15:00 Istungi rakendamine

Esimees Henn Põlluaas
Tere, austatud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 15. töönädala esmaspäevase istungiga. Ja kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Kert Kingo, palun!

Kert Kingo
Annan üle Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa algatatud Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on muuta erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise kontroll professionaalsemaks ning selleks antakse järelvalvepädevus Riigikontrollile. Eelnõu on edastatud Riigikogu juhatusele elektrooniliselt.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon algatab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Vabariigi Valitsuse nimel proua Heili Tõnisson, palun!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esimeseks, pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Raivo Aeg. Teiseks, ruumiandmete seaduse ning korteriomandi ja korteriühistu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Rene Kokk. Aitäh! Need eelnõud on edastatud elektrooniliselt Riigikogu juhatusele.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Läheme kohaloleku kontrolli juurde.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 80 Riigikogu liiget, puudub 21.
Nüüd siis jõuame päevakorra täiendamise ja kinnitamise juurde. Peaminister Jüri Ratas on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega eriolukorrast. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 alusel olen täiendanud tänase istungi päevakorda ja lisanud esimeseks päevakorrapunktiks peaminister Jüri Ratase poliitilise avalduse. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu kolmanda istungjärgu 15. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 
Hääletustulemused
Poolt on 83 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud. 

1. 15:05 Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus eriolukorrast

Esimees Henn Põlluaas
Esimese punktina tulebki peaministri poliitiline avaldus. Ja ma natuke tutvustan neid protseduure. Peaministri avaldus, kõne kuni 30 minutit, seejärel võib iga Riigikogu liige esitada peaministrile ühe suulise küsimuse ja peale seda avame läbirääkimised, kus sõnavõttudega võivad esineda fraktsioonide esindajad. Palun, härra peaminister, kõnetool on teie!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head ülekande jälgijad! Kõigepealt suur tänu, Riigikogu esimees teile, ja Riigikogule, et te olite nõus täiendama päevakorda – aitäh selle võimaluse eest! 
Pea kümme nädalat tagasi, 12. märtsil esinesin, austatud Riigikogu, teie ees poliitilise avaldusega koroonaviiruse levikust tingitud kriisi kohta. Eelmisel päeval oli Maailma Terviseorganisatsioon hinnanud, et viiruse levik on saavutanud ülemaailmse epideemia mõõtmed. Samal hommikul moodustasime valitsuskomisjoni viiruse olukorraga tegelemiseks ning sellest tulenevatele rahvatervise- ja majandusprobleemidele lahenduste leidmiseks. Viimastel õhtutundidel kuulutas Vabariigi Valitsus esimest korda Eesti ajaloos välja eriolukorra.
Selleks ajaks oli Eestis leidnud kinnitust 16 inimese nakatumine ning tuvastatud nakkuse riigisisene edasikandumine. Praeguseks oleme teinud üle 70 000, täpsemalt 70 189 laboratoorset koroonaviiruse testi, millest 1784 on andnud positiivse vastuse. Paraku on see haigus nõudnud Eestis ka 64 inimelu. Tegemist on üheselt iseseisvuse taastanud Eesti suurima tsiviilkriisiga, mis on puudutanud lähedalt või kaugemalt kõiki Eestimaa inimesi, piirkondi ja eluvaldkondi. Praeguseks on viiruse levik olnud meil enam kui kuu aega langustrendis. Teadlaste mõõdetav nakatamiskordaja on püsinud 7. aprillist alla ühe, mis tähendab, et viirus taandub. Sama kinnitab ka Tartu Ülikooli teadlaste juhuvalimiga uuring, mille tulemused näitavad, et viiruse levimus Eestis on madal. Igapäevane uute tuvastatud nakatunute arv on terve maikuu püsinud väiksem või võrdne kümnega. Haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide arv väheneb samuti järjekindlalt.
Vabariigi Valitsus sõnastas 9. märtsil kriisiga tegelemiseks kuus eesmärki, mille kaudu on võimalik ka Eesti kriisiga hakkamasaamist tagantjärele hinnata. Need kuus eesmärki olid järgmised: esiteks, tõkestada koroonaviiruse edasist levikut Eestisse; teiseks, tõkestada koroonaviiruse kohapealset levikut Eestis; kolmandaks, tagada tervishoiusüsteemi toimetulek koroonaviiruse tõrje ja raviga; neljandaks, vältida paanika teket ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust koroonaviiruse leviku tõkestamise ja ravi kohta; viiendaks, tagada inimeste toimetulek koroonaviirusest tulenevate kaudsete mõjudega; ning kuuendaks, tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.
Väga austatud rahvasaadikud, auväärt Riigikogu! Koroonaviiruse levik Eestisse pidurdus pärast piiride ajutist sulgemist. Ulatuslikud reisipiirangud olid hädavajalikud ning pea kõik Euroopa Liidu liikmesriigid taastasid ajutise piirikontrolli. Loomulikult oleks võinud seejuures olla enam riikidevahelist koostööd ja infovahetust, sest nägime tõrkeid inimeste koju naasmisel ning ka probleeme strateegiliste kaupade transpordiga. Need häired näitasid, kui suur väärtus ja julgeolekugarantii on hästi töötav Euroopa Liidu ühtne turg ning vaba liikumine. Usun, et kõik osapooled on kogetust järeldusi teinud ning sellest sai õppetund Euroopa Liidu ühtsuse hoidmiseks. Viiruse kohapealse leviku tõhusaks tõkestamiseks astusime riigi ja ühiskonnana mitmeid suure kaasneva mõjuga samme. Esmajoones vajasime ülevaadet viiruse leviku ulatusest. Suurendasime kriisi alguses kiiresti pudelikaelaks osutunud testimisvõimekust. Ja alates 5. veebruarist oleme ööpäevas testinud keskmiselt 806 inimest ning tipp oli 2. aprillil, kui analüüsiti 2506 viiruseproovi. Suurt tähelepanu on saanud veel isikukaitsevahendite hankimine ning eesliinitöötajate kaitsmine. See on toimunud ülemaailmse konkurentsi või isegi võidujooksu tingimustes, kus sõlmitud lepingute ja rahaülekannete asemel annab praeguseni kindluse vaid päriselt kohale jõudnud saadetis. Väga oluline oli veel Eesti enda tootjate võimekuse kaardistamine ja nende pakutavate võimaluste kasutamine. Suutsime näidata solidaarsust ka oma NATO liitlastega ning Eesti abi Itaaliale ja Hispaaniale pälvis nende tähelepanu ja siira tänu.
Viiruse leviku piiramiseks tuli luua inimeste vahel sotsiaalne distants ning vältida võimalikult palju ebavajalikke kokkupuuteid. Keelasime avalikud üritused ja kogunemised, seadsime sisse liikumispiirangud saarte ja mandri vahele, sulgesime koolid, kaubanduskeskused, spordirajatised ja meelelahutusasutused. Kehtestasime 2 + 2 reegli ning kohustuse COVID-19 haigetel ja lähikontaktsetel olla karantiinis. Kuigi need on tõsised sammud, mis piiravad oluliselt inimeste õigusi ja vabadusi, oleme saanud Eestis üldjoontes hakkama siiski palju leebemate kitsendustega, kui nägime mitmes teises Euroopa ja maailma riigis. Tervishoiusüsteemi toimetuleku tagamiseks pidime valmistuma ka kõige mustemateks stsenaariumideks, mille võimalikkust kinnitasid uudised ja ülevaated raskustes riikidest. Meditsiinisüsteemi kokkukukkumise vältimiseks tuli luua haiglatesse võimekus tegeleda suure hulga COVID-19 patsientidega, mis tähendas muuhulgas plaanilise ravi piiramist, nn koroonaosakondade loomist ning intensiivravivõimekuse tõstmist. Meie tervishoiusüsteem tõestas oma suutlikkust ning selle võimekuse piire õnneks päriselt proovile ei pandud. Kõige raskem hetk oli kuu aega pärast eriolukorra kehtestamist, 13. aprillil, kui COVID-19 tõttu vajas haiglaravi 166 inimest, kellest 9 oli juhitaval hingamisel. Olemasolevate voodikohtade arv on jooksvalt muutunud, kuid maksimumist lähtudes oli sellel päeval üldpalatite võimekusest kasutatud 60% ja intensiivravi ressursist 17%.
Head kuulajad! Kriitilises olukorras on loomulikult äärmiselt tähtis, et inimesed mõistaksid neile seatavate piirangute eesmärke ja tehtavate sammude vajalikkust. Inimeste informeeritus aitab neil oma käitumist kohandada ning enda ja oma lähedaste tervist kaitsta. Kasutasime lisaks meedia võimalustele info edastamiseks ka elektronkirju, otsepostitust ja SMS-sõnumeid, milles sisaldusid käitumisjuhised ning viited lisainformatsiooni leidmiseks. Panime tööle kriisiinfotelefoni 1247 ning vajalikku teavet koondava veebilehe. Lisaks toimusid igapäevased pressikonverentsid erinevate ametkondade osalusel, et edastada piisavalt vajalikku ja täpset infot. Kindlasti on ka ajakirjandus praeguses kriisis oma ülesandeid inimeste informeerimisel kiiduväärselt hästi ja vastutustundlikult täitnud. Valitsuse kommunikatsioonibüroo tellimusel monitooris Turu-uuringute AS iganädalaselt avalikku arvamust ning inimeste teadlikkust. Selle põhjal võin öelda, et terve ühiskond on olnud kriisiinfo ja käitumisjuhistega hästi kursis. Eriolukorra esimestel nädalatel levis arvamus, et Eesti venekeelsete elanike teadlikkus kriisist on madal, kuid faktid toonast hinnangut ei kinnita. Uuringute põhjal näeme, et venekeelsed inimesed on olnud juhiste järgimisel väga usinad.
Lisaks tervishoiusüsteemile puudutab praegune kriis kõiki teisi eluvaldkondi. Viimasel teadus- ja arendusnõukogu koosolekul vaatasime töös olevaid uuringuid ning algatasime analüüside tegemise veel neljas valdkonnas. Need puudutavad elutähtsate kaupade varustuskindluse tagamist, kriisi toimet elanike vaimsele tervisele, viiruse leviku sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning viroloogilisi, immunoloogilisi ja epidemioloogilisi uuringuid. Kõige vältimatu eeldus on see, et kuigi oleme koroonaviiruse esimese lainega seni hakkama saanud, siis valmistume ka selle naasmiseks.
Auväärsed siinviibijad! Näeme praegu, kuidas majandusprognooside tegemise ja arutelude puhul saab enneolematut tähelepanu tervisestatistika. Tervisekriisiga on kaasnenud väga tõsised mõjud meie majanduse toimimisele ja väljavaadetele. Viiruse ohjeldamiseks kasutatud meetmete tagajärjel on Euroopa Liidu majandustegevus langenud loetud nädalatega drastiliselt. Tõsiselt on mõjutatud tarbijate tehtavad kulutused, tööstustoodang, teenused, investeeringud, kapitalivood, tarneahelad ja paljud muud tähtsad majandusnäitajad. Euroopa Komisjoni kevadprognoosi kohaselt võib euroala majanduslangus ulatuda sel aastal 7,7%-ni. Tegemist on suurima langusega Euroopa Liidu ajaloos, mis on palju sügavam kui 2009. aasta finantskriisi ajal. Majandusprognooside tegemine on endiselt väga raske, sest puudub pretsedent, millega praegust olukorda võrrelda. Ebakindluse ulatust näitavad ilmekalt stsenaariumid, kus pikemaajalisemate piirangute ja pandeemia teise laine puhul võib langus aasta lõpus kujuneda peaaegu kaks korda suuremaks. Euroopa Komisjon prognoosib Eesti majanduslanguseks tänavu 6,9%, mis on euroala keskmisest väiksem. Komisjoni oodatav langus on väiksem ka Rahandusministeeriumi poolt aprilli alguses prognoositud 8%-st, sest arvesse on võetud 2020. aasta lisaeelarve leevendusmeetmete mõjusid. Eelarvedefitsiidi prognoos on euroalal käesolevaks aastaks keskmiselt 8,5 ja riigivõlg 103% sisemajanduse kogutoodangust. Eestis kasvab 2020. aastal eelarve puudujääk 8, riigivõlg aga 20,7%-ni SKT-st. Vaatamata suurele hüppele jääb viimane endiselt Euroopa Liidu madalaimaks. Viiruse tõkestamiseks mõeldud meetmete leevendamine loob eeldused taastumiseks, kuid ilmselt ei suuda ei Euroopa Liidu ega Eesti majandus saadud kahju ka järgmise aasta lõpuks tasa teha.
Väga auväärsed Riigikogu liikmed! Hoolimata kõikidest ettevalmistustest, plaanidest ja õppustest võime öelda, et selleks kriisiks ei olnud päriselt valmis ei meie ega ükski teine riik maailmas. Kõige lihtsama näitena võime vaadata isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite globaalset puudujääki. Samuti on kõikjal olnud probleeme testimisel, tervishoiusüsteemi toimetulekul, hädavajalike ravimite kättesaadavusel. Lisaks esines vajakajäämisi riikidevahelises koordinatsioonis. Nüüd on meie kohustus olukorrast õppida. Me peame tulema siit välja targema, tugevama ja kindlasti ka vastupidavamana.
Kuna oleme igas mõttes oma lähinaabritega tihedalt seotud, siis pole juhus, et piiriüleste piirangute leevendamine algas esmajoones just Balti riikide ja Soomega. Siit saame sammhaaval edasi liikuda, et taastada liikumisvabadus terves Euroopa Liidus. Mul on hea meel, et oleme näinud selles kriisis väga selgelt, et Eestis on tarku ja toimekaid inimesi ning ametkondi, kes panustasid kiirete ja arukate lahenduste leidmisse. Ka see on väga oluline õppetund. Õpetlik kogemus on kindlasti Eesti Vabariigi põhiseaduses ette nähtud eriolukorra kasutamine esimest korda meie ajaloos. Seda nõudvaid kriise pole Eestis varem olnud, kuid tagasi vaadates võin kinnitada, et eriolukorra kasutamine oli ainumõeldav samm. Loomulikult ei astunud me seda sammu kergekäeliselt ning valitsuses ja meid nõustanud inimeste hulgas oli enne otsuse tegemist küllalt kahtlusi ning ettevaatlikkust. Vastuseid vajasid mitmed väga põhimõttelised küsimused nii eriolukorra põhjendatuse, korralduse, kestuse kui ka juhtimise kohta. Ma olen äärmiselt tänulik õiguskantslerile ja riigisekretärile, kes neis aruteludes väga sisuliselt osalesid ning oma nõu ja soovitusi jagasid. Kuigi kehtiv seadusandlus näeb eriolukorra juhile ette ulatuslikud volitused, pidasin oluliseks, et räägiksime langetatavad otsused põhjalikult läbi valitusliikmete, ametnike, ekspertide ja teadlastega. Oluliseks aruteluformaadiks sai eriolukorra kehtestamise eel loodud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon. Lisaks kaasasime selleks moodustatud teadusnõukoja, kes kõigis olulistes küsimustes aruteludesse oma panuse andis. Valitsuskomisjon on kohtunud tiheda graafiku alusel 33 korda ning jätkab oma tegevust vastavalt sellele, kuidas koroonaviiruse olukord edasi areneb. Lisaks komisjonile on kriisi lahendamisega tegeletud tõsiselt valitsuse tasandil.
Kindlasti väärib esiletõstmist Riigikantselei oluline roll. Tegemist on riigistruktuuris ainulaadse asutusega, et koordineerida teiste asutuste kriisideks valmistumist ja nende lahendamist. Selle ülesandega on nad edukalt hakkama saanud. Olgu see siis kriisist väljumise strateegia koostamine, riigi situatsioonikeskuse kaudu riigiülese olukorrateadlikkuse loomine või kõigi ametkondlike tegevuste ning kommunikatsiooni koordineerimine. Riigikantselei juhib laia riigikaitse tegevusi, millele tuleb minu hinnangul lisada tsiviilkriisideks valmistumise koordineerimine. Väga oluline juhtimise õppetund oli kindlasti ka eriolukorra tööde juhtide määramine, kes tegelesid nii isikukaitsevahenditega kui ka sideettevõtete kaudu operatiivselt vajaliku info edastamisega näiteks Eestisse naasta soovivatele inimestele. Lisaks täitsid väga kaalukat rolli Päästeameti nelja regiooni juhid ja Saaremaa piirkonna juht, kes tegelesid kohalike omavalitsuste vajadustega ning vahendasid neilt vajalikku infot eriolukorra juhile, valitsuskomisjonile ning valitsusele. Suhtlesin tööde juhtidega regulaarselt ning olen neile selle panuse eest siiralt tänulik. Päästeameti struktuuri kasutamine keskseks piirkondlikuks kriisijuhtimiseks on end õigustanud ning peame seda ka edaspidi vastavalt arendama. Oleme ka eriolukorra ajal pidanud muutma kiirkorras seadusi, mis ei osanud olemasoleval kujul näha ette selle kriisi tagajärgi. Nagu kriiside puhul otsustega üldiselt, tuli ka muudatused teha tavapärasest otsustusprotsessist olulisemalt kiiremini. Ma tänan. Tänan auväärt Riigikogu väga kiire ja operatiivse osalemise eest nende küsimuste lahendamises.
Lugupeetud kuulajad! Keskööl lõppes eriolukord, kuid kriis kestab edasi. Paljud piirangud kestavad edasi. Me ei vaja selle juhtimiseks enam eriolukorra režiimi. Viiruspuhang on praeguseks taandunud ja tervishoiusüsteem taastub, kuid pandeemia globaalne kulg ning piirangutest tulenev majanduslik surutis paljudes riikides mõjutab meid veel pikk aega. Viirus ei ole ka Eestist kadunud ning ikka ja jälle leiame uusi nakatunuid. Tõhusa vaktsiini või ravimi leidmiseni, milleks WHO andmetel võib minna veel pikka aega, jääb viirus meie sekka ning meil tuleb õppida sellega koos elama. Samas oleme kindlasti selle ja teiste nakkushaiguste levikuks tulevikus palju paremini valmis. Teame, milliseid vahendeid on meil vaja ning ühiselt ja vastutustundlikult käitudes saame kriisist taas üle.
Vabariigi Valitsus on võtnud vastu COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia, millega algas töö juba kriisi teisel nädalal. Sellest juhindudes oleme hinnanud olukorda ja teinud piirangute kohta otsuseid, et tasapisi naasta normaalse elukorralduse juurde. Oleme strateegias kirjeldatud teises – nakkuspuhangu stabiliseerumise etapis, millele järgneb valmisolek uueks puhanguks. Strateegia esmane roll ongi olnud pöörata meie pilgud ja mõtted kriisist väljumise suunas, kuid see ei ole kalenderplaan, ei mõtle meie eest ega anna detailseid juhiseid iga üksikjuhtumi kohta. Dokument annab meile suuna ning selles on kokku lepitud riigi eesmärgid, põhimõtted ja kriteeriumid, millest saavad lähtuda kõik meie inimesed, organisatsioonid ja asutused ning koostada selle põhjal oma isiklikud väljumisplaanid.
Me soovime tulla kriisist välja tugevama ja ühtehoidvama ühiskonnana, milleks seadsime neli strateegilist eesmärki: esiteks, tagada inimeste füüsiline ja vaimne tervis ehk pidurdada viiruse levikut ja leevendada viiruse mõju tervishoiusüsteemile nii lühi- kui ka pikaajaliselt; teiseks, tagada inimeste toimetulek ja tavaellu naasmine ehk leevendada eriolukorra piirangutest tulenevat võimalikku mõju inimeste sissetulekutele, töökoha säilimisele, haridusele ning igapäevasele toimetulekule; kolmandaks, toetada ettevõtete toimetulekut ja konkurentsivõimet ehk leevendada neile piirangutest tulenevat mõju; ja neljandaks, tagada ühiskonna ja riigi toimimine ehk hoida elutähtsate kaupade varu ja teenuste pakkumine vajalikul tasemel, kindlustada elanikkonna turvalisus, põhiseadusliku korra järgimine ning Eesti riigi iseseisvus. Strateegia põhimõõdikud on meile teetähisteks, mille alusel peame olema valmis ka tagurdamiseks, kui seda peaks vaja minema. Selline paindlikkus on meie olukorras hädavajalik. Oluline on ka kannatlikkus, sest kriisist väljumine ei tohi kujuneda uueks sulgumiseks.
Auväärsed Eestimaa inimesed! Mitte ükski kehtestatud piirang ei töötaks ega ei suudaks me saavutada soovitud eesmärke, kui eestimaalased ei oleks võtnud südameasjaks vastutada mitte ainult enda, vaid ka oma lähedaste – vanaema-vanaisa, naabri, sõbra, töö- ja õpingukaaslase ning kogu meie väikese, aga tubli ühiskonna eest. Oleme saanud taaskord tõestust, et Eestimaa inimesed nii suurtes linnades kui ka väikestes külades näevad Eestit meie kõigi ühiskonnana. See on meie kestmise vundament.
Ma olen südamest tänulik meie tervishoiutöötajatele, samuti päästeametnikele, politseinikele, Terviseameti ja Häirekeskuse töötajatele, ettevõtjatele, ametnikele, diplomaatidele ja konsulaartöötajatele, kohalike omavalitsuste inimestele ning väga paljudele vabatahtlikele. Nägime, kuidas Kaitsevägi ja Kaitseliit toetasid tervishoidu ja korrakaitse tagamist oma varude ning võimekustega, nagu mitte kunagi varem pole tehtud. Nägime ka seda, kuidas lasteaedade ja koolide õpetajad ning töötajad, sotsiaaltöötajad ning omavalitsuste teenistujad pingutasid selleks, et me kõik oleksime hoitud. Nägime ettevõtjate panust oma töö ümberkorraldamiseks ning inimestele hädavajalike teenuste ja kaupade pakkumiseks. Nägime teadlaste tõsist tööd viiruse ja sellega kaasneva uurimiseks ja selgitamiseks. Ma olen tänulik Vabariigi Presidendile tema aktiivse töö ja suhtluse eest kriisiolukorras. Loomulikult on mul väga hea meel teie mõtete, panuse ja põhjaliku töö eest, head Riigikogu liikmed, seda nii vanematekogus, komisjonides, fraktsioonides, suures saalis, kirjavahetuses kui ka vestlustes. Soovin meile kõigile tervist ning tarkust edaspidiseks. Ma tänan teid kõiki südamest. Jõudu Eestile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, austatud peaminister! Teile on ka küsimusi. Head kolleegid, tuletan meelde, et küsimuse esitamiseks on aega üks minut. Ja esimesena küsib Valdo Randpere. Palun!

Valdo Randpere
Aitäh! Hea peaminister! Sa ütlesid, et meil tekkis kriisi algul siin defitsiit maskide ja desinfitseerimisvahenditega, iseenesest, ma arvan, nende maskidega on siiamaani väike defitsiit, et ega see kriisikomisjon ei ole väga edukalt suutnud neid Eestisse hankida. Ja ma võin juba ette öelda, mis on järgmine defitsiit. See saab küll olema pika aja pärast, nagu sa ütlesid, aga see saab olema vaktsiin. Ja minu küsimus on, et nüüd, kus me näeme, et suurriigid omavahel juba nägelevad selle üle, kes saab esma- või ainuõiguse vaktsiinile, ja selge on see, et vaktsiini algne tootmine ja distributsioon üle maailma saab olema suhteliselt pudelikaelakujuline, et mida on Eesti ette võtnud juba praegu selleks, et kindlustada endale vaktsiini kättesaamine sel hetkel või üsna lähedal hetkele, kui ta leiutatakse. Ma tean, et teised riigid on selles suhtes võtnud samme, vähesed riigid loodavad Euroopa Liidu ühishankele. Mida on Eesti teinud? Ära ainult palun ütle, et Jaak Aab hakkab seda hankima, siis ta ei jõua kunagi siia! Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Ma tänan kõigepealt, austatud Valdo Randpere, teie küsimuse eest! Jah, isikukaitsevahendid ja sealhulgas maskid, olgu need siis FFP3 või FFP2 või kirurgilised maskid, nagu ma oma kõnes ka ütlesin, et see defitsiit oli meeletu. See defitsiit oli meeletu, kestis nädalaid ja kuid. Ja nii nagu ma ütlesin, et oli kindel, et need maskid on siis olemas, mitte kui leping oli tehtud, mitte kui raha oli tasutud, vaid siis, kui nad olid Tallinna Lennujaamas lennukiga maandunud. Nüüd, küsimus läks edasi, ma saan aru, selle vaktsiini peale. Et maskide osas ma tahan nii palju küll öelda, et ma ütlesin ka oma kõnes aitäh Eesti erasektorile, ettevõtjatele. Oli päris palju neid ettevõtjaid, kes pingutasid enda logistikaga, enda isiklike vahenditega, et isikukaitsevahendid, sh maskid, Eestisse jõuaks, ja see töö oli kiiduväärt. Maskide kohaletoimetamist aitas väga tugevasti kaasa Eesti välisteenistus, meie saadikud. Ma pean siin kindlasti eraldi välja tooma Eesti suursaadiku Hiinas. Nüüd vaktsiin ja sinu mure sellest, et see jõuaks kõigepealt suuremate riikideni, jõukamate riikideni ja siis väiksemate riikideni, kui see ühel hetkel tuleb. Mul oli üks nädalapäevad tagasi telefonikonverents, videokonverents WHO peadirektoriga, kus samuti vaktsiinist me rääkisime. Tema hinnangul vaktsiini väljatöötamine võib veel võtta aasta kuni poolteist aega. Nüüd ma tahan eraldi ära märkida selle vaktsiini raames Euroopa Liidu väga olulist panust, ma isegi ütleks, et Euroopa Liidu initsiatiivi võtmist läbi Euroopa Komisjoni, läbi Euroopa Liidu Komisjoni presidendi proua Ursula von der Leyeni, kes tegelikult oli üks oluline algataja sellelsamal raha kogumisel riikideüheselt. Ka Eesti panustas sinna oma toe ja oma abi. WHO peadirektor tänas isiklikult läbi minu Eestit selle panuse eest. Ja selle mõte on olnud ju see, punkt 1, et me leiaksime vaktsiini, aga just punkt 2 on see, et see vaktsiin ei muutuks teie poolt kirjeldatud defitsiidiks, et see on ainult mõningatele rikkamatele jõukamatele riikidele. Vastupidi, et see oleks võrdväärselt kättesaadav kõigile. Nüüd küsimus, mida on Eesti teinud. Üks panus, mida me oleme sellesse raha kogumisse teinud. Teie poolt vastu võetud lisaeelarve nägi ette samuti investeeringud Tartu Ülikooli kolmanda astme või kolmanda kategooria laborisse. Nii et kindlasti meie teadlased ja meie teaduspotentsiaal on kaasatud vaktsiini väljatöötamisse. Loomulikult see saab olema pikk ja keerukas periood. Ma ei ole teie irooniaga nõus riigihalduse ministri Jaak Aabi osas. Kriisi alguses oli minu palve, et tema võtaks kogu isikukaitsevahendite korraldamise enda õlgadele, jutt on siis välja arvatud hooldekodud ja meditsiiniasutused. Ja ta selles olukorras kindlasti andis oma parima, ma hindan tema panust kõrgelt ja ta suutis tegelikult koordineerida riigisiseselt, aga ta suutis koordineerida ka nii palju, kui sel hetkel oli võimalik, välisriikides, kust isikukaitsevahendid tulid. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Ivari Padar, palun!

