15:00 Istungi rakendamine

Esimees Henn Põlluaas
Tervist, austatud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmanda istungjärgu 14. töönädala esmaspäevase istungiga. Ja kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun, Aadu Must!

Aadu Must
Austatud juhataja! Head kolleegid! Seadusandja on teinud Riigikogule ülesandeks komplekteerida rahvusringhäälingu nõukogu ja täites seda ... Kusjuures jah, meie sisemise tööjaotuse järgi valmistab selle punkti ette kultuurikomisjon. Ning lähtudes sellest regulatsioonist, on mul kohustus üle anda eelnõu Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamise kohta. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
 Peeter Ernits, palun! Ah ei ole soovi ikkagi. Sellisel juhul palun siia kõnetooli Vabariigi Valitsuse nimel proua Heili Tõnissoni.

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esimeseks, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Rene Kokk. Ja teiseks, liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi valitsust majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Need mõlemad eelnõud on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
OIen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja nende edasise menetlemise otsustab juhatus vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Ja nüüd läheme kohaloleku kontrolli juurde!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Ja päevakorra kinnitamine. Käesoleva nädala päevakorra osas on kaks muudatusettepanekut. Esiteks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teinud ettepaneku arvata teisipäevasest päevakorrast välja pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 153. Ja teiseks on Riigikogu juhatusel ettepanek, mille esitas Reformierakond, muuta kolmapäevase istungi viimase kolme päevakorrapunkti järjekorda selliselt, et kõigepealt on eelnõu 131 SE, s.o siis 8. päevakorrapunkt, seejärel 132 SE ja viimasena ehk 10. päevakorrapunktina 172 SE. Siim Pohlak, palun! 

Siim Pohlak
Lugupeetud kolleegid! EKRE fraktsiooni poolt informeerin, et meie kolmapäevase päevakorra muutmist vajalikuks ei pea ja ei toeta seda.

Esimees Henn Põlluaas
Selge, sellisel juhul langeb teine muudatusettepanek välja. Siim Kallas, palun!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh, härra esimees! Kuna see ettepanek tuli minult juhatusele, siis ma saan praegu aru nii, et ma ei hakka pikemalt seda põhjendama. Aga ma saan praegu aru niiviisi, et juhatuse poolt tuli praegu ettepanek vahetada need päevakorrapunktid ära, mis tähendab seda, et kui sellele ollakse vastu, siis peab olema konsensus, aga kui juhatuse päevakord pannakse hääletusele, siis hääletatakse, kes on poolt ja kes on vastu. Et ütleme, sellisel juhul seda vetostamise varianti ei ole.

Esimees Henn Põlluaas
Kui siin saalis mõni fraktsioon esitab sellele vastulause, ei ole nõus päevakorra muutmisega, siis kahjuks langeb see välja. Palun, Hanno Pevkur! Vabandust, Jürgen Ligi oli enne!

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma annan hea meelega Hannole sõna. Aga mul oli teine küsimus. Üldiselt Riigikogu juhatus peab ka Riigikogu maine eest võitlema ja nüüd on juhtunud nii, et tänasesse päevakorda pandi neli pidupäevi tähistavat eelnõu. Ma sain aru, et üks võeti välja, kolm jäävad siiski alles. Väga hästi on põhjendatud need eelnõud, nende eelnõude jõudmine, mis on enne kriisi sisse antud. Aga kas juhatus ei arvanud, et see on tinglik, kui valitsus lisab kriisi kõrghetkel veel omapoolse, mis pealegi kirjutab ümber juba jaanuaris esitatud eelnõusid? Kas seda juhatus arutas?

Esimees Henn Põlluaas
Valitsus lähtus komisjonide poolt tulnud ettepanekutest, nii eelnõude kui ka päevade osas, mis selle nädala päevakorda läksid. Ja juhatusel ei olnud ka selle muutmise vastu iseenesest, ettepaneku vastu midagi. Jah, Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh, härra koosoleku juhataja! Lihtsalt, kodu- ja töökord reguleerib selle, kuidas päevakord saali jõuab. Päevakord jõuab saali juhatuse ettepanekul. Te lugesite ette juhatuse ettepaneku ja seda ei saa fraktsioonid vetostada. Fraktsioonid saavad vetostada seda, kui keegi saalist otsustab teha ettepaneku võtta välja üks või teine päevakorrapunkt, mitte juhatuse ettepanekut. Juhatuse ettepaneku, mille teie ette lugesite – muuta järjekorra punkte kolmapäeval –, see on saalile teadmiseks, nii nagu te võtate juhatuse poolt mõnikord välja mõne punkti ja seda ei aruta. See ongi juhatuse õigus siia saali päevakorda tuua ja siis me hääletame kas "jah" või "ei". Aga teie poolt ettepanek, mis ette pandi, seda ei saa vetostada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Päris nii see siiski ei ole, sellepärast et selle nädala päevakord avalikustati juba eelmisel nädalal Riigikogu liikmetele ja täna me tegeleme just nimelt selle muutmisega. Ja kui mõni fraktsioon ei kiida seda heaks, siis see ettepanek langeb välja. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Ma väga loodan, et vähemasti osal valitsusliidu saadikutel on piinlik, et valitsus tegeleb kesk kõige suuremat kriisi pühade ja tähtpäevade seaduse ümbertegemisega, selle asemel et mõnda opositsiooni eelnõu vahelduseks toetada. Aga mu küsimus on väga põhimõtteline. Siin on kolm väga sarnase sisuga eelnõu, mis on laekunud väga erineval ajal. Millest täpsemalt te lähtusite, kui te kõige esimeseks aruteluks panite päevakorda selle kõige hiljem laekunu ja need oluliselt varem laekunud, mis, tõsi, on opositsiooni poolt, on pandud hilisemaks? Millest te täpsemalt lähtusite? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kahtlemata ei saa valitsus tegeleda kriisi ajal ainult kriisiküsimustega, vaid tegeletakse ka kõikide muudega. Aga mis puudutab seda konkreetset küsimust, siis me lähtusime komisjoni soovist. Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Jah, aitäh! Kas te siis kinnitate üle, et praegu läheb hääletusele see päevakord selle muudatusettepanekuga, nagu te esitasite ja nagu siin inimesed ka üle kinnitasid, et vastavalt töö- ja kodukorrale seda fraktsioonid vetostada ei saa? Nii et kas kinnitatakse päevakord nii, nagu teie välja pakute, et pannakse hääletusele, et see on siis see järgnev menetluskäik? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Fraktsioonid saavad sellist päevakorra muutmist vetostada ja see just toimus hetk tagasi. Ma panen hääletusele tänase päevakorra koos Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekuga, mida ei vaidlustatud. Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Ma siis küsin teilt kui Riigikogu esimehelt. Te olete ka EKRE fraktsiooni liige ja me kuulsime, et EKRE fraktsioon on sellele teie poolt tehtud ettepanekule vastu. Kas ma siis saan aru, et ka teie Riigikogu esimehena ja EKRE fraktsiooni liikmena toetate EKRE fraktsiooni ettepanekut, mille te ise just tegite, sellele vastu? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Ei, küsimus ei ole üldse selline. Mina jäin täiesti erapooletuks selles küsimuses. Mina teatasin juhatusele, et minu seisukohalt mingisugust vahet ei ole, millises järjekorras neid eelnõusid arutatakse, et sellel järjekorral ei ole mitte mingisugust tähtsust, ja sellisel nõudmisel – te küsisite minu isiklikku seisukohta – ei ole mingisugust sisu. Nende sõnadega umbes ma juhatusele vastasin. Siim Kallas, palun!

Aseesimees Siim Kallas
Ma siiski natukene täpsustaksin veel seda asja menetlemist. Juhatuses mina ei kooskõlastanud seda päevakorda ja mõlemad teised juhatuse liikmed läbi meili teatasid, et neil on, nii nagu härra esimees praegu ütles, suhteliselt ükskõik. See tähendab, praegu ikkagi tuli minu arusaamist mööda päevakord, kus on see muudatus tehtud. Nii et me peaksime ikka seda päevakorda hääletama, kas siis poolt või vastu. Seda nagu ei saa vetostada minu arusaamist mööda. Ja kui ükskõik mis küsimus on juhatuses, kus ei ole konsensust, siis tuuaksegi see suurde saali ja kahe erineva variandiga. Nii et minu ettepanek on ikka panna praegu hääletusele seesama ettepanek, mida austatud esimees alguses ette luges, ja selle muudatusega. Ma arvan, et see muudatus, siiski sellel on teatud sümboolne tähtsus, kui vaadata, siis ausalt öeldes ühe eelnõu ilmumine sinna ette, kolmanda täpselt sama sisuga eelnõu ette, on mõnevõrra veider.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Nagu te ise ütlesite, et sama sisuga. Siin ei ole mingisugust sisulist vahet, mis järjekorras nad on. Aga lähtudes komisjoni soovist on see päevakord sellisena tehtud. Selline päevakord on ka avalikustatud ja laiali saadetud ja kui nüüd saalis vaidlustatakse selle päevakorra muutmine, siis ei saa me seda muudatusettepanekut arvestada. Urmas Kruuse! Ja ma palun, et las see jääb nüüd viimaseks redaktsiooniliseks küsimuseks. Palun, sest teema on kõigil üks ja sama!

Urmas Kruuse
Austatud istungi juhataja, auväärsed kolleegid! Kas te Riigikogu esimehena peate te seda ikkagi väga õigeks ja mõistlikuks, kui fraktsioonid on esitanud näiteks jaanuarikuus mingi eelnõu ja valitsus otsustab selle eelnõu paari kuu pärast hiljem kaaperdada, siis teil jätkub nagu veel julgust muuta ka järjekorda selleks, et näiteks opositsioon ei saaks üldse mingit loogilist arutelu jätkata? Miks ei saaks ja ei võiks olla see sellisena, kui fraktsioonid on esitanud selle eelnõu mitmeid kuid varem? Miks peaks samalaadse eelnõu valitsuse poolt tõstma nende eelnõude ette? Et miks see nii on, austatud esimees?

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Mitte kõige vähematki soovi minul ei ole muuta päevakorda. Vastupidi, see soov tuli ja lähtus Reformierakonnast. Üks erakond on avaldanud seisukohta, et nad sellega ei nõustu, ja me lähemegi edasi teile kõigile juba eelmisel nädalal laiali saadetud päevakorraga, pluss siis sotsiaaldemokraatide ettepanek. Aitäh! Me sedasama teemat ei ole vist mõtet edasi... (Vali sumin saalis.) ... aretada. Lähme selle nädalase päevakorra hääletamise juurde. (Sumin saalis.) Aitäh! Me võimegi jääda ilmselt siin niimoodi lõpmatuseni selle üle arutama. Me oleme selle teema tegelikult juba läbi arutanud.
Läheme sellenädalase päevakorra hääletamise juurde. Ja enne seda, nagu ikka hääletamiste puhul, teeme saalikutsungi.
Koos Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekuga arvata teisipäevasest päevakorrast välja pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 153 SE panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 14. töönädala päevakorra kinnitamise! Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu 34 ja erapooletuid 1. Päevakord on kinnitatud. Jah, Urmas Reitelmann! (Kõva naer saalis.)

Urmas Reitelmann
Jaa, aitäh, härra esimees! (Lärm saalis.)

Esimees Henn Põlluaas
Vabandust!

Urmas Reitelmann
Ettepanek on muuta selle nädala töökava moel, et istungid toimuvad ... (Lärm saalis.)

Esimees Henn Põlluaas
Ikka! Urmas Reitelmann, palun, teil oli käsi püsti!

Urmas Reitelmann
Jaa, ettepanek on muuta selle nädala töökava moel, et ... (Juhataja helistab kella) Kui ei kuule, siis võib natukene vaiksemalt rääkida!

Esimees Henn Põlluaas
Palun korrata!

Urmas Reitelmann
Minu ettepanek on muuta selle nädala töökava moel, et istungite päevad oleksid esmaspäev, teisipäev ja kolmapäev, mil oleks üksiti ka infotund. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Panen hääletusele ettepaneku muuta Riigikogu täiskogu III istungjärgu 14. töönädala tööajagraafikut selliselt, et täiskogu istungid toimuvad esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval ning kolmapäeval toimub ka infotund. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Lärm saalis.)
Jah, ma katkestan hääletuse ja Reformierakonna soovile vastu tulles võtame ... Kümme minutit soovisite? (Lärm saalis.) Kuna Taavi Rõivas esitas soovi kümme minutit vaheaega, siis tuleb kümme minutit vaheaega.
Vaheaeg.

Esimees Henn Põlluaas
Enne kui me läheme ajagraafiku muutmise ettepaneku juurde, võtame austatud kolleegide poolt esitatud protseduurilised küsimused läbi. Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh, et ma sõna sain! Kõigepealt ma paluksin selle eelmise teema juurde stenogrammis ära märkida, et see oli juhatuse ettepanek, mitte Reformierakonna fraktsiooni ettepanek, nagu te ütlesite, mis puudutas päevakorra muutmist. Nüüd, kui juhatus teeb ettepaneku päevakorda muuta, siis teie ütlesite, et siis on võimalik saalist fraktsioonil see ettepanek vetostada. Küsin nüüd edasiseks praktikaks, et teada, et kui näiteks juhatus tuleb ettepanekuga, et peaminister tahab esineda poliitilise avaldusega, siis kas meil Reformierakonna fraktsioonina on õigus seda vetostada ja seda siis järelikult muuta ei saa selliselt, et see oleks päevakorras. Siis teine suur küsimus: mis alusel te protseduurilisteks küsimusteks sõna annate? Kui opositsioonil on kümme protseduurilist küsimust ees, siis te hüppate esimese, oma erakonnakaaslaseni ja annate hoopis talle sõna. Mis alusel siin saalis üldse sõna antakse?

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Aeg on juba üle.

Kaja Kallas
Oot, oot! Protseduurilistel ei ole mingit aega.

Esimees Henn Põlluaas
Vabandust, jätkake palun!

Kaja Kallas
Jaa, igaks juhuks tuletan meelde, et protseduurilistel ei ole seda ajapiirangut kuskil mainitud. Ja mis alusel te siis ütlete, et EKRE-l oli õigust seda esimest juhatuse ettepanekut vetostada, samas kui meil Urmas Reitelmanni poolt esitatud ettepanekut päevakorda muuta vetostada õigust ei olnud või õigemini te ei andnud mulle isegi sõna, et seda teha. Ühesõnaga, sellised küsimused. Palun vastata ja soovitavalt viidetega seadustele.

Esimees Henn Põlluaas
Nüüd tuli väga palju küsimusi. Juhatuse istung toimus elektrooniliselt e-maili teel ja oli kahelt juhatuse liikmelt juba saanud päevakord heakskiidu, kui tuli Reformierakonna poolt ettepanek (saalist hõigatakse midagi), Reformierakonna esindaja poolt siis sellisel juhul (lärm saalis), teise aseesimehe poolt esitatud ettepanek muuta seda ajakava. See juba vahepeal läks, kuna ajagraafik, aeg, kell kukkus, mille jooksul tuleb avalikustada järgmise nädala päevakord, siis läksid dokumendid laiali, sellisena, nagu nad olid esitatud. Ja alles järgmisel päeval teine aseesimees teatas, et Reformierakond on fraktsioonis arutanud seda teemat, ja tema teatas, et tema ei ole heaks kiitnud. See kiri tuli reedel, mitte neljapäeval, kui juhatuse istung on.
Nii, ja kui me nüüd räägime sellest päevakorra täiendamisest ja muutmisest, siis kui järgmise nädala päevakord on avalikustatud, siis vastavalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 54-le, on seal punkt kolm, mis ütleb niimoodi: pärast päevakorra teatavaks tegemist võib seda täiendada üksnes juhul, kui ükski fraktsioon ei ole selle vastu. Ja nagu me nägime, oldi selle muudatuse vastu. Mis puudutab seda küsimust, kuidas käituda, kuidas opositsioon võib käituda, kui peaminister näiteks soovib tulla Riigikokku oma avaldust esitama, siis sellel juhul me lähtume hoopis teisest töö- ja kodukorra seaduse paragrahvist ehk siis §-st 56, mis ütleb, siin on toodud terve suur hulk erinevaid punkte, vastavalt millele võib siis seda päevakorda täiendada, ja üks nendest on just nimelt peaministrile siin Riigikogus esinemisõiguse andmine.
Hanno Pevkuril on kolmas protseduuriline küsimus, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Kui vaja, siis ka 4., 5. ja 6.

Esimees Henn Põlluaas
Jah, ilmselt küll, võite ka 40 esitada, kui te peate vajalikuks.

Hanno Pevkur
Ei olnud üldse praegu kommentaari soovi! Aga aitäh! Härra koosoleku juhataja, ma vaatan, et natukene dilemma on. Me kinnitasime päevakorra mitte sellisel kujul, nagu juhatus selle meile ette pani. Päevakorras, teie poolt siis juba tsiteeritud, et päevakord saadetakse välja, ja kui see on välja saadetud, siis see on püha. Ja seda enam isegi juhatuse ettepanekul ei muudeta. Nüüd, selles päevakorras on kirjas ka neljapäev. Ma võtan selle kollase tähtsa paberi, siis siin on kirjas neljapäev. Ja meie praktika on selline, et kui on välja saadetud päevakord, meil on neljapäevane töönädal siin suures saalis, siis me tuleme neljapäeval siia ja teeme kohaloleku kontrolli ja kõik muud vajalikud toimingud.
Nüüd, kuidas käituda juhul, kui näiteks Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku töötada kahel päeval, kuigi me oleme juba kirjutanud, et me töötame neljal päeval? Siin on nagu kaks küsimust. Esiteks see, et see oleks ka justkui päevakorra muutmine, kui te tahate neljapäeva välja võtta. Ja kui keegi fraktsioonides sellele veto paneb, siis seda enam teha ei saa. Ja teine, selgitan veel kord, et kui tahetakse lühendada päevakorda või töögraafikut, siis see peaks eelnema päevakorra kinnitamisele. Sellepärast et võib juhtuda, et näiteks Riigikogu suur saal otsustab kahekolmandikulise enamusega, et me töötame kolmel päeval ja neljapäeval on mõni päevakorrapunkt ja siis juhatus, enne kui paneb päevakorra kinnitamisele, tõstab selle neljapäevase päevakorrapunkti kolmapäevale. Ja siis on võimalik näiteks suurel saalil otsustada ka see, et töötataksegi kolmel päeval ja neljapäevaks planeeritud päevakorrapunktid tõstetakse kolmapäevaks. Elik minu arvates on põhimõtteliselt see juba, et töögraafiku muutmine, esiteks valel ajal tehtud ettepanek, meil on päevakord kinnitatud. Ja teiseks võib ka vaadata seda, kuna neljapäeva me kinnitamise juba tööpäevaks ära, siis on igal fraktsioonil võimalik vetostada seda nii nagu igasugust teist päevakorra muudatust. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Paraku ei ole see sugugi nii, nagu te väidate. Esiteks on selle nädala päevakord kinnitatud ja täiesti õigesti mainisite, et ka neljapäev on tööpäev. Mis puudutab päevakorrapunktide muutmist, siis ma lugesin ette § 54 punkti 3, mis sätestab täpselt, et see on võimalik juhul, kui ükski fraktsioon ei ole selle vastu. Antud hetkel oldi selle vastu. Ja mis puudutab ajagraafiku muutmist, siis see on hoopistükkis kodu- ja töökorra seaduse § 45, mis võimaldab seda ajagraafikut muuta. Seda ettepanekut vaidlustada ei ole võimalik, küll aga vajab see Riigikogult kahekolmandikulist heakskiitu. Kui seda ei ole, siis sellisel juhul me oleme kinnitanud selle nädala päevakava, siis toimub meil istung ka neljapäeval. Aga kuna me ei ole neljapäevaks mitte ühtegi eelnõu heaks kiitnud, siis tuleme me kõik siia kohale, teeme kohalolekukontrolli .. komisjonidesse ja kõik muu vajalik töö, mida siis Riigikogu liikmed teevad. Nii see paraku on. Et me ei peaks lihtsalt tulema neljapäeval siia kokku, sellest lähtuvalt esitaski Urmas Reitelmann ettepaneku muuta ajakava ja selle hääletamise juurde me veel jõuame. Aga nüüd palun Maris Lauri!

Maris Lauri
Aitäh! Palun selgitage mulle, millise põhjusega te keelate Riigikogu liikmetel sõna võtta, sest seda te siin enne tegite. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ma ei ole keelanud kellelgi sõna võtta ja praegu saite ka teie just sõna. Aitäh! Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh! Küsimus ka selle protseduurilise sõnavõttu kohta. Palun öelge, kuidas seda siin saalis peab tegema niimoodi, et sõna saaks. Hetk tagasi oli sõnavõtujärjekorras, registreeritud sõnavõtu järjekorras, kui ma ei eksi, 11 nime ja siis te keeldusite nendele isikutele, kes seal listis olid, sõna andmast ja võtsite kolleegi siit kõrvalt, keda listis minu teada ei olnud – kindlasti ei olnud ta esimeste seas – ja andsite sõna. Mis järjekorras see käib? Ja ikkagi palun vastake ka minu kolleeg Maris Lauri küsimusele, et miks te nendele eelnevatele sõna ei andnud. Ehk kaks küsimust ja sooviksin ka kahte vastust. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kõik, kes soovivad, on saanud sõna ja saavad ka. Aga mis puudutab seda, kui palju protseduurilisi küsimusi ... (Lärm saalis.) ... lubatakse, siis seda otsustab vastavalt meie töö- ja kodukorra seadusele istungi juhataja. (Lärm saalis.) Jüri Jaanson!

Jüri Jaanson
Suur tänu! Nüüd, vaatamata mõningasele kogemusele, mis mul Riigikogu liikmena siin saalis on olnud, ei ole taolist situatsiooni, nagu täna hommikul või praegu siin juhtus, varem olnud. Ja mul tekkis küll siin otse protseduurilisi küsimusi. Sooviksin neile vastused. Ühesõnaga, ma saan aru, et siin toimusid mingid hääletused, siis võeti vaheaeg ja pärast seda anti küsimuste esitamiseks aeg. Ja mul tekib küsimus, kas ja millise ajahetkeni on praegu istung tagasi tõmmatud, kui ta on? Kas see on tagasi tõmmatud päevakorra kinnitamise eelsele ajahetkele või on päevakord juba kinnitatud? Kas see on nüüd seadusele vastav? Seda kõigepealt.
Teiseks, milline on see päevakord, mis siis lõpuks kas kinnitati või siis tuleb kinnitamisele? Kolmandaks, mille alusel te võtsite vahepeal järjekorras vahele teise ettepaneku esitaja, kui küsimuste esitamise järjekord on teil tegelikult siin esitatud või ekraanil näha? Aga kuidas te andsite vahepeal teistele nagu järjekorras nagu eelise? Neljandaks sama, mis eelmised küsijad ikkagi küsisid: miks ei võimaldatud enne päevakorra kinnitamist, juhul kui päevakord on kinnitatud või on ta veel kinnitamata, ma ei tea veel, protseduuriliste küsimuste esitamist? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Päevakord on kinnitatud. See hääletus on läbi viidud. See, mis siin toimus päevakorra täiendamise ettepaneku puhul, ei ole sugugi pretsedenditu. Seda on juhtunud ka selle koosseisu ajal ka varem. On küll, vaadake palun protokollid läbi, see on lähtuvalt meie töö- ja kodukorra seadusest. Mis puudutab neid protseduurilisi küsimusi, siis selle otsustab istungi juhataja, kui palju, kellele. Nii see on vastavalt meie töö- ja kodukorra seadusele. Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh! Kahjuks ei saa öelda, h e a  istungi juhataja, sest see, mida me siin näinud oleme, vist ei ole eriti hea olnud. Teil on olemas ka kaks Riigikogu aseesimeest. Kas te ei leia tänases olukorras, et oleks võib-olla aeg anda nendele võimalus seda istungit juhatada, kuna hetkel te ei ole olnud oma ülesannete kõrgusel? Ilmselgelt selgust te andnud ei ole. Alustasite istungit sellega, et ütlesite, et esitate juhatuse ettepaneku päevakorda punktide järjestuse asjus täiendada-muuta. Peale seda järgmises faasis rääkisite hoopis Reformierakonna ettepanekust. Mulle tundub, et teil on asjad väga segamini, ja teeksin ettepaneku, et võib-olla lasete aseesimeestel end hetkel välja vahetada, kuniks te saate need asjad selgeks

Esimees Henn Põlluaas
No see on teie nägemus. Selle ettepaneku juhatusele esitas just nimelt teie enda erakond Reformierakond ja siin teha nüüd nägu, justkui see ei oleks üldse lähtunud teist, on enam kui kummaline. Ja muuseas, me arutasime siin vaheajal koos aseesimeestega seda olukorda ja vastavalt töö- ja kodukorrale nii ta paraku on, kas see meeldib kellelegi või mitte, kui tuleb ettepanek täiendada, muuta päevakorda ja üks erakond, üks fraktsioon on sellele ettepanekule vastu, siis see ettepanek ei lähe kahjuks arvesse ega läbi. Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra istungi juhataja! Et see töönädal oleks ikka legitiimne, on minul küll siiras ettepanek see päevakorra hääletus tühistada. Selsamal lihtsal põhjusel, et te ignoreerisite vähemalt 10 Riigikogu liikme soovi esitada protseduurilisi küsimusi. Ja see on Riigikogu liikme õigus enne päevakorra hääletusele panekut neid protseduurilisi küsimusi esitada. Nüüd te millegipärast olete leebunud, ilmselt te olete saanud head nõu, et ei ole põhjust ega õigust ignoreerida Riigikogu liikmete poolt esitatavaid protseduurilisi küsimusi. Aga kuna te eelmine kord seda tegite ja see on ka salvestatud, on mul siiras palve teile see päevakorra hääletus ikkagi tühistada ja korraldada uus hääletus. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Päevakord, mis on Riigikogu poolt vastu võetud, on otsusena vastu võetud ja see sellisena tühistamisele ei kuulu. Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Mul on palve, et te siis selgitaksite, et kuidas teie määrate seda küsijate järjekorda, kui seal järjekorras on rohkem kui üks inimene. Te ütlesite – täpset sõnastust ei korda ma võib-olla hetkel –, aga et see on teie otsus, et kellele te sõna annate või ei anna. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Seadus ütleb, et loa protesti või küsimuse esitamiseks annab istungi juhataja päevakorraväliselt ja vastavalt sellele olen ma ka andnud neid võimalusi. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud head kolleegid! Kas te korra selgitaksite, ma kuulasin hästi tähelepanelikult, aga minu kõrvu ei jõudnud see, et kui järjekorras on 10 inimest, kes tahab protseduurilist esitada, siis et kellel tekib eelisõigus, kas see, kes on kirjalikult registreerinud, või see, kes kõige kõvemini käega vehib? Et millise loogika kohaselt te sõna annate? Et oleks tulevikus selge, et mida peaks tegema või tuleb mõlemat korraga teha, nii kirjalikult esitada ja käega vehkida? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jah, tegelikult peaksitegi märku andma ka käega vehkides. Nii ütleb meie töö- ja kodukorra seaduse § 74 punkt 3. Nii et ma arvan, et ei ole ka midagi hullu, kui ma annan võimaluse küsimuse esitada, ilma et keegi kätt peaks tõstma. Ma arvan, et see on vastuvõetav kõikidele. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! No mina olin üks nendest umbes kümnest saadikust, kes oli järjekorras enne Urmas Reitelmanni ja kes soovis sõna, kel oli selleks täiesti legitiimne õigus ja keda te ignoreerisite. Minu käsi oli ka püsti, korduvalt, ja kindlasti te nägite seda. Aga on selge, et selles küsimuses teil adekvaatset vastust ei ole, ja oma erakonnakaaslase opositsioonisaadikutest ette tõstmine on Eesti parlamentarismi praktika üks häbiplekk. Palju õnne, suutsite taas kord iseennast ületada!
Aga mul on kaks küsimust. Esiteks, teie tõlgendus, nagu ma aru saan, on see, et päeva väljajätmine ei ole päevakorra muutmine. Kuigi see on erakordselt küsitav tõlgendus, siis mu küsimus on, et kas on võimalik, et peale päevakorra kinnitamist teeb Reformierakonna fraktsioon või ka mõni teine fraktsioon ettepaneku arvata välja kogu esmaspäevane päev ja alustada kohe teisipäevast, et me saaksime pihta hakata Helir-Valdor Seedri juhatamisel ja oleks nagu veidi asjalikum õhkkond? Seda esiteks. Kas me saame selle ettepaneku praegu teha, sest nagu ma aru saan, siis päeva väljajätmine ei ole päevakorra muutmine teie tõlgenduses, või on neljapäev ja esmaspäev erinevad? Palun seda selgitada. Teiseks, kui päeva väljajätmine ei ole päevakorra muutmine ja seda ei saa Reformierakonna fraktsioon vetostada, kuigi me püüdsime seda, aga te ei andnud meile selleks sõna, siis kuidas te praegu seda kavatsete hääletusele panna? Millised on hääletuse reeglid sellel hääletusel, mida siis Urmas Reitelmann taotles? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Eks on ju selge, et te püüategi praegu teha kõik, et esmaspäev langeks meie töönädalast välja, oma küsimustega. Aga te ajate jälle, järjekordselt – nii nagu teie teisedki head kolleegid –, te ajate segamini päevakorra kinnitamise ja ajakava muutmise. Ma kordan, selle nädala päevakord on kinnitatud neljapäevasena ja eelnõud on kolmel päeval: esmaspäeval, tähendab, jah, eelnõude arutelud ja ka infotund on esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval. Te ise olete siin, head kolleegid, kinnitanud sellise päevakorra, et neljapäeval ei toimu istungisaalis eelnõude sisulist arutelu, ja sellest tõukuvalt tegi Riigikogu liige Urmas Reitelmann ettepaneku muuta ajakava. Nii et need on kaks erinevat asja – päevakord ja ajakava. Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Ma tänan!

Esimees Henn Põlluaas
Ei, vabandust, te ei saa enam seda päevakorda muuta, sest see on juba Riigikogu oma otsusega vastu võtnud, seda ettepanekut te enam teha ei saa, et täna eelnõud kõik ümber tõsta. Aitäh! Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Ma tänan, jaa, ma tänan sõna andmast! Hea Riigikogu esimees! Mina loen seadusest, et kui Riigikogu liige on käega märku andnud, et tal on küsimus või protest istungi läbiviimise kohta, siis antakse talle selleks sõna. Ja istungi juhataja lahendab selle protesti või vastab küsimusele viivitamata. Ja siis ma loen veel eespoolt, §-st 72, 2, et tõepoolest, teil on õigus lugeda sõnavõtud lõpetatuks, kui kõik, kes sõna soovisid, on saanud rääkida, või kui te leiate, et seda päevakorraküsimust on piisavalt käsitletud. Aga kui mõni Riigikogu liige selle vaidlustab, siis otsustatakse sõnavõttude lõpetamine hääletamise teel. Kas ma saan aru, et te viitate oma õigusele lõpetada nende protestide ja küsimuste käsitlemisele, kas te viitate sellele § 72 punktile 2, või on teil veel mingi seadusest tulenev õigus, mille alusel te lõpetate n-ö, mille alusel te keeldusite andmast sõna nendele Riigikogule liikmetele, kes soovisid esitada küsimusi või proteste istungi läbiviimise kohta? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Esiteks, ei olnud mitte ühelgi Riigikogu liikmel lähtuvalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 74-st kätt üleval, et te sooviksite sõna saada. (Lärm saalis.) Ja Riigikogu istungi juhataja pädevuses on otsustada see nendele küsimustele vastamine. Ja praegu ongi, nagu te näete, kõikidele antud selleks võimalus esitada oma protseduurilised küsimused. Nii et ei ole probleemi, demokraatia ei ole ohustatud. Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Tänan! Minu küsimus puudutab sõnavõtu järjekorda.  Palun ikkagi selgitage meile, millise Riigikogu kodu- ja töökorra punkti alusel te võtsite Urmas Reitelmanni protseduurilise ettepaneku kõigist teistest ettepoole. Kas on midagi, mis on meile siiamaani senises praktikas märkamata jäänud ja me oleme aru saanud, et on teatud süsteem ja järjekord, millele tuginedes Riigikogu istungil sõna saab? Kui see nii on, siis palun selgitage meile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lähtudes istungi juhataja otsustuspädevusest. Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Mul on tegelikult sama küsimus: miks te praegu mulle küsimuse andsite, kui te oleks võinud selle anda Jüri Jaansonile või Toomas Kivimägile? Palun, istungi juhataja, võtke ennast kokku ja vastake sellele lihtsale küsimusele, mille alusel te sõna annate: kas on kehtiv järjekord või mitte? Loomulikult on teil võimalus ka vabandada ja öelda, et te eksisite, ja võib-olla me saame selle istungiga lõpuks ka edasi. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ma vastasin sellele küsimusele ja miks ma teile sõna andsin, siis seetõttu, et te seda soovisite. Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Suur tänu! Emba-kumba, kas ma ei saanud vastust oma ühele küsimusele, eelmisele küsimusele või ma ei kuulnud seda. Igal juhul esitan uuesti. Te väitsite, et päevakord on kinnitatud. Milline päevakord kinnitati: kas see, mis nüüd on algselt esitatud, või see, millel on muudatused? Ma ei saanudki aru, millise ajahetke päevakorda me nüüd lõpuks siin ... noh lõpuks, mille alusel me töötame, millise päevakorra alusel me tööle hakkame sel nädalal.
Ja teine asi, ma teen ettepaneku juhatusele võimalusel või juhatuse poolt kirjalikku kokkuvõtet kogu sellest täna hommikul toimunust, kokkuvõtet ja analüüsi sellest juhtunust ja siis ka see põhimõtteliselt Riigikogu liikmetele laiali saata, et me oskaksime edaspidi juhinduda, et kuidas siin käituda, kaasa arvatud see, mismoodi peab protseduurilisi küsimusi küsima või selleks näitama  – mismoodi peab olema käsi püsti või sõrmed püsti. Palun see kõik kirjalikult! Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! See kõik on teil olemas ka kirjalikult, kui te trükite välja või siis kasutate seda kollast raamatut, mis on kõikidele Riigikogu liikmetele antud, kus on siis kirjas Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Aga mis puudutab seda, mis päevakorda me kinnitasime, siis me kinnitasime sellesama päevakorra, mis on avalikustatud, ühe muudatusega. Sellest päevakorrast arvati siis välja teisipäevane seaduseelnõu 153 SE, mis on vist viimane, number 6. Ülejäänud päevakord kogu nädala suhtes jäi samaks. Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Ma teen hästi lühidalt küsimuse. Te viitasite §-le 54 ja lõikele 3, mis ütleb, et kui ükski fraktsioon ei ole vastu, võib päevakorda täiendada. Nüüd on rõhk sõnal "täiendamine". Selles ettepanekus, mille juhatus meile saali tõi, ei olnud kordagi juttu päevakorra täiendamisest, vaid päevakorrapunktide ümbertõstmisest. Mina oma tagasihoidlikus lugemisoskuses ja arusaamises ütlen, et täiendamine ja muutmine on täiesti erinevad mõisted. Antud juhul ei olnud tegemist meil täiendamise ettepanekuga, vaid muutmise ettepanekuga. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jah, paraku kõik muudatused loetakse täienduseks ja just nimelt selline täpselt on olnud Riigikogu tööpraktika läbi kõikide aastate. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Kõigepealt olgu protesti käigus öeldud, et ei antud meile võimalust ei vaheaega küsida ega hääletust protestida. See on jämedalt Riigikogu töö- ja kodukorraga vastuolus. Ja see, et te võtsite oma fraktsioonikaaslase kõikidest teistes ette ja teisi ignoreerisite, pannes selle tema ettepaneku kohe hääletusele, on täiesti lubamatu. Aga saades aru, et teie seisukoht on, et istungipäeva väljavõtmine ei ole päevakorra muutmine, millega on küll väga raske nõustuda, aga lähtume sellest, et see on teie seisukoht, siis minu küsimus on, mismoodi – ja seda te tegelikult eelmine kord ei vastanud –, et millisest seadusepunktist lähtuvalt ja kuidas seda hääletust läbi viiakse, kas on vaja lihthäälteenamust, kahe kolmandiku enamust, kas üks fraktsioon saab vetostada, kuidas sellega on teie arvamust mööda?

Esimees Henn Põlluaas
Jah, tõepoolest, ajakava muutmine ja päevakorra muutmine on täiesti erinevad asjad, neid käsitlevad täiesti erinevad seaduseparagrahvid. Ajakava muutmine lähtub §-st 45, vabandust, vist 48, siin lähevad juba .... 48 jah. Ja see vajab Riigikogu kahekolmandikulist häälteenamust, nagu ma ütlesin, ajakava muutmine ja see hääletus on meil veel ees. Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Jäädes kimbatusse härra Raimond Kaljulaidi poolt esitatud küsimusega, te tegite nüüd päris korraliku manöövri ja tulite selle juurde selleks, et protseduurilist küsimust esitada, on vaja tõsta kätt, ja te just nagu ei näinud ühtegi kätt. Mina nägin Kaja Kallase kätt permanentselt, isegi hääletuse ajal tema käsi oli üleval. Kui nüüd äkki videost järgi vaadates selgub tegelikult, et käed olid üleval, kas siis sellisel juhul me tõepoolest peame tulema tagasi selle juurde, et  kogu selle nädala päevakord läheb tühja? Veel kord teen ettepaneku see päevakord panna uuesti hääletusele, et ei tekiks kellelgi kahtlusi. Ega see ei jää nii ehk naa kinnitamata see päevakord, aga mõistlik on panna see päevakord uuesti hääletusele. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kodu- ja töökorra seaduse § 85 järgi peale haamrilööki on otsus kinnitatud ja vaidlustamisele ei kuulu. Me oleme selle hääletuse ära teinud, hääletustulemus on kinnitatud. Kaja Kallas muuseas sai sõna, kus ta ka oma need argumendid tõi välja. Tema enda sõnade järgi just needsamad, mis tal enne vaheaja võtmist ütlemata jäid. Nii et kõik on oma mõtted ja seisukohad saanud välja öelda ja küsimused esitada. Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Suur tänu, härra esimees! Kõigepealt üks märkus seaduse kohta. Soovist esitada protest või küsimus annab Riigikogu liige märku käe tõstmisega, ütleb § 74. See § 74 ei täpsusta, et kätt tuleb püsivalt üleval hoida või kui kõrgel seda tuleb hoida. Mina nägin väga selgelt, et mitmed Reformierakonna fraktsiooni liikmed, nende hulgas Kaja Kallas, opositsiooniliider, tõstsid korduvalt kätt – korduvalt käe tõstmisega andsid märku, et neil on küsimus või protest. Ma usun, et seda saab kindlasti kontrollida, vaadates saali kaamerate salvestust, ja teie väide, et neid käsi ei olnud tõstetud ja märku ei olnud antud, osutub sellega valeks. Kuid te jätsite kahjuks vastamata minu küsimusele, mis, ma arvan, kõigiti kvalifitseerus just nimelt küsimuseks istungi läbiviimise korra kohta. Ma kordan oma küsimust. Teil kindlasti on käepärast ka meie kodu- ja töökorra seadus. Kodu- ja töökorra seaduse § 72 punkt 2 tõepoolest annab istungi juhatajale õiguse teha ettepanek lugeda sõnavõtud lõpetatuks, kui kõik, kes sõna soovisid, on saanud rääkida – antud juhul minu meelest oli inimesi, kes soovisid sõna, aga ei olnud saanud rääkida –, või siis, kui te leiate, et päevakorra küsimust on piisavalt käsitletud. Siis te võite tõepoolest samamoodi teha ettepaneku lugeda sõnavõtud lõpetatuks, aga juhul, kui mõni Riigikogu liige selle vaidlustab, otsustatakse sõnavõttude lõpetamine hääletamise teel. Kui mina õigesti seadusest aru saan ja õigesti seda tõlgendan, tähendab see seda, et olukorras, kus oli hulk inimesi, kes olid andnud käega märku, kes olid selgelt märku andnud, et nad soovivad esitada küsimusi, esitada proteste, teha muid sõnavõtte, oleksite te pidanud tegema ettepaneku lugeda sõnavõtud lõpetatuks ja juhul, kui on näha, et sellega ei olda nõus, siis panema selle hääletusele. Nüüd, minu küsimus on, et kas ma saan seadusest valesti aru. Kas te lähtute selles väites, mida te olete korduvalt siin täna esitanud, et teil oli õigus lõpetada nende protseduuriliste küsimuste esitamine, kas te lähtute mõnest muust kodu- ja töökorra punktist, mida ma hetkel praegu siin ei näe, või te lähtute sellestsamast § 72 punktist 2? Selgitage palun seda seaduslikku alust, mille alusel te tegite selle otsuse! Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
§ 74, seesama, mida te siin ka mainisite, minu meelest. Ja täie teadlikkuse juures ütlen ma seda, et protseduuriliste küsimuste käsitlemine ju jätkub, kuigi mul oleks, nii nagu te ka ette lugesite, § 72 punkti 2 järgi õigus need lõpetada, kui ma leian, et neid on piisavalt käsitletud. Aga me ju jätkame. Nii et selles suhtes jääb väga sügavalt arusaamatuks, mille üle te siin sooviksite hääletada. Ma saan aru, et soov on lihtsalt venitada. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Kas ma teie üle-eelmisest vastusest saan õigesti aru, et kui te ei lase ennast siin saalist toimuvast häirida ja lööte järjest haamrit, kas see tähendab seda, et kõik need otsused on justkui vastu võetud ja meil puudub igasugune võimalus neid vaidlustada? Aga ma julgeksin öelda täiesti sellisest inimlikust tasandist, et te olete ilmselt tähele pannud, et selline probleem siin saalis tekib meil sel juhul, kui te üritate jõuga maha suruda demokraatlikul viisil küsimuste esitamist. Ja te saate ju praegu väga hästi aru, kui te enne päevakorra hääletamist oleks lasknud kõik protseduurilised küsimused korralikult ära küsida ja lasta näiteks ükskõik millisel fraktsioonil sellest tulenevalt teha ka teatud ettepanekuid, isegi teadmises, et need ei pruugi läbi minna, siis me ei oleks pidanud täna siin nii palju vaidlema. Kas sellest on nagu väga raske aru saada? Teil on ju kogemus, kus me oleme veetnud tunde ja poolteist selle pärast, et üritatakse jõuga midagi läbi suruda. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Jah, tõepoolest, kui Riigikogu on otsustanud ja haamer on langenud, siis ongi see otsus vastu võetud, nii see on. Sellest, et mina siin üksinda lihtsalt niisama haamrit kolksutan, sellest ei sõltu absoluutselt mitte midagi. Selleks, et otsus oleks legaalne, selleks on vaja Riigikogu hääletust ja Riigikogu otsust. Ja otsus on tehtud. Jaak Juske, palun!

Jaak Juske
Härra Põlluaas, te täna tegite siin ajalugu. Väga halba ajalugu seejuures. Et autoritaarsus hiilib vaikselt, salamahti. Ja selle vastu tuleb selgelt seista, sest täna oli selgelt katse teie poolt suukorvistada opositsiooni. Ja minu küsimus: mis on teie jaoks täna see päeva õppetund? Kas te olete valmis oma viga tunnistama ja meie kõigi ees vabandama või te kavatsete seda stiili jätkata ja ka tulevikus piirata opositsiooni õigust küsida küsimusi? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Te enda küsimuse esitamise võimalus juba räägib väga sügavalt teie väite vastu. Kui ma sooviks teid vaigistada, siis tõenäoliselt, ma ei tea, kas oleks lasknud mikrofoni välja lülitada või mis teha, aga te olete kõik saanud võimaluse esitada küsimusi ja täpselt nii, nagu Urmas Kruuse siin ütles, et tegelikult – mitte küll nende sõnadega, aga asja mõte oli selles –, et kogu selle jandi sisu seisneb selles, et opositsioon püüab lihtsalt kedagi paika panna. Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Tänan! Ma paraku pean nõustuma sellega, mida ütles kolleeg Jaak Juske. Kui te oleksite tunnistanud, et te ei käitunud istungi rakendamisel korrektselt, siis oleks see arutelu ammu möödas ja me ei peaks siin aega raiskama. Ja kuigi tänane arutelu algas sellest, milline on Riigikogu päevakorra järjekord, siis selle puhul loomulikult see, mida te koalitsiooni esindajana päevakorda panite, tõstes valitsuse kriisiajal arusaamatul kombel esitatud eelnõu opositsioni eelnõust ettepoole, on lihtsalt väga näotu. Aga meie kogu töö on väga paljuski sõltub sellest, kuidas tõlgendatakse Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Ma ei saa kuidagi rahul olla teie vastusega minu samale küsimusele, mida ma enne küsisin: mille alusel, millise paragrahvi alusel te valikuliselt annate protseduuriliste küsimuste puhul sõna? Mina loen Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, § 68 lõige 2 ütleb selgelt, et kui Riigikogu liige soovib küsimust esitada, peab ta ennast registreerima. Loa küsimuse esitamiseks annab istungi juhataja vastavalt registreerimise järjekorrale. Milline on see konkreetne paragrahv, mis annab teile võimaluse vabalt muuta järjekorda?

