Tere hommikust, head kolleegid! Alustame infotundi ja nagu ikka, kõigepealt kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 21 Riigikogu liiget, puudub 80.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja kultuuriminister Tõnis Lukas. Sõna saavad kõigepealt registreeritud küsimuste esitajad, neil on võimalus ka täpsustavaks küsimuseks, seejärel saalist üks küsimus. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit.

Esimese küsimuse esitab täna Kaja Kallas ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Juhtivad teadlased igal pool üle maailma ja ka meie teadusnõukoda tundub olevat üsna ühel meelel, et tuleb ka viiruse teine laine. Keegi ei tea, kui tugev see tuleb, kui suur see laine tuleb, aga et tõenäoliselt seda haigust päris välja juurida ei õnnestu. Seega peame selleks laineks aegsasti valmistuma. Mind huvitabki valitsuse seisukoht, kui hästi me oleme selleks järgmiseks laineks valmis ja mida me oleme selleks teinud. Ja võib-olla ka see, mida me oleme eriolukorrast õppinud ja mida me teeksime järgmine kord ühiskonnaelu korraldamisel sellises olukorras teisiti.

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija, ma tänan selle küsimuse eest! Arvan, see on hästi oluline küsimus. Just äsja lõppes ka mul WHO peadirektoriga ligemale pooletunnine videokonverents, kus me arutasime ametikaaslastega ning tema ja minu meeskonnaga, kuidas me oleme võimalikuks teiseks laineks valmis, mis on need õppetunnid. Ma olen nõus teie kirjeldatud situatsioonipildiga, et teine laine tuleb. Kas see tuleb suve lõpus või sügisel, on raske prognoosida.
Mida me oleme selleks teinud? Nagu me näeme, kriis ei ole ainult meditsiinis, ainult ühes sektoris. See on läinud kogu majandusse, sh rahandusse edasi ja majanduse meetmed, majanduse järgmised sammud ja ma arvan, ka majanduse pikaajaline vaade – seda on meil vaja. Ja selle toob Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium meie lauale selle kuu jooksul. Meil on see kokku lepitud. Teine vaade on see, mida me peame tegema rahvusvahelisel tasandil. Minu meelest siin on Eesti näidanud päris head juhtrolli. Näiteks meie regiooni, Balti riikide piiride avamine. Paljud on öelnud, et see on lausa unikaalne Euroopa Liidus, kuidas kolm riiki lepivad niimoodi kokku. Ma arvan, et see on hea kogemus, mida me saame jagada. Samuti otsused Eesti ja Soome vahelise piiri kohta – seegi koostöö meie kahe riigi vahel on tõesti väga hea, usalduslikul alusel.
Mille osas me peaksime paremini valmis olema – see ei ole ju saladus –, on isikukaitsevahendid. Me oleme sellekski paremini valmis, kui olime kevadel. Kui suur uus laine on, kui võimas see laine on, on muidugi iseküsimus. Kindlasti on paremini valmis haiglad. Haiglavõrgu haiglad saab väga kiiresti üle viia COVID-i režiimile. Te küsisite ka, mis see õppetund on. See on see, et kui vähegi võimalik, siis nii suurt plaanilise ravi lõpetamist või katkestamist ma ei teeks. See on kindlasti teema, mille üle me peame uue laine puhul tõsiselt mõtlema. Loomulikult, ravimite ja toidujulgeolek – ka need on meie fookuses. Nüüd edasi: mis osas me oleme kindlasti paremini valmis, on teadusuuringud. Kui vaadata praegu käimasolevaid teadusuuringuid, mis käivad seoses COVID-19-ga, SARS-CoV-2-ga, siis näeme, et neid on pea kümmekond: erinevad testimised, mille abil me saame paremat infot, mis ühiskonnas toimub. See annab meile suurema kindluse, et oleme paremini valmis. Aitäh teile!

Kaja Kallas, palun, täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma arvan, et see on tõepoolest väga oluline, kuidas tervishoiusüsteem on uueks laineks valmis ja millised on õppetunnid. Hea meel on kuulda, et olukord isikukaitsevahenditega saab tõenäoliselt parem olema. Nüüd, te natuke puudutasite teaduse poolt. Mind huvitab andmete kasutamine: kuidas me suudame kiiresti tuvastada haiguskoldeid ja kas me suudame kiiresti eraldada haiged tervetest ja kõik sellised õppetunnid. Kas me ikka suudame kiiresti andmeid koguda ja neid kiiresti kasutada, et ühiskonda mitte lukku panna? Ma küsin spetsiifilisemalt: üks asi on kõik see tervishoiu korralduse pool, ka näiteks erameditsiiniasutuste kinnipanemine. Ma sain teie vastusest aru, et seda tõenäoliselt järgmine kord enam nii üheselt ei nõutaks, et fokuseeritakse konkreetsetele haiglatele, kes tegelevad nakkushaigetega. Aga ma küsin ka selle kohta, mis hakkab olema väljaspool tervisehoiusektorit: kas sellega peab arvestama, et koolid lähevad uuesti kinni? Või lähtutakse teadmisest, mis praegu ajakirjandusest vastu vaatab, et lapsed pigem seda viirust edasi ei kanna ja võib-olla koolide sulgemine järgmine kord ei ole see samm, mis astutakse? Aitäh!

Aitäh! Ma alustan kõigepealt sellest, et minu meelest on hästi oluline juhtmõte, et igasugused delikaatsed isikuandmed peavad olema kaitstud. See on, ma arvan, positsioon, millest me peame lähtuma. Ei saa nii, et me hakkame neid andmeid viskama vabalt vasakule ja paremale. Me peame inimeste delikaatseid isikuandmeid kaitsma. Punkt üks. Punkt kaks on see, et üks õppetund, mida ma esimesele küsimusele vastates ei maininud, on needsamad juhitava hingamise aparaadid. Kindlasti nende varu peab olema suurem, kui see 2020. aasta kevade alguses oli. Nüüd edasi: te ütlesite, et kas tuleb panna kogu ühiskond lukku. Ma ei ole teiega nõus, Eesti ei ole ühiskonda lukku pannud, seda just võrreldes teiste riikidega. Ma vist juba olen öelnud, et meie kuldvõtmekene on olnud Eesti inimeste vastutustundlik käitumine. Ja ma olen jätkuvalt sellel positsioonil, et tegelikult neid reegleid on järgitud ja see on suurel määral aidanud kaasa sellele, et leviku kõrge potentsiaal ei ole realiseerunud. Teine tegur on loomulikult see, et eesliini töötajad – meditsiin, haiglad, arstiabi, doktorid, õed, hooldekodud – on andnud väga suure panuse, et viiruse levik on olnud kontrolli all.
Nüüd edasi, te küsisite erameditsiini kohta. Selge on, et nüüd me tegeleme ennustamisega, meie mõlemad. Me ei tea, missugune on teine laine. Mõned on öelnud, et see on hiidlaine, mõned on öelnud, et see on selliste väga kõrgete või suurte lainete lainetus. Aga needsamad inimesed on ka öelnud, et võib-olla kaob see viirus üldse ära. Nagu ma vastasin esimesele küsimusele, ma arvan, et see tõenäosus ei ole väga suur. Erameditsiini puhul on selge, et kui on nakkusoht, siis loomulikult peab arvestama ka sellega, et need asutused tuleb mingil hetkel sulgeda, puhastada ja siis saab need taas avada. Ma ei öelnud, et plaaniline ravi peaks jääma sada protsenti avatud. Ma ütlesin, et plaanilist ravi täielikult sulgeda, kui vähegi on võimalik, ei ole mõistlik. Me oleme täna tõesti targemad ja teame, kuidas eraldada nakkusohtlik osa ehk nn must osa ja puhas osa. See annab meile palju juurde. Kogu see infektsiooni pidurdamine – ma arvan, et praegu me oleme palju targemad, kui me olime kevadel. Kas koolid uuesti kinni või mitte? No me ei tea, missugune on viirusepuhang. Aga see väide, mis te ütlesite, et see lastele ei ole ohtlik – jah, seda teadlased, arstid ja professorid väidavad.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Oma esimese vastuse alguses te väitsite, et maske saab olema kindlasti rohkem ja teisi kaitsevahendeid samuti. Kas te täpsustate: kas te mõtlesite sügist? Ajakirjanduses praegu vähemalt levib uudis, et neid Jaak Aabi tellitud maske eriti Eestisse jõudnud ei ole. Või on ajakirjandus lihtsalt eksinud ja teie pidasite silmas sügist, nagu ma eeldan? Praegu olukord nii palju paranenud ei ole.
Aga küsimuse teine pool on seotud ühiskonna lukku panekuga. Minu arvates me alahindame neid nähtamatuid mõjusid ja sotsiaalseid muresid, mis kaasnevad majandusliku murega. Ja võib olla kindel, et kui samasugune metoodika käivitatakse ka sügisel, siis see ei mõju enam niisuguse leebusega, nagu ta praegu on mõjunud. raskuse koondumine inimestele on selgelt suurem. Ja vahest te panite ise ka tähele, et enne kui te jõudsite jõustada sellise teatud avamise, avasid inimesed ennast juba ise ja tegelikult nende kontroll oli juba kadunud. See viitab sellele, et pinge inimeste sees on natuke suurem, kui meie siin koos ette kujutame.
Aga muret tekitab meie ressursside suurus. Me saame aru, et kui ühelt poolt vähenevad sotsiaalne ressurss ja vaimne vastupanuvõime, siis teiselt poolt vähenevad väga suure kiirusega majanduslikud vahendid, sh raha. Viimastel päevadel on kuulda, et töötukassa meedet tuleks pikendada – see puudutab võimalikku palgatoetust –, aga samas me teame, et töötukassa raha on ette nähtud sõna otseses mõttes töötuse leevendamiseks, mitte ainult palgatoetuseks. Kas te toetate selle meetme jätkumist? Ja kust need vahendid tegelikult saadakse? 

Aitäh! No teil oli siin, ma ei tea, viis või kuus väga põhimõttelist küsimust. Ma arvan, et ma võtan siit infotunni algusest kaasa hea sisendi, et me peaksime püüdma muuta seda debatti veel intensiivsemaks ja tihedamaks. Ma püüan omalt poolt ka aidata kaasa, et veel rohkem seda suhtlust hoida – käsitledes nii saadud õppetunde kui ka väljumise strateegiat ja majanduse aktiviseerimist.
Reservid – jah, ma ütlesin tõesti, et isikukaitsevahenditega on seis parem. Missugune saab olema laine suve lõpus või sügisel, me ei tea. Täna me näeme, et hetkeseis on parem. Loomulikult nakatumine on langusfaasis. Me saame täna öelda, et me oleme jõudnud normaalse argielu lävele ja isikukaitsevahendite olemasolu või reserv kõikides haiglates ja hooldekodudes on suurem.
Ma arvan, et see on üks õppetund, et tegelikult riik peaks looma omaenda tsentraalreservi, küsimus on, kui pikaks perioodiks. Ma arvan, et minimaalselt kaheks kuuks. Kui läheb asi väga hapuks, neid vahendeid taas maailmast kätte ei saa, hinnad on kõrged, logistika ei tööta, siis reaalselt on olemas ka riigil mingi enda isikukaitsevahendite reserv. Me täna töötame selle nimel.
Nüüd, te ütlesite taas, et ühiskond pandi täielikult lukku. See ei olnud nii, ühiskond ei olnud täielikult lukus. Me teame Euroopa riike, mis olid palju rohkem lukus. Aga võib-olla üks õppetund on see – ma vastan nii Kaja Kallase kui ka teie küsimusele –, et kui on võimalik lokaalselt nakkuskoldeid kuidagi isoleerida, siis seda tasub igal juhul teha. Meil oli väga hea koostöö, kui ma pidasin isiklikult koosolekut politsei, Päästeameti ja Tartu linnaga – muide, omavalitsusega, kus te kunagi töötasite. Linnapeaga on olnud väga hea koostöö, Tartu Ülikooli rektoriga, professor Lutsariga. Seesama ühiselamu Raatuse tänaval, maja 22, kui ma ei eksi. Kui me saame ühe kolde lokaliseerida, kohapeal isoleerida, siis ei pea see tähendama seda, et kui mure on Mustamäel, siis me paneme Kihnu lukku. Kindlasti see on üks õppetund, et püüda isoleerida konkreetse aadressiga koldeid, kui on võimalik.
Nüüd, töötukassa meede, jah, on olnud hea. Seda kiidavad nii tööandjad kui ka ametiühingud. Eile oli meil väga põhjalik kolmepoolne debatt. Nagu te teate, ma taastasin selle aastaid tagasi, vahepeal oli debatt tööandjate keskliidu ja ametiühingutega soikus. Eile oli väga tõsine debatt. Mõlemad pooled näevad, et see meede peaks jätkuma. Ka riik näeb seda, et selle meetme jätkamisega tuleb edasi minna. Juba täna on töötukassa nõukogu koosolek sellel teemal. 