Ivari Padar
Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Väljas on kevad, viljad valmivad. Sellega seoses mul on üks palve teile ja kas te saate seda palvet rahuldada, on omaette teema. Et kas te suudaksite võimalikult kiiresti, aga võimalik, et see on selle nädala jooksul, anda põllumeestele ja põllumeeste organisatsioonidele tagasisidet sellest, mis on valitsuse plaan seoses 2020. aasta põllumajandusaastaga just läbi siis tööjõu ja välistööjõu. Ja ma väga paluks, et see vastus, kui te seda teete, et see oleks suhteliselt detailne, et ta annaks nagu erinevatele nüanssidele samuti vastuse. Kasvõi see, kas Ukrainaga on peetud diplomaatilisi läbirääkimisi sellel teemal, et töölisi vahetada. Kas ja millises valmiduses on töötukassa, kasutamaks neid inimesi, kes täna sel juhul juba siin on. Et selline palve, et igal juhul oleks parem ametlikult kuulata seda valitsuse käest kui näiteks järgmisel pühapäeval TRE Raadiost.

Peaminister Jüri Ratas
Ma tänan teid selle küsimuse eest! Ma arvan, et tööjõuküsimus põllumajandussektoris taimekasvatuses eeskätt on loomulikult aktuaalne ja seda keegi ei sea kahtluse alla. Me oleme täna, nagu te teate, teatud leevenduse teinud, see on see, et see periood kestab kuni 31. juulini. Ja ma olen öelnud ka siin infotunnis teile, et kindlasti see ei ole selle probleemi täislahendus, vaid see on üks osa sellest. Teiseks, me peame arvestama seda, et tööpuudus Eestis nädalatega kasvab ja kindlasti on inimesi, kes soovivad taas tööd leida ka teistes sektorites ja üks sektor selles kindlasti võiks olla põllumajandus. Loomulikult see eeldab paljudel juhtudel ka ümberkoolitamist ja õppe tegemist, milles kindlasti riik peab olema siin palju paindlikum ja palju operatiivsem. Nüüd teie sisend ka selles osas, et kuidas näiteks ühelt hooajatöölt või ütleme, et kui kolmanda riigi töötaja siin Eestis sees, et kuidas ta ühest sektorist saaks minna teise sektorisse, kuidas see infovahetus toimub. Mul on olnud tänapäeval isegi Siseministeeriumi ametnikega suhtlus ja ma tean seda, et nad peavad seda suhtlust täna ka töötukassaga, et kuidas seda infot liigutada, kuidas neid andmeid anda, sest siin on tegemist delikaatsete isikuandmetega. Neid tuleb kaitsta, neid tuleb, kui üldse neid on võimalik anda, siis me peame lähtuma sellest, et need andmed ei läheks kuidagi välja, nii et ma tean seda, et Siseministeerium täna koostöös töötukassaga, neid lahendusi püüab leida, just seda, et kui inimene töötab näiteks täna, võtame siis piltlikult öeldes ehitussektoris, seal enam tööd ei ole, aga tal oleks valmisolek minna põllumajandussektorisse. Tema väljaõpe näiteks seda lubab, tema teadmised seda lubavad, et kuidas viia kokku need, kellel lõpeb töötamine ehitussektoris, põllumajandusektoriga. Jah, siin on teatud väljakutseid, aga ametkondlikult see suhtlus juba käib. Nii et ma arvan, et sellele probleemile ühtset lahendust ei ole ja ma väga loodan seda, et kokkuvõttes me jõuame nii ruttu kui võimalik, ka sellisele epidemioloogilisele olukorrale, kus taas me saame piirid avada erinevate riikidega, kus lubab, ütleme, see nakkusarv või nakatunute arv sisse tulla teistest riikidest kolmandatest riikidest ja see annab selle võimaluse, et taas lubada ka tööjõudu sisse näiteks, nagu te nimetasite, Ukrainast. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Hea peaminister! Te rääkisite eriolukorrast oma avalduses suuresti minevikuvormis, aga ometi on nii, et selle sunnitud pausilepanemise mõjud alles hakkavad väga paljudes sektorites kohale jõudma. Näiteks, maksuamet on täna avaldanud, et raskustesse on praeguseks sattunud ligi 12 000 ettevõtet. Nagu te ise viitasite, Töötukassa prognoosib töötuse kasvu. Ja kõik need ebakindlas olukorras olevad inimesed ootavad hästi konkreetseid sõnumeid selle kohta, kuidas tugi neile jätkub, kas see jätkub. Ja neid väga konkreetseid sõnumeid natukene teie avalduses nappis, seetõttu ma küsin üle. Kas palgatoetus, mille maksmine lõpeb praeguse seisuga 12 päeva pärast, kas palgatoetuse maksmine jätkub? Kas see jätkub nii, et tuge saavad ka need sektorid, kuhu kriis alles hakkab jõudma ja kas Töötukassa võib arvestada lisarahaga? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kõigepealt, ma arvan, et sellistes kriisides, eks iga, ütleme, kriisijuht või valitsus ühelt poolt ju seab oma prioriteedi, mis see üks ja kõige olulisem prioriteet on. Selles kriisis oli minu jaoks kindlasti kõige suurem prioriteet see, et tagada inimeste tervis, tagada, nii nagu ma teile ütlesin ka kõnes, kui me valitsustasandil seadsime eesmärgid selle kriisiga hakkamasaamiseks, siis kolmas, nagu ma ütlesin teile, oli tagada tervishoiusüsteemi toimetulek koroonaviiruse tõrje ja raviga.
Jah, me ei saa öelda, et COVID-19 ei oleks nõudnud ühegi inimese elu Eestis. Kahjuks seda ei saa öelda. Nüüd, see on olnud peamine ja kõike muud me saame uuesti ehitada, taas ehitada, taas luua. Ma olen täielikult päri teiega, austatud Keit Pentus-Rosimannus, et majandusse ja teatud majandusharudesse see kriis kas on täna kohale jõudnud või hakkab alles jõudma kohale.
Ja te küsite minu käest, et kas Töötukassa palgatoetuse meede jätkub või mitte. Kõigepealt, punkt 1 on meil vaja saada Töötukassa nõukogu ettepanek. Minu teada Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku hüvitada juuni kuu töötasud, ma olen täna sotsiaalministriga rääkinud sel teemal, ma olen palunud panna selle neljapäeval Vabariigi Valitsuse kabinetti arutelu alla, selle punkti. Ma isiklikult pean õigeks, et me läheme edasi palgatoetuse maksmisega. Nüüd, te küsite, et sektorid, jah, ma arvan, et seda alust, kuidas maksta välja, seda tuleks muuta. Ja sellesama ettepaneku kohaselt muutub siis kohustuslikuks ka tingimus, et ettevõtte käive või tulu peab olema vähenenud eelmise aasta juuniga võrreldes vähemalt 50%. See on olnud väga efektiivne meede, palgatoetuse meede, aga olgem ausad, see on olnud ka väga kallis meede.
Ja teie viimane küsimus. Mul oli kohtumine sotsiaalpartneritega, nii Tööandjate Keskliiduga kui ka ametiühingutega, ja mõlemad on teinud tõesti selle ettepaneku, et riik võiks sinna lisaraha juurde panna, nagu te ka mainisite. Eks ka seda küsimust siis kindlasti peab neljapäeval arutama ja ma arvan, et ka laiemalt Riigikoguga arutama, sest see tähendab lisaraha ressurssi. Aga jah, ma arvan, et Töötukassa palgameede igal juhul juunikuus peaks jätkuma. See on väga paljusid inimesi tõesti täna päästnud koondamistest. See on andnud, ma arvan, väga paljudele ettevõtetele kindlust ja usku, et nad saavad oma tööd ja tegevust jätkata peale kriisi. Suur tänu selle väga hea ja sisuka küsimuse eest!

Esimees Henn Põlluaas
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Ma lähen selle hea ja sisulise küsimuse edasiarendamisele, arendan seda edasi. Tõepoolest, et palgatoetus on aidanud väga paljusid ja andnud ka kindlustunnet natukenegi juurde töötajatele, kellel on hirm, et homme-ülehomme võib-olla neil enam sissetulekut ei ole. Aga ametiühingud on öelnud, et oleks vaja vähemalt paar-kolm kuud seda lisa palgatoetust, et olukord hakkaks leevenema. Nüüd, kui riik töötukassase lisaraha ei suuna, kulub suur hulk raha ära enne, kui me saame hakata töötuskindlustushüvitise määrasid, pikendama maksete perioodi, laiendama kindlustatute ringi. Ja ma ikkagi küsin eelmise küsimuse lisaks, et siis Keit Pentus-Rosimannuse küsimuse lisaks, et kuidas plaanib valitsus toetada töötukassat palgatoetuse meetme pikendamisel. Kas on plaan täiendavaks palgatoetuseks tuua lisaeelarvega töötukassasse raha juurde? Kui mu mälu mind ei peta, on valitsus sel aastal aktiivsetesse tööturu meetmetesse panustanud ainult...

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh!

Heljo Pikhof
18 000 eurot, eelmine aasta 3 miljonit. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Nagu ma ütlesin ka eelmisele küsimusele vastamise ajal, et seda otsust või seda arutelu hakkab kindlasti, ma usun, neljapäeval Vabariigi Valitsus arutama, punkt üks. Ma ütlesin, et ma pean ka õigeks selle meetme jätkumist, aga me peame seda arvestama, et ka need rahalised ressursid on piiratud ja täna teha otsus, et juunikuus edasi minna, minna edasi siis selle 50% määraga, seda langetati siis 50%-le. Ja et see toetus ei ole siis mitte rohkem kui 800 eurot, selline ettepanek täna valitsuse laual on. Nüüd te küsite õigustatud küsimuse, et kui valitsus või riik otsustab sinna raha juurde lisada, siis punkt üks, loomulikult see tähendab lisaraha ressurssi. Punkt kaks, loomulikult on ka küsimus selles, et kui palju siis või kui kaua majandust täpselt sellisel kujul me soovime üleval hoida või vastupidi, et see ei ole ainus meede ju täna majanduspakettides, et riigi poolt on tulnud ju üsna mahukas majandustoetuste pakett, olgu see läbi KredExi, olgu see läbi EAS-i, olgu see läbi kohalike omavalitsuste või olgu see läbi investeeringute, mis kõik peaksid teatud valdkondades andma juurde tööd ja hankeid ja läbi selle inimestele leiba lauale. Nii et me ei ole kindlasti ainult töötukassa peale toetunud, et me oleme teinud ka erinevaid meetmeid, et majandust stimuleerida, et seda kriisi võimalikult kiiresti pöörata taas tõusule. Nii et seda tervikpilti tuleb koos vaadata. Jah, üks võimalus kindlasti on lisaraha lisamine, aga nagu ma ütlen, et ühelt poolt on rahaline küsimus laual, aga teiselt poolt ka see küsimus, et kui palju me panustame siis, ütleme, palkade kinnimaksmisse ja kui kaua ja teiselt poolt, et on teised meetmed, et ikkagi meie majandust ja ettevõtlust igatpidi stimuleerida ja aidata selle turu aktiviseerimisele kaasa. Ma arvan, et seda pilti tuleb igal juhul tervikuna vaadata. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Põllumajandusorganisatsioonid on 7. mail saatnud teile kirja pöördumisega seoses välistööjõuga. Neile tänaseni nagu avaliku informatsiooni peale vastust ei ole tulnud, nende jaoks iga päev vastamata tähendab nagu nädalat, iga päev, mis vastamata on. Ma tahaks küsida seda, et kõik Euroopa riigid, kellele on antud võimalus – ja ka Eestile on antud võimalus –, on kasutanud võimalust välistööjõudu sisse tuua, just hooajatöö mõttes, et miks Eesti riik seda võimalust ei ole kasutanud, sest praegune tegevus pigem mõjutab seda, et kui inimene upub, siis teie pakute talle õnge, mitte päästerõngast. Ja päästerõngast on täna vaja eriti aiandussektori jaoks, kes vajaks välistööjõudu. Miks te ei ole kasutanud võimalust, mida Euroopas teised riigid kasutavad, ka nendes riikides on tööpuudus kõvasti kasvanud? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Jah, 7. mail on see kiri või taotlus tõesti sisse tulnud, täna on, kui ma ei eksi, 18. mai, et kindlasti neile vastatakse ja loomulikult sisuliselt vastatakse. Ma olen andnud ka teile, austatud Riigikogu liige Urmas Kruuse, siin infotunnis täpselt samale küsimusele mitmeid kordi vastuseid, andsin ka just hetkel proua Heljo Pikhofile samale küsimusele neid leevendusvastuseid, mida me oleme teinud täna, nii et te ei saa öelda, et selles sektoris riik ei oleks absoluutselt mingeid samme astunud, mingeid samme leevenduse suunas astunud. Ka seesama pikendus juulikuu lõpuni on üks leevendus. Nagu ma ütlesin teile, et täna tihendavad oma tööd Siseministeerium ja töötukassa, et inimesi, kes mingis teises sektoris, ütleme, jäävad tööta, saaksid kiiremini tulla siis põllumajandusse või nagu taimekasvatusse, te mure oli. Ja loomulikult, kolmas küsimus on palju laiem, et kolmas küsimus on see, et võimalikult kiiresti taastuks kriisieelne situatsioon, kus kevadel või suvisel ajal tõesti saavad Eestisse tulla ka hooajatöötajad. Ega seda aluspõhimõtet ju ei ole keegi muutnud. Täna on muutnud lihtsalt koroonaviirus inimeste liikumisvõimalusi, on karantiinireeglid ja täna me töötame ju selle nimel, et võimalikult kiiresti, tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast, neid piire me avada saaksime. Eilse seisuga me peame arvestama seda, et meil on üle 50 000 inimese täna töötuna arvel, 50 137, ja viimase nädalaga siis registreeriti 1518 uut töötut. Nii et ka need on need kohad või ka see on, ütleme, teistsugune situatsioon kui igakevadisel ajal, et meie töötute arv on täna kahjuks palju suurem. Loomulikult on küsimus ka selles, et me peame ju ka oma inimestele ja neile pakkuma neid võimalusi, et nad tööd siin siseriiklikult leiaks. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh! Austatud peaminister! Haridusvaldkond pidi eriolukorras tegema väga fundamentaalseid muudatusi oma töö korraldamiseks ja riik oma vastukäiva kommunikatsiooniga ei teinud seda olukorda sugugi kergemaks. Kui aprilli keskel väitis valitsus, et näiteks lõpuaktuseid kindlasti ei toimu, siis täna me teame, et need toimuvad. Lõpueksamite teemal valitsus tahtis saada tähtajatut õigust otsustamaks, kuidas lapsed põhikooli ja gümnaasiumi lõpetavad, Riigikogu seda õigust ei andnud. Ja siis andis valitsus teada, et üldjuhul põhikoolis ja gümnaasiumis lõpueksameid ei toimu. Samal ajal tegelikkus oli see, et põhikoolis lõpueksameid üldse ei toimunud, gümnaasiumis vabatahtlikult. Teie andsite sotsiaalmeedias teada, et 15. mail kontaktõpe taastub, tegelikult me teame, et see taastus osaliselt. Minu küsimus on: milliseid õppetunde te haridusvaldkonnas olete enda jaoks sõnastanud? Suur tänu!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Ma loodan, et me kõik ikka adume, kus me oleme olnud viimased kaks kuud või rohkem, kaks ja pool kuud, kümme nädalat. Anda selles kriisis, kus mingil hetkel järgmist tundi oli väga raske ette ennustada, punktuaalselt ja kellaajaliselt kõik reeglistik ette, ma arvan tagasihoidlikult, et on natuke palju nõutud või palutud. Ma arvan, et haridusvaldkonnas on antud väga selgeid sõnumeid. 9. aprillil prognoosida täpselt seda, mis hakkab juhtuma 15. mail, oli ääretult keeruline. Tagantjärgi vaadates see prognoos, mis tegelikult valitsustasandil välja öeldi ja see ettepanek, mille haridus- ja teadusminister tõi, on ju olnud väga ajakohane, arvestades selle viiruse levikut. Ma ütlesin oma kõnes, et minu hinnangul selline keerulisem hetk oli 13. aprill, kui meil oli COVID-19 haiglavoodis seal 166 inimest. Kui mõelda korraks, kuskohas me 9. aprillil olime ja mis situatsioonis me elasime, siis märtsi viimasel nädalal olid tulnud erinevad rahvusvahelised uuringud Suurbritanniast ja Soomest, meie enda teadlased olid teinud erinevaid lähenemisnurkasid. Ma mäletan, et kuskil 23.–24. märtsi paiku öeldi, et kõige optimistlikum lahendus on, et seal aprillikuu keskpaigas meil on vist 230 inimest intensiivravis sees. 230 inimest. See oli see seis, kuskohas me elasime ja kuskohas me olime.
9. aprillil anti väga selge sõnum: 15. mai – hariduselu saab taas avatud, lõpueksameid saab tegema hakata. Tõsi on see, et kui te pahandate selle osas, et 9. aprillil ei saanud öelda välja, kas lõpuaktused ja lõpupeod toimuvad, siis no see on minu arvates üsna väike detail antud juhul. Täna me teame seda, et Haridus- ja Teadusministeeriumilt on suunis: aktused tohivad toimuda, aga siseruumides peab hoidma distantsi, ruum peab olema hõredalt täidetud, st mitte rohkem kui 50% ruumi täituvusest. Suunis on aktuseid pidada klasside kaupa, vanemad kaasata digilahenduste kaudu. Peod ei ole lubatud. Haridusministeeriumi suunis lähtub teadusnõukoja soovitusest, et juunis oleks mõistlik vanemaealisi liigsete kontaktide eest kaitsta. Nii et ma saan aru, et see rünnak on olnud väga tugevasti siin haridussüsteemi pihta, aga mina soovin haridusministeeriumit ja haridus- ja teadusministrit tegelikult tänada, et seal minu meelest sai suuresti alguse ka selline väljumisstrateegia või avamisstrateegia. Ja see oli väga oluline. Toona sooviti väga tugevasti seda, et saaks öelda eeskätt abiturientidele, kas nad saavad teha eksamit, kuidas on nende sisseastumine seotud ülikoolidega. Ma arvan, et see oli hästi tähtis. Ja ma arvan, et üldprintsiip peab olema see, et ka sõnumites olla pigem ettevaatlik, kui neid sõnumeid pärast kahetseda. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Üks väga suur üksmeel ühiskonnas on see, et majandus käima läheks ja taastuks, töökohad ja ettevõtted alles jääksid. Ja teiegi ütlesite, et suur eesmärk on teil majandust stimuleerida, kiirete meetmetega see saavutada. Kas te olete kursis, kui edukas te selles olete, kui palju tegelikult lisaeelarvega välja pakutud rahast on käiku läinud ja kas te olete kursus, kuidas seletavad seda olukorda turuosalised? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, teile, selle küsimuse eest! Loomulikult, on ju olemas konkreetselt ka näidikud või n-ö majandusmõõdikud, mida me siis hetkel oleme iganädalaselt vaadanud, saanud ülevaate, nii et jah, selles osas kogu, ma arvan, valitsus on kursis sellega, olgu see siis, härra Ligi, ma tänan teid selle väga asjaliku küsimuse eest, registreeritud töötute arv, olgu see näiteks ettevõtete käibe muutus võrreldes eelmise aastaga, olgu see majandusaktiivsuse indeksid, olgu selleks eelarve tasakaalu küsimus, maksuvõla kasv võrreldes eelmise aasta märtsiga, mis tuleb näiteks Maksu- ja Tolliametist või ka erinevad tarbimised: elektri tarbimine, kaardimaksed, kaupade-teenuste eksport jne. Nüüd, turuosaliste osas on mul tõesti selle kriisi raames olnud pidev suhtlus nii ettevõtluse esindusorganisatsioonidega kui ka pangasektoriga, neid on toimunud mitmeid, ka sellel nädalal on need ees. Nii et ja loomulikult ka vestlused siis valitsustasandil erinevate KredExi ja EAS-i meetmete raames. Et ma arvan, et kui te nagu muretsete selles osas, et kas me oleme kursis, mis hetkel toimub, siis loomulikult, valitsust hoitakse kursis ja see on minu meelest hästi oluline, just et ka sellest kriisist väljumisel toimuks hea kahekõne ettevõtlusorganisatsioonide ja valitsuse vahel. Nii et ma arvan, et need meetmed tegelikult, mis on loodud läbi EAS-i või mis on loodud läbi KredExi, tegelikult oma eesmärki täidavad ja aitavad Eesti ettevõtteid taas sellest kriisist välja tulla, aitavad väga paljudel Eesti inimestel säilitada oma töökohad ja anda tegelikult usku ettevõtetele, et nad peale kriisi saaksid ilusti oma tegevusega jätkata. Ma väga tänan, et te tõesti muretsete sama küsimuse eest, teie süda, mis minulgi, mis on Eesti majandus ja ettevõtlus, jah, ma loen seda ääretult oluliseks. Suur tänu teile selle tõsise küsimuse eest!

Esimees Henn Põlluaas
Hele Everaus, palun!

Hele Everaus
Austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Enne viirust me teadsime, et meil on väga tõsised probleemid arstiabi kättesaadavusega, olles siis Euroopa Liidu maadest tegelikult ravijärjekordade osas esirinnas – pikkuse mõttes kahjuks. Viirus tõi oma paradigma ja tuhanded inimesed tegelikult jäid seetõttu reaalsest vajalikust arstiabist ilma. Kuidas nüüd kõike seda tagasi teha, sest ka need inimesed iga päev kannatavad oma erinevate vaevustega? Samas me teame, et meil on ka Euroopa Liidu maadest vähem arste, vähem õdesid. Kuidas nüüd see ühelt poolt inimressurss ja teiselt poolt rahaline ressurss on ette nähtud, et see, mis on kaotatud, tagasi teha? Ja tegelikult seesama viirus toob meile kindlasti ka veel kroonilisi haigeid juurde. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, austatud doktor Everaus! Jah, teie küsimuse see pool, et järjekorrad on pikenenud, vastab tõele, järjekorrad on pikenenud, sest plaaniline ravi on olnud ca üheksa-kümme nädalat maas ja ta ei ole tänaseni lõplikult ju taastunud. Ta taastub erinevates haiglates erineva tempoga ja on ka neid, kes täielikult veel ei saa taastumist lubada. Nüüd just eile oli mul isiklikult juttu suuremate haiglate juhtidega, ja nii nagu ma olen ka avalikult paar korda öelnud, et neid piiranguid seada oli kergem kui piiranguid maha võtta, kui tulla sellest kriisist välja. Ma arvan, et tegelikult meditsiinis kehtib põhimõtteliselt sama põhimõte hetkel, et plaanilist ravi lõpetada, COVID-i osakondade avamist teha oli kergem kui täna liikuda tagasi normaalsuse juurde ja plaanilise ravi taastamise juurde. See eeldab loomulikult, punkt 1, seda, et me suudaksime kõigepealt haiglatele tasuda need kulud, mida nad on teinud COVID-19 raames, et nad ei peaks hoidma kokku plaanilise ravi arvel. Ja seda just teie ja Riigikogu oletegi teinud, kui lisaeelarve sai vastu võetud, siis seal on haigekassale eraldi ette nähtud, ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et see suurusjärk oli 150 miljonit eurot. See on, ma arvan, väga oluline, et nad saaksid kindluse, et tegelikult nad ei pea tegema neid kulutusi oma plaaniliste ravikulutuste arvel. Me ei saa täna öelda seda, et me suudame järele võtta, ma ei tea, nädalatega. Kindlasti see võtab haiglatel aega kuid, ma arvan, et terve see aasta, kui mitte rohkem, aga ma siiski usun, et Eesti haiglad ja meditsiin on tublid, nende võimekus on suur ja nad annavad endast parima, et nagu te ütlete, et palju haigusi või mured inimestel on olnud ooteajal või ooterežiimil. See, et see koroonaviirus võib olla tekitanud ka lisa kroonilisi haigusi, see ju kindlasti, neid näiteid on, kuna haiguspuhang ikkagi oli uus, aga puudutas täna Eestis tuhandeid inimesi, meie ühiskonnas ja mis see lõplik, täpselt see meditsiiniline mõju on selle koroonaviiruse teistele kroonilistele haigustele, ma arvan, et hetkel on lõplikku hinnangut raske öelda, aga kindlasti selle mõju on olemas. Nii et ma saan öelda seda, et täna rahaliselt on haiglate tegevus kaetud, haiglad pingutavad, et plaanilisse ravisse tagasi minna. Aga loomulikult meie plaanid näevad ette, et teatud haiglates igal juhul ka COVID-19 osakonnad peavad säilima, see võimekus peab säilima, rääkimata EMO-dest, kes igal juhul peavad andma siin kiiret ja operatiivset abi. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Lauri Läänemets, palun!

