12:00 Infotund

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame tänase infotunniga. Ja alustuseks kohaloleku kontroll, palun! Kohaloleku kontroll
Kohale registreeris ennast 19 Riigikogu liiget, puudub 82.
Tänases infotunnis osalevad peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu. Ja nii nagu ikka, vastavalt kodukorrale on küsimuse esitamiseks aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit. Ja teeme tavapärases formaadis, kus lisaks täpsustavale küsimusele on võimalik ka üheks kohapeal registreeritud küsimuseks.

1. 12:02 Tegevused eriolukorras

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Nii, läheme siis tänase infotunni küsimuste juurde. Esimeseks küsijaks on Indrek Saar, küsimus on esitatud peaminister Jüri Ratasele. Tegevused eriolukorras. Palun!

Indrek Saar
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Head tervist kõigile kolleegidele ja meie istungi jälgijatele! Kõigepealt ma tahan tunnustada valitsust, sest kui meil läks umbes kolm nädalat aega selle jaoks, et esimene elementaarne infoleht ka inimeste postkastidesse jõuaks, teavitamaks sellest, et meil on eriolukord ja kuidas eriolukorras käituda, millest me siin infotunnis ka korduvalt oleme rääkinud. Läks täpselt kolm nädalat sellest, kui Helmen Kütt selle teema sotsiaalkomisjonis tõstatas, kuni see lõpuks trükiseni jõudis. Aga hea, et lõpuks jõudis. Teavitamisele on leitud uusi võimalusi ja just saabus meie mobiiltelefonidesse sõnum sellest, kuidas inimesed peaksid käituma väljas liikudes. Seega on tegevus läinud efektiivsemaks ja kiiremaks. Aga minu küsimus on, et Vabariigi Valitsus eile pärast pikka arutelu võttis vastu täiendavad otsused seoses kriisiga. Teil olid erineva hinnangud. Mitmed teadlased on rõhutanud seda, et kui me tahame tõepoolest selle haiguse kontrolli alla saada, siis see haiguskordaja peaks langema alla 1 – praegu on ta kuskil 1,5 kandis erinevatel hinnangutel –, ja arvasid, et selle jaoks, et seda tegelikult saavutada, need meetmed peaksid olema veel oluliselt põhjalikumad ja selgemad kui need, mida valitsus eile otsustas. Millised need kaalutlused teie jaoks valitsuses olid? Peaminister, kas te kirjeldaksid neid, miks just sellised piirangud ja mitte teistsugused?

Peaminister Jüri Ratas
Väga austatud riigikogu esimene aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Austatud küsija! Head infotunni jälgijad! Ma kõigepealt tahan väga tänada selle hea sõna eest ja koostöö eest kogu Riigikogu, mida ka härra Saar siin väljendas. Täna hommikul oli mul võimalus olla rahanduskomisjoni videokonverentsil ja ma arvan, et kõigepealt need meetmed, mis te olete loonud Riigikogus erinevate komisjonide tööks, ja annate võimaluse ka valitsusel väga tihti olla erinevates komisjonides, see on minu arust positiivne. Aitäh selle eest!
Nüüd, ma olen sellega nõustunud, mida härra Saar ütleb, et loomulikult tugevat tervist kõigile Eesti inimestele ja Riigikogu liikmetele, see on täna kõige tähtsam – inimeste tervis ja elu. Nüüd, tõsi on see, et kui me räägime teavitamisest, siis oleme otsustanud ja tõesti minu teada läks välja ka SMS, eriolukorra teade: 25. märtsist tohib avalikus kohas viibida üksi või kahekesi, teistest ole 2 meetri kaugusel, võimalusel siis püsi kodus, väldi kontakti. Kriis.ee ja telefon 1247. Nüüd te küsite seda koefitsienti, et see oleks alla 1. Tõesti, sellest eile oli ka juttu, kui professor Irja Lutsar siis oma teadusnõukojaga, kes on moodustatud kriisikomisjoni alla, andis ülevaate. Ta ütles niiviisi, et kõigepealt need meetmed, mida on riigis rakendatud, on kindlasti aidanud kaasa koroonaviiruse leviku tõkestamisele. Aga ta ütles ka välja koos oma teadusnõukojaga, et on vaja teha lisameetmeid, lisasamme. Ja põhimõtteliselt kõigi nende meetmete üle, mida teadusnõukogu ka välja pakkus, meil eile siis mitme tunni jooksul see arutelu käis. Lõpuks palusime veel eraldi professor Lutsari arvamust nene meetmete kohta, et kui me nii otsustaksime. Ta toetas neid meetmeid. 
Nüüd sellest koefitsiendist. Need on modelleerijate tehtud. Ta ütles nii, et nüüd nad jätkavad tööd nende graafikute tegemisel ja selle koefitsiendiga edasi töötamisel. Ta arvas, et kindlasti viiruse tõkestamiseks meetmed, mis on seotud näiteks liikumispiirangutega kaubanduskeskustele, on mõistlikud. Ta ütles nii, et ka see kaks inimest koos 2 meetri, ütleme, ümbruses, kus ei tohi teisi inimesi olla, ka see on mõistlik. Ta seda väga toetas. Lisaks olid eile teatud sulgemisotsused veel, mis olid seotud näiteks teatud lõbustuskohtadega, nagu bowling ja keegel. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Tänan! Kas ma sain nüüd õigesti aru sellest, mida te just ütlesite, et põhimõtteliselt kõik need meetmed, mida teadusnõukogu välja pakkus, valitsus ka ära otsustas? Kas te täpsustaksite, et millised olid need, mis selle "põhimõtteliselt kõik need meetmed" alla ei mahu, mida teadusnõukogu veel pakkus, mida annaks teha? Ja teine oluline küsimus on, et kas te olete liikumas selles suunas, et valitsusel oleks ka konkreetsed vahe-eesmärgid, mis ajaks me haiguskorraldajaga tahame jõuda sinnamaani, et me saaksime tegelikult hakata leevendama sellest eriolukorrast tulenevaid piiranguid, et me saaksime naasta võimalikult palju oma igapäevase ja tavapärase elurütmi juurde, et me saaksime uuesti taaskäivitada normaalsel määral oma majanduse. Kas te olete võtnud ka mingid sihid? Praegu tundub, et see suhtumine on nii, nagu klassika ütleb, et üks päev korraga, vaatame, mis eilse päeva sündmused on, ja siis teeme järgmise otsuse. Või on ka mingid vaheetapid, mis on kuidagi fikseeritud või te kavandate neid fikseerida, ja sinna juurde siis ka mingi selge tegevuskava, millest ka ühiskond aru saaks, et mis on need pingutused, mida me peaksime tegema selle jaoks, et võimalikult kiiresti see eriolukord kontrolli alla saada ja et võimalikult paljude inimeste tervis ei satuks ohtu. Sest ma saan aru, et antud juhul ka valitsus ütleb, et esimene küsimus on ikkagi see, et see viiruse levik võimalikult kiiresti pidurduks ja võimalikult vähe tervisekahjusid sellega kaasneks. Või on teil teistsugune arusaam?

Peaminister Jüri Ratas
Valitsuse positsioon koroonaviiruse tõkestamise osas on see, et teha kõik mis võimalik, et nii kiiresti kui võimalik me saame sellele viiruse levikule pidurid peale ja sellest haiguspuhangust nii kiiresti kui võimalik me saame üle, saame pöörduda tagasi normaalse elurütmi juurde, saame teha kõik selleks, et taas majandus hakkaks taastuma, et inimesed saaksid tööl käia, et toimiks igapäevane tavaelu haridusasutustes. Nüüd küsimusele, et kas on olemas sellised väga konkreetsed numbrilised, nagu te küsisite, numbrid, kas eile oli näites teadusnõukoda, pakkus seda välja, et ühe nädala pärast peame jõudma sinna, kahe nädala pärast sinna ja, ma ei tea, kolme nädala pärast sinna. Ei, selliseid numbreid, ma arvan, täna ei suuda mitte keegi välja pakkuda. Seda ei saa ka teadusnõukoja käest nõuda või öelda, et öelge nüüd, kus me peame olema kahe-kolme päeva pärast. Sellest oli juttu ja professor Lutsar ütles seda väga selgelt, et küsimus ei ole siin ühes-kahes päevas, küsimus ei ole siin ka ühes või kahes nädalas, et see periood on kindlasti pikem. See periood on kindlasti pikem, mille jooksul seda viirust tõrjuda tuleb siis erinevate piirangutega ja neid piiranguid sai tõesti, ja ka seda ebamugavust meie igapäevaellu, sai tõesti eile otsustatud, et kogu koroonaviiruse periood oleks nii lühike kui võimalik ja tagasipöördumine tavaellu, ka majanduse mõttes tavaellu, hariduse mõttes tavaellu, nii kiiresti kui võimalik me saaksime seda teha. Nüüd te küsisite, et kas pakuti eile välja ka meetmeid siis, mis ei läinud seda, nagu te võtsite minu sõnast kinni, põhimõtteliselt me toetasime neid seisukohtasid, mida välja toodi. Ega ei saa nii öelda, et nüüd teadusnõukogu tõi konkreetselt välja, et see ja see ja see punkt. Minu meelest professor Lutsar väga ilusasti ka kirjeldas seda, et kuna seal on rohkem kui üks inimene, et on erinevad ka hinnangud, on erinevad mõtted. Ta tõi need kõik lauale. Et nüüd iga mõtte tuua konkreetselt inimese nimi, ma arvan, see ei ole täna, see ei annaks hetkel selles diskussioonis midagi juurde. Mis olid minu palved, mida teadusnõukogu läbi töötaks, see oli siis eelnev kohtumine, mis oli eilse kohtumise eel, ma palusin kaubanduskeskuste sulgemise osas – teadusnõukogu ütles, et nad toetavad seda. Näiteks oli küsimus, et mida tuleks teha vesipiipude osas – seda nad toetasid. Toitlustusasutuste, baaride sulgemine kella kümnest –seda nad toetasid. Oli küsimus ka, et kas võiks teha eakatele, näiteks 60+, eraldi aja toidukaupluste külastamise osas, ütleme, hommikust kuni kaheteistkümneni – seal ütles teadusnõukogu, et nad seda ei toeta. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Eile, kui te need uued teated ja piirangud välja kuulutasite, siis läks nii sotsiaalmeedia kui ka igasugune võrgustik suhteliselt kihama ja tekkis mitmeid küsimusi. Mul ongi võib-olla võimalus praegu lihtsalt inimeste küsimusi teile edastada ja küsida. Üks, mis puudutas seda kahe inimese võimalikku kokkusaamist kahe meetri kaugusel ja näiteks iluteenuste jätkamist väljaspool kaubanduskeskusi – see tekitas mitmeid küsimusi ja arusaamatusi. Kas on nagu lõpuni see meede läbi mõeldud, selleks, et saavutada seda sihti, mida teie koos teadlastega olete tegelikult arutanud? See oli nagu esimene küsimus. Ja teine, mis on viimasel nädalal üles kerkinud, mis on põllumeeste mure, on olnud hooajatöö tööliste võimalik kasutamine kevadtöödel. See tegelikult tähendab seda, et kui need tööd jäävad tegemata, siis sügisel ei ole saaki võtta ja võib juhtuda see, et need abimeetmed, mida riik peab kehtestama ka finantspaketi mõttes, osutuvad võib-olla suuremaks, kui need võiksid olla. Need on kaks küsimust, mida ma praegu selle küsimuse raames teile tahtsin edastada. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Jah, eile oli päris pikk arutelu tõesti juuksuritest, ilusalongidest. Ja see vastus on siis järgmine, et esialgu me keskendusime kohtadele, kuhu koguneb korraga palju rahvast ja seetõttu on tõenäosus suurem nakatuda. Näiteks, kaubanduskeskused-ilusalongid peavad teenuse osutamisel tagama enda ja oma klientide tervise ohutuse. Tuleb ka nii aru saada, et ilusalongide teenused, olgu see näiteks juuksuriteenus, on see, mida inimesed kasutavad regulaarselt ja seetõttu on oht, et nende sulgemisel otsustavad inimesed nende protseduuride tarvis vastava spetsialisti näiteks enda juurde koju kutsuda. Ja hetkeseisuga näeme, et turvalisem on neid protseduure läbi viia siis konkreetsetes ilusalongides või juuksurite juures, kus kehtivad kõik ohutusnõuded ja desinfitseerimisnõuded. Nii et see oli see kaalutlusaspekt.
Nüüd kogu sellest võõrtööjõust. Arupärija härra Riigikogu liige härra Ivari Padar on 5. küsimuse all selle esitanud, aga ma kindlasti vastan ka teie küsimusele. Võõrtööjõul on põllumajandusele endisel väga oluline osa. Tulenevalt sektori eripärast on põllumajanduses, sh aianduses palju sesoonset tööd, mis tuleb teha piiratud aja jooksul, ja üksnes kohaliku tööjõuga nende tööde tegemisel arvestada ei saa. Ettevõtjatel on nendeks töödeks vaja palgata ka hooajalisi töötajaid. Sellest tuleneb vajadus kasutada hooajatöötajaid ja hooajalise töölise põllumajanduses koos töötleva tööstusega, seal on vaja circa 3500 inimest. Täpne hinnang muidugi aastati erineb ja pole hetkel teada. Taotlusi on selles valdkonnas ca 750 esitatud aastas 2020, aga tavapäraselt märts-aprill on esitamise tippaeg ning hetkel neid ei menetleta. Hooajatööde eripära on madal palk ning peamine põhjus on välismaalaste palkamiseks see, et Eestis selle palgaga töö soovijaid just eriti palju leida ei ole.
Nüüd, mida Maaeluministeerium on välja pakkunud? Nad on pakkunud hetkel välja, et luuakse selline keskne süsteem, kus saaks kiiresti hankida ajutist tööjõudu. Näiteks need, kes on saadetud kas siis palgata puhkusele teiste ettevõtete poolt või on praegu töötud, kuid loomulikult ei ole haigestunud, on terved inimesed. Nii et nende, ütleme siis, võimaluste ja alternatiivide vahel praegu pidev töö käib nii Maaeluministeeriumi kui ka Siseministeeriumi poolt, aga loomulikult valitsuses tervikuna. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitluse. 

2. 12:17 Mida saame teha, et laiendada COVID-19 testimist?

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi. Teine küsimus. Esitaja Taavi Rõivas, küsimus esitatakse peaminister Jüri Ratasele. Mida saame teha, et laiendada COVID-19 testimist? Palun!

