10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Siim Kallas
Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Me alustame Riigikogu täiskogu kolmanda istungjärgu 15. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt on mul valmisolek vastu võtta eelnõusid ja arupärimisi. Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh, austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaaldemokraatidel on üle anda üks tänases olukorras väga oluline eelnõu. Me kõik teame, kuidas tervisekriisile järgnenud majanduskriis on mõjutamas olukorda tööturul drastiliselt. Kui me vaatame juba täna töötute arvu, siis on see üle 50 000, ja kõige halvemad prognoosid ennustavad, et sügiseks võiks olla see juba 115 000 töötut, aga loodame, et seda ei juhtu. Ja siit tulenevalt me soovimegi laiendada nende isikute ringi, kel on õigus saada töötuskindlustushüvitist ja tõsta ka töötuskindlustushüvitise määra. Need isikud, kes hakkaksid saama töötuskindlustushüvitist, oleksid siis poolte kokkuleppel töölt lahkunud ja omal soovil, sest sageli pole see inimese enda vaba tahe. Tõstame ka töötuskindluste hüvitise määrasid, esimese 100 päeva puhul 70%-ni – täna on see 50% – ja sealt edasi siis juba 50% töötasust. Kindlasti aitab see kaasa sellele, et inimesed, kes on täna või siin lähiajal kaotamas tööd, saaksid ümberõpet, et nad saaksid tööd otsida, ei langeks vaesusesse kohe esimestest tööotsimise päevadest. Kui me täna vaatame, siis töötuskindlustusmäärad, eriti miinimumpalga saajatele, on väga väikesed – kui esimese 100 päeva eest ikka 270 eurot saada, siis on see liiga vähe. Meie eelnõu vähemalt tõstab seda määra. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kätt ei anna. Nii, olen juhatuse nimel vastu võtnud seaduseelnõu ja seda menetletakse vastavalt töö- ja kodukorra seadusele nagu tavaliselt. Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 82 ... Tss! Paluks nüüd rahu! Kohal on 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Me võime istungiga alustada. Kõigepealt päevakorra täpsustamise juurde üks detail: tänase esimese päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse uuesti arutamine, teeb õiguskomisjonipoolse ettekande komisjoni liige Tarmo Kruusimäe. Selline detail.

1. 10:04 Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse (128 UA) uuesti arutamine

Aseesimees Siim Kallas
Ja läheme siis 1. päevakorrapunkti juurde, selleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus numbriga 128 UA. Alustame selle uuesti arutamist, meil on kaks ettekannet, üks põhiseaduskomisjonist ja üks seda eelnõu menetlenud komisjonilt ehk siis õiguskomisjonilt, nii et esimene ettekanne, palun, põhiseaduskomisjoni liige Hanno Pevkur.

Hanno Pevkur
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi President on saatnud Riigikogule tagasi Riigikogus 15. aprillil 2020 vastu võetud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse, kuna Vabariigi Presidendi hinnangul ei ole siis parlamendi poolt vastu võetud seadus vastavuses Eesti Vabariigi põhiseadusega. Vabariigi President oma kirjas ja välja kuulutamata jätmise otsuses nendib või mõistab vajadust teatud olukordades sellist infot, nagu eelnõus on käsitletud, siis hädaabitelefoni kaudu päringutele vastamiseks, et seda laadi infot on vaja töödelda ja ka väljastada ning Vabariigi President ka nõustub, et mõningatel juhtudel võib see olla mõistlik ja eesmärgipärane. Siiski nendib Vabariigi President, et seaduse alusel isiku terviseandmete töötlemiseks õiguse andmine peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, mida ette pandud kujul see kahjuks ei ole. Täpsemalt põhiseaduse §-st 26 tulenevalt kuulub füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel inimeste põhiõiguste ja vabaduste hulka. Eesti õigusruumis on isikuandmete hulka kuuluvate terviseandmete kaitset siiani eriti oluliseks peetud ning on püütud tagada, et isikud ise saaksid maksimaalselt ulatuslikult otsustada selliste andmete töötlemise lubatavuse üle.
Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse seletuskirja ja Riigikogu õiguskomisjoni 9. aprilli 2020 istungi protokolli kohaselt luuakse õiguslik alus kriisiolukorras isiku terviseandmete töötlemiseks ilma isikute nõusolekuta või võimaluseta sellist isikuandmete töötlemist keelata, selleks et edaspidi oleks võimalik läbi hädaabitelefoni teenuse edastada vastavat teavet asjast huvitatud isikutele. Kellele ja millistel tingimustel sellist teavet hädaabitelefoni kaudu võib avaldada, on presidendi hinnangul piisavalt seaduse tasandil siis parlament jätnud määratlemata. Ja jättes võib-olla kõrvale muud detailid, siis see ongi Vabariigi Presidendi peamine etteheide, elik siis terviseandmete töötlemine ja isikute põhiõiguste ja vabaduste piiramine seeläbi liigselt. Ja Vabariigi Presidendi etteheited siis ongi, nagu ma juba mainisin, põhiseaduse § 26 ja samamoodi on siis Vabariigi Presidendil arvamus, et ka põhiseaduse § 3, mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, ning põhiseaduse § 14, mis kohustab seadusandlikku võimu tagama igaühe õigused ja kohustused, et nende riive ja eksimused nende vastu on olnud siis selle seaduse puhul liiga suured, millest tulenevalt jäi see seadus presidendi poolt välja kuulutamata.
Nüüd loogiline ja vajalik menetlus selle eelnõu puhul või selle Vabariigi Presidendi otsuse puhul oli see, et see laekus põhiseaduskomisjoni ja põhiseaduskomisjon arutas seda küsimust 14. mail. Vabariigi Presidendi poolt andis ülevaate kantselei direktor Tiit Riisalo ja meil oli kohal Vabariigi Presidendi Kantseleist Mall Gramberg ja Peeter Kuimet. Samamoodi saime siis ülevaate Siseministeeriumi poole pealt, peamiselt tutvustas ja andis vastuseid hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler Viola Murd. Nüüd tuleb oluliselt aru saada, et mida me täna suure saalina peame otsustama. Me ei pea minema niivõrd detaili selle seaduse sisu teemal, sellepärast et me arutasime seda eelnõu väga pikalt siin saalis ja neid küsimusi oli päris palju ja erinevad fraktsioonid said välja öelda oma arvamuse. Aga põhiseaduskomisjonis me siiski sisu juures ka olime ja tegelikult lõppkokkuvõttes ka Siseministeerium möönis, et seadust on võimalik ja vajalik täpsemaks kirjutada ja tegelikult parlamendi suure saali ülesanne praegu ja täna on otsustada, kas me võtame selle Vabariigi Presidendi otsusest tulenevalt siis seaduse muutmata kujul vastu või me ei võta teda muutmata kujul vastu, mis tähendab siis seda, et me alustame selle eelnõu parandamist.
Kui vaadata seda, millised küsimused meil siis põhiseaduse vaatest põhiseaduskomisjonis üles tõusid, siis tegelikult esimene oligi see, et kas ja kui palju see teema on seotud just nimelt kriisiolukorraga ja selle teema tõstis kõigepealt meil Siim Kiisler, kes küsis konkreetselt, et kas see on seotud ainult kriisiolukorraga või eriolukorraga. Ja põhiseaduskomisjonis Siseministeeriumi poolt antud ülevaade andis ka märku, et tegelikult see ei ole seotud otseselt ja ainult praeguse eriolukorraga ja asekantsler Viola Murd ka kinnitas, et see eelnõu läbis tavapärase protseduuri ja jõudis Riigikokku 2019. aasta detsembris. Samamoodi oli meil jutuks tegelikult see, mis siis ikkagi, kuidas see praktiliselt on võimalik reguleerida. Me hetkel teame, et kuni viis päeva võtab siis vajalik terviseandmete jõudmine tervise infosüsteemi või kuni viis päeva siis kehtiva määruse kohaselt ja see n-ö hädaolukorras ei ole piisav selleks, et inimestele infot anda. Aga põhiline debatt siiski keskendus sellele, et kas ja kui palju seda üldse on vaja või mida me selles olukorras üldse saame ja kas terviseandmed on kaitstud inimeste enda poolt. Sellepärast, et tõepoolest, nii nagu Vabariigi President märkis, terviseandmete kaitse on olnud midagi, tänu millele Eesti tervisesüsteem, tervise infosüsteem on olnud usaldusväärne ja millest tulenevalt inimesed tegelikult peavad saama kontrollida, kellele ja kui palju siis terviseandmeid avaldatakse. Oli laual ka võimalus, et aga kui meil praegu kehtib põhimõte, et arstidele on terviseandmed avalikud senimaani, kuni siis inimesed pole neid andmeid keelanud, et äkki siis selle kriisiabitelefoni puhul kasutada teistpidi varianti, öelda, et terviseandmed on avalikud või teatud laadi terviseandmed on avalikud ainult siis, kui inimene on seda lubanud, aga seda Siseministeerium sellisel kujul ei pidanud mõistlikuks, ütles, et siis kaob selle mõte ära ja see põhirõhk ka Siseministeeriumi poolt oli kogu aeg see, et tegelikult ei avaldata mitte kõiki terviseandmeid, vaid ainult siis kriisi- või hädaolukorras jõuavad andmed kannatanu kohta Häirekeskuse hädaabitelefonile, et kes kas ja kus ta viibib, ehk saada teada, kus siis kannatanu viibib ja kannatanu lähedased seda infot saaksid. Ja need erinevad debatid, mida me siis põhiseaduskomisjonis arutasime, jõudsid ikkagi selleni, et ka põhiseaduskomisjon tegelikult langetas konsensusliku otsuse seda eelnõu muutmata kujul vastu mitte võtta elik siis teha suurele saalile täna ettepanek Vabariigi Presidenti toetada, alustada selle eelnõu parandamist ja tagada see, et inimeste terviseandmete kasutamine Häirekeskuse hädaabitelefoni poolt oleks kas siis a) täpsemini ja paremini reguleeritud või b) sellisel kujul me ikkagi seda võimalust edaspidi ei näe. Aga see on siis juba edasiste debattide küsimus. Ja nagu ma mainisin, siis Siseministeeriumi asekantsler kinnitas ka seda, et nad on valmis ja tegelikult juba ka siis nende arvates vajalikud ja piisavad seadusemuudatused ette valmistanud, mis peamiselt hõlmaks endas seda, et hetkel määrusesse planeeritud, siseministri määrusesse planeeritud andmekoosseisud, et see, mida ja kellel üldse on õigus neid andmeid saada, et see kirjutatakse seadusesse. Aga veel kord, see, millised on need võimalikud muudatused, on siis edasise debati teema, muidugi juhul, kui suur saal täna otsustab toetada Vabariigi Presidenti ja öelda, et jah, see küsimus on midagi, mida me peame paremini reguleerima ja selgelt sätestama või otsusele jõudma, kas a) üldse selline võimalus kriisiolukorras andmeid avalikustada, kannatanu andmeid avalikustada tema lähedastele on üldse võimalik või ei ole ja kui on võimalik, siis millisel kujul need andmed liiguvad ja et siin me tõepoolest ei läheks vastuollu inimese põhiõiguste ja vabadustega, eelkõige tema terviseandmete salajasust arvestades.
Ühesõnaga kokkuvõtvalt põhiseaduskomisjoni ettepanek suurele saalile on toetada Vabariigi Presidenti ja mitte vastu võtta päästeseaduse – et ma nüüd ei eksiks – täpne pealkiri oli siis päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus (128), et mitte vastu võtta muutmata kujul. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Igal Riigikogu liikmel on võimalik esitada kummalegi ettekandjale üks küsimus. Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Jaa, aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen kaugel sellest, et mul oleks hea meel, et me täna seda eelnõu siin uuesti arutame, sest see näitab Riigikogu ehk meie töö kvaliteeti. Aga ma olen siiski rahul, et meil on see võimalus vigu parandada. Juba selle eelnõu menetlemise ajal sotsiaalkomisjonis kohtudes Siseministeeriumi esindajatega tekkis küsimus sellestsamast kriisiolukorra mõistest, mis selgelt seaduses puudub. Ja sellega seoses ma tahaksin küsida, kas te põhiseaduskomisjonis arutasite, millised on need võimalikud lahendused – kas see on päästeseaduse muutmine või tuleks hoopistükkis ka vaadata sisse hädaolukorra seadusesse, sest see teema tegelikult on laiem ja puudutab meil juba mitmeid eelnõusid. Ehk mis on hädaolukord, mis on kriisiolukord jne. Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Kõigepealt siis, jah, kriisiolukorra mõistest. Sellele viitas ka Vabariigi President elik Vabariigi President ütles, et kuna meil praegu ei ole kriisiolukorra mõistet legaaldefinitsioonina olemas, siis tegelikult on väga raske ka määratleda, tõesti, millised juhtumid sinna alla lähevad. Kas need on kõik hädaolukorrad, mis tulenevad siis hädaolukorra seadusest, kas see on ka erakorraline seisukord ja sõjaseisukord. Need mõisted kindlasti vajaksid sama moodi täpsustamist. Kui rääkida nüüd võimalikest lahendustest, siis Siseministeerium on omalt poolt tõepoolest juba tööd alustanud ja pakkunud välja teatud võimalused selle olukorra lahendamiseks, sest nad siiski näevad, st Siseministeerium näeb, et selline kriisiabitelefon sellise funktsiooniga, et anda kannatanu kohta lähedastele minimaalne vajalik informatsioon, see teenus on vajalik, et just vabastada päästetööde juhti näiteks sellise info jagamisest ja mitte koormata üle ka meie tavapärast hädaabitelefoni 112. Nii et selles mõttes ja nii nagu Vabariigi President ütles, et jah, see teenus on vajalik, aga ma arvan, et siin ka Siseministeeriumil on arusaamine juba praeguseks tekkinud, et need uued mõisted või ka teatud lahendused, mis on välja pakutud, ei ole piisavad. Ehk ei pruugi olla inimestele lõpuni arusaadav, kas see on häirekeskuse pakutav teenus või ta on sarnane teenus, nagu meil on lasteabitelefon või mingisugused muud telefonid. Tegelikult peaks selgelt aru saama, et see on häirekeskuse pakutav üks osa sellest n-ö hädaolukorra lahendamisest. Ja kõige olulisem siinjuures on ikkagi see, millist infot üldse saab. Ja tegelikult see tehniline lahendus seal taga on veel olulisem. Ehk praeguses olukorras on see n-ö sisutühi lahendus, sellepärast, et hetkel sotsiaalministri määrus võimaldab tervishoiuteenuse osutajal andmete edastamise tervise infosüsteemi patsiendi andmetega kuni viie tööpäeva jooksul. No on selge, et see ei ole see võimalus.
Tegelikult on siin erinevaid küsimusi – kas kasutada näiteks kiirabi andmeid kiiresti, sellepärast, et tavaliselt kannatanud viib ära ikkagi kiirabi, ja see jõuaks siis häirekeskusesse või jääda siiski jääda tervise infosüsteemi andmete juurde. See tähendab seda, et tervishoiuteenuse osutajad peavad viivitamata lisama andmed tervise infosüsteemi ja siis see päring, mis saabub häirekeskusest, peab olema ka seaduse tasandil selgelt kirjas, mida saab – nii et seal ei teki mingit kahtlust ei parlamendiliikmetel ega kellelgi Eesti Vabariigis, et tema terviseinfo, delikaatsed terviseandmed satuvad kolmandate isikute kätte. See on kõige olulisem punkt, mida ka Riigikogu peab tagama, et inimeste terviseandmed oleksid kaitstud. Aga jah, neid võimalusi praegu juba on kaalutud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nende diskussioonide käigus on olnud ka küsimus sellest, kes ikkagi nendele andmetele juurde pääseb, aga üks asi, mis võib-olla jäi kuidagi tähelepanuta siin saalis ka välja, oli see, et patsiendil ehk sellel kannatanul, kes haiglasse satub, on täielikult õigus öelda, kes võib teada sellest, et tema seal haiglas on. Ja kui palju üldse võiks olla neid juhtumeid, kus patsient ei saa, ka kriisiajal, tänase kriisi näitel väljendada neid isikuid või seda isikut, kes pääseb juurde, sest me teame ju seda, et perekondadel on ka vahel selliseid juhtumeid, kus ka väga lähedastel isikutel ei pruugi olla õigust või soovi patsiendi poolt teada saada tema tervisliku seisundi kohta? Kas neid näiteid teil komisjoni istungil ka toodi?