Lauri Läänemets
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Töötasuhüvitis, millest siin juba mitu korda on räägitud, on selles mõttes väga oluline, ma arvan, et kõige tõhusam toetus siiamaani olnud. Ja selle on ainuisikuliselt ju inimesed ja ettevõtjad välja pannud, mitte riik. See on kindlustusmakse, mida kogutud on. Vastupidiselt sellele, et ligi 2 miljardit paketist läks ju ettevõtete toetamiseks, aga inimeste toetamiseks pole siiamaani midagi läinud. Selles mõttes väga oluline teema. Nüüd, Töötukassa nõukogu teab ja on öelnud, et seda hüvitise perioodi tuleb pikendada. Me oleme teiega ka seda kolm nädalat tagasi rääkinud, valitsusele ei tohiks see üllatusena tulla. Nüüd Riigikogu käib koos veel umbes kuu aega. Kui riigieelarvet tahta kiirkorras menetleda, tuleks umbes hiljemalt kahe nädala pärast lisaeelarve Riigikogule esitada. Minu küsimus on teile see: et neid inimesi aidata, kas nüüd, enne jaanipäeva valitsus esitab Riigikogule teise lisaeelarve või mitte? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, härra Läänemets! Ma ütlesin teile ju, et väga suure tõenäosusega seda Töötukassa nõukogu ettepanekut sel nädalal me arutame. Ja ma tean väga selgelt ka seda, mis on laual. Nagu te ütlesite ka ise, on see lisaraha vajadus riigi poolt. Kindlasti see peab olema üks osa sellest ja käima käsikäes sellega. Aga me ei saa üle ega ümber vaadata ka või minna kõrvale tervikpildist, minna kõrvale ka teistest majandusmeetmetest, mida täna on ikkagi riik oluliselt rohkem, oluliselt operatiivsemalt ja jõulisemalt teinud, kui me võrdleme kriisi 2008–2009. Ja ka see on ju tööturule ja tööjõuturule oluline leevendus, et inimesed ei kaotaks oma tööd või kaotaksid võimalikult vähe ja majandus ja ettevõtlus, erinevad valdkonnad taastuksid võimalikult kiiresti. See kui te küsite – no te küsite ei- või jah-vastust –, kas see lisaeelarve ennem jaanipäeva siia Riigikogusse tuleb või mitte, või teine lisaeelarve, nagu ma ütlesin, see on neljapäevase arutelu koht, kas ja mis võimalusi tegelikult meil on selle küsimuse lahendamiseks, ja seda neljapäeval siis valitsus arutab. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Suur aitäh teile nii ülevaate kui küsimustele vastamise eest! Ma ei hakka siinkohas üle rõhutama, et see, et me täna oleme selles olukorras ehk siis eriolukorrast väljunud, on eelkõige Eesti inimeste, nende asutuste, valitsuse ja ka Riigikogu osa, meie osa võib-olla kõige väiksem, aga just nimelt inimeste osa, kes on väga selgelt ja täpselt täitnud neid nõudeid, et sellest kurjast viirusest lahti saada. Minu küsimus puudutab nüüd aga konkreetselt seda, mis siis eriolukorra lõppedes hädaolukorras kellegi roll on. Suurüritused, festivalid, kontsertid, mis üle Eesti on planeeritud, juba ka välja kuulutatud, kas neile annab loa kohalik omavalitsus või peavad nad pöörduma Terviseameti poole. Kuidas see tegelikult hakkab olema, sest me küll teame tänu teie ülevaatele ka, millised on olnud info ja suunised valitsuse ja erikomisjoni poolt, aga kuidas nüüd hakkab olema tänasest või homsest? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, aitäh, teile! Ma kindlasti nõustun teiega ja jagan seda seisukohta, et üldse mul on võimalus täna siin olla, ma olen täiesti samal arvamusel, et see on tänu meie inimeste, ütleme, vastutustundlikule käitumisele, et Eesti inimesed on näidanud üles siin ääretult suurt ikkagi vastutustunnet, isiklikku vastutust nii enda, oma lähedaste, oma pere, oma emade-isade ja vanaisade-vanaemade ees, et neid lähikontakte võimalikult palju piirata ja see on andnud ka tõesti tulemust. Te tõite välja ka teisi valdkondasid, et kindlasti on esiliinil olnud meditsiin ja ma ütleksin, et ka Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitseliit, Häirekeskus teinud väga tänuväärset tööd. Väga paljud vabatahtlikud on läinud näiteks sinna telefonile 1247 tööle, mis on olnud, ma arvan, et ääretult positiivne näide. Nüüd, Riigikogu roll minu hinnangul on olnud väga suur ja sellest on olnud väga palju kasu, me peame kõik oma rolli täitma, mis sel hetkel on ja selge on see, et Riigikogul on seadusandliku võimu roll ja olgem ausad, kogu selles kriisis, olgu see riigieelarve või ka eelmisel nädalal menetluses olnud, mis on ka palju kriitikat saanud, aga minu meelest see õigusselgust tõi juurde, see seaduseelnõu 165 SE, et ka siin on olnud Riigikogu roll oluline. Kui te küsite suurüritusi, et kuidas see olema saab, et eks see saab olema selle üldreegli all kõigepealt, et 50% saali mahutavusest, aga mitte rohkem kui 500, välisüritused kuni 1000 ja ma kujutan ette, et ülejäänud loa taotlus peab käima sarnaselt nagu ta on varasemalt käinud. Ainult, et nendest piiridest ei saa üle minna, et me ei saa teha üritusi, mis on suuremad kui on 1000. Kindlasti me peame mingeid üritusi vaatama, ma kujutan ette, et kui ühe päeva jooksul ühes kohas tehakse väga mitu erinevat kontserti, kus varasemalt on olnud mingi festival ja nüüd öeldakse, et me teeme mitu kontserti, ütleme seal on kellaajalised vahed, seal saab kontrollida, et inimesi ei ole rohkem kui 1000 sellel alal, et kindlasti me näeme ka selliseid taotlusi ja eks nendele tuleb siis igale ühele ka läheneda, ma ei tea, personaalselt, aga üldjoontes see reeglistik on ette öeldud ja loa taotlus, avaliku ürituse loa taotlus käib sarnaselt, nagu see on varasemalt käinud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea eesistuja! Hea peaminister! Te rõhutasite oma kõnes sümpaatsel viisil, et meie venekeelne elanikkond käitus sarnaselt meile eestlastele, ja see ongi nii ja aitäh, et te seda eraldi välja tõite. Ent ometi teeb murelikuks see, kui vaadata meie töötuse statistikat. Ida-Virumaal jääb töötuks palju noori, noored töötavad tihti teenindussektoris. Kõige keerulisem on Eestis olla vene naine, sest sul on kolm häda: sa oled naine, sa oled venelane, su eesti keel ei tarvitse olla parim ja tihti elad sa Ida-Virumaal. Kas teie meelest peaks midagi eraldi, kas me saaksime midagi riigina eraldi teha oma venekeelsete inimeste jaoks, et nad ei jääks praeguses keerulises olukorras tööjõuturul veel halvemasse olukorda, kui nad on? Statistika näitab, et küsimus on tõsine. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Et kindlasti üks asi, mida ju me oleme teinud juba mitu aastat, palju süvenenumalt ja intensiivsemalt, on eesti keele õpe ja ma arvan, et sellega tuleb igal juhul edasi minna, mis on toimunud nii täiskasvanute eesti keele õppe koolitusel, aga mis on toimunud ka haridusvaldkonnas, olgu see lasteaiad või olgu see põhikooli esimene aste, et see on, ma arvan, hästi tähtis. Nüüd, te nimetasite Ida-Virumaad ja Ida-Virumaal elavad ju nii venekeelse emakeelega inimesed kui eestikeelse emakeelega inimesed, aga tõesti Ida-Virumaa on selles, ütleme, tööpuuduses saanud vast väga tugevalt pihta või kõige rohkem pihta ja see potentsiaal, et ta võib veel saada pihta, arvestades just tootmist, arvestades just meie põlevkivisektorit, see potentsiaal pihta saada on väga suur tegelikult, arvestades, mis toimub maailmaturul täna, mis on keskkonna eesmärgid. Nii et minu meelest neid eri meetmeid Ida-Virumaale tuleb luua, me oleme neid ka teinud valitsuses, me oleme teatud leevendusi loonud, et Ida-Virumaa, just tööstus, see pihtasaamine oleks väiksem. Ma arvan, et neid arutelusid tuleb kindlasti ka jätkata. Ma tean seda, et töötukassa rahastab ka eesti keele õpet minu meelest, mis on siin ka oluline. Nii et need on need meetmed, mida me saame rakendada ja mida tuleb rakendada. Tänasel hetkel kindlasti Ida-Virumaa suurt põlevkivisektorit, ma arvan, et tuleb vaadata, kuidas ma ütlen siis, eri suunitlusega ja neid abistada. See arv, kui palju inimesi võivad seal jääda töötuks, on mitte kümnetes, vaid sadades. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab demokraatiat ja järeldusi, mida sina oled selles kontekstis teinud, et kui peaks teist korda veel tegema, siis mida peaks sellest õppima. Nimelt, parlament on võtnud selle aja jooksul neli-viis ikka üht- või teistpidi seotud seadust vastu, millest üks on jäänud välja kuulutamata presidendi poolt, kahe puhul on president öelnud, et ka seal on, ütleme, näited kehvast õigusloomest jne. Ja eks nad on tekitand nii siin saalis kui ka laiemas avalikkuses üsna sellist kriitilist arutelu. Kas sulle ei tundu, et seda tüüpi probleeme oleks saanud vältida, kui valitsuse poolt oleks võib-olla natukene struktuursemalt ja süsteemsemalt mõeldud kriisi alguses sellele, kuidas võtta opositsioon sellesse protsessi kaasa ja jagada tegelikult vastutust strateegiliste otsuste ees selles küsimuses? Taktikalised otsused on valitsuse teha, see on selge, aga strateegilisemas plaanis võiks opositsiooni paremini kaasata. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kui see küsimuse nagu teravik on suunatud sellele, ütleme, et opositsiooni kaasamine, siis Eesti on olnud, on täna ja jääb kindlasti demokraatlikuks õigusriigiks. Ma olen püüdnud isiklikult teha kõik selleks, et opositsioon oleks informeeritud, võimalikult palju opositsiooni fraktsioonidega, poliitikutega erinevaid otsuseid tutvustada, selgitada olukorda, olgu see, nagu ma ütlesin ka oma kõnes, vanematekogu kohtumised, olgu see fraktsioonide kohtumised. Mul on väga hea meel, et oli võimalus ka näiteks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni koosolekul osaleda videosilla vahendusel. Aitäh selle võimaluse eest! Ka komisjonide raames meil on toimunud tegelikult ... Ma arvan, et võib-olla peaminister ei olegi tavaolukorras nii palju komisjonide istungitel osalenud kui nüüd selle kriisi ajal ja veebikeskkonnas.
Nüüd, minu meelest ... No siin oli mingil hetkel küsimus, kas oleks pidanud olema näiteks kuidagi opositsioon kaasatud sellesse valitsuse COVID-19 komisjoni. Ma arvan, et see oli valitsuskomisjon, me lähtume ju sellest täidesaatvast ja seadusandliku võimu lahususest ja sinna ei olnud ka kaasatud kõik valitsuse liikmed. On veel olnud arvamus, et seal oleks võinud olla tööandjate esindaja või ametiühingute esindaja või, ma ei tea, kohalike omavalitsuste esindaja. Aga selge on see, et minu meelest kõige olulisem, mis nagu oli selle kriisi raames, et seda dialoogi nagu hoida. Ja minu meelest me seda dialoogi hoidsime Riigikogu opositsiooniga pidevalt. Ma isiklikult saatsin ja saadan edasi – kui Riigikogu seda soovib muidugi – igal hommikul ka ülevaateid sellest kriisi seisust. Minu meelest see, mida Riigikogu esimees tegi, et oleks sellised, ütleme, vanematekogu kohtumised, see oli väga mõistlik. Näiteks, see väljumisstrateegia, seal on ju väga palju opositsiooni ettepanekuid arvestatud. Nii et me küsisime, oli kartus – ma tean, et mõned opositsioonipoliitikud küsisid –, kas üldse on mõtet teha, et niikuinii ei arvestata. Vastupidi – on arvestatud ja neid arvestati, ma ei saa öelda, et sada protsenti, aga ikkagi enamuses.
Nii et minu meelest – kas midagi oleks saanud paremini? – alati saab midagi paremini. Kui selles viiruses või viiruspuhangus oleks kõik olnud vastused selged, teada, olemas, no mis siis viga. Aga ühelgi riigil neid olnud, ei olnud ka Eestil. Nii et ma arvan, et kindlasti selline tagasivaade ja analüüs, mis on need õppetunnid, ja ka see demokraatia pool, et kindlasti seda tuleb teha.
Nüüd teie küsimuses oli ka vihje, et president on lükanud mingeid seadusi tagasi. Minu meelest need on rohkem olnud seotud isikuandmetega, delikaatsete isikuandmetega ja nende väljastamise või mitteväljastamisega, kes kuidas seda näeb. Aga kuidas me räägime sellest 1247 infotelefonist või kriisitelefonist, jah, ma olen nõus, et saame seda parandada. Ma arvan, et seda teha muudetud kujul Riigikogu poolt oleks väga mõistlik. Nüüd, ka seadusandlust saab paremini teha, kui siin kriisi ajal tehti – eks see meie õppetund ole tegelikult ju see, et Eesti ei olnud kunagi, ma arvan, nii põhimõtteliselt läbi mõelnud, et kui me läheme eriolukorda, kuidas see juhtimistasand on, kui me tuleme eriolukorrast välja, kuidas need tasandid on. Ka see õigusselgus, mida Riigikogu andis – ja mina arvan, et Riigikogu andis selle 165 SE-ga õigusselgust juurde –, neid õppetunde tuleks kindlasti vaadata ja teha ka nendes kahes seaduses – nii NETS-i kui ka HOS-i ehk hädaolukorra seaduse puhul – selline analüüs, millele ka president on viidanud oma sõnavõtus. Ma arvan, et see on mõistlik. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Austatud peaminister, teile rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid! Nüüd on kõikidel fraktsioonidel võimalus esineda sõnavõtuga ja kõne pikkus on 5 + 3 minutit. Avan läbirääkimised ja esimesena palun siia Kaja Kallase Reformierakonna fraktsiooni nimel. Palun! Kolm minutit lisaaega, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Head kolleegid, lugupeetud peaminister! Täna on eriolukorra lõpp ja peaminister tänas siin kõiki paremale ja vasakule. Sõnades on see muidugi tore ja viisakas, aga me paraku teame, kuidas asjad tegelikult olid. Tegelikkus oli see, et valitsus ei teinud eriolukorras Riigikoguga mitte mingisugust koostööd. Mitte ühtegi ettepanekut ei arvestatud, mitte ühtegi hoiatust ei kuulatud. Tuldi kobareelnõudega, isegi kobareelnõude kobaraga, võeti vastu seadusi, millel ei olnud eriolukorra lahendamisega mitte mingisugust seost. Keset kõige kibedamat kriisiaega leidis valitsus aega arutada sümboolse tähendusega eelnõu, et igal juhul opositsioonile koht kätte näidata. Asi läks isegi niikaugele, et president ei kuulutanud ühte kiiruga vastu võetud seadust välja. Kui palusime Riigikogu suures saalis arutada riigi väljumisstrateegiat kriisist, ei soovinud peaminister tulla Riigikogu suure saali ette. Aga nüüd, peale eriolukorra lõppemist ehk post factum teeme siin peaministri algatusel näilise arutelu. See ei ole koostöö Riigikoguga. See ei ole Riigikoguga arvestamine. Tagantjärgi informeerimine ei ole strateegia arutamine. Ülevaadete saatmine ei ole Riigikogu kaasamine.
Eriolukord on läbi. Aga see ei tähenda seda, et poliitikud saavad jala sirgeks lasta, sest palju on lahendamata küsimusi ja eriolukorraga tekitatud segadust. Räägitakse, et tuleb ka viiruse teine laine. Majanduskriis ja rahanduskriis seisavad alles ees. Lubatud kiired majandusmeetmed pole käiku läinud. KredExi 1,5 miljardist on ettevõteteni jõudnud ainult 70 miljonit. Need on väljakutsed, mida tuleks tõepoolest lahendada kõik koos, võimalikult laiapindselt, mitte ainult erakondlikult valitsuse kinnistes tagatubades oma tarkusest lähtudes. Lahendusi tuleks otsida inimesi, sh opositsiooni sisuliselt kaasates, mitte tagantjärgi võltsilt tänades. Peaministri murelikust tõdemusest, et teine laine tuleb, on vähe praktilist kasu. Inimesed ja ettevõtjad ei saa oma elu planeerida tõdemusel, et võib-olla tuleb sügisel jälle kõik seisma panna. Me peame tulevikus nii palju kui võimalik suutma viiruse peatada kohe nakkuskoldes, hoidma ühiskonna võimalikult avatuna, tagama tavapärase raviteenuse ja leidma ühiskondliku tasakaalupunkti viirusega elamisel.
Eriolukord on selleks korraks läbi, me ei jookse enam ajaga võidu ja saame rahulikult mõtestada koroonakriisi võimalikke edasisi etappe. Kui oleme ühises viirusega toimetulemise plaanis kokku leppinud, saame taas keskenduda ka kõigele sellele, mis viimastel kuudel on tagaplaanile jäänud. Ravijärjekordade lühendamine, haiglate kohandamine selleks, et kogu ravi ei peaks kinni panema. Andmete kogumine haigestunute kohta ja kiire reageerimine sellele, mitte üldised piirangud. Lapsevanemad vajavad selgust, kuidas töötavad lasteaiad ja koolid sügisel, kui viirus võib tagasi tulla. Me teame seda, et hariduslik lõhe erinevate võimalustega laste vahel venib suuremaks, kui lapsed koolis ei käi. Me ei saa lubada seda, et mõni laps seetõttu koolisüsteemist sootuks välja kukub. Need on nähtamatud ohvrid, mis lähevad kogu ühiskonnale kalliks maksma. Töötajatele ja ettevõtjatele on vaja selgeid sõnumeid, kuidas saavad toimima kaubandus ja toimuvad kultuuriüritused, millised piirangud kavatsetakse kehtestada ettevõtlusele. Kas on mingit lootust, et me hakkame jälle turiste siia meelitama, või on valitsuse seisukoht, et turistid ja üldse välismaalased pole siin lõplikult teretulnud. Teadmatus toob töötuse ja vaesuse.
Kriis on võimalus majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Kriis on võimalus tervishoiu tugevdamiseks. Kriis on võimalus targemaks ühistranspordiks ja logistikaks. Kriis on võimalus jätta ministeeriumides kõrvale suur hulk üldisi arenguplaane ja bürokraatiat ja keskenduda sammudele, mis konkreetse positiivse muutuse toovad. Kriisi läbimõtestamine, otsustusjulgus ja värske pilk on see, mida me vajame. Peame need asjad läbi rääkima enne, kui teine laine tuleb. Me ei tohi suvel lasta luhta minna, et sügisel leida ennast jälle teadmatuses. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Järgmisena palun kõnepulti Kersti Sarapuu Keskerakonna fraktsioon nimel. Palun!

Kersti Sarapuu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Head kolleegid! Südaööl lõppes Eestis eriolukord, mis kestis kokku 67 päeva. See pole olnud Tuhkatriinu lugu, kus raskused ületatakse ja kõik loksub paika kui imeväel. Võitlus tundmatu vaenlasega on pakkunud suuri väljakutseid ning nende ületamine nõudis kogu ühiskonnalt erakordseid pingutusi. Ma ei julge veel öelda, et oleme pääsenud, kuid samm endise normaalsuse poole siiski. Koroonaviirusest tingitud kriis pani meid täiesti uude olukorda ning viis taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese eriolukorrani. Tagasi vaadates oli see ka rahvatervise huvides ainuõige samm. Usun, et sellega on nõus kõik saalis viibijad, olenemata maailmavaatest ja erakondlikust kuuluvusest. Kui valitsus 12. märtsil eriolukorra välja kuulutas, oli õhkkond mõistagi ärev. Kõik, mis tundus kaugel, oli äkitselt kohal ning arusaadavalt oli sellel hetkel küsimusi rohkem, kui vastuseid. Niivõrd järsu ja tempoka kriisi lahendamine pole olnud meie riigi jaoks lihtne, sest varasemat lahingukogemust pole ju ette näidata ja kui vaadata oma piiridest kaugemale, ei saa selle kogemusega uhkustada mitte ükski maailma riik. Vaatamata sellele, on tegelikult Eestil hästi läinud. Me ei pääsenud küll ohvriteta, kuid suutsime hoida haiguse levikut kontrolli all ja vältida kõige hullemat. Seda kinnitavad ka numbrid. Nakatunute arv küündib Eestis ligi 1800-ni, aga elanike arvu kohta on see siiski alla Euroopa keskmise. Me oleme selle haiguse tänaseks seljatanud ning siinkohal avaldan ka kiitust kõigile Eestimaa inimestele, kes on vastutustundlikult järginud kehtestatud reegleid ja juhiseid. See pole olnud lihtne ülesanne, kuid tänu inimeste mõistvale suhtumisele, et ei pidanud valitsus minema nii kaugele, nagu mõnes teises Euroopa riigis, kus reeglid olid tunduvalt rangemad. Samm-sammult olukorda hinnates suutsime säilitada tasakaalu meie inimeste vabaduste, ühiskonna üldise toimimise ja viiruse ohjeldamiseks vajalike sammude vahel. Kuid tänusõnu väärivad ka teadlased ja mitmed ametkonnad, kes on hoidnud silma peal viiruse levikul ning pakkunud igakülgset tuge otsuste langetamisel. Ja mõistagi tuleb teha sügav kummardus inimeste ees, kes on pistnud viirusega rinda eesliinil, jättes tahaplaanile oma isikliku elu ja huvid ning andes maksimaalse panuse riigi ja siin elavate inimeste heaks. Tahan eraldi tunnustada ka valitsust, kes sageli unetundide arvelt on meid läbi selle kriisi juhtinud. Võib öelda, et üle pika aja paistav murepilvede vahelt päikesekiir, olukord Euroopas on vaikselt stabiliseeerumas ning kõik riigid tegelevad olulisel määral väljumisstrateegia koostamise ning elluviimisega. Täit kindlust homse ees aga siiski pole, sest nagu ka mitmed ekspserdid ütlevad, ei tohi me kaotada valvsust ja hakata olukorda suhtuma kergekäeliselt. Seetõttu kutsun ka inimesi üles olema kõigis otsustes vastutustundlikud, sest kõige hullem, mis juhtuda võiks, oleks uute haigestumisjuhtude kasv ja taas meetmete kehtestamine. Usun, et seda stsenaariumit soovime me kõik vältida. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Järgmisena palun kõnepulti Siim Pohlaku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Siim Pohlak
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Alustuseks tänan valitsust ja peaministrit lõppenud eriolukorra juhtimisel tehtud töö eest ja soovin jõudu edaspidiseks! Eriolukorra rakendamine ja meetmed –vähemalt täna vaadates – õigustasid ennast. Eesti haiglad ei ummistunud ja surnuid ei loeta meil täna sadades või tuhandetes. Eesti inimesed olid ettevaatlikud ning järgisid juhiseid. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt tänan kõiki, kes eriolukorras reegleid järgisid, ning kindlasti kõiki eesliinil töötajaid – meedikud, politseinikud, poemüüjad ja paljud-paljud teised. Aitäh teile! Käimasolev kriis on toonud välja ja tõenäoliselt paljastab ka edaspidi veel mitmed nõrgad kohad meie ühiskonnas, meie riigisüsteemides. Samuti on tugevalt välja joonistumas viimaste kümnendite tormilise globaliseerumise miinused ja vajadus rahvusliku majanduse ning toimiva maaelu järgi. Võtame halvast välja seal peituva võimaluse, oleme jätkuvalt distsiplineeritud, põhjamaisele rahvale kohaselt ettevaatlikud, teeme kriisis avaldatavatest kitsaskohtadest järeldused, parandame need ning läheme edasi ühtse ja tugevama riigi ja rahvana. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Järgmisena palun Priit Sibul Isamaa fraktsiooni nimel!

Priit Sibul
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Lugupeetav peaminister! Me oleme olnud tublid. Ma ei mõtle siin ei valitsust, isegi mitte Riigikogu, ma mõtlen meie Eesti inimesi, kes täitsid kriisikomisjoni korraldusi ja püsisid kodus. Just see võimaldas meil panna piirangu viirusepuhangule ja olla tänases olukorras. Aitäh teile, head Eesti inimesed!
Ma väga loodan, et suudame majanduslanguse ohjeldamisel olla edukad, sest meie ettevõtjad on konkurentsivõimelised ja me peame majandust toetama ainult seal, kus turg ise ei toimi. Me teame, et maailm on läbipõimunud ja globaalne ning meie jaoks on oluline toetada ettevõtjaid seal, kus teistes riikides seda tehakse, et meie ettevõtjad suudaksid püsida konkurentsis. Ja tõesti ma arvan, et oluline on, et riigi poolt sekkutakse majandusse nii vähe kui võimalik ja seal, kus see ainult hädapärast vajalik on. Täna on siin mitmete kolleegide poolt nimetatud ja positiivseks peetud palgatoetusmeedet, ma arvan, see on tõesti aidanud väga paljusid ettevõtjaid ja paljusid töötajaid, aga mina ei julge küll täna veel öelda, kas see meede oli hea ja positiivne või mitte. Ma arvan, et kahjuks saame seda hinnata ainult tagantjärele, kas see kriis tänu sellele palgameetmele, et see palgameede toimis selles kontekstis, et inimesed pääsesid koondamisest ja saavad edasi töötada, et see oli lühiajaline kriis, mida me üle elasime, või tegelikkuses pärast seda tulevad ikkagi koondamised ja selgub, et tegelikult see meede käis meile üle jõu ja võimete. Nii et ma arvan, et me peame selle küsimuse juurde tagasi tulema ja hindama seda alles tagantjärele.
Eriolukord on läbi, mida sellest kriisist õppida? Eelkõnelejad viitasid erinevatele kobarseadustele. Ma ei ole rääkinud oma fraktsiooniga, rääkimata siis koalitsioonis, aga oli üks idee, mis minu meelest tasuks tõsist mõtlemist ja kasutamist tulevikus, mida me liiga tõsiselt ei jõudnud arutada, aga see, et me kriisi ajal, mäletame eelmisi kriise, elame olemasolevas kriisis ja püüame seda lahendada erinevate seadustega. Ma arvan, et sellistel puhkudel oleks meil kõige mõistlikum kasutada seaduses ette antud või nii-öelda seadusega panna ise endale tähtaeg, millal ja kui kaua see seadus saab kehtida. Sest ma olen küllalt veendunud, et ka meie siin saalis vaatame juba pool aastat hiljem ka tänast kriisi hoopis teistsugusena, kui me täna siin elades seda näeme. Ma arvan, et see on asi, mida meil kõigil tasuks korra mõelda ja arutada. Me oleme võtnud vastu lisaeelarve ja ma ei tea, kas meil tuleb n-ö võtta veel, aga kindlasti peame me kohanema reaalsuse ja tegeliku eluga ja tõesti, nii nagu viidatud, Maksu- ja Tolliameti juht on täna rääkinud sellest, mis toimub. Ja tõenäoliselt tuleb siiski ka negatiivne lisaeelarve meil vastu võtta, sest meil on jäänud tegemata osad kulud, mida kindlasti ei ole mõtet sel aastal ära teha ja ka avalik sektor peab kohanema selle reaalsusega, mis meil on. Kindlasti ei tule kokku hoida arutult, vaid sealt, kust võimalik ja vajalik, ning investeerida nendesse kohtadesse, kust majanduses kõige kiiremini see tagasi tuleb ja kust ühiskonnal on võimalik kõige rohkem võita. Ma ei ole ei külatark ega jõuluvana ja seepärast arvan, et peame arutama ja üheskoos jõudma parimate lahendusteni. Soovin meile selleks kõigile külma pead ja tuliseid arutelusid! Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Järgmisena palun kõnepulti Indrek Saare Sotsiaaldemokraatiku Erakonna fraktsiooni nimel.

