14:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 4. töönädala kolmapäevase istungiga. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Johannes Kert, palun!

Johannes Kert
Lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud kolleegid, daamid ja härrad! Reformierakonna nimel on mul üle anda järelpärimine valitsuse haridus- ja teadusministrile Mailis Repsile. Arupärimine käsitleb Vene Föderatsiooni ideoloogia importi ehk mõjutustegevuse toimet Eestis. Vene Föderatsiooni ametlik ajaloonarratiiv erineb olulisel määral sellest, mida Eestis ja enamikus teistes Euroopa riikides peatakse ajalooliseks tõeks. Seda kinnitas veel kord Putini 15. jaanuari 2020. aasta kõne, kus ta teatas vajadusest kaitsta tõde suures isamaasõjas saavutatud võidu kohta. Eesti riigi murekoht on, et meie venekeelsete koolide ajalooõpetajad ignoreerivad juba aastaid Eesti ajalooõpetajate ühingu korraldatud täienduskursusi, selle asemel on nad aktiivselt osalemas ajalooõpetajate täienduskursustel Peterburis ja Pihkvas, tuues sealt kaasa ka Vene Föderatsioonis välja antud õppekirjandust. Kaitsepolitsei on selle täienduskoolitustel osalemisega kursis ning kaitsepolitsei on kinnitanud, et õpetajaid ideoloogiliselt kallutatakse ja Venemaa tegelik eesmärk on õpetajate ja õppematerjali kaudu just noori mõjutada. Meie haridusministeeriumi tdegevusetus hoiab tagauksed lahti Vene Föderatsiooni süsteemsele mõjutustegevusele, mis olulisel määral mõjutab meie koolinoorte maailmavaadet, väärtushinnanguid, suhtumist Eesti riiki, meile olulistesse liitlasriikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.
Sellega tahan üle anda Riigikogu juhatusele järelpärimise. 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem arupärimiste ja eelnõude üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Üleantud arupärimist Riigikogu juhatus menetleb vastavalt töö- ja kodukorra seadusele. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohale registreeris ennast 83 Riigikogu liiget, puudub 18.

1. 14:04 Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Head kolleegid! Tänases päevakorras on meil kolm päevakorrapunkti, sest üks päevakorrapunkt on tulnud üle eilsest tööpäevast tänasesse päevakorda ja sellega ka alustame. Esimene päevakorrapunkt on maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE) esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks, maaelukomisjoni liige Heiki Hepner!

