis see debatt on ju tegelikult mõned aastad tagasi läbitud siis, kui Riigikontrollile pandi ülesanne teostada järelevalvet kohalike omavalitsuste üle riigieelarveliste vahendite järelevalves. Ja ka siis oli see debatt analoogiline, et põhiseaduses seda märgitud ei ole, Riigikontroll seda teha ei tohiks ja ei saa teha. Kogu see vaidlus läbis põhiseaduslikkuse järelevalve Riigikohtus. Ja ometigi Riigikohus asus seisukohale, et kui see on põhjendatud, kui see on riigi toimimise seisukohalt väga vajalik, siis on see lubatud. Ja täna ei olegi mingisugust teist arusaamist ja Riigikontroll väga edukalt kohalikes omavalitsustes seda järelevalvet teostab.
Teine küsimus on see, et kas see nüüd politiseerib Riigikontrolli. Kuidas ta saab teda politiseerida rohkem kui mingi muu riigiressursi või riigivahendite osas järelevalve tegemine, audiitortegevuse tegemine? See on ju sisuliselt sama: ta vaatab ära, ta peab teostama järelevalvet selle üle, kas rahalisi ressursse kasutatakse seaduspäraselt, eesmärgipäraselt, kas seda teeb erakond, kellel on see reeglistik ette kirjutatud, või teeb seda mingi riigiasutus –Riigikontrollil kindlasti see pädevus on olemas. Ja Riigikontroll ei ole ka seda väga selles mõttes vaidlustanud, et neil pädevust ei ole. Vastupidi, riigikontrolör on öelnud, et küll me sellega hakkama saame. Aga tõepoolest, mis on küsimuse all või mis on otsustamist vajav ja millel ma juba enne siin peatusin, oli see, et see osa erakondade rahastamisest, mis ei laeku riigieelarvest, mida on tegelikult kogusummas marginaalne osa, enamus laekub ikkagi riigieelarvest, mis erakondasid rahastatakse, et see osa tuleb väga selgelt lahti mõelda, lahti kirjutada ja vaadata, kuidas sellega on. No mõtleme selle üle, kas seda on võimalik teha või ei ole. Aga ma usun, et seda osa nüüd eraldi lahutada kuskile teise menetlusse, seda osa, mis ei tule riigieelarvest – no see ei ole ka mõistlik.
Samamoodi on küsimuse all olnud see sanktsioneerimise osa, mida Riigikontrollil täna ei ole kui haldusorganil. Kas see on mõistlik või ei ole? Ka seda me oleme omakeskis arutanud ja mõelnud, et ka see killustaks selle järelevalve ju oluliselt ära, kui üks institutsioon teeb n-ö auditit, teeb järelevalve, teeb järeldused, ja teine haldusorgan siis hakkab rakendama mingisugust sanktsiooni. See oleks ka täiesti ebamõistlik tegevus. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 12:40 Moraal ja õiglustunne

Esimees Henn Põlluaas
Järgmise, küsimuse nr 4 esitab Toomas Kivimägi ja talle vastab justiitsminister Raivo Aeg, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud justiitsminister! Pole tegelikult ju vähimatki kahtlust selles, et piinlikuks päevateemaks saanud 50 000-eurone annetus proua Juhaste poolt väärib kriminaalasja algatamist. Kas see päädib ka süüdistuse ja süüdimõistmisega, sellele on natukene vara vastuseid anda ja see otsus tuleb tegelikult reedel prokuratuuri poolt ja selle kohta ma teie käest arvamust ei küsi, sest see poleks kohane. Küll aga on kindlasti teie kui justiitsministri ülesanne hoolitseda ühiskonna õiglustunde eest. Ja õigluse eesmärk on kindlasti palju laiem, kui on õiguse eesmärk. Siit ma küsin: kas te peate normaalseks seda, et teie koalitsioonipartner, saanud juba jaanuaris 50 000 euro suuruse annetuse täiesti tundmatult ettevõtjalt, ei tunne mitu kuud huvi selle raha päritolu vastu? Teiseks, kas te peate normaalseks seda, et kui see annetus on olnud ebaseaduslik ja ma tagastan selle, siis on kõik korras? Ehk see on sama, et kui ma olen poest midagi varastanud ja ma viin selle asja tagasi, siis kas sellisel juhul on minu süü ja patt lunastatud. Veelgi olulisem on tegelikult võimalik seos annetuse tegija ja annetajaga seotud isikute ärihuvide vahel. Teid kui Isamaa esindajat peaks see tegema kindlasti väga murelikuks, kelle lipukirjaks on olnud võitlus korruptsiooni eest. Ja siit teile väga konkreetne küsimus: kas te saate avalikkusele üheselt ja lõplikult välistada võimaliku seose tegeliku 50 000 euro annetaja ärihuvide ja Keskerakonna otsuste vahel Tallinnas ainuvõimul olles või riigi tasandil? Kas te saate välistada selle seose? Aitäh!

Justiitsminister Raivo Aeg
Aitäh küsimuse eest! Hea küsija, me jagame täitsa ühesuguseid väärtusi õigusriigi põhimõtte koha pealt. Prokuratuur peab saama oma tööd teha tõepoolest sõltumata, ja ole sa justiitsminister, ole sa peaminister või president, kellelgi ei ole õigust anda prokuratuurile suuniseid või küsida temalt vahearuandeid, kuidas üks või teine menetlus läheb. Mina sedasama põhimõtet väga selgelt austan ja olen seda korduvalt ka toonitanud, et õigusriigi põhimõtetest ei kavatse mina Justiitsministeeriumi töö korraldamisel, Justiitsministeeriumi juhtimisel taganeda.
Kogu see ülejäänud küsimus, mille te esitasite – tegelikult pikas perspektiivis peabki andma vastuse seesama sõltumatu menetlus, et välja selgitada, mis olid need seosed, mis olid need võimalikud asjaolud ja kas nad üldse olid. See, mis puudutab ühe erakonna sisemist töökorraldust, et kas on erakonna peasekretärile antud kohustus, et ta peab kõiki ülekandeid jälgima nende saabumise hetkest alates või mis aja jooksul, kuidas ta peab ühendust võtma, kuidas ta peab seda kontrollima – see on erakonna siseasi ja mina ei hakka siin kellegi teise erakonna n-ö sisemisele töökorraldusele parlamendisaali ees hinnanguid andma. Aga ma usun küll, et siin korduvalt teemaks olnud varasematest n-ö probleemidest, seesama meie koalitsioonipartneriga, et Keskerakond on ju tegelikult olulised positsioonid ringi sõnastanud ja meil ei ole enam mingisuguseid analoogilisi probleeme. Ma ei tea, kes siin seda kiriku või idaraha skandaali markeeris, need ongi minevik ja sellesse tulebki suhtuda nagu minevikus toimunud asjadesse. Ja neid konkreetseid situatsioone, ka neid hinnati ju menetluse käigus õiguskaitseorganite poolt ja nemad andsid hinnangud. Nii et mul ei ole siin täna selles osas midagi lisada. Iga erakond peab oma tagatoa ja oma põranda hoidma nii puhta, nagu ta oma sisemise reeglistiku, sisemise töökorra ja kokkulepete järgi on sätestanud. Kas need reeglid on head, õiged ja eesmärgipärased? Eks sellele annabki valija iga nelja aasta tagant omapoolse hinnangu. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Toomas Kivimägi täpsustav küsimus, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei rääkinud sõnagi minevikust, ma rääkisin olevikust, sellest probleemist, mis on täna meil kõigil laual ja huulil. Mitte ainult huulil, vaid tõepoolest ka südames. Ja tõepoolest on tegelikult tõehetk, kas kuskilt maalt keegi ka vastutab selliste tegude eest. See on tõsimeeli õiglustunde küsimus, on ju. Seepärast ma ei räägi mitte sõnagi minevikust. Kui täna härra peaminister ütles infotunni alguses vastuseks küsimusele raha päritolu kohta, et see tuli naise arvelt, ilmselt ta ka nii oli. Ent kui me loeme Eesti Ekspressi 6. juuni artiklit, siis seal vastatakse sarnaselt, et raha päritolu ja annetuse põhjuseid me siiski öelda ei saa, see olevat niivõrd isiklik lugu. Neid sõnu saavad öelda üksnes inimesed, kes teavad raha päritolu väga täpselt ja teavad ka neid põhjuseid, miks on raha annetanud. Ja neid sõnu on öelnud just nimelt teie koalitsioonipartneri Keskerakonna juhtliikmed eesotsas peaminister Jüri Ratasega. Nad teavad neid põhjusi. Teavad, kellelt raha tuli. Ja minu küsimus on viidates tänase Postimehe juhtkirjale, mis on sõnastatud sarnaselt. Aeg on vastutada, mitte enam vabandada. Soomes astus tagasi 50 000-eurosel koolitusel käinud minister. Jüri Ratase 50 000-eurone koolitus lõppes samuti. Seni kuni me ühiskonnana aktsepteerime Keskerakonna esimehe sellist käitumist, ei muutu midagi. Kas te olete nõus Postimehe juhtkirja seisukohaga? Aitäh!

