XIV Riigikogu stenogramm
III istungjärk
Kolmapäev, 20. mai 2020, kell 14:00

Toimetamata

14:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu kolmanda istungjärgu 15. töönädala kolmapäevase istungiga. Kas Riigikogu liikmetel on soov üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel annan üle teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse täiendamise seaduse, mis on mõnevõrra pretsedenditu, sest sisuliselt samasuguse dokumendi oleme me üle andnud juba oktoobrikuus, aga sellega juhtus nii, nagu ikka tikub juhtuma opositsiooni üle antud eelnõudega, et see esimesest lugemisest kaugemale ei jõua. Jutt käib muidugi 1% SKT eraldamisest teaduse rahastamisele. See teema ei kao mitte kuhugi, selle teema üle tuleb edasi arutada, eriti kriisi järel, kus me kõik saame aru, kui oluline on meditsiin. Ettevõtlus areneb ka vaid teaduse ja innovatsiooni toel. Kõik me saame aru, et rahvusteadused on olulised. Nii et anname üle samasisulise eelnõu, et teadusraha oleks edaspidi 1% SKT-st. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelmise nädala neljapäeval andsime Reformierakonna saadikutega üle arupärimise riigihalduse minister Jaak Aabile. Sel nädalal saime Riigikogu esimehelt vastuse, kus ta viitab, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 lõike 1 kohaselt on arupärimine Vabariigi Valitsusele või selle liikmetele esitatav küsimus, mis puudutab tema võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist. Ja kuna esimees viitas, et arupärimine sellele ei vasta, siis ta tagastas meile selle arupärimise.
Käesolevaga esitame selle arupärimise uuesti. Oleme oluliselt täpsustanud siis preambulat, kus me juhime Riigikogu esimehe õigele teele ehk näitame, kuidas on see seotud ministri tegevusega, meie arupärimine. Muu hulgas viitame, et esitatud arupärimisega soovime teavet, kas riigihalduse minister on õiguspäraselt ja nõuetekohaselt täitnud talle õigusaktidega antud ülesandeid, milleks on ka eriolukorra juhi 20.03.2020 korraldus, millega on riigihalduse ministrile pandud kohustus koordineerida desinfitseerimisvahendite, isikukaitsevahendite tagamist tervishoiusüsteemi- ja sotsiaalhoolekandesüsteemivälistele asutustele. Samuti soovime oma arupärimises selgitust läbi viidud riigihangete seadusele vastavuse kohta, mis siis on viidud läbi isikukaitsevahendite hankimiseks, mille läbiviijaks on riigihalduse ministri haldusalas olev Riigi Tugiteenuste Keskus, kes oma ülesannete täitmisel peab lähtuma riigihangete seadusest, kuid mille mittenõuetekohases täitmises on Riigikogu liikmetel põhjendatud kahtlusi, millele soovimegi arupärimisega vastust saada.
Lugupeetud Riigikogu esimees! Palume mitte takistada Riigikogu liikmetele valitsuse poolt info andmist ja edastada meie arupärimine riigihalduse ministrile. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise ja Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohale registreeris ennast 89 Riigikogu liiget, puudub 12.

1. 14:04 Kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (134 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (134 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde. Juhin tähelepanu, et eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik koosseisu häälteenamus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (134 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 89 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

2. 14:07 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane teine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse muutmise seaduse eelnõu 176 SE kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Ka selle eelnõu vastu võtmiseks on vajalik koosseisu häälteenamus. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et viia läbi lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde. Head kolleegid, kas võib kohe minna lõpphääletuse juurde? Aitäh! Austatud Riigikogu, panen hääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 89 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

3. 14:09 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 159 SE kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on viia läbi eelnõu lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde. Kas me võime hääletuse juurde minna? Võime. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 159 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

4. 14:11 Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelisele Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu (174 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane 4. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkuleppe heakskiitmise seduse eelnõu (174 SE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale 15. veebruari 2004 aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu (174 SE) ettevalmistamist teiseks lugemiseks oma 12. ja 18. mai istungil. Eelnõuga kiidetakse heaks Põhjamaade Investeerimispanga põhikirja muudatused, mis laiendavad panga juhataja nõukogu pädevust. Põhikirja lisaks, et juhatajate nõukogu, mis koosneb panga liikmesriikide rahandusministritest, pädevuses on panga kapitali ja likviidsuse juhtimise põhimõtteid käsitlevate otsuste tegemine. Selline juhatajate nõukogu volituste muutmine saab toimuda vaid liikmesriikide ühisel kokkuleppel. Eelnõu 174 SE esimene lugemine lõpetati 6. mail, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 13. maiks, eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks 12. ja 18. mai istungitel. Komisjon eelnõus muudatusi ei teinud, seetõttu ei ole eelnõu juurde koostatud ka muudatusettepanekute loetelu. Täiendavalt esitas Norra välisministeerium k.a 14. mail lepingu hoiustajana lepinguosalistele riikidele noodi, mille kohaselt on Põhjamaade Investeerimispanga põhikirja muutmise lepingusse viidud sisse tehniline muudatus lepingu jõustumise kohta. Selle kohaselt jõustub leping mitte kohe, kui kõik liikmesriigid on esitanud oma heakskiitmise kirjad Norra Kuningriigile, vaid sellest 30 päeva möödumisel.
Komisjon langetas 12. mai istungil järgmised konsensulikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail, teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus ja 18. mail siis lisati ka noot tehniliste muudatuste kohta. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 174 SE lõpphääletus. Ja me viime selle lõpphääletuse läbi.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelisele Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu (174 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

5. 14:17 Ülevaade Eesti julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamisest

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi, tänane 5. päevakorrapunkt on Ülevaade Eesti julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamisest, ettekandjaks peaminister Jüri Ratas. Head kolleegid! Ma lühidalt tutvustan selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on peaministri ettekanne kuni 25 minutit, seejärel on küsimused ettekandjale, kus iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse, ja läbirääkimistel võivad sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Palun, härra peaminister, teie kord!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Riigikogu kiitis 31. mail 2017 heaks Eesti julgeolekupoliitika alused. Selle järgi uuendab iga Riigikogu koosseis aluseid nelja aasta järel ja peaminister peab andma Riigikogule ülevaate selle eesmärkide saavutamisest. Täna on esimene kord, kui peaminister sellise ülevaate teeb. Oma ettekandes teen tagasivaate kolme aasta kohta ja lähtudes julgeolekupoliitika aluste temaatilisest ülesehitusest. 
COVID-19 pandeemia tekitas kriisi, milles ükski riik ega rahvas ei jäänud puutumata. Kuigi julgeolekukeskkonnale põhjalikuma hinnangu andmiseks peab ootama, mõjutab pandeemia rahvusvahelisi suhteid kestvalt. Välistada ei saa, et tervishoiu- ja majanduskriis muutub ühel hetkel ka julgeolekukriisiks. Peame hoolikalt jälgima nii viiruse kulgemist maailmas, ravivõimaluste ja vaktsiini väljatöötamist kui ka arengusuundi rahvusvahelises poliitikas ja majanduses. COVID-19 pandeemia näitas taas kord, et sõltume tihedalt läbipõimunud maailmas asjadest, mis esmapilgul meisse ei puutu. 2017. aastal hindasime, et üleilmne julgeolekukeskkond on ärev, seda hinnangut pole praegu põhjust muuta. Traditsioonilised ohud Eesti julgeolekule ei ole kadunud. Venemaa üritab jätkuvalt kahtluse alla seada kogu Euroopa julgeolekut ja stabiilsust, rahvusvahelise õiguse vastane tegevus Ida-Ukrainas ja Krimmis kahjuks jätkub. Sõjaline oht Eestile on jätkuvalt madal, kuid nagu 2017. aastal hindasime, pole see välistatud, kui NATO kollektiivne heidutus pole usutav.
Samuti peame olema tähelepanelikud hübriidohtude suhtes, mille kohta viimased kolm aastat on toonud mitmeid näiteid. Vaenulike eriteenistuste tegevus NATO, Euroopa Liidu ja üksikute liikmesriikide vastu on püsiv oht. Eesti ei ole siin erand. Terrorismioht on mitmel pool maailmas kõrge. Samas on terrorirünnakute tõenäosus Eestis väike, kuid mitte olematu. Näiteks, radikaliseerunud üksiküritaja rünnak. Eesti julgeolek on täna kindel. See tugineb eelkõige meie valmisolekul ise oma riiki kaitsta ja selle nimel igapäevaselt paljudes valdkondades pingutada. Samuti põhineb see NATO ja Euroopa Liidu liikmesusel, liikmesriikide ühtsusel ning solidaarsusel. Meie julgeolek tugineb veel tihedatel suhetel sõpradega Läänemere regioonis ja meie suhtel Ameerika Ühendriikidega, kes on Eesti olulisim liitlane julgeolekupoliitikas. COVID-19 pandeemia tuletas teravalt meelde, kui oluline on kriitilisel hetkel solidaarsus, kuivõrd palju sõltume omavahelisest toetusest, abist ja läbikäimisest. Loodetavasti aitab see meeldetuletus hoida väärtuseid ja rahvusvahelisi organisatsioone, millele tugineb rahu ning jõukuse kasv Euroopas viimased 75 aastat.
Väga austatud saalisviibijad! Head Riigikogu liikmed! Julgeolekupoliitika alused näevad ette laia riigikaitse rakendamise, et kaitsta Eestit ohtude eest sõltumata nende päritolust või ilmnemise kohast. Tähtis on kõigi pingutus. Ja viimased kuud näitasid, et see on õige lähenemine. Suurest üleriigilisest kriisist ei jää keegi puutumata ning edu saavutamiseks tuleb mobiliseerida paljude tahe loomulikult ka palju vahendid. Laia riigikaitse planeerimine ja elluviimine toimub riigikaitse arengukava kaudu, mille koostamine aastateks 2021–2030 hetkel käib. Ühe arengukava aluspõhimõttena peame suurendama just kriisideks valmisolekut. Peame ka lõpule viima kriisi eel algatatud Siseministeeriumi kriisireguleerimise ülesannete üleandmise Riigikantseleile. Sellega tagame kogu riigi ühtsema ettevalmistuse nii sõjalisteks kui ka mittesõjalisteks kriisideks. Riigikantselei sai käesolevas kriisis hea kogemuse ametkondliku tegevuse ja kommunikatsiooni koordineerimisel.
Lugupeetud rahvasaadikud! NATO on ja jääb meie julgeoleku- ning kaitsekoostöö aluseks. NATO heidutuse ja kollektiivkaitse usutavuses ei ole põhjust kahelda. Kuigi COVID-19 pandeemia polnud sõjaline kriis, näitas just NATO oma vajalikkust ka tsiviilkriisis. Ühtki NATO operatsiooni ei lõpetatud, enim abi vajanud liitlastega oldi solidaarsed ja ka Eesti toetas oma liitlasi, olgu selleks Hispaania või Itaalia. NATO Euroopa liitlaste kaitsekulud on viimastel aastatel püsivalt kasvanud, samuti on suurenenud liitlasriikide kaitsevägede valmisolek. NATO liitlaste kohalolek meie regioonis muutus lahingugruppidega nähtavamaks. Liitlased eesotsas Suurbritannia kaitseväelastega on praeguseks lõimitud meie Kaitseväe tegevustesse ja plaanidesse. Koos NATO Balti õhuturbe ja teiste liitlaste tegevustega on see muutnud meie regiooni julgeolekut kindlasti kindlamaks. Loodan, et tulevikus suureneb ka Ameerika Ühendriikide sõjaline kohalolek meie regioonis veelgi. Ees ootavad keerulised ajad ja loodetavasti ei jää kollektiivkaitse liitlaste seas tagaplaanile. Et majanduskriis ei viiks liitlasi tõsiste kaitsekulude ja -võimete kärbeteni nagu 2008. aastal. Eelmiste kriiside kogemusest teame, et NATO-t enda vastasena kujutavate riikide kaitsekuludelt ja -võimetelt olulisi kärpeid ei tule. COVID-19 pandeemia näitas kätte riskikohad kaupade ja inimeste vabal liikumisel Euroopas. Need võivad muutuda julgeolekuküsimusteks: veokite ummikuga Euroopa Liidu sisepiiridel saime hakkama, kuid kuivõrd palju kahjustaks meid sõjatehnika ummikud piiridel riigikaitselises kriisis? Sõjalise mobiilsuse tõstmine on Eesti jaoks oluline nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus ja regionaalselt. Kriis kinnitas, et see töö peab jätkuma.
ÜRO on endiselt üleilmse julgeoleku ja stabiilsuse kindlustamise ning rahvusvahelise õiguse jõustamise keskmes. Rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinev maailmakord, demokraatlike väärtuste ning inimõiguste eest seismine on Eesti kui väikeriigi huvides. Kandideerisime selleks ka ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, kus Eesti on terve mai ka eesistuja. Töötame, et hoida COVID-19 pandeemia mõju julgeolekunõukogu regulaarse tähelepanu all. Eesti eesistumine on suur vastutus, aga ka tunnustus meie diplomaatidele üleilmse kriisi rahvusvahelisel eesliinil. Pandeemia alguses kritiseeriti Euroopa Liitu ja liikmesriike vähese ettevalmistuse ning puuduliku koordinatsiooni pärast piiride sulgemisel.
Jah, riikide vaheline koostöö ja infovahetus oleks võinud parem olla, aga rahvatervist on hoitud liikmesriikide ning mitte Euroopa Liidu teemana, ja tõenäoliselt ei saanudki Euroopa Liit nendeks asjaoludeks praegu paremini valmis olla. Küll aga näitavad kiiresti käivitunud Euroopa Liidu majandusmeetmed, et üheskoos suudetakse rohkem teha küll. Väga kiiduväärt on otsus eraldada 3,4 triljonit eurot Euroopa majanduse elavdamiseks, samuti Euroopa Liidu eestvedamisel kogutud 7,4 miljardit eurot COVID-19 vaktsiini ning ravimiuuringute rahastamiseks. Tervitame pandeemiale peatselt järgnevat arutelu Euroopa Liidu rolli üle piiriüleste ohtudega toimetulemisel. Eesti seisukohast võiks Euroopa Liidus võtta julgeoleku tagamisel suuna laiapindsele lähenemisele. See aitaks paremini ühendada meie tegemised rahvatervisest, toidust, tehnoloogiast, kaubandusest ja elukeskkonnast julgeolekuni. Kindlasti oleks meil siin jagada just meie enda kogemust.
Just Eesti eesistumise ajal 2017. aastal muutus tõsisemaks arutelu Euroopa Liidu rolli üle kaitsekoostöös. Hea on tõdeda, et Euroopa Liit on teinud viimase kolme aasta jooksul mitmeid edusamme, nagu Euroopa kaitsefond, sõjaline mobiilsus, sidevõrkude turvalisus, küber- ja hübriidohtudele ning desinformatsioonile vastu seismine. Ja seda suuremas koostöö NATO-ga, aga mitte, austatud Riigikogu, NATO arvel. Samuti oleme aastaid töötanud, et nii Euroopa Liit kui ka NATO oleks oma Venemaa-poliitikas üksmeelsed ja järjekindlad. Toetame Euroopa Liidu sanktsioonide jõussejätmist, kuni nende kehtestamise põhjused on kõrvaldatud. 
Head Riigikogu liikmed! Oleme pikaajalise sihipärase tööga üles ehitanud reaalsetel võimetel ja väljaõpetatud naistel-meestel põhineva sõjalise riigikaitse. Seda näitavad kõige selgemalt rohked õppused. Näiteks, suurõppusel Siil osales 2018. aastal ligemale osales 18 000 inimest Eestist ja liitlas- ning partnerriikidest. Eelmise aasta Kevadtormil osales 9000 inimest. Kuigi viiruse tõttu jäi see tänavu plaanitust väiksemaks, täideti õppuse ambitsioonikad eesmärgid ja ajateenijad läbisid küpsuseksami. Kaitsevägi saatis valmisoleku hoidmiseks reservi vajalikud üksused peaaegu 3000 võitlejaga. Reaalsetel võimetel põhineva sõjalise riigikaitse alus on olnud pikaajaline planeerimine ja sihipärane rahastamine tasemel vähemalt 2% SKT-st. See on võimaldanud valmisoleku tõstmiseks investeerida varustusse, laskemoona ja taristusse, samuti eelhoiatuse arendamiseks. Stabiilne ja sihipärane rahastamine peab tõsiseltvõetavuse ning liitlastele heade tingimuste hoidmiseks jätkuma. Seeläbi saadame kõigile selge sõnumi: riigikaitsesse investeeritu ja pikaajaline sihipärane töö viivad reaalsete tulemuste ning valmisolekuni.  Peame olema valmis rahuajal õppusteks või kriisiolukorras vastu võtma senisest märgatavalt arvukamaid liitlaste abijõudusid. Jätkuma peab ka üha tihedamaks muutunud kaitsekoostöö Läti ja Leeduga, mille üks edusamm on liitlastega koostöös Lätisse loodud Põhjadiviisi peastaap. Eesti geograafiline paiknemine Euroopas seab meile kohustuse eriti tõsiselt suhtuda piiridega seotud küsimustesse. Oleme pingutanud, et Schengeni ruum oleks usaldusväärne ja turvaline, et rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus ning terrorirühmitused ei saaks Eestisse laieneda või tunda end mugavalt meie digimaailmas. Aga mis peamine, oleme otsustanud välja ehitada kaasaegse idapiiri ja selleks eraldanud 90 miljonit eurot. Idapiiri esimene etapp – 23,5 kilomeetrit pika piiritaristu ehitamine – algab suvel ja valmib 2023. aastal. See on oluline verstapost 2014. aastast tehtud töös.
Eestit peab turvaliseks elukohaks 94% eestimaalastest. See on tänu Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Häirekeskusele, Kaitsepolitseiametile ja teiste asutuste pingutustele. Sihipärane ennetustöö on võtmetähtsusega, et Eesti tänavatel oleks igal ajal turvaline liikuda, et igal aastal saaks õnnetuste tagajärjel üha vähem inimesi viga või hukkuks, et terrorismioht Eestis oleks madal ja meie põhiseaduslik kord kaitstud. Veel enne suve loodame valitsuses arutada uut siseturvalisuse arengukava aastateks 2020–2030. Selles on ette nähtud sihitatud ennetustegevuse jätkumine ja eesmärk kaasata senisest enam kogukondasid ning vabatahtlikke oma kodukoha turvalisuse tagamiseks. Pean väga oluliseks vabatahtlikku tegevust, ja seda kogu laia riigikaitse ulatuses. Julgeolekupoliitika alused 2017 tõid esile vajaduse tõkestada ebaseaduslikku rännet Euroopa Liitu, et kindlustada Euroopa ühine julgeolek. Eesti pöörab üha rohkem tähelepanu rände algpõhjustele ja toetame haavatava majandusega riike Euroopa Liidu lõunanaabruses. Toetame ka innovaatiliste digilahenduste kasutuselevõttu arenguriikides, et luua neis paremad elutingimused ning vähendada rändesurvet Euroopale ja Eestile. Teine moodus stabiilsuse tagamiseks maailmas ja liitlaste julgeoleku hoidmiseks on rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse panustamine. Viimastel aastatel on operatsioonidel ja missioonidel osalenud aastas keskmiselt sadakond kaitseväelast, politsei- ja tsiviilametnikku. Umbes 200 PPA teenistujat on käinud Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalve ameti Frontex ühisoperatsioonidel. Kavatseme sellise panustamist jätkata.
Austatud kuulajad! Kliimamuutuse seos julgeolekuga on paari aastaga selgelt esile tulnud. Praegune kliimakriis on reaalne ja võrreldav COVID-19 arenguga, mis alguses on aeglane ja kauge, kuni ühel hetkel jõuab kiire kasvu ning ulatuslike meetmete rakendamiseni. Kliimamuutustele ja kasvuhoonegaaside vähendamisele tähelepanu pööramiseks moodustasime läinud aasta juulis valitsuse kliima- ja energiakomisjoni. Oleme otsustanud toetada Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050. Kuigi läinud aastal toodeti Eestis rekordkogus taastuvenergiat – 17,1% elektrienergia kogutarbimisest –, tuleb tootmisvõimalusi veelgi suurendada. Ühe meetmena otsustas valitsus läinud aasta novembris investeerida 37 miljonit eurot Kaitseväe uue kaugmaaradari ja täiendavate raadiosüsteemide hankimiseks. Sellega vabaneb 2024. aastast märgatav osa Virumaa tuuleparke kõrguspiirangutest. Energiajulgeoleku tagamiseks tuleb taastuvenergia kõrval arendada energiaühendusi teiste naabruskonna Euroopa Liidu riikidega. Ühendused on strateegiliselt tähtsad ka transpordis. Rail Baltic on Eestile oluline nii majandusarengu kui ka julgeoleku vaatest. Majandusjulgeoleku tagamiseks peame hakkama tõhusamalt hindama strateegiliste ja elutähtsate sektorite välisinvesteeringute vastavust julgeolekuhuvidele. Vastava Euroopa Liidu direktiivi alusel töötab valitsus eelnõu välja aasta lõpuks.
Eesti majanduse ja ühiskonna väga kõrge digitaalne areng muudab meid küberriskidest haavatavaks. Eesti on koos liitlaste ja partneritega hakanud viimase aasta jooksul omistama rahvusvahelisi küberrünnakuid nende teostajatele. Selle eesmärk on rünnakud ja ründajad avalikuks teha, need hukka mõista ja suurendada vastutustundlike riikide turvalisust. Eesti algatusel arutati märtsis ÜRO julgeolekunõukogus esimest korda küberrünnete omistamist. Rünnakud Gruusia vastu said selle tulemusel laiema kõlapinna. Siseriiklikust vaatest toon esile ID-kaardi turvanõrkuse 2017. aastal. See seadis tõsisesse ohtu meie digitaalsed teenused, mis ametkondade hea töö tulemusel siiski suurema kahjuni ei viinud. Praeguseks on digiallkirja süsteem ja riigi e-teenused muudetud riskikindlamaks. Side ja andmeside on teine riigi ja ühiskonna toimekindluse võtmeküsimus. Tänan Riigikogu liikmeid 12. mail heakskiidu saanud elektroonilise side seaduse muutmise eest. Valitsus saab sidevõrkude, sh 5G võrgu turvalisuse küsimusega nüüd edasi liikuda. 
Austatud Riigikogu liikmed! COVID-19 pandeemia on suurim kriis iseseisvuse taastamisest alates. See tõi välja seni märkamata probleeme näiteks õigusselguses või kommunikatsioonis. Nüüd on meie kohustus õppida. Peame igast kriisist välja tulema vastupidavama, tugevama ja ühtehoidvamana. Tegelikult polnud selleks kriisiks valmis ei meie ega ükski teine riik maailmas. Oleme siiani saanud hakkama ja see põhineb meie varasematel ettevalmistustel. Oleme korrastanud seadusandlust, koostanud kriisiplaane ja juhiseid, korraldanud õppusi valitsuse, ministeeriumide, asutuste, kohalike omavalitsuste ja elutähtsa teenuse osutajate seas. Pandeemia eelõhtul, 5. märtsil tegi valitsus rea otsuseid Kagu-Eesti tormi õppetundidena. Otsustasime, et 2021. aasta lõpuks peab igas maakonnas olema autonoomse talitusega tankla. Mobiilsidevõrgu toimepidevuse tagamiseks tuleb 1000 tugijaama 4500-st muuta autonoomsel elektritoitel toimivaks. Kohalike omavalitsuste kriisiga suutlikkuse tõstmiseks peavad kõik KOV-id, sh need, kus vähem kui 10 000 elanikku, koostama kriisiplaanid. Paraku tuleb ühiskonda mõjutavaid kriise veel. Peame üle riigi nii ametiasutustes, ettevõtetes kui ka elanike seas jätkama kriisideks valmisoleku kasvatamist. Meil peab välja kujunema valmisolekukultuur, kus inimesed on võimelised kriisi algushetkel toimima vähemalt teatud aja iseseisvalt. Samuti tuleb riigiasutustel ja ettevõttetel muutuda kriisikindlamaks. Infovahetus ja koostöö peab paranema. Eelmiste kriiside kogemus saab siin olla suunanäitaja, aga mitte piiraja, sest pole teada, millises vormis kriis meid järgmisena tabab. Valmisolekukultuur peab meid aitama kõikvõimalike, igasuguste ja väga laiapindsete kriisidega toime tulla.
Valitsus kiitis 2018. aastal heaks elanikkonnakaitse kontseptsiooni. Selles ette nähtud kriisideks valmistumise käitumisjuhised, Häirekeskuse infoliin 1247 või 2021. aastal käivitatav ohuolukordade teavituse SMS-süsteem peavad saama täienduse COVID-19 pandeemia õppetundidest. Riik peab ulatama elanikele ja ettevõtetele abikäe nii ettevalmistusteks kui ka kriisi käivitumise järel. Tõstan siinkohal esile Päästeameti, kellest on kujunemas elanikkonnakaitse eestkõneleja ja arendaja. Nägime seda ka viimase kriisi ajal. Võimaliku uue viiruselaine eel peame lähiajal korda ajama ravimi-, meditsiini- ja isikukaitsevahendite varud. Valitsusel on plaanis nii nende kui ka teiste riigi strateegiliste varude tervikvaadet arutada 4. juunil. Ma tänan siinkohal riigikaitsekomisjoni. Eile seal esinedes sain ülevaate, et ka riigikaitsekomisjon on tegelenud, tegeleb ja tegeleb ka tulevikus väga tõsiselt jsut varude küsimusega. Aitäh teile selle eest!
Rõhutasin julgeolekupoliitika aluseid Riigikogule 2017. aasta 2. mail tutvustades, et meie julgeolekukeskkonda võivad õõnestada paljud omavahel põimunud tegurid. Julgeoleku tagamine nõuab meie kõigi panust ja koostööd ning selle alus on sidus ühiskond. Peame jätkuvalt üheks peamiseks põhimõtteks, et Eesti julgeoleku ja meie inimeste turvalisuse hoidmine algab igast eestimaalasest. Meil kõigil on roll. Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on julgeoleku ja turvatunde edendamisel ääretult oluline roll. Eesti julgeolek on kõige kindlam sallivas, hoolivas ja kaasavas ühiskonnas. Igasuguse eriolukorra ja kriisi lahendamise juures on võtmetähtsusega ühiskonna ühtehoidvus ning ühine infoväli. COVID-19 Eestisse jõudmise esimestest päevadest alates pingutasime, et jõuda kõikide Eesti inimesteni nende emakeelest sõltumata. Viiruse tõrjumisel näitas meie ühiskond erakordset sidusust. Uuringute põhjal näeme, et venekeelsed inimesed täitsid juhiseid väga usinasti. Sellel oli kindlasti oluline roll Raadio 4-l, telekanalil ETV+, valitsuse venekeelsetel kanalitel, aga loomulikult ka erameedial. Töö ühiskonna sidususe kindlustamisel, milleks meie ühiselt läbielatud kriisi ajal tehtud töö on uue aluse loonud, ei jää kindlasti pooleli. 
Väga austatud kuulajad ja head Riigikogu liikmed! Kokkuvõtteks pöördun tagasi algusesse. Kolm aastat tagasi julgeolekupoliitika alustes kirjeldatud julgeolekukeskkond ning meie julgeoleku tagamise põhimõtted ja tegevussuunad on ajakohased ka nüüd. Järgides põhimõtet, et iga Riigikogu koosseis uuendab julgeolekupoliitika aluseid vähemalt kord nelja aasta jooksul, on Vabariigi Valitsus seadnud eesmärgiks uuendada dokumenti 2021. aasta juuniks. See eesmärk on COVID-19 pandeemia valguses muutunud veelgi aktuaalsemaks, töö aluste uuendamiseks algab juba k.a sügisel. Ma tänan teid ja soovin jõudu Eestile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud peaminister, ettekande eest! Aga teile küsimusi ei ole. Siiski on. Anneli Ott, palun!

