10:00 Istungi rakendamine

Esimees Henn Põlluaas
Tere hommikut, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu II istungjärgu 7. töönädala neljapäevase istungiga.

1. 10:01 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu ametivanne

Esimees Henn Põlluaas
Kõigepealt alustame väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kaimar Karu ametivande andmisega. Vabariigi Presidendi k.a 2. novembri otsusega nr 503 on Kaimar Karu nimetatud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministriks. Ja järgnevalt kuulame ära minister Kaimar Karu ametivande. Palun!

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu
Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Austatud peaminister! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)

2. 10:03 Istungi rakendamine

Esimees Henn Põlluaas
Ja nüüd, austatud kolleegid, teil on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Tundub, et kellelgi seda soovi ei ole. Siis viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 84 saadikut, puudub 17.

3. 10:05 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu (85 OE) esimene lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Ja läheme siis tänase päevakorra juurde. Ja selleks on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu (85 OE) esimene lugemine. Kõigepealt juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, kuni 20 minutit, seejärel võib iga Riigikogu liige esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse ja seejärel läbirääkimised. Paluks siia siis väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa, palun !

Enn Eesmaa
Suur aitäh! Austatud kolleegid! Väliskomisjon esitas antud eelnõu 7. oktoobril ja Riigikogu juhatuse määratud muudatusettepanekute tähtajaks 18. oktoobril muudatusettepanekuid ei esitatud.
Väliskomisjon tegi oma 22. oktoobri istungil antud eelnõu kohta järgmised menetluslikud otsused: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 85 OE Riigikogu täiskogu neljapäeva, 7. novembri istungi päevakorda ja viia läbi eelnõu lõpphääletus, väliskomisjoni ettekandja eelnõu esimesel lugemisel on komisjoni esimees Enn Eesmaa.
Väliskomisjoni ettepanekul kuulati 4. novembril ära Kadri Simsoni asemel delegatsiooni juhiks nimetatud Oudekki Loone vastused komisjoni liikmete täiendavatele küsimustele. Komisjoni istungil esitatud ettepanekud eelnõu menetlusest tagasi võtta ja seda lõpphääletusel mitte toetada ei leidnud toetust.
Tuletan, head kolleegid, teile meelde, et me otsustame praegu või jätame otsustamata selle delegatsiooni moodustamise muutmise hoopis laiemalt. Nimelt, Oudekki Loonest on olnud juba juttu, kuid sellel puhul on meil ettepanek arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Sven Sester ja nimetada delegatsiooni liikmeks Andres Metsoja, kolmandaks, arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Sven Mikser ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Jevgeni Ossinovski. Seega, meie ettepaneku kohaselt oleks NATO Parlamentaalse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseis pärast otsuse vastuvõtmist selline: delegatsiooni juht Oudekki Loone, liikmed Ants Laaneots, Andres Metsoja ja asendusliikmed Leo Kunnas ja Jevgeni Ossinovski. Ma tänan!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kas on küsimusi? Jah on. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Austatud ettekandja! Meil oli siin juhtum, kus isegi koalitsioonisaadikud ei olnud rahul, kui saadeti inimõigusi kaitsma assambleesse inimene, kes on silma paistnud väga rassistlike sõnavõttudega. NATO Parlamentaarne Assamblee tegeleb teatud olukordades Venemaa ohjamisega, mis seal salata. Ma olen olnud selle delegatsiooni juht Gruusia sündmuste ajal ja näinud, et ainuüksi keskerakondlik kuuluvus võtab seal igasuguse kire maha võtta sõna. Nüüd on Keskerakond astunud sammu selles suunas, et paneb NATO-sse Eestit esindama, delegatsiooni juhtima kirgliku läänevastase, minu arvates ka varem sõnavõttudes NATO-vastase või, ütleme siis, läänekriitiku. Kas sel teemal komisjonis tõesti mingit arutelu ei olnud, et äkki paneks midagi leebemat? Aitäh!

Enn Eesmaa
Nagu ma äsja ütlesin, oli 4. novembri istungil võimalus komisjoni liikmetel ära kuulata Oudekki Loone seisukohad ja esitada küsimusi. Neid küsimusi oli. Neid küsimusi oli väga selgeid ja umbes samal temaatikal nagu sa, Jürgen, praegu esile tõid. Oudekki Loone vastas ja see põhivastuseliin oli selline, et ta toetab Eesti välispoliitilist kurssi ja vastas kõikidele nendele küsimustele, mis esitati. Nagu ma oma ettekandes ütlesin, oli kaks hääletust ja oli ka ettepanek mitte toetada. Mõlemad ettepanekud ei leidnud toetust komisjonis. Meie lähtume sellest – ja seda rõhutas ka opositsiooni liige Eerik-Niiles Kross –, et kõigil fraktsioonidel on õigus esitada oma liikmed, oma esindajad nendesse komisjonidesse – nii ENPA kui ka NATO ja ka kõik teised on sellised –, kuid meil pole kunagi olnud sellist opositsiooni Riigikogus ega ole olnud ka sellist opositsiooni. Nii et praegu me oleme teinud kahel korral midagi sellist, mida minu pikaajaline mälu väliskomisjonis ei mäleta, et me oleksime delegatsiooni muutmise puhul kutsunud inimesi veel eraldi vestlusele. Me oleme seda teinud, sest põhimõtteliselt on see võimalik ja seda õigust me ka kasutasime. Minu arvamusel saali vastused nendele küsimustele, mis ei tähenda seda, et mõningad küsimärgid võivad jääda, aga seda te saate kõik välja oma võimalikes sõnavõttudes ja lõpuks ka hääletades. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Hääletades me kindlasti näitame, mis me sellest mõttest arvame. Minu küsimus on samamoodi nagu Jürgen Ligilgi või samasuunaline, et Oudekki Loone on ju suure osa elust ja aktiivsest poliitilisest tegevusest andnud ühiskonnale märke, mida ta arvab NATO-st, läänest ja kõigest muust. Viimased on postitused, kus sirbi ja vasaraga kaks tonti käivad ringi jne. Kas te tõesti, olles täie mõistuse ja tervise juures, arvate, et Oudekki Loone on Eesti – mitte Keskerakonna – väärikas esindaja NATO Parlamentaalses Assamblees? Aitäh!

Enn Eesmaa
Siin ma pean enam-vähem kordama sama vastust, mis ma andsin Jürgen Ligile. Fraktsioonidel on õigus teha ettepanekud, teistel fraktsioonidel ja nende esindajatel väliskomisjonis antud juhul on võimalus öelda välja oma arvamus ja lõppkokkuvõttes siis hääletada. Ja kordan: ka hääletus on olnud väliskomisjonis väga tavatu juhus. Seda ei ole kunagi tehtud, lähtudes sellest, et fraktsioonid on suveräänsed oma liikmete esitamisel nendele ametipostidele, kuid seekord me seda tegime ja ka mina komisjoni esimehena ei teinud ühtegi katset neid katseid takistada.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Mihhail Lotman, palun!