Hanno Pevkur
Aitäh! Me küsisime tõesti ka sedasama veel kord, mis oli siin suures saalis tollal arutusel ja küsisime ka siis komisjoni istungil ja tegelikult ega väga täpset infot ei saanud. Küll, kui võtta nüüd näiteks üldised kõnede numbrid, siis Kätlin Alvela ehk siis Häirekeskuse juht lausus, et näiteks 12. märtsil tuli 112 numbrile 4000 kõnet, mida oli kaks korda enam kui tavapäraselt ja tõsi on see, te valdavas enamuses küsiti n-ö siis viiruse levikuga seotud infot või sellega seonduvat infot, aga jah, selles mõttes konkreetsed numbrid, et milline või kui palju küsiti selle kohta, et kus on nende lähedased, seda ei osatud välja tuua. Ja see peamine põhjus võib olla jah, ka kuulates nii Siseministeeriumit kui Häirekeskust on ikkagi n-ö siis suuremamahuliste näiteks õnnetuste korral või need kohad, kus tegelikult väga suur hulk inimesi vajab korraga informatsiooni ja arusaamine on ka see, et ikkagi ainult neli asutust on need, kes saavad siis seda otsustada, kas ja kui palju infot välja antakse ja see piirang peaks siis olema see, mis on seaduse tasandil võib-olla jäänud natukene siis või selle eelmise versiooni puhul natukene ebaselgeks, ehk öelda ikkagi väga selgelt ära, et mis on see andmemaht ja see plaan on jah siis see, et kas, kus ja millal on seda terviseteenust inimesele osutatud, aga loomulikult see jätab küsimusi õhku, sellepärast, et noh, oletame näiteks, et meil tõepoolest on kriisiolukorras või näiteks ka praeguse viiruse leviku olukorras kui keegi küsib Urmas Kruuse terviseandmete kohta, siis kui vastatakse, jah, teid on viidud Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, siis tegelikult juba ainuüksi selle fakti avaldamine, et teid on viidud Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse praeguse viiruse tingimustes, noh võib eeldada seda, et teil on siis näiteks see viirus ja te saate sellevastast ravi. Nii et see on juba tegelikult, see viiruse fakt iseenesest tegelikult delikaatsed terviseandmed. Aga ma ütlen, et kuna Häirekeskus näeb seda sisu laiemalt, et see ei puuduta ainult terviseandmeid, vaid näiteks ka erinevate õnnetuste puhul inimestele teadmise andmist, et kas nende lähedased viibivad kuskil kogunemispunktis, on viidud haiglasse või kas nad on elu ja tervise juures, et siis tegelikult see hõlmab natukene suuremat hulka juhtumeid kui ainult terviseandmed, aga loomulikult kõige delikaatsem küsimus on siin terviseandmete avaldamine. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ka minul on hea meel, et Vabariigi President võttis tervise infosüsteemi inimese terviseandmete kaitset piisavalt tõsiselt, aga need argumendid ja vastuolu põhiseadusega tegelikult said ju kenasti välja toodud parlamendi menetluses siis, kui seda seadust vastu võeti. Sa nüüd oled meile kenasti andnud ülevaate selle asja sisulisest poolest, selles osas ma olen sinuga täiesti nõus, aga kas sa võiksid natuke avada komisjonis toimunud arutelu sellest vaatest, et ma mäletan, et koalitsioonisaadikud rääkisid meile tuima järjekindlusega, et siin ei ole põhiseadusega vastuolu. Kui te nii veendunud selles olete, isand Karilaid ütles, et miks te siis ministeeriumi ei suutnud ära veenda jne, et nüüd kuidagi tundub, et konsensus niimoodi, et kas siis koalitsiooni poole pealt on toimunud mingi selline pühalik valgustusmoment või millisel viisil sa võtaksid kokku seda seisukohta, mis on teisel pool seda saali tekkinud? Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Kui ma võtan ka põhiseaduskomisjoni protokolli 14. maist, mis meie arutelu siis hõlmas, siis koalitsiooni poole pealt, nagu ma mainisin, Siim Kiisler tegelikult küsis, et kas see on ainult seotud eriolukorraga ja valdavas enamuses muud küsimused tulid komisjoni esimehelt või tõdemused, et komisjoni esimees tegelikult viitas, et kriisiinfotelefon on vajalik ja et ka Häirekeskuse jaoks see kriisiinfotelefoni kasutamine on väga oluline. Samamoodi siis Siseministeeriumi-poolsed vastused, mida võib ju tõlgendada ka koalitsiooni soovi väljendusena, tegelikult põhjendasid valdavas enamuses seda, miks seda teenust on vaja ja resümeerisid selle teadmisega, et jah, me oleme valmis seda eelnõud parandama. See oli nagu see teadmine, mis Siseministeeriumist tuli ja koalitsioon siis ka selle teadmisega leppis või nõustus ja oli valmis siis tegema komisjoni poolt konsensusliku otsuse, et see eelnõu, vähemalt terviseandmete punktis, vajab parandamist. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Helmel Kütt, palun!