Heiki Hepner
Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Toon teie ette kalapüügiseaduse muutmise seaduse (136 SE) esimeseks lugemiseks. Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on täiendada kalapüügi korralduslikke sätteid, mis võimaldaks Peipsi järvele kehtestada rääbise ja tindi püügiks aastasaagi püügivahendi kohta. Muudatus puudutab kastmõrdu ja tindimõrdu. Nende vahenditega teostatakse ühe liigi sihitud püüki – kastmõrraga püütakse rääbist ja tindimõrraga Peipsi tinti. Muudatusega on võimalik Peipsi järvel sisse viia samasugune püügikorraldus nagu Pärnu maakonnas räime kastmõrrapüügil. Aastasaak kastmõrra kohta on Pärnu maakonnas kehtestatud alates 2014. aastast. Tegemist on individuaalkvootide süsteemiga analoogse põhimõttega, ettevõtjal on püügivahendi kohta kindel kvoot. Erinevus individuaalkvootidest seisneb selles, et aastasaaki ei saa eraldi püügivahendist võõrandada ega rentida ja ajalooline püügiõigus sellele ei kohaldu. Võõrandada ja rentida on võimalik rannapüügis ainult püügivahendit, lubatud saak on määratud vahendi juurde. Sellist püügikorraldust on võimalik rakendada püügivahendite puhul, mis püüavad ühte peamist sihtliiki ja marginaalseid muid liike. Selleks on räime ja rääbise püük kastmõrraga ja Peipsi tindi püük tindimõrraga.
Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu tekst ja seletuskiri on valminud Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Riigikogu maaelukomisjoni koostöös. Maaelukomisjon arutas esmakordselt teemat 2. detsembril 2019. aastal koos huvigruppidega. Kohal olid esindajad Maaeluministeeriumist, Keskkonnaministeeriumist, Eesti Kalaliidust ja Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogust. 20. ja 27. jaanuaril k.a arutas komisjon taas eelnõu ning otsustas saata eelnõu esimesele lugemisele ja esimene lugemine lõpetada. Ühtlasi määrati ettekandjaks Heiki Hepner ning kõik otsused tehti komisjonis ühehäälselt.
Nüüd pisut ka eelnõust endast. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse kehtivat seadust nii, et võimaldada püügiloa andmisel arvestada ka lubatud saaki tindimõrdade puhul. Praegune seadus lubab seda kastmõrdade puhul, tindimõrdade puhul aga mitte. Kui aga lubatud tindisaak, tindi aastasaak kehtestatakse, ka tindi mõrral tuleks see samuti kalapüügiloale märkida ja loa väljastamisel sellega arvestada. See on oluline õigusselguse huvides. Eelnõu punktiga 2 luuakse võimalus kalapüügiloale märkida ka Peipsi järvel kast- ja tindimõrra lubatud aastasaak, mis on selle püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi korrutis. Eelnõu punktiga 3 sätestatakse, et kui lubatud rääbise ja Peipsi tindi aastasaak on kehtestatud kast- ja tindimõrdadega püügiks, siis kaluri saak arvestatakse esimeses järjekorras eelnimetatud liikide aastasaagi hulka. Kui tindi ja rääbise aastasaak on ammendunud, tuleb püük kast- ja tindimõrdadega lõpetada. Sellega välditakse saagi mahamärkimist muudele vahenditele. Peipsi tinti ja rääbist on võimalik püüda kaaspüügina ka muude vahenditega peale tindi- ja kastmõrra. Neid liike esineb kaaspüügis, näiteks ääre- ja avavee mõrdades.
Eelnõu punktiga 4 täiendatakse seadust nii, et rääbise ja tindi lubatud aastasaagi võib kehtestada ka kast- või tindimõrra kohta. Seadusest tulenevalt kehtestatakse nn lubatud aastasaak kõikidele kalaliikidele, mis tähendab, et saaki on võimalik püüda erinevate püügivahenditega. Püügivahendite efektiivus on aasta-aastalt kasvanud, mistõttu on kasvanud ka nende võimekus saaki ehk kvooti välja püüda. See on viinud püügihooaja lühenemiseni. Muudatuse eesmärgiks on Peipsi tindi ja rääbise aastasaagi kehtestamine Peipsi järvel kast- ja tindimõrdadele, mis võimaldab jaotada püügikoormust ühtlasemalt püügihooaja vältel ja annab stabiilsuse püüdjale saak määratud koguses välja püüda. Eelnõu punktiga 5 lisatakse uus lõige, mis annab Vabariigi Valitsusele õiguse jaotada kalaliigi aastasaak kast- ja tindimõrdadele ning ülejäänud püügivahenditele. Aastasaagi kehtestamisel tuleb arvestada eelnevate aastate saaki, aga ka kalavarude jätkusuutliku majandamise võimalusi. Näiteks, Peipsi järvel on kastmõrdadega püütud 2016.–2017. aastal circa 44% rääbisesaagist, ülejäänu on püütud muude vahenditega. Osa kalureid on rääbise hooajal avaveemõrrad kohandanud rääbisepüügiks, mille tulemusel on selle liigi kaaspüük märkimisväärne. Mõistlik on tagada rääbisesaak ka muudele mõrdadele, et rahuldada nende püüdjate õiguspärane ootus. Kastmõrdade lubatud saak jaotatakse omakord kastmõrdade vahel, ülejäänud püügivahenditele jääv saak jääb jaotamata. Nendele jääb kehtima olemasolev püügikorralduslik süsteem. Peipsi tinti esines kaaspüügina 2018. aastal ääre- ja avaveemõrdades alla 1% kogusaagist. Siiski näitavad eelnimetatud määrad, et lubatud saagist tuleb jätta proportsionaalne osa ka muudele püügivahenditele peale kast- ja tindimõrdade, et tagada kvoodist kinnipidamine.
Eelnõu punktiga 6 muudetakse §-i 56. § 56 sätestab lubatud saagi vähendamise juhul, kui kalur on püüdnud rohkem kala, kui talle kastmõrra kohta lubatud aastasaak õiguse andis. Lõige 1 näeb ette eeltoodu rakendamise merel ja lõige 2 Peipsi järvel tindi- või kastmõrraga püüdmisel. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse seadust selliselt, et ka tindimõrdade puhul saaks püügivahendeid kasutada anda vaid koos lubatud saagiga ja vastupidi, et tagada sihtotstarbeline püügivahendi kasutamine. Eelnõu punktiga 8 lisatakse täpsustus Läänemere kohta ja eelnõu punktiga 9 täiendatakse § 58 lõiget 8, mis on analoogne eelnõu punktiga 8, kuid ei sisalda viidet Euroopa Liidu kontrollmäärusele ja on rakendatav Peipsi järvel toimuva püügi korral. Sisuliselt tähendab see, et kui püügivõimalus ja aastasaak on kasutada antud teisele ettevõttele ja kasutada saanud ettevõtja ei oma piisavas ulatuses kast- ja tindimõrra püügivõimalust ja lubatud saaki, siis võetakse ülepüügi korral saak maha kasutada antud ettevõtja taotletava aasta lubatud aastasaagist.
Eelnõu puudutab kalapüügi korraldust Eesti sisevetes, mida Euroopa Liit ei reguleeri. Sihtgrupp, mida käesolev seadus puudutab, on umbes 35 Peipsi järvel rääbise ja Peipsi tindiga püügiga tegelevat ettevõtet ja circa sadat kalurit. Seadusemuudatus võimaldab ettevõtjatel kalapüüki paremini planeerida püügihooaja jooksul. Peipsi tingi püügihooaeg võib teoreetiliselt kesta circa üks kuu – algab orienteeruvalt aprilli algusest – ja rääbise püük on lubatud poolest juulist poole augustini. Kui lubatud saak on kehtestatud püügivahendi kohta, on kaluril kindlus see saak välja püüda niivõrd, kuivõrd püügi hooaeg paindlikult võimaldab. Sektorile on stabiilsus vajalik ja oluline. Peamiselt mõjutab selline püügikorralduse muutus Keskkonnainspektsiooni tööd, kes peab järelevalve operatiivsust suurendama vee peal maapealse kontrolli asemel. Vastav tehniline võimekus on järelevalvel olemas. Veepealsele kontrollile keskendumine on oluline seetõttu, et jälgida kvoodist kinnipidamist ja kala tagasiheitmist püügivahendist, mis on tavapärane risk nn individuaalkvootide puhul. Veterinaar- ja Toiduamet väljastab kalapüügilube, nende töökorraldusele on mõju neutraalne.
Seaduse rakendamiseks pole vaja täiendavaid kulutusi teha ja täiendavaid tulusid ka ei kaasne, kuna püügikvoodid jäävad samale tasemele. Seadusemuudatuse rakendamiseks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 1. novembril 2019. aasta määrust nr 85, "Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks", kus kehtestatakse lubatud Peipsi tindi aastasaak tindimõrra kohta ja rääbise aastasaak kastmõrra kohta. Seadus jõustub üldises korras. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla saalile n-ö teadmiseks ja endale tahaks ka teada, kui palju on sellel järvel neid rääbise- ja tindipüüdjaid kalureid ja kui palju on neid kastmõrdu ja tindimõrdu ja miks ja kas kogu see seltskond on selle parandusega rahul või miks nad saadavad meile murelikke kirju praegu. Aitäh!

Heiki Hepner
Aitäh! Ütleme niimoodi, et kastmõrdu peaks olema umbes 20 ja kuskil, siin on toodud orienteeruvalt, on 35 ettevõtet ja ca sadakond või natuke enam kalurit. Tõepoolest, nüüd tagasiside ka osalejate või keda nüüd puudutab, huvigruppide poolt on olnud erinev. Mõned on ütelnud, et väga õige, jah, tuleb muuta ja tuleb palju jõulisemalt muuta ja palju rohkem muuta, ja mõned on ütelnud, et asi tuleb jätta nii, nagu on. Eks me ka komisjonis arutasime. Ja kui esimene lugemine peaks lõppema, siis soovime kindlasti ka veel kord kohtuda huvigruppidega, et täiendavalt läbi rääkida. Kui nüüd vaadata, palju on tindimõrdasid, siis 2019 on mul sellised andmed, et neid, nagu ma ütlesin, oli 20 ja kastmõrdasid on 123. Samas on olnud 2018 nende arv oluliselt suurem, just tindimõrdade osas, 355, kastmõrdade hulk ei ole oluliselt suurem olnud, 153. Olgu veel lisatud, et tegelikult see väljapüük aastate lõikes on ka päris palju kõikunud. Toome siit nüüd võib-olla tõesti viimaste aastate näitajad, samas me teame näiteks, et tindi puhul on ka olnud aastaid, kus ei ole midagi püütud, ja rääbiste puhul on olnud nagu see väga väike väljapüük. Tindi puhul on nüüd siis kalasaagid olnud, kuni aastani 2011–2015 praktiliselt väljapüüki pole olnud, pärast seda on olnud 4 tonni, 4 tonni, 2018 355 tonni ja eelmine aasta 19 tonni. Ja kui me räägime rääbisest, siis tõesti, ka rääbise väljapüük on väga tugevalt kõikunud, näiteks 2011 oli 1 tonn, 2012 3 tonni, siis olid aastad, kus ta jäi siin 10 ja 20 tonni vahele, 2017 45 tonni ja 2018 313 tonni, kus kasvas oluliselt rohkem, ja 2019 ka 303 tonni. Tõepoolest, nende mõlema kalaliigi tegelikult arvukus ka järves on küllaltki kõikuv, see sõltub väga erinevatest tingimustest, miks ta nii on, nii paljunemis- kui ka keskkonnatingimustest.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Aitäh! Võib-olla sa natukene täpsustad, et mille järgi nüüd neid kvoote antakse. Kui mõrdade arv on erinevatel aastatel olnud erinev, et kast- ja eriti, kui sa loed siin, et 20 ja 30 ja siis on 300, ja teine pool on see, et siis osa rääbist ja tinti, ma küll ei kujuta ette, kuidas tinti teistmoodi püütakse, aga võib-olla on võimalik, et püütakse siis teiste püügivahenditega ja seal läheb ikka olümpiasüsteem edasi. Ma saaks aru, et kui ühele kalaliigile lepitakse kokku kvoot, siis kvoodid jagatakse püügivahenditele ära ja püügivahendite arv peaks mingi alus olema. Et mis aasta püügivahendite arv siis aluseks on?