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Ja järgmise küsimuse, number kaks, esitab Jaak Juske, vastab haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Palun!

Austatud esimees! Lugupeetud minister! Esmaspäeval pärast kahekuist pausi avatakse taas koolimajad. Ja kuigi selle õppeaasta lõpetamise osas on tulnud ministeeriumilt erinevaid arvamusi-seisukohti, siis lõpuks on selles osas loodetavasti ikkagi selgus majas. Ma olen väga nõus, et peresid ning koole ja õpetajaid huvitab rohkem see, mis hakkab juhtuma järgmisel kooliaastal. Mind just huvitabki uue õppeaasta korraldus. Kas ministeerium on selle peale mõelnud, et kui peaks tulema viiruse teine või kolmas laine, mis on need kriteeriumid, kui hullusti peab viirus möllama, et hakatakse taas koolimaju sulgema? Kas need suletakse eraldi või pannakse kõik koolid kinni ja mis saab siis, kui viirus võib-olla väga hullusti ei mölla, aga ikkagi liigub ringi? Kuidas kaitsta uuel õppeaastal riskirühma kuuluvaid õpetajaid? Teatavasti on õpetajate keskmine vanus ju päris kõrge. 

Aitäh! Suur tänu! Eks me jätkame sealt, kus me selle õppeaasta kokku võtsime. Kui ma ei eksi, siis oli mõnepäevane paus info jagamisel. Kui me vaatame selle õppeaasta kokkuvõtteid, siis kinnitan teile, et neid asju alles arutatakse nii koolide tasandil kui ka õpetajate tasandil. Suurem osa koole on näiteks otsustanud, et nad panevad selle õppeaasta kokkuvõtlikud hinded välja alles mai lõpus. Nii et me kogume endiselt koolidest andmeid, aga õppekorralduse mõttes on vaja minna järgmisesse õppeaastasse üle ka sisulises mõttes. On vaja analüüsida, kui palju on vaja tasa teha kevadel saavutamata jäetut, millised on need sihtrühmad, kes tunnevad, et õppekorralduses tuleks järgmisest aastast muudatusi teha, kas nad vajavad selleks ministeeriumi tuge, lausa näiteks mingeid seadusmuudatusi. Selline diskussioon on käimas ja kuna õpetajad ju töötavad kuni jaanipäevani koolimajades täiskoormusega, siis analüüsideks meil aega on veel ja me oleme seda planeerinud nii ministeeriumi kui allasutuste tasandil. Et minna järgmise õppeaasta kavandamise juurde, me vajame kõigepealt selle õppeaasta kokkuvõtteid.
Teine pool teie küsimusest oli uute lainete kohta. No esiteks, me oleme sellest kriisist palju õppinud. Kui vähegi on võimalik, me tahame seda kogemust kasutada ka järgmiste kriiside puhul, olgu selleks COVID või mingid muud nakkushaigused. Väga palju tegeldakse praegu ennustamisega. Keegi ei tea, miks SARS hääbus, aga COVID nii tugevalt tõusnud on. Püütakse arvestada kõiki analüüse. Nagu Irja Lutsar teisipäeval ütles, talle juba tundub, et kõik teadlased omamoodi võistlevad, kes kõige kiiremini võimalikult palju teaduslikke artikleid suudab kirjutada. Selleteemalist lugemismaterjali, mis on ühtlasi ka võrdlusmaterjal, pakutakse väga-väga palju, seda ka WHO ja Euroopa tasandil.
Kas me järgmisel aastal võiksime kohe õppeaasta alguses arvata, et me läheme kohe distantsõppele üle? Ei, me täna sellist plaani küll ei pea. Igatsus kooli tagasi saada on suur. Meil on sihtrühmi, kellele ei sobi distantsõpe, ja me näeme, et on sotsiaalse tõrjutuse tundemärke. Meil on selliseid noori. MTÜ Peaasjad võttis andmed kokku ja ütles, et nende laste arv, kes vajavad lisatuge, on selgelt kasvanud. Nii et me peame ikkagi hoidma kooliskäimist, kui vähegi võimalik, viimase hetkeni ja pigem olema kõigepealt valmis koolide kaupa või piirkondade kaupa reageerima.

Jaak Juske, täpsustav küsimus palun!

Aitäh! Ma tahan ikkagi veel üle küsida. Mis on teie jaoks olnud viimase paari kuu peamised õppetunnid? Millised on järeldused, mida võiks teha paremini, kui tuleb siiski hakata ka sügisel koole sulgema? Kuidas koole ja peresid siis paremini aidata? 

Aitäh! Eks meie kultuuris on väga omane alati muretseda ja teha eelkõige kurbi kokkuvõtteid. Kõigepealt ma tahan aga öelda, et meil on väga-väga hästi läinud. Kui me vaatame oma õpilaste ja õpetajate ja lapsevanemate koostööd, siis näeme, et selles väga keerulises olukorras on see sujunud suurepäraselt. Muidugi tuuakse välja ka murekohti. Küllap me näeme ka oma peres, et on õpetajaid, kellega suhtlus nii hästi ei suju, et on aineid, mida on lapsel väga keeruline ise omandada. Aga leidlikkust ja soovi hakkama saada ka sel õppeaastal on olnud väga-väga palju ja sellist kokkuhoidmist, üksteise toetamist ja õpetamist on ikka väga tore näha.
Läheme tagasi sinna 13. märtsi. Meie võimekus alustada õpet digitaalses maailmas nii suures hulgas oli väga hea. Me olime selleks rohkem valmis kui ükski teine riik ja seda ma ütlen täie kindlusega. Paralleelseid õppematerjale, seda, et kõik õppekomplektid on olemas nii digitaalselt kui tavalisel kujul, mujal riikides ei ole. Meie õpetajate üldine valmisolek arvuti taha õpetama minna on olnud väga suur.
Aga puudujääke, mida selle protsessi käigus märkasime, muidugi on. Alates sellest, et kõikides piirkondades ei ole ju üleüldse korralikku internetilevi. Raske oli mitme lapsega koos töötada, lihtsalt võrk ei pidanud vastu, sh Zoomi keskkond või mõni muu, näiteks Skype'i ja WhatsAppi grupid. On igasuguseid selliseid tehnilisi probleeme. Näiteks 40 minuti pärast lülitatakse "tund" välja, võib-olla keset lauset. Vahel jäävad vanad aknad ette, ei osata neid sulgeda – lastel ei ole seda kogemust. Muidugi on lisakoolitusi ehk vebinare, kus me anname turvatunnet ja rohkem teavet.
Aga teine pool, mida me ei tohi ära unustada: on neid inimesi, kellele see lihtsalt ei sobi. Nii tekib isoleerituse ja üksi jätmise tunne. Kuigi sa oled arvuti ees ja suhtled, oled suletud mingitesse oma keskkondadesse. Loomulikult on vaja ka koos mõelda, kuidas me tugiteenuseid ja sellist psühholoogilist nõustamist rohkem pakume. Individuaalset lähenemist on arvutimaailma kõrvale rohkem vaja. Aga veel kord: mis puutub järgmisse õppeaastasse, siis meie kõigi suur soov ja unistus on see, et me käitume selle suve jooksul targalt, täidame hügieenireegleid, püüame luua võimalikult vähe lisakontakte. Väga palju oleneb ka sellest, kui palju hakkab olema üle piiri liikumist. Uut massiivset sulgemist keegi ei taha, nii et pigem püüame isoleerida lokaalse nakkuse koldeid.

Liina Kersna, palun!

Aitäh, juhataja! Austatud minister! Valitsuse ettepaneku kohaselt ei pea eriolukorra ajal koolides sõnalisi hinnanguid teisendama numbrilisteks hinneteks kõikides kooliastmetes. Meil siin Riigikogus on praegu menetluses sarnase sisuga seaduseelnõu, mis ütleb, et esimeses ja teises kooliastmes ei peaks sõnalisi hinnanguid numbriteks teisendama. Kuidas te hindate: kui Riigikogu otsustab praegu menetluses oleva seaduseelnõu vastu võtta, kas sellest juhtub midagi halba? 

Aitäh, hea küsija! Suurepärane arutelu! Kindlasti on Riigikogus olnud väga palju väga arukaid mõtteid, kuidas põhikooli- ja gümnaasiumiseadust paremaks teha. Tegemist on üsna lapitud seadusega. Minu esimene väga selge prioriteet, mille ma umbes kaks aastat tagasi ka siin välja ütlesin, on see, et tegelikult tuleks põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kapitaalselt ümber kirjutada. Mulle sellised lapitud seadused absoluutselt ei meeldi. Põhilise, hariduskoodeksi me tegime eelmises Riigikogus ju korda. Me alustasime haridusseadustikus põhikoolist, koolieelsest lasteasutusest, kutseharidusest ja kõrgharidusest ja tahame nüüd jätkata ülejäänud astmetega. Ja üleüldse mitte nagu institutsiooniliselt, vaid haridusastmeti. Küsimus ei ole selles, kas sa oled põhikoolis või gümnaasiumis, vaid selles, kas sa omandad põhiharidust või keskharidust. Ükskõik kui vana sa oled, teatud standardid on olemas. See oleks minu esimene eelistus. Loomulikult ka see lappimine on vahva tegevus, aga me näeme kultuurikomisjonis sätteid analüüsides, et väga palju on vasturääkivusi. See oleks minu esimene vastus.
Nüüd küsimuse teine pool. Kas me oleme selliseks muudatuseks valmis laiemas mõttes? Võimaluste paljusus Eesti haridussüsteemis on meie võlu. Mida rohkem me anname erinevaid võimalusi, seda parem on. Aga ma suhtun väga ettevaatlikult uutesse, ma arvan, et isegi väga põhjendatud mudelitesse ja nendega pandavatesse kohustustesse. Laiemate kohustuste puhul tekib vastuseis. Ma usun, et ka lõpueksamite teema tekitas emotsioone, sest kõigil olid omad väga selged seisukohad. Kui aga võetakse seda, mida me arutame, ühena paljudest võimalustest, siis ma usun, et võimaluste paljusust toetatakse.
Kui te tutvute Vabariigi Valitsuse arvamusega sel teemal, siis meie eriarvamus oligi puhtalt see, et me tahaksime välja tulla tervikpaketiga. Selle väljatöötamiskavatsus on nüüd kriisi ajal küll veidi toppama jäänud, aga materjalina on see koos ja strateegia väljatöötamise ajal sai põhiteemad kõik täie teadlikkusega läbi arutatud. Õige mitmel teemal on muidugi küsimärgid taga, sest ettepanekud on väga vastuolulised. Ma usun, et hindamine – üleüldse nii välis- kui sisehindamine, nii õppe kvaliteedi hindamine kui ka koolijuhtide hindamine – on siin laual olnud ja kultuurikomisjonil saab olema väga otsustav sõna, kuidas, mis kujul me sellega edasi läheme. Nagu te kultuurikomisjoni liikmena teate, olen ma ka ette pannud, et me võiksime komisjoniga teha ajurünnaku teemal, kas me oleme valmis nende tervikpakettidega edasi minema. Aitäh!

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus, number 3. Esitab Jürgen Ligi ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Aitäh! Härra Ratas, te eelmine kord keeldusite vastamast mu küsimusele, mida on teil pakkuda majandusharudele, kes sõltuvad võõrtöölistest. Võõrtöölistest sõltub praegu kõige akuutsemalt põllumajandus. Ma saan pidevalt küsimusi, mida ma pean tegema, kuidas ma oma saagi põllult ära koristan. Ma küsin teilt sedasama. Teie valitsusest on kosta Ukraina-vaenu ja te ei saa pugeda selle taha, et visake see Kremli teema prügikasti. Oleg Samorodni kirjutas äsja loo sellest, et isegi Venemaa ei aja ukrainlasi minema, et Eesti on kõige suletum. Öelge, palun, mis on teil öelda nendele inimestele, kelle ettevõtlus, elu, saagikoristus sõltub sellest, kas nad saavad inimesed põllule või lauta või ei saa! Miks jääb peale see ksenofoobia, mida üks erakond teil valitsuses ajab? 