Helmen Kütt
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Ma võiks ju ka alustada, et me ju rääkisime komisjonides ja suures saalis ja te ei kuulanud, aga ma ei tee seda. Ma ütlen lihtsalt, et mul on väga hea meel, et komisjon üksmeelele jõudis, et seda tuleb muuta. Küsimus puudutab aga seda, kas komisjoni istungil oli arutelul ka see teema, mis puudutab näiteks kohtu poolt pandud sellist lähenemiskeeldu teatud isikute korral –perevägivalla juhtumite ja lähisuhtevägivalla juhtumite korral sellised asjad on –, sest ka need ju välistavad selliste andmete andmise. Ja teine küsimus: kas oli ka komisjonis arutelu selle üle, et kui inimene on juba eelnevalt oma andmed sulgenud – praegu on võimalus teha teatud linnuke kasti ja need andmed on suletud –, siis kas see tahteväljendus seal ei loe mitte midagi, vaid ikkagi su andmeid edastatakse? Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Formaalne vastus on, et mõlemat teemat, mis te tõstsite, sisuliselt me komisjonis selle punkti juures ei arutanud. Sest meie põhiline arutelu keskendus sellele, kas me peame jätma selle eelnõu menetlusse ja alustama uuesti kõiki neid sisulisi debatte või siis komisjon tuleb saali ettepanekuga võtta vastu muutmata kujul. Ja kuna see põhiline argumentatsioon või, ütleme, arutelu käis ikkagi selle üle, kas on probleem või ei ole, siis komisjon jõudis arusaamisele, et probleem on. Tulles nüüd formaalselt muidugi selle juurde, et millega te oma küsimust alustasite, siis võiks öelda, et põhiseaduskomisjon ei olnud selle eelnõu n-ö Riigikogu-poolne menetleja, selleks oli õiguskomisjon, ja põhiseaduskomisjon tegelikult oma arvamuses juba ka õiguskomisjonile viitas sellele probleemile. Nii et põhiseaduskomisjon tegelikult juba enne seaduse vastuvõtmist viitas sellele küsimusele, et meil võib olla siin probleeme.
Teie toodud mõlemad märkused, kõigepealt andmete kinnikeeramisest – jah, andmete kinnikeeramine on võimalik, aga me teame ka seda, et andmete kinnikeeramine on võimalik kõikide andmete puhul, mis ei ole aegkriitilised. Aegkriitilisi andmeid ei ole võimalik kinni keerata. Ehk neid, mis on näiteks kiirabitöös vältimatult vajalikud teie terviseandmete kohta – no kõige lihtsam näide on teie veregrupp –, ei ole võimalik kinni keerata. Ja samamoodi, mis puudutab allergiaid ja seda poolt, neid andmeid peab kiirabi saama. Aga loomulikult inimesel on õigus oma terviseandmeid jätkuvalt kinni keerata, kui need ei ole aegkriitilised. Ja nagu ma ütlesin, siis selle teenuse puhul tegelikult ei soovi häirekeskus minna nüüd inimese terviseandmetesse kuidagi rohkem sisse kui teadmisega, kas inimesele on osutatud tervisehoiuteenust ja kui, siis kus ta viibib. See, mis on tal viga või see, jääb ikkagi arstide kommenteerida, seda ei saa häirekeskus kuidagi anda. Ja mis puudutab siis juurdepääsu või n-ö lähenemiskeelu küsimust, siis, nagu ma ütlesin, ka selle puhul on tegelikult sama lugu. See ei olnud meil komisjonis arutusel, aga ei saa välistada, et me peaksime selle detaili korraks siis lihtsalt üle vaatama, kas see on kaetud teiste normidega või tuleb ka siin täpsustada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Paluksin siia teise ettekandja, õiguskomisjoni liikme Tarmo Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Head vabariigi vardjad! Õiguskomisjon kogunes täpselt samamoodi, kutsusime kokku hea hunniku spetsialiste ning ühiselt tõdesime selle, et vaja on arutada ning teha muudatusi, millega nõustus tegelikult ka Siseminiseerium ja Siseministeeriumi esindajad. Vastavasisulised muudatused viiakse sisse ning ma olen nõus vastama teie küsimustele, et siis neid suuremaid hirme, mis meil on siin tegelikult saalis tekkinud, neid siis võib-olla mingil määral maha suruda. Heas mõttes maha suruda. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Jevgeni Ossinovski, küsimus palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ma küsin teie käest ka. Et te nüüd toetate selle seaduse muutmist, aga siis kui see esialgse seaduse menetlus oli nii õiguskomisjonis kui suures saalis ja kõikidele nendele probleemidele põhiseadusega sai ka akuutselt ja selgelt tähelepanu juhitud, et siis neid ignoreeriti, sealhulgas ka teie poolt. Kas te võiksite öelda, mis vahepealsel ajal siis peale presidendi otsuse teie seisukohas muutunud on, sest ma lugesin seda õiguskomisjoni protokolli, seal ma vaatan, et paljud inimesed ei ole sisuliselt meelt väga muutnud, vähemasti selline tunne jäi, et nad ikka arvavad, et on jätkuvasti põhiseadusega kooskõlaline sh õiguskomisjoni sekretariaadi juht, eks, et te võiksite natukene võib-olla kirjeldada komisjoni liikmete siis sellist meelsust, arvamust, mis vahepealsel ajal muutunud on ja proovige seda teha nii, et te tubaka maitsetest ei räägi. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea küsimus, kuigi ettekandja on enda arvamustes vaba eksole, ei ole vaja siin selliseid piiravaid, dikteerivaid, juhul kui on mõni asi lihtsalt ilmekas ja näitlik, siis ta on ka hea ja kasulik, et ka laiem üldus, inimesed, kes meid internetis jälgivad, saaksid asjale pihta. Ei saa ma kõnelda loomulikult kõikide õiguskomisjoni liikmete eest, küll aga saan kõnelda enda eest ja saan kõnelda ka selle eest, mida me ühiselt otsustasime. Mina arvan ja olen seisukohal, et sellist tõsist riivet ei ole, küll aga ma tahan öelda seda, et me oleme parlamendina läbi elanud esimese tõsise eriolukorra ja selleks puudus meil kõigil ettevalmistus. Selles eriolukorras tegelikult me väga palju ei teadnud ja suure-suure sahina ja tuhinaga me tegime sääsest elevandi, mis puhul oli lõpuks see, et me enam ei saanudki aru, mis on õige ja mis on vale. Mäletan neid piinlikke arutelusid, kus kõik siin arvasid, et nüüd vabatahtlikud, kes laias laastus igapäevaselt tegelevad siis erinevates ministeeriumites nende isikuandmetega, justkui olles vabatahtlikus teenistuses, hakkavad millegipärast kuritarvitama neid isikuandmeid. Ma olen siinkohal väga palju õppinud nii teie käest kui ka Hanno Pevkuri käest, kes on rääkinud, et kui palju erinevad, nii kindlustusfirmad, pangad ja kõik soovivad isikuandmeid kätte saada, et ütleme siis mingeid asju mõjutada. Aga see paanika, mis meil siin lahti läks, et nüüdsest päästjad, vabatahtlikud ja kõik need, kes pääsevad sinna ligi, nende esimene ja esmane huvi on see, et hakata inimese delikaatseid andmeid. Samas me kõik ju teame, et tegelikult nad nendele ligi ei pääse ja see ei ole ka ju selle eelnõu ju eesmärk. Nii et mina olen seisukohal, et sellist tõsist riivet ei ole, jah, siin on, ütleme, tõlgendamise küsimused. See, et president viitab näiteks, et meil ei ole ära mõistet selgitatud, mis asi on kriis. Uno Tammaru ka siin materjalides, nagu te näete, ütles, et isegi NATO ei ole suutnud veel ära tõlgendada, mis asi on kriis, et kui me Eestis suudaksime ära sõnastada täpselt üks-ühele, mis asi on kriis, siis me oleks innovatiivne riik. Aga ongi, ma arvan, et Eesti on agiilne, et võtame aga EAS-ist raha ja sõnastame ära, mis on kriis, oleme vähemalt aastal 2020 millegagi hakkama saanud. Mina arvan, et see on praegusel hetkel selline hea koht, kus me saaksime väärikalt, nii parlamendi kui ka presidendile jätaksime võimaluse taganeda sellest olukorrast, kus me nüüd tegelikult sääsest tegime elevandi ja laseme vaikselt sellel elevandil selle õhu niimoodi välja ja laseme minna. Ma ei ole päriselt nõus ja ma loodan, et ma ei tee tegelikult nüüd jälle lapsesuuna ühte väga suurt viga, aga hea kolleeg, töökaaslane Toomas küsis, et kas see eelnõu oli seotud praeguse kriisiga ja vastati, et ta ei ole seotud käesoleva kriisiga, siis ma julgen väita, et ta on seotud käesoleva kriisiga, sest et strateegiline planeerimine ja kõik sellised asjad näevad ette tegelikult maailmas olevaid sündmusi, nad näevad ette, et kui palju me oleme tegelikult asjadeks valmis ja kui palju ei ole. Kui te lihtsalt võtate kätte kas või Siseministeeriumil HÕS-i käsiraamatu, mis on hädaolukorra seaduse käsiraamatu, siis te näete, et me peame oleme tunduvalt rohkemateks asjadeks valmis. Tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi iial, seega ma arvan, et see oli ettevalmistus mingil määral, sest me ei teadnud milliseks muutub pandeemia ja kas meie tervishoiusüsteem kukub kokku. Selle jaoks heas usus tegelikult ametnikud tahtsid leida seda legaalset baasi selleks, et me saaksime rakendada lisaks enda 112-le ka 1247. Nii et minu vastus on see, et ma ei näe siin praegusel hetkel mitte mingit muud probleemi kui üheskoos väga mõistliku aja jooksul teha ettepanekud, muudatused, mis on minu meelest kosmeetilist laadi ja väljuda sellest kriisist. Tuletan teile meelde, et täna on meil neljas hädaolukorra päev. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Üllar Saaremäe, palun!

Üllar Saaremäe
Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas sa saaksid nüüd hästi lühidalt selle kõik uuesti kokku võtta (Naer saalis.), et su pinginaaber ka aru saaks, mis sa rääkisid? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Selge, ma räägin lihtsalt, et meie demokraatia valvekoerad alati tõlgendavad päris palju asju halvemini ja olukord on aeg-ajalt selline, nagu oli olla Nõukogude armees. (Naer saalis.) Minu isa keskmine vend kirjutas vanaemale ja ütles, ma olen roodu eeslaulja. Vanaema ütles, et kuidas see, kuidas see võimalik on, sa ei pea ju viit. Ta ütles, et aga siin on see, kes kõige kõvemini karjub, see ongi eeslaulja. Ehk siis meie demokraatia valvekoerad fikseerivad üksikud märksõnad, sellele ehitatakse juurde hästi keeruline konstruktsioon, nähakse selles vandenõu, ja siis see hakkab oma elu elama, mida hakkavad tegelikult uskuma juba fraktsiooni nõunikud ja natukese aja pärast ka saadikud. Aitäh! (Naer saalis.)

Aseesimees Siim Kallas
Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich
Aitäh! Lugupeetud demokraatia valvekoer! Mina olen korduvalt pidanud tõdema seda, et kui mina oleksin ette nii tark kui mu naine tagantjärele, siis oleks elu palju ilusam ja mul on sulle täiesti isiklik küsimus. Mida sa ise kogu sellest protsessist õppinud oled?