Heiki Hepner
Võib-olla võtaks tagantpoolt või sellest vahepealt, et kõigepealt, tõesti, nende püügivahendite osas, siin on ka nüüd toodud see täpsustus, kuidas konkreetselt see arvutamine käib. Ma otsin selle paragrahvi üles, see on siit ka öeldud. Üks hetk. Tähendab, põhimõtteliselt, kõigepealt on tõesti, kehtestatakse üldise väljapüügi, palju võib konkreetsel aastal välja püüda. Ja selle kohta praegust on 2020. aastaks välja pakutud sellised arvud kvoodi osas, et Peipsi tinti 200 tonni ja rääbist 170 tonni. Ma tuginen Maaeluministeeriumi andmetele, kellel ma palusin siis ka vastavad andmed mulle saata. Nüüd tõesti ja lõpuks aastasaagist siis jagatakse tõesti ära konkreetsetele püügivahenditele. Aga kui nüüd, ma mõtlen just Peipsi tindi näiteks osas, siis tõepoolest, ega praktiliselt, nii nagu ma ütlesin ka, et umbes 1% arvatakse või no millegi muuga, kaaspüügiga tuleb. Rääbise puhul on kaaspüügi võimalused märksa suuremad ja selle pärast on jäetud ka praegust osa jagamata. Tõesti, selle küsimusega tuleks tegelikult ka edasi tegeleda ja arutada, kuidas seda süsteemi tervikuna muuta. Et mõnes mõttes on see Peipsi järvel selline pilootrakendus, kus siis eriti just tindi osas, mis on suhteliselt lihtne kogu kalakvoodi osas võimalik rakendada, siis rääbise puhul ta on tekitanud arvamusi ja küsimusi. Me kindlasti selle kahe lugemise vahel veel seda nagu arutame, aga tõesti, lugedes neid kirju, mis on meile tulnud kõigile, siis me oleme tõdenud ka seda, et tegelikult on olnud ka kohati soov, et see individuaalkvootide jagamine oleks üle järve tervikuna ja puudutaks absoluutselt kõiki kalaliike, mida püütakse. Selles osas tegelikult see arutelu kindlasti seisab ees.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud kolleeg! Mulle tekitab samuti muret see eelnõu punktiga 5, et Peipsi järvel jaotatakse siis kastmõrdade vahel 44% rääbisesaagist. Ma pean ütlema, et 2014-ndal, kui Pärnu lahes kastmõrdadele individuaalkvoot määrati, siis see tekkis samamoodi, et kalurid tulid Riigikokku ja palusid seda teha, sest olümpiapüügi tingimustes tekkis selline olukord, et kala jõudis erinevatesse randadesse erineval ajal. Ja tänase päevani, nüüd on ju möödas kuus aastat, ei ole keegi öelnud, et see individuaalkvoodi rakendamine oleks olnud vale. Aga ma pean siiski ka nõustuma nende kriitikutega, et eelnõus ei ole esitatud mõistlikku põhjendust, miks 56% püügivahendite osakaalust peaks siis jätkuvalt püütama olümpiapüügi meetodi raames. Minu arvates tuleks siiski leida ka selle 56% jagamisel moodus individuaalkvoodi määramiseks. Ja lõppude lõpuks, sama eelnõu annab ju ka võimaluse kvoodi ületamine järgmise aasta kvoodist maha võtta, miks seda ei kasutatud või ei arutatud?

Heiki Hepner
Aitäh küsimuse eest! Tegelikult on siin see põhjus, miks 44% on praegust nagu jagamisel või individuaalkvootidega, on ju see, et rääbist, erinevalt nii tindist kui ka räimest, tuleb kaaspüügina arvestataval hulgal teiste püügivahenditega. Ja see nõuab, nii nagu ma korra ütlesin, et nõuab tegelikult kogu selle süsteemi ülevaatamist. Ma olen seda meelt, et see arutelu, siin on hästi palju huvigruppe, hästi erinevad huvid, et see nõuab läbivaidlemist, läbiarutamist, aga seda ei ole võimalik, sa saad ainult teha ainult teatud piiratud ulatuses ja näiteks rääbise puhul tõesti, püügivahendite puhul kastmõrdade sellepärast, et seal see on keskendunud rääbisepüügile, aga kui on tegemist avaveemõrdade või mõne teise püügivahendiga, siis sellepärast, niikaua, kui meil ei ole lahendatud tervikuna, ei ole võimalik ka 100% rääbist selleks individuaalkvoodi puhul laiali jagada. Aga see on nüüd sees siiski, et kui seda kaaspüüki tuleb või seda siin ka on, et see arvutatakse ju maha. Mina olen niimoodi praegust aru saanud, et see on praeguses eelnõus sees. Aga ma ütlen, et tõesti me kindlasti peame seda tervikuna analüüsima kõikide kalaliikide lõikes, aga praegust me oleme võtnud, esiteks, ütleme siis nii, natukene lihtsamini lahendatavad küsimused esimeses järjekorras.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Hea, et on hakatud näppima seda, aga kui vaadata suurt pilti, siis on üks järv, kaks kallast, kalad ujuvad edasi-tagasi, nii tint kui ka rääbis, kuid erineval kaldal on erinevad süsteemid ja kalurid, kes elavad. Kusagil on olümpia, et kes ees, see mees ja teisel pool individuaalpüük. Ja nüüd selline poolmuna, nii võiks nimetada seda eelnõu, et kas tõmbame piiri kuskil 44% või kusagile mujale, et muidu jääb süsteem nagu erinevaks. Minu küsimus on, et kas peaks ikkagi vaatama järve tervikuna, kuna kalad on, ega nemad ei tea, et ühel pool venelased ja teisel pool eestlased püüavad, ühtedel on olümpiasüsteem ja teisel teine. Sa viitasid, et see on selline algus alles, aga kas tegelikult peaks vaatama järve tervikuna ja kogu seda süsteemi, kuidas neid kalu, mitte ainult tinti ja rääbist, sealt välja püütakse? Aitäh!

