14:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 13. töönädala kolmapäevase istungiga. Kas Riigikogu liikmetel on soov anda üle eelnõusid või arupärimisi? Eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole.
Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohale registreeris ennast 78 Riigikogu liiget, puudub 23.

1. 14:01 Maareformi seaduse, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme tänase päevakorra juurde. Tänane esimene päevakorrapunkt on maaelukomisjoni algatatud maareformi seaduse, maareformi käigus kasutusvaldusse antud maa omandamise seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 87 SE lõpphääletus ja me läheme selle lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele maaelukomisjoni algatatud maareformi seaduse, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 89 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

2. 14:04 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (167 OE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane teine päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (167 EO) esimene lugemine. Ja ma palun ettekandjaks, Riigikogu liige Indrek Saar!

Indrek Saar
Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Teie ees on otsuse eelnõu 167 ja sotsiaaldemokraadid teevad sellega Riigikogule ettepaneku teha otsus, et Vabariigi Valitsus töötaks välja majandusmeetmete paketi koroonaviiruse mõjude leevendamiseks meediasektoris.
Siin saalis ei ole kindlasti vaja põhjalikult ja pikalt rääkida sellest, mille jaoks on oluline demokraatlikus ühiskonnas ja selle toimimiseks sõltumatu ja professionaalne erameedia, küll aga võiks rääkida mõne sõnaga sellest, mis on olukord tänasel meediaturul. Eestil on üldiselt ju läinud hästi, Eesti meediaturg on olnud või Eesti meediapilt ja ajakirjandusturg on olnud mitmekesine, Eesti on aastaid olnud ka ajakirjandusvabaduse edetabelis kõrgel kohal, tõsi küll, viimasel aastal toimus väike langus. Aga täna oleme me olukorras, kus kriisis, kus me kõik tegelikult väga paljuski toetume sellele informatsioonile, mida meedia meile pakub, kuidas kriisiolukorras käituda, mis on suured mured, mis on võimalikud lahendused, mis on arutelud nende lahendusteede üle, samal ajal huvi selle ajakirjanduse vastu kasvab, aga samal ajal selle ajakirjanduse ja meedia enda sissetulekud drastiliselt vähenevad. Seda sel lihtsal põhjusel, et erameedia paljuski saab oma sissetuleku, müües reklaami ja kriisis on üsna tavaline, et reklaamimahud drastiliselt vähenevad ja nii on see ka sellele kriisile iseloomulikult. Eesti Meediaettevõtete Liit hindab reklaamituru mahuks 100 miljonit eurot aastas, mis nende hinnangul sel aastal võib väheneda 30–40 miljonit. Ja need on suured numbrid. Meediaettevõtted ise on juba vähendanud oma töötajate palka, teinud seda märkimisväärselt ja otsivad kindlasti ka muid kulu kokkuhoidmise kohti. Aga on selge see, et kui nii suures mahus vähenevad tulud, siis tuleb ette võtta ka selliseid meetmeid, mis ajakirjanduse toimimisele mitte hästi mõjuma ei hakka. Ehk siis osasid ajakirjandusväljaandeid võib ähvarada ka sulgemine või oma mahtude oluline kokkutõmbamine. Jah, see võib tähendada, et see sisu, mida pakutakse, jääb lahjemaks nii sisulises kui füüsilises mõttes, aga see võib tähendada ka seda, et mõnedki väljaanded, eriti väiksemad väljaanded peavad sootuks oma tegevuse lõpetama. Ja siin on kindlasti üks väga suurtest küsimärkidest just kohaliku ajakirjanduse kohal, ehk siis maakonnalehtede pea kohal, sest nende koosseisud on niikuinii viidud miinimumi ja ka paari inimese koondamine tähendab sisuliselt seda, et ajalehte enam teha ei õnnestu.
Sellepärast peavad sotsiaaldemokraadid väga oluliseks, et riik tuleks nendele ajakirjandusväljaannetele, Eesti meediaturule selles kriisisituatsioonis appi, nii nagu mitmetes teistes sektorites seda tehakse ja teha plaanitakse. Jah, tõesti sotsiaaldemokraadid esitasid otsuse eelnõu juba 25. märtsil. Ja selle aja peale on tegelikult riigi poolt kaks asja, või võiks öelda poolteist asja või kuidas keegi tahab seda nimetada, ka ära tehtud, mida me oma seletuskirjas muu hulgas mainime. Üks nendest on see, et elektrooniliste väljaannete käibemaks on viidud 20%-lt 9%-le ehk seda on langetatud. Rahandusministeerium hindab selle mõjuks 0,8 miljonit eurot. Meediasektor ise, nii nagu ikka sellistel puhkudel, hindab seda mõju küll kaks korda väiksemaks, aga ju ta seal kuskil 400 000 ja 800 000 vahel on. Sellele lisaks on valitsuse poolt tehtud ka eelarves üks otserahatoetuse otsus, mis puudutab kojukande doteerimist, ehk siis ühekordselt doteeritakse kojukannet 450 000 euroga täiendavalt, mis on ca 2/3 ühe kuu kojukande maksumusest, sest kojukande maksumus on kuskil 660 000 kuus ja erameedia ligi 400 000 sellest kojukandest peaks toetust saama. Kui me nüüd paneme need kaks numbrit kokku, siis me saame kas natuke alla miljoni või natukene üle miljoni, sõltub sellest, kelle prognoosi siis tõe pähe võtta. Kui me arvestame, et meediaturg kaotab reklaamituludes 30–40 miljonit, siis on ilmselge, et sellest 30–40 korda väiksemast summast ei pruugi sugugi mitte jätkuda selle jaoks, et ajakirjandusväljaanded selle kriisi ka tegelikkuses üle elaksid ja meie ajakirjandusmaastik oleks jätkuvalt mitmekesine, sõltumatu ja professionaalne. Sellepärast on tehtud ka täiendavaid ettepanekuid ja üks nendest võimalustest näiteks, aga see ei ole kindlasti ka absoluutne ja ainuke, on tegelikult see, et riik aitaks käibevahenditega erameediat läbi selle, et ta teeks sotsiaalkampaaniate etteoste. Hinnanguliselt sotsiaalkampaaniate peale kulutab avalik sektor aastas suurusjärgus miljon eurot. Tänasel päeval võiks riik kaaluda ka etteostude tegemist, ehk siis mitte ainult osta ühe aasta mahu, vaid osta kolme, võib-olla ka viie aasta mahu, vastavalt sellele, kuidas kokkuleppele saadakse ja otstarbekaks peetakse. See oleks juba oluliselt tõsisem toetus käibevahendite näol ja see ei ole tagastamatu laen või lihtsalt dotatsioon, vaid see oleks tegelikult kaup, et riik teeb oma etteostu näol soodsa tehingu ja saab neid pindasid siis tulevikus ka kasutada.
See on üks võimalus, kus saab seda diskussiooni alustada, aga kuna meie ees on otsuse eelnõu, siis otsuse eelnõu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelkõige need meetmed lõplikult kokku leppida ja välja töötada. Seepärast ei ole ka Riigikogu ambitsioon siinkohal täpselt ette öelda, mida tehakse. Igal juhul on selge, et see, mis praegu on tehtud, on küll kindlasti tänuväärne, aga kujundlikult öeldes võib see olla piisk meres, mis tegelikkuses erameedia olukorda märkimisväärselt ei leevenda. Sellepärast palume Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt teie toetust sellele otsuse eelnõule. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Tuletan Riigikogu liikmetele meelde, et selle päevakorrapunkti menetlemisel on igal Riigikogu liikmel õigus esitada kummalegi ettekandjale üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Minu meelest rong on juba nagu läinud suuresti. Aga ma tunneks huvi. No see on ju teada, et Marju Lauristin on enamiku ajakirjanike suur õpetaja ja teie erakonna selline aju. Kas te konsulteerisite enne Marju Lauristiniga, et tulla sellise ettepanekuga välja? Ja konkreetselt mida riik peaks selle sotsiaalreklaamiga hakkama reklaamima viie aasta peale? Te ütlesite, et reklaam kukub kokku 30–40 miljonit ja riigi sotsiaalreklaam ainult üks miljon aastas. Tegelikult on see väga tühine summa. Kas see tõesti päästab siis sõltumatut ajakirjandust? Aitä!

Indrek Saar
Jaa, tänan küsimast! Marju Lauristiniga suhtleme regulaarselt ja just eile õhtul Marju Lauristiniga ka sel teemal rääkisime. Julgen öelda, et Marju Lauristin väga toetab seda initsiatiivi ja see on kindlasti ka minu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni jaoks oluline, et tõepoolest paljude ajakirjanike õpetaja ja seda meediaturgu ka aastaid uurinud teadlane sellise lähenemisega päri on. Mis puudutab nüüd seda mahtu, siis jah, tõepoolest, seda ma ei oska öelda, mida täpselt kõike selle ühe miljoni sees reklaamitakse, aga võib-olla see ei olegi antud hetkel kõige olulisem. Riik on teinud palju suuremas mahus reklaamioste. Eesti Vabariik 100 reklaami eelarve oli minu teada suurusjärgus umbes sama nagu kogu erameedia aastane reklaamimaht, aga see jaotus loomulikult mitmete aastate peale laiali. Aga kui me räägime sellisest tava-aastast, kus ei ole eraldi fookust või kampaaniaid, siis on see hinnanguliselt üks miljon. Kriisiolukorras ja kriisile järgnevas olukorras loomulikult võib olla tegelikult riigil vajadus veel suuremate mahtude järgi ja siis kulutatakse see  üks miljon võib-olla kiiremini ära kui ühe aastaga. Aga seda, et sellest saada mõistlik ülevaade, see ongi ju valitsuse töö, selle jaoks ongi ministeeriumid, kes saavad sellele hinnangu anda, kui palju nad kavandavad, kui palju nad peavad vajalikuks kavandada lähiaastatel avaliku sektori reklaamikampaaniaid. Ja tulenevalt sellest saab ka teha valitsus siis oma ettepanekud otsusteks. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te oma kõnes ütlesite järgmise lause, et mõned väljaanded võivad n-ö lõpetada tegevuse või siis sulgeda ennast. Selleks, et ei oleks paljasõnaline, palun nimetage need mõned väljaanded, et ma saaksin teie väiteid kontrollida isiklikult. Aitäh!

Indrek Saar
No siin tahaks vastu küsida, et palun nimetage need ettevõtted, kes võivad lähema aasta jooksul ennast sulgeda. Ma arvan, et see võimalus on väga paljudel, aga see ei pruugi neil kõigil sugugi mitte realiseeruda, kes praegu võib-olla tunduvad, et on tavapärased n-ö kahtlusalused. Mina ei ole kindlasti pädev hakkama tegema selliseid ennustusi. Aga nagu meediaettevõtete liit ise on toonitanud, et nad näevad kõige suuremat muret eelkõige maakonnalehtede koha pealt, sest nende koosseisud on niikuinii juba üsna minimaalsed.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Veidi aega tagasi teatas Postimees, et tema ei soovi täiendavat riigitoetust just nimelt sõltumatuse huvides. Kuidas teile tundub, et siis teised väljaanded, kes seda soovivad ja võib-olla saaksid, kuidas see mõjub nende sõltumatusele? Sest, noh, kes maksab, peaks nagu ka muusikat mingi määral tellima. Ja kas te loodate, et kui see eelnõu läheb edukalt käiku, siis eriline kiitus langeb osaks sotsiaaldemokraatidele – ajakirjanduses, ma mõtlen?

Indrek Saar
Ma arvan, et eriline kiitus langeb osaks Eesti Vabariigi Riigikogule ja eelkõige Eesti Vabariigi valitsusele, juhul kui sellest seaduseelnõust või sellest otsuse eelnõust peaks tegelikult ka päriselt asja saama. Ja mis puudutab ajakirjanduse sõltumatust, siis erinevaid dotatsioonimehhanisme selle jaoks, et klassikalist ajakirjandust toetada, kasutatakse väga paljudes riikides ja kaude teeb seda Eesti riik ka niikuinii ühel või teisel moel. Kui seda teha korrektselt, siis ei pane see kuidagi ajakirjanduse sõltumatust küsimärgi alla ega seo ajakirjandust mingite täiendavate lubadustega. Ka need meetmed, mis juba on vastu võetud, siis võiks öelda, et ka need on tekitanud sõltuvuse. Ometi ka näiteks Postimees Grupp oma hiljutises avalduses, millele te viitate, ütles seda, et nad kindlasti kavatsevad kasutada seda võimalust, mis avaneb neil läbi e-väljaannete madalama maksustamise, ja kavatsevad kasutada ka seda võimalust, mis puudutab seda 450 000, mis on kojukande täiendavaks doteerimiseks ette nähtud. Jah, nad ütlesid, et neil ei ole pretensioone täiendavate toetuste suhtes – see on nende otsus, seda tuleb aktsepteerida –, aga ma ei näe kuidagi, et riigi erinevad toetusmeetmed ühele majandussektorile muudaksid selle majandussektori riigist niimoodi sõltuvaks, et ajakirjandusvabadus oleks ohus.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Selle viimase repliigiga 100% nõustuda on keeruline. On ju ajakirjandusjuhtide suustki kuuldud sellist vaoshoitusele kutsuvaid sõnumeid, et meil on ju valitsuselt midagi saada, et see on äärmiselt kahetsusväärne. Aga sama kahetsusväärne on loomulikult majandusraskustesse sattumine ajakirjanduse puhul, see on demokraatiale äärmiselt ohtlik. Nüüd kogu asja taustal on üks asi veel. Kas te olete uurinud, mis vorstikaubandus siin toimub? Ma saan aru, ajakirjanduse toetamine ühelt poolt on nimetatud siis kellegi peenemaks vorstiks ja selle vastu on saanud siin eelnevalt küsijate erakond mingi jämedama vorsti, kas te seda protsessi oskate kirjeldada?

Indrek Saar
Jah, ma olen kuulnud neid selliseid kujundeid mõne Eesti tänase valitsusliikme suust ja tõesti ka mina sain sellest aru niimoodi, et ajakirjanduse toetamiseks mõeldud või siis kojukande toetamiseks mõeldud 450 000 oli see siis peenike vorst, mille sa üks valitsuserakond, ja jämedamad vorstid vist olid aktsiisilangetused või ma ei tea. Jah, ma jätkuvalt loodan, et see ei vaja sisekaitseorganite poolt põhjalikumat uurimist, aga kui selline kahtlus siin tekib, küllap siis vastavad organid ka oma tööd teevad, et kas see vorstikaubandus on ikkagi Eesti Vabariigi seaduste ja demokraatia üldpõhimõtetega kooskõlas.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kui ma vaatan praegu ajakirjanduse poole pealt, siis ajakirjandus saab kolmest toetust: üks on Töötukassa, mida on kasutanud peaaegu kõik ajalehed, siis on digilehtede käibemaks, mis on lisaeelarvest, ja kolmeks kuuks kojukandetoetus poole võrra. Kas sa oskad öelda, kas mõni teine valdkond Eestis veel saab toetusi vähemalt kolmest erinevast kohast? Ja kui rääkida, et lehed ei saa hakkama, või eriti maakonnalehed, siis ma peaks küll ütlema ühe lehe omanikuna, et nendest meetmetest täiesti piisab. Me võiks rääkida küll sellest, et riik eriolukorras nõuab, et lehed peavad tasuta neid reklaame tegema, mis eriolukorrajuht välja annab, need võiks võib-olla tasulised. Aga et me peaks ostma nagu 8 miljoni eest riigi poolt, nagu siin mõned meediaettevõtted on öelnud – kas see ikka päris õige on? Kuidas sa seda näed, et kolmest kohast on juba toetust saadud ja veel soovitakse juurde siis teie poolt? Aitäh!

Indrek Saar
Jaa, no lõpuks, arvestades küsija mitmekülgset elukogemust, millest me oleme siin erinevate esinemiste puhul ka osa saanud, siis kindlasti ei ole vaja ju meil kolleegile meelde tuletada, et kolm väga peenikest toru ei anna sedasama efekti, mis üks suur toru – ei pruugi anda. Ehk siis see, mitmest kohast saadakse, ei tähenda seda, kui relevantne see toetus tegelikult on selle jaoks, et võimalikke probleeme tegelikkuses leevendada või ka lahendada. Ilma kuidagi võrdlust tekitamata, siis me teame seda, et eraldi meetmed, mida ajakirjanduse puhul ei ole, on välja töötatud ka näiteks turismivaldkonnas, kuigi nad kõik saavad ka ju tegelikult samamoodi Töötukassa toetust taotleda kultuurivaldkonnas, spordivaldkonnas, maaelus jne. Ja kui me räägime näiteks väga aktuaalsest teemast ehk siis sellest, et ka kogudused saavad toetust – kuigi meil ei ole ju riigikirikut, aga loomulikult, ka kogudused on jäänud väga raskesse seisu tänu sellele kriisile ja nende toetamine ja nende hakkamasaamise toetamine, nende võimalus edasi tegutseda on loomulikult ühiskonna jaoks oluline –, siis seal näiteks on suunitletud suur osa sellest rahast, nii palju, kui mina olen aru saanud, selleks, et sotsiaalselt olulisi tegevusi elus hoida ja kompenseerida seda, et tulud on ära jäänud. No mina väidan, et ka see, et meil on sõltumatu professionaalne ajakirjandus olemas – see on mitmekesine, see on erinevatel tasanditel ehk ka siis ka regionaalsel tasandil olemas –, on ka kindlasti sotsiaalselt väga oluline meie jaoks. Ja ma arvan, et seeläbi väärib ajakirjandus selles kriitilises situatsioonis kindlasti täiendavat toetamist. Sest nagu ma ka enne ütlesin – ma ei tule nende numbrite juurde tagasi –, need kaks meedet, mis siin nüüd siis kriisi ajal konkreetselt ajakirjandusega seonduvalt on ette võetud ehk siis e-väljaanded ja kojukanne, võrreldes selle reklaamituru kokkukukkumisega on tegelikult ikkagi väga väike protsent.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul
Aitäh! Austatud esineja! Professor Marju Lauristin on minule küll õpetanud, et hea väljaanne, hea leht müüb ennast ise, järelikult ei vasta need väljaanded lugeja ootustele. Mind näiteks häirib, kui toimetus tellib autorilt loo, paneb selle maksumüüri alla, autorile ei maksa ja teenib ise n-ö autori intellektuaalse omandi arvelt endale tulu. Kas teie meelest on selline käitumine eetiline ja kui riik nüüd hakkab seda veel kord rahastama seda ajakirjandust, kuidas tagada ikkagi selle n-ö vaba ajakirjanduse, kui ta on vaba, erapooletust, tasakaalustatust ja sõltumatust? Aitäh!

Indrek Saar
Nendest muredest, mis meil tänapäeva maailmas on, muu hulgas ka sellega, kuidas meedia toimib, nendest muredest võiks ju teha täiesti omaette arutelu ja kindlasti on ka selle jaoks aeg ja koht. Sellest hoolimata, kui me räägime ajakirjanduse kui demokraatia valvekoera rollist, siis Eesti on olnud ajakirjandusvabaduse indeksis väga kõrgel kohal. Eks tänapäeva maailmas on erinevaid muresid sellega, kuidas meedia oma tulu teenib, aga ma tuletan meelde, et küsimus ei ole ju mitte selles, et inimesed ei tahaks n-ö ajakirjandust osta, pigem on tellimuste arv selle kriisi ajal läinud üles, sellepärast et inimesed pöörduvad klassikalise ajakirjanduse poole, selle jaoks et saada usaldusväärset informatsiooni. Kui muidu igapäevaselt ei ole see võib-olla nii akuutne vajadus, siis kriisisituatsioonis on see eriti, ja seetõttu on arusaadav, et tegelikult klassikalise ajakirjanduse tarbijate arv on mõnevõrra isegi tõusnud. Paraku need müügitulud, mis lehenumbri või siis ka online'i pealt korjatakse, on ainult üks osa ajakirjanduse sissetulekutest ja selles tingimustes, kus turumajanduse tingimustes ajakirjandus teenib oma raha väga suures osas reklaamimüügi pealt ja kui see reklaamimüük kukub kokku, siis paratamatult tuleb kärpida ju ka sisutegevusi. Ja me ju ei taha, et see sisu jääks oluliselt lahjemaks või et teda enam üldse ei oleks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Suur aitäh! Mind tegi mõnevõrra murelikuks siin ühe eelkõneleja, austatud kolleegi lause "kes maksab, tellib muusika". Austatud kolleeg, kes on küll saalist lahkunud, on kindlasti teadlik ka, näiteks rahvusringhäälingut rahastatakse ju riigieelarvest, aga see ei tähenda seda, et valitsusel on siis õigus minna ja öelda, milline on uudiste sisu. Eestis tõesti on näiteks teatud omavalitsusi, kes kulutavad arvestavalt linnameediale ja kus tõesti linnapea ise isiklikult tegeleb sellega, mida seal linnameedias avaldatakse. Selliseid asju tuleb ette, aga riigis meil seda ei ole. Lihtsalt ma võib-olla palun, et ehk kordad veel ühe korra üle, et meie eesmärk ei ole ju kuidagiviisi minna sisu loomise osas appi meediale, vaid ikka aidata meediaettevõtetel toime tulla ja muu hulgas sellega toetada ka seda, mis on kirjas meie Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulas eesti keele ja kultuuri säilimise kohta. Aitäh!

Indrek Saar
Just. Tegelikult küsija ütles selle ju kõik väga ilusti ära, aga et see oleks siis ka minu poolt, kes ma seda otsuse eelnõu siinkohal kaitsen ja esitan, veel kord öeldud, siis meie ettepanek on toetada erameediat kriisi ajal. Need on ajutised meetmed, tuletan meelde, selle jaoks, et nad saaksid oma igapäevast tööd edasi teha, kirjutamata vähimalgi määral ette sisu ja seda, kuidas täpselt seda teha, selles usaldame me Vabariigi Valitsust ja kompetentseid inimesi, kes Vabariigi Valitsusele nõu annavad. Ja seega on teie ees Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele": töötada välja majandusmeetmete pakett koroonaviiruse mõjude leevendamiseks meediasektoris.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Hea kolleeg Aivar Kokk, kummalegi, jah, ettekandjale üks küsimus. Austatud ettekandja, aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole!

Indrek Saar
Tänan küsimuste eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ja nüüd palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Mihhail Korbi.

Mihhail Korb
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! 21. aprillil majanduskomisjon oma istungil arutas antud eelnõu. 8 komisjoni liiget olid kohal, ettekandja, lisaks olid kohal ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi esindajad. Ettekandja tutvustas eelnõu, tegi seda enam-vähem samal moel, nagu ta tegi seda praegu saalis. Siis edasi järgmisena tõsteti küsimus eelnõu aktuaalsusest, kas see eelnõu on veel aktuaalne peale neid meetmeid, mis on valitsus vastu võtnud. Siis ettekandja märkis, et tema arvates on aktuaalne ja seda tuleb arutada edasi. Peale seda Kultuuriministeeriumi esindaja tegi omapoolse ülevaate, mis mingil määral kinnitas mõned faktid või mõned murekohad, mis ka ettekandja tegi, aga samas ta ütles, et olukorda nad omalt poolt ka jälgivad ja üritavad olukorrale lahendusi mõelda. Lisaks tekkis küsimus selle üle, kuidas jagatakse need 450 000, mis valitsus eraldas. Sellele vastas ministeeriumi esindaja, et töö käib, et hetkel vastust ei ole, aga kindlasti see süsteem töötatakse välja. Ja lõpuks võeti päevakorrapunkt nii, et seda tuleb arutada suures saalis eelnõu, võtta eelnõu täiskogu päevakorda ning konsensuslikult otsustati, et läbi viia eelnõu lõpphääletus.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Aitäh! Ma lihtsalt küsin. Kui seda seletuskirja lugeda, ma ei vaidle üldse selle vastu, et igasuguseid valdkonna ettevõtteid kriisi ajal on vaja toetada, aga siia on kirjutatud kaks rida: üks on see, et kojukannet toetada poole võrra ja teine on digitellimustele madalam käibemaksu kehtestamine. Aprillikuus võtsime vastu Riigikogu poolt –mitte valitsuse, vaid Riigikogu poolt – lisaeelarve, kus on digitellimustele käibemaks langetatud ja eriolukorra ajal lisaeelarvest on ka leitud vahendid kolmeks kuuks kojukandelehtedel poole võrra kojukannet vähendada. Need soovid, mis on selle seaduse seletuskirjas, on tänaseks Riigikogu poolt toetatud ja valitsuse poolt ellu viidud. Kas komisjonis oli ka arutelu, kas on veel mingid teemad, mis peaks olema toetuse all?

Mihhail Korb
Aitäh küsimuse eest! Tõesti seda küsimust täpselt nii komisjonis valgustati, nagu teie praegu tutvustasite. Kõige suurem osa arutelust oli just ettetellimises, sotsiaalmeedia ettetellimises. Seda komisjonis arutati põhjalikult ja pikalt. Teistest meetmetest räägiti vähem, aga sellest räägiti tõesti pikalt.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Jaa, ma tänan! Hea ettekandja! Ma lugesin möödunud nädalal uudist, et üks Eesti erakond, kuhu teiegi kuulute, on toetanud ERJK nõudel ühte Eesti telekanalit 40 000 euroga, ühte venekeelset telekanalit. Ja ma mõtlesingi, et kuna meil jutuks meedia toetamine sellel raskel kriisiajal, kas teie erakonnal on kavas veel toetada sarnaste summadega või sarnaste ülekannetega mõnda venekeelset meediakanalit või te jätkate seda tegevust läbi Tallinna linnaeelarve? Aitäh teile!

Mihhail Korb
Aitäh, hea küsija! Väga õige küsimus. Ma arvan te olete teemaga väga hästi kursis, sest nendes saadetes, mille eest peab nüüd seda telekanalit toetama, olete ka teie isiklikult esinenud ja intervjuud andnud ja informatsiooni levitanud. Ja mulle tundub, et tol hetkel te arvasite, et esinemine selles kanalis on väga oluline Eesti elanikkonna informeerimisel, ja tegite seda hea meelega. Ma arvan, et kui tekib võimalus, te kindlasti teete seda veel, kuna selle kanali olulisus ei ole vähenenud kuidagi.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Seletuskirjas on öeldud, et kõike seda on vaja eriolukorra kehtimise ajal. Täna on 6. mai ja 18-ndast ilmselt on eriolukord lõpenud seekord. Ja kui nüüd tulla sellise ettepanekuga Riigikogu poolt Vabariigi Valitsusele välja ja loota, et kümne päeva jooksul töötatakse välja need meetmed, aga enne saab eriolukord otsa, et kas seda üldse arutati või väljendati komisjonis seisukohta, et see on nagu praegusel hetkel nagu eilne lumi, ja nagu kolleeg Kokk siin ütles, et juba on mitmeid meetmeid ellu viidud praeguse valitsuse poolt. Aitäh!

Mihhail Korb
Hea küsija! Tõesti, eelnõu aktuaalsust on koosolekul arutatud, seda puudutati suht põgusalt, aga ikkagi markeeriti. Mis puudutab selle eelnõu aktuaalsust ja meetmetest, mis on siin välja toodud, tõesti neist, nagu mainitud, osa on ellu viidud ja rakendatud, aga arutati ka seda, et loomulikult, kui antud olukord ei ja antud meetmed ei lahenda kõik probleemid, mis on selgelt ajakirjanduses tekkinud. Ja tuleb edasi olukorda jälgida, hinnata ja vastavalt sellele teha ettepanekud või muudatused, mis aitaks tulevikus selle eluvaldkonda üleval hoida. Selle ümber käis arutelu, sellest räägiti, aga selge on, tulenevalt teie küsimusest või teie küsimuse kontekstist, siis ilmselt teil on õigus, et jutt käib juba meetmetest, mis rakendatakse peale kriisi või nagu järgmiste sammudena. Missugused need on ja missugused sammud võetakse ette, on täna võib-olla natukene vara rääkida, et otsuseid ei ole ja ideed on erinevad, aga selge on see, et mitmed asjad, mis on siin eelnõus välja toodud ja meetmetena pakkunud, tänaseks aktuaalsust on kaotanud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Meedia, ütleme, ajakirjanduse selline võime ise hakkama saada on demokraatias äärmiselt oluline, ka seesama võime majanduslikult toime tulla ja olla selle juures sõltumatu ja parasjagu kriitiline kõigi, nii koalitsiooni kui ka opositsiooni suhtes. Seetõttu ma arvan, et see mõte, et ka neljandat võimu raskel ajal on vaja toetada just sellesama sõltumatuse tagamiseks, ka majandusliku sõltumatuse tagamiseks, on minu meelst mõistlik. Et te ei ole lihtsalt komisjoni ettekandja, vaid ka suurima koalitsioonierakonna peasekretär, siis ma küsin, mis on nüüd valitsuse sammud pärast seda, kui koalitsiooni eestvedamisel see suurepärane ettepanek maha hääletatakse. Kuidas ajakirjandusvabadust toetatakse ka majanduslikult? Aitäh!

Mihhail Korb
Aitäh, hea küsija! Tõesti, see on väga tõsine küsimus ja väga aktuaalne küsimus. Aga ma arvan, et oma muredest ja probleemidest või oma lahendustest meedia peab ise rääkima. Mulle üldiselt tundub, et päris imelik on siin saalis arutada teatud ühe sektori, ühe valdkonna toetamist ja ühe sektori valdkonna käekäiku ja anda siitpoolt Riigikogust ülesanne. Ma arvan, et täna nii nagu teised sektorid – nii nagu suured ettevõtjad, nii nagu hotellid, nii nagu teised organisatsioonid – koonduvad mingite esindajate ümber, kes suhtlevad parlamendiliikmetega, kes suhtlevad valitsuse liikmetega ja kes annavad sõnumid ja signaalid, mis on neile oluline, selle kaudu käibki debatt ja diskussioon. Loomulikult ma unustasin, et suheldakse ka otse ministeeriumidega. Selle debati kaudu tuuakse välja need asjad, kus vajatakse abi ja seal need tootlused tehakse, hinnates tegelikku olukorda ja vaadates erinevaid aspekte. Mis puudutab meedia sõltumatust, siis seda tuleb sada protsenti igatpidi tagada. Meedial on õigus absoluutselt õigus väljendada ... Meedia sõltumatus peab olema prioriteet nr 1 ja see ei tohi mingilgi määral olla ohus.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Väga huvitavad mõtted, see koht, kus te arvate, et seadusandja ei peaks arutama mõne sektori toetamist ja valitsusele ülesande andmist, see on põhjapanev seisukoht. Aga teie särav vastus Raimond Kaljulaidile pani mind ka mõtlema või paneb mind küsima, et mida komisjon arutas teemal, et kui kiiresti võiks kõnesolnud meediakanal, see oli PBK, valmis teha ühe Raimond Kaljulaidi. Mis komisjon arvas?

Mihhail Korb
Tänan teid küsimuse eest! Kindlasti, see on minu arvamus, ma ütlesin oma arvamuse välja, teil võib olla teine arvamus, te olete ka siin puldis seda väga tihti välja öelnud, oma arvamust, ma mõtlen. Selleks on mul õigus täpselt nii, nagu meedial on oma arvamust välja öelda, siin puldis. Mis puudutab teie küsimuse teist poolt, siis seda küsimust ei ole komisjonis arutatud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jaak Juske, palun!

Jaak Juske
Austet eesistuja! Hea ettekandja! Üks erakond, kus ka teie olete juhtumisi üks juhtfiguure, avaldas hiljuti oma ajalehe esiküljel reklaami, kus ülistati tublisid Keskerakonna ministreid selle eest, et nad on toonud lisaeelarvest inimeste ja ettevõtete aitamiseks kümneid ja sadu miljoneid eurosid. Ehk Keskerakond tuimalt lisaeelarve rahaeraldisi kasutas omaenda promoks. Kas te peate seda käitumist õigeks ja eetiliseks? Aitäh!

Mihhail Korb
Hea küsija! Esiteks, ma tänan küsimuse eest. Teiseks, mul on hea meel, et te loete ajalehte Kesknädal, see on suur tunnustus toimetusele. Ma olen näinud, et ka näiteks sotsiaaldemokraadid on teinud Facebookis, ma jälgin ka sotsiaaldemokraatide Facebooki reklaami, kus nad ka esinesid siltidega "Mina toetan" ja "Mina hoolin", kui ma õigesti mäletan, mis oli siltide peal. See on ka teatud määral nagu promo ja reklaam ja see on samamoodi tehtud reklaam selle kriisi ajal ja samamoodi see oli makstud vastused või makstud reklaam Facebookis. Erinevad poliitilised erakonnad teevad erinevat poliitilist reklaami ja need reklaamid saavutavadki erinevat tähelepanu.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma esitan teile kui komisjoni ettekandjale küsimuse. Ja te ei pea oma isiklikku seisukohta välja tooma. Kuna ma ei kuulu sellesse komisjoni, siis mind huvitab komisjoni arutelu. Kas komisjonis seda otsuse eelnõu arutades tuli ka küsimus komisjoni liikmetelt, et kas näiteks sellised tööturumeetmed, mida saab kasutada, ka meediaväljaanne ja kõik muud, ka kuidagi siis mõjutavad ajakirjanduse erapooletust? Ma isiklikult arvan, et ei. Meedia on täpselt sama nagu iga teine ettevõtlus ja tal on samad õigused. Keegi ju ei arva, et kui kasutatakse Töötukassa meetmeid, töötajate palgatoetust, siis selle tõttu muutub nagu sisu. Kas selline küsimus tuli komisjonis aruteluks? Sest mulle tundub, et siin väga palju keskendutakse sellele, et kes maksab, see tellib muusika. Aitäh!

Mihhail Korb
Jaa, tänan teid küsimuse eest! Teil on sada protsenti õigus. Sellise nurga alt sellist arutelu komisjonis ei olnud. Ehk komisjonis ei ole räägitud sellest, et kui eraldatakse mingid vahendid meediale, siis meedia kaotab oma sõltumatuse. Sellist arutelu üldse ei olnud komisjonis.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Küsimust ajendas küsima teie üle-eelmine vastus. Kas ma sain õigesti aru, et see nn kurikuulus reklaam, mis seal ilmus, mis oli tehtud nagu pidu katku ajal, et teie peaminister oli vist erineval seisukohal praegu teie poolt väljaöeldust. Te vahepeal ütlesite, et see oli väga hea, siis tundus, et te nagu justkui vabandasite, ja nüüd te jälle ütlesite, et see on tore, et selliseid reklaame tehakse, et iga erakond võiks nagu teha. Kas ma olen millestki valesti aru saanud? Aitäh!

Mihhail Korb
Jah, hea küsija, tänan teid küsimuse eest! Te olete valesti aru saanud. Ma ei öelnud, et see oli hea reklaam. Ma ütlesin, et erinevad organisatsioonid või erinevad poliitilised jõud teevad erinevad reklaamid ja erinevad reklaamid saavad erinevat tähelepanu. Ainult täpselt seda ma ütlesingi ja mitte midagi enamat.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea härra Korb! Facebooki reklaami eest maksis muidugi Sotsiaaldemokraatlik Erakond ise. Ja te olete ju tark mees, kuidas te saate nüüd võrrelda seda, et üks erakond teeb reklaami sõnadega "Me hoolime" ja siis teise erakonna ministrid ütlevad, et mina isiklikult, ma ei tea, mina minister X isiklikult andsin Eesti rahvale 200 miljonit? Öelge palun, kuidas te saate neid kahte asja omavahel võrrelda. Ma saan aru, et seda ei ole komisjoni istungil arutatud, ent siiski.

Mihhail Korb
No loomulikult ... Kõigepealt tänan teid küsimuse eest. Loomulikult iga diskussioon liigub sinna suunas, kuhu viivad selle diskussiooni küsimused ja vastused. Mis puudutab antud reklaami, siis mina ei ole sellest reklaamist kuskilt välja lugenud, et need on need vahendid, mis on ministrid isiklikult toonud. Te olete samuti seda minu arvates natukene valesti aru saanud. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Hea kolleeg, Kristen Michal, kummalegi ettekandjale on üks küsimus selles päevakorrapunktis võimalik esitada. Lauri Läänemets, palun!

Lauri Läänemets
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, et ma arvan, et me kõik saame ühtemoodi sellest aru, et see hetk, kui tervisekriisiga seotud piirangud lõpevad, siis kõigis majandusvaldkondades ei taastu varasem olukord. No näiteks turism, on ju, ja turismireklaamid moodustavad ja moodustasid väga suure osa tegelikult meediaettevõtete tuludest. Aga teie siin ühe argumendina, et miks meediat toetama ei peaks, ütlesite majanduskomisjoni seisukoha, et enam pole mõtet, et see meede jõuab nagu hiljem kohale. Kas tõesti? Palun kirjeldage või seletage seda majanduskomisjoni loogikat, et see toetus jõuaks nagu liiga hilja kohale, nagu igal pool pärast piirangute lõppu justkui need rahavood taastuksid. Kuidas majanduskomisjon ikka sellisel seisukohal on? Aitäh!

Mihhail Korb
Aitäh, hea küsija! See on tõesti väga oluline küsimus, ainult mulle tundub, et täna nagu ongi, selles punktis on väga palju juurde mõistmist ja arusaamatust. Mina kordagi pole väitnud, et ei mina, ei komisjon seda eelnõu ei toeta, seda ei väljendanud ka komisjon. Ja mina, vastupidi, arvan, et meedia mängib ühiskonnas väga olulist rolli ja meediat tuleb toetada, küsimus on mis moel, kuidas, kuna ja kes seda teeb. Ja ma arvan, et diskussioon, mis toimus majanduskomisjonis. näitas selgelt, et spetsialistid ministeeriumites, Kultuuriministeeriumis ja Majandusministeeriumis jälgivad olukorda, vaatavad, mis annab ette võtta, mis moel, ja teevad vastavad ettepanekud. Rõhun veel kord: ei majanduskomisjon, ei mina kunagi ei öelnud, et meediat ei tohi toetada, mitte ei tohi, ei vaja toetamist.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jevgeni Ossinovsti, paluna!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Te ärge segamini ajage sõnu "meedia" ja "ajakirjandus", eriti vaba ajakirjandus, need on siiski kaks erinevat asja. Meedia toetamine on küsimus sellest, kas on olemas kanalid mille kaudu edastatakse mingisugust sisu, vaba ajakirjandus on siiski demokraatliku ühiskonna üks alustalasid. Te ütlesite oma varasemas vastuses, et te peate ajakirjanduse sõltumatust ja seda kõike hästi oluliseks – ainult tegusid ei ole, aga sõnas vähemasti. Selles kontekstis ma küsiks, et teie erakonna poolt juhitud linn, Tallinna linn, ma olen vaadanud, et praegu kriisi ajal on see linn suurendand siis Linnameedia – mitte ajakirjanduse, vaid Linnameedia – mahtusid, on intensiivsemalt seda teinud. Samal ajal enamiku ajakirjandusväljaannete tulud on ära kukkunud. Kas selles olukorras, kus ajakirjandus on vähem võimeline oma ülesandeid täitma, linnameedia saab rohkem tulu, vabaajakirjanduse olukord on paranemas või halvenemas hetkel?

Mihhail Korb
Aitäh küsimuse eest ja selgituse eest! Püüan omavahel mitte segamini ajada neid asju, aga ma hästi ei saanud aru, milles see erinevus on. Mis puudutab Tallinna ja Tallinna meedia ja Tallinna meedia suhtlust, siis pean teile kinnitama, et majanduskomisjonis ei olnud see teema arutamisel, Tallinnat ei ole kordagi mainitud ja sellest ei ole räägitud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitüma, hea Riigikogu aseesimees! Hea kolleeg! Ma tean, et seda ei arutatud majanduskomisjonis, aga kuna sa ise sellele teele läksid, siis ma küsiksin niimoodi, et seesama reklaam, mis oli teie erakonna Facebooki lehel ja Kesknädala esiküljel, kus siis ministrid kiitlesid nende asjadega, mis nad teinud olid, siis ma saan niimoodi aru, et peaminister vabandas selle reklaami eest – ütles, et oi, see oli ikka paha plaan –, aga sina nagu praegu siin seda õigustad ja kiidad. Kuis see asi siis nüüd on, kas see oli hea asi või oli halb asi? Peaminister vabandas ja ütles, et oi-oi, väga paha asi. Aitäh!