Taavi Rõivas
Suur aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Minu küsimus tõepoolest puudutab seda, et praeguste juhiste järgi tohib testida vaid üsna väikest osa sümptomitega inimestest ja ma saan suurepäraselt aru, et ravi ei erine sümptomite puhul sõltuvalt sellest, kas inimese test osutub positiivseks või negatiivseks, küll aga ütlevad viroloogid – ja mul on vähe põhjust nende sõnades kahelda –, et täpsem mõõtmine aitaks viiruse kulgu pidurdada, aitaks teha täpsemaid otsuseid, täpsemaid prognoose, selleks et me teaksime, mis on seis siis kahe või kolme nädala pärast. Ja arusaadav on ka see, et ressursid on piiratud, tervisevaldkonnas see kipub alati nii olema ja küllap on ka praegu. Ja ma ei taha absoluutselt ette heita, et miks meil on need piiratud, kaugel sellest, ma tahaks vaadata tulevikku ja küsida hästi konstruktiivselt, et mida me saame veel lähima paari nädala jooksul teha selleks, et seda testimise võimekust suurendada, selleks, et tulla vastu viroloogide palvele ja mitmete teadlaste palvele, et viiruse kulgu selle kaudu paremini tõkestada. Ma olen aru saanud, et laborivõimekus ei ole meil pudelikaelaks, et siin on ka näiteks Tartu Ülikool ja mitmed teised pakkunud oma abi, et seda võimekust analüüside tegemisel oluliselt suurendada. No ma usun, et ka raha ei saa olla takistus, ka sellega vähemasti, või kui see on takistus, siis saab Riigikogu appi tulla. Mind kohe huvitakski, et mis on see konkreetne takistus, mis ei võimalda meil seda testide arvu suurendada, ja mida me saaksime ühiselt teha, et lähema paari nädala jooksul seda takistust siis vähendada ja anda inimestele ka seda psühholoogilist kindlust, sest olgem ausad, küllalt palju on ka neid inimesi, kes tahaksid endale seda testi teha ja kes ei ole seda saanud. Et ka see on oluline aspekt. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jaa, suur tänu, härra Taavi Rõivas! Ma kõigepealt tahaksin üle korrata mõningad olulised faktid testimise osas, mida kindlasti soovime rõhutada. Kõigepealt see on, et ühe meetmena testimise võimekuse tõstmisel me oleme siis teinud seda, et perearstide, ütleme, nädalavahetusel, kui perearstid ei tööta, et siis anda võimalus siis konkreetselt kas see on perearsti nõuandeliin, telefon või on see regionaalsed siis arstikeskused, see peaks selguma nüüd hiljemalt täna-homme, et nemad saavad ka nädalavahetustel läbi telefoni tee välja kirjutada testimise saatekirjasid, ma pean seda väga oluliseks. Ma pean ka tegelikult seda oluliseks, kui me räägime tööpäevadel, õhtusel ajal, kui perearstid ei tööta ja, ütleme, iga kord oma meili ei loe ja paljudel kindlasti, kes on perearstide nimistus, ei ole ka perearsti mobiiltelefoni, et sinna helistada ja öelda, et probleem on suur ja vajan saatekirja. Nii et neid lahendusi tuleb kindlasti pakkuda. Nüüd mida me oleme täna teinud testide osas? Just täna hommikul arutasime Vabariigi Valitsuse komisjonis lisatestide tellimise, lisaks sellele, mis hetkel on Eestis olemas, ja lisaks sellele, mis koostööd teeb siis Synlab, Medicum ja Qvalitas, et testida, et tellida juurde vähemalt 100 000 testi. Et see anda veel täna töösse. Kui te küsite, et millal siis realiseerimine on, siis ütlen, et nii ruttu kui võimalik, arvestades kogu, ütleme, sulgemise suurenemist, mis maailmas toimub. Ma ei räägi ainult piiride peal, vaid ka erinevate riikide pool me näeme seda, et selline kättesaadavus pigem hakkab vähenema kui suurenema ja siin tuleb olla võimalikult kiire. Seetõttu sai ka see otsus langetatud. Nüüd see, mis te ütlete, et viroloogid soovivad masstestimist. Ma pean ausalt ütlema, et ma natukene olen siin nüüd kimbatuses, et ma arvan, et masstestimist vist ei soovita. Vähemalt ma tean seda, et arstid ja doktorid on küll olnud sellele, pigem öelnud, et masstestimist ei oleks vaja teha. Kui me räägime testimise üldisest suurendamisest nagu põhimõttes, siis mulle tundub, et täna ikkagi enamus ütleb, et seda oleks vaja teha. Valitsus on seda öelnud kogu aeg, et me peame testide arvu suurendama, ja see on ju üks, ma ütleks, kõige konkreetsemaid indikaatoreid, kui me räägime siin ka väljumisest sellest kriisist, et mis annab siis selle aluse, mis hetkel me väljuma hakkame. Ja minu meelest just selle aluse annabki see, et kui me näeme, et nakatunute arv suhtarvuna riigi elanikkonda, see tõus, see tõusunurk hakkab vähenema ja see murdepunkt on tekkinud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Peab võib-olla veel väikse täpsustuse tegema lihtsalt. Ma ei kasutanud sõna "masstestimine". Küsimus on pigem selles, et kõiki neid inimesi, kellel on sümptomid ja kelle puhul perearstil on kahtlus, et tal võib esineda see viirus, saaks testida. Seda on tõepoolest mitmed väga lugupeetud viroloogid ja akadeemikudki avalikult välja öelnud ja olen ka ise nendega vestelnud. Aga kui tulla nüüd järgmise sammu juurde, siis vaatame veel, mida me saame tulevikuks ära teha, selleks et meie meditsiinisüsteemi võimekus oleks maksimaalselt suur. Me teame, et on olemas Eesti teadlaste tehtud prognoosid – tõsi, noh, üsna puuduliku info tõttu on prognoosivahemik päris suur, aga siiski me teame suurusjärku –, mis kahe nädala või kolme nädala pärast suure tõenäosusega juhtuma hakkab. Kui me võtame selle teadmise, siis mis on teie nagu selline, ütleme siis, parim teadmine selle kohta, mida me veel võiksime teha, et Eesti tervishoiuasutuste võimekust suurendada? Kas on mingitest konkreetsetest seadmetest puudu? Kas on meil inimestest puudu? Veel kord: kas on rahast puudu? Praegu veel on mõned nädalad – loogiliselt võttes, kui jälgida teiste riikide arenguid –selle n-ö tipu saavutamiseni ja seda aega me peame ühiselt kasutama maksimaalselt targasti. Kas on mingit sõnumit, kuidas saaks ka Riigikogu kaasa aidata või Eesti avalikkus kaasa aidata, lisaks sellele, et loomulikult me väldime liigseid kontakte ja tõkestame haiguse levikut? Aga kuidas me saaksime kaasa aidata just sellele, et Eesti tervishoiusüsteemi valmisolekut suurendada? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Ma väga tänan selle konstruktiivse küsimuse eest! Ja ma olen täielikult nõus, et siin me peame olema mitte erinevates erakondades, vaid see erakond on üks ja see on kõige tõsisemalt öeldult Eesti. Ma tahan tõesti öelda, et ma tunnetan ka kogu selle viiruse leviku ajal väga head koostööd Riigikoguga, erinevate komisjonidega. Ja see mure, mis ka teie küsimusest välja kandub, et kuidas me saame koos rohkemat teha, minu meelest see on väga positiivne.
Nüüd, viimase ööpäeva jooksul on tehtud minu teada 768 testi ja meie soov, nagu me ütlesime, on see, et tõsta see võimekus kuni 1000 testini. Mis jääb kindlasti kehtima? Jääb kindlasti kehtima see, et see peab olema ikkagi perearsti saatekiri. Ja nagu ma eelmisele küsimusele vastates teile ka ütlesin, siis minu meelest on vaja kergemalt, kui inimesel on sümptomid, saada perearsti saatekirja. Mida ma sõna "kergemalt "all silmas pean? Nagu ma ütlesin teile, nädalavahetustel või ka tööpäevadel peale siis, ütleme, 18.00, kuidas seda saada. Nii et minu meelest on siin vaja neid samme edasi astuda.
Nüüd see küsimus, mis on veel need pudelikaelad, kuidas me saame siin rohkemat koostööd teha. Kahtlemata see üks suur pudelikael on isikukaitsevahendid, väga suur pudelikael. Täna hommikul arutasime, kell kuus Vabariigi Valitsuse komisjon taas koguneb, et arutada just ainult isikukaitsevahendite teemat. See on kindlasti, ma ütleks, täna isegi suurem pudelikael kui testide olemasolu. Siin me oleme saanud asja liikuma koostöös riik ja erasektor, ma näen, et siin on toimunud nagu samm paremuse suunas, aga isikukaitsevahendid on väga suureks probleemiks. Eeskätt ma räägin FFP3 maskidest, kindlasti ka FFP2 maskid ja ka FFP1 maskid. Igal pool on tegelikult väga suured defitsiidid paistmas. Mis siin saab teha? Rakendada ka kõiki siseriiklike võimalusi, mis meil on. Meil on olemas Eestis mõningad ettevõtted, kes näiteks toodavad, üks konkreetne ettevõte, FFP3 maske. Eile oli siis kohtumine Riigikantselei inimeste ja selle ettevõte vahel. Täna me otsustasime ära, et me tellime siis 10 miljoni osas FFP3 maske lähimate nädalate jooksul. Püüame, et see ettevõte saab oma võimekuse üles, see tähendab neile automaatselt ka lisavahetuse loomist.
Nüüd, mida ma palun suuresti Riigikogu abi ja teid ka, on see, et me peame hakkama menetlema lisaeelarvet, mis on seotud majandusmeetmete paketiga, mis on seotud ka rahaliste vahenditega. Ja ma palun südamest, kui Riigikogul on võimalus teha üks täiendav istung järgmisel nädalal, et me suudaksime menetleda esimest, teist ja kolmandat lugemist kiirkorras nädalal 6.–9. aprill. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Mõni aeg tagasi nii teie kui sotsiaalminister tegelikult ju tunnistasite seda, et me peame testimisega tagasi hoidma selle tõttu, et meil peab olema teatud varu. Mis on kriisi mõttes ju adekvaatne, et selles mõttes ei ole sellest midagi iseenesest nagu halba, aga see teadmine tuli kuidagi väga hilja ja need põhjendused avalikkusele olid teised, selle tõttu ka mina ja nii mõnigi teine on öelnud seda, et selles kriisijuhtimises on hästi oluline, et olla inimestega aus ja adekvaatne, et tekiks usaldus, ka hilisematel inimeste käitumisharjumuste juures jne, jne. Ja teine asi, millest ma ei ole selles mõttes selle testimise juures aru saanud, et praegu tuleb ka signaale, kus ilmselgete tunnustega inimesed testimisele ei saa, kuigi enamus perearste võtab vastu ju praegu telefoni teel. Selles mõttes on ka keeruline üldse diagnoosida, ütleme niimoodi, et see on igal juhul raske situatsioon mõlemale poolele. Aga see teine osa, mida osad eksperdid on öelnud, et meil oleks vajalik teadmine ka selles osas, et kui on juba mingid sellised, sellesarnased tunnused, siis ka see teadmine, et see inimene ei olnud nakatunud, on oluline teadmine meditsiiniteadmise jaoks laiemas mõttes. Ja kui ma vaatasin, üleeile vist oli, kui minister Aab oli "Aktuaalses kaameras" ja ta ütles seal ühe sellise lause, et seda lennukit oleks vist üsna lihtne tellida, aga mis need kogused on, et ei saa koguseid kätte. Mis seis nende asjadega tegelikult on? Kui me oleme näinud ka seda, et nii mõnigi lennuk Hiinast on maandunud Euroopa riiki suurte laadungitega, siis mis küsimus selle varustusega selles mõttes on, et kui kaugel me nende lepingute sõlmimisel või koguste arvutamisel oleme. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kõigepealt see jah, et me oleme öelnud seda välja ja jätkuvalt see on meie positsioon, et testimisel tuleb hoida riigi varu minimaalselt 8000 testi, et seda ei ole muudetud ja see on täna riigil olemas. Nüüd, ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et umbes selle erasektori võimekus lähinädalatel on suurusjärgus seal minu teada 80 000 testi. Lisaks sellele, nagu ma vastasin ka härra Rõivasele, et me oleme tellinud juurde 100 000 testi. Nii et testide, otseselt testide taha see ei jää. Nüüd see, mis te küsite ühe konkreetse inimese kohta, et tal on sümptomid ja ta ei saa testima. Ma veel kord ütlen, et see on lepitud ka perearstidega kokku, et see tähendab perearsti saatekirja. Ja see ei tähenda tänasel hetkel enam seda, et kui on sümptomid, siis testima saab inimene, kellel on vanust alates teatud vanusest ülespoole, vaid testima saavad kõik inimesed, kellel on sümptomid ja perearst kirjutab talle saatekirja. See, kas perearst väljastab saatekirja või mitte, ma usun, ei ole ei teie ega minu öelda. Et see on ikkagi meditsiiniline küsimus, arsti küsimus ja arsti pädevus. Nüüd see väide, mis te ütlesite, et Euroopas maanduvad siis suured lennukid või ütleme, et väide, Euroopas maanduvad suured lennukid, Hiinast tulevad erinevate laadungitega. Jah, ajakirjanduses on olnud väga palju sellist infot. Nüüd näiteks on konkreetselt minu käest küsitud, et Leedus maandus, et kuidas see Leedu asi on. Nii palju, kui mina olen saanud sotsiaalministri käest infot, et seal oli mõnikümmend tuhat maski peal, kui me räägime maskidest, et see ei olnud mingi väga suur laadung ja tegelikult rahvusvaheliselt me oleme palunud, on meie käest palutud näiteks, kui meie oleme öelnud oma palve, et me soovime maske, siis on öeldud vastu, et me soovime teste. Et ei ole kellelgi neid teste või isikukaitsevahendeid minu meelest täna üle. Täna kell 6, nagu ma vastasin ka härra Rõivasele, me läheme edasi konkreetselt nende isikukaitsevahendite hangete ja tellimustega. Täna on väga paljud inimesed, kes pakuvad oma abi. Pakub ka erasektor oma abi, aga siin on kindlasti ka see, et tuleb välja selgitada, et see, kes seda abi pakub, kas reaalselt, kas reaalselt tal on siis mingi tootja, näiteks Hiinast taga, kas reaalselt on võimalik siis need isikukaitsevahendid saada. Selge on see, et tänane olukord, kui rääkida Hiinast, on välja kujunenud juba selline, kus tuleb teha ettemaksud ja siis see kaup heal juhul võib jõuda nelja nädala jooksul. Ma täna hommikul või siin just mõnikümmend minutit tagasi andsin ka SMS-iga palve edasi riigihalduse ministrile, et ta suhtleks otse nüüd läbi Välisministeeriumi meie saadikuga Hiinas ja ütleks, et me läheme selle ettemaksu peale väga konkreetselt välja, et isikukaitsevahendeid siis Hiinast saada. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh!

