10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu kolmanda istungjärgu 15. töönädala teisipäevase istungiga. Ja võimalus on Riigikogu liikmetel üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Lauri Läänemets, palun!

Lauri Läänemets
Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku erakonna poolt annan üle tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Meie eesmärk on parandada töö kaotanud inimeste toimetulekut ja vältida nende vaesusesse langemist. Praegu makstav töötutoetus 183 eurot kuus on allpool absoluutse vaesuse piiri, see on allapoole igasugust väärikat kohtlemist, ei võimalda äraelamist ega aita takistada laenuga ostetud kodust ilma jäämist. Praegu tekib igal kuul juurde 2000, varsti aga 3000 või isegi 4000 uut töötutoetuse saajat. Need on meie inimesed ja see on meie kohustus neile väärikus ja toimetulek garanteerida. Samuti soovime tõsta töötuskindlustushüvitise alammäära selliselt, et ka see ei oleks väiksem kui töötutoetus ehk siis 350 eurot kuus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohale registreeris ennast 87 Riigikogu liiget, puudub 14.

1. 10:03 Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu (188 OE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 188 OE esimene lugemine ja ettekandjaks ma palun rahanduskomisjoni liikme Kersti Sarapuu.

Kersti Sarapuu
Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon algatas eelnõu 188 OE "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" 4. mail 2020 lähtuvalt Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra Rootsi, Soome ja Taani vahelise Põhjamaade Investeerimispanka käsitleva lepingu ning Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga makselepingu ratifitseerimisseaduse § 2 lõikest 3, mis sätestab, et Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse nimetatakse Eesti esindaja Riigikogu otsusega. Vastavalt Riigikogu otsusele on perioodil 1. juuni 2019 – 31. mai 2020 nimetatud kontrollkomiteesse Riigikogu liige Aivar Kokk, kes on ka Riigikogu rahanduskomisjoni esimees. Rahanduskomisjon teeb ettepaneku seoses selle eelnõuga nimetada Aivar Kokk alates järgmiseks perioodiks 1. juunist 2020 kuni 31. mai 2022 NIB kontrollikoja liikmeks. Eelnõule tähtajaks 11. mai kell 17.15 muudatusettepanekuid ei laekunud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §117 lõikele 1 arutatakse nõukogu liikmete nimetamist käsitlevat Riigikogu otsuse eelnõu ühel lugemisel ja täna peaks siis toimuma ka lõpphääletus. Rahanduskomisjon arutas eelnõu 12. mai istungil ja tegi konsensusliku otsuse teha ettepanek võtta eelnõu Riigikogu päevakorda 19. mail ja viiagi läbi lõpphääletus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud, juhtivkommisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 188 OE lõpphääletus. Me läheme selle lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 188 OE, palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 89 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.

2. 10:09 Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (189 OE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane teine päevakorrapunkt on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (189 OE) esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta!

Aadu Must
Austatud juhataja! Head kolleegid! Vastavalt rahvusringhäälingu seaduse § 14 lõike 1 punktile 2 on Riigikogu ülesandeks kujundada või nimetada ametisse rahvusringhäälingu nõukogu. See nõukogu koosneb kahest poolest, ühelt poolt on kõik fraktsioonid hästi selle ringhäälingunõukogu tööga kursis, niivõrd kuivõrd seal osalevad poliitikud, parlamendifraktsioonide esindajad ja lisaks sellele on seadusandja ette näinud, et sinna tuleb valida ka asjatundjatest rahvusringhäälingu liikmed, kes ei pea olema seotud ei parlamendi erakondadega ega fraktsioonidega. Seesama teema on olnud kultuurikomisjoni laual pikka aega. Seda, et ühe liikme valimistähtaeg saab läbi, teadsime varakult. Üks rahvusringhäälingu nõukogu liikmetest lahkus surma läbi ja nii oli meil see teema esimest korda komisjoni töölaual 10. veebruaril k.a, kui me otsustasime avada konkursi, et teha vastava pressiteate ja käivitada protsessi nende kohtade täitmiseks. Esialgu oli avalduste esitamise tähtajaks 31. märts, siis tulid signaalid, et hetkeolukorras, kus oli nii palju muid kuumi teemasid, võis jääda tähtaeg lühikeseks ja muud sõnumid tapsid teate sellest, et on ka väga oluline rahvusringhäälingu liikmete konkurss. Eriolukorra ajal astus tagasi veel üks asjatundjatest rahvusringhäälingu nõukogu liige Paavo Nõgenen ja seetõttu algselt välja kuulutatud ja täitmisele kuuluva kahe koha asemel tuli ette valmistada kolme rahvusringhäälingu nõukogu liikme valimine. 11. veebruaril, vastavalt sellele, nagu komisjon oli otsustanud, kirjutasime kirja veel ka rahvusringhäälingu juhatusele, mitte seda, et nemad meie eest töö ära teeksid ja kedagi nimetaksid, aga me siiski tundsime huvi, kuidas on seni ekspertrühma ringhäälingunõukogu liikmed töötanud ja kuidas nemad näevad tekkinud vakantside noh profiile. Asi on selles, et see arvamus, mis tuli rahvusringhäälingu juhatuselt, et olnud meile loomulikult siduv, küll aga pidi aitama orienteeruda, kus on n-ö pädevust kindlasti vaja. Sealt saime tegelikult head lähtealused, sest näidati, et rahvusringhäälingu nõukogus ei pea olema mitte ainult tippajakirjanikud, vaid rõhutati seda, et kindlasti peab igas korralikus suure organisatsiooni nõukogus olema keegi, kes valdab rahandust, eelarvepoliitikat, oskab asjatundlikult töötada auditi komitees jne, nii et selline taustteadmine meil oli. Ja ühtlasi on ka varasematest dokumentidest juba varasematel aastatel kord on rõhutatud meie n-ö käsulaudades, et võiks olla keegi, kes tunneb moodsat meediat – selle all on mõeldud siis kõiki tehnoloogia pooli, no umbes niimoodi nagu netipõhist meediat, ometi võib sellest ka rahvusringhäälingul palju kasu olla – ja kindlasti oli seal rõhutatud seda, et oodatud on erialane ettevalmistus, soovitatavad teaduskraadid, nii nagu mitmete selliste kohtade puhul on. 31. märtsiks, mis oli esialgne tähtaeg, laekus meile või käisid mitmed inimesed juba oma pabereid toomas, sest see uus teade ei olnud veel kõigini jõudnud ja siis juhtus ka seda, et mitmed inimesed võtsid siis oma paberid esialgu tagasi, et ootame veel, kuni jõuab kätte 5. mai, mis oli lõpptähtajaks.
Kultuurikomisjon arutas põhjalikult ka seda, kuidas peaks välja nägema valimiste või selle eelnõu ettevalmistamise protseduur. Üks keskseid punkte, millest me korduvalt rääkisime, oli see, ja mida taotlesid ka mitu kandidaati, et nende kandidaatide nimesid, kes ei osutu valituks, nende nimesid ei avalikustata. See on vana hea tuntud printsiip, sest kõik teavad, et alati, noh näiteks olukorras – näiteks, see on kunstlik näide –, kui peaks juhtuma, et kandideerib kolm silmapaistvalt head finantsisti, aga n-ö finantsreale on vaja ühte inimest, siis mõni väga hea inimene jääb lihtsalt valimata ja ta ei ole sunnitud kuulma, et ta ei osutunud valituks, suures publikus või rahva ees. Samas rõhutan, et just ajakirjanduse poolt oli surve päris suur, et kes ikka kandideerivad, nimetage, kust asutusest, umbes mees-naine, ja sellist survet oli, aga komisjoni liikmed jäid sellele kindlaks, et me ei avalikusta teisi nimesid.
Valitud kuupäevaks või määratud kuupäevaks, 5. maiks oli laekunud 21 avaldust. Vastavalt meie otsusele kõigepealt vaatas siis komisjoni sekretariaat kõik avaldused läbi selles mõttes, et kas kõik kandidaadid kvalifitseeruvad. Mitte kõik nendest, kes küsisid andmeid, ei esitanud oma avaldusi. Kontrolliti kõiki neid tavapäraseid nõudeid, rahvusringhäälingu seadus näitab, et umbes niimoodi, et osundab konkureeriva asutuse esindajate valimise lubamatusele jne. Ja komisjon omalt poolt palus kõigil kandidaatidel kirjutada ka vastava deklaratsiooni, kus nad ise teatavad, et nad vastavad nõuetele, annavad oma allkirja ja seda põhimõtteliselt on ka teinud. Tõsi, arutasime veel ja küsisime juristide käest üle, et mis siis saab, kui keegi hetkel ei vasta, on mingi vastuolu, siis tehti meile selgeks ka see, et kõik vastuolud nende puhul, kes osutuvad valituks, peavad olema kindlasti likvideeritud enne ametisse astumist, vastasel juhul ei ole inimesel võimalik seda tööd teha. Valimise protseduuri üle oli palju vaidlusi. Kõik me mäletame, et see oli aeg, kui me kõik istusime valdavalt arvuti taga ja pidasime koosolekuid n-ö kaugtöö korras. Komisjon üsna üksmeelselt leidis seda, et tegemist on niivõrd olulise punktiga, kus pärast kindlasti tuleb proteste. No mõelge ise, kui 21 silmapaistvat inimest kandideerib ja neist 18 ei osutu valituks, loomulikult on nad veidi pahased ja leiavad, et ega kuskil mingit seaduserikkumist sees ei ole. Seetõttu toimus valimise protseduur ... Vabandust! Kõigepealt me otsustasime siis, et see valimiste ettevalmistamise koosolek on 7. mail Riigikogu konverentsisaalis, kus menetluslikult tehakse kõigepealt, saadakse tulemus, millised kolm nime kantakse üldse eelnõusse. Samas protseduuri käigus selgusid ka need kolm nime, kes said kõige rohkem hääli, ja siis tehti menetluslik otsus, et otsuse eelnõusse kantakse just nimelt need kolm nime. Vahepeal tekkis ka natukene segadust eelkõige ka ajakirjanike väga professionaalse tegevuse tõttu, kuigi me ei kirjeldanud oma protseduure, siis koosoleku protokollid on teatavasti avalikud ja mitmed ajakirjanikud lugesid sealt välja sellist informatsiooni, mida ei meie pressiteates ega ka otsustes ei olnud. No nii jäi ekslik mulje ja seda paluti veel järgneval, pärast valimisi toimunud koosolekul eraldi Riigikogu kõnetoolis rõhutada, et ajakirjandus kandis edasi mõtet, mis ei olnud meie pressiteates kindlasti märgitud, nagu oleks, nagu ei oleks olnud kandidaatidele vastuhääli. Jutt, see mis jõudis protokolli, oli menetluslik otsus, mis nägi ette kolme nime kandmist eelnõusse. Eelnevad valikuprintsiibid kokkuleppe kohaselt kajastamist ei leidnud. Ja mitmed inimesed, kes isiklikult, kes ei oleks oma sümpaatiate järgi valinud just nimelt kolme esitatut, hääletasid, ei hääletanud vastu sellele, et eelnõu esitatakse, et need nimed kantakse, aga olid veidi ja põhjendatult solvunud, et ajakirjanduses jäi mulje, nagu oleks nemad just kõik üksmeelselt neid kandidaate valinud. Mulle pandi eraldi südamele, seda peab komisjoni esimees Riigikogu kõnetoolist mainima, et eelnõu esitamise hääletamise tulemus, kus vastuhääli ei ole, on küll mitmeid erapooletuid, ei väljenda kandidaatide valiku hääletamist.
Nagu ma nimetasin, oli sellel otsusel ka järellugu, ajakirjanike rollist rääkisin, ja see järellugu kestab siiamaani. Näiteks oli tõsiseid infovahetusi mitmete poliitikutega, kes ei ole parlamendierakondade juhid, kuid kes leidsid, et kõik peaks olema teistmoodi ja üks nendest ütles ikka väga selgelt välja, et kindlasti peaks olema nende esindaja rahvusringhäälingu nõukogus, kuna ta on väga hea ajakirjanik, ja see, et ta on erakonnas, ei võta talt veel kvalifikatsiooni. No paraku ei olnud mul volitust ei tagant kiita ega ümber lükata, aga ma tutvustasin küll menetluse korda ja ütlesin seda, et erakondadele, isegi nendele, kes parlamenti ei saanud, ei ole kohti broneeritud. Hiljem sama erakonnaga on diskussioonid jätkunud, aga nende arvamused on oluliselt muutunud, mis kõik tuleks teistmoodi teha.
Lõpetuseks ütlen veel niimoodi, et ennetades võib-olla mõnda küsimust, et rahvusringhäälingu teema on kultuurikomisjonis väga tõsiselt päevakorras. Meil on veel juunis kohtumine rahvusringhäälingu juhtidega ja pidevalt on olnud probleemiks see, kas ja kuidas muuta rahvusringhäälingu taotlused on küll muuta finantseerimisaluseid ja kõike muud sellist, aga need on juba järgmiste teemade, järgmiste võimalike eelnõude teemad. Lühidalt kõik. Kuidas? Viktoria väga sümpaatselt annab märku, et üks väga oluline asi jäi nimetamata. See on küll ilusasti eelnõus sees, aga tõepoolest, rahvusringhäälingu nõukogu liikmete kandidaatidena esitab kultuurikomisjon järgnevad asjatundjad, need on Peeter Espak, Priit Hõbemägi ja Viktor Trasberg. Minu poolt kõik, ootan küsimusi.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on tõepoolest hulgaliselt küsimusi. Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma ettekandes te nimetasite, et enne kandidaatide valimiste konkursi kuulutamist konsulteerisite ERR-i juhatusega pädevuste osas, et milliseid pädevusi nõukogusse vaja on. Ja enne komisjoni olete ka ERR-ile andnud intervjuu, kus öelnud, et nõukogu kolm uut liiget võiks katta igaüks ühe kindla valdkonna, üks uut meediat ja IT-d, teine rahandust ja kolmas oleks ajakirjanduse sisupoolega kursis. Kas te palun iseloomustaksite neid kandidaate, kes komisjonis nüüd välja valiti, kes millist valdkonda katab? Kas te olete selle valikuga rahul – kas said head kandidaadid ja vastavad nad teie ootustele, et igaüks on teatud valdkonna ekspert ja võib südamerahuga need kandidaadid kinnitada? Aitäh!

Aadu Must
Tähendab, kõik te olete suhelnud ajakirjanikega ja teate, et kui te ütlete 66 lauset, siis neist valitakse mingi kuus välja, mis ei avalda kindlasti tervikut. Ma olen intervjuus ajakirjanikega öelnud ka seda, et need on taustakirjeldused, soovitused, mis ei ole obligatoorsed, mis ei oma direktiivset iseloomu. Komisjon ei pea hääletama just täpselt, et see mahuks sellesse kasti, see on ideaal, see on suund, kuhu poole püüda. Ja teiseks, ma ütlesin oma lühikeses ettekandes seda, et alati, kui on näiteks 21 väga tuntud inimest valikus, siis kindlasti on suur hulk neid, kes samuti oleksid sobinud, aga ühel või teisel põhjusel ei osutunud valituks. Ma olen öelnud ka seda, et vaadates kriitiliselt kogu seda kandidaadipakki, oleks võinud öelda isegi niimoodi, et võtke ja visake täringut, kolm juhuslikku kandidaati, ja te ei saa väga halba nõukogu. Aga põhiline vastus teie küsimusele on see, et me võime mõtteid vahetada palju ja mõtteid ongi meil igaühel, aga seda konkreetset küsimust komisjon ei arutanud, kas mulle nad meeldivad või ei meeldi. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina ?migun-Vähi
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina ise kultuurikomisjoni liikmena ei küsi üldse mingit protseduurikat, vaid küsin hoopis, et 7. mail Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuus te väga kenasti selgitasite, kuidas kogu protseduur kultuurikomisjonis toimus, aga minu kõrvu jäi teie välja öeldud lause, et tuleb endale tuhka pähe raputada, mis kuidagi tekitas niisuguse tunde, et kas ikka te olete, on kultuurikomisjon ikkagi rahul sellise otsusega? Aitäh!

Aadu Must
No vaata, see arutelu läheb natuke belletristika valdkonda ja see kontekst, mida mina nimetasin tol hetkel, oli see, et ma ei ole kunagi olnud meesšovinist, mulle on naised alati meeldinud ja mul isiklikult oli kahju, et mõni tubli naine ei osutunud valituks, aga ma ei nimeta nende nimesid, sest me leppisime kokku, et me nimesid ei nimeta.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jaak Juske, palun!

Jaak Juske
Austet eesistuja! Hea ettekandja! Vastavalt seadusele peavad olema Rahvusringhäälingu nõukogu liikmed, siis need ekspertliikmed Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjad. Palun seletage, kirjeldage Riigikogule ja ka kogu Eesti avalikkusele, mis viisil Peeter Espak on Rahvusringhäälingu tunnustatud asjatundja. Väga põnev oleks teada. Aitäh!

Aadu Must
Tähendab, ma saan küsimuse taustast aru, Peeter Espaki kohta ma olen küsinud erinevaid arvamusi. Esiteks on ta küllaltki, no esiteks väga sümpaatne punkt nii mulle kui teile, kõik, kes on kõrgesti haritud inimesed austavad, kui inimesel on doktori kraad, see on juba mingi tunnustus, milleni mõned lihtsalt ei küüni. Aga lisaks teine selline väga sümpaatne näide tema puhul on see, et mulle näiteks meeldib Aadu Must, ainult et kui on kõrvuti 10 seda nägu inimest, no seda läheb paljuks. Issanda loomaaed on seda rikkam, mida mitmekesisem ta on ja Peeter Espak oma meediauuringutes, oma ühiskonnauuringutes on päris relieefselt eristuv ja ma arvan, et selline inimene seotuna akadeemilise haridusega on ringhäälingunõukogule pigem rikastav kui seda vaesustav. Seda, et on diskussioonid ja et ta on diskuteerinud sotsidega, see, noh, me vaidleme alati ja alles siis, no ma olen korduvalt öelnud, kui surnuaias oleme ja suu mulda täis, vat siis lõpevad vaidlused! Vaidlus viib üsna tihti edasi. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Hea ettekandja! Seda on sümpaatne kuulata, et olid ka väga head kandidaadid, kellele te isiklikult pöialt hoidsite, aga kui me vaatame seda hääletuse protokolli, siis teie hääl oli just nimelt nende kandidaatide taga, kelle te siia lauale tõite, nii et sellest isiklikust sümpaatiast antud juhul nagu praktiliselt mingit kasu või tolku ei olnud. Aga mu küsimus on mujal. Küsimus on selles, et teie koalitsioonikaaslane Martin Helme on tuntud sellepoolest, et tema tõlgib koalitsiooni tegelikud plaanid avalikkusele arusaadavasse keelde. Ja tema ütles selle teie otsuse kohta, et ammu oli aeg terve mõistuse sisse pressimiseks ERR-i. Ja varem on ta öelnud ka seda, et kallutatust demonstreerinud ERR-i ajakirjanikud tuleks eetrist maha võtta. Noh, selles valguses mina muutun küll murelikuks. Kas te ikkagi adute, mida te olete praegu tegemas ja kas te mõistate seda vajadust, et ERR oleks sõltumatu mis tahes valitsusest? Aitäh!

Aadu Must
Adun ikka. Ma olen jälginud Riigikogu tööd rohkem kui kümme aastat ja olen näinud neid sissepressimisi pika aja jooksul ja olen näinud, kuidas käekirjad muutuvad üks kord ühte pidi, kord teist pidi. Nii et muidugi on muutusi maailmas. Mis puudutab Martin Helme juttu, siis see on tõepoolest belletristika, mul on Martin Helmega kokkupuuteid olnud, erinevaid. Ta oli kunagi mu tudeng, aga tema poliitikukarjääri eest ma ei vastuta. Ja kui te nüüd ütlete, et Martin Helme kujundas koalitsiooni arvamust, siis võib-olla mõne saadiku arvamust ta kujundas, minu arvamust ta ei kujundanud. Ja vahel on viidatud ka kuluaaris, et eks tema kandidaat oli Espak, ma vaatasin ka mida Espak EKRE kohta kirjutab. Siin enne oli juttu, et ta on olnud terav sotside kohta. Ta on öelnud, kunagi on nii sümpaatselt öelnud seda, et talle ... On öelnud ka EKRE kohta päris teraselt ja teravalt on ja on öelnud, et mõned väga radikaalsed ütlemised talle ei meeldi. Nii et see, mida te tahate Martin Helmest rääkida, seda peate rääkima temaga. Mina temaga selle otsuse kujundamise juures rääkinud ei ole. Nii et te teate alati rohkem kui mina. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea kultuurikomisjoni esimees! Ka mina olen kultuurikomisjoni liige ja seetõttu võin kinnitada, et mitte ainult ajakirjanduses, vaid ka kultuurikomisjoni koosolekul on olnud juttu, et eksperdid peaksid esindama kolme valdkonda. Üks majandus, ma saan aru, Trasberg, keegi peaks uuest esitatavatest liikmetest olema meediaekspert – härra Hõbemägi – selge, aga järelikult jääb üle uus meedia ja ristmeedia, mida te olete korduvalt komisjoni istungil rõhutanud. Äkki te kirjeldate härra Espakki, kellest siin juba eelnevalt nii palju juttu olnud, kompetentsi, uue meedia ja ristmeedia valguses või siis näiteks portaali Uued Uudised valguses, kui see on tema kompetents? Aitäh!

Aadu Must
Aitäh! Tegelikult on niimoodi, et kõige paremini saaksid seda kirjeldada, muidugi eriti neid aspekte, mis teid erutavad, komiskoni liikmed ise. Aga me lähtusime sellest, et kõik kandidaadid esitasid oma motivatsioonikirjad ja need motivatsioonikirjad on kohati ka väga põhjalikult, kus selgub, milles näeb üldse inimene Rahvusringhäälingu missiooni. Espaki motivatsioonikiri oli sisukas, esimene selline vastus. Nüüd teine see, et on väga reljeefselt kirjeldatud kolme valdkonda, selle kolme valdkonna kirjeldamise juures on alati juttu olnud see, et see on meile soovituslik, seda ma olen alati rõhutanud ja teine moment on veel see, kui ma vaatasin meie pressiteadet, mul seda hetkel, võiks ju siit pakist otsida ja üles leida, sääl on tegelikult rõhutatud kahte valdkonda, nii et jääb väike selline loksumise ruum ka juurde. Nii et päris nii pragmaatiliselt, nagu sa, lugupeetud Katri, praegu kirjeldasid, nii dogmaatiliselt ei ole see meil kirjas. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh! Austatud ettekandja! Te oma ettekandes rääkisite, et palju tublisid inimesi käis oma pabereid toomas, vist 21 inimest kokku. Ega me ei tahagi nimesid teada, aga natuke laiendage seda teemat. Ega te ju täringut ei visanud ju, te kaalusite seal põhjalikult ja vaatasite motivatsioonikirju ja võtame näiteks siin oli see eelarvespetsialist oli üks selline koht, et mis oli, et ma ei tea, palju neid kandideerimas oli neid, nagu te ütlesite, silmapaistvaid häid finantsiste, oli neid kolm, number kolm käis teil läbi, või oli 21, et neid oli ilmselt palju. Aga mis olid need puudused nendel? Võtame selle kandidaadi, kes sinna eelarvespetsialisti kohale valiti, et mis olid nende teiste kandidaatide puudused, miks nad välja jäid, oli see siis ebapiisav eelarvepoliitika tundmine või teaduskraadid või töö.... Et mis need asjaolud olid, miks teised kandidaadid olid kehvemad, võrreldes sellega, kes siin eelarvespetsialisti kohale valiti? Aitäh!

Aadu Must
Aitäh! Küsimus on täiesti mõistetav, aga vastata on sellele päris raske ja puhttehnilistel põhjustel. Esiteks ei küsitlenud me igat hääletajat, et mis kriteeriumite järgi sa hääletasid. Nagu Riigikogus tihti on niimoodi, et hääletaja annab oma hääle ja ei hakka sinna juurde rääkima, et see on hea või see on halb. Isiklikust muljest ma võin öelda, et neid, kes finantsvaldkonna head tundjad olid, oli mitu, aga me vaatasime asja kompleksselt. Näiteks konkreetselt Trasbergi puhul lisandus tema finantstaustale ka väga hea Rahvusringhäälingu töö tundmine, omaaegne kaastöö selles süsteemis ja see kindlasti oli plusspunktiks. Ja ühele väga heale rahandusspetsialistile, kellele esialgu kuulus ka nagu minu mõttes eelistus, sai saatuslikuks minu silmis tema motivatsioonikiri, kuna see oli see, et noh, kui teil on vaja, ma võin siis tulla, aga see ei ole ju motivatsioon, isegi kui ma olen väga hea finantsist.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Hea ettekandja! Ma loen rahvusringhäälingu seadust ja seal on kirjas, et nõukogu moodustatakse rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna headest asjatundjatest. Ja loen seda otsust, samamoodi: rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna. Selle tegevusvaldkonna all ei ole tegelikult ilmselt peetud silmas ei sumeroloogiat ega raamatupidamist. Raamatupidamiseks on ERR-il kindlasti oma osakond, on siseaudiitor, kes kontrollib ja sumeroloogia ei satu ka sinna kunagi väga saadetesse. Palun öelge, kuidas te leidsite, et selline personaalne valik on kooskõlas seadusega, nagu te praegu Riigikogule esitate. Aitäh!

Aadu Must
Noh, rollid muutuvad ja ma olen kunagi midagi suhteliselt sarnast küsinud ka teie käest, aga see ei puutu isegi praegu asjasse. Sumeroloogia on kontekstist väljakistud moment, antud juhul, sellepärast, et kui ühte eksootilist valdkonda keegi tunneb lisaks oma põhitööle, siis see ei ole miinus, vaid pigem pluss. Ja sumeroloogia ei olnud kindlasti kaalukeeleks. Küll aga Espaki töö ühiskonnauuringute keskuses, tema analüütikutöö ja eelkõige ikkagi need arvamused, mida ta on esitanud – vahel küll üsna värvikalt ja vaieldavalt ja diskussiooni üleskiskuvalt –, ikkagi ühiskonna küsimustes. Nii et sumeroloogia on tore asi, sellest võime rääkida eraldi mõnes muus seltskonnas. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! BBC-d teatavasti peetakse avalik-õigusliku ringhäälingu lipulaevaks maailmas. Ka Eesti on sealt üsna palju õppinud ja õnneks on need võimalused olnud. Kas nendest BBC standarditest on midagi jõudnud ka näiteks ringhäälingunõukogu valimissüsteemi? Küsin lihtsalt enda silmaringi avardamiseks. Aitäh!