Mihhail Korb
Austatud küsija, ma tänan selle küsimuse eest! Esiteks tahan jälle paranduse sisse viia. Mina ei alustanud seda teemat siin saalis, see on teie fraktsiooni kolleegi küsitud küsimus. Mina hea meelega sellel teemal arutelu ei peaks. Samas, kui kolleegid soovivad selle üle arutelu pidada, siis hea meelega teen seda ikka. Vastan teie küsimusele väga selgelt – tundub, et seda vastust soovitakse. Nii nagu ka on meedias välja öeldud, mina samuti arvan, et see reklaam ei olnud hea reklaam. Ja kui ma olen kuidagi oma vastuses teistmoodi mõista andnud, et mina õigustan seda reklaami ja ütlen, et see on hea reklaam, siis ma ütlen, et ei, see reklaam ei olnud hea. Ja seda ma olen välja öelnud. Aga kuna minu käest küsitakse seda juba neljandat korda ja oma eksimusi ja vigu on väga raske tunnistada, seda ei taha kohe teha, siis ma üritasin seda mitte teha. Aga nüüd, kui te neljandat korda küsite, siis ma ütlen otse välja: jah, see ei olnud hea reklaam.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ma jätkan Kristen Michali küsimust. Mulle tundus, et te oma vastuses jäite poolele teele pidama, ja seetõttu küsin üle. Mis ikkagi on need konkreetsed meetmed ja kavad valitsuse poole pealt, millega on võimalus ja plaan toetada vaba ajakirjanduse toimimist praeguses kriisis ja vaba ajakirjanduse püsima jäämist praeguse kriisi tulemusena? Aitäh!

Mihhail Korb
Aitäh küsimuse eest! Jah tõesti, mulle ka endale jäi mulje, et ma kuhugi üritasin liikuda, aga nagu ei ole lõpuni nagu jõudnud oma vastuses. Aga nagu esiteks vastaks, nii konkreetselt vastaks. Tõesti, valitsus praegu arutab, nii nagu ettekandja tegi ettepaneku, et reklaami ostetakse ette sotsiaalmeedias. Seda küsimust arutatakse valitsuses ja seda sai ka komisjonis räägitud ja see on konkreetne meede, millest räägitakse ja mida planeeritakse. Kolm meedet, millest me rääkisime siin, mis on reaalselt juba toimivad, neid ma ei hakka üle kordama, võib-olla jäi välja ainult veel üks meede, et ajakirjandusettevõtted nii nagu teised ettevõtted võivad küsida KredExist käibelaenu. See siin saalis ei ole veel kõlanud, aga see on meede, mis ka konkreetselt toimib ja mida on ajakirjandusväljaannetel, ajakirjanduses tegutsevatel ettevõtetel võimalus taotleda. Missuguseid veel meetmeid on, seda mina hetkel vastata ei saa. Millestki muust komisjonis juttu ei olnud ja mina täpselt neid arutelusid ei tea. Aga seda võib täpsustada ja kindlasti me saame sellest teada, kui see asi nagu liigub edasi, arutelu, ma mõtlen, valitsuse arutelu liigub edasi. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Jah, Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Indrek Saar
Aitäh sõna andmast! Lugupeetud kolleegid! Ma olen sunnitud siiski mõnele asjale veel tähelepanu juhtima, sest komisjoni esindajalt küsitud küsimused viitasid sellele, et mõni sõnum selle sisu osas, mis on siin seaduseelnõus kirjas, on jõudnud veidi vildakalt kohale.
Ehk siis esimene küsimus oli sellest, et Peeter Ernits rääkis sellest, et see on ju mõeldud selle jaoks, et toetada ajakirjandust eriolukorra ajal. Ei, seda see eelnõu ei ütle. See eelnõu – ma loen ette – on: "Teha Vabariigi Valitsusele ettepanekud töötada välja majandusmeetmete pakett koroonaviiruse mõjude leevendamiseks meediasektoris". See on need mõjud, mis selle tervisekriisiga seoses meediasektoris tekivad ja need mõjud on oluliselt pikemad kui eriolukorra kestus. Me ei räägi ainult eriolukorrast. Ja meediaettevõtete liit ise on hinnanud, et suure tõenäosusega reklaamituru käibed taastuvad alles aasta kuni kahe perspektiivis. Ehk siis tegelikult need mõjud on väga pikaajalised, sest küsimus ei ole ainult selles, et mingid konkreetsed ettevõtted, kes on saanud löögi, näiteks turismiettevõtted, kus on käibed praktiliselt nulli kukkunud, et nende reklaamid on maas, vaid ka üleüldises majanduskonjunktuuris ja hoiakutes, kus üks esimesi kohti, kust minnakse kärpima ebakindlas olukorras, on reklaamikulutused. Ja kuna me arvame, et majanduskriis on mõnes mõttes alles algamas, siis need mõjud on kindlasti palju pikemad kui eriolukorras.
Aivar Kokk rääkis sellest, et no tegelikkuses on ju nendest asjadest, mis on siin loeteluna, võimalustena seletuskirjas kirjas, juba kaks kolmandikku tehtud. Ütlen veel kord: see eelnõu on esitatud 25. märtsil. Mul oleks väga hea meel, kui me oleksime jõudnud tegelikult otseselt kriisi puudutavat eelnõu siia saali arutama palju varem, aga see ei ole kinni olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna soovis, see on ikkagi olnud kinni selles, kuidas ja millise tempoga on komisjon tahtnud seda eelnõu menetleda. Meie oleksime valmis seda olnud arutama juba märtsi lõpus – aprilli alguses ja tulema selle juurde kohe – siis, kui see oli väga akuutne. Aga veel kord: tulles varasema, just äsja öeldud kommentaari juurde tagasi, selle asja aktuaalsus ei ole kuhugi kadunud, vaid iga päevaga süveneb. Sama hästi võiks öelda, et kuulge, kõik see raha, mis on pandud EAS-i, KredExisse, kultuuri- ja spordisündmuste ja -asutuste toetamisse, kuna seal ka alles meetmed avanevad ja alles taotletakse, keegi ei ole raha saanud, aga näe, eriolukord hakkab juba lõppema, paneme need siis kinni, ärme paneme sinna raha, sest näe, eriolukord on möödas. Ei ole, need mõjud ju alles paljudel juhtudel tegelikult praegu alles hakkavad kas kohale jõudma või neid mõjusid saab osaliselt tagantjärele leevendada.
Sellepärast tahan ma veel kord paluda teie toetust sellele eelnõule, et me ei oleks selle kriisi tõttu olukorras, kus meie muidu üldiselt hästi toimiv meediaturg, meie rahvusvaheliselt kõrgelt doteeritud ajakirjandusvabadus saab väga tõsise löögi. Ja siinjuures kindlasti tahan rõhutada veel kord seda, mida meediaettevõtete liit ka ise on rõhutanud, et eriti suur risk seisab maakonna väljaannete pea kohal, see on ka kindlasti regionaalpoliitiline küsimus muu hulgas. Nii et palun väga teie toetust sellele otsuse eelnõule, et valitsus saaks Riigikogu käest selge signaali, et selle teemaga tuleb edasi tegelda. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 167 OE lõpphääletus ja me lähemegi selle lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, juhin tähelepanu, et Riigikogu otsuse vastuvõtmiseks on vajalik koosseisu häälteenamus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (167 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 8, erapooletuid ei olnud. Otsus jäi vastu võtmata.

3. 15:04 Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Lähme edasi, tänane kolmas päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme Marko Šorini!

Marko Šorin
Lugupeetud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Eelnõu nr 122 oli esimesel lugemisel siin saalis 10. märtsil. Peale seda antud muudatusettepanekute tegemise tähtajaks ei laekunud ei üheltki Riigikogu liikmelt, komisjonilt ega fraktsioonilt ühtegi ettepanekut. Nii arutas kultuurikomisjon antud eelnõu oma 4. mai istungil pigem põgusalt, sest suurem arutelu oli ära toimunud juba enne esimest lugemist, kui oli kaasatud komisjoni kolmele koosolekule mitmed osapooled.
Aga lühidalt, sellel 4. mail toimunud istungi sõnas komisjoni esimees Aadu Must järgmist, et tegemist on seadusega, mida on asutud täitma juba vaatamata sellele, milline on sõnastus praeguses seaduses või mida kavatsetakse seaduses muuta. Siinseisja võttis samuti sõna ja märkis, et peale seda arutelu on leidnud teema positiivset vastukaja kõikidelt osapooltelt. Signe Kivi tõi välja, et Vabariigi Valitsus ja Eesti Rahvusringhääling on olnud seisukohal, et seaduse muutmiseks puudutavad eelarvelised vahendid, ning küsis, kust on tänaseks need eelarvelised vahendid võetud. Komisjoni sekretariaadist nõunik Urvo Klopets selgitas, et ERR-i originaalsaadete võimaluste piires maksimaalses ulatuses kättesaadavaks tegemine laieneb seaduse vastuvõtmisel kuulmispuudega inimestel olemasoleva tehnilise võimekuse ja vahendite ulatuses. Kuulmispuudega inimestele saadete kättesaadavaks tegemise hüppeline kasv saab toimuda vaid tehnilise valmisoleku suurendamisega. Samuti leiti, et ERR on väljendanud rahulolu, et antud teema on leidnud ühiskonnas tugevat moraalset tuge, ja ka seda, et kvaliteetne hüpe saab toimuda vaid uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega.
Kui suures saalis esimese lugemise ajal debatti sai siin peetud, siis mitmel puhul küsimustes tuli selgitada, milline siis täpselt Vabariigi Valitsuse vastus oli. Ja nagu tookord suures saalis sai ka eraldi valitsuse vastusest välja loetud, siis nende seisukoht on toetada põhimõtteliselt seda küsimust, kuid konkreetselt seda eelnõu valitsus ei toetanud. Ja seda siis ka põhjusel, et sügisel on meie menetlusse tulemas ka meediateenuste seadus, mis tugineb oma sisult 2018 Euroopa tasandil vastu võetud audiovisuaalse meediateenuse direktiivile. Palusin Kultuuriministeeriumist ka mõnede ametnike selgitusi selle direktiivi koha pealt ja tänan siinkohal proua Välit ja proua Ligit, kes antud teavet minuga jagasid. Nimetatud seaduses, mis on praegu kooskõlastamisel Justiitsministeeriumis, nimetatakse puuetega inimesi tulenevalt audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist laiemalt. Samuti on seal nõuded kõigile teenuseosutajatele vastava tegevuskava koostamiseks. Ehk siis praegu käsitletav eelnõu puudutab vaid Eesti Rahvusringhäälingut, siis meediateenuste seadus laiendab seda kõigile teenuse osutajale. Ja siis vastav tegevuskava, milles on ära näidatud, milliseid tegevusi vastav teenuseosutaja kavatseb teha ligipääsetavuse parandamiseks, siis see tegevuskava tuleb aasta 1. kvartalis, minu mäletamist mööda oli see märtsi kuupäev, esitada vastav kava ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Direktiiv eeldab proportsionaalsete meetmete kasutamist ehk teisisõnu arvestatakse teenuseosutaja võimekust kulukaid lahendusi kasutusele võtta. Direktiivi 22. põhjenduspunkti kohaselt tuleb ligipääsetavuse nõuete täitmise hindamisel arvestada ka praktilisi ja vältimatuid piiranguid, mis võivad takistada täielikku ligipääsetavust, nagu reaalajas ülekantavad saated või üritused, mistõttu ei saa paratamatult eeldada, et kõik audiovisuaalmeedia teenused muutuvad puuetega inimestele võrdsel määral ligipääsetavaks. Toon siinkohal näite, et televisiooniteenuse osutaja jaoks, kelle programm koosneb suures osas spordivõistluste otseülekannetest, on ligipääsetavuse tagamine märksa keerulisem kui peamiselt eelnevalt salvestatud saadete edastajal. Teiselt poolt tähendab proportsionaalsete meetmete kasutamise kohustus, et teenuste ligipääsetavaks tegemisel peab arvestama teenuseosutaja võimalikku auditooriumit, suurust, mõju ja eripära. Järkjärgulise teenuse ligipääsetavaks tegemise tingimused ei ole täidetud, kui teenuse ligipääsetavaks tegemise proportsioon on ebamõistlikult madal. Seega, tahtsin siinkohal välja tuua, et valitsuse tasandil on liikumas ka seaduseelnõu, mis on praegu käsitletavast eelnõust laiem. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teile on ka küsimus. Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni esindaja, kes siis siin ettekannet teeb! Loomulikult oleme me kõik seda meelt, et seda teenust on väga-väga vaja, aga nagu teie ettekandest ka selgub, on rida võimalusi, et seda eelnõu paremaks teha. Seetõttu teeb keskfraktsioon ettepaneku, et antud eelnõu nr 122 saaks katkestatud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on muidugi jaa väga hea meel kuulda, et see eelnõu on käivitanud protsessi, nagu te ise ütlesite, et audio-video telesaated on siis muutunud kättesaadavamaks kurtidele ja samamoodi käivitanud ka aktiivselt selle meediateenuste seaduste protsessi, millega siis Euroopa ligipääsetavuse direktiiv audiovisuaalteenuste kohalt üle võetakse. Mu praegune küsimus siis tuleb selline: mis ajaks tuleb see direktiiv üle võtta ja mis ajaks siis meediateenuste seadus peab jõustuma? Aitäh!

Marko Šorin
Aitäh! Ma korra vaatan, kas ma selle väljavõtte enda jaoks tegin. Eile saadud informatsiooni kohaselt siis see meediateenuste seadus on praegu kooskõlastusel Justiitsministeeriumis. Veel selle kuu jooksul nende tähtaeg saabub, siis ta läheb Vabariigi Valitsuse kooskõlastamiseks ja siis ta on põhimõtteliselt valmis tulema meie menetlusse. Aga samas juhin siinkohal tähelepanu, et meil tuleb kevadsessiooni ja sügissessiooni vahel aeg, kus meil ei toimu istungeid, mille tõttu siis see eelnõu on tulemas minu informatsiooni kohaselt meile sügisistungjärgu alguses ja jõustumine oli planeeritud veel sellel aastal. Nii et järgmise aasta märtsikuus peaksid teenuseosutajad esitlema oma seda tegevuskava, mida ma nimetasin, mida see direktiiv teenuseosutajatelt nõuab. Need on need kuupäevad, mis mulle meelde jäi sellest informatsioonist, mida ma Kultuuriministeeriumist sain.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Austatud härra Šorin! Vastavalt kodukorrale oli Kersti Sarapuu sõnavõtu lõpus küsimärk ja palun talle ka siis vastata, kas Keskerakond teeb ettepaneku või ei tee. Ta ju ei saanud muud moodi sõna võtta. Aga mu oma küsimus on: mis asjad need on, mida ta nimetas, et seda seadust saab oluliselt paremaks teha? Kas te komisjoni poolt võite täpsustada, miks peab seda tema arvates võib-olla katkestama? Mis head mõtted on siin veel kõlamata jäänud? Aitäh!

Marko Šorin
Jah, ma tänan, härra Ligi, selle täpsustuse eest! Iga küsimuse lõpus on grammatiliselt küsimärk. Tõepoolest, järelikult see ettekanne ka või, tähendab, küsimus seda ka eeldas. Aga ka komisjonis ei arutatud seda, kuidas võrrelda nüüd praegu käsitletavat eelnõu ja siis tulevikus eeldatavasti sügisel tulevat meediateenuste seadust. Aga kui kas või sisu poole pealt vaadata, siis praegune eelnõu muudab rahvusringhäälingu seaduses ühe sõna kahesõnaliseks ehk siis "kurdid" "kuulmispuudega inimesteks", aga nüüd see meediateenuste seadus käsitleb puuetega inimesi laiemalt. See on üks aspektidest, et ta ei jää kitsalt kuulmispuudega inimeste juurde, vaid ka nägemispuudega inimesed. Ja samuti seesama minu poolt ettekandes mainitud tegevuskava kõikidelt teenuseosutajatelt, kes Eestis neid teenuseid kasutavad, see puudutab ka eraettevõtjaid. Need on peamised erinevused ja siis ka kohustus, et tegevuskava esitamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Ja selle tõttu tekib ka teatud järelevalve just nendelesamadele tegevuskavadele. Need oleksid peamised erinevused, mida ma praegu siit ise välja tooksin.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
 Suur tänu! Austatud ettekandja! Minu teada tuleb Euroopa see ligipääsetavuse direktiiv üle võtta aastaks 2025, nii et no juba järgmise Riigikogu ajaks. Ma nüüd ei oska küll öelda, et mida nüüd vahepeal, kuidas me nüüd vahepeal peaksime siin ebavõrdselt kohtlema vaegkuuljaid ja kurte. Aga mu küsimus on selline, et milline seisukoht komisjonis jäi selle eelnõu suhtes ja kas komisjonis oli arutlusel ka see, millal võiks toimuda selle eelnõu kolmas lugemine, lõpphääletus. Aitäh!

Marko Šorin
Aitäh küsimuse eest! Ma korra tulen komisjoni arutelu juurde, kus just komisjoni esimees tõi välja ja ilmselt siin saalis viibijad kõik on märganud, et viipekeelset tõlget on ETV ekraanil tunduvalt rohkem, kui seda oli enne kriisiperioodi, kui jagada nüüd ajajärgud selliselt. Komisjonis oli suhtumine sellesse temaatikasse täiesti positiivne, 100%-liselt konsensuslikult ja otsus oli teine lugemine täna siin lõpetada, kolmandast lugemisest juttu ei olnud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te selgitaksite saalile, millisel kombel eelnõu lugemise katkestamine saab seda eelnõu teha paremaks? Kui ma nüüd praegu teie viimast vastust kuulsin, siis ma sain aru, et komisjonis oli konsensuslik seisukoht, et tegelikult on tegemist väärt eelnõuga. Nüüd keskfraktsioon on teinud ettepaneku see lugemine katkestada. Kas ka need saadikud, kes olid selle poolt, kavatsevad saalis sellist erakonna liini? Kas teile ei tundu, isiklikult, et ERR oma rollis Eesti riigis ja ühiskonnas peaks olema teenäitaja ja innovaator? See põhjendus, et ootame, kuni teised jooksevad veel järgi või meil tekib mingi üldine teadmine, ma arvan, et see ei ole väga õige ja õiglane nende inimeste suhtes, kes seda teenust sellisel kombel vajavad. Aitäh!

Marko Šorin
Aitäh! Hea küsimus, mitme aspektiga. Ma nõustun küsijaga, et ERR kui, nagu me ka eelmise punkti arutelul rääkisime, maksumaksjate poolt üleval peetud teenus ehk siis kõik me panustame sinna ja soovime loomulikult, et meie poolt rahastatud teenuseosutaja oleks lipulaev oma turul, sellega ma olen küsija väljapakutuga sajaprotsendiliselt nõus. Mis puudutab seda, et kui me praegu menetluse katkestasime ja sügisel pöörduksime selle juurde tagasi, siis ma olen sunnitud siin kordama, et meediateenuste seadus käsitleb just nimelt sedasama teemat laiemalt kui praegu menetluses olev seadus, kuna see puudutab ainult ERR-i, sest praegune eelnõu on ju rahvusringhäälingu seaduse muutmine, meediateenuste seadus laieneb ka erasektorile, mille tõttu juba see laiapindsus on minu hinnangul parem kui ainult praegune eelnõu. Kui on teada, et ... Ma toon nüüd täiesti piltliku näite hoopis teisest valdkonnast. Kui maja läheb renoveerimisse, majaomanikud on kokku leppinud, et maja renoveeritakse sügisel, aga keegi teeb ettepaneku, et vahetame ukselingi ära, sest siis saab paremini uksest sisse, siis ilmselt on võimalus ära oodata sügis ja terve maja renoveerimine käsile võtta. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa nagu rääkisid, et tuleb mingi meediateenuste seadus, kus siis lahendab kõik need mured ära, mida siin reformierakondlaste eelnõu ei vaata nii laialt seda. Aga ma mäletan, et 2013 oli, Urmas Klaas oli toona kultuurikomisjoni esimees, ja siis oli ka meediateenuste seadus ja siis Urmas Klaas ütles, tsiteerin: "Meediateenuste seadus tuleb teha euroopalikuks." Seitse aastat tagasi. Et mis siis välja tuli? Aasialik seadus või, mis praegu on, või milline see uus seadus tuleb siis, kui eelmine pidi euroopalik olema, aga ei ole, nagu ma aru saan? Aitäh!

Marko Šorin
Aitäh küsimuse eest! Siin on natukene teatavad aspektid kokku pandud selle tõttu, et kui nüüd meenutada, seitse aastat tagasi, siis ei olnud Euroopas vastu võetud seda direktiivi, mida praegu meediateenuste seaduse alusdokumendina hakatakse kasutama. See on üks punkt. Siis ükskõik, mis me praegu eelnõuga ka ette võtame, kas me muudame selle ühe sõna ära või mitte, see ei muuda teenust iseenesest mitte kuidagi paremaks. Teenust saab paremaks muuta ainult teenuseosutaja. Ja teenuseosutaja on öelnud, et olenemata sellest, kuidas seaduses on puuetega inimeste gruppi nimetatud või mitte nimetatud, nemad teevad oma praeguste vahendite kasutades endast parima, mis on võimalik. Nii et seadus iseenesest olukorda kindlasti ei lahenda. Ja seda tuli ka enne esimest lugemist debatist pigem välja, et uus kvaliteedihüpe saab tullagi pigem hoopis uute tehnoloogiate kasutusele võtmine, et see seadus seaduseks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Ma ei tea, kas te alateadlikult, aga see maja näide oli suhteliselt halb näide. See selle seaduse puhul tähendab seda, et ma ei pruugi pool aastat uksest sisse saada enne kui maja ära renoveeritakse – te viitasite ukselingile, mis ei tööta. Ja te ise ju teate siinsamas Riigikogus olles, et aeg-ajalt me oleme seadusi muutnud väga üksikute sõnade või komakohtade pärast, kui nii tohiks öelda. Ja praegu tegelikult me teame, et seda teenust on vaja, see oleks vaja tagada, mis paneks ka ERR-i rohkem pingutama selle nimel, et seda nn teenust ka ERR-i kaudu pakutakse. Mis on ikkagi tegelik takistus selleks, et seda eelnõu ei võiks edasi menetleda ja vastu võtta? Sest see võimalik laiahaardelisem eelnõu saaks ju sobituda juba selle positiivse sammuga, mida me siin Riigikogus saaksime täna teha? Aitäh!

Marko Šorin
Aitäh! Ja aitäh ka teie hinnangu eest! Ma eelnevalt, kui seda näidet tõin, ridade vahele peitsin ka vabanduse, et see näide ei pruugi hea olla, aga ma ei mõelnud, et ukselink ei tööta ja et ilma selle lingita uksest sisse ei saa. Aga see ei puuduta antud eelnõu. Ma siiski kordan seda, mida ma olen siin puldis rääkinud nii esimese lugemise ajal kui ka täna siin teise lugemise ajal: ERR on öelnud, et olenemata sellest, milline on väljend selles seaduses, nemad osutavad viipekeelse tõlke teenust nii palju, kui praegune tehnoloogia võimaldab. Ja ma usun, et ka küsija on märganud, et ETV ekraanil on viipekeelset tõlget tunduvalt rohkem kui varasemalt, mis puudutab kas või keskpäevaseid pressikonverentse kriisikomisjoni poolt või ka uudistesaateid, ja ka mitmed ülekanded Riigikogust on olnud ju viipekeelsed peale seda, kui esimene lugemine siin saalis toimus. Nii et ma siiski kordan: olenemata sellest, mis me selle sõnaga ette võtame, ETV pakub seda teenust sellisel tasemel, mida nad on võimelised täna tegema. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kurdid või kuulmispuudega inimesed on läbi ajaloo maailmas olnud. Ja kui seitse aastat tagasi Jüri Jaansoni parteikaaslane Urmas Klaas selle meediateenuste seadust presenteeris ja ütles, et see peab euroopalik olema, aga välja tuli see, et kurdid närigu nagu muru, maakeeles, et kust koha pealt, nagu ma aru saan, et kusagilt Brüsselist tuli direktiiv, avastati, et kurtidel on ka inimõigused või kuulmispuudega ja peavad saama nagu aru, mis toimub. Et kuidas see niimoodi on läinud, et ise nagu aru ei saa, aga siis Brüsselis keegi avastab äkki ja siis võtame jälle uue meediateenuste seaduse ja vaatame, kuidas kurdid või kuulmispuudega inimesed lõpuks saaksid ka aru, mida televiisorist tuleb? Aitäh!

Marko Šorin
Aitäh küsimuse eest! No iseenesest see on hea näide sellest, et meie ühiskond jätkuvalt areneb ja areneb paremuse poole. Ma usun, et siin saalis olijad kõik on sellega nõus, et progress on pigem hea näitaja kui negatiivne. Nüüd põhiline takistus, mis on viipekeelse tõlke edastamisel, on see, et praegusel juhul ETV toodab sisuliselt täiesti uue saate või siis see saade peab juba sisaldama endas viipekeelse tõlgi n-ö akent ekraani peal. Ehk siis tänane tehnoloogia, mida ETV-l kasutada on, ei võimalda edastada kas eraldi kanalil n-ö seda viipekeelset tõlget, sest siin tuleb vastu ka see, kas signaali edastavad teenusepakkujad suudavad nii suuremahulist kanali informatsiooni edastada, on olnud üks osa sellest debatist. Nii et aeg koos meiega, koos inimestega areneb, meie teadmised sellest, kuidas inimesi rohkem ühiskonda lõimida, järjest paranevad, nii et see on märk progressist, nii et see on positiivne, et me oleme selleni jõudnud, et meil on Euroopa tasandil direktiiv, mis on ju kõikide liikmesriikide poolt ühiselt vastu võetud, et me nüüd liikmesriigina saame sellele tuginedes ka oma seaduseid kohandada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Metsoja, palun!

Andres Metsoja
Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ja suur tänu kolleeg Jüri Jaansonile, kes selle algatuse on toonud saali! Ma kuulan seda diskussiooni ja ma saan aru, et seda kantakse või tõlgitakse üle ka vaegkuuljatele ja kurtidele, et nad saaksid meie diskussioonist osa. Ma pean tunnistama, et mul on natukene nagu piinlik. Mulle jääb arusaamatuks, et me ütleme siin parlamendisaalis selgelt välja, et seda, mida juba tehakse, ei ole mõtet reguleerida. Me ei ole ikka toonud ju selle arutelu siia saali selleks, et kirjutada sisse selge regulatsioon, ja nüüd hetkel oleme jõudnud selle diskussiooniga siiamaani, et see on justkui ebavajalik. Kas ma olen õigesti aru saanud? Aitäh!

Marko Šorin
Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ei ole ebavajalik. Ja esimeses pooles küsimuses kõlas, et kui me seda nüüd ei tee, siis homsest päevast – "homsest päevast" on minu enda meelevaldne tõlgendus – kaob viipekeeletõlge ETV kanalitest ära. Seda kohe kindlasti mitte. Kõik, kes on selle eelnõuga kokku puutunud – ma mõtlen siin ka komisjoni liikmeid –, kõik on toetanud, et põhimõte on ääretult õige ja see vajabki meie kui Eesti ühiskonna panust, et puuetega inimesed oleksid rohkem kaasatud ja seda ka ETV ekraani vahendusel. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Hea Marko! Ma möönan, et sa praegusel hetkel räägid kui kultuurikomisjoni esindaja, menetleja, mitte niivõrd väga koalitsiooni või siis keskfraktsiooni esindaja. See tähendab, et sa peegeldad meile seda, mis toimus komisjonis. Ma palun veel kord täpsustada, mida otsustas kultuurikomisjon seoses selle seadusega. Aitäh!

Marko Šorin
Aitäh, Viktoria! Mina rääkisin ... Ma kohe tulen selle juurde. Ma rääkisin alguses ära, kuidas seal komisjonis menetleti ja et esimese ja teise lugemise vahepeal ühtegi muudatusettepanekut ei tehtud, selle tõttu mu ettekanne oleks olnud ääretult lühike. Küsijad saalist, kellel on õigus mulle küsimusi esitada, on selle teema tõmmanud suhteliselt laiaks. Sellest me oleme ilmselt kõik, kes siin seda kuulanud on, ise aru saanud. Komisjoni otsus oli teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Kuna sellest komisjoni otsusest tõesti on siin arutelu ajal olnud suhteliselt vähe juttu, siis ma täpsustan üle: kas see otsus oli konsensuslik? Kas kõik komisjoni liikmed olid seda meelt, et teine lugemine tuleks lõpetada? Aitäh!

Marko Šorin
Aitäh! Jah, kõik kultuurikomisjoni liikmed olid selle poolt.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Tundub, et on. Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Suur tänu! Head kolleegid! Ma alustuseks avaldan muidugi tänu kultuurikomisjoni liikmetele, kes konsensuslikult selle eelnõu teise lugemise lõpetamist toetasid, ja ütlen veel kord välja, et siin direktiiv, audiovisuaalteenuste ja ligipääsetavuse direktiiv, mis siis seda audiovisuaal teenuste ligipääsetavust peaks nagu parendama ja mis tuleb meil üle võtta, tuleb üle võtta aastaks 2025. Sinna on veel üsna palju aega. Praegu oli Keskerakonna poolt täiesti pretsedenditu lähenemistaktika ehk siis, et juhul kui on tulevikus oodata Euroopa direktiive, siis hakkame katkestama olemasolevaid eelnõusi. Ma siin saan praegu aru nii, ainult ühtemoodi, et see on Keskerakonna poolt kurtide suhtes äärmiselt jäme solvang, see on isiklik solvang.
Küsimus tekkis nüüd selles, et mille suhtes saab seda seadust paremaks teha. See seadus, mis ütleb, et vaegkuuljatele tuleb teha telesaated võimaluste piires maksimaalselt kättesaadavaks, nii pehme see sõnastus ongi ja see kehtib ainult vaegkuuljate suhtes ja sealt on välja jäänud kurdid, üks osa kuulmispuudega inimestest. See on täiesti põhjendamatu ja ainult seda me siin üritasimegi parandada.
Nüüd jutt sellest, et sügisel on tulemas meediaseadus. Ta peabki tulema. Ta käsitleb kõiki Eesti telekanaleid, mitte ainult ERR-i kanaleid, ja Euroopa direktiiv ütleb ka, et rakendusaktid riigisiseselt tuleb üle võtta aastaks 2022 ja direktiiv ise tuleb üle võtta aastaks 2025, viie aasta pärast alles. Kui me räägime Eesti Rahvusringhäälingu seadusest, siis see on ühe konkreetse sihtasutuse seadus. Kõigil sihtasutustel peavad olema oma seadused. Kui me räägime neist tingimustest, mis seal on, mis kehtivad ka Eesti Rahvusringhäälingu kohta, siis ma arvan, et selles peab olema viide sellesamale, sellele, et erivajadustega inimestega tuleb arvestada. Jah, eelkõnelejal on tõesti siin õigus, meie tehnoloogilised võimalused aasta-aastalt paranevad, ligipääsetavus tänu sellele paraneb, aga me peame seda võimendama just läbi seadusandluse ja me kindlasti ei tohi jätta sellist muljet, et puudega inimesed, erivajadustega inimesed peavad tavaühiskonnas tagapool lohisema. See on praegu see käitumine, mis praegu siin selgelt välja tuuakse.
Ma kutsun üles kõiki selle teise lugemise eelnõu või selle Eesti Rahvusringhäälingu seaduse teist lugemist lõpetama. Ma ei näe siin mingisugust muud võimalust, sest see usk, et nad on arvestatud, see usk peab jääma puudega inimestele, see usk peab jääma ka kurtidele.
Ja tuletame meelde selle, mis oli eelmisel aastavahetusel. Eelmisel aastavahetusel saabus kurtidele Eesti Rahvusringhäälingu ja presidendi kantselei poolt presidendi kõne 20 tundi ja 40 minutit hiljem. Ja see ongi praegu lähtekoht. Kas peabki puudega inimestele mõni sündmus, mõni oluline sündmus ja elamus tulema 20 tundi hiljem, päev hiljem? Ma ei arva nii. Ma arvan, et seesama seadus andis hästi olulise signaali sellele Eesti Rahvusringhäälingule ja ka presidendi kantseleile, et aasta 2021 tuleb kurtidele samaaegselt kui teistele.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Austatud ettekandja, kas te vajate lisaaega? 3 minutit lisaaega, palun!

Jüri Jaanson
Kui me nüüd vaatame, mis on juhtunud peale sellesama eelnõu esimese lugemise arutelu, siis kurtide jaoks ligipääsetavus oluliselt parenes. Valitsuse pressikonverentsid, kõik kriisiaegsed sündmused, siitsamast Riigikogust ülekantavad, ka praegune ülekantav istung kantakse üle ka viipekeeles. See on oluline samm edasi. Me näeme, et võimalusi on, ja loomulikult, kui me seda seadust tahame parandada, siis me näeme, et meil seda seadust on võimalik parandada, on võimalik sinna tekitada juurde imperatiivseid tekste, et teatud asju rahvusringhääling peab kindlasti tegema. Aga ma ei arva, et see on vajalik. Ma arvan, et pigem seesama sõnastus on väga hea. Ta hoiab pildi silme ees, et inimesed, et meil on natukene erinevad inimesed, kellega tuleb natukene erineval moel arvestada. Nii et veel kord, ma kutsun kõiki üles selle katkestamisettepaneku vastu hääletama. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Aitäh, austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Kohe alguses ütlen, et sotsiaaldemokraadid toetavad Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Eesti Rahvusringhäälingu muutmise seaduse eelnõu ja hääletavad kindlasti katkestamisettepaneku vastu. Ühe sõna, "vaegkuuljatele" muutmine seaduses sõnadega "kuulmispuudega inimestele" võib tunduda väikese muudatusena, kuid selle eelnõu sisu on väga elumuutev. See muudab elu Eestis paremaks, ühiskonna õiglasemaks ja siduvamaks. Eestit tabanud kriis näitas selgelt ära vajaduse info jagamiseks kõigile. 18. detsembril algatatud eelnõu on täna veel suuremat tähtsust omav ja aktuaalsem kui esitamise hetkel.
Iga pikk tee saab alguse väikestest sammudest, esimesest sammust, esimesed väikesed sammud toovad kaasa aga suured muutused. Muutes seadusi, anname me aluse ka riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel selle teema lauale toomiseks ja ka täiendavate lisavahendite taotlemiseks. Kellel on siis vastupidi arvamus? Kui tuleb Euroopa direktiivi ülevõtmise aeg, siis saab ju tegelikult parandada veel seda olemasolevat olukorda ja tuua juurde ka teised puudeliigid. Olles 2014. aastal sotsiaalkaitseminister, piisas esindusorganisatsiooni pöördumisest Soome ametikõrgkooli õppejuhtidega kohtumisest ja Eesti noored asusid õppima Soome kirjutustõlkideks. Täna õpetatakse Eestis ka kirjeldustõlget.
Ma tõesti lootsin, et Reformierakonna esitatud seaduseelnõul läheb paremini kui sotsiaaldemokraatide algatatud ja vaid esimese lugemise seni läbinud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise eelnõul (115 SE), mis seisab sotsiaalkomisjoni esimehe sahtlis, vaatamata sellele, et tegemist on väga olulise, eriti eriolukorras, aga ka sellele järgnevas sotsiaalses ja majanduslikus raskes seisus inimeste aitamise eelnõuga. Need kaks eelnõu ei ole maailmavaate küsimus, need kaks eelnõu on inimlikkuse, hoolivuse ja kaasamise mõistes äärmiselt olulised. Kutsun täpselt samuti häid ametikaaslasi ülesse hääletama katkestamise vastu. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Head kolleegid! Ma arvan, et me oleme siin Riigikogus kõik valitud saadikuteks, olema Riigikogu, me oleme oma valijate, Eesti Vabariigi kodanike esindajad siin. Me oleme kõrgem jõud või võim riigis. Ja nüüd, täna, vahetult selle eelnõu arutelu käigus siin, aga ka eile ja veel mõningatel juhtudel ma kuulen, kuidas Riigikogu saadikud ütlevad, et teate, võtame eelnõu tagasi, ärme aruta, las valitsus teeb. Kes te olete siin? Kas te tõesti tahate olla valitsuse kelgunöörid või te tahate olla Riigikogu saadikud. Kas teil on natukene enda uhkust, tunnet, et te olete rahvaesindajad, mitte valitsuse esindajad? Valitsus esindab iseennast siin, ta tuleb annab meile aru, käituge vahetevahel Riigikogu saadikutena. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Urmas Kruuse, kas sõnavõtt kohapealt? Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt kolleegid! Ma arvan, et täna on see üks selline hetk, kus me peaksime piinlikkust tundma. Täna on kindlasti üks nendest hetkedest, kus me peaksime seda tundma. Ja sellest on ääretult kahju. Ääretult kahju on sellest, et künism trambib üle inimlikkusest, humaansusest ja loogikast, ainult selle tõttu, et keegi tahab ordeni panda enda rinda ja öelda, et meie tegime. Kui vastab tõele fakt, et küsimus on täna selles, et valitsus peaks ise tegelikult sellise hea eelnõu esitama, siis tekib küsimus, miks nad seda siiani teinud ei ole. Kui komisjonis oli nii konsensuslik üle välja otsus selle toetuseks, siis ma palun teid kallid kolleegid täna mitte hääletada selle ettepaneku poolt, mis selle eelnõu lugemise katkestab. Ma püüdsin korra mõelda meie hea kolleegi Jüri Jaansoni peale ja mõelda selle hetke peale, kus me ütleksime talle, et hea Jüri, sinu aeg ei ole veel tulnud, ära kandideeri Riigikogusse, sest meil ei ole lahendusi sinu jaoks. Meil on kõik võimalused olemas, et olla Eesti vääriline, inimeste vääriline ja eetiline selles osas, et see eelnõu saab menetletud, vastu võetud ja me ei peaks aeg-ajalt ka ajakirjandusest lugema piinlikke vabandusi sellepärast, miks ühte või teist asja ERR-is teha ei saa. Head kolleegid, toetame selle eelnõu menetlust ja võtame selle vastu. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soove ei ole, sellega on läbirääkimised lõppenud. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 122 SE teine lugemine lõpetada, aga Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku teine lugemine katkestada ja me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 35, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust, seega on teine lugemine katkestatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 20. mai kell 17.15.

4. 15:48 Kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Head kolleegid, läheme edasi tänase päevakorraga. Neljas päevakorrapunkt on julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (125 SE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni esimehe Andres Metsoja. 

Andres Metsoja
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Head kolleegid! Tähelepanu! 