Aitäh teile, austatud Jürgen Ligi! Ma kindlasti vastan teie küsimustele alati rõõmuga ja ma ütleksin, et ma kunagi isegi ei ole oma peas mõelnud, et ma kuidagi ei taha teie küsimustele vastata. Vastupidi, need on alati huvitavad, sisulised ja siit on palju tarka kaasa võtta.
Kõigepealt sellest ohust, mis, nagu te nüüd ütlete, Ukrainaga on seotud. Ma ütlen veel kord, et Eesti jaoks on Ukraina väga oluline. Ukraina partnerlus, Ukraina toetamine, olgu või idapartnerluse kaudu – see on tähtis. Ja minu meelest siin me oleme teiega, härra Ligi, täielikult ühel pool rindejoont, kui me tahame toetada põllumajandust, toetada agaralt ja innukalt. Ma ei ole seda Reformierakonna poliitikakujundajate poolt viimase kümne aasta jooksul alati näinud. Aga nüüd te tahate Eesti põllumajandust toetada ja me oleme teineteises liitlase leidnud.
Me peame muidugi vaatama otsa praegusele olukorrale, sellele, mis tegelikult meie tööturul täna toimub. Seis tööturul on keeruline. Pole mõtet luua mingisuguseid illusioone, et eriolukorra lõppedes tööpuuduse kasv üleöö seiskub ning tööpuudus kaob. Ma olen välja võtnud värske info, kindlasti see huvitab ka Riigikogu liikmeid. 10. mai, see on siis pühapäevase seisuga oli töötuna arvel 49 741 inimest. Registreeritud töötuse määr on 7,7% ja registreeritud töötute arv on nädalaga kasvanud 1179 inimese ehk 2% võrra. Kuuga on registreeritud töötute arv suurenenud ca 11%. See kõik tähendab seda, et meie inimesed kaotavad töö.
Ja loomulikult on minu jaoks oluline, et Eesti inimestel ikka tööd ja leiba oleks. Härra Kruuse on ise ka olnud maaelu- või põllumajandusminister ja ta tunneb muret selle töötukassa meetme pärast. Aga kindlasti me peame kaitsma eelkõige Eesti elanikke meie tööjõuturul. Ja hooajatöötajate osas me oleme ju teinud teatud leevenduse just põllumajandussektoris. Te teate väga hästi, et me oleme pikendanud võimalust töötada Eestis kuni 31. juulini. Ma arvan, et see annab teatud leevendust just hooajatööde läbiviimiseks põllumajandussektoris. Aga ma kindlasti ei taha sellega öelda, et see on lõplik lahendus, et nüüd on see küsimus lahendatud ja probleemi ei ole. Loomulikult on probleem, loomulikult see on väljakutse, ma seda üldse ei eita. See on tõsine väljakutse. Ja kokkuvõttes, päeva lõpuks on see ka meie riigi toidujulgeoleku küsimus. 

Jürgen Ligi, täpsustav küsimus palun!

Aitäh! Ma ei saanud küll mitte millestki aru, millest te rääkisite! Kommenteerisite mind, kommenteerisite Urmas Kruuset. Mina isiklikult olen muide pidanud läbirääkimisi, et põllumajandustoetused oleksid suuremad. Andrus Ansip oli see, kes lõpuks selle suurenemise ülemkogul saavutas. See ei puutu üldse asjasse, meie ei puutu praegu asjasse. Puutuvad need põllumehed, kellel jääb saak põllule, kellel on vaja vähemalt 5000 hooajatöölist, kellel on vaja 200 lüpsjat. Ja nende inimeste tööload lõpevad. Üle 1000 maasikakorjaja on vaja ja on ilmselge, et Eesti töötud ei kipu praegu ka lüpsjaks ega traktoristiks. Palun vastake ikka päriselt minu küsimusele: kuidas te lahendate selle probleemi, et tavapärane tööjõu liikumine on peatunud ja tööload lõpevad? Mida on teil öelda põllumajandusele, ehitusele – ehitused on ju pooleli –, tööstusele, kellel veel tellimusi on? Ärge öelge mulle, öelge neile midagi asjalikku! 

Aitäh teile! Ühelt poolt ma olen nõus, et tööjõu liikumine tänases kriisis on peatunud. Jah, see vastab tõele. Täna ma arvan, et suur lahendus on loomulikult, et sellest kriisist tuleb leida väljapääs ja et taastuks selline olukord, kus tõesti tööjõud saab ka liikuma hakata. Ega me ju aluspõhimõtteid välistööjõu ja hooajatöötajate puhul ei ole muutnud. Tõsi, muutunud on see, et kui nüüd tööleping inimesel lõpeb, siis ta peab – ma olen ka Siseministeeriumiga suhelnud –, kui tal on veel alles neid päevi ja kuid, et võib Eestis töötada, ikkagi ühe kuu jooksul kas naasma oma kodumaale või leidma uue võimaluse töötamiseks.
Hooajatööde puhul põllumajanduses, nagu ma ütlesin, see seis, kus me olime veel kuu aega tagasi, on pikenenud 31. juulini. Varem seda leevendust ei olnud. Täna see on ja igal juhul see on olukorda maasikakasvatuses ja ka mujal põllumajanduses parandanud. Tõsi, see ei laiene, nagu te viitasite, ehitustöödele. Sinna see ei laiene, see kehtib ainult põllumajanduses. Te väidate, et meie kaasmaalased ei lähe, ma ei tea, maasikaid korjama või maasikapõldudele muud tööd tegema. Aga me näeme, et tööpuudus kasvab, ja see probleem annab ühel hetkel tunda inimeste sissetulekutes. Ma arvan, et nii tekib võimalus, et inimesed, kes jäävad Eestis teistes valdkondades tööta, teevad ühel hetkel otsuse minna näiteks põllumajandusse. Aga loomulikult see üks ühele ei kehti. Aitäh teile!

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Tegelikult ei olnud teil mitte midagi öelda neile inimestele, kes seda tööjõudu vajavad. Ja ma kohe põhjendan, miks teil seda öelda ei ole. Eile oli meil maaelukomisjonis kohtumine maaeluminister Arvo Alleriga ja põhiline, mis väga paljusid komisjoni liikmeid häiris, oli tegelikult see, et puudus tahe lahendada probleemi. See tahte puudus väljendus selles, et meile üritati anda informatsiooni, et väga paljud riigid ei lase inimesi riiki sisse, nad on samasuguse probleemi ees. Ja meil on head lahendused, meil tulevad õpilased appi – vaatan praegu haridus- ja teadusministri otsa, kes on selgelt öelnud, et nende abil ei lahendata põllumajanduse igapäevaseid probleeme –, meil tulevad maale tööle töötud, keda enne kriisi algust oli veidi alla 30 000 ja keda umbes 20 000 ja natuke rohkem on selle ajaga juurde tulnud. Aga probleem on tegelikult selles, et tahe puudub. Euroopa Komisjon on väga selgelt loonud põllumajanduse jaoks erisuse ja see erisus tähendab seda, et kui valitsused soovivad, siis nad võivad otse tööjõudu sisse tuua. Täna me räägime sellest, et me võiksime pikendada põllumajanduses töötajate siin töötamise võimalust hooaja lõpuni, aga ka seda ei ole valitsus valmis tegema. Ja siit minu konkreetne küsimus: mida te ütlete põllumehele, kes kuu aja jooksul on püüdnud leida töötukassa kaudu sadat töötajat maasikapõldudele, ja on saanud viis vastust, viis CV-d potentsiaalsetelt töötajatelt, kellest tänaseks on kolm juba "ei" öelnud? Kahe ja poole nädala pärast on vaja hakata saaki koristama. Mis on teie lahendus? See lahendus, mida pakuvad välja valitsus ja Arvo Aller, ei jõua ka jõuludeks koju. 

Aitäh! Ma näen, et teile on küll põllumajandus koju jõudnud! Enne võidupüha juba. See on, ma ütleks, muusika minu kõrvadele, härra Kruuse, kui ka teie nüüd nii tõsiselt maaelu ja põllumajanduse eest seisate. Oleks te seda teinud mõned aastad tagasi! Aga see selleks.
Kõigepealt see, mis te ütlesite, et tööjõupuudus on kasvanud, no ma ei tea, mulle jäi mulje, et te ütlesite 30 000-lt 50 000 peale ja et see ei ole nagu midagi. See on ikka päris palju. Kui me teeme võrdluse, siis kuuga on registreeritud töötute arv suurenenud nii palju, et see on 62% suurem kui mullu. Seda on ikka päris palju. Ja arvestame ka praegust teadmatust! Meil oli väga huvitav debatt teie erakonna esimehe Kaja Kallasega, kuidas me oleme valmis järgmiseks laineks. Ega me ei arva ju täna seda, nagu ma ka teile ütlesin, et kui eriolukord lõppeb, siis on kõik tööjõuturul korras. No ei ole korras! Selge on see, et ei ole korras.
Mis need lahendused on? A: ma ütlesin teile, et me oleme pikendanud põllumajanduses hooajatöötamise võimalust 31. juulini. Nagu ma tunnistasin ka härra Ligile, see ei lahenda küsimust täielikult. B: ma ütlesin, et küsimus on ka selles, kuidas me kaitseme Eesti enda elanikke tööjõuturul. Kindlasti see annab ka mingi lahenduse. Teie näite puhul see ei anna küll mitte väga suurt lahendust. Samas ma arvan, et seda näidet üldistada kogu põllumajandussektorile, kogu valdkonnale on natukene vara. Ma väidan, et Eesti inimesed, kes on kaotanud töö, ühel hetkel pöörduvad ka sellesse sektorisse, aga mitte üks ühele, nagu ma vastasin Jürgen Ligile. Kindlasti see probleem on üleval.
Ja nüüd see kolmas teema, mille te tõstatasite, vaadates otsa ka haridus- ja teadusministrile. Mina vaatan ka temale iga päev otsa ja ma tean, et see ei ole mingi lahendus. Me ei hakka ju õpilasi viima kooliajast põldudele. Õpilase töökoht 1. septembrist alates on kool. Ta peab õppima. Loomulikult see ei ole mingi lahendus, nii seda küsimust ei lahendata. Teine asi on, et suvisel perioodil näiteks õpilasmaleva kaudu on teatud grupid põldudel. Mina arvan, et me peaksime õpilasmaleva lubama sellel suvel taas tööle, hoolimata sellest viirusest. Meie seis täna näitab, et õpilasmalev võiks alustada küll. See, et suvisel ajal töötatakse kas maasikakasvatuses või põllumajandussektoris laiemalt, on positiivne. Siis õppetööd ei ole. Aga loomulikult see ei lahenda probleemi, see on lihtsalt noorele inimesele tööharjumuse tekitamine. 

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse arutelu.

Küsimus number 4. Selle esitab Helmen Kütt, vastab haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Eile oli juba uudiseid, mis puudutasid lastelaagreid ja malevate tööd suvel. Mul on suur palve, et te täna avaksite veidi rohkem kui need meediast tulnud numbrid. Teil on valitsuse tasemel arutelu olnud ja tegelikult kohalikud omavalitsused ootavad väga seda infot ja muidugi ka malevate korraldajad. Mul on hea meel, kui te seda veidi laiemalt käsitlete. 

Aitäh suurepärase küsimuse eest! Kahjuks jäi eile vaatamata väga pikale ja põhjalikule arutelule tundidest puudu. Me ei jõudnud kõiki väljumisstrateegia väga olulisi küsimusi, mis ikkagi saab juunis-juulis-augustis, käsitleda. Põhimõtteliselt võin öelda, et Vabariigi Valitsus on väga positiivselt meelestatud. Ootus, et suvel lapsed ja noored võiksid mõistlikult ja vahvalt oma aega veeta nii laagrites, malevates kui ka võib-olla projektilaagrites, on suur. Või ka huviharidus – nemadki on juba öelnud, et nad korraldaksid suvel meelsasti erinevaid tegevusi. Me mõistame, et lapsed on kaua kodus olnud ja tahaksid välja, tahaksid oma eakaaslastega koos olla. Selliste piirangute leevendamist valitsus selgelt toetab. Aga jah, lõplik otsus tuleb neljapäeval.
Võib-olla ma saaks markeerida mõned momendid, mida eile kultuurimister ka "Aktuaalses kaameras" välja tõi. Näiteks üks ettepanek, mida teadusnõukogu ka toetas, oli see, et noored saaksid suve koos veeta. Need grupid esialgu olid väga piiratud, nüüd on tulnud ettepanek, et viieteistkümnesed lasterühmad on lubatud. Loomulikult on ka lisatingimused, arvestades kõikvõimalikke ohtusid. Tegemist on ju ka alaealistega. Kehtib selline erisus, et me paneme väga suurt rõhku hügieenile. Me tahame, et igal pool oleks võimalik sooja veega käsi pesta, aga tõenäoliselt väga laialt desovahendeid igale poole laagrites ei panda, sest tuleb ka arvestada, et tegemist on kergesti süttivate ainetega. Seetõttu on laagrikorraldajate juhistes kirjas, et me peame seda aspekti noorte puhul silmas pidama. Noored on väga loovad, desovahendiga saab igasuguseid põnevaid asju teha. Need peaksid olema näiteks sööklates ja seal, kus käiakse ennast pesemas või kergendamas. Aga kõikjal tuleb ohutus tagada. Põhireegel on käte pesemine ja distantsi hoidmine. 
Nüüd laagrite suurusest. Meil on kõige suuremad laagrid kavandatud kuni 300 osalejale. Väga suur broneeringute hulk näitab, et huvi on väga suur. Juuni teisest poolest soovitakse alustada ja teadusnõukogu on toetav, et kuni 300-sed suured laagrid ja erinevad projektilaagrid võiksidki juuni keskpaigast alustada.

Helmen Kütt, täpsustav küsimus, palun!