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Teie etteloetud punkt puudutab eelnõude käsitlemist ja ei ole kohaldatav antud hetkel, aga mis puudutab sellesse, miks me panime eelnõud sellisesse järjekorda ja nendele päevadele ja sellele nädalale, siis see oli, lähtudes erinevate komisjonide soovidest, mille liikmed olete ka kõik teie. Ja ma ütlen teile ausalt, mina ei teinud sinna mitte ühtegi muudatusettepanekut ega ei teinud seda ka mitte ükski teine juhatuse liige, et me tõstaks mingisuguseid eelnõusid, valitsuse omasid, varajasemaks või hilisemaks, kuni siis Siim Kallaselt tuli ettepanek, et seda päevakorda võiks muuta. Nii et minu käed on siin küll absoluutselt puhtad. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Teine tund läheb ja huvitavad eelnõud ootavad. Aga mul on üks filosoofiline küsimus: kaua võib ja milleks see kõik?

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! See on üle tüki aja üks väga sisukas küsimus, ma pean ütlema. (Naer saalis.) Sellepärast et need küsimused, mida me täna oleme siin kuulnud juba kaks tundi, tegelikult kordavad teineteist, mitte midagi sisuliselt uut siin ei ole ja tegemist ongi aja täitmisega. See on minu seisukoht, arusaam sellest, sellepärast et sisulised vastused on juba esitatud ja sisulistele küsimustele vastatud. Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Ma tänan teid, härra esimees, härra istungi juhataja! Teie hinnanguga ei saa kuidagi nõustuda, mida te olete nüüd jälle korduvalt esitanud. Vaadake, miks on demokraatias olulised mitte ainult see, et oleks võim ja enamus, vaid et oleksid ka reeglid? Kui me lähtuksime ainult võimust ja enamusest, kui on kuus inimest ja üks neist olete teie ja need viis inimest otsustavad enamusega, et nad viskavad teid näiteks sillalt alla, siis ilmselt te ei nõustuks ju, noh, enamuse tahe oli selline, mis me teeme. Selleks meil ongi reeglid ja seadused, et ei tohi inimest sillalt alla visata.
Aga mina tulengi nüüd tagasi sellesama kodu- ja töökorra seaduse juurde, millele te korduvalt ja korduvalt olete viidanud. Niisiis, teie ütlesite mulle, et mille üle küll need protestijad siin protestivad, me ju arutame neid proteste ja küsimusi istungi läbiviimise kohta. Aga vaadake, seadus ja seadusandja on §-s 74 neljandas punktis öelnud väga selgelt, et istungi juhataja lahendab protesti või vastab küsimusele viivitamata. Viivitamata. Teie antud juhul, nähes heade kolleegide küsimusi, võtsite kõigepealt aega, viisite isegi läbi ühe hääletuse ja nüüd olete asunud neid menetlema. Niisamuti võiksite te järgmine kord väita, et kui kellelgi on protest, kui kellelgi on istungi läbiviimise kohta küsimus, siis te tegelete sellega pärast seda, kui kõik päevakorrapunktid on ammendunud, ma ei tea, kell 3 öösel näiteks, kell 4 öösel. Just sel põhjusel on seadusandja näinud ette § 74 punktis 4, et te peate lahendama protesti või vastama küsimusele viivituseta. Ja endiselt ei ole te vastanud mu küsimusele, mille alusel te siiski lõpetasite nendesamadele protestidele ja küsimustele vastamise. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Vastan siiamaani nendele. Ja teie selline väga hüpoteetiline ja arusaamatu arusaam demokraatiast, see, kui vähemus või kuidas see oli, et enamus otsustab, et keegi visatakse sillalt alla, et see on demokraatia – vaat see ei ole teps mitte demokraatia. See on juba mingisugune anarhia või totalitarism. Demokraatia on selline riigisüsteem, kus selliseid küsimusi üldse ei arutata. Aga mulle tundub, et teie esindate hoopistükis sellist arusaama, et kui vähemus otsustab, et keegi visatakse sillalt alla, siis ta ka visatakse, ja kui ta on sellele vastu, siis on ta väga sallimatu. (Sumin saalis.) See on siuke omavaheline arutelu. Sõna "viivitamatu" lahtiseletus – ma olen ka meie töö- ja kodukorra kommenteeritud väljaandes kohanud kohta, kus öeldakse, et see toimub kas oli 7 tööpäeva jooksul või mitte. Igatahes me arutame täna siin kohapeal, enne istungi päevakorrapunktides ettenähtud eelnõudeni jõudmistneid teie küsimusi, nii et ma usun, et see on ikkagi piisavalt viivitamatu.
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh! Mu küsimus lähtub Jaak Juskele teie poolt antud vastusest, et seda tänast protseduuriliste küsimuste mitte küsimist või nende ignoreerimist algul te ei teinud teadlikult, vaid tegite seda rumalusest. Kui Reformierakond võttis 10 minutit vaheaega, siis Helir-Valdor tõenäoliselt pani teile mõistuse pähe ja ütles, et ole hea, lase need protseduurilised ära küsida. Hea Riigikogu esimees, need asjad kõik on kirjas meie kodu- ja töökorra seaduses selles kollases raamatus. Mul oleks küsimus, et kas te võtaksite siin lähiajal endale väikse vaeva, tehke see kodu- ja töökord endale selgeks, lugege see kollane raamatu ilusti läbi, selle asemel et raamatuid kirjutada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ma ei kirjuta oma raamtuid tööajast. Ja kui te neid mainite, siis ilmselt olete ka ise lugenud ja see teeb mulle ainult head meelt, kuulete palju olulist ja tähtsat nendest. Aga mis puutub töö- ja kodukorra seadusse, siis ma olen ette lugenud teile terve hulga erinevaid paragrahve, vastavalt millele me tegutseme siin ja vastavalt millele Riigikogu töötab. Minu võimuses ja pädevuses ei ole neid muuta või neid täitmata jätta. Mina lähtun sellest, mida meie kodu- ja töökorra seadus meile ette näeb. Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Härra eesistuja! Mul on küsimus tuleviku osas. Järsku te oskate aidata ja anda nõu, siis me teaksime ka, kuidas saalis tulevikus käituda. Kui on protseduurilised küsimused, kas piisab sellest, et paned enda nime kirja, tõstad käe, teed mõlemat? Kuidas peaks edaspidi käituma, kui on protseduurilisi küsimusi? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Ma arvan, et nii nagu meie töö- ja kodukorra seadus ütleb, käega märku andma, aga ennast järjekorda panema tabloole. Ja kahtlemata ei piisa sellest, et kui siin saalis on 101 Riigikogu saadikut, et keegi tõstab korraks käe ja siis ta arvab, et ta on kohe ära märgitud. Tuleb olla kindel, et sõnavõtusoovi on ka märgatud. Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Mind see 1 tund 20 siin juba vaevab see müsteerium, et kuidas te ikkagi teate, millal Reitelmann sõna tahab, kas teil on see ette planeeritud kuidagi? (Naer saalis.) Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Minu silmanägemine on üsna hea, ma ei pea prille kandma – kui ma näen, et üks inimene tõstab oma kätt, kui minu pilk sinna peale langeb ja ta on ka nupule vajutanud, siis loomulikult ma näen seda. Toomas Kivimägi!

Toomas Kivimägi
Ma lihtsalt lisaks, et mina teie asemel vaataks Kajale silma, mitte Reitelmannile, aga see on muidugi teie valik. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Väga meeldiv! Aga ma arvan, et tegelikult me oleme juba kaugele jõudnud kõikvõimalikest protseduurilistest küsimustest ja siin toimub lihtsalt selline tühi ajaraiskamine ja lustimine. Nii et läheme nüüd Urmas Reitelmanni esitatud ettepaneku juurde! Ma panen hääletusele ajagraafiku muutmise ja enne seda saalikutsung.
Läheme hääletuse juurde! Panen hääletusele ettepaneku muuta Riigikogu täiskogu III istungjärgu 14. töönädala tööajagraafikut selliselt, et täiskogu istungid toimuvad esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval ning kolmapäeval toimub ka infotund. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 49, vastu 31, erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud 2/3 toetust ja seega on meie töönädal neljapäevane, aga neljapäevasel istungil ühtegi eelnõu arutelul ei ole. Ajagraafiku muutmine ei läinud läbi, hääletus on otsuse teinud, Riigikogu on otsuse teinud.

1. 16:28 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (125 SE) teine lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Nüüd läheme siis esmaspäevase esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (125 SE) teine lugemine. Ja ettekandjaks palun majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni.

Annely Akkermann
Tervist, head kolleegid! Eelnõu 125 SE algatas Vabariigi Valitsus 18. detsembril eelmisel aastal. Eelnõuga rakendatakse Eestis uut Euroopa Liidu otsekohalduvat määrust, mis asendab varem kehtinud määruse ja käsitleb teises liikmesriigis turustatavate kaupade nõuetekohasuse vastastikust tunnustamist. Määrus aitab elavadada kaubavahetust Euroopa ühtsel turul ning kiirendada ja tõhustada pädevate asutuste tööd kaupade hindamisel. Uue määruse rakendamine muudab Eesti ettevõtjatele oma toodete viimise Euroopa Liidu turule lihtsamaks.
Eelnõu 125 SE esimene lugemine toimus 10. veebruaril, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 25. veebruariks kella 17.15-ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud.
Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist kokku kolmel korral: 9. ja 16. märtsil ning 20. aprillil. Komisjoni istungitel osales ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja. Majanduskomisjon suunas kahel korral, 9. märtsil ja 16. märtsil, eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda, aga mõlemal korral ei lisanud Riigikogu juhatus seda saali päevakorda. Riigikogu juhatuse selgituste kohaselt lahendas Riigikogu sel perioodil vaid ajakriitilisi küsimusi.
Ja komisjon otsustas teha eelnõule kolm muudatusettepanekut. Esimesed kaks muudatusettepanekut on puhtalt normitehnilised ja käsitlevad seda, kuidas tuleb viidata Euroopa Liidu õigusakte seaduses, ja kolmas muudatusettepanek tuleneb juba sellest, et seaduse menetlemine ei jõudnud lõpule enne 19. aprilli. Nimelt hakkas Euroopa Liidu ja nõukogu määrus kehtima 19. aprillil ja ta kehtib Eestis ka praegu ja on otsekohalduv, nii et vaidluste korral kohaldatakse just nimelt seda määrust. See viimane muudatusettepanek, mis puudutas jõustamistähtaja muutmist nii, et senine jõustumistähtaeg, 2020. aasta 19. aprill, muudetakse nii, et selle asemel on eelnõus Riigi Teatajas avaldamisele järgnev päev, majanduskomisjon otsustas seda arvestada konsensuslikult. Lisaks otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 11. mail. Teine ettepanek on teine lugemine lõpetada. Kolmas ettepanek, teha ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 18. mail 2020. aastal. Ja neljas ettepanek, viia läbi eelnõu lõpphääletus. Kõik eelloetletud neli ettepanekut võeti vastu konsensuslikult. See oleks minu poolt kõik. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Nüüd on võimalus esitada ettekandjale küsimusi. Aga tundub, et küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja! Nüüd on võimalus läbirääkimisteks. Kas on soovi läbirääkimiste alustamiseks? Ei ole. Sellisel juhul vaatame läbi tehtud muudatusettepanekud. Nr 1, esitatud majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Nr 2, esitatud majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja ettepanek nr 3, esitatud majanduskomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 125 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud!

2. 16:33 Meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (165 SE) teine lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Järgmine tänane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (165 SE) teine lugemine. Ettekandjaks on sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder. Palun!

Tõnis Mölder
Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Siis tõesti Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas esimese ja teise lugemise vahel kokku kahel korral Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine oli meil siin saalis 6. mail ja muudatusettepanekute tähtaeg oli 7. mai. Meile saabusid ka kahelt fraktsioonilt muudatusettepanekud. Samuti laekus komisjonile vahepeal Eesti Valdade ja Linnade Liidult arvamus, Eesti Haigekassalt, Sotsiaalministeeriumilt, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidult, Eesti Apteekide Ühenduselt arvamused ja kuulasime ära ka esimesel koosolekul Terviseameti.
Kui ma nüüd korra tulengi selle esimese koosoleku juurde, kus me siis kuulasime ära Terviseameti, sest me ju räägime täna selle eelnõu puhul ikkagi ka väga palju Terviseametist, siis tõesti, enamus meie poolt tõstatatud küsimusi oli ikkagi seotud sellega, kas ja kuidas Terviseamet on valmis selleks, et need ülesanded, mida me selle eelnõuga neile anname, kuidas nad on valmis sellega toimetulekuks, milline ressurss neil on täna olemas, millist ressurssi nad vajaksid tulevikus, et seda tööd teha veel tõhusamalt ja paremini, millise väljaõppega inimesi nad vajaksid ja mis on see rahaline mõõde, mida nad vajaksid, et tulla ikkagi toime maksimaalselt heal tasemel seoses sellega, milliseid ülesandeid me selle eelnõu raames neile anname.
Lisaks vaatasime siis ka üle kõik need arvamused, mis meile laekunud olid. Kui ma räägin siit lühidalt läbi, siis kõige olulisem arvamus, mis meile vahepeal laekus, oli Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt. Seal me toetasime komisjonipoolse muudatusettepanekuna täielikult ühte muudatusettepanekut, kus me ühte terminit muutsime: "sotsiaalteenust osutav asutus", mitte siis "hoolekandeasutus". Aga teine laiemalt, mis tuli tegelikult nii fraktsioonide poolt muudatusettepanekuna, mis tuli välja ka Sotsiaalministeeriumi kirjast, mis tuli välja Eesti Linnade ja Valdade Liidu kirjast, oli ikkagi see, kuidas me käsitleme seda, mis eelnõu algtekstis oli minu hinnangul ja terve komisjoni hinnangul võib-olla piisavalt ebatäpselt kirjutatud, on see informeerimise küsimus, et kuidas ja mismoodi Terviseamet peaks kohalikke omavalitsusi kaasama. Me tegelikult ei käsitlenud seda punkti mitte ainult kohalike omavalitsute kontekstis. Me räägime ju siin tegelikult ka ettevõtetest, me räägime siin üksikisikutest ja me ikkagi viisime sisse komisjoni poolt ühe muudatusettepanekuna selle, et asjasse puutuvaid isikuid tuleb ikkagi esimesel võimalusel teavitada, kui need otsused, mida Terviseamet teeb, neid ka puudutab. Ja nii nagu haldusmenetluse raames ikka hea tava ette näeb, siis tõepoolest tuleb ka ära kuulata need mõtted ja avaldused ja need arvamused ja vastavalt sellele neid ka arvestada.  
Sellesama koosoleku raames me võtsime vastu ka otsuse saata eelnõu teiseks lugemiseks täna suurde saali ja kui suure saali lugemine täna lõpetatakse, teine lugemine, siis kolmas lugemine võiks toimuda juba selle nädala kolmapäeval ehk 13. mail.
Ja nii nagu ma ütlesin, et meil oli kaks komisjoni koosolekut. Teisel koosolekul me keskendusime eelkõige muudatusettepanekutele ja nende aruteludele. Toimus väga palju arutelu, hääletusi. Kõikidel fraktsiooniesindajatel, kes tegid ka muudatusettepanekuid, oli võimalik neid muudatusettepanekuid tutvustada. Nii nagu ma ütlesin, komisjoni poolt me viisime nii mõnedki muudatusettepanekud sisse, mõned neist on tehnilist laadi ja puudutavad just nimelt meditsiiniseadmete seaduse muutmist ja seda poolt. Ma arvan, et see kõige põhimõttelisem muudatus, mida me komisjoni poolt sisse viisime, oli veel kord see, mis puudutab teavitust: et see asjasse puutuv isik või amet peab olema viivitamatult kaasatud kogu sellesse protsessi, et ta oleks teadlik, et kui tema suhtes rakendatakse mingeid meetmeid-otsuseid, et tal oleks võimalik neist kiirkorras teada saada.
Ja nii nagu ma ütlesin, peale pikki muudatusettepanekute arutelusid otsustas komisjon teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. See on lühidalt kõik. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, hea ettekandja! Teile on terve rida küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas te kujutate ette, et tänane Terviseameti juhtkond saab õiguse keelata mis tahes teenuste osutamist, väljasviibimist, sulgeda asutusi, linnu, maakondi, keelata avalikke koosolekuid jne, jne, ilma et sellele eelneks valitsuse tasemel läbipaistev poliitiline arutelu või otsus? Aga see eelnõu seda lubab täna. Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! See eelnõu tegelikult käsitleb ikkagi seda, et kui me räägime suurtest majanduslikest või ka suurt ja tervet Eestit piiravatest meetmetest, siis siin peab ikkagi enne valitsus sellele andma oma dobro ja annab selle korralduse vastavalt siis seda hädaolukorda lahendavale ametile ja see amet viib viivitamatult selle korralduse ellu. Nii et kui me räägime suurtest asjadest, mis mõjutavad väga paljude inimeste elu, näiteks ma toon siia näite, me piirame jälle saarte liikuvust või saartelt inimeste liikuvust, siis see on suure mõjuga ja seda otsust küll Terviseamet teha ei saa, seda saab ikkagi teha vastavalt Vabariigi Valitsuse ettepanekule alles Terviseamet. Nii et selles mõttes ma ei näe siin seda probleemi ja ohukohta. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Liina Kersna, palun! (Hääl saalis.) Raimond Kaljulaid, protseduuriline küsimus, palun!

Raimond Kaljulaid
Aitäh, härra Riigikogu esimees! Ma väga vabandan, ma oleksin oma küsimuse esitanud varem, aga pidin käima oma kabinetis ja vaatama seda kollast raamatut, millele te viitasite, kust me saaksime ennast harida nende küsimuste osas. Teie väide varasemalt oli see, et "viivitamata", see võib tähendada ka kuni seitse päeva, igal juhul see ei tähenda mitte seda, mida tavaliselt inimesed saavad aru, et on viivitamata. Lehekülg 239 teie poolt viidatud kollases raamatus ütleb seda, et istungi juhataja peab protesti või küsimuse lahendama viivitamata, vajaduse korral võib kuulutada välja vaheaja, ja viivitamata, katkestades päevakorraküsimuse arutelu. Te ei katkestanud päevakorraküsimuse arutelu, kui olid Riigikogu liikmetel, headel kolleegidel, täiesti mõistlikud, vajalikud küsimused. Miks te ei katkestanud päevakorrapunkti arutelu?

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! See protseduuriline küsimus ei kuulu selle päevakorrapunkti juurde. Läheme edasi, Liina Kersna!

Liina Kersna
Aitäh, istungi juhataja! Austatud komisjoni esimees! Te tegite tõesti väga põgusa ülevaate sellest, mis meil komisjonis toimus. Meil olid mitmetunnised arutelud ja nendel aruteludel, nii nagu te viitasite, me rääkisime suuresti ka sellest, kas Terviseamet on valmis selleks vastutuseks, mida see seaduseelnõu talle paneb. Ja ma nüüd palungi, öelge ka suurele saalile, kuidas Terviseamet ise hindas,  kui palju neil oleks vaja lisaraha, palju juurde inimesi, et nad suudaksid selle eelnõuga pandud vastutust hästi kanda. Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Kõigepealt ma pean muidugi ära mainima, et see, mis puudutab Terviseametit ja seda lõiku, siis midagi pole teha, internetiajastul kogu seda temaatikat hallata, sest see internetiühendus oli väga kehv, oli väga raske. Aga need põhisõnumid, mis teil küsimused olid, need me saime teada. Kõigepealt, Terviseamet möönas muidugi seda, et see vastutus, mis neile läheb, on väga suur. Teine asi, mis nad möönasid, et oleks see kriis tugevam, see hädaolukord veel karmim kui näiteks võib-olla täna hetkel, ja me läheksime võib-olla kuu aega ajas tagasi, siis nad möönavad, et see ressurss, mis neil täna on, ei pruugi olla piisav, et kogu seda olukorda lahendada. Ja nad möönavad, et tulevikuvaates võiks nende amet olla oluliselt tõhusamalt ette valmistatud näiteks teise laine tulekuks. Mida nad ise nüüd ise küll möönavad, on ikkagi see, et kogu selle probleemistiku lahendamiseks siin kõlavad väga erinevad numbrid. Ma mäletan, et üks vastus oli, mida Terviseameti juht andis, oli kuus inimest oleks juurde vaja hetkel. Teine vastus oli, pikemas perspektiivis 10 inimest. Nüüd kui me räägime rahanumbritest, siis tõesti Terviseamet möönas, et me ei räägi mitte ainult ametikohtadest, vaid tervikuna kogu selle ameti tõhustamisest, see summa suurusjärk oli 1 kuni 2 miljonit. Kõlas ka teine number, mis on siis 21 miljonit. Ja 21 miljonit oli see, mida Terviseamet ütles, et oleks vaja kogu Eesti tervishoiule, et me oleksime veel tugevamini tulevikus ette valmistatud sellisteks kriisideks, nagu meil täna käes on, ja see ei eelda mitte ainult raha Terviseametile, vaid seal hulgas on kõik meie Eesti haiglad, isikukaitsevahendid, kogu see pool. Lihtsalt markeerin ära, et 21 miljonit oli kogu Eesti mõttes, sest Terviseameti kogu eelarve on täna, kui ma ei eksi, suurusjärgus 9–10 miljonit. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Mina olen äärmiselt skeptiline, et kas Terviseamet saab sellega hakkama – vaadates tema tegevust või kohati ka tegevusetust. Aga ma tean seda, et minister on hinnanud neid 5- vääriliseks. Ma küsin, et teie, kes te olete komisjoniga saanud lähemalt tutvuda nende inimestega ja olete ka paremini valgustatud ja informeeritud: milline oleks komisjon hinnang nende praegusele hakkamasaamisele? Kas see oleks ka 5-? Milline on teie kui komisjoni esimehe seisukoht? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Komisjon tervikuna sellist hinnangut Terviseameti tööle ei andnud. Aga nii nagu ma oma esimese lugemise ettekandes mainisin, paljud komisjoni liikmed olid väga teravalt kritiseerivad seoses Terviseameti hetketööga ja seadsid ka küsimärgi alla selle, mis puudutab nende võimekust tulevikus selle teemaga hakkama saada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Ma mõistan selle eelnõu soovi, aga küsitavusi on jätkuvalt püsti. Muu hulgas on siin kirjas hädaolukorra puhul valitsuse õigus anda haldusesisene korraldus hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele, kes muu hulgas võib olla ka omavalitsus, kuna nemad tegelevad elutähtsa teenuse osutamisega ja elutähtsa teenuse katkemine võib põhjustada hädaolukorda. Kuidas te seda põhiseaduse vaatest ette kujutate, et Vabariigi Valitsus ütleb omavalitsusele lihtsalt lambist ette, mida te peate tegema? Vastutus sealjuures langeb siis omavalitsusele. Kas te siis nagu põhiseaduslikku probleemi ei näe omavalitsuse autonoomiale? Ja järgmise küsimuse ma küsin siis, kui te sellele olete ära vastanud. Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Mis puudutab veel kord sellist põhiseaduse hinnangut ja vastavust seoses selle eelnõuga, ma ütlen, seda arvamust me ju küsisime ka Riigikogu põhiseaduskomisjonilt. Võiks ju olla Riigikogu mõttes kõige esinduslikum komisjon, andmaks hinnangut konkreetsele eelnõule. Nende poolt sellist märget, millele teie viitasite, ei tulnud. Küll nad möönasid seda, et tõesti see, mis puudutab kohalike omavalitsuste kaasamist, võiks ja peaks olema paremini siia seaduseelnõusse sisse kirjutatud, ja seda me ka esimese ja teise lugemise vahel komisjonipoolse ettepanekuna tegime. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin sellise küsimuse, et kui kusagil 13 aastat tagasi ilmus sinna seadusesse üks selline märge, et mis on eriti ohtlikud nakkushaigused: katk, koolera, tiisikus jne. Need on eriti ohtlikud nakkushaigused. Aga nüüd te lisasite selle kobarseaduse ühele seadusele, millel on siin iva ka, eriti uus või uudne ohtlik nakkushaigus. Ja minu küsimus on, et miks te ei pandud sinna "eriti" vahele. Tegemist on ju, tegelikult see lülitub, see praegune koroonaviirus lülitub nende katku, koolera ja tiisikuse kõrvale. Aga üht sõna nii-öelda ei ole sinna pandud, kuna need kõik on eriti ohtlikud. Aga siin on pandud "uudne ohtlik". Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Minu meelest nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses on, et kõik täpselt nii lahti kirjutatud, et meil oleks tõesti ka võimalik ette näha ja seaduses juba aimata neid uudseid nakkushaiguseid. Ma arvan, et me keegi aasta aega tagasi ei osanud ette ennustada, et selline olukord meil maailmas saab olema, nii nagu see talve lõpp ja kevade hakk meile maailmas tõi. Ma arvan, et see uudne ohtlik nakkushaigus, ma arvan, et selles sõnastuses on meil ka võimalik ennetada juba neid haigusi, mida me täna ei tea ja mis võivad – jumal hoidku muidugi selle eest – tulla meile näiteks sügisel tagasi. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! 29. aprill oli see päev, kui Riigikogu asus neid sätteid menetlema. Sellele ei olnud eelnenud tavapärast kooskõlastusringi, osapoolte kaasamist juba valitsuse poolt ja ministeeriumi poolt ja seal ei olnud ka valitsuse seisukohta. Selge on see, et seda eelnõu on tehtud tohutu kiirusega ja kiirustades tekivad vead, millele õigusteadlased on nüüd hiljem ka osundanud. Minu küsimus on, et mis põhjendusel komisjon, välja arvatud siis see põhjus, et see oli hääletamine, jäeti kõrvale Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna ettepanek, mis oleks võimaldanud seadust vastu võtta piiratud aja ulatuses, selleks et järgmise aasta algusest hakata päriselt rakendama seadust, kus kõik on läbi mõeldud ja vettpidav õiguslikus mõttes? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Eelkõige ma saan öelda tõesti, et see ettepanek ei leidnud komisjonis toetust, mis ei tähenda, et suur saal ei või seda ettepanekut toetada, kui keegi seda hääletust nõuab. Ma ei oska kogu komisjoni liikmete nimel rääkida, ma saan rääkida enda tunnetusest. Eelkõige ma arvan, et see, et ka õiguskantsler oma kirjas sellele viitas ja tegelikult ka ministeerium on meie vestlustes seda möönanud, et tõepoolest, nad on valmis tulema sügisel uue nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega välja. Kui ministeerium seda lubab, siis ma usun, et me usume neid selles küsimuses, ja parlamendina me saame alati nende käest sügisel küsida, et kusmaal see seadus siis on. Kui nüüd panna konkreetselt ühele seadusele selline tähtaeg külge, et näiteks 31. detsembri õhtul tuleb välja, et 1. jaanuarist meil enam see seadus ei kehti, aga kujutame nüüd ette, et me oleme detsembrikuus selles samas kriisis, nagu me olime võib-olla poolteist kuud tagasi, ja siis me hakkame tegelema ühe seaduse pikendamisega. Noh, ma arvan, et see ei ole laias laastus mõistik, et me paneme ühele seaduse sellise konkreetse ajalise tähtaja, aga kui see oli teie ettepanek, siis komisjon muidugi seda arutas ja hääletas ja hääletustulemusena tõesti see ei leidnud toetust. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Tiit Kala, palun!

Tiit Kala
Tänan, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie ettekandest selgus, et komisjonil viibis ka Terviseameti esindaja ja oli arutelu, kuidas tulevikus Terviseametit tugevdada. Hiljaaegu käis meediast läbi info, et Terviseametil said palgale neli kõrgepalgalist suhtekorraldajat. Kas oli ka sellest juttu, et kuidas see Terviseametit nagu tugevdab?

Tõnis Mölder
Aitäh! Mis puudutab Terviseametit, siis tõesti meil Terviseameti poolt olid kohale kutsutud Terviseameti peadirektor Merike Jürilo ja erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai. Need 4 PR-inimest, kes siis on lepinguliselt Terviseametisse tööle võetud, neid meie komisjoni koosolekul ei osalenud ja me neid teemasid ka ei käsitlenud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Me oleme jõudnud päris huvitavasse olukorda. Kriisi lahendamisel on eriolukorra juhil aega tegeleda nii isiklikult helikopterist viiruse leviku vaatamisega, et ega jumala pärast üle piiri ei tule, ja on aega aidata ka sebrasid, mis inimlikult või loomalikult on kindlasti väga mõistetav ja kena, aga samas sellised põhimõttelised muudatused, sh inimeste vabaduste piiramine, delegeeritakse Terviseametile. Nüüd, Terviseametil, me teame, tegelikult on eriolukorra järgselt väga palju väga olulist vastutust, sealhulgas valmistumine järgmisteks laineteks, sealhulgas haiglate töökorralduse planeerimine, sealhulgas praegusest kriisist järelmite tegemine. Kas te ei leia, et lisaülesannete panek Terviseametile sellises olukorras on põhimõtteliselt vastutustundetu, kui sellega ei kaasne väga ulatuslikku lisaressurssi? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Ma ütlen veel kord: me tõesti komisjonis arutasime seda, Terviseamet oli kaasatud. Mis puudutab neile selliste tõsiste ülesannete andmist, siis nad ka ise möönavad, et see on suur vastutus. Aga samal ajal ma võiks küsida siit teistpidi vastu: milline amet Eesti riigis võiks siis olla see, kes veel paremini tuleb toime nakkushaiguste või viirushaiguste tõrjumise ja ennetamisega? Selleks on meil Eesti riigis ettenähtud Terviseamet. Meil on kaks võimalust: kas me usaldame neid ametnikke, kes seal on, ja meil on teine võimalus, et kui me neid ei usalda, siis me anname sinna tõhusust juurde, ressurssi juurde, inimesi juurde. Aga me ei saa seda ülesannet ju anda Maanteeametile näiteks. Meil on üks ja ainus Terviseamet, kes saab selles küsimuses seda olukorda lahendada. Nii et selles mõttes ma jään küll selle juurde, et kui meil need valikud laua peal on, millisele ametile anda see õigus seda olukorda lahendada, kui tegemist on hädaolukorraga, kui tegemist on viirushaigusega, nakkushaigusega, siis ainuke pädev amet saab olla selleks Terviseamet. Mis ei tähenda, et ma isiklikult näiteks oleksin täna väga rahul selle tööga, mida nad on viimased kaks või kolm kuud teinud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Möönge palun ja ärge möönage! Hea ettekandja! See on palju laiema tähendusega kriis ja palju laiema mõjuga asi, kui lihtsalt meditsiiniga piirduv. Siin on tegemist majanduse, sotsiaalse ja psühholoogilise seisundiga ühiskonnas ja siin on tegemist inimeste põhiõiguse piiramisega, kui on tegemist eriolukorraga. Öelge palun, rääkige meile, me tegelikult ei ole ju saanud – enamik Riigikogu liikmeid – sellest eelnõust pilti ette. Kuidas on nüüd niimoodi korraldatud selle eelnõu järgi, et terviseamet, kellel on ju ainult meditsiiniline pädevus teatud piirini, teeb neid suuri otsuseid, ja kuidas on juhtunud, et valitsus annab terviseametile suured volitused, selle asemel et võtta need volitused endale, neid ise realiseerida? Me tegelikult ei ole seda pilti ette saanud. Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Väga oluline täpsustus. Me ei räägi praegusel hetkel eriolukorrast, me räägime hädaolukorrast. Ja tegelikult ma saan aru, et meie kõigi soov on ikkagi tulla eriolukorrast välja, lõpetada eriolukord selle nädalaga ära ja vajadusel, siis kui terviseamet tõesti seda hindab, sest terviseamet on see amet, üks neist ametitest, mis hindab, kas hädaolukorra väljakuulutamine on põhjendatud või vajalik, ja siis hakkab tegelema hädaolukorra lahendamisega. Näiteks ega siis veterinaar- ja toiduamet, ka nemad võivad vajadusel kuulutada välja hädaolukorra ja hakata vastavalt sellele seda lahendama. Need on need variandid ja võimalused. Nüüd, kui küsimus oli selles, kas seda peaks lahendama terviseamet – no ma veel kord ütlen, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrjega vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele ei ole ühtegi teist ametit, mis sellega tegeleks. Just nimelt terviseamet. Ja me anname neile need õigused. Nüüd, teine küsimus oli see, et te ütlete, et valitsus justkui võtab endalt selle vastutuse ja rolli ära. Ei ole nii. Kui me räägime suurest mõjust ühiskonnale või majandusele, siis see vastutus ja ka poliitiline vastutus jääb jätkuvalt valitsuse kätte, sest valitsus annab korraldusi hädaolukorda lahendavale ametile. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te ütlesite oma kõnes, et komisjon tegi olulise muudatuse, et asjasse puutuvaid isikuid peab viivitamatult Terviseamet teavitama, kui piiranguid kehtestatakse. Mina sain komisjonis niimoodi aru, et teavitamiskohustus antud eelnõu kontekstis on vaid kohaliku omavalitsuse allasutuse ja piirkonna suhtes, aga kui näiteks Terviseamet otsustab sulgeda eralasteaia, erakooli või erahooldekodu, siis antud seaduseelnõu ei kohusta teda viivitamatult teavitama. Kas ma olen õigesti aru saanud või seaduseelnõu, mis meie ees on, kohustab ka eraettevõtteid teavitama? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! See seaduseelnõu, mis teie ees on, koos selle muudatusettepanekuga, mille komisjon tegi, see kohustab neid ka eraettevõtteid teavitama. Asjasse puudutav isik, see tähendab seda, et nii omavalitsused, eraettevõtjad kui ka füüsilised isikud. Kõiki, keda see otsus puudutab, neid tuleb ikkaig esmajoones teavitada nendest otsustest, mida nende kohta tehakse. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Aitäh! Lihtsalt sulle teadmiseks: ma saan aru, et komisjonis seda ei arutatud, aga enne kui neli PR-inimest tööle võeti, on juba Terviseametis kommunikatsiooniüksus, kus on kolm töötajat. Nii et seitse töötajat on olemas, kui 10 PR-inimest juurde võtta, siis võib-olla tõesti oleks olukord parem. Aga ma ikka küsiks, et kui Terviseamet saab näiteks keelata ükskõik missuguse kaupluse, teenusepakkuja, ettevõtte tegevuse, panna näiteks Rimile, Prismale või Selverile kohustuse hoida ainult riigivarusid või keskenduda ainult teatud toodete pakkumisele, keelata avalikud meeleavaldused ja selle kaudu valitsuse vastu protesti avaldamast, sisuliselt panna inimesed karantiini luku taha, nõuda karantiini ähvardusel tahtevastast tervishoiuteenuse osutamist haiguse diagnoosimiseks jne, jne, siis kahjuks ei ole see halb nali või õuduslugu, vaid Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud eelnõu. Ma lihtsalt küsin, kas te ikka nagu arutasite, millised õigused on. Kui maakonda võib-olla tõesti tuleb valitsus, aga kui asutuse kinni paneb, siis täna lisaeelarves on teatud meetmed, kuidas kompenseeritakse ettevõtjatele teatud poolteise või kahe kuu kinnipanekut, aga Terviseametil ju neid volitusi ja õigusi kuskilt ei ole, et midagi kompenseerida. Miks selline otsus ikkagi nagu praegu peaks tegema? Neid otsuseid oleks võimalik ka läbi valitsuse teha. Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Nii nagu ma enne ka rõhutasin, ma võin veel kord öelda:  kui need otsused puudutavad laia ühiskonnaosa või laiemalt majandust, siis neid otsuseid teeb ikkagi valitsus. Noh, me räägime, see, kas laiemalt majandus, kui me räägime võib-olla ühest ettevõtjast ja talle mingite piirangute seadmisest. Esiteks, kui Terviseamet seda tegema hakkab, see peab olema põhjendatud. Seal peab olema väga selge oht: nakkuseoht, viiruseoht, ja vastavalt sellele saab neid otsuseid teha. Ja kui me räägime suurest mõjust, nii nagu ma enne tõin näite, kas see on saareelanike liikumise piiramine, kas see on näiteks kasvõi kaubanduskeskuste uuesti sulgemine, siis neid otsuseid ikkagi Terviseamet iseseisvalt teha ei saa. Siin peab olema selleks laiem konsensus ja ma arvan, et valitsus peab sellele sellisel juhul heakskiidu andma. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh, hea Riigikogu esimene aseesimees! Suur rõõm teid juhatamas näha! Hea komisjoni esimees! Kõigepealt peaks korrigeerima teid selles osas, et hädaolukorda ei kuulutata hädaolukorra seaduse järgi välja. Aga eriolukorral on algus ja lõpp ja eriolukorras kehtivad teatud piirangud. Eriolukord annab valitsusele õiguse need piirangud kehtestada. Nüüd, selle seadusega me tegelikult läheme sinna – või pigem teie lähete –, et te piirate inimeste põhiõigusi ka väljapool eriolukorda. Nüüd, ettepanek oli see, et tuua siis, piirata selle seaduse kehtivust. Tõepoolest võib tekkida olukord, kus eriolukorra lõppedes on veel mingeid n-ö juppe, aga et ikkagi tegemist on inimeste põhiõiguste piiramisega, et siis sellel oleks ajaline määratlus. Minu kolleeg, Signe, küsis sedasama küsimust, aga tegelikult vastust me ei saanud. Miks te siis ei toeta seda ajalist piiramist, et hoida ära inimeste põhiõiguste ebaproportsionaalne piiramine? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Meil oli ka väga suur arutelu selle üle, mis puudutab hädaolukorra n-ö algust ja lõppu. Jah, hädaolukorda sellisel kujul välja ei kuulutata, nii nagu eriolukorda. Aga hädaolukorra puhul on ikkagi see, et hädaolukorda lahendama asuv amet ütleb, et ta hakkab nüüd seda olukorda lahendama vastavalt hädaolukorra seadusele. Ja kui ta ütleb, et hädaolukord on möödas, siis ta on ka selle hädaolukorra lõpetanud. See on üks asi. Aga nüüd, kui me tuleme selle teie võib-olla fraktsiooni muudatusettepaneku juurde, mis puudutab konkreetset kuupäeva ja lõppu, no siis ma veel kord siin ütlesin, ma usun, et seda NETS-i ehk nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust on vaja täiendada, on vaja täpsustada. Ma arvan, et ka praegu selle uuesti rakendamine sellisel kriisihetkel toob veel neid kitsaskohti välja. Ja kui ministeerium lubas, et ta tuleb sellega sügisel tagasi, siis ma usun neid. Aga meil on ka parlamendina võimalus alati neilt kontrollida seda. Nii sügisel kontrollida, millal nad sellega välja tulevad. Meil on võimalus parlamendina ka ise see seadus uuesti lahti võtta ja õppida, eks, ja see probleem ära lahendada enne 1. jaanuari 2021, nii nagu teie välja pakkusite. Panna lihtsalt ühele seadusele konkreetne lõpptähtaeg – no komisjon ei kiitnud seda heaks. Ja ma ütlen veel kord, et minu enda isiklik tunnetus on see, et võib-olla see ei ole proportsionaalselt päris õige meede.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Selleks, et sellest n-ö muudatustest aru saada, et no et jätaks kõrvale, et siin on in vitro seadmete regulatsioon ja hädaolukord pandud kokku, et no see on lihtsalt nagu, paistab kole, aga äkki te siiski selgitate parlamendi liikmetele, mida siis 17. maist Vabariigi Valitsus Terviseametile ette tahab öelda. Sest et hädaolukorra lahendamine eeldab hädaolukorra lahendamise plaani, mis tuleb heaks kiita ja kooskõlastada ka Siseministeeriumiga vastavalt hädaolukorra seadusele, ja muid selliseid detaile ja protseduure, mis see eeldab. Et äkki te siiski selgitate, et oleks võimalik selle seaduse poolt hääletada või kuidagi mõista, et miks tahetakse eriolukorraväliselt inimeste põhiõigusi piirata, oleks vaja aru saada. Kas teile komisjoni esimehena ja komisjoni liikmetele on öeldud, mis siis pärast eriolukorra lõppemist on need meetmed, mida tahetakse nende kiirete muudatustega siis inimestele peale panna? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Te oma sõnavõtus viitakse ka sellele, mis puudutab seda eelnõu menetlemist ja võib-olla seda, et siia ühte eelnõusse on sisse sattunud nii meditsiiniseadmed kui ka hädaolukorra seaduse menetlemine ja kõik see muu siis juurde. Ja te ütlesite, et see ei näe hea välja. Noh, ma nõustun teiega, ei näegi hea välja, aga eriolukorras, kiirel ajal vajabki võib-olla natukene teistsugust lähenemist. Nii et selles mõttes ma olen teiega siinkohal päris nõus.
Nüüd see teie küsimus, mis siis on see, kui see seadus vastu võetakse, et mida konkreetselt hakkab Terviseamet rakendama. Ei, nii detailset ülevaadet, mis puudutab konkreetset rakenduskava, meile komisjonis ei tutvustatud. Küll aga olen mina aru saanud sellest ja seda on ka ministeeriumi esindajad meile kinnitanud, et soov on minna ikkagi üle eriolukorrast hädaolukorda nii, et meil oleks võimalik jätkuvalt võidelda ja võidelda operatiivselt ja tugevalt viirushaiguse levikuga. Ehk see tähendab seda, et need piirangud, mis tänasel hetkel on mõistlikud ja mida on vaja rakendada ka tulevikus, et me neid piiranguid saaksime rakendada, samal ajal nii, et hädaolukord või eriolukord, vabandust, ei kehtiks ja me saaksime neid ka hädaolukorras lahendada. Ja tegelikult mulle tundub, et mida aeg edasi, seda enam me ei räägi enam mitte sellistest piirangutest, mis kehtivad üle Eesti kõikjal ühtmoodi, vaid me räägime ikkagi väga selgelt konkreetselt lokaalsetest probleemidest ja nende lahendamisest. Ühes hooldekodus, üks plokk, viirushaige, piirame selle ploki inimeste liikumist, testime, võtame välja nende nakatujad, kokkupuutujad ja vastavalt sellele saame edasi liikuda. See on minu nägemus ja arusaam, et me saaksime sujuvalt liikuda sellega edasi nii, et me ühiskonnana ja ka inimestena ei tunnetaks, et meie põhiõigused on riivatud, aga nii, et me suudaksime selle viirushaiguse levikuga ka toime tulla tulevikus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mainisite, et 1–2 miljonit ja 6–10 lisainimest teeks Terviseameti töövõime pädevamaks. Küsimus on mul selline: kuidas, ütleme, need huvigrupid, keda te enne mainisite oma ettekandes, siis komisjoni liikmed, valitsuse liikmed, kuidas nemad sellesse suhtusid? Mis oli nende arvamus, kas on see pädev? 