Andres Metsoja
Head kolleegid! Tõepoolest olen siis teie ees taas kord teemaga, mida rahvasuus nimetatakse luuramise seaduseks, aga tegemist on siis tõepoolest 152 SE teise lugemisega. Ja kui te vaatate seda eelnõu nimetust, siis võrreldes esimese ja teise lugemisega on siia lisandunud ka julgeolekuasutuste seadus terminina juurde. Nii et see menetlus on saanud laiemaks, kui ta esmalt oli.
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon algatas siis arutluse all oleva eelnõu 26. veebruaril käesoleval aastal ja selle eelnõu esimene lugemine lõpetati 7. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 20. aprill sai määratud kellaajaga kell 10.00 ja ei esitatud väljaspoolt juhtivkomisjoni eelnõule ühtegi muudatusettepanekut.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 21. aprilli ja 4. mai istungitel. Käesoleva aasta 21. aprilli istungil arutas riigikaitsekomiosjon Vabariigi Valitsuse ettepanekuid eelnõu muutmiseks ning otsustas konsensusega esitada need juhtivkomisjoni muudatusettepanekutena.
Sellel istungil osalesid kutsututena Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Margit Gross ja Kaitseministeeriumi valitsemisala esindaja, kes selgitasid eelnõu kohta esitatud Vabariigi Valitsuse ettepanekuga seonduvat. Eelnõu algataja esindaja, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Alar Laneman oli samuti komisjonis ja jäi nende muudatusettepanekutega nõusse. Käesoleva aasta 4. mai istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teisele lugemisele saatmise, käesoleva seletuskirja ja muudatusettepanekute loetelu.
Niisiis, muudatusettepanekuid on viis. Enamik neist on tehnilist laadi, kuna see eelnõu on ise suhteliselt tehniline ja juriidiline. Kõige olulisem vast muudatusettepanek seisnebki selles, et õiguskantsler on andnud oma seisukoha ja lähtunud loomulikult eelkõige siis Riigikohtu seisukohast, mis andis väga selge hinnangu selle eelnõu vastavusest põhiseadusele, sellest põhiseaduslikust riivest käib jutt. Sellest tulenevalt õiguskantsler esitas ettepaneku Vabariigi Valitsusele, valitsus omakorda meile ja meie siis oleme ta toonud muudatusettepanekuna siia saali komisjoni poolt, et ka julgeolekuasutuste seaduse kontekstis viia sisse täpsustused. Kindlasti on oluline roll ka muudatusettepanekutel, eriti viiendal muudatusettepanekul, et järelevalvet oluliselt tõhustada veel julgeolekuasutuste üle, ja nüüd siis on selle eelnõuga nõnda, et järelevalvet saab teostada Kaitseväe juhataja, Kaitseministeerium, tegelikult halduskohus ja ka õiguskantsler, et igal juhul tagada ka nende isikute teavitmine, kes on olnud protsessis osalised.
Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud on järgnevad, et riigikaitsekomisjon otsustas k.a 21. aprilli istungil konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda ja ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, teile on ka küsimusi. Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea Andres! Ma tunnen Riigikogu kodu- ja töökorda üksjagu või tean, et see ei ole võib-olla praegu sinule siin teise lugemise küsimus, aga ma küsin siiski. Sa oled riigikaitsekomisjoni esimees ja nii palju kui mina siin selles majas tööl olen olnud, siis ma tean, et reeglina need Kaitseväe korraldust puudutavad algatused, mis on alanud siit Riigikogu seinte vahelt, nendest väga paljud on president tagasi saatnud ja neil on mingisugune oma vimka juures, miks nad ei ole tulnud ministeeriumi algatustena. Ja ka see. See on siin üks kord juba saalis olnud ja nii nagu esimesel lugemisel, ma stenogrammist vaatasin, et nüüd need nüansid, mille pärast tookord president ta välja jättis kuulutamata, on parandatud. Aga minu küsimus on ikkagi, et miks riigikaitselisi teemasid ei algata Kaitseministeerium, ei läbi kooskõlastusringe, ei läbi seda protseduurikat, mis on selline vaikiv kokkulepe olnud siin ju viimased kümme aastat kindlasti. Kuidas sa sellistele pretsedentidele vaatad, et sellised asjad tulevad siit majast? Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! Kindlasti, hea Kalvi, on see õigustatud küsimus. Ma ei oska kommenteerida viimast kümmet aastat, et ma oskan kommenteerida eelmist perioodi ja täna kestvat perioodi. Ka, jah, eelmine Riigikogu koosseis menetles sedasama seaduseelnõu ja lõpuks võeti ta ka vastu. Siis tekkis olukord, kus president ei kuulutanud seda seaduseks. Riigikohus tegi oma menetluslikud normid ja tegelikult nii nagu eelmine kord, nii ka seekord me otsustasime minna sama rada, et tõepoolest, parlament kui on algatanud selle seaduse eelnõu, siis ta teeb ka seda see kord uuesti sellepärast, et see oli parlamendis algatatud seadus. Ja tegelikult ega komisjonis olid ka juba eelmisel korral diskussioonid ja vaidluskohad. Kolleeg Ants Laaneots oli selle komisjonipoolne ettekandja. Nii palju, kui me komisjonis siis saime ära kuulamistega teha ja kaasamistega teha, nii palju, ma arvan, me ka tegime.
Nüüd, tõepoolest, selguse huvides ja õigusselguse huvides võeti selgelt positsioon, et kui nüüd president ikkagi ütleb, et on probleem ja õiguslik riive, siis kõrgemalseisev asutus kohtumõistjana ongi Riigikohus, kes õigusloomet tegelikult loob ja annab omapoolseid selgitusi. Ja võetigi tegelikult ka teadlikult see suund, et las siis Riigikohus ütleb oma selge seisukoha. Neid punkte, millega Riigikohtusse mindi, oli väga palju. Tõepoolest, välja tuldi või tagasi toodi ta siis parlamenti selge sättega, et kodanikul on õigus teada, kui tema järgi on valvatud ja tema andmetes on sorgitud. Ja tegelikult peame ütlema ka seda, et julgeolekuasutuste temaatika seaduse kontekstis ei ole justkui meie komisjoni pärusmaa, seda peaks menetlema teised komisjonid, aga tõsi on see, et aastast 2001 on see kehtiv kord seaduses nõnda olnud. Ja nüüd siis jõuti sinnamaani, et ka julgeolekuasutuste seadust tuleb paralleelselt selle seadusega muuta, et tagada õigusselgus, põhiseadusliku riive kõrvaldamine ja tegelikult järelevalveprotsess. Miks ta on nii olnud? Ma arvan, et siin ta on sellise õigusliku järepidevuse küsimus, et kui Riigikogu algatas, siis seekord mindi täpselt sama protseduuri pidi, menetluslikku teed. Ja see lepiti kokku ka kohe konsensuslikult ühisel istungil, mis toimus meil siinsamas parlamendis koos riigikaitse ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ühisel istungil. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Vaatan § 1 punkt 15 ja sealt saab lugeda, et kui kedagi on uuritud ja puuritud, siis peale salastuse kustumist võidakse ka teavitada. Aga huvitav, et kuskil ei ole märgitud, kui pikk see salastumise kustumise teabe aeg on. Meil on elu näidanud, et palju asju salastatakse 75 aastaks, peale seda, kui ei ole siit ilmas ära läinud, teada saada, et sind on uuritud, on võib-olla natuke hilja. Oskad sa täpsustada? Aitäh!

Andres Metsoja
Jah, see nüüd puudutab konkreetselt Välisluureameti või Kaitseväe sellist menetlust, mis on ühildatud. Siin on ta pigem toodud välja selliste tingimustega, et tegelikult tuleb luua toimik kogu selle protsessi kohta, kui kedagi n-ö varjatult jälgitakse. Kui see protsess on lõppenud ja ei ole ohtu riigikorrale, kellegi elule, mingile täiendavale andmelekkele, siis lõpetatakse see menetlus ja siis antakse ka sellest teada asjaosalistele, kes on sinna protsessi olnud kaasatud, keda jälgitakse varjatult. Juhul, kui tekib olukord, et see menetlus läheb pikemaks kui üks aasta, siis siin on ka toodud välja regulatsioon, et 15 päeva enne selle ühe aasta täitumist tuleb Kaitseväe juhatajal esitada halduskohtule taotlus selle menetluse pikendamiseks. See protseduur on ka keerukaks aetud ja just nimelt kaasatud kohus sinna menetlusse ja siis ta läheb samal viisil edasi, kuni kehtib seesama reegel, et see menetlus on lõpetatud ja on võimalik teavitada asjaosalisi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Oudekki Loone, palun!

Oudekki Loone
Aitäh! Ma jätkan samal teemal. Siin muudatusettepanekus nr 4 tuuakse sisse julgeolekuasutuste seaduse muutmine ja seal on samamoodi mainitud, et viivitamata pärast teabe saladuse kustumist tuleb asjaosalisi teavitada, välja arvatud teatud erandjuhtudel. Osa nendest erandjuhtudest on ilmselged, et kui see teavitamine seaks kellegi õigused, vabadused või elu ohtu, siis loomulikult see kaalub üle. Aga lõikes nr 2 on kirjas, et seda teavitamist ei pea tegema ka siis, kui see ohustab julgeolekuasutuse vahendi meetodi või taktika salajasust. Minu küsimus ongi: kuidas siis inimese põhiõigused ja vabadused on vähem olulised kui mingisuguse asutuse töömeetod? Kas see on päriselt põhiseaduslik? Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! Eks me kõnnime hästi tundlikul maastikul selles kontekstis. Ja selge on see, et seadusega detaile antud kontekstis ei olegi võimalik väga täpselt ette näha, sellepärast, et siis kaotaks see kõik suurel määral mõtte. Me tõesti riigikaitsekomisjonis, nii nagu ka sina, Oudekki, oleme seda teemat arutanud ja väga palju põlistanud ja sidunud seda ikkagi sellise ametniku eetilisuse, oskuse ja teadmisega, kuni siis protsessi alustamisest, et on täpselt kokku lepitud, kuidas seda menetlust läbi viiakse. See kindlasti ei puuduta väga suurt hulka isikuid, see puudutab suhteliselt, no tõenäoliselt suhteliselt kitsast ringi isikuid. Aga see, et mõnel juhul võib ikkagi tekkida olukord, et justkui inimese, kes on sinna protsessi kaasa haaratud, riive vähemal/suuremal määral tema põhiseaduslike õiguste poole pealt on tekkinud. Aga veel kord: me räägime riigi julgeoleku tagamisest, me räägime väga spetsiifilisest valdkonnast ja siin on oluline rõhk ikkagi ametkondade kvaliteetsel tööl. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Aitäh! Ma küsiks ikka uuesti üle. Siin on nagu kaks teemat, üks on Kaitseväe korralduse seaduse muutmine ja teine on julgeolekuasutuste seaduse muutmine. Kui julgeolekuasutuste seaduse muutmise juures on tõesti see, et möödub aasta ja kõik mis protsessid tulevad, siis ma ikkagi sedasama asja ei loe Kaitseväe korralduse seaduse muutmise juures, et mis siis ikkagi saab, kui mind hommikust õhtuni jälgitakse. Ma võin julgelt öelda, et siin Riigikogu saalis mitmeid Riigikogu liikmeid kuulatakse pealt ja jälgitakse ja siis ühel hetkel viie aasta pärast teavitatakse, lihtsalt tuleb tähitud kiri sulle kiri, antakse isiklikult üle ja su abikaasale suure tõenäosusega siis ka, et sind on jälgitud vot sellest ajast selle ajani ja kui sa tahad teada, mis tehti, siis tule kuulama neid linte. Kui sulle mingit süüdistust ei ole tehtud, siis tähendab, et on mitu aastat sind kuulatud täiesti põhjendamatult. Nüüd me anname nagu mingid volitused Kaitseväele. Mina kardan ausalt öeldes, et Eesti riik iga päevaga rohkem muutub politseiriigiks ja see häirib päris tugevalt. Mina olen isiklikult selle üle elanud, kui jõululaupäeval mu abikaasale toodi teade selline ja mulle. Ma ei tahaks nagu küll, et meil 75 aasta pärast meie lastele tuuakse see teade. Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh, hea Aivar! Ma julgustan sind selles mõttes, et kindlasti see seaduseelnõu reguleerib oluliselt rohkem seda valdkonda, kui see oli reguleeritud senini. Ehk tegelikult, kui siiamaani võis tekkida põhiseaduslik riive, millele ka Riigikohus osundas, siis täna on tehtud selle nimel väga palju pingutusi, nii siis sellessamas Kaitseväe korralduse seaduses kui ka siia on hõlmatud julgeolekuasutuste seadus ja lisaks veel toodud ka õiguskantsleri seaduse muutmise seadus. Tänu nendele muutustele tegelikult seda protsessi koordineeritakse oluliselt ja neid riske, mida sa välja tõid, oluliselt maandatakse. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Läbirääkimiste voor. Kas keegi soovib kõnet pidada? Kõnepidamise soovi ei ole, siis loeme läbirääkimised lõpetatuks ja vaatame üle muudatusettepanekud. Seaduseelnõule 152 SE, Kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõule on esitatud viis muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Muid ettepanekuid ei ole. Teine muudatusettepanek, samuti riigikaitsekomisjonilt, ja samuti ettepanek arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek riigikaitsekomisjonilt ja juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, samuti riigikaitsekomisjonilt, ja ettepanek arvestada täielikult. Ja viies muudatusettepanek, ikka samuti riigikaitsekomisjonilt ja juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada see täielikult. Keegi ühtegi ettepanekut kahtluse alla ei pannud ega hääletamist ei soovinud. Niisiis on meil nüüd lõpuks laual juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 152 SE teine lugemine lõpetada ja sellega on teine lugemine lõpetatud. Läheme päevakorraga edasi.

5. 16:08 Meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (165 SE) esimene lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Päevakorrapunkt nr 5, Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 165 SE. Alustame selle esimese lugemisega. Palun siia ettekandeks sotsiaalminister Tanel Kiige.

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Esitan teile siis seaduseelnõu, millega muudetakse ühelt poolt meditsiiniseadme seadust ja sellega seonduvalt teisi seaduseid ning teisalt siis hädaolukorra seadust, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, tervisehoiuteenuste korraldamise seadust ning ravikindlustuse seadust.
Alustame sellest algsest variandist ehk meditsiiniseadmete seaduse poolest. Euroopa Liidus on senini vastavat valdkonda reguleerinud meditsiiniseadmete aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete direktiivid, mille asemel hakatakse edaspidi järk-järgult kohaldama kahte uut määrust, eesmärgiga anda meditsiiniseadmete jaoks kindlam, läbipaistvam, prognoositavam ja jätkusuutlikum Euroopa Liidu ülene õigusraamistik. See tagaks parema seadmete ohutuse ja tervishoiu kõrge taseme ning toetaks innovatsiooni. Seoses SARS-CoV-2 viirusega on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2020/561 tehtud muudatus meditsiiniseadmete regulatsiooni kohaldamise kuupäeva osas, seega meditsiiniseadmed, sh aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid reguleerib 26. maist 2021 määrus 2017/745 ehk MDR. Meditsiiniseadme seaduses sätestatud nõuded in vitro diagnostikaseadmetele jäävad esialgu veel kehtima. Eelnõuga täpsustatakse meditsiiniseadme seaduse kohaldamisala ning tunnistatakse kehtetuks need sätted, mida alates 26. maist 2021 reguleerib uus määrus, ja meditsiiniseadme seaduses jäävad esialgu kehtima mitmed nõuded meditsiiniseadmete registreerimisele, kliinilise uuringu loa taotlemisele ehk järelevalvele, ohujuhtumist teavitamisele, sest Euroopa meditsiiniseadmete andmebaas pole veel saavutanud täisfunktsionaalsust. Ühtlasi antakse eelnõus Terviseametile õigus väljastada meditsiiniseadmete vabamüügi sertifikaate, mille omamine ei ole kohustuslik, kuid mis võib toetada meditsiiniseadmete eksporti. Selle õigus andmine on samuti seotud määruse 2017/745 rakendamisega.
Õigusselguse huvides nimetatakse meditsiiniseadme seaduses meditsiiniseadmete pädev asutus ja teavitatud asutuse eest vastutav asutus, milleks on Terviseamet. Terviseametile antakse õigus põhjendatud juhtudel erandkorras lubada turule vastavushindamiseta in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid, mis on vajalik näiteks kriisiolukordades. Praegu on selline õigus valdkonna eest vastutaval ministril. Teiste meditsiiniseadmete osas tuleb Terviseametile selline õigus edaspidi samast määrusest. Samuti antakse Terviseametile ja Ravimiametile õigus osutada piiratud juhtudel meditsiiniseadmete kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmist tagavaid tasulisi teenuseid. Eelnõuga tehakse ühtlasi tehnilised täpsustused biotsiidiseadusesse, jäätmeseadusesse ja tubakaseadusesse. Täiendavat mõju sellega ei kaasne. Biotsiidiseaduses täpsustatakse reguleerimisala, jäätmeseaduses viidatakse meditsiiniseadme ja abiseadme mõiste osas samuti uuele määrusele, otse siis sellele 2017/745-le. Ja kui varasemalt on sätestatud, et elektroonilisele sigaretile see täitepakend, millele tubakaseaduses sätestatud nõudeid ei kohaldata nendele toodetele, mille suhtes kohaldatakse meditsiiniseadme seaduses sätestatud nõudeid, siis edaspidi viidatakse ka siin meditsiiniseadme seaduse alusel hoopiski määrusele 2017/745. See on tehniline täpsustus, millele sisulist mõju tegelikult ei ole.
Lisaks riigilõivuseaduse muudatusega kehtestatakse konkreetsed riigilõivud meditsiiniseadmete kliinilise uuringuloa taotluse läbivaatamise ja vabamüügi sertifikaadi väljastamise eest. Olulist mõju riigieelarvele sellega me samuti ette ei näe.
Ja nüüd jõuaks ka teise, viimasel ajal rohkem tähelepanu pälvinud pooleni, ehk tulenevalt COVID-19 kriisist tehtud ettepanekuteni erinevatesse seadustesse. Esiteks, eelnõuga muudetakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust. Selles esitatud muudatused on vajalikud, et eriolukorra lõppedes oleks jätkuvalt võimalik efektiivselt tõkestada nakkushaiguse levikut, samuti on sellel oluline mõju laiemalt käesoleva nakkushaiguse puhangu kontekstis – ka võimalik, et sügisel ja tulevastel aegadel. Kehtiva õiguse kohaselt saab Terviseamet igasuguse nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks teha kohalikele omavalitsustele üksnes ettepanekuid koolide ning laste- ja hoolekandeasutuste sulgemiseks desinfektsiooni või puhastuse või terviseuuringute korraldamiseks. Muudatuste kohaselt oleks selline õigus neid loetletud meetmeid ja piiranguid teha otse Terviseametil, seda seetõttu, et tegemist on riikliku valdkonnaga ja Terviseamet on riigi poolt määratud pädev asutus nakkushaiguste ennetamisel, seire ja tõrje korraldamisel ning samuti riikliku järelevalve teostamisel. Eelnõuga antakse lisaks eelnevale õigus nõuda diagnoosimiste korraldamist isikute osas, kes asuvad haiguskoldes või piirkonnas, kus on oht haiguskolde tekkimiseks. Aga see on tegelikult õigusselguse tagamiseks, et oleks piiritletud, kellele võib ühte või teist uuringut või diagnoosimist nõuda. Juhul, kui inimene sellest keeldub, on tal ka õigus valida hoopis karantiini mineku asemel. Diagnoosimist võib nõuda ka nakkuskoldes viibinud isikute või nakatunud isikutega seotud nakkuskahtlusega isikutelt ehk n-ö lähikontaktsetelt. Samuti antakse Terviseametile õigus kohustada haiglaid või hoolekandeasutusi kehtestama külastuspiiranguid. See oli miski, mida me täna tegime kriisiajal n-ö soovituslikul võtmes, aga tegelikult, teades ja näha tulemusi nii Eestis kui ka eeskätt Euroopa riikides, on see äärmiselt vajalik, et ta oleks üleriigiliselt ühtselt rakendatud. Oluline on ka rõhutada, et kui isik keeldub nakkushaiguse terviseuuringust või diagnoosimisest, siis, nagu viitasin, on tal õigus valida n-ö karantiini minek ehk liikumisvabaduse piirangu vahel. Ja tingitud on see tõesti sellest, et meil ei oleks võimalik, et inimesed, küll võib-olla tahtmatult, aga siiski poolteadlikult seavad ohtu teiste inimeste elu ja tervist, levitades nakkushaigust, kui nad keelduvad ise selle diagnoosimisest ja selleks see karantiin aitab selle võimaluse ära hoida.
Olukorras, kus meil on tegemist eriti ohtliku nakkushaigusega – igaks juhuks toon see loetelu ära, see loetelu on seaduses kinnine: katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja tuberkuloos –, siis sellisel juhul võib Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, sulgeda ajutiselt asutusi-ettevõtteid, keelata avalike ürituste ja koosolekute korraldamise ning kehtestada muid liikumispiiranguid, samuti kehtestada haiguskoldes karantiini. Ja juhul, kui selliste meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise majandusliku või ühiskondliku mõju, kehtestab vastava meetme või piirangu Vabariigi Valitsus. Ka siin on oluline rõhutada, et haldusorganil tuleb igal juhul kehtestada meetmeid ja piiranguid üksnes ja vaid siis ja seni, kuni see on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Ehk kohaldatav meede või piirang peab olema olukorra suhtes proportsionaalne. Ja sellise nakkushaiguse korral, millel on eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused – need ei ole küll seaduses loetletud, aga näiteks on suure nakatuvusega haigus, levib kiiresti, ulatuslikult, mille kulg võib olla raske või eluohtlik ja millel puudub või pole kättesaadavat efektiivset ravi ja mille puhul võib levik ületada haiglate ravivõimekust –, võib edaspidi kohaldada samasuguseid nakkushaiguse leviku tõkestamise meetmeid, mida rakendatakse ka eriti ohtliku nakkushaiguse korral. Eelnõu kohaselt nimetatakse sellist nakkushaigust edaspidi uudseks ohtlikuks nakkushaiguseks ja siia alla loetakse ka täna siis COVID-19 haigus. Nimetatud muudatused võimaldavad pädeval asutusel oma ülesandeid efektiivselt ja tulemuslikult täita nii COVID-19 kriisi valguses kui ka tulevaste võimalike sarnaste – võib-olla ohtlikumate, võib-olla vähem ohtlike – nakkushaiguste ilmnemisel.
Eeltoodud meetmed ja piirangud on kõik kohaldatavad ka ilma hädaolukorrata ehk et need ei eelda otseselt hädaolukorra kehtestamist, aga selge see, et kui me räägime praegusest olukorrast ja räägime sellest kiiresti levivast ohtlikust nakkushaigusest, siis tõenäoliselt see eeldab nii või naa vastutavalt ametilt ehk antud juhul Terviseametilt ka hädaolukorrana määratlemist. Hädaolukorra seaduse alusel on juhtivaks asutuseks Terviseamet, kel tuleb lahendada hädaolukord just nakkushaiguste epideemia ja ulatusliku mürgistuse korral. Hädaolukorra seaduse tegemisel lähtuti lähimuse põhimõttest, mille kohaselt oleks kriisi reguleerimistegevust ellu viia võimalikult madalal tasandil ja seetõttu ongi juhtroll Terviseametil, sest nemad omavad teavet nakkushaiguste puhangutest, leviku teedest, haiguskolletest ja saavad ka läbi viia epidemiloogilisi uuringuid. Ja tervishoiuteenuse osutajal tuleb kohustusena teavitada ka Terviseametit vastavalt seadusele. Hädaolukorras saab Terviseamet rakendada kõiki nakkushaiguste ennetamise tõrje seaduses sätestatud meetmeid, mida ma ka eelnevalt loetlesin. Käesolevas eelnõus kavandatud meetmed võimaldavad Terviseametil ka hädaolukorras operatiivsemalt reageerida, vältida ohuolukorra kujunemist hädaolukorraks või lausa hädaolukorra kujunemist ulatuslikuks hädaolukorraks. Hädaolukorras on Terviseametil lisaks võimalik moodustada parem juhtimisstruktuur, määrata näiteks kriisistaabid jms. Teatavasti on ka hetkel hädaolukorra meditsiinijuht ametisse nimetatud, doktor Arkadi Popov.
Muudatused tervishoiuteenuste korralduse seaduses on samuti seotud hädaolukorra lahendamisega ning vajalikud üksnes õigusselguse tagamiseks. Ehk sätestatakse, et Terviseametil ja tema volitusel hädaolukorra meditsiinijuhil on õigus anda hädaolukorra lahendamiseks haldusakte tervishoiuteenuse osutajatele ja teistele eraõiguslikele juriidilistele isikutele nende tegevuse ajutiseks ümberkorraldamiseks, kui see on vältimatult vajalik. Ühtlasi täiendatakse seadust analoogselt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele õigusega avaldada haldusakt massiteabevahendites. See on õigus, mitte kohustus, see sõltub lihtsalt olukorrast, kui suurt ühiskonnaosa see puudutab. Lisaks nähakse eelnõus ette trahvimäärade suurendamine juriidilistele isikutele, kehtivad trahvimäärad on aegunud lähtuvalt 2001. aastal vastu võetud karistusseadustiku määradest. Arvestades inflatsiooni ja elatustaseme tõusu, on karistusseadustikus endas trahvimäärasid korduvalt tõstetud. Hetkel on maksimaalne karistusmäär vastavalt sellele seadusele 400 000 eurot. Kui me räägime nüüd käesolevast eelnõust, siis selle raames me küll tõstame ülemmäärasid kümnekordselt, kuid arvestades proportsionaalset põhimõtet. Ehk nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumisel tuleks maksimaalne määr kuni 32 000 eurot ja see on eelnõu kohaselt kõrgeim määr. Lisaks nähakse eelnõus ette uus väärteokoosseis ka karantiininõuete rikkumise korral. Tänases õigusruumis see samuti eraldiseisvana puudus. Nõuete rikkumisega võib kaasneda ulatuslik kahju ning sunniraha kohaldamine ei pruugi olla õiglaseks olukorra lahendamiseks alati piisav.
Kui käesoleva eelnõuga täiendatakse hädaolukorra seadust sättega, mis võimaldab olulise majandusliku või ühiskondliku mõjuga hädaolukorras anda valitsusel korraldusi hädaolukorda lahendavale asutusele, on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus eriseaduseks. Seega, kui tegemist on epideemiaga ning kehtestatavate meetmete piirangute kohaldamine toob kaasa olulise majandusliku või ühiskondliku mõju, kehtestab sellised meetmed/piirangud otse Vabariigi Valitsus. Näiteks kui me räägime mõne konkreetse maakonna karantiini määramisest või muust sarnasest üleriigilisest meetmest, siis sõltumata sellest, kas on hädaolukord või mitte, vastavalt seadusemuudatustele neid otsuseid langetaks Vabariigi Valitsus.
Eelnõuga seoses riigiasutustele olulisi täiendavaid kulusid ja tulusid ei kaasne, töökoormuse kasvu me ette ei näe. Nagu ma enne viitasin, siis eeskätt on ta oluline õigusselguse tagamiseks, eriolukorrast edukaks väljumiseks, et koroonaviirus ei hakkaks taas kiiremini levima, et meil ei tekiks taas neid õiguslikke vaidlusi, mis kahjuks eelnesid eriolukorra väljakuulutamisele ja tegelikult kestsid edasi ka eriolukorra ajal, ja et me oleksime valmis tulevasteks kriisideks – tulevasteks nii epideemiateks kui ka teisteks hädaolukordadeks – paremini, kui oleme valmis olnud seni. Seadus on planeeritud jõustuma kahes osas. Ehk need n-ö kriisi puudutavad meetmed üldises korras ja mitmed meditsiiniseadust puudutavad 2021. aasta 26. mail. Tänan tähelepanu eest! Ja vastan hea meelega küsimustele.

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh, lugupeetud minister! Teile on küsimusi. Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Hea minister! Lugedes seda seadust ja teades nüüd seda menetluse kiirust, tekib mitu murekohta. Üks on see, et Riigikogu sellisele tavapärasele arutelukorrale vaadatakse või sellest vaadatakse mööda, ka presidendile jääb väga vähe aega selle seaduse väljakuulutamiseks. Aga kui vaadata seda sisu, siis andke kindlus kohalikele omavalitsustele, et nende autonoomiat ei võeta sellega ära, sest et ma ei näe siin kuskil, et kohalikku omavalitsust üldse kuidagi kaasatakse, neist lihtsalt minnakse mööda nende otsuste tegemisel. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jaa, tänan küsimuse eest! Igati õigustatud teemapüstitus. Nii nagu olen varasemalt välja toonud, on tõesti tervishoiuvaldkond ja ka epideemiatõrje riiklik ülesanne ja epidemioloogiliste võimekuste osakonda minu teada ei ole üheski kohalikus omavalitsuses, 79 Eestis, küll aga olen igati nõus, et kui me räägime karantiinide kehtestamisest, räägime muudest omavalitsuse õigusi ja võib-olla ka kohustusi piiravatest või, vastupidi, juurde tekitavatest otsustest, siis on oluline nende viivitamatu teavitamine. Vastava ettepaneku tegelikult olen ka esitanud sotsiaalkomisjonile. Ehk et selles valguses võiks seda eelnõu teksti, mis on praegu esimesele lugemisele tulnud, tõesti täiendada, aga jään seisukoha juurde, mida tegelikult on varasemalt väljendatud ka riigikaitseseaduses, et see otsus kui selline peaks olema Terviseameti teha ja langetada, kuna nendel on ka vastav vastutus riigis epideemia tõkestamise eest.

Aseesimees Siim Kallas
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma vaatan, et see § 28 4. punkt, laste- ja hoolekande asutuse juht võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse kooskõlastades selle Terviseametiga. See, et seda tuleb kooskõlastada on väga mõistlik, sest siis on ka Terviseametil informatsioon. Aga kas selle juhi asemel ei peaks mitte olema omanik. Meil on terviseameteid, küll valdadel on hooldekodusid, küll on riigil, küll erasektoril, ma arvan, et juht ei vastuta mitte millegi eest lõpuks, kui rahalised tulud ja kulud tulevad, et siin peaks olema ikkagi väga selgelt juhi asemel kirjutatud omanik. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Üldiselt, eks siin küsimus on eeskätt ju tõesti tegutsemise kiiruses, operatiivses vajaduses, aga ma olen enam kui veendunud, et asutuse juhid üldjuhul selliseid otsuseid kooskõlastavad ka omanikuga. Ehk vaevalt soovib ka ükski juht endale võtta n-ö laus- sellist pädevust, et ta teeb otsuse ära ja tagantjärgi alles siis omanikku teavitab, kui vähegi ajakriitilisus seda võimaldab, siis kindlasti ta omanikuga suhtleb, aga võib olla olukordi, kus tõesti tegemist on niivõrd kiire puhanguga, me ei räägi võib-olla enam isegi COVID-19 haigusest, vaid me räägime mõnest oluliselt nakkavamast haigusest, oluliselt kiiremini levivast haigusest, oluliselt kriitilisest olukorrast, kus on vajalik asutuse sulgemine n-ö reaalajas ja inimeste evakueerimine. Sel juhul võib-olla tõesti on õigem selline säte. nagu hetkel seaduses on. Aga ma arvan, et praktikas kindlasti omanikuga nihukesi küsimusi läbi räägitakse ja kui vähegi olukord seda võimaldab, sest ükski juht ei soovi ju võtta ka endale sellist vastutust oma otsese ülemuse-tööandja ees. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu poole pöördusid mitmed valijad, kes nõuavad valitsuselt seaduse 165 SE tühistamist, mille kohta on siis algatatud ka rahvaalgatus.ee, kuhu on kogunenud siis hetkel 1054 häält. Nad leiavad seda, et tegemist on, see seadusmuudatus, ütleme, rikub kodanike põhiõigusi ja annab ühele ametile ehk siis Terviseametile kätte väga tohutu suure võimu. Näiteks, ütleme siin § 27, millega, ütleme, karantiini kehtestab Terviseamet oma haldusaktiga, kui eelnevas, praegu kehtivas seaduses, ütleme, Terviseamet andis ainult soovituse kohalikule omavalitsusele. Sisuliselt kohalikud omavalitsused on välja lülitatud. Ja teine küsimus on muidugi ka see, et arvestades seda, millist ebakompetentsust minu hinnangul on näidanud Terviseamet senises olukorras, kas on õige, ütleme, praegu just sellele asutusele anda sellised volitused? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Alustame algusest. Täna seadus on niimoodi, et Terviseamet teeb ettepaneku, kohalik omavalitsus otsustab. Praktikas pole seda kunagi kohaldatud ehk juba see näitab selle punkti suhteliselt vähest efektiivsust. Ja samuti näitab seda, et omavalitsusel tegelikult üksinda ei ole ka täna õigust seda karantiini kehtestada ehk et selleks on vajalik Terviseameti eelnev ettepanek. Põhimõtteliselt omavalitsuste autonoomiat selles vaates niimoodi ei vähendata. Olen suhelnud veel kord väga paljude omavalitsuste juhtidega sel teemal: nii Tallinn, Tartu, mitmed väiksemad omavalitsused. Linnade ja valdade liit on samuti avaldanud arvamust, näiteks ka riigikaitseseaduse kohta, mis on juba parlamendi menetluses ühe lugemise läbinud, kus on täpselt sama punkt sees, ehk et karantiini määramine jääks Terviseameti ülesandeks, mitte omavalitsuse ülesandeks. Ja selles ei ole n-ö probleemi nähtud, pigem mitmed omavalitsuste juhid on näinud seda lausa positiivsena, et kõik need õiguslikud vaidlused, kogu epidemioloogiline olukorra pilt ja hinnang tulebki täna Terviseametist, mitte ei eeldata, et seda teeb omavalitsus nende eest ja ei hakka ka neid võimalikke vaidlusi pidama. See, et on omavalitsust teavitatud viivitamatult, seda ma pean õigeks. See, et tavaolukorras kindlasti ka eelnevad selle ka läbirääkimised, kuidas täpselt karantiini määrata, mis teha. Aga taas, võib olla väga ajakriitilisi olukordi ja võib olla olukordi, kus 79 omavalitsust käituvad erineval viisil, osad nõustuvad ja osad ei nõustu ettepanekuga ja siis oleme taas väga rumalas olukorras, kus valitsus peab hakkama otsustama, kas ta kehtestab eriolukorra, selleks et teatud omavalitsuste eest mingeid otsuseid teha, või hakkame pikalt vaidlema ja arutama iga omavalitsusega ühekaupa, kas ta on nõus karantiiniga või ta ei ole nõus karantiiniga, ja samal ajal nakkushaigus levib pidurdamatult edasi.
Mis puudutab Terviseameti pädevust ja võimekust, siis ma arvan, et te teete liiga Terviseametile. Ma arvan, et väga paljudele tehakse liiga tegelikult. Ehk et kindlasti Terviseamet on teinud ka valesid otsuseid, nii nagu kõik riigid selles olukorras. Aga teades, kui palju seda tööd tehakse üle Eesti, ning kui palju on tehtud tööd nii lähikontaktsete selgitamisel, haiglate ettevalmistamisel, juba varasemalt sellele konkreetsele kriisile, sellistele võimalustele tähelepanu juhtimisel, erinevate plaanide väljatöötamisel, siis ma kardan, et see töö, mida avalikkus tihti ei näe, on märksa suurem, kui see n-ö vigade osakaal, mida avalikkus näeb ja mille alusel tihti neid hinnanguid antakse. Nii et ma arvan, et kõik need võib-olla siis valesti tehtud otsused, valesti antud hinnangud tuleb ka tagantjärgi loomulikult läbi analüüsida, vaadata, mida oleks saanud paremini teha, mille taha need takerdusid, oli see rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused, oli see siseriiklik n-ö pädevuse küsimus või oli see lihtsalt kiirustades tehtud otsus. Et see tuleb kõik läbi vaadata, aga teades seda otsuste ja tegevuste mahtu, mis on n-ö selle jäämäe tipu taga, siis ma arvan, et see, mis on tehtud õigesti, on olnud märksa suurem osa kui see, mis on tehtud valesti. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Suur tänu, hea eesistuja! Austatud minister! Kui selles kriisis on keegi väga hästi hakkama saanud, siis kindlasti on need olnud mitmed kohalikud omavalitsused, kes on selle haigusega silmitsi seisnud. Näiteks, Võru väga kiiresti otsustas oma allasutused sulgeda. Kuuldavasti ei olnud Terviseamet olnud nõus algselt nende sulgemistega, aga kohalik omavalitsus siiski seda otsustas teha. Saaremaa omavalitsus, on ju saanud ka väga hästi hakkama, samuti Tartu. See on arusaadav, et tekib küsimus, kui me piirame omavalitsuste autonoomiat, siis kas see on õige. Samas, komisjonis tõesti kohalike omavalitsuste esindajad ju tunnistasid, et nad on sellega nõus, aga nad soovivad, et neid kindlasti informeeritaks Terviseameti otsusest võimalikult kiiresti. Kas see informeerimise nõue teie ettepaneku järgi siis kehtib ka eraettevõtete puhul? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Hetkel see konkreetne ettepanek, mis mina olen saatnud tänase seisuga sotsiaalkomisjonile, nägi tõesti ette konkreetse kohaliku omavalitsuse informeerimist, kuna tal võib olla sellest tulenevalt ka teatud kohustusi, õiguste küsimus, ja seetõttu ta on lähtunud omavalitsusüksuse põhimõttest. Aga ma olen nõus, et kui me räägime karantiinidest – ennegi vestlesin sotsiaalkomisjoni esimehega sel teemal –, mis näiteks konkreetset asutust puudutavad, siis siin kahtlemata on oluline ka see asutuse kaasamine. Nii et ma arvan, et see täpsustus on võimalik kindlasti teha seadusesse. Ehk siin tuleb see piirang teha, õigemini täpsustus teha. Kui me räägime karantiinist, siis see on väga lai mõiste, see võib olla üks inimene, see võib olla sada inimest, võib olla maakond. Ehk ilmselt pole mõeldav ka see, et juhul, kui näiteks mõni maakond läheb karantiini, siis tekib kohustus kõiki üksikuid ettevõtteid selles maakonnas ühekaupa teavitada. Ilmselt te peate silmas ettevõtet konkreetselt, kes on karantiini määratud. sel juhul, ma arvan, et see mõistlik. Aga selle täiendus on kindlasti võimalik komisjonis teha, siin tuleb lihtsalt sõnastus selles vaates läbi mõelda ja meie maja, Sotsiaalministeerium on kindlasti valmis kaasa aitama.
Mis puudutab teie algust – see ei olnud küll küsimust, vaid teematõstatus –, siis väga nõus, et kohalikud omavalitsused on teinud väga palju head tööd. Teie loetletud omavalitsused, samuti Tallinna linn, samuti mitmed omavalitsused, kellega ise olen suhelnud kriisi käigus, on mõistnud selle olukorra tõsidust, on tõesti olnud võib-olla isegi igaks juhuks proaktiivsemad, ettevaatlikumad. Ja see õigus jääb neile ka edaspidi. Ehk ka edaspidi on alati omavalitsusel õigus enda asutus ise sulgeda, teenuseid piirata, laste mänguväljakuid kinni panna, kehtestada täiendavaid norme. Ehk see, mis Terviseamet teeb, on mõnes mõttes selline miinimum ja alati saab teha sellest rohkem. Ja seda õigust ei võta omavalitsuselt mitte keegi selle seadusemuudatusega ära.