Mihhail Lotman
Aitäh! Ma osalesin selles komisjonis, kus küsitleti Oudekki Loonet, kahjuks ma pidin ära minema ja ei osalenud hääletuses. Kindlasti igal fraktsioonil on suveräänne õigus nimetada oma liikmed, oma kandidaadid, aga ikkagi ma arvan, et fraktsioonil on kasulik mõelda, keda nad esitavad. See, mida me kuulsime seal komisjonis Oudekki Loonelt, oli sisuliselt Putini propaganda kordamine. Ukrainas käib kodusõda, seal Venemaa selles ei osale – ja see kõik langes kokku sellega, mida me teadsime enne Oudekki Loonest, see pronkssõduri kriis, Gruusia sõda, nüüd Ukraina kriis. Kas see on siis Keskerakonna parim valik sellele kohale?

Enn Eesmaa
Kui ma kuulsin sellest otsusest ja ettepanekust Oudekki Loone esitada selle delegatsiooni liikmeks ja selle delegatsiooni liidriks, siis ma küsisin toonaselt meie fraktsiooni esinaiselt paar küsimust. Ma sain vastused ja ma võtsin need vastused teadmiseks.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Hea Enn, sa vihjamisi sellele juba ühes vastuses viitasid, et omades pikaajalist väliskomisjonikogemust erinevatel positsioonidel, et kas sa oskad selgitada, et mis sinu analüüs tervikuna on, et kuidas on kujunenud siis aastal 2019 selline olukord, et me väliskomisjonis sellistes küsimustes, kus me siiani oleme suutnud sellist suhteliselt konsensuslikku poliitikat ajada, mis puudutab välis- ja kaitsepoliitikat, et nüüd see konsensus on sellisel viisil murenema hakanud, et on hakanud välja lööma ka teatud siis inimeste määramisel Eestit esindama erinevates parlamentaarse diplomaatia rollides. Et kuidas sa tervikuna seda hindad, et kuidas me siia jõudnud oleme ja mida see võib Eestile tähendada? Aitäh!

Enn Eesmaa
Väliskomisjonis on esindatud kõik fraktsioonid, lisaks on seal ka fraktsioonitu Raimond Kaljulaid, nii et meil on kogu spekter poliitilistest jõududest ja ka poliitikast arusaamisest esindatud. Mis puutub sellesse sisulisse poolde, siis ma korra juba mainisin, et meil ei ole Eestis ja Riigikogus olnud kunagi sellist koalitsiooni ja kunagi ei ole olnud ka sellist opositsiooni, mingil määral on see uus olukord. Aga demokraatlikult asjadele lähenedes on võimalik esitada küsimusi, saada vastuseid ja lõpuks demokraatlikult hääletades panna asjad lõplikult paika. Selline on seis.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Hanno Pevkur.

Hanno Pevkur
Aitäh! Hea Enn! Võib-olla sa natukene valgustad veel komisjonis toimunut. Ma siin kuulasin ära Lotmani mureliku sõnavõtu ja sain aru, et härra Lotman ei saanud osaleda sellel hääletusel. Ma ei tea, kas ta pidi siis erakonna käsul sealt lahkuma ja härra Hepner toodi asemele või ta siiski tõepoolest ei saanud osaleda. Aga küll ma saan seda siis Mihhaili käest küsida. Aga ma pigem küsin su käest seda, kas koalitsioon on ühtne ja kõik nagu üks mees toetavad Oudekki Loonet just nimelt Eestit esindama NATO Parlamentaarses Assamblees, teades ka näiteks seda, et veel mõned aastad tagasi pidas Oudekki õigeks öelda, et Ukraina peaks loobuma NATO-pürgimustest? Aitäh!

Enn Eesmaa
Mis puudutab Isamaa esindust ja esindatust koosolekul ja istungil, siis seda peab nende käest küsima. Tõepoolest oli seal mitte tavapärane liige Mihhail Lotman, vaid asendusliige, mis on täiesti võimalik, seda tehakse ju väga sageli. Mihhail Lotmani küsimuses peitus mingil määral ka otsus ja arusaam antud olukorrast, mida ta saab kindlasti lõpuks ka hääletades väljendada. Nii et meil on ees ju veel võimalus fraktsioonidel sõna võtta ja kui sõnavõttudel ja repliikides esitatakse teatud nimesid, siis on sellel inimesel, kes seda nime kannab, võimalik ka vastata. Nii et komisjoni esimehel on lausa võimatu vastata kõigile mõeldavatele küsimustele, mis puudutavad Oudekki Loonet.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Annaks küll heameelega härra Mihhail Lotmanile repliigiks õiguse, aga see ei kehti küsimuste puhul, vaid ainult siis, kui läbirääkimiste käigus on kellegi nime mainitud. Nii et lähme edasi. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Enamus saadikutel ei ole küll võimalik olnud osaleda sellel koosolekul, mida te kirjeldate, ja selle tõttu me küsime võib-olla küsimusi lähtuvalt sellest, mida inimesed, kes koosolekul on osalenud, on siin saalis väljendanud. Aga kui see asi kokku võtta, ja need viited on tegelikult avalikult ka olemas, mismoodi antud kandidaat on siis väljendanud oma poolehoidu ühe või teise režiimi suhtes ja seisukohtade suhtes, siis kas ma olen nagu valel teel, et kui Keskerakond on esitanud sellise kandidaadi, nii nagu te ütlesite, et tahe on vaba, siis kas me võime sellest välja lugeda, et see esindab ka väga selgelt Keskerakonna seisukohta ja poliitikat, mis tähendab tegelikult seda, et meie üldine tavakäsitlus, mis Ukrainas toimuvat peab teise riigi agressiooniks, kas need on muutumas ja miks Keskerakond siis sellise kandidaadi esitas? Aitäh!

Enn Eesmaa
Ma arvan, hea kolleeg Urmas Kruuse, et teatud mõttes me oleme sarnases positsioonis. Ka mina ei saanud olla sellel viimasel koosolekul ja koosolekut juhatas komisjoni aseesimees Marko Mihkelson. Nii et ma lugesin seda, mis seal toimus, juba stenogrammist. Nii et sealt ma loen välja, et Oudekki Loone on korduvalt nimetanud, et ta kavatseb jälgida ja järgida Eesti välispoliitilist kurssi, ta ei ole NATO suhtes esitanud negatiivseid seisukohti, välja arvatud teatud NATO otsuste ja teatud võib-olla poliitikate suhtes, kuid seda ju lõppkokkuvõttes ikka juhtub. Nii et see, mida ka Mihhail Lotman oma küsimuses ütles, ausalt öeldes ma sellest stenogrammist välja ei loe, et need vastused oleksid olnud sellised, nagu tema ilmselt ka stenogrammi lugedes on aru saanud. Nii et mis puudutab, kas usaldada või mitte usaldada, see on iga parlamendiliikme isiklik küsimus. Mina lähtun sellest, mida Oudekki Loone on öelnud nendel kuulamistel ja ka kahe inimese vestlusel koos minuga.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, Mihhail Lotmanil oli käsi püsti. Kas on protseduuriline küsimus?