Anneli Ott
Aitäh! Et mul oleks küsimus nende varude kohta, et lugupeetud peaminister, te mainisite ka korraks, aga äkki te täpsustate, et mis see siis nagu näiteks regionaalsel tasandil ja riiklikul tasandil selle kriisi valguses see pilt, mis praegu on ja see plaan edaspidiseks, näiteks meditsiiniliste varude osas. Kuidas te olete kavandanud nende varudega edasi minna? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest. Et kõigepealt, kui selle kriisi valguses rääkida ja just meditsiinilises vaates, siis pean teile ausalt otsa vaatama ja ütlema seda, et ega Eesti riigil ravimivaru ja meditsiinitarvikute varu väga pikaajaliselt ei ole olnud. Iseseisvuse taastanud Eestis minu meelest on täna see hetk, et öelda ausalt välja, et seda tuleb parandada, ja ma arvan, et seda varu tuleb just nüüd hakata varuma palju pikemaajaliselt, kui see on siiamaani olnud. See on probleem ja see probleem minu meelest tuleb lahendada. Me saame selle, nagu ma ütlesin, varude osas 4. juuni ülevaate, eile ka riigikaitsekomisjonis sellel teemal arutelu pidades, sealhulgas ka teiega. Minu meelest siin võiks olla valitsuse ja, ma ütleksin, vähemalt riigikaitsekomisjon, tema esimees on siin, härra Metsoja, et seda infot me peaksime nagu omavahel väga tõsiselt vahetama ja leidma nagu parima võimaluse. Aga me peame nagu aru saama, et ravimid, meditsiinivarustus on täna meie jaoks probleem. Nüüd edasi varude osas sellest kriisist, isikukaitsevahendid. Minu meelest me peame selgelt välja ütlema, et minimaalselt, ja ma ütlen, minimaalselt minu meelest meil on kahe kuu varu vaja. Ja see varu minu meelest peaks jagunema järgnevalt, et kõik asutused, olgu nad koolid, hooldekodud, haiglad, kõik avalikud asutused, aga ka erasektor, kes näiteks meditsiinis töötab või hooldekodude valdkonnas, et see kohustus on neil, et neil peab olema varu minimaalselt üheks kuuks. Ja teine ühe kuu varu peaks olema riigi tsentraalvaru. See annaks tegelikult kokku, et meil on kahe kuu varu igal juhul Eestis olemas. Kui me vaatame tavaolukorda, siis ma arvan, et, oleneb muidugi isikukaitsevahenditest, aga ma arvan, et see varu on võib-olla nädal, võib-olla kaks, võib-olla mingites artiklites kolm nädalat. Aga minu meelest see peaks olema väga selgelt 1 + 1 ja see peaks andma kokku minimaalselt kaks kuud. Me oleme täna paremini ette valmistatud selles osas, et me teame Eesti ettevõtteid, kes suudab isikukaitsevahendeid teha, toota ja neid saab riik osta. Nüüd veel, mis varu, minu meelest on oluline testimise varu ja tegelikult testimisega me oleme edasi liikunud või õigemini maailm on edasi liikunud, et juba tulevad turule ja juba saab ka siin Eestis katsetada neid nn antikehateste, neid kiirteste, aga me peame hoidma tegelikult testimisi neid PCR teste, pean silmas olgu see kaapetest või veeniveretest, et neid on kindlasti Eestis vaja sügiseks rohkem varuda kui see oli kevadel. Nagu me nägime, et tegelikult testide saamine Eestisse on probleem.
Ma arvan, et kui me räägime veel varudest, siis eraldi tuleb rääkida varust, mis on juhitava hingamise aparaadid, kui see viiruspuhang peaks olema sama lai, kui ta oli ta ühes Eesti maakonnas, siis kindlasti meil on vaja juurde juhitava hingamise aparaate, ma pean silmas kolmanda astme intensiivi eeskätt. Ma arvan, et me peame vaatama selle kriisi raames, nagu ma ütlesin, me arutasime märtsi alguses Kagu-Eesti kriisi, Võru tormi, et need on küsimused, mis on seotud varuga küttega, et see on kindlasti üks koht, kus tuleb teha inventuur ja teatud võimekusi on vaja juurde luua. Tõsi, me ei saa öelda, et need 2020 sügisel saavad olema, aga nagu ma ütlesin, autonoomsed tanklad või sidemastid, et side oleks tagatud, kui on täielik elektrikatkestus teatud tundideks nii kõneside kui SMS-side. Ma arvan, et see on väga lühidalt öeldes selline esmane reaktsioon või vastus teie küsimusele. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Madis Milling, palun!

Madis Milling
Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud peaminister! Kõigepealt ma vabandan, et ma pidin meie eilselt kohtumiselt varem lahkuma, et ma kindlasti oleks küsinud seda eile, aga küsin nüüd. Just lõppes meil ajutine piirikontroll, mille läbiviimisse andis väga suure panuse Kaitseliit, kes sai oma ülesannetega väga hästi hakkama ja kindlasti oli see väga hea koostöökogemus nii PPA-le kui Kaitseliidule. Mis aga mulle muret teeb, on selline valitsusepoolne võimalik tekkiv mugavusmõtlemine, et kriisi ajal küll Kaitseliit tuleb ja Kaitseliit teeb. Kaitseliit valvab piiri, Kaitseliit kustutab metsa, Kaitseliit teeb kolmandat ja neljandat. Aga kujutame endale ette võimalikku julgeolekukriisi, mille käigus on vaja kehtestada ajutine piirikontroll, aga julgeolekukriisis ei ole Kaitseliitu PPA-l abiks, sest Kaitseliit täidab oma otseseid riigikaitselisi ülesandeid. Samuti ei ole julgeolekukriisis suurt hulka just nooremaid vabatahlikke päästjaid, kes on eelkõige reservväelased. Minu küsimus: kas valitsusel on plaanis hinnata Päästeameti ja PPA kriisivalmidust julgeolekukriisis just nimelt personali kontekstis? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kõigepealt ma alustan sellest, millest teie rääkisite. Minu tänusõnad Kaitseliidule selles kriisis on täpselt sama siirad kui teil. Jah, Kaitseliit oli PPA-le ääretult oluline partner, ta aitas Eestit, ta aitas Eesti inimesi, ilma selle, kui ma ei eksi, vist oli see 150 kaitseliitlast, kellele me andsime õiguse, jõukasutusõigusega tegelikult piiridel olla. Ilma selleta me vaevalt et oleksime nii pikalt toime tulnud. Jah, me võime PPA võimekusega teatud ajaks piirid sulgeda, aga see aeg ei ole kindlasti väga pikk, ajutiselt. Nii et Kaitseliit oli siin oluline partner ja ma selle suure tänuga kindlasti nõustun. Nüüd edasi, mida te küsisite, on minu meelest oluline see, et me peame ikkagi vaatama seda nn sisekaitsereservi ja see on tegelikult see, mida täna ju ka plaanitakse. On ka kokku lepitud koalitsioonilepingus ja ka valitsusliidu aluspõhimõtetes, et tõhustatakse ja tähtsustatakse just riigipiiri valvamist, idapiiri väljaehitamine, eraldi eelarvega selline nn piirivalve struktuuriüksus PPA-s ja sisekaitsereservi loomine koos asjakohase relvastuse ja muu varustusega, piirivalve õppesuuna tõhustamine Sisekaitseakadeemias. Nüüd PPA piirivalve struktuuriüksusesse tuleb siis kümmekond täiendavat ametikohta, seal on teatud kulu aastas, hinnanguliselt pool miljonit eurot ja PPA peadirektori asetäitjaks piirivalvevaldkonnas saab just asetäitja piirivalve valdkonnas. Minu meelest see on oluline. Rahuajal või tsiviilkriisis saab PPA kaasata Kaitseväge, Kaitseliitu, nagu see oli sel korral, nagu ma ütlesin, 150 kaitseliitlast, aga riigikaitselise kriisi korral valmistuvad Kaitsevägi ja Kaitseliit oma põhiülesannete täitmiseks. Nii et kui meil on olemas see nn kiirreserv, siis see annab kindlasti leevendust. Teie näite puhul, kui see ei ole enam, ütleme, tervisealane kriis, vaid ta on julgeolekuküsimusega kriis, nagu ma vastasin, siis loomulikult on Kaitseliidul teine põhiülesanne ja siis on just minu meelest see nn kiirreservi loomine ääretult vajalik ja oluline. Sellega hetkel tegeletakse, Siseministeeriumi hinnangul on see reservi loomise kulu circa kümneid miljoneid ainuüksi varustusele ja väljaõppele ja see tähendab siis kuskil 700 isikule. Ja reservi kuulumine oleks kindlasti vabatahtlik, aga sõlmitakse siis isikuga ka vastav leping. Ja kriisireservi eesmärk on siis piirivalve ja erinevate näiteks objektide kaitse kriisiolukorras, mil vajadus inimressursi järele järsult kasvab. Nii et see on minu vastus teile. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea eesistuja! Hea peaminister! See on hea näide kokkuleppest ühiskonnas, et me kõik oleme seda meelt, et 2% SKP-st peab minema kaitsekulutustele, ent ma muretsen teise osa pärast, mis meile veel sama oluline on. Oletame, et meil on paar uut tubli tanki, mis peavad hästi vastu, aga kui nende tankide roolis on mees või naine, kes juhtumisi on vaenlase poolt ära ostetud, siis ei ole ju nendest seal tanki roolis kasu. Seetõttu, kas te olete minuga ühte meelt, et sisejulgeoleku ja siseturvalisuse valdkond, pean silmas Poltsei- ja Piirivalveametit, Kaitsepolitseid, Häirekeskust, Päästeametit ei saa praegu eesolevate kärbete, palgakärbete objektiks, et 2009. aastal kärbiti nende palka ja see toibumine võttis aega aastaid. Kas te saate kinnitada, et te peaministrina seisate siseturvalisuse, sisejulgeoleku eest, et nende palgad lähiaastatel vähemalt ei langeks, pigem tõuseks? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Hea Katri Raik! Lühivastus on: ma pean ääretult oluliseks, et me ei läheks, olgu see siseturvalisus, julgeolek, meditsiin, haridus, palgakärbete peale. Loomulikult ma seisan selle eest, et me selle peale ei lähe. Te küsite põhimõtteliselt minu käest ju võimatut. Te küsite seda, et kui on kriis, kas te lubate, et te ei kärbi. Ma ju ei tea, missugune see kriis on, kui palju majandus kukub, kui palju majandus langeb, mis juhtub maksudega. Esimene reaktsioon on loomulikult, et mina ei toeta nendes sektorites palgakärpeid. Ma arvan, see ei ole õigustatud. Ma saan aru, et te tahate kolme veretilka nüüd minu käest saada selle peale. Selle nimel ma töötan, jah, see on minu vastus teile. Minu meelest me peame vaatama ka, mida on viimastel aastatel tehtud, olgu see PPA-s, Päästeametis, sotsiaalvaldkonnas, sotsiaalhoolekandes, veterinaarias, seal kõikides kohtades, mida ma nimetasin, IT-s, on palgad tõusnud, on palgad tõusnud. Kindlasti on prioriteet ka tänasel valitsusel siseturvalisuse valdkonnas, julgeolekuvaldkonnas hoida sissetulekuid, inimeste sissetulekuid, ja kui vähegi võimalik, ka tõsta. Aga noh, me peame natukene lähtuma ka sellest, mis toimub meie majanduses, mis toimub ka fiskaalpoliitikas. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Anti Poolamets, palun!

Anti Poolamets
Hea istungi juhataja! Austatud peaminister! See kriis on meile joonistanud ülimalt selgelt välja elanikkonnakaitse tähtsuse. Ja mul on hea meel, et te tõite selle eraldi oma kõnes välja, et selline hädaolukord paljastab ka selle, mis võiks juhtuda palju raskema kriisi ajal, mis tähendab kõiki liiki varusid, kõikvõimalikke ettevalmistusi. Nii et küsikski teie nägemuse kohta, et mida me veel võiksime just elanikkonnakaitse vallas teha lähimate aastate jooksul selle õppetunni najal. Sest kui me mõtleme väikeste detailide peale, mis tegelikult on olulised, kas või siin Riigikogu õuel olev kunagine varjend, mis on vana koli täis, siis ka selline asi võiks olla läbi mõeldud, et see on korras, kas või mingi situatsiooni juhtimiskeskus, kus me harjutame kriisideks.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Ma olen sellega täiesti päri, et see elanikkonnakaitse küsimus, selle aktuaalsus on minu arust viimase kümne-viie aastaga järjest rohkem tõusnud, ja see on õigustatult. Ma tahan ka teile öelda selles viimases kriisis, et mul oli teiega võimalus rääkida telefoni teel ja ka teie selline info andmine, kuidas veel kiiremini on võimalik saada isikukaitsevahendeid – ma tänan selle eest! Minu meelest see on ka selline tugeva kodanikuühiskonna ja elanikkonnakaitse üks näide, et me kõik muretseme ja kui on probleem, siis me tuleme appi.
Nüüd, kindlasti, mis on murekohad minu meeleest elanikkonnakaitses laiemalt? Üks on loomulikult – me ei oska kõiki neid kriise ette näha, aga – toiduvaru küsimus. Ma arvan, et see on väga selgelt, sh joogivee küsimus. Ma arvan, et elanikkonna valmisolekust me peame ääretult oluliseks pidama mitte ainult seda, et olgu see hooldekodu või haigla, et seal on olemas generaator ja elekter, vaid me peame ka läbi mõtlema, kuidas seal on küte. Kui kriis juhtub kevadel või suvel või varasügisel, pole see võib-olla nii suur probleem, aga kui kriis on käes detsember, jaanuar, veebruar ja väga paljudes kohtades, enamikus nendes asutusest, mis ma ütlen, on see tsentraalküte, keskküte, siis minu teada see küte kaob väga kiiresti tagant ära. Selleks on vaja samuti valmistuda.
Nüüd edasi, minu meelest on oluline, et me teeksime head koostööd valitsuse ja Riigikogu vahel. Nagu ma ütlesin, riigikaitsekomisjonis oli eile tõesti, ma ütlen ausalt, minu jaoks väga positiivne kohtumine. Just, et mõelda nendele varudele, mis meil peab olema olemas, ja just õppida nendest kriisidest, mis meil on olnud. Nüüd edasi, te rääkisite varjumisest. Varjumiskohtade osas on Vabariigi Valitsus otsustanud, et kasutatakse selliseid olemasolevaid hooneid varjumiseks. Ja see üks hoone, mida te ütlesite, on tõesti siinsamas hoovi all. Ma olen ka kuulnud, et see on. Ja isegi, kui siin ametis oli võimalik olla, olen seal ka käinud. Aga igal juhul tuleks need üles leida, ära kaardistada ja teha selliseks, et vajaduse korral saab neid ka kasutada. Ja nagu ma ütlesin, Päästeamet peab sellega tegelema. Kogu see varjumiskohtade teema on hetkel Päästeameti peale pandud. Varude haldamine, see peab olema siis keskselt korraldatud, arutame seda 4. juunil, ja nagu ma ütlesin, oluline on ka ellu viia 5. märtsi Vabariigi Valitsuse otsused, mis on seotud Kagu-Eestiga.
Aga jah, ma arvan, et selle varjumise mõttes me peame ikkagi tõesti kaardistama ära, olgu need, ma ei tea, suured parklad, suured hooned, aga tuleb ka anda infot inimestele, et mida siis teha, kui mingid kriisid tulevad – kas näiteks on õige olla toas või on õige minna keldrisse. Meil on kortermajad, eks ju, seal on väga paljudel keldrid. Nii et kogu see asi, see varjumise temaatika minu meelest hetkeseisuga tänu jumalale selline, et sellist kriisi pole praegust olnud, viimasel ajal, viimastel dekaadidel, aga see tuleb igal juhul läbi mõelda, et kui see ühel hetkel on käes, siis on hilja. Ja ma olen teiega täielikult päri, kui ma mõtlen ka täitsa isiklikult, et kuhu ma siis jooksen, kuhu me varjume. Ma tean seda, näiteks, et Ameerika Ühendriikides, kus on ka loodus- selliseid tornaadosid väga palju piirkondades, seal on kohe teada, mis majade alla, mis majade keldrisse minnakse, palju seal veevaru on, kuidas seal on sidevarud jne. See tuleb kõik läbi mõelda, ma olen nõus sellega. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jaak Juske, palun!

Jaak Juske
Lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Ka mina tänan teid eilse väga asjaliku arutelu eest riigikaitsekomisjonis! Aga üks oluline küsimus jäi eile küsimata, et meie valitsuse ministrite rumalad ja kohatud avaldused võivad meie liitlassuhteid, meie julgeolekut kahjustada peaaegu et sama palju kui vaenlase pommid. Et siin eelmisel aastal üks teie valitsuse minister korduvalt meie olulisi liitlasi ründas, tegi kohatuid avaldusi, mis lõppes ju sellega, et Vabariigi President pidi konstateerima, et tänane valitsus on julgeolekuoht Eesti riigile. Kas te olete sellest presidendi avaldusest teinud omad järeldused, kas te võite täna parlamendi ees kinnitada, et kui keegi teie ministritest veel kahjustab oma avaldustega meie liitlassuhteid, meie julgeolekut, siis sellel inimesel ei ole kohta teie juhitud valitsuses? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, härra Juske! Minu meelest see on nüüd hästi oluline küsimus, mida te ütlete. Te ütlete, et tänane valitusus või te tsiteerite presidenti, ma saan aru, on julgeolekuoht Eesti riigile. Andke andeks, ma lükkan selle kategooriliselt ümber! Tänane valitusus on ametisse astunud demokraatlike valimiste läbi. Kui ma ei eksi, nad toimusid 3. märtsil 2019. Riigikogu, kes annab peaministrikandidaadile volituse, formeerib valitsuse ja küsimus on, kas ta saab selle volituse või mitte. See on õigusriigile kohane, see on demokraatlikule ühiskonnale kohane, see on iseseisvale Eesti Vabariigile kohane. Ma ütlen ausalt, et see on minu meelest väga ränk süüdistus ja nüüd te kordate kuidagi seda, et valitsus on julgeolekuoht Eesti riigile. Ma lükkan selle kategooriliselt laualt maha! Ühemõtteliselt. Minu meelest selliste, ma ei tea, näidetega, ei tasu nagu mängida. Te tegelikult vihjate hoopis teisele asjale, te küsige ära, te räägite ju Soome peaministrile öeldud sõnadest, te räägite NATO plaanist B jne, noh küsige neid, mida te tahate küsida. Et ma ei tea, te ütlete, et rumalad, ma ei tea, väljaütlemised, rumalad, kas siis inimesed. Ma ei tea ühtegi rumalat Riigikogu liiget, ma ei tea ka ühtegi rumalat Vabariigi Valitsuse liiget. Ma tean seda, et valitsuse tänased liikmed kõik pingutavad selle nimel, et teha kõik selleks, et Eesti iseseisvus tagada täna, homme ja igavesti. Me lähtume ju sellest eesmärgist, mis siinsamas julgeolekupoliitika alustes, selles dokumendis on välja toodud. See eesmärk on ju väga konkreetne. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvuse sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territooriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. Eesti viib julgeolekupoliitikas ellu põhiõigusi ja vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes. Meie siht on see, et Eesti julgeolekupoliitika siht on omariikluse ja selle järjepidevuse säilitamiseks ennetada ja tõkestada ohte ning vajaduse korral kiiresti ja paindlikult neile vastu astuda. Eesti kaitseb end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu. Punkt. Sellest me lähtume. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Metsoja, palun!

Andres Metsoja
Aitäh, lugupeetud peaminister! Tänan teid ka selle ülevaate eest! Te oma ülevaates keskendusite ka väga põgusalt, aga konkreetselt Euroopa sõjalisuse mobiilsuse kontekstile. Komisjoniga, riigikaitsekomisjoniga käisime me ka Euroopa Komisjonis liikuvuse ja transpordi direktoraadis härra Hololei juures, kus ta tegelikult rõhutas väga, et see võiks olla Eesti ambitsioon tugevalt rõhutada selle rahastu olemasolule ja sellele n-ö tasakaalustatud arengule Euroopa sees. Äkki saate lühidalt veel kommenteerida, mis seisus me oleme ja tegelikult see on just see aken meie sõjalises koostöös liitlastega kriisiolukorras, mis peab olema väga selgelt raiutud Euroopasse? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Jah, punkt 1, et see sõjaline mobiilsus või military mobility (ma vabandan siin ingliskeelse väljendi eest), see on Eesti jaoks oluline, see on Eesti jaoks tähtis. Nagu ma ütlesin, 2017 oli ka see PESCO loomisega oli üks mõte just see sõjaline mobiilsus või, ütleme, mehhanismide liikuvus üle piiri. Minu meelest, kui rääkida sellest sõjalisest mobiilsusest, siis me võime julgelt öelda välja seda, et see on üks NATO ja Euroopa Liidu koostöö olulisemaid projekte, kus just Euroopa Liit saab anda sellist, ma ütleksin, lisaväärtust, ilma sõjalisse valdkonda minemata. Ja sõjalise mobiilsuse edukuse näide on, et sõjalise tehnika liigutamiseks üle Euroopa Liidu sisepiiride peavad riigipiirid piiriületusloa menetlema mitte rohkem kui viie päevaga. See on olnud, kogu see sõjaline mobiilsus on olnud meie prioriteet. Nüüd vastates teie küsimusele ... Ma tahan ühe asja veel ära öelda, mis ma ütlesin ka kõnes, ja ma selle sõjalise mobiilsuse juures tahan ühe mõtte korra veel ära rõhutada või üle korrata ja see on see, et see ei, nagu ma ütlesin, see ei tohi tulla, kui me räägime erinevast sellisest, noh, julgeolekutemaatikast, et see ei saa tulla nagu NATO arvelt, et see peab olema koostöö. Sõjaline mobiilsus kokkuvõttes on ju MFF-i küsimus, see on Euroopa Liidu järgmise eelarveraamistiku küsimus. Mina olen isiklikult rääkinud eelarvevolinikuga siin kriisiajal ka mõned nädalad tagasi, kus ma ütlesin, et Eesti jaoks on sõjaline mobiilsus oluline, me soovime, et see oleks eelarves kajastatud. Ja ma pean tunnustama ja tänama, et ka tema ütles, et see on oluline, et see sõjaline mobiilsus saaks seal olema. Tõsi on see, et need summad, mis seal võib-olla on algselt olnud, algselt ma pean silmas 4-5 kuud tagasi, et neid summasid on küll vähendatud, neid summasid on kärbitud, aga see, milliseks ta lõplikult kujuneb, ma ei oska seda öelda, ma arvan, et seda ei tea täna mitte keegi, siin pole MMFi olemas, aga kas ta on Eesti A-prioriteet, kas Eesti rõhutab seda MMF-i läbirääkimiste vastuseks, see on meie prioriteet ja me seda kindlasti rõhutame. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Reitelmann, palun!

Urmas Reitelmann
Aitäh, härra eesistuja! Härra peaminister! Ma tahtsin küsida veel veidi pandeemia ohtudest. 2018. aastal mängis Terviseamet läbi ulatusliku pandeemia stsenaariumi ja sellest tehti üsna põhjapanevad järeldused, vaadati ära, millised on kitsaskohad, üksiti nähti ka kaitsevahendite tarnete katkemist. Meie ohuhinnangud on olnud õiged, järeldused on olnud täiesti adekvaatsed, aga, härra peaminister, mulle tundub, et need on jäänud kuhugi sahtlisse toppama, et järeldusi ja tegevusi nendele ei ole siiski järgnenud. Mis te kostate selle peale? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Ma ei tea, kas see küsimus täpselt on sellest ooperist, aga kui see on, siis igasse riigieelarve strateegiasse, igasse riigieelarvesse esitatakse alati oma taotlusi, ministeeriumid esitavad. Kindlasti on esitanud ka Sotsiaalministeerium ja ju ka teised ministeeriumid isikukaitsevahenditele suuremat rahastust, mida ei ole saadud. Midagi ei ole teha, see on alati nii, et piiratud ressursside tingimustes midagi tuleb jätta kõrvale, midagi on jäetud kõrvale. Kindlasti on jäetud ka kõrvale isikukaitsevahendite suuremat hankimist, siin ei tasu minul pead liiva alla panna. Aga see on loomulik protsess eelarve või RES-i menetluse käigus. Jah, meil on täna väga valus kogemus nüüd viimased 2–3 kuud, et a) ma arvan, nagu ma ütlesin, et isikukaitsevahendeid minu meelest meil peaks olema reserv, riiklik keskreserv suurem. See maksab päris palju. Ühe kuu tänastes, ütleme, aprillikuu hindades maailmaturu hindades isikukaitsevahendid, mis Eesti vajaks, ma pean silmas siis põhimõtteliselt kogu sektor, välja arvatud erasektor, aga kõik esiliin (PPA, Kaitsevägi, Kaitseliit, hooldekodud, sealhulgas erahooldekodud ja haiglad) ja et seda reservi, kui see on, seda tuleb ju kogu aeg ka vahetada. Midagi saab vanaks, mingi "kõlblik kuni" tuleb välja viia laost, uus sisse tuua, selle hind on ca, ühe kuu hind on seal 20 miljonit eurot tänastes hindades, need hinnad on nii kalliks läinud. See 20 miljonit eurot tagab põhimõtteliselt ühe kuu Eesti isikukaitsevahendid, kus sees ei ole erasektorit, ütleme, et toidupoodide kassiirid ei ole seal sees. Ma arvan, et see on tegelikult see, mis on hästi oluline kogemus nüüd. Ma usun, et sinna me peame siis raha rohkem panustama. Ja teine pool, mis ma tahan välja tuua, on see, et Eesti tootjad. Ega me väga palju ei teadnud neid, me teadsime mõnda Eesti tootjat, näiteks seal konkreetselt oli seal respiraator FFP3, kes tootis seda nii Eestisse kui Saksamaale, aga ta oli ikkagi üsna kiiresti valmis oma tootmist ümber vaatama ehk tooma vahetusi juurde. Jah, see tähendas riigi poolt väga suurt rahalist lepingut, aga ta hakkas tootma rohkem FFP-3 maske. Oli ka neid, kes ühel hetkel tegid oma tootmise ümber ja said hakata tootma kirurgilisi maske. Nii et ka siin on meil natukene, mitte natuke, vaid päris palju tarkust juures. Aga jah, ma olen nõus teiega, et see varude küsimus ja ka rahastamisküsimus on, siin oleme täna targemad. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Marko Mihkelson, palun!

