12:00 Infotund

Esimees Henn Põlluaas
Tere päevast, austatud kolleegid! Austatud ministrid! Alustame oma igakolmapäevase infotunniga ja kohaloleku kontrolliga.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 46 Riigikogu liiget, puudub 55. Täna osalevad infotunnis järgmised valitsuse liikmed: siseminister Mart Helme peaministri ülesannetes, maaeluminister Arvo Aller ja välisminister Urmas Reinsalu. Kõigepealt saavad sõna eelnevalt registreerunud küsijad, kes saavad ka võimaluse täpsustava küsimuse esitamiseks ja siis saalist üks kõige nobedam Riigikogu liige. Küsimuse esitamiseks on kaks minutit – palun selle kahe minuti sisse mahutada küsimus ära! – ja vastamiseks on ministritel aega kolm minutit.

1. 12:02 Sisejulgeolek

Esimees Henn Põlluaas
Esimesena küsib Erkki Keldo ja vastab siseminister Mart Helme. Palun!

Erkki Keldo
Aitäh, hea siseminister peaministri ülesannetes! Eestis on praegu absurdne olukord, kus julgeolekuasutused peavad võitlust vaenuliku mõjutustegevuse osaks olevate kanalitega, samas kui Eesti suurimas omavalitsuses, pealinnas Tallinnas maksumaksjate raha eest suunatakse raha nendesamade rahastamiseks ja propaganda edastamiseks. Aasta tagasi valmis Riigikogu väliskomisjonil raport, mis juhtis muu hulgas tähelepanu vaenulike telekanalite kasutamisele Eestis. Samale probleemile on aastaid viidanud ka Eesti kaitsepolitsei ning mitmed eksperdid. PBK puhul on tegu telekanaliga, mis on oluliseks osaks Kremli suunatud info- ja mõjutuskampaaniates ning mis läbi valede levitamise ja teadlike inforünnakutega teenivad laiemalt Kremli huve. Mida teeb aga keskerakondlik linnavalitsus? Eelmisel aastal oli Tallinna toetus saadete ostmiseks PBK-s ca 540 000 eurot. Sel aastal kasvas see toetus aga lausa järsult, 715 000 euroni. Sellest ka mul küsimus. Kuidas teie siseministrina hindate Tallinna linna ja keskerakondlasest linnapea Mihhail Kõlvarti tegevust ning kuidas see mõjutab Eesti riigi julgeolekut? Samamoodi, kuidas me paistame oma liitlastele võitluses Vene propaganda vastu, kui meie enda pealinnas linnavalitsus nendeltsamadelt saadetelt ja kanalitelt teenust tellib? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Aitäh! See pilt on mõnevõrra keerulisem, kui teie esseest võiks järeldada. Ja ma saan aru, et Reformierakond Tallinnas on valmis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga koostööd tegema, sest põhimõtteliselt oleme me väljendanud korduvalt seisukohti, et need Venemaa infokanalid, mis Balti riikides tegutsevad, võiksid olla Eestis suletud, nii nagu on seesuguseid samme astunud mõned meie lõunanaabrid. Nii et selles mõttes me oleme kindlasti sarnastel seisukohtadel. Nüüd paraku Eesti Vabariigi siseminister peaks astuma väga drakoonilisi samme, et ühele kohalikule omavalitsusele dikteerida, kuidas nemad oma eelarvet kasutada saavad või ei saa. Ja kui meie vastavad julgeolekuorganid on tuvastanud vettpidavalt Eesti julgeolekuohu nende konkreetsete kanalite puhul, mida te mainisite, siis peaksid need julgeolekuorganid tegema ilmselt Eesti Vabariigi valitsusele konkreetse, selgelt sõnastatud ja vormiliselt korrektselt fikseeritud ettepaneku, mida teha, et Eesti suurim omavalitsus ei telliks nendelt kanalitelt rohkem reklaami ega osaleks muul moel nende tegevuses. Minu andmetel seesuguseid korrektselt fikseeritud ettepanekuid julgeolekuasutustelt Vabariigi Valitsusele tulnud ei ole, seetõttu, kuna meil on kohalikud omavalitsused autonoomsed, ei näe ma ka võimalust, et Siseministeerium sekkuks nende eelarvepoliitikasse ja nende suhetesse meediakanalitega, eriti veel arvestades seda, et Eestis on sõnavabadus. Aga põhimõtteliselt, lugupeetud rahvasaadik, meie erakond toetab seisukohta, et nende kanalite tegevus Eesti Vabariigi territooriumil peaks olema piiratud või koguni lausa keelatud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Erkki Keldo, täpsustav küsimus, palun!

Erkki Keldo
Aitäh! Te andsite ilusti kanalile ja selle sisule, aga te siiski jätsite hinnangu andmata, mida te arvate sellisest käitumisest linnavalitsuse poolt ja kuidas me näeme enda liitlaste seas välja sellisel juhul. Aga lisaks ma tahaks küsida selle kohta: eelnevalt mainitud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles ühes intervjuus, et EKRE ja Isamaaga valitsusse minek oli Keskerakonnale vajalik, sest tänu EKRE-le ja Isamaale suudetakse alles hoida venekeelne haridus ja õppeasutused. Samas, enne valimisi ütlesite teie, et üleminek ühtsele eestikeelsele haridusele on EKRE üks olulisi lubadusi. Meeldiv oli kuulda, et te tahate oma lubadusi pidada, kuid nüüd, vaadates viimast hääletust Tallinna Linnavolikogus, kus hääletati nimelt Tallinnas üleminekut ühtsele eestikeelsele haridusele, siis minu teada EKRE fraktsioon oli hääletuse ajal in corpore WC-s ja ei hääletanud selle poolt. Sellest tulenevalt küsin uuesti. Palun andke hinnang Tallinna Linnavalitsuse tegevusele! Kas EKRE on oma lubadusest valijatele taganenud või ongi EKRE uus seisukoht tõesti venekeelse hariduse säilitamine Eestis, nii nagu linnapea Kõlvart seda intervjuus mainis? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Mis puutub Kõlvarti ütlustesse, siis Kõlvart on sõltumatu poliitiline figuur ja võib rääkida mida tahes. Meie oma valimislubadusi muutnud ei ole. Ma juhiksin tähelepanu sellele, et Reformierakonna pikaajalise võimuloleku jooksul ei suudetud samuti minna üle täielikule eestikeelsele haridusele – ja see on teie valimislubadus samuti, minna üle eestikeelsele valitsusele, nagu on meie erakonna lubadus –, mistõttu ma teen veel kord järelduse, et meil on tõesti kokkupuutepunkte ja tundub, et te olete valmis meiega koostööd tegema. Mul on selle üle väga hea meel, sest see tähendab seda, et teatud küsimustes on võimalik ilmselt saavutada vähemalt suurema osa siin saalis esindatud erakondade puhul poliitiline konsensus. Ja see on loomulikult tervitatav.
Mis puutub nüüd sellesse, mis moodi me näeme välja oma liitlaste silmis, siis no väga raske on nüüd arvata, et mõne venekeelse kanali tegevus Eesti Vabariigi territooriumil või selle kanali levi Eesti Vabariigi territooriumil on faktor, mis mõjutab meie tegevust NATO-s või Euroopa Liidus või teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti on väga selgetel positsioonidel. Ma ei näe siin küll mitte mingisugust probleemi. Ja olles äsja külastanud Ameerika Ühendriike, siis kõigi nende arvukate kohtumiste jooksul, mis mul seal toimusid, ei puudutanud küll keegi kordagi vene telekanalite või vene propaganda teemat, küll oli päevakorras aga absoluutselt kõikidel kohtumistel Hiina teema, 5G teema, Huawei teema ja meie muu julgeolekualane koostöö. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Me tegelikult vastavalt sellele päevakorrale ootame vastuseid kui peaministri kohusetäitjalt ja mitte esmapilgul kui erakonna esimehelt. Te olete Jüri Ratasega suhteliselt sarnasel positsioonil, sõltumata sellest, et tema on peaminister ja teie täna teda vaid asendate. Ja see asendus viitas nagu täna sellele, et kui te rääkisite omavalitsuste autonoomiast, siis ühelt poolt on teil kindlasti õigus, et omavalitsused on oma tegevuses autonoomsed. Aga kui me nüüd kuuleme ka teie erakonnakaaslaste sõnavõtte, siis tegelikult viimane teema oli maamaks, mis üles kerkis. Seal saadeti ju kohalikele omavalitsustele selge sõnum, et kui maa korraline hindamine toimub, siis ärge te lootke, et te saate siin kõvasti sissetulekut tõsta, vaid me paneme teile kindlasti päitsed pähe. Et siin see tegevus võib-olla ei ole päris kooskõlas.
Aga teie kui siseminister, kuidas teile tundub, kumb ühel hetkel on tähtsam, kas autonoomia või kogu riigi julgeolek? Ja kui me räägime Tallinna linnast, siis kindlasti tema mõju kogu Eesti julgeolekule ja sellele tegevusele on kindlasti suurem, kui samasugune asi toimuks näiteks ühes pisikeses-pisikeses vallas. Kuidas te sellele hinnangu annate? Kas te tahate täna väita, et teie selles probleemi ei näe, ka perspektiivselt ei näe probleemi ja te lihtsalt alahindate pehme tegevuse mõju Eesti riigi julgeolekule? Kuidas te seda kommenteeriksite? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Ma kommenteerin seda niimoodi, et meie oleme tõstatanud korduvalt koalitsiooniläbirääkimiste ajal ja ka koalitsioonis sellesama Vene telekanalite Eestis levimise küsimuse. Oleme teinud ettepaneku nad keelustada. Selles küsimuses ei ole valitsuses konsensust saavutatud. Me ilmselgelt ei hakka valitsust selle teema pärast ka lõhkuma. Kui meil oleks kõikides küsimustes ühesugused seisukohad, siis meil ei oleks valitsuses kolme erakonda. Meil on kolm erakonda ja on kolm erakonda just sellepärast, et meil on paljudes küsimustes, nii eestikeelse hariduse küsimustes, venekeelsete telekanalite ja propaganda küsimustes, aga ka mitmetes muudes küsimustes täiesti erinevad seisukohad. Aga suuremas osas küsimustes on meil sarnased seisukohad või kokkulepitavad seisukohad ja seetõttu see valitsus tegutseb, tegutseb minu hinnangul produktiivselt ja laiali minna ei kavatse.
Nüüd, mis puudutab julgeolekusse, julgeolekusse, no vaatame siin nüüd ringi, kas siis need PBK saated on tõepoolest Eesti julgeolekule nii laastavalt mõjunud, et meil riik ei funktsioneeriks, et me ei saaks aru, mis on vale ja mis on tõde? Kas teie ei saa aru, kui Vene telekanalitest tuleb ajalugu, meie ajalugu, moonutav informatsioon? Mina küll saan aru, mina küll saan aru ja ma ei ole nõus selle informatsiooniga. Kui ma vaatan ükskõik missuguselt Vene telekanalilt, ärme räägime ainult siin, meil levivad ka teised telekanalid, igasugused NTV-d ja RTR-id ja mis nad kõik on, eks ole, kui me vaatame, seal on ühel telekanalil niisugune saade nagu, kuidas see järjekord täpselt on, "Kreml, Putin, Novosti" või mis iganes seal on. No ma vaatan, kuidas Putin räägib seal musta valgeks, sellest, kuidas poolakad päästsid valla teise maailmasõja. No kuulge, kas ma olen lollakas, et ma peaksin seda uskuma või? Ma ei usu seda! See juukseb mul mööda külgi maha, see on mõeldud nende sisetarvitamiseks. Ei poolakaid, ei leedukaid, ei lätlasi, ei eestlasi selline propaganda ei veena. Nii et noh, võtame nüüd selles mõttes natukene hüsteeriatoone maha. Need telekanalid, veel kord, me tahaksime nad kinni panna, me paneks kõikide Vene telekanalite transleerimise Eestis kinni, meie erakond paneks kõik kinni. Mul on tunne, et ka Reformierakond ei jaga päriselt seda seisukohta, tulles välja arvamustega, et noh, see pole võimalik ja see on keeruline ja see ei anna efekti jne. Kes siis nüüd paavstist õigeusklikum on? Kas Reformierakond, kes esitab mulle kiuslikke küsimusi praegu, püüdes jätta muljet, nagu mina toetaks Vene propagandat ja venekeelset haridust, mida ma ei toeta, mida meie erakond ei toeta, aga annab endale aru teatud reaalsustest? Kujutame ette, et tekib uus koalitsioon. Ärme räägime osapooltest, kujutame ette ...

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh!

Siseminister Mart Helme
... siis täpselt samuti lepitakse kokku (Naer saalis) mingites küsimustes, millede osas lihtsalt need pannakse kalevi alla ja nii on.

Esimees Henn Põlluaas
Ma tänan! Ja samamoodi nagu Riigikogu liikmetele ma palun, püsige teie oma ajaplaani sees, see puudutab kõiki. Teema on loomulikult väga huvitav ja kõik tahaksid rohkem rääkida.

2. 12:15 Õiglase ülemineku mehhanism

Esimees Henn Põlluaas
Lähme järgmise küsimuse juurde, mille esitajaks on Katri Raik ja vastab samamoodi siseminister Mart Helme. Palun!