Tarmo Kruusimäe
Ma olen. Aitäh! See on hea küsimus ja ma pean ütlema, et me ei saa võib-olla ühele joonele panna sinu austatud abikaasat ja minu austatud abikaasat, et võrrelda, et kui targad me tulevikus tegelikult oleksime. Aga ma arvan, et me oleme selle kriisi käigus, päris ausalt ütlen, me oleme unustanud inimlikkuse. Et inimelud ja tegelikult pandeemia kui selline, see on asi, mida me võib-olla ei hooma ja sellises olukorras hakata nüüd siin isiklikult särama mõningate asjadega või utreerides võib-olla mõnda asja, et noh. Siin meil on ka Riigikogu koosseisus mitmeid päästjaid, ma arvan, et ka nendel ükskord prahvatab vimm, kui asjasse mittepuutuvad inimesed hakkavad selgitama neile, kuidas nad ühte või teist või kolmandat tegevust peaksid tegema, sellepärast, et nemad arvavad selliselt. Ma ütlen veel kord, mina olen õppinud ja ma arvan, et enamus inimesi, et see oli Eestile esimene eriolukord ja ma arvan, et me parlamendina väljusime siit päris hästi. Nüüd on vaja teha see kosmeetiline väike iluravi, et president ka saaks sellest olukorrast väljuda viisakalt ja me kõik. Ehk siis see oligi õiguskomisjoni konsensuslik otsus, et me ei võta seda vastu muutmata kujul, vaid me laseme Siseministeeriumil teha need pisikesed asjad, sest mis on kõige tähtsam: meil on vaja õigusselgust luua ehk siis et inimestel oleks kindlustunne, et mitte keegi pärastpoole ei ütleks, et mõni asi on siin vaieldav või kaheldav. Selline on minu isiklik seisukoht. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! No pinginaaber ei saanud sul aru ja mul on ka raskusi arusaamisega, mis seal toimus. Aga sa ütlesid, sinu väljendit kasutades, et eeslaulja on see, kes kõige kõvemat häält teeb. Kes seal komisjonis kõige kõvemat häält tegi ja kas oli nii, et mõned ei teinud üldse häält? Miks komisjonipoolseks ettekandjaks sind valiti, kas sa tegid seal kõige rohkem häält, kõige kõvemat? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea reglement näeb ette, et ma alati pean kiitma, et on hea küsimus, kusjuures siiralt ongi hea küsimus. Ütleme sellise vastuse: miks olen mina, aga mitte Jaanus Karilaid, on lihtsalt see, et ka komisjoni esimees peaks jääma niimoodi väärikalt enda seisukohale, muutmata kujul. Ja kuna komisjon leidis konsensuslikult, et muudetud kujul tuleb vastu võtta, siis tuleb välja, et ma olen õiguskomisjoni võib-olla kõige paindlikum mees, võib-olla ka mitte. (Naer saalis.) Küll aga ma tahan öelda seda, et oli vist eelmisel neljapäeval, kui põhiseaduskomisjon arutas seda ja mina kasutasin võimalust, võttes ühendust põhiseaduskomisjoni esimehega, ütlesin, et soovin osaleda sellel istungil sellepärast, et see asi pakkus mulle päriselt ja tegelikult huvi. Küll aga mulle meeldib see, et kui me oleme komisjonis midagi nagu kokku leppinud ja kui keegi komisjonis on võib-olla mõne apsakuse teinud, siis see jääb meie enda komisjoni taha.
Mina ei hakka siin ette ütlema, kes tundus mulle naljakam, kes tundus minu arust ebaadekvaatsem või mitte. Minu jaoks müstika on lihtsalt see, et kui me komisjonis jõuame mingile seisukohale, siis niipea kui komisjoni uks läheb kinni, toimub nagu restart – mitte midagi ei saa aru, mitte midagi ei saa aru. Me võiksime selle asja kui selle konsensuse tuua ka siia suurde saali. Aitäh! Nii et ma ei kaeba kellegi peale. Ja sa ei ole ka esimene ja viimane, kes ütleb, et ma räägin liiga keerukalt. Aga need, kes võib-olla protokolli loevad, saavad aru, et selles on ka mingi väike osa nauditavat mängulisust. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nalja peab ikka siin saalis saama ja see on tore, küll aga ei saa nõustuda selle muretusega, millega sa praegu seda teemat ette kannad ja kolleeg Ossinovskile ka vastasid, et ainus probleem oli see, et vabatahtlikud, kes seal telefonile vastavad, saavad inimeste terviseandmetele ligi. See oli võib-olla üks osa probleemist ja ma ise julgeks öelda, et väiksem osa. Tegelik suurem probleem on see, et ka tänasel hetkel sealt infotelefonilt, kui me oleme ikkagi kriisiolukorras, saaks sisuliselt küsida siis, millises haiglas inimene on ja see on tegelik probleem, sest et kas või võttes ettekandja isiku, siis ütleme, et helistan sinna numbrile ja ütlen, et olen sinu vend, isa või sugulane, tean sinu isikukoodi ja sinu lähedase isikukoodi ja saan teada, millises haiglas sa oled jasealt võib juba järeldada, et äkki sul on mingi haigus ja milline see on. Tegelikult on see ring oluliselt laiem kui need vabatahtlikud ja vabatahtlike tegevust on seal võimalik kontrollida. Ehk ei saa kuidagi olla selle muretusega nõus ja küsimus, et kas sa nõustud sellega, et siin on probleem? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Ma nõustun sellega, et see on ka hea küsimus ja minu meelest siiralt ka, kui sa tegelikult oled niivõrd hooliv ja tunned muret minu pärast, sest ka mina tundsin mitmete meie töökaaslaste pärast muret, kes ei saanud võib-olla seda koroonatesti tehtud, sellepärast, et nad ei olnud nn vastav sihtrühm. Ma isiklikult suhtlesin päris mitmetega ja küsisin, kuidas sul olukord on, samamoodi tundsid paljud muret ka minu pärast, et sellest ei ole midagi halba. Nüüd, minu enda arvates see, ütleme, kontrollküsimustik, mis oli ja selle küsimuse ma esitasin ka õiguskomisjonis, et kas see küsimustik ei ole liiga raske ja keeruline juhul, kui näiteks afektiseisundis laps soovib teada, kus ta ema on ja siis küsitakse, et millises koolis näiteks su ema käis või mingid sellised küsimused, millele laps ei tea vastata, sest et ühtepidi on meil nüüd suur hirm, et meie delikaatseid isikuandmeid käsitletakse vääralt, aga teistpidi on inimlik hoolivus, inimlik infovajadus kätte saada, me peame leidma siin selle balansi ja just sellepärast, et õigusselgust tuua, sellepärast me ei võtagi teda muutmata kujul, vaid me palume lihtsalt teha selleks muudatusettepanekud ja ega muudatusettepanekute aja määrab ikkagi meil ju siis juhatus ise. Aga ma eeldan, et me saame need muudatused üsna kiirelt vastu võetud, sellepärast et on vaja selle asjaga edasi minna. Meil on hoopis suuremad poliitilised võitlused ja vaidlused tulemas ning laseme hädaabitelefonil ja kriisi reguleerijatel kõigil nendel enda tööga edasi minna ja ma arvan, et me saame ka lahendada selle probleemi, et ei oleks nii, et viie päeva pärast saab alles teada, kus haiglas ta on. Sest nagu te ise ilmselt nende debattide käigus teate, et täna võid sa haiglast selle informatsiooni saada väga lihtsalt kätte. Haiglaid meil niipalju ei ole, helistad läbi lihtsalt: Tarmo Kruusimäe, kas viibib selles, teises, kolmandas või neljandas (väikese vihjena, mul ei ole venda ega isa). Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Mart Võrklaev, teine küsimus, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh! Täpsustan ka oma küsimust ja mõtet. Jah, kui sa ütled, et kui kolleeg muret tunneb, et sinu jaoks pole see probleem, siis võib-olla kui heatahtlik kolleeg küsib, siis polegi probleem, aga kas ta peaks saama teada ikkagi, et võib-olla me nii lähedased ei ole. Ja teistpidi saab seda ära kasutada mõni ajakirjanik või keegi pahatahtlikum inimene, kelle puhul sa võib-olla ei soovi, et ta teaks, kus haiglas sa oled ja millist haigust põed. Kas sa nõustud minuga, et tegelikult ikkagi peaks jääma kontroll selle üle, milliseid delikaatseid isikuandmeid avaldatakse, sealhulgas seda, millist ravi või millises asutuses inimene saab, selle inimese otsustada, kes siis konkreetselt haiglas on? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Kiidan jälle selle küsimuse eest! Ma tean, et täna lihtsalt nende andmete andmine edasi on võimalik Häirekeskusel, Terviseametil, PPA-l ja kaitsepolitseil, Päästeametil ka, et kus mis on eriolukorras juhtunud.
Mitte nüüd selles sõna otseses eriolukorras, aga kui meil toimub mingi kriisilaadne asi. Nüüd ma tahaksin öelda, et me muretseme tegelikult ju mitte enda pärast, sest et meie oleme 24/7 avaliku elu tegelased. See, et ajakirjanikud suhtuvad meisse, nagu nad suhtuvad, see on ju nende töö. Lihtsalt nad nimetavad ennast neljandaks võimuks, aga võimu üheks tunnuseks on ka kohustus ja vastutus. Et selle nad on noh võib-olla ära unustanud. Mina pean leppima olukorraga, et ma olen koos sinuga siin avaliku elu tegelane ja kõigi aasida ja kõigi arvata ja kõigi erinevalt ka tõlgendada. Küll aga me muretseme teiste inimeste pärast, kes ei soovi olla nii avalikud, ja ma ei näe, et täna oleks see võimalus kellelgi olemas, sest et nn kollane ajakirjandus kasutaks ju seda kõikvõimalikult ära ja uurides, kas keegi on siis ütleme narkoennetusravil või ta on sugu- ja jalatsikombinaadis kuskil remondis. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Nüüd on niisugune lugu, et juhataja tegi vea ja andis kolleeg Võrklaevale teise küsimuse, mida ei oleks tohtinud teha, ...

Tarmo Kruusimäe
Andestame!

Aseesimees Siim Kallas
... sest igal ühel on üks küsimus, seetõttu ma annan Peeter Ernitsale ka, kuna tema pani ka sel hetkel.

Tarmo Kruusimäe
(Teeb helilindi tagasi kerimise häält.)