Marko Mihkelson
Jah, aitäh! Lugupeetud peaminister! On arusaadav, et Eesti julgeoleku ja kaitsepoliitika üheks alustalaks lisaks iseseisvale kaitsevõimele on meie liitlastega koostöö nähtava heidutuse ja usutava heidutuse loomisel. NATO pataljonide kohalolek Balti riikides omab erakordset tähtsust ja on väga hea, et kõigi nende raputuste puhul, mis on siin toiminud nii Brexiti kui ka muul moel, raames, see kõik kenasti meie puhul toimib. Aga võib-olla üks lünk, mida ma näen, kus kohas meil siiski tuleks rohkem n-ö tulemustele suunatud tegevust teha, on küsimus Ameerika Ühendriikide liitlaste kohalolekust Balti riikides, sh siis Eestis. Ma küsiks selliselt: kuidas sa näed, millised oleksid need kõige olulisemad valdkonnad või suunad meile väga olulise liitlase, Ameerika Ühendriikide relvajõudude kohaloleku saavutamiseks Eestis? Ma ei pea silmas püsivat, aga võib-olla roteeruvat. Milline on sinu nägemus sellest? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kõigepealt, ma nõustun sellega, et on hästi tähtis ja oluline see, et me oleme tõesti suutnud kogu selle pandeemia raames ka siin, võtame ainult siis Eesti, et õhuturve, Poola hävitajad läksid, Prantsusmaa hävitajad tulid õhuturbesse Ämarisse. Seesama Kevadtorm, mis toimus – jah, ta oli ühelt poolt hea küpsuseksam meie ajateenijatele, aga teiselt poolt seal osales ka eFP, nagu te just mainite. Ma tahan öelda, korrata lihtsalt üle, et see, mis te ütlesite, et eFP pataljonid siin kolmes Balti riigis, lisaks Poolas – loomulikult, see on meie jaoks tähtis: juhtriigid USA, Kanada, Saksamaa, Suurbritannia. Ja tegelikult see on ju midagi erilist, kui me mõtleme korraks seda, et kui Ühendkuningriigis on lahkunud Euroopa Liidust, on kahe- ja mitmepoolne julgeolekualane koostöö jätkunud muutusteta. Tegu on meie jaoks kindlasti NATO võtmeliitlasega, kes on, nagu te ütlete õigesti, ka lahingugrupi juhtriik. Ma mäletan seda, et Suurbritannia on kinnitanud eFP Eestis jätkamist nii kaua, kui see vajadus on. Ja ma tõesti tahan väga tänada ka, ma ütlen, 21. detsembril eelmine aasta Suubritannia peaminister Boris Johnson ütles seda mulle ka isiklikult, et Suurbritannia siia kindlasti jääb. Ja see on Eesti oluline, koostöö jätkumine Ühendkuningriigiga on ääretult tähtis.
Nüüd, mis oleksid need valdkonnad, mida te küsisite, Ameerika Ühendriikide kohta, siis kindlasti USA kohalolek õppustel. USA kohalolek õppustel, ma arvan, on tähtis. Kui minna veel detailsemaks, siis kindlasti selliste, noh, kriitiliste võimete või võimelünkade täiustamine siia lisamine, ma pean silmas kindlasti näiteks õhukaitse osalus õppustel, mis on minu arvates oluline. Edasi, ma arvan, et see, et me näeme kolmes Balti riigis täna Leedus on USA rotatsioon USA pataljoni osas, kui ma ei eksi, see sai küll veebruaris läbi sellel aastal, aga nad olid ka seal circa neli-viis-kuus kuud – minu meelest see oli tähtis. See oli hea. Ja korrata selliseid rotatsioone tulevikus, kui on see võimalik. Nii et ma arvan, et rohkem sellise mereväe-õhuväe tegevusi, aga kindlasti USA kohalolek on ka laiem, see ei ole mitte ainult selline sõjaline kohalolek, see on koostöö kübervaldkonnas, mis on minu meelest päris hea. Mul isiklikult oli võimalus ju USA asepresident Mike Pence'iga see 5G memorandum ühiselt kokku leppida. Aga ma ütleks ka tegelikult kolme mere initsiatiiv, mis on olnud ju tegelikult selle aasta väga suur selline välispoliitiline prioriteet Eestile, me oleme sel aastal siin eesistuja. Ja loodame, et nüüd, kui viirusepuhang läheb uuesti või jääb alla, et seda ei tule nii tugevasti tagasi, siis me saame selle aasta sügisel ka presidendi eestvedamisel selle kolme mere initsiatiivi tippkohtumise ära teha, fondi luua ära. Nii et need on need tähelepanekud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Jaak Juske just siin hetk tagasi väitis, justkui tänane valitsus oleks ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale. Ma meenutan ühte kohtumist siin mõned aastad tagasi, väliskomisjoniga kohtusime Briti sõjalaeva peal, kes külastas Tallinna Inglise parlamentääridega ja toonane sotsist väliskomisjoni esimees Sven Mikser teatas või võrdles seal siis Donald Trumpi, Ameerika presidenti, Hitleriga. No loomulikult sellele järgnes seal meie külaliste poolt väga kohtmetu vaikus. Aga sarnaseid halvustavaid väljaütlemisi USA presidendi kohta on korduvalt tulnud sotside ridadest, korduvalt tulnud Reformierakonna ridadest, kahjuks ka meie meediast. Kas te jagate minuga seisukohta, et just nimelt sellised väljaütlemised meie väga hea ja väga olulise NATO liitlase suunas on just need asjad, mis meie julgeolekut ohustavad? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! a) need on loomulikult väga valed väljaütlemised, b) me oleme kõik inimesed. Ka suure ja võimsa ja meie kõige olulisema liitlase USA president on lihast ja luust ja kindlasti pole üldse välistatud, et ka temani jõuavad sellised ütlused. Loomulikult see kahjustab. Ma arvan, et siin pole mingit küsimustki. Ei ole tähtis, kes on see naine või mees täna Valges Majas, tähtis on see, et meie jaoks on strateegiliselt tähtis USA liitlassuhted. Donald Trump on valitud demokraatlikul viisil, ta on Ameerika Ühendriikide president, maailma võimsaima riigi president, NATO väga oluline partner. Ja ma tahan öelda ka seda, et meie sellised isiklikud suhted, ka indiviidi tasandil, on väga tähtsad ka tänase Ameerika Ühendriikide presidendiga. Minul oli au detsembrikuus temaga ka kohtuda. Ta palus eraldi kohtumisele, kui ma ei eksi, nüüd juba vist üheksa riiki, kes panustavad 2%. See oli väga meeldiv, ma olen väga tänulik, et ta oli Eestit märganud ja Eesti oli üks seal laua taga. Nii et suhted on strateegiliselt tähtsad USA-ga, aga ka loomulikult tänase Valge Maja administratsiooniga. Sellised väljaütlemised ei aita kuidagi kaasa. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud peaminister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ja nüüd avan läbirääkimised. Kalle Laanet Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun! Viis pluss kolm minutit palun!

Kalle Laanet
Austatud aseesimees! Head kolleegid! Hea peaminister! Te küll härra Juske küsimusele vastates tõite välja julgeolekupoliitika eesmärgi, aga see valdkond on nii oluline, et sel juhul ma kordan selle veel kord üle. Ja kordamine on ju meil tarkuse ema. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. Eesti viib julgeolekupoliitikat ellu põhiõigusi ja vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes. Eesti julgeolekupoliitika siht on omariikluse ja selle järjepidevuse säilitamiseks ennetada ja tõkestada ohte ning vajaduse korral kiiresti ja paindlikult neile vastu astuda. Eesti kaitseb end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu. Kui riik kaotab ajutiselt kontrolli osa oma territooriumi üle, siis osutavad Eesti kodanikud sellel alal vastasele organiseeritud vastupanu. Sellega saab ju jätkuvalt vaid nõus olla. Eelmine Riigikogu poolt vastu võetud otsus "Eesti julgeolekupoliitika alused" räägib järgmist. Ohupilt on viimastel kümnenditel muutunud keerulisemaks ja ohuallikad mitmekesisemaks. Esile on kerkinud asümmeetrilised ohud, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on raskesti tuvastatavad, kuid mille mõju julgeolekule on samaväärne kui traditsioonilistel julgeolekuohtudel. Majanduskeskkonna ebakindlus, küberruum ja selles toimuv ning tehnoloogia arenguga seotud ohud, radikaliseerumine ja terrorism, organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon ning rändevood ja eri põhjustel tekkinud hädaolukorrad mõjutavad julgeolekut üha ilmsemalt. Milline on tänane julgeoleku keskkond? Tänane üleilmne julgeoleku keskkond on ärev, maailmamajandus on tugevas languses. Riikidevaheline koostöö oli suuresti halvatud, COVID-19 viirus oli teinud oma töö ja eelkõige soovisid riigid lahendada enda riigisiseseid probleeme. Koostöö Euroopa Liidus kui ka laiemalt oli mingis osas halvatud. Jah, saame tunnistada, et õnneks NATO toimis. Selleks, et Balti riikides heidutuse usutavus kasvab, on vajalik USA suurem nähtavus, kaasa arvatud Eestis. Kindlasti ei ole mitte vähem tähtsam sõjalise mobiilsusprogrammi ellu viimine Euroopa Liidus. Lootma peab, et rahandusvolinikul on selleks lauasahtel rahalise kattega. Mõistlik on ka meil Eestis rakendada samu põhimõtteid ehk suurte infraprojektide ehitusel arvestatakse riigikaitselisi vajadusi, näiteks kandevõimeid. Me elame täna hoopis teistsuguses maailmas kui paar kuud tagasi. Meid ümbritsevad hoopis teistsugused ohud. Oleme täna koroonakriisist väljumas, aga mis siis, kui oleks realiseerunud prognoos 1000 haiglaravi vajavat inimest, viiruse levik ei oleks piirdunud vaid osade Eesti piirkondadega, liikumispiirangud oleks kestnud kuid kauem kui nüüd, töötus, majanduse mittetoimimisest tulenev eelarvepuudujääk, sotsiaalne kriis, mille järel miks rahutused riigis. Omariiklus kukub ilma suurema välisvaenlase ründeta, sest riik on nõrk. Selle vältimiseks on toimivad mitmetahulised eelhoiatussüsteemid, mis on piisavalt usaldusväärsed poliitiliste otsuste tegemiseks.
Nüüd kriiside lahendamisest. Kriiside lahendamist saavad korraldada need, kellel on selleks vastavad teadmised, oskused ja kogemused. Eesti-suurune riik ei saa igasse ametkonda lubada professionaalseid kriisireguleerijaid. Riigil peab olema ametkond, ametkonnad, mis omavad kriisireguleerimise võimekust, mida jagatakse vastavalt vajadusele. Kriisijuhtimise õiguslik raamistik, alustades hädajuhtumist kuni sõjaseisukorrani välja. Kehtiv hädaolukorra seadus ei taga efektiivset kriisiolukorra lahendamist, seda näitas möödumas koroonakriis. Sellest tulenevalt teen veel kord ettepaneku alustada uut analüüsi, et valmistada ette seaduseelnõu, mis toetab kriisijuhtumite lahendamist, olgu tegemist tsiviil- või sõjalise kriisiga. Eesti riigikaitset tagavate ametkondade töö peab muutma oma paradigmat. Laiapindne riigikaitse peab saama igapäevaelu osaks, mitte vaid ainult õppustel. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Jaak Juske, palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Jaak Juske
Lugupeetud eesistuja! Austet peaminister! Head kolleegid! Julgeolekupoliitika alusdokumendiga seotud eesmärgid ja tegevused moodustavad meie iseseisvuse püsimise üliolulise nurgakivi. Eesti ei saa kunagi arvult suureks, koos liitlastega võime seda aga olla. Seda olulisem on tänane arutelu siin Riigikogus.
Eesti julgeolekupoliitika alused kiideti siinsamas saalis tagasi heaks kolm aastat tagasi. Ühelt poolt pole selle ajaga just väga palju muutunud. Meie eesmärk on jätkuvalt endiselt hoida oma iseseisvust, omariiklust. Ajalugu on näidanud, et üksi me seda ei suuda. Me vajasime liitlasi sajandi eest vabadussõjas ja vajame ka täna. Kuuludes NATO-sse, võime end tunda sõjalises mõttes kindlamini kui kunagi varem ajaloos. Üks väikene riik agressiivse suure naabri kõrval peab aga oma kaitsevõimet ehitama ja hoidma iga päev. Kõik selle eesmärgi saavutamiseks seatud tegevused on endiselt aktuaalsed.
Samal ajal on kolme aastaga aga toimunud mitu olulist muudatust. Esiteks, on Eesti valitsusse pääsenud vahepeal partei, kelle tipp-poliitikud on eesotsas siseministri ametis oleva parteijuhiga rünnanud korduvalt õigusriigi ja vaba ühiskonna alustalasid. Aga mis tänase arutelu kontekstis veelgi olulisem, nad on rünnanud labasel viisil meie liitlasi, nii NATO kui ka NATO-väliseid olulisi partnereid. Julgeolekupoliitika aluste dokumendis on eraldi peatükk ohtudest Eesti põhiseaduslikule korrale. Kui see oluline paber Riigikogu eelmise koosseisu poolt heakskiidu sai, ei osanud keegi ka kõige õudsemas unenäos näha, et vaevalt kaks ja pool aastat hiljem on meie riigikaitse kõrgem juht, Vabariigi President sunnitud tegema avalduse, kus ütleb, et tänane Vabariigi Valitsus on ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale ja julgeolekule. Sellist avaldust ei tee ühe demokraatliku riigi juht kergekäeliselt. Selleks peab olema väga mõjuv põhjus. Ja valitsuse liikmete poolt liitlassuhteid ühemõtteliselt kahjustavate avalduste rodu seda toona kindlasti oli.
Teise olulise muutuse tõi kaasa seni jätkuv koroonapandeemia. See pani proovile Euroopa Liidu, aga ka NATO toimimise. Meie üks olulisemaid sõjalisi liitlasi Ida-Euroopas – Poola – pani oma piirid kinni, Eesti kodanikud jäid seetõttu Euroopasse lõksu. Aga kujutagem nüüd ette, et tsiviilkriis oleks ootamatult kasvanud üle julgeolekukriisiks. Suletud piiridega Euroopa oleks väga haavatav.
Täna on tervisekriis on kasvanud üle majanduskriisiks. Meie riigieelarvete tulusid ootab ees drastiline langus, meie iseseisvust ohustavaid tegureid ei ole aga jäänud vähemaks, pigem on neid tulnud juurde. Seega on ülioluline hoida Eesti kaitsekulutusi 2% tasemel, lisades sellele liitlaste kohalolekuga seotud kulud ning meie kaitsevõime parandamiseks esmatähtsad investeeringud. Seejuures ei tohi unustada siseturvalisuse rahastamist, sest mis kasu on Eesti kaitseväel soomukist, mida juhib vaenlase poolt ära ostetud tegelane.
Samas, me võime kulutada oma kaitsevõimele 500 või 600 miljonit või lausa miljardi. Sellest kõigest pole aga kasu, kui meie enda valitsuse liikmed jätkavad senist lahmivat liitlasi ründavat stiili. Sõnal on meeletu jõud. Rumalate avaldustega võime rikkuda ära rohkem kui tuhat vaenlase pommi. Ja selle riski jätkumine on paraku peaministri valik.
Aga lõpetuseks, head kolleegid, ma tahan uskuda, et kõigi Riigikogus esindatud erakondade südameasjaks on siiski Eesti püsimine ja selleks vajalike julgeolekualaste sammude astumine. Seda näitab väga üksmeelne koostöö fraktsioonide vahel riigikaitsekomisjonis, mis jätkab muide lähiajal ka uue riigikaitseseaduse eelnõu menetlust. Kokkuvõtteks: hoides liitlassuhteid, hoiame Eestit, panustades riigikaitsesse, aitame kaasa Eesti püsimisele läbi aegade. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Andres Metsoja, palun, Isamaa Erakonna fraktsiooni nimel! Palun, viis pluss kolm minutit!

Andres Metsoja
Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Lugupeetud peaminister! Tugev laiapõhjaline riigikaitse algab meist endist. Igaühe panus loeb. Meie igapäevane ühine pingutus tagab Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse ning meie elanikkonna turvalisuse. Selle igapäevase ühise tegevuse mõju ja edukust oleme eriti lähedalt näinud viimaste kuude jooksul. Ei tasu unustada, et riigikaitse ja julgeoleku tagamine ei ole ainult riigi sõjaline kaitse ja sõjaline tegevus. Paari viimase kuu jooksul tervisekriisis oleme näinud ka Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja vabatahtlikkusele tugineva Kaitseliidu olulisust. Nende organisatsioonide panus koroonakriisi lahendamisse, seda ei saa kuidagi alahinnata. Ligi 2000 kaitseliitlast ja kaitseväelast andsid enda panuse viirusega võitlemisse. Ühtlasi nägime, kui olulised on Eesti kriisivarud. Kui maske ja kaitsevahendeid nappis, oli just Kaitsevägi see, kes aitas tekkinud puudust 700 000 kaitsemaskiga leevendada. Kriis tõi ühiskonna teadvusesse taas kord ka varustuskindluse küsimuse. Riigikaitsekomisjonis oleme tekkinud võimelünki ja varustuskindluse küsimust korduvalt käsitlenud ja loodame siinkohal heale koostööle, et uuteks kriisideks veelgi paremini valmis olla.
Me räägime Eesti riigikaitse alustalade puhul lisaks iseseisvale kaitsevõimele alati ka NATO-st, Euroopa Liidust ja meie liitlastest üle maailma. Me teeme seda kahtlemata õigustatult. Eesti on osa rahvusvahelisest kogukonnast ja meie liitlased tagavad meile parema julgeolekugarantii kui kunagi varem Eesti ajaloos. Samas teame, et riigikaitse algab meist endist, sellest, kuidas me ise otsustame enda riigikaitset kujundada ja väärtustada. Ilma selleta ei ole mõtet rääkida ka liitlaste abist. Meie pikaajaline riigikaitse A ja O on vähemalt 2% SKP-st ja selle eraldamine riigikaitsesse, millele lisanduvad liitlasüksuste vastuvõtukulud on olnud Isamaa järjepidev poliitika, mis on tänaseks kujunenud parteideüleseks konsensuseks. 2020. aastal tähendab see 615 miljoni euro summa suurust kulu ehk investeeringut, mille eesmärk on tagada meie kaitsetahet ja kaitsevõimekust. Nende vahenditega soetatakse üksustele uut varustust, investeeritakse taristusse ja uute kaitsevõimekuste väljaarendamisse, seni hoidmisse. Algatatud kaitseinvesteeringute programm on seadnud eesmärgiks mitmete kriitiliste võimekuste varasema saavutamise ja uute varustuste soetamise, olgu selleks siis uued pikamaa tankitõrjerelvad, uued käsitulirelvad kaitseväelastele või siis uued kuulivestid. Lisaks veel tänavu jaanuaris avatud uus õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse hoone, mis tagab koos kahe keskusega Lätis ja Leedus ööpäevaringselt Balti riikide õhuruumi puutumatuse ning otse loomulikult ka küberjulgeoleku väljaõppekeskus, mis käivitus aprillis.
2% nõuet ja seni kavandatud investeeringuid ei tohi unustada ka majanduskriisi tingimustes. Iga kulutatud eurot tuleb hinnata kriitiliselt, kuid lühiajaliselt kerge otsusena näiv kaitse-eelarve ja selle vähendamine seaks ohtu meie riigikaitse pikaajalise perspektiivi ja jätkusuutlikkuse. Järgnevatel kuudel on oodata selle teema tõsist arutelu ning ma siiralt loodan kõigilt teilt saadikutelt, et me leiame Eesti julgeoleku jaoks parima võimaliku lahenduse. On teada, et iga kriis pakub ka võimalusi. Üks kõrge potentsiaaliga valdkond, mis vajab riigipoolset tuge ja võimestamist, on Eesti kaitsetööstus. See on suure arenguvõimalusega sektor, mis vajab valitsuse initsiatiivi ja Riigikogu tuge. On ju üldteada, et kriisi ajal on vastava varustuse hankimine välismaalt üsnagi keerukas. Edasi tuleb töötada sellega, kuidas arendada kaitsetööstust Eesti kaitsevõime osana ja kasutada ära tekkivat sünergiat. Rahvusvahelisele turule suunatud konkurentsivõimeline kaitsetööstussektor peab olema meie prioriteet. Kaitsetööstuse ettevõtted tegutsevad kaitse- ja julgeolekuotstarbelise teadus- ja arendustööga, mis toob kasu Eesti mainele ja ka ettevõtlusele.
Investeeringud ja rahaline panus ei loe aga midagi ilma Eesti inimeste kaitsetahteta. Mul on hea meel, et aasta-aastalt suureneb nende kutsealuste arv, kes astuvad ajateenistusse just nimelt vabatahtlikult, kuid ka selles vallas on veel pikk tee minna. Kaitseliidu liikmete arv on jätkuvalt kasvutrendis, samas näeme erinevatest uuringutest, et inimeste usaldus Kaitseväe ja Kaitseliidu vastu on kõrge, millest annab aimu ka kõrge õppustel osalenud reservväelaste osakaal. See kõik ei tule iseenesest ning riigikaitse olulisuse tutvustamist tuleb alustada juba varakult – olgu selleks siis riigikaitseõpetus gümnaasiumiastmes või teised isamaalised haridusprogrammid. Eesti ühiskonna kaitsetahe on suur ning seda tuleb hoida ja veelgi suurendada.
Lõpetuseks, nii nagu ma ka alustasin. Riigikaitse on meie kõigi igapäevane ühine pingutus nii sõnades kui teos. Viimaste kuude sündmused andsid selleks taas kord kinnitust. Kaitskem Eestit! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Oudekki Loone, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel! Viis pluss kolm minutit, palun!

