14:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tere päevast, austatud kolleegid! Tähelepanu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 14. töönädala kolmapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole soovi. Saame teha kohe kohaloleku kontrolli, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohale registreeris ennast 87 Riigikogu liiget, puudub 14.

1. 14:01 Kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme tänase päevakorra juurde! Esimene päevakorrapunkt on julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu 152 SE kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Johannes Kert, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Johannes Kert
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud daamid ja härrad! Kuna eelnõu teisel lugemisel jäid õhku kahtlused, et Kaitsevägi hakkab meid kõiki jälgima ning isegi jõululaupäeval tuuakse sellekohane teade koju, siis pidasin enda kohuseks lühidalt selgitada vaid selle kohta käivat. Kasutan siinkohal riigikaitsekomisjoni seisukohta, mis anti Riigikohtule.
Eelnõu kohaselt on Kaitseväel julgeolekuala kaitsmise eesmärgil õigus olulise ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks kontrollida isikuandmeid andmekogudest ning teha seda vajaduse korral varjatult. Isikut julgeolekuala kaitseks varjatult jälgida on lubatud ainult piiratud ja väga äärmuslikel juhtudel. Juhin tähelepanu, et Kaitseväe vastaval struktuuriüksusel on juba täna seadusest tulenev õigus taustakontrolli käigus koguda isikuandmeid riigi, kohalike omavalitsuste või muu avalik-õigusliku ja eraõigusliku juriidilise isiku andmebaasidest. See õigus laieneb lisaks kaitseväelastele ametnike, töötajate sobivuse ja julgeolekualale lubamise otsustamiseks näiteks ka Kaitseväele teenuseid osutavate isikute taustakontrolliks. Eelnõuga lisanduva § 541 lõike 2 kohaselt on isiku varjatud jälgimine lubatud Kaitseväel ainult kahe tingimuse korraga esinemisel. Esiteks, edasilükkamatul juhul, st juhul, kui Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti esindajaid ei ole veel kohal, ja ainult nii kaua, kui nad kohale jõuavad ja operatsiooni üle võtavad. Punkt 2, kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks. Praktikuna väidan, et näiteks Kaitseväe ja meie NATO liitlaste õppuste alale ja väeosa ümber ilmub piisavalt palju droonilennutajaid ja seenelisi, kuigi aastaaeg näiteks seenekorjamist ei võimalda. Kaitseväel on juba täna õigus kehtiva seaduse järgi õigus droonilennutaja kinni pidada, kuid varjatult jälgida ei saa. Seenelise osas puudub nii kinnipidamise õigus kui ka varjatud jälgimise õigus. Eelnõus sätestatud muudatused on hädavajalikud, et vähendada Kaitseväe luure efektiivset ja eesmärgipärast tegevust takistavaid ning Kaitseväele Kaitseväe luure jaoks ettenähtud volituste praktilist rakendamist piiravaid asjaolusid. NATO piiririigina on eelhoiatus oluline nii Eestile kui ka NATO-le tervikuna, seda eriti praegust julgeolekuolukorda arvestades. NATO liikmesriigina on Eesti võtnud endale vastavad rahvusvahelised kohustused, seetõttu tuleb Kaitseväele anda õigus avastada Kaitseväe julgeolekuala vastu suunatud tegevus võimalikult varajases faasis. Seadus annab Kaitseväele ka senisest paremad võimalused avastada tõhustatud taustakontrolli abil võimalikud riigireeturid ning peatada tundliku informatsiooni leke.
Head kolleegid! Riigikogus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks vaid selle sätte, mis puudutas Kaitseväe poolt isiku varjatud jälgimise meetmest teavitamata jätmist, osundades, et sellisel juhul tuleks selgemalt sätestada tõhusam kontroll, mida arutuse all olevas eelnõus ka tehakse. Muude sätete osas Riigikohus põhiseadusega vastuolu ei tuvastanud. Käesolevas eelnõus on eelmainitud varjatud jälgimisega seonduva osas loodud tõhus regulatsioon nii Kaitseväele kui ka julgeolekuasutustele. Head kolleegid! Palume teil seda eelnõu toetada! Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole, sellega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 152 SE lõpphääletus ja me lähemegi lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu 152 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

2. 14:09 Meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (165 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane 2. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadue eelnõu (165 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Signe Riisalo, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Signe Riisalo
Hea juhataja! Head kolleegid! 16 päeva oleme me menetlenud seadust, mis kannab nime "Meditsiiniseadmete seaduse, hädaolukorra seaduse ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seadus". Me oleme kuulnud valitsuse liikmete seisukohta, mis ütleb, et me loome õigusselgust. Millist õigusselgust me siis tegelikult loomas oleme sellise napi ajaraamiga, kus kõiki tavapäraseid seaduse meneltemise reegleid Riigikogus eiratud on?
Tegelikult peitub selles seaduses ühemõtteliselt valitsuse soov või õigemini soovimatus anda ära seda võimu, mis eriolukord on valitsusele andnud. See tähendab valitsuse ainuvõimu otsustada piirangute üle. Ja just see on peamine põhjus, miks meie Riigikogus ei peaks soovima ega tahtma selle seaduse sellisel kujul vastuvõtmist.
Tänane regulatsioon on ühemõtteliselt vastu võetud 2017. aastal Riigikogu tahte kohaselt. See eelnõu valmistati ette Jüri Ratase valitsuse poolt toona ja sellega oli selgelt öeldud, milline on ootus. Ootus on, et tavaolukorras ja hädaolukorras on meil olemas pädevad ametid, kohalikud omavalitsused, kes teevad vajalikke otsuseid. Ja siis, kui on tarvis üleriigiliselt teha piiravaid ja olulisi otsuseid lühema ajaperioodi vältel, astub ellu eriolukord. Nüüd on siis soov valitsusel laiendada oma pädevust piirangute tegemiseks väljaspool eriolukorda, sealhulgas väljaspool hädaolukorda ehk täiesti tavalisel, igapäevasel päeval.
Kriis ei ole lõppenud, me kõik soovime tavaellu naasta ja oma igapäevaste toimetuste, töö, hobi ja pereeluga jätkata. Piiranguid paneb meile tegelikult viirus, mille käitumine ei ole etteennustatav, ja seetõttu me peame kõik arvestama sellega, et meil on tükk maad minna, elades erinevate vähemate ja vajadusel ka suuremate piirangute raamistikus.
Aga poolel teel hobuseid ei vahetata. Me ei ole saanud oma õppetundi sellest, millised on olnud õnnestumised või ebaõnnestumised selle kriisi juhtimisel, eriolukorra juhtimisel, hädaolukorda naasmisel või ka tavapärasesse olukorda naasmisel. Aga me teame seda, et Päästeameti usaldusväärsus on 96%. Me teame seda, et Häirekeskust usaldab 93% Eesti inimestest, politseid ja piirivalvet 87%. Mitte ükski valitsus ei ole oma usaldusega küündinud ligilähedalegi, ja ometi me tahame öelda, et me anname otsustused valitsuse kätte.
Mis on Reformierakonna kõige suurem mure? See on inimõiguste ja -vabaduste, ettevõtluse, koosolekute pidamise piiramine. Neid piiranguid saab teha põhiseadusega kooskõlas ja need piirangud peavad olema proportsionaalsed, eesmärgipärased ja mis kõige olulisem: selged, arusaadavad, piiratud aja raamistikus. Selle eelnõuga on täiesti arusaamatu, kui kaua need piirangud võivad kesta. Reformierakond tegi muudatusettepaneku, millega me püüdsime nendele sätetele anda kehtivusaja, ja see oleks olnud käesoleva aasta lõpuni. Sarnase muudatuse tegi ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond. See oleks andnud võimaluse õppida neid õppetunde, mida see kriis meile pakkus, teha seadus, mis on lõpuni läbimõeldud ja kaalutud.
Lisaaega palun!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun, 3 minutit lisaaega!

Signe Riisalo
Ja me oleksime saanud tulla selle aasta lõpupoolel eelnõu juurde, mis on läbimõeldud ja hästi ette valmistatud. Seda on öelnud ka Sotsiaalministeerium, et see valmidus selleks on. Sellise soovituse andis ka õiguskantsler Ülle Madise sotsiaalkomisjonile. Kahjuks me oleme täna olukorras, kus muudatused ei too selget arusaama, kui kaua piiramised isikuvabaduste puhul kesta saavad. Lisaks tegime me teisel lugemisel oma fraktsiooni poolt katkestamise ettepaneku. Ka see oli põhjendatud siis asjaolust, et sellisel kujul, läbimõtlemata seadust vastu võtta ei ole ole võimalik.
Mõelgem korraks, kas me tahame seadusi, mis peavad pikas perspektiivis meie elu reguleerima, nii tavaolukorras, hädaolukorras kui eriolukorras, ja mille puhul õigusselgust, mida on soovitud tekitada, ei ole saavutatud või me võtame aja maha ja läheme edasi menetlustega, seaduseelnõudega, mis on aktsepteeritavad, arusaadavad kõikidele ühtemoodi! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Helmen Kütt, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Helmen Kütt
Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Kohe alguses ütlen, et sotsiaaldemokraadid nimetatud seaduseelnõu ei toeta ja hääletavad sellele vastu. Miks? Täna on meil siin kolmandal lugemisel järjekordne kobarseaduse pakett, üks paljudest, mida Riigikogu on viimasel ajal pidanud arutama ja millega pannakse Riigikogu taas eriolukorra sildi alla – "võta või jäta" või täpsemalt, "kohe ütle, ära mõtle" olukorda. Nööbile ehk meditsiiniseadme seadusele õmmeldi külge mantel ja nagu esimesel lugemisel hea ametikaaslane Peeter Ernits tabavalt ütles, laual on pudru ja kapsad.
Käesoleva eelnõuga antakse pärast eriolukorra lõppemist Terviseametile juurde volitusi inimeste õiguste ja vabaduste piiramiseks. Ma usun, et keegi ei vaidlusta seda, et pärast eriolukorra lõppemist ongi teatud piirangute säilitamine vajalik, aga mure on selles, kas käesoleva eelnõuga rakendatavad piirangud, nende ulatus ja koosmõju on piisavalt selgelt ka kirja saanud. Tuginedes siin saalis arutatule, sotsiaalkomisjoni arutelule, sotsiaalkomisjoni koosolekutele ja erinevate õigusekspertide arvamusele, väidan, et õigusselgusetust on siin eelnõus väga palju. Isegi juhul, kui käesolev seadus vastab põhiseadusele, siis selle alusel tehtud otsused ei pruugi seda enam olla. Ja selle põhjus seisnebki asjaolus, et kirja saanud sätted on suuresti ebaselged, veel vähem on võimalik neid seaduspäraselt rakendada. Tsiteerides õiguseksperti Paloma Krõõt Tupayd: "Juriidiline täpsus ei ole õigusteaduslik edevus, vaid õigusselguse ja -kindluse garant. Üksnes juhul, kui seaduses sätestatu rakendamine on piisavalt selgelt ettenähtav, on võimalik ära tunda antud volituste piiride ületamist ja hoida ära ebamääraste ärakasutamist võimukandjate poolt." Sotsiaaldemokraadid oleksid olnud valmis eelnõud toetama, kui selle menetlusel oleks arvestatud meie muudatusettepanekutega. Näiteks ettepanekut, mille kohaselt praeguse eelnõu kehtestatud normid kehtiksid vaid selle aasta lõpuni, mis oleks omakorda pannud valitsusele kohustuse tulla hiljemalt sügisel Riigikokku uue nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse terviktekstiga. Sellisel juhul oleks saanud kogu Riigikogu avada debati, milliseid meetmeid peaks Terviseamet või Vabariigi Valitsus saama väljaspool eriolukorda, st hädaolukorras, juurde nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Samuti oleks olnud kohaliku omavalitsuse roll hädaolukorras selgem. Sama ettepaneku esitasid ka Reformierakonna liikmed ja fraktsioon. Kahjuks sotsiaalkomisjon, isegi mitte kompromissi otsides, ja ka suur saal lihtsalt hääletasid selle maha.
Lõpetuseks. Inimeste õiguste ja vabaduste tavapärasemast ulatuslikumad piirangud hädaolukorras nõuavad kõrgemat otsustus- ja juhtimistasandit, kuna sellega kaasneb ka poliitiline vastutus olukorra juhtimise ja lahendamise eest. Samuti tuleb osata neid ühiskonnale laiemalt selgitada. Sadade ettevõtete päevapealt sulgemine või üleriigiliste liikumispiirangute kehtestamine ei tohiks demokraatlikus õigusriigis jääda vaid ametnike otsustada. Need otsused kätkevad poliitilist vastutust, mille eest vastutavad nii valitsus kui ka Riigikogu, kes on saanud oma mandaadi rahvalt valimiste läbi. Pärast eriolukorra lõppemist tuleks hoopis lauale võtta seadusemuudatused, mis seda olukorda muudaksid, kus Riigikogul on olematu roll eriolukorra lahendamisel ja sellest väljumisel. Eriolukorra alusel olevas hädaolukorra seaduses Riigikogust ei räägita sõnagi, rääkimata osalemisest selle otsustusprotsessis või otsuste tagantjärele heakskiitmises või muul viisil osalemisest. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 165 SE lõpphääletus. Ja me läheme selle lõpphääletuse juurde!
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 165 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

3. 14:23 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Lähme edasi, tänane 3. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare.

Erki Savisaar
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 9. märtsil käesoleval aastal ja eelnõu esimene lugemine toimus 13. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. aprillil kella 17.15-ks muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ja teistelt komisjonidelt ei saabunud. Komisjon otsustas esitada eelnõule ühe muudatusettepaneku.
Komisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist 4. mail, millest võtsid osa ka Keskkonnaministeeriumi ja MTÜ Eesti Õliühing esindajad. Antud istungil otsustas komisjon eelnõu muuta ja esitada selleks allpool toodud muudatusettepaneku. Istungil tegi komisjon eelnõu edasise menetlemise kohta ka asjakohased otsused. Selle ühe muudatusettepanekuga viiakse eelnõu kooskõlla käesoleva aasta 1. aprillil jõustunud vedelkütuse seaduse muudatustega ja rakendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustuse täitmise poolaastapõhise arvestuse asemel aastapõhist arvestust eelnõukohase seaduse jõustumisest alates. Muudatusettepaneku täpsem selgitus on esitatud seal muudatusettepanekute loetelus. Keskkonnakomisjon otsustas teha suurele saalile ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule on esitatud ka üks muudatusettepanek. Selle muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 159 SE teine lugemine lõpetada ja sellega on eelnõu teine lugemine lõpetatud.

4. 14:26 Kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (134 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (134 SE) teine lugemine. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

Urve Tiidus
Lugupeetud juhataja! Kolleegid! Kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu oli õiguskomisjonis teisel lugemisel 4. mail. Esimese ja teise lugemise vahele jäi peaaegu kolm kuud ja sellepärast hästi lühidalt meenutan, et milleks see seadus vajalik on. Vabariigi Valitsus algatas selle seaduse juba jaanuaris ja see on järg Euroopa Prokuratuuri loomisele kolm aastat tagasi. Euroopa Prokuratuuri ehk EPO pädevusse kuulub Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude kohtueelne menetlemine ja liikmesriikide kohtutes süüdistuse esitamine. Ja võib-olla on ka huvitav meenutada, et selliste kuritegude hulka kuuluvad kelmused, mis on seotud Euroopa Liidu toetustega, keerulised piiriülesed käibemaksupettused ja Euroopa Liidu eelarvet kahjustavad korruptsioonikuriteod. Ja kõik need sellised kuriteomentlused algavad 10 000 eurose kahju tekitamisest.
EPO-l on kaks tasandit, üks on Luksemburgis, see on kesktasand, ja igast liikmesriigist läheb sinna tööle üks Euroopa prokurör, ja kohalikul tasandil on siis delegaatprokurörid ja igast osalevast riigist vähemalt kaks. Selle seadusega reguleeritakse Eestist nimetatud Euroopa prokuröri ja delegaatprokuröride roll riigisiseses prokuratuuris, ka nende pädevused ja volitused.
Muudatusettepanekuid sai esitada 5. märtsini, aga ühtegi ei esitatud. Eelnõu kohta küsiti arvamust eelnõu seletuskirjas nimetatud huvigruppidelt. Eesti Advokatuur ja Eesti Kohtunike Ühing ettepanekuid eelnõu muutmiseks ei esitanud.
Meenutan ka, et õiguskomisjoni teise lugemise ettevalmistamise istungil osales Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep, kes muu seas informeeris komisjoni, et kui algselt ei soovinud, siis nüüd soovib ka Rootsi Euroopa Prokuratuuriga liituda. Ja kui esialgne plaan oli, et EPO hakkab tööle juba mais, kuid nagu me kõik teame, pandeemia viivitas kõiki protsesse, ka seda, ja nüüd tahetakse, et see EPO hakkaks tööle novembris vähemalt, sest selle aasta lõpuks peab ta toimima.
Juhtivkomisjon ise ka ei teinud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut, küll tehti menetluslikud otsused. Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 13. mail. Kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjonil ettepanek suunata eelnõu kolmandaks lugemiseks päevakorda käesoleva aasta 20. mail. Kõik otsused olid üksmeelsed. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile ei ole küsimusi. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 134 SE teine lugemine lõpetada. Ja sellega on teine lugemine lõpetatud.

5. 14:30 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõu (180 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi: tänane 5. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõu (180 SE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Marek Jürgensoni!

Marek Jürgenson
Aitäh! Austatud aseesimees! Head kolleegid! 180 SE puhul siis esimese ja teise lugemise vahel juhtivkomisjonis vaadati läbi muudatusettepanekud. Kokku esitati 6 muudatusettepanekut. Üks neist oli siis Riigikogu liikme Heljo Pikhofi esitatud. Lisaks tegi Justiitsministeerium eelnõu koostajana juhtivkomisjonile kirjaliku pöördumise, mis sisaldas ettepanekuid eelnõu muutmiseks ja täiendamiseks. Eelnõu kohta esitasid kirjaliku arvamuse ja ettepanekuid veel Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Advokatuur, Audiitorkogu, Eesti Korteriühistute Liit, MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Era- ja Riskikapitali Assosatsioon, Eesti Juristide Liit ja Vabaühenduste Liit.
Õiguskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette 7. mai ja 11. mai istungitel, millest siis 7. mail võtsid osa Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantselr Kai Härmand, õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaika Murumets ja sama talituse nõunik Maarit Puhm, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu esindaja, advokaadibüroo Alterna vandeadvokaat Annika Vait, Eesti Vabaühenduste Liidu huvikaitsejuht Alari Rammo ja Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse esimees Peep Peterson.
11. mai istungil osalesid Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand ja õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets. Toimunud arutelu tulemusena otsustas õiguskomisjon jätta arvestamata Riigikogu liikme Heljo Pikhofi muudatusettepaneku – selle muudatusettepaneku poolt oli neli komisjoni liiget, vastu viis, erapooletuid ei olnud – ning algatada Justiitsministeeriumi pöördumise põhjal viis muudatusettepanekut. Heljo Pikhofi muudatusettepanek jäeti arvestamata põhjusel, et salajase hääletamise nõuetekohaseks korraldamiseks tehniliste võimaluste loomine riigi poolt IT-lahendusena ei ole lähitulevikus reaalne.
Õiguskomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 13. mail ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, esitatakse eelnõu täiskogu päevakorda kolmandale lugemisele 18. mail ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja, tunnustus istungi ladusa juhtimise eest. Austatud ettekandja, selle eelnõu menetlemisel esimesel lugemisel oli saalis jutuks, et riigil ei ole kavas välja töötada koostöös mõne eraettevõttega platvormi sellise koosolekute läbiviimiseks, sealhulgas ka hääletamiseks, eriti rõhuasetusega salajaseks hääletamiseks. Samas eelnõu lugemisel, eelnõu arutelul komisjonis, valmistumaks teiseks lugemiseks, ministeeriumi ametnikud olid ikkagi seisukohal, et riigil on see kavas. Küll jah, mööndi seda, et seda ei ole võimalik teha mõne nädalaga, mõne kuuga, aga igal juhul on see plaanis. Mis siis tegelikult on, kas riik kavatseb välja töötada platvormi, sellepärast, et ei ole vaja kahelda, et seda kasutatakse väga aktiivselt, aga kas siis riigil on kavas seda välja töötada või mitte? Aitäh!

Marek Jürgenson
Aitäh, hea küsija! Me olime koos seal komisjonis ja kuulasime neid arutelusid. Siis minu mäletamist mööda Peep Peterson juhtis tähelepanu sellele, et iseenesest on üks võimalus täna Zoomi platvormis just kui olemas, aga omavahelise arutelu käigus tekkis meil seal arusaam, võib-olla et see ei ole niivõrd turvaline. Aga kui eelmisel nädalal siin saalis peale ministri ettekannet sai natuke seda arutatud, siis tegelikult on väga suur tõenäosus, et see platvorm tuleb. Ja tõenäoliselt, küll ma ei saa siin seda kinnitada, mõni ka meie Eesti oma IT-firma sellega juba tegeleb, sellepärast et teadaolevalt olukorras, mis täna toimub Eesti majanduses, on ka paljudel IT-ettevõtjatel käive kukkunud, mõnel kuni 50%. Ma arvan, et loodus tühja kohta ei salli ja see platvorm tuleb. Arvestades seda eelnõu, siis on minu nägemust järgi mõistlik lahendada selliselt, et ka teinekord mõnel korteriühistul või mõnel ühingul on võimalik vajalik litsents soetada tähtajaliselt ja kas või mõneks päevaks, et seda n-ö vajalikku koosolekut ette valmistada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh! Tegelikult, kui me komisjonis arutasime, siis kui sa ütlesid, et siin Zoomis on olemas platvorm, kus saab salajaselt hääletada. Ma uurisin järgi, seda platvormi täna olemas ei ole, ja Peep Petersoniga suheldes ka arutasime, ei ole. Aga läheme nüüd siit edasi. Kui minister vastas Riigikogu suures saalis minu küsimustele, siis tema vastused olid tingivas kõneviisis. Ta nõustus minuga, et salajase hääletuse tarvis peaks olema analoogne tehnoloogiline lahendus, nagu on näiteks valimistel elektroonilise hääletamisega, ja ta ütles ka siin saalis, et kui pole võimalik salajast hääletamist tagada, siis saadagu füüsiliselt kokku. Aga kui on riigis keelatud füüsiliselt kokku saada, siis ma küsin ikkagi, kuidas seda salajast hääletamist teha, kui on isikuvalimised ja mitusada inimest peavad üldkoosolekul osalema.

Marek Jürgenson
Aitäh, hea küsija! Eks minister siin puldis ka vastas, et siis selle koosoleku korraldaja peab tagama kõigile need võimalused. Ja me oleme ka möödaminnes omavahel, hea küsija, seda arutanud, et tegelikult sellel ettepanekul on ju täiesti mõte olemas. Salajane hääletamine on teatud olukordades päris vajalik. Aga nagu vastasid meile ka Justiitsministeeriumi ametnikud, siis leiti, et ei ole põhjust teie ettepanekut selle eelnõuga konkreetselt siduda. Aga küll ma jällegi lähen natukene nüüd tagasi. Ma loodan tõsiselt, et see salajase hääletamise platvorm peatselt ka valmib. Ärme rutta ajast ette! Tänaseks olukord on juba selline, et varsti saab erinevaid koosolekuid ka n-ö näost näkku ja ühes ruumis teha. Aga tuleviku mõttes, kui siin räägitakse pandeemia teisest tulemisest, siis tegelikult selleks ajaks peaks olema valmis ja ma arvan, et siin tasub hoida kätt pulsil. Suhelge ministeeriumiga sellel teemal ja võtke ülevaade sellest, millises seisus siis erinevad platvormid on – kas Zoom  või  võib-olla mõni Eesti IT-firma on midagi selleks ajaks välja pakkunud. Igal juhul, kui see kiirelt tuleb, siis see on väga hea.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Paul Puustusmaa, palun!

Paul Puustusmaa
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tähendab, kõigepealt, mis puutub sellesse salajasse hääletusse, siis mulle tundub, et seda vähemalt praegu ei tasu väga fetišeerida. Sellepärast et need võimalused on reaalselt olemas. Ka reaalselt on võimalik ka täna koosoleku ettevalmistajal, kes tahab koosolekut ette valmistada, leida need võimalused, et salajane hääletus läbi viia. Need vahendid on vabalt saada, ja ka tasuta.
Aga nüüd küsimus on mul selline. Ma mäletan, kui minister siin tegi ettekannet, siis ma küsisin ta käest seda, et kas nüüd seoses eriolukorraga on plaanis ka pikendada või edasi lükata majandusaasta aruannete esitamist. Siis minister ütles üsna selgelt, et sellist plaani tegelikult ei ole. Ja nüüd ma vaatan siit seletuskirjast, et selline muudatus on tehtud, et vähemalt äriühingutele on muudatus tehtud ja aastaaruannete esitamise tähtaeg on lükatud 31. oktoobrile. Küsimus on see, et see ei puuduta, ma saan aru, teisi, mittetulundusühinguid, näiteks korteriühistuid see ilmselt ei puuduta. See on esimene küsimus, miks see ei puuduta. Ja teine küsimus ka paralleelselt kohe on see, et miks 31. oktoober?  Eriolukord oli kaks kuud, noh, loogika ütleb, et kaks kuud oleks võinud edasi lükata. Miks just selline kuupäev, mitte pisut varem või üldse aasta lõpuni?

Marek Jürgenson
Eks see tuleneb sellest, et paljudel juhtudel on tähtajaks määratud 31. august, ja tulenevalt sellest siis ka kahe kuu võrra, nagu te ise juba vastasite. Eks erinevatel juhtudel ka paljud, kui me vaatame neid ettepanekuid, siis paljud ettepanekud ongi just seotud majandusaasta aruannete tähtaegade pikendamisega. Ja kui need ettepanekud laekusid, siis Justiitsministeerium on erinevatel juhtudel pidanud õigeks just selliselt läheneda ja komisjonis seda ka põgusalt arutati.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tegelikult on mul suhteliselt sama küsimus, mis eespool kõnelejal. Esimesel lugemisel sai ministri käest küsitud, kas oleks vajalik majandusaasta aruande tähtaega pikendada. Ma arvan, et see otsus, et seda pikendatakse, on mõistlik. Tol hetkel ütles minister, et seda vajadust ei ole nemad näinud. Juhul, kui seaduseelnõu menetlus peaks takerduma, eks siis tuleb selle juurde tagasi tulla ja võimalused ette näha, kui inimesed kokku ei saa tulla. Kas teil on ikkagi ülevaade, mis siis vahepeal juhtus? Ja nüüd eelkõneleja küsimus, millele jäi vastamata: kas see laieneb ikkagi kõigile ühingutele või ainult äriühingutele? See tunduks nagu imelik, kui see on ainult n-ö kitsalt piiritletud? Aitäh!

Marek Jürgenson
Aitäh! Ma võin need muudatusettepanekud läbi lapata, aga selleks oligi muudatusettepanekute tähtaeg antud, et neid muudatusettepanekuid teha. Nagu ma ennist ette lugesin, oli neid osapooli päris palju, kes muudatusettepanekuid tegid, Justiitsministeerium neid ka arvestas. Aga kui ma võtan nüüd muudatusettepaneku nr 2, näiteks korteriühistute puhul aruande esitamine – mitte hiljem kui 31. oktoober; muudatusettepanek nr 3, sihtasutuste seaduse puhul majandusaruande esitamine 2020. aastal – samamoodi 31. oktoober; ja viimase, kuuenda muudatusettepanekuna on osaühingud, aktsiaseltsid, täisühingud ja usaldusühingud – samamoodi 31. oktoober. See on nüüd see, mis ma praegu kiiresti siit protokollist välja võtsin. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas teil komisjonis oli ka arutelu või kas te ise tunnete, et tegelikult on mittetulundusühingud, eriti seenioride mittetulundusühingud, kes on ka siiski, arvestades eriolukorra lõppemise järgselt, riskirühm ja eriti nende üldkoosolekute kokkutulemine, et see pikendus võiks ikkagi olla ka mittetulundusühingutel, sest väga-väga suure osa nendest on ka eakate inimeste poolt aktiivselt kokkutulnud mittetulundusühingud. Aitäh!