Aadu Must
Noh mina pean tunnistama, et me BBC küsimust tõesti ei arutanud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh! Hea Aadu! Mina küsin ikka päris, kuidas öelda, ma olen päris segatud sellest protsessist, mis seal toimus. Ma küsiks sinu käest, Aadu, et kas sul endal piinlik ei ole. Et me saame 21 kandidaati ja siis me teeme ikkagi või teie teete ikkagi mingi poliitilise valiku. Ma tean, et me oma fraktsioonis ka arutasime, et milliseid kandidaate võiks toetada, ja kogu aeg käis läbi see ütlemine ja mõtlemine, et ta ei tohi mingil juhul olla poliitikaga seotud, meiega seotud, kellegi teisega seotud, ta peab olema poliitikaväline. Kogu aeg käis see jutt ja teie lähete ja tuima näoga panete endised erakonnakaaslased, poliitiliste vaadete tõttu eelistate kedagi ja isegi siis, kui üks kultuurikomisjoni liige, Viktoria Ladõndskaja käitub nagu kanaarilind kaevanduses ja annab teile märku, et midagi on väga on valesti, isegi siis te ei tagane oma otsusest ja lähete seda teed edasi. Te saadate Sesteri sinna komisjoni, kes kindlasti ei ole...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun küsimus!

Valdo Randpere
... kanaarilind. Ma küsin: kas piinlik ei ole? Aitäh!

Aadu Must
Mul on piinlik kuulata seda küsimust, kui seda belletristikat on rohkem kui asja sisu. Mina ei tea, mina ei saatnud Ladõnskajat, sul on niivõrd täpsed andmed, mis osaliselt lähevad küll futuroloogia või sumeroloogia valdkonda. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin kuidas te arutasite huvide konflikti teemat. Kindlasti ei ole härra Hõbemäe puhul küsimust pädevuses ja tema ekspertteadmises, need on kõik ilusti olemas, aga samas ta jätkab oma tööd Kuku Raadios. Ta on küll öelnud, et ta selle töö eest tasu ei võta. Minu jaoks on küsimus, kas ilma rahata sellise töö tegemine teie silmis komisjonis arutades sisaldas huvide konflikti või mitte. Ja ma toon teile ka ühe näite: kui me võtaksime näiteks ühe inimese, kes on panga A nõukogus, ja siis ta läheb ka panga B nõukokku ja ütleb, et ma pangast B tasu ei saa ja seetõttu mul huvide konflikti ei ole. Kui laias käsitluses te huvide konflikti teemat arutasite? Aitäh!

Aadu Must
Tähendab, me arutasime seda nii komisjoni koosolekul kui ka komisjoni istungivälise töö raames. Ja argumendid, mis meil läbi käisid, on sarnased sellega, mis te praegu ütlesite, kuni selleni välja, et kui inimene ütleb, et ta tasu ei võta – seni kui ta on nõukogu liige. Mitte alati ei töötasu ainus hüve, mida üks või teine positsioon pakub – ka see mõte käis läbi. Peale konsulteerimist juristiga ma komisjoni informeerides võtsin selle julguse, et helistasin kandidaadile – alati pärast öeldakse, et jumal teab, mis kokku lepivad veel. Oi, vabandust! Õnneks oli valimine läbi. Aga ma teatasin Hõbemäele, et kuulge, et te olete deklareerinud meile, et teil huvide konflikti ei ole, ja informeerisin teda ka sellest, et kui ilmneb tema ametisse astudes, et mõni vastuolu on olemas, leitakse, ei ole kõrvaldatud, siis ta taandatakse. Ja tema vastus oli selles, et ta on sellest väga hästi teadlik. Kuskil on öeldud, et ta on midagi maha vaikinud, andis viite, kus ta lehes kirjutab, kus tal on mingi osalus olnud või ei ole. Ta on informeeritud sellest, et ametisse kinnitamise hetkest on see jäme rikkumine, kui tal mõni nõue on täitmata, ja see toob kaasa tagandamise. Sellest on juttu olnud, jah, nii on. Aga mul puudus pädevus öelda, et tõmbame su juba praegu maha, sellepärast, et meile tundub ... No meil seda pädevust ei ole, et inimesi lihtsalt maha tõmmata.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Ma tegelikult jätkan sealtsamast kohast. Tavaliselt, kui on mingid konkursid ja sellel on mingid eeldused, millele kandidaat peab vastama ja kui kandidaat nendele eeldustele ei vasta, siis ta diskvalifitseeritakse enne sed. Teda ei saagi valida. Meil on Rahvusringhäälingu seadus § 15, mis ütleb: "nõukogu liige ei või olla" ja lõige 1 punkt 4 ütleb: lepingulistes suhetes, mistahes meediateenuse osutajaga. Siin ei ole küsimus, kas ta saab raha selle eest või ei saa. Ja teine, punkt 5: meediateenuse osutav osanik, aktsionär ega liige. Ehk siis tegelikult sellised inimesed tuleks kohe diskvalifitseerida, et nende vahel üldse valida ei saa. Kes siis peaks tegema selle valiku, kui te ütlete, et komisjon neid inimesi diskvalifitseerida ei saa, kui nad ei vasta nõukogu liikme tingimustele, mis on seaduses ette nähtud, kes kontrollib seaduse täitmist? Aitäh!

Aadu Must
Tähendab, härra Hõbemägi on esitanud deklaratsiooni, milles ta väidab, et tal ei ole konflikti seaduses esitatud nõuetega ja teda on eraldi informeeritud sellest, et kui miski selline peaks ilmnema veel, siis on ta nagu topeltsüüdi nii valeandmete esitamises kui ka seaduse rikkumises ja sel juhul ta on tõepoolest tagasi kutsutud. Nii et alati on niimoodi, ma ei vasta rohkem, kui te küsisite, ma ei arenda seda edasi, aga ma väidan veelkord, et Hõbemägi on informeeritud, ta on deklareerinud ja juristi arvates tuleb seda asja kontrollida kohe pärast tema ametisse astumist, kas siis mõni konflikt või rikkumine on veel reaalne või ei ole. Nii see on.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Eelmist küsijat täiendades, siis vähemalt see, mis ette loeti, viitab ju tegelikult sellele, et saaks ta ei osutuda isegi valituks, tänu sellele, et ta töötab teises meediakanalis. Aga teie roll täna on selgelt tõestada ära see, et komisjon oli erapoolik, selles mõttes ... või erapooletu, et ta üritab näidata, et need kandidaadid on poliitiliselt sõltumatud. Ehk te peate siin meie ees rääkima musta valgeks. Ma väga loodan, et te ei võta seda rolli nii tõsiselt, et te ühel hetkel Musta räägitegi Valgeks, sest üks Valge on meil Riigikogus juba olemas. Aga mind pani imestama see teie täringujutt. Ilmselt, kui te oleks visanud täringut, siis see sõltumatus nendel liikmetel oleks olnud suurem ja oleks ilmselt olnud ka valitud mõni naisterahvas. Aga püüdke mulle selgeks teha seda, mismoodi Viktor Trasberg, kes kandideeris Riigikogu valimistel teie erakonnas, on sõltumatu ekspert. Öelge, kui ma eksin, kas ta kandideeris Riigikogus Keskerakonna nimekirjas. Aitäh!

Aadu Must
Noh, igalühel on oma lugu taga, Trasberg on iseseisev mõtleja ja tema iseseisev mõtlemine on viinud selleni, et konflikti tõttu Keskerakonnaga on ta sellest välja astunud. Nii et selles mõttes ta ei ole kindlasti parteisõdur. Aga erialaspetsialistina päris hea.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Austatud ettekandja! Vastavalt avalikult kättesaadavale informatsioonile omab Priit Hõbemägi Eesti Ekspressi aktsiaid 1000 tk, eileõhtuse seisuga ta seda omas. Kuivõrd eetiliseks ja seaduse mõttega kooskõlaliseks peate te seda, et teie juhtimisel tehakse Riigikogule praegu ettepanek nimetada rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks inimene, kes on konkureeriva meediakontserni aktsionär? Kuivõrd eetiline ja seaduse mõttega kooskõlaline see on? Aitäh!

Aadu Must
Tähendab ma sellel küsimusel, niipalju kui seda komisjonis on arutlusel ja jutuks olnud, olen mitu korda peatunud ja öelnud seda, et järelkontroll on vajalik ja Priit Hõbemäe deklaratsioonis, mis on tema poolt allkirjastatud, väidetakse ja see oli meile kättesaadav informatsioon, et ta ei ole konfliktis seadusega. Nii et seda tuleb tõepoolest kontrollida, selles ma olen nõus, aga nagu öeldakse, me ei ole juurdlusorgan ja seetõttu puudus pädevus hinnata kõiki meile teada mitte olevaid aspekte.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! On tegelikult ju avalik saladus, et koalitsioon leppis kokku, et iga koalitsioonipartner saab ühe kandidaadi rahvusringhäälingu nõukogusse. Kui sa seda ei kinnita siin – ja seda ma ka arvan –, siis ma vähemalt loodan, et sa eita seda. See on asja üks pool. Asja teine pool on minu jaoks see, et tegelikult sellise käitumisega lörtsitakse avalikud konkursid kui sellised. Sa mainisid, et seal oli 21 kandidaati, aga need 18, kes ei osutunud valituks, tegelikult olid väga väärikad kandidaadid. See oli täiesti mõttetu kandideerimine. Miks me solgutame selliseid konkursse läbi sellise käitumise? Siis olgugi julgust öelda, et meil on kandidaadid olemas, ärge kandideerige. Ja sinu jutt ka naiste teemal oli väga sümpaatne, mis sa alguses rääkisid, aga küsimus, ma tahaks, et sa ka kinnitaks seda oma tegudega – kas sa kinnitatud siis tõepoolest, et selle 21 kandidaadi hulgas ei olnud ühtegi naist, kelle poolt sina oleks olnud valmis hääle andma? Ja teiseks ma küsin, kas sa oled vabandanud ka Viktoria ees. Aitäh!

Aadu Must
Tavaliselt öeldakse niimoodi, et iga küsimus iseloomustab natuke küsitavat objekti, aga hoopis rohkem küsijat ennast. Seetõttu oli seda päris huvitav kuulata ja jälgida. Siin oli terve trobikond küsimusi. Ma vastan seda, et Riigikogu kogemust omavad inimesed teavad väga hästi seda, et kõik tahaksid teha väga häid otsuseid ja kohati tuleb meil valida mitte väga hea ja väga halva vahel, vaid olemasolevatest ja reaalselt võimalikest tuleb valida parim – mitte ideaalidest parim, vaid nendest, mis õnnestub realiseerida. Ja kui juhtub mõni selline asi, mis ... Mul võib olla sümpaatia ja kui see jääbki minu ainsaks sümpaatiaks ja ma näen, et see on vastutuult sülitamine või midagi muud tegemine, siis ma ei alusta seda, kus ma näen, et mul ei ole võimalik saavutada konsensust. Nii et see on tõepoolest selline kollektiivne protsess. Mis Viktoriasse puutub, jah, me oleme Viktoriaga mitu korda vaielnud ja mul on tulnud vabandada küll, aga see ei puuduta mitte seda korda, mida sina tahad mulle kaasa laulatada. Meil ei ole selles valdkonnas olnud Viktoriaga konflikti.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Head kolleegid! Selle päevakorrapunkti menetlemisel on igal Riigikogu liikmel võimalus esitada üks suuline küsimus ettekandjale. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Hea kultuurikomisjoni esimees, hea Aadu Must! Ma väga loodan, et saan sinu käest konkreetse, ausa "jah" või "ei" vastuse. Kas 7. mail, neljapäeva hommikul, sa teadsid ette mis tulemusega lõpeb kultuurikomisjoni poolt välja kuulutatud konkurss, rõhutan, konkurss, ERR-i tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate kohtadele. Ehk siis kas teadsid ette, kes osutuvad valituks? Ja juhul kui jah, siis konkurssi ju ei toimunud. Aitäh!

Aadu Must
Ma austan seda tahtmist, et mida sa veel mõtlesid ja mis oli sinu vanaema kinganumber. Ma ei teadnud tulemust ette, ma eeldasin, ma lootsin mõne variandi peale, aga seda, et ma oleksin teadnud, tõesti seda ei olnud. Ja ma ei, noh, minul seda kindlust, et just nii läheb, no jumala eest ei olnud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Signe Kivi, palun!

Signe Kivi
Aitäh, hea juhataja! Austatud komisjoni esimees! Minu küsimus puudutab protseduuri. Komisjoni protokoll ja pressiteade andsid tõepoolest võimaluse erinevateks tõlgendusteks. Kahjuks, ja seda saime teada tagantjärgi, erinevalt kõikidest teistest komisjoni istungitest seda protsessi ka ei lindistatud, mis oleks tegelikult ju andnud võimaluse nii protokolli kui pressiteate täpsustamiseks. Kas sellest kogemusest on võimalik meil õppida? Meil, kes me oleme komisjoni liikmed, ja sul, kes sa oled komisjoni esimees. Et kui kultuurikomisjon peaks mõne aja pärast läbi viima isiku valimisi, siis mida komisjoni esimehena ja kultuurikomisjoni liikmetena me saaksime teha teisiti? Aitäh!

Aadu Must
Noh, see on jälle selline üldkasvatuslik küsimus, küsimus, et kas midagi on õppida. Mina sellepärast nii nooruslik olengi, et ma elu aeg õpin ja ikka veel õpin, nii et iga positiivne ja muide ka negatiivne kogemus on alati analüüsimist väärt. Mis puutub nüüd seda konkreetset lugu, et kuskil protseduuris tekkisid väga suured käärid, siis need käärid ilmnesid küll pärast seda, kui osa inimesi olid saanud meedia interpreteeringust aru, et neile on omistatud just valitud kandidaatide toetamine. See oli see, mis tõusis tugevasti päevakorda pärast seda, kui protseduurid olid ammu tehtud ja normaalselt läbi viidud. Mis puutub sellesse, et äkki oli midagi päris valesti, siis ma rõhutan, et tegelikult, ole aus ja tunnista ka seda, et me protseduuri arutasime punkt-punktilt läbi eelmisel koosolekul. Punkt-punktilt see, mis samm millele järgneb, luges sekretariaadi töötaja ette enne hääletusprotseduuri ja täpselt nendesamade punktide järgi me ka käisime. Ja rõhutan veel kord ja seda, et asju on võimalik erinevalt interpreteerida, selgus alles siis, kui rahvusringhääling oli esitanud sellest oma interpreteeringu, mis oli kohati ajakirjanike analüüs, aga mitte meie poolt esitatud faktoloogia. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh! Mul on küsimus üldse mitte ühegi isiku kohta, aga ma saan aru, et Riigikogu seadusandjana on ise ka kindlasti esimene eeskuju rahvale seadusi täites. Ja üsna mitmes vastuses täna kolleegidele olete te öelnud, et jah, tõepoolest, kui isikud astuvad ametisse, siis tuleb läbi viia järelkontroll. Ometi on seaduses selgelt öeldud välistavad asjaolud, mis tegelikult oleks ju eelkontroll. Seda eelkontrolli minu hinnangul ei ole te praegu teinud. Seda nii aktsionäri rolli kohapealt kui ka siis teise meediaettevõttega lepingulises suhtes olemise kohapealt. Minu küsimus on väga lihtne tegelikult: kuidas te sellise otsuseni jõudsite, et te rikute seadust, eirate neid punkte? Ja kuidas te praegu panete Riigikogu sellesse rolli, et me peaksime siis toetama seda varasemat seaduserikkumist nende kandidaatide seadmisel? Aitäh!

Aadu Must
Aitäh! Noh, me jõuame, tegelikult on see nüüd duubel 6, ja ma väidan veel kord, et meie ees on dokumendid, mis me oleme välja nõudnud ja meile esitatud, ja nende hulgas üks olulisi on härra Hõbemägi deklaratsioon, kus ta oma allkirjaga kinnitab, et tal vastuolu ei ole. See on see alus, millest me lähtume, just nii see on olnud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Lauri Läänemets, palun!

Lauri Läänemets
Aitäh-aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma olen ka seda meelt, mis teema siin just tõstatati, et kui kellelgi on nende kandidaatide kontrollimise kohustus, siis see on sellel komisjonil, kes selle ettepaneku Riigikogule teeb. Ehk praegu on selgunud, et te seda kontrollimist pole teinud, et te olete lihtsalt paberitest esitatud, allkirjastatud paberitest lähtunud. Aga nüüd, härra Hõbemägil need Ekspressi aktsiad ikkagist. Me teame, et tegemist on rikkumisega, hea küll, enne ei jõudnud ei saanud midagi teha, aga kui Riigikogu toetab teie tänast ettepanekut ja homme õhtuks pole neid aktsiaid maha müüdud, öelge, kas te tulete teete ettepaneku komisjoni koosseisu muuta? Aitäh!

Aadu Must
Tähendab, jah, me juristiga rääkisime seda, et deadline, mis ajaks peab kõik olema absoluutselt puhas nagu prillikivi, on 27. mai, ametisse kinnitamise päev ja et selleks ajaks peab kõik olema tehtud, sellest on juttu olnud. Aga kui te räägite komisjoni liikme tagasi kutsumisest, see jäi väga arusaamatuks, millist kultuurikomisjoni liiget te tahate tagasi kutsuda, sellest ma aru ei saanud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mihhail Lotman, palun!

Mihhail Lotman
Aitäh! Ma ei taha diskuteerida mingisuguse personaalia kohta, aga ma tunnen ennast väga ebamugavalt selle protseduuri suhtes. Kui meie valime erapooletuid apoliitilisi tunnustatud spetsialiste, aga seda valikut teevad poliitikud, siis siia on paratamatult juba sisse kirjutatud selline kahepalgelisus. Kas sa ei arva, et tulevikus neid liikmeid ei tohiks üldse nimetada kultuurikomisjon ja Riigikogu? Selleks peab olema spetsiaalne, et spetsialiste valivad spetsialistid, erapooletud valivad erapooletuid. Sest ma olen praegu väga ebamugavas situatsioonis, ma ei saa praegu ühtegi nuppu vajutada. Ma ei saa vajutada punast, sest ma olen ... kolleeg, ja ma ei saa vajutada rohelist, sest ma ei ole oma südames. Ma tahaks sinu reaktsiooni protseduuri kohta. Kas sina ka tunned ennast natuke ebamugavalt?

Aadu Must
Nähtavasti selliseid suuri ja tõsiseid küsimusi, mis sa praegu tõstatad, neid peaks arutama ja neid oleks huvitav sinuga arutada muidugi hoopis pikemas ja laiemas kontekstis. Mõned suured mõtlejad on kunagi öelnud seda, et iga valitav on natuke oma valija nägu – see käib nii parlamendi kohta, käib erinevate nõukogude kohta. Veel on öeldud seda, et iga hinnang, iga arvamus iseloomustab ühelt poolt hinnatavat objekti, kuid hoopis rohkem hindajat ennast. Nii et tõepoolest, igal asjal on kaks osa, kaks poolt. Ma ei tsiteeri, kes umbes nii on väljendunud suurtest mõtlejatest, aga võib-olla me mõlemad teame. Nii et probleeme on. Ja seadusandja ülesanne on see, et kuni seadus eksisteerib, seni tehakse see seaduse järgi, ja kui seadus ei meeldi, siis eriti Riigikogul on võimalus algatada seadusemuutus. Tõepoolest, meil on juunis ees rahvusringhäälingu ettepanek, kus nemad leiavad, et nende seadust tuleks jõuliselt muuta. Tõsi, nemad vaatavad küll eelkõige finantseerimisskeemi ja mitte niivõrd nõukogu valimise protseduuri, aga ma ei välista seda, et rahvusringhäälingu seadus võib tulla tükkis täiega siia Riigikogu saali ja küll on siis hea, kui kõigil on need mõtted, protestid ja ebakõlad meeles, mis täna seoses rahvusringhäälinguga tõusetusid, ja kui siis leitakse, et tuleb teha kõik teistmoodi. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitüma, hea Riigikogu aseesimees! Hea Aadu! Sust tibakene kahju, et eks sa pead praegu oma palga välja teenima. Koalitsiooni poolt on sind ametisse pandud ja praegu on see hetk, kus sa seda palka teenid seal välja. Aga minu küsimus on hoopis muus, et härra Hõbemägi, kui ta esitas komisjonile oma taotluse, siis oleks ülimalt aus, et ta sinna esimese reaga kohe kirjutaks, et mul on praegu need Ekspress Grupi aktsiad ja ma teen teises kompaniis tööd. Aga nagu ma asjast aru saan, ta seda kultuurikomisjonile ju ei teavitanud. Kui eetiline see on, et ta nagu seda varjas ja kultuurikomisjon tegi oma otsuse, noh, pimesi või pidi kuskilt ise välja uurima, et sellised asjad on tal olemas. Kui eetiline see oli härra Hõbemäe poolt? Aitäh!

Aadu Must
Tähendab, küsimusi oli mitu, aga ma alustan ikka päris algusest. Kõigepealt vihje minu palga välja teenimisele on minu jaoks solvav, sest ma olen töötanud omast arust üsna pingeliselt ja püüdnud teha parimaid valikuid, mis mul on võimalik teha ja teha seda, et Eesti läheks ikkagi edulugu ja mitte kadulugu mööda. Ja kui sul on, noh, teisi arvamusi, siis selle üle me võime vaielda ja hakata vastakuti argumente loopima, et kes kui hästi kuskil töötab või ei tööta, nii et seda esiteks. Ja Hõbemäe küsimusele ma ei vasta ainult sellepärast, et seda küsimust on küsitud neli korda ja ma ei taha neljandat korda vastata sama küsimust, sest mul uut vastust sellele küsimusele lihtsalt ei ole, on see, mis ma juba rääkisin. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja, ma paluksin hästi lühikest vastust. Kas teie hinnangul need kandidaadid, kes jäid nüüd valimata, kõrvale sealt, kas nad olid kõik praegu esitatud inimestest halvemad? Aitäh!

Aadu Must
Ma tänan provokatsiooni eest! Me ei liigita inimesi headeks, paremateks või veel paremateks. Me räägime sellest, kes kuhu sobib või ei sobi. Kunagi oli Eesti ühiskonnas suur diskussioon, et kas välismaale põgenesid paremad või halvemad, kas need olid paremad või halvemad eestlased. Me rääkisime sobivusest antud konteksti ja selles osas püüdsime teha mõistliku lahenduse. Olemasolevatest parema ja kindlasti on neid inimesi, kes ühe, teise või kolmanda või viienda omaduse pärast on valitutest mõnes mõttes, noh kui me seda sõna kasutame, hakkame inimesi lahterdama, äkki on paremad. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Suur tänu! Austatud kultuurikomisjoni esimees! Minu küsimus läheb eelnevaga umbes kaudselt samasse, samamoodi. Nimelt te oma kõnes ütlesite, et kandidaate oli kokku 21 ja nendest osutus siis valituks 3 ehk siis kuna ülejäänud ei ole avalikustatud, siis me sisuliselt ju hääletame nagu põrsast kotis või võtame vastu, et see Riigikogu otsus tuleb ju täiesti n-ö usalduse pinnalt teha. Ja nüüd ongi nüüd see küsimus, et miks just nemad ja miks mitte teised ja siin mulle teie kõnest jäi küll selline mulje, et teie ise selle valikuga nagu lõpuni ise päris rahul ei ole. Mis sõnumi või soovituse teie isiklikult annate selleks hääletuseks, ma saan aru küll, komisjon on otsustanud, et just need inimesed peaksid olema sobivad, aga kas oleks kindlasti leidunud sobivamaid variante? Aitäh!

Aadu Must
No vaadake, me siin Riigikogus oleme korduvalt vaadanud seda, kui tuleb pulti komisjonipoolne ettekandja ja vahel pannakse seda pahaks, kui öeldakse, et seda komisjonis ei arutatud, kuigi tema ülesanne on rääkida seda, mida komisjonis arutati. Minu hingeelu ei ole täna päevakorrapunkt ja mida mina arvan või ei arva. Aga püüdes olla erapooletu, ütlen ma seda, et ka bülletääni kanti need kolm nime, mis kogusid komisjoni töö käigus, menetluse käigus kõige enam poolehoidu. Nii lihtne see ongi. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhtataja! Hea ettekandja! Ma olen juba pikalt vaadanud murega rahvusringhäälingu poole ja minu meelest ei ole ta tihti erapooletu. Ja nüüd ma küsin sinult kui kultuurikomijoni esimehelt, kas sinu meelest ERR on kallutatud ja kui, siis kuhupoole, ja kas nõukogu, mida me praegu täiendame kolme liikmega, on üldse võimeline ERR-i sisu puudutama või tegeleb ta eelkõige ainult eelarve kinnitamisega? Aitäh!

Aadu Must
Aitäh! Ka need asjad on kultuurikomisjoni teemadest vahetevahel läbi käinud, kui erapooletu üks või teine riiklik institutsioon on või kui kallutatud või kelle mõju all jne, ja siiski on niimoodi, et üldine printsiip, mida mina tean ja mida ma usun, on see, et nõukogu ei kujunda n-ö repertuaaripoliitikat, ei vali helilinte ja isegi mitte esinejaid, vaid see on omakorda tegevjuhtkonna ja toimetuste asi. Nii et seda, et kas ta on kallutatud või kas ta on hea, ma ei ole liiga suur televaataja ega raadiokuulaja ja vahel, tunnistan üles, et vahel kuulan või vaatan meelsamini TV-Fyrat, mõne teise riigi kanalit, aga see läheb juba isiklike mõtete maailma ja ma siin ei oska ei kinnitada ega ümber lükata. Rahvusringhäälingu nõukogul on omad kindlad tegevused ja see ei ole repertuaaripoliitika, vähemalt vahetult mitte. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Paul Puustusmaa, palun!

Paul Puustusmaa
Suur tänu! Hea ettekandja! Hoolimata nüüd sellest massiivist ja kohati väga madalalaubalistest küsimuste voorust, mis te praegu saanud olete, ma siiski küsiks teie käest: kuidas teil on sisetunne, kas praegu nüüd uues koosseisus ringhäälingunõukogu suudaks paremini ja hoolikamalt täita ringhäälingu seadust, kui ta seni on teinud?

Aadu Must
Kindlasti, sellepärast, et kui nõukogus on kolm vakantsi, siis on tal nagu kolm hammast puudu ja ei saa kedagi närida.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh! Härra Puustusmaale: juba lapsed on öelnud, et kes teisele nime annab, see ise seda kannab. Aga härra Espak kirjutab oma motivatsioonikirjas, et ERR-i nõukogu peab olema poliitiliselt täna vähem kallutatud. Minu küsimus on: kas Espak oma liikmesusega tagab seda? Aitäh!

Aadu Must
Nagu on öeldud, vaata, kui me läksime laste vanasõnade ja muinasjuttude juurde, siis laste muinasjuttudes on ka see saja peaga draakon või väga paljude peadega draakon. Ja mul on tunne, et seda ohtu, et nüüd tuleb Espak ja kallutab rahvusringhäälingu nõukogu – oi, jumal hoidku! – kuhugi teisele poole. Valdo läheb küll ära, aga muidu oleks tema käest küsinud, kas tõesti Espak suudab Valdo üle esineda seal nõukogus. Teate, see on selline kollektiivne organ, kus kujundatakse omad kokkulepped ja tehakse oma otsused. Neid ei tee üksi ei Espak, ei Trasberg, ei Valdo Randpere, vaid kõiges tuleb ikkagi jõuda mõistlike kokkulepeteni. Ja näib, et seni on see rahvusringhäälingul suhteliselt hästi õnnestunud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Heidy Purga, palun!