Oudekki Loone
Head kaaslased! Esimesel nädalal pärast eriolukorra lõppu loomulikult tuleb püstitada küsimus, et kas meie julgeoleku olukorra põhialused pidasid vastu, kas meie poliitika on olnud mõistlik ja mida me võiksime õppida järgmisteks kordadeks. Ma arvan, et kõige olulisem tähelepanek on tõepoolest see, et lai riigikaitse pole bürokraatlik sõnakõlks, julgeolekupoliitika on palju rohkem kui soomusmasinad ja hävituslennukid. Kriis, millest me just ja muuhulgas tegelikult täitsa edukalt välja tulime, seega põhialused on päris head, et see kriis näitab, et militaarne riigikaitse on mõnikord väga-väga kitsas ja mitte kõige olulisem valdkond elude ja majanduse säilitamiseks, ehkki vajalik valdkond. Nüüd me näeme näiteks seda, kui oluline on asjaolu, et kõiki haiglaid ei kontsentreeritaks Tallinna. Jah, tavaolukorras me võime lugeda, et efektiivsus, mõistlikkus, asjade koondamine, raha äkki on isegi mõistlik, aga kui üks osa riigist on ära lõigatud, kasvõi pandeemia tagajärjel, mis oleks saanud, kui Saaremaa haigla oleks täiesti Tallinnasse kärbitud. Jah, see laiapindse riigikaitse põhimõte, et elutähtsad teenused peavad olema igas maakonnas olemas, et see võib mõnikord tunduda luksusena väikeses riigis, aga kohe, kui meil on kriis, siis on see hädavajadus. Kui meil on kriis, siis me enam uusi arste ei koolita. Me kasutame neid, kes meil olemas on. Isegi uusi haiglaid väga hästi ei ehita. Isegi maskide hankimine võttis nädalaid. Samamoodi tanklad, generaatorid, valmis töötatud ja läbi harjutatud kriisiplaanid, see ei ole aja kulutamine, see on väga-väga oluline. Kuigi meil võib olla tunne, et me teatud teenuseid dubleerime, siis taaskord, kui meil on kriis, siis need on hädavajalikud. Kui me mõtleme selle tervishoiukriisi peale, me võime korraks ette kujutada, kui kohutav võiks olla olukord mittekonventsionaalses sõjas, kus keegi näiteks kasutab bioloogilist relva ja me peame oma julgeolekupoliitika läbi mõtlema sellele, kuidas me siis vastame. See tähendab ka seda, et vaatamata oma väiksusele me peame olema võimelised teatud tooteid ja teenuseid pakkuma ise sest ka kaubandus ei pruugi toimida. Meie kõigi huvides on näiteks see, et Eestis päriselt eksisteeriks farmaatsiatööstus koos kogu oma selleks vajaliku tööstusahelaga. Jah, see ei pruugi olla alguses ja ei pruugigi kunagi olla rahvusvahelisel turul edukalt võistlev, aga see on laiapindse riigikaitse huvides, et meil need teadmised ja need oskused on olemas. Samamoodi me peaksime olema võimelised tootma meditsiiniaparatuuri, noh, olgu, hingamisaparaatidest me oleme kõik viimased kaks kuud väga teadlikuks saanud, aga ka väga paljusid teisi. Et see oskus ja teadmine peab meil olemas olema ka siis, kui me igapäevaselt selles ei võistle. Samamoodi omaenda transpordivõimekus. Laevad, lennukid, rongid – need ettevõtted peavad olema olemas. Need inimesed, kes oskavad hooldada kõiki vastavaid ronge, lennukeid, laevu ehitada, parandada, juhtida, need peavad meil kogu aeg olemas olema, neid me ei saa välja koolitada siis, kui kriis juba on, seda kompaniid me siis ei loo, kui see kriis juba on. See peab olema kogu aeg olemas ja isegi, kui ta on kergelt kahjumlik. See on meie laiapindse riigikaitse huvides. See kõik loomulikult vajab riigi investeeringut, see vajab riigi toetust ja mõnes mõttes näiteks ma arvan, et selleks, et niisugused strateegilised majandusharud eksisteeriksid, me võiksime mõelda riikliku investeerimispanga loomisele, mis eriti kriiside ajal annab hapnikku neile tööstusharudele, neile majandusharudele, mis on meile kõigile vajalikud. Isegi siis, kui nad kohest kasumit ei anna, isegi siis, kui turujõud ütlevad, mmm, ei, te olete liiga väiksed ja mõttetud. Aga meile on seda vaja, meie inimestele on seda vaja. See tähendab loomulikult ka seda, et kõik need sektorid ja muuhulgas kõik Eesti sektorid, võiksid olla täidetud väljaõppinud töötajatega, kelle heaolu on garanteeritud. Peaminister just tunnustas päästeametit, kellest on kujunemas elanikkonna kaitse eestkõneleja ja arendaja. Samal ajal päästevaldkonna palgad lohisevad meil ka regioonis kuskil tagapool. Päästjad, kes päriselt on alati eesliinil, nemad võiksid alustada Eesti keskmisest palgast. Kui me nüüd hakkame järgmist eelarvet tegema, siis võiks neid mitte unustada. Võiks mitte unustada, et inimesed, kes garanteerivad meie laiapindse riigikaitse, ei peaks iga päev kombineerima kuidas lastele toitu anda ja kas nad ikka panga ees on piisavalt maksejõulised, et endale üldse mingit kodu osta, et tal see laud oleks, kuhu see toit panna. Samamoodi meile on oluline, et kõigis valdkondades oleks meie oma tööjõud, meie toidujulgeolek, me ei saa niimoodi edasi minna, et me ei suuda oma toitu kasvatada, sest meil ei ole inimesi, kes seda teeksid, ei ole võimalik. Ja see muuhulgas, et me garanteerime omamaise tööjõu, kes on kaitstud ja kes saab mõistlikku palka, see tähendab ka seda, et me täidame väga efektiivselt oma eesmärki ebaseaduslikku rännet piirata, sest meil on töökohad täidetud.
Ja nüüd viimaks, aga mitte vähem olulisemaks, ärme ära unustame, et kogu muu maailm, selline tavapärane julgeolek läheb ka edasi. Eesti on ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liige, praegu maikuus ka selle eesistuja, päriselt suveräänsete riikide hulgas ja üks aspekt, mida me seal arutame ja mida me peaksime laiemalt omavahel läbi mõtlema, on väga paljude riikide poolt küsitud julgeolekunõukogu laiendamise reform. Seal on mitmeid ettepanekuid, üks ettepanek on, et vetoõigus tuleks ära kaotada, üks ettepanek on, et tuleks permanentseid liikmeid rohkem juurde teha ja üks ettepanek on ka see, et tuleks mittealalisi liikmeid kas juurde teha või siis nende mandaati pikendada või mõlemat. Et kus siis Eesti siin seisma peaks? No vetoõiguse ära kaotamine kindlasti ei ole mõistlik. Ühel poolt see ei ole ka võimalik, sest ma ei usu, et riigid kellel praegu see on, laseksid sellel juhtuda, aga see ei ole ka hea mõte. Mis on ÜRO julgeolekunõukogu? See ei ole kõige rikkamate, kõige suuremate riikide klubi, see ei ole G20, G14, G8, mis iganes. Julgeoleku nõukogu alalised liikmed on need, kellel on legitiimne tuumarelv. Kas me tahame neid riike juurde teha? Kas me tahame öelda, et kogu senine tuumarelvade piiramise poliitika on läbi kukkunud? Äkki ei ole tarvis, sest tegelikult see nõukogu on püsinud efektiivselt sellisena nagu ta loodi, sest tuumarelvadega riigid ei ole maailma ära hävitanud. Kui me tahame võrdsust regionaalselt võrdsust, siis tuleks kaaluda justnimelt neid teisi ettepanekuid laiendada või pikendada mittealaliste liikmete mandaati. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Leo Kunnas, palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel! (L. Kunnas küsib lisaaega.) Palun, 5 + 3 minutit!

Leo Kunnas
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Härra peaminister, tänan teid kõigepealt ettekande eest! Ja kasutan ka seda kõrget kõnetooli selleks, et tänada kõiki, kes olid selle kriisi ajal eesliinil. Eriolukord on küll lõppenud, aga kriis mitte. Ja kriis tegelikult sellisena, liitkriisina on alles alguses. Me näeme seda, kuidas praegune kriis, meditsiinikriis on muutumas majanduskriisiks. Ja me teame ajaloost, et majanduskriisid on tihti muutunud sotsiaalseteks kriisideks, mis on omakorda kutsunud esile julgeolekukriise ja ka sõdu. See on üldiselt see loogika, kuidas asjad on läinud, ja see on ka see loogika, mida meie püüaks iga hinna eest vältida. Praegu on meil koostamisel mitmeid olulisi arengukavasid ja kaks nendest puudutavad otseselt riigikaitset. Ehk siis riigikaitse arengukava 2021–2030 ja ka siseturvalisuse arengukava 2021–2030.
Mida me siis nendes tingimustes, kus meil rahvuslik koguprodukt jääb vähemaks ja ka osa sellest vähemaks, peaksime siia kavadesse panema? Ja millest me peaksime siis lähtuma selle vajaduse hindamisel, mida me siis peaksime sinna panema? Alates 2016. aastast, kui USA mõttekoda RAND Corporation tegi sellise põhjaliku raporti selle kohta, et Balti riigid ei ole hästi kaitstud, et liitlastel ei ole siin piisavalt vägesid, et meil, Balti riikidel endil ei ole siin piisavalt vägesid, meil on olulised võimelüngad, pärast seda on sääraseid raporteid tulnud, ütleks niiviisi, pakiviisi. Mul on neid endal selline paks mapp. Ja ma arvan seda, et me peaks arvesse võtma seda, mida need raportid kirjutavad. Ka meie oma kaitseuuringute keskus on kirjutanud juba mitmest võimelüngast, näiteks meie võimekusest merel ja keskmaaõhutõrjest. Meil on alliansi liikmena tugev või usutav poliitiline heidutis, aga meie sõjaline heidutis ei ole kaugeltki piisav.
Ja ma ise näen kolme olulist võimelünka, mida me peaksime püüdma nüüd uues riigikaitse arengukavas parandada. Esimene nendest on miiniveeskamine ja rannakaitse. Kui me vaatame siit meie asukohast ja ka Stenbocki majast, umbes 1000 meetri või natuke väiksema vahemaa kaugusel on A-terminal. Kui meil ei ole miiniveeskamise ja rannakaitse võimet, siis see tähendab seda, et potentsiaalse vaenlase merejalavägi või ka motolaskurüksused võivad lihtsalt sõita randa kas dessantlaeva või Ro-ro alusega ja tulla lihtsalt maha. Ja me peame nendega võitlema käsirelvadega. See olukord on üsna ohtlik, me peaks sellest üle saama. Meremiinid ei ole kallis relvasüsteem võrreldes väga paljude teiste kallimate relvasüsteemidega. Meie kaitseväel on üks veeskamisvõimeline laev praegu, ka piirivalvelaevad on veeskamisvõimelised ja samamoodi tegelikult sobivad selleks hästi meie riigi valduses olevad praamid, mis sõidavad praegu Saaremaa ja Hiiumaa vahet. Kui meil on meremiinid, siis ei ole meil enam nii lihtne randa sisse sõita, aga seda peab ka kontrollima ja valvama. Ehk kui me räägime rannakaitsest raketikompleksidega, siis on kaks võimalust: kas paneme need laevadele või paneme siis randa veoautole. Laev on kallis platvorm ja see on ka haavatav õhust. Veoauto on odav, sa võid panna selle karjata maastikule, panna selle mingisse hoonesse. Ja räägime distantsist, 30 kilomeetrit on täiesti piisav. On ka pikema distantsiga komplekse, aga sel juhul on meil vaja tuld juhtida ehk siis kallimaid radareid. Paneme miinid maha ja kontrollime seda rannakaitse raketikompleksidega, juba ei saa meile tulla lihtsalt põhisadamatesse sisse. Need võimekused on kindlasti sellised, mida me peaksime käsitlema meie uues riigikaitse arengukavas.
Teine oluline võimekus on keskmaaõhutõrje. Meil on olemas lähiõhutõrje, mis on meie jalaväebrigaadide koosseisus, aga meie riik on paraku nii kujunenud, et siia suur- Tallinna ruumi on kogunenud pool rahvastikust, umbes. Ja meie oluline tööstus, juhtimine – kõik on praktiliselt siin. Keskmaaõhutõrjest rääkides siin on distants raadiusega umbes 30 kilomeetrit või suurem ja siis ülespoole 10 kilomeetrit. Loomulikult, need süsteemid ei ole just odavate killast, aga kui me teeme rohkem tööd, otsime võimalusi, siis kindlasti on ka see võimalik lahendada, sest vastasel korral meie liitlased on vähemalt sõjalise konflikti alguses raskustes sellega, et siin õhu ülemvõimu saavutada, sest selleks on vaja lihtsalt uppumata lennukikandja Kaliningradi oblasti näol, selle õhukaitsest lihtsalt üle saada, mis ei ole väga keeruline ... või tähendab, mis on just väga keeruline. Seepärast me peaks ka selle võimelünga nüüd võtma ette käesolevas arengukavas.
Siis ma lähen nüüd üle siseturvalisuse arengukava punktidele. Siin on kõlanud tugevat kriitikat selle kohta, et miks on vaja sisekaitsereservi ehk kriisireservi, miks on vaja piirivalvele omaette juhtimisstruktuuri – milleks see kõik hea ja vajalik on? Vastaks sellele nii, et kui ma käisin kevadel koos siseministriga tegemas ringkäiku idapiiril ja olin Narva kordonis, nägin, seal piirivalvurid tegid tublit tööd, kenasti püstolid vööl kabuuris, nagu rahuajal kohane, siis ma küsisin, et no kas teil siin mingeid raskemaid relvi ka on. Mehed ütlesid, et jaa, meil ikka automaadid on relvakapis ja meil on siin ka isegi üks kuulipilduja. Siis ma küsisin nende käest, vaatasime Sõpruse silda seal, küsisin, kui peaks – jumal annab, et selleks kunagi ei lähe – sõjaks minema, siis kes selle silla õhku laseb. Kordoni ülem vaatas, mõtles, ütles, et jaa, et kas Kaitseliit või Kaitsevägi, nad peaks omavahel kokku leppima, kes seda teeb. Ja ma loodan, et te kõik tajute, et see olukord on mõnevõrra ohtlik ja me peaks seda parandama. See valitsus tahab ka seda teha.
Ma näen ka, et aeg on lõppenud. Panen siia punkti. Sain kõige olulisemad asjad öeldud. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Kas peaminister soovib lõppsõnaks? Jaa, palun!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu aseesimees! Auväärt Riigikogu liikmed! Kõigepealt tänan kõiki neid, kes on olnud selle minu meelest väga olulise diskussiooni raames siin saalis. Aitäh teile selle eest! Mis ma tahan öelda? Et kõigepealt minu meelest oluline on see, punkt 1, et meil on valmisoleku kultuur ja selle kujunemise tähtsus. Iga kriis on kindlasti omanäoline, aga just see valmisoleku kultuur aitab igaks kriisiks paremini valmis olla. Ma tahan lisaks öelda seda, et pandeemia tuletas meile meelde, kui oluline on tegelikult selline rahvusvahelise korra tähtsus, rahvusvaheline koostöö. Kui palju sõltub tegelikult meie sõpradest, liitlastest, rahvusvahelistest organisatsioonidest, nende solidaarsusest ja koostööst. Kolmandaks, meie inimesed pingutavad, nad on olnud tublid, oleme riigikaitset, nii sõjalist kui mittesõjalist tublisti tegelikult arendanud. Meie julgeolek ja turvalisus on lõpuks meie kõigi kätes ja iga inimese panus on oluline. See on väikeriigi ainus võimalus hoida oma iseolemise kestmist. Ja kindlasti see koroonakriis tuletas meile kõigile meelde, kui oluline on kriitilistel hetkedel selline ühtehoidmine, ühiselt tegutsemine, meie-ühiskonna tunnetus. Tõesti, ma väga loodan, teise toetamine, teise abistamine, teise märkamine, loodetavasti aitab see meenutus hoida ja kindlustada meile olulisi väärtuseid ning toetada rahvusvahelisi organisatsioone, millele tugineb ka Eesti iseseisvus, Eesti rahu ning jõukuse kasv.
Ma tahan tänada kogu Riigikogu selle tänase debati eest, ma tänan kõiki kuulamast, ma tänan kõiki, kes küsisid, andsid ise siin oma sisendit, ma tahan ekstra veel öelda suur tänu riigikaitsekomisjoni esimehele ja kogu riigikaitsekomisjonile. See ei ole suusoojaks öeldud, minu meelest see oli eile minu jaoks tõesti positiivne sisuline vajalik kohtumine ja ma tõesti arvan, et me siin lähipäevadel mõningate riigikaitsekomisjoni liikmetega võiksime edasi mõtiskleda, aga ka pikemas perspektiivis need kohtumised minu poolelt oleks alati avatud. Aitäh teile selle tänase arutelu eest! Suur tänu!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud peaminister! Aitäh kõigile sõnavõtjatele! Sellega on ülevaade Eesti julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamisest läbitud.

6. 15:56 Ametiühingute seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (158 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Me läheme edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ametiühingute seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Signe Riisalo!

Signe Riisalo
Aitäh, hea juhataja! Kolleegid siin saalis ja oma tubades! Ma teen siis ülevaate, mis esimese ja teise lugemise vahel sotsiaalkomisjonis kõnealuse eelnõuga on juhtunud. Räägin muudatusettepanekutest ja annan siis ka teada komisjoni ettevalmistatud otsustest Riigikogule. Teadaolevalt siis 9. märtsil algatas Vabariigi Valitsus Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse, mille peamine eesmärk on siis Euroopa Parlamendi nõukogu direktiiviga 2018/957 kooskõlla viimiseks. Eelnõu ei saanud siis muudatusettepanekuid nende direktiivipunktide kohta, küll aga siis muudatusettepanekute tähtajaks 7. maiks me saime muudatusettepanekud Sotsiaalministeeriumilt ja Ametiühingute Keskliidult. Neid ma siin siis nüüd ka käsitlen.
Ametiühingute Keskliit tegi muudatusettepaneku, milles ta palus jätta eelnõust välja sõna "kaubalaeva", mis siis tegelikult oleks tähendanud lihtsalt seletades seda, et Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse regulatsioon ja direktiivi tingimused sealhulgas kohalduksid ka mereveo kontekstis. Selle muudatusettepaneku arutelul andis Sotsiaalministeerium väga üheselt aru saadava vastuse, et see ei ole kooskõlas kõnealuse direktiivi mõttega ja tegelikult meresõidu temaatikat lahendab nii Eesti-siseselt teine seadus kui ka direktiivid rahvusvaheliselt on siis teised ja seda muudatusettepanekut komisjon arvesse ei võtnud. Nüüd hästi oluline pakett muudatusettepanekuid tuli Sotsiaalministeeriumilt ja Sotsiaalministeerium tegi siis ettepaneku täiendavalt muuta veel ametiühingute seadust, töölepingu seadust, töötajate usaldusisiku seadust, töötervishoiu ja tööohutuse seadust ja seda kõike siis tulenevalt 2018. aasta Riigikohtu lahendist, mis on olnud takistuseks Tööinspektsioonile järelevalve ja väärteomenetluse läbiviimisel. Lihtsalt seletades on siin probleem selles, et tänane termin kõikides eelnimetatud, sealhulgas lähetatud töötajate töötingimuste seaduses, tööandja ei ole piisav ja ta piirab oluliselt Tööinspektsiooni rolli täitmist töötajate kaitsel. Ja kõikides nendes seadustes on siis läbivalt soov muuta termin "tööandja" järgnevalt: "tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele on kohustus delegeeritud". Ehk tööandja mõiste siis selgitatakse ja laiendatakse, mis annaks võimaluse Tööinspektsioonile oma ülesannet täita, ja meil siis Riigikoguna astuda ka samme töötaja kaitse suunal.
Nüüd kahetsusväärselt pean ma siinkohal ka ära märkima tõsiasja, et peale nende muudatuste siis liitmist oleme me tekitanud järjekordselt kobareelnõu ja esialgselt vaid direktiiviga kooskõlla viimise eesmärk ja ühe seaduse muutmine on saanud kuue seaduse muutmiseks. Lisaks tuleb siinkohal ka mainida ära seda, et tegemist on siis 2018. aasta Riigikohtu otsusega. Nii et see seadusemuudatus ja vajalikud parandused oleks võinud jõuda Riigikokku ammu, varasemalt, et me ei oleks ka täna selle probleemi ees ja kiirustamise ees. Ma tahan kindlasti öelda seda, et selline menetlemine ei ole hea praktika, aga ma siinkohal rõhutan ka Riigikogu rolli haavatavamate kaitsmisel ehk töövõtjate kaitsmisel ja seetõttu on siis ka sotsiaalkomisjon need muudatusettepanekud liitnud esialgse eelnõuga. Murettekitav oli ka asjaolu, et nende muudatuste osas ei olnud meil peale ministeeriumi ettepaneku ka kirjalikku informatsiooni Tööinspektsiooni, ametiühingute, Tööandjate Keskliidu, Justiitsministeeriumi ja teiste osapoolte käest. Nii et vahepealsel perioodil sotsiaalkomisjon sai kirjalikud seisukohad, mis olid kõik toetavad eranditult ja me saime siis ka nende osapooltega, kes soovisid, konsulteerida. Vaatamata sellele on sotsiaalkomisjon seisukohal, et korrektne eelnõu menetlemine on jätkuvalt anda osapooltele siis võimalus uue, oluliselt muutunud seaduse teksti kohta ka oma muudatusettepanekuid teha ja sellest tulenevalt on juhtivkomisjoni otsused järgmised. Täna siis päevakorras, siin teie ees Signe Riisalo ja meie ettepanek on teine lugemine katkestada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. mai k.a tööpäeva lõpuks kella neljaks. Kõik komisjoni otsused olid konsensuslikud.

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Küsimuste voor. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Natuke valgustage seda tausta veel. Kui palju on neid isikuid, neid lähetatud renditöötajaid, keda see direktiiv nüüd puudutab, jättes need meremehed sealt välja? Aitäh!

Signe Riisalo
Jaa, ma kohe saan seda kenasti öelda. Need numbrid on viimaste aastatega oluliselt kasvanud ja kui meil 2017 oli lähetatud töötajate arv Tööinspektsiooni andmetel 1221, 2018 ta tõusis kahekordseks 2581 töötajat ja 2019, eelmisel aastal oli see 3509, lähetatud töötajate arv.

Aseesimees Siim Kallas
Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Peeter Ernits
Aitäh selle vastuse eest! Aga siin on nagu räägitud, et mis siis juhtub. Näiteks, nagu ma aru saan, kui nad 12–18 kuud on siin töötanud, siis seni neile kogu Eesti tööõigust ei kohaldata. Nagu ma aru saan, siis pärast hakatakse kogu Eesti tööõigust. Millisest tööõigusest nad seni ilma jäävad? Aitäh!

Signe Riisalo
Ei, me ei arutanud komisjonis detailidena neid õigusi, millest nad ilma jäävad. Küll aga arutati neid kaitsemeetmeid, milliseid lähetatud töötajate puhul rakendatakse. Ja need kaitsemeetmed on eeskätt töötasu alammäära asemel töötasu maksmise kohustus. Lisaks ka see kohustus, et hüvitada lähetusega seotud kulud. Edasi on oluline mõista seda, et lähetatud renditöötaja on kasutaja ettevõtja teenuseid pakkudes edasi minnes samuti renditöötaja ehk see saab olla mitmeastmeline. Edasi siis ka piirangu kaotamine, mille kohaselt Eesti-poolne tellija ei ole vaid Eesti resident, võib olla ka muu Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa majanduspiirkonna või ka Šveitsi konsultatsiooni liikmesriigi resident. Siis tööandjatele lisati siin ka kohustused selle eelnõuga, mis peaksid samamoodi tegelikult enam kaitset pakkuma, ja see on siis andmete ajakohasena hoidmine lähetatud töötajate kohta. Lisaks selline detail veel ka, nagu isikut tõendava dokumendi numbri andmebaasidesse lisamine. Ja siis ka seitsmelt aastalt kolmele aastale järelevalve dokumentide väljanõudmise viimine.

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. On võimalik osaleda läbirääkimistel. Kas on soovi pidada selle eelnõu teemal kõnet? Soove ei ole. Siis läbirääkimised loeme sellega lõppenuks ja vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on meil siin, palju neid oli? Seitse või? Seitse jah. 1. muudatusettepanek, see on sotsiaalkomisjonilt ja juhtivkomisjoni arvamus arvestada täielikult. 2. muudatusettepanek ka sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek arvestada täielikult. 3. muudatusettepanek sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku arvestada täielikult. 4. muudatusettepanek sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada see täielikult. 5. muudatusettepanek samamoodi sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku täielikult arvestada. 6. muudatusettepanek sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek arvestada täielikult ning 7. muudatusettepanek sotsiaalkomisjonilt, samuti arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on seega läbi vaadatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 158 SE teine lugemine katkestada. Seda ettepanekut me ei hääleta, kui ei ole teistsuguseid arvamusi. Siis teine lugemine on katkestatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 29. mai kell 16.00.

7. 16:09 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) eelnõu (110 SE) teine lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Võtame vaatluse alla seitsmenda päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) eelnõu (110 SE), ja alustame selle teise lugemisega. Ettekandeks palun siia põhiseaduskomisjoni esimehe Paul Puustusmaa. Palun!

Paul Puustusmaa
Tänan, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid – nagu Signe eelnevalt ütles, nii siin saalis kui ka need, kes on telekate taga! Jah, olen sunnitud teie ette tooma täna Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (110 SE) toimingud, mis on siis toimunud esimese teise lugemise vahel. Ja lühidalt siis teavitan või kordan lihtsalt üle olulise.
Ehk siis tegemist on eelnõuga, millega võetakse üle Euroopa Liidu direktiivi, nn naasmisdirektiivi artikkel 18, mis võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakorraliselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalaste kinnipidamise nõudeid. Tegemist on selles mõttes pika eelnõuga, et sellega on tegeletud mitte ainult ministeeriumis, vaid tõepoolest on sellega tegelenud väga palju huvigrupid. Ka meie ise oleme Riigikogus sellega tegelenud ka päris põhjalikult. Seetõttu ka see teise lugemise töö meil komisjonis oli ka kaheetapiline, me pelgalt ei arutanud mitte enam seadust, mis sai esimesel lugemisel läbi vaadatud ja ka põhjalikult, vaid me võtsime teisel lugemisel kätte ja kuulasime ära huvigrupid. Huvigrupid, kes siis komisjonis viibisid – tõsi, interaktiivsel moel.
Niisiis kokkuvõttena, kui esimene lugemine toimus 20. aasta 13. jaanuaril, siis muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 27. jaanuar, ja neid muudatusettepanekuid kuskilt mujalt ei tulnud kui vaid mõningased märkused, mille siis huvigrupid esitasid. Nagu ma eelnevalt ütlesin, me kaasasime huvigrupid, nendeks meil olid kaasatud Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Inimõiguste Keskus ja kõige põhjalikuma esitlusega oli meile komisjoni saabunud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhja-Euroopa esindus Kari Käsperi isikus – ütleme siis tulevikus lihtsalt ÜRO pagulasamet, et oleks lihtsam.
Ja seal nendel väljatoodud mõtetel ja märkustel olid vaatluse all peamiselt kolm aspekti: dokumentide kättetoimetamise küsimus, rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamise nüansid ja turvalise päritoluriigi küsimused. Istung ise toimus 5. mail k.a. Mina juhtisin siis istungit ja kohal olid komisjoni liikmed Kalle Grünthal, Kaja Kallas, Siim Kiisler, Andrei Korobeinik, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Martin Repinski ja Taavi Rõivas. Olid kohal, nagu ma ütlesin, ka huvigrupid. Ja siin need arutelud meil siis toimusid.
Kari Käsper, voliniku esindaja, ütles niimoodi, et nemad on seda eelnõu väga põhjalikult kaalunud. Ta märkis, et üldiselt on tegemist väga asjaliku eelnõuga ja murekohti ta suurel moel ei näe. Aga rõhutas eraldi üle, et tema arvates on edastada mõningased soovitused, mis on siis ÜRO pagulasameti soovitused, mis on seotud tähtaegade pikendamise ja inimeste kinnipidamise küsimusega, ning ta käis välja mõtte, et eelkõige oleks ehk mõistlikum lihtsustada ja kiirendada menetlust ennast, selmet pikendada tähtaegasid, kasutades selleks siis tänapäevaseid infotehnoloogilisi vahendeid. Samuti ta mainis dokumentide kättetoimetamise puhul, et ÜRO pagulasametil tekkis kahtlus selles, et kas eelnõus välja pakutud viis on just kõige ratsionaalsem ja otstarbekam, kuna riik just nagu eeldaks, et ta kaotab kontrolli inimeste üle massilise sisserände korral. Näiteks on välja pakutud seaduses, et veebilehtedel avaldatakse nende inimeste menetlusdokumendid, ÜRO pagulasameti arvates aga võiksid need olla täiendavad võimalused, mitte asendada tavapärast protseduuri.
Siis Hanno Pevkur komisjonis tõstatas teema sellisel moel, et ta ütles, et ÜRO pagulasamet on oma kirjalikus arvamuses teinud mitmeid ettepanekuid, mis peamiselt küll puudutasid kinnipidamist ja oli ka muid ettepanekuid, kuid kas praeguses eelnõu versioonis – see, mis meil laua peal on –, kas on neis midagi sellist, mida ÜRO pagulasameti arvates peaks muutma või peaks midagi eelnõusse lisama. Selle peale vastas ÜRO pagulasameti esindaja, et on Vabariigi Valitsuse ja Siseministeeriumiga jätkuvalt arutelul, näiteks alaealiste kinnipidamise rände kontekstis. ÜRO pagulasameti soovitus on see seadusega välistada, aga Eesti riik on siiski seisukohal, et seda võiks ikkagi võimaldada, kuigi seda praktikas on viimastel aastatel väga vähe kasutatud.
On ka teisi teemasid, mida ÜRO pagulasameti soovitused puudutavad. Ta märkis, et selles eelnõus on üks väga oluline teema, dokumentide kätteandmine – see, millele ma eelnevalt ka viitasin –, ja ta pakkus kaaluda, kas seda ja neid ettepanekuid, mis nad on siin toonud, võiks selgitada ja täpsustada siis seletuskirjas endas. Ehk siis ettepanek oli mitte niivõrd seaduse muutmiseks, kuivõrd seletuskirjas täienduste sisseviimiseks. Ja Kari Käsper tõi veel välja, et ÜRO pagulasamet soovitab, et turvalise päritoluriigi eelduse puhul oleks sisse kirjutatud, et inimesele öeldakse seda kohe ning tal oleks kohe võimalik vaidlustada see küsimus ja öelda, et temal on selline eriline olukord, mille puhul see turvalise päritoluriigi põhimõte kas siis rakenduks või ei saaks rakenduda. Need on peamised kriitilised aspektid, millega siis Kari Käsper välja tuli.
Nüüd, põhiseaduskomisjon siis arutas neid küsimusi omalt poolt, ka ministeerium arutas. Ja Sotsiaalministeeriumi esindajad mainisid siinjuures seda, et kui põhiseaduskomisjonist tuleb omapoolne soovitus, siis nad kindlasti seletuskirja täpsustavad, ja nad seletuskirja on ka täpsustanud täiendavalt. Siseministeerium siis analüüsis läbi tehtud ettepanekud ja leidis, et need selgitused on ka asjakohased täielikult ja vastu vaielda ei ole mõtet ning nagu ka põhiseaduskomisjon toetas nende selgituste lisamist seletuskirja.
Nüüd, lisaks nendele täiendustele olid ka redaktsioonilised muudatused, mõningased, mis sisult otseselt nagu seaduseelnõu ei puudutanud, nad ei muutnud mitte midagi muud, kui vaid täpsustasid mõned kohad, mis tekitasid vaidlust. Eelkõige, siin on kaks parandusettepanekut. Esimene parandusettepanek käsitles olukorda, kus eelnõu esialgses variandis on sätestatud, et taotlus tuleb esitada hiljemalt 24 tunni jooksul välismaalase kinnipidamise päevast arvates. Kuivõrd aga kinnipidamise tähtaega arvestatakse tundides ja sellest hetkest, kui välismaalane kinni peetakse, siis taotluse esitamise tähtaega tuleks ka hakata arvestama kinnipidamisest arvates ehk konkreetsest ajahetkest arvestades, mitte kinnipidamise päevast arvestades. Seetõttu soovitati välja jätta seadusest sõna "päevast" – siis oleks asi konkreetne ja ühtlustatud ka teiste analoogsete küsimustega. Komisjon seda arutas ja otsustas seda ka toetada. Ja teine ettepanek puudutas rida paragrahve, mis on nüüd juba seadustatud, aga teises seaduses. Ehk siis §-d 1 punkt 15, § 15,4 ning § 2 punkt 15, need paragrahvid võeti vastu abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (170 SE) meil siin Riigikogus. Nüüd tekkis olukord, et kas ühte ja sama asja on mõistlik dubleerida. Teatavasti ei ole mõistlik dubleerida ja seadusaktide lihtsustamise eesmärgil sai seda ettepanekut toetada, et seda dublaaži välistada.
Juhtivkomisjon tegi järgnevad otsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu päevakorda Riigikogu täiskokku täna, 20. mail. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 3. juunil. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Küsimused. Ruuben Kaalep, palun!