Heiki Hepner
Aitäh! Minule teadaolevalt ikkagi Eesti pool, kui ta ka Vene poolega läbi räägib, seal räägitakse läbi nende kvootide osas just nimelt kogu järve ulatuses. Ja nüüd on see küsimus, et see püügiviis, kas olümpiapüük või individuaalkvootide püük, see on pigem küsimus mitte sellest, kas püütakse 1000 tonni või 500 tonni, pigem on see küsimus, et mis perioodi jooksul see püütakse välja, kas see püütakse välja ühe nädalaga välja või jätkub seda kaheks kuuks. Ja sealt tulenevalt siis loomulikult tekivad ka erinevad majanduslikud huvid nende osas, kes on välja arendanud endale väga võimsa püügilaevastiku või, vastupidi, kes tegelikult tahaks seal kohapeal olla veendunud, et tema saab näiteks rääbise puhul kahe kuu jooksul püüda pidevalt seda kala ja pakkuda ka siis värsket kala ka turule. Need on nagu pigem seda tüüpi küsimused või arutamise kohad. Tõesti, ega ma ei ole detailides kursis, kuidas Eesti ja Vene poole pealt see kvootide läbirääkimine käib, aga ma tean, et ka teadlased on sinna kaasatud, ja ma usun, et eks nad vaatavad ikka tervikjärve korraga.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nende kalapüügiregulatsioonide niisugune kaugem eesmärk on ju tegelikult, et ressursid oleksid mõistlikult kasutatud ja neid jätkuks tulevastele kümnenditele ja inimestele. Loodetavasti see plaan ka seda eesmärki täidab. Aga siin on öeldud, et mõju, selle seaduse mõju kohta on räägitud, et Keskkonnainspektsioon, kes seni on sadamates nagu järelevalvet teinud ja kontrollinud seda kalapüüki, peab nüüd hakkama ka vee peal seda tegema. Et kas te natukene kirjeldaksite, et kuidas see praktikas kõik siis välja näeb, et tuleb igale paadile juurde sõita ja kontrollida ja kaaluda jne? Või kuidagi teisiti?

Heiki Hepner
Ei no tegelikult tõepoolest, ega ta peaks ka, ütleme, see raskuskese läheb pigem siis vee peale. Aga kui me mõtleme nüüd möödunud sügisele, kus ka uudisekünnist ületas tegelikult see, kus ahvenapüük oli ja kui seal oli kaaspüügina väga palju koha ja siis tegelikult oli tulemus sedasi, et osa visati tagasi ja siis tekkis järve peale tohutul hulgal surnud koha, sest see, mis on korra kinni püütud, ei jää enam elama. See on selline nagu ebamõistlik majandamine ja selle ressursi kasutamine. See tegelikult ju tähendab ju seda, et järgnevatel aastatel on meil seda koha näiteks antud kontekstis vähem välja püüda, sest me oleme lihtsalt tagasi visanud ta ja selle kvoodi ära kasutanud justkui. Et aga tõepoolest, täna on ka seis selline, et see vajab ka natukene arutamist, et täna on ka seis selline, et põhimõtteliselt võib tulla kalur maale kust iganes. Siin on ka see mõttekoht, et kas leppida kokku kindlad ikkagi sadamad, kus saaks nagu tulla. Me teame seda, et circa vist kuskil 15 sadamat on sellist, kuhu on antud ka Euroopa Liidu vahenditest vahendeid, et neid just korrastada ja arendada. Kas peab nüüd just iga 2 kilomeetri tagant saama maale, see on nüüd arutamise koht, täna ei ole seda reguleeritud. Tõesti, samas on kalurid justkui, kui nendest kirjadest lugeda, olnud, ma ütleks, pahased või et nende üle järelevalve on palju suurem kui rannakaluritel, kes mere ääres kala püüavad. No tõesti, siin on täna ka võimalik kaasaegseid vahendeid rakendada ka sellele järelvalvele ja minu meelest on see kindlasti üks võtmekoht, kus me peaksime ikkagi ka mõtlema. No need GPS-id ja automaatsed ju, ütleme, püütud kalade koguste määratlemine ja andmine, et see kindlasti on nagu selline mõttekoht. Aga tõesti, mingil määral täna ei pea Keskkonnainspektsioon sellepärast ostma nüüd uusi paate näiteks, mis oleks väga suur kulu ju, tegelikult on nendel kõik olemas. Mehed, naised tõenäoliselt peaksid siis rohkem järvele minema ja tõesti, võttes seda ka eelmise sügise juhtumit, siis ju tegelikult Keskkonnainspektsioon ka ikkagi oli ju järvel. Eks nad peavad oma tööd natuke ümber korraldama.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Aitäh! Kõigepealt ma tahan tänada maaelukomisjoni, te olete õigel teel. Selge, et individuaalkvoot on see, mis lahendab probleemi. Teiselt poolt on muidugi probleem see, et kui te püüate ühte kalaliigi püüdmist teha, et pool on olümpia ja pool on kvoodiga, siis see tekitab segadust. Peipsi järv on üks väheseid järvi üldiselt maailmas, kus mingi olümpiasüsteem toimib, ja kui oleks kogu kalapüük kvoodiga, siis ei tekiks seda olukorda, et sa pead pool saaki vahepeal paadist järve viskama, sest mingi kvoot saab täis ja ühe kvoodi täissaamisega lõpetatakse ka teiste kalaliikide püük, sest võrku tuleb mitut sorti kala. Ma arvan, et nende arutelude juures võiks lõpuks teema lukku lüüa, et oleks kõik kalad kvoodiga. Kaheksa aastat tagasi pakuti kalurite poolt, et on GPS-süsteemid kõikidel paatidel, et on täna 13–15 sadamat, kus võiks paadid ainult tulla ja seal on ka külmhooned juures, et see probleem lahendada. Ma soovin teile jõudu ja jaksu! Ma ei saanud enne küll vastust sellele, kui ma küsisin, et mille järgi te need mõrdade arvu lõpuks paika panete.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh!