Heidy Purga
Suur tänu, hea eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees! Minu küsimus käib konkursi korraldamise kohta nüüd ja edaspidi ja selliste konkursside korraldamise kohta, kuhu on oodatud valdkonna eksperdid. Kui suureks kokkusattumiseks ja kuidas te seletate seda asjaolu, et kõik kolm valituks osutunud kandidaati said sama palju hääli, kui oli koalitsioonisaadikuid hääletamas? Aitäh!

Aadu Must
Ma naudin teie intellektuaalset analüüsivõimet. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh, austatud aseesimees! Austatud ettekandja, hea Aadu! Eelmises koosseisus oli ka see au olla teie juhtimise all kultuurikomisjoni liige ja mulle tundus, et see oli päris hea töökultuur, mida seal teie juhtimisel viljeleti – diskussioonid olid sisukad, otsused enamasti mõistlikud. Küsimus. Nüüd, kus rahvusringhäälingu asjatundjate nimetamine on saanud selliseks vorstikauplemiseks, loen lehest, et keegi ei olnudki vastu nendele kandidaatidele, ka opositsioonisaadikud mitte. Pärast tuli välja, et on vassitud või siis kirjutatud pressiteade selline, koosolekut ei ole protokollitud korrektselt, ei ole lindistatud. Ma olin tõesti üllatunud, see ei olnud see kultuurikomisjon, mida mina tundsin. Kas te olete nõus, et te olete saanud nüüd kultuurituse koalitsiooni tööriistaks? Aitäh!

Aadu Must
Mulle see küsimus iseenesest meeldis ja kõiki tema n-ö kunstilised vormid ja samas ka õlalepatsutamine. Tähendab, paraku on niimoodi, nagu ma juba korra ütlesin, et seni kuni seadus kehtib, seni tuleb teda täita. Ja see, et iga inimene, iga hääletaja otsib seda motivatsiooni või kombib seda seadusruumi ja püüab oma tahet täita nii hästi, kui seadus lubab, on paratamatus. Protseduurireeglid me arutasime komisjonis läbi korduvalt ja komisjoni liikmed võivad seda kinnitada, et veel ka enne protseduuri käivitamist 7. mail luges sekretariaadi töötaja need põhjalikult ja rahuliku häälega ette ja kõigile need sobisid.
Nüüd see küsimus, kus te ütlete, kus jääb kõlama nagu mingi kultuurituse lugu ja räägitakse, et kuskil pressiteated ja miski andis vale mulje – pressiteade oli üsna napp ja lakooniline ja dissonants õnnestus luua siis, kui haarati juurde materjal, mis oli n-ö avalikus protokollis. Me ei kajastanud kandidaatide selekteerimise korda. See oli kokkulepe, et me ei pane kirja seda, et oi, ühel on üks diplom rohkem või midagi muud sellist. Ja seda komisjonis mitte keegi ei protestinud ja seda antud olukorras peeti just normaalseks, just selliseks, nagu ta on. Ja ma veel kord ütlen seda, et ma ei tea, kui palju peab Riigikogu selliste täitev- ja tegevasjadega tegelema. Siin on erinevaid asju olnud. Kõik ametid, mis kunagi on tahetud ka Riigikogus valida, siis leitud jälle, et mingid eksperdid valivad. Mõlematpidi on olnud suuri äpardusi, kui ei ole süsteemid tasakaalustatud.
Aga vastus on väga lihtne: kui see süsteem võimaldab infomüra tasakaalustamatust ja valesid otsuseid, siis seadusandja ülesanne on vaadata regulatsioonid läbi, kuidas siis ikkagi peab käima. Ja see on siin ka tänastes küsimustes korduvalt läbi käinud, et kui ei meeldi süsteem, siis vaatame süsteemile peale. Huvitav on see, ma nähtavasti olen nõus, ma ei jõua siin Riigikogus kõigile küsimustele nii sügavalt vastata, aga ma olen huviga vaadanud väga paljusid faile, mida ma olen teinud märkmeid Riigikogus, ja küll on huvitav vaadata, kuidas on ... kui suured on rollimängud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Marko Šorin, palun!

Marko Šorin
Aitäh, eesistuja! Hea ettekandja! Ei oleks tahtnud küsimust esitada, aga kui teid mitu korda üritatakse solvata siin kõikide ees, siis hakkab kahju. Ma kultuurikomisjoni liikmena võin kinnitada, et te olete juhtinud kogu seda protsessi väga lugupidavalt kõikide osalejate suhtes, need, kes kandideerivad ning need, kes valiku pidid tegema. Nägin koosolekul, et ühtegi protseduurireeglit ei rikutud, meile täpselt loeti ette protseduur, kuidas see asi käib ja see, et mandaat on antud kultuurikomisjonile teha valik praegusel juhul kolme kandidaadi vahel ja 18 jäävad välja, siis on kahju, et selle ümber nii palju keerutatakse. Mulle meeldis ka teie selja taga istuva Helir-Valdor Seederi kommentaar kohe samal päeval, et juba kahtluse alla seada, et need kolm inimest ei kõlba ja ülejäänud 18 on paremad, on solvav kõikide kandidaatide suhtes. Mina küll tänan teid selle kogu protseduuri eest, mis te läbi viisite ja et oleks küsimus, et Priit Hõbemägi, omades 1000 Ekspressi aktsiat, mis on ajaleht, et kas seal on mingisugune seos ka ERR-ga, mis on teadupärast raadio ja televisioon? Aitäh!

Aadu Must
Nüüd läheme sügavasse juurasse, milles ma ei pea ennast pädevaks ja ei hakka seda lahkama, kes on kelle konkurent või ei ole ja kuidas see meediamaailm on mõjurühmade vahel jaotatud, aga aitäh hea sõna eest! Hõbemäest, nagu ma ütlesin, et ta on informeeritud, et peab ka ise järgima, et ei oleks mitte ühtegi seaduserikkumist ja vastasel juhul ta seda ametit pidada ei saa, sellest oli meil juttu. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teid on täna siin nokitud siit ja sealt, küll on valesti tehtud seda ja süüdistatud seitsmes surmapatus ning jõutud isegi selliste alandavate küsimusteni, kas olete palga välja teeninud. Minu küsimus on suhteliselt konkreetne. Kas teile on laekunud ka mingisugust kaebust teie komisjonile, et te olete mingisuguse protseduuri reegleid rikkunud ja kui ei ole, siis ma arvan, et me võiksime selle n-ö teie vintsutamise siin lõpetada? Aitäh!

Aadu Must
Aitäh! Mul kaebusi ei ole esitatud, aga samas on kõik loomulik, sest pikaajaliselt Riigikogu tööd jälginuna ma võin öelda, et opositsioon on alati üritanud oma tööd teha vastavalt oma võimetele. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Aitäh sõna andmast! Lugupeetud komisjoni esimees! Mul ei ole olnud võimalik kultuurikomisjoni liikmena kaasa lüüa, sest sotsiaaldemokraatidel on alati olnud kultuuri ja hariduse spetsialiste, keda sinna komisjoni lähetada, küll aga oli mul võimalik neli aastat ministrina teiega koostööd teha ja ma tõesti tunnustan selle koostöö eest ja selle konstruktiivse lähenemise eest, mis komisjonil ja sisulise lähenemise eest, mis küsimuste arutamisel oli. Aga tulles nüüd ERR-i nõukogu juurde, siis ka varem on juttu olnud sellest, et võib-olla see, mis on seadusesse sisse kirjutatud, võib tekitada ahvatlusi ja nüüd me näeme, et see on nüüd käes. Meil on nüüd olukord, kus ekspertidest kolm teavad, et nad on poliitiliselt määratud, sest see on selge, et see on poliitiline kokkulepe. Ja lisades sinna veel kolm koalitsiooni poolt nimetatud inimest, on 2/3 häältest käes, mis tähendab, et juhatajat võib vahetada igal hetkel, kui poliitiline kokkulepe on sõlmitud. Loodame, et seda ei juhtu, aga kas teie süda ei ole murelik, millise signaali me tegelikult ühiskonnale saadame, kui me tahame väita, et ERR on poliitiliselt sõltumatu ja ERR-i juhivad sõltumatud eksperdid?

Aadu Must
Aitäh heade sõnade eest! Ma olen teiega ühte meelt, et ma loodan, et selliseid äärmuslikke stsenaariumeid, mida te visandasite, ei juhtu, seda esiteks. Ja teiseks, kui te küsite noh minu hingeelu kohta, siis ma ütlen seda, et mul neid asju, mille pärast süda valutab, on vähemalt 66, mis ma olen parlamenditööst kirja pannud. Ja üks nendest on ka see, et rahvusringhäälingu roll oleks täidetud nii, et kogu Eesti rahval oleks sellest maksimaalselt abi oma eduloos, aga mitte takerdumistes. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Hea ettekandja, ma tunnustan teid rahulikuks jäämise eest vastamisel nendele opositsiooni pahatahtlikele küsimustele. Kultuurikomisjon tegi väga hea valiku – kõik valitud isikud on väga väärilised. Aga äkki te selgitate opositsioonile, et enamuse tahte järgimine ongi demokraatia, ja see, kui valitud kandidaadid opositsioonile ei meeldi, ei tee nendest väga suurepärastest inimestest veel paariat. Aitäh!

Aadu Must
Ma olen tänulik Riigikogule. Ma olen näinud siin igasuguseid krutskeid ja õelust ja ülbamist veel eriti, kus on seda seisukohta, et oi, mina tean ja teie ärge tulge üldse küsima. Ja eriti neli-viis aastat tagasi mäletan seda kõrglainet. Aga ma olen täna Riigikogule tänulik selle eest, et valitud kandidaatide kohta on minimaalselt halvustusi kõlanud, nii et õnneks ei ole keegi öelnud, et nad oleks päris pätid-kaabakad või midagi muud sellist, kuigi üht-teist halba on püütud leida, aga see on siin saalis üsna tavaline.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mind ajendab küsima just kaks viimast küsimust ja võib-olla see teeb isegi murelikuks, aga mitte väga, et endine kultuuriminister kiitis küll koostööd, küll aga jäi arusaamatuks ütlus, et nüüd see asi on siis käes. Et kuskohas ta siis nagu enne oli? Aga seda peab muidugi küsima endise kultuuriministri käest ja ma arvan ikkagi, et parem varblane peos kui tuvi katusel. Aitäh! Et mis organeid ta mõtles? Aitäh!

Aadu Must
See küsimus ei olnud mulle, aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Signe Kivi, kas protseduuriline küsimus?

Signe Kivi
Jah, protseduuriline küsimus. Soovin täpsustada komisjoni esimehe vastust Riigikogu liikme küsimusele, kas hiljem oli kaebusi ja et kas selle kohta on ka mingeid märkmeid. Ei, kaebusi ei ole, kuid mina lisasin protokollile oma eriarvamuse selle protseduuri osa kohta, mis puudutas tõesti lindistamist, pressiteadet ja protokolli. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh selle täienduse eest! Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu!

Aadu Must
Kahju!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Heidy Purga, palun! Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Heidy Purga
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ma ei arvagi, et kõik ringhäälingu nõukogusse valitavad inimesed peaksid tundma süvitsi terminoloogiat nagu Kriimsilm, ST paralleeledastamine, Provi jne või peaksid une pealt oskama öelda, kui palju maksab aastas ERR-le vaba levis olemine või et millises suhtes on olnud riigieelarvelised eraldised ERR-i töötajate palganumbritega või et milles seisnevad lineaarse televisiooni suurimad väljakutsed ja kuidas ERR on nendega hakkama saanud. Ma arvan, et ringhäälingu nõukogu ja Rahvusringhääling kokkuvõttes väärib isegi rohkemat ja ennekõike selle olulise ja samas väga spetsiifilise valdkonna tugeva ekspertiisiga inimesi, kes suudavad toime tulla ühe siseriikliku julgeoleku alustalafookuse hoidmisega ja kaitsmisega ja on poliitiliselt sõltumatud, sest teadupärast lubab ringhäälingu seadus ringhäälingu nõukogu laua taga istuda ka Riigikogus esindatud fraktsioonide esindajaid, nii et milleks selline duubeldamine. Nimetatud kriteeriumidele vastas üsna mitmeid kandidaate, kes olid oma kandidatuuri üles seadnud 7. mail toimunud kultuurikomisjoni istungil toimunud valimisprotseduuriks. Nende inimeste kompetents avalik-õigusliku meedia juhtimise, meediaorganisatsiooni tuleviku ja finantsmaailma vallas olid kindlasti tugevamad kui ehk nii mõnelgi valituks osutunud kandidaadil ja lisatigi, kelle varasemad väljaütlemised ei ole tekitanud kahtlust nende poliitilises kallutatuses. Esimene üllatus selle valimisprotseduuri juures oli kahtlemata Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa välja vahetamine enne hääletamist. Olen küll Sven Sesterit kuulnud rääkimas varasemalt paljust muust, aga mitte nii väga rahvusringhäälingust või meediaorganisatsioonide viimase aja väljakutsetest või uutest direktiividest Euroopas ja edasine asjade käik oli viimase aja kõige halvem näide poliitikast, ühest kandidaatide valimisest, kasutades ära jõupositsiooni, isiklikke suhteid, käsi peseb kätt mentaliteeti, oma ustavate jüngrite upitamist poliitilist sõltumatust ja erialast ekspertiisi eeldavasse ametisse. Väga kahju! Siin lõpetuseks üks tsitaat Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa ühest postitusest, kus ta ütleb: "Viimased nädalad näitavad, et on hoopis oluline olla pumba juures. Kui oled opositsioonis, siis räägid parlamentaarsest väärtusest, kui oled võimul, siis võid parlamentaarsetest kommetest üle sõita. Viimase aja loetelu sellest on karm, sest nii meie tasapisi annamegi osakesi ära oma õigusriigist. Aga kuidas seda mitte teha? Esmalt muidugi see, et parlamenti sattuvad inimesed ei loobu supervõimalusest mõelda omaenda peaga, sest nii mugav on olla peata ratsanik. Antakse kuskilt koalitsiooninõukogust teada, see muudatus on vajalik, lähed ja hääletad". Kokkuvõttes jääb neis protsessides muidugi olulisemaks siiski iga ERR-i enda töötaja vastutus hea programmi, hea ajakirjanduse tegemise eest, sest loodetavasti on see tugevam jõud, kui mõni poliitiliselt kallutatud kandidaat ringhäälingunõukogus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jevgeni Ossinovski, palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sõltumatu avalik-õiguslik rahvusringhääling ei ole lihtsalt üks asutus teiste seas, see on üks Eesti demokraatia olulisemaid nurgakivisid. Sellele me üldiselt ei mõtle. Ei mõtle sellepärast, et siiani on ERR suutnud oma tööd teha hästi. Kui ta seda ühel hetkel enam ei suuda, siis saame me sellest kindlasti palju akuutsemalt teada, aga tõenäoliselt on siis juba suur hulk kahju tehtud ja kas seda on võimalik parandada, on juba omaette küsimus.
Ma olen täna rahvusringhäälingu nõukogu liige. Küll olen olnud ainult aasta aega, mõni kolleeg siin on kauem olnud. Aga viimase aasta jooksul on, tõepoolest, nagu Taavi Rõivas ütles õigesti, et Mart Helme tõlgib meile, mis siis toimub, sissepressimine toimunud ja toimumas igapäevaselt. Nõukogu tasemelgi on seda arutatud. See toimub tegelikult sellisel viisil, et ehkki ERR-i nõukogul ei ole õigust sekkuda programmiloomesse, iseenesest, siis sundida ajakirjanikke enesetsensuurile on võimalik küll. Ja kui juhatus ei ole piisavalt tugev, et oma ajakirjanikke kaitsta, siis see juhtuma ka hakkab. Näiteks, minu kolleeg härra Reitelmann, kes on rahvusringhäälingu nõukogu liige, kirjutab iga mõne nädala tagant siis selliseid sõimukirju ajakirjanikele, kuidas ta ei ole rahul, kuidas on kajastatud teda või mõnda teist koalitsioonipoliitikut uudistes. Näiteks, ma tsiteerin, on ta kirjutanud: "vasakäärmuslik revolutsiooniline sallimatus ei saa olla ERR-is töötamise alus." See on nõukogu liikme seisukoht, mida väljendatakse organisatsioonis sees.
Siiamaani on juhatus oma ajakirjanikke siiski kaitsmas, vaatamata sellele, et mitte alati piisavalt jõuliselt, aga nõukogu enamus tänu nendele kolmele inimesele, keda nüüd enam seal ei ole, on suutnud juhatust siiski selles suunas juhtida, et oma ajakirjanikke tuleb kaitsta ja poliitilist sekkumist programmi lubada ei tohi. Neid kolme inimest seal enam ei ole. Nüüd on selge, et need, kes täna on ette pandud, on tegelikult ette pandud koalitsiooni poliitilise diilina ja see tähendab seda, et ERR-i nõukogu pärast seda otsust on põhimõtteliselt tänase valitsuskoalitsiooni poolt kontrollitav. See loomulikult on selge sõnum tänasele juhtkonnale. Kui te teete asju, mis valitsusele ei meeldi, siis me võime teid igal istungil maha võtta. See, millist enesetsensuurilist mõju see hakkab omama, saame me alles näha, aga oht on tegelikult väga-väga suur. Ja sellist otsust loomulikult teha ei tohiks.
Võtaks lisaaega ka, palun!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun, kolm minutit lisaaega!

Jevgeni Ossinovski
Ja nüüd paar konkreetsemat asjaolu. Kuna komisjoni esimees rääkis väga pikalt jumal teab, millest, aga ei rääkinud seda, mis on oluline ehk mida siis need kandidaadid komisjonile ehk siis Riigikogule öelnud, millisel viisil nad iseenda rolli näevad, ja kuna need dokumendid kahetsusväärselt ei ole avalikud – ehkki kandideerimine avalik-õigusliku ringhäälingu nõukokku võiks olla oluliselt avalikum protsess, kui ta on, aga see selleks –, siis ma loen natukene ette, head kolleegid. Peeter Espaki motivatsioonikiri. Ta püüdis selle ERR-is, pärast ütles, et ta viskab seal mulda kuskil maal ja ei tea, mida ta sinna tegema täpselt läheb. Konkreetselt inimene ütleb, et tema näeb olulisema raskuspunktina seda, et kasutatakse suuremate allikate mitmekesisust ja tasakaalustatust ja senisest vähesema poliitilise kallutatuse suunal tähelepanu juhtimist. Ta ütleb selgelt, et see on see roll, mida ta näeb olulise raskuspunktina ERR-i nõukogus, seda muidugi olukorras, kus nõukogu liikmed tegelikult ei sekku programmi. Ehk siis tõepoolest kahtlematult on härra Espakil väga mitmekesised kompetentsid väga paljudest valdkondadest, aga mitte keegi, sh tema ise, ei eita seda, et ta on väga ideoloogiline. Ja asjatundja-ekspert, kelle roll seal peaks olema hoopis teistsugune, on küsitav, pehmelt öeldes küsitav, kas selline isik, kes on väga tugevalt ideoloogiline, sinna sobib, nende liikmete juurde, kes on tegelikult n-ö valitud ka poliitiliste esindajatena, erakondade tegevuspoliitikutena. See nurk on seal olemas ja ekspertide tegelik roll peaks ju olema tasakaalustada sh ka neid poliitilisi esindajaid, kes seal Riigikogu erakondade poolt sinna nimetatakse.
Nüüd härra Hõbemägi. Ei tunne inimest, aga loen pabereid. Me näeme, et täna rahvusringhäälingu seadus ütleb, et ei tohi olla meediateenuse osutaja aktsionär, ei tohi inimene olla meediateenuse osutaja aktsionär. Härra Hõbemäel on tuhat Express Grupi aktsiat. No endine Ekspressi peatoimetaja, miks ka mitte, eks. Aga selles olukorras inimene kirjutab ise alla paberile, et tal ei esine välistavaid asjaolusid, informeerimata Riigikogu sellest, et tal on tuhat Ekspressi aktsiat, mis ilmnes ja tuli välja pärast seda, kui hääletusprotseduur oli läbi viidud. Mida see ütleb inimese sellise eetilise sobivuse kohta sellesse ametisse – vabandage väga! –, kui niivõrd olulist asjaolu varjatakse? Nüüd, juriidiliselt härra Must ei soovinud seda asjaolu avada, aga meediateenuse osutaja vastavalt seadusele, kui sõna-sõnalt lugeda, on siis tõepoolest raadio- ja teleprogramm. Ja kuna Ekspress Grupil otseselt raadio- ja teleprogrammi ei ole, siis ei olegi tegemist justkui konkureeriva meediamajaga. Olukorras, kus tegelikult ka ERR-is viimaste aastate kõige suurem kasutajate kasv on tegelikult olnud portaal, mis selgelt ja otseselt konkureerib Ekspress Meedia ja Ekspress Grupi portaaliga. Ja Ekspress Meedia ise arendab igasuguseid meediasisusid, mis on juba käibelt suuremalt mahus kui klassikaline ajakirjandus. Konkureeriv meediakontsern, inimene on selle aktsionär, ja täna on kultuurikomisjon pannud ettepaneku nimetada konkurendi aktsionär rahvusringhäälingu nõukokku. No kuidas see võimalik on? Kuidas see võimalik on, et me sellist asja üldse siin hääletame? See on puhtalt formaalne küsimus. Kui kultuurikomisjon ütleb, et nemad selliste asjadega ei tegele, milles siis see kultuurikomisjoni roll selles olukorras seisneb? Ja lihtsalt nendele, kes teavad seda diskussiooni, siis teavad kindlasti ka, mida, milliseid konnotatsioone kannab härra Hõbemäe motivatsioonikirjas öeldud lause, et ERR ei peaks olema erameedia konkurent. Ei peaks olema erameedia konkurent. Mida see tähendab erinevate eelarveliste otsuste puhul ERR-i nõukogus, endised ja tänased ERR-i nõukogu liikmed kindlasti teavad.
Nii et see ettepanek on kindlasti ja selgelt katse võtta sõltumatu ERR valitsuse kontrolli alla väga robustsel ja jõhkral moel. Ja selle mõju Eesti demokraatiale on täna veel ennustamatu, aga tõenäoliselt päris kehva. Ja, härra Lotman, te vajutage ikka täiesti südamerahus punast, sest isegi kui te arvate, et teil ei peaks olema õigust seda täna hääletada, siis kui teil ikka halb ettepanek on pandud ja seaduse järgi teile see õigus on antud, siis tuleb ikkagi vastavalt südametunnistusele punast vajutada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun, õigus repliigiks, kuna teie nime mainiti!

Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Tahaksingi seda võimalust kasutada! Rahvusringhäälingu seadus näeb ette, et ERR-i nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu kokku neli asjatundjat ERR-i tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast. Seda ütleb seadus. Kui fraktsioonide esindajad määrab pigem fraktsioon ise, siis tunnustatud asjatundjate leidmiseks kuulutatakse välja konkurss. Konkurss, mida nagu oli ka tavaks, kuulutas välja kultuurikomisjon. Nagu sai kinnitatud ka mitmete poliitikute poolt, kaasaarvatud meedia vahendusel, leidis aset poliitiline kokkulepe asjatundjate valiku osas, mis tähendab seda, et konkurssi sisuliselt ei toimunud, konkursi asemel toimus poliitiline määramine ning ülejäänud eksperdid, konkursil osalejad, ükskõik kui head nad ei oleks, antud hetkel olid lihtsalt taustamängijad. Ma jätan kõrvale subjektiivsed hinnangud ekspertide osas, ma räägin objektiivsetest asjadest. Konkurssi pole toimunud ja see oli minu arvamus, mitte fraktsiooni arvamus, ma rõhutan seda! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel! 5 + 3 minutit, palun!

