Austatud Riigikogu spiiker! Austatud Riigikogu liikmed! Ma annan teile ülevaate valitsuse väljatöötatud teise samba reformi eelnõust. Selle reformi peamine eesmärk on muuta kohustuslik teine sammas inimeste jaoks vabatahtlikuks ning sellega kaasnevalt anda teise sambasse kogujatele rohkem otsustusvabadust oma raha investeerimisel. Ma usun, et reform toob endaga muu hulgas kaasa inimeste suurema teadlikkuse ja vastutuse oma rahaasjade korraldamisel ning motiveerib ka pensioniteenuse pakkujaid hea teenuse osutamise nimel tõsisemalt pingutama.
Selles reformis on väga palju detaile – ja küllaltki tehnilisi detaile –, aga kui ma püüan kokku võtta, millised on eelnõuga tehtavad olulisemad muudatused, siis ma koondaksin need järgmisse nelja punkti. Esiteks, inimestel tekib otsustusõigus, kas koguda pensioniraha teise sambasse või mitte. See otsustusõigus tekib nii nendel, kes muudatuste jõustumisel on juba teise sambaga liitunud, kui ka nendel, kes ei ole veel liitunud. Teiseks, pensionifondidesse raha kogumise kõrval saab hakata pensioniraha koguma ja investeerima ka investeerimiskonto kaudu. See on täiesti uus asi. Kolmandaks, inimestel tekib õigus võtta teise sambasse kogutud raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal. Neljandaks, pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, millisel viisil kogutud raha kasutada.
Nüüd pisut detailsemalt reformi olemusest. Nagu öeldud, muutuvad teise sambaga liitumine ja ka sambast lahkumine vabatahtlikuks. Oluline on silmas pidada, et kõik need, kes teise sambasse juba raha koguvad ja soovivad seda teha ka peale reformi jõustumist, ei pea tegema midagi. Sama kehtib nende inimeste puhul, kes ei ole praegu teises sambas ega soovi sellega tulevikuski liituda. Ka nemad ei pea midagi tegema. Samuti jääb alles tänane üldreegel, et noored tööturule sisenejad liidetakse teise sambaga vaikimisi, kuid reformiga antakse neile õigus see reegel ümber pöörata ehk mitte liituda.
Aktiivsust peaksid üles näitama aga kõik need inimesed, kes soovivad oma praegust staatust seoses teise sambaga muuta. Nii saavad inimesed, kes pole teise sambaga liitunud, nagu näiteks mina, õiguse esitada liitumisavaldus. Selliseid inimesi on Eestis potentsiaalselt umbes 100 000. Inimesed, kes on teises sambas, aga ei soovi seda, saavad reformi käivitumisel õiguse teisest sambast lahkuda. Lahkuda on võimalik nii koos kogutud rahaga kui ka ilma selleta. Inimene, kes ei soovi enam teise sambasse raha koguda, võib sissemaksete tegemise lihtsalt lõpetada ja jätta kogutud raha sambasse alles. Aga ta võib lahkuda ka nii, et võtab oma kogutud raha fondist välja. Silmas tuleb pidada, et raha väljavõtmine lõpetab automaatselt ka teise sambasse sissemaksete tegemise. Kui inimene on teisest sambast korra lahkunud – ükskõik, kas rahaga või ilma –, saab ta soovi korral hiljem uuesti koguma hakata. Selleks peab teisest sambast lahkumisest olema möödunud vähemalt kümme aastat. Seega on lahkumisotsus kaalukas ja see tuleb inimestel hoolikalt läbi mõelda. Teise sambasse sissemaksete tegemise saab lõpetada ja raha välja võtta kuni kahel korral. Kui inimene on ühe korra teisest sambast lahkunud ja siis kümne aasta möödumisel kogumist uuesti alustanud, on tal veel üks kord võimalik ümber mõelda ja teisest sambast lahkuda. Selline õigus aga tekib alles siis, kui inimene on nüüd omakorda vähemalt kümme aastat teise sambasse raha kogunud. Kui ta kasutab teist korda oma õigust sambast lahkuda, siis pärast seda ta enam sambaga liituda ei saa.