Ruuben Kaalep
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Sa mainisid, et eelnõu ettevalmistamisest võttis osa Eesti Inimõiguste Keskus, aga mis alustel selline täiesti varjamatult ideoloogiliste huvidega organisatsioon, kes ise seda tunnistab, võtab osa Eesti poliitika kujundamisest ja kas sel juhul, kui me seda aktsepteerime, ei oleks ka täiesti korrektne ja igati õige kutsuda kõigi, ütleme siis, perepoliitikat puudutavate eelnõude ettevalmistamise juurde Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni kaitseks? Aitäh!

Paul Puustusmaa
Aitäh, hea küsija! Sedapidi kuulates tekib mõte, et jah, et miks ma mitte, aga noh antud juhul oli nüüd olukord selles, et kui me arvestame sellega, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhja-Euroopa esinduse esindajaks on Stockholmis paiknev persoon, kelle nimi on Kari Käsper, siis on arusaadavalt, et see ühendamine oli antud juhul mõistlik ja kuna ka eelnevalt oli väga palju ka ministeeriumi kaudu neid töid tehtud, siis täiendavalt kedagi lisada ei olnud ilmselt ratsionaalne. Ja ma muidugi ka lisan selle tähelepaneku, et kui ka need kaasatud grupid olid läbi töötanud selle seaduseelnõu, siis märkusi tegelikult ei tulnudki mujalt, kuivõrd nüüd konkreetselt just ÜRO pagulaste ülemvoliniku kaudu need märkused tulid, mille me siin vaatsime läbi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Auväärt Riigikogu liikmed, on võimalik avada läbirääkimised. Läbirääkimistel osalemise soovi ei ole, siis loeme läbirääkimised sellega ammendatuks ja vaatame läbi muudatusettepanekud, neid on kaks. Esimene muudatusettepanek seaduseelnõule 110 SE on põhiseaduskomisjonilt ja juhtivkomisjonina on põhiseaduskomisjon seda ka arvestanud täielikult. Ka teine muudatusettepanek tuleb põhiseaduskomisjonilt ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku arvestada see muudatusettepanek täielikult. Teisi arvamusi ei ole, seega on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 110 SE teine lugemine lõpetada ja teine lugemine on sellega lõpetatud.

8. 16:21 Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (135 SE) teine lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde ja selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu 135 SE selle teine lugemine. Ettekandjaks palun siia põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa.

Lauri Läänemets
Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas 135 SE teemasid. Ja me kaasasime ka täiendavalt eelnõu menetlusse kõiki huvigruppe, kes olid ka eelnõu koostamise ettevalmistavas staadiumis kaasatud. Neid oli väga palju ja nendest kaasatud huvigruppidest rohkem meile kommentaare ei laekunud. Ja väga pikk see arutelu komisjonis ei olnud. Meie poolt on siis üks muudatusettepanek, muudatusettepanek jätta välja eelnõust § 1 punkt 32, nimelt kuna see säte on kehtestatud juba välismaalaste seaduses 20. aprillil vastu võetud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. Ja kui see paragrahv välja jätta, siis tuleks ka jätta § 1 punkt 32, tähendab selle sama paragrahviga tuleb välja jätta ka selle sätte jõustumisnorm, et siis ei ole ka midagi jõustada. Ja komisjonis toimus ka veel arutelu teemal, et kas seal ühte paragrahvi jõustada poolteist aastat hiljem. Arutasime seda esimesel komisjoni koosolekul ja teisel komisjoni istungil ja lõpuks siseministeeriumiga suheldes ja asju arutades leidsime, et seda vajadust ei ole, et siiski need vajalikud seadusemuudatused või vajalikud muudatused siis registrites ja andmebaasides on võimalik ära teha nii, nagu algselt plaanitud oli. Ja sellest lähtuvalt siis teeb põhiseaduskomisjon ettepaneku teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine on lõpetatakse, siis komisjoni ettepanek on võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda selle aasta 3. juunil. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Aitäh! Kas on soovi osaleda läbirääkimistel? Pidada kõnesid? Ka seda ei soovi ei näha. Siis loeme läbirääkimised lõppenuks ja vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on üks. Selle muudatusettepaneku on teinud põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjonina arvestanud sellega täielikult. Teistsuguseid arvamusi ei ole, seega on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 135 SE teine lugemine lõpetada aluseks sellele, et me loemegi teise lugemise lõppenuks. Sellega on see päevakorrapunkt ammendatud.

9. 16:25 Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (185 SE) esimene lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Võtame järgmise päevakorrapunkti, üheksanda. Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 185 SE. Alustame selle esimese lugemisega ja ettekandjaks palun siia rahvastikuministri Riina Solmani.

Rahvastikuminister Riina Solman
Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile perehüvitise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust.
Selle eelnõu eesmärk on parandada ja täiendada perehüvitiste seaduses ja töölepingu seaduse muutmise käigus varasemates redaktsioonides esinenud, kuid edaspidise õigusloome käigus ekslikult välja jäänud sätteid. Samuti täpsustatakse mitmeti tõlgendatavate sätete sõnastust, millega me parandame õigusselgust ja ühest arusaamist isikute õigustest ja kohustustest. Eelnõu muudatused on tehnilist laadi ja nad ei loo juurde uut õigust, millel oleks laialdane mõju.
Siinkohal toon välja mõned olulisemad muudatusettepanekud. Eelnõu kohaselt täpsustatakse lastetoetuse maksmist üle 16-aastasele lapsele. Kehtiva perehüvitise seaduse kohaselt on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapsetoetust makstakse tagasiulatuvalt suvekuude eest, juhul kui noor pärast põhikooli lõpetamist õpinguid samal aastal jätkab. Samas, nende noorte puhul, kes lõpetavad gümnaasiumiklassi või kutsekoolis tasemeõppe ja soovivad sügisest õppida teises koolis või teisel erialal, ei ole täna otsest seaduslikku alust suvekuude eest peretoetusi maksta. Seaduse varasemas redaktsioonis olid sellekohased reeglid olemas, kuid need on seaduse muutmise käigus ekslikult välja jäänud, kuigi seadusandja ei ole soovinud vastavat praktikat sisuliselt muuta. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on taastada varasem kord ja tagada lapsetoetuse maksmine suvekuudel ka nende laste eest.
Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Eelnõuga täpsustatakse, et vanemahüvitist võib peatada ja jätkata alles pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist. Muudatusega tagatakse õigusselgus, et ka need emad, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, saaksid kasutada oma individuaalõigust olla lapsega koos 70 esimese elupäeva jooksul – siis lapse elupäeva jooksul – ja seda õigust ei saaks vanemahüvitise peatamisega hiljem üle isale kanda. Ka seni kehtinud regulatsiooni puhul on sünnitushüvitise õiguseta emadel olnud ainuõigus esimese 70 päeva ulatuses vanemahüvitist saada, see on seotud vajadusega tagada naise ja lapse tervise kaitse lapse esimestel elukuudel.
Eelnõu kohaselt nähakse ka töölepingu seaduses ette isikud, kellel on õigus isa täiendavale vanemahüvitisele sarnaselt 1. juulist 2020 jõustuva perehüvitiste seaduses ette nähtud isikutega. Perehüvitiste seaduse kohaselt on õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist ema abikaasal, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Töölepingu seaduses isapuhkuse õigustatud isikuid täpsustatud ei ole, kuna aga töö- või teenistussuhtes isikutel on isa täiendava vanemahüvitise taotlemise eelduseks isapuhkusel viibimine, on seepärast oluline, et isapuhkusele õigustatud isikute ring oleks kirjas ka töölepingu seaduses.
Eelnõu toob kaasa mõningase lisakulu riigieelarvele, mis puudutab kutseõppes noortele peretoetuste maksmist suvekuude eest, kuid arvestades üldist perehüvitiste eelarve suurust on see lisakulu siiski marginaalne. Kaasnev täiendav kulu kaetakse perehüvitistele mõeldud eelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Eelnõus nimetatud töökorralduslike muudatuste rakendamisega lisakulusid riigieelarvele ei kaasne. Perehüvitiste seaduse muudatuse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatused jõustuvad vastavalt sättele kas 1. juulil 2020 või 1. aprillil 2022. Ma palun käesolevaga antud eelnõu toetada – ehk siis neid tehnilisi muudatusi.

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Austatud ettekandja! Kuna minul on kerge segadus selles osas, et millega te tegelete, et kas te võiksite natukene valgustada mind, et see perepoliitika on siiani olnud vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele, kuulub justkui Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Peaministri korraldus ütleb, et teie juhite Siseministeeriumi siis teatud üksusi, Siseministeeriumi haldusalasse perepoliitika ei kuulu. Millisel alusel valitsus on siis need asjad ära jaganud? Ja teiseks, et kui perehüvitiste seadus on, kui ma õigesti aru saan või õigesti järeldan sellest, et te meie ees olete, et perehüvitiste seadus on mingil alusel antud siis rahvastikuministri nö hallata, et millised Sotsiaalministeeriumi seadused veel teie haldusalasse on sellisel viisil siis maandunud? Ma tänan!

Rahvastikuminister Riina Solman
Austatud Jevgeni Ossinovski, ma tänan selle küsimuse eest! Ka mina poliitikahuvilise ja jägijana olen lugenud teie kõhklusi ja ka teie kommentaare, millest kõik ei ole olnud ülimalt viisakad, näiteks olete te mind nimetanud proua rahvastikuregistriks, eks ole. See selleks, rahvastikuregister tõepoolest hõlmab väga suure osa Siseministeeriumi rahvastikuvaldkonnast, mis on ka Siseministeeriumis olnud üks esimesi osakondi ja valdkondi, kus töötab siis üle 50 inimese üle Eesti. Aga te küsisite, millisel alusel on valitsus ära jaganud siis ülesanded, mis kuulusid siis enne osaliselt – rõhutan: ainult osaliselt – Sotsiaalministeeriumi valdkonda, mille üheks ministriks ka teie olite. Ehk te tõepoolest täpselt teate, mis siis tol ajal Sotsiaalministeeriumis toimus. Tuletan teile meelde, et kümme aastat tagasi oli teie erakonnakaaslane Urve Palo samas seisundis nagu mina täna ehk siis oli rahvastikuminister, kes siis tegeles tõepoolest samamoodi ka perepoliitikaga, integratsiooniküsimuse ja lõimumiseküsimusega. Alles värskelt vaatasin Urve Palo ülesanded üle ja ta tegi tublit tööd, küll kahe aasta pärast, tulenevalt majandussurutisest see ametikoht n-ö likvideeriti, aga mul on äärmisel hea meel, et me oleme täna jõudnud taas etappi, kus me näeme, et rahvastikuprotsessid on Eesti riigis olulised. Me teame, et eestlaste osakaal rahvastikus on vähenev, rahvaarv on kahanev, kui meil ei oleks sisserännet, siis nendele küsimustele see rahvastikuprotsessidele tähelepanu pööramine on kindlasti asjakohane. Nii et loen teile ette oma ülesanded, milleks siis täna on: rahvastikupoliitika ja perepoliitika valdkondade kujundamine; globaalne eestlus; kodanikuühiskond ja kohanemispoliitika ehk uus-sisserändajad, nende kohanemine Eesti ühiskonda, ja veel mõned ülesanded. Need on kõik kinnitatud peaministri käskkirjaga ja ära jagatud sellisel kujul. Kui ma nüüd tohin korra täpsustada, et mis oli see teine küsimus, millele ma pidin vastuse andma. (Saalist täpsustatakse.) Konkreetselt kõik, mis puudutavad perepoliitikat, olen kas mina juhtivminister selles või olen kaasvastutaja, nii et Sotsiaalministeeriumiga me teeme väga suurt, tihedat ja head koostööd.

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Jevgeni Ossinovski, teine küsimus palun!

Jevgeni Ossinovski
Esiteks, mina ei ole teid rahvastikuregistriks nimetanud, ma refereerisin ühte anekdootlikku lugu, mille autoriks oli keegi teine. Teiseks, Urve Palo oli rahvastikuminister hoopis teistsuguses redaktsioonis Vabariigi Valitsuse seaduse alusel siis, kui oli nn portfellita ministrid. Tänane seadus, mis 2014 ära muudeti, on hoopis teistsuguse loogilise ülesehitusega ja seal peaks olema ministeeriumi vastavad ülesanded kattuma nende vastutusvaldkondadega, nii nagu näiteks väliskaubandusministrile on öeldud, et ta juhib Välisministeeriumi vastavat osakonda. Teile Sotsiaalministeeriumi vastavat osakonda juhtida minu teada antud ei ole. Nii et see oli see küsimus, millele te hetkel vastust ei andnud, aga kui siis perehüvitiste seadus on teie siis n-ö juhtida, siis ma küsiks. Perehüvitisteseaduse § 63 näeb ette Sotsiaalkindlustusameti siis teeb järelhindamise kehtivale redaktsioonile aastaks 2020 1. jaanuariks esitab selle Sotsiaalministeeriumile kinnitamiseks. Mina ei ole seda analüüsi leidnud Sotsiaalministeeriumist, ei tea sellest midagi. Kas see esitati siis teile Siseministeeriumile, mitte Sotsiaalministeeriumile nagu seadus ette näeb, või sellist järelhindamist tegelt ei ole tehtud? Aitäh!

Rahvastikuminister Riina Solman
Suur tänu täiendava küsimuse eest! Tõepoolest, teie jaoks on võib-olla anekdootlik lugu, minu jaoks oli see väga armas lugu, mis toimus valitsuse pressikonverentsil, kus tõepoolest Arkadi Popov, olles ähmi täis, võttis sõna, et ma ei näinud sellel anekdoodiga mingit pistmist, et inimene kasutas rahvastikuregistrit, sest mina olin just lõpetanud jutu rahvastikuregistrist, aga loomulikult võib sellele anda ka alati õelamat värvingut kui see asi tegelikult väärt oli. Igal juhul, vastan ka sellele küsimusele, mis puudutab siis rahvastikuministri valdkonda. Nimelt rahvastik koosneb meil sündidest, surmadest, iibest. Me teame, et sünde on meil vähem kui surmasid ehk siis meie iive on negatiivne. Ja ka rändest. Rände ja kodakondsuse küsimustega teatavasti tegeleb Siseministeerium juba aastakümneid, mistõttu ka rahvastikuvaldkonna kuulumine on üsna loogilisena viidud Siseministeeriumi haldusalasse ja sinna tekitatud eraldi rahvastikuvaldkond, mis siis tegeleb rahvastikurotsesside jälgimise ja nende kujundamisega. Et teie jaoks ebaloogiline asetus, minu jaoks ülimalt loogiline. Aga mis puudutab teist osa küsimusest, siis teeme selle selgeks, kus see analüüs on, kelle pool ta on. Aitäh igal juhul tähelepanu juhtimast!

Aseesimees Siim Kallas
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mul selline lihtne tehniline küsimus. Nagu me teame, eelnõusid kooskõlastatakse, kaasatakse huvirühmi ja tehakse konsultatsioone. Siin on see ka öeldud, et eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks. Aga kas te võite kuidagi kajastada seda, et milliseid mõtteid avaldasid need huvirühmad ja kuidas nad suhtuvad sellesse eelnõusse? Iseenesest minu meelest mõistlikud mõtted on siin eelnõus ja vajalikud asjad. Aitäh!

Rahvastikuminister Riina Solman
Aitäh, lugupeetud proua Tiidus, selle küsimuse eest! Hea tähelepanu juhtimine asjaoludele. Nimelt see seaduse muudatus või muudatusettepanekud tulevadki sihtgruppide käest ehk siis on tähele pandud, et õigusloome muutmise käigus on üksikud asjad millegipärast kas kogemata või ekslikult välja jäänud ja asjad, mis on vaja ka täpsustada. Kui on tehtud ka kriitikat siin minu vasakul käel, et millega see rahvastikuminister siis tegeleb, siis tegelikult tegeleb rahvastikuminister sellega, millega võib-olla oleks pidanud tegelema omal ajal Sotsiaalministeerium, kuid ei jõudnud ülekoormuse tõttu ja see puudutab otseselt inimesi, peresid, lapsi, noori emasid, nendele väga olulisi tahke. Näiteks see väike asi, et vanemahüvitise arvutamine viia kahelt ja poolelt aastalt kolme aasta arvestusperioodini, on võtnud mitu koalitsiooniaega ja naised on sellest pidevalt ja järjepanu tähelepanu osutanud, et olukord on neile alandav, kahe ja poole aastaga ei jõua tihti järjestikku lapsi saada ja nüüd me oleme juba väga ligilähedal selle sammu ära astumisele, et selliste protsessidega ehk siis sihtrühmade huvigruppidega otseselt ja igapäevaselt tegeleme.

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun siia nüüd kaasettekandjaks, kui niisugust terminit enam ei kasutata, siis teiseks ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula!

Priit Sibul
Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas just ministri poolt ettekantud eelnõu oma möödunud esmaspäevasel, 11. mai istungil, kus seda suhteliselt tehnilist eelnõu tutvustas meile minister ja lisaks temale rahvastiku- ja perepoliitika osakonna nõunik Merlin Murumets. Neid tehnilisi muudatusi, millest me rääkisime, või n-ö muudatused, mis tulenevad sellest, et seadusemuudatuste käigus on mõned aspektid jäänud kahe silma vahele ja tänu sellele mingitel hetkedel ei saa mõned inimesed peretoetusi, et need püüame selle eelnõuga likvideerida. Aga mina räägin sellest, mis toimus komisjonis, ja mitte eelnõust endast, millest me just kuulsime. Meil tekkis komisjonis küsimus, et eelnõu sätted on planeeritud jõustuma kahes etapis: 1. juuli 2020 ja 1. aprill 2022. Ning soovisime teada, miks see käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub alles 2022. aasta 1. aprillil, ja saime vastuseks, et tegemist on Riigikohtu otsusest tuleneva tehnilise muudatusega. Riigikohtu otsus on jõustunud. Otsus on sisse kirjutatud Riigi Teatajasse, sellesse redaktsiooni, mis jõustub 1. juulil 2020. Ja kuna 2022. aastal jõustuvas redaktsioonis muutub perehüvitiste seaduse paragrahvide numeratsioon, siis ei saa Riigi Teataja ise 2022. aastal jõustuvasse redaktsiooni muudatusi enam teha ja muudatusi tuleb teha käsitsi selle tehnilise iseloomuga seadusemuudatusena.
Meil tekkis või kolleegidel komisjonis tekkis küsimus vanemahüvitise maksmise peatamise reegli täpsustamise kohta, et kui suurt hulka naisi see puudutab, et vanemahüvitist hakatakse neile maksma sünnitus- ja raseduspuhkuse perioodil. Nõunikult saime vastuse, et tegemist on õigusselguse tagamise muudatusega, et ka täna on nii, et õigus 70-päevasele vanemahüvitisele on nii nendel naistel, kellel on õigus sünnitushüvitisele, kui ka nendel, kellel seda õigust ei ole. On oluline, et peredel ei tekiks valet ootust, et ema peatab oma hüvitise enne lapse 70-päevaseks saamist ja siis saab isa kohe oma vanemahüvitist võtma hakata. Isegi siis, kui ema ei saa rasedus- ja sünnitushüvitist, siis ka nendes peredes ei saa isa võtta vanemahüvitist enne, kui laps saab 70-päevaseks. Siis tekkis meil kolleegidel küsimus planeeritava muudatuste kohta, millega soovitakse muuta vanemahüvitise määramise tingimusi töötuse korral, et kuidas kontrollitakse seda, et just kriisi tõttu on töötuks jäädud ja ega n-ö lõplikku seisu, mis põhjusel inimese tööleping täpselt lõpetatakse, ju ei olegi võimalik anda, aga lihtsalt on eesmärk see, et pered ei kannataks seoses töötusega. Ja et küsimus oli ka see, et kas seda võidakse hakata kuritarvitama, seda sätet, siis noh tõenäoliselt ütleme, et kuna sünnitushüvitist arvestatakse pikema perioodi jooksul ja arvestatakse enne lapse sündi ja n-ö üheksast kuust ehk tema eostamise pöörates ettepoole, et siis n-ö tagantjärgi ei ole võimalik selles teemas võltsida ja toimetada. Ja siis oli üleüldine kommentaar, et minister lisaks sellele, mis on praegu eelnõus, viitas sellele, et tegelikult tuleb eelnõusse veel muudatusi, mida komisjon kindlasti arutama hakkab, mis puudutavad vanemahüvitist järjestikuste sündide kaitseperioodi pikendamist 2,5 aastalt 3 aastale, et elatisabi maksmise ooteaega saaks lühendada ja vanemahüvitise määramist töötuse puhul. Meil tekkis komisjonis küsimus, et kui eelnõu jõuab meieni ja juba on teada, et tahetakse muudatusi teha, see oli niisugune üldisem mure, et siis on selge, et need muudatused on seotud osaliselt sellega, et me väljusime just eriolukorrast ja keerulisest seisust ja meil on mõistlik teha endast kõik olenev võimalikult kiiresti, et laste planeerimine, vanemahüvitiste saamine ja  perede majanduslik seisukord ei kannataks, vaid et me suudaksime teha omalt poolt parima, et pered saakasid mõistlikult oma tulevast põlvkonda üles kasvatada, planeerida, toimetada. Ja need olid, see arutelu toimus komisjonis ja see, et ma siin teie ees olen, ei ole juhuslik, vaid komisjon otsustas, et me toetame eelnõu esimese lugemise lõpetamist, suunasime selle tänaseks saali ja mind ettekandjaks. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi pidada kõnesid?Kõnede pidamise soovi ei ole, seega läbirääkimisi me ei ava. Ja meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 185 SE esimene lugemine lõpetada. Ja sellega ongi siis esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on k.a 3. juuni kell 17.15.

10. 16:45 Kodakondsuse seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (147 SE) esimene lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Järgmine päevakorrapunkt, arvult kümnes, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu numbriga 147 SE. Alustame selle esimese lugemisega. Ettekandjaks palun siia Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski.

Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tutvustan teile Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, mis koosneb täpselt kahest lausest, on väga lihtne, ja kuna on seotud alles hiljuti Riigikogu poolt menetletud seaduse eelnõuga numbriga 58 SE, siis loodetavasti on ka see arutelu ja diskussioon enamikule kolleegidest piisavalt tuttav. Nimelt, s.a 17. veebruarist jõustus Riigikogu poolt jaanuaris vastu võetud kodakondsuse seaduse muutmise seadus, mis oli Vabariigi Valitsuse algatatud ja mille eesmärk oli väga hea ja mida me, sotsiaaldemokraadid täielikult ka toetame. Nimelt, et need teisest või kolmandatest riikide kodanikest lapsed, kes on Eestis sündinud ja kelle peredel on Eesti riigi ühiskonnaga pikaajaline suhe ehk siis eellased on elanud siin vähemalt 1991. aasta 20. augustist, saaksid Eesti kodakondsuse ilma täiendavate nõueteta ehk siis ilma eksamiteta, et neil oleks võimalik Eesti lastena kasvada ka Eesti kodanikena. Ei lähe siinkohal liiga pikalt sellesse diskussiooni, miks see vajalik on, arvestades seda, et erinevad uuringud on näidanud, kuidas kodanikena kasvanud lapsed ...

Aseesimees Siim Kallas
Üks hetk! Kalle Grünthal annab märku.

Kalle Grünthal
Kas te saaksite natukene kõvemini, oleks võimalik? Siia taha on väga halb kuuldavus. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Palun!

Jevgeni Ossinovski
Ma ei tea, mis ma nende mikrofonidega tegema pean.

Aseesimees Siim Kallas
Te peate väheke kõvemini rääkima, sest need mikrofonid on täpselt nii sätitud, et inimene, kes selle koha peal räägib, on hästi kuulda.

Jevgeni Ossinovski
Et pikad inimesed on halvasti kuulda. Selge, püüame siis tükk maad kõvemini rääkida. Aga näete, kolleeg Kivile see ei meeldi jälle.
Aga teema juurde tagasi tulles, tõepoolest, erinevad kodakondsuse uuringud paljudes riikides on leidnud, et kodanikuidentiteet on sõltuvuses sellest, kas laps kasvab riigis kodanikuna või mitte. Ja see, et meil on võimalik kodanikena, et Eesti lapsed saaksid kasvada juba Eesti kodanikena, kindlasti aitab kaasa laiematele siis integratsioonipoliitika eesmärkide saavutamisele. Ja selle suunas on üldiselt, kui kodakondsuspoliitika on Eesti riigis olnud suhteliselt selline, ütleme, polariseeriv poliitilises mõttes ja sisulises mõttes üks Euroopa kõige konservatiivsemaid, siis see selline teatud ühiskonsensus, mis läbi koosseisude on olnud, on see, et kui täiskasvanute kodakondsusküsimuses on ideoloogilised erimeelsused erakondade ja poliitikute vahel kaunis suured ja need on ka ühiskonnas olemas, siis see, mis puudutab laste kodakondsust, on olnud siiani alati lihtsam seda koosmeelt otsida, tulenevalt sellest, et olgu need vanemad teinud neid valikuid, mis nad on teinud, lapsed, järgmine põlvkond võiks juba siis Eesti kodanikena olla kasvanud. Ja sellest tulenevalt, kui vaadata neid muudatusi, mis Eestis kodakondsuse seaduses on tehtud, siis nad on palju rohkem puudutanud liberaliseerimise ettepanekud või muudatused on puudutanud just nimelt lapsi.
Kunagi, 1998 oli vist aasta, kui ma nüüd peast õigesti mäletan, kui seadustati mittekodanike laste ehk halli passiga laste ilma eksamiteta taotluse alusel kodakondsuse võimalus. 2016 said seadustatud ja 2014 vastu võetud mitmed muudatused, mis puudutasid ka laste kodakondsust, et näiteks needsamad hallipassilapsed said automaatselt Eesti kodakondsuse, niimoodi, et nad ei pidanud selleks taotlust esitama. Samal aastal võimaldati alaealistel jääda topeltkodanikeks või mitmikkodanikeks kuni 18. eluaastani, mis oli ka tingitud ühest konkreetsest juhtumist, millega ma omal ajal, aastal 2013 tegelesin, kus siis üks Kohtla-Järve tüdruk pidi jääma Eesti kodakondsust ilma, kuna isa võttis talle lisaks ka Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse. Ja seda tüüpi muudatusi on siin aja jooksul tehtud.
See järgmine loogiline samm, mis tegelikult juba eelmises valitsuses oli koalitsioonileppes kirja saanud, on see, et ka need lapsed, kes sünnivad kolmanda riigi kodanikena Eesti Vabariigis, aga kellel on pikaajaline suhe Eesti riigi ja ühiskonnaga, võiksid saada lastena juba Eesti kodakondsuse, selleks, et nad saaksid kodanikena kasvada. Ja need on valdavalt Vene Föderatsiooni kodanikud, need lapsed, arvestades seda, et valdav osa kolmanda riigi kodanikke Eesti Vabariigis, kes siis on Eestis 1991. aastast elanud, vähemalt on Venemaa Föderatsiooni kodanikud, see on reaalne faktiline pilt Eestis. Ja see samm, mida eelmises valitsuses tahtsime tõepoolest teha on see, et ligi 7000 last oleks saanud Eesti kodakondsuse sünnist taotluse alusel ja sellisel viisil, et nad oleksid olnud tegelikult sünnijärgsed Venemaa Föderatsiooni kodanikud, valdavalt Eesti annaks neile võimaluse saada ka Eesti kodakondsuse ja siis, kui nad saavad 18-aastaseks, nad peaksid loobuma Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.
Miks on niimoodi? Sest enne seda Venemaa Föderatsioon vastavalt Vene Föderatsiooni kodakondsuse seaduse § 19 lõikele 3 Venemaa Föderatsioon ei vabasta oma lapsi, oma kodakondseid lapsi Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest, selline praktiline olukord on. Siis jäi see seadus vastu võtmata – seadus oli ette valmistatud, aga jäi vastu võtmata – tulenevalt sellest, et ühes koalitsioonierakonnas vahetus esimees ja need kokkulepped, mis sõlmiti, enam ei kehtinud.
Nüüd uus valitsus, kuna muutus veel märksa, ütleme, parempoolsemaks, siis sedasama kokkulepet enam teha ei suutnud, küll aga siiski positiivselt jõuti kokkuleppele, et 1300-l lapsel võiks selline võimalus tekkida. Sinna tekitati siis üks lisatingimus, et said ainult need lapsed, kelle üks vanem on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja teine on halli passiga. Need, kellel on mõlemad Venemaa Föderatsiooni kodanikud, keda on enamik sellest kolmandate riikide kodanikest laste sihtrühmas, ei saaks. Aga olgu, 1300 on ikkagi parem kui mitte midagi. Ja siis, kui see menetlus tuli, siis selgus, et valitsuses on lükatud sellesse eelnõusse üks täiendav punkt, mille tõttu see muudatus praktiliselt kaotab oma tähenduse. Nimelt sunnib ta Eesti kodakondsuse saamiseks nendel alustel esitada Eesti riigile tõend selle kohta, et sind on vabastatud teise riigi kodakondsusest, aga 90%-l juhtudest on need Venemaa Föderatsiooni kodanikest lapsed, kes sellist tõendit esitada ei saa, sest Venemaa Föderatsiooni seadused ei luba neil Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest välja astuda. Ja selle praktiline järelm, nagu siis sai ka räägitud, on ju tegelikult see, et ühelt poolt justkui riik annab positiivse žestina nendele Eesti lastele kodakondsuse, aga tegelikkuses tekitab sellise, ütleme, nagu ma olen seda nimetanud, võltskodakondsuse grupi, kus sa siis esitad taotluse, see menetletakse ära, Vabariigi Valitsus langetab isegi otsuse, et see laps saab Eesti kodanikuks, aga praktiliselt pannakse ta sellisele 18-aastasele ootelehele, sest selleks, et see kodakondsus päriselt saada – et saada Eesti pass –, peab inimene tegelikult esitama tõendi, et ta on Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest vabastatud, aga sellist tõendit Venemaa Föderatsioon lapsele ei väljasta. Ja sellest tulenevalt lapsena see laps Eesti kodanikuks ei saa. See põhiline eesmärk, et lapsed kasvaksid Eesti kodanikena, tegelikult jääb nende puhul täitmata.
Ja sellele kriitikale vaatamata jäi siis valitsus endale kindlaks, muudatusi ei tehtud selles seaduses ja ta jõustus siis 17. veebruaril just sellisel kujul. Nüüd meie esitasime siis kohe ka oma muudatusettepaneku, millel on põhimõtteliselt üks ja ainus mõte: eemaldada see täitmatu säte – see säte, mida need pered täitma ei ole võimelised, esitada tõend sellest, et nad on vabastatud teise riigi kodakondsusest. Me tahaksime jätkuvasti seda, et riik kohtleks neid kolmanda riigi kodanikest lapsi võrdselt selles olukorras, et kui üldiselt on topeltkodakondsus alaealistele lubatud, et ta oleks lubatud ka nende laste puhul, kes sellel alusel saaksid lihtsustatud korras siis Eesti kodakondsuse. Mingit põhimõttelist muutust kodakondsuspoliitikas see ei teeks, sellepärast, et juba praegu on mitmikkodakondsus alaealistel seadustatud ja lubatud vastavalt kodakondsuse seaduse § 3 lõikele 1, ja 18-aastaseks saades needsamad lapsed peaksid siis iseseisvalt langetama selle valiku. Usutavasti nad langetavad valiku ja loobuvad Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest, jäävad Eesti kodanikeks edasi. Kui nad seda ei tee, no siis mitmikkodakondsuse probleem laheneb teisipidi. Ja teine lause sellestsamast eelnõust ütleb, et me tahaksime rakendada seda tagasiulatuvalt 17. veebruarist – siis, kui need varasemad muudatused jõustusid.
Nüüd, komisjonis arutasime seda põgusalt. Vabariigi Valitsus on kirjutanud sellele pika arvamuse ja ega seal arvamuses väga palju midagi mainimisväärset ei ole peale selle, et see on poliitilise otsuse küsimus. Ja tõepoolest ta on poliitilise otsuse küsimus, selles ei ole absoluutselt mitte mingit kahtlust. Nagu Siseministeeriumi esindajad kinnitasid, Eesti ei ole jätkuvasti liitunud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis puudutab kodakondsusetuse vähendamist näiteks, ja selles mõttes me oleme suveräänsed oma kodakondsuspoliitika kujundamises, selles ei ole mingit kahtlust. Aga see ei ole ka vaidlus olnud. Vaidlus on olnud selles, kas seda tüüpi muudatus on mõistlik, millega ta on põhjendatud ja kas ta tegelikult sellisena on pigem n-ö positiivne signaal selles osas, et me kohtleme kõiki neid lapsi oma lastena, või ta pigem tekitab teatud sellist erisust sinna sisse, et mõned üksikud neist saavad tegelikult Eesti kodanikeks, aga valdavale enamikule öeldakse, et tore on, et sa taotluse esitasid, aga nüüd oota 18 aastat ja kui selle aja jooksul kodakondsuse seadused ei muutu, siis äkki saad ka Eesti kodanikuks.
Võib-olla üks huvipakkuvamaid detaile komisjoni arutelust oli see, et kui mina küsisin proua Koidu Mesilaselt, kes Siseministeeriumi esindas, et kui palju siis selle 17. veebruaril jõustunud muudatuse alusel on taotlusi esitatud lihtsustatud korras kodakondsuse andmiseks lastele – no eriolukord tuli ka peale, eks, kuu aega hiljem, ja ta on alles jõustunud –, siis üldnumber on 9. Taotlusi on esitatud 9, kokku see sihtrühm on 1300, aga noh, kuna on algusjärk, võib-olla siis võtab see asi ka hoo üles. Aga on tähelepanuväärne, et nendest üheksast on kaks taotlust Ukraina kodanike poolt – kelle puhul, kui nad saavad positiivse otsuse ehk siis vastavalt seaduse nõuetele, siis neil tõepoolest tekib võimalus saada Eesti kodanikuks, kuna Ukraina kodakondsusest on võimalik loobuda – ja seitse on Vene Föderatsiooni kodanike lapsed, mis tähendab seda, et nad tegelikult seda kodakondsust ei saa. Ja minu hinnangul on see väga inetu, et me riigina selliselt käitume. Kui me oleme öelnud, et me tahame, et need lapsed Eesti kodanikuks saaksid, siis me peaksime siiski looma sellise õiguskorra, mis neile päriselt ka Eesti kodakondsuse annavad. Just seda minu esitatav eelnõu võimaldab ja ma palun seda toetada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Kalle Grünthal, küsimus palun!

Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma jätan kõrvale igasugused emotsioonid ja poliitilised vaated ja keskendun ainult juriidikale ehk siis te olete oma eelnõu seletuskirjas viidanud ja ka tänases kõnes viidanud sellele, et Vene Föderatsiooni kodakondsuse seduse § 19 lõige 3 alusel ei võimalda siis alaealistel oma kodakondsusest loobuda. Kahjuks olete teie aga jätnud kõrvale sama seaduse, Vene Föderatsiooni seaduse § 19 lõikes 2, § 24 lõige 2 ja § 25 lõige 5 sätestatu, kus tegelikult on kirjas kõik võimalused, mis moodi on võimalik Vene Föderatsiooni kodakondsusest loobuda ehk siis vanema vastava avalduse alusel, nii nagu Eesti seaduses, nii ka Vene seaduses on laps piiratud teovõimega isik ja tema eest teeb toiminguid põhimõtteliselt tema vanem. Seega on tegelikult kõik võimalused Vene kodakondsusest loobumisest täielikult olemas ja ma leian, et antud seisukohtadega eelnõu on lihtsalt natuke eksitate siin aulikku Riigikogu ja mu küsimus on see, et miks te seda teete. Aitäh!

Jevgeni Ossinovski
Ma tänan, kolleeg Grünthal! Te olete väga hästi silma paistnud sellega, et võtate julgelt sõna teemadel, kus te kompetents on väga piiratud ja see on üks nendest valdkondadest. Nimelt Vene Föderatsiooni kodakondsuse seadus võimaldab tõepoolest lapsel lahkuda Vene Föderatsiooni kodakondsusest juhul, kui ta astub koos vanemaga teise kodakondsusesse. Sellisel puhul ka Vene Föderatsiooni kodakondsus, erinevalt näiteks Iraani riigist, kes ei luba, peab riigi reetmiseks oma kodakondsusest loobumist, võimaldab ka Vene Föderatsiooni kodakondsus seda võimaldab. Aga käesoleval juhul, kuna laps läheb teise riigi kodakondsusesse nõnda, et vanemad temaga sama riigi kodakondsusesse ei lähe, siis seda Vene Föderatsioon ei luba. See on tõepoolest, ehkki seda on seaduse tekstist keeruline välja lugeda, ma möönan, aga see asi on seal tegelikult olemas. Seda olen mina kontrollinud nii Politsei- ja Piirivalveametiga, kes seda kinnitab, et selliseid tõendeid ei väljastata ja olen seda kontrollinud ka Vene Föderatsiooni saatkonna konsuli käest, siis kui ma tegelesin selle küsimusega aastal 2013. Üsna pikalt olen selle valdkonnaga tegelenud. Tõepoolest tollal oli see juhtum, kus see Kohtla-Järve tüdruk Kristiina, kes siis sattus olukorda, et talt hakkas riik ära võtma Eesti kodakondsust tulenevalt sellest, et ta isa võttis endale Vene Föderatsiooni kodakondsuse ja võttis tütrele ka juurde. Tüdruk tahtis jääda Eesti kodanikuks, pere tahtis, et tüdruk jääks Eesti kodanikuks, nad läksid konsulaati ja palusid vabastada laps Vene Föderatsiooni kodakondsusest ja Vene Föderatsiooni saatkond ütles, et me ei väljasta selliseid tõendeid, sest vastavalt Vene Föderatsiooni kodakondsuse seaduse §-le 19 lõikele 3 ei vabasta Vene riik lapsi üksinda Vene Föderatsiooni kodakondsusest niimoodi, et vanemad jäävad ikka Vene Föderatsiooni kodanikeks edasi, aga laps liigub teise riigi kodakondsusesse. See puudutab nii seda juhtumit kui ka neid juhtumeid, kui vanemad on halli passiga. Nii et see on keeruline teema. Aga ma soovin teile jõudu sellesse süvenemisel. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea eesistuja! Hea esineja! Me teame, et Eestis on ilma kodakondsuseta ligi 70 000 inimest, see on rohkem inimesi kui Eesti suuruselt kolmandas linnas Narvas, märkimisväärselt rohkem, 15 000 inimest rohkem. Me räägime täna ainult 1300 inimesest. Samas mõned nädalad tagasi lugesime me kõik oma suureks üllatuseks, et kodakondsusküsimuse lahendamine on tänase valitsuse suur edulugu. Ometi me teame, et koalitsioonierakonnad kas või seda sinu praegu välja pakutud lahendust suure tõenäosusega ei toeta. Miks see nii on? Aitäh!

Jevgeni Ossinovski
Jah, kodakondsuspoliitiline edulugu on ..., seda ei ole, minu hinnangul küll ei saa öelda ei praeguse ega ka varasemate valitsuste kohta, lähtudes minu arusaamast sellest, mismoodi kodakondsuspoliitika peaks olema Eestis üles ehitatud. Aga nagu öeldud, siin on ideoloogilised ja legitiimsed erinevad arvamused Eesti poliitikas olnud selles küsimuses ja piisavat ühisosa paraku ei ole tõepoolest tekkinud. Mis küll minu hinnangul ei tähenda, et kui ei ole noh n-ö mingit laiemat kokkulepet kodakondsuspoliitika revideerimiseks, et siis võib ka n-ö väiksemad sammud ära lörtsida või sisuliselt tegemata jätta. Ja käesoleval juhul me siiski noh olukorras, kus sisuliselt on kokku lepitud, et 1300 lapsele antakse Eesti kodakondsus, ehk seesama seadus, mis vastu võeti, ju seda ütleb, selgelt ütles. Et miks peab siis sinna lisama juurde piirangu selleks, et nendest 1300-st 1200 seda ei saaks? Ja põhjuse sõnastas üks koalitsioonisaadik, kes ei ole Keskerakonnast, kui ta mulle ütles omavahel, et täpselt nii on, aga meie eesmärk oligi, et võimalikult väike hulk seda koalitsioonilepingu lubadust täites võimalikult väike hulk lapsi Eesti kodanikuks saaks. Eks see on tõenäoliselt siis selle koalitsioonisisese teatud jõudude tasakaalu väljendus. Aga noh poliit- selline loogika, eks temaga tuleb loomulikult arvestada ja poliitilise reaalsusega tuleb arvestada, aga teisest küljest tuleb sellel puhul aru saada minu hinnangul, et me räägime siin reaalsetest inimestest väga tundlikus küsimuses, eks. Et kui inimene sai sellest aru nii, nagu talle ka öeldi, et nüüd te saate tulla ja võtta Eesti kodakondsuse oma lapsele ja siis ta läheb ja saab aru, et ta seda ei saa. Aga kõrval naabrimees, kes on juhtumisi Ukraina kodakondsusega, tema oma lapsele saab. Miks see niimoodi on? Mitte keegi ei oska põhjendada, selles ei ole süüdi tema, et ta ei saa sellest teisest kodakondsusest loobuda. See on isegi niimoodi, see on võib-olla oluline nüanss teile teada ka, et kui Vene Föderatsiooni kodanikul sünnib Eestis laps, eks, siis isegi kui see pere ei lähe Vene saatkonda, et saada Vene passi, tal puudub igasugune seos Vene riigiga, sellel lapsel konkreetselt, tal ei ole Vene Föderatsiooni passi, mingeid muid dokumente, pole Venemaal käinudki kunagi, siis Eesti riik loeb ta sünnijärgseks Vene Föderatsiooni kodanikuks. Isegi tal ei ole ühtegi Vene Föderatsiooni paberit käes, on ta ikka automaatselt sünnijärgne Vene Föderatsiooni kodanik ja ta ei saa sellest staatusest loobuda mitte kuidagi, sellel konkreetsel inimesel pole midagi isegi ära visata, ei saa passi puruks lõigata, mitte midagi, sest tal ei ole mitte midagi, aga Politsei- ja Piirivalveamet loeb teda vastavalt Vene Föderatsiooni seadustele sünnijärgseks Vene Föderatsiooni kodanikuks, mida ta ka põhimõtteliselt de jure impotentia ta ka on. Nii et selles olukorras läheb ta siis Politsei- ja Piirivalveametisse, ütleb, et ma ei ole Vene Föderatsiooni kodanik, mis Vene Föderatsiooni kodanik ma olen, mul pole ühtegi passi, mitte midagi, ma pole käinud Vene saatkonnas taotlemas dokumenti, öeldakse, et aga vot meie arvates oled ja niikaua, kui sa ei too paberit, et loobuda sellest, mida sul ei ole, niikaua sa Eesti kodanikuks ei saa. Inetu lugu! Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun kaasettekandeks põhiseaduskomisjoni liige Andrei Korobeinik!

Andrei Korobeinik
Tere päevast! Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 147 SE oli põhiseaduskomisjoni istungil teisipäeval, 12. mail aastal 2020. Kuna üsna sarnase sisuga eelnõu või õigemini täpselt sama sisuga eelnõu oli meil komisjonis mõni kuu enne seda, siis väga suurt arutelu sisu üle ei ole komisjonis toimunud. Küll aga tutvustas Vabariigi Valitsuse esindaja valitsuse arvamust, mis oli küll negatiivne, et Vabariigi Valitsus leidis, et ta ei toeta antud eelnõu, kuid samas arutelu käigus jõudsime kõik koos järeldusele, et tegemist on poliitilise valikuga ja ei ole üks või teine valik halb või hea. Nagu ka hea kolleeg Jevgeni mainis, uurisime, kuidas õnnestus eelmise siis kodakondsuse muutmise seaduse 58 SE rakendamine ja saime teada, et üheksa taotlust oli esitatud, nende seas on näiteks üks tubli Narva perekond, kus kolmele lapsele on taotletud kodakondsust. Põhimõtteliselt nii ta jäi. Komisjon tegi lõpus järgmised otsused, et esiteks teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 20. mail aastal 2020. Teiseks, määrata ettekandjaks mind. Need otsused olid konsensuslikud ja konsensuslik oli ka otsus teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt hääletasid kõik põhiseaduskomisjoni liikmed, aga kuna tegemist on eelnõuga ja mitte muudatusettepanekuga, siis see eelnõu on täna siin saalis. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Küsimused. Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh! Austatud ettekandja! Komisjoni protokollist selgub, et lastele kodakondsuse päriselt andmise vastu hääletasid konsensuslikult saadikud EKRE-st, Isamaast ja Reformierakonnast ja ka Keskerakonnast. Kui esimesed kolm erakonda on juba pikka aega olnud venekeelse elanikkonna suhtes pehmelt öeldes tõrjuvad, siis kas teie ja Martin Repinski põhjendasite ka kuidagi komisjoni istungil, miks te olete selle vastu, et tuhatkond Eesti last saaksid päriselt Eesti kodanikeks? Miks te ei soovi, et meil oleks rohkem Eesti kodanikke? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Kui te mõtlete seda, miks sotsiaaldemokraadid ei hääletanud poolt või vastu, siis põhjus on selles, et sotsiaaldemokraatide esindaja lahkus istungilt enne hääletust. Aga kui küsimus on selles, miks üks või teine saadik hääletas poolt või vastu, siis seda konkreetset motivatsioonikõnet ei ole saadikud pidanud. Küll me, nagu ma mainisin, arutasime antud teemat nii muudatusettepanekute arutelul seaduseelnõule 58 SE kui ka siis antud istungil. Ja jõudsime järeldusele, et kodakondsust siiski antakse ja kodakondsust saab siis, kui inimene saab täisealiseks ja siis ta saab ise teha selle valiku juhul, kui konkreetne riik ei vabasta teda selle riigi kodakondsusest siis, kui ta on laps, nagu Ukraina puhul võib juhtuda. Aga loodan, et siis vastasin teie küsimusele.

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Sina hääletasid ka sellele eelnõule vastu komisjonis, noh, eks võib aru saada, miks see niimoodi on. Aga et kui sa saaksid ise otsustada, kui oleks sinu teha, et kas sa pigem eelistaks, et kõik need üheksa last saaksid kohe Eesti kodakondsuse, või eelistaksid ka ideaalses sellises poliitilises olukorras seda, et kaks tükki saaksid ja seitse läheksid ootelehele? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Nagu ma ka eelmisele küsimusele vastasin, et no tegemist ei ole sellise psühhoanalüütiku vastuvõtuga. Komisjonis me ei arutanud iga inimese sellist mõttemaailma. Aga kui sa küsid minu käest isiklikult, siis muidugi ma olen selle poolt, et Eestis sündinud lapsed saaksid Eesti kodakondsuse. Ja samas ma toonitan, et nad ka saavad, juhul kui nad ei mõtle ümber. Mis on tegelikult, liberaalse maailmavaate esindajana hindan ma ka päris kõrgelt, kui inimene saab teha valiku iseseisvalt, mitte alluda siis puhtalt tema vanemate valikule, siis see on ka omaette väärtus. Aga ma loodan, et need lapsed, need siis seitse last, kes ei saa kodakondsust enne, kui nad on siis 18 aastat vanad, teevad siiski valiku Eesti kodakondsuse kasuks. Nii et ma loodan, et lõpp hea, kõik hea. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma tean, et seda küsimust muidugi arusaadavalt komisjoni istungil ei arutatud, ent siiski on teie seisukoht siin oluline. Kui see kolme lapse ema Narvas saab nüüd lõpuks aru, et see pass, mille ta siis saab kolmele lapsele, need passid jäävad ootele siis vastavalt 15, 16, 17 aastaks, kui kauaks iganes, kuni lapsed saavad 18-aastaseks. Vahepeal on nad veel lõpetanud ära põhikooli ja teinud ära ühiskonnaõpetuse eksami ja eesti keele testi. Ja siis, võimalik, et nad saavad Eesti kodanikeks, kui nad tahavad. Aga naabrinaine, kes on Ukraina kodakondsusest, saab oma lastele passi, mida ta saab homme rakendada. Kas see Vene ema tõesti ütleb, et meil on nii tore riik? Kas te usute seda?

Andrei Korobeinik
Aitäh! Esiteks, mul ei ole infot, tegemist võis olla vabalt ka isaga. Aga ma arvan, et ma olen sellele küsimusele vastanud eelnevalt, et kui minul oleks valida, siis ma annaks selle kodakondsuse kohe, samas ma hindan kõrgelt seda, et need lapsed, kes võib-olla on tegelikult juba päris kõrges eas, võib-olla nad on juba 17 aastat vanad, saavad selle valiku teha ise. Ja ma arvan, et see on väärtus omaette. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Ma tänan, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma püüan seda erinevust teile seletada väga lihtsa näite varal. Kui te kujutate ette, näiteks, et te võtate vastu seaduse, mis lubab igale lapsele elektrilist tõukeratast, aga siis osadele lastele te ütlete, et oma elektrilise tõukeratta saad sa kätte siis, kui oled saanud 18-aastaseks. Ja ütleme, et kui see laps on näiteks 3-aastane ja ta peab 15 aastat oma elektrilist tõukeratast ootama, siis tema vanematele ilmselt on selline tunne, et võib-olla see, mida ta luges sealt Stolitsast, ei olnud päris täpne, mida talle Keskerakonna poliitikud lubasid. (Naer saalis.) Aga mu küsimus on see: kas te olete mõelnud, et võib-olla, kui te päris kodakondsust, päris passi nendele lastele ei anna, siis äkki te teete mingi väljatrükitava seal Stolitsas, mida saab vähemalt välja trükkida, välja lõigata, kus on Jüri Ratas ja Mihhail Kõlvarti pilt ja võib-olla teie pilt? Kas see oleks vähemalt midagigi, mida riiulisse panna? Aitäh teile!

Andrei Korobeinik
Suur tänu küsimuse eest! Esiteks, ma ei võrdleks võib-olla Eesti kodakondsust elektritõukerattaga, aga samas, teatud iva on selles võrdluses ka olemas. Sellepärast, et ka elektritõukeratta puhul ma ei annaks seda 3-aastasele lapsele. Selle kiirus võib sõltuvalt mudelist olla ka 40 kilomeetrit tunnis. Ja põhjus, miks need lapsed ei saa elektritõukerattaid, on selles, et vanusega kasvab ilmselt ka vastutus ja võib-olla arusaam asjadest. Ma olen isiklikult küll arvamusel, et kui laps on 3-aastane, siis ta võib-olla saab asjadest teistmoodi aru võrreldes sellega, kui ta on 18 aastat vana ega ole enam laps. Sellepärast, nagu ma ka kolmele eelnevale küsimusele vastasin, võimalik, et selles on ka teatud selline positiivne pool olemas, aga kui tõtt öelda, siis me komisjonis seda elektritõukerataste teemat ei arutanud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Muidugi see on silmakirjalik, mida siin sotsiaaldemokraadid räägivad, et kolmeaastastele elektritõukeratas, samas täiskasvanud inimene ei tohi valida, kas ta võiks osta endale pirnimaitselist e-sigareti vedelikku või mitte (Sumin ja naer saalis.), sellepärast et ta vastutab, nii ta sealt tuleb. Mõtleme nüüd natuke teistpidi, et me muudame oma kodakondsuse seadust, me võimaldame nendele noortele kodakondsuse, kas sellega seoses me võtame neilt ära ka vaba valiku loobuda Eesti kodakondsusest näiteks Venemaa kodakondsuse vastu, juhul kui nad saavad 18 ja nad leiavad, et nad soovivad austada enda vanemate otsust, mille nad tegid sel ajal, kui laps ei olnud täisealine? Aitäh!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Et noh, juhul kui see Eesti kodakondsus on n-ö tinglik, siis laps ei peagi loobuma, ta lihtsalt valib ühte, mis on talle meelepärasem, ja ma arvan, et Eesti riigi ülesanne on teha, noh saavutada seda, et ta valib Eesti kodakondsust, ma olen arvamusel, et mida rohkem on Eesti kodanikke, kes on niimoodi vabatahtlikult teinud seda valikut, seda parem kõigile. Eesti riigile, neile ja noh, see on siis meie ja meie riigi ülesanne seda tagada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
No jätkates selle võrdlusega, mille ma enne tõin, mina saan aru niimoodi, lugedes seadust, et hetkel osad lapsed saavad selle elektritõukeratta või siis kodakondsuse kohe kätte, aga teised lapsed peavad ootama, kuni nad on saanud täisealiseks. Kas te ei näe siin ebaõiglust ja miks te seisate vastu selle ebaõigluse kõrvaldamisele? Minu meelest kui juba kõik lapsed, kui juba lapsed võiksid saada selle elektritõukeratta või kodakondsuse, saagu siis kõik lapsed. Miks te olete selle vastu? Ja ma ei saanud teie vastusest aru, te ütlesite nagu, et osad lapsed siis, et see ongi õige, et osad lapsed kohe ei saa, et nad saavad siis, kui saavad 18 ja siis oskavad seda nagu hinnata või, et see kodakondsus on neile liiga vara saavad muidu selle kätte või. Ma ei saanud teie vastusest täpselt aru, palun täpsustage.

Andrei Korobeinik
Ei, ma ... Aitäh küsimuse eest! Et minu vastuse mõte oli selles, et mõlemal lähenemisel on omad plussid ja miinused ja ma üritasingi selgitada neid plusse ja miinuseid enda vastuses. Noh, mis puudutab elektritõukeratast, siis ma nagu plusse ei näe selles, et kolmeaastane laps seda saab. Kodakondsuse puhul küll, aga see ongi, nagu ka komisjoni arutelus jõudsime järeldusele, et tegemist on poliitilise valikuga ja see poliitline valik viis meid siis kompromissini, milleks on seaduse eelnõu, mis on seaduseks saanud 58 SE, mis võimaldas siis Eestis sündinud lastele taotleda Eesti kodakondsust, mida nemad siis saavad siis, kui nad loobuvad teise riigi kodakondsusest. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Aitäh sõna andmast! Hea ettekandja! Ma saan aru, et Siseministeerium on põhjendanud siis seda võimatut nõuet loobuda vene kodakondsusest niimoodi, et kodakondsuse andmise otsuse hilisem jõustumine aitab maandada mitmikkodakondsusega kaasneda võivast väärtuskonfliktist tulenevat riski, et Eesti kodanikust laps teostab täisealiseks saades õigusi maailmavaate pinnalt, mis on vastuolus Eesti ühiskonna alusväärtustega. Kas teie oskate mulle seletada või oli teil komisjonis Siseministeeriumi esindajatega jutuks, et kuidas kavatseb Siseministeerium või keegi teine või kolmas kontrollida seda, et nüüd selle aja jooksul, mis laps on olnud ootelehel, on tema väärtused piisavalt samas väärtusruumis, kui mida siis Eesti riik või seaduseelnõu autorid eeldavad? Mina saan aru niimoodi, et ta lihtsalt loobub kolmanda riigi kodakondsusest ja temast saab Eesti Vabariigi täieõiguslik kodanik, kui ta selleks ajaks veel mingit motivatsiooni omab. Aga kuidas kontrollitakse seda, et nüüd on kasvatud siis Eesti väärtusruumi?

Andrei Korobeinik
Jah, aitäh! Seda maailmavaatelist küsimust me ei arutanud komisjonis, küll aga see risk on ilmselt mõlemapoolne, et kui laps avastab, et tema maailmavaade või siis 18-aastane inimene avastab, et tema maailmavaade ei sobi, ei lange kokku Eesti Vabariigi põhimõtetega, siis ta võibki seda valikut mitte teha. See nagu ei pruugi olla ju selles mõttes riigipoolne käik, vaid võib olla ka inimese valik, et tema valib mõne teise riigikodakontsust ja sellega ta ei pea läbima sellist pikka protseduuri, kus ta uuesti taotleb kolmanda riigi kodakondsust, mida ta kaotas siis, valides Eesti kodakondsuse. See kolmanda riigi kodakondsus jääb talle ju kehtima. Nii et nagu ma vastasin eelmistele küsimustele, nendes valikutes on omad plussid ja miinused. Minu isiklik arvamus on üks, aga teistel on võib-olla teine arvamuse selle kohta. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Mina küsin võrdsest kohtlemisest põhiseaduslikkuse mõttes. Kodakondsuse seaduse § 3 üldnormina siis lubab alaealistel omada mitut kodakondsust. Nüüd nendele lastele, kes justkui said lihtsustatud kodakondsuse veebruaris jõustunud muudatustega, neile seda üldist õigust omada alaealistena mitut kodakondsust ei võimaldata. Sellisena koheldakse neid siis erinevalt mitmikkodakondsuse kontekstis. Õiguskantslerilt küsisin selle kohta, õiguskantsler ütles selle kohta, tsiteerin: "Riigikogu ülesanne on hoolikalt hinnata, kas teatud grupi teisest erinev kohtlemine on põhjendatud". Kuna seda protokollidest ei selgu, kas te oskate mulle öelda, millisel viisil põhiseaduskomisjon hindas seda ebavõrdse kohtlemise küsimust ja millisele tulemusele jõuti?

Andrei Korobeinik
Aitäh! Pean tunnistama, et kahjuks see ei puutu sellesse konkreetsesse päevakorrapunkti, aga ma olen selle õiguskantsleri arvamusega tutvunud eelnõu 58 SE menetlemise käigus. Kahjuks teie ei ole seda arvamust esitanud komisjonile, aga selles mõttes midagi ei sega ju seda lugeda ja lisaks sellele tsitaadile juhtis õiguskantsler tähelepanu asjaolule, et sellised valikud ongi Riigikogu pädevuses. Llisaks sellele juhin teie tähelepanu, et seaduseelnõu 58 SE on ka presidendi poolt välja kuulutatud ja nagu me teada saime, üheksa last juba on ootejärjekorras ja ilmselt, n-ö sisetunne ütleb, et potentsiaali põhiseadusliku riive jaoks väga suurt siin ei ole. Aga samas kunagi ei tea, võib-olla keegi vaidlustab seda kunagi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Protseduuriline küsimus.

Jevgeni Ossinovski
Lihtsalt protseduuri mõttes juhin kolleeg Korobeiniku tähelepanu, et eelnõu 58 SE kaardil on vastav kirjalik küsimus koos õiguskantsleri vastusega minu palvel lisatud. Nii et on esitatud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jah. Härra Ossinovski ... Vabandust! Korobeinik.

Andrei Korobeinik
Aitäh! Selguse mõttes ma täpsustan, et see on lisatud peale seda, kui menetlus oli läbi. Nii et, nagu ma ütlesin, menetluse käigus seda arvamust ei ole komisjonile esitatud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. On võimalik avada läbirääkimised, läbirääkimistel saavad arvamusi avaldada fraktsioonide esindajad. Läbirääkimiste soovi ei ole ilmutatud. Nüüd on meil juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 147 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja ma panen selle ettepaneku hääletusele. Aga enne kutsume kõik saali. (Saalikutsung.) 
Nõndaks, lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 147 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu oli 9. Eelnõu langeb menetlusest välja.

11. 17:29 Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE) esimene lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Järgmine päevakorrapunkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE). Alustame selle esimese lugemisega ja palun siia ettekandjaks keskkonnaminister Rene Koka!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE). Eelnõu keskmes on direktiivi ülevõtmine. Täpsemalt võetakse Eesti õigusesse üle jäätmete raamdirektiivi, prügiladirektiivi ja pakendidirektiivi muudatustest tulenevad kohustused. Muudatused võetakse üle jäätmeseadusesse ja pakendiseadusesse. Eelnõu on mahukas, kuid muudatused muudutavad eelkõige jäätmete liigiti kogumise, laiendatud tootjavastutuse, jäätmetekke vältimise, kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi jäätmekavade ning jäätmete ringlussevõtu tõhustamisega seotud nõudeid ja meetmeid.
Jäätmete liigiti kogumise tõhustamisest. Hiljemalt 2023. aasta lõpuks tuleb kõikjal Eestis korraldada biojäätmete tekkekohal kogumine. See tähendab, et edaspidi peab olema kõigil elanikel ja ettevõtetel võimalus biojäätmeid jäätmevedajale eraldi üle anda. Alternatiivina on lubatud ka tekkekohal kompostimine, mis sobib eelkõige eramajadele. Biojäätmete eraldi kogumine ja tekkekohalt äraviimine muudab tõhusamaks ka teiste jäätmeliikide eraldi kogumise. Liigiti kogumise tõhustamisega seotud muudatused puudutavad eelnõus ka tekstiilijäätmeid, pakendijäätmeid ning ehitus- ja lammutusjäätmeid. Kohalik omavalitsus saab eelnõukohaselt teha liigiti kogumisest oma haldusterritooriumil põhjendatud juhtudel ka erandeid. Erandid koos põhjendustega tuleb sellisel juhul ette näha jäätmekavas ja jäätmehoolduse eeskirjas. Eelnõuga keelatakse põletada ja prügilasse ladestada olmejäätmeid, mis on liigiti kogutud. Liigiti kogutud jäätmed peavad minema, vastavalt korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks. Liigiti kogutud jäätmete edasisel töötlemisel tekkivad jäätmed, näiteks sortimisjäägid, võivad minna ladestamisele või põletamisele, kui see on keskkonnale ohutu lahendus. Aastaks 2035 tuleb vähendada olmejäätmete ladestamist vähemalt 10%-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest. Kehtestatakse ka uued sihtarvud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamisele ja ringlussevõtule ning pakendijäätmete ringlussevõtule. Olmejäätmete ringlussevõtul peame jõudma 2035. aastaks 65%-ni ning pakendijäätmete ringlussevõtul 2030. aastaks 70%-ni. Lisaks kehtestatakse ringlussevõtu sihtarvud pakendimaterjalidele liikide kaupa.
Laiendatud tootjavastutuse miinimumnõuete rakendamisest. Probleemtoodete tootjad ja nende ühendused, pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid peavad hakkama täiendavalt rakendama enesekontrolli süsteemi. Jäätmete raamdirektiivi kohaselt hakatakse selliste ettevõtete finantsjuhtimist ka auditeerima. Samas tõstetakse pakendiaruande audiitorkontrolli kohustuste piirmäära 5 tonnilt 20 tonnile, kuna eesmärk on suunata kontrollimise ressurss just nendele pakendiettevõtjatele, kes lasevad turule suurema osa pakendimassist. Ühtlasi vähendab bürokraatiat ning väikeste pakendiettevõtjate ressursikulu. Need pakendiettevõtjad, kelle pakendiarvestus on korras, peavad läbima järgmise audiitorkontrolli alles kolme aasta pärast. Samuti lisatakse volitatud esindaja, instituut probleemtoodete tootjatele ning pakendiettevõtjatele, kelle asukoht on väljaspool Eestit, kuid kes laseb oma tooteid Eesti turule. Selleks tuleb määrata Eestis registreeritud volitatud esindaja, kelle kaudu probleemtoote tootja või pakendiettevõtja täidab talle pandud laiendatud tootjavastutuse põhimõttest tulenevaid kohustusi. Eelnõuga täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja tõstetakse liikumiste maksimaalseid võimalikke arvestusmäärasid nii jäätmeseaduses kui pakendiseaduses. Muudetavad trahvimäärad puudutavad eelkõige juriidilisi isikuid ja jäävad edaspidi maksimaalselt 100 000 – 400 000 euro vahele. Eesmärk on tagada tõhusad karistused rikkumistele, mille võimalik negatiivne keskkonnamõju on suur. Esiteks ei tohi rikkumine ära tasuda ning jäätmete raamdirektiivi kohaselt peab sanktsioon olema tõhus, proportsionaalne ning hoiatav. Lisandub uus kohustus seoses väga ohtlikke aineid sisaldavate toodetega, mille kohaselt peavad tarneahelas osalejad hakkama kandma Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi teavet selliste toodete kohta, mis sisaldavad väga ohtlikke aineid üle 0,1 massiprotsendi. Nii liigub teave väga ohtlikest ainetest tarneahelas ning on võimalik tagada ohutu materjaliringlus. Lisaks täiendame eelnõuga ka terminoloogiat tulenevalt direktiividest. Samuti on eelnõus tehnilist laadi ja õigusselguse tagamisega seotud muudatusi, kuid nendel puudub nii keskkonnaalane kui majanduslik mõju. Kõik eelnõu sisulised muudatused on seotud direktiivide eesmärkide rakendamisega ning eelnõuga ei minda direktiivide nõuetest kaugemale. Tänan!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimused. Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Tervist! Aitäh, hea ettekandja! Väga oluline teema. Tuleb tunnistada, et mina ise pean jäätmete liigiti kogumist erakordselt tähtsaks ja olen proovinud endast kõik anda, et ühiskond ka seda väärtustaks. Ja me kõik teame, et me ei ole täna kaugeltki veel seal, kus me peaksime olema. Isegi suurte kortermajade juures, kus on võimalik näiteks biojäätmeid eraldi ära anda, see on kõige väiksem konteiner ja tihti on see kõige tühjem, samal ajal kui kõrval olevad olmejäätmete konteinerid on täis. Need eesmärgid, mida te ka nimetasite, no oleme ausad, 2030. aastaks need ei olnud ju väga sellised ambitsioonikad eesmärgid. Ma lihtsalt täitsa küsin teie sellist ministrina tunnetust-teadmist. Mida me ikkagi peaksime tegema, et me päriselt jõuaks sinna, et enamik inimesi – ma ei tea, 99,99% inimesi – annaks oma jäätmeid ära liigiti ja võtaks sorteerimist tõsiselt? Aitäh teile!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Üks väga oluline aspekt on inimeste teavitamine. Võib tunduda küll selline vastus, et no mis seal siis ikka, aga tegelikult just nii ongi. Ka näited välisriikidest, siin Rootsi on üks koht olnud, kus on proovitud: kui antakse järgi inimeste teavitamises ja kaasamises, siis kohe lähevad need protsendid alla, taaskasutuse protsendid ja sorteerimine. Eestil on selles mõttes siin väga suur samm astuda, just teavitamise kohapealt, ja sellega me tegeleme. Kindlasti tahame teavitamist paremaks saada, kas või needsamad sammud, et me oleme siin jäätmekoole teinud. Kahjuks küll see kriis võttis vahepeal selle võimaluse ära, aga ise olen käinud mitmes kohas kohal. Inimeste teavitamine on number üks, millega tuleb edasi minna ja jätkuvalt pildis hoida. Teine asi, inimestel peab olema jäätmete äraandmine võimalikult mugav, see on järgmine koht. Inimene peab saama anda ära need jäätmed lihtsalt. Eks oma mõju on kindlasti ka rahalistel meetmetel. Seesama biojäätmete teema – biojäätmete äraandmine peab olema selles mõttes nii palju soodsam, et inimene on motiveeritud biojäätmeid kas siis kompostima, kellel eramaja on, või ära andma, et mitte seda panema segaolmejäätmesse. Nii et teavitamine, lihtsus, luua võimalikult lihtsad võimalused inimesel ära anda ja ka hinnastamine, kui tuua neid kolm esmast asja välja. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh! Austatud aseesimees! Hea minister! Mahukas eelnõu, üllas eesmärk, aga jätkan samal teemal ehk siis pakendid ja pakendite ringlussevõtt. Mulle tundub, et siin eelnõus siiski on puudu üks oluline asi, nimelt see vastutaja selle eest, et tõepoolest see 50% pakenditest, sh ka 50% müügipakenditest saaks ringlusse võetud, sest mulle tundub, et eesti inimene tahab oma pakendeid ka ära anda, aga tänane süsteem, kus ei ole kohtkogumist tegelikult ei tööta. Et miks loobuti sellest müügipakendi sihtarvust ja kuidas on siis planeeritud see vastutus, kuidas tõsta inimeste motivatsiooni? Kas see eelnõu teeb seda? Ja kuidas ka taaskasutusorganisatsioonidel see motivatsioon tõuseks rohkem pakendeid kokku koguda? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Need on väga õigustatud küsimused ja ma tahan uuesti selle üle korrata, et selle eelnõuga me tegelikult suures pildis ei asu jäätmemajanduses maailma muutvat arengut tegema, see on peaasjalikult direktiivide ülevõtmine ja nagu ma olen ka siin saalis varem öelnud, siis jah, et kuna eelmine kord siis koefitseeritud eelnõu, mis oli Riigikogus 2019. aastal, esimeset lugemisest kaugemale ei jõudnud just sellepärast, et see oli kõikehõlmav eelnõu ja oli väga palju erinevaid sihtgruppe, kes ei olnud rahul sellega, siis mina ministeeriumisse minnes võtsin selle laualt maha ja me oleme nüüd neid siis jupiti toonud siia direktiive ja võtnud neid ka siin vastu, siis mis puudutab tehnikaromusid ja neid temaatikat. Jah, üks põhikriitika, mis minu keskkonnaministriks asudes oli selle jäätmeteemal huvigruppide poolt oli see, et Keskkonnaministeerium on vähe kaasanud huvigruppe, on vähe analüüsinud ja seda kriitikat tuli päris paljudest erinevatest kohtadest. Nüüd täna on siis olukord selline, kus me oleme võtnud selle analüüsi ette ja tellinud siis Maailmapangalt analüüsi Eesti jäätmemajanduse kohta tervikuna, mis valmib 2021 1. kvartalis peaks ta valmis saama ja pärast selle analüüsi valmis saamist siis me tuleme järgmise aasta jooksul ka selle suurema jäätmepaketiga, kuidas edasi minna. Täna tehniliselt on need sisuliselt direktiivi ülevõtmise pakett ja siis sellest tulenevalt need muudatused, mis siin on, aga me oleme tulemas järgmine aasta suure pildiga pärast seda uuringut, et võtsime aja maha ja siis teeme need uuringud ära, mida meilt nõutud on.

Aseesimees Siim Kallas
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selle seaduseelnõu juurde kuulub loomulikult seletuskiri ja on ka punkt 6 seletuskirjas, kus on väga põhjalikult lahti kirjutatud selle seaduse mõju. Ma lähen natuke spetsiifilisemaks, kavandatav muudatus nr 5, iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi. Ja nüüd – ma loodan, et ma ei eksi, aga – siin üksainuke lause, mis puudutab merd ja merekeskkonna puhtust ja see kõlab niimoodi, et iga tegevuse juures on vaja läbi mõelda, kuidas vältida mereprügi teket. Me teame Läänemere seisundit, teie teate seda vist paremini kui mina. Mismoodi see seaduseelnõu siiski sellele Läänemere puhtamaks saamisele või selle edasise reostamise vältimisele kaasa aitab? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Nagu ma ütlesin, siis see seaduseelnõu ongi tegelikult direktiivide ülevõtmine, need mis ma enne nimetasin, mille keskmes on jäätme raamdirektiiv, prügiladirektiiv ja pakendidirektiiv. Selle eesmärk ei olegi otse minna veel detailsemate meetmetega edasi, mis puudutaksid siis Läänemere puhtust ja sellega edasiminekut. See temaatika tuleb lauale, kuidas nendega edasi minna, järgmine aasta, pärast seda analüüsi, mis on tehtud tervikuna Eesti jäätmemajanduse üle. Ka kõik, mis puudutab sadamaid ja muid jäätmeasju, see tuleb järgmine aasta.

Aseesimees Siim Kallas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus tuleb kohaliku omavalitsuse vaates. Eelnõu seletuskiri ütleb ka, et seadusega korrastatakse, muudetakse konkreetsemaks jäätmete liigiti kogumisega seotud nõudeid, muu hulgas siis, et 2023. aasta lõpuks on biojäätmete tekkekohal kogumine kohustuslik ja alates 2025 peavad kohalikud omavalitsusüksused korraldama oma territooriumil tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Seletuskiri ütleb ka, et seaduse rakendamisega kaasnevad kohaliku omavalitsusüksuse jaoks kulud, eelkõige on vaja ümber korraldada jäätmejaamade tööd, neid juurde rajada või korraldada täiendavaid kogumisringe. Ja oma ettekandes te ka viitasite, et selleks, et inimesed liigiti koguks, tuleks neile jäätmete äraandmine võimalikult mugavaks teha ja n-ö kodu lähedale viia. Ja linnade ja valdade liit on saatnud korduvalt kirju, ka eile tuli viimane, et ei ole arvestatud kulupoolega ehk et palun rääkige, millised on need kulud, mis KOV-ile juurde tulevad, ja miks eelnõus öeldakse, et need on tühised. Tegelikult tekib siin küsimus, et võib-olla peaks ka lisaraha andma omavalitsustele. Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Me teame mõlemad päris hästi, et tegelikult on ka täna kohalikul omavalitsusel ju biojäätmete kogumine ja korraldatud jäätmeveo kohustus olemas ka täna, et selles mõttes see ei ole kohalikule omavalitsusele midagi uut, küll jah tekkekohal ei ole. Nüüd, mis puudutab seda KOV-i kulusid, siis nii perioodil siin 2014–2019 on KIK andnud erinevatesse meetmetesse raha, küll jäätmejaamade moderniseerimiseks, küll erinevate meetmete, mis jäätmemajandust puudutab, jaoks. Täpselt sama plaan on ka uuel perioodil, kui Euroopa Liidu vahendid paika saavad, samamoodi töötatakse välja meetmed, mis aitavad KOV-idel siis küll jäätmejaamu moderniseerida ja minna ka üle selleks, et neid biojäätmete vastuvõtuplatse teha jne. Ja millest ka varem on juttu olnud siin, et täna meil on olemas siis vahendid KIK-is 3 miljonit eurot, mis me plaanime esimese vooru avada siis juunikuus, mis on siis kohalikele omavalitsustele korterelamute juures need jäätmete kogumise majakesed või, nendesse investeerimiseks, siis biojäätmete konteinerite ostmiseks ja ka siis kompostrite ostmiseks, kus on hajaasustuspiirkond ja kes kompostivad. Nii et selles mõttes ei saa kindlasti öelda, et KOV-e pole varem toetatud, on toetatud ja toetatakse tulevikus ka. Konkreetne meede, see 3 miljonit on olemas, mille esimene voor avaneb juunikuus, ma loodan, teine pool aasta lõpu poole. Ja ka tulevikus kindlasti me näeme ette neid meetmeid, mis toetavad ja kust KOV-id saavad taotleda ka raha, et neid tingimusi täita. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Austatud minister! Kuna tegemist on direktiivi ülevõtmisega, nagu te mitu korda olete rõhutanud, kas te võiksite natuke anda seda vaadet, et mis on siis direktiivi nõudmised ja mis on nendest siis siia seadusesse jõudnud? Kas ma teie, ütleme, sellisest hoiakust järeldan seda, et me teeme absoluutse direktiivis ettenähtud miinimumi või on mõnes kohas ka selline koht, kus Eesti näitab ka teatud sellist suuremat ambitsiooni. Te ütlesite nimelt, et me maailma ei muuda, vist oli umbes selline sõnastus. Mina aga leidsin väga võiduka pressiteate Siim Kiislerilt 27. detsembrist 2017, kus ta oli väga uhke selle üle, et said väga võimsad eesmärgid sätestatud, see on väga oluline valdkond, kus meil on vaja maailma muuta. Kas siis tänane valitsus on erinevalt Siim Kiisleri osalusega valitsusest ambitsiooni keskkonna ja jäätmete valdkonnas minetanud? Tänan!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Ma vastan siis uuesti, et kindlasti ei ole, et Siim Kiisler rääkis kindlasti õiget juttu, kui ta ütles omal ajal, et on vaja väga jõuliselt muuta maailma ja nagu ma täna ütlesin, siis me oleme sellest tolleaegsest 2019 viimati menetletud seadusest välja võtnud direktiive ja neid menetlusse toonud, kuna aeg pressib peale ja kuna üks põhiargumente osapooltel oli see, et liiga vähe on analüüsitud kogu Eesti jäätmemajandust, siis maailma muutva või siis Eesti jäätmemajandust muutva eelnõuga tuleme me pärast seda, kui Maailmapank on teinud järgmise aasta 1. kvartalis ära Eesti jäätmemajandust analüüsiva analüüsi ja pärast seda siis, arvesse võttes ka seda, mis seal on, hakkame me tulema järgnevate eelnõudega siia, et Eesti jäätmemajandusega edasi minna. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Üllar Saaremäe, palun!