Aseesimees Siim Kallas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea ettekandja! Kui ma loen seda seadust ja kuulan teie ettekannet, siis mulle tundub, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmisega soovite te de facto anda valitsusele eriolukorra volitused ilma eriolukorda välja kuulutamata. Kui me vaatame § 28 ja sedasama 5. lõiget sealt, kus Terviseamet võib kehtestada piirangud asutuste ja ettevõtete sulgemiseks, keelata koosolekud, liikumispiirangud, ja kui need on ulatusliku mõjuga majanduses või ühiskonnas, siis need kehtestab valitsus oma korraldusega. Minu jaoks on siin mitu küsimust. Milliseks jääb sellises olukorras parlamendi roll ja miks on selle seaduseelnõu menetlemisega sedapalju kiire ja kui see seaduseelnõu juba kehtiks, kuidas siis oleks praegune olukord välja näinud? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuste eest! Eks see seaduseelnõu ongi mitmetahuline, sellega olen hästi nõus. Ühest küljest me räägime siin Terviseameti õigustest, me räägime siin valitsuse õigustest n-ö epideemiaolukorras, samuti räägime valitsuse õigustest laiemalt hädaolukordades. Siin on vähemalt kolm erinevat lähtenurka.
Mis puudutab õiguste andmist, siis ei, ta eriolukorraga ei võrdsusta. Eriolukorras on lisaks ridamisi veel, on see omandi puutumatuse küsimus, muud õigused, mis on tegelikult juures, ja samuti see on põhimõtteline vahe, et eriolukorra puhul juhib kogu n-ö olukorra lahendamist üks inimene ehk eriolukorra juht. See, et peaminister Jüri Ratas on otsustanud eriolukorra juhina olla n-ö demokraatlik, kaasates selleks üheksa ministrit koos endaga kokku, COVID-19 komisjoni luues, ma arvan, et see on väga mõistlik suund, see on sihuke laiapõhjaline suund, võimalus läbi rääkida tervise vaatest, hariduse vaatest, riigikaitse ja siseturvalisuse vaatest küsimusi, aga puhtteoreetiliselt tähendab see ikka seda, et kui me räägime hädaolukorra seaduse muutmisest ja sellest konkreetsest seaduse ettepanekust, siis sellisel juhul oleks valitsus kollegiaalselt n-ö otsustav, valitsus kollegiaalselt vajadusel paneb mõne maakonna karantiini, valitsus kollegiaalselt annab hädaolukordi juhtivale asutusele korraldusi hädaolukorra olukorras, kui see on ulatusliku ühiskondliku ja majandusliku mõjuga. Ehk kindlasti see muudab selle juhtimise laiapõhjalisemaks, kui teoreetiliselt eriolukorra puhul võib olla, kus on põhimõtteliselt ühel inimesel õigus teha neid kõiki otsuseid ja teha otsuseid veel suuremas määras, kui hädaolukorra ajal valitsusel õigus see olema saaks.
Kui te küsite, milline saab olema, oleks siis praegu olukord ja milline saab olema edaspidi, eks ta on õigusselgem eeskätt. Ehk et ei teki seda olukorda, kus, mis seal salata, erinevad Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikantselei juristid peavad ühte, kahte, kolme seadust tõlgendama hakkama, praktikas pole neid kunagi selliselt kohaldatud, praktikat ette võtta pole ja siis otsustama, kas näiteks karantiini võib või ei tohi määrata Terviseamet, millisel juhul tohib, kas ainult siis, kui on eriti ohtlik nakkushaigus või ka siis, kui ei ole selline, vaid on uus nakkushaigus, mille puhul tuleb eraldi need meetmed välja töötada, ei ole konkreetselt seaduses nii täpsustatud. Ja nende vaidluste hulk ulatus ju nii kaugele, mis puudutas ka näiteks seda eratervishoiu plaanilise ravi piiramise küsimust, et sellel teemal sai kirju vahetatud nii avalikult kui mitte avalikult. Ehk ma arvan, et see pole kõige parem praktika, kui on eriolukord, kui meil on kiire, või hädaolukord on vaja kiiresti otsuseid langetada, siis on kõigi huvides õigusselgus, mida tohib teha valitsus, mida tohib teha Terviseamet, mida tohib teha hädaolukorra meditsiinijuht ja mida teha ei tohi ja mis hetkel on omakorda valitsusel õigus anda ükskõik millist hädaolukorda juhtivale asutusele, on see Keskkonnaamet, PPA, Päästeamet, RIA, Veterinaar- ja Toiduamet, Terviseamet või Kaitsepolitseiamet, mingisuguseid korraldusi ühe või teise toimingu tegemiseks. Ehk ma arvan, et õigusselguse loomine on siin mõistlik ja vajalik ja see annab võimaluse teatud meetmeid, mis on täna jõus, on see avalik ürituste piiramine, on see karantiini seadmine vajadusel, on see ka näiteks erinevate liikumispiirangute, me ei räägi siin sellest, et keegi peaks lausa kodus püsima, et 2 + 2 põhimõttest ja muudest sellistest lähenemistest, mis aitavad nakkuse levikut piirata, annab võimaluse ka neid edaspidi jõustada sõltumata sellest, et eriolukord loodetavasti ilusti 17. mai öösel vastu 18. maid ära lõpeb. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Selge see, et tegemist on väga ohtliku haigusega, mille pärast see eriolukord on välja kuulutatud ja Terviseamet – kuigi selle juhid ei kannata mingit kriitikat – peaks saama nagu suurema kompetentsi ja selguse. Aga lugedes seda teksti nüüd, siin on nagu pudru ja kapsad koos. Ja isegi seletuskirjas ja taga on öeldud, et ega hästi aru ei saa, mis siin on kokku kõik kirjutatud. Ja kõik need euromäärused ja 26. mai, kus peab olema asi korras. Aga seleta mulle – näiteks, ma loen ühe tsitaadi –, mida selle kohta tuleb aru saada. "Meie hinnangul ei sattu määrus (MDR) MSS-iga ega ka TNVS-ga kollisiooni, sest ka kehtivas regulatsioonis on TNVS üldseadus ja MSS on selle suhtes eriseadus." Mida see maakeeles tähendab ja kas seda kõike oleks vaja? Äkki oleks olnud hädaolukorra seaduse natukene korrigeerimine. Need paragrahvid on üsna selged, aga meditsiiniseadmete ja kõik see on minu meelest selline pudru ja kapsad, mis on talle riputatud kõrvade külge selle hädaolukorra seaduse muutmiseks. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jaa, tänud! Siin on tõepoolest nüüd, kuna meil on koos, eks ole, liidetud erinevad seaduseelnõud, üks on ka algselt meditsiiniseadme seaduse ja teiste seotud seaduste muutmise küsimus, teine on siis konkreetselt kriisiga seotud. See konkreetne väljavõte puudutas siis meditsiiniseadmete seadust, sealt see lühend MSS ka tuli ja MDR on siis vastav Euroopa Liidu määrus. Ehk ma olen nõus, et seletuskirjades, ma ise olen ka vaadanud, lühendite kasutamine on nagu ühest küljest arusaadav, hoiab võib-olla natukene paberit kokku ja seeläbi keskkonnaressurssi kokku, aga kui neid liiga uljalt kasutada ja nii kasutada, et seletuskiri on väga pikk ja võib-olla seletuskirja lõpus enam keegi ei mäleta, mis need lühendid tähendasid, siis see võib tekitada piisavalt palju segadust ja selliseid tõlgendamise raskusi. Nii et selles mõttes ma võtan kriitika täitsa omaks, et neid seletuskirju võiks selles vaates laiemalt lahti kirjutada, et oleks aru saada, mida on tegelikult mõeldud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Jah, aitäh! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde. Ütlesite oma vastuses, et kohalikule omavalitsusele antakse viivitamatult teada. Nüüd kui me tuleme siia tänasesse olukorda, siis meil on tekkinud selline seis, kus kõige suurema omavalitsuse juht, teie enda erakonnakaaslane linnapea Mihhail Kõlvart pidevalt nagu vilistab nendele valitsuse korraldustele, teeb mingeid oma korraldusi. Ütleb, et me avame hiljem ja me teeme teistmoodi. Kas ei võiks siiski otsustamisel juba kaasata neid omavalitsusjuhte, et selliseid olukordi vältida? Inimestel on sellistes hädaolukordades ikkagi vaja sõnumite selgust ja mitte üksteise ületrumpamist, ja kohaliku omavalitsuse autonoomiat tuleks ka austada. Kas see ei võiks olla lahendus? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jaa, omavalitsuste kaasamisega olen igati nõus. Ehk et tavaolukorras ja ka antud kriisi ajal, kui oli vähegi selline laiaulatuslikum otsus, on see Saaremaa karantiini küsimus, on see saarte karantiinid, kõik need omavalitsused said eriolukorra juhi, peaministri poolt läbi helistatud, läbi arutatud. Nende kriisikomisjonid olid need, kes siis esitasid konkreetselt vastava ettepaneku karantiini seadmiseks, just nimelt selleks, et hoida ja kaitsta enda saare elanike tervist. Aga võib alati olla ka olukordi, kus konkreetne omavalitsus ei pruugi olla nii vastutulelik, nii mõistev või konkreetne nakkushaigus ei võimalda sellist pikka n-ö kaasamisprotsessi. Sellisel juhul on tõesti see viivitamatult teavitamine asjakohane, et vältida olukorda, kus omavalitsus võib hakata takistama, tõkestama konkreetse nakkushaiguse piiramist ja selle levik võib selle võrra kiireneda, ulatuda ka teiste omavalitsuste territooriumile, kes kõik on võib-olla tegelikult väga vastutustundlikult käitunud, vajalikke samme seadnud, aga tulenevalt ühe üksiku valla või linna otsustest, eripärast, saavad samuti kannatada.
Mis puudutab Tallinna linna, siis siin on koostöö olnud väga hea. Ehk et see, et omavalitsused, nii Tallinna linn, Tartu linn, teised, on osasid otsuseid ise langetanud täiendavalt juurde, ma arvan, et see on ainult tervitatav. Ehk iga omavalitsus peabki ise tunnetama oma eripära, mis on konkreetselt kohapeal mõistlik, mis mitte. Ma ka enne viitasin, siis Terviseamet ja valitsus annavad ette selle n-ö standardi või miinimumi, mis on kehtestatud kõigile. Kui mõni omavalitsus tunneb, et tema ei soovi näiteks mänguväljakuid veel avada või üldse need sulgeda soovis või raamatukogud asuvad tal kultuurikeskuses või muus piirkonnas, kus ta tunneb, et ta ei ole võimeline kaitsma tegelikult inimese tervist või 2 + 2 nõudeid täitma, siis tal on õigus tõesti neid hoida veel suletuna. Seda õigust on ka kasutatud ja selles ma küll mingit muret ei näe, pigem see just läheb ju kokku teie poolt kirjeldatud omavalitsuste autonoomia austamise põhimõttega ehk et riik Terviseameti näol ja ka eriolukorra juhi näol ei dikteeri ette, millal tuleb avada, vaid ta ütleb, millal tohib avada, ja omavalitsus ise otsustavad, kas ta avab või ta avab mõnevõrra hiljem. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh! Hea kolleeg alustas siin sõnumite selgusest, mida Eestimaa inimesed tegelikult ootavad Riigikogult, valitsuselt ja kõikidelt ametitelt, eriti kriitilistes olukordades. Lisaks sõnumi selgusele peavad seadused olema ka elanikkonnale arusaadavad. Minister, teie olete mitu korda öelnud, et selle eelnõu tüki eesmärk on õigusselguse tagamine. Siit ka minu küsimus, millele me eile sotsiaalkomisjonis vastust ei saanud. Kujutame nüüd ette olukorda, et kohalik omavalitsus kasutab ära neid õigusnorme, mida korrakaitseseadus annab ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks, ja teeb oma haldusakti piiravate meetmetega. Järgmisel hetkel otsustab Terviseamet – no eeldusel, et kohalikku omavalitsust kaasates, aga siiski – oma haldusakti välja anda. Siis tekib olukord, kus on mõjuv, suur mõju sellel olukorral ja Vabariigi Valitsusel on järjekordselt õigus haldusakti väljaandmiseks. Siis kõige selle keskel laste- ja hoolekandeasutuse juht kooskõlastab Terviseametiga ja annab oma haldusakti välja ehk paneb asutuse kinni. Millisest õigusaktist peavad inimesed juhinduma? Kas te saate seda selgitada? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jaa, tänan küsimuse eest! Taas tulles korra selle kirja juurde, mis ma täna saatsin sotsiaalkomisjoni, seal ma tõin ka tegelikult välja, et kui me nüüd räägime valitsuse ja Terviseameti antud aktidest, siis tõesti on alati valitsuse poolt antud õigusakt n-ö imperatiivne ehk tema on ülemuslik ja täitmiseks. Ehk juhul, kui Terviseameti poolt antud akt erineb näiteks mingis osas, siis selles osas on ta edaspidi tühine. Mis puudutab omavalitsuste poolt, siis siin ei ole konkreetses seaduses tõesti seda täpsustatud. Nagu enne ütlesin, on omavalitsusel õigus teha mõnevõrra rohkem, mõnevõrra vähem. Aga loomulikult, kui me räägime epideemia tõrjest, kui me räägime konkreetsete nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel antud aktidest, siis siin on Terviseamet n-ö ülemuslikum ja temast omakorda on ülemuslikum Vabariigi Valitsus, mis on ka loogiline. Ehk kui on seal all tehtud mingeid muid töökorraldusi, tehtud muid otsuseid, mis on sellest olnud väiksemad, siis tuleb täita seda, mis on tulnud Terviseameti või valitsuse poolt. Juhul, kui on tehtud mingeid laiaulatuslikumaid otsuseid, siis loomulikult keegi neid ei tühista. Ehk nagu ma enne ütlesin, Terviseamet ega valitsus ei hakka dikteerima, et sina pead uksed homme avama, vaid ta ütleb, millal sa tohid need avada ja millal sa ei tohi neid avada. Aga see, kas sa avad need sellel konkreetsel kuupäeval või kas sa teed veel mingeid kitsendusi, see on juba sinu enda pädevus, sinu enda otsustada. Ehk alati saab teha rohkem, aga ei tohi teha vähem, kui Terviseamet või Vabariigi Valitsus õigusaktiga ette näeb.

Aseesimees Siim Kallas
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Aitäh, hea juhataja ja minister! Paragrahvi 59 lõiget 6 ja 7 muudetakse. Me räägime siin kogu aeg, et Terviseametile antakse õigusi, tegelikult ju antakse õigus Terviseametil või tema poolt antud volitusel näiteks hädaolukorra meditsiinijuhile. Täna on väga hea, ma ei tea, keda me peame tänama, et kriisiabi hädaolukorra meditsiinijuht on Arkadi Popov, tänu temale, ma arvan, oleme me siin nagu mõistlikus olukorras. Aga mis tekib, see, et meil võivad nüüd haldusakte anda Terviseamet, ma ei tea, kas see on juhataja või kes siis Terviseameti poole pealt see on, seal on juhatuse liikmeid äkki mitu või siis tema volitusel hädaolukorra meditsiinijuht, nad võivad haldusakte anda eraõiguslikele juriidilistele isikutele nende tegevuse ajutiseks ümberkorraldamiseks ja piiramiseks. Kui nüüd tekib kahju sel eraisikul tänu sellele, et hädaolukorra medtsiinijuht või Terviseamet on teinud sellise otsuse, täna on valitsus teinud selle otsuse, valitsus on püüdnud läbi lisaeelarve neid kahjusid mingilgi määral kompenseerida, kes kompenseerib siis, kui Terviseameti, nii nagu me oleme tunnetanud seda, et tänane juhtkond on teinud ainult rumalaid otsuseid, eriti kui ma vaatan Saaremaale, kuidas ta ei lubanud ...

Aseesimees Siim Kallas
Paluks nüüd küsimus!

Aivar Kokk
Kes neid kulusid katab siis? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Eks see sõltub alati sellest, et kas konkreetne akt on n-ö õiguspärane, kas ta on olnud vajalik. Ehk need konkreetsed viited te tõite, siis seal on tõesti eeldus selleks, et need on vältimatult vajalikud konkreetse epideemia tõrjeks. Ühtegi sellist otsust ei tehta ju kergekäeliselt, ei tehta lihtsalt otsustamise pärast, vaid tehakse lähtuvalt meditsiinilisest näidustusest, epidemiloogilisest olukorrast, põhjendusest. Igal inimesel ja ettevõttel on õigus alati soovi korral taotleda kulude hüvitamist läbi kohtu, see õigus on ka edaspidi. Aga nagu öeldud, siis see loogika, et hädaolukorra meditsiinijuhil on õigus näiteks mõnele konkreetsele, ka erasektori asutusele anda korraldusi, lähtub eeskätt meie kõigi rahvatervise huvidest ehk kui on mingi selline olukord. Toon võib-olla sihukese äärmusliku näite, kus meil on haigla inimesi täis, me näeme, et meil ei ole kohta, kus patsiente n-ö pidada, kõrval asub erasektorile kuuluv spordisaal, siis on õigus hädaolukorra meditsiinijuhil öelda, et tal on vaja seda spordisaali kasutada haigete paigutamiseksd. Loomulikult, tavapärases olukorras eeskätt püütakse läbi rääkida asutuse omaniku, juhiga, kui see ei õnnestu, on õigus seda kohustada: palun tehke see uks lahti, mul vaja haigeid siia paigutada. Ja selline õigus siis hädaolukorra meditsiinijuhil hädaolukorra lahendamiseks vältimatult vajalikus olukorras olema saab.

Aseesimees Siim Kallas
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Sotsiaalkomisjon on seda eelnõu arutanud, ma saan aru, vähemalt kahel korral kui mitte rohkem. Ühel neist oli mul võimalus osaleda asendusliikmena ja seal kerkis üles seesama teema, mis puudutab kohaliku omavalitsuse autoomiasse sekkumist. Kui ma selle kohta küsisin, kui esinduslik on see omavalitsuste arvamus, siis kõlas läbi selline vastus, et kuuelt omavalitsuselt on küsitud arvamust, nende seas nimetati Tallinna. Teatavasti on Eestis 79 omavalitsust. Kas te saate nüüd uuesti vastata ka sellele küsimusele ja öelda, kui representatiivne on see kohalike omavalitsuste arvamus sellest eelnõust? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Ma tõesti tõin välja need konkreetsed omavalitsused, kes olid jõudnud selle öö jooksul ja hommiku jooksul tagasisidet anda. Ja nagu enne viitasin, siis riigikaitseseadus, mis on täna parlamendi menetluses – minu teada ta vist detsembris äkki läbis esimese lugemise –, seal seaduses on tegelikult see konkreetne punkt, mis puudutab karantiini sees. Linnade ja valdade liit on andnud sellele ka oma tagasiside, kus ta pole näinud seda probleemi. Samamoodi ka praegu, kui me räägime linnade ja valdade liidu seisukohast, siis see on see, et Terviseamet peaks teavitama omavalitsust, seega peaks olema, omavalitsus, igal juhul kursis otsustega, aga ta ei nõua seda, et omavalitsus peaks olema see, kes need otsused langetab. Ja see konkreetne viide, mille te välja tõite, tegelikult tõepoolest Justiitsministeeriumi esindaja toona saatis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse revisjoni töörühmale – seal on 31 liiget, erinevad kohalikud omavalitsused, valdade ja linnade liit, Riigikontroll, õiguskantsler, ülikoolid ja ministeeriumid –, mida on ennegi kasutatud selleks, et saada kiiresti vastus omavalitsuseteemalistele küsimustele. See töörühm just nimelt, nagu öeldud, tegeleb kohaliku omavalitsuse korralduse küsimustega ja andis tagasisidet nendest vastustest hommikuks. Ehk selle öö jooksul, hommiku jooksul, no õhtu jooksul õigemini, ja hommiku jooksul olid tulnud ainult toetavad seisukohad, loomulikult, nagu öeldud, teavitamise vajadusele viitamise ja muuga. Aga ei ole mina näinud veel ühtegi omavalitsust – kindlasti 79 seas võib neid olla –, kes oleks saatnud hinnangu, et ta nõuab, et just temal peab olema õigus otsustada, mis hetkel on vajalik nakkushaiguse leviku piiramiseks karantiini seada, mis hetkel see vajalik ei ole. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Suur tänu, austatud juhataja! Hea minister! Minu küsimus on: miks me arutame seda eelnõu täna kiireloomulisena? Miks me ei oleks võinud arutada või alustada selle eelnõu arutamist juba nädalaid tagasi? Minu kolleeg Signe Riisalo juba märtsi alguses tõstatas sotsiaalkomisjonis küsimuse, et kas me peaksime nakkushaiguste tõrje ja ennetamise seadust, lähtudes siis tulevikust, muutma. Ministeerium vastas, et me sügisel võib-olla tuleme muutmisettepaneku kavatsusega. Mis takistas seda eelnõu Riigikogu poole saatmast varem, et me oleksime jõudnud seda normaalse tempoga arutada? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan taas igati õigustatud küsimuse eest! Loomulikult oleks olnud parem, kui me oleksime jõudnud selleni varem, seda üldsegi ei kahtle. Veel parem oleks, kui me oleks jõudnud selleni aasta tagasi. Aga mis puudutab seda nakkushaiguste ennetamise tõrje seadust tervikuna, siis siin on tõesti olnud valitsusel ja Sotsiaalministeeriumil plaanis tulla selle seaduse juurde tervikuna sügisel, aga hetkel oleme olukorras, kus nagu ikka, kriisid tulevad kiiremini, kui alati inimene järgi jõuab. Ehk on tekkinud ajakriitiline vajadus teatud, ütleme siis, täpsustusi seaduses teha eelnevalt ja kiireloomulisena. Seni oli see debatt valitsuse ja ministeeriumite vahel, Riigikantselei vahel, õigusvaldkonna inimeste vahel ja nüüd, kus me jõudsime selle debatiga seal n-ö konsensusele ehk lõpusirgele ehk see konkreetne seaduseelnõu tekst sai edastatud sotsiaalkomisjoni ja nüüd ta jõudis parlamenti. Oleks loomulikult olnud parem, kui oleks jõudnud seda kõike teha kiiremini ja varem, aga kriisi ajal, nii nagu parlamendil on väga palju tööülesandeid, on ka valitsusel ja ministeeriumidel palju tööülesandeid ja paratamatult lihtsalt seadusloomeküsimused olid ühed neist, mis võtsid oma aja, aga ka väga paljud muud valdkonnad, väga paljud kiired tegevused vajasid samuti tähelepanu ja paraku jõudsime selle seaduseelnõuni nüüd, kus me jõudsime. Vabandan, et ta nii kiireloomulisena siin on, aga see kiireloomulisus ei vähenda paraku selle olulisust.

Aseesimees Siim Kallas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Kiik! See eelnõu kindlasti on vastuoluline. Aga hinnang talle sõltub ka sellest, milline on hinnang Terviseametile. Kriisis kipub niimoodi olema, et tekivad rahvasuus kangelased ja antikangelased. Kuidagi on niimoodi välja kukkunud, et Terviseametist on saanud antikangelane ja Arkadi Popovist, kes teda on teeninud, kangelane ja need arvamused jooksevad ka erakondade sees väga selgelt, mitte erakondade piiri pidi. Siin üks kolleeg sajatas hiljuti, kuidas restarti vajab see amet jne. Eile oli väga sümpaatne Arkadi Popovi kuulata, kui ta tegelikult tegi Terviseametile tuge, sest minu arust tehakse ka sellele ametile liiga. Sellele vaatamata peaminister järsku ootamatult, ütles, mis oli ka siis ju Arkadi Popovi kommentaari üks põhjus, inetult Terviseameti kohta. Mis teie arvate, see on teie haldusala, mis te arvate sellest ametist, kas ta on hästi hakkama saanud ja vajab restarti ja verevahetust ja mis iganes need kõik on seal olnud need sõnad?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Ma olen selles mõttes nõus, et iga asja, nagu öeldud, saab teha paremini ja Terviseamet kindlasti vajab tugevdamist, Terviseamet kindlasti ei olnud valmis tegelikult selliseks laiaulatuslikuks kriisiks, nii nagu väga paljud Euroopa riigid ja maailma riigid ei olnud seda. Täna, just vaatsin värsket infot, vabandan, et spikerdan, 3,75 miljonit inimest on saanud selle COVID-19 haiguse teadaolevalt, tegelikult see arv on kindlasti kordades suurem. Surnud on 260 000. Kindlasti globaalse pandeemia algataja ei ole Terviseamet ja kindlasti oleks see haigus jõudnud Eestisse sõltumata sellest, kui mitu spordivõistlust Saaremaal toimus või ei toimunud. Õigemini me teame, ta oli selleks hetkeks juba siia jõudnud, me teame 118 konkreetset inimest, kes on ta välismaalt siia toonud, kindlasti neid inimesi ka oli rohkem. Ja kuidagimoodi piirata Eesti inimeste välismaareise veebruarikuus, ma arvan, et see oleks olnud sisuliselt ületamatu väljakutse, selgitada inimestele olukorras, kus Euroopas tervikuna oli 40 haigestunut näiteks, öelda, et me nüüd piirame teil koolivaheaja veetmise õiguse välismaal, no ma arvan, et selle peale oleks Terviseameti juht ja Terviseamet kohe risti löödud. Ehk sel hetkel tõesti kogu indikatsioonid olid teised, nii Maailma Terviseorganisatsiooni poolt kui ka Euroopa nakkushaiguste ennetuse ja tõrje keskuse poolt ja need muutusid väga kiiresti, kahjuks halvemuse suunas, täpselt nii nagu muutus ka epidioloogiline olukord maailmas ja üsna kiiresti jõudsime hoopiski globaalse pandeemia puhkemiseni märtsi keskpaigaks ja ühtlasi ka Eestis eriolukorra kuulutamiseni. Et ma arvan, et see analüüs seisab kindlasti ees, kuidas Terviseameti tööd muuta tugevamaks, analüütilist poolt tugevamaks, võimekust hinnata kriitiliselt ka välismaalt tulevaid erinevaid raporteid, ohuhinnanguid, samuti sotsiaalkaitse ja tervisevaldkonna tihedamat koostööd. Ma arvan, et Eesti hooldekodude pilt näiteks ei ole sugugi mitte halb ehk et see, et meil on 26-s tuvastatud nakatumine enam kui 200 teenusepakkujast ehk siis .... on suhteliselt veel rahuldav pilt võrreldes väga mitme meist märksa jõukama riigiga, kelle puhul on hooldekodude klientide seast tulnud suremus moodustanud enamuse kõigist surmadest. Ehk meil on tegelikult läinud veel seni mõõdukalt hästi. Infektsioonikontrolli tehakse, koostööd tehakse, aga kindlasti saaks paremini, kindlasti sügiseks ja üldse laiemalt tulevikuks tuleb siin vaadata üle kuidas see tervise- ja sotsiaalvaldkonna tihedam koostöö välja näeb, just nimelt selleks, et kaitsta riskirühmi, on nad erinevad lasteasutused, on nad erinevad sotsiaalhoolekandeasutused. See, et tänane konkreetne koroonaviirus ja COVID-19 haigus on olnud laste seas mõnevõrra leebem kui eakate seas, on mõnes mõttes juhus, võib olla tulevikus teistsugune haigus, mille mõju on hoopis teistpidine. Ehk meil tuleb olla valmis ka selleks, vajadusel kaitsta senisest tõhusamalt ka lasteasutusi, laste hoolekandeasutusi, puudega lapsi ja loomulikult kõiki Eestimaa lapsi ja täiskasvanuid. See kõik eeldabki Terviseameti ja sotsiaalkaitsesektori koostööd tuleb samuti tõhustada. Nii et ma arvan, et selle kriisi, eriolukorra lõppedes ja õigemini juba sel ajal on üks meie esmaseid ülesandeid selline kaardistuse ärategemine, mis on vajalikud muudatused, mis puudutab erinevate asutuste omavahelist tööjaotust, funktsioonide küsimust, struktuuriküsimust. Aga ma ei ole nende võib-olla seisukohtadega nõus, et süüdistada puhtalt ühte ametit ja ühte juhti, teades seda, kuidas see amet on tegelikult aastate jooksul pidanud tegelema väga paljude erinevate valdkondadega, perearstide konkursiga, keskkonnaohutusega, õhu-, tervise- ja veeküsimustega, laboriseadmete teemadega, meditsiiniseadmetega.  Ehk et tegemist ei ole olnud asutusega, mis oleks tegelenud regulaarselt epideemiate tõrje, sellises mahus kriisi juhtimisega. See on paratamatult olnud nende jaoks uus väljakutse, nad on sellega saanud minu meelest rahuldavalt hakkama, kaasates Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituuti, erinevaid teisi riigiasutusi. Aga kindlasti nüüd, kus me teame, et see võib sügisel tagasi tulla, see viirus, tuleb meil olla paremini valmis ja vajalikud muudatused tuleb kindlasti suveperioodil ära teha.

Aseesimees Siim Kallas
Hele Everaus, palun!

Hele Everaus
Aitäh eesistujale! Aitäh ministrile esinemast ja vastamast! Ma usun, et kõigile meile on see õppetund, kuhu me oleme sattunud. Aga et see õppetund ei oleks nii valus, ma küsin siis seda, et ainult viirused ei ole ju need, mis võivad põhjustada kriisiolukorda. Siin on terve rida, palju riske meil tegelikult õhus, mida me kunagi ette ei näe. Ma võtan näiteks kas või kiirguskahjustus. Selles mõttes, meil on ümberringi aatomienergiale, tuumaenergiale minevaid institutsioone, meil on niisugune naaber, kellel ei ole väga ohutusega head läbisaamised, pluss on bakteriaalsed võimalused, pluss on isegi bioloogilise relva võimalused. Ehk ma küsin, kas meil on olemas ja kus on olemas konkreetsed strateegiliselt ettevalmistatud plaanid, kui meil tuleb täna näiteks kiirgusprobleem, nagu see oli Tšernobõli ajal. Mina sain esimest korda teada, mis tõde oli, siis, kui ma olin Eesti iseseisvuse aja alguses Ameerikas katastroofimeditsiini täiendusel. Kas meil on praegu olemas selge plaan, mis siis juhtub, kes mida hakkab tegema, et me ei oleks täna situatsioonis, kus me peame kiiruga, ülejala tegema siia ühele seaduseelnõule täiendusi, mis ei sobi sellega hästi kokku?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jaa, tänan küsimuse eest! Hästi põhjendatud teematõstatus. Meil on tõesti olemas need hädaolukorra lahenduse plaanid ehk et erinevate valdkondade n-ö suurema tõenäosusega esineda võivate hädaolukordade kohta, tervisevaldkonna puhul see on nii epideemia kui mürgistus näiteks, samuti on seal sees erinevad masskorratuse küsimused, muud, mis lähevad kas siis PPA, Päästeameti ja teiste asutuste pädevusse. Meil on kokku seitse ametit, mis on saanud vastava korralduse erinevate hädaolukordade puhul need plaanid koostada, välja töötada, valitsuse tasandil on need enamik ka kinnitatud, kõik veel mitte. Ja sellele järeldusele, õigemini samale loogilisele tulemusele oleme jõudnud ka meie COVID-19 komisjonis, et nüüd, kus me hakkame tegema neid kriisikokkuvõtteid üsna pea, et me kindlasti ei saa keskenduda ainult, eks ole, epideemiale ja valmistuda selleks, et äkki lööb välk teist korda samasse kohta. Me teame, et võib juhtuda, et järgmine kriis on hoopis erinev, nii nagu alles meil oli Lõuna-Eestis elektrikatkestuse küsimus, generaatorite küsimus, tanklate n-ö iseseisva, autonoomse elektrivõimekuse küsimus kriisi ajal. Jrgmine olukord võib, täpselt nagu te ütlesite, on see mingi mürgistus, on see mingi reostuse küsimus, on see mis tahes massiliste korratuste küsimus, üleujutused. Neid ohtusid, hädaolukordi, mis ette võib tulla, on väga palju. Nüüd, kus me hakkame vaatama ka näiteks riiklikke reserve lisaks hädaolukorra lahenduse plaanidele, erinevaid varusid, ka siis peame mõtlema selle peale, et mitte ainult meil on isikukaitsevahendid just nimelt epideemia tõrjeks ja ravimid selle haiguse jaoks, vaid oluliselt laiemalt olemas, on need generaatorid, on need ravimid, on need isikukaitsevahendid, on need muu selline tarvilik, mida on võimalik riigil varustada, koguda ja ka erasektoriga koostöös läbi mõelda, et selles mõttes tuleb see debatt kindlasti teha märksa laiem. Ja väga loodan, et järgmiseks kriisiks, mis tahes kriis ta satub olema, oleme jälle paremini valmis kui selleks.

Aseesimees Siim Kallas
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh selle võimaluse eest! Kiireloomulisus selle eelnõu menetlemisel on üks asi, mis on muret tekitanud, aga prioriteetidest. Kui 6. aprillil esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule lipuseaduse, et lastekaitsepäeval lipud lehviksid, 1. juunini kaks kuud aega, eks ole, et menetleda, et see lipp lehviks, mis on tore, kui see nii on, aga sellest siis maailm teistsuguseks kohaks ei muutu, täna selles kriitilises olukorras. Siis 29 aprill esitasite te eelnõu, mis peab jõustuma 18. maiks, 20 päeva aega. Ja kui me paneme kaalukausile nende asjade vajalikkus, et eriolukorrast välja tulla ja siis saada uut selgemat õiguslikku baasi versus lastekaitsepäev lipupäevaks, siis on see ... (Hääl saalist)  ... mille puhul on ka kaks eelnõu varasemalt Riigikogus sees. Aga seda te võite kommenteerida. Küsimus on, et millist olukorda me soovime saavutada, inimesed tahavad teada. Mitte õiguslikku olukorda, vaid mis 18 aprill juhtub, miks me nii kiiresti peame seda seadust menetlema, mida soovitakse teha? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
18 mai ikka, ma eeldan, te pidasite silmas. Alustame algusest, kommenteerin ikka. Mis puudutab lipuseadust, siis selle teemaga tegelesime tõesti enne eriolukorda. See, et ta jõudis valitsuse päevakorda, tuleneb sellest tavalisest n-ö eelnõude kooskõlastusringist ja sellisest n-ö menetluslikust praktikast, ehk et võin teile kinnitada, et ei tegelenud selle eelnõu väljatöötamisega selle kriisi ajal, see algatus tuli detsembtikuus, kui ma peast ei eksi, kus Lastekaitse Liit pöördus ka minu poole, kas ma toetaksin sellist ettepanekut. Toetasin, esitasime koos ühiselt selle ettepaneku erinevate Riigikogu fraktsioonidega sotsiaalkomisjonile ja asusime ka seda eelnõu välja töötama Sotsiaalministeeriumis ja koostöös teiste ministeeriumitega, see oli talvekuude küsimus. Nii, aga see, et ta parlamendis alles aprillis on, on n-ö huvitav kokkulangevus.
Aga mis puudutab nüüd seda olukorda, mida me soovime saavutada, siis eeskätt kõik me soovime ja loodame loomulikult seda, et tegemist on mitte ainult sesoonse nakkushaigusega, vaid tegemist on äkki sarnaselt nagu käitus eelmine SARS, haigusega, mis tagasi ei tule. See, kas me seda saavutame tegelikult, see ei sõltu kahjuks ainult meist. Viiruse levik on globaalne, ehk me räägime tõesti siin enam kui neljast, ametlikult alla nelja miljoni tegelikult võib-olla kümnest või enamast miljonist nakatunust, tõenäoliselt rohkemgi võib olla see. Ilmselt me seda päris n-ö ära nullida ei suuda. Loodaks väga, et õigus on doktor Popovil, kes ütles küll teadlikult ettevaatlikult, et võib-olla ei tule tagasi, eile. Ehk et see on see peamine, kuhu me kindlasti soovime jõuda, kui te küsite nii.
Mis on see, mis on n-ö realistlikult konkreetse seadusega teostatav, on see, et meil on selge õiguslik raamistik, mida saab teha Terviseamet, mida saab teha Vabariigi Valitsus. Näiteks erinevate karantiinide seadmisel ei teki olukorda, kus peab hakkama vaidlema taas kord erinevad asutused omavahel, kellel on õigus, kellel ei ole õigust seda teha. Ja kõik see kokku annab meile võimaluse selle viiruse levikut hoida jätkuvalt kontrolli all. Vajadusel kiiresti piirkondlikele nakkuspuhangutele reageerida, vajadusel kehtestada täiendavaid piiranguid või tänaseid piiranguid n-ö jätkuvalt jõustada, on see 2 + 2 põhimõte või muu selline, ja annab meile võimaluse eriolukorrast väljuda, mis kindlasti mõjub hästi ka ettevõtluskeskkonnale ja inimeste psühholoogilisele olukorrale ja laiemalt Eesti ühiskonnaelule. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab nakkushaiguste ennetamise tõrje seaduse muudatust § 27 lõiget 3. Praegu kehtiv sama seadus ütleb otsesõnu välja, et karantiini kehtestab kohalik omavalitsuse üksus Terviseameti ettepanekul, mis on ka igati loogiline, sellepärast, et põhiseaduse järgi on kohalikul omavalitsusel iseseisvalt oma elu küsimuste üle otsustamises täielik õigus. Aga praegune muudatus, ma ütlen selle esimese osa ainult – karantiini kehtestab Terviseamet haldusaktiga. Ehk siis, ütleme, praegusel hetkel Terviseamet läheb sisuliselt kohaliku omavalitsuse ampluaale ja tegemist on minu hinnangul natukene kerge põhiseadusliku riivega. Aga kui nüüd pole võimu enda kätte tahtmist, siis nimetage palun need omavalitsuse üksused, kes pole karantiinis hakkama saanud, et on vaja nendelt selline või õigus ära võtta. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Ma korra sellele vastasin, vastan hea meelega veel. Täna teadaolevalt – parandage, kui ma eksin – ei ole Terviseameti ettepanekul ükski kohalik omavalitsus ühtegi karantiini kunagi sätestanud. Mina ei tea sellist olukorda, ei suutnud ka minu kolleegid tuvastada. Ehk tänased karantiinid, mis on tehtud, on eriolukorra juhi korraldusega tehtud. Eriolukorra juht on need otsustanud , eelnevalt omavalitsustega läbi rääkinud. Mis puudutab selle seaduseelnõu muudatust, siis nagu öeldud, loomulikult omavalitsusel on enda territooriumil väga arvestatav n-ö jõud ja õigus elu korraldada, aga nakkushaigus ei tunne kohalike omavalitsuste piire. Nakkus ei levi ainult ühes 79-st kohalikust omavalitsusest, see on riiklik probleem, see on tihtipeale rahvusvaheline probleem. See on, vastavalt seadusele: tervisevaldkond – riiklik ülesanne, epideemiatõrje – Terviseameti ülesanne, vastava kompetentsi arendamine, vastavate meetmete tarvitusele võtmine jne. Ja tõesti, nii nagu enne viitasin, siis riigikaitseseaduse menetlemise käigus on seesama ettepanek tehtud, mis on ka Riigikogus esimese lugemise läbinud, linnade ja valdade liiduga samuti kooskõlastatud, samuti on seda täiendavalt arutatud nüüd eraldi. Ei ole linnade ja valdade liit ega omavalitsused, kellega mina olen suhelnud – sinna kuuluvad nii Tallinn, Tartu ja mitmed väikesed omavalitsused –, keegi neist nõudnud endale seda õigust, vaid pigem ongi näinud seda plussina, kui vastav valdkonna eest vastutav amet, hädaolukorra lahendamise eest vastutav amet, kes neid otsuseid teeb, vajaduse korral ka õiguslikke vaidlusi peab. Ja kaob ära see võimalus, et näiteks, nagu öeldud, 79-st omavalitsusest 22 nõustuvad ettepanekuga, 35 soovivad mõtlemisaega ja osa jääb siis sinna kahevahele.
Et selliseid olukordi vältida, kus peab hakkama valitsus jälle eriolukorda kehtestama, ma arvan, et see on mõistlik, et see läheb Terviseameti õiguseks. Ja niinagu siin seaduses öeldud on, kui me räägime väga laiaulatuslikest karantiinidest, laiaulatuslikest mõjudest, näiteks maakondade karantiini panekust, siis siin juba otsustab neid asju Vabariigi Valitsus, kus kahtlemata Eesti üldise parlamendi loogika järgi, valimisloogika on reeglina esindatud vähemalt kaks kui mitte rohkem erakond. Ja kindlasti ka laiapõhjaline arutelu vajaduse korral ka kohaliku omavalitsusega suheldes ja võimalusel suheldes. Ehk ma ei näe siin seda ohtu, et keegi omavalitsuste autonoomiat nii ulatuslikult riivaks. Seda ohtu pole näinud siin ka linnade ja valdade liit ega Õiguskantsleri Kantselei ega ükski ministeerium, kes on selle eelnõu väljatöötamises osalenud, ega Vabariigi Valitsus, kes on seda eelnõu toetanud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Tulen tagasi jälle selle pudru ja kapsad juurde. Tegelikult sellest 11 leheküljest seaduseelnõust umbes kaks ja pool lehekülge puudutab asja, n-ö kiireloomulist, ja Terviseameti tegevuse reguleerimist jne. See on see hädaolukorra seaduse ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatus. Aga see liigliha, igasuguste meditsiiniseadmete ja kõigele, mis siia juurde on poogitud, et milleks seda vaja oli, et ähmastada kogu selle eelnõu sisu. Ja kui vaadata, mis on selle seaduse eesmärk, siis on ju, kõigest sellest, Terviseametist ja mitte midagi ei räägita. Eesmärk on öeldud, et kehtestatakse alates 26. maist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2017/745, millega muudetakse direktiivi 2001/83, määrust 178/2002 ja määrust 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385 ja 93/42. See on selgelt öeldud, mis on seaduse eesmärk. See on selgelt öeldud, mis on seaduse eesmärk. Ühtegi ...

Aseesimees Siim Kallas
Oot, küsimus nüüd võiks tulla.

