XIV Riigikogu stenogramm
II istungjärk
Kolmapäev, 06. november 2019, kell 14:00

Toimetamata

SisukordNool

14:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 7. töönädala kolmapäevase istungiga. Ja Riigikogu liikmetel on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti põhiseaduse § 37 ütleb, et igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Kahjuks on nii, et see kõige eestikeelsem õpetus ehk õppimine eestikeelses koolis ei saa riigi poolt piisavalt tuge ja ta ei saa seda tuge just nende jaoks, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Riik toetab eesti keele õpet vene koolides ja lasteaedades, ta toetab keelekümblust, ta toetab uussisserändajaid, sealhulgas ka neid Eesti lapsi, kes on õppinud mõned aastad välismaal, aga ta ei toeta neid noori ja lapsi, kes lähevad eestikeelsesse kooli. See on suur probleem, nende laste hulk, osakaal on väga kiiresti kasvanud, väga mitmed koolid on sellega hädas, eriti Ida-Virumaal. Aga probleem on näiteks ka Valgas ja nagu ma kuulsin, ka Saares, kus kutseõppeasutustesse tulevad noored teisest Eesti otsast, aga nad ei oska piisavalt eesti keelt. Reformierakonna 19 liikme nimel esitan arupärimise haridus- ja teadusminister Mailis Repsile küsimustega, mis puudutavad just nimelt seda teemat. Mida plaanitakse teha, et seda probleemi lahendada? Kas on valmimas süsteemne toetusprogramm ja millist rahalist tuge minister sellele näeb? Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Rohkem arupärimiste ja eelnõude üleandmise soove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Riigikogu juhatus menetleb seda Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel.
Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohale registreeris 88 Riigikogu liiget, puudub 13. Tänases päevakorras on meil 16 päevakorrapunkti.

1. 14:03 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Esimene päevakorrapunkt on energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole, läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusel Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 89 Riigikogu liiget. Vastu ja erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

2. 14:06 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu (63 OE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu (63 OE) teine lugemine. Ja ma palun ettekandjaks, riigikaitsekomisjoni liige Madis Milling.

Madis Milling
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma k.a 21. oktoobri istungil. Sellel istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Käesoleva aasta 5. novembril toimus riigikaitse- ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaapi, kus Kaitseväe esindajad andsid ülevaate ka missioonide piirkondades toimuvast. 
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Juhtivkomisjonina riigikaitsekomisjon eelnõule keelelisi täpsustusi ei teinud. Lähtudes asjaolust, et UNIFIL-is osalemine aitab kaasa julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamisele nii Lähis-Idas kui ka mujal maailmas ning ÜRO missioonidel osalemine tuleneb ka ÜRO Eesti liikmesusest, otsustas riigikaitsekomisjon oma k.a 21. oktoobri istungil (konsensusega): esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 6. novembriks. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon (konsensusega): teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Kuna eelnõule muudatusettepanekuid esitatud ei ole, siis me saame minna kohe lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse " Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu (63 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.

3. 14:11 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste  kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia" eelnõu (64 OE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia" eelnõu (64 OE) teine lugemine. Ettekandja riigikaitsekomisjoni liige Alar Laneman.

Alar Laneman
Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Käesolev eelnõu esitati Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule käesoleva aasta 10. septembril, esimene lugemine oli 25. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli käesoleva aasta 9. oktoober kell 17.15, eelnõule väljastpoolt juhtivkomisjoni ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma käesoleva aasta 21. oktoobri istungil ja sellel istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks muudatusettepaneku, eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja.
Käesoleva aasta 5. novembril toimus riigikaitse- ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaapi, kus Kaitseväe juhataja andis ülevaate missioonide piirkondades toimuvast.
Keeletoimetaja soovitusel tegi riigikaitsekomisjon eelnõu punktis 1 ühe keelelise täpsustuse, lisades pärast sõna "sätestatud" sõna "Kaitseväe". See täpsustus ühtlustab eelnõu teksti sõnastust teiste Kaitseväe osalusega missioonide eelnõude sõnastusega.
Muudatusettepanek. 26. septembril 2019 ehk päev pärast arutuse all oleva eelnõu esimest lugemist Riigikogus pikendas Euroopa Liidu Nõukogu oma otsusega EUNAVFOR Med/Sophia missiooni mandaati kuni 2020. aasta 31. märtsini. Lähtudes eeltoodust, Riigikogus eelmisel aastal toimunud sama missiooni eelnõu menetlusest ja riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadi juhataja soovitusest esitas riigikaitsekomisjon konsensusega eelnõule ühe muudatusettepaneku. Muudatusettepaneku kohaselt saab Eesti Kaitsevägi EUNAVFOR Med/Sophia missioonil osalemist jätkata vaid Euroopa Liidu Nõukogu mandaadi olemasolul. Eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid eelnõule tehtud keelelist täpsustust ja muudatusettepanekut. Eelnõu teise lugemise tekstis on keelelised täpsustused ja muudatusettepanek allajoonituna eristatavad.
Tulles eelnõu põhieesmärgi juurde, siis märgin, et osaledes solidaarselt teiste Euroopa Liidu riikidega sellel missioonil, aitame kaasa Euroopasse suunduva illegaalse migratsiooni tõkestamisele.
Tulenevalt eeltoodust tegi riigikaitsekomisjon oma k.a 21. oktoobri istungil konsensusega järgnevad menetluslikud otsused ja ettepanekud. Esiteks, esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda, teiseks, teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule on esitatud ka üks muudatusettepanek, selle on esitanud riigikaitsekomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Juhtivkomisjon ettepanek on viia läbi ka eelnõu 64 OE lõpphääletus ja me läheme selle lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia" eelnõu (64 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.

4. 14:18 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (65 OE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (65 OE) teine lugemine. Ettekandja, riigikaitsekomisjoni liige Anneli Ott, palun!