Tõnis Mölder
Aitäh! Nii nagu ma enne ka mainisin ja mis on väga oluline veel kord kas või üle täpsustada: me ei räägi ainult kuue koha mehitamisest või kümne koha mehitamisest ja ühest kuni kahest miljonist eurost. Me räägime ikkagi tervikuna Terviseametile sellise ennetuse, aga ka tagajärgede likvideerimise võimekuse tõhustamisest. Kui me oleme tulevikus nendesamade probleemide, nendesamade küsimuste ees, siis me suudame veel operatiivsemalt neid olukordi lahendada. Me ju täna näeme, et Terviseamet ei ole võib-olla teinud kõiki otsuseid 100% täpsusega. Aga tulevikus, et me neid olukordi veel rohkem suudaksime ennetada ja vältida, et neid eksimusi ei tuleks, eks selle jaoks ongi võib-olla vaja sellele ametile anda juurde jõudu, ressurssi, aga mis kõige tähtsam: võimekuse hoida nende töötajate palgataset niimoodi, et sinna ametisse oleks ikkagi võimalik palgata Eesti mõistes kõige paremaid spetsialiste: kõige paremaid epidemiolooge, kõige paremaid virolooge, kes suudavad selle probleemi ennetamisega tegeleda, aga ka tagajärgede likvideerimisega. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kõik nagu koondub hädaolukorra ja nakkushaiguste tõrje seadusele, aga ülejäänud kobar on täiesti puutumata. Ja nüüd, kui minister on öelnud siin, et – puudutan neid teisi asju – kui tema hinnangul ei satu Euroopa Liidu määrus MDR MSS-iga, ega ka DNVS-iga kollisooni, siis minu küsimus on, et mida sina kui sotsiaalkomisjoni esimees sellest arvad. Kas satub kollisooni või ei satu?

Tõnis Mölder
Aitäh! See, millele te juba esimesel lugemisel viitasite ja millele te ka nüüd viitate, tõepoolest, siin me räägime lühenditest, siin me räägime direktiivi ülevõtmisest, siin me räägime sellest, et meditsiiniseadmete puhul on meil vaja võtta Euroopa Liidu poolt üle üks direktiiv, mis hakkaks kehtima 2021. Siin me viitame sellele, et kui me selle direktiivi üle võtame, siis need teised direktiivid, mis meil praegu kehtivad, enam ei kehti. See puudutab eelkõige meditsiiniseadmeid, nende taatlemist, taotlemist, käikulaskmist ja seda protseduuri. Eelkõige ma pean tunnistama ausalt, et see, mis puudutab meditsiiniseadmete poolt, tegemist on laias laastus suhteliselt tehnilise eelnõuga ja selles mõttes, kasutades neid lühendeid, võib-olla ka keeruka eelnõuga. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh, hea juhataja! Ettekandja! Hanno Pevkur alustas küsimust hädaolukorra kontekstis, et kui me liigume eriolukorrast hädaolukorda. Aga kui me vaatame nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust ja peatükki 5, siis me ei räägi tegelikult üldse ei hädaolukorrast ega eriolukorrast, vaid me räägime Terviseameti õigusest kehtestada karantiini ja siis ka täiendavaid piiranguid § 28 alusel nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks. Ehk need olukorrad erinevad, mis on hädaolukorra seaduses kirjeldatud, ei puutu asjasse. Ja sellepärast ma tahaksin küsida, et tavaajal, kui Eesti rahvast ebameeldivalt üllatab mingisuguse kas siis haiguse levik või mingid muud olukorrad, et kas see on proportsionaalne, et me tõepoolest oleme Terviseametile sellise vastutuse pannud, et ta peab vajadusel ka üleriigilisi piiranguid, kuni avalike koosolekuteni, teenuste, kaupade peatamine, tegema? Kusjuures ma tuletan meelde, et sotsiaalkomisjonis ma küsisin ka Terviseameti käest, et kuidas on nende valmidus täna, juba nelja ja poole tööpäeva pärast peavad nad hakkama tegema neid otsuseid ja vastus oli proua Merilolt lühike: valitsus tuleb meile appi neid otsuseid tegema.

Tõnis Mölder
Aitäh! Nii, nagu ma ütlesin, et iga otsus, mida Terviseamet teeb, see peab olema põhjendatud. Ühtegi otsust ei saa teha Terviseamet kergekäeliselt. Seal on ikkagi teatud selged eeldused olemas, eelkõige see, mis puudutab inimeste karantiinipanekut, mõne ettevõtte sulgemist ajutiselt. See on eelkõige olukord, kus tõesti on oht selle nakkushaiguse levikuks, oht inimeste tervisele. Neid otsuseid ei saa teha kergekäeliselt ja tegelikult sellele viitasid kõik asjaosalised. Kui me vaatame seda debatti, mis on toimunud, siis tegelikult kõik möönavad, et see seaduseelnõu loob selgema pildi ette, Terviseametile on vaja anda õigusi, kui me tahame, et nad neid olukordasid kas ennetaksid või lahendaksid. See on üks variant, mis täna laual on. Aga nii, nagu ma enne ka ütlesin, kui me võtame kogu selle, kasutan lühendit, NETS-i ette, siis jah, selle puhul me kõik mööname, et sügis võiks olla see periood, kus me tuleme tervikuna selle juurde tagasi, et ka selle seaduse juures need kitsaskohad, mis on, üle käia ja teha sellest siis veel parem seadus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Te ütlesite, et te ei ole rahul kõige sellega, mida Terviseamet on teinud. Aga minu meelest ei ole ju põhjust olla rahul sellega, et Terviseamet saadeti lahingusse n-ö rahuaja relvastuses ja n-ö rahuaja koosseisus. Nad ei saagi õnnestuda täielikult, kui neile ei anta selleks ressurssi, kui neile ei anta selleks vahendeid, kui ei anta selleks lisainimesi. See lihtsalt ei ole võimalik. Teatav läbipõlemine on kahjuks sellisel juhul vältimatu ja vastutus lasub eeskätt valitsusel, mitte niivõrd Terviseametil, kes läks sisuliselt salgaga diviisi vastu. Nüüd küsimus vastutusest: kui valitsuse liige eksib kriisiga tegelemisel ja näiteks naeruvääristab seda viirust, siis tuletatakse talle seda kuid, kui mitte aastaid meelde. Kui Terviseameti kõneisik eksib, siis leitakse järgmine kõneisik ja see kõik jätkub anonüümselt edasi. Kas te tajute seda vahet: inimestele piirangute seadmisega peab kaasnema ka poliitiline vastutus ja seda ei saa anda ühele ametile kergekäeliselt? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Noh see, millele teie oma kõnes viitasite ja seda ma olen ka tegelikult eelnevalt öelnud, et ma möönan. Terviseametile antud ressurss ja selle õige kasutamine on olulised märksõnad. Kas seda ressurssi oli piisavalt, ma mõtlen nii rahalist kui inimressurssi, et tulla toime sellise olukorraga, nagu meil riigis oli, see vajab laiemat hinnangut, laiemat arutelu ja ma arvan, et need arutelud ja need hinnangud on veel ees. Me komisjonis tervikuna tõesti sellist hinnangut ei andnud. Nüüd see, mis te mainisite, poliitiline vastutus või ametkonna vastutus. Jälle, lugedes ajakirjandust, kus on debatti toimunud sellesama seaduseelnõu raames, siis minu meelest on väga selgelt tulnud välja, et Terviseameti üle ikkagi tegelikult ju peab n-ö järelevalvet Sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeeriumil on oma poliitiline vastutaja, selleks on minister, minister omakorda kuulub valitsusse. Valitsus saab võtta kollektiivse poliitilise vastutuse. Valitsuse tööd juhib peaminister, kes saab võtta nende seaduseelnõude lahendamise küsimuses poliitilist vastutust. Ja muidugi parlament, kes tegelikult jälgib ja peab järelevalvet valitsuse töö üle. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet
Aitäh, hea eesistuja! Hea komisjoni esimees! Siin on üsna palju juttu olnud sellisest rabistavast hoiakust ja ka mina ei saa aru, miks on praegusel ajahetkel, kui tegelikult kriis ei ole lõppenud, eriolukord ei ole lõppenud, analüüse ei ole tehtud, milliseid seadusi on vaja muuta, tuldud ühe väikese jupikesega meile siia suurde saali, mis on tekitanud suuri erinevaid arusaami. Sest tänane NETS ju põhimõtteliselt annab õiguse kõiki neid piiranguid ka sätestada koostöös kohaliku omavalitsusega, millest siin ka eelnevalt palju juttu oli. Ma olen jätkuvalt väga selgelt seda meelt, et kui räägime hädaolukorra seadusest, siis hädaolukorra seaduses tuleb pihta hakata, seda muutma hakata selles võtmes, et tsiviilkriiside lahendamist peab juhtima Siseministeerium, kellel on selleks kogemus ja seadusega pandav pädevus, ja sõjalisi kriise Kaitseministeerium. Terviseametile me võime anda nii palju juurde raha ja õigusi, kuid nad igapäevaselt sellega ei tegele, neil puudub see kogemus. Ja minu küsimus on: miks me seda täna teeme, seda seaduseelnõu arutame?

Tõnis Mölder
Aitäh! Ma arvan, et kõige lihtsam vastus on veel kord see, et saada üle nendest juriidilistest vaidlustest, mis tegelikult selle eriolukorra raames on meil tekkinud: mis vastutust mingi amet peab, mis on nende roll? Ja täna me üritame seda täpsemini ja selgemini formuleerida. Ka õiguskantsler on oma kirjas viidanud, et see seaduseelnõu on samm selguse ja õiguse suunas, aga see ei ole lõplik samm, seda sammu tuleks veel sügisel astuda ja täiendada. Ja teine viide, mis ta on öelnud: selle seaduseelnõuga kirjutatakse väga selgelt ühtekokku need mõtted, need põhimõtted, mis vajavad nii hädaolukorra raames erinevaid lahendusi kui ka NETS-i raames. Nii et need on täna natuke võib-olla liiga laiali. No see on valitsuse nägemus, see on hetkel ka komisjoni nägemus, et sellisel kujul me koondame seda informatsiooni ja selgust, õigusselgust pigem kokku ja me teeme asja selgemaks. Aga eks arutelu on muidugi see, mis kõige paremini seda asja selgemaks teeb. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Kuulates teie vastuseid, ma saan aru, et te olete selle teema ja valdkonnaga ennast väga hästi kurssi viinud, mis on ka mõistetav. Aga minu küsimus on selline. Kui see seadus oleks olnud kehtiv juba veebruaris, siis mis oleks teisiti olnud märtsis, aprillis ja praegu? See oleks spekulatiivne, oleks-olukordi ei ole olemas, aga ma siiski loodan, et te natukene kirjeldaksite seda. Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Me oleme seda teemat komisjonis, küll mitte ametlikult, aga seda teemat arutanud. Veel kord, ma ei saa öelda, et meil ei oleks eriolukorda välja kuulutatud, aga see on üks võimalus. Tänane hädaolukorra seadus annab oluliselt rohkem võimalusi ja meetmeid sellise kriisiga toimetulekuks, nagu meil oli. Mis ei välista seda, et näiteks juhul kui, veel kord ma ütlen, juhul kui sügisel tuleb näiteks teine laine ja see viirushaigus saab taas kord ühiskonnas suurearvuliselt, suuremahuliselt levima, et siis me ei peaks võib-olla kohe esimese asjana olukorra lahendamiseks välja kuulutama eriolukorda, vaid me saaksime lähtuda täna kehtivast, vastuvõetavast hädaolukorra seadusest ja teistest sellega seonduvatest seadustest. Nii et see on võib-olla see üks erisus ja vahe. Veel kord, ma arvan, et ka see on nagu selles mõttes oluline, et kui täna, eriolukorra puhul, lahendab seda olukorda eriolukorra juht, kelleks siis täna on peaminister, siis tulevikus see vastutus, see roll on laiapindsem ja see on ikkagi valitsuse käes. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üks muudatus antud eelnõus puudutab seda, kus näiteks lasteaedade ja hoolekandeasutuste sulgemine otsustamine võetakse ära omavalitsuselt ja antakse siis Terviseametile. Kehtivas seaduses, ma saan aru, on õigus kohalikul omavalitsusel seda teha, kes peab antud otsuse raames konsulteerima Terviseametiga. Kas te arutasite, milles see probleem siis on? Tegelikult meil kohalikud omavalitsused on, ma julgeks öelda, üpris võimekad, tajuvad kohalikke olusid väga hästi, ma arvan, et kõige paremini, sest ega kui nakkuskolle tekib, siis ilmselt jõuab see info kõigepealt sealsamas kas või lasteaias õpetajani ja siis omavalitsuseni. Ja omavaheline kommunikatsioon Terviseameti ja omavalitsuse vahel, ma arvan, on ka täiesti võimalik toimima panna ja ma arvan, et see ka toimib. Miks me seda piirame, miks ei või omavalitsus seal otsustada ja seal juures on Terviseamet, kes siis  täidab oma pädevuse piires, aitab otsuseid langetada, ja omavalitsus teeb siis oma asutustes otsused? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Veel kord, see arutelu oli meil olemas, nii linnade ja valdade liit oli siia kaasatud kui ka komisjonis laiemalt, ministeerium, Terviseamet. See on, ma möönan, üks selles mõttes kõige olulisem vaidluspunkt selles küsimuses. Nüüd me oleme seda sõnastust, mida teie tsiteerisite, ka ühe muudatusettepanekuna täiendanud. Me ei räägi enam laste- või hoolekandeasutuse juhist, me räägime pidajast, see on natuke laiem mõiste. Ja me muutsime ära ka sõna "hoolekandeasutus", me panime "sotsiaalteenuse osutaja" vist, kui ma ei eksi, ma seda täpset sõnastust võin siit kohe järgi vaadata. Aga veel kord, Terviseamet ka ütles meile, et kui nad teevad neid otsuseid, ja minu meelest on see mõistlik, et me anname sellele ametile selle otsuse, sest see võib puudutada mitut omavalitsust, sealhulgas, kui valitsus annab selle korralduse, et need oleksid ühtemoodi mõistetavad, et meil ei oleks omavalitsuseti see erinev, kui me räägime ikkagi vajadusest, et mõlemad omavalitsused näiteks mingisugust meedet rakendavad. See on üks asi. Teine asi, Terviseamet veel kord ütles, nad ei kujuta ette, et nad teeksid omavalitsuse territooriumil otsust, mis mõjutab igapäevaselt ja väga suures mahus kohalikku omavalitsust, nii, et nad ei kaasaks sinna arutelu protsessi nii kiiresti kui võimalik kohaliku omavalitsuse esindajat. Nii et selles mõttes ma siiralt usun ja loodan, et see hirm, et Terviseamet hakkab kuidagi üle rullima kohalikest omavalitsustest, ma loodan tõesti, et see on vägagi alusetu, sest tõesti, me oleme täna siia selle sõnastusse sisse pannud, et jah, loogiline järjekord on: on hädaolukord, juhtub õnnetus, kõigepealt päästame inimeste elud ja tervise ja siis hakkame kaasama. Aga need protsessid saavad käia paralleelselt, informeerimine saab käia paralleelselt, kui on ressurssi ja võimekust. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimes! Hea ettekandja! Mul oleks kaks küsimust. Esimene on see, mis oleks teie hinnangul Terviseameti ebaõnnestumine selles kriisis: kas see on informatsiooni ja uuringute valesti tõlgendamine või nõrk PR-töö või mainekujunduslik töö? Ja teine küsimus: kes hakkab näiteks otsustama, et kas rakendatakse Terviseameti poolt sunniraha või meil jäävad ikkagi kehtima karistusseadustiku §-d 192 ja 193? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Mis puudutab paragrahve, mida te viimati nimetasite, siis siinkohal ma pean ütlema ausalt, et me komisjonis neid küsimusi selle nurga alt ei vaaginud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas Terviseamet ise on valmis sellist vastutust võtma, kas oli sellist arutelu? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Veel kord, see arutelu, nii nagu ma enne ka mainisin, oli meil Terviseametiga pikk. Terviseamet möönas, et see vastutus saab olema nendele suur, nad on täna, nende regioonide töötajad on täna vastava ettevalmistuse ja valmidusega, aga nad möönavad, et kriisisituatsioonis, kus on vaja veel rohkem n-ö tööjõuressurssi, veel rohkem võib-olla ka rahalist ressurssi, veel rohkem ettevalmistumist, et ennetada, siis see pool vajab tegelikult tõhustamist, järgiaitamist, võiks isegi öelda. Ja minu meelest on siin väga oluline roll, et kui me tõesti näeme, et sügisel see olukord võib uuesti eskaleeruda, et me siis juba praegu ennetavalt annaksime Terviseametile jõudu ja ressurssi juurde, et nad tõesti saaksid selle teemaga süvitsi ja põhjendatult tegeleda. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma loodan, et ajalugu annab sellest arutust, kas terviseametil oli probleeme selle kriisi juhtimisega või tulenes probleem hoopis sellest, et valitsusest tuli niivõrd erinevaid signaale ja seda oli väga keeruline rahva ees kommunikeerida. Aga üks asi, mis mulle kõrvu jäi teie vastustest – palun täpsustage või eitage, kui ma eksin –, on see, et kui tegemist on lokaalse kriisiga, justkui lokaalse piiramisega, siis ei ole oluline ettevõttele tekitatud kahju. Ma ei saa sellega päriselt nõus olla. Igal juhul, kui tegemist on lokaalse piiranguga, siis selle mõju võib olla mitte ainult seesama lokaalne ettevõte, vaid ka temaga seotud ettevõtted ja see võib tähendada päris suurt rahalist kadu. Kuidas te seda olete proovinud või olete valmis lahendama või kuidas see seadus annab võimaluse seda lahendada, et ei tekiks põhjendamatuid kadusid?

Tõnis Mölder
Aitäh! No veel kord, esiteks see, mida te ka oma sissejuhatavas sõnavõtus või enne küsimuse esitamist ütlesite, siis ma olen nõus, et see analüüs, mis puudutab terviseameti tööd ja üleüldse võib-olla tervikuna riigiaparaadi hakkamasaamist, see analüüs seisab ees. Ega me ei ole sellest kriisist ju lõpuni välja tulnud ja tegelikult need tagasilöögid, eelkõige võib-olla just nimelt majanduslikud tagasilöögid, sh omakorda rulluvad sotsiaalsed probleemid, need on ju ees ja need vajavad samuti lahendamist. Aga kui me räägime konkreetselt selle viirushaigusega toimetulekust, siis ma siiralt loodan, et me saame ükspäev lugeda ühte tõsist ja sisukat analüüsi. Ma ei välista, et riigikontrolör teeb oma väikese ülevaate sellest asjast, aga ma kindlasti ootan siin ka selles mõttes laiemat analüüsi, näiteks Sotsiaalministeeriumi poolt, mis puudutab just nimelt terviseameti tööd.
Nüüd, küsimus oli selle lokaalse probleemi kohta. Ma võib-olla enne ise väljendasin ennast valesti, aga Aivar Koka küsimus oli see, et kui terviseamet seab mingeid piiranguid ettevõtjatele ja neil on suur majanduslik mõju, et siis kas neid otsuseid teeb terviseamet või valitsus. Mina ütlesin, et kui on suur majanduslik mõju, siis teeb neid ikkagi valitsus ja annab selle korralduse terviseametile, kes viib seda ellu. Miks ma seda ütlen ja mainin – see on oluline, sest täna pakub ka valitsus välja meetmeid, et aidata ja turgutada neid ettevõtteid, keda tegelikult need piirangud puudutavad, kellele omavad need kõige suuremat majanduslikku mõju. Ka selle väikese ettevõtte sulgemine, kui seal on see viirushaigus – muidugi on sel majanduslik mõõde, need inimesed ei saa võib-olla mingisugune hetk tööle, nende lepingupartnerid omakorda ei saa oma tellimust õigel ajal kätte. Need probleemid on kõik ees.
Aga veel kord, see arutelu oli meil olemas ja siinkohal veel kord, minu meelest oli see õiguskantsler, kes seda mainis ja ütles, et kui terviseameti otsus on põhjendatud ja järgib igati täna kehtivat seadust või vastuvõetavat seadust ja see piirang või otsus tehakse lähtuvalt inimese tervise huvidest ja kaitsest, siis ei teki õigust seda majanduskahju korvata või seda korvamise õigust nõuda. Aga samal ajal, kui need korraldused terviseameti poolt tehakse ja mõni ettevõte tunneb, et talle tehakse ülearu liiga ja seadus ei võimalda, või ta tunneb, et talle tehakse liiga ja seadus ei ole niimoodi sätestanud, siis muidugi on tal alati võimalik oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Aga see on kõige viimane asi, mida ma soovitan. Ma siiralt loodan, et kui terviseamet selliseid otsuseid teeb, kaasab ta maksimaalselt, võimalikult palju neid inimesi, keda see olukord puudutab, aga eelkõige lähtudes tervise kaitse aspektist. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tulen oma eelmise küsimuse juurde tegelikult tagasi. Teie vastusest võis justkui aru saada, et kui mitmes omavalitsuses tuleb teha teatud otsuseid, et siis justkui Terviseametil tsentraalselt seda otsust teha oleks lihtsam, et ta ei pea n-ö andma seda sõnumit või ühtset sõnastust eri omavalitsustele, aga teistpidi, kui ta asub lähenema asutusepõhiselt, siis minu meelest just tekib see probleem, et on see mõni linn või terve omavalitsus, kui ta peab sulgema seal näiteks viis lasteaeda, siis peab tegelema ta viie asutusega, mitte ühe omavalitsusega. Minu hinnangul võtab see oluliselt rohkem ressurssi. Kohalikke olusid teab ikkagi paremini omavalitsus ja lõpuks on neid osapooli, kellega suhelda, olusid hinnata ja kogu seda otsust kommunikeerida vähem. Küsimuse juurde tulles, te korduvalt olete öelnud, et Terviseamet ilmselt vajaks lisaressrussi, et paremini toime tulla, paremaid palku oleks vaja jne. Kas selles osas on komisjoni poolt ka mingi konkreetne soovitus valitsusele läinud või on valitsus ise mingi algatusega tulnud? Me räägime, et on vaja ja tore oleks, kui oleks. Ilmselgelt, kui me anname lisaülesandeid, on ka ressurssi vaja. Aga kas sellele järgnevad ka teod ja ehk enne kui need ülesanded või vähemalt paralleelselt? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Minu meelest, kui ma ei eksi, siis täna kehtivas seaduses on kirjas niimoodi, et omavalitsus saab seda piirangut rakendada, aga ainult Terviseameti kooskõlas või heakskiidul. Nii et tegelikult me keerame selle teistpidi: Terviseamet annab justkui kooskõlastuse, aga kaasates sinna kohalikke omavalitsusi. Kui me räägime mitmest omavalitsusest, siis ideaalses olukorras ei peaks seda otsustama mitte Terviseamet, vaid ikkagi vaatama laiemalt ja n-ö suurema pildiga ja võtma selle vastutuse neid otsuseid tehes Vabariigi Valitsus, kes annab korralduse, jah, Terviseametile, kes viib selle ellu. Aga veel kord ma ütlen, et esmatähtis on kaasata seda kohalikku omavalitsust, keda see puudutab, ja kaasata selles mõttes, et ta saab tõesti seal kaasa rääkida, kaasa mõelda. See olukord võib olla selles mõttes väga kiiresti ja operatiivselt lahendamist vajav. Selles mõttes, ma arvan, on Terviseametil teatud pädevus ja roll suurem kui mõnel kohalikul omavalitsusel. Selles mõttes ma mõtlen, et ma ei tea, et meil kohalikes omavalitsustes töötaks näiteks täna virolooge või epidemiolooge, kes oleksid võimelised ja valmis andma selliseid hinnanguid või analüüse. Aga teil oli hoopis üks teine küsimus ja ma vastasin mitte sellele, aga ma vastan
sellele ka ära. See küsimus oli see, mis puudutas 1–2 miljonit, laia vaadet, töökohti ja seda. Ei, sellist sõnumit, kindlat kuupäeva, millal valitsus annab lisaressurssi Terviseametile, ma ei oska anda. Aga ma saan aru, et Terviseamet on võimeline täna ka oma ressursside arvel seda tööd tõhustama ja praktiseerima. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet
Aitäh! 9. märtsil k.a arutas riigikaitsekomisjon oma istungil riigikaitseseaduse raames siis kriiside lahendamise korraldamist. Samamoodi istus seal laua taga Terviseametist Martin Kadai. Kuna see jutt, mis sealt täitevvõimu poolt tuli, oli ääretult ümmargune, siis ma püstitasin hüpoteesi väga konkreetse kaasuse näol, et juhul kui näiteks 24 tunni jooksul avastatakse Saaremaa erinevates piirkondades neli COVID-positiivset, kes mida teeb, kes mille eest vastutab. Vastus oli: me lähtume üldistest rahvatervise põhimõtetest. Küsisin küsimuse üle, sain täpselt samasuguse vastuse. Mismoodi käesolev seaduseelnõu muudab neid vastuseid, kas ta teeb olukorra lahendamise paremaks? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Selles mõttes ta teeb ikkagi olukorra minu hinnangul paremaks, et Terviseamet saab väga selge rolli ja väga selged õigused, aga sellega ka väga selged kohustused, kohustused seda rolli täita ja selle eest ka vastutust võtta. Kui me räägime sellest, te tõite siin konkreetse näite, mina saan aru, et kõigepealt regioonides töötavad Terviseameti spetsialistid on need, kes seda kohapealset olukorda hindavad, annavad vastavalt sellele informatsiooni edasi ja see liigub niimoodi Terviseametis vastavalt siis nende sisekorralduseeskirju järgides. Aga veel kord, ma ütlen, see on minu nägemus sellest asjast, et me läheme selguse suunas. Ja see ei ole mitte ainult minu nägemus, vaid ka väga paljud teised inimesed on öelnud seda, sealhulgas Riigikogu liikmed, et tänane seadusandlus sellel kujul ei anna võib-olla seda õigusselgust. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Hele Everaus, palun!

Hele Everaus
Austatud eesistuja! Austatud komisjoni esimees! Ma jätkaks sellest teie vastusest. Ma arvan, et see eelnõu ei lähe selguse poole, see pigem ähmastab seda vastutust, mis omavalitsustel on, neid kohustusi. Kuidasmoodi, kuidasmoodi saab ette kujutada üldse, et kuidas need n-ö kriitilised seisundid jõuavad Terviseametini, kui ei ole konkreetsed omavalitsused kaasatud? Ja ma ei kujuta ka ette, selle koha pealt on olemas üks niisugune hea sõnapaar: informeeritud nõusolek. Ükski asi ei saa toimida, kui seda ei tehta kohe ja algusest koos nendega, kelle jaoks on vaja. Ja võib-olla see ei olegi küsimus, aga ma arvan, ma küsin seda tulevikus ministri käest, nagu ma olen juba küsinud. Näiteks tuuakse näiteks, mis on Eesti ja Rootsi terviseameti spetsialistide vahe. Meil suure tõenäosusega, seda me võiks päriselt kohe paluda, nimekirja, meil suure tõenäosusega pole ühtegi epidemioloogi, kes oleks kuskil viiruskoldes, bakteriaalses koldes reaalselt töötanud. Meil on palju teoreetikuid, me oskame ilusaid seaduseelnõukompotte kokku panna. Aga me tahaks, et see ka töötab.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun küsimus!

Hele Everaus
Te ei oska sellele vastata, aga see oli pigem, jah, repliik.

Tõnis Mölder
Ma sain aru teie sellest mõttest, sellest küsimusest, et milline on meie Terviseameti töötajate, eelkõige epidemioloogide, viroloogide kogemus, kas neil on laia vaadet maailmas erinevatest sellistest viirushaiguste levikutest, nakkuskolletest kogemust. Ma jään sellele küsimusele vastates vastuse võlgu, aga ma möönan ja veel kord ma tegelikult ka oma eelnevates n-ö vastustes sellele mainisin, et minu meelest see on väga oluline koht, et me oleksime ka Terviseametina palga mõttes konkurentsivõimelised, et meil oleks võimalus palgata sinna asutusse ka Eesti parimad spetsialistid, kes suudavad seda hinnata. Ja muidugi, see on tegelikult väga oluline märksõna, mis te ka tõite, et neil spetsialistidel oleks reaalne kogemus elust, mitte ainult see, et nad on paberi peal midagi n-ö ette kirjutanud, ette mänginud, vaid neil oleks ikkagi reaalne kogemus elust, mida tähendab viirushaiguse levik, kuidas käib selle ennetamine praktikas, kui see viirushaigus on jõudnud riigi territooriumile ja kuidas käib selle kriisi tõrjumine. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te tutvustasite küll põhiseaduskomisjoni seisukohti, aga te ei tutvustanud riigikaitsekomisjoni arvamust selle seaduse eelnõu kohta. Seal on väike vastuolu sisse kirjutatud. Järsku te tutvustate ka riigikaitsekomisjoni arvamust. See on esiteks. Ja teiseks ... Aga teise küsimuse küsin teise küsimusena.

Tõnis Mölder
Aitäh! See viimane oli väga mõistlik – üks küsimus korraga. Aga tegelikult ma ei tutvustanud ühegi konkreetse komisjoni seisukohta. Ma veel kord mainisin ära küsimuste raames need vastused, mis puudutavad seda osa, aga ma minu meelest oma ettekandes, mis puudutab esimest lugemist, seal mainisin ära kõigi kolme Riigikogu komisjoni poolt esitatud arvamused. Nii nagu ma ütlesin, majanduskomisjon toetas igati selle eelnõu kiiret menetlemist ja ütles, et see eelnõu on positiivse alatooni ja sisuga eelnõu. Põhiseaduskomisjon ütles veel kord, et linnade ja valdade kaasamine on oluline märksõna, mida tuleks üle vaadata. Riigikaitsekomisjon, kes esitas ka oma arvamuse, viitas veel kord väga sellele kohale, et nende nägemuses peaks see juhtimine olema koondatud võib-olla ühe isiku kätte, näiteks ministri kätte, kelle roll võib-olla tänases seaduses ei ole nii selgelt sõnastatud. Ja nende nägemus oli see, et üks isik suudaks selle probleemi lahendamisega tegeleda operatiivsemalt ja kiiremini, kui võib-olla anda see vastutus laiapindsemalt. See oli võib-olla selline põhiline märksõna. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea ettekandja! Ma astun korra sammu tagasi. Me oleme rääkinud siin päris põhjalikult näiteks Terviseameti organisatsioonilisest võimekusest erinevaid olukordasid hallata. Aga mu meelest me ei ole peaaegu üldse rääkinud, mis on Riigikogu roll selliste oluliste põhiõiguste piiramisel. Minu hinnangul on see üks kõige olulisemad valdkondi, mis tuleks enne läbi analüüsida, kui kuhugi allapoole täiendavat otsustusõigust delegeerida. Ja seetõttu ma küsin, et mis olid need kaalutlused näiteks komisjonis, et mitte võtta aeg maha ja võimaldada praegusel olukorral ehk siis eriolukorral jätkata, see on ju kõik seaduslik, seal ühtegi takistust ei ole, kogemust on ka. Et mis olid need põhjused, et miks näiteks eriolukorda ei saanud pikendada kuni aasta lõpuni vähendatud piirangutega? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Ma alustuseks ütleks seda, et vahel ongi mõistlik teha samm tagasi, et siis saaks teha üheskoos kaks sammu edasi. Aga see, mis puudutab eriolukorda ja selle kestvust näiteks aasta lõpuni, siis ma arvan, et meil sellist arutelu ei olnud, et hüpoteetiliselt, et mis siis oleks, juhul kui eriolukord kestaks käesoleva aasta lõpuni. Ma arvan, et see eriolukord nõuabki väga erilist olukorda ja väga erilist seda olukorra lahendamist. Ma arvan, et täna selle hädaolukorra seaduse raames, mille me vastu võtame, juhul kui me võtame selle vastu, annab ka need võimalused selle olukorraga toimetulekuks. Ja tegelikult me näeme, see olukord, mis oli Eestis väga tõsine kuu aega tagasi, see olukord on läinud oluliselt leebemaks, me oleme saanud selle viirushaiguse leviku Eestis kontrolli alla, võiks öelda, et nakkuskordaja, mis on meil juba pikka aega alla 1, see näitab seda positiivset tendentsi, et see haigus ei levi meil enam nii suurelt, me näeme, et haiglasse satub inimesi oluliselt vähem, me näeme seda, et hingamisaparaatide all on inimesi oluliselt vähem. See näitab seda, et me oleme tervikuna riigina tulnud selle viirushaiguse tõrjumisega toime. Nii et ma arvan, et see on ka see mõistlik koht või lähtekoht, tulemaks sellest eriolukorrast välja. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kui ma õigesti mäletan, siis õiguskantsler on viidanud sellele, et Eesti inimesed on suhteliselt kergelt valmis oma vabadustest loobuma. Siin on mitu korda saalis üles kerkinud küsimus isikuvabaduste piiramisest ja kaasa arvatud Riigikogu võimalikust rollist. Tõepoolest, meie rollile siin väga palju nagu tähelepanu ei ole pööratud. Aga mis annab lootuse, et kui tuleb teine laine, et siis on võimalik seda asendada eriolukorra arvelt hädaolukorra seadusega, selleks et lahendada? See teine laine võib mõnede ekspertide arvamusel tulla samasugune või veel hullem. Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! See näide, mis ma kolleeg Urve Tiiduse küsimusele tõin, see oli pigem näide. Ja ma veel kord ütlesin, et see on hüpotees. Me tegelikult ju täna ei tea, kas teine laine tuleb. Me tegelikult ei tea, kas see teine laine tuleb veel ohtlikum kui see, mis oli esimene laine, või ta tuleb laugem. Me ei tea ka seda, milline see tüvi on, kas see tüvi muteerub, kas ta läheb hullemaks või ta läheb pigem kergemat soodu. Me ei tea, mis on sügiseseks ajaks toimunud: näiteks kas ravim on välja töötatud, me ei tea seda, kas vaktsiin on välja töötatud selleks ajaks. See on tegelikult väga suur hulk muutujaid, mis on täna ette ennustamatud, ja selles mõttes ma võib-olla olingi liiga ennatlik, ütlemaks, et eriolukorda sügisel kindlasti välja ei kuulutata. Ei-ei, seda ma ei julge öelda, aga veel kord ma ütlen, et see tänane hädaolukorra seaduse täpsustamine, nakkushaiguse ennetamise ja tõrje seaduse täpsustamine – see annab selgema rolli Terviseametile, aga ta annab ka rolli mitte ainult tagajärgedega tegelemiseks, vaid ka väga selge rolli just nimelt ennetustegevuseks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui 12. märtsil kuulutati välja eriolukord, siis oli ju teada, et see ei saa kesta aegade lõpuni, ta mingil ajal lõpeb. Kui Sotsiaalministeerium tutvustas meile esimest lisaeelarve paketti, loetles ära, millised rahalised eraldused, millised tegevused, töötuhüvitised ja kõik muu, siis selles paketis ei olnud mitte ühtegi sellist täiendavat rahalist vahendit terviseametile. Sellel ajal valmistati usinasti ette ehk nööbile, meditsiiniseadme seadusele õmmeldi külge mantel ehk see eelnõu, kobareelnõu, mis meil täna siin on, ja toodi meile laudadele. Kas teil on informatsiooni selle kohta, et teises lisaeelarves on täiendavad vahendid, nüüd kus te olete ära kuulanud, mida tegelikult Terviseamet meile ütles, esinedes siiski komisjonil? Kas te olete veendunud, et need seal on, et ta saaks oma tööd hästi täita? Aitäh!

Tõnis Mölder
Ma ei ole veendunud, et ka teine lisaeelarve tuleb. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea ettekandja, ma jätkan Riigikogu rolli teemal. Minu hinnangul, mida selle seadusega soovitakse saavutada või eelnõuga, on siis de facto eriolukorra õiguste andmine ilma eriolukorda välja kuulutamata, ja ma arvan, et see ei ole hea praktika, siin on väga palju kriitilisi arvamusi tulnud väga lugupeetud õigusekspertidelt, nii õiguskantsler kui ka Riigikohtu halduskolleegiumi esimees ja paljud teised. Äkki täpsustate, kuidas te neid riske komisjonis käsitlesite ja kuidas te komisjonis käsitlesite ka Riigikogu rolli? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Ma võib-olla jään siin eriarvamusele. Mina olen ka seda õiguskantsleri kirja lugenud päris mitu korda juba ja ma ei näe seda kriitilist alatooni, millele võib-olla siin mõned Riigikogu liikmed viitavad. Pigem ma näen seal sellist objektiivset vaadet kogu sellele eelnõupaketile, isegi võiks öelda, positiivset alatooni. Nii nagu ma ütlesin, meie komisjonina küsisime ekspertarvamust Riigikogu sees põhiseaduskomisjonilt. Ma võiks eeldada, et põhiseaduse mõttes, ekspertarvamuse andmise mõttes Riigikogu kõige pädevam organ on ikka põhiseaduskomisjon, seal on oma ala eksperdid koos. Ja nende nägemus oli küll see, et selline eelnõu on põhiseaduspärane igati, aga nad tõesti viitasid sellele kitsaskohale, mis puudutab kohalike omavalitsuste kaasamist, autonoomiat, ja selle minu meelest kitsaskoha me tegelikult ka muutsime ära, et, veel kord, viivitamatult asjasse puutuvat isikut tuleb teavitada. See tähendab, et ka kohalikku omavalitsust kaasates neid otsuseid tehes, haldusmenetlus head tava järgides. Need on kõik olulised märksõnad. Nii et ka minu meelest õiguskantsler ütles meile, kui ta meil komisjonis oli, et tema ei näe siin suurt või mis, vabandust, suurt, ta ei näe siin üldse põhiseaduse riivet. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Mölder, proovige uuesti! Mina ei ole selle komisjoni liige ja ma ei ole selle eelnõu spetsialist, aga mure mul on. Terviseamet on treenitud tegelema tervisemuredega, meditsiiniliste asjadega, nüüd antakse talle volitus, mille piire ma teie ettekandest tegelt hästi aru ei saanud: otsustada inimeste põhiõiguste üle, inimeste eluolu üle ja kogu ühiskonnakorralduse üle väga sügavalt. Ma olen algusest pealt öelnud, et see ei ole lihtsalt meditsiini kriis, see on palju mitmemõõtmelisem. Palun kirjeldage mulle ära, kuidas see piir niimoodi on tõmmatud, et Terviseamet tõesti ainult meditsiiniasju saab otsustada, riivamata muid teemasid, mida ma mainisin, ülearu.

Tõnis Mölder
Aitäh! Noh, nakkushaiguse ennetamine ja tõrje on minu meelest tervishoiu küsimus. Seda pädevust oskab hinnata ikkagi ainult Terviseamet. Aga ma veel kord siis lühidalt ütlen selle, et Vabariigi Valitsusele antakse siis võimalus hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele anda korraldusi. See, milline amet seda hädaolukorda lahendab, see sõltub vastavalt hädaolukorrast. Ja kui tegemist on hädaolukorraga, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju, siis sekkub Vabariigi Valitsus. Veel kord: ma arvan, et suuri majandust muutvaid otsuseid, neid otsuseid
ei saa Terviseamet otsustada. Sinna on ikkagi kaasatud valitsus, valitsus oma teadmistega. Ja vastavalt sellele neid otsuseid tehakse ja antakse korraldusi seda hädaolukorda lahendavale ametile. Tänases olukorras on selleks Terviseamet, tulevikus võib selleks olla näiteks Veterinaar- ja Toiduamet, kui on selline hädaolukord, või ma ei tea, Politsei- ja Piirivalveamet. Nii et neid olukordi võib olla väga erinevaid. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üks hästi lihtne küsimus. Siit saalist kõlas koalitsiooni poole pealt üsna kriitilise alatooniga küsimusi. Kas koalitsioon on kõik ühte meelt, et see eelnõu läheb nagu õiges suunas? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Kui ma tahaksin mingisugust prognoosi tuua, siis ma võiks öelda, et komisjonis erinevaid otsuseid hääletades tundus mulle kolme erakonna nägemus, kes kuuluvad täna koalitsiooni, ühtne ja see alati ei ühtinud opositsiooni poolt tulnud ettepanekutega. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Olen kuulanud seda teie ettekannet ja diskussiooni ja muu hulgas jäi kuidagi kõlama, et õiguskantsler on selle eelnõu suhtes olnud positiivselt meelestatud ja leidnud, et see on üks väga hea eelnõu. Ometi on minu ees siin praegu õiguskantsleri kiri mai algusest, mille ta lõpetab sellega, et Riigikogu võib soovi korral kaaluda ka eelnõu sätete kehtivusaja piiramist. See ei viita kuidagi sellele, et ta ühemõtteliselt selle eelnõu peale aplodeeriks. Kuidas te seda kommenteerite? Ja mida te ikkagi arvate õiguskantsleri mõttest, et
Riigikogu võiks kaaluda ka eelnõu sätete kehtivusaja piiramist?