Helle-Moonika Helme
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna siin saalis otsustame, milline saab olema meie kõigi ühise meediaettevõtte Eesti Rahvusringhäälingu uue nõukogu pale ja tulevik. Kultuurikomisjon on 21-st väga väärikast ja asjatundlikust kandidaadist välja valinud kolm ja esitanud need teile täna heakskiitmiseks. Ühest küljest on täiesti mõistetav, et kui meil komisjonis oli laual selline hulk häid kandidaate, siis ükskõik, milline sai lõpuks valik, käib sellega kaasas nii nõusolek kui ka rahulolematus. Rahulolematust oleme saanud kuulda nende poolt, kellele meelepärane kandidaat ei osutunud valituks, või siis nende poolt, kes on endale seinale maalinud mingi poliitilise kallutatuse tondi ja püüavad nüüd oma hirmudest vaevatuna üldsust veenda, et rahvusringhäälingus hakkab toimuma midagi enneolematut või pärasttulematut ning kes on õhku paisanud süüdistused selle otsuse poliitilisest motiveeritusest. See kõik on täiesti arusaamatu ja see kõik on täiesti alusetu. Siinkohal on paslik meenutada, missuguseid hirmu- ja õudusjutte produtseeris meie opositsioon ja meedia ka seoses eile lõppenud eriolukorraga siinsamas saalis. Viimase kahe kuu jooksul oleme kuulnud, kuidas eriolukorda pikendatakse lõpmatuseni, kuidas kohe-kohe tuleb mingi diktatuur, kuidas igavesest ajast igavesti võetakse inimestelt ära nende põhiõigused, kuidas põhiseadus lakkab toimimast, kuidas piire enam ei avata, inimestel võetakse õigus reisida jne, jne. Kõik see on osutunud täielikuks valeks. Ja nüüd me kuuleme uusi hirmujutte sellest, kuidas uued ERR-i nõukogu liikmed kallutavad meie rahvusringhäälingu ideoloogilisse kreeni ja suukorvistavad vaba ajakirjanduse. Rahu, head kaaskodanikud, rahu! Läheb natuke aega ja selgub, et kõik see jutt osutub samasuguseks propagandaks ja valeks, nagu me kuulsime eriolukorra puhul ja tegelikult oleme kuulnud kogu see aeg, mil praegune valitsus on tegutsenud.
Aga mõni sõna ka kandidaatidest. Ühtäkki on selgunud, et kogu elu ajakirjanduses töötanud Priit Hõbemägi, kes tõesti tunneb meediat, rahulolematutele kriitikutele ühtäkki ei sobi ja ei sobi ka ülejäänud kaks, vaatamata sellele, et mõlemad töötavad Tartu Ülikoolis ning on oma ala spetsialistid – ka nemad ei sobi. Samas, kui võrdleme neid koha vabaks jätnud ERR-i nõukogu liikmetega, siis tegelikult on ju asendus peaaegu perfektne. Paavo Nõgese asemele, kelle spetsiifika oli ilmselgelt majandus, astub majandusteadlane Viktor Trasberg. Varalahkunud Agu Uudelepa asemele, kes oli meediaekspert, teda hakkab asendama Priit Hõbemägi ja Pille Pruulmann-Vengerfeldt, kelle tugevuseks oli meediaküsitluste spetsialiteet, tema asemele astub ühiskonnauuringute Norstati kogemusega Peeter Espak, kes on muide kaitsnud 31-aastaselt doktorikraadi. Head kolleegid! Tehke järele või makske kinni ja siis tulge kritiseerima! Ja täiesti naeruväärne on ka süüdistus, et äkki ERR-i nõukogu uutel liikmetel on mingi maailmavaade. Just nagu eelmistel liikmetel ei oleks seda maailmavaadet olnud ja justkui oleks see midagi kriminaalset või taunitavat. Ja kas keegi tõepoolest tahab väita, et kõik ERR-i eelmised nõukogud on olnud vabad politiseeritusest ja maailmavaatest? Kõik need, kes pilluvad süüdistusi praegu toimuvas ERR-i nõukogu politiseerimises, peaksid lugema ringhäälinguseadust. Seda on täna juba siin tsiteeritud, aga ma tsiteerin veel kord: "Riigikogu nimetab oma koosseisu liikmete hulgast poliitilise tasakaalustatuse põhimõttel ringhäälingu nõukogu liikmed Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul". Teisisõnu, seadusesse on sisse kirjutatud põhimõte, et nõukogu oleks poliitiliselt tasakaalustatud ehk siis oleks esindatud kõik eri maailmavaated. Ja ma kinnitan, et nende kolme eksperdi lisandumine ERR-i nõukogu koosseisu, ei kalluta ERR-i nõukogu küll mitte kuidagi ega kuhugi poole, vaid hoopis tasakaalustab ja lisab väärtuslikku ekspertarvamust, ka sellist, millest siiani on võib-olla pigem mõnevõrra vajaka olnud. Siinkohal on mul hea meel, et nende kolme kandidaadi osas suutsid parlamendiliikmed saavutada kompromissi ja kokkuleppe – need, kes suutsid. Ja kokku leppimise ja konsensuse leidmise kunst ja suutlikkus on parlamentaarses demokraatias muide üks kandvamaid osi.
Rahvuskonservatiivide etteheide muuseas ei ole kunagi olnud see, et üks või teine erakond saab liiga vähe või liiga palju eetrit. Meie oleme alati rääkinud sellest, milliste väärtuste ja arusaamade pinnalt ajakirjanduslikku programmi tehakse. Seda on tabavalt nimetatud baaskonsensuseks. Halvemal juhul võib see muidugi olla ka kallutatus ja mõnikord, olgem ausad, on seda ka juhtunud. See konsensus seisneb muu hulgas selles, millistest teemadest räägitakse ja millises võtmes või kuidas räägitakse. Kallutatus seisneb pahatihti ka selles, millest ei räägita, aga tsiteerin veel kord ERR-i põhikirja: "Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ülesanded on Eesti rahvuskultuuri edendamine ja propageerimine ning mitmekesiste ja tasakaalustatud programmide loomine. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni saated ja programmid peavad kaasa aitama Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamisele ning arendamisele, Eesti riikluse tugevdamisele, Eesti rahvusvahelise maine tõstmisele". Ma olen täiesti kindel, et kõik need kolm väärikat eksperti, kelle kultuurikomisjon teiste sama väärikate kandidaatide hulgast välja valis, asuvad neid ülesandeid täitma tasakaalukalt ning erapooletult. Ja kui ongi juhtunud, et ERR on vahepeal millegipärast miskitpidi kuhugi kallutatud olnud, siis aitavad seda uuesti otseks lükata. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Marko Šorin, palun Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Marko Šorin
Hea eesistuja! Head saalisviibijad! See debatt ERR-i nõukogu liikmete kandidaatide üle on olnud intellektuaalselt päris huvitav, sest saalisolijatest praktiliselt kõik esitasid küsimusi, mis tähendab seda, et see küsimus läheb meile kõigile korda. ERR on ju meie rahvustelevisioon ja raadio, nii et sealt me ammutame oma teadmised maailmast ja igapäevaelust. Etteheited selle üle, kas mõnel kandidaadil on aktsiad ühes või teises firmas, on samuti huvitav. Kui vaadata meediateenuste seadust, mis ütleb, et meediateenuse osutaja on juriidiline või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia- või raadioteenust, kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise järjestuse ning edastamise viisi. Ekspress Grupp ei ole selle järgi meediateenuse osutaja ja kui on hirm, et järsku tulevikus hakkab ERR ja Ekspress Grupp omavahel konkureerima, siis selle hirmu vastu tuleks algatada seadusemuudatus või seaduse muutmine. Kultuurikomisjon on praegusel juhul jälginud väga konkreetselt ja isegi ääretu täpsusega seadust ja seda mandaati, mis on kultuurikomisjonile antud, valida välja kandidaatidest need inimesed ja nii palju, kui on nõukogus vabanenud kohti, praegusel juhul siis kolm. Huvitav, et mõni küsija teadis täpselt kuidas keegi hääletas. Mina, olles olnud kultuurikomisjoni liige ja üks hääletajatest, tean küll ainult enda hääli nendele kolmele inimesele, kellele mina andsin, aga nagu öeldakse, seinadel on kõrvad ja lagedel on muud asjad. Võib-olla tõesti keegi teab midagi, kuidas hääletati, aga valimiste ajal mitte keegi protesti ei esitanud, et oleks rikutud kas valimisprotseduuri, kas oleks kandidaadid mittesobivad. Jah, diskussioon siin nimetatud isiku üle käis ka valimisprotseduuri ajal, kuid taustakontroll näitas, et need asjaolud ei ole asjakohased ja kui nüüd see kandidaat on nii suure luubi all, nagu Riigikogus siin on vaadatud, siis seda enam peab ta jälgima kõike seda, et ta vastuollu ei läheks ka tulevikus. Nii et kui keegi siin saalis arvab, et seadus ei ole enam asjakohane, siis alustage seadusemuudatust, aga praegusel juhul leian mina kultuurikomisjoni liikmena, et kultuurikomisjon on jälginud seadust ja seda mandaati, mida on seadusega kultuurikomisjonile antud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 189 OE lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 189 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.

3. 11:44 Vabariigi Valitsuse esitatud „Välispoliitika arengukava 2030“ eelnõu

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi, tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud "Välispoliitika arengukava 2030" eelnõu. Ja ma palun ettekandjaks välisminister Urmas Reinsalu.

Välisminister Urmas Reinsalu
Kallis Riigikogu! Eesti Vabariigi välispoliitika ülesanne on kõigi poliitikavaldkondade potentsiaali realiseerimine rahvusvahelistes suhetes selleks, et tagada Eesti rahvuslike huvide igakülgne kaitse. Meie välispoliitika üldeesmärk on esiteks, eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ja Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelises suhetes; teiseks, heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil; ning kolmandaks, Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Üldeesmärki viiakse ellu kolme keskse poliitikavaldkonna platvormi toel, milleks on: esiteks, julgeolek ning rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng; teiseks, välismajanduse arendamine; ning kolmandaks, eestlaskond toetamine võõrsil. See esimene kord, kui selline terviklik välispoliitika arengukava on koostatud, ja esimest korda tutvustab välisminister Riigikogule pikaajalisi välispoliitilisi sihte. Selle arengukava keskne mõte on kaasata paremini kogu riigi valdkondlikud tegevused välispoliitika eesmärkide teenimisse, seada sihid valdkondlikult ning planeerida vahendeid. See arengukava on pika sihiseadega – kümme aastat. Pean oluliseks, et arengukava täitmisest tehakse parlamendile iga-aastased ülevaated. Arengukava annab meile printsiibid ja meetodid välispoliitika kujundamiseks. Konkreetsed jooksvad poliitikavalikud rahvusvahelistes suhetes arengukavas suhetes arengukavas ei sisaldu. 
Tänase arutelu sissejuhatuseks soovin tänada kõiki koostööpartnereid, eriti väliskomisjoni ja teisi komisjone, sisukate arutelude ja ettepanekute eest Eesti välispoliitika arengukava koostamisel. See on olnud pikk ja vajalik teekond. Välispoliitika arengukava seisab välisteenistuse ja meie diplomaatide toel selle eest, et 2030. aastal saaksime tõdeda, et Eesti julgeolek kiiresti muutuvas maailmas on tagatud; Eestit tuntakse, kuulatakse ja usaldatakse; Eesti ettevõtjatel läheb välismaal hästi ja välisinvesteeringud kasvavad; ning Eesti on eestlaskonnale võõrsil tänu mugavatele avalikele teenustele alati lähedal. Miski ei ilmesta rahvusvahelise koostöö tähtsust kui praegune koroonakriis. See kriis on olnud erakorraline meie välisteenistusele. Tahan tänada koroonakriisi ajal üles näidatud pühendumuse eest meie diplomaate, teiste riikide valitsusi ja diplomaate, kes on meie riiki ja meie kodanikke abistanud. Meie huvi on praegu taastada inimeste piiriülese liikumise võimalused nii, et see oleks rahvatervisele turvaline, jätkata ulatusliku konsulaarabi osutamist ning toetada laiemalt rahvusvahelist koostööd ning leevendada kriisi negatiivseid mõjusid. Just Eesti ettepanekul arutas koroonakriisi ÜRO julgeolekunõukogu.
Viimastel kuudel vallandunud, täna kestev ja ebaselget tulevikku kujundaval COVID-19 üleilmsel pandeemial on suured mõjud kogu maailma riikide välispoliitikale. Olen tutvustanud valitsusele ja edastanud väliskomisjonile praeguse vaate koroonakriisi tagajärjel toimuvatest rahvusvahelisest protsessidest ning sellega seotud riskidest. Vajalik on ka välispoliitika arengukavasse sellest tulenevad muudatused sisse viia. Samas, välispoliitika arengukava kui meie rahvuslikest huvidest kantud välispoliitika eesmärke, printsiipe ja meetodeid praegune kriis olemuslikult ei muuda. Pandeemia on tekitanud sügava globaalse kriisi ja selle venimisel peame arvestama tõsiste tagajärgedega mitte ainult tervishoiule ja majandusele, vaid ka julgeolekule. Me oleme juba tunnistamas kriisi lühiajalist mõju, mis muuhulgas väljendub globaalses rivaliteedis pandeemiaga toimetulekul, surves sotsiaal- ja tervishoiusüsteemidele, mõju riikide omavahelisele usaldusele ja koostööle. Oleme tunnistajateks ka kriisi pikaajalistele mõjudele, sh negatiivsetele majanduslikele mõjudele, struktuursetele muudatustele majanduses, konkurentsile ravimi ja vaktsiini väljatöötamisel, aga ka teadus- ja arenduskoostöö kasvavast rollist. 
Arengukava sätestab Eesti välispoliitilised huvid ja tegevused järgmiseks kümnendiks. Ja kuigi praegune kriis ei ole neid eesmärke muutnud, peame tulevikku vaadates arvestame alles kujunevaid protsesse, mis meie välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid suunavad. Oleme arengukava koostades arvestanud, et üleilmsed kriisid sagenevad ja just seetõttu on meie huvide kaitsmisele rahvusvahelise suhtluse kaudu vaja suunata enam tähelepanu ja ressursse. Meie tegevus keskendub jätkuvalt liitlassuhetele ning koostööle Euroopa Liidus ja NATOs, aga ka rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu ÜRO. Jätkuvalt jäävad fookusesse tugevad atlandiülesed suhted ning Põhjala ja Balti koostöö. Tähtis on olla välispoliitikas mõjukam, kui meie mehhaaniline arvuline erikaal eeldaks. Selleks tuleb arendada Eesti panusel uusi initsiatiive, nagu Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vaheline kolme mere algatus. Järgmisel aastal toimub minu ettepanekul Tallinnas üheksa NATO idatiiva riigi välisministrite kohtumine. Eesti panustab USA algatatud usuvabaduse alliansi ja Ühendkuningriigi algatatud ajakirjandusvabaduse alliansi tegevusse. Tähtis on kaitsta tõde. Rääkigu ideoloogid ja teoreetikud mida tahes, tõde on olemas ja seda ka rahvusvahelises suhtluses. Pingelistes ja kriitilistes olukordades suureneb veelgi vajadus olla valvas valeinfo levitamise suhtes ja tegutseda oskuslikult hübriidrünnakute ja vaenuliku propaganda tõrjumisel. Arengukava osundab vajadusele mõjutada Venemaad loobuma oma agressiivsest poliitikast. Vaadates geopoliitilisi arenguid, mõjutavad meie välispoliitikat üha enam suhted Hiinaga, kelle osakaal ja aktiivsus maailmas on kiiresti kasvanud. Tänase olukorra taustal on välispoliitiliste huvide elluviimiseks kiiresti muutuvas keskkonnas vajalik oma rahvuslike huvide selge teadvustamine ja tegevuste pikaajaline planeerimine. Välispoliitika ei seisne ainult reageerimises, vaid töötame igapäevaselt selle nimel, et tagada Eesti julgeolek, luua Eesti ettevõtjatele rohkem võimalusi välisturgudel ning toetada jõuliselt riike ja rahvaid nende püüdlustes olla vabad ning tugevdada Eesti kuvandit. 
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Koostöös valdkondade ekspertidega kaardistasime üldised suundumused, mis on Eesti jaoks järgmisel kümnendil kõige olulisemad. Välispoliitilist tegevust kujundades peame arvestama, et jätkub surve lääne elulaadile, mis põhineb demokraatial, turumajandusel, inimõigustel ja õigusriigil. Pinged rahvusvahelistes suhetes kasvavad. Julgeolekuohud muutuvad mitmekesisemaks, suurenevad hübriidohud ja pandeemiaohud. Võib arvata, et suurem osa konflikte saab alguse riikide sees, mis võivad muutuda rahvusvaheliseks. Muutuvad majanduse ja tööstuse jõujooned maailmas. Läänemaailma rahvastik väheneb, samas kui kogu maailma rahvastik kasvab kiiresti. Rändesurve suureneb. Lisaks on aina suurema surve all keskkond, milles me elame. Seda põhjustab globaalne rahvastiku juurdekasv, tarbimise kasv, loodusvarade ekstensiivsem kasutus ja kliimamuutused. Nendest muutustest tulenevalt kujundavad Eesti tulevikku meie tänased ja homsed välispoliitilised otsused.
Mõned kuud tagasi toimunud välispoliitika arutelul rõhutasin, et Eesti välispoliitika prioriteediks on ja jääb julgeolek – globaalne, regionaalne ja eelkõige Eesti rahvuslik julgeolek. Eesti julgeolekupoliitika siht on ohte ennetada ja julgeolekuohtude ilmnemisel neile paindlikult reageerida. Meie tegevus on suunatud sellele, et ka kümne aasta pärast saaksime tõdeda, et regionaalne julgeolek on kindel, Eesti kohaolu ja mõju maailmas on kasvanud ning et Eesti inimestel on põhjust toetada välispoliitilisi põhisuundi, sh meie kuulumist meiega samameelsetesse organisatsioonidesse. Peame oluliseks igakülgselt reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel põhineva korra säilimist maailmas ja selle tugevdamist. Tegutseme selle nimel, et tagada Euro-Atlandi ala julgeolekukord, mis on jagamatu. See tähendab, et NATO on Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku ja kollektiivkaitse nurgakivi ja Euroopa Liidu raames tehtav kaitsealane koostöö tähendab NATO kollektiivkaitset, mitte ei konkureeri sellega. Atlandi-ülene ühtsus ning Ameerika Ühendriikide sõjaline kohalolek Euroopas on edukalt aidanud tagada rahu ja stabiilsust meie kontinendi vabas osas üle 70 aasta, Eestis üle 15 aasta. Hoolimata erimeelsustest on Euroopa ja USA julgeolekuteemadel kindlad liitlased ja selle jätkumine on meie keskne eesmärk. Konkurents või vastasseis mingis üksikus küsimuses ei tohi üle kanduda umbusuks laiemalt ning moonduda petlikuks ettekujutuseks, et oma kollektiivset julgeolekut suudetakse tagada teineteisest lahus. Eesti huvides on toimiv ja tugev Euroopa Liit. Me eelistame Euroopa Liidu arendamist kehtivate aluslepingute raames. Kahepoolsetes suhetes tugevdame liitlas- ja partnerlussuhteid, tihendame regionaalset koostööd ning edendame heanaaberlikke suhteid kõigi naabritega. Samuti otsime uusi võimalusi koostööks suhetes maailma teiste jõukeskustega, jäädes kindlaks oma väärtustele. Meie läbiv eesmärk on kõikehõlmav ja süvendatud koostöö Ameerika Ühendriikidega. Meie julgeolek on seotud arengusuundadega Euroopa ida- ja lõunanaabruses ning kaugemal. Eesti lähtub põhimõttest, et üleilmse julgeoleku kindlustamise ning kestliku arengu toetamise abil tugevdame ka enda julgeolekut. Üks viis seda teha on tegeleda probleemidega lähteriikides arengukoostöö kaudu. Tulevikusuundumusi arvestades kasvab sellise tegevuse tähtsus veelgi.
Eesti vanasõna ütleb: "Aus nimi on kallim kui kuld". Meie kui väikeriigi jaoks on hea maine ja tuntus suuremaks varanduseks kui meist suuremate ja võimsamate riikide jaoks. Hea maine ja mõjukus teenib mitte ainult meie majandust, vaid ka julgeolekut. Oleme seadnud sihiks, et Eestit tuntakse, kuulatakse, usaldatakse. Eestil on, mida maailmaga jagada ja milles me võiksime eeskujuks olla, olgu selleks meie tugev haridussüsteem, küber- või digiteemad. Arengukavas ja asjakohastes tegevuskavades teeme konkreetsed ettepanekud, kuidas Eesti tutvustamisele Euroopas ja laiemas maailmas ka edaspidi tähelepanu pöörata ja olla usaldusväärseks partneriks Euroopa Liidus ja NATO-s ning julgeolekunõukogu valitud liikmena. Selles rollis kutsume ise esile arutelusid maailma akuutsetes julgeolekuküsimustes. Eestit teatakse ja hinnatakse maailmas. Selle positiivseks näiteks oli julgeolekunõukogu eesistumise esimene üritus, kus arutati teise maailmasõja lõppu Euroopas ning tänaseid Euroopa julgeolekuohte. Seal osales julgeolekunõukogu ajaloos pretsedenditu arv riike ja välisministreid ning see üritus – suurim teisese maailmasõja lõpu tähistamine rahvusvaheliselt – tõkestas ka Venemaa ajalugu moonutava narratiivi.
Välismajandusest. Arengukava teises tegevussuunas planeerime samme, mis suurendaks Eesti osatähtsust maailmakaubanduses, tugevdaks Eesti konkurentsivõimet ning kasvataks jätkusuutlikult ekspordi ja välisinvesteeringute mahtu. Seda saame teha heas koostöös ettevõtjatega, tagades seadusandliku ja täidesaatva võimu kaudu parima ettevõtluskeskkonda loova rolli. Tunnistan, et Eesti tublide eksportijate toetamiseks ja uute välisinvesteeringute kaasamiseks saame rohkem. Eriti olukorras, kus majandus on juba pandeemiast mõjutatud. Ajal, mil välisturgudel on tekkinud sügav ebakindlus, peab olema riik ettevõtjatele välisturgude avamisel enam toeks. Seetõttu oleme konkreetseid samme astunud ning plaanime oma ambitsiooni veelgi võimendada.
Valitsus on eesmärgiks seadnud ja tegutseb selle nimel, et ekspordiks ja investeeringuteks oleks kõigi peamiste majanduspartneritega tagatud vajalik lepinguline baas. Oleme kiirendanud topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimiste ajakava, lähtudes meie ettevõtete huvidest. Samuti tagame Eesti ettevõtete huvide eest seismise vabakaubandus- ja investeeringute kaitse lepingute läbirääkimistel. Riigi töö on toetada ettevõtjaid välisturgudele sisenemisel, eriti pandeemia lõppedes, mil senised reeglid enam ei pruugi kehtida. Teeme Eesti eksportijatega selleks tihedat koostööd, iseäranis kaugematel turgudel, kus riigi abi uste avamisel on eriti oluline. Ettevõtete huvi kaugemate turgude vastu on kasvanud, seda eriti Aasias ja Aafrikas. Aafrikas näeme võimalusi ka edasise majanduskoostöö tihendamiseks. Oleme juba alustanud tegevusi, et ettevõtjatel oleks kõigil olulistel eksporditurgudel tegutsemisel ja uutele turgudele sisenemisel tagatud majandusdiplomaadi või EAS-i välisesindaja tugi. See tähendab, et suurendame ettevõtjatele otsest tuge pakkuvate äri- ja investornõunike arvu ning avame uutel turgudel täiendavad välisesindused. Kaalume ka muid asjakohaseid meetmeid. Majandusdiplomaatia võime kasvatamine on riigile pikaajaline tulu. Majandusdiplomaatidele on seatud selged ja mõõdetavad eesmärgid oma ülesannete täitmisel ning selle üle peetakse arvestust. Leiame võimalusi, et kasvaksid välisinvesteeringud, ja seejuures seisame selle eest, et julgeoleku- ja majandushuvid oleksid tasakaalustatud.
Arengukava kolmandas, kuid mitte vähem olulises tegevussuunas oleme kavandanud konkreetseid tegevusi, et pakkuda konsulaarteenuseid digiriigile sobival moel, teha endast olenev, et Eesti kodanikud saaks reisida viisavabalt enamatesse riikidesse ja tagada, et Eesti inimesed oleks veelgi teadlikumad reisijad ning reisiinfo jõuaks nendeni kiiresti. Samuti, et Eesti side võõrsil elavate kaasmaalastega oleks tugev ning nad oleksid meie ühiskonnaellu enam kaasatud. Põhiseadus sätestab, et riik kaitseb oma kodanikke ka välisriikides. Selle eest oleme igakülgselt seisnud ning soovime seda tulevikus teha veelgi jõudsamalt. Riik mitte ainult ei kaitse oma kodanikke, vaid võimaldab neile avalikke teenuseid sõltumata asukohast.
Tänu digitaalsetele lahendustele üldjoontes on Eesti inimeste suhtlus riigiga kõige paremini korraldatud maailma riikide võrdluses. Aga seda enam paneb mõtlema, et passide ja ID-kaartide väljastamisel tegutseme ikka vanamoodi – neid saatkonnas füüsiliselt üle andes. Näiteks on mitmetel Euroopa Liidu riikidel see toiming korraldatud posti teel. Oleme sihiks seadnud, et Eesti passi taotlemiseks ja kättesaamiseks ei pea enam reisima sadu või lausa tuhandeid kilomeetreid, vaid teenus oleks tagatud digiriigile sobival moel. Passide väljastamine välisriikides elavatele Eesti kodanikele jätkuski nii eriolukorra ajal. Kasutasime võimalust väljastada passid turvalise postiteenuse osutaja kaudu posti teel ja kokku saadeti välisministeeriumist kodanikele üle 500 passi.
Eesti kodakondsus on väärtuslik, meie kodanikud saavad reisida 179 riiki viisavabalt. Tegutseme selle nimel, et riikide ja piirkondade arv, kuhu saame reisida viisavabalt, kasvaks veelgi. Eesti inimesed on üldjuhul teadlikud reisijad ning vaatamata reisimise kasvule, ei ole tavaolukorras konsulaarabi juhtumite arv oluliselt kasvanud. Kuid koroonaviiruse ajal on tulnud selgelt esile ka vajadus meie inimesi operatiivsemalt teavitada ning infovahetust korraldada. Pandeemia tõttu on kriisiteavitus ja kodanike abistamine toimunud 24/7 ning abi on vajanud ja saanud eestimaalased igas maailma nurgas. Kahe kuu jooksul vastati 10 000 päringule, mis olid eelkõige seotud tekkinud liikumispiirangute ja katkenud transpordiühendustega. Koju aidati tuhandeid Eesti inimesi. Selleks vahendati erilende, loodi erakorralisi ühendusi, väljastati hulgaliselt tõendeid transiitpiirkondade läbimiseks, paluti abi ja tehti koostööd teiste riikidega. Välisministeeriumi konsulaarosakond jätkab abivajajate nõustamist, et ka viimased välismaale jäänud kodanikud saaksid turvaliselt kodumaale naasta. Väga hea on olnud koostöös Eesti aukonsulite ja erasektoriga selle kriisi lahendamine just nimelt kolmanda sektori ja ettevõtjatega. Tulevikku silmas pidades tuleb leida reisil viibivatele eestlastele kriisiteavituse lahendusi, mis võimaldaks edastada kiiremini ja tõhusamalt teavet võimalikult paljudele kriisipiirkonnas viibivatele inimestele. Me tegime tegelikult seda praeguse pilootprojektina, näiteks Soomes olevatele Eesti inimestele andsime teada SMS-ide teel. Ka piirilt praegu sisenevad inimesed saavad SMS-i teel teavitusi ja see on teema, mida tahaksin tugevalt edasi arendada.
Eriline tähelepanu Välis-Eesti kogukonnale. Siinkohal on oluline rõhutada, et lisaks end eestlasena määratlevatele isikutele peame silmas ka kõiki estofiile, meie sõpru üle maailma, kellest paljud on meie teekonnal kaasas olnud juba iseseisvuse taastamisest ja paljud tulnud juurde lähiaastatel uute algatustega, nagu e-residentsus. Valitsus on koostamas üleilmse eestluse programmi, et tagada Eesti veelgi tugevam side oma kogukonnaga võõrsil. 
Hea Riigikogu! Nii nagu sissejuhatuses välja tõin, on kõigi välispoliitiliste sihtide saavutamise eelduseks professionaalne ja pühendunud välisteenistus. Välisteenistuse suurim vara on meie inimesed. Välisteenistuse arendamiseks on oluline edasi liikuda uuendatud välisteenistuse seadusega, mis on parasjagu Riigikogus menetlemisel. Eesti välisesinduste haare on suurem kui kunagi varem. See on oluline saavutus. Samas ei saa me siin pidama jääda, sest kohati on Eesti välisesinduste võrgustik füüsiliselt amortiseerunud ega ole kooskõlas välisteenistusele seatud vajadustega. Peame arvestama, et kasvab rahvusvahelise suhtluse vajadus, suhtlemise iseloom muutub ning meie ettevõtted ja inimesed tegutsevad kõikjal maailmas ning riigi kohus on tagada inimeste huvide kaitse. Oleme arengukavas ette näinud sammud välisesinduste võrgu tugevdamiseks, sest väikeriigile on oluline olla nähtav ja kuuldav. Peame seejuures olema uuendusmeelsed, leidlikud, ennetavad ja analüütilised. Näiteks tähendab see uudseid avatud esindusalasid meie saatkondade juures koostöös ettevõtjatega, välisteenistuse suuremat avatust, rohkem analüüsi- ja teadmispõhist valdkondlikku poliitikakujundust. Eesti välisesinduste võrgustiku lahutamatuks osaks on ligi 200 tublit Eesti aukonsulit, kes töötavad igapäevaselt ja vabatahtlikult, et Eesti ja eesti rahva huve kõige paremal moel esindada. Oleme kavandanud mitmeid muudatusi, et seda koostööd veelgi parandada.
Nagu juba sissejuhatuses viitasin, oleme arengukava koostamisel teinud tihedat koostööd Riigikogu komisjonidega ja erinevate ühendustega. Kaalume laekunud täiendusettepanekuid tähelepanelikult ning viime nad arengukavasse sisse asjakohasel moel. Eraldi muudatusettepanekute ploki, nagu viitasin, moodustavad praegusest kriisist tulenevad järeldused. Nimetasin tegevusi ülemaailmsete kriiside ennetamil, operatiivset koostööd ning geopoliitiliste vastasseisude pingestumist. Ettepanekuid, mis on liialt detailsed, et neid arengukavasse kirjutada, saame arvestada arengukava edasiste rakendusprogrammide ja tegevuskavade koostamisel. 
Arengukava on paljude osapoolte ühise töö tulemus. Seetõttu julgen öelda, et tegemist on just nimelt Eesti välispoliitika arengukavaga, mitte kitsalt Välisministeeriumi või valitsuse dokumendiga. Samuti on oluline rõhutada, et see ei ole ainult praeguse valitsuse arengukava, vaid oma printsiipide, oma meetoditega, oma püstitatud eesmärkidega peab teenima meie rahvast pikka aega, kümne aasta jooksul, ja vastavalt vajadusele – olen veendunud, et seda tuleb käsitleda kui elavat dokumenti – tehakse sinna ka korrektsioone, nii nagu elu ja muutunud olud seda nõuavad. Suur tänu teile kõigile pühendatud aja ja esitatud ettepanekute eest! Aitäh! 