Justiitsminister Raivo Aeg
Aitäh küsimuse eest! No ma veel kord ütlen, et millised need olid seosed, millised need olid tagamaad, miks see rahaülekanne siis tehti, selle kohta on ju tegelikult n-ö menetlus alustatud. Ja laseme siis menetlejatel oma töö rahulikult ära teha. Ka see, et siin mina kas justiitsministrina või parlamendisaal siin menetluse keskel hakkab siin mingeid juba valmis hinnanguid andma, valmis otsuseid formuleerima – ma ei pea seda õigeks. See ongi pahatihti meil ühiskonnas üks probleem, et juba siis, kui menetlus algab, tehakse see n-ö süüdimõistev otsus ära ja absoluutselt ei järgita süütuse presumptsiooni, mis on üks õigusriigi põhialuseid. Täna me tegelikult ju üritame ennast sinnasamma teele juhtida, et enne kui prokuratuuris menetlus lõpeb, kui need asjaolud selgeks tehakse, tehiolud välja selgitakse, seosed, põhjused, me tahame juba siin n-ö otsuse ära teha – õige või vale, süüüdi või süütu. Ma ei pea seda õigeks. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra justiitsminister! Proovige veel kord olla erapooletu – see ei õnnestunud teil enne, ei õnnestunud praegu. Te ütlete veendunult, et Keskerakond on muutunud ja enam selliseid idaraha skandaali taolisi asju ei ole. Avalikkus näeb, et on otseseos ühe räpase 50 000 ga vähemalt, on neid juhtumeid ju vahepeal veel olnud, ja te eitate, et siin ei olnud midagi, kõik on korras.
Katsuge olla sama asjalik, vähemalt sama asjalik kui oli põhiseaduskomisjoni arutelu sel teemal, erakondade järelevalve teemal! Seal me tuvastasime üsna üksmeelselt, et erakondade järelevalve komisjonile tegelikult sisulisi etteheiteid ei ole. Teie hakkasite väitma, et on suured etteheited, komisjonis ei olnud neid, algatajad korduvalt ütlesid seda. Teiseks, me tuvastasime, et Riigikontrollil ei ole põhiseaduses selliseid ülesandeid, ja kui neid anda, siis ainult teatud tingimustel. Seesama kaasus, mida te siin nimetasite, tegelikult andis vastuse. Ja ka komisjonis kostus see korduvalt, et tegelikult neid mõjuvaid põhjusi Riigikontrollile lisaülesandeid anda, mida kohtuotsus võimaldaks, ei ole. Riigikontrolör isiklikult ütles, et selline ülesanne segab tema põhiülesandeid, ei ole kooskõlas tema põhiülesannetega, tema põhifunktsioonidega. Proovige nüüd anda sellele eelnõule, järelevalvesüsteemi lõhkumisele õiguslik hinnang uuesti, arvestades seda, mida ma teile ette lugesin. Nüüd te peaks teadma, mida arutas põhiseaduskomisjon. Palun andke õiguslik hinnang sellele eelnõule, mis praegu Riigikogul on! Aitäh!

Justiitsminister Raivo Aeg
Aitäh! No teie kõne algusse tulles ma pean ka siin samamoodi ütlema stenogrammi huvides, et see saaks stenogrammis fikseeritud: mina ei ole öelnud, et see kõnealune 50 000, et seal on kõik õige. Ma just äsja vastasin, et laske menetlejatel oma töö ära teha ja siis me võtame otsuse. Ärme hakka enne otsuseid langetama, kui alles menetlus on pooleli, ärme hakka õigust mõistma. See on esiteks. Teiseks, mis puudutab nüüd sedasama, kas riigikontrolörile meeldib, kui parlament paneb talle töökohustusi, ja mitte lihtsalt käsulauaga, vaid seadusega. Kui parlament paneb riigikontrolöri seadusega midagi täiendavat tegema, kui see on läbinud põhiseaduslikkuse järelevalve ja kas riigikontrolörile see meeldib või ei meeldi – no see ei ole enam debati küsimus. Paljudele asjadele võib-olla, mis erinevatele institutsioonidele seadustega lisatakse kohustusi või ka võetakse ära mingisuguseid ülesandeid, need ei meeldi, aga kui parlament on selle debati läbinud, põhiseaduslikkuse järelevalve protsess on läbitud, tunnistatakse kõik põhiseadusega kooskõlas olevaks, siis see niimoodi on. Ja teatud n-ö kohtadele, millele tuleb oluliselt rohkem tähelepanu pöörata, seda ma ka ju sellessamas Justiitsministeeriumi seisukohas selgelt väljendasin. See puudutab just nimelt seda ühte osa sellest rahastamisest. Mis puudutab riigieelarvest raha eraldamist erakondadele, see ongi ju järelevalve riigi vahendite heaperemeheliku ja õigusliku kasutamise üle. Mis asi see muu siis on? Ma ei oska siin rohkem midagi täiendada. Eks siis põhiseaduskomisjonis tuleb see debatt ära pidada, need nüansid, kui nurgad on, need ära lihvida, vajadusel läbida ka põhiseaduslikkuse järelevalve nii presidendi poolt, kui on vaja, siis ka Riigikohtuni välja. Eks Riigikohtus selgub see lõplik tõde. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 12:52 Erakondade rahastamisega seonduv

Esimees Henn Põlluaas
Järgmise küsimuse esitamiseks registreerus Lauri Läänemets, aga kuna ta puudub infotunnist, siis võtan järjekorrast järgmise.