Tõnis Mölder
Aitäh! Noh, kui te ütlesite oma küsimuse alguses, et te kuulasite väga hoolega, siis tegelikult ma olen sellele küsimusele juba kaks korda vastanud, aga ma vastan kolmandat korda veel. Esiteks õiguskantsler on avalikult välja öelnud, et tema hinnangul on see eelnõu samm õiges suunas. Aga ta ütlebki väga selgelt, et see ei ole lõplik samm. Tema hinnangul tuleks selle teema juurde tulla sügisel tagasi. Ja nii nagu te ise ka viitasite, selles kirjas ta ütlebki, et temale on ka Sotsiaalministeerium, õiguskantslerile on ka Sotsiaalministeerium andnud lubaduse, et selle eelnõuga, mis puudutab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, tullakse sügisel uuesti menetlusse tagasi, et Riigikogu saab seda teemat uuesti arutada. Ja tõepoolest, õiguskantsler pakub välja ühe võimaluse. See, kas Riigikogu seda võimalust kasutab või mitte, nii nagu ma ütlesin, komisjon neid muudatusettepanekuid ei toetanud. See ei tähenda, et suur saal ei või midagi muud otsustada. See ongi Riigikogu otsustuspädevus ja seda ka õiguskantsler oma kirjas viitab väga selgelt. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Täna kipub olema siin selline päev, et sõnu väänatakse Riigikogu saalis kahjuks üsna suvaliselt. Seesama õiguskantsleri kiri, millele ma eespool viitasin, ütleb küll, et seaduseelnõu 165 vähendab rakendatavuse probleeme, kuid siiski rõhutab, et on vaja terviklikku, selget ja hoolega läbi kaalutud regulatsiooni, ning veel kord, nagu eelnevas küsimuses viidatud, ütleb, et Riigikogu võib kaaluda eelnõu sätete kehtivusaja piiramist. Kas teie komisjoni esimehena komisjoni arutelu käigus neid ettepanekuid, mis õiguskantsleri vastavasisulisest mõttest tulenesid, toetasite ja olete valmis neid toetama ka praegu siin saalis? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Olgu see lause siis õiguskantsleri kirjast maha loetud, stenogrammi huvides väga selgelt ja ühemõtteliselt: "Riigikogu võib soovi korral ka kaaluda eelnõu sätete kehtivusaja piiramist ning kohustada Vabariigi Valitsust esitama näiteks sügiseks uue nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu." Siin on "soovi korral" ja "näiteks", siin ei ole öeldud, et sügiseks peab olemas olema. Aga veel kord, ministeerium oma arutelus ja selles kirjas ka õiguskantsler ütleb, et ministeerium on öelnud, et nad on valmis tulema sügisel selle juurde tagasi. Nüüd, mis puudutab komisjonis tehtud konkreetset ettepanekut ühe fraktsiooni ja teise fraktsiooni puhul, et me peaksime sellele eelnõule panema n-ö tähtaja, lõpptähtaja võiks isegi öelda, siis ma ütlen veel kord, et ma ei toeta seda selles mõttes, et minu meelest see ei ole väga õige lähenemine. Meil tekib näiteks olukord, et juhul, kui me oleme selle aasta detsembris suures kriisis, Riigikogu tegeleb võib-olla veel olulisemate küsimustega kui see, ja näiteks meil üks seadus, mida on vaja, et see kehtiks, et seda olukorda lahendada, kaotab kehtivuse. See ei ole minu meelest hea praktika. Aga teistpidi, ma möönan, et meil on parlamendina hoobasid tulla seaduseelnõu juurde sügisel tagasi. Igal fraktsioonil on võimalik seadusi üle anda, terve Riigikogu poolt on võimalik seda algatada, aga meil on ka õigus ja võimalus küsida ministrilt, ministeeriumilt, kus maal see seadus on, ja tulla selle debati juurde tagasi sügisel. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on võimalus Riigikogu liikmetel osaleda läbirääkmistel. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Head vabariigi vardjad! Me oleme kõik andnud vande ju siin kaitsta Eesti inimesi. Ja seekord ei ole minu jaoks küsimus nüüd see, mis jookseb mööda opositsioon ja koalitsioon joont pidi, vaid pigem me keegi enam selle üle ei vaidle. Terviseamet ei saanud talle antud ülesandega hakkama, see on selge, puudujääke oli. Kui me küsisime, et milles on nagu puudujääk, kas see on informatsiooni lugemises ja sellest arusaamises või kehv siis mainekujunduslik töö, siis tundub justkui mainekujunduslik töö, et võtame aga mainekujundajad tööle ja kriisi kui sellist ei ole. Mina väidan vastupidist, et seal oli ikkagi päris tõsine puudujääk ja vajakajäämine selles, et ei saadud sellest informatsioonist aru, teiste riikide kogemustest ja nendest.
Ja nüüd täna me mõtleme siis, et mis me peaksime tegema. Poolel teel hobuseid ei vahetata. Ütleme, et Vabariigi Valitsus on olnud siin selles hetkes justkui traavel, hea, hüppab üle igasugustest takistustest, aga meil on ühtlasi ka mingi poni, kes siin lapsi veab, ja nüüd me lähme selle traavliga või poniga sõnumit teise riiki viima. No ei ole mõtet! Las sirgub sellest ponist võib-olla sihuke vägev täkk, võib-olla siis saaksime. Ehk siis ma olen aru saanud, et on probleeme tegelikult personalipoliitikas. Praegusel hetkel, kui nad ei saanud sellega hakkama ja me anname sellise vastutuse, siis kas see toob ka neile pädevust juurde? Mina selles nii väga kindel ei ole. Praegusel hetkel ei ole see vastutustundlik anda nendele inimestele, kes ise ka arvavad, et nad ei saa võib-olla paremini hakkama, kui nad senimaani on, aga see ei ole mitte mingid miljonid eurot sinna-tänna, vaid tegemist on tegelikult inimeste eludega.
Siinkohal ma tahangi öelda, et me ei saa praegusel hetkel minu meelest anda seda, sest ma saan aru, et sinna on mitmedki ametnikud on põlistatud sellele töökohale ja kuna pädevust neil paraku ei ole või ole seda tahtmist informatsioonist adekvaatselt aru saada või otsuseid võtta või siis tõele, reaalsusele otsa vaadata, on see probleemne. See, et sotsiaalminister ütleb sel hetkel, kui enamus arvab, et Terviseamet ei saanud enda tööga hakkama, hindab tema selleks viieks miinuseks.
Aga ma lõpetan selle ka niisuguse positiivsema noodiga. Et küll saabub ka aeg, kus on meil ka minister, kes näeb tegelikult päriselt probleemi ja julgeb seda tunnistada ja julgeb vastu võtta otsuseid, mitte pannes koalitsioonipartnereid sellisesse keerulisse olukorda. Sest kui see probleem isegi on olnud keset tuba ja see on punaseks värvitud, siis millegipärast seda probleemi ei märgata. Kellele me siis ikkagi usaldame need otsustused ja igavesest ajast igaveseks ajaks? Kaks varianti. Kas kõigepealt peaks võib-olla Terviseamet ennast ümber struktureerima, näitama, et nüüd on temal see võimekus olemas, et saadikutena me saaksime kindla südameteadmisega anda, et see on meie seas kõige parem otsus. Aga kui komisjoni esimees ütleb, aga kellele me siis anname, aga kellele me siis anname? Külas on mingi suur draakon, saad aru, kes iga jaanipäev soovib endale mingeid noori neitsisid, on ju, rüütlid on välja surnud. Aga kellele me siis anname? Anname küla ullikesele, sest kellele me siis anname! See on meie küla, me oleme tulnud siia kõige paremaid otsuseid tegema ja see, et me oleme sundseisus, me peame kellelegi andma. Sai Vabariigi Valitsus sellega hakkama. Kuulutas hädaolukorra, kuulutas õhtul välja eriolukorra, saab eriolukorrast minna sinna ka hädaolukorda ja seda. Mina usaldan valitsust, aga andke andeks, seda ametit, ma ütlen teist korda siin puldis, praegu tehtud selle asja pealt ma ei usalda. Võib-olla teil kõigil on äkki mingi sihuke noorsootöötaja hing sees, ütleb, et noh esimesed kolm korda võib-olla komistabki, võib-olla neljas kord hakkab juba kaela kandma ja kõnnib sirgelt. Aga jutt ei ole jälle mitte miljonitest, vaid jutt räägib rahva tervisest, meie enda rahva tervisest. Minu valijatest kolm neljandikku ei toeta Terviseametile nende ülesannete delegeerimist ja üks neljandik toetab. Eks ma siis lähtun sellest, kes mu siia valis, kas Terviseamet või valijad. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Head saalis viibijad! Meie ees on suurepärane näide halvast seadusloomest. Midagi oli vaja kiiresti teha. Valiti suvaline keha ja keevitati sellele hädavajalik vidin külge. Ma rõhutan, et tegelikult selle sisu on vaja. Näiteks kui oleks olnud balletiseadus, siis oleks võinud sinna vabalt ka abordiseaduse külge keevitada, sest baleriinid teevad ka aeg-ajalt aborti. Aga seekord oli kehaks meditsiiniseadme seadus ja hädavajalikuks vidinaks Terviseametile suuremate volituste andmine. Sest muidu ei saa pühapäeval eriolukorda ära lõpetada ja esmaspäevast, kui vaja, kedagi karantiini panna või tegevust piirata. Kuid samas on erakordselt absurdne anda ametile, mida me ei usalda, volitusi juurde. Ametile, keda juhib järjekordne bürokraat, kes valdkonda ei tunne ja veel veebruaris, kui koroonaviirus jõuliselt oma tiibu lehvitas, kinnitas valitsusele, et meil sellega muret pole. Ja kus töötab ambitsioonikas medõest ametnik, kes 3. märtsil lubas nakkuskoldest saabunud Itaalia võrkpallurid Saaremaad nakatama. See on umbes sama, nagu mäletate, VTA-ga mis oli? Listeeriaskandaali ajal pani sektori suurimad tehased kinni, kuigi ministrilt korraldust ei olnud ja Euroopa Liidu seadused ei näinud ette sellist asja.
Nii et tegelikult me nagu toetaksime umbes samasuguse monstrumi teket, nende volituste ja jõu andmist selle seadusega. Kuid selliseid bürokraate, kelle kõrgemate ametnike komitee komisjon on eelnevalt ametisse pannud, on tegelikult meil küll. Meenutagem jah neidsamuseid VTA-sid! Nii et tegelikult võib panna suvalise ametniku kusagile ametit juhtima, riigiametit, ja erialane kompetents pole oluline. Täna keskkonna-, homme tervise-, ülehomme veterinaaramet, võib-olla keeleamet ja mis iganes.
Kuid veelgi olulisemad on seadused, mille järgi Eesti riik toimib ja mida meie teiega siin vastu võtame. Kas need on üheselt arusaadavad ja selges eesti keeles? Teate isegi, et ei ole! Õiguskantsler Madise on õigesti öelnud, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus NEKS on eriti segases sõnastuses. Tõepoolest, piiranguid saab teha, karantiini panna vaid siis, kui tegemist on eriti ohtliku nakkushaigusega, nagu katku, koolera või tiisikusega. Aga koroona siia alla ei kuulu ja seetõttu me keevitame selle seadusega, paneme sinna kolm sõna: uudne ohtlik nakkushaigus, aga nimetamata, et uudne ja eriti ohtlik, nii nagu katk, koolera ja tiisikus. Muuseas, selles nimekirjas ei ole ka pandeemilist grippi. 2007. aastal on  – vaadake ja lugege – Riigikontrolli raport, mis räägib sellest otse, et pandeemilise gripi korral ei saa karantiini kasutada, sest ta ei kuulu nende haiguste nimekirja. Ja ütleb niimoodi, et kuigi pandeemilise gripi epideemia puhkemise tõenäosus on suur ja tagajärgede ulatus väga raske.
Mida ma tahan sellega öelda? Ma tahan sellega öelda, et tegelikult on, kui vaadata Riigikontrolli selles raportis, seal on mainitud, et milline jagelemine käis 13 aastat tagasi. Lugege, seal on kirjas näiteks, kuidas toona oli siseminister meie hea kolleeg Kalle Laanet ja tema arvas niimoodi, et tegelikult peaks sellega tegelema eriolukorra puhul Sotsiaalministeerium. Ja sotsiaalministriks oli Jaak Aab, ka praegu on minister, ja tema arvas, et ei-ei, ei taha taolisi volitusi, tema ainult tervisega tegeleb siin.
Nii et tegelikult nagu pudru ja kapsad on olnud kogu see valdkond. Siin on tegeldud, omavahel jageldud, ei ole vaadatud ja on jäetud palju asju tegemata ja nüüd, kui see eriolukord, me olime sunnitud seda kehtestama, siis tuligi rapsides teha. Aga jah, kokkuvõttes on see suurepärane näide väga halvast seadusloomest, aga midagi pole teha. Midagi on siin oluline ja väga oluline, eelkõige see, et anda mõnele ametile – aga kellele sa annad, Keeleametile või või Veterinaar- ja Toiduametile, noh Terviseamet jääbki. Aga ainuke võimalus on siin ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Kas soovite lisaaega! Palun, kolm minutit lisaaega!

Peeter Ernits
Aga ma arvan, et on ka üsna selge, et kui me anname sellele moolokile rohkem jõudu, siis enne vahetame ka need juhid välja. Ja ma arvan, et nii ka juhtub. Ja kui seltskond on korralikult puhastatud ja kui me oleme leidnud sinna ka tõeliselt pädevad juhid, siis on võimalik sellele ametile ka jõudu anda. Vastasel juhul ma olen Tarmo Kruusimäega nõus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Hea juhataja! Head kolleegid! Eelmisel nädalal, täpsemalt kolmapäeval olin ma sellesama seaduseelnõu esimese lugemise ajal samamoodi siin puldis. Ja millest ma rääkisin? Ma rääkisin taotlusest, millega on esinenud sotsiaalminister, miks seda eelnõu vaja on. Õigusselgus on peamine eesmärk, millest räägitakse. Teise poole pealt ma rääkisin crica nädal tagasi kiirustamisest. Ja nüüd, täna siin me kuuleme ja näeme, et need kaks asja – õigusselgus ja kiirustamine – ühte jalga ei astu. Väga palju segadust on menetluses oleva eelnõuga. Ma kritiseerisin ka seda, et tegemist on kobareelnõuga. Täna sain ma jälle kindlust, et mu kriitika oli asjakohane.
Me oleme siin varsti kaks tundi rääkinud eelnõust, mis on algselt olnud meditsiiniseadme seaduse eelnõu. Kolleegidel oli üks küsimus selle seaduse kohta, kogu ülejäänud aja oleme kulutanud õigusselgust mitteloovale seaduse muudatusele, millega soovitakse ühte. Ja seda ühte soovime me kõik, meie siin saalis ja inimesed väljaspool seda saali – lõpetada eriolukord, naasta võimalikult valutult tavaellu. Aga see ei ole nii lihtne. Esiteks, tavaelu ei oota meid kohe nüüd ja praegu, vaid samm-sammult ja mõistuspäraselt. Ja teise poole pealt eriolukord – mis see eriolukord siis tegelikult on? Eriolukord ei ole asi iseeneses, eriolukord on õiguslik konstruktsioon selleks, et teatud samme astuda, juhtida sellist olukorda, millesse me oleme sattunud, ja selles olukorras ka erinevatele osapooltele kohustusi ja piiranguid panna. See on õiguslik konstruktsioon, millest me tegelikult räägime. Ja kui me nüüd tahame eriolukorrast väljuda, siis tegelikult  me vajame teist õiguslikku konstruktsiooni, mis annaks meile selleks võimaluse. Ma tuletan siinkohal meelde, et sellesama saali seinte vahel mitte väga ammu, 2017. aastal võeti vastu hädaolukorra seadus ja see on seadus, millega seadusandja siin saalis ütles kõikidele Eestimaa inimestele, et jah, me tahame, et isikuvabaduste piiranguid, koosolekute piiranguid, avalike ürituste piiranguid, teenuste-kaupade liikumise piiranguid, asutuste sulgemisi, avalikke kogunemisi, et neid saab piirata ainult eriolukorras ja ainult eriolukorra juhi korraldusega. See oli seadusandja soov kolm aastat tagasi. Nüüd me oleme esimest korda jõudnud sellisesse olukorda, kus meil reaalselt on eriolukord, ja me esimest korda nagu tõdeme, et see plaan ei olnud hästi läbi mõeldud. Meil oli läbi mõeldud see, kuidas sellesse olukorda jõuda, aga mitte see, kuidas etapiviisiliselt sellest olukorrast väljuda.
Nüüd, see eelnõu, mis on siin juba kaks tundi kõneainet pakkunud, pakub kõneainet tõenäoliselt veel pikemalt, sest õigusteadlased on oma arvamuse avaldanud ja toonud välja probleemkohad, mis vajavad lahendamist. Kõigepealt, Riigikogu seadusandja roll põhiõiguste piiramisel, see on olemuslik ja selle eest vastutame meie. Kui me anname kolmandale isikule õiguse piirata isikuvabadusi, põhiõigusi, siis peab see olema väga hästi läbi mõeldud ja kaalutud. Ma olen varasemalt siin saalis rääkinud põhiõiguste piiramise puhul eesmärgipärasusest ja proportsionaalsusest. Ka siin on needsamad küsimused laual. Õiguseksperdid on toonud välja probleemi, mis on igasuguse haldusotsuse vaidlustamise õigus. Jah, tõsi on, et terviseameti haldusotsust on võimalik vaidlustada.
Ma võtan lisaaega. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun, kolm minutit lisaaega!

Signe Riisalo
Tänan! Aga Vabariigi Valitsuse poolt, kes saab asendada terviseameti otsuseid ja teha iseseisvaid korraldusi piiranguteks, vaidlustamisele selles mõttes ei kuulu, et puudub õiguslik võimalus vaidlustada valitsuse korraldusi.
Järgmine probleem on haldusotsuste konkureerimine. Seda püüti küll seaduses viimasel hetkel parandada, aga jätkuvalt on korrakaitseseaduse alusel tehtavad kohaliku omavalitsuse iseseisvad piirangud, mis konkureerivad nüüd terviseameti või ka valitsuse poolt tehtud piirangutega. Me ei ole teinud analüüsi, me tegelikult ei tea, milline on praktiline järelm sellest olukorrast, kust me soovime väljuda, ammugi ei tea me, milline on see õiguslik. Opositsioon mõlema erakonna näol on teinud ettepaneku kehtestada see eelnõu piiratud ajaks, et me tõesti näitaksime üles soovi kaitsta inimeste põhiõigusi ja teistpidi ka ootust, et valitsus tuleb uue ja selge eelnõuga veel enne selle aasta lõppu, et me saaks selle vastu võtta.
Tulenevalt sellest, head kolleegid, teeb Reformierakonna fraktsioon ettepaneku selle eelnõu lugemine katkestada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet
Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! 3. detsembril möödunud aastal saabus Riigikogu menetlusse selline seaduseelnõu valitsuskoalitsiooni poolt nagu riigikaitseseadus. Selle riigikaitseseaduse põhiline eesmärk on ju, et kuidas lahendada erinevate kriiside juhtimist meie riigi territooriumil. See läbiv joon on tekitanud riigikaitsekomisjoni liikmete hulgas hulganisti vaidlusi. Me oleme kuulanud ära väga erinevaid täitevvõimu ametnikke, kes on üritanud meile tõestada, et selline juhtimiskorraldus on võimalik. See algab ka hädaolukorrast, lõpetades siis sõjaseisukorraga, eks ju. Täna meil on hädaolukord käes. Üks väide oli see, meiepoolne väide, et kehtiv hädaolukorra seadus ei tööta sellisel kujul, nagu ta 2015. aastal seadusena vastu võeti, ehk selle põhiline mõte oli see, mida ka sotsiaalkomisjoni esimees siin mainis, et hädaolukorda lahendab kriisis oleva valdkonna ametkond ehk kui me tänast situatsiooni võtame, siis Terviseamet. Me kõik tegelikult oleme sellega nõus, et amet, kes igapäevaselt kriiside lahendamisega ei tegele ega korralda nende lahendamist, on ülikeeruline tal eksprompt hakata lahendama kriisi, millesse ta on ootamatult sattunud. Ehk kriiside lahendamist saavad korraldada need ametkonnad, kellel on selleks teadmised, kogemused ja ressursid.
See tähendab seda, et me peame ka tegelikult üle vaatama hädaolukorra seaduse, me peame pihta hakkama hädaolukorra seadusest ja lõpetades tõesti riigikaitseseadusega, mis siis viitab sõjaseisukorrale, et kuidas siis reaalselt toimub nende olukordade lahendamine. Ja sellepärast olen ma ka oma küsimustega ja ka praegu siin seisukohal, et me ei peaks tänasel hetkel jupikest kassi sabast lõikama, vaid meil siin Riigikogus peaks olema tervikpilt, kuidas me muudame Eesti turvalisemaks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Mihhail Lotman, palun!

Mihhail Lotman
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ka mina olen selle eelnõu vastane ja mitte sellepärast, et Terviseametis on halvad inimesed. Isegi ma kujutaksin ette, et kui Terviseameti töö oleks täiesti laitmatu, mitte 5 miinus, aga 5 kahe plussiga, siis võib-olla see oleks veel halvem. Me ei saa ... tähendab, minu vastuväide on põhimõtteline: me ei saa delegeerida riigi juhtimist ükskõik mis olukorras mingisugusele allasutusele. Ja eriti on halb, kui me anname meditsiiniasutusele, Terviseametile politsei funktsioone, see asendab mingisugune Siseministeeriumi kriisiolukorras. Isegi kui meil oleks sõjaolukord, me ei annaks riigijuhtimist Kaitseministeeriumi mingisugusele osakonnale. Ikka riiki juhib selleks valitud ja selle mandaadi saanud inimene, see on peaminister, see on ..., kes moodustab mingisuguse kriisiolukorra jne. Muidugi, kõik spetsialistid, nende arvamused on olulised ja Terviseametil on väga oluline roll, aga lõpliku otsustuse ja lõpliku vastutuse kannab peaminister ja/või president. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Seega on läbirääkimised lõppenud. Eelnõule on esitatud 19 muudatusettepanekut ja me vaatame need muudatusettepanekud üheskoos läbi.
Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Refromierakonna fraktsioon, juhtikomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Teine muudatus. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Reformierakonna fraktsioon palub seda ettepanekut hääletada ja toetada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jah, me hääletame seda muudatusettepanekut.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 38. Ettepanek leidis toetust.
Teine muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Kuivõrd see esimene muudatusettepanek läks läbi, siis me paneme järgmise muudatusettepaneku samuti hääletusele, sest see on selle esimesega vältimatult seotud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Praegu me oleme teise juures, mitte järgmise juures. (Naer saalis.) Teine muudatusettepanek. Austatud Riigikogu, kas võib ilma helisignaalita panna hääletusele? Aitäh!
Austatud Riigikogu, panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht:  jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 45. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmas muudatusettepanek, mille on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, samuti on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek, mille on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada sisuliselt. Seitsmes muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada sisuliselt. Kaheksas muudatusettepanek, mille on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Üheksas muudatusettepanek on esitatud samuti sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kümnes muudatusettepanek, esitatud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 11. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Palun 11. muudatusettepanekut hääletada! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 12. muudatusettepanek, mille on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 13. muudatusettepanek, mille on esitanud samuti sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestatud täielikult. 14. muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. 15. muudatusettepanek, mille on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 16. muudatusettepanek, mille on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 17. muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh! Seda ettepanekut tahaks küll hääletada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kas te tahate või teete ettepaneku? Teete ettepaneku. 
Austatud Riigikogu, panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
18. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Palun 18. muudatusettepanekut hääletada! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ja viimane, 19. muudatusettepanek, mille on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu
Keskfraktsiooni nimel võtan 10 minutit vaheaega.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kas me kavatseme hääletada seda punkti või? Enne hääletust saab võtta 10 minutit vaheaega. Soovite hääletada? Aga kas te soovite hääletada? Soovite seda punkti hääletada? Ilma hääletuseta ...

Kersti Sarapuu
Ei, me soovime enne vaheaega ja soovime arutleda. (Elevus saalis.)

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kuna te ei soovi hääletamist, siis ei saa ka vaheaega võtta, aga vaheaeg on võimalik võtta enne katkestamisettepaneku hääletamist, mille ma varsti panen hääletusele. Ei, veel ei ole. Nii et 19. päevakorrapunkti keegi ei soovi hääletada? Selge. Vabandust, muudatusettepanekut!
Nii, sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Jhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada, aga kuna Eesti Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku katkestada meditsiiniseadmete seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 165 SE teine lugemine, siis me läheme selle muudatusettepaneku hääletamise juurde. Aga enne seda on Keskerakonna fraktsiooni palvel 10 minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tähelepanu! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada meditsiiniseadmete seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 165 SE teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Seega on teine lugemine lõpetatud ja tänane 2. päevakorrapunkt menetletud. Läheme edasi!

3. 18:38 Riigihangete seaduse ja kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE) esimene lugemine. Ja ma palun ettekandjaks riigihalduse minister Jaak Aab!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõnealuse riigihangete seaduse muutmise eelnõu peamine eesmärk on muuta elektroonilise teabevahetuse regulatsiooni. Muudatuse tulemusel vabaneb hankija elektroonilise teabevahetuse kohustusest sellistes riigihangetes, mille maksumus on väike, see on asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro ja ehitustööde puhul alla 60 000 euro. See muudatus iseenesest oli ajendatud Rektorite Nõukogu pöördumisest, kus ülikoolid, kes korraldavad väga palju suure ulatusega raamhankeid, mille sees on väiksemaid ja pisihankeid, soovisid, et oleks see võimalus, et hankeid saaks korraldada ka mitte riigihangete registris täiel mahul, vaid raamhanke sees ka e-kirja teel. Muudatuse põhjuseks on tõsiasi, et kehtiv õigus kohustab kõrge turvatasemega elektroonilist teabevahetust kasutama iga riigihanke puhul ja seda sõltumata maksumusest. Näiteks iga arvutihiire või lennupileti ostmisel peaks tegema seda siis hankeregistris. Kõrge turvatase tähendab eelkõige seda, et hankija saab pakkumuste sisuga tutvuda alles pärast nende esitamise tähtpäeva saabumist. See eeldab aga nõuetele vastava elektroonilise keskkonna kasutamist ning lisab ebamõistlikult palju aega ja koormat. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada väikese maksumusega riigihangetes lihtsamat elektroonilist teabevahetust näiteks e-kirja teel, nagu tegelikult nii hankijad kui ka ettevõtjad praktikas harjunud on. Raamlepingu alusel saaks lihtsamal moel hankelepingut sõlmida siis, kui selle maksumus jääb alla lihthanke piirmäära ehk asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro. Nendes riigihangetes, kus seadus lihthanke piirmäära ette ei näe, kohalduks elektroonilise teabevahetuse kohustus alates riigihanke piirmäärast. Need on näiteks sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus ja ideekonkurss. Väikese maksumusega minikonkursside läbiviimine näiteks e-kirja teel muudab raamlepingu alusel hanelepingute sõlmimise oluliselt paindlikumaks, vähem bürokraatlikuks ja tõenäoliselt ka kiiremaks. Olukorras, kus hankelepingu sõlmimine on ajakriitiline, saaks hankija juba asuda esitatud pakkumustega kohe tutvuma. Samuti ei peaks ära ootama kõikide pakkumuste laekumist ja nende esitamise tähtaega. See hoiab kokku hankija aega ja kiirendab tööd. Lisaks parandatakse eelnõuga Euroopa Liidu riigihangete direktiivide õigeks ülevõtmiseks riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 olev viiteviga, mille tulemusena on hankijad kõik need eraõiguslikud juriidilised isikud, äriühingud, sihtasutused, mittetulundusühingud, kes direktiivide mõttes hankijad peavad olema. Samal eesmärgil täiendatakse sätet, mis puudutab hankepassi esitamist juhul, kui pakkuja tahab tugineda kvalifikatsiooninõuete täitmiseks teisele ettevõtjale. Muudatuse tulemusena ei pea hankijad hankepassi esitamist eraldi nõudma, vaid kohustus tuleb otse seadusest. Täiendavalt laiendatakse eelnõuga energia- ja keskkonnahoidlike tingimuste kasutamist lisaks maanteesõidukitele ka mööblile, puhastustootele ja -teenusele, kontori IT-seadmele ning koopia- ja joonestuspaberile. Keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine riigihangetes on üheks viisiks, kuidas edendada keskkonnahoidlikku mõtteviisi ning tagada avalikus sektoris keskkonnasäästlike ressursside kasutamine. Riik ja avaliku sektori asutused oleksid sel viisil eeskujuks ja suunanäitajaks keskkonnahoiu tagamisel. Keskkonnahoidlikud kriteeriumid kehtestab keskkonnaminister.
Riigihangete seaduse muudatustele on lisatud ka kunstiteoste tellimise seaduse muudatus. Esitame muudatused koos, sest kunstiteoste tellimise seadus viitab riigihangete seadusele ja kunstiteose tellimise kohustus sõltub riigihankega tellitavate ehitustööde maksumusest. Praegune piirmäär on 450 000 eurot, mis on osutunud ebamõistlikult madalaks, kuna tellitava kunstiteose maksumus on sel juhul minimaalselt 4500 eurot. Sellisel juhul on sageli aga kunstiteose konkursi korraldamise kulud vähemalt sama suured kui ostetava teose maksumus. Uus kunstiteose tellimist kohustav ehitustööde piirmäär on 750 000 eurot. See on piirmäär tegelikult, mis kehtis ka kuni uue riigihangete seadusega ehitustööde piirmäära alandamiseni. Muudatuse järel oleks tellitava kunstiteose maksumus vähemalt 7500 eurot. Sellise muudatusega toetame ka Eesti kunsti arengut. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Üks riigihangete seaduse eesmärk on olnud ka see, et pakkujatel oleks võrdsed võimalused hankes osaleda. Mismoodi see eelnõu sellega kooskõlas on või seda paremaks muudab? Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Aitäh küsimuse eest! See on võrdsed võimalused endiselt. Me räägime ju lihtsustamisest ainult raamhangete sees. Raamhangetes osalevad ju kõik ettevõtjad ikka korra alusel, kus tuleb ka siis registris raamhankes osaleda ja selle raamhanke sees, need ettevõtjad, kes on siis võitnud raamhanke sees, neid erinevaid väiksemaid hankeid on võimalik teha lihtsamas korras. Ja need on teatud piirmääradeni. Ikkagi need on odavad hanked, need on tõesti isegi mõnesajaeurosed hanked, et ei ole vaja läbida kogu protsessi riigihangete registris, vaid on seda võimalik teha näiteks ka e-kirja teel. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Vaatasin selle eelnõu kohta tulnud tagasisidet. Kaubandus-tööstuskoda näiteks ettevõtjate poole pealt oli selle kooskõlastanud ilma igasuguste märkusteta, aga ITL – see oli vist infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit – oli andnud märkuse, et nemad arvavad siiski, et selline n-ö lihtsustatud kirjavahetus pole päris see ja et pigem peaks pürgima selle poole, et riigihangete elektrooniline portaal muutuks kasutajasõbralikumaks. Sama küsimust kuulsin ma ka kolleegidelt rahanduskomisjonis. Meil majanduskomisjonis see üles ei tulnud, kui te seda ette kandsite, aga rahanduskomisjonis just seesama küsimus, et ega nüüd midagi pimedamaks ei lähe. Äkki te kommenteerite seda teemat natuke? Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Aitäh, küsimuse eest! Ei, pimedamaks midagi ei lähe. Nii nagu ma ütlesin, peame me tegelikult silmas neid hankeid, mis on raamlepingu sees, ja tegelikult see kord, kuidas peab kõiki osalejaid teavitama, see kehtib kõigile endiselt. Lihtsalt see protsess on lihtsam, millega on ettevõtjad ja ka hankijad harjunud, tegelikult on seda ka kasutatud. Vahepeal uue seadusega pandi peale rangem kord, et ainult riigihangete registris. Iseenesest me väga toetame seda, et ka pisihanked – ja neid ka tehakse, isegi need, mis jäävad määrast allapoole – tehakse riigihangete registris, ja neid oli eelmise aasta jooksul minu teada üle tuhande. Nii et ütleme siis, et natuke on vaja ka aega, et õppida seda registrit paremini kasutama. Ja ITL viitab muidugi, nemad on hästi võimekad, mis puudutab IT-lahendusi, registreid, nad suudavad seda võib-olla paremini kasutada kui mõni väikeettevõtja. Me areneme ja kindlasti on riigihangete registris plaanis teha edasi ka muudatusi ja teha see paremaks ja kasutajasõbralikumaks. Ütleme nii, et Eesti oma riigihangete registriga on tegelikult üks maailma juhtivaid riike. Sellist keskkonda enamikus riikides üldse pole ja kõik käivad meilt õppimas, isegi soomlased, nii et me saame siin natukene jälle nina püsti tõsta. Aga muidugi ei tohi me jääda paigale, kindlasti peame seda hankeregistrit lihtsustama, paremaks tegema, kasutajasõbralikumaks tegema. Ja inimesed harjuvad ka seal rohkem tegema niisuguseid pisihankeid või väikehankeid, millest siin jutt on. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Võib-olla sa natuke täpsustad ja aitad. Täna,  kui raamleping sõlmida või hange toimub, siis selle maksimumsumma järgi vaadatakse, milline hange peab olema. Et millise ... nüüd me kergendame, millise summani on võimalik nüüd teha nii, et mingit hanget tegelikult lõpuks seal raamhanke sees ei tule? Kas ei teki sellist olukorda, et toimub mingi alapakkumine ja läbi selle alapakkumise hakkab nüüd võimalusel ehitajal või kellelgi teha lisaasju ja küsida sellepärast suvalist raha. Mul on endal kogemus sealt, kust ma pärit olen. Tehti odav pakkumine, aga pärast ikkagi 600 000 eurot niimoodi plaksti ära. Kuna ma ise olen riigihanke seadusesse andnud ka selle võimaluse, et 15% võib suurendada mahtu, ilma et mingit konkurssi või hanget peaks tegema. Võib-olla sa natukene selgitad kõigile Riigikogu liikmetele, mis siis tegelikult muutub ja kui suures summas on võimalik niimoodi ilma hanketa sealt kõrvalt midagi teha? Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Tegelikult ühtegi määra, miinimummäära ju ei muudeta, kõik need määrad jäävad täpselt samaks. Seal, kus on kinnitatud see määr – ostude-kaupade puhul 30 000, ehitustööde puhul 60 000 –, tuleb hanked korraldada. See on protseduuri lihtsustamine. Mingeid muid lihtsustusi selles seaduses ei tehta. Kõik muu on nii, nagu peab olema. Ja selle lihthanke puhul või lihtsustatud hanke puhul peab ka kõiki muid kordasid järgima, hankekordasid järgima. Hankija vastutab selle eest, et kogu informatsioon on kättesaadav, ka selle raamhanke sees kõigile pakkujatele. Iseenesest siin ei saa midagi teha, kuidas siis öelda, hämaramaks. Mis puudutab nüüd seda probleemi, mida sa esitasid, siis selle konkreetse juhtumiga ma peaks eraldi tutvuma. Seal on raamhanke sees on teatud protsentuaalne võimalus hankes eristuda sellest, mis on raamhankes võitjaks osutunud ettevõtja või hanke pakkuja esitanud.
Ja ma ütleks nii, et kui see on probleemiks, siis võtame seda kaaluda. Kuskil teisel poolaastal me tahaks tulla sellise põhjalikuma riigihangete seaduse väljatulnud kitsaskohtade-probleemidega. See uus redaktsioon on kehtinud nüüd siis sügiseks kolm aastat ja ikka tuleks ühte-teist seal võib-olla üle vaadata. Aga me tõsiselt kaasame, räägime praegu läbi ettevõtlusorganisatsioonidega, kasusaajatega, riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega ja meil niisugune korje on käimas, milliseid muudatusi või parandusi selles seaduses oleks vaja teha. Ma arvan, et teisel poolaastal me jõuame eelnõudeni ja siis tuleme nendega ka teie ette. Kindlasti, kui sa oskad selle probleemi esitada, mida võiks seal teisiti teha, siis me arvestame seda ja toome siia teile arutusele. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Metsoja, palun!

Andres Metsoja
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ikkagi küsin üle selle küsimuse, mis puudutab erinevate hangete osadeks jaotamist, millele on viidatud ka varasemalt. Näiliselt jagatakse üks suur hange osadeks ja nüüd selle raamhanke sees kas nüüd siin midagi muutub või tegelikult see lihtsustamine seda poolt ikkagi ei puuduta ja ei kannusta teatud juhul hankijat tegelema selle näilisusega? Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Tänan küsimuse eest! Veel kord kordan, kõik tingimused riigihangetele, ka raamlepingus või raamhangete sees on täpselt samad. Küsimus on ainult protseduuri lihtsustamises niisuguste väiksemate hangete puhul. Iseenesest ei mingeid piirmäärasid ega muud protsessi need muutused, mis siin on, ei puutu.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kas te selgitaksite korra seda protsendiseaduse muutust selles kontekstis, et kui ma õigesti aru sain, siis 450 000 pealt tõuseb 750 000-le ja see üks põhjendus oli see, et need 4500 euro eest kunstiväärtuste tellimine on bürokraatlikum, kui võib-olla see asi nagu väärt on. Kuigi, kui ma õigesti mäletan, siis selle eesmärk oli ju elavdada ka teatud kunsti eksponeerimist, sedakaudu toetada ka kunstnikke. Kas nüüd ei või juhtuda, et teatud grupp kunstnikke jääb sellest võimalusest ilma, sest kindlasti hind on sõltuvuses ka teatud kunsti väärtusest, elitaarsusest ja muudest kunsti väärtuse näitajatest? Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Tänan küsimuse eest! Sisuliselt me taastame selle olukorra, mis oli uue riigihangete seaduse kehtimise eel. Tähendab, kuna alandati uues riigihangete seaduses ehitise piirmäära, kus siis hanke peab läbi viima, allapoole, siis seal on ju kunstiteoste tellimise suhtes on mitmekordne see piirmäär, miinimumpiirmäär on. Enne ta oli kolme kordne, sest piirmäär oli 250 000, ja siis oli ka 750 000 eurot, uue riigihanke seadusega alandati seda piirmäära 150 000 peale ja sealt tuli see 450 000. Nüüd me tõstaks selle kordse samale numbrile või summale 750 000, nüüd on seal kirjas viiekordne miinimummäär ehk 5 x 150 000 on 750 000, nii nagu ta oli varem.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea minister! Selle viimase vastuse peale ma nüüd lihtsalt küsin, et miks, mis see ametnik soovib siis parandada seda riigihanke seadust, täna kehtivat, mis sai sel korral aasta parima seaduse tiitli. Et väga selgelt võetigi piirangud allapoole, sest ma mäletan, et näiteks tervishoius oli hanke piir nii kõrgele tõstetud, et lõpuks ainult kolm seadet aastas ostetigi riigihankega, sellise enampakkumisega, ülejäänud tehti nagu nn kolmepakkumisega. Mõte on ju selles, et mida rohkem ettevõtjaid saaksid osaleda pakkumisel. Mitte see, et me tekitame olukorra, et ettevõtjad ei saagi pakkuda. Seal oli ka tingimus sisse pandi, et näiteks seadme puhul, et ka viie aasta hooldus on hinna sees, sest see on ka üks trikk, et hoolduse hinnaga võtame pärast selle rahaga kasumi. Et miks me selle kunstiga nüüd nii kõrgele tahame minna, et kust need nii kallid kunstiteosed Eestisse tulevad? Aitäh!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Noh, vat mina ei ole võib-olla kõige parem spetsialist. Selle muudatuse on esitanud Kultuuriministeerium. Arvestades seda, nii nagu nad selgitavad selle juures, et see piirmäär, mis varem oli 750 000 ja selle pealt 1% on 7500 eurot, on see miinimum, eks ju, kui nüüd vahepeal seadustega see muutus allapoole, siis 450 000 pealt 1% on 4500. Väidetavalt, kui teha selle peale ka hange, siis selle protseduur on suhteliselt kallis, tegelikult sellesama piirmäära eest, mis on miinimum, ei saagi eriliselt väärtuslikku kunsti osta. See on Kultuuriministeeriumi ettepanek, ju see on siis kunstnikega ka läbi räägitud, ma loodan, või nendega, kes kunstiväärtusi loovad. Sealt see ettepanek on tulnud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Sellest viimasest vastusest Aivar Koka küsimusele mul tekkiski küsimus, millele ma arvan, et te ilmselt ei oska kohe vastata ja vaevalt, et teil seda nimekirja kaasas on. Aga kas meil on ülevaadet ka, kuidas seni selliste kunstitellimustega on läinud ja mis selle eest on tellitud selle 1 protsendi eest? Äkki seda loetelu kuskilt saab vaadata või hiljem saate meile saata kuidagi.

Riigihalduse minister Jaak Aab
Tänan! Jah, mul ei ole niisugust nimekirja kaasas, aga ma panen selle kirja ja saadan. Kui selline ülevaade kuskil on tehtud, aga ma usun, et mingid andmed kindlasti on olemas, millist kunsti on hangitud nende riigihangete raames. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vabandan, kabinetis kuulasin istungit, samal ajal osalesin Rae valla majanduskomisjoni istungil, võib-olla ma ei kuulnud midagi. Aga eelnõu lugedes jäi mul arusaamatuks ja tekkis küsimus, et see n-ö riigihangete registri väline menetlus, kas see hakkab puudutama ainult neid raamlepinguga sõlmitud hangete n-ö alamhankeid. Kas kõik, mis puudutab lihthankeid, see jääb ikka riigihangete registrisse? See on see, et raamhange on registris, alamhanked väljaspool, aga muud see ei puuduta. Saan ma õigesti aru?

Riigihalduse minister Jaak Aab
Täpselt nii, ei ole lihtsalt nõuet. Võib edaspidi teha ka raamhanke raames, nii nagu praegugi registris, aga see on olnud erililiselt ülikoolide soov. Kuna neil on väga suured raamhanked ja väga väikesed sees allhanked. Kui seda peab kõike tegema registris, see on meeletu töökoormus. Ja ka pakkujad või need, kes siis seda kaupa või teenust osutavad, on harjunud väga paljud siiski kasutama seda e-maili teel olevat pakkumist. Iseenesest ühtegi tingimust ei muudeta, lihtsalt see protseduur on tehtud selle võrra lihtsamaks selle raamhanke sees väikehangetel. Jah, just nimelt. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kalev Kallo!

Kalev Kallo
Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu oma 4. mai istungil. Eelnõu tutvustas riigihalduse minister Jaak Aab ja selgitusi jagasid riigihalduse ministri nõunik Gertu Blank, Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunikud Evelin Karindi-Kask ning Triin Paljak.
Sisu minister siin tutvustas, ma võib-olla peatun lühidalt, mis komisjoni liikmetes küsimusi tekitas. Noh, üks oli seesama, millest siingi juttu oli, see kunsti tellimine. Näiteks oli küsimus, noh see on tegelikult teisest seadusest tulenev, kui kallis peab see kunst olema. Vastus oli see, et 1% hanke maksumusest, mida siin minister äsja ka tutvustas.
Siis oli küsimus, kas see kunsti maksumus peab olema riigihanke maksumuse sees või kunst tuleb hankida maksumusele täiendavalt. Evelin Karindi-Kask Rahandusministeeriumist vastas, et ehitustööde maksumusest 1% ulatuses tuleb kunsti osta ja see lisandub riigihanke summale. Nii et see on siis tellija täiendav kulu, nagu ma aru saan.
Siis tekitas küsimusi ka muidugi Keskkonnaministeeriumi poolt lisatud nõue, et lisaks antakse keskkonnaministrile volitus kehtestada kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid hangetes, millega ostetaks mööblit, puhastustooteid ja -teenuseid, kontori IT-seadmeid, koopia- ja joonestuspaberit. Komisjoni liikmed tundsid huvi esimeses järjekorras, kas see käib ainult Keskkonnaministeeriumi kohta. Vastus oli, et ei, see puudutab ikka kõiki hankeid. Ja muidugi tekitas komisjoni liikmetes küsimusi, et kuidas teha vahet, milline koopiapaber siis kõlbab ja milline koopiapaber ei ole keskkonnasõbralik. Selles küsimuses väga täpseid vastuseid ei saadud, küll aga saime vastuseks – kui ma siin nüüd leian seda ...  Evelin Karindi-Kask vastas, et see kriteeriumide loetelu on lõplik, kuna see peab olema piiritletud õigusnormi mõttes. Nimekirja asjadest, mille puhul nõudeid võiks kehtestada, on pärit Keskkonnaministeeriumi 2015. aastal tellitud osaühingu Alkranel uuringust "Keskkonnahoidlike riigihangete analüüs", ja sealt analüüsist on siis välja võetud see nimekiri, mille puhul siis kehtestab nende asjade hanke puhul keskkonnanõuded Keskkonnaministeerium.
Samuti oli otsustati komisjonis, et enne teist lugemist kindlasti arutatakse asja ka koos Keskkonnaministeeriumiga, millised võiks siis need kriteeriumid olla. Noh, ma olen kolleeg Aadu Musta muret kuulnud, et mis puutub arhivaaride suhtes, et võidakse ju kehtestada nõuded paberile, mis on hästi keskkonnasõbralik, aga kui see arhiveerida ja paari aasta pärast minna vaatama, äkki on seal paberipuru. Nii et üks asi on ühest küljest väga hea paber keskkonna seisukohalt, aga teisest küljest muuks asjaks võib-olla mitte nii väga hea.
Ja komisjon siin tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. mail. Ettepanek võeti vastu komisjoni poolt konsensusega. Ja punkt 2: teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka see ettepanek tehti komisjoni liikmete poolt konsensusega. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Küsimused. Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seesama teie näide kultuurikomisjoni esimehe poolt esiletõstetud murega seoses, et kõik paberid ei pea vastu pikale ajale. Mismoodi see asi siis lahendatakse, kas seal tekib kaalutlemise võimalus või mismoodi? Aitäh!

Kalev Kallo
Esiteks, see mure ei tekkinud komisjonis, see oli niimoodi hiljem omavahelises vestluses, aga ega seda täpselt praegu ei oskagi öelda. Nii et nagu komisjonis otsustati, et enne teist lugemist kutsutakse ka Keskkonnaministeeriumi esindajad ja need küsimused siis esitatakse Keskkonnaministeeriumi esindajale, et millised siis need kriteeriumid võivad olla, mille alusel. Ja eks siis ka taolistele asjadele kindlasti juhime tähelepanu. Nii et täna ma ei oska päris täpselt vastata.

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi pidada kõnet? Seda soovi ei näi olevat, seega on läbirääkimiste voor ammendatud. Ja meil on laua peal juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 177 SE esimene lugemine lõpetada. Sellega ongi esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 25. mai kell 17.15.

4. 19:03 20 Arupärimine perearstiteenuse kättesaadavuse tagamise kohta (nr 20)

Aseesimees Siim Kallas
Läheme päevakorraga edasi ja võtame arutuse alla Riigikogu liikmete Hele Everausi, Urmas Kruuse, Urve Tiiduse, Vilja Toomasti, Ants Laaneotsa, Maris Lauri, Hanno Pevkuri, Kaja Kallase, Erki Keldo, Toomas Kivimägi, Jüri Jaansoni, Signe Riisalo ja Andrus Seemne 22. jaanuaril esitatud arupärimise perearstiteenuse kättesaadavuse tagamise kohta nr 20. Ettekandjaks palun arupärijate esindaja Hele Everausi!