Anneli Ott
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 10. septembril. Esimene lugemine toimus k.a 25. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 9. oktoober kell 17.15 ja esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma k.a 21. oktoobri istungil ning kiitis konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Käesoleva aasta 5. novembril toimus siis Kaitseväe ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaapi, kus Kaitseväe esindajad andsid ülevaate missioonidest piirkondades. Eelnõu alusel otsustakse kuni viie kaitseväelase osalemise jätkamine NATO missioonil NMI Iraagis.
Ja siis menetluslikud otsused: k.a 21. oktoobri istungil otsustas riigikaitsekomisjon (konsensusega) esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 6. novembriks, lisaks otsustas riigikaitsekomisjon (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja, teile ei ole küsimusi. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõule esitatud ei ole, me saame minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (65 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.

5. 14:22 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu (66 OE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane viies päevakorrapunkt. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu (66 OE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Ants Laaneotsa!

Ants Laaneots
Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Antud eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 10. septembril. Esimene lugemine toimus k.a 25. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli k.a 9. oktoober kell 17.15, ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma käesoleva aasta 21. oktoobri istungil ning kiitis konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Käesoleva aasta 5. novembril ehk siis eile toimus riigikaitse- ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaapi, kus Kaitseväe esindajad Kaitseväe juhataja näol andsid ülevaate missioonidest erinevates piirkondades ja sellest, mis seal toimub. Antud eelnõu alusel otsustatakse kuni 20 Eesti kaitseväelase osalemise jätkamine Ameerika Ühendriikide juhitaval ISIL-i vastasel rahvusvahelisel operatsioonil Inherent Resolve, mis kõlab eesti keeles "vankumatu tahe".
Menetluslikud otsused. Oma käesoleva aasta 21. oktoobri istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 6. novembriks. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soove ei ole. Saame minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu (66 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.

6. 14:27 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (67 OE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kuues päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (67 OE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks, riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert.

Johannes Kert
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, daamid ja härrad! Antud eelnõu kohta on mul öelda järgmist. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma k.a 21. oktoobri istungil. Sellel istungil kiitis riigikatisekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Käeoleva aasta 5. novembril toimus riigikaitse- ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaapi, kus anti ülevaade missioonide piirkondades toimuvast. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 9. oktoobriks ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Ka juhtivkomisjonina riigikaitsekomisjon eelnõule keelelisi täpsustusi ei teinud. ÜRO liikmesriigina aitab Eesti kaasa rahu saavutamisele kriisipiirkondades. Eesti osaleb aktiivselt ÜRO missioonidel, mis on kooskõlas meie välis- ja julgeolekupoliitilise otsusega suurendada nähtavust ÜRO-s. Välismissioonidel osalemine on üks olulisemaid välis- ja kaitsepoliitika vahendeid. Tulenevalt eeltoodust otsustas riigikaitsekomisjon oma k.a 21. oktoobri istungil (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole ja me saame minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (67 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.

7. 14:32 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (68 OE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Seitsmes päevakorrapunkt. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (68 OE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Leo Kunnase!

Leo Kunnas
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu esitas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 10. septembril, eelnõu esimene lugemine toimus 25. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, ehk 9. oktoobriks kella 17.15-ks ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist 21. oktoobri istungil. Keeletoimetaja soovitusel tegi riigikaitsekomisjonis eelnõu punktis 1 mõned keelelised täpsustused: jäeti välja sõna "sätestatu", mille tulemusena muutus sõnade järjekord ja sõna "peatüki" käändelõpp. Need täpsustused ühtlustavad eelnõu teksti sõnastust teiste Kaitseväe osalustega operatsioonide eelnõude sõnastustega.
Eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid eelnõule tehtud riigikaitsekomisjoni keelelisi täpsustusi.
Sellel istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. 21. oktoobri istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 6. novembriks, ka otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. See on kõik. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Kunnas! Ma vaikselt lootsin, et ehk teie kirjamehena veidi redigeerite seda kohutavat formalismi ja kantseliiti, mis nüüd juba umbes kümnes kord kõlab sealt puldist. Tegelikult tahaks teada sisust ja vähem kuulata neid formaalseid korduvaid-korduvaid sõnu. Aga mu küsimus on mitte päris selle eelnõu kohta, vaid üldiselt. Te oleksite võinud natukene üritada samadel ainetel rääkida. Juhtusin esmaspäeval kuulma teie pinginaabrit siin puldis tühjale saalile kõnet pidamas sellest, kuidas üks välismissioon on üks suur kolonialistlik akt ja veel midagi. Ma ei jäänud küll kuulama, aga see jahmatas. Öelge, kas komisjonis või teil fraktsioonis on samasugused diskussioonid, et Eesti käib kolonialistina välismissioonidel. Aitäh!

Leo Kunnas
Antud sõnavõtus väljendas meie fraktsiooni liige Ruuben Kaalep oma isiklikku seisukohta. Ehk siis selle Mali operatsiooniga seoses, kui te juba küsisite, siis loomulikult ma vastan. Selle osapooled. Ehk siis me toetame seal prantslasi ehk siis Prantsuse riiki, kes seda operatsiooni juhib. Prantslased on siin kompaniisuuruse üksusega, nad on mitu korda panustanud Ämaris. See on selge, et prantslasi me toetame tingimusteta. Aga teine osapool sellel operatsioonil on Mali relvajõud. Mali relvajõududega on kolm probleemi. Esiteks see, et sõjakuritegude suhtes nad ei ole puhtad poisid. Ehk siis, igas armees on sõjakurjategija, see on vältimatu, aga sõjakuriteod ei saa olla, ütleks niiviisi, tavaline praktika. Ja seal on veel kaks probleemi. Tuareegid, sellel konfliktil on oma etniline mõõde ja kahjuks on sellel konfliktil ka oma rassiline mõõde, sest lõunapoolsed hõimud on mustanahalised ja tuareegid teatud kontekstis on valgenahalised. Neid aspekte, neid kõlbelisi ja moraalseid aspekte selle operatsiooni puhul ei saa eirata, seetõttu on ka selle konkreetse Mali operatsiooni suhtes meil jäetud hääletamine vabaks.
Aga minu konkreetset operatsiooni käsitletavad puudutavad asjad. See operatsioon on selles mõttes erinev –ma seda tutvustasin teile ka eelmisel korral põhjalikult –, et see on mandaat operatsioonile, mida veel ei toimu. Ehk seda operatsiooni, mida see mandaat käsitleb, veel ei toimu ega seda ei planeerita ka ette. See on lihtsalt selleks juhuks, kui tekib Vabariigi Valitsusel äkiline vajadus saata sõjalisele operatsioonile, mida siis kas ÜRO, NATO, Euroopa Liit või mõni meie liitlasriik algatab ja kuhu me peame vajalikuks panustada oma osalusega. Seni ühtegi sellist mandaati me ei ole kasutanud ehk siis Vabariigi Valitsus siiani ei ole seda mandaati kasutanud. Me ei eelda ka seda, et nüüd valitsus seda kergekäeliselt kasutaks, aga selline võimalus 50 kaitseväelase näol – ehk see puudutab umbes rühma suurust üksust – on iga kord Vabariigi Valitsusele antud ja seda oleks mõistlik anda ka seekord.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole, muudatusettepanekuid eelnõule esitatud ei ole. Saame minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (68 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.

