Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 1. töönädala teisipäevast istungit. Alustuseks on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris end 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Tänases päevakorras on meil üks päevakorrapunkt. See on Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 58 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Marek Jürgensoni.
Hea eesistuja! Austatud kolleegid! Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt on kavandatud sätestada kodakondsuse seaduses regulatsioon, mis käsitleb Eesti kodakondsuse taotlemise võimaldamist Eestis sündinud või kohe pärast sündi koos Eesti alalisest elanikust vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama asunud alla 18-aastastele lastele, kelle vanem või vanavanem elas Eestis enne 20. augustit 1991 ja on määratlemata kodakondsusega ning teine vanem on muu riigi kodanik.
Kehtiv kodakondsuse seadus võimaldab anda Eesti kodakondsuse § 13 lõike 4 kohaselt alla 15-aastastele alaealistele, kes on sündinud või kes asuvad kohe pärast sündi koos vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama, naturalisatsiooni korras, sünni hetkest arvates, kui lapse vanemad või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, on lapse sünni hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat. Kodakondsuse seaduse § 14 sätestab alaealise võimaluse saada Eesti kodakondsus koos oma Eesti kodakondsust taotleva vanemaga. Seega tagab kehtiv kodakondsuse seadus Eesti kodakondsuse saamise võimaluse alla 15-aastasele määratlemata kodakondsusega alaealisele ja muu riigi kodakondsuses olevale alla 15-aastasele alaealisele, kui Eesti kodakondsust taotleb lapsega samaaegselt ka lapsevanem. Seega on kodakondsuse seaduse sättega praegu katmata Eestis sündinud alla 15-aastased lapsed, kellel üks vanem on muu riigi kodanik ja vanemad soovivad Eesti kodakondsust taotleda ainult lapsele, mitte endale.
Seaduseelnõuga tehakse järgmised muudatused. § 13 täiendatakse lõigetega 41 ja 42. Lõige 41: "Alaealine, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos Eesti alalisest elanikust vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama ja omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust ja kelle ühte vanematest ei loe ükski riik kehtivate seaduste kohaselt oma kodanikuks ja kelle teine vanem on muu riigi kodanik, saab Eesti kodakondsuse seadusliku esindaja taotlusel, kui alaealise vanem või vanavanem oli 1991. aasta 20. augusti seisuga Eesti elanik." Lõige 42: "Käesoleva paragrahvi 41. lõikes nimetatud alaealise suhtes, kes on teise riigi kodanik, jõustub Vabariigi Valitsuse otsus Eesti kodakondsuse andmise kohta sellele päevale järgnevast päevast, kui Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusele on esitatud tõend, et isik on muu riigi kodakondsusest vabastatud." Täiendavalt saab öelda seda, et muudatuse eesmärk on tagada Eestis sündinud alaealistele, kelle vanemad või vanavanemad on elanud Eestis enne vabariigi taasiseseisvumist, võimalus saada Eesti kodakondsus lihtsustatud korras. Eelnõu mõju peaks olema äärmiselt positiivne.
Põhiseaduskomisjon arutas kahe lugemise vahel seda eelnõu teisipäeval, 3. detsembril 2019. Lisaks märgin ära, et eelnevalt oli täiskogus antud eelnõu arutlusel 23. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 7. oktoobril kell 17.15. Muudatusettepanekuid esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Eesti Reformierakonna fraktsioon. Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud laekusid pärast tähtaega, mistõttu jäid need ettepanekud tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest läbi vaatamata. EKRE fraktsioon võttis 2. detsembril enda esitatud muudatusettepaneku tagasi. Sotsiaaldemokraatide muudatusettepanek komisjonis toetust ei leidnud, selle muudatusettepaneku poolt oli üks liige ehk Jevgeni Ossinovski, vastu olid viis (Paul Puustusmaa, Marek Jürgenson, Siim Kiisler, Andrei Korobeinik ja Kalle Grünthal), erapooletuks jäid Reformierakonnast Vilja Toomast ja Hanno Pevkur. Komisjon otsustas küll saata eelnõu täiskogu päevakorda 15. jaanuariks ehk homseks, kuid seda muudeti, eelnõu tõsteti ümber tänase päeva peale ja komisjoni otsus oli konsensuslik. Konsensuslik oli komisjon ka selles, et määrata ettekandjaks Marek Jürgenson. Järgmine ettepanek oli lõpetada eelnõu teine lugemine, mille poolt olid Kalle Grünthal, Marek Jürgenson, Siim Kiisler, Andrei Korobeinik, Paul Puustusmaa, vastu olid Jevgeni Ossinovski, Hanno Pevkur ja Vilja Toomast ning erapooletuid ei olnud.