6. 12:52 Erakondade rahastamise järelevalve

Esimees Henn Põlluaas
Küsimuse esitab Taavi Rõivas ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Sellel teemal on siin olnud juba päris mitu küsimust ja väga vähe täpseid ja selgeid vastuseid. Üks konkreetne küsimuse pareering oli see, et küsisite vastu, et kas te olete valetanud või vassinud ja öelge siis see koht, kus te olete valetanud või vassinud. Kui ma nüüd jälgin seda kronoloogiat, siis ma väidan, et ei ole võimalik, et te ei teadnud selle annetuse tegelikku tegijat ja seda, et see annetus oli tehtud mitte selle annetaja isiklike vahendite arvel, vaid teise inimese raha eest. Ma olen valmis uskuma, heatahtliku inimesena, et jaanuaris, kui see annetus tehti, siis te võib-olla tõesti seda ei teadnud, kust see tuli. Võib tõesti juhtuda, et teie jaoks sai see annetus teatavaks hiljem – kuigi sel juhul on küsimus, miks peasekretär sellest teid ei teavitanud, et tuli tundmatult inimeselt sedavõrd suur summa. Aga hiljemalt aprillis, kui Eesti avalikkusel tekkisid kahtlused, et kas ikka tundmatu inimene võiks sedavõrd suurt summat annetada, ja tekkisid ka esimesed küsimused, et kas need motiivid on loogilised, no hiljemalt siis pidid teil tekkima küsimused. Hiljemalt mais ei saanud enam mingit kahtlust olla, et tegemist on kolmanda isiku vahenditest tehtud annetusega, sellepärast, et kui lugeda teie ja teie erakonnakaaslaste väljaütlemisi, siis hiljemalt mais said teie isiklikud korraldused mitmele teie erakonna juhatuse liikmele ja samas ka teie valitsuse ministrile teatavaks faktiliselt, et kelle käest see annetus tuli või kelle raha arvelt see annetus tuli. Minu küsimus on: kas te tõesti Eesti kõige informeerituma inimesena just seda asja ei teadnud? Või te tegelikult ikkagi teadsite, et see annetus pärines, mitte proua Juhastelt endalt, vaid siis härra Künnapilt ehk siis mitte tema isiklikest vahenditest tehtud vahendite arvelt? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Ma arvan, et ma olen väga konkreetne olnud kogu selles kaasuses nende vastustega ja andnud sada protsenti välja selle info, mis minul on teada. Nüüd, ma ei oska öelda, mis kriteeriumi alusel hinnata, kes on Eesti kõige informeeritum inimene või mitte. Ja vaevalt et selleks on peaminister – oleneb, mis valdkonnas. Jah, ma jään oma vastuste juurde, mis ma olen selles infotunnis andnud, et erakond oli kontaktis mai lõpus selle inimesega, minu palvel, ja põhimõtteliselt sealt alates oli ka diskussioon erakonnas sees selle üle, mida siis selle annetusega teha, kui oli otsus mõned päevad, kümmekond päeva hiljem või eelmise nädala laupäeval, et me selle annetuse tagastame.
Ega ma mõistan ju teid väga hästi, härra Rõivas, kuidas te ütlete, et kolmas isik ja kindlasti te teadsite sellest annetusest jne. Erakond on, ma arvan, teinud praktiliselt kõik, mis on meie võimuses, et saada teada, kustkohast see annetus on pärit, mis eesmärkidel tehtud ja tegutsenud ka selle info pinnal, mis on meil teada. Miks ma ütlen praktiliselt kõik? Sellepärast, et jah, kindlasti erakond pidanuks võtma temaga minu arvates varem ühendust. Ja need muudatused oleme meie ka nüüd juba juhatuses sisse viinud, et tulevikus seda korda järgida. Nii et nüüd, nagu ma ütlesin, ega meil rohkem infot ei ole.
Ma arvan, et erakonnal on ka väga keeruline rohkem seda infot teada saada. Ja kui nähakse, et siin on põhjust menetlus alustada, siis kindlasti Eesti õiguskaitseorganid selle menetluse alustavad ja oma tulemuseni jõuavad. Kui nähakse, et seda põhjust ei ole, no siis ei algatata. Ma ei oska öelda, kumba teed minnakse. Aga teie niivõrd kindlas sõnastuses esitatud küsimus, et kõik on teada, kõik on kolmandalt isikult, kõik on vale raha. Noh, ma ütlen, et ma soovitan ka teil olla natukene ettevaatlik nendes hinnangutes, et lüüa nüüd üks erakond selle eest risti. See õigus ei ole kindlasti või see õiguslik õigus ei ole kindlasti ei ole kindlasti teil seda hinnangut anda ega ka minul. Selleks ongi Eestis õiguskaitseorganid. Eesti on õigusriik, demokraatlik riik ja neid asju siis tuleb uurida, nagu kord ja kohus ette näeb. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Taavi Rõivas, täpsustav küsimus, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Ei, ma selle viimase hinnaguga ei nõustu. Ma arvan, et minul ja igal Eesti vabariigi kodanikul on õigus ja minul Riigikogu liikmena lausa kohustus tuua välja see, kui sa näed, et keegi võrdse konkurentsi asemel tarvitab dopingut, siis seda mänguvälja ikkagi korrastada, sest doping poliitikas on veel ohtlikum kui doping spordis. Mängus on ühiskonna, inimeste, ka riigi saatus. Ja me ei peaks seda endale lubama. Seda esiteks. Jah, õiguskaitseorganitel on oma roll ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil on ka oma roll. Ja kogu oma heatahtlikkuses keeldun ma uskumast, et see on juhus, et teie juhitavalt koalitsioonilt tuli eelnõu, mis saadab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni praegusel kujul laiali, üks päeva peale seda, kui nad hakkasid teile esitama ebamugavaid küsimusi selle 50 000 teemal, et see oleks kuidagigi võimalik, et see oleks juhus. No ei saa olla juhus. Aga noh, võib-olla teie usute, et see saab siin juhus olla. Veel juuni alguses te ütlesite ja ma tsiteerin: "Tema on meile andnud põhjalikud ja põhjendatud seisukohad." Kõik märgid näitavad, ja see info on avalikkusest korduvalt läbi käinud, et selleks ajaks oli juba mõnda aega teada teie erakonna juhtivatele liikmetele ja ka teile isiklikult, et see annetus ei tulnud proua Helen Juhaste isiklikest vahenditest, vaid see tuli kolmanda isiku kaudu. Seda enam, et sellel kolmandal isikul on seosed võimalike vaidlustega Tallinna linnaga, mis on veel eraldi teema. Ja minu küsimus on: kas te tõesti Riigikogu ees kõneledes Eesti rahvaga olete praegu valmis ütlema, et ei, te ei teadnud, et see raha tegelikult ei ole Helen Juhaste isiklik raha, et te saite sellest teada alles siis, kui Eesti Ekspress sellest kirjutas? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt see doping. Mis te nüüd selle dopingu all silmas peate? Kas peate silmas musta rahastust? Või peab Reformierakond veel midagi selle dopingu all silmas? Ma ei tea. Ma arvan, et kindlasti musta rahastust ju ei saa olla Eesti poliitikas. Selle eest olen ma vähemalt erakonna esimehena seisnud iga päev ja seisan jätkuvalt. Punkt üks. Punkt kaks on see, et kui te ütlete, kas on juhus, et kuidagi see ERJK eelnõu tuli ja siin on see 50 000 probleemistik, siis ... Aga ütleme, et kui see ei ole juhus, nagu te viitate, et te ei usu seda, isegi siis ei saa ma nagu aru, et kus see teie ründekoht on. Ma olen kogu aeg öelnud, et kõik, mis on menetluses, kui Riigikogu peaks otsustama, et erakondade rahastamise järelevalvet hakkab tegema Riigikontroll, et ma ei kujuta ette, et midagi kukub kahe tooli vahele ja mingid menetlused lõpetatakse. See on minu meelest mõeldamatu. Ja jätkuvalt ma ütlen, et see on mõeldamatu. Te teate seda, ma olen seda teile ju nii mitmeid kordi siin infotunnis öelnud ja vastanud ja loomulikult vastan ka edaspidi, härra Rõivas, teie sellele küsimusele täpselt sarnaselt. Aga jah, kui te küsite minu käes, et kas nüüd kuidagi oli timmimine, et näete, et see 50 000 küsimus ja ERJK eelnõu sisseandmine. Ei, kindlasti sellist timmimist ei olnud. Nüüd, edasi te ütlete, et juuni alguses ... Noh, ma olin oma seisukohtadel, et kas ma olen kuidagi seda muutnud. Ei, ma ei ole neid seisukohti muutnud. See telefonikõne oli mai lõpus ja minu meelest nüüd on eraldi küsimus – te ütlete, et see ei ole selle annetaja isiklikest vahenditest. Väga keeruline küsimus. Kas ta ... Punkt üks, minu teada on ta selle naise arveldusarvelt. Punkt kaks, ma tean seda, et see oli selle naise enda siiras tahe nii teha. Mul ei ole rohkem võimalust seda kontrollida, kas see nii oli või mitte. Jah, mis oli see tagasikande põhjus? See oli see, et ta ütles, et see on seotud tema lapsega, tema peretoetusega, ja nende ühine otsus oli see, et nad seda ei soovi vastu võtta. Ja see oli see põhjus, miks erakond selle tagasi kandis. Ei kandnud seda 27. mail, ei 28. mail, nagu ma ütlesin, tegime selle otsuse eelmise nädala laupäeval. Ja nii ongi, et ... Aga see rünnak, et kas need oli tema isiklikud vahendid või mitte – andke andeks, me läheme nüüd isiklikuks ja neid kontrollivõimalusi ei ole meil ega ole ka teie erakonnal. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Te ütlete seda, et annetuse keelatust saavad kontrollida ainult õiguskaitseorganid, et justkui ei saagi erakond ise seda teha. Karistusseadustikus on ka selline paragrahv nagu "Vargus". Kui te lähete poest mööda ja võtate sealt mingi asja, siis te teate, et see vale, isegi enne seda, kui politsei teid kinni peab selle eest. Samamoodi on erakonnaseaduses tegelikult ju väga selgelt välja toodud, mis on keelatud annetus. Keelatud annetused on loetletud paragrahvis 123 ja seal muu hulgas on ka kolmanda isiku vahendusel tehtud annetused. Ehk siis erakond ju peaks kontrollima, et need annetused ei vasta keelatud annetuse kriteeriumidele, mida erakonnaseadus välja näeb. Ja miks? Ma ütlen, et selle mõte seal taga on, et erakond peaks kontrollima on see, et seesama erakonnaseadus ütleb, et keelatud annetus tuleb tagastada viivitamata. Mitte siis, kui seda hakkavad uurima õiguskaitseorganid, vaid viivitamata – kui erakond on veendunud, et see annetus on keelatud. Veelgi enam, mis on viivitamata, ütleb tegelikult samamoodi erakonnaseaduse paragrahv, mis ütleb, et vastutust ei järgne, kui 30 päeva jooksul see annetus tagastatakse, kui saadakse teada, et see on keelatud annetus.
Siit küsimus: miks te seda kontrolli ei teinud jaanuaris, kui see annetus teile saabus? Miks te isegi ei teinud seda kontrolli aprillis, kui avaldati need aruanded ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon hakkas küsima selle kohta küsimusi? Teie peasekretär vastas siis, et me ei ole selle inimesega ühendust võtnud, me ei tea kes ta ja meid ei huvita see, kas tegemist on keelatud annetusega, lubatud annetusega või mis annetus see üldse on. Miks te midagi ei teinud jaanuarist, vaid hakkasite tegema alles juunis, ...

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! 

Kaja Kallas
... kui ajakirjandus selle kohta küsis? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Jah, et defineerida, et see on keelatud annetus – ma ütlen, et see on minu meelest väga libedale jääle minek. Ma saan aru, et teie olete seda defineerinud avalikkuse ees, siin tund aega järjest. Ausalt öeldes mina ei ole küll selles veendunud, et see on keelatud annetus. Isegi kui Keskerakond ei oleks seda tagastanud. Aga loomulikult, sellele peab hinnangu andma siis eeskätt juriidiliselt õiguskaitseorganid, kui nad peavad seda vajalikuks. Aga kindlasti oli väga palju küsimusi õhus, mis ei olnud selged, ja seetõttu me selle 50 000 erakonna arvele kantud raha ka tagastasime. Seda hinnangut, et see on keelatud annetus – te ju väga osavalt punute siia juurde küll pealinna, küll mingid muud probleemid, ja see on tegelikult ka liikunud – ühel hetkel öeldi, et see on lapse raha, mida ei tohi edasi kanda, siis öeldi, et see on seotud mingi planeeringuga. Nii et see kahtlus on kogu aeg nagu muutunud selles ajas.
Jah, ma olen teiega täiesti päri, et kahetsusväärselt seda kontrolli ei olnud varem. Siin ma kuidagi ei tahagi seda ümber lükata. Aga see kontroll oli – oli hiljem, aga kontroll oli. Ja nii palju, kui me saime seda teha, see oli maikuu lõpus, nagu ma olen öelnud. Peale seda tegime ka otsuse mõne nädala jooksul, et see annetus tagastada. Aga ma kutsuksin üles ka teid väga tõsiselt nagu selliseid väga raskeid süüdistusi, et keelatud annetus, on mingisugune põhjus, miks siis seda läbi kolmanda isiku üle kanti ... Jaa, loomulikult ma olen härra Rõivasega nõus, et poliitik võib öelda, mis ta soovib, meil on vaba ühiskond ja sõna on vaba, aga ma arvan, et selliseid juriidilisi süüdistusi panna siit saalist teele, see ei ole nagu õige. Nii et nii ma oskangi teile vastata, et loomulikult, tänane tarkus, tagantjärele tarkus on see, et see kontroll oleks pidanud olema varem. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:08 Elatisest

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena esitab küsimuse Helmen Kütt ja vastab justiitsminister Raivo Aeg. Palun!