Mihhail Lotman
Austatud esimees! Kas kui saadiku nime ei ole ettekandjana nimetanud, kas tal ei ole õigust repliigile?

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Saadikul on õigus repliigile sellisel juhul, kui läbirääkimiste puhul mainitakse kas tema nime või mingisuguseid asju, mida keegi konkreetselt on maininud. Aitäh! Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid
Ma tänan, härra istungi juhataja! Minu küsimus on ka pigem protseduuriline. Me räägime siin juba üsna tükk aega ühest isikust, oma kolleegist Oudekki Loonest. Kas on ka mingi võimalus anda temale sõna, et ta saaks oma vaateid tutvustada? Ma olen veendunud, et härra Michal ja härra Ligi on muidugi eksperdid kõigis küsimustes, aga kas ka Oudekki Loone välis- ja kaitsepoliitiliste vaadete küsimuses – ma kahtlen. Kas te tutvustaksite äkki kolleegile Oudekki Loonele võimalusi, kuidas tema saaks sellesse debatti sekkuda? Aitäh!

Enn Eesmaa
Kui see oli küsimus mulle või ettepanek, siis ma ütlen veel kord seda, et kui algavad läbirääkimised, siis see võimalus on rohkem kui võimalik.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Põhimõtteliselt võib Oudekki Loone esineda sõnavõtuga läbirääkimiste voorus kui fraktsiooni esindaja, aga see on Keskerakonna otsustada, kes neid esindab siis. Härra Jürgen Ligil on käsi püsti. Kas on protseduuriline küsimus? Palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus ja ma ei esine praegu kui NATO Parlamentaarse Assamblee ekspert. Ma olen seda juhtinud ja võiksin ka sellena esineda, kommentaariks kolleegile. Aga öelge, kas nüüd, kui Mihhail Lotman küsis sellise küsimuse, mis oli rangelt protseduuriline, kas ta oleks rikkunud protseduuri, kui ta oleks sinna lisanud repliigi, et ta tegelikult Oudekki Loone kandidatuuri ei pea õigeks?

Esimees Henn Põlluaas
(Naerab.) Jah, see on kahe otsaga küsimus. Loomulikult, protseduurilised küsimused peavad puudutama ainult protseduure, aga nagu me teame väga hästi, on meie Riigikogu saadikud piisavalt osavad ja on pahatihti oma protseduurilise küsimuse juurde ka enda seisukoha sokutanud. Aga see selleks. Aitäh! Lähme edasi. Erkki Keldo, palun!

Erkki Keldo
Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ennist mainisite, et Oudekki Loone on kinnitanud, et tema seisukohad ühtivad Eesti välispoliitiliste seisukohtadega. Kiiresti vaatasin üle, leidsin mõned väljaütlemised. Nimelt, Oudekki Loone leiab, et rohkem NATO vägesid Eestisse ei peaks tulema, Eesti ei peaks kaitsekulutusi 2%-st ülesse tõstma, enne kui seda ei ole teised teinud, meie peaksime n-ö sundima Venemaa-sanktsioone lõpetama. Et kas ma olen kuidagi valesti aru saanud või on selle valitsusega Eesti välispoliitilised suunad tõsiselt muutunud? Aitäh!

Enn Eesmaa
Ma arvan, et statistiliselt on sul kindlasti õigus neid kunagi väljaöeldud seisukohti tsiteerida, kuid inimeste vaated muutuvad (Naer saalis.) ja mina lähtun sellest, millised vastused on Oudekki Loone andnud viimasel ajal.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Hea ettekandja! See, milline on Eesti nägu NATO-s, milliseid seisukohti meie riigi nimel seal esitatakse, ei ole midagi vähemat kui küsimus Eesti julgeolekust. Ja seetõttu ma juhin tähelepanu, et me ei aruta siin kellegi personaalküsimust, vaid me arutame seda, millised seisukohad Eestil on NATO Parlamentaarses Assamblees, nii kõikvõimalikes ametlikes formaatides kui ka kuluaarivestlustes. Parlamendi delegatsiooni juhi seisukohta võtavad teised riigid Eesti seisukohana. Ja kui see seisukoht on, et NATO sõdurid ei ole Eestis teretulnud, siis seda võetakse ka Eesti seisukohana. Ja minu küsimus selles valguses on: kui me saadame inimese või inimesed, kes selliseid seisukohti esindavad, kas me tõesti saame rääkida siis sellest, et Eesti välispoliitiline kurss ei ole muutunud? Aitäh!

Enn Eesmaa
Kindlasti on sul, Taavi, suuresti õigus, kuid delegatsiooni seisukoht vormub koosolekutel, delegatsiooni juht ei kehtesta diktatuuri selles komisjonis. Ma lugesin ette need nimed, kes kuuluvad selle delegatsiooni koosseisu. Nemad kolmekesi – ja kui tarvis, ka asendusliikmed – kinnitavad selle seisukoha. Oudekki Loone on korduvalt kinnitanud ka mulle, et ta esitab nendel kohtumistel oma kõnedes seda seisukohta, mida meie delegatsioon oma koosolekutel on ühiselt saavutanud, mitte ei kavatse soolot esitada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Marko Mihkelson, palun!

Marko Mihkelson
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma olen nõus, loomulikult, meil välisdelegatsioonide moodustamisel on suur roll ju fraktsioonide omapoolsetel ettepanekutel, aga vastavalt välissuhtlemise seadusele on ka Riigikogu väliskomisjonil konkreetne roll Riigikogu välistegevuse koordineerimisel. See, mis praegu meil siin toimub, on täielikult pretsedenditu. Ma olen sinuga nõus – midagi sellist ei ole ei komisjonis ega ka siin suures saalis varasemalt toimunud. Sa ennist mainisid, et selle põhjuseks, miks meil on tekkinud õigustatud kahtlusi, küsimusi ja ka vastavaid hääletusi komisjonis, on see, et kunagi varem pole olnud sellist koalitsiooni ja ka opositsiooni. Ole hea, Enn, palun selgita meile natukene rohkem lahti, mida sa selle all mõtled!

Enn Eesmaa
Ma mõtlen täpselt seda, mis ma ütlesin. Need erakonnad, kes praegu on opositsioonis, on professionaalsed erakonnad, ka fraktsioonid, kes on aastaid olnud Eesti riigi tüüri juures, ja sellepärast on ka nende vastuväited ja nende küsimused, nende seisukohad professionaalsed. Koalitsioon koosneb erakondadest, kes ei ole ühe erakonna puhul mitte kunagi olnud koalitsioonis ja ühe erakonna puhul on see koalitsiooni karjäär olnud suhteliselt lühikene. Nii et see on vastus. Ma ei usu, et eelmistel kordadel oleks olnud väga suuri põhjusi kahtlustada fraktsioonide ettepanekutes. Ja seepärast ei ole me tõepoolest kunagi väga pikalt nendel küsimustel peatunud ja ei ole mitte kunagi ka tõepoolest hääletanud. Kuid asi oleks hull siis, kui istungi juhataja seda soovi kõigi vahenditega maha suruks, takistaks, vähemalt pidurdaks. Siis meil oleks tõeline probleem. Praegu on olukord selline, et vaatamata Mihhail Lotmani küsimuses kõlanud seisukohale ka Isamaa fraktsiooni esindajad väliskomisjonis hääletasid nii nagu ülejäänud koalitsioon.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Heidy Purga, palun!