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh, härra minister! Järgenvad küsimused. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea minister! Dokument on hulk aega tagasi koostatud, aga vahepeal on kaks kuud räsinud koroona ja inimesi on surnud ja haigestunud, aga majandused on kannatanud eriti palju. Ja nüüd ma küsin sinult, et tore muidugi, et kõik see olemas on esimest korda, aga kui tõsiselt tuleb võtta seda, et näiteks siin noh mitmed asjad on stabiilsed, toetus NATO-le, Euroopa Liidule jääb samaks, väliseestlaste tagasitulek 2,5% ja valimisaktiivsus 9% kõik. Aga näiteks, et maailma kaubanduses meie osakaal tõuseb 1,4 korda ja arenguabi 2 korda ja eriti naljakas tundub see, et eksportööride arv on nii täpselt ühe haaval kirja pandud, et 2023. aastaks on, peab tõusma 2436 eksportööri ja siis 30-ndaks veel 3948. Et kui asjad on nii kapitaalselt muutunud, et kust me tuleme välja selliste nii konkreetsete numbritega, et kas see natuke naljakas ei ole?

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Kõike tuleb püüda mõõta ja kui asjad on mõõdetamatud, tuleb teha nad mõõdetavaks. See on niisugune kaasaegse n-ö valgustusest tulenev kaasaegse teaduse eeldus. Nüüd tõsisemalt rääkides, siis tõepoolest, hea küsija osundus on see, millele küll teise nurga alt pööras tähelepanu ka väliskomisjon, et kas meie seatud eesmärgipüstitused on piisava ambitsiooniga, mis puudutab teatud valdkondades jääda n-ö pigem olemasolevale tasandile püsima. Me oleme, kui ma andsin ka tagasisidet väliskomisjonile, kuna teatavasti see protseduur nende dokumentide menetlemisel on ju see, et ta läheb edasi parlamendist saadud sisendi pinnalt uuesti valitsusse, uus kooskõlastamine ja nõnda, siis me teatud mõõdikute osas kavandame ambitsioonitaseme kasvu, näiteks see, mis puudutab Eesti kohalolu ja mõju maailmas, selle kasvatamist Elcano mudeli järgi, et siin me tahaksime seda sihttaset tõsta, sest on, nagu ma ütlesin, et me soovime olla oma mehhaanilisest arvust või parameetritest oma mõjult suuremad maailmas, see on meie ambitsioon, sest see ongi meie täiendav julgeoleku tootja. Nüüd see, mis puudutab osundusi sellele, et kas meie osakaal maailmamajanduse kaubandusest, kas meil õnnestub tegelikult vastavalt WTO numbritele, kas meil õnnestub seda täita, kahtlemata see on meie eesmärk, aga praeguse kriisi tingimustes hea küsija osundas just nimelt väga praktilisele tähelepanu juhtimisele. See meie ettepanek on see tegelikult see mõõdik praegustest oludest ka lähiaastate tulevikuvaates siit välja jätta, nii et siin on täitsa õieti osundatud. See, mis nüüd puudutab konkreetseid asju, kui osundus oli sellel, et Eesti inimesed, eestlased valimisaktiivsus, mis on üks parameeter, et iseloomustada meie sidet väljaspool Eestit püsivalt elavate inimeste valimisaktiivsus, mis on üks niisugune mõõdik inimeste seosest või selle tajumisest Eestiga. Nende puhul me oleme eeldanud, et nad peaksid jääma sarnaseks, mis puudutab nende märksõnu. Nüüd, kas need mõõdikud oma tervikuna, kas need mõõdikud on kõik, nad on tegelikult me mõõdame mitmeid erinevaid asju, nagu ma ütlesin, oleme püüdnud teha mõõdetavaks, et aru saada, et me n-ö üldeesmärkide realiseerimisele kuskilt pidi liigume. Ja ma ütlen, eks need mõõdikud on ju kõik kokkuleppelised. Ma olen täiesti nõus sellega, et öelda, et ega välispoliitikat võib mõõta, võib konstrueerida nagu ka majandusteaduses konstrueerida või sotsiaalteadustes mingisuguseid kvantitatiivhinnanguid, aga eks ta lõppjäreldused ikkagi rajanevad sellel, mis on meie subjektiivselt seatud eesmärgid oma ootustele oma riigi poliitika osas. Kui küsija osundus oli sellele, et kas me peaksime põhimõtteliselt ütlema, et see välispoliitika arengukava oma keskselt ülesehituselt seoses selle koroonakriisiga vajab n-ö lahtivõtmist ja nullist kokkupanekut, siis see vastus on eitav. Me arutasime seda väga tõsiselt tegelikult. Lähteloogika on see, et välispoliitika ülesanne on teenida meid üle aegade, tormised ajad on ees, teatud tormidest oleme läbi tulnud, me näeme ja prognoosime suuri torme, aga see tähendabki seda, et me peame nendes tormides, meil peab olema see modus operandi, meil peab olema arusaam sellest, kuidas me oma purjeid rehvime, oma jõudu kasutame ära võimalikult maksimaalselt. Minimaalse jõuga saavutada maksimaalne tulemus, millel põhineb džuudo filosoofia. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kindlasti väga olulised teemad. Minu küsimused puudutavad siis välismajanduse plokki selles strateegias ja kindlasti COVID-19 kriis on ainult teravdanud konkurentsi töötajate ja investeeringute ligimeelitamiseks maailmariikide vahel ja siin on mitmed olulised fookused teil kirjas. Ma arvan, et on väga hea, et te räägite lisaks oma ettevõtete edendamisele ja toetamisele ka välisinvesteeringute ligimeelitamisest ja turismi kasvatamisest Eestisse. Aga ma oleks soovinud näha natukene konkreetsemaid tegevusi, et mida te näiteks teete selleks, et Eesti oleks rahvusvaheliselt atraktiivne elamis- ja töötamiskeskkond ja kui me räägime eesmärkidest, siis mis põhjusel me jääme tööjõutootlikkusega pidama 80% peale ja mis eesmärk meil tegelikult on otseinvesteeringute kasvu kohta, et kas see on 21 miljardit iga aasta või see on 21 miljardit praegune tase ehk me tegelikult rohkem otseinvesteeringuid ei soovigi. Aitäh!

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh, niisuguste väga oluliste mõttekäikude eest! See, mis puudutab Eesti kui hea elukeskkond, mõistlik elukeskkond ega tegelikult on ju kahtlemata Eestisse on teretulnud suuremat lisaväärtust pakkuvad inimesed, ka meie alalhoidlik migratsioonipoliitika näeb selle põhimõtte ette, nad on kindlasti siia teretulnud ja selle kohapealt ma arvan, et see üldine jõukuse tase, mis Eestis valitseb, tegelikult seda motiveerib, sest ütleme nõnda, et ega tegelikkuses kindlasti eeldus selleks, et siia saaks tulla ka välistööjõudu, on loomulikult ju sellel, et siin on olemas ka piisav investeeringute maht, nendel inimestel on rakendust, see on ju tegelik eeldus või vähemalt käsikäes käiv loogika. Nüüd praegu see mõõdikute kategooria on koostatud väga tõsises koostöös EASi, Majandusministeeriumi ekspertidega ja tõepoolest me praegu oleme näinud ette, et tööjõu tootlikkuse kasv oleks siis algtasemega võrreldes 10 aasta perspektiivis, tosin aastat, kui siis võtta algtase 2018 75%-lt 80%-le Eurostati mõõdetuna ja siin me peame selgelt aru saama, et see ei ole mitte absoluutkriteerium, nagu me võiksime võtta per capita nominaalsummas, näiteks eurodes inimese sissetulek, vaid see on suhteline kriteerium ehk tegelikult me peame eeldama, et ka teised Euroopa riigid liiguvad oma tööjõu tootlikkuse kasvus. Aga siiski on meie eesmärk, on see, et tööjõu tootlikkus tegelikult suhteliselt teiste Euroopa Liidus olevate riikidega kasvaks. Et see kindlasti loomulikult selle EL-i keskmisest mõõdetava puhul, nagu ikka kõigi parameetrite puhul on oma tinglikkus, Ühendkuningriik läks välja, ma arvan tööjõu tootlikkust tõenäoliselt, see juba mehaaniliselt toob kasvu kaasa võrreldes võib-olla mõningate Vahemere riikide, Ida-Euroopa riikidega, et see on paratamatu, et sellised seosed tekivad, eksole. Kui Euroopa Liit laieneks teoreetiliselt, tõenäoliselt tööjõu tootlikkust see automaatselt toob kaasa meie suhtelise protsendi kasvu. Aga nüüd see, et otseinvesteeringute kasv, tõepoolest, et selle mõõdiku allikat ja sagedust on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium siis on selle hindajaks ja see on tegelikult, me oleme jäänud praegu sihttasemega praegusele tasemele pidama ja kui teil on ka väljendatud siin parlamendi arutelus kõrgema ambitsiooni seadmise eesmärki, siis ma olen alati tähelepanelikult sellest valmis panustama ja kindlasti me konsulteerime seda siis ka vastavalt majandusministeeriumiga, sest nende poolt on need mõõdikud eesmärgina moodustatud, et see tegelikult on kokku, nagu ma ütlesin, kõigi asutuste poolt kokku pandud, et Välisministeeriumil ei ole oma majanduspoliitikat lahus siis ütleme tegelikult keskselt riigisisesest majanduse tegevusest vastutavast asutusest. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Austatud minister! See suur arengukava, mida siin lennukalt esitlesite, see läheb ka üksjagu palju maksma ja nõuab rahalist ressurssi, et see rahaline maksumus on siin väga hillitsletult käsitletud väikse tabelikesena lisas 6, ise te ka möönate, et kulude osakaal on murettekitavas langustrendis. Teatavasti valitsus jättis riigieelarvestrateegia tegemata aprillis ja eelmine strateegia enam ei kehti. Et noh, rahandusminister on küll sügisel lubanud strateegia valmis teha, aga no siin rahandusminister on igasuguseid asju lubanud, lubas Rail Balticu seisma panna ja PPP maanteid ehitada ja vaadake, sügisel võib tulla tormiline aeg, nagu te ütlesite, ja pandeemia võib naasta ja RES võib edasi lükkuda ka sügisel ja või siis tehakse mingi formaalne paber. Et tegelikult kogu see arengukava on nagu rahalise katteta ja savijalgadel, et kas te tunnistate, et sel arengukaval rahalist katet ei ole? Aitäh!

Välisminister Urmas Reinsalu
Ei, ma ei tunnista seda! Kui nüüd küsida tegelikult seda, et riigieelarve strateegia tegemine, et noh, siis me peame ütlema nõnda, et RESi tegemata jätmine oli ratsionaalne otsus. Nii turbulentses keskkonnas nagu me asetsesime, et tegeleda virtuaalsete ootuste n-ö püstitamisega selles keskkonnas on lihtsalt ebapraktiline ja see tegelikult oli täpselt samamoodi käitus Eesti Vabariik ka eelmise finantskriisi ajal, kus toona valiti lahendus oli see, et riigieelarvestrateegia tehti, aga tehti, Ansipi valitsuse ajal ma mäletan, tehti ilma numbriteta, et oli narratiiv, oli niisugune tekst oli ja riigi eesmärkidest ja ka see oli mõistetav toonases keskkonnas selle tegemine. Loomulikult me võime ju praegustes oludes, mida meile rahvusvahelised finantsinstitutsioonid, meie enda krediidiasutused, olles siin turuosalised, ette prognoosivad laias laastus kriisi pikaajalisust tuletades seosega arusaadavalt kõik möönavad, see on viiruse levikuga, selle katkemisega ja see kahtlemata põhineb, tal on väga suur oletuslik või n-ö hälbeline koefitsient sees, me kõik saame sellest aru. Nüüd küsida sellest, kas see kate on olemas, kate, mis puudutab tegelikult plaane. Ega siis plaanide kate on alati poliitiline tahe, seda tuleb ju ausalt tunnistada. Ma võiksin kirjutada siia ka sisse väite, et siin plaanidel on kate, aga seda poliitilist tahet saab realiseerida ikkagi valitsus oma poliitikaga. Meil on olemas ambitsioon, meil on olemas arusaam, mis on selle ambitsiooni taotletav hind ja ma olen kindel, et kui ma vaatan tegelikult seda tegevuskulude ressursi hüpet, mis tõsi küll rahu ajal, aga mis juhtus sellel aastal, siis see on ajalooliselt suur hüpe, kui me räägime vabanenud Eestist. Pätsi ajast ma ei oska, puuduvad teadmised praegu ..., aga vabanenud Eestis oli see protsentuaalselt suurim tegevuskulude hüpe, mis tegelikult aset leidis. Raha, mis suunati välismajanduse diplomaatia arendamisse, raha, mis üle hulga aja suunati tegelikult läbivaks palgatõusuks Välisministeeriumi peamajas, raha, mis suunati uute esinduste avamiseks, ma arvan need on kõik mõistlikud otsused, mis on tehtud. See lubab mul väita, et selle valitsuse välispoliitiline ambitsioon on. Loomulikult majanduskeskkonna tormidest tormisel ajal riik vaatab üle kõik oma kulud ja langetab otsused selle pinnal. Me elame reaalsuses, me ei ela virtuaalsuses, nii tuleb käsitleda tegelikult kõiki, ka kehtivatesse seadustesse kirjutatud õigusi ja rahalisi kohustusi.

Aseesimees Siim Kallas
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Siin selles dokumendis on välispoliitilika valdkonda mõjutavad tulevikusuundumused, siin on seitse punkti ja üks nendest on, et jõujooned maailmas on muutumas ja riikide konkurents teravneb, et uued piirkonnad tõusevad esile igas valdkonnas ja see võib muuta väljakujunenud välis- ja julgeolekupoliitilisi jõujooni ja Eesti peab neid muutusi arvesse võtma. Sellega seoses ma küsin, et kui te nimetaksite kolm olulisemat välispoliitilist muutust sellega seoses ja võib-olla te palun alustaksite Eesti ja Hiina suhetest. Viimase kahe kuuga Hiina mõju maailmas, mulle tundub, et on nagu kasvanud, võib-olla ma eksin. Aitäh!

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Ma ütleksin, et mitte ... Väga õige osundus teil Hiina küsimusse, et Hiina enda determineerimine või määratlemine ka läbi poliitilise Hiina käsitluse, see tegelikult on näha, on saatmas, on alanud ja saadab neid väärtuspõhiseid sõjalisi ja majandusliite, millesse me kuulume, siin ei ole vähimatki kahtlust, s.o Euroopa Liitu, NATO-sse. Hiina teema, olgu ta NATO välisministrite koosolekul, Euroopa Liidu välisministrite koosolekul Hiina küsimusi arutatakse ja esimest korda toimub ka tippkohtumine kõigi liikmesriikide valitsusjuhtide ja riigipeade osalusel Saksa eesistumise ajal Hiina riigiga selle aasta suvel või selle aasta sügusel. Nüüd tegelikult see, ma veel kord rõhutan, et kindlasti Eesti ei käsitle Hiinat eraldivõetuna nagu n-ö kahepoolselt kuidagi julgeolekuriskina meile, ei sugugi. Kindlasti on väga palju erinevaid valdkondi, kus ettevõtjad muudes eluvaldkondades tehakse koostööd. Kuid kahtlemata Hiina, eriti just nimelt eelmise finantskriisi ajal, väga jõuline esiletõus ja sekkumine ka maailma kogu globaalse haardega, tähendab tasakaalude muutumist ja see toob paratamatult kaasa ka geopoliitilist pingestumist ja kindlasti toob see kaasa ka nende väärtuspõhiste blokkide, mille liikmed meie oleme, arvestusi selle koha pealt, kuidas oma huvisid, nii julgeolekulisi, majanduslikke, muid huvisid maailmapoliitikas kaitsta. Eelmisel nädalal oli mul pikk vestlus Hiina välisministriga. Igati puudutasime erinevaid, ulatuslikku teemaderingi, aga selge on see, et me defineerime ennast nende blokkide osana, ühena nendest riikidest, osaleme nende blokkide Hiina-poliitika kujundamises ja kindlasti meie põhimõtted on ka need väärtuspoliitilised printsiibid, mis puudutab inimõiguste küsimusi, mis on seotud riikide toimimisega, neid kindlasti me kuidagi ei eita. Nüüd teine, ma arvan, et Hiina osundus on väga õige, teine tegelikult tähendab, on laiem trend, mis on seotud sellega, et lihtsalt maailma sisemajanduse koguproduktide osakaalu muutus, mis on seotud ka rahvastiku struktuuri muutusega, leiab aset siis, ütleme siis, Atlandi-ülese ruumi väliselt, ma pean siis silmas tegelikult Aasiat, Okeaaniat, Aafrikat. Ja see kahtlemata toob kaasa jõu tasakaalude muutust ja tihedamat konkurentsi ressursside üle, tihedamat kindlasti ka meie elulaadi proovilepanekut erinevates geopoliitilistes probleemide esile kerkimises. Ja kolmas trend, mida ma esile tooksin, on seotud tegelikult ikkagi Atlandi elulaadi kandva ja lääne elulaadi kandva – ja ma ei pea siin silmas üksnes noh n-ö ruumiliselt, kes asetsevad siis Atlandi ookeani ümber, neid riike, et see tähendus on kindlasti niisugune filosoofiline või kultuuriline, et nende riikide omavahelise koostöö ja oma identiteedi otsingutes. See tegelikult on see, me näeme nendes ühiskondes see toimib, ka käsitlus, kuidas käsitletakse nende riikide strateegilist partnerlust ja seda tulevikku ja see on väga vitaalne diskussioon. Üks asi on see, kuidas see väljendub riikide pragmaatilistes huvides koostööd teha, aga kahtlemata see on üks niisugune determineeriv asjaolu, vaadates, mida me peame kasvava trendina silmas pidama. Et seda ei olegi võimalik tajuda päeval X või aastal X, see on tegelikult dünaamika, mis kujuneb välja pikema aja jooksul, poole inimpõlve, inimpõlve jooksul. Diskussioon sellest igavikulisest küsimusest, et kuhu me läheme ja kelleks me tahame jääda ja kuidas me saame jääda. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Marko Mihkelson, palun!

Marko Mihkelson
Jah, aitäh! Lugupeetud välisminister! Te oma kõnes, nagu te peegeldasite ka välispoliitika arengukavas kirjutatud sellist väga olulist põhipostulaati, et Eesti jaoks on ülimalt oluline meie lähikümnendi seisukohalt see, kui edukalt siis meie liitlased, meie partnerid koostööd teevad, kuidas meile oluline liitlasruum ühtsena püsib ja kuidas ka meile meie euroopaliku identiteeti hoidev ja tugevdav solidaarsus Euroopa Liidus püsib või tugevneb, et eile minu arvates oli sõna otseses mõttes revolutsiooniline päev Euroopa Liidu ajaloos. Saksamaa liidukantsler Angela Merkeli poolt tegi olulise kannapöörde küsimuses, mis puudutab Euroopa Liidu ühtse võla kas mehhanismi või siis tervikuna võla tekitamist selle n-ö hinnaks või õigemini eesmärgiks on tagada ühtse Euroopa idee säilimine ja tugvenemine. Ma küsin sinu hinnangut sellele, et kuidas sa suhtud sellesse tehtud ettepanekusse ja milline võiks olla Eesti vastus, sest ka Eesti peab selle ettepaneku, selle initsiatiivi heaks kiitma või tagasi lükkama? Aitäh!

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Iseenesest see, et need riigid kesksetes valikutes või ka pöördelistes momentides oma n-ö initsiatiivi haaravad, selles ei ole, see ei ole iseenesest Euroopa Liidu ajaloos tavatu olnud, tõsi küll varem on võib-olla laiem olnud see riikide grupp, kelle nõupidamisel, on ta siis neliku või viisikuna on neid valikuid kujundatud, aga arusaadavalt praegu oli see tõukejõud paratamatult see konfliktne olukord, mis on kerkinud esile Vahemereriikide ja ennekõike Itaalia käsitluses, nende vaates Euroopa Liidu otsustamatuses. Nüüd küsimus sellest, et mis on senises käsitluses olnud. Eesti on olnud siin nende kohustuste võtmisel puudutavalt on olnud alalhoidlik, me võime siin lugeda, et see Hansaklubi, mis on moodustatud, me oleme olnud oma järjekestvalt selle liikmed, ma usun, et see on n-ö suures plaanis seotud ka meie arusaamaga niisugusest vastutustundlikust rahandusest ja selle korraldamisest, tegelikkuses ikkagi keegi need võlad ju kinni maksab, sellest arusaamast tulenevalt. Ja et püramiidskeemina ei ole võimalik ühte ükskõik kui suure kattevarjuna toimivat n-ö finantsnähtust jätkusuutlikult majandada. Noh ütleme, üle põlvede, et see on olnud meie lähtekoht. Nüüd see, mis puudutab seda konkreetset ettepanekut, siis aus vastus on see, et Eesti valitsus seni Euroopa Liidu tasemel kokkulepitud nende finantseerimisskeemidega kriisist väljumise toetamiseks, me oleme neid toetanud, nende osas on saavutatud, nende osas milles on kokkulepe saavutatud, see mis puudutab nüüd seda eilset Saksamaa ja Prantsusmaa initsiatiivi, kindlasti initsiatiivi võtmine kui fenomen on praeguses kriisis alati teretulnud, aga konkreetne see pakett ja selle osas meie valitus ei ole seisukohta kujundanud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud härra minister! Nüüd arengukavas on väljatoodud see, et populismi mõju lääne ühiskondadele, ühtsusele ja solidaarsusele kasvab. Ja kui ma seda esmakordselt lugesin, siis ma tunnistan, et ma imestasin, et üks teie koalitsioonipartneritest ei arvanud, et see sõnastus võib olla nende suhtes võib-olla mõnevõrra ebaõnnestunud. Aga see oli sihuke retooriline märkus, mu küsimus on teine. Kui meie välispoliitika üldeesmärk on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilime, siis millise riigi välisministeeriumi poole peaksid vaatama need Eesti kodanikud, kes ei ole juhtumisi eesti rahvusest? Kes neid siis esindama hakkab? Aitäh teile!

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Eesti kodanikke, kelle emakeel ei ole või kelle rahvuslik identiteet on mingi muu kui kultuuriliselt eesti rahvus, loomulikult Eesti välisministeerium kaitseb kõiki meie kodanikke, siin ei ole vähimatki kahtlust. Tähendab, ega rahvusriik ei ole eksklusiivne fenomen meie ühiskonnas. Te lähete Venemaa välisministeeriumi, kunagi kasutatud propaganda loogikasse, et etniline demokraatia. Ei ole niisugust asja olemas. Meie rahvusriik tähendab seda, et Eesti riigil on unikaalne hoolsuskohustus eesti rahva ees ja inimkonna ees tagada eesti rahva säilimine, tagada eesti kultuuri, tagada eesti identiteedi säilimine. Ja see ei vastandu kopika eestki, sendi eestki, penni eestki sellele, et kuidagi see tähendaks teiste rahvuste või identiteetide allasurumist. See ei ole mingisugune, see on täitsa vale loogika.
Aga muidugi tuleb populismile vastu seista. Ja mis ma tahtsin hoiatada, on tegelikult see, et selle kriisi ajal on tekkinud väga palju valeinfooperatsioone. Euroopa Liidus on kutsutud üles, NATO-s on kutsutud üles valeinfooperatsioone tõkestama. Ma lugesin tõesti, ka hea küsija osundus oli see, et mina olin käinud Jaak Aabiga lennujaamas võtmas praakmaske vastu. Väga tõsine infoväide, seda esitati fakti väärtusena ERR-i artiklis. Ma pöördusin täiesti selgelt ametliku küsimusega riigihalduse ministri poole, kas vastab tõele, et Hansaposti firma laekumisel on toodud praakmaskid. Ta kinnitas, et see sugugi ei vasta tõele. Parem oleks, kui te oleksite hoidunud valeinfo levitamisest, see oleks ... Praeguse kriisi ajal valeinfo habrastab kommunikatsiooniruumi ja muudab meid hapramaks. Vastupidi, me peame olema rahvana tugevamad, ühtsemad ja siis me tegelikult väljume sellest supist naeratades ja enesekindlalt. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh! Mina olen ka täitsa nõus sinuga, Urmas, et ei tohi valeinfot levitada. Nüüd ma loodan, et sa selgitad meile paar asja ära, mis on võib-olla natuke segased.  Minu jaoks on selle valitsuse tegevus siin viimasel ajal olnud suhteliselt harali, ma vaatan, kui välispoliitilised küsimused on kuidagi muutunud sisepoliitilisteks ja vastupidi. Piiride sulgemise otsuse tegi tõenäoliselt Jüri Ratas, piiride kaitsmise eest seisis Mart Helme, kes saatis sinna ratsarügemendid Läti piirile ja kaitseliitlased ja isegi saadi kätte paar piiririkkujat – ma loodan, et selle eest saab medaleid jagada. Piiride avamise küsimusele, Schengeni sisepiiride avamise küsimusele järsku saadeti hoopis sind, välisministrit. Ma saan aru, et Eesti siseministrit ei saa saata Soome juurde rääkima piiride avamisest, sest Soome valitsuse on ta ära solvanud, nemad temaga rääkida ei taha. Aga mu küsimus on siiski see: mis sa nüüd leiad sellest viimasest initsiatiivist, kui majandusminister järsku teatab, et Eestist ei tohi lennata teatud sihtpunktidesse? Kas ta seal sinuga diskuteeris seda ja debateeris? Või mis sina sellest leiad, et Eestist ei tohi teatud sihtkohtadesse lennata? On see õiguslikult pädev ja on see välipoliitiliselt ikka päris tark? Minu arvates ta ei ole seda. Aitäh!