3. 12:32 Eriolukorra mõju Eesti haridusele

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme kolmanda küsimuse juurde. Küsijaks on Katri Raik, haridus- ja teadusminister Mailis Repsile, eriolukorra mõjust Eesti haridusele. Palun!

Katri Raik
Hea minister! Minu esimene küsimus on distantsõppest. Meie koolid on olnud väga tublid, meie õpetajad on olnud väga tublid, me oleme teinud õigesti, et oleme paigutanud vahendeid e-õppe arendamisse Eestis. Ka ministeeriumile jääb üle öelda praegu kiidusõnu. Ja ometi on ka distantsõppe rakendamisel olnud probleeme. Eelkõige tuuakse välja üsna suurt koormust või liiga suurt koormust õpilastele, teiseks ka seda, et kõik keskkonnad ei ole igas vanuses õpilastele sobivad. Öeldakse, et infot on olnud palju, aga võib-olla mitte struktureeritud. Kas ja millised on konkreetsed Haridus- ja Teadusministeeriumi plaanid, et nõustada lapsevanemaid, õpetajaid ja õpilasi? Kuidas jagada infot keskselt ja struktureeritult? Ja kes see allasutus või ministeerium ise on, kes siis sellise info jagamisega võiks tegeleda? Mis järgmisel kahel nädalal distantsõppe toetamiseks konkreetselt juhtub?

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh! Hea Riigikogu! Hea Riigikogu aseesimees! Tõesti on olnud need esimesed poolteist nädalat enamikule koolidele sellises ulatuses digitaalselt ja distantsilt üles ehitada kogu õppetöö väga uudne. Ja kui me keerame aega veidi tagasi ja mõtleme, et see oli vaid ju ainult üks päev enne, kui see kogu ettevalmistus sellisel kujul üle Eesti rakendus – reede oli see üks infopäev –, siis sellele nädalale tagasi vaadates, kõigepealt, jah, võib loomulikult ühineda meie kõigi kiiduga. Väga-väga tubli on see nädal olnud. Selle nädala jooksul on väga palju muutunud teadmistes, oskustes, kuidas kasutada. Erasektor, kes on pakkumas neid digitaalseid teenuseid, on teinud siin suuri kohandusi ja on ka kohandatud, ütleme, sellist infrastruktuuri, alates sellest, mis tingimustel kooli arvutid välja jagati, paljud inimesed said koju võtta oma tööarvuteid. Siin on väga palju erasektori algatusi, igale lapsele arvuti jne. Miks on see oluline? Sest me alustasime sellest, et kõigepealt pidime leidma, kas inimestel üldse on internetipaketid, kas õpetajatel on internetiühendus. Tegelikult alustasime väga maisetest asjadest. Mis oli väga hästi ette ära korraldatud, oli see, et meil olid keskkonnad olemas. Me tegelikult oskasime kasutada nii eKooli kui ka Stuudiumit. Me oskasime kasutada ja suhelda, aga väga palju uusi süsteeme tuli ka.
Nüüd nõustamisest või sellisest toetamisest on küsimus. Esiteks on Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonnas siis #HITSA, mis ongi selleks ellu kutsutud, ja #HITSA-s on olnud, kui ma võiksin tsiteerida, siis 7 erinevat seminari, kui ma siit memost kiiresti jõudsin haarata. Keskmine vaatamine varieerub siin 50, 33, 25 000 ringis, kas siis otse või järelvaatamisena. #HITSA ise on välja pannud ja ka haridusministeerium korduma kippuvad küsimused. Haridusministeerium on kogunud kokku neid küsimusi, mis tulevad. Nagu te teate, siis on ministeeriumil oma infotelefon, mis kogu aeg ka vastatud saab. Püüame hoida telefoni liini otsas mitut spetsialisti korraga, et kui mõni lapsevanem tahab veidi pikema jutu rääkida, siis telefon ei jääks pikalt kinni. Need on sellised otsesed meetmed. Mida me ise haridusministeeriumi poole pealt teeme, on see, et iga päev püüame ühenduses olla kas siis kõikide kohalike omavalitsustega või mõnega, kus me näeme, et on probleeme või takistusi tekkinud, erasektoriga suhelda, sest erasektor järjest pakub oma lisateenuseid ja võimalusi. Ja meile on oluline, et see oleks ühtlane ja kõigile kättesaadav. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Katri Raik, palun!

Katri Raik
Hea minister! Te olete selgitanud riigieksamite edasilükkumist küll ka meedias, aga see küsimus püsib ikka. Me keegi ei tea kaua eriolukord kestab, aga siiski: kas riigieksamid tulevad, kas tulevad kõik riigieksamid? Mis saab ülikooli sisseastumisest? Mis saab sellisel juhul, kui ma sellel aastal ei saagi teha riigieksamit, aga tahaksin ülikooli minna hoopis järgmisel aastal – siis ma olen teistsuguses olukorras kui järgmisel aastal keskkooli lõpetajad? Palun selgitage veel üks kord! Neid küsimusi on palju riigieksamite ja sisseastumiseksamitega seotult. Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh! Kõigepealt, väga oluline on mõista, et me ühiselt oleksime samas inforuumis, et kõik vaheõpilased, kes ei ole 9. ja 12. klassis, kõik vaheõpilased saavad lõpetada selle kooliaasta jooksvate hinnete alusel. Riiklikke tasemetöid, eeltingimusi, ühtlustatud kontrollküsitlusi, enesehinnanguid riiklikul tasandil sellel kevadel ei toimu. See on oluline, sest nii nagu me ka täna kultuurikomisjoni elektroonilisel istungil nägime, endiselt kogu aeg seda küsitakse. Ja mure on, ma ei tea, näiteks kolmandas klassis, et kas meil tuleb seal õpetajatele nüüd must nimekiri, kes ei ole suutnud distantsõpet nii kiiresti ümber korraldada. Mõnel lapsel ei ole neid lapsevanemaid kogu aeg kõrval. Ei, me kõigile nendele küsimustele saame, püüame anda üksikul juhul vastuse, aga üldine on see, et riik selliseid tasemetöid ja hindamisi sel kevadel ei tee.
Nüüd, 9. klassi õpilaste peamine küsimus täna on, kuidas komplekteeritakse ära gümnaasiumid ja kutsekoolid. Ehk siis esimene küsimus nende poolt on see, et kui siiamaani eelnevatel aastatel näiteks Treffner või siin Reaalkool oli tänaseks juba komplekteerinud oma gümnaasiumiklassid, siis neid eksameid ei ole olnud võimalik teha. Siin on ootus ja lootus, et kõik need rakendatud erimeetmed töötavad ja mai algusest taastub meil vähemalt osaliselt tavavõimalus õppida. Sellisel juhul gümnaasiumi sisseastumistestid toimuvad maikuus, nii nagu on koolide kodulehtedel ka väljas, on selleks nad juba ette näinud omad kuupäevad. Nad üldjuhul on seal siis kas mai algus või keskpaik. Juhul kui see ei ole võimalik, siis me oleme ka pidevalt koostöös gümnaasiumidega otsimas muid võimalusi. Kas see tähendab individuaalset distantsilt intervjuud, kas see tähendab kuidagi veidi ühtlustatumalt sisseastumist, see on väga oluline.
Nüüd, kuna mul on 37 sekundit, siis ma proovin kiiresti öelda. Lõpetamise osas on oluline mõista, et ka see oleneb eriolukorrast 9. klassi lõpetamisel. 12. klass, kes astub ülikooli või kõrgkooli, seal on ülikoolid väga selgelt samamoodi valmis, et kui mais on võimalik õppetööga edasi minna tavakorras, sellisel juhul kõik need eksamid mahuvad süsteemi, ülikoolid on sellega arvestanud. Ja tuleb siis arvestada, et ülikoolide sisseastumis- ja riigieksamite protsess kandub üle juulikuu, see on siis seal juulikuu sees. Aga kui see ei ole võimalik, siis ka sellega me tegeleme ülikoolide ja kõrgkoolide kaupa, mida sel juhul teha, kuidas sel juhul edasi sammuda. Kinnitan teile: ka seda infot me kogu aeg kogume. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Proua minister! Ma tulen eelküsitleja esimese küsimuse juurde tegelikult tagasi, aga ma teen nad kitsamaks ja spetsiifilisemaks, sellepärast et minult on küsitud ja tegelikult on ka avalik meedias ja sotsiaalmeedias olnud sellest küsimust ja mina olen aru saanud, et siin on nagu kaks parameetrit, mis tekitavad kaugõppel väga suurt probleemi, mis satuvad kokku. Ehk algklassiõpilased 1. ja 2. klass eriti, kes üldjuhul iseseisvalt ei õpi, nad tahavad n-ö juhendamist või kõrval olemist ja vahetevahel ka tehniliselt jäävad hätta, ja teine asi on see, kui lapsevanemad on tööl. Kas nad on siis kodust eemal või kui nad on ka kodutööl, eks, et neid variante on erinevaid. Neid kahte asja on väga keeruline kokku panna. Isegi kui lapsevanem on kodus ja ta peab tööd tegema, siis on inimesi, kes teevad väga tähtsat tööd praegusel hetkel, ja siis juhtub nii, et see õppetöö toimub õhtul ja kipub minema hilja öösse, mis ei ole kasulik ei töötvatele inimestele ega lastele või siis ta läheb nagu selliseks hektiliseks, eks, ja väga palju närviliseks ja, noh ütleme, sellist probleeme tekitab. Ja sealjuures olen ma korduvalt kuulnud ka seda, et tihtipeale lapsevanemad on n-ö kahe tule vahel, et nad näevad, et nad tahaksid tempot maha tõmmata või natuke teistmoodi teha, kuid sama klassi teised lapsevanemad saavad väga hästi hakkama, sest et nendel ei ole seda töökoormust, ja nad n-ö hääletatakse maha. Et kuidas seda probleemi lahendada, kuidas läheneda niimoodi, et ei tekiks seda frustratsiooni, et selline mure? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh! Tõepoolest, väga kaugelt ei pea otsima, mul neli koolilast kodus ja saan väga hästi aru, mida tähendab väga kõrge ootus, et tõesti jah. Nüüd tulles kõikide nende aspektide juurde. Esimene asi, mida me oleme keskselt andnud signaali on, mis on saanud ka väga palju kriitikat, et palun siis vähemalt esimesel kahel nädalal pigem anda lapsele tagasiside või, noh ütleme, üldjuhul ka lapsevanemale, siis pigem, kuidas on see pingutus läinud, kas on mõistetud nende keskkonda, siis noh tegelikult me lõpuks hakkame hindama, vähemalt põhikooli ülemises otsas juba ka seda, et kas ta saab Zoom-keskkonna laetud või koosolekuruumi avatud või, et väga tihti ei olegi võimalik seal ju hindeliselt enam teadmist, vaid me räägime pigem sellistest elektroonilistest oskustest. Et seetõttu selle algfaasis me tegime palve koolidele või suunise, et palun pigem andke kirjeldavat tagasisidet, ärge pange sel perioodil hinnet, tunnustage ja toetage pigem. No nii nagu te väga õigesti ütlesite, osad lapsevanemad ütlesid, et see on kõige halvem asi, mida öeldi, sest siis laps enam ei pinguta, aga eks ongi erinevaid arvamusi. Nüüd alumistes klassides on tõesti tulnud ka ettepanek, et võib-olla näiteks algklassides esimesed kolm aastat üldse ei peaks praegu koolis käima, nende õppetöö võiks peatuda, arvestusega, et õppetöö toimub 9 aastat, et küll nad järgmistel aastatel järgi õpivad. Ma ei toeta seda mõtet, sellepärast, et kui me võtame selle esimese nädala kokku, siis ma julgen öelda, et selle esimese nädala teisel poolel juba läksid osad otsused veidi paremaks. Tõesti, kui me esimestel päevadel saime tagasisidet, siis oli see kohati viidud, noh, ei hakka kommenteerima, aga peaaegu absurdini, kus esimese klassi laps pidi mingisuguseid keskkondi üles ja alla laadima, vahetama, iseennast filmima, ja see on tõesti arvestusega, et tal oli vähemalt kaks lapsevanemat kõrval ja üks IT-haridusega. Seal on tekkinud väike nagu normaliseerumine. Aga siiski on meil veel pikk tee minna, et leida see hea tasakaal. Ma pean ütlema ka oma üheksanda klassi poisi pealt, et kui me eelmise aasta, kuna mul on see nn ekraaniaeg sisse arvutatud, eelmise nädala kokku võtsime, siis tal keskmine ekraaniaeg tuli päevas 14 tundi. Ma ei pea seda õigeks. Siin tuleb leida nagu normaalsem, et vahepeal saab tegeleda tõesti paberi peal, vahepeal tõesti lugeda, võib-olla kuulata muusikat. Mingisuguseid muid meetmeid saab siin kasutada, et ei pea olema kõik asjad ekraani ees. Väiksematele klassidele on olnud meil palve anda ette kogu nädal või kaks nädalat tööd, et lapsevanem saab ka näiteks juhatada oma lapse võib-olla mingi hetk hoopis lugema, kui ta teab, et on intensiivsem periood. Võib-olla näiteks joonistada või teha käelisi tegevusi. Ja siis võib-olla näiteks matemaatika koondada kokku mingitele päevadele. Mina pean ütlema ausalt, et mina tegin oma esimese klassi lapsega matemaatikat laupäeval, sest mul ka, tundub, töö tõttu ei ole võimalik tema kõrval olla. Sellised lähenemised on. Ja teine on see, et väga palju me proovime anda rohkem laiemaid ülesandeid.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Lugupeetud minister, aitäh!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh! Vabandust!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lõpetan sellele küsimusele vastamise.