Katri Raik
Lugupeetud eesistuja! Hea härra Helme! Küsin teie käest põlevkivisektori tuleviku kohta ja õiglase ülemineku kohta, selles võtmes, et miks ei ole Vabariigi Valitsusel siin ühtset seisukohta. Ka siin on Vabariigi Valitsuse liikmed esitanud erinevaid seisukohti: peaminister on siin samas kõnetoolis öelnud, et Eesti energiajulgeoleku tagavad tulevikus Eesti läänerannikul asuvad tuulikud, ja rahandusminister Martin Helme on väljendanud, et põlevkivisektorile tuleb anda võimalikult kaua veel kesta. Mitte et meie, siin saalis istujad ei saaks aru, aga Ida-Viru inimesed ei saa aru. Miks ei ole valitsusel seisukohta? Ja minu küsimuse teine pool on see: kuna see ühtne ja läbipaistev ja ühtemoodi arusaadav seisukoht kujuneb? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Aitäh küsimuse eest! Ühtsed ja jagamatud seisukohad kujunevad läbirääkimiste tulemusena. Praegu on natukene liiga vara veel kusagile mingit kriipsu alla tõmmata, sellepärast, et ei ole ju selgust ka lõppude lõpuks selle üleminekufondi suuruses, selle üleminekufondi jagamise kriteeriumites. Ja on täiesti selge, et see summa, mida Eesti puhul on mainitud, 125 miljonit, no see on saiaraha. See ei ole tõsiselt võetav raha olukorras, kus me peame ühe või mitte ainult ühe, vaid terve hulga oma majanduse kandetalasid kinni panema, ümber profileerima, inimesi koolitama, võib-olla ka inimesi aitama teistesse Eesti piirkondadesse elama asuda, kus me ei tea, kas kliimaneutraalsuse raames on võimalik põlevkivi edaspidi kasutada ka põlevkiviõli tootmiseks, nii nagu me oleme plaaninud. Meil ei ole selgust.
See on piisavalt ebamäärane ja on ebamäärane tegelikult ka Euroopa Komisjoni tasemel, sest terve hulk riike on n-ö fossiilkütuste tootmise ja kasutamise osas veelgi haavatavamas olukorras kui Eesti. Riigid, kus on oluliselt suurem rahvaarv, kus on oluliselt suurem tööstussektor – eelkõige räägime siin Poolast muidugi –, on selles küsimuses praegu komisjoniga paljudel puhkudel väga teravas vastasseisus. Seetõttu me ei saa öelda, et siin on kuskil kriips alla tõmmatud ning Eesti Vabariigi valitsusel peaks selles olukorras olema juba lõplik ja asjaosalisi rahuldav või asjaosalistele kindlat perspektiivi ette manav seisukoht. Seda ei ole lihtsalt praegu. Ja seda praegu ka ei tule. See, et meil on erinevate osapoolte juures erinevad nägemused, ma arvan, et see on hea, sest see on vaidluse aluseks ja Eesti seisukohtade kujundamise aluseks, et me lõpuks läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga saavutaksime Eestile maksimaalselt hea tulemuse.

Esimees Henn Põlluaas
Katri Raik, palun täpsustav küsimus!

Katri Raik
Enne täpsustavat küsimust ma tahaksin, ma ei saa ütlemata, et te justkui hirmutate inimesi, et nad peavad Ida-Virumaalt ära kolima. Just sellel nädalavahetusel, möödunud nädalavahetusel sai avalikuks Tartu ja Narva inimeste arvamusi kajastav Statistikaameti uuring, mis kinnitas, et Narvas elavad inimesed on väga rahul sellega, et nad elavad Narvas, sama rahul, kuidas sellega on Tartu inimesed, et nad elavad Tartus. Minul oli selle uuringu üle väga hea meel.
Minu täpsem küsimus on küll selles, et on ju valitsus arutanud õiglase ülemineku fondi, te nimetasite 125 miljonit, tegelikkuses on see summa siiski suurem, koos omafinantseeringu ja sotsiaalfondist ja regionaalfondist tulevate rahadega see on vähemalt üle 500 miljoni. Kas teie seisukohal või valitsuse seisukohal on selle raha abikõlblik piirkond ainult Ida-Virumaa või laiemalt Eesti? Ehk teisisõnu, kas õiglase üleminekufondi raha jääb Ida-Virumaale või tuleb seda jagada Kagu-Eestiga? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Veel kord, meil ei ole kuskil mingit kivisse raiutud otsust. Nüüd kui te ütlete, et Ida-Virumaa inimesed ei peaks sealt ära kolima, siis alles hiljuti mõned päevad tagasi õnnestus mul põgusalt tutvuda arenguseire fondi (või mis iganes selle asutuse nimi on) analüüsiga, mis ütleb, et kinnisvara omandamine on tulevikku silmas pidades kontraproduktiivne käitumisviis, kuna tulevikumajandus saab olema tänu uute tehnoloogiate tungimisele kõikidesse elusfääridesse kogu elu sedavõrd muutev, et inimesed peavad paratamatult hakkama ühest kohast teise kolima, minema sinna, kuhu töökohad tekkima, lahkuma sealt, kust töökohad kaovad. Ja inimeste mobiilsust ei saa hakata takistama kinnisvara omamine kohtades, mis võisid olla omal ajal majandusseisukohast perspektiivsed, aga mis uute tehnoloogiate ja ka kliimaneutraalsuse taotlemise seisukohast on muutunud ebaperspektiivseteks.
Kui te küsite minu ja meie erakonna seisukohta, siis meie ei ole erinevalt teist kliimahullud. Siin on teil ilmselt ka teatud niisugune skisofreeniline olukord, et kui te ütlete, et toimub massiivne ja kiire kliima soojenemine, Eesti peab minema üle kliimaneutraalsele majandusele, see nõuab tohutuid investeeringuid jne. Me ei jaga seda, meie ei arva, et 20 aasta pärast, kui me praegu ei astu mingisuguseid väga radikaalseid samme Eestis, siis eesti rahvas sureb välja, sellepärast et ei ole enam puhast õhku ja puhast vett. Me ei arva, et see nii on. Kindlasti ei ole ja kindlasti ei ole ka Eesti see riik, mis planeedi kliima lõplikult hukka ajab. Küll arvame me aga, et meie kui riigi ja meie kui valitsuse seisukoht on tagada inimestele sujuv üleminek ilma sotsiaalsete kataklüsmideta. Ja kui Euroopa Komisjoni läbirääkimistel esitatakse meile kõrgendatud nõudeid seoses kliimaneutraalsusega, siis ütleme me selle peale, aga siis makske, sõbrad, siis makske ja makske rohkem, sest see raha, mida te meile praegu pakute, ei ole piisav.

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Helme! Ma tuletan teile meelde, et te olete praegu valitsusjuht selles puldis, te olete mitmendat vooru vastanud kui parteijuht või ärimees ja kliimateemas kui ärimees, kellelt võetakse raha ära ja kellele see tuleb tagasi anda. Öelge, kes teie valitsuses vastutab tasakaalustava sõnumi eest. Ma kuulasin ka teie keskkonnaministrit ja mõtlesin, et huvitav – ta mitu korda kritiseeris keskkonnaaktiviste, mitu korda kurtis majandusprobleemide üle, aga mitte kordagi – see oli üks teleesinemine, pikem intervjuu – ei kuulnud temast, et tegelikult kliima ei ole asi iseeneses, et inimkond ei ole kliima ohver, vaid kliima on inimkonna ohver ja saab selle ise endale kaela, saab kaela sõjad, migratsiooni, elukeskkonna hävinemise ja elatustaseme kukkumise, kui ta ei tegutse. Öelge, kes teie valitsuses räägib ka natukene sedapidi juttu, ärimehe jutu asemel.

Siseminister Mart Helme
Ma nüüd küll päris täpselt ei saanud selle küsimuse sisust üle. Mina ei ole ärimees. Jah, ma olen elus natukene äriga ka tegelenud, aga põhimõtteliselt ma ei ole ärimees. Ma olen selle kohta öelnud, et ma ei armasta raha nii, et ma tahaksin sellega abielluda. Kõigil meil on raha muidugi elamiseks vaja. Aga vaadake, siin ka tegemist meil mitte ainult äriga, vaid siin on tegemist ikkagi meie inimestega eelkõige. Veel kord: kui meil on koalitsioon, mis koosneb erinevatest osapooltest, siis ei saa eeldada, et kõik osapooled on kõikides küsimuses sajaprotsendiliselt ühte meelt. Ka kliimaküsimuses me ei ole sada protsenti ühte meelt, küll oleme me ühte meelt aga selles, et loodust tuleb hoida ja majandus peab olema võimalikult vähe looduskeskkonda kahjustav nii lühiajalises kui ka pikaajalises perspektiivis. Samal ajal tuleb silmas pidada seda, et meie majandusharud saaksid kohaneda ega peaks kokku kukkuma. See on ka omanike õigustatud ootus riigile ja valitsusele.
Me juba näeme, kuidas ühes ja teises ja kolmandas sektoris ähvardatakse riiki kahjutasu nõudmisega. Kui peaks tõepoolest astutama samme, mis muudavad juba tehtud ja tihtipeale väga suurtes summades tehtud investeeringud mõttetuteks, sisuliselt tähendab see seda, et me piirame vaba turumajandust. Aga ma arvan, et siin saalis peaksid ju kõik inimesed olema vaba turumajanduse pooldajad. Võib-olla ma küll eksin, aga ma siiski eeldan ja loodan seda, et siin saalis ei istu padukommunistid, Bernie Sandersi sarnased, kes tahaks kõik ära reguleerida, ära keelata ja inimestele täpselt öelda, mida nad tohivad ja mida nad ei tohi, sh äris. Ma usun ja eeldan siiski, et Eesti majandusliku ja sealt tuleneva sotsiaalse edu võti on vaba ettevõtlus. Siin tuleb edasi liikuda tasakaalustatult. Ja ma arvan, et sellest seisukohast jällegi on hea, kui valitsuses on erinevaid seisukohti, sest vaidlustes, nagu ütlesid juba vanad kreeklased, sünnib tõde. Ja nendes vaidlustes loodetavasti õnnestub meil leida see tasakaalupunkt, mis aitab kujunenud olukorras nii edasi minna ettevõtjatel, väldib sotsiaalseid vapustusi, kui ka tagab selle, et looduskeskkond ei kahjustu edaspidi. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 12:26 Miljoninõue riigi vastu

Esimees Henn Põlluaas
Ja järgmisena küsib Jürgen Ligi ja vastab minister Mart Helme. Palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Helme! Ma taas palun nüüd vastata valitsuse nimel, mitte EKRE nimel. Et selle valitsuse üks suuri lahinguid Eesti riigi vastu on Aidus. Teie rahandusminister isegi korraldab koosolekuid, kus survestab riiklikku järelevalvet, ta ähvardab Eesti riiki, ma ei tea, 125-miljonilise kahjunõudega Aiduga seoses. Ta ütleb, et riik peedistab, selle pärast ta teeb seda kõike, peedistab ettevõtjaid. Ta on saatnud oma nõuniku dramaatilist pressikonverentsi pidama Eesti riigi siunamiseks ja lasknud tal öelda, et tegelikult tahaks, et riigil ei oleks sentigi selleks, et käia kohtus ettevõtjate vastu. Öelge, kuidas selle lahinguga praegu on? Kui edukas see on olnud? Kas te olete riiki alistamas? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Siin on tegelikult nüüd vaja natuke laiemalt seda asja vaadata. Nii nagu ma ka eelmise teema puhul mainisin, ettevõtjad on mures, et riigi poliitika, mida paljuski dikteeritakse väljaspoolt Eesti Vabariiki seoses sellega, et me oleme rahvusvahelises konstellatsioonis, kus me loomulikult tahame olla. Palun mulle mitte omistada jällegi mingisuguseid tagamõtteid, nagu ma tahaksin öelda, et Eesti peab olema kuldses isolatsioonis. Aga see tähendab seda, et meil on tõepoolest aeg-ajalt konfliktolukordi. Ja nendes konfliktolukordades võib tekkida omakorda selline tulem, et ettevõtjad, kes ei ole rahul, kes leiavad, et riik on käitunud nende suhtes hoolimatult, ähvardavad riiki kahjunõuetega. Niisugustel teemadel on esinenud siin viimasel ajal nii VKG ehk Viru Keemia Grupp, apteegi- üks ärimehi Margus Linnamäe, ka Sõnajalgade tandem. Ja mis siis valitsus selle kohta saab öelda? Valitsus saab selle kohta öelda seda, et kui meil on tegemist riigi julgeoleku tagamisega, siis me peame kahtlemata seda aspekti prioriteetsena silmas pidama. Samas, ma arvan, et kõik siin saalis ütlevad, et Eesti on õigusriik, ettevõtjatel on õigus pöörduda kohtu poole, kui nad leiavad, et neid on ebaõiglaselt koheldud ja neile on tekitatud majanduslikku kahju. Siin ei ole meil mitte midagi vaielda. Kui ettevõtjad otsustavad kohtusse minna, siis on neil selleks õigus, ja riik läheb kohtusse ja vaidleb nendega. Ma ei näe siin probleemi.

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi, täpsustav küsimus, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Mina näen probleemi küll. Ettevõtjatel on loomulikult õigus käia kohtus ja loomulikult ajab igasugune riiklik järelevalve ja riiklik huvi närvi, kui on vaja oma ettevõtlust edendada. Aga mina küsin tegelikult selle kohta, miks valitsus selle riigiga võitleb. Ja ma küsisin teilt, kui kaugel see lahing praegu on. Võin teile vihjeks öelda, et riik mitte ei ole taandunud valitsuse ees, vaid vastupidi, Sõnajalad on oma hagist loobunud ja riik on esitanud uued nõudmised. Öelge, kuidas te nüüd hindate seda protsessi, kus valitsus oma riigiga võitles, teda sõimas, teda mõnitas, viimati siin kaks nädalat tagasi arupärimisel rahandusminister süüdistas, aga need ettevõtjad, kes justkui on siis kannatajad, on mitte ainult loobunud oma nõudmisest, vaid saanud uued nõudmised riigi poolt. Kuidas te seda lahingut nüüd hindate tagantjärele ja oma ministrite käitumist olukorras?