Peeter Ernits
Küsimus on see, miks selline segapuder. Võiks olla kaks ja pool lehekülge selgelt Terviseameti tegevuse reguleerimine ja nakkushaiguste ennetamise ja see, ja ülejäänud tervishoiu- või meditsiiniseadmete n-ö hooldamise ja kasutamise teine seadus. Miks on kokku pandud selline pudru ja kapsad? Eriti veel kiireloomulisena. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Järjekord on siiski olnud teistpidi. Kõigepealt on parlamendi menetluses olnud meditsiiniseadme seaduse ja teiste seonduvate seaduste muutmine. See n-ö algtekstina kui ka seletuskirjana, mis, ma arvan, et on see hetkel seaduseelnõu ja selle seletuskiri, kust see seaduse eesmärk pärineb, mida te ette lugesite. Nüüd on tegelikult valmistatud esimeseks lugemiseks muudetud kujul sama seaduse täiendustega, kus on tõesti lisatud juurde valitsuse poolt toetatud, sotsiaalministri poolt sotsiaalkomisjonile esitatud hädaolukorra seaduse, nakkushaiguste ennetuse ja tõrje seaduse ja teiste seonduvate seaduste muutmise punktid, mis tõesti on n-ö ajakriitilised, puudutavad konkreetselt koroonaviiruse leviku tõkestamist. Ja vastavalt sellele on tegelikult olemas ka täiendatud uus seletuskiri, mis puudutab just nimelt seda poolt, mis on hädaolukorra seadus, nakkushaiguste ennetuise ja tõrje seadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus ning ravikindlustuse seadus. Ehk nende punktide kohta on samuti nii seletuskirja põhjendused kui ka seaduseelnõu täiendav tekst, kus need kaks seadust on tõesti koos, mitte kaks, vaid enamus kokku. Ehk järjekord on olnud, jah, teistpidi. Ja see, et ta kokkuvõttes võib tekitada küsimusi, sellest ma saan igati aru. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Enne kui ma annan Kristina Šmigunile sõna, siis ma veel tuletan kõigile meelde, et küsimuse jaoks on üks minut. Kaks minutit on läbirääkimiste käigus sõnavõtt kohalt. Nii et paluks pidada selle ühe minuti piires enam-vähem selle küsimuse. Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister. Te ütlesite, et siis, kui Eestis peaks olema eriolukord, siis eriolukorra juhil on õigus, kui haiglakohti nüüd ei ole piisavalt, paluda siis spordiklubidel või ettevõtetel oma ruumid vabastada. Kas te selle lühikese ajaga olete jõudnud mõelda läbi ka need nihukesed toetusmeetmed, mis siis korvavad nende spordiklubide või ettevõtete tegevust? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänud! Tegelikult see küsimuse vastus oli sellele, mis puudutas hädaolukorra meditsiinijuhti. Ehk nii nagu täna on hädaolukorra lahenduseks nimetatud meditsiinijuht doktor Arkadi Popov ja konkreetse seaduseelnõuga, mis täna parlamendis on, antaks ka talle õigus kehtestada ja teha mingeid korraldusi nii tervishoiuasutustele kui ka erasektori asutustele, kui see on vältimatult vajalik just nimelt epideemia tõrjeks ja nakkuse edasileviku vältimiseks. Ehk sel juhul tõesti teoreetiliselt tal see õigus on, seda loodetavasti vaja ei lähe, meie haiglasüsteem on piisavalt suur, me oleme täna suutnud samuti kõik patsiendid varuga n-ö hospitaliseerida COVID-19 osakondades, vajadusel Kaitseväe välihaiglat kaasates. Aga on olnud näiteks kaardistusi tõesti ka koolide ja muude ruumide võimalikuks kasutamiseks, kui see vajadus peaks ilmnema. Loomulikult, seda tuleb teha esmajärjekorras, esmaeelistusena alati koostöös ruumi valdajaga, koostöös kohaliku omavalitsusega. Aga hädaolukorra mõiste ongi väga lai. Ehk hädaolukord võib olla lokaalne, hädaolukord võib olla üleriigiline, hädaolukord võib olla väga laiaulatuslik. Ehk selliseid hetki võib tekkida – loodetavasti kunagi teki –, kus on vaja väga kiiresti otsustada, kuhu ma viin konkreetse õnnetuse tagajärjel näiteks patsiendid, kuhu ma nad parasjagu ohutusse kohta ajutiselt paigutan, näiteks seni, kuni on võimekus neid erinevatesse haiglatesse laiali viia, ehk või kui haiglaruum on täis või näiteks saastunud mis tahes põhjusel, on need kiirgusnäitajad, on see mõne nakkuse levik, nagu siin enne viidatud. Loomulikult, siis on asjakohane ja mõistlik, et riik pärast lisakulutused ka kompenseerib. Nii oleme seda tegelikult ju teinud ka praegu eriolukorra ajal, kus on see erinevate kaubandusasutuste rendikombinatsioonid, on need erinevate tervishoiusektorite lisakulude kompenseerimine, on see erinevate usuliste tegevuste, koguduste töö kompenseerimine, on see seotud kultuurivaldkonnaga, maaeluvaldkonnaga. Ehk ma arvan, et see loogika peabki ilmselt niipidi olema, et hädaolukorra ajal, eriolukorra ajal võib tekkida vajadus teha kiiresti otsuseid ja kompensatsioonimehhanismid, kompenseerimismehhanismid peaksid tulema järgi mitte liiga pika viiteajaga, aga võib-olla mitte alati ka kohe, samal ajahetkel, kuna lihtsalt ei pruugi olla see võimalik. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea minister! Kindlasti on see hästi oluline, et me järgmist epideemiat oleme paremini valmis ja võimekamalt valmis haldama. Ja ma usun, et see seadus sinna suunda ka sihib. Kuulates vastust Signe Riisalo küsimusele, minus siiski kinnitas või tugevdas seda arusaama, et tegelikult selle seadusemuudatusega saab valitsus suures osas sarnased volitused, nagu praegu on eriolukorra juhil, ja saab seda kasutada ka läbi Terviseameti. Võib-olla siis veel täpsustate ikkagi, mis need meetmed võiksid olla, mis ka pärast eriolukorra lõppu kehtima jäävad – see on küsimus, mida ka Signe Riisalo küsis. Ja võib-olla ka täpsustuseks siis tagasivaatavalt, millal toimus viimane kriisiõppus, kus testiti kriisiplaani epideemia haldamiseks? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Epideemia haldamist puudutava kriisiõppuse täpset kuupäeva, ma ütlen teile ausalt kohe, ma anda ei oska. Üks asi on see, kus on õppused, mis puudutavad võib-olla ametkondi ja haiglaid, neid tehakse tihedama sagedusega, vahel ka valitsuse tasandil – valitsuse tasandil ma olen osalenud erinevatel õppustel, aga pigem eelmise valitsuse ajal kui praeguse ajal. Mis puudutab neid meetmeid, siis mõned konkreetsed näited. Mõnda aega tõenäoliselt on vajalik see 2 + 2 põhimõtte rakendamine, vähemalt mõnda aega on vajalik hooldekodude külastuskeeld, haiglate puhul samuti. Ehk loomulikult haiglal on õigus, kui ta suudab tagada terviseohutuse isikukaitsevahendite kasutamisel, teha siin teatud erandeid, aga pigem selline üldine külastuste vähendamine on mõistlik ja hetkel põhjendatud. Samamoodi on vajalik, et oleks õigus jätkuvalt neid karantiine seada, et oleks selgelt kirjas seaduses, kes neid seab – ehk mis hetkel Terviseamet, mis hetkel Vabariigi Valitsus. Seal on mõned konkreetsed sellised meetmed. Ja võib-olla sellise samuti selge näitena avalike ürituste lubamine. Ehk hetkeseisuga teatavasti avalike ürituste keeld juriidiliselt kehtib nii kaua, kui eriolukord lõppeb, sest eriolukorra juhi korraldusega on need keelustatud. Kui eriolukord lõppeb ära, siis teoreetiliselt on ta lubatud. Tegelikult me oleme võtnud selge suuna – ja ma arvan, et see on mõistlik suund –, nii nagu väga paljud riigid, et avalikke üritusi ei ole mõistlik korraldada ei maikuus ega tõenäoliselt ka juunikuus, vaid pigem hakata neid võib-olla juulis-augustis tegema, kui olukord on paranenud, ja ka siis piirata ja osalejate arvu. Ehk kõigi selliste piirangute seadmiseks, et ei peaks hakkama igat üksiküritust eraldi keelustama, igat üksiküritust eraldi reguleerima kohalik omavalitsus või Terviseamet, selleks on tõesti mõistlik konkreetset seaduseelnõu toetada, anda võimalust selliste piirangute ja selliste normide kehtestamise üle riigi, üle välja, et on ka kõigil ürituse korraldajatel selge arusaam, mis on lubatud ja mis ei ole lubatud, mis mahus üritusi saab planeerida, mis kuusse saab neid planeerida ja kas neid saab planeerida. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan praegusel hetkel, et Terviseamet saab tegelikult otsustada nn nende sanktsioonide üle ja ka selle üle, kui mõjusad nad on, aga ühtlasi meil kehtib ju veel praegusel hetkel ka karistusseadustiku § 192 ja 193. Kes konkreetselt hakkab siis tegema neid otsuseid, kas lähtutakse sellest sunnirahast, 32 000 ülempiir juriidilisele isikule, või karistusseadustiku §-ide 192 ja 193 alusel? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jah, ütleme, siin konkreetses seaduseelnõus on tõesti välja toodud need trahvimäärad, mis kehtivad konkreetsete korralduste eiramisel, näiteks nakkushaiguste ennetuseks ja tõrjeks vajalike õigusaktide ignoreerimisel või korralduste mittetäitmisel. Ehk vastavad trahvimäärad on siiski konkreetses eriseaduses kirjas ja sellest tuleb ka lähtuda. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mitu kriisiõppust valitsuse sees ehk kabinetis on tänane valitsus läbi viinud ja mis teemadel need valitsuses on olnud ja mitu ministrit sellel võimalikul kriisiõppusel, kui see on toimunud, on osalenud? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jah, ma pean tunnistama, et konkreetse valitsuse ajal mina isiklikult pole osalenud ühelgi kriisiõppusel. Meil oli tegelikult ja on olnud plaane, on teatud põhjustel ka konkreetselt viiruse levikuga seotud põhjustel osad sellised kriisiks ettevalmistavad tegevused ja sellised plaanitavad tegevused edasi lükkunud, nagu öeldud, siis varasema valitsuse asjal, samuti Jüri Ratase valitsuse ajal on teatud kriisiõppused toimunud. Kui on soov saada täpne ülevaade teemadest, siis pean seda täpsustama Riigikantseleiga, et mis määral infot täpselt sealt välja anda ja mis määral saab süžeed ja kõike kirjeldada, ja siis võib-olla kirjalikult teile vastus anda, kui on huvi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea Tanel! Sa oled siin majas pikalt töötand – sinuga seal sinu II korruse kabinetis on küllalt kohvi koos joodud – ja sa tunned selle maja reegleid ja tavasid. Ja mul on nüüd küsimus, mida küsis ka Peeter Ernits. Tõesti on kaks asja nagu pudru ja kapsad, nagu Peeter ütles, kokku pandud. Ja minu küsimus on, et võib-olla Tõnis on ju noore, n-ö värske Riigikogu liikmena ei tea neid tavasid. Mis nõu sa andsid Tõnisele? Miks te ei pannud seda eraldi seadusena? Selle oleks täpselt sama ajaga suutnud siin ära menetleda, kui oleks tarvis, oleks tulnud ju erakorralised istungid. Kui on vajalik asi, Riigikogu tuleb kokku. Nüüd me teeme pretsedendi, mis oli küll 2012. aastal, aga me oleme püüdnud viimastel aastatel seda nagu muuta, et ei tehtaks selliseid kobaraid. Ja nüüd me paneme selle kokku. Me saame aru, et seda on vaja teha, aga seda oleks saanud teha tsiviliseeritud moel. Mis nõu sa Tõnisele andsid? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jaa, tänan küsimuse eest! Olen tõesti siin mõned aastad ka töötanud, mitte nii kaua kui sina, vist, aga siiski. Mis puudutab nüüd seaduseelnõusid, siis tõesti on tava ja praktika, et erinevade seaduseelnõude n-ö kokkupanemisel nad pannakse seaduseelnõusse tähestikulises järjekorras, seetõttu nad hetkel siin on niimoodi, et alustame kõigepealt ...seadusega, järgneb hädaolukord, jäätmeseadus jne. Ehk selle lugemine selle võrra on kindlasti keerulisem, seletuskirjad seevastu on tehtud eraldi just nimelt seetõttu, et inimesel oleks võimalik väga selgelt lugeda, mida konkreetselt ühes või teises seaduses ja miks muudetakse. Eesmärk oli jõuda seaduseelnõu lugemisega võimalikult kiiresti lõpuni. Ja lähtusime ka sellest põhimõttest, et kui me saame seadust muuta enne esimest lugest ehk enne tänast lugemist parlamendisaalis, siis ta siiski õiguslikult oluliselt korrektsem, kui oleks olnud näiteks kahe lugemise vahel selliste radikaalsete suuremahuliste muudatuste tegemine. Ehk hetkeseisuga siiski on tulnud siia terviktekst uuel kujul, kõiki neid erinevaid seadusemuudatusi arvestades, ja on võimalik olnud sotsiaalkomisjonil minu teada vähemalt kolm korda seda teemat arutada. Minu teada arutatakse homme siis neljandat kordae. Ehk debatte on peetud, peame me tänagi siin, ja ma arvan, et õiguslikult alati oleks korrektsem ja lihtsam ja parem, kui oleks piisavalt aega olnud, et neid käsitleda eraldi, aga ajagraafikust tulenevalt tegin tõepoolest ettepaneku neid eelnõusid käsitleda koos. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Leo Kunnas, palun!

Leo Kunnas
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud härra minister! Praeguse eriolukorra ajal meil on juhtimisahel toimunud nii, et all on Terviseamet, keda juhib peadirektor, selle kohal olete siis teie kui valdkonna eest vastutav minister ehk sotsiaalminister ja selle kohal omakorda on peaminister kui kriisiolukorra juht. Me võime anda erinevaid hinnanguid erinevatele tasanditele eri ajal, aga lõppkokkuvõttes summa summarum selle juhtimisahelaga me oleme selle viirusega maha surunud. Minu küsimus ongi see. Miks te tahate nüüd edasi, pärast eriolukorra lõppu teha nii, et kaks ülemist osa muutub kollegiaalseks abstraktseks Vabariigi Valitsuseks? Kas ei peaks selle asemel olema valdkonna eest vastutav minister või peaminister, kes siis konkreetselt neid korraldusi annab? Loomulikult, valitsus kollektiivselt arutab neid, nii nagu staapki teeb sõjaväes, aga korraldusi ikkagi annab juht, kes on selles ahelas õigel kohal. Tänan!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Ma arvan tõesti, et see tänane eriolukorra n-ö juhtimise skeem koos COVID-19 valitsuskomisjoniga oligi õige lähenemine. Nüüd, kus see COVID-19 haigus on põhiosas, vähemalt ajutiselt n-ö maha surutud, tulenevalt kõigi Eesti elanike vastutustundlikust käitumisest, heast koostööst valitsuse ja tervishoiusektori ja teiste riigiasutuste vahel, siis on võimalik minna mõnevõrra laiapõhjalisema juhtimise peale ehk jätta tõesti valitsusele õigus kehtestada üleriigilise suure ühiskondliku, majandusliku mõjuga otsuseid ja Terviseametile jätta õigus seaduse järgi ja selgelt õigusselguse mõttes sätestatult, mis hetkedel saavad nemad teha üksikotsuseid. Ma arvan, et konkreetse ühiselamu karantiini määramine näiteks ei pea olema Vabariigi Valitsuse otsus, see võib olla konkreetselt Terviseameti otsus, nii ongi mõistlikum, see on kiirem, see on üksikotsus, see ei eelda sellist valitsuskabineti kogunemist. Kui me räägime mõne maakonna karantiini panemisest, kui me räägime üleriigilisest avalike ürituste keelustamisest näiteks, siis ma väga hästi ei kujuta ette, et seda teeks sotsiaalminister üksinda või seda teeks Terviseamet üksinda, ehk et selle mõju ulatub ju kõigi omavalitsuste territooriumile, ulatub väga mitmesse sektorisse: Kultuuriministeerium, haridus, sotsiaal, majandus, mis tahes. Ehk et sellistel juhtudel see, et valitsus tervikuna kollegiaalselt neid otsuseid teeb, ma arvan, on mõistlik, väldib võimalikke vaidlusi nii avalikkuse ees kui ka ministeeriumite vahel ja tagab sellise selguse. Ehk juhtimisskeem ei muutu, ma arvan, oluliselt pikemaks, vaid ta muutub tõesti laiapõhjalisemaks, aga ka praegu COVID-19 komisjonis oli9 ministrit, ehk et ka seal tegelikult peaminister rakendas sellist demokraatlikku juhtumiskultuuri, mitte ei langetanud otsuseid üksinda. Ma arvan, et ka tulevikus mõistlik ongi valitsuses need asjad läbi rääkida ja vajadusel operatiivselt, kiirelt otsuseid saab teha üksikaktide näol jätkuvalt Terviseamet ja kinnitan, et sotsiaalministrina olen loomulikult pidevalt ka ise nende otsuste langetamise juures. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas ma olen õigel teel, et kui nüüd meil näiteks teine laine tuleb ja meil on ka jätkuvalt oluline vältida otsekontakte, siis on võimalik e-sigareti poodidel otse pöörduda ikkagi Terviseametile, sest Terviseamet lähtub sellest, et esmalt ikkagi otsekontaktide vältimine, mitte 10 kuud kehtinud ebaproportsionaalne ja mõttetu kaugmüügi keeld riigis? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Pöörduda on alati võimalik. Aitäh küsimuse eest! Ma tunnistan ausalt, et tervisevaldkonnas ma ei näe väga tugevat seost e-sigarettide kasutamisel ja nakkushaiguse tõrjumisel. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Teie eelmises vastuses peitus minu arust üks oluline tõde. Ma tegelikult üllatun sellest, et Vabariigi Valitsus, kes kogunes peale valimisi, ei olnud teinud ühtegi kriisiõppust. Minu arust siin on ka võti sellest, miks see kriisikommunikatsioon erinevate ministrite vahel läks nii laperdama. Ja üks asi, mis silma paistis, tegelikult on see, et Terviseamet oli sellises kohas, kus ministrid hakkasid nii erinevaid signaale saatma. Ma arvan, et oligi keeruline tegutseda, mitte selleks, et nende tegevust 100% õigustada, vaid viidata lihtsalt sellele, et see süsteem ei toiminud. Hea kolleeg, kui ta viitas sellele, mismoodi valdkonnaminister võiks vastutada, siis tegelikult tähendaks see seda, et sotsiaalminister selle seaduse valguses teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku ja need asjad viiakse nagu ellu. Kas te tunnistate seda, et oli viga, et valitsus tegelikult ei olnud harjutanud kriisis toimetulekut ja selle tõttu tekkis palju vigu ka nn allasutustes? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tähendab, mis puudutab seda konkreetset koroonaviiruse kriisi, siis vaadates taas võrdlust erinevate maailma riikidega, Euroopa riikidega, Põhjamaade riikidega, siis teame me kõik ju, et Eesti olukord on võrdlemisi hea, et meil on suudetud ära hoida sarnast massilist nakatumist nagu väga mitmes Euroopa riigis. Meie surmade näit elaniku kohta on üle kümne korra madalam kui väga mitmes Euroopa suurriigis, samal tasemel siin Põhjamaade riikidega, nagu Norra, Soome, madalam kui Rootsi. Ehk tegelikult olukord on pigem olnud hea. Siin on üksikotsuseid, mis on ilmselt olnud tol hetkel langetatud info ja teadmiste pinnalt ebapiisavad ehk et ei ole olnud mõistlik anda, loa andmine on vale sõna isegi, tahaks olla täpne siin, et Terviseamet ei anna otseselt lubasid üritusele, lubasid annavad kohalikud omavalitsused ja teised instantsid, aga teatud hetkel oleks pidanud loomulikult selle ühe konkreetse võrkpalliturniiri puhul andma selge soovituse seda mitte korraldada. Eks neid selliseid üksikotsuseid on võib-olla veel olnud, aga laias laastus on valitsus tegelikult ja tervisevaldkond teinud õigesti. Tegelikult on olnud üks kriisiõppus ka käesoleva valitsuse ajal, sideteemal. Ma ise sellel tõesti vist ei osalenud, seetõttu ma vastasin ka enne tegelikult, et ma ei ole selle valitsuse koosseisus osalenud kriisiõppustel, sest ma olin tol hetkel välismaal. Aga see ei tähenda seda, et neid õppusi pole toimunud. Neid on toimunud eelmise valitsuse ajal ja kindlasti toimub ka veel. Ja nagu öeldud, siis oli tegelikult teatud kriisi lahendamise temaatika päevakorras ja plaanis ka enne selle kriisi puhkemist, aga paraku tulenevalt koroonaviiruse levikust, globaalsest pandeemiast on see nüüd mõnevõrra edasi lükkunud. Aga kindlasti jätkame ühisõppustega ka edaspidi ja ma arvan, et see koostöö on olnud tegelikult pigem tõhus ja hea. Kindlasti ei saa öelda, et kõik on täiuslik, aga ma arvan, vaadates Eesti olukorda, vaadates ka tänast pilti, vaadates seda, et me arutame eriolukorrast väljumist ja teame, et meil on viirus kontrolli all, siis Eesti elanike ja valitsuse, omavalitsuste, tervisevaldkonna, teiste riigiasutuste tööga võib pigem jääda rahule. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Kiik! Kui te tulete selle eelnõuga, mis annab Terviseametile väga tugeva võimu, siis minu väga heatahtlik ja mitte kuidagi kiuslik soovitus on, et vastata sellistele küsimustele, mida ma siin enne küsisin, lühidalt ja konkreetselt ja seista oma Terviseameti eest. Saab ju nii rääkida, et jutt ei lähe pikaks, küll aga kõik saavad aru, mis öeldakse. Nüüd, minu küsimus käib selle kohta, et kui te tulite sellega, kas teil oli endal mingi lootus, et see eelnõu läbi läheb. Ma kuulen siin päris õelaid küsimusi, mis viitavad, et siin käib jälle üks võitlus süvariigiga, peaasi on jälle ühele ametkonnale koht kätte näidata, ja mitte ainult uksealune rida ei räägi sellest. Mis see olukord on selle eelnõuga tegelikult? Sest ise ma ei ole selles juhtivkomisjonis ega ole ka praegu need arutelud nii viljakad eri eelnõude suhtes olnud. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänud! Loomulikult, eesmärk on, et see eelnõu leiaks parlamendi toetuse. Ma arvan, et see on mõistlik eelnõu. Kindlasti võib olla erinevaid arvamusi nii Terviseameti rolli või mis tahes asjaosaliste rolli üle, seda debatti võib pidada, aga ma arvan, et see ei saa olla takistuseks ja see ei saa olla põhjuseks, et pidurdada nakkushaiguse tõrjeks vajalike muudatuste tegemist Eesti seadusandluses. Ja ma usun, et parlamendi enamus kindlasti on samal lainel, seda toetas ka Vabariigi Valitsus tervikuna. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mind kohe ajendas küsima teie vastusest tulenevalt heale kolleegile Kalvi Kõvale, kui te ütlesite, et te andsite nõu sotsiaalkomisjoni esimehele need eelnõud liita siis enne esimest lugemist, et te andsite selle soovituse. Ja nüüd mul oon küsimus ja võib-olla ka selline palve teile, tõesti suur palve, et kas te oleksite nii kena ja annaksite nõu ja soovitaksite sotsiaalkomisjoni esimehel sahtlist välja võtta psühhiaatrilise abi seadus, mis algatati juba 3. detsembril, mida on toetanud Vabariigi Valitsus, mida olete toetanud teie sotsiaalministrina, mida toetas ka Riina Solman, mida on toetanud sotsiaalpartnerid, puuetega inimeste koda, õiguskantsler, kes on ise selle kohta ettekirjutuse teinud. Kas ma võin loota, et te teete selle soovituse sotsiaalkomisjoni esimehele? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Et ma pigem jah ei teinud soovitust, vaid ma esitasin endapoolsed ettepanekud konkreetsete seaduseelnõude osas ja need ettepanekud on sotsiaalkomisjon ... ise otsustanud enda istungil. Mis puudutab lastele psühhiaatrilise abi tagamist, siis siin kahtlemata olen seda meelt, et tegemist on olulise küsimusega, mis vajab lahendamist, mis oleks hea teha ära esimesel võimalusel, aga nagu öeldud, sotsiaalkomisjon ja valitsuskoalitsioon, loomulikult koos opositsiooniga langetab need otsused kohapeal ise, mis ajaraames, mis tempos edasi liigutakse. Ma usun, et varem või hiljem see küsimus õige ja Eesti inimesi ja lapsi toetava lahenduse leiab. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Merry Aart, palun!

Merry Aart
Aitäh! Lugupeetud minister! Siin on kogu aeg juttu olnud, et Terviseametile antakse juurde õigusi. Ma arvan, et see on õige, sellepärast et teatud situatsioonides peab keegi koordineerima, et asjad läheksid. Aga seoses õigustega tavaliselt kaasneb ka vastutus. Ja ma küsiksin hea meelega teie käest võib-olla seda, et kus on fikseeritud Terviseameti vastutus ja võib-olla ka Terviseametis töötavate spetsialistide kompetentsi kriteeriumid. Ma näen, et ainult siis on võimalik, et see Terviseamet seda koordineerivat rolli saab täita. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Terviseametil on jah vastavalt seadusele kohustus selle valdkonna eest seista, selle valdkonnaga tegeleda, ...tõrjet, mürgistuse tõrjet ja väga palju on tegelikult veel valdkondi, mis on Terviseameti vastutusala. Erinevate ametikohtade täitmine on loomulikult eeskätt nende juhi otsustada ja need vastavad kriteeriumid siis neile ka seatakse. Terviseametis töötab väga palju väga erineva taustaga inimesi, seetõttu et ka ülesannete ampluaa ongi väga lai, ehk tegeldakse nii perearstidega, tegeldakse laboriseadmetega, tegeldakse keskkonna ohutusega, tegeldakse erinevate tervishoiualase järelevalvega. Tööpõld ongi lai, mis eeldab ka erineva kvalifikatsiooniga inimesi. Kindlasti, nagu enne viitasin, siis nüüd, kus mõnevõrra eelduslikult tuleb rahulikum aeg, tuleb meil üle vaadata nii Terviseameti võimekus, struktuur kui ka erinevate teiste Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste toimimine kriisi ajal. Ja ma usun, et sedasama tööd ja sama sellist analüüsi teevad kindlasti kõik teised ministeeriumid, kuna alati saab ja tuleb kriisidest õppida, järgmine kord paremini valmis olla, vahepeal kasutada rahulikumat perioodi ümberkorralduste, täienduste ja tugevduste tegemiseks. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Merry Aart, palun!

Merry Aart
Ma pean ütlema, et ma väga naudin teie kiirkõnet ja ohtrasõnalisust, aga ma siiski tahaksin veel korra küsida: kus on see konkreetne koht, kus ma saaksin vaadata, milline on Terviseameti vastutus ja millised on need kriteeriumid, millele need spetsialistid seal peavad vastama? Minu kogemus ütleb, et kui seda ei ole, siis on selline umbluu üldiselt. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Terviseameti, näiteks kui me räägime juhist, juhi valib vastavalt seadusele tippjuhtide komisjon, kes esitab ettepaneku ministrile, kes ministri selle ametisse kinnitab. Ehk seal vastavalt konkursil sätestatud kriteeriumidele, üldjuhul need on magistrihariduse nõue, teatud juhtimiskogemus jms. Mis puutub ülejäänud ametikohti, siis nagu öeldud, nende kehtivad nõuded kehtestab üldiselt asutuse juht ehk antud juhul Terviseameti juht. Ja Terviseameti enda ülesanded on erinevates seadustes piiritletud-sätestatud. Vastutuse küsimus on, ma arvan, selline igavikuline debatt, et kui sa teed olemasoleva info pinnalt, parimate teadmiste kohaselt mõne otsuse, mis hiljem osutub uue info pinnalt valeks otsuseks, siis kas sa vastutad selle eest, et see info, mis sa kasutasid, oli poolik, ekslik, või sa oleksid pidanud oskama paremini ette näha, hinnata – see on selline debatt, kus ma arvan, et ei olegi ühte õiget vastust. Seetõttu ma sellist süüdlase otsimise poliitikat ma väga ei toeta, küll aga sellega olen nõus, et vastutus igal ametikohaga kaasneb, selles me kahtle keegi siin. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Alar Laneman, palun!

Alar Laneman
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Väga sümpaatne kavatsus ja suund. Mul oleks kaks küsimust. Esimene küsimus on lihtne. Siin on ka kolleegid küsinud ajastamise kohta. Kõik õppetunnid ei ole meil kriisiga seoses veel selged, kriis veel kestab, et miks just nüüd, võib-olla tuleb veel häid mõtteid. Ja teine küsimus on nüüd hädaolukorra seaduse muutmisest tulenev. Tekib selline tunne, et me koormame valitsuse teatud valdkonnaga ära, ja me oleme samas näinud, et kriisid võivad muuta vormi ja võivad kanduda teistesse valdkondadesse. Valitsus tegeleb siiski riigiga, amet, asutus tegelevad oma vastutusalaga nii rahu, kriisi kui sõja ajal. Et kas see on põhjendatud? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jah! Mis puudutab kriisi õppetunde, siis kahtlemata, neid me alles analüüsime, aga eks selliseid järeldusi ja õppimist tuleb teha ka töö käigus, et konkreetse kriisi valguses ka olla n-ö igal järgmisel päeval, nädalal natuke targem kui eelmisel. Mis puudutab seaduseelnõu muutmise vajadust, siis tõesti tingib ta eeskätt asjaolu, et me oleme soovinud ja valitsuse otsusega ka seadnud eesmärgi eriolukorrast väljuda 18. mai kuupäevaga, mis eeldab seda, et meil peab olema võimalus seadusandlikult ilma üleliigsete vaidlusteta jätkuvalt kehtestada teatud piiranguid, mis võivad olla vajalikud 18. maist alates, aga võivad tekkida vajadus ka juunikuus, juulikuus või muul ajal ja et meil sel hetkel ei tekiks olukorda, kus me hakkame iga näiteks kuu tagant uuesti eriolukorda kehtestama, selleks et neid piiranguid seada, siis taas lõpetama, kui olukord stabiliseerub, et meil oleks õigus ja võimalus teha neid otsuseid ka n-ö rahuajal, selleks et vältida hädaolukorra taaspuhkemine, eriolukorra taaskehtestamise vajadus. Seetõttu on ka siin seaduses väga selgelt ju toodud, mis hetkel on siis n-ö hädaolukorra juht ja asutus see, kes neid otsuseid teeb, ja mis hetkel on Vabariigi Valitsusel õigus neid suuniseid anda. Täpselt samamoodi ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse puhul määratletud, mis hetkel on Vabariigi Valitsus, kes teeb otsuseid, mitte Terviseamet. Ma arvan, et selles vaates ta on nagu mõistlik. Mis puudutab seaduse edasist täiendamist, siis see debatt on kindlasti veel ees, see on ka meie tööplaanis tulla sügisel tagasi veel selle küsimuse juurde, selle seaduse juurde tervikuna. Aga nagu öeldud, sügisel on juba hilja ju teha vajalikku muudatust, mida on vaja suve jooksul rakendada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kai Rimmel, palun!

Kai Rimmel
Austatud minister! Hea koosoleku juhataja! Mul on küsimus selline: kas antud isikkoosseisus Terviseametile on ikkagi võimalik anda selliseid suuri volitusi? Kui 1. märtsil andis Terviseamet loa Itaalia-Eesti võrkpallimatšide korraldamiseks Saaremaal, mis on siis teadaolevalt suur, paljude inimestega toimuv üritus, samaaegselt 2. märtsil keelati A. Le Coq tehases 4–5 itaallasest spetsialisti kohaletulek põhjendusega, et on riskipiirkonnas elavatel inimestel haigestumise tõenäosus ja väga kõrge oht, kas siin ei ole otsustes suur vasturääkivus? Ja kas antud spetsialiste on võimalik sellise usalduskoormaga n-ö siis premeerida, just nimelt?

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Ma arvan, et vastutuse laiendamine, õigusselguse loomine ei ole kindlasti mingi preemia. Pigem see tegelikult ju kohustab. Ehk õigused kohustavad, mitte õigused ei anna juurde. Mis puudutab seda konkreetset võrkpallimängu, siis see on tõsi, et tol hetkel oleks olnud õige otsus anda soovitus seda mitte korraldada. Luba korraldamiseks siiski ei anna Terviseamet, Terviseamet ei korralda Eestis spordivõistlusi, Terviseamet ei väljasta ka avalike ürituste lubasid, seda teevad teised asutused. Ehk Terviseamet oleks võinud anda tol hetkel soovituse see üritus ära jätta, aga ei andnud seda soovitust, ta andis soovituse järgida erinevaid tervisekaitsenõudeid jms, aga ei pidanud vajalikuks selle ürituse ära jätmist. Tagantjärgi loomulikult viga. Mis puudutab, nagu öeldud, selle haiguse tulekut, siis olen enne ka välja toonud, et seda haigust tõi Eestisse suurusjärgus 120 inimest teadaolevalt, tõenäoliselt veelgi rohkem. Ehk haigus oli Eesti pinnal kahjuks ka siis. Kahtlemata see võrkpalliturniir seda haiguse levikut Saaremaal suurendas, olukorda raskendas ja seda kindlasti tegid ka teised Saaremaal toimunud avalikud üritused.
Mis puudutab neid otsuseid, siis ma arvan, et nende osas me oleme loomulikult enda ministeeriumi vaates hetkel tegemas teatavat sellist sissevaadet, et mis on nende otsuste tagamaad, mis olid need põhjendused, mida oleks saanud tol hetkel ka olemasoleva seadusandluse raames teha paremini ja targemini. Aga ikkagi tuleks taas arvestada ka seda, et ka Eesti valitsus ja tervikuna n-ö eriolukorra kehtestamine tuli alles mõnevõrra hiljem ehk 12. märtsil ja siis keelustati kõik avalikud üritused. Ehk seni tegelikult toimus avalikke üritusi märtsikuu esimeses pooles kõigis omavalitsustes üle Eesti. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, ma väga tänan selle vastuse eest oma eelmisele küsimusele ja ma jään lootma teie peale. Aga tahan natukene teilt veel vastuseid saada. Kui me arutasime eelmisel nädalal sotsiaalkomisjonis seda kobareelnõu, mis täna siis on formuleerinud selliseks kobareelnõuks, siis ma küsisin kohalike omavalitsuste teavitamisest just nende nelja seaduse muutmise osas. Ja te kinnitasite, et riigikaitsekomisjonis on kohalikud omavalitsused oma arvamuse sinna juurde andnud. Eile, kui meil oli sotsiaalkomisjonis arutelu, siis tegelikult kohalikud omavalitsused siiski plaanivad muudatusettepanekuteks tulla muudatusega. Minu küsimus on, et kas te olete ka kursis, et riigikaitsekomisjon on esitanud sotsiaalkomisjonile oma arvamuse ja seal on ka teatud vastuolud. Kas te olete kursis riigikaitsekomisjoni poolt esitatuga? Piisab lühivastusest: jah või ei. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Jah, olen kursis mõlemaga, nii sellega, et omavalitsused soovivad veel täiendusi teha kui ka riigikaitsekomisjon. See ongi kõigi komisjonide õigus endapoolseid ettepanekuid teha. Eks sotsiaalkomisjon peab nüüd arutama.

Aseesimees Siim Kallas
Hele Everaus, palun!

Hele Everaus
Aitäh! Ma ei olekski küsinud, aga kuna te ei vastanud paarile kolleegile, kes tegelikult küsisid väga tõsist ja olulist küsimust, siis: andes niisugused volitused edaspidi seadusandlikult Terviseametile, siis missugused on need mehhanismid, millega te tagate professionaalsete, pädevate otsuste tegemise, arvestades kogu eelnevat ajalugu? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Terviseameti ajalugu on loomulikult natuke pikem kui konkreetne koroonaviiruse kriis. Ehk enamiku inimeste teadvusesse on see amet jõudnud alles nüüd, tegelikult tööd on tehtud ju oluliselt kauem. Ja varasemalt ei ole ka avalikkusel olnud selliseid etteheiteid nagu selle kriisi ajal. Mis puudutab selle konkreetse n-ö pädevuste andmist, nagu öeldud, eeskätt see on õigusselguse andmine, siin on väga vähe niisuguseid lisaõigusi, vaid pigem on ära sätestatud, mida tohib ja mida ei tohi teha, et vältida neid edasisi vaidlusi, mis tekkisid selle kriisi ajal, mis jõudsid ka avalikkuse ette, siis eeskätt on ta selles vaates vajalik. Ja nagu enne viitasin, siis kindlasti tuleb meil vaadata üle Terviseameti struktuur, teiste ja sotsiaalministri valitsusala asutuste struktuur, koosseis, erinevate ülesannete jaotus, analüütiline võimekus, kogu see pool. Sellega ei ole palju aega. Meil tuleb seda teha siin kevade-suve jooksul. Ja kahtlemata me sellega juba tegeleme. Küsiti, kas ma saan anda garantii, et nüüd enam kunagi ühtegi kaheldava väärtusega otsust ükski minu vastutusala amet ei tee. Sellist garantiid, ma arvan, ükski minister anda ei saa. See oleks bluffimine. Aga kindlasti saan anda endast parima, et tõsta Terviseameti võimekust ja ka meie valmisolekut nii selleks kriisiks kui ka võimelikeks muudeks kriisideks, mis minu valdkonda puudutavad ja laiemalt Eesti riigi elanike heaolu puudutavad. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! See on Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu. Kas te saate meenutada, et kas valitsuses oli ka selliseid küsimusi ja tõstatus teemasid nagu täna siin parlamendisaalis, millel on ka natukene kriitiline alatoon? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et konstruktiivne kriitika ja küsimuste küsimine on alati mõistlik ja seda loomulikult tehti ka valitsuskomisjonis eeskätt, kus me põhjalikumalt arutasime seda, ja valitsuse tasandil, kui me andsime sellele valitsuse n-ö hinnangu ja arvamuse sotsiaalkomisjoni palvel, siis oli arutelu suhteliselt lühikene, kuna enamik ministreid olid varasemalt ministeeriumides selles debatis osalenud, erinevad ettepanekud ise esitanud. Ka see konkreetne eelnõu on valminud koostöös, siin Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigikantselei vahel ja samuti Kaitseministeeriumi õigusloomeosakonda kaasates. Ehk et siin on saanud anda kõik oma sisendi ja oma ettepanekud, siin arutatud, nagu öeldud, COVID-19 tõrje valitsuskomisjonis, küsimusi küsitud ja jõutud just nimelt sellise tekstini, nagu on see, mis on täna siia esimesele lugemisele jõudnud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, härra minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun nüüd komisjonipoolseks ettekandeks komisjoni esimehe Tõnis Mölderi.