4. 12:46 Kriisiabimeetmed

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ja läheme edasi. Neljas küsija on Annely Akkermann, vastab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu. Kriisiabimeetmed. Palun!

Annely Akkermann
Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mulle tegelikult meeldib selles paketis, et võrreldakse aastat eelmise aasta sama kuuga, mitte aprilli või märtsi. Aga tööhõive toetus hõlmab esialgsete plaanide kohaselt vaid märtsi-, aprilli- ja juunikuud, mil näiteks siseturismi müügihooaeg ei ole veel alanud, küll aga peaksid käima kibedad ettevalmistused. Aga tähelepanu alt jäävad välja hoopiski sellise ettevõtted, kellel alles tänavu investeeringud valmivad. Löögi all on ka investeeringud, mis on tehtud erinevate Euroopa Liidu programmide raames, näiteks väikesadamad Saaremaal, mis on hoopis kinni pandud juba mitu nädalat, kus on eriolukorra tõttu ehitus juba seiskunud ning ees terenedab kaks riski: esiteks, investeering ei valmi tähtajaks, ja teiseks ei olda võimeline täitma projektis lubatud tingimusi, mis võivad olla siis kas loodud töökohade arv või käinud külastajate arv. Ma arvan, et selliste probleemide ees seisavad paljud projektijuhid nii mittetulundussektoritest kui ka äriühingutest. Kas EAS on valmis tegema sellistele projektidele Euroopa Liidu või ka siseriiklikele projektidele mööndusi kas või tähtaja osas ja nende esimeste mõõdikute osas? Aitäh!

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu
Austatud Riigikogu! Austatud küsija, tänan küsimuse eest! Ma esimese asjana ütleksin, et ma omalt poolt tahaksin väga tänada ettevõtjaid, kes on nii EAS-i, MKM-i kui ka KredExi poole otse pöördunud oma küsimuste ja kommentaaridega, andmaks siis teada, mis mure tal on tekkinud. Muuhulgas ka siis needsamad mured. Konkreetsemalt küsimusele vastates, EAS-i kõikides meetmetes on võimalik hetkeseisuga projekte pikendada. On olemas ka mõned projektid, kus pikendamine varasemalt ei olnud võimalik, see vaadatakse üle, nii et pikendamine saab võimalikuks ka seal. Mis puudutab konkreetselt väikesadamaid, siis väikesadamate meetmes pikendamise piirangut ei ole ning seal saab projekte ellu viia kuni 31. augustini 2023. Nii et nendega on mõnevõrra lihtsam. Siis konkreetsete projektide sees lubame muuta projekti tegevusi, kui on selgunud, et projekti eesmärke võiks saavutada paremini mingisuguste teiste tegevustega. Ning eesmärkide saavutamata jätmise kontekstis on EAS-il võimalik võtta arvesse erinevaid faktoreid, muu hulgas asjaolusid, mis tulenevad koroonaviiruse levikust ja mõjust. Seda kahtlemata ka tehakse. EAS-i eesmärk on siiski olla võimalikult paindlik ning tulla ettevõtjatele vastu nii palju kui vähegi võimalik. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Suur tänu! Nendel ettevõtjatel ja ühingutel, kes Euroopa Liidu projekte ellu viivad, on veel ka see mure, et heakskiidetud deklaratsioonide väljamaksed toimuvad kuue kuni üheksa kuu jooksul ja kui deklaratsioon koostatakse kvartali ehk eelnenud kolme kuu jooksul, siis võib minna väljamaksega terve aasta. Seda siis need ühingud katavad omavahenditest ja nad on pannud sinna alla ka kogu oma krediidikõlbulikkuse. Kui nüüd EAS suudaks neid väljamaksetaotlusi menetleda kiiremini, siis oleks võimalik nendel ühingutel ise ennast väga palju paremini aidata. Ja teine küsimus veel. Toitlustus- ja isikuteenuste ettevõtetel on üks oluline kulukomponent veel üürikulu. Kas te kavandate mõnda meedet ka veel üürikulude katmiseks karantiiniperioodi kestel, mis võib ju iseenesest olla ka siis garantii või laen või mõistliku viivisintressi katmine, kui siis üüripinna omanik peaks seda nõudma? Ma tänan!

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu
Aitäh! Selle esimese punkti osas, nagu ma eelnevalt ütlesin, EAS püüab olla nii paindlik kui vähegi võimalik, et üleskutse oleks siis ettevõtjatel, kelle on mure konkreetselt enda projekti raames EAS-i poole ka pöörduda ja selgitada ära, milles täpsemalt mure on. Selle pealt ma usun, vaadates seni toimunut nii EAS-is kui ka KredExis, saavad paika siis ka parandatud meetmed ja konkreetsed abinõud. Ehk siis kui ettevõtjal on mure, siis palun koheselt pöörduda EAS-i poole. Koos leitakse lahendus, mida saab siis hiljem kasutada ka teiste ettevõtete ja teiste projektide jaoks. Mis puudutab üürikulusid, siis tegemist on vabaturu äriga, kuhu riik või valitsus otseselt sekkuma ei hakka. Läbi KredExi on loomulikult likviitsuse kontekstis olemas erinevad meetmed, nii otselaenud kui ka laenutagatised. Esimene samm võiks olla siiski see, et rääkida oma pangaga, kui tekib probleeme üüritasude tasumisel, ja pank siis vajaduse korral kaasab KredExi, kui tõepoolest ettevõte on olukorras, kus pank vaatab, et nemad rohkem raha juurde ei annaks või nemad üldse neile laenu ei annaks. Nii et pank ja KredEx koostöös. Jah, kuidas ma ütlen, kõigil on laenud maksta ja kõigil on ettevõtluses praegu keerulised ajad. Omalt poolt ei saa muidugi ka öelda nendele, kes üürimakseid korjavad, et ärge nüüd järgmised kolm kuud või kuus kuud üüri võtke, sest nemad peavad oma laenusid samamoodi teenindama. Aga üleskutse loomulikult on ettevõtjatele, aga ka miks mitte kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele, et kui on võimalik hetkeseisuga üüri mitte võtta või võtta vähendatud üüri, mida on ka mõnes kohas tehtud juba, siis neid meetmeid rohkem rakendada, kui on võimalik sellega ettevõtjaid aidata. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Auväärt minister! Maaelu Edendamise Sihtasutus ja KredEx on kaks suurt ettevõtmist, mis peavad seda valitsuse võimalikku kriisipaketti laiali jagama, ja minu küsimus, küsimuse esimene pool tuleneb sellest, et kas te ka omavahel teete koostööd ja suhtlete selleks, et te ei teeks nagu topelttööd või ei kaardistaks Eesti mõnda kohta topelt üle, et kuidas te omavahel seda segmenti jagate, et see raha jõuaks kõige suuremate abivajajateni ja oleks selgelt kriteeriumite kaudu õigustatud, et kellelgi ei tekiks soovi täna viiruse varjus tegelikult oma ettevõtluse valesid otsuseid näiteks leevendada. Ja teine asi see, et kas te olete omavahel arutanud, et paljud ettevõtjad, kes siin omavahel suhtlevad, on nimetanud valitsuse eriolukorra väljakuulutamist ja piirangumeetmeid vääramatuks jõuks ja sellest tulenevalt võimalikke lepingutest taganemist või mida iganes. Et milline see teie seisukoht on ja kas te olete juristide ja advokaatidega sellist asja ka arutanud? Aitäh!

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu
Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab koostööd maaelu arendamise sihtasutusega, koostööd tehakse, KredEx ja MES jagavad raha erinevate meetmete peale. Ehk siis kõik valdkonnad, kui MES tegutseb, sinna KredEx juurde ei lähe ja siis hetkeseisuga ka vastupidi. Aga koostöö käib ja neid meetmeid me töötame koostöös välja ka, nii et ei ole päris eraldi. Siis valede otsuste leevendamisest, noh, kui nüüd laiemalt vaadata, siis loomulikult selle abipaketi raames on vältimatu, et muu hulgas saavad abiraha toetuse näol või siis laenugarantii näol ka need ettevõtted, kes puhtobjektiivselt võib-olla ei peaks seda saama, ettevõtted, kelle ärimudel võib-olla ei olegi jätkusuutlik. See on kahtlemata risk, aga see on hetkeolukorras, kus me püüame vältida massilist koondamist, kus me püüame minimeerida meetmete mõju ettevõtjatele ja töötajatele nii palju, kui vähegi võimalik, see on aktsepteeritav risk selle hetkeni, kuni selgub, et tõepoolest, kuritavitamine peaks minema massiliseks. Meil on alati võimalik meetmeid muuta samamoodi. Ja noh, see on siis nii MES-i poole pealt kui ka KredExi poole pealt, ja samamoodi, mis enne sai mainitud, EAS-i poole pealt, et kui pikendatakse tähtaegu, aga selgub, et tegelikult sealt ei olegi midagi tulemas, siis saab selle otsuse üle vaadata. Nüüd, vääramatu jõu osas – ise ma jurist ei ole, ma siin väga detailselt kommenteerima ei hakka –, sellega on tegeletud. Otsuste tegemisel on seda ka kaalutud, piirangute seadmisel. Ja konkreetselt vääramatut jõudu eri sektorites on käsitletud natuke erineval moel, see sõltub ka konkreetsetest lepingutest. Teema on arutusel olnud, sellega on arvestatud. Seda oskan ma praegu öelda. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 12:55 Võõrtööjõud

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane viies küsija on Ivari Padar, küsimus on peaminister Jüri Ratasele võõrtööjõust. Palun!

Ivari Padar
Lugupeetud härra peaminister! Te osaliselt minu küsimusele ka juba vastasite, kui kolleeg Urmas Kruuse oma lisaküsimuse tegi. Aga jah, vaieldamatult on tervishoid ja tervishoiukorraldus tänasel juhul prioriteet. Aga selge, et sealt järgmine teema on kindlasti oma rahva toitmine ja põllumajandus. Ja nüüd on tekkinud probleem. Nii põllumajandus-kaubanduskoda ja taluliit kui ka aiandusliit on tegelikult teie poole ka eile-täna juba selle teemaga pöördunud, mis puudutab põllumajanduses kasutatavat välistööjõudu. Üks asi on see, mis te juba eelmises küsimuses ütlesite, et igal juhul tuleb vaadata üle ja võimalikult mobiliseerida neid Eesti inimesi kes tänasel juhul tööta jäävad. Aga on ka sellised kiiremad teemad, mis vajavad praegusel juhul lahendamist, ja üks on see, et meil on täna üks kontingent Ukraina töölisi, kellel on küll elamisload, aga tööload on lõppenud või lõppemas. Ehk nendel on võimalus täna Eesti Vabariigi territooriumil olla, aga tööd teha ei võimalust ei ole. Mis oleksid siin sellised mõistlikud lahendused, kuidas see olukord ära lahendada, et need inimesed, kes on täna siis Eesti põllumajandust välja õppinud inimesed, saaksid tegelikult ka legaalselt töötada? Kusjuures on teada ka seda, et Politsei- ja Piirivalveamet on neid üleastujaid juba suhteliselt operatiivselt trahvinud. See on selline väga konkreetne asi, mis vajaks väga kiiret ja mõistlikku lahendamist.

Peaminister Jüri Ratas
Hea küsija, ma tänan! Ma tänan selle väga aktuaalse küsimuse eest! Nii nagu ma vastasin tõesti eelnevalt juba küsijale, ma ei hakka seda siis üle kordama, aga jah, kevadtööd on suuresti ukse ees, mõned juba käes, ja töökäsi on vaja. See probleem, nagu te ütlete, et näiteks elamisluba on, aga tööluba on lõppenud või lõppemas, on väga tõsine väljakutse ja probleem põllumajandussektoris. Nagu te ütlesite, me vajame siin väga kiireid lahendusi. Vastus on: jah, vajame. Ma arvan, et me seda küsimust arutame selle nädala Vabariigi Valitsuse COVID-19 komisjonis, kuidas seda lahendada. Olen selle infoga kursis, probleemist teadlik. Ma tean seda, nagu ma vastasin ka eelneval korral, et Siseministeerium ja Maaeluministeerium hetkel töötavad erinevaid lahendusi välja. Aga ma arvan, et siin on vaja ka niisugust valitsustasandil otsust. Ni et vastus on teile see, et homme-ülehomme tuleme selle teema juurde Vabariigi Valitsuse komisjonis. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Iseenesest on tore kuulda, et te selle teemaga tegutsete, aga tahaks küsida selles kontekstis sellist asja, et kas oleks võimalik nende arutelude käigus mõelda ka niimoodi, et kui tegemist on ju tegelikult sooviga vältida nakatumist, vältida seda, et nende inimeste hulgas oleks haigeid inimesi, kes meie riiki tuleksid või töötaksid. Kas oleks võimalik siis nende puhul näiteks teatud sektorist, lähtuvalt ka selle kriisi sügavusest või sellest hetkevajadusest rakendada mingeid eelnevaid garantiisid ja karantiine selles osas, et olla veendunud, et nad ei ole nakatunud, teha neile võib-olla testi, tuua nad mõnes mõttes mingiks ajaks täiendavaks prioriteediks ka sellessamas tervishoiu mõttes, mitte ainult nagu selles majanduse poole mõttes, sest see mõte, mida ma enne püüdsin öelda, oli ju tegelikult see, et võib-olla me peame sinna kulutama natukene rohkem, kui me hetkel sooviksime, aga pärast me peaksime vähem maksma ka täiendavaid abivahendeid või toetusi selleks, et sedasama ettevõtjat või ettevõtlussektorit toetada.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Jah, teoreetiliselt kindlasti saab nii teha, nagu te ütlete, et valida välja mingid sektorid, öelda, et kui see, noh, tavaliselt riigid lasevad välja, demokraatlikus riigis on üsna keeruline öelda, et väljasõit on piiratud või lõpetatud, aga ütleme jah, kui me räägime nüüd tööjõu sissetulekust, eeskätt me räägime, me saame ju aru, et eeskätt me räägime, ma usun, et mida ka härra Ivari Padar küsis, noh Euroopa Liidu suhtes kolmandatest riikidest, noh Ukraina ja mõned riigid veel. Et vastates teie küsimusele, et teoreetiliselt on see tõesti võimalik ju teha, et inimene tuleb siia, nagu te ütlesite, et on karantiinis ja peale seda suundub tööpostile. Noh hetkeseisuga on see, et me ei luba selliseid lahendusi, nagu ma ütlesin ka härra Ivari Padarile, et see nädal me seda, nüüd homme-ülehomme seda teemat arutame. See teema on ääretult aktuaalne ja loodus näitab oma. Loodus näitab juba soojemaid ilmasid, kevadtööd hakkavad kohe-kohe peale, mõned on alanud juba ja siin on vaja loomulikult see töötajate defitsiidi küsimus lahendada. Ma arvan ka seda, et tänases eriolukorras kindlasti on väga mõistlik ka vaadata üle siis need sektorid, et kui inimesed tõesti on kuskil kaotanud töö, et kas on mõeldav, et need inimesed lähevad siis tegema mingit teist tööd, näiteks põllumajanduse valdkonnas, loomulikult kui see on logistiliselt mõeldav, kui on oskuslikult see mõeldav jne. Aga lahendus tuleb leida, nii et neid teoreetilisi lahendusi on, ma arvan, erinevaid, aga siin on vaja konkreetseid vastuseid ja ma arvan, et me suudame siis, nagu ma vastasin ka Ivari Padari küsimusele, lähipäevadel töötada selle küsimuse läbi ja anda siin konkreetne signaal, kuidas seda lahendada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 13:02 Muutused kriisiolukorra haldamisel