Suur aitäh selle vastuse eest ja informatsiooni eest! Loodame, et järgmises infotunnis peaminister saab valgustada seda teemat laiemalt, kui te neljapäeval valitsuse istungil seda veel rohkem analüüsite ja saate midagi rohkemat teada. Minu küsimus on kooli lõpuaktuste kohta. Siin saalis ühele arupärimisele vastates te ütlesite, et see on võimalik. Suguselts võiks koju jääda, aga aktused võiks toimuda. Peale seda on väga mitmed koolijuhid pöördunud ja küsinud, kuidas te seda tegelikult ette kujutate. Kas tuleb taotleda Terviseametilt luba ja jälgida, et oleks desovahendid olemas ja kõik jälgiks vahesid 2 meetrit? Kuidas see on, kas Haridus- ja Teadusministeerium ka seda vaatab ja annab nõu? Omavalitsused on natukene mures: kes vastutab, kuidas seda ikkagi korraldada nii, et ei rikutaks mingeid reegleid? Tõsi, eriolukord pühapäeval lõppeb, aga piirangud ju jäävad. Ega viiruse levik ei ole lõppenud, kuigi Eestis on haigestumus väga madal. Järsku te mõne sõnaga seda valgustate. Ma saan aru, et riigigümnaasiumid on otseselt riigi infoväljas, aga kui kuidas on tavaliste põhikoolidega? 

Aitäh suurepärase küsimuse eest! Ma olen aru saanud, et väga paljud koolid on juba teada andnud, et tavalõpetamised 1.–8. klassini ja gümnaasiumis 10. ja 11. klassis tehakse pigem klassijuhatajatunni vormis ja pigem distantsilt. Meie räägime aga 9. ja 12. klassi lõpetamisest. Me mõistame noori inimesi, kooli lõpetamine on nende elus väga oluline sündmus. Me kõik mäletame oma koolide lõpetamist. Aga nagu epideemia tippajal arutati, sellist ülipidulikku aktust tänavu ei tule tõesti. Sellest aastast on võimalik väljastada lõputunnistusi ka digitaalselt ja on küsitud, kas tõepoolest noored inimesed hakkavad saama ainult ühe meili, ja see ongi nagu kõik. Saad elektroonilise kirja ja kool on lõpetatud?
Õnneks on tänu inimeste käitumisele kogu see pandeemiaga seotud olukord jõudnud selleni, et me võime rääkida reaalsest kokkusaamisest. Eelmisel nädalal me saatsime koolidele võimalikkude küsimuste vastused, aga nende puhul jääb tõesti väga palju koolijuhtide otsustada. Ma saan aru, et nad tahavad vastuseid. Esiteks ütlen, et teadusnõukojast ja korduvalt ka Terviseametist on tulnud signaal, et riskirühmad tuleks kogunemistelt kõrvale jätta ja juuni keskpaik, juuni lõpp on liiga varased tähtajad sellest loobuda. Kõikides teadusnõukoja märgukirjades – ja professor Lutsar on seda ka eraldi kinnitanud – on öeldud, et suuremal hulgal vanemaealiste inimeste kogunemine on kindlasti midagi, millest võiks hoiduda. Aga me ju ei kujuta ette aktust, kuhu ei saa kohale tulla inimesed, kes on oma lapselaste üle nii uhked. Seetõttu oleme palunud kaaluda võimalust, et lapsevanemad ja suguseltsid võiks olla pigem kodus ja jälgida seda distantsilt.
Ja teiseks, on väga selge, et juunis kehtivad veel suurematele kogunemistele piirangud. See tähendab ka seda, et selline klassikalises mõttes lõpupidu, mida noored ju ootavad, on juunis väga-väga vähetõenäoline. Pigem siiski on meie signaal palve, et palun ärge korraldage lõpupidusid. Nagu on teadlased öelnud:  COVID-19 on pidude haigus, just sealt on kõige suuremad puhangud alguse saanud. Nüüd muud palved: distantsi hoidmine, üldine hügieen. Eks Eesti suvi on muidugi väga ennustamatu, aga väga paljud koolid on ka mõelnud, et nad teeksid aktuse õues, kui vähegi võimalik. Nii saaks omavahel võimalikult suurt distantsi hoida. Ja ka hästi palju nutikaid digilahendusi on pakutud. Ma usun, et tuleb päris mõnusaid lahendusi. 

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma sain peaministri vastusest aru, et te vaatate teineteisele üsna tihti otsa, ja mõnes mõttes on sellest otsa vaatamisest ka kasu olnud. Vähemalt teie olete julgenud valitsuses välja öelda, et kooliõpilaste kasutamine põllumajanduse päästmiseks ei ole realistlik, ei ole võimalik. Ma olen sellega nõus. Kooliaeg on õppimise aeg ja ma ei tahaks elada riigis, kus sundkorras saadetakse noori lihtsalt põllule tööle, kuna täiskasvanud ei suuda sektoris probleeme ära lahendada.
Aga te rääkisite malevatest ja peaminister viitas ka malevatele, mis töökasvatuse ja ka suvevaheaja täitmise mõttes on täiesti loogilised asjad. Viimased uudised räägivad sellest, et põllumehed, kes on üritanud malevaid enda põldudele saada, on järjest saanud kirju, et seda ei saa lubada, sellepärast et valitsus ei ole konkreetselt teada andnud, kas üldse ja kui, siis millisel kombel ja mis päevast on võimalik malevarühmad põldudele lasta.
Teine mure on see ja ma väga loodan, et te annate selle ka maaeluministrile edasi. Meie sõnu ta ei kuulanud, vaadake palun temale ka otsa! See mure on see, et need töötajad, kes on juba lühiajalise töötamise registris kirjas, ei saa riiki siseneda. Maamehed küsivad, kas me peame sektori lukku panema. Öelge palun, miks terve mõistus selles valitsuses ei pääse võimule, kuigi ka teie olete selles küsimuses väljendanud tervemat mõistust kui maaeluminister. 

Aitäh! Kõigepealt, et ei jääks mingit kummalist küsimust, miks me siis seal kogu aeg üksteisele otsa vaatame. Ma kohe selgitan. Nimelt, erikomisjon koguneb juba märtsi algusest peale tõesti iga päev. See on põhjus, miks me üksteisele tihti otsa vaatame. Aga terve mõistus on selles Vabariigi Valitsuses väga hästi esindatud, kõik ministrid on väga terve mõistusega. Selles ma olen veendunud, ma suhtlen inimestega tihti. Maaeluministril oli väga osavale ajakirjanikule vastates väike vääratus. Mõtleme kõik mõned aastad tagasi ajale, millal keegi poliitikasse tuli. Anname ikkagi maaeluministrile natuke aega kohaneda, et ta suudaks ristküsitlustes ellu jääda. Tore on meil siin nalja teha ja seda vääratust arutada, aga loomulikult ei mõelnud maaeluminister seda, et lapsed kooli asemel käivad ainult tööl, vaid seda, et lapsed saaksid töökogemuse. Ja see on ju hea.
Seda diskussiooni kokku võttes ütlen, et me kõik toetame seda, et lapsed koolivälisel ajal saaksid rohkem töökogemust. On olnud mitu arutelu, kuidas leevendada neid reegleid, mis tõesti noori ühelt poolt kaitsevad, aga teiselt poolt piiravad. Ma mõistan malevlaste muret, aga me peame olema väga hoolega analüüsinud, kuidas me kriisist väljume, millal mingisuguseid leevendusi rakendame.
Üks põhimõte, mida järgitakse nii Eestis kui ka teistes riikides, kus on leevendusi rakendatud, on see, et need sammud peavad olema etapiviisilised. Vahele peab jääma 14 päeva, mille jooksul saab koguda lisainfot, kus on uued nakkused tekkinud, võib-olla uued kolded. Aga peale selle on käimas mitu teadusuuringut, kus tehakse laia mastaabiga analüüs ja me saame tagasisidet, mis on ühiskonnas toimunud selle 14 päevaga, kui on rakendunud mingi suur leevendus.
Nüüd lastelaagritest. Esiteks, kooliaasta kestab meil 10. juunini ja selles mõttes ei ole kuhugi kiiret. Aga põhjus, miks seda lisaanalüüsi sooviti, on see, et muidu on lastel lokaalsed kontaktid koolis, ent laagrites tekivad uued grupid, uued liikumised. Laste enda nakatumine on küll väga väike, aga siiski tekivad uued kontaktid ja seetõttu sooviti järgmiste sammude astumiseks lisaaega. Aga neljapäeval me kindlasti selle otsuse teeme. Nagu ma juba Helmen Kütile vastates ütlesin, kordan veel kord, et Vabariigi Valitsuse hoiak on olnud positiivne ja neljapäeval küllap tuleb otsus avada maleva- ja laagrisuvi kohe peale kooliaasta lõppu. Lisaks sellele kaalume, kuidas võiks ka huvitegevust suvel rohkem olla. Noorte võimalused veeta suvi tervislikult ja teha seda just Eestis on kindlasti väga olulised. 

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on number 5. Küsib Taavi Rõivas ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Aitäh! Hea Jüri! Ma olen sulle korduvalt öelnud, et kui Rail Baltic peaks sinu vahikorra ajal kraavi minema, siis ma võtan seda väga isiklikult. Sa oled mulle – ja mis veel olulisem, avalikkusele – korduvalt kinnitanud, et Rail Balticu ehitusega on kõik kõige paremas korras. Viimati tegid sa seda siin infotunnis kas nädal või paar tagasi. Nüüd, viimastel nädalatel, on üks oluline osa valitsusest, nimelt üks valitsuskoalitsiooni erakondadest, avalikult välja öelnud, et asi, mis koalitsioonileppesse tegelikult kirja sai – Rail Baltic – tuleb peatada. Koalitsioonileppes – ma vaatasin uuesti järele – on kirjas, et kui Euroopa Liidu osalus selle projekti rahastamisel peaks olema väiksema osakaaluga, siis vaadatakse see ümber. Ja teises punktis on kirjas, et seni ehitatakse kaasnevat taristut. Nii tundub täiesti loogiline, et Martin Helme väljaöeldu tegelikult ongi n-ö piimaga sinna leppesse kirja pandud. Ja sellest on muidugi erakordselt kahju, sellepärast et Rail Baltic ja laiemalt Eesti ühendamine muu Euroopaga on Eesti jaoks strateegiliselt oluline. Minu küsimus on: mida teha olukorras, kus oluline osa valitsusest on avalikult välja öelnud, et Rail Baltic on kahjulik projekt ja Rail Balticut ei olegi Eestile vaja, ja samal ajal peab valitsus hakkama juba eelmiste valitsuste poolt eelarvesse juba saadud raha uuesti Euroopa käest taotlema, sellepärast et mitte ei õnnestu seda umbes veerandit miljardit, mis juba on eraldatud, ära kasutada? Mida teha sellises olukorras? 

Aitäh, hea Taavi! Ma ütlen ausalt: sa ei hirmutanud mind lausega, et kui Rail Baltic on kraavis, siis sa võtad seda isiklikult. Mis sa siin ikka hirmutad! Mis kraav? Ega me seda raudteed kraavi ei ehita, ikka tammi peale ehitame ja vurab see vedur Tallinnast Riiga ja Riiast Kaunasesse ja sealt edasi Euroopa keskele.
Mis ma saan öelda? Ma saan öelda praegu seda, et asjad lähevad hästi edasi. Just oli tõsine ja väga huvitav ja sisukas vestlus Balti riikide peaministritega. Nagu ma juba eelmisele küsimusele vastates ütlesin: see Balti riikide väga unikaalne otsus, see, et me oleme suutnud leida ühisosa piiride avamisel, on tõesti leidnud siit-sealt tunnustust. Aga ma arutasin Läti ja Leedu ametikaaslasega loomulikult ka Rail Balticu teemat. Me kõik kinnitasime, et see on meie jaoks oluline, meie riikide jaoks oluline, ja me läheme edasi.
Ma võtsin välja andmed, mis seis on praegu Eesti territooriumil. Planeeritud tegevuste jaoks on Euroopa Liidu vahenditest seniste rahastuslepingutega eraldatud ligi 200 miljonit eurot ja sellest on märtsi lõpu seisuga tehtud ka väljamakseid Rail Balticu Eesti trassi ja terminalide projekteerimiseks. Ma vaatan kogu seda ehitusgraafikut – loomulikult on see pingeline. Selles mõttes on sul, Taavi, õigus. Samas ma arvan, et see on suurim investeeringuprojekt iseseisvuse taastanud Eestis, just rahvusvahelises mõttes.
Sa küsid, mida teha. Ehitada tuleb. Mis siin muud teha, kui et ehitada tuleb, see raudtee tuleb valmis ehitada. Mis ma sulle oskan muud vastata. Ja tahan öelda ka seda: ma saan aru, et sa tahad siin lüüa poliitilist mõra EKRE ja Keskerakonna vahele ja näidata, et mina olen EKRE-ga lähedane, teie aga olete kauged. Me oleme EKRE ja Isamaaga ühises koalitsioonis ja koostöö on hea. See, mis koalitsioonileppes kirjas on, on kirjas ka Riigikogu kinnitatud dokumendis. Kui protsendid muutuvad, siis loomulikult tuleb see projekt üle vaadata. Kui sa arvad tõesti seda, et kui, ma ei tea, suhe muutuks ja oleks 30 : 70 senise 85 : 15 asemel, siis mina ei tuleks Riigikoguga seda arutama, siis sa väga eksid. Kindlasti tuleks arutama. 