Hele Everaus
Austatud eesistuja! Austatud minister! Armsad kolleegid! Jaanuarist on saanud mai, aeg on ruttu läinud ja väga keeruliselt. Ma tuletaks meelde, miks me selle arupärimise koos tegime, sest aeg on toonud selle tähtsust veel kord tõsisemaks ehk ajalugu läheb mitte ainult eelmisse aastasse, aga pikemasse aega kindlasti. Ja tõsiasi oli see, et eelmise aasta augusti lõpuks oli ilmne, et perearstisüsteem ei ole väga mitmetes Eesti regioonides kättesaadav, sest eakamad inimesed lõpetavad oma professionaalse tegevuse ja samas väljakuulutatud konkursid ei too 3/4 juhtudest uusi perearste tööle. Terviseamet ei olnud selle pärast nagu murelik, küll aga oli perearstide selts väga murelik ja tõi need probleemid päevavalgele, sest tegelikkuses on olukord ikkagi äärmiselt keeruline. Kus siis mujal inimene oma esimese abi saab, kui mitte perearsti juures. See on esimene tasand, mis määrab väga palju. Teades seda, missugune on Eesti tervisenäitajate situatsioon täna, kus me ennetatavate ja raviga välistatavate surmade osas oleme OECD maade hulgas Euroopa Liidus esikohal ja kus me tegelikult ravivajaduste katmise osas oleme jällegi viimaste hulgas. Kui me perearstisüsteemis hakkame pihta väga nõrkade sammudega, siis ka ülejäänud süsteem kaotab, ja me oleme kehvas seisus ka arstide ettevalmistuse n-ö kvantiteedi osas. Ma usun, et härra minister on, ja ma loodan, küsimus oli see: kas meil on jätkusuutlik strateegia Sotsiaalministeeriumi poolt selleks, et alustades esmase arstiabi tasandist, oleks meie inimestel süda rahul, kindlustunne, et me võime sinna alati minna ja sealt abi saada ja kui mitte sealt, siis ülejäänud süsteemilt? Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Lugupeetud minister, arupärimisele vastab sotsiaalminister Tanel Kiik.

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Tõepoolest, nüüd on omajagu aega möödas sellest 22. jaanuaril esitatud arupärimisest, mis tõesti COVID-19 kriisi tõttu on mõnevõrra edasi lükkunud. Aga hea meelega vastan sellele teemale täna, kuna perearsti ja üldse tegelikult arstiabi kättesaadavuse küsimus on aktuaalne ja, ütleme ausalt, ka väljakutseid pakkuv aastaringselt.
Esimene küsimus: "Milline on Sotsiaalministeeriumi kava esmatasandi arstiabi personaliprobleemide lahendamiseks lähiaastateks, arvestades OECD hinnangut, et Eestis on värskelt lõpetanud arstide arv ebapiisav ning palju perearste võib juba lähiaastatel suunduda pensionile?" Tõsi on see, et peremeditsiini residentuuri jõudvate arstide arv sõltub paljuski arstiteaduskonna koolitustellimuse suurusest. Tellitava õppekohtade arvu lepib tavapäraselt kokku Sotsiaalministeeriumi juures kogunev mitteformaalne komisjon, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna ja Tartu Tervishoiukõrgkooli, Eesti Haiglate Liidu, arstide liidu, õdede liidu, perearstide seltsi, nooremarstide, apteekrite esindajad ehk väga laiapõhjaline komisjon. Välja kujunenud on tava, et osapooled teevad sellise arvulise ettepaneku enda vajadustest analüüsidest lähtuvalt ja lõpliku otsuse kohtade arvu osas teevad vastavad õppeasutused, tuginedes enda koolitusvõimekusele. Arstiteaduskonna vastuvõtt tervikuna on aasta-aastalt suurenenud, kuid nii nagu toob välja ka küsijate poolt viidatud OECD raport ning ka varasemad analüüsid, näiteks Eestis töötavate arstide arvu prognoos aastaks 2032, samuti esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuse optimaalse korralduse mudeli loomine, ka nende põhjal tõesti peab koolitustellimusel jälgima personali väljarände trendi. Täna on esialgu kavas jätkata arstiteaduskonna vastuvõttu suurusjärgus 185 arstitudengiga aastas. Lisaks arstide koolitusvajadusele on oluline mainida ka õdede ning muu esmatasandi tervishoiupersonali koolitusvajadust, et võimaldada süsteemis ülesannete liikumist. Peremeditsiini residentuuri kokkulepitud kohtade arvu on aastate jooksul suurendatud. Ühtlasi on kirjutamata kokkulepe, et kui on tugevaid kandidaate piirarvust rohkem, otsitakse võimalusi kandidaatide vastuvõtuks. Keskmiselt lõpetab aastas siiski mõnevõrra vähem, kui vastu võetakse, ehk lõpetab 18–19 residenti ja alates käesolevast õppeaastast on peremeditsiini residentuur kolme aasta asemel neli aastat, mis samuti mõnevõrra pikendab siis väljaõppe aega. Eesti Perearstide Seltsi soov on, et aastaks 2025 moodustaks peremeditsiini residentuuri vastuvõtt umbes 30% kogu residentuuri vastuvõtust, see oleks suurusjärgus 60 kohta. Täna moodustab perearstide vastuvõtt 22% ehk 40 kohta kogu vastuvõtust. Aga olen nõus, et meil on tõenäoliselt mõistlik seda osakaalu järk-järgult tõsta.
Teine küsimus: "Kuigi perearstiteenuse pakkumine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne, nendib Terviseamet, et just omavalitsused peaksid pakkuma nn "meelehead" leidmaks uusi perearste. Kas Sotsiaalministeerium jagab Terviseameti seisukohta?" Täna tõepoolest ei ole seaduse mõttes üldarstiabi korraldamine kohaliku omavalitsuse vastutusalas, tervisehoiuvaldkond tervikuna on tegelikult täiesti riiklik ülesanne ja vastutus. Tervisehoiuteenuste korraldamise seaduse § 15 sätestab, et kohalik omavalitsus võib olla üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär. Täna on seda võimalust kasutamas kaks kohalikku omavalitsust: Tallinna linn ja Väike-Maarja. Olgugi et seadusega puuduvad omavalitsustel kohustused perearstisüsteemi jätkusuutlikkuse teemal kaasa mõelda, siis loomulikult on see iga omavalitsuse enda huvides. Ja omavalitsused, kes on silmas pidanud enda piirkonna terviklikku arengut, on kindlasti ka mõelnud perearstiabi tagamisele. Oleme tegelikult näinud, et nendes piirkondades on tihti leitud ka paindlikumaid lahendusi, saavutatud võib-olla paremaid tulemusi perearstide piirkonnas püsimisel, uute arstide leidmisel. Pean tunnistama, et mul endal ministrina on olnud väga paljude omavalitsusjuhtidega tegelikult otsekontakt just nimelt esmatasandi arstiabi teemal, on see seotud erinevate tervisekeskuste rajamisega, arstide leidmisega, erinevate nõuete täitmisega, erinevate küsimustega rahastamise teemadel, Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi kohta või ka käesoleva perioodi kohta. Ehk et on näha, et omavalitsused tunnevad ise väga tugevat huvi, et kohapeal oleks parajasti teenus tagatud, otsivad neid n-ö õiguslikke võimalusi ja samuti ka ideid ja võib-olla selliseid parimaid praktikaid, kuidas toetada oma piirkonnas just nimelt uute perearstide tulekut, samuti esitada omapoolseid ettepanekuid, ja mis seal salata, ka kriitikat loomulikult nende riikliku süsteemi kohta. Sotsiaalministeerium on tegelikult andnud sisendi ka Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei poolt plaanitavasse uuringusse, mille eesmärk on saada hinnang omavalitsuste võimaliku rolli suurendamise kohta kahes valdkonnas. Esimene neist on erivajadusega inimeste abivajaduse hindamise ja toetavate teenuste pakkumine. Ja teine ongi üldarstiabi kättesaadavuse parandamine. Ehk et siin mõnevõrra ongi, kuna elu näitab, et omavalitsuste huvi ja ka võimalused tihti siin toetada on suured, siis on küsimus selles, et kas peaks ka seda n-ö õiguslikult mõnevõrra seda rolli suurendama. See ei tähenda kindlasti riigi rolli vähendamist, see pigem tähendabki koostöö veelgi võib-olla paremaks muutmist, kuna tegemist on, ma arvan, kõigi jaoks olulise väljakutsega. Üldarstiabi vaatest kästletakse täiendavalt siis kahte teemat sellesama uuringu raames ehk kohalike omavalitsuste roll perearstile infrastruktuuri tagamisel, ja teiseks, kohaliku omavalitsuse roll üldarstiabi osutava juriidilise isiku loomiseks, kui see on vajalik abi kättesaadavuse tagamiseks. Et piiratud eelarve tõttu langesid esialgu uuringust välja muud teemad, mis käsitlesid omavalitsuse rolli elanikkonna transpordi korraldamisel, kui perearsti ümberkorraldusega seoses liigub perearsti vastuvõtu koht näiteks kaugemale, ning samuti omavalitsuse roll uue perearsti leidmise motiveerimisel, kuigi nagu öeldud, ka siin on tegelikult omavalitsused tihtipeale vabatahtlikult ise panustanud. Ja ma arvan, väga õigesti teevad. Jaanuaris-veebruaris uue aasta alguses esitavad siis Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium omapoolsed ettepanekud selle analüüsi alusel ka Vabariigi Valitsusele. Põhimõtteliselt igal juhul jagan Terviseameti seisukohti, mida välja tõite, et koostöö omavalitsusega on äärmiselt oluline, kuna kohalik omavalitsus omab kõige täpsemat infot piirkonna vajadustest ja eripäradest. Sotsiaalministeerium on omavalitsuse rolli võimaliku laiendamise teemal alustanud dialoogi ka Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning kindlasti jätkame neid arutelusid. Nagu öeldud, jätkan kindlasti ka ise otsesuhtlust paljude omavalitsusjuhtidega, kes on sellel teemal ja muudel tervisevaldkonna küsimustel minu poole pöördunud.
Kolmas küsimus: "Kas Sotsiaalministeerium on kavandanud strateegilise süstemaatilise tegevuse tagamaks perearstipraksiste jätkusuutlikkuse kõikides Eesti piirkondades?" Esmatasandi arstiabi kättesaadavus on kahtlemata riiklik tervishoiukorralduslik prioriteet. Sotsiaalministeerium üheskoos Terviseameti, Eesti Haigekassa ning perearstide seltsiga järgib ja täidab jätkuvalt 19. märtsil eelmisel aastal ühiselt allkirjastatud koostöö kokkulepet, mille eesmärk oli kokku leppida eesmärgid ja tegevused, mida lähiaastatel perearstiabi kättesaadavuse ja arengu tagamiseks koostöös ellu viiakse. Ja pidades silmas selle leppe eesmärki, kohtutakse osapooltega eraldi töörühmade raames regulaarselt. Ise osalen mitmel sellisel kohtumisel ehk just nimelt haigekassa ja Terviseameti ja perearstide seltsi esindajatega, arutamaks nii võimalikke vajadusi teenusekorraldusmudelis, rahastusmudelis, tervisekeskuste rajamisega seonduvalt, töötundide küsimust, ka arstide liikumise küsimust ja loomulikult järelkasvu küsimusi. Ühe viimase märkimisväärse muudatusena võibki välja tuua, et perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil jõustus 1. aprillil muudatus, mille tulemusena mitmekordistusid senised perearsti lisatasud ja laiendatakse tasu saajate ringi väljaspool Tallinna ja Tartut ja nendega piirnevaid valdasid. Ehk igakuist lisatasu suurusjärgus 820 eurot hakkab alates, õigemini nüüd juba hakkas 1. aprillist saama 327 perearstinimistut senise 127 asemel. Toona oli ka summa väiksem. Samamoodi veelgi suuremat n-ö kaugusetasu 1646 euro ulatuses saavad saavad siis 73 nimistut, seni oli see 52 ja see summa oli oluliselt väiksem. Ehk täna makstakse tõesti lisatasu või seni maksti lisatasu siis 196,55 eurot, nüüd on see summa, nagu öeldud, ligemale siis 823 eurot. Samamoodi maksti siis lisatasu summas 563 kõige kaugemal asuvate arstidele, kes olid lähimast haiglast kaugemal kui 40 kilomeetrit ja nende summa jõudis 1647 euroni üldjuhul. Rahaline motivatsioon on loomulikult vaid üks osa motivatsioonipaketist, aga oluline on ka kaasaegne töökeskkond, toetav meeskond, paindlikke väljakutseid pakkuv töö ja enne viidatud hea koostöö kohalike omavalitsuste ja perearstide vahel. Samamoodi jätkuvad kõik varem kokkulepitud perearstiabi kättesaadavuse ja peremeditsiiniteenuste kvaliteedi tõstmisele suunatud tegevused, mis on samuti sellest samast lepingust tulenevalt või hea tava kokkuleppest perearstide seltsi, haigekassa, ministeeriumi ja Terviseameti vahel. On käimas ka mitmed ja valminud ka mitmed IT-lahendused. Värske näitena võib tuua siin 1. maist 2020 käivitunud kliiniliste otsuste tugisüsteemi, mis toob perearstide ja -õdede töölauale patsiendipõhised soovitused, aitab teha otsuseid kiiremini, kvaliteetsemalt. Ja samamoodi ka käesoleva kriisi ajal on loomulikult olnud perearstid väga oluliseks toeks. Läbi nende on ka enamik inimesi saanud saatekirja testimisele, saanud vajaliku tervisenõu ja perearstid on teinud väga palju head tööd, ma arvan, selle haiguse laiema leviku ärahoidmisel. Sellest tulenevalt ka haigekassa n-ö hinnakirjale täiendavalt kompenseeritakse esmatasandil koroonaviiruse tõrjumisega seotud kulusid hinnanguliselt 7,8 miljoni ulatuses vastavalt ka Riigikogus kinnitatud lisaeelarvele. Muu hulgas kaetakse sellest valveperearstikeskuste tööd, nimistuväliste patsientide teenindamist, kindlustamata inimestele vältimatu ravi ja abi abi osutamist, täiendavate isikukaitsevahendite soetamist ning ka perearsti nõuandeliini 1220 täiendavaid kulusid, mis samuti siin mõnedel, eriti kriisi algusaegadel kasvasid hüppeliselt. Olen ka varem välja toonud, et perearsti nõuandeliin teatud hetkedel pidi andma nõu nii erinevate riikide vahelistes transiitküsimustes, laiemalt COVID-19 kriisiga seotud küsimustes ja loomulikult ka tervisevaldkonnas. Õnneks hiljem käivitus 1247, kuhu sai siis vastavad muud kriisiküsimused ära suunata ja perearstid said jääda oma põhilist tööd tegema. Sellega ma lühidalt lõpetan ja vastan hea meelega täiendavatele küsimustele. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Küsimused, Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Aitäh küsimustele vastamast! Minu küsimus lähtub sellest eriolukorrast. Kas see olukord, mis on Eestis, on pannud Sotsiaalministeeriumi mõtlema ümber Eesti arstisüsteemi? Kas on mingisuguseid muudatusi, kuidas võiks seda ümber korraldada, kui peaks tulema uus viirusepuhang – loodame, et seda ei tule, aga teadlased räägivad, et vist tuleb –, et me oskaksime siis käituda? Ja küsimus ongi selline: kas te olete juba mõelnud läbi järgmisi samme, kui see puhang peaks tulema, et need igapäevased arstiteenused ikkagi jätkaks toimimist? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan, küsimuse eest! Igati põhjendatud teematõstatus. Loomulikult oleme mõelnud. Samal ajal peame arvestama sellega, et kui järgmine koroonaviiruse puhang tuleb, siis prognooside järgi võib-olla sügisel, oktoobris-novembris. See tähendab seda, et suvekuudel kindlasti ei ole mõistlik väga laiaulatuslikke reforme ette võtta, sest see võib tekitada olukorra, kus sügisel on suured reformid alles pooles töös, rääkimata käimasaamisest, ja selle võrra meditsiinisüsteem halvemini valmis kui praegu. Aga väiksemaid ümberkorraldusi, selliseid infovahetuse küsimusi ja ka sotsiaalvaldkonna ja tervisevaldkonna koostöö küsimusi kindlasti tuleb tõhustada – on see järelevalve hooldekodudes, on see perearstide täiendav toetamine isikukaitsevahenditega, on see samuti testimise korraldus. Näiteks praegu oleme teinud eraldi erasektoriga koostöös sellised eripunktid, on küsimus selles kas suve läbi hakkab ta käima pigem läbi perearstide, on ta läbi Sentinel-uuringu teatud määral n-ö pideva seire loomiseks, et näha, kas koroonaviirus hakkab taas levima.
Ja samamoodi kindlasti siin viitasite ka üldiselt, laiemalt arstiabile, siis kahtlemata loodan, et plaanilise ravi jätkamine osutub sügisel võimalikuks. Ehk et ei teki sellist olukorda, kus isikukaitsevahendite nappusest, haiguse kiirest levikust ja teatud määral ka teadmatusest ja määramatusest tulenevalt tuleb teha väga raskeid valikuid plaanilise ravi osas. Ma loodan, et sügisel oleme paremini valmis, olen selles tegelikult kindel. Ka erinevad info- ja kommunikatsioonilahendused tulevad siin appi. Kui info liigub kiiremini nii lähikontaktsete tuvastamisel, erinevate patsientide diagnoosimisel, erinevate ravivaldkonna ja laiemalt riigisektori vahel, siis see aitab tegelikult kaasa ka sellele, et oleks võimalik võimalikult vara tuvastada ja isoleerida haigeid, samuti kaitsta nii tervisekeskustes töötavaid perearste, üksikpraksiseid kui ka haiglaid ja nende keskkonda infektsiooni eest. Selleks on ju kasutusele võetud ka haiglasisesed kiirtestid, mille järele on maailmas ülisuur nõudlus, aga ka neid oleme valitsuse otsusega lubanud tellida 20 000 + 50 000 ehk kokku 70 000 nii haiglavõrgu haiglatele kui ka tervisehoiusüsteemile laiemalt. Ehk et üsna palju selliseid kiiresti rakendatavaid muudatusi on tehtud, kuid selliseid põhimõttelisi muudatusi, lausereforme ma arvan suvekuudel ei ole mõistlik ette võtta. See pigem tekitaks segadust, seda enam, et tervisevaldkond tervikuna – ma tahan neid tunnustada – on selle kriisiga väga hästi hakkama.
Ja isegi võiks öelda, et üllatavalt hästi on toiminud selline mõnevõrra tsentraliseeritud süsteem. Kui tavapäraselt on Eesti meditsiin teatavasti väga detsentraliseeritud ehk meil on 786 autonoomset perearstinimistut – vist oli viimati –, 20 haiglavõrgu haiglat, kelle omanikud on erinevad, kord riik, kord linn, kord mitme peale, sihtasutused, aktsiaseltsid, erinevad vormid, lisaks väiksemad haiglad, erasektor, siis praegu oleme teinud hädaolukorra meditsiinistaabid, põhja- ja lõunastaabi vastavalt professor Peep Talvingu ja professor Joel Starkopfi juhtimisel. Täiendavalt on hädaolukorra meditsiinijuht doktor Arkadi Popov ametis olnud. Tegelikult väga hästi on toiminud koostöö haiglate vahel, perearstisüsteemi vahel, ehk et on olnud selge tööjaotus, patsientide jaotus. On suudetud ära hoida ju sellist laiemat haiglasisest nakkust, toetada ka kohalikke omavalitsusi, näiteks infektsioonikontroll, mille me käivitasime just nimelt selleks, et kohapeal neid nakkuskoldeid ei tekiks ja seal, kus on tekkinud, siis paremini nõu anda, kuidas neist vabaneda, kuidas COVID-ist taas puhtaks saada. Need on päris tugevad saavutused, võrreldes mitme riigiga, kus me kahjuks teame, et ligemale pool või isegi üle poole surmadest on tulnud näiteks just nimelt hooldekodudest. Siin ma arvan, et tervisevaldkonna ja sotsiaalvaldkonna hea koostöö on taganud selle, et meil on hooldekodud pigem õnneks n-ö erandiks. Suurusjärgus 10% hooldekodudes on sellega probleeme olnud, mitte kaugeltki kõigil ja mitte enamusel. Ja loodame samamoodi ka sügisel. Selline võiks olla lühivastus. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Suur tänu! Austatud minister! Pikas plaanis on loomulikult nii, et heaolu kasvust tuleneb ju tervishoiuteenuste suurenev nõudlus. Teisest küljest tõepoolest probleem on ju selles, et meil neid osutajaid ehk siis arste ja sealhulgas perearste ei tule vist piisavalt peale. Praegused ka vananevad, see on ka suur probleem. Ja muidugi kriisiolukorras tulevad ka paljud sellised valupunktid välja. Ma küsiks praegu lihtsalt selle kohta, kas nüüd praegu eriolukorra ajal on kõik Eesti regioonid olnud ühtlaselt perearstiteenusega kaetud või on mõnel pool ikka puudust olnud. Ja kuidas on siis need probleemid lahendatud piirkondades, kus perearsti pole olnud? Ja lisaküsimusena võib-olla ka paar sõna sellest, et Viljandis ...

Aseesimees Siim Kallas
Austatud kolleeg! Küsimuseks on üks minut.

Jüri Jaanson
... kuidas see edeneb. Ehk mõni sõna ka sellest? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan mitmetahulise küsimuse eest! Alustan perearstidest. Iseenesest on ju tõsi see, et perearstiteenusega lausühtlane kättesaadavus pole kunagi olnud. Hajaasustusega piirkondades paratamatult neid probleeme esineb rohkem, kus on siis kas ajutisi asendajaid leitud, on vajadusel perearstide tööd ümber korraldatud, patsiente ringi jaotatud. Ja see on ka üks põhjuseid, mis ma enne just loetlesin, kui palju me oleme n-ö kauguse tasu eest väljapoole Tallinna ja Tartut suunanud. Perearstide seltsi juhatusega kohtudes nad tunnistasid täitsa ausalt, et Tallinnas ja Tartus perearstina töötamine on luksus. Nad nentisidki seda, kui oli rahaarutelu. Tuleb väga tunnustada siin perearstide seltsi juhatust, et nad Tallinnale ja Tartule ehk iseendale  valdavalt nad tegutsevad suurtes linnades – vahendeid ei küsinud. Nad tõesti seisidki maapiirkondade eest, ja nii me kokku leppisime.
See oli ka minu nägemus, et see on üks mõistlik suund, ja haigekassa nõukogu seda toetas, samuti valitsus, et tõesti mitmekordistada just nimelt väiksemates kohtades. Täna on tõesti nii, et suurusjärgus 20–40 km lähimast haiglast asuvad saavad lisatasu, õigemini kõik väljaspool Tallinna ja Tartut, neid piirnevaid valdasid saavad lisatasu 823 eurot ja kõik, kes asuvad haiglast kaugemal kui 40 km ja lisaks kõik saared veel saavad siis 1647 eurot. See on päris arvestatav lisatasu, et just nimelt motiveerida maapiirkondades töötamist, kus tihtipeale nimistu on väiksem, kus muud tuluvõimalused on väiksemad, kus tõenäoliselt ka pereliikmetel võib-olla sissetulekud-teenimisvõimalused võivad olla mõnevõrra teistsugused kui suurtes linnades.
Selle tõttu oleme ka näiteks jaanuarist alates, k.a jaanuarist muutnud ka koefitsienti. Seni oli nii, et alla 1200 patsiendiga nimistu koefitsient oli 0,8 ehk ta oli vähendatud, nüüd on ta 1,0. Ehk me lähtume sellest, et kui sul ka on 1000 patsienti, 900 patsienti, aga tegelikult me teame, et hajaasustusega piirkonnas ei pruugi olla rohkem, siis sa saad ikkagi täiskoefitsiendi ehk et 1,0 hinnaga n-ö põhilist baastasu sulle arvestatakse, mis samuti suurendab perearstide motivatsiooni maakonnas töötada.
Nagu öeldud, ei ole kindlasti ainuke punkt selleks raha, aga neid tervisekeskusi on asutud rajama nagu varasemalt, väga õige suund olnud Euroopa Liidu vahenditega, meil on täna tervisekeskusi, mis vastavad kõigile nõuetele rahastuse mõttes, 31. Eesmärk on loomulikult, et see number oleks suurem, algne siht oli 60 juures. Ma ei tea, kas me nii kaugele jõuame, aga igal juhul on täna neid töös, aga palju ja mitmeid projekte on ka uusi või siis renoveeritud ja rajatud samuti mitukümmend. Ka see annab sellise kaasaegsema keskkonna perearstidel töötada koostöös teiste erialaspetsialistide ja ekspertidega. Need perearstikeskused ja tervisekeskused on tehtud väga hajusalt üle Eesti ja ka väiksetes kohtades, samuti suuremates piirkondades ja see annab võimaluse saada inimesel kodulähedast arstiabi ja ka sellist vajadusel suunamist kiirelt teise eksperdi juurde – on see logopeed, on see siis koduõde, on siis hambaarst, apteek. Väga mitmed erinevad punktid on kokku viidud, nt füsioteraapiateenus, et just nimelt parandada maapiirkondades kättesaadavust.
Selle konkreetse kriisi ajal on tegelikult, nagu öeldud, perearstid teinud ise väga head tööd. Pluss on see, et maakondade valvekeskused selleks veel kokku lepitud, mis tagavad selle, et inimesed saavad arstiabi vajadusel ka nädalavahetusel, vähemasti nõustamist. Ja saavad ka siis, kui tõesti mõni perearst haigestub kas või näiteks koroonaviirusesse või COVID-19 haigusesse, siis sel juhul vajadusel teda asendab ja katab. See on ka see, mida ... haigekassa lisarahaga me kompenseerisime.
Nii et tööd on siin veel palju. Ma arvan, et seda jagub nii mulle kui järgmistele ministritele, aga praegu võib-olla kriisi ajal on esmatasandi süsteem väga hästi toiminud ja kohati on perearstid .... info kohaselt isegi maininud, et pöördumiste arv võiks isegi suurem olla. Mõnes piirkonnas on võib-olla patsiendid nii palju ära ehmatatud sellest haigusest olnud, et ei ole ka nende võib-olla akuutsete muredega julenud igaks juhuks arsti juurde minna. Ehk nad on lugenud lehest või kuulnud mujalt, et praegu ei ole õige aeg väga palju liikuda. Aga ma alati soovitan, et kui tekib küsimusi ja on tervisemure, siis tasub vähemalt helistada või saata e-kiri perearstile, vajadusel perearsti nõuandeliinile ja selle puhul saab siis otsustada, kas see on ajakriitiline, kas tasub vastuvõtule minna, kas tasub paluda erialasuunamist või kannatab sellega oodata. Ei pea üksinda oma murega olema.
Küsiti ka PAIK-projekti kohta. Jah, see Viljandi haigla n-ö koostöö ja see lähenemine, ma arvan, on väga sümpaatne. See läheb kokku ka selle põhimõttega, kui me räägime sotsiaal- ja tervisevaldkonna liitmisest, integreerimisest. Mul on sellest kahju, et me ei jõudnud sel aastal eriolukorrast tulenevalt riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel, sest tegelikult ka seal oleks olnud see ühe selge projektina laual, kui palju tegelikult me lisaraha investeeringute näol vajame, et ajakavas püsida. Viljandi Haigla on sinna pannud väga palju oma ressurssi sisse, riik on toetanud seda ja samamoodi tegelikult Euroopa Liidu vahendite kasutuse küsimus on siin. Ma loodan väga, et meil õnnestub sellega edasi liikuda. Hetkel ta on mõnes mõttes valitsuse otsuste ootel tegelikult, mis saab edasi. Meil oli plaanis ju riigi eelarvestrateegias kokku leppida nagu tavaliselt aprillikuus, aga seekord selleni eriolukorrast tulenevalt ei jõutud. Nüüd hiljemalt sügisel tuleb ta taas lauale, mis saab siin riigi roll ja tugi olema. Ma arvan, et selline uue ja just sellise läbimõeldud integreeritud lähenemise juurutamine Viljandi n-ö piloodina on igal juhul mõistlik, et edaspidi seda igas maakonnas järgida. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Mul on poolteist küsimust. Esimene küsimus on selle kohta, et ma vaatasin, et Aabil oli mask ja Ratast ma olen ka maskis näinud. Helme käib ilma. Et kumba koolkonda teie täna esindate? Ja tegelik küsimus puudutab perearstikeskuste  neid valvekeskusi. Ma olen umbes kaks aastat, kaks pool aastat Tallinnas juba seda rääkinud, et selline üldarstiabi või perearstidel võiks olla valveteenus, mida te ka mainisite, et inimesed saaksid peale tööaega ja nädalavahetusel tegelikult abi. Et kui see kriis nüüd taandub, kas te näete arengut ka selles osas ka näiteks Tallinnas ja kuskil mujal? On seda arutelu ka peetud? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jaa, tänud! Mis puudutab maski, siis tõesti lähtusin sellest, et ka vaatasin eelmine kord parlamendis, juba on see maskikandmine oluliselt vähenenud, ma n-ö lähtun sellest, mida parlamendi enamus otsustab, vaatan ka Riigikogu aseesimehele otsa selle pilguga, et lähtusin selles oma valikust. Ja ka asjaolust, et viimased 11 päeva järjest on Eestis alla 10 uue nakatunu tuvastatud, mis võib näidata, et epideemia on selleks korraks möödas, nüüd on küsimus selles, kas ta tuleb tagasi, millal ta tuleb tagasi. Kuna pärast mind ka keegi ei esine, siis ma väga ei karda, et keegi teine pärast minult sellest puldist mingi nakkuse saaks. See oli nüüd esimene see, kas see oli täis küsimus või pool küsimust, ma ei tea.
Teine pool ehk siis see, mis puudutab valvekeskuseid. Hetkel nad tõesti olid tehtud n-ö ajutise lahendusena eeskätt kriisi ajaks ja eeskätt katmaks vajadusel perearste. Tteame, et tervisekeskustes see tööaeg on ju mõnevõrra pikem kui perearsti üksikpraksistel ehk kaheksast kuueni tõesti on see kättesaadav, ehk et tervisekeskuste rajamine on tegelikult juba suurendanud seda n-ö nii hommikust kui õhtust arstiabi kättesaadavust, Eeskätt siin võib-olla mõtlete veel hilisemaid tunde, samuti nädalavahetusi, siis selle üle on seda debatti peetud, et kuidas vältida sellist erakorralise meditsiini osakonda pöördumist, kuidas seda ressurssi paremini korraldada. Eks neid arutelusid peame kindlasti edasi, et see teema on olnud laual neil samadel kohtumistel, haigekassa, Terviseamet, perearstide selts. Aga me peamegi lähtuma sellest, et olukorras, kus, nagu öeldud, perearstiressurss kui selline on kahjuks Eestis piiratud, nagu arstiressurss tervikuna, et millisel n-ö tööajal on teda kõige mõistlikum siis paluda rakendada. Sest me ühest küljest ju soovime ka oma arste hoida ja nende peresid hoida ja Eesti inimeste tervist hoida, et perearstid võimalikult kaua oma tööd teeksid ja võimalikult palju inimesi aitaksid. Siin ei ole nagu mustvalget vastust, mõnes piirkonnas võib-olla see õhtune aeg nädalas on vajalik, mõnes piirkonnas oleks see tegelikult perearstide võib-olla siis aja ja ka tegelikult tervishoiu ressursi kuritarvitamine. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud minister See arupärimine on dateeritud 22 jaanuar 2020, enne siis koroonakriisi lahvatamist. Ja probleemid on palju sügavamad kui ainult need koroonakriisi problemaatika, mida te oma vastuses põhiliselt välja tõite, alates siis maskidest ja kriisist. Nii et ma ikkagi küsin, et kas te ei näe teha vajadust põhimõttelisi muudatusi, et meie perearstidel oleks järelkasvu? Kui te ütlete, et üle 40 kilomeetri kaugusel perearstinimistule makstakse, ma ei kuulnud, 195 või 159 eurot toetust, siis see on suhteliselt naeruväärne, sest see võtab aega, näiteks asendamas käies tund aega autosõitu ja see pole üldse nagu raha, millest rääkida. Võib-olla siiski vajab Eesti perearstisüsteem põhimõttelisi muudatusi ja põhimõtteliselt suuremat rahastamist? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Täpsustan need rahad igaks juhuks üle. Seni maksti, kui sa asusid lähimast haiglast 20–40 kilomeetrit, maksti 196 eurot, ja kui asusid üle 40 kilomeetri, maksti 563 eurot. Nüüd, alates aprillist oluliselt suurendati neid summasid ehk kõik perearstikeskused, perearstid, kes asuvad väljaspool Tallinnat ja Tartut, saavad minimaalselt 823 eurot igakuist lisatasu, ja mis asuvad tõesti kaugemal, siis 40 kilomeetrit ja rohkem, lisaks samuti saared, need saavad 1647 eurot lisatasu. See on ikkagi, ma arvan, märkimisväärne lisatoetus, arvestades seda piirkonnas tehtavat tööd, tõesti just nimelt ka sõidukulusid, mis on ka küll eraldi tegelikult ju kompenseeritud siis baastasu sees, aga kahtlemata on suuremad väiksemates piirkondades. Ehk ma arvan, rahalises võtmes me ikkagi väga selgelt oleme fookust kordades suurendanud, suurusjärgus kolmekordistanud seda kaugusetasu ja samuti laiendanud saajate ringi tegelikult kõigile peale Tallinna ja Tartu ja nendega piirnevate omavalitsustega. Ehk see on esimene pool.
Mis puudutab jätkusuutlikkuse tagamist, siis tõesti, nagu viitasin, siis ühest küljest on küsimus selles n-ö peremeditsiiniõppes, residentuurikohtades, mida on suurendatud, ka vastuvõttu on suurendatud. Alati kõik ei lõpeta, nagu me teame tihtipeale, siin on erinevad põhjused. Me oleme tegelikult läinud ka ju seda teed, et oleks võimalik residentuuri läbida n-ö osakoormusega teatud juhtudel, kui see on pereelust ja muudest tingimustest vajalik, et ei jääks inimesele need mustvalged valikud, kas katkestan või jätkan, et oleks võimalik ka vajadusel 4-aastast perioodi pikendada või sõltuvalt siis, kui pikk konkreetse arsti erialaresidentuur on. Samuti tegelikult, kui räägime järelkasvust, oleme kokku leppinud ka sellise n-ö inkubatsioonipõhimõtte, ehk tähendab lisatasu maksmist terviseteenuse osutajale, kes perearstiteenuse järjepidevuse tagamiseks võtab nimistu üleandmise eesmärgil kuni 12 kuuks tööle vastava peremeditsiini residendi või nimistuta perearsti. Ehk loogilises mõttes mõte lihtsamalt öeldes on n-ö mentorlusprogramm ehk kogemustega arst, kes näiteks teab, et ta soovib poole aasta pärast, aasta pärast pensioneeruda, siis tal on võimalus jagada oma nimistut teise arstiga 12 kuu jooksul ja tegelikult saada selle eest lisatasu ehk et ta ei pea n-ö enda raha ära maksma, vaid ta saab haigekassalt lisarahastust selle konkreetse arsti väljaõpetamiseks. Ja ka noorel on oluliselt lihtsam seda nimistut üle võtta, kui ta on saanud seda järk-järgult teha, et ei ole ka sellist n-ö laus vette viskamist, kus inimesele öeldakse, et siin on sul 1200–1600 või palju patsiente ja tee ja toimeta, ehk tal on võimalik kogemustega arsti kõrvalt õppida ja järk-järgult üle võtta, näha, et see töö talle sobib. Ma arvan, ka tegelikult patsientidel on niimoodi kahtlemata mugavam ja lihtsam ja sujuvam see protsess. Et see on alates selle aasta jaanuarist tegelikult samamoodi käivitatud, täiendav meede lisaks neile, mis ma enne nimetasin. Aga loomulikult ma arvan nii, nagu tervishoid üldse, ega kunagi ta valmis ei saa, et erinevad IKT-lahendused, erinevad rahastusküsimused, erinevad ka võib-olla rollide pädevuse küsimused nii kohaliku omavalitsuse, tervisekeskuste, Terviseameti, haigekassa, perearstide seltsi raames, et seda debatti tulebki pidevalt pidada, selleks n-ö töörühmad on loodud. Ja praegu tõesti kriisiajal, perearstide seltsi juhatuse liikmetega pigem olnud siin suhtlust võib-olla erinevaid digikanaleid kasutades, aga kui natuke läheb rahulikumaks veel, epideemia, nagu öeldud, on täna juba selgelt Eestis selleks korraks lõppenud, siis kindlasti taas kohtume ja arutame läbi nii kriisi õppetunnid kui ka laiemalt pikaajalise vaate, sest see, et siin on vaja n-ö tagada, nagu öeldud, jätkusuutlik kättesaadavus ka väljaspool Tallinnat, Tartut, et selles me oleme teiega väga ühel lainel. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te kiitvalt ja tunnustavalt toetasite ja ütlesite häid sõnu perearstide kohta, kuigi teie koalitsioonipartnerid siin mõningate tervishoiupoliitiliste otsuste suhtes on olnud väga kriitilised, isegi täna siin saalis saadi kriitikat. Aga kas te täna selles valguses, mis teil on olemas teadmine, teeksite midagi teistmoodi? Kui me räägime perearstidest, siis nende teatud füüsilist vastuvõttu ju piirati sõna otseses mõttes. Osadel on jäänud mulje, et seda tehti selle pärast, et puudusid kaitsevahendid. See on nagu esimene osa. Ja teine: kas eratervishoiu väljalülitamine teatud ravist oli väga mõistlik? Kuigi näiteks vähiravi ja teatud ravid nagu jätkusid, aga selline nagu pausile panek järgmisel korral, kui tuleb samalaadi kriis, on väga mõistlik? Kas ei oleks mõistlik jätkata ja kaasata ka eratervishoidu selleks, et teatud plaanilist ravi teha, mis ei saanud võimaldatud kriisitingimustes? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Vastan järjest. Mis puudutab vastuvõttude piiramist, siis mitte ei jäänud ainult mulje, vaid pean tunnistama, et nii ka oli. Isikukaitsevahendite puudus kahtlemata oli üks argumente, miks nii haiglates kui ka eratervishoiuteenuse osutajate juures ja perearstide juures siis tõesti piirati ja vähendati plaanilisi vastuvõtte, mindi rohkem üle kaugkonsultatsioonidele, kus see võimalik on, ehk interneti teel suhtlusele või telefonitsi nõustamisele. Ja ma arvan, et selles kriisis see oli mõistlik valik, kui meil on veel tegemist olnud suhteliselt määramatu haiguse levikuga. Me teame, mis on juhtunud mitmes riigis Euroopas, kus on meist üle kümne korra rohkem neid juhtumeid, ka surmajuhtumeid elaniku kohta, ja kahtlemata neid numbreid Eestis ei oleks me näha tahtnud ja õnnestus neid ära hoida. Iga selline meede üksinda andis oma väikese panuse selleks, et see n-ö ...  ehk nakatumiskordaja oleks vähenenud ja ta jõudis väga selgelt alla ühe. Täna on ta 0,4 juures või veel alla selle tegelikult viimaseid trende vaadates.
Ehk me oleme tegelikult just nimelt koostöös ja üksikuna võetuna kahtlemata ebamugavate ja raskete otsustega selle saavutanud, et hetkeseisuga viiruse levik on kontrolli all ja epideemia on kas lõppemas või lõppenud, kuidas keegi seda käsitleb. Aga mis puudutab sügist, siis väga loodan, et meil on rohkem isikukaitsevahendeid, nende tarnimisega ju tegeleme, varude küsimusega tegeleme tervikuna: isikukaitsevahendid, ravimid, generaatorid, muud võimalikud kriisiks valmistumise õppetunnid. Samamoodi kõikvõimalik testimise süsteem, võimekus siin, IKT-lahendused n-ö kontaktide jälgimise ehk isikute lähikontaktsete kiire tuvastamise ja samuti testimise suunamise, isoleerimise ja samuti ka vabatahtlikud mobiiltelefonirakendused, mis töös on. Ehk sügisel oleme erinevate meetmetega paremini valmis. Ma julgeksin öelda, et kui see levik tuleb sarnane tänasele ehk sarnase trendiga võib-olla, et sisse toodi seda kuskil 120 juhul ja sealt edasi ta levima hakkas, ehk siis meil on võimekust plaanilist ravi mitte vähemalt sellises mahus piirata, vaid loodetavasti vähem ja võib-olla ideaalis pea üldse mitte, võib-olla teha siis sellist n-ö haiglapõhist lähenemist näiteks, et kui on tõesti haigla, kus on suurem nakkusoht või nakkus sees, siis seal on vaja piirata, aga mitte ka kõigis haiglatevõrgu haiglates.
Aga kui see peaks tulema oluliselt kõrgem, nagu öeldud, selline hiidlaine versioonis, siis kahtlemata tuleb ka siis teha väga raskeid valikuid. Loodame loomulikult, et see sügisene levik ei tule niivõrd palju ulatuslikum, et meil on võimalik võtta kasutusele neid kogemusi ja ka rakendusi, mis me nüüd sügiseks saame, võrreldes praegusega. Siis me ei pea minema plaanilist ravi piirama. See on mu esimene eelistus kindlasti ja usun, et see on ka Eesti elanike tervise huvides. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on selline üks huvitav statistiline tõsiasi, et esimeses kvartalis sel aastal kasutas perearstiteenuseid 623 425 inimest. Loomulikult me saame aru, et need ei ole mitte pooled Eesti inimesed, mõned kasutasid vähem, mõned rohkem, aga see on arvestatav number. Nüüd kui perearstisüsteem loodi, siis üks selline väga tugev soov oli, et perearst tunneb kõiki põlvkondi, nii nagu ta mujal maailmas praktiseeritakse, sellest on kasu töö n-ö kompetentsuses ja professionaalsuses. Sellepärast ma küsin, kas on plaanis edendada perearstide kaugtööd rohkem ja kuidas te ikkagi tekitate konkurentsi ülikoolis perearstide erialale, ma saan aru, et praegu seda väga ei ole. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jah, no perearsti residentuurile on jah tihti tulnud teha tõesti n-ö järelvastuvõtte, et saada see kohtade arv täis. Kahtlemata, see elukutse on üliväärtuslik, ma arvan, et nii ühiskonna seisukohalt kui selle konkreetse inimese, noore seisukohalt, kes selle valib, sest perearsti järgi vajadus, no seda nähtavas tulevikus kindlasti ei vähene, vaid pigem vastupidi ta kasvab ehk perearstide roll tervishoiusüsteemi ülalhoidmisel, inimeste aitamisel on ülisuur. Selles vaates ka needsamad rahalised muudatused ja tervisekeskuste rajamine, kõik need tegelikult aitavad ju kaasa selle elukutse prestiiži tõstmisele ja samuti selle ikkagi heas mõttes positiivse motivatsiooni tekitamisele. Väga paljud noored on ka ise tunnistanud mulle, just nimelt peremeditsiini residentuuri lõpetajad või lõpusirgel olevad, et teadmine, et on kuskil uus ja renoveeritud tervisekeskus, kollektiiviga, kus on 5–6 arsti, teised tervishoiutöötajad, see kahtlemata motiveerib oluliselt rohkem kui teadmine, et võib kuskil üksinda n-ö korteris võtta nimistu üle. Ehk need sellised sammud on kindlasti aidanud sellele järelkasvule. Ma arvan, et seda tööd tulebki pidevalt edasi teha, mitte nüüd jääda lootma, et nüüd on piisavalt ettevalmistusi tehtud. Selles vaates olen kindel, et nii ministeeriumil kui ka teistel osapooltel on siin veel palju häid mõtteid lisaks nendele rahastusotsustele ja tervisekeskuste rajamisele ja ka heale sellisele üleüldisele mainekujundusele, mis perearstidega on kaasas käinud ehk täna enamik Eesti inimesi, ma usun, et hindavad oma perearsti üsna kõrgelt ja samamoodi laiemalt perearstiteenust, nii selle kättesaadavust kui olulisust. Aitäh!
(Hääl saalist.) Kaugtööst, vabandust, jaa. Vist peab märksõnu kirja panema. Kaugtööga on nii, et kuidas keegi tahab. Ehk et taas, mõne jaoks on see väga hirmutav ja ehmatav mõte, kui öeldakse, et hakatakse kaugtööd tegema, et kas siis väheneb füüsiline kontakt, väheneb reaalne läbisaamine, reaalne info saamine. Praegu me oleme läinud väga palju n-ö kaugkonsultatsiooni teed selles vaates, et perearst suunab, eks ole, erialainimesele hinnanguks, et kas on vaja saatekiri kirjutada või mitte ja muul viisil pakub ka internetiteenuseid. Me tegelikult oleme – ma jälle räägin kahjuks rahast, aga üks viise, kus ministeerium saab tööd suunata just niimoodi – oleme 435 000 eraldanud eraldi perearstide seltsile peremeditsiini tarkvaravajaduste analüüsiks ehk tõesti selline kaasaegsem infotehnoloogialahendus saaks tehtud ja praegu kriisiajal me ju selliseid kauglahendusi ju üsna palju kasutasime. Et kui me tahame laiemalt neid enam kasutusse võtta, siis see tuleb rahulikult läbi rääkida, nii arstide liidu, perearstide seltsi, õdedega, samuti ka patsientide esindajatega, et mis suunas siin soovitakse liikuda. Ehk on väga suur nagu nõudlus ja suurem ka võib-olla ka vastupidises, et kardetakse seda, et liigutakse liigselt üle sellisele internetipõhisele ja telefonipõhisele suunamisele, mis omakorda võib tekitada n-ö kättesaadavuse küsimusi elanikkonnale, kes näiteks ei kasuta elektroonilisi kanaleid. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea eesistuja! Hea minister! Eriolukorra alguses külastasid perearstide liidu esindajad Ida-Virumaa perearste ja kohtusid nendega. Ja nendel kohtumistel tuli välja, et Ida-Viru perearstidel suuremates linnades võivad olla kohalike omavalitsustega mitte kõige paremad suhted, selgus mitmeid probleeme. Kas teie oma töös olete ka näinud, et Ida-Virumaa, ma pean silmas venekeelsed ja võib-olla ka mõnevõrra teises kultuuriruumis, perearstid eristuvad ülejäänud perearstide kogukonnast? Kas nad vajavad mingisugust erilähenemist ja kui vajavad, siis millist erilähenemist te näete? Miks ma seda küsin – see on üks põhjus, miks inimesed ei pea elu Narvas heaks. Tähendab, esimene on see, et ei ole piisavalt töökohti, ja teine on kehv arstiabi ja kolmas on see, et linn pole hea elukeskkond noortele peredele. Aga see on väga tõsine signaal, kui arstiabi pole piisav, et Eesti suuruselt kolmandas linnas elada. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Narva linna ja perearstidega olen ise korduvalt kohtunud, samuti suhelnud. Eeskätt siis, kui oli Narva tervisekeskuse rajamise projekt, mida Narva haigla pidi vedama. Kahjuks, tõesti väga kahju, et nii läks, Eesti suuruselt kolmas omavalitsus uut tervisekeskust ei rajanud, sest ei leitud vajalikke perearste. Ma nüüd peast ütlen, võin kindlasti eksida, suurusjärgus 40 perearsti töötas Narvas, vaja oli kuut vastavalt selle määruse tingimustele. Allkirju saadi alguses küll kuus, aga osad läksid pensionile, osad loobusid ja lõpuks jäi sinna 2–3 arsti, kes olid nõus tervisekeskusesse tulema, ja seda sinna ei tulnud. Sellest on väga kahju, sest mitmed oluliselt väiksemad omavalitsused, ma tõin seda ka tegelikult kohtumisel välja, küll mitte nagu kellegi ärritamiseks, vaid pigem motiveerimiseks, kas või Rakvere näide, kus – ma jälle peast võin eksida – minu meelest oli üheksa perearsti nimistus, seal tervisekeskuses, ja tahtjaid oli rohkemgi. Ehk et tegelikult oli selliseid väiksemaid omavalitsusi mitmeid, kus saadi kokku nõuetest – nõue oli kolm – oluliselt suurem arv perearste. Siis oli minul küsimus Narva võimudele, samuti perearstidele, et kuidas on ikkagi võimalik, et Narva-suuruses linnas ei leita kuut arsti. Seal oli küll küsimus selles, et kummal pool raudteed see tervisekeskus peab asuma, ja muud detailid, aga noh, tegelikult teades ka neid suhteliselt paindlikke tingimusi, mis tervisekeskusele võimalik on. Kohapeal selgitasin seda, et võtta niimoodi, et on n-ö põhivastuvõtt, on lisavastuvõtukohad. Tegelikult oli võimalik säilitada ka tänane vastuvõtukoht, töötada n-ö kahe piirkonna vahel, jagades sellega patsiente, saades tegelikult suuremat rahalist tuge. Aga seal see projekt kahjuks siiski ei õnnestunud.
Kohapeal tõesti sellist, te küsisite, kas erikohtlemist vajavad või niimoodi. Seda küsisid kohapeal ka Narva perearstid muideks, et noh, kas te võiks meile Narvas teha nagu erandi, me oleme natuke selline teistsugune ja kuidagi nii. Minu signaal oli see, et ma arvan, et ega Narva inimesed ise ei peaks nüüd küll ennast kuidagimoodi teistest kehvemaks pidama. Ma arvan, et seal elab täpselt sama palju töökaid ja hoolivaid inimesi kui mujal Eestis ja samamoodi ka arstide mõttes. See konkreetne perearst oli n-ö noorema põlvkonna esindaja, kes kahtlemata ka ise oleks võinud võtta sellise juhtivama rolli. Ta vist ka püüdis seda, nii et selles mõttes ma tunnustan teda selle konkreetse projekti vedamisel ja teiste arstide kaasamisel, sest kahtlemata tervisekeskuste puhul oli kohe näha, et väga oluline on hea koostöö perearstide endi ja kohaliku omavalitsuse vahel ja riigi vahel ja võib-olla ka sellise heas mõttes positiivse kapteni leidmine, kes seda projekti vedama hakkab. Mitmes väiksemas piirkonnas oli väga tugevalt tõesti, näiteks Paides või mujal, näha, et on konkreetne inimene, kes seda projekti enda omaks peab ja tõesti seda teha soovib ja vajadusel ise üle päeva ministrile helistab ja kirjutab, et kas see ikka avamisele tuleb, ja kui mingeid muid küsimusi on. Ma arvan, et see on väga positiivne. Eesti ongi väike riik. See jäi võib-olla Narvas puudu, et ei olnud kedagi, kes võtaks selle projekti oma südameasjaks, et tahaks selle ära teha. Ja oli natuke selline palli põrgatamine, et on see nüüd haigla, on see nüüd linn, on see perearstid. Lõpptulemus oli see, et seda tervisekeskust sinna ei tulnud ja sellest on kahju.
Kui me räägime Narva ja üldse Ida-Virumaa terviseteenuste kättesaadavusest, siis Ida-Viru keskhaigla olukord on mõnevõrra parem kui kindlasti Narva haigla oma, siin pole midagi salata. Olles mõlemas haiglas ka ise käinud, siis Narva haigla arstide arv on tõesti kahjuks langustrendis. Tihtipeale, kui arst läheb pensionile, siis uut asemele ei tule. Ja see nüüd on viimane, ma olen vist korra seda näidet ka kasutanud, aga see oli Narva haigla enda ülemarsti väide, et viimane Tartu Ülikooli lõpetanu tuli sinna 1990-ndatel ja see olid juba mõni aeg tagasi. Ehk et väga paljud perearstid ja arstid on sinna kahjuks või õnneks tulnud muudest riikidest, kolmandatest riikidest, ka väljastpoolt Euroopa Liitu. Teades, et need võimalused ja kanalid on ka natuke piiratud, kus alati ei ole võimalik tagada arstiabi kättesaadavust mõlemas keeles, mis kohapeal vajalikud on, siis selles vaates kahtlemata see haigla vajab heas mõttes eritähelepanu ja toetust, ma arvan, nii linna poolt kui ka riigi poolt, et ennast tugevamini jalule saada ja just nimelt arstiabi inimestele kohapeal pakkuda. Viitades siin enne ja küsitluse teistele tulemustele, siis siin on väga palju kohti, kus ma arvan, et kõik ministeeriumid peavad tööd tegema, nagu Ida-Viru programm ette näeb. Aga tervishoiuvaates loomulikult tunnen mina ennast eeskätt vastutavana, et ka Narva elanikud tulevikus head arstiabi saaksid. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma võib-olla toon natukese teise rakursi meie arutellu praegu. Perearstid kindlasti on tublid ja selle kriisi käigus saanud ja andnud ka signaale, et tegelikult üsna palju häid asju on saanud kiiresti tehtud, mis on seisma jäänud, sealhulgas IT-valdkonnas. Aga üks IT-valdkonna või tegelikult selle kriisiga seotud mure on koroonapositiivsete andmete käitlemine. Elik, kas te saate meile öelda, kellele siis praegu koroonapositiivsete andmed edastatakse ja mis nendest andmetest edasi saab? Siin perearstid loomulikult panevad nad digilukku ja nende pärast ma ei muretse, aga kuidas kontrollitakse koroonapositiivsete andmete edastamist teistele, ma eeldan, et seal on politsei, ma eeldan, et seal on omavalitsused, et need andmed sealt ka kustutatakse või neid andmeid ei kuritarvitata? Äkki te annate meile väikse ülevaate, kes saavad nimekirjadena koroonapositiivsed ja mis nendest nimekirjadest edasi saab? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänud küsimuse eest! Ütlen kohe ära, et kui te tahate täispõhjalikku vastust, siis pigem on mõistlik mul see kirjalikult teile edastada. Aga alustades siis järjest, tõepoolest, perearstid saavad selle patsiendi enda andmete vaatamise järel, pluss nad on ka saatekirja ise väljastanud, reeglina. On ka muid olukordi, kus eesliinitöötajaid testitakse konkreetses haiglas näiteks või muu korralduse alusel. Loomulikult, andmetega opereerivad siis teatud määral teadlased, mitte küll nende isikustatud kujul, vaid n-ö anonümiseeritud kujul ehk saades üldise pildi sellest, kui palju on meil nakatunuid ühes või teises piirkonnas, mis vanuses nad on, kas nad on hospitaliseeritud, on vajanud haiglaravi, kui mitu testi neile tehtud on, kohati on tehtud ju ka mitu testi inimese kohta. Samuti PPA saab n-ö karantiini määramiseks vajadusel siis neid andmeid, mis on lähtunud ka sellestsamast põhimõttest nagu tervisevaldkonnas ikka, et täpselt nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik, ehk et eeskätt nende kohta, kes on siis nakkusohtlikud, kellel on konkreetsel perioodil siis vaja n-ö PPA-poolset tähelepanu ehk et nii patsiendi lähikontaktsete karantiini siis jälgitakse. Mis puudutab andmete kustutamist, siis kahtlemata see on oluline, et need n-ö lekkevõimalused või muud riskivõimalused oleksid minimeeritud. Mulle teadaolevalt täna ei ole selliseid olukordi esinenud, kus oleks COVID-19 haigete andmed liikunud kuskil väljapoole n-ö neid sektoreid, kus on kokkulepe olnud, või muul viisil lekkinud. Kahtlemata võin teile saata selle kohta täpse ülevaate koostöös Terviseameti, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega ja siis kõigi haiglatega, kuidas nende ühes või teises infosüsteemis on see n-ö tagatud, et ei tekiks ka n-ö eriolukorrast võib-olla tulenevatest ajutistest lahendustest sellist n-ö turvariski, kus mõni info kellelegi liigub, kuhu ta liikuma ei peaks. Aga ma üldiselt julgen oletada küll, et pigem see oht on väike, sest me oleme tõesti lähtunud sellest ka nende andmete jagamisel, et nagu olete alati täheldanud, on meedias saanud tihtipeale kriitikat, vastupidi, et liiga vähe andmeid antakse, liiga hilja antakse. Et eks ta sellest ongi lähtunud, et inimese terviseandmeid ei saa anda nii kergekäeliselt, et paned Excelisse ja saadad välja ja kõik, kes tahavad, analüüsivad. Et seetõttu on pigem on siin oldud topelt ettevaatlikud ja infosüsteeme vajadusel arendatud. Ka Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus on saanud riigilt tegelikult täiendavat tuge, selleks et neid IT-lahendusi just nimelt käimas hoida ja arendada, et kõik oleks võimalikult turvaliselt talletatud ja turvalisi kanaleid pidi liiguks see erinevate asutuste vahel. Aga ma arvan, et mõistlikum on tõesti, ma palun teile kirjalikku kokkuvõtet, kuna küsimus tundus küllalt põhjalik. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Ivari Padar, palun!

