10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Siim Kallas
Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Me alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 7. töönädala neljapäevast istungit. Nagu ikka kõigepealt on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõude ja arupärimiste algatamise soovi ... Jaa, palun, härra Saar! Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Austatud istungi juhataja, peaminister, kolleegid! Olukorras, kus me oleme jõudnud kriitilisse hetke ja kus tuleb tegutseda kiiresti ja otsustavalt, on sotsiaaldemokraatidel üle anda ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on, et inimesed saaksid olla rahulikult kodus karantiinis. Ehk siis ta võimaldab töötajatel, kes jäävad perearsti määratud korras nakkushaiguse kahtlusega koju, hakata saama haigushüvitist esimesest päevast. Hetkel kehtiv ravikindlustuse seadus teadupärast ei võimalda maksta haigushüvitist nakkushaiguse kahtluse korral kodus viibimise eest. Kehtiv seadus sätestab, et esimese kolme haiguspäeva eest haigushüvitist ei maksta, neljandast kuni kaheksanda päevani maksab hüvitise tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust ja alates üheksandast päevast maksab haigushüvitist haigekassa töötaja päevatulu alusel eelnenud kalendriaasta keskmisest 70%, mis seab väga suure koormuse nii tööandjale kui ka töövõtjale. Terviseamet ja Vabariigi Valitsus on palunud 14 päeva kodus viibida inimestel, kellel on viirusele iseloomulikud nähud, kes on nakatunu lähikontaktne või naasnud riskipiirkonnast. Isolatsioonis viibimine on äärmiselt oluline nakkuse leviku kontrolli all hoidmiseks ja näiteks eile 11. märtsil avalikustatud Brandemi kandideerimiskäitumise uuringus selgus, et 65% inimestest on haigena tööd teinud. Neist 55% käis haigena tööl ja 10% töötas kodus. Eriti oli see surve suur just nimelt madalama sissetulekuga töötajatel, SARS-CoV-2-taoliste viiruste puhul on äärmiselt oluline luua tingimused, mis tagaksid inimeste kojujäämise hetkest, kui see osutub vajalikuks viiruse leviku takistamiseks. Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni ettepanek on loomulikult menetleda seda seaduseelnõu kiireloomuliselt ja kiirkorras. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Siim Kallas
(I. Saar annab eelnõu üle, aga kommenteerib seejuures, et käesurumine oleks ilmselt liiast.) Muidugi, väldime kõiki riske, jaa! (Naer saalis.) Juhatus võtab selle eelnõu vastu ja seda menetletakse töö- ja kodukorra seaduses ette nähtud korras. Nüüd siis kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 87 Riigikogu liiget, puudub 14. Sellega me võime oma tööd alustada.
Me alustame sellest, et on ettepanek täiendada päevakorda, selle sisuks on, et peaminister Jüri Ratas on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega, seoses kujunenud olukorraga Eestis. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1, punkti 9 ja lõike 2 alusel on Riigikogu esimees täiendanud tänase istungi päevakorda ja lisanud esimeseks päevakorrapunktiks Jüri Ratase poliitilise avalduse. Üks oluline märkus siia juurde: Riigikogu veebilehel kantakse peaministri poliitilist avaldust üle koos viipekeelse tõlkega.

1. 10:04 Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus seoses kujunenud olukorraga Eestis

Aseesimees Siim Kallas
Kui me nüüd läheme selle esimese punkti juurde, siis mõningad selgitused, kuidas seda avaldust menetletakse. Kõigepealt on siis peaministri poliitiline avaldus, kuni 20 minutit, siis on võimalik esitada küsimusi, iga Riigikogu liige võib esitada peaministrile ühe suulise küsimuse ja selle järel on võimalik avada ka läbirääkimised. Peale avalduse esitamist avatakse läbirääkimised, mille käigus võivad esineda sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Selline selgitus selle punkti juurde. Me alustame selle päevakorrapunkti menetlemist. Palun, härra peaminister, kõnetool on teie!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu aseesimees, austatud Riigikogu liikmed, head Eesti inimesed! Eestis on tänahommikuse seisuga tehtud 464 COVID-19 viiruse testi ning teadaolevalt on meil hetkel 16 viirusesse nakatunut. Terviseamet on nendega tihedas suhtluses ning nakatunute olukord on asjaolusid arvestades hea. Senised viirusjuhtumid on olnud seotud peamiselt riskipiirkondades reisimisega ning alles eilne päev tõi teateid nakatunutest kontakti tõttu Eestimaa pinnal. Terviseamet hindab praegu koroonaviiruse üksikjuhtumite Eestisse sissetoomise riski väga kõrgeks, haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosust keskmiseks kuni kõrgeks ning haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosust endiselt madalaks. Samas peame me oleme valmis olukorra kiireks muutumiseks ning viiruse laiemaks levikuks.
Maailma Terviseorganisatsioon WHO hindas eile koroonaviiruse COVID-19 olukorra pandeemiaks ehk ülemaailmseks epideemiaks. Hinnangu juures väljendasid nad oma muret haiguse tõsiduse ja kiire leviku pärast ning selle peatamiseks on organisatsiooni hinnangul vaja otsustavalt rahvusvahelist koostööd. Meie Terviseamet on juba tõstnud tervisesüsteemi valmisoleku tasemele number 1, et olla valmis negatiivseteks arenguteks. Valmisoleku taseme tõstmine tähendab, et kiirabi ja haiglad on asunud täiendama varusid ja laiendama koroonaviiruse testimise võimekust.
Tervishoiusüsteemi ja ametkondade valmisoleku kõrval on endiselt väga oluline iga inimese enda personaalne panus. Nakatumise ennetamiseks tuleb järgida tavapäraseid hügieenireegleid, pesta käsi ja vältida kontakti hingamisteede haiguse sümptomitega inimestega. Eriti peaksime hoidma oma eakaid lähedasi ja hoiduma hingamisteede haigusi põdedes nende külastamisest. Pärast haiguse leviku riskipiirkonnast naasmist tuleb oma tervist 14 päeva jooksul jälgida ning palaviku, köha või hingamisraskuste esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga, küsida nõu perearsti nõuandeliinilt ja vajadusel kutsuda kiirabi. Koroonaviirusesse nakatumise kahtlus võib olla põhjendatud, kui inimene viibinud hiljuti haiguse leviku piirkonnas ning tal esinevad ka haigusele iseloomulikud sümptomid. Juhin tähelepanu, austatud Riigikogu, ka sellele, et need ja teised Terviseameti soovitused on hoolikaks täitmiseks. 14 päeva tuleb tõepoolest veeta kodus ja vältida kaupluses käimist, kinos ja teatrietendusi või kohtumisi sõpradega. Seda tuleb vajadusel tuletada meelde ka oma lastele või vanematele, ametikaaslastele, naabritele või sõpradele. Siin pole kohta eestlaslikule tagasihoidlikkusele. Teiste riikide kogemus näitab, et ajutine eraldumine aitab pidurdada viiruse levimist kõige tõhusamalt.
Terviseameti riskihinnangu kohaselt on koroonaviiruse riski piirkonnad praegu Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Sellele lisaks on Välisministeerium andnud soovituse vältida võimalusel reisimist Jaapanisse, Singapuri, Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Egiptusesse ja Iisraeli. Samas püsib oht sattuda karantiini või liikumiskeeldude mõjualadele ka teistes riikides.
Kõikidele haiglatele on antud juhised COVID-19 nakkuskahtlusega patsientidega tegelemiseks. Terviseamet on kaardistanud haiglate ja kiirabipidajate isikukaitsevahendite varud, sõlmitud on hankelepingud respiraatorite varu täiendamiseks Eesti tootjatelt ning samuti osaleme 20 Euroopa Liidu liikmesriigi isikukaitsevahendite ühishankes. Oleme hinnanud voodikohtade, sealhulgas intensiivravi voodikohtade arvu haiglates hetkel – ma rõhutan: hetkel – piisavaks, et koroonaviiruse võimaliku laiema levikuga elanikkonnas toime tulla. Kui haigete hulk suureneb, siis on võimalik rakendada valmisoleku järgmist taset, mis võimaldab piirata plaanilise abi kättesaadavust ja sellega haiglate võimekust suurendada. Lisaks on Ravimiamet saanud ülesande kaardistada koostöös Terviseameti ja Eesti Haigekassaga kriitiliste ravimite vajadused ning esitada ettepanekud täiendavate varude loomiseks.
Valitsus on veebruaris ja märtsis tegelenud intensiivselt koroonaviiruse levikust tingitud olukorra jälgimise ning sellele vajaliku reageerimisega. Samas, see olukord võib muutuda alati tundidega, mitte päevadega. Meie jaoks on olnud esmane ja kõige tähtsam ülesanne tegeleda meie inimeste tervise ja heaolu kaitsmisega. Selleks on Vabariigi Valitsus seadnud kuus eesmärki. Esiteks, tõkestada viiruse edasist levikut Eestis. Teiseks, tõkestada viiruse kohapealset levikut Eestis. Kolmandaks, tagada tervishoiusüsteemi suutlikkus viiruse tõrjeks ja sellest põhjustatud haiguse raviks. Neljas, tõsta inimeste teadlikkust viiruse leviku tõkestamisel ja sellest põhjustatud haiguse ravil. Viiendaks, tagada elanikkonna toimetulek viirusest tulenevate kaudsete mõjudega. Ja kuuendaks, tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.
Mõne nädala eest rääkisime hädaolukorra ohust. Väga austatud Riigikogu! Arvestades praegust maailma epidemioloogist olukorda ja koroonaviiruse levikut Euroopas, kasvavaid ohte Eesti majandusele, ettevõtlussektori tarneahelate raskusi, sise- ja välispoliitilisi väljakutseid ning erinevate riigiasutuste senisest operatiivsema juhtimisstruktuuri vajadust, võib minu hinnangul selgelt öelda, et oleme tegelikult jõudnud hädaolukorda, aga me saame sellest ühiskonnana ja igaühe kaasabil üle.
Täna hommikul otsustas Vabariigi Valitsus moodustada valitsuskomisjoni, mis juhib COVID-19 viiruse olukorraga tegelemist ning sellest tulenevatele rahvatervise ja majandusprobleemidele lahenduste leidmist. Komisjoni ülesanne on tagada viiruse levikuga seotud olukordade lahendamine, riigi ja kohaliku omavalitsuste sellealase koostöö korraldamine ning meie ressursside ja võimete koordineeritud kasutamine, võttes arvesse eelpool loetletud eesmärke. Komisjoni koosseisu kuuluvad haridus- ja teadusminister, justiitsminister, kaitseminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister ja välisminister, lisaks riigisekretär, ja seda komisjoni juhib peaminister. Komisjoni töö korraldamise tagab Riigikantselei.
Pärast valitsuse istungit toimus ka kabinetinõupidamine, kus otsustasime täiendavate meetmetena, mis kindlasti ei ole lõplik, lükata kruiisilaevade vastuvõttu edasi kuni 1. maini, lähtuda riigiasutuste töötajate, kohalike omavalitsuste, aga ka era- ja mittetulundussektori lähetuste ja sissetulevate visiitide korraldamisel Välisministeeriumi soovitusest, anda soovitus lükata enam kui 100 osalejaga avalikud üritused edasi, anda Terviseametile avaliku ürituse loa kooskõlastamise kohustus enam kui 100 osalejaga ürituse puhul ning ülesanne hinnata ka juba väljastatud lubade juhistele vastavust, lükata alates tänasest edasi kõik riigiasutustes planeeritud ekskursioonid (ma tean, et seda on ka teinud Riigikogu) ja avada 16. märtsist hiljemalt koroonaviiruse kriisitelefon numbriga 1247.
Kindlasti oleme valmis vastavalt olukorra muutustele ja ohuhinnangutele ka edaspidi pidevalt reageerima ning vajadusel uusi meetmeid kehtestama. Oleme leppinud kokku, et esimene Vabariigi Valitsuse komisjoni istung, mis sai äsja moodustatud, toimub täna kell 14.00.
Selle kõige juures on kindlasti väga oluline jälgida, et püsiks tasakaal meie inimeste vabaduste, ühiskonna üldise toimimise ja viiruse ohjeldamiseks vajalike sammude vahel. Tervisekriisil on oht paisuda laiemaks kriisiks, mis puudutab meie majandust, puudutab meie heaolu ja inimeste töökohtasid. Nende küsimustega tegelemiseks toimub tihe koordinatsioon ja infovahetus ka Euroopa Liidu liikmesriikide ning institutsioonide vahel. Samuti tegin täna hommikul eraldi ettepaneku oma Läti, Leedu, Soome ja Rootsi ametikaaslastele, et luua meie büroode vahel koordineeriv mehhanism, mille kaudu vahetada informatsiooni riikide meetmetest viiruse leviku tõrjumisel. Teisipäeval osalesin ka videokonverentsi kaudu Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide arutelul, mida juhtis ülemkogu eesistuja Charles Michel.
Ohuhinnangud ja viiruse levikut piiravad meetmed võivad liikmeriikides küll erineda, kuid on palju asju, mille kohta saame üksteiselt õppida ning ühiselt ära teha. Kindlasti on väga tähtis suunata rohkem ressursse tervishoidu ja teadustöösse, et kiirendada vajalike ravimite ja vaktsiinide väljatöötamist. Sellele on Euroopa Komisjon juba oma õla alla pannud. Samuti ei tohi me unustada Euroopa Liidu ning ka teiste riikide omavahelist solidaarsust ning peame hoiduma – ja ma rõhutan siin –, peame hoiduma meditsiinivahendite ekspordipiirangutest, mis võiksid teha kahju parasjagu kõige raskemas olukorras olevatele riikidele.
Väga austatud Riigikogu liikmed, head kuulajad! COVID-19 viiruse levik ning samaaegne nafta hinna langus on tõsiselt mõjutamas maailma ja Euroopa majandusolukorda. Seetõttu on ka Eesti jaoks olemas mitmeid ohumärke. Senised majandusprognoosid enam ei kehti, aga uute ja kindlate ennustuste tegemine on praeguses olukorras ülimalt keeruline. Seetõttu peame olema valmis ka võimalikuks majanduskeskkonna oluliseks halvenemiseks ning isegi languseks.
Valitsus teeb koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikide institutsioonidega endast kõik, et suurem majandusolukorra halvenemine õnnestuks ära hoida. Näeme, et praeguseks on koroonaviiruse levikust tingituna mitmed peamiselt turismiga seonduvad majandussektorid juba kahjusid kandnud, näiteks transport või reiside ning ürituste korraldamine. Samuti võivad ilmenda eratarbimise või välisnõudluse vähendamisest tingitud mõjud. Seepärast tuleb meil olukorda kaaluda ning tegeleda viisidega, kuidas juba kantud kahjusid pehmendada ning majanduskasvu toetada.
Selleks on nii Eestil kui Euroopa Liidul mitmeid erinevaid tööriistu, mida saame kasutada. Olgu nendeks siis kahju kannatanud sektorite fiskaalmeetmete kaudu toetamine või võimalike riiklike investeeringute suurendamine. Eelkõige vajame me kiire mõjuga ja hästi sihitud samme, mis loomulikult tuleb hoolikalt läbi mõelda. Riigi rahanduslikus mõttes Eesti hätta ei jää, sest meil on piisavad finantsvahendid ja vajadusel teistest riikidest oluliselt suurem võimekus ka laenata. Pean võimalikul olukorra halvenemisel esmajoones oluliseks keskenduda Eesti majanduse toetamisele ning elavdamisele, mitte selle kärpimisele.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on öelnud, et nad on samuti valmis kasutama kõiki vahendeid, et Euroopa majanduse praegused tagasilöögid edukalt üle elaks. Euroopa Liit annab liikmesriikidele seoses haiguspuhanguga rohkem struktuurivahendite raha ette kätte, et liikmesriigid saaksid kiirendada tuge terviseabile, aga samuti panustada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning tööturu toetamist. Teisipäevase videokonverentsi arutelu käigus jäi samuti kõlama, et vajalik on otsustav tegutsemine ettevõtetele kindluse andmisel. Seda näiteks riigiabi meetmetega ning stabiilsuse ja kasvu paktis lubatud paindlikkuse kaudu, et tagada ettevõtete konkurentsivõime ja kindlus tööturul ning vältida pikaajalist negatiivset mõju meie majandusele. Sellised sammud ning otsused on kindlasti Eesti huvides.
Austatud eestimaalased! Välisministeerium jälgib meie välisesinduste kaudu teistes riikides kehtestatud meetmeid, uuendab reisihoiatusi ja tagab esinduste toimepidevust kriisipiirkondades. Lisaks uurime võimalusi, tõstatamaks koroonaviiruse leviku küsimusi ka ÜRO Julgeolekunõukogus.
Välisministeeriumi reisisoovitused pole seejuures antud kergekäeliselt, vaid need tuginevad kahele põhimõttele. Kodanikke informeeritakse riskipiirkondadest, kus viirusega nakatumise oht on kõrge, samuti hoiatatakse võimalikest reisitõketest, mis on seotud nakkuspiirkondades liikumiskeeldude kehtestamisega. Me kõik peame suhtuma neisse reisisoovitustesse tähelepanu ja vastutustundega. See puudutab lisaks puhkusreisidele ka töölähetusi. Oleme ka Riigikantseleis otsustanud kõik peaministri lähimal ajal planeeritavad välislähetused edasi lükata või ära jätta. Ainsana on veel märtsi lõpus toimuv Euroopa Ülemkogu kohtumine plaanis, kus arutatakse muu hulgas kindlasti ka meetmeid koroonaviiruse tõkestamiseks.
Vältimatute reiside puhul on oluline need Välisministeeriumi kanalite kaudu registreerida, et riik saaks vajadusel pakkuda tõhusat konsulaarabi ning osutada ootamatuste korral oma abi ja toetust. Viirusepuhangu algusest saati on olnud üks Eesti kodaniku evakueerimine, kui nakkuse algkoldest Hiinast aidati koju seal viibinud inimene. Meie saatkonnad on vajaliku abi pakkumiseks pidevas valmisolekus.
Väga austatud rahvasaadikud! Ma tuletaksin siinkohal meelde oma hea ametikaaslase ning endise tervise- ja tööministri Riina Sikkuti eilseid sõnu Riigikogu infotunnis, et liigume praegu nii tervishoius kui ka majanduses eemale sellisest tavapärasest toimimisest, pigem olukordade poole, kus rakendatakse erakorralisi meetmeid. Ja sellises olukorras on infol, parimal teadmisel ja ekspertide kaasamisel veel tähtsam roll, et riskid maandada, abi osutada ning paanikat, mis tegelikult võimendab kahjusid, ära hoida. See ei ole kindlasti aeg poliitiliste lahingute pidamiseks, vaid koostööks, ühiste prioriteetide seadmiseks ja teadmistepõhiseks otsustamiseks. Seepärast pöördun ka kõigi teie poole, väga austatud Riigikogu liikmed. Haigused käivad ikka mööda inimesi, mitte mööda kive või kände, nagu teadis kõneleda vanarahvas. Seepärast ei sõltu ka nende vastu ühiskonna võitlemine erakondade liikmelisusest või erakondade maailmavaatest. Ma tänan teid, et te olete andnud oma kommunikatsioonis läbimõeldud ja tasakaalukaid ning riiki ja ametkondi seni astutud sammudes toetanud. Olen veendunud, et ka kõik teie olete kaalunud neidsamu küsimusi ning vaaginud üsna sarnaseid lahendusi, mis ka valitsuse aruteludes on päevakorral olnud, ning analüüsinud nende asju ja asjakohasust. Ma kutsungi teid kõiki ülesse praeguses olukorras kaasa mõtlema ja lahendusi pakkuma. Seda nii parlamendi, komisjonide, fraktsioonide kui ka üksikliikmete poolt. Kindlasti on oma ettepanekud ja mõeldavad lahendused võimalik sõnastada ka Riigikogu vanematekogu tasandil, mis oleks kujunenud olukorrale vastuseismisel oluline ja vajalik panus. Ma tänan teid ka juba kõlanud mõtete eest, nagu oli näiteks Kaja Kallase eilne üleskutse.
Lõpetuseks olen ma väga tänulik kõigile Eestimaa inimestele, ametkondadele, kes on seni koroonaviiruse leviku jälgimise ning sellele vajalikel viisidel reageerimisega tegelenud, loomulikult kõigile tervishoiutöötajatele ja Politsei- ja Piirivalveametile, kes on olnud selles võitluses esiliinil. Samuti panen meile kõigile südamele, et hoiaksime iseenda ja oma lähedaste tervist ning mõtleksime oma käitumise läbi ka enda ümbritsevate inimeste osas, seda eriti riskigruppidesse kuuluvate eakamate inimeste või teiste nõrgema tervisega kaasmaalaste osas. Ma kinnitan teile siit auväärsest Riigikogu kõnetoolist, et kui tegutseme kõik koos ja igaüks eraldi pingutades, rahulikult mõeldes ning kainelt kaalutledes, üksteisest lugu pidades ning ühiskonnana panustades, siis saame ka praegusest keerulisest olukorrast üle. Soovin siiralt jõudu ja tervist Eestimaa inimestele ja Eestile! Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu, härra peaminister! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea esimees! Hea peaminister! Kas haridusasutuste sulgemine oleks proportsionaalne ennetava meetmena? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Punkt 1, punkt 2, minu meelest see oli circa 20 tundi või natukene rohkem enne, kui tuli teade esimesest nakatunust Tallinna Kristiine Gümnaasiumis. Ja me just ka valitsuse tasandil seda arutasime, et mida siis haridusasutustega teha, kui selline juhtum peaks tulema. Toona seda infot veel ei olnud. Nagu ma ütlesin oma kõnes, see olukord ei muutu minu meelest mitte enam päevadega, vaid tundidega. Ja kabineti tunnetus oli väga selge ühine tunnetus, et kui selline asi juhtub, siis Terviseamet ütles, et selle ametiasutuse täielik puhastamine võtab aega circa 48 tundi, kaks ööpäeva, aga ütles ka seda, et nakkuse peiteperiood ka lähikontaktsetel võib olla kuni 14 päeva. Sealt tuli see mõte, et kui selline asi peaks juhtuma näiteks lasteaias, põhikoolis või gümnaasiumis, keskkoolis, siis tuleb see kool sulgeda vähemalt kaheks nädalaks. Loomulikult Terviseameti ja koolipidaja koostöös.
Nüüd, ma arvan, et hetkel, kui me räägime ainult konkreetselt tänasest kellaajast, sest me ei tea, mis järgmisel minutil võib juhtuda, on olnud see proportsionaalne, et see kool on suletud. Ma tean seda, et lapsevanemad on öelnud seal koolis, et nad väga soovivad, et kui kool avatakse, siis enne on teada, et need testid ja proovid, mis on olnud positiivsed, oleksid negatiivsed, siis saab kooli avada. Minu tunnetus on, kui nüüd korraks natuke laiemalt võtta – ja ma rõhutan, et see on praegu ainult minu tunnetus, sest me ei ole sellist otsust valitsustasandil teinud –, et kui neid juhtumeid peaks tulema rohkem, siis minu meelest on täiesti proportsionaalne minna täieliku sulgemise peale haridusasutustes, olgu see siis lasteaed, põhikool või gümnaasium. Võib tuua siia veel ühe paralleeli ja see on uus info eilse päevaga. Eile õhtul oli minul juttu Saaremaa vallavanemaga, kes täna on teinud siis ka ju otsuse, kui ma eksi, 14 kooli ja kaks lasteaeda sulgeda järgnevaks kaheks päevaks, täna ja homme, Saaremaal. Jah, me võime öelda, et meie kaunis ja kõige suurem saar Saaremaa on mõnes mõttes isoleeritud, selles mõttes mere kaudu, ja seal võib võib-olla see nakkuse ja paanika oht on kindlasti – tema sõnade järgi just paanika oht eile oli – päris suur. Ma arvan, et see oli väga õige tal. Nii et vastus teile on, et kindlasti ma toetan seda, et kui me näeme neid juhtumeid nüüd rohkem, siis minu meelest on täiesti mõistlik ja proportsionaalne kaaluda ka kõikide haridusasutuste sulgemist. Ja ma arvan, et kui seda teha, siis ei tasu seda teha vähemaks, kui 14-ks päevaks. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Riho Breivel, palun!