Marek Jürgenson
Aitäh! Komisjonis teisel lugemisel me seda minu mäletamist mööda ei arutanud. Nii et siinkohal ma vastan selliselt. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Paul Puustusmaa, palun!

Paul Puustusmaa
Suur tänu! Ma ikkagi täpsustavalt küsiks seda, et eelnevalt oli ka viide, et ka korteriühistute puhul ettepanek oli, et pikendada seda tähtaega. Aga ma ei saanud selget vastust, et siis selles mõttes, mis oli see põhjus, miks korteriühistute puhul seda siiski ei arvestatud, kas on see põhjus olemas mingisugune.

Marek Jürgenson
Aitäh! Ma lugesin ette, et muudatusettepanek nr 2 konkreetselt puudutabki korteriühistuid, ja siin muudatusettepanekus nr 2 muudetakse § 722 "Majandusaasta aruande esitamine 2020. aastal": korteriühistu, kellel on kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale ajavahemikul siis 12.03.2020–31.08.2020, peavad esitama aruande mitte hiljem kui käesoleva aasta 31. oktoobriks. Ma loodan, et te saite nüüd oma küsimusele vastuse. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Jah, aitäh! Kui te muudatusettepanekuid läbi arutasite, et siis kas tegelikult võiks äkki siis teie poolt üle kinnitada, et tegelikult on ju kõik juriidiliste isikute vormid siin kaetud, et nii vähemalt niipalju, kui ma vaatan, ka Helmen Küti küsimusele on vastus olemas, et see on siis MTÜ seaduse § 1155 täiendamine, mis ütleb, et mittetulundusühingud peavad esitama aruande hiljemalt 31. oktoobriks. Et ma saan aru, et kõik juriidilised isikud on siin sees. Kui te seda ei arutanud, on muidugi naljakas, komisjonis, et muudatusettepanekut, mille te ise ette panite. Aga äkki te siis protokolli huvides kinnitate üle, et kõik äriühingud ja teised eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on majandusaasta aruande esitamise tähtaeg, need saavad esitada selle siis 31. oktoobriks? Aitäh!

Marek Jürgenson
Aitäh! Selline muudatusettepanek, nagu te ise kinnitasite, et oli olemas, aga siit praegust komisjoni protokollist konkreetselt mittetulundusühingute küsimust ju välja ei loe. Seega, Justiitsministeerium järelikult ei pidanud seda oluliseks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, ma natukene aitan. Tegelikult eelnõu menetlemisel õiguskomisjonis näiteks korteriühistute liit taotles lausa 31. detsembrini 2020 pikendust majandusaasta aruande esitamiseks, ja et olla aus ja täpne, siis ka Justiitsministeeriumi esindajad olid tegelikult jätkuvalt selle juures, et peaks need kuupäevad jääma nii, nagu nad on, ja see uus kuupäev 31. oktoober on tegelikult kompromiss. Aga minu teine küsimus. Paluks kinnitust selle kohta, et seda on korduvalt rõhutatud, et elektroonilise koosoleku läbiviimine, see on täiendav võimalus. Kas see, kui ettevõtte või siis ka nüüd MTÜ juhtorgan otsustab läbi viia elektroonilise koosoleku, kas see tähendab seda, et tegelikult selle ühingu liikmetel on õigus samal ajal nõuda ka füüsilist koosolekut, et toimub paralleelselt nii füüsiline kui ka elektrooniline, mitte pelgalt elektrooniline? Aitäh!

Marek Jürgenson
Aitäh, hea küsija! Tegelikult kinnitas siin saalis meile ka seda minister, et on võimalik siis need koosolekud viia läbi kahtepidi, nii elektrooniliselt kui ka füüsiliselt. Eelmisel nädalal siin saalis korduvalt ta kinnitas seda. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kas teil tuli jutuks ka nendel üldkoosolekutel selliste lehvikutega hääletamine? MTÜ-des, spordiorganisatsioonides on üsna levinud see, kus antakse teatud volitused ühele isikule ja kuidas te sellisel juhul, kui see on läbi viidud elektrooniliselt, kuidas kontrollitakse nende võimalike volituste õigsust? Aitäh!

Marek Jürgenson
Aitäh! Volitustega hääletamine on tegelikult siin eelnõus kenasti lahti kirjutatud, ka need tingimused, kuidas peab olema kõik vormistatud. Selles mõttes on hea sõnakasutus, et lehvikutega hääletamine, et tegelikult seda teemat on käsitletud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh! Hea komisjonipoolne ettekandja! Tegelikult, ma ei tea, kas ma sain valesti aru Toomas Kivimägi küsimusest, aga tema küsis seda, et kas liikmel on õigus nõuda füüsiliselt kohaolekut, kui tegelikult on välja kuulutanud n-ö organid – meil on eelnõus sees organid –, ütleme, et juhtorganid on öelnud, et on ainult täiselektrooniline. Kui mõni liige ütleb, et ei, ma tahan füüsiliselt kohale tulla, kuhu ma saan füüsiliselt kohale tulla? Kas liikmel on seda õigus nõuda, kui juhtorganid on teistmoodi otsustanud? Aitäh!

Marek Jürgenson
Aitäh, hea küsija! Minister eelmisel nädalal siin saalis kinnitas seda minu arust korduvalt, nii nagu ma eelküsijatele olen vastand, et n-ö kõikidele osalejatele peab olema tagatud võimalus tulenevalt sellest, kuidas keegi soovib teatud koosolekust osa võtta, kas elektrooniliselt või füüsiliselt. Jäi ikkagi üles see kahtepidine võimalus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, auväärt istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin oma eelmise küsimuse jätkuks, et üldiselt on ju loogiline see, et kui koosolek kuulutatakse välja, siis antakse sellest liikmetele varakult teada ja kinnitatakse päevakord, mille alusel võiks olla ka adekvaatne volitusega hääletamine. Kas te arutasite ka seda, kus tegelikult üritatakse selgelt päevakorda muuta ilma selleta, et need volitajad oleksid saanud selles enam teadlikult kaasa rääkida? Kas see oli üldse arutluse all ja kas selles nähti mingit probleemi või mitte?

Marek Jürgenson
Aitäh! Tegelikult kõik sellised riskikohad arutati läbi juba õiguskomisjonis esimesel lugemisel ja mina mäletan küll, et kõik need küsimused sai vastatud. Tegelikult esimene komisjon suuresti tugineski sellele, millised on kõige suuremad riskid, kuidas neid maandada, kuidas on kõik osapooled kaitstud, et ei tekiks probleeme, kuidas on võimalik ka pärast vaidlustada mingitel juhtudel, kui mõni koosolek ei ole n-ö läinud päris selliselt, nagu kõik osapooled arvavad. Nii et tegelikult kõik need riskiküsimused said läbi arutatud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Eelnõule ... Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Ja palun, Heljo Pikhof!

Heljo Pikhof
Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Eelnõu koostamise vajadus ilmnes eriti selgelt Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal, kuid väljapakutud lahendused on mõeldud kasutamiseks ka peale eriolukorra lõppu. Juriidiliste isikute kõrgemad otsustusorganid, osanike koosolek, aktsionäride ja liikmete üldkoosolek, teevad kõige olulisemaid juriidiliste isikute tegevust kujundavaid otsuseid. Eelnõuga laiendatakse kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi mitte üksnes elektrooniliselt hääletada, vaid ka koosolekul osaleda reaalajas toimuva ülekande vahendusel nii helis kui pildis, võtta vastu otsuseid, hääletada koosoleku kestel, esitada ettepanekuid, eriarvamusi ilma tavapärase füüsilise kohalolekuta. Edaspidi eeldatakse, et koosolekul saab osaleda nii elektrooniliselt kui ka kohale tulles ja kui ühing soovib selle välistada, siis peab ta selle oma põhikirjas eraldi sätestama.
Eelnõu näeb ette, et juriidilise isiku liikmed saavad otsuseid teha nii osaliselt kui ka täielikult elektrooniliselt. Esimesel juhul viibivad mõned organi liikmed n-ö tavapärasel koosolekul ja mõned on seal elektrooniliste vahendite kaudu. Teisel juhul viibivad kõik koosolekust osavõtjad eri kohtades ja kogu suhtlus toimubki elektrooniliste vahendite abil.
Oluline on, et eelnõuga pikendatakse majandusaasta aruande esitamise kohustust kuni 31. oktoobrini k.a. Sama kuupäevani loetakse pikendatuks juhatuse liikme volitused, kui juhatuse liikme volitused lõpevad ajavahemikul 12. märts kuni 31. august k.a. Kõigi nende muudatustega, mis kaotavad põhjendamatud erinevused juriidiliste isikute liikide vahel koosolekute pidamise ja otsuste vastuvõtmise regulatsioonis, elektrooniliste võimaluste laiendamises, tuleb nõustuda.
Samas, kuigi astume eelnõuga digiühiskonnas tugeva sammu edasi, jäävad mõned küsimused üles. Ei ametnikud ega justiitsminister osanud vastata õiguskomisjonis ega Riigikogu suures saalis küsimusele, kuidas on tagatud elektroonilisel hääletamisel, näiteks isikuvalimistel salajasus. Täna kasutatavad platvormid pole selleks piisavalt kohandatud ega turvalised. Samuti peab olema võimalik hääletamistulemusi hiljem kontrollida. Kuigi eelnõu sätted on määratud kehtima ka peale eriolukorra lõppu, soovime me täna tegelikult kiiresti lahendada seda vaakumit, mis takistab meil füüsiliste koosolekute pidamist, kui inimestel on keelatud hulgakesi kogunemine. Siit tulenevalt peab usaldusväärne platvorm salajasteks hääletusteks olemas olema või siis see lähiajal tehtama. Tegin ka sellesisulise muudatusettepaneku. Ja ei kujuta ette näiteks ametiühingu keskliidu kongressi, kus sajad liikmed osalevad elektrooniliste vahendite kaudu ja peavad salajasel hääletusel juhtorganeid valima.
Küsisin siinsamas saalis justiitsminister Raivo Aegilt, mis saab siis, kui on vaja läbi viia salajasi hääletusi, aga inimeste suuremat sorti kogunemised on pikka aega keelatud. Minister nõustus minuga, et salajase hääletuse tarvis peaks olema analoogiline tehnoloogiline lahendus, nagu on näiteks valimistel elektrooniline hääletamine. Tuues näiteks erakonna üldkogu või kongressi, kus on sajad või ka tuhanded inimesed koos, arvas minister, et elektroonilise koosoleku pidamise vorm oleks komplitseeritud. Küll aga saaks ka suure kvoorumi puhul salaja hääletada, kui vaid oleks niisugune usaldusväärne hääletussüsteem. Pangem siinkohal tähele ministri tingivat kõneviisi. Sellist platvormi meil täna ei ole. Minu muudatusettepanek ... 
Kolm minutit palun!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun! Kolm minutit lisaaega.

Heljo Pikhof
Minu muudatusettepanek näebki ette, et riik hoolitseks selle eest. See-eest oli justiitsministril teada vastutaja. Elektroonilise koosoleku korraldajal, ütles ta, on kohustus kindlustada, et selleks loodud süsteem tagab salajasuse. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, siis tuleb inimesed kutsuda kohale füüsiliselt osalema. Kui kogunemised on keelatud, ei saa ju seadusandja öelda, et kui pole salajasus tagatud, kogunege kõik füüsiliselt. Tuleb aga nii välja, et minister saab küll, kui tal asjakohaseid vastuseid ei ole. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tegemist on kahtlemata väga oodatud ja vajaliku eelnõuga. Omaette küsimus, et kas selleks oli vaja koroonakriisi, et selleni jõuda. Aga kui otsida neid positiivseid asju, mida peaaegu et ei ole selle kriisi juures, siis vähemalt see on üks näide sellest, et see pani meid liikuma selles suunas, et luua võimalus ka elektrooniliselt koosolekutel osaleda, selmet sõita piltlikult öeldes üle Eesti Tallinnasse kokku, et osaleda ühel või teisel koosolekul. Ma arvan, et selles mõttes see on kindlasti ka rahalises mõttes perspektiivis kindlasti oluliselt säästlikum.
Ent kaks nüanssi, mida ma ikkagi tahan tegelikult rõhutada. Ma mitte asjata ei küsinud ettekandja käest, kas see, kui ühingu juhtorgan on teinud otsuse, et koosolek toimub elektrooniliselt, kas see tähendab üheselt seda, et sellisel juhul füüsilist koosolekut samal ajal kuskil mujal ei toimu. Mina arvan, et tegelikult see võimalus, et see füüsiline koosolek samal ajal kuskil toimub, peaks kindlasti olema. Vastasel korral tekivad tegelikult needsamad tehnilised lahendid ja tehnilised probleemid. Me isegi näeme tegelikult, kus meil, ma ei tea, vähemalt Reformierakonna fraktsioonis toimub umbes kümme erinevat koosolekut ühel nädalal ainuüksi ja mis seal salata, selle kuu-pooleteisega me oleme oluliselt paremini need oskused omandanud. Tegelikult eeldada seda, et kõik on kodus nende elektrooniliste lahendustega ja tehnilised võimalused on olemas – seda ei ole põhjust eeldada. Ja kui ühingu juhtorgan otsustab korraldada koosoleku üksnes elektrooniliselt ja füüsiliselt ei ole võimalik samal ajal kuskile kokku tulla, siis tegelikult on see üsna suur probleem päris paljude inimeste jaoks. Nii et ma arvan, et võib-olla kolme või nelja aasta pärast me võiksime öelda niimoodi, et siis, kui juhtorgan on teinud otsuse, et koosolek toimub elektrooniliselt, siis ta ongi ainult elektrooniliselt, kui selline otsus on tehtud. Aga vähemalt praegusel ajal peaks olema ikkagi võimalus ka tegelikult füüsiliselt samal ajal kokku tulla nendel inimestel, kellel pole neid tehnilisi lahendusi või kes ei soovi elektroonilisel koosolekul osaleda.
Ja teine teema, mis ma sellega seonduvalt tahaksin ka ära märkida, et see mõttelaad on natuke sotsialistlik, aga ka mina olen tegelikult isiklikult seda meelt, et see on koht, kus riigil oleks mõistlik natukene kulutada ja tõepoolest selline platvorm välja arendada. Ma ei pea silmas vähimalgi määral, et riik otsast lõpuni selle platvormi ideeks, vaid pigem tõepoolest kuulutaks välja mingi hanke, kus kas osalaevad meie enda IT-ettevõtjad või ka suured platvormid, kus tegelikult suur osa eeldustest on juba loodud, aga ikkagi, et see oleks üks ja ühtne ja arusaadav. See ei ole kohustus seda platvormi kasutada, võib kasutada kõikvõimalikke erinevaid platvorme.
Siin eelkõneleja poolt juhiti tähelepanu ennekõike salajase hääletuse teemadele. Ilmselgelt selline turvalisus on ülimalt oluline, selleks et inimesed usaldaksid selliseid elektroonilisi platvorme. Ja ma arvan, et see ei oleks koht, kus riigil ilmtingimata kokku hoida ja mitte teha teatud kulutusi selleks, et selline ühtne platvorm luua, sh n-ö salajase hääletamise korraldamine ja selle tagamine.
Aga vee lkord, ma ei pea silmas, et riik teeb seda üksina ja oma rahadega. Selle põhilahenduse peaks ikkagi olemasolevad IT-ettevõtted välja pakkuma. Ja ma ütlen veelkord, tegelikult on nee ka täna saadaval. Ja päeva lõpuks ühel hetkel on see ka raha küsimus tegelikult. Täna, kus on turu sissesöötmise periood, saab teatud periood kasutada neid platvorme tasuta, aga ma arvan, et aja möödudes tuleb selle eest hakata maksma ja siis võib see jälle kellegi jaoks olla probleem. Ma arvan, et see ei ole riigi jaoks palju selline platvorm luua ja selle tasuta kasutamine meie ühingutele võimaldada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Eelnõule on esitatud 6 muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liige Heljo Pikhof, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Me hääletame seda muudatusettepanekut.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu liige Heljo Pikhof, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 25 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teine muudatusettepanek, mille on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kolmas muudatusttepanek, mille on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, samuti õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek: õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjon seisukoht: arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, samuti õiguskomisjoni poolt esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 180 SE teine lugemine lõpetada. Ja sellega on teine lugemine lõppenud.

6. 15:05 Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (179 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi! Tänane 6. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (179 SE) esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks haridus- ja teadusminister Mailis Repsi.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on eelnõu, millega muudetakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust ja sellega seoses ka ehitusseadustikku. Ehitusseadustiku muudatuste väljatöötamisse oli loomulikult kaasatud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Käesoleva eelnõuga soovime viia mõlemad nimetatud seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 36 aastast 2005. Nimelt ei ole Eesti täitnud Euroopa Komisjoni hinnangul kõiki kohustusi, mis tulenevad sellest kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivist.
Kuid lubage enne, kui asun eelnõuga kavandatud muudatusi tutvustama, anda põgus ülevaade kõnealusest Euroopa Liidu õigusaktist. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi põhimõtteid rakendatakse siis, kui inimene on omandanud hariduse või töökogemuse mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja ta soovib tulla Eestisse tööle reguleeritud kutsealale. Reguleerituks loetakse kutseala siis, kui riik on sellel töötamiseks kehtestanud kvalifikatsiooninõuded, olgu nendeks siis formaalharidus, täiendkoolitus või töökogemus. Eestis on reguleeritud kutsealadeks näiteks arst, õpetaja või advokaat. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine peab tagama Euroopa Liidu töötajate vaba liikumise ja siseturu toimimise. Üldine põhimõte on, et kui inimene on oma riigis tunnustatud spetsialist ja tal on õigus teatud kutsealal töötada, siis peab ka teine liikmesriik tema kutsekvalifikatsiooni tunnustama ja lubama tal juurdepääsu tööturule. Kui inimese kvalifikatsiooni ja Eestis nõutava vahel on liiga suur erinevus, võib temalt enne tööturule lubamist nõuda teatud tingimuste täitmist. Lõpliku otsuse inimese töölevõtmise kohta pärast tunnustamist teeb tööandja.
Olgu öeldud, et Euroopa Komisjon on seoses kõnealuse direktiiviga teinud etteheiteid mitte üksnes Eestile, vaid kõigile liikmesriikidele. Euroopa Komisjon on algatanud kokku 28 rikkumismenetlust, sealhulgas Eesti Vabariigi suhtes.
Tulles nüüd konkreetselt praeguse eelnõu juurde, võib öelda, et kõik puudused, mis Eestil tuleb oma seadustes parandada, on tehnilist laadi. Esiteks, täpsustame kutsekvalifikatsiooni hindava asutuse kohustusi. Hindamiseks pädev asutus on seotud valdkonnaga, kus kutseala on reguleeritud. Näiteks Terviseamet on pädev asutus tervishoiutöötajate kutsekvalifikatsioonide tunnustamisel, Haridus- ja Teadusministeerium õpetajate kutsekvalifikatsioonide tunnustamisel. Hindav asutus võrdleb taotleja välisriigis kutsekvalifiaktsiooni Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustab, kas tunnustada taotleja välisriigis kutsekvalifikatsiooni või mitte.
Eelnõuga täpsustatakse, et asutusel on kohustus pöörduda taotleja väljaõppe kohta teabe saamiseks välisriigi vastava asutuse poole, kui taotleja ei suuda oma väljaõppe kohta vajalikku teavet esitada. Kui seni oli seaduses sõnastatud üldiselt kohustus suhelda teise riigi asutusega, siis nüüd lisandub sinna märge, et suhelda tuleb just nimelt inimeste väljaõppe kohta teabe saamiseks.
Samuti täpsustatakse eelnõus seda, et taotlejale tuleb esitada kvalifikatsiooninõuetele vastavust kinnitavad dokumendid kahe kuu jooksul, kui neid dokumente nõuab taotlejalt välisriigi hindamisasutus. Meie seaduses puudub praegu vastav tähtaeg, kuna Eesti asutustel on kohustus vastata selgitustaotlustele ja märgukirjdele 30 päeva jooksul, mis on poole lühem tähtaeg. Euroopa komisjon aga soovib ja temale vastu tulles märgime nende dokumentide esitamise tähtajaks kaks kuud.
Teiseks, täpsustame taotleja mõistet. Seaduse praegune sõnastus on tekitanud tõlgendamise probleeme. Näiteks võib tõlgendada seda selliselt, et kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel tuleb taotlejalt nõuda elamisõiguse registreerimist Eestis. Tegelikult kehtib elamisõiguse nõue vaid Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme kohta, kes ei ole liikmesriigi kodanik.
Kolmandaks täpsustame arhitekti automaatse tunnustamise põhimõtteid. Meie ehitusseadustikust on ekslikult jäänud välja viide kvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi ühele artiklile. Nüüd lisame selle viite. Kõnealune artikkel ütleb, et automaatseks tunnustamiseks on õigus ka neil arhitektidel, kelle haridus pole küll vastav direktiivi nõuetele, kuid kellel on vajalik töökogemus või täiendkoolitus, mis lubab töötada sellel kutsealal. Töötamise õigust kinnitab liikmesriik, kust inimene tuleb.
Lühidalt kokkuvõttes: eelnõu, mida ma tutvustasin, kõrvaldab mõned tehnilist laadi puudused, millele Euroopa Komisjon on meie tähelepanu juhtinud. Seadusmuudatustega teeme kutsekvalifikatsioonide tunnustamise protseduuri Eestis senisest veel selgemaks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Nagu ma aru saan, et millegipärast on arhitektid jäänud hammaste vahele ja nüüd tuleb see tehniliselt ära vormistada. Aga miks just arhitektid jäid, aga ämmaemandad ja veterinaarid ja medõed, kes on kõik selles direktiivis ritta loetud, neid nagu ei ahistatud direktiivi ülevõtmisel Eesti poolt? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh! Et kõigepealt on selles nn rikkumismenetluses ära toodud kõik, nagu ma juba ütlesin, need kolm valdkonda, kus meil on reguleeritud ära siis, need olid siis reguleeritud kutsealad, arst, õpetaja ja advokaat, ja arst siis on mõeldud tõesti tervishoiuvaldkonnas, nii nagu hea küsija juba ütles. Ei, arhitektuuri puhul oli siis küsimus ehitusseadustikuga ja ehitusseadustikus polnud direktiivile vastavalt viidet, ta üldiselt ei ole kuidagi eraldi hammasrataste vahele jäänud. Seal oli siis just küsimus selles, et kui sul ei ole küll antud kvalifikatsiooni puhul just eriti oluline, et sul oleks siis täiendkoolituse või eelneva kogemuse põhjal õigus töötada. Ja sellised viited siis nüüd sai täpsemalt tehtud ehitusseadustikku.
Aga see rikkumismenetlus Eesti puhul on vägagi selline, no ütleme nii, et meie spetsialistide hinnangul pigem tehnilist laadi, kui lihtsalt võib öelda. Sest kui näiteks mõelda kaks kuud või üks kuu, siis meil pigem on ju see 30 päeva lühem tähtaeg, või kui vaadata siin neid nõudeid, nõuete esitamist, jah, vähemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi parim teadmine ja spetsialist, kes ka kultuurikomisjonis nendele küsimustele vastas, tõi välja, et tema hinnangul, tema tagasihoidlikul hinnangul see rikkumismenetlus ei olnud päris kohane. Aga jah, siin ei olnud arhitektid kuidagi eraldi, oli küsimus jah sellest eelnevast töökogemusest ja viitest direktiivi sätetele. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Kas ma saan õieti aru, et varem ehitusseadustikus minu teada see arhitektikutse, sellega oli n-ö tükk tegemist, et seda sõna "arhitekt" sinna üldse sisse saada tol ajal, kas nüüd see midagi muudab see muudatus, kuna ehitusseadustik ka siin on. Te küll eelmises vastuses väitsite, et see otseselt eraldi nagu arhitekte ei puuduta. Kas see, mida muudetakse, on üldprintsiip siis? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Minu parim teadmine, aga jah, ma ei ole olnud selle detaili läbirääkimisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kes seda ehitusseadustikku kindlasti täpsemalt tunneb, oli see, et puhtalt küsimus oli direktiivi viites ja sisulisi muudatusi sellega ei kaasne. Aga kindlasti hea küsija on rohkem kursis, et kas seal on vaja veel mingeid lisamuudatusi, aga antud direktiiviga seonduvalt rohkem muudatusi ei tehtud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud minister! Teile ei ole küsimusi. Ma palun nüüd ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme Jaak Valge.