Heiki Hepner
Jah, aitäh! Eks see on tegelikult keeruline küsimus ja vajab veel korra nagu läbirääkimist. Tõesti, me proovime nüüd otsast sellega ikkagi pihta hakata ja tahame ka kutsuda kalurid uuesti ka laua taha ja ka nendega läbi rääkida, sest eesmärk on ju ikkagi see, et oleks selline toimiv süsteem ja et ei oleks päris midagi vägisi tehtud. Aga ma siiski siin, kui vaadata veel seda, kuidas see ikkagi määratakse, siis siin on öeldud (tsiteerin): "Kalapüügiloas määratakse lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht ning kast- ja tindimõrraga [püügil] lubatud aastasaak, ... mis arvutatakse kehtiva seaduse § 47 lõike 1 alusel ..." Kui me võtame siit selle § 47 lõike 1, siis see ütleb meile, et Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilimise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud kalasaagi kalaliikide kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 60 tööpäeva jooksul pärast valitsustevahelises Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjonis lubatud kogusaagi poolte vahel jaotamist. Ja siin see jagatakse siis tõesti selle määrusega kast- ja tindimõrdade kohta. Ja põhimõtteliselt, kui sul on olemas see, see on vähemalt minu arusaam, sul on olemas see kalasaak, ütleme, see lubatud väljapüütav kogus ja on nende püüniste hulk, siis on see lihtne aritmeetiline tehe. Nii olen mina aru saanud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ilmselt hea kolleeg soovib teada, kuidas see püügivahendite arv tekib ühel või teisel aastal, kui lubatud kvoot kõigub, ehk kui palju kellelgi seal võimalust püüki teha on, sõltumata sellest, et tegemist on justkui lihtsa aritmeetilise tehtega. Aga võib-olla sellise protokolli huvides ja siin mõnel kolleegilgi tekkis huvi: miks selle seaduse muudatuse algatas komisjon, mis see ei tulnud siis ministeeriumidest? Aitäh!

Heiki Hepner
Tõesti, ma arvan, et üks oluline põhjus on see, et tegelikult Peipsi tinti hakatakse püüdma nüüd juba aprilli algusest. Arvestades ka seda, et täna on olnud pehmelt öeldes suhteliselt soe talv, st jääd pole olnudki. Kui meil oleks olnud korralik ja karm talv ja paks jää, siis oleks see ilmselt natukene ka edasi lükkunud. Ja tõesti, võib arvata, et aprilli alguses läheb Peipsi tindi müük lahti. Kui siin nüüd ka osapooled detsembris koos istusid ja ka ministeerium pärast seda oma mõtetega välja tuli, siis ma julgeks arvata, et võib-olla üheks põhjuseks oli see, et kui komisjon algatab, siis asi liigub pisut kiiremini. Ma mõtlen selles mõttes, et kui valitsus peaks algatama, siis võtavad tal omad protseduurid natuke rohkem aega lihtsalt, et jõuda aprilliks ikkagi muudatusega ühelepoole. Aga kuna see on tekitanud nii palju küsimusi ja nõuab ka põhimõttelisi arutelusid, siis mina ütleks niimoodi, et ideaalne kui me jõuaksime vähemalt Peipsi tindi osas nii kaugele, et saaksime sellel aastal rakendada, aga kui see tekitab ikkagi vajadust täiendavalt arutada, siis need arutelud tuleb ära pidada, leida selline parem lahendus. Ikkagi pikem siht võiks olla individuaalkvoodid. Ja siis ei kuku ka maailm kokku, kui ta nüüd ei jõua selleks aastaks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mõnes mõttes ma olen teiega nõus, et ega selle valitsuse jõudlus väga suur ei ole ja komisjoni tööst on siin kindlasti abi. Aga võib-olla te saalile ütlete ka seda, ei tulnud väga hästi võib-olla välja, et mis tekitas nendel aruteludel nagu erimeelsusi. Te küll viitasite ettevõtjate kirjadele ja sellele, et mis need põhiasjad olid, mis need põhi- nagu võimalikud vastaspoole etteheited olid siis, et miks ei peaks seda antud eelnõu sellisel kombel toetama.

Heiki Hepner
Teen hea meelega. Olen võtnud need ka kaasa ja võin ju siit mõningaid lõike tsiteerida. On olnud, toon välja nii negatiivseid kui positiivseid pooli. Näiteks, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu ettevõtjad on siin ütelnud, et osa kalureid panevad nii et olümpiasüsteemi tõttu selle väga lühikese püügiperioodil järve hulga rohkem püüniseid, kui neil tegelikult on lubatud. Noh, see on viide, et tegelikult oleks vaja seda süsteemi muuta ja nad toovad terve rea ka põhjendusi, miks seda tuleks teha. Siis päris mitte nii samas ei arva Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit. Nendel on siin arvamusi, et see vast ei ole kõige parem mõte. Nendelt on, et ... Nad ütlevad, et see ei ole väga hea. Siin on ka olnud sedasi, kus on süüdistatud neid liite, et on käidud allkirju võtmas ühe eest ära ja pärast tuleb välja, et on pensionär ja tegelikult ei olegi õigust seda püüda. Ja eks selles tuleb ka selgus saada, mis siin on. Aga no nemad ütlevad, et Peipsi järvel käib 120 juriidilist isikut ja on väljastatud 200 kalapüügiluba ja et kui see nagu rakendub, et siis võivad osad justkui tööta jääda. Samas on jälle toodud välja ka nende kirjades, tegelikult on ka tihti kasutatud kõikide kalaliikide kohta, näiteks seesama siitpoolt saadetud kirjast on, et mutnikupüügi ajal tegeldakse enamuselt ahvenapüügiga ja koos ahvenaga tuleb ka koha. See tähendab seda, et tegelikult on sellel kirja koostajal olnud meeles eelmine sügis, kus taheti ahvenat püüda, kuna koha tuli nii palju sisse, siis ei saand ka ahvenakvooti täis. Ehk tegelikult nad on oma kirjas hoopis ka sellele nagu rõhuasetuse pannud ja olnud pahased, et miks selline olukord on tekkinud. Kui me võtame Sassukvere sadama MTÜ ja Peipsi kalurid, selline kiri on tulnud, siis nemad arvavad, et individuaalkvootide kalandusega seonduv tööstusharu läheb monopoliseerimiseni, et osa võib-olla, näiteks nemad on rääbisepüügi nagu selliseks lahendamiseks selle vastu olnud. Ja ongi tõstnud üles selle, et ka osaliselt rääbist ju püütakse teiste vahenditega või ütleme, et circa pool. Kui ma siit veel mõned võib-olla vaatan, on tulnud meile täisühing Salo-Kala arvamus. Nemad pigem on selle poolt, et nad toovad välja oma kirjas, et tõesti, Peipsi kalurid on väga kontrollitud, et nendele on väga ranged reeglid pandud, aga samas nad ütlevad jälle, et nad on selle individuaalkvootide poolt, kui muid lahendusi ei leita.
Nii et tegelikult neid kirju on erinevaid, põhjendusi on erinevaid, aga ma julgeksin ütelda, et põhiline, tõesti, üks osa on nüüd selgelt öelnud, et las kõik jääb nii, nagu oli, ärme muuda mitte midagi. Minu sisemine tunnetus ütleb, et tindi puhul tegelikult soovitakse laias laastus muutust ja seda on ka võimalik suhteliselt lihtsalt teha, rääbise osas ollakse kõhkleval seisukohal, aga üks arvestatav osa tegelikult inimesi või kalureid ütleb sedasi, et tegelikult tuleks vaadata kõike läbi ja liikuda selle individuaalkvootide osas hoopis jõulisemalt edasi.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 136 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on seega lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 27. veebruari kell 17.15. Sellega on meil tänane esimene päevakorrapunkt läbitud.