Helmen Kütt
Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud justiitsminister! Riigikohtu esimees Villu Kõve esines 3. juunil Riigikogu suures saalis ülevaatega kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, tehes põhjaliku ettekande. Ja ma tsiteerin tema ettekandest ühe lõigu. Tsitaadi algus: "Eraldi toon välja miinimumelatise teema, mis on seotud meil miinimumpalgaga. Ei ole keeruline prognoosida, et majanduslanguse tingimustes ei ole inimesed võimalised seda miinimumelatist tasuma. Paljudes piirkondades ei ole nad üldse seni olnud võimelised seda maksma, eriti näiteks Lõuna-Eestis, aga nüüd, kui kohtulahendites on fikseeritud selle miinimumelatise määr, see tähendaks seda, et massiliselt tullakse kohtusse seda muutma. See kuhjab kohtud ületööga, mida oleks võinud võib-olla seadusega sealt eemale hoida. Kui tahta ennetada midagi, siis ma palve teile annan selle teemaga tegeleda ja ka lihtsustada elatisabi süsteemi. Selleks, et saaksid inimesed elatist, ei peaks pöörduma tingimata kohtusse esmalt, nagu praeguses seaduses seda nõutakse, vaid see elatis jõuaks inimesteni ka ilma kohtuvaidlust läbimata, vähemasti teatud juhtudel." Tsitaadi lõpp.
See teema on olnud väga pikalt Justiitsministeeriumi laua peal ja kui kroonviiruse ajal paljud ministrid ja ministeeriumid tulid osaliselt isegi mitte kroonviirusega seotud teemadega Riigikokku, et kiiresti muuta seadusi, siis selles osas, millele keskendub ja mille toob välja Riigikohtu esimees Villu Kõve, Justiitsministeeriumist ei ole tulnud mitte midagi muud, kui meil rahvastikuminister tuli eelnõuga elatisabi ooteaja lühendmiseks ühe kuu peale senise nelja kuu asemel. Mida olete teie mõelnud? Te ju näete, et kohtutes see töö kuhjub. Aitäh!

Justiitsminister Raivo Aeg
Jah, aitäh küsimuse eest. No ega ma siin lugupeetud Riigikohtu esimehele siin palju vastu vaielda ei saa. Need väited, mis ta siin kõnetoolis või kõnepuldis väitis, vastavad ju tõele. Ja vastavad tõele tõepoolest selles osas, et selle probleemiga on tegeletud kaua. On erinevaid ümarlaudu, erinevaid debatte, kus minu teada on osalenud ka lugupeetud kohtunikkond ise.
2018. aastal, kui ma nüüd ei eksi daatumiga, tuli ka Justiitsministeerium välja omapoolse ettepanekuga ja ka suisa seaduseelnõuga, et nii-öelda selle valemiga hakata seda elatisabi suurust määrama. Poliitilises debatis lasti see eelnõu ju pihuks ja põrmuks, nagu te ise teate, sellest ei tulnud mitte midagi välja. Peale seda Justiitsministeerium tellis analüüsi elatisabi võimaliku nii-öelda õiglase ja objektiivse suuruse osas ja Tartu Ülikool koos aktsiaseltsi PricewaterhouseCoopers Advisorsiga selle aruande ka valmis sai käesoleva aasta veebruaris. See aruanne on ka avalikustatud. Aruandes toodigi välja nagu kaks aspekti, millest lähtuda, ja need aspektid ka seal väga selgelt näitasid ära, et see tänane n-ö põhipostulaat, et tuleb lähtuda 50% miinimumpalgast, see ei ole tänasel päeval enam objektiivne, adekvaatne, kuna meil miinimumpalk pidevalt tõuseb ja siis n-ö nende maksekohustuslastele hakkab see käima üle jõu.
Aga tuleb märkida ka seda, et ka täna tegelikult kohtul on õigus vähendada seda 50%. Nad ei pea seda alati seda 50% rakendama, kui see on argumenteeritud, põhjendatud. Kohus saab arvesse võtta siis maksekohustuslase majanduslikku olukorda ja teisi aspekte: kas tal on, palju tal on ülalpeetavaid, kas tal on näiteks uuest kooselust või uuest abielust ka ülalpeetavaid. Ja neid erinevaid asjaolusid arvestades kohus saab ka teha teistsuguse otsuse. Pigem on ka võib-olla varasemas kohtumenetluses lähtutud sellisest lihtsast printsiibist: kui seadus ütleb 50% miinimumpalgast, siis paneme ka 50% miinimumpalgast, ilma et oleks teemasse võib-olla vajaliku põhjalikkusega süvenenud. Nii et siin on mitmeid asjaolusid. Ma ei välista, et kohtutel teatud töökoormus tõuseb, aga sellele analüüsile tuginedes Justiitsministeeriumi tööplaan on, et aasta lõpuks oleks see seaduseelnõu valitsuses. Oktoobrikuus, hiljemalt oktoobris plaanime ta saata kooskõlastusringile ja peale seda saata valitsusse ja loodetavasti päris aasta lõpus jõuab ta ka parlamendi menetlusse. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Helmen Kütt, täpsustav küsimus, palun!

Helmen Kütt
Jaa, suur aitäh teile vastuse eest! Minu küsimus tegelikult keskenduski sellele, et koroonaviiruse ajal on inimesed kaotanud töö ja neil ei ole võimalik isegi kohtu poolt seda määratud ja võib-olla ka väiksemat kui pool alampalka, määratud hüvitist, elatist maksta. Ja te ei ole mitte midagi nagu selleks teinud. Kohtud ju koormavad selle tööga, et tegelikult inimesed ei saa maksta elatist, lapsed ei saa elatist, millest iga päev on vaja emal või isal toit lauale panna, sõltuvalt, kes siis last kasvatab. Kena. Tore, et need asjad liiguvad. Tõesti, see analüüs, 55 lk, mis siin on olemas, see annab võimaluse kindlasti jälle väljatöötamiskavatsuse ja pika arutelu jaoks. Aga ma tsiteeriksin veel Villu Kõvet küsimusele elatise osas. Ja tsitaadi algus: "Tegelikult mina näitaksin julgelt näpuga Justiitsministeeriumi poole, kes on käkerd... Vabandust! Vale sõna. Aga ei ole suutnud mingi lahendusega välja tulla. Tegelikult ma näitaksin julgelt näpuga Justiitsministeeriumi poole, kes on käpard, vabandust, vale sõna, aga ei ole suutnud mingite lahendustega välja tulla. Eelmise justiitsministriga oli meil isiklikult mitu korda ümarlaud, kus see oli erinevate osapoolte esindajad, ka mina olin seal korduvalt, kõik möönsid, et senine süsteem ei tööta. Sellest on möödas aasta või kaks, lepiti kokku, et ministeerium tegeleb eelnõuga, kuskile see kadus." Jne, ma rohkem ei tsiteeri. Siit edasi te ütlesite, et lootus on, et aasta lõpuks midagi tuleb. Millal siis tegelikult inimesed jaksavad maksta õiglast elatist ja lapsed, kes vajavad seda elatist, saavad selle tegelikult ka kätte? Aitäh!