Taavi Rõivas, täpsustav küsimus palun!

Aitäh! Tundub, et sa peatasid oma sõnavõtu just sel hetkel, kui sa nägid seda numbrit, kui palju tegelikult sellest paarisajast miljonist on ära kasutatud. Ja küllap põhjusega. Ma nimelt võin sind aidata: see summa on 42 miljonit. See on kulutatud 2016. aasta RES-is ehk riigi eelarvestrateegias selleks eraldatud rahast aastateks 2017, 2018, 2019 ja 2020 – huvitaval kombel kattub see täpselt sinu valitsuste ajaga. Sellest 17% või isegi pisut vähem kui 17% on praeguseks kasutatud. Olgu see iga kuulaja hinnata, kas 17% 100-st on piisav, kas see on edenemine ja kas võib öelda, et meil läheb selle ehitamisega hästi.
Juhin tähelepanu, et ka selle 17% sees on nii mõnigi juba 2016. aastal alguse saanud ehitus. Võtame näiteks trammitee lennujaama, mida korduvalt on rõhutatud. Seda hakati ehitama juba 2016. aasta augustis. Mul on hea meel, et te kinnitate koos Läti ja Leedu peaministriga kogu aeg üle, et see projekt on oluline. Ma ütlen ausalt, ma Läti ja Leedu pärast ei muretsegi, ma olen täiesti kindel, et nad teevad oma osa ära. Mind paneb muretsema see, kas ka Eesti teeb. Euroopa Liidu asjade komisjoni hiljutisel istungil, kus olid ka nii majandusminister Aas kui rahandusminister Helme, oli ausalt öelda päris piinlik seda juttu kuulata. Ei ole vaja minul seda lõhet teie valitsusse teha – igaüks, kes Euroopa Liidu asjade komisjonis kohal oli, nägi seda oma silmaga. Seal ütles Martin Helme üsna konkreetselt, et plaan on järgmine: kui vähegi võimalik, siis tuleb käsile võtta viaduktid ja trammiteed ja raudtee jätta ehitamata. Kuidas te kommenteerite seda, et teie valitsuse minister on sellisel seisukohal? Ja kas see ongi see töine õhkkond, mis teie valitsuses valitseb? 

Ma ei tea, hea Taavi Rõivas, kas sa mõtled, et me ehitame mingit imerongi, mis võlujõul lendab ühest kohast teise. No seda me ei tee. Aga võtame siis selle ehituse ette. 2017. aastal valmis kesklinna tulevast Rail Balticut ja Ülemiste terminali Tallinna lennujaamaga ühendav trammitee, maksumus ca 11 miljonit eurot. 2019. aasta maist toimub Saustinõmme viadukti ehitus. Saustinõmme viadukt on vajalik selleks, et Tallinna ringteed kasutavad autod saaksid üle Rail Balticu. Seal oli ilus üritus, teie auesimees Siim Kallas oli kohal, tal oli tuju hea, ei olnud öelda ühtegi paha sõna. Läheme edasi! Hange on käimas Rail Balticu vahetusse lähedusse jäävate kõrgepingeliinide ümbertõstmiseks. Kas te arvate, et seda raudteed ehitades paned ainult rööpmeid maha või? Kõrgepingeliinid on vaja ümber tõsta. Lepingu sõlmimine on 2020. aasta mais-juunis.
Edasi, käesoleva aasta lõpuks on välja kuulutatud hanked, mis puudutavad seitset Rail Balticuga ristuvat kohta: Harju- ja Raplamaal viis viadukti ning kaks ökodukti, et loomakesed ka ilusti saaksid seal liikuda. Näiteks Assaku ja Põrguvälja tee viaduktid, Rapla–Varbola tee maanteeviadukt, Urge ja Laane ökodukt Raplamaal – kõigi nende puhul algab ehitus hiljemalt 2021. aasta kevadel.
Nüüd, 2021. aastal on kokku kavas alustada 26 Rail Balticu silla ja viadukti ja jälle seitsme ökodukti ehitust, samuti Vanasadama trammiliini rajamist ning esimesi ehitustöid ka Pärnu ja Ülemiste reisiterminalis. Kõik need objektid, välja arvatud see trammiliin, on vajalikud vaid Rail Balticu rajamiseks. Nii et ma ütlen, töö käib nagu laevaköögis. Aitäh teile!

Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Mul on väike kahtlus, et selles laevas jäävad madrused nälga, kus töö käib samamoodi nagu selles valitsuses. Aga see selleks. Suurte projektidega, nagu ka Rail Baltic on, tihtipeale ongi nii, et neid asju tuleb pidevalt ajada. EKRE praegune käitumine meenutab kõrvaltvaatajale üsna palju sellist Itaalia streiki, kus ei tehta midagi, ainult tehakse nägu, et me seda ei vaja. Need objektid, mida te mainisite, sh ühendus Lennart Meri nimelise Tallinna lennujaamaga – me mäletame nende algust hästi. Me olime valitsuses ja ma siiski meenutan, et tollal aeti seda asja päris hoolega.
Aga paarist asjast veel. Te vist ikkagi ei saa korralikke meediaülevaateid. Ka kolleegid märkisid seda, et näiteks TV3-s ütles üks kaabuga mees, kes meenutas teie valitsuse siseministrit, et kui üks koalitsioonipartneritest ei ole mingi asjaga nõus, siis seda ei tule. Ja ta kordas igaks juhuks üle, et vaatajad kindlasti aru saaksid: nii lihtne see ongi! Mul ongi selline küsimus. Kui me hoiakutes ja toimetamistes tegelikult anname pidevalt signaale, et me ei taha Euroopaga ühenduses olla, et me ei taha seda ühendust, siis meil ei ole vaja kiilu lüüa, see kiil tegelikult on valitsuses juba olemas, aga seda üritatakse varjata. Äkki te ikkagi seletate nüüd, milline on valitsuse plaan ja kuidas seda valitsust juhitakse. Kas kõik partnerid on ühel nõul? Ja mis te arvate: kui see raha jääb kasutamata, projekt jääb seisma, aeglustub või jääb ellu viimata, kas meil tuleb see raha tagasi maksta? 

Aitäh teile! Noh, eks ikka ole nii, et küsimused käivad üles-alla. Härra Rõivas siin kõvasti ründas. Teiega me oleme alati olnud pikaajaliste majandusprojektidega ühel joonel. Kui ma nägin teie küsimust seal ekraanil, siis mõtlesin kohe, et teis tekitab Rail Baltic erilisi tundeid, sest see on üks osa Tallinna–Helsingi tunnelist tulevikus. Ma usun, et te siin ei tagane. Te ei tagane oma sõnadest ja nagu me oleme lubanud, kui jumal tervist ja elupäevi annab, siis läheme kunagi lastelastega seda tunnelit vaatama.
Nüüd, Rail Baltic – mis ma oskan öelda? See on koalitsioonilepingus sees. Rõivas ütleb, et ei ole, noh mina ei tea, mina olen sellele alla kirjutanud ja väidan, et on sees. Aga võib-olla härra Rõivas mõtleb mingit teist koalitsioonilepingut. Igatahes sellele EKRE, Keskerakonna ja Isamaa lepingule Taavi alla pole kirjutanud. Kui aga huvi on, noh, tule, räägime läbi – miks mitte. Tasuks toetada, hea leping on. Nüüd edasi. Keegi ei soovi seda koalitsioonilepingut muuta. Punkt 1. Punkt 2 on see: nali naljaks, kui rahastamisalused muutuvad, siis loomulikult tuleb see kava üle vaadata. Ja see on kirjas ka rahvusvahelises lepingus, Leedu, Läti ja Eesti vahelises lepingus, mis siinsamas Riigikogus on heaks kiidetud. Ma ei kujuta nagu ette, kui te ütlete, et siis me ei vaata seda üle. Muidugi tuleb see üle vaadata. See paneb ju siis palju suuremad kohustused Eesti maksumaksja kanda. Aga see ei tähenda seda, et me peaksime siis selle lõpetama.
Edasi, te pahandate, et me ei soovi Euroopaga ühenduses olla. Vaadake, kui suured projektid on algatatud viimastel aastatel! Kas või see energiasüsteemi sünkroniseerimine Kesk-Euroopa omaga. See on ikka väga suur ja mahukas, eks ju. Me oleme saanud väga häid kokkuleppeid ka selle MFF-i raames. Ma tahan siin teie ees kiita eelmist komisjoni presidenti härra Junckerit. Mul oli isiklikult temaga mitmeid kohtumisi sellel teemal, asi läks liikvele ja me näeme, et me suudame tegelikult veel selle MFF-i raames neid summasid efektiivselt kasutada. Viimane kõne Väikse väina tammi teemal oli komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. Ma ütlesin, et see on meie prioriteet ka tulevases MFF-is. Konkreetne näide just Euroopaga ühendamise kohta on aga meie elektrienergiasüsteem.
Mis puutub Rail Balticusse, siis tõesti, seal probleeme ja takistusi tuleb, seda muidugi. Aga mina usun, et me saame nendest kändudest üle, me saame selle projektiga edasi minna. Aga tegelikult on teie abi küll vaja. Ma olen Riigikogult palunud, et meil on vaja teha selle nimel jõupingutusi, et Eesti, Läti ja Leedu vahel lepitakse kokku juhtimisskeem Rail Balticu valmimiseni. Siin on vaja kindlasti ka Balti Assamblee liikmete abi. Nii et tulge kampa ja aidake kaasa! 

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on number 6, esitajaks Katri Raik ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Austatud esimees! Hea peaminister! ERR on teinud kriisi ajal suurepärast tööd. Ma rõõmustan eriti ETV+ usaldusväärsuse kasvu üle. Ent koalitsioonisaadikud näitasid praegu asjatundjate valimisel või nimetamisel ERR-i nõukokku sulaselgelt, et tegemist on poliitilise kokkuleppega. Kuidas te sellesse peaministrina suhtute?

Aitäh! Minu meelest tuleb võtta kõigepealt siitsamast saalist ringhäälinguseadus, mis reguleerib ringhäälingu nõukogu liikmete valimist. Selle võttis Riigikogu vastu juba üle kümne aasta tagasi, 18. jaanuaril 2007. Ja sellekohast paragrahvi ei ole erinevad Riigikogu koosseisud muutnud.
Nüüd, nõukogu moodustamine. Nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu nõukogusse ühe liikme igast Riigikogus esindatud fraktsioonist, aga ka neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Minu meelest Riigikogu on nii toiminud. Nüüd, ma isegi ei tea täpselt – te peaksite oma küsimust täpsustama –, keda te süüdistate või kes nendest liikmetest ei sobi. Ma korraks tegin väikese tagasivaate ja ausalt öeldes nüüd saan aru, kelle üle nendest kolmest inimesest nüüd see vaidlus käib. Ma arvan, et nendest kaks ei ole kindlasti erakonnas, aga ma ei ole niimoodi inimesi kontrollinud. Ent rahvusringhäälingu nõukogus on olnud ju ka erakonnataustaga inimesi. Aga ma ei tea, ma ei ole kordagi niimoodi mõelnud. Tõesti, minu lugupidamine Paavo Nõgesele – ei saa öelda, et ta oleks kuidagi ajanud Reformierakonna poliitikat. Ta oli Kultuuriministeeriumis tööl, tegi seal oma tööd ja nüüd on erasektoris. Ta läks sealt minema vabatahtlikult, ma saan nii aru. Nii et poliitilise taustaga liikmeid on seal olnud ka varem. Mis puutub tänastesse uutesse liikmetesse, siis ma ei ole küll kontrollinud, aga minu teada vähemalt kaks neist ei ole üheski erakonnas. Ma ei oska kolmanda inimese kohta öelda, võib-olla pole ka tema üheski erakonnas.
Tahan veel seda öelda, et ma nõustun teie kiidulauluga rahvusringhäälingule. Selle kriisi ajal on nad meile olnud väga hea partner, väga operatiivne partner. Kuigi väike kriitika oli siin Riigikogus, kui ma eksi, 12. märtsil, kui mul oli palve esineda teie ees poliitilise avaldusega ja nad ei teinud sellest ülekannet. Mõned Riigikogu liikmed pragasid selle pärast rahvusringhäälinguga. Aga veebikeskkonnas see oli olemas ja oli ka raadiouudistes – polnud hullu. Ja see, mis te ütlesite ETV+ kohta – jah, selle vaadatavus on tõusnud kordades. Järelikult on ka väga suur usaldusväärsus. Aga ei taha ka mina öelda, et ETV või ETV2 teeb halba tööd. Pingutavad kõik, kogu rahvusringhääling – võtame ka raadio siia hulka. Ka raadio on teinud operatiivset tööd, midagi pole öelda.