Ivari Padar
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Pool oma senisest elust olen ma käinud polikliinikus ja teise poole perearsti juures. Ja oli see polikliiniku aeg ka kena aeg küll ja ma arvan, et see perearstikeskuste tegemine on ka tegelikult üks mõistlik asi. Ütelge mulle, mis vahet on polikliinikul ja perearstikeskusel?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! On nii sarnasusi kui erinevusi. Sarnasus on kahtlemata see, et rohkem perearste töötab üheskoos, inimesel on üks selline keskus, kus ta oma ravi ja abi saab. Erinevus on kahtlemata juriidiline vorm. Tervisekeskuses perearstid siiski üldiselt on kõik ise ettevõtjad. Nad on küll koos otsustanud, kas siis töötada igaüks oma nimistuga, tehakse head koostööd vastastikku asendamisel, tehakse head koostööd ka teiste tervishoiuspetsialistidega: füsioterapeudid, logopeedid, ka psühhiaatria, et inimestele paremat teenust pakkuda, kiiremat nõustamist ja kohapeal laiemat teenuste spektrit. Aga nad reeglina kuuluvad siiski n-ö igaüks oma ... igaüks on eraldi juriidiline keha, igaüks konkreetses tervisekeskuses. Nii et neid kahte päris ühte patta ei saa panna.
Aga ma arvan, et see lähenemine, et mõnevõrra vähendada üksikpraksise osakaalu ja suurendada sellist koostööd, ma arvan, et see on õigem. Esiteks ta on õigem patsiendi seisukohalt, terviseteenuse tagamise seisukohalt, jätkusuutlikkuse mõttes ja ta on kindlasti ka õigem töötajate endi jaoks ehk perearstide jaoks. Selline koos tegutsemine, nõustamine, üksteise asendamine, vajadusel puhkuse võimalamine  – see on väga mõistlik. Olen ka ise jõudumööda, rohkem küll enne koroonakriis Eestis ringi sõitnud ja perearstid väga tihti tunnistavad maapiirkonnas, et üks suurimaid muresid on puhkuse küsimus. Kuhu sa lähed, kui sa oled ainuke perearst maakonnas? Või mitte maakonnas, vabandust, vaid vallas. Kellelgi asendada ei ole võimalik ja pead kogu aeg olema põhimõtteliselt rakkes. Ja see tahes-tahtmata põletab läbi. Selline hea kollektiivitunne, küünarnukitunne on ka oluline. Nii et ma arvan, et tervisekeskuste suund on kahtlemata õige ja sellega lähme edasi.

Aseesimees Siim Kallas
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kõigepealt ma pean natukene korrigeerima teie ühte vastust, mis puudutas maski kandmist ja teie puldis olekut. Kindlasti ühtegi ministrit peale teid sinna enam ei tule, aga Riigikogu liikmeid tuleb mitmeid, nii arupärimiste esitajaid kui võib-olla ka vabas mikrofonis. Nii et päris nii ei ole, et te olete viimane, kes seal puldis kõneleb. Mulle on hästi sümpaatne see, et te rääkisite Viljandi Haigla teemal ja rääkisite ka sellest, et sügisel on see teema uuesti nagu laua peal. Ma väga loodan, et see leiab rahastuse, sest see hea praktika, kuidas piloteerida ühte hästi toimivat projekti on muidugi mõistlik ja vajalik. Küsimus on aga kompenseerimises ehk siis kaitsevahendite kompenseerimises. Meedia vahendusel sai lugeda, et hambaarstide korral loeti selleks summaks vist 40 eurot, nendega, kes on siis sõlminud haigekassaga lepingu. Aga kuidas perearstide korral nende kaitsevahendite kompenseerimine, kas see on pearahas või on see täiendavalt kompenseeritav? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt vabandan tõesti oma eksimuse pärast, kinnitan, et teadaolevalt olen koroonaviiruse negatiivne, ühe korra ka testi teinud, pole seda küll afišeerinud, ja loodan väga, et jätkuvalt ka nii on, ja samamoodi ka parlamendiliikmete osas. Mis puudutab, kui juba läks vabandamiseks ja parandamiseks, ma vaatasin kiiresti vahepeal järgi, Rakvere tervisekeskus, mitte 9, vaid 10 perearsti isegi asus tööle. Olgu see öeldud protokolli huvides. Mis puudutab isikukaitsevahendite kompenseerimist, siis selleks on eraldi pikk loetelu, n-ö haigekassa poolt määratud siis selline koostöölepe Sotsiaalministeeriumiga, kus on siis kõik need teenuseread kirjeldatud. Ka perearstide puhul see ei ole n-ö pearaha sees, vaid on eraldi siis täiendav isikukaitsevahendite kulu, ja sinna siis kõik need konkreetsed kuluread sisse pannakse ja kompenseeritakse. Ehk et see on väga pikk selline loetelu Excelis, ma ei mäleta, seal oli ikkagi sadakond erinevat kirjet ehk et milliseid erinevaid lisakulusid võib olla ühel või teisel siis tervishoiuteenuse pakkujal, alustades haiglatest, lõpetades perearstidega, ja neid sellesama haigekassa lisaraha 200, kokku siis 13 miljoni euro arvelt eraldatakse. Seal on küll teatud osa, eks ole, haiguslehtede hüvitamine ja muu, et suurusjärgus 170 miljonit oli mõeldud siis erinevate arstide, haiglate ja õdede täiendavate kulude katmiseks.

Aseesimees Siim Kallas
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh, hea juhataja! Hea miniser, kogu tervisehoiusüsteemi optimeerimise mõttes on oluline, et kõige kõrgemasse etappi ehk eriarsti juurde jõuaks võimalikult vähe patsiente. Nad saavad abi varem. Ja mida vähem me sinna eriarsti juurde inimesi suuname, seda suurem on koormus perearstidel. Siis tekib küsimus, et kas ka perearstide koormust on võimalik lisaks pereõdedele kuidagi leevendada. Ja on olemas üks selline vorm, mida küll Eestis ei ole, ja see on kogukonnaõde, kes siis oleks patsientide nõustaja, tegeleks ennetuse temaatikaga, jälgiks terviseseisundit ja võib-olla ka jälgiks krooniliste haiguste kulgu või seisundit. Kas on olnud arutelu sellel teemal, millist rolli võiksid kogukonnaõed Eestis mängida, et leevendada perearstide koormust ja pereõdede koormust. Ja kas te näete selles võimalust?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jah, see on väga hea küsimus, aitäh! Kõigepealt, tõesti algus on täiesti õige, et järk-järgult oleme püüdnud suunata erialad perearstile, samuti perearstide puhul laiendada ka pereõdede rolli ja laiemalt üldse õdede rolli tervishoiusüsteemis. See on ka väga mõistlik lähenemine. Kogukonnaõe sellist võib-olla teenust sellisel kujul pole hetkel arutelu all olnud. Kui me nüüd räägime sellestsamast kohaliku omavalitsuse n-ö rolli ja otsustusõiguse suurendamisest, siis kindlasti see on ka üks mõttekoht, mida võib just selles vaates veel mõelda. Nii nagu me räägime üldse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kokkupanemisest, nii nagu me haigekassa kaudu täna ju hooldekodus rahastame samuti õendusteenust kohapealse õe tagamisega või siis n-ö teenuse sisseostmisega. Ka see võiks olla üks selline võib-olla tõesti suund, et mida juurde luua. Aga hetkel võtan seda n-ö teiepoolse huvitava ettepanekuna. Kui me hakkame seda analüüsi tegema, siis võiks omavalitsustega läbi rääkida, kas ja mil määral nad ise tunnevad selle järgi veel täiendavat vajadust. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Lugupeetud minister, rohkem küsimusi teile ei ole. On võimalik pidada kõnesid. Arupärijate nimel Hele Everaus, palun!

Hele Everaus
Austatud eesistuja! Austatud minister! Ma ei tee pikalt, seepärast et minu meelest oli väga hästi vastatud ja oli näha, et tegevus on väga hea n-ö impulsi saanud ja mul on selle üle tõesti väga hea meel. Ma paar mõtet ütlen ainult siia juurde.
Ma arvan, et see on protsess, mis käib pidevalt. Ja vahel protsess käib erinevates situatsioonides spiraali mööda, et me vahel tuleme äraunustatud vana juurde tagasi kvalitatiivselt teisel tasemel. Ehk kui me mõtleme, mida kõik meie perearstid peavad tegema ühe inimesega sünnist surmani, mida kõike nad peavad teadma. Väike laps ei ole mitte väike inimene, vaid see laps on täitsa teistmoodi. Igas vanuses on inimesel erinevad haigused ja erinevad käsitlused. Seda kõike peab perearst tegema. Natuke lihtsam on siin suurtes linnades, kus on superhaiglad ja superspetsialistid. Aga seal, kus perearst peab väga sageli, välja arvatud nüüd need tekkivad tervisekeskused, kus nad peavad suhteliselt üksinda või koos oma õega või mõne teise arstiga tegema väga olulisi otsuseid – mida nad räägivad, on see, et eriti seoses sellega, et maakondades kaovad järjest ära erialaosakonnad, see, kuhu tal oli alguses võimalik pöörduda nõu küsimiseks, tekivad kontaktid, püsikontaktid, meditsiinis see nii on, aga helistada Tallinnasse PERH-i on ilmvõimatu. Isegi patsiendid, haiged ei saa ju oma arste kätte. See on nagu mõtlemise koht.
Ja härra minister, kuulake nüüd see üks lause veel ära! Tervisekeskuse ja polikliiniku vahe on see, et tervisekeskus on superminivariant polikliinikust. Polikliinikus omal ajal olid kõik erialaspetsialistid, sagedasemate erialade spetsialistid. Haige ei pidanud jooksma ja ootama kuid, kuni tema perearst sai ta erialaarsti juurde. Nii oli see tehtud. Ma arvan, et see on tulevikus teatud variatsioonidega võimalik. Ma arvan, et see on mõtlemise koht. Ja veel üks mõtlemise koht – täna me tahame, et oleks kättesaadavus, et oleks teenuse pakkumine, aga nüüd on meil aeg mõelda seda, et kuidas me teame, et mis on see, et kuidas seda tehakse, et mis on see, mida see inimene tunneb, kui ta saab selle teenuse. Ehk see tähendab seda, et sa küsid. On vaja tegelikult sisulist uurimist ja Eesti suuruses riigis pole see keeruline – nii perearsti poolt, mis on need probleemid, aga teiseks, kuidas tegelikult see inimene abi saab. Kas tema elukvaliteet sellest abist muutub paremaks või halvemaks või ei muutu üldse? Sellele küsimusele tegelikult meditsiinis täna alles hakatakse igapäevaselt vastuseid ootama.
Aga ikkagi, väga suur tänu teile, härra minister! Nii, ja ega sellega asi ei lõppe. Aasta pärast, ma luban, kui ma elus olen, me tuleme selle küsimuse juurde tagasi ja vaatame, kuidas teie meetmed, mida te olete nüüd rakendanud, töötanud on. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Kas keegi soovib veel läbirääkimistes osaleda, kõnet pidada? Ma ei näe. Kas arupärimise adressaat soovib midagi öelda? Adressaat on kadunud, järelikult ei soovi.

5. 20:04 Arupärimine hooldekodude kohatasu kohta (nr 30) 

Aseesimees Siim Kallas
Me lähme järgmise päevakorrapunkti juurde ja selleks on arupärimine Riigikogu liikmete Helmen Küti, Jevgeni Ossinovski, Katri Raigi, Heljo Pikhofi, Indrek Saare, Ivari Padari, Jaak Juske ja Riina Sikkuti 2. aprillil 2020. aastal esitatud arupärimine hooldekodude kohatasu kohta. Ettekandjaks palun arupärijate esindaja Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Head ametikaaslased! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas siis 2. aprillil arupärimise sotsiaalminister Tanel Kiigele, mis puudutab hooldekodude kohatasusid ja eelkõige lähedaste iga-aastaselt suurenevaid maksukohustusi. Inimeste ja nende lähedaste omaosalus hooldekodukoha eest tasumisel on viimase kümne aastaga kasvanud 60%-lt 80%-le. Ja kuna käärid pensioni ja kohatasu suuruse vahel järjest kasvavad, siis puudujääva osa peavad maksma eakate lähedased, kellele on see sageli üle jõu käiv. Praegune hinnatõus muudab nende lähedaste olukorra veelgi keerulisemaks ning seda eriti praeguses raskes majanduslikus olukorras, kus paljud inimesed on kaotanud töö ja jäänud sissetulekuta. Hooldekodukoha suur hinnatõus paneb inimesed sundolukorda, kus neil tuleb oma eakas lähedane võtta hooldekodust ära ja jääda koju omastehooldajaks.
Sotsiaalministeerium on soovitanud inimestel pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja saada sealt täiendavat tuge, aga ka kohalikud omavalitsused on praeguses eriolukorras ja sellele järgnevas sotsiaalkriisis raskes seisus, sest neil vähenevad laekumised, kuid samas on tekkinud täiendavaid kulutusi kriisiolukorra korraldamisel, ja siis inimesed ei pruugi sealt abi saada. See tähendab aga seda, et riik peaks sekkuma hooldekodu kohatasu tõusu ja töötama välja vajalikud meetmed selleks, et hooldekodukoht oleks pensioni eest kättesaadav neile, kes on sattunud raskesse olukorda.
Sotsiaaldemokraadid algatasid Riigikogu eelnõu, mille üheks ettepanekuks oli luua rahastusmudel, mis tagaks vajadusel pensioni eest hooldekodu, kuid kahjuks Riigikogu suures saalis see Riigikogu otsus piisavat toetust ei leidnud ja probleemi pikaajalises hoolduses ei nähtud või ei soovitud näha.
Kuna meie arupärimine oli esitatud varem, kui valitsus tuli lisaeelarvega Riigikogu ette, siis me tõesti lootsime, et nii minister kui valitsus on leidnud leevendusi ka sotsiaalvaldkonnas ja seda just omastehoolduses ja pikaajalises hoolduses. Kuid tänaseks on selgunud, et kahjuks see nii ei ole. Sotsiaalministeeriumi pressiteade 7. mail, mis on välja antud, sellest saab lugeda (ja nüüd ma tsiteerin): "Kohalikele omavalitsustele on eraldatud toetusfondist kokku 130 miljonit eurot, millest 30 miljonit eurot on ette nähtud kriisi negatiivsete mõjude stabiliseerimiseks. Kriisiabi paketist on võimalik teha kulutusi erakorralistele sotsiaalkaitsekulutustele. Näiteks raha on mõeldud eriolukorrast tingitud täiendavate kulude, sealhulgas desovahendite, kaitsemaskide ja vanuritele toidupakkide viimiseks, ja omatulude, nagu lasteaia kohatasude ja kohalike maksude vähenemise kompenseerimiseks." (Tsitaadi lõpp.) See tähendab ka seda, et sellest 30 miljonist, mis on kõikidele omavalitsustele eraldatud, ei jagu kindlasti hooldekodukoha maksumuse, pensioni ja lähedaste sissetuleku kaotuse kompenseerimiseks.
Me oleme esitanud ministrile neli küsimust ja me loodame neile saada vastuseid. Kindlasti me esitame täiendavaid küsimusi, sest nii nagu on minister erinevatel puhkudel kõnelenud nii meedias kui ka erinevates ümarlaudades, mida olen saanud ka ise osaledes kuulata, tundub, et minister teemat adub, ta tunnetab seda probleemi, aga see on jäänud kuidagi sõnadesse. Tegudes on selleks liialt vähe tehtud. Ja vaadates seda olukorda, mis nüüd järgneb sügisel, kus inimeste ja töötute arv tõenäoliselt veel suureneb, on tekkimas olukord, kus sotsiaalne kriis võtab ära ka need inimesed töölt, kes muidu saaksid tööl käia, aga kui nad ei suuda maksta oma lähedaste hooldekodukohtasid, mis selle aasta 1. jaanuarist osaliselt ja 1. aprillist tõusid, siis ka need inimesed jäävad tööturult kõrvale. Aitäh! Loodame väga häid vastuseid ministrilt!

Aseesimees Siim Kallas
Palun, härra minister, kõnetool on teie!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Tõepoolest, aprilli alguses esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kaheksa liiget arupärimise hooldekodude kohatasu teemal ja samal teemal oli tegelikult võimalus vastata esimestele küsimustele 22. aprillil, kui parlamendiliige Heljo Pikhof küsimuse tõstatas. Pikaajaline hooldus, täpselt nagu eelkõneleja ütles, on pehmelt öeldes väga oluline teema ja seda tulebki pildil hoida, ma arvan, et nii valitsuse tasandil, parlamendi tasandil ja ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Vastan siis järjest küsimustele.
Kuidas teie hinnangul peaksid käituma lähedased, kes on kriisi tõttu jäänud sissetulekuta, aga keda kohalik omavalitsus ei aita hooldekodu koha eest tasumisel? Esimese soovitusena soovitaksin muidugi omavalitsusel lähtuda seadusest. Täna kehtiv sotsiaalhoolekande seadus ütleb, et väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustel tingimustel ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Kui me lähme nüüd edasi, siis sotsiaalhoolekande seaduse § 16 reguleerib selgelt isikult tasu võtmist sotsiaalteenuste eest, öeldes, et kohalikul omavalitsusel tuleb sotsiaalteenuste eest tasu võtmisel arvestada ka teenust saava isiku ja tema perekonna majandusliku olukorraga. Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks. See on väga tegelikult oluline lähtekoht ja põhimõte seaduses.
Seega, kui inimesel puuduvad piisavad rahalised vahendid, peavad üldjuhul esimeses järjekorras abistama teda küll ülalpidamiskohustusega pereliikmed, kuid kui pereliikmed ei ole võimelised lähedast sotsiaalteenuse eest tasumisel abistama, peab kohalik omavalitsus teenuse inimesele igal juhul tagama ja võtma teenuse eest tasumise kasvõi siis osaliselt või vähemalt ajutiselt enda kanda. Ja valdav osa omavalitsusi tegelikult ju seda ka teeb ja lähtub ka sellest põhimõttest, et perekonnaliikmete olemasolu ei tähenda seda, et omavalitsusel endal ei ole siis kohustust vajadusel aidata, kui perekonnaliikmete majanduslik olukord ei võimalda selle n-ö kogu isiku enda pensionist puudujääva summa tasumist.
Me räägime 2020. aasta lisaeelarvest ja tõesti riik eraldas kohalikele omavalitsustele toetuspaketi raames toetusfondist kokku 130 miljonit eurot. Osa sellest oli mõeldud siin sihtotstarbeliselt  – uued investeeringud, 30 miljonit oli teedele –, 30 miljonit oli tegelikult n-ö kriisi negatiivsete mõjude stabiliseerimiseks, mis annab võimaluse ise valida, kuhu neid kulutusi n-ö sihtida. Sellest võib loomulikult teha ka sotsiaalkaitsekulutusi, olen seda ka rõhutanud oma kohtumistel riigihalduse ministriga, et see peaks kindlasti olema ja üks neid n-ö kohti, kuhu seda raha suunatakse. Hetkel on see jäetud omavalitsuste enda otsustada täpselt kuhu, aga ka seletuskirjas on see valdkond välja toodud. Näiteks on sellest rahast võimalik tõesti rahastada eriolukorrast tingitud vanuritele toidupakkide viimist, täiendavat sotsiaalkulusid, sotsiaalteenuseid, ka omatulude kompenseerimist ja loomulikult ka kohalike maksude vähenemise küsimust. Oluline põhimõte, ma arvan, on siin see, et abita ei tohi igal juhul ühtegi inimest jätta.
Teine küsimus: kas peate inimväärikuse põhimõttega kooskõlas olevaks olukorda, kui pereliikmed
hakkavad oma lähedasi nende tahte vastaselt hooldekodust oma kodudesse viima pelgalt seetõttu, et puuduvad rahalised vahendid hooldekodu eest maksmiseks? Ma tuleks siin tagasi esimese vastuse juurde. Tegelikult, kui perekonnal puuduvad rahalised võimalused hooldekodu koha eest tasumiseks, siis on kohaliku omavalitsuse kohustus seda teenust siiski pakkuda. Raha taha ei tohi see jääda vastavalt seadusele. Nagu see paragrahv ütleb, teenusetasu ei tohi olla teenuse saamisel takistuseks ja perekonna majanduslikku toimetulekut tuleb arvestada selle n-ö omaosaluse väljaarvutamisel ja perekonnaliikmetelt ka raha küsimise.
Kohe kindlasti ei pea sellist olukorda ma inimlikuks ega lubatavaks, kus hooldusteenusel või ka statsionaarsel õendusteenusel viibinud isikud, kes tegelikult vajavad hoolekandelist teenust, näiteks inimeste kõrvalabi oma igapäevasel toimetulekul, või terviseseisundist või tegevusvõimest, elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes iseseisvalt toime tulla, et nendelt nüüd võetakse ära hädavajalik teenus rahaliste võimaluste puudumisel. See ei ole kooskõlas seaduse põhimõttega ja veel olulisemgi: see ei ole kooskõlas ka inimlikkuse ja sellise sotsiaalse õigluse põhimõttega.
Olen kindlasti seda meelt, et esmane kohustus haldusterritooriumil elavate inimeste aitamisel asub kohalikel omavalitsustel, nagu öeldud, valdav osa seda ka tegelikult teeb. Ja täna kehtivas õigusruumis on see kohustus paika pandud, et omavalitsus peab tulema abivajajale appi, leidma kasvõi ajutise lahenduse, mis toimib inimeste, näiteks perekonnaliikmete maksevõime taastumiseni.
Kui me räägime tervisevaldkonnast, siis tegelikult COVID-19 kriisi raames sai loodud ka võimalus inimestele pikemalt teenusele jäämiseks ka statsionaarse õendushoolduse puhul, milleks eraldati haigekassale k.a lisaeelarve menetluse käigus lisaraha 7,5 miljonit eurot, just nimelt selleks, et katta teenuse osutamisega seotud lisakulusid, et isikud saaksid olla teenusel kuni eriolukorra lõppemiseni või olukorra normaliseerumiseni.
Ja kui rääkida siis pikaajaliselt hooldusest tervikuna, siis oleme selle süsteemi reformimist planeerinud pikalt. Mitmed ministrid, rida erinevaid abimeetmeid, mis on tegelikult osapooltega jõudumööda läbi räägitud ja ka parlamandis ühest küljest debati korras arutatud ja valitsuses juba pigem detailideni mindud. Aga veel ei ole nad nii-öelda jõustuda jõudnud. Ehk pikaajalise hoolduse ühe probleemkohana oleme just välja toonud sama lähtekoha, et täna on pereliikmetel väga suur koormus hoolduse pakkumisel, hooldusteenuse tasumisel. Väga palju inimesi, nagu me teame, ei ole ka vajalikku teenust saanud, on see koduteenus, on see üldhooldusteenus. Tihtipeale koduteenuse järgi vajadus on isegi suurem ehk seal need käärid on kolmekordsed abivajajate osa võrreldes reaalselt teenusel olevate isikute arvuga. Kahtlemata on oluline, et pikaajalise hoolduse süsteemi luues me hakkaksime edaspidi seda omaosaluse katmist mõnevõrra täpsemini sihitama ja vajaduspõhisusest lähtuma. Ehk et tuleb mõelda, välja arvutada konkreetne summa, mida inimene ise maksab teenuse eest, ja see peaks sõltuma tema sissetulekust, vara suurusest. Et oleks selge piir, kust maalt on omavalitsuse roll, kust maalt on inimese roll, kust maalt on siis riigi roll omavalitsusi toetada pikaajalise hoolduse teenuste pakkumisel.
Lisaks on Sotsiaalministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga ka juba käesoleval aastal välja töötamas asendustäitmise süsteemi, mida saab rakendada juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus või riik inimesele vajalikku teenust või tuge ei paku. See lahendus on ka suunatud ennekõike tulevikku.
Ja nagu te mäletate, siis me tegelikult pidasime seda debatti ka varem, kus oli ka juttu pikaajalise hoolduse sellisest nii-öelda maksu kehtestamisest, hoolduskindlustuse loomisest. Ma pean seda kõige õigemaks suunaks, aga nagu öeldud, sellel hetkel ei ole valitsuskoalitsiooni nii-öelda konsensuslikku toetust. Paratamatult jääb see ettepanek mõnevõrra ootama, aga see ei tähenda seda, et ülejäänud reformi ettepanekutega ei oleks võimalik edasi liikuda.
Kolmas küsimus: kas Riigikogule esitatud lisaeelarves, mille rahaline maht on 2,5 miljardit eurot, on arvestatud täiendava toetusega kohalikele omavalitsustele, et nad saaksid teha kas või kriisiajaks hooldekodu koha kättesaadavaks pensioni eest? Rahandusministri hinnangul on selle hädavajaliku meetme kulu vaid 40 miljonit eurot aastas. Nagu ma enne viitasin, 2020. aasta eelarves on kokku omavalitsustele seotult siis COVID-19 kriisiga eraldatud 130 miljonit. 30 miljonit saavad nad kasutada ise vastavalt vajadusele ka üldhoolduse osutamisega seotud täiendavate kulude katmiseks. Kui me räägime valitsuse 30. jaanuari 2020 kabinetiotsusest, siis pikaajalise hooldussüsteemi aluspõhimõtted kiideti heaks. Sotsiaalministeerium on välja töötamas konkreetseid lahendusettepanekuid käesoleva aasta lõpuks pikaajalise hoolduse süsteemi loomiseks Eestis, mis toetab pikaajalise hoolduse teenuse korraldamisel just sellist head partnerlusmudelit omavalitsuste ja riigi vahel.
Me oleme arvutanud välja juba 2018. aasta lõpu hinnangul, et kui tahta sellist mõistlikku omaosalust inimestel vajaliku teenuse kättesaadavus tagada, siis selle maksumus hinnanguliselt saab olema 2021. aastal 150 miljonit eurot. Loomulikult, olles nüüd majanduslikult keerulises olukorras, saab sedavõrd suurem väljakutse olema selle vajaliku summa leidmine. Aga ma ei väsi kordamast, et see tegelikult on selline valdkond, mis ise ennast ei lahenda, ehk siin tulevad need rahalised eraldised leida koostöös riigi ja omavalitsuse vahel. Inimesed ei saa jääda vajaliku toeta.
Olen ka varem Riigikogus välja toonud, et rahvastiku vananemisega kaasneva kõrvalabi vajadus, erivajadustega inimeste arvu kasv kahjuks tähendab seda, et meil tuleb ka rohkem nendele teenustele ja kvaliteetse hoolduse võimalustele mõelda, sinna panustada. See on üks suurimaid väljakutseid sotsiaalvaldkonnas. Ja kui me räägime pikaajalise hoolduse reformist, siis me ei saa mõelda ühele konkreetsele teenuseliigile, vaid peame vaatama tervikuna inimest sünnist kuni vanaduseani välja ja mõtlema just nimelt nende teenuste peale, mis on üleminekuteenused võib-olla ka kodu ja hooldekodu vahel ja et võimalikult palju toetaks inimese iseseisvat toimetulekut nende elukeskkonnas. Reformi eesmärk on teatavasti suurendada teenuste mahtu ja saajate ringi ja pakkuda teenuseid ka neile, kes seda vajavad, kuid täna on jäänud oma lähedaste hooldada. See on kahtlemata tõsine probleem, et need teenused pole piisavalt välja arendatud ja ei vasta alati sihtrühma vajadustele. Me peame vähendama hooldusvajadusega inimeste ja nende perede omaosalust hooldusteenuse eest tasumisel, nagu õigesti välja tõite.
Neljas küsimus: kui seda ei ole tehtud, miks me ei pea pikaajalisel hooldusel olevate inimeste probleemi oluliseks? Selline küsimus. Küsimuses sisalduv hinnang ei ole kindlasti õige. Kordan, et hetkel võimul olev valitsuskoalitsioon peab kindlasti pikaajalise hoolduse teemat oluliseks, samuti ka mina nii isikuna kui ministrina. Sotsiaalministeerium koondab konkreetseid lahendusettepanekuid, mis on välja töötatud või osaliselt väljatöötamisel teises osas käesoleva aasta lõpuks, kus kabinetis see arutelu ka tuleb. Minu seisukoht on, et riigi poolt tuleb luua selline toimiv struktuur ja võimekus pikaajalise hoolduse teenuste pakkumiseks koostöös kohalike omavalitsustega. Täiendavate meetmetena on kaalumisel veel, nagu ma enne viitasin, selline kehtestatud teenuseid saavate inimeste minimaalne elustandard ehk summa, mis peab jääma ka pärast sellesama omaosaluse ehk teenuse tasumisest kätte. Tuleb välja töötada vastav metoodika ja kaaluda ka erisoodustusmaksust vabastamist tööandja poolt hooldekoduteenuse kompenseerimise eest endisel ja praegusel töötajal. Kui tööandjal on soov toetada oma endist töötajat või ka tänast töötajat vajaliku teenusega, siis oleks võimalik saada n-ö tulumaksutagastust ning võimalikku täiendavat tulumaksuvabastust ka ülalpidajal.
Kindlasti jätkame COVID-19 kriisi raames olukorra monitoorimist ja kui vaja, tuleme välja ka kiiremate tugimeetmetega. Ühe näitena, kuidas me hooldekodusüsteemi toetanud oleme, on selline kiire inspektsiooni kontrolli korraldamine kõigis suuremas 200 erinevas teenuskohas. Nii et koostöös suuremate haiglatega, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel on koolitatud tänaseks juba kümneid inspektsioonivolinikke, kes täiendavat tuge pakuvad seeläbi, et inimeste tervist ja heaolu kaitsta, seeläbi ka vähendada hooldekodu enda kulusid siin. Kui me räägime ka hooldekodude toetamisest, siis erinevate isikukaitsevahendite tagamisega ja läbi kohalike omavalitsuste, läbi teiste teenustepakkujate, ka erasektorite omad, oleme samuti tegelikult appi tulnud ja tuleme ka edaspidi.
Kui me vaatame sellist Sotsiaalkindlustusameti poolt läbi tehtud küsitlust 22. aprillil, kus küsitleti 186 eraldi paiknevat struktuuriüksust, siis nägime, et teenuskohtade arv tegevuslubade järgi oli 9558, teenusel viibis 8840 inimest. Asutuste peale kokku oli 718 vaba kohta ehk 7,5% kohtade üldarvust, mis on selline pigem hea näitaja. See tähendab seda, et laias laastus inimeste n-ö teenusel olek ei olnud peatunud ehk et sellist massilist n-ö kodudesse liikumist pole toimunud. On küll hooldekodusid, kes on tõesti välja toonud seda muret, et juhul kui inimesed sealt lahkuvad, siis nendel omakorda tekib ju vajadus püsikulusid ikka katta ja inimesi tööl hoida. Selle võrra tekib küsimus, kas nad siis hakkavad teenuse hinda tõstma või kust nad need lisavahendid leiavad. Aga õnneks need on üksikjuhtumid olnud ja loodetavasti ka kriisijärgselt nüüd see taastub kiiresti.
Kohatasu suurus ise asutuste lõikes erineb hästi suuresti, ulatudes 550 eurost kuni 1400 euroni. Keskmine toona oli siis arvestuslik kohatasu 814 eurot kuus. Need andmed on siis 179 asutusest. Nendest väiksem osa, 49, ei ole käesoleval aastal kohatasu tõstnud, 130 asutust tõesti on ka hinda tõstnud. Reeglina hinnatõusud, nagu te teate, kipuvad olema koos kas siis aasta alguse või pensioni tõusuga, ja nii ka tänavu. Loomulikult selles vaates on väga oluline ka pensionitõusuga minna edasi järgmistel aastatel, et väheneks see osa, see vahe, mis inimese enda sissetulekust n-ö puudu jääb teenuse eest tasumisel ja väheneks seeläbi ka lähedaste koormus selle hinna maksmisel.
Kui me räägime väljaspool isiku kodu osutatavat üldhooldusteenust pakkuvatest asutustest, siis tõesti, nende hind ja inimeste omaosalus, nagu õigesti välja tõite, on kasvanud niimoodi, et kunagi see omaosalus oli inimesel ja tema lähedastel 60% juures, täna ta on 80%. Siit ei tohiks enam väga kuskile edasi liikuda. See tõus on olnud väga kiire niigi ja see osakaal on niigi juba selgelt nihkes inimese ja tema lähedaste suhtes. Loodame pikaajalise hoolduse reformiga selle vähemasti stabiliseerida ja ikkagi ideaalis mõnevõrra väiksemaks saada ehk selle kaalukausi natukene võrdsemaks ja tasakaalu saada.
Nii et tänan igal juhul täna olulise teema tõstatamise eest ja vastan hea meelega lisaküsimustele. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Küsimused. Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh! Hea minister! Pikaajalise hoolduse teemal on juba pea viis aastat riik kõiksugu asju analüüsinud. Oli hoolduskoormuse rakkerühm, rahvusvaheline uuring, ministeerium on käivitanud erinevaid arendusprojekte. Need poliitilised valikud on selged, kuidas seda probleemi lahendada. On vaja natuke raha ja otsustust. Raha taha nii oluline asi kindlasti jääda ei saa. Seega on küsimus, mis kuupäevast hiljemalt saab inimene pensioni eest hooldekodukoha, maksaks see ju riigile ainult 40–50 miljonit aastas, pole suur summa. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Nagu te hästi teate, siis kuupäeva ei saa ükski minister öelda. Mis puudutab seda teist poolt, siis ma jään selle väite osas muidugi selles mõttes skeptiliseks, et tegelikult, kui me arvutame tänaseid hindasid, tänaseid teenusel olevaid inimesi, siis võime saada ühe numbri, kui me tegelikult vaatame kogu teenusevajadust, nagu öeldi, et vaatame laiemalt erinevaid pikaajalise hoolduse teemasid, alates noortest ja lastest, tugiisikuteenusest kuni siis koduteenuse, üldhoolduse, õendusteenuse ja samuti erihoolekandeni, siis tegelik rahavajadus on 150 miljonit eurot aastas ja ma kardan, et see ajas pigem kasvab, ehk 40 miljonit kindlasti ei lahenda selle valdkonna kõiki muresid ära, aga abiks oleks ta kahtlemata. Täna, nagu ma enne välja tõin, on ta omavalitsuse roll ja kohustus. Siin ongi küsimus selles, et kas minna seda süsteemi muutma, ehk et nii nagu erihoolekanne on teatavasti riiklik roll, on ka siin küsimus, mil määral riik peaks tulema sotsiaalabi ise pakkuma täiendavalt juurde. Hetkel oleme kokku leppinud, et me sinna suunda läheme, kus riigi osakaal mõnevõrra kasvab, aga siiski peamiselt jääb jätkuvalt kohalik omavalitsus seda teenust katma. Nii et selles vaates on see küsimus eeskätt omavalitsustele, kellele on pool umbes üldhooldushooldekodude kohtadest, teine pool on erasektori käes, et mis on see võimalik hinnamudel. Aga nagu olen välja toonud, siis hind kui selline ei saa ju n-ö lõputult langeda, pensionit ka sellises tõsta. Kui me räägime siin keskmiselt 800 eurot hooldekodukohast, ehk et me ei taha ju seda, et inimesed, kes seal töötaksid, saaksid madalamat palka kui täna, nad saavad niigi madalat palka, me ei soovi ka, et teenuse kvaliteet langeks, ja samal ajal me teame, et riigile ei ole jõukohane siin n-ö kiires tempos seda pensionit sadade eurode kaupa tõsta. Me oleme niigi teinud 12 aasta kõige kiirema pensionitõusu, aga ka seegi on oluliselt vähem, kui tegelik vajadus oleks. Ehk siin tuleb pigem leida selliseid koostöömehhanisme ehk et seda omaosalust tuleb ka tulevikus tasuda mitmel osapoolel, inimesel, tema lähedastel, kohalikul omavalitsusel ja võib-olla siis ka riigil. Aga seda kuupäeva, millal pension katab ära hooldekodu kohatasu, ei ole võimalik öelda. Ma julgen kahjuks arvata, et sellist päeva ei pruugi tulla, ja nagu öeldud, siis selle positiivne külg võib-olla on see pool, et me ju ka ei soovi seda, et kohatasu läheb niivõrd madalaks, et inimeste palgad ja teenuse kvaliteet, mis on niigi sissetuleku mõttes täna ju tegelikult ebaõiglaselt madal, langeks veelgi, selleks et seda kohatasu hinda alla saada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh, hea juhataja! Minister! Hooldekodu kohatasu maksmine on seotud ka ülalpidamiskohustusega. Isikutel siis, kellel on ülalpidamiskohustus, tekib siis vastav vajadus, kui isikul endal ressursse ei ole. Eesti Televisiooni vahendusel me nägime eelmine nädal lugu, mis kahjuks ei ole päris erandlik. Ja see on inimlikult väga mõistetav, et olukorras, kus lapseealisena on inimene talunud või kogenud hooletusse jätmist, mitte siis kasvatamises osalemist, mitte elatise maksmist või koguni vägivalda või näinud pealt perevägivalda, olles toona siis laps, ei saanud ta ka ise protsesse kuidagi mõjutada ega tekitada seal siis õiguslikku olukorda, et hiljem tal ei oleks endal kohustusi ülalpidajana, aga siis ta avastab ennast ühel hetkel olukorras, kus ta peab seda lapsevanemat ülal pidama, kes oli vägivaldne tema või teise vanema suhtes. Kohalikul omavalitsusel on kaalutlusõigus ja ta saab teha otsuseid, samamoodi haldusmenetluse kontekstis uurimisprintsiipi rakendada ehk et need asjaolud on talle teada. Minu küsimus on, et milline on teie sõnum nendele inimestele, kes seda inimlikult mõistetavat ebaõiglust tajuvad. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Suur tänu väga tundliku teema tõstatamise eest! See lähtub jah võib-olla sellisest printsiibist, et kohati tuleb elus olla ise suuremeelsem ja suurem inimene, kui sinuga elu on olnud või sinu lähedased olnud. Ühest küljest inimlikult hästi arusaadav ja ma arvan ka, et see, millele küsimuses viitasite, oleks kindlasti õige lähenemine, praktika. Kui omavalitsus nende asjaoludega kursis on või need on piisavalt selgelt tõendatud, siis teeb sellele inimesele erandi, me ei saa jätta eakat inimest ilma abita, see ei lähe ka seadusega kokku, aga kui tõesti, kui lähedaselt selle konkreetse teenuse eest tasu nõudmine arusaadavalt läheb vastuollu võib-olla sellise üleüldise õiglustunde ja sellise inimliku printsiibiga. Kahtlemata neid olukordi me alati loodame, et elus ette ei tule, kahjuks me teame, et neid tuleb, nii jõukamates kui vähem jõukamates peredes. Selles vaates, üksikisiku vaates on see arusaadav, et tekib pehmelt öeldes vastuoluline tunne neid teenuseid tasuda, teadmata ka seda, et kas tuleb seda teha aastaid, kümneid aastaid, ja võib-olla tõesti teadmata kõiki asjaolusid, kõrvalt vaadates on siin väga raske mingit head nõu anda. Aga ma arvan, et omavalitsuste sellise võib-olla enda sellise ütleme siis vastutustundele rõhudes või sellisele empaatiavõimele rõhudes (võib-olla on isegi õigem sõna), et võiks tõesti selliseid erandeid üle riigi pigem rakendada, võiks olla selline hea tava võib-olla, et inimeselt, kelle elu on olnud teenimatult raske, ei nõuta hiljem nende inimeste ülalpidamist, kes on olnud selle põhjustajaks. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Ivari Padar, palun!