8. 14:41 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu (69 OE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu (69 OE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti.

Kalle Laanet
Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Tulenevalt siis meie kolleegi Jürgen Ligi ettepanekust proovin teha hästi kiirelt ja kompaktselt. Seda otsuse eelnõu arutati täpselt samadel kuupäevadel nagu ka eelnevaid eelnõusid. Muudatusettepanekuid ei esitatud. Lisan veel seda, et eile, 5. novembril siis toimus ka riigikaitse- ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaapi, kus siis Kaitseväe juhataja andis siis põhjaliku ülevaate kõikidest missioonidest. Jah, varasemalt oli riigikaitsekomisjon seda saanud, aga väliskomisjon just sai veel sellise lisaülevaate. Ja Eesti osalemine NATO reageerimisjõududes NRF-is (ehk NATO Response Force) tuleneb NATO-liikmelisusest. NATO reageerimisüksusi võidakse kasutada eelkõige NATO lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis. Seega on NRF-is osalemine otseselt seotud ka Eesti julgeolekuga. Ja sellest tulenevalt loomulikult teeb riigikaitsekomisjon konsensusega Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole, muudatusettepanekuid esitatud ei ole, saame minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu (69 OE.) Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.

9. 14:45 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu (70 OE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Üheksas päevakorrapunkt. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu (70 OE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Jaak Juske.

Jaak Juske
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Nii nagu ka eelmiste sarnaste eelnõude puhul, siis riigikaitsekomisjon arutas eelnõu samadel kuupäevadel ja tegi siis 21. oktoobril eelnõusse kolm väiksemat, vabandust, kaks väiksemat keelelist täpsustust, kus siis muudeti täpsuse huvides, selguse huvides sõnade järjekorda ja ühe sõna käändelõppu.
Nagu öeldud, siis ka eile komisjonid kohtusid Kaitseväe juhatajaga, kes just korduvalt rõhutas välismissioonidel osalemise tähtsust, mis aitab kindlustada meie liitlassuhteid ja eriti veel, eks ole, sellises keerulises piirkonnas nagu Malis, mis tõesti aitab tugevdada meie liitlassuhteid olulise NATO-partneri Prantsusmaaga, sest on ju Prantsuse üksus ka Eestis olnud ja on tulemas uuel aastal taas Eestisse.
Ja kokkuvõttes komisjon seda konkreetset eelnõu ka konsensuslikult toetas. Ja olgu veel näiteks öeldud, et siin kõnealusel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil osaleb kokku tervenisti 27 riiki. Ja pärast siis heakskiitmist otsustas ka komisjon panna eelnõu tänase istungi päevakorda teisele lugemisele ja on ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele ja palun seda toetada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Ruuben Kaalep, palun!

Ruuben Kaalep
Aitäh! Hea ettekandja! Tahaksin teilt küsida, et kas te olete kursis Mali režiimi poolt toime pandud sõjakuritegudega ja etnilise puhastusega Mali põhjaosas. Kui te olete kursis, siis kuidas te saate heaks kiita sellise režiimi toetamist, ja kui te ei ole kursis, siis miks te olete tulnud siia saali ette ettevalmistamata? Aitäh!

Jaak Juske
Aitäh küsimuse eest! Komisjon neid küsimusi ei arutanud, aga nagu eile rõhutas Kaitseväe juhataja, siis Eesti kaitseväelased, kes Mali operatsioonis osalevad, suhtlevad, on kontaktis valitsusvägedega ja tegelevad terrorismivastase võitlusega. Ja nagu ka eilsel kohtumisel Kaitseväe peastaabis teie hea koalitsioonipartner härra Lotman teile tõestas, siis maailm ei ole mustvalge, vaid ka olukord Malis on palju keerulisem ja kirjum. Ja veel kord: õhtu lõpus on Eestile head liitlassuhted Prantsusmaaga üliolulised. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Siin kolleeg Leo Kunnas nagu rääkis selle Mali taustast natukene, aga ma küsin, et kuidas teie kui sotsiaaldemokraat, kas te toetate siis mustanahaliste võitlust valgete tuareegidega selles konfliktis. Kuidas see on, milline on teie suhtumine sellesse tõsisesse etnilisse konflikti, millele te heakskiitu soovite saada praegu? Aitäh!

Jaak Juske
Aitäh! Pööran tähelepanu, et konkreetse eelnõu on esitanud Vabariigi Valitsus, kuhu ka teie erakond kuulub. Mina kannan siin ette komisjoni seisukohta, ei saa kommenteerida oma isiklike vaateid, aga olen korranud neid sõnu, mida ütles meile eile Kaitseväe juhataja. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Aitäh! Austatud ettekandja! Mul tehniline küsimus. Selle eelnõu esimese lugemise seletuskirjast ma loen välja, et kasutatakse või saadetakse kokku 20 kaitseväelast, et üks 10 läheb neid siis Euroopa Liidu väljaõppemissioonile Malis ja kuni 10 siis ka ÜRO rahutagamismissioonile sinnasamma Malisse. Aga siit teise lugemise otsuse eelnõust siis loen välja, et kuni 10 kaitseväelast Euroopa Liidu väljaõppemissioonile ja ÜRO rahutagamismissioonile Malis. Kumb siis õige on, 10 või 20? Aitäh!

