10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 4. töönädala neljapäevase istungiga. Praegu on Riigikogu liikmetel võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel annan Riigikogu menetlusse kodakondsuse seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu on väga lihtne, koosneb sisuliselt ühest lausest. Eesmärk on muidugi palju tõsisem. Nimelt, siin mõni aeg tagasi võttis Riigikogu vastu kodakondsuse seaduse muudatused, mis 17. veebruaril ehk siis nelja päeva pärast peaksid jõustuma ja mille eesmärk on iseendast üllas: et Eestis sündinud eesti lapsed saaksid lihtsamalt eesti kodakondsuse. Aga teatavasti, nagu me seda diskussiooni mäletame, valitsus kirjutas sellesse eelnõusse sisse sellise üsna häbiväärse, ma peaks ütlema, sätte, mis nõuab siis selleks Eesti kodakondsuse saamiseks lihtsustatud korras Vene Föderatsiooni kodakondsusest ennetavat loobumist, mis ei ole kahjuks võimalik. Ja selleks, et siis seda inimeste mõnitamist ära hoida, anname me selle muudatuse eelnõu menetlusse. Eks sellest sai ju tollase menetluse ajal räägitud, aga, nagu öeldud, valitsuskoalitsiooni poliitikud küll kuulasid, aga ei kuulnud. Üldiselt on inimestel komme või, ütleme, vähemasti võimekus juba tehtud vigu parandada. Olles optimistlikult meelestatud inimeste sellise positiivse tahte ja soovi osas, loodame, et me saame üheskoos selle mure lahendatud enne, kui inimesed kurjaks saavad selle peale, mida tehtud on. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem arupärimiste ja eelnõude üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Nüüd teated, head kolleegid. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungi saalis Tartu rahulepingu toetusrühma asutamiskoosolek, kokkukutsuja Helir-Valdor Seeder. Kõigil on võimalik osaleda.
Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohale registreeris ennast 78 Riigikogu liiget, puudub 23.
Head kolleegid! Enne, kui me läheme tänase päevakorra juurde, on mul suur au tervitada Rootsi parlamendi esimeest tema ekstsellentsi härra Andreas Norléni ja teda saatvat delegatsiooni, kes on meie rõdul. (Aplaus.)

1. 10:05 Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 muutmise seaduse eelnõu (121 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Nii. Ja läheme siis tänase päevakorra juurde. Täna on meil päevakorras üks päevakorrapunkt, riigikaitsekomisjoni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 muutmise seaduse eelnõu (121 SE) esimene lugemine. Ettekandja riigikaitsekomisjoni liige Madis Milling, palun!

Madis Milling
Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kõigepealt lubage mul teile kõigile soovida head rahvusvahelist raadiopäeva. Aga nüüd asja juurde. Teie ees on Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 muutmise seadus ja see on väga lühike ja konkreetne. Alustuseks loen selle ette: "Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Kui riigikaitsekomisjoni liige ei esita kahe kuu jooksul riigikaitsekomisjoni liikmeks määramisest arvates käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumente või ei läbi julgeolekukontrolli, määratakse tema asemele uus riigikaitsekomisjoni liige Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud korras."
Ja nüüd natukene selgitan lahti ka asja olemust. Nimelt eelmise, 13. Riigikogu koosseisu alguses hakkas kehtima riigikaitsekomisjoni liikmetele nõue läbida ettenähtud mahus julgeolekukontroll, saamaks siis juurdepääsu informatsioonile klassifikatsiooniga "NATO salajane teave". Kui 12. koosseisu lõpus see täiendus Riigikogu liikme staatuse seadusesse tehti, siis tehti seda heas usus ja eeldusel, et riigikaitsekomisjoni liige ajab oma asjad korda ehk täidab nõutava ankeedi esimesel võimalusel ja võimalikult kiiresti. Elu aga näitas, et nii see paraku ei ole. Juhul kui ei ole sätestatud tähtaega, siis kipuvad asjad venima, sellepärast et, noh, eks eri Riigikogu liikmetel on olnud erinevaid põhjuseid, aga üldjoontes võib öelda, et inimene on loomult mugav ja kui on võimalus tänaseid toimetusi ülehomse varna visata, siis seda ka tehakse. Ja nii juhtuski, et nii eelmise koosseisu riigikaitsekomisjonis nii mõnelgi komisjoni liikmel jäi see saladuse luba taotlemata ja ka selles koosseisus pea kaheksa kuud ei olnud nii mõnigi riigikaitsekomisjoni liige Riigikogu koosseisu töö algusest alates oma asju korda ajanud.
Ja selle Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmisega sätestatakse see kahekuuline tähtaeg, mille jooksul riigikaitsekomisjoni liige peab ära täitma nõutava ankeedi. See oleks lühidalt kõik ja olen nõus vastama küsimustele. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teile on tõepoolest küsimusi. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mis juhtub siis, kui vaatamata sellele seadusemuudatusele liige otsustab ikkagi mitte seda nõuet täita? Kas ta arvatakse siis komisjoni tööst välja automaatselt või?

Madis Milling
Jah, seadus sätestas juba eelnevalt, et kui riigikaitsekomisjoni liige ei esita nõutud dokumente ja ei läbi julgeolekukontrolli, siis määratakse tema asemele uus riigikaitsekomisjoni liige. Aga eelmises ehk siis täna kehtivas seaduses ei olnud sätestatud seda aega, mille jooksul ta peab siis esitama nõutud dokumendid. Käesoleva seadusemuudatusega me sätestame selleks ajaks kaks kuud. Ja just nagu ma enne ütlesin, see, et ei olnud aega sätestatud, tingiski selle venimise, mis kohati, nagu ma ütlesin, venis kaheksa kuu pikkuseks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ouedkki Loone, palun!