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! 12. märtsi õhtul kuulutati välja see eriolukord ja siis tegelikult Välisministeeriumile jäi see jutt, et ta peab igapäevaselt esitama ohtlike riikide nimekirja, mida siis kinnitab valitsus nimekirjana või see kriisikomisjon seal nimekirjana, ja siis oli tegelikult olukord, kus tegelikult riik annab selge hoiatuse, et sinna ei tohi minna, et seal on viiruse levik. Esimesel päeval me panime Välisministeeriumis selle nimekirja kokku, kinnitati, oli kusagil 15 riiki. Teisel päeval tuli, vaatasime, et on juba üle 30, analüüsisime edasi ka teiste riikide välisministeeriumi ohu- neid n-ö indikaatoreid. Vaatasime ette ja jõudsime sellele järeldusele – selles dünaamikas, kuidas viirus levib ja kuidas ka teised riigid oma piiridega käituvad –, et tegelikult meil alternatiivi ei ole, st otsus saab olla üks ja selge: seda viilude kaupa ei ole võimalik mõtestada, viiruse levikut praegu, nagu me olemegi näinud, sest ta rullub küll erinevates faasides suures plaanis ikkagi üle maakera. Ja see oli tegelikult Välisministeeriumi soovitus. See oli laupäev, oli ta siis 14. või oli ta 21., ma nüüd ei mäletagi, aga no suhteliselt lühidalt pärast eriolukorra väljakuulutamist, et sulgeda piirid. Ma juhin tähelepanu, et loomulikult mitte piire ei suletud Eesti inimestele, Eesti elanikele ega Eesti kodanikele, vaid sissetulevatele inimestele, erandeid arvestades.
Nüüd oleme olukorras, kus me peame kerima – ja kahtlemata see on keerukam rahvatervise asjaolusid arvestades – selle serpentiini tagurpidi lahti. Nüüd, kui me võtame selle, mis puudutab lende, siis ma arvan, et ma asetan selle teise konteksti. Siin on jäänud kõlama tõepoolest see, et majandusminister nagu kinnisideena või obsessioonina ütleb, et tohib lennata ainult ühte kohta või teise kohta ei tohi. Kõigepealt, see lähtekoht, kui me Euroopa Liidus, aga noh, vist gloobusel unikaalselt selle Balti mulli tekitasime, oli tegelikult see, et meil on totaalne usaldus kolme Balti riigi vahel. Meil on infovahetus. Loomulikult, kõik riigid on suveräänsed oma otsuseid tehes, aga meie taotlus on püüda nii rahvusvaheliste transpordikoridoride osas, piiride avamise osas kui ka karantiinide mahavõtmise osas taotleda võimalikult suurt üksmeelt. See on see lähtekoht, see on tegelikkuses see usaldusmeetod, me hakkame järk-järgult liikuma.
Samamoodi oli tegelikult arutelu all ka välisministrite lennuliinide küsimus. Välisministrid suunasid selle teema tegelikult arutamisele majandusministritele – kolmele Balti majandusministritele, et arutada seda. Ja sealt tegelikult omaette palve oli ka välisministritel kolme Balti riigi tervishoiuministritel leida need rahvatervise loogikast lähtuvad kriteeriumid, mille alusel me kõneleme nendest lennuliinide avamisest. Ma olen nõus, et selle üle saab alati polemiseerida, kas lennuliini kui niisuguse avamine, milline on tema risk viiruse kandumisest. See on kahtlemata, nagu kõigi nende meetmete puhul, kas seal kino on lahti või kino on kinni, maske on või maske ei ole. Aga nüüd küsimus sellest, see oli tegelikult, ma tahan veel rõhutada, see oli n-ö selle Balti koostöö loogika, see ei olnud mitte niisugune kuskilt tühjusest tulnud asi. Ja nüüd praeguses olukorras on tegelikult see, et see skeem, mille siis Taavi Aas aluseks võttis ... Sest ma tuletan meelde, et olukord on praegu – milline? Leedu õhuruum oli tegelikult kogu selle kriisi ajal suletud, tsiviillennunduse õhuruum oli suletud. Meie ei ole kunagi õhuruumi sulgenud, lihtsalt pakkumine kadus ära – pakkumine ja nõudlus, ütleme nii, ilmselt mõlemad olid seotud, välja arvatud, me mäletame, et oli Belavia–Tallinn–Minsk, Tallinn–Frankfurt ja tegelikult siis Tallinn–Helsingi, mis ka katkes vahepeal. Aga nüüd on kaks lendu päevas, kaks lendu päevas nagu ka Stockholmis. Nüüd on küll, näed, kui hea töö, eks ole. Küsimus on nüüd selles tegelikult. Ja siis oli meie olukord ... Ja Läti on tegelikult siis otsustanud, et tema regulaarlende ka kriisi ajal ei lubanud, rahvusvaheline transport oli katkenud. Nüüd ta tegelikult on siis erandotsusena vastu võtnud, põhimõtteline kokkulepe oli kolme Balti riigi vahel: enesestmõistetavalt me lubame oma sisest lennuliiklust. Kõik kolm Balti riiki on nüüd jõudnud sellele tasemele, et nende pealinnad ja Frankfurt, tegelikult on ka Eestis nüüd Air Balticu taotlusel oli Oslo, Riia lubab erandlendudena Oslot – vähemalt Läti välisminister, kes Lätis annab neid lubasid välja, reedel kui me rääkisime, et Leedu avab ka Oslo –, ja siis tegelikult Helsingi oli, eeldatavasti ka Balti riikide puhul siis see Helsingi ühendus tugevamalt tekib. Ja nüüd oli tegelikult jutt teiste riikide puhul, et püüda seda koordineerida omavahel, kuna me oleme lähtunud ju ühest karantiiniruumist, st tegelikult väljastpoolt, kes sisse tulevad, lähevad karantiini.
Meil tegelikult tekib küsimus riikide sees, sisetransiidi loogikas. See on kindlasti üks küsimus, mis on omaette teema. Ja meil terviseministrid eile, nii nagu mulle Tanel Kiik täna hommikul ütles, leppisid selle 25 inimese mõõdiku, parameetri kokku, mis on siis viimase 14 päeva jooksul per capita 100 000 inimese kohta 25 inimest, kas on alla või selle nakatunud niisuguseks hoiakuks, mis on siis terviseministrite soovitus lennuliinide avamisel, mida võiks silmas pidada. Ja täna minu teada arutavad seda ka majandusministrid, et seda niisugust ühtset hoiakut saavutada.
Ma olen nõus sellega, et ta kommunikeeris Eesti meedias halvasti, jäi mulje tegelikult, nagu jutt oleks sellest, et meil on mingi kinnisidee tõrjuda mingisuguseid lende. Ei ole. See koostöö oli tegelikult selle Balti ruumi avamise eeldus – see, et me neljapäeva öösel vastu reedet selle Balti ruumi nii avasime. Ja kõigil kolmel riigil, kui need inimesed vabalt liiguvad edasi-tagasi, on oma huvi, et me võimalikult palju liiguksime sarnases lainetempos. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! 2018. aastal viidi läbi siis europarameetri uuring, mille tulemused näitasid, et toetus Euroopa Liitu kuulumisele on Eestis 74%, aga teie arengukavas kajastub see number hoopis, on 79%. Millest on selline vahe tekkinud? See oleks nagu küsimuse üks pool ja teine pool oleks see, et samuti arengukavast tulenev, et vastasseis euroopalikule väärtusruumile suureneb ja siin on välja toodud populismi mõju siis lääne ühiskonna ühtsusele ja solidaarsusele. Kas te oskate nimetada kolm põhilist komponenti või tegurit, mis on põhjustanud sellise populismi kasvu? Aitäh!

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! See mis oli, ma nüüd ei tea, kas hea küsija osundus oli see, et kas see mõõdikunumber on õige. Noh ma oletan, et me oleme heauskselt neid mõõdikuid kirjutanud nii, nagu nad on olemas ja ma oletan, et see mõõdiku number on siis kõrgem näidatud, et peaks olema kõrgem ehk ambitsioon oleks selline, et siis rohkem inimesi usaldaks Euroopa Liitu kui koostöö vormi riikide vahel. Ja kuidas seda saavutada? Eesti peab panustama sellisesse Euroopa Liidu ühisesse poliitikasse, et rahvas usaldab Euroopa Liitu rohkem. Ma kindlasti ja kategooriliselt arvan, et seda me ei saavuta ja rahvast see ei eruta mingi propagandaga, selle loosungitega. Tähendab ei, vastupidi, järelikult Euroopa Liidu poliitika, meie poliitika Eurooopa Liidu suunal peab rajanema sellisel arusaamadel, mis inimeste kahekõnet ka Euroopa Liidu kui fenomeniga tugevdab, mitte ei habrasta. See peab vastama inimeste üldtervele õiglustundele, arusaamale. Et ega ma siin olengi rõhutanud, et Euroopa Liidu eesmärk kindlasti Euroopa Liidu probleemidele pealiskaudselt teinekord, lihtsustatult ka selle kriisi ajal püütakse ette kujutada kui võluvitsa Euroopa Liidu tsentraliseeriv integratsioon kui fenomen iseeneses. Ei, see ei ole nii. See ei ole kindlasti lahend ka usalduse tekitamises. Et nüüd järelikult tuleb teha sellist poliitikat, Euroopa Liit peab näitama suutlikkust nendes küsimustes, mida ühiskonnad ootavad, rahvad ootavad ja mitte tegelema nende küsimustega, mis ei ole praktiliselt akuutsed, tarvilised. Aga nüüd küsimus sellest, et mis puudutab seda euroopaliku elulaadi survet, Lääne, Atlandi elulaadi survet, see on äärmiselt tõsine pingete allikas ja see surve tegelikult tuleb, ma näen seda, see on kahesuunaline. Esimene surve tegelikult tuleneb sellest, et inimestel on mure oma identiteedi ja juurte pärast Euroopas. Kas me jääme rahvana alles, kas see elulaad, kus minu vanemad, vanavanemad on elanud, kas see jääb alles või ei jää alles? See tegelikult on väga tugev surve, mis tegelikult habrastab seda euroopalikku elulaadi. See surve, neid surveid me näeme kultuur-poliitiliste fenomenidena väga ulatuslikult. Teiseks kahtlemata on need surved, mis otsivad lahendusi loomulikult sellele, et niisugustel soovidel habrastada õigusriigi toimimist Euroopa riikide sees, turumajandusel, demokraatial põhinevaid reegleid. Ja need on niisugused erinevad vastusurved ja mõjud. Euroopa, nagu ma ütlengi, see, ütleme, Euroopa kultuurilistel väärtustel aluseks pandud euroopalik elulaad, et selle ümberkujundamine või ka n-ö tehislik soov seda ümber kujundada on kindlasti kutsunud esile ka tugevaid vastumõjusid. Sest mis on Euroopa, Euroopa me räägime tegelikult ju antiigist, me räägime kristlikust vaimsest pärandist ja me räägime kahtlemata ka valgustuse ja renessansi vaimsusest, mis meid saadab sellel väikesel poolsaarel, mis on olnud kogu inimkonna tehnoloogilise ja kultuurilise eneseteostuse mootoriks sajandite jooksul. See klassikaline tööjaotuse mõttekäik, mis on välja arendatud, see jõukus, millel põhineb ka inimkonna tänane kaasaegne tsivilisatsioon, see on alguse saanud meie vaimsetest lätetest, mille osaks me ennast uhkusega võime pidada.

Aseesimees Siim Kallas
Nüüd me oleme küll olukorra ees, kus tõenäoliselt küsimustele vastamine ei lõppe enne kella 1, aga meil on siin kaks ettepanekut, üks väliskomisjonilt ja teine Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt pikendada tänast istungit sõnavõttude lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kella 2-ni ja aeg on juba nii kaugel, et ma pean panema selle hääletusele.

Aseesimees Siim Kallas
Head kolleegid! Ma panen hääletusele väliskomisjoni ja EKRE fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni sõnavõttude lõppemiseni, kuid mitte kauem kella ... või päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14.00-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu ei ole kedagi, seega on tänane istung pikendatud kuni päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella kaheni.
Ja läheme küsimustega edasi. Urmas Reitelmann, palun!

Urmas Reitelmann
Aitäh, härra eesistuja! Härra välisminister! Selle dokumendi osas, mis kirjeldab Euro-Atlandi julgeoleku olukorda, jõutakse tõdemuseni, mis ütleb, et me tegutseme selle nimel, et jõuda Euroopa Liidu ja NATO ühisõppuste läbiviimiseni, et minu lühike küsimus on, kas Eesti senine suhteliselt ettevaatlik, et mitte öelda negatiivne seisukoht Euroopa armee loomise suhtes on selle eesmärgi kaudu muutumas? Aitäh!

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Ei, mingil juhul, kindlasti meil niisugust, olgu ta plastmassist või metallist koopiat NATO-st me ei vaja Euroopa Liidu näol. Küll on õige see, et iseenesest noh kõige, noh, vähem boleemilisem on olnud digitaal-, küberturvalisuse teemad, millega siis Euroopa Liit ja NATO kui organisatsioonid on oma vahel koostööd teinud ja tegelikult eks nende õppuste mõte on ka, et tegelikkuses, kui me kõneleme praegu, näiteks Euroopa Liit rahastab ütleme siis seal sildu ja trasse, et nad tankide läbimiseks oleksid. Noh, kõik ju saame aru, et üle Euroopa kontinendi, et mis tankid need liiguvad, mis need abstraksed tankid ei ole, eks nad NATO tankid on. Et sisuliselt ütleme nii-öelda selle noh, nii-öelda nende selle kaitse mõõtme, mida ka rahaliselt Euroopa Liit on välja arendanud, selles suhtes me suhtume sümpaatiaga, aga see ongi just nimelt toestav mõõde. See ei tohi mingil juhul olla ettekujutus, et ongi, ütleme siis ongi kuskil nii-öelda kindralite juhitav paralleelarmee, paralleel sõjaliste plaanide ja kavadega. Ja muidugi oleks ju kõige vahvam, et need organisatsioonid Euroopa kontinendil kattuksid tulevikku vaadates, kunagi. Kas me sinna jõuame, kunagi jõuame, see on nende riikide vaba tahe, aga kõik Euroopa Liidu liikmesriigid võiksid olla NATO liikmesriigid, siis omandaks see asi hoopis teise perspektiivi ja võib-olla need õppused äkki võtavad mingeid pingeid maha, aga noh, eks riikidel on oma väga keerulised kontekstid, millest nad tulenevad siin pärast teist maailmasõda ja enda sisepoolitilsed tunnetused, noh, NATO olemusest ja enda kaitse käsitlused ja me rääkisime eile raadios, Anti oli, Marko oli raadios, lausa kõneleti oli see küsimus, mis küsis saatejuht, viitas vist Joakim Heleniuse artiklile, et kas kunagi võiks olla ka Atlandi liit olemas. Anti küll ütles, et see võib tähendada liigset tsentraliseerumist, aga võib-olla tulevikus ongi ühine Atlandi liit ka. Näeme ka selle või meie järeltulijate silmad näevad seda. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Leo Kunnas, palun!

Leo Kunnas
Austatud istungi juhataja! Hea Urmas! Siin arengukavas me näeme, et arengukoostöö ehk maakeeles arenguabi osakaal SKT-st peaks tõusma praeguselt 0,16%-lt 0,23%-ni SKT-st 2023. aastal ja 2030. aastal lausa 0,33%-ni. Selles valguses tegelikult kaitsekulud peaksid meil olema suuremad kui 2% ja me ei ole ka teadus-arendustegevuskulusid jõudnud veel 1%-ni tõsta, mis on meie eesmärk. Kas selles valguses see eesmärk ei ole liiga kõrge ja kas ta on mõistlik?

Välisminister Urmas Reinsalu
Eks eesmärgid peavadki kaunid olema, mida vaadata siis horisondil. Küsimus on selles, et need on niisuguses rahvusvahelises koostöös, ütleme, OECD niisugused reeglid, kus Euroopa Liidu tasandi reeglid on kokku lepitud eesmärgina. Õige on see, et meie riigi senine, ütleme siis, arengukoostöös suunatud ressursibaas on olnud aastate jooksul muutumatu, kui me kõneleme sellest, palju ta meil eelarves on olnud nominaalsummana, eks ta siis seoses sellega, kuna SKP on kerkinud, on ta ka suhtena SKP-sse reaalsuses vähenenud. Kui küsida nõnda, kas ta hetkel, eriti noh, räägin praegust kriisi, et kas ta hetkel on prioriteetne, kui me räägime nendest piiratud ressursi valikutest, ei, ma prioriteedina kahtlemata näen tegelikult meie välismajanduspoliitikat, meie julgeolekut toestavat poliitikat ja kindlasti ma ei pea mõistlikuks arengukoostöö ja selle tegevuse katkestamist olemuslikult. See kindlasti meil võimaldab kahte asja, esiteks ta võimaldab meil kindlasti meie oma legitiimses ruumis huvitatud sõpradega paremini koostööd arendada, jooksvad, rutiinsed arengukoostööprojektid kõik tühistasin praegu, uute taotluste sissetulemise projektide taotlused tühistasin, kuna väga palju maailma riike, meie partnerriike pöördus erakorralise palvega just nimelt koroonaviiruse abi meie riigile ja mulle tundus siis veider, et me anname arenguabi hoopis mingis muus valdkonnas, aga tegelikult riigid paluvad hoopis koroonaviiruse abi, mis meie võimalus on anda, kas rahaliselt või seal desinfitseerimisvahendeid, põhiloogikaga, et Eesti ettevõtjate toodangut seal toetada. Seal lausa paluti ka tekke ja niisugust haigemaja sisseseadet. Ja see oli üks otsus, aga see oli olemasoleva arenguabi ressursside pinnalt. Teine asi, mida kasutavad muide, ega nad seda ise kuidagi riigid ei häbenegi, selles on oma tugev loogika, seda arenguabi platvormi kasutavad riigid oma ettevõtjatele n-ö uste avamise loogikana, sest mis on loogika, ega arenguabi, ma arvan, et minu loogika on selles, et meie arenguabi ei anna lihtsalt, et anname selle n-ö kohvriraha kuhugi ära maailma teise otsa, vaid küsimus on, et kui piltlikult öeldes me anname kuskil riigis võimaluse näiteks arenguabiprojekt on teha mingisugune digitaalne platvorm, näiteks e-tervise lahendustest, siis teeksid seda Eesti ettevõtjad, eks ole, ja kui nad selle platvormi on teinud, siis selles eksootilisemas kaugemas riigis on suur lootus, et neil tekib paratamatu võrgustik, mida ka riik toetab, et ka järgmiste projektide juurde asuda. See on see asjaolu. Aga nii kui öelda, et kas see, õige on see, et Euroopa Liidust ja OECD-st need niisugused sihiseaded tulenevad numbritena, et see on see ka osundus sellele, et kas nad on võetud laest. Ei, nad ei ole võetud laest, need sihiseaded on meid saatnud nii kaua, kui me nendesse organisatsioonidesse oleme kuulunud ja oma jaksu kohaselt on seda siis ka rahaliselt täidetud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, härra minister, rohkem küsimusi ei ole! Järgmiseks palun siia väliskomisjoni esimehe härra Enn Eesmaa kaasettekandeks või komisjonipoolseks ettekandeks, vist kaasettekannet ei kasutata enam.

Enn Eesmaa
Suur aitäh! Auväärt kuulajad ja vaatajad! Elame juba mõnda aega tavalisest suuresti erinevas aegruumis. See on üksikisiku tasandil kahanenud, muutunud tavatult lokaalseks, sulgunud pigem perekonnaringi kui avardunud ühiskonna eri tasandeil. Muutused on toimunud sprindikiirusel ilma igasuguse plaanitud ettevalmistuseta ning mis peamine, sellist olukorda pole keegi kusagil varem kogenud. Nüüd peab inimkond efektiivselt tegutsema ja tehtust järeldusi tegema sisuliselt sünkroonselt. Ei taha isegi arvata, mis juhtunuks, kui me ei elaks interneti- ja televisiooniajastul. Seega inimese tasandil püüame üle elada, läbi ajada ning võtta, nagu öeldakse, päev korraga. Ühiskonnana pole see aga mõttekas ega võimalik. Elu läheb ju edasi ka siis, kui see suuresti muutub. Protsessid, mille algus oli ajas enne pandeemiat, on vaja lõpule viia, teha algsetes plaanides vajalikud korrektiivid selleks, et arenguid võimalikult ette nähes tuleviku tegevusi plaanida. Eesti välispoliitika arengukava 2030 menetlust alustasime väliskomisjonis juba mullu augusti lõpus. Komisjoni väljasõiduistungil Välisministeeriumisse arutasime koonddokumenti, mille sarnast pole Eestis kunagi koostatud, koos ministri, kantsleri ja nende kolleegidega. Tänaseni oleme arengukavale pühendanud aega ja keskendumist vähemalt 15 istungil. Arutelu teemadeks on olnud meie riigi välispoliitika eesmärgid suhtluses USA, Venemaa, Hiina, Euroopa Liidu ja Balti riikidega. Põhjalikult käsitlesime avalike teenuste korraldust välisriikides elavatele Eesti kodanikele, väljasõiduistungil arengukoostöö, humanitaarabi ja maailma hariduse organisatsiooni MTÜ Mondo ruumes tegime kokkuvõtteid ja vaagisime plaane Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi praktikaist. Korduvalt oleme arutanud võimalusi meie riigi välismajanduspoliitika tugevdamiseks. Loomulikult pühendasime oma istungitel tähelepanu riikliku julgeoleku kindlustamisele, rahvusvaheliste suhete stabiilsusele ning kestlikule arengule. Eraldi võtsime terase vaatluse alla võõrsil elavate eestlaste kaasamisvõimaluste loomise ja arendamise. Selle üheks aspektiks on kindlasti tõhusamata konsulaarteenuste loomine. Kõik see ja palju muudki on teeninud üht peamist eesmärki: arendada senisest tugevamalt välisteenistust. Lisaks Välisministeeriumile kaasasime mõnegi teise ministeeriumi ja ametkonna esindajaid, saamaks täpsemat ja samas panoraamsemat ülevaadet tehtust ning mis veelgi olulisem, planeeritavaist tegevustest. Vastates meie palvele, saime vajalikke arvamusi mitmelt Riigikogu komisjonilt kui ka Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt ning Teenusmajanduse Kojalt. Siinkohal kasutan võimalust tänada kõiki, kes meiega kaasa mõtlesid ning tegid ettepanekuid, millest nii mõnigi leidis koha või vähemalt mõjutas väliskomisjoni seisukohti, millest nüüd räägin pikemalt. Juba Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 156 kohaselt kulgenud Vabariigi Valitsuse tegevuskava menetluse alguses otsustasime, et võtame aruteludeks piisavalt aega, töötame mahuka materjali peatükkide kaupa läbi, mida ühise otsuse kohaselt ka tegime. Menetlusreeglite kohaselt ei tee komisjon valitsuse poolt pakutud tekstidesse parandusi ega täiendusi, küll aga avaldab oma arvamust ning teeb ettepanekuid 7. mail toimunud istungil otsustasime arengukava saata Riigikogu täiskogu istungile, ettekandjaks määrati komisjoni esimees. Rõhutan, et pärast täiskogu arutelu saadab väliskomisjon oma seisukohad koos menetlusprotsessi kirjeldusega Vabariigi Valitsusele, kes arengukava kinnitab ja vastu võtab.
Nüüd siis väliskomisjoni seisukohad arengukava osas. Ennekõike tahame tegijaid tunnustada laiapindse Eesti välispoliitika esmakordse koostamise eest. Ühtaegu oli see vajalik, kuid samas ka keeruline. Maailm meie ümber muutub sageli mõne nädala või kuu jooksul, sihte ja eesmärke võivad 10 aasta jooksul mõjutada paljud tegurid. Eesti-sugune väikeriik on haavatav üleilmsetest muutustest, nende mõjutamine on aga raske isegi ÜRO tasandil. Samas püsivad muutumata enamus põhiseaduse mõtetest, mis samas on aluseks ka välispoliitilistele eesmärkidele, nende ühtne sõnastamine tasub kindlasti me kõigi vaeva, seepärast peame meiegi oluliseks arengukava üldeesmärgiks tõstetud soovi ja kohustust Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamist läbi aegade. Selle saavutamiseks peame kindlustama Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust muuhulgas rahvusvahelistes suhetes. Ka välispoliitika peab kaasa aitama heaolu kasvule, eestlaste huvide kaitsmisele välisriikides. Pea maksimaalselt rahvusvahelisse ellu integreerunud riigina peame rohkendama me panust üleilmsesse kestlikku arengusse. Jätkuvalt tuleks taotleda konsensuslikku välispoliitiliste sihtide seadmist, rõhutame välispoliitika arengukava seost ja sidusust temaatiliste strateegiatega ning soovitame nende edasist käsitlemist ühtse tervikuna. Eriliselt tähtsaks loeme Riigikogu kaasamist ja pideva sisendi andmist nende strateegiate loomisprotsessi, esmajoones peame silmas Eesti suhete arenguid konkreetsete regioonide ja riikidega. Tõdeme väliskeskkonna olulisi ja kiireid muutusi, ennekõike COVID-19 viiruse leviku tagajärgi, mis pealegi pole veel lõpuni avaldunud. Seepärast tuleb kindlasti täiendada välispoliitika valdkondi mõjutavaid tulevikusuundumusi. See ei peaks takistama ega pidurdama meie riigi arenguid, pigem vastupidi, ka välispoliitika peaks senisest ambitsioonikam olema. Selleks on praegu soodus periood. Eesti on väljapaistvatel positsioonidel nii Balti regiooni kui põhjala riikide, Euroopa Liidu kui koguni maailma tasemel. ÜRO julgeoleku nõukogu juhtriigi staatus kohustab ja lisab võimalusi Eesti seisukohtade tutvustamiseks ning tipptasemeil kaasa rääkimiseks. Arengukava eesmärkide elluviimisel on oluline osa praegu Riigikogu menetluses oleva välisteenistuse seaduse jõustamisel. Riigikogu rollist lähtuvalt on vaja toimivat arengukava rakendamise aruandlust ning teeme ettepaneku teha kord aastas programmide analüüsiv ülevaade. Ning loomulikult peab arengukava me muutlikus maailmas olema n-ö elav dokument, mida saab ja vajadusel tuleb täiendada vastavalt välis- või koguni sisemõjude muutumisele.
Julgeoleku, arengukoostöö ja kestliku arengu peatüki osas rõhutab väliskomisjon NATO ja Euroopa Liidu tähtsust Eesti julgeoleku kindlustamisel. Meie riigi välispoliitiline tegevus peab ka tulevikus toetama reeglitel põhineva rahvusvaheliste suhete süsteemi toimimist. Peame vajalikuks erinevate regioonide ja riikide strateegiate koostamist. See võimaldab üksikasjalikumaid lähenemisi eesmärkide kavandamisel ja saavutamisel. Omal tasandil on sama juba mõnda aega teinud ka Riigikogu väliskomisjon. Jagame muret surve alla sattunud Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsuse pärast. Tõsta tuleb ühiskonna vastupanuvõimet väärinfo levikule. Seda on võimalik saavutada muuhulgas ühiskonna välispoliitilise teadlikkuse tõstmise kaudu. Peame vajalikuks riigi kaitsekulude hoidmist tasemel, mis kindlustaks kaitsevõime tagamise ja rohkendamise, vaatamata üleilmsele majanduslangusele. Arengukoostöösse panustamine peaks aastaks 2030 kasvama 0,33%-ni rahvamajanduse kogutoodangust.
Välismajanduse tugevdamise peatükis peame otstarbekaks välismajandusega tegeleva ressursi koondamist Välisministeeriumi haldusalasse. See suurendaks välismajanduspoliitikale suunatud vahendite kasutamise efektiivsust ja tulemusrikkust. Pooldame struktuurimuudatust, millekohaselt juhitakse EAS-i eksportnõunike ja Välisministeeriumi majandusdiplomaate samast ministeeriumist. Toetame mõtet, et topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimisel on ennekõike oluline lepingute sisu, kvaliteet, mitte niivõrd lepingute arv. Riigi poolt ellukutsutud ettevõtluse toetamisega tegelevad organisatsioonid peavad senisest tõhusamalt aitama ettevõtjaid erinevate turgude iseärasuste tundmisel. väliskaubandust aitaks kindlasti edendada erinevate huvigruppide senisest avatum koostöö, vähemalt suhtlus. Välismajanduse edendamisel aitaks kindlasti kaasa riigi teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamine. Väliskomisjon peab oluliseks, et arengukavas on eraldi peatükk eestlaskonna kaasamisest ja tõhusamate konsulaarteenuste loomisest välisriikides. See töö peaks ja võiks olla võimalikult vähe seotud poliitiliste suundumustega, võimaluste piires tuleb toetada ja suurenda eestlaste kogukondadele olulist kommunikatsioonimehanismi, kohalikke meediaväljaandeid. Selle vajalikkuses on komisjoni liikmed ise võinud veenduda mitmetel visiitidel riikidesse, kus eestlasi tänaseni rohkesti elab. Eesti välisnoortele tuleks meie kodakondsust võimalikult aktiivselt säilitada. Selle ülesandega on otseselt seotud ka soov ning vajadus tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust. Oleme toetanud seidukohta, et isikut tõendavate dokumentide posti teel kätte toimetamist lubava seaduse sätte rakendamine toimuks varem kui aastal 2022.
Rõhutame veel kord, et tugeva välisteenistuse moodustavad seal töötavad inimesed ja nende ladusama tegutsemise tagamiseks on vajalik välisteenistuse seaduse muudatuste rakendamine seadusandja mõtte kohaselt. Välisteenistuses peab suurendama erinevate valdkondade ekspertide osakaalu. Jätkuvalt tuleb arendada ja parandada e-esinduste teenuste kättesaadavust. Väliskomisjon on alati seisnud selle eest, et Eesti välisesinduste võrk laieneks vastavalt võimalustele ja vajadustele. Oleme ministeeriumile andnud nii mõnegi sellekohase mõtte tulenevalt meie töövisiitidel kogetust. Olemasolevate saatkondade tegevus peab töö optimeerimiseks pidevalt analüüsima. Ning lõpetuseks üks me peamisi soovitusi: arengukavas peaks selgemini väljenduma soov ja tahe välisteenistuse eelarve kasvatamiseks. Ja veel kord, komisjon toetab valitsuses valminud välispoliitika arengukava, kaks meie liiget puudusid 14. mai koosolekust, üks kolleeg, Anti Poolamets polnud nõus arengukava toetama. Paraku ta ei esitanud omi ettepanekuid ega väljendanud konkreetseid proteste, arengukava teksti või väliskomisjoni ettepanekute osas. Usun ja loodan, et ta kasutab tänast võimalust esineda siin suure saali ees. Ma tänan!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Nüüd on võimalus avada läbirääkimised, läbirääkimistes osalemise soovi on ilmutatud. Kõigepealt saavad sõna fraktsioonide esindajad. Ruuben Kaalep, esimesena, palun EKRE fraktsiooni nimel! (R. Kaalep küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega saab.