Riho Breivel
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! See on selge, et selliste haiguspuhangute puhul ei saa rääkida, kas on proportsionaalsed need meetmed või ei ole proportsionaalsed, sellepärast, et on näha, et haigus on haaranud ikkagi kogu maailma. See tähendab seda, et tuleb väga tõsiselt asjasse suhtuda. Mul on küsimus, et millest tingituna on üles tõstetud see probleem, et sada inimest võib koos käia, sest minu arust see on juba küllaltki suur arv, mis hakkab seda haiguse levikut mõjutama.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Ma saan aru, et jutt või küsimus on sellest nn 100 määrast või piirmäärast. Põhjus on järgnev. Väga mitmed Euroopa riigid on täna teinud otsuse, kus nad on siis just rääkinud sellest kahest kriteeriumist. Üks on kriteerium, mis on välisüritused ja teine kriteerium on see, mida tehakse siseüritustega. Kui vaadata siin erinevate Euroopa riikide näiteid, siis on toodud välja erinevad piirid välis- ja siseürituste piiride osas. Näiteks, Austria on öelnud, et rohkem kui 500 inimesega välisüritustes ja enam kui 100 inimesega siseürituste puhul. Tema on veel öelnud niiviisi, hetkeinfo kohaselt, et seal hulgas on ka erapidude keelamine. Prantsusmaa on siis 9. märtsil keelanud rohkem kui 1000 inimese kogunemise, aga me peame arvestama, et ka Prantsusmaa elanike arv on üle 65 miljoni. Sloveenia on öelnud, et üle 100 osalejaga kogunemised keelustatakse ja elanike arv on natuke üle 2 miljoni. Tšehhi on samuti keelanud üle 100 inimesega kogunemised, elanike arv on üle 10 miljoni. Jah, tõesti, Sloveenias ja Tšehhis eilse õhtu seisuga on haigusjuhte ka rohkem kui Eestis, vastavalt siis 34 ja 64. Nii et kui küsida, siis eks kuskile tuleb see mõistlik piir panna, alati võib ju küsida, kas see piir peaks siis võib-olla olema kaks inimest, sest ka siis on ju oht. Aga kui võtta ka siin Terviseametiga konsulteerides, ka täna hommikul Terviseameti juhiga konsulteerides, siis ka tema tunnetus on just see, et kui seal on 100 või rohkem inimest, siis neid üritusi ei oleks soovitatav lähiajal pidada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Madis Milling, palun!

Madis Milling
Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab piirangute mõju riigikaitsele. Kas valitsusel või siis konkreetsemalt kaitseministril on täna nägemus, mismoodi neid piiranguid rakendatakse näiteks Kaitseväe, Kaitseliidu õppustel või mis mõju saab olema kas või maikuus toimuvale suurõppusele Kevadtorm? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Hästi lühikene vastus on see, et isegi täna hommikul korra oli sellest juttu ja jäi kokkulepe, et tuleme täna kell kaks, kui see valitsuskomisjon tuleb kokku, selle juurde tagasi. Jah, loomulikult õigustatud küsimus, puudutab väga selgelt ka kaitsevaldkonda, puudutab ka õppusi. Ja püüame anda nii ruttu kui võimalik ka need siis juhised ja selle info. Nii et teema on kindlasti aktuaalne ja ma arvan, et täna juba peale lõunat seda arutame. See on ka üks põhjus, miks oli ka valitsuse arvamus, et kindlasti peaks kaitseminister sellesse valitsuskomisjoni kuuluma. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Signe Kivi, palun!

Signe Kivi
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister, suur tänu tänase avalduse ja info jagamise eest, mida pakutakse ka viipekeeletõlke kaudu! Loodan, et enamik Eesti elanikke on sündmuste arenguga kursis. Aga küsimus puudutab just vanemaid inimesi ja üksikult elavaid vanureid, kellel võimalik et puudub ravimi- ja toidutagavara. Millist tuge pakub valitsus kohalikele omavalitsustele, et kohtadel oleks võimalik inimestele infot ja abi pakkuda? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Suur tänu selle küsimuse eest! Jah, te väga õigesti ütlete, et tõesti kõige, ütleme, kriitilisema osa ühiskonnast või ohtlikum on see viirus – vähemalt tänase info kohaselt – eakatele ja ka neile, kes põevad raskeid haigusi. Nüüd, väga õige küsimus – milline on see tugi riigi poolt kohalikele omavalitsustele? Väga üldiselt öeldes, tugi on kindlasti igakülgne. Me oleme andnud välja nii e-kirjad kui ka otsepost, mille kohta eile infotunnis siin Helmen Kütt mitu korda küsis, peaks kohe jõudma inimesteni. Ja tugi on KOV-idele loomulikult see, et ühelt poolt KOV-id peavad sellist sotsiaalhoolekannet ja sotsiaalabi pakkuma. Neile on ka ju kõige täpsemalt teada oma valla või siis oma omavalitsuse abivajajad, aga kui te küsite rahalise toe kohta, siis valitsus on otsustanud ka selle, et kindlasti nende meetmete rakendamisel me ei saa arvestada sellega, et valitsus ei pea ühel hetkel ka reservfondist rahalisi eraldisi tegema. Samuti on riigi haldusministrit palutud pidevalt informeerima ja neid valitsuse otsuseid edasi andma kohalikule omavalitsustele. Nii et tugi on kindlasti igakülgne, kas või see eilne juhtumgi. See küll ei puuduta otseselt eakaid, mis teie küsisite, aga kas või see haridusasutuste aspekt, see oli, ma ütleks, sellises kiires operatiivses olukorras väga mõistlik, et eile toimus siis vallavanema, ütleme, koordineeritud tegevus koostöös haridus- ja teadusministriga ja ka minuga. Ma arvan, et nii see peabki olema. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaminister! Ma tahaksin ka soovida valitsusele jõudu ja ratsionaalset meelt. Kindlasti on mõistlik need ebamugavused ja piirangud ja väiksemad kahjud ära kannatada ja üle elada, selleks et ära hoida võimalik palju suurem kahju. Aga ma küsiksin konkreetselt nüüd nende meetmete ja abinõude kohta, mida te täna hommikul valitsuses arutasite. Ma saan aru, et mõned piirangud, kas või see külastuste piirang, noh, asutus pannakse kinni, pääslast ei lasta kedagi läbi, või kruiisilaevade sisenemine, sadamaluba ei saa, asi selge. Aga kuidas, millised on need meetmed ja hoovad ja instrumendid, et tagada teistest soovitustest või piirangutest kinnipidamist? Võtame kas või lähetused. Ma ei mõtle Riigikantselei lähetusi, aga erasektori lähetusi, või kas või neid üle saja osalejaga ürituste korraldamisi või siis reisisoovitusi, lennukid ju lendavad nendesse ohustatud riikidesse. Millised on need instrumendid ja hoovad, et tagada nendest soovitustest ja meetmetest kinnipidamine? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Tänan hea sõna eest, aga lähen kohe küsimuste vastamise juurde. See on väga õige, et küsitakse täpselt, et kui on mingi meede, et kuidas siis kõike seda konkreetselt täita. Ja kindlasti on ka mingid kohad võib-olla, kus need vastused täienevad pidevalt. Teie üks küsimus oli, kuidas täita siis näiteks üleskutset, et välislähetusi erasektoris me ei tee. Nagu te ise ka ütlesite, et kui me räägime ministeeriumitest või avalikust sektorist, siis see on üsna kerge täita, et kui see on valitsuse selline juhis. Aga kui me räägime nüüd erasektorist, siis ma pean kõigepealt ütlema, et olen ka mina ise mõelnud, et, ütleme, need Terviseameti üleskutsed, mis hetkel väga paljud on olnud ka soovituslikud, et kuidas siis neid täidetakse. Et kui me võtame näiteks selle üleskutse, kus Terviseamet on öelnud, et lükake palun edasi rahvusvahelised suurüritused teise poolaastasse, siis mõtlesin ka mina sellesama küsimuse peale, et kuidas nüüd see rakendamine siis erasektoris toimub. Kui me võtame kas või ühe suure rahvusvahelise ürituse, mis on traditsioonidega, seesama Tallinna muusikanädal või Tallinn Music Week, kes tegi siis üsna ruttu selle otsuse, et ta lükkab selle edasi. Ma tean seda näiteks, et energeetikasektoris on edasi lükatud suur rahvusvaheline nõupidamine, mis siin suve alguses pidi tulema, ka aasta teise poolde või seda plaanitakse siis teha. Siis ma tahan öelda, et minu arust erasektor on päris tõsiselt võtnud juba neid soovitusi. Nüüd kui on küsimus, kas hetkel saab valitsus öelda tänases, ja nagu ma ütlesin oma kõnes, et minu meelest me ei räägi enam hädaolukorra ohust, vaid täna me oleme selgelt uuel tasandil, see on hädaolukord, siis jah, selliseid konkreetseid käskkirjasid või määrusi hetkel ei saa veel teha. Seda võimaldaks näiteks eriolukord, kui me vaatame seadusest ja juriidikast tulenevalt, ja seda on valitsus mitmel korral juba arutanud ja ei saa ju öelda, et me ühel hetkel ka sinnani välja jõuame.
Nüüd teie küsimus veel, need avalikud üritused, kas siis 100 peale või 100 alla. Üks on selge, et me palume, et kõik, kes tulevad seda avaliku ürituse luba taotlema, et nii sarnaselt nagu tänasel hetkel no enamus juhtudel või paljudel juhtudel peab sinna andma näiteks Politsei- ja Piirivalveamet või Päästeamet oma kooskõlastuse, et seda hakkaks tegema ka Terviseamet. Nüüd minu arvates, mis ma ütlesin eile ka välja siit Riigikogust, ma olen jätkuvalt sellel meelel, et kui me räägime üritustest, kus on 100 või rohkem inimest, siis minu meelest neid ei ole soovituslik korraldada tänasel hetkel Eestis ja selle peale tuleks tõsiselt-tõsiselt mõelda. Mõned riigid on teinud ju siin väga konkreetse sellise juhendi, et inimeste istumiskaugus üksteisest on fikseeritud. Nii et see on, need on need tänased sõnumid.
Kui rääkida kruiisilaevadest, siis eeskätt see on, nagu me ütlesime, et enne 1. maid ei pea Eestisse, ei tohi tulla ükski kruiisilaev. See on eeskätt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rakendada, eeskätt loomulikult hetkel me teame seda, et peamine see koht on ju Tallinna Sadam, ja koostöös Tallinna Sadamaga. Eks need meetmed tuleb nii kiiresti kui võimalik anda teada ka siis nendele reederitele või ettevõtetele, kes on plaaninud neid kruiisiturismireise siia Eestimaale teha. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Suur tänu! Austatud peaminister! Võimalik, et oleme suurde kriisi sisenemise lävel ja kõik võimalikud preventiivsed tegevused on muidugi olulised, samavõrd ka kriisikommunikatsioon. Selles suhtes on oluline, et teie sõnumid ja valitsuse sõnumid jõuavad tõesti igaüheni. Hea näide selles, et siit teie ülekanne kanti üle ka viipekeelse tõlke toel, kindlasti teie kõne tekst tõlgitakse muudesse keeltesse, aga on siiski vaegkuuljate grupp, mitteviipekeelsed kuulmislangusega inimesed, kelleni peab see tingimata jõudma. Mul on sellega seoses teile mitte niivõrd küsimus, kuivõrd palve teie büroole, et teie kõne tekstid ja edasised kriisisõnumid kindlasti saadetakse Eesti Vaegkuuljate Liidule ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale, kes siis kiirelt saaks oma sisevõrgustikus teie ametlikke kriisisõnumed jagada. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, härra Jaanson! Ütlen, et eile õhtul veel sai räägitud sellestsamast teemast, mis on seotud info jagamisega vaegkuuljatele kõige laiemas prismas, sotsiaalministriga. See, mis te nüüd ütlesite konkreetse ettepaneku, et kõik need otsused ja dokumendid saata ka vaegkuuljate liidule ja laiemalt, jah, kindlasti me seda täna teeme. Luban, et ka eraldi selle teema tõstatan täna valitsuskomisjonis kell kaks, sotsiaalminister on samuti selle liige. Nii et vastus on loomulikult, et igasugused sellised ettepanekud on väga teretulnud ja nõuavad rakendamist koheselt. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul on selline küsimus. Täna hommikul me kuulsime, et USA kuulutas oma piirid kinni Euroopast tulevatele inimestele. Kas meil on kindlus, et kõik inimesed, kes sisenevad Eestisse, on siiski, ütleme, kuidagi kontrollitud, et need termokaamerad töötavad ja et see on abiks ja ... Mis te ütlete selle asja kohta? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Ka mina olen mures piiride osas. Ja kui me räägime nendest termokaameratest, ta kindlasti on, kui neid paigaldati – ja me peame ju rääkima mitte enam tänasest päevast, vaid kui neid paigaldati, see oli juba circa seitse kuni kümme päeva tagasi –, siis ühelt poolt loomulikult, kui nad fikseerivad kehatemperatuuri, siis seal vastavad persoonid on olemas, aga ei ole termokaamerad selgelt ju mingi imerohi, see on arusaadav. Neid termokaameraid on ju ka ainult neli tükki: Tallinna terminalides A ja D ja kaks tükki siis lennujaamas. Küll, mida ma soovin öelda, me oleme nüüd ju teinud järgmise sammu, et ka maismaapiiridele – ja seda, mis ma ütlesin kõnes, ma soovin selle üle korrata teie ees – Politsei- ja Piirivalveamet, samuti ka Sotsiaalministeeriumi valdkond teeb kõik pingutused selleks, et inimestele a) infot jagada, aga teiseks, b) ka nende kehatemperatuuri kontrollida. Mina arvan, et see Vabariigi Valitsuse komisjon annab sellises juhtimistasandis palju rohkem selgust, võtab ka vastutuse täielikult sinna ja annab ka konkreetsust. Minu meelest tuleb astuda ka järgmisi samme, kui me räägime meie piiridest.
Kui te küsite, kas kõik on tehtud, siis selge on see, et kõik ei ole täna tehtud, ja need valikuvõimalused, mida riik võib veel teha, on palju laiemad. Mida ma selle all silmas pean? Ma pean selle all silmas, et minu meelest tuleks täielikult hakata arutama ka selle üle, mis on võimalused siis nn piirikontrolli ajutiseks rakendamiseks, kui seda on vaja. Me teame täna seda, et Rootsis on väga palju neid inimesi, kes on nakatunud. Meil on täna olemas Tallinn–Stockholm–Tallinn laevaliin. Ma arvan, et need teemad tuleb kõik täna peale lõunat panna tõsiselt lauale, kuidas siis neid, ütleme, võimalikke ohukoldeid piirata nii palju kui võimalik. Ja mingitel hetkedel, kui me näeme, et see olukord vajab nii resoluutset sekkumist, siis me saame veel siin palju jõulisemaid samme astuda. Nii et vastus teile: kindlasti kõiki meetmeid hetkel veel ei ole rakendatud, mida meil oleks võimalik rakendada. See nõuab, ma arvan, teatud juriidilisi samme. Aga neid teemasid, et näiteks needsamad laevaturistid, et siin astuda.
Me teame seda, et ka näiteks lennuliikluses on palju arutatud selle üle, kas on võimalik siis teatud lende ära keelata. Selle üle on riigi juristid päris tõsiselt pead vaevanud. No nii palju, kui siin on hetkel, mis ma saan öelda, et Eesti lennuliiklus toimib osana Euroopa lennuliiklusest, me oleme siis n-ö viimaseks sihtpunktiks ja ilma teiste liikmesriikideta lendude piiramise koordineerimiseta kindlasti tekiks olukord, kus ka Eestisse lendajad jääksid piltlikult öeldes lõksu – ma ei tea, kas Frankfurti või Kopenhaagenisse või teistesse lennujaamadesse – ja Itaaliast naasvad kodanikud, kes tahavad Eestisse tagasi pöörduda peaksid hakkama valima mingisuguseid alternatiivseid viise, kas on see siis lend Riia lennujaama ja läbi selle siis maismaatransport Eestisse. Ja nii on ju ka neid nakatunuid tegelikult Eestisse tulnud. Nii et ma täielikult arvan, et neid lisavõimalusi ka piiride osas tuleb väga tõsiselt kaaluda. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Lauri Läänemets, palun!