Esimees Henn Põlluaas
Järgmine, küsimus number 6, esitab Urve Tiidus ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Urve Tiidus
Aitäh teile, lugupeetud peaminister! Koroonaviiruse pandeemia peatamisel on viimastel andmetel edukad olnud just need riigid, kes võtsid ohtu algusest peale väga tõsiselt ja tegutsesid põhimõttel, et pigem rohkem ja kiiresti kui vähem ja rahulikult. Nüüd, kui kõik illusioonid on kadunud, et meist läheb see COVID-19 mööda, et see on lihtsalt veel üks gripp, mis taganeb kevadel ja kõiki testida pole vaja, nüüd kui need illusioonid on kadunud, on kriisiolukorra haldamisel tehtud õnneks mõned karmimad otsused. Seda tuleb tunnustada. Te olete viimastel päevadel mitmel korral rõhutanud, et viiruse levik läheb veel halvemaks, raskemad ajad on meil ees. Teadlaste hinnangutel võib saabuda intensiivravi kohtade nappus Eestis mõne nädala pärast. Öelge, millised teie korraldused ja tegevused eriolukorra juhina peavad tagama, et need halvad prognoosid ei täituks. Te olete mõneti juba seda teemat puudutanud varasemas vastuses, aga kui nüüd hästi konkreetselt see kokku võtta. Aitäh ette!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, hea küsija! Ma arvan, et mitte ükski samm, mida me oleme täna teinud kas Vabariigi Valitsusena, Vabariigi Valitsuse erikomisjoni COVID-19 vastu võitlemise liikmetega või ka eriolukorra juhina, mida mina olen astunud või korraldusi välja andnud, mitte ükski samm ei ole kuidagi olnud selline, mis ei puuduta siis selle viiruse leviku tõkestamist. Kõik sellega ja ainult sellega seotud, et teha kõik selleks, et seda viiruse levikut tõkestada. Mida ütlevad viroloogid, mida ütlevad arstid, professorid? Kõige olulisem on, et võimalikult palju selliseid lähikontakte vältida.
Nüüd, küsimus on selles, kas need otsused on tehtud õigeaegselt või jäädakse hiljaks. Probleem on selles, nagu ütles ka eile professor Lutsar, et me ei tunne tegelikult seda viirust maailmas. See on uus viirus, me ei tunne tema käitumist, sellega alles õpitakse elama, õpitakse selle vastu võitlema. Mõned riigid on teinud samme kiiremini, teised on valinud võib-olla natuke teistsuguse tee. Mina pean hetkel kõige olulisemaks seda, et on olnud väga hea ja töine, ütleme, töökeskkond ja atmosfäär koostöös Riigikoguga, valitsuses sees ja komisjonis. Ma näen, et Eesti ametkonnad on tulnud appi. Ma täiesti ühinen siin nii Kaimar Karu kui ka Mailis Repsi öelduga, olgu see ettevõtlus- või haridussektor, et tegelikult ettevõtted, see ei ole erakordne, kui ettevõte või mingi ettevõtja kirjutab päevasel ajal, et meil on valmistatud nimekiri inimestest, kes oleks nõus tulema riigile appi ükskõik mis töölõigus või tööfrondis. Või ka see, kuidas me oleme suutnud õppetegevuse viia tänu meie digitaalsetele lahendustele e-õppe teele nii palju, kui see on võimalik. Aga jah, peamine on see, kui küsite, mis see peamine samm on, siis see on lähikontaktide piiramine. See on minu meelest kõige olulisem. Me alustasime esimestest sammudest, täna me ütleme, et on selline 2 + 2 reegel: maksimaalselt kaks inimest koos minimaalselt kahe meetri kaugusel, ja järgnevad. Ma arvan, et need on olnud õiged sammud. Ja oli väga hea kuulda, et eile ütles ka professor Lutsar, et need piirangud on olnud õiges suunas. Ja seda, mida ma ütlesin eile pressikonverentsi eel, ma soovin ka siin auväärses Riigikogus öelda: selge on see, et selle viirusega võitlemisel me elame meie-ühiskonnas, me elame meie-ühiskonna tunnetuses. Ja kui me hoiame seda, siis ma arvan, et sellest puhangust me võitu saame. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urve Tiidus, täpsustav küsimus, palun!

Urve Tiidus
Jah, aitäh! Lugupeetud peaminister! Kaitsevahendite nappus pole üksnes Euroopa ja Eesti probleem, sama on praegu USA-s, aga see teadmine ei lohuta kedagi. On märke, et midagi on siiski liikuma hakanud, maske toodetakse ja ka loodetavasti tuuakse sisse, aga siiski veel vähe, et anda täit kindlust. Euroopa Komisjoni juhitav riikide ühishange annab lootust alles kuu aja pärast. Põhjanaabrid on väga mures, koroonapatsientide intensiivravi vajaduse võimaliku suure kasvu pärast ja ega meilgi seda võimekust ülearu pole. Kas te palun ütleksite midagi mõjuvat neile, millele te ka eelmises vastuses viitasite, midagi mõjuvat neile, kes ikka veel arvavad, et sotsiaalne eraldatus ja distants on mäng ja soovitus, mida võib ka eirata. Ja teiseks, palun ikkagi andke kindlust, et Eestil jätkub ravimise võimekust, arstidel ja õdedel on kaitsevahendeid piisavalt ja kriisijuhtidel on olemas kõik kompetentsed nõuandjad. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma väga tänan, et ausalt öeldes te just selle nurga alt selle küsimuse tõstatate, et ma saan aru, et Riigikogu koostöös siin rahvusringhäälinguga on teinud vist täna Eesti Televisioon 2-s, ETV2-s ülekande koos viipekeelga ja ma selles mõttes selle küsimuse osas, kus te ütlesite, et kas see on mäng. Või noh, mõned mõtelvad sotsiaalmeedias või kus iganes, et see 2 + 2 reegel, või kogu see koroona on üks suur mäng, siis ma ütleks nii, et see on ülipahatahtlik. See ei ole mingi mäng! See on tõsine olukord, tõsine situatsioon kogu maailmas. Nagu vastasin ka varem, neid ebamugavust tekitavaid samme ei astuta ju niisama, nendel on väga selge põhjus. Põhjus on see, et sellest viiruspuhangust üle saada nii ruttu, kui võimalik. Me näeme seda, kuidas see majandust lööb. Iga otsus, mida on teinud eriolukorra juht või komisjon, lühiperspektiivis majandust lööb, see on arusaadav. Inimesed jäävad koju, võivad kaotada töö. Aga mina ütlen niiviisi, et mida rohkem konkreetseid selgeid otsuseid ja piiranguid, seda lühem on see periood ja seda kiiremini me saame pöörduda normaalsusesse tagasi. Sealhulgas ka majandusellu. Nüüd see, mis te tõite oma küsimuse esimeses pooles välja – isikukaitsevahendid –, olen juba siin vastanud, vastan jätkuvalt, et see on, ma ütleks, täna, kui tuua välja konkreetselt üks küsimus erinevatest vahenditest, et saavutada eesmärk, et viirusepuhang peatada, on, ma ütleks, kõige teravam. Isikukaitsevahendid on täna kõige teravam, kõikides sektorites, meditsiin, esiliin, politsei, Kaitseliit, teenindussektor, teenindussektor-ettevõtlus, kohalikud omavalitsused. Ma tahan tunnustada siin, ma loodan, et ma ei eksi, on palju ..., neid palju ei ole, neid Eesti ettevõtteid, kes suudavad, aga nagu ma ütlesin, eile oli Corpowear, üks konkreetne ettevõtja, kes toodab tegelikult FFP3 maske, et sõlmida nendega erikokkulepe, kiirendatud kokkulepe, et nad hakkaksid, tõstaksid oma vahetusi ühelt kahele, et nad tõstaksid oma toodangu mahtu seal circa kolm korda nädalas, nad on suutelised seda tegema mõne nädala, kahe-kolme nädalaga, et see on väga suur võit FFP3 maskides. Aga see ei ole ju kogu lahendus, meil on vaja kõiki isikukaitsevahendeid, FFP2 maske, kirurgilisi maske, kindaid, kitleid, kaitseprille, jalatsikatteid, kaitseülikondasid, kaitsemütse, kaitsepõllesid. Hingamisaparaadid! Täna otsustasime, anname tellimuse sisse, tellida 150 hingamisaparaati veel juurde, kogu varustusega. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul oli küll siin infotunni lõpus küsimus, aga ilmselt me sinnani ei jõua ja kasutan võimalust selle siis praegu ära küsida. See puudutab ohutut hambaravi toimimist. Hambaarstide liit on minu teada pöördunud Vabariigi Valitsuse poole ja Riigikogu liikmete poole ja on ka minuga meil omal Rae vallas mõned tegutsevad hambaravikeskused ühendust võtnud. Vastutustundlikumad neist on tänaseks oma kabinetid sulgenud ja ootavad n-ö suunist, mida siis teha. Neil ei ole piisavalt isikukaitsevahendeid, samal ajal on neil inimestele vaja jätkuvalt palka maksta, on ka rendilepingud, samuti vajavad inimesed hambaraviteenust. Minule teadaolevalt nad selgeid suuniseid ei ole saanud, kuidas siis käituda – kas siis hambaravikabinetid võib avada, kuigi seal on selge oht nii arstide kui ka patsientide tervisele. Kas on võimalik saada kuidagi keskselt isikukaitsevahendeid, et seda tööd siis turvaliselt teha, või peavad nad oma kabinetid sulgema? Aga siis tekib neil küsimus, et tulu jääb saamata, nii nagu paljudel teistel ettevõtetel ja meil võib turult kaduda väga suur hulk hambaravikabinette. Kas te oleksite nii hea ja annaksite siin võib-olla vastuse, mis on valitsuse plaan selles osas, millele nad võivad loota või kuidas nad tegutsema peaksid? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, aitäh teile! Kui rääkida nüüd hambaravist, siis kõigepealt, jah, teil on õigus, vastav erialaliit on teinud oma pöördumise, Eesti Arstide Liit on teinud oma pöördumise. Nüüd, küsimus on selles, et kõigepealt, kui me räägime erakorralisest abist, siis igal juhul seda tuleb pakkuda, siin ei saa kuidagi üle ega ümber minna, et erakorralist abi ei pakutaks. Nüüd, vastates selle osas, kas hambaravi võiks jääda lahti või mitte, siis vastus on see, et tegemist on ju ka arstidega, väga paljud on nendest meditsiinilise kõrgharidusega. Ja loomulikult, kogu selline nakkusohu vältimine, isikukitsevahendid, seda kõike tuleb kasutada ka hambaravis. Kui see ei ole võimalik nendel, siis loomulikult nad ei saa oma teenust osutada, aga kui see on võimalik, siis nad saavad oma teenust osutada. Väga paljud vajavad hambaravi. Nii et see ongi teile vastus, et tegemist on ühe konkreetse sektoriga, mis on samuti seotud ju meditsiinisektoriga, samuti kus, nagu ma ütlesin, paljud on meditsiinilise kõrgharidusega, teavad väga hästi, mis on nõuded, et tagada enda ja patsientide turvalisus. Nii et see ongi vastus.
Nüüd teie vastuses oli ka veel üks osa sees, kui ma saan sellest mõttest õigesti aru, et kui valitsus sulgeb need hambaravid või polikliinikud, te ütlesite, et neil on vaja ka tagada oma rendid, tööjõule palga maksmine, tööjõumaksud. See vastab tõele. Selleks ongi ju välja töötatud esimene majandusmeetmete pakett, kus koostöös ka tööandjate, ametiühingute ja riigisektoriga, kes kõik on Töötukassa nõukogus, on ju konsensus leitud, ühine otsus, et circa 250 miljonit eurot ja me aitame siis neid ettevõtteid, eeskätt just neid inimesi nendes ettevõtetes, kus näiteks käive on 30% langenud, kus inimesed on 30% koju jäänud või palk on langenud, nende töötasu väljamaksmisel. Ja samuti on erinevad KredExi meetmed. Nii et need majandusmeetmed on olemas. See suhtumine või põhimõte, et kui valitsus midagi sulgeb, siis on riik kohustatud otsejoones välja maksma kõik arved, on vale suhtumine. See ei ole õige, see ei ole ka juriidiliselt pädev. Nii et see arvamus, et kui valitsus teeb mingi otsuse midagi sulgeda, siis ta võtab endale kohustuse kõik kohustused kanda – ei, see nii ei ole. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:14 Riigi kaitsevõime