Ruuben Kaalep
Hea välisminister! Head Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Eriolukord, mis kestis üle kahe kuu, sai sel nädalavahetusel läbi, aga maailm, kuhu me naaseme, ei ole enam see, kust me tulime. Me ei lähe tagasi sellesse näiliselt turvalisse globaalsesse supermarketisse, kus rikas lääne eliit sai oma villades suletud väravate taga tarbida Hiina ja India orjatööliste toodetud vidinaid, piiludes üle müüri, millal jõuab kohale see tõotatud õnnis segarahvuseline multikultuurne paradiis. Koroonaviirus on sisuliselt kuulutanud globalistliku projekti lõpu algust. Me seisame taas silmitsi imperialistlike suurriikide mängumaaks jaotatud maailmaga, kus väikeriikide ja -rahvaste ellujäämise ainsaks lootuseks on koondumine tugevateks regionaalseteks blokkideks.
Head kolleegid! Selline on olukord, milles me arutame Eesti välispoliitika arengukava järgmiseks aastakümneks. Aastakümneks, mis võib väga selgelt ja väga otseselt otsustada Euroopa saatuse ja paljude nii väikeste kui ka suurte rahvaste tuleviku. Ma ei hakka kulutama aega, et juhtida tähelepanu selle dokumendi puudustele, nagu teised mu kolleegid kindlasti juba teevad, kuna tahes-tahtmata jääb lõplik võim selle teksti sõnastuse ja täienduste üle Vabariigi Valitsuse kätte. Küll aga toon ma välja mõned olulisemad punktid.
Ei ole mingit põhjust karta, et EKRE või praegune valitsus tahab muuta Eesti välispoliitika peamist kurssi. Eesti välispoliitika on alati olnud õigel kursil, nii kaua kui on järgitud seda sama üldeesmärki, mille sätestab käesolev arengukava: eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes. See on püha eesmärk, millest võrsub kõik, mida Eesti riigi esindajad, saadikud, ametnikud ja diplomaadid lähevad laia maailma püüdlema. Sellepärast on meie liitlased kõik need, kes toetavad eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist, Eesti vabadust ja iseseisvust. Just sellepärast toetame meie rahvusriikluse ja rahvaste enesemääramise õilsaid põhimõtteid kõigile rahvastele. Sest ei saa austada enda rahvust see, kes ei austa teisi, ja ei saa austada teisi rahvusi see, kes ei pea pühaks enda rahvust. Ja sellepärast on globalistlik projekt, idee ühest ja ainsast ülemaailmsest turust, poliitilisest süsteemist, ideoloogiast ja identiteedist Eesti välispoliitika eesmärkidega leppimatus vastuolus. Võib lausa öelda, et globalism on meie surmavaenlaseks – ja mitte ainult meie, vaid kõigi rahvusriikide põliskultuuride, vabadust armastavate rahvaste ja hõimude vaenlaseks.
Me peame endalt küsima, kas kõik need riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, keda me peame enda liitlasteks, esindavad ikka oma rahvaste või hoopis globalistliku projekti huve. Võtame näiteks oma läänenaabri Rootsi, kelle koroonaaegne tervishoiupoliitika on mannetu koopia oma katastroofilisest immigratsioonipoliitikast. Mitmete Lääne-Euroopa riikide valitsused lubavad rahuaja tingimustes omaenese põlisrahval jääda vähemusse, kõigepealt linnaosades, siis suurlinnades ja lõpuks terves riigis. Kas valitsused, kes ei hooli omaenda rahvuse, keele ja kultuuri säilimisest läbi aegade, saavad hoolida teistest? Vaatame faktidele otsa. Lääne-Euroopa riigid on käsist ja jalust seotud massiimmigratsiooni tekitatud etniliste ja usuliste konfliktidega. Ameerika Ühendriigid on globaalse hegemooni rolli kaotanud, olles täiesti mõistetavalt kistud vastasseisu Hiina kommunistliku režiimiga, kelle imperialistlikud ambitsioonid on samamoodi tõsiseks ohuks tervele maailmale. Venemaa on koroonakriisis ja selle järel ettearvamatu, sest ka majanduse kokkuvarisemise tingimustes on kaks valdkonda, mida kärbitakse viimasena: sisejulgeolek, millest sõltub režiimi püsimine, ja sõjavägi, mis säilitab jätkuvalt võime naaberriikidesse sekkumiseks. Haige karu võib olla sama ohtlik kui terve karu.
Head kolleegid! Eesti välispoliitika vajab suurt visiooni. Arengukavale on lisatud väliskomisjoni seisukohad ja neist kõige olulisem on see, et tuleb pöörata eraldi tähelepanu Läänemere, Musta ja Aadria mere vahelisele intermaariumi regioonile, kellega Eestil on ühised huvid ja ühine ajalooline taust. See on fundamentaalne punkt Eesti välispoliitika strateegias. Maailmaolukord nõuab meilt, et me ühendaksime kõik juba olemasolevad regionaalsed koostöövormid, Baltimaade koostöö pluss Visegrádi grupp, kolme mere algatus pluss idapartnerlus. Me ei saa piirduda koostööga üksnes Euroopa Liidu sees. Ei tohi unustada ka Ukrainat, kes on palju aastaid vapralt oma iseseisvuse eest võidelnud ja on meile hindamatuks liitlaseks riigikaitse alal. Samal ajal on oluline tihendada ka poliitilist koostööd bloki sees. Me ei saa jääda pealtvaatajateks Euroopa Komisjoni ideoloogiliselt motiveeritud rünnakutele Ungari ja Poola vastu, sest vastasel juhul on järgmiseks ohvriks Baltimaad.
Maailm on muutunud, kuid samal ajal pöördunud tagasi oma tavaolekusse. Regionaalne koostöö on meie võimalus pääseda taas impeeriumide hammasrataste vahele jäämisest, Riigid, kelle eesmärk on Euroopa rahvuste, keelte ja kultuuride hoidmine läbi aegade, peavad hoidma kokku. Meie regioon on Euroopa tulevik, see on kõige elujõulisem ja kõige julgemalt tulevikku vaatav osa Euroopas. Ja ma kutsun kõiki intermaariumi riike üles tugevdama omavahelisi sidemeid nii poliitiliselt kui ka julgeolekualaselt. Eesti parlamendi väliskomisjon on esimeste seas, kes rõhutab selle koostöö olulisust, ja ma usun, et meile järgnevad peagi ka teised. Olla idaeurooplane ei ole enam sõimusõna, see on au ja uhkuse asi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Anneli Ott, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel! Lisaaega saab kolm minutit.

Anneli Ott
Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Sõnad "välispoliitika" ja "arengukava" klikimeedias vaevalt suurt tähelepanu pälvivad, aga selleks, et inimesed ametliku ja kindlasti väga vajaliku dokumendi vastu huvi tunneksid, tuleb teemad laiemalt ja inimlikumalt lahti seletada. Lihtsustatult öeldes tähendab välispoliitika riikidevahelist suhtlust, millel on siiski väga palju erinevaid tahkusid. Me võime eeldada, millest oleksime rääkinud täna siin, kui koroonaviirus ei oleks maailma ootamatult lukku pannud. Kui paljud prioriteedid ja vaatenurgad on selle paari kuuga muutunud. Usun, et kindlasti oleksime rääkinud kliimaneutraalsusest, energiajulgeolekust, rahvusvahelistest suhetest, puhtast tehnoloogiast ja digipöördest. Arutlenud erinevate poliitikate raames, mida saame teha meie igaüks eraldi ja mida riigina, et kaitsta meie planeedi loodust ning maailmamajanduse arengut saaks tagada uute keskkonnasõbralike tootmiste kaudu, samas kaitstes Eesti rahvuslikke huvisid. 11. veebruaril sel aastal siin Riigikogu saalis toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelul ei olnud veel koroonakriis teemaks, kuid juba kuu hiljem, 11. märtsil, kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon WHO koroonaviiruse leviku pandeemiaks ja nakatunuid oli rohkem kui sajas riigis. 12. märtsil algas eriolukord Eestis ja tänaseks oleme jõudnud uude reaalsusesse, mille tegelikku muutust hakkame alles järk-järgult avastama. Kahe kuu jooksul oleme näinud, kui vajalik on hea riikidevaheline koostöö ja solidaarsus, mis keerulistes olukordades avaldub üksteise toetamises.
Eesti välis- ja julgeolekupoliitika oluline osa on meie kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse. Just hiljuti, 9. mail, tähistasime Euroopa päeva ja seeläbi maailma ajaloo ainulaadse koostöö toimimise 70. aastapäeva. Ka Eestil on oskusliku välispoliitika ning tublide kodanike tõttu juba 16 aastat võimalus kaasa rääkida ühe maailma tugevaima majanduse ning julgeolekukoostöö arendamises ja osaleda otsuste vastuvõtmises. Täna, selle kogu inimkonda tabanud kriisi taustal mõistame paremini kui kunagi varem, kui tähtsad on ühised väärtused ja oma inimestest hooliv ühtne Euroopa Liit. Eestile on tähtsad Euroopa Liidu põhiväärtused, sh kõigi jaoks toimiv majandus ja sellest tulenevad võimalused. Eesti huvid on kõige paremini kaitstud just väärtustel ja reeglitel põhineva rahvusvahelise koostöö kaudu.
Koroonakriisist väljudes ei tohi me jätta kõrvale eesmärke, mida oleme varasemalt koos püstitanud. Euroopa Komisjon on Euroopa uue majandusmudeli ja planeedi säilimise kava eeskujuna pakkunud välja Euroopa rohelise kokkuleppe European Green Deal, mis on Euroopa Komisjoni 2019. aasta detsembris tutvustatud visioon sellest, kuidas leevendada kliimamuutusi, kasutada tõhusamalt olemasolevaid ressursse, pöörata tagasi elurikkuse kadu ja muuta majandus keskkonnasäästlikumaks. Nimetatud kokkuleppe eesmärk on muuta Euroopa Liit aastaks 2050 täielikult süsinikneutraalseks ja näidata seeläbi kogu maailmale, et kliimaneutraalsus ei ole mitte ainult kasulik keskkonnale, vaid on ka majanduslikult tulus ning oluline julgeoleku tagamiseks. Ka praegust kriisi on seostatud suurlinnade ja tööstuspiirkondade õhu suure saastatusega. Otsused, kuidas edaspidi kliimaeesmärkidega seotud väljakutsetesse suhtume, on oma osa ka järgnevate kriiside ärahoidmisel. Selleks, et seatud ambitsioonikatest eesmärkidest võtaksid riigid ühisvastutuse, peame tegema koostööd, et kokkulepitud reegleid täidaksid kõik võimalikult ausalt ning tulemustlikult. Puhta õhu, toidu ja vee problemaatika osatähtsus maailmapoliitikas ja turvalisuse tagamisel järjest suureneb. Eestil on võimalus siin, koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega olla teenäitajaks ja panustada vastutustundlikult kliimaeesmärkide saavutamisse.
Head saalis viibijad! Eesti saab olla suunanäitajaks ka digivaldkonnas, et muuta meie igapäevane toimetamine ka seeläbi loodusele vähem koormavaks. Kõigest kahe kuuga oleme tohutu suure sammu edasi astunud ja kogenud, et ka näiteks Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö toimib ilma näost näkku kohtumata. Saime teada, et ei pea alati lendama, et üüratul arvul kilomeetreid võib sõitmata jätta ja vabanenud aega saab kasutada perekonnaga koosolemiseks või meie ühiskonnale nii vajalikuks puhkuseks. Kaugtöövõimaluste arendamise vajalikkusest on näiteks Kagu-Eesti inimesed rääkinud juba aastaid. Täna saab Eesti tänu juba olemasolevale võimekusele olla eeskujuks kogu maailmale, aga peame jätkuvalt astuma samme ka oma piirkondades võimaluste suurendamiseks. Digivõimaluste reaalne kasutamisvõimalus kogu Eestis saab tõsta Eesti veel enam maailmakaardile.
On oluline, et suudaksime kiiresti kriisi mõjud ning tekkinud uusi võimalusi analüüsida ja ka välispoliitikas rakendada. Peame järjepidevalt panustama valmisolekuks järgnevate kriiside puhul ning targa välispoliitika kaudu tagama meie ettevõtjate võimalused kauplemiseks. Eesti on avatud ja ekspordist sõltuva riigina haavatav üleilmsetest muutustest. Kriisi puhkedes oli kuulda arvamust, et Euroopa Liidu sotsiaalne solidaarsus on müüt. Euroopa Liit saab tegutseda ainult valdkondades, milleks on liikmesriigid Lissaboni lepinguga volitused andnud. Liikmesriigid ei ole toetanud seda, et tervishoiuteenuste pakkumine, tagamine oleks ühenduse pädevuses, seepärast on antud pandeemia puhul olnud Euroopa Liidu käed kohati seotud. Seda, millist Euroopat me soovime ja millised eesmärgid peaksid olema Euroopa Liidu tuleviku suhtes, hakatakse detsembris arutama Euroopa tuleviku konverentsi raames. Head rahvusvahelised suhted, välispoliitika kujundamine ja koostöö on ka osa Eesti inimeste igapäevaelust. Lõpetan tuntud Jakob Hurda sõndega: kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult. Soovin tugevat vaimujõudu ja palju tahet meie diplomaatidele, poliitikutele ja kõikidele teistele, kes Eesti välispoliitika eest hea seisavad. Suur tänu kõigile välispoliitika arengukava koostajatele ja protsessi panustajatele! Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Raimond Kaljulaid, kellel on volitus esineda Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Raimond Kaljulaid
Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt ma pean tulema tagasi välisministri suust kõlanud infooperatsioone puudutava väite juurde. Tõepoolest, välisminister viitas minu artiklile, mis ilmus rahvusringhäälingu portaalis ja kus sisaldus tema poolt viidatud väide nende maskide kõlbmatusele, mida kirja pannes ma tuginesin ühe uudispealkirjale. Aga ma võin öelda, et ministri hea kolleeg Jaak Aab võttis minuga ühendust ja need neli ekslikku sõna said sealt artiklist koheselt eemaldatud. Koheselt ja see sai parandatud. Ma veel kord vabandan välisministri ees, küll aga ütlen: mu mõte jääb samaks – see, mis oli selle lause esimeses pooles, kehtib endiselt.
Nüüd, kõigepealt ma sooviksin tunnustada meie Välisministeeriumi ja kõiki teisi, kes on panustanud selle strateegiadokumendi koostamisse. Seda lugedes ma mõtlesin, et kui tõepoolest kunagi valimistel kandideerib see kuulus ametnike partei, siis minu häälele võivad nad küll kindlad olla. Meie välisteenistus on tugev ja me kõik hindame nende tööd. Aga arengukava meile esitatud Vabariigi Valitsuse kohta ma kahtlen, kas seda arengukava valitsuses mõttega loeti. Ma juba tsiteerisin siin küsimuste-vastuste voorus lehekülge nr 7 – "Vastuseis euroopalikule väärtusruumile suureneb": "Populismi mõju Lääne ühiskondadele, ühtsusele ja solidaarsusele kasvab. Eesti huvid on kõige paremini kaitstud just väärtustel ja reeglitel põhineva rahvusvahelise koostöö kaudu." Populismi mõju lääneühiskondadele, ühtsusele ja solidaarsusele kasvab. Ja kasvab tõesti. Kahjuks – ma väga rõhutan: kahjuks – on paremäärmusliku populismi mürk ka Eesti Vabariigi valitsuse vereringes. Eks see teeb ära suure osa meie võimalike vastaste tööst. Selle töö teeb ära Jüri Ratase valitsus ise, nõrgestades kõigiti demokraatial, turumajandusel, inimõigustel, õigusriigil põhinevat väärtusruumi. Eesti ei ole enne kindlalt kaitstud, kui me seame piiri populismi mõjule, meie ja meie liitlaste ühiskondadele, selle ühtsusele ja solidaarsusele.
Välisminister puudutas ka survet elulaadile. Ma juhin tema tähelepanu sellele, et eks elulaad, see ongi muutuv asi. Meie esivanemad sõitsid palju hobuvankritega, meie kasutame nüüd nende asemel autosid, isegi elektriautosid mõned inimesed. Meie esivanemad kuulasid raadiot, meil on nutitelefonid. Aeg muudab maailma, muudab meid ja me peame sellega kohanema.
Ma pean väga oluliseks ja tervitan seda, et välispoliitika arengukava pühendab sedavõrd palju tähelepanu välismajanduse valdkonnale. See on üks meie välispoliitika kõige olulisemaid eesmärke. Ilma tugeva ekspordita on jätkusuutlik majanduskasv võimatu, aga jätkusuutlik majanduskasv on väga vajalik, et meie inimeste sissetulekud suureneksid, elatustase tõuseks. Ka praeguses kriisis me peaksime tegelikult kõigiti panustama oma välismajanduse valdkonna tugevdamisele ja sellesse investeerima. Praegu on selleks hea aeg. Aga selleks muidugi peab valitsusel ja Riigikogul olema julgust teha kriisi ajal otsuseid, mida ei pruugi olla valijatele nii lihtne selgitada. Samas, investeeringud meie välismajanduse valdkonda tasuvad kindlasti ära, kui me jõuame majanduse uue kasvuperioodi algusesse ja oleme Eesti ekspordi kasvuks loonud paremad eeldused. Välispoliitika arengukava sõnastab ka meie välispoliitika üldeesmärgid. Nagu ma ka küsimuste-vastuste voorus märkisin, sellega seoses mul on, head kolleegid, üks tähelepanek. Loomulikult, meie kasvav panus üleilmsesse kestlikkusse arengusse, Eesti inimeste heaolu kasv, Eesti Vabariigi iseseisvuse sõltumatuse kindlustatus – need on absoluutselt õiged eesmärgid. Eesti rahvuse, keele, kultuuri säilimine läbi aegade tuleneb meie põhiseadusest ja see on meie riigi kõige olulisem ülesanne. Ausalt öeldes selle nimel me oleme täna tegelikult ka siia kogunenud. Aga siiski maksab endalt küsida, kas meie välispoliitika on siis n-ö rahvuslik või riiklik välispoliitika. Kas seda aetakse ainult ühest rahvusest kodanike või kõigi Eesti kodanike huvides? Tahaks loota, et näiteks tulevikus Päästeamet ...
Kui tohib juurde paluda aega?

Aseesimees Siim Kallas
Tohib. Kolm minutit ikka saab.

Raimond Kaljulaid
Tahaks loota, näiteks, et tulevikus Päästeamet ei tule välja missiooniga, et edaspidi tulekahjudest päästetakse ainult eesti rahvusest inimesi või eeskätt eesti rahvusest inimesi. Eesti kodanikkonna moodustavad erinevast rahvusest inimesed. Kui meie ametisolev valitsus ja selle välisminister ei soovi nende inimeste huve esindada, siis millise riigi ja millise välisministri suunas nad peaksid siis edaspidi vaatama?
Ma tänan ja tunnustan veelkord meie tublit Välisministeeriumi selle töö eest, nagu ka nende töö ja tegevuse eest viimastel kuudel meie inimeste koju aitamisel, olgu siis Välisministeeriumi peamajas Islandi väljakul või meie esindustes üle kogu maailma. Ja ma tänan teid, head kolleegid, kuulamast! Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Mihhail Lotman Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

Mihhail Lotman
Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! See, et ma köhin, ei tähenda, et mul on koroona, mul on astma. Nii, me arutame dokumenti, mida võiks nimetada Eesti poliitilises elus ajaloolasena. Oleks Eesti Kanada, siis välispoliitika ei oleks meile nii tähtis. Oleks Eesti Andorra, see Andorra naabritega, siis välipoliitika ei oleks ka nii tähtis, aga Eestit tänu oma geopoliitilisele olukorrale Eesti jaoks on välispoliitika eksistentsiaalse tähtsusega asi. Eesti on ajaloo jooksul olnud nagu tuulte pesa ja esimene välispoliitiline ja üldse riiklik ülesanne on meil hoida, säilitada ja arendada oma iseseisvust. Mõned olulised põhimõtted, mida me loeme sellest dokumendist ja mille ma tahan üle korrata, on esiteks järjepidevus. Eestit on valitsenud erinevad, taasiseseisvunud Eestit on valitsenud erinevad valitsused, meie partneritel olid erinevad valitsused, aga Eesti välispoliitilised suunad, eesmärgid, ülesanded on ühed ja samad, need on konstantsed. Ei ole oluline, kes on Ameerika Ühendriikide president, kes on Prantsusmaa president või Saksamaa kantsler või milline koalitsioon on meil siin võimul, välispoliitika ei ole meil selline mänguruum. Samas välispoliitika annab meile väga väikse mänguruumi. Niisiis järjepidevus. Teiseks transparentsus. Meie valikud peavad olema selged nii meile endale kui meie partneritele, mingisuguseid ... ja tükke me ei saa endale lubada. Sellega on seotud ka usaldatavus. Me oleme kindlad partnerid ja loodame ka oma partneritelt sellist kindlameelsust. Soliidsus, Eesti välispoliitika on olnud väga soliidne. Mis tähendab soliidsus? Üldiselt see võib olla asi, mis mulle eriti ei meeldi, see tähendab mingisugust tasakaalu väärtuspõhisuse ja pragmatismi tasandil. Me ei saa lähtuda ainult väärtustest, me ei saa hakata kritiseerima igat riiki, kus rikutakse inimõigusi, või seal, kus on mingisugused standardid, demokraatliku õigusriigi standardid ei ole kõige paremini kaitstud. Me ei saa alustada igat kõnet Hiina teemal, rääkides Tiibetis uiguuridest ja teistest probleemidest. See on pragmatism, võib-olla see ei meeldi. Mulle ka eriti ei meeldi, aga need on meie rahvuslikud huvid, ühelt poolt väärtuspõhisus ja teiselt poolt pragmatism ja nende vahel selline habras tasakaal.
Meie eesmärgid, välispoliitika eesmärgid, nagu ma ütlesin, esimene on riiklik iseseisvus, teine on rahvusriik. Siin nagu tekkis mingi poleemika, kas kodaniku riik või rahvuse riik. Need asjad ei välista teineteist. Eestis elavad väga erinevad rahvused ja ka mina ei ole eestlane, kuid ma olen väga tugevalt ja resoluutselt selle poolt, et Eesti on eestlaste rahvusriik, sest mitte kusagil mujal eestlastele riiki ei ole. Venelastel, juutidel, ukrainlastel on omad riigid. Eesti rahvusriik tähendab seda, et riigil on teatud kohustused eestluse, eesti kultuuri, eesti keele ja nii edasi osas.
Ma palun lisa!

Aseesimees Siim Kallas
Saab kolm minutit, palun!

Mihhail Lotman
See ei tähenda, et me peame nüüd hakkama diskrimineerima tatarlasi, absoluutselt mitte, aga tatari keele ja kultuuri suhtes riigil ei ole kohustusi. Ainult seda ma tahan öelda. Aga kõik inimõigused on tagatud. Niisiis rahvusriik, aga ka õigusriik ja selle rahvuslusega ma tahan siin ka ära markeerida ülemaailmse eestluse tähtsust, mis on ka selles dokumendis. Nad ei ole Eesti kodanikud. See, et nad ei ole Eesti kodanikud, ei tähenda, et Eesti riik kui rahvusriik ei oma mingeid kohustusi nende suhtes, on küll neid kohustusi.
Nii ja nüüd paar sõna ressurssidest. Eesti välispoliitika ei ole ainult diplomaatide teha. Eesti välispoliitika on kogu ühiskonna ülesanne. Eesti välispoliitikas mängivad suurt rolli Eesti teadlased, Eesti arstid. Eesti-taoline riik peab olema suurem, kui ta on. Ta peab olema suurem teaduses, peab olema suurem oma hariduselt, ta peab olema veel väga mitmes valdkonnas ja Eesti on üsna edukas selles, aga me kõik tahame rohkemat. Euroopa Liidu, NATO ja transatlantilised suhted on Eesti välispoliitika konstandid. Me ei saa siin öelda, siin on esitatud minu meelest vale alternatiiv, kas siis globaalne koostöö või regionaalne. See on vale. Euroopa Liit, vähemalt minu ideaalis, on riikide liit, mitte liitriik, riikide liit, kus on kohta nii föderatsioonidele, nagu Saksamaa, aga ka rahvusriikidele, nagu Prantsusmaa või Eesti või Poola, Ungari. Ja Euroopa Liidu tugevus on nimelt diversiteedis, erinevuses. Monoliitsus, nagu praegu me näeme Venemaal, ei ole riiklik tugevus, see on nõrkus. Nii ka Euroopa Liit, kui me tahame absoluutselt monoliitset Euroopa Liitu, siis see on nõrgem Euroopa Liit kui riikide liit.
Mul on siin veel palju igasuguseid asju, mida ma ei jõua, aga ma tahan juhtida selle peale, tähendab puudustele selles dokumendis ja selle on natuke ära markeeritud, et uued väljakutsed. Siin on ära märgitud ainult ühes kohas kriisid ja nende vajadus nendele reageerida. Ma arvan, et me üldse praegu siseneme kriiside perioodi ja see tuleb meile üsna pikaajalise reaalsusena ja ma arvan, et see reageerimist kriisidele, globaalsetele kriisidele, peab olema ka ära märgitud meie, tähendab rohkem ära märgitud ... Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Anti Poolamets, palun! Aa, ma vabandan, kuna oli niisugune, asjad on nii säätud, et fraktsioonide esindajad räägivad enne, siis ma annaksin Marko Mihkelsonile Reformierakonna nimel sõna. Jõuame kõik sõnavõtud ära kuulata.