Tõnis Mölder
Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas kokku viiel istungil Vabariigi Valitsuse algatatud, nüüd siis uue nimega meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Komisjoni istungil andsid eelnõust ülevaate sotsiaalminister, Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad, lisaks osalesid erinevatel komisjoni istungitel ka õiguskantsler, riigisekretär, linnade ja valdade liidu esindajad ja Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja.
Esimene arutelu oli meil siis 21. aprillil, kus me eelkõige keskendusime just nimelt siis sellele esimesele seaduse poolele, mis puudutas meditsiiniseadmeid. Seal meie põhiline vestlus keskendus just nimelt meditsiiniseadmete seaduse puhul selles osas, mis puudutab riigilõivu sisseseadmist, seda osa, et kes saab olema see pädev asutus meditsiiniseadmete puhul hindamaks. See on Terviseamet. Me markeerisime ära ka need, mis need tulevased riigilõivud saavad olema, ja ka selle, et tänane seadusandlus selles situatsioonis neid riigilõive ette ei näe, aga tulevikus saavad need olema, sest teadupärast selliste meditsiiniseadmete puhul kindlasti ka Terviseametil, rakendades neid või lubades neid turule või kasutusele, ka omad kulud tekivad.
Siis oli ka juttu veel põgusalt sellest, milline on roll just nimelt siis, kui näiteks mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis on tehtud uuringud ja seesama masin või seadeldis tahetakse võtta kasutusele just nimelt Eestis, et kas siis on vaja teha veel uuringuid, veel täpsustusi. Siis ei, et kui Euroopas on juba need uuringud ja asjad tehtud, siis tõesti täiendavat kooskõlastust Eestis sellel puhul vaja ei ole. Ja nii nagu ma võib-olla selle kriitikaga, mida siit kolleeg Peeter Ernits õhku viskas, siis tõesti, ka sellel komisjoni koosolekul me kuulasime ka väga palju erinevaid lühendeid, eelkõige need lühendid puudutavad erinevaid sõnaühendeid ja ka seda osa, mis puudutab just nimelt seda, et me võtame tõesti siin üle Euroopa direktiivi ja selle poole.
Justkui sellega see seadus nagu oli meie jaoks saanud esimese lugemise lõpetatud ja me tegime ka tegelikult sellelsamal koosolekul ära terve rida otsuseid. Ma loen need igaks juhuks ette. Tegime siis ettepaneku võtta selle tänasel päeval suure saali päevakorda, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata ettekandjaks komisjoni poolt Priit Sibul ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10 tööpäeva. See oli siis konsensuslikud otsused.
Nüüd 29. aprillil, peale seda või samaaegselt praktiliselt, kui Sotsiaalministeerium sotsiaalministri läbi oli meile Vabariigi Valitsuse poolt palvena edastanud siis menetleda selle seaduse raames veel täiendavat seaduste paketti ja sooviga just nimelt seda enne esimest lugemist täiendada, siis tõepoolest me ka 29. aprillil seda arutasime. Ja siis eelkõige meie teemaks oli just hädaolukorra seaduse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu tutvustamine. Tuleb tunnistada, et arutelu oli neil õhtutundidel väga pikk ja põhjalik, kõik küsimused olid väga sisulised ja selles mõttes õigesti püstitatud. Ma arvan, needsamad küsimused on ka siin saalis juba täna ära küsitud. Paljuski olid need küsimused seotud sellega, et kas me saame olla kindlad, millist rolli tulevikus hakkab kohalik omavalitsus mängima, ja kas me ei sõida siin selle seadusemuudatusega kohaliku omavalitsuse autonoomiast üle. Olid küsimused ka selles ja hinnangud Terviseameti hetkeolukorrale ja tööle ja ka sellele, et kas me saame olla tulevikus kindlad, et kui me anname Terviseametile erinevate seadusemuudatustega nii palju võimekust ja õigusi juurde, et kas me saame olla lõpuni kindlad, et nad neid otsuseid teevad võimalikult hea ja tarkade teadmiste põhjal. Nii nagu ma ütlesin, arutelu oli just nimelt ka selles osas, mis puudutab kohalikke omavalitsusi, ja see arutelu tõesti kestiski ka selles kohas, et kas me selliste muudatustega ja korraldustega läheme teatud mõttes ka teiste seadustega vastuollu, siis siin nii riigisekretär kui ka minister arvasid, et ei lähe. Ja nendes küsimustes me jäime sellisele, ütleme, nii et arutlevale seisukohale ja otsustasime siis tõesti, et me ka järgnevatel koosolekutel kaasame just nimelt Eesti Linnade ja Valdade Liidu. Sest paljuski jäi selles arutelus kõlama see, et neid on juba kaasatud ja kõik on justkui suurepäraselt nendega kooskõlastatud ja nad on väga rahul sellega, mis puudutab seda eelnõu, aga ikkagi meile tundus, et see oleks vägagi mõistlik veel kord üle vaadata. Oli ka väga pikk arutelu selle üle, mis puudutab just nimelt hädaolukorda, seda väljakuulutamist ja hädaolukorra lõpetamist. Siin neid arutelusid me pidasime just eelkõige sellega, et tänane seadus väga täpselt ei ütle, et mismoodi see asutus selle hädaolukorra välja kuulutab ja mismoodi ta lõpetab. Aga minister ja samamoodi ka riigisekretär leidsid, et tänane seadusandlus selle koha pealt on piisav ja annab siiski väga palju võimalusi just nimelt seda hädaolukorda vajadusel ja põhjendatusel välja kuulutada ja kui seda põhjust enam ei ole, miks see hädaolukord välja kuulutati, siis suure tõenäosusega ka see vastutav amet selle hädaolukorra lõpetab.
Siis oli meil ka arutelu selle üle, kuna see teemade pakett ei hõlma ainult mitte Riigikogu sotsiaalkomisjoni kõiki tegevusi, vaid on ka natuke laiem, siis sellelsamal komisjonil oli just nimelt arutelu sellega, et kindlasti siia menetlusse tuleks kaasata ka Riigikogu teisi komisjone. Ja me otsustasime tõesti, et me küsime arvamust nii Riigikogu majanduskomisjonilt kui ka Riigikogu põhiseaduskomisjonilt, aga mis ei tähenda muidugi seda, et kõik teised komisjonid, kui neil oleks soovi ja tahtmist ja võimalusi, võivad alati arvamust avaldada.
Nüüd 30. aprilli esimesel koosolekul, 30. aprillil meil oli kaks koosolekut, arutasime me veel kord neid küsimusi. Seal oli just nimelt aruteluks eelkõige trahvide poliitika, mis ka selle seaduseelnõuga saab täiendatud ja need määrad olulisel määral tõstetud ja suurendatud. Samamoodi jällegi see linnade, valdade teema ja oli ka see, mis puudutab just nimelt seda, et kas Vabariigi Valitsus on andnud oma kooskõla selliste muudatusettepanekute paketile, millega minister meie ette tuli. Tõesti, minister esindas seal sellel koosolekul ikkagi Vabariigi Valitsuse seisukohti ja Vabariigi Valitsus on meile ka tänaseks päevaks kirjalikult oma seisukohad andnud.
Nüüd neljapäevasel, 30. aprilli istungil me tegime siis ka üle otsused, mis vajasid võib-olla muutmist peale seda, kui sellele eelnõule oli tehtud enne esimest lugemist nii suur hulk muudatusi. Siis me otsustasime komisjoni poolt esitada eelnõu 165 SE täiskogu saali muudetud kujul, lisada juurde hädaolukorra seaduse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning ravikindlustuse seaduse muudatuse seaduse eelnõu vastavalt Sotsiaalministeeriumi saadetud ettepanekule. Samuti hääletasime ka selle ettepaneku uuesti üle, mis puudutab esimese lugemise lõpetamist, ja komisjonipoolne ettepanek oli esimene lugemine lõpetada, seda siis hääletuse teel. Määrasime ka uue ettekandja, kelleks oli komisjoni esimees Tõnis Mölder, ja tegime otsuse määrata uus muudatusettepanekute tähtaeg, milleks oli 7. mai kell 12, ka selle otsuse me tegime hääletuse teel.
Ja eile oli meil n-ö viimane, hetkel viimane arutelu, mis puudutas kogu 165 SE. Sinna oli meil kaasatud just nimelt õiguskantsler, Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. Ma arvan, et see õiguskantsleri seisukoht ja arvamus on selles mõttes väga oluline, et õiguskantsler tõesti möönas, et ka tema näeb, et selle eelnõuga liigutakse õiges suunas ja et kõik õigused ja kohustused, mis on pärast eriolukorra lõppu vajalikud selleks, et haiguskoldeid ja nakkuskahtlusega inimesi kiiresti, põhiseaduspäraselt ja inimlikult isoleerida, siis selleks viiakse regulatsioonid sisse ja ka olemuslikult täpsustatakse seda. Ta mainis veel kord sellega ära seda, et selles eriolukorras on olnud erinevaid vaidlusi ja ta tõesti loodab, et need vaidlused selle seadusepaketiga saavad olulisel määral täpsustatud. Nii et võib öelda, et õiguskantsler oli selle eelnõu suhtes selles mõttes positiivselt meelestatud. Ka tema hinnangul on järgitud siin selles mõttes kõiki teisi riigi seadusi ja ei minda nendega vastuollu. Küll ta avaldas mõtteid, mis puudutab seda, et võib-olla mõni koht vajaks täpsustamist või lahtikirjutamist veel rohkem ja oli ka kohti, milles me võib-olla ka ise leidsime komisjonina, et need on vaja võib-olla esimese ja teise lugemise puhul üle vaadata. Nüüd ka Eesti Puuetega Inimeste Koja puhul, nad pigem ei avaldanud võib-olla mitte nii väga arvamust konkreetselt selle muudatusettepanekute paketi üle, vaid pigem tõid välja just nimelt need kitsaskohad, mis on erivajadustega inimestele kaasnenud selles eriolukorras, ja need kitsaskohad võivad tulla ka välja just nimelt hädaolukorras. Nende peamine võib-olla selline sõnum oli see, et kõiki otsuseid, kui me ka teeksime või teeme tulevikus, et need oleksid võimalikult selged, ühtemoodi loetavad ja et kõik inimesed saaksid neist ka ühtemoodi aru, et ei tekiks sellist olukorda, kus, ütleme nii, ühed inimesed arvavad, et mingid asjad on Eestis suletud, tegelikult need asjad Eestis suletud ei ole ja neid teenuseid saab siiski ja nende puhul võib olla näiteks tegemist inimeste jaoks eluliselt vajalike teenustega.
Nüüd üks vaidluskoht, mis siin ka täna suures saalis oli või arutelukoht õigemini, mitte vaidluskoht. See puudutab just Eesti Linnade ja Valdade Liitu ja nende arvamust. Nad leidsid, et eelnõusse võiks teha siiski täpsustuse, et karantiini kehtestamisel peaks Terviseamet viivitamatult informeerima asjasse puutuvat kohalikku omavalitsust. Ma arvan, nii nagu ma enne ka ütlesin, et ka meil komisjoni arutelus me jõudsime sinnamaani, et see osa, mis puudutab kohalikku omavalitsust ja seda osa, kuidas neid sellel puhul informeeritakse, kui Terviseamet nende territooriumil võtab vastu mingisuguseid otsuseid, mis nende konkreetset tegevust puudutab, näiteks koolide puhul, siis tõesti ma pean seda ka isiklikult, aga me tervikuna komisjonina pidasime mõistlikuks, et seda poolt on vaja täpsemini reguleerida. Ja kui ma ei eksi, siis ka tänase päeva jooksul on Sotsiaalministeerium saatnud selles osas ka omapoolseid mõtteid ja täpsustusi.
Siis kuulasime ja arutasime ka läbi selle, mis puudutab kolmelt Riigikogu komisjonilt saadud tähelepanekud, need on majanduskomisjoni poolt, kes siis toetas tervikuna selle seaduseelnõu 165 SE menetluse jätkamist. Me kuulasime ära ka põhiseaduskomisjoni arvamuse, mis siis tõesti märkis seda, ja viitas ka sellele, millest ma enne rääkisin, mis puudutab Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajat ja nende ettepanekut, et seda võiks kaaluda. Ja kolmas ettepanek tuli riigikaitsekomisjonilt, kes siis, ütleme nii, et juhtis meie tähelepanu sellele, et sellisel kujul nende hinnangul jääb juhtimine hädaolukorras ebaselgeks ja hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus ei julge iseseisvalt tegutseda ning hägustub asutuse vastutus, ehk nende sõnum oli see, et see juhtimine peaks olema võib-olla rohkem isikukeskne. Nad ka juhivad oma kirjas tähelepanu, et ebaselgeks jääb ministri roll, kelle valitsemisalasse see hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus kuulub. Nende sõnum oli pigem see, et tõsta selles eelnõus mitte nii väga seda ameti rolli, vaid just nimelt selle ameti tööd koordineeriva ministri rolli, et see jääb nende hinnangul ebaselgeks.
See oli meie eilse arutelu tulemus ja otsused ma lugesin teile juba ka eelnevalt ette, mis me siis 30. aprillil tegime. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite, et te kaasasite küll erinevaid huvigruppe, aga mul läks kuidagi kõrvust mööda, kas te Terviseameti ka kaasasite ja ära kuulasite. Mida nemad, just Terviseamet, keda see kõige otsesemalt puudutab, sellest seadusemuudatusest arvavad? Aitäh!

Tõnis Mölder
Aitäh! Ei, Terviseametit me ei ole selles küsimuses ära kuulanud. Aga ometigi tuleb arvestada seda, et Terviseameti tööd kaudselt ja tegelikult ka otseselt juhib ja koordineerib Sotsiaalministeerium ja nende esindaja sotsiaalminister, kes meil oli komisjonis. Ja igal komisjoni istungil olid meil ka Sotsiaalministeeriumi esindajad. Nii et ka minu meelest minister on avalikult seda välja öelnud, et tema hinnangul küll Sotsiaalministeerium ja Terviseamet teevad omavahel väga head koostööd ja astuvad ühte jalga. Nii et ma arvan, et seda kaasamist hetkel ei olnud vaja, aga ma usun ja loodan et homme – juhul, kui see esimene lugemine lõpetatakse ja me neid arutelusid jätkame – võiks olla see õige aeg ja aeg küps selleks, et Terviseamet kaasata. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Küsimusi teile rohkem ei ole. Kas fraktsiooni esindajatel on kõnelda? Soov on. Signe Riisalo, palun Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Signe Riisalo
Hea juhataja! Head kolleegid! Selle seaduseelnõu menetlemise juures on täna läbi käinud minu jaoks kaks olulist märksõna: kiireloomulisus ja õigusselgus. Kiireloomulisuse juures saab kindlasti kohe siia kõrvale tuua paralleeli sellega, et kiirustades võivad tulla sisse vead. Aga tagasi kiireloomulisuse juurde. Mis see kiireloomulisus siis on? Meil on täna välja kuulutatud eriolukord ja Vabariigi Valitsus eriolukorra juhiga on otsustanud, et eriolukorra lõpetamine võiks aset leida alates 18. maist. Sellele vaatamata me teame, et peale 18. maid ei ole viirus Eestimaa pinnalt kadunud ja riskid säilivad – väiksemad, aga säilivad. Tulenevalt sellest on valitsusel soov täiendavaid piiranguid taas luua alates 18. maist. Siit ka kiireloomulisus – kui me vaatame neid kuupäevi, kus me täna oleme, siis tõesti on kiire. Aga nii nagu ma küsisin teistpidi, et kas me peame ilmtingimata 18. mai selle otsuse tegema, et eriolukord lõppeb. Või, kui me ei ole suutnud hästi läbimõeldud ja õigusselgust loovat eelnõu vastu võtta, ära menetleda, kas me ei võiks jätkata eriolukorraga ja nendes oma piirangute juurde, mis on siis sellel hetkel vajalikud, ka jääda? Ja kui ma olen täna küsinud infotunnis peaministrilt, hiljem täpsustasime siin ühisküsimuste voorus ka sotsiaalministrilt, siis tegelikult, mida me kuulsime? Soov jätkata 18. mail on 2 + 2 reegel, avalike ürituste pidamise piirangud, lõpuaktuste piirangud koolides, kino, teater, kultuuriasutused ja üritused, piiriga seotud tõkendid ja loomulikult siis Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas hoolekandeasutuste, eeskätt üldhooldekodude ja erihooldekodudega seotud piirangud. Seega väidan ma, et kiireloomulisus kaob, kui me teist õiguslikku alust kasutame, sellesama eesmärgi saavutamise huvides, et meie inimestel oleks jätkuvalt turvalisus.
Ja tuleme siis selle õigusselguse juurde. Kiiresti tehtud ja palju küsimusi tekitav seadus ei loo õigusselgust. Õigusselguse me saame nii, nagu tegelikult täna juba ära mainitud õiguskantsleri kirjas on õiguskantsler tegelikult Riigikogule kirjutanud ja lõpuks teinud ka ühe konstruktiivse soovituse. Nimelt ütleb õiguskantsler oma kirjas, et sotsiaalministeerium on lubanud Õiguskantsleri Kantseleile, et sügiseks on uus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus valmis ja sellega saab tulla Riigikokku. Samuti ütleb õiguskantsler oma kirjas, et õiguste ja hüvede kaalumine neis küsimustes ei ole lihtne, seal on palju väärtusvalikuid ja seda saab langetada vaid rahvaesindus. Peab nõustuma. Ja siis annab ta meile konkreetse soovituse, et Riigikogu võib täna kõne all olevaid seadusemuudatusi käsitleda kehtivusaja piirangute raamistikus ehk et need on ajutiselt kehtivad sätted, kuni Vabariigi Valitsus tuleb aasta teises pooles siis seadusega, mis lõpliku õigusselguse meile loob. Ka see on mõtlemise koht Riigikogu liikmetele.
Kui õiguskantsler ütleb, et tegemist ei ole vastuoluga põhiseadusega, siis ei tähenda see ilmtingimata seda – ja see ei ole kriitika õiguskantslerile ega tema institutsioonile –, et valitud tee ja õiguslikud konstruktsioonid on parimad. See tähendab ka seda, et meil on põhjust vaadata nende sätete sisse ...
Lisaaega!

Esimees Henn Põlluaas
Palun, kolm minutit lisaaega!

Signe Riisalo
... ja teha siis mõistlikud ja pikas perspektiivis töötavad lahendused.
Ja nüüd Riigikogu rolli juurde. Tõepoolest, mitmed kolleegid on täna rääkinud kobarseaduse kehvast praktikast, püüdlusest neid vältida ja samamoodi siis ka järgida tõepoolest meie tööd reguleerivat Riigikogu kodukorra seadust. Otsest eksimust on raske välja tuua, aga ometi meie õiglustunne ütleb, et seda on tehtud üle jala kiirustades ja tegelikult ka Riigikogu sundolukorda pandud. Nagu te kuulsite, siis mitmekordse küsimuse tulemusena õnnestus selle täiendava eelnõu osas saada kirjalik Vabariigi Valitsuse seisukoht, ja seda alles siis järgmisel päeval peale seda, kui esimest korda eelnõu komisjon oli arutanud. Jaa, meie kodukorra seadus võimaldab enne esimest lugemist teha komisjonil muudatusi ja tuua eelnõu saali muudetud kujul, aga meie kodukorra seaduse mõte ei ole kindlasti see, et proportsionaalselt samas ulatuses, mis on meil valitsuse poolt Riigikogule üle antud seadus ja komisjoni menetlusse antud seadus, saab muudetud vähemalt sama suure asjade hulgaga ja nendel puudub igasugune sisuline seos, välja arvatud see, et nad tõepoolest alluvad ühele ministrile. Selline seaduse mõtte moonutamine peaks olema iga Riigikogu liikme jaoks ikkagi küsimise koht endale, miks me seda toetame. Miks me ei või teha tõesti nii, et see on selge, läbipaistev ja inimestele, kellele me siit iga päev sõnumit anname, ka arusaadav? Eraldiseisev seadus – selleks oleks olnud ruumi ja aega.
Reformierakonna fraktsioon pakkus välja eelmisel vabal nädalal, et meil oleks olnud erakorraline istung. Palun, oleks saanud anda eelnõu ja läbi rääkida ka see küsimus, mis on väljumisestrateegiaga üles kerkinud. Palju küsimusi meil kõigil. Aga ei, valik tehti teistsugune. Ja kahjuks läksid sotsiaalkomisjonis siis ka hääletamisel need otsused sedapidi, et mina sotsiaalkomisjoni liikmena pean tunnistama, et ma ei ole rahul. Aitäh teile ära kuulamast! Ja mõelgem selle peale, mida tähendab kiireloomulisus, kiirustamine, õigusselgus ja meie roll kodukorra seadust järgides. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Järgmisena palun Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Helmen Kütt
Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Ma ei tahakski pikalt peatuda täna tutvustatud seaduseelnõu sisul, seda on teinud väga põhjalikult minister, siin on saanud esitada ka väga palju küsimusi, millele on saadud vastuseid. Ütlen lihtsalt, et vajalik on Sotsiaalministeeriumi poolt toodud nelja seaduse muudatusi tõesti arutada. Kas kiireloomuliselt, see on vaieldav, sellele viitas ka eelkõneleja. Õiguskantsler tõi oma arvamuses sotsiaalkomisjonile välja küll selle, et kroonviirusest tulenev on toonud välja kehtiva õiguse, sealhulgas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse rakendamise kitsasakohad. Pärast eriolukorra ja sellega seotud üldiste rangete piirangute lõppemist, peame olema kindlad, et igale haigust põdeva viiruse leviku juhtumile reageeritakse kohe ja tõhusalt, vajadusel isoleeritakse nakkuskandja, selgitatakse tema lähikontaktsed, tehakse testid, suletakse laste- või muid asutusi, kus viirus levib, desinfitseeritakse ruumid, jäetakse vajadusel ära avalikud üritused, kehtestatakse nakkuse levimise kohas karantiin jne, kuid kõike seda tehakse muidugi selgelt õiguslikul alusel ja kooskõlas põhiseadusega. Väga oluline on ka see, et piirangute kehtestamise tingimused ja kord on seaduses lahti kirjutatud, siis on lihtsam ka piiravate otsuste kohtulik kontroll, ehk teevad hõlpsamaks ettekirjutuse ja kontrolli halduskohtus, nagu ka vajadusel esialgse õiguskaitse taotlemise.
Millele aga ma rohkem täna tahaks tähelepanu pöörata on viis, kuidas nööbile õmmeldi külge mantel ja esialgsest meditsiiniseadme seadusest sai kobareelnõu, kus nelja erineva seaduse muudatustele lisati siis enne esimest lugemist eelnõule 165 SE, millise osas olid langetatud menetluslikud otsused ja saadetud juba saali ka esimesele lugemisele. Selline tegevus ei ole kindlasti Riigikogu kodu- ja töökorra mõttes hea tava, rääkimata seadusloome heast tavast. Oleks olnud võimalus teha nii, et need olulised nelja seadusemuudatuse eelnõu muudatused, mida Sotsiaalministeerium ja sotsiaalminister soovisid Riigikogule seaduseelnõuna arutamiseks esitada, oleks teinud seda vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra põhimõtetele. Jätame ajakriitilisuse kõrvale ja lühikese ettepanekute aja. Ehk siis sotsiaalkomisjon oleks algatanud sotsiaalministri poolt toodud nelja seadusemuudatuse menetluse, teinud erakorralisi istungeid, nagu on ta seda ka seni teinud, sest ega sotsiaalkomisjoni liikmed tööd karda. Palusin seda ettepanekut ka sotsiaalkomisjonil kaaluda, palusin seda hääletada, kuid kahjuks 4 poolt, et komisjon ise algataks nelja seaduse muutmise eelnõu, ja 5 vastu, ettepanek toetust ei leidnud. Ja sellepärast ongi meil täna selline kobar menetluses. Ja nii, nagu hea ametikaaslane Peeter Ernits õigesti välja tõi, on täna laual pudru ja kapsad. Selline käitumine ei ole õige, võib tuua kaasa ka tulevikus sarnaseid menetlusi ja ei ole ka loogiline neile, kes pole sotsiaalkomisjoni liikmed. Tekitab palju küsimust ja segadust. Kahju.
Veel kord tahan rõhutada, et arutelu muudatuste osas nelja seaduse muutmiseks on vajalik. Muidugi võiks ju küsida, et miks valitsus varem ei tulnud selle seaduseelnõuga. Samas mõistame, et eriolukord tõi välja väga palju probleeme, mille lahendamisega tuli kiirelt tegeleda. Muidugi tuleb arvestada seda, et Terviseametile kohustuste juurdeandmisega õigusselguse saavutamine on vajalik, kuid vajalik on ka täiendavad rahalised ressursid, täiendava kompetentsi ja võimekuse loomine ja võib-olla isegi nõuandva kogu loomine. Ei ole tervisekaitseliste otsuste tegemine, vaid tervisehoidu puudutav. See toob kaasa sotsiaalse ja majandusliku ja see eeldab kindlasti laiemat arutelu. Analooge võiks tuua ju valitsuse juurest töötavast teadlaste nõukojast.
Vaatamata sellele, et muudatusettepanekuteks on väga lühike aeg, juba homme kella 12-ks, loodan siiski, et Riigikogu võiks kaaluda eelnõu sätete kehtivuse aja piiramist ning ka kohustust ...
Palun lisaaega!

Esimees Henn Põlluaas
Palun, kolm minutit lisaaega!

Helmen Kütt
... ning ka kohustust Vabariigi Valitsusele esitada mingiks konkreetseks tähtajaks, näiteks 1. oktoobriks uus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu. Sellele on oma kirjas viidanud ka õiguskantsler. Samuti vajab selgemat lahtikirjutamist ka kohalikke omavalitsusi puudutav. Ma tõesti loodan ja mul on selleks põhjust, eilsel sotsiaalkomisjoni istungil nende esindusorganisatsiooni Eesti Linnade ja Valdade Liidu kinnitus, et nad oma muudatusettepanekud ka teevad. Kindlasti esitavad sotsiaaldemokraadid muudatusettepanekud ja me väga jääme lootma, et nendega ka arvestatakse, sest piiranguid tohib kehtestada selgelt õiguslikul alusel, põhjendatult ja põhiseadusega kooskõlas ning ka õigeaegselt need lõpetada.
Täna hommikul veidi enne kella 7 saatsin ma kirja sotsiaalkomisjoni esimehele ja komisjoni liikmetele palvega homsele istungile kutsuda ka Terviseamet. Me arutame teemat, aga Terviseamet ei saa sõna sekka öelda ja komisjoni liikmetel puudub ka võimalus küsimusi esitada. Jah, tõepoolest sotsiaalminister kui valdkonna juhtminister vastutab ja ka esindab ametit, aga oleks ikka mõistlik, kui ameti esindaja oleks ka ise komisjoni istungil, et saaks vajaliku kindluse, et nimetatud muudatused on ka nendega kooskõlastatud, neil on mõtted, kuidas seda ka tulevikus paremini rakendada. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Fraktsioonide esindajatel rohkem sõnavõtusoovi ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 165 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 7. mai kell 12.00.

6. 18:13 Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu (174 SE) esimene lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Ja nüüd, austatud kolleegid, läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu (174 SE) esimene lugemine. Ja paluks ettekandjaks rahandusminister Martin Helme.

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh, lugupeetud spiiker! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on eelnõu Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise Põhjamaade Investeerimispanga lepingu põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkuleppe heakskiitmiseks. Esitatud on ... Asutust nimetatakse lühendiga NIB ehk Norden Investment Bank ja see muudatus, selle §-i 14 muudatus vajab Riigikogu toetust, kuna NIB-i põhikirjas muudetakse juhatajate nõukogu, mis koosneb kaheksa riigi rahandusministrist, muudetakse selle nõukogu pädevusi ja selle muutmise õigust juhatajate nõukogul endal ei ole. Seoses panga finantsjuhtimise raamistiku tõhustamisega laiendatakse põhikirja §-is 14 juhatajate nõukogu volitusi, kes saab vajadusel hakata muutma kapitali ja likviidsuse riskide juhtimise põhimõtteid. See on vajalik, et reageerida kiiresti ootamatutele olukordadele finantsturgudel või võimalikele muudatustele liikmesriikide regulatiivses keskkonnas. Muuta neid nõudeid rangemaks või neid ka leevendada, et NIB saaks võetud kohustusi täita ja oma tegevust jätkata. Finantsjuhtimise raamistikku tõhustatakse, et viia kapitali- ja likviidsusjuhtimise nõuded vastavusse parimate pangandustavadega. Seni laenude väljaandmise aluseks olnud finantsvõimenduspiir, 250% aktsiakapitalist pluss reservidest, asendatakse tervikliku kapitali ja likviidsusjuhtimise raamistikuga, mis võtab arvesse ka NIB-i varade kvaliteeti, mitte ainult laenu mahte. Niimoodi on riskid paremini juhitud.
Põhikirja muudatuse heakskiitmist oodatakse liikmesriikidelt selle aasta juuni lõpuks, kuna teisel poolaastal hakkab seni kehtiv finantsvõimenduspiir täituma ja NIB ei saaks enam samas mahus laenu andmisega jätkata. Üha suurenev nõudlus NIB-i laenude järele on tingitud muidugi ka COVID-19 kriisist. Nagu teada, on Eesti juba NIB-ist kriisimeetmete rahastamiseks laenu saanud. Lisaks juhatajate nõukogu pädevuste laiendamisele muudetakse põhikirjas ka teisi sätteid, mis tõhustavad panga tegevust ja aitavad kaasa vahendite tõhusamale kasutamisele. Näiteks saab NIB laenude ja garantiide andmise kõrval hakata osalema omakapitaliinvesteeringutes. Kuna tegemist on panga jaoks uue ja riskantsema tegevusega, siis on sellele seatud ranged piirid. Omakapitaliinvesteeringus osalemist võidakse kaaluda, kui mõnes panga tegevusvaldkonnas esineb turutõrkeid ning laenude või garantiide andmine ei sobi. Investeering peab vastama NIB-i tegevuse eesmärkidele ning selles osalemine on piiratud 15%-ga NIB-i sisse makstud kapitalist ja kogutud reservidest. Panga vahendite tõhusamale kasutamisele aitab kaasa ka see, et lõpetatakse NIB-i kaks vähekasutatud laenuinstrumenti, millele liikmesriigid on andnud garantii, ning lõppevad ka vastavad garantiilepped. Kuna ettepanek on ühe laenuinstrumendi garantiisummad ja NIB-i poolt kogutav vastav reserv kanda panga kapitali hulka, siis saab NIB tugevnenud kapitali baasil vastata paemini nõudlusele ehk anda rohkem laene kui varem kitsalt konkreetse laenuinstrumendi piires.
Põhikirjas muudetakse panga kontrollikomitee koosseisu ja ülesandeid. Moodustatakse kontrollikomitee juhtkond, mis koosneb 2–4 liikmest, kes vastutab kogu komisjoni tegevuse eest, keskendudes NIB-i finantsauditi korraldamisele ning panga finantskapitali ja likviidsuspositsiooni jälgimisele. Põhikirja täiendatakse selliselt, et NIB-i auditeerimise eest vastutavad edaspidi välisaudiitorid.
Mis on selle kõige mõju Eestile? Uue finantsjuhtimise raamistiku ja panga vahendite tõhusama kasutamise abil saab NIB paremini vastata liikmesriikide laenuvajadusele. NIB saab hakata teatud tingimustel osalema omakapitali investeeringutes, mis aitab kaasa Balti riikide kapitaliturgude arengule. Kuigi NIB-i põhitegevuseks jääb endiselt laenude andmine, on pangal potentsiaali pakkuda omakapitaliinvesteeringuid siinsetele tootmis-, IT- ja kommunikatsiooniettevõtetele, tervise ja sotsiaaltöö või energia ja transpordiga tegelevatele ettevõtetele Nagu öeldud, lõpetatakse NIB-i teine laenuinstrument ja nendega seotud garantiilepped. Eesti vabaneb garantiikohustusest ühes laenu instrumendis summas 2,7 miljonit eurot. Teise laenuinstrumendi garantii suunatakse NIB-i kapitali hulka sissenõutavaks kapitaliks. Selles garantiis on Eesti osa 16,5 miljonit eurot, see jääb Eesti potentsiaalseks kohustuseks panga ees, nagu on olnud seni garantiileppe raames. Viimase laenuinstrumendi puhul on pank kogunud ka reserve, mis kantakse liikmesriikide sissemakstud kapitaliks. Seega NIB-i reservide arvelt Eesti ja teiste liikmesriikide osalus panga kapitalis suureneb. Eesti osalus NIB-i kapitalis suureneb kokku 20 miljonit euro tasemele 76 miljonit eurot praeguse 56 miljoni asemel. Riikide protsentuaalne osalus panga kapitalis ei muutu. Eesti osalus selles on 0,9%. Tänu põhikirja muudatustele saab NIB-il olema kaasaegne finantsjuhtimise süsteem, kus arvestatakse erinevate riskidega, millega pank oma tegevuses kokku võib puutuda. Selgem kapitalistruktuur ja tõhusam laenuvõime. Aktsionärina on Eesti huvides kindlasti tugev ja kasumlik pank. NIB on viimastel aastatel olnud regulaarne dividendimaksja ning ka sel aastal on oodata Eestile dividende ca 400 miljoni euro suuruses summas.
Austatud Riigikogu liikmed! Põhikirja muudatusettepanekud on heaks kiitnud enamus kaheksast NIB-i liikmesriigis. Loodan ka teie toetusele, et muudatused saaksid peatselt jõustuda ning NIB saaks oma tavapärast laenutegevust jätkata. Tänan kuulamast!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! On ka küsimusi. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma kuulasin seda ja ausalt öeldes tundsin õõva, et kuidas, see kõlab nii, nagu te viiksite raha, ma ei tea, Stockholmi, ja kuidas see siis Eesti suveräänsuse ja rahvuslike huvidega nüüd klapib. Ja see kõlas täpselt nagu te kaitseksite ESM-i.

Rahandusminister Martin Helme
See oli küsimus, jah?

Jürgen Ligi
Jah.

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Kui nii kergesti on võimalik õõva tekitada, siis ma peaksin tihedamini siin puldis käima. Jah. Formaalselt öeldes on niimoodi, et kaks asja võib-olla tuleks siis ära täpsustada, Eesti sissemakse ei suurene, Eesti kohustused ei suurene, küll aga suureneb Eesti võimalus sealt laenu võtta. Juhin tähelepanu, et me juba oleme NIB-st võtnud laenu sellel aastal, 750 miljonit. Juhin tähelepanu, et Tallink on huvitatud NIB-ilt raha laenamisest ja selle muudatuse tagajärjel on neil see paremini võimalik. Nii et ma näen siin väga selgelt kasu Eestile. Ilma raha sisse maksmata või mingisuguseid uusi kohustusi võtmata muutub süsteem selliselt paindlikumaks, et see on meile kasulik. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Teine küsimus, Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma siiski täpsustan, et ega see põhimõtteliselt ju ei erine, see on ikkagi üks ühiskassa, räigelt suveräänsuse ja rahvuslike huvide riivamine. Riik maksab midagi sisse ja siis teised saavad ka sealt midagi. Kõige kohutavam on see, et selle juures on mingi riikidevaheline koostöö, see kõlab nagu Euroopa Liit, nagu ESM, sellised räiged asjad. Kuidas te ikkagi tõmbaksite piiri, kus te rahustaksite maha, et siin ei ole, et Eesti saab selle kõik omale ja keegi teine midagi ei saa? 

Rahandusminister Martin Helme
Ei, seda rahustust ma ei saa kahjuks pakkuda, et Eesti saab selle kõik omale, seda kahjuks ei saa. Aga vahe ESM-iga on siiski märkimisväärne, NIB on ikkagi tavaline investeerimispank, ESM on kriisi, põhimõtteliselt kriisi viimase võimaluse rahastamisliin, kus riikidel on kohustused ja käendused. Seal olemuslik vahe on. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja paluks siia ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koki.

Aivar Kokk
Hea juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise Põhjamaade Investeerimispanka käsitleva 11.veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja § 14 muutmise kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu (174 SE) esimeseks lugemiseks ettevalmistamist arutas rahanduskomisjon oma 21. aprilli istungil. Eelnõu tutvustas rahandusminister Martin Helme, arutelu juurde oli kutsutud ka Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel ja riigikassa osakonna nõunik Merle Wilkinson. Ja komisjon langetas 21. aprilli istungil järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. mail k.a, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata ettekandjaks komisjoni esimees, eelkõneleja, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 13. mai k.a kell 17.15. Ma tänan!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Ka teile ei ole küsimusi. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Ka seda soovi ei ole ja seega me neid läbirääkimisi ei ava. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 174 SE esimene lugemine lõpetada, esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 13. mai kell 17.15. Aitäh!

7. 18:25 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE) esimene lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Ja nüüd tuleb päevakorrapunkt nr 7, Riigikogu liikme Liina Kersna algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE) esimene lugemine. Paluks ettekandjaks Riigikogu liikme Liina Kersna.

Liina Kersna
Suur tänu, hea juhataja! Austatud kolleegid! Tänan siiralt võimaluse eest siin eriolukorra ajal rääkida hindamisest koolides! Täpsemalt on teie ees põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, kus ettepaneku kohaselt me kaotaksime ära esimeses ja teises kooliastmes kirjeldava sõnalise hinnangu teisendamise kohustuse viiepallisüsteemi, kui laps vahetab esimeses ja teises kooliastmes kas kooli või siis lõpetab teise kooliastme. Tänane seadus ütleb, et esimeses ja teises kooliastmes – see on siis 1.–6. klassini – võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Edaspidi peab kasutama üksnes viiepallisüsteemi. See on väga väikene muudatus, kuid see on märgiline muudatus ja see on esimene samm pikemal teekonnal, et üldisemalt kaasajastada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses hindamise osa.
Juba aastal 2017 kutsus Haridus- ja Teadusministeerium kokku ekspertidest töörühma, mille ülesanne oli analüüsida olemasolevat hindamissüsteemi koolides ja pakkuda välja omapoolsed ettepanekud, kuidas seda hindamissüsteemi parandada. Ja üheks selle eksperdigrupi ettepanekuks oli see teisendamise süsteem ära lõpetada. 2018 tellis Haridus- ja Teadusministeerium Tartu Ülikoolilt uuringu, mis samuti puudutas hindamist, ja ka selle uuringu kokkuvõttev osa, soovituslik osa oli see, et see teisendamine selles esimeses ja teises kooliastmes, et see kohustus ära kaotada. Enne selle eelnõu ettevalmistamist küsisin ma selle muudatuse kohta arvamust õpetajate liidult, haridustöötajate liidult, õpilasliidult, koolijuhtide ühenduselt ja nii Tartu kui ka Tallinna Ülikooli haridusuuenduskeskustelt.
Harva näeb haridusvaldkonnas nii laiaulatuslikku konsensust mõne muudatuse suhtes. Kõik need haridusorganisatsioonid toetasid seda muudatusettepanekut ja samas ütlesid, et loomulikult on see väike, aga nende jaoks sellise praktilise iseloomuga muudatus, aga et kogu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse hindamise pool oleks vaja üle vaadata täpsemalt. Vaid Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus väljendas skepsist selle muudatuse vajalikkuse üle. Nad tegid mitmeid ettepanekuid, kuidas terminoloogiat täpsemini kasutada, ja neid ettepanekuid ma ka selle seaduse eelnõu juures arvestasin.
Kindlasti ei muuda see seaduseelnõu sõnalist hindamist kuidagi kohustuslikuks. Seda ta ei tee. Koolidele jääb ikka õigus otsustada, kas nad kasutavad viiepallisüsteemi või nad kasutavad sõnalist hindamist. Ja kindlasti ei ütle see eelnõu, et üks või teine seaduses hetkel lubatud hindamissüsteem on parem või halvem. Usun, et kõik me oleme koolis käinud, me teame, et nii sõnalist hinnangut kui ka numbrilist hindamist võib anda väga ebaprofessionaalselt ja ebaõiglaselt. Küsimus on õpetajate professionaalsuses, õpetajate oskuses anda tagasisidet.
Vabariigi Valitsus toetab selle eelnõu eesmärki, kuid ütles, et neil on plaan tulla välja oma eelnõuga ja siis juba suuremalt käia välja omad ettepanekud, kuidas koolides hindamissüsteemi täiendada. Samas, siinsamas Riigikogu saalis on haridus- ja teadusminister Mailis Reps väga otseselt seda muudatusettepanekut toetanud. Ja me teame, et tõesti reaalsus on ju see, et juba täna koolides kasutatakse väga erinevaid hindamismeetodeid. Nagu ma alguses ütlesin, siis seadus lubab kasutada sõnalist hinnangut ja viiepallisüsteemi, aga tegelikult on meil erinevates koolides kasutusel kümne-, seitsme-, kuue- ja viiepallisüsteemis hindamised ja seda siis kasutatakse mõnikord näiteks ka ju tähtedega A–F, A–E. Ja kindlasti kasutatakse täna juba päris paljudes koolides sõnalisi hinnanguid, ka pärast 6. klassi, nii kolmandas kooliastmes kui ka gümnaasiumis. Haridus- ja Teadusministeeriumi sõnul enam kui 50%-s koolides kasutatakse teistsugust hindamissüsteemi kui viiepallisüsteem.
Nii et kokkuvõtteks, ma saan aru, et tegemist on väga väikese muudatusega. Tõesti, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse hindamise osa vajaks põhjalikumat muudatust, aga iga teekond saab alguse esimesest sammust ja mina pakun teile praegu seda esimest sammu, mis on koolide jaoks praktiliselt vajalik ja ka märgiline, et me toetame kujundava hindamise rakendamist koolides. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Signe Kivi, palun!

Signe Kivi
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kultuurikomisjoni istungil, kus seda eelnõu, Liina, sa tutvustasid, viibisid ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad Liina Põld ja Indrek Kilk. Ja tõepoolest, Indrek Kilk rõhutas, et Vabariigi Valitsus toetab seda eelnõu, aga soovib siiski tulla ise välja terviklikuma lahendusega. Tunda oli sellist sõnade toetust, aga tegude mittetoetust. Ja sellepärast ma küsingi, see on võib-olla inetu, aga mis sa arvad, kas selle eelnõuga juhtub samamoodi nagu täna siin ühe teisega, et kultuurikomisjon oli peaaegu konsensuslik, aga keegi teeb ettepaneku see eelnõu katkestada?

Liina Kersna
Aitäh! Ma loomulikult väga loodan, et nii ei juhtu. Ja ma loodan seda sellepärast, et loomulikult ongi vaja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse hindamise osa laiemalt vaadata ja kindlasti see on jäänud ajale jalgu lubades ainult viiepallisüsteemi ja 1. ja 2. kooliastmes ka kirjeldavat hindamist viiepallisüsteemi kõrval. Ilmselgelt see vajab muudatusi, aga see väikene esimene samm muudaks juba sellel kevadel reaalselt õpetajate elu koolides lihtsamaks, kes on võib-olla kuus aastat last kirjeldavalt hinnanud ja siis, kui ta läheb üle 7. klassi, peaks ta oma kuue aasta töö panema hindesse, kas siis kolme, nelja või viite, kuigi kuus eelnevat aastat on laps saanud kirjeldavat tagasisidet. Nii et ma väga loodan, et siiski see väike samm saab siin Riigikogu poolt astutud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te võiksite palun veel ühe korra täpsustada, et mida täpselt see muudatus koolidele toob kaasa? Aitäh!

Liina Kersna
Aitäh! Väga paljudes koolides täna näiteks loov- ja oskusaineid hinnatakse läbi kirjeldava hindamise. Ja nüüd kui laps kas vahetab kooli 1. kuni 6.klassi vahepeal või lõpetab 6. klassi, siis kõik need kirjeldavad hinnangud on vaja teisendada numbriliseks hindeks. See tähendab, et kui laps on näiteks kehalises kasvatuses saanud kirjeldavat tagasisidet, et sa jooksid eelmine aasta 100 meetrit sellise ajaga, sel aastal jooksid sa parema ajaga, näiteks nii murdsekundit paremini või halvemini, see on nagu detailsem kirjeldav tagasiside, siis 6. klassi lõpuks ta peab panema, kas see oli 3, 4 või 5 või 2 või 1. Ja seda kõik õpetajaid puudutavad organisatsioonid – haridustöötajate liit, õpetajate liit ja ka koolijuhtide ühendus  – tõdes, et see on lisakoormus õpetajatele, sellepärast, et kõik hindasid, et nende kolleegidel on piisavalt head funktsionaalse lugemise oskus, et nad saavad aru oma kolleegi kirjeldustest, et mis tasemel antud laps mõnes aines on, kui on otsustatud anda tagasisidet sõnaliselt. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Hea juhataja! Liina, hea ettekandja! Selle valdkonna või selle konkreetse teema kallal on 2017. aastast alates tööd teinud üks eksperdigrupp ja mu teada on nad teinud ka omad ettepanekud. Kas sa saad meid valgustada nende ettepanekute sisust ja ka sellest, mis nendest ettepanekutest saanud on? Aitäh!