Jaak Juske
Jah, ma tänan! Et veel kord, need numbrid on, eks ole, "kuni", et vastavalt vajadusele saab siis kaitsevägi sinna meie siis sõdureid saata. Ja minu teada on siis õige number, et kuni 10. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ruuben Kaalep, palun!

Ruuben Kaalep
Aitäh! Kas ma sain teie vastusest õigesti aru, et Mali režiimi sõjakuriteod ja põlisrahvaste allasurumine ei ole olulised teemad selles küsimuses, kuna maailm ei ole mustvalge? Aitäh!

Jaak Juske
Aitäh! Veel kord, ma pööran tähelepanu, et eelnõu esitas valitsus, kuhu kuulub ka EKRE. Ma arvan, et te peaksite omaenda valitsusliikmetele neid küsimusi esitama, miks nad selle eelnõuga täna on siia tulnud. Riigikaitsekomisjonis oli otsus üksmeelne seda eelnõu toetada, ka teie erakonna liikmed väga palavalt seda eelnõu toetasid. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule muudatusettepanekuid ka esitatud ei ole, läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu (70 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.

10. 14:53 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (71 OE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane kümnes päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahuvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (71 OE) teine lugemine. Ja ettekandjaks ma palun riigikaitsekomisjoni esimehe Andres Metsoja.

Andres Metsoja
Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, ka see otsuse eelnõu on siis üks missioonide paketi eelnõudest ja need menetluslikud kuupäevad on täpselt samad, sellepärast ma ei hakka neid ka teile uuesti ette lugema. Riigikaitsekomisjon tegi ühe normitehnilise täpsustuse antud eelnõusse ja see täpsustus viis sellega siis eelnõu teksti kooskõlla riigikaitse seaduse §-ga 34. Ja Kaitseministeeriumi ametnikud esindasid siis eelnõu esitajat ja nemad ka toetasid riigikaitsekomisjoni tehtud eelnimetatud täpsustust.
Antud otsuse eelnõu siis keskendub Eesti panusele ja see panus on kuni 24 kaitseväelast, st neljaliikmeline improviseeritud lõhkeseadmete vastaste tegevuse meeskond. Nende hulgas on kolmeliikmeline strateegilise kommunikatsiooni meeskond, viieliikmeline meedikute meeskond, õhutulejuht, neljaliikmeline miinituukri meeskond ja seitsmeliikmeline toetuselement. Oluline on ka mainida, et kavandatud kulu on ca 100 000 eurot, mis on kaetud Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest aastal 2020.
Riigikaitsekomisjon tegi siis menetluslikud otsused oma k.a 21. oktoobri istungil ja oli konsensuses esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks ja lisaks otsustas konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõule esitatud ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooni koosseisus" eelnõu (71 OE) teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.

11. 14:59 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu (72 OE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
11. päevakorrapunkt. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu (72 OE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Martin Repinski.

Martin Repinski
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 10. septembril. Esimene lugemine toimus käesoleva aasta 25. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 9. oktoobriks kella 17.15-ks ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut.
Riigikaitsekomisjon tegi eelnõu punktis 1 keeletoimetaja soovitusel mõned keelelised täpsustused, asendades lühendi "NATO" sõnadega "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon". Keeletoimetaja soovitusel asendati sõnad "nõustamis- ja väljaõppemissiooni" sõnadega "väljaõppe- ja nõustamismissioonil", selleks et otsuse eelnõu tekst ühtiks otsuse eelnõu pealkirjaga. Lisaks parandati sõnade käändelõppe ning komisjon jättis välja sõna "koosseisus". Eelnõu esindaja toetas täpsustusi.
Käesoleva aasta 5. novembril toimus riigikaitse- ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaapi, kus Kaitseväe esindajad andsid ülevaate missioonide piirkondades toimuvast. Kaitseväe tegevväelased jätkaksid arutluse all oleva Riigikogu otsuse eelnõu alusel panustamist NATO väljaõppe- ja nõustamismissioonil, mille olulisemaks eesmärgiks on Afganistani riiklike julgeolekujõudude õpetamine. Selleks antakse eelnõuga mandaat kuni 46 tegevväelasele, et Afganistan ei muutus taas rahvusvahelise terrorismi tugialaks. On oluline liitlasvägede kohapealne toetus Afganistani julgeolekujõududele. Missioonil osalemisega täidab Eesti oma NATO-liikmelisusest tulenevaid liitlaskohustusi.
Oma k.a 21. oktoobri istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 6. novembriks ehk tänaseks. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Muudatusettepanekuid ka eelnõule esitatud ei ole, läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu (72 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.

12. 15:04 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis" eelnõu (73 OE II)

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
12. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis" eelnõu (73 OE) teine lugemine. Ja ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni esimehe Andres Metsoja.