Siseminister Mart Helme
Meie ministri käitumine on igati adekvaatne. Ja kui me vaatame seda, kust need probleemid pärinevad, siis need probleemid pärinevad juba pikaajalistest protsessidest, mis algasid ammu enne selle valitsuse ametisse astumist. See valitsus praegu tegeleb siin viljade noppimisega. Need õied olid juba siin apteegireformi puhul, nagu me teame, viis aastat tagasi. Aidu tuulepargi puhul ma mäletan ka riigikaitsekomisjoni liikmena eelmises Riigikogu koosseisus, et vähemalt neli aastat tagasi algas see vaidlus. Me ei olnud siis valitsuses, me ei saanud siis opositsiooni väikese erakonnana neid protsesse olulisel määral mõjutada. Oma arvamust saime siin ja seal avaldada. Nii et praegu me tegeleme tegelikult n-ö kujunenud olukordades lahenduste otsimisega. Lahendust otsime püüdes leida seda sel moel, et riik ei peaks maksma kinni kahjunõudeid, aga samal ajal, et oleks tagatud ka riigi julgeolek, nii nagu see on nende tuulikute puhul. Ja lõppude lõpuks veel kord: kohus otsustab, kui suurel määral on ettevõtjad rikkunud lepingut ja tingimusi, kui suurel määral on rikkunud omapoolseid kohustusi riik. Ma kujutan ette, et kui need kohtuvaidlused algavad, siis saavad need olema väga pikad, väga keerulised, sest riigisaladusse puutuv tuleb ilmselt läbi vaadata aeg-ajalt mitte ainult suletud istungitel, vaid ka n-ö turvaruumides. Me tahaksime iga hinna eest hoida ära nende kohtuvaidluste tekkimist, aga loomulikult me ei saa viimast sõna öelda, viimane sõna jääb ilmselt nii mõneski küsimuses ettevõtjatele. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Sõltumata sellest, et ettevõtlusvabadus on kindlasti üks alus selleks, et riigi majandus ja inimeste sissetulekud kasvaksid ja jõukus kasvaks, siis kõik me kodanikena ja ka ettevõtjatena peame arvestama seda, et riigi julgeolek ja turvalisus on nagu ülim, ülim selles mõttes, et sellega ei tohiks mängida ja samuti ei tohiks mängida ükski Vabariigi Valitsus sellega, et ta hakkab iseendale jalga tulistama. Selle Aidu tuulepargi näide võib-olla on see näide, kus selgelt valitsuse liikmed, vähemalt osa nendest, üritas endale jalga tulistada ja unustas ära selle rolli, mis on selles ametis peamine. Ja ka ettevõtja enda tegevus praegu on näidanud seda, et ta oma nõudest ju olemuslikult on loobunud, aga riik on jäänud oma nõudmistesse julgeoleku kontekstis selgelt nagu kindlaks.
Aga kuidas te suhtute sellesse, kui riigiteenistuses olevad inimesed, eriti tänases valitsuses ja teie erakonna toetajad või liikmed sekkuvad teistesse valdkondadesse ja hakkavad seal riiki selgelt siunama. Et neid näiteid, mida siin eelkõneleja mainis, oli siis ühelt poolt seotud tuulepargiga ja sama me oleme näinud ka maaelus ja kalanduses, kus Kersti Kracht ühel koosolekul selgelt oli väga negatiivselt meelestatud ja ei saanud aru, mis positsioonis ta on. Mis te arvate, kas selline käitumine on lubatav? Ja kui te viitasite siin apteegireformile ja sellele, et te olete esitanud eelnõu, siis mis teie arvates ettevõtjal on see nõue, mida ta riigi käest hakkab nõudma, sõltumata sellest, et viis aastat on ette teada, et seadus jõustub ja muutub? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Veel kord, need probleemid ei ole tekkinud täna, need probleemid on tekkinud ammu, need probleemid on tekkinud teiste valitsuste ajal, valitsuste ajal, mille koosseisu kuulus ka Reformierakond. Praegu me sisuliselt tegeleme pika aja jooksul kujunenud probleemide lahendamisega. Need on nii puntrasse ja sõlme läinud, et siin ei olegi võimalik ausalt öeldes paljudel puhkudel öelda, kelle valdkonda üks või teine küsimus täpselt kuulub. Siin on sidevaldkond, mis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, siin on julgeolekuvaldkond, mis on Kaitseministeerium, siin on seaduste rikkumine ja seaduste eest vastutusele võtmine, mis on Siseministeeriumi valdkond, siis on Justiitsministeeriumi valdkond, seadusandluse, kohalike omavalitsuste poolt väljaantud lubade, nende täitmise või nende mittetäitmise ja rikkumise küsimused. Öelda, et keegi sekkub kellegi valdkonda praegu – no ausalt öeldes ma ei saa üldse aru. See on nii üle välja valgunud asi, et noh, ei ole võimalik tõmmata sirget joont ja öelda, et siit, seda sirget joont mööda kõnnib ainult see minister või see ametnik.
Peale selle ma tuletaks teile meelde ka seda, et alles äsja oli siin ja mulle tuleb ka ilmselt küsimus sel teemal, mis tegelikult peaks olema hoopiski minu kõrval istuvale välisministrile, see on välisteenistusest. Alles äsja oli meil juttu sellest, kuidas kõik ametnikud on nii sõltumatud ja nii vägevad inimesed, et neil on õigus oma arvamuseks. Vaadake, kõik ministrid on ka nii vägevad ja sõltumatud inimesed, et neil on õigus oma arvamuseks ja oma arvamuse avaldamiseks nii avalikkuses kui valitsuse sees ja oma koalitsioonipartnerite vahelistes vestlustes ja vaidlustes. Nii et ma ei näe siin küll kusagilgi mingisugust volituste ületamist ja riigi seaduste rikkumist sellega, seda lihtsalt ei ole.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 12:37 Maal elamise toetamine

Esimees Henn Põlluaas
Ja jõuame küsimuse nr 4 juurde, mille esitab Lauri Läänemets ja vastab maaeluminister Arvo Aller. Palun!

Lauri Läänemets
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Meil on teiega sama eesmärk: et maal oleks elu, et inimesed saaksid sinna kolida, kui nad tahavad seal maapiirkonnas elada, ja mitte ainult kolida, tegelikult on ju probleem selles, et tänagi on raske pankadelt laenu saada, et näiteks oma kortermaja renoveerida või oma maja renoveerida. Eelmine minister, teie eelkäija ja ka teie olete öelnud, et teil on plaan läbi MES-i 100 miljonit eurot panna maaellu maal elamise edendamiseks. Mind huvitab see, et te olete öelnud, et see tuleb välisvahenditest, Euroopa Liidu eelarvest. Olge hea, öelge, millises Euroopa Liidu fondist see täpsemalt tuleb –kas see on põllumajandus, ühtekuuluvuspoliitika või kustkohast see raha täpsemalt tuleb? Aitäh!

Maaeluminister Arvo Aller
Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, eelmine maaeluminister algatas sellise programmi nagu "Maale elama!" või tagasirände. Nüüd eelmine reede toimus MES-i nõukogu, kus sai ka strateegia täpsustatud ja nüüd see nädal peaks ta uuesti kinnitatama. Programm "Maale elama!" on ümber nimetatud "Kodu maale!" ehk siis mitte ainult maale tulijad, vaid ka maal olijad saaksid oma kinnisvara ja eluaset parandada. Selleks siis kaasatakse valitsuse kaudu, riigieelarve kaudu vahendeid, laenuvahenditena. Millisest programmist ta konkreetselt tuleb? Ta ei tule ühestki maaeluprogrammist, ta tuleb läbi riigi eelarvestrateegia. Läbi riigieelarve on võimalik sinna Maaelu Edendamise Sihtasutusse neid vahendeid lisada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lauri Läänemets, täpsustav küsimus, palun!

Lauri Läänemets
Jah, aitäh! Väga hea, õige suund, ütlen selle kohta. Aga äkki te saaksite ikkagist täpsustada? Et riigi eelarvestrateegias ju on lõpuks teada, kust kohast see raha tuleb, et kas see on Eesti maksumaksja raha või see on siis Euroopa Liidu mõne fondi raha. Et kas see on selge? Ja äkki te saate ka seda öelda, mis hetkest te plaanite selle programmiga alustada, et mis aastal? Ja palun täpsustage siis ikkagist seda, kas tegmist on Euroopa Liidu rahaga ka, mida te olete või vähemalt teie eelkäija on varem välja öelnud, et see on Euroopa Liidu raha, ja et mis fondist ta võiks tulla? Aitäh!

Maaeluminister Arvo Aller
Mis fondist ta tuleb? See tuleb läbi, ütleme nii, et läbi riigi eelarvestrateegia me arutame võimalikud rahastamismudelid. Nüüd, kas ta tuleb Euroopa Liidust? Ma ei ole selles nii kindel. Et me saame MES-i suunata finantsvahendeid investeeringuteks, kuid maale elamiseks – see on täiesti eraldi programm ja see tuleb täiesti eraldi sihtsuunitlusega. Kas nüüd riik võtab selle jaoks laenu või me leiame vahendid riigieelarvest, see on juba läbirääkimiste küsimus ja läbi arutelu valitsuses me jõuame ka varsti kabinetti nende täpsemate struktuuridega ja tegevustega, et siis saame seda öelda. Aga millisest fondist ta hetkel tuleb? Fondidele pole neid numbreid külge kirjutatud, on ta 10 miljonit, 100 miljonit, 500 miljonit, et hetkel me seda ei oska öelda. (Hääl saalist.) Ma ei kuulnud algust. Küsimuse esimene pool või? Millal alustada? Jah, et nüüd strateegia on kinnitatud, et püüame alustada nii kiiresti, kui saab, ehk siis, kui meil raha on, ma usun, et 2021 on võib-olla võimalik mingeid esimesi samme teha.

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Võib-olla värske ja edasipüüdliku ministrina ei ole te riigi eelarvestrateegiaga kursis. Kui te neid numbreid vaatate, siis te peaksite ju mõistma, et riigi eelarvestrateegias on joonistatud päris piisavalt õhku, millele täna tegelikult katet ei ole. Alles me kuulsime siin saalis sedasama, kuidas teede raha on vähenenud, kuidas kohalikele teedelegi on raske nagu katet leida ja riik soovib tegelikult palju teid kohalikele omavalitsustele üle anda. Selletõttu see hea kolleegi küsimus, on mul jätkuküsimusena siis sama küsimus. Vähemalt tänaseks teadaolevalt ei ole võimalik Euroopa Liidu fondidest sellisesse programmi raha põhimõtteliselt sellistes summades suunata, kui me räägime nn sammastest ja räägime maaelu arengukavast ja perspektiivist selles osas. Siis tekib küsimus, et kust see raha, 100 miljonit riigieelarvesse ikkagi tekib ja mis aastal ta eelarvestrateegiasse sisse kirjutatakse. Et teid võib-olla natuke aidata, siis osa tegevusi on tänane valitsus kirjutanud aastatesse, mis ei hõlma nn nelja perioodi ehk jääb sinna järgmiste valitsuste taha, ja üritab avalikkusele jätta justkui muljet, et sellega tegeletakse. Kuna täpsemalt ja kus te olete seda ka rahandusministriga arutanud, et kust see raha võiks ikkagi tulla? Sest on kavas erinevaid investeeringuid, mida meie arvates on tegelikult lihtsalt edasi lükatud ja raha selleks ei ole.