Marko Mihkelson
Võtan lisaaja ka!

Aseesimees Siim Kallas
8 minutit siis kokku!

Marko Mihkelson
Head kolleegid! Lugupeetud välisminister! Eesti välispoliitika edu pandiks on olnud tema järjepidevus, toetumine liberaalse demokraatia põhimõtetele, ühtse Euroopa ideele ja tugevatele liitlassuhetele. Eesti diplomaatia märksõnadeks on olnud tasakaalukus ja tarkus. Eesti välispoliitikas on tegelikult terve inimpõlve ka ehitatud väga korralik ja tugev vundament, millele nüüd on siis asetumas esimest korda pikaajaline tegevusstrateegia. Me vaatame läbi selle arengukava ette eelolevale kümnele aastale. Ma tahan võib-olla korraks parandada hea kolleegi väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa väidet, et protokollis oleks kõik kenasti faktipõhine, et tegelikult välispoliitika arengukava ettevalmistamine ei alanud mitte eelmisel sügisel, vaid tegelikult me oleme selle dokumendi kallal tööd teinud juba enam kui kaks aastat. Esimesed arutelud ka siinse Riigikogu väliskomisjoniga toimusid eelmise koosseisu ajal 2018. aasta alguses ja ma peaks ütlema, et see on üks paremaid näiteid sellest, kuidas tegelikult ühes meie vabariigile väga olulises poliitika valdkonnas on võimalik tekitada tugevat ühisosa. Ühisosa mitte ainult siis parlamendi tasandil, vaid ka tegelikult parlamendi ja valitsuse koostöös ja see, kust tegelikult alustati selle dokumendi koostamist enam kui kaks aastat tagasi, ma peaks ütlema, et parlamendi väliskomisjon nende esimeste selliste suunanäitajate osas mängis väga olulist rolli ja ma usun, et ka need ettepanekud, mida me täna oleme komisjoni poolt tegemas Vabariigi Valitsusele, kokku 42 seisukohavõttu ja ettepanekut, et need on kõik kantud tegelikult väga põhjalikult kaalutletud sisulistest aruteludest. Ma ei ole nõus nendega, head kolleegid, kes praegust olukorda maailmas kirjeldavad kui midagi väga dramaatilist. Dramaatilist selles mõttes, et maailm, kuhu me nüüd pärast ka Eestis kehtinud eriolukorda siseneme, oleks justkui põhimõtteliselt erinev. Tegelikult ka selles samas arengukavas on minu arvates antud väga hea ülevaade sellest, kuidas maailmas, millised olulisemad trendid toimivad, on toiminud viimastel aastatel, võib-olla isegi osati aastakümnetel ja sellised kriisid, nagu ka antud juhul globaalne pandeemia loomulikult neid trende mõjutavad, midagi kiirendavad, midagi võib-olla aeglustavad, aga põhimõttelisi selliseid suuri muutusi siiski ka praegune pandeemia, pandeemiast väljumine kaasa ei too. Samas on ülioluline, et ka Eesti väikeriigina just nimelt sellist arengukava praegu kokku leppides näeb pikemat perspektiivi, esitab visiooni, millele on võimalik ehitada ka selliseid lühemaajalisi taktikalisi strateegiaid, kas regioonipõhiseid. Loodetavasti varsti asub ka valitsus vaatama ja analüüsima Tartu Ülikooli teadurite ettepanekut, et võiks keskenduda näiteks Aasia strateegia koostamisele, samas ka välisministeerium on juba analüüsinud regionaalseid koostööformaate, nagu Põhjala-Balti koostöö, mitmed teised tegevused, et selles suhtes on ülioluline, et me ei peatu arengukava tegemisel ettemõtlemisest ja tegelikult töötame selles suunas, et me suudaksime ka reaalseid tegevuskavasid, lühemaajalisi, kas aastaks või kaheks etteplaneeritavaid tegevuskavasid kokku leppida. Kaasaja üks loetumaid ajaloolasi Yuval Noah Harari  on talle omase nauditava stiiliga sõnastanud korooniapandeemia suurima väljakutse: kas reisime allamäge globaalsesse eraldatusesse või vastupidi, valime üleilmse solidaarsuse raja. Ma tsiteerin: "Esimest valides me mitte üksnes ei pikenda käimasolevat kriisi, vaid paneme idanema veel hullemaid katastroofe tulevikuks. Kui valime teise, siis pole see üksnes võit koroonaviiruse üle, vaid kindlustuspoliis kõigi võimalike tulevikuepideemiate ja kriiside vastu," ütleb Harari. Eesti välispoliitika üksmeelne põhimõte  – mitte kunagi enam üksi – aitab kergesti ka tänastes valikutes orienteeruda. Muu maailma vereringega tihedalt läbipõimunud Eesti edukas käekäik sõltub kolmest tegurist. Esiteks tuleb meil kaitsta ja tugevada demokraatlikku riigikorda, võime õppida 30. aastate lõpu sündmustest, kus kaasaminek Euroopas levinud autoritaarsuse vooluga nõrgestas Eesti vasutpanuvõimet globaalses kriisis. Teiseks tuleb Eestil igal ajahetkel pürgiga vabade riikide tuumikusse ja veenda oma liitlasi, America first stiilis enesesse sulgumise asemel Euro-Atlandi ruumis täiemahulist koostööd reanimeerima. Vabade demokraatlike riikide liidu tugevdamine, nagu sellest unistas omal ajal USA senaator John McCain, aitaks meil kõigil paremini vastustada Hiina katseid maailma üha jõulisemalt enda näo järgi kujundada. Ja kolmandaks peame aru saama, kui suur võimalus on Eestil just praegu digitaalsetele kanalitele lootma õppivas maailmas tõusta tulevikuühiskondi mõjutavate innovaatiliste lahenduste lipulaevaks ning seda võimalust ka otsustavalt ära kasutama. Eesti välispoliitikale on ühtviisi olulised kõik kolm valdkonda, mida arengukavas on esile tõstetud: julgeoleku tagamine, välismajanduse edendamine ja kodanike kaitse. Kodanikud tunnetasid alles hiljuti, kui toimiv ja päris laiahaardeline on Eesti konsulaarvõrgustik ja kui hästi me suudame ka läbi oma partnerite ja liitlaste oma kodanikke aidata, kui selleks on vajadus. Julgeoleku tagamise osas, ma usun, et siin saalis ei ole kellelgi lahkarvamusi, mis on meie julgeoleku ja meie kaitse põhialustalad. See on meie enda oma panus kaitsesse koos liitlaste, eekätt NATO-ga. Ja kolmandaks, ma arvan, et ülioluline on rõhutada, et Eesti väikeriigina avatud maailmas ei saa edukas olla, kui me ei edenda välismajandust. Arengukavas komisjon on korduvalt tegelikult ka vihjanud valitsusele, et ambitsioonid, mida seal numbrites on esitatud, võiks olla palju kõrgemad, kui nad on seal praegu nähtavad. Miks me ei võiks ennast 2030. aastaks võidelda maailma konkurentsi edetabelis näiteks lähemale Põhjala riikidele või olla äritegevuse lihtsuse poolest vähemalt maailma esikümnes, aga miks mitte ka esiviisikus. Ma väga loodan, et ka need eriarvamused, mida siin saalis praegu kosta olid, valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade poolt siiski viivad selleni, et see arengukava saab lõpliku heakskiidu valitsuses, aga juhul kui seal peaksid siiski tulema mingid põhimõttelised muutused, vaatan Urmasele siit otsa, siis ma eeldan, et enne, kui valitsus neid kinnitama asub, tuleb tagasi Riigikogu väliskomisjoni neid tutvustama.
Ja lõpetuseks, ma ühinen nendega, kes on tegelikult juba varasemalt ka öelnud, et Eesti välispoliitika saab edukas olla üksnes siis, kui meil on tugev välisteenistus. Ma tänan kõiki meie diplomaate, need, kes on töötanud Eesti rahvusvahelise positsiooni tugevdamise nimel, kuid ka neid, kes täna teevad tööd nagu näiteks Euroopa Julgeolekunõukogus. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Anti Poolamets, palun!

Anti Poolamets
Lugupeetud esimees! Austatud saadikud! Peamiseks probleemiks praeguses arengukava tekstis ning põhjuseks, miks ma väliskomisjonis selle teksti vastu hääletasin, oli see, et pole jõutud arvesse võtta koroonakriisi mõjusid. Praegu on aeg hakata järeldusi tegema, selleta on arengukava tekst poolik ning vajaks peagi niikuinii ümbervaatamist. Eile sain näha Välisministeeriumi parandusettepanekuid, mis püüavad juba neid muudatusi arvesse võtta. Mul on hea meel, et algus on tehtud. Kui aga järjekorras vaadata arengukava teksti, siis kohe esimesena hakkab silma üks veidrus, kui kirjeldatakse populismi probleemi, mis justkui kõigutab lääneriikide stabiilsust ja kokkuleppimisvõimet. Aga me ju teame, et tänapäeval on see sõna "populism" muudetud konservatiivide kohta käivaks sõimusõnaks. Nii palju, kui USA ajakirjandust jälgida, siis sealgi on Trumpi lugematutel viisidel ohtlikuks populistiks nimetatud, seda ka Eesti poliitikute poolt meie ajakirjanduses. Ja siis loeme natuke maad edasi, kuidas me peame eriti süvendatult, eriti detailselt USA-ga koostööd tegema.
Kavas on minu meelest liiga palju ruumi pühendatud arengukoostööle. Ma leian, et olukorras, kui meil on üle 50 000 töötu, peaksime me need teemad üle vaatama. Ja on eetiline ressursside hoidmine oma hädaliste tarbeks, mitte pumpama neid kolmandatesse riikidesse, kellega meil puudub igasugune ajalooline side. Ja me teame, et üdini korruptiivsetes riikides läheb arenguabist suur osa vasakule.
Sellest, mis arengukavas praegugi on hästi kirja pandud. See on NATO-t puudutav, väliskaubanduse osa ning eestlased võõrsil. NATO osa on nii asjalik, et ei meenuta enam millegagi Ukraina sõjaeelsest naivismiperioodi, kui püüti üksteist üle trumbata sellega, kes toetab innukamalt viisavabadust Venemaaga. Arengukavas on nüüd selgelt öeldud: Euroopa julgeolekut mõjutab Venemaa välispoliitiline kasvav agressiivsus, sõjalise jõuga ähvardamine ja selle kasutamine. Ja muidugi rõõmustame selle üle, et siin on rõhutatud kaitsekulude hoidmise tähtsust 2% juures. Hea on ka see, et arengukavas nähakse Euroopa julgeolekule ebaseadusliku rände ohtu. See on reaalne oht, mida omakorda võimendab rahvusvahelise koostöö ning konfliktilahenduse aeglus ja vähene tõhusus ebaseadusliku rände tõkestamisel. Hea tekst. Tõesti, nii pagulaskriisi kui ka koroonakriisi ajal on ilmnenud piiride vajalikkus, piiride vajalikkuse tähtsus. Rahvusriikide piirid toimivad nagu veekindlad vaheseinad, mis loovad turvalisust. Just enne kriisi nägime dramaatilisi kaadreid Türgi-Kreeka piirilt, kus Türgi abistas Kreeka piirirajatisi ründavaid immigrante, ja need ikoonilised pildid tuletavad meelde, et sisepiiride puudumisel võib pagulaskriis ühes Euroopa julgeolekut tugevalt kõigutavate tagajärgedega taas korduda. Praegu me näeme väga tugevat trendi regionaliseerimise suunas ja globaliseerumistrendi olulist kahanemist. Selle märkamine ja arengukavas lahti kirjutamine oleks nüüd vägagi vajalik. Me nägime, et kriisi ajal nihkusid tarneahelad ...
Palun lisaaega!

Esimees Henn Põlluaas
Palun, kolm minutit lisaaega!

Anti Poolamets
... paigast ära. Strateegiliste kaupade kättesaadavus oli küsimärgi all. See olukord peab muutuma nii Euroopas kui ka Eestis. Ma olin juures, kui hea kolleeg Kaido Höövelson kauples isiklike sidemete kaudu Jaapanist välja miljon kaitsemaski. Kõige kibedama puuduse ajal oli sellel kullahind. Ometi on see õppetund, et peame suutma kriiside ajal ka oma jõududega hakkama saada, eriti kriitilistes sektorites. Me ju näeme, kuidas me suutsime siiski käima panna maskide tootmise, desovahendid hakkasid tulema erinevatelt tootjatelt, isegi Rakveres piiritusvabrik pandi täistuuridel tööle.
Koroonakriisis on palju kasutatud sõjaaja sõnavara ning konkureeritud meditsiinitarvikute pärast. Ja tõesti on aeg õppida, et strateegilised majandusharud peavad olema kaitstud. Riigid hakkavad oma turgu kaitsma ning USA tõmbub üha rohkem Hiinast välja, samal ajal Hiina kompartei juhtimisel nende globaalsed ambitsioonid üha kasvavad. Euroopas on asutud oma ettevõtteid kaitsma kriisiaegse Hiina ülevõtu vastu. Ka meie peame mõtlema, et meie metsa- ja põllumaad ei libiseks majanduskriisi ajal kergelt välismaiste kokkuostjate kätte. Meil on vaja teha lõplik otsus 5G teemal ning sammuda ühte jalga oma liitlastega ning mitte jääda kuulama Hiina saatkonna palgal olevate PR-firmade ilukõnesid.
Arengukavast on hea lugeda, et seisame põlisrahvaste õiguste eest. Loodame, et Eesti riik jälgib seda õilsat põhimõtet üha rohkem ka reaalsuses. Abistagem siis neid rahvaid, kes on imperiaalse surve tõttu kadumisohus. Me peame häält tõstma Venemaa soome-ugri rahvaste diskrimineerimise vastu. Me ei tohi silmi kinni pigistada Hiina repressioonide ees, mida ta rakendab nii uiguuride kui ka tiibetlaste vastu. Esindamata Rahvaste Organisatsioon, Linnart Mälli suur saavutus vajab taaskäivitust ning Eesti riigi tuge. Põlisrahvaste õiguste kaitse ei tohiks jääda paberile, vaid peame hoidma valgusvihus rõhutud väikerahvaste saatust. Peaksime digitaliseerimisest tulenevates õiguslikes küsimustes olema eestvedajad ning hoidma elus rahvusvahelise õiguse suurmehe Friedrich Martensi pärandit. Olgem eestvedajad digitaliseeruvas maailmas hallide tsoonide kaardistamisel. Täna on ülal palju teemasid, näiteks, millal tuleks teise riigi kriitilise taristu vastaseid küberrünnakuid defineerida agressiooniaktina.
Nii palju kui rahvuslust ka ei demoniseeritaks, kriis pigem tugevdab rahvuslikku mõtlemist ja see ongi loomulik asjade käik. Me peame tugevdama rahvusriiklikku lähenemist ning mitte minema kaasa nendega, kes püüavad Euroopa Liitu üha föderatiivsemaks muuta. Hoidkem oma põhiseaduslikke väärtusi kõige kõrgemal ning ärme lahjendame neid vastavalt tuule suunale! Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Siim Kallas, palun!

Siim Kallas
Austatud härra esimees! Austatud kolleegid! Mind innustas siia pulti tulema Ruuben Kaalepi kõne, mis oli väga hea kõne, kuigi oli seal palju niisuguseid punkte, millega ma tingimata just nõus ei ole, aga siiski olid seal mõned väga tõsised väited. Eelkõige üks väide, missugune peaks olema praktiline välispoliitika. Ja ma olen nõus sellega, mis Ruuben Kaalep ütles, et imperialistlike riikide ambitsioonide tagasitulek on tõeline oht selles koroonakriisi järgses maailmas, oht kollektiivsele julgeolekule ja selleks peab otsima vastavaid vastukaalusid. Ja siis ma mõtlesin, et mida siis teeks välisminister Ruuben Kaalep, mis suuna ta võtaks, kui ta lähtuks nendest ideedest, mida ta siin ütles. Ja tema ütles ka väga selge plaani, see on regionaalse koostöö plaan, luua tugev regionaalne koostöö ja regionaali all pidas ta silmas Ida-Euroopat, Euroopa Liidu idapoolseid maid ja idapartnerluse maid. Ja lihtsalt ma ütlen, et seda on katsetatud ja väga nukker on tegelikult või väga muret tekitav on lugeda ajaloost, kuidas seda sama asja katsetati möödunud sajandi 20-ndatel aastatel ja mille suureks eestvedajaks, ainukeseks eestvedajaks oli Kaarel Robert Pusta ja sellest Poola, Soome ja Baltimaade koostööst ei tulnud mitte midagi välja niisugust, mis instrumentaalselt oleks tähendanud midagi riikidele. Täpselt samasugused katsed korraldada regionaalselt või mingite gruppide koostööd Euroopa Liidu sees, ka sellest ei ole midagi välja tulnud. Sellepärast, et siis tekib alati see küsimus protseduuridest ja küsimus sellest, et kelle huvides siiski see regionaalne koostöö on, ja selleks, et niisugune koostöö saaks toimuda, selleks peab olema igaühel selge, peab olema ka Poolal ja Ungaril selge, miks ta ühes või teises küsimuses on Eestiga samadel seisukohtadel. Aga rahandusküsimustega üritades näiteks luua sellist regionaalset alliansi küll IMF-is küll Euroopa Liidus, sellest lihtsalt ei tulnud mitte midagi välja. Selle tõttu ma lihtsalt ütlen, et Eesti välispoliitika kindlasti üks õige põhimõte on see, et on olemas üks suur regionaalne koostöö, milles on palju puudusi, see on Euroopa Liit, aga see on siiski uskumatu projekt maailmas, mis ikkagi korralduslikult toimib ja see on, see saab olla see edukas regionaalne koostöö. Nii et selles mõttes otsida nüüd mingit muud väljapääsu ja üritada luua mingit illusiooni, et ka Euroopa Liidu sees me loome mingi liidu Saksamaa vastu näiteks jne, sellest ei tule mitte midagi head välja. Sellepärast see innustas mind sõna võtma, aga kahtlemata Ruuben Kaalepi mõtetes oli väga palju ka neid, mida ma jagan.
Ja mida ma tahtsin veel öelda, et kui ma juba siin olen, siis ka välispoliitika arengukava kohta, mis on väga tõsine, väga hea dokument. Seal on üks teema, millest on olnud ka varem juttu, see on tugev välisteenistus. Tore, palju rohkem palka ja koolitust ja kõiki muid asju, aga omal ajal oli välisteenistuse ülesehituse printsiip, et see peab olema suletud. See tähendab, et saadikud vahetuvad nagu kõik ühes sisemises süsteemis ja on korduvalt vaieldud selle üle, et kas ei oleks aeg avada välisteenistus ka konkursile väljastpoolt, et nii nagu välisteenistuse alguses, said konkureerida intelligentsed inimesed, huvitavate mõtetega inimesed, kellest said Eesti välisteenistuse alustalad, suuraadikud, osa ka ebaõnnestus, aga kas ei oleks aeg nagu sama poliitika juurde tagasi tulla.
Ma palun kaks minutit veel!

Esimees Henn Põlluaas
Palun, annan kolm minutit lisaaega!

Siim Kallas
Et lihtsalt viisakalt lõpetada oma etteaste ja ma tõsiselt soovitaksin selle teema üle uuesti mõelda, sest ka praktika näitab, et noh, kui kogu aeg on ainult ühes süsteemis sees niisugune ringlus, siis see ei tarvitse anda ka lõpptulemusena personalivalikus parimat kvaliteeti. Ja ka ongi kõik. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ja nüüd on lõpusõnavõtuks võimalus välisminister Urmas Reinsalul. Palun!

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh, lugupeetavad parlamendiliikmed, selle huvitava tagasiside eest! Ühinen eelkõnelejaga, Ruuben Kaalepil huvitav kõne. Kolme mere algatus on kaalukas. Kolme mere algatuse puhul ka osundus sellele, et tegelikult ka regionaalselt kaasata riike Euroopa Liidust väljas – tegelikult ongi ka Ukraina president palutud kolme mere tippkohtumisele –, seal on väga palju sarnasust ennekõike NATO idatiiva paiknemises nendel riikidel. Aga kindlasti ta ei ole mõeldud kuidagi nii, ta ei saagi poliitilises mõttes asendada Euroopa Liidu koostööformaati, ega ta ei pürgi ka, ütleme, selle alternatiiviks, ometi see ei tähenda seda, et sellel ei oleks oma eriline väärtus, sest selles regioonis on tõepoolest – ma olen nõus selle positiivse osundusega Ida-Euroopa riikide kohta, nende keskmine majanduskasv on kõrgem Euroopa Liidu keskmisest – potentsiaal olemas ja kindlasti on olemas potentsiaal ka Eesti ärimeestele palju avaramalt võib-olla ka nendele turgudele pääseda tulevikus kui mõne väga tugevalt väljakujunenud turuosaga Lääne-Euroopa riigis.
Anneli osundus, Eesti kui digitaalne teenäitaja, eriti selle kriisi keskkonnas – kahe käega kirjutan alla. Me oleme ette valmistanud ka oma kõne siin eelmisel nädalal, Singapuri välisministriga ühte ülemaailmset deklaratsiooni digitaalses valdkonnas ja ühte ülemaailmset ka valitsuste tasemel videokonverentsi selles suunas, et me peaksime selle, ja meil on ka mõned huvitavad mõtted digitaalse arengukoostööplatvormide osas, mida luua. Selles osas me liigume väga jõudsasti edasi ja see on kindlasti üks meie kaubamärk, ka selles kriisikeskkonnas üks väheseid voorusi, mida see segadus meile kaasa on toonud, mida meie riigi tugevus on esile kergitada.
Raimondi osas kahe käega kirjutan alla sellele rõhuasetusele, mis puudutas välismajanduspoliitika toetamist. Mihhaili osundus sellele, et väärtused ja huvid väikeriigi puhul, see poleemika, mis on meid saatnud aeg-ajalt, ütleme, n-ö Sirbi veergudel esile kerkinud – ma ütlen, et minu jaoks, nii palju, kui ma olen seda mõtestanud, väikese riigi jaoks, kes oma esmasünniõiguse eest siin maailmas seisab, väärtused ja huvid paraku peavad olema kattuvad. See on meie tegelik välispoliitika telg, siin ei ole tegelikult alternatiivi minu arusaama järgi. Meie ellujäämine ja enda väärikus ja enese mitte mahasalgamine, see ongi tegelikult see, et on väärtused ja huvid tasakaalus ja need kattuvad. See ei tähenda seda, et alati peab rääkima kõike seda, mida mõtled, aga kindlasti pead mõtlema seda, mida ütled.
Marko Mihkelsoni osundus, panin eraldi kirja, Aasia strateegia, väga tähtis teema. Balti-Põhjala loogikas on käinud koostöömemorandum läbi ja ma arvan, et me võiksime seal riikides, kus meil on praktilist kasu võrsuda, eriti mis on ka maailma n-ö võimukeskmena esile kerkinud – sada protsenti kirjutan alla.
Nüüd, Anti osundus sellele, et koroonakriis paraku ei peegelda täies mahus seda koroonakeskkonda, loomulikult see paber siin laua peal ei saagi peegeldada, esimese reha oleme teinud. Aga täna ka meie arusaam, mis maailmaga juhtub, on pehmelt öeldes piiratud. Kindlasti me peame tulema selle juurde tagasi kas juba selle aasta numbri sees või järgmise aasta alul ja kindlasti seda arengukava selle valgusega rehitsema. See arengukava ei tohi olla surnud dokument, siis ei võta teda keegi tõsiselt, siis ta on nagu Karl Marxi teosed kapis. Ei, meil peab olema nõnda, et ta on meie kompass. Kompass tegelikult omab siis tähtsust, kui seda kogu aeg vaadatakse ja asetatakse sellesse keskkonda, milles see kompass meile teed peab näitama.
Ja ma arvan, et oluline osundus oli Linnart Mälli meenutamine. Võib-olla me peaksime mõtlema Linnast Mälli preemiale tegelikult põlisrahvaste õiguste eest seisjale. Ma arvan, et siin võiks olla üks praktiline osundus Linnart Mälli elutööle küll selles tema panuses, mis ta on andnud ka just nimelt vaimsuse ja eneseväärikuse sisendamisel palju kaugemale Eesti piiridest.
Ja Siim Kallase osundus lisaks nendele mõttekäikudele – ma arvan, et see on üks kõige tähtsamaid ja n-ö praktilises mõttes poleemilisemaid ideid, mis tänasest arutelust võrsus. Me ei kõnele sellest – ma arvan, et ka Siim Kallas ei pidanud seda silmas –, et mingisugused parteimehed istuvad kuskil saadikute kohtadel. Ma vaatasin, Iisraeli uus koalitsioonileping nägi ette, et Ameerika saadik pannakse paika kaheks aastaks, seal olulisemate araabiariikide saadikud pannaks kaheks aastaks paika – ei-ei, kaugel sellest. Aga ma arvan, et tegelikult mõelda sellele, et seda n-ö erineva valdkonna inimeste oskusteavet ja n-ö avatud konkurssi mõelda mingitele positsioonidele, nendele saadikukohtadele, ma olen täiesti avatud sellele. Ma arvan, et säilitades õiget proportsiooni see kindlasti annab lisaväärtust. Ma arvan, et hea meelega me mõtleksime ja väliskomisjonis tutvustaksime seda ideed. Välisteenistuse seadus võimaldab nii ja naa teha, see ju tegelikult, ütleme, takistuseks ei ole. Aga teha seda nõnda, ma arvan, et see eeltingimus ongi, et meil on niisugune konsensuslik hoiak ka parlamendist olemas, et me kuidagi ei solgi tegelikult olemasolevat asja ära, me saame aru, et mingi lisaväärtus tekib.
Nii et aitäh teile kõigile nende öeldud mõtete eest! Töö jätkub.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ma tänan austatud välisministrit! Tänan kõiki austatud kolleege! Ja sellega on tänane istung lõppenud. 

Istungi lõpp kell 13.58.