Jaak Valge
Hea juhataja, lugupeetud kolleegid ja auväärt tehniline personal! Mul on siis au olla selle eelnõu puhul olla kultuurikomisjonipoolne ettekandja. Eelnõu sisu on lugupeetud ministri poolt juba pädevalt tutvustatud. Tegemist on direktiivi ülevõtmisega või õigemini tehniliste parandustega eelnõu ülevõtmisel.
Riigikogu kultuurikomisjoni istungil 4. mail olid kohal kõik komisjoni liikmed, ma ei hakka siis nimepidi üles lugema. Ja kõigepealt seal siis selgitas Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja, kõrghariduse osakonna nõunik Tiia Raudma, et Euroopa Komisjon töötas läbi kõikide liikmesriikide õigusaktid ja leidis ka Eesti puhul siis sellised tehnilise ja väikese mõjuga möödalaskmised, mis siis nüüd likvideeritakse, ja ühtlasi täpsustatakse selle eelnõuga välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses ka taotleja mõistet. Praeguses redaktsioonis on "perekonnaliige ning kes viibib" ja see on asendatud nüüd "perekonnaliige, kes viibib". Raudma lisas, et Eesti on alati jälginud tunnustamise hea tava ja on olnud palju tolerantsem teiste riikide kvalifikatsioonide analüüsimisel ja tunnustamisel kui mõni teine liikmesriik. Komisjoni liige Signe Kivi küsis seepeale näiteid vähem tolerantsete riikide kohta ja Tiia Raudma vastas viisakalt, et kõige suuremad probleemid on Eesti-sugustel väikeriikidel just Lõuna-Euroopa riikidega, kes on üldiselt ülereguleeritud, kaitsevad väga oma tööturgu ja võõraid juurde ei taha lasta, et peab tegema palju selgitustööd ja inimesed peavad kannatlikult oma asja ajama. Mina märkisin edasi, et 1930. aastatel tahtis siis meie arstist kommunist Johannes Vares-Barbarus minna Prantsusmaale arstiks, aga kuna teda Prantsusmaale ei lubatud, et siis ta muutus Eestis veel suuremaks kommunistiks. Ja küsisin, et kas praegu saab arstist kommunist Prantsusmaale tööle minna, et mitte veel suuremaks kommunistiks muutuda, aga seda küsimust ega ka vastust protokollis ei ole ja sellest ei ole ka mitte mingit suuremat häda, sellepärast et ega sellel mitte mingit epohhi loovat tähendust ei ole sellel küsimusel ega vastusel. Küll aga on siis protokollis minu teine küsimus, et miks Eesti meedikud lähevad põhiliselt Soome, aga mitte kusagile mujale. Tõsi, tunnistame, et ka sellel küsimusel ei ole vähimatki epohhi loovat tähendust. Aga protokollis on kirjas, et Tiia Raudma on vastanud, et Soome on Eesti süsteemile tuttav ja sealt ka siis usaldus. Ja jätkab niimoodi, et paljud inimesed kuni eriolukorrani on kasutanud siis võimalust töötada nii Soomes kui Eestis ja seetõttu, et pole vaja kodunt alaliselt ära minna, saab elada ühes kohas ja töötada kahes kohas. Nüüd edasi küsis Signe Kivi, et kui palju on neid direktiividega kinnistatud ameteid, mis kuuluvad vastastikusele tunnustamisele Eesti poolt. Ja Tiia Raudma vastas, et kõik reguleeritud kutsed ja kutsealad kuuluvad direktiivi alla. Ja mina vaatasin ka ise omal initsiatiivil järgi, et palju neid reguleeritud kutseid on. Ma sain kokku siis 89. Ja Raudma lisas, et seitsme eriala puhul, siis arst, hambaarst, üldõde, ämmaemand proviisor, veterinaararst ja arhitekt, on kokku lepitud ka õppe sisu ja kestvus. Nii. Nüüd edasi Aadu Must küsis, et kas spetsiifiliste oskustega erialade puhul on liikmesriigil võimalik lisada piiranguid, ja Tiia Raudma vastuse sisu oli, et riik ei tohi ametisse konkureerimisele takistusi teha ja et probleeme tekib ainult siis kui riik on sätestanud ametile mingisuguse juurdepääsupiirangu. Aga kui riik ei ole seda teinud, siis on alati tööandja see, kes otsustab.
Ja nüüd tegi Aadu Must ettepaneku määrata komisjonipoolseks ettekandjaks Jaak Valge, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda kolmeteitskümnendamal mail ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ja nii ka siis konsensuslikult otsustati. Nii. See on kõik siis.
Ja ainus tegelt asjakohasem mõte, mis mind selle ülevaate tegemise juures praegu tabas, oli siis see, et miks peab Riigikogu üldse kolmel lugemisel menetlema neid direktiivide ülevõtmiste tehnilisi detaile, et nagu meil rohkem ei oleks midagi teha. Euroopa õigusest tulenevate vastuvõetud seaduste osakaal oli siis eelmise Riigikogu koosseisus 39%. Ma ei taha nüüd seda öelda, et siis eelnenud Riigikogu nagu taoliste detailide peale 39% just kulutas, aga küllap ikkagi paarkümmend protsenti ära kulus küll. Niisiis, et kas see menetlemise kord on õigustatud? Ja toon ikka selle hea vana näite, et näiteks need valdkondlikud arengukavad, meenutame, et need määravad valdkonnas teostatavale poliitikale eesmärgid ja raamid järgmiseks 15 aastaks, et need ei vaja üldse Riigikogu heakskiitu. Aga seda, kas Euroopa Liidu direktiivi ülevõtvate seaduste menetlemises on otstarbekas lihtsustatud menetlemiskord või mitte, me tõesti komisjoni koosolekul ei arutanud ja mul ei ole ka volitust ja ausalt öeldes hetkel ka mitte pädevust seda teemat praegu edasi arendada tänase seisuga. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Aitäh huvitava esinemise eest, mis võib-olla ei kajasta päris neid komisjoni arutelusid. Aga kui sa nüüd vaatad natuke kõrgemalt selle peale, et ühe direktiivi mingisuguse õnnetu arhitektide tehnilise mingisuguse mõne sõna paigutamine sinna ehitusseadustikku – sa ütlesid, et kokku on 89 sellist eriala. Kuidas see üldine pilt mujal Euroopas on? Lõuna-Euroopas on nagu probleemne, aga kuidas äkki need õnnetud arhitektid üksi on jäänud sinna kõige selle 89 eriala ... hammaste vahele?

Jaak Valge
Mu aus vastus, lugupeetud kolleeg, on see, et ma ei tea. Aga ma võiksin oletada seda, et see on juhus, et see on hetkel oli see ülevõtmise tehniline detail Eesti puhul lihtsalt, mis kogemata niimoodi juhtus.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 179 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on sellega lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 27. mai kell 17.15.

7. 15:22 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (184 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane 7. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (184 SE) esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnaminister Rene Kokk!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule Vabariigi Valitsuse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 184 SE. Selle eesmärgiks on ühendada Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon valitsusasutuseks, mille nimeks saab olema Keskkonnaamet. Kõik Keskkonnainspektsiooni praegused ülesanded, õigused ja kohustused lähevad üle uuele Keskkonnaametile. Samasisuline eelnõu on esitatud parlamendile kolmandat korda, kusjuures eelnõu ise on vähe muutunud. Oleme vastavalt valitsuskabineti 1.08.2019 korraldusele täiendavalt analüüsinud keskkonnavaldkonna ühendameti moodustamist ja leidnud, et see on otstarbekas.
Eelnõu seletuskirja aluseks on analüüsitöö, mida tegid ligi 50 Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaministeeriumi ja mitmete teiste asutuste töötajat. Töörühmad vaatasid läbi asutuste teenused eesmärgiga leida kokkuhoiu ja parandamise kohti. Lisaks eeltoodule on toimunud avalikud infovahetused klientide ja huvigruppidega ja nende esindajatega Keskkonnaameti kliendinõukojas. Samuti kogusime hinnanguid ekspertidelt, kes analüüsisid järelevalve sõltumatuse küsimusi – advokaadibüroo, õiguskantsler –, muul viisil liitumise otstarbekust (Politsei- ja Piirivalveamet) ja korruptsiooniriske (julgeolekuspetsialist Erkki Koort). Kõik need analüüsid ja hinnangud on teile ka kättesaadavad.
Eraldi tahan rõhutada ja kinnitan, et keskkonna järelevalve ei jää uues asutuses vaeslapse rolli ja seetõttu ei kao ühinemise tulemusena ka Keskkonnainspektsiooni inspektori idenditeet. Selle näiteks võiks tuua ka keskkonnainspektori vesiroosi märgise säilimine embleemil.
Ühendamisel võetakse kaasa parimad praktikad mõlemast asutusest. Käsitletav eelnõu on osa riigireformist, mille raames on Riigikogul juba menetluses haridusasutuste ühendamine ning Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti ühendamine. Asutuste ühendamise olulisemad oodatavad mõjud on kirjeldatavad järgmiste märksõnadega: selgus, ennetus, kohalolek, sidusus, pädevus, efektiivsus. Muudatuste läbiviimise ühekordsed otsekulud on ligikaudu 450 000 eurot, millest 200 000 eurot katab Rahandusministeerium ja ülejäänud kaetakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarvest. Ühendamisest oodatav kokkuhoid on suurusjärgus 200 000 eurot aastas, mis suunatakse puuduvate võimekuste arendamiseks ning ühtlustamiskulude katmiseks.
Austatud Riigikogu liikmed! Palun teil võimalusel otsustada ja otsusele jõuda veel enne suvepuhkuse algust! See annaks selguse ja kindlustunde kahe asutuse enam kui viiesajale töötajale. Ühtlasi võimaldaks see meeskonnal juba suvekuudel keskenduda uue asutuse töökorralduse kokkuleppimisele ja tagada Keskkonnaameti sujuv käivitumine 1. jaanuarist 2021. Keskkonnaameti juriidiliseks asukohaks saab olema Pärnu ja säilib senine regionaalne kohalolek kõikides maakondades, nagu see on täna.
Lõpetuseks tahan märkida, et muudatus on oluline meile kõigile, sõltumata maailmavaatest. Sel põhjusel külastasin enne suurde saali tulemist ka kõiki Riigikogus olevaid fraktsioone, et tutvustada muudatust ja neid põhimõtteid ning koos läbi arutada. Tänan kõiki siin sisulise ja konstruktiivse arutelu eest! Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine on oluline samm keskkonnavaldkonna tugevdamisel ja palun seetõttu teie toetust kavandatud muudatustele. Aitäh kuulamast!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud minister! Riigikogu liige ei lähegi puhkusele, Riigikogu liige on igiliikur, töötab aasta ringi ja kui vaja, tuleme erakorraliseks istungiks kokku. Aga teile on ka terve rida küsimusi. Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma ettekande te lõpetasite sõnadega, et see muudatus on keskkonnavaldkonnale väga oluline, ja oma ettekandes puudutasite või nimetasite asjaolusid, miks see muudatus on hea või mida see paremaks teeb. Aga igal asjal on kaks poolt. Kas te palun selgitaksite või tutvustaksite, mis on nende kahe asutuse kokkupanemise ohud, võimalikud probleemid, ja kui need on olemas, siis millised on need lahendused või plaanid neid riske minimaliseerida? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Üks peamine mure, mis ei ole tingitud nende kahe asutuse ühendamise plaanist, aga siiski on meie tänane mahajäämus palkade osas. Ja see on ka üks koht, mis on välja tulnud analüüsides, et kindlasti tuleb teha kõik selleks, et nende ametnike, eriti menetlevate ametnike palgad peavad saama konkurentsivõimelisteks. Täna on palga mahajäämus, kui võrrelda teisi ametkondi, Keskkonnaametil ca 23,6% ja Keskkonnainspektsioonil ca 11%. See on üks valuline murekoht, mis vajab lahendamist. Ja mis ka analüüs välja tõi, et kindlasti on omad ohud, mis tuleb minimaliseerida tulenevalt sellest, et eks surve, kui ühendameti loomine, surve eri ametnikele võib-olla siis väljaspoolt võib ka suureneda otsuste tegemisel. Need on need murekohad või kohad, mis vajavad väga head ja selget reguleerimist. Nagu ma enne nimetasin, et meil on kaasatud siia väga palju erinevaid spetsialiste, nii advokaadibüroosid, õiguskantsler, Erkki Koorti julgeoleku koha pealt tõin välja. Ma usun, et me saame ka need murekohad lahendatud, aga palgaküsimus on üks, millega jätkuvalt tuleb tegeleda, et palgad saaksid teiste võrreldavate asutustega võrdseks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister! Kuidas põhjendada nendele inimestele, kes on näinud seda riski, et lubade väljaandja ja lubade täitmise kontrollija hakkavad alluma ühele ülemusele, hakkavad töötama n-ö ühes majas ülekantud tähenduses? Kindlasti see on üks õiguslik risk, mille ümberlükkamist oleks kindlasti täna vaja. Ja mis oli ikkagi see põhjus, miks ka teie enda erakond meelt muutis? Minu teada, vist eelmistel kordadel, kui sama sisuga eelnõu oli menetluses, oli EKRE fraktsioon vastu sellele plaanile. Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Vastus esimesele küsimusele. Õiguslik analüüs on tehtud väga tugev nii erinevate juristide poolt kui ka õiguskantsler on hinnanud seda ja on leitud, et täna analoogne juhtimismudel, mida plaanime kasutada, on kasutusel juba Politsei- ja Piirivalveametis erinevate lubade väljaandmisel ja on veel hulga asutusi, kus tegelikult riik seda juba aastaid kasutab. Seega seda probleemi tegelikult ei nähta.
Ja mida ma tahan rõhutada üle: ega ka täna ei toimu Keskkonnainspektsioonil Keskkonnaameti poolt väljastatud loa õigsuse kontrollimine, kas amet on selle loa õigesti välja andnud, vaid tegelikult kontrollitakse seda, kas see loa omaja täidab selles loas ettenähtud reegleid. Nii et seda muret, et tekiks vastuolu juriidiliselt sellega, et nagu antaks välja ja hinnataks ühest asutusest, seda probleemi ei ole. Ja see on ka nendes materjalides ümber lükatud selgelt.
Nüüd, mis puudutab seda, miks me siin siin oleme, miks EKRE hakkas toetama. Ma olen ka varasemalt seda öelnud, et tegelikult pärast eelmist korda, kui see Riigikogus läbi kukkus, võtsin mina selle plaani maha laualt, panin sahtlisse ca kolmeks kuuks. Ma olen seda ka varem öelnud, et vaadates seda protsessi enne kõrvalt mina olin selgelt pigem nende inimeste leeris, kes pidas seda ühendamist halvaks mõtteks. Ma olen seda varem väljendanud ja ma julgen seda ka täna tunnistada. Nüüd, mis minu meelt muutis, on see, mida ma nägin, mis toimus eelmine aasta – küll erinevate karupoegade juhtumid, küll siin ilvesed ja muud asjad –, ja kui ma nägin seda, kuidas tegelikult erinevad ametid koostööd teevad ja kuidas seal on väga hulga tegelikult arengukohti ja dubleerimiskohti tegelikult, mis oleks mõistlik ära lahendada selle protsessi käigus, et ... liita, siis ma pean tunnistama, et ma olen skeptikust kasvanud selle protsessi ja analüüsi ja materjali korjamise käigus sinnamaani, et ma täna ei pea endale valetama, et ma toetan seda. Ma täna ka täitsa siiralt usun seda, et see on mõistlik mõte.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andrus Seeme, palun!

Andrus Seeme
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Hea kolleeg küsis juba põhimõtteliselt ära, et kas siin ikkagi ei ole vastuolu või mis teie seisukoht on, et ise annan loa ja ise kontrollin? Tundub kuidagi võimude lahususe printsiibi rikkumine. Esimene pool. Ja teine, miks või kust see tuli, et ühendasutus hakkab olema Pärnus, miks ta ei võiks olla Räpinas? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Jah, et see eelmine küsimus, mis puudutab siis võimalikku vastuolu lubade andmise ja kontrolli osas, siis seda vastuolu ei ole, seda kinnitavad ka need uuringud, mis on tehtud. Ja siis sel juhul me peaksime ka vaatama üle siis, kas täna Politsei- ja Piirivalveametil see relvalubade andmine ja kontrollimine ühe asutuse poolt, kas see on seaduslik või mitte. Nagu ma ütlesin, siin on ka all erinevad uuringud kuni õiguskantslerini välja, kes on ka kinnitanud ja analüüsinud seda ja toonud näiteid siis erinevate asutuste baasil.
Nüüd, mis puudutab seda aadressi, siis nii Keskkonnainspetsioon kui Keskkonnaamet on täna regionaalsed asutused täna niikuinii üle Eesti igal pool. Ja miks see Pärnu juriidiline aadress? Siis puhtalt sellepärast, et tegelikult täna on nagu Keskkonnainspektsiooni kontor on täna juba seal, sellepärast puhtpragmaatiliselt, siin ei ole mingeid muid põhjusi. Ta täna tegelikult ta Tallinnas Keskkonnainspektsioonis või Keskkonnaametis on, kui ma õieti mäletan, suurusjärgus 20+ inimest, tegelikult asutused mõlemad on regionaalselt üle Eesti nagunii. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh! Lugupeetud minister! Peab ütlema, et selle seaduseelnõu materjalid on väga-väga huvitav lugemine peale selle seletuskirja ja seaduse enda. Ma toon esile siin, et näiteks olulisemad kuupäevad ja aastaarvud Eesti loodushoius ja keskkonnakaitses. Hästi tore. Ka analüüsid on väga põhjalikud. Ja nendest analüüsidest võib leida numbrid, et tekib aastas kokkuhoid selle ühendameti loomisel 200 000 eurot ja koondamistasud koos selle n-ö muutmise protsessiga on 300 000 eurot. Tunduvad suhteliselt mitte väga suured summad, aga ma küsin, et mis pikas perspektiivis on see ühendameti kokkuhoiuvõimalused. Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
See reform ei ole algusest peale olnud sellise mõttega tehtud, et see oleks suur, kuidas ma ütlen siis, raha kokkuhoidu andev tulemus. Selle ühendameti mõte ongi see, et peamiselt parandada seda koostööd ja keskkonnavaldkonna, ühesõnaga, kõike seda, mis puudutab lubade väljastamist ja kõike, mis seda kahe ameti tööd puudutab. Ega me ju täpselt ette ei tea, mis see lõpuks olema saab, aga eesmärk ei olnud see, et me teame täpselt, et me hakkame koondama nii ja nii palju inimesi ja nii ja niipalju sellepärast tahame kokku hoida. See kokkuhoid, mis siin on, 200 000, mis on praegu hinnanguliselt välja käidud, see on suudetud nagu täna tuua lauale adekvaatse numbrina, mis see võiks olla. Nagu ma enne ka mainisin, siis need vahendid on plaanitud siis nende lünkade täitmiseks, mis meil tuleb, küll rahalised vahendid palkade mõttes kui ka muud. Aga on ka palju positiivset siin. Täna on erinevad kontorid, kus me laiali oleme, sealt tuleb kokkuhoidu, mis täna näiteks on, ühes kohas asub kaks ametit näiteks 11 kohas Eestis, eraldi majades on 24 kohta, kus amet ja inspektsioon on eraldi majades, et selle kokkuviimine ja sünergia. Kohtudes ka ikkagi palju mõlema asutuse inimestega üle Eesti, siis täna ma julgen küll öelda, et meelsus on selline, et seda on mõistlik teha ja see annab hea tulemuse.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh, hea minister! Minu küsimus on ka seotud nende kuludega. Te ütlesite oma ettekandes ja praegu ka vastustes, et see kokkuhoid on 200 000 eurot aastas, samas otsekulud sellest ühendamisest on 450 000, kui ma õigesti aru sain. Kas te saaksite natuke laiendada? Te juba eelmises vastuses hakkasite seda tegema, aga millest see kulude kokkuhoid täpselt tuleb? Üks oli, te ütlesite, pindade kokkuhoid, aga mis seal veel on? Ja see 450 000 eurot ühendamise kulud ka – võib-olla äkki te oskate natuke lahti seletada täpsemalt? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Mis siis see kokkuhoiu koht on? Nagu te ka mainisite ja nagu ma enne ütlesin, üks on nendesamade kontoripindade ja ruumide pealt, teine asi on sõidukipark kindlasti, mille ühtlustamine annab meile kokkuhoidu, samamoodi ka erinevad veesõidukid. Eks need ongi suures pildis kokkuhoiukohad. Mis veel? Mille peale me nagu algselt läksime, on ka see, et me ei tahtnud teha uue nimega asutust. Lähtuti soovist mitte teha uut juriidilist keha, kus on uus registrikood, et poleks vaja hakata tegema kõiki uusi dokumente – ka see protsess. Aga mis puudutab neid kulusid, mis see 450 000 siis on, eks see ongi kogu see protsess, et see ühendamet luua. Kas või see ühtlustamine – küll vormiriided, küll kõik selline, mis sinna juurde käib. Sellest need kulud tulevad.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Rahast oli juttu, aga ma küsiks nüüd inimeste kohta. Ka endise omavalitsuse juhina tean, et aeg-ajalt võib-olla oleks oodanud Keskkonnainspektsioonilt rohkem tuge erinevates menetlustes, kus oma hammas peale ei hakanud. Kõige lihtsam näide on võib-olla romusõidukid, mis on selline laiem probleem. Kuidas te näete, et kui nüüd toimub kahe asutuse kokkupanek, ilmselt n-ö juhtide tasemel võib mõni töökoht üle jääda, aga kuidas see mehitamine on just näiteks seal inspektorite ja ametnike tasemel? Kas n-ö siis selle mingi ressursi arvelt, mis vabaneb, saab sinna n-ö põllule inimesi tööle juurde võtta? Kas on plaanis juurde võtta? Mida need analüüsid näidanud on või mis see plaan on, et kas see teenus läheb paremaks, kas seal on üldse vajakajäämisi, inimeste puudust või mitte? Kas see organisatsioon siis hakkab ka rohkem kasvama või jääb ta pigem sarnaseks, nagu kaks tükki praegu kokku? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Meil ei ole plaanis hakata inimeste arvu suurendama. Noh, ikkagi selle põhiline, kandev idee on ikkagi efektiivsuse parem saavutamine, ressursside parem kaasamine. Üks asi on kas või näiteks see jälle, et täna on Keskkonnaametil või Keskkonnainspektsioonil töötab 1313 infotelefon, kus on 24/7 ju inimene põhimõtteliselt olemas. Seal on ka kohti ja valdkondi, mis tegelikult oleks väga vajalikud, et selline asi oleks olemas Keskkonnaametil, see on üks nagu pluss jälle, mis sealt tuleb. Aga jah, meil ei ole plaanis hakata inimeste arvu suurendama. Võimalik, et tööülesannete muutudes võib-olla mõned inimesed äkki vähenevad. Aga võib-olla olete kuulnud ka, et me olen algatanud ka protsessi, et vaadata üle, kas oleks vaja ja mõistlik teha ka abiinspektori statuut analoogselt kõrvale, nagu on täna meil abipolitseinikud ja vabatahtlikud päästjad. Siis ma pigem näen seda, et anda seaduslik ja juriidiline alus ka täna nn inimestele, kes käivad meil kalakaitses, kes on 5–6 aastat väga tublit tööd teinud, ja täna tegelikult reguleerimata tegevus. Et pigem läbi selle keskkonna abiinspektori siis loomise anda veel lisa, kaasata inimesi, kes tahavad keskkonnakaitsesse panustada, ja aidata siis ka keskkonnainspektoreid, et sealt pigem peaks tulema see lisajõud ja abi ja väljund veel siis nagu ühiskonnale ka. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister! Meie jutt siin võib võib-olla kuulajatele, kes meid interneti teel jälgivad, tunduda natukene tehniliseks minevat. Tulles siis tagasi väärtuste juurde, loodus muide on see väärtus, mida kõige enam Eesti inimesi nimetab kui temale tähtsat väärtust. Kas selle ameti-inspektsiooni ühendamise juures ka ikkagi on see sisu, et loodus saaks paremini hoitud. Kas te võiks sellele pühendada mõne minuti, kuidas see efektiivsus, see tõhusus tõuseb selles sisulises mõttes? Keskkonnakaitse mõttes? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! No esimene pluss, mis sellest ühendamisest tuleb, on see, mida ma enda jaoks olen mõtestanud, et Keskkonnainspektsioon võib-olla toob ametile juurde rohkem seda teadmist, mis tegelikult ja päriselt maastikul toimub üle kogu riigi. Ja amet võib-olla, mitte võib-olla, vaid kindlasti ühtlustab seda teadmist ja arusaamist siis ka inspektsiooni poolele, miks ja kuidas loamenetlused käivad ja miks tihti üks või teine luba ühte või teist moodi välja antakse. Selle analüüsi käigus oleme ka nagu avastanud selliseid kohti või saanud selgeks, et tihti võib-olla erinevad load on keerulised. Kui me ametkonnad ise juba on raskustes vahest ühe või teise loa tõlgendamisega, siis mida siis veel see vaene loa omanik või inimene peab tegema. See kindlasti on üks asi, mis läheb paremaks. Aga nagu ma enne ütlesin, kokku pannes need ressursid, mida nad kasutavad, nad ametlikult käivad väljas, infovahetus, ressursside kasutamine  – see läheb kindlasti paremaks. Ja selle koha pealt, ma arvan, ka kindlasti toetus või kasu keskkonnavaldkonnale tervikuna muutub paremaks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Suur tänu, hea eesistuja! Austatud minister! Igale asutusele on tema visuaalne identiteet hästi tähtis ja aastaid tagasi valitsuse kommunikatsioonidirektorina sai loodud valitsusasutustele ühtne visuaalne identiteet. Vaatasin internetist, et nii Keskkonnaametil kui Keskkonnainspektsioonil on olnud kasutusel erinevad visuaalsed identiteedid. Kui nüüd need asutused liidetakse, siis kas hakkab see ühendamet kasutama ühtset valitsusasutuste identiteeti –see on siis kolm lõvi, kriips ja asutuse nimi? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Jah, identiteet läheb ühesuguseks. Mis küll võetakse üle ja mis mis jäetakse inspektoritele kasutusse, on see täna inspektsioonis kasutusel olev vesiroosi sümboolika. See on olnud hästi oluline ka just Keskkonnainspektsiooni poolelt, et see idenditeet nagu säiliks. See võetakse üle ja see tuleb kasutusele ka uues ühendametis. Siinkohal ma tunnustan küll nii Keskkkonnainspektsiooni kui ameti juhti. Nad on ikka väga tublit tööd teinud! See kaasamine ja selgitamine, kahe maja ja nende kahe asutuse inimeste kaasamine on olnud muljetavaldav. Eelmine kord, ma arvan, see jäi natuke vajaka. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Võib-olla mul natuke selline üldisem küsimus. Veidi rohkem kui aasta tagasi sai see n-ö põhimõte, et Keskkonnaamet ja -inspektsioon moodustatakse, siit suurest saalist punase kaardi elik ei läinud läbi siit suurest saalist. Kui te nüüd püüate kuidagi lühidalt kokku võtta, et mis on aasta jooksul muutunud, et suur saal siin peaks oma seisukohta muutma, mida ta aasta tagasi ütles, et ei, see ühendamine ei sobi, ja nüüd te soovite saada uuesti mandaati, no peale selle, et minister on vahetunud, aga mis nagu sisulises mõttes on teistmoodi, et miks peaks Riigikogu muutma oma meelt, mida ta aasta tagasi väljendas? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Jah, lisaks ministrile oli tollel ajal üsna värskelt vist ametisse asunud ka uus Keskkonnaameti juht tollal ja täna on siis ka Keskkonnainspektsiooni juht uus, vahepeal muutunud. Miks eelmine kord punane kaart anti? Siis ma saan öelda seda, mis tunnetus on minul tekkinud, miks see nii läks. Üks põhjus oli see, et piisavalt ei kaasatud nende kahe asutuse inimesi sellesse protsessi. Nad olid minu hinnangul, see on minu isiklik arvamus, nad olid võib-olla natuke vähe kaasatud ja tekkis see probleem, et hakati väga palju võib-olla otse ka Riigikogu liikmetega rääkima muredest ja nad olid infosulua. Ma arvan, et see oli üks peamisi põhjusi. Ja teine asi oli see, ka siis oli see küsimus väga tugevalt ülevalt, et kas ikkagi on tagatud see lubade andmise ja lubade kontrolli lahus hoidmine, seaduspärasus jne. Need analüüsid on nüüd vahepeal tehtud ja kõik kinnitab seda, et mingit huvide konflikti ega vastuolu pole. Ja võib-olla vähem rolli ei mänginud asjaolu, et valimised olid tulemas. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Hea minister! Olles ise olnud kahe organisatsiooni liitumise juures, üks neist läks edukalt, teine ei läinud edukalt, ütlen ma, et väga oluline on, kas kahe organisatsiooni kultuurid klapivad, selleks et see asi oleks edukas. Minu küsimus lähtubki sellest. Kuidas te hindate, kas Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni organisatsioonikultuurid klapivad nii, et see ühendamine, juhuks kui Riigikogu annab sellele loa, läheb edukalt ka selles võtmes, et see organisatsioon hakkab hästi tööle? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh, täiesti asjakohane küsimus! Nagu ma enne ütlesin, et siin on väga tugevat tööd teinud nii inspektsiooni kui ameti juht, et neid kahte organisatsiooni, nende inimesi kaasata ja hoida selles infoväljas, et saadaks aru, mis on need head ja mis on need kitsaskohad, kuidas edasi minna. Tõsi, on ka täna inimesi, kes ütlevad ausalt  – ja väga hea, et ütlevad –, et mind te ei veena, mulle ei meeldi see mõte. Täiesti mõistlik! Selle 500+ inimese juures on kindlasti inimesi, kes ütlevad, et see mõte ei lenda.
Nüüd algselt, kui anti see ülesanne Vabariigi Valitsuse poolt, et teha analüüs selle ühendameti moodustamise osas, siis tegelikult oli seal ka Keskkonnaagentuur sees kolmanda osapoolena. Ja see oli see koht, kus ma sisuliselt Keskkonnaagentuuri võtsin ikkagi praegu sellest plaanist välja. Mulle tundus, et see kolme asutuse kokkuliitmine sellisel kujul oleks olnud väga vaevaline, ja mul ei olnud usku, et see toimiks. Ja sellepärast me läksime edasi inspektsiooni ja ametiga. Ja ma olen küll täna seda meelt, et see organisatsioonikultuur on väga sarnane ja see saab hästi toimima. Ma olen käinud väga palju ka üle Eesti kohapeal eri piirkondades, kus ma olen suhelnud nii kohalike juhtidega inspektsioonis, ka ametis ja võin küll öelda, et nad on täiesti positiivsed ja ei ole kuskilt sihukest tagasisidet tulnud, et see on halb või kuidagi midagi halvasti läheb. Pigem on seda üteldud, et ressursside kasutamine läheb paremaks ja kliendi jaoks läheb paremaks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Eelmise ministri, hea kolleeg Kiisleri juhtimisel kaks korda n-ö püüti vägisi ja korduvalt läbi suruda, aga mõlemal korral oli laupkokkupõrge ja punane kaart. Praegu jätab see eelnõu kolmandal katsel väga sümpaatse mulje, eriti veel tema pikad ja põhjalikud lisad. Ja minu küsimus on selles, kas see on nüüd see stiilimuutus oluline? Et kui mingi eelnõu tuleb, siis sellele lisatakse juurde põhjalikud analüüsid, mis on veenvad ja mis oleks kasulikud paljudele eelnõudele. Kas vähemalt Keskkonnaministeeriumis on lootust, et edaspidi või ka olemasolevatel töös nendel eelnõudel hakkabki tulema selline põhjalik analüüs, mis kergendab meie tööd siin? Kas see ratsarünnaku aeg on läbi? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Ma loodan küll. Ma kõigepealt tänan tunnustuse eest! Mul varasem kogemus puudub, aga kui see on paremaks läinud, siis ma loodan, et see on uus norm. Et see saab nii olema. Noh mis ma nagu oskan täienduseks öelda? Kaks asja, mis minule esimesel päeval ministeeriumisse minnes lauale peale kukkusid, olid jäätmeseadus ja tegelikult seesama ühendameti temaatika. Ühendameti temaatika ma panin kohe lauasahtlisse ära kaheks-kolmeks kuuks ja jäätmeseadusega oli ka selge, et mul ei ole mõtet tulla siia, kuigi ka olid need plaanid seal, et peaks tulema uuesti, katsuma ära, sest direktiivid nõuavad vastuvõtmist. Aga ma ei olnud valmis tulema asjadega, millest ma ei ole veel lõpuni aru saanud, valitsusse.
Aga seda ma julgen küll öelda, et mille eest mina olen väga palju seisnud, on kaasamine, kõikvõimalike erinevate osapoolte kaasamine. Seda nii jäätmeseaduse juures, kus ministeeriumile tehti märkusi, et oleks rohkem vaja kaasata ja rohkem analüüse, mida me oleme teinud ja oleme tegemas. Samuti ühendameti puhul. Nii et selles mõttes küll, me oleme kaasanud küll ja tõesti pingutanud selle nimel, Keskkonnaministeeriumi ametnikud, et see kodutöö oleks võimalikult hästi tehtud, et seda ei peaks hakkama tegema Riigikogus liikmed ja komisjonid. Selles mõttes me oleme pingutanud jah.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et organisatsioonide ühinedes inimeste arvu ei suurendata. Minu küsimus on selline, et need ametikohad, mis on kahes organisatsioonis, kui need kokku pannakse, siis kui palju neid ametikohti tuleb välja jätta, et ei oleks topelt tööd, ehk teisisõnu, kui palju inimesi – ma mõtlen, kuidas on viisakas sõnastada – peab tänaselt töökohalt lahkuma? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Minu aus vastus on see, et aruteludes nii Keskkonnainspektsiooni kui ka -ameti juhiga me täna ei näe – meil ei ole mingit salaplaani või kindlat teadmist, mida me siin teie eest varjaksime –, et nii või nii palju inimesi läheb ära. Ei ole! See selgub kindlasti töö käigus, aga ma julgen arvata, et võimalik, et on mingeid töökohti, mis selle ühendamise puhul tõesti kattuvad, ja pakutakse võib-olla teist töökohta. Kui see töökoht ei klapi või ei sobi, siis võib-olla tõesti mõni inimene peab ka lahkuma. Aga üldiselt me ei näe esimese kahe aasta jooksul väga seda, et meil oleks kedagi väga vähendada. Pigem me täna ei näe, et saaksime inimesi vähendada. Me töötame ikkagi üsna viimase piiri peal. Ja sellesama keskkonna abiinspektori ametikoha võimalik loomine on üks abimeede selleks, et keskkonnakuritegevuse vastu tõhusamalt võidelda, sest tegelikult me näeme selgelt mitte ainult Eestis ja Euroopas, vaid ka mujal maailmas, et keskkonnavastane kuritegevus ei ole mitte langustrendis, vaid pigem tõusutrendis. Ja selleks, et mitte inimesi juurde võtta ja veel rohkem ametkonda suurendada, on selle abiinspektori institutsiooni loomine üks võimalikke lahendusi, mis võiks aidata meil kaasata inimesi ühiskonnast.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh! Keskkonna valdkonnas haakuvad ja põrkuvad väga erinevad huvid. Võtame kasvõi näiteks seesama kõige tähtsam A ja O – loodus ise, keskkond ise –, inimesed, kes seda kaitsevad, inimesed, kes tahavad sellest kasu saada, jne. Minu küsimus puudutab seda, kes sellest seadusest tulenevalt kõige suuremad võitjad on selles protsessis? Ja väike lisaküsimus: kas Läänemeri ja selle keskkond ka midagi võidab? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Võitjad on, ma arvan, et kõik need osapooled, inimesed ja ettevõtjad, kes täna nii Keskkonnainspektsiooni kui ameti teenuseid tarbivad. Kui täna on neil vaja suhelda teatud asjaolude puhul erinevate ametitega erinevalt tihti ka erinevates asukohtades, siis pärast seda kindlasti see ühtlustub. Nagu ma enne ütlesin, et üks võitmise argument on kindlasti, mida me oleme analüüsis näinud siin erinevate asutuste vahel ka, et see lubadest arusaamine ja ühtne tõlgendamine nii Keskkonnainspektsiooni kui ameti poolt vajab järeleaitamist. Kui meil omal teinekord on raske aru saada, siis mida veel tahta meie kliendist või inimesest, kellele me lubasid välja anname. Aga Läänemere keskkonda kindlasti seiratakse sama hästi ka tulevikus nagu praegu. See tegevus käib nagunii edasi ja siin on väga palju muid tegevusi, mis kogu aeg monitoorivad seda merekeskkonda. See isegi otseselt ei puuduta seda ühendamist, need tegevused käivad igapäevaselt.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Aitäh, eesistuja! Härra minister! Tahaksin teid väga tunnustada selle eest, et te tulite seda eelnõu tutvustama isegi väiksesse opositsioonierakonda, tõsi, koos minister Aabiga! See on väga sümpaatne. See on aasta jooksul ainus kord, kui minister ise on oma eelnõuga omal vabal tahtel tulnud. Et ka midagi küsida, siis ma küsin seda, kas see lihtsalt oli teie kui algaja teadmatus, et see on ebatavaline liigutus, või kavatsete te edaspidi samamoodi teha? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Ma pidasin seda täiesti nagu mõistlikuks ja vajalikuks käiguks. Selles mõttes, et ma ei tahtnud tulla siia või ma ei tahagi tulla katsetama juhuse peale, kas see on nii või ei ole. Oli igati mõistlik ju käia fraktsioonid läbi ja saada aru, mis on need murekohad ja mis on hästi, mis on negatiivsed kohad. Ja ma ütlen tõsiselt, et meil oli väga palju kasu sellest käimisest. Me iga fraktsioonis käimise järel tegelikult jälle analüüsisime mingeid asju, saime juurde infot, mis on lahtised kohad. Nagu ma enne ütlesingi: ei taha enam, et need suured vaidlused jääksid ükskõik mis teemal komisjonidesse, nii et inimesed ja huvigrupid käivad hordide kaupa komisjonides ja kurdavad, kuidas ministeerium ei võta nendega ühendust ja ei kaasa neid. See oli eesmärk. Ja ma tänan jätkuvalt kõiki, kellega me kohtusime, hea tagasiside eest.
Kas ka tulevikus? Ma ei ütle, et me seda kindlasti iga eelnõuga teeme. Aga kui on selliseid asju, mille puhul ma pean vajalikuks saada teiste erakondade ja fraktsioonide tunnetust ja läbirääkimisi, siis kindlasti ma olen alati valmis tulema. Ja kui keegi soovib ka midagi minu käest otse küsida, siis alati võib minu poole pöörduda ja ma olen valmis fraktsioonidesse tulema.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Andrus Seeme, palun!