Katri Raik, täpsustav küsimus palun!

Püüan siis täpsustada. Kultuurikomisjonis oli hääletamisel 21 kandidaati, kellest kolm kandidaati said hääled 6, 6 ja 6 ehk kõik kolm kandidaati said kõigi koalitsioonierakondade esindajate hääled. Hämmastav üksmeel! Kolm kandidaati, aga siiski paistavad välja kolme erakonna kõrvad. Nüüd peatselt ilmsesti ka siin suures saalis seda arutatakse ja on väga tõenäoline, et meil tekib ERR-i nõukogu, kus koalitsioonierakondadel on lisaks enda esindajatele veel ka asjatundjatest esindajad. Me pidime seekord valima asjatundjaid. Jääb huviga oodata, mis saab järgmisest ERR-i tegevjuhist või kes see saab olema. Kas te tõesti ei näe selles probleemi? Kõik koalitsioonisaadikud olid 21 kandidaadist kolme välja valides täielikul üksmeelel. Kindlasti oli selles nimekirjas väga tugeva akadeemilise taustaga inimesi, seejuures tugevama taustaga inimesi kui need, kes said valitud. 

Aitäh! Mis me siin käime nagu kass ümber sooja pudru. On ju teada, et te räägite kolmest inimesest: härra Hõbemägi, härra Espak ja härra Trasberg. Teie väide on, et peavad olema asjatundjad. See tähendab seda, et te nagu ütlete, keegi neist ei ole asjatundja, keegi neist sinna ei sobi. Ma ei oska öelda, mille põhjal seda hinnatakse, et ei sobi. Minu meelest on kõik omas valdkonnas olnud juhtivatel kohtadel, nad on oma valdkonna spetsialistid. See on olnud Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanek. Teil tuleks öelda, kes sinna ei sobi. Ma ei tea, ma ei oska ühegi kohta öelda, et ta ei sobi või ta ei ole selle valdkonna spetsialist. Nii ikka ei saa! Ma arvan, et tuleb öelda, kes teid häirib või kelle kvalifikatsioonis või professionaalsuses te kahtlete. Minu meelest nii ei saa hinnata. Mina arvan täiesti veendunult, et need kolm inimest tegutsevad selle nimel, et rahvusringhäälingul läheks hästi. Te küsisite ka, kes on uus juhatuse esimees. See valimine tuleb. Ausõna, mina ei ole ühegagi neist arutanud, kes on uus juhatuse esimees, ma pole isegi rääkinud ühegagi nendest enne selle valiku tegemist. See on ikka nõukogu otsus. 

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! See ilmselt ei ole juhus, et juba mitmes kord koalitsioon otsustab sellistele kohtadele, mis võiksid vähemasti näida, aga loomulikult ka olla erapooletute ekspertide kohad, määrata ühe inimese, kes tunneb hinges sümpaatiat Keskerakonna vastu, ühe inimese, kes tunneb sümpaatiat EKRE vastu, jne. Seda on ka varem juhtunud. Näiteks ka nimetamiskomitee puhul olid sellised kahtlused avalikkuses väga tugevalt üleval. Aga ma ei heida kellelegi ette seda, et ta on kandideerinud ühe või teise erakonna nimekirjas või tunneb sümpaatiat ühe või teise erakonna vastu. Mulle teeb muret hoopis see, et teie valitsuse minister nimetas kolm päeva tagasi Eesti Rahvusringhäälingut saastunud veeks. Ja teine teie valitsuse minister, täpsemalt siis Martin Helme, rahandusminister, iseloomustas praegust protsessi nõukogu liikmete nimetamisel terve mõistuse sissepressimisena ERR-i, mida on väga vaja. Siit ilmselt tulevad ka välja kavatsused, mis vähemasti teie koalitsioonipartneril ja küllap sedakaudu ka kogu valitsusel kipuvad olema. Samuti ütles teie valitsuse minister – ja sellele ma palun nüüd teie hinnangut – ERR-i kohta järgmist: "Rikutakse erapooletust, tasakaalustatust, rikutakse nõudmist esindada teatud väärtusi, mis on selgelt seadusesse sisse kirjutatud. Minu meelest rikutakse ka kõige elementaarsemaid ajakirjanduslikke häid tavasid ja standardeid." Ja ta jätkas: "Kõikidele hambakiristamistele ja ulgumistele vaatamata on tegelik eesmärk ja ülesanne panna ERR korralikult tööle vastavalt seadusandja tahtele." Ja seadusandja all mõtles ta ilmselt pigem valitsust kui parlamenti, sellepärast et parlamendil ühtset seisukohta selles küsimuses, nagu me teame, ei ole. Kuidas te hindate seda sõnavõttu? 

Aitäh! Ma hakkan hindama teie repliiki selle algusest peale. Ma saan aru küll, te tahate öelda, et Trasberg, kes ei kuulu erakonda, on kuidagi, ma ei tea, Keskerakonna esindaja. Veel te ütlete, et Espak on ühe teise erakonna, ma ei tea, mõjusfääris või kuidas te ütlesite. Minu teada oli Peeter Espak Vabaerakonna liige, aga ta on sealt välja astunud muidugi. Seda te ei öelnud, kas te tahate öelda, et Priit Hõbemägi, kes on tunnustatud ajakirjanik ja meediaõppejõud, on Isamaa mõjusfääris või ma ei tea, kuidas te seda nimetate. Öelge siis oma laused lõpuni. Mina arvan, et ei Hõbemägi, Trasberg ega ka Espak ei esinda ühegi erakonna seisukohtasid. Tõesti ma arvan nii, käsi südamel. Trasberg on rahandusspetsialist ja ma arvan, et seda on rahvusringhäälingul vaja – siiralt arvan, et on vaja. Ma ei saa aru, mis see teie süüdistus on. Võib-olla on süüdistus see, et asjad käisid 17 aastat nii – ega ma täpselt ei tea. Kui Reformierakond oli võimul, ehk siis otsustati neid asju Reformierakonna tagatoas. Ma ei tea tõesti, kuidas need asjad käisid. Võib-olla te räägite oma kogemusest. Komisjoni ettepanek on need kolm inimest. Mina ei ole nendest mitte ühegagi rääkinud, aga ma arvan, et nad teevad oma tööd seal rahvusringhäälingus hästi.
Nüüd, kui te küsite minu hinnangut eri ministrite ütluste kohta, mis puudutasid rahvusringhäälingut, siis ma andsin oma hinnangu rahvusringhäälingule, kui ma vastasin eelmisele küsijale. Ma ütlesin Katri Raigile, et rahvusringhääling on minu meelest selles kriisis väga professionaalselt ja hästi tegutsenud, väga operatiivselt. Nad on andnud – ja see on kõige olulisem – just seda sisendit, mis puudutab koroonaviirust. Ja eriti teeb mulle heameelt, et nad on silmas pidanud mitte ainult eestikeelse emakeelega elanikkonda, vaid ka venekeelse emakeelega elanikkonda. Ja vaadake, kui palju on rahvusringhäälingus viimase kahe kuu jooksul olnud ka viipekeelset tõlkimist erinevate ülekannete puhul, ka selles on väga suur edasiliikumine. Ma mäletan, et härra Jaanson on sellele teemale mitmeid kordi tähelepanu juhtinud. (Saalist öeldakse läbisegi midagi.) Nii et minu meelest ääretult head tööd on tehtud. 

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus, number 7, esitaja Kristina Šmigun-Vähi ja vastab kultuuriminister Tõnis Lukas. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kultuuriminister! Ma kõigepealt täpsustan, et mul on kaks küsimust, mis on omavahel väga seotud. Eestis on ligi 4000 litsentseeritud treenerit, neist 2/3 töötab töölepingu alusel, 1/3 käsunduslepingu alusel. Sellele infole tuginedes võib öelda, et üle 1000 treeneri, kes meie noorte ja vanade tervise eest hoolt kannavad, ei saa töötukassa meetme kaudu mingisugust abi. Töölepinguga töötavad treenerid saavad abi vajadusel nii töötukassast kui ka Kultuuriministeeriumi loodud toetusmeetmete kaudu. Kas Kultuuriministeeriumil on kavas toetada treenereid, kes töötavad käsunduslepingu alusel? Ja murelikud on ka paljud spordiklubid, kes ootavad valitsuse otsuseid, kas sellel aastal on võimalik korraldada laste- ja spordilaagreid. Sellest sõltub spordiklubide tulevik. Kui suvel ei lubata laagreid korraldada, siis paljud klubid koondavad oma treenerid ja kuulutavad välja pankroti.

Austatud juhataja! Lugupeetud küsija! Tegelikult on spordi toetuspaketis mitmed erinevad meetmed ja klubideni jõuavad need vähemalt mingil määral otse alaliitude kaudu. Klubide toetuseks on suunatud ligi miljon eurot ja sporditaristu toetamiseks 400 000 eurot, mis annavad abi nendele klubidele, kes rendivad pindu. Ja vahendeid, mis neil sellest järele jäävad, saavad nad kasutada ka treenerite palkamiseks.
Tõepoolest on treenerite toetuse süsteem seni olnud suunatud ka sellele, et treenerid parandaksid oma kvalifikatsiooni. Riiklik toetussüsteem on ehitatud üles just noortega tegelevate treenerite toetamisele. Seetõttu soovitakse, et klubid teeks nendega töölepinguid, sest noortega tegeletakse mitu aastat järjest. Ja samamoodi on oluline, et treenerid saaks puhkust ja neile kehtiks ka kõik muud sotsiaalsed garantiid.
Nüüd, kui me räägime abipaketist praegustes oludes, kus treenerid vajavad abi, siis kõige lihtsam oli seda raha suunata nendesamade põhimõtete järgi, mis kehtisid juba töötavas süsteemis. Selle tõttu läheb tõepoolest Kultuuriministeeriumi kaudu avaldatav toetus töölepinguga töötavatele inimestele. Töötukassa meetmete puhul me oleme kogu aeg kaasa rääkinud ja soovinud, et need kultuuri- ja spordivaldkonnas ka võlaõiguslikele lepingutele laieneks, aga töötukassa tegi oma otsuse oma süsteemist lähtudes, et see läheb töölepingu sõlminutele.
Nii et tõepoolest võlaõiguslike lepingute alusel töötajatel praegu kerge aeg ei ole. Aga ma võin öelda, et kui klubi n-ö riikliku treeneritoetuse taotlemisest jääb raha üle – klubile on saadud raha töötukassast ja ka selle treeneritoetuse meetme kaudu, mida Kultuuriministeerium organiseerib –, siis seda raha saab kasutada maksmiseks ka nendele treeneritele, kellel ei ole töölepinguid, vaid kes on töötanud võlaõiguslepingu alusel.
Lõpetuseks: laagrid võivad toimuda. Haridus- ja teadusminister juba puudutas seda teemat, et lastelaagrid ja noortelaagrid lähevad suvel lahti. Millistel tingimustel, selle me täpsustame ilmselt selle nädala jooksul valitsuses, aga kindel on see, et kui epidemioloogiline olukord vähegi lubab, siis praeguse plaani kohaselt sellised laagrid saavad juba suvel toimuda, spordilaagrid kaasa arvatud.

Kristina Šmigun-Vähi, täpsustav küsimus palun!

Aitäh! Ma täpsustaks seda, et erilist tähelepanu on vaja pöörata sisetingimustes tegutsevatele spordiklubidele. Ma tean, et välitingimustes juba treeningud toimuvad, neil on teada kindlad reeglid, kuidas tuleb käituda. Aga jah, see on praegu, kuidas öelda, aja küsimus. Nende treenerite ja nende klubide tulevik on mängus. Mis nad siis ikkagi teevad? Ütlen spordiinimesena, et tavaliselt me kannatame hambad ristis, kui finišijoont on juba näha. Kui kaua ikkagi tuleb kannatada – kas me jääme sinnamaani ellu? Ma tõesti väga loodan, et selle nädala jooksul suudetakse otsused ära teha. Tean seda, et väga paljud spordiklubid on hädas. Te teate, et suvel ei ole nii nagu talvekuudel, et käivad treeningud, õpilased käivad trennides. Aga ka suvekuude rendid on vaja maksta, on suured võlad. Loodan väga, et te teete kindla otsuse, mis hakkab edasi saama. Soovime edu, et see otsus tuleks kiirelt!