Lauri Läänemets
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Need inimesed, kes 14 päeva peavad kodus olema, neile on väga oluline see, et kuidas neil palgatingimustega on. Paljude jaoks poolest palgast loobumine, poolest kuupalgast loobumine võib väga rängalt mõjuda. Ma vaatasin kui ma õigesti mäletan, siis te eile vist ütlesite ja kirjutasite ka oma Facebookis, ma nüüd vaatasin järgi, ma ei leidnud seda, aga olge hea, kinnitage üle, et kas valitsus on andnud suunise perearstidele, et need, kes 14 päeva peaksid kodus olema, et neile on võimalik välja kirjutada siis haigusleht. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kõigepealt selle haiguslehtede osas. Ma olen nõus, kui ma ei eksi, mida vist härra Aivar Sõerd siin ütles, ja ta ütles seda, et küsimus on ju selles, et kas me püüame teha kõiki meetmeid ja kõik need meetmed on ju mingites eluvaldkondades valusad. Majanduses on kindlasti need meetmed valusad. Aga kokkuvõttes, mida ma ütlesin ka eile Riigikogu infotunnis, mis on minu meelest peamine, on see, et tagada Eesti inimestele tervis ja elu. See on punkt 1, see on kõige-kõige olulisem ja kõige tähtsam. Nüüd see, mis ma ütlesin eile, ma saan ka seda teile täna öelda, et kõigil haigestunutel ja lähikontaktsetel on õigus oma perearstilt haiguslehte taotleda ning hüvitist saada. Riskipiirkondadest saabunute puhul lähtub perearst konkreetsetest juhtumitest, see on siis sümptomite olemasolu, võimalik kokkupuude nakatunuga. Nii et see on see, mis ma eile ütlesin, ja kindlasti jään nende sõnumite juurde.
Nüüd ma saan aru, et teie olete oma ettepaneku täna siin Riigikogu istungi rakendamisel teinud, et muuta seadust. No eks siis seda peab Riigikogu hakkama arutama. Aga ma usun, et täna jah, Terviseametit on ka palutud, et ta annaks edasi sõnumi esmatasandi arstiabile, et see suhtumine, kui inimesed vajavad haiguslehte, soovivad koju jääda, see oleks tänases olukorras võimalikult mõistlik, ja vastavalt sellele, nagu ma teile vastasin, et need palved ja juhised on edasi antud. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Ka mina soovin teile jõudu ja seda, et valitsus hoiaks tempot. Mida varem vajalikud otsused tehtud saavad, seda edukamad me tõenäoliselt riigi ja rahvana selles kriisis ka oleme. See on selge. Üldisemalt ma tahtsin küsida majandusvaldkonna kohta, et mis seal need meetmed on, aga ma kahjuks pean küsima natukene konkreetsemalt ühe ürituse kohta. Ma olen teiega nõus, et tänasel ajastul öelda, et üle 100 inimesega suured üritused võiksid joone alla saada. Aga mida sellise üritusega, kui me vaatame, Tallinnale kuuluvas Tondiraba hallis on homme – ja ma rõhutan, et see ei ole küsimus kuidagi muusika maitsest, et mulle Philipp Kirkorovi laulud ei meeldiks, aga – 7500-kohalises saalis on kontsert tulemas ja seal on veel suurüritusi tulemas. Kas riik suudab anda sõnumi, et sellistele üritustele, kuhu tulevad väliskülalised igalt poolt mujalt, saaks ka joone alla, võimalikult konkreetselt? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kui me räägime kõigepealt üldiselt, siis kõik üritused, mis on rahvusvahelised – ja kui väliskülalised tulevad, eks nad siis rahvusvahelised ole, ehkki, jah, võib alati küsida, et mis hetkest hakkab rahvusvahelisus, kas ühest väliskülalisest või 10-st või 25-st –, tuleb lükata selle aasta teise poolaastasse vähemalt. See küsimus, mis te küsite väga konkreetselt ühe kontserdi kohta – üksikjuhtum, samas väga suur üksikjuhtum. Ma usun, et selle üksikjuhtumi osas ka täna püüame siis arutelu peale lõunat avada. Selge on see, et ega selle viiruse tõkestamisele selle ürituse toimumine midagi kaasa ei aita. Vastupidi, kindlasti soodustab, eriti veel siseruumides, mis on ohtlik. Kindlasti täna siit Riigikogu kõnetoolist öelda, et nüüd see üritus jääb ära või mitte, see on natuke ennatlik, aga tuleb tõesti tõsiselt sellesse suhtuda ja teha vastavad võimalused ja otsused täna peale lõunat. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Sven Sester, palun!

Sven Sester
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister, ka mina tänan teid selle ülevaate eest ja see, et valitsus võtab n-ö positsioone! Minul ei ole üksikjuhtumite kohta küsimus, mul on pigem see olukorra kaardistus, ma saan aru, on selline, et sissetoomise risk on kõrge, kohapealne piiratud levik keskmine kuni kõrge ja kohapealne laialdane levik hetkel veel madal. Ma saan aru, et tegelikult me oleme olukorras, kus otsused, mis hommikul võivad tunduda ebaratsionaalsed, võivad õhtul olla juba hilinenud.
Mul on kaks küsimust, üks on selline konkreetsem, mis on seotud 100+ üritustega. Te ütlete, et see on soovituslik, ja samal ajal ütlete, et loataotlus, Terviseamet hakkab seda hindama. Ma ei tea, mille järgi ta peaks siis hindama, mis need õnnetud inimesed, kuidas nad üldse hindavad? Siit tuleb mul teine küsimus. Kas me ikkagi ei peaks juba mõtlema samm edasi? Minu meelest see eriolukorra väljakuulutamine oma olemuses tegelikult ei ole midagi, eriolukord ise tegelikult ei tähenda veel midagi, küll aga see annab teatavad hoovad võimalikeks kiireteks muudatusteks. Ma saan aru, et te olete seda arutanud, aga kas see on liiga ebaproportsionaalne praegusel hetkel, ka sellise otsuse tegemine? Kaks küsimust: 100+ ja eriolukord.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Tuleme selle suurema otsuse juurde, see eriolukord. Jah, täna 10.52 sellele öelda, et hetkel ei ole valitsus veel olnud selles valmiduses, et eriolukord välja kuulutada, mis ei tähenda seda, et ühel hetkel ka lähemas tulevikus ei pruugi see nii minna. Nüüd ma arvan, et siin Riigikogu kõnetoolis on ka aus ja paslik öelda, mida see siis tähendaks, et mida eriolukord siis juurde annab. Kõige olulisemad meetmed, mida siis koroonaviiruse puhul võib eriolukord juurde anda, on järgnevad. Kõigepealt, punkt 1, kehtestada viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduste piirangud, saab kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida. Punkt 2, avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud, võimaldab piirata avalikke koosolekuid ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas. Punkt 3, kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjuseks on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise osas ja lisaeelarve eelnõu algatamise osas. Punkt 4, samuti saab kulude katmiseks kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid. Lisaks võimaldab eriolukord ka õiguse anda korraldusi, seda seadus ütleb välja hetkel nii, et eriolukorra juhil on õigus anda korraldusi epideemia hädaolukorra lahendamiseks eriolukorra tööde juhile, asutusele ja muudele avaliku halduse ülesandeid täitvale isikule, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi. Teiseks, töökohustus füüsilisele isikule, kohustus tööd teha, ainult siis, kui pädevad asutused või nende kaasatud vabatahtlikud ei saa seda teha või ei saa seda õigel ajal. Kolmandaks, vallasasja sundvõõrandamine. Neljandaks, asja sundkasutus. Viiendaks, valduses eriolukorra tööde tegemine. Kuuendaks, ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine elutähtsa teenuse osutajale ja sideettevõtjale. Seitsmendaks, Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamine. Nagu ma varasemalt vist juba vastasin, ütlen ka teile, härra Sester, et seda on mitmeid kordi põhjalikult arutatud. Eriolukorra väljakuulutamine – peavad olema ka täidetud seaduse osas teatud tingimused. Mis need on siis? Näiteks, punkt 1, et tegemist on nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorraga. See oli see, mida me täna hommikul ka arutasime nii sotsiaalministri, riigisekretäri kui ka Terviseameti juhiga ja me leidsime, et täna tuleb tõsta see tasand hädaolukorra ohust hädaolukorra tasandiks. Teiseks, hädaolukord ei ole lahendatav ilma eriolukorra juhtimiskorralduseta. Ja kolmandaks, hädaolukorra lahendamiseks on vaja rakendada eriolukorra meetmeid. See on siis see nn seaduslik või juriidikabaas.
Nüüd, et see 100 ürituse osas, nagu ma ütlen, tänases seisus, jah, seda, mis ma ütlesin ka eile, ütlen ka täna välja, et minu arvates neid üritusi ei ole mõistlik pidada. Need kahjuks aitavad kaasa selle viiruse levikule, mitte tõkestamisele, või selle ohu levikule. Me näeme täna, et mis on tagantjärgi tarkus ja mõnikord ka tagantjärgi tarkus on hea tarkus, võib julgelt öelda, et ka teatud spordiüritused, mis toimusid näiteks Saaremaal, et see ei olnud mõistlik seda korraldada ja väga suure tõenäosusega sealt see haiguse levik Saaremaale või viiruse levik Saaremaale tuli. Nii et ma usun, et kui me liigume juba järgmisse faasi, siis on see mitte, sellest soovitusest saab juba kohustus ja mitte ainult kohustus avalikule sektorile, vaid loomulikult ka erasektorile. Jah, eraldi tuleb vaadata, nagu ma vastasin eelnevalt, et mõnes riigis on siia sisse pandud ka nn erapeod või erakogunemised. Neid ka Eesti riigis on. Nii et minu meelest tuleb siis ka juriidiliselt selle peale korra mõelda, et kuidas seda on võimalik rakendada. Igal juhul nende sammude astumiseks vajaduse korral olen mina ja mulle tundub, et valitsus täielikult valmis. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh, austatud aseesimees! Hea peaminister! Kindlasti sellises olukorras on ülioluline püüda anda ka väga selgeid sõnumeid. Mis puudutab seda 100+, enamus meie koolid on 100+, peredega käiakse reisimas Rootsis – ma loodan ja soovin jõudu, et see komisjon siis ka edaspidi neid selgeid sõnumeid annaks. Aga minu küsimus. Me peame suutma vaadata ka ettepoole, mitmed riigid on teinud hinnanguid teadlaste abil, kui kiiresti viirus levib, millised on nende riikide numbrid, milline on vajadus siis ka nende hingamisaparaatide järgi, mida siis raskemate juhtude puhul kasutada vaja on. See ei ole mitte selleks, et inimesi hirmutada, vaid vastupidi, et olla valmis aitama kõige hullemas olukorras. Kas Eestil on need hinnangud tehtud, kas me teame kui palju meil on neid vastavaid aparaate? Ja juhul, kui meil neid ei ole piisavalt, kas me jõuame neid veel ka juurde hankida?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! See üks põhimõte, mida ma ütlesin ka kõnes välja, kus me näeme, et on hakanud natukene takerdusi tulema, on just meditsiinitarvikute liikumine üle piiride. See puudutab Euroopa Liitu, aga see puudutab ka teisi riike, kus on teatud takistused tekkinud piiridel. Nii et see on minu meelest hästi oluline, et seda rõhutada. Ja palun ka, Riigikogu liikmed, teie abi, et kui te suhtlete oma ametikaaslastega, kas e-kirja või telefoni teel tänase hetke situatsioonis, siis kindlasti ka seda alati mainida. See võib tekitada ühel hetkel väga suuri probleeme, kui pannakse nende tarvikute peale piirid kinni ja siis see riik, kes neid kõige rohkem vajab, neid ei saa. Kui te küsite, kas Eesti on need hinnangud teinud, siis jah, loomulikult Eesti on need hinnangud teinud. Me täna teame seda, et sellises tavaolukorras me suudame, kui me räägime nüüd inimeste täielikust karantiinist ja hospitaliseerimisest haigla olukorras, siis neid kohti on Eestis natuke alla saja, aga nagu ma ütlesin, kui on vaja, siis siin saab teha ka erilahendusi, mis loomulikult taas kord tähendab, et igapäevaravi selle all võib kannatada. Loomulikult ei saa kannatada see ravi, mis on oht inimese elule, aga neid samme on loomulikult Eesti meditsiinisüsteem valmis astuma. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Ruuben Kaalep, palun!

Ruuben Kaalep
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kas valitsuses on üksmeel, mis on need konkreetsed tingimused, milleni see haiguspuhang peaks jõudma, selleks et oleks tarvis välja kuulutada eriolukord? On see haigete arv või miski muu? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kui me räägime nendest täitmise nõuetest, mida ma lugesin ette, kui härra Sester küsis, siis siin on kindlasti väga ühtne seisukoht. Kui me räägime sellisest momentum'ist, kas seda teha x nädalapäeval ja mis siis peab olema täpselt juhtunud, siis eks neid emotsioone võib olla erinevaid. Aga ma ei ole selles mõttes ühtegi valitsuse liiget küll näinud, kes ütleb, et ei, mitte mingil juhul, kui see viirusepuhang kasvab, olukord muutub, nagu ma ütlesin, tundidega, et selle juurde tagasi ei oleks valmidust tulla. Nagu ma ütlesin, ka tänane otsus, mis oli väga selge ja konkreetne valitsuse poolt, see valitsuskomisjon luua, näitab tegelikult seda, et me töötame väga ühes rütmis, sh teie poolt tõstatatud küsimus, kui on ühel hetkel eriolukord vaja välja kuulutada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Mihhail Lotman, palun!

Mihhail Lotman
Aitäh! Austatud härra peaminister! Kultuuriloolasena ma tean, et sellised epideemiad, neil on kaks aspekti. Üks on n-ö meditsiiniline, epidemioloogilne, aga teine on sotsiopoliitiline. Alati kaasnevad paanika, vägivalla-, sellised hood. Me teame, et praegu Itaalias on juba mitu mässu. Kui me võrdleme nüüd ... Ja selle paanika ärahoidmiseks kõige halvem meetod on manitseda, et ärge paanitsege. See omakorda ainult suurendab hirme, et valitsus midagi varjab. Kui me nüüd võrdleme, need riigid, kus oli edukalt võideldud selle koroonaviirusega, ja seal, kus oli väga halb see korraldus, nagu Itaalias, Prantsusmaal, Iisraelis ja mõnes teises Euroopa riigis, siis me näeme sama mustrit nagu Eestis. Öeldakse, et ärge paanitsege, ärge koormake arste, teste me teeme siis, kui on vaja. Aga ütleme, ainuüksi seal Lõuna-Koreas tehakse kuni 10 000 testi iga päev ja seal ei ole mingit paanikat, sest kõik teavad, kes on nakatunud, kes mitte. Ja teine asi on see, et selgus, et Euroopas ei ole neid reanimatsioonikohti piisavalt. Itaalias, vabandust, ainult ...

Aseesimees Siim Kallas
Paluks küsimus!

Mihhail Lotman
... eile otsustati luua uus keskus, kus on 400 reanimatsioonikohta. Kas Eestis on mõeldud selle peale, mitu ja kuidas luuakse uusi reanimatsioonikohti? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, aitäh! Ma püüan nüüd, püüan nüüd vastata. Kõigepealt see testide osa. Testide osa on ju laienenud, see võimekus on laienenud. Käisin ise ka nädalavahetusel Terviseametis, nende võimekus on kuskil circa 60 testi, noh, seal 4,5–5 tunniga päevas. Lisaks nüüd neid kohtasid, kes neid teste teeb, on tublisti juurde tulnud ja on juurde tulnud ka Tallinnast väljaspool. Ma ei ole arst ega doktor ega meditsiiniharidusega, aga selle viiruse raames olen ka neid küsimusi küsinud. Öeldakse, et see testi tegemine näiteks, kui inimene puutub kokku koroonaviiruse kandjaga ja ta teeb järgmine päev testi, et see võib ju olla julgelt negatiivne ja ta võib olla ka teine päev negatiivne ja kolmas päev, mis annab inimesele täielikult vale signaali. Seetõttu ongi ju see soovitus olnud, et kõik need lähikondsed 14 päeva püsiksid kodus, ja vastavad juhised on ka Terviseamet välja andnud. Kui ta saab selle tulemuse teada, et tal ei ole probleemi, ta tuleb välja ja tegelikult see probleem võib ilmneda, ma ei tea, kuuendal, seismendal või kaheksandal päeval.
Nüüd kogu see rahutuste temaatika, mida te tõstatate. Kõigepealt mina arvan küll, et tuleb siin Eesti inimesi tänada, öelda, et on minu meelest hetkel väga mõistvalt inimesed seda võtnud, väga mõistvalt ühiskonnas käitunud. Ma ei ole näinud hetkel Eesti ühiskonnas sellist suurt paanikat, kas, ma ei tea, toidupoodides või kuskil mujal. Siin tuleb kindlasti meie inimestele öelda suur tänu. Aga loomulikult tuleb alati ka neid ohuhinnanguid ju täiendada, ka siseturvalisuse mõttes, ja kindlasti siin eeskätt just neid hinnanguid Politsei- ja Piirivalveamet annab. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Paul Puustusmaa, palun!

Paul Puustusmaa
Suur tänu! Hea peaminister! Selge on see, et olukord on ääretult tõsine. Me teame seda, et praegu Euroopas on 22 000 viirusesündmust on leidnud tõendamist. Me teame seda, et Ameerika Ühendriigid panevad lennujaamu kinni, et Itaalia on sulgenud kauplustele ligipääsu, välja arvatud toidukauplused. Mul on ääretult hea meel, et valitsus siinjuures meil siin võtab asja väga tõsiselt ja ettenägelikult, sealhulgas on andnud signaali ka avalikkusele selles osas, et esmajärjekorras selle olukorra lahendamise korral kindlasti võetakse suurema tähelepanu alla just ka eraettevõtlus ja inimeste hakkamasaamine. See on väga hea. Ja mul on hea meel ka selle üle, et peaminister hetk tagasi luges ära ka selle situatsiooni, et mis siis saab, kui me peaksime eriolukorra välja kuulutama. Me saime nendest aru. Siin ma nüüd küsiksingi täpsustuse. Nüüd, kui olukord tõepoolest eskaleerub sinnamaani, et me peame veel, ütleme, drakoonilisemate meetmete peale minema, et kas see olukord, kus täna antud soovitused saab muuta kohustuslikuks, eelkõige pean silmas seda, et ka eraettevõtluses hakatakse peale panema piiranguid kohustuslikus korras, mitte soovituslikus korras. Kas siis eriolukord on see, mis selleks aluse annab?

Peaminister Jüri Ratas
Lühivastus: jah. Et selleks on vaja täita teatud nõuded. Aga jah, nagu ma ütlesin, et eriolukord annab tõesti võimaluse, nagu ma ütlesin, kehtestada viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduse piirangud. Ma tahan ka siin öelda, et see eriolukord täna ju, ma usun, et ka inimesed, kes täna seda ülekannet vaatavad ja kuulavad, see ei tähenda ju seda, et Eesti riik toob järgmisel minutil sõjaväe tänavatele ja suured mehhanismid. Ma arvan, seda hetkel ei ole kindlasti vaja. Aga jah, kui te küsite just erasektoris seda piirangute kohustuslikku seadmist, siis tõsi on see, et eriolukord annab tõesti seaduse järgi kehtestada siis viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduse piirangud, saab kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida. Nii et jah, vastus on.