Maaeluminister Arvo Aller
Aitäh täpsustava küsimuse eest! Jah, 100 miljonit, kui te ütlete, on pandud pika perspektiiviga. "Maale elama!" ehk "Kodu maale!" programm on perspektiiviga viis aastat – iga aasta 10 miljonit ehk suurusjärk 50 miljonit. Nüüd esimesed kümme, kas seda nüüd on 50 miljonit, see sõltub kõik nõudlusest. Hakkame kuskilt peale, esimese sissemaksega me riigieelarvet tasakaalust välja ei vii, see on investeeringuga. Sellega me saame tuua ja luua eeldused maalelajatele ja tagasikolijatele. Nüüd, kümne aasta perspektiivis, jah, on see pikk aeg ka järgmistele valitsustele. Meie võtame esmalt, ma usun, vastutuse sellega tegelema hakata ja kui me suudame selle käivitada, ma arvan, et see on väga suur ja positiivne samm edasi ka järgnevatele valitsustele. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 12:45 Valitsuse seisukohad

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena küsib Urve Tiidus ja vastab minister Mart Helme. Palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Teoreetiliselt on inimestel apteekidega väga lihtne suhe. Kui tervis on korras, poleks neid justkui vajagi, vastupidisel juhul, haiguste ennetamiseks ja ravimiseks olgu nad abivajajale lähedal, kõik tarvilikud rohud soodsa hinnaga olemas ning professionaalne nõuandja ka käepärast. Mõistlik soov ju! Viimasel ajal, mõni kuu enne apteegireformi toimuma hakkamist, see on 1. aprill, on selgeks saanud, et praktikas on kõik keerulisem. Olgu selle olukorra ilmestamiseks kas või ühe valitsuse liikme kirjeldus vallandunud debattide kohta: tohuvabohu. Kas just võrdlus vana testamendi kaosega kõige täpsem on, kuid koalitsiooniliikmete seas pole apteegireformi suhtes üksmeelt, see paistab välja ka valitsuspartnerite vahel. Olgu selle näiteks siis omakorda homme parlamendi sotsiaalkomisjonis arutusele tulevad n-ö viimase minuti eelnõud, millega apteegireformi tahetakse veelgi reformida, nende seas ka teie erakonna saadikute algatus, või siis sotsiaalminister Tanel Kiige ebakindel tulevik seoses apteegireformiga. Tema esitatud idee reformi etapiviisiliseks elluviimiseks ei saanud toetust ei valitsuskolleegidelt ega oma erakonna poolt juhitavalt sotsiaalkomisjonilt. Ja nagu sellest veel vähe oleks, ähvardatakse valitsust väidetavalt suure kahjunõudega Eesti riigile sundvõõrandamise eest. Kahjunõudega võib lagedale tulla laia haardega ravimiettevõtja, kes annab apteegireformi jõustudes oma apteegi küll tasuta proviisoritele, on seda ka juba teinud, kuid sellel olevat hind. Kuna te olete siin täna kahes rollis, valitsuse liige ja peaministri kohusetäitja, siis küsin, kuidas teie arvates tuleb see ebakindel olukord lahendada ja mis soovituse peaminister Ratas on sel teemal andnud. Ja küsin ka otse, et kas mingisugune konsensus on võimalik. Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Konsensused on alati võimalikud, iseküsimus, kas need saavutatakse. Antud küsimus jah, kui te puudutate nüüd apteegireformi, on selles olukorras, et koalitsioonis käivad sel teemal aktiivsed läbirääkimised, me püüame saavutada koalitsioonipartnerite toetust oma eelnõule. Ma arvan, et me oleme sel teel ka mõnevõrra edasi liikunud. Tänagi oli üks arutelu sel teemal hommikul. Millega lõpeb konsensuse otsing? Seda ma praegu ei julge ette ennustada, aga meie seisukoht on väga selge: eelnõu, mis viis aastat tagasi Riigikogus heaks kiideti, sisuliselt on vaba ettevõtluse vaenulik, on vaba ettevõtlust ründav, on inimestelt riigi voluntaristlikku jõudu kasutades nendele kuuluvaid varasid ja ettevõtlusõigust ahistav, sisuliselt varade sundvõõrandamist endast kujutav eelnõu, ja sellist eelnõu ja sellist nn reformi ehk ma julgen isegi võrrelda seda sellise nõukogudeaegse sõjakommunismiga, ei toeta. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seda sõjakommunistlikku nn reformi ei toeta, varade sundümberjagamist ei toeta, inimestelt, kes on ärid üles ehitanud, sinna investeeringuid teinud, nendelt nende õigustatud ootuste äravõtmist ei toeta. Kui suurel määral me leiame lähema aja jooksul toetust oma koalitsioonipartneritelt, see selgub lähema aja jooksul. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Urmas Kruuse, palun! Urve Tiidus jõudis ka vajutada nupule, nii et palun täpsustav küsimus, Urve Tiidus!

Urve Tiidus
Aitäh! Minu viga, jäin hiljaks. Veel mõned päevad tagasi oli meil reforminõuetele vastavaid apteeke 181 ja mittevastavaid 317. Tänaseks võib olla see number muutunud. Nende üle 300 apteegi seas olid ka need, kus proviisori osalus oli olemas – no võib-olla mitte täpselt 51% nagu see viis aastat tagasi vastu võetud seadus ette nägi. Apteegikaupa ja ravimeid vajavaid inimesi huvitab aga muidugi eelkõige see, kas pärast 1. aprilli on ravimid kättesaadavad või ikkagi on neid apteeke, kus pärast 1. aprilli ripub silt, et teenus on katkestatud. Ma küsin nüüd ikkagi teie kui peaministri kohusetäitja käest, mis ikkagi garanteerib, et tagatud on õiguskindlus ja apteegiteenus on kättesaadav ka pärast 1. aprilli. Apteegid ei ole ju naljaasi. Aitäh!

Siseminister Mart Helme
No nii nagu siin mõnede varasemate küsimuste puhul ma pean ka ikkagi ütlema, et vaadake, me oleme see koristusbrigaad praegu. Selle supi keetsid kokku ju need, kes selle klassivihast kantud eelnõu viis aastat tagasi läbi surusid. See on ju puhas klassivihast kantud eelnõu. Keegi teenib liiga palju. Keegi on ühtlasi apteekide omanik ja hulgifirmade omanik – liiga hästi teenib, võtame ära! No kuulge, mis see siis nüüd on? See on ju sõjakommunism puhtal kujul. Ja see on Eesti Vabariik ja apteegiturg, mis funktsioneeris, funktsioneerib tänase päevani. Ja pole mingi küsimus, kas keegi on proviisor või ei ole proviisor, kas keegi on meditsiiniharidusega või ei ole meditsiiniharidusega. Te ei saa ju eeldada, et autoremonditöökoja omanik peab olema ilmtingimata väljaõppinud autolukksepk. Peaasi, et seal töötavad autolukksepad. No ei saa võtta selliseid kriteeriume – proviisor peab olema omanik, muidu ma ei tea, mis juhtub. Küsimused on hoopis muus, küsimused on ravimite hindades, ravimite kättesaadavuses. Ja see reform selles osas selles osas mitte midagi paremaks ei tee. Siin on need küsimused. Nii et ma loodan, et Reformierakonnas tõsiselt mõeldakse järele ja otsustatakse toetada meie poolt menetlusse antud uut apteegireformi eelnõu. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Ja nüüd palun Urmas Kruuse!

Urmas Kruuse
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te olete väga optimistlik ja optimistlik selle tõttu, et te olete ise oma fraktsiooniga esitanud eelnõu. Samal ajal, kui te sellele küsimusele vastasite, siis teie koalitsioonipartner haigutas, kes oli teie kõrval, mis viitab mul tegelikult sellele, et teda see teema väga ei huvita ja lootust, et see eelnõu läbi läheb, tegelikult ilmselt ei ole. Aga mida ma öelda tahtsin, oli tegelikult see, et, austatud minister, ilmselt apteekide puhul ei ole tegemist vabaturuga. Kui me vaatame regulatsiooni, selle korraldust, siis me ei saa a priori öelda, et tegemist on vabaturuga, selles suhtes ma teiega nõus ei ole. Ja minu arvates teie poolt esitatud eelnõu ei lahenda ühte põhiprobleemi. Me unustame siin saalis vahel ära patsiendi ja patsiendile on oluline ka hind ja selle eelnõuga seda hinda kindlasti konkreetselt paremaks ei tehta. Ja kuna riik peab ja kompenseerib inimestele ka ravimid, siis on oluline, et hinnakujundus oleks hästi läbipaistev.
Aga öelge palun seda, et kas te siiralt usute sellesse, et teie fraktsioon on andnud eelnõu sisse, ilma et te olete koalitsioonis saavutanud selle eelnõu sisseandmiseks konsensust? Ma märkasin, kui ma õigesti märkasin, ma märkasin seal ainult ühte Keskerakonna fraktsiooni liikme allkirja, mis on ilmne viide sellest, et koalitsioonis sellele seaduseelnõule nagu toetus puudub. Millele teie optimism rajaneb? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Kõigepealt ma ütlen muidugi, tõepoolest, ma olen optimist ja me oleme üldse optimistid ja kui me ei oleks optimistid, siis me ei oleks ka nii kaugele jõudnud, kui me oleme jõudnud. Ilus ütlus on, et ega ilma lootuseta ei saa elada ja meil lootus sureb ikka viimasena. Ega siis selle supi ikkagi on kokku keetnud suures osas teised erakonnad, ütleme nii. Ja küsimus ei ole ju selles, et see praegu 1. aprillist jõustuma pidav reform teeks midagi paremaks. Ei tee ju midagi paremaks, mitte midagi ei tee paremaks. Ta ei lahenda ju hinna kujunemismehhanismi kuidagi, ta ei muuda läbipaistvamaks seda, ta ei muuda paremaks ravimite kättesaadavust. Milles on probleem? Me teame seda, et paljusid, no mõningaid rohtusid, eriti kallimaid rohtusid ei ole saada Eesti apteekides. Miks? Sellepärast, et meie turg on nii väike ja need hulgimüüjad ei telli neid, sellepärast, et neil ei tasu seda tellida. Siin tuleb hoopiski teiste mehhanismidega läheneda, see reform neid mehhanisme ei rakenda. Siin mingit lahendust selles suhtes ei ole.
Nüüd apteegiturg ei ole vaba turg? On küll vaba turg. Eelmise nädala lõpus tulin Ameerika Ühendriikidest. Enne seda, kui ma lennuki peale läksin, käisin toidupoes, issand jumal, riiulite kaupa ravimeid, valuvaigisteid, ma ei tea, mida kõike. Ma ei orienteeru nendes nii väga hästi, aga minu abikaasa, kes on minust palju targem inimene, nagu te isegi olete veendunud siin saalis, siis tema ostis sealt terve kotitäie rohtusid, täiesti vabalt turult, ilma igasuguste retseptideta. Ei ole mingit küsimust. Ameerikas on selgeks tehtud, need on ravimid, mis on üldkasutatavad, mille puhul ei ole tarvis joosta arstide vahelt, kiusata neid mingisuguste ravimite väljakirjutamise ja kõige muuga. Nad on poes vabamüügil, palun, mine ja osta. Pea valutab? Saad rohtu. On vaja mingisugust muud ravimit, kõrvetiste vastu, mille vastu iganes, mine ja osta. Ja mitte apteegist, vaid sealtsamast toidukaplusest. Me liberaliseeriks selle, me tahaks, et ka Eestis oleks võimalik niisuguseid rohtusid ... Ärge arvake, et enamik inimesi on nii juhmid, et nad hakkavad endale kahe peoga sisse ajama rohtusid. No ei hakka, no ei hakka. Nii et me oleme, lugupeetud liberaalne Reformierakond, me oleme väga erinevatel seisukohtadel, meie konservatiivse erakonnana oleme turu liberaliseerimise poolt. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 12:57 Välisteenistus

Esimees Henn Põlluaas
Järgmine küsimus, nr 6. Esitab Jaak Juske ja vastab minister Mart Helme. Palun!

Jaak Juske
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister Helme! Teie erakonnakaaslane Euroopa Parlamendis, Jaak Madison tegi hiljuti avalduse, kus ta tegi ettepaneku, et valitsuskriitilised Eesti tublid diplomaadid tuleks teenistusest tagasi kutsuda ja meie välisteenistus tuleks sisuliselt politiseerida. Härra Helme, te olete täna siin peaministri asetäitjana. Ma tahan teile anda võimaluse kogu Eesti rahva ees ja kõige meie tublide diplomaatide ees kinnitada ja öelda selge sõnaga, et teie valitsusjuhi kohusetäitjana mõistate Jaak Madisoni taolise avalduse hukka, tänane valitsus ei hakka meie välisteenistust politiseerima, meie tublid diplomaadid, kes Eesti riiki teenivad, ei pea kartma valitsusepoolseid repressioone ja oma sõnavabaduse piiramist. Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Esiteks on meil muidugi erinevad arusaamad avaldusest. Avaldus ja Facebooki postitus on ilmselt kaks võrdlemisi erinevat asja. Ma arvan, et Facebooki postitus ei kvalifitseeru avalduseks, ammugi ei ole see erakonna avaldus, ammugi ei ole see valitsuse avaldus. Hukka mõistma ei hakka ma midagi. Ma olen olnud ise diplomaat, töötanud diplomaadina olukorras, kus ma ei jaganud Eesti Vabariigi tolleaegse valitsuse paljusid seisukohti. Diplomaadina ma aga järgisin neid juhiseid, mida ma sain Välisministeeriumilt ja valitsuselt. Nüüd, kuna ma ei jaganud neid seisukohti, siis otsustasin ma, et tuleb poliitikasse minna. Kõikidel nendel, kes ei jaga valitsuse seisukohti, tuleb järgida valitsuse seisukohti, ja kui nad ei ole nendega nõus, tuleb lahkuda riigiteenistusest, astuda mõne erakonna liikmeks, kandideerida Riigikogu valimistel või kohalikel valimistel või muudel valimistel ja hakata tegelema poliitikaga avalikult ja varjamatult, mitte sussa-vussa intrigeerides omaenda riigi valitsuse vastu. See on minu vastus.
Mingisugust politiseerimist ei ole. Vastupidi, kui diplomaadid avaldavad poliitilisi seisukohti, siis tuleb neile selgeks teha, et see ei ole kooskõlas nende teenistusülesannetega ja nad peavad aru andma sellest, et välisteenistus peab olema depolitiseeritud. Välisteenistus – täpselt samuti nagu riigiteenistus laiemalt – peab olema depolitiseeritud, mis ei tähenda seda, et inimesed saunas sõpradega õlut juures juues ei võiks oma poliitilisi seisukohti avaldada. Võivad. Aga kui nad – nii nagu teie ütlete – avaldusi tegema hakkavad, siis see ei ole kooskõlas nende ametikohaga ja sellisel juhul tuleb neil otsustada, kas nad tahavad olla ametnikud või tahavad nad olla poliitikud. Mõlemat korraga ei saa.

Esimees Henn Põlluaas
Jaak Juske, täpsustav küsimus, palun!