Aitäh, hea küsija! Saan teie südant rahustada: see otsus on langenud. Sisetingimustes saavad spordiklubid tegevust alustada järgmise nädala esmaspäevast, 18. kuupäevast. Nende hulka kuuluvad tavalistes sisetingimustes töötavad klubid ja ka ujulad spordiruumidena. Nii et see on päris suur vabadus, mis järgmisest nädalast uuesti kehtib. Välitingimustes on trenni saanud teha juba varem. Ma loodan, et treeningugrupid on alles, treenerid on terved ja tegevus läheb edasi. Muidugi on teatud tingimused – desinfitseerimine ja muude tervise turvameetmete kasutamine on oluline. Ma olen ka nõus, et sportlastel on eesmärgid. On inimesi, kes teevad sporti ainult tervise huvides, aga on ka neid, keda stimuleerib teatud adrenaliinitase, mille puhul sporti tehakse nii, et on treeningud ja ka võistlused. Selle tõttu me tahame ka võistluste korraldamise võimaluse anda võimalikult kiiresti. Vabas õhus tekib selline võimalus kuni sajaliikmelistele gruppidele, mille hulka on arvestatud sportlased, treenerid, kohtunikud, tugipersonal, juba 18. kuupäevast järgmisel nädalal. Sisetingimuste võistluste osas otsuseid vastavalt arstide nõuannetele veel kaalutakse, aga tahame jah, et oleks treeningud ja võistlused üheskoos. Siis on sportlastel stiimulid olemas.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma laiendan kolleegi küsimust kultuurivaldkonda. Viis päeva tagasi hakati vastu võtma taotlusi kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketist toetuse saamiseks. Esimene küsimus on see, kas teil on juba mingi teadmine, kui suur nõudlus selliste toetuste järele on? Ja kui jääb mahti, siis palun täpsustage suursündmuste võimalikkust juulis-augustis. 

Aitäh, lugupeetud küsija! Praegu ma täpseid numbreid ei hakka prognoosima, aga kõigis toetusmeetmetes on piisavalt taotlusi, vaevalt neist raha üle jääb. Surve tuleb tõenäoliselt suur muusikavaldkonnas, kontserdikorraldajate ja kontsertkollektiivide poolt. Aga seal me oleme avanud võimalused toetada ka tugiteenuseid – helirežii ja muu selline. Muusikavaldkond on väga tugevasti pihta saanud, sest see on paljuski rajanenud eraõiguslikel suhetel. Teatrid, muuseumid ja teatud riiklikud muusikakollektiivid on oma eelarves ettenähtud raha kätte saanud ja saavad lisaks saamata jäänud tulu järgi arvestatud kompensatsiooni. Nendel, kes on lihtsalt muusikaturul tegutsenud, ei ole millelegi tugineda, kui kassa on ära langenud. Nii et sealt tuleb kindlasti surve – kui suur, on raske öelda. Praegu me tegeleme taotluste vastuvõtmisega ja ma ei hakkaks seda prognoosima. Kindlasti kõik teatrid ja kõik muuseumid taotlevad toetust, olgu nad riiklikud sihtasutused või erainstitutsioonid. Kõik kindlasti taotlevad, nad on selle rahaga arvestanud ja teevad praegu eelarvemuudatusi, et taotlusi esitada.
Avalikest sündmustest ma räägiks üldiselt. See on maitse küsimus: kes nimetab suureks juba 200 inimesega sündmust, näiteks mõnda kontserti, kes peab selleks piiriks mitu tuhat inimest. On selliseid mastaapseid massiüritusi, kus keskmine osalejaskond on tuhanded ja kümned tuhanded. Tõeliselt suur üritus on 100 000 inimest. Riigiti on see määr muidugi erinev. Eestis võib öelda, et suursündmused võiksid olla festivalid, kui need tavapäraselt toimuksid, suured rahvaspordiüritused, kui need tavapäraselt toimuksid, suured laadad. Kindlasti nende korraldajad peavad ümber profileerima, oma plaane muutma, aga need saavad toimuda. See tähendab, et kultuur suvel avaneb. Juuli algusest augusti lõpuni saavad toimuda välistingimustes kuni 1000-lise auditooriumiga kultuuri- ja spordisündmused ja üldse avalikud üritused, siseruumides kuni 500 osavõtjaga sündmused. Septembris, loodame, ehk läheb kõik juba mööda vana head rada edasi.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmise küsimuse, number kaheksa, esitab Heljo Pikhof. Vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Töötuskindlustushüvitist saab kõikidest töötutest 33% ning töötutoetust 26%. Kuid tervelt iga neljas töötu ei saa ei töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust. Üks põhjus on muidugi selles, et nad polnud töötanud piisavalt pikka aega enne töötuks jäämist, aga teine põhjus on ka kindlasti selles, et tööleping on lõpetatud kas poolte kokkuleppel või siis omal soovil. Kui me vaatame neid arve, siis aastal 2018 lõpetati omal soovil töölepinguid 70 200 ja poolte kokkuleppel 77 000 töösuhet. Ja kui siit edasi vaadata, siis oma eelnevast praktikast juristina ja ametiühingu liidrina tean väga hästi, et enamasti pole see olnud inimeste vaba tahe – ma mõtlen siis poolte kokkuleppel või omal soovil töölt lahkumist. Kuid mitte alati. Kui ma nüüd meenutan aastat 2008, kui sotsiaaldemokraadid olid ka valitsuses, siis toona anti nendele, kes omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkuvad, võimalus saada töötuskindlustushüvitist, kuid kahjuks see meede lõpetati, sest masu tuli peale. Ma arvan, et oleks väga oluline, kui ka need inimesed, kes poolte kokkuleppel või omal soovil lahkuvad, olles töötanud näiteks kümme aastat ja rohkemgi, saaksid töötukassast töötuskindlustushüvitist, et uut tööd otsida ja käia koolitustel, ega langeks vaesusesse. Milline on teie plaan? 

Suur tänu selle olulise küsimuse eest! Selles vallas on väga põhjaliku töö juba ära teinud sotsiaalminister ja Sotsiaalministeerium. Aprillikuu lõpu seisuga – ma pean silmas töötushüvitise reformi – on ette nähtud võimalikud täiendused ja muudatused. Ettepanekuid on laias laastus neli. Ma rõhutan veel kord, et loomulikult see eeldab lõplikku kokkulepet valitsustasandil ja loomulikult paljus ka siin Riigikogus. Aga eeltöö on minu meelest tehtud.
Kõigepealt, esimene ettepanek on see, et lubada ajutist töötamist töötuna arvel oleku ajal. Ma tulen hiljem konkreetsete ettepanekute sisu juurde tagasi. Teine ettepanek on laiendada töötuskindlustuskaitset uutele töövormidele ja kolmas anda Vabariigi Valitsusele õigus muuta sõltuvalt majandustsüklist töötuskindlustushüvitise kestust. Veel on ettepanek tõsta töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse määra. Oluline on mainida ka seda, et need ettepanekud on läbi arutatud ja tuginevad ka poliitikauuringute keskuses Praxis läbi viidud töötuskindlustuse põhimõtete analüüsile, 2020. aasta jaanuaris avaldatud töötushüvitiste andmetele ning saadud tagasisidele. Töötukassa nõukogus oli see arutelu minu teada aprillikuu keskpaigas.
Kui vaadata neid ettepanekuid konkreetsemalt, siis võtame kõigepealt mõtte lubada ajutist töötamist töötuna arvel oleku ajal. Kehtiva õiguse kohaselt lõpetatakse töötuna arvel olek ja töötuskindlustushüvitise maksmine, kui töötu töötab kasvõi mõne tunni tööampsude tegemiseks, nagu mõned nende kohta ilusti ütlevad. Aga jah, tõesti on plaan lubada töötuna arveloleku ajal ajutist töötamist. Nüüd on küsimus, kui pikalt. On räägitud kuni viiest päevast kalendrikuus. Härra Ligi küsis siin just põllumajandussektori kohta. Mingil määral see muudatus võiks seda olukorda leevendada, aga ma rõhutan, et vaid mingil määral. Loomulikult see ei ole täielik lahendus. Ühes kalendrikuus oleks töötuna arvel oleku ajal lubatud teenida kuni 40% eelmise aasta töötasu alammäärast. 2020. aastal on see summa 216 eurot. Need ettepanekud on välja töötatud Sotsiaalministeeriumis.

Heljo Pikhof, täpsustav küsimus palun!

Te kohe mitte kuidagi ei vastanud minu küsimusele. Ma tean, et laual oli ka ettepanek, et poolte kokkuleppel ja omal soovil töölt lahkujad saaksid hüvitist, aga täna on see teema millegipärast laualt ära võetud. Te rääkisite muudest meetmetest, millest me kõik oleme juba ajakirjanduse vahendusel lugenud, aga poolte kokkuleppel ja omal soovil lahkujate töötuskindlustushüvitis, kui nad on piisavalt kaua töötanud – see oli asi, mille kohta ma küsisin.
Aga siit edasi minnes: kriisi mõjud avalduvad pikka aega ja kriis sotsiaalsektori mõttes on ju alles ees. Töötus kasvab viitajaga ja kasvab ka vaesus. Ning kolmandaks, erinevused tööturul muutuvad veelgi suuremaks.
Nagu te juba ütlesite, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on töötus kasvanud 20 000 inimese võrra. Muret teeb töötutoetuse suurus – see on 35% eelmise töötasu alammäärast ja see on alla vaesuspiiri. Ma tean, et ka see on olnud laual, kui ametiühingud, tööandjad ja valitsus on teemat arutanud. Aga ma ei näe, et töötutoetust, mis on alla 200 euro kuus, keegi sooviks tõsta. Ja teevad muret ka need rühmad, kes majanduslanguses kõige rohkem kannatada saavad, need on eelkõige inimesed, kes on tööturule jõudnud kõige viimasena ja kelle konkurentsivõime on tööturul väikseim. Need riskirühmad on eelkõige pensionieelikud, puudega inimesed, noored inimesed ning mitte-eestlased. Minu küsimus ongi selline. Palun vastake mu eelmisele küsimusele, mis puudutas omal soovil ja poolte kokkuleppel lahkujaid. Ja milliseid meetmeid on võetud tarvitusele või soovitakse tarvitusele võtta, et just riskirühmad ei langeks löögi alla? Nendel on kõige raskem pärast tööturule tagasi saada. 

Aitäh teile! Kõigepealt, teil on õigus, loomulikult on teatud grupid tööjõuturul, kes saavad kõige tugevamini pihta. Kui vaadata statistikat, siis tegevusaladest on suurim töösuhete arvu kahanemine aset leidnud töötlevas tööstuses, suurusjärgus 4700, ning ka majutuses ja toitlustuses: 3800.
Nüüd edasi, kõik need teie meetmed. Te ütlete, et poolte kokkuleppel või omal soovil lahkujate puhul tuleks lävendeid tõsta ja abiraha maksta. Ma arvan, et kõik need teemad on võimalik selle reformi käigus läbi arutada. Selge see, et kui me räägime meetmetest, mis lõpuks võivad saada heakskiidu kõigilt osapooltelt, siis väga paljudel juhtudel, te teate seda isegi, on see seotud riigieelarvega. See puudutab riigieelarve võimalusi ja see puudutab otseselt ka seda, kuidas riigieelarvet menetletakse nii valitsuses kui ka Riigikogus. Nende teie tõstatatud teemade kohta ütlen, et need on kõik alternatiivsed võimalused. Kõik see kindlasti aitaks kaasa tööjõuturu kindlustamisele ja toetaks inimesi, kui nad tööta. Ma arvan, et neid ettepanekuid tuleb tõesti kaaluda.
Nüüd, te ütlesite, et ma ei vastanud teie esimesele küsimusele. Ma siiski ütlen, et need on väga põhimõttelised ettepanekud, mis Sotsiaalministeerium on teinud. Kui lubate, peatun veel kord olulisel teemal, et me soovime laiendada töötuskindlustust uutele töövormidele. Kehtiva õiguse kohaselt on töötuskindlustusega kaetud töötajad, ametnikud ja VÕS-i lepingu alusel teenust pakkuvad inimesed ja mõned väiksemad sihtrühmad, aga me teame ju seda, et töötuskindlustusega ei ole kaetud – seda on väga palju ka kriisi ajal räägitud – näiteks FIE-d, juriidiliste isikute juhtimis- ja kontrolliorgani liikmed ja näiteks vanaduspensionärid. Ja siin on samuti Sotsiaalministeeriumil ettepanek laiendada seda ringi, kes töötuskindlustusest kaitset saaksid. Aga veel kord, kui me teeme seda FIE-dele või ka näiteks juhatuse liikmetele, millest on palju juttu olnud, siis loomulikult need on kõik seotud eelarveliste mõjudega. Aitäh teile!