Ma arvan, et tegemist on väga hea eelnõuga, mis muudab paljude inimeste elu tulevikus oluliselt lihtsamaks. Seega palun teil seda eelnõu toetada. Aitäh!
Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Austatud ettekandja! Jah, see eelnõu tegeleb olulise probleemiga. Aga ma võib-olla juhin tähelepanu sellele, et te mainisite oma ettekandes, et see puudutab neid lapsi, kelle vanemad või vanavanemad elasid Eestis enne taasiseseisvumist. Mina ei tea, et Eesti oleks taasiseseisvunud. Ma tean, et 1991. aastal Eesti iseseisvuse järjepidevus taastati ehk iseseisvus taastati. Kuidas siis lood tegelikult on?
Eks see ole tehniline ja käsitlemise küsimus. Ikkagi Eesti taasiseseisvus, nii et ma jääksin nende sõnade juurde. Täpselt samamoodi on kirjutatud ka eelnõus.
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma loen siit, et § 13 täiendatakse lõigetega 41 ja 42. Loen seda 41, see algab, et alaealine, kes on sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos Eesti alalistest elanikest jne. Mis tähendab see "kohe", kui pikk see "kohe" on, kas see on üks tund, üks päev, üks nädal, üks kuu, üks aasta või kümme aastat? Või on see "kohe", ütleme, 1991. aastast siiani, peaaegu 20 aastat? Kui palju see võiks olla?
Ma arvan, et eelnõu koostajad teavad seda täpsemalt. Siinkohal ma jään vastuse võlgu, aga ma arvan, et see on mingi mõistlik aeg ikkagi, mida see "kohe" tähendab.
Aitäh! Ma tulen selle eelnõu kõige olulisema puuduse juurde. Nimelt, seletuskirjas räägitakse, et 1523 last võiksid saada Eesti kodakondsuse, aga 91%-le nendest on see kodakondsuse võimalus näiline, sest Venemaa Föderatsioon ei vabasta neid enne täisealiseks saamist oma kodakondsusest ja sellest tulenevalt nad Eesti kodakondsust tegelikult selle eelnõu kohaselt ei saa. Sotsiaaldemokraatide muudatusettepanek oli selles suunas, et tegelikult kohelda kõiki lapsi võrdselt, sest üldiselt on topeltkodakondsus alaealiste seas Eestis lubatud. Komisjonis Keskerakond tegi sarnase muudatusettepaneku, aga millegipärast on protokollis see kajastamata jäänud, et tegelikult seda ei arutatud, erinevalt Reformierakonna ka üle tähtaja esitatud muudatusettepanekust. Komisjoni esimees ütles, et Keskerakonnaga on kokku lepitud ja te olete loobunud soovist tegelikult kõigile lastele päriselt kodakondsuse võimalust anda. Kas te võiksite selgitada enda ja kolleeg Korobeiniku hääletamist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatusettepaneku vastu ja seda, et te ei taha reaalselt Eesti kodakondsust sellele sihtrühmale anda, vaid tahate seda õigust piirata?
Aitäh! Isegi Andrei Korobeinik oli see, kes ütles välja sellel komisjoni istungil, et eelnõu ei puuduta ainult Venemaa Föderatsiooni kodanikke. Tegelikult on ka Siseministeerium andnud sellel komisjoni istungil päris ammendavaid vastuseid. Nii et tulenevalt sellest me ka selle teie muudatusettepaneku vastu hääletasime.