Jaak Juske
Härra Helme! Ma tuletan meelde, et antud juhul ei teinud avaldust mitte mõni diplomaat, Eesti diplomaat, vaid poliitik Jaak Madison ja kui üks poliitik oma avalikul Facebooki kontol teeb poliitilise sisuga avalduse, teksti või postistuse, on see väga avalik asi. Kuna te ei olnud valmis härra Madisoni avaldust hukka mõistma, siis ma saan aru, et meie välisteenistusel on ikkagi põhjust muret tunda, et valitsus, kuhu ka teie kuulute, võib hakata nende sõnavabadust teatud juhtudel piirama. Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Ma ei arva, et meil diplomaadid peaksid muret tundma. Ma arvan, et diplomaadid, kes ei võta poliitilisi seisukohti ega tööta oma riigi valitsusele vastu, ei pea üldse muret tundma. Neil ei ole mingit põhjust mure tundmiseks. Mis puutub Jaak Madisoni, siis Jaak Madison on Euroopa Parlamendi saadik. Ma tuletaksin meelde, kõik Euroopa Parlamendi saadikud on võtnud erinevaid poliitilisi seisukohti. Kõik, kes on erinevatest erakondadest valitud Euroopa Parlamenti, on võtnud erinevaid poliitilisi seisukohti, väga tugevalt sekkunud, püüdnud mõjutada nii Eesti sisepoliitikat kui aeg-ajalt ka rahvusvahelisi suhteid, Eesti välispoliitikat. Kui Jaak Madisoni puhul leitakse, et see kuidagi on taunitav, siis ma arvan, et täpselt sama taunitav on see näiteks Urmas Paeti puhul või Sven Mikseri puhul või ükskõik kelle kolmanda puhul. Nii et mõõdame siis kõikidele ühesuguse mõõdupuuga aga mitte ärme hakkame siin targutama ühe Euroopa Parlamendi suveräänse – ma rõhutan: suveräänse – saadiku seisukohtade üle. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Helme, teil läks nüüd asi natukene risti. Siin ei olnud küsimus ju selles, kas poliitikud tohivad teha poliitilisi avaldusi – antud juhul Madison tegi, te olete seda nüüd ju üle kinnitanud, vastu esimesele vastusele –, vaid selles, kas poliitikud tohivad ähvardada ametnikkonda, antud juhul siis välisteenistust. Mina pean Harri Tiidost väga lugu. Mul on hästi meeles muide, kuidas ta Poola saadikuna väga tasakaalukalt kirjeldas Poola kohtureformi, mis teile võiks ju väga meeldida. Aga nüüd te oma esimeses vastuses tegelikult sisuliselt ähvardasite ka uuesti välisteenistust ja nähtavasti siis ka Harri Tiidot. Öelge, kui hull see lugu Harri Tiidoga on, mida ta täpselt ütles – keegi seda ei tea – ja miks te nii vihaseks läksite, kui te hakkasite rääkima, et diplomaadid peaksid poliitikasse tulema, kui nad tahavad oma seisukohti väljendada. Kuidas see Harri Tiido siis teile hambusse jäi, teile isiklikult, mida näitas teie meeleolu, kui ka Jaak Madisonile? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Ma ei tea sellest Harri Tiido ütlusest või mitteütlusest mitte midagi. Ma selles suhtes ei saa kommenteerida ei Harri Tiido mingeid ütlusi ega ka seda, mida Jaak Madison võis silmas pidada. See, millest mina rääkisin, oli põhimõte. Ja põhimõte on selge ja see on kõikides riikides niimoodi. Ma arvan, te ei leia mitte ühtegi riiki, mis taluks seda, et tema diplomaadid esindavad mingisuguseid oma valitsuse suhtes kriitilisi seisukohti. Ma rääkisin põhimõtteliselt. Ma ei tea Harri Tiido kaasusest absoluutselt mitte midagi, seetõttu ma seda ei kommenteeri. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:04 Maamaks

Esimees Henn Põlluaas
Järgmine küsimus nr 7, esitajaks Urmas Kruuse ja vastab maaeluminister Arvo Aller. Palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Viimastel nädalatel on palju juttu olnud ka maamaksust ja seal tegelikult maa korralisest võimalikust hindamisest ja valitsusest tuleb väga erinevaid signaale. Ühelt poolt me justkui kuuleme seda, et kohalikud omavalitsused peaksid saama ise rohkem otsustada selle üle, kui palju nad maamaksust omale tulu teenivad, ja teiselt poolt siin minister Aab ja tundub ka, et minister Martin Helme on erinevatel seisukohtadel ja arusaamisel, et kui palju see maamaks peale seda korralist hindamist võiks ja peaks tõusma. Kellelegi ei ole ju saladus, et maa väärtus kui selline on kasvanud kordades, keskmiselt vist üle kaheksa korra, sõltuvalt sihtotstarbest isegi 11, kaasa arvatud põllumajandusmaa, mille väärtus on ju selgelt kasvanud. Teie kui maaeluminister ja selle valdkonna eest vastutaja, millisel positsioonil teie selle maamaksu osas siis olete ja selle korralise hindamise? Milline see teie nägemus on – kas ta tõuseb, palju ta tõuseb? Kas te saate öelda seda, et tegelikult see hind on ajale jalgu jäänud ja tuleks viia see tegelikult ajaga kooskõlla?

Maaeluminister Arvo Aller
Aitäh! Tõepoolest, viimane maade korraline hindamine oli 2001. aastal ehk 20 aastat tagasi. Nüüd selle aja jooksul me kõik teame, et maa hind on tõusnud. Õnneks või kahjuks, kuigi ministeeriumi nimi on Maaeluministeerium, paraku maa meie alla ei kuulu, nii nagu ei kuulu meie alla ka mets. Maa-amet on Keskkonnaministeeriumi all. Me teeme Keskkonnaministeeriumiga väga palju koostööd maade hindamisel, nende ettepanekute tegemisel. Nüüd, kuidas ta hakkab suurendama? Jah, omavalitsustele on see selles mõttes oluline märk, et toimub maade korraline hindamine. Nüüd läbi korralise hindamise maa väärtus kindlasti tõuseb ja maa väärtuse tõusuga suurenevad ka kohaliku omavalitsuse tulud. Mis protsendi osas, see on nüüd edasiste diskussioonide arutelu. See 20 aasta tagune eelmine hindamine annab muidugi väga olulise põhjenduse, et seda uuesti teha. See peab toimuma kindlasti järk-järguliselt ja uued hindamised võiks toimuda perioodiliselt, on ta siis nelja aasta pärast või viie aasta pärast. Muidu me räägime subjektiivselt, et maa võiks olla sellist hinda, aga korraline hindamine võiks toimuda järjepidevalt. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, täpsustav küsimus, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Jaak Aab on öelnud, et ta võiks tõusta 10–15% aastas. Ja kui kohalikele omavalitsustele selline siis piir ette pannakse, siis see võib tähendada tegelikult kahte asja, et sõltumata turusituatsioonist omavalitsused tõstavadki iga aasta 10–15% ja see võib tähendada hoopis vastupidist suunda, et see maksumäär läheb reaalsest hinnast eest ära. Kuidas see küsimus kavatsetakse nagu lahendada? Aga te olete kursis ka sellega, et riigil on ju erinevaid maakasutuslepinguid rentnikega. Üks nendest on kasutusvalduse lepingud, mille tähtaeg on saabunud ja mida tuleb hakata ümber vormistama. Ja ma olen aru saanud, et riigil on mure selelga, kuna maa on korraliselt hindamata, siis neil on keeruline ka seadusest tulenevalt seada turuväärtusele ligilähedast hinda, ütleme siis nii moodi. Kuidas te selle probleemi kavatsete lahendada? Sest oleme märganud siin ju avalikkuse ees ka Euroopa Liidu Kohtu lahendit, mis puudutab näiteks maade rentimist Tartu Agrole jne. Et kas need lepingud on kõik suubumas siis sarnasesse süsteemi? Kuidas te kavatsete vältida maksumaksja kahju? Aitäh!

Maaeluminister Arvo Aller
Aitäh täpsustava küsimuse eest! Nüüd, tulles tagasi maa hindamise juurde ja selle protsendi tõstmiseks, et see käib veel valitsusest läbi, heakskiitu veel valitsuses ei ole, kas ta nüüd tõuseb 10, 15 või 50%. Selle üle käivad tõsised diskussioonid. Ja järgmine on maade korralise hindamise kaudu ja kasutusvalduste lepingute lõppemise osas. See on probleem. Me Maaeluministeeriumis ja Keskkonnaministeeriumiga väga tõsiselt seda arutame. Nüüd kasutusvalduste osa on tulemas ka Riigikokku maareformi seaduse muutmise osas, et saada kasutusvaldust anda kasutada ka oma lähedastele. Et viia need hinnad turuhindadega võrdväärseks, see tekitab väga palju raskusi tootjatele. Nüüd selle õiglase hinna leidmine on samuti kokkuleppimise küsimus. Kui seda hakata tegema piirkonnapõhiselt, siis on ka väga oluline see, kuidas leitakse ühine piirkonna keskmine hind. Tegeleme kahe ministeeriumi koostöös, Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös, kuhu on kaasatud ka Maa-amet. Nii et ma usun, et sellele leitakse ka lähiajal lahendus.

Esimees Henn Põlluaas
Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Suur tänu, härra juhataja! Härra minister! Ma koostasin lisaküsimuse maal elamise toetamise kohta, kuid ei pääsenud õige punkti juures löögile, sestap küsin nüüd. Maailma kõige pikaajalisemad katsetulemused näitavad, et mahe- ja biodünaamilised süsteemid on tänu mulla orgaanilise aine suuremale sisaldusele elurikkamad nii makro- kui ka mikroorganismide poolest ning toodavad vähem kasvuhoonegaase kui tavasüsteemid. Mahepõllumajanduses ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid, pannakse suurt rõhku loomade heaolule, ei kasutata hormoonpreparaate toodangu kasvu suurendamiseks ega antibiootikumi haiguste ennetamiseks, samuti ei kasvatata ega kasutata muid kultuure. Eelmisel aastal peeti mahepõllumajanduse 30. aastapäeva konverentsi ja Eestis on kolme aastakümnega jõutud tasemele, kus oleme mahemaa osakaalult Euroopa Liidus Austria järel teisel kohal. Hea meel on tõdeda, et ka tarbijate teadlikkus ja nõudlikkus mahetoidu järele kasvavad. Ja minu küsimus on: kas te toetate mahepõllumajanduse mahu kasvu, missuguste meetmetega te mõtlete seda teha? Suur tänu!

Maaeluminister Arvo Aller
Ma saan aru, et see küsimus oli "Maale elama!" programmi raames. Mahepõllumajandusmaade maksustamise hind samamoodi tõuseb tulevikus. "Maale elama!" programmi raames me toetame tavatootmisega, kes tulevad maale seda viljelema, tulevaid mahetootjaid toetame. MES ei vali seda, kes on mis tootmisviisi valinud. Läbi nende programmide me toetame igat algatust, kes on valmis maale jääma ja maale kodu rajama ning uusi tulijaid. Nüüd uus algatus, mis on meil, kuna Eesti on nüüd ÜRO liige, hakkavad meil ettevalmistused 2025. aastaks, mis on ülemaailmne rukkiaasta. See on üks väljund mahetootmises, samamoodi mulla viljakuse tõstmise eest bioloogilise mitmekesisuse kontekstis. Meil läheb see aasta väga palju tegevusi sellele, et tutvustada rukki väärtust, rukkileiva olulisust ja rukki kui kultuuri kasvatamise olulisust. Selleks on meil hea koostöö Välisministeeriumiga, kes aitab meid teise mandri peal, et saada nõusolek ülemaailmse rukkiaasta väljakuulutamiseks 2025. aastal. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

8. 13:13 Valitsuse koostöö

Esimees Henn Põlluaas
Järgmine küsimus, nr 8, mille esitab Yoko Alender ja vastab minister Mart Helme. Palun!

Yoko Alender
Aitäh, hea koosoleku juhataja! Härra minister! Riigikontroll leidis hiljuti, et LGBT ühingu toetamine hasartmängumaksu arvelt ei ole lubatav, samas on Riigikontroll ja Sotsiaalministeerium öelnud, et võrdne kohtlemine on Sotsiaalministeeriumi ülesanne ja vähemuste toetamiseks tuleb leida teised viisid. Teile ja teie erakonnale on teatavasti LGBT ühingute rahastamine vastumeelne ja olete ka mõista andnud, et mingi hetk ei pruugi te Tanel Kiigega ühte valitsusse ära mahtuda. Kas teie ja teie erakond kavatsete jätkuvalt takistada võrdse kohtlemise suunal ettevõetavaid tegevusi ja nende rahastamist? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Meie seisukoht nende organisatsioonide rahastamise osas on selge: seda ei peaks tegema riigieelarvest. Nüüd küsimus ei ole antud juhul aga mingis võrdsuses, vaid Riigikontroll juhib tähelepanu riigieelarve seaduse rikkumisele. See on hoopis midagi muud kui võrdne kohtlemine. Te võite kohelda keda tahate oma raha eest, aga kui te riigi rahakotti kasutate, siis te peate tegema seda vastavuses riigieelarve seadusega. Antud juhul on seda seadust rikutud ja see on probleem. See probleem on valitsusesiseselt olnud arutlusel. Peaminister on teadlik, me oleme juhtinud tema ja sotsiaalministri tähelepanu sellele ja ma usun, et me liigume edasi niisuguste seaduste, niimoodi, et niisugusi seaduserikkumisi tulevikus ei ole. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Yoko Alender, täpsustav küsimus, palun!