Oudekki Loone
Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et tegelikult selle paragrahvi sisu iseenesest võib olla põhiseaduse vastane, sellepärast, et see piirab oluliselt parlamendi suveräänsust, allutades parlamendiliikme teiste jõudude kontrollile. Tegelikult me oleme suutelised ka ise otsustama, kas meie kolleegid väärivad seda ligipääsu või mitte. Kas te olete ka arutanud, et tegelikult sellisel juhul julgeoleku kontroll, nagu see praegu seaduses on, tuleks sealt lihtsalt kõrvaldada? Aitäh!

Madis Milling
Tänan küsimuse eest! Riigikogu liikmel sõltuvalt mandaadist ja tema ametikohast on juurdepääs Eesti Vabariigi salastatud teabele, seda loomulikult mahus, mida reguleerib nn teadmisvajadus. Meie aga räägime hetkel oma partnerteenistuste informatsioonist ehk NATO informatsioonist. Aga salastatud informatsiooniga on nii, et salastatud informatsioonile juurdepääsu otsustab informatsiooni valdaja ehk antud juhul NATO. Ja Riigikogu liikme mandaadiga ega põhiseadusliku riivega ei ole NATO salajase informatsiooni puhul mitte midagi pistmist. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! See, et Riigikogu liikmed on rohkem vastutavad, see on ühtlaselt arusaadav. Aga kas ei toodud ka võrdlust, ütleme siis, tavapärasest neljakuulisest katseajast, et kui ikkagi nelja kuuga katset ei läbita, siis tuleb minna, või see on ikkagi johtuvalt sellest, et Riigikogu liikmed on suurema vastutuskoormaga? Aitäh!

Madis Milling
Sellist katseaja meetodit, nagu hea kolleeg praegu kirjeldas, riigikaitsekomisjonis ei arutatud. Tegelikult see ajapiirang on ajendatud kahest asjaolust. Üks kindlasti on see, et Riigikogu liikme juurdepääsu menetletakse omakorda kaks kuud siis vastavas julgeolekuasutuses, kuni kaks kuud, ja riigikaitsekomisjon leidis, et juhul kui anda riigikaitsekomisjoni liikmele kaks kuud aega oma ankeedi täitmiseks, millele lisandub siis veel võimalik kaks kuud, mis teeb kokku juba neli kuud, siis see on selline mõistlik aeg. Me räägime ikkagi sellest, et võimalikult kiirelt saaksid riigikaitsekomisjoni liikmed oma saladuseloa korda aetud, et riigikaitsekomisjon saaks siis täies jõus tööle hakata, olles ühises inforuumis.
Ja kui see ühine inforuum nüüd jutuks tuli, siis ma tooksin välja ka ühe väga olulise seiga. Eelmises, 13. Riigikogu koosseisus ei toimunud riigikaitsekomisjonis kordagi mitte ühtegi hääletust, kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Jaa, tuleb tõdeda, et teinekord sündis see konsensus läbi tõsiste arutelude ja vaidluste, aga ta sündis. See fakt iseenesest, et riigikaitsekomisjonis ei viidud nelja aasta jooksul läbi mitte ühtegi hääletust, oli väga mõjuv fakt näiteks kohtudes meie liitlastega, meie NATO-partneritega. See tekitas alati äärmiselt positiivset üllatust, see oli väga kõva informatiivne valuuta. Ja see fakt iseenesest, et riigikaitsekomisjon võttis vastu kõik otsused konsensuslikult, annab meie liitlastele ka tunnistust sellest, et Eestis on riigikaitse poliitika- ja erakondadeülene asi. Aga äärmiselt keeruline on pidada tõsiseid sisulisi arutelusid või ka vaidlusi situatsioonis, kus riigikaitsekomisjoni liikmed on erinevas inforuumis ehk osadel riigikaitsekomisjoni liikmetel on saladusele juurdepääs, nad on olnud briifingutel, kus jagatakse partnerteenistuste informatsiooni, aga osad riigikaitsekomisjoni liikmed on teises inforuumis, neil puudub see informatsioon, ehk siis sellist ühist seisukohta või arusaama mingite asjade üle on sellises situatsioonis keeruline kujundada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Eerik-Niiles Kross, palun!

Eerik-Niiles Kross
Aitäh, hea juhataja! Ma olen natukese ka, hea Madis, ma olen natukese ka mures selle asja põhiseaduspärasuse üle. Tähendab, mõistan täielikult selle eelnõu üllast eesmärki ja me kõik tahaksime, et riigikaitsekomisjoni liikmed oleksid usaldusväärsed ja läbinud ja ka meie liitlaste poolt usaldatavad. Aga kas siin ei ole ikkagi probleem, kus me Riigikogu liikme allutame või tema võimaluse töötada riigikaitsekomisjoni liikmena allutame tegelikult Riigikogu-välise institutsiooni otsusele? Et ma näen siin ikkagi võimude lahususe printsiibi rikkumist. Ja noh, lõpuks võib ju argumenteerida, et kui mõni fraktsioon või mõni Riigikogu liige leiab, et tema esindaja riigikaitsekomisjonis on üks Riigikogu liige, kellel on rahva mandaat, ja isegi, kui ta ei läbi NATO julgeolekukontrolli, ta ikkagi tahab seal töötada, siis kellel on õigus seda keelata? Rahvas on ta valinud. Ma arvan, et siin tekib meil põhiseadusega probleeme. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh!