Ivari Padar
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Sügis võib meil tulla majanduses päris keeruline, jutud käivad ka kuni 100 000 töötust. Ja selge, et hooldekodu maksumuse teema muutub järjest selliseks akuutsemaks ja olulisemaks. Ja nüüd ma olen saanud aru, et võimalik, et uut lisaeelarvet ei tule, aga siiski, et kui siin nüüd valitsus arutab ja lisaeelarve tuleb, siis millisesse järjekorda teie paneksite selle hooldekodu maksumuse kompenseerimise, kas või läbi kohalike omavalitsuste, ka selle 30 miljonilise skeemi puhul, millisesse prioriteetsusesse te paneksite, et sinna lisaraha sügisel juurde saada? Sest ma usun seda, et see tuleb väga suur vajadus sügisel.

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jah, töötute arv on kahjuks tõesti olnud tõusuteel juba mitmendat kuud. Tänahommikune seis oli ligi 50 000 ehk et 100 000 oleme hetkel veel kaugel, aga me teame ka seda, et kui me räägime töötasuhüvitisest, siis selle kaudu on tuge saanud üle 100 000 inimese, ehk et kui me arvestame, et ka töötasuhüvitise puhul on kindlasti inimesi, kelle töökoht täna ohus on tegelikult, siis need n-ö kõige mustemad stsenaariumid võivad halval juhul tõeks osutuda. Loomulikult loodame kõik, et seda ei juhtu, selleks on ju riik kehtestanud väga palju erinevaid meetmeid, on need KredExi toetused, on need EAS-i poolt toetusmeetmed, on seesama töötukassa enda täiendav tugi ja ka tööturuteenuste laiem pakkumine koolituste näol. Aga mingid sektorid kindlasti võtavad taastumiseks rohkem aega, siin pole küsimust, et eriolukorra lõppedes ei normaliseeru elu üle Eesti täiel määral, sellega läheb aega kuid ja mõnes sektoris võib-olla aastaid. Mis puudutab selles vaates seda kohatasuküsimust, ütleme, vaataks seda pikaajalise hoolduse teemat tõesti tervikuna ja laiemalt. See on valdkond, mis on olnud aastaid alarahastatud. Ühest küljest ma arvan, et tegelikult see põhjus ongi olnud see, et tegemist on n-ö kohaliku omavalitsuse vastutusalaga, mis omakorda riigieelarve läbirääkimistel tekitabki olukorra, kus on väga lihtne ütelda, et kohalikud omavalitsused igaüks ise vaatab. Ja kahtlemata mõnes vaates omavalitsused seda tööd teevadki parem ise, kuna nad kohapeal asjaolusid, inimeste elusid ja vajadusi tunnevad. Aga teises vaates me teame ka väga hästi, et kohalike omavalitsuste võimalus enda maksutulu mõjutada on praktiliselt olematu. Kunagi siin arvutati, 1% umbes maksutulust, tähendab, sissetulekust omavalitsusel sõltub ta enda otsustest, mis kohalikke makse ta kehtestab, neid on seaduses ütlemata vähe ja väikse osa nad mõjutavad, ja ülejäänud kõik on tegelikult riiklikud otsused, samuti laiem majandustsükkel. Ehk selles vaates ka ei ole põhjendatud omavalitsusi selles süüdistada, et nad tegelikult tegutsevad oma rahaliste võimaluste piires. Kui me räägime lisarahaeraldusest, võib-olla sellest toetusfondi põhimõttest, siis minule kahtlemata sotsiaalministrina sümpatiseeriks see lähenemine, kui nii nagu me eraldame siin haridusvaldkonnale ja ka muus valdkonnas tegelikult jälgiksime seda põhimõtet, et on mingi n-ö erirahad vähemasti või siis erakorralised eraldised lähtuksid sellest põhimõttest, et need on konkreetsesse sfääri suunatud. Hetkel, kuna selle kriisi ajal omavalitsuste mured olid väga erinevad, mõnel oli rohkem küsimus lasteaia kohatasu katmisega, teisel oli küsimus logistikaga, transpordiga või isikukaitsevahendite soetamisega ja muuga, siis sellist otsest piirangut ei pandud, omavalitsus saab ise otsustada seda, kuhu ta raha suunab. Aga kui küsida, et mis valdkonna jaoks kohalikud omavalitsused enim tuge vajaksid, siis ma olen ka kindel, et see on just nimelt sotsiaalteenuste eest katmine. Nii et minu n-ö hierarhias arusaadavalt ta saab olema ütlemata kõrgel kohal, põhimõtteliselt esimesel kohal, kuna tervisevaldkonna kulusid katab siiski riik ja sotsiaalvaldkond on teine või minu ministeeriumi laiem selline sektor, mis on täpselt nagu tervisevaldkondki olnud juba aastakümneid alarahastatud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kas teie meelest on täna õiglaselt koheldud lastega ja lasteta eakad, kelle tervislik seisund vajab hinnatud vajadusel üldhooldusteenust tervisliku seisundi tõttu siis? Veel hullem, et on ju teada, et on ju 300 kohtuasja keskmiselt aastas laste või lastelaste vastu. Ja nagu nüüd võis lugeda, on järjest rohkem neid vanavanemaid, kellele esitatakse siis elatisenõue. Kas ei oleks õiglane ja järsku oleks viimane aeg hakata vaatama hooldekodukoha osas inimese enda vara, tema sissetulekut pensioni näol, riigi toetust kohalikule omavalitsusele? Ja see lastelaste teema tundub kohe eriti ebaõiglane hetkel olevat lihtsalt selle tõttu, et tihtipeale nad ise on alles elutee alguses ja vajavad toetust. Kuidas te sellesse suhtute ja kas te plaanite midagi ka enne aastat 2022 teha, sest ma saan aru, et enne nagu eriti suurt ei muutu?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Teatud teemad on ju juba praegu töös, on see hoolduskoordinatsiooni piloot, varem viidatud ettepanekuga tuleme aasta lõpus valitsusse, seal on siiski neid, mis saavad jõustuda uuest aastast ja neid, millega läheb aega.
Mis puudutab lastega ja lasteta pensionäride küsimust, see on selline igipõline debatt. Ehk me kunagi ei tea, mis põhjusel inimene on ilma lasteta või mis põhjusel siis kelleltki neid kohatasu siis lastelt nõutakse ja kas tal on täpselt rahalist võimalust maksta või mitte. Ma olen selle põhimõttega hästi nõus, et tuleb vaadata inimese sissetulekut, tuleb vaadata perekonna sissetulekut, tuleb vaadata kulusid, tuleb vaadata laste arvu peres. Kelleltki ei tohiks nõuda rohkem, kui tema majanduslik olukord võimaldab, nagu ka seadus seda kehtestab. Mis puudutab lapselapsi, siis siin on tegelikult üks ettepanekutest sama reformi raames on võtta lastelastelt see ülalpidamiskohustus ära, mis puudutab hooldekodu kohatasu maksmist. Nii et selle küsimuse algatanud, loomulikult siin tekkis kohe ka teistpidine küsimus, kas see tähendab siis seda, et ka vanavanematelt võetakse laste ülalpidamise kohustus ära, mida ei tahaks teha tegelikult. Sest kui me mõtleme korraks väikeste laste peale, kes võivad jääda elus näiteks ilma vanemliku toeta, siis ma arvan, et vanavanemad on üks suuremaid abistajaid ja aitajaid sellistel hetkedel. Siiski on hea, kui see garantii mõttes on ka seaduses nii kehtestatud. Ehk seda teistpidi ma pigem nagu toetan. Kui me räägime hooldekodust ja hooldekodu kohatasust, siis lastelaste vabastamine üldiselt tähendab seda, et selle kulu võtab enda kanda kohalik omavalitsus, mitte ei tähenda seda, et eakas jääb vajaliku abita. Nii et selle põhimõttelise muudatuse võiks ära teha küll. Ja nagu öeldud, siis laiemad need põhimõtted, mis teie küsimuses olid, ma nõustun, et see kohatasu arvutamine peabki olema individuaalsem ja peab olema, ma arvan, ka metoodika väga selgelt paigas, et ei küsita lihtsalt seda summat, mis pensionist puudu jääb, vaid tõesti vaadatakse inimese sissetulekut, teisi kulusid, rahalisi võimalusi ja ka omavalitsuse enda võimalust toetada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitüma, hea istungi juhataja! Hea Tanel! Mul küsimus järgmine. Praegu oleval ja eelmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil olid üksjagu fookuses lasteaiad ja nendesse kohtadesse lasteaedade ehitamine, kus lasteaiakohti nappis. Ja hooldekodude ehitamise toetamist KOV-idele ei ole tegelikult väga pikka aega olnud, vist mingisugune kaheksa aastat tagasi midagi oli. Aga ma küsingi, kas järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil on olnud juttu või kas sa seisad ka selle eest, et KOV-id saaksid nii-ütelda hooldekodusid ehitada ka Euroopa  toetusrahade eest. Ega siis, ka see inveteeringu tegemine on üksjagu see, mis tulevikus ju seda hinda ju mõjutab. Kui oleks abi nende hooldekodude ehitamisel või siis kaasajastamisel, oleks ka tulevikus hind väikesem. Mis sa selle peale kostad?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jah, tänud küsimuse eest. Lühivastus on jah, seisan küll. Tegelikult nii nagu Euroopa Liidu läbirääkimistel ikka, erinevad riigid on eri positsioonidel, vaidlevad, ja eks ka ministeeriumid vaidlevad. Kes tahaks näha seda Euroopa Sotsiaalfondi jaotust natuke ühtemoodi, kes teistmoodi. Loomulikult meie vaates on oluline nii sotsiaalfondist kui ka teistest Euroopa Liidu fondidest saada võimalikult palju tuge just nimelt sotsiaalvaldkonnale, tervisevaldkonnale. On neid erinevaid projekte, tervisevaldkonna puhul Tallinna Haigla näide, sotsiaalvaldkonna puhul eeskätt tõesti just pikaajalise hoolduse reformiks vajaliku muudatuse tegemine. Mtte ainult siis hooldekodude võib-olla ehitamine ja renoveerimine, vaid ka laiemalt teenuskohtade loomine, kohandamine. Kindlasti me  seda lisaraha taotleme. Me ei täna valitsustasandil veel lõplike kokkulepeteni jõudnud, see on taas üks koht, kus nii-öelda COVID-19 kriis sõitis sisse. Nii nagu jäi ära riigi eelarvestrateegia kokkupanemine, jäi ära ka planeeritud Euroopa Liidu vahendite Eesti positsioonide kokkuleppimine. Samamoodi tegelikult Euroopa Liidu enda tasandil on praegu see debatt mõnevõrra külmutatud, tegeletakse nii-öelda kiireloomuliste kulude kulude, kiireloomuliste kriisilahenduse jaoks vajalike sammudega. Ja siis jõutakse tagasi mingi hetk pikaajalise MFF-ini.
Mis on kindlasti probleem sellesama valdkonna näites on see, et nüüd, kus me teame, et Euroopa Liidu majandus tervikuna on ilmselgelt langemas, siis see tähendab ka seda, et Euroopa Liidu enda järgmise eelarveperioodi vahendite hulk tervikuna väheneb. See tähendab seda, et meil tuleb ka neid siseriiklikke nii-öelda eelkokkuleppeid hakata omakorda uuesti läbi vaidlema, kui palju täpselt ühte või teise sektorisse raha suunata.
Aga nii nagu varasematele küsimustele vastates, siis minu vaates kindlasti pikaajalise hoolduse teema ja hooldekodude kohaldamine, ka energiatõhususe suurendamine, kõik muud, need on hästi olulised põhimõttekohad ja oleme läbirääkimistel seisnud ka selle eest, et mitte ainult me ei suunaks sinna n-ö sotsiaalvaldkonnaks mõeldud rahasid, vaid just vaataksime ka laiemalt erinevaid taristuinvesteeringuid. Kui me räägime ka siin keskkonnaeesmärkidest, näiteks ka CO2 rahadest, erinevatest hoonete energiatõhususe suurendamisest, siis ka siin peaks tegelikult vaatama selle pilguga, et need ei ole küll tihti võib-olla n-ö avalikult sektorile kuuluvad hooned, aga avalikku teenust pakkuvad hooned. Selle sõnastusettepaneku me toona tegime, et ei tekiks takistus, et pärast öeldakse, et see ei kuulu riigile, see kuulub kohalikult omavalitsusele, erasektorile. Eeskätt kohalike omavalitsuste puhul kindlasti seda tuge võiks saada ja teatud määral võib-olla siis sõltuvalt võimalustest ja eelarvereeglitest ka erasektori puhul hooldekodude kohaldamine, just energiatõhususe suurendamine, mis täidab ka kliimaeesmärke, et see võiks olla koht, kuhu ka lisaraha suunata. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Jaa, aitäh! Hea istungi juhataja! Aitäh ministrile heade vastuste eest! Et n-ö varasemalt ettevõtjana ma tunnistan seda, et see probleem, mis üldse oli seotud kogu sellise väärika vananemisega, on paljuski nähtamatu. Sa ei taju seda nii hästi. Ja alles võib-olla pärast seda, kui ma pikalt töötasin kohalikus omavalitsuses, sain ma nagu aru, kui oluline see tegelikult on ja kui valus teema see on ja kuivõrd palju see vajab tähelepanu. Et ma tulen tagasi selle punkti juurde, mis te vastasite ühele siin heale kolleegile, et kohalikul omavalitsusel oleks n-ö see võimalus hinnata, et kas, ütleme, selles peres need suhted ja taust või seal on põhjuseid, mikspärast peaks omavalitsus asuma tasujana siis selle lähedaste asemele. Seda on küllalt keeruline tegelikult kohalikul omavalitsusel sinna sisse vaadata, kuidas nagu saada aru, millised on suhted ühes perekonnas, eriti veel aastakümneid tagasi. Kuidas te soovitaksite kohalikel omavalitsustel seda ülesannet üldse lahendada?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänud küsimuse eest! Kahtlemata keeruline, seda ma ei eita. Kui me räägime kohaliku omavalitsuse enda n-ö valdkonnast, siis sõltub loomulikult asjaoludest, et kas tegemist on perekonnaga, kes on seal piirkonnas elanud, kas ta on varasemalt juriidiliselt registreeritud küsimused, kas see on olnud teada omavalitsuse enda esindajatele, teatavasti kohalik omavalitsus ise ju tegeleb nii lastekaitse küsimustega kui ka sotsiaaltöö küsimustega, ehk tegemist võib olla omavalitsuse enda poolt juba varasemalt n-ö dokumenteeritud kaebuste või murede või juhtumitega. Ja kindlasti tuleb siin ka mõnevõrra sellist tervet mõistust kasutada ja juhtumipõhiselt läheneda. Ehk kindlasti mitte ma ei pea silmas seda, et iga kord, kui keegi taotleb, et vabastage mind kohatasust, siis tuleks seda kohe teha. Siin tulebki inimestega kohtuda, tuleb seda muljet saada, tuleb infot koguda, mis on kättesaadav avalikult või siis võimalik inimesel endal need esitada ja selle põhjal see otsus langetada. Sellist mustvalget juhist, seda kindlasti teha ei saa, aga ma arvan, et sellist paindlikkust laiemalt sotsiaalsektoris, tervishoiusektoris samamoodi, tegelikult on juurde vaja ja ma arvan, et enamikus riigisektoris. Tihtipeale meil on alati üks vastus küsimustele ja üks kindel määr, millega midagi toetatakse, ja üks kindel lahendus. Toome minu valdkonna näited, kas töötuna tohid või ei tohi töötada jne. Selliseid mustvalgeid vastuseid, mis tihtipeale elu endaga kokku ei lähe, neid peaks kindlasti vähem olema ja sellist paindlikkust rohkem olema. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Mina ei küsi rahast seoses hooldekoduga. Ma olen üks nendest inimestest, kellel on ühe hooldekoduga kaks aastat olnud isiklik suhe. See hooldekodu on kinni, sinna hooldekodusse ei saanud emadepäeval viia lilli, sinna ei saa viia pakke. Kuidas teie vaatate hooldekodude avanemise küsimusele sellega seoses, mida te olete täna ka mitu korda rõhutanud, et viirus on taandunud? Kuidas, millistes etappides ja millises ajaraamis võiks hooldekodude avanemine toimuda? Neid, kes seda uudist ootavad, on nii ühel pool kui teisel pool ust ja akent. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Kahtlemata, mis puudutab avanemise etappe, siis tegelikult homme valitsuskabinetis me seda arutame. Kuulame ära ka teadusnõukoja ettepanekud, vabandust, mitte valitsuskabinetis, vaid esialgu COVID-19 komisjonis, homme meil on mõlemad, kõigepealt kolm tundi on komisjon ja siis on kolm tundi valitsuskabineti nõupidamine. Ja meie enda ettepanek on siin teatud usaldusmeetmeid kasutusele võttes minna seda avamisteed kas kohe pärast eriolukorra lõppemist või hiljemalt 1. juulist. Need usaldusmeetmed peaksid olema eeskätt isikukaitsevahendite kasutamine ehk kaitsemaskid, loomulikult COVID-19 n-ö puhtus selles konkreetses hooldekodus. Kui seal on diagnoosiga inimesi, siis sinna ei saa lubada kedagi sisse, see on elementaarne. Aga kui tegemist on hooldekoduga, kus ei ole teadaolevalt ühtegi nakatunut ja inimene soovib oma lähedast külastada, siis esimene eelistus on seda teha värskes õhus, saades väga hästi aru, et alati seda võimalust ei ole olemas inimesel endal ega ka tema lähedastel. Kui see ei ole võimalik värskes õhus, siis korraldada see isikukaitsevahendeid kasutades, soovitatavalt selliseid üks ühele ruume kasutades ehk et mitte niimoodi, et on neli erinevat klienti ühes toas ja veel rohkem, et on selline suurem kogunemine, mida me täna oleme teadlikult vähendanud hooldekodudes. Selliseid ajaveetmisi kahjuks suurtes ruumides ühiselt hetkel tuleb teha mõnevõrra vähem, et vähendada nakkusohtu.
Ja meil on veel selliseid usaldusmeetmeid välja töötatud, 6-8 punkti. Hooldekodude kohta on umbes kahele lehele koondatud peamine info ja peamised lähtekohad ja ootame ära teadusnõukoja hinnangu, kas me julgeme, teades kõiki neid riske, minna seda avamisteed pärast eriolukorra lõppu või jääb see väike viiteperiood siiski ja me näiteks 1. juunist selleni jõuame. Ma ei kujuta isiklikult ette, et see saaks olema hiljem. Tõesti see vajadus ja soov inimestega kohtuda on suur ja olukorras, kus me oleme läinud avamise teed juba väga paljudes muudes küsimustes, kus tegelikult see koroonaviirus Eestis vähenenud, ma ütleksin, et kiiremas tempos, kui tegelikult enamik julges loota.  Kuu aega tagasi olid need numbrid kordades kõrgemad, mõnes piirkonnas kümme korda kõrgemad, kui nad praegu on. Vaadates ka Saaremaa numbreid näiteks, kus me räägime juba üksikutest juhtumitest kahe nädala lõikes, tipphetkel me rääkisime 314-st. Eesti riigis tervikuna me rääkisime tipphetkel kahe nädala lõikes suurusjärgus 750 nakatunust, täna räägime 94- st ehk see on seitsmekordne langus. Ja see langustrend jätkub. Selles vaates ma arvan, et hiljemalt 1. juunil peaks olema võimalik lähedasi külastada. Ja kui teadlaste nõukoja hinnang ja need usaldusmeetmed seda võimaldavad, siis võib-olla juba varem. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Aitäh, lugupeetud juhataja, sõna andmast! Austatud minister! Me oleme teiega omastehoolduse teemal siin saalis päris mitu korda rääkinud, osa meist veel päris-päris mitu korda. Ja te olete kindlasti minister, mis võib-olla tänases valitsuses ei ole kuigi sagedasti nähtav, kes saab aru, mis tema valdkonnas sisuliselt toimub, ja te vastate väga sisuliselt küsimustele ja jätate vähemasti mulje, et te muretsete nendesamade asjade pärast, mida sotsiaaldemokraadid on tõstnud seoses omastehoolduse küsimustega. Aga oma vastuses, ühes varasemas, te siin just ütlesite, et minister ei saa ühtegi kuupäeva öelda. Ometi peaks teil olema ju mingisugune tööplaan, mida te soovite teha. Aga ka näiteks viimati lisaeelarve ajal, kui sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku omastehoolduse suunal eraldada konkreetselt raha, ma ei kuulnud kordagi, et te oleksite võidelnud oma vorstide eest ja öelnud välja mingid selged tärminid, millal te tahate midagi saada. Kas te võiksite siiski öelda, mis see teie tööplaan on? Millal olulisemad asjad omastehoolduses peaksid saama lahenduse? Millised ettepanekud te  valitsuse liikmena teete nii hooldekodukoha maksumuse osas kui ka näiteks puudega inimeste toetuse osas, mis ei ole ka üle kümne aasta tõusnud ja mis on omastehoolduse võimaluste juures ka näiteks kindlasti oluline asi?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Vastasin enne tõesti sellele küsimusele, mis puudutas seda, et millal saab keskmise pensioni eest hooldekodukoha. Ja seda vastust, ma arvan, et ei saa siit ruumist keegi anda ja mistahes kuupäeva me välja ütleksime, siis me ennast sellega petaksime.
Mis puudutab muud tööd, siis nagu öeldud, siis hetkel võib-olla kõige ajakriitilisem isegi, kui see koroonakriis lõpeb, on tõesti teie kolleegi Kalvi Kõva poolt viidatud Euroopa Liidu vahendite läbirääkimine, sest tegelikult see eelarveperiood hakkab ju õige pea juba pihta, 2000 ja 2021 ja edasi, ehk et vaadata, et sealt valdkonnast tuleks piisavalt sotsiaalsektorisse tervikuna, pikaajalisse hooldusesse vajalike investeeringute tegemiseks. Teine kindel kuupäev on tõesti aasta lõpuks anda valitsuskabinetile konkreetsed ettepanekud, kuidas seda riigi ja kohaliku omavalitsuse suunda rakendama hakata ehk siis õiglast kohatasu hüvitamise põhimõtet, samuti seda inimese enda omavastutuse hindamist, nagu enne viitasin, ka lapselaste ülalpidamiskohustusest vabastamist ja samuti sellise teenuse mahtude kui sellise tõstmise võimalusi, eeskätt koduteenusele suunamise mõttes. Ehk et nende ettepanekutega tuleme välja selle aasta jooksul. Mis puudutab laiemat sihti, siis ma arvan, et see peamine eesmärk ongi inimeste ühest küljest selle omaosaluse allasaamine, esialgu selle tõusu pidurdamine, ja teine siht on kahtlemata see, et teenusesaajate arv kasvaks tervikuna, mitte üldhooldekodudes ilmtingimata, vaid laiemalt hooldusteenust. Olen ka varem välja toonud, et Eestis hinnanguliselt on vajadus 120 000 koha järgi, teenuse järgi ja saajaid on suurusjärgus 70 000. Ehk 50 000-ne kääre on siin sees ja see on üks selliseid probleeme, mida ühe aastaga ei lahenda, aga kui seda kohe lahendama ei hakka, siis see lahenduseni ka ei jõua. Siin on, ma arvan,  oluline ka iga kohaliku omavalitsuse panus. Et olen ka ise väga paljudega kohtunud ja just seda välja toonud, ka n-ö üleriigilist statistikat selle kohta, kui palju üks või teine omavalitsus suunab sotsiaalvaldkonda raha, ja pannud siis südamele, et kulusid ongi palju, kohaliku omavalitsuse kohustusi ongi palju, aga sotsiaalvaldkond on inimeste jaoks, ma arvan, üks kõige olulisemaid tervisevaldkonna kõrval, kuhu tegelikult lisavahendeid suunata tuleb, ja on hea meel tõdeda, et omavalitsused on laias laastus kõik ju sellega igati ka nõus ja ühel lainel, et seda vastutust kuskile veeratada ei soovi, pigem on küsimus tõesti olnud tulubaasis, rahalistes võimalustes, mis headel aegadel on mõnevõrra paranenud ja nüüd kriisiaegadel kahjuks võivad ka muidugi langeda. Nii et see debatt omavalitsuste enda n-öraha osas tuleb kindlasti ka ära pidada, et vajalikud sotsiaalteenused inimestele kättesaadavad oleksid ka kriisiajal, kui tulubaas omavalitsustel järgmistel aastatel saab olema madalam, kui algsed prognoosid ette nägid. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jaak Juske, palun!

Jaak Juske
Austatud eesistuja! Hea minister! Meid täna kuulavad sajad, kui mitte tuhanded inimesed, kes kriisi ajal on kaotanud töö ja kes on hädas oma lähedase hooldekodu kohatasu maksmisega. Mis ikkagi on see teie sõnum? Kas ma sain teist õieti aru, et sel aastal need pered riigi poolt mingisugust lisatoetust saamas ei ole? Te ei suuda meile täna öelda ühtegi konkreetset kuupäeva, millal te olete valmis võitlema vajalikud rahad riigieelarvesse. Mis on teie sõnum nendele peredele, kes ootavad täna, nüüd ja kohe või vähemalt sügisel hiljemalt riigipoolset lisatoetust, et saada selle kohustusega hakkama? See vajadus on reaalne, need inimesed ei saa oodata aasta või kaks, kui valitsus lõpuks oma aruteludega nii kaugele jõuab. Millal see lisatoetus tuleb?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Inimesed on pidanud ootama kahjuks aastaid, nii siis, kui on sotsiaaldemokraadid võimul olnud, sedasama ministrikohta tätnud, kui ka varasematel aastatel. Nii et ma arvan, et nii jõuline on opositsioonis olles muidugi kerge olla, aga päris elus kahjuks ei ole lahenduse leidmine nii kergeks osutunud, sõltumata sellest, kes parasjagu ministriametit on pidanud.
Mis puudutab käesolevat aastat, siis kahtlemata siin peavad inimesed eeskätt pöörduma oma kohaliku omavalitsuse poole, kes vastavalt seadusele seal valdkonnas tegeleb, ja nagu öeldud, siis ka erinevalt eelmisest majanduskriisist, seda mäletavad 2009. aastal kindlasti hästi ka sotsiaaldemokraadid eesotsas endise rahandusministriga, kus tegelikult mingi kärbete teed, mida kõik koalitsioonis olevad tollased erakonnad ei toetanud, ka mina ei oleks toetanud. Õigesti tegite! Selle kriisi ajal ei läinud riik omavalitsuste tulu kärpima, vaid vastupidi suurendama. 130 miljonit eurot leiti sinna juurde, mitte ei otsustatud omavalitsustelt vähemaks võtta. Kindlasti see on üks selge sõnum, mis annab ka omavalitsusele võimaluse neidsamu inimesi toetada hooldekodu kohatasu tasumisel. Ma väga loodan, et seda raha just nimelt ka selleks eesmärgiks teiste seas kasutatakse. Olen üsna kindel, et seda tehakse. Nagu öeldud, omavalitsused võtavad oma kohustuste täitmist tõsiselt ja ma usun ka seda fakti, et selle asemel, et nende tulu kärpida rasketel hetkedel, on mindud nedne tulu suurendamise teed, omavalitsused kindlasti märkavad. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Lugupeetud arupärimise adressaat, lugupeetud härra minister, teile rohkem küsimusi ei ole. On võimalik pidada kõnesid. Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Head ametikaaslased! Suur tänu kõigepealt ministrile vastuste eest! Aga kurb on see, et nendest vastustest ei tulnud sellist lootust. Lootus sureb teadupärast viimasena. Ja aasta 2022 on väga kaugel, ma kardan küll, et väga mitmed abi vajavad inimesed ja nende perede lähedased, kes on täna selle raske küsimuse ees, kuidas edasi, nende jaoks võib-olla 2022 on lootusetult hilja.
Ma olen veendunud, et täna siin saalis ei ole inimesi, kes ei teaks nendest probleemidest, millised tegelikult valitsevad tervishoius ja hoolekande korralduses. Selleks ei pea isegi mitte omama põhiharidust või erialast põhiharidust või kõrgharidust. Siin saalis on nii kohalike omavalitsuste töökogemusega inimesi, on perekonnas ja sõpruskonnas nii hooldust vajavaid kui hooldavaid inimesi. Ja see, et sotsiaalvaldkond on aastaid olnud rahastamata, see on tõsi, see ei ole ka kellelegi uudis. Ma oleksin muidugi ülekohtune, kui ütleksin, et midagi pole tehtud, kindlasti on, kuid kahjuks on veidi nikitsetud ühes nurgas ja siis teises nurgas ilma suuremat ja terviklikku pilti nägemata. Minister tõi juba siin välja, kui suureks on tõusnud inimeste omaosalus hooldekodukoha osas, 80%-ni. Lihtsalt üks selline võib-olla markantsem näide selles osas on see, et Sotsiaalministeeriumi andmetel inimesed maksid 2018. aastal hooldekoduteenuse eest 53 miljonit eurot, see oli siis eakate endi pension ja lastelt ja lastelastelt makstavad tasud. Ja riik kulutas sellel ajal hooldekoduteenuse peale 14 miljonit eurot. Kui me võrdleme 2008, kui riigi ja omavalitsuste kulud hooldekoduteenusele olid 11 miljonit ja inimesed maksid ainult 17,5 miljonit ehk siis võrreldes selle ajaga on 10 aastaga kohaliku omavalitsuse poolne kulu suurenenud 3,5 miljonit eurot, aga inimeste kanda jääv kulu on suurenenud 35,5 miljonit.
Ja tegelikult juba aastal 2002 alustati sotsiaalhoolekande arengukava väljatöötamisega, mis siis aastateks 2005–2015, aga tänase valitsuse tööplaanis on, et alles aastaks 2020 lõpuks esitatakse siis pikaajalise hoolduse seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Me kõik teame poliitikutena, et midagi ei muutu enne aastat 2022, aga see on selgelt liiga hilja. Tegelikult on ju kõik analüüsitud, piloteeritud, uuritud ja auditeeritud. Me võime ainult väikese loetelu nimetada sellest, et oli hoolduskoormuse rakkerühm, oli rahvusvaheline uuring, oli ministeerium käivitanud erinevaid arendusprojekte, ja tegelikult on ju selge, mida selles valdkonnas teha tuleb. Aga ma saan aru, et ei jätku raha, aga ei jätku ka nagu tegusid.
Ja lõpetuseks. Kui minister viitas siin sellele, et sotsiaaldemokraadid olid ka valitsuses, ja tõesti 2014–2015, viimane kord, kui sotsiaaldemokraadid omasid sotsiaalkaitseministri portfelli, siis koos Reformierakonnaga tõstsime enam kui kümme aastat muutumatuna olnud lastetoetuse. Kui sotsiaalministri ametiportfell oleks jäänud sotsiaaldemokraatidele, siis ma olen täitsa kindel, et täna sellist arupärimist siit puldist poleks vaja olnud esitada, teil poleks olnud vaja vastata, see asi oleks tehtud olnud. Aga noh, mis seal parata, nii ta on! Kurb on ka see, et kui 2022 alles hakatakse selles vallas midagi tegema, siis tõepoolest, eakate inimeste puudetoetus haigusest tulenevate kulutuste kompenseerimiseks on olnud enam kui kümme aastat muutumata. Tänu sotsiaaldemokraatidele ja sotsiaalkomisjoni poolt algatatuna laste, puuetega, toetused said tõstetud eelmise Riigikogu koosseisus, mis selle aasta 1. jaanuarist inimestele abi annavad, aga eakatel on need olnud enam kui kümme aastat muutumata. Olge hea mees ja tehke seegi ära, abiks ikka! Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Rohkem kõnepidamise soovi ei ole ilmutatud, seega on läbirääkimised selles küsimuses lõpetatud ja ka selle arupärimise käsitlemine lõpetatud.