Yoko Alender
Aitäh! Vastasite ja justkui ei vastanud ka. Siiski, riigi ülesanne on võrdse kohtlemise teemat edendada, selle juured on juba tegelikult ka põhiseaduses kirjas, see kaitse, ja demokraatia ei ole mitte enamuse võim, vaid vähemuse kaitse teatavate seisukohtade järgi. Ma arvan, julgen arvata, et sotsiaalminister Tanel Kiik nõustub minuga ja leiab, et see on oluline tegevus ja selleks tuleb leida seadusepärased viisid. Kui te nüüd sinna ühte valitsusse ära ei mahu, kumb teist siis lahkub, kas minister Tanel Kiik või teie, härra Helme? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Ei, mina ei lahku kusagile, mul veel selle igavikku lahkumisega ka, ma loodan, aega. Veel kord, meie seisukoht on väga selge: niisugusi asju ei rahastata riigieelarvest. Siin ei ole midagi tegemist võrdse kohtlemisega. Kedagi ei kohelda ebavõrdselt, mõned lihtsalt nõuavad, et neid koheldakse võrdsemalt, ja me leiame, et see on probleem. Ei saa olla ühiskonnas privilegeeritud mingisuguseid kaste, privilegeeritud mingeid asju, grupeeringuid, kes valjuhäälselt nõuavad, et nemad peavad saama midagi rohkem. Kui meie ütleme – ja see on poliitiliste valikute küsimus –, et puuetega inimesi, üksikemasid ja veel palju teisi haavatavaid gruppe oleks palju mõistlikum selle rahaga toetada, siis see on meie poliitiline valik. Kui Tanel Kiik ütleb, et tema tahab homoorganisatsioone toetada, siis see on tema poliitiline valik. Nüüd, mida teevad head poliitikud? Räägivad läbi, leiavad kompromissi, ja sellega me tegeleme. Aitäh! Keegi ei lahku praegu kusagile.

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Helme! Te apteegi teemal siin ilmaasjata kirusite Reformierakonda. Ma olin mitmes punktis teiega tegelikult nõus, et nii ei tehta, ja ma ei ole kunagi toetanud seda, mis 1. aprillil juhtuma hakkab. Samamoodi ma toetan praegu seda, et rahaga ei susserdata, rahakottidega, isegi siis, kui eesmärk on õilis. Kõik tuleb korrektselt. Aga antud juhul on viga rahanduslikult seisukohalt ju tõesti tehtud. Jätame selle eesmärgi hindamata, see on sihuke üldine raha taotlemise protseduur, mis peab olema korrektne. Aga öelge, kuidas te Tanel Kiigega siiski ära mahute valitsusse. Öelge. Me kogu aeg tegelikult saame aru, et see on väga raske, me näeme ka neljasilmakonflikte nende vahel – teie erakonna ja Tanel Kiige vahel. Kaua te seda kannatate, mis Tanel Kiik teeb?

Siseminister Mart Helme
Teate, ega mina ei tunne mingit kannatust. Mis ma nüüd ütlen selle kohta? Ma ütlen selle kohta niimoodi, et mina ei ole küll pealt näinud ja seetõttu ma praegu räägin võib-olla mingil määral kuulujutte, aga ma olen kuulnud, et mõnedeski eelmistel valitsustes on konfliktid olnud niisugused, et inimesed on üksteise peale karjunud ja üksteist sõimanud ja uksi paugutanud ja minema marssinud ja muud seesugust teinud. Vaat, mina võin teile öelda, et selles koalitsioonis mina niisugust asja ei ole näinud. Keegi ei ole kellegi peale karjunud, keegi ei ole minema trampinud, keegi ei ole mingisuguste šantažeerimistega tegelenud. Jah, loomulikult, meil on kolm erakonda: kaks konservatiivset erakonda ja üks liberaalne erakond. Ei saagi olla, et me oleme kõikides asjades kohe automaatselt sarnastel seisukohtadel, aga me räägime üksteisega, me otsime lahendusi. Antud juhul ka selles küsimuses me otsime lahendusi, aga võib-olla me leiame selle lahenduse sel moel, et järgmistel kordadel need, kellele need nn vähemusgrupid on nii hirmus südamelähedased, aitavad neid oma katuserahaga. Palun! Me ei saa siis midagi öelda selle kohta. Aidake oma LGBT-ühinguid katuserahaga nii palju, kui tahate, see võimalus on teil olemas. Ehkki rangelt võttes on see riigieelarve raha, aga no siin on juba saadiku suveräänsus ja tema valijaskond ja kõik muu seesugune, ega me kätt vahele panna ei saa. Meie oma katuserahadega oleme väga palju aidanud kirikuid, kirikute remonte, kogudusi. See on meie suveräänne õigus ja keegi pole meile seda ette heitnud. Ma arvan, et siin on lahenduste leidmise võimalus.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

9. 13:20 Rail Balticust

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena küsimus nr 9, esitajaks Marko Mihkelson ja vastab minister Mart Helme. Palun!

Marko Mihkelson
Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud minister peaministri ülesannetes! Järjepidevus ja põhimõttekindlus on poliitikas päris kõva valuuta, seda üldiselt annab päris hästi konverteerida valimistel valimisvõiduks. Ja üldiselt, eks me mõlemad teame, et kui petad valijat korra, siis võib-olla äkki teist võimalust sulle enam ei anta. 13. juunil 2017. aastal ütles praegune rahandusminister Martin Helme järgmist (tsiteerin): "Me muutusime selle projekti kategooriliseks, absoluutseks vastaseks. Inimesi, kellel on mõtlemisvõime, lugemisvõime ja arvutamisvõime, ei ole võimalik Rail Balticu pooldajateks teha". Nüüd on sellest mõni aeg möödas, EKRE on valitsuses. Samas, kui meediat jälgida, siis tuleb ikka ja jälle uudiseid, et Rail Balticuga ei ole asjad päris korras, et küll on seal juhtimisstruktuuris probleeme ja kuidas kolm riiki päris hästi ikka ühte jalga ei suuda astuda. Ja ka Euroopa Komisjoni volinik Hahn alles hiljuti ütles Tallinnas, et kui ikka selle juhtimisstruktuuridega Eesti väga ei pinguta, siis raha ei tule, ja kui raha ei tule, siis ei tule ka Rail Balticut. Öelge, kas mul on tekkinud kuidagi vildakas arusaam sellest poliitiku järjepidevusest ja põhimõttekindlusest, aga näib, et te praegu valitsuse osapoolena saboteerite kõigiti Rail Baltica valmimist selle projekti alusel, milles on kokku lepitud. Või ma eksin? Ja kui ma eksin, siis öelge palun, mida te tegelikult konkreetselt kui peaministri ülesannetes minister praegu teete selleks, et aastaks 2026 see projekt valmiks. Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Meie seisukohtade järjepidevus ei ole muutunud. Meie seisukoht on see, et antud vormis see projekt ei ole Eestile kasulik, see projekt on kallis, looduskeskkonna seisukohast kahjulik. Muidu meil kõik siin looduskeskkonda ja kliimaneutraalsust ja mida kõike hirmsasti armastavad, aga vaata siin, selles küsimuses nagu see loodus, see pole oluline. Me oleme kogu aeg olnud seisukohal, et – nimetame seda siis Rail Balticuks – selle teostamise kõige mõistlikum variant oleks juba olemasoleva raudteekoridori kasutamine, olgu see siis Pärnu-poolne koridor või Tartu-poolne koridor, aga mitte kolmanda, uue, väga kalli koridori rajamine. Algusest peale on olnud võimalik valida kas Tartu-koridor või Pärnu-koridor. Millegipärast eelmised valitsused otsustasid, et kaevame keset Eestit suure sügava kraavi, täidame selle kogu Eestis olemasoleva kruusa, killustiku ja muuga, ehitame sinna peale tohutu hulga tohutult kalleid viadukte ja ma ei tea veel, mida. Ühesõnaga, teeme midagi, mis on mõistusevastane. Ja me oleme selle mõistusevastase projekti vastu olnud ja me ei ole oma seisukohta muutnud ja koalitsiooniläbirääkimistel ütlesime väga selgelt: meie seda projekti ei toeta. Selle tulemusena kirjutati koalitsioonilepingusse sisse punkt, mis ütleb: kui ei tule Euroopa Komisjoni poolset rahastust kokkulepitud ulatuses, siis see projekt kukub ära. Meie ei ole valitsuses olles kuulunud, ükski meie erakonna esindaja ei ole kuulunud ühessegi allorganisatsiooni või mis tahes organisatoorsesse gruppi, mis Rail Balticuga tegeleb, seetõttu me ei ole saanud seda ka parima tahtmise juures kuidagi saboteerida. Meie sabotaaž piirdub selle punktiga, mis on kirjutatud koalitsioonilepingusse, kui seda sabotaažiks keegi tahab nimetada. Aga põhimõtteline seisukoht on meil endine: raudtee rajamine olemasolevasse koridori, mitte uue koridori rajamine. Sest põhimõtteliselt loomulikult soovime me nii, nagu soovib tegelikult kogu Eesti rahvas, ka need inimesed, kes seda konkreetset projekti ei toeta, et Eestil oleks lõunasuunaline ühendustee Lääne-Euroopa oluliste poliitiliste, majanduslike ja muude keskustega. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Marko Mihkelson, täpsustav küsimus, palun!

Marko Mihkelson
Ma arvan, et te kinnitasite tõesti oma sõnadega seda, et te teete vähemalt kõik selleks, et sellisel kujul, nagu on kokku lepitud, Rail Balticu projekt ei sünniks – vähemalt te ei tee midagi selleks, et ta sellisel kujul teoks saaks. See veel kord näitab, kui harali see valitsuse tegevus ka näiteks kas või selleski küsimuses on, millel on ka rahvusvaheline mõõde. Aga ma tuleksin oma teises küsimuses selle rahvusvahelise mõõtme juurde. Ja Eesti kuvandi kontekstis, midagi ei ole teha, tuleb jälle meelde tuletada, ka läbi varem kõlanud küsimuse sellest, et kuidas teie suhtumine on nendesse inimestesse, kes julgevad midagi arvata teisiti, kui see puudutab väga põhimõttelisi küsimusi Eesti praeguse ja ka tulevase seisundi osas rahvusvahelises poliitikas. Kui te lubate, ma parafraseeriks võib-olla praegu Ameerika Ühendriikide ühe kõige tuntuma diplomaadi, endise Kiievi suursaadiku, Marie Yovanovitchi sõnu, mida kirjutas alles hiljuti Washington Postis. Aga ma parafraseerin. Tsitaat: "Ma olen näinud diktatuure üle maailma, kus pime allumine on normiks ja tõerääkijaid ähvardatakse karistuse või surmaga. Me peame tegema kõik selleks, et ... (Ta ütleb küll Ameerika Ühendriigid siin ja mina paneks selle asemele Eesti. – M. M) ei muutuks riigiks, kus valitsuse kritiseerimine võiks olla ohtlik tegevus." Te küll naljatlesite varem Madisoni arvamuste üle. Noh, samamoodi on ju ka rahandusminister Martin Helme, alles eelmisel aastal väga jõuliselt kritiseerinud teist tuntud diplomaati, Matti Maasikat, kui ta pidas teie väljaütlemisi Euroopa Liidu võrdluses Nõukogude Liiduga kohatuteks ja avaldas arvamust, et on väga raske esindada Eesti seisukohti, kuna need eristuvad väga põhimõtteliselt sellest liinist, mida ...

Esimees Henn Põlluaas
Aeg on läbi!

Marko Mihkelson
... on Eesti jaoks tuntud. Kas te tõepoolest oma varasemat sõnavõttu korrates kinnitate, et Eesti diplomaadid peaksid hoidma oma suu kinni, kui neile midagi Eestis ei meeldi? 

Siseminister Mart Helme
No Rail Balticu teemal nad võiks tõesti suu kinni hoida, sellepärast, et see projekt kuidagi ei edene – kui me nüüd laiendame. See küsimus ei olnud absoluutselt mingist Rail Balticust, see küsimus oli lihtsalt teie mõtteavaldus Eesti välispoliitika teemal. Veel kord tuletan meelde, et ma tulin eelmise nädala lõpul Ameerika Ühendriikidest, mul oli hulgaliselt väga kõrgetasemelisi kohtumisi, millest millegipärast Eesti meedia ei tahtnud eriti rääkida, ja ma kusagil – mitte kusagil ja mitte kordagi – ei kogenud, et Eestil oleks kuidagi halb kuvand või et Eesti oleks kuidagi liigitatud mingite paariariikide hulka. Vastupidi, Ameerika Ühendriikides igal pool toonitati, kuidas nad peavad Eestist lugu ja kui oluliseks nad peavad Eesti toetust, Eesti osalust oma programmides-projektides ka tulevikus. Nii et kõik need jutud siin sellest, kuidas Eesti kuvand on kuidagi kahjustada saanud või ma ei tea, mis iganes – no unustage ära. Ei, sellist asja ei ole. Ei ole ma seda kogenud ka Euroopa Komisjoni erinevate nõukogude koosseisudes jne, jne. Nii et need on, ma saan aru, teatud kibestunud opositsioonilised mõtteavaldused, aga las nad siis olla.
Nüüd, mis puudutab vaba mõtteavaldust, siis mina isiklikult, meie erakond tervikuna on kogenud aastate vältel sügavat hukkamõistu, mõnitamist, isiklikke rünnakuid teisitimõtlemise eest. Palun ärge praktiseerige seda tulevikus enam! Ärge mõnitage Henn Põlluaasa, ärge mõnitage Mart Helmet, ärge mõnitage Martin Helmet! Suhtuge meie erinevatesse arvamustesse lugupidavalt ja me suhtume teisse ka lugupidavalt. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Enne kui ma annan härra Ligile sõna, siis ma tuletaks meelde, et Riigikogu saali erinevaid loosungeid ja silte ja lippe ei tohi kaasa võtta. Meil on selles suhtes olemas täiesti konsensuslik Riigikogu juhatuse otsus ja Riigikogu juhatusse kuulub ka teie erakonna esindaja. Sellele vaatamata ma nägin siin kahte teie erakonna liiget, kes siin nende loosungitega, mille üle meil korra juba pahandus oli, praegu siin vehkisid, kui nii võib öelda. Paluks need siit saalist, kui te lahkute, võtta kaasa! Aga nüüd küsimuse võimalus Jürgen Ligil. Palun!