Andrus Seeme
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Kolleegile olete juba vastanud nagu, et töötajad jäävad enam-vähem sama palju või väheneb. Aga vaadates nagu analüüsi, seal on nagu kirjutatud, et lubade menetlus läheb kordades lühemaks ja, ütleme, palju rohkem hakatakse olema kohapeal looduses ja rikkumisi ennetama seal, ma ei tea, kolme kuuga, kui enne oli 14 kuud või midagi. Mille alusel see efektiivsus tuleb? Et võib-olla inimesed tahavad nagu teada. Kas see on see, mis te siin vahepeal mainisite, abiinspektorid, või hakkavad tänased poole kiiremini tööle? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! See konkreetne protsesside kiirenemine ei ole ühelgi juhul praegu seotud sellest abiinspektorite temaatikast. See on tulenevalt sellest, et kui täna sisuliselt on meil ikkagi kaks asutust, kes ajavad selgelt noh, ütleme, maastikul oma asja, siis ühendametis vaadatakse üle ka, mis rolle on võimalik panna kokku. Kui kuskil piirkonnas juba Keskkonnaameti inimene on, siis sinna ei peaks ekstra hakkama sõitma kohale veel keegi teine selleks, et mingit asja menetleda. Ja seesama siis Keskkonnainspektsioonis olev 1313 telefon, 24/7, et ka kasutada ära selle võimalusi, kui kuskil on mingisugused võimalikud kahjud. Et see info kiiremini kokku saada, selle regiooni vastav ametnik saab kiiremini reageerida. Ma usun, et see saab ka päriselus, mitte ainult paberi peal paremaks ja kiiremaks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich
Aitäh! Lugupeetud minister! Aastaid tagasi oli inspektsiooni kõige suuremaks probleemiks nende kehv varustatus erineva tehnikaga ja nad ei saanud tegelikult oma ülesannetega just liiga hästi hakkama. Siis, kui nende tehnilist varustatust parandati, muutus ka inspektsioon selgelt võimekamaks. Mind tegi natuke murelikuks see teie poolt välja öeldu, et kui te vaatate kokkuhoiukohti, siis üks kokkuhoiu võimalus on just veesõidukite ja muude tehniliste seadmete võib-olla kokkutõmbamine. Mul ei olegi küsimust, mul on teile selline tungiv soovitus. Vaadake, et te sellise kokkuhoiuga liiale ei lähe ja inspektsiooni võimekust üldse maha ei tõmba! Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Võtan selle teadmiseks. Pigem ma sellega mõtlesin nende kahe asutuse vahendite ühist paremat kasutamist. Nagu ma just enne näite tõin, et pahatihti on selliseid olukordi, kus mingis piirkonnas, kus nagunii on Keskkonnainspektsiooni või ameti inimene, läheb sinna lähedale menetlema veel teine asutus sama asja. See tegelikult on maksumaksjale iseenesest kulu. See oleks mõistlik ju asutuses teha ära sellesama ühe liigutusega, tagasi tulles teha see 10 km haak ja ka teine sündmuskoht ära vaadata. Jah, aga võtame selle ettepaneku teadmiseks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Ka mina tunnistan, et meil oli võimalus fraktsioonis kohtuda nii ameti kui inspektsiooni juhiga ja ministritega sellel teemal aru pidada. Aga mis jäi sealt kõlama selle kõrval, mis on kindlasti positiivne, et asutused ise võrreldes eelmiste kordadega on tunduvalt põhjalikumalt saanud mõelda selle peale, mida see endaga kaasa toob. Aga kõlama jäi muu hulgas murekohana see, et me saame ju aru, et tegelikkuses selle jaoks, et see ühendasutus hakkaks korralikult tööle, on vaja vahendeid juurde. Nagu te ka ise olete siin oma vastustes öelnud, et seda otsest kokkuhoiukohta on väga raske leida. Vastupidi, tegelikult on vajadus märkimisväärselt raha juurde leida selle jaoks, et palgatasemeid ühtlustada, selle jaoks, et sisulist tööd teha. Ja nagu te ütlesite, siis ka korruptsioonirisk keskkonnavaldkonnas üha suureneb, mis tähendab, et palka tuleb tõsta kõigil, mitte ainult neil ametipostidel, kellel olid madalad palgad. Mis on teie riigieelarve taotlus selle jaoks, et seda reformi rahastada, ja mis on teie kokkulepped kas Rahandusministeeriumi või valitsuse tasandil? Millal ja kui palju täiendavaid vahendeid ette nähakse?

Keskkonnaminister Rene Kokk
Numbrite mõttes ainukesed, mis ma praegu välja saan tuua – aitäh küsimuse eest! –, on need numbrid, mis ma ütlesin. Otsekulud ühendamisele on 450 000, mis on praegu välja kalkuleeritud, millest 200 000 katab Rahandusministeerium ja ülejäänu tuleb Keskkonnaministeeriumi valitsusala eelarvest. Nüüd, jah, see 200 000 võimalikku kokkuhoidu, seda me ikkagi ka oleme arutanud pigem konservatiivselt. Ma loodan, et see kokkuhoid saab olema isegi pigem natuke suurem, nagu ma enne siin ka mainisin, need kontoripinnad jne. Aga tõsi on see, ja ma võin seda julgelt öelda, et ma olen kogu aeg seda pildis hoidnud, et see palgaküsimus on probleem eeskätt kahes ministeeriumis ja haldusalades, see on nii Maaeluministeerium kui Keskkonnaministeerium. Siin tuleb edasi minna. Eelmine keskkonnaminister juba tegi väga jõulisi samme ja aitas oluliselt järgi Keskkonnaministeeriumi valdkonda. Aitäh Siimule selle eest! Eelmise aastaga ka minul õnnestus ainukese ministeeriumina 0,9% saada palgatõusu juurde Keskkonnaministeeriumi haldusalasse, mis läks just nimelt mitte ministeeriumisse, vaid läkski Keskkonnainspektsioonile ja -ametile valdavalt palgatõusudeks. Olenemata sellest, kas me neid kahte ametit liidame või ei liida, mure või probleem palkade osas oleks meil nagunii. Nii et mina saan kinnitada ainult seda, et RES-i läbirääkimistele lähen ma jälle küsima raha juurde ja, ma olen seda ka markeerinud, et juhul kui me jõuame ühel päeval sinna, et peame hakkama palkasid kärpima, siis kindlasti, ma olen selle varem ka valitsuses ära markeerinud, ei peaks Keskkonnaministeerium saama sama lauaga üle välja, vaid siis me peaksime katsuma kõigepealt tööpered, mille uuringuid meil igal aastal ju tehakse, ühtlustada ja siis hakkame edasi vaatama. Ma leian selgelt, et ministeeriumide haldusalad ja ühesugused tööpered peaksid saama ühesugust tasu, ja selle eest olen ma seisnud siiamaani ja seisan ka edasi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Te ühes oma vastuses ütlesite, et te püüate kokkuhoidu saavutada ka sellega, et "ametnikud ei sibaks ringi, vaid saaks mingid asjad ära teha selliselt loogiliselt". Võiks justkui eeldada, et kui tekivad teatud polüfunktsionaalsed ametnikud. Kas tekivad, see on selle küsimusega kaasnev aspekt. Ja teine on see, et kui me räägime inspektsiooni tööst ja võib-olla sellisest keskkonnavaenuliku tegevuse avastamisest, ütleme siis niimoodi, kas selle ühinemise arutelu käigus oli juttu ka sellest, et inspektorid või need inimesed vajaksid teatud võimalikke pädevusi juurde selleks, et nad saaksid efektiivsemalt töötada? Ma pean silmas ka seda, et on vist teatud toimingud, mida ilma politseid kaasamata teha ei saa. Kas arutati seda, et anda ka neile siis teatud selliseid pädevusi, mis annaksid riigil paremini ka seda nn keskkonda kaitsta? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Eelmisel aastal juba, üsna alguses, kui ma ametisse asusin, olid mul kohtumised kõigi allasutuste juhtidega. Ja üks esimesi kohtumisi oli Keskkonnainspektsiooni juhiga, kus me juba kaardistasime minu palvel, mis on täna need kohad, mis vajavad eeskätt abistamist, et just nimelt neid teie poolt mainitud kitsaskohti leevendada. Tänaseks päevaks me oleme siis nii palju suutnud edasi liikuda, et umbes kuu aega tagasi ma sain ühe laua taha lisaks endale nii siseministri kui justiitsministri, Politseiameti peadirektori, riigiprokuröri. Selle koosoleku käigus me kirjutasime alla deklaratsioonile, kus kõik ministeeriumid kinnitavad, et keskkonnakuritegevus on väga oluline prioriteet, millega hakatakse rohkem tegelema. Lisaks sellele on meil täna töös Justiitsministeeriumiga ka see, et saada nn kuritegevuskataloogi juurde keskkonnakuritegevust puudutavaid jälitustoimingu tegevusi. Ja oleme täna siis siiamaani jõudnud, et kaks asja, mis me sinna juurde saame panna, millega Justiitsministeeium täna tegeleb koostöös meiega, on see, et rahvusvaheline keskkonnaalane kuritegevus lisatakse juurde, et anda sellele rohkem kandepõhja ja vabadusi koostöös PPA-ga uurida. Teine on keskkonnalubade tegevus ka, millele on vaja jõulisemalt reageerida, et seda kuritegevusliiki ohjeldada. Sellised tegevused on töös.

Aseesimees Siim Kallas
Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich
Aitäh! Lugupeetud minister! Selleks et see inspektsiooni ja ameti ühendamine nagu õnnestuks, selleks tuleb tõenäoliselt teha ära veel väga palju ja väga suur töö. Aga etteruttavalt küsin, kas teil on ka muid selliseid ümberkorralduse mõtteid, midagi ühendada, lahutada, korrutada ja jagada?

Keskkonnaminister Rene Kokk
Praegu mis on töös, siis on võimalik maa- ja regionaalameti moodustamine. See töögrupp teeb täna tööd veel. Aga mis puudutab seda ühendametit, millest me praegu siin räägime, siis juhul, kui me saame selle protsessi lõpuni viidud ja ühendamet hakkab ilusti tööle 2021, siis võimalik, et me analüüsime veel juurde ja vaatame, kas meil on äkki Keskkonnaagentuurist mingisuguseid teenuseid mõistlik tuua siia juurde. Ma lihtsalt ei tahtnud seda praegu võtta siia juurde sellepärast, et seda asja mitte liiga keeruliseks ajada, aga võimalik, et me selle protsessiga lähme edasi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Ma küsiksin korra täpsustavalt: kas te võiksite siiski öelda, mis on teie taotlus järmise aasta riigieelarves ühendasutusega seoses? Kui palju te kokku raha nii tegevuskuludeks, investeeringuteks kui ka palgakuludeks taotlete?

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Mul ei ole neid summasid praegu olemas. Ma kindlasti saadan teile kirjalikult selle info edasi.

Aseesimees Siim Kallas
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma leidsin siit analüüsist väga huvitavaid selliseid turbolahendusi. Näiteks kui põder räsib kellegi metsa või hani põldu, siis praegu kulub selleks, et inspektorid kohale jõaksid, kaks kuni kolm päeva. Aga nüüd selle tulemusena 3–5 tundi. Või teine asi: kui on mingi haruldane elajas, tehakse püsielupaik, seni eramaadel 10 aastat vahest eraomanikku kotitakse, ja nüüd äkki 1–2 aastat, kui nüüd me anname heakskiidu sellele. Kust selline pöörane turbovõimekus äkki tekib? Ja kui nüüd paneme asutuse A ja asutuse B kokku ja ütleme, enam ei pea kahel eraldi autod olema, kust see tuleb, selline pöörane nii-öelda progress? Aitäh!

Keskkonnaminister Rene Kokk
Aitäh! Ma siin kohal pean usaldama Keskkonninspektsiooni ja ameti juhte ja nende meeskonda, kes on seda tööd teinud. Nemad on neid hinnanud, analüüsinud ja kinnitavad, et kahe ameti liitmisest ja vahendite paremast kasutamisest ja tööspetsiifikast tulenevalt nad suudavad efektiivsemaks teha seda tööd.

Aseesimees Siim Kallas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Auväärt minister! Minu teine küsimus on ajendatud teie vastusest minu esimesele küsimusele. Iseenesest on see tore märk, et need institutsioonid jälle laua taga kokku istusid, nad on aeg-ajalt ikka seal käinud. Ma väga loodan, et mida rohkem nad käivad, seda rohkem ka sellest kasu on. Ma lihtsalt küsin selle jätkuküsimuse sellisena. PRIA-l on olnud umbes samasugused probleemid sisu mõttes, mis puudutavad teatud siis toetuste kasutamist ja väärkasutamise, ütleme, teadasaamist. Kas oli ka juttu sellest, et mis on need riskid, miks ei taheta võib-olla teatud, olgu ta siis jälitustegevus või sellega kaasnev tegevus, avastamise mõttes ei taheta inspektoritele anda? Oli sellest üldse juttu, mis need põhiriskid olid, millest nagu räägiti sellel koosolekul laua taga?

Keskkonnaminister Rene Kokk
See analüüs käib praegu edasi veel tegelikult, aga üldiselt jõuti kõikide erinevate osapoolte tõlgendusel sinnamaale, et täna on täielikult olemas seaduslikud võimalused ikkagi neid toiminguid teha – ka täna, ilma et me annaksime siis, kui ma õieti sain aru, inspektsioonile jälitusasutuse õigused. Seda vajadust ei ole. Ja me otsime võimalusi, kuidas edasi minna. Täna lihtsalt üks kitsaskoht võib-olla on natukene olnud ka see, et PPA poolt võib-olla ei ole alati Keskkonnainspektsioonil vastas üks inimene, kes oleks nagu alati üks partner, et erinevate kuritegude puhul oleks alati üks partner. Erinevate kuritegude protseduuride juures see partner nagu PPA poolt vahetub. Oleks parem, kui ta oleks võib-olla rohkem kursis, et oleks ühed ja samad inimesed, et nad teaksid seda tausta ja seda know-how'd. Keskkonnakuritegevus on väga spetsiifiline kuritegevus ja seal on vaja erialaseid teadmisi. Aga me täna tegeleme sellega edasi ja ma loodan, et me jõuame koostöös ka PPA-ga sinnamaani, et me leiame selle efektiivsema lahenduse, et see asi toimiks hästi, paremini kui varem.

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun siia Riigikogu-poolseks ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare, palun!

Erki Savisaar
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas antud eelnõu möödunud nädala teisipäeval, 5. mail ja selle arutelu juures olid lisaks komisjoniliikmetele ka keskkonnaminister Rene Kokk, Keskkonnainspektsiooni peadirektor Olav Avarsalu, Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamise projektijuht Karl Laas. Minister tegi meile ülevaate ühendamise loomise plaanist ja tegi seda sama hästi nagu siin hetk tagasi suure saali ees. Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart tegi põhjalikuma ettekande keskkonnavaldkonna ühendameti loomisest, mis on esitatud ka siin eelnõu juures esimese lisana. Keskkonnainspektsiooni peadirektor Olav Avarsalu kinnitas, et asutuste ühendamise käigus paranevad järelevalvevõimalused mõjutada isikute käitumist, sest kaob ära üks struktuuribarjäär. Karl Laas sõnas, et võrreldes varasemate katsetega neid ameteid ühendada, on seekord mindud süvitsi ja töörühmad on ühendamise ettevalmistamiseks teinud tööd võrdsuse põhimõttel. Kuna ühendamise eelnõud on minister käinud tutvustamas ka fraktsioonides, siis komisjoni liikmetel palju küsimusi, lisaküsimusi ei olnud, ning tehti konsensuslikult ettepanek suurele saalile esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh! Nüüd on võimalik fraktsioonide esindajatel kõnet pidada. Läbirääkimistel osalemise soovi ei ole, seetõttu loen läbirääkimised lõppenuks ja ka esimese lugemise lõppenuks. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 27. mai kell 17.15.

8. 16:15 Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE I)

Aseesimees Siim Kallas
Järgmine päevakorrapunkt, nr. 8: Vabariigi Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 172. Selle esimene lugemine. Ettekandjaks palun sotsiaalminister Tanel Kiik.

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Lubage esitleda Vabariigi Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE). Sama teemat on tegelikult arutatud parlamendis juba mitu kuud. Antud eelnõu ettepaneku esitas tegelikult Lastekaitse Liit koos erinevate partneritega eelmise aasta lõpus, vahepeal see arutelu on tulenevalt koroonaviiruse levikust arusaadavalt edasi lükatud. Osaliselt samasisulise ettepaneku on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning ma eeldan, et sellel ettepanekul on päris laiapõhjaline valitsuse ja ka opositsiooni toetus. Me räägime lastekaitsepäeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmisest. See on märgiline samm, et pöörata tähelepanu laste õigustele, ühtlasi väärtustada lastega töötavaid spsetsialiste. Otsus hakata tähistama lastekaitsepäeva riikliku tähtpäevana ...