Aseesimees Siim Kallas
Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister Jüri! Ma tahan täiesti siiralt tunnustada sind tänase esinemise eest, see oli tõsine, selge, isegi võiks öelda sümpaatne. Ja sellest mu küsimus tegelikult. Ma arvan, et üks osa sellest selgusetusest või probleemist Eestis siiani on olnud see, et valitsuselt on tulnud väga segased ja erinevad signaalid kohati, üks minister on rääkinud hanerasvast, teine on rääkinud põhimõttelisest viimsest päevast. Mul oleks väga hea meel, kui sa siin praegu puldis ütleks, et nüüdsest peale valitsuse kommunikatsioon toimub kas ühe isiku, näiteks sinu või kellegi teise sellise konkreetse isiku kaudu või et vähemalt te kooskõlastate alati seda, mida te ütlete, et ei tuleks neid erinevaid signaale. Sest see on üks osa sellest probleemist, et inimesed muutuvad ebakindlaks. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Mina tahan ka siiralt vastu öelda, hea Valdo, et see minu soov ja palve – ja ma tänan, et Riigikogu juhatus sellega nõustus ja Riigikogu – on ju täna see, mis ma ütlesin välja eile infotunnis. Ma arvan, et ma ei eksi, kui see oli vist võib-olla kas Kaja Kallase või oli see Keit Pentus-Rosimannuse küsimuse peale, et ma teen enda poolt kõik, et seda suhtlust Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu vahel muuta veel tihedamaks. Ma täielikult arvan, et see on ka koht tegelikult sellele, kus Riigikogus esindatud erakonnad, nende esindajad, esimehed, fraktsioonijuhid peaksid tegelikult kohtuma lähiajal. Ka see tänane arutelu sel teemal ja kindlasti ka teie sõnavõtud läbirääkimiste voorus annavad ju taas uut sisendit või tunnetust, et mis samme tuleb astuda ja mida tuleb teha, kuidas Riigikogu seda näeb.
Nüüd, selgem sõnum kommunikatsioonis. Kui me moodustame Vabariigi Valitsuse komisjoni, siis seda teenindab Riigikantselei ja kommunikatsiooni, ütleme siis, töörüma või töögrupi juht on täna Riigikantselei kommunikatsiooni juht, kelleks on Urmas Seaver. Nüüd erinevad sõnumid, mis te ütlete, mis on tulnud poliitikutelt ja te tõite konkreetselt ära siin siseministri. Selles mõttes igal juhul siseministri ütlust selles põhimõttes ju toetan, mida öeldi, mida ma ütlesin ka eile infotunnis, et igasugune enda immuunsuse tugevdamine, ükskõik kuidas me seda teeme või seda oleme harjunud tegema, on ju väga õige, mitte ainult konkreetselt selle koroonaviiruse osas, vaid üleüldiselt. Loomulikult see ei lahenda seda nakkuskollet, aga ma usun, et see oli tema mõte, et enda immuunsuse tugevdamine. Mina arvan, et ka see on väga oluline. Ja ka mina püüan oma uskumuse ja käitumise läbi iga päev ka hoida immuunsust nii tugevana, kui see on vähegi võimalik. Aga selge on see, kui nüüd rääkida laiemalt, siis loomulikult konkreetsed selged sõnumid, kuidas seda rakendada, seda tuleb anda. See oligi täna ka üks minu soov, et öelda Riigikogus konkreetselt välja, et täna me ei räägi enam hädaolukorra ohust, vaid me oleme liikunud selgelt järgmisesse faasi, mis on hädaolukord. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh! Hea peaminister, suur aitäh, et tulite meile rääkima siia. See oli hädavajalik. Ma natuke jätkan, küsimusi on palju, ma natuke jätkan seda eelmist teemat ja siis pakun ühe mõtte. Ma saan aru, et te ei saa praegu kedagi kohustada, aga kui me räägime asjast, siis võib-olla räägime tungivast soovitusest, mitte niisugusest ebamäärasest soovitusest. Aga minu küsimus puudutab seda, mis tehakse Euroopa tasandil. Ma saan aru, et on olnud mõte muuta teatud mõttes riigiabi reegleid. Kas te saate avada seda tausta, mida see tähendab ja kuidas see rakenduma hakkab? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Jah, saan küll öelda. Sellest tõesti oli selle videokonverentsi raames ka juttu. Komisjon tuleb välja, siis ühelt poolt a) riigiabi reeglite ja teiselt poolt siis stabiilsuse ja kasvu pakti, ütleme, reeglite paindlikumaks muutmise ettepanekutega. Minu meelest komisjoni president lubas seda teha nii ruttu kui võimalik ehk järgmise nädala algupoole. Ma tean seda, et ECOFIN koguneb ka esmaspäeval. Nii et eks siis sealt ka kuuleb juba konkreetselt neid samme, mis on komisjoni ettepanek. Aga kui vaadata ka siin eile meedias välja tulnud erinevate Euroopa riigijuhtide seisukohtasid või mõtteid, kui me räägime ka näiteks Saksamaa liidukantslerist proua Angela Merkelist, siis ta ütles samuti, et kui me räägime võitlusest siis nagu koroonaviirusega ja tasakaalureeglitest, et siin on suuremat paindlikkust vaja. See tegelikult kõlas läbi ka, ütleme, läbi selle videokonverentsi. Nii, et kui öelda konkreetselt mingisuguseid tasandeid seal riigiabis, mis te küsite, see on väga õige, siis ma arvan, et komisjon tuleb sellega järgmine nädal välja. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Ratas! Hulk inimesi saab kurjaks, aga mina söandaks teil kätt suruda selle teksti peale, mida te ette lugesite, et see on, mina kirjutaks sellele alla. Poliitikud on alati, esimese asjana tahavad laskuda äärmusse. See, mida ma ütlen, ei tähenda, et ma oleksin kõikide tekstidega nõus, mis valitsusest on tulnud. Öelge palun, mis täpselt need arutelud teil on olnud? Me oleme saanud aru erinevatest allikatest, et osad ministrid on tahtnud eriolukorraga pihta hakata. Kirjeldage palun, mis on need valitsuse hoiakud ja mis on need juriidilised võimalused, sest enne eriolukorda on vist veel ka hädaolukorra formaat. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, härra Ligi! Jah, teil on õigus, nii see on, enne seda ma ka ütlesin. Tõesti, siin on vaja ka täita teatud tingimused. Tõesti, üks on see, et tegemist on siis nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorraga, kui me läheme järgmisse faasi, milleks on eriolukord. Samuti tuleb öelda, et hädaolukord ei lahenda ilma eriolukorrata, eriolukorra juhtimiskorralduseta ei saa enam hädaolukord lahendusi pakkuda, nii et hädaolukorra lahendamiseks on vaja rakendada eriolukorra meetmeid. Nii et need on need alused.
Kui te küsite, et mis on olnud siis need arvamused valitsuse liikmete osas. Siis ma ütleks, et selline väga ühtne ja selge arvamus on tegelikult olnud ikkagi tänasel hetkel see, kuidas teha kõik selleks, et tõkestada selle koroonaviiruse levikut Eestisse. Järgmisena, järgmine vall on see, et kui see ei ole õnnestunud, täna me teame, et meil on juba hetkeseisuga 16 viirusesse nakatunut, siis kuidas tõkestada või teha kõik selleks, et see Eesti pinnal ei leviks. Samas, seesama, mis ma ütlesin, et ka eilne päev tõi teateid nakatumisest kontakti tõttu Eesti pinnal. Nii et see eriolukord ikka peamiselt, mille üle on arutatud, on see, et kui see kehtestada, kas see annaks lisavõimalusi teha kõik selleks, et see haigus jõuaks siia nii vähe kui võimalik ja selle levikut siis igatpidi tõkestada siin Eestis. Need on olnud peamised kaalutlused. Loomulikult on olnud, kui te küsite ka arutelude osas, seal kõrval kogu aeg ka see nn majandusmõõde, mida siis see tähendaks Eesti majandusele. Ma taas ütlen, et selge on see, et lühiajaliselt ta on juba ju majandusele teatud sektoritele negatiivset mõju avaldanud, see on selge, turism, transport, ürituste korraldus, aga pikemaajaliselt, ma arvan, see aitaks päästa hullemast. Nii et need on olnud põhiarutelud eriolukorra siis väljakuulutamise osas või mitteväljakuulutamise osas. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Aitäh! Lugupeetud Jüri Ratas! Teie avaldus oli mõistetav ja arukas. Küll aga ei mõista ma, kuidas aitab Eesti rahva tervisele positiivselt kaasa Kirkorovi kontserdi korraldamine, kuhu saabuvad fännid Lätist ja Venemaalt ja kuidas ei saa teie sellele üheselt ei öelda. Aga mul on ka konkreetne küsimus. Tõite palju näiteid teistest riikidest, mida järgite valitsuse otsuste kujundamisel. Samas on paljude riikide kõrgkoolid teatanud, et nad lähevad üle koduõppele, sh instituut Lissabonis, kus minu tütar töötab. Siitki minu küsimus. Kas te olete otsustanud instituutide, ülikoolide koduõppele või e-õppele üleviimise, sest see on tõepoolest väga rahvusvaheline seltskond ja suhteliselt suure riski piirkond või riskikoht? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kui te küsite, et on see otsustatud ära, et ma ei tea, et ülikoolid või instituudid koduõppele üle, vastus on, et ei ole. Me ei ole seda teada andnud, punkt üks. Kas me oleme seda arutanud? Viimati arutasin seda näiteks eile – küsisin Tallinna Ülikooli rektori härra Landi käest, kuidas nad plaanivad oma ülikoolis seda juhtumit käsitleda. Ta ütles, et on vastav komisjon ülikoolis moodustatud, kes peab kogu aeg monitoorima ja seda hinnangut andma. Nüüd, kui te küsite – ma saan aru, et see võrdlus on ju väga õige, mida te toote, austatud rahvasaadik – ja kui te ütlete, et Lissabonis on selline näide. Me peame korraks arvestama seda, et ka Euroopa-siseselt, Euroopa Liidu siseselt on riigid väga erinevad. Kui me räägime nakatuse astmest ja räägime sellest, kui palju on juba neid lähikondseid. Ma üldse ei arva, et see on nagu vale mõte, mis te ütlete.
Nüüd küsimus selle kontserdi osas, mida küsis ka Kristen Michal. Kui küsimus on, miks me ei ole selle ära jätmist välja kuulutanud, siis konkreetne vastus on see, et kui see eriolukord, siis me tõesti saame öelda, et avalike koosoleku või avalike ürituste pidamisel on konkreetsed piirangud, võimaldavad piirata avalikke koosolekuid, avalikke üritusi ja ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas. Kui Eesti on eriolukord, siis saab öelda, et seda kontserti ei toimu. Täna ma ütlen siit austatud kõnetoolist välja, et mina arvan, et teha selline kontsert tänases seisus ei ole õige, ma arvan, et see on vale. Kui te küsite nüüd, kus see juriidiline alus on, siis see juriidiline alus on paljuski selles, et mis me oleme siin viimase tunni jooksul arutanud, et kas Eesti peaks eriolukorra välja kuulutama või mitte. Nagu ma ütlesin, tuleme ka selle teema juurde tagasi suure tõenäosusega täna peale kella kahte, kui me peale lõunat koguneme. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ka mina tänan teid selle sisuka ja vajaliku sõnavõtu eest, aga viimastel päevadel te olete korduvalt kiitnud küll rahandusministrit aktiivse tegutsemise eest, nüüd siseministrit inimeste immuunsussüsteemi pärast muretsemise pärast. Aga mina omalt poolt tänan ka sotsiaalminister Tanel Kiike, kes tegelikult on oma selgete sõnumite ja operatiivse tegevusega minu meelest väga hästi hakkama saanud.
Aga minu küsimus endise omavalitsusjuhina teile on see. Ilmselt vaatavad ka praegu seda ülekannet ja loevad uudiseid omavalitsusjuhid. Millised on valitsuspoolsed konkreetsed suunised või soovitused just omavalitsusjuhtidele, kuidas nemad peaksid käituma, kuidas võiksid käituda? Sest nemad on inimestele kõige lähemal. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ei, ma kindlasti ühinen nende heade sõnadega. Ma arvan, mis ma ütlesin oma kõnes, et võib-olla siit eestlaslikust suletusest tulla natukene välja ja vaadata laiemalt. See oli ka minu põhjus näiteks, miks ma ütlesin suur tänu Riigikogule, juba teie nende erinevate mõtete või ettepanekute eest. Konkreetselt tõin välja kaks Riigikogu liiget, Riina Sikkut ja Kaja Kallas. Ma arvan, et kõik on pingutanud ju tegelikult ühise eesmärgi nimel. Ühelt poolt see viirus, mida tegelikult terve maailm väga hästi ju jätkuvalt ei tunne, kui me võrdleme teisi sama, ütleme siis, kui me võrdleme grippi, mida on uuritud aastaid ja aastakümneid. Mis on täpselt need tagajärjed, on ju jätkuvalt ka täna väga keeruline välja öelda, et kui suur on see levik. Lugesime ju ka eile ütlust Saksamaa poolt näiteks, et sellesse võib nakatuda seal 60–70%, eks ju, mis tähendab miljoneid Saksamaal, kümneid miljoneid.
Soovitused kohalikele omavalitsustele on täpselt needsamad ju, mida me teeme ka riigi tasandil. Olgu need välislähetused, alustame siis KOV-ide, olgu see vallad või linnavalitsused, et neid täna ei tehtaks. Kui me räägime rahvusvaheliste ürituste korraldamisest, et need lükatakse edasi. Kui me räägime näiteks koolid, lasteaiad, haridusasutused, kus tõesti kohalikud omavalitsused on kõige ligemal, siin on juba KOV-id ju konkreetseid samme astunud, mainisin Saaremaad, Tallinn on astunud konkreetseid samme. Ja loomulikult koostöö, minu meelest see infovahetus on hästi tähtis ja oluline. Kuna siin paljud küsivad konkreetse kontserdi kohta, siis võib ju edasi küsida, et järgmisel nädalal on ju suur omavalitsuste, valdade ja linnade päev, mis toimub, kus on sadu inimesi. Eile hommikul, kui oli arutelu selle valdade ja linnade liidu juhatuse esimehe Tiit Terikuga, siis mina ütlesin, et minu meelest ei ole mõistlik seda tänases olukorras teha. Minu teada ka täna on see otsus langetatud või tänaseks, et see üritus ei toimu. Nii et see minu meelest näitab nagu päris head infovahetust ja tegelikult koostööd.
Loomulikult, oluline on see, mida küsiti, et kuidas siis kohalikud omavalitsused pakuvad siis seda tuge nendele inimestele tegelikult, kes peavad koju jääma täielikult. Me ei saa öelda kõigile inimestele, et tellige Selverist või kuskilt mujalt toidupoest endale pakk koju ja siis toit tuleb. Paljudel pole neid tehnilisi võimalusi ega ei tahagi seda teha. Loomulikult, siin sotsiaalvaldkonna töötajatele laskub ju põhirõhk ja põhiraskus, aga ma usun, et nad saavad kindlasti sellega hästi hakkama. Ja loomulikult riik on siin valmis ka omapoolset abi andma.

Aseesimees Siim Kallas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, asutatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Mõnes mõttes võib kolleegidega nõustuda, kes arvavad, et ülereageerimine võib paanikat ja mõttetut tegevust rohkem tekitada, aga kindlasti tuleb sellesse teemasse tõsiselt suhtuda. Kas teie arutelude all on olnud ka selline asi ... Kui me räägime koolide sulgemisest, siis ühelt poolt võib justkui öelda, et see on nagu mõistetav. Ma vähemalt avalikus diskussioonis ei ole pannud tähele seda, et paljud kooliõpilased käivad huviringides, spordiringides ja täna on juba liikvel ka need sõnumid, et tõepoolest, kool on küll suletud, aga need õpilased väga aktiivselt osalevad erinevates spordiringides, et mis mõte on seda kooli sellisel juhul nagu sulgeda. Kas te seda olete arutanud? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Vastus on, et jah, oleme arutanud. Loomulikult, hariduse üks osa on huvialaharidus, erinevad ringid, olgu need siis keraamikaringid, spordiringid, muusikaringid või mingid neljandad ringid. Loomulikult oleme arutanud ja olen täielikult teiega siin ühel meelel, et kui üks kool on suletud, siis tuleb vaadata ka nende ringide peale, nende õpilaste peale. Mina tean, eile rääkisin ühe ajakirjanikuga, kes tõi konkreetselt välja ühe huviala haridusringi, kus teatud osa, kes käib sellel, ütleme, treeningul, on sellest välja lülitatud, öelnud, et nemad ei saa tulla, kuna ma saan aru, et viibisid siis ka riskipiirkonnas. Nii et neid näiteid on ju päris palju. Loomulikult, huvialaharidus mitte ei peaks, vaid see on selle väga konkreetne osa. Sellega ma olen täiesti päri.

Aseesimees Siim Kallas
Andres Metsoja, palun!

Andres Metsoja
Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister, mina tänan ka selle poliitilise avalduse eest. See on kindlasti omal kohal. Ühelt poolt selles mõttes, et kuidas viiruse levikut tõkestada, ja teiselt poolt tegelikult tuleb siin ja sellel hetkel rääkida ikkagi sellest, kuidas tagada elutähtsad teenused. Minu küsimus tulebki sellest valdkonnast, et meil elutähtsad teenused, on see siis pääste, politsei, kiirabibrigaadid, et milline olukord meil selles osas valitseb. Kas selles osas on võetud ette ka mingusuguseid meetmeid valitsuse arutelude käigus, et ikkagi tagada komandode toimimine, olukorras, kus tegelikult selgub, et need inimesed, kes viibivad tihti vahetustena nendes ühes ja samas ruumis, et me ei oleks olukorras, kus ühel hetkel meil ei ole enam võimalik elutähtsaid teenuseid tagada? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Kõigepealt aitäh selle väga olulise teemapüstituse eest! Vastus on, et loomulikult seda jälgitakse pidevalt. Siseminister on ju kogu aeg alati olnud kaasatud, kui me räägime siin Politsei- ja Piirivalveametist, kui me räägime Päästeametist. Aga mitte ainult, eks, me peame rääkima ka kiirabist, meditsiinivaldkonnast, mis on samuti olulised teenused. Nii et vastus on jah, see on tähtis, see on ka tegelikult väga suur riskikoht, kui me räägime, et need inimesed on väga sageli esiliinil, puutuvad kokku väga paljudega, olgu see meditsiinisektor või mingi muu elutähtsa teenuse pakkumine. Nii et vastus on, et muidugi seda on tähtis järgida. Lisaks sellele ma tahan välja tuua ka selle, et eks me siin ole saanud ju tõsised õppetunnid nii Saaremaalt kui Võrumaalt, et kui meil tuleb siia kõrvale mingi lisaprobleem, mis on seotud näiteks elektrikatkestusega, siis teame kõik seda, et side puhul see tähendab Eestimaal tundidega side kadumist, hetkeseisuga, ja kui me räägime tanklatest, siis neid tanklaid, kes autonoomselt suudavad toimetada, on samuti Eestimaal liiga vähe. Neid otsuseid sai langetatud kuskil nädal aega tagasi valitsuse tasandil, et aasta kuni kahega, olgu need tugimastid, mobiilitugimastid, et tuhande tugimasti osas 4500-st peab tekkima siis nn generaatorvõimekus, mis peaks üle Eestimaa tagama kuueks tunniks telefoni ja SMS-ide side, lisaks automaattanklad kõigis maakondades.
Nagu ma ütlesin, asjad võivad juhtuda minutitega. Niipalju, kui ma saan aru, siis ka see kõne algus, kui ma rääkisin, kui palju neid viirusega nakatunuid on, siis see 16 ei pea enam paika, see uus number on 17.

Aseesimees Siim Kallas
Heidy Purga, palun!

Heidy Purga
Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea peaminister! On teada mitmeid juhtumeid, kus mitte veel ohutsooniks nimetatud piirkondadest, aga tugevate haigusnähtudega inimesed tulevad koju ja paluvad ennast testida, kuid nende testimisest on keeldutud, sest nad ei ole tulnud n-ö sellest nimetatud ohupiirkonnast. Kui heal tasemel on meie meditsiinisüsteemi testimise võimekus? Võib arvata, et ka peale tänast teie ülesastumist toimub hulgaliselt ja väga suur pöördumiste arv erinevate meditsiinikeskuste poole? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kui me räägime sellest testimise võimekusest, siis võib öelda seda, et see testimise võimekus on täna väga suur, Eestis on see testimise võimekus tegelikult olemas. Kui öelda hetkel, kas jääb midagi selle taha, et me ei suuda neid teste teha, siis selle taha kindlasti ei jää. Nagu ma ütlesin, neid võimalusi testida täna, teha sadu proove päevas üle Eesti, see ei ole hetkel küsimuseks või takistuseks. See, kui te nüüd ütlete, et mõnele ei tehta testi, need on ju konkreetsed üksikjuhtumid, eks, seda siit Riigikogu kõnetoolist lahata on kindlasti ennatlik. Aga minu teada need kõik, kes ütlevad, et neil on teatud sümptomid olemas, mis sellele nakkusele võivad viidata, siis neid teste tehakse. Veel kord ütlen seda, et kui inimene tuleb ohupiirkonnast ja üks on see, mis on need neli riiki, aga Välisministeerium on ju väga selgelt laiendanud seda riikide arvu, et igal juhul. Ja see on loomulikult, nii ei saa ju ka, et riik kirjutab siin kõik ette, et ka inimestel on omaenda vastutus ja tasakaalutunne. Ja see kooli näide näitab seda kõige paremini, et kui me teeme sellise sammu, siis ei ole ju ainult mitte pinginaaber, kes kannatab, vaid antud juhul tuhat inimest vähemalt, kui mitte 3000, kui liita nende pereliikmed juurde. Mis ma tahan sellega öelda? Et teha esimene päev see test või teine päev, mida ma vastasin ka siin eelnevalt, et meditsiiniliselt see võib olla negatiivne. Ikkagi igal juhul tuleks võtta automaatselt see 14 päeva reegel, et ma ei liigu rahva hulgas, püsin kodus. Kui siis neid sümptomeid ei ole, siis on võimalus loomulikult igapäevasesse ellu naasta. Nii et testide taha küll ei tohiks tänasel enam jääda. Aitäh! Võimekuse taha.

Aseesimees Siim Kallas
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Jah, aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Te just väga ilusasti mainisite siin vastutustunnet. Aga teate, ma olen aru saanud, et vist inimesed ikkagi vajavad väga kindlaid või nihukesi juhiseid. Lihtsalt nihukesed soovitused lähevad mööda, nii nagu siin kolleeg Urmas Kruusegi ütles, et kool küll pannakse kinni, aga huviringides käiakse. Ma väga soovin teile kella kaheseks istungiks, erikomisjoni istungiks, palju jõudu ja jaksu, et te võtaksite väga konkreetselt otsused. See tuleb praegu meile kasuks. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Ma tänan teile selle jõu soovimise eest! Jõudu tarvis! Ma olen sellega nõus, et loomulikult, see on ka üsna iseloomulik mõnes mõttes meie ühiskonnale, et ühel hetkel öeldakse, et on vaja väga konkreetseid reegleid. Ma veel kord rõhutan ka austatud Riigikogu ees, et need väga konkreetsed reeglid, seda on võimalik riigil teha, see tähendab järgmisse faasi minekut. Ja nüüd on küsimus selles kaalutlemises, et kas see moment on täna käes, ma ei tea, 11.32 või veel ei ole. Täna, mis oli minu soov kindlasti Riigikoguga seda jagada, et see tasand on täna hädaolukord. Eesti on hädaolukorras. Siit on võimalik minna veel üks samm edasi. Alati on ju küsimus selles, et kui me selle sammu teeme, et ühelt poolt seda ei tohiks liiga vara teha, aga teiselt poolt ei ole mõtet seda sammu enam teha, kui see murdepunkt on ära toimunud. Nii et siin kindlasti tahame ka veel nende järelejäänud tundidega niipalju kui võimalik pidada kõikide valdkondade spetsialistidega nõu, et kuulata ära nii sotsiaalvaldkond, meditsiinivaldkond, aga samuti ma soovin kuulata ära ka siseturvalisuse valdkonna. Siis see tähendab väga konkreetsete sammude juba rakendamist. Korra me peame alati kaaluma kõigi selle teemadeploki kõrval, mis see Eesti majandusele tähendab. Ma tean seda, et tuli eile õhtul ju uudis ka näiteks neljanda võimu või meedia, ajakirjanduse poolt, et seoses üritusega, kus oli üks nakatunu, minnakse kodukontorile täna väga paljud. Tegelikult seda vastutustunnet on päris palju täna juba olemas. Aga ma olen nõus, et siin on vaja ühel hetkel ka väga konkreetsemaid samme astuda. Selleks valitsus on täna kindlasti valmis ja see oli ka üks põhjus, miks ma tegin valitsusele ettepaneku, et see valitsuskomisjon täna moodustada. Aitäh teile!