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mulle tundub – ma loodan, et ma ei mäleta valesti –, et eelnõu esimesel lugemisel oli komisjoni ettekandja Andrei Korobeinik. Kas te oskate selgitada, mis komisjonis toimus ja miks on vahetunud ettekandja? Korobeinik on täna olemas ja tööl täiesti, ta ei ole lähetuses.
Aitäh! Tegelikult on niimoodi, et oktoobrikuus me vahetasime oma rollid Andrei Korobeinikuga ära, mina liikusin õiguskomisjonist põhiseaduskomisjoni ja Andrei läks minu asemel õiguskomisjoni. Tulenevalt sellest, et ta ei ole komisjoni põhiliige, ei saa momendil Andrei seda eelnõu ette kanda.
Aitäh! Ma siin saalis nüüd kuulsin vahepeal, et arutelu komisjonis nagu sel teemal oli, aga tegelikult seletuskirjas ei ole lahti kirjutatud, kui pikk see aeg ikkagi on. Ei saa olla sellist vastust, et "kohe" tähendab seda, et küll seadusandja pärast ütleb. Seadusandja on Riigikogu. Kui me võtame siin otsuse vastu, siis meil oleks ikkagi väga selgelt vaja, et kas või seletuskirjas oleks lahti kirjutatud, kui pikk periood, mis põhjustel, miks jne. On ju loogiline, et võib olla ravi või mingid tüsistused on sünnitusel või ükskõik mis. Aga mingi number või põhjendused peaksid ju vähemalt seletuskirjas olema, kui ei ole seda ajaliselt märgitud siin. Kas komisjonis oli selle üle arutelu ja kas siis on kogemata jäänud seletuskirjast need asjad välja?
Aitäh, hea küsija! Komisjonis seda arutelu ei olnud, kuigi ma nõustun, jah, et teie tähelepanek on väga õige. Aga tõepoolest, komisjonis sellist päevade tähtajalist või numbrilist arutelu meil ei olnud kahjuks.
Aitäh! Teie esimesest vastusest ma järeldan, et Keskerakonna jaoks ei ole probleemi selles, et 91% selle eelnõu sihtrühmast tegelikult Eesti kodakondsust ei saa kohe pärast selle taotlemist, vaid peab ootama 18 aastat, enne kui seda õigust realiseerima hakata. Aga mu küsimus seda teemat jätkates on õiguslik. Õiguskantsler on oma vastuses minu kirjalikule küsimusele öelnud, et kui Riigikogu tahab erinevalt kohelda erinevaid gruppe, antud juhul erinevas seisus lapsi, siis see peab olema põhjendatud, muu hulgas peab Riigikogu hoolikalt hindama, kas see on õigustatud. Õiguskantsler ütleb väga selgelt, et tegelik sihtrühm, kellele luuakse soodsamad tingimused, on arvestuslikult 130 last, mitte 1523, nagu seletuskirjas on märgitud, ja et riik ei tohi käituda sõnamurdlikult ega anda eksitavaid sõnumeid. Sellest tulenevalt ma annan teile võimaluse öelda, kui mitu last selle eelnõu järgi lähima aasta jooksul saavad potentsiaalselt õiguse Eesti kodakondsuse saamiseks.
Aitäh! See number on meil siin kirjas. Koheselt oli see 130 ja midagi, kuigi jah, meil on rahvastikuregistris registreeritud 1523 alla 18-aastast [sellist] last. Nii et eks need numbrid ole tegelikult, ma arvan, mõnes mõttes ka natuke spekulatiivsed. Me räägime siin ühtedest numbritest. Milline see tegelik olukord peale selle seaduse vastuvõtmist saab olema, eks me seda näeme järgmise aasta statistikast.
Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Te ütlesite oma ettekandes, et EKRE fraktsioon tegi selle seaduseelnõu kohta muudatusettepaneku, mille nad tagasi võtsid. Kas te saaksite palun protokolli huvides täpsustada, mis oli selle muudatusettepaneku sisu ja miks EKRE fraktsioon otsustas selle muudatusettepaneku tagasi võtta?
Miks EKRE fraktsioon selle muudatusettepaneku tagasi võttis? See oli, ma arvan, fraktsiooni enda otsus. Seda täpsemalt põhiseaduskomisjoni koosolekul ei arutatud. Sisu ka mitte, seda ei arutatud antud koosolekul.
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma tahtsingi küsida selle ettepaneku sisu kohta, aga te jõudsite juba vastata, et ka seda ei arutatud.
Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Mis on teie isiklik hinnang, miks siis need 1523 – 130 last, umbkaudu 1300 last, Eesti kodakondsust ei või saada?
Mina arvan, et Siseministeeriumi ametnikud on teinud väga põhjaliku töö. See, et see seaduseelnõu nüüd on täpselt nii sõnastatud, on minu arvates korrektne. Ma arvan, et tegemist on väga hea eelnõuga, ja ma arvan, et ühe suure sammuga viimaste, isegi mitte aastate, vaid võib öelda, et aastakümnete jooksul, kui kodakondsuse seadust sellisel kujul muudetakse.
Aitäh, austatud istungi juhataja Auväärt ettekandja! Kolleeg Jevgeni Ossinovski viitas Venemaa Föderatsiooni teatud info varjamisele või sellele, et nende laste puhul on üsna keeruline või põhimõtteliselt võimatu selgeks teha, kas neil on Vene kodakondsus või kas sellest saab loobuda. Kas see oli laiemalt arutelul, kas Eesti riik kavatseb selles suhtes ka midagi ette võtta või teha mingeid pöördumisi lähtuvalt sellest?
Aitäh! Komisjoni koosolekul sellist arutelu ei olnud, kas kavatsetakse nüüd mingit koostööd Venemaa Föderatsiooniga ekstra selles asjas ette võtta.
Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Jevgeni Ossinovski, palun!
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Natuke on tunne teisel lugemisel, nagu esimest lugemist polekski olnud. Muidugi, komisjoni ettekandja läheb nüüd minema ja ülemäära hästi kursis selle seadusega ei ole, võiks kuulata küll.
Tuleb siis uuesti probleem lahti rääkida. Milles on mure? Loomulikult, Eesti Vabariigi Riigikogul on täiesti legitiimne õigus otsustada, kas ühele või teisele sihtrühmale muudetakse naturalisatsiooni reegleid soodsamaks või mitte. See on täiesti legitiimne arutelu, siin võivad erimeelsused olla poliitilised, maailmavaatelised jne. Mina ei vaidle hetkel selle üle, kas see sihtrühm, 1523, on valitud kõige mõistlikumalt või mitte. Sotsiaaldemokraatidel oli natukene laiem ettepanek eelmisel aastal, ligi 8000 inimest oleks saanud lihtsustatud korras Eesti kodakondsuse, aga see 1523 on poliitiline kokkulepe, see ei ole Siseministeeriumi ametnike suure töö tulemus, nagu Siseministeerium ka ise kinnitas, tegemist on poliitilise kokkuleppega ja seda mina aktsepteerin. Kui see on poliitiline kokkulepe, siis see on poliitiline kokkulepe.
Aga küsimus ei ole ju selles. Küsimus on selles lisaklauslis, mis selles eelnõus on, mis ütleb, et selleks, et seda õigust tegelikult realiseerida, tuleb loobuda oma varasemast kodakondsusest. See iseenesest printsiibis ei ole ju ka paha, võiks niimoodi olla, aga me teame – need juhtumid on juba siit Riigikogust läbi käinud eelmises ja üle-eelmises koosseisus –, et Venemaa Föderatsiooni seadus, kodakondsuse seaduse § 17 täpsemalt, ei võimalda alaealist vabastada Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest. Ei saa, lihtsalt ei ole võimalik. Sellest tulenevalt 91% nendest lastest, kelle heaks justkui tehakse nüüd suur samm üle 20 aasta, nagu Jürgenson rääkis, tegelikult ei saa seda kodakondsuse õigust realiseerida. Ja see on inimeste üle irvitamine.