Madis Milling
Jah, aitäh! Sain küsimusest aru. Kordan üle, et Riigikogu liikme staatuse seaduse muutused, mis puudutab siis riigikaitsekomisjoni liikme julgeolekukontrolli läbimist, võeti vastu Riigikogu 12. koosseisus. Ja toona ei leitud siin põhiseaduslikku riivet. Tänase eelnõuga me ei muuda seaduse olemust, me lihtsalt sätestame tähtaja, mille jooksul peab läbima julgeolekukontrolli. Veel kord, kui seadus vastu võeti 12. koosseisus, ei tuvastatud põhiseaduslikku riivet. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on täpsustav küsimus. Eelmises koosseisus mitu oli neid seaduseelnõusid, mida menetles kaitsekomisjon ja palju neist nõudsid juurdepääsu saladusele? Oli neid 10%, 20%, 30% või 100%? Aitäh!

Madis Milling
Aitäh! Sellist statistikat mul hetkel käepärast ei ole, aga kui juba jutuks tuli, siis tuletan meelde, et eelmises koosseisus oli sama teemaga probleeme, et mõnedel liikmetel ei olnud paberid korda aetud, ja toonane riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso saatis Riigikogu juhatusele 16. jaanuaril 2018 vastava märgukirja, milles siis juba sooviti sisse viia täna laual olev muudatus. Nii et teema on pikalt õhus olnud. Aga teie küsimusele veel kord vastuseks, et sellist statistikat mul ei ole ja sellist statistikat ei ole riigikaitsekomisjon ka teinud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Oudekki Loone, palun!

Oudekki Loone
Aitäh! Ma tuletaksin meelde kahte asja. Esiteks, see, kas küsimus on NATO saladustes või mitte, ei puutu antud juhul põhiseaduspärasusse. Sellepärast, et küsimus on selles, et selle kontrolli jooksul võimaldatakse Eesti Kaitsepolitseiametil jälgida Riigikogu liikme kõnesid, tema tegevusi, tema käitumist, ja lõpuks tehakse otsus selle kohta, kuidas ta võib oma rahvalt saadud mandaati parlamendis teostada. Siin kindlasti on põhiseaduse riive küsimus. Nüüd see kitsendus teeb seda ainult tugevamaks, sest kui vana sõnastus lubas, et kui ta seda kontrolli ei läbi, siis ta oma tööd Riigikogus saab siiski niiviisi teha, nagu tema erakond, nagu tema valijad on paremini näinud. Kui me paneme siia tähtaja ja ütleme, et ei, ta ei või, kui Kaitsepolitseiamet seda ei luba, siis me oleme saavutanud olukorra, kus parlament ei ole enam suveräänne, kus rahva valik ei otsusta, kes milliseid poliitikaid teeb. Ja see on väga ohtlik. Aitäh!

Madis Milling
Aitäh! Mina seda nii mustades värvides ei näe. Hakkame pihta sellest, et iga Riigikogu liige, kes omal soovil või siis fraktsiooni poolt määratuna saab riigikaitse komisjoni liikmeks, on ka täna ja ka eelmises kooseisus teadnud seda juba ette, et selline kontroll tuleb läbida. Kordan, et ka hetkel kehtivas seaduses on see olemas ja eelnevas eelmises, XIII Riigikogu koosseisus ei seatud seda kahtluse alla, johtuvalt siis põhiseaduslikust riivest. Julgeolekukontrolli nõusoleku annab Riigikogu liige ise oma allkirjaga. Meelevaldselt ei hakata Riigikogu liikme, täpsustades siis riigikaitsekomisjoni liikme üle tegema julgeolekukontrolli toiminguid, kui liige ise selleks nõusolekut ei ole andnud. Ehk siis, see on Riigikogu liikme valik, kas ta tahab osaleda riigikaitsekomisjoni töös. Aga riigikaitsekomisjoni töös on see nõue või see piirang, sõltuvalt siis, kordan üle, NATO saladuse juurdepääsuloast. Ja saladusele juurdepääsu, nagu ma ütlesin, otsustab informatsiooni valdaja, kelleks on siis NATO ja mitte meie. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma olen siiski arvamusel, et riigikaitsekomisjon kui selline tegeleb ikkagi riigikaitseks mõeldud ja arutletavate oluliste küsimustega. Kuna siin on seatud kahtluse alla selle julgeolekukontrolli vajalikkust jne, siis äkki te võiksite lühidalt selgitada, mida siis hõlmab või mispärast tehakse siis julgeolekukontrolli, et kahtlejad saaksid aru, miks seda on vaja teha? Aitäh!

Madis Milling
Detailidesse ma arusaadavatel põhjustel siin kõnepuldis laskuda ei saa, aga kordan üle, et riigikaitsekomisjoni liikmed saavad erinevatel briifingutel erinevat informatsiooni, informatsiooni, mis on pärit meie liitlastelt, meie NATO-liitlastelt, meie NATO-liitlaste erinevatelt julgeolekuteenistustelt. Ja see informatsioon on klassifitseeritud klausliga "NATO salajane". Tänu sellele me peamegi läbima julgeolekukontrolli, et taodelda vastav luba vastavale informatsioonile juurdepääsuks. Kordan üle, et Riigikogu liikmel sõltuvalt tema mandaadist ja ametikohast on juurdepääs Eesti Vabariigi saladustele, sest Eesti Vabariik kui informatsiooni valdaja on nii otsustanud, aga NATO informatsioon, kui NATO kui informatsiooni valdaja on otsustanud, et tuleb läbida julgeolekukontroll, siis on see NATO otsus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Nüüd on pigem tehniline küsimus. Kõik distsiplineeritult kirjutavad alla selle loa, millest te rääkisite, eks ju, toimub kontroll ja siis selgub, et üks või teine inimene seda juurdepääsu saladusele ei saa. Siis tekib küsimus, et millele tal siis üldse juurdepääs on, kui ta ei ole usaldatav isik meie asutuse raames, kuidas ta võib üldse usaldatav olla. Küsimus on selles, et kas sellel inimesel, kas või teil, kui teile tuleb see juurdepääsuloa taotluse vastus eitav, eks ju, kas teil tekib selline võimalus seda mingilgi moel uurida, miks selline otsus sai vastu võetud, see kujutab ette huvi nii teile kui üldsusele kui teie kolleegidele jne, või kõik, otsus on lõplik, enam mingit menetlust ei tule. Aitäh!