Andres Metsoja
Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eile peastaabis kohtumisel Kaitseväe juhatajaga sai ka Kaitseväe juhataja poolt välja öeldud see, et ilmselgelt on tegemist siis selle eelnõuga ehk kõige ohtlikuma eelnõuga ka selles mõttes, kus riskid meie võitlejatele on kõige suuremad.
Antud eelnõu on samuti esitatud siis Vabariigi Valitsuse poolt 10. septembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõule ühtegi muudatuse ettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esitamist teisele lugemisele ja keeletoimetaja soovitusel tegi riigikaitsekomisjon eelnõu punktis 1 ühe keelelise täpsustuse, millega täpsustati riigi nime – sõnad "Mali Vabariigis" asendati sõnaga "Malis". See täpsustus ühtlustab eelnõu teksti sõnastust, punkt 1 viiakse kooskõlla pealkirja ja punktiga 2 ning viib eelnõu kooskõlla ka Riigikogu otsuses 70 eelnõus sätestatud Mali riigi nimetusega. Samuti eelnõu esitajad olid selle keelelise täpsustusega nõus. Samal päeval siis kiitis riigikaitsekomisjon (samuti konsensuslikult) heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Veel kord käisime siis tõepoolest selle eile koos väliskomisjoniga üle ka peastaabis.
Eelnõus sätestatud operatsiooni lõppeesmärk on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab piirkonnariikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada. Ühtlasi tihendab panustamine Eesti ja Prantsusmaa strateegilisi ja poliitilis-sõjalisi suhteid ning parandab Eesti positsiooni olulistes julgeolekuküsimustes NATO-s ja Euroopa Liidus. Siinkohal on mõistlik rõhutada ka seda olulist aspekti, et tõepoolest need diplomaatilised suhted riikide vahel ei ole alati selliste sõjaliste missioonide, julgeolekumissioonide puhul väga selgelt mõõdetavad, aga ilmselgelt kõrgete sõjaliste juhtide sõnumite kontekstis hinnatakse meie panust väga kõrgelt. Ja just nimelt selles peitub ka meie tegu, meie parlamendi tegu. Kui me räägime massiimmigratsioonist ja selle likvideerimisest tekkekohas, siis just nimelt see eelnõu on üks nendest paljudest eelnõudest, millega me päriselt saame sekkuda ja püüda tagada selle piirkonna rahu või vähemalt teed selles suunas, nendes püüdlustes. Teatavasti osaleb siis Prantsusmaa üksus alates 2017. aastast Eestis paiknevas NATO lahinggrupis, mis omakorda on Kaitseväe esimese jalaväebrigaadi koosseisus.
Eeltoodust tulenevalt otsustas riigikaitsekomisjon (konsensusega) esitada eelnõu teiseks lugemiseks ja veel otsustas riigikaitsekomisjon (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Ruuben Kaalep, palun!

Ruuben Kaalep
Hea ettekandja, kas teie olete Mali konflikti asjaoludega paremini kursis kui lugupeetud kolleeg Jaak Juske? Ja küsiks ka seda, et sõjakuriteod ja etnilised puhastused kas teie hinnangul on vähemalt teemad, mida tuleks arutada selle päevakorra punkti juures. Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh, hea kolleeg! Väga raske on anda teile hinnangut, kas ma olen paremini kursis või mitte. Ma ei oska seda kuidagi mõõta. Kindlasti ma ei pea ennast kuidagi Aafrika-eksperdiks või selle kriisi heaks analüütikuks. Aga tugineda tuleb spetsialistide paremale teadmisele, mis meile tuuakse komisjoni või erinevatele kohtumistele. Ja fakt on see, et see ei ole kindlasti, noh kui tsiteerida head kolleegi Valdo Randpere, et see on väga hea eelnõu ja palun kindlasti seda toetada – et see on raske eelnõu, see on keeruline eelnõu. Seda tuleb tunnistada, aga antud situatsioonis ei ole suudetud parimate tippspetsialistide tasemel ja ka poliitikute tasemel paremat lahendust välja mõelda. Kindlasti, iga konflikt riivab kellegi huve. Päriselus ei ole ju mõtet varjata, et seal tapetakse inimesi, eesmärgiga, et olukorda stabiliseerida. Ja tõmmata siin saalis piire eetikast või sellest, et mis on minu teadmine ja palju see selles situatsioonis aitaks kedagi otsustamisel kaasa, siis ma arvan, et see ei ole kõige eetilisem ja mõistlikum lähenemine. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kaitseminister Luik on varasemal ajal korduvalt rääkinud ja rõhutanud, et see on Eesti missioonidest üks ohtlikumaid. Aga minu küsimus on see, et kas heade liitlassuhete säilitamise ja hoidmise puhul Prantsusmaaga võime unustada ära see, mis toimub n-ö Mali riigis tegelikult, eelkõige nende kohalike probleemide ja tuareegidega eriti mis seoses, et need võib rahulikult ohverdada siin ja öelda, et see on väga hea eelnõu. Ma arvan, et võrreldes teistega see on pehmelt öeldes mitte kõige parem eelnõu. Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! Kui teiega rääkida samas keeles, siis kahtlemata me võime minna kuhu maani iganes välja, kus valge mees läks Aafrikasse demokraatiat viima. Me oleme nendes situatsioonides täna, kus me oleme. Igal teol on omad tagajärjed ja täna on kokku lepitud selline taktika. Hinnata seda heaks või halvaks, ei ole minul seda pädevust. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ruuben Kaalep, palun!

Ruuben Kaalep
Mainisite oma ettekandes, et meie missioon aitab Malisse tuua rahu ja selle kaudu vähendada massimmigratsiooni. Kuidas see on võimalik, kui Mali riik on oma põhjaosas riigi loomisest peale olnud sisuliselt etnilises konfliktis, milleni on viinud koloniaalriikide tõmmatud piiridest kramplik kinnihoidmine? Aitäh!