Aseesimees Siim Kallas
Üks hetk! Härrased keskkonnakaitseaktivistid, kas te võiksite oma juttu jätkata väljaspool saali? Ei pane nagu tähelegi! Härra Savisaar ja teised, olge lahked ja jätkake seda väljaspool saali. Palun, härra minister!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh! Jah, lastekaitsepäeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmine on märgiline samm, et pöörata tähelepanu laste õigustele, väärtustada lastega töötavaid spetsialiste. Otsus hakata tähistama seda päeva nii riikliku tähtpäevana, ühtlasi heisata riigilipp, kannab endas sõnumit, et ühiskonnas on lapsed väärtustatud samamoodi kui emad ja isad, kellel täna on need mõlemad päevad ette nähtud, ja sama moodi ka vanavanemad, kellel täna on riiklik tähtpäev, küll aga ei ole veel hetkel nad ka lipupäevana jõus. Vanavanemate päeva tähistatakse juba praegu Eestis, nagu öeldud, riikliku tähtpäevana, kuid veel mitte lipupäevana. Ja laste kõrval, ma arvan, on oluline pidada meeles ka vanavanemaid, mistõttu on asjakohane muuta analoogselt lastekaitsepäevaga ametlikuks lipupäevaks ka vanavanemate päev. Seeläbi on siis tõesti lapsed, emad, isad ja vanavanemad kõik võrdselt koheldud.
Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Tähtpäev aitab lastel saada teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad. Ning kahtelmata tihendab see eri põlvkondade vahelist suhtlemist ja vähemasti vastastikust mõtlemist ja mõistmist.
Täpsemalt selle konkreetse pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seadusega muudetakse siis pühade ja tähtpäevade seadust, täiendades seda riiklike tähtpäevade loetelu lastekaitsepäevaga, samuti täiendatakse Eesti lipu seaduses esitatud lipupäevade loetelu nii lastekaitsepäeva kui vanavanemate päevaga. Nii et kokku on põhimõtteliselt kolm muudatust seeläbi seadustesse sisse viidud.
1. juuni lipupäevana toob esile lastekaitsepäeva sõnumi tähtsuse, milleks on laste heaolu ja kaitse väärtustamine Eesti ühiskonnas. Meie hinnangul on muudatusel ka üldine positiivne sotsiaalne mõju laste ja lastega perede heaolule. Esialgse ettepaneku täiendada pühade ja tähtpäevade seadust selle punktiga, mis sätestab 1. juuni lastekaitsepäevana riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks, esitas 30. detsember 2019 Lastekaitse Liit koos erinevate lapse õiguste ja heaolu eest seisvate organisatsioonidega. Ettepanekut toetasid Eesti Asenduskodutöötajate Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Lasteaednike Liit, Lastearstide Selts, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, Eesti Õpilasesinduste Liit, MTÜ Igale Lapsele Pere, MTÜ Lastekaitse Liit, MTÜ Oma Pere, Sihtasutus ELK Perekeskus, SEB Heategevusfond, Tartu Ülikooli üliõpilasesindus, Vabaühenduste Liit ning lisaks ka Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet.
Sel teemal pidasime läbirääkimisi jaanuaris juba ka rahvastikuminister Riina Solmaniga, kes samuti pidas oluliseks vajaliku muudatuse tegemist. Kaalusime ühelt poolt nii lastekaitsepäeva tähistamise küsimust, mis oli tõesti konkreetse ettepanekuna esitatud, ja leidsime, et oleks mõistlik täiendada seda ka vanavanemate päeva põhimõttega ning seetõttu just sellisel kujul see seaduseelnõu Vabariigi Valitsuse poolt on algatatud. Usun, et mõlema päeva tähistamine annab ühest küljest märku põlvkondadeülesest sidususest, rõhutab ja tuletab meelde nii laste kui vanavanemate rolli, mõlema panuse väärtustamist nii perekonnas kui ühiskonnas laiemalt. Nagu varem viidatud, kuna seda teemat on käsitletud, vähemasti lastekaitsepäeva võtmes, juba ka varem siin saalis või parlamendis tervikuna. Usun, et eelnõul ja põhimõttel võiks olla kogu parlamendi toetus. Aga tänan teid tähelepanu eest ja olen valmis vastama küsimustele! Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Küsimused. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Nii nagu te ise juba ütlesite, siis sarnase sisuga ja kohati isegi sõna-sõnalt sama eelnõu esitasid opositsioonisaadikud juba jaanuaris. Aga millest ma aru ei saanud, on see, et te ütlesite, et COVID-kriisi tõttu oli see vahepeal justkui ootel. Ma vaatan, millal see eelnõu teie poolt on esitatud – valitsus arutas seda 26. märtsil, päeval, mil Eestis nakatus 134 inimest. Ja te esitasite selle Riigikogule 6. aprillil, samuti ajal, mil kogu see kriis oli veel täiesti tipus, puudu oli kaitsevahenditest, vaja oli tegeleda väga paljude teemadega. Öelge palun, kust on tulnud see mõte, et keset kõige suuremat kriisi hakata välja töötama eelnõu, mis tegelikult on parlamendi menetluses juba olemas. Kas see on nii hädavajalik, et selle eelnõu autorina läheb kirja Vabariigi Valitsus? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Ma eeskätt viitasin asjaolule, et mulle teadaolevalt parlament ise otsustas nende, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna algatatud eelnõude menetlemist mõnevõrra edasi lükata. Kui mul on vale info, siis muidugi täpsustage mind. Mis puudutab meie poolt esitatud ettepanekut, siis tõepoolest, esmase n-ö indikatsiooni, et seda ettepanekut toeta, andsin 18. detsembril 2019. Siis ei olnud veel tegemist koroonaviiruse kriisiga. Ja selle eelnõu väljatöötamist alustasime koostöös rahvastikuministriga jaanuaris 2019, ka siis ei olnud tegemist koroonaviiruse kriisiga, COVID-19 levikuga. Eelnõu kui sellise algatasime 14. veebruaril 2020, ühiselt edastasime Vabariigi Valitsusele, mille päevakorda ta pärast kooskõlastusringi tõesti jõudis 26. märtsil. Selles mõttes on teil õigus. Aga nagu te valitsust pikka aega juhtinud peaministrina kahtlemata teate, siis valitsuse istungil üldjuhul ei avata kõiki kümmet-kahtekümmet punkti. Ja ka see konkreetne punkt, loomulikult tol päeval ei leidnud pikka käsitlemist. Ehk et arutasime tõesti sellel päeval laiemalt kabinetinõupidamisel COVID-19 kriisiga seotud küsimusi, aga formaalne heakskiit sarnaselt muudele päevakorras olnud punktidele anti sellel hetkel. Ma arvan, et seda n-ö edasi lükata või välja võtta oleks olnud selles mõttes teistpidi natukene võib-olla arusaamatu, kuna see ei nõudnud mingit ajalist ressurssi, nagu öeldud, oli eelnõu varem välja töötatud, eelnõu oli varem esitatud, eelnõu oli varem algatatud, ehk et valitsuse otsused, nagu te endise peaministrina teate, ei eelda laiapõhjalist arutelu valitsuses olukorras, kus need on juba varem kooskõlastusringi läbinud ja sisuliselt heakskiidu saanud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Mäletan hästi, kui peaminister Jüri Ratas Riigikogu ees sai mandaadi valitsuse moodustamiseks. Ta rõhutas siis koostöö olulisust ja ka koostöö olulisust opositsiooniga. Eelmine nädal nägime me seda, kuidas teie erakonna fraktsiooni ettepanekul hääletati välja Jüri Jaansoni seaduseelnõu, mida toetas nii kultuurikomisjon kui ka sotsiaalkomisjon, mida mõlemat juhivad Keskerakondlased. Täna sain mina teada, et minu algatatud seaduseelnõu, mis läbis esimese lugemise, on samuti juba otsustatud, et see hääletatakse maha, kuigi sellel on laiaulatuslik haridusvaldkonna toetus. Ma ei räägi üldse lisaeelarve muudatusettepanekutest, mis praktiliselt kõik hääletati maha. Ma küsin teie käest: kus on koostöö opositsiooniga? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Ma arvan, et koostöö on igapäevaselt siiski. (Sumin saalis.) Nii on see näiteks koroonakriisi ajal, ma tean, on olnud vanematekoguga peaministril pidevalt kohtumised, arutelud. On see kasvõi konkreetse muudatusettepaneku raames, kus, nagu öeldud, on ju Lastekaitse Liidu ettepanekule avaldanud avalikku toetust nii Reformierakond kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Ja nüüd ka valitsuskoalitsioon on algatanud selle eelnõu, täiendades seda veel vanavanemate päeva põhimõttega. Ma arvan, et seda n-ö algatust võivad võivad minu poolest jagada kõik viis parlamendierakonda. Nagu öeldud, algne au kuulub siin siiski Lastekaitse Liidule. Ma arvan, et seda koostööd tuleb teha loomulikult paremaks, tõhustada. Kui neid konkreetseid eelnõusid kommenteerida, siis mis puudutab härra Jaansoni poolt esitatud ettepanekuid, siis neid põhimõtteliselt Sotsiaalministeerium toetas ja toetab jätkuvalt loomulikult. Kui me räägime vaegkuuljate ja kurtide küsimusest, neile rahvusringhäälingu saadete ja programmi kättesaadavaks tegemisest, siis see on kahtlemata õige suund. Tegelikult seda suunda me oleme mõnes mõttes toetanud ja rakendanud ka koroonaviiruse kriisi ajal, kus oleme leidnud võimaluse tõlkida erinevaid pressikonverentse just nimelt viipekeelde. Kahtlemata sellega peaks edasi liikuma. Selles pole üldse küsimust. Mis puudutab teisi eelnõusid, siis igal eelnõul on mingi eellugu, ühekaupa siis arutame.

Aseesimees Siim Kallas
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
No rõõm kuulda, et see koostöö on nii tõhus, et ei jõua kohe järge pidada. Aga meil on pärast valitsuse suurepärast eelnõu veel kaks punkti ja need on sisuliselt samad eelnõud. Ma vaatan, et nendele järgnevatele punktidele on Vabariigi Valitsus andnud oma arvamuse 13. veebruari istungil. 13. veebruaril arutati sotside ja Reformierakonna ettepanekut lastekaitsepäeva teemal ja eesmärki üldiselt toetati. Isegi kui te valitsuse liikmena olete ametis olnud veidi üle aasta, siis endise peaministri büroo juhina te teate väga hästi, et Riigikogus on olemas muudatusettepanekute formaat. Miks selline väiklane jonniajamine, et seal oleks valitsuse tempel peal, on teie jaoks nii oluline? Selle asemel oleks võinud esitada muudatusettepaneku suure tõenäosusega liidetavatele sotside ja Reformierakonna eelnõudele? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Ei, see ei ole minu jaoks nii oluline. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mulle siiski meenus, et Keskerakond on teinud opositsiooniga väga konstruktiivset koostööd ühe eelnõu küsimuses, see oli see apteegireformi tagasipööramise nurjamine, kui nii võib öelda. Üks selline koostööpunkt Reformierakonnal ja Keskerakonnal kindlasti on. Aga kui kriisiperiood algas, siis opositsioon ju lubas mitte kritiseerida või olla vähemasti tagasihoidlik valitsuse suhtes kriitikaga, kuna olukord oli kõigile nii uus. Miks valitsus ei soovinud vastata samaga, vaid asus kiirel ajal siiski oma eelnõu välja töötama?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Nagu varasemalt viitasin, siis küsimus oli, jah, selles, et seda konkreetset ettepanekut olime toetanud juba varasemalt, mis puudutab Lastekaitse Liidu oma. Ja meie ettepanek koos rahvastikuministriga oli tõesti selline, et laiendada seda spektrit ka vanavanemate päevale. See, kas ta on eraldi eelnõu, ühiseelnõu, kokkuliidetud eelnõu, muudatusettepanek, ma arvan, et see on minu jaoks juba õiguslik-tehniline küsimus. Minu jaoks ausalt öeldes see ei ole kindlasti mitte kõige olulisem asja juures. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mul oli tõeliselt kurb kuulda seda vastust, mis te andsite kolleeg Liina Kersna küsimusele vastates. Et kas te tõesti näete koostööd ja miks te ikkagi nagu opositsioonierakondade eelnõusid tagasi lükkate? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Antud eelnõude sisu on ju suuremas osas kattuv, ehk et mitte üleni, aga väga laias ulatuses. Ma usun, et poliitikas kõige olulisem on sisu, mitte vorm. Ja kui sisuliselt ollakse ühel lainel, ühel jõul, siis ei tohiks ju olla oluline, kes on eelnõu algataja (Naer saalis.), kes on selle koostaja. Ja veel kord, minu poolest seda ettepanekut võivad enda omaks pidadada kõik parlamendifraktsioonid ja nagu öeldud, algne au kuulub nii või naa Lastekaitse Liidule ja sellele loetelule organisatsioonidest, kes selle esitasid. Ehk see küsimus ongi, ma arvan, mõlemat pidi rakendatav. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! No sellest, kas jaanuarist kuni aprillini ja ka tänasel päeval läbi selle kriisi on mõistlik eraldi eelnõu koostada ja arutada ja kooskõlastada ja menetleda, jääme me ilmselt eri meelele. Aga ma võtsin need eelnõud ette ja – okei, ma olen oma fraktsioonikaaslaste eelnõu suhtes võib-olla erapoolik, nii et võtame selle sotsiaaldemokraatide eelnõu ja võrdleme seda valitsuse esitatud eelnõuga. No tõepoolest, see on täiesti sõna-sõnalt sarnane, ühe erisusega, kus on lisatud, et septembrikuu teine pühapäev on vanavanemate päev. Kõik, kogu täiendus. Kas selle väikese täienduse jaoks sotsiaaldemokraatide eelnõu kohta oli päriselt vaja eraldi mitu kuud seda kõike menetleda? Ja kas me võiksime kokku leppida hoopis sellises asjas, et valitsus võtab oma eelnõu tagasi ja toetame hoopis koos näiteks kas või sotsiaaldemokraatide eelnõu? Kas teie jaoks oleks selline asi mõeldav? Mina ja Reformierakond oleme valmis sotsiaaldemokraatidele selle au andma, kui see teid lohutaks. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jah, tänan küsimuse eest! Mis puudutab hetkeseisu, siis olles siiski need eelnõud, nagu öeldakse siin, on nii kooskõlastatud kui ka põhiseaduskomisjonis arutelul olnud, siis ei tundu küll hetkel mõistlik hakata eelnõu tagasi võtma olukorras, kus ta siiski on mõnevõrra terviklikum kui need teised kaks eelnõu. (Sumin saalis.) Veel kord, ei ole! Kui võrdleme Reformierakonna eelnõuga, siis seal on kaks erinevust, mis puudutas eelnõu sõnastust, ja nii nagu kolleeg viitas, on sotsiaaldemokraatidega erinevus vanavanemate päeva osas. Meie eelnõu näeb ette kokku kolme muudatust, Reformierakonna oma nägi ette ühte, sotsiaaldemokraatide oma kahte, kui me räägime puht juriidiliselt ja võrdleme neid eelnõu tekste. Nii et see konkreetne eelnõu hõlmab nii sotsiaaldemokraatide kui ka Reformierakonna ettepanekut, ma ei näe selles mõttes siin konflikti. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jätkan tegelikult kolleeg Hanno Pevkuri küsimusega, millele vastust ei saanud. Te ise tõite oma jutus välja, et kuskil detsembris tekkis teil mõte, et selline eelnõu välja töötada, ja siis hakati sellega tegelema. Ja veebruaris arutati sotside ja Reformierakonna eelnõusid ja otsustati, et põhimõtteliselt toetatakse, aga ikkagi tuleks oma eelnõuga välja. Ma usun, et sotsiaalministril, kuigi see on oluline teema ja lastekaitsepäeva tuleb väärtustada, vanavanemate päeva ka, aga ma usun, et sotsiaalministril on tõsisemaid teemasid, millega tegeleda, ja ka ministeeriumil, eriti olukorras, kus see on eelnõu valmis. Palun selgitage, mis oli see kaalutlus, et te otsustasite ikkagi tulla välja eraldi eelnõuga, mitte teha paari parandusettepanekut, mis tähendaks mõne lause lisamist olemasolevatesse eelnõudesse! Ja teine küsimus. Hanno Pevkur küsis, kelle jaoks see valitsuse tempel siis oluline on. Te ütlesite, et teie jaoks ei ole. Aga öelge, kelle jaoks see on oluline. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Kuna tegemist on tõesti suhteliselt lühikese eelnõuga, siis ei ole väga suurt vahet, kas teha ettepanekuid olemasolevatesse eelnõudesse või tuua ta eraldi välja, ta mahub ühele A4-le. Nagu enne viitasin, siis kui me nüüd hakkame eelnõusid ühekaupa võrdlema, siis erisusi siiski leiame, aga ma arvan, et see ei ole antud juhul kõige olulisem. See, et valitsus otsustas algatada eelnõu, oligi tingitud eeskätt asjaolust, et käsitleda neid kahte päeva koos, nagu öeldud, korraga muuta nii lipuseadust kui ka riiklike tähtpäevade loetelu. Ehk et teha need muudatused ühekorraga, ühe eelnõu raames. See oligi see kaalutlus. Kellele see tempel on oluline? Ma arvan, et ausalt öeldes see ei ole kellelegi oluline. 

Aseesimees Siim Kallas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Oh jah, ma kuulan teid ja ei saa lihtsalt aru. Te ütlete, et ei ole vahet, ei ole vahet, kes seda teeb. Miks te siis tegite selle eelnõu, kui tegelikult 13. jaanuaril oli antud sisse kaks eelnõu samasuguse sõnastusega? Tol korral, kui me põhiseaduskomisjonis seda sisulist poolt arutasime, kui me menetlesime sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna eelnõu, siis mina küsisin ka, kuna valitsus ei toetanud seda eelnõu, sellepärast et vanavanemate päeva tahetakse lisada. Mina pakkusin välja, et lisame siis vanavanemate päeva. Ei, see ei sobinud, valitsus tahab tulla oma eelnõuga. Minu teada on siis vajalik kooskõlastusring, on ametnikud, kes sellega töötavad, see tuleb valitsuse päevakorda, arutatakse, kinnitatakse jne. Miks te opositsiooni nii väga kardate, et te peate tegema sellist tühja tööd, selle asemel et tulla ja lihtsalt öelda oma koalitsiooninõukogus, et toetame Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide eelnõu, teeme sinna lihtsalt ühe paranduse juurde? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan! Ei karda opositsiooni. Selles mõttes, et kui soovite neid eelnõusid analüüsida, võime seda teha. Reformierakonna ettepanek oli täiendada riiklike tähtpäevad e loetelu lastekaitsepäevaga. Sotsiaaldemokraatide ettepanek oli täiendada riiklike tähtpäevade loetelu lastekaitsepäevaga ja samuti lisada see siis ka lipupäevaks. Nii et need kaks eelnõu on natuke juba erinevad. Meie ettepanek on teha need kaks muudatust ära ja lisaks tõesti ka vanavanemate päev lipupäevaks, lipupäevade loetellu lisada. Ehk on mõnevõrra terviklikum, aga kokkuvõttes sisuliselt ta hõlmab ju neid kahte, me oleks pidanud hakkama neid valima, kumb neist parem on või milline parem on – sellel pole sügavat mõtet. See üldiselt on valitsuskoalitsiooni, võib öelda, tavaline praktika, et üldiselt seaduseelnõusid algatavad reeglina ministeeriumid, läbivad kooskõlastusringi ja siis nad jõuavad parlamendisaali. See on üldine praktika.

Aseesimees Siim Kallas
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Te olete kindlasti kursis, et sotsiaalkomisjonis me oleme järjest ja järjest menetlenud ainult praktiliselt kobareelnõusid, kus valitsus tuleb hulganisti oma eelnõusid muudatusettepanekutega totaalselt muutma. Ja ma ei räägi sellest ühest kobareelnõust, vaid meil oli ka eile täpselt samasisuline eelnõu päevakorras, kus valitsus iseenda seadust muudab. Nüüd me räägime, et on olemas opositsiooni seaduseelnõu, mida olekski võinud muuta, kaks muudatusettepanekut oleks võinud sinna või isegi ühe oleks võinud koalitsioon teha ja see seaduseelnõu oleks kujunenud selliseks, mis oleks võinud sobida ka valitsuskoalitsioonile. Aga te eelnevalt ütlesite, et Jüri Jaansoni seadust toetas nii kaks komisjoni, mida juhivad keskerakondlased, sotsiaalminister, te olete ka keskerakondlane ja siis siit tuleb Keskerakonna fraktsioon ja teeb katkestamise ettepaneku. Ma küsin, et kes siis otsustab neid asju, mis jääb menetlusse ja mis ei jää menetlusse. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Küsimused hakkavad korduma, kardan, et ka vastused hakkavad korduma. Minu jaoks, nagu öeldud, ei ole vahet, kas ta on ühe, teise või kolmanda poolt algatatud. Ma arvan, et sisu loeb, sisulises mõttes, kui need muudatused saavad jõusse, siis sellest võidavad nii lapsed kui vanavanemad ja Eesti riik tervikuna. Mis puudutab seda, et mis eelnõud jäävad jõusse või mitte, seda otsustab parlament loomulikult. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma saan aru, et sisu on teile väga tähtis, vorm ei ole tähtis ega see, kes esitab, aga tähtis on, et see esitaja oleksite teie. Aga rääkige, et kuidas te selle idee peale tulite, kuidas te selle sisu välja töötasite, kas teil oli väljatöötamiskavatsus, kuidas kulges kooskõlastusring, millised vaidlused valitsuses olid ja kuidas te läbi murdsite üldiselt selle eelnõuga?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Hoolimata sellest, et mõistan teie irooniat, siis peab tunnistama, et oli küll vaidlusi. Vaidlus oli näiteks selle üle, kas, ütleme, kui nüüd ambitsioonikamalt läheneda, nagu meie esialgne soov oleks isegi olnud, oli olla Lastekaitse Liidu ettepanekust isegi veel jõulisem, et miks mitte kehtestada 1. juuni vabaks päevaks ehk n-ö minna veel kraadi võrra edasi. Aga me teadsime, et sellel ei pruugi olla konsensust ja siin tekib kohe sama argument võib-olla teiste päevade puhul, hoolimata sellest, et osa neist on nädalavahetusel. Siis toona jätsime siiski jõusse selle Lastekaitse Liidu algse ettepaneku, lisades seda vanavanemate päeva poole ja pärast seda tõesti suuri vaidlusi ei olnud. Ehk see oli see osa, millega kõik olid nõus. Mis puudutas vaba päeva muutmist, mis oleks ka tore mõte tegelikult, et lastega koos on võimalik veeta 1. juuni, sõltumata sellest, on ta nädalavahetuse päev või tööpäev, siis selle mõtte juurde tuleb hiljem kunagi tagasi tulla. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mul on alust arvata, et te valetate meile puldist, kui te ütlete, et teile ei ole oluline see, kes selle esitab. Püüan põhjendada. Kui see ei oleks teile nii oluline, siis oleks teie ministrina teinud ettepaneku liita või täiendada need olemasolevad eelnõud või teha ettepanek kummalegi fraktsioonile need eelnõud koos menetleda sellisena, et oleks tekkinud üks üle välja eelnõu. Aga teile oli oluline, et valitsus selle ette tooks. Aga sellest oli veel vähe. Nüüd oli vaja ka see päevakorda suruda koalitsioonil enne neid eelnõusid, mis seisid siin mitu kuud. Ministrina oleks olnud teil võimalus anda juhatusele märku või Riigikogule, komisjonile, et teie eelnõu ei ole vaja varem menetleda, vaid lasta selles loomulikus järjekorras, aga need kõik olid teile väga olulised. Ja see on teine kord, kui mul on siinsamas saalis piinlik. Esimene kord oli siis, kui me hääletasime Jüri Jaansoni poolt etteantud siis seda eelnõu, mis puudutas viipekeelt. Palun öelge, kas ma eksin!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jah, eksite. Aitäh küsimuse eest! Ehk hetkeseisuga omistate mulle mingisuguseid soove ja taotlusi, mida ma ei ole mitte kuskil väljendanud. Ehk et mina ei tegele ei parlamendi päevakorra, ei eelnõude järjekorra ega ka nende liitmisega, seda saavad teha parlamendi komisjonid ja parlamendi erakonnad ja parlament tervikuna ja loomulikult Riigikogu juhatus. Ühelegi neist ei ole mina survet avaldanud ühes ega teises suunas, nii et järelikult ei maksa ka väita, et mulle on niivõrd oluline see, et mis järjekorras neid menetletakse. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Jaa, aitäh! Hea ettekandja! Kuulan hoolega ja huviga ja ma näen, et ega te seal väga mugavalt ennast ei tunne. Tõenäoliselt oleksite saanud end sellest ebamugavusest ka päästa, kui ei oleks seda eelnõu valitsusse viinud.  Te küll ütlete, et see pole teie jaoks oluline, aga iseenesest see sinna valitsuskabineti lauale ju ei sattunud. Keegi pidi ta sinna viima. Ja kindlasti oleks palju energiat ja vaeva säästetud valitsuses, kui oleks saanud edasi minna ükskõik kas siis sotsiaaldemokraatide või meie eelnõuga või nende kahe liitmisega. Võib-olla ikkagi põhjendate, miks te selle vaeva ette võtsite? See on esimene küsimus. Ja teine: mind otse öeldes häiris, kui te ütlesite, et teil on seal valitsuses selline tava, et valitsus algatab eelnõusid. Äkki selgitate, mis parlamendi roll eelnõude juures on? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänud tagasiside eest! Alustame siis algusest. Esitasin ta eeskätt seetõttu, et oleks tõesti terviklikult käsitletud ja oleks küllalt suur tõenäosus, et ta parlamendi nii-öelda menetluse edukalt läbib. Selles mõttes on sisu olulisem ehk, et jõuda eesmärgini ja ettepanekuni, mida esitasime ise tegelikult koos Lastekaitse Liiduga 18. detsembril parlamendiliikmetele. Selles mõttes on mul üldse natukene kummaline olla siin olukorras, kus ma olen ise olnud üks ettepaneku esitajatest parlamendile. Nüüd tunnen, et parlament ütleb, et ta on esitanud ettepaneku mulle või siis valitsusele. Aga see selleks.
Mis puudutab seda teist poolt, siis ... Vabandust, millega teie küsimuse teine pool oli seotud?  (Saalist vastatakse.)  Jah, vabandust, minu viga, mul läks juba meelest. Loomulikult parlament võib, nii nagu ma olen ka varem ka välja toonud, et see on selline jälle õigusteoreetiline arutelu, kunagi üheksakümnendatel oli väga palju seaduseelnõusid, mida algatas parlament. Järk-järgult see raskuskese on liikunud valitsuse suunas – võite vaadata statistikast seda. On selline tava küll kujunenud, et pigem erinevad ministeeriumid, kus on siis nii-öelda väljatöötamiskavatsused, kui on laiapõhjalisemad asjad, kus on eelnõude väljatöötamine põhiosas toimunud, ja parlament on olnud eeskätt siis see, kes tõesti seadusandliku võimuna neid eelnõusid vastavalt oma õigeks pidamisele kas siis menetleb või menetlusest välja jätab, komisjonis põhjalikult muudab, erinevaid kaasamisüritusi teeb, otsustab, mis kujul toetada, mis muudatusi teha, ja siis vastavalt teise ja kolmanda lugemise jooksul kujundab oma hinnangu. Loomulikult seejuures säilib ka parlamendile võimalus ja õigus ise eelnõusid algatada. Seda on ka kogu aeg tehtud, aga lihtsalt see on puht selline kiretu statistika, et valitsuse algatatud eelnõude osakaal kõigis seaduseelnõudes on järk-järgult kasvanud. See kas meeldib või mitte, selle üle võib debatti pidada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Te üritate kangelaslikult musta valgeks rääkida, aga ega see tegelikult väga hästi ei õnnestu. Te ütlete ühelt poolt, et tempel ei loe, vahet ei ole, aga teie teod räägivad täpselt vastupidist. Kui te ütlete, et vahet ei ole, kui poleks valitsuse eelnõu tulnud lisaks Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt esitatud eelnõule, me oleks selle päevakorrapunkti juba lõpetanud ja te oleks saanud tegeleda tegelikult kriisi juhtimisega. Me oleks juba selle lõpetanud, nii et isegi eelnõu pikkus ei oma tähendust. Aga meil on täna nüüd kolm eelnõu, isegi kaks ei olnud Vabariigi Valitsuse jaoks piisav, oli vajalik kolmas sinna juurde panna. Minu küsimus on: kas see näitab Vabariigi Valitsuse nõrkust või tugevust, kui ta ei julge isegi sellist eelnõu, mis on esitatud opositsiooni poolt mitte maailma kõige tähtsamas küsimuses, toetada? Kas see näitab Vabariigi Valitsuse nõrkust või tugevust? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et küll neid eelnõusid ka tuleb, mida algatavad opositsioonierakonnad ja mida toetab valitsus. Neid on alati olnud igas parlamendi koosseisus, võib-olla mitte nii suures mahus ja nii suures määras. Kas see näitab nõrkust või tugevust? Ma arvan, et ta ei näita kumbagi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Signe Kivi, palun!