Heidy Purga
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on vaadete muutumise kohta. Erkki Keldo, mu pinginaaber, nimetas hulga väljavõtteid ja tsitaate, mida Oudekki Loone on esitanud ja mille kohta teie, hea ettekandja, ütlesite, et inimese vaated võivad muutuda. Minu küsimus on, et kuidas ja mis suunas on kandidaadi vaated muutunud. Aitäh!

Enn Eesmaa
Selles suunas, mida ta oma vastustes rõhutas väliskomisjonis, ka mitmes intervjuus, mis pärast viimast koosolekut ta andis, see on see platvorm, millest mina lähtun. Me oleme üsna paljusid intervjuusid andnud aastate jooksul, kahtlemata üks võimalus on nad kõik üles otsida ja tsiteerida. Mina lähtun sellest, mida inimene praegu, antud olukorras ütleb ja lubab teha, juhul kui ta saab selleks võimaluse.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu arvates on Oudekki Loone väga-väga tore inimene. Aga kui nüüd vaadata, mis viimasel ajal on kogu aeg toimunud siin koalitsioonis, et kas teie ei muretse, et see on järjekordne väike nihukene luiskamine ja vale, ja kas te saate ikka täielikult usaldada teda? Aitäh!

Enn Eesmaa
Ma usun, et kõik lähtub sellest, millise inimese esitab fraktsioon. Antud juhul fraktsiooni juhtkond tegi sellise ettepaneku ja selleks on nendel täielik õigus. Mis puudutab juba selle ettepaneku vastukaja nii komisjonis kui ka siin suures saalis, see on juba teine küsimus. Nii et varsti me saame teada, milline on lõpptulemus. Mina lähtun sellest, et Oudekki Loone on rõhutanud, et ta jälgib Eesti välispoliitilist kurssi, ta ei ole, seda enam, et ta on töötanud eelmises koosseisus NATO Parlamentaarses Assamblees delegatsiooni liikmena ja me vist keegi ei mäleta, et seal oleks olnud selliseid ekstsesse, mida tuleks lugeda problemaatiliseks. Ants Laaneots on minuga nõus.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Hetk tagasi kolleeg Mihkelsoni küsimusele vastates te ütlesite, et selline seis komisjonis ja Riigikogus, kus ei suudeta konsensuslikult neid teemasid otsustada – mis on n-ö tavapäratu –, selle põhjus on see, et opositsioonis on täna professionaalid ja koalitsioonis mitte nii professionaalid, ehk erakond, kes pole varem võimu juures olnud, ja teine erakond, kes on vähem olnud. Kas sellest võib välja lugeda, et meie riiki juhivad tõesti täna ebaprofessinaalid ja üks neist on tõesti peaministri erakond? Aitäh!

Enn Eesmaa
See on üks näide nendest, mismoodi saab väljaöeldut tõlgendada. Ma ei ole kunagi öelnud, et koalitsiooni moodustavad erakonnad, mis ei ole professionaalsed. Mina viitasin kogemusele, riigi valitsuse ja valitsemise kogemusele. Aga see, et riiki aastaid valitsenud erakondadel ja fraktsioonidel on need kogemused suuremad ja sellega seoses ka professionaalide tase, on ju selge.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea ettekandja! Olles kuulanud teie ülevaadet komisjoni istungist, kolleegide küsimusi, ja teades ka Oudekki Loone varasemaid väljaütlemisi, et olete te ikka kindel, et see valik on kõige paremini Eesti rahvuslikes huvides? Aitäh!

Enn Eesmaa
Me oleme Riigikogu suures saalis, me arutame põhjalikult seda küsimust ja vabalt me saame anda oma hääle või vastuhääle sellele ettepanekule ja Riigikogu otsusele ja sellest saab välja lugeda, mida see saal arvab. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud ettekandja! Te mainisite üsna veendunult, et tegelikult Oudekki Loone on oma seisukohti muutnud. Kas selleks piisab pelgalt avaldusest, et ta jälgib tänast välispoliitilist kurssi, või oleks see kordades usutavam, kui Oudekki Loone need varasemad väljaütlemised, millele Erkki Keldo viitas, avalikult ja ajakirjanduses ümber lükkaks? Aitäh!

Enn Eesmaa
See on loomulikult võimalik nii teoorias kui praktikas, kuid sa saad ju ise aru, et seda ei ütle, veel vähem nõua väliskomisjoni esimees antud inimeselt. See on kahtlemata võimalus. Nii palju kui mina olen jälginud neid sõnavõtte ja ka intervjuusid, mida Oudekki Loone on andnud viimasel ajal, siis need on just selles suunas, mida ma enne rääkisin.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Signe Kivi, palun!

Signe Kivi
Aitäh, koosoleku juhataja! Austatud komisjoni esimees Enn Eesmaa! On ilmselge, et teil on üpris keeruline seda otsuse eelnõu täna siin Riigikogu ees kaitsta. Ja minu küsimus oleks, et kuna te olete niivõrd pikaajaline Keskerakonna liige ja tõepoolest välispoliitiliste teemadega väga kursis, siis küllap te nägite seda situatsiooni ette. Aga kas teil ei oleks olnud võimalus seda, mis täna siin toimub, ennetada ja leida erakonnast kandidaat, kelle puhul me ei peaks neid küsimusi esitama ja kellel ilmselgelt täna siin on ka ebamugav olla, aga mida teha, eks ta on need väljaütlemised ju tõesti ise kunagi teinud. Aitäh!

Enn Eesmaa
Osaliselt ja mitmetes variatsioonides ma olen sinu küsimusele kindlasti juba vastanud. Mis puudutab lõpptulemust, siis see on meie kõigi kätes, kui tuleb hääletus. See, kuidas inimene reaalselt uues olukorras käitub, milliseid lausungeid annab, seda näitab aeg. Ja ma rõhutan seda, et ega väliskomisjon teeb ju aeg-ajalt ka järeldusi, need inimesed käivad väliskomisjonis ka n-ö aru andmas, kuidas on tööd tehtud, millised on olnud probleemid, kuidas on neid lahendatud, millised on olnud sõnavõtud. Nii et see ei ole ju otsus nüüd kuni järgmiste valimisteni. Me muudame praegu selle otsusega seda väikest delegatsiooni kolme liikme võrra erinevatel põhjustel. Nii et ükski asi pole lõpuni jääv poliitikas, samuti ka välispoliitikas. Praegu me hakkame hääletama ja andma oma vastust sellele küsimusele nendes muudatustes, mida väliskomisjon ette paneb.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! NATO Parlamentaarne Assamblee on Eesti julgeoleku jaoks kirjeldamatult tähtis, NATO üldse. Kuidas on olukord siiski jõudnud nii kaugele, et me siin arutame, et Eesti Vabariigi esindaja justkui võtab tagasi ja justkui jälgib kindlat joont? Kas tõesti siin saalis ei ole mitte ühtegi inimest, kes on kirglik NATO-le pühenduja, töötanud selleks pikka aega ja teab, mida ta teeb? Aitäh!