Aseesimees Siim Kallas
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Selles praeguses olukorras kindlasti kiire, konkreetne ja adekvaatne reageerimine ja käitumine on vajalik selleks, et säästa ja tegelikult päästa elusid, aga see konkreetsus on vajalik ka selleks, et tõesti seda ühiskonna stressitaset hoida kontrolli all ja mitte kuidagi juurde õhutada. Te rääkisite täna siin meie ees hädaolukorrast ja nendest soovitustest või tungivatest soovitustest, mida valitsus on otsustanud anda. Soovitus tundub paljudele ikkagi selline ebamäärane nii või naa olukord. Mu küsimus on, et selles olukorras, kus on antud väga selged soovitused vältida suuri kogunemisi, mitte korraldada ja mitte osaleda nendel suurtel kogunemistel, väga tähelepanelikult jälgida enda ja oma lähedaste tervist, mis juhtub, kui neid soovitusi ei täideta. Mis juhtub, kui on selliseid inimesi, kes piisava tähelepanelikkuse ja hoolsusega nendesse soovitustesse ei suhtu? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Juhtub ju see, mis konkreetselt on mõne näite puhul juhtunud. On ju öeldud kogu aeg viimased nädalad üle kuu aja, et on teatud piirkonnad, mis on riskipiirkonnad ja kui sealt tullakse, siis tuleb kodus püsida. Kui soovitusi ei täideta, siis kui mina ei täida neid soovitusi ja olen riskipiirkonnast tulnud või, veel hullem, olen selle nakkuse kandja, siis on oht, et ka minu sõber, minu töökaaslane, minu koolikaaslane võib sellesse nakkusesse jääda. Ma ei tea, võib-olla see küsimus oli rohkem seotud sellega, et kas on juriidilised sanktsioonid, kui neid soovitusi ei täideta. Siis jah, me valitsuses eelmisel nädalal otsustasime ka seda kirja või, ütleme, juhist, mis Terviseamet annab nendele, kes on nakkusekandjad või lähikondsed, et kui nad neid juhiseid ei täida, siis on olemas, mida ma ütlesin välja ka eile Riigikogu infotunnis, selged seadusest tulenevad sanktsioonid, rahalised sanktsioonid ja kõige karmim on ka seal vangistus sees. Nii et nakkushaiguse levikut ühiskonnas saab sanktsioneerida. Need on täna seadusest tulenevalt. Ja see lõik sai ka sinna nendesse kirjadesse juurde pandud, et inimesed peavad ka sellega arvestama. Loomulikult, saate ju isegi aru, et see ei tähenda seda, et riik hakkab kedagi nüüd kohe vangi panema, aga kui inimesed ei täida neid, siis riigil on see jõuõlg täiesti olemas ja sellega tuleb arvestada. Nii et jah, selles mõttes on see väga õige küsimus. Ma mäletan, kui me sead kümmekond päeva tagasi või kaks nädalat tagasi valitsuse tasandil arutasime, siis ka see küsimus kohe tekkis, et mis need sanktsioonid on, kui ei täideta – kui ma ei ole kodus, lähen kaubanduskeskusesse, lähen prügikasti välja viima, lähen kinno. Täna on väga selge, et kui seda ei täideta, siis on juriidiline jõuõlg olemas. Ja sellest ollakse ka informeeritud täna kõiki, kes on lähikondsed ja nakkusekandjad.

Aseesimees Siim Kallas
Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm
Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma tulen selle Milano ja Saaremaa võrkpallimängu juurde tagasi. Ma seda sportlikku poolt ei puuduta, Saaremaa pani muidugi visalt vastu. Aga tänasel päeval ilmselt kõik saavad aru, et see oli viga, eriti viimase uudise valguses, kust juba ka see viirus jõudis Võrru läbi ühe võrkpalluri. Nii et Itaalia-Saaremaa-Võru. Aga minu küsimus on sellest, et seni on räägitud, et viirusekandja on ainult palavikus haige inimene, aga Itaalia võrkpallimeeskonnas minu teada ei olnud ühtegi inimest, kes oleks palavikus haige olnud. Kas me ei peaks laiendama nüüd seda arusaamist, et ka viirusekandja võib olla nakatunud inimene, mitte ainult palavikus ja haige inimene? See on minu meelest väga oluline erinev lähenemine. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, aitäh. Need on nii, eks ju, meditsiinilised küsimused, aga jah, olen ka mina seda küsinud, et lähikondne, kellel ei ole mingeid sümptomeid, võib vabalt olla viirusekandja, vabalt olla viirusekandja. Kas see tõenäosus on, et mis on see tõenäosusprotsent, selle üle ma kindlasti ei hakka täna ütlema. Aga jah, keegi ei ütle, et lähikondne, kellel ei ole mingeid sümptomeid, et tema ei saa olla viirusekandja. Sellist lauset pole vähemalt Eesti meditsiini ja niipalju kui olen mina selle koroonaviiruse raames suhelnud inimestega, keegi seda välja öelnud. Et jah, vastus on, et me ju ei tea, kes oli, ütleme, antud juhul selle võistkonna sportlastest, kas keegi oli kodus nakatunu, kas keegi oli, ma ei tea, sõber, kas ta puutus kokku kuskil avalikus ruumis, nii et vabalt võib ta seda viirust edasi kanda, jah. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Hea peaminister! Valitsuse otsustatavad meetmed peavad olema konkreetsed, täpsed ja õigeaegsed. Ma olen väga nõus selle küllaltki rahustava sõnumiga, aga samas juhin tähelepanu, et ametkonnad peavad olema juba kõrgeimas valmisolekus. Ja minu meelest on natuke liiga palju tähelepanu täna läinud sellele, milline täpselt peaks olema ühe või teise olukorra nimi. Me ju teame, et ükski väljakuulutamine ju ise kriisi ei lahenda, tähelepanu tuleb pöörata ikkagi konkreetsetele sammudele, mida me astume selleks, et viiruse levikut piirata. Raskusse sattuvate sektorite toetamine on kindlasti vajalik, aga sellega on natuke rohkem aega, ja tervishoiusektori lisaraha oleme valmis ka ka koos arutama, ka opositsiooni poolelt. Aga ma pakuks viis asja, mis vajavad minu meelest väga kiiret vastust ja peaksid olema võimalikult konkreetsed. Esiteks, mida täpselt ikkagi see 100 inimese ürituste korraldamise mittetegemine tähendab? Kas siis 7000 inimesega, ükskõik kas kontsert või spordivõistlus on okei või ei ole? Siin on vaja selget sõnumit. Teiseks, kui antakse inimestele soovitus koju jääda ka siis, kui inimesed on terved, kas siis saab anda – ma vabandan, mul läheb natuke üle aja, aga ma usun, et küsimused on olulised, ma palun, et te vabandaksite seda –, et kas siis, kui ka inimene on terve, kas siis on sõnum see, et perearst peaks ka tervele inimesel profülaktilises korras andma arstitõendi? Siin selgust vaja. Kolmandaks, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste võimekust toetada riskirühma kuuluvaid eakaid, kui neil on koju asju vaja tellida? Neljandaks, millised on täpsed käitumisreeglid koolidele ja lasteaedadele, sest nad on suhtunud väga erinevalt? Ja viies teema, kas ei oleks mõistlik piirata lende riskikolletesse? Ka täna tuleb Bergamost üks lend Eestisse. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt selle 100 ürituse osas. Ma jään oma sõnade juurde, mis ma eile ütlesin, et kõik üritused, minu meelest, kus on 100 või rohkem inimest, need ei ole kindlasti mõistlikud täna korraldada. Kui te küsite nüüd, kas siin saab anda konkreetse käsu erasektorile, siis vastus on, et jah, saab, aga see eeldab teist, järgnevat tasandit, eriolukorda. Kui öelda, et ei ole vahet nendel seadusepügalatel, siis see ju ka õige ei ole, sest me oleme õigusriik ja iga puudutav osapool küsib, et millele see siis tugineb täna. Täna seda ei ole, aga nagu ma olen öelnud, et ei ole siin mingisugust küsimust selles, et see olukord võib tundidega sinnamaani areneda. Seal on ka üks põhjus, miks ma täna soovin väga ka teie, austatud Riigikogu, teie tunnetust või arvamust kuulata. Hetkel mulle tundub, et enamuse, vähemalt, kes on küsinud ja oma niisuguseid mõtteid avaldanud, ja kindlasti läbirääkimiste voor saab olema tõsine ja huvitav, et on pigem väljendanud arvamust, et siin tuleks teha veel üks samm edasi. Ma arvan, et siin pidada ka konsultatsiooni või sellist kahekõnet valitsuse ja Riigikogu vahel on hästi oluline. Eks see tänane arutelu meie vahel seda ju täidab.
Nüüd te küsisite, et terved inimesed, kas nad saavad arstitõendi. Ma vastasin seda eile, minu meelest oli Keit Pentus-Rosimannus, kes seda infotunnis küsis, ja jään oma seisukoha juurde, et kui on lähikondne, kui ta on terve, siis minu meelest igal juhul tuleb see haigusleht talle anda, ja seda täna ka tehakse. Natuke keerulisem on küsimus, kui inimene tuleb riskipiirkonnast, kas neile kõigile antakse haigusleht. Nagu ma ütlesin, et vastavalt sümptomitele, seda peab siis vaatama perearst.
Siis te küsisite lisaks koolide ja lasteaedade küsimused. Olen siin mitu korda vastanud, et jah, siin on väga selge konkreetne regulatsioon valitsuse poolt antud, üks juhtum, kui on nakatanu, siis see haridusasutus läheb kinni. Ma kindlasti toetan siin ka härra Kruuse poolt tõstatud seda, mitte ainult kooli või lasteaiad, vaid huvialaharidust. Igal juhul tuleb seda vaadata komplektis ja see käib ka nende kohta. Minu meelest see on väga selge signaal. Nüüd küsimus, ma ei tea, kas see oli, aga kui siit edasi arendada, kas peaks tegema üldregulatsiooni ja täiskeeld. Meil on täna koolides, eks ju, hetkel üks juhtum. Ma tean seda, et see Saaremaa näide oli see, et seal nüüd käib arutelu, kui lähikondsed olid lasteaiaaspekti osas. Nii et minu meelest ühel hetkel, mis ma ütlesin ka, et see valmisolek, et teha see sulgemine üle-eestiliselt, seda otsust kindlasti valitsus ei karda teha, aga ma arvan, et minimaalselt see saab olla kaks nädalat, mitte vähem, kui seda teha. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister, ka mina tänan selle ettekande ja vastuste eest! Kindlasti kriisikomisjoni loomine praeguses olukorras on õige otsus. Nii nagu iga kriisi juures, on ülioluline kommunikatsioon, sõnumi selgus, sõnumi täpsus ja ajakohasus. Siis ma palungi, et võib-olla tee natuke täpsustate ja räägite lahti, et kõigile oleks üheselt arusaadav, kas on ka mingisugune sagedus kokku lepitud, millise sammuga kommunikatsiooni igal juhul tehakse. Kindlasti on vajalik ka erakorralist teha, aga et oleks niisugune üldine selgus. Ja võib-olla kordate üle ka need ametlikud infoallikad, kust inimesed-ettevõtjad infot saaksid, sest inforuumis levib väga palju igasuguseid muid jutte ja asju. Ma soovin ka komisjonile meelekindlust, tarkust ja otsustusvõimekust. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Seda kõike läheb vaja ja suur tänu! Jah, kui te küsite komisjoni sageduse osas, siis on kokku lepitud, et ta koguneb igal esmaspäeval 11–12, igal kolmapäeval 8.15–9.00 ja igal neljapäeval vahetult peale vabariigi valitsuse istungit algab siis laiendatud komisjoni istung koos kabinetiga. Ma arvan, et oleks väga mõistlik – ja siin tuleb öelda, et teie erakonna esimees on teinud ettepaneku, et kas ei peaks tegema ka siin Riigikogu tasandil erakondade ühist sellist arutelu ja ma väga toetan seda Kaja Kallase seda mõtet ja oleme ka täna sellel teemal olnud ühenduses – ja peaks võimalikult vara ja nii ruttu kui võimalik seda tegema Riigikogus esindatud erakondade vahel. Ma arvan, et see on hästi õige.
Nüüd info saamine. Nii nagu ikka, nii nagu ma ütlesin, seda Vabariigi Valitsuse komisjoni teenindab Riigikantselei, see on siis Vabariigi Kommunikatsioonibüroo, selle juht on Urmas Seaver, läbi selle siis peavad tulema sõnumid, loomulikult koostöös koostööpartneritega, ma pean silmas teiste asutuste-ministeeriumitega. Eraldi tahan siin märkida ära, mida härra Jaanson pani mulle südamele, et kindlasti kõik, kes on vaegkuuljad, et kuidas siis nendeni jõuda. Oluline tähelepanek. Ma tean seda, et sotsiaalminister on siin juba konkreetseid samme astunud, aga arutame selle täna veel korra läbi. Ja ma tahan öelda, sellele auväärt pressirõdule, kes seal üleval on, et minu meelest ajakirjandus ja Eesti meedia on ikkagi seda pilti väga adekvaatselt ja hästi edasi andnud täna ja väga tasakaalukalt. Minu meelest see on väga hea ja see on väga mõistlik, aga nii nagu seadused ette näevad, meil on alati võimalus ju kasutada ju ka otsekanalina rahvusringhäälingut, nii et ka siin ma arvan, et saab seda koostööd veel rohkem tihendada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Anti Poolamets, palun!

Anti Poolamets
Austatud peaminister! Alustan positiivse näitega. Täna kell 12 pidi siin Riigikogu ees toimuma SA Terve Rahvas korraldatud kõnekoosolek, see oli pikalt planeeritud, aga see jäeti turvalisuse kaalutlustel ära.
Nüüd probleemide juurde, ikka selle Saaremaa võrkpalli näitel. Siin tundub, et meie ametnikud on lati alt läbi jooksnud, sest meedias kinnitavad Saaremaa võrkpalliinimesed, et nad pöördusid konsultatsiooniks Terviseameti poole ja need lasid selle asja läbi, ja nüüd on see äpardus juba otsapidi Võrus. Minu meelest on ülereageerimisest kordades halvem alareageerimine, sest ülereageerimine antakse meile andeks. Samamoodi ma muretsen ka Riigikogu liikmete pärast. Hanno Pevkur ütles, et ta vaatab viiendal-kuuendal päeval, kui sümptomeid ei ilmne, pärast Itaalia võrkpallitreeneriga kohtumist, et siis on kõik korras, aga teistele soovitatakse 14 päeva reeglit. Ma arvan, et Riigikogu liikmed peaksid seda distsipliini jälgima.

Esimees Henn Põlluaas
Aeg on läbi!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kahjuks meil, aga võib-olla ka õnneks meil kellelgi pole seda võimalust aega tagasi kerida. Ma olen teiega nõus, et kui me saaksime kogu selle võrkpallimängu kerida tagasi, eks ju, ütleme siis, viis minutit enne selle meeskonna või võistkonna ületulekut Eesti piirilt, siis teeks kõik selleks, et seda ei oleks juhtunud, seda sammu poleks astutud. Kindlasti õppetund on see loomulikult olemas. Kes on süüdi, kes seda lobeeris, kes kaasa aitas? No hetkel see ei anna kahjuks väga nagu tulemust, aga ta on väga tõsine õppetund ja valus õppetund. Kindlasti need inimesed, kes jätavad mingisuguseid ülesastumisi, nagu te tõite näiteks siin Riigikogu ees, välja, et aitäh nendele, ma ei tea, organisatsioonidele, inimestele. Ma ei tea täpselt, kes need olid, aga ma arvan, see on väga mõistlik täna, et selliseid otsuseid teha.
Nüüd Riigikogu. See oli minu ju tagasihoidlik palve ka kõnes, et kui vähegi võimalik, siis Riigikogu vanematekogu muidugi võiks seda arutada ja see on ju arusaadav, et küsimus tekib, et kui neid haigestunuid tuleb ühte või teise töökollektiivi, ametkonda, sisse, et kuidas me siis käitume. Eks ka mina olen mõelnud, et kui neid tuleb näiteks valitsusse sisse, et kuidas siis käitutakse, et valitsus ju nii täpselt ei tööta, nagu töötab, eks ju, Riigikogu, et meie töötame kõik oma ametkonnaga, oma ministeeriumites, kokkusaamine on erinevate ministritega tiheduselt erinev, aga kui me räägime valitsuse istungist, siis üks kord nädalas, mida muideks saab pidada ka kasutades elektroonilisi vahendeid. See, mida Riigikogu esimees eile selgitas ju infotunni alguses, on täiesti mõttekoht või, ütleme, see on selline õppetunni koht. Vaevalt et nüüd, seda muidugi Riigikogu otsustab, täna-homme see tuleb lahendada, aga selliste olukordade puhul ei saa ju öelda, et kui me korraks nüüd mõtiskleme, et loodame, et nii ei lähe, aga kui on üks nakatunu, siis kui kool läheb kinni, siis tekib kohe ju õigustatud küsimus, et mis siis Riigikogust saab. Et tuleb siin täiesti mõelda, et kas oleks mõeldav sellistes eriolukordades kuidagi Riigkogu tööd korraldada ka, ma ei tea digilahenduste, elektrooniliste lahenduste kaudu. Minu arvates see ei tohi kindlasti mingiks reegliks muutuda, aga me ei räägigi täna enam sellisest tavaolukorrast. Nii et minu meelest väga õigustatud küsimus. Aga kokkuvõttes neid otsuseid peab ikka Riigikogu vastu võtma ja, ma arvan, vanematekogu teeb siin kindlasti häid otsuseid. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma arvan, et asjas puudub vaidlus selles osas, et välja on kuulutatud pandeemia, mille tähendust te kindlasti teate. Samuti ma arvan, et asjas puudub ka vaidlus selles osas, et Itaalia on karantiinis, kus on keelatud isegi matused ja pulmad. Ja kolmas asjas puuduv vaidlus on see, et see Saaremaa võistluse toimumine ei olnud kõige parem mõte ning sisuliselt terendab meil silmapiiril praegu Itaalia sündroom. Kuna te olete rääkinud ka sellest, et te väga hoolite rahva tervisest – milles ma absoluutselt ei kahtlegi –, siis ma ei esitagi teile tegelikult küsimust, ma esitan teile suure palve. Võtke kätte ja kuulutage välja hädaolukorrast tulenev eriolukord, sest ma ei näe teist võimalust praegu kaitsta väikest, pisikest Eesti riiki.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh!

Kalle Grünthal
Suured otsused, mis riigijuhid langetavad keerulistes olukordades, teevad nad ... Julged otsused teevad suureks. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kõigepealt ma tänan selle pandeemia ütluse osas. Ja ma arvan, et arvestades, et täna on vist ka natukene suurem huvi avalikkuse osas selle istungi osas ja vaadatavuse osas, siis jah, pandeemia – mida see siis tähendab, mida see WHO ütles? Pandeemia on riikide ja kontinentide vaheline haiguspuhang, mille leviku suunda pole võimalik ette arvata ja mida harilikult seostatakse mitmete kahjutoovate teguritega, nagu kahju inimestele – siit tuleb nüüd välja see, mida härra Andres Metsoja käsitles, ütleme, politsei, pääste- või meditsiinivaldkonna töötajad, kuidas see on tagatud, siin just öeldakse –, sealhulgas meditsiinitöötajate tervisele ja elule, kahju riikide majandusele ja ravi, vaktsiinide puudumine ja palju teisi tähendusi. See on pandeemia. Mis ma oskan teile öelda? Ma võtan selle teie ütluse siit täna saalist kaasa. Ja kindlasti, kui me kell kaks koguneme, on see teie positsioon samuti seal laual.
Aga ühega ma olen nõus teiega sada protsenti. Mis see prioriteet minu meelest number üks peaks täna olema? See on Eesti inimene, nagu teie ütlesite. See Eesti, on ta väike või suur, aga on meie jaoks kõige armsam ja meie inimesed on meie jaoks kõige tähtsamad, meie inimeste elu, meie inimeste tervis. Jah, need otsused tähendavad teatud negatiivseid mõjusid, kindlasti majandusele, aga nagu ma olen siin korduvalt öelnud, olgu need siis lühiajalised negatiivsed mõjud, et me pikemaajaliselt näeme inimeste tervist, tugevat tervist ja me näeme seda, et inimeste elu on kaitstud, vähemalt kõik on tehtud. Siis ka tulevikuperspektiivis või pikemas perspektiivis saab majandus palju kiiremini taastuda ja siit edasi minna. Nii et võtan selle teie ütluse väga tõsiselt siit kaasa. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Suur tänu, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Ma edastan siin ühe Pärnu mehe Argo Linnamäe palve taevale, et tule, taevas, appi. Nimelt ta käis reisil ja läbis mitmeid lennujaamu ja hakkas köhima, sai nohu, palaviku. Ja no mida me kodanikena kahtlustaksime, kui me oleme teinud pika reisi ja selliseid sümptomeid endal avastame? Aga siiski on ta on teinud täpselt juhistele, aga siiski ei ole teda testitud. EMO on telefoni teel talle öelnud, et tegemist on tavalise respiratoorse haigestumisega. Kui te nüüd täna kogunete kell kaks kriisikomisjoni istungile, palun pöörake tähelepanu sellele, et inimesed, kes on käinud reisil ja on haiged, nende sümptomitega, siis saaksid testitud, et nende lähedased, nende perekonnad, nende tutvusringkond oleks painest vaba. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Võtan selle märkuse siit kaasa. Oluline märkus ja minumeelest see on vaja täita. Nii et võtan kaasa selle. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Priit Sibul, palun!