Andres Metsoja
Jah, eks me ju saa seda sõnastada nii, et inimkaubandus on ka selle piirkonna üks väga oluline osa. Inimkaubandusega võitlemine on ka üks terrorismi võtmeküsimusi ehk sellesse sekkumine. Jällegi, alati võib olla väga palju erinevaid vaatenurki sellele küsimusele, aga taas kord ma pean tuginema nendele ettepanekutele, mida on teinud parimad valdkonna asjatundjad, kes on kindlasti käinud kohapeal, pidanud liitlastega mitmekordseid läbirääkimisi, suhelnud ka kohalike võimude esindajatega, ja sellest on sündinud see seisukoht. Te saate aru, et ilmselt parlamendisaalis tulla välja põhjapaneva isikliku seisukohaga selles küsimuses minul komisjoni esimehena, isegi kui ma seda tahaks teha, ei ole ka mingit võimalust. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Hea ettekandja! See on üksjagu põnev, et teie koalitsioonipartner, kes veel hiljuti näitas üles silmatorkavat ignorantsust olukorra suhtes näiteks Süürias, on nüüd võtnud siis tõsiselt teemaks Malis toimuva, ja väga detailselt, aga me näeme, et tegelikult on ju meiega liitunud siin saalis ka EKRE aseesimees ja valitsuse liige, kes on selle eelnõu üks esitajatest. Kas te palun võiksite edasi öelda kolleegidele Ruuben Kaalepile ja Peeter Ernitsale, et neil on tegelikult võimalik kõike seda eelnõu kohta küsida ka eelnõu algataja ehk Vabariigi Valitsuse liikmelt, kes on nende erakonnakaaslane, ja sellega nad ei pea teid kui komisjoni esindajat panema sellesse ebamugavasse olukorda? Kas selline võimalus on mõeldav? Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! Hea kolleeg! Mina olen aru saanud, et parlamendisaal ei ole kooliruum, klassiruum. Kui seda on korra siit juba välja öeldud siis ma arvan, et iga komisjoni liige ei peaks sama sõnumiga esinema. Seda tegelikult ütles ka täna Jürgen Ligi juba siit üsna teravalt. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet
Aitäh, hea esimees! Ma saan aru, tõesti, et koalitsioonis on vist teatud eelnõude puhul väga väikene selgitustöö olnud, et kõik saaksid ühtemoodi aru, millest meie välispoliitika koosneb ja kuidas seda kujundatakse ja milliste vahenditega või mis selle eesmärk kõik on, eks. Aga minu küsimus puudutab hoopistükkis, et võib-olla sa tuletaksid kõigile meelde, kas sellele otsuse eelnõule muudatusettepanekuid konkreetselt tuli, sest tegelikult on ju võimalik riigikoguliikmetel esitada ka muudatusettepanekuid. Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! Ei tulnud muudatusettepanekuid.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soove ei ole. Kuna eelnõule muudatusettepanekuid esitatud ei ole, saame minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatisoonil Barkhane Malis" eelnõu (73 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu oli 4, 1 erapooletu. Otsus on vastu võetud.

13. 15:18 Meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (47 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane 13. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (47 SE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kalev Kallo.