Signe Kivi
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Küsin kui lapsevanem ja vanaema. Tahan öelda, et mulle on üllatav, et seda eelnõu ei kaitse rahvastikuminister Riina Solman, vaid tänasel, ma arvan, siiski veel üsna kriitilisel perioodil kaitsete seda teie. Kahtlemata olete võimekas poliitik, aga kuna tegemist on tõesti kahtluseta olulise seadusega, tahan teada, kas valitsuses ei olnud arutelul võimalust, et seda Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide takistavat eelnõu valitsuse poolt kaitseks siin saalis hoopis pereväärtusi rõhutav peaminister? Aitäh! Kas oli selline arutelu? Tänan!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Sellist arutelu valitsuses ei olnud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Tänase arutelu pealt tekkis mul küsimus, et päris kõige alguses te ütlesite, et ega seda eelnõu väga põhjalikult valitsuses ei arutatudki, et kui on sihuke lihtne asi, siis selle peale aega ei kulutata. Jürgen Ligi vastusele te vastasite aga, et see tekitas ikkagi tulist arutelu, erinevad nüansid seal ümber. Küsimus: et kas siis oli arutelu või ei olnud arutelu? Ja minu teada oli see valitsuses arutlusel 26. märtsil, kus see kriis kogus täistuuridel hoogu, kus ööpäevaga lisandus meil 134 uut nakatunut, kus 27-ndast hakkasid kehtima piirangud kaubanduskeskustes. Ehk et ma kujutan ette, et valitsuse laual oli päris palju tõsiseid teemasid. Ja absoluutselt alavääristamata seda teemat siis, et kas tõesti valitsusel kriisiajal oli võimalik ja aega nii palju tegeleda sellise küsimusega? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jah. Tänan küsimuse eest! Ma korra sellele ühele vastasin, teisele poolele, võin vastata veel. Mis puudutab seda enne viidatud Jürgen Ligile vastust, siis nii nagu välja tõin, mulle tegelikult kirjutas Lastekaitse Liit detsembri keskel sellel teemal. Mulle väga mitte, mulle organisatsiooni. Küsis, kas Sotsiaalministeerium oleks nõus sellist ettepanekut toetama. Kaalusin, arutasime, toetasime. Vastasin ka neile nii. Arutelu, mida me pidasime, oli see, et kui nüüd minna sellest ettepaneku toetamisest, mis on lihtne e-kiri, sellest edasi, siis kas me võiksime algatada ettepaneku mitte ainult muuta ta riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks, vaid muuta ta reaalselt Eesti elanike vabaks päevaks, et oleks võimalik lastekaitsepäeva veeta kogu pere ringis ja n-ö püha vormis, eks ole. See debatt toona päädis siiski sellega, et kuna iga vaba päeva lisamine on alati väga põhjalik arutelu, neid väga tihti ei taheta teha. Küsimus on selles, et ühest küljest tuleb tagada SKP kasv ja iga selline otsus  paratamatult seda mõjutab ehk pühade arv riigis, siis tegime ära esimese sammu ehk koostöös rahvastikuministriga otsustasime jaanuaris koostada tõesti eelnõu, mis muudab lastekaitsepäeva lipupäevaks ja riiklikuks tähtpäevaks ning samuti muudab vanavanemate päeva lipupäevaks. Ja see oli tegelikult see arutelu. Mis puudutab valitsuse tööd, siis enne ka viitasin, et 26. märtsi istung, tõesti oli päevakorras väga palju punkte, seda punkti ei avatud istungil ehk seda punkti ei arutatud istungil, see varasemalt oli juba jaanuarikuus kokku lepitud, vahepeal, sisi veebruari keskel algatatud sotsiaalministri ja rahvastikuministri poolt ühiselt, kooskõlastusringi läbinud ehk et võin teile kinnitada, et valitsus ei kulutanud tol hetkel selle eelnõu arutamise peale väärtuslikku aega, mida oli vaja pühendada kriisi lahendamiseks. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei öelnud seda, et teie surusite läbi selle eelnõu. Ma vaatasin siin saalis ringi, ma märkasin siin mitut inimest, kes on samuti olnud ministrid. Kui minister palub, et tema punkt võiks selles päevakorras olla selles või selles järjekorras, siis üldjuhul on sellele vastu tuldud. Ma viitasin sellele, et te ei kasutanud oma inimlikku südant mitte olla küüniline ja mitte läbi suruda seda poliitilist avantüüri, et meie eelnõu tahapoole lükata. See viitab sellele, et teie sõnad ei ole usutavad, ja see on kogu lugu sellest, mis puudutab võimalikku deklareeritud koostööd opositsiooniga, kui isegi selles eelnõus ei taheta tegelikult koostööd teha. Ei miskit muud, ei miskit muud! Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest, niivõrd, kuivõrd seda isiklikku solvangut saab küsimuseks nimetada! Aga tõepoolest, ei, mina ei avaldanud soovi ei ühes ega teises suunas, ei selle eelnõu ette ega taha tõstmise kohta. Ma ausalt öeldes ei olnud selle päevakorra järjestusega niivõrd täpselt ka kursis, kuna parlamendi päevakorda ei koosta ükski minister, seda teate hästi. Ja tõepoolest, kui ütlete, et see oli küüniline soov midagi läbi suruda, siis sellist soovi mul pole kunagi olnud, nii et palun ärge mulle seda omistage. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kristina Šmigun-Vähi palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimusele vastasite, et vahet pole, kes eelnõuga välja tuleb. Samas, peaminister Jüri Ratas räägib igal sammul siiralt, kui oluline on koostöö ja kui tähtis, et iga Riigikogu liige annaks panuse, et Eesti riik toimiks hästi. Kas teile ei tundu, et sellise sammuga, mis te nüüd teete, et ei näita Eesti rahvale tegelikult nagu otse kätte ära, et te üldse ei arvesta opositsioonierakondade ettepanekutega ja põhimõtteliselt sõna otseses mõttes kaaperdate selle? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Suur tänu küsimuse eest! Mul on väga raske kaaperdada ettepanekut, mille ma olen kuu aega varem ise esitanud. Ehk et sellega ma ei saa nõus olla, kuna Lastekaitse Liidu ettepanekut me toetasime, see oli kiri, mis tuli ka parlamendile, sisaldab ka Sotsiaalministeeriumi kirjet selle kirja saatjate all, kuna see ettepanek oli meie poolt samuti n-ö koos nende teiste organisatsioonidega toetatud. Ehk kaaperdamissüüdistusi omaks ei võta. Nii. Mis puudutab seda, miks me selle eelnõu välja tõime, siis nagu enne viitasin, siis eesmärk oli see, et lastekaitsepäev ja vanavanemate päev saaks võrdväärselt käsitletud. Ma ei arva, et seda saab ütelda, et kuidagi opositsioonist ülesõitmiseks. Ülesõitmine oleks võib-olla see, kui opositsioon teeb ettepaneku lastekaitsepäev teha lipupäevaks ja me teeme ettepaneku seda kindlasti mitte teha. Ehk et siis ma näeksin sellist opositsioonist ülesõitmist. Hetkeseisuga me teeme ettepaneku teha lastekaitsepäev lipupäevaks, nii nagu Lastekaitse Liit pakkus, teha ta riiklikuks tähtpäevaks ja lisada sinna ka vanavanemate päev. Ehk et tegelikult me ju oleme kõik siin ühel pool rindejoont, nii et selles vaates kogu see vastasseis on minu jaoks natukene hämmastav. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kas te olete minuga nõus, et selline käitumisviis on väiklane? Ja tundes teid tegelikult, ma ei taha küll uskuda, et see sõna teie kohta kehtib. Seepärast ma küsin, kes teid sundis seda eelnõu ikkagi esitama? Ja teiseks, kui see idee oli varem olemas, siis selle eelnõu koostas ikkagi Reformierakonna fraktsioon ja piltlikult öeldes te olete selle maha kirjutanud, et mitte öelda, spikerdanud. Kas te mäletate, mida tehti nendega, kes spikerdasid? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan! Siin on nüüd päris mitu küsimust. Keegi ei sundinud, Vabariigi Valitsus otsustas nii. Mis puudutab seda eelnõu teksti, siis ma pean küll tunnistama, et nii nagu ministeeriumis kombeks on, eelnõu väljatöötamisega eeskätt tegelevad vastava valdkonna ametnikud. Teksti kui sellist mina ei ole kokku pannud, me leppisime kokku koalitsioonis põhimõtted, nagu enne viitasin. Ja siis tundus lastekaitsepäeva nii-öelda nii riiklikuks tähtpäevaks kui lipupäevaks tegemine mõistlik ja lisada sinna ka vanavanemate päev, et oleks kõik põlvkonnad hõlmatud. See oli see kokkuleppe, millega mina tegelesin jaanuarikuus ja tõepoolest edasine oli juba vormistamise küsimus. Kui te tunnete, et on mingeid punkte võib-olla maha kirjutatud, siis see võib tuleneda ka asjaolust, et lihtsalt ühte seadust saabki muuta ühel väga selgel viisil. Sa ei saa lastekaitsepäeva panna seadusse lipupäevaks või riiklikuks tähtpäevaks väga mitme erineva sõnastusega. Tõenäoliselt see sõnastus loogiliselt võttes peaks olema võrdlemisi sarnane, et see õiguslikult pädeks. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, tegelikult te olete ju mõistlik mees, me jaurame siin juba nii pikalt ja ma saan aru, et ka teil on piinlik nendele küsimustele vastata ja ausalt öelda meil on piinlik ka küsida, sellepärast et me oleme segaduses. 30. detsembril tuli kiri, millele te siin viitate, ja sellele on alla kirjutanud 19 organisatsiooni, nende hulgas ka muide Sotsiaalkindlustusamet ja Sotsiaalministeerium. 13. jaanuaril algatasid sotsiaaldemokraadid ühe eelnõu ja Reformierakond ühe eelnõu, mis tulenes sellest kirjast. Te väga hästi teate, et on olemas ka muudatusettepanekute tähtaeg. No teinud siis muudatusettepanek, kaks eelnõu oleks liidetud ja olekski asi lahendatud. Mul on teile väga lihtne küsimus. Ma loen ette ühe tsitaadi ja te öelge mulle vastuseks ainult, kelle tsitaat see on. Tsitaadi algus: "Tean väga hästi, mis tunne on, kui iga su idee kohta öeldakse, et see on vale. Kui opositsioon algatab asjaliku ja edasiviiva seadusmuudatuse, siis arutame selle läbi, mitte ei lükka tuimalt kõrvale. Ma ei ütle seda suusoojaks, vaid täiesti siiralt." Tsitaadi lõpp. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest. Jah, ma tean, kes on tsitaadi autor, nii nagu enamik siin saalis. Mis puudutab seda praktikat, ma saan aru, tegelikult teie kogu küsimuse mõte on selles, et kas oleks võinud lahendada teistmoodi. See vist on kogu selle küsimuse või debati mõte. Loomulikult oleks võinud lahendada teistmoodi, igat asja saabki lahendada mitmel erineval viisil. Nähes seda, kui palju see tekitab debatti ja võib-olla ka pingeid, siis kahtlemata tulevikus, kui on sarnase sisuga ettepanekud, siis kaalume ka seda varianti, mida te välja tõite, ehk et esitada muudatusettepanek ja võib-olla sellevõrra kõigi energiat ja hingevaeva säästa. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh, hea juhataja! Härra minister! Eks need küsimused kipuvad nüüd kordusesse minema küll, aga tõepoolest, Lastekaitse Liit koos mitmete heade partneritega ja nende hulgas väga hea partneriga Sotsiaalministeeriumiga tegi Riigikogu 101 liikmele pöördumise. Riigikogu kaks fraktsiooni kaalusid, tegid kaks eelnõu, teineteisest sõltumata, pühade järel esimesel tööpäeval. Te olete täna öelnud, et Lastekaitse Liidu pöördumise peale, millele te ise olite alla kirjutanud, kaalusite, toetasite. Kui Riigikogu algatatud kaks eelnõu jõudsid valitsuse lauale, jälle kaalusite, ei toetanud. Keset kriisi, kõrghetkel, kaalusite uuesti ja otsustasite oma eelnõu teha. Mis psühholoogiline protsess see on? Tahaks aru saada.

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Taas kahjuks pean tunnistama, et te eksitate siin kuupäevadega avalikkust. Ehk et kui me vaatame ... (Hääl saalist.) Kriisi kõrghetk kõlas seal. Kriisi kõrghetk oli minu hinnangul märtsi keskpaik – aprilli algus. Konkreetse eelnõu algatasime me siis Sotsiaalministeerium ja rahvastikuminister 14. veebruar 2020. Ehk et selleks hetkeks oli juba kõik see n-ö mõtteprotsess oma töö teinud, läbinud, esmased kokkulepped koalitsiooni sees olemas ja saadeti eelnõud kooskõlastusringile. (Hääl saalist.) Valitsuses oli 26 märts ja nagu ma enne viitasin, siis valitsuse päevakorras, nagu hästi teate, reeglina punkte ei avata ehk reeglina nad sinna jõuavad nii, et nad on juba kokku lepitud. Valitsuse istungid on olnud nii Taavi Rõivase, Andrus Ansipi ja Jüri Ratase ajal kohati mõneminutilised ainult, kuna päevakord on varem teada, punktid on läbi arutatud, kooskõlastatakse ära ja siis minnakse kabinetinõupidamise juurde, mis kestab kohati kuus, kohati kümme ja kohati rohkem tunde, arutamaks neid teemasid, mis tõesti vajavad kriitilist tähelepanu. Nii oli ka seekord. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Aitäh! Tundub, et me kõik tõdeme, et läks ikka väga viltu see, kuidas valitsus antud juhul käitus, ja kui palju tunde asja osas, mille sisu mõttes tundub siin saalis valitsevat konsensus, läheb raisku. Aga vaadates seda, kui palju teil on tegelikult aega vajalikul hetkel algatada seaduseelnõu, minna sellega valitsusse ja valitsusel seda kaaluda ja arutada isegi keset kõige pimedamat ja kiiremat kriisiaega, siis minu küsimus on: kas me peaksime siit õppima seda, et kui näiteks omastehooldajate liit kirjutab teile kirja ja kirjutab Riigikogule kirja, et omastehooldusreformiga peaks ikkagi reaalselt edasi minema, mitte kaaluma järjekordseid väljatöötamiskavatsusi, siis kas võib eeldada, et samasuguse tempoga nagu selle konkreetse seaduseelnõuga, millest me praegu siin räägime, liigub edasi ka omastehoolduse reform?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan, küsimuse eest! Pikaajalise hoolduse reform peab kahtlemata edasi liikuma ja hetkel töörühmades töö ju käib. See on mõnevõrra olnud koroonaviiruse kriisist tulenevalt pärsitud. Aga nagu ma enne korduvalt kirjeldasin, siis see töö, mis tehti konkreetse eelnõu väljatöötamisel ja selle eelnõu koostamisel, tehti enne kriisi ehk selles mõttes ei ole mõtet avalikkust ja saali eksitada, nagu oleks keset sügavat kriisi otsustanud ministrid maha istuda, hakanud põhjalikult seda küsimust arutama, lahkama. Nii see ju tegelikult ei olnud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Kahetsusväärselt vähe on muidugi räägitud siin saalis selle eelnõu sisust praegu. Ma sooviksin esitada ikkagi ühe sellise sisulise küsimuse. Küsimus on see, et kas ma saan õigesti aru, et see valitsusepoolne initsiatiiv tulla välja selle vanavanemate päeva lipupäevaks muutmisega, kas see on kuidagi mõeldud kompensatsiooni või hüvitisena siis eakatele inimestele selle eest, et ellu viimata jäi Keskerakonna valimislubadus pensione 100 eurot tõsta, ja kui ma ei eksi, siis erakorraline pensionitõus oli 7 eurot? Ja ma mäletan, et EKRE-l oli see vist pensionitõusulubadus veel julgem, see oli kahekordistada vanaduspensionid. Kas see on siis nagu Keskerakonna ja EKRE poolne initsiatiiv kuidagiviisi eakatele inimestele kompenseerida ärajäänud pensionitõusu sellega, et vähemalt te panete siis Stenbocki maja ette lipu ja teete ühe nendest Jüri Ratase videopöördumistest? Aitäh teile!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Ei olnud. Kui nüüd räägime pensionitõusust, siis meeldib see teile või mitte, siis 45 eurot kokku pensionitõus on viimase 12 aasta suurim summa, paratamatult ka rohkem kui neil aegadel, kui teie tänane koduerakond oli valitsuses. Ja see erakordne tõus on samuti suurem kui neil hetkedel, kui teie erakond oli valitsuses. Nii et selles vaates opositsioonis olles süüdistada valitsust selles, et piiratud eelarve võimalustes tehakse vähendatud erakorralist tõusu, võrreldes olukorraga, kus varem ei tehtud üldse, on minu jaoks ka natuke arusaamatu. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea ettekandja! Mul on üks palve ja üks küsimus. Palve on see, et palun vastake Helmen Küti küsimusele tsitaadi kohta. Ja küsimus on selline, et mis peaks nüüd juhtuma, et te saaksite meile siit kõnepuldist öelda, et hea küll, tõesti, ma võtan selle eelnõu tagasi või siis lähen selleks valitsuskabinetti ja ütlen, et võtame selle eelnõu tagasi ja menetleme edasi ühendatud eelnõu või siis ükskõik kumba, kas sotsiaaldemokraatide või meie oma, et see on ju täiesti reaalselt võimalik asi. Mis peaks juhtuma või on see täiesti välistatud? See käib kuidagi teie au ja uhkuse pihta. Atiäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan, ma vastasin kõigepealt Helmen Küti küsimusele, et jah, ma tean, kes on tsitaadi autor, nii nagu ülejäänud saal teadis. See oli mu vastus. Teine küsimus eelnõu tagasivõtmise kohta. Ma ausalt öeldes ei näe põhjust seda tagasi võtta olukorras, kus ta on valmis kujul olemas. Nagu öeldud, see hõlmab neid kolme muudatust. Hõlmab ka neid muudatusi, mida Lastekaitse Liit välja pakkus koos partneritega ja mida toetasid ka sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond. Seda, et eelnõusid võib liita ja lahutada, koos menetleda, seda kõike otsustab loomulikult parlament, täpselt nii nagu otsustab nende menetlemise järjekorra. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Võtaks selle piinliku debati nüüd kokku ja parandage mind, kui ma eksin. Teie saatsite Riigikogule ettepaneku muuta lastekaitsepäev lipupäevaks. Kui Riigikogu selle ettepaneku vastu võttis, siis teie võtsite Riigikogu arvamuse ja esitasite selle ise. Kas lühike kokkuvõte on, et te saatsite endale kirja Riigikogu kaudu?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest. Tõepoolest oli niimoodi, et see ettepanek esitati kõigepealt Lastekaitse Liidu poolt erinevatele asjaosalistele. Ma ei ole täpselt kursis, kui paljudele organisatsioonidele see saadeti. Aga lõpuks alla kirjutas suurusjärgus 20 erinevat ühendust, kaasa arvatud Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet meie vaates, lisaks väga palju MTÜ-sid. Ettepaneku sisu oli muuta lastekaitsepäev riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks. Ei olnud kokku lepitud loomulikult seda, et kuidas täpselt see peab käima ja milline fraktsioon selle peab algatama või kõik fraktsioonid koos või valitsus koos. Ma arvan, et see ei ole kõige olulisem, mõte loeb, nagu öeldakse. Ja tõepoolest seda mõtet me mõtlesime edasi nii detsembris kui jaanuaris ja jaanuaris jõudsime selleni, et võiks teha muudatuse ära koos vanavanemate päevaga. Siis alustasime vastava eelnõu väljatöötamist ja veebruari keskel ta kooskõlastusringile esitasime. Nii et selline kokkuvõte sellest ajakavast. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitüma, hea istungi juhataja! Hea Tanel! Kiusan ka sind tsipakene. Jutt järgmine. Et nii sotsiaaldemokraadid kui Reformierakond esitasid oma eelnõu enne kriisi algust, valitsus toimetas sellega lauskriisi südames 6. või 7. aprillil. Ja sa ütlesid enne, et kuna see oli kõik ette valmistatud, et sellepärast me seda tegime, et see ei olnud nagu uus asi, mida me võtsime kätte. Aga eile sa ütlesid mulle siin vastates, et ka Euroopa Liiduga Eesti prioriteetide seadmine on kõik valmis, aga see on külmutatud, et praegu pole aega toimetada, ja RES on valmis, aga pole aega toimetada sellega. Et kas siis prioriteetsustabelis nii Euroopa Liidu Eesti seisukohad tulevase rahastusperioodi kohta kui ka RES on siis tähtsuselt sinu arvates tagapool kui see seaduseelnõu, millega valitsus kiirel ajal peaks toimetama? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Ei, kindlasti mitte. Ehk et veel kord, kui kriis oleks puhkenud jaanuaris või detsembris või ka veebruari alguses, siis kahtlemata sellises tempos poleks selle eelnõu ettevalmistamisega tegeldud. Sellega tegeldi enne kriisi. See, et ta ringles oma loomulikku kulgu pidi ning et ka valitsuse päevakorda, kus teda, nagu öeldud, ei avatud ehk selle peale ei kulutatud, võib öelda, mitte ühtegi sekundit kriisi ajal aega, siis ei pidanud vajalikuks ka kuidagimoodi seda protsessi pidurdada. Riigi eelarvestrateegia koostamine, Euroopa Liidu eelarve läbirääkimine, nagu te hästi teate, on noh, ma ütleksin sadu, ma teeksin liiga, tuhandeid kordi ajamahukam tegevus, kõiki ministeeriume hõlmav tegevus ja loomulikult neid n-ö kriisi ajal debatte pidada, arutlust pidada poleks olnud võimalik, täpselt nii nagu kriisi ajal poleks ka loomulikult hakanud arutama seda konkreetset eelnõu. Kui vaadata sedea kronoloogiat, teades seda, kuidas valitsuse päevakorras üldiselt istung välja näeb, istungi ajaline kulg n-ö aega võtab, siis saate ju aru, et ei tegelnud valitsuse liikmed kriisi ajal selle konkreetse küsimuse lahendamisega. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Ma tänan! No muidugi, ma ei võrrelnud ju seda, eks ole, et kui palju varasemate valitsuste ajal on olnud pensionitõus ja nüüd, vaid ma ikkagi võrdlesin seda, mis oli see konkreetne lubadus, mis anti enne valimisi. See oli 100 eurot. Ma üsna hästi mäletan seda. Ja siis see tegelikkus ja see numbrimaagia. Te räägite, et tegelikult see pensionitõus ikkagi on palju suurem. No ma ei tea, isegi jõuluvana siin aasta lõpus Riigikogu ees kinkis ühe 7-eurose, ma mäletan, keskerakondlastele. No mina usun jõuluvana, ma arvan, jõuluvana ikka teab, palju see pension tõusis päriselt. Aga minu küsimus on see. Et olgu, et teil on on see tegemata sel aastal, aga millise aasta vanavanemate päevaks siis see saab tehtud ja täidetud see lubadus, et kas see on aasta 2021, 2022, 2023? Täpsustage vähemalt sedagi. Aitäh teile!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Väga meeleolukas debatt. Nii nagu hästi tead, riigieelarvet ei pane kokku üks minister ja seda ei pane kokku ka üks erakond, seda paneb kokku koalitsioon, seda paneb kokku parlament, võtab vastu parlament. Mul öelda konkreetset aastat, millal pension tõuseb x summa, üksinda on põhimõtteliselt võimatu, nii et selles vaates sellele küsimusele ühte vastus anda ei saa. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea eesistuja, lugupeetud minister! Teie ja valitsus olete ennaktempos tegelenud pühade ja tähtpäevadega. Mõned õhtud tagasi me aga istusime siin suhteliselt väikeses koosseisus, aga selle-eest õhtul kella 10-ni, arutasime ravimite piirhindasid ja hooldekodutasu. Me läksime lahku teadmisega, et need teemad on teie töö prioriteet. Peagi, alates juunist te ilmsesti kohtute Riigikogu liikmetega ehk meie kohtume teiega suhteliselt harva. Mis on teie töö prioriteedid sügiseni tegelikult? Mis on teie laual kõige tähtsamad teemad järgmisteks kuudeks? Ma saan aru, et see pole päris teemakohane küsimus, aga oluline siiski. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Kõige ajakriitilisem ja hetkel koostöös Terviseameti ja haiglatega, Sotsiaalministeeriumi ja tegelikult teiste allasutustega – Ravimiamet, haigekassa, Tervishoiu ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, samuti Tervise Arengu Instituut – tegeleme, loomulikult valmistume sügiseseks perioodiks. Nimetame seda töödokumenti n-ö "Elu COVID-iga" ehk et kuidas edasi minna olukorras, kus me teame, et tõenäoliselt ka suve jooksul see koroonaviirus päris ära ei kao Eestis. Aga hetkel on epideemia lõppenud, aga epideemia võib taas puhkeda tõenäoliselt sügisel, halval juhul varem. See on võib-olla eeskätt. See puudutab nii testimisstrateegiat, erinevate lähikontaktide jälgimise-tuvastamise küsimusi, isikukaitsevahendite jaotust, ravimivarude suurendamist, haiglatevahelist koostööd, samuti planeerimist, kas me jätame n-ö plaanilise ravi jaoks eraldi haiglad, korooniaviiruse patsientide jaoks eraldi haiglad sügisesel perioodil. Need küsimused on eeskätt praegu laual, need eeldavad osalt ka teatud seadusmuudatusi, aga peaasjalikult eeldavad valitsuse otsuseid ja ka loomulikult ministeeriumi otsuseid ja rahaeraldisi.
Loomulikult lisaks neile, kui me vaatame tervisevaldkonnast välja, on tööturuvaldkond, kus täna just töötukassa nõukogust tulin, kolm tundi pidasime läbirääkimisi. Eesmärk on töötasuhüvitise meedet pikendada võimalusel vähemalt ühe kuu võrra. Kui valitsusega koostöös peaks tekkima võimalus ja taas koostöös parlamendiga seda rahasummat suurendada, siis hea meelega pikendataks kauem. Me näeme seda, et väga paljud tööandjad ja töötajad on tegelikult täna raskustes tööturuvaldkonnas. Veel on töötuskindlustuse hüvitise reform, millega sooviks samuti edasi liikuda ehk hüvitisemäära tõstmine, ajalise kestvuse paindlikumaks muutmine, töötutoetuse tõus, samuti töötuskindlustusmakse laienevatele sihtrühmadele, me suurendame seda juhatuse liikmete ja füüsilisest isikust ettevõtjate näol. Lisaks on veel mitu väiksemat sellist punkti, mis puudutab hooajatöölisi ja muud.
Sotsiaalvaldkonnas, ma ütleks, kõige ajakriitilisem ja olulisem suurematest teemadest on kahtlemata seesama hoolduskindlustus, millest on räägitud, või õigemini pikaajalise hoolduse reform, kus tuleb leida lahendusi. Me hetkeseisuga teame, et käesoleval aastal on rahaeraldised, mis sinna valdkonda, erihoolekandesse jõudsid, üsna väiksed olnud, ka varasematel aastatel. Seal on vaja suurendada seda n-ö riiklikku kulu, lisaks on kohalikule omavalitsusele vaja appi tulla sotsiaalteenuste korraldamisel. Ühest küljest oleme teinud seda läbi haigekassa lepingu, mis pakub õendusabi hooldekodudes läbi infektsiooni kontrolli tõhustamise ja sellise koostöö. Aga kui me räägime inimeste omaosalusest teenuste eest tasumisel ja kättesaamisel, siis siin on väga palju tööd ees. Kindlasti sellega tuleb tegelda suve jooksul. Plaanis on palju kohtuda erinevate omavalitsuse esindajatega, loomulikult ministeeriumi ja nende sidusrühmadega. Palju niisuguseid ukseid teemasid on hetkel saanud teenimatult vähe tähelepanu viimase mõne kuu jooksul, kuna paratamatult COVID-19 kriis ja sellega seonduv, nii tervisevaldkonna mõju kui tööturuvaldkonna mõju on võtnud põhiaja. Siin on ka parlamendiga tehtud head koostööd lisaeelarve kiire vastuvõtmisel ja erinevate seaduste toetamisel, viimati täna. See on võib-olla selline lühiülevaade, võin ka palju pikemalt rääkida. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Signe Kivi, palun!