Indrek Saar
Tänan sõna andmast! Lugupeetud kolleegid! Lubage mul kõigepealt tänada kõiki meie Eesti inimesi. Me oleme sellest tervisekriisist saanud nakatumise hästi kontrolli alla, kuna me oleme ühiskonnana käitunud targalt, ettevaatlikult ja solidaarselt – nii, nagu meile rahvale eksistentsiaalsetel hetkedel omane on olnud. Ja seda hoolimata valitsuse tihtipeale segastest, vastukäivatest ja paraku ka poliitiliselt egoistlikest sõnumitest. Tuleb tõdeda, et rahvas on valitsusest targem.
Meie ees seisnud peaministrile on ikka meeldinud rääkida sidusast ühiskonnast. Tõsi, viimasel ajal mõnevõrra vähem kui vahetult pärast tänase koalitsiooni moodustumist. Võib-olla on meelest maha läinud see jutupunkt, aga võib ka olla, et Ratase loodud koalitsiooni võimetus omavahel sisulist koostööd teha on ka tema pettekujutelma selle valitsuse asjus lõpuks mõra löönud. Loomulikult võib arutleda ka selle üle, kes seda valitsust tegelikult juhib ja suuna annab, aga jäägu selleks mõni teine aeg ja koht, kuna täna me räägime eriolukorra lõppemisest ja sellega kaasnenust ja kaasnevast.
Tervisekriisi kontrolli alla saamiseks pani valitsus elu seisma, sellega kaasnes inimestele hulk ebamugavusi ega suure osa majanduse kunstlikku koomasse viimist, nagu ütles hiljuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni korraldatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul "Elu pärast kriisi – terve ühiskonnana edasi" siinsamas kõnepuldis Ardo Hansson. Oleme seda karantiini ühiskonnana hästi talunud, nüüd tuleb taastuma hakata. On selge, et kui jätame taastumise vaid turujõudude meelevalda, saab sündima hulk uut häda ja ebaõiglust ning ühiskond saab pihta palju valusamalt kui solidaarselt, sidusalt käitudes. Siin peab riik hoidma initsiatiivi ja hädasolijaile appi tulema. Oleks paljudes asjades juba pidanud. Õnneks on tänu varasematele valitsustele ja sh riigimeestele nagu Ivari Padar, nagu ka viimati tsiteeritud Eesti Panga endine president on osundanud, riigil praegu väga hea võimekus laenu võtta. Seega saab asi jääda vaid tahtmise taha. Tahtmisega tundub aga asi vähemalt sama segane nagu valitsuse muude sõnumite ja seisukohtadega.
Nagu juba algatuseks meenutasin, on Jüri Ratas õigustanud oma peaministri toolil istumist lubadusega ehitada sidusamat ühiskonda. Seda arusaamatum on olukord, kus me ei kavatsegi aidata suurt osa meie inimestest, kes riigi otsuste tulemusel on majanduslikult hätta sattunud. Kõik need inimesed, kelle tööleping on lõppenud poolte kokkuleppel või enda algatusel, on end avastanud olukorrast, kus nad peavad hakkama saama heal juhul 189 euroga kuus, juhul kui neil ei õnnestu tänastes keerulistes oludes tööd saada. Ei ole vaja ilmselt kirjeldada, kui raske see on kiiresti kukkuva majanduse situatsioonis. Situatsioonis, kus töötute arv kasvab nädalaga tuhandete inimeste võrra. Kuidas tulla toime 189 euroga kuus, kui see number jääb alla elatusmiinimumi? Ja mida peaksid leiva peale panema need hakkajad inimesed, kes töötanud FIE-na ja kellele riik tuleb veidi appi vaid siis, kui nende käive on olnud üle 20 000 euro? Mismoodi seletada sidusust väikeettevõtjatele, kui nemad peavad oma ettevõttega jätkamiseks laenu võttes mitte ainult maksma kolm korda kõrgemat intressi kui suurfirmade omanikud, vaid pantima ka oma isikliku vara? Kui põllumeestel jääb saak koristamata, sest valitsus kasutab kriisi ära selleks, et oma võõraviha välja elada, siis kas see on uus sidusus? Vaevalt, et sidususele aitab kaasa olukord, kus pärast valitsuse järjekordse eriolukorra teadaande lugemist – või nüüd siis ka hädaolukorra teadaande lugemist ja teadmiseks võtmist – tuleb pühapäeva pealelõunal "olulisi täpsustusi" ühest raadiosaatest, kus esinevad ühe pere ministrid pööravad titele hoopis teise otsa. Koolis käivate laste ja nende vanemate niigi kasvanud stressi suurendamine segaste sõnumitega, kas, kuidas ja millal kooli minna, maskid ette, maskid maha, valitsuse ringmängudest rääkimata. Ja parlamentaarse demokraatia naeruvääristamine, sest Riigikogu sisuliste arutelude tapmiseks on tehtud hoolega, alustades kõikide opositsiooni ettepanekute ignoreerimisest eriolukorraga seotud ...
Ma palun lisaaega!

Esimees Henn Põlluaas
Palun, kolm minutit lisaaega!

Indrek Saar
... alustades kõikide opositsiooni ettepanekute ignoreerimisest eriolukorraga seotud lisaeelarve ja teiste oluliste seaduste vastuvõtmisel ja lõpetades Riigikogu esimehe korduvate käikudega opositsiooni, tegelikult kogu Riigikogu tasalülitamiseks. Eriti kontrastselt tõuseb see esile vaadates, kuidas Põhjamaad töötasid süsteemselt maksimaalselt avatud ühiskondliku arutelu nimel ja kaasasid opositsiooni kriisiotsuste juurde, saavutades seeläbi suure ühiskondliku konsensuse. Selle kõige taustal mõjub peaministri jutt sidususest ja kaasamisest ääretult küünilise propagandana.
Ja veel, meil ei ole aega jääda arutama, millal tuleb järgmine laine või mõni muu epideemia. On väga oluline, et kasutaksime seda õppetundi nüüd ja kohe ning valitsus paneks kiiremas korras kokku korraliku tervisekriisideks valmis olemise strateegia, koos konkreetsete tegevusplaanidega, et me saaksime need stsenaariumid ühiskonnas põhjalikult läbi arutada ja harjutada, nii nagu me teeme ka sõjalise riigikaitsega. Samuti loodan, et valitsus vähemasti nüüd saab aru, kui oluline on teaduse rahastamine, nii tervise- kui ka majanduskriisidega toimetulekuks, ja hakkab täitma teaduslepet viia teadus- ja arendustegevuse rahastamine kiiresti 1%-ni SKT-st. Valitsusel on viimane aeg tunnistada tehtud vigu, asuda sisulisele koostööle ja näidata, et nad tegelikult ka mõistavad enda vastutust ühiskonna kriisist väljaviimiseks nii, et kedagi ei jäetaks maha – nii, et tuleksime sellest kriisist välja võimalikult terve ühiskonnana ja saaksime minna koos edasi. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Palun kõnetooli peaminister Jüri Ratase lõpusõnavõtuks!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Kõigepealt ma tänan selle arutelu eest ja ma tahan öelda aitäh siin läbirääkimistel nii Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale, Isamaale kui Keskerakonna fraktsiooni esindajatele, mis te ütlesite, minu jaoks oli oluline. See on muidugi üsna üllatav, et sotsiaaldemokraadid nüüd erakonna esimehe Indrek Saare suu läbi, ma saan aru, et tsiteerides härra Ardo Hanssonit ütlevad, et piirangutega viidi majandus koomasse. Andke andeks, esiteks Eesti polnud lukus, täielikus lukus, olid tõesti teatud piirangud, aga ma ei tea, sotsiaaldemokraadid võiksid, ma arvan, et oma juurte poolt muretseda ikka selles osas, kuidas on rahva tervisega lood, aga neid piiranguid sai tehtud tänu sellele, härra Indrek Saar, et tagada ja aidata kaasa sellele, et COVID-19 levik oleks võimalikult väike Eestis, et aidata kaasa sellele, et inimeste tervis oleks hea ja võimalikult vähe peaksid oma elu COVID-19 põhjusega jätma. Nii et see oli see põhjus. See, et ta teeb teatud murekohti majandusele, need piirangud, see vastab tõele. Minu meelest meie eelmine president Toomas Hendrik Ilves ühes intervjuus, vist oli "Hommik Anuga", ütles, et kõike saab üles ehitada, aga kõige olulisem on inimeste tervis, inimeste elu. Ma jagan temaga seda seisukohta. See, et te muretsete majanduse pärast, ütlete, et see on kõige tähtsam ja olulisem, nagu ma ütlesin, prioriteet minu jaoks oli hoopis teine ja see oli inimeste elu ja tervis.
Nüüd, mis ma tahan veel öelda Reformierakonnale ja Kaja Kallasele, vot mina võin seda tänu vasakule ja paremale öelda, nagu ma saan aru, see kriitika on. Ja kindlasti ma ka seda ütlen, sest selles kriisis on tõesti väga palju neid, keda tänada, aga ma ei kuulnud isegi teie sõnavõtust aitäh Eesti inimestele, ju see ununes täiesti ära teil. Te ütlete seda, et valitsus ei teinud koostööd Riigikoguga, et saadeti mingeid ülevaateid ja asju. Ma küsisin seda ühes vanematekogus, see oli poole peal, et kas neid ülevaateid on vaja, et kui ma segan kuidagi Riigikogu liikmeid, see on probleem, et loomulikult ma olen nõus nendest kohe loobuma. Ma mäletan, et vanematekogus Riigikogu juhatuse liige, teine aseesimees Siim Kallas ütles, et ei, et ta väga sooviks neid ülevaateid. Ma ütlesin, et selge, et ma saadan neid edasi, kui see on probleem, siis võime ju teha nii, et teile need ülevaated enam ei tule. Valitsuse ja minu soov oli kogu selle kriisi ajal võimalikult lähedaselt, võimalikult tihedalt teha koostööd Riigikoguga, Riigikogu erinevate komisjonidega ja ma arvan, et see koostöö, see tihedus, nagu ma ütlesin ka, peaministri ja Riigikogu, Riigikogu erinevate komisjonide vahel oli palju suurem, kui ta tavaolukorras on.
Nüüd ma saan aru, et on suur kriitika kogu selle KredExi asjas. Ma kohtusin pangaliiduga, KredEx oli ka seal, nad ütlesid, et tegelikult Eesti ettevõtted said esimese leevenduse, kui nad pöördusid pankade poole, läbi maksepuhkuse. Ja see teine leevendus, millest teie räägite, see nn 1,5 miljardit, mis on siis tagatis või käendus, et see on nagu järgmine samm. Ma võtsin välja, et minu meelest KredExil käib täna väga pingeline töö erinevate taotluste hindamisel. Taotlusi on laekunud kokku siis 284 miljoni laenusummale ja 76 miljonit laenude käendustele ja tänase seisuga on jõutud siis lepinguteni laenude summas 7 miljonit ja käendusteni laenusummas 33 miljonit. Mitmed taotlused on ka ära öeldud, kuid aktiivses menetluses on taotlusi summas 221 miljonit ja see töö igal juhul käib. Nüüd see probleem, et välissuhtluses, ma arvan, et Eesti näitas siin välissuhtluses väga aktiivset joont, oli täiesti unikaalne, oli mini-Schengen Balti riikide piiride avamine, Soomega väga hea usalduslik koostöö, 14. mail avati töötajatele piirid. Aga ma kokkuvõttes tahan öelda ka selles sõnavõtus, et ongi õige, et tulebki oma inimestele öelda: "Puhkame sel suvel Eestis, oleme Eestis sel suvel!"
Ja lõpetuseks ma tänan veel kord südamest kõiki Riigikogu liikmeid selle kaasamõtlemise ja töö eest, olgu see vanematekogus, komisjonides, fraktsioonides, suures saalis, kirjades, telefonikõnedes, kohtumistes, meedias ja avalikes esinemistes! Suur, suur tänu ja ma väga loodan, et sellesse eriolukorda me ei pea taas minema! Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Mart Võrklaeval on käsi üleval. Kas on protseduuriline küsimus? Palun!

Mart Võrklaev
Tahtsin küsida, siin debativorm peaks olema ja arutelu. Kas see peaministri lõppsõna on selline debati edasiviimine ja edasiarutamine või on see Riigikogu liikmete noomimise koht? Mulle jäi hetkel kõrvu rohkem seda viimast. Kas te selgitaksite, palun? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Muljete üle, millist muljet see kellelegi jätab, ma kindlasti ei hakka diskuteerima. Aga loomulikult, nii nagu eelnõude puhul, nii on ka peaministril poliitilise avalduse tegemise korral lõpus sõnavõtuks õigus ja austatud minister seda õigust ka kasutas. Ja täpselt nii nagu kõik Riigikogu liikmed, kõik fraktsioonide esindajad esitasid oma mõtteid enda sõnavõttudes, nii on see sama õigus ka peaministril. Nii et ma tänan! Sellega on meie esimene päevakorrapunkt läbi. Aitäh, austatud peaminister ja austatud Riigikogu liikmed!

2. 16:44 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (125 SE) kolmas lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Läheme teise tänase päevakorrapunkti juurde, milleks on siis Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 125 SE kolmas lugemine ja kõikidel fraktsioonidel on võimalus esineda sõnavõtuga, kõnega, kui on soovi läbirääkimiseteks! Aga läbirääkimiste soovi ei ole ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 125 SE lõpphääletus. Ja lähemegi selle juurde! 
Austatud kolleegid! Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 125 SE. Tegemist on lõpphääletusega ja palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 83 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

3. 16:48 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõu (180 SE) kolmas lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Järgmine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõu (180 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on läbirääkimiste soovi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on läbi viia eelnõu 180 SE lõpphääletus. Kas me võime minna hääletuse juurde? Aitäh!
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (180 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Lõpphääletusel oli poolt 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Austatud Riigikogu! Eelnõu on seadusena vastu võetud.

4. 16:50 Riigikogu otsuse "Riigireformi elluviimisest" eelnõu (181 OE I)

Esimees Henn Põlluaas
Tänane neljas päevakorrapunkt, Vabariig Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigireformi elluviimisest" eelnõu 181 OE esimene lugemine. Paluks siia ettekandjaks riigihalduse ministri Jaak Aabi. Palun! Jah, Kaja Kallas, palun! Protseduuriline küsimus?

Kaja Kallas
Aitäh! Hea juhataja! Järgmiseks tuleb arutusele Riigikogu otsuse eelnõu? Et meil on võimude lahusus, Riigikogu tegutseb eraldi. Miks on Riigikogu otsuse eelnõu kandmas ette valitsuse liige? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kuna selline ettepanek tuli komisjonist ja juhatus nõustus komisjonide ettepanekutega, siis seetõttu on ettekandjaks minister Jaak Aab. Juhatus ei ole seda ettepanekut teinud. Aitäh! Eraldi, jah, palun Kaja Kallas!

Kaja Kallas
Aitäh! Lihtsalt selle dokumendi punkt 2 on ka see, kuidas Riigikogu on väga tähtis ja me just siin eelmise punkti all kuulsime, kuidas Riigikogu on väga oluline, aga kas võiks siiski nii olla, et Riigikogu oma otsused valmistab ise ette ja kannab ise ette ja arutab siis ka, et saada ikkagi teada Riigikogu tahet, mitte valitsuse tahet selles küsimuses. Võib-olla peaks siin selle menetluse siin lõpetama? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Loomulikult teil on võimalus esitada selle katkestamise ettepanek, aga kuna see eelnõu on esitatud Vabariigi Valitsuse poolt, siis on ju ka täiesti loogiline, et seda kannab ette ka valitsuse esindaja. Tundub, et rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. On? Kas need siin on nüüd soovid esitada küsimust või on need protseduurilised küsimused, kes on ennast registreerinud siin? Vaikus. Käsi on püsti Jürgen Ligil. Ma eeldan, et ülejäänud on siis küsimused ettekandjale. Palun Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi
Aitäh! Mul on ka mõningase kogemusega Riigikogu liikmena ikka küsimus, et mis protseduur see on, kui valitsus ütleb Riigikogule, mida too peaks otsustama. See on mingi väga-väga eriskummaline poliitika. Ma saan aru, et koalitsioon, kes iganes, eks ole, valmistab ette mingisugused dokumendid ja vormistab need ise Riigikogus otsusena, aga siin täiesti lineaarselt tuleb minister Riigikogule otsuse eelnõu esitama. Mina ausalt öeldes sellist asja ei mäleta minevikust. Mis protseduur see on ja kui hea see tava teie arvates on?

Esimees Henn Põlluaas
Valitsus esitab Riigikogule eelnõusid ja tegemist on järjekordse eelnõuga, mis tuleb valitsuse poolt. Valitsus tegeleb ka riigireformi küsimustega, nii et seetõttu täna ongi meil lugupeetud minister siin seda eelnõu tutvustamas. Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on protseduuriline küsimus protseduurilise küsimuse esitamise protseduuri kohta. Meil eelmine kord oli sellest juttu, et kui me soovime protseduurilist küsimust esitada, siis tõstame käe. Nüüd te arvasite, et need, kes seal kirjas on, soovivad esitada protseduurilist küsimust. Kas see protseduurilise küsimuse esitamise protseduur on muutunud vahepeal? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Nojah, kui te tahate järjekordselt poolteist tundi raisata lihtsalt sellisele tühjale kemplusele ja parlamendi töö blokeerimisele, siis ma olen selleks valmis, ma võin järjekordselt poolteist tundi või kaks korda poolteist tundi teie küsimustele vastata, aga tõepoolest, meie kodu- ja töökorra seadus ütleb, et kui Riigikogu liige soovib esitada protseduurilist küsimust, siis ta annab oma käega märku. Nüüd oli siin terve rida registreeritud sõnavõtte. Ma küsisin teilt, millega on tegemist, kas on protseduuriliste küsimustega. Kes oma käega märku andis, need said ka võimaluse seda esitada. Ma nägin, et ka Jüri Jaansonil oli käsi üleval. Palun!

Jüri Jaanson
Suur tänu! Ma tunnen tõesti selle vastu huvi, et kas Riigikogu juhatus valitsuse esitatud n-ö otsuste ja seaduseelnõude puhul ja otsuste eelnõude puhul üldse siis ei vaata asja sisse. Me näeme, et valitsus sisuliselt tekitab Riigikogu kaudu endale ise tööülesandeid. Praegu on tegemist küll ainult ühe ülesandega, aga see asi võib ka minna sinnamaani, et valitsus esitab Riigikogule otsuse eelnõu, et pange ennast kinni, näiteks. Mis siis saab? Ma arvan, et Riigikogu peaks ikka oma otsused ise esitama, need mis on seotud just valitsusele tööülesannete andmisega. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ma olen kindel, et valitsus ei tule selliste põhiseadusvastaste ettepanekutega Riigikokku, ja isegi, kui peaks selline asi juhtuma, siis ma olen kindel, et Riigikogu ei lase iialgi sellist otsust läbi ega võta vastu, et iseennast kinni panna. Me teame, meie ajaloos on selline asi juhtunud kahjuks, aga ma olen ka kindel, et kõik tänased Riigikogu liikmed, olgu nad siis koalitsioonist või opositsioonist, on küll sedavõrd õppinud meie ajaloolisest kogemusest ja seisavad ikkagi demokraatia eest, et me ei lase sellisel asjal juhtuda, isegi hüpoteetiliselt, ma leian, selliste võimaluste väljapakkumine siin saalis ei ole just väga, kuidas öelda, Riigikogu liikmele kohane.
Aga teie teine küsimus või millega te alustasite, siis te peaksite teadma hästi, kuidas protseduurid käivad. Valitsus esitab siinsamas saalis, annab üle Riigikogule eelnõud, need lähevad komisjonidesse, komisjon esitab Riigikogu juhatusele ettepaneku, millal neid saalis arutada, olles juba seda eelnevalt ise komisjonides arutanud. Kõikides nendes komisjonides on ka meie austatud opositsiooni esindajad, kes on seda teemat juba arutanud, ja siis komisjonid teevad juhatusele ettepaneku, millal nad sooviksid seda teemat saalis arutada, ja juhatus, pannes kokku siis järgmise nädala päevakava, arvestab nende soovidega ja saadab need suurde saali. Ja täna, kui me kiitsime heaks selle nädala töökava, päevakava, siis hääletasite kõik teie, lugupeetud opositsiooni esindajad, ja loomulikult ka koalitsiooni esindajad tänase päevakorra poolt ja nii see meie töökavva sattuski. Aitäh! Madis Milling.

Madis Milling
Suur tänu! Kogu lugupidamise juures, austaud Riigikogu esimees, aga teie ülesanne ei ole arvustada või anda hinnanguid Riigikogu liikmete protseduurilistele küsimustele või küsimise soovile. Teie ülesanne on nendele küsimustele vastata, aga nüüd ma küsin ka. Ma olen jätkuvalt segaduses, kuidas siis ikkagi saab esitada protseduurilist küsimust. Kas selleks tuleb käega märku anda, registreerida ennast tablool või teha mõlemat korraga? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Väga hea oleks teha mõlemat korraga tõepoolest, siis tekib ka see järjekord märksa paremini. Kõigepealt võtame esimese küsimuse esitajad. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud istungi juhataja! Te vist eksisite selles kohas, et valitsus või Riigikogu ei ole läinud põhiseadusega vastuollu, meil on olnud ka seaduseelnõusid, mida on meile tagasi saadetud just lähtuvalt sellest põhiseadusega vastuolust, nii et ma loodan, et see oli keelevääratus. Aga kas te palun selgitaksite seda küsimust, millest mina aru ei saanud, et siin kõlas läbi fraas, kus öeldi, et komisjon, ma saan aru siis põhiseaduskomisjon oli soovitanud ettekandjaks sellele konkreetsele eelnõule minister Jaak Aabi. Kas see vastab tõele või mitte, et kuidas see asi juhtus või milles see probleem oli? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Algataja, valitsuse esindaja on algataja, valitsuse algataja ja valitsuse esindaja on siin seda tutvustamas. Aitäh! Järgmine, palun, esimese küsimuse esitaja Urmas Espenberg!

Urmas Espenberg
Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on ettepanek Reformierakonna hagijatele, et äkki lõpetaks selle pulli seekord ära ja hakkaks tööd tegema, sisulist.

Esimees Henn Põlluaas
Okei, ma vastan need ära ja siis ... Ma väga vabandan! Kuna meil oli siin eesistuja vahetuse küsimus aseesimehega arutelul, et iga kahe tunni tagant peaks vahetama, aga ma lahkelt pakkusin, et ma võin vastata lõpuni, siis mul läks kõrvust mööda see küsimus. Väga vabandan! Palun Urmas Espenbergil korrata!

Urmas Espenberg
Juhataja seletas, reformistid, teile põhjalikult, kuidas protseduurid käivad. Võib-olla läheks sisulise töö juurde, aitab selle pullitegemisest!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! See ettepanek on kindlasti väga hea ja seda ma ka toetan. Aga kuna küsimusi on veel, siis, Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal
Aitäh! Nagu mina aru sain, on praegu probleemiks see, et selle eelnõu ettekandjaks on Vabariigi Valitsuse poolt meie minister Jaak Aab. Aga meie kodu- ja töökorra seadus § 90 sätestab, et seaduse algatamine, selleks on õigus Vabariigi Valitsusel. Ja § 98 lõige 3 sätestab, et esimene lugemine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Ehk siis Vabariigi Valitsuse esindaja on meie minister Jaak Aab. Seega, tähendab, minu hinnangul on praegu kõik protseduurireeglid paigas ja kui veel keegi Reformierakonnast või sotsidest tahab mingisuguse protesti esitada, siis palun konkreetset viidet nende poolt, millistel alustel on rikutud töö- ja kodukorra seadust. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Teie täpsustus on absoluutselt õige, täpselt nii see on. Jevgeni Ossinovski.