Enn Eesmaa
Ka see vastus on kõlanud õige mitmes variandis. Oudekki Loone on öelnud seda, mis ta on öelnud. Me kõik ju ei suuda jälgida kõigi Riigikogu liikmete kunagi antud intervjuusid ja lausungeid, seda enam, et nüüd on ju kõik ka hoopis teistel elektroonilistel tasanditel. Meie lähtume sellest, mida ta on öelnud nüüd viimasel ajal ja ka väliskomisjonis. Kordan: sellist pretsedenti ei ole kunagi olnud, et on kutsutud delegatsiooni liige väliskomisjoni juurde, et ta saaks oma seisukohti avaldada ja ka vastata küsimustele. See ei tähenda seda, et see, mida me oleme nüüd teinud, oleks äärmiselt ... Kuidas öelda? Tavatu on ta kindlasti, jah, kuid mitte sisuliselt. Kui tekivad küsimused, siis tuleb neid esitada, kui tekivad seisukohad, siis tuleb neid avaldada. Välispoliitika, väliskomisjoni istungi juhatajana nii mina kui ka Marko Mihkelson on alati jälginud seda, et need seisukohad ja küsimused saaks alati väljendatud. Selline on praegune seisukoht. Nagu ma mainisin, oli kaks hääletust ja hääletustulemused olid sellised.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Priit Sibul, palun!

Priit Sibul
Aitäh, austatud spiiker! Hea komisjoni esimees! Ma arvan, et on väga põhjendatud kolleegide küsimused ja arutelud Oudekki Loone seisukohtade üle. Aga ma mäletan, kui kaitseminister oli Urmas Reinsalu ja ta tegi avalduse, et Eestis peaks olema NATO väed. Siis oli peaminister Ansipi nõunik Ants Laaneots, kes ütles, et selliste mõtetega ei tohi mängida ja vene karu ei tohi hirmutada. Kas te teate, kas Ants Laaneots on oma seisukohti muutnud? Ta esindab meid täna NATO Parlamentaarses Assamblees ja nüüd ma saan aru, et on kellelgi hirm, et neid seisukohti tekib sinna juurde. Aitäh!

Enn Eesmaa
Ants Laaneots andis oma vastuse. Ma usun, et ka väga kõrged militaarprofessionaalid, kelle hulka Ants Laaneots kahtlemata kuulub, teinekord täpsustavad oma seisukohti ja arvamusi. Nii et selleski ei tule näha midagi erakordset, rääkimata siis sellisest inimesest, kes on tsiviilisikuna asunud, ja mitte esimest korda, NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsioonis neid asju ajama.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh, hea juhataja! Ettekandja! Ma siin mõtlen, et inimese väärtused ja hoiakud kujunevad pika aja jooksul õpitu-kogetu pinnalt. On üsna ebausutav, kui Oudekki Loone varasemate avalike väljaütlemiste taustal siis te väidate täna, et komisjonis tema kinnitus, et ta püsib nüüd siis tema jaoks siis uuel kursil, Eesti jaoks siis püsival välispoliitilisel kursil. See ei ole usutav. Lihtsalt inimene ei muutu, inimene ei tööta niimoodi. Ja küsimus on mul tegelikult selle kohta, kas Keskerakonna fraktsioon esitades Oudekki Loonet oleks võinud varasemalt ennetada ja paluda või seada ka tingimuseks, et ta siis ka avalikult oma varasemaid väljaütlemisi kas ümber lükkab, ümber sõnastab või avab siis natukene, kes on tema ise ja millised on tema väärtused ja hoiakud ka välispoliitilistes küsimustes. Kas te tegite seda? Mis juhtus?

Enn Eesmaa
Mõne võrra vanema inimesena ma kinnitan teile, et oma elu jooksul inimene muudab paljudes asjades oma seisukohti, mis puudutab ennekõike ellusuhtumist ja paljusid teisi momente. Nii et selles mõttes me kõik areneme, muutume targemaks – kahtlemata mitte kõik, aga põhiloomus on selline. Mis puudutab Oudekki Loone kandidatuuri, siis fraktsioon teab ju seda juba ammu, et Oudekki näol on tegemist inimesega, kes huvitub välispoliitikast, kellel on alati oma seisukohad. Ja kui ta meile kinnitab, et need seisukohad ühtivad antud juhul Eesti riigi välispoliitikaga, siis on vist isegi natukene imelik, kui fraktsioon teda ei usuks, ei usaldaks ega annaks võimalust. Ma rõhutan just seda viimast: anda võimalus seda tööd edasi teha, nüüd uuel tasandil. Kuid, nagu ta ise ütleb ja mina kordan, delegatsiooni otsused sünnivad praktiliselt konsensusega. Need seisukohad räägitakse läbi. Ja ma nimetasin neid delegatsiooni liikmeid, kellega Oudekki Loone neid küsimusi hakkab arutama ja ühistele seisukohtadele jõudma. Minu fantaasia tõrgub arvamast seda, et kui mõni seisukoht on selline, mis on tugevasti Eesti välispoliitilise kaitsealase positsiooni vastu, siis näiteks Ants Laaneots ei paneks seda tähele ega ütleks välja oma argumenteeritud arvamust, täpselt samuti ka Isamaa delegatsiooni liige.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ants Laaneots, palun!

Ants Laaneots
Aitäh! Ma olen ülimalt imestunud, et Isamaa esindaja võis sihukest valetamist siin kõigi ees välja kanda. Tuletan teile meelde, et esimest korda mina peastaabi ülemana olin 1992. aasta suvel NATO-s ja 1992. aastal võeti ka poliitiline otsus Eestis vastu saada NATO liikmeks, millega mina ka vahetult olin ka seotud tol ajal. 2006. aastal määrati mind Kaitseväe juhatajaks, kus ma ülima ebameeldivusega leidsin, et tegelikult igasugune operatiivkdokumentatsioon Kaitseväes puudus, süsteem kui selline Kaitsevägi puudus. Tuli uuesti alustada n- ö seda struktuuri ja süsteemi, juhtimissüsteemi eelkõige, ülesehitamist. Samal ajal ka...

Esimees Henn Põlluaas
Palun küsimus!

Ants Laaneots
... partneritele NATO-s, kes vaatasid meile ülevalt alla, eelkõige USA ja Suurbritannia, ütleme, Saksamaast ma ei räägi, tõestada ära tegelikult, et meie Kaitsevägi on sama per capita võrdväärne nendega kui mitte parem, see oli ... osalus tegelikult.

Esimees Henn Põlluaas
Palun küsimust!