Kalev Kallo
Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu s.a 9. septembril. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle vastavalt Euroopa Liidu direktiivid mille eesmärk on reisilaevade ohutusnõuete ajakohastamine ja ühtlustamine, parandada reisejate ja laevapere ohutust ning päästevõimalusi reisilaevadel ning tagada, et otsingu ja päästetööde ja võimaliku õnnetuse tagajärgedega tegelemine oleks tõhusam. Ning pädevatel asutustel on operatiivne teave reisilaeval viibinud isikute kohta, samuti reisiparvlaevadel ja kiirreisilaevadel teostatavate kohustuslike kontrolli ühtlustamine ja dubleerivate kontrollimenetluste vähendamine.
Eelnõu 47 SE esimene lugemine toimus 25. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 9. oktoobriks kella 17.15-ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu kohta esitas juhtivkomisjonile ettepanekud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist kokku kahel korral: 21. oktoobril ja 4. novembril. 4. novembri komisjoni istungil osalesid ka Majandus- ja Kommunitkatsiooniministeeriumi esindajad. Komisjon otsustas teha eelnõule neli muudatusettepanekut, mis kõik esitas majanduskomisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu tekst läbis kahe lugemise vahel keeletoimetuse ning eelnõusse on tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu. Eelnõu teksti viidud keelelised ja tehnilised täpsustused on alla joonitud.
Nüüd muudatusettepanekutest. Esimene muudatusettepanek on kõige sisukam ja puudutab just nimelt raudteeseadust. Komisjoni ettepanek on täiendada eelnõu §-ga 2, kus esitatakse raudteeseaduse muudatused, raudteeseaduse §-i 92 lõigetega 11 ja 12 on kehtestatud erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse reisirongireisijate õiguste ja kohustuste kohta teatud artiklite rakendamise osas. Seaduse kohaselt kehtivad erandid kuni 3. detsembrini k.a ehk 2019. Vastavalt määruse artikli 2 lõikele 4 on võimalik erandeid pikendada kaks korda maksimaalselt viieks aastaks. Ühe korra on erandeid juba pikendatud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovib raudtee reisijateveoga tegelevate ettevõtjatega konsulteerimise tulemusena enamikku erandeid veel 5-aastase perioodi võrra pikendada. Erandite pikendamise ettepanek planeeriti teha uue raudteeseaduse terviktekstiga, mis paraku ei ole planeeritud ajaraamides edasi liikunud. Eelnõu on läbinud siiski ministeeriumite vahelise kooskõlastusringi. Eelnõu kooskõlastamisel erandite pikendamise osas sisulisi märkusi ei esitatud ehk selles osas on ministeeriumite formaalne kooskõlastus olemas. Raudteeveo-ettevõtjad on oma tegevusplaanides arvestanud, et osasid erandeid pikendatakse veel 5-aastase perioodi võrra. Erandite pikendamata jätmine võib tuua ettevõtjatele kaasa kulutusi, mida nad ei ole ette näinud või on nad planeerinud arendustöid pikema perioodi peale arvestusega, et nad suudaksid määruse kõiki nõudeid täita peale 3. detsembrit 2024. Kuna eelnõu täiendatakse raudteeseaduse muudatustega, siis on vajalik täiendada vastavalt ka eelnõu pealkirja. Samuti, kuna eelnõu täiendatakse §-ga 2, kus esitatakse raudteeseaduse muudatused, siis selguse huvides lisatakse kõigile eelnõu paragrahvidele ka nende sisu iseloomustav lühike pealkiri.
Kõik erandid vaadati läbi ja pikendamata on võimalik jätta erandid määruse artikli 18 lõigete 4 ja 5 osas ehk pärast 3. detsembrit 2019 hakatakse neid regulatsioone Eestis rakendama ka riigisisestel rongiliinidel. Artikli 18 lõige 4 sätestab, et raudtee-ettevõtja tõendab reisija soovil piletil, et raudteeveoteenus on vastavalt kas hilinenud, sellega on kaasnenud ühendusreisist maha jäämine või see on tühistatud. Selle erandi pikendamine ei ole põhjendatud ning potentsiaalne lisanduv tõendamiskohustus ei too vedajale kaasa olulisi kulusid ning AS Eesti Liinirongid (Elron) kui riigisisese reisijateveo osutaja on valmis vajadusel seda ka rakendama. Samuti, artikli 18 lõike 5 kohaselt määrus lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel osutab asjaomane raudtee-ettevõtja erilist tähelepanu puuetega isikute ja liikumispuudega isikute ning neid saatvate isikute vajadustele. Ka siin ei ole erandite pikendamine põhjendatud ja Elronil on valmisolek nõude täitmiseks.
Edasi, kuna 3. detsembrini 2024 jääksid kehtima Eestis rakendamise erisused artiklite 10, 13 lõike 2, 15 ja 22 osas nii riigisisestele kui ka Venemaa suunal toimuvate rahvusvahelistele reisijatevedudele raudteel. Selle kohaselt jäävad erandi alla veel järgmised õigused ja kohustused. Artikkel 10, vedajate reisiteabe- ja broneerimissüsteemi kooskõlla viimine Euroopa Komisjoni määrusega üle-euroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi "reisijaveoteenuste telemaatilised rakendused" koostalituse tehnilise kirjelduse kohta. Tegemist on reisiteabe- ja broneerimissüsteemide tehnilise arendustööga, mille teostamine nõuab aega ning täiendavaid rahalisi ressursse. Lisaks ei haaku kõik komisjoni määruses kehtestatud tehnilised nõuded piletimüügisüsteemiga, mida kasutatakse idasuunaliste rahvusvaheliste vedude puhul.
Edasi, artikkel 13 lõige 2 kehtestab 21 000 euro suuruse ettemakse kohustuse, mille raudteeveoettevõtja peaks reisija surma korral maksma tema lähedastele. Kuna sama artikli lõige 1 näeb juba ette reisija surma või vigastuse korral vahetute kulude (matused, ravi jms) katmiseks 15 päeva jooksul ettemakse tegemise kohustuse, siis lõike 2 kohaldamisele erandi kehtestamine ei riiva oluliselt hukkunud reisija omaste õigust saada ettemakset. Erand jääb alles, kuna lõikes 2 kehtestatud ettemaksu miinimumsumma on ebaproportsionaalselt suur võrreldes Eestis tavapäraste inimese surmaga seotud vahetute kulude suurusega. 
Nüüd edasi, artikkel 15 reguleerib raudteeveo-ettevõtja vastutust hilinemise ja ühendusreisist maha jäämise ja reisi tühistamise eest. Kuna raudtee infrastruktuuril ei ole veel lõppenud suuremahulised ümberkorraldus- ja arendustööd, mille eesmärk on tagada kvaliteetne ja ohutu infrastruktuur, siis esineb veel mitmeid rongide planeerimata graafikumuudatusi ja hilinemisi, mistõttu ei ole selle artikli täies mahus kohaldamine veel võimalik. Artikli 15 kohaselt peab raudteeveo-ettevõtja sõltumata süü olemasolust võtma vastutuse reisija eest alati enda peale ning hiljem ise lahendama kulude küsimused süüdi olnud osapooltega. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja vahel sõlmitud pikaajaliste koostöölepingute alusel ei ole võimalik raudteeveo-ettevõtjal nõuda kahju hüvitamist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, kui nt reisi hilinemise põhjuseks infrastruktuuri-ettevõtja poolt korraldatud raudtee hooldustööd.