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! See täpsustus ei olnud õige, sest tema rääkis seaduse algatamisest, see on otsuse eelnõu. Aga sama paragrahv küll ütleb, et ka otsuse eelnõu võib algatada tõepoolest Vabariigi Valitsus. Ja see arutelu on tõesti väga ebakonstruktiivne aga istungi juhatajana te võiksite siiski viidata kolleegide tähelepanu asjaolule, et need küsimused, mida küsitakse, tegelikult ei ole protseduurilised küsimused oma olemuselt. See, kas seda tüüpi ettepanek, mida isand Aab hakkab ette kandma, on mõistlik või mitte – ma arvan ka, et ta on suhteliselt mõtetu ja mul on kahju, et Jaak selles olukorras on, aga seadusega see vastuolus küll mitte kuidagi ei ole. Nimelt on näiteks eelmises koosseisus vastu võetud kliimapoliitika põhialused samamoodi siis Riigikogu otsusena, täiesti seaduspärasena. Seda tuleb vaadata hoopis teistpidi. Kui valitsus hindab, et mingi asi on piisavalt oluline, et teda valitsuse otsusena vastu võtta ei tohiks, et ta vajab laiemat mandaati ja laiemat kokkulepet ühiskonnas, siis algatatakse ta Riigikogu otsusena, et sellele tekiks siis n-ö pikaajalisem valitsuseülene vaade. Ja sellest tulenevalt see ettepanek täna siin on. Tõepoolest võiks ju proovida ka istungi juhataja kutsuda kolleege üles püsima siis seaduse raames, aga selleks peaks ka istungi juhataja muidugi seda seadust teadma. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Jah, aitäh! Täpselt nii see on, aga me kuuleme ka ju iga päev seda ja ka täna kuulsime siin just eelmise või selle peaministri poliitilise avalduse juures, kuidas Riigikogu esimees püüab tasalülitada Riigikogu, nii et tulles kõige suuremal määral meie koalitsiooni või – vabandust! – opositsiooni liikmetele vastu ja olen lasknud esitada küsimusi jah, tõepoolest, mis on protseduurilistest küsimustest üsna kaugel. Aga, Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Ei, minul ei ole protseduuriline küsimus. (Naer saalis.) Mul on küsimus ministrile, aga ma ootaks enne ministri kõne ära.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh!

Toomas Kivimägi
Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Sellisel juhul paluks ära kustuda. Jah, Jüri Jaanson, kas teil on protseduuriline?

Jüri Jaanson
Jah, soov küsida. Teie eelmises vastuses mulle te mainisite, et Riigikogu on nüüd selle päevakorra läbi arutanud, aga ma juhiks tähelepanu sellele, et me ei aruta selle punkti puhul mitte seda, et me peaks seda päevakorrast välja võtma, vaid me arutame siis ikkagi seda, et kas sellist punkti peaks juhatus üldse laskma menetlusse. Et see kuulub sisuliselt päevakorra juurde. Küsimus ongi, et mis alusel te ütlete või kas edaspidi tulekski mingit eelnõu puudutavaid küsimusi arutada enne päevakorra vastu võtmist või kuidas te seda asja näete? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jah, selliseid teemasid on olnud ka varem väga palju ja loomulikult, alati kui valitsus esitab vastava eelnõu, on see siis tegemist otsuse ettepanekuga või seaduse eelnõuga, siis loomulikult valitsuse esindaja tuleb seda siia Riigikogu saali tutvustama ja see on täiesti normaalne ja nii see asi peabki käima. Nii et aitäh! Tükk aega kulus jälle taas selleni, et saaks minna päevakorra küsimusega edasi ja nüüd ma annangi sõna siis riigihalduse minister Jaak Aabile, palun!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Tänud, austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on siiski austav ülesanne tutvustada teile Riigikogu otsuse eelnõu "Riigireformi elluviimisest".
Eelnõu on koostanud tõesti Vabariigi Valitsuse ministeeriumide, Riigireformi SA ning Riigireformi Radari ettepanekutest lähtuvalt. Samuti on arvestatud "Eesti 2035 strateegia" eelnõuga ning kehtiva Riigikogu otsusega "Riigireformi ja hea halduse põhialused", mis võeti vastu eelmise Riigikogu koosseisu ajal.
Ükski riik ei ole ega saagi kunagi vist täiesti valmis. Riigikorraldus ja tegevus mõjutab meid kõik igapäevaselt. Seetõttu on uuenduste ja muudatuste tegemiseks vajalik parlamendi tasandil kokkulepe. Riigikogu otsus kinnitab suuna, kuhu tahame oma riigikorralduse uuendustega jõuda järgmistel aastatel. Sellest juhisest saame lähtuda igapäevatöös, nii planeerimis- kui ka otsustusprotsessis. Antud eelnõu on põhjalikum ja ka konkreetsem edasiarendus kehtivale riigireformi otsusele. Riigireformi aluspõhimõtted ja suunad käesolevas eelnõus keskenduvad eelkõige riigivalitsemisele ja riigiaparaadi tõhususele ega pretendeeri asendama eri valdkonna poliitikate reforme. Samuti ei vasta ta tõenäoliselt lõplikult üldisele ja ideoloogilisele küsimusele "Millist riiki me tahame?", vaid pakub lahendusi muutuvas maailmas demokraatliku ja jätkusuutliku riigina jätkamiseks. Eesti kui riigi pikemad arengusuunad lepitakse kokku Eesti pikaajalises strateegias ehk dokumendis "Eesti 2035", mis loodetavasti tuleb Riigikogus arutusele veel sel aastal ja mille esitab samuti valitsus tegelikult Riigikogule.
Riigireformiga kujundatakse riigivalitsemist jätkusuutlikumaks, tõhusamaks ja elanikkonna vajadustega rohkem arvestavaks. Riigireformi näol on tegemist pideva protsessiga, mis peab muutma ja tõenäoliselt juba ka on muutnud meie mõtteviisi. Seetõttu ei saa riigireformi lugeda ajaliselt piiritletud protsessiks, millel on kindel algus- ja lõppkuupäev. Riigivalitsemine on muutumas. On ootus, et riigihaldus muutub üha paindlikumaks, riik muutub rohkem läbinähtavaks ja taustal toimivaks ning avalike teenuste pakkumisel hakkab üha suuremat rolli mängima asutuste ülene koostöö. Kindlasti tulevikus kasvab riigi roll sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Neid muutusi arvestades on ka eelnõu koostatud. Samuti on erilist tähelepanu pööratud regionaalpoliitikale, kaugtööle ning e-riigi arendamisele, mille olulisus tuli välja just eriolukorras. Kõigi tegevuste juures peetakse oluliseks uuenduslike lahenduste katsetamist ja kasutamist. Otsuse eelnõu põhimõtted on struktureeritud nelja tegevussuunda silmas pidades.
Esiteks on tulevikule orienteeritud riik, kus nähakse rahva omanikutunde süvendamist oma riigi suhtes, kaasates inimesi rohkem poliitika kujundamisse läbi avalike diskussioonide. Ühiskonnaelus osalemise võimaluste tagamisel, tuleb eraldi tähelepanu pöörata neile, kelle jaoks see praegu on raskendatud. Et tagada parem regionaalne tasakaal parlamendis, on ettepanek ka selle otsuse raames Riigikogu valimisteks moodustada võrdsema mandaatide arvuga valimisringkond. Aga siin rõhutan kindlasti: valitsus ei kirjuta Riigikogule selliseid asju ette. See on arutuseks just nimelt siin Riigikogus. Ja kui Riigikogul on kas Riigikogu valimiste, koosseisu või volituste osas ettepanekuid, siis on võimalik seda otsuse eelnõu vastavalt ka täiendada. Ja siin ma ootan tõsiselt Riigikogu kaastööd ja abi.
Teiseks on kohanemisvõimeline ja tegus riik. Riigi valitsemisele väljakutseks on killustatus, bürokraatia, konkurents eelarveliste ressursside pärast ja üha kasvav negatiivne demograafiline trend. Valitsussektori töö tuleb muuta paindlikumaks, parandada koostööd eri asutuste vahel ja luua võimalused ühtsemaks toimimiseks. Juba on alustatud erinevate asutuste ümberkorraldustega, luues terviklikum valdkonnakorraldus ja ühtsema kvaliteediga teenused. Hetkel on minu teada kolme valdkonna nn konsolideerimisettepanekud ka Riigikogus lugemisel. Samuti jätkatakse juba alustatud riigiasutuste tugiteenuste konsolideerimisega, kabinetis hiljuti võeti vastu põhimõttelised otsused, mis puudutab näiteks sihtasutuste palga-personaliarvestuse konsolideerimist Riigi Tugiteenuste Keskusesse.
Kolmandaks on riik inimeste vajadustele suunatud. Eriolukorras on meile suureks abiks olnud e-riigi lahendused. Olukord on ka näidanud, et endiselt tuleb arendada, mitte ainult e-riigi kuvandit, vaid ka digiriigi nutikaid lahendusi, küberturvalisuse tagamist, riiklike andmebaaside ja registrite omavahelist liidestamist. Kindlasti on oluline teenuste kättesaadavus, olenemata asukohast, ning need peavad arvestama inimkeskse ja sündmuspõhise lähenemisega.
Ja lõpuks peab riik olema regionaalselt tasakaalus. Riigi regionaalse arengu paremaks juhtimiseks ja tasakaalustatud arenguks on oluline jõuda riigivalitsemises suurema detsentraliseerimiseni territoriaalselt ning tõhustada koostööd riigi ja kohaliku omavalitsuse ja kogukondade vahel. Soodustada tuleb tööjõu paindlikku liikumist, paindlikku värbamist ja kaugtööd, millega luuakse kõikides Eesti piirkondades riigi heaks töötamise võimalused. Nimetatud põhimõtete elluviimiseks on koostatud täiendavalt Vabariigi Valitsuse riigireformi tegevuskava aastateks 2019–2023, mis sisaldab juba konkreetseid tegevusi, vastutajaid ja ajakava. See tegevuskava, mille kohta me seda vastu võttes ka selgelt ütlesime, et see on ajutine või esialgne, võeti vastu valitsuses 1. augustil 2019. Seal on kokku 39 punkti. Ja kui vaadata see tegevuskava läbi, siis on tegemist päris väljakutseid esitava tegevuskavaga, millega me tegelikult ju igapäevaselt praegu ka tegeleme. Miks oli ta esialgne nimetus? Sellepärast, et me ootame sisendit nii Riigikogult, nii ühiskonnalt kui ka huvigruppidelt. Ja see ei ole staatiline – seda tegevuskava saab pidevalt täiendada, muuta, veel paremaks teha. Valitsus on otsustanud, et ta kuulab neid ettepanekuid ja vastavad korrektsioonid ka selles tegevuskavas teeb.
On hea meel, et Riigikogus on moodustatud ka riigireformi toetusrühm. Ja ma väga loodan ka toetusrühmaga kõiki neid küsimusi arutada. Seda otsust ette valmistades olid ka meil kohtumised Riigireformi SA ettepanekute tegijatega, Riigireformi Radariga, olen arutanud neid teemasid Tööandjate Keskliiduga, ametiühinguga. Nii et need ei ole ka lihtsalt kuskilt kabinetivaikusest ilmunud ideed. Ja nii nagu ma mainisin, mina ei näe siin ühtegi vastuolu selle otsusega, mis võeti vastu eelmises Riigikogu koosseisus, kus räägiti riigireformi põhialustest.
Hiljuti moodustati ka riigireformi koordinatsioonikogu. See on see tööinstrument, kus siis mina kui riigireformi eest vastutav minister saan hoida sidet ministeeriumi juhtkondadega. See on selline hea kogu, kus me saamegi neid tegevusi järjest monitoorida, seirata. Ja ma kindlasti rõhutasin, et koordinatsioonikogu, kuhu kuuluvad kõigi ministeeriumide kantslerid, on ka mõttekoda. Sest just tegevametnikud, juhtivad ametnikud, kes iga päev riigivalitsemise juures täitevvõimus on, saavad teha ka ettepanekuid sellesama tegevuskava täiendamiseks ja uute tegevustega tegelemiseks. Koordinatsioonikogul näiteks, ühe näitena, kui me siin eelmine nädal olime koos – videoteel muidugi, nii nagu tänapäeval kohane –, kõlas ettepanek, et see kriisitelefon 1247, juhul kui meil kriis hakkab kuskile mööda minema, võiks kujuneda näiteks riigiabitelefoniks. Inimene, kes soovib saada mingit informatsiooni riigi toimimise kohta, teenuste kohta, saaks näiteks selle telefoni teel seda küsida. Sest viimasel ajal tulnud kõned – tihtipeale inimesed küsivadki, mitte enam kriisi kohta, mitte maski kandmise kohta või piirangute kohta, vaid küsivad, kuna selline telefon on avalikult välja kuulutatud, riigi toimimise kohta, teenuste kohta jne. Nii et siin on üks hea ja konkreetne ettepanek, mida me kindlasti lähiajal ka arutame, kuidas selline telefoninumber võikski kujuneda selliseks riigiteenuste ja riigiabi numbriks.
Menetlusest oli siin juttu. Ma ei taha teie diskussiooni sekkuda. See foon oli selline, et tegelikult need põhimõtted, nii nagu ma rääkisin, põhinevad väga paljude sihtgruppide tehtud ettepanekutel. Üks selliseid põhilisi dokumenti, mida me võtsime aluseks koalitsiooniläbirääkimistel, oli Riigireformi SA ettepanekud. Me oleme arvestanud ka kõigi teiste ettepanekutega. Ja selline otsus tehti, kui me Vabariigi Valitsuse tööplaani tegime, et lisaks sellele oma tegevuskavale, kus me lähtume tõesti konkreetsetest tegevustest, mis on riigireformi tegevuskava valitsuse tasandil, me tooksime siiski need põhimõtted, põhialused ja suunad arutusele Riigikokku, et kõik saaksid öelda välja oma arvamuse. Ja keegi ei hakka ette kirjutama Riigikogule, mida ta selle eelnõuga teeb, see on teie otsustada. See on meie nägemus, see ei põhine ainult ühe koalitsiooni mõtetel ja toimetustel, vaid tegelikult pärineb see juba pikast ajast, ka kogemusest riigivalitsemise ja riigihalduse juures, mida on teinud kõik Eesti valitsused. See ei ole lihtsalt käigupealt mõeldud tarkus.
Me soovime saada teie poolt kas heakskiitu, tagasilükkamist nendele suundadele või põhimõtetele ja ka häid ettepanekuid selle täiendamiseks. Ja nii palju, kui ma tean komisjoni arutelust, on tegelikult plaanitudki praegu nii, et ettepanekuid saab esitada praktiliselt sügiseni. 14. september, minu teada, kui te siin kinnitate, on selline tähtaeg, nii et seda teemat saabki väga põhjalikult arutada oma fraktsioonides, oma valijatega, huvigruppidega ja täiendada ja parandada. Tänan kuulamast! Ja vastan nüüd hea meelega teie küsimustele.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Jaanus Karilaid, palun!

Jaanus Karilaid
Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Rõõm, et olete tähele pannud, et parlamendis on tõesti tehtud selline toetusrühm ja ka seda, et seal osalevad ka kolm konstruktiivset reformierakondlast ja üks sotsiaaldemokraat, ja sellest tulenevalt, meil oli esimene koosolek eelmine teisipäev, esines meile endine Riigireformi SA tegevjuht Jüri Raidla. Vaatasime ka seda otsuse eelnõu, leidsime, et tõesti on väga kõlav ilus pealkiri "Riigireformi elluviimisest", kuid seal tekkis konsensuslik küsimus, et miks ei ole, kas eelnõu algataja on teadlikult vältinud siis riigireformi täpsemat sõnastamist ja määratlemist. Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Riigireformi eesmärk on sõnastatud nii meie tegevuskava juures kui selle otsuse juures. Kui ma inimsõnadega ütlen, siis me tahame tõhusamat, paremini toimivat ja kasutajasõbralikku riiki. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Signe Kivi, palun!

Signe Kivi
Aitäh! Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab seletuskirja teises osas pealkirja all "Tulevikule orienteeritud riik" sõnastust ja ma tsiteerin: "Esindusdemokraatiat kahjustab asjaolu, kui Riigikogu osaks jääb vaid töö juba vormistatud tekstiga, mitte selle analüüsimine ega selguse saamine, kas ja millist probleemi püütakse eelnõuga lahendada" ja edasi "konsensuspõhimõtte üheks osaks on ka opositsiooni tasakaalustatum kaasamine poliitiliste valikute tegemisse. Küsimus ongi,et aga milline olukord peab Eesti riigis olema või tekkima, et seda sätet ka siis tõepoolest järgitaks? Lõppenud eriolukorra kestel kahjuks opositsiooni otsustesse ei kaasatud. Sellest oli täna saalis ka pikemalt juttu. Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Tänan küsimuse eest! Aktuaalne küsimus ja ma arvan, et peaminister siin teile ka vastas just hiljuti peale poliitilist avaldust. Ma olen selle protsessi sees olnud selle kriisi sees ja ega lihtne ei olnud. Nii nagu peaminister ütles, et tema üritas teha maksimumi, et kaasata erinevaid komisjone, fraktsioone, rääkida sellest, millised valikud on, aga oli tõesti kiire. Kunagi ei saa seda täielikult ju õigustada, et Riigikogu on tegelikult kõrgeim võim ja alati tulekski põhimõttelised otsused läbi rääkida, aga me olime sellises ajaraamis, et ma kirjeldan kasvõi ühte asja. Riigihangete seadus näeb ette avatud hanke, ka isikukaitsevahendite osas, ma olen sellega nüüd hiljuti kokku puutunud, kui ma oleks teinud avatud raamhanke, siis me oleks kaitsevahendid saanud siia mai lõpuks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Selle otsuse eelnõu projekti juures tekib hulga küsimusi, et millist lisandväärtust ta nagu iseenesest loob, kuna need tegevussuunad on hästi üldiselt sõnastatud. Seletuskirjas on viidatud, et paljud küsimused saavad vastuse strateegias "Eesti 2035" ja sel juhul on küsimus, et mida see otsuse eelnõu iseenesest nagu juurde annab, et kas me ei võikski äkki rääkida sel juhul ainult strateegiast 2035, kus saaks kõiki neid küsimusi palju konkreetsemalt arutada. Näiteks siin ka, kui ma vaatan tulevikule orienteeritud riiki punktid 7 ja 8. 8. punkt, et me toetame innovatsiooni, ma arvan, et siin oleks kohane küsida, et millal me siis jõuame teadus- ja arenduskulutuste 1%-ni SKP-st finantseerimiseni või et riigieelarvevahendite kasutamine peab olema läbipaistev, samas on riigikontroll tulnud välja hästi kriitilise auditiga, et sihukest nagu konkreetsust võib-olla mina oleks oodanud rohkem. Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Tänan, küsimuse eest! Nagu ma juba siin ka oma ettekandes ütlesin, et valdkondade poliitika sisu meie siin ei kajasta. Me kajastame neid suundasid ja tegevusi, mis kõigi nende valdkondade poliitikate rakendamist teeb paremaks, tõhusamaks, inimlähedasemaks, teenuseid paremaks inimesele ja ettevõtjale. Et me kirjeldame neid protsesse ja tegevusi, kuidas me sellega tegeleme. Mis puudutab valdkondade sisu, paksem riik, õhem riik, siis seda siin ei ole. Me oleme orienteeritud olemasolevas küll ruumis, kus on meil teatud maksud, teatud kulud, üritada neid võimalikult tõhusalt ja hästi kasutada ja saada parem tulemus nendes raamides. Ma üritaks seda kirjeldada nii. Aga mis on nende valdkondade sisu sotsiaalpoliitikas, tervishoiupoliitikas, kaitsepoliitikas, milles iganes, see on Eesti 2020–2035 on see strateegiline dokument ja mul on hea meel, et ta jõuab Riigikokku, teda valmistatakse ette jah, valitsuse poolt, kus suurem roll on ka peaministri bürool ja Riigikantseleil kui varem, sest varem ta on olnud Rahandusministeeriumi eest vedada. See tuuakse teile arutelule ja täpselt niisamuti ka erinevate valdkonnapoliitikate seda vaadet, pikemat vaadet saate te siin kaaluda, hinnata ja täiendada. Nii et selline erisus on nende kahe dokumendi vahel. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mina olen viimane, kes heidab ette konkreetsust selles otsuse eelnõus, et mitte öelda vastupidi. Ma olen täiesti veendunud, et sina pole seda dokumenti koostanud, tundes sind. Tegemist on tegelikult deklaratsioonide kogumiga ja kui me loome olukorra, et Riigikogu kiidab näiteks selle tänasel hetkel kõik heaks, ma väidan, mitte midagi, mitte vähimatki ei muutu tegelikult, mitte ükski ministeerium ei saa mitte ühtegi kohustust selle tõttu, et Riigikogu on selle dokumendi heaks kiitnud. Ehk see on äärmiselt ümar, siin puudub vähimgi konkreetsus ja teine, mis on selle häda, millele ka Jaanus Karilaid tegelikult juhtis, me räägime millegi elluviimisest, mille mõistet me ei tea, mille mõiste puudub. Me räägime riigireformi elluviimisest, aga mis on riigireform, see mõiste puudub. See on tegelikult mitte minu, vaid ühe riigireformi parima asjatundja selline etteheide sellele dokumendile, et sellest algab. Ja kuna seda mõistet ei ole, siis ma väidan, et see on nii lai dokument, see on terve riik tahetakse ära reformida, mis ma väidan, et päeva lõpuks ei jõua me kuskile. Ehk minu ettepanek tõmmata oluliselt koomale ja kitsendada, määratleda riigireformi mõiste ja siis on ikkagi millelegi loota, kui on sees ka tähtaeg. Ehk ikkagi ootame mõistet, miks ei ole seda mõistet? Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Aitäh küsimuse eest! Selle konkreetsuse üle olen minagi palju vaielnud, ka Jüri Raidlaga, kelle eelnõu, kui tema ette valmistas, oli väga konkreetne. Muidugi Jüri huvitas väga palju see põhiseaduslike institutsioonide pool. Ma tunnistan kohe, et sellesse vaidlusesse võib-olla peakski nagu sisu andma rohkem Riigikogu. Et see sisu, mis siin kirja on pandud, tegelikult iga selle punkti taga on ka Vabariigi Valitsuse tegevuskavas vähemalt mingi konkreetne tegevus tähtajaga. No siin oli küsimus ka põhiseaduskomisjon, et nii mitugi punkti on seal, et analüüsida, aga alguses tulebki analüüsida, et noh ei ole kohe, et sellel hetkel ta käivitub. No näide on näiteks kas või sellest samast ametite konsolideerimisest, ka alguses Vabariigi Valitsuse tööplaanis ja selles reformi tegevuskavas oli analüüsida, aga selle analüüsi me tegime ära juba 1. augustiks ja 1. augustil tulid konkreetsed ettepanekud ja nende ettepanekute tulemused kolme ministeeriumi osas on teil siin eelnõudena Riigikogus. See on loomulik protsess. Teisest küljest väga täpseid tegevusi ette kirjutada Riigikogu otsuses, aeg on nii muutuv ja tegelikult kõik need plaanid ja asjad väga pika aja peale tänapäeval tõenäoliselt ei kehti. Me tuleme ka seda kava ellu viies pidevalt uutele ideedele, mida annab rakendada teistmoodi. Nii et need põhisuunad peaks olema siin kirjeldatud ja need ei ole kuidagi vastuolus ka selle põhialuste dokumendiga, mis eelmine Riigikogu otsusena vastu võttis. Aga me oleme, noh kuidas seda öelda, see on valik võimalikult suurest üldistusest, mis on Riigikogu otsuses eelmise koosseisu poolt vastu võetud põhialuste suhtes ja konkreetse tegevuskava vahel. Et need on sellised suunad, millega lähiajal riigi valitsemise tõhustamiseks, tõhustamine on see – parem, tõhusam ja ma ütleksin, inimesele, ettevõtjale sõbralikum riik on see eesmärk. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh! Mul on ministrile üks niisugune suhteliselt lihtne küsimus. Te ütlete selles dokumendis, et terviklikkuse tagamiseks on tähtis vähendada fragmentaarsust strateegilises planeerimises või killustatust. Ja üheks mehhanismiks on teha seda peaministri ja Riigikantselei rolli suurendamise kaudu. Kui te peaksite seda seisukohta selgitama kellelegi natukene avaramalt, palun, kas te teeksite seda? Kuidas, mis see tähendab, peaministri rolli suurendamine? Suur tänu!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Aitäh! Ma mainisin ka ühes vastuses, et tegelikult see strateegia "Eesti 2035" on olnud nagu ettevalmistamisel selle plaaniga, siia maani, et seda kinnitataks valitsuses. Tähendab, see oli eelmine aasta, see oli nägemus ametnike poolt veel. Me otsustasime selle just samuti nende arengukavade tegelikult vähendamise eesmärgil ja arutasime ka valitsuskabinetis mitu korda neid küsimusi. Me oleme kokku leppinud, et valdkondlikke arengukavasid, vist oli neid 45 valitsuse tasandil, varem, neid on järgi jäänud praeguse kokkuleppe järgi 18. Ja nad ongi üldisemad, nad on valdkondi ületavad, st ei ole väga kitsaid arengukavasid, mida kinnistatakse valitsuse tasandil. Need arengukavad, mis puudutavad kitsamat ala, on ministeeriumide enda teha ja enda vastu võtta ja läbi rääkida ka oma huvigruppidega täpselt niisamuti. Peaministri vastutuse tõstmine oli võib-olla ... Üks konkreetne otsus on see, et kui varem vedas Rahandusministeerium selle üldise strateegia "Eesti 2035" ettevalmistamist, siis praegu teeb seda Riigikantselei. Vastavasisuline ettepanek oli ka sellelsamal Riigireformi SA-l ja Jüri Raidlal, nii et seda oleme ka siin arvestanud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Lauri Läänemets, palun!