Ants Laaneots
Ja nüüd tullakse siis siin midagi rääkima, mille tegelikult 2013. aastal ... (Sumin saalis.) Sõjaaja koosseisud, mis olid määratud 42 000 meheliseks, keerati 25 0000 peale ...

Esimees Henn Põlluaas
Lugupeetud Riigikogu liige, te olete juba enam kui pool minutit oma aega ületanud.

Ants Laaneots
Ja hakkas kõik otsast pihta, kuna ringkonnad kaotati ära. Ma pean ennast õigustama ilmselt. Nii et ma ei saa aru Isamaast üldse. (Naer saalis.) Kas nad toetavad nüüd Oudekki Loonet või kritiseerivad Reformierakonda?

Enn Eesmaa
Kuna küsimust ei olnud, siis ma kasutan juhust ja ei vasta. Kuid mul on natukene hea meel, et meil on nüüd kahe inimese personaalküsimus saalis.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Riigikogu juhatajal on võimalus ka mikrofon sulgeda, kui Riigikogu liikmed rikuvad meie kõikide poolt vastu võetud reegleid. Paluks ajapiirangutest kinni pidada! Aga järgmisena, Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich
Aitäh! Te ütlesite siin enne Riigikogu põhjendatud murelikele küsimustele vastates, et eks seda näitab aeg. Mina olen selles mõttes ettevaatlik, et ma ei tahaks, et aeg näitaks meile mingeid murelikke tulemusi. Kas teie olete selle eelnõu suhtes ja nimetamiste suhtes täielikult muretu?

Enn Eesmaa
Tänapäeva maailmas on vist täielikult muretu olla võimalik väga vähestes küsimustes, tõenäoliselt poliitika ja välispoliitika ei kuulu nende hulka. Öeldes, et seda näitab aeg, mõtlesin ma täpsemalt seda, et kas Oudekki Loone käitumine, otsused, sõnavõtud NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni juhina on kooskõlas nende, ma ütleksin, lubadustega, mida ta on nüüd viimasel ajal esitanud. Juhul, kui nad ei ole ühtivad, siis – kordan seda, mis ma ütlesin – meil on kolmeliikmeline delegatsioon, pluss veel asendusliikmed. Arvestades neid inimesi, ma olen täiesti kindel, et selline väga erinev esinemisstiil või lausungite laad ei leia väärilist tähelepanu ja siis korrigeeritakse juba meie delegatsiooni seisukohta. Ei ole tegemist diktatuuri kehtestamisega, mis on ju absoluutselt välistatud. Seda ma mõtlesin sellega, et aeg näitab.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Täna on väga palju kriitikat olnud Oudekki Loone osas seoses tema kunagiste väljaütlemistega. Aga te olete ka väga kenasti öelnud seda, et aja möödudes inimeste väärtused ja arusaamad ka muutuvad. Ma ei tea nüüd ausalt öelda seda, kui palju siin, ütleme, on poliitiliste vaadete ja põhimõtete muutusi olnud, aga teie kui vanem olija oskate äkki öelda, kui palju siin saalis on olnud neid inimesi, kes on kandnud taskus Nõukogude Liidu kommunistliku partei piletit ja on vandunud olla truu sellele, kuid valdavalt sellele on nad rahva hulgas lugupeetud inimesed ja Eesti esindajad. Aitäh!

Enn Eesmaa
Kahtlemata see arv on üsna suur, läbi aastate. See väheneb pidevalt, kuna peale tulevad uued põlvkonnad. Ka Eesti tippjuhtude hulgas on olnud neid, kes on kunagi kuulunud komparteisse, kuid Eesti riiki on juhitud alati õiges suunas, mis tõestab ainult seda, et inimeste vaated täiesti vabas ühiskonnas on sageli teistsugused kui ühiskonnas, mis ei ole vaba.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Jaak Juske, palun!

Jaak Juske
Austet istungi juhataja! Hea ettekandja! Te olete korduvalt rõhutanud, et Oudekki Loone on lubanud järgida Eesti välispoliitilist kurssi. Oletame, et me täna valime ta selle olulise delegatsiooni juhiks. Kui nüüd proua Loone peaks aga tegema mõne avalduse, mis läheb vastuollu Eesti välispoliitilise kursiga, kas te olete valmis siit auväärt Riigikogu puldist kinnitama, et te sel juhul teete ettepaneku Riigikogule kutsuda Oudekki Loone tagasi delegatsiooni juhi kohalt? Aitäh!

Enn Eesmaa
See peab olema küll väga drastiline lausung, aga ükski lausung tänapäeva maailmas ei jää tähelepanuta. Kõigepealt, delegatsiooni liikmed, siis erakondade, fraktsioonide esindajad ja kaugeltki mitte viimses rollis ei ole tänapäeval Eesti meedia. Seda kõike jälgitakse. Kuid see, et ma usun ja loodan, et need lausungid ja seisukohad, mida Oudekki Loone on öelnud lähiajal ja ka täna kinnitanud, et ta saab käituma vastavalt sellele. Juhul kui ei, siis neid võimalusi kritiseerida, oma arvamus välja öelda kuni reljeefsete ettepanekuteni on ennekõike fraktsioonil ja kaugeltki mitte viimses järjekorras ka delegatsioonide ja välisdelegatsioonide tööd koordineerival väliskomisjonil, mis, nagu ma olen öelnud, koosneb kõigi erakondade esindajatest pluss Raimond Kaljulaid. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad ja sõnavõtu pikkus on 5 + 3 minutit. Esimesena palun siia Valdo Randpere Reformierakonna nimel. Palun! Kolm minutit lisaaega.