Justiitsminister Raivo Aeg
See, mis puudutab seda kohtute töökoormust, no see on paratamatu. Teatud sellised probleemid ühiskonnas, mõnikord nad suurendavad, mõnikord nad vähendavad, antud juhul kindlasti nad kohtute koormust suurendavad ja mitte ainult elatisabinõuetes, kindlasti on seal neid tsiviilvaidlusi ja maksekäsunõudeid ja erinevaid asju on seal sellest majandussurutisest või kriisist tulenevalt ees küll ja küll. Selles osas me tegime kohtute seadusse muudatuse, mis andis palju rohkem paindlikkust ka kohtutel endal oma tööd palju sujuvamalt korraldada – suunata asju teistesse kohtutesse, kui nad on näiteks kirjalikus menetlustes, komandeerida kohtunikke teistesse kohtutesse, et kus on koormus suurem, vähem koormavatest kohtadest sinna, et kohtud saaksid oma töökoormusega hakkama. Aga miks me nüüd ei tulnud nagu selle konkreetse asjaga välja siin, see n-ö kobarseaduse korrana asjaoludest tingitud seadusmuudatus oli? No te saate ju aru, et selle üle on aastaid-aastaid polemiseeritud. Ei ole võimalik seda nii keerulist ja mitmetahulist, mitmekihilist küsimust tulla ja nüüd kiirkorras lihtsalt muutma. Siit oleks välja tulnud – ma ei tea, mis see väljendus oli Villu Kõvel – kräpp kräkk võii midagi niisugust. Ma arvan, et seesama oleks tulnud siit saalist ka välja, kui me seda kiirkorras oleksime tulnud muutma. Sellepärast ju sai tellitud ka see analüüs, et ta ei oleks nüüd n-ö kabinetivaikuses ametnike peas sündinud eelnõu, vaid oleks tõesti teadmispõhine lähenemine sellele uuele eelnõule. Ja see peaks siis sündima tõepoolest selline, mis oleks vastuvõetav erinevatele pooltele – nii need, kes nõuavad seda elatist, kui ka need, kes peavad seda maksma. Aga ma kardan, et seda tasakaalu sellega veel ei saavutata. Ma võin suhteliselt mürki võtta, et see debatt, mis selle seaduseelnõu menetlemisel siin Riigikogu saalis algab, see saab olema ikkagi väga tuline ja aeganõudev, sest seal lihtsalt olemuslikult need kaks poolt ei ole võimalik viia sellisele tasandile ühe seaduseelnõuga, mis mõlemaid pooli ideaalselt rahuldab. Üks pool tunneb alati, et teda on ebaõiglaselt koheldud.
Aga loodame, et me saame selle asja ikkagi klaariks. Ja läbi selle, kui on need mehhanismid loodud, kuidas seda elatisabi määratakse, on ta Sotsiaalkindlustusamet või on ta mingi muu, ka lõpuks siis see kohtute koormus väheneb. Ma olen nõus sellega, et iga asjaga ei peaks kohtusse minema. Meil on riiklikud ametid, seesama Sotsiaalkindlustusamet näiteks. Me oleme loomas ju koos siin Sotsiaal- ja Siseministeeriumiga siin perelepitussüsteemi, see võiks olla ka üks osa sellest. Siin on neid plaanitavaid tegevusi ja edasisi samme küll ja küll. Aga ma väidan veel kord, et neid ei oleks saanud teha jooksujalu ja n-ö pooliku süvenemise ja pooliku läbimõtlemisega. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Ma loodan, et kolleeg Helmen Kütt ei pahanda, kui ma esitan oma küsimuse ajendatuna teie vastusest kolleeg Toomas Kivimägile, kus ma sain aru, et te peate täiesti loogiliseks seda, et vahetult peale seda hetke, kui erakondade rahastamise järelevalvel tekkis küsimusi valitsuse juhterakonna annetuse teemal, tekkis teil valitsuses – või valitsusliidus täpsemalt – vastupandamatu soov erakondade rahastamist paremaks muuta, sest just nii te ütlesite, et kvaliteet läheb paremaks. No ma keeldun uskumast, et te ei näe ilmset põhiseadusega vastuolu ja te toote kohaliku omavalitsuse paralleeli, mida tõepoolest, jah, tõlgendati laiendavalt mõneti lihtsustades öeldes n-ö osana riigist või laiema osana riigist, mida kolmas sektor juba definitsiooni järgi kuidagi olla ei saa. Ja ma usun, et te olete lugenud selle kohtuotsuse ka seda osa põhjendusest, kus on tingimus ka see, et seda ülesannet muud moodi kuidagi mõistlikult teha ei saa, et ainult siis on võimalik seda panna Riigikontrollile. Ja ma ütleks, et ei ole vist kellelgi seda kahtlust, et praegune järelevalve seda mõistlikult ei teeks või ei saaks teha.
Aga te ütlesite täitsa õigesti, et lõviosa erakondade rahast tuleb ju maksumaksja taskust ja teie mõte oli see, et just selle üle saaks siis Riigikontroll järelevalvet teha, jättes kõrvale selle n-ö eraannetajatelt tulnud raha. Ja ma mõtlen nende kaasuste peale, mis olnud, olgu see, ütleme, idaraha kaasuse puhul spekuleeriti ühe teise riigi osalusega ja ka kõik need muud igasugused majad ja esitamata arved ja ka nüüd see viimane lugu, need ei ole ju seotud kuidagi riigipoolse eraldisega. Need on ikkagi olnud just nimelt see väiksem osa erakondade rahast, mis on tulnud annetajatelt ja just nimelt kahtlastelt annetajatelt. Ja minu küsimus on: kas teie teate mõnda kaasust, kus just see riigipoolne osa oleks vajanud tugevamat järelevalvet? Või olete nõus, et tegelikult just see osa, mis tuleb annetajatelt, just seal on olnud probleemid. Aitäh!

Justiitsminister Raivo Aeg
Jaa, aitäh! No te alustasite sellega, et meil nüüd kuidagi kirgastumine tuli mõned nädalad tagasi siin teatud hetkel. No see ei ole ju õige. Ma juba enne ütlesin, et juba siis – ma ei tea, mis aasta siis oli –, kui tolleaegne õiguskantsler härra Teder siitsamast Riigikogu puldist ütles, et tema arvates õige koht erakondade rahastamisele järelevalvet teha ongi Riigikontrolli poolt. 2018. aastal minu eelkäija justiitsminister tegi ümarlaua, kus arutati sama küsimust ja jõuti ka järeldusele, et mõistlik oleks liikuda sellele poole, et Riigikontroll hakkaks tegema erakondade rahastamise üle järelevalvet. Nii et see ei ole nüüd mingi mõne nädala või kuu tagune selline kirgastumine, see on oluliselt varem ja on mitmeid kordi debatte olnud selles osas.
Nüüd, mis puudutab neid ressursside kasutamist. Me nagu täna fokusseerime kogu selle asja selle 50 000 peale, eks, et see oli nüüd see algne argument, see oli see n-ö päästik ja see oli põhjus, miks kogu see protsess algas. No minu teada see niimoodi ei ole olnudö. Ma ei ole küll koalitsiooninõukogus ega ka siin, kui fraktsioonid selle kokkuleppe siin tegid ja selle algatasid, selle juures istunud täpselt, aga see arutelu ikkagi oli oluliselt varem sellesama võimaliku eelnõu elluviimise üle. Aga lisaks sellele me ju teame, mida ka erakondade järelevalve komisjon on valvanud – on ka sellised asjad, et üks on seesama riigieelarvest konkreetselt erakondadele raha ülekandmine ja selle kasutamine. Selle juures on ka seesama n-ö erasektorist või eraannetajate poolt tulnud või liikmemaksud. Aga mille üle ka ju erakondade järelevalve komisjon on järelevalvet teinud ja osundanud mitmed korrad, on ka selliste muude avalike vahendite kasutamine erakonna huvides, on ta siis mingisugusel valla väljaantaval lehel, on ta mingil muul võimalikul viisil, kus on siis näiteks ka avalikke vahendeid kasutatud kampaania tegemise eesmärgil. Ka selle osas on ju samamoodi ERJK seda järelevalvet teinud ja neid osundusi teinud. Ja see on väga selgelt avaliku ressursi kasutamise küsimus. Nii et see ei ole sugugi ainult see, mis on riigieelarve. No, Jürgen, mis sa seal pead raputad? See on ju avalik ressurss, eks, on ta kohaliku omavalitsuse eelarvest või on ta riigieelarvest. Neid aspekte on küll ja küll, mille üle seal järelevalvet teha, ja kus kindlasti, ma väidan veel kord, on Riigikontrolli pädevus oluliselt parem, kui see on senini olnud ERJK-l.
Tõsi küll, on väidetud, et kõik ERJK kohtusse saadud asjad on pidama jäänud. Aga kes on arvestanud kokku, kui palju neid on kohtusse jäänud saatmata, sellepärast et ei ole pädevust olnud, ei ole oskust olnud seda asja kokku panna, et ta oleks saanud küpseks, et ta kohtusse saata? Selle osas ei ole keegi üldse huvi tundnud. Ja kui me siin n-ö sõltumatute ekspertidega oleme arutanud seda teemat, mis see perspektiiv võib olla, siis ega nad ei ole ka ausalt öelda olnud väga õnnelikud selle kvaliteedi üle, mis siit ERJK-st välja on tulnud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