Aseesimees Siim Kallas
Võtame teise küsimuse.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Aitäh, et pääsesin uuesti löögile! Aga ma küsin nüüd sinult, et noh, minu meelest on sellest eelnõust saanud selline paranoia eelnõu, aga kuna sa oled mõlemas komisjonis osalenud, et kuidas sa kirjeldaksid mõlema komisjoni tegevust ja kummas oli seda paranoia momenti nagu rohkem? Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Kiidan järjekordselt selle küsimuse eest ja tunnustan. Sinu see sõnastus kui selline on võib-olla ütleme natukene ränk, noh paranoia, ilmselt ma ei ole nüüd päris spetsialist ilmselt siin on neid meedikuid, kes oskavad öelda, et see on ikkagi juba mingi diagnoos, aga ütleme sihukest teatud väärtõlgendust oli küll. Mulle tundus, et põhiseaduskomisjonis, kus olid ka mitmed õiguskomisjoni liikmed, oli seda arukust ja vaoshoitust võib-olla natukene rohkem, sest et kohal oli või noh, ühenduses oli ka siis presidendi kantselei juhataja Tiit Riisalo ja veel teised inimesed, et presidendi rolli ühiskonnas ikkagi tähtsustatakse ja seal võib-olla ei soovita välja paista liig pinnapealsena, seega võib-olla enda küsimused formuleeriti tunduvalt täpsemalt ja liiga palju isiklikest hirmudest või eelarvamustest ei tuginetud. Selline oleks minu vastus, aga õiguskomisjonis, noh, kuskil me peame need asjad, lihtsad küsimused ära esitama, sellepärast et me oleme täiesti arusaadavad ainult sel juhul, kui me suudame neid asju selgeks teha ka kõige lihtsakoelisemale valijale. Siinkohal ma tahaksin tunnustada Andrei Korobeinikut, kes vist kuus aastat tagasi ühes raadiosaates küsiti tema käest, et mis maksab idee ja ta ütles, et kui sa suudad selle idee selgeks teha enda vanaemale, siis see idee maksab miljoneid. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh! Austatud ettekandja! Ka mina viibisin sellel õiguskomisjoni istungil, õiguskomisjoni liikmena, ja minu meelest meil sellist arutelu ei toimunud, nagu meil on praegu siin saalis. Ma tuletan sulle meelde, et sa pole eelnõu autor, vaid komisjonipoolne ettekandja. Palun ütle ühe sõnaga, mis oli meie otsus ja me enne tänast arutelu, viimane kord komisjonis, kuidas ma sulle ütlen, selliseid diskussioone, nagu sa siin saalis välja tood, ei pidanud. Ühe lausega: mis oli otsus? Ja palun ära välju oma ...

Tarmo Kruusimäe
Reglement näeb ette, et ma pean ka kiitma seda küsimust. Ja ma olen just Aadu Musta käest õppinud siin väga palju, et ta alati küsib juhataja käest, et kas ma võin ka lubada endale selle, et isikliku seisukoha, nagu paljud saadikud küsisid minu käest isiklikku seisukohta, sellepärast, et see, mis meil on siin otsustatud, see on meil kirjas. Ja nagu mitmedki on öelnud siin, me oskame ise hästi lugeda. Aga otsustati toetada seaduse muutmist, konsensus: Marek Jürgenson, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Kert Kingo, Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Küll aga tahaksin siia lisada, et me mäletame asju pahatihti erinevalt ja pahatihti me omastame sellele ka omapoolse tähenduse, just vastavalt sellele, kuspool koalitsiooni või opositsioone me niimoodi asetseme. Mina arvan, et meie komisjoni kõik arutelud olid viljakad ja mitte ükski küsimus ei olnud üleliigne või ebapädev. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Hele Everaus, palun!

Hele Everaus
Austatud istungi eesistuja! Austatud esineja! See on väga hea, et eelmine küsija küsis konkreetselt ja te vastasite ka, mis komisjonis toimus. Te olete väga viljakalt siin oma isiklikke seisukohti ette toonud ja eriti andnud kaudseid hinnanguid kuni presidendini välja, et sisuliselt keegi aru ei saa sellest, mida tahetakse, vaid igaüks tahab näidata omaenese kõvemat häält ja et see kõik on pehmelt öeldes jama. Ma soovitaks mõelda, siin ei ole ainult selles põhiseaduses ja õiguses asi, asi on sisuliselt meis igaühes, meie igaühe eetilises õiguses autonoomsusele ja ainult sellest tulevad isikuandmete kaitse. Ma olen selgelt veendumusel, et kõik kolleegid, kes siin on teinud oma ettepanekuid ja kritiseerinud seda seadust, on teinud sellest lähtuvalt, mitte sellest lähtuvalt, et tema hääl oleks kõvem. Ma tõsiselt soovitan, ma olen hea meelega nõus teile seletama, mis need asjad tähendavad ja mis on need eetika ja isikuandmete seosed. See on igale inimesele oluline, et see ei ole mingisugune sõnakõlks ja see ei ole kellegi plakati loosung. Ma väga südamest palun, et te ei esitaks niisuguseid süüdistusi teistele parlamendiliikmetele edasipidi! See ei ole küsimus, see on lihtsalt palve. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! See oli meeldiv seisukoht. Nagu te tähele panete, siis ma olen ainult positiivselt tunnustanud siin nimeliselt just inimesi, kellelt mul on olnud õppida, ja ma ei toonud välja mitte ühtegi Riigikogu liiget, kes minu arvates oleks käitunud komisjonis või kuskil mujal käitunud minu arvates vääriti. Seega ma leian, et teie seisukoht läks riivamisi minust mööda. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimised on avatud kõigile. Toomas Kivimägi on esimene, kes palub kõnet.

Toomas Kivimägi
Austust väärt istungi juhataja! Head kolleegid! Parafraseerides Signe Riisalo, ma ütleks, et ka mina ei ole väga rõõmus selle üle, et me peame ühte ja sama eelnõu arutama neljandat korda. Küll nüüd ütlen, et loodetavasti siiski ka viiendat ja kuuendat korda. Aga samas on mul väga hea meel Vabariigi Presidendi üle ja tema kindlameelsuse üle seista delikaatsete isikuandmete kaitsmise eest. Ja ma tsiteerin – kordamine on tarkuse ema –, Hanno sellele korra ka vihjas, Vabariigi President oma kirjas on öelnud nõnda: "Eesti õigusruumis on isikuandmete hulka kuuluvate terviseandmete kaitset siiani eriti oluliseks peetud ning on püütud tagada, et isikud ise saaksid maksimaalselt ulatuslikult otsustada selliste andmete töötlemise lubatavuse üle."
Väga lihtne, arusaadav ja väga tähtis jutt. Loomulikult juhtisime ka meie selle eelnõu kolmel menetlemisel siin saalis korduvalt tähelepanu sellele probleemile. Ja minu arvates see ei ole nii naljaks, nagu võib-olla eespool võis see välja paista. Tarmo lõpus kindlasti kenasti rehabiliteeris – muidu oleks õiguskomisjonist jäänud üsna halb mulje, aga oma viimaste lausetega sa parandasid kõik need vead, mis sa eelnevalt olid teinud.
Kuigi me täna siin tegelikult ei aruta nagu sisuliselt selle eelnõu või muudatusettepanekute üle, aga kuna de facto on uus eelnõu koos koos muudatustega valmis, draft on valmis või vähemalt õiguskomisjonis on ta laua peal, siis ma siiski mõnda olulist punkti puudutan, püüdmaks jätta ikkagi muljet, et tegemist ei ole lihtsalt sellise mänguga.
Esiteks, sellesama eelnõuga tegelikult, ma söandan väita, tahetakse anda seaduslikult juurdepääs, kõige lihtsam juurdepääs seaduslikult isiku terviseandmetele. Ühtegi lähedast teist sellist eelnõu, mis nii lihtsa juurdepääsu delikaatsetele isikuandmetele annab, ei ole. Ehk seesama, et piisab helistamisest, piisab sellest, kui sa tead enda ja selle isiku nime, kelle kohta sa tahad andmeid teada saada. Sa ei pea ju ka enda nime ütlema, sa võib kellegi teise nime öelda, sellepärast vastasel korral sa ei pruugi ju neid andmeid saada. Ehk ühtegi teist nii lihtsat viisi – ja ma rõhutan: seaduslikult – delikaatseid isikuandmeid saada täna ligilähedaltki ei ole, kui selle seadusega tahetakse anda. See on esimene põhiprobleem.
Teine, mis on väga tähtis ära märkida, on see, et kui algselt põhjendati seda muudatust ka kehtinud eriolukorraga, siis tänaseks päevaks on kõik seda tõdenud, et seos eriolukorraga puudub vähimgi. Ehk mingit seost tegelikult eriolukorraaga ei ole ja seda tunnistas ka õiguskomisjoni istungil seda arutelu ette valmistades, 7. mail häirekeskuse direktor Kätlin Alvela, kes ütles samuti, et see ei ole vähimalgi määral seotud tänase eriolukorraga. Ka see teadmine on oluline selle tõttu, et meil ei olnud mingit põhjust kiirustada. Ei ole meil ka täna mingit põhjust tormata.
Kolmandaks, miks see ei ole seotud eriolukorraga, ka sellest on päris mitu korda räägitud, on ikkagi tegelikult de facto kehtiv n-ö tervise infosüsteem ja andmete edastamise kord. Üldjuhul tegelikult info selle kohta, millises meditsiiniasutuses üks või teine isik on viibinud, saabub siis, kui koostatakse epikriis, see on siis haigusloo kokkuvõte, mis koostatakse, kui isik läheb haiglast välja. Ja alles seejärel jõuab see informatsioon tervise infosüsteemi. Tõepoolest, selle eelnõu ettevalmistamisel tänaseks aruteluks tuli ka täpsustus, et on ministri määrus, mis ütleb, et statsionaarsesse raviasutusse paigaldamise kohta peab viie päeva jooksul tegelikult siis tegema vastava teatise tervise infosüsteemi. Selles mõttes, et mõnevõrra varem. Aga nüüd ma küsin ka selle algatajate poolt või toetajate poolt, et kas see viis päeva on see, mis on siis see, mis tagab ... 
Ma palun lisaaega.

Aseesimees Siim Kallas
Lisaaega kolm minutit, palun!

Toomas Kivimägi
... mis tagab selle operatiivse info edastamise ja seda eesmärki silmas pidades. Noh, ütleme, et viie päeva pärast helistage, siis ma saan öelda, kus haiglas tegelikult see teie sugulane või vanem on. See ei rahulda ju seda eesmärki. Ehk me peame minema tegelikult ka seda süsteemi muutma, see ei ole pelgalt selle seaduse muudatus vaid see on palju enamat.
Neljandaks, seda põhjendati ka sellega, et vähendada haiglate töökoormust. Ka see tegelikult ei vasta vähimalgi määral tegelikult tõele, sellelsamal lihtsal põhjusel, et täna seda süsteemi ei ole, mis tagaks selle on-line-info jõudmise tervise infosüsteemi, ja selle jaoks on vaja välja mõelda mingisugune uus süsteem. Ehk see tegelikult tähendab mingit täiendavad kohustust haiglatele. Ja nad tegelikult, ütleme otse välja, ka patsiendi ravimise asemel piltlikult öeldes peavad täitma paberit. Ei saa öelda, et paberite täitmine nüüd tähtsusetu on, aga võib-olla ikkagi esmase sellise abi andmine on olulisem kui paberi koostamine. Nii et ka selles mõttes selle muudatuse läbiarutamine eeldab tegelikult ka haiglatega läbirääkimist.
Ja lõpetuseks tahaksin öelda seda, et usaldust kaotada, ma arvan, me paljud isegi oma isiklikust elukogemusest teame, selleks on vaja võib-olla mõni minut. Aga usaldust luua ja üles ehitada, selleks kulub päevi, kuid, vahel isegi aastaid või aastakümneid. Ja kõige suurem murekoht selle tormamise ja selle juurdepääsu avamise juures ongi tegelikult see, et me kõigutame olulisel määral tervise infosüsteemi usaldusväärsust. Selle süsteemi usaldusväärsus on selle süsteemi nurgakivi. Kui me seda usaldusväärtust lammutame, siis inimesed ei ole valmis oma andmeid sinna edastama. Ja sellisel juhul puudub sellel igasugune sisuline ja ka meditsiiniline tähendus, kui inimesed ei julge oma terviseandmeid sinna infosüsteemi edastada või on selle vastu.
Seetõttu on Reformierakonna fraktsiooni ettepanek väga ühene: me teoreetiliselt ei välista, et Eestis võib olla selline olukord, kus võib tekkida vajadus selliste andmete operatiivsemaks kättesaamiseks, kui see on täna, aga kuivõrd ka tänane eriolukord seda ei põhista, siis tuleks võtta aeg maha. Ja et need muud seadusesätted saaksid jõustuda, siis tuleks terviseinfosüsteemi juurdepääsu tagavad seaduse muudatused seadusest välja võtta, ülejäänud osa heaks kiita ja tulla selle teema juurde tagasi sügisel. Ehk Reformierakonna fraktsioon toetab selle seaduseelnõu mittevastuvõtmist muutmata kujul. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Signe Riisalo soovib kõnet kohapealt.