Valdo Randpere
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Iseenesest on mõnes mõttes täitsa arusaamatu, et mitte öelda piinlik, kuidas me oleme sellisesse olukorda sattunud. Me oleme sattunud olukorda, kus me peame siin avalikult kritiseerima ühte kolleegi, mis ei ole kunagi hea toon, mida me hea meelega väldiks. Me oleme sattunud olukorda, mida võiks tegelikult kirjeldada kui seda, et, ma ei tea, kas me ei hooli, me oleme ükskõiksed või me ei saa enam aru, mis vahe on sobilikkusel ja mittesobilikkusel.
Ükskõiksust näitavad minu meelest praegusel hetkel välja fraktsioonid, kes esitavad järjest – see ei ole esimene kord, järgmine nädal tuleb järgmine inimene siin ühe delegatsiooni liikmeks nimetamisel teemaks –inimesi, kes tegelikult nendele kohtadele ei sobi, kuna nad ei jaga neid seisukohti, mida nad peaks tegema, kui nad Eestit esindaksid nende delegatsioonides. Praegusel hetkel siis jutt käib ju konkreetselt Oudekki Loonest.
Ma ütlen, et mul on isegi natukene piinlik ja raske, sest mul ei ole mitte midagi selle vastu, et Oudekkil on selline maailmavaade, nagu tal on. Eesti on demokraatlik riik, Oudekki tahab omada seda maailmavaadet, see on okei. Mulle meeldib temaga isegi vaielda sel teemal. Aga mulle ei meeldi see mõte, et selline maailmavaade esindab Eestit NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni juhina. Miks? Mulle iseenesest ei meeldi ja meeldivad paljud asjad elus. Mulle meeldib tavaliselt peast rääkida, aga selleks, et olla täpne, ma võtsin mõned tsitaadid, et jumala pärast mitte liiga kellelegi teha. Ja kui ma katsun nüüd süstemaatiliselt läheneda asjale ja räägin asjadest, mis Oudekkile ei meeldi, mis ei meeldi neile inimestele, kes varsti Oudekki poolt hääletavad, ja mis Oudekkile meeldib. Siis hakkame peale sellega, mis siis Oudekkile ei meeldi. Oudekkile ei meeldi see, kui NATO vägede suurust Eestis suurendada, Oudekkile ei meeldi see, et kaitsekulutusi tõstetaks 2%-st kõrgemale. Oudekkile ei meeldi see, et Eesti ei toeta Euroopa Liidus Venemaa sanktsioonide lõpetamist. Need on need asjad, mis talle ei meeldi. Oudekkile ei meeldi see, kui Venemaad nimetatakse Ida-Ukraina konfliktis agressoriks. Me saime seda väga hästi kogeda viimasel väliskomisjoni istungil, kus Oudekki sai sellesisulise otsese küsimuse Marko Mihkelsoni käest. Ja ei tulnud üle huulte seda, et Venemaa on agressor selles konfliktis. Käis mingi svammel, ütleme – see ei ole eestikeelne –, käis mingi segane jutt teemal, kuidas Ukrainas on kodusõda, Venemaa ei ole agressor, sest sõda ei käi ju Venemaa territooriumil ja mida iganes veel. Oudekkile ei meeldi see, et Ukraina ei ole valmis Venemaa tingimustel rahu sõlmima. Tema arvates peaks Ukraina föderaliseeruma ja deklareerima, et ta loobub pürgimast NATO liikmeks, siis võiks tulla rahu. 
Aga kui me vaatame siis ka, mida on arvanud need inimesed Oudekki ütlemistest ja tegemistest, kes tema poolt, nagu öeldud siin, varsti hääletama hakkavad või siis neile lähedal seisvad inimesed, siis mitte väga ammu ütles peapiiskop Viilma järgmist: "Loone toetuskiri on Eesti ajaloo ja rahva suhtes reeturlik." "Peapiiskop Viilma arvamusel õngitseb keskerakondlane riigikogu saadik Oudekki Loone Eestit ja eestlasi natsidena maha müües endale valimisteks sovjetiaega tagaigatsevate muulaste hääli." Seda ütles ta selle peale, kui Oudekki saatis toetuskirja Kreeka väga vasakpoolsele valitsusele, kes keeldus alla kirjutamast kommunismikuritegusid hukka mõistvat deklaratsiooni. See oli Oudekki arvates kiiduväärt tegu.
Urmas Reinsalu. Kui rääkida nüüd, et Oudekkil siis viimasel aja vaated on muutunud, paar kuud tagasi Urmas Reinsalu ütles järgmist: "Tallinna taasokupeerimine ei toonud Eestile vabadust, vaid pool sajandit väldanud nõukogude okupatsiooni. Tallinna taasokupeerimise tähistamise saluudiga pidupäevana ei ole aktsepteeritav. Riigikogu asendusliige Keskerakondlane Oudekki Loone sõnul aga ei tasu pidustustest välispoliitilist joont otsida. See on suurejooneline teise maailmasõja võidu tähistamine ja ma arvan, et puhtalt sisepoliitiline samm." Nii ütles Oudekki. Halleluuja!
Mis siis komisjonis veel juhtus? Naljaks oli vaadata. EKRE esitas teravaid küsimusi, ei saanud neile teraseid vastuseid, konstateeris lõpuks, et küsimärgid jäid ülesse, aga toetame ikka. Isamaa on küll igavene, aga kahjuks Mihhail Lotmani kohalviibimine väliskomisjonis ei olnud igavene. Ja nii kui Mihhail oli välja läinund koos oma kriitilise seisukohaga, tuli vähem kriitiline Heiki Hepner ja toetas Oudekki Loone nimetamist NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhiks. Keskerakond loomulikult toetab. Kuule, erakond, kellel on Ühtse Venemaaga leping ja kes ei suuda sellestki lahti öelda, misasja, nende valulävi läheb ikka nii palju madalamalt, et siin mingi NATO delegatsioon ei ole üldse probleem.
Aga vaatame siis, mis Oudekkile ka meeldib, Oudekki on sage külaline, et mitte stammkunde Sputniku juures. Seejuures õigustab ta seda sellega (tsitaat): " Ma tõesti ei ole uurinud, kes täpselt Sputnikut rahastab ja mida nad iga päev ütlevad." Ma arvan, et Oudekki on kui mitte maailmas, siis siin saalis küll ainuke inimene, kes ei tea, kuidas Sputnikut rahastatakse. Nagu juba nimetatud, Oudekkile meeldib saata Kreekale toetuskirju, kui Kreeka keeldub kommunismikuritegusid hukka mõistmast. Oudekkile meeldib ka igal aastal käia pronkssõduri juures oma valijatega kohtumas. Lillede ja lauluga tähistamas midagi, mida tema nimetab, et teine maailmasõda lõppes liitlaste võiduga ja punkt. Minu jaoks ei ole see punkt. Minu jaoks lõppes teine maailmasõda liitlaste võidu ja Eesti taasokupeerimisega. Ja see on see suur vahe, sealt hakkab see veelahe peale, kuidas me vaatame NATO-le, kuidas me vaatame Venemaale, kuidas me suhtume sellesse. Ja kui keegi inimene läheb mingisse organisatsiooni, siis ta silmad peavad põlema, ta peab tahtma seda tööd teha, mitte et tal on lapsehoidjad, kes äkki muudavad ta seisukohti, mitte et ta lubab midagi teha. Kui mina lähen ja ostan valge padjapüüri ja lõikan sellesse augud, ega ma ei muutu sellega Ku Klux Klani liidriks Eestis. Sellest ei piisa, mu eelmised seisukohad ei toeta seda. Minust ei saaks mitte kunagi mingi Varro Vooglaiu sihtasutuse juhti, sest mu seisukohad ei toeta seda, ma ei suuda seda esindada. Minu meelest oleks ausalt öelda õigem, Oudekki, kui sa võtaks oma kandidatuuri ise maha ja ütleks, et sa loobud – pärast seda, kui kolleegid on su silmad avanud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kuna ettekandja mainis Mihhail Lotmani, siis on Mihhail Lotmanil vastavalt tema soovile õigus kaheminutilisele repliigile. Palun!