Ja artikkel 22 kehtestab kohustuse abistada puuetega isikuid jaamades, kus on olemas reisijat teenindav personal, ja personalita jaamades peab olema avaldatud teave lähima personaliga jaama kohta, kus puuetega isikule on vajalik abi kättesaadav. Sisuliselt on enamik Eestis olevaid raudteejaamasid reisijaid teenindava personalita. Määruses viidatud jaamaülema all on mõeldud reisijaid teenindava jaama personaliülemat, kuid meil on ainult tehnilise poolega ehk raudteeinfrastruktuuri toimimise tagamisega seotud jaamaülemad, kelle pädevusse ei kuulu reisijate teenindamine. Jaamas abi tagamine eeldab selleks täiendava personali palkamist ja tekitab seega olulisi lisakulusid raudteeveo-ettevõtjale, mistõttu jäetakse artikkel 22 veel järgnevaks viieks aastaks kohaldamata. Siiski tuleb märkida, et Eestis on kasutusel olevate jaamahoonete osakaal väga väike, need on üldjuhul ühekorruselised ning piiratud liikumisvõimega isikutel on nendesse ka juurdepääs olemas, mistõttu ei pruugi abi tagamine lisatöötajate palkamise näol olla ka otstarbekas.
Eestist kolmandatesse riikidesse suunduvate rahvusvahelistel rongiliinidel (Tallinna–Moskva rongiliinil) jäävad lisaks eelnimetatud artiklitele täiendava 5-aastase erandi alla artiklite 16 ja 17 sätted. Need artiklid reguleerivad piletihinna hüvitamise korda reisi ühetunnise või pikema hilinemise korral. Rahvusvahelistel rongidel, mis ületavad Euroopa Liidu ja komalndate riikide piiri, tekivad circa kord kvartalis hilinemised seoses piiriprotseduuride venimisega. Ja riigisisestel rongiliinidel jääb lisaks eespool toodule järgmiseks viieks aastaks kehtima ka artikli 18 lõige 2 erand, mille kohaselt peaks: a) rohkem kui 60-minutilise hilinemise korral pakkuma reisijale einet ja karastusjooke, kui need on rongis või jaamas kättesaadavad või neid on võimalik mõistlikul viisil muretseda; b) hotelli või kmuud majutust ning transporti jaama ning majutuskoha vahel, kui see on füüsiliselt võimalik; ning c) kui rong on raudteel blokeeritud, siis transporti rongist raudteejaama, teise võimalikku sihtkohta või reisisihtkohta, kui see on füüsiliselt võimalik.
Kuna Elroni rongides puudub toitlustusvõimalus ning üldjuhul ka jaamades, siis ei ole võimalik jooki/sööki mõistlikul viisil muretseda. Arvestades Eesti väiksust, ei ole mõistlik hilinemise korral ka reisijat majutusasutusse paigutada, sest igast Eesti nurgast on võimalik mõõduka pingutusega sihtkohta jõuda. Ja see oleks see suurim esimene muudatusettepanek, mida siis komisjonis hääletamisel toetas 5, vastu oli 2 ja 2 jäi erapooletuks.
Nüüd muudatusettepanekust 2, mis on kindlasti palju lühem. Komisjoni ettepanek on muuta eelnõu §-1 punkti 3 ja teha sättes keeleline parandus ning asendada sõna "isikute" sõnaga "asjakohastesse". Lausesse lisatakse eelnõu § 1 punktis 7 sõnastus. Eesmärk on sõnastada sättes nii andmete sisu kui ka edastamise viis sarnaselt eelnõu §-ga 1. Seda muudatust toetati konsensusega. Muudatusettepanek nr 3. Komisjoni ettepanek on täiendada eelnõu § 1 uue punktiga, kus meresõiduohutuse seaduse § 78 lõikes 31 asendada sõnad "vormile vastava" sõnadega "määruses sätestatud andmeid sisaldava". Ka see muudatus võeti vastu konsensusega.
Muudatus nr 4. Kuna eelnõu täiendatakse uue paragrahviga, siis komisjoni ettepanek on asendada senine § 2 §-ga 3 ja see paragrahv pealkirjastada. Paragrahvi lisatakse ka teine lõige, mille kohaselt raudteeseaduse muudatused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Raudteeseaduse muudatuse kiirem jõustamine on oluline, kuna hetkel kehtiva raudteeseaduse järgi rakendatakse erandeid 3. detsembrist 2019. 
Ja nüüd ma teeksin ka väikse ülevaate komisjoni arutatust, see oli eelnõu sisulistest muudatustest. Komisjoni liikmed soovisid teada, kas turuosalisega on läbi räägitud erandite jätkamine või mittejätkamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Indrek Laineveer vastas, et erandid on ettevõtjatega läbi räägitud ning saadetud kooskõlastamisele ka teistesse ministeeriumidesse. Ja vajalikud protseduurid on MKM-i poolt läbi tehtud. Komisjoni liikmed tundsid huvi, kas artikli 22 osas, mis puudutab puuetega inimestega suhtlemist, on läbi räägitud ka Sotsiaalministeeriumiga. Vastuseks saime teada, et Sotsisaalministeeriumile on muudatusettepanekud kooskõlastamiseks saadetud ja nende poolt ühtegi märkust lisatud ei ole. Komisjoni liikmed nentisid, et ei nõustu tarbija seisukohalt ühegi välja toodud erandiga. 21 000 eurot inimese surma korral ei ole komisjoni liikme Annely Akkermanni sõnul märkimisväärne raha, arvestades matmiskulude ning elu ümberkorraldustega. Samuti, et suupistete pakkumine võib osutuda vajalikuks mõningate haiguste puhul, näiteks diabeedi korral, kui vajatakse suupistet veresuhkru ülevalhoidmiseks. Indrek Laineveeri, ministeeriumi esindaja sõnul Elron peab tagama reisja jõudmise lõpppunkti. Eesti piires ei ole mõistlik inimesi hotellidesse paigutada, juhul kui teise transpordivahendiga saaks tagada inimese jõudmise sihtpunkti.
Veel arvasid komisjoni liikmed, et rongifirma peaks olema võimeline garanteerima ööbimise ja seda eriti alaealiste isikute suhtes. Vastus ütles, et taksosõit kompenseeritakse Elroni poolt ja ka takso tellitakse vajaduse korral nende poolt. Laineveer lisas, et kõik reisijad ei soovigi majutusteenust, vaid eelistavad teist transporti sihtkohta jõudmiseks.
Jüri Jaanson tõi välja, et artikkel 22 kohustab tagama puuetega inimeste abistamise jaamades, kus on teenindav personal olemas, ja personalita jaamades teabe, kust abi saada. Jaanson soovis teada, miks on vaja edasi lükata ka puuetega inimeste abistamist ning mis saab viie aasta möödudes – kas juba valmistutakse, et erandit enam pikendama ei peaks. Vastuseks kuulsime, et praegu lükatakse kohustust viie aasta võrra edasi rongireisijate õiguste ja kohustuste määrusega, kuid määrus on muutmisel ja lisanduvad täiendavad asjad Euroopa Liidu õiguses, mida tuleb rakendada viie aasta jooksul. Määrus kindlasti muutub ja muutuvad ka artiklid. Ja samas saime vastuseks kinnituse, et kuna vastavalt määrusele võib seda pikendada kaks korda ja see on teine pikendus, siis rohkem niikuinii enam pikendada ei saa ja viie aasta pärast peavad kõik määruses toodud nõuded saama täidetud.
Nii. Tundub, et kõiki vaidlusküsimusi ette kanda ei jõua ajapuudusel. Siis võib-olla tuleksin veel komisjoni lõppotsuste juurde. Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 6. novembril ja komisjoni ettepanek oli teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on juhtivkomisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 13. novembril ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Kõik otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Suur tänu! Austatud ettekandja! Nagu te ise selgelt välja tõite, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja ütles, et selle eelnõuga on sihtgrupid kaasatud, ja sihtgruppide all ta just mõtleski raudtee-ettevõtjaid. Nendega on need eelnõu esimese muudatusettepanekute teemad kõik läbi räägitud, sealhulgas artikkel 22, mis puudutab puudega inimesi. Siis me kuulsime veel seda, et läbitud on ka kooskõlastusring ja Sotsiaalministeeriumil ei ole selles suhtes probleeme. Samas eile selgus, et täiesti kaasamata on jäänud sihtgