12:00 Infotund

Esimees Henn Põlluaas
Tere hommikust, austatud kolleegid ja austatud valitsuse liikmed! Alustame oma infotunniga. Ja kõigepealt kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 21 Riigikogu liiget, puudub 80.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk ja rahvastikuminister Riina Solman. Ja nagu ikka, kõigepealt saavad sõna eelnevalt registreerunud Riigikogu liikmed, nemad saavad ka võimaluse täpsustavaks küsimuseks ja siis saalist üks küsimus. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks kolm minutit. Ja palun infotunni lõpus arvestada sellega, et viimase küsimuse jaoks peab jääma kaks minutit, vastamiseks kolm ja siis veel kolm minutit, miinimum kaks minutit saalikutsungiks.

1. 12:01 Olukord riigis

Esimees Henn Põlluaas
Esimesena küsib täna Indrek Saar ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Indrek Saar
Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Esmaspäeval sai läbi eriolukord ja me jätkame hädaolukorras. Seda, et tegemist on väga suure kriisiga, te oma esmaspäevases poliitilises avalduses ka Riigikogu ees rõhutasite, öeldes, et tegemist on üheselt iseseisvuse taastanud Eesti suurima tsiviilkriisiga. Ja nii, nagu ka teie kõnest välja tuli, suure tõenäosusega ootab meid ees Euroopa Liidu ajaloo suurim majanduslangus. See, et see toob kaasa hulga muresid lisaks tervisemuredele majandusvaldkonnas, sotsiaalvaldkonnas, tuhanded inimesed on juba kaotanud töö ja karta on, et neid võib olla veel kümneid tuhandeid, paljud ettevõtmised peavad ennast ümber korraldama või siis sootuks kinni panema, see, et sotsiaalsed probleemid võivad võimenduda, ebavõrdsus-, ebaõigustunne ühiskonnas suureneda, need on kõik asjad, mis kriisi käigus vajavad väga tõsist valitsuse ja Riigikogu tähelepanu. Aga tuleb välja, et selle kriisiga on seotud väga otseselt ka erakondade rahastamise korraldus ja kontroll, sest teie erakonnakaaslaste ja teie koalitsioonikaaslaste poolt anti veel enne, kui te tulite oma poliitilist avaldust tegema, Riigikogule üle eelnõu, mis teeb ettepaneku ERJK ära kaotada. Ei ole võimalik, et te erakonna esimehena ei ole selle teemaga kursis. Palun selgitage meile ja Eesti avalikkusele, mis on tänase erakondade rahastamise kontrollisüsteemiga valesti, miks tuleks seda nüüd kriitilises olukorras muuta ja kulutada hulka Riigikogu töötunde ja avalikku diskussiooni just selle teema peale.

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Ma arvan, et see sissejuhatus, mis te tegite, et ma sissejuhatusel ei peatu, sest see ju teie huvi ei ole, et teie huvi on ERJK, mida te oma küsimuse lõpus küsisite. Jah, me oleme seda loomulikult kolme erakonna vahel arutanud ja kui te küsite minu isiklikku tunnetust, siis see on see, et erakondade rahastamise järelevalve, et see peab tõesti, et seda kvaliteeti peab veel rohkem tõstma, see peab muutuma veel tõhusamaks, veel paremaks ja kindlasti Riigikontrolli mina nendes küsimustes, mis on seotud usaldusväärsusega, erapooletusega, sõltumatusega, ka ressursiga ja kogemusega, et mina nendes küsimustes kindlasti Riigikontrolli kahtluse alla ei pane, vastupidi, ma arvan, et see annab ka erakondade rahastamise järelevalvele rohkem juurde ja annab uue kvaliteedi. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Indrek Saar, palun täpsustav küsimus!

Indrek Saar
Tänan! See vastus oli küll väga põgus ja te sisuliselt ei vastanud siiski küsimusele, mis on praegusel hetkel valesti, et just nüüd tuleb selle teemaga tegelema hakata. Avalikkuses on seda nimetatud pehmelt öeldes väga küüniliseks käitumiseks, et valitsusliit kasutab ära kriitilist olukorda, kus tähelepanu paratamatult ühiskonnas on mujal, ja teeb midagi, mis näib justkui osade valitsuserakondade huvides. Sest ei ole ju mingi saladus, et ERJK on siiamaani mõistnud välja üsna suuri summasid või tagasimaksmist üsna suurte summade osas just nimelt teie erakonnalt. See on olnud vist seitsme aastal jooksul, kui ma õigesti mäletan, üle kahe miljoni euro. Ja ma saan aru, et mingid vaidlused ja nõuded on jätkuvalt üleval. Kas teile ei tundu, et see jätab väga vale mulje sellest, millega peaministri erakond antud hetkel tegeleb ja mis on ühiskonna kõige olulisemad valupunktid? Ma paluksin siiski teie hinnangut sellele, kas teil ei ole käinud peast läbi mõtet paluda oma erakonnakaaslastel ja selgitada neile, et see ei ole see aeg ja koht, kus tegelda asjadega, mis näivad omaenda erakonna rahaasjadega tegelemisena, selle asemel et tegeleda ühiskonna jaoks väga oluliste valuprobleemidega, mis on kriisiga seonduvad.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Kui ma ütlesin teile eelnevale küsimusele vastates, et minu meelest erakondade rahastamise järelevalvet saab tõsta veel uuemale tasemele, veel kõrgemale kvaliteetsamale tasemele, siis ma ei öelnud teile mitte kuidagi seda, et see tähendab seda, et erakondasid või ka Keskerakonda rohkem tulevikus ei kontrollita. Vastupidi, ma arvan, et see kontroll muutub veel professionaalsemaks, veel tõhusamaks. Jah, teil on õigus, ERJK on teinud ettekirjutisi. Mul ei ole seda statistikat, missugustele erakodadele, aga kindlasti minu erakonnale on teinud ettekirjutisi. Me oleme jäänud süüdi, oleme neid tasusid tasunud, neid trahve tasunud. Ja see on ka tulevikus nii – me loomulikult teeme kõik selleks, et eksimusi enam erakonnal ei tule. Ma loodan, et ka teie juhitav erakond teeb seda samamoodi. Ja kui tuleb, siis loomulikult tuleb need karistused sisse võtta ja need trahvid maksta. See ei tähenda kuidagi seda, et neid trahve või karistusi siis tulevikus maksma ei hakata.
Nüüd, ma saan aru, et te pahandate ka selle pärast, et just nüüd. Kõigepealt, see on Riigikogu liikmete, Riigikogu fraktsioonide algatatud eelnõu, punkt üks. See ei ole valitsuse eelnõu. Ja mina arvan, et see, et Riigikogu saaks seda menetleda, see on mõistlik, ja kindlasti ka seda eelnõu menetlemise raames teha paremaks, ka see on mõistlik. Ma arvan, et on mõistlik ka see, et, kui ma ei eksi, on selle eelnõu juhtivkomisjon põhiseaduskomisjon. Kindlasti on ka minu arvates väga õige kuulata ära, mida tänane Riigikontroll sellest arvab, kuidas tema näeb, et kui seda otsust teha, siis missuguseid muudatusi tuleks sellesse eelnõusse teha. See on kõik minu meelest järgnevate, ma ei tea, nädalate-päevade – ma ei tea, kui kaua see menetlus kestab –, järgneva menetluse küsimus. Seda tuleb igal juhul teha väga põhjalikult. See väide või etteheide, et nagu siis enam ei trahvita või siis enam ei kontrollita – no siis ei ole seda eelnõu ju enam mõtet teha. Vastupidi, ma arvan, et see peab muutuma veel tõhusamaks ja professionaalsemaks. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Täna hommikul me saime Postimehest lugeda seda, et põllumehed on saatnud järjekordse kirja maaeluministrile, kus viidatakse selgelt, et 800 hektaril on umbes 2000 tonni maasikaid, mis vajavad korjamist ja vajavad kiiresti abikäsi. Te olete jätnud oma tegevuses ja ka teiste valitsuse liikmete tegevust kirjeldades selge sellise mulje ja ka tegevuse, kus te olete eiranud vajadust hooajaliselt välistööjõudu kasutada. Ja ühtegi lahendust, mida te välja olete pakkunud, ei ole suudetud siiani realiseerida ja sellest ei ole olnud abi. Et see kiri on kindlasti nagu viimane karikas sellele tegevusele. Öelge palun, mida põllumehed peaksid tegema, et teie juhitav valitsus mõistaks seda, et see saak ei saaks jääda põllule, et need inimesed ei peaks minema, kes on investeerinud oma ettevõtlusesse, sissetulekusse, ei peaks minema töötukassasse abiraha järele ja kuidas on võimalik, et teie peaministrina lubasite täna maaeluministri puhkusele, nii nagu selles kirjas viidatakse, sellel hetkel, kus tegelikult lahendused on leidmata. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Valitsuses on reeglina tõesti selline korraldus, et kui ministrid lähevad puhkusele, siis iga minister vastutab oma valdkonna eest ise, peaminister seda allkirjastab. Ma ei tea, et ma oleks kordagi ühegi ministri puhkust mitte allkirjastanud, et see on küll huvitav rünnakunurk, mida te teete. Aga te küsisite, et mida ollakse tehtud, siis ollakse tehtud seda, nagu ma olen teile vastanud, et on pikendatud inimestel just põllumajandussektoris töötegemise võimalust kuni 31. juulini. Me oleme sellest teiega rääkinud, ma arvan, siin kolmel-neljal korral, eks ju. Teiselt poolt, nagu ma vastasin siin mõni päev tagasi, et on oluline ka see, et just parandada ka suhtlust läbi Siseministeeriumi ja töötukassa, et need inimesed, kes, ütleme, mingis sektoris jäävad täna tööta, aga nad oleks huvitatud edasi töötama, et need võimalikult kiiresti viia kokku põllumajandussektoriga ja põllumajandusettevõtetega. Ma arvan, et väga oluline on ka see, et ikkagi me teeksime täna kõik ühiseid pingutusi, et epidemioloogiline olukord paraneks, et need piirangud väheneksid, leeveneksid ja ühel hetkel me saame öelda taas, et ikkagi piirid on avatud, normaalne liiklus on taas loodud, mis tähendab ka seda, et hooajatöötajad saavad Eestisse tulla ja siin rakendust leida. Aga on ka neljas pool, mis ei ole kindlasti mitte kõige vähem olulisem ja kõige viimane, on see, et Eestimaa ise on kaotanud, Eestimaa inimesed väga palju tööd, töötuid tuleb iga nädal juurde ja see on fakt. Kui meil on täna töötukassa meede, mis on olnud tõesti väga edukas ja efektiivne, siis nagu te teate, siis hetkel on selle meetme mõte olnud see, et ta hüvitab märts, aprill ja maikuud ja siis see meede lõppeb. Töötukassa on nõukogu tasemel seda arutanud, teinud ka uue ettepaneku, et see võiks ka pikeneda juunikuu osas. Küsimus on selles, mis tingimustel ja kas näiteks sinna tuleb ka riigisektorist lisaraha juurde panna. Ma väga loodan, et me neid arutelusid saame pidada homme valitsustasandil ja kindlasti ka see on üks oluline nüanss selles, et kui palju siis Eestimaal on juunikuus töötuid ja kui palju tegelikult tööpuudus on kasvanud. Nii et kõik need neli punkti, ma arvan, et on olulised, et ei ole nii, et me saame ainult ühe kaardiga või ühe vitsaga seda küsimust lahendada. Ükski nendest, ma arvan, et ei anna täislahendust. Võib-olla tõesti see, et kui viirusepuhang on igal pool selline, et piirid saab täielikult avatud, siis see on kindlasti kõige kiirem ja kõige efektiivsem lahendus ja ma usun, et selle nimel kõik ühiskonnad ka töötavad. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 12:13 Teiseks laineks valmistumine

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena küsib Kaja Kallas ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Hea peaminister! Eriolukord on tõepoolest selleks korraks läbi ja nagu on juttu olnud, ka te ise olete öelnud ja erinevad hinnangud on olnud, et võib-olla tuleb teine laine. Eks me teame, et see, et me suutsime sellele esimesele lainele nii hästi vastu pidada või hakkama saada, on olnud Eesti inimeste suur panus ja kindlasti hoitakse seda joont, et teist lainet ei tuleks, ei tuleks nii suurt. Aga siiski, mis inimesi huvitab, mis puudutab inimeste igapäevast elu, on see, et kui tuleb see teine laine, milliste piirangutega ikkagi peab arvestama? Ja selgelt te ju teete valitsuses mingeid arutelusid sel teemal, et mis on need piirangud. Tuli siin just uudis alles sellel nädalal, et sügisel peab võib-olla olema valmis uuesti koolid kinni panema, minema üle distantsõppele. Mis on need asjad, millele te nagu ütlete, et sellised asjad tulevad, need on need kavad, mida te kavatsete siis ellu viia, sest et ettevõtjatele, töötajatele, ka inimestele, kes peavad lastega kodus õppima, neid sõnumeid on vaja teada, sest et ei tea oma samme seada tegelikult tulevikuks. Mis on need arutelud, kuhu te olete jõudnud sellega, kuidas järgmiseks laineks valmistuda? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kindlasti väga tähtis ja oluline küsimus, et vaevalt, et ka teie oskate öelda, missugune see teine laine saab olema. Ma ei ole veel ühtegi ametikaaslast maailmas kohanud ja ei ole ka ükski doktor ega viroloog ega epidemioloog öelnud, et missuguseks see teine laine kujuneb ja loomulikult siis on küsimus, et missugustes maailmajagudes ja riikides, kuidas ta kujuneb. Aga selge on see, et selleks teiseks laineks, et prioriteet nr. 1 vähemalt minul on jätkuvalt rahva tervis. Ma arvan, et sellest ei saa me üle ega ümber, et rahva tervise aspekt on kõige tähtsam ja kõige olulisem, see on see, mida me peame kaitsma ja mille nimel me peame tegutsema esimesena. Nüüd, see majanduspiirangud ja ütleme siis majanduse teatud sektorite ja ettevõtluse sulgumine on loomulikult õigustatud küsimus teil. Ma arvan, et see kõige olulisem õppetund järgmiseks korraks on see, et kõiki neid piiranguid teha nii lokaalselt kui võimalik ja eks ka selle kriisi ütleme lõpupoole, kui see puhang ei olnud enam nii suur, siis see teatud õppetunde meile andis. Te olete mitu korda sedasama küsimust küsinud ja ma olen teile selle osas vastanud, et üks selleks oluliseks õppetunniks on olnud see, et kui võimalik, siis sulgeda lokaalselt teatud aadressid, et seesama Tartu linna, Tartu ühiselamu näide, eksju, oli see võimalus, kus Raatuse tänav 22 suleti konkreetselt üks hoone, seal toimus piirangute panemine ja mitte üle Tartu linna. Kindlasti me peame vaatama ka seda geograafiliselt, et kui on puhangud kuskil Eestimaa nurgas, siis see ei peaks tähendama kogu Eestimaa sulgemist. Aga me ei tea, missuguseks tõesti see teine laine võib kujuneda, kui ta tuleb, ja ma arvan, et siin on oluline kahtlemata see, et mida vastutustundlikumalt me käitume, käitume nii maikuu sees kui ka terve suve jooksul, seda paremini me selleks teiseks laineks valmis oleme, seda väiksem see teine laine olema saab. See, et nakkus levib ikkagi inimeselt inimesele, see on, noh, väga tugevalt ka teaduslikult tõestatud, et see on peamine leviku vorm ja see tähendab ka seda, et sellised suurüritused on ju selle tõttu ka Eestis juulis ja augustis ära keelatud. On öeldud, et maksimaalne siis avalike ürituste arv, osalejate arv juulis ja augustis välistingimustel on 1000 inimest. Ja loomulikult ka kõik teised usaldusmeetmed, milleks me peame olema paremini kogu maailmas valmis, sh ka Eestis, kui oldi selleks kevadel. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Kaja Kallas, täpsustav küsimus, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Ma võib-olla lähtungi sellest, mis te vastasite, et need piirangud, mis kehtivad veel praegu pärast eriolukorra lõppu. Millest lähtuvad on need piirangud otsustatud just sellistena teha? Ja kuidas see sõnumite selgus seal on? Mida ma siin silmas pean? Eelkõige rõhutatakse igal pool, et tuhat inimest, näiteks üritus, aga peab olema täidetud 2 + 2 reegel. Kui võtta see eriolukorra leht lahti, siis 2 + 2 reegel tähendab seda, et kaks inimest korraga ja kaks meetrit vahet. Kas siis tuhat inimest tähendab seda, et on kaheinimeselised üksused, kes peavad teineteisest kahe meetri kaugusel olema, või seda pole lihtsalt võimalik järgida? Või sportimine, et kümme inimest koos kahemeetriste vahedega, aga 2 + 2 peab olema siis täidetud. Kas siis kaks inimest koos või ikkagi kümme inimest koos? Neid reegleid on palju. Või siis seesama, et näiteks restoranis sa võid olla kella 10-ni ja siis kell 10 tuleb politsei trahvima inimesi, kes seal restoranis on, ja seda restoranipidajat. Kas see viirus hakkab pärast kella 10-t kuidagi rohkem levima, et see restoran tuleb siis kinni panna, või millest lähtuvalt see otsus on tehtud? Sest see toob ikkagi kaasa ka ettevõtjatele koormust ja just turismisektoris, kes on niigi väga palju pihta saanud kogu selle kriisiga. Minu küsimus on just selles, kas on mõtet teha reegleid, mis panevad tegelikult inimesi riiki petma, vanemaid valetama – helistad restorani, tahad panna viiele lauda, küsitakse, kas te olete perekond, sest 2 + 2 reegel on. Inimesed ütlevad kõik, et nad on perekond. Aga miks sellist reeglit teha ja mis eesmärki see kannab ja kas ta ei pane inimesi siis pigem käituma nii, et nad lähevad justkui reeglitega vastuollu, mis ei ole võib-olla mõistlikud? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, suur tänu! Teil oli mitu küsimust, ma hakkan siis algusest peale tulema. Kõigepealt see üldpõhimõte – te ütlesite, et panevad inimesi riiki petma. Tõite selle restorani näite, et kui helistad, paned laua kinni restorani, siis küsitakse, kas oled perekond, ja siis inimesed petavad. Noh, ma arvan, et see on, jah, sihuke suhtumise küsimus või usuküsimus. Ma siiski arvan, et Eesti inimesed peavad neid reegleid oluliseks, usaldavad neid ja ka riik usaldab inimesi. Ka seesama eraettevõtja usaldab seda inimest ja ma ei kujutaks ka teistmoodi ette, et kui oleks siis nagu politsei ukse peal, kes vaataks, kas on ühe perekonna ID-kaardid ja passid jne. Ma arvan, et see on väga mõistlik küsimus restoranipidajal, kui mina oleks restoranipidaja, küsiksin täpselt samamoodi. Ja ma eeldan seda, et vastaja vastab ausalt. Mina kindlasti usaldan Eesti inimesi ja ma siiralt usaldan Eesti inimesi. Minu meelest on selline filosoofiline vaatenurkade erinev lähenemine, mida teie oma küsimuses küsisite ja mida mina ütlesin välja.
Nüüd, te tõite selle 2 + 2 reegli ja küsisite kontsertide kohta. Jah, teile on õigus, et kaks inimest maksimaalselt koos. Kui on perekond, võib olla rohkem inimesi koos ja siis minimaalselt järgnevast inimesest või järgmisest grupist peab olema kahemeetrine vahe. Täpselt nii see tähendabki, et kontserdil see peaks selle põhimõtte alusel siis toimuma, kui toimub 2 + 2 reegel ja kui on siis siseruumis maksimaalselt 50% täituvus, kuid mitte rohkem kui 500, ja välistingimustel 2 + 2 reegel ja tuhat inimest. Nüüd, te küsite, kes kontrollib. Iga ürituse korraldaja, kes üritust läbi viib, tal on teatud reeglistik ette antud, mida ta peab täitma. Ja eks ürituse korraldaja peab selle reegli täitmise tagama. Lõppkokkuvõttes sellised reegleid saab alati kontrollida ka Politsei- ja Piirivalveamet, kui tulevad siis kaebused ja neile helistatakse, et selliseid reegleid ei täideta.
Te tõite välja spordi. Mina kujutan ette, et sportida saab kindlasti kümneses grupis, kus jälgitakse 2 + 2 reeglit. Väga ilusti saab. Saab teha erinevaid, ma ei tea, võimlemisharjutusi, jooksuharjutusi, pallimänguharjutusi – ma ei näe siin mingit probleemi. Tõsi, teatud spordialasid loomulikult lõpuni harrastada nii ei saa, aga ettevalmistust, sellist üldfüüsilist ettevalmistust saab väga vabalt teha, ma ei näe siin mingit probleemi. Ja restorani puhul ma teile vastasin, et nii see on, nagu te küsite. Nüüd, küsimus on võib-olla laiem, et kaua see reeglistik kehtib või et kas koroonaviirus tuleb õhtul peale kella 10-t rohkem külla. Ei, sellist teaduslikku lähenemist ei ole olemas. Aga kindlasti on see lähenemine olemas, et mida rohkem me suudame neid kontakte vältida, seda vähem see viirus levib. Aga ühel hetkel tuleb ka need piirangud maha võtta, näiteks see 2 + 2 reegli piirang ja ka restoranide piirang. Ja seda me arutame. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Teie viimasele vastusele viidates on ekspertidel ka arvamusi, et kui avalikus ruumis kontrollitult ei lasta tegutseda, siis kolivad üritused põranda alla ja põranda all võib neid kontakte olla kordades rohkem kui see, kui lubatakse inimestel peale kümmet intelligentselt ja viisakalt avalikus ruumis teatud tüüpi seltsielu elada. Aga mu küsimus puudutab seda, et jalgpallivõistlused on lubatud, ma olen aru saanud, ja meie eelnevad peaministrid paistavad silma ka jalgpallilembusega, mis iseenesest on tervitatav, mõni peaminister ka veel lisaks korvpalli, aga seal kindlasti kaks pluss kaks reeglit ei ole võimalik täita. Vaadates täna teie valitsuse poliitikat, siis on jäänud silma kaks aspekti. Üks on tervise aspekt, teatavasti ka spordis on kaasatud välismängijaid ehk mu küsimuse esimene pool on seotud sellega, et kas te ka Eesti spordis soovitate hakkama saada Eesti sportlastega, kaasa arvatud meeskonnamängud, kas nemad peavad samamoodi valmis olema nagu põllumajandusektor. Ja teine osa see, et kui jalgpallimäng on lubatud, siis kindlasti te olete märganud seda, et suured maasikapõllud korjatakse üles sellisel viisil, kus maasikakorjajad lebavad sellisel platel teatud vahedega. Seal on muidugi neljandik võib-olla sellest jalgpallimeeskonnast plate peal. Mis erisus see siis on, miks siis maasikakasvatajad ei võiks saada seda formaati kasutada ja ei ohustaks rohkem terviseriske kui võib-olla nimetatud jalgpallimäng, kus kontaktide hulk mängu ajal on ju tegelikult kordades vaata et suurem? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, hea küsija! Ma saan aru, et see mõte, mis te ütlete, et üritused lähevad siis nagu avalikust ruumist põranda alla, ju te peate silmas siis seda, et tekivad sellised noh erapindadel kogunemised, peod, olekud. Ma ei taha küll öelda, et juubelid seal on põrandaalused üritused. Mina sellist suhtumist kindlasti alla ei kirjuta ega ei poolda. Juubelid ei ole kuskil põranda all, toimuvad ilusad sünnipäevad ja juubelid, aga tõesti, need on erakogunemised ja neid ei ole reguleeritud. Neid ei ole reguleeritud! Aga vaadates erinevaid sõpruskondasid, suheldes, siis ma pean ütlema, et minu meelest väga paljud lähtuvad ka oma sõpruskondadas täna sellest, et kokku ei saada või saadakse kokku väga väheste, ütleme, leibkondade vahel. See toimib minu meelest väga hästi. Ei ole selliseid suuri erapidusid erapindadel, kus kõik üksteisega seal, väga vähe on distantsi inimeste vahel. Pigem ikkagi inimesed ka minu meelest nendel sünnipäevadel, mul on olnud kahjuks kohustus käia ka sel raskel ajal peiedel, seal oli samamoodi. Peielauas oli distants, oli näha kohe, et vähem inimesi oli matusel, vähem inimesi oli peiedel. Ja ma usun, et täna ka sellised suured positiivsed üritused, milleks on pulmad või juubelid, et kui on võimalik, inimesed on lükanud edasi ja teevad ju seda oma vastutustundest, isiklikust vastutustundest. Nii et neid märgistada kuidagi, et põranda all ja kuidagi vähem, nagu te ütlesite, nõuetele vastavad, sellega ma kindlasti nõus ei ole. Ma usun, et väga paljud, ka sellised eraüritused tagavad desinfitseerimisvõimaluse, tagavad selle, et tõesti sellist kokkupuudet, lähidistantsi võib-olla, mida oli eelmise aasta kevadega võrreldes, on sel aastal kindlasti vähem. Seda ma ei saa öelda, et see on sajaprotsendiliselt nii.
Nüüd te toote väga huvitava aspekti sisse oma järgmises küsimuses: sport. Teil on üheksas küsimus ka Tartu ümbersõidust. Te kindlasti suudate ka selle spordiks ümber defineerida. Ma väga huviga vastaksid teile selle spordiga laiemalt, aga mina arvan küll, et kui Eesti klubid soovivad ikkagi rahvusvahelisel areenil läbi lüüa ja oleks neid klubisid, kes julgevad sellist julgust võtta, julgevad selliseid eelarveid teha, siis kindlasti lisaks Eesti tublidele noorsportlastele ja ka siis, ütleme, sel hetkel parimatele vanuse poolest on ka neid, kes on väljastpoolt sisse tulnud, sisse ostetud, et see on väga mõistlik. Ja nüüd see maasikakorjamist jalgpalliga võrrelda, no see on päris keeruline pähkel, eks lähtume sellest edaspidi. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 12:28 ERJKga toimuv

Esimees Henn Põlluaas
Küsimuse number kolm esitab Lauri Läänemets ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Lauri Läänemets
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Te ütlesite just erakondade järelevalve rahastamise komisjoni siis tegevust muutva eelnõu kohta siinsamas saalis, et erakonnad ja ma sain aru, et ka teie olete sellel teemal kõnelenud ja olete seda arutanud eelnevalt. Ja te ütlesite ka, et selle eelnõuga viiakse siis erakondade rahastamise järelevalve uuele ja kõrgemale tasemele. Palun selgitage selle eelnõu kõige olulisemaid mõtteid ja sisu, et kuidas on uuele tasemele viimine võimalus kaotada siis menetluste algatamise võimalus, kui võimalikud rikkumised on pandud toime rohkem kui kolm aastat tagasi – seni võib teha ka 10 või 20 aastat tagasi uurimistoiminguid – ning miks teie poolt juhitud Keskerakond soovib kaotada ka ettenähtud väga tõhusa sunnivahendi, viivise küsimse. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, aitäh teile selle küsimuse eest. Nagu ma ütlesin, et see on Riigikogu poolt algatatud, Riigikogu kolme fraktsiooni poolt algatatud, see ei ole valitsuse poolt algatatud eelnõu. Ma arvan, et seda eelnõud menetleda tuleb väga tõsiselt, nagu ma ütlesin ka eelnevale küsimusele vastates, mida härra Saar küsis, et kindlasti ka ma arvan, et riigikontrolli sellised ettepanekud, kuidas seda eelnõud teha veel paremaks selle menetluse käigus, on väga põhjendatud. Te toote välja nüüd väga selliseid, noh, detailseid küsimusi, näiteks see tagasiminek kuni kolm aastat, et minu meelest selle üle võib vabalt diskuteerida, et miks mitte, kui mõelda korraks selle peale, siis Riigikogu tsükkel on neli aastat, et seda pikendada, et ma arvan, et seda peabki põhiseaduskomisjonis nagu tõsiselt menetlema ja ma arvan nii see peabki olema. Ma jään oma ütluse juurde, et kui küsida, et kas või et mis see nagu põhieesmärk on, siis see põhieesmärk on tõesti see, et see ei ole kuidagi mõeldamatu või võimatu, et see Riigikontrolli alla viia, erakondade rahastamise järelevalve küsimus. Ja nagu ma ütlesin ka härra Saarele, siis ega ma teile teistmoodi siis ei vasta, et kindlasti Riigikontroll minu silmis on, ta on usaldusväärne, ta on iseseisev, ta on autonoomne, aga me peame arvestama ka seda, et tema ressurss on kindlasti suurem igas mõttes ja kogemused on ka pikemad. Nii et ärge lugege sellest vastusest välja, et see ERJK on kuidagi halb või ei kõlba, aga ma arvan, et seda tasandit tõsta ei ole üldse, seda diskussiooni on ju olnud, ma ei tea, viimase 2, 3, 4, 5 aasta jooksul, seda ei saa öelda, et seda ei ole arutatud, et see võiks olla ka Riigikontrolli all. Nii et minu meelest seda diskussiooni võiks siin Riigikogus pidada. Aga veel kord, et see rahastamise küsimus või järelevalveküsimus, et see ei saa nagu leeveneda või et see ei saa kuidagi hägusamaks muutuda, vastupidi, ma arvan, et see on uus tasand, uus kvaliteet ja sellest tuleb lähtuda. See, mis on konkreetsed paragrahvid seal või ajaline tagasiminek, et see on kõik meneltemise ajal saab neid ettepanekuid teha ja tulebki teha. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Lauri Läänemets, täpsustav küsimus, palun!

Lauri Läänemets
Aitäh! Härra peaminister! Ma ei usu, et nii tähtsa ja nii palju Keskerakonda ja Keskerakonna praegusi probleeme, mis on uurimise all, puudutava eelnõu esitamisest te ei olnud teadlik. See on minu arvates kõige jõhkramalt võimu enda kasuks kuritarvitav eelnõu, mida Eesti poliitikas üldse nähtud on. Erakondade rahastamise komisjoni likvideerimise eelnõuga tühistate ka kõik menetlused, mis Keskerakonna vastu on algatatud, ja ei võimalda nende edasist uurimist pärast seaduse vastuvõtmist. Selgitage palun mulle ja Eesti rahvale seda! Kas te Keskerakonna juhina ja peaministrina olete nõus lubama siin praegu, et te teete kõik, et veenda Keskerakonna fraktsiooni ja oma koalitsioonipartnereid, et see eelnõu tagasi võtta? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kui kolm erakonda on selle sisse andnud, siis Riigikogu liikmete, Riigikogu erakondade fraktsioonide-komisjonide üks oluline tööülesanne ongi ju seadusloome. Ma ei saa nüüd aru, et mis te siin kõva häälega minuga kärgite. Kui Riigikogu soovib midagi menetleda, siis see on demokraatliku ühiskonna tunnus ja ma kindlasti seda toetan. Kui te ütlete, et te mind ei usu, no ma ei saa muud ju teha – usute või ei usu, see on ju teie küsimus. Nagu ma ütlesin, see ei ole valitsuse algatatud, punkt 1, see on Riigikogu liikmete või Riigikogu fraktsioonide algatatud. Punkt 2, siin pidada teiega detailset vestlust kõikide lõigete ja punktide osas, ma arvan, et see menetlus peab toimuma Riigikogus.
Nüüd, te seote selle kuidagi ära ainult Keskerakonnaga. Ma vastasin ka teile, et Keskerakond on saanud oma valusad vitsad, ma ei ole seda kunagi ju eitanud, me oleme need trahvid tasunud. Ja ka tulevikus, kui üks erakond saab – ja võib-olla juhtub ka, härra Läänemets, mõnikord nii, et see on Sotsiaaldemokraatlik Erakond –, siis tasute ka oma kohustused. Nii see peab olema. Nüüd, see teie üks väide nagu, et mingid asjad siis nagu kukuvad ära. Ütleme, ma arvan, et need vaidlused, mis on täna üleval, neid vaidlusi ikka tuleb edasi pidada. Aga tuleviku mõttes, et kuidagi oleks oleks mingi ajaline piirang, andke andeks, aga ma mäletan, et seda on erinevad erakonnad öelnud, Rahvaliit ka on seda öelnud, et teatud ajas tagasiminekud, teatud menetlused tuleks ära piirata aastatega. Neid paralleele me võime tuua päris palju ka tänases seaduses, kus on mingid eksimused ära piiratud teatud aastatega, st tagasi rohkem ei minda. Selle üle, kas see on kolm või on see mingi muu arv, minu meelest põhiseaduskomisjonis ja siin täiskogus need debatid peaksid käima. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei hakkaks siin üldse niimoodi pikalt tegema sissejuhatust ja rääkima, kui olulised on spordiklubid, erahuvikoolid, huvikoolid, vabaajakeskused. Lähen kohe küsimuse juurde. Käimasolevast nädalast said oma ruumid avada siseruumides tegutsevad spordiklubid ja vabaajakeskused, huvikoolid, erahuvikoolid. Eriolukorrast väljumisreeglid ei võimalda paljudel spordiklubidel toimida 100 protsendi täituvusega. Lapsi, noori, harrastajaid on gruppides rohkem kui need reeglid ette lubavad. See tähendab, et spordiklubide, vabaajakeskuste sissetulekud võivad jääda poolevõrra väiksemaks, mõnel juhul kolmveerandi võrra väiksemaks. Me teame, et kohe tuleb suur suvi, lapsed lähevad koolivahajale ja tavaliselt spordiklubid, erahuvikoolid, need ei tööta täisvõimsusega suveajal. Mu küsimus ongi, et kas Vabariigi Valitsusel on plaanis järgmise eelarve koostamisel välja töötada siis lisatoetusi spordiklubidele, vabaajakeskustele, huvikoolidele, erahuvikoolidele. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, suur tänu teile, austatud küsija! Ma loodan, et Riigikogu esimees nüüd ei pahanda ja härra Läänemets ka, et me siin ERJK teemast läheme üle spordivaldkonda, aga ma kindlasti soovin teile vastata. Ma olen nõus, et see probleem on olemas. Te küsite, et kas sügisest või ütleme, et eelarves me näeme ette mingeid toetusi klubidele, et vastus on, et me oleme ette näinud kõigepealt eraharidusele, erahuvikoolidele tänases lisaeelarves on Riigikogu ette näinud 15 miljonit eurot. Nüüd, kui me räägime spordiklubidest ja ütleme sporditrendidest, et 25 miljonit eurot on kultuuriministri vastutuse all Riigikogu poolt siis eraldatud, see puudutab nii kultuurivaldkonda kui ka spordivaldkonda. Nüüd ma olen nõus, et päris palju on Eestimaal neid era suuri spordiklubisid, olgu nad siis jõusaalid, aeroobikasaalid, ma ei tea tennisehallid jne, see toetus on antud Riigikogu poolt ju suurusjärgus on see minu meelest 400 000 eurot, mis läheb Eesti Olümpiakomiteele, kes peab seda jaotust tegema, vähemalt see on olnud esialgne plaan. Lisaks oleme toetanud ka suuri kaubanduskeskusi, kus on ka väga suur osa ju spordiklubisid täna, et suurtes kaubanduskeskustes. Nii et ma igal juhul arvan, et me peame tegema kõik, et ühelt poolt, kui me ütleme, et see koroonakriis või vähemalt ma ütlesin nii, ma ei tea, kas te nõustute minuga või mitte, et on eeskätt rahva tervise kaitsmine. Siis me teame seda ju, et sport, selline liikumine, eriti veel noorte eas on ääretult oluline. Ääretult oluline ka harjumuse kujundaja, et oleks põhimõte, et terves kehas terve vaim ja ma igal juhul pean seda oluliseks, et selles kriisi raames, mis on ka nendele klubidele tegelikult, ütleme ausalt, olnud circa kolm kuud, suvi tuleb peale, väga palju tegevusi suvel nii või teisiti ei toimu. Et majanduslikult on see raske hetk neile, et neid tuleb toetada ja kindlasti me oleme seda juba teinud. Lisaks on spordiklubid ja erinevad trennid ju väga lähedased ka kohalikele omavalitsustele ja kohalikel omavalitsutele on antud eraldi veel 30 miljonit kriisiabi, mida nad põhimõtteliselt saavad teoreetiliselt ka anda oma siis territooriumil erinevatele spordiklubidele. Nii et ma arvan, et need kõik toetused, mida ma teile ette lugesin, aitavad kaasa ka sellele, et need trennid ja klubid saaksid oma tegevust jätkata ka sügisest. Aga ka kindlasti ka suve jooksul läbi laagrite. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 12:39 Turismimeetmed

Esimees Henn Põlluaas
Ja neljanda küsimuse esitab Annely Akkermann ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Annely Akkermann
Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Soovin küsida turismimeetmetest. Turism sai kõige rohkem nende piirangute tõttu pihta ja käibed vähenesid 75–90, kuni 100% ja need piirangud täna veel turismivaldkonna ettevõtetele, hotellidele ja restoranidele, spaadele tegelikult kehtivad. Võtame siin alkoholimüügi piirangud või ka selle kahemeetrise distantsi nõude. Kas te olete mõelnud välja pikemaid meetmeid taastumisperioodiks, aasta kuni kaks, turismisektorile ja missugused need võiksid olla? Kas kõne alla võiks tulla näiteks majutuse käibemaksu alandamine 5%-le või tööjõumaksude toetuse pikendamine kauemaks kui nüüd juunikuu veel? Kas te olete läbi mõelnud neid küsimusi, et see pikalt taastuv sektor jääks ellu?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, hea Annely Akkermann, selle küsimuse eest! Kõigepealt jah, teil on õigus, et turismisektor on väga tugevasti pihta saanud, ma olen sellega täiesti päri. EAS-i kriisitoetuse paketis on ju turismisektori kahjude hüvitamiseks eraldatud 25 miljonit eurot ja toetuse eesmärk on aidata kriisilt tugevalt pihta saanud sektori ettevõtjatel püsida edasi töös, tagada, et nad suudaksid jätkata oma tööd, kui kriis on läbi. Ja toetus on mõeldud erinevates sektorites, see on siis toitlustus, majutus, reisiettevõtetele, turism, erinevad atraktsioonid, samuti ka saareline toetus, mis on eraldi sisse kirjutatud põhimõtteliselt nii turismimeetme all kui ka kohaliku omavalitsuse meetme all, kohaliku omavalitsuse investeeringute all, et see on olnud oluline. Nüüd see, mis te küsite maksupoliitilisi meetmeid ja te ütlesite, et näiteks majutusasutuste käibemaksu langetamine. Ma selles mõttes olen teiega väga päri, et ma mäletan seda hetke, kui see majutusasutuste käibemaks oli taas tõstetud vist 20%-le, kui ma ei eksi, see oli 2016 ja toona tuli uus koalitsioon ja me püüdsime teha kõik selleks, et just seda sektorit päästa, ja seal sai siis ka majutusasutuste käibemaks viidud ju alla, seal 9%-le. Nüüd, kui teie tunnetus on, et seda tuleks veel alla viia, no ma ei tea, seal on loomulikult Euroopa Liidu poolt ette kirjutatud need käibemaksuerisuse määrad, palju neid olla võib, aga ma eile rääkisin ka sektori esindajatega. Nüüd nad päris sellist käibemaksumäära minu meelest ei maininud, aga minu meelest see on juba väga suur väärtus, kui meie teiega koos, ja siin olen mina kindlasti teile hea kamraad ja ütleme võitluskaaslane, et kui keegi tahab siin jälle tõsta üles seda majutusasutuste käibemaksu 20%-le, mis oli ju 3–4 aastat tagasi, ja sektor oli toona väga pahane selle tõusu peale, õnneks see sai tagasi pööratud ja ma arvan, et see oli õige samm. Nii et siin ma igal juhul toetan, et me seda tõstma ei hakkaks, sest ma ei eita, et võib olla ka neid, ma hetkel ei tea, kes tahavad jälle selle üles viia. Nüüd, kui vaadata nende meetmete taotluste esitatud arvu, kus on palju taotlusi esitatud, siis on minu andmete kohaselt sellesse turismimeetmesse juba hetkel esitatud kokku ca 1300 taotlust ja siis esitatud taotluste summa summarum 17. mai seisuga on 22,85 miljonit ja nagu te teate, selles meetmes oli kokku 25 miljonit. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Annely Akkermann, täpsustav küsimus, palun!

Annely Akkermann
Ma tahtsingi täpsustada, et tegelikult see 25 miljonit, ma arvan, tänaseks hetkeks on juba toetustega kaetud, ja ma arvan, et ka ülegi veel kaetud. Seetõttu ongi turismisektori kõige suurem mure, et sellel kuul kindlasti kriis turismisektoris ei lõppe. Kas teil on pikem plaan? Ja teine küsimus, millega reisibürood on kindlasti teie poole pöördunud, on see, et nad tegid suuri kulutusi ennetähtaegselt välismaalt tagasi toodud pakettreisijatele siis täiendavateks reisikuludeks või osa pakette maksti ette hotellidele ja transpordiettevõtetele, aga raha tagasi ei saadud. Nüüd on kliendid nagu väikeste reisibüroode vastu oma nõuetega ja need väiksed reisibürood on jäänud võlgnevuste ahelas sinna kahe kivi vahele. Kas selle peale on mõeldud, kuidas mitte järra reisibüroosid vastutama kriisi tagajärgede eest? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Ma nii palju veel statistikat annan – tänase, 21. mai seisuga mul ei ole seda anda, aga 17. mai seisuga on – ja siis võib öelda nii, et taotluste hindamisega see töö ju käib ja ligi 11% taotluste puhul on jõutud juba otsuse langetamiseni. See tähendab seda, et minu info kohaselt majutuses, toitlustuses ja reisibüroodes kokku on otsustatud toetuste summa kokku sellest 22,85 miljonist, mis ma enne ütlesin teile, ütleme, suurusjärgus 3,3 miljonit. See otsuste arv erinevates majutus-, toitlustus- ja reisibüroode, ütleme, artiklites on kokku 135 tükki.
Nüüd, te küsisite esimeses küsimuses ka, kas see Töötukassa meede võiks jätkuda ka juunikuu sees. Me hakkame homme seda arutama. Minu arvates, jah, võiks. Aga ma arvan, et neid aluseid tuleb natukene muuta, sest kui me täpselt samal kujul seda jätkame, siis selge on see, et lisaraha see vajab, isegi nende aluste muuumise osas, mis praegu on Töötukassa välja käinud, suure tõenäosusega seal hetkel jääb, ütleme, 40-45 miljonit, see vajab veel lisarahastust, isegi kui neid lävendeid vähendada. Nüüd teie küsimus pikas plaanis, mis saab nendest väikestest reisiettevõtetest, seal ma tean tõesti, et on need nn võimalused, teatud võimalused loodud, et inimesed siis ei nõuaks kohe seda raha tagasi, vaid see reisiettevõte peab siis teatud aja jooksul pakkuma teenust sama vääringu ulatuses. Aga loomulikult, kui inimesed ütlevad, et nad soovivad seda raha täna ja kohe tagasi, siis ma arvan, et siin võib tulla päris palju ka selliseid õiguslikke vaidlusi, ja mis kõige hullem, ühel hetkel võib tulla see, et lihtsalt, nagu te ütlete ka, et see väike reisiettevõte on juba kohustused ette ära tasunud. Sealt kaugelt maalt, välismaalt neid summasid tagasi ei saa, tal tekib likviidsusküsimus, mis võib väga kurvalt selle ettevõtja ja ettevõtte jaoks lõppeda. Nii et ma loodan ka, et siin siis need, kes on teenuseid ostnud nendest ettevõtetest, natuke annavad vähemalt ettevõtjatele aega, et nad saaksid kosuda ja parimaid lahendusi oma klientidele leida ja loomulikult oma tegevust jätkata. Kindlasti üks võimalus kus neid toetusi küsida ka erinevatel ettevõtjatel ja ettevõtjatel – seesama turismimeede on samuti olemas. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Ma usun, et te möönate, et turismisektor on see sektor, kes on saanud praegu selles kriisis kõige rohkem pihta ja me teame, et see turismisektor toob ikkagi 8% meie sisemajanduse kogutoodangust. Nüüd, piirid on endiselt suures ulatuses kinni, Läti-Leeduga küll nad on avanenud, aga üritusi ei toimu, teatrid-kinod ei tööta selliselt. Nüüd, mu küsimus on selles, et kui palju on mõistlik neid turismisektoreid nende piirangutega veel rohkem nagu kiusata. Ja ma tulen tagasi selle kella 10-se piirangu juurde, et kui tuleb näiteks lätlane, tahab tulla siia, aga mõtleb, et aga mis ma siin siis teen, tegelikult üritusi ei toimu, õhtud on ilusad, tegelikult saaks veeta meelsasti aega, aga seda ei tohi teha pärast 10 selles restoranis. Kas see piirang on ikkagi mõistlik, kui ta karistab seda turismisektorit veelgi enam ja pärsib nende turistide tulekut siia, mis neid aitaks. Teine asi, te ise rõhutate seda kaks pluss kaks reeglit. Ma võtsin välja selle valitsuse kodulehekülje, kus siin öeldakse, et kaks pluss kaks reegli loogika on lihtne: koos tohib liikuda kuni vaid kaks inimest ja teistega peab olema vahemaa vähemalt kaks meetrit. Kui on tuhat inimest lubatud, siis kuidas saab seda kaks plussi kaks reeglit kasutada, et kaks inimest ikkagi ainult koos on, et kas siis on tuhat inimest kaheinimeselised grupid või, et kas see reegel on nagu mõistlik, et te seda rõhutate kogu aeg. Kas seda on võimalik täita reaalses elus? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Nüüd te kutsute niisuguse kurja välja selle näitega, näiteks mina ja teie soovime minna kontserdile, Jürgen ja Toomas soovivad ka minna kontserdile, siis ... Teie ei käi kontserdil? No ma ei tea, ütleme, et käite, et siis kaks inimest saavad olla koos ja järgmised kaks inimest kahe meetri kaugusel ja nii ongi ja tuhat inimest saab olla koos, kui territoorium seda võimaldab, kui ala seda võimaldab. Nüüd te küsite, loomulikult ma saan aru, mis küsimuse te küsite, et kuidas seda kontrollida, kuidas seda järelevalvet teha. Ega ma mõistan ju, et see on väga keeruline, aga see on ürituse korraldaja kohustus tagada see. Noh, ma käisin seal Ivo Linna kontserdil seal 17. mai õhtul Lauluväljakul, nad olid isegi autod pannud seisma niiviisi väikeste vahedega ja väga ilus oli, väga tore oli, kuigi ega see Lauluväljak ma arvan ikkagi autodele ei sobi, et sinna oleks vaja inimesi. Aga jah, nii on, nagu te ütlete, tõesti, et 1000 inimest saab olla, kui see territoorium seda võimaldab, on suur ala, siis saab 1. juulist selliseid üritusi teha. No ma kujutan ette, et noh, ma ei tea, ma ei ole nii ära mõõtnud aga Viljandis näiteks seal Kirsimäel või seal võib-olla, ma ei tea, kas 1000 päris mahub, aga võib-olla mahub ära. Eks ta tuleb ära mõõta. Noh, see on selline lihtne matemaatika, aga jah ,nii teil on õigus, teil on õigus niiviisi, et nii põhimõtteliselt see loogika on, aga ma veel kord ütlen, et ühel hetkel ma loodan, et me saame öelda, et ka see 2+2 reegel on maas. Täna ta ei ole maas, täna ta kehtib. Nüüd, te tunnete muret lätlaste osas, et tulevad siia ja neil ei ole midagi siin teha. Noh, ega siis lätlased ainult siia Eestisse restorani pärast ei tule, et püüan jõuda Eestisse õhtul peale kella kümmet, et siis on tore. Noh, ma olen kindel, et see on üldse väga unikaalne muidugi, see, mis me suutsime kolme Balti riigi vahel teha ja see näitab ikka Eesti, Läti, Leedu väga head koostööd, väga lähedast koostööd täna, et me suutsime sellise, noh, võiks öelda isegi mini-Schnegeni siia luua ja eks paljud riigid vaatasid, et see on selline hea näide või hea teetähis, nende piiride avamise suutsime kokku leppida. Soomega päev varem ju, 14. maist, tõesti noh, seal on teatud piirangud, turismi seal hetkel ei ole lubatud. Aga eks lätlane, mis ta siin teeb, kui te muret tunnete. Ma ei tea, saab Eesti saartele minna, saab Eesti loodust vaadata. Neid tegevusi on ikka väga palju: matkarajad, eks ju, mis meil kõik ilusad on. Tulevad, saavad oma sõpradele külla tulla. Nii et ma ei ütle, et ainult lätlased tahavad tulla, ma ei tea, kas restorani või kõrtsi peale kella 22.00. Aga ma olen nõus, et selles sektoris, selles toitlustussektoris ka see 22 piirang võiks minna nii ruttu maha, kui võimalik. Ja teie ütlete, et see on kiusamine, mina ütlen, et see on rahva tervis. Eks me siin olemegi erinevatel seisukohtadel teiega. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 12:52 Perepoliitika

Esimees Henn Põlluaas
Küsimus nr 5, esitajaks Helmen Kütt ja vastab rahvastikuminister Riina Solman. Palun!

Helmen Kütt
Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud rahvastikuminister! Minu küsimus on elatisabi puudutav. Elatisabi süsteem jõustus kolm aastat tagasi ehk siis 2017. aasta jaanuaris. Kuna see regulatsioon on sätestatud perehüvitiste seaduses ja perepoliitika kujundamine kuulub teie haldusalasse, siis küsingi, et kas lisaks sellele väga olulisele muudatusele, et elatisabi maksmise ooteaeg lühendatakse neljalt kuni viielt kuult ühe kuni kahe kuuni, et kas see on ainuke muutus või on midagi veel tulemas muudatusi, mis seda seadust muudaksid paindlikumaks. Ma toon ka konkreetse näite, mille Riigikohtu esimees Villu Kõve on välja toonud. Tema sõnul puudub täna paindlikkus ehk võimalus teha seaduses sätestatust erandeid. Näiteks on kohus pidanud arutama küsimust, mida teha olukorras, kus lapsevanem, kes on kohustatud elatist maksma, viibib pikalt haiglas koomas, riik ei saa elatusabi lapsele maksta, kuna puudub kohtulahend, mille alusel oleks elatis välja mõistetud, aga laps vajab tegelikult iga päev süüa. See on lihtsalt üks selline näide. Kas teil on lisaks sellele, tõesti, nagu ma ütlesin, väga vajalikule muudatusele lühendada seda aega elatusabi kättesaamiseks, et vaadata seda seadust natukene ka rohkem läbi ja tulla ka selliste muudatustega, mis need kitsaskohad ära likvideerivad? Aitäh!

Rahvastikuminister Riina Solman
Aitäh! Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Helmen Kütt! Tänan väga vajaliku küsimuse esitamise eest! Nagu alati teie poolt tulevad sellised terased tähelepanekud, mis väärivad edasi käsitlemist. Jah, elatisabi seisu, vaadates elatisabi laiemalt, siis see 100 eurot riigipoolset abi ei jõua tihti piisava kiirusega abivajajani. Nagu te märkisite, perehüvitiste seaduse muudatuses me soovime muuta, teha muudatusettepaneku, et see raha saamine liiguks 4-5 kuud ettepoole, et vähemalt siis need, kellel ta on juba garanteeritud, saaksid selle abi varem kätte. Aga nüüd, mis puudutab laiemalt edasisi ettepanekuid elatisabiga seonduvalt, siis siin jah ma teen koostööd oma kahe hea kolleegiga, justiitsminister Raivo Aeg ja sotsiaalminister Tanel Kiik, me oleme elatisabi teemal varasemalt kohtunud ja kuna kriis tuli nüüd oma kriisimeetmete paketiga vahele, ei ole me jõudnud täiendavat kohtumist kokku kutsuda, aga see on kavas, et seda meedet paremaks disainida. Ja see puudutab tegelikult ka kohtutäitureid, ka nendel on elatisabi kättesaamisel probleeme. Ka seal on võimalik tegelikult seadusandja poolt süsteemi paindlikumaks muuta. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Helmen Kütt, täpsustav küsimus, palun!

Helmen Kütt
Suur aitäh! Suur aitäh, et te seda hoiate nagu vaateväljas ja sellele mõtlete. Mõelge siis selles osas ka, mis puudutas seda konkreetset näidet. Ja kui te kohtute heade kolleegidega, siis elatisabile lisaks on väga oluline teema elatis, mille kohta on läbi viidud suur uuring. See tõepoolest puudutab rohkem Justiitsministeeriumi haldusala, selle lahti sidumine protsendist, 50% alampalgast, ka sellega on kohtutel probleeme.
Aga järgmine küsimus, mida ma küsida tahaksin, puudutab tegelikult perelepitust. Täna hommikul oli "Terevisioonis" Helen Hääl, vandeadvokaat ja perelepitaja, kes on viis aastat ka perelepitajana töötanud. Ja ma pean perelepituse all silmas seda, mis puudutab eelkõige ikkagi hooldusõiguse, suhtlusõiguse või siis varaliste küsimuste lahendamist. See ei ole mitte see, et üritatakse inimesi taas koos elama panna, ma ei mõtle mitte seda, vaid perelepitus, mis paljudes riikides on enne kohut toimuv. Lepitakse kokku juba kohtu eel need asjad – mis on lapsele kindlasti kõige parem –, siis meil kahjuks tihti see just kohtumenetluse käigus saadetakse, aga abiks seegi. Ja seal tõi välja proua Helen Hääl selle, et tegelikult Eestis on perelepitus reguleerimata, ta ei ole ei perekonnaseaduses sees ega ole ka sotsiaalteenustena kirjas. Te olete kriisimeetmena tulnud nüüd välja lastega perede nõustamisega, see summa on 1,76 miljonit eurot, mis on selleks ka raha ette nähtud. Võib-olla te annate väikse ülevaate sellest. Ja siis selle perelepituse teema korral veel ka see, kas on plaanis see perelepitus kuidagi reguleerida ka seadustes, kas või vajadusel arutada seda koos sotsiaalministri ja justiitsministriga, sest väga palju neid teemasid, mis lapsi ja peret puudutab, on tõesti teie kõigi kolme haldusalas. Aitäh!

Rahvastikuminister Riina Solman
Suur tänu taas, lugupeetud küsija Helmen Kütt, teemapüstituse eest! Vajalik teema. Helen Hääl täna tõepoolest "Terevisioonis" ülevaate andis. Ja ka meie oleme erinevate perelepitajate ühingutega koostöös osapooled ära kuulanud ja teemaga tegelemas. Nüüd kriisiajal, tõepoolest, tulid esile kiiresti muutmist vajavad teemad ja nende hulgas ka perelepitusteenus.
See väli on tõepoolest kõige segasem, see nõuab täiendavat analüüsi, täiendavaid kokkusaamisi ja kohtumisi eri osapooltega. See puudutab alati ka teenusepakkujaid, nagu Helen Hääl õigesti märkis, on see teema hetkel halvasti reguleeritud, väga paljud asjad jõuavadki vanemate keerukate suhete tõttu just nimelt kohtusse, aga riigi eesmärk on perelepitusteenus viia ikkagi sellisesse ennetavasse faasi, et inimesed ei koormaks kohtuid, vaid see perelepitusteenus saadakse juba varasemalt kätte. Ja nüüd see meetme väljatöötamine, see rahanõue või see rahameede puudutab ennekõike just perelepitusteenuse tasulist poolt. Ta täna on osapooltele tasuline. Ainult Tartu minu teada pakub seda tasuta, Tallinna linn pakub seda teenust abivajajatele tasuta. Aga enamuses on perelepituse teenused tasulised seansid ja kindlasti ühest nõustamiskorrast, mis maksab circa 60 eurot – teenuse hinnad on erinevad – ei piisa. Vaja läheb tavaliselt viis-kuus nõustamist. Ja kui siis ka vanemad kokku ei lepi, siis liigub edasi juba see perelepitus kohtusse. Ja me teame, et see on lastele kõige kahjulikum, see on kõigile osapooltele vaimselt närvesööv ja tekitab pinget, seda enam, et praegu kriisiajal on vaimse tervise teemad väga teravalt esile tõusnud. Teame, et probleemida arv kasvab, teame seda oma ohvriabitelefoni statistika kaudu, teame eri statistikate kaudu teenusepakkujatelt. Tegeleme teemaga edasi. Hetkel on ta tõepoolest tööfaasis, nii et mul ei ole midagi täiendavat praegu lisada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh! Hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul oli konkreetne küsimus ka, ma jätan selle kõrvale, sest eelmised vastused ajasid mind päris korralikult segadusse. Te olete käinud sotsiaalkomisjonis tutvustamas 1,76 miljoni võimalikku meedet, mida te disainite ja arutate praegu, mis on pereteraapia selleks, et parandada vanematevahelisi suhteid ja tagada seeläbi laste parem toimetulek ja edasijõudmine. Nüüd, proua Helmen Kütile vastates, te hakkasite rääkima hoopis perelepitusest, et millest siis tegelikult jutt käib? Mõlemad on vajalikud asjad ja täiesti eraldi protsessid, olen ma senini aru saanud. Võib-olla te siiski avaksite nüüd natukene, et mille jaoks see 1,76 miljonit teil kavandamisel on? Perelepituse kohta me juba kuulsime, aga selle pereteraapia kohta. Ja kui proua Helmen Kütt alustas oma küsimust elatise teemadega, õigemini siis elatisabi teemadega, siis siin mul on ka kommentaar, millele te saate vastata. Nimelt pankrotiaegne elatisabi, selle lahendused õiguslikult kas need on ette valmistatud ja millal nad võiksid siis ka Riigikoguni jõuda. Eriti oluliseks on see muutunud nüüd, kus me teame, et inimeste materiaalne toimetulek näitab langustrendi ja kõik teadmised, mis meil selle kohta on, ütlevad, et töötus aasta pärast ja vaesus paari aasta pärast on meil kõige keerulisemas olukorras ja peab vaatama perede toimetulekut. Aitäh!

Rahvastikuminister Riina Solman
Lugupeetud küsimuse esitaja Signe Riisalo! Tõepoolest vabandan, Helmen Kütt küsis minu sotsiaalkomisjonis esitatud punkti kohta ja kuna Helen Hääl konkreetselt tegeleb perelepitusega, kaks teemat said ühte patta, keskendusin ma vastamisel rohkem siis perelepitusteenusele. Tõepoolest see, mida ma sotsiaalkomisjonis esitlesin, see ettepanek on tööfaasis, ta ei ole veel leidnud toetust kõikidelt vajaminevatelt osapooltelt, seetõttu mul seda on keeruline rohkem kommenteerida. Aga see on tõepoolest mõeldud meede pereterapeutidele täiendava rahalise toe andmiseks, et riik saaks aidata hädas olevaid perekondi, lapsi, inimesi, kellel on vaimse tervise probleemid. See on see meede, et jah tõesti, teil on õigus, kaks asja olid eraldi asjad. Ja nüüd, mis puudutab pankrotiaegset elatisabi, siis siinkohal tuleb see küsimus, väga valus küsimus taaskord, suunata tegelikult justiitsministrile, aga nagu ma ütlesin, me oleme lähiajal plaani võtmas omavahelist kohtumist, kolmepoolset, kus me tegelikult need asjad paneme ka lauda, et võite täiendavalt küsimusi meile saata, kasvõi mulle otse, et kindlasti tegelen.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 13:03 Lennunduses toimuv

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena küsimus number kuus. Selle esitab Toomas Kivimägi ja vastab peaminister Jüri Ratas, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab turbulentsi lennunduses, seekord mitte neid, mida me õhus tunda saame, vaid ülekantud tähenduses inimetekkelisi. Et olen leebelt väljendades tegelikult väga murelik, tihtipeale lausa vastandliku poliitika pärast lennunduse strateegias. Usun ka teie mäletate aegu, kus nii-öelda unistati hub´ist ja kulutati sinna kümneid miljoneid eurosid. Te kindlasti mäletate aegu, kus öeldi, et otselennud Euroopa metropolidega on need kõige tähtsamad asjad. Siis võeti jälle 180 kraadi pööre, öeldi, et tähtsad on hoopis allhanked. Ja nüüd taas kord n-ö on Euroopa otseühendused võetud sihiks ja selleks põletatakse 30 miljonit maa peal ilma veel, et ükski lennuk õhku tõuseks. Samal ajal kui me teame, et tegelikult lennufirmad on täna lendamise järele näljasemad kui kunagi varem. Aga minu küsimuse ajend on tegelikult minister Aasa poolt pühapäeval välja antud korraldus, millega keelati lendamine Taani, Ühendkuningriiki, Hispaaniasse, Rootsi ja veel mitmesse riiki. Ja et ei süüdistaks nüüd opositsiooni pahatahtlikkuses selle küsimuse esitamisel, siis ma viitan tänases Postimehes härra Henrik Hololeile, kes on kommenteerinud seda käskkirja sarnaselt, et on natukene pentsik, et Eesti otsustab hakata lennukeelde kehtestama siis, kui kõik juba piire avavad. Ja ta viitab, et viimase 30 päeva jooksul pole ükski Euroopa Liidu riik vastava taotlusega Euroopa Komisjoni poole pöördunud. Minu küsimus on selles, et kas me magasime midagi maha. Ja veelgi olulisem, kas tegelikult sellise käskkirja järele üldse on vajadust? Ma möönan, et selle eesmärk on tervisekaitse, aga seda tagab ja katab suurepäraselt tegelikult seesama kahenädalase karantiini kohustus, mis, sõltumata sellest, kust riigist keegi tuleb, ja sellega on tegelikult kõik riskid maandatud. Ja nüüd me oleme andnud sellise sõnumi, et ärge Eestisse lennake. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, härra Kivimägi! Ma alguses mõtlesin, et kui te lennundusest küsite, et nii nagu ikka, teil on alati olnud südamel ja hingel see Pärnu lennujaama teema. Ma mõtlesin, et küsite selle kohta, et millal turistid saavad Pärnusse sõita, sealt edasi spaadesse minna, golfi mängima, Pärnu randa, vanalinna. Aga te küsite palju globaalsemalt ja te räägite, ma saan aru, Tallinna siis suundadest ja ühendustest. No võtame siis selle ette. Jah, see, mis te ütlesite, et teile tundub nii, see vastab tõele. Loomulikult, see on ju seesama epidemioloogiline olukord teistes riikides, peame seda järgima, ma arvan, see on oluline. Nüüd, kui te ütlete, et teised hakkavad avama ja meie hakkame sulgema ja nii edasi, siis ma arvan, see päris nii ikka ei ole. Ma arvan see päris nii ei ole ja küsimus on võib-olla selles, et kõik ei ole siis neid teavitusi teinud, aga ma just võtsin välja see nädal meil hetkel peaks olema siis üheksa regulaarliini, see on Helsingiga läbi Finnairi, Amsterdam – AirBaltic, Riia – AirBaltic, Frankfurt – Lufthansa, Kopenhagen – AirBaltic, Oslo – AirBaltic, Minsk hetkel lendab Belavia, Kuressaare ja Kärdla – Transaviaviabaltica. Ja jah, loomulikult, meie soov on ka ju neid lennuliine avada nii paljudega kui võimalik, aga me peame jälgima, nagu ma ütlesin, seda epidemioloogilist olukorda teistes riikides ja see ongi tegelikult see alus ja on ju kokku lepitud, see on väga tore, et on kokku lepitud siis selline kriteerium lendude lubamiseks ja see ütleb siis seda, et kumulatiivse 25 nakatumise määr 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul ja ta ütleb siis, et 14 päeva jooksul on 100 000 elaniku kohta haigestunud maksimaalselt 25 inimest. Nüüd tuleb vaadata ka seda ka veel, et eelnevalt tuleb võtta siis arvesse, et nii majandus- ja taristuminister kui ka on ju sotsiaalminister oma ametikaaslastega suhelnud ja püüdnud siis leida sellist ühtset lähenemisnurka, et millal lende me saame lubada avada erinevatest sihtpunktidest. Ja tõesti, me positiivne sõnum on see, et iga päevaga muutub see pilt järjest paremaks, paremaks, paremaks ja järjest rohkem me saame lende avada. Nagu te mäletate, eelmise nädala lõpus oli siin natukene vaidlus näiteks minu meelest Kopenhaageni osas, noh, täna nagu ma ütlen, et lendab ja kõik on hästi. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Toomas Kivimägi, täpsustav küsimus, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Ma palun ikkagi vastata sellele küsimusele, et kas oli vaja üldse sellist käskkirja anda. Toon lihtsa näite, et me keelame lendamise Stockholmi ja Tallinna vahel, samal ajal kui Stockholmist läbi Helsingi või läbi Frankfurdi võib rahumeeli Eestisse tulla. Milleks seda teha? Ja ma ütlen veel kord, et kui kehtib see nn kahenädalase karantiini nõue, see maandab kõik riskid maha. Loomulikult see kahenädalase karantiini nõue ei ava ka mingit turismi, aga vähemalt me ei pea mingit administratiivset käsku või keeldu tegema selleks, et kellelegi ära keelata. Ja seda enam, et see annab tegelikult natukene ka sellise protektsionisliku maiguga on selline käskkiri tegelikult. Et kuidas see lugu oli? Air Baltic teatas reedel, et ta tahab hakata lendama, muu hulgas ka Kopenhaagenisse ja siis n-ö alles ärgati majandusministeeriumis ja siis alles pühapäeval tehti otsus, millega keelati Kopenhaagenisse lendamine. See kõlab, jätab mulje sellisest protektsionistlikust käitumisest. Ja on selge, et protektsionismi levides kaotavad väikeriigid ennekõike, nii et me ei tohiks mitte kuidagi selliseid sõnumeid tegelikult minu hinnangul välja anda. Ja teine küsimus on seesama Valgevene Minsk, millele te viitasite, mis ma ütlen, on lausa kuritegelik, et see lendamine on olnud avatud terve selle eriolukorra ajal ja lendamine Valgevenesse Minski on lubatud veel ka täna. Ja me ütleme, et Stockholmi ei tohi, aga Minskisse tohib. Ja kuidas selles riigis need asjad korraldatakse, selle kohta Postimehe ajakirjanik härra Poom ütles üsna vürtsikalt, et me lubame lendamist riiki, kelle juht ravib viirust viina ja paraadiga. Ja nii see tegelikult on, kui me võtame andmete usaldusväärsust, mida ühes või teises riigis rakendatakse. Ajakirjanik Raimo Poom Postimehest kasutas sellist vürtsikat väljendit ja me teame. Ja nüüd me oleme öelnud Rootsile ja Ühendkuningriigile "ei" ja Valgevenele ütleme veel ka täna "jaa", et see on minu arvates täiesti lubamatu risk ja väga halb sõnum, mida me anname oma partneritele Euroopas. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, härra Kivimägi! Nüüd te minu meelest lõhkasite selle infotunni üllatuspommi. Kui see vastab tõele, siis ma soovin muidugi Raimo Poomile jõudu Postimehes. Minu teada ta töötab Päevalehes ja Delfis, aga te ütlesite Postimehes. Kui see nii on, eks jõudu talle, ta on tubli ajakirjanik ja ajakirjanikud ikka liiguvad! Aga nüüd jah, tuleme siis selle Minski juurde. Minski lend. Lennufunktsioon on olnud ju terve selle kriisi hoopis teine, see on olnud see, et sealpool maakera on aidatud või on võimalus olnud Minski kaudu tulla tagasi kodumaale, Eestisse näiteks ja see on tegelikult toiminud just niipidi ja minu meelest see lend on kas kolm või neli korda ka nädalas, päris usinasti. Nüüd see Minski lend igal juhul peaks tänase seisuga toimuma edasi ja te ütlesite, et veel täna lendab, minu meelest ta lendab veel mõned päevad edasi, kas seal 24.–25. mai kuupäevaga. Jah, ma tean seda arutelu, te tõite selle Kopenhaageni taas sisse, see oli eelmise nädala lõpus. Nagu ma ütlesin, et päevadega see epidemioloogiline olukord muutub igas riigis paremaks, paremaks ja paremaks ja kohe need piirangud võetakse ka maha. Protektsionism. Protektsionismist siin ei ole küll sõnagi. Ma täiesti suure veendumusega ja sada protsenti võin seda teile väita, sellepärast et küsimus on eeskätt olnud ju selles, et tõesti kaitsta viiruse levikut. Ja kui viiruse levik läheb riikides maha, siis neid liine me ka avame, ja Eesti ei ole siin mingisugune, noh ma ei tea, ainulaadne, kes nii käitub. Terve lennundus on seisnud Euroopas. Muideks ka mõni lend, mina ei hakka siin näpuga näitama, aga mõni lend, mida meie naaberriikidest paluti ja nad ei lubanud, siis tuldi Eestisse ja Tallinnasse seda paluma. Et selge on see, et lennufirmad soovivad oma lende avada ja see ei ole midagi halba, et see on ju hea, ja ka me toetame seda hingeliselt, sisuliselt ja mida kiiremini saame seda teha, seda parem. Nüüd jah, Minski abil me saime palju oma inimesi tegelikult koju toimetada ja siin tuleb öelda aitäh ka sellele ettevõttele. Aga nüüd te ütlete, seda vaidlust olen ka mina pidanud, et kui meil 14 päeva karantiini nõue, kui meil tegelikult nõuet üldse ei saa Eesti riiki sisse teistest paljudest riikidest, et miks me piirame lende. Miks me seda teeme? Et see peaks olema ju loogika, et kui mina olen selle lennufirma, ma ei tea, juht või tegevjuht, et ma lihtsalt ei lenda sinna, mis ma viin sinna oma inimesi. Aga on ka väiteid, et teoreetiliselt võib tõesti lennuk siin maanduda, inimesed tulevad siin maha ja siis on küsimus, kelle probleem see on, et kas on Eesti riigi probleem või see on selle lennufirma probleem. Aga kokkuvõttes pole inimesi mõtet ju solgutada edasi-tagasi, et on mõte öelda välja, et täna veel ei saa, homme vaatame uuesti ja nii, kui saab, kohe need liinid avame. Nii et tegelikult nali naljaks, aga sisuliselt ma arvan, et me oleme ühel joonel, et mida rutem avada, seda parem. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea peaminister! Ma siiski sooviks vastust sellele küsimusele, mida Toomas Kivimägi esitas, aga millele vastust ei tulnud. Te olete ilmselt minuga nõus, et iga piirang on kasulik sel juhul, kui ta päriselus ka toimib. Ja kui te olete nüüd piiranud mõningaid otselende Tallinnast, aga noh, nii nagu Toomas Kivimägi ka ütles, nii nagu on öelnud Tallinna Lennujaama juht, ehk ümberistumisega on ju endiselt võimalik lennata nendesse riikidesse ja lennata nendest riikidest ka Eestisse. Ehk mis mõte sellises olukorras on sellisel piirangul? Et see näitab meid minu meelest väga kentsakas valguses. Nii et palun põhjendage, miks selline piirang toimib või kuidas see tegelikult toimib. Ja teiseks, ma tahaks kuulda, et mis on siis plaan, kui me räägime lendude ja lennujaama taasavamisest, et mis meetmeid valitsus plaanib, et siia võimalikult palju lennuliiklust taastada, kui me sellest kriisist väljume. Aitäh! Sellised kaks küsimust.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ei, mina julgen küll teile öelda, et ma olen teiega päris selles väites, mis te ütlesite, härra Sutt, siin pole mingit küsimustki. Jah, ütleme, et see näide siis, ma saan aru, on see, et 14 päeva karantiin kehtib, paljudest riikidest inimesed sisse tulla ei saa, kui nad näiteks ei ole diplomaadid, kui see ei ole tööalane, kui see ei ole kaubandus jne. Ja teie väide on siis see, et tegelikult Eestist saab välja minna ikkagi nendesse riikidesse, et miks me siis seda otselendu keelame, noh, ma saan aru, et see on see väide. Vastus on, et ega me Eestist pole ju kordagi keelanud välja minekut. Nüüd kindlasti need otselendude, mõnes kohas, kus hetkel on piirangud, mulle ka see ei meeldi, ega see mingi tore ei ole, ei ole ju, see ei ole mingi positiivne, et vastupidi, et ma sooviksin seda, et mida rohkem lende. Kui me võtame 2019 suvi, Tallinnast sai lennata 36 sihtkohta, millest tõesti 28 olid aastaringsed ja 8 siis suveliinid. Et täna on see ju, noh, võib öelda, et julgelt kolm korda, kui mitte neli korda madalam. Et see kindalsti vähendab ju seda haiguse tulekut nendest kohtadest, kus haigust on täna rohkem, kus viirust on täna rohkem. Aga et see viia täitsa nulli, et noh nagu te ütlete, et on ju teisi teid siis, jah, loomulikult on teisi teid, aga kindlasti see ei ole nii operatiivne, ta ei ole otselend, ta ei ole nii mugav ja kindlasti seda kasutatakse sel juhul vähem, aga see ei ole 100% tõke, et te tahate kohe musti-valgeid vastuseid, no teate ise rahandusmaailmas, pole alati musti ja valgeid vastuseid, on ka sellist värvigammat juures ja siin on samamoodi. See eeldaks seda, et me paneksime Eesti täielikult lukku, siis me saame öelda, et näete ühtegi, ma ei tea, lätlast siia ei tule, et aga noh, see ei ole ju meie soov. Meie soov on täna ju avada, eksju ja ma arvan, et ka see, mida siin Kaja Kallas läks ära, aga mida ta tõstatas, et avada ka erinevaid sektoreid võimalikult ruttu, nii kui seda epidemioloogiline olukord lubab, seda tuleb teha ja me oleme igal juhul kahe käega selle poolt. Juba homme me vaatame erinevaid piiranguid taas üle, et äkki on siin mingeid samme võimalik kiiremini teha. Nii et minu meelest selles suunas igal juhul tuleb toimetada. Nii et need on võib-olla minu minu vastused teile, härra Sutt, nendes küsimustes. Aitäh, teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:17 Metsanduse arengukava

Esimees Henn Põlluaas
Küsimus nr 7. Esitab Ivari Padar ja vastab keskkonnaminister Rene Kokk. Palun!

Ivari Padar
Aitäh! Lugupeetud härra keskkonnaminister ja ka maaeluministri kohusetäitja täna, nagu ma aru saan! Selline moderneriseeritud vanasõna ütleb, et tibusid loetakse sügisel ja maasikaid jaanipäeval. Aga aedmaasikatest ma täna küsida ei taha, rohkem nagu metsmaasikatest. Me oleme kõik aru saanud, et see väga elav arutelu keskkonnateemadel, mis oli enne koroonakriisi, see kõik on tänasel juhul kuidagi hangunud. Ja üks selline hangunud arutelu praegusel juhul, vähemalt siin Riigikogu poolt tundub, on Eesti metsanduse arengukava 2030. Ja nagu ma loen Keskkonnaministeeriumi enda kodulehelt, siis on see, et see arengukava pidi tegelikult meie juures siin Riigikogus olema juba maikuus 2020. Kas te oskate anda seletust, kui kaugel on praegu arengukava ja kunas ta Riigikokku jõuab?

Keskkonnaminister Rene Kokk
Austatud eesistuja! Lugupeetud küsija! Jah, tõsi on, et metsanduse arengukava protsess on meil venimas. Kui natuke sellest ajaloost rääkida, siis jah, selle arengukava koostamise protsess tervikuna on, ma julgen küll väita, et Eestis üks kõige suurema kasutusega protsess olnud. Meil on selline ütlus või klassikud on öelnud, et tahtsime kõige paremat, aga välja kukkus nagu alati. Ma ei tahaks päris nii öelda, aga tõsi on see, et kogu seda protsessi on läbi viidud väga suure kaasamise egiidi all ja ajavaru oli ka piisav, aga tänaseks oleme siis jõudnud olukorda, kus kolmel korral on meil läbi kukkunud keskkonnamõju strateegilise hindaja leidmine, selle metsanduse arengukava strateegilise mõju hindaja leidmine. Kahel esimesel korral – noh, siin võiks öelda, et kas ei näinud siis ette seda, et ajagraafik võib minna selliseks või teistsuguseks – siis peab tunnistama, et tõesti ei näinud ette, sest esimesel kahel juhul oli aega piisavalt, ka sellel juhul kui see läbi kukkus, et oleks jõudnud graafikus seda menetleda ja edasi minna. Ja täna oleme olukorras, kus me tõesti liigume graafikus, kus ilmselt selle mõjude hindamine peaks valmis saama ja Riigikogusse jõudma ilmselt 2022. aasta kevadel. Ja nii on, et läbirääkimised käivada nii keskkonnamõju hindajate ühinguga kui ka selle juhtgrupiga, MAK-i juhtgrupiga. Otsitakse neid lahendusi. Ja tõesti, ega meil esimesel korral, kui see hange oli, siis tegelikult oldi juba jõudmas sinnamaani, et leitakse see hindaja, aga lõpus ikkagi kokkuleppele ei saadud selle hanke natukene paindumatuse pärast. Ka teisel juhul oli meil teadmine, et keskkonnamõjude hindaja leitakse ja tuleb, oli aega kaheksa kuud veel, arvati, et tehakse seda ja jõutakse.
Tänaseks viimasel kolmandal korral, mis luhtus, jõudis see arusaamine, et see protsess on ootamatult kaheksast kuust, mille teadmises me olime, veninud kuni 16 või 18 kuu pikkuseks. Ja täna me oleme mõjude hindamist lahutamas, siis programm eraldi ja aruande koostamine eraldi. See on väga tundlik teema ja ka need mõjude hindajad on toonud välja ühe aspektina, miks seda tööd väga võtta ei taheta, nimelt see on see, et surve ühiskonna poolt on väga tugev ja sellepärast ka neid pakkujaid väga pole. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Ivari Padar, täpsustav küsimus, palun!

Ivari Padar
Kas ma saan aru, et tegelikult üks hindamine on iseenesest tehtud, mis on siis selle hindamise siis tegijaks on olnud siis säästva Eesti instituut. Et miks see hindamine ei leidnud sellist, noh, arvestamist, on üks küsimus ja teine küsimus võib-olla veel, kui ma tohin nagu kuritarvitada aega, et sellel aastal jõuavad kindlasti üles ka MFF-i teemad ja näiteks maaelu arengukava natuura toetused. Et kas on natuura toetusi praegusel juhul planeeritud ära viia maaelu arengukava alt keskkonnaministeeriumi eelarvesse?

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Et jah, Stockholmi Eesti instituut oli see üks, kes ka sisendit sinna siis MAK-i juurde andis, aga ta ei olnud mitte strateegiline hindaja, et selles mõttes metsanduse arengukava strateegilist hindajat ei ole olnud. Ta oli küll üks sisend sinna, aga ei olnud, jah. Ja SEI küll, Stockholmi Eesti Instituut, oli üks potentsiaalne esimese keskkonnamõju hindamise siis pakkuja, esimest siis seda hanget viis läbi Riigikantselei, aga lõpuks see ikkagi hankeni ei jõudnud. Et see on see vastus selle, et jah, SEI küll oli üks potentsiaalne esimeses hankes, aga lõpuni hankes ei jõutud. Aga see teine küsimus. Palun saate korrata uuesti, mis see oli? Rahade teemal.

Esimees Henn Põlluaas
Ivari Padar, palun mikrofon!

Ivari Padar
... kindlasti väga suurde debatti, see on uus MFF ehk uus Euroopa Liidu raha, selle sees siis maaelu arengukava ja maaelu arengukava rahad ja läbi viimase kahe perioodi on metsanduse Natura-toetuste maksmine toimunud maaelu arengukava alt, millel on üks lihtsalt halb ajalugu. Ja ma olen alati olnud sellel seisukohal, et see peaks olema Keskkonnaministeeriumi eelarves. Kas praegusel juhul on teil plaanis, et kui hakatakse uut finantsperioodi arutama, et siis need metsanduse arengukava rahad, metsanduse Natura rahad viia maaelu arengukava alt viia Keskkonnaministeeriumi eelarvesse?

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Viimasel ajal see minu laual käinud pole, see ei ole praegu teema olnud, et seda muuta. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Kokk! Pean tunnistama, et te olete üks salapärane tegelane. Teie kohta on õige mitu inimest öelnud, et arvestades erakondlikku tausta, olete üllatavalt mõistlik ja viimane uudis teist oli ka hästi positiivne rahandusministri totrale kirjale kvoodikaubandusest ja süsteemist te vastasite väga ausalt kirjalikult ja see jõudis ka uudistesse, et selle eest teile kiitus! Aga kui te siin varem olete esinenud, siis oleks nagu ikkagi kuskil mingid kratid kallal ja te päris lõpuni välja ei pea, kui küsimusi esitada. Aga mul ei ole seda varem olnud. Ma küsin teilt, kas teie arvates inimtekkeline kliimamuutus toimub või on see vaieldav. Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Puhas klassika, et seda on ka minult enne küsitud. Ja ega mul ei ole vahepeal ka midagi vastamise osas muutunud. Ma olen seda öelnud, et jah, inimesel kindlasti on oma osa kliimamuutuste juures. Kui me vaatame aknast välja, nagu ma olen ka varem öelnud, siit me veel ei näe võib-olla, aga suures pildis me näeme palju autosid, mis sõidavad igapäevaselt, näeme, praegu küll vähem, aga näeme ka lennukeid lendamas ja näeme tööstuse korstnaid, siis kindlasti inimene oma mõjuka kliimale osutab. Ja arvestades seda, kui palju viimase saja aastaga on maakeral rahvast juurde tulnud, me oleme pea 8 miljardi kanti juba jõudmas, siis kindlasti on inimesel oma osa ka kliimamuutustes.

Esimees Henn Põlluaas
Paluks, härra Ligi, mitte koha pealt hõigelda. Nii, kas minister lõpetas oma vastuse?

Keskkonnaminister Rene Kokk
Jaa, ma lõpetasin, et oma osa on inimestel, jah.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Sellisel juhul lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

8. 13:26 Kontrolli alt väljunud eelarvekulud

Esimees Henn Põlluaas
Küsimus nr 8, esitab Aivar Sõerd ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister! Minu küsimus on mingil määral ajendatud Riigikontrolli auditist, mis käsitles riigieelarvega seotud seiret, kulude seiret. Ja konkreetselt Riigikontroll auditeeris 2018. aasta eelarvet. Ma tuletan meelde siis, et eelmisel aastal peale Riigikogu valimisi, jah, avastas siis valitsus, et ootamatult oli 2018 puudujääk osutunud suuremaks, kui oli varem planeeritud. Ja Riigikontrolli järeldus siis oli, et järelevalve kulude üle eelarveaasta kestel oli puudulik, mistõttu tekib oht, et eelarvepuudujääki märgatakse alles siis, kui see on juba suureks paisunud. Te olete ka siis kommenteerinud seda asja. 2018. aastal siis põhiline probleem oli, et alkoholiaktsiis laekus kehvasti. Aga nüüd, aasta hiljem, tänavu aprillis selgus jälle kuidagi ootamatult, et ka eelmise aasta, 2019 eelarvega oli asi sama hull või isegi veel hullem. Sest, nagu ma aru saan, valitsus pidi – see oli ka seadusest tulenev kohustus – vähendama eelarvepuudujääki 0,5% SKT-st 1,2%-ni. Aga mis me nüüd äsja, ütleme, aprillis teada saime – eelarve puudujääk oli 1,9%. No siin te käisite eelarvet tutvustamas, rääkisite, et valitsus parandab eelarvepositsiooni 0,5%. Seadsite lati madalale, aga jooksite selle ka maha. Mis siis 2019. aastal juhtus? Maksutulud laekusid väga hästi, isegi ette laekusid, sest kütuseaktsiisi tasuti ette ... tõttu, ja majanduskasv oli ka suurem kui planeeritud. Mis juhtus?

Peaminister Jüri Ratas
Jah, suur tänu teile! Ma kõigepealt tahan öelda seda, hea Aivar, et mul on hea meel, et meil on võimalus taas pidada rahandusdebatti, mis on olnud minu jaoks alati väga hariv, huvitav, aga ka väga selline emotsionaalne. Minu meelest see kirg on alati tähtis ja oluline. Nüüd, kõigepealt, 2018 – jah, me oleme sellest palju rääkinud, mul on hea meel, et te ka kinnitate või vähemalt üle ütlesite minu sõnu, et tõesti sain mina sellest teada 2018. aasta struktuursest eelarvetasakaalu positsiooni halvenemisest 2019. aasta aprillis.
Nüüd 2018 puudujääk. Kindlasti Eesti riigi rahandus, kui me räägime laiemalt, on tugevatel alustel, seda tegelikult tõdeb ka Riigikontrolli oma põhjalikus ülevaates see raport. Nüüd edasi, 2018. aasta eelarve planeeriti küll puudujäägis, kuid see oli muudetud eelarvestrateegiaga kooskõlas ja ta oli suunatud siis just majanduskasvu stimuleerimisele. Nagu te mäletate, me oleme siin viimased kolm aastat ju kõvasti tegelenud selle majanduskasvu stimuleerimisega, mis ta oli eelnevalt 2016. aastal ja ka sellel esimesel poolel. Muideks, täna, te ei olnud saalis, jälle soovitakse majutusasutuste ... Tähendab, meile on üks liitlane juurde tulnud, Annely Akkermann, kes ka ei soovi majutusasutuste käibemaksu tõsta. See on minu meelest väga positiivne sõnum. Ma tahtsin teid informeerida ka sellest huvitavast ja olulisest infost. Aga nüüd, 2018. aastal ei esinenud valitsuse poolt tegelikult teadlikku ülekulutamist, oodatust oli kiirem majanduskasv. Te ütlete väga õigesti, maksutulude laekumine jäi tagasihoidlikumaks, ja väga õigesti te ütlesite, eelkõige aktsiiside osas. Nii see oli, et majanduskasv oli kiirem, see tähendas seda, et paralleelselt oleks pidanud olema ka maksulaekumised, aktsiiside osas, aga seda nii kiiresti ei toimunud. Ja nüüd, mida ütleb ka Riigikontroll – ja ma olen sellega täiesti nõus –, ta ütleb seda: "Riigikontroll järeldas, et on vaja märksa operatiivsemat teavet riigikassa tulude laekumisest ja riigieelarve tegelikest kulutustest." Ma arvan, et see on oluline. See on tegelikult riigis probleem täna, et see viiteaeg on liiga pikk, me saame liiga hilja seda infot teada. Seda muideks ütles ka eelarvenõukogu, kui ta seda ülevaadet andis, et tegelikult eelarvenõukogu, Rahandusministeerium ja, ma ei tea, Riigikogu ja ametkonnad veel peavad seda infovahetust parandama, et saada kiiremini aru, et tegelikult eelarvelaekumistega, just struktuurses mõttes, te teate ju väga hästi, et eelarvepoliitika juhtimisel lähtutakse eelarvereeglite kohaselt just struktuursest positsioonist, mitte nominaalsest. Nii et siin on tõesti probleem täiesti olemas. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aivar Sõerd, täpsustav küsimus, palun!

Aivar Sõerd
Te minu küsimusele ei vastanud, sest ma tõesti ma tahan saada peaministrilt informatsiooni. Te olete paremini informeeritud kui meie siin, sest me ei tea ju, meil ei ole informatsiooni selle kohta, mis eelmisel aastal juhtus, et nii madalale seatud latt ka maha aeti, samal ajal kui maksutulud laekusid hästi ja majandus kasvas. Aga tuleme nüüd eelmisest aastast sellesse aastasse, et esimese kvartali kohta nüüd on ka üht-teist teada ja puudujääk on veel suurenenud 1,7%, 438 miljonit puudujääk. Need maksutulud hakkasid vähenema nüüd märtsist, maksutulude vähenemise mõju on 120 miljonit, aga 210 miljonit, 220 miljonit on riigieelarve mõju. Esimeses kvartalis veel seda kriisiasja ka veel ei olnud, märtsi lõpus alles niimoodi saabus. Et ma küsin niimoodi, informatsiooni jälle küsin, te valdate seda informatsiooni, rääkige meile siis. Sellel aastal võetakse arutul hulgal võlga, ligi 1 miljard on võetud, juunis kavatsetakse siis järgmist laenu võtta, et kuidas te neid kulusid seirate, kuhu see raha läheb, on küsimus. Need lisaeelarve meetmed, need ju ei ole täismahus rakendatud. Kredexile ja MES-ile pole, MES-ist pole veel ju toimunud ega KredExist pole toimunud õieti veel väljamakseidki, et kust mis põhjusel see miinus esimeses kvartalis on nii suur ja kuhu see laenuraha läheb? Kas te seda julgete tunnistada, et sellest laenurahast ainult osa läheb kriisi meetmeteks ja lisaeelarve meetmeteks. Suurem osa läheb kasvanud eelarvepuudujäägi katteks ja kas te tunnistate seda, et märkimisväärne osa laenurahast läheb ka ametnike palkade maksmiseks? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Ei, ma ütlen ausalt, et see debatt on väga huvitav teiega ja nüüd, no ma ütlesin selle aluspõhimõtte ära, mis see 2018. aasta kohta käib. Ma lisaks ütlen veel seda, et seda riigieelarve kasutamise kohta ju te teate ise, tahtsite infot, ma vastan teile, koostatakse riigi majandusaasta aruanne, mida auditeerib Riigikontroll ja selle kinnitab Riigikogu, ja selles aruandes ei tuvastatud kordagi raha mitte-eesmärgipärast kasutamist. Nüüd, te küsite nüüd, te hüppate ka siin kolme aasta vahel hop-hop-hop, et ma püüan nüüd tulla selle aasta 2020 juurde. No teate ise, et siin on ju hoopis teine sisend, mis on toimunud, te ütlete, et märts ei olnud see väga, noh märtsis seda väga ei olnud. 12. märts, härra Sõerd, eriolukord hakkas kehtima. No olgem ausad, et väga ruttu läksid ikkagi väga palju ettevõtlussektoris siis kinni, tarbimine langes ja nüüd on minu meelest, te küsite, et kuhu see raha läheb siis, eks ju. See on väga õige küsimus, et kuhukohta ta läheb. Et kõigepealt KredEx, ütleme, et see on investeeringud, see on kindlasti oluline. Oluline on ka see, et teatud riigi kulud hoida üleval, mida me peame välja maksma, kui on maksude alalaekumine ja maksude alalaekumine sellel aastal saab olema väga tugev. Minu arust te teate ju, te ütlete nii hellitavalt mulle, et mina tean siin palju infot, te teate ise rahandus-, endise rahandusministrina, maksuametnikuna noh väga hästi seda infot. Et tuleb hoida ikkagi erinevaid ju maksuridasid, kriteeriume täna üleval. Sinna läheb see raha, kohalike omavalitsuste toetuseks läheb see raha. Näiteks KredExi meetmed mul on siin ees praegusel hetkel, KredExisse läks ju kolm erinevat meedet: käendus, käibelaen 500 miljonit ja veel uutele projektidele 50 miljonit käibelaen, just see, et majandust võimalikult kiiresti stimuleerida. Te ühelt poolt ... Ja siin on olemas, näete: taotletav käendussumma näiteks, kui me räägime käendustest, on 41 miljonit eurot, taotletav laenusumma 283 miljonit eurot. Jah, lepingud on tehtud teistele summadele, aga ma räägin, mis on hetkel taotlused sees. Käendused ja laenud kokku on 360 miljonit hetkel praegu, see on praeguse hetke seisuga, vabandust, 18. mai seisuga, et me siin ei eksiks. Samuti, EAS-i meetmed, eks ju, majutus, turism, reisibürood, atraktsioonid, turismimeetmed, siin on samuti suured rahasummad, mida taotletakse. Nagu ma ütlesin Annely Akkermannile, üle 22 miljoni, pea 23 miljonit on taotletud. Ja samas ettevõtjad, härra Sõerd, praegu just ütlevad, et riik peab andma, peab käituma vastupidiselt turusituatsioonile, peab praegu suunama raha just investeeringuteks. Olgu see teed, olgu see hooned, olgu see näiteks viimase miili väljaehitamine, korterelamud, sinna praegu on see raha peamiselt suunatud. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea peaminister! Riigikontrolli hinnang on olnud ju tegelikult hävitav ja minu meelest te ikka selle lati oma vastuses, et te ei ole teadlikult üle kulutanud, seadsite nagu ülimadalale. Ega siis teadmatu ülekulutamine on ju sama halb. Selle aruande põhjal jääb mulje, et Vabariigi Valitsusel, alustades siis peaministrist, puudub tegelikult ülevaade, kuidas tulud ja kulud riigi rahanduses laekuvad, vähemalt regulaarne ülevaade ja Riigikontroll on toonud siin välja üheksa riski, millest minu meelest kaks tükki on eriti kõnekad. Üks neist, risk nr 3 siis näitab seda või viitab sellele, et rahandusprognoosi väline hindamine on võrreldes makromajanduse prognoosiga vähene ehk te tuginete põhimõtteliselt ainult või Rahandusministeerium tugineb ainult oma majasisesele analüüsile. Aga ma arvan, et see peaks olema palju laiem. Aga veelgi kaalukam on risk nr 7, mis ütleb, et riigieelarve raha jooksvat kasutamist ehk kulude tegemist sisuliselt ei jälgita ega analüüsita, et kuidas saab sihuke asi olla võimalik? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! No te teate seda, et mina olen olnud tõesti väga tugevalt Eesti ametnike ja ametkonna toetaja ja ma olen seda jätkuvalt. Nüüd samas see teie ütlus, et tuleks ka vaadata pilti laiemalt, mitte ainult Rahandusministeerium, et ega see ei ole vale, aga samas riik peab ühel hetkel millelegi toetuma, eks ju. Ja tõesti see on olnud Rahandusministeeriumi prognoos, on see kevadprognoos või on see suvine prognoos. See, mis te ütlete nüüd, et tuleb parandada seda infovahetust, sellega ma olen päri ja seda ma ütlesin ka härra Sõerdile, et seda toob Riigikontroll välja, seda tõi eelarvenõukogu välja, aga seda toob ka Rahandusministeerium täna välja, et seda struktuurset positsiooni me ei saaks teada, seesama 2018 versus 2019 aprill, loomulikult oleks ju palju parem olnud, kui me oleksime suutnud seda struktuurset positsiooni saada teada võimalikult vara, 2019 algus, rääkimata sellest, et tegelikult 2018 seal, ma ei tea, november-detsember. Ma mäletan, et toona oli ka arutelu, kus ka Rahandusministeerium ütles, et praegust on kõik hästi, et kui on võimalik, tuleb ka investeeringuid rohkem teha selle aasta jooksul, ütles toona ta sügisel. Selgus see, et ka investeeringutes oli ülekulu. Jah, ei saa öelda ainult, et alkoholiaktsiis langes toona alla siis majanduskasvu, ütleme, et majandus kasvas, pidi ka alkoholiaktsiis laekuma kiiremini, aga ei laekunud. Tegelikult see 2018 olid teatud ju kulutused, mis nii või teisiti riik peab välja maksma, mis olid suuremad. Ma mäletan näiteks vanemahüvitist tuli rohkem maksta, pensione tuli rohkem maksta välja, arvestuslikud kulud, igal juhul tuleb need tasuda. Aga härra Sutt, selles mõttes ma olen küll päri, et kui te ütlete, et seda süsteemi nagu muuta operatiivsemaks, kiiremaks, et need niinimetatud ohulambid löövad enne põlema, kui seal viitega kolm kuud või noh tegelikult isegi neljanda kuu alguses, sellega ma olen päri. Kui teil on ka häid mõtteid, palun andke teada, et kindlasti pardale ja teil on neid häid mõtteid, ma olen sellega kindlasti päri. Aga probleem on siin sees, mida on kõik ju viidanud ja keegi ei eita seda probleemi. Aga ega ma ei hakka ju teile vastama, et ega kõike seda, mis 17 aastat tehtud on, nüüd kohe päevaga ümber ei tee, paremaks ei tee. Aga tegelikult noh, võtame poliitika siit korra maha, tegelikult siin on vaja sisuliselt loomulikult seda asja on vaja teha paremaks ja ma arvan koos saame hakkama. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