Lauri Läänemets
Jah, aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Kui Riigikogu oleks riigireformi algatanud või selle otsuse eelnõu teinud, et siis oleks Riigikogu valitsusele ülesande andnud, nüüd valitsus on tulnud ettepanekuga Riigikogule, millise ülesande peaks Riigikogu valitsusele andma, et sellest lähtuvalt ka minu küsimus et riigikontroll selle eelnõu kohta on viidanud sellele, et siin ei ole selge see reformi elluviijate jaoks n-ö selged valikud ja täpsemad eesmärgid ehk ta on hästi üldine. Et Riigikogu tegelikult selle otsuse langetamisel ei ütleks valitsusele, kus kohta me täpselt välja tahaks jõuda, et valitsus saab selle kõik ise sisustada. Ja minu arvates võib-olla nagu sellise n-ö endale suurema mandaadi küsimine, Riigikogult töö ära võtmine, et seda kõige paremini iseloomustab seda, et te soovite ka valitsusega teha siis ettepaneku, millised võiks olla järgmistel Riigikogu valimistel need valimisringkonnad, mis peaks olema Riigikogu töö ja roll. Öelge, miks te nagu kõike seda Riigikogult ära soovite võtta? Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Aitäh, Lauri! Tegelikult see vastus juba korra kõlas. Kõik, mis puudutab Riigikogu, mina oleks selle punkti isegi siit otsuse eelnõust välja jätnud, mis räägib valimisringkondadest, aga antud ettepanek sisaldus ka Jüri Raidla ettepanekus ja leidis ka toetust, et midagi tuleb nende ringkondadega ette võtta, kuna nad on mandaatide arvult väga erinevad, sellest on palju räägitud. See hääle kaal erinevates ringkondades proportsionaalselt pole enam õige, kui nad on nii eri suurusega ja sellepärast selline ettepanek siia sisse sai. Aga nii, nagu ma ütlesin, kõik, mis puudutab Riigikogu tööd, ka põhiseaduslikke institutsioone, ma väga ootangi Riigikogu ettepanekuid. Mina ja valitsus on rohkem pannud kirja ütleme siis need suunad, kus meil on ka mingi tegevus, mida saab alati täiendada. Võib ka võtta uue suuna ja teha uusi tegevusi ja selleks ootan ka ettepanekuid. Eks ta on suhteliselt praktilisest elust lähtunud.  Meil on ka teatud kogemus, ütleme, et kui me võtame kas või eelmise valitsuse ja milliseid tegevusi, osad ju jätkuvad, et siin ei ole, see riigireform ei ole niimoodi, et paneme kuskile stardipaku ja hakkame kuhugipoole jooksma, et ta on ikkagi niisugune pidev protsess ja pigem ta võiks olla mõtteviis. Jah, et me kogu aeg mõtleme, iga päev mõtleme, kuidas paremini riiki valitseda, teha seda väiksema ressursiga, aga paremini, ütleme siis nii. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kui haldusterritoritaalne reform sai läbi, siis oli juttu sellest, et viiakse läbi ka selline uuring või analüüs, mis puudutab sotsiaalteenuste paremat kättesaadavust ja milline on see olukord. Kui mina nüüd võtaksin inimesena lahti selle eelnõu lootes, et ma saan siit selgust, ja loen inimeste vajadustele suunatud riik, siis ega siit selgust küll ei saa, see on kõik väga tore, mis siia kirja on pandud, aga tavainimese jaoks ei muuda see mitte midagi. Küsimus on mul selles, et teil on siin lisatud juurde ka vabakondade kooskõlastused, see on Eesti Valdade ja Linnade Liit ja Eesti Tööandjate Keskliit. Kas rohkem kedagi ei olnud, kas inimesed ei teadnud, et selline või te ei küsinudki kellegi käest rohkem ja siis ka see, et kas selline uuring on läbi viidud ja kus sellega tutvuda saab? Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, me räägime siin teenustest üldmõistes, mitte ainult sotsiaalteenused, vaid kõik riigiteenused, et kuidas me neid paremini kujundame. Kui me räägime sotsiaalvaldkonnast, nii nagu ma ütlesin, valdkonnapoliitikad on natukene teise dokumendi sisu. See on "Eesti 2035", kus me vaatame nagu valdkondadele sisse. Selle uuringu kohta mina kahjuks detaile ei tea, võib-olla peaks küsima siin sotsiaalministri käest, kui kaugele selle uuringuga on jõutud, küll ma tean seda rohkem, mis puudutab kohalikke omavalitsusi ja teenuste arendamist kohalikes omavalitsustes. Aga nii nagu ma ütlesin, valdkondade sisudokumendid on teised. Meie räägime siin riigireformi otsuse eelnõust, elluviimise otsuse eelnõust, mis räägib riigi valitsemise ja riigi halduse põhimõtetest, suundadest, tegevustest, ütlemata ära, mis valdkonnas, kuidas me toimetame, vaid üleüldised suunad ja põhimõtted erinevates valdkondades riigi haldamiseks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Siim Kiisler, palun!

Siim Kiisler
Aitäh! Austatud minister! Siin on väga üldiseid punkte ja väga konkreetseid punkte. Aga ma tahaks küsida sellise punkti kohta nagu 24, kus olete ette pannud, et detsentraliseeritakse avalike ülesannete täitmist, andes kohalikele omavalitsustele keskvõimu tasandilt üle sobivad ülesanded koos nende täitmiseks vajaliku rahastusega. Väga palju arutatud, väga hea asi minu arust, olen siin teiega täiesti ühte meelt, aga mis need konkreetsed asjad nüüd siis on? Kindlasti on sul selge nägemus olemas, mida me siis reaalselt tõesti suuri asju anname lähiajal üle keskvõimu tasandilt kohalikele omavalitsustele.

Riigihalduse minister Jaak Aab
Aitäh küsimuse eest, Siim! Eks me siin alles hiljuti arutasime neid asju ju, sh sinuga, ja ühe jäätmekäitlemise korraldamise raha me saime tulubaasidest pandud, eks ju, see enam toetusfondis ei ole. Aga eks neid on ikka, asenduskodu teenus oli üleüldse ju riigiteenus varem, kus maksti läbi maavalitsuste, nüüd ta on tegelikult toetusfondis. Tavaliselt käibki nende ülesannete andmine nii, et kõigepelt läheb see ülesanne toetusfondi, jagatakse siis teatud valemiga, mis lepitakse kokku, et ta jõuaks siis iga omavalitsuseni täpselt, ütleme siis, selle valdkonnapõhise valemiga. Aga nii ühte kui ka teist on ju tulubaasi ka läinud. Praegu on arutuse all päris suured teemad. Ma ei tea, kas nad jõuavad, kas me jõuame nende otsusteni, aga ega siin ei ole ka näiteks linnade ja valdade liidu seisukoht ühtne. Me räägime tegelikult riigi kõrvalmaanteedest ja päris tõsiselt on tehtud ka analüüsid, milline on näiteks riigi kõrvalmaanteede seis, millise remondivajadusega nad on ning kas ja kuidas me saaksime neid üle anda. Aga need arutelud jätkuvad. Räägitud on sotsiaalvaldkonna teenustest, veel teatud asjadest ja räägitud on muidugi haridusest. See kabineti arutelupunkt on praegu ettevalmistamisel kastis ehk ootab kabineti arutelu, kas me saame millegagi edasi minna ja kuidas me saame. Detsentraliseerimise suhtes, millised võivad KOV-i ülesanded olla ja kus nende vastutus võiks veel suurem olla, on näiteks üks, mille tõstatasin ka mina, et milline vastutus on HEV-koolide suhtes riigil ja kohalikel omavalitsustel. Sest praegu on selline segamudel, riik nagu annab midagi üle, ja rahastamine on ka segamudel. Kas me ei võiks siin jõuda siis mingisuguse lahenduseni, kus on ära piiritletud, mis siis jääb riigile ja mis läheb võib-olla piirkondlikult kohaliku omavalitsuse ühistööks näiteks maakonnas? Need on väga aktuaalsed teemad. Ja ma ikkagi üritan, jah. Me teame, et need protsessid pole lihtsad. Need puudutavad ju ka valdkondlikke ministeeriume ehk tegelikult need ülesanded lähevad ju kuskilt asutustelt-ametitest ministeeriumidest sinna vastavast valdkonnast, aga ma luban üritada igal juhul nii palju, kui suudan. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu mure tegelikult ongi selles, et selles eelnõus, vastupidiselt sinu poolt viidatule, on liialt vähe riigireformi sihtasutuste, ütleme otse Jüri Raidlat. Ma saan otse viidata seetõttu, et riigireformi toetusrühm kohtus eelmisel nädalal härra Jüri Raidlaga ja meil oli väga asine ja asjalik ja praktiliselt konsensuslik arusaam sellest, mismoodi ja kuidas peaks edasi minema, aga selles dokumendis seda kõike on väga-väga-väga vähe. Et ma ütlen veel kord, et me oleme selle nii laiaks teinud, et me jõuame isegi elamumajanduse probleemide lahendamiseni riigireformi käigus. Loomulikult on see inimlikult väga oluline, väga tähtis teema, ent kui see on ka üks osa riigireformist, no kuulge, siis me ei jõua nagu kuskile. Ehk minu ettepanek veel kord on olulisel määral fokusseerida ja kui nüüd need põhiseaduslik institutsioonid on selline punane rätik, no me ei pea neid puutuma, jätame selle kõrvale. Aga tõmmata oluliselt koomale ja kui sa ütled, et tõhustamine on mõiste, siis ma ütlen, et tõhustamine on printsiip. Ma ootan ikkagi reformi mõistet. Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Noh, siis võime sõnadega mängida, tõhus riik, mitte tõhustamine lihtsalt, onju. Noh nii ta on, ta on kirjeldatud ka siin ju – jätkusuutlik tõhus riik. Nii et aga mis puudutab nüüd jah, ikka see üldine või konkreetne, jah, ma olen Jüriga ka vaielnud selle üle pikalt ja kui vaadata riigireformi sihtasutuse, nad valmistasid ette ju otsuse eelnõu, seletuskirja, kõik. Et nad olid küll väga konkreetseks läinud paljudes just nimelt põhiseaduslikke institutsioone puudutavates küsimustes ja see huvi tunduski nagu olevat nagu rohkem seal pool. Noh, nagu õhku visatud mõned numbrid, Riigikogu liikmete arvu vähendamise kohta ja nii edasi. Aga seda poolt meie küll ei tahtnud väga siia otsuse eelnõusse kajastada ja ega see ongi võib-olla tõesti, nagu ma ütlesin, Riigikogu vaidluse koht ja mis puudutab nüüd, et kui konkreetne siis peab olema see eelnõu ja kui konkreetne on tegevuskava. Ma palusin ka põhiseaduskomisjonis, ma ütlesin, et pange kõrvale tegevuskava, igale sellele punktile mingid tegevused ju vastavad ja need samad tegevused lõpuks viivad ikkagi selle eesmärgi täitmiseni, mida sa küsisid, et see on see tõhus, parem riik. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea eesistuja! Hea minister! Samal ajal, kui me räägime siin riigireformist, toimub tegelikult riigireform või suured muutused – ma pean silmas uute ametite moodustamist, nii nagu on Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti kokku panemine. Neljapäeval arutame me siinsamas hiiglasliku Haridusameti tekkimist, kindlasti oleks lihtsam omavahel liita Haridus- ja Kultuuriministeerium, kui panna tööle see Haridusamet. Hajutage minu hirmu, et need suured ametid kujunevad nii võimsaks, et ministrile jääb pigem esinduskohustus – midagi avada, midagi sulgeda. Kas me siin ei lähe vale teed, koondades ameteid liiga suureks, liiga suure raha ja liiga suure võimuga? Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Tänan! Väga oluline küsimus sellesama protsessi juures, kui me räägime asutuste-ametite konsolideerimisest valdkondades ehk siis teatud ministeeriumide all. Ja minemata väga detailidesse, on nad kõik veidi erinevad ka, need konsolideerimised, mis on suurema mahuga, mis on väiksema mahuga. Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ka teiste valdkondade nii mõnegi asutuste-ametite probleem on olnud natukene ka raha jagamine ehk on paisutatud see mehhanism, mis jagab raha, aga kahjuks on tihtipeale läinud sellega kaasa ka poliitika kujundamine, millega mina nõus ei ole. Poliitika kujundamine peab olema ministeeriumis ja selles peab olema selge vahe, ametid-asutused rakendavad poliitikat. Jah, nad aitavad poliitikakujundajaid muidugi oma teadmise, andmete, taustaga ja ettepanekutega, aga ministeerium on see koht, kus peab olema kompetents poliitika kujundamiseks. Ma arvan, et need piirid on veidi hägustunud, nad on nihkunud siia-sinna, tänu sellele, et ministeeriumide haldusalades on paisunud sellised sihtasutused, asutused jne, keskused. Mina arvan, et see on igal juhul väga palju selgem, ja siiski usun, et see aitab ka ressurssi kokku hoida. Kui me toome kõrvale mõne teise näite, nagu Keskkonnainspektsioon-Keskkonnaamet, siis ka siin on räägitud, et vaevalt et me seal väga palju ressurssi kokku hoiame, aga miks niisugused ettepanekud ka siis kirjeldavad neid muutusi, on see, et tegelikult toimub nende valdkondade tõsine revision, sisuliselt. See ei ole 1 + 1 tehe, vaid me vaatamegi, milliseid funktsioone-ülesandeid dubleeritakse, mida annab teha paremini, mida ei ole vaja teha eri asutustes umbes sarnast asja, rääkimata igasugustest tugifunktsioonidest, mis tuleb nagunii koondada. Ka näiteks rakendusteenus, mis on juba jõudnud peaaegu kõik nüüd Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Ehk rakendusteenus tähendab Euroopa rahade ja ka siseriiklike programmide rahade rakendamist, meetme, nende erinevate konkursside korraldamist, nende projektide läbitöötamist, aruandluse läbitöötamist. Ja see on Riigi Tugiteenuste Keskus, see on täiesti okei. Sellega me tõstame seda kompetentsi, mis sellest tehakse, valdkondlikud eesmärgid kirjutab ikka ministeerium ette, kuhu seda raha jagatakse, mis eesmärgil, aga kogu see tehniline toimetamine peab olema ühes kohas, siis ta on stabiilne, ta on nagu, ütleme, võrdne kvaliteedilt ja ei ole selliseid probleeme, mis tihtipeale on ütleme siis haldusalades juhtunud, ka nendes sihtasutustes, ametites, asutustes jne. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma jään selle juurde, et riigi tõhustamine peab olema hügieen, mitte mingisugune puuslik nimega riigireform. Eesti riik ei ole läbi kukkunud ega kuidagi laiali valgunud ja seda näitab ka selle puusliku peakummardajate keskendumine, kui te ütlete, kogu aeg mingitele põhiseaduslikele institutsioonidele. Et kui riiki kuidagi tervikuna vaadata, siis võiks kas või mõelda sellele eelarve mahule, et kus see tõhustamise ruum on, kus tegelik raha on ja nii edasi, mitte vahtida kogu aeg oma naba ja siis sellest kui suurest reformist rääkida. Aga mul on üksikküsimus selle valimiste kohta, et kõlab ikka väga koledalt, kui te ütlesite, et näed, et Rein või Peeter, kes see oli eks ole, ütles, et selle võiks siia sisse panna, et ringkonnad ära muuta, ja te siis panite selle sisse. Sellel on üks poliitika klassika nime, et see on Gerrymandering, sest et järgmiste valimiste jaoks ringkondade muutmine on igal juhul manipulatsioon ja ebausaldusväärne. Kas te tõsiselt mõtlete, et hakkate järgmiseks valimiseks tegema ümber piirkondi, kus tegelikult juba saadikud ju teevad tööd.

Riigihalduse minister Jaak Aab
Jah, ma olen sellele küsimusele ka täna vastanud. Seda ka kaaluti, ega seda ei kirjutatud niisama kellegi ettepanekul lihtsalt siia sisse. Kõiki neid ettepanekuid kaaluti ja leiti, et seda väga ebavõrdset valimisringkondade küsimust võiks proovida kuidagi lahendada ja seda on kõlanud erinevatelt huvigruppidelt. See ei tule lihtsalt valitsuse seest. Aga nii nagu ma ütlesin, mina ei tahaks siin ettekirjutaja olla. Kui Riigikogu leiab, et neid pole vaja muuta ja need on täiesti okei praegusel kujul, noh, ma ei tea, kõik eksperdid on hinnanud, et see on veidi probleem. Aga see on teie hinnata. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Hea minister! Teadagi, et riigireform on hästi oluline, samas mul tekkis küsimus siis, kui ma lugesin läbi neid dokumente, mida te pakkusite Riigikogule. Et kas teie jaoks ikkagi on olulisem Riigikogu roll või ikkagi valitsuse roll sellepärast, et alguses te ütlete seda, et on vaja rohkem rolli anda parlamendile, samas kui me räägime strateegilistest dokumentidest, siis viitate valitsusele. Ja siin saalis te olete korduvalt maininud strateegiadokumenti pealkirjaga "Eesti 2035" ja selles osas mul on ka küsimusi, et kui me räägime ainult sellest dokumendist, siis tõepoolest, alguses oli see mõte, et justkui valitsus kinnitab seda dokumenti, nüüd siis te räägite sellest, et see võiks olla läbi hääletatud Riigikogu saalis. Samas see on ainult selle n-ö dokumendi müts, sest terve see keha on need arengukavad ja neid justkui parlament ei peaks heaks kiitma, sellepärast need valmivad ministeeriumides, et siis minu arusaam on selline, et juhul, kui te tahate tõepoolest rõhku panna Riigikogule, siis las me hääletame läbi ka arengukavasid näiteks. Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Tänan, küsimuse eest! Tähendab Riigikogu roll erinevate valdkonnapoliitikute aruteludel on väga erineval moel võimalik. Mis puudutab neid arengukavasid, siis ma ütlen, et valitsuse tasandi arengukavasid on 45. 45 alles kuskil paar aastat tagasi, ei, ma räägin, nüüd on 18, aga need on valitsuse tasandi arengukavad, mida ei olegi Riigikogus arutatud. Teie küsimus võib-olla puudutab neid teatud valdkondade põhialuseid, millega on käidud nagu Riigikogus. See ettepanek on praegu selline, et Riigikogu roll oleks kindlasti see, kus Riigikogu saaks ka teostada täitevvõimu üle järelevalvet, ma tean, et meil on kokkulepe, mis ei ole jõudnud veel vist päris dokumentidesse, et iga minister, ma olen kuulnud seda Riigikogu ettepanekutest, käib vähemalt korra aastas kogu oma haldusalaga Riigikogu ees, annab aru, kuulab ettepanekuid, küsimusi, vastab nendele ja nii nagu ma ütlesin, see strateegia "Eesti 2035" on selge otsus, et Riigikogu peab seda arutama ja Riigikogu peab vastavad otsused tegema. Kindlasti sellele eelneb ju suur töö. Ega "Eesti 2035" ei kirjutata ju põlve otsas valmis ja seda teebki see praegune protsess, kuhu kaasatakse väga laialt nii regioonidest, huvigruppidest erinevad esindajad saavad oma sisendi anda, valitsus veab seda protsessi ja toob selle protsessi variandi teie laua ette ja see ongi see nägemus Eesti tulevikust erinevates valdkondades ja see kirjutab tegelikult ette paljuski nende valdkondade arengukavade sisu, mis valitsuses pärast vastu võetakse ja pluss veel selle valitsuse omad omakorda, mis kuskil ministeeriumide arengukavades sees on. Nii et see on hierarhia, "Eesti 2035" on need erinevate valdkondade põhimõtete arengusuunad ja selle põhjal tehakse juba detailsemad dokumendid valitsusele. Nii et teie annate need suunad ja põhimõtted kätte. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Meie Eesti taasiseseisvuse ajal oleme me alati vaadanud natuke ka põhja poole – seal on see kohalike omavalitsuste autonoomia olnud suurem ja on ka praegu suurem. Nüüd, kui te räägite sellest, et kohaliku omavalitsuse autonoomiat suurendada võimalike muudatustega keskkonnavaldkonnas, sotsiaalvaldkonnas, siis ma küsin natukene sellise täpsema küsimuse. Loomulikult, meile on tähtis, et on harmooniline areng regiooniti üle Eesti, aga kuidas tegelikult seesama riigireformi kava või mõte seda regionaalset ühtlustamist või seda harmoonilisemat arengut tegelikult tagab, et nendel on kõigil motivatsioon ja võimekus sellist tulemust saavutada, nagu te ideaalis siin kirjeldate? Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Aitäh! Eks see on ka niisugune, noh, ajakohane küsimus kindlasti, sest haldusreform, mis on kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalne reform – püüame jääda siis mõistetes õigeks – on toimunud. Me saame teha esimesed järelmid sellest, aga ma väga pikalt detailidest ei räägi. No tundub, jah, et omavalitsused on võimekamad, seda näitavad ka erinevad analüüsid ja uuringud. Üks asi, kus on võimalus omavalitsustele nagu rohkem veel ülesandeid anda, on see piirkondlik koostöö. Ehk see koostöö mudel. Me näiteks kohalike omavalitsuste korralduse seaduse eksperdirühmas homme hakkame ka arutama, et kas me ei peaks nägema ette võib-olla ka täiendavaid mudeleid selle koostöö jaoks või täiendavaid kohustusi, et see koostöö toimiks seal piirkonnas või regioonis. Ja kõrval on siis regionaalhaldus, mis puudutab riigiaparaati. Me teame, et erinevad valdkonnad praktiliselt toimivad ju regioonidest, aga need regioonid on tihtipeale ka erinevad, st ühel ametiasutusel on ühed regioonid, teisel ametiasutusel on teised regioonid. Ja seda küsimust me kavatseme ka lähiajal arutada. See on minu ülesanne, ma peaks selle kabinetti viima. Paralleelselt ka omavalitsuste just nimelt koostöö toimimisega kas siis maakonna tasandil või piirkonna tasandil. Harjumaa omavalitsuste liidu eestvedamisel on selline uuring ka tehtud, seal oli ka linnade ja valdade liit, ka Rahandusministeerium osales selles protsessis, ja need ettepanekud on olemas, mida me peamegi siis läbi arutama ja võib-olla sealt siis võtma mingid mõtted, kuidas seda piirkondlikku ja omavalitsuste koostööd paremini arendada. Eesmärk on see, et kõik omavalitsused võimalikult ühtlaselt ja hästi oleksid võimelised neid teenuseid pakkuma – kas siis ise või teatud ülesandeid koostöös selles piirkonnas või maakonnas. Aitäh.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Espenberg, palun!

Urmas Espenberg
Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ma lugesin ka seda toorikut toetusrühmas. Sul oli hästi pikalt seal juttu riigimajadest, et äkki valgustaksid, mis asjad need on ja osad on seal pooleli, osa ehitatakse.

Riigihalduse minister Jaak Aab
Jah, tänan küsimuse eest! Aktuaalne tegevus, millega ma siin jah pidevalt tegelen. On ju võetud vastu juba mõni aeg tagasi otsus, et maakondades asuvad erinevate asutuste ja ametite esindused, mis seal kahjuks ikka või õnneks on alles jäänud, et nende omavaheline mitte lihtsalt see kinnisvaraline asumine või füüsiline asumine, vaid ka sisuline koostöö oleks parem, et seesama inimene või ettevõtja, kohalik omavalitsus, kes toimetab seal, saaks selgemini aru selle riigi toimetamisest, saaks selgemini aru riigiga suhtlemisest ja selleks on tehtud ettepanek riigimajad teha. Kõlab nii uhkelt, et nüüd igasse maakonda ehitatakse uus riigimaja, päris nii see ei lähe. Need programmid on ette valmistatud, enamikus maakondades on see tava praktikas kaks maja, üks on nn Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi maja ja teine on teiste asutuste maja. Ma arvan, et enamikus maakondades ta nii läheb. Aga lähiajal kabinetis jälle arutame teatud maakondade teemasid. Sel ei ole päris ühte lahendust, me mõtlesime ka, et me saame kõik maakonnad niimoodi põmm, põmm, põmm ühise mudeliga läbi lüüa. Ei saa päris, sest need asutused on erinevad, mis erinevates maakondades on, regioonikeskused natuke erinevad jälle ehk seal on vaja ju ka puht kinnisvaraliselt rohkem ruumi. Üldiselt on see praeguste maavalitsuse majade või ka riigiasutuste omanduses olnud majade renoveerimine, nende funktsionaalsemaks tegemine, nii et on võimalik ja kusjuures me üldiselt üritame ikkagi ka seda, et on see ühisteenuste lett, et ükskõik, see inimene, kui ta tuleb ka ikkagi füüsiliselt kohale ja see inimene, kes võib-olla, oleme uhked oma e-riigi üle, aga kõik ei ole võimelised seda kasutama, et ta saaks kiiresti selle lahenduse, et ta saaks oma asjad riigiga aetud, seal oleks ka infotöötaja, kes aitab tal seda teha. Nii et see on ikkagi selline, kuidas siis öelda, mina vaatan talle rohkem sisu poolt otsa, nii mõnigi teine tahab talle ainult kinnisvaraliselt otsa vaadata, aga päris nii see ei ole. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Lugupeetud minister! Proovin teist aru saada. Kui te ütlesite, et see peamine dokument, peamine strateegia on üleval ja siis selle all on arengukavad, mis ei kuulu parlamendis läbihääletamisele, siis kuhukohta jäävad need põhialuste dokumendid, mida kinnitab parlament? Mis on olulisem, kas Eesti strateegia või siis põhialuste dokumendid? See on siis eelmise küsimuse jätkuks. Ja teine mu küsimus on väga konkreetne. Teatagi riigireform algab riigiaparaadist. Mis on teie isiklik arvamus, kui palju ministreid peaks olema Eesti valitsuses? Kas me ei näe seal võimalusi kokkuhoiuks? Ja siis teine küsimus: kas siis parlamendi tasemel mõningad komisjonid ei dubleeri teineteist?

Riigihalduse minister Jaak Aab
Jaa, aitäh küsimuse eest! Ma kohe kuidagi ei taha kommenteerida parlamendi asja, seda peate kommenteerima ikka teie ise. Siin on ju seadusandlik võim, mis on siin, mina esindan täidesaatvat võimu. Kuidas parlamendi töö on organiseeritud, see on küsimus teile ja vaevalt et täitevvõim siin teile tuleb ette midagi kirjutama või isegi väga palju ette panema, siin te peate ise otsustama, kuidas see kõige paremini on läbi mitme komisjoni. Küll on kõlanud, jah, need ettepanekud ka Jüri Raidla ettepanekutes ja paljudes teistes, et parlamendis võiks olla, kuidas siis öelda, rohkem nagu jõudu ja teadmist. Võib-olla peab mõtlema selle ressursi peale, mis teenindab parlamendis parlamendiliikmeid, komisjone jne, et tõeliselt sisukalt ja kompetentselt saaks seda tööd teha. Ja ma arvan – see on minu isiklik arvamus –, et selle peale peaks mõtlema.
Mis puudutab nüüd seda teist, seda strateegiate kava, siis endiselt käiakse siin teie ees, siin on välispoliitika arutelud jne, nende teemadega käiakse Riigikogus jätkuvalt. Need, millest mina räägin, on valitsuse tasandi arengukava, need on kogu aeg seal olnud. Nüüd on küsimus, kas mingi valdkonna põhialused tulevad ka Riigikokku või mitte. Minu teada on see lõpuni otsustamata. Kui keegi soovib ministritest tulla ja arutada, siis küll, aga kindlasti tuleb iga minister korra aastas, räägib kogu oma haldusala sisu lahti ja saab selle üle arutleda, mida siiamaani pole olnud. See on ka nagu ikkagi Riigikogu rolli või informeerimise taseme tõstmine. Te saate arupärimisi teha, te saate infotunnis küsitleda, aga terviklik, ütleme, valdkonna arutelu üks kord aastas – ma arvan, et see on täiesti mõistlik. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Toomas Kivimägi, minu teada on teil kaks protseduurilist küsimust ja kaks sisulist küsimust küsitud. Veel üks protseduuriline? Palun Toomas Kivimäele protseduuriline küsimus!