Signe Riisalo
Aitäh, kolleeg Toomas Kivimägi, mu nime nimetamast! Aga see, mida ma soovin rõhutada, on tõepoolest tõsiasi, et meil ei ole vaja seda sätet, mis avab inimeste terviseandmed osaliselt, täna ja võtame selle aja maha, mõtleme põhjalikult läbi, millised on need olukorrad, kus seda meedet hädatarvilik kasutada on, ja mõtleme siis ka regulatsiooni, mis päriselt aitab selles olukorras, mida ma loodan, mitte kunagi ei tule ja vaja ei lähe. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun, kõne kõnetoolist!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! On hea meel, et president jättis selle seaduse välja kuulutamata ja on kindlasti hea meel, et vähemasti kahe komisjoni otsuse pinnalt võib eeldada, et parlament täna otsustab selle uuesti arutamisele võtta ja põhiseadusega selle kooskõlla viia. Halb meel on kahe asja pärast. Esiteks selle pärast, et kõik need samad argumendid, mis presidendi seisukohas on, tegelikult kõlasid väga põhjalikult parlamendi menetluses erinevate lugemiste vahel, need olid muudatusettepanekutega nad vormistatud ja neid tegelikult ei kuulatud. Ja mitte ilma põhjuseta ei kuulatud, vaid nagu me täna siin ühe ettekandja suust ka kuulsime, ei ole neid tegelikult sisuliselt neist aru saadud ka täna. Et õiguskomisjoni esimees, nagu me saime aru, tegelikult jätkuvasti arvab, et kõik on kenasti ja sellepärast, et ei tahtnud ennast piinlikku olukorda seada, ei tulnud täna siia. Ettekandja ise arvab ka, et tegelikult ei ole hullu midagi, aga noh, mis seal ikka, et ärme siis selleks, et presidendil oleks võimalik, mis seal, mõistlikult taanduda või mis iganes see väljend oli, siis hakkame seda muutma, et küsimus ei ole selle nende inimeste arvates siis mitte terviseandmetes ja põhiseaduses, vaid selles, et kas keegi saab astuda edasi või tagasi. See on selline teatud poliitmäng. Veel kord, et tegemist on terviseandmetega, et nad on väga olulised ja sääsest elevant, mida siin mainiti, on tegelikult mõneti väga kujundlik viis, kuidas selle asja peale mõelda, sellepärast et tõepoolest ongi niimoodi, et harva juhtub, et demokraatlikud vabadused, põhiseaduslikud õigused, normid, hetkega kehtetuks muutuvad või neid enam ei täideta. Seda võib juhtuda revolutsioonilises olukorras, eks, aga üldiselt ta hetkega ei juhtu, et ta tulebki väikeste sammudega. Ja ma olen seda korduvalt rääkisin siis, kui seda seadust menetleti, aga kordan siikoha veel mõned üle, et see surve tervise infosüsteemi avamisele erinevatele osapooltele, organisatsioonidele nii riigi sees, riigiasutustele kui ka riigist väljas või riigisektorist väljas, näiteks kindlustusseltsid, et see on pidev olnud. Pidev olnud sellepärast, et praktiliselt on huvi nende andmete vastu väga suur, sest need on olulised andmed ja nende omamine võimaldab erinevaid menetlusi viia läbi efektiivsemalt ja sealt see sääsk lõpuks elevandiks kujunebki. Et iga üksik muutus ei pruugi isegi olla veel täielikult kogu süsteemi lõhkuv, aga ta avab ukse järgmistele, sest kui sa oled ühe sammu teinud, sul on palju raskem põhjendada järgmistele, et miks me seda järgmist sammu tee, miks me siis ei anna näiteks kaitseväe ekspertastidele seda õigust ja miks me ei anna seda töötukassa ekspertarstidele. Ja siis juba no ka kindlustusseltsid, ei ole ka pahad inimesed, ka neil on neid andmeid vaja. Ja lõpuks me jõuame sinna, et asi kukub kokku ja sellepärast igal inimesel, kes põhiseadust oluliseks peab, ja Riigikogu liikmed seda peaksid oluliseks pidama, on ääretult oluline just nimelt otsida seda sääske, seda väikest detaili ja kohta, kus tegelikult on tunda, et ta ei ole põhiseaduse mõttega, et ta tegelikult hakkab meid viima valesse kohta ja pidurdama selle ära algfaasis, ilma et selleks kujuneks suurem inimeste põhiõiguse või põhiseaduse mõtte õõnestus. Ja selle eelnõu menetlemise kontekstis on tähelepanu palju pööratud ja on küll väga kahju sellest, et austatud kolleegid, kes vähemasti täna rääkisid ja kes esimesel katsel seda eelnõud toetasid, tegelikult ei ole neid järeldusi teinud, vaid teatud mõttes siis nüüd oma toetust selle eelnõu uuesti arutamisele põhjendavad teatud suuremeelsusena, et see on nüüd nende suuremeelsus ja vastutulek teistele osapooltele Eesti Vabariigis, et nad on valmis seda arutama. Loodetavasti on veel siiski uuesti arutamise kontekstis võimalik kolleege valgustada. Tänan!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, rohkem läbirääkimistel osalemise soovi ilmutatud ei ole, seega valmistume lõpphääletuseks. Enne, kui ma kutsun kõik lõpphääletusele, ütlen ma ühe olulise märkuse, et me kõik saaksime aru, mida me hääletame. Nimelt, kodu- ja töökorra seadus ütleb, et sellisel juhul saab hääletusele panna ainult ühtemoodi ehk ma panen hääletusele selle seaduse muutmata kujul vastuvõtmise. Kui me hääletame poolt, siis me oleme hääletanud selle muutmata kujul vastuvõtmise poolt. Nii põhiseaduskomisjoni kui õiguskomisjoni ettepanek on mitte võtta muutmata kujul vastu, see tähendab sellisel juhul, kui neid ettepanekuid toetada, siis me hääletame vastu. Selline lugu. Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ma arvan, et see on väga oluline info, mida tahaksid teada ka need kolleegid, kes hääletama tulevad ja keda hetkel saalis ei ole. Võib-olla te ütlete seda pärast seda, kui te olete kutsungi teinud! Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kutsung! Nõndaks! Lugupeetud kolleegid! Me hakkame hääletama Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu muutmata kujul vastuvõtmist. Ma kordan veel kord üle, nii nagu kolleeg Ossinovski soovitas, et kõik saaksid üheselt aru, kuidas ja mida me hääletame. Töö- ja kodukorra seadus näeb ette, et ma panen hääletusele selle seaduse muutmata kujul vastuvõtmise. Nii et kui me hääletame selle seaduse poolt, siis me hääletame selle seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt ja kui me järgime põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni seisukohta, kes olid selle seaduse muutmise poolt, siis me hääletame vastu, et oleks selge. Vot nii. Paluks võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Nõndaks! Riigikogu on üksmeelselt hääletanud selle poolt, et hakata seda seadust muutma. Seadus jäi muutmata kujul vastu võtmata! Ja päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadusele ... Tšš! Väga tähtis teade! Muudatusettepanekute tähtaeg on 4. juuni kell 17.15. Nii, selle päevakorraküsimusega oleme lõpetanud.

2. 11:14 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Haridus- ja Noorteameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks) eelnõu (163 SE) teine lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Ja teine päevakorrapunkt on meil Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Haridus- ja Noorte Ameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks) eelnõu (163 SE), alustame selle teise lugemisega. Palun ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme Marko Šorini. Palun!