9. 13:41 Tartu ümbersõidud

Esimees Henn Põlluaas
Küsimus nr 9, küsijaks Urmas Kruuse ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Peaministriks saades lubasite opositsiooniga kõvasti tööd teha. Kui te oleksite opositsiooniga kõvasti tööd teinud koos, koostööd teinud, siis me ei oleks pidanud täna riigieelarve kohta nii negatiivset auditit lugema. Sellepärast, et siit saalist me jõudsime mitu korda hoiatada, et valitsus tegelikult kulutab üle, ja te oleks suutnud ilma väidetava teoreetilise statistikata teha ka paremaid otsuseid, aga tunnetuse küsimus oli sellel valitsusel paigast ära, mis puudutab kulutamist. Aga oma eelnevas vastuses mulle te olite suhteliselt pahane, et ma justkui võrdlesin maasikakasvatust jalgpalliga, ja ütlesite, väitsite, et selleks peab ikka kõvasti pingutama. Ega need näited ei ole tulnud mitte sellest, et mina siin pingis kõvasti pingutan, vaid ikka teie tegevusest ja sellest loogikast. Te olete siin saalis täna kümneid kordi kaitsnud oma 2 + 2 põhimõtet ja selle küsimuse mõte oli see, et kui lubatakse kontaktset jalgpalli, siis tervishoiu mõttes võiks lubada ka maasikakorjamist kas või selle 2 + 2 näitel. Aga mis mind muretsema pani, oli ju tegelikult see, et kui me avame spaad ja hotellid, siis õhtu, kui me ei luba tegevusi ka restoranides või kohvikutes, siis sellest üksi ei ole midagi kasu ja sinna tuleb raha juurde maksta.
Aga nüüd Tartu ümbersõitudest. Ja sellele ma tahaks tegelikult konkreetsest vastust saada. Mõni aeg tagasi siin eelnevate arutelude juures on öeldud seda, et lõunaring lükati edasi ja selle valitsuse silmapiirist välja – ma pean siin silmas, kuna tulevad uued valimised. Ja nüüd, kuna te olete kaitsnud seda võimalust, et tuleb investeerida taristuobjektidesse, kas te nüüd toote Tartu lõunaringi investeeringu varasemaks ehk ei jäta teda aastasse 2024? See on kõige liiklusohtlikum ring Eesti Vabariigis, vähemalt statistika kohaselt, mida ma lugenud olen. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Härra Kruuse, mina ei ole teie peale pahane, nagu te ütlesite. Tõesti ei ole. Vastupidi, minu meelest väga paljud teie mured on saanud viimase 3,5 aasta jookul ka lahendatud. Küll me oleme arutanud siin teiega Maaülikooli temaatikat, et sinna rahastust juurde saada – see küsimus on lahendatud, eks ju, nagu te teate, see veterinaarküsimus, see hobuste küsimus. Samuti top-up'i küsimus, mis teil on hingel olnud, on saanud seal lahenduse. Ma arvan, et me oleme rääkinud teiega mesilasperedest, tarude toetusest. Nii et paljud asjad on minu meelest ikkagi koostöös sündinud.
Mina ei tea, miks te seda 2 + 2 põhimõtet ründate. Ma ei saa sellest tegelikult väga aru. Jah, ilmad on ilusad, soojad, viirusepuhang on täna üsna maas. Ja see on ju nii inimlik, see on nii inimesele kohane, et me ütleme, et nüüd on kõik jälle nii nagu oli, nagu oli enne. No see ei ole ju nii. Kõik ütlevad, et kui vaktsiini ei ole, kui ravimit ei ole, me ei saa – me ei saa – minna tagasi siis sellisesse normaalsusesse, me vajame mingisugust distantsi. See on inimeselt inimesele nakkuv haigus. Peamiselt – peamiselt, see on selgeks, kindlaks tehtud. See ongi ju see põhjus, miks see 2 + 2 reegel on. Minu meelest selle pärast pahandamiseks ei ole põhjust. No ma saan aru, et te tahate lükata kõik vabaks, aga keegi peab ju ütlema, et kõik ei saa vabaks minna. Kui kõik läheb vabaks, see kordaja läheb väga kiiresti üles. See läheb väga kiiresti ülesse. Ja minu meelest selles mõttes soov olla, ma ei tea, kas siis populaarne või ma ei oskagi öelda, et teeme nüüd kõik jälle lahti – ma tahan ka seda hinges teha lahti, aga minu meelest meil peavad mingid piirangud veel mingi aeg olema. Aga ma ei ütle, et see 2 + 2 nüüd peab kehtima kuni aegade lõpuni. Aga hetkel peab seda veel hoidma, minu meelest, seda distantsi. Spaade osas, te olete jälle mures nende spaade osas. Spaad avatakse minu meelest 1. juunil, see on antud. Ja spaad on olnud pigem õnnelikud selle üle. Jah, seal on see 50% täituvus sees, aga minu meelest on väga konkreetne sõnum. Ma saan aru, et te olete nüüd jälle mures nende spaade ja restoranide osas ja eeskätt alkoholimüügi osas. Mulle tundub, et see on nii. Püüame neid küsimusi ka lahendada.
Ja nüüd see teie põhiküsimus, mida te tahtsite küsida, aga te küsisite eespool niipalju teisi asju, ka emotsiooni, no ma ei taha, et te tunnete, et keegi on teie peale pahane. Tartu ümbersõit, lõunaring, mis te ütlesite – jah, hetkel on see tõesti teehoiukavas, te ütlete õigesti, vist 2024–2025. Aga nüüd ma olen käivitanud, me oleme kävitanud eelmises kabinetis kõik projektid uuesti üle vaadata, et kui majanduslangus tuleb veel suurem, siis ka riigi poolt anda investeeringuid veel rohkem turule sisse. Kui küsimus on, kas seda on võimalik tuua ettepoole, siis no eeskätt riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus tuleb vaadata ka see objekt üle. Hetkel ta on tõesti 2024, nagu te ütlete. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Urmas Kruuse, täpsustav küsimus.

Urmas Kruuse
Aitäh! Me ei ründa tegelikult kaks pluss kahte, vaid me ründame seda valikulist loogikat, mida peaminister oma korraldustega või väljaütlemistega on tekitanud. Ja viide sellele, et kui jalgpalliplatsile mahub ära ilma 2 + 2, siis ma väidan, et sama suurele maasikapõllule mahuvad maasikakorjajad ära 2 + 2 kahe reegli järgi ja see näitab seda, et see 2 + 2 ei ole teil nagu üdini lõpuni strateegia üks osa ja ta ei toimi. Sama puudutab ka restoranis laua tellimist. Te saate ise väga hästi aru, et kui te ühelt poolt ütlete, et perekonnad käivad lähestikku läbi, kui nad usaldavad, siis ma julgen teile öelda seda, et need inimesed, kes panevad endale restoranilaua kinni näiteks kuuele inimesele ja kui seal on kaks inimest perekonnatuttavad, siis nende usaldus on täpselt sama suur kui nendel, kes kodus kohtuvad, ehk ei peaks selle pärast restoranid sulgema. Ja peale kümmet ei pea alati ka alkoholi ostma, vaid võib niisama istuda väljas. Aga nüüd ma jätkan oma küsimust ja toon selle järgmise näite. Mure on olnud nagu selle pärast, et see lõunaring oli projekt, mis tegelikult oli oma olemuselt valmis ja võis minna ehitusse, ja tegelikult valitsus lükkas selle ise, selle projekti kaugemasse tulevikku. Ja nüüd ilmus välja teine teadmine siin ajakirjanduse kaudu, et ka põhjapoolne projekt ei mahu isegi kavasse kuni 2030. Ma tahaks küsida, et mis mure teil selle Tartu ja tartumaalastega on, et sellised olulised objektid peaks lükkama niivõrd palju edasi. Ja kui te andsite siin võib-olla mokaotsast märku seda, et te olete valmis kaaluma selle lõunaringi ettepoole toomist, mis oleks täiesti nagu mõistlik lähenemine, aga soovitavalt mitte pool kuud enne valimisi, vaid ikkagi siia varasemasse aega, siis kas põhjaringil on lootust tulla kavasse, selles mõttes, et see oleks loogiline jätk kogu Tartu ümbersõidule, millest kasu saavad kõik lõunaeestlased. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
No aitäh teile! Ma saan aru, et nüüd teil on siis see jalgpall hambus, et tahate, et seal hakkaks siis 2 + 2 pihta. No ei saa jalgpalli mängida 2 + 2. Ja seesama Premium liiga, las ta nüüd toimub, hakkab pihta, eks ju, saavad seal vutti taguda nii treeningutel kui ka spordivõistlustel. Te ütlete, et tulevad seal erinevad sõnumid välja selle 2 + 2 reegli osas, et näete, see ei tööta kuni lõpuni või, noh, ta ei ole ... Andke andeks, austatud Riigikogu, aga siin pole ka 2 + 2 reegel kuni lõpuni ju, ei kehti ju. Näete, härra Randpere ja Laanet istuvad kindlasti lähemal kui kaks meetrit omavahel. Hea küll, nad võivad muidugi kahekesi koos istuda, kui olla nüüd punktuaalselt täpne. Aga selge on see, et on mingeid erisusi, loomulikult on, ja ka seal reeglis toona öeldi, et kui ei ole seda võimalik täita, siis see võib nii olla, aga üldjoontes neid reegleid ju on täidetud, üldjoontes on ju neid täidetud. Täna on see aeg, ma ausalt öeldes, kui nüüd te tahate mustvalget lahendust, siis see 2 + 2 reegel peaks igalpool toimima, me peaks siis põhimõtteliselt selle jalgpalliliiga jälle ära lõpetama. Ma eile juba nägin, et mõned inimesed väga huviga vaatasid seda jalgpallivõistlust. Öelda nüüd täna välja, et jätame selle jalgpalli ära, mina ei tea, mina küll ei toeta, ausõna ei toeta seda.
Nüüd see Tartu, tuleme selle Tartu juurde tagasi. Tegelikult te tahate ju küsida, küsige otse see ära, mis te siin keerutate, te tahate küsida, et kuna Keskerakond ei ole Tartus võimul, et kas sellepärast Tartusse ei anta investeeringuid. See on vale jutt, see on vale väide, sellel ei ole mingit alust. Loomulikult Tartu on oluline linn, Tartu on kallis linn, minule on ta küll kallis linn ja Tartut tuleb toetada, igal juhul tuleb toetada. Kõigepealt punkt üks, kui meil on põhjus anda veel rohkem ja mitmed ettevõtjad on täna öelnud, et nad vajavad tegelikult konkreetset sõnumit, et kas riik annab, kui tuleb majanduslangus, kas riik annab rohkem investeeringuid turule, eriti ehitussektor, kes kardab oma pärast ikka väga. Selle aasta sügis-talv on väga paljud suured ehitusfirmad väga murelikud ja seda ju Riigikogu tegelikult tegi. Kohaliku omavalitsuse investeeringud, teedeinvesteeringud, kortermajade investeeringud, lammutusinvesteeringud – seda kõike on üle 200 miljoni, mida ma praegu üles lugesin. Nüüd see, et teha veel, et just see valmisolek vaadake, et ei ole mitte nii, et me oleme majanduslanguses ja ütleme, et meil pole projekte, see oli selle eelmise neljapäevase kabineti otsuse mõte ka, et meil oleksid tõesti need projektid valmis, et me saaksime nad suunata siis võimalikult kiiresti ehitushangetesse. Ja ütleme liiklusohutus, mille peale te rõhusite, et siin on mu seisukoht sama mis teil. Et igal juhul me vaatame riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia käigus ka neid objekte üle, mida te tõstatasite. Aitäh, teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh! Hea peaminister! Ma kõigepealt natukene aitan sind ja Urmas Kruuset ka, et sellega, et see jalgpalli teema, et ega see on maailmas erinevaid lahendusi leidnud. Näiteks Taanis on kehtestatud reegel, et jalgpalli mängitakse nüüd, aga ei tohi mängida peaga ja ei tohi olla kehalist kontakti, mis kõlab ka ju natukene jaburalt. Aga ja see 2+2 reegel Riigikogus, seda sa ei saanud algusest peale, Jüri, kehtestada, sest täidesaatev võim ei saa seadusandlikku võimu kamandada. Nii on! Aga mul on küsimus ka ja küsimus on tegelikult mitte selle Tartu ümbersõidu kohta, sellest ma sain kõik teada nüüd, aga mul on maskide kohta. Et, Jüri, sa käisid kolm kuud ringi ja rääkisid, et maskid on sotsiaalne norm ja nüüd sa juba komandat päeva käid ilma maskita ja ma ei ütle, et see ei sobi sulle, iseenesest sa oled üks, mitte väheseid, aga sa oled üks inimesi, kes ilma maskita näeb veel parem välja kui maskiga, nii et sellepoolest kõik okei. Ma tahaks teada, kas ta on nüüd sotsiaalne norm või ei ole ja kas see sotsiaalne norm siis äkki lõppes ära eriolukorra lõppemisega või said maskid otsa või mis asi on. Kuidas ma pean käituma? Aitäh, Jüri!

Peaminister Jüri Ratas
No aitäh, Valdo, kõigepealt selle ilusa sellise komplimendi eest! Suur aitäh! Tõesti see on armas! Mina ütlen ka, et peaga väravad on alati väga efektsed. Ma ei kujuta ette, et jalgpalli mängida ja siis peaga ei tohi väravat lüüa. Tõesti, alati väga efektsed eksju, eriti nurgalöögist veel tuleb, tuleb kõrgele hüpe ja peaga sinna ristnurka, no väga efektne, ma ütlen. Nii et ma ka seda erisust ei toeta jalgpallis, kui me ütleme, et peaga ei tohi mängida, punkt 1. Muideks, selle jalgpalliga on üldse väga huvitav asi, jalgpallihall peaks see aasta kerkima nelja Eesti kohta, sealhulgas ka Tartusse, minu meelest see on väga positiivne ja seal on Tartu linna ja riigi koostöö.
Nüüd see maskide asi. Ma arvan, et sa küsid kõigepealt seda, et miks mina siin infotunnis ei ole maskiga ja ma olen varasemalt olnd maskiga. Põhjus: eriolukord on lõppenud, epidemiloogiline olukord on läinud paremaks. Mina hindan, et kõik Riigikogu liikmed on ka väga vastutustundlikud ja ei tule haigena tööle, nii nagu me ei tohiks mitte keegi minna haigena tööle, haigena kooli, haigena lasteaeda, punkt 1. Punkt 2 on see, kui sa küsid, kas mask on sotsiaalne norm minu jaoks, siis mina vastan, siis mina vastan: jah, jätkuvalt on mask sotsiaalne norm minu jaoks, kui ma lähen näiteks kaubandusse, kui ma lähen toidupoodi, siis mina panen maski ette. Ma ei tea, kas sa küsid või mitte, et kui kaua, noh, kindlasti ma seda veel mingi aeg teen. Nii et jah, kui on ikkagi rohkem inimesi või see lähikontakti tõenäosus on väga suur, siis seal mina maski kannan. Ja soovitan, hea Valdo, ka sinul kanda, sest et igal juhul see mask koroonat pigem peletab kui kutsub juurde. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh!

10. 13:55 Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon

Esimees Henn Põlluaas
Ma palun nüüd küsijal Katri Raikil teha hästi kiiresti, sest meil peab jääma ka saalikutsungiks aega ja palun ka palun, peaministril, kellele küsimus on, hästi ruttu teha. Palun!

Katri Raik
Lugupeetud peaminister! Kuna ma ei oska küsida midagi jalgpalli kohta, pean ma küsima erakondade rahastamise järelevalve kohta. Hea peaminister! Sinuga seostatakse korruptsioonivaba Keskerakonna sündi. Ole hea, ütle, kas ma sain teist täna õigesti aru, et te pooldate seda lähenemist, et praegused üleval olevad, kaasa arvatud Keskerakonna vastu esitatud nõuded, komisjoni poolt arutatakse lõpuni, menetletakse lõpuni praegu kehtiva korra järgi ja need ei vanane. Kas ma sain õigesti aru, et see oli teie mõte?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma küll ei kujuta ette, et näiteks, kui see läheb nüüd Riigikontrolli alla, siis me ütleme, et need, mis on menetluses, need kuidagi kukuvad kahe tooli vahele ära. Loomulikult tuleb lõpuni menetleda. Ma arvan, et kui Riigikontroll selle üle võtab, kui Riigikogu nii soovib ja ERJK sel hetkel enam ei toimeta, siis peab seda Riigikontroll edasi menetlema, absoluutselt. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ma tänan häid kolleege küsimuste eest! Ma tänan kõiki ministreid vastuste eest! Kahjuks aeg on läbi ja sellega meie infotund lõpeb. Tänud!