Hiljuti kirjutas üks reaalne inimene Alla Riigikogule ja küsis, millal lõpuks see seadus vastu võetakse, ta tahab oma pojale kodakondsust taotleda. Ma loodan, et ta on Ukraina kodanik, mitte Venemaa Föderatsiooni kodanik, sest vastus enamikule nendest inimestest, kes praegu jälgivad ja ootavad, et see seadus vastu võetakse, on see, et riigilõiv 13 eurot makske ära, taotlus esitage ära, saate Jüri Ratase allkirjaga paberi, et valitsus on andnud korralduse teile kodakondsus anda, siis võite selle panna perearhiivi 18 aastaks ja kui selle aja jooksul Eesti Vabariigi seadused ei muutu, siis 18 aasta pärast võib-olla saate Eesti kodanikuks. See on inimeste üle irvitamine, sellist asja ei tohiks teha.
Sotsiaaldemokraatide muudatusettepanek oli suunatud sellele, et see küsimus lahendada ja kohelda kõiki lapsi võrdselt, neid lapsi, kes on üldises kodakondsuse seaduse loogikas ja täna võivad olla mitmikkodanikud kuni 18. eluaastani, kohelda samamoodi. Kui saab täisealiseks, siis saab otsustada, kas jääb Eesti kodanikuks või teise riigi kodanikuks. Loodetavasti ja üldiselt jääb sellistel puhkudel see laps Eesti Vabariigi kodanikuks. Seda muudatusettepanekut ei toetanud koalitsioon. Keskerakond esitas tegelikult enam-vähem samasisulise muudatusettepaneku või eesmärk oli sama, seda ettepanekut ei arutatud, ehkki Reformierakonna üle tähtaja saabunud muudatusettepanekut komisjonis arutati. Paul Puustusmaa ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimehele Korobeinikule, et Keskerakond on nõustunud, et ei ole vaja sinu ettepanekut arutada, ärme aega raiskame.
Loomulikult, siin üks koalitsiooni liige teisest erakonnast ütles, et aga meie eesmärk ongi võimalikult vähe kodakondsust anda. No selge. Ilmavaateliselt võib ju sellest aru saada, et soovitakse võimalikult vähe seda anda, aga küsimus on õiguslik. Õiguskantsleri poole ma sellest tulenevalt ka pöördusin, et ei tohi anda lubadusi, mida riik tegelikult ei täida, riik ei tohi käituda sõnamurdlikult ja kohelda inimesi põhjendamatult erinevalt õiguste andmisel.
Sellest tulenevalt ja kuna Keskerakonna esindaja härra Korobeinik on välja lasknud võimsa pressiteate, kuidas täna Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid koos seisavad vastu sellele, et lapsed saaksid lihtsustatud korras Eesti kodakondsuse, tahaksin parandada. Nimelt, me seisame vastu tõepoolest inimeste üle irvitamisele, härra Korobeinik. Niimoodi irvitada on väga piinlik ja selliseid pressiteateid teha, et varjata enda piinlikku käitumist, on veelgi piinlikum. Sellest tulenevalt teeme meie ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada, selleks et tegelikult oleks võimalik süveneda sellesse küsimusse natuke veel ja teisel katsel jätta need põhjendamatud piirangud kehtestamata ...
Ma võtaks lisaaega, paluks!