Üllar Saaremäe
Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus ei ole sugugi nii maailma muutev, pigem praktiline, mida on minu kui keskkonnakomisjoni liikme käest küsitud otse ja millele ma ei ole osanud vastata. Ja see puudutab kitsast teemat, seesama biojäätmete käitlemine era- või talumajapidamiste juures. Ja küsimus on selles, kas need era- või talumajapidajad peavad taotlema mingisuguse eriloa ja tõestama, et nad saavad hakkama ise komposteerimisega oma aianurgas või usutakse nende sõna või paljalt nende aadressi vaatamist, et tõesti-tõesti, neil on kõik need võimalused olemas Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Ilmselt hakkab see protsess siiski nii välja nägema, et kohalik omavalitus peab korra, kohaliku omavalitsuse jäätmespetsialist peab korra oma piirkonnale ringi peale tegema ja vaatama siis, kes nendest inimest või noh, selle valla või KOV-i inimestest siis soovib hakata jäätmeid ära andma konteineriga ja kellel on olemas komposter siis ja soovib hakata kompostima, siis need võivad hakata kompostima. Ilmselt ikkagi tehakse ka mingisugune ring omavalitsusele peale. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Suur tänu! Ma tulen tagasi oma küsimuse juurde, ma olen sada protsenti nõus selle teavituse aspektiga, ma ise osalesin just ühes ETV+-i saates, näitasin väga täpselt, kuidas seda tuleb teha. Ja teavituse kõrval ma ütleks teise märksõna – eeskuju. Näiteks, Põhja-Tallinna valitsuses, kui ma sain linnaosavanemaks, ma leidsin, meil olid kabinettides laua all need vanad prügikastid ja kilekotid. Me lõpetasime selle süsteemi ära, me tekitasime sellised jäätmejaamad koridori, inimesed hakkasid jäätmeid koguma liigiti. Ja töötas väga hästi. Teavitusest ja eeskujust rääkides, ma ei tea, kas te olete teadlik, et see Riigikogu hoone, kus me täna oleme, siin töötavad Riigikogu liikmed ja kantselei töötajad – no minu laua all on küll vähemalt selline vanakooli prügikast vanakooli kilekotiga ja mingit liigiti kogumist ma ei ole väga ulatuslikult siin hoones täheldanud. Kas selles oleks kasu teavituse eeskuju näitamise mõttes, kui nii väärikas institutsioon nagu Riigikogu asuks küllalt rangelt jäätmeid liigiti koguma ja ära andma? Mis on teie kui ministri arvamus? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Ma ei saaks mitte kuidagimoodi öelda, et see on halb mõte. Absoluutselt, see on väga hea mõte ja läbi eeskuju kindlasti tulebki läheneda sellele poolele. Ja nii palju ütlen ka, et jah, Keskkonnaministeerium on ka riigiasutuste üleselt teinud sellise kaardistamise, kuidas meil täna lood on üle ministeeriumide. Ja peab tunnistama, et hästi on meil täna ühendministeeriumi hoonega ja sellel, kes seal on, hästi on meil ka Maaeluministeeriumiga, aga teised kohad vajavad järeleaitamist. Ja kindlasti võtame ka Riigikogu sinna punti sisse, keda vaadata. Absoluutselt, hakkamegi eeskujust pihta, ma kahe käega toetan seda.

Aseesimees Siim Kallas
Kai Rimmel, palun!

Kai Rimmel
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Kas eelnõu koostamise käigus oli arutelu all ka ühe motivaatorina korralikele prügisorteerijatele nende vabastamine prügiveomaksust või veel enam, väikesest lisatasust, kas selline teema oli üldse päevakorral? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Seda teemat on ka põgusalt arutatud, aga ma jälle tulen selle juurde tagasi, et kuna see ei ole see eelnõu, see on direktiivid, siis see arutelu kindlasti ja neid ettepanekuid võetakse arvesse järgmine aasta, kui meil on tehtud ära see Maailmapanga poolt minu nimetatud Eesti uuring ja seal vaatame. Mis me praegu oleme küll töösse pannud, üks asi, mis motiveeriks KOV-sid, on see, et läbi KIK-i on meil avatud keskkonnasõbraliku KOV-i meede, et see, kes kõige paremat eeskuju on andnud, siis saab 50 000-se preemia, et siis keskkonnaalaseid küsimusi paremini lahendada. See on asi, mida me mõtlesime, kuidas ka KOV-e motiveerida, eks see on jah, mõnele väiksemale omavalitsusele on see väga suur raha, suurele võib-olla mitte nii. Aga kuskilt peab alustama ja ma arvan, et see on ka üks motivatsioone, kuidas KOV-e motiveerida. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Austatud aseesimees! Hea minister! Ma loodan, et te selle direkiivijutuga meile prügi silma ei aja.

Aseesimees Siim Kallas
Oot, üks hetk palun! Protseduuriline küsimus.

Raimond Kaljulaid
Ma väga vabandan, mul oli lihtsalt, minu küsimus on tõepoolest protseduuriline, suunatud austatud Riigikogu aseesimehele, istungi juhatajale. Et ma tahtsin küsida, kas Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega on kooskõlas, et kui sellest eelnevast vestlusest, mis siin oli just ministriga, seotud Riigikogu hoonega. Kui sellest tulenevalt Riigikogu liige teeks Riigikogu aseesimehele ettepaneku Riigikogu juhatuses see jäätmete sorteerimise küsimus tõstatada, kas sellist ettepanekut võib teha?

Aseesimees Siim Kallas
Riigikogu liikmed võivad teha igasuguseid ettepanekuid kõikidele. Aitäh! Nii, palun, Yoko Alender!

Yoko Alender
Aitäh! Raimondile kõigepealt, et minu teada meil need sorteerimise kastid on juba valmis seal söökla kõrval, et soovitan rääkida kantseleiga. Aga minu küsimus siis ühesõnaga, kuna tundub, et pakendite osas me tegelikult praegu siin selle eelnõuga selgust ei saa, mulle ei jäi ka vastuseta mu esimene küsimus, et kes siis ikkagi vastutab selle sihtarvu täitmise eest ja kas see kajastub seaduses see vastutaja ja mis seda TVO ehk siis taaskasutuse organisatsiooni motivatsiooni tõstaks rohkem sorteerida, siis küsin hoopis biojäätmete kohta. Kas siis eelnõu kuidagi kajastab ka seda, kas eelistatud on siis nüüd see, et inimene ise komposteerib, nagu siin Saaremäe küsimusest lähtus, või siis kogutakse biojäätmed ikkagi kokku ja kuidagi kaasaegsel viisil kas siis toodetakse neist biogaasi või midagi sarnast, et kas mingid sellised suunised ka eelnõus sisalduvad? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Selle eelnõuga luuakse kompostimise võimalus, et ei hakata ette kirjutama inimestele, et te peate ära andma või see ... Selles mõttes see on võimaluse loomine, kellel ei ole võimalik kompostida, see saab ära anda, kellel on võimalik kompostida ja ei taha ära anda, see saab ära anda, kui ta vastab nendele nõuetele, et see kompostimine on selline, nagu ta olema peaks.

Aseesimees Siim Kallas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh! Lugupeetud minister! Eelmise küsimuse jätkuks, jah, loomulikult on ka varem KOV-e toetatud ja minu küsimus oligi tulenevalt sellest, et kuna eelnõu ütleb, et ringe tuleb laiendada, jäätmejaamu tuleb laiendada, kas siis toetusi jätkub. Hea oli kuulda, et jätkub. Aga minu küsimus. Eelnõu ütleb, et seadusega antakse Keskkonnainspektsioonile pädevus teha haldusjärelevalvet kõikide kohaliku omavalitsusüksuste jäätmehooldusega seotud haldusaktide õiguspärasuse üle. Kas selline nõue tuleneb ka tõesti direktiivist ja miks selline nõue on pandud? Tegelikult on Justiitsministeeriumil minu teada täna õigus teha haldusjärelevalvet KOV-i õigusaktide üle. Ma arvan, et see on piisav. Kas te ei arva, et see on üle pingutatud, kui me nüüd ikkagi demokraatlikult valitud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktide üle paneme järelevalvet tegema ühe riigiameti ametnikud? Minu meelest on see natukene liiga suur sekkumine kohaliku omavalitsuse autonoomiasse. Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Jah, Keskkonnainspektsioon peab selle valdkonna järelevalvet tegema samadel tingimustel, nagu täna teeb seda Justiitsministeerium. Nii et valvet saab teha vaid haldusaktidest tulenevalt ja otstarbekust siis kontrollida, kas nõuded on täidetud. Kas see on kuidagi KOV-idele piirav või ahistav? Ma ei arva. Nagu ma olen ka varem öelnud, KOV-e on väga erineva tasemega – on neid, kus on kõik väga hästi, kus on olemas jäätmespetsialistid, kus seda probleemi tunnetatakse ja antakse aru endale, aga on ka neid kohti, kus ei ole täna jäätmespetsialisti, kes ütlebki, et meil ei ole probleeme, ja eitatakse probleemi. Selles mõttes mingi järelevalve peab olema. Ja ma ei arva, et see kuidagi ahistav on või et me ei usalda KOV-e. Ma arvan, et see on mõistlik.

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ma küsiks selle kohta, et mis Eestil tegemata on jäänud. Kui võtta niimoodi 10–15 aastat tagasi, siis me olime mitme riigiga Euroopas võrreldes olime tükk maad paremas olukorras. Esimesed otsused, mis puudutasid pandipakendit, veel mitut asja, olid tegelikult nagu väga head. Aga nüüd viimasel ajal me oleme tegelikult kõvasti maha jäänud. Ma vaatan, nüüd Itaalia on näiteks jõudnud juba 50%-ni, kes oli meist maas, Leedu on jõudnud 50%-ni oma sorteerimise kontekstis. Et nüüd, olles aasta selle valdkonna eest vastutanud, kas te oskate kuidagi niimoodi kokku võtta, et kes millal mida tegemata jättis, et me täna oleme selles seisus, et peame siin statistikat ümber moonutama, selleks et mingeid endale võetud kohustusi näidata, et nad meil täidetud on, ja tegelikult jätkuvasti tellime veel mingeid uuringuid, et aru saada, mida teha, olukorras, kus teised on need asjad juba ammu ära teinud. Nii et millal ja mida oleks pidanud siis tegema?

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Mis puudutab seda väidet statistika moonutamisest, siis ei, me ei moonuta midagi. Statistika muutmine oli täiesti legaalne lubatud tegevus, siin ei ole tegemist mingi moonutamisega. Ja seda on teinud ka mitmed riigid enne Eestit. Nüüd, mis siis tegemata on jäänud? Ütleme täiesti ausalt, et see on nii palju erinevaid osapooli hõlmav valdkond, et ka kohtudes ametisse astudes väga paljude osapooltega, siis need kompromissid on väga visad tulema ja eks need on olnud ka üks põhjusi, miks ka me täna seda siin arutame, et miks seda juba eelmine kord vastu ei võetud siin Riigikogus, et tegelikult neid huvigruppe, keda see puudutab, on niivõrd palju, et see on üks põhjusi ka, miks see on. Ja see üks kriitika, mis oli Keskkonnaministeeriumi aadressil, oli see ikkagi siis erinevate organisatsioonide poolt, et ei ole tehtud ühte ühtset suurt analüüsi. Noh nüüd me oleme selle analüüsi siis ette võtnud, et jah, et parem hilja kui mitte kunagi, et oleks olnud alternatiiv see ka, et oleks tulnud selle jäätmeseadusega uuesti siia ja hakanud seda raiuma ja proovinud seda poliitiliselt läbi suruda, aga lihtsalt selle mõtte ma tõmbasin selgelt laua pealt maha ja läksingi seda teed, et kaasata. Nüüd tõsiselt on meie selle viimase aasta eesmärk olnud see, et kaasata, rääkida läbi ja proovida tõesti leida neid lahendusi, mis siis oleks mõistlikud, ja eks see on keeruline valdkond jah. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Andrus Seeme, palun!

Andrus Seeme
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Et mul sihuke lihtne küsimus, et sa räägid kogu aeg nagu direktiivi ülevõtmine ja seal tundub nagu muid asju ka olemas, aga mis see nagu kaasa toob tavainimesele? Millega ta peab arvestama? Palju tal kulud võivad tõusta või millega ta peab tegelema rohkem? Või on kuskilt ka vaikselt läbi kõlanud, et võib tulla jäätmemaks või kas neid asju on ka arutatud? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Siin paketis neid asju pole ja need võimalikud, ka teie nimetatud jäätmemaksud ja muud asjad, need arutelud tulevad kõik pärast seda analüüsi, mis järgmisel aastal esimeses kvartalis valmis saab. Aga otseselt see biojäätmed on üks selline läbiv teema siin. Suures pildis kindlasti tulevikus pigem ma näen, et olmejäätmete hind, äraandmise hind pigem tõuseb kui langeb, siin ei ole mõtet illusiooni mul luua, et see teistpidi on, aga just see biojäätmete kohtkogumine annab võimaluse inimesele või kes kompostida soovib, annab inimesele võimaluse optimeerida oma olmejäätmete äraandmise hinda, sest see saab olema odavam. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te mainisite ennist, et väga oluline on inimeste teavitamine, et see mõjutab nende käitumist, kuidas nad oma olmeprügi ja kõiki selliseid asju, kuidas nad sellega käituvad ja kuhu nad seda jagavad ja sorteerivad jne, jne. See on tõesti, see on kultuuriosa ja ma küsiksin siis niimoodi, et kui see direktiiv Eestis nüüd käiku läheb, et kui palju võib oletada, läheb maksma selline teavitus ja selline käitumise positiivne muutmine. Kas teil on mingisugune ettekujutus sellest? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Ma kindlasti praegu summat ei oska öelda, siis ma pean selle summa välja võtma ja saadan teile selle summa, kui meil on. Aga mis puudutab seda, siis ega tegelikult ju ministeeriumi eelarves on olnud, nii varasemalt kui on ka praegu tegelikult teavituseks ette nähtud vahendid kogu aeg, selles mõttes teavitusega tegeldakse kogu aeg. Ministeerium on ka varasemalt teinud erinevaid jäätme sorteerimise kettaid ja muid asju, aga täna, kuna me oleme sellises mõnes mõttes vaheetapis, siis ei ole mõtet teha selliseid poolikuid asju, kui me tegelikult ei tea, kuidas lõpuks täpselt asjad minema hakkavad, et eks selle meie jäätmemajanduse suure pildi paika saamine on järgmise aasta teema, mis meil tuleb selgeks vaielda ja selgeks saada. Aga kui te soovite, siis ma selle numbri võtan välja ja saadan teile, et palju me prognoosime summaliselt.

Aseesimees Siim Kallas
Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich
Aitäh! Hea minister! Mulle tundub, et antud hetkel me oleme loomas sellist teatavat õiguslikku segadust, sest selles küllaltki mahukas seaduses me räägime Keskkonnainspektsioonile mingisuguste täiendavate õiguste andmisest, samas on meil paralleelselt menetluses Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine. Kas sa ei pelga, et selle seaduse vastuvõtmisel me jõuame sellisesse tõelisse õiguslikku segadusse, kus sedasama vastu võetud seadust peab hakkama kohe ümber tegema, sellepärast, et üks teine seadus muudab selle seaduse subjekte?

Keskkonnaminister Rene Kokk
Täiesti õige märkus. Kuna selle direktiivi vastuvõtmise tähtaeg on 5. juuli, siis lihtsalt meil ei ole võimalik sellega kuskile kaugemale minna. Ja teie nimetatud ühendameti moodustamise eelnõu heakskiitmise korral, kui ma õigesti mäletan, tuleb nagunii muuta 38 õigusakti ja seal ära parandada. Nii et jah, ilmselt, juhul kui Riigikogu kiidab heaks ühendameti loomise, siis peame tulema ka siia selle dokumendi juurde ja siin muutma hakkama.

Aseesimees Siim Kallas
Heiki Kranich, teine küsimus, palun!

Heiki Kranich
Tsiteerides klassikuid ehk viidates varem öeldule, ütlen ma seda, et tegemist on väga mahuka seadusega ja kui ma seda seadust loen, siis seal pannakse kõikidele turuosalistele väga palju täiendavaid kohustusi. Ja nende kõikide mõju – ma ei räägi siin rahalisest mõjust ainult, vaid ka rahaliselt kaudselt hinnatavast mõjust, igasugused sekeldamised, sorteerimised jne –, siis küsin ma sinu isiklikku hinnangut. Minule jääb selline väike kõhklus, et selle seaduse vastuvõtmise järel me mitte ei vähenda, vaid suurendame seda jalajälge, mida me keskkonnale jätame. Kas sinul sellist hirmu ei ole?

Keskkonnaminister Rene Kokk
Ei, mul ei ole sellist hirmu. Kui ma seda seletuskirja ka loen ja vaatan seda seadust, siis seal on ju neid viiteid ka selgelt, mis ütlevad, et kui kohalik omavalitsus näeb ette ja näiteks kas või naaberomavalitsuses on mõistlikum ühte või teist asja käidelda, kas ehitus- ja lammutusjäätmeid või midagi, siis need võimalused jäävad olema. Nii et jah, kui seda võimalust üldse ei oleks, siis ma oleksin isegi nõus, et võib-olla mõne asja kokkukorjamine läheb kordades kallimaks maksma kui selle mitte kokkukorjamine. Aga ma praegu usun küll, et seda ei juhtu.

Aseesimees Siim Kallas
Siim Kiisler, palun!

Siim Kiisler
Aitäh, austatud juhataja! Auväärt minister! Mul on hea meel, et olete tulnud selle eelnõuga siia, et kui siin eelnevalt kõlas Jevgeni Ossinovskilt küsimus sel teemal, et kelle otsa vaadata, et varem ei ole rakendatud siin mitmeid olulisi sätteid, siis kindlasti eelmise Riigikogu koosseisu otsa, kes jättis selle seaduse vastu võtmata. Või vähemalt paljud need sätted olid seal olemas. Aga mu küsimus on, et kuidas sa prognoosid, et kui see eelnõu saab seaduseks, siis kuidas see mõjutab segaolmejäätmete äraandmise hinda, ütleme, tavalise majapidamise jaoks. Kas ta muudab kuidagi, on siit ette näha hinnatõusu uutel hangetel või umbes sama taset? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! See ei tulene otseselt sellest seadusest, aga üsna tõenäoline on, et meil segaolmejäätme hinna tõus ikkagi ühel hetkel tuleb. Sest tahame või ei taha, see on üks motivaatoreid inimestele. Ma saan aru, et see on väga ebapopulaarne ja võib-olla homme loeme lehtedest, kuidas siin keskkonnaminister nüüd teatas, et tuleb suur prügihinna tõus jne. Siis inimesed täiesti avalikult, kohtudes üle Eesti, erinevates kohtades on öelnud, et neid tõesti ei motiveeri täna segaolmejäätmeid sorteerima, kellel 1.60 mingis piirkonnas see 200-liitrine tünn, kus 3.70 ja võib-olla mõnes kohas ka 8–9 euri, eks, aga inimesed isegi ei eita seda. Aga kahtlemata saab selle eest kõvasti ministrit nahutada, kuidas võimalik, et tulevikus tuleb segaolmejäätme mingisugune hinnatõus. Aga ma pigem kipun arvama, et tuleb, kui ei. Aga seda ikkagi, ma loodan, kompenseerib seesama biojäätme eraldi väljavõtmine ja koguste, segaolmejäätme koguse vähenemine. Ja eks siis, kui see ühel päeval toimuma saab, ma loodan, kõige parem lahendus oleks see, et me saaks hakata seda kaalupõhiselt vastu võtma, neid jäätmeid, täna küll on ju nad mahupõhiselt, konteinerite järgi valdavalt. Aga eks siis tulevik näitab seda. Aga ma pigem arvan, natuke ilmselt tõuseb hind, jah.

Aseesimees Siim Kallas
Andrus Seeme, palun!

Andrus Seeme
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma siin kolleeg Üllari küsimusest läheksin edasi, biolagunevad jäätmed. Kes kontrollib? Ütlesid, et võiks valla jäätmespetsialist või keegi. Aga kuidas pannakse paika, kui ühel krundil on ühes nurgas biolagunevate jäätmete kogumiskoht, mis võib-olla lõhnab päris piisavalt, kogub kärbseid, mine tea, ja vastas teisel naabril on grill või lapse mänguväljak? Kuidas seda reguleeritakse? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Eks see vastus peitubki selles, et õige komposter ei ole selline, nagu te kirjeldasite. Siitkohalt ka vastus sellele: ega need kompostrid ei saa piltlikult öeldes olema sellised, et kuskil on üks ämber või on 200-liitrine vaat katki lõigatud ja näidatakse siis sellele kohaliku omavalitsuse esindajale, et näete, siin on minu komposter. Nagu ma enne ütlesin, siis KIK-il on plaanis ka toetada nende kompostrite soetamist. Ikkagi need kompostrid peavad saama nõuetele vastavad. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Üllar Saaremäe, palun!

Üllar Saaremäe
Siin tekib mitu küsimust, aga ikkagi ma küsin nende jäätmete sorditi kogumise äraveo kohta. Kui tegemist on ühe talumajapidamisega ja sinna on ausalt kogutud klaas ühte kohta, teise kohta muud jäätmed, sellisel juhul hakkavad ju erinevad masinad neid ära vedama. Sellisel juhul peab majaperemees või majarahvas arvestama, et mitte korra kuus või korra kvartalis ei tule prügiauto nende hoovile, vaid võib hakata vurama seal vaata et viis korda kuu jooksul. Kuidas te kommenteerite seda?

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Ilmselt viis korda kuus ei hakka, sest täna tegelikult klaasi, klaastaarat võetakse vastu korraldatud jäätmeveo läbi. Nüüd, kui see talumajapidamine tõesti tahab ära anda, ta kompostida ei taha – ma loodan, et ikka valdavalt kõik tahavad kompostida ise –, aga tahab ära anda, siis autosid on ka olemas mitmekambrilisi. Eks see sõltub nüüd jäätmevedajast ka, aga ma olen üsna kindel, et jäätmevedaja ettevõtjana vaatab, et missugune kõige optimaalsem lahendus on. Meil on olnud ka palju kaebusi selle kohta, et kodanik vaatab aknast, kuidas ühest konteinerist võetakse, pannakse autosse ära jäätmed, ja võetakse teine konteiner, pannakse autosse ja öeldakse, et näete, see on meie jäätmekogumine. Tegelikult siin me jõuame jälle teavitustööni. Eks me peame tuhka ka endale pähe raputama, et tegelikult ka täna on Eestis mitmekambrilisi autosid, kes võtavadki ühest kohast erinevad jäätmed peale ja hoiavad need eraldi.
Aga veel, kindlasti tuleb ette näha ka võimalus – ma olen seda näidet enne toonud –, et kui kuskil piltlikult öeldes tänavanurgal on vastamisi neli maja, siis siin tuleb olla paindlik, ei ole vaja tekitada olukorda, kus kõigil neljal majal peaksid olema konteinerid. Kui on mõistlik lahendada ära, et üks biojäätme konteiner on mingis suuruses mõistlik, siis kindlasti tuleb paindlik olla. Ei ole vaja suruda kõigile plastkonteinereid, sellepärast, et lihtsalt on vaja suruda, vaid tuleb olla paindlik ja vaadata nagu mõistlikult asja.

Aseesimees Siim Kallas
Siim Kiisler, palun!

Siim Kiisler
Aitäh! Hea minister! Ma kasutan võimalust, et sind väga toetada selles sõnumis, et segaolmejäätmete ära andmine on täna liiga odav ja peab kallinema, et oleks võimalik teha investeeringuid sorteerimisse ja ringmajandusse. Aga küsimus sellega seoses on, et kas sa saad hinnata või anda meile mingit infot selle kohta, kuidas selle Euroopa Liiduga n-ö eelnevad läbirääkimised sel teemal, et kas meil on lootust järgmisel euroraha perioodil saada euroraha selleks, et teha investeeringuid ringmajandusse? Kas selle kohta on praegu mingeid indikatsioone olemas, sest see on kindlasti oluline allikas, et neid investeeringuid teha ringmajanduse sektorisse? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Varasemalt on olnud see päevakorras küll ja Euroopa poolt ka toetatud meede, kuna meil täna on järgmise perioodi vahenditega noh, veel asjad täiesti lahtised ja me ei tea ja eks siin on olnud ... ettepanekuid ka, et peaks üldse hakkama keskkonnavaldkonnast rahasid võib-olla kuskile mujale panema, et koroonakriisi auke lappida, siis täna on see olukord üsna segane. Aga Keskkonnaministeeriumi vaates kindlasti me teeme kõik selleks, et ringmajandust toetavad meetmed ka tulevikus oleks Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt olemas ja aitaksid sellega edasi minna, et me kindlasti hoiame kätt pulsil sellel temaatikal.

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Palun siia siis nüüd kaasettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare!

Erki Savisaar
Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas seda eelnõu teisipäeval, 12. mail ja eelnõu olid meil tutuvustamas keskkonnaminister Rene Kokk, keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais, nõunik Kristel Murumaa ja õigusosakonna jurist Käthlin Raudla. Ja seda arutelu kuulas lisaks keskkonnakomisjoni liikmetele ka Riigikogu liige Andres Metsoja. Minister andis komisjonile ülevaate planeeritavatest muudatustest koos siis Kristel Murumaaga. Komisjonis oli ka mitmeid küsimusi üleval, mis kõlasid ka siin saalis, et ma ei hakkaks neid uuesti refereerima. Ning komisjon jõudis konsensusega otsusele, et see eelnõu võiks olla täna siin suures saalis ning eelnõu esimese lugemise võiks lõpetada. Ettekandja määramisega läks hääletuseks siis siinkõneleja ja Mart Võrklaeva vahel ja häältega 4 : 3 otsustati siinkõneleja pulti saata. Keskkonnakomisjoni esimehena ma luban, et kindlasti leiame ka Mardile väärilise eelnõu, mida ta saab siin puldis esitleda. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Ei ole enam küsimuste võimalust, kui on kaks küsimust ära kasutatud. Nii, küsimusi, lugupeetud ettekandja, teile ei ole. Nüüd on võimalik avada läbirääkimised, läbirääkimistel saavad esineda fraktsioonide esindajad. Läbirääkimistel esinemise soovi ei ole. Seega on meil juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 190 SE esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei ole, järelikult esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 3. juuni kell 17.15. Suur tänu! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 18.17.