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena küsib Jaak Juske ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Jaak Juske
Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud peaminister! Kõigepealt soovin teile jõudu kriisi lahendamisel ja minu küsimus puudutab riigi kaitsevõimet. Milline, härra peaminister, on teie hinnang riigi kaitsevõimele olukorras, kus kriis lähinädalatel süveneb, nagu te olete ka ise korduvalt kinnitanud, olukorras, kus mitu sõjaväeosa on karantiinis, olukorras, kus Poola on sisuliselt lukus, ja olukorras, kus Euroopasse on hakanud sisse imbuma vene valged kitlid või siis valgetes kitlites mehikesed? Milline on teie hinnang riigi kaitsevõimele antud kriisiolukorras? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, härra Juske! Tähendab, minu meelest tänases olukorras on hästi oluline see, et me räägiksime asjadest täpselt nii, nagu nad on, konkreetselt ja me tugineksime kindlale infole. Kui teie väide, et Euroopas on valged kitlid hakanud sisse imbuma, siis mina küll palun kiiremas korras anda see minule või politseile või kaitseministrile. See on tõsine väide. Ohuhinnang Eesti osas pole muutunud. Kui te rääkisite Poolast, siis me saame täna kindlalt öelda, et meie liitlased nii Balti õhuruumis, Ämaris täna teeb õhuturvet Poola, jätkab oma tegevust. Tapal on EFP all nii Suurbritannia, kes on raamriik Eestis, kui Taani – pole ühtegi kippu ega kõppu, ühtegi infokildu, et keegi sooviks siit lahkuda. NATO jätkab oma tegevust igal juhul, kui me räägime Balti ruumist, antud küsimus on ma saan aru seotud eeskätt Eestiga, siis siin pole mingisugust signaali, et meie liitlased sooviksid oma positsioone või oma tegevust siin muuta. Seda ei ole! Eesti julgeolek on kindel. Alles eile, see informatsioon oli mul olemas, ma toetasin seda, külastas meie piiri kaitseminister Jüri Luik, ütles, olukord on kindel, muutusi pole, inimeste motiveeritus on hea, isamaa kaitsmise soov on kõrge. Seda oli hea kuulda. Nii et see ongi seis. Kui meil on kuskil sees viiruse puhangud, siis sellega ajateenijad, Kaitsevägi kindlasti tegeleb, rakendab meditsiininõudeid, rakendab hügieeninõudeid ja teeb kõik selleks, et meie võitlejad, meie ajateenijad või liitlased saavad terveks nii ruttu, kui see on võimalik. Nüüd, Suurbritannia pataljoni lahingugrupp koos taanlaste kompaniiga, nagu ma ütlesin, on Tapal. 20. märtsil alustas uue kuuekuulise rotatsiooniga Suurbritannia üksus, NATO õhuturbe missioonil valvavad kolme Balti riigi õhuruumi Ämaris Poola võitlejad, Poola hävitajad. Prantsusmaa teeb ettevalmistusi oma mais algavaks rotatsiooniks. Nii et tõsi, teatud muutused võib-olla rahvusvaheliste õppuste osas on olnud, näiteks, mis on seotud Defenderiga. Aga kui me räägime näiteks Eesti Kaitseväe suurõppusest Kevadtorm, siis tänase info kohaselt viiakse see mais läbi vähendatud mahus. Vabandan, et läksin ajast üle!

Esimees Henn Põlluaas
Jaak Juske, täpsustav küsimus, palun!

Jaak Juske
Austatud peaminister! Ma loodan, et te teate, et Venemaa on saatnud Itaaliasse oma humanitaarmissiooni koos suure hulga sõjaväearstidega. Ma väga loodan, et Vabariigi Valitsus on ka selle peale mõelnud, kui kriisi süvenedes Venemaa peaks tegema sarnase ettepaneku Eestile. Aga mu küsimus puudutab seda, et kui kriis peaks süvenema – nagu te olete väitnud, see risk on väga suur –, siis kas valitsus on mõelnud ka selle peale, et tuleks kasutada meetmete rakendamisel ka Eesti kaitseväe abi. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Nüüd, kui me räägime nendest isikukaitsevahenditest, siis olgu see pilt ka selge. Isikukaitsevahendeid me vajame igalt poolt, tasu eest, turutingimustel. Ma ei tea mingisugust humanitaarabi, et oleks Eesti valitsusele pakkunud Vene Föderatsioon. Aga kui meil on võimalik maske osta turutingimustel, siis täna tuleb seda loomulikult teha. Nüüd, Itaalia on meie liitlane iga mõttes. Ja kui Itaalia saab mingit abi kuskilt isikukaitsevahendite osas, siis see on üks teema. Võib-olla ma mõistsin teid valesti selle nn valgete kitlite osas. Ma loodan väga, et ma mõistsin teid valesti ja et teil ei ole sellist infot. Aga kui on, siis palun andke see info kohe edasi.
Nüüd, kas me oleme valmis kasutama rohkem ka militaar- või kaitseväge? Täna seda vajadust me oleme teinud nii palju, kui seda on vaja olnud. Kaitseliit on tulnud appi. Ma tõesti olen tänulik Kaitseliidule. Me teame seda, et on olemas valitsuse otsus ju 150 kaitseliitlase osas piiridel. Väga professionaalne suhtumine. Ma tänan kaitseliitlasi. Ma tänan ka nende kaitseliitlaste tööandjaid. Nad on tulnud ju kuskilt ära, kuskilt tsiviilist on enamik ju ära tulnud. See näitab tegelikult seda, et raskel hetkel oleme nõus ühendama jõud ja tegema kõik selleks, et seista vastu selle viiruse levikule ja seda tõkestada. Kaitsevägi on olnud väga hea koostööpartner täna ka selle viiruse tõkestamise osas. Olgu need teatud isikukaitsevahendid. Nii et see koostöö igal juhul toimib. Kui nüüd on küsimus, mis siin vahepeal levis, valeuudis, et Tallinn või Tallinna vanalinn või ma ei tea, mis seal täpselt mõeldi, pannakse lukku ja tuuakse erinevad mehhanismid tänavatele, hambuni relvastatud sõdurid ja võitlejad – no see on vale. Niisugust asja pole keegi plaaninud, niisugust asja ei ole, nii et selles osas küll ei ole mingisuguseid soove tänasel hetkel, et Kaitseväge kaasata. Aga jah, sellises tsiviilmõttes, et nad abistavad ja toetavad ühiskonda, nad on seda teinud, teevad igapäevaselt seda. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Nagu te siin saalist kõlavast tajute ja ise olete ka öelnud, siis kõik on selles kriisis koos, siin ei ole erinevaid parteisid ja seetõttu ärge võtke mu küsimust ka kriitiliselt. Pigem on minu küsimus selles, et riigi kaitsevõime ja sihukese, ütleme, riigi toimimise üks oluline alustala on juhtimise selgus, st kõik saavad aru, kes mis otsuseid teevad. Kui me vaatame seda debatti täna ja meenutage nädal tagasi, kui te rääkisite mulle 11. märtsi kuupäeva lao seisudest isikukaitsevahenditega, siis, ütleme, selles kriisis ja kaitsevõime osa tegelikult on see, kui hästi on meil eesliin, meedikud, kõik vajalikud inimesed, kaasa arvatud need, kes teeninduses tegelevad, varustatud erinevate isikukaitsevahenditega. Ja endiselt me loeme, et Kuressaare haigla omad paluvad abi, arstid kurdavad, et tegelikult ei ole vahendeid, aga samal ajal tuleb uudiseid, et tulevase majandussurutuse või jahenemise tingimustes Eesti ettevõtjad tahaksid tegutseda, seda võimalust ei ole. Ja minu küsimus pigem ongi nüüd sellest mõlemast ajendatud. Äkki te kordate üle, kuna meid vaatavad väga paljud inimesed, kes riigis on täisvolitustega, kes vastutab nii rahaliste kui ka otsuste eest isikukaitsevahendite hankimisel, kellega tegelikult saab suhelda ja kellele me otsa vaatame, kui ei ole piisavalt neid või lennuk ei ole õigel ajal läinud või saabunud. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma kõigepealt tänan ka teid selle sissejuhatuse eest! Jah, ma arvan, et täna olemegi kõik väljas Eesti ja Eestimaa ja Eesti inimeste osa. Ja annaks Jumal, et see kriis on võimalikult lühike. Nüüd isikukaitsevahendid. Kui me räägime meditsiinist või sotsiaalvaldkonnast, siis selle kogu, ütleme, info hanke eest vastutab sotsiaalminister Tanel Kiik. Kui me räägime kõikidest teistest valdkondadest, alates ettevõtlussektorist ja lõpetades näiteks Kaitseliiduga, PPA-ga jne, siis selle eest vastutust kannab riigi haldusminister Jaak Aab. Nüüd rahaline pool, te küsite, kes selle eest vastutab. Me oleme kokku leppinud, et ka selle kriisi hetkel kõik rahalised kohustused, mida ministrid võtavad, peavad läbi käima vähemalt Vabariigi Valitsuse COVID-19 komisjonist. See komisjon peab igal juhul andma oma accept'i. Ei ole nii, et mingit ülevaadet või kontrolli ei ole. Loomulikult seda accept'i antakse, see tööformaat on väga operatiivne, väga kiire. Aga probleem on täna selles, nagu ma ütelsin siin eelnevalt, et mulle tundub, et toimub järjest rohkem sulgumine, olgu see mingite õhuruumide sulgumine, olgu see ettemaks, ja öeldakse, et kui ettemaksu ei ole, me üldse ei räägi teiega. Ja nüüd saada lõpuni aru, et kui seda ettemaksu teha x eurot, et me saame y eurot FFP 3 maske või mingeid muid isikukaitsevahendeid, on loomulikult tänases olukorras mitte sajaprotsendiline tõenäosus. Anname endast parima, et see tellimus realiseerida ka kauba näol Eestimaal nii ruttu kui võimalik. Ja selles osas, jah, eeskätt käivad praegu läbirääkimised riigihaldusministriga, välisminister aitab siin väga tugevasti – tahan ka tänusõnad öelda teie ees, Urmas Reinsalule – ja ka meie saadikuga Hiinas. Nüüd kõik Eesti ettevõtted – nagu te ütlete, seda ülekannet kuulatakse –, kes kuulavad seda ülekannet, kes suudavad toota isikukaitsevahendeid, siis ma palun, et võtke ühendust minuga, võtke ühendust Vabariigi Valitsuse liikmetega, Riigikogu liikmetega. Andke see info edasi. Me oleme Vabariigi Valitsuse tasemel leppinud kokku, et erasektor, kui soovib panustada, siis selle eest vastutab Vabariigi Valitsuse liige Kaimar Karu. Nii et võib ka temaga otse ühendust võtta. Nagu ma eile ütlesin, Riigikantselei minu ametikaaslased käisid Sillamäel, ... oli üks selline ettevõte, kes FFP3 maske toodab, ja said sealt head uudised. Täna me otsustasime need Vabariigi Valitsuse komisjonis ära, et me teeme vastava tellimuse pooleks aastaks ja nendega lepingu. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

8. 13:26 Koolide töökorraldus

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena küsib Heidy Purga ja vastab haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Palun!

Heidy Purga
Suur aitäh, hea spiiker! Lugupeetud minister! Kuigi me rääkisime täna hommikul väga informatiivsel kultuurikomisjoni veebikoosolekul ja paljud küsimused said seal vastuse ja nii mõnedki küsimused käsitles siin tänasel koosolekul või tänasel istungil minu hea kolleeg Katri Raik: nii lõpu- kui sisseastumiseksamite kohta, koolivaheaja kohta, kooliaasta võimaliku pikenemise ja hindamiste kohta ja paari sõnaga puudutasite ka seda tasemetööde küsimust. Mul on selline küsimus, et kui nüüd tasemetöid ja muud säärast, mis sinna vahemikku n-ö hindamiskriteeriumiteks on nimetatud, ei nõuta, siis milliste mehhanismide abil ja millal õpetajad saavad oma õpilastest kaugõppetöös selle ülevaate teha. Ka lapsevanemad on väga mures, sest et kaugõpe toimub ju igas kodus omal kombel, et kas nad on seda tööd piisavalt hästi teinud, kas lapsed ise on ennast paremini juhtima õppinud ning kas õpetajad on olnud suutlikud kõikidega võrdselt tegelema. Kas teil on midagi välja mõeldud selleks, et õpitulemusi saaks mingisugusel hetkel mingisuguse mehhanismi või vahendiga mõõta? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh! Kõigepealt suur aitäh küsimuse eest! Tõesti, täna kultuurikomisjoni istungil me osasid teemasid juba kajastasime ja hea meelega püüan vastata ja ka ministeerium ja HITSA püüavad vastata siin kõikidele muudele jooksvatele küsimustele, et ma enne Maris Lauri küsimusele-ettepanekule võib-olla nii põhjalikult ei jõudnud vastata, aga ka algklasside osas on siin erinevaid pakkumisi tehtud, koolidega ühendust võetud, lapsevanemaid püütud aidata. Me ei saa loomulikult kindlasti minna igat õpetajat eraldi, ütleme siis, sundima ühte- või teistpidi käituma, sest me usaldame oma õpetajaid ja seal on suur autonoomia, aga loomulikult me püüame neid nii palju kui võimalik toetada ja aidata ja pigem seda muret, või meil kuidagi ühiskonnas on tekkinud paaniline soov pigem natukene rohkem teha kui vähem, et justkui meie lapsed jäävad milleski maha. Õppetöö toimub 9 aastat kohustuslikuna ja üldjuhul õpivad meie noored inimesed oluliselt kauem ja me oleme uhked selle üle, et lausa terve elu. Et ei juhtu nende mõne kuuga midagi. Kui võib-olla me juba teame, et mõnes peatükis näites matemaatikas kirjeldavad osad, kui laps ise seda loeb, ei ole sellises ulatuses lahti kirjutatud, nad on mõeldud algusest peale nii, et see õppematerjal talle koolis selgitatakse. Selleks on lahendused, algklassides eriti on pakkunud õpetajad, aga ka kogu põhikoolis on pakkunud õpetajad selliseid videotunde, e-koolikotis on teemade kaupa videotunde pakutud, kus õpetajad siis Youtube'i kanalis, ka HITSA on oma Youtube'i üles pannud selliseid videolinke ja nüüd lisaks sellele õpetajad püüavad ka siis veel individuaalselt teha. Aga loomulikult jääb sinna ikka veel neid teemavaldkondi või küsimusi, mis jäävad arusaamatuks. Eeldus on siiski, et me võimalikult kiiresti sellest kriisist välja tuleme, saame minna tavaõppetöö juurde ja õpetajad saavad seal juba hinnata individuaalsemalt. Nii palju, kui meil on tagasisidet, õpetajad püüavad võimalikult hästi saada siis seda tagasi, et kui kaugele ja mida laps on mõistnud, mida mitte. Selleks on olemas ka digitaalsed vahendid, aga veel kord, selles vanuses me ei saa eeldada, et kõik oskavad digitaalseid vahendeid piiramatult kasutada, seetõttu see on üks võimalusi. Nüüd kevade saab mööda, kunagi tuleb sügis, me kõik loodame, et sügisel on kõik tavapärane ja oleme tõesti koos meie IT-ettevõtetega ja nutikate inimestega juba ka Innoves kaalunud, milliseid võimalusi oleks seal klassipõhiselt õpetajal vaadata ja kasutada neid vahendeid, et hinnata kogu klassi edasijõudmist. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Heidy Purga, täpsustav küsimus, palun!