Signe Kivi
Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Eelnevalt toimus siin küsimustele vastates väitlus ja teiepoolne arvamus, millal oli tegelikult kriisi kõrghetk, millal oli ta siis möödas. Aga minu meelest kriis tegelikult kogub hoogu ja see on valitsusepoolne Riigikogu igasugust initsiatiivi tasalülitav kriis. Kuna te siiski mainisite, et te ei osanudki sellist vastasseisu selle eelnõu menetlemisel oodata, aga täna see on ju ilmselge, see on näha, et see vastasseis ja põhjendatud vastasseis on olemas, siis kas te oleksite siiski nõus arutama iseendas, olema esimene minister, kes just selle kriisi murendamiseks astub sammu, võtab selle valitsusepoolse eelnõu tagasi ja me kõik läheme koos edasi, juba esitatud, aga muudatusettepanekute kaudu täiendatud eelnõuga? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Nagu enne viitasin, siis pigem ma jään siiski seisukohale, et tagasivõtmise vajadust ei ole. See, kas parlament otsustab neid eelnõusid menetleda eraldi või koos, see on ju parlamendi otsus. Loomulikult seda saab teha ka n-ö grupiviisiliselt. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Aitäh! Lugupeetud minister! Kui 26. märtsil valitsus seda eelnõu arutas, siis küllap valitsus ju mäletas siiski ka seda, et ta on andnud arvamuse opositsiooni samasisulistele eelnõudele. Kas oli kaalumisel ka võimalus teha opositsiooni eelnõudele väike muudatusettepanek ja mitte algatada oma eelnõu ja millised olid need põhilised poolt- ja vastuargumendid selleks, et valitsus otsustas siiski oma eelnõuga välja tulla?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Ma varasemalt ka viitasin, et 26. märtsi istungi antud eelnõu ei avatud. Ehk et ta oli päevakorrapunkt, üks paljude seas, ma peast teile ei ütle, mitu päevakorrapunkti oli. Tavaliselt reeglina 10–20 vahele nad jäävad. Ehk et seda teemat ei arutatud, kuna tol hetkel tõesti oli ajakriitilisemaid küsimusi laual. Ja see on ka veel üks põhjus, nagu enne viitasin, ma tõesti, täitsa ausalt, ei osanud ette näha, et sellest niivõrd suur vastasseis tekib, nagu tänaseks tekkinud on. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mulle tundub, et te tõepoolest kas ei mäleta, et valitsus on andnud arvamuse teatud eelnõudele, või lihtsalt ei taha mäletada, mis puudutab tänast arutelu. Kas ma tohin teile meelde tuletada, et Sotsiaalministeerium on andnud toetava seisukoha psühhiaatrilise abi seadusele 115, mis on väga kriitiline ja teie haldusala tegelikult ka puudutav, ehk alaealiste, 16–18-aastaste noorte võimalus pöörduda psühhiaatri poole, kui neil on kas perevägivalla, ahistamise või muud probleemid. Sotsiaalkomisjon on seda arutanud, Sotsiaalministeeriumi töötajad, Haridus- ja Teadusministeeriumi töötajad on selle heaks kiitnud. Et ma lihtsalt tuletan teile meelde seda, et järsku te räägite oma erakonnakaaslasega ja tuletate talle meelde, et seda kolm korda, neli korda on üritatud päevakorda panna, et siia teisele lugemisele tuua. See on teie haldusala, väga oluline eelnõu. Sellised asjad toimuvad komisjonides. Järsku võtate ennast kokku ja suhtlete komisjoni esimehega. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Sel teemal olen tegelikult ka suhelnud jah mitme Riigikogu liikmega, ka valitsuse liikmetega. Nagu öeldud, nii nagu arvamust andes ettepanekut toetasime, kuna sellele on juhtinud ka tähelepanu õiguskantsler, sellele probleemile. Ehk et ühest küljest inimestel, kaasa arvatud lastel peab olema õigus saada abi ja ravi ka siis, kui nende vanem nende n-ö huvidest mittelähtuvalt otsustab sellest võimalusest loobuda või seda võimalust talle keelata. Nii et selles mõttes eelnõu eesmärki kindlasti toetan, seda, millal ta täpselt menetletakse, peab loomulikult otsustama komisjon tervikuna. On ta siis koalitsiooni otsus, on ta koalitsiooni ja opositsiooni ühine otsus, aga ma väga loodan, et see seadus siiski üks hetk ka jõusse saab. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Me kõik siin keskendume selle lastekaitsepäevale ja vanavanemate päevale, aga ma küsiks nagu laiemalt. Kas valitsus on arutanud, mis päevad võiksid veel olla riiklikud tähtpäevad ja lipupäevad?Teadaolevalt Eesti on üsna kitsi nende päevadega olnud ja tasakaal riiklike tähtpäevade ja lipupäevade vahel ei ole ka nagu ühene. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Pean hetke meenutama, aga ma kardan, et seda teemat ei ole rohkem päevakorras olnud. Ma võin siin antud juhul eksida, lihtsalt peast ei mäleta, aga kindlasti neid ettepanekuid võib tulla ka edaspidi nii valitsuse, parlamendi kui erinevate huvirühmade poolt, on see siis riiklikuks tähtpäevaks või lipupäevaks või mõlemaks seadustamine. Ma arvan, et selliste erinevatele teemadele tähelepanu juhtimine läbi selliste ka seaduslike otsuste on selles mõttes oluline. Ta ikkagi aitab tuua fookusesse mingeid murekohti, mingeid probleeme, on see omavalitsuste päeva loomine, nagu siin mõni aeg tagasi oli, on see tõesti nüüd siis nende kahe päeva n-ö seadustamine, tähtsustamine. Ma arvan, paljude jaoks võib olla ka lastekaitsepäev on üllatus, et tegelikult tegemist seaduse mõttes polegi justkui eksisteeriva päevaga. Alles nüüd see seadusesse saab, kui parlament seda toetab. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi ei ole!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh! Kena päeva!

Aseesimees Siim Kallas
Ja paluksin siia kaasettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Kaja Kallase.

Kaja Kallas
Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas antud küsimust 5. mail 2020. aastal videosilla vahendusel. Kogu see arutelu keskendus samadele teemadele, mis siin ka saalis läbi käisid. Kuivõrd me olime sisuliselt arutanud seda teemat, lastekaitsepäeva olulisust ja lippude ülestõstmist laste auks 1. juunil, olime arutanud siis, kui me arutasime sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna fraktsiooni liikmete eelnõusid, mis toimus meil juba märtsis, nii et sisulise poole pealt meil ei olnud vaja seda asja enam üle korrata.
Ja põhiliselt küsimused olidki sellised. Küsimus oli kõigepealt, kuna minister komisjonis rääkis pikalt-laialt, aga poole sõnagagi ei maininud seda, et Riigikogus on vastavad eelnõud juba menetluses, siis tekkis kohe küsimus, et kas Vabariigi Valitsus ei ole teadlik, mis Riigikogus toimub, et sellised eelnõud on juba olnud, need arutelud on toimunud. Siis minister rääkis seda juttu, et neil tekkis see mõte juba detsembrikuus ja oluline on, et eesmärgini jõutakse. Siis oli vaidlus sellel teemal, et kas kriisi kõrghetkel ikkagi peaks tegelema pühade ja tähtpäevade seadusega. Vabariigi Valitsus 26. märtsil on seda arutanud, 6. aprillil on siis esitanud selle eelnõu Riigikogule menetluseks, et kas see on ikkagi mõistlik. Ja siis oli siin vaidlus selle üle, mis on valitsuse, mis on parlamendi roll. Minister ütles, et selle ettepanekuga ei soovitud kindlasti parlamendi rolli vähendada. Ja põhimõtteliselt need olid arutelu teemad. Aa, üks oluline küsimus tekkis veel ja selle küsimuse esitas põhiseaduskomisjoni liige Siim Kiisler, kes küsis, et kas meil siis, et kuna on olemas veel teisi kategooriaid, kuna emadepäev on, isadepäev on, lastekaitsepäev on, vanavanemate päev, aga on lisaks olemas veel rida kategooriaid, et kas arutati ka seda, et teha näiteks lastelaste päev ja vanavanavanemate päev. Minister vastas, et üldine praktika on olnud see, et kui näiteks on vanavanemate päev, siis sellel päeval õnnitletakse ka vaaremasid ja vaarisasid, lastekaitsepäeval on kohane õnnitleda kõiki lapsi. Vot sellega põhimõtteliselt see arutelu siin suures piires piirdus. Küsimus oli selles täpselt samamoodi, et kas valitsus ei võtaks oma eelnõu tagasi. Ja siis selle kohta Tanel Kiik vastas, et eelnõu tagasi ei kavatse võtta. Ja siis oli see küsimus, et põhiseaduskomisjoni esimees pakkus, et eelnõud on võimalik liita peale esimest lugemist, ja komisjon toetas siis kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt kümne tööpäeva määramist muudatusettepanekute tähtajaks. Ja otsused, mis tehti: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. mail (konsensuslikult), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (ka konsensuslikult) ja määrata ettekandjaks siinkõneleja (see oli ka konsensuslikult). Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
On ka küsimusi. Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh! Hea ettekandja! Kuivõrd valitsuse esitatud eelnõu ei arutatud liiga sisuliselt, sest sisulised arutelud olid peetud varasemalt sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna eelnõude ärakuulamisel märtsikuus, siis mul on küsimus: milline oli see arutelu sisu märtsikuus nende sisuliste asjade kohta ja millised olid koalitsioonierakondade esindajate arvamused?

Kaja Kallas
Sellele küsimusele on ilmselt põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa kohasem vastaja, sellepärast et temal on see protokoll, mis puudutab seda arutelu. Aga ma oma mälu järgi ütlen, et siis me arutasime ka seda, et lapsed on olulised, miks võiks siis ka lastekaitsepäev olla lipupäev. Ja siis oli juttu ka sellest vanavanemate päevast ja oli ka teada, et valitsus meie eelnõusid ei toeta. Ettepanek oli teha see muudatusettepanek nendesse eelnõudesse. Aga sisuliselt tundus selline üleüldine toetus, ma ei mäleta, et oleks olnud väga suurt vastuseisu. Aga ilmselt härra Paul Puustusmaa saab seda täpsemalt üle korrata. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on võimalik avada läbirääkimised. Läbirääkimistel saavad kõnesid pidada fraktsioonide esindajad. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sellega on läbirääkimised lõppenud ja meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 172 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on sellega lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 27. mail kell 17.15.

9. 17:24 Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (131 SE) esimene lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Läheme päevakorraga edasi. See on päevakorrapunkt nr 9, Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Signe Kivi, Signe Riisalo, Toomas Kivimägi, Mart Võrklaeva, Annely Akkermanni, Kaja Kallase, Liina Kersna, Vilja Toomasti, Yoko Alendri, Andrus Seeme ja Andres Suti algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (131 SE). Alustame selle esimese lugemisega. Ettekandjaks palun siia Riigikogu liikme Signe Riisalo.

Signe Riisalo
Hea juhataja! Head kolleegid! Ma sooviks küll alustada, et nii suurt sisulist, eesmärgile suunatud üksmeelt koalitsiooni, opositsiooni ja ka valitsuse vahel ei ole ma ammu näinud. Mitte keegi ei küsimärgista tõsiasja, kas 1. juuni, lastekaitsepäev, võiks olla lipupäev. Suurepärane olukord! Seda hämmastavam on see, et meil kestab siin juba pikka aega vaidlus ja ilmselt kestab edasi, et kelle eelnõu oli esimesena, kes mõtles, kes vaatas, kes algatas, kes menetles. See on naeruväärne. Meid vaadatakse mitte ainult siit saalist, vaid meid vaadatakse üle terve Eestimaa. Inimesed on meid siia usaldanud. Nad tahaksid, et me jääksime seda institutsiooni väärtust kandvaks.
Aga sellegipoolest, esimesena, sisuliselt samaaegsena, eelnõu, mille eesmärgiks on lastekaitsepäev muuta lipupäevaks, tegi Reformierakond koos Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga eraldiseisvate eelnõudega. Mis oli meie ajend? Meie ajend oli väga lihtne. Lastekaitse Liit koos terve hulga lastekaitsevaldkonna tunnustatud ekspertide ja organisatsioonidega, sealhulgas, olgu öeldud veel kord, ka Sotsiaalkindlustusamet ja Sotsiaalministeeriumiga toetasid ja olid sellele alla kirjutanud ja toetasid seda ideed. Ei ole midagi loomulikumat Riigikogu liikme positsioonilt vaadates kui sellest ettepanekust, mis on igati positiivne, kinni haarata ja siis ka see eelnõu valmis teha ja Riigikogus algatada. Üsna hämmastav on siis see, et valitsus, kes ei olnud toetanud meie eelnõu, oma eelnõuga ka siia jõudis. Menetlusliku poole pealt on kindlasti märkimist vääriv ka see, et kui eelnõu algatatakse, siis üldjuhul seitsme nädala pärast või jooksul me teeme Riigikogu suures saalis esimese lugemise. Ebameeldivalt üllatas kogu Eestimaad viirus ja Riigikogu otsustas, et me saame teha erandi ja lükata siis ka see esimene lugemine tulevikku. Ja oh üllatust, valitsus on esitanud selle aja jooksul eelnõu, leidnud aega seda siis valitsuses arutada ja leidnud aega seda siis ka põhiseaduskomisjonis arutada.
Nii nagu ma komisjonipoolse ettekandja ettekandest aru sain, siis tegelikult enam seda sisulist arutelu Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu puhul ju ei peetud. Oluline on siiski märkida, et sisuline arutelu põhiseaduskomisjonis toimus just nimelt kahe eelnõu arutelul, mis olid siis vastavalt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna fraktsiooni poolt esitatud.
Igal juhul me oleme väga kaugele läinud sellest, mis on see lastekaitsepäev iseenesest. Ja selleks, et sisule lähemale tulla, ma paari sõnaga tuletan teile meelde, mis on lastekaitsepäev, mis on selle ajalugu. Lastekaitsepäev viie aasta pärast saab 100-aastase ajalooga sündmuseks. Lastekaitsepäeva hakati tähistama Ameerikas ja tegelikult oli ta siis algselt pühendatud kodututele Hiina lastele, kes Ameerikas elasid. Lastekaitsepäeva tähistatakse aastaid juba ka Eestis. Ja mis on võib-olla veel oluline mõista, et lastekaitse ei tähenda ainult ja pelgalt väeti, haavatava, kodutu, vanemateta lapse kaitset, vaid see tähendab tegelikult meie kõrval sirguga noore inimese, mitte seda, et kas me kuuleme last, vaid kas me kuulame last, kas me pelgalt vaatame last või me ka näeme last. Me räägime tegelikult lastekaitsepäeva kontekstis kaasajal ÜRO lapse õiguste konventsiooni lapse õigustest, me räägime lapse heaolust ja nende tagamisest. Ja see on just see põhjus, mille pärast nii algatajad, nii pöördujad Lastekaitse Liiduga eesotsas on soovinud, et laps meie ühiskonnas oleks nähtav ja seetõttu siis ka lipupäeva tähistamise võimalust sellele päevale lisada.
Aga veel kord, üksmeel siin saalis on hämmastavalt suur eesmärgi osas ja üksmeel puudub täielikult menetluse küsimuses. Vaatame peeglisse ja mõtleme hoolega järele, kas selleks on meid siia kutsutud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Küsimused. Kristina Šmigun-Vähi. 

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Väga hea ettekanne, aitäh! Kas te palun võiksite stenogrammi huvides anda kuupäevalise ülevaate eelnõu 131 SE sünnist? Aitäh!

Signe Riisalo
Jaa. Kõik teie, 101 Riigikogu liiget, saite veel eelmise aasta lõpus, 30. detsembril oma postkasti selle Lastekaitse Liidu pöördumise, millele olid väga erinevad osapooled alla kirjutanud. Siis tuli jõulurahu peale ja kohe sel päeval, kui Riigikogu uuesti tööd alustas oma esimesel istungil, esitati eelnõu 130 SE siin Riigikogu saalis. 10. märtsil oli põhiseaduskomisjonis arutelu ja täna oleme me siin esimese lugemisega.

Aseesimees Siim Kallas
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Vanarahvas on tabavalt öelnud, et pole oluline, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab. Ja minu küsimus on sinule, kas see vanarahvatarkus kehtib ka praegu teie meelest?

Signe Riisalo
Hea kolleeg! Ma arvan, et see küsimus on esitatud valele adressaadile. Ma olen veendunud, et see ütlus kehtib, aga ei oleks olnud tarvidust Vabariigi Valitsusel ja Sotsiaalministeeriumil mitte toetada juba menetluses olevat kahte eelnõu ja tulla siia täiendava eelnõuga.

Aseesimees Siim Kallas
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Küll sobimatu protseduuriliselt, aga kui härra Ernitsale vastata, siis mina eelistaks kassi, kes on kiirem. Tänan väga sisuka ja tasakaaluka ettekande eest! Minu küsimus on sulle selline, et kui sa oleksid sotsiaalminister ja sinul oleks sarnane situatsioon, kus valitsuskoalitsioonil on tahe esitada eelnõu, mille sarnane on juba Riigikogus olemas, kas sinul oleks julgust öelda, et ei, meil ei ole tarvidust seda esitada, menetleme seda eelnõu, mis on parlamendis olemas, vaatamata sellele, et see on esitatud opositsiooni poolt? Aitäh!

Signe Riisalo
Kuigi ma pean ennast empaatiliseks inimeseks, siis Tanel Kiige kingadesse astumine on mõnevõrra keeruline. Aga ma olen kindlasti inimene, kes on suunatud eesmärgile, ja antud juhul Tanel Kiige asemel ma tõepoolest loobuksin praegu siin sellest vägikaikaveost ja laseksin menetleda eelnõusid, mis on Riigikogu poolt, seadusandja poolt eelnevalt menetlusse antud.

Aseesimees Siim Kallas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelmise eelnõu kaitsmise ajal sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et nendel kahel eelnõul on ikkagi oluline vahe, et nende oma on terviklikum, valitsuse oma siis, ja seal on toodud siis ka ettepanek, et vanavanemate päev muudetakse lipupäevaks. Teie kui nüüd siis selle Reformierakonna eelnõu ettekandja, mis te arvate, et kui nüüd valitsus või peaminister ikkagi peaks pöörduma ettepanekuga, et Reformierakonna eelnõu täiendada ka selle vanavanemate päevaga, kas siis Reformierakonna fraktsioon võiks seda toetada, oleks me avatud selliseks ettepanekuks? Aitäh!

Signe Riisalo
Reformierakonna fraktsioon ja sotsiaaldemokraatide fraktsioon on tegelikult juba avaldanud oma valmisolekut põhiseaduskomisjonis 10. märtsil liita meie kaks algatatud eelnõu. See on esimene valmisolek. Ja täiesti kindlasti ei ole Reformierakonna fraktsioon selle vastu, et seaduseelnõule võiks Vabariigi Valitsus esitada täiendusi. Ja nagu me teame, siis Riigikogu praktika, eriti nüüd, kriisiajal, on ju kaldunud väga suuresti just sellele, et eelnõudele esitatakse eelnõu algse algataja ehk valitsuse poolt tohutult erinevaid täiendusettepanekuid ja me oleme nendele ka jõuliselt vastu tulnud. Nii juhtus sotsiaalhoolekande seadusega, kus tegelikult Riigikogu oli väga paindlik valitsuse soovi osas ja lisas sinna puudega ja erivajadustega laste peredele toetuse menetlemise juurde. Nii juhtus ka täna arutelul olnud eelnõuga meditsiiniseadmete seaduse muutmiseks. See valmisolek on olemas.

Aseesimees Siim Kallas
Ruubel Kaalep, palun!

Ruuben Kaalep
Aitäh! Hea ettekandja! Palun selgitage, miks on teile nii oluline, et just teie erakond siit selle punkti nopiks. Kas teie siis ei nõustu sotsiaalministri seisukohaga, et pole oluline, kas eelnõu algatajaks on koalitsioon või opositsioon? Aitäh!

Signe Riisalo
Ma arvan, et Riigikogu peaks eeskätt järgima omaenda kodukorraseadust. Ja meie enda kodukorraseadus ütleb sellesama, seitse nädalat eelnõu algatamisest. Selle tähtaja suuremeelselt Riigikogu kriisi tõttu lubas edasi lükata, aga seda olukorda siis kasutas ära, rõhutades jällegi, kriisi ajal valitsus, kes tuli oma eelnõuga. Ma arvan, et see ei ole lihtsalt kena. Ja suuremeelsusest meil nappust ei ole. Me väga hea meelega jagame seda eelnõu algataja positsiooni Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga.

Aseesimees Siim Kallas
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Praegu käib nagu purelemine selle üle, mis värvi see kass peaks olema. Aga teatavasti Lastekaitse Liit tuli selle ideega välja juba 1. juunil 2018, täna  on 2020, on varsti juba 1. juuni. Miks te enne ei tulnud sellega välja, vaid siis korraga kõik? Või oli see seotud, et koroona, et kuna see on Hiina lastele mõeldud, et siis kummardus kuidagi Hiina poole, et nüüd kõik tormavad kõik ühes suunas? Aitäh!

Signe Riisalo
Vastab tõele. Lastekaitse Liidul ei ole see mõte täna tekkinud ega ka eile mitte, vaid see on pikaajalisem mõte. Miks me tulime selle mõttega välja nüüd? Siis siin on parandus: me ei tulnud koroonakriisi ajal sellega välja. Me tulime sellega välja jaanuaris, kui Riigikogu esimest korda selle aastanumbri sees kokku tuli ja viirusest ja kriisist ei teadnud ei teie ega meie tollel hetkel veel kuigi palju.

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd ma palun siia Riigikogu poolseks ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe härra Paul Puustusmaa.

Paul Puustusmaa
Suur tänu, hea juhataja! Kallid kolleegid! Ei taha siin väga teie aega kuritarvitada ja püüan kiiresti valgustada teid sellest, kuidas neid küsimusi arutati siis põhiseaduskomisjonis. Nii palju ma tahaks nagu ette tuua teile, et seda raami ettekujutust, et on arusaadavalt ju, et tavad-kombed, austus mingite päevade, mingite sündmuste vastu peavad tulema inimeste seest – kõigepealt, eelkõige. Ja teatud olukordades loomulikult on saanud see tavaks, et mõningasi sündmusi täpsustatakse ja tähistatakse erinevate ametlike pühadena, millised kirjeldatakse lahti siis erinevates õigusaktides. Ja ka meil on Eestis nii moodi, et kui me hakkame mõtlema, siis meil on tegelikult nelja kategooriat pühasid. Meil on tegelikult olemas rahvuspüha – üksainus, 24. veebruaril. Meil on olemas riigipühad, meil on olemas kümme riigipüha, meil on olemas riiklikud tähtpäevad,14 tükki, meil on olemas lipupäevad, 16 tükki. Kui need kõik kokku liita, siis osad kattuvad siin lipupäevadena ja riiklike pühadena, nii et kokkuvõttes on meil 30 päeva, mis on õigusaktides tähistatud.
Seetõttu on õige see, et me peaksime alati kaaluma seda küsimust, et kui palju me neid päevi kehtestame ja kas nad on vajalikud. Ning tõepoolest, nagu eelnevalt on meil ettekandjad öelnud ja selgitanud seda, et lastekaitsepäev võiks olla väga vajalik ja võiks olla rõhutatud, et tunnustada meie ühiskonna suhtumist sellesse päeva, suhtumist lastesse. Ma tean, et väga paljud inimesed on erakordselt rõõmsad selle üle, et nad loodavad siiralt ja südamest, et selle lastekaitsepäeva kaudu me suudame inimolendit, seda väikest ja õrna inimolendit kaitsta veelgi tugevamalt, kui seda praegu teeme. Ka selles õrnas eas, kui ta veel sündinud ei ole. Nii et sel päeval on suur tähendus.
Aga tõepoolest, kui eelnevalt siin Signe oli ja see kuupäeva küsimus oli, et millal seda põhiseaduskomisjonis arutati täpset seda kuupäeva ja mis siis selle komisjoni sees arutati, siis ma saan need välja tuua küll ja ma tutvustan seda komisjoni arutelu, öeldes eelnevalt ära ka selle, et algatatud, jah, tõepoolest on see 13. jaanuar 131 SE ja algatajad olid Jüri Jaanson, Signe Kivi, Signe Riisalo, Toomas Kivimägi jt . Komisjonis oli see 10. märtsil k.a, kus siis kutsuti üles lastekaitsepäeva ehk 1. juunit märkima ära riikliku tähtpäevana. 
Eelnevalt on ka mainitud, et ka valitsusel oli oma seisukoht selles. Valitsus andis selle seisukoha nii selle 131 osas kui ka selle osas, mis on järgmine, see on 132, mis on väga sarnane. Valitsus andis seisukoha üheselt ja mõistetavalt, et üldiselt neid eesmärke, seadusega loodavaid eesmärke toetatakse igal moel, kuid ei toetata seaduseelnõu sellisel kujul. Nii oli siis valitsuse seisukoht.
Nagu ütlesin, k.a 10. märtsil oli see põhiseaduskomisjonis. Komisjoni juhtisin mina, kohal olid komisjoni liikmed Kalle Grünthal, Kaja Kallas, Siim Kiisler, Andrei Korobeinik, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Signe Riisalo oli ka Taavi Rõivase asendusliikmena kohal ja ühtlasi ka algataja esindaja. Siis olid meil seal juures Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna nõunik Maarja Kärson ja MTÜ Lastekaitse Liit esindaja Varje Ojala. Tõepoolest, ma pean ka ütlema, ja nagu siin on neid tunnustusi jagatud, siis tõepoolest, Signe Riisalo vägagi hästi põhjendas ära, miks seda võiks olla vaja. Ja kuna see oli n-ö esimesel lugemisel, siis ei olnud kordagi komisjonis sellist taju või tunnetust, et seda päeva toetama ei peaks või ei saaks. Igal juhul seda tunnet ei olnud. Signe Riisalo märkis muu hulgas, et Eesti paistab lastekaitse valdkonnas silma väga edumeelse riigina, aga ehkki meie riigis on keelatud laste kehaline karistamine, usuvad paljud lapsevanemad siiski, et väike karistus halba ei teeks. Ja selle hoiaku muutmiseks on selle päeva tähendus oluline. Selle hoiaku muutmiseks soovitatakse emade, isade, vanavanemate päeva kõrvale tuua ja tähistada ka lastekaitsepäeva.
Seoses sellega, et samasisuline eelnõu on esitatud ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, mida järgmises päevakorrapunktis arutatakse, tegi Riisalo ettepaneku need ühe eesmärgiga eelnõud pärast esimest lugemist ühendada komisjoni poolt. Eelnõud võiks ühendada selliselt, et algatajaks oleks märgitud kaks fraktsiooni. Selline rõhutamine oli. Siis siin selles mõttes see valitsusepoolse eelnõu mõte nagu välistati. Aga nagu öeldud, pole oluline mis värvi see kass on, peaasi, et ta hiiri püüab. Puustusmaa sõnul on tegi meeldiva algatusega ja tema jaoks ehk siis minu jaoks ebaselgeks jäi see, et ühes eelnõus soovitakse muuta lastekaitsepäev ka lipupäevaks, teises mitte. Selle peale Signe Riisalo vastas, et eelnõu 131 SE puhul oli ka osa Reformierakonna fraktsiooni liikmete soov selline, et lastekaitsepäev 1. juuni saaks olema ka lipupäev. Kaja Kallas lisas, et kõik teised lipupäevad on suunatud sellele, mida me väärtustame, näiteks emad, emakeel, veteranid jne, selleks et anda sõnum, et ka lapsed on meile samavõrd olulised.
Maarja Kärson märkis, et ehkki Sotsiaalministeerium toetab eelnõu sisu igati, pole Vabariigi Valitsus eelnõu sellisel kujul toetanud. Nimelt on Sotsiaalministeerium ka ise omalt poolt valmistanud ette sellelaadse eelnõu, mis näeb ette lastekaitsepäeva nimetamise riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks ning on lisanud sinna ka juurde veel vanavanemate päeva lipupäevaks nimetamise. Kaja Kallas kostis, et lastekaitsega seotu peaks olema kindlasti erakondadeülene teema, mille vastu keegi ei vaielnud.
Kalle Grünthal küsis veel meil seal komisjonis,  mis täpsemalt lastekaitsepäevaga kaasnema siis hakkab: kas lihtsalt kalendrisse märkimine või erilised tähelepanuavaldused lastele? Täpsemalt soovis Kalle Grünthal teada, kas ja kuidas pöörab see erilist tähelepanu lastele, kes vanemaid ei oma? Kõigepealt vastas Varje Ojala, kes ütles, et tema sõnul peetakse selle tähtpäeva raames oluliseks küll kõiki lapsi, mille peale Signe Riisalo siis täpsustas, et ei tohiks ühelegi lapsele sellel päeval ekstra tähelepanu pöörata, eraldi lapsi märgistada, eriti haavatavat gruppi ei ole põhjendatud esile tuua. Lastekodulapsed vajavad tähelepanu, hoolt ja armastust ka igapäevaselt. Kalle Grünthal nõustus eelkõnelejaga ja täpsustas, et tema mõttekäik tuleneb sellest, et üldjuhul jäävad lastekodulapsed vanemalikust tähelepanust sellel päeval ilma. Grünthal ei mõtle seda, et erisust tuleks eriliselt välja tuua või märgistada avalikult, vaid seda, kuidas nendele lastele ka sellel päeval selline tähelepanu ikkagi tagada. Selle peale kostis Varje Ojala, et üks Eesti Lastekaitse Liidu kirja kaaspöördujate sõnum oli selles, et sõna "lastekaitse" on ju mõneti eksitav. Ojala märkis, et kaaluda võiks selle päeva nimetamist lastepäevaks või laste heaolu päevaks, ta rõhutas, et see kõik on ju kõikide laste päev.
Signe Riisalo täiendas seda omalt poolt, et mõiste "lastekaitse" tuleneb rahvusvahelisest ingliskeelsest mõistest child protection ehk lastekaitse ning selle all peetakse silmas laste kaitset vägivalla, väärkohtlemise ja muu sarnase eest. Antud kontekstis oleks mõistlikum rääkida laste heaolust, mis on ingliskeelse terminina child welfare. Praegu kehtivas lastekaitseseaduse ettevalmistamise käigus kaaluti siinjuures ka terminoloogia muutmist, kuid jäädi selle lastekaitse mõiste juurde. Ja lastekaitse all ei mõelda pelgalt laste kaitset füüsilise väärkohtlemise eest, vaid eeskätt laste õiguste ja heaolu tagamist.
Siim Kiisler omalt poolt küsis, mis muutub Eesti kodanike jaoks pärast selle seaduse vastuvõtmist. Mille peale Signe Riisalo kostis, et tõenäoliselt ei juhtu midagi, kui seaduseelnõu seadusena vastu ei võeta. Kül, aga võib juhtuda palju positiivset, kui see eelnõu võetakse seadusena vastu, ja konkreetne vahe on eelkõige selles näiteks, kas lastekaitsepäeval heisatakse Eesti lipp või mitte. Selle eelnõuga soovitakse muuta hoiakuid, mis oleksid laste suhtes sallivamad ja toetavamad. Selline kokkuvõte siis.
Ja protseduuriliselt ja konsensuslikult otsustati eelnõu võtta päevakorda 17. märtsil k.a. Aga nagu me teame, siis tuli vahele see kriis ja seetõttu see päevakorda võtmine lükkus edasi ja täna me oleme sellega saalis. Ja tehti teinegi ettepanek: eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa. Nagu ma ütlesin, kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Küsimused. Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! Ma tahaks lihtsalt selle ära märkida, et on ju nii, et seitsme nädala jooksul peab tegema esimese lugemise, kui eelnõu on menetlusse antud. Ja seitse nädalat tõepoolest sai ju märtsi alguses täis. 10. märtsil toimus põhiseaduskomisjonis istung, misjärel saadeti see suurde saali. Nüüd, vahepeal tuli eriolukord ja vanematekogu otsustas, et Riigikogu suur saal menetleb ainult eriolukorraga seotud seadusi. Meie oleksime võinud loomulikult selle vastu protestida, kuivõrd seadusest tulenevalt on meil õigus, et seda menetletakse, aga me ei teinud seda, sellepärast et oli eriolukord ja me mõistsime, et see tõesti ei sobi sinna. Ma tahtsin lihtsalt selle ära märkida. Aga üks asi veel. Valitsuse eelnõu ei olnud ju sel hetkel menetluses, kui me üldse arutasime, et need võiks liita. Nii et te ei saa väita, nagu me ei oleks olnud nõus sellega, et ka valitsuse eelnõu liita. See lihtsalt on ju nii!