Marko Šorin
Lugupeetud eesistuja! Head saalisviibijad! Kultuurikomisjon arutas käsitletavat eelnõu oma 11. mai istungil. Kutsutud olid Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, õigusosakonna juhataja Sille Uusna ja projektijuht Kristi Mikiver. Kuna tegemist oli teise lugemisega ja oli antud tähtaeg muudatusettepanekute tegemiseks, siis olgu täiendatud, et muudatusettepanekuid ei laekunud. Aga eelnõule saatsid oma arvamused Eesti Noorteühenduste Liit, SA Archimedes, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Hariduse Infotehnoloogia SA, Eesti Keele Instituut, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Kantsler Mart Laidmets sõnas, et pärast eelnõu esimest lugemist Riigikantselei tippjuhtide valikukomisjon on omalt poolt algatanud uue ameti peadirektori konkursi, ning käimas on põhimääruste koostamine, et ametid saaksid pärast Riigikogus seaduse vastu võtmist sügisel tegevusse asuda. Eesti Keele Instituudi tõstatatud küsimusi on eraldi arutatud ka keelenõukogus. Konsensusele on jõutud selles, et eesti keele maine või digitaalse arengu eest peaksid vastutama kõik, kes vähegi keelevaldkonnaga kokku puutuvad, mitte ainult Eesti Keele Instituut. Muude teemade osas suuremat vastuseisu ning murekohti ministeeriumile esitatud ei ole.
Kantsleri sõnu täiendasid ka Kristi Mikiver ja Sille Uusna, kes andsid ülevaate, et vaatamata sellele, et kogu maailm elas kriisiperioodis, on nimetatud asutuste loomise ja nimemuutusega saadud vaatamata kriisile ilusti edasi minna.
Komisjoni nõunik Urvo Klopets andis ülevaate ka saabunud arvamuste kohta, need olid plokkidesse jaotatud ja oli neli suuremat plokki. Esiteks oli mure, et struktuur on ebaselge, aga olgu täiendatud, et tänaseks on struktuur komisjonile edastatud. Ehk siis struktuur on välja töötatud ja osapooltele ka edastatud. Teiseks suuremaks plokiks oli ettepanek jõustada seadus alates 1. jaanuarist tuleval aastal, kuid seda on põhjendatud mitmel puhul sellega, et haridusasutuste jaoks on kooliaasta algus, mis on 1. september, tihtilugu olulisem kui kõigi teiste jaoks aasta algus. Eraldi on siin välja toodud Erasmus+ ja Eurooopa Solidaarsuskorpuse programm, et nemad siis alustaksid uues struktuuris – küll uuest aastast. Eesti Üliõpilaskondade Liit tundis muret kõrghariduse kvaliteedi sõltumatu hindamise tagamise üle uues struktuuris. Olgu nimetatud, et uues struktuuris on hindamine siiski iseseisvalt välja toodud. Neljas teemapüstitus puudutas just Eesti Keele Instituudi ja Keeleameti ülesandeid. Eesti Keele Instituut on teinud kultuurikomisjonile ettepaneku eelnõu seletuskirja täpsustada. Omakorda on ministeeriumilt järgi küsitud ning ministeeriumi selgituste põhjal ei ole ülesannete jaotamist vaja komisjoni seletuskirjas ümber sõnastada, sest ühte ja sama üldiselt sõnastatud ülesannet saavad täita mitu asutust. Samuti on ministeerium kinnitanud, et ülesandeid dubleerima ei hakata ning Eesti Keele Instituudi praeguseid ülesandeid jääb endiselt täitma Eesti Keele Instituut. Kristi Mikiver täiendas seda viimast, et arutelude käigus on osapooled jõudnud mitmetes küsimustes konsensuslikule seisukohale. Lahkarvamusi tekitas mure, et Eesti Keele Instituudi ülesanded võivad liikuda üle loodavale Keeleametile. Arvamused on arvesse võetud ning lahkhelisid enam ei ole. Keeleametil ja Eesti Keele Instituudil on samades ülesannetes oma roll. Keeleameti põhimääruses saavad ülesanded veelgi selgemaks, millele ka Eesti Keele Instituut saab oma kooskõlastuse anda ning veenduda selles, et dubleerimist ei ole ja keegi ei ohusta Eesti Keele Instituudi ülesandeid.
Edasi tulid komisjoni liikmete küsimused, küsimusi esitasid kolm komisjoni liiget. Esiteks, komisjoni esimees Aadu Must palus uuest üle rääkida ja selgitada seda, mis puudutas ülemineku algust, mida ma enne põgusalt rääkisin, 1. jaanuar versus 1. september. Mart Laidmets selgitas selle uuesti kultuurikomisjoni liikmetele lahti. Edasi küsis Kristiina Šmigun-Vähi. Tema poole on pöördunud huvihariduse pakkujad, kes on tundnud muret, et uue ameti moodustamisel võib nende osatähtsus väheneda. Mart Laidmets vastas selle peale, et ministeeriumi poole on pöördutud täpselt samasuguse murega ja sellega on loomulikult arvestatud. Ta tõi välja, et pigem on huvihariduse pakkujad praegu olnud eraldatud ning soov on kõiki haridus- ja noortegevusi, mille alla käib ka huvitegevus, ühel pildil näha. Laidmets kinnitas, et noorte tegevused on ka ühendameti struktuuris eraldi välja toodud.
Siis küsis Katri Raik, kas on mingisugune plaan ka ametnike kokkuhoiu osas. Mart Laidmets vastas selle peale, et kuna praegu on sihtasutused eraõiguslikult tegutsenud sihtasutused ja nad saavad riigiasutuseks. Neile hakkab paljusid tugiteenuseid osutama Riigi Tugiteenuste Keskus. Laidmets kinnitas, et ministeeriumile ei ole ette antud konkreetset kokkuhoiunumbrit, kuid plaan on ministeeriumi senised tegevused sihtasutuses üle vaadata ning rohkem sisule panustada. Rohkem küsimusi ei esitatud ja komisjon tegi ka menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda – nüüd tähelepanu! – küll 20. mail aga kuna 20. mail ehk eile oli päevakord piisavalt pikk, siis juhatus tõstis selle tänasele päevale ja enne nad kooskõlastasid selle ka ettekandjaga. Nii et suur tänu juhatusele selle eest! Oli konsensuslik otsus. Teine konsensuslik otsus oli ettepanek teine lugemine lõpetada. Ja kolmas: kui teine lugemine on lõpetatud, teha ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 3. juunil k.a. Kõik viimased kolm otsust olid konsensuslikud. Ma tänan!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Küsimused. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis arutati ka seda, et sa ütlesid, et on juba kõrgemate riigiametnike valikukomisjon tegutseb, et ameti juhiks saaks inimene, kellel on ka erialane kompetents? Kui tuletada meelde mitmete riigiametite juhtide puhul, kus valitakse lihtsalt bürokraadid, noh, Terviseamet hea näide viimasest ajast. Kas arutati seda ka erialase kompetentsi vajadust? Aitäh!

Marko Šorin
Tänan küsimuse eest! Kui vaadata komisjoni protokolli, siis piirduski see täpselt sellega, mida ma oma sõnavõtus nimetasin, et konkurss on alanud, aga konkursi tingimustest eraldi juttu ei olnud. Kuna meist ei ole keegi ka ilmselt selle nimetamiskomitee liige, siis ma ei oska täpsustada praegu, millised tingimused on esitatud konkursi väljakuulutamisel. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Kas komisjonis oli juttu ka sellest, et kui heaks praktikaks üldiselt saab seda pidada, et olukorras, kus parlament ei ole veel pooltki oma menetlusest teinud selle ettepaneku suhtes, mille valitsus on teinud, täitevvõim juba korraldab ka konkurssi inimeste leidmiseks jne? Kas see natuke ei tundu sellise parlamentaarses riigis halva maitse näitena? Aitäh!

Marko Šorin
Aitäh küsimuse eest! Kui sõnaselgelt küsimusele vastata, siis seda komisjonis niimoodi ei arutatud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea eesistuja! Hea kõneleja! Seoses Keeleameti loomisega on meie venekeelsetel inimestel olnud küsimus, kas midagi muutub keeleoskuste kontrollis rangemaks kui täna on. Teatavasti on Keeleinspektsioon seni olnud selline venekeelset inimest ärritav ja murelikuks tegev sõna, pea et sõimusõna. Et kas midagi muutub? Saate te kinnitada, et midagi ei muutu rangemaks või kui muutub, siis mis muutub? Aitäh!

Marko Šorin
Aitäh küsimuse eest! Mõttest sain täitsa aru ja kui nüüd seletuskirja süveneda, siis ilmselt peaks otsima neid mõjusid, kas kaudseid või otseseid ja siin on küll kirjas see, et ülesannete koondamisega Keeleametile tugevdatakse keelepoliitika rakendamiseks vajalikku võimekust, Keeleamet muutub üleriigiliselt kompetentsikeskuseks keelepoliitika rakendusküsimustes. Mitmed seni erinevate asutuste vahel hajunud teemad saavad konkreetse eestvedaja, vastutaja. Aga samas on ka teine punkt, mis puudutab näiteks trahvisid, siis seal ei ole nimetatud, et trahve kavatsetakse suurendada või et trahvisumma peab riigieelarves suurem olema. Nii et ma arvan, et samas on kinnitatud seda, et ikkagi Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks on ühest küljest osa riiklikust suunast, et inspektsiooni sõna mitte kasutada ametiasutuste puhul ja teiseks see, et ikkagi eesti keele areng selle maine tugevdamine on ennekõike eesmärk, mitte siis, ütleme siis slängi kasutades, kruvisid pingule keerata. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ma jätkan kolleegi küsimust. Ma tean, et Keeleinspektsiooni peadirektor härra Tomusk on rääkinud sellest, et ressurssi on puudu, et tegelikult oleks väga palju vaja rohkem selleks, et keeleseaduse nõudeid täita, oleks vaja väga palju rohkem inspektsioone läbi viia, oleks vaja väga palju rohkem töötajaid, et tema asutus on alamehitatud ja alarahastatud. Teie vastusest tulenevalt selgub, et Keeleameti loomise üks mõte on see, et seda võimekust, jõudu ja ressurssi tuleks juurde. Nüüd, kui trahvid ei suurene, et kas siis teie vastusest saab seda välja lugeda, et nende keelenõuete täitmise järelevalvemenetluste arv võiks niimoodi kvalitatiivselt uue hüppe teha koos selle Keeleameti loomisega, te lugesite sealt seletuskirjast? Aitäh!

Marko Šorin
Ma selle lugesingi sellepärast ette, et kuna see täpselt seletuskirjas niimoodi kirjas on ja seletuskiri on üsna pikk, aga kui ma meenutan, siis Keeleametis on praegu kas 16 või 19 inimest, ma selles osas võin eksida, üks nendest numbritest minu arust oli. Loodavale Keeleametile personali otseselt juurde tuua ei ole planeeritud, aga nagu ma rõhutasin ka seda, et siis Keeleameti tegevusele antakse juurde, ka nende põhikiri on praegu koostamisel, on just nimelt ikkagi eesti keele areng, selle kuvandi tõstmine, populaarsuse suurendamine, et rõhuasetust n-ö inspekteerimise suurendamisele ei ole nendel aruteludel välja tulnud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Jah. Kolleg Ossinovski siin mainis, et kas see on ilus, et juba konkurss käib, aga tegelikult Riigikogu ei ole veel otsustanud. Ma tuletan meelde, et see näide on juba, Keskkonnaameti peadirektor valiti välja juba ja siis, kui minister Kiisler kaks korda tuli selle eelnõuga, mis kukkus kolinal läbi ja praegu on üle kahe aasta juba läinud ja amet ei ole ikka veel ühendatud, aga üle kahe aasta on juba ametis olnud. Aga minu küsimus sulle, et nagu ma aru saan, et komisjonis ei arutatud seda, sellist halba praktikat, aga kuidas sulle tundub, et kas peaks olema ikkagi niimoodi, et enne on seadus vastu võetud ja siis valitakse ameti juht välja ja kas ameti juht peaks olema ka erialast jagama või olema ainult lihtsalt bürokraat, mis sobib komisjonile? Aitäh!

Marko Šorin
Aitäh, küsimuse eest! Et kuna ma viibisin saalis ka eelmise küsimuse arutelu ajal, siis tegelikult on praegune küsimus natukene minu libedale teele meelitamise katse, sest akna alt üks saadik riidles esinejaga, et ta räägib sellest, mida komisjonis ei arutatud, nii et mul on kihk vastata, et seda komisjonis ei arutatud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis arutati ka seda, sellise ühendameti korral, kes võtab selle vastutuse, mis puudutab eesti keele õpet muukeelses koolis? Ehk siis probleemkomisjon eesti keele õppe alal, mis on moodustatud, on väga tihti põrkunud selle vastu, et meil ei ole nagu teatud valdkondades vastutust. Ma saan aru, et suur organisatsioon, mulle isiklikult tundub, et veel ühe suure sellise loomine võib kaasa tuua selle, et protsessid venivad. Kas sellest oli komisjonis juttu või kui ei olnud, siis mulle piisab ka sellest, kui te tõesti lühidalt vastate, et ei olnud, et siis võib-olla võiks seda juttu veel teha, enne kui te hakkate otsuseid esitama meile? Aitäh!