Jürgen Ligi
Aitäh selle eest! Härra Helme! Mina ei ole olnud Rail Balticu fänn mitmel põhjusel, aga ma lepin sellega julgeolekupoliitilistel ja kliimapoliitilistel põhjustel. Otsus selle koha peal on langenud. Ja te olete praegu peaminister, mitte EKRE esimees, sellel toolil. Peaminister on korduvalt tõotanud rahvusvaheliselt, et see asi tehakse ära, et selle üle on tema isiklik kontroll, järelikult antud juhul ka teie oma. Samas ei saa unustada, et minu teada kaks teie valitsuse erakonda on rahastanud riigieelarvest, rõhutan, Rail Balticu vastast propagandat ka olukorras, kus otsus on langenud ja valitsus on tõotanud, et ta sellega tegeleb. Öelge palun, kuidas see valitsuses teil käib, et rahvusvaheliselt lubate Rail Balticu valmis ehitada, aga samal ajal rahastate selle sama riigi eelarvest, kes on seda lubanud, Rail Balticu vastast propagandat. Küsin inimesena, kes, veel kord, ei ole olnud Rail Balticu fänn: ma tahaks teada, kuidas see valitsus toimib, mis asi see on, mida valitsuseks nimetatakse.

Siseminister Mart Helme
Jah, alles äsja oli meil küsimus siin LGBT rahastamisest, pidi olema võrdne kohtlemine. Täpselt samasugune võrdne kohtlemine on siis selle MTÜ puhul. Muud ma ei oska öelda. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

10. 13:32 Usaldusväärsus

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena küsimus nr 10, küsijaks Hanno Pevkur ja vastab minister Mart Helme. Palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Härra Helme, võib-olla jätkaks natukene siit, kus Marko Mihkelson lõpetas. See, mis puudutab Eesti riigi usaldusväärsust ja Eesti riigi toimimist ja meie mainet välisriikide silmis, siis see on vaieldamatult midagi, mida me oleme ehitanud mitmed, isegi mitmed kümned aastad. Ja selle lammutamine tõepoolest ei ole nii lihtne, aga te annate selleks suure panuse, et see siiski toimuks. Mis puudutab kriitikat, siis ma soovitan teil siiski arvestada sellega, et hetkel olete peaministri ülesannetes ja siseministrina ja valitsuse liikmena on kriitika talumine täiesti üks omadus, mis teil peaks igapäevaselt olemas olema. Usaldusväärsuse lammutamine küll käib tükk tüki ja samm sammu haaval. Neid näiteid ei ole vaja ju palju tuua, et kohtunike pead peaksid lendama või te olete öelnud, et isegi kohtunikud võiksid olla poliitiliselt määratud, või nüüd siis suursaadikute saatel rünnak, natukene kaugemast ajast politseijuhi suunal rünnak.
Ja tegelikult mind ajendas tänast küsimust teilt küsima meie debatt põhiseaduskomisjonis, et kui kohtunikud on oma osa saanud, suursaadikud ja politsei juht ka, et nüüd on siis ettevõtjate kord. Võib-olla te natukene siiski avate neid tagamaid, et milleks on vaja hindama siis ettevõtjate usaldusväärsust sellises vormis, nagu te olete ette pannud siin Riigikogu suurele saalile, mida te saate tulla siia põhjendama, aga see, et öelda, et mingi hulk Eesti ettevõtjaid ja teie käsitluses ka näiteks Bolt on Eesti riigi suhtes või ei ole usaldusväärne ettevõte, et see tekitab kindlasti Eesti ettevõtjates väga palju pahameelt. Ma arvan, et kuna täna on auditoorium suurem, siis te saate seda ka äkki põhjendada? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
No vat, siin me jõuame nüüd jah täpselt selle Mihkelsoni eelmise küsimuse juurde, et meie pidavat tõrjuma eriarvamusi. Ei, meie ei tõrju eriarvamusi, mulle tundub, et praegu siin tõrjutakse eriarvamust. Kui me räägime Boltist, siis mulle on tulnud signaale ja väga kompetentsetest allikatest, et seal sõidavad taksot inimesed, kellel ei ole selleks õigust, kellel ei ole vastavat tööluba, kes on viisavabaduse alusel sisenenud Eesti Vabariiki, kus nad ei saa viisavabaduse alusel tööd teha siin, aga ometigi nad teevad siin taksojuhitööd. Ma kavatsen seda kontrollida ja kui selgub, et need signaalid ei vasta tõele, siis ma ütlen, et see firma on usaldusväärne. Kui selgub, et need signaalid vastavad tõele, siis saab kinnitust see, et see firma ei ole usaldusväärne. Usalda, aga kontrolli. See on see, mida riik peab tegema, riik peab käituma riigina. Antud juhul me püüame käituda riigina, mitte ei ole sinisilmsed ja ei kujuta ette, et kõik, kes on firma registreerinud, et nemad sulitempuga a priori ei hakkagi tegelema mitte kunagi, sest nad on ju nii ausad ja Eesti riik on nii tore, et siin kõik täidavad seadusi. Ei, Eesti riik ei ole nii tore, siin on ka neid inimesi, kes seadusi ei täida. Mis puudutab riigi usaldusväärsust, siis mina olen kogenud, et Eesti riigi usaldusväärsus on väga suur. Ja seda usaldusväärsust kõige rohkem õõnestab siseriiklike intriigide viimine rahvusvahelisele tasandile. Vot ei ole vaja neid siseriiklikke intriige viia, olgu nad Alde kaudu või kellegi teise kaudu, rahvusvahelisele tasandile. Sellisel juhul saab Eesti riigi usaldusväärsus kannatada, aga kui me oma intriige kodust välja ei vii, siis ei juhtu meie usaldusväärsusega mitte kõige vähematki. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Hanno Pevkur, täpsustav küsimus, palun!

Hanno Pevkur
Noh jah, no vaat, see viimane lõpp hakkas nüüd kiskuma sinna väga fake news'i valda, eks, et parim kaitse on ikka rünnak, ja ütle, et teised kõik on süüdi, sina oled ise puhas kui prillikivi, eks ju. Aga võib-olla selle usaldusväärsuse koha pealt ma annan teile võimaluse siis üks asi veel ära õiendada. Kuigi, ma ütlen, küll me selle välismaalaste seaduse teemal saame siis veel suhelda. Eks kindlasti see Bolt oli ainult üks näide teie poolt mainitud. Aga seda vormi, kuidas te tahate siis hakata ütlema, et mõni ettevõte on usaldusväärne ja mõni mitte, eks see on natukene veel edasise debati koht.
Aga seoses sellega, et kõik teid ründavad ja kõik on justkui paha, ma saan aru, et te oletegi endale loonud Uute Uudiste portaali ja nüüd selgub, et te olete Uutes Uudistes nagu haledalt vahel jäänud fake news'iga ehk siis vale- või libauudisega, kuhu te olete kiskunud ka siis Delfi ja öelnud, et Delfi justkui olevat kirjutanud koroonaviirusest, patsientidest, kes on siis kusagile ära peidetud. Delfi toimetus on teilt korduvalt püüdnud ka selgitusi saada ja Õhtuleht on püüdnud selgitust saada, ma siin vaatan, ja te ei ole tahtnud nagu seda kuidagi kommenteerida – ei Uued Uudised ega ka siis EKRE juhtkond, kellelt on palutud. Mul on siis hea võimalus, kuna eeter on vaba, sõna on vaba, no selgitage siis, kuidas need fake news'id teile sinna nagu portaali satuvad. Ma saan aru, et teil ongi nagu siis selline põhimõtteline arusaamine, kui te ütlesite ka, et USA tripist keegi ei kirjutanud, siis teil on ju Uued Uudised, pange sinna kõik kirja ja siis vürtsitage neid omapoolsete väikeste või suuremate valedega ja saate inimestele siis oma tõde kuulutada. Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Mis ma selle kohta ütlen? Ma ütlen, et kõikidel ajakirjandusväljaannetel aeg-ajalt juhtub, et nad avaldavad midagi, mis ei vasta tõele, vastab osaliselt tõele või on nii ja naa. Kõikidel juhtub seda. Õhtuleht siin üsna sageli avaldab mingisuguseid juhtkirju, kus ta süüdistab mind või meie erakonda mingisugustes asjades, mis pehmelt öeldes on suvaline tõlgendus millestki. Võtame kas või selle, mis siin saaliski pidevalt kõlab, kuidas meie ründame naistearste. Ei ründa naistearste. Me oleme seda meelt, et abort on lapse mõrv. See ei ole naistearstide ründamine, aga teie tõlgendate seda naistearstide ründamisena, nii mõnedki. See on mõrv, see on selge, see on inimelu hävitamine. Aga see ei ole naistearstide ründamine. Asju võib võtta niimoodi ja tõlgendada teistmoodi. Ma ausalt öeldes ei ole selle Uute Uudiste valeuudisega väga hästi kursis. Kui te arvate, et ma päevast päeva istun seal meedias ja loen neid, mul väga palju ei ole aega seal istuda ja lugeda. Ma tavaliselt vaatan hommikuti, mis on kusagil, ja õhtuti viskan veel enne magamaminekut pilgu peale. Ma ei tea, mis seal siis täpselt on. Eks ma siis püüan süveneda, mis seal on. Ma isegi ei tea täpselt, missugusest uudisest juttu on. Vabandust! Ma ei oska seda väga täpselt kommenteerida. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Võttes kinni teie viimastest lausetest, et abort on mõrv ja teie arste ei ründa. Siis kui abort on mõrv, siis arst on ju mõrvar. Või see loogika nagu ei kehti? Võib-olla meil on teistsugune loogika, aga üldine loogika seda ju peaks just ütlema. Selles mõttes on ju arusaadav, miks arstid sellise väljaütlemise peale nagu vihastavad. Kui rääkida usaldusväärsusest, siis te viitasite seda, et Eesti usaldusväärsus oleks väga kõrge, kui keegi x ei viiks siseriiklikke uudiseid rahvusvahelisele areenile. Minu arust on olemas ka üks selline ütelus või vanasõna, et ülekohus ei seisa kotis, ja ma arvan, et usaldusväärsus ei seisa ka kotis, et usaldusväärsusel ei ole riigipiire, seda kas on või ei ole. Ja seda mõlemal suunal, see puudutab nii siseriiklikku tegevust kui selle mõju, väljaspool riigipiire olevat tegevust.
Aga mu küsimus tegelikult sai ajendatud Jürgen Ligi eelmisest küsimusest, kus te ütlesite, et tuleb kõiki võrdselt kohelda, et kui rahastati LGBT ühingut, siis see on ju täiesti normaalne, et Eesti Vabariigi valitsused, kes on vastu võtnud otsuse, et Rail Baltica peaks toimuma, siis nende vastaseid organisatsioone tuleb rahastada. Kas ma sain õigesti aru, et lähtuvalt teie eelmistest väljaütlemistest tuleb nende organisatsioonidelt raha ära võtta, mis puudutab siis ka Rail Baltica vastaste organisatsioonilt?

Siseminister Mart Helme
Aitäh! Ma lähtusin teie loogikast, ma lähtusin teie loogikast. Niipalju kui mina tean, seda Rail Balticu vastaste MTÜ-d ei ole rahastatud eelarveseadust rikkudes. Seda LGBT värki on rahastatud eelarveseadust rikkudes, selgelt rikkudes ja sellele on juhtinud tähelepanu Riigikontroll. Kui teie ütlete, et siin on minul mingi loogikaviga, siis mina ütlen, et siin on teil mingi loogikaviga. Rahastamise mudelid on olnud erinevad ja ühe puhul on rikkumine ja teise puhul ei ole rikkumine. Nii et meil ei ole siin selle üle vaielda mitte midagi. Ja mis puutub usaldusväärsusesse, siis mina ei näe, et Eesti usaldusväärsus on kusagil kadunud. Eesti ei ole rikkunud mingeid endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Ma vähemalt ei tea, et Eesti oleks rikkunud mingeid endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Ma ei tea, et meie liitlased kahtleksid Eesti valmisolekus panustada sõjalistesse missioonidesse, humanitaarmissioonidesse. Eesti teeb seda, meil on praegu väljas terve hulk nii sõjalisi missioone kui ka tsiviilmissioone, Siseministeeriumi valdkonnas terve hulk inimesi. Eile salvestasin omapoolse videotervituse välismaal praegu missioonidel olevate Eesti Siseministeeriumi töötajate aastapäeva, kuidas ma ütlen, tähistamiseks. Me premeerime neid medaliga. Ma tean, et meie lennuk, mis käis Frontexi missioonil mõned ajad tagasi, seda käidi sõna otseses mõttes silitamas. Teistel riikidel ei olnud niisuguse väga hea sisseseadega, sellise resolutsiooniga kaameratega lennukit välja panna missioonidele kui Eestis. Kahtlemata, see on ka eelmiste valitsuste tegevuse tulemus ja tunnustus selle eest! Me jätsime hea mulje. Ma ei näe kusagil, et Eesti maine oleks saanud mingisugused löögid. Mitte mingeid lööke ei ole saanud, mitte mingeid lööke me ei ole saanud. Unustage ära see retoorika, see lihtsalt ei pea paika. Te võite seda ju siin meie vasakliberaalsel baaskonsensusel toimiva ajakirjanduse abil võimendada, aga see ei vasta tõele. See lihtsalt ei vasta tõele ja ma olen veendunud, et minu kõrval istuv välisminister kinnitab sedasama. Aitäh! (U. Reinsalu kohalt: "Jah, olen samal seisukohal suures plaanis.")