8. 13:24 Vastutus

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena küsib Andres Sutt ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Andres Sutt
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma eeldan, et te olete lugenud tänaste päevalehtede juhtkirju, mis peegeldavad ühiskonna hinnangut ja ootusi. Postimeest siin korra juba mainiti, aga ma mainin veel. Postimees ütleb väga selgelt oma juhtkirjas, et aeg on vastutada, mitte enam vabandada. Kui ma kuulan teie vastuseid, siis sealt kõlab läbi selline püüd leida õigustust ja leida vabandusi. Aga kui me nüüd läheme sellesama annetusjuhtumi ajajoone juurde: 22. jaanuaril laekub kaks korda 25 000, esimene reaktsioon teie erakonna poolt tekib alles siis, kui kirjutab sellest ERR-i portaal 13. aprillil. Me lähme sealt veel kaks kuud edasi: Postimees kirjutab sellest 17. mail, et ERJK uurib 50 000-se annetuse teemat. Järgmisel päeval lõpeb eriolukord ja ülejärgmisel päeval tulevad koalitsioonisaadikud siia eelnõuga ERJK sellisel kujul likvideerida. See ei saa olla ega paista olevat juhus. Ja koalitsiooninõukogu juhina ei näe mina võimalust, kuidas te saate sellest vastutusest kõrvale astuda. Ma kuulasin teie vastuseid siin veel. 5. juunil te ütlete, et raha pole vaja tagastada. 8. juunil olete juba meelt muutnud ja viitate, et põhjus on selles, et perekonnaseaduse järgi ei saa sellist annetust vastu võtta. Küsimus ei ole ju tegelikult selles, kas raha laekus proua Juhaste kontolt. Küsimus on ju ka selles, kuidas sattus see raha proua Juhaste kontole. Härra peaminister, millal te võtate vastutuse?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, teile! Ma ütlesin algusest peale, et kui annetuse osas tekib vastamata küsimusi, siis tuleb see tagastada. Ja seda ma olen ju terve tänase infotunni ka vastanud. Ja ma arvan, et ka põhjendatult vastanud, sellepärast et loomulikult need on õigustatud küsimused.
Nüüd, te süüdistate, et ma kuidagi püüan õigustada ja see ei paista olevat nagu, et see ei ole juhus, et see ERJK eelnõu anti nüüd peale eriolukorra lõppu sisse ja see 50 000 probleemistik – te ju teate, härra Sutt, et ma olen kõigile nendele küsimustele vastanud. Aga loomulikult ma vastan teile täpselt samamoodi. Punkt 1, kui see info erakonda laekus mai lõpus, alates sellest päevast on olnud, ma arvan, igapäevaselt neid arutelusid, et saada küsimustele vastuseid. On olnud ka videokonverents selle annetajaga. Ja tõsi on see, et eelmise nädala laupäeval siis tulid uued küsimused ühiskonda üles ja see oli ka see põhjus, miks lõpuks me otsustasime erakonna poolt, et tuleb see annetus tagastada.
Kui te mõtlete korraks sellele aegreale, mida te ka tõite välja, siis laupäeval oli üks põhifookusi selles, kas on õige erakonnale kanda raha, mis on eeskätt suunatud lapse kasvatamisele, ja vastuolule perekonnaseadusega. Ja see oli ka see põhjus, eeskätt see põhjus, miks ma andsin korralduse see annetus täies mahus tagastada. Tänaseks see annetus on tagastatud.
Jah, ei ole olnud mingisugust sellist kokkupanekut, et nüüd tuleb ERJK ära kaotada, nagu te sõnastate, ja siis kuidagi see 50 000 probleem laheneb. Ei lahene! Kõigepealt, punkt 1: tänane koalitsioon ei ole kordagi soovinud erakondade rahastamise järelevalvet ära kaotada. Meie soov on olnud see tõsta kõrgemale tasemele. Ma olen siin teie ees ju vastanud ka väga avatult, et seda diskussiooni on peetud põhimõtteliselt kõik need aastad, kui ERJK on loodud, et kas kõrgem kvaliteet, tugevam ressurss, suurem ressurss ei oleks Riigikontrollis. Ma arvan jätkuvalt, et Riigikontrollil on see suurem ressurss, see tugevam ressurss. Ja see ei tähenda mitte kuidagi seda, et mina või Keskerakond või tänane koalitsioon ei sooviks erakondade järelevalvet rahastuse osas enam teha või sooviks seda vähendada. Siin on mõned väitnud, et kuidagi soovitakse siis erasektori või füüsilise isiku raha jätta kõrvale. Ka see on vale väide, sest loomulikult kontrollima peab tervikpilti. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Andres Sutt, täpsustav küsimus, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Teie vastusest kõlas taas kord läbi, et te saite sellest teemast teada kuskil mai lõpus. Aga tegelikkuses on ju olukord teistsugune. Juba 13. aprillil oli uudis ERR-i portaalis üleval. Minule jääb arusaamatuks, miks ei tegutsetud kiiremini. Ja seal on selgelt ju juhi vastutus olemas. Aga ma küsin veel kord üle, et ma saaksin teist õigesti aru, et kui proua Juhaste kandis oma kontolt Keskerakonna kontole, siis see raha tõesti laekus tema kontolt. Aga kuna see raha laekus tema kontole kellegi teise poolt, siis kas see keegi teine on antud teema puhul kolmas isik või ei ole? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Et miks ei tegutsetud kiiremini, juhi vastutus. Ma saan ju aru, kus te, te ütlete, te küsimus on, küsige otse ära, millal ma tagasi astun. See on ju tegelikult teie küsimus. Mis te keerutate siin nende kahe küsimusega? Vastus teile on see, et miks ei tegutsetud kiiremini – ei tegutsetud sellepärast, et see on tõesti õppetund. Ja ega siin ei ole mingit head põhjendust sellele, miks ei võetud siis kiiremini ühendust. Jah, tulnuks võtta. Ei ole ma kuidagi midagi muud väitnud. Ja eks see ole ka selles mõttes väga valus õppetund erakonnale, aga kindlasti on erakond õppinud ja oma otsuseid juba ka erakonna juhtimises sellel tasemel oleme täiendanud. Nüüd, juhi vastutus. Jah, ma olen kaugel sellest, et siin infotunnis öelda, et erakonna rahaasjadega tegeleb peasekretär ja mina ei vastuta. Ma tean, et ka nii on Eesti poliitikas lähiminevikus öeldud, et küsige peasekretäri käest ja mina ei tegele erakonna rahaasjadega. Ei, ma kindlasti seda vastutust eemale ei lükka ja kokkuvõttes erakonna käekäigu eest vastutab ikka erakonna esimees, MTÜ Eesti Keskerakonna eest vastutan mina.
Nüüd, teie küsimus, et kas see oli või kelle kontolt või kuidas see tema kontole jõudis. Andke andeks, härra Sutt, aga neid volitusi ei ole ei erakonna esimehel, ei ühelgi erakonnal ega ka peaministril, et saada teada, kuidas täpselt see sinna jõudis jne. Me teame ainult selle inimesi ütlusi, selle inimese käest me oleme küsinud, ta on vastanud ja on vastanud, niipalju kui meil on selle kohta infot, ausalt ja siiralt. Kui on teisi infosid, siis tuleb seda uurida, aga neid tööriistasid erakondadel ei ole, et seda rohkem uurida. Selleks on Eesti, tänu jumalale, õigusriik, demokraatlik riik, on võimude lahusus. Eks seda tuleb siis uurida, kui seda vajalikuks peetakse. Kas peetakse või mitte, nagu te teate, siis minu teada hiljemalt selle nädala tööpäevade lõpuks, reedeks peab see otsus tulema, mis sellest edasi saab. Kui algatatakse uurimine, siis ma arvan, et see on igal juhul ka siis hea, kui seda põhjendust peetakse, siis saab lõpuks selgeks, kuidas sellega on olnud. Et MTÜ Eesti Keskerakond seda edasi uuriks ja tuleks teie vastuste juurde, et see kolmas isik jne – neid võimalusi erakondadel ei ole. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Advokaatidel on selline ütlus, et pilk seaduseraamatusse kergendab õiguse leidmist. Mulle tundub teie vastustest, justkui te ei oleks erakonnaseadust üldse lugenud. Neid kahte asja ei saa panna kokku. Üks on karistusseadustik, mis näeb ette kriminaalkaristuse, mida tõepoolest uurib siis prokuratuur, mis on siis keelatud annetus suures ulatuses, aga erakonnaseaduse § 23 lõike 2 punkt 7 näiteks ütleb, et keelatud annetus on annetus, mis on tehtud füüsilise isiku vahendusel ja kolmanda isiku vara arvel.
Nüüd, teie seletustest, mida te olete varasemalt andnud, tuleb välja, et te teadsite, et see raha selle naisterahva arvele on tulnud tegelikult kolmandalt isikult. Te olete ise ajakirjandusele seda infot ju levitanud, kust see raha tuli. Samamoodi te ütlesite siin, et teie tegelete erakonna rahastamisega. Kui te sellega tegelete, siis te peaksite teadma, mis erakonnaseadus ütleb. See loetelu on seal olemas ja annab teile ka võimaluse kontrollida, küsida küsimusi ja annab ka võimaluse vastutusest vabaneda, kui see annetus tagastatakse viivitamata – mitte siis viie kuu jooksul, vaid viivitamata ehk koheselt. Ja erakonnaseadus jällegi ütleb, et viivitamata on 30 päeva ehk see vastustusejärgne. Te ütlesite veel, et te olete öelnud algusest peale, et kui midagi kahtlast tuleb välja, siis tuleb tagastada. Aga algus oli ju jaanuaris, mitte juunis. Algus, millal see annetus saabus, oli jaanuaris. Millal te siis täpselt saite teada sellest annetusest, et neid küsimusi küsida? Ja teine küsimus: kui te ise ütlete, et erakond ei ole suuteline kontrollima keelatud annetusi või annetuste keelatust, et sellega peaks tegelema õiguskaitseorganid, kas te võiksite siis Keskerakonna rahastamise tervikliku kontrollimise andagi prokuratuuri kätte? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kõigepealt see küsimus, kelle annetus või kelle vara see on. Mina tean, et see on selle annetaja arvelt tulnud ja see on tema raha. Nagu ma ütlen, kui teil on teisi teadmisi, siis minul neid ei ole. On teadmisi, kuidas see annetaja selle raha sai. Ta on seda meile öelnud ja sealt tekkiski see küsimus, et siin võib olla vastuolu perekonnaseadusega. Aga mina ei ole tõesti, mul ei ole seda infot, mis on teil, et te väidate, et see on kolmanda isiku vara. See on selle naise arveldusarvelt tulnud tema raha, tema vara. Nii palju mina tean. Kui teil on mingeid muid teadmisi, siis, ma ei tea, te peate vastavad avaldused tegema.
Nüüd ma väitsin seda erakonna rahastamisega, et nii on väidetud Eesti lähiminevikus või erakonna esimehe poolt, et mina ei tegele erakonna rahastamise küsimustega, ärge minu käest küsige, küsige peasekretäri käest. See oli tsitaat, enam-vähem tsitaat ühe erakonna esimehe öeldust. Vastupidi, mina ütlen, et mina kindlasti vastutan selle kogu rahastuse eest, mis Keskerakonnale on tehtud. Kas ma igapäevaselt sellega tegelen, vaatan arveldusarveid –ei, selleks on vastav kord olemas erakonnas, kes sellega tegeleb. Aga loomulikult vastutust kannab erakonna esimees. Nii et neid küsimusi mina kindlasti ära ei lükka.
Nüüd, kas ta on keelatud annetus või mitte – te toote seda keelatud annetust kogu aeg siia sisse. Ma ütlen veel kord, et kui ma teaksin, et see on kriminaalselt keelatud annetus, siis kindlasti ma ei oleks siin teie ees täna. Nii see on. Aga see, et siin oli vastuolu meie hinnangul perekonnaseadusega, see oli ka põhjus, miks me selle tagastasime.
Te küsite vist kolmandat või viiendat korda seda, kas ei võinuks siis varem reageerida. Ma olen teile ka vastanud siin viimase tunni ja 38 minuti jooksul, vastan ka hetkel: muidugi võinuks ja tulnukski varem reageerida. Teie ettepanek, et kogu Keskerakonna rahastust võiks hakata kontrollima prokuratuur – aga miks mitte? Hea ettepanek, ega meil pole siin varjata midagi. Aga ma selle kohta ütleksin sellise lause ka, et enne kui palki teise silma visata või pindu teise silma visata, eks tuleb ka korra ise peeglisse vaadata. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