6. 20:57 Arupärimine põhjendamatult kõrgete ravimihindade kohta (nr 32)

Aseesimees Siim Kallas
Võtame vaatluse alla järgmise päevakorrapunkti, täna viimase: Riigikogu liikmete Lauri Läänemetsa, Riina Sikkuti, Jevgeni Ossinovski, Helmen Küti, Raimond Kaljulaidi, Indrek Saare, Heljo Pikhofi, Ivari Padari, Jaak Juske ja Katri Raigi 22. aprillil 2020 esitatud arupärimine põhjendamatult kõrgete ravimihindade kohta sotsiaalminister Tanel Kiigele. Palun, härra Ossinovski, arupärijate esindaja!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Esitlen minu ja kolleegide poolt esitatud arupärimist, mis puudutab tõesti põhjendamatult kõrgeid ravimihindasid. Kui eelmises punktis ootuspäraselt sai Vabariigi Valitsuse liige juhatada inimesed kohaliku omavalitsuse poole abi küsima, siis sellel puhul seda teha ei saa, sest ravimiturg ja ravimipoliitika on Eesti keskvalitsuse korraldamiskohustusega. Meie arupärimine on ajendatud kahest asjaolust, mis viitavad ravimituru korralduslikule puudusele või veale, mis ilmnes Õhtulehe poolt läbi viidud analüüsist. Õhtuleht on, nagu ka mõni teine meediaväljaanne, aga Õhtuleht eriti tublisti, viimase poole aasta jooksul süvenenud ravimituru korralduslikesse probleemidesse ja on hea meel, et sealt on koorunud asju, mis on erakordselt olulised ja mida siiani kuidagi niimoodi akuutselt teadustatud ei oldud. On kaks teemat, mis sealt välja tulid ja mille osas me siis ministrilt arvamust ka küsime.
Esimene puudutab teada-tuntud küsimust sellest, et meil on siis hinnakokkuleppega ravimid, enamikes soodusravimite siis toimeainete puhul, ehk siis riik on ravimitootjaga kokku leppinud, et on võimalik ravimit saada kontrollitud hinnaga, mille osas siis ka haigekassa enamuse hinnast hüvitab. Ja samal ajal me teame, et turul on ka ravimid, mis on sama toimeainega, aga kallimad. Ja eks seda statistikat, et justkui peaks olema võimalik patsientidel saada ravimeid odavalt, aga millegipärast suur hulk inimesi maksab rohkem, kui nad võiksid ravimite eest maksta. Seda ma olen pikki aastaid näinud, seal on palju erinevaid põhjendusi olnud, et inimestele meeldib kallimaid ravimeid osta, kuna need brändid on head. On palju teisi põhjendusi, aga üks nendest on ikka olnud see, mis on kummitanud, et mitte alati ei ole apteegis tegelikult kõige odavamat ravimit võimalik osta. Ja seda siis Ravimiamet on rääkinud, et noh, mõni kord aeg-ajalt selline mure on, aga see ei ole valdav.
Õhtulehe analüüs on näidanud, et see tegelikult on massiline. Seda, et apteegist oleks võimalik saada peaaegu kõikide toimeainete puhul hinnakokkuleppe ravimit, seda esineb kaunis harva. See on esimene plokk meie küsimusi: millisel viisil peaks tõhustama valitsusliikme arvates Ravimiameti või teiste riigiasutuste, aga põhiliselt Ravimiameti järelevalve funktsiooni, et tegelikult tagada, et hinnakokkuleppega need kõige soodsamad ravimid oleksid patsiendile reaalselt kättesaadavad. Väga tihti nad hetkel seda ei ole ja inimesed maksavad ülemäära, isegi kui tahaksid kulutada vähem.
Teine teema, mis on eriti kompleksne ja selle tõttu kättesaadavuse arutelus on seda raske käsitleda, aga see puudutab seda, et meil on küll teatud toimeainetele või peaaegu kõikidele toimeainetele olemas piirhind, kui vähemalt mitu ravimit on turul sama toimeainega, aga piirhinna kokkulepped sõlmitakse tegelikult ainult ühe konkreetse pakendiga. Ja see tähendab seda, et kui patsiendile arst kirjutab välja teistsuguse kangusega rohu, siis ta võib maksta oluliselt rohkem selle ravimi eest, kui ta tegelikult peaks loogika mõttes maksma, sellepärast et riigi kokkuleppimise loogika, mis seadusega on kehtestatud, on täpselt selline, et ühe pakendi osas kaitstakse nii haigekassat kui patsienti ja kõikide teiste pakendite puhul kaitstakse haigekassa eelarvet, et haigekassa liiga palju ei maksaks. Aga see, kas inimene maksab palju või vähe, on jäänud ravimimüüjate ja tootjate ülesandeks.
Ja kogemus, nagu ikka selles valdkonnas, et kui saab inimestelt mitu nahka võtta, siis ikka võetakse kah. Ja sellest tulenevalt on meil küsimused ministrile, kuidas selles osas oleks mõistlik ja vajalik seadusi muuta, selleks et Eesti inimesed saaksid ravimeid võimalikult soodsalt ja need ülemäärased rahavõtmised oleks võimalik lõpetada. Täname!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Palun siia kõnetooli Helmen Küti. Vabandust, Tanel Kiik!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed, head arupärijad! Tänan taas olulise teema tõstmise eest! Sellel teemal saime arutleda ka 22. aprillil, kui oli infotunnis samasisuline küsimus, õigemini lausa mitu. Ja nüüd loomulikult heameelega selgitan neid vastuseid ravimihindade kohta ka arupärimise vormis.
Ravimite hindade kujunemine, tarneala sujuv toimimine on kahtlemata üliolulised küsimused. Me näeme seda ka konkreetse kriisi ajal, kus need tarneraskused, erinevad ekspordipiirangud ja ravimivarud on osutunud suureks väljakutseks väga mitmes Euroopa riigis. Me oleme Eestis tegelikult selle kõige olukorraga, võiks öelda, võrdlemisi hästi toime tulnud. Praegune ravimite piirhinna süsteemis pigem on see ennast õigustanud, kuid mõistagi on seal kitsaskohti, aspekte, mida saab paremaks lihvida. Ma arvan, nii Õhtulehe enda analüüs kui ka sotsiaaldemokraatide poolt välja toodud murekohad kindlasti aitavad kaasa, et seda süsteemi ühest küljest käigus hoida, tasakaalus hoida, aga veelgi paremaks muuta.
Vastan siis ka küsimuste kaupa. "Millisel viisil plaanite reformida Ravimiameti järelevalvesüsteemi, et tagada hinnakokkuleppega ravimite tegelik kättesaadavus apteekides?" Kui me räägime hinnakokkuleppega ravimite kättesaadavusest, siis see sõltub mitmest asjaolust: kas apteek tellib hinnakokkuleppe piiri... ravimit, kas apteegil on võimalik vajalikku ravimit tellida. Konkreetse ravimi apteegis müügiloleku perioodilised kõikumised on seotud reeglina ravimi väljaostmise ja tellimuse saabumise vahelisest ajavahemikust. Ravimiseadus kohustab apteegitasandil tagama müügiloa või turustamisloa alusel Eestis turustatava ravimi kättesaadavuse mõistliku aja jooksul, vastavalt siis ravimiseaduse § 45 lõikele 5. Teiseks kohustab sama seadus tagama nende ravimite müügil, millele on kehtestatud ravikindlustuse seaduse alusel piirhind ja sõlmitud hinnakokkulepe, tagama vähemalt ühe ja sama toimeaine sisaldusega ravimpreparaadi müügiloleku. See on ravimiseaduse § 45 lõige 9. See kokkuvõttes tähendab, et esiteks, see ei kohusta apteeke pidama apteegis kohapeal kõigi ravimpreparaatide nomenklatuuri, mille kohta on sõlmitud hinnakokkulepe, kehtestatud piirhind, kuid juhul, kui apteek antud toimeaine manustamisviisiga ravimeid hangib, tuleb ennekõike hankida hinnakokkuleppega ravimpreparaat. Ja teiseks, selle sätte alusel ei pea olema ka hinnakokkuleppe või piirhinnaga ravim, vaid ravim, millele on kehtestatud ravikindlustuse seaduse alusel piirhind ja sõlmitud hinnakokkulepe, ehk mõlemad tingimused peavad olema täidetud. Kolmandaks, apteek peab väljastamisel pakkuma mitte alati hinnakokkuleppe, piirhinnaaluseid ravimeid, vaid väiksema omaosalusega ravimit. Ravimite väljakirjutamise, apteegist väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm, § 6 lõige 5 nii sätestab. Ehk kokkuvõttes ei pea apteegis olema igal ajahetkel müügil kõiki Eestis hinnakokkuleppega ja piirhinnaga võrdseid või ka piirhinnaaluseid ravimeid, vaid peavad olema need, mida konkreetne apteek oma sortimendis müüb. Ja kui patsiendile sobivat ravimit ehk väiksema omaosalusega ravimit apteegis müügil ei ole, saab apteek seda patsiendile selgitada ja neid asjaolusid avada ja patsiendi tarbeks ka eraldi tellida. Ja tagada tuleb see mõistliku aja jooksul. Ravimiameti kinnitusel on piirhinnaaluste ravimite müügiloleku kontroll prioriteetne, seda tehakse igal apteegiinspektsioonil ning puuduste esinemisel teeb Ravimiamet järelkontrolli ja vastavad järelevalve tulemused avaldatakse Ravimiameti kodulehel regulaarselt. Kui vaatame näiteks Ravimiameti andmeid 2019. aasta hinnakokkulepperavimi puudumise kohta, siis me näeme, et aastases lõikes on see vähenenud pea poole võrra. Ja üldse viimase 5–6 aasta plaanis on tegelikult 2019. aasta olnud rekordhea aasta. Ehk et toona kontrolliti 140 apteeki, kontrolliti 4420 toimeainet ja hinnakokkulepperavim puudus 58 korral. Kui vaadata siin n-ö halvemaid aastaid, toon näite 2014: 148 apteeki kontrollitud ehk samas suurusjärgus, toimeainet kontrollitud 3580, isegi vähem, ja hinnakokkulepperavim puudus 289 korral, ehk toona oli siis üle nelja korra rohkem. Nagu öeldud, eelmise aasta võrreldes samuti on siin toimunud ligi poole võrra vähenemine ehk 58 versus eelmise aasta 96. Ravimiamet saab edaspidi kasutada ka avalikke andmestikke, mille andmed uuenevad üks kord päevas, analüüsi võimaliku sisendina järelevalveks, ja kaalume ka täiendava nõude kehtestamist, mis kohustaks apteegis müügil hoidma piirhinnale lähima hinnaga ravimpreparaate kui sama toimeainesisaldusega ja ravimi vormis ravimi piirhinnaalust preparaati ei ole tellida. See kõik eeldab muidugi täiendavat ressurssi järelevalveks, alati kõike ei peagi järelvalvega reguleerima, küsimus on ka erinevates kokkulepetes ja koostöös ravimisektorisiseselt.
Number 2 küsimus: "Mil viisil plaanite kaitsta patsiente ülemääraste ravimihindade eest hinnakokkuleppe pakendist erineva koguse ja/või toimeaine sisaldusega pakendite puhul?" Kui me vaatame Tervise Arengu Instituudi 2019. aasta andmeid, siis tõesti suurima patsiendi omaosaluse kulud olid hambaravi puhul, 27,9%, ja ravimite omaosaluse kulud lähenesid siis 15%-sele WHO soovituslikule piirile, täpsemalt retseptiravimite puhul 19,5, käsimüügiravimite puhul 14,2. Olete siin probleemina välja toonud need juhud ravimite piirhindade arvutamisel, kus konkreetses grupis toimeaine osade tugevuste hinnad on piirhinna languse järel sellest kõrgemaks jäänud ning neid kasutaval patsiendil pole alati võimalik vältida piirihinnaülest omaosalust. Iseenesest on adekvaatne teematõstatus. Koostöös Eesti Haigekassa spetsialistidega tuvastasime, et selliseid gruppe esineb ligikaudu 1/4-l toimeainetest, millele on arvutatud piirhind. Tegemist on valdavalt kaua turul olnud ning märkimisväärselt odavnenud ravimitega, kus piirhindadest põhjustatud hinnalisa patsiendile jääb ostu kohta 2–3 euro piiresse. Ja selliste ravimite puhul võib kohata ka lausa omaosaluse alusmäära ehk 2,5 euro alla jäävaid jaehindasid, mida haigekassa nagunii ei hüvitaks. Ehk et ilmtingimata see ei pruugigi tähendada seda, et patsiendi jaoks see hind kallim on, ehk sõltub konkreetselt ravimi hinnast, omaosaluselt teatud summa tuleb nii või naa ju tasuda. Absoluutväärtuselt madalate hindade tõttu annavad ka mõned eurod suure hinnaerinevuse protsentides. Siin tuleb vaadata mõlemat korraga, nii protsenti kui ravimi hinda. Piirhinnasüsteemi eesmärk on säästa nii patsientide kui ravikindlustuse raha, et seda jätkuks ka uute ravivõimaluste jaoks. Kehtiv ravimite piirhindade süsteem on Eestis kehtinud alates 2005. aastast ja omaosaluse koormuse vähendamiseks on kasutusel teatavasti ka soodusmäärade süsteem, vastavalt siis 50%, 75% ja 90%, mille haigekassa hüvitab, ja omaosaluse koormuse vähendamiseks muudeti 2018. aastal täiendava ravimihüvitise põhimõtteid, täiendavat ravimihüvitist arvestatakse kulutustelt, mis ületavad 100 eurot aasta kohta. Ma arvan, et see on üks väga hea otsus. Haigekassaga koostöös on koostamisel isikupõhine omaosaluskoormuse analüüs, kus analüüsitakse kõiki kulusid, mis inimesele ravikindlustuse poolt hüvitatud teenuste, ravimite ja meditsiiniseadmetega kaasnenud on. Analüüsis vaadatakse muu hulgas ka täiendava ravimihüvitise eelset perioodi, nii et tegelikult on võimalik hinnata ka selle mõju. Analüüs oleks pidanud valmima sügiseks, aga kuna seoses eriolukorraga on olnud väljakutseid rohkem nii haigekassal kui teistel osapooltel, siis see võib nihkuda, aga loodame siiski hiljemalt aasta lõpuks selle valmis saada. Eesti Haigekassa sõnul on nende eesmärgiks juba ravimitootjate esindajatega läbirääkimistel tagada, et piirhinnaga kaetud toimeainete ehk kõik erineva toimeaine sisaldusega ravimpreparaadid oleksid kehtivate piirhindade piires inimestele kättesaadavad. Ja mõnede ravimite puhul, näiteks kui me räägime samast toimeainest, kuid erineva toimeainesisaldusega tablettidest, saaks muuta piirhinnasüsteemi, kuid see nõuab tõenäoliselt ravimikindlustuselt lisaraha ja soosiks pigem ravimitootjaid kui patsiente. Ehk hinnang on see, et sellisel juhul jääks tegelikult vähem raha uutele ravimitele. Piirhindade kehtestamine preparaadipõhiselt tooks haigekassa hinnangul kaasa ravikindlustuse lisarahavajaduse ca 1,5 miljonit eurot aastas ja samal ajal tooks see kaasa ravimite piir- ning jaehindade tõusu, vähendades tegelikult geneeriliste ravimite hinnaeelist. Tagajärjena võib Eestis väike turg muutuda geneeriliste ravimite tootjatele vähem atraktiivseks ja tulevikus oleks sel juhul halvemal juhul kättesaadav näiteks ainult originaalravim. Nii et see võiks olla pikas perspektiivis hoopiski patsiendivaenulik samm. Piirhindade tõstmisel suureneb samuti ka soodusmäärast ehk sellest 50%, 75, 90%, jääb vältimatu omaosalus, mis puudutab ka üha rohkemaid patsiente. Nagu arupärijad õigesti viitavad, on patsiendi omaosaluse tõus põhjustatud piirhinnaaluste ravimite müügilt puudumisest. Märkimisväärseks põhjuseks on ravimite tarneraskuste sagenemine kogu maailmas, seda eriti eriolukorra ajal. Eelmisel aastal sai Ravimiamet ligemale 300 ravimi tarneraskuse teatist. Käesoleva aasta esimeses kvartalis on tulnud tegelikult neidsamu teatisi kolm korda rohkem kui eelmistel aastatel samal perioodil. Ehk kahjuks me näeme tõesti seda, et meedias palju kõneainet leidnud tarneraskused on reaalselt ka mõjutanud ravimite kättesaadavust. Olen ka ise ja Välisministeerium on teinud siin väga palju head tööd selle nimel, et teiste riikide võimalikke piiranguid ja võimalikke otsuseid meile positiivses suunas kallutada, et Eesti inimesed vajalikke ravimeid saaksid. Lisaks sõlmisime 17. aprillil seitsme ravimihulgimüügi ettevõttega sellise hea tahte väljenduse koostöölepped, et tagada Eesti patsientidele oluliste enim kasutatavate ravimite kättesaadavus eriolukorra ajal. Ehk et võeti kohustus väga suur loetelu ravimitest kahe kuu varuga Eestis pidada, et võimaliku tarneraskuse korral ei tekiks kohe inimestel ravimipuudust. Lisaks on meil plaanis tegelikult sellise püsiva varu hoidmise põhimõtted läbi rääkida Ravimiameti ja Eesti Haigekassaga, et vältida tarneraskustest tulenevat patsientide omaosaluse tõusu või ... ravimi kättesaadavust. Sel teemal on kohtutud nüüd käesoleva aasta maikuus, jätkukoosolekud samuti plaanis. Tegelikult varasemalt oleme arutanud juba sama küsimust nii hulgimüüjate, ravimitootjate, erinevate siis arstide, apteekrite esindajatega, ametite esindajatega. Ehk et ravimite kättesaadavuse, tarneraskuste küsimus, võimalik varude kohapeal hoidmise küsimus, see ei ole ju uus, aga sellega tuleb kindlasti edasi liikuda hiljemalt eriolukorra lõppedes ja tegelikult osaliselt juba ka eriolukorra ajal, nagu öeldud, oleme sellega ju tegelikult tegelenud.
Kolmas küsimus: "Kas peate õiglaseks olukorda, mis paneb rahaliselt ebavõrdsesse seisu sama diagnoosiga patsiendid, kui arst on neile välja kirjutanud erineva kangusega sama toimeainega ravimi?" Mõnevõrra, eks ole, viitab sellelesamale tegelikult ka teisele küsimusele. Aga kui me räägime Eesti tervishoiukorraldusest, siis see toetub kahtlemata solidaarse ravikindlustuse põhimõttele, mis, ma arvan, et on väga õige. Samal ajal võib siiski täheldada seda, et patsiendid on ikkagi rahaliselt ebavõrdses seisus mitmetele põhjustel, on see tulenevalt inimese enda sissetulekust, sotsiaalsest staatusest, perekonna toetusest, vanusest, ka retsepti soodusmäärast, isiklikest eelistustest johtuvalt ja teistel põhjustel. Ehk eelduslikult suunab omaosaluse suurenemine patsiente tegema valikuid geneeriliste ravimite kasuks, patsiendile peab samal ajal jääma ka võimalus soovi korral eelistada kallimat ravimit ja see on inimese enda otsus, aga kallimate originaalravimite sellist kulu, juhul kui see on inimese enda valik, ei pea katma alati ühisest ravirahast. Ja ravimite kompensatsioonimehhanism on eesmärgistatud olema solidaarne ehk siis peaksime esmalt keskenduma sellele, et erinevate diagnoosidega patsiendid ei peaks tasuma raviks diametraalseid erineval arveid. Selleks kasutame kompleksseid lahendusi, nagu eelnevale küsimusele vastates mainisin. Ja tõsi on ka see, et paljud patsiendid eelistavad originaalravimeid. Tarbijate harjumuste muutmine on pikaajaline protsess. Patsiendil on võimalik kasutada tihti ka soodsamaid ravialternatiive, sealhulgas liigse omaosaluseta, kuid mingil põhjusel seda ei tehta. Eelistatakse kallimaid ravimeid, on see tulenevalt siis soovitustest, on see tulenevalt harjumustest, see on sõltuvalt inimestest erinev ja kindlasti ka sellist patsientide teadlikkust oma õiguste eest hinnakompenseerimise põhimõtetest on võimalik tõsta. Ja patsiendi nõustamisel on valikutest suur roll loomulikult arsti, patsiendi ja apteekri koostööl. Eelduslikult suunab omaosaluse suurenemine patsiente tegema, nagu öeldud, valikuid pigem geneeriliste ravimite kasuks, aga apteekri nõustamine odava ravimi pakkumisel on ülitähtis apteegiteenuse pakkuja roll, aga ostuotsuse lõpliku teeb siiski patsient ise.
Neljas küsimus: "Millal plaanite algatada eelnõu, et lahendada Õhtulehe analüüsi tulemusel ilmnenud tõsised puudujäägid teie haldusalas?" Tunnustan igati Õhtulehe toimetust, olen seda enne ka väljendanud. Ma ei ole kindel, et selle konkreetse probleemi lahendamine on n-ö ühe konkreetse õigusaktiga teostatav, pigem on siin kindlasti oluline, nagu öeldud, hea järelevalve, laiapõhjaline koostöö. Suhteliselt keeruline on luua alati uusi norme, mis tagaksid võrdse kohtlemise kõigi sama diagnoosiga patsientidele. Tänases rahvusvahelises olukorras on väga oluline tagada ravimite turul olek, et vähendada tarneraskuste mõju inimestele. Tarneraskuste osakaalu vähenemine pakuks probleemile olulist leevendust, lisaks täiendavad pingutused olemasolevate regulatsioonide raames, nii ravimihinna läbirääkimistel kui mõjuhinnangute tulemuste kasutamisel. Ehk esimene eesmärk võiks olla olemasolevat regulatsiooni rakendada tõhusamalt, aga oleme siiski teinud juba teatava esmase õigusliku analüüsi, et on tõenäoliselt ka kohti, mida me siiski ei pea vajalikuks ravikindlustuse seaduses kohandada, näiteks ka 2014. aastast rakendatud n-ö võrdlusriigi piirhindade põhimõtet, aga see vajab natukene täiendavat analüüsi ehk me ei soovi seda päris ära kaotada, aga küsimus on selles, et mil määral siis see võrdlusriigi piirhinna puhul oleks võimalik luua sellist võimalust, kus rahvatervise seisukohalt on õigus ka sellest loobuda, ehk et neid otsuseid võiks teha läbi haigekassat nõustava ravimikomisjoni. Vastavat seadusemuudatuse ettepanekut oleme tõepoolest ka ette valmistamas ja kindlasti see sel juhul ka parlamendi palge ette jõuab. Nii et tänud igatahes olulisele teemale tähelepanu juhtimast ja vastan küsimustele. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Austatud minister, teile on ka küsimusi ja esimesena palun, Helmen Kütt!

Helmen Kütt
Lugupeetud eesistuja! Austatud sotsiaalminister! Hooldekodukoht pensioni eest on seni tegemata, kuna sotsiaalministri portfelli ja vastutust sotsiaaldemokraadid kand pole saanud aastast 2015. Aga õnneks tervise- ja tööministrid Ossinovski ja Sikkut on tervishoiu valdkonda siiski täiendavaid kergendusi toonud, näiteks retseptiravimite soodustus, mittetöötavate vanaduspensionäride eesti lisaraha riigieelarvest haigekassale ja siiski ka hambaravi soodustus. Minu küsimus aga puudutab seda, et eelmisel aastal maksid Eesti inimesed tegelikult peaaegu 16 miljonit eurot üle piirhinna ja see on väga suur summa, eriti teades, et valdavalt ostavad eakad inimesed ravimeid. Tegemist on kindlasti hästi keerulise valdkonnaga, paljude nüanssidega, aga järsku te võiksite siiski sõnastada oma eesmärgi ministrina selles küsimuses, millal, mil viisil võiksid Eesti inimesed ravimite eest vähem maksma hakata? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Ravimite järele nõudlus kasvab kogu aeg. Iseenesest ravimite tarbimine samuti on tõusuteel, paratamatult. Mis puudutab ravimite hindasid, siis nagu öeldud, siin on tõesti väga mitu erinevat asjaolu, mis seda kokkuvõttes mõjutavad – on need tarneraskused, on need kohapealsed laovarud, on see piirhindade küsimus, on see konkreetse ravimi kättesaadavus apteegis, kahtlemata ka patsiendi enda eelistused. Ma arvan, selleks et saada ravimite hindu inimestele odavamaks, ongi vaja kõigis nendes suundades tööd teha nii Ravimiametil, sektoril tervikuna kui ka inimeste endi võib olla teadlikkuse tõstmisel, et just nimelt valitaks pigem seda ravimit, mis on sama toimeainega, sama mõjuga, aga soodsama hinnaga inimese enda jaoks.
Kui te küsite, kas järgmisel aastal on hinnad inimese jaoks odavamad kui käesoleval aastal, siis tahaks väga loota. Aga samal ajal teades, et me ei oska veel hinnata koroonaviiruse lõplikke mõjusid kogu ravimiturule, kättesaadavusele, nii Aasia tootmistsüklitele kui lainetele (?) kui ka Euroopa Liidu sisestele regulatsioonidele ja samuti Eesti otsustele, siis sellist lubadust inimeste ees anda ei saa. Aga eesmärgina kahtlemata, iga järgmine aasta võiks luua selliseid mehhanisme juurde, on see siis tõesti inimestele retseptiravimite ... hüvitamine, nagu eelmises valitsuses sai tehtud koostöös teiega või siis tõesti sellised piirhinda ületavate ravimite puhul nende võimalik asendamine odavamate ravimitega, samuti täiendav nõustamine. Kõik need meetmed tervikuna kindlasti võiksid anda selle efekti, et järgmisel aastal inimeste omaosalus väheneks. Kas me selleni jõuame, seda me suudame hinnata aasta pärast. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Ivari Padar, palun!

Ivari Padar
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Olukord, kus apteegis ei ole patsiendile taskukohaseid ravimeid – nüüd, tänane seadus, milliseid sanktsioone võib rakendada siis apteegi puhul? Kas näiteks 800 eurot sunniraha hoiatust, mida Ravimiamet tavapäraselt sellisel juhul rakendab, kas see on piisav valdkonnas, kus siiski liiguvad miljonid?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Ravimisektor on põnev, see on ka päris suur ja huvitav. Kui me räägime summadest, mis liiguvad, siis ma ei ole nüüd nii veendunud, et iga konkreetne apteeker või proviisor nii suuri summasid liigutab. Ehk eeskätt, kui me räägime siin käivetest, siis me räägime hulgimüüjatest, me räägime tootjatest, me räägime tegelikult ka haigla kaudu liikuvatest ravimitest, mis kõik moodustab tõesti seal suurusjärgus 400 miljonit eurot igal aastal. Aga konkreetse apteekri, ma arvan, võib-olla siis sunnirahaga või muu trahviga sanktsioneerimine ei ole kindlasti minu esimene eelistus. Pigem tõesti selline tõhus järelevalvesüsteem, meil on infotehnoloogilised lahendused selle seire parandamiseks, samuti kontrollitud apteekide arvu võib-olla tõstmiseks ja nende lahenduste leidmiseks just nimelt koostöös sektori osapooltega. Me teame seda, et apteegireform, mis jõustus 1. aprillil 2020 ja mis kestis üle viie aasta, on alles n-ö käivitunud keset kriisi. Nüüd tuleb rahulikult maha istuda, vaadata kõiki neid n-ö logistikaahelaid, tarneahelaid, koostööahelaid, et mille taha jäävad needsamad ravimite puudumised konkreetses apteegis. Kindlasti need põhjused võivad olla väga erinevad näiteks Tallinna linnas või siis mõnes väiksemas piirkonnas, kus tõesti patsientide arv ka apteegi kohta on oluliselt väiksem. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Tagasi tulles Ravimiameti järelevalve teema juurde: te rõhutasite, et Ravimiamet pöörab ravimite piirhindadele tähelepanu. Eelmisel aastal kontrollis Ravimiamet ainult 140 apteeki küsimuse esitajate andmetel. Ja 25%-s, igas neljandas leiti, et patsiendile soodsat ravimit ei ole võimalik osta. Seda on tegelikult protsentuaalselt päris palju. Ja kui vaadata, milliseid ettekirjutusi või karistusi on määratud, siis selgub, et 2018-2019 ühtegi väärteo otsust ei tehtud ja ettekirjutusi on ka ainult paar. Kas teie meelest ei ole see kõik natuke liiga pehme lähenemine sellele tundlikule teemale? Põhiliselt ostavad ravimeid ju vanemad inimesed. Ja kui 16 miljonit eurot makstakse aastas üle piirhinna, siis see ei ole kindlasti väike summa. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jah, nagu ma ütlesin enne, siis selle – tänan küsimuse eest!  –  ülemaksmise põhjused on erinevad. Alati ei ole apteek ilmtingimata selles süüdi, kui inimene on eelistanud näiteks mõnda ravimit. Kui me räägime sellest üldsummast, mis inimesed üle piirhinna maksnud on, siis seda ei saa üleni kirjutada nii-öelda apteekrite või ravimisektori arvele, siin on paratamatult ka inimeste enda valikud sees.
Mis puudutab seda kontrollitud apteekide arvu, siis, noh, ta on stabiilne olnud aastate lõikes. Rekordarv on olnud 182 apteeki 2013. aastal, kui nüüd viimaseid aastaid vaadata, siis on olnud ka madalamaid numbreid. 140 on selline keskmine. Ta võiks olla mõnevõrra suurem, kuna apteeke kokku on 470 nüüd viimase seisuga suurusjärgus, vahepeal oli 500 juures see number. Kahtlemata kontrolli tihendamine annaks ilmselt siin ka positsiivest mõju. Kindlasti seda teemat me oleme juba ka kriisiajal nagu arutanud Ravimiameti juhiga ja arutame pärast kriisi oluliselt süvenenumalt edasi – on see kontrolli tõhustamine, on see erinevate järelevalve sanktsioonide rakendamine. Ma ise olen võib-olla selles vaates tervisevaldkonnas eeskätt seda usku loomulikult, et tervisevaldkond tervikuna töötab inimese tervise heaks ilma ilmtingimata siis karme kontrollimeetmeid rakendamata või karme santsioonimeetmeid rakendamata. Pigem koostöös neid lahendusi otsida nii apteegipidajate kui hulgimüüjate, arstide, samuti patsientide esindajate, haigekassa, Terviseameti ja Ravimiameti vahel. Esmases järjekorras, ma arvan, peab sinna tähelepanu panema, et mis need probleemid on, et kui me oleme ka kohtumisi teinud, siis tõesti see tagasiside nendes erinevates murekohtades on väga erinev. Alati, nagu öeldud, trahv ei ole see, mis niivõrd olukorda parandab, aga kui neid rikkumisi tehakse teadlikult ja korduvalt, siis loomulikult sellele peab järgnema ka vastav sanktsioon. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Austatud minister, kolmandas küsimuses head ametikaaslased kirjutasid sulle vastuse, mis on paraku küsimusest mööda. Aga kuna sa oled tark inimene, siis sa tegelikult saad aru, millest seal jutt käib, nii et proovi oma sõnadega ikka küsimusele vastata. Nimelt, küsimus on selles, et pannakse rahaliselt ebavõrdsesse seisu sama diagnoosiga patsiendid juhul, kui arst on neile välja kirjutanud erineva kangusega ravimi. Ehk küsimus ei ole selles, et üks on vaesem ja teine on rikkam, üks on ravikindlustatud, teine ei ole ravikindlustatud. Tõepoolest, erinevaid ebavõrdsusi tervises on, aga ärme nendest praegu räägi. Räägime konkreetselt ühest diagnoosist, kus ühele patsiendile kirjutab arst näiteks üks tablett päevas 50 mg ja teisele kaks tabletti päevas 25 mg. Apteegist müüakse talle niimoodi. Nüüd see, kellele arst mingil põhjusel, arstlikul põhjusel kindlasti, otsustas välja kirjutada kaks tabletti 25 mg, maksab sama haiguse ravi eest samas olukorras olles rohkem. Kas see on ebaõiglane või ei ole? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Tegelikult ma ju vastasin sellele ka laiemalt. Kui me räägime murekohtade parandamisest, siis see läheb just selle näiteks, kus tuleb koostööd tõhustada. Ehk et kui needsamad arstid, perearstid, apteegi esindajad, samuti ravimisektori esindajad kohtumistel on välja toonud, siis ongi sarnaseid tähelepanekuid, kus tegelikult ka, on see info liikumisest, kohati ka patsiendi eelistusest, aga võib-olla ka koostööst tulenevalt on patsient tõesti pidanud selle kallima ravimi osta. Neid kohti saab ju tegelikult parandada, tõhustada, ilma et tingimata seadust peaks muutma, ilma mingeid karme sanktsioone rakendamata, vaid lihtsalt infovahetust parandades ja sellist head praktikat jagades. Ehk et kui haigust saab ravida sama toimeainega ravimiga, lihtsalt teise kangusega, mida saab soodsamalt kätte ja see on n-ö tõenduspõhine, siis loomulikult oleks mõistlik ja õiglane – kui küsite "õiglase" sõnaga –, siis oleks õiglane määrata inimestele samasugune raviskeem. Juhul, kui see ei ole võimalik, siis tuleb tõesti meil mõelda, mil viisil me saame erineva toimeainesisaldusega ravimeid sellesse piirhinnasüsteemi tuua. Täna tõesti, nagu te teises küsimuses õigesti küsisite, siis see paratamatult erineb täna sõltuvalt kogusest, toimeainesisaldusest. Ja selle teema, nagu ma enne lubasin, võtame kindlasti ette, kui eriolukord lõpeb. Sinna polegi palju jäänud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Aitäh! Lugupeetud minister! Te olete öelnud, et Õhtulehe andmeanalüüsi ja Ravimiameti füüsiliste inspektsioonide tulemusi ei saa üks ühele kõrvutada. Küll aga on näha, et andmeanalüüs võimaldab olukorrast saada tükk maad terviklikumat ülevaadet kui ameti üksikud inspektsioonid, mida tehakse. Mil viisil teie kavatsete ravimite valdkonnas hakata kasutama suurandmete võimalusi, et tagada seeläbi siis ka patsientide huvide parem kaitse, sest on ju teada, et riigil on tegelikult üsna detailne ülevaade ravimivaldkonnast? Millised plaanid teil on selle jaoks, et saada paremat ülevaadet tegelikust seisust?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänud. Kui nüüd räägime tõesti nendest analüüsidest, nagu välja tõin, siis need ei ole üks ühele võrreldavad, see ei tähenda seda, et üks on vale või teine on vale, metoodika on erinev. Ehk üks asi on, kui vaadata n-ö konkreetset juhtumit, konkreetset seisu, konkreetseid ravimeid. Teine asi on, kui vaadata neid põhjuseid, n-ö pisteliselt kontrollida ja vaadata mingil kindlal ajaperioodi vältel, et kas see tarneraskus esines konkreetselt ühe päeva, ühe sekundi või ta esines pikemal ajal. Siin on kahtlemata erinev mõju ka patsientidele, nende omaosalusele ja n-ö ravimite kättesaadavusele. Mis puudutab andmete kasutamist, siis Ravimiamet edaspidi tegelikult saab kasutada ka neid avalikke andmestikke, need andmed uuenevad igapäevaselt, just nimelt analüüsi võimaliku sisendina järelevalveks. Seda pole seni selles mahus tehtud, on pigem tehtud pistelist kontrolli ehk järelevalvepoole, andmekasutusepoole osas kindlasti liigume edasi ja seda tõhustame, sellega ma olen nõus. Mis puudutab laiemalt seda n-ö kogu info omamist, siis kui me räägime ravimisektorist tervikuna kui hinnapoliitikast, siis mulle tundub, et siiski siin varasemate aastate debatti vaadates ka, ei ole riigil alati olnud see ülevaade kõige parem ka minu eelkäijate ajal, siin kindlasti on tõhustamise ja arengu ruumi infovahetuse osas ka. Siin eriolukorra ajal me saime paljud infokanalid oluliselt operatiivsemalt toimima, kui nad tavaliselt toimivad, tulenevalt sellest, et kõik osapooled said aru, et selline vastastikune koostöö ja tihe suhtlus on vajalik just nimelt selleks, et näiteks ravimi tarneraskuste puhul saaks ka riik aidata erinevaid turu osapooli, mitte nendest n-ö tagantjärgi teada, nagu varasemal perioodil on tihti olnud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Ma tänan selle võimaluse eest viimane küsimus täna esitada. Ma tunnustan sind, Tanel, et peaminister Jüri Ratas on mõnevõrra selliste ümmarguste vastuste poolest tuntud, aga me näeme, kes on nagu tõeline Eesti meister selles küsimuses. Ma kahtlustan, et selle dialoogi kuulamine, mis on siin olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja ministri vahel – mõni inimene võib tõesti vajada rohkem ravimeid kui kunagi varem. Mina küsin nagu lihtne inimene tänavalt: hea minister, kas teie arvates on ravimid Eestis liiga kallid või on nende hinnad taskukohased? Ja kui on liiga kallid, mida minister teeb selleks, et oleksid vähem kallid? Aitäh teile!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jaa, tänan küsimuse eest! See on huvitav selline tagasiside erakonnalt tuleb erinev, seinast-seina sõltuvalt küsimusest. Aga ju need vastused ka vastavalt kellaajale hakkavad oma kvaliteeti kaotama. Aga mis puudutab hindasid, siis see on sama hea küsimus, nagu kas pensionid on liiga kõrged või madalad. Loomulikult liiga madalad. Kas hooldekodu kohatasu on liiga kõrge? Inimese jaoks liiga kõrge, samal ajal teenuse pakkuja vaates, kui tal on vaja inimestele palku maksta, siis ta on paratamatu.
Mis puudutab ravimite hindasid, siis siin tegelikult seda tööd tehakse ju nii Eestis kui Euroopa Liidu tasandil pidevalt. Me räägime ju Euroopa Liidu terviseministritega näiteks ravimite tootmise küsimusest Euroopa Liidu tasandil. Kui me oleme sõltuvad teistest riikidest, teistest sektoritest, siis see paratamatult mõjutab ka meie võimalust hindu kujundada. Samuti me teame, et nende ravimite läbirääkimised, mida Eestis siis haigekassa peab, on tegelikult tihtipeale sellised natuke nagu pimedas kobamised. Sama toimeainega, sama hinnaga ravimid, sama mõjuga ravimid saavad erinevad riigid erineva hinnaga. Ka siin on kindlasti meil võimalik just nimelt koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega saada Eestile paremaid tingimusi. Me oleme arutanud ka näiteks Balti riikidega ühishankeid, kui me räägime ravimite soetamisest kui ühisläbirääkimisest, ühispositsioone, samuti selleks, et patsientide jaoks ravimihinda paremaks saada.  Ja nagu enne räägitud, siis Ravimiameti järelevalve tõhustamine ja suurendamine on ka kindlasti üks neist sammudest, mis hinda alla toob.
Kui me räägime rahalistest meetmetest, siis täna Haigekassa hinnakirjas need pidevalt täienevad, ka ravimite loetelu, mida hüvitatakse, ka sinna lisandub uusi ravimeid, mis samuti pakub inimestele võimalust saada enamate ravimite puhul kompensatsiooni, mis muudab selle hinna nende jaoks odavamaks. Ja laiemalt nende turuosalistega läbirääkimis me alustasime tegelikult eelmisel aastal, kui need tarneraskused tekkisid. Ka seal oli väga palju häid mõtteid, mis vajaksid ka ravimiseaduse muudatusi kohati. Aga need katkesid need läbirääkimised mõnevõrra tõesti eriolukorra ja COVID-i kriisi ajal. Kindlasti nende juurde tuleme tagasi. Hinda kui sellist teatavasti minister oma ukaasidega ei kehtesta, aga loomulikult mina ja mu allasutused saavad seda mõnevõrra mõjutada ja on seda ka teinud. Vabaturg kui selline oleks kahtlemata tähendanud inimestele kõrgemaid ravimihindasid. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, hea minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nüüd avame läbirääkimised. Kõne puldist, viis pluss kolm minutit või siis sõnavõtt kohalt kaks minutit. Palun siia kõnepulti Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Austatud istungi juhataja! Palun kolm minutit lisaaega ka!

Esimees Henn Põlluaas
Palun, kolm minutit lisaaega!

Jevgeni Ossinovski
Tund on tõesti hiline, aga siiski sellele vaatamata paar olulist märkust sellel olulisel teemal. Põhjus, miks me sellest räägime, ei ole mitte sellepärast, et me arvaksime, et tänane ravimite hüvitamise süsteem, mis Eestis on loodud, oleks kuidagi väga halb ja tuleks tervikuna ümber teha. Vastupidi, Eestis on tegelikult väga efektiivne süsteem, mis on muutnud inimestele ravimid palju taskukohasemaks, kui nad muidu oleksid. Seda süsteemi on tunnustanud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid. Me oleme suutnud üsna vähese rahaga saavutada väga palju. See aga loomulikult ei tähenda seda, et selles süsteemis ei oleks puudusi. Ja nagu minister ka ütles, et on umbes neljandik neid toimeaineid, mille puhul on siis pakendi ja toimeainesisalduse erinevus selline piirhindade vaates, et tegelikult osa patsiente peab ülemäära selle eest maksma. See on väga suur osakaal, neljandik toimeainetest.
Nüüd, minister ütles, et tahaks loota, et ravimid muutuvad odavamaks. Vaat lootuse peale ei ole ravimid üldiselt soodsamaks läinud. Teades seda valdkonda kaunis hästi, nii globaalsel tasemel, kus teenitakse maailma kõige suuremaid kasumeid, kui ka siin meie oma väikeettevõtjakesed, kes seda turgu kontrollivad, seda, et nüüd suurest altruismist ja murest Eesti inimeste tervise pärast ravimite hindasid langetataks – ei tehta seda. Ravimite hinnad on Eestis konkreetsete preparaatide puhul tõepoolest langenud siis, kui on geneerilised ravimid turule tulnud, sellepärast et meil on olnud väga tugev õiguslik raamistik selleks, ja on tehtud tööd, mitte loodetud. Ja ka selles küsimuses loota ei ole mõtet, tuleb tegelikult need mured, mis on, need mured tuleb ära lahendada.
Nüüd, selle meie haigekassa soodusravimite süsteemi puhul on üks ingliskeelne mõiste financial protection ehk siis selline rahaline kaitse. Üldiselt rahvuvahelises teaduses, sellises tervisehoiupoliitikas peetakse selle all silmas siis seda, et riik loob vajalikud piirhinna- ja muud regulatsioonid, selleks et inimestele rahaliselt oleksid teenused kättesaadavad. Aga meil ei ole alati niimoodi olnud. Noh, teatud anekdoot võtab selle kokku, et kui kunagi rahvusvahelise, vist Maailma Terviseorganisatsiooni esindajad käisid haigekassas, siis küsiti, et kuidas teil selle financial protection'iga on, ja saadi vastuseks, et jah, we need to protect the fund ehk siis kaitsta tuleb haigekassat. Ehk siis meie selline tervisehoiametnike tolle aja arusaam oli, et kõige olulisem on kaitsta haigekassa eelarvet. Ja haigekassa eelarvet on ka kahtlematult vaja kaitsta, aga samal ajal on oluline vaadata ka sellele, et patsientide jaoks oleksid ravimid taskukohase hinnaga. Ja sellele tegelikult me selle arupärimise ja selle teematõstatusega ka tähelepanu juhime, et tõepoolest need lahendused, mida on võimalik rakendada, selleks et hõlmata samasse hinnakokkuleppesse ka teisi pakendeid jne, need on nüanssides keerulised küsimused, mis tuleb tõepoolest läbi arutada n-ö eksperttasemel, aga seda on võimalik teha. Tõepoolest, see maksab haigekassale teatud lisaraha, aga kui küsimus on selles, et selle tulemusena saab hulk Eesti inimesi oma ravimid õiglase hinnaga, sõltumata sellest, missuguse toimeaine kanguse on arst talle kirjutanud, siis seda on minu hinnangul vajalik teha.
Nüüd probleemist natukene võib-olla detailsemalt. Esiteks, ma siin võtsin välja ühe ravimi konkreetse toimeaine metoprolool, mis on see ravim, kus on kõige rohkem üle siis piirhinna rahastatud või ostetud ravimeid. Ehk siis patsiendid maksavad selle ravimi puhul kõige rohkem üle piirhinna. Ja seal on väga akuutne probleem sellega, et tegelikult, kui on teine pakend, siis inimesed maksavad ilmselgelt liiga palju. Ja võrdlesin aastaid 2017 ja 2019 selle toimeaine puhul. Nüüd retseptide kogumaksumus sellel konkreetsel toimeainel selle ajaga on vähenenud ligi 600 000, 4,5 miljonit 3,9 miljoni peale. Ehk siis see ravim tervikuna on muutunud soodsamaks. Nüüd sellest on võitu saanud kõige rohkem haigekassa, kes on kokku hoidnud selle pealt 700 000 eurot, aga patsiendi omaosalus retsepti kohta ei ole mitte langenud, vaid on tõusnud, ehk siis haigekassa on kahe aastaga raha kokku hoidnud selle pealt, patsiendid on hakanud maksma rohkem. Seal on erinevaid nüansse, miks see niimoodi on. Aga ei saa väita, et see ei ole probleem ja me lihtsalt võime loota, et tulevikus inimesed teevad asja teistmoodi või et ravimitootjad lihtsalt langetavad hinda. Niisama lihtsalt ravimitootjad oma hindasid ei langeta. Ja miks nad peaksidki? Nad teevad ka äri. Ja sellepärast on siin riigipoolne selline proaktiivne lähenemine kindlasti minu hinnangul ääretult oluline.
Teine pool puudutab Ravimiameti järelevalvet. Tõepoolest, eks me oleme, istume tervisevaldkonna mõttes väga suure andmete massiivi peal. Meil on jube hästi käivitunud e-tervise süsteem, me teame täpselt, mis apteegist mis hinnaga kes on ravimid välja ostnud, kes neid on müünud, meil on jube hea ülevaade, aga me oleme jätkuvasti üsna kehvakesed nende andmete kasutamisel. Haigekassa juba suudab retsepti kestuse kaudu suhteliselt hästi seda teha, näiteks suutsime selle pealt käivitada sellesama täiendava ravimihüvitise, kus automaatselt apteegis arvutatakse, palju sa oled aastas ravimite eest maksnud, ja automaatselt arvutatakse soodustus. Ma mäletan, mulle räägiti, kuidas see on kõik võimatu, kuidas see nõuab aastaid ettevalmistust. Tegelikult on kõik see võimalik, need andmed on olemas, me saame, kui me tahame. Aga nüüd võtame Ravimiameti järelevalve ja seal ikkagi on niimoodi, et sinna, kuhu siis see meie inspektor kohale jõuab, seal me tuvastame midagi, aga kuhu inspektor ei jõudnud, no kahju küll, seda me ei suutnud teha. Ja tõepoolest, ma võtsin dokumendiregistrist, Ravimiameti dokumendiregistrist võtsin välja kõik ettekirjutused kahe aasta jooksul, vaatasin, et kõik läheb. Neli apteeki on kokku saanud ettekirjutusi selle eest, et neil ei ole hinnakokkuleppega ravimeid müügil, ja kõikide puhul oli sama, et kui homseks tellite ravimid ära, siis ei ole midagi, ja kui ei telli, siis saate 800 eurot sunnirahahoiatust. Ei ole ju tegelikult tõsiselt võetav jutt. Selge on see, et järgmiseks päevaks on võimalik neid ära osta ka siis, kui sa tahad tegelikult müüa kallimaid ravimeid, et muidu müüd kogu aeg kallimaid, siis kui inspektor on ära käinud, siis ostad mõne odavama ka sisse. See tegelikult ei ole järelevalve, tunnistagem, ja on võimalik seda teha koostööliselt ja koostöö vaimus, nagu austatud minister meil rääkis, et selles valdkonnas hea koostöö on kõige alus, suurepärane, ja selle hea koostöö kinnituseks võiks tegelikult kasutada digitaalseid vahendeid, selleks et päriselt jõustada riiklikku regulatsiooni, et inimesed tegelikult saaksid need soodsamad ravimid kätte. Ehk siis küsimus ei ole fundamentaalselt süsteemi ümbertegemises, aga kui riik räägib sellest, et on välditav omaosalus, eks, siis ta põhimõtteliselt ja päriselt peab olema välditav. Kui inimene ei saa kõige odavamat ravimit osta, sest seda apteegis ei ole, siis see ei ole välditav omaosalus ja riik on jätnud oma töö tegemata ja patsiendid kaitsmata, ja arvestades, et see on väga haavatav inimrühm, siis seda teha ei tohiks. Nii et jõudu tööle, tuleb teha paremini!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Kas lugupeetud ministril on soovi lõpusõnavõtuks? Ei ole. Ma tänan! Siis ma lõpetan selle arupärimise vastamise.

7. 21:41 Vaba mikrofon

Esimees Henn Põlluaas
Ja nüüd on kõigil soovjatel peale haamrilööki on võimalus registreeruda vabaks mikrofoniks. Aga vaba mikrofoni soovi ei ole. Istung on seega lõppenud. Head õhtut!

Istungi lõpp 21.41.