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

11. 13:44 Kultuuripärandi hoidmine

Esimees Henn Põlluaas
Küsimus number 11, Annely Akkermann küsib ja vastab minister Helme. Palun!

Annely Akkermann
Suur tänu, härra juhataja! Härra minister! "Eesti keelt, kultuuri, ajalugu, ühiskonda, loodust ei uuri ega dokumenteeri meie eest keegi teine ja Eesti riigil on põhiseaduslik kohustus tagada vahendid sellealaste uuringute jätkamiseks," rõhutavad oma pöördumises paljud eesti teadus- ja haridusasutused. Pärimusmuusikud tegid eelmisel nädalal laulu "Hädaabikõne peaministrile", kus on sõnad "ütle, miks mul on äkki tunne, et olen väljasurev liik? Ma ei ole ajakirjanduse vahendusel märganud, et teie või Jüri Ratas oleks sellele kõnele vastanud, sestap kasutan juhust ja küsin uuesti. Öelge, miks tundub pärimusmuusikutele, et nad on väljasurev liik.
Teiseks esitan siin saalis küsimuse, mille Johanna Ross esitas oma artiklis: "Kas me ei oska siis ette kujutada teistsugust humanitaarteadlast kui suur kombinaator, rukkilill rinnas ja sinimustvalged lindid küljes?" Kolmandaks küsin omalt poolt: kas koalitsioonipoliitikud on üksnes suured jutumehed, rukkilill rinnas ja sinimustvalged lindid küljes, või te siiski panete kirjandusmuuseumi ja keeleinstituudi lõhkumisplaani seisma ning töötate välja teaduse rahastamismudeli, mis tagab rahvusteadusele rahvusriigile kohased arenguvõimalused ja tõstab teaduse rahastamist eelarvest ühe protsendini? Eestis on võimul kaks iseennast ainsaks rahvuskultuuri kaitsjaks tituleerivat erakonda. Kuidas nii põhimõttelised ja valusad küsimused üldse saavad tõusetuda? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Aitäh! Kui te süveneksite natukene numbritesse ja mitte ei võtaks jällegi ajakirjanduses levitatavat paanikat külge, siis te näeksite, et baasfinantseerimine on säilinud ja nominaalsummas on toetused, finantseerimine kasvanud. Nominaalsummas on see kasvanud, sest riigieelarve on kasvanud, riigieelarve laekumised on kasvanud ja vastavalt ka nende protsentide taga olevad summad on kasvanud. Nii et keegi ei ole vähem raha saanud, raha on saadud rohkem, aga loomulikult tahetakse raha veel rohkem saada. Seda esiteks.
Teiseks. Vist kaks nädalat tagasi istusime Stenbocki majas – peaminister oli, ma arvan, et vist oli ka härra Reinsalu – ja arutasime muuhulgas seoses laulupeoga ja rahvakunsti kõikvõimalike kollektiividega, kuidas valitsus saaks neid rohkem aidata. Kas oleks võimalik rahvatantsuansamblitele toetada rahvariiete muretsemist? Kas oleks võimalik sisse seada palk koorijuhtidele? Me ei jõudnud veel lõpuni selle aruteluga, aga aruteluga on algust tehtud. Me ei ole sugugi valitsus, kes vaatab kuidagi ülevalt alla ja hoolimatult rahvakunstikollektiivide peale. See ei ole tõsi. Me otsime võimalusi, aga – ja siin ma tahan nüüd jõuda kolmanda punktini – eriti see vasakpoolne tiib siin minu käe poolt vaadates on ju seda meelt, et me peame kõik kinni panema. Metsa ärme raiume, põlevkivi ärme kaevandame, tööstused paneme kinni, likvideerime kõik ära. Aga kust siis raha tuleb? Üleminekuperioodi ka ei tohi olla, kohe paneme kõik kinni, kohe lõpetame kõik ära.
Kliima, kliima, kliima. Vaadake, kui me seda kliimahullust niimoodi pimedalt teeme, siis lõppude lõpuks paneme me üldse kinni kõik asjad – kõik rahvatantsukollektiivid, kõik koorid, kõik Eesti rahvamuuseumid ja muud asjad, sest kuskilt peab ju raha tulema. Või arvate, et tuleb Brüsselist ainult. Ei tule Brüsselist ainult. Brüsselist tuleb ka mingeid CO2 rahasid ja siis veel näpuga peale midagi. Me peame ikkagi üles ehitama toimiva majandusega riigi, siis meil on raha ka kultuuri jaoks.

Esimees Henn Põlluaas
Annely Akkermann, täpsustav küsimus. Palun!

Annely Akkermann
Suur tänu! Te vastasite praegu siin rahvakultuuriseltsidele, rahvatantsurühmadele ja kooridele, kes teevad päeval palgatööd ja siis vabal ajal, aga küsimuse püstitasid Eesti rahvusteadlased, tippteadlased, professionaalid, täisprofessionaalid. Riigikogu ametisolev koosseis moodustas eesti keele õppe probleemkomisjoni. Ühe erikomisjoni aastaeelarve on suurusjärgus 100 000 eurot aastas, st et perioodi jooksul kuskil 400 000 eurot. Esimees saab ca 1000 eurot palgalisa ning aseesimees ca 500 eurot. Lisaks saavad mõlemad sõita autoga Riigikogu hoovi parkima. Ametnikele tekib lisakoormus bürokraatiast. Samal ajal on komisjonide päevakorrad, pehmelt öeldes, viledad ning eesti keele õppe probleemküsimusi jõuaks vabalt arutada kultuurikomisjon rutiinse töö raames. Näiteks 2019. aasta esimesel istungjärgul toimus 11 kultuurikomisjoni koosolekut. Sellel istungjärgul oli kaheksa täistöönädalat ehk oleks saanud korraldada 24 istungit. Teisisõnu, kultuurikomisjonil olnuks küllalt ja on küllalt aega eesti keele õppe küsimusi arutada. Kas te ei arva, et kujunenud olukorras, kus kirjandusmuuseumi töötajaid doktorikraadiga tippteadlasi, kes hoiavad eesti keele ja kultuuri DNA-d, ähvardab koondamine, on vähim, mida Riigikogu saab teha, loobuda kulutustest eesti keele õppe probleemkomisjonile ning suunata lisaeelarvega selle raha DNA-hoidjatele? Kas te nõustute minuga?

Siseminister Mart Helme
Aa, artikkel sai läbi. Aitäh! Mis ma selle kohta ütlen? Kullakesed, Siseministeerium ei loo Riigikogusse komisjone, Siseministeerium ei saada ka Riigikogu komisjone laiali, Riigikogu komisjonide tööd ei korralda siseminister ega ka mitte peaminister isegi. Nii et selles mõttes ma saan aru, et teil on mure, aga Riigikogu tööd valitsus ei korralda. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Helme! Harjutage nüüd, et te olete ikkagi peaministri rollis praegu. Ma küsin valitsemiskultuuri kohta, selle valitsemiskultuuripärandi kohta. Te, kommenteerides üht eelmist küsimust või õieti kahte, järjepidevalt kasutate sihukest omapärast lähenemist. Vanasti oli niimoodi, et rahandusreeglid, jah, pidid olema õiged, rahakotid eraldatud, sohki ei tohtinud teha, aga teistpidi jällegi olid kõigil võrdsed, mittetulundusühingutel võrdsed võimalused raha taotleda. Kuidas on niimoodi juhtunud, et ühe mittetulundusühingu puhul, mis maailmavaateliselt teile ei sobi, tõstate esile siis rahanduslikku reeglit, aga teise puhul, mis teile väga hästi sobib, see on siis see Rail Balticu vastane, seal te tõstate seda esile, et tuleb neile raha sokutada riigieelarvest valitsuse vastu võitlemiseks? Rail Balticu vastane propaganda saab otse teie erakonnalt raha riigieelarvest. Öelge, kuidas see valitsus teil toimib, rääkige sellest valitsemiskultuuripärandist, kui palju sellest teie arvates on väärtuslik ja kui palju te nüüd kavatsete asendada, olete asendanud juba uue kultuuriga.

Siseminister Mart Helme
Väga täpselt ei saanud aru, mis siin nüüd Rail Baltic ja kultuuripärand omavahel haakuvad. Aga kui siin on etteheiteid, et see valitsus kavatseb kuskil kruvisid kinni keerata ja ei talu eriarvamusi, siis no näete, talub küll eriarvamusi. Need valitsuses, kes toetavad Rail Balticut, on nõus sellega, et need valitsuses, kes ei toeta Rail Balticut, on soodsalt meelestatud Rail Balticu suhtes kriitilise organisatsiooni rahastamisega. Ja ma arvan, et siin ei ole mitte mingisugust dissonantsi, ma arvan, siin ei ole mingit dissonantsi. Me talume eriarvamusi, me tahame, et eriarvamused rikastaksid ühiskonda ja viiksid optimaalse lahenduse leidmiseni probleemides, kus ühiskonnas valitsevad erimeelsused. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan ka selle küsimuse arutelu.

12. 13:53 Kõrgharidus

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena küsimus nr 12, esitab Signe Riisalo ja vastab minister Mart Helme. Palun!

Signe Riisalo
Aitäh, hea juhataja! Hea siseminister peaministri ülesannetes! Kuigi mu küsimus on üsna tugevalt seotud EKRE seisukohtadega, siis ma ootan vastust valitsusjuhi positsioonilt. EKRE on oma kirjas kultuurikomisjonile kõrghariduse kohta öelnud, et kõrgkooli ülesanne peaks olema siis toetada rahvuskultuuri ja riiki, mis on absoluutselt õige. Samamoodi olete te öelnud, et poolteist protsenti SKP-st võiks olla kõrgharidusele planeeritud. Samamoodi positiivne. Kuid üllatav on, et tulemusrahastuse kriteeriumide hulgas tuleks eemaldada välisriigis õppinud või praktika sooritanud üliõpilaste osakaal, st Eesti õpilasi. Kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilaste osakaal ning õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal. Samamoodi on kritiseeritud välistudengitele tehtavaid piiranguid või plaanitavaid piiranguid, mis siis piiraksid nädalas 16 tunniga töötamise võimaluse. Me tahame ju välisülikoolide kompetentsi eesti majandust ja teadust aktiveerima, samamoodi välisülikoolide grante siia tuua. Vaadates neid kavasid, tekib küsimus, kas Esti muutub suletud väikeriigiks, kus uks on suletud nii siia tulijatele kui ka siit minejatele ehk eesti tudengitele, tehes praktikat või õppides mujal ülikoolides. Kuidas need kavandatavad meetmed aitavad rahvuskultuuri ja riiki toetada ning aitavad kaasa sidusa ühiskonna loomisele? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Need aitavad kaasa sellega, et meie ülikoolid ei oleks huvitatud n-ö peade arvu kasvatamisest ja peade arvu kasvatamisest sh võõrüliõpilaste üha massilisema kaasamise teel ja sellega seoses üha enamate ja enamate võõrkeelsete kursuste ja õppeprogrammide loomise teel. Väga lihtne. Me praegu näeme ju seda, et meil kõrgharidusmaastikul toimub väga selge ja väga kiire eestikeelse kõrghariduse erodeerumine. Ma õpetasin ise 14 aastat. Kui ma alustasin, aasta oli siis vist 2002 või 2003, võib-olla 2001, siis olid kõik kursused eestikeelsed. Kui ma lahkusin aastal 2014, siis olid kõik kursused ingliskeelsed. Tõsi küll, see oli algul eraülikool, mis liitus Tallinna Tehnikaülikooliga, mis on ju nüüd meil TalTech – eks ole, mis on suurepärane nimi, eestikeelne, hurraa! Eestikeelne nimi TalTech? Andke mulle see tekk palun, mul öösel oli külm, hea meelega oleks teise teki peale võtnud. See on irooniline, aga see on nii, meil on ülikoole, kus üle 30% – ma ei mäleta mis ülikool see oli, kus oli 36% – üliõpilastest on võõrpäritolu. Ma ise õpetasin rühmasid, kus üle poole üliõpilastest olid eestlased, aga me tegime kursused kõik ingliskeelsed. Kus ülejäänud poole hulgas või vähem kui poole hulgas olid inimesed, kelle inglise keele oskus oli allpool igasugust taset. Mis te arvate, kas niisuguste üliõpilaste osalemine õppetöös tõstab õppetöö kvaliteeti või langetab õppetöö kvaliteeti? Ma arvan, et siin ei ole kahtepidi arvamust üldse. Me näeme, kuidas see hariduspoliitika ja see ülikoolide rahastamise poliitika väga selgelt erodeerib eestikeelset kõrgharidust ja eestikeelse teaduskeele edasist arenemist ja rikastumist. See on selle eelnõu mõte: võtta see asi fookusesse, pöörata tagasi, mida on võimalik tagasi pöörata, või vähemalt tekitada ühiskonnas diskussioon, et leida jällegi optimaalne lahendus. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse ja vastusega tänase infotunni. Tänan kõiki küsijaid ja tänan ministreid vastuste eest. Infotund on lõppenud.