9. 13:39 Kahtlane annetus

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena esitab küsimuse Jaak Juske ja vastab peaminister Jüri Ratas, palun!

Jaak Juske
Aitäh, lugupeetud esimees! Austet peaminister! Ma olen täna teid siin kuulanud ja puht inimlikult on mul teist väga kahju. Te olete püüdnud viimastel aastatel keerata selga Keskerakonna kuritegelikule minevikule, keerata selga Savisaare-aegsetele rämedatele korruptsioonikuritegudele, olete üritanud oma erakonda muuta puhtamaks kui prillikivi. Nüüd täna – ja tegelikult juba päris pikalt – olete olnud igati põhjendatud küsimuste rahe all, olete pidanud siin kõvasti oma erakonnakaaslastega keerutama, iga nädal välja mõtlema uusi vastuseid, püüdes ümber lükata süüdistusi, mis ikkagi on väga tõsised, räägivad võimalikust korruptsioonist. Kogu see annetuse lugu haiseb ikka väga halvasti. Ja nüüd, ma saan teist jällegi puht inimlikult aru, et te ei ole täna valmis peaministrikohalt tagasi astuma, öeldes, et te ei tea täna, et see annetus oleks kriminaalne. Kui nüüd aga uurimisorganid alustavad ikkagi ametlikku uurimist ja selgub, et see annetus oli kuritegelik, kriminaalne, kas te siis astute tagasi? Palun selget vastust. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Mul on hea meel, et teil on minust kahju, aga ei pea kahju olema. Ma saan hakkama, härra Juske, aga teie tugi on alati teretulnud. Nüüd, jah, see on tõesti olnud ja on praegu ja on ka tulevikus minu soov, et muuta erakonna käitumist rahaasjades, alates novembri algusest 2016, ja ma väidan, et erakond on selles küsimuses päris palju muutunud ja kindlasti saab muutuda veel paremaks. Nüüd, võimalikust korruptsioonist, mis te siin õhku viskate. Nagu ma ütlesin, minule ei ole teada, et see oleks, mul ei ole seda infot, et see oleks oleks kriminaalne annetus. Aga igal juhul korruptsiooni erakonna rahastuses ei tohi olla, erakonna rahastamine ja rahastus peab olema igal juhul läbipaistev – ja mitte 90%, vaid 100%.
Nüüd see, kas Jüri Ratas on edasi peaminister või mitte. Siin on ju peamiselt kaks võimalust. Reformierakonna esimees on öelnud, et ta algatab umbusalduse selles küsimuses, punkt 1. Läbi umbusalduse on võimalik peaministrit muuta või tema isikliku avalduse alusel, kui ta peab seda õigeks. Nagu ma olen öelnud, ma usaldan Eesti õiguskaitseorganeid, tuleb oodata nende otsused ära ja siis teha järgnevad sammud. See, kes Eesti riigis mõistab kohut selle üle, kas see annetus on kriminaalne või mitte, lõppastmes on selleks kohus. Nagu te teate, võib kohtutee olla väga pikk, eks, aga ma usun, et selles küsimuses, ma väga loodan, et selles küsimuses leitakse ikkagi vastused enne. Ja minu teada nii see annetaja avalikult, aga ka erakond on öelnud, et me oleme valmis tegema igakülgset ja avatud koostööd õiguskaitseorganitega. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Jaak Juske, täpsustav küsimus, palun!

Jaak Juske
Austatud peaminister, ega ma teilt päris täpset konkreetset vastust ei saanud, aga soovin teile edu, sest ikkagi on väga suur oht, et kogu teie senine võitlus lendab õhku, see mull on plahvatamas. Aga ma küsin seda. Ma teatavasti kogun niisuguseid absurdilaadseid lugusid Eesti ajaloost. See 50 000 euro annetuse lugu – kindlasti sellest saab kunagi klassika. Eks ole, EKRE-sse kuuluv ema otsustab oma lapse arvele tulnud raha koos lapsega annetada miljonitest võimalustest just nimelt Keskerakonnale. See on tõesti väga hea lugu ajaloo mõistes, kuigi kahtlemata tänases Eestis ikkagi väga halb pretsedent. Kogu see lugu haiseb väga halvasti. Aga ma küsin teie kui isa käest: mida teie teeksite, kui teie lapse arvele tuleb 50 000 eurot? Kas te ka pärast arutelu lapsega teeksite otsuse see raha annetada otse loomulikult Eesti Keskerakonnale? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Noh ma ei tea, kas see mull on plahvatamas, on see plahvatanud või mitte. Ma arvan, et viimastel kuudel on olnud päris palju väga olulisi ja teisi teemasid Eesti ühiskonnas veel. Aga loomulikult Riigikogu liikmetel on õigus valida just see kõige olulisem teema, mis hetkel Eesti ühiskonnas kõige põletavam on, ja selle kohta küsida. Ja minul on kohustus ja õigus nende küsimustele ka vastust anda. Nüüd, kas sellest saab ajalugu või mitte – noh, te kindlasti ajalugu tunnete paremini kui mina, aga mulle tundub, et oskate ka tulevikku vist paremini prognoosida, vähemalt teie arvamuse kohaselt. Ma ei tea, kuidas te seda oma kooliõpilastele selgitama hakkate. Te olete ju koolipapa ja eks te siis hakkate seda EKRE, Keskerakonna ja ma ei tea kelle veel, nagu te tõite oma küsimuses, kaasust selgitama ja arutama selles osas. Nüüd, see viimane küsimus, mis on minu tegevus minu lapse osas. Ma arvan, et seda ma küll teile vastama ei pea, andke andeks, härra Juske. Aga mina ei tea, et see raha oleks tulnud lapse arvelt selle ema arvele. Aga kui teil on ka see info või see konstruktsioon, eks siis seda tuleb kontrollida. Minu teada see ei ole lapse arvel olnud. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ilmselt ei ole vaidlust selle üle, et 50 000 eurot on nii eraisiku jaoks kui ka erakonna jaoks suur raha. Ja täna te olete korduvalt öelnud, et te ei ole see erakonna esimees, kes ütleb, et rahaasjadest teab ainult peasekretär, vaid et teie olete ka nende asjadega kursis ja olete valmis selle eest vastutust võtma. Meedia vahendusel on teada, et see raha laekus jaanuarikuus Keskerakonnale. Ma kujutan ette, et kuna tegemist on suure summaga ja te ütlesite, et te olete rahaasjadega kursis, siis ilmselt peasekretär annab teile ka aru vähemalt sellise suurusjärgu summadest teatud aja tagant ja üldiselt erakonna rahalisest seisust. Kaja Kallas juba küsis, aga ta ei saanud sellele tegelikult oma viimases küsimuses vastust. Hästi konkreetne küsimus: mis kuupäeval teie saite teada, et 50 000 on Keskerakonna arvele laekunud ja mis oli teie järgnev tegevus? Kas te palusite uurida, kust see tuli või mis põhjusel ta tuli? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Eks ma jään üldiselt selle juurde, mis ma siin 6300 sekundi jooksul olen vastanud, eks ju. Aga jah, kui see teema tuli üles, siis, nagu ma olen ka vastand, et 27. – ma loodan, et ma ei eksi kuupäevaga – mai oli see minu palvel vestlus selle annetajaga. Ja meil olid küsimused sellele annetajale, et mis siis on need põhjused, miks ta on selle annetuse teinud, kas see on tulnud tema isiklikult arveldusarvelt, kas see on tema enda raha. Ja loomulikult sealt tuli ka juba see teema üles, eks ju, et mis põhjusel on see raha tema kontole tulnud. Ja peale seda siis, nagu ma olen vastanud siin, oli arutelu erakonnas sees ja siis me pidasime tõesti õigeks eelmise nädala laupäeval see 50 000 tagastada. Ja eeskätt just oli põhjus selles, et eelmise nädala laupäeval oli peamine küsimus siis üleval selles vastuolus perekonnaseadusega.
Selle kohta ma mäletan, et ilmus ka selle valdkonna ühelt spetsialistilt kirjutis, kus ka öeldi, et jah, et see vastuolu siis kas võib olla või see on. Eks ta lõppkokkuvõttes ole alati kohtu hinnangute küsimus või kohtuotsuste küsimus. Jah, loomulikult ma ei kuidagi ei võta siin ... kuidagi ei astu kõrvale sellest vastutusest erakonna esimehena. Eks erakonnas, vähemalt meie erakonnas ikka vastutab erakonna esimees lõppkokkuvõttes selle eest, mis toimub ka rahaasjades. Ei, ei ole igapäevast sellist aruandlust peasekretäri poolt, mis on olnud erakonna kulud või mis on olnud erakonna annetused eraisikute poolt, sellist aruandlust igapäevaselt kindlasti ei ole. Kui te küsite, mis konkreetne kuupäev oli, millal ma sain teada – see on nagu ülekuulamisel, hea, et te veel kellaaega ei küsi –, siis ma ei oska seda kuupäeva teile täna siin infotunnis öelda. Ju see oli siis – kindlasti ta oli siis –, kui see tuli avalikkuse ette, kvartaalsed aruanded, eks ju, siis on näha, kui palju üks või teine erakond saab. Nii et ei, meil sellist korda tõesti ei ole, et igapäevaselt või ka iganädalaselt erakonna esimees vaataks üle, kes on erakonna arveldusarvele ülekandeid teinud. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