Paul Puustusmaa
Ma tänan! Tegemist on vaieldamatult tõega, sellepärast et teie viide, hea kolleeg, tuleneb tõesti meie kodukorra seadusest. Ja tõde on ka see, et viirus selle edasilükkamise põhjustas. Kuid Riigikogu juhatus on siin vastu võtnud mitu otsust ja vahepeal oli see, võiks öelda, tinglikult n-ö režiimi pehmendamine ka meile endale, meie Riigikogu jaoks, mistõttu me hakkasime vaikselt ka teisi seadusi vastu võtma, nii et sealt nad sisse tulid. Aga ma rõhutan ühte asja, et ka käesoleva seaduseelnõu, 131 SE lugemisel, nagu ma ka eelnevalt tutvustasin, tõepoolest juba räägiti valitsuse seadusest ja valitsuse poolt väljatöötavast seadusest. See oli jutuks, seda ma tsiteerisin, et nii ta oli. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuidas teie koalitsioonipartei esindajana tänast olukorda hindate? Kui te nüüd kõrvaltvaatajana olete siin saalis olnud, mis tunded teid valdavad või mis tunded teil on? Aitäh!

Paul Puustusmaa
Suur tänu! Ma peaksin ütlema niimoodi, et ühelt poolt on pisut kummaline tõepoolest. Tõepoolest on pisut kummaline see jagelemine, aga on selgesti arusaadav, et see ei ole mitte lihtsalt pelgalt jonn jonni pärast. See poliitiline süsteem on loodud meil sellisena, mis on sellise olukorra tekitanud. Aga selle süsteemi loomise osas ei saa ma küll koduerakonda kuidagi süüdistada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Te alustasite lubadusega, et te teete lühidalt. Ma olin väga lootusrikas. (Naer saalis.) Siis te komisjoni esimehena hakkasite oma nimel filosofeerima ja lõpuks ikkagi tegite seda, mida te alati teete, et loete ette stenogrammi, pannes sinna vahele siis siduvad sõnad: kes kostis, sõnas või rõhutas midagi. Palun ärge tehke selliseid ettekandeid, see ei ole komisjoni esindaja roll. Tehke sisuline ülevaade debatist. See on jube tüütu, ütlen ausalt. Aga mu küsimus on selle kohta. Valitsuse arvamus oli umbes nii olnud, et ta toetab ideed, aga ei toeta sellisel kujul. Kuidas sai valitsusel selline arvamus tulla? Mis kuju seal ei meeldinud, kui tekst ütleb, mis võiks lastekaitsepäevast teha? Hea tava ütleb ju seda, et kui valitsus on ideega nõus, siis ta teinekord ütleb, et aga võiks täiendada. Aga ta ütleb, et ta ei toeta sellisel kujul. Mida see tähendas?

Paul Puustusmaa
Kõigepealt siis esimesele osale. Ma väga vabandan, kui see minu filosofeerimine teid kiusas, hea kolleeg! Aga põhimõtteliselt komisjoni esindajana ma peaksin siin ikkagi tooma esile komisjoni poolt öeldu ja on täiesti tavapärane, et ka protokolli pärast loetakse need nimed üles, kes on midagi arvanud. Mis puutub valitsuse seisukohta, et valitsus selle eelnõu eesmärke üldiselt toetab ... Et miks? Ma pean ütlema, et ma tõesti ei tea. Ma ise ei kuulu valitsuse koosseisu ja ka sellel arutelul pole osalenud, nii et mul on väga raske seda öelda. Ja ma kinnitan ka, et kui meil komisjoni istungil sellel teemal räägiti, siis ka seal oli seesama askeetlik: toodi välja valitsuse seisukoht, mis seisnes selles, et valitsus eesmärki toetab, kuid eelnõu sellisel kujul ei toeta. Nii et selline ta on. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Hea põhiseaduskomisjoni esimees! Eks ole ju, oli nii, et komisjoni istungil, kui Sotsiaalministeeriumi esindaja ütles, et ka valitsusel endal on kavatsus analoogne eelnõu teha, siis mina pakkusin välja, et ärge nähke vaeva, ärge kulutage selle peale aega, vaid tehke see vanavanemate ettepanek ühte nendest eelnõudest. Tähendab, me olime just arutanud, et me võiks need eelnõud ka ühendada, et teha ettepanek sinna, ja siis saab seda kiiresti menetleda. Eks ole, oli ju nii! Ja siis Sotsiaalministeeriumi ametnik vastas, et see on poliitiline tahe, nagu kehitas õlgu. Või kuidas teie seda mäletate? Aitäh!

Paul Puustusmaa
Laias laastus see niimoodi oli. Ma nüüd ei või kindlalt väita, et Sotsiaalministeeriumi esindaja täpselt neid sõnu ütles, aga see teema läks läbi mitme korduse, läbi mitme küsimuse. Ja sellele vastas, jah, nii minister kui ka Sotsiaalministeeriumi esindaja. Jah, need kommentaarid olid sellised.

Aseesimees Siim Kallas
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Vastuseks kolleeg Jürgen Ligi küsimusele sa vastasid, et sinu asi on edastada seda, mis oli arutlusel komisjoni istungil. Oma pikaleläinud sissejuhatuses rääkisid sa ka laste karistamisest. Ja sa mainisid, et väike karistamine on lubatud. Mind tegi see nüüd väga ettevaatlikuks. Kas see laste karistamine oli ka aruteluks selle päevakorrapunkti juures komisjoni istungil või on see sinu isiklik arvamus? Ja teiseks kui suur on väike karistus, mis on lubatud? Aitäh!

Paul Puustusmaa
Hea kolleeg! Tänan! Te saite valesti aru. Ja te kuulsite ilmselt valesti, jätsite mõne sõna vahele. Ma ütlesin siin, õigemini ma tsiteerisin meie hea kolleegi Riisalo sõnu, kus öeldi, et arvatakse, et see väikene karistamine on lubatud, aga see ei ole aktsepteeritav. Need olid sellised sõnad. Vabandan, et ma olin võib-olla halva diktsiooniga, ütleme siis nii. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kolleeg Kaja Kallase esimesele küsimusele te vastasite, et valitsusest tuleb meile seadusi ja valitsusest on tulemas meil seadusi. MIlliseid seadusi see valitsus meil vastu võtab siis ja kuidas?

Paul Puustusmaa
Siin ma jäin mõtlema, et kas ma ise vääratasin. Ma ei mõtle, vähemalt minu mõte oli igal juhul selles, et ma pidasin silmas sedasama, täna esitletud valitsusepoolset seaduseelnõu, mis oli. Jah ma praegu täpselt ei julge väita, kuidas ma siis sõnastasin selle, juhul kui ma tegin seda valesti, siis ma vabandan. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Ma sain aru vastusest Kaja Kallase küsimusele, et Sotsiaalministeeriumi esindaja ütles, et tegemist on poliitilise küsimusega. Võib-olla avate, mis see poliitiline osa selles teemas on, et kuidas see lastekaitsepäeva lipupäevaks tegemine on poliitiline ja kui palju te seda komisjonis arutasite. Aitäh!

Paul Puustusmaa
Hea kolleeg! Nagu te näete, me oleme siin poolteist tundi arutanud teatud printsiipide üle, kuidas mingisuguseid küsimusi arutada, millises järjekorras ja mida enne ja mida pärast ja mis värvi on kass. Need kõik on poliitilised küsimused. Ja komisjoni arutelul, jah, sihukene fraas poliitilise otsustuse kohta oli, aga ma kinnitan, et täpsemalt selle poliitika sisu üle me ei vaielnud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Kolmandat võimalust kahjuks ei ole Peeter Ernitsal. Aga Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Lisaks sellele, et te olete põhiseaduskomisjoni esimees, olete ka mõjukas koalitsioonipoliitik. Ja nüüd ma küsin teie isiklikku arvamust. Kogu see jauramine, mis siin on praegu toimunud selle teema ümber, on omandanud natukene piinliku iseloomu. Kas teile ei tundu, et valitsuskoalitsioon on praegu maha magamas võimalust näidata ennast suuremeelse ja heatahtlikuna ning eesmärgile, mitte vormile orienteerituna?

Paul Puustusmaa
Teate, hiinlastest on täna palju räägitud. Ja hiinlastel on ka vanasõna, et iga kepp on kahe otsaga. Antud juhul on ka see samasse puutuv, et jah, et rääkida suuremeelsusest, saab seda öelda ka, et meie väga armastatud opositsioon saaks olla suuremeelne, ja mitte kutsuda üles, et võtke oma eelnõu tagasi, vaid mõelgem sellele, et äkki on meil siin positiivseid lahendeid võimalik leida. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, härra ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on võimalik avada läbirääkimised ja läbirääkimisteks saavad sõna fraktsioonide esindajad. Siim Pohlak, EKRE esindaja, palun!

Siim Pohlak
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma võib-olla natuke veeren jutuga tagasi selle eelmise eelnõu juurde, kui kuulasin opositsiooni süüdistusi valitsuse eelnõu juures kaaperdamise, mahakirjutamise, kopeerimise ja muude pattude kohta. Mina ütleks lihtsalt, et kivi visaku ikka see, kes patust puhas on. Mõelgem ja meenutagem, millal ja kuidas sellised praktikad, milles te valitsust süüdistasite, tegelikult Eesti poliitikas ja siin saalis tavaks said. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Rohkem kõnepidamise soovi ei ole. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 131 SE esimene lugemine lõpetada ja sellega on esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 27. mai kell 17.15.

10. 18:01 Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (132 SE) esimene lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, see on kümnes ja see on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade .... Auväärt kolleegid! Ma saan aru, et me kõik oleme äärmiselt erutatud, aga paluks siiski nagu niimoodi vestluse viia saalist väljapoole. Nii et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (132 SE). Alustame selle esimese lugemisega ja ettekandjaks on juba kõnetoolis Riigikogu liige Helmen Kütt. Palun!

Helmen Kütt
Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Teie ees on siis eelnõu 132 SE, see on siis pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seadus. Ja sotsiaaldemokraadid algatasid siis 13. jaanuaril selleteemalise eelnõu. Nii nagu ka seletuskirjas märgitud on ajendiks, miks me seda ka tegime esimesel tööpäeval peale jõulupühi, oli 19 organisatsiooni pöördumine 30. detsembril viie Riigikogu fraktsiooni poole ja ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole. See oli tõesti minu meelest väga tore, et 13. jaanuaril lisaks sotsiaaldemokraatidele algatas sarnase eelnõu ka Reformierakond, see näitab seda, et me olemegi siin saalis selleks, et inimesi teenida. Ja kui üks meie ametikaaslane Facebookis natukene ironiseeris selle üle, et opositsioon on nõrk ja ei tee seda koos, siis ma ei tea, kas ta on seda teinud hetkel, kui ka valitsus kolmandana sellise eelnõuga tuli, aga see polegi tähtis. Meie eelnõus on kirjas järgmised mõtted. 1. juuni lastekaitsepäev pühade ja tähtpäevade seaduse mõistes juurde lisada. Ja § 2 näeb ette, et Eesti lipu seaduse § 6 lõiget 1 täiendada, et 1. juunil, lastekaitsepäeval oleksid ka meie kaunid riigilipud heisatud ja sellega me tähistame ja tunnustame ja peame meeles, aga muidugi mitte ainult ühel päeval aastas lapsi, vaid eriliselt märgime sellel päeval, et lapsed on meie tulevik, meile väga olulised.
Selle eelnõu algatamise kohta on tehtud seletuskiri. Ma ei hakka pikalt sellel sisul peatuma, sest kaks punkti siin juba on sellel teemal ka pikalt peatunud. Nii et see oli see põhjus, miks me algatasime. Minu meelest suurepärane eelnõu ja kindlasti ma loodan, et kolleegid toetavad selle eelnõu seaduseks saamist. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Küsimused. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kas ma kuulsin õigesti, et sellele pöördumisele oli alla kirjutanud Sotsiaalministeerium ja sellepärast kõlas siin saalis fraas, et kiri enda postkasti? Sellest ma julgen järeldada – võib-olla on see ekslik järeldus –, et see tähendab tegelikult seda, et kuna lõpuks Sotsiaalministeerium ja valitsus võttis selle asja justkui üle, siis kõik see, mis siin Riigikogu saalis või parlamentaarses debatis ja protsessis toimus, ei rahuldanud neid. Või mis see põhjus oli, miks peab endale kirja niimoodi saatma? Miks ei võiks teha nagu koostööd?

Helmen Kütt
Suur aitäh! Olgu siis stenogrammi huvides loetud ka ette need sellele kirjale, mis siis 30. detsembril viie erakonna ja sotsiaalkomisjoni postkasti laekus, alla kirjutanud: Eesti Asenduskodutöötajate Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, Eesti Õpilasesinduste Liit, MTÜ Igale Lapsele Pere, MTÜ Lastekaitse Liit, MTÜ Oma Pere, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku perekeskus, SEB Heategevusfond, Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli üliõpilasesindus ja Vabaühenduste Liit. Nii et tõepoolest 19 allkirja olid sellel kirjal. Ja ma ütlen ausalt, et hästi tore oleks olnud, kui 13. jaanuaril oleks ka Vabariigi Valitsuse poolt tulnud selline algatus. Aga paraku, nagu me kõik teame, see tuli tunduvalt tunduvalt hiljem. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Vaadates neid kahte, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide eelnõu, ja kuuldes eelmist esinemist, siis et Reformierakonnas väidetavalt oli arutelu, et osa tahtis ka lastekaitsepäeva lipupäevaks, aga see ei jõudnud eelnõusse. Eelnõu oli väga haiku vormis. Aga kuidas sotsiaaldemokraatide puhul oli? Kas teil oli siis konsensus, et olgu siis ka lipupäev, või oli teil vaidlus? Teie eelnõu on nagu kobedam, suurem. Aitäh!

Helmen Kütt
Aitäh, selle küsimuse eest! Austatud ametikaaslane! Teie ees on hetkel 132 SE, kus on nii pühade ja tähtpäevade seaduse muudatus kui Eesti lipu seaduse muudatus. See on algatatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt 13. jaanuaril ja siin, kui on algatatud fraktsiooni poolt, siis üksmeel oli täielik. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Hele Everaus, palun!

Hele Everaus
Austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Suur aitäh esitluse eest! Kas teile ei tundu, et on muutumas traditsiooniks, et kui opositsioonierakondade poolt tulevad eelnõud, siis kui neid arutatakse, siis selgub, et oi jah, aga meie ka just sedasama asja kas olime juba tegemas või hakkame tegema. Ainult et need ajagraafikud on nii lohisevad, et me ei jõua neid ära oodata. Siin me peame vist tõesti ütlema enda erakondadele suure tänu, muidu võib-olla valitsus ei teakski mida teha. Aga siis nad tulevad sellega, mis meil on juba tehtud.

Helmen Kütt
Suur aitäh esitatud küsimuse eest! Ma pean jagama teiega sedasama tunnet. Nii komisjonides kui ka tihti arupärimistel me kuuleme seda, et see on kohe tulemas, see on meil laudadel, see on meil ettevalmistamisel. Minu meelest võiks saada heaks traditsiooniks, et sellised head asjad tehaksegi siis ühiselt ära. Kui keegi on midagi algatanud, siis teised liituvad, lisavad häid mõtteid juurde ja tehakse see ära. See võiks olla selline hea tava. Aga ma olen teiega väga nõus, et tihti ka komisjonides küsimuste esitamisel või mingite heade mõtete esitamisel saame vastuse, et see on tulemas. Aga see aeg, millal see tuleb, on väga-väga pikk. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg ja kolleeg mitmes mõttes! Lisaks sellele, et me oleme ühiselt Riigikogu saadikud, oleme me ka sotsiaaltöötajad. Minu eriala on olnud lastekaitse spetsiifiliselt. Ja mul on ülimalt hea meel, et sõna "lastekaitse" on kõlanud viimase paari tunni jooksul selles saalis korduvalt, korduvalt ja korduvalt. Aga mul oleks veel parem meel, kui see sõna "lastekaitse" kõlaks siin sisuliselt. Kas sa arvad sedasama?

Helmen Kütt
Jaa, hea Signe, ma võin öelda, et ma saaks ju lühidalt vastata, nii nagu Jürgen ütleb, et vasta hästi lühidalt. Muidugi ma arvan seda, et lastest peab rääkima igal päeval ja mitte ainult ühel aastal, ühel päeval aastas ja lipud laste auks või ka muude ametite või vanavanemate auks võiksid lehvida sagedamini, sest meil on imeilus Eesti lipp ja see võiks väga tihti lehvida. Aga ma tahan lihtsalt öelda seda, et head mõtted, nii nagu ka meie komisjonis 10. märtsil arutasime neid kahte eelnõu, ja tõepoolest, seal laua taga me julgesime oma fraktsioonide nimel ka kokku leppida, et need eelnõud võiks liita ja saaks ühe väga hea seaduseelnõu, siis oleks ju tõesti olnud mõistlik, kui 5. mail seal komisjonis arutades oleks võinud juba arutada seda, millal muudatusettepanekute raamis valitsus lisab sinna ja põhiseaduskomisjon täiendab seda, et oleks saanudki üks selline ühine hea seaduseelnõu. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad? Vabandust, kaasettekandja! Jumal, tõttan sündmustest ette. Vabandust, härra Puustusmaa, põhiseaduskomisjoni esimees, teil on kõnetool.

Paul Puustusmaa
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma püüan siis teha nüüd võimalikult lühemalt, et ma saaksin julgelt siit saalist väljuda, ilma et Jürgen Ligi mulle liiga teeks. Aga lühidalt võttes siis jah, kõik on siin eelnevalt, on juba teada, me oleme hästi palju seda asja arutanud. Ja tõepoolest ka mina väga-väga loodan, et me jõuame sisuliselt selle lastekaitseni välja. Sisuliselt!
Aga käesolev seadus 132 SE oli meil põhiseaduskomisjonis arutusel 10. märtsil k.a. Ja tõepoolest on siin nüüd lugu selles, et soovitakse seda võtta nii riiklikuks tähtpäevaks kui lipupäevaks. Oli olemas ka Vabariigi Valitsuse arvamus, millest on juba tutvustatud, see oli täpselt analoogne, nagu ma eelnevalt ütlesin, Vabariigi Valitsuse arvamus oli antud korraga nii 131 kui 132 SE-le. Komisjoni juhatasin mina, kohal olid ka kõik samad isikud, kellest ma eelmine kord nimetasin, oli Kalle Grünthal, Kaja Kallas, Siim Kiisler, Andrei Korobeinik, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Signe Riisalo, külalised, ja esindaja oli seaduseelnõul loomulikult Helmen Kütt. Ja siin toodu oli tegelikult ka komisjonis jutuks, nii et siin midagi enamat täiendavat nagu ei ole. Niipalju võib lihtsalt öelda, et ka siis tõepoolest ka Helmen Kütt rääkis kahe, kahe!, seaduseelnõu ühendamise võimalusest. Ja olles selle siis läbi arutanud, olid meil konsensuslikud otsused komisjonis. Võeti vastu otsus see täiskogu päevakorda võtta täpselt analoogselt, algselt siis 17. märts ja siis see liikus tänasesse päeva 13. maile tänu sellele koroonale. Tehti ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja, selle huvitava triloogia laste ja vanavanemate finaaliks tahaks nagu teada, kuidas tegelikult oli. Kui 13. jaanuaril esitasid head kolleegid Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid oma eelnõud ja 30. detsembril 2019 esitasid Lastekaitse Liit ja need ülejäänud organisatsioonid sellise pöördumise, ühise pöördumise, aga eelnevalt on viidatud, et Sotsiaalministeeriumis juba mõeldi või kirjutati juba seda. Ja kui selle 30. detsembri pöördumise alla oli ka Sotsiaalministeerium kirjutanud teiste seas, aga selle eelnõu, nüüd valitsuse eelnõu on kirjutanud laste heaolu osakonna nõunik Sotsiaalministeeriumis Joanna Karu. On sul aimu, millal Joanna Karu alustas selle tegevusega, eelnõu sellise keha ettevalmistamisega?

Paul Puustusmaa
Hea kolleeg, ma tegelikult võin siin veel rohkemgi segamini seda asja ajada. Sellepärast et kui meenutame täpselt, siis kui minister rääkis, siis ta ütles, et need avaldused tulid juba aastast 2018 juunis. Juba siis hakati mõtlema, vaikselt liikuma. Noh, lõpuks ta jõudis meile siia. Aga nagu ütleb eesti vanasõna: parem hilja kui mitte kunagi. Nii et hea, et ta kohal on. Aitäh! Karu kohta jah, ei oska öelda.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole.

Paul Puustusmaa
Suur tänu!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Helmen Kütt, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Helmen Kütt
Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Kui täna üldse millegi üle heameel on, siis on see selle üle, et oleme rääkinud palju, pikalt, lastest ja nende päevast ning ka vanavanemate päevast, nende päevade tähistamisest ja meie kauni lipu heiskamisest neil päevadel.
30. detsembril 2019 said viis Riigikogu erakonda ja ka sotsiaalkomisjon pöördumise 19 organisatsiooni poolt. Nii nagu ka varem öeldud, 13. jaanuaril algatasidki kaks erakonda seaduseelnõu ehk siis pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse. 10. märtsil arutati põhiseaduskomisjonis kahe erakonna poolt algatatud eelnõusid. Ja ma pean ütlema, et arutelu oli väga konstruktiivne, minule meeldis. Küsimused, mis esitati, olid asjakohased. Ja tõepoolest jäi ainult oodata, millal eelnõud jõuavad Riigikogu suurde saali, rõõmsalt vastu koos võetakse ja selle aasta 1. juunil lehvivad kaunid lipud ja tähistatakse siis nende seaduste mõttes lastekaitsepäeva. Täna, 13. mail olemegi kolme seadusega esimesel lugemisel. Ja stenogrammi huvides tahan ma lihtsalt öelda seda, et Jüri Ratas ütles esmaspäeval, 21. novembril 2016. aastal siit Riigikogu kõnepuldist (ja nüüd tsiteerin): "Tean väga hästi, mis tunne on, kui iga sinu idee kohta öeldakse, et see on vale. Kui opositsioon algatab asjaliku ja edasiviiva seadusmuudatuse, siis arutame selle läbi, mitte ei lükata tuimalt kõrvale. Ma ei ütle seda suusoojaks, vaid täiesti siiralt." Ma ei tea, miks mul on siis paha tunne sellise lihtsa seaduseelnõu siin saalis arutelul, et opositsiooni eelnõud ei ole need ikka need päris ja kui valitsusest tuleb eelnõu, siis see on see õige, mida üksmeeles ka toetatakse. Vaatamata, et siin ei ole ei maailmavaatelist probleemi, et siin ei ole ka sellist erakondlikku. Lapsed on meie kõigi tulevik, lapsed, ma olen täiesti veendunud, on kõigil viiel erakonnal, kes siin saalis istuvad ja esindavad oma valijaid ja kogu Eesti rahvast üldse, väga tähtsad.
2014, olles sotsiaalkaitseminister, siis oli suur au siinsamas saalis kaitsta lastekaitseseaduse muudatust, mille alusel kirjutati Eesti lastekaitseseadusesse sisse, et lapsi ei tohi füüsiliselt karistada. lapsi ei lööda. Ja see on selline oluline märge, mis oli nagu endastmõistetav, aga nii nagu ka hea kolleeg, kes tollal siis oli Sotsiaalministeeriumis, töötas lasteosakonnas ja oli seal väga juhtiv ja suurepärast tööd tegev Signe Riisalo, kes täna on siin saalis hea ametikaaslane, et see oli võimas tunne. Eesti astus nende riikide ritta, kus on see lastekaitseseadusesse sisse kirjutatud. Ja täna siin seistes, no miks on selles mõttes paha tunne, et me ei saa selliseid seaduseid kompromissis ja üksmeeles arutada, vaid kui midagi head on algatatud, siis oluline on mitte sisu, vaid see, kes seda algatas. Ja vaatamata sellele, et juba 13. jaanuaril asjad algatati, on valitsus leidnud vajaliku oma nimel esitada praktiliselt sarnase seaduseelnõu, kuigi ta oleks võinud muudatusettepanekute tähtajaks esitada vanavanemate päeva lipupäevana kirja ja ma olen täiesti veendunud, et ei Reformierakonnal ega ka sotsiaaldemokraatidel selle vastu mitte midagi olnud ei oleks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole, sellega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 132 SE esimene lugemine lõpetada. See on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 27. mai kell 17.15. Head kolleegid, sellega on istung lõppenud! Aitäh! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp 18.18.