Liina Kersna
Aitäh! Jah, pikalt käis koos ekspertide töörühm ja nemad on teinud siis Haridus- ja Teadusministeeriumile sellise ettepaneku, et esimeses kooliastmes, mis tähendab siis esimesest kolmanda kooliastmeni, oleks hindamine vaid sõnaline ja et siis toetada õpilase õpipädevuse, sh õpimotivatsiooni arengut. Siis teises ja kolmandas kooliastmes võiks kirjeldava tagasiside kõrval hinnata ka eristavalt ja mitteeristavalt – see on siis arvestatud ja mitte arvestatud süsteemis ja eristatav on siis pallide süsteem, täna siis viiepallisüsteem. Ja siis sealt edasi, gümnaasiumis võiks siis olla juba eristatav ja mitteeristav hindamine, et kirjeldavat hindamist oleks vähem. Aga nende ettepanek on siis, et kaks korda õppeaasta jooksul peaksid siis õpetajad andma ka kirjeldavalt põhjalikumat tagasisidet ka gümnaasiumiastmes õpilastele, kuidas nad on erinevates ainetes edenenud.
Küsimus, mis nendest ettepanekutest edasi saab. Praegu on ju käimas haridusstrateegia koostamine, see on lõpufaasis, ja kindlasti on hindamise temaatika ka selles haridusstrateegias olulisel kohal. Ma usun ja loodan, et nende ettepanekutega arvestatakse.

Esimees Henn Põlluaas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Jah, aitäh! Küsimus selle kohta, et kas seda on ka uuritud, kuidas lastele üks või teine hindamine mõjub. Et on, ma ei tea, suurem stressitase, kui on numbrid või vastupidi, on sellest teada ka midagi? Aitäh!

Liina Kersna
Aitäh! No üldiselt ütlevad ju uuringud seda, et õppimine on efektiivsem, kui keskkond on võimalikult stressivaba, ja et õppimine on efektiivsem siis, kui lapsel on seesmine motivatsioon õppida. Ja nüüd ongi küsimus, et kui näiteks teise klassi laps saab inglise keeles hindeks 2, kuna ta on kirjutanud sõnade töös sõnad kõik kuulmise järgi, mitte kirjapildi järgi, ja ta saab selle eest kahe, siis kas see turgutab selle lapse sisemist motivatsiooni õppida või vähendab. Sel hindamise teemal on tehtud väga-väga palju uurimusi. Ja selliseks üldiselt lapse isiklikku arengut toetavaks hindamiseks peetakse siiski rohkem kirjeldavat hindamist. Aga näiteks Tallinna Ülikooli eksperdid rõhutasid ka oma kirjas, et tegelikult oleks väga hea variant see, kus number ja sõnaline hinnang käivad koos omavahel, et sa saad numbrilise hinde, aga seal juures on ka õpetaja selgitav kirjeldus. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Jah, ma sellest, tõepoolest, eks meil kooliga on kõigil ju kogemusi. Mulle tuleb meelde, kuidas mu prantsuse keele õpetaja kunagi ütles mulle, et, Kallas, te olete null. See muidugi tegelikult väga kõvasti mõjus küll psühholoogiliselt. Et selles mõttes võib-olla nulle päris ei panda, aga ma usun, et ega ta ei oleks olnud selles kirjeldavas osas ka võib-olla nagu hellem minuga, kui ta oli numbrilises osas. Aga igal juhul, ega mul oligi lihtsalt kommentaariks, et see tundub mõistlik mõte, et lapsed saaksid selle hinnangu siis vastavalt oma arengule, kuidas nad on õppetöös toime tulnud. Aitäh!

Liina Kersna
Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Ma vabandan, kui ma ei märganud teie sõnavõtus seda, aga kas ma saan õigesti aru, et haridus-teadusminister on seda eelnõu pooldav, aga valitsus on asunud eitavale seisukohale, lähtuvalt sellest, et nad tahavad laiemat käsitlust mingi aja pärast x mingis lähitulevikus, ma ei oska öelda. Kas see ongi see probleem, mis võiks selles menetluses saada nagu takistuseks, et me siit peale põgusat arutelu kaugemale ei jõua?

Liina Kersna
Aitäh! Ma kunagi küsisin infotunnis haridus- ja teadusminister Mailis Repsilt, kuidas ta suhtub sellisesse ettepanekusse see teisendamise kohustus kaotada põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, ja ta väga ühemõtteliselt toetas seda, aga lisas sinna juurde, et haridusvaldkonnas on praegu pingeid väga palju ja ta kahtlustas, et sellele ei ole toetust haridusmaailmas. Seetõttu ma ka küsisin esindusorganisatsioonidelt ennetavalt, et kuidas nad suhtuvad sellesse muudatusettepanekusse, ja sain valdavalt vaid positiivset tagasisidet. Tegelikult ma olen selle viie aasta jooksul, mis ma Riigikogus olen olnud, käinud pea 90 erinevas koolis ja see on üks läbivaid probleeme, mis õpetajatega suhtluses välja tuleb, et palun muutke see ära, miks ma pean oma tööd kolleegile, kes ju saab aru, mida ma kirjutan, nagu ümber teisendama numbritesse. Palun lõpetage see ära! Ja kus viga näed laita, seal tule ja aita. Siin ma olen. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Oi, vabandust. Jaa, kultuurikomisjoni esindajana palun siia ettekandjaks Viktoria Ladõnskaja-Kubitsi.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Lugupeetud kolleegid! Hea meelega tutvustan teile seda, mis toimus kultuurikomisjonis eelnõu arutelu ajal. Niisiis, tegemist on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusega, 155 number on selle seaduse number. Eelnõu algatajaks on Liina Kersna, algatatud selle aasta veebruaris ja eelnõu sisust rääkis Liina Kersna ise paar minutit tagasi, üsna hästi rääkis. Kultuurikomisjon arutles teisipäeval, 21. aprillil, antud teemat videosilla abil. Võtsid osa komisjoni liikmed Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heidy Purga, Katri Raik, Mihhail Stalnuhhin, Jaak Valge, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin. Eelnõu algataja, siis Liina Kersna, oli ka videosilla abil kohal ja Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Liina Põld ja õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk. Liina Kersna üsna samasuguste sõnadega nagu siin saalis tutvustas oma eelnõu. Ma ei hakka ilmselt veel kord seda üle kordama. Kiiduväärt on ka see, et ta konsulteeris eelnõu ettevalmistamisel kirjalikult haridustöötajate liidu, õpilasliidu, Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse, Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse, koolijuhtide ühenduse ja Eesti Õpetajate Liiduga. Ja siis tema sõnastas ka, et valdavalt positiivne oli ka tagasiside, välja arvatud siis ainukesena, kes ei pidanud seadusemuudatust vajalikuks, oli Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus. Pärast seda Indrek Kilk, kes on õigusnõunik, sõnas, et Vabariigi Valitsus tõesti toetab muudatuse eesmärki, kuid mitte konkreetselt esitatud seaduseelnõu. Põhjus on selles, et valitsus soovib teemaga detailsemalt edasi minna ning tulla Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja tervikuma paketiga. Liina Põld, kes on üldharidusosakonna juhataja Haridus- ja Teadusministeeriumis, lisas, et ministeerium on hindamise temaatikaga juba pikalt tegelenud ning terviklahendusega on plaanis muuta ka hindamise osa. Pärast seda esitasid kultuurikomisjoni liikmed omapoolseid küsimusi, neid oli umbes kuus ja neid võib täpsemalt vaadata protokollist.
Kirjeldan üldjoontes, millised kitsaskohad said ilmsiks. Esiteks, puudub täpne statistika või vähemalt komisjonis seda pole tutvustatud, statistika, kui palju ja millise hindamissüsteemiga koole Eestis on, kui palju õpilasi esimeses ja teises astmes vahetavad koole ja tänu sellele põrkavad vastu hinnete teisendamise probleemi. Ehk siis puudub tervikpilt selleks, et aru saada, kuivõrd suurt probleemi antud eelnõu lahendab. Samas, eelnõu algataja rõhutas, et eelkõige lahendatakse õpetaja töö dubleerimist. Kolmandaks, veel üks probleemne punkt on see, et HTM ütles, et nad tulevad ise välja terviklahendusega. Samas ei suutnud HTM täpselt sõnastada, mis on see terviklahendus siin ja mis ajahetkel HTM seda kavatseb tutvustada. Ning neljandaks, veel üks komisjoni istungi järeldus seisnes selles, et on vaja laiemat ja ühtset mõistmist, mis on hindamissüsteem, kas ta on siis viiepallisüsteem, kas ta on siis võrdne kirjeldava sõnalise hinnanguga, kas siis sellisel juhul, kui õpilane lõpetab teist kooliaastat ja sai oma hindeid kirjeldavas sõnalises vormis, peaks tema hindeid ikkagi mõõtma viiepallisüsteemi järgi. Ja see on nüüd suurem ja tunduvalt laiem debatt.
Ning lõppkokkuvõttes Aadu Must, kes on kultuurikomisjoni juht, tegi ettepaneku esitada eelnõu täiskogu päevakorda 6. maiks ehk siis tänaseks ning teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Ja otsustasid siis, lõpetamise poolt oli üheksa inimest: Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Aadu Must, Heidy Purga, Katri Raik, Mihhail Stalnuhhin, Kristina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin. Vastu ei olnud mitte kedagi ja erapooletu oli Jaak Valge. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Liina Kersna esimesena, palun!

Liina Kersna
Aitäh! Ma tegelikult tahan täpsustada, et pärast komisjoni istungit ma küsisin Haridus- ja Teadusministeeriumilt täpsemat statistikat, kui paljud koolid vahetavad esimese ja teise kooliastme keskel. Ja kui ma nüüd seda tabelit õigesti lugesin, siis neid lapsi on kusagil kolm ja pool tuhat. Ja siis teine küsimus, mis jäi komisjonis vastamata, oli see, kui paljud koolid kasutavad viiepallisüsteemist erinevat hindamissüsteemi. Siis 2017. aasta andmetele tuginedes on neid rohkem kui 50% koolidest, aga see on aegunud statistika, täna on neid tõenäoliselt rohkem. Küsimust ei ole, oli kommentaar. Aitäh!

Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Aga ma tänan selle täpsustuse eest! Seda informatsiooni koosoleku ajal ei olnud ja sellepärast ma seda ei olegi maininud. Samas see ei olnud otseselt viide, et algataja ei vastanud sellele küsimusele, vaid ka Haridus- ja Teadusministeerium ei suutnud seda statistikat kohapeal pakkuda. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Signe Kivi, palun!

Signe Kivi
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mina tänan väga asjaliku ja korrektse komisjonipoolse ettekande eest, aga jätkan oma küsimust, mida ma esitasin ka Liina Kersnale. Komisjon tegi tõesti ettepaneku esimene lugemine lõpetada. On sul informatsiooni, kas me saame selle eelnõu esimese lugemise lõpetada ja kas sel eelnõul on õnne saada seaduseks? Aitäh!

Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma ei ole selgeltnägija muidugi. Teiseks ma valetaksin teile praegusel hetkel, kui ma ütleksin, et ma ei aima, mis võib toimuda järgmise poole tunni jooksul. Kolmandaks, mulle päriselt teeb muret, et viimasel ajal on saanud mingil määral tendentsiks, et need otsused, mida kultuurikomisjon hääletab läbi ja otsustab ja toob siia saali, pärast vaadatakse ümber. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Jah, aitäh! Ma juba osaliselt sain vastuse küsimusele, aga ma küsin ikkagi üle. Kui ühelt poolt komisjonis tekib seisukord või teadmine, et seda ei toetata, aga siis saadetakse ikka esimesele lugemisele, kas siis on mõtet seda üldse nagu saali saata või oli sellel mingi muu tagamõte, et ta saali tuleks? Ka teie viimane vastus viitas sellele, et ilmselt võib juhtuda, et see lugemine ei lõpetata.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Aitäh! Ma ilmselt vastasin tõepoolest sellele küsimusele. Ja nii palju, kui ma pean käsitlema seda, mis toimus komisjonis, siis komisjonis tõesti oli 9 poolthäält ja 1 erapooletu, vastu kedagi ei olnud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajatel on läbirääkimiste soovi? Ei ole. Siis juhtivkomijoni ettepanek on eelnõu 155 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 20. mai kell 17.15.

8. 18:51 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE) esimene lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Järgmiseks päevakorrapunktiks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE) esimene lugemine. Ja ma palun siia kõnepulti majandus- ja taristuminister Taavi Aasa.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kokku võttes tehakse eelnõuga regulatsiooni neli muudatust. Esiteks võimaldatakse olemasolevatel tootmisseadmetel osaleda taastuvenergia turuletoomise vähempakkumises. Teiseks, lubada korraldada vähempakkumisi tehnoloogiaspetsiifiliselt. Kui seni on skeem olnud tehnoloogianeutraalne, siis muudatuse kohaselt on võimalik teha vähempakkumisi nii juhitamatute kui ka juhitavate tootmisseadmete turuletoomiseks. Lubada igale vähempakkumisele seade toetuse maksimaalmäär sõltuvalt tehnoloogia investeerimiskulude vähenemisest. Ja neljandaks, täiendada kolmandatest riikidest imporditud võrgutariifi regulatsiooni.
Seaduseelnõu peamine eesmärk on parandada riigisisestest taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise eesmärgi saavutamiseks korraldatavate vähempakkumiste konkurentsitingimusi. Selleks võimaldatakse korraldada taastuvelektri vähempakkumisi tehnoloogiaspetsiifiliselt ehk korraldada eraldi vähempakkumisi nii juhitavatele kui ka juhitamatutele tootmisvõimsustele. Juhitavate tootmisvõimsuste olemasolu on elektrisüsteemi Venemaa sünkroonalast eraldamise protsessi valguses eriti oluline. Sellised tootmisseadmed garanteerivad meie elektrisüsteemi stabiilsuse ka olukorras, kui oleme sunnitud ennetähtaegselt Venemaa sünkroonalast eralduma. Perioodil 2017–2019 on Euroopa Liidu sisestel enampakkumistel CO2 lubatud heitkoguste ühiku hind mitmekordistunud, elektrienergia turuhind on samal perioodil jäänud stabiilseks. Kuivõrd Eesti põlevkivil põhinev elektritootmine on väga süsinikumahukas, on CO2 hinna mitmekordistumine vähendanud oluliselt nende jaamade konkurentsivõimet elektriturul. Põlevkivi ja biomassi koospõletamine võimaldab Eestil senisest palju soodsamalt vähendada elektrienergia tootmise CO2 jalajälge. Eelnõu kohaselt on selliselt võimalik toota täiendavalt 500 gigavatt-tunni ulatuses taastuvelektrit aastas. Selline meede parandab ühtlasi ka süsteemi varustuskindlust. Toetust võib sellise tootmise eest maksta järjest kolm aastat. Biomassina kasutatakse siinkohal väheväärtuslikku puitu. Siinkohal tuleb toonitada, et sellist toodet on võimalik saada nii Eestist kui ka välisriikidest. Tegemist on vabaturukaubaga ja siinkohal saab otsustavaks hind, millega väheväärtusliku puidu omanik on nõus oma kaupa müüma. Turuosalised on pärast eelnõu parlamendile esitamist avaldanud muret muudatuste mõju üle puiduturule. Tahan toonitada et mõjude osas ei ole mõtet tuua paralleele 2011. aasta toetusskeemiga. Erinevalt tolleaegsest skeemist on eelnõus toodud skeem nii ajaliselt kui ka mahuliselt väga piiratud. Andmaks turuosalistele täiendavat kindlust puiduturu mõjude minimeerimiseks, teeme ettepaneku sätestada eelnõuga väljamakstavatele toetustele ülempiir.
Muudatuste tegemine eeldab riigiabi andmise loa saamist Euroopa Komisjonilt. Oleme loe eelteatise komisjoni eelmise aasta oktoobris ka esitanud. Tänase seisuga oleme konsultatsioonidega jõudnud lõppfaasi. Kõigi eelduste kohaselt on positiivne otsus k.a juulikuuks olemas. Lisaks muudetakse kolmandatest riikidest pärit elektrienergia võrgutariifist teenitud tulu kasutamise printsiipi. Kehtiva seaduse järgi on süsteemihalduril õigus rakendada kolmandatest riikidest pärit elektrienergiale eraldi võrgutariifi. Seadusemuudatusega täpsustatakse, et kolmandatest riikidest imporditava elektri energialt teenitud võrgutulu tuleb kasutada Kesk-Euroopa sagedusala ühendamiseks tehtavate investeeringute katmiseks. Tänan tähelepanu eest ja palun toetada!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ja küsimusi teile on. Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Aitäh! Austatud ettekandja! Tõepoolest, siin on päris põhjalikke muutusi plaanis, aga esialgu küsiksin seda põhjust, miks on siin eelnõus peetud vajalikuks, et peale 2023. aastat peaks elektrituru eesmärgid või elektrienergia tootmise eesmärke seadma just Vabariigi Valitsus, aga mitte Riigikogu? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Ülesanded Vabariigi Valitsusele tulevad ikkagi Riigikogust, nii et see jääb kõik Riigikogu kätte. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister Taavi! Minul on selline küsimus: kuidas antud eelnõu on seoses meil siin saalis ju vastu võetud energiamajanduse arengukavaga? Kas see eelnõu on seda toetav või sellega vastuolus? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Ei, vastuolus ta kindlasti ei ole. Pigem toetav, sellepärast et meil on võimalus toota rohkem puhast energiat.

Esimees Henn Põlluaas
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! No see on muidugi nagu märkimisväärne ja tähelepanuväärne, kuidas teil on oskus esitada Riigikogu ees väga põhimõttelisi muudatusi nii, nagu nad oleks midagi väga väikest ja märkamatut. Selle eelnõu seletuskirjaga on nüüd selline lugu, et see seletuskiri kahjuks on üks selline moonutatud pildi edastamise meistriklass. Miks on nii, et Eesti Energiat puudutavad eelnõud, mis Riigikokku jõuavad ministeeriumist, sageli sellise kummalise väändunud pildi meile siin maalivad, see on omaette jutt, aga seletuskirja esimene lause juba on omadega mäda. Te kirjutate, et eelnõu eesmärgiks on suurendada konkurentsi vähempakkumistel, ja jätate kirjutamata, et selle eelnõu tulemuseks on just nimelt konkurentsi vähenemine, on selliste vähempakkumiste korraldamise võimaldamine, kus osalevad üksnes Eesti Energia põlevkivijaamad. Öelge palun, kuidas aitab konkurentsi suurendada vähempakkumiste tegemine ühele turuosalisele.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! See kindlasti suurendab konkurentsi selles osas, mis puudutab taastuvatest ressurssidest energia, elektrienergia tootmist. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Jaa, aitäh! Et ma arvan, Jüri Jaansonil oli väga õigustatud küsimus, siiamaani oli seadusega kehtestatud või on seadusega kehtestatud maksimaalne toetusmäär ja seadus on vastuvõetud Riigikogu poolt, te tahate nüüd selle maksimummäära võtta valitsuse otsustuspädevusse. Ma arvan, see on ikka fundamentaalne muutus. Siis on mul selline küsimus, et te nüüd soovite seada taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgiks 24% keskmiselt 2021.–2023. aastal. Miks just 24%, aga mitte mõni kolmas number? Ja teine küsimus, et milline hind peaks siis olema toetuse määral või mis peaks see toetuse määr olema, juhuks et tänase elektri hinna, tänase biomassi hinna ja tänase CO2 hinna juures oleks põlevkivist toodetud elekter vähemalt nullpunktis ehk nullkasumis? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Kõigepealt, me ei soovi võtta seda toetuse määra üle otsustamist valitsuse kätte, me oleme turuosalistega rääkinud sellel teemal ja me teeme ettepaneku, et esimese ja teise lugemise vaheajal see maksimummäär lisataks seadusesse ja see maksimummäär võiks olla 15 eurot megavati kohta ja 24% on arvutuste tulemus. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea majandusminister! Selle eelnõu kohta on meile tulnud ka Konkurentsiameti kiri ja mul on hea meel, et Konkurentsiamet omal ajal sai viidud majandusministeeriumist Justiitsministeeriumi haldusalasse, see tagab ka nende sõltumatuse ja võime sellistes küsimustes natuke teravamalt väljenduda. Kogu seda kirja ma ei hakkagi ette lugema, aga nende sõnum on küll suhteliselt lihtne: tänast olukorda arvestades oleks ehk mõistlikum, selle asemel et avada kogu see pakett, leida konkreetne meede siiski Eesti Energia ja Narva elektrijaamade toetamiseks. Kuidas te seda kommenteerite? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Seda meedet on otsitud ja seetõttu on jõutud ka selle seaduseelnõuni. Me peame tegutsema koostöös Euroopa Liidu õigusega. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kalvi Kõva.

Kalvi Kõva
Aitüma, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Mu küsimus on selline. Te teate, kui väärtuslik on puit – nii puit metsana kui ka loodusliku kooslusena kui ka puit meie tööstuses. Ja te väitsite mulle enne, et seesama energiamajanduse arengukavaga läheb see eelnõu kokku, kui me sinna Narva jaamadesse – te ütlete küll, et jah, tuleb kuskilt mingeid ehitusjäätmeid, aga noh, see on selline tilk meres, kui see jaam ikkagi puidu pealt tööle läheb –, kui sinna jaama pannakse puitu, mida annaks kasutada hulga otstarbekamalt ja me toodame seal elektrienergiat, mille tulemusena 60% selle puidu kasutegurist tegelikult voolab vaikselt Läänemerre ehk me ei kasuta ära nagu kogu selle puidu ressurssi. Mina ei saa aru kuidas see toetab meie arengukava. Võib-olla te ka siis seda puiduressursi kasutamist natukene kommenteeriksite. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Jaa, aitäh! Minule on ka puit metsana armas, olen ka ise metsaomanik. Aga kuidas me garanteerime seda, tõesti, et sinna satuks puit, mida mujal ei saa kasutada? Me oleme praktiliselt valmis taastuenergia direktiivi, järjekordse direktiivi ülevõtmisega. Ja see direktiiv näeb ette, et puit, mida kasutatakse eesmärgiga toota taastuvenergiat, saab olla ainult selline, mida ei ole võimalik kasutada ühelgi teisel otstarbel. See eelnõu jõuab Riigikokku, ma loodan, kohe pärast suvepuhkust. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Ivari Padar, palun!

Ivari Padar
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ka mina olen erametsaomanik ja ühelt poolt nagu on ... 500 peale. Nüüd on aga selline küsimus, et kuidas see reaalne mõju võib puiduturule olla. Ja me peame kõrvalt vaatama ka teist asja. Näiteks metsanduse arengukava on praegusel juhul suhteliselt takerdunud, ma saan aru, ja pole ju ühegi numbrini leitud. Selge see, et seda asja peaks kuidagi, kui me seda mõju hindame, selle mõju hindamise puhul on üks asi, mis me saame mingites tänastes nendes väljaveoväärtustes arvestada, aga teiselt pool tuleb arvestada ka, kui meil tuleb metsanduse strateeegia selliste väga minimaalsete raietega, et milline see mõju siis puiduturule siis lõpuks on?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Täna on tegelikult olukord selline, et see puit, mida Eesti Energia kasutab, tuuakse kõik sisse, praktiliselt kõik. Täna pigem on niimoodi olukord, et Eesti puidutootjad on ka minule kirjutanud, et miks on olukord, kus nende käest seda väheväärtuslikku puitu Eesti Energia ei osta, ja Eesti Energia valikute aluseks loomulikult on hind. Nii et mingit sellist katastroofilist mõju ma siin kindlasti ei usu. Veel kord, esimese ja teise lugemise vaheajal teeme ettepaneku, et oleks seatud maksimaalne toetuse määr ehk siis 15 eurot, kui ma ei eksi, aastal 2011 oli see võimalus 55 eurot, nii et see vahe on päris suur. Teiseks, direktiivi ülevõtmine, mis sätestab, millist puitu üldse saab kasutada taastuvenergia tootmiseks. Ma arvan, need kõik seavad väga selged piirid sellele, mida Eesti Energia saab ja mida on üldse võimalik kasutada. Aga täna tõesti on olukord, kus Eesti puidutootjad pigem sooviksid oma puidujääke Eesti Energiale müüa, aga Eesti Energia kasutab võimalust tuua seda väljastpoolt sisse. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea minister! Paistate silma erakordse lühidusega vastutes, ma küsin sellepärast uuesti. Millise elektrihinna, biomassi hinna ja CO2 hinna juures oleks põlevkivist elektri tootmine kasumlik? Kui suur see toetusemäär peaks tänaste hindade juures olema? Jagage ka siis palun neid rehkendusi, kuidas jõuti 24%-ni. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Siin on päris mitu komponenti, mida te rääkisite, millest koosneb elektrihind elektri tootmisel. Need kõik komponendid võivad liikuda mingi ajahetkel erinevates suundades, selles mõttes siin sellest puslest kokku panna ühte asja, et see täpselt nii on mõistlik, on ääretult keeruline. Näiteks täna on olukord, kus CO2 hind, kui ta oli siin tugevalt üle 20 euro, on 16 eurot, mis tegelikult võiks nagu anda võimaluse elektrit põlevkivist toota. Siis samal ajal on langenud ka elektrihind, sest turul on väga palju hüdroenergiast toodetud elektrit, ja seetõttu ikkagi ei ole mõistlik ainult põlevkivist elektrit toota. Loomulikult seal on omad nüanssid. Toodetakse siis nii palju, kui seda tuleb õlitootmise kõrvalsaadustena, toodetakse ka hakkepuitu kasutades. Ja arvestuslikult see maksimaalne toetusmäär, mis meil on, 15 eurot, see võiks praegu olla selline, mis võimaldaks rohkem kasutada ja toota kuni 500 gigavatt-tundi elektrienergiat täiendavalt Eesti Energiale. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Austatud majandusminister! Ma siis jätkan selle Konkurentsiameti kirja teemadel. Lihtsalt see laekus meile täna ja mingil põhjusel seda ei olnud materjalide juures – ju oli tehniline viga – ja seetõttu on see võib-olla paljudele tundmata. Siin ikkagi öeldakse, et tuleb arvestada tänase olukorraga, kus konkreetsele sotsiaalmajanduslikule meetmele Euroopa Liidu riigiabi küsimine võib olla oluliselt lihtsam ja kiirem, kui et avada kogu taastuvenergia toetuste pakett, mis ei ole tänase muutunud olukorraga kuidagi seotud, ning soovitatakse rakendada piiratud tähtaega suunata toetusskeemi Narva Elektrijaamadele ning mitte muuta kehtivat taastuvelektri toetussüsteemi, mis toob kaasa ka erinevaid konkurentsivaldkonna probleeme. Te ütlesite, et olete kaalunud ka erinevaid lähenemisi. Äkki selle valguses ikkagi peaks nüüd põhimõtteliselt need lähenemised üle vaatama, sest Konkurentsiameti hoiatus võib olla asjakohane. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Konkurentsiamet, ma saan aru, lähtub, et rakendada mingisugust kriisimeedet. Meie näeme seda ikkagi mõnevõrra pikemaajalisena kui ainult kriisimeetmena. Selle eelnõu väljatöötamist alustati möödunud aastal –siis, kui kriisi veel kuskilt ei paistnud. Ja eesmärke on tegelikult siin päris mitmeid: esiteks, taastuvenergia tootmine; teiseks, Eesti Energia julgeolek. Tõenäoliselt veel väga pikalt – ja ma arvan, et see olukord ei muutugi – ainult põlevkivist elektrienergia tootmine ei ole tasuv. Samas, meil on juhitavaid energia tootmisprotsesse elus hoida minimaalselt kuni aastani 2025, sellepärast, et siis saab teoks sünkroniseerimine. Aga Rahvusvaheline Energiaagentuur saab üle-euroopalise energiahinnangu valmis selle aasta lõpus. Kuidas kriis seda kõike mõjutab, seda me täna veel ei tea, aga siis me saame teada, milline on üldse energiabilanss Euroopa Liidus, pärast seda, kui riigid täidavad oma kohustused, mis nad on võtnud. Me teame, et väga palju tuumaenergiajaamu on minemas sulgemisele, seetõttu Eestil omada enda tootmisvõimekust on ääretult-ääretult oluline. See on energia julgeoleku küsimus ja loomulikult see on ka Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslik küsimus. Nii et see ei ole seotud tänase kriisiga, see on palju pikem küsimus. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jevgeni Ossinovski.

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Austatud minister! Seda eelnõu ikka hakati välja töötama kaua enne seda, kui teie veel Tallinna linnapeaks saite. Sellest tulenevalt küsijate küsimused on väga adekvaatsed ja täpsed, mida kahjuks ei saa öelda teie vastuste kohta. See teema on nimelt olnud väga pikalt arutelu all. Minu küsimus on. Te ütlesite oma sissejuhatuses, et kuna CO2 hinnad on oluliselt tõusnud, siis põlevkivist elektri tootmine enam ei ole rentaabel. Ja sellest tulenevalt on siis selline skeem välja pakutud, kus põlevkivielektri edasiseks tootmiseks tuleks seda lahjendada poole võrra puiduga, mille eest siis iga elektritarbija peaks peale maksma. Ma küsiks siit printsiibiküsimuse. Tõepoolest, et heitmekaubanduse süsteemi toimimise tulemusena on CO2 hinnad kasvanud ja fossiilsetest kütustest elektri tootmine on muutunud vähem rentaabliks. Et kas Euroopa Liit on ette näinud loogikana selle, et kui CO2 hind tõuseb ja fossiilkütustest elektri tootmine enam rentaabel ei ole, et nähakse ette, et siis tuleb riik ja hakkab seda doteerima, fossiilsetest kütustest elektri tootmist? Et kas see on olnud selle heitmekaubandussüsteemi eesmärk? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Veel kord, eelnõul on mitu eesmärki. Ja mina pean väga oluliseks ka seda eesmärki, mis on sotsiaal-majanduslik eesmärk Ida-Virul. Kahju, kui te ei jaga seda arvamust, et Ida-Viru töökohtade hoidmine on oluline. Teiseks, jah, see heitmekaubandus on mõjutanud Eesti energeetikat, aga me peame väga selgelt mõtlema, kellega meil täna on elektriühendused, kuidas hoitakse elektristabiilsust Eestis, sagedust, kus hoitakse, ja me peame olema valmis selleks, et meil võib seda endal olla tarvis teha. Ja selleks me peame enda energiatootmisevõimsusi hoidma, nagu ma ütlesin, minimaalselt aastani 2025, aga ei saa välistada, et kauem. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma väga vabandan, aga need vastused meenutavad nagu ümarpalki, et veereb ja veereb, aga lõpuni välja ei öelda see, miks seda asja tehakse. Kas ma kuulsin õigesti teie ühest vastusest, et Eesti ettevõtjad, kes tahaksid Eesti Energiale seda hakkepuitu või biomassi müüa, ei pääse löögile? Ja kui ma mäletan valitsuse liikmete erinevaid väljaütlemisi, eriti kriisi ajal, siis on öeldud seda, et me peame Eesti ettevõtjaid aitama ja nad peaksid saama võimaluse oma toodangut realiseerida. Ja nüüd te ütlete, et me peaksime maksumaksja rahaga peale maksma sellele, et välismaalt seda massi sisse tuua. Kuidas see selle loogikaga kokku läheb, et järsku selgitate?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Me jõudsime tegelikult ju põhiküsimuseni. (Naerab.) Ühelt poolt kardetakse, et kui me hakkame seda toetusskeemi rakendama, siis hakatakse Eesti Energiale müüma väärtuslikku puitu Eestis, ja teiselt poolt te küsite, et miks tuuakse väljast sisse. Ma arvan, et on mõistlik, Eesti Energia kui äriettevõte ostab sealt, kus on odavam, aga võimalusel, kui ta saab toetust, võib-olla hakkab rohkem ostma ka Eestist ja seeläbi toetama Eesti ettevõtteid. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Hea minister! Teie vastus minu eelmisele küsimusele, kus te ütlesite, et selliste vähempakkumiste korraldamine, kus on võimalik osaleda ainult ühel turuosalisel, aitab konkurentsti suurendada. See vastus kahtlemata saab kuuluma klassikate hulka, mis siit puldist jagatud on Riigikogule. Aga ma jätkan ikkagi selles seletuskirjas esitatud moonutatud info teemal. Te proovite muu hulgas seletuskirjaga luua muljet, et Eestis ei ole võimalik alustada uute tuuleparkide rajamist ja et sellepärast on vajalik Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmiseks põlevkivijaamades puitu põletama hakata. Mis põhjusel te olete aga jätnud seletuskirjas mainimata Tootsi ehk siis ühe Baltimaade suurima tuulepargi projekti, mis rajamisel võimaldaks väga suures mahus taastuvenergiat toetada ja mis on samamoodi Eesti Energiaga seotud? Miks see siin seletuskirjas maha vaikitud on?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Eestis on väga suur tuuleparkide potentsiaal. Tõesti, meil on täna teatud piirangud, eelkõige just nimelt Ida-Virumaal, mis on seotud riigi julgeolekuga. Radariparki tuleb täiendada, see avab ka uued võimalused parkide avamiseks. Aga veel kord: tuul on juhitamatu energia tootmise allikas ja mina leian, et Eesti riigil peab olema ka juhitav elektrienergia tootmise võimsus, see tagab meie energia julgeoleku, ilma selleta ei ole võimalik. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kaja Kallas, palun! Kas on protseduuriline küsimus? Palun, Keit Pentus-Rosimannus!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Ma olen sunnitud küsima protseduurilise küsimuse, sest minister, ma ei tea, kas ta ei kuule küsimusi või ta vastab lihtsalt absoluutselt täiesti küsimusest mööda. Minu küsimus puudutas seda, miks on seletuskirjas, mis on Riigikogu liikmetele laiali jagatud, esitatud moonutatud infot, justkui ei oleks võimalik radaripiirangute tõttu Virumaal tuuleparke rajada. Ometi on Eesti Energia värskelt ise osalenud konkursil ja selle õiguse seal võitnud. Minister vastab, ma ei saa isegi aru, kuidas või mis teemaga seonduvat. Ma palun, et Riigikogu juhataja selgitaks ministrile, et ta vastaks Riigikogu nendele küsimustele, mis on esitatud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Minister vastab oma parima äratundmise järgi. Järgmine küsimus, palun, Kaja Kallasel!

Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Seda eelnõu põhjendatakse kolme asjaga. Üks on see, justkui peaks siis paremaks minema konkurents, teiseks, see on vajalik varustuskindlusele, ja kolmandaks, et seda on vaja sellepärast, et on kallinenud CO2 hind. Nüüd ometi need ükski väide ei vasta tõele, sellepärast et selle seadusega tehakse eraldi toetuse vähempakkumine, millel saab osaleda ainult Eesti Energia, ehk siis mingit konkurentsi siin ei ole. Teiseks, varustuskindluse eest vastutab Elering, kes on öelnud, et 2025. aastani meil varustuskindlusega probleemi ei ole (tuginen varustuskindluse aruandele, mida Elering välja annab), ja kolmandaks, tähendab, Eesti Energia kinnitab oma 2019. aasta aruandes, et ta on tasuta saanud CO2 kvoote nii, et selle müügist on teeninud 50 miljonit eurot, ehk siis tegelikult justkui see poleks probleem, et need CO2 kvoodid on kallinenud. Miks te siis eksitate Riigikogu liikmeid ja esitate valeinfot? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! No, kui te väidate, et CO2 hind ei ole tõusnud, mul on seda väga keeruline hakata ... (Hääl saalist.) Te võite selle väite juurde, no see on teie väide. (Hääl saalist: "Ei ole minu väide!") CO2 hind on tõusnud. (Hääl saalist: "Aga ma ei ole väitnud seda!")

Esimees Henn Põlluaas
Palun mitte kohapealt hõigelda!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Ja ma arvan, et üldteada on see, et Eesti Energia on märgatavalt vähem põlevkivist elektrienergiat tootnud just nimelt seetõttu et CO2 hind on tõusnud. Nüüd, mis puudutab varustuskindlust, siis selle üle võib väga pikalt diskuteerida, aga mina jään jätkuvalt selle juurde, et Eesti riigil on vaja tagada oma energiatootmise võimekus juhitavate tootmisvahenditega. See on meie energiajulgeoleku garantii. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te tõite oma toetavates argumentides välja ka Lääne-Virumaa inimesed, et see annab võimaluse nendele töökohtadeks. Minu küsimus: kas Eesti riigil ei oleks odavam hoopis teha Lääne-Virumaa inimestele kodanikupalk?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Ma usun, et me räägime tegelikult ikkagi Ida-Virumaa inimestest, või? Ma arvan, et kodanikupalk on hea ja huvitav meede, aga ma isiklikult arvan seda, et inimestel peab olema võimalus ja harjumus teha tööd, seda ei tohi kaotada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister! Töökohtadest on siin juba juttu olnud. Kuidas te hindate ja kas te saate tagada, et selle otsuse tulemusena kuskilt mujalt töökohad ei kao? Eehk siis puitu väärindavaid ettevõtteid on meil mitmeid ja näiteks Lääne-Virumaal – küll Ida-Virumaa piirile üsna lähedal – toimetab üks tubli ettevõte, millel on ligi 100 inimest igapäevaselt palgal, pluss tööd annavad nad 500-le ja rohkemale inimesele, aga kaudselt ekspordivad ja on saanud siin parima ettevõtte tiitleid. Nende jaoks selle haavapuidu hind kindlasti tõuseb ja teise otsaga nad maksavad kinni ka taastuvenergia tasust, olles suured elektritarbijad, veel täiendavalt, st saavad n-ö täiendava karistuse sedasama puitu kinni makstes. Kas te julgete lubada, et kuskilt mujalt töökohad ei kao? Või mõni ettevõte ei pea ...

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh!

Indrek Saar
... oma tegevusi koomale tõmbama.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Ma ei näe põhjust, miks selle eelnõuga peaks see kaasnema. Kõigepealt, nii nagu ma ütlesin, me teeme ettepaneku fikseerida selle toetuse ülempiir. Ja teiseks, nii nagu ma ütlesin, kui on taastuvenergia direktiiv rakendatud – mida ma loodan, et Riigikogu teeb pärast suvepuhkust, me toome selle eelnõu siia, eks siis Riigikogu saab seda arutada ja otsustada –, siis seal on selgelt kirjas, millist puitu tohib kasutada selleks, et toota taastuvenergiat. Ja seal on kirjas see, et kui seda puitu on võimalik kasutada mingil muul otstarbel, siis ei arvestata sellest puidust toodetud energiat taastuvenergia hulka. Nii et ma arvan, et see välistab sellised olukorrad, kus väärtusliku või mingiks muuks toormeks sobivat puitu hakatakse kasutama selleks, et toota elektrienerigat. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jevgeni Ossinovski.

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Te ei vastanud minu esimesele küsimusele, et kas see heitmekaubanduse süsteemi eesmärk on see – kui CO2 hinnatõusu tõttu muutub fossiilkütusest elektri tootmine konkurentsivõimetuks, siis kas süsteemi eesmärk on olnud see, et siis riigid hakkavad riigiabi andma, et seda ikkagi samamoodi edasi jätkata? Jah, vastake, olge hea, ikka sellele küsimusele kah. Aga te jätsite vastamata ka Jüri Jaansoni küsimusele selle kohta, miks te tahate võtta ära Riigikogult õiguse seada taastuvenergia eesmärke. Ja ma tahaksin ka selle kohta vastust saada, sest see on hästi oluline küsimus. Nimelt, Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et maksud, koormised ja sotsiaalkindlustusmakse kohustuslikud osad on tegelikult seadusemäärata, mis tähendab seda, et parlamentaarses riigis peaks seda tegema parlament. On üksikuid erandeid, kui seda tohiks teha valitsus. Taastuvenergiatasu oma olemuselt on kohustuslik koormis kõikidele elektritarbijatele. Nüüd, kui valitsus peaks aastal 2024 otsustama, et taastuvenergia eesmärk on näiteks 90% ja taastuvenergia tasu kahekordistub selle tulemusena – ma umbes ütlen numbrid –, kas te arvate, et see oleks normaalne niimoodi, et ilma Riigikogu otsuseta võiks valitsus põhimõtteliselt inimeste elektriarveid näiteks 20–30% suurendada? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Ei, valitsusel ei ole kohe kuidagi plaanis kõigepealt jätta kõrvale Riigikogu otsustusprotsessidest ja samuti ei ole valitsusel plaanis taastuvenergia tasu suurendada. No mitte vähelgi määral me ei soovi seda suurendada. (J. Ossinosvki räägib saalist.) Ei, ma arvan, et ka järgmisel valitsusel ei ole seda eesmärki, sellepärast, et läbi vähemapakkumiste süsteemi on ju tegelikult ette näha, et taastuvenergia tasu hakkab perspektiivis langema. Nii et ma arvan, et seda hirmu ei ole. Mis puudutab seda esimese küsimuse poolt, siis ma jään selle juurde, mis ma teile esimene kord vastasin.