10. 13:49 Keelatud annetused

Esimees Henn Põlluaas
Jõuame tänase viimase küsimuse juurde, mille esitab Aivar Sõerd ja talle vastab Jüri Ratas. Palun!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Me oleme täna seda 50 000 euro kaasust pikalt käsitlenud, aga ma jään ka viimase küsimuse juures selle kaasuse raamidesse, kuna siin on pooltõdesid ja ebaselgust. Vaadake, austatud peaminister, kuupäevad mängivad siin selle asja klaarimisel väga suurt rolli. See 27. mai, millest te väga kinni hoiate, on väga oluline selles mõttes, et erakonnaseaduses on regulatsioonid ja seal rakendub 30-päevane tähtaeg, millal tuleb kolmanda isiku vara arvel füüsilise isiku vahendusel tehtud annetus tagastada. Mõistate! Ja ma küsin oma küsimuse selliselt. Ma viitan siin ajakirjanduses avaldatud andmetele – me ei ole uurimisorgan, tõepoolest –, aga ma viitan ajakirjanduse andmetele. Päevaleht kirjutab, et te teadsite annetuse allikat juba aprillis. Ja see ei ole lihtsalt visatud väide, viidatakse konkreetselt Mailis Repsi ütlustele, et tema oli esimene, kes aprillis Juhastega suhtles. Aprillis! Järelikult oleks pidanud annetus tagastatama mais, on ju nii? Ja sellepärast ma küsin oma küsimuse selliselt: kas te võite möönda, et keegi teie erakonna juhtorganitest suhtles siiski proua Juhastega juba aprillikuus? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Ei, ma ei ole klammerdunud selle 27. mai kuupäeva külge. Ma võin kindlasti sama kirglikult rääkida 22. jaanuarist, kui see annetus tehti, mida ma olen ka rääkinud täna infotunnis ja öelnud, et loomulikult ma arvan, et see, et seadus otseselt ei ütle, et peab võtma järgmisel, noh, ma ei tea, minutil, tunnil, päeval või nädalal ühendust, siis Keskerakond nendes rahaasjades peab käituma, ma arvan, üks samm veel rohkem. Sellega ma olen nõus. Ja tänane tarkus kindlasti ka seda ütleb, et tulnuks võtta kohe ühendust. Aga jah, see on tagantjärgi tarkus. Nii et ma võin samamoodi klammerduda 22. jaanuarini ja siis see teie väide ju omab veel suuremat kaalu või jõudu. Aga ega see siin vist väga palju meid hetkel edasi ei vii.
Küll ta on viinud meil erakonnas asju edasi ja viinud selles mõttes, et me oleme laiendanud just seda ringi, kes seda erakonna rahastust ja finantsi peab üle vaatama, järelevalvet tegema. Ja oleme ka käsitlenud seda, et loomulikult tulevikus ei saa seda enam juhtuda, et teatud summas annetuste puhul, et nendega ei võeta automaatselt ühendust.
Jah, siin võib küsida, kas tuleb kõigi annetuste puhul seda nüüd tegema hakata. Nagu me teame, ka erakonna liikmemaksud laekuvad erakonna arveldusarvele. Eks seda piiri peab iga erakond ise enda jaoks seadma ja loomulikult tuleb teha kõik selleks, et asi näib ja on seaduslik.
Nüüd teie väide sellest, et keegi oli aprillis ühenduses selle annetajaga, siis ma arvan, et see võib tuleneda sellest ühest ajakirjanduse artiklist, kus väideti vist, et Mailis Reps juba oli aprillikuus ühenduses selle annetajaga. Ta on eile seda väidet korrigeerinud, ta on öelnud, et see ei vasta tõele, et esimene kontakt oli temal selle annetajaga 27. mail. Ka mina olen seda küsinud tema käest, kas 27. mai on see esimene päev, ja ta on vastanud mulle, et jah on. Nii et eks selles väidete virvarris või kuupäevade virvarris on tõesti palju ebaselgust, aga siin tuleb, ma arvan, see asi ära õiendada, et tema esimene kontakt oli mai lõpus, mitte aprillis. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Palun nüüd küsijal teha kiiresti ja vastajal ka, muidu saab aeg otsa. Palun, täpsustav küsimus, Aivar Sõerd!

Aivar Sõerd
Kiiresti. No küllap, jah, selle, millal suheldi Juhastega, saavad ikkagi tõepoolest uurimisorganid välja selgitada, aga see eeldab ka menetluse alustamist. Kui menetlust ei alustata, siis on muidugi asi keerulisem. Aga ma küsin seda, vaat, see on see suur erakonna järelevalve kontrollikomisjoni seadus, ma küsin seda, et te kogu aeg siin olete rõhutanud, et sellel komisjonil kvaliteedinõuded ei ole sellised, mida nagu Riigikontroll võiks pakkuda. Aga ma küsin siis nüüd sellesama 50 000 euro kaasuse puhul, mis siis teie hinnangul, mida see Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon ebakvaliteetselt tegi, kui ta seda kaasust menetles. Mis ta jättis tegemata, millised toimingud olid ebakvaliteetsed või mis olid äkki üleliigsed toimingud, mida see komisjon tegi? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma ei ole tõesti kuulnud seda, et erakondade rahastamise järelevalve, ütleme, kvaliteeti tõsta, et selle põhjuseks on üks või kaks või kolm või, ma ei tea, viis üksiknäidet. Ma saan aru, et seda on üsna mõnus niiviisi küsimusse siduda, aga see ei ole kindlasti ju põhjuseks. Ja ma jään selles mõttes oma positsiooni juurde, et Riigikontroll, kui Riigikogu nii otsustab, saab kindlasti seda tööd teha uuel tasemel, kvaliteetsemal tasemel. Miks see nii on? Sest nende ressurss on kindlasti suurem. Ja ma arvan, et nende ressurss – inimressurss, raharessurss ja kindlasti ka kogemus – on suurem. Nüüd see kartus, mis siin on olnud ka, et kas see võiks tähendada mingite menetluste äraraugemist, siis kindlasti mitte. Need menetlused, mis on üleval, tuleb lõpuni pidada. Ja kui otsustatakse, et on valesti tehtud, tuleb ka need karistused määrata.
See, mis te ütlete, et kas siis see prokuratuur antud küsimuses algatab või mitte, ma ei oska tõesti sellele küsimusele vastata, nii nagu teiegi ei oska. Ja ma arvan, et see ongi väga eluterve, et ei teil ega minul pole seda teadmist ega saagi olla seda teadmist. See on nende kaalutletud otsus, nende otsus informatsiooni pinnalt, mida nemad saavad koguda, mis võimalusi erakondadel ei ole. Loomulikult, minu soov antud küsimuses on kindlasti see, et teha igakülgset koostööd nii eile, täna kui ka homme, et see asi saaks võimalikult kiiresti selguse. Ja erakond on siin kindlasti avatud vastuste andmisel. Aga erakond on ka juba sisemiselt tegutsenud, et muuta tulevikus selliste annetuste, ütleme, kui saab nii öelda, siis erakonna enda sisekontrolli kindlasti efektiivsemaks. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ma tänan lugupeetud kolleege ja tänan ka valitsuse liikmeid! Sellega on infotund lõppenud. Kas Urmas Kruusel on protseduuriline küsimus?

Urmas Kruuse
On küll. Miks te eeldate, et küsija raiskab ära kaks minutit? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Sellepärast, et meil tuleb siin saalis arvestada ka istungi algusega, meil tuleb sisse lülitada ka saalikutsung ja paraku pean ma arvestama kõiki neid viimaseid minuteid. Aitäh!

Istungi lõpp 13.58.