Toomas Kivimägi
Minu teada protseduuriliste küsimuste arv ei ole piiratud, aga ma lihtsalt kontrollisin juhataja tähelepanu. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mina olen arvamusel, et selle riigimajaga praegusel hetkel ei oleks väga vaja kiirustada. Meil oli kaks kuud siin praegusel hetkel karantiini ja ma arvan, et päris suured muutused on toimunud nüüd inimeste vajadustes, nende asjade korraldamises ja kõiges selles, et kui me praegusel hetkel nüüd jaanuaris kirjutatud eelnõu ja seda drafti vaatame, siis see kaks kuud on meid päris palju õpetanud. Väga paljud eakad inimesed on saanud endale ID-kaardi, PIN-koodid, nad on õppinud väga palju muid ja uusi asju ja ma arvan, et pooltel teenustel võib kaduda reaalne vajadus ära. Et võib-olla oleks nüüd hea suve jooksul seda analüüsida, kui palju seda on, milline on elanikkonna valmisolek, sest noh, muidu me teeme sellise mehhanismi, et hakkame jälle pimedat vanaema kinno viima. Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Aitäh küsimuse eest! Kindlasti on aktuaalne, et me oleme siin ka arutanud isegi oma ministeeriumis ametnikega, et see oli hea kaugtöö õppetund kõigile ja nii mõnigi, kuidas siis ütleme, asutuse, ameti või ka ministeeriumi keskastme juht, kes enne nagu kippus, noh, olema kahtlev, et äkki ma ei saa usaldada ikkagi inimest nii moodi kuskilt kaugelt tööd teha või kodust tööd teha. Siis tegelikult juba enne seda hakkas üks selline protsess ja meil on ka otsus tehtud kabinetis, et kõik riigiasutused ja ametid, ministeeriumid, riigi sihtasutused ja äriühingud isegi, selline kiri on mulle ka saadetud nendele ministritele, kes esindavad omaniku kohuseid nendes äriühingutes ja sihtasutuses, võimalusel väravata üle Eesti tööjõudu, mitte kindla kohaga Tallinn või Tartu. Vaid üle Eesti ja neid töökohti on päris palju tekkinud. See nägemus oli küll selline ja mida endiselt küsitakse, et riigi majas võiksid olla mõned funktsionaalsed töökohad, mida saab kasutada, arvestades turvalist andmesidet jne, et niisugused funktsionaalsed töökohad võivad olla, kus erinevad ametnikud, kes seal kaugtööd teevad, saavad olla. Aga kindlasti järjest rohkem tõuseb see kaugtöö, tavalise niisuguse klassikalise kaugtöö roll üle interneti. Meil on vaja tõsiselt mõelda, et kuidas seda soodustada, et siin on küberturvalisus, siin on turvalisuse nõuded, andmebaasid, kõik see, tuleb tegelikult läbi töötada, aga ma arvan, et ta andis meile väga hea õppetunni, et palju paindlikumalt annab teha nii erasektoris kui riigisektoris tööd. See ei ole ainult riigisektori asi, ka erasektoris annab teha palju paindlikumalt tööd ja müts maha nende inimeste ees või kogu selle asja ees, mis sündis halvast, eks ju, viirusest, aga mina võin öelda, et minu haldusalas, ma ei taha nüüd öelda, et juppmaad paremini tööd ära tehtud, aga mitte midagi pole toppama jäänud, kõik sujub ja võib-olla isegi, mulle tundub, et inimesed oskavad efektiivsemalt oma aega kasutada kui nad teevad, noh, seal on mitu plussi veel juures: töö- ja pereelu ühitamine, vähem töö ja kodu vahel sõitmist, mida iganes, et see on huvitav tendents ja seda tuleks kindlasti lähemalt vaadata ja analüüsida. Koordinatsioonikogus ka ministeeriumide kantslerid tõstatasid selle küsimuse ja kõik olid väga positiivsed selles suhtes, et see andis väga hea kaugtöö õppetunni, et tõesti on võimalik ka riigitööd teha väga paljuski kaugtööna ehk siis inimene on oma valikutes vabam, ta saab elada erinevates kohtades. Näiteks üks küsitlus oli, kui me siin rääkisime nendest riigpalgaliste töökohtade väljaviimisest, mida mulle on ka tihtipeale ette heidetud, aga see on teatud määral ikkagi regionaalpoliitiline meede ja see on inimesele vastutulekumeede, et need kohad, näiteks Türi sotsiaalkindlustusameti osakond või Pärnus EAS-i osakond või Pärnusse formeerunud, just selle üle-eestilise värbamisega jälle üks Sotsiaalkindlustusameti osa, et need tulid täiesti loogiliselt, sest leiti need inimesed, kes tahaksid seal töötada. Nad tahaksid elada Pärnus ja töötada seal, Türil ja elada selles piirkonnas ja nad saavad teha riigitööd, nendel on see võimalus, mitte nad ei pea elama Tallinnas, et teha riigitööd. Ja vot sinna suunas me saame küll kõvasti areneda, et pakkuda inimestele eri piirkondadest, olla ka riigi palgal, teha riigitööd, mida võib-olla eeldab nende haridus, kogemus, võib-olla ka tahtmine riiki teenida. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Suur tänu! Austatud minister! Räägime siin riigireformist, samamoodi räägime ka valdkondlikest põhialustest. Ma olen kindel selles, et kui riigireform kui selline peaks tulema, siis ta kindlasti peaks aitama valdkondi oma põhialuseid ellu viia ja mis on hästi tähtis, valdkondadevahelist koostööd ja n-ö nende silotornidevahelist koostööd parandada. Toome lihtsa näite. Näiteks Eestis on meil hästi suur probleem laste liikuvusega ja sellest tuleneva ülekaalulisusega. See puudutab mitmeid valdkondi: sotsiaalvaldkonda, kultuurivaldkonda, haridusvaldkonda. Ja siit tulebki küsimus, et millisel moel riigireform teie nägemuses peaks siis neid valdkondi lähendama võrreldes praegusega. Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Tänan küsimuse eest! Üks asi, ma räägin siin valitsuse tasandi arengukavadest, et kui neid oli 45, siis nad olidki väga killustatud suhteliselt. Nüüd on järgi jäänud, kokkulepe on praegu 18 ja enamus neist ongi näiteks mingi keele arengukavad, eesti keele arengukavad, need lähevad üle mitme valdkonna, üle mitme ministeeriumi. Minu teada ka liikuvuse arengukava on selline vist olemas, mida valmistatakse just nimelt ette Kultuuriministeeriumi, haridusministeeriumi, võib-olla veel mõne teise ministeeriumi poolt, aga ma detailse vastuse jään võlgu. Nii et me liigume selles suunas, et sellised valdkondlikud probleemid või noh mingi teema, mingi sisu, nagu sa räägid, laste liikuvus, mis puudutab mitmeid valdkondi, ka Sotsiaalministeeriumi kindlasti, eks ju, olekski valdkondade ühiselt läbi mõeldud ja et nende siis arengukavade taga oleks konkreetne tegevus, et see ei jääks tühjaks dokumendiks. Ma arvan, et kui neid dokumente on vähenenud, on valdkondadeülesed, siis nad toimivad paremini. Kui neid on hästi palju ja killustatud ja igas valdkonnas mitu tükki, siis nad tihtipeale ei ole töötanud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Tänan, lugupeetud minister! Õiguskantsleri Kantselei oma arvamust ei avaldanud, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Eesti Tööandjate Keskliit küll aga oma arvamused avaldasid, need on siin lisas, mis on vabakondade kooskõlastused. Ja mind huvitab justnimelt tööandjate keskliidu ettepanek nr 1 või teemapüstitus, see puudutab ka tööandjate manifesti soovitusi vähendada avalikus sektoris töötajate arvu. Ja valitsuse eesmärk on ametite või ametnike osakaal hõives jätta samale tasemele. Te olete siia märkinud või sinna tabelisse on märgitud "võtta teadmiseks" või "võtame teadmiseks". Mida see siis tegelikult tähendab, milline on nagu valitsuse plaan või mõte? Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Tänan küsimuse eest! Kui ma räägiks kogu avalikust teenistusest ja avalikust sektorist, siis ma ei lõpetaks vist enne homme hommikut – kõik numbrid ja kes kuidas on. Aga eks ta on niimoodi, et avaliku sektori sees on ju õpetajad, politseinikud, kaks suurt haiglat. Ja kui me räägime, et me vähendame avaliku sektori töötajate arvu, eks, siis ma küsin, et ühes valitsuses jõuti vist sinnamaani, et hakati haiglates ette kirjutama, palju nad peavad hooldustöötajaid lahti laskma. Selleni me kindlasti ei taha jõuda. Pigem, nii nagu ma ametite konsolideerimise juures rääkisin, see on sisuline revisjon. Aga selle revisjoni käigus võib tulla välja, et meil on mingi teema või valdkond võib-olla hoopis liiga vähe kaetud. Ma ei saa öelda, et see läheb nagu kivi alla. Jah, erasektor ja avalik sektor alati konkureerivad mitmete asjade pärast, näiteks ka tööjõu pärast, kui me jõuame kunagi palkadeni ja nende teemadeni. Nii et mina arvan, et ametnikke peab olema piisavalt, samas, kõik need tänapäeva võimalused, tugiteenuste konsolideerimised, eks ju – meil on ju üks raamatupidamine riigis praktiliselt järele jäänud, see on ühes keskuses, vanasti oli igas asutuses oma raamatupidamine –, see kõik on muidugi töökohtade arvu vähendanud. Ja kindlasti teatud hulgal väheneb veel, aga mitte kunagi ei saa öelda, et sealsamas tervishoius või kuskil mõnes teises kohas on võib-olla juurde vaja. Nii et mina ei võta seda ühesuunalise ja niisuguse otselõikamisega, et kõigilt kuskilt lõikame pool maha ja siis me oleme kõik õnnelikud. Ma arvan, et ka kriisiaeg õpetas seda, et me peame ikka hästi läbi mõtlema ka selle õhukese riigi teooria. Kui me väga tahame väga õhukest riiki, siis me oleme äkki kuskil mingis olukorras hädas. Ju need järeldused tuleb meil ka teha, mida kriis õpetas, ja need kokkuvõtted ja analüüsid kindlasti.
Aga mis puudutab niisugust tüüpilist ametnikkonda, jah, nende arv väheneb iga aasta umbes 500. Ja tegelikult seda, kõik räägivad siin sadadest tuhandetest riigi ametiasutuse ministeeriumi ametnikke on 8000. Paar aastat tagasi oli 10 000 veel. Nüüd on 8000. Nii et seal on ka kuskil see piir. Nagu ma ütlesin, me oleme tihtipeale andnud ministeeriumist ka poliitika kujundamise kuskile välja ja oleme kaotanud kompetentsuse ministeeriumis. Ka seda tuleb sisuliselt hinnata. Mina ei ütle, et see on ainult ja igal pool igas asutuses ja ministeeriumis mingi arvutustehe, et sealt tõmbame lihtsalt nii mitu protsenti maha. Tavaliselt on üritatud nii teha, aga püüame sisulisemalt. Äkki kuskil on puudu. Aga üldnumber – ma arvan küll, et ta on vähenemas. Ja see 12%, mis on võetud avaliku sektori, kust on muu sektor väljas, põhiseaduslikud institutsioonid ja needsamad haiglad ja need on väljas, siis see on 116 000, see on 12%. Kunagi ta on seatud selleks eesmärgiks, et me ei hakka kasvatama teda. Ühelt poolt võivad ju kasvada töötajate arvud mingites sektorites, avalikus sektoris, noh, ma räägin, politseinikud, õpetajad, päästjad, tervisehoiutöötajad, aga ametnike arv tõenäoliselt väheneb. Seda tänapäeval võimalused lihtsalt võimaldavad, et me saame paljudes kohtades tegelikult üht-teist ka kokku hoida.
Aga 12% on tööealise elanikkonnaga võrreldes, mitte elanike arvuga. Miks teda võrreldakse tööealise elanikkonnaga? No demograafiline suund on kahjuks allapoole, jah. Viimased aastad on olnud rändesaldo positiivne ja minu teada tööealiste elanike arv ei ole eriliselt vähenenud, aga eelmistel aastatel on päris jõudsalt vähenenud. Riik peaks saama hakkama umbes võrreldavate kuludega, kui me vaatame tööealise elanikkonna selle arvule otsa, siis riik peaks orienteeruma ka selle peale, et ta ei oleks võrreldes sellega üle võlli suur. Seda peab jälgima. Aga ma olen täiesti seda meelt, et jah, siin on neid soove, et võtame pool maha ja võtame 10% maha, võtame 20% maha. Mina ei oska nii täpselt vastata, sest kuskil need vajadused muutuvad, kuskil on seda vajadust vaja juurde ja teisel pool on võimalik ka vähendada. See ei ole niisugune lihtne aritmeetiline tehe. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ivari Padar, palun!

Ivari Padar
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Riigikogu eelmises koosseisus kõik need arutelud, mis puudutasid riigi paremaks tegemist, et kas tema nimi on reform või kuidas tahes, olid õige aktiivsed. Põhiseaduskomisjonis oli eraldi alakomisjon, oli eraldi parlamendikomisjon ja nüüd tõesti on kusagil aasta otsa olnud kogu see valdkond kuidagi nagu vaikuses, pole seda debatti eriti olnud siin saalis. Kas see tänase teie valitsuse poolt esitatud eelnõu mõte on selline läbi lillede anda Riigikogu põhiseaduskomisjonile sellist nagu soovitust, et ahhoi, aeg tööle hakata.

Riigihalduse minister Jaak Aab
Aitäh, Ivari, selle küsimuse eest! Jah, eelmine parlamendi koosseis oli see teema väga aktiivne, nagu me teame ja nagu sa ise mainisid, et põhiseaduskomisjoni all oli mingi omaette väiksem rühm moodustatud ja oli siis ka probleemkomisjon. Ma arvan, et ma kindlasti tunnustan seda, et seda teemat päris põhjalikult arutati ja päris pikalt. Ja sealt jõuti selline põhialuste otsuseni, mis on tegelikult väga head, mida kõik eksperdid kiidavad. Aga noh, ütleme, mis on selle otsuse asi, me oleme siit jõudnudki järgmiste teheteni või üritanud kirjeldada ära, see on ajas muutuv, et neid suundasid ja tegevusi, need ajas ikkagi muutuvad, mingid põhialused on ju seal minu arust täiesti õiged ja siin on küsitud, et mis selle juriidilise asjaga nüüd saab, et kui me võtame selle otsuse vastu, et kas eelmine otsus on siis tühine. Mina ei ole jurist, minu arust see otsus nendest põhialustest lähtub ja ma ei näe mingit põhjust, et selle eelmise otsuse peaks tühistama. Need ei ole omavahel vastuolus mitte kuidagi. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Henn Põlluaas, palun!

Esimees Henn Põlluaas
Me oleme siin mitmelt opositsioonisaadikult kuulnud muret Riigikogu rolli vähenemise üle ja tõepoolest seda muret kannan ka mina, aga paraku ei saa seda vist tõsiselt võtta, sest tänane opositsioon just nimelt on olnud ju valitsustes, kes on seda rolli vähendanud, näiteks kas või nende arengukavade suhtes. 2014, kui ma ei eksi, Ansipi valitsuse ajal siis muudeti Riigikogu roll siin ainult selliseks soovituslikuks ja nõuandvaks, Riigikogu enam ei kinnita neid. Aga täna ma loen siit eelnõust, et Riigikogu otsustab ja seab Eestile pikaajalised strateegilised sihid ja vähendatakse Riigikogu ja valitsuse tasandil kinnitatavate arengudokumendite arvu, nii et see suundumus on ju väga positiivne. Aga nüüd äkki sa seletad opositsioonile vahet, mis on riigireformi tegevussuunad, mis annab ju need tõesti suunad, nagu öeldakse, ja eesmärgid ja mille põhjal tehakse konkreetsed tegevuskavad? Siin süüdistatakse konkreetsuse puudumisest, äkki seletate, mis vahe on tegevussuunal ja tegevuskaval, et meie kolleegid saaksid ikkagi aru sellest? Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Tänan küsimuse eest! Ma olen siin päris mitu korda üritanud seda selgitada. Ma saan aru, et alati on see vaade, et kui konkreetne mingi dokument peab olema. Ma üritasin seletada seda ka võrreldes selle eelmise Riigikogu otsusega, kus ongi nagu põhialused, kus on räägitud nagu väga üldisest lähenemisest riigireformile. Väga head põhialused iseenesest, ma väga kiidan heaks, mis eelmine Riigikogu koosseis tegi. Meie oleme nüüd üritanud selles dokumendis kirjeldada neid suundasid konkreetsemalt, mis põhinevadki noh nendele riigireformi tegevuskavadele, et nende suundade all on ju konkreetsed tegevused. Aga ma veel kord mainin, et see tegevuskava ei ole ka kivisse raiutud ja lõplik. Kui tuleb uusi suundasid, uusi ettepanekuid, siis me saame seda tegevuskavas arutada. Selleks me selle Riigikogu ette tõime, mitte selleks, et siit kummitemplit saada, uskuge mind. Me tahamegi sisulist arutelu ja nii nagu põhiseaduskomisjon otsustas, selleks on piisavalt aega ja siis otsustate teie, kas sellisel kujul täiendatult, muudetult see sobib riigireformi otsuse elluviimiseks selline alus või suunis või ei sobi ja valitsus teeb sellest siis omad järeldused. Kui seda on täiendatud, me oleme kindlasti valmis seda tegevuskava täiendama, sest nagu tänagi kõlas, me üritame minna kuskil seal valdkonnapoliitikasse või tegelikult see ei ole see dokument. See kirjeldab lihtsalt riigi haldust ja riigi valitsemist ja kuidas seda paremini saaks teha. Ta on nagu ülene veidi sellele, aga me kipume jälle tihtipeale maanduma kuskile oma valdkonnapoliitikasse. Püüame teda vaadata üleselt, et kuidas üks riigiaparaat võiks toimida hästi. Alates põhiseaduslikest institutsioonidest, valitsusest, ametitest, asutustest, kohalikest omavalitsustest jne. Et need üldised suunad on käes, siis selle põhjal valitsus saab tegutseda ja täiendada oma tegevuskava. Aitäh!

Paul Puustusmaa
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tänan ministrit kõigepealt ettekande eest ja küsimustele vastamise eest, mis andis kindlasti nii mõnedki vastused, mis muidu kõik kiusaksid ja rahu ei annaks. Ja püüan siin teie ees olla, et valgustada teid sellest, mis toimus selle riigireformi otsuse eelnõuga põhiseaduskomisjonis.
Kõigepealt ma tahan öelda, et mul on ülimalt hea meel, et see meil siin laua peal on, sest tegelikult ega meil polegi suuri, palju alternatiive. Meil kas teda on või teda ei ole. Selles mõttes, et meil midagi on olemas, on iseenesest väga hea. Ja siit alustada on ka väga hea. Siin tuleb toetada ja kindlasti öelda, et ministril on tuline õigus, kui ta ütles niimoodi, et väga paljuski on siin meie otsustada, sest mitte midagi ei ole siin pandud paika põhjalikult nii, et mitte midagi me ümber ei saaks otsustada, me võime mida iganes teha. Eks see ongi väikestviisi poliitiline võitlus ja see võitlus hakkas meil ka põhiseaduskomisjonis pihta ja üpriski reljeefselt – ma jõuan sinna, nendele momentidele.
Ma kindlasti tahan rõhutada veel kord üle ka muidugi selle, mida minister siin juba eelnevalt ütles, et tõepoolest, põhiseaduskomisjonis me võtsime pikendatud tähtaja muudatusettepanekute tegemiseks vastu just nimelt sellelsamal põhimõttel, et me saaksime võimalikult suurt tagasisidet meie kõikidelt kallitelt kolleegidelt, fraktsioonidelt, komisjonidelt. Ja loomulikult ma tahan eraldi tänada Jaanus Karilaidi selle eest, et ta on loonud selle toetusrühma, mis näitas juba oma esimesel koosolekul väga tugevat efektiivsust. Ja homme vist on meil juba järgmine koosolek. Nii et meil ongi nüüd kujunenud niimoodi, et meil on ühelt poolt loodud mingisugunegi alus, ilma milleta meil nagu poleks üldse mitte midagi, ja selle kõrval on olemas põhiseaduskomisjon, mis tegeleb sellega. Nüüd me ei ole – erinevalt eelmisest koosseisust – põhiseaduskomisjoni alla loonud mingit eraldi komisjoni, vaid jah, meil on olemas riigireformi toetusrühm, mis väga efektiivselt toimib ainuüksi seetõttu, nagu ma ütlesin, et seal olid koos erinevad poliitilised jõud. Ja juba esimene istung näitas konstruktiivsust.
Aga ma lähen nüüd põhiseaduskomisjoni juurde. Nagu ma ütlesin, seal selles põhiseaduskomisjonis toimus väga tuline arutelu. Ja ma võiks isegi öelda, et mõnes mõttes teravam oli see arutelu kui see, mis siin saalis oli. Ja mida ma tahaks veel eraldi välja tuua, on see, et vaadake, seda riigireformi mõistmist peab ka nagu aduma võib-olla õigest otsast. Eeldada seda, et riigireform, hästi üldine – meil on see otsus tegelikult 3-leheküljeline, aga ta võiks põhimõtteliselt olla ka 1-leheküljeline või 2-leheküljeline, sõltub, kui tihedalt me need oma kõige olulisemad suunised sinna paneme –, et see peaks olema mingi ülimalt täpne konkreetse alguse ja lõpp-päevaga, siis seda ei saa. Sest vaadake, riik on nagu ühes legendis lugu Tallinna linnaga, ega ta ei saa päris valmis. Ja me oleme võtnud ju täiesti kindlalt sellise suuna, et pelgalt peenhäälestusega me ilmselt hakkama ei saa. Tuleb arendada, tuleb minna kaugemale, tuleb minna sügavamale. Kui me näeme, et miskit on viltu, siis me peame seda vundamenti kohendama. Ja nii nagu ka ametnikud ütlesid oma ettepanekutes selle otsuse eelnõu juures, nad ootavad neid suuniseid, nad ootavad seda juhendit, mida Riigikogu annaks, see oleks nagu skelett, tugev skelett, mille ümber liha saab ikka teha, liha saab joonistada juurde küll. Ja nagu minister siin tuletas meelde, et meil on olemas strateegia 2035, see on üks koht. Loomulikult selle otsuse juures on juba arvestatud erinevate poliitiliste fraktsioonide seisukohti, mis käsitlevad riigi arengut üldiselt, siin on arvestatud sees Riigireformi SA ettepanekuid. Tõsi, nad ei ole lõplikud. Nagu ma ütlesin, tõepoolest, me saame kõike muuta, kõik on teie kätes. Ja meil on aega seda teha.
Aga minnes nüüd komisjoni otsuse juurde või komisjoni istungite juurde, siis, nagu ma ütlesin, oli meil istungeid kaks: 4. mail ja 11. mail. Komisjoni istungid iseenesest olid üpris teravad ja reljeefsed. Komisjonis juhatasin mina, kohal olid Kalle Grünthal, Kaja Kallas, Siim Kiisler, Andrei Korobeinik, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Martin Repinski ja Taavi Rõivas ning oli kohal loomulikult ka minister, olid kohal ka ministeeriumi esindajad. Kaks korda sai seda arutatud, eelkõige sellepärast, et sellele asjale saaks n-ö hoo sisse lükata. Ja see esimene arutelu ka läks nii pikaks, et me lihtsalt ei jõudnud läbida, järgnevad arutelud tulid, ja nendes järgnevates aruteludes tuli ka see reljeefsus välja. Nimelt oli opositsioon täiesti veendunud selles, et riigireformi, nagu ka siit saalist tuli välja, me ei peaks niimoodi alustama, et tegelikult me peaksime ikkagi looma komisjoni, me peaksime tervikuna alustama nullist, täiesti nullist ja aretama seda riigireformi Riigikogu poolt läbi erikomisjonide või allkomisjoni. Nagu ma ütlesin ka, mulle tundus, et selline lähe, kus on valitsuse poolt ette valmistatud tekst, et sealt minema saaks, ega see ei ole sugugi halb, sellepärast, et siin ei ole halbu momente. Väita, et tegemist on liiga loosungliku lähenemisega, siis sellega ka ma nõustuda ei saa.
Tegelikult, mis on siin siis välja toodud? Siin on toodud välja seda, kuidas me saaksime põhimõtteliselt kohaliku omavalitsuse ja valitsuse tööd efektiivsemaks muuta. Ma oleme näinud siin ette selle või siin on ette nähtud see nüanss, kuidas saaks rahvast rohkem kaasata. Siin on ette nähtud see nüanss, kuidas me saaksime bürokraatiat vähendada, kuidas me saaksime poliitilist tsementeeritust vähendada, kuidas me saaksime ka riiki ennast efektiivsemaks ja odavamaks muuta. Need põhimõttelised suunised on siin antud.
Nii. Samas muidugi peab ütlema seda, et Riigikontrolli poolt olid siin ka etteheited olemas ja tõepoolest hea kolleeg Toomas Kivimägi on nendele ka viidanud. Riigikontrolli arvates oli tegemist liiga vähese konkreetsusega. Väide oli Riigikontrolli poolt, et Riigikogu on riigielu tähtsamate küsimuste areen, et siis sellisel juhul Riigikontrolli arvates peaks Riigikogu läbi arutama riigireformi ulatuse kõigepealt ja eesmärgid, mida soovitakse saavutada, ning leppima kokku, mis on Riigikogu jaoks reformi puhul esmatähtis. Riigikogu võiks selles dokumendis tuua välja rohkem ambitsiooni ja konkreetsust. Noh, see on üks võimalik lähenemine ja seda saab kaaluda.
Mida ütles veel Riigikontroll? Riigikontrolli arvates on puuduseks antud eelnõu puhul see, et läbisegi on mõningased põhimõtted, üldised sihid ja konkreetsed meetmed. Olemuslik probleem antud eelnõu puhul on see, et riigireformi vajalikkus ei ole päris selge – riigireformi vajadus pole selge. Kuna on sellised konkreetsed valikud tegemata ja ambitsioonikad eesmärgid on seadmata, siis on selles need puudused olemas. Taas, need võimalused on meie käes. Riigikontrolli arvates ei tohiks raisku lasta seda võimalust, mida on pakkunud COVID-19 pandeemia, selleks on siis bürokraatia vähendamise vajadus, halduskoormuse vähendamise vajadus ja riigi kulude kokkuhoidmise võimalus. Poolel teel ei tohiks seisma jääda ja kohaliku omavalitsuse reform, mille tulemusel peaksid omavalitsused muutuma võimekaks – tuleb edasi minna. Tarvis oleks kindlamaid suuniseid kuidas täitevvõim peaks lahendama regionaalse ebavõrdsuse probleemi kestlikuks riigihalduseks. On äärmiselt oluline kehtestada selged ja stabiilsed riigi rahanduse reeglid. Kõiki neid teemasid saaks selles reformis käsitleda. Taas, see on võimalik. Aga siin võib-olla see oht, et siin me läheme ka liiga peeneks, aga jälle: need võimalused on meie endi kätes.
Riigikontroll rõhutas veel seda, et põhimõtteliselt peaks juba selles dokumendis olema lahendatud see, millist riiki me tahame, st mis tüüpi riiki me soovime arendada ja kuhupoole liikuda. Päris tugevalt öeldud. Ja viitas Riigikontroll veel sellele, et Arenguseire Keskus on teinud mitmeid uuringuid meie riigi arengustrateegia küsimustes, on välja pakutud viis erinevat valikut, millest me peaksime valima ühe või mingi sümbioosi. Selline ettepanek oli. Kaalume.
Minister sõnas siis ka vastuseks sellele, et need põhimõtted, mis on eelnõus välja toodud, on valitsuskoalitsiooni seisukohad küll, kuid kõik võivad neid ettepanekuid täiendada muuta. Ta rõhutas ametiasutuste konsolideerimise küsimust ja sõnas ka, et seoses riigireformiga on moodustatud koordinatsioonikogu, kuhu kuuluvad kõikide ministeeriumide kantslerid ja kust saab abi ja toetust, nii ühelt poolt riigireformi läbiviimises kui ka täiendavate andmete saamiseks.
Nüüd Hanno Pevkur leidis omalt poolt, et kui me räägime riigireformist, siis antud eelnõu on väga väheambitsioonikas. Ta sõnas, et eelnõus ei ole välja toodud ei ajalist perspektiivi ja tema arvates tuleks antud eelnõu jätta üldse kõrvale ning pidada Riigikogus kõigepealt filosoofiline debatt teemal, millist riiki me tulevikus sooviksime. Ja Pevkur tegi ettepaneku jätta antud eelnõu üldse seisma ning võtta juurde kriisist saadud õppetunnid ja teha üks korralik riigi enda poolt algatatud otsuse eelnõu, mitte aga kaasata nüüd Vabariigi Valitsuse poolt algatatud otsuse eelnõu. Taas ma rõhutan, et, nagu te näete, siin on olemas see poliitiline võitluse tasand juba, aga minu raudne veendumus on, et sellisel juhul, kui me peaksime kõike nullist alustama, siis selle edasiviimine ei ole see, kuidas me saaksime üldse edasi liikuda, vähemalt efektiivselt mitte.
Taavi Rõivase sõnul ei ole antud eelnõus visiooni, kuidas Eestit paremaks muuta. Eesmärk ei ole sõnastatud konkreetselt ning arusaadavalt ja ambitsioonikust ei ole. Selles mõttes on ka Taavi korranud Hanno sõnu. Varasematest reformidest, mis väärivad reformi nime, tõi ta näiteks töövõimereformi või siis haldusreformi ehk siis minnes niimoodi kitsalt. Ta tõi välja veel, et maailm on väga palju muutunud, mis seab Eesti ühiskonnale palju väljakutseid, alustades sellest, kuidas muuta tulevikku kriisijuhtimise korraldust, lõpetades sellega, kuidas paremini olla valmis kodus töötamiseks ja e-õppeks. Tema sõnul ja tema arvates ei ole antud eelnõu puhul üldse tegemist riigireformiga. Nii et nagu te näete, sellised sõjad meil seal olid.
Lõppkokkuvõttes, kui me oleme seda arutanud, siis leidsime siiski, et selle asjaga saab edasi minna. Ja nii nagu ma alustasin ka tänast sõnavõttu, et mul on ikkagi hea meel, et me saame sellega niimoodi edasi minna. Sest kui me sellega edasi ei läheks, kui me sellest ei alustaks, siis meil poleks üldse miskit, millega praegusel hetkel alustada. Konsensuslikke otsuseid oli veel kaks: kõigepealt see, et oleksin mina ettekandja, ja teine oli see, et muudatusettepanekute tähtajaks määrata 14. september k.a. Teised otsused, mis käsitlesid tänasesse päevakorda võtmist ja mis käsitlesid ka ettepanekut esimene lugemine lõpetada, need võeti vastu hääleenamusega 5 : 4. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avan fraktsioonide läbirääkimised. Siim Kiisler Isamaa fraktsiooni nimel. Palun!