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimuse esimene pool on võib-olla remark teie vastusele seoses sellega, et ma justkui mainisin, et töötuid on liiga vähe, et 50 000 on liiga vähe. Ei ole vähe! Aga minu mõte oli see, et kuigi meil on tulnud üle 20 000 töötu juurde, siis hordid põllumajanduse ukse taga ei ole kasvanud. See oli viide sellele, et meil võib olla ka 75 000 töötut, aga see ei pruugi päästa põllumajandust. See oli selle väljaütlemise mõte. Aga ma tahan täpsustada ühte olulist küsimust. Esiteks see, et kui maaelukomisjon tegi ettepaneku, et siin juba olevate välistöötajate töötamise võimalust põllumajanduses võiks pikendada hooaja lõpuni, siis nii koalitsioon kui valitsus teatas, et 31. juuli on väga okei. Rohkem ei ole vaja. Viidati justkui sellele, et hooaeg lõpeb varem ära.
Aga teine oluline küsimus tekkis praegu, kuuldes teie vastust malevate kohta. Kas ma sain õigesti aru, et malevaid te ei ole veel otsustanud? Üks kriitiline küsimus, mida te arutate, on see, et tekib väga suur tõenäosus viia võimalik nakatumine üle Eesti laiali, kuna malevatesse tulevad kokku lapsed Eesti eri piirkondadest. Tegelikult ma tahaks teada, kas see pisikene võimalus, mis kindlasti ei päästaks tervet sektorit, selgub lähipäevadel ja kas valitsus on pigem selle suhtes kriitiline, lähtuvalt just võimalikust nakkusohust ja selle laialikandumisest üle Eesti eri piirkondadesse. 

Aitäh! Ma jään oma seisukoha juurde: ma arvan, et õpilasmalevad on ka sellel suvel teretulnud. Me eilsel päeval pühendusime sellele teemale oma erikomisjonis päris palju. Minu arvates me peaksime mõtlema selliselt, et kui 9. juunil õppetöö koolides lõppeb, siis selle nädala reedene päev – see peaks olema 12. juuni – tegelikult malevad võiksid startida. Juunikuu alguses igal juhul. Ma pean seda küll õigeks. Aga kui te küsite, kas on otsus selle kohta tehtud, siis otsust veel ei ole, lihtsalt tunnetus on selline, nagu ma praegu teile ütlesin. Ei ole minul küll tunnetust, et keegi valitsusliige arvab, et õpilasmalevad tuleb sel suvel ära keelata.
Kui te nakkusohu levikust räägite – keegi teine puudutas seda kooliõpilastest rääkides ka –, siis jah, vastab tõesti tõele, et oma ala spetsialistid, professorid ütlevad, et noorte hulgas see ei levi. Aga see ei tähenda, et nad ei või olla selle viiruse kandjad. Ja igasugune noortetöö automaatselt toob rohkem kokku ka täiskasvanud inimesi, kes on nende õpetajad, juhendajad jne. Aga kindlasti ei saa väita, et me ei ava õpilasmalevaid. Tunnetus on täna vastupidine: ma arvan, et ka see suvi õpilasmalevad võiksid tööle hakata. 

Aitäh, lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus, number 9: esitab Signe Kivi ja vastab kultuuriminister Tõnis Lukas. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Riigikogus on sel nädalal menetluses riigihangete seaduse ja kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Viimase eesmärk on tõsta ehitushangete piirmäära, millest alates on hankijal kohustus tellida kunstiteos. Täna tuleb seda kohustust järgida, kui ehitustööde maksumus ületab 450 000 eurot koos käibemaksuga. Hangitava kunsti maksumuseks on seega 4500 eurot, mis seletuskirja kohaselt on tekitanud olukorra, kus konkursside korraldamine on kulukam kui kunst ise. ERKAS, kes on korraldanud kõige rohkem konkursse, märgib juba oma 2018. aasta pressiteates, et nende halduskoormus on seaduse täitmisel ebamõistlikult suur. Ma tsiteerin: "Kerkinud ehitushindade juures ei peaks iga suurema remondiga kaasnema kohustus kunsti tellida." Minu küsimus: miks ei kooskõlastanud Kultuuriministeerium seda ettepanekut kunstivaldkonna esindajatega? Ja kas tänases uues majandusolukorras, kus kunstnikel on vägagi vaja nende loomingu tellimusi, ei ole see muudatus siiski ennatlik?

Aitäh, hea küsija! Selle seaduse, nagu te nimetasite, kunstiteoste tellimise seaduse sünnilugu ja elulugu on väga tihedalt seotud riigihangete seadusega. Selle tõttu ka praegu menetletakse neid koos. Asjaomased piirsummad ja ka hinnang, millisest hinnatasemest peale peaks objektile kohustuslikus korras selle maksumusest 1% ulatuses kunsti tellima, sõltub väga palju riigihangete loogikast. Mis tasemel ja mis ajal on seda kooskõlastatud kunstnike ringkondadega, selle vastuse ma jään võlgu. Kui ma Kultuuriministeeriumisse läksin, siis ma teadsin, et see teema on üleval 2017. aastast, kui riigihangete seadust muudeti nii, et alandati seda piirmäära, millest alates peab just riigihankega n-ö objekti menetlema, 250 000-lt 150 000-le. See oli siis Kultuuriministeeriumi jaoks üllatus. Sellega seoses langes ka ju objekti maksumuse määr, millest alates pidi kunsti tellima, 750 000-lt 450 000-le. Kui võtta 1% 450 000-st, siis on see 4500 eurot ja tõepoolest mõne kunstitöö peale, nagu te ütlesite, võib minna rohkem raha, kui kunstnik selle eest sel moel saaks. Muidugi, praeguses olukorras võiks kunstnikke toetada, aga ma loodan, et me saame seda praeguses olukorras teha teiste meetmetega. 
Nii et jah, see on pika slepiga probleem, nüüd oleme jõudnud uuesti ettepanekuni. Ma pean seda tegelikult ka ise mõistlikuks, et iga väikse remondi peale kohustuslikus korras kunsti tellida võib-olla ei ole õige lahendus, samas propageerin, et kõik võiksid kunsti niigi rohkem osta. Tõstataksin siia juurde aga veel teise teema, mis on mu meelest ajale jalgu jäänud. Kunagi otsustati ju ka see ülempiir. Tähendab, kunsti on vaja ja ükskõik kui palju objekt maksab, näiteks 100 miljonit, ikkagi 65 000 euro eest peab tellima. See piirmäär võiks olla suurem, sest marmor, pronks ja mingid muud materjalid, millest võiks midagi suurt teha monumentaalse hoone jaoks, on kallid. Võiks olla suurem piirmäär ja võib-olla peaks selle muudatuse ka algatama.

Signe Kivi, täpsustav küsimus, palun!

Suur aitäh! Te tegelikult vastasite praegu ära ühele minu võimalikule lisaküsimusele. Seadus toimib tõesti aastast 2011 ja on näidanud, et see on igati õigustatud. Eesti avalik ruum on rikastunud väga oluliste kunstiteostega. Aga kas lisaks sellele ülempiiri tõstmisele, mis on väga hea mõte, on teie meelest võimalik seadust edaspidi muuta peale arutatava eelnõu ka muul moel? Osa probleeme on ilmsiks tulnud just nimelt kunstiringkondade tagasisidest ja kas ministeerium on nõus neid ettepanekuid arutama? See on esimene küsimus. Ja teine on niisugune inimlik küsimus. Kas ministril peale selle ERM-i lavaeesriide, mis on üks lemmikutest, on ka teisi näiteid selle konkursi õnnestunud kunstiobjektidest? 

Jah, ma praegu vaatan seda nimekirja. Väga hea küsimus! Hiiumaa gümnaasiumis skulptuur "Tuuleluule". Juba ilus nimi ja tore, et ka Hiiumaale on midagi jõudnud. Tegelikult on neid näiteid päris palju. Minu meelest on maitsekalt kujundatud Noora, nii üleüldse arhitektuurselt kui ka see kunst, mis Noora arhiivihoonele telliti. Aga ma teen siin kellelegi kindlasti liiga. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia võidutöö on hea: need vitraažid, mis seal on, kogu see interjöör on väga kena. Nii et kunsti on paljudes kohtades. Muidugi võib öelda, et sel on ka teine pool: kunst on ju maitseasi, kes kuidas hindab. Võib-olla kellelegi mõni kujunduselement tundub lihtsalt arusaamatu kuup või pundar. Aga see olgu kunstnike valida.
Selles mõttes on see seadus töötanud väga hästi, et need komisjonid on professionaalsed, need žüriid on professionaalsed. Mina usaldan neid žüriisid. Ma arvan, et Eesti kunst ja Eesti avalik ruum on väga palju võitnud nendest konkurssidest ja sellest ideest üldse. Nii et ma tänan kõiki, kes selle idee algatasid ja 2011. aastal seaduseks tegid. See on tõesti hästi läinud.
Missuguseid muudatusi võiks teha? Selles mõttes raske öelda, et mõnes mõttes on see täiuslik idee. 1% kunstile, kui me hakkame mõtlema, laiendada, et 2% kunstile, 3% – see on natuke teise tasandi jutt. See, et 1% objekti maksumusest võiks minna, kui on olnud avalik konkurss, kunstile, on nii täiuslik idee, et sinna sisuliselt lisada midagi ei olegi. Küll võib kaaluda tehnilisi nüansse. Võib-olla siis, kui veel kunagi mängitakse riigihangete piirmääraga ja sellest muutub ka kunsti tellimise maksumuse määr ja see hakkab kellelegi jälle ette jääma – no et juba konkursi läbiviimine on väga tülikas –, võib-olla siis ei pea alati žüriile maksma või ei pea alati preemiaid andma. Ütleme, korralduslikke küsimusi saab täpsustada, aga üldiselt ma arvan, et see on olnud üks väga hea idee ja aitäh selle elluviijatele! 

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Kui nüüd hea küsija ja vastaja ei kasuta kogu oma aega ära, siis me jõuame veel ühe küsimuse võtta. Küsib Keit Pentus-Rosimannus ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Kuna infotunni lõpuni on veel seitse minutit, siis ma usun, et me peaministriga kindlasti jõuame selle küsimuse ära käsitleda.

Me peame ka saalikutse tegema!

Eriolukorra ajal kehtestatud piiranguid hakatakse nüüd otsapidi leevendama, aga aru saada on, et ega kriis ei ole ju kaugeltki läbi. On väga võimalik, et enne vaktsiinide saabumist tuleb meil veel silmitsi seista vähemalt ühe uue viiruselainega. Me oleme praegu maikuu keskel ja kriisi majanduslik mõju alles kogub hoogu. Mõned sektorid on arvanud, et nendeni jõuab kriisi mõju, kogu see kriis alles viiteajaga ja alles sügisel. Taastumine kogu sellest majanduse seisakust ei õnnestu paari kuuga. Palgatoetuse maksmine nendele, kes on olnud eriolukorra ajal sunnitult töölt eemal, on meede, mis on aidanud ära hoida väga kiiret ja massilist töötuse kasvu. Ka kolm suuremat tööandjate liitu on rõhutanud, et selle näol on tegu kõige olulisema ja kõige paremini töötava tugimeetmega. Palgatoetuse maksmine lõpeb praeguse seisuga 31. mail ja see muidugi tekitab üksjagu ebakindlust. On arusaadav ja ma olen väga seda meelt, et kui ei ole soovi suuremat kataklüsmi esile kutsuda, siis tuleb palgatoetuse maksmist pikendada. Ma panen nüüd kaks küsimust kokku, et teil oleks võimalik mõlemale vastata. Esiteks ma ei ole aru saanud, mis on valitsuse seisukoht palgatoetuse maksmise jätkamise kohta. Teiseks, kuna see on väga kallis meede – esimese kahe kuuga on töötukassa reservidest võetud üle 200 miljoni euro –, siis kuidas on plaanis seda palgatoetuse maksmise meedet töötukassale kompenseerida, et maksmise jätkamine oleks võimalik? 

Aitäh teile! Ma püüan nendele kahele küsimusele vastata mõne minuti jooksul. Kõigepealt, teile väga oluline pressiteade, ka minu õnnitlused teile, Keit Pentus-Rosimannus: ma saan aru, et te liitusite NATO Innovatsiooninõukoguga. Soovin teile jõudu ja edu selles vajalikus töös!
Aga valitsuses me oleme arutanud, kas seda meedet jätkata või mitte. Nagu te teate, see on ka töötukassa nõukogu ettepanek. Töötukassa nõukogu minu teada täna peaks kogunema, vist samal ajal, kui meil on siin infotund. Jah, palgatoetuse meede loodi erakordselt kiiresti, see on osutunud tõepoolest väga vajalikuks ja tõhusaks, aga nagu ka teie ütlete, see on väga kallis meede. See vastab tõele. Praegused arvutused näitavad, et poolteise kuuga on kulunud 114 miljonit, millest näiteks märtsis maksti välja ainult 27 miljonit. Nii et on põhjust arvata, et eraldatud 250 miljonist vaevalt et midagi üle jääb, pigem võib isegi tulla defitsiit.
Kas jätkata või mitte? Ma arvan, et tuleks jätkata. Lähiajal see otsus tuleb langetada. Töötukassa nõukogu ettepanek tuleb ära oodata. Ma arvan, et selle meetme tingimusi tuleb natukene muuta – kas see on hüvitise lae muutmine või lähtumine teisest käibelanguse protsendist. Aga teatud muudatused tuleb teha. Põhimõtteliselt ma aga toetan igal juhul selle meetme jätkamist.

Aitäh! Ma tänan kõiki küsijaid! Ma tänan ministreid vastuste eest! Infotund on lõppenud.