Priit Sibul
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister, suur tänu! Ma tahtsin täpsustada seda küsimust, mida Mihhail Lotman siin küsis meie reanimeerimise võimekuse kohta. Te ei andnud väga selget vastus, milline see meie võimekus täna on ja – no kuna see komisjon alles hommikul asutati, siis tõenäoliselt te ei ole veel arutand, aga – millal siis planeeritakse arutada n-ö neid meie võimekust või siis seda võimekust, et kas ja kuhu on võimalik rajada. Te korra oma vastustes viitasite sellele, et enesekaitsevahendeid, Eestis on ettevõte, kes toodab, minu teada on Eestis ka konteinerhaigla tootjad. Kas on juba ühendus nendega olnud, kas ja milline võimekus meil selles valdkonnas teie praegusel teadmisel on? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Jaa, loomulikult me ju nii deitailselt ei jõudnud hommikul poole tunni või tunni ajaga seda arutada. Kindlasti selle, mida härra Lotman ütles ja mida ka teie, härra Sibul, ütlesite, ma võtan samuti kell kaks lauale. Mis see võimekus on meditsiinivaldkonnas? Nagu ma juba ütlesin, kui on vaja, siis jah, ümber korraldada saab, saab teatud raviasutused väga kiiresti ümber korraldada. Automaatselt see loomulikult tähendab seda, et mingid ravijuhtumid, mingisugune abi andmine inimese tervisele saab olema haavatud, saab olema puudulik, aga mis on oluline, et ei tohi seal olla neid lünkasid või võimelünkasid, kui me räägime reaalselt ohust inimese elule. Aitäh ka selle info eest, et Eestis neid nn konteinerhaiglaid, nagu te ütlesite. Võtan selle ka siit kaasa ja püüame – koostöös teiega, võib-olla aitate ka nende kontaktidega – siis uurida, kes neid pakub ja mismoodi. Aga loomulikult võtame selle teema ka kell kaks arutluse alla. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Suur tänu, hea juhataja! Austatud peaminister! Tõesti, olukord muutub tundidega, nii nagu te ütlesite. Praegu me teame seda, et Võrus on mitmed inimesed hospitaliseeritud koroonaviiruse nähtudega, sealhulgas võrkpallitreenereid, kes on lastega kokku puutunud. Jääme südamevaluga ootama uudiseid. Loodetavasti on need head uudised. Ka teie kõne ajal on ka minule kirjutanud mitmed inimesed, kes on tulnud reisilt, aga mitte täna siis riskipiirkonnaks kehtestatud riikidest ja kes on kodus karantiinis, aga neile ei ole ka teste tehtud, kuigi on sümptomid. Äkki me peaksime nende riskipiirkondade loetelu laiendama? Sest me teame, ka nüüd on tulnud uudis, et ka Taani on ennast lukku pannud. Mis te arvate sellest, et laiendada neid? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, ma arvan, et see on hea mõte, see on vajalik mõte, see on tähtis mõte, anda inimestele, eks ju, selge signaal, kas ma kannan seda või mitte. Ma veel kord tulen selle juurde, mida ütlevad siin arstid ja meditsiinitöötajad. No käime siis, mängime selle mängu läbi, et tulen Itaaliast, jõuan täna Eestisse, soovin teha selle testi, on negatiivne. Mis ei pruugi tähendada, et tegelikult ma seda viirust ei kanna, ja see viirus võib avalduda, see nakkus võib avalduda seal, öeldakse, et kõige tõenäolisem on seal kuskil 7.–9. päeval, aga mõnedel ka 14. päeval. Et lihtsalt see vale-, et see kindlus, et mine nüüd tööle teisel päeval, et kui täna on mu test negatiivne, ma arvan, et siin tuleks siis mõelda seda, et jah, tehakse test ära, kui see on negatiivne, öeldakse, et jah, aga see ei tähenda seda, et see ei või homme olla positiivne, et hetkel see annab südamerahu, aga tegelikult ikkagi sa pead 14 päeva kodus olema. Aga, austatud Liina Kersna, ma olen kindlasti nõus sellesama mõtte, mida teie ütlete ju, ütles ka Annely Akkermann välja, et nagu ma lubasin talle, luban ka teile, et minu meelest, kui me teeme selle testi selle esimestel päevadel, et siis öelda inimesele jätkuvalt, et see ei tähenda seda, et tunni või kolme päeva pärast see ei või olla positiivne. Et jah, täna sa saad olla südamerahus, aga sa pead järgima neid reegleid 14 päeva osas. Nii et püüame ka seda võimekust siis tõesti tõsta. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Eerik-Niiles Kross, palun!

Eerik-Niiles Kross
Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Mina kindlasti ei taha hakata teid õpetama kuidas kriisi reguleerida. Siin saalis ei ole kedagi ja vist üldse kuskil ei ole kedagi, kes täpselt teaks, mis on õige. Aga me oleme vaielnud siin omavahel ja mitmel pool mujal ja siin saalis, et kas eriolukord on õige praegu välja kuulutada või millal. See peaks olema valitsuse tunnetuse asi. Ma saan aru, et põhiline probleem, miks ei saa suuri üritusi keelata, on just nimelt see õiguslik takistus. Õiguskantsler on öelnud, et tegelikult saab ettekirjutusi teha üksikjuhtumitel. Kas te oskate öelda, kes neid ettekirjutusi saab teha ja mis see alus täpselt on? Teiseks, kas praeguses olukorras on midagi sellist ette tulnud, kus õiguslikku raamistikku peaks muutma? Meie töö peaks olema sel juhul asja parandada. Kas on midagi, mida, kui me pärast teeme lessons learned, siis mis nagu takistab? Või saab praegu valitsus teie arvates teha kõik, mis vaja, et lasta nagu lihtsalt tööd teha?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh selle küsimuse eest! Üldjoontes, jah, saab teha, aga need õppetunnid sellest kriisist, juba mõningad põhimõtted või mõningad asjad, mida võiks paluda siis Riigikogul ka seaduse põhjal muuta, on olemas. Kas nad hetkel kuidagi põhimõtteliselt takistavad? Siis vastus on, et minu meelest ei takista. Aga selles, nagu ma ütlesin ka oma esinemises, et me vajame siin iga eestimaalase abi ja toetust ja pingutust ja me saame sellest koos üle, ma olen täiesti veendunud. Kui see on seljatatud ühel hetkel, tuleks kindlasti tagasi tulla nende õppetundide juurde. Üks oli kas või seesama, mida siin Riigikogu esimees ja tänagi oli arutelu, et kuidas siis näiteks Riigikogus see töö on või teatud juhtimistasandite kohtades tegelikult me võiksime muuta asja natuke paindlikumaks ja operatiivsemaks. Kokku võttes teil on õigus, ega meil ei ole ju lõplikku retsepti kellegi poolt, et tehke nii, või mingit manuaali, et hommikul tehke nii, lõunal naa ja siis õhtul on see võrrand või lahendus koos.
Ja eks ta kokku võttes, nii nagu te ütletegi, nii ongi, et kas me läheme edasi siit hädaolukorrast järgmise sammu, järgmisse faasi, see ongi väga tunnetuslik ju. Ja mulle nagu tundub täna ja ma olen selles täiesti veendunud, et valitsuse liikmed võtavad seda väga suure vastutustundega. Ei ole nii, et pealiskaudselt, et teeme ruttu nii või teeme ruttu naa või ärme teeme midagi. Tõesti soovitakse võtta need parimad sisendid sisse ja siis otsustada.
Kui te küsite selle õiguskantsleri ütluse kohta, et kas saab tänases regulatsioonis kuidagi midagi ära keelata, siis ma siiski arvan, et kui me läheme selle väga konkreetse sõnumiga ühiskonda sisse, siis neid konkreetseid juhtumeid teha ükshaaval, ma arvan, et see ei anna tulemust, see ei ole õige. Siis tuleb öelda, et see olukord ja kindlasti tuleb määratleda vähemalt esimene samm, kui pikaks see olukord on, et see olukord on täna nii, et me neid üritusi ei tee. Seda annab tõesti eriolukord. Mida ma veel tahan öelda? Minu meelest on hästi oluline ka neid niisuguseid soovituslikke sõnumeid anda välja. Ma tean, et täna on välisminister palunud, et kõikidel koroonaohtlike riikide kodanikel siis Eestisse mitte tulla. Samuti on Välisministeerium juba andnud soovituse, et Eesti elanikel ei tasu lähikuudeks ka puhkusereise planeerida nendesse piirkondadesse. See on ääretult tähtis. Aga jah, juhtimistasandi puhul ma arvan, et me võiksime tõesti selle mõtte, mida me oleme siis õppinud sellest koroonaviiruse kriisist, tuua nii ruttu kui võimalik siia Riigikokku ja neid arutada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Andrus Seeme, palun!

Andrus Seeme
Aitäh, lugupeetud peaminister! Minu küsimus oleks kohalike omavalitsuste võimekuse kohta ja just selle kohta, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste võimekust toetada eakaid inimesi, kes on just nagu võib-olla ohtlik grupp. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kui tohib korraks, ma siin korraks hüppan eelmisele küsimusele tagasi, ma kohe tulen selle juurde. Aga just ma puudutan kohaliku omavalitsuse tasandit. Näiteks üks, kas või see eilne suhtlus Saaremaaga. Täielikult seal on üks niisugune lõplikult lahendamata küsimus, kuidas siis seda otsust teha, kui omavalitsus, koolipidaja, soovib seda teha hästi kiiresti, on hiline aeg ja seal on siis täna reguleeritud väga selgelt see Terviseamet ja koolipidaja sellises konkreetses regulatsioonis. Aga minu meelest seda operatiivsust tuleks igal juhul tõsta, mul just praegu selle KOV-dega tuli, see koht tuleks uuesti üle vaadata. Ta hetkel minu meelest ei tähendanud mingisugust võimelünka, sest nagu ma ütlesin, et vallavanem oli nii haridus- ja teadusministriga ühenduses, peaministriga ühenduses, aga tegelikult see on näiteks üks koht, kus see välja tuli.
Nüüd kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine. Nagu ma ütlesin, riik on igakülgne partner siin KOV-idele, ilma KOV-ideta me kindlasti seda küsimust lahendada ei saa. Eakatele inimestele, kes täna kodus on, kes vajavad abi ja kindlasti, muideks, ma arvan nendest väga suur osa, väga-väga suur osa on just see suur vastutustunne, et ma ei lähe, ma olen nüüd need 14 päeva siin, kui tunnen ennast halvasti. Ma arvan, et ka nende puhul on just see, et ärme siis neid suuri üritusi üldse tee, et jätame ka need päevakeskustes need üritused järgnevateks nädalateks ära. Pole seda ohtu mõtet tuua rohkem meie, ma ei tea, kudumisklubisse või ükskõik mis ringi sisse. Kui nad vajavad abi, siis kohalikud omavalitsused peavad pakkuma igakülgset abi. Kui riigi osas on vaja abi, siis eeskätt riik saab täna pakkuda neile rahalist tuge ja riik on selleks kindlasti valmis. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Austatud peaminister! Kuna meie seda ülekannet vaadatakse ka kodudest, siis inimesed kirjutavad meile. Ma loen lihtsalt ühe küsimuse ette, mis on tulnud inimeselt, kes istub kodus karantiinis: "Kas Vabariigi Valitsus on teinud mingi kriisiplaani ka koostöös eraettevõtjatega või plaanib seda teha, sh kaubandusettevõtetega? Antud hetkel on Eesti e-poed, toidukauplused täiesti kinni jooksnud, ei ole võimalik teha ühtegi tellimust või kui, siis ei ole võimalik kaupa normaalsel ajal kätte saada. Coopist hommikul öeldi otse, et neil on paanika. Kust peaks karantiinis olevad inimesed saama kätte oma toidukauba, elementaarse piima-leiva?" Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Eks esimene vastus on see, mida see kirjutaja küsis, et kust ta ei saa täna seda kätte, et tõesti, paljud poed ju pakuvad neid lahendusi, elektroonilisi lahendusi ja kojutoomist. Ma saan aru, et antud hetkel tema ütleb, et see ei tööta või süsteemid on kinni jooksnud. Ma usun, et järgmine samm, mida me kõik oleme vast ühel hetkel elus teinud, on, et meie lähedased pakuvad seda abi, kui see võimalik on. Kui see võimalik ei ole, siis meie naabrid. Kui ka see võimalik ei ole, siis on kõige õigem pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, täpselt, mida eelnev küsija küsis.
Nüüd nende süsteemide osas, ma arvan, et siin riik peab selles osas kindlasti appi tulema erasektorile, et teha kõik selleks, et need süsteemid saaksid taas tööle, niipalju kui see riigi võimekus on. Võtan siis teie ja läbi teie selle kodaniku märkuse ka kaasa, et saada aru, et kas siin on ka riigi mingisugune infrastruktuuritaristu üks osa sellest, mis on selle probleemi päevavalgele toonud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kert Kingo, palun!

Kert Kingo
Lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Arutame siin praegu väga olulise tähtsusega küsimust. Otseülekanne on mitmes veebimeedias ilusti jälgitav, kuid see tähendab seda, et väga paljud vanemad inimesed eelkõige ei saa osa sellest teemast ja ei saa seda infot kätte, millest me siin räägime. Meil on riigis olemas rahvusringhääling, mille puhul me eeldame, et iseenesestmõistetavalt selliseid küsimusi otseülekandega edastataks inimestele. Paraku praegu kannab ETV üle "Terevisiooni" kordust ja ETV2 saadet "ENSV". Mul on siin küsimus teile: kas te oskate öelda või on teil informatsiooni, miks rahvusringhääling ei kajasta praegust teemat otseülekandena televisioonis? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu liige Kert Kingo! Aus vastus on: ei ole. Ma tegelikult arvasin, et ERR teeb seda. Vast ei pea ka peaminister rahvusringhäälingusse helistama, siis tekib jälle mingi sekkumise teema, et kas sekkutakse või ei sekkuta jne. Kui see nii on, nagu te ütlete, no kurb, kui see nii on. Väga olulised Riigikogu liikmete küsimused, teie tähelepanekud-märkused, kohe hakkavad fraktsioonide sõnavõtud. Ma loodan, et siis äkki on erameedia natuke siin seda lünka täitnud, kui see nii on. Ma ei tea, mida Vikerraadio praegu teeb, võib-olla kannab, võib-olla ei kanna üle. Aga märkus on ju täiesti asjakohane ja lühivastus on, et kurb, kui see on nii. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Marko Mihkelson, palun!

Marko Mihkelson
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma usun, et praegune ülekanne võib olla Riigikogu ajaloo kõige enam vaadatum ülekanne. Me peame väga tõsiselt muidugi ka siin seda informatsiooni jagades mõtlema, et inimesed ootavad nõuandeid, soovitusi.
Kaks kiiret küsimust. Üks puudutab Euroopa Liidu tasandil tegevust. Itaalia on küsinud ju oma partneritelt tuge. Me näeme praegu, et mitte ainult siis Euroopa Liidust, aga ka Hiina isegi on saatmas meditsiiniabi, just praegu on lennuk teel Rooma 31 tonni meditsiiniabiga. Et kui see olukord ja tõenäoliselt kahjuks ilmselt ta liigub tõsiduse poole, et millist abi me võiksime oma partneritelt saada? Esiteks.
Teine küsimus on siis see, et tõenäoliselt päris paljud inimesed, kes praegu viibivad kas riskipiirkondades või väljaspool siis Eestit ja on valmisolekus ja soovivad koju naasta ja kui olukord peaks keerulisemaks minema kas või lennuühenduste tõttu, kas valitsuskomisjon plaanib ka siin meetmeid või n-ö abinõusid tarvitusele võtta, et meie kodanik koju tagasi tuua? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kui Eesti inimeste koju pöördumine saab löögi alla, et mingid ühendused ei toimi, siis vastus on, ühene vastus: loomulikult, ilma kõhklusteta, et inimesed, Eesti inimesed, kes soovivad, nad peavad saama tagasi tulla oma kodumaale, oma koju ja loomulikult ka saama siin kõiki teenuseid, mis vaja, kui nende tervis seda vajab. Punkt üks. Nüüd kui te küsite, et mis abi on Eesti võimeline pakkuma, siis eks siin, antud juhul, kui te küsisite Itaaliat, siis siin on eeskätt, me saame seda abi pakkuda ju üheskoos Euroopa Liidu siseselt. Nagu ma olen mitu korda ka öelnud, et Euroopa Liidu sellel nn ülemkogu videokonverentsil seda abi tegelikult on lubatud. Mis need abid siis konkreetselt on? Nagu Maris Lauri küsis, ühelt poolt on, veel täpselt ei tea, aga riigiabi reeglistiku paindlikumaks muutmine. Kindlasti abi, mis on seotud siis kasvu ja stabiilsuse paktiga, eeskätt tuleb rääkida sellest, et need on siis paindlikumad reeglid eelarvetasakaalu osas. Selles videokonverentsis oli juttu ka sellest, et Euroopa Liit suunab olulise summa, aga jah, see ei ole nüüd homne abi, aga vaktsiini väljatöötamiseks tuleviku mõttes ja sellele peame me ka mõtlema. Ma tean seda, et me oleme andnud abi Punasele Ristile, Eesti on kindlasti valmis seda ka jätkuvalt tegema, kui seda palutakse. Aga loomulikult me peame nüüd lähtuma ka ikkagi sellest, et mis see ka meie vajadus on ja kuidas see viirus siin levib. Eesti on igasugust abi valmis pakkuma ja kui seda küsitakse. No üks, see ei ole nüüd koroonaviirusega, aga seesama migratsiooniküsimus, eks ju, Eesti oli üks esimesi, aga noh ma lähen nüüd teisele teemale, see Frontexi mõte. Aga kindlasti Eesti tuleb oma partneritele, liitlastele appi. Kõige suurem abi, mida ma tõesti palun ka Riigikogu liikmete käest, kui te olete oma ametikaaslastega ühenduses erinevatest parlamentidest ja ka teiste inimestega, et piiride peal ei tekiks takistusi. Täna on see, mul on tulnud see signaal sisse ka Sotsiaalministeeriumilt, et piiride peal on takistusi nii Euroopa Liidus sees, aga ka maailmas laiemalt. Meile on päris lähedased riigid siin Euroopa Liidu piiride taga, kes meid on ka, tegelikult kust me ootame teatud isikukaitsevahendeid täna. See on see koht, kus tuleb, ma arvan, kõiki diplomaatilisi kanaleid kasutada, et ei suletaks neid. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh, hea juhataja! Peaminister! Mul on küsimus üksikisiku vastutuse koha pealt. Me oleme aru saanud, praegu siin kuulates teid, et kui viirusekandja on üksikisik, rikub reeglistikku ehk paneb teised inimesed ohtu ja ei täida juhiseid, siis talle on võimalik teha ettekirjutusi ja ka karistada vajadusel. Nüüd teine pool on see, kui kohalik omavalitsus või mõni suur üritusekorraldaja ettevõte teeb suurürituse, korraldab suurürituse, siis tänases olukorras meil ei ole võimalik seda otseselt keelata, me saame anda ainult jõulisi ja tungivaid soovitusi. Siit see küsimus. Loomulikult, iga inimese käitumine on oluline ja eeskätt ise saame me ennast aidata, aga kui me mõtleme seda riski, mida suurüritused teevad, et kas eriolukord siiski ei oleks mõistlik?
Teine pool – ma vabandan, et ma lähen üle, aga ma pean ära ütlema –, et kolm päeva üksikisik, kes siis koju jääb haiguslehega, on ilma töötasuta, sealt edasi siis haigekassa seitse päeva ja siis edasi ettevõtja kulud. Kas me võime olla kindlad, et nii ettevõtjad võimaldavad inimestel kodutööd ja et inimesed tõesti vastutustundlikult saavad käituda, arvestades nende majanduslikke vajadusi ja ka lastehoidu? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Minu meelest hästi oluline teema, üksikisiku vastutus, aga ka laiemalt erasektori selline vastutus, mis ka tegelikult ühel hetkel ju taandub üksikisikule, kui ta on selle ettevõtte juht või selle ettevõtte omanik. Ma tõesti palun ka siit auväärsest Riigikogu kõnetoolist kõiki ka erasektori erinevate tasandite juhte ja omanikke, et niipalju kui võimalik täna seda kodutööd rakendada, sest kui saab midagi teha kaugtöö vormis kodus, see oleks minu meelest kordades parem, ka tegelikult sellele ettevõttele. Võib-olla kui ta näeb, et see tähendab seda, et konkreetses päevas jääb üks tund või kaks tundi või mingi asi tegemata, aga võib-olla juba nädala lõikes on väga suur võit, et haiguspuhang ei tule ettevõttesse sisse. Nii et ma väga palun ka erasektori ettevõtteid siin aidata kaasa!
Nüüd see teie küsimuse teine pool või üks osa sellest, seesama eriolukord, mida ka teie mainisite. Ütlen ka teile, et võtan ka selle teie mõtte siit kaasa väga tõsiselt kella kahe aeg. Kokkuvõttes, jah, see on valitsustasandi otsus, aga teiselt poolt ma ei kujuta nagu ette, et kui me oleme nii keerulises olukorras, ma ei tea, kas varasemalt, ma jään vastuse võlgu, eelmise sajandi, ütleme, viimasel kümnendil, kui palju on tegelikult kaalutud niisuguse eriolukorra kehtestamise võimalusi. Minu teada neid polegi tegelikult ju ühelgi hetkel nagu kehtestatud. Minu meelest on ainumõeldav, et täna nagu kuulata Riigikogu arvamust, mis Riigikogu arvab. Vist mõned küsimused tagasi ma vastasin, et ma saan aru, et väga suur enamus Riigikogu liikmeid, vähemalt kui emotsioone lugeda, on see, et tuleks selle järgmise etapi peale minna. Aga ma veel kord ütlen, et me ei saa seda selles mõttes teha ka ülejala, siin on oluline, mis sisendeid annavad erinevate valdkondade, eks ju, spetsialistid ja ma tõesti soovin ka need ära kuulata. Aga selle teie mõtte, võtan tagasi, üksikisiku vastutuse osas kirjutan mitme, kahe käega alla. Ja ma usun, et kui natuke seda mõtet ka laiendada selle haridusvaldkonna peale, siis kindlasti ju tekkis kohe küsimus, et kui me sulgeme kooli, kas see siis tähendab sellele perekonnale, lapsele pluss kaks nädalat juunikuus juurde. Ja ma tahan ka siin öelda suur tänu koolipidajatele, kohalikele omavalitsustele ja Haridus- ja Teadusministeeriumile, et täna on tehtud otsus, et ei pikendata, vähemalt konkreetselt selle Kristiine gümnaasiumi juures. See kaks nädalat toimub koduõpe. Kui see on natuke vähem efektiivsem, siis on, aga ma arvan, et see, et me püüame hoida ka seda Eesti elu korraldust, ütleme, suvel võimalikult mõistlikus ja tavapärases rütmis, on oluline. Nii et selliste paindlike lahenduste poole püüdlemine on täna väga õigustatud minu meelest. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Tänan, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister, suur tänu teile tänase pöördumise ja ka küsimustele vastamise eest! Osaliselt hea ametikaaslane Kert Kingo minu küsimuse juba esitas, mina olin samuti üllatunud, kui läksin oma kabinetti, et arvuti tuua, ja avasin Eesti Rahvusringhäälingu, ETV ja sealt tuli "Terevisiooni" kordus, selle asemel et seal oleks võinud olla see ülekanne koos viipekeelse tõlgiga, mis oleks jõudnud väga-väga paljude inimesteni, eriti eakate inimesteni. Mulle siin küll tundub, et paljusid asju ei pea ilmselt eeldama. Kui peaministrina te eeldasite, et ERR seda teeb, siis võib-olla oleks mõistlik olnud, et ka kommunikatsioonitiim, kes töötab teil siiski Vabariigi Valitsuse juures, oleks võtnud ühendust ERR-iga. Ja see oleks täna toimunud. Aga küsimus puudutab nüüd seda, et eile küll te infotnnis andsite vastuse, et jah, sellised teabelehed ja infolehed lähevad inimestele ka otsepostitusena postkasti – ja ma seda väga loodan –, aga kui te täna pealelõunase kriisikomisjoniga arutate ja ka omavalitsuse teemat puudutate, siis soovitage, et ka omavalitsused saadavad nee konkreetsed telefoninumbrid, kuhu siis eakad pöörduvad näiteks toidu või millegi muu korral, sest need on kindlasti erinevad Tallinnas, Viljandis, Tartus ja Pärnus. Aitäh teile!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Nüüd selle Rahvusringhäälingu juurde. Mul ei ole ju neid kõrvaklappe kõrvas, ma ei tea,  mis siin täpselt on toimunud, aga minu teada vist Vikerraadio kannab või kandis mingit osa sellest tänasest diskussioonist üle. Kui palju seda oli, ma ei oska öelda. Ja televisiooni osas, jah, teie kriitika või ettepanek või märkus on igal juhul asjakohane siin, mis ma ütlesin ka Kert Kingole rahvusringhäälingu kohta. KOV-idele info jagamine, et see käia üle, et ka nemad annaksid, oma infokanaleid kasutades need konkreetsed telefoninumbrid, kohad, ma ei tea, meiliaadressid, konkreetsed persoonid üle, igal juhul ma ütlen seda edasi ja pean seda ka väga oluliseks. Selge on see, et KOV-idel on mingeid infokanaleid alati rohkem ja ka väiksemates kohtades inimeste suhtlus näost näkku, kust ta saab mingisuguse infovoldiku või tavalise A4 nende numbritega inimestele viia. Nii et igal juhul panin ka selle märkuse kirja. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Espenberg, palun!

Urmas Espenberg
Hea eesistuja! Hea peaminister! Ma saan aru, et on selline ebamäärane olukord, et nagu häda on, aga olukorda ei ole hetkel. Mul on kaks täiesti konkreetset küsimust. Üks puudutab koole. Mitu juhtumit veel peaks juhtuma, et seda karantiini kas või kaheks nädalaks kehtestada? Ja teine puudutab isiklikult ka minu enda last. Homme algavad rahvusvahelised võistlused, kus on 378 osavõtjat, Elegance Cup iluvõimlemises, ja me ei ole vastust saanud siiamaani, kas see on soovituslik, et see võib toimuda või ei või. Väga palju segadust on. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Saate ju aru, et ükskõik, mis numbri siit kõnetoolist öelda välja, et nüüd on vaja veel üks juhtum, kaks juhtumit, kolm juhtumit ja siis on kõik haridusasutused kinni, see ei ole vast väga mõistlik ja väga tasakaalukas. Ma ütlen nii, et võib-olla ei ole vaja enam ühtegi juhtumit juurde, võib-olla me peame hindama selle täna siis, kui on – ma loodan, et ma selle infoga ei eksi – 17. Võib-olla tuleb hinnata tõsiselt seda levikut ja eriti viimaste juhtumite levikut ja tuleb kaaluda, et võib-olla me oleme juba, ma ei tea, palju varasemalt selles olukorras, et minna haridusasutuste sulgemise peale kui oodata veel ära x arv kas nakatunut või siis lähikondset. Selge on see, et Eesti ühiskond, arvestades, et iga nakatanud tekitab väga suure hulga lähikondseid juurde, kes omakorda võivad tekitada juurde selle, et nad on saanud viiruse ja sealt kindlasti hargneb juba asi haridusasutuste suunas.
Nüüd see teie järgmine küsimus, mis on seotud ka ühe spordivõistlusega, nagu ma saan aru, et on mitusada osavõtjat ja ka väga palju välissportlasi, treenereid jne – väga õigustatud küsimus. Järjest ka selles diskussioonis, mis siin täna Riigikogus on, mul järjest rohkem tundub, et sellist konkreetset selget sõnumit, et anda välja ka ürituste korraldajatele, see oleks mõistlik, see oleks tarvilik ja selle emotsiooni viin siit edasi valitsuse komisjoni. Öelda, et täna see lastevõistlus toimub või mitte, sellega ma lihtsalt lahmiksin siin Riigikogu kõnetoolis ja see õiguslikult väga ei saaks millelegi tugineda. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Austatud peaminister! Ma küsin informatsiooni levitamise kohta. Eesti elanikkonnast on märkimisväärne venekeelse kogukonna osa. On arusaadav, et kriisiolukorras on oluline edastada informatsiooni arusaadavas keeles, sellest ei sõltu ainult selle kogukonna heaolu, vaid eelkõige terve Eesti ühiskonna heaolu. Teada ka, et järgmisest nädalast kommertskanal PBK lõpetab venekeelseid uudiseid Eesti kohta edastamast. Kas te plaanite ikkagi mingisugust venekeelset informatsiooni edastada ja juhul kui, siis kas Raadio 4, ETV+ või kellega võib-olla te olete otsustanud koostööd teha? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, suur tänu! Ma arvan, et hästi oluline küsimus, et anda seda informatsiooni, täielikku informatsiooni kolmes keeles, minu meelest on oluline eesti, vene ja inglise keeles. Kui rääkida konkreetselt vene keelest, ma ei taha nüüd öelda, et see on selline paradoksaalne olukord, aga jah, te ütlesite ühe erakanali kohta, millest on siin saalis väga palju räägitud, aga fakt on muidugi üks, et väga palju Eestis elavaid vene emakeelt kõnelevaid inimesi seda kanalit vaatavad, me ei saa üle ega ümber sealt. Kui küsida, kas me plaanime veel tihendada suhtlust siis nende kanalitega, mis Eestis on. Loomulikult, on vastus, see tuleb võtta tõsise fookuse alla, mitte ainult, eks ju, ma olen kindlasti nõus, Raadio 4, ETV+, mis on olulised, aga siin tuleb paluda ka erameedia abi, eeskätt online-väljaannete abi, sest me teame, et paberlehtede puhul me võime oodata seitse päeva, kui järgmine kord see leht ilmub, see info lihtsalt nii kiiresti muutub. Veel kord ma tahan ka öelda siin, et minu meelest online-meedia on väga operatiivselt siin käitunud ja abi andnud. See fokuseering, mis te ütlesite, et seda hoida kogu aeg nagu kõrval, ma mõtlen laual, jah, sada protsenti nõus sellega.

Esimees Henn Põlluaas
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja ja peaminister! President Trump pani Ameerika lukku ja minu meelest või meie meelest peaks ka palju jõulisemaid meetodeid kasutama, peaks ka Eesti lukku panema. Aga ma küsin, et mis takistab seda praegu teha ja kuidas valitsuse sees need meeleolud täna hommikul olid, kes või kui palju on neid, kes pooldaksid Eesti lukku panemist, vähemalt mõneks ajaks, õppe näiteks, nagu Kristiine koolis või ka ülikoolides e-õppele, e-riik siiski? Kui palju on neid, kes arvavad, et võib-olla läheb üle ja ei pea nii jõulisemaid meetodeid kasutama? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma arvan, et neid, kes arvavad, et lähme täna õhtul koju ja homme hommikul on kõik üle läinud, ülekantud tähenduses, neid ei ole mitte ühtegi valitsuse liiget. Kõik saavad aru, et see olukord mitte ei leevene järgmiste päevade ja nädalatega, vaid muutub tõsisemaks ja kahjuks süveneb. Nii et kui sellele vastata.
Nüüd sellele, et panna Eesti lukku, ma sellele vastasin päris alguses. See tähendaks piirikontrollide kehtestamist, ajutise piiri seadmist, see tähendaks minu arvates ka teatud rahvusvaheliste ühenduste, ma isegi ei ütle, et piiramist, vaid isegi ärajätmist. Neid signaale, neid mõtteid ka hommikul oli. Tuleme, nagu ma paljudele küsimustele vastan, tuleme selle teema juurde tagasi kindlasti peale lõunat kell 2. Saan ka siit teie seda mõtet või arvamust aru, et sellist soovi, et tugevdada piirikontrolli, see seada, ma saan aru, et teil konkreetselt on see olemas. Nii et tundub, et väga paljudel Riigikogu liikmetel on see tunnetus, niipalju kui seda debatti on täna olnud, et loomulikult tasakaalukat, mitte selliseid ülejala otsuseid tehes, aga sinna jõuda, et meil oleks suuremad mehhanismid ja jõuhoovad selleks. Ma ei saa öelda, et keegi on kategooriliselt selle vastu, mis te küsisite, aga me otseselt Eesti lukku keeramist täna hommikul ei arutanud, aga jah teema all oli teatud ühenduste piiramine, rahvusvaheliste ühenduste piiramine, mis on seotud, otseühendus siis Tallinnaga. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Tänan! Lugupeetud peaminister, jõudu teile, jõudu valitsusele ja otsusekindlust otsuste tegemisel ja selget sõna! Mul on küsimus teie poolt moodustatud kriisikomisjoni kohta. Ma kuulasin üllatusega, et selles kriisikomisjonis ei ole kultuuriministrit. Ma meenutan teile, et siin saalis on mitu korda küsitud kogu kommunikatsiooni kohta, mis puudutab meediateemasid, eriti Rahvusringhäälingut, siis on see kultuuriministri haldusalas. Võib-olla oleks sellest abi, kogu teavituse poolest, aga kui me mõtleme ka selle peale, et täna õhtul, homme õhtul ja nädalavahetusel veel rohkem on Eestis kultuuriüritusi, kui palju inimesed osalevad kultuuriüritustel, need kümned tuhanded inimesed, kes saavad erinevates saalides kokku – kontserdimajades, kinodes, muuseumites, teatrites, samamoodi spordisaalides, samamoodi inimesed teevad harrastussporti, saavad erinevatel turniiridel kokku, mängivad palli ja lähevad laulukoori –, äkki oleks kultuuriminister väga vajalik selles komisjonis selle jaoks, et anda selget sõnumit, kuidas nendes olukordades käituda.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Et ei ole mitte ükski minister ära lõigatud ju sellest valitsuse tööst, et lihtsalt ühel hetkel, kui selline komisjon teha, võib alati öelda, et see komisjon on terve valitsus, aga täna valitsuse kaalutletud otsus oli see, et teema ta täpselt sellises koosseisus, kuidas ma teile ette lugesin. Olen täiesti nõus, et kultuuriministri all on väga olulised teemad. Tänase kultuuriministriga, Tõnis Lukasega see kontaktühendus on väga hea. Tema panus kindlasti saab siin olema. Olen teiega nõus, et kui me astume siit nüüd selle väga konkreetse sammu edasi. Te ütlete ju väga õigesti välja, need on kõik kontserdid, kõik teatrid, kõik kinod jne. Jah, see nii on. Ja loomulikult, kui nüüd mõelda, kas see komisjon võiks teha otsuseid selliselt, et kultuuriminister ei ole kaasatud või ei ole siis sellesse debatti oodatud, siis loomulikult on. Ega see komisjon nüüd ei sea mingisuguseid suuri piire, et me kedagi ei saa juurde kutsuda, muidugi saame. Ja kui konkreetelt nendest teemadest räägime, siis ainumõeldav, mis te ütlete. Jaa, aga see komisjoni loomine vajab mingit konkreetset nagu lähenemist ja see oli täna valitsuse soov, et see nii teha lihtsalt. Siin kedagi nagu kõrvale või tõrjutuna ükski valitsuse liige seda tundma ei pea. Ja ka tänase hommiku seisuga, kes olid, mulle tundub, et ei tundnud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Leo Kunnas, palun!

Leo Kunnas
Hea istungi juhataja! Hea Jüri! Soovin ka sulle omalt poolt jõudu selles raskes olukorras, kus sina pead peaministrina tegema lõpliku otsuse ja kandma seda taaka, mis sul on. Mul tegelt ei ole küsimust, mul on ainult lühike kommentar. Nüüd, kus see viiruse levik on jõudnud uude faasi ehk siis siseriikliku leviku faasi, oleme olukorras, kus vabatahtlikud või soovituslikud meetmed enam ei aita, me oleme selgelt jõudnud kohustuslike või ka sunduslike meetmete faasi. See ongi minu poolt kõik.

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Leo Kunnas! Tänan teid selle ütluse eest, nii nagu ma väga paljusid siin olen tänanud, sellise konkreetse, väga konkreetse sisendi eest. Võtan selle kaasa. Mis ma tahan öelda? Jah, ma mõistan seda, et kokkuvõttes saab alati öelda, et sellises olukorras see vastutus, kui seda otsust teha, on valitsusel ja peaministril, sellest vastutusest ei saa kuidagi põgeneda ega peagi põgenema ja neid otsuseid tuleb langetada. Aga minu jaoks oli ääretult tähtis ja võib-olla ka sellepärast, et on minul olnud võimalus siin saalis ka töötada, et pidada seda arutelu ja kuulata teie arvamusi siin Riigikogus, enne kui mingeid otsuseid tegema hakatakse valitsuse poolt. Ma arvan, kogu südamest ja täielikult siiralt ma arvan, et me ületame selle, aga see saab olla ainult väga suures koostöös. Vähemalt siiamaani ka, kui ma eile mõtlen sellele infotunnile, kui me juba arutasime, siis kuidagi see olek on hoopis teine. Mulle tundub, et me kõik tahame anda endast parima ja annavad endast parima, et sellest olukorrast tulla nii kiiresti kui võimalik ja nii väikeste kaotustega kui võimalik välja. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, austatud peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Küll aga on Riigikogu liikmetel soovi läbirääkimisteks. Selle käigus võivad sõnavõttudega esineda fraktsioonide esindajad ja sõnavõtu pikkus, nagu ikka, 5 + 3 minutit. Esimesena palun siia Reformierakonna fraktsiooni nimel Kaja Kallase. Palun! Kolm minutit lisaaega.

Kaja Kallas
Aitäh! Austatud peaminister! Head Riigikogu liikmed! Koroonaviirus on tugevalt mõjutamas Eesti igapäevast elu ja majandustegevust. Olukord Eestis on tõsine ja seetõttu peavad nii Eesti valitsus, ametkonnad kui ka poliitilised erakonnad käituma ühtselt. Meie eesmärk on tagada, et ühiskond toimiks edasi, piiratult küll, aga toimimine ei lakkaks. Me vajame võimalikult ruttu selgeid sõnumeid ja konkreetseid juhiseid. Kui see nõuab eriolukorra väljakuulutamist, siis seda on vaja teha. Eriolukord annab võimaluse teha otsuseid, et neid selgeid juhiseid ühiskonnale anda. Me vajame võimalikult ruttu selgeid juhiseid ka selle kohta, kas ja mis tingimustel võivad inimesed töölt koju jääda, kartmata sissetuleku kaotust. See eeldab tõhusat ja kiiret koostööd tööturu osapooltega. Vajame selgust, milline on riigi tugi tööandjatele, kui peaks olema vajalik suurem töötajate töölt kõrvalejäämine. Inimesed peavad teadma, et nad saavad koju jääda, kartmata sissetuleku kaotust. Riigipoolse lahenduse tekkimine sissetulekute säilitamise küsimuses on kriitilise tähtsusega edasiseks viiruse leviku tõkestamiseks.
Teiseks vajavad omavalitsused, riigiasutuste juhid, ettevõtjad ühemõttelist ja selget suunist, kuidas korraldada õppetööd, avalike asutuste tööd, ja täpsemaid suuniseid ka suuremate töökollektiivide juhtimisel.
Kolmandaks, majanduse jahtumiseks valmistumisel tuleb alustada sellest, et saame selge pildi ette oma riigi rahalistest võimalustest. Me vajame realistlikku ülevaadet töötukassa, haigekassa ja muude valitsuse reservide olemasolust. Seejärel saame läbi mõelda, kuidas vajadusel erinevaid reserve täiendada ja riigieelarve paindlikkust suurendada. Ikka selleks, et leevendada koroonaviirusega kaasnevaid negatiivseid majandusmõjusid. Samas me peame ka jälgima seda, et me ei hakka paaniliselt kulutama, vaid astume samme, mis on reaalselt hästi sihitud ja väga selge mõjuga.
Neljandaks, koroonaviirusevastase võitluse esimene rinne on Eesti tervishoiusüsteem. Peaksime tervishoiuasutustele ja sotsiaalsüsteemile eraldama pikema vaatega lisaraha, sest viirusega kaasnevad kulud ja erivajadused võivad olla pikemaajalisemad, kui me hetkel arvata oskame.
Ma arvan, et on aeg ühtsuseks ja kokkuhoidmiseks. Oleme hoolivad iseenda, oma lähedaste, Eesti ühiskonna suhtes. Teeme vajalikud otsused selleks, et ühiskond saaks toimida ja viiruse levik takistatud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Järgmisena palun kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni nimel Kersti Sarapuu.