Avaldusi sambast lahkumiseks saab esitada kogu aeg. Avalduse esitamise tähtajad on samad, mis pensionifondi osakute vahetamisel, ehk novembri lõpp, märtsi lõpp ja juuli lõpp. Sissemaksete tegemine lõpeb vastavalt sellele, millal avaldus esitati, kas jaanuaris, mais või septembris. Ka raha väljamaksmisel on mõned piirangud, millega tuleb arvestada. Välja saab võtta üksnes kogu raha. Kui kogutud summa ei ületa 10 000 eurot, makstakse see välja ühe maksena. Kui summa on suurem, siis laekub ülejäänud osa ühe või kahe osamaksena. Väljamakseid tehakse jaanuaris, mais ja septembris. Kui teise samba raha võetakse kasutusele enne pensioniiga, tuleb sellelt tasuda tulumaksu 20%.
Nagu viitasin, pakub eelnõu pensionifondide kõrval võimalust juhtida oma teise samba investeeringuid ise. Selleks luuakse spetsiaalne n-ö teise samba sees olev pensioni investeerimiskonto. See on sarnane tavalise investeerimiskontoga, aga arvestab teise samba reegleid. Pensioni investeerimiskontole saab laekuda üksnes teise samba raha, võimalik on omada investeeringuid korraga nii pensionifondis kui ka investeerimiskonto süsteemis. Võimalik on kanda fondi kogutud raha kontole ja vastupidi. Investeerimiskontole kogutud raha kasutuselevõtmisel kohalduvad samad teise samba reeglid nagu ka fondide puhul.
Kui inimene jõuab pensioniikka, saab ta ise otsustada, kuidas raha kasutada, kas võtta kogu raha välja korraga või eluaegse või tähtajalise pensionina. Õigus teise samba pensionile tekib kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni ikka jõudmist. Inimesed, kes on juba pensionil, saavad vaikimisi oma teise samba pensionit edasi. Kui pensionil olev inimene ei soovi enam pensionit sellisel viisil saada, on ka temal võimalik soovi korral oma raha korraga välja võtta. Seda nii juhul, kui pensionit saadakse fondist, kui ka juhul, kui seda maksab kindlustusselts.
Eelnõu näeb ette mehhanismid, kuidas tagada tänastele teise samba pensionäridele sujuv kohanemine uute võimalustega. Selleks, et motiveerida teise samba raha kasutamist edaspidigi eelkõige pensionina, näeb eelnõu ette maksusoodustused puhuks, kui raha võetakse kasutusele pensionieas. Nii ei tule eluaegse ja oodatava elueaga jagatud tähtajalise pensioni puhul tulumaksu üldse maksta ning ülejäänud väljamaksete puhul on maksumäär 10%. Eelnõu lubab teise samba pensionile jääda ka puuduva töövõimega inimestel, sõltumata nende vanusest. Ka puuduva töövõimega inimesele tehtavaid väljamakseid ei maksustata tulumaksuga.
Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuarist, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks hakata esitama juba 2020. aasta suvel. Reformi teostamine eeldab kindlasti muudatusi mitmete riigiasutuste ja erasektori ettevõtete IT-süsteemides. Kindlasti tuleb panustada ka sellesse, kuidas tutvustada ja selgitada inimestele reformiga kaasnevaid uusi võimalusi. Need tegevused saavad hoo sisse siis, kui reformi detailides on siin saalis lõplikult kokku lepitud.