2. 14:44 Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (116 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (116 SE) teine lugemine. Ettekandjaks palun, rahanduskomisjoni liige Kersti Sarapuu!

Kersti Sarapuu
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjoni poolt toome siis lõpphääletuse seaduseelnõu 116 SE, mis siis oligi nii pika tiitliga, nagu just Helir luges – Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Esimene lugemine toimus k.a 15. jaanuaril, rahanduskomisjoni arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist 27. jaanuaril ja 10. veebruaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 29. jaanuar kell 17.15. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud, keelelisi ja normitehnilisi parandusi eelnõus ei tehtud. Komisjon langetas konsensuslikud otsused: viia antud eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 12. veebruariks ja lugeda siis teine lugemine lõpetatuks ning viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja, teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt ma tänan väga sisuka ettekande eest. Võib-olla sa täpsustad, kas komisjonis oli ka arutelu sellel teemal, et järgnevatel tuleb siin üle 50 sellise lepingu erinevate piirkondade ja riikidega, see on sihuke väike saar, ligi 60 000 elanikuga, kas ikkagi Riigikogu liikmed ei peaks ka käima seal kohapeal ja vaatama, kas need lepingu sõlmimised on ikkagi mõistlikud ja majanduslikult nagu vajalikud. Võib-olla peaks järgmise aasta riigieelarves arvestama sellega, et meie erinevate komisjonide liikmed saaksid seal kohapeal käia. Aitäh!

Kersti Sarapuu
Aitäh, lugupeetud rahanduskomisjoni esimees, nii toreda küsimuse eest! Aga nagu sa võib-olla oled ka aru saanud, me oma sekretariaadi juhi Tiina Lichti saadame sinna rahvast tantsitama ja ta toob meile esimesed kogemused sellest toredast väikeriigist. Ja siis ma usun küll, et me peaksime minema selle üle vaatama, sest tõesti, nagu sa ütlesid, et 60 000 elanikku ja 63 ruutkilomeetrit, La Manche'i väinas asuv väikeriik on üks väga suur vaatamisväärsus. Ja nagu ma esimese lugemise ajal ütlesin, ka Victor Hugo on teinud seal oma väga suurepärased teosed ja üks nendest oli siis "Hüljatud". Nii et teeme ära. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Tehtud. Lugupeetud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõule esitatud ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 116 SE lõpphääletus ja me läheme selle lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (116 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

3. 14:51 Spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane kolmas päevakorrapunkt Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE) teine lugemine. Ettekandjaks palun kultuurikomisjoni liige Kristina Šmigun-Vähi!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõigepealt ütlen ära, et spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2019. aastal 11. novembril. Selle eelnõuga luuakse alused sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmiseks. See on punkt üks. Teisena täiendatakse karistusseadustikku. Punkt kolm, luuakse spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkt. Ja viimase punktina, eelnõuga lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste andmekogu.
Tuletan veel meelde natuke ajalugu, et eelnõu 105 SE esimene lugemine lõpetati eelmise aasta 4. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 18. veebruariks eelmisel aasta, Riigikogu fraktsioonid, komisjonid ega liikmed eelnõule mudatusettepanekuid ei esitanud.
Komisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks käesoleval aastal seda mitmel korral: 13. jaanuaril, 20. jaanuaril, 27. jaanuaril ja 10. veebruari istungitel. Kultuurikomisjon tegi eelnõule üheksa muudatusettepanekut. Ma ei hakkaks neid sõna-sõnalt ette lugema, vaid ütlen, et tehti keelelised ja tehnilised täpsustused ehk sõnastuse ja terminite muutmine, et rakendajatele oleks arusaadavam.
Siis olulistest asjadest veel, et kultuurikomisjon arutas oma 20. ja 27. jaanuari istungitel, kas tõsta eelnõus sportlasetoetuse piirmäära. Ja 20. jaanuari arutelul osalesid Eesti Korvpalliliidu ja Kultuuriministeeriumi esindajad. Oli esindatud ka Eesti Olümpiakomitee kirjaliku kirjaga. Eelnõu algatajate sõnul on eelnõu algtekstis olev regulatsioon valmistatud kompromissina Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning spordiorganisatsioonide koostöös. Oli sihuke üldine sõnum siis. 27. jaanuari istungil esitasid komisjoni liikmed fraktsioonide seisukohti ülemmäära tõstmise ettepaneku kohta. Komisjon pidas oluliseks, et võimalik muudatusettepanek oleks konsensuslik. Kuid kuna komisjoni liikmete seisukohad olid erinevad, jäädi eelnõu algtekstis sätestatud sportlasetoetuse ülemmäära juurde.
Lõpetuseks. Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 12. veebruar ehk täna. Ja kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, väga lugupeetud juhataja! Väga austatud ettekandja! Ma arvan, et see seaduseelnõu lahendab ära ühe väga pikka aega kestnud sellise kitsaskoha. Eks neid stipendiume on tänagi makstud ja makse pole makstud, nüüd ma arvan, et see saab selle läbi korrastatud. Nii et ma arvan, et need klubid n-ö, kes Eesti tasemel toimetavad, et nende jaoks on see päris asjalik lahendus. Küll tuleb tõdeda, et ka nende maksukoormus tegelikult kasvab tõenäoliselt selle seaduseelnõu läbi läbi sotsiaalmaksu maksmise, aga nende klubide osas, kes n-ö esindavad Eestit rahvusvahelisel tasemel, ennekõike spordimängude võistkonnad, keda meil, ma ei tea, ühe käe sõrmedest jääb ka üle, kes tegelikult seda välja kannavad, siis nende klubide osas me teeme tegelikult kolm sammu tagasi. Nende maksukoormus kasvab nagu kordades selle tulemusena. Kuna ühelt poolt riigi maksulaekumised, nii üllatav kui ka ei ole, selle eelnõu heakskiitmisega suurenevad, miks ei kaalutud siis erandit selle mõne klubi osas, et nad suudaksid ka tasemel konkureerida Euroopa või VTB karikasarjades? Aitäh!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh küsimuse eest! Väga hea küsimus ja väga head tähelepanekud! Komisjonis me arutasime seda, meil isegi käis Kalev Cramo kiri saadeti ja käis korvpalliliidu peasekretär selgitamas asjaolusid. Ja ma pean tõesti ise ka tõdema, et see on raske, me saime sellest aru. Kui sa teed mingeid erandeid, siis on hästi keeruline. Ma ei taha siin oma seisukohta üldse võtta, meie komisjoni üldine seisukoht oli see, et tuleb jääda algteksti juurde. Ja kui ka võtta Taavi Pürni, Kultuuriministeeriumi nõuniku sõnu, et tegelikult sport vajas reguleerimist. Loomulikult, ma olen sellega päri. See on nüüd mu isiklik arvamus, et me oleks võinud teha erandeid, et mitte kohe tappa mingit spordiala väga kiiresti ära, et ma sellega olen absoluutselt päri.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Suur tänu, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma olen arvamusel, et mõni erand võib-olla võiks olla, aga üldiselt on selle spordiseaduse arendamisega nüüd astutud hästi suur ja selge samm edasi. Nüüd see stipendiumi niisugune piiritlemine ja sportlasetoetuse seadmine, aga ka näiteks riikliku kontaktpunkti selline loomine, see on hästi oluline. Aga ma veidi küsiksin sellest sinu enda isikliku kogemuse järgi. Sa oled ise tippsportlane olnud, nüüd oled spordiseaduse menetleja. Ja nüüd on meil laual 1. märtsist rakenduv uus spordiseaduse regulatsioon. Kas sul näiteks omal ajal sportlasena oleks olnud mugavam ja turvalisem sportida, kui oleks kehtinud praegune regulatsioon või see jõustuv regulatsioon? Aitäh!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, minu puhul – või ma vaatan nüüd täitsa oma kivi otsast – ei oleks see väga midagi muutnud. Ma saan aru ka, kui ma praegu vaatan seda eelnõu siin – jah, täiesti isiklik arvamus jälle –, siis individuaalsportlastele ka midagi väga palju ei muutu. Kõige suurem küsimärk ongi meeskonnaalad. Ja eriti, nii nagu siin Toomas Kivimägi välja tõi, just need klubid, keda see puudutab just, kes välisvõistlustel ja ütleme just välisklubid, vaat, see puudutab väga neid. Aga aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Et kas sportlastel, kellel on määratud sportlasestipendium, on selle seaduse vastuvõtmisel tagatud ka kõik sotsiaalsed tagatised: pension, haigekassa ja kõik muud sinna juurde? Aitäh!