Kersti Sarapuu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Head kolleegid ja loomulikult head Eesti inimesed! Kaks ja pool tundi vastas meie peaminister põhjalikult ja sisukalt kõikide meie saadikute küsimustele. Need olid väga olulised küsimused iga meie Eesti inimese jaoks. Keskerakonna fraktsioon toetab valitsuse otsust nimetada hädaolukorra oht üle hädaolukorraks ja kehtestada seoses sellega erinevaid meetmeid. Kõige tähtsam on siiski inimese tervis ning antud küsimuses ei ole ükski ettevaatusabinõu liiast.
Viie lapse emana ja vanaemana panen inimestele südamele asetama isiklike huvide asemel esikohale ühiskondlikud huvid. Ettevõtjana mõistan, et firmades töö ümberkorraldamine nõuab suuri pingutusi, mis toob kaasa küllaltki suurt majanduslikku kahju. Tahaksin esile tõsta Tallinn Music Weeki korraldajat Helen Sildnat, kes võttis vastu raske, aga samas möödapääsmatu otsuse jätta ära rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud muusikasündmus Tallinn Music Week. Sümpaatsena mõjus täna ka Postimehes ilmunud Tiit Pruuli arvamuslugu, kus ta kutsus üles poliitikuid mitte tegema koroonaviirusest poliitilist mängukanni. Oluline on märkida, et suurem osa Eesti viirusjuhtumitest on seotud riskipiirkondadest tulnud inimestega. Samas peame olema valmis piirama viiruse levikut Eestimaa pinnal tervikuna. Eesti on koroonaviiruse ohjeldamisega hästi hakkama saanud ja haiglates jagub piisaval arvul voodikohti. Operatiivsuse taset ja teavet saab Terviseameti koduleheküljelt. Usaldame meie tippspetsialiste.
Kõige hullem, mida praegu teha saame, on külvata asjatut paanikat. Mõistan, et igal inimesel on oma olukorra kohta just oma arvamus, kuid tean, et valitsus ja asjaomased ametid hoiavad olukorral ööpäevaringselt silma peal ning on valmis operatiivselt reageerima. Populistlikud seisukohavõtud võivad inimese tähelepanu oluliselt kõrvale juhtida. Oluline on reageerida, aga mitte üle reageerida.
Head kuulajad! Koroonaviirus on pannud proovile mitte ainult Eesti, vaid ka mitmed Euroopa ja maailma riigid, see on hea võimalus näidata samasugust ühtekuuluvustunnet nagu laulupeol ja üheskoos sellest tugevamana välja tulla. Soovin omalt poolt ka ja kesfraktsiooni poolt kõikidele valmidust teha koostööd ja mõistmist. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Eesti Konveratiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Siim Pohlak, palun!

Siim Pohlak
Lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister, kõigepealt soovin meie fraktsiooni poolt teile palju jõudu selles situatsioonis tegutsemisel.
Edastasime eile meie headele koalitsioonipartneritele EKRE Riigikogu fraktsiooni poolt ühe pöördumise. Peale pikka kaalumist otsustasin, et loen selle siinkohal ette. Ütlen kohe, et me ei vastandada ennast sellega mitte kuidagi meie headele koalitsioonipartneritele, vastupidi, tänases olukorras on meil vaja ühtse löögirusikana tegutsevat koalitsiooni ja meil on vaja tegusid. Selle pöördumisega andsime Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt valitsusele omalt poolt konkreetse sisendi ja loen selle nüüd järgnevalt ette.
Inimese üks põhiõigusi on õigus elule. Eesti riigi tänaste juhtidena vastutame oma rahva ees. Koroonaviiruse ülemaailmse leviku olukorras peab meie peamiseks eesmärgiks olema Eesti inimeste elu ja tervist ohtu seadvate tingimuste minimeerimine. Koroonaviiruse omadused on lõpuni teadmata ja on piisavalt näiteid hilinenud reageerimisest. Põhja-Itaalias on tekkinud kriisiolukord, sealsete tunnustatud meedikute väljaütlemiste järgi jäädi rangemate piirangute ja ennetavate meetmete rakendamisega kaks-kolm nädalat hiljaks. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon leiab, et koroonaviiruse tõrjumiseks ja suurema kahju ennetamiseks on Eestis vaja rakendada senisest jõulisemaid meetmeid. Peame olema sündmustest ees, mitte reageerima tagantjärgi. Me anname endale aru, et rangemad piirangud ja meetmed tekitavad inimestele ja ettevõtjatele ebamugavusi, kuid eesmärgiks peab olema õigeaegse reageerimisega ära hoida oluliselt suurema kahju tekkimine tulevikus.
EKRE fraktsioon leiab, et on vaja rakendada alljärgnevaid meetmeid. Kontroll piiridel. Meie rahva turvalisuse huvides rakendada kontroll kõigi riiki sisenevate isikute üle. Neile, kes saabuvad palavoku või muude spetsiifiliste sümptomitega, panna kohustus testida ennast koroonaviiruse suhtes. Mitte lubada riiki viiruseriskiga piirkonnast saabuvaid turiste ja kohustada kõiki välisriikidest Eestisse saabujaid kohandama endale 14-päevast kodust karantiini. Peatada esmaspäevast, 16. märtsist koolide ja ülikoolide töö, võimalusel viia koolid üle e-õppele. Seada rahvakogunemiste ja ürituste korraldamisele kohustuslikud piirangud vähemalt kuuks ajaks. Kodusesse karantiini jäävad isikud, keda ei hospitaliseerita, peavad saama selge sõnumi, et kui nad kodusest karantiinist kinni ei pea, rakendatakse neile karantiini sundtäitmist või muid seadusest tulenevaid sanktsioone.
Meie fraktsioon toetab ülaltoodud meetmete rakendamiseks hädaolukorra ja vajadusel ka eriolukorra kehtestamist. Kindlasti ei soovi me kedagi hirmutada, ettevaatlikkus ja ennetav tegutsemine on rahvale mõistetav, isegi kui selle eelised selguvad alles tagantjärgi.
Kinnitan veel kord, et toetame täielikult peaministrit, toetame täielikult kõiki valitsuse ministreid. See oli lihtsalt meie sõnum, et ootame konkreetseid ja tõsiseid otsuseid, mida, ma usun, ka täna juba nagunii tegema hakatakse. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Isamaa fraktsioon nimel Priit Sibul. Palun!

Priit Sibul
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Peaminister! Head kolleegid! Veidi olen kimbatuses, sest mul oli plaanis alustada oma sõnavõttu sellega, et tänada meid kõiki. Kui eile olid siin saalis poliitikud, ma arvan nii, nagu olema peavadki, siis täna mul on hea meel, et ma sain olla riigimeeste keskel, toimus sisuline arutelu. Siim veidi oma eilse avaldusega, mida ta tõesti koalitsioonipartneritele andis, minu meelest seda rikkus, aga kui ta, nii nagu ta ütles, et valitsust nad usaldavad ja eks me jääme selle seisukoha juurde ja loodame, et valitsus seda olukorda veab ja sealhulgas siis EKRE ministrid.
Märksõnad, mis viimastel päevadel on Eesti ühiskonda kandnud, on vastutustunne, kätepesu. Kui öeldi, et siin on ka palju kuulajaid, siis mulle tundub, kuigi Terviseamet on öelnud, aga ma arvan, et me täna juba kõik teame, kuidas käsi pesta, võttes nii peopesad, käeseljad, sõrmeotsad, aga ma arvan, et sama oluline on inimestele meelde tuletada, et kõik meie elektroonilised vahendid, telerite puldid kõiki neid tasub ka aeg-ajalt üle puhastada, sest muidu on kätepesust vähe kasu. Hädaolukord on välja kuulutatud ja valitsus on hommikul teinud komisjoni ja arutanud erinevaid meetmeid. Olenemata sellest, kuidas me olukorda nimetame, on oluline see, kuidas me käitume ja mida me teeme. Valitsus on võtnud vastu meetmed ja otsused. Me ei külva paanikat, aga kindlasti ei otsi põhjendamatut rahu, sest olukord on meile kõigile uudne, sellest tulenevalt peame väga täpselt ja teraselt jälgima, mis toimub ning siis adekvaatselt reageerima sellele.
Oluline on, kui peaminister ütles, et ta mitmed küsimused ja asjad viib siit kaasa kella kahesele arutelule valitsuses, siis meedias on üks häiriv repliik – ja ma arvan, et selliseid müstilisi asju või siis desinformatsioon tuleks kindlasti ümber lükata –, et väidetavalt need termokaamerad, mis sadamates või lennujaamades on, justkui ei tööta. Ma arvan, et valitsus seda kindlasti seda küsimust ka peab arutama. Inimestel peab olema selge, et kas need on siis töökorras instrumendid või nad on seal mingil muul põhjusel või on nad rahustamiseks või mis asjad nad on. Aga ma arvan see, kui käib arutel, et kas mingid meetmed toimiva või ei toimi, ei ole kindlasti kellegi huvides. Meil tuleb kuulata spetsialiste ning pidevalt jälgida olukorda, nii nagu ma ütlesin. Täna on selge, et need mõjud loomulikult ei ole ainult inimese tervisele. Me oleme väike ja haavatav majandus. Ise ei ole mõtet vinti peale keerata nii, nagu ütles kolleeg Kaja Kallas või mitmed teised siin, aga me peame sellesse teemasse suhtuma täie tõsidusega. See on viirus, mis mõjutab meie käekäiku. Ehk peame mõtlema meiegi nii nagu sakslased. Eile Saksa kantsler ütles, et võib-olla selles olukorras on tarvis ka eelarvereeglid ümber vaadata ja mõelda. Meile kõigile ühist ja rahulikku meelt ning valitsusele jõudu ja tarku otsuseid!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ja nüüd palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar.

Indrek Saar
Tänan sõna andmast! Head kolleegid! Ma tahan kindlasti ühineda selle mõttega, mida mitmed kolleegid siit kõnepuldist on väljendanud. Tänane arutelu on olnud konstruktiivne ja ma olen kindel, et kriitilises situatsioonis suudame me siit edasi minna konstruktiivse aruteluga, mida me rahvana ka korduvalt kriitilistel hetkedel tõestanud oleme. Aga see tähendab loomulikult seda, et me peame olema valmis tegutsema, me peame olema valmis adekvaatselt olukorda analüüsima ja hindama. Me peame usaldama eksperte, olgugi et see alati meie viimase aja poliitilise tava juurde ei käi nendes situatsioonides, ja me peame olema ka piisavalt kriitilised nende asjade suhtes, mida me ise oleme välja öelnud, kui selgub, et asjad võib-olla ei ole päris nii, nagu meile esialgu tundus, ehk siis ka kritiikameelt ei tohi mitte mingil juhul selles kontekstis ära kaotada. Ja hoidku meid selle eest, et me hakkaksime kaklema selle üle, et võib-olla keegi on liiga kriitiline nende ettepanekute suhtes, mida öeldakse, sest see tasakaal kindlasti peab siin saalis valitsema. Sellepärast ongi meil siin erinevad inimesed, erinevate poliitiliste maailmavaadete esindajad, et me leiaksime siin konsensuse.
Aga selle jaoks, et Riigikogu oleks selles situatsioonis jätkuvalt töövõimeline, siis ma loodan tõesti, et me lähiajal, ja mul on hea meel, et vähemasti homme hommikuks on vanematekogul aeg nüüd välja pakutud, et peaministri ettepanek täna on vähemasti mõjunud nii palju Riigikogu juhatusele, et ma loodan, et me homme hommikul lõpuks siis saame ka kokku vanemate koguga ja räägime sellest, mis tegelikult on võimalik teha selle jaoks, et me oleksime töövõimelised ka siis, kui meil tuleb olla karantiinis ja meilt oodatakse samal ajal võib-olla seaduste muutmist. Ärgem unustagem seda, et selle jaoks, et riik saaks toimida, peavad lisaks tublidele inimestele ka need, kes on valitud ja seatud, olema võimelised tegema otsuseid, sest otsuseid tuleb teha, on nad siis parasjagu meeldivamad või vähem meeldivamad. Sellepärast kutsun ma üles kindlasti mitte venitama ja otsuseid edasi lükkama.
Siinkohal pean ma olema kriitiline, sest kui me täna oleme teavitusest juba korduvalt rääkinud, siis selline näide, millele hea kolleeg Helmen Kütt on mitu korda tähelepanu juhtinud, et 10 päeva tagasi sotsiaalkomisjon arutas seda, et ka eakate inimeste jaoks on vaja füüsilist teavituslehte nende postkasti, sest nad ei kasuta kõiki moodsaid vahendeid, siis tänaseni arutatakse, kuidas seda lehte saata. Kuigi tol hetkel nõustusid kõik, et see on hea idee. Ärme tekita selliseid viivitusi, püüame selles situatsioonis vähemalt infoleviku korralikult tagada.
Ma väga palun, head kolleegid, eriti aga koalitsioon, sest sõltub väga palju sellest, millise hoiaku võtab koalitsioon, suhtuksite väga tõsiselt sellesse, mida Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon täna hommikul võimalusena üles tõstis: olukord, kus eeldatavasti tuleb inimestel olla karantiinis, ilma et nad oleksid otseselt haiged, tuleb jääda koju. Kui me teame, värske uuring kinnitab, et enamus inimesi, üle poolte inimestest läheb isegi haigena tööle, siis karantiinitingimustes, kus see kõik on abstraktne, ma ei tea, kui suur see oht tegelikult on, öelda, et ma loobun oma sissetulekust mitmeks päevaks, või öelda tööandjale, aga, tööandja, sa pead selle 4.–8. päeva kinni maksma, kuigi ma olen karantiinis, ma ei ole haige otseselt, see võib olla murdekoht. See võib olla koht, kus inimesed on sunnitud tegema otsuseid, eriti need inimesed, kellel on väiksemad sissetulekud ja kellel ei ole võimalik oma säästudest sel ajal elada. Inimesed peavad tegema otsuseid. Teeme selle neile võimalikult mõistlikuks ja arusaadavaks, teeme selle ka tööandjatele võimalikult vähe koormavaks. Seega, ma palun, et me tõesti kiiremas korras võtaksime ette ravikindlustuse seaduse ja arutaksime läbi, mida me oleme võimelised tegema selle jaoks, et adekvaatselt reageerida. Sest see ei puuduta ainult tööl käivaid inimesi. See puudutab ka näiteks koolis käivaid lapsi, sest kui laps jäetakse koju, siis kellega ta sinna koju jääb? Kas ta jääb sinna vanavanemaga, kes on riskirühm, või ta jääb sinna vanemaga, kes peaks temaga koos kodus olema jne? See kohe paneb küsimärgi ette ka kõikide kohalike omavalitsuste järgnevad otsused, mida nad tegelikult ...

Esimees Henn Põlluaas
Kas ettekandja soovib lisaaega?

Indrek Saar
Ma palun lisaaega, jah!

Esimees Henn Põlluaas
Palun! Kolm minutit.

Indrek Saar
Aitäh! Seega, ma palun, et palun reageerime kiiresti, võtame kiiresti arutleda seda situatsiooni ja aitame tõepoolest ühiskonnal käituda adekvaatselt, loomulikult säilitades rahu, käitudes tasakaalukalt, nii nagu ikka meil rahvana kombeks on.
Ja veel, tahan tänada ja tunnustada kõiki neid inimesi, kes meditsiinivaldkonnas täna juba tegutsevad selle teema lahendamisega, kes on seda teinud ülimalt professionaalselt, ja soovida meile kõigile jõudu ja rahulikku meelt ja tasakaalu. Tänan!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Me oleme nüüd olukorras, kus meil hakkab aeg otsa lõppema. Meil on arutamata veel üks päevakorrapunkt ja ka peaminister sooviks esineda ühe lõpusõnavõtuga. Seega ma panen hääletusele ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevateemade ammendumiseni, aga mitte kauem kui kella kaheni.
Head kolleegid, panen hääletusele ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte enam kui 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 53 Riigikogu saadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Istung on pikendatud.
Paluks siia kõnetooli peaminister Jüri Ratase!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Ma kõigepealt väga tänan Riigikogu selle võimaluse eest täna seda debatti pidada! Ma arvan, et see oli hästi vajalik ja ka mina tunnetan, et oli sisuline. Ma tänan teid teie reaktsioonide ja tunnetuste osas ja arvamuste osas, samuti tänan kõiki fraktsioone, kes ütlesid välja oma positsioonid. Luban teie ees, et valitsus võtab seda olukorda ääretult vastutustundlikult. Minu meelest jätkuv tihe koostöö Riigikogu ja valitsuse vahel on hästi oluline ja tähtis. Teen kõik selleks, et see valitsuse poolt saaks nii olema. Suur tänu teile selle arutelu eest! Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud peaminister! Ka mina tänan oma kolleege selle väga viljaka diskussiooni eest ja selle eest, et rasketel ja keerulistel aegadel me oleme üksmeelsed. Riigikogu poolt soovin härra peaministrile ja valitsusele jõudu ja jaksu.

2. 13:02 Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (126 SE) teine lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Läheme siis tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (126 SE) teine lugemine. Paluks siia ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Mihhail Korbi. Palun!

Mihhail Korb
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lubage jätkata vedelkütuse seadusega meie päevakorda. Tõesti, komisjon on vähemalt kaks korda arutanud seda seaduseelnõu ja teinud päris põhjaliku tööd. Enne seda, kui komisjon kogunes, toimus ka kaasamisüritus koos turuosalistega, kus osalesid ministeeriumi ja komisjoni esindajad. Oli päris pikk ja sisuline arutelu ja üritati maksimaalselt leida lahendusi sellel koosolekul ning hiljem ka komisjoni koosolekutel.
Kokku laekus seitse muudatusettepanekut, kuus neist tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning ühe esitas Keskerakond. Suurem arutelu toimus Keskerakonna ettepaneku ja Majandusministeeriumi ettepaneku ümber, mis puudutas statistika arvestust 2020. aastal poole aasta kaupa. Keskerakonna ettepanek püüdis lahendada probleemi, mis puudutas seaduse tõlgendamist. Kui lugeda seadust siis jäi mulje, tol hetkel jäi mulje, et trammid ja trollibussid on seaduses sees. Kui lugeda seletuskirja, siis selle kohaselt trammid ja trollibussid ei ole hõlmatud. MKM nõustus, et antud ebakõla tuleb vältida. Lepiti kokku, et kuna trammid ja trollid on maanteetranspordi osa, siis tuleb lubada ka nende statistikaga kaubelda. Olukord lahendati nii, et vastav täpsustus märgiti seletuskirjas ja Keskerakond võttis oma muudatusettepaneku tagasi. Statistikaga kauplemist arutleti kahel koosolekul, poole aasta statistika kauplemist arutati kahel koosolekul. Esimesel koosolekul leiti, et 2020. aasta poole aasta statistika kauplemise aruande asemel võiks rakendada aastast aruandlusperioodi. Järgmiseks koosolekuks valmistati ette muudatusettepanekud ja need kinnitati. Teised muudatusettepanekud puudutasid kõigepealt üht tüüpi kütust, millele vedelkütuse seaduse regulatsioon ei rakenduks. Teine muudatusettepanek parandas ekslikult välja jäänud 2021. aastast rakendatavat aastapõhilist 10%-list kohustust. Järgmine muudatusettepanek puudutas statistikaga kauplemise muudatust, mille järgi võib digitaalses keskkonnas müüa tulevikus tekkivat statistikat väljaspool enampakkumist. Kui selline tulevikus tekkiv statistika ei ole statistika tekkimise hetkeks müüdud, saab seda statistikat müüa ainult enampakkumise teel. Üks muudatus parandas tekkinud olukorra, kus päritolutunnistuste kustutamine ei ole õigeaegselt veel toimunud, lubamaks aruandekuul vajalikku statistika kogust digitaalselt keskkonda kanda. Järgmine muudatusettepanek parandas lünka, mis võimaldab aktsiisilao pidajal väljaspool aktsiisiladu vastuvõetavat kütust tarbimisele lubada ilma, et aktsiisilao pidajal oleks seejuures kohustus tõendada kütuse vastavust kvaliteedinõuetele.
Viimane muudatusettepanek reguleerib seaduse jõustamist. Senine jõustamisaeg on 1. märts 2020, mida ei ole ajagraafikut vaadates realistlik täita. Uueks jõustumisajaks on 1. aprill 2020. Komisjon kinnitas konsensuslikult kõik muudatusettepanekud ja otsustas teise lugemise lõpetada ning teha ettepaneku saata eelnõu kolmandale lugemisele ja teha ettepanek läbi viia eelnõu lõpphääletus.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Tundub, et küsimusi ei ole. Me peame järgnevalt üle vaatama ... Jaa, kas on läbirääkimiste soovi? Tundub, et läbirääkimiste soovi ei ole. Siis peame üle vaatama muudatusettepanekud. Number 1, mille on teinud majanduskomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek arvestada täielikult. Parandusettepanek 2, esitatud majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek arvestada täielikult. Number 3, majanduskomisjoni ettepanek, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Number 4, esitajaks majanduskomisjon jällegi ja juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. 5, majanduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Kuues ettepanek, esitatud samuti majanduskomisjoni poolt ja ettepanek juhtivkomisjonilt arvestada täielikult. Ja 7, viimane muudatusettepanek majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Kõik muudatused on seega kinnitust leidnud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 126 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Ma tänan teid kõiki ja istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 13.09.