Madis Milling
Suur tänu! Julgeolekukontrolli tehniliste üksikasjadega ma ei ole kursis ja selleks puudub ka mul teadmisvajadus. Julgeolekukontrolli, just nimelt NATO salastatud teabe kontekstis, viiakse Eestis läbi väga paljudele inimestele, siia hulka kuuluvad kaitseväelased, siia hulka kuuluvad ametnikud. Reeglina julgeolekukontrolli läbi viinud julgeolekuasutus ei pea põhjendama, miks seda luba ei saadud, aga ta võib seda teha. Mis puudutab Riigikogu liiget – ega julgeolekukontrolli mitteläbimisel ei laiene talle mingisuguseid muid piiranguid või ei vähene tema usaldusväärsus siin saalis, lihtsalt paraku ta ei saa juurdepääsu informatsioonile, mis kannab punast templit "NATO salajane". Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Metsoja, palun!

Andres Metsoja
Aitäh, hea eesistuja! Hea komisjoni liige, lugupeetud ettekandja Madis Milling! Võib-olla korra ikkagi täpsustaks seda erisust. Minu käest on ka paljud küsinud, et milles siis ikkagi see erisus seisneb. Kui komisjon arutab, teeb isegi konsensusliku ettepaneku eelnõu saali saata ja saalis vastu võtta, siis saal ikkagi teeb selle otsuse, mitte komisjon. Sealt tekib kohe küsimus, et aga kuidas siis on see erisus – komisjoni liikmed on justkui ühes suuremas infoväljas kui need Riigikogu liikmed siinsamas saalis, kes tegelikult ju selle seaduse vastu võtavad. Äkki sa ikkagi korra rõhutad nagu veel üle. Riigikaitsekomisjoni töö iseloom on parlamentaarne kuulamine, seadusloome, aga just nimelt see briifingute pool, mis tegelikult ei jõua siia suurde saali, loob nagu olulise aluse selle komisjoni toimetamiseks üldse. Äkki sa veel natuke täiendavalt seda selgitad. Aitäh!

Madis Milling
Aitäh! Riigikaitsekomisjon kujundab oma seisukohad erinevates teemades sõltuvalt sellest, mis informatsioon on riigikaitsekomisjoni liikmetel. Riigikaitsekomisjoni liikmed, nagu siin juba öeldud, saavad erinevaid briifinguid, osalevad erinevatel kuulamistel, kus me saame siis informatsiooni nii Eesti julgeolekuasutustelt kui ka partnerite salastatud informatsiooni. Kui riigikaitsekomisjon, tuginedes sellele informatsioonile, on teinud konsensusliku otsuse, siis on see ju signaal ka suurele signaalile, et riigikaitsekomisjon on selles asjas seda meelt, üksmeelt. Ja eks see siis ole iga fraktsiooni enda sisemine küsimus, kui palju nad usaldavad enda fraktsiooni riigikaitsekomisjoni liiget. Aga jah, nagu komisjoni esimees oma küsimuses välja tõi, saavad riigikaitsekomisjoni liikmed, ütleme, detailsemat ja süvitsi minevat informatsiooni veidi rohkem kui teised Riigikogu liikmed. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Väga huvitav diskussioon Eerik-Niiles Krossi see kahtlus põhiseaduse riivega. Noh tegelikult neid riiveid on meil iga päev, küsimus on, kui suured need ja kui olulised need riived on. Aga samal ajal, kui nüüd lõpliku otsuse teeb mingisugune riigiamet, noh, ma ei taha kasutada sõna "süvariik", aga seades kahtluse alla mandaadi, Riigikogu liikme. Ja praegu on jutt n-ö Martin Repinskist ju, keegi nagu nime ei nimeta. Ja Martin on öelnud, et ta ei saanud selle pärast, et käib liiga palju Venemaal. Aga eile oli Välisluureameti aastaraamat ja kohtumine nendega ja Hiina oht on nagu järjest kasvanud. Kas siis, kui Hiinas liiga palju keegi meie kolleegidest käib, võib ka ohtu seada tema selle NATO loa saamise? Aitäh!

Madis Milling
Aitäh! Hea kolleeg! Mina ei ole julgeolekukontrolli teostav asutus, sellepärast mul puudub ka pädevus Hiina teemadesse laskuda, aga ma tahaks ära parandada ühe vea. Sa ütlesid, et lõpliku otsuse teeb kuskil mingi suvaline ametnik. Hea kolleeg, ei tee suvaline ametnik, otsuse teevad meie enda kolleegid. Tsiteerin: "Julgeolekukontrolli asutus esitab Riigikogu liikme suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile ... Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon otsustab, kas Riigikogu liige on julgeolekukontrolli läbinud." Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Johannes Kert, palun!