... ja teisel katsel siiski kaaluda põhjalikult seda, et Riigikogul on kaks varianti. Kui ei ole poliitilist tahet tegelikult nendele 1523 lapsele Eesti kodakondsust anda, siis ei ole seda tahet. Siis tunnistage, et ei ole, võtke see eelnõu tagasi. Ja siis, kui see tahe peaks kunagi tekkima, kas selles valitsuses või mõnes teises valitsuses, siis saab seda menetleda ja saab ausalt inimestele öelda, et vaadake, me leppisime kokku, me võtsime vastu seaduse ja te saate nüüd Eesti kodakondsuse. Selle asemel et irvitada nende inimeste üle, et nüüd te võite minna politseiametisse, pange aeg kirja, ärge unustage, oodake järjekord ära, makske ära 13 eurot ja siis öeldakse teile: aga miks te siis täpsemalt ei lugenud seadust, loomulikult teie laps ei saa kodakondsust, muidugi ei saa, te olete ju Venemaa Föderatsiooni kodanik, mis te nalja teete või? Et sellist asja ei juhtuks.
Õiguskantsleri kirja ma ei tsiteerinud ka ilmaasjata. Kodakondsuse reeglitel on üldiselt lai diskretsioon (naturalisatsiooni korras andmisel), aga nagu õiguskantsler ütleb, Riigikogu ülesanne on hoolikalt hinnata, kas teatud gruppide teistest erinev kohtlemine on põhjendatud. Olles olnud nende arutelude juures põhiseaduskomisjonis, ma ütlen, et Riigikogu ei ole ei põhjalikult ega üldse hinnanud seda, kas see on põhjendatud või mitte. Siseministeerium vastas õiguskantslerile täielikku jama, öeldes, et kodakondsuse andmise otsuse hilisem jõustumine aitab maandada väärtuskonfliktist tulenevat riski, et Eesti kodanikust laps teostab täisealiseks saades Eesti kodaniku õigusi maailmavaate pinnalt, mis on vastuolus Eesti ühiskonna alusväärtustega. Tuletame meelde, et kui see laps 18-aastaselt selle n-ö näilise kodakondsuse lõpuks saab realiseerida päris kodakondsuseks, siis sõltumata sellest, mis ta maailmavaade on, võib ta ikka Eesti kodanik edasi olla. Nii et põhjust, miks need lapsed ei võiks saada Eesti kodakondsust ja realiseerida kodanikuõigusi alaealistena, tegelikult toodud ei ole.
Riigikogu komisjon on teinud oma tööd selles kontekstis väga halvasti ja paraku Siseministeeriumil endal oli ka piinlik sellist eelnõu siia tuua. See on poliitiline kokkulepe, selge. Aga minu hinnangul on selline praktika ja selliste seaduste vastuvõtmine inimeste üle irvitamine ja sigadus. Seda teha ei tohiks. Sellepärast teen ettepaneku lugemine katkestada, et inimesed võiksid järele mõelda. Mõnikord tulevad head mõtted. Aitäh!
Kuna Andrei Korobeiniku nime mainiti läbirääkimistel, siis on õigus repliigiks. Palun!
Aitäh! Kuna mind süüdistati siin valetamises, siis ma soovitan lugeda komisjoni protokolli. Üksainuke sotsiaaldemokraatide esindaja oli tõepoolest antud seaduseelnõule vastu. See on täiesti tõene fakt. See tähendab seda, et mina ei valetanud. Küll aga sotsiaaldemokraadid olid võimul aastaid ega ole teinud ühtegi sammu selleks, et liberaliseerida kodakondsuse põhimõtteid sarnasel moel. (Hääl saalist.) Nii et peabki tunnistama enda poliitilist agendat ja mitte süüdistama teisi inimesi valetamises. Ma ei ole ühtegi sõna maininud praegu. Aitäh!
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole, seega lõpetame läbirääkimised. Eelnõu kohta esitati üks muudatusettepanek, mis aga ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Kuna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 58 teine lugemine katkestada, siis me paneme selle ettepaneku hääletamisele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 58 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei olnud. Katkestamise ettepanek ei leidnud toetust. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 58 teine lugemine lõpetada. Seega on teine lugemine lõpetatud.
Head kolleegid, sellega on ka tänane istung lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme.
Istungi lõpp kell 10.32.