Siim Kiisler
Aitäh, austatud aseesimees! Ma palun lisaaega ka!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
5 + 3 minutit palun!

Siim Kiisler
Auväärt Riigikogu! Kõigepealt ma tahaks öelda paar sõna selle punkti arutelu alguses toimunud debatist, millele ka põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa viitas. Et ma ei ole kuidagi nõus nende Riigikogu liikmetega, kes arvavad, et valitsus ei võiks meile pakkuda välja oma eelnõusid, mida meie saame arutada ja omale sobivaks muuta. Et võiksime tänulikud olla, kui valitsus ettepanekuid teeb, eriti silmas pidades, et viimasel ajal meil siin Riigikogus seadusloomega kõik need hääletused ei ole alati läinud nii kvaliteetselt võib-olla, nagu me oleksime tahtnud. Ei maksa nii üleolev olla väljastpoolt tulevate nõuannete osas, et tasub ära kuulata ja arvesse võtta seda, mis meile sobib. Seda enam, et riigihalduse ministri alluvuses töötavad kindlasti väga head eksperdid, kes suudavad oma mõtteid selgelt kirja panna ja seda on selle teksti ladusast sõnastusest ka näha ja tunda. Aga kui nüüd selle dokumendi sisu juurde minna, siis kindlasti on siin mitmeid väga häid mõtteid, aga nõustun ja Isamaa fraktsioon nõustub paljuski Riigikontrolli-poolse kriitikaga ja üleskutsega suuremale ambitsioonikusele ja konkreetsusele ja ma tooksin siit mõned näited. Kui näiteks väga positiivsed, konkreetsed, selged positsioonid on näiteks punkt 10, kus öeldakse, et seadustes reguleeritakse ainult kõige olulisemaid, üldisemaid ja püsivamaid teemasid. Õigusloomes jätkatakse dereguleerimisega vastavalt õiguspoliitika põhialustele. Selge suund, arusaadav. Või punkt 19: bürokraatlikke toiminguid rakendatakse nii vähe kui võimalik. Väga hea, igatepidi kiiduväärt ja selge! Või punkt 24: detsentraliseeritakse avalike ülesannete täitmist, andes kohalikele omavalitsustele keskvõimu tasandilt üle sobivad ülesanded koos nende täitmiseks vajaliku rahastusega. Jällegi selge ja mõistlik suund, mida võiks toetada. Samas on sellist, et head selged sõnumid on vahepeal peidetud sellise, ma ütleksin nii, et ebavajaliku jutu sekka, et kui kirjeldatakse, et Riigikogu on riigielu tähtsaimate küsimuste arutelu areeniks ja võtab vastu kõige olulisemaid otsuseid ja teeb täitevvõimu üle järelevalvet, siis see kõlab ilusasti loomulikult, aga ta viib seda fookust kõrvale, võtab seda reljeefsust ja selget sõnumit sellest dokumendist ära. On ka selliseid nõrkasid sõnastusi, näiteks punktis 15, kus on öeldud, et kaalutakse turukonkurentsis tegutsevate riigiäriühingute erastamise võimalusi. Olgem julged, kui on soov äriühingud erastada, siis ütleme, et soovime erastada, et sellist, muidu ei ole tal sõnumina selles dokumendis ei ühte- ega teistpidi väärtust ega sisu. On ka mõnevõrra vastuolulisi kohti, ma tooksin siin näitena punkt 5, kus öeldakse, et vähendatakse killustatust strateegilises planeerimises ning seatakse valdkondadeülesed prioriteedid, siis samas punktis 23 öeldakse, et koordineeritakse ametkondade tegevust piirkondlike tegevuskavade abil. Et ühtepidi vähendatakse killustatust, aga teistpidi tahetakse piirkondlikke tegevuskavasid. Arusaadav on see maakondade ja piirkondade soov anda rohkem võimu piirkondlikele tegevuskavadele ja see on traditsiooniliselt nii olnud. Aga jällegi kõigile meeldida ei saa, et tuleks teha selgemad valikud ja hoida selgemat fookust. Ja siia on sisse vupsanud ka selliseid, kuigi riigihalduse minister ütles, et see ei ole valdkonna probleemide kirjeldus siin, siis on sisse lipsanud sellised laused, nagu: "lahendatakse inimeste eluaseme probleeme". Näide täiesti sobimatus sõnastuses siia teksti, et mis on sellel riigireformiga pistmist – mitte mingit, aga ilmselt keegi tahtis väga sellist lauset siin näha ja siis kirjutati sisse. Ma loodan, et meil on julgust sellist lauset siit välja võtta.
Võib-olla kõige paremini iseloomustab seda suundumust, et kui võrrelda seda Riigikogu otsust möödunud aastal tehtud Riigikogu otsusega riigireformist ja hea halduse põhialustest, siis riigihalduse minister küll ilusti viitas, et see on jätk eelmisele otsusele, aga kui vaadata siit, kuidas on kirjeldatud valitsussektori ümberkorraldamist, siis eelmises, möödunud aasta otsuses öeldakse, et valitsussektori töö korraldatakse ümber nii, et probleemid lahendatakse kiirelt ning loobutakse ebavajalikust tegevusest ja liigsest halduskoormusest. Hea lihtne selge sõnum! Siis meie käesolevas eelnõus on selline lause, hakkab samamoodi pihta: "Valitsussektor korraldatakse ümber selliselt, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste toimimine toetab ühiskonna terviklikku arengut ja tootlikkuse kasvu". Ma arvan, et igaüks näeb sellest võrdlusest ära, kuhupoole me selle tekstiga liigume, ja Isamaa fraktsiooni arvates see ei ole hea suund, kuhu suunda liikuda. Hoidkem konkreetsust, fookust ja reljeefsust!
Kokku võttes tahaks öelda, et kõigile ei saa selle dokumendiga meeldida. Kui me tahame talle päris sisu anda, peame tegema selged valikud ja julgema otsustada. Nagu Jaak Aab siin rõhutas paindlikkust korduvalt, ma olen veendunud, et Jaak Aab ise on ka väga paindlik ja teeb Riigikoguga head koostööd ja annab meile nii oma ekspertiisi kui oma alluvate ekspertiisi kasutada, et me saame selle dokumendi vormida selgeks, tugevaks ja hea kvaliteediga otsuseks. Aitäh! 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ivari Padar Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Ivari Padar
Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Nagu juba enne oli ka juttu, et siis tõesti eelmises Riigikogus oli seda riigireformiteemalist arutelu hulga. Selleks olid ka omad põhjused, et kasvõi seesama haldusreform ja see haldusreformi ajakava, mis teatud sellise surve peale pani ja mina olin siis sellel ühel hetkel ka siis riigireformi probleemkomisjoni esimees ja minust järgmine riigireformi probleemkomisjoni esimees oli siis Tanel Talve, kes on andnud ka oma hinnangu täna kasutatavale eelnõule ja ei saa aru, et mis vahet on sellel Riigikogu otsuse eelnõul, mis võeti vastu siis 19, mis olid põhialused, ja tänasel eelnõul. Ehk siis eeldatavasti olekski olnud selline, et kuna sisulist vahet ei nähta, noh võib-olla seal kusagil detailides ja härra minister rääkis ka nendest detailidest, kus seal on, et siis eeldatavasti oleks olnud tõesti selline mõistlik asjade käik, et nüüd selle uue koosseisu põhiseaduskomisjon oleks võtnud selle aluspõhimõtete edasiarendamise selliseks eesmärgiks ja see, et nüüd tuli nii, et valitsus tegi omalt poolt ettepaneku ja justkui siis võib öelda, et annab Riigikogule veidikene survet taga, et võiks selle asjaga nagu riik ja tema korraldus paremini tegelda, noh, et ega, see on nii. Igal juhul selge, et see on debatt on pihta hakanud ja siis seda tulebki pidada. Kogu selle teema puhul, siin on ka enne kolleegid rääkisid seda, et mis on riigireformi definitsioon. See on ääretult keeruline teema ja on rubriigist, mis värvi on armastus. Et üleüldse see sõna reform, et see kõlab ikka Eesti asja ja Eesti poliitilises kontekstis, et meil on suured muutused, mille nimi saab ütelda on reform, no see maareform ja omandireform ja põllumajandusreform või siis tööhõivereform. Tegelikult on ikkagi niimoodi, et selline hea riigi nagu jätku kujundamine ongi selline pidev protsess ja kas ta nimi peab olema reform või mitte, selline maitse küsimus, riigi hea edendamine ja kõik ma usun me saame ühtemoodi aru, et siis noh, selle nimel tuleb pingutada ja kindasti ma oleks seda meelt, et Riigikogu roll kogu selles debatis peab olema märksa suurem ja kahjuks on ikkagi läbi aegade see, et ega väga palju Riigikogu liikmeid, kellel tegelikult selle vastu väga suurt huvi ei ole. Et nii see ka on. Nii et jah, selle tänase eelnõu kohta tuleb ütleda, et väga keeruline on näha seda, mis on vahet riigireformi põhialustega, mis vastu võeti. Siin on ka mitmel korral räägitud Riigikontrolli kriitikast selle eelnõu suhtes ja nüüd, kuidas teemaga siis edasi minna, siis mul on üks soovitus. Tookord, kui eelmises koosseisus arutati, just haldusreformiga seotud asjaolusid, et siis ka nendest parlamendikõnedest me nagu väga fikseerisime ära küsimuse, millele meil tol ajal ei olnud väga selgeid vastuseid, näiteks kuidas haldusreform toimub, kuidas maavalitsused likvideeritakse, millised tekivad probleemid. Täna on mõningane aeg edasi läinud ja ma väga soovitan seda, et selle edasise teema puhul a) võtta neid vanu protokolle ja vaadata, mis meil tookord üles jäi, millele oleks vaja lahendust saada ja mida siis tol ajal ära lahendati, kasvõi siis riigireformi puhul ja ministeeriumide omavaheline horisontaalsem koostöö. Tollal täpselt toimus just see asi, kus siis viis ministeeriumi läksid ühte majja kokku, selle nimel, et läbi horisontaalse koostöö saada paremat lõplikku sünergiat. Ja nüüd haldusreformi kontekstis veel kindlasti see, et ka siin dokumendis on sees, mis puudutab omavalitsuste õigusi ja siis finantsautonoomiat, et aasta pärast on ... Kolm minutit juurde, jah!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun kolm minutit lisaaega!

Ivari Padar
Nüüd aasta pärast on kohalike omavalitsuste valimised ja tegelikult on nii, et kõik, kes on mõelnud sügavuti sellele haldusreformile, mis nüüd toimus, et kus ta kohati nagu see haldusterritoriaalselt tuli mõistlikult kokku ja kohati, kus ta tuli selline ebaratsionaalne, et ka selles kontekstis, et siis tegelikult ikkagi arutada Riigikogus järgmise kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis, et mis on siis need probleemid, mida me saaksime ära lahendada ja kus me saaksime juba anda signaali siis kohalikele omavalitsustele, et pärast järgmisi valimisi on üks või teine rõhuasetus teistmoodi, finantseerimine ja finantsautonoomia teistmoodi ehk siis ma tegelikult tahaksin loota, et seal, kus on sügavalt ebaproportsionaalsed omavalitsused tekkinud, et siis mitte järgmiste valimistega, aga ülejärgmiste valimiste eel saaksid tegelikult need piiriks ära muudetud mingisse loogikasse. Nii et eks tuleb selle asjaga tööd teha ja jõudu meile kõigile. Kui ma vaatan, et me proovime riiki mõistlikumaks teha ja meil on siin sees teatud asutuste ühendamised, siis ma ei ole päris täpselt aru saanud, et millise loogika järgi praegusel juhul toimub see, mis on piirivalve ja politsei ümber toimuv, kus luuakse lisa ametikohtasid ja ega ma ei ole rahul ka sellega selles kontekstis, et kui me räägime mõistlikust riigist ja läbipaistvast riigist, mis siis on toimunud Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogus kas või, kus põllumeeste organisatsioonid on välja arvatud. Need on sellised näited, kus me ühelt poolt tahame nagu head ja läbipaistvat riiki ja teiselt poolt on sellised asjad, mille puhul tuleb õlgu kehitada või räigelt protesteerida. Tänan teid!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Jaanus Karilaid, palun Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Jaanus Karilaid
Aitäh! Head kolleegid! Kõigepealt ma tunnustaksin ministrit, et meil on midagi vähemalt ees, mida kritiseerida, sest olgem ausad, ega mitte keegi ei ole takistanud ju Riigikogul tulla ise parema nägemusega riigireformist. Ma ei tea ühtegi takistust, puhtalt poliitilise tahte küsimus. Ja eks ma võib-olla kõne lõpus ka jõuan sinna, miks me ise ei ole tulnud parlamendi poolt sellise riigireformi võib-olla sügavama või konkreetsema käsitlusega. Kui me räägime üldse riigireformist ja kui me hakkame detaile vaatama, siis oht on tõesti see, et me saame sealt väga suure arvamuste paljususe, kuidas mõni ministeerium töötab, kuidas mõni sihtasutus töötab, kuidas tema arvates võiks töötada, kuidas mõni amet, kas peab liitma või liitma, kas personali värbamine on adekvaatne või mitte.
Ma proovisin panna mõningad märksõnad, mis – ma rõhutan, minu isikliku arvamuse kohaselt – annaks sellisele riigireformile jumekama hoo. Ja kui me räägime avalikust võimust, siis me teame, et avalik võim põhiliselt täna jaotub kahele tasandile: on kohalik omavalitsus ja keskvõim. Ja kui me räägime sellest, nagu siin eelkõneleja rääkis, et on vaja rohkem autonoomiat, finantsautonoomiat, siis kas me leiame sellise poliitilise koosmeele ja kokkuleppe sügiseks, et me võtame endale sihi – kui me räägime, et maksutuludest läheb täna kuskil circa 25% kohalikule tasandile, ja me räägime iga aasta Põhjamaadest, et meie jaoks on Skandinaavia väga suur eeskuju, siis me teame, et Taanis on see protsent kuskil 50. Kas me julgeme teha sellise otsuse, et me hakkamegi igal aastal samm-sammult seda finantsautonoomiat suurendama, me oleme põhimõttelise otsuse teinud, et see ei ole sellise poliitilise vägikaikaveo osa. Vaat, see on nagu printsiip, milles on kokku lepitud. Ja näiteks jõutakse sinna Põhjamaade näitajani kuskil kahe-kolme aasta jooksul, et me saaksime rääkida, et kohalik omavalitsus on võimeline pakkuma siis vastavaid teenuseid ja on elujõuline.
Teine punkt on avalik teenus. Kui me sealt dokumendist loeme, et on avalike teenuste kvaliteedi tõstmine ja ühelt poolt siis ka teenuste ühtlustamine, kas me julgeme panna kirja sinna dokumenti siis ka selle ressursi? Kui me paneme ainult printsiibina, siis ei ole ju ka seda tagatist, et me tõesti tegeleme digisüsteemidega, teenuste arendamisega. Kui ta jääb ainult deklaratsiooniks, et jah. No kes on selle vastu, et avalik teenus ei oleks kvaliteetne? No kes on selle vastu, et kõikides maakondades peaks olema teenuse kvaliteet ühtlaselt tagatud? Mitte keegi selle vastu ju ei ole. Miks me peame seda uuesti üle kordama? Aga see on küll poliitiline valik, kui me teeme kokkuleppe ja me leiame nii palju ressurssi selle jaoks mõne ajaühiku jooksul. Vaat, see on juba poliitiline kunst, kui me saaksime siin kokkuleppele.
Kolmas. Räägitakse aastast aastasse parlamendi rolli tõstmisest. Samuti, no kes on selle vastu Riigikogu liikmetest, et parlamendi rolli võiks tõsta? Me korrutame seda kogu aeg tegelikkuses siin, me tahame. Aga teeme otsuse, et 2021 riigieelarves me oma alatiste komisjonide töötajate, teeme palgareformi ära. Kui me võrdleme neid ministeeriumidega ja keskvõimuga, siis me võiksime tegelikult teha otsuse ära, et jah, me tõstamegi rolli, aga me teeme ära ka palgareformi oma komisjonide töötajatega. No tõstame näiteks 30%, millega siis konkurentsivõime ja kvaliteet tegelikult meil kindlasti paraneks. Ja ma arvan, et siis ka parlamendi roll paraneks. Kui te vaatate meie komisjonide töötajate selliseid sissetulekuid võrreldes näiteks ministeeriumi osakonnajuhatajatega, siis loomulikult, peabki tulema õigusloomest enamus ju kesktasandilt, kuna me ei ole ressurssi sinna planeerinudki. Aga iga aasta me räägime, et võiks parlamendi roll suureneda.
Homme pool üks on järgmine toetusrühma koosolek, esineb meile Riigikontroll, annab avalikust haldusest väga sellise põhjaliku ülevaate, et mis on need tegelikud ressursid ja vahendid täna seal, siis me teame, mida täpsemalt kritiseerida ja kuhu lahendusi pakkuda. Nii et me proovime jõuda oma ettepanekuteni sügise algusel. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Henn Põlluaas, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Riigireform on ju tegelikult vana ja habemega asi. Sellest on räägitud aastaid ja aastaid ja ma usun, et ei ole mitte kedagi, kes tegelikult selle vajaduses kahtleks. Selle eesmärk on, loomulikult, see on ju efektiivne, toimiv, töötav süsteem, mis tegutseb, või riik, mis tegutseb siis kõige paremal kombel nii riigi kui ka meie rahva huvides. Paraku on läbi nende aastate ka selgelt näha olnud see, et erinevate poliitiliste jõudude rõhuasetused on olnud erinevad, aga mis teeb headmeelt on see, et tegelikult selles põhikontseptsioonis ja eesmärgis me oleme ühel meelel. Eelmine Riigikogu koosseis, nii nagu Ivari Padar siin meenutas, tegi tõesti sellel teemal väga sisukat tööd. Lisaks Riigikogu otsustele meil olid ka riikliku tähtsusega küsimuse arutelud, meil oli probleemkomisjon spetsiaalne selle jaoks loodud, kes tegi väga head tööd, kes pani kirja väga head ettepanekud ja ka suunad, kuhu poole minna. Koostöös Raidali Riigireformi Sihtasutusega me ju kirjutasime kõik erakonnad, kes toona olid Riigikogus, täna on natukene vähem, kirjutasime alla ju sellisele hea tahte kokkuleppele minna selle riigireformi küsimusega edasi. Ma olen kindel, et kuigi täna on mõnevõrra teistsugune koosseis meil Riigikogus, siis tegelikult see soov selles suunas edasi minna on jätkuv ja püsiv ja selles suhtes ma väga tervitan valitsuse poolt meile siia lauale toodud ettepanekut, tegevussuundasid riigireformi ellu viimisel ja siin ongi võimalus Riigikogul näidata enda rolli, sisustada täpsemalt, sisustada mõnevõrra võib-olla ka mõnedes asjades laiemalt see riigireform ja panna just sinna need suunad, printsiibid, mida me oluliseks peame, nii et see rida, mis seal selles otsuse eelnõus on, et Riigikogu roll strateegiliste suundade ja sihtide otsustamisel ja vastu võtmisel suureneb, see on meie teha. Siis kui me ka selle sisuga täidame, ei ole meil kellegil, ma loodan, põhjust nuriseda, et Riigikogu roll on jäänud väikeseks, et Riigikogu on justkui kummitempel, täidame ainult valitsuse poolt tulnud ja ka Brüsseli poolt tulnud ettepanekuid ja suuniseid, vaid me saame näidata, et tõepoolest Riigikogu on põhiseaduslik institutsioon, seadusandlik institutsioon ja mis saab olla veel parem, kui see, et selle eesmärgi me täidame, riigireformi eesmärgi täidame võimalikult suures üksmeeles. Loomulikult 100% üksmeelt me ei saavuta iialgi, aga meie võimalus on ikkagi see, et me sirutame teineteisele käed ja me lepime nendes põhilistest, kõige olulisemates asjades kokku ja me viime selle ellu, et see riigireform ei jääks lihtsalt üheks ilusaks jutuks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem fraktsioonidel läbirääkimiste soovi ei ole, seega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 181 OE esimene lugemine lõpetada. Sellega on esimene lugemine lõpetatud. Ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 14. septembri kell 17.15.

5. 18:56 Vaba mikrofon

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Head kolleegid! Sellega ei ole tänane istung veel lõppenud. Kõigil soovijail on nüüd võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Soovijaid ei ole. Head kolleegid, aitäh! Sellega on istung tõepoolest tänaseks lõppenud. Aitäh ja kohtumiseni homme!

Istungi lõpp 18.56.