Marko Šorin
Ma tänan küsimuise eest ja tänan tegelikult võimaluse eest natuke laiendada käsitletavat teemat. Peab ütlema, et komisjonis me oleme arutanud sedasama küsimust, aga mitte selle eelnõu arutluse ajal. Härra Stalnuhhin on meile teinud üsna ilusa ülevaate nendest probleemidest, mida tema komisjonis on arutatud ja mida nad on juba leidnud. Nii et selles mõttes on vastus nii "jaa" kui "ei". Et selle küsimuse arutelu juures ei ole seda arutelu olnud, aga komisjonis on seda probleemi arutatud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitüma! Hea Riigikogu aseesimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Küsimus tuleb noorsootöö valdkonnast. Siiamaani noorsootöö katusorganisatsioonide esindajad on öelnud, et on hästi olnud, selline hea koostöö olnud Noorsootöö Ameti ja katusorganisatsioonide vahel ja nüüd mõnevõrra kardetakse, et selle uue ametiga see side võib-olla läheb selliseks pikemaks või see amet läheb kaugemaks ja kas see omavaheline n-ö hea kontakt säilib ja kuidas edasi läheb. Aga minu küsimus on selles, et kas te komisjoni istungile kaasasite ka n-ö kõikvõimalikke sihtgrupi organisatsioone ja liikmeid, kellel mingeid muresid on, ja kuulasite neid ära ja võib-olla ka suutsite neid natuke maha rahustada? Missugune oli teil komisjonis see kaasamise pool?

Marko Šorin
Aitäh! Et otseselt komisjoni kaasata kõiki organisatsioone, mis tegelevad nüüd noorsootööga ja haridusega, ei olnud, kuid ministeeriumi poolt esitati meile kaasatud organisatsioonide tabel ja n-ö tõestati, et on arutatud seda sama ameti loomist ja Keeleinspektsiooni ümber nimetamist Keeleametiks ja mis puudutab otseselt nüüd noori, siis ma kohe otsin. Projektijuht Kristi Mikiver kinnitas meile, et ta läheb Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduste üldkogule seda teemat noortele selgitama ja tagamaid rääkima 27. mail. Nii et iseenesest komisjonis vähemalt minule jäi tunne, et selle kaasamisega on lood head. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Marko Šorin
Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
On võimalus avada läbirääkimised. Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea eesistuja! Head kolleegid! Ma teen Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel eelnõu 163 SE katkestamise ettepaneku ja põhjendan seda lühidalt. Kõigepealt, kultuurikomisjoni liikmena ma tean, et ühendasutuse ettevalmistamiseks on tööd tehtud, ametnikud on näinud vaeva. On räägitud ametitega, osaliselt on räägitud sihtrühmadega. Teame ka, et et kaasamist pole kunagi piisavalt. Aga siiski on väga tõsiseid küsimusi, mille pärast tuleks meie meelest enne, kui võtta vastu otsus, veel teha edasi tööd.
Esimesena tahan välja tuua selle, et praegu ei ole üldse hea aeg sellise ameti ettevalmistamiseks, siin on olnud praegu palju küsimusi, kuidas valitakse juhti, kui ei ole teada, kas amet tuleb. Praegu on Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ministri ees teised küsimused – kuidas lõpetada see kooliaasta, kuidas korraldada lõpuaktused, kuidas valmistada ette sügisest kooliaastat, mida me täpselt ei tea, milline see võiks tulla. Ja väga oluline on ka neid õppetunde, mida me saime digiõppes, analüüsida. Selle asemel on suur ressurss pandud erinevate kastide ja struktuuri joonistamisele.
Teine küsimus, mis paneb mind väga muretsema, on see, et selle superasutuse puhul on välja toodud, et see toob kaasa inimeste koondamise, mis kindlasti ei ole ju ühe asutuse loomise põhieesmärk. Seda on avalikkuses sedapidi esitletud. Põhiküsimus tegelikult selle 500 töötaja kasutuse puhul on see, mis roll jääb ministeeriumile ja ministrile. Poliitika kujundamine peab selgelt olema ministeeriumis. Punkt. Ja vastutus ka ministeeriumis. Mis siis saab olema ministri roll? Kas ministri roll ei kahane selle superasutuse juhi kõrval, kelle käes on kogu haridusvaldkonna raha ja sisuline võim? Kas ministri roll ei kahane riigigümnaasiumite avamisele, lõpuaktustele, haridusvaldkonna mälestuskivide avamisele? Väga oluline on siin, kelle kätte jääb poliitika kujundamine ja vastutus. On oluline veel päris probleem: see on see, et selline suur organisatsioon jääb oma erinevatest sihtrühmadest – olgu need õpetajad, õpilased, noorsoo organisatsioonid või ülikoolid –lihtsalt liiga kaugele.
Ja kolmas põhiprobleem või õigupoolest juba neljas on see, et muudatuste vajalikkust ei ole siiski piisaval viisil asutustele ja sihtrühmadele ära seletatud. Ma saan aru, et see on keeruline tegevus, alati tundub, et pole piisavalt informeeritud, aga siiski, vesteldes erinevate osapooltega selgub, et selgitustööd oleks veel vaja teha. Muidugi on koostöö asutuste vahel oluline, seda nägime ka kriisi ajal, aga üks nii suur asutus ei tarvitse olla kõige parem lahendus, seda eriti sellises kiires tempos, kus juhti juba otsitakse, aga asutust ennast ei ole. Annan katkestamise ettepaneku edasi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Austatud kolleegid! Kaks lühikest remarki. Esimene on tõepoolest see, mida ma oma küsimuses küsisin. See on teatud mõttes parlamendi väärikuse küsimus parlamentaarses riigis, et me ei luba täitevvõimul tegelikult ennast käsitleda kummitemplina. Ehk siis see, et ametkondlikul tasemel soovitakse ette valmistada mingisuguseid protsesse, on mõistetav see soov, on täiesti mõistetav ka paljude riigiametnike arusaam sellest, et parlamendi menetlus on midagi, mis tuleb lihtsalt ära teha, siuh-säuh käib niimoodi läbi ja siis nemad saavad oma tööga edasi minna. Meie parlamendina, parlamendiliikmetena peaksime sellisele tendentsile vastu seisma, oma väärikust kaitsma, mis tähendab seda, et ei korraldata ühendasutuse, uue ühendasutuse peadirektori konkurssi siis, kui parlament ei ole veel sisuliselt arutanud seda, kas sellist asja üldse teha või mitte. Ja sellest tulenevalt jah, ka need liitmise tähtajad peavad olema teistsugused, mis võimaldavad parlamentaarsele riigile kohast protsessi.
Teine asjaolu on see, ma olen seda nüüd näinud aastast 2014 valitsuse liikmena mitme nurga alt, on seda soovi, ma ütleks, et isegi entusiasmi, paljude riigiametnike entusiasmi liitmiste vastu. Selles usus, et kui sa kaks kehva asutust paned kokku, siis saad tulemuseks ühe hea asutuse. Kogemus minul on pigem see, et saad ühe suure ja kehva, mitte suure ja hea. Mõnikord võib õnneks minna, aga et valdavalt asutuse suurus minu kogemuses mõjutab töö kvaliteeti oluliselt vähem, kui selle juhtimise kvaliteet iseendast. Väike ja hästi juhitud asutus võib olla väga hea, täita täpselt oma eesmärki, olla kõikidele arusaadav, olla partneritele usaldusväärne, ei ole mitte mingisugust põhjust seda asutust likvideerida ja panna kellegi teisega kokku, sest on risk, et ta läheb halvemaks selle tulemusena, kui selles suures asutuses näiteks sellele valdkonnale enam piisavat tähelepanu ei ole või uus juht ei osutu piisavalt heaks. Ja on neid asutusi loomulikult, ma ei räägi konkreetselt ühestki nendest liidetavatest, et oleks selge, et kuna ma olen valdkonnas töötanud, et keegi ei loeks sealt välja minu hinnangut ühele või teisele asutusele, ma räägin üldiselt. On teine variant, et tõepoolest on väike asutus, millel on kehv juht, ja selle tõttu asutus kidub, ei täida oma ülesandeid ja siis me liidaks ta kellegagi kokku. Ei pea esimese variandina teda liitma, võib lihtsalt vahetada juhti, see on ka täiesti aktsepteeritav ja mõistetav juhtimisotsus ja mis enamuse nendest probleemidest ära lahendab. Ja nüüd tõepoolest on teatud juhtumeid, kus riik ikka areneb edasi, funktsioonid arenevad edasi, kus võib tekkida arusaam, et näete, et ongi sisuline sünergia olemas ja nii inimeste kompetentside, kui ka sihtrühmade osas ja siis tekib tunne, et jah, et need kaks asja koos võiksid tegelikult toimetada paremini, kui lahus. Ja selle pealt loomulikult ühendamise otsuseid peaks sellisel juhul ka tegema, selles ei ole mingisugust kahtlust olnud. On neid ka tehtud. Aga on tehtud ka halbu valikuid ja kas see nüüd, mammut, mis siit praegu kokku pannakse, kas kõiki neid osasid sellisel viisil on mõtet liita või mitte – noh, ma olen pehmelt öeldes skeptiline. Ei ole küll ühtegi veenvat põhjust, miks mõnda nendest asutustest vähemasti ei võiks tugevana hoida ka iseseisvalt, riskid oleksid väiksemad, nad toimivad täna väga hästi. Ma lihtsalt ütlen teisest valdkonnast, kus ma olen töötanud, selleks, et taas kord mitte konkreetsete asutuste kohta rääkida, et kui mina sain sotsiaalministriks, siis meie valdkonnas oli, tehti meeletult suur mõnus ettepanek, et liidame kokku Ravimiameti, Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudi. Mina seda ei toetanud, minu hinnangul see ei ole mõistlik, üks teadusarenduse asutus, teine amet, mis tegeleb ravimitega, mis asub üldse hoopis teises linnas. Et mis sünergia sealt tekib. Aga inimeste tunne oli, et näete, et see kõlab nagu riigireform, et kõlab nagu me teeme midagi olulist, kui me nüüd siis paneme suured asutused kokku. Ja üldse mitte paha pärast ei tahetud seda. Tõepoolest on inimesi, kes usuvad sellesse, et võimalikult suured asutused teevad paremat tööd kui väikesed.
Üks minut lisaaega, palun!

Aseesimees Siim Kallas
Üks minut lisaaega.

Jevgeni Ossinovski
Ja mina arvan, et see ei ole tegelikult õige seisukoht, et me peaksime oskama hinnata väikeseid hästi juhitud täpselt töötavaid usaldusväärseid asutusi, kes oma funktsiooni hästi täidavad. Me ei peaks neid ära lahustama teistes suurtes mammutites, kus nende valdkond saab vähem tähelepanu ja kus on risk, et tegelikult, kui mingite, ka personali muudatuste tulemusena jõuame sinna, et kiduma jääb mitte asutus, vaid see valdkond, mida juhitakse, ja sellepärast mina arvan, et võiks asja üle veel järele mõelda. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Meil ei ole ühtegi muudatusettepanekut, nii et muudatusettepanekute arutamine seetõttu jääb ära. Nüüd on meil kaks ettepanekut: juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 163 SE teine lugemine lõpetada ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Haridus- ja Noorteameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks) eelnõu 163 SE eelnõu teisel lugemisel katkestada. Teeme saalikutsungi ja paneme selle hääletusele.
Auväärt kolleegid! Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada eelnõu 163 SE teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle eelnõu, selle ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu 56 Riigikogu liiget. Katkestamise ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu 163 SE teine lugemine on lõpetatud. Ühtlasi oleme saanud ka istungiga ühele poole. Istung on lõppenud. Aitäh!

Istungi lõpp kell 11.46.