Esimees Henn Põlluaas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Te ütlesite just, et kui seda puitu saab kasutada millekski muuks, siis seda ei tohiks nendes kateldes kasutada. Kuidas te tagate selle kontrolli, et sinna ei lähe puit, mida saab kasutada millekski muuks? Kes seda kontrollib ja kuidas selle üle järelevalvet tehakse ja mis siis juhtub, kui selgub, et siiski läheb selline puit, mis teistele ka sobib? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! No siis järelikult ei saa seda lugeda taastuvaks energiaks ja järelikult ei ole sellele võimalik ka maksta toetust. Kes konkreetselt seda kontrollib? Eks see selgub siis, kui me selle eelnõuga oleme sügisel siin. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Aitäh! Austatud ettekandja! Siin kuulates ma nüüd saan aru, et teie jaoks on siin sellel eelnõul ikkagi kaks olulist eesmärki, üks on siis see energiajulgeoleku ja püsivuse tagamine läbi juhitava siis selle energiatootmise ja importpuidu ja teiseks siis Ida-Viru tööhõive kasvatamine. Et kumb siis siin on oluline? Ja mis ma siin soovin veel küsida on see, et sellele peab andma kooskõlastuse ju Euroopa Komisjon. Millistest aspektidest või millest lähtub Euroopa Komisjon oma kooskõlastuste andmisel? Kas teil on selle kohta, ütleme, selle kooskõlastusmenetluse kohta midagi meile rääkida? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, mina pean oluliseks mõlemat, nii energiajulgeolekut, et me säilitaks Ida-Virus juhitava energiatootmise võimekuse, ma arvan, et see on hästi oluline, veel kord ma kinnitan, et vähemalt aastani 2025 kuni Eesti on oma elektrivõrgu sünkroniseerinud Euroopa Liiduga. Siin on kaks aspekti, üks on puhtalt energiatootmise võimekus, aga teine on hästi oluline, on ka sageduse hoidmise võimekus, et meil ka see säiliks. Pean hästi oluliseks kogu sotsiaal-majanduslikku olukorda Ida-Virumaal. Mis puudutab Euroopa Liidu riigiabi luba, siis möödunud aasta oktoobris esitasime eelteatise riigiabi loa saamiseks. See protsess on jõudnud lõppfaasi ja loodame, et riigiabi luba on olemas selle aasta juulikuuks. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Aitäh! Jätkan sealtsamast, kus te vastamise lõpetamise. Kas te selgitaksite meile, miks neid kahte asja lahus ja erinevates hetkedes tehakse? Kui seda puiduliiki, mida tohib siis taastuvenerigatasu raames Narvas tulevikus ahju panna, miks seda ei võiks praegu kohe ära määratleda, miks seda tuleb teha sügisel direktiivi ülevõtmise raames? Ja kas see tekitab olukorra, et suve läbi aja ahju mida tahad, ilusaid ümaraid palgikesi, ja võib-olla siis kunagi sügisel või talvel tuleb piirang peale, et kui sa palki ahju ajad, siis taastuvenergiatasu enam ei saa, siis pead oksi sinna ajama – kui väga lihtsustatult seda kirjeldada? Esiteks, miks need protsessid käivad eraldi, ja teiseks, mis olukord tekib?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Jaa, aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, maailmas olekski hea, kui kõiki asju saaks koos ja korraga teha. Paraku ei ela me sellises ideaalmaailmas. Aga kinnitan teile, et see direktiiv siia saali jõuab. Mis puudutab seda, et suve läbi võib mida iganes teha, siis paraku ei, sest nii nagu ma ütlesin, tõenäoline on, et riigiabiluba tuleb alles juulis ja enne seda kindlasti ei toimu ka mingisugust tegevust, mingit vähempakkumist, mingit toetuste maksmist, kui ei ole meil riigiabiluba käes. Nii et ma ei näe võimalust, et suvel hakatakse ümarpalki Eestis ahju ajama. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Lauri Läänemets, palun!

Lauri Läänemets
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma vaatan, et sellele valitsusele kohe meeldib kaudselt inimeste rahakotist raha kokku kraapida, kuigi te olete öelnud, et makse ei kehtestata. Esmaspäeval just rääkisime sellest Tootsi tuulepargile makstavast rahast, igal aastal 24 miljonit, nüüd te tahate 5 miljonit veel lisada läbi taastuvenergia tasude. Aga vaadake, teil on endal ka olemas seesama seaduseelnõu, mis te olete meile esitanud. Ütlesite, et valitsus ei taha, ei kavatse Riigikogult otsustamist ära võtta, mis puudutab maksude kehtestamist, Vaadake, seal § 1 punkt 1 lõige 2, ma tsiteerin ka: "Pärast 2023. aastat taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgid sätestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega." Mis see muud on kui siis valitsuse kätte maksude kehtestamine. Miks te seda ikkagist teete, öelge mulle?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Aastast 2023 taastuvenergia tasu langeb, sellepärast et toimuvad vähempakkumised. Ma arvan, et see langus võiks olla varem. Aga meil on sellel aastal lisandunud väga palju neid taastuvenergiatootjaid, kes kasutavad veel võimalust minna sinna esimese skeemi alla, eelkõige on siin väga palju päikeseenergiatootjaid, kes on kasutanud võimalust enne järgmise aasta 1. jaanuari tulla taastuvenergiatootmisse. Aastast 2023 see väheneb. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich
Aitäh! Härra minister! Kaja Kallase küsimusele sujuvalt mitte vastates – tema küsis teie käest, et kes hakkab kontrollima, missugust puitu siis seal Narvas ahju hakatakse ajama – te siiski möönasite, et teatav kontrollimehhanism selleks kunagi hiljem kuskil kaugemas tulevikus rakendatakse. Ja ma nagu väga hästi ei usu, et sedalaadi kontroll, et mis puitu seal nagu ahju aetakse, saaks toimuda tasuta. Samas, teie seletuskirjas punktis 7 on öeldud, et seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohalikule omavalitsusele täiendavaid kulusid. Kuidas te kavatsete ilma täiendavate kuludeta kontrollida seda, missugust puitu seal ahju ajama hakatakse? Või olete te seletuskirjas lihtsalt vassinud?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Ma arvan, et need kontrollimehhanismid on täna juba Eesti Vabariigis olemas ja mingeid täiendavaid kontrollimehhanisme meil ei ole vaja luua. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Lauri Läänemets, palun!

Lauri Läänemets
Aitäh! Ma aitan teid kaasa. Tõesti, niimoodi on, et aastaks 2023 võiks hakata erinevad taastuvenergia tasud vähenema, aga kui Tootsi ja nüüd seesama teie ettepanek siin juurde lisada, siis tegelikult tuleb igal aastal 29 miljonit eurot tasudele juurde, mida inimesed peavad kinni maksma, aastal 2027 peaks olema võib-olla 5 miljonit eurot, aga tänu sellele on üle 30 miljoni euro. Tulles ikkagist mu eelmise küsimuse juurde tagasi, ma ei tea, kuidas te valitsuses seda eelnõu esitasite, kui sama nagu halvasti, siis on väga halvasti üldse selle Eesti riigi juhtimisega. Ma küsin uuesti, et täna ütleb seadus, et maksud ja taastuvenergia tasud kehtestab Riigikogu. Siin on sõnaselgelt kirjas, vaadake, § 1 punkt 1 lõige 2 on kirjas, et seda hakkab valitsus tegema. Miks te sellise ettepanekuga olete tulnud meie juurde? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Mis puudutab seda taastuvenergia tasu pidevat kasvamist, mida te ennustate, et ei, seda ei saa tekkida, sellepärast et sellele on ka siinsamas saalis piirangud pandud. Esimesse skeemi saavad ettevõtted lisanduda ainult selle aasta lõpuni ja sealt edasi toimuvad ainult vähempakkumised. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich
Aitäh! Oma eelmises vastuses te ütlesite, et Eesti riigis on vastavad kontrollimehhanismid juba olemas. Äkki te täpsustaksite, missugune riiklik institutsioon hakkab seda puidukõlbulikkust kontrollima. Paluks asutuse nime!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Ma arvan, et selle asutuse nime te saate siis, kui me selle direktiivi siin vastu võtame – siis saab selles direktiivi vastuvõtmise eelnõus olema ka see asutus mainitud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Jaa. Lugupeetud ettekandja! Ma ikkagi jätkaks ka sellel puidu teemal. Te olete ise siin korduvalt öelnud ja tegelikult on ka eelnõu seletuskirjas kirjas, et väheväärtuslikku puitu justkui antakse praegu tasuta ära, aga see ei ole piisav, et toota piisavalt elektrienergiat. Ja et saada siis puitu juurde, tuleb selle eest maksta. Loogika nagu ütleks siis seda, et järelikult, kui tuleb puidu eest juurde maksta, siis on ta väärtuslikum, et teda ei anta sellepärast tasuta ära, et temaga on midagi targemat teha. Kas siin ikkagi teie jutus ja eelnõus ei ole vastuolu, et järelikult, kui hakatakse puidu eest rohkem maksma, siis on  see ka väärtuslikum puit, seda oleks võimalik millekski targemaks kasutada, või siis kas või see argument, et suurenevad ikkagi raiemahud, mille osas on ühiskonnas vastakad arvamused? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Ei, ma ei ole väitnud, et väheväärtuslikku puitu antakse tasuta ära. Täna on ju olukord, kus Eesti Energia toob selle kasutatava puidu väljapoolt Eestit sisse, ja ma kahtlen, et see on tasuta. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Kuna ei ole selle komisjoni töös osalend, siis võib olla mõni asi on jäänud tähele panemata. Aga vahepeal oli juttu sellest, et sellel vähempakkumisel osaleb ainult üks ettevõte. Et kas tulevikus siis me näeme sadu ettevõtteid nendel konkurssidel osalemas, et mõistlik hind saada?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Selleks, et see hind oleks kontrolli all, selleks me teemegi ettepaneku, et oleks kehtestatud maksimaalne toetuse lagi ehk 15 eurot. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd palun siia kõnepulti kaasettekandjaks, majanduskomisjoni esimees Sven Sesteri. Palun!

Sven Sester
Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan siis lühidalt ülevaate sellest, mis me komisjonis ka rääkisime ja siis niimoodi. Komisjon meil kohtus sellel teemal konkreetselt 21. aprillil ja me palusime siis komisjonis seda punkti tutvustama majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ja talle siis sekundeeris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks.
Eelnõu üldist sisu ma ei hakka uuesti üle kordama. Samamoodi nagu siin Taavi Aas andis korraliku ülevaate ka komisjonis, mis eesmärke see eelnõu endas kannab. Komisjoni liikmetel oli ka osalisi küsimusi. Tunti huvi sellest, kas selle eelnõu n-ö põhieesmärgiks saab olema sisuliselt see, et olemasoleva tootmisseadmega saaks siis tulevikus vähempakkumistel osaleda. Seda siis nii minister kui ka tippametnik kinnitasid, et tõsilugu, tänasel hetkel ei ole võimalik olemasoleva seadmega seda teha, et saab vähempakkumisel osaleda, vaid see, kellel ei ole varasemalt n-ö tootmises olnud seade, nüüd see võimalus siis peaks tekkima. Tunti huvi ka seda, et kas riigiabiloa saamisega seoses ei pea Riigikogu hiljem muudatusi tegema.
Juhin tähelepanu siis sellele, et eelnõu algataja, valitsus ehk siis täpsemalt ministeerium on esitanud ka Euroopa Komisjonile soovi vastava riigiabiloa saamiseks, kuna see nõuab ka riigiabiluba, ja see toimus siis eelmise aasta oktoobris, kui see siis edastati. Meie huvi oli see, kas me siis hiljem peame parlamenditasemel tegema mingeid muudatusi. Ja siin oli siis vastus ka see, et praegu Euroopa Komisjon sisemist kooskõlastusringi hetkel teeb. Ja mingil hetkel siis tulebki siis n-ö ametlik taotlus, mille pealt siis ka lõpuks tuleb komisjonilt vastus. Me arvame seda, et suure tõenäosusega me ootame ära selles protsessis selle hetke, kui see vastus tuleb, see peaks olema suure tõenäosusega mai keskpaigas, lähinädalatel, kuna tõesti oktoobrist on juba see teele pandud. Ja kui on vaja mingeid muudatusi teha, me saame seda teha siis esimese ja teise lugemise vahel, kui see peaks olema vajalik.
Uuriti ka seda, kas antud seadusemuudatus mõjutab Eesti elektritarbijate hinda, kui palju mõjutab, näiteks elamute küttearve tõusu näol, või kui palju on tehtud siis ka koostööd turuosalistega. Siin oli vastuseks, et turuosalistega on nüüd selle eelnõu ajal tehtud koostööd. Osaliselt on võetud ka arvesse, see kooskõlastustabel on eelnõu juures. Osade teemade ei ole võimalik või vähemalt ei jõutud kompromissile, mis kõigile peaks sobima, aga iseenesest koostööd kui sellist tehti. Kõigile ettepanekutele ka reageeriti, anti ka tagasisidet ja nenditi ka seda, et mis puutub siin hakkehinda ja taastuvenergiatasu muutust, siis tasu suurusele olulist mõju ei ole, kuna järgmisest aastast alates hakkab siis taastuvenergiatasu eelarvest välja langema, just välja langema need suured tootmisseaded, mis oluliselt vähendavad taastuvenergiatoetuste mahtu. Täna see maht taastuvenergiale on suurusjärgus 90 miljonit eurot aastas, mida me maksame täna, aga siis tõesti, et otsast hakkavad suuremad toetused vaikselt ära langema, see periood hakkab ära kukkuma. Kuskil see eelarve vähenemise suurusjärk on selline 10 miljonit eurot aastas n-ö olemasolevatele täna, kellele makstakse. Iseenesest see on see pott, mida jagatakse taastuvenergia n-ö tootjatele.
Ja teiseks, see meede on kujundatud nii, et taastuvenergiatasust saadavat tulu hakatakse maksma vähempakkumise võitjale selliselt, et mida kõrgem on elektri turuhind, seda vähem peab taastuvenergiatoetust tootjale maksma. Kuna räägitakse olemasolevatest jaamadest, mitte uutest jaamadest, siis ei pea tarbija maksma kinni ka investeeringukulu, vaid ainult kulu, mis tekib seoses elektri tootmisega. See kindlasti on ka oluline. Ja sellest tulenevalt on lisakulu täiendava taastuvenergia kilovatt-tunni peale suhteliselt madal.
Hakkepuidu hinna osas on saadud turult erinevaid signaale. Osad turuosalised väidavad, et selline meede põhjustab suure hakkehinna tõusu, et sellise olukorra vältimiseks on eelnõuga antud Vabariigi Valitsusele väga suur paindlikkus pakkumise tingimuste määramises. Samuti ei pea kasutatav hakkepuit pärinema Eestist, mis võib samuti mõjuda hinnatõusule pärssivalt.
Siis sooviti teada, kas vähempakkumistel määratletakse, millist puitu tohib kasutada. Siin ministeeriumi esindajad tõid ka välja, et kunagi oli taastuvenergiatoetus 53 eurot, praegu on eeldatud, et sellise vähempakkumise korraldamise puhul see hinnatase on kuskil seal 15 euro juures, võib-olla isegi juba alla ühel hetkel. See iseenesest paneb juba paika selle, et väärispuitu ei peaks ostetama, et kvaliteetpuitu ei ole võimalik sellise hinnaga vähempakkumisel ... pole võimalik osaleda sellise hinnaga, kui sa hakkaksid ostma n-ö kvaliteetpuitu. See on juba iseenesest oma olemuses filtriks.
Siis tunti huvi, kas oleks mõistlik mõelda lahendust, mis kasutavad ainult taastuvaid energiaallikaid, kuna eelnõuga pakutav lahendus tundub olevat mittekeskkonnasäästlik, kuna ta on osaline ka fossiilkütuse juures. Siis minister nentis, et põhimõtteliselt on ta nõus, et tuleb liikuda ja liigutakse taastuvenergia osakaalu suurendamise poole, kuid tulenevalt siis energiajulgeolekust peavad reageerimisvõimalusega tootmisvõimsused säilima nii kaua, kuni saavutatakse Baltimaade elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sünkroonalaga.
Siis tunti huvi ka selle osas, et neile oli laekunud selleks ajaks ka ühe turuosalise Estonian Shelli kiri majanduskomisjonile, kus siis olid teatavad probleemid üles tõstatatud, et mõjud on liiga puudulikud, valesti hinnatud ja et võib olla ka vastuolu põhiseadusega ja energiavaldkonna õigusaktidega. Siis me puudutasime ka seda teemat, kuna kiri oli tulnud, et oli võimalik mitte ainult esimese ja teise lugemise vahepeal, vaid ka juba enne esimest lugemist seda teemat puudutada. Siin ministeerium nentis seda, et elektriturg on muutunud. Need eesmärgid, mis on riiklikus energiakavas ja kliimakavas sätestatud, on samuti pidevas muutumises ja et ministeeriumi poole pealt ei nähta ühtegi vastuolu õigusaktidega. Eelnõu on tehtud parimate teadmiste juures, mis sel hetkel olid. Toodi ka näitena, et CO2 hind oli selle tegemise ajal 26 eurot tonn, hetkel on isegi hind langenud. Samuti toodi välja et täiendav 500-gigavatise vähempakkumine ei mõjuta varasemalt planeeritud vähempakkumisi, mille eesmärgiks on tuua uusi tootmisseadeid turule. Seega siis järeldub, et see konkreetne eelnõu, mida me täna menetleme, ei peaks takistama siis ülejäänud taastuvenergia arengut.
Ja sellega komisjon oma koosoleku kokku võttis. Tehti ka protseduurilisi otsuseid: lepiti kokku selles, et eelnõu on siis päevakorras täna, 6. mail (see otsus oli konsensuslik) ja ettepanek on siis esimene lugemine lõpetada (selle poolt oli 7 ja vastu oli 1). Aitäh, teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie kui majandustaustaga inimene, ma ei tea, kas te suudate seda, aga kas te oleksite, palun, nõus vastama kõigile nendele küsimustele, mida me küsisime ministri käest ja ta ei osanud või ei suutnud või ei tahtnud kuulda-vastata. Ma tean, et seda on palju küsitud. (Naer saalis.) Aga mingi osagi nendest või kuidagi nagu täpsustada. See oli väga segane, mis me ministrilt kuulsime. Aitäh!

Sven Sester
Aitäh teile! Ei, ma kuulasin teie poliitilist debatti ja eks ta natukene ikka paratamatult, eks oleme ausad, on ju opositsioonil ka natukene kiuslikud aeg-ajalt need küsimused, selles pole midagi imelikku ja pahatahtlikku. Ma mäletan, alati on parim küsimus, mida küll seekord ei olnud, aga § 3 ja 13 koosmõju, et siis peab hakkama kogu aeg protokollist vaatama, milline see 3 ja 13 oleks. Seda ei olnud täna, ma pean tunnistama, seda ei olnud. Aga ma arvan seda, et ma luban teile ka komisjoni esimehe ja ühtlasi siis juhtivettekandjana omalt poolt seda, et selle eelnõu puhul kindlasti toome töögruppi kokku kõik osapooled, keda see mõjutab suuremal või vähemal määral Estonian Celli, Eesti Energia, Konkurentsiameti, millest täna oli jutt. Kristen Michal tõstis selle üles. Toome laua peale, et räägime kõik otsad n-ö selgeks, et ei saa nagu lahtisi asju olla. Siin võib olla olukordi, kus me ei pruugi kokkuleppele jõuda, selles ei ole midagi imelikku, aga kõik asjad ikkagi peavad selgeks saama, et mis asi on taastuvenergia ja mis on meie eesmärgid. Me peame arvestama, et taastuvenergia eesmärkide tõstmine läheb meile maksumaksjana maksma jne. Kindlasti kõik vastused, mis võib-olla ei ole saanud vastuseid täna, kuigi ma arvan, neid ei olnudki peaaegu, aga siis saavad igal juhul tulevikus vastused. Vähemalt ma püüan selle poole. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Jah, lugupeetud ettekandja, küsimus komisjoni arutelu kohta. Kas seal kaaluti ka mingeid muid alternatiive kui see, mis meile praegu esitatud on, kus me siis hakkame soodustama ikkagi sisuliselt maksumaksja raha eest puidu rohkem ahju ajamist? Võib-olla on riigil mõned muud vahendid või võimalused siis kas või seda võimsustasu maksta või võimsus n-ö tagamist tasustada või siis kompenseerida kuidagi? Et kas oli arutlusel ka mingeid muid alternatiive? Aitäh!

Sven Sester
Aitäh! Ei, me ikka arutasime konkreetset eelnõu, mis kannab ju oma konkreetset numbrit 156 SE, meil ei olnud ühtegi muud eelnõu parajasti arutlusel, ikka see konkreetne eelnõu. Ma tahaks isegi öelda, et võib-olla küsija oli oma küsimuses sellises kerge sellise, ütleme, irooniaga. Ei-ei, et ma arvan, et vastupidi, selle eelnõu puhul, kui see eelnõu vastuvõetuks saab, siis me täidame suure hüppega oma taastuvenergia eesmärke. Nagu te panete tähele, ka minister ütles, et me isegi oma eesmärke vajaduse korral oleme valmis tõstma, kiiremalt jõuda nende eesmärkideni. Ärme ole siis tagasihoidlikud, on ju. Ma täitsa kindlasti usun, et siin on paljud saalis, kes tegelikult tahaks näha tunduvalt kiiremat taastuveneriga tõusu, mida see eelnõu kindlasti annab meile. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi läbirääkimisteks? Tundub, et on. Kalvi Kõva, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Kalvi Kõva
Oi jah, mul oli mingi pikem kõne ka ette valmistatud, aga tundub, et see kõne on üpris lühike. Head sõbrad, tegemist on väga halva eelnõuga ja ega ka eelnõu esitlus teab mis heade killast ei olnud. Sellest tulenevalt võiks minna kunagi, võib-olla aasta või paari pärast teisele proovile. Täna võiks, täna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kas on veel fraktsioonide esindajatel soovi sõna võtta? Ei ole. Helle-Moonika Helme, palun!

Helle-Moonika Helme
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma teen ettepaneku, me võtaks 20 minutit vaheaega.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kuulutan välja vaheaja 20 minutit. (Hääled saalis.) Õige, fraktsioon saab võtta kuni 10 minutit, nii et 20 ei anna, küll aga 10 minutit vaheaega enne tagasilükkamise ettepaneku hääletamist. Ossinovski, Jevgeni!

Jevgeni Ossinovski
Kas, midagi läks mul kahe kõrva vahelt läbi, et meil on ju läbirääkimiste voorus, fraktsioonide läbirääkimiste voorus, et mille puhul keset läbirääkimisi ei saa minu teada võtta vaheaega? Kas ma eksin?

Esimees Henn Põlluaas
Läbirääkimiste soovi enam ei olnud erakondadel, läbirääkimiste voor on sellega läbi. Nii et kuulutan välja vaheaja 10 minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Austatud Riigikogu, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna võetud vaheaeg on läbi ja me saame istungiga jätkata. Ma panen siis hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust, eelnõu jääb menetlusse ja esimene lugemine on seega lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 20. mai kell 17.15.

9. 20:03 Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (157 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi. Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (157 SE) esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Head kolleegid! Palun tähelepanu, kuulame ettekandjat!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Eelnõu peamine eesmärk on üle võtta ja rakendada Euroopa Liidu õigust, direktiiv 2018/645. Eelnõu kohaselt laiendatakse isikute ringi, kes on kutselise autojuhi ametikoolituse nõudest vabastatud, ja ühtlustatakse ametikoolituse erandite sõnastust autojuhi sõidu- ja puhkeaja erandite sõnastusega. Edaspidi ei pea ametikoolitust läbima põllumajandus-, aiandus-, metsandus- ja loomakasvatus- või kalandusettevõtja, kui ta veab kaupa oma äritegevuse raames kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast. Lisaks tehakse erand juhile, kes varustab väljaspool linna enda omandis olevat ettevõtet, seejuures ei tohi ta teha tasulist autovedu, erand on mõeldud vaid enda omandis oleva ettevõtte varustamiseks. Autojuhiameti koolituse läbimist ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Austatud minister, ma korra katkestan. Kas te saaksite mikrofoni sättida niimoodi, et on paremini kuulda, te olete nii pikaks kasvanud, mikrofon on lühemate inimeste järgi reguleeritud. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Autojuhi ametikoolituse läbimist ei nõuta bussi hooldamisega tegelevalt isikult, kui ta viib reisijateta bussi vedaja tegevuskoha läheduses asuvasse sõidukite hoiukohta või hooldusesse. Erandi eesmärgiks on anda ettevõtte töötajale, kelle ülesandeks on sõidukite hooldamine, võimalus viia sõiduk ilma ametikoolitust omamata läheduses asuvasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti või pesulasse. Samuti võib edaspidi ilma ametikoolituse tunnistuseta teha reisijate või veosevedu ameti- või täiendkoolituse raames toimuva õppepraktika käigus tingimusel, et õppepraktika toimub vastavalt kehtestatud nõuetele. Kehtiva seaduse kohaselt nõutakse ohtlikku veost vedava autojuhikoolituse lektorilt tehnikaalast kõrgharidust. See on valmistanud probleeme lektorite leidmisel. Seadusandja eesmärk ei ole olnud nõuda näiteks esmaabilektorilt tehnikaalase hariduse olemasolu. Kuna kõiki koolitusel vajaminevaid haridusvaldkondi ei ole võimalik seaduses üles loetleda, siis muudetakse tehnikaalase hariduse piirang kehtetuks. Edaspidi pöörab Maanteeamet lektorite pädevuse hindamisel rohkem tähelepanu ohtlike veoste valdkonnas töötamise või õpetamise kogemustele.
Liiklusseaduse muutmisega kehtestatakse sõidukiomanikule kohustus oma sõiduk korda teha, kui sellel esineb mõni tootmisviga või kui see ei vasta tüübikinnitusele. Kohustus sõidukit nõuetele vastavusse viia on valmistajatel ja parandusmeetmed on sõidukiomanikele tasuta, kuid liiklusohutuse ja keskkonnakaitse seisukohalt on oluline, et sõidukiomanikud ka võimaldaks valmistajal oma kohustusi täita. Kehtiva liiklusseaduse kohaselt ei ole sõidukiomanikul kohustust lasta valmistajal sõiduk nõuetele vastavusse viia ning osad sõidukiomanikud on sellest keeldunud. Just heitmetega seotud parandusmeetmete rakendamise osas on Eestis esinenud probleeme. Eelnõu kohaselt pannakse sõidukiomanikule kohustus võimaldada valimistajal parandusmeetmeid rakendada. Parandusmeetmete rakendamist on plaanis hakata kontrollima tehnoülevaatusel. Palun teid eelnõu toetada!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jah, lugupeetud minister, teile on küsimusi. Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Mul on hästi lihtne küsimus: kas te saaksite seletada, mis läheb Eesti inimesele paremaks selle eelnõuga? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! No kui lõpust alustada, siis see, et need sõidukid, mis mingil põhjusel on omavad valmistaja praaki, siis nüüd on kohustus sõidukiomanikel võimaldada see praak kõrvaldada. See on oluline nii meie ohutuse seisu koha pealt kui ka keskkonna seisu koha pealt. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma just vaatangi seda, et ilmselt see puudutab hulka erinevaid sõidukeid, mille kohta valmistaja annab uut informatsiooni, et seal on vaja mingisugused seaded üle vaadata, kaasa arvatud elektroonikaseaded, et vastaks CO nõuetele jne. Kuidas see protsess hakkab reaalses elus välja nägema? Kui näiteks mina või teie oma vana Volgaga lähete nüüd tehnoülevaatusesse ja seal on vaja midagi muuta, siis kas meid saadetakse kordusülevaatusele? Ärge naerge, Taavi Aasal kindlalt on vana Volga, ta võib seda kinnitada. Kas meid saadetakse kordusülevaatusele või me kuidagi käime vahepeal ära, et meid ei suunata kordusülevaatusele? Kuidas see mulle kui autoomanikule välja hakkab nägema? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! No siin tuleks eristada nüüd kahte tüüpi sõidukeid. Vana Volga puhul tõenäoliselt valmistajatehas autot tagasi ei kutsu. (Naer saalis.) Et viga parandada. Nii et see jääb ilmselt meie või teie kui Volga omaniku korraldada. Kui aga on juhus, kus valmistajatehas on kutsunud auto tagasi parenduste tegemiseks ja autojuht või autoomanik mingil põhjusel ei ole seda kutset järginud, siis järgmises tehnoülevaatuses tehakse see kindlaks ja enne tehnoülevaatust ei saa läbida, kui ei ole siis käinud ära volitatud teeninduses ja see viga, miks on auto tagasi kutsutud, ei ole parandatud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lugupeetud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Ja ma palun nüüd ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Riho Breiveli.

Riho Breivel
Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Antud teema oli arutusel majanduskomisjoni istungil 21. aprillil k.a. Komisjoni liikmed olid suures enamuses kõik kohal, Annely Akkermann puudus. Vaatasime antud küsimuse üheskoos läbi. Ettekandjaks oli majandus- ja taristu minister Taavi Aas ja ministri nõunik Moonika Parksepp. Antud küsimuses proleeme ei esinenud komisjonis. Konsensuslikult võeti vastu, tehti ettepanek eelnõu võtta täiskogu päevakorda täna, see on 6. mail k.a, praktiliselt kõik kohalolijad olid poolt, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Lühidalt kõik.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 157 SE esimene lugemine lõpetada. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 20. mai kell 17.15. Sellega on üheksas päevakorrapunkt läbitud.

10. 20:11 Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (173 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ja tänane viimane, 10. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (173 SE) esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Seaduse väljatöötamine on tingitud vajadusest võtta Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2018/844. Direktiiv töötati välja, et ajakohastada, lihtsustada ja parandada direktiiviga 2010/31 EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27 EL energiatõhususe kohta. Direktiivi 2018/844 ülevõtmisega luuakse paremad võimalused hoonete energiatõhususe eesmärkide täitmiseks ja seeläbi Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Eelnõuga viiakse direktiivi sätted kolme seadusesse. Kõigepealt, §-ga 1 sätestatakse ehitusseadustiku muudatused, §-ga 2 täiendatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust ja §-ga 3 täpsustatakse energiamajanduse korralduse seadust.
Eelnõu §-s 1 muudetakse ehitusseadustikku järgmiselt. Ehitusseadustikku lisatakse § 651, milles sätestatakse nõuded elektriautode taristule. Lähtuvalt eelnõust hakkavad järgmise ehk 2021. aasta algusest kehtima nõuded uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta. Kui tegu on elumajaga, peab igale parkimiskohale paigaldama laadimistaristu, piltlikult öeldes juhtmete vedamiseks sobiliku toru või kõri, sellega luuakse eeldus laadimispunkti paigaldamiseks, kui korteromanikel vastav soov tekib. Mitteelamu korral peab parklasse paigaldama vähemalt ühe laadimispunkti ja igale viiendale parkimiskohale laadimistaristu. Olemasolevate hoonete puhul, millega seoses ehitustöid ei tehta, on nõuded teised. Näiteks, olemasoleva mitteelamu parklasse peab olema paigaldatud vähemalt üks laadimispunkt. See kohaldub vähemalt 20 parkimiskoha korral ja jõustub aastal 2025. Kui tegu on olemasoleva elamuga, mida oluliselt ei rekonstrueerita, siis laadimistaristu paigaldamise nõudeid ei kohaldata.
Teiseks, ehitusseadustikku lisatakse § 652, mis seob hoone energiatõhusamaks rekonstrueerimise meetmed saavutatava energiasäästuga. Ehk tulevikumeetmete puhul hakkab töötama süsteem: mida suurem on võit, seda suurem toetus. Näitajateks, mille alusel energiasäästu mahtu määratakse, on näiteks tegelike tarbimisandmete alusel määratud energiatõhususarv või energiaauditis esitatud prognoositav energiatarbe muutus.
Kolmandaks. Ehitusseadustiku olemasoleva § 69 "Kütte- ja jahutussüsteemi energiatõhusus" asendatakse uute paragrahvidega 691–694. Paragrahvis 691 laiendatakse tehnosüsteemi mõistet, et hõlmata lisaks energiat tarbivatele tehnosüsteemidele ka energiat tootvaid tehnosüsteeme. Samuti sätestatakse automaatikasüsteemi mõiste. Paragrahvis 692 sätestatakse nõuded hoone tehnosüsteemi paigaldamisele ning §-s 693 nende energiatõhususe hindamisele. Paragrahvis 694 vaadeldakse kütte- ja jahutussüsteemide energiatõhususe suurendamist. Üldiselt võib öelda, et direktiiv 2018/844 keskendub suuremate ja võimsamate süsteemide reguleerimisele, kuna direktiiv 2010/31 EL kehtestatud ranged nõuded praktikas ei töötanud. Näiteks, kui varem pidi hindama ja ehitusregistris deklareerima üle 12 kilovati võimsa küttesüsteemi ja 20 kilovatist võimsama jahutussüsteemi energiatõhusust, siis eelnõu näeb ette selle lävendi nihutamist 70 kilovatile. Teiselt poolt, mitteelamu kütte- või jahutussüsteemide energiatõhususe suurendamiseks peab neid varustama automaatikaga vaid juhul, kui need süsteemid on võimsamad kui 290 kilovatti. Seega tuleb neid nõudeid täita palju vähema arvu elamute korral.
Eelnõu §-s 2 täiendatakse ehitusseadustikku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust uute paragrahvidega 32–34, milles sätestatakse ehitusseadustiku ülalmainitud muudatuste rakendussätted. Eelnõu §-s 3 täiendatakse energiamajanduse korralduse seadust uute nõuetega, mis annavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesande Eesti pikaajalise rekonstrureerimisstrateegia koostamiseks. Palun teid eelnõu toetada!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kas antud eelnõu menetluse käigus on arutatud ka sellist aspekti, et kui nüüd uut hoonet rajatakse või siis oluliselt rekonstrueeritakse-renoveeritakse, siis projekti käigus koostatakse n-ö energiamärgise arvutus ehk kas ta siis on A-klassi, B või C? Aga minu teada hilisemal kasutusel enam seda kontrolli ei teostata, kas ta ka sellele vastab ehk kas need seadmed, mis sinna paigaldatud on, no isegi kui nad on klassile vastavad, kas siis nad on selliselt seadistatud, et reaalsete numbrite ja kasutuse järgi ka see klass saavutatakse. Kas on arutatud ka sellist regulaarset järelkontrolli, selle teostamist ja vajadusel ka siis registrisse andmete kandmist? Eesmärk oleks just see, et võib ju olla ilus energiaklassi arv või määratlus seal, aga reaalsus on midagi muud ja tegelikult me oma energiasäästu eesmärke ei täida. Kas on seda arutatud, on selle peale mõeldud, on see üldse probleem?

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! No minu teada peaks see kontroll toimuma sellel hetkel, kui hoonet vastu võetakse, et kas siis on ehitatud projekti järgi ja kas seadmed mis on paigaldatud, on projektijärgsed. Ehk siis selle projekti pealt on eelnevalt hinnatud seda võimalikku energiasäästu tulevikus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kas see antud eelnõu puudutab ainult neid ehitisi, mis ehitatakse 2021. aastal? Kõik need ehitised, mis on enne 2021. aastat ehitatud, kas nendele ka laieneb see eelnõu? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Jah, juhul kui neid oluliselt rekonstrueeritakse, siis laieneb ka neile.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh! Ma täpsustaks oma küsimust. Ma tegelikult küsimuses ütlesin ka ära, et sellel hetkel, kui kasutusluba väljastatakse hoonele, loomulikult vaadatakse üle siis need andmed, milline see energiaklass on ja kas need seadmed, mis sinna on paigaldatud, justkui peaksid arvutuslikult selle klassi välja andma. Aga minu küsimus ongi see, et minu teada meil puudub n-ö järelkontroll, et kui see hoone on töötanud aasta, kaks, viis või kümme. Väga palju sõltub sellest, kuidas need on seadistatud, kas neid kasutatakse nõuetekohaselt, kas midagi on üldse välja lülitatud. Ehk kas toimub ka reaalselt andmete järelkontroll ja kas sellega peaks tegelema,   et me teaks, et see, mis on paberil, vastab ka pärast kasutuse käigus aasta, kahe, kolme, viie pärast reaalsusele? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Jään siinkohal küll vastuse võlgu. Minu teada sellist jooksvat kontrolli ei teostata, aga ... (M. Võrklaev kommenteerib saalist.) Ei tea küll, et oleks ka sellist kontrolli arutatud, et peaks seda tegema. Aga nagu selles eelnõus on ka kirjutatud, tuleb teatud suurusest hakata paigaldama automaatikat ja hindama selle automaatika vajadust. Tegelikult, kui selle automaatika peale juba raha kulutatakse, siis eeldaks, et ta pannakse ka tööle, et ta ennast majanduslikult tagasi toodaks. Pole nagu mõtet teha kulutust ja siis seda mitte sisse lülitada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te vastasite minu küsimusele, et juhul, kui neid maju rekonstrueeritakse. Ehk kas ma sain siis õigesti aru, et isegi majad, mis on 10 või 20 aastat vanad ja neid tehakse ümber, siis nad peavad vastavalt eelnõule olema ehitatud – peavad vastama kõik, mis on eelnõus, siis vastu võtta? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Hoone võib olla ka vanem, aga kui teda rekonstrueeritakse, siis tuleb saavutada see võimalikult suur energiatõhusus. Ja nüüd seda toetust saab siis selle järgi, kui suur on see energiasäästuefekt, mida saavutatakse. Nii et see kehtib ka vanadele hoonetele. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja nüüd ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni aseesimehe Kristen Michali.

Kristen Michal
Hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu teisipäeval, 21. aprillil. Ja eelnõu tutvustuse järel jõudis alljärgnevatele järeldustele: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. maiks (konsensusega), määrata ettekandjaks Kristen Michal (samuti konsensusega) ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Kai Rimmel, palun!

Kai Rimmel
Hea koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Mis te arvate, kas arvestades reaalset tänast elektriautode ostu soovi, on planeeritavad laadimiskohtade arvud, mis on majade juurde ette nähtud, piisavad või peaks nad olema juba täna n-ö suuremaks planeeritud? Aitäh!

Kristen Michal
Aitäh! Hea kolleeg! Te olite samal koosolekul ja ilmselt olete ka tulevastel koosolekutel, kus sedasama eelnõu arutatakse. Aga kui te küsite nende kohtade arvu kohta, siis ettekandja Ivan Sergejev kirjeldas seda, kuidas see hinnatud on. Tulevikku vaadates üldiselt need projektsioonid tavaliselt on sellised, et alguses hinnatakse mingeid mõjusid üle ja ühel hetkel, kui see hakkab turul, see maht hakkab kasvama, kaasa arvatud elektriautode, muude meetmete puhul, siis on juba alla hinnatud. Tänased nõuded, et üle kümne parkimiskoha, nagu minister siin ka mainis, oleks üks laadimistaristuvalmidus, üle teatud suuruse juba kaks, kolm. Ma ei usu, et see on üledimensioneeritud, et pigem võib see ühel hetkel juba alla jääda vajadusele, aga kui see vajadus on suurem, ja ma ütlen seda arvestusega, et loomulikult elektriautode tulek turule veel on aeglasem kui võib-olla sihukeses üldpildis vaimustus neist on, aga ühel hetkel nad nii või teisiti tulevad, ja ma arvan, et selleks hetkeks me peaks ju valmis olema, me tahame olla võimalikult puhta ja sihukese moodsa keskkonnaga riik. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 173 SE esimene lugemine lõpetada. Sellega on ka esimene lugemine lõpetatud. Määran muudatusettepanekute tähtajaks k.a 20. mai kell 17.15.
Head kolleegid, sellega on tänane istung lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 20.24.