Johannes Kert
Tänan, härra koosoleku juhataja! Hea Madis! Sa just ütlesid selle ära, mida ma tahtsin oma küsimuse ja kommentaariga öelda. Aga siis, vaatamata sellele ma tõstaksin üles sellise näite: kui me külastasime riigikaitsekomisjoniga Euroopa Liitu ja NATO peakorterit, siis oli fakt see, et meiega ei saanud kaasa tulla need riigikaitsekomisjoni liikmed, kellel puudus juurdepääs salastatud teabele. Ja me asetusimegi sellega juba erinevatesse infoväljadesse – osad meie kolleegid teavad põhjalikult informatsiooni ja teised võib-olla kaudselt. Nii et siin on minu hinnangul väga põhjendatud see, et me saladusele juurdepääsuload taotleme ja teie kirjeldatud protsessi läbides need saame. Aitäh!

Madis Milling
Aitäh! Ma saan aru, et see on kommentaar ja ma kommenteerin ka. Tõepoolest, riigikaitsekomisjon käis Brüsselis NATO peakorteris, aga ka Monsis, NATO Euroopa väejuhatuse peakorteris. Erinevad briifingud n-ö punastes ruumides – ehk need on need ruumid, kuhu ei tohi telefone ega isegi mitte nutikella kaasa võtta –, saime me erinevat informatsiooni, ütleme nii. Tõepoolest, jah, need riigikaitsekomisjoni liikmed, kellel ei ole NATO saladuse luba, ei saanud sinna kaasa sõita. Nii see on. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Marko Šorin, palun!

Marko Šorin
Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Palun täpsustage oma sõnavõtte. Sest alguse poole te juhindusite sellest, et informatsioonile ligipääsu otsustab NATO, nüüd paar küsimust tagasi te ütlesite, et siiski Riigikogus on komisjon, kes seda otsustab. Natukene vastuoluline informatsioon alguses ja lõpupoole. Palun täpsustage, kas see otsus on meie ehk parlamendi, siin majas olevate inimeste otsus või on kusagil väljapool siiski mingi organisatsioon, kes juhendab kedagi või midagi? Aitäh!

Madis Milling
Aitäh! Suur tänu küsimuse eest! Täpsustus oli vajalik, ma täpsustan siis. Informatsioonile juurdepääsu tingimused oleks võib-olla korrektsem öelda. Et jah, otsust ei tehta kusagil Brüsselis NATO peakorteris, otsus tehakse ikkagi siin majas, aga informatsiooni valdaja ehk NATO on andnud need tingimused ja kriteeriumid, millele tuginedes tuleb siis läbi viia vastav julgeolekukontroll ja teha otsus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Riho Breivel, palun!

Riho Breivel
Lugupeetud juhataja! Hea esineja! Ma tahaksin, et kõlama jääks ikkagi üks kindel asi. See on see, et meie partnerite salajane informatsioon peab olema kaitstud. NATO-sse astumise puhul oli see kindel nõue, et nende informatsioon ei lähe hulkuma, ja selleks on meil loodud erinevad tingimused, nii Kaitseväe peastaabis kui ka mujal, kus seda küsimust arutatakse. Kas on see ikkagi niimoodi, et meie partnerite informatsioon peab just olema kaitstud NATO loaga ja ei saa lasta seda rändama ja see peab olema meil kõigil selge ja siin pole mõtet ka kaubelda?

Madis Milling
Aitäh! Nii see on, et erineva tasemega informatsioonile on kehtestatud erinevad nõuded ja erineva tasemega informatsioonile juurdepääsulubade tingimusteks on ka seatud erinevad nõuded. Ehk siis mida kõrgema salastatuse astmega on informatsioon, seda rangem ja tihedam on see julgeolekukontroll antud inimese suhtes, kes seda juurdepääsuluba taotleb. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu jaoks seondub riigikaitskomisjoni töö ikkagi saladustega. Aga kuulates praegu seda diskussiooni, mis siin on puhkenud, kus leitakse, et n-ö saladustele juurdepääs riivab põhiõigusi – no ma ei tea. Samas ma tean väga hästi, et riigisaladusele üritatakse välisriikide poolt väga tihti ligi pääseda ja seda on muidugi ka õnnestunud siin. Noh, näiteks siin viimane Herman Simmi näite puhul, kus NATO saladused läksid ringlema. Mul on selline provotseeriv küsimus teile. Mina muidugi oma vastust tean oma mõttes. Mis teie arvate sellest, et osa meie Riigikogu liikmeid on huvitatud sellest, et selline teave peaks olema kõigile teada, ja viitavad siin põhiseaduse rikkumisele? Atäh!

Madis Milling
Suur tänu! Ma kindlasti ei arva, et on Riigikogu liikmeid, kes n-ö pahatahtlikult nõuavad kõikidele saladustele ligipääsu. Ma arvan, et võimaliku põhiseaduse riive kontrollimine on iga Riigikogu liikme kohustus. Meie eesmärk on ju teha eelkõige seadusi, mis vastaksid põhiseadusele, ja selline küsimusepüstitus on igati õigustatud. Aga veel kord toonitan, et kui hetkel kehtiv seadus vastu võeti Riigikogu XII koosseisus, siis ei tuvastatud põhiseaduslikku riivet. Tänase, hetkel laual oleva seadusemuudatusega ei muuda me seaduse olemust, vaid pelgalt kehtestame ajamääratluse, mida enne ei olnud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Johannes Kert, palun!