Kristina Šmigun-Vähi
Jah, selle eelnõu üks pluss ongi see, et põhimõtteliselt sportlane on kui ühiskonna täisväärtuslik osa ja teda saab täpselt samamoodi, nii nagu on Riigikogu liigegi, tal on pensionit saab hakata koguma ja tema sotsiaalmaksud makstud, ta saab arsti juures käia ilma mureta jne. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea Kristina! Minul selline küsimus. Jätkan seda, mida kolleeg Toomas nüüd küsis. Enne kui sellele eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli, siis siin koridorides ringles selline jutt, et võiks siis komisjoni poolt algatada sellise eelnõu, et mitte see sportlastele makstava stipendiumi suuruseks mitte kahe palga või miinimumpalga suurus, vaid nelja suurus, ja sellest tingituna jätsid ka sotsiaaldemokraadid sellise muudatusettepaneku algatamata, eeldades, et komisjoni poolt see ühtselt niimoodi tuleb. Ma arvan, et paljud spordiga puutuvad kolleegid seda juttu siin enne mäletasid. Ja nüüd, kui komisjon oma otsused tegi, siis seda muudatusettepanekut seal ei ole. Kas selle ettepaneku osas oldi ka komisjonis konsensuslikult nõus, et ärme siis seda tee, või oli seal mingeid lahkarvamusi ka? Aitäh!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh küsimuse eest! Jah, olid lahkarvamused. Komisjonis ütles sotsiaaldemokraatide esindaja, Katri Raiki ei olnud, tema asendajaks oli Jaak Juske, kes soovis ja seda ka protokolliti, et tema sooviks, et see alammäär oleks kolm või enam, ja ka mina piuksusin natukene. Aga seisukord oli selline, et kui ma vaatasin ümber, mis ettepanekud tegid, ja ma nägin, et 6 : 4, minu matemaatika ütles, et see ei anna midagi, siis asjaolud jäid niimoodi. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas selle eelnõu kohaselt nüüd 1% motoklubid saaksid saaksid ka siis stipendiumi maksmisel väikese maksusoodustuse? Aitäh!

Kristina Šmigun-Vähi
Palun korrake oma küsimust! Aitäh!

Tarmo Kruusimäe
Kas nüüd selle seaduseelnõu kohaselt näiteks 1% motoklubid saaksid ka maksusoodustuse?

Kristina Šmigun-Vähi
Mul on väga piinlik, ma ei saa sellest küsimusest aru.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jah, läheme edasi. Tarmo saab pärast põhjalikult küsida väljaspool suurt saali seda küsimust. Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus, mis puudutab nagu maksimaalselt hea õigusloome tava. Kuna täna on tõusetunud probleem siin praegu just, ütleme, nende võistkondade osas, kus ta teeb nagu vähikäiku, mida seal on eelnevalt puudutatud, ja te ise olete ka nagu väljendanud selles osas, et teil on mõnes osas küsimärk selles osas, siis kas ei oleks mõistlik seda asja natuke niimoodi üle vaadata, et selliseid küsimärke ei jääks isegi teile üles ja need võistkonnad saaksid ka n-ö rahu maa peale tagasi? Aitäh!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh! Väga hea küsimus! Ma pean mõtlema selle peale, ma ei oskagi niimoodi puusalt tulistada. Ma pean nüüd küsima nõunike käest nõu siin, et mis olukord on, aga nii, nagu ma olen aru saanud, siis on asjad nii kaugel, et mingisugused, kuna juba, mis ettepanekud tehti ja ei laekunud ühtegi eriarvamust enne kuupäevasid, ja põhimõtteliselt ütleme, et kogu see eelnõu ikkagi sobib suuremale hulgale spordirahvale, siis seda erandit, nii nagu ma ütlesin, oleks võinud teha. Aga no nüüd on edasi mõtlemise koht. Võib-olla tuleb mingi aja pärast ümber vaadata asjad.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Siin alustati sellest, et hea õigustava ja kõik muu. Ma vaatan, et 1. märts on selle seaduse kehtimise kuupäev. Tavaliselt sellised maksusoodustused ja kõik erisused, Riigikogus, kui seadus vastu võetakse, antakse vähemalt pool aastat aega üleminekuks. Korvpalliklubid, kellel on praegu probleem, et kaks miinimumi asemel oleks suuremalt, nad ei oska seda arvestada ju, et homsest päevast või 1. märtsist peaks teistmoodi olema, või teistel spordiklubidel, keda mõjutab konkreetselt see eelnõu. Kust või millest tuli see kuupäev 1. märts? Aitäh!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh küsimuse eest! Vot seda asja komisjonis ei arutatud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsiksin ikkagi veel kord, kuna see teema üles tuli. Ma saan aru, et olid ju laialt arutelud selle üle, et võiks ikkagi selle sportlasetoetuse kahekordset määra tõsta kas kolme- või neljakordseks miinimummääraks, ja mingil hetkel tundus, et sellel teemal lausa valitseb konsensus, et see oleks minimaalselt kolm, aga võib-olla isegi neli. Kas sa oskad meile öelda, et kelle poliitilise tahte taha see siis jäi? Sest iseenesest see seaduseelnõu on loomulikult väga hea seaduseelnõu ja mul on hea meel, et see on jõudnud teisele lugemisele siia saali, et lõpuks see küsimus saab reguleeritud, millest siin aastaid, et mitte öelda aastakümneid, mille ümber on käidud ja püütud selgeks saada, et mis nende stipendiumitega siis on ja millised maksuriskid sellel teemal valitsevad. See, et see lõpuks on vormistatud, see on tänuväärne. Aga miks, kui vahepeal tekkis tahe rääkida kolmest või neljast miinimumist, et kelle poliitiline tahtmatus see siiski oli, et me nüüd sellest kahest miinimumist siin räägime?