Heidy Purga
Suur aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Mul on küsimus nüüd selle üldise kriisiolukorra ja haridusvaldkonna kommunikatsiooni kohta. Miks te olete siis kodusõpet planeerinud ja välja teatanud kahe nädala kaupa, mitte pikemalt? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Jah, see sõnastus on täpsemalt selliselt, et siis, kui on eriolukord või, ütleme, selline kriis möödas, ehk siis täpsemalt kuni olukorra paranemiseni. Aga miks me vaatame iga kahe nädala tagant läbi, on see, et me tuleme kultuurikomisjonis nende detailide juurde. Selleks on vaja ka väike seadusemuudatus, mis on kriisipaketi üks osa aga, et võimalik sellel kevadel. Ma saan aru Katri Raigi suunast, et kui näiteks osad eksamid toimuvad, mida näiteks gümnaasiumis kindlasti on vaja, mida ülikoolid ütlevad, et nad tahavad lävendiks ja mõne eksami, näiteks sel kevadel aja või piiratuse tõttu või näiteks seda ei ole distantsilt võimalik teha, need lükkame edasi või jätame ära. Need otsused oleks vaja kriisiajal teha ja see on põhjus, miks me ei taha üldistada. Näiteks me kaalume seda, et juhul kui maikuus kool ei taastu, siis me ülejäänud õpilased jätame endiselt distantsõppele, aga võib-olla ainult 12. klasside õpilastel kaalume mingis ulatuses võimaldada eksamite tegemist. Ülikoolid on sama palunud, et näiteks kui lapsel ei ole – või vabandust, siis ta on juba noor inimene –, noorel inimesel näiteks ei ole võimalik saada sellisel tasemel arvutisidet, et ta saaks teha suulise vestluse temaga ülikooli sisseastumiseks, siis ta saaks näiteks liikuda raamatukokku interneti kasutuseks või koolimajja. Selliseid üksikuid lahendusi on vaja meil tõenäoliselt ühel hetkel läbi vaadata. Seetõttu me ütleme, et kool jääb suletuks olukorra paranemiseni, aga iga kahe nädala tagant me vaatame läbi, sest võimalik on, et me peame siin tegema teatud erisusi teatud vanuserühmadele. Nii nagu me oleme teinud täna erivajadustega lastele siin eraldi lähenemise, me oleme teinud lasteaialastele eraldi lähenemise. Sellise haridussüsteemi paindlikkuse hoidmise jaoks on kahe nädala tsükkel olnud optimaalne. Aga veel kord: ärge muretsege, me kindlasti ei too lapsi enne koolimajja kokku suurtesse rühmadesse, kui olukord seda võimaldab. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Mina küsiksin natukene raha kohta ja seda omavalitsuste vaates. Täna saame küll ajalehest lugeda, et Jaak Aab on öelnud, et kohalike omavalitsuste tulubaasi ja toetusi ei vähendata, see on justkui julgustav sõnum, aga tegelikult see ju nii lilleline pole. Ma arvan, et kriisiolukorras me ei saagi arutada seda, et nüüd hakkame veel tulusid vähendama, aga selge on ju see, et tulud vähenevad selle tõttu, et tulumaksu laekumine langeb, ja tulud vähenevad seetõttu, et käesoleval juhul omavalitsused hoiavad lahti lasteaedasid, et meie eesliini töötajatel oleks võimalik lapsi seal hoida. See on põhjendatud ja õige kõik, aga samal ajal me oleme öelnud teistele vanematele, et palun ärge lapsi tooge. Ja ma julgen arvata, et enamik Eesti omavalitsusi on täna vabastanud siis ka need vanemad lasteaia kohatasust, kes siis lapsi ei too, ja tihti ka need, kes siis lapsi toovad, sest neid on nii vähe. Aga omavalitsusele on see märkimisväärne kulu, sest et maja tuleb avatud olla, personalile tuleb palka maksta, keegi õpetajaid loomulikult koondama ei hakka, sest neid on vaja nii täna kui ka tulevikus ja samamoodi peavad nad täna millestki elama. Samal ajal ma tean, et valitsus on välja töötamas riigieelarve lisaeelarvet ja seal on ka KOV-idest juttu või vähemalt plaan toetada. Minu meelest eile oli selle kohta äkki uudis või kuskilt ma seda lugesin. Kas teie haridusministrina olete seisnud seal just sellesama teema eest, et omavalitsusi ka nende lasteaiakulude puhul toetada? Sinna alla käivad ka erahoiud, eralasteaiad, kus omavalitsused on läinud seal ka vanemaosasid kinni maksma. Kas sealt on lootust täiendavaks rahaks? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh! Nüüd oli seal küll väga palju erinevaid küsimusi, püüan sellesse kolme minutisse mahtuda. Kõigepealt, eks me kõik seisame ühiselt selle eest, et mitte ainult see kriis ei läheks mööda, vaid ta läheks võimalikult tasakaalustatult. Me kõik mõistame, et nii või teisiti majanduslangus on ja teatud laekumised vähenevad, aga et meil oleks võimalikult vähe seda valu. Te ütlesite, et kindlasti kriisi ajal kärpeid ei tehta. Mäletan, et see on just vastupidi alati olnud, seetõttu, eks me peame mõistma, et sõnum, et me ei lähe kärpima olukorras, kus me mõistame, et see on väga vajalik, et nii kaua kui vähegi võimalik need inimesed oleks reaalselt sissetulekuga. See on väga oluline, sest nii me mõistame ju ühiselt, et haridussektor õnneks on väga oluline sektor ja kui me täna need õpetajad näiteks peaksime panema palgata koju, siis selge on see, et inimesed peavad sissetulekut saama, nad suunduvad kuhugi mujale ja me saame kõik ühiselt näha, kui valus see on. Seetõttu kõik need otsused, on nad huvihariduses, on nad alushariduses, on nad ka koolis need õpetajad, kes võib-olla ei ole distantsõppel nii palju hõivatud kui mõni teine õpetaja, me oleme väga tänulikud kohalike omavalitsuste eest, et seni on õnneks läinud. On tulnud siin väikeseid uudiseid, õnneks on kohalikud omavalitsused selle peale teatanud, et see päris nii ei ole. Omavalitsused hoiavad inimesed siiski lootuses, et see on lühiajaline, palga pealt. Me kõik üheskoos mõistame, et kui see ei laabu nii kiiresti, nagu me kõik pingutame, siis on hoopis teistsugused otsused ja loomulikult siis me ühiselt hakkame seda siin arutama – selle nimi on ju siis järjekordsed lisaeelarved –, mida me siis teeme, kuidas tasandame kohalike omavalitsuste, aga ka muude sektorite suuri langusi.
Nüüd teine pool, mida te küsisite, et kas on mingeid eraldi meetmed nendesse valdkondadesse, kus üleüldse täna sissetulek on peatunud, näiteks väga suur osa erasektori huviharidusest. Kui ta ei ole otseselt kohaliku omavalitsuse toetuse peal, mis on ka osades omavalitsustes süsteem ja ta on ainult, ütleme, sellise lapsevanema toetuse või lapsevanem osalustasu peal, siis jah, see on see valdkond sektoritest, kes peab siis minema nende muude majandusmeetmete alla. See on otseselt puudutatud sektor. Ja tõesti, olen korduvalt seisnud ja valitsus ja ka kriisikomisjon on olnud väga toetav, et see huvihariduse ja noorte valdkond on see, kes täna ebaproportsionaalselt meie valdkonna sees on täiesti peatunud. Nüüd, noorsootöötajate ja muude toetavate mehhanismide kohta ütlen ka, et kohalikud omavalitsused on väga mõistvad olnud. Pigem on neid inimesi ümber suunatud tööks noortega, sotsiaalsete riskirühmadega ja teistega. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

9. 13:38 KredExi meetmete rakendamise võimekus

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena küsib Andres Sutt ja vastab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu. Palun!

Andres Sutt
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kriis on sundinud riiki kehtestama väga karme ja õigustatud piiranguid meie igapäevaelule ja inimeste liikumisele. Ja loomulikult mõjutab see ka vahetult majandust, mõjutab väga kiiresti, kindlasti palju kiiremini kui 2008–2009. Ja seetõttu on hästi oluline, et kõik toetusmeetmed oleks võimalikult kiiresti saadaval. Ma kuulasin eelnevatest vastustest, et on koostöö ja koordinatsioon EAS-i, maaelu sihtasutuse ja KredExi vahel, meetmete vahel. See kindlasti on hästi oluline. Minu küsimused täna on seotud KredExiga. Me täna hommikul rahanduskomisjonis kuulsime ka KredExi ülevaadet. Seal on ju kaks olulist asja, millest meetmete rakendamine sõltub. Üks oli rahastuse olemasolu ja teine oli seaduse vastuvõtmine. Nii et ma väga ootan, et see seadus võimalikult, eelnõu võimalikult kiiresti siia Riigikogu komisjonidesse jõuaks. Ja minu küsimus on nagu järgmine. Millal on KredEx kõige varem valmis uusi toetusmeetmeid rakendama? Millises summas te olete kavandanud KredExi kapitali suurendamist ja millal see juhtub? Kui hästi on see koordineeritud ka riigikassa tegevuse ja laenuvõtmisega? Kui suurt paindlikkust te võimaldate pankadele just olemasolevate laenude puhul garantiide kasutamiseks, et kas need tingimused on pigem jäigad või pigem paindlikud ja tegelikult väga oluline küsimus ka see, et milline on KredExi organisatsiooniline võimekus toime tulla oluliselt suuremate siis taotlusmahtudega? Aitäh!

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu
Aitäh küsimuse eest! Mul on hea meel, et esimeses infotunnis, kus ma osalen, on paraku küll vähe osalejaid ja küsijaid, aga küsimused see-eest on väga head ja sisukad. KredExi meetmete osas, kui korraks võin optimist olla, siis me loodame need meetmed käiku lükata juba selle nädala neljapäevast, kui kõik läheb hästi, ja see puudutab konkreetsemalt siis laenukäenduste poolt. Jooksvalt töötame siis koos pankadega, otselaenud, muu hulgas siis käibelaenud, vajavad lisarahastust, mis sai ka mainitud ja lisarahastus tuleb läbi lisaeelarve, mis tuleb siis kiiremas korras ka Riigikogusse. Enne kui lisarahastus on kokku lepitud, on teatavad piirangud selles osas, kui palju KredEx saab oma meetmeid kasutada, KredExil on vahendid olemas, nende vahendite piires kasutatakse seni, kuni lisarahastus on reaalselt ka tulnud. Summadest rääkides, käenduste võimendamine on KredExi alt nüüd siis selle praeguse meetme või praeguse olukorra raames 1 miljard, laenud – eelkõige käibekrediit – on 500 miljonit ja väga olulisena ka investeerimislaenud on suurusjärgus 50 miljonit. Aga tõepoolest, et on tarvis nii lisarahastust kui ka seaduses kohanduste läbiviimist. Ja noh, on ka meile teada, et nii ettevõtted kui pangad on ootel, et see toimuks võimalikult kiiresti. Paindlikkust pankadele nii suurt kui vähegi võimalik, laenudel maksepuhkuse andmisel tagab siis KredEx kas 50% laenust, kui me räägime kahjude jagamisest pangaga või potentsiaalselt kahjude jagamisest, või siis kuni 35%, kui on first lost põhimõte ehk siis KredEx jääb rahast esimesena ilma. Võimekusest KredExi puhul, ajalooliselt võimekus seda tüüpi meetmetega hakkama saada on kenasti olemas, demonstreeritud. Küsimus on nüüd see, et kas KredEx saab hakkama ka muutuva mahuga. Sellises mahus kunagi nad tööd pole pidanud tegema õnneks või kahjuks. On olemas plaan, kuidas lisavõimekust tõsta, et noh loomulikult, suur hulk tööst läheb tegelikult ka pankade peale, kes on see esimene liin, kui ettevõtjad tulevad abi küsima, mitte küll kõigi meetmete osas, aga Kredexil on olemas ka siis plaan, kuidas võimekust tõsta koostöös MKM-i ja EAS-iga. Masinavärk on paigas ja inimeste juurde leidmiseks on plaan olemas. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Andres Sutt, täpsustav küsimus, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Ma arvan, et kindlasti on hästi oluline kogu tegevus, mis on suunatud siis selle olemasoleva portfelli toetamisele, laenuportfelli. Ma kaldun arvama, et ilmselt nõudlus uute laenude järgi saab olema väiksem, aga olemasolevate maksepuhkused kindlasti on hästi oluline. Ma küsin veel täiendavalt juurde nüüd selliste ettevõtete tarvis, kes on pigem teenussektoris, kellel ei ole suuri laene, kellel ei ole kapitalimahukat tegevust. Milliseid toetusmeetmeid olete te seda tüüpi ettevõtete jaoks kaalunud? Sest tihti on olukord, kui me räägime toitlustusest, isikuteenustest, kus käive on lihtsalt nulli kukkunud, aga ettevõte ise võib olla äriplaani poole pealt elujõuline. Ja seotult võib-olla, kui me nüüd räägime ka uutest näiteks riigihangetest ehituses või ka teedeehituses, siis milliseid täitmise või muude pakkumistagatiste nõuete leevendamist te olete kaalumas? Ma arvan, et kogumis kõik need meetmed on hästi olulised, et see majanduse elushoidmine oleks võimalikult efektiivne. Ja no loomulikult me ei saa eeldada seda, et kõik ettevõtted, kes eksisteerisid enne kriisi, jäävad alles ka pärast kriisi. Oluline on aidata neid ettevõtteid, kes tegelikult on eluvõimelised ja suutelised kohanduma. Aitäh!