Johannes Kert
Tänan, Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Siin Kalle Grünthal võttis mul praktiliselt teema ära, aga ma tahan seda üle rõhutada, et Eesti maine küsimus riigisaladuse hoidmisel peaks olema meil erakordselt fookuses põhjusel, et NATO ajaloo kõige suurem salastatud informatsiooni leke toimus just läbi Eesti ja ta ei läinud isegi lihtsalt küla peale, vaid otse Moskvasse. Herman Simm on see kodanik, kes selle lekke korraldas, ja me peaksime tegema võib-olla isegi rohkem kui tavaliselt, selleks et midagi taolist ei saaks korduda. Tänan!

Madis Milling
Tänan kommentaari eest! Jah, tõepoolest, usalduse küsimus on üks väga oluline asi, suheldes oma liitlaste ja partneritega. Nagu Johannes välja tõi, siis see usaldus on siin nii mõnelgi korral murenenud ja selles kontekstis näeme me julgeolekukontrolli vajalikkust veelgi enam, sest jah, usaldust kaotada on kerge, seda taastada kordi keerulisem. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas teil on informatsiooni selle kohta, mismoodi on saladustele ligipääs reguleeritud meie partnerite juures? Ja kas on juhtunud selliseid piinlikke situatsioone, et näiteks mõnelt ürituselt on mõne meie partnerriigi näiteks riigikaitsekomisjoni esindajad lihtsalt eemale tõugatud ja jäetud ukse taha?

Madis Milling
Aitäh! Sellist informatsiooni mul ei ole.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea ettekandja! Hea juhataja! Ma küsin nüüd ja ma loodan, et sul on vastus minu küsimusele. Kui XII koosseisus vastu võeti selline asi – üks viis aastat või üle selle on juba möödas sellest –, kui paljud Riigikogu liikmed on jäänud sellest loast ilma, kes kaitsekomisjonis on olnud? Oskad seda numbrit öelda?

Madis Milling
Luba ei ole saanud tänaseks üks Riigikogu liige, aga on olnud inimesi – nüüd saan kohe ette lugeda –, näiteks, "Riigikogu XIII koosseisu ajal riigikaitsekomisjoni määratud uued liikmed (kaks liiget) ei täitnud vastavaid nõudeid ja ei esitanud dokumente. Kolmas riigikaitsekomisjoni uus liige, kes jättis dokumendid esitamata, määrati seitsme kuu pärast teise alalisse komisjoni." Ehk siis, nagu ma ütlesin, ka eelmises Riigikogu koosseisus oli see probleem juba üleval ja sellest tulenevalt ongi täna see seadusmuudatus teie ees.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Metsoja, palun!

Andres Metsoja
Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Võib-olla klaariks veel natukene seda põhiseadusega vastuolu teemat. Oluline ilmselt on ära mainida ikkagi see, et Riigikogu liikme mandaadiga on kaasas siis riigisaladuse luba igale parlamendiliikmele ja see on ka tema ikkagi mandaadi perioodiks. Nüüd sama lugu ju tegelikult on NATO saladusega, et kui minnakse seda taotlema ja see NATO saladuse juurdepääsuluba saadakse, siis see on ka teatud perioodiks. Äkki sa täpsustad ära, mis perioodiks see on ja kuidas siis see lõpeb? Ja tegelikult see võiks olla nagu oluline minu meelest osa sellest põhiseaduse komponendist, et kus see riive siis ikkagi on, kui see on antud eriõigusena parlamendliikmele ja teadmisvajadusest lähtuvalt. Aitäh!

Madis Milling
Aitäh! Saladuseluba antakse, jah nagu komisjoni esimees juba välja tõi, kindlaks perioodiks, mis on siis neli aastat ehk Riigikogu liikmeks olemise aeg. Kui Riigikogu liige valitakse uuesti Riigikokku ja ta läheb uuesti riigikaitsekomisjoni, siis peab ta uuesti luba taotlema, nagu siin saalis paljud riigikaitsekomisjoni liikmed seda teinud on. Veel kord, kui mõni Riigikogu liige tunnetuslikult hoomab siin põhiseaduslikku riivet, siis loomulikult on riigikaitsekomisjon valmis sellel teemal diskuteerima, ära kuulama ja loomulikult on ka kõik muudatusettepanekud teretulnud. Aga ega mul rohkem lisada ei ole kui veel kord üle korrata, et kui antud, täna hetkel kehtiv seadus vastu võeti Riigikogu 12. koosseisus, siis põhiseaduslikku riivet ei tuvastatud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma muidugi eeldan seda, et kui selline seadusmuudatus komisjonis on arutelus olnud ja leitud konsensus, siis taustauuringud või -jõud peaksid ütlema, et seda riivet sellisel kombel ei eksisteeri ja me ei peaks selle üle muretsema. Muidugi komisjonil on edasise menetluse käigus võimalik korra veel seda testida ja täiendavalt informatsiooni küsida. Aga selles diskussioonis tekkis mul hoopis täna teine küsimus: kas komisjonis arutati ka valitsusliikmete võimalikke lube ja seda, kui palju on valitsuses olnud liikmeid, kes seda luba ei ole taotlenud või ei ole läbinud? Minu arvates on samaväärne või veel karmim. Aitäh!

Madis Milling
Aitäh! Jah, kindlasti võib pidada diskussiooni selle üle, kellel võiksid need load olla, aga seaduseelnõu algataja ehk riigikaitsekomisjoni eesmärk antud kontekstis ei ole seda teemat laiemalt avada. Eelnõu algataja soov on parandada oma sisemist töökorraldust, riigikaitsekomisjoni sisest töökorraldust. Aga jah, kõigil on võimalus teha vastavasisulisi muudatusettepanekuid. Küll aga minu tunnetuslik seisukoht on see, et kui seda teemat väga avada, siis kaugeneb see eelnõu algatajate soovist ja eesmärgist. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Ja nüüd palun ettekandjaks siia põhiseaduskomisjoni liikme Hanno Pevkuri.