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh küsimuse eest! Et mitte ühtegi sõna valetada, vaid kõik ausalt ära rääkida, siis põhimõtteliselt oli niimoodi, et komisjonis Aadu Must avaldas arvamuse, et on valmis alternatiivset ettepanekut toetama juhul, kui komisjon on selles konsensusele jõudnud. Isamaa fraktsiooni seisukoha ütles Viktoria, et nemad soovivad jääda kahe kuu töötasu alammäära ulatuse juurde kalendrikuus, see, mis on algselt eelnõus. Ja Helle-Moonika Helme oli sellega päri, öeldes, et kuna suurem osa spordiringkondadele see eelnõu sobis, siis ei tasuks erisusi teha. Siin ütles siis Jaak Juske, et tema tahab vähemalt kolmekordset, teie fraktsioon siis, sotsiaaldemokraatide fraktsioon tahaks vähemalt suurendada kolmekordse töötasu alammäärani. Mina ütlesin samuti, et sport on väga vaeslapse rollis ja suurem osa rahast tuleb erasektorist ja et riik on tegelikult kõige suurem võitja, kes saab tegelikult need maksud. Aga ütlen kohe päris ausalt teile, vaatasin ringi ja ma nägin, et me oleme vähemuses, ja otsus toimus nii. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma kindlasti ei taha sind panna keerulisse olukorda ja ma arvan, et võib-olla see ka ei kvalifitseeru selleks, aga seesama küsimus, mida Aivar Kokk küsis, tegelikult, see on põhimõte, et maksumuudatustest kuus kuud peaks nagu ette teatama. See ilmselgelt loomulikult toob kaasa n-ö täiendava maksukoormuse, selle seaduse heakskiitmine, aga no tõenäoliselt see küll ei kvalifitseeru maksumuudatusena, ilmselt siin ei rakendu see 6-kuuline etteteatamine, kuigi see tegelikult oleks nagu väga loomupärane, sest de facto ikkagi täna neid makse makstud ei ole ja selle seadusemuudatusega ikkagi juba n-ö alates 1. märtsist tegelikult tuleb neid makse maksma hakata. See ei ole tegelikult väga soliidne, tõepoolest see kuud kuud ette oleks soliidne sellest teada anda. Aga ma veel kord söandan arvata, et see tõepoolest ei pruugi kvalifitseeruda maksumuudatusena, me ei muuda nagu maksu. Formaalselt võib-olla on see jokk-skeem, aga tegelikult oleks nagu soliidne anda sellest tõepoolest kuus kuud ette teada. Aitäh!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh! Aitäh tähelepaneku eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Aadu Must, palun!

Aadu Must
Head kolleegid! Kuna ma olen n-ö kaassüüdlane mingis lahenduses, mis nähtavasti kõigile ei meeldi, siis ma pean natukene seletama tagamaid. Nii nagu Kristina seletas, oli see eelnõu korduvalt laual ja kuulge, mitte ainult selles Riigikogus, vaid eelnevates koosseisudes ka. Põhidiskussioon ei ole nüüd üks või teine konkreetne stipimäär või midagi muud sellist, vaid tegemist on pikema vaidlusega sellest, mis asjad on riigimaksud, kas riik on valmis, mis on maksuvabad stipendiumid või sportlasetasud ja mis on need, mida me nimetame ausalt töötasuks, juhul kui nad on töötasud. On olnud vaidlusi ja eelkõige seda rahandusinimestega, Rahandusministeeriumiga ja ka rahanduskomisjoni inimestega, kes on näidanud seda, et kui Eesti riik on valmis, siis tuleks asju nimetada nende õigete nimedega. Kristina nimetas hästi ära, et eelnevalt, enne, kui seadus tuli Riigikokku, vaieldi ja üritati sõlmida kokkuleppeid ja juttu oli ka eranditest. Loomulikult, kogu rahandussüsteemi soov oli, et erandeid ei oleks. Ja olid päris pikad ja mitmepoolsed läbirääkimised, kus saavutati see palju jutuks olnud kahekordne määr ja see oli kokkulepe erinevate ametkondade vahel. Olgu seekord veel erand, Eesti riik äkki nii valmis veel ei ole, et kõik on normaalselt maksustatud, aga me liigume selle poole. Ja seletati veel ka rahandusinimeste poolt seda, et kuulge, ega siis see ei ole ju tasuta, kui mingi spordiühingu sportlasetasu maksumäär on madalam, see tähendab ikkagi, riigi raha on siis, ühes taskus on ja teises on seda siis vähem maksulaekumistega jne. Ja see oli see olukord, kus rasked kokkulepped olid saavutatud selle kahekordse juures.
Tõesti, ma julgen teile öelda, et komisjonis üldine meeleolu oli see, et tahaks sportlastele rohkem vastu tulla, tahaks aidata, ja samas oli ka oht, mitte oht, oli ka selge sõnum, et kui keegi selle ettepanekuga tuleb, siis saame naha peale selle eest, mis te ei austa siis Eesti riigi rahandust ja kõike muud süsteemi. Nii et peale raskete kokkulepete öelda, aga meid see ei huvita, me tahame nüüd hoopis rohkem. Teate, vahel ei õnnestu nii teha. Nii lihtne seekord asi oligi. Ja seetõttu oligi küsimus, kas komisjonis kõik liikmed julgevad konsensuslikult öelda, et me läheme selle peale. Ja kui siis selgus, et mõni ütleb, et mina tahan, aga minu erakonnas see või too ei ole sama arvamust, siis niimoodi lihtsalt välja ei tulnud.
Kultuurikomisjonis on vähe selliseid eelnõusid, mis lahendavad asja aegade lõpuni ära. Teate, maailm muutub nii kiiresti, kultuurimaailm, haridusmaailm ja spordimaailm samuti, et me liigume samm-sammult paremate lahenduste poole ja nii me liigumegi. See on päris hea eelnõu, mis teeb olukorra väga palju paremaks, kui oli seni, ja töötame edasi. Jõudu meile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soove Riigikogu liikmetel ei ole. Eelnõule esitati ka üheksa muudatusettepanekut, me vaatame need üheskoos läbi. Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, samuti kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, ka kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek, kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, kultuurikomisjoni esitatud ettepanek, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, samuti kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja üheksas muudatusettepanek, samuti kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanekud oleme läbi vaadanud, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 105 SE teine lugemine lõpetada.
Sellega, head kolleegid, ongi teine lugemine lõpetatud. Ja sellega on lõpetatud ka kolmanda päevakorrapunkti menetlemine ja on lõppenud ka tänane istung. Aitäh! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 15.15.