Kokkuvõttes usun, et eelnõu ettevalmistamise käigus on valminud tasakaalustatud reformipakett, mis lisab tänasele süsteemile paindlikkust ning arvestab erinevate inimeste huvidega, pidades siiski silmas ka pikaajalise pensionikogumise eesmärke. Enne, kui ma teie küsimustele vastan, loeksin ma ette mõned numbrid, et taustsüsteem – see, milline meie pensionipilt praegu on – oleks paremini mõistetav. Teise pensionisambaga on liitunud umbes 740 000 inimest, potentsiaalseid uusi liitujaid on kuni 100 000. Need on inimesed, kes seni ei ole liitunud, kuid on veel tööealised. Teise samba fondide maht on praegu 4,6 miljardit eurot. Keskmiselt on teise sambasse kogutud natuke üle 6000 euro, aga mediaan on 4500 eurot. Umbes 63% teise sambaga liitunutest teeb teise sambasse aktiivselt sissemakseid. 2019. aasta riigieelarves on riigipoolseid teise sambasse tehtavaid 4%-lisi sotsiaalmaksu kandeid 316 miljoni euro väärtuses. Ennustame, et aastaks 2023 jõuab see summa 400 miljoni piirini. Samba fondide keskmine nominaaltootlus on 3,8% ja reaaltootlus 0,8%. Keskmine valitsemistasu on ca 0,74% ja see tasapisi kahaneb. Oodatav protsent järgmisel aastal on 0,62, ent veel neli aastat tagasi oli see 1,4. Sel aastal on fondi valitsemise tasude peale kulunud ligi 40 miljonit eurot. 2018. aasta lõpu seisuga on teisest sambast tehtud väljamakseid kokku 32 500 inimesele, õigus väljamakseid saada oli aga 41 000 inimesel ehk 22% ei ole veel soovinud väljamaksete tegemist alustada. Nende puhul on tegemist eelkõige töötavate pensionäridega, kes veel ei ole soovinud teisest pensionisambast väljamaksete tegemist alustada. Ajavahemikul 2009–2018 on teisest sambast välja makstud kokku 63 miljonit eurot, sellest pensionilepingute alusel 16 miljonit, fondipensionina 35 miljonit ja ühekordsete väljamaksetena 12 miljonit. Ühekordsed on sellised väljamaksed, mis on nii väikesed, et neid ei õnnestu pika aja peale ära jagada. Keskmine pensionilepingu väljamakse on 60 eurot ja fondipensioni väljamakse 50 eurot. Pensionilepinguid – need on need, mis on sõlmitud kindlustusseltsidega – on kokku umbes 8000, nende lepingute kohustuste suurus on umbes 90 miljonit. Aastas makstakse pensionit niimoodi välja 5 miljoni euro eest. Võrdluseks: Sotsiaalkindlustusamet maksab aastas vanaduspensionit umbes 1,8 miljardi euro suuruses summas.
Reformiga võib kaasneda riigieelarvele pikaajaline tulu sissemaksete peatamisest maksimaalselt 400 miljoni euro ulatuses ja ühekordne tulu raha väljavõtmisest maksimaalselt 1 miljardi euro ulatuses, see on seotud tulumaksu suurenemise ja käibemaksu suurenemisega. Reformiga kaasnevad Maksu- ja Tolliameti ning Sotsiaalkindlustusameti IT-arendused. Ühekordse kulu hinnanguline suurus on 7,1 miljonit eurot, millele tõenäoliselt lisanduvad hiljem jooksvad kulud, mida me praegu oskame hinnata umbes miljoniks euroks aastas.
Mõned numbrid ka kolmanda samba kohta. Kolmas sammas on tehtud 100 000 inimesel, aga reaalseid sissemakseid tegi 2018. aastal pisut üle 60 000 inimese. Keskmine sissemakse on 3% isiku tulust. 2018. aastal tegi kolmandasse sambasse sissemakseid ka 111 tööandjat kokku 2000 töötaja eest, maksete kogusumma oli 2,5 miljonit eurot. 2018. aasta lõpul on kolmanda samba fondide maht 154 miljonit eurot ja kindlustuslepingu reservide kogumaht 234 miljonit eurot. Paneme siia kõrvale teise samba, kus on 4,6 miljardit eurot. Tavalist investeerimiskontot – see ei ole sama asi, mis pensioni investeerimiskonto – kasutab vahelduva eduga 4000–5000 inimest, väärtpaberikonto on Eestis umbes 30 000 inimesel.
Sellega ma sissejuhatava osa võib-olla lõpetaksingi. Vaatan, et te tahate siin ka küsimusi küsida. Hea meelega vastan. Aitäh!