Hanno Pevkur
Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Enne kui ma lähen päris komisjonis toimunu juurde, võib-olla ma pean ikka natukene selgitama selle eelnõu tausta ja põhimõtteid. Kõigepealt, tõepoolest nii nagu mainitud, see säte sai vastu võetud 9. detsembril 2014, mis puudutab sisulist küsimust sellest, kellel on juurdepääs siis salastatud välisteabele. See eelnõu praegu käsitleb ainult siis n-ö tähtaja määramist selleks, et luba taotleda.
Salastatud välisteave on meie partnerite poolt hoitud ja loodud teave. Eesti riigisaladus on midagi sellist, millele on meil kõigil siin saalis automaatne juurdepääs, just nimelt tulenevalt rahva mandaadist ja selle saali otsusest, et me võime käitleda Eesti riigisaladust. Aga alati riigisaladusele juurdepääs on seotud ühe olulise detailiga, see on teadmisvajadus. Mitte keegi meist ei saa võtta eelduseks seda, et ta marsib sisse kas Kaitsepolitseiametisse, Välisluureametisse või ükskõik millisesse teise asutusse, kus hoitakse riigisaladust ja nõuda, et ma saan selle saladusega tutvuda. Ei, sellist õigust ei ole mitte kellelgi. Riigisaladus on alati seotud teadmisvajadusega ja riigisaladusele juurdepääs on alati seotud sellega, kas see on sinu tööks vajalik või mitte, ja sellest jääb alati ka märge maha. Te kirjutate alati dokumendile tutvumisega siis märke allkirja näol ja kuupäeva ja kellaaja näol, millal te ühe või teise riigisaladusega tutvusite. Nii et kes ei ole selle teemaga võib-olla väga palju kokku puutunud.
Nüüd, kui omal ajal see säte kirjutati 2014 seadusesse, siis arutati ka seda tõepoolest, kellele on vajalik teostada julgeolekukontroll, juhul kui tegemist on salastatud välisteabega, rõhutan veel kord üle, välis-teabega. Ja siis oli küsimus selles, et ka näiteks Riigikogu esimees, kes asendab vabariigi presidenti, võiks samuti omada automaatset juurdepääsu salastatud välisteabele, sest meil on olemas salastatud välisteavet reguleeriv seadus, ehk see on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus, mis sätestab, et Eesti riigis on ainult üks inimene, kellele ei teostata salastatud välisteabele juurdepääsuks kontrolli, see on vabariigi president. Kõikidele teistele inimestele, sealhulgas Vabariigi Valitsuse liikmetele, tuleb teostada kontroll, selleks et oleks juurdepääs salastatud välisteabele. Niipalju taustast.
Aga ka tollal siis jõuti arusaamisele, et ka Riigikogu esimeest ei saa vabastada sellest kontrollist, juhul kui ta peab tutvuma salastatd välisteabega ja see puudutab siis Euroopa Liidu salastatud välisteavet ja NATO salastatud välisteavet.
Nüüd selle eelnõu ettevalmistamise käigus põhiseaduskomisjonis olid ka küsimused üsna sarnased nagu siin saalis, et kas ja kuidas on see seotud meie mandaadi teostamisega. Ja seal on arusaamine lihtne. See ei sega mitte kuidagi meie mandaadi teostamist, isegi juhul, isegi juhul, kui Riigikogu fraktsioon on otsustanud määrata ühe liikme riigikaitsekomisjoni liikmeks ja see riigikaitsekomisjoni liige ei läbi taotletud mahus julgeolekukontrolli, siis on tal võimalik jätkata riigikaitsekomisjoni liikmena, seda õigust ei saa keegi, riigikaitsekomisjonis osaleda, ära võtta. Vahe on selles, et kui riigikaitsekomisjoni liikmed kas saavad julgeolekubriifi või tutvuvad mõne asukohaga, millele on sätestatud kõrgem saladuse juurdepääsu piirang, kui on riigisaladus, siis sellest arutelust või sellest koosolekust või sellest tutvumisest ei saa see konkreetne Riigikogu liige lihtsalt osa võtta. Ehk Riigikogu liikme mandaati ka riigikaitsekomisjoni töös osalemiseks see säte otseselt ei piira, sest valdavas enamuses tõepoolest ka riigikaitsekomisjon käsitleb mittesalajast teavet ja kui see salajane teave on, siis tihtilugu on tegemist Eesti riigi saladusega, ja nagu ma ütlesin, riigisaladusele on meil tulenevalt mandaadist juurdepääs.
Teine küsimus, mis tõusis, oli küsimus sellest, kes üldse võivad olla või kes peaksid läbima julgeolekukontrolli. Sest kehtiv Riigikogu liikme staatuse seadus ütleb tõepoolest, et selle täiendava kontrolli salastatud välisteabele peab läbima riigikaitsekomisjoni liige. Küll on Riigikogus veel neid inimesi, kes tegelikult salastatud välisteabega võivad kokku puutuda. Eelkõige puudutab see siis Riigikogu juhatust ja julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni, kus samamoodi saadakse briife, mis võivad sisaldada ka salastatud välisteavet. Ja sellest tulenevalt tegelikult oli arutluse all, kas laiendada selle eelnõu käigus ka inimeste hulka, kellele laieneb kohustus läbida ka julgeolekukontroll täiendavalt välisteabele juurdepääsuks, aga hetkel, enne esimest lugemist, neid muudatusi ei tehtud.
Ja teine küsimus, mis komisjoni käigus tõusis, on üsna selline natuke semantiline, aga osalt ka sisuline, mis on praktikas välja tulnud. Siin seisja on muu hulgas ka julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni liige, kes tõepoolest siis peab ütlema lõplikult, pärast seda, kui me oleme saanud kas Välisluureametilt või Kaitsepolitseiametilt hinnangu inimese sobivuse kohta, siis meie peame ütlema, et jah, kas ta on läbinud või ei ole läbinud. See oli kolleeg Šorini küsimusele võib-olla vastuseks, et tõepoolest selle sisulise kontrolli teostab kas Välisluureamet või Kaitsepolitseiamet vastavalt sellele, mida julgeolekuasutuste järelevalve komisjon otsustab, ja otsuse, kas inimene on läbinud või mitte, teeb julgeolekuasutuste järelevalve komisjon. Nüüd praktika käigus on tekkinud küsimus, et kas sõnapaar "on läbinud" tähendab vaid positiivset läbimist või võib tähendada ka negatiivset läbimist. Ja seetõttu tegelikult on suure tõenäosusega komisjonis enne teist lugemist taas kord arutusele tulemas küsimus, kas täiendada seaduseelnõu kahe sõnaga, et on läbinud taotletud mahus. Aga selle juurde me tuleme siis tagasi enne teist lugemist, aga vähemalt esimese lugemise ettevalmistamisel see teema oli samamoodi õhus, et kas me peaksime täiendama seda, et kui inimene taotleb midagi, siis see taotlemine tähendab seda, et ta läbib ka taotletud mahus, mitte ainult siis see, et "on läbinud" võib olla ka negatiivne läbimine.
Kolleeg Kruuse küsis siin valitsuse liikmete kohta. Siis jah, tõepoolest meil oli komisjonis laual korraks ka valitsuse liikmete küsimus. Ja tõepoolest, valitsuse liikmetele teostatakse julgeolekukontroll juhul, kui nad soovivad saada siis ka NATO salastatud välisteabele juurdepääsu ja ka Eesti riigisaladustele juurdepääsu, sellepärast et valitsuse liige ei pruugi tulla siit saalist ja valitsuse liikmele Riigikogu liikme staatusest tulenev eriõigus Eesti riigisaladuse juurdepääsuks ei laiene. Nii et kui valitsuse liige soovib saada juurdepääsu, siis ta peab selle kontrolli ka läbima.
Sellised olid teemad, mis meil komisjonis olid. Ettepanek muudatusettepanekute vaatest on tavapärane, et jääda 10 tööpäeva juurde, ja siis on võimalik juba põhiseaduskomisjonil tulla teie ette teiseks lugemiseks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teile on ka küsimusi, Eerik-Niiles Kross, palun!