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu
Aitäh! Teenusettevõtete puhul, kelles siis tõepoolest tegevus ei ole kapitalimahukas võib-olla ja laenu on hetkel vähe, KredExi meetmed ikkagi on siis eelkõige laenu ja laenu käendusega seotud. On olemas erakorraline proportsionaalne käendus uutele laenudele – kui nad laenu pole varem võtnud, saavad nüüd võtta laenu võrdlemisi mõistlikel tingimustel. Erakorraline proportsionaalne käendus olemasolevatele laenudele, kui nad on varem juba laenu võtnud, erakorraline fikseeritud käendus või siis ka erakorraline otselaen. Ajalooliselt ja ka hetkeseisuga KredEx ei soovi pankadega, kommertspankadega võistlema minna, vaid pigem pakub siin lisatuge. Nii et siis majandusraskustesse sattunud ettevõtjad ükskõik millisest sektorist esimese sammuna peaksid pöörduma oma kodupanga poole. Või kui neil siis laenukontekstis kodupanka pole, sest nad pole laenu võtnud, siis uurida oma panga käest ja siis juba KredEx saab aidata läbi siis selle pangaga koostöö. Ja no erakorraliselt siis ka otse, aga see ei ole see kõige suurem või kõige peamine tegevus.
Mis puudutab riigihankeid, siis see suund, mille me oleme võtnud juba siis käimasolevate või toimunud riigihangete puhul, kus riik on siis see maksja pool, me püüame teha kõik endast sõltuva, et maksed ei viibiks ehk siis eraettevõtjad saaksid riigi käest raha võimalikult kiiresti kätte. See muidugi ei tähenda seda, et me viskame kellelegi kopterilt raha igaks juhuks välja, et võib-olla läheb vaja. Uute riigihangete puhul paindlikkuse mõttes arutelusid on toimunud, midagi hetkel veel otsustatud ei ole. Seda me vaatame edaspidi, kuidas sedakõige mõistlikumalt rakendada ja milliseid nõudmisi seal peaks leevendama. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kas teie meetmete paketis on ka selliseid meetmeid, mis võiksid minna riigiabi alla? Ja teine, kui pikk on teil see võimalik tähtaeg nende meetmete rakendamiseks ehk kasutuselevõtuks? Kas see on määramatu, kas see sõltub sellest, et kui summad on eraldatud, kui need otsa lõpevad või olete te kuidagi ajaliselt piiritletud? MES-i puhul me täna arutasime ja saime aru, et meetmed on piiratud selle aasta lõpuni. Sel juhul, kui see läheb juba järgmisesse aastasse, siis see COVID-i pakett tegelikult enam ei kehti, mis on just põhjustatud viirusest, võimalik majandusprobleem. Aitäh!

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu
Aitäh! Riikide kontekstis, jah, seal võivad olla ka tegevused, mis lähevad riigiabi alla. Riigiabireeglid või see, mis mahub / ei mahu riigiabi alla, on ka hetkel muutumises. Nende meetmete pikkuse osas, kui see esimene pakett sai välja kuulutatud, kus siis tegelikult tuleb raha veel taha leida, kui esimene pakett sai väljakuulutatud, siis selle paketi eesmärk oli saata muuhulgas ka tugev sõnum, et raha ei tule jaokaupa ja natukene ja kõik peavad selle ühe summa pärast kaklema hakkama, vaid anda ettevõtetele siis kindlustunnet, et riik tõepoolest soovib neid aidata. Hetkeseisuga KredExil erinevad meetmed on erineva pikkusega, see sõltub konkreetsest meetmest. Aga esimene pakett, see 1,5 miljardit või 1,55 oli mõeldud esimese sammuna andmaks kätte suuna ja asumaks siis abistama esimesi ettevõtteid. Ja hetkeseisuga see jookseb sisuliselt, jah, tõepoolest, kuni raha saab otsa. Kui mõne meetme alt raha ära ei kasutata, siis see raha loomulikult raisku või kaotsi ei lähe, see tuleb tagasi riigile. Kui mõne meetme alt raha saab otsa, siis me vaatame, juba plaan on see, et vaadata otsa ikkagi varem, kui see raha otsa saab. Ehk siis kui meede on kasutatud, vajalik ja abistav, siis me püüame seda raha juurde leida. Ehk siis selliseid rangeid piiranguid, kui pikalt seda võib kasutada, ei ole selle aasta lõpu kontekstis. Ja jah, tingimustes pigem paindlik. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

10. 13:49 Tervisesüsteemi valmisolek

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena on küsijaks Jevgeni Ossinovski ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud peaminister! Esiteks, Eesti sai esimese etapiga nakkustõrjes kahtlemata edukalt hakkama. Selleks tunnistus on see, et me oleme siiani suutnud ara hoida juhtude plahvatusliku kasvu. Ehkki üksikuid vigu ametkondlikul tasemel kindlasti ka tehti, mis on loogiline sellisel kriitilises olukorras, siis ma arvan, et kõik ametiasutused ja eesliinil töötajad väärivad selle eest tunnustust. Eraldi ma tunnustan ka sind, sest kui valitsuse esimesi tugevaid sammme astus, oli palju neid, kes ütlesid, et võtke rahulikult, ei ole hullu midagi. Selle nakkuse leviku üks eripära on see, et inimesed hakkavad nõudma adekvaatseoid meetmeid kaks nädalat liiga hilja, sest just siis selle mõjud hakkavad avalduma. Nüüd me oleme võitnud aega, aga teame, et epideemia on alles algusjärgus. Meie mõlema käsutuses on arvutusmudel, mille kohaselt eksisteerib arvestatav tõenäosus, et intensiivravi vajab kuskil kuu aja jooksul umbes 500 inimest, mis on meie võimekuse sellise kriitilise piiri lähedal. Ja kui see kriitiline piir kätte tuleb, siis teame hästi, et sealt edasi hakkavad inimesed surema mitte ainult koroonaviirusesse, vaid ka muudel põhjustel, sest Eesti riik ei suuda neile enam pakkuda adekvaatset abi. Nüüd, need mudelid näitavad, et meie nakkuse levimuse kordaja on kuskil vahemikus 1,1–1,8, mis tähendab, et epideemia ei ole mitte taandumas, vaid jätkab levikut, ehkki tänu nendele meetmetele on plahvatus ära hoitud. Nüüd, sa vastasid enne kolleegi küsimusele nii (tsiteerin): "Valitsuse positsioon koroonaviiruse tõkestamise osas on see, et teha kõik mis võimalik, et nii kiiresti kui võimalik saada levikule pidurid peale ja sellest nii kiiresti kui võimalik üle." Nüüd, sellest tulenevalt on minu küsimus. Et hinnata seda, kas rakendatud meetmed on adekvaatsed või mitte, tuleb enne selgeks saada, mis on eesmärk. Kas valitsuse eesmärk on saada R0 alla 1 ehk sundida viirus taanduma ja kas teile nõu andnud teadlased eesotsas professor Lutsariga kinnitasid teile eile, et rakendatud meetmed viivad Eestis nakkuskordaja alla 1? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Jevgeni Ossinovski! Hea Jevgeni! Pole vast väga tavapärane, aga ma tahan siin kogu Riigikogu ees öelda sulle aitäh. Ei ole mingi saladus, et oleme koos töötanud mitmeid aastaid erinevates kohtades ja olnud nii mõnigi kord ka viimaste nädalate jooksul pikkades telefonikõnedes. Nendest on minul olnud igal juhul abi. Aitäh sulle!
Nüüd see, kas me oleme saanud esimese sammuga hakkama hästi või mitte. Ma saan ainult tugineda praegu tõesti sellele, mida ütlesid eile oma ala asjatundjad. Tippasjatundjad, eesotsas viroloog professor Irja Lutsariga ütlesid, et need meetmed on aidanud. Nüüd, kui sa küsid, et mis on eesmärk. Jah, sa räägid tõesti sellest, et on olemas nende poolt, õigemini vist nende tellimusel modelleeritud graafik, mis räägib intensiivravi vajaduse prognoosist, mis räägib haiglaravi vajaduse prognoosist. Ja nii nagu majanduses ja ütleme, majanduskasvu hinnates on ka sellel prognoosil kolm erinevat hinnangut. On siis hinnang, mis on keskmine või, ütleme, kõige suurema tõenäosusega, on see hinnang, mis on kõige kriitilisem, ja loomulikult on ka hinnang, mis on kõige madalam. Jah, siin ei ole mingit saladust, nad on öelnud, selle modelleerimise käigus, et kõige kriitilisem hinnang, nagu sa ütled, on tõesti see, et ühel hetkel võib Eestis olla intensiivravipatsientide arv circa 500. Samas, nad ütlevad, et kuna on meetmeid rakendatud, kuna on piiranguid rakendatud, siis nad ei pea tõenäoliseks sellise trendi kujunemist. Milliseks see täpselt kujuneb, milline on see number, ma arvan, et seda täna ei ütle keegi otse välja, seda ei teatagi. Sai palutud ka eile professor Lutsarit, et nad nüüd nädala jooksul modelleeriksid koos modelleerijatega uued, ütleme, graafikud nii intensiivravi kui ka haigestumise osas ja tuleksid taas nendega komisjoni ette teisipäeval. Siin on küsimus, kas on eesmärk, et R0 oleks väiksem kui 1. Siis ma vastan nii, hea Jevgeni: meie eesmärk on, et see oleks nii madal kui võimalik kõiki neid piiranguid rakendades. Aitäh sulle!

Esimees Henn Põlluaas
Jevgeni Ossinovski, täpsustav küsimus, palun!

Jevgeni Ossinovski
Jah, aitäh! Et eks usalduspiirid kahtlemata nendel prognoosidel on laiad, aga lõpuks, et noh, kas meil on kuu aja pärast 230 intensiivravi vajadust või 546 intensiivravi vajadust, on kindlasti oluline erinevus selles osas, mis ajal kriitiline hetk saabub, eks. Kas see tuleb nelja nädala pärast või kuue nädala pärast. Mida rohkem me suudame R0 hoida ühe lähedal, eks seda kauem me lükkame seda kriitilist hetke eemale. Aga me tegelikult ikkagi liigume selle kriitilise piiri suunas niikaua, kuni me ei saa R0 alla ühe. Nüüd selles samas mudelis on olemas ka teatud siis modelleerimine, mis juhul, kui R0 oleks pool, 0,5, eks ja siis meil hakkaks epideemia vähenema ja siin on ka modelleeritud seda, kui palju me säästaksime inimelusid, kui palju vähem oleks meil intensiivravi vajadust jne. See kahtlemata vajaks oluliselt teistsugust meetmete paketti, kui senini on rakendatud. Nüüd põhimõtteliselt on ju olemas kaks varianti, mida maailmas on rakendatud. On rakendatud seda võimalust, et me järk-järgult epidemoloogiliselt liikudes edasi püüame siiski täiendavate meetmetega hoida seda R0 võimalikult ühe lähedal, aga siiski positiivsena, kuna me ei suuda seda alla suruda. Ja on teine mudeldatud variant, mida on rakendatud mõnes riigis – eriti karmilt on seda muidugi tehtud Hiinas, aga mitte ainult –, on siis see, kus tegelikult lähima paari, kolme, nelja nädalaga pannakse epideemiale järsku piir, lõpetatakse see asi ära ja siis hakkab kiire taastumine normaalsesse ellu. Sellel mõlemal strateegial on oma plussid ja miinused. Et ma küsin, et millistest kaalutlustest lähtudes ei ole valitsus seni otsustanud, et paneme sellele asjale kiire piiri konkreetseks ajaks, ütleme ühiskonnale välja, et siis hakkab normaliseerumine, vaid on pigem valinud selle teise strateegia ehk siis noh niimoodi järk-järgult üksikmeetmete karmistamise kaudu, lootuses, et äkki siis ühel hetkel leiutatakse vaktsiin või siis tulevad ravimid. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Jah, tõesti, neid strateegiaid on olnud, ma arvan, isegi rohkem kui kaks, aga laias laastus võib nii öelda, nagu sa väidad. Ma ütleks, et siin on ka kolmas, mida on ju ka öeldud, et jah mingeid piiranguid tuleb teha, eeskätt eakatele ja krooniliselt haigetele ja ülejäänud ühiskond peab selle läbi põdema, sellega toime tulema ja läbi selle immuunsuse saama. Me peame arvestama seda, et ei ole ju nii, et kui me teeme mingeid meetmeid, noh ja ma saan aru, et sinu küsimuse alatoon on see, et noh selline täielik sulg ühiskonnas, täielik väljalülitamine, siis me peame arvestama seda, et see tähendab mitte ainult majanduse langust, vaid see tähendab juba õige pea ka seda, et me ei suuda läbi näiteks oma eelarve ja maksude laekumiste teisi meditsiinilisi juhtumeid ravida, pakkuda meditsiinile võimalikult palju tuge. Ja kokkuvõttes see ongi selline tasakaalu koht, mida tuleb kogu aeg nagu hoida, et läbi nende majandusmeetmete, mis, ma väga loodan, et ikkagi piiravate meetmete, on lühiajalised, et see ei tähenda seda, et pikemas perspektiivis meie laekumised langevad seal ravikindlustuses, rääkimata teistes valdkondades, nii drastiliselt, et see hakkab teisi ravisid, teisi tegevusi meditsiinis mitte ainult pärssima, vaid kus me peame ütlema, et ei ole rohkem seda jõudu teha. Nii et seda tasakaalu kohta ja punkti tuleb leida, ma arvan, et see on olnud ka üks peamine piirangute panemise, noh, ütleme siis üks kriteeriumitest. Võrreldes siin teiste Euroopa riikidega, Eesti on astunud tegelikult neid piiranguid pigem kiiresti, pigem jõuliselt, pigem konkreetselt. Küsimus on ka selles, et kui me nüüd toome mingid näited teistest riikidest, mis on teinud täieliku sulu, siis seal on küsimus selles, et mis hetkel nad hakkasid seda rakendust tegema, mis faasis oli haiguse levik, viiruse levik sel hetkel. Selge on see, et on olnud riike, kes võinuks teha neid piiranguid kiiremini. Viiruse levik oli juba liiga suur, seda ei tajutud õigesti ja on tulnud väga fataalsed ja väga halvad lõpud. Nii et kokkuvõttes ma tahan öelda, et me alati neid piiranguid tehes esmajärjekorras lähtume sellest, mis minu meelest su küsimuse alatoon on, mis annaks parimat inimeste tervisele ja elule. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ma tänan kõiki kolleege küsimuste eest, ma tänan austatud ministreid vastamise eest. Ja tänane infotund on läbi. Ja nüüd tuleb saalikutsung.