Mihhail Lotman
Aitäh! Kuna ma pärast Oudekki Loonet olen muutunud siin peaaegu et sama oluliseks kangelaseks selles arutelus, siis ma tahan õiendada paar asja. Esiteks see, et mina ei osalenud hääletusel komisjonis, oli seotud sellega, et komisjoni aeg lükkus pool tundi edasi ja mul oli kokku lepitud raadios esinemine. Ma ei saanud sinna hiljaks jääda, kuna tegemist oli otse-eetriga. Nii et siin mingit vandenõu ei ole.
Mis puudutab aga komisjonis arutletut, siis esiteks ma tahan tunnustada Enn Eesmaad, kes väga korrektselt juhib seda rasket komisjoni, ja teiseks ma tahan ka öelda paar sõna Oudekki Loone kaitseks. Ei ole nii, et kui ta nüüd satub selle komisjoni eesotsa, kandidaadiks komisjoni juhtima, siis ta vaated üleöö muutusid. Ta ei ole selline tuulelipp ja ka komisjonis ei öelnud ta kordagi, et ta vaated NATO suhtes on muutunud. Ta ütles midagi muud, ta ütles, et ta lubab seal esitada Eesti valitsuse seisukohti, aga mitte enda seisukohti, mis on muutunud. Ma ei tea, kas tal on mugav seal olla, äkki me päästaks teda sellest halvast olukorrast. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ja järgmisena paluks siia kõnepulti Oudekki Loone Keskerakonna nimel. Palun!

Oudekki Loone
Head kolleegid! Kõigepealt aitäh kõigile, kes mind toetavad ja kes on tegelikult ilmselgelt näinud, kuidas ma kaks aastat selles NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsioonis olen töötanud! Ja mul on hea meel, et mitte keegi ei ole kunagi ühtegi etteheidet selles osas teinud, pigem isegi vastupidi.
Mida siis NATO Parlamentaarne Assamblee teeb? Seal NATO liikmed, vaatlejad teevad omavahelist koostööd kaitse- ja julgeolekuküsimustes, jälgivad, et just ka parlamentaarsel tasemel oleks meie kaitse- ja julgeolekupoliitikas, et me räägiksime ühte keelt, et me teaksime, mida erinevates kohtades mõeldakse. Seal kaitstakse Eesti välispoliitilisi huve, esindatatakse Eesti julgeolekupoliitilisi seisukohti, koostatakse raporteid, resolutsioone päevakajaliste julgeoleku- ja kaitseteemaliste probleemide üle. On assambleed, üritused, komisjonid, ülevaated – kõigis neis ma olen osalenud. Võib-olla kõige tugevamalt osalesin, ütleme, majandusdimensiooni küsimustes ja uuesti loodud, Madeleine Mooni poolt loodud sellises hariduskomitees, kus arutati, et kuidas me võiksime rääkida, mis on parlamendisaadiku roll NATO tegevuste ulatuse, sellise toimimise tutvustamisel ka oma elektoraadile. See on ka üks, kus ma arvan, et ma ka edaspidi jätkan.
Kui küsida üldiselt, kuhu NATO võiks minna, ka tulevikupool, siis kindlasti NATO väga oluline roll on, ütleme, selline omavaheline liikmesriikide siis omavahelise koostöö tugevdamine, üksteise tehnoloogiatest õppimine, info jagamine.
Et kui kriitilist poolt vaadata, siis ma arvan, et need suundumused, mida nii mõnedki liikmed on väljendanud, et NATO peaks kuidagi laiendama, et NATO vihmavari peaks kuidagi globaalne olema, siis selle suhtes ma kindlasti olen kriitiline, ma arvan, et see ei ole ka Eesti huvides. Et NATO on loodud Euroopa kaitseks ja peaks eelkõige siis püsima Euroopa dimensioonis ja see on ka see, mis on eelkõige Eesti huvides. Meil on siin väga palju iseenda küsimusi, mida tuleb lahendada.
Nüüd tulla Eesti välispoliitika juurde, siis võib-olla tuletaks kõigile meelde, et Eesti välispoliitika ei ole kuskilt antud. Seda ei kirjutata meile ette, isegi eelmised Reformierakonna valitsused ei ole saanud seda meile ette kirjutada. Eesti välispoliitika kujuneb, kujundatakse meie kõigi poolt, ka meie kõigi poolt siin saalis. Ja selleks, et kujundada poliitikat, me peame omavahel rääkima.
Kui see saal kunagi kujundati, see kujundati parlamendi saaliks. Kui te tähele panete, siis selle saali siekujunduses on väga palju kolmnurki. Need kolmnurgad sümboliseerivad seda, et igal probleemil on rohkem kui kaks nurka. On vähemalt kolm. Ja see saal on koht, kus iga probleemi kõik nurgad läbi arutatakse, see kehtib ka välispoliitika kohta. Ka välispoliitikas tuleb olukorrad läbi arutada, meie positsioonid läbi arutada, läbi vaielda, vaadelda kõiki erinevaid nurki ja siis kujundada ühtne seisukoht, mis kaitseb Eesti huvisid. Ja siis, kui me oleme riigisiseselt need küsimused läbi vaielnud, leidnud selle kolmnurga, mis meid ühendab ja mis on Eesti kui terviku huvides, siis me lähme koos välja ja kaitseme seda. Ja see on ka meie delegatsioonide mõte olnud. Me töötame koos, me vaidleme nurgad selgeks, meil on tihti erinevates küsimustes erinevaid arvamusi, muuhulgas mitte ainult välis- ja kaitsepoliitikas. Kui me vaatame näiteks suhtumist Euroopa rahapoliitikasse, me ka siin näeme, et meil on palju eri seisukohti. Me vaidleme need selgeks ja siis me lähme välja ...

Esimees Henn Põlluaas
Kas on lisaajasoovi? Kolm minutit, palun.

Oudekki Loone
Ja siis me välja ja kaitseme neid, aga see ei tähenda, et me riigi sees ei vaidleks, see ei tähenda, et meil ei võiks olla erinevaid seisukohti. Peakski, sest kui me kõik riigi sees oleksime ka igas asjas ühel arvamusel, see oleks üks teine riik. Sellises riigis ma küll ei tahaks elada. Aga demokraatlikus ühiskonnas, ma arvan, et me kõik oskame, me kõik saame aru, kui sa vaidled, esitad, kuulad, kui lõpuks konsensust ei tule, siis me mõnikord hääletame. Ja siis see seisukoht on kujunenud ja siis, kui me lähme välja, siis me esindame seda. Ma olen seda seni oluliseks pidanud, seni NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsioonis on see töö ka nii käinud. Ma ei näe mingit põhjust selle muutmiseks ja ma usun, et see delegatsiooni koosseis, mis meil täna kinnitatud saab, on üks väga-väga hea delegatsiooni koosseis ja me esindame Eesti huvisid suurepäraselt. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kuna eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 85 OE lõpphääletus, siis lähemegi selle juurde. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Lärm saalis.) Jah, õige, aitäh! Teeme saalikutsungi!
Ma loodan, et kõik, kes soovivad hääletada, on nüüd saali jõudnud ja teil kõigil on võimalus avaldada enda toetust või mittetoetust käesolevale eelnõule.
Panen eelnõu 85 OE lõpphääletusele. Palun kujundada seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Aitäh! Eelnõu poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu 33, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 85 OE on vastu võetud ja istung on lõppenud. Aitäh!

Istungi lõpp kell 11.12.