Eerik-Niiles Kross
Aitäh, hea juhataja! Hea esineja! Ma võib-olla sain valesti aru. Sa ütlesid, et see eelnõu, ka kui ta vastu võetakse, edaspidi ikkagi ei tee takistusi ka sellisele isikule, kes ei läbi julgeolekukontrolli, osalema riigikaitsekomisjoni töös, välja arvatud siis NATO saladused, mis iseenesest oleks arusaadav. Aga mulle tundub, et see sõnastus siiski ütleb vastupidi: kui ei läbi teatava aja jooksul, siis määratakse tema asemele uus riigikaitsekomisjoni liige. See ikkagi nimelt välistab justkui tema töö riigikaitsekomisjonis. Või kuidas sellest tuleb aru saada? Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Võib-olla ma tõesti väljendasin ebaselgelt. Siiamaani on olnud praktika, et kui inimesed ei ole läbinud ehk meil on olnud praktika, kus inimene ei ole esitanud, eks. Siis me ei tea seda, kas ta on läbinud või mitte. Siiamaani on olnud, jah, praktika, et inimene on saanud jätkata oma tööd riigikaitsekomisjoni liikmena ka juhul, kui ta ei ole läbinud. Kui me võtame selle seaduse vastu, siis tegelikult ka kehtiv õigus tegelikult näeb ette seda, et ... Vabandust! Eelnõus ei ole ühtegi muudatuse rida selle kohta, mis on, kui ma nüüd õigesti mäletan, punktis 5, millele sa just viitasid, see on Riigikogu liikme staatuse seadus § 19 lõige 5, vist. Ma kohe võtan selle ette, et ma ei eksiks. (Lehitseb pabereid.) Vabandust! Hetkel kehtiv õigus siis, lõige 4 ütleb, et julgeolekukontroll teostatakse iga Riigikogu liikme suhtes, kes on määratud Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmeks. Kui liige ei läbi julgeolekukontrolli, määratakse tema asemele uus riigikaitsekomisjoni liige. Jah. Ehk teisisõnu, ka kehtivas õiguses on see juba praegu olemas, lihtsalt kehtivas õiguses ja kehtivas praktikas oli meil selles mõttes n-ö vastuolu, et ei olnud sätestatud, mis aja jooksul siis inimene peab selle tegema, mis võimaldas olukorra, kus tegelikult inimene läbimata julgeolekukontrolli oli riigikaitsekomisjoni liige. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 121 SE esimene lugemine lõpetada. Sellega on ka esimene lugemine lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 28. veebruari kell 16.00.
Aitäh, head kolleegid! Sellega on tänane istung lõppenud. Kohtumiseni homme! Vabandust, kohtumiseni järgmisel nädalal esmaspäeval!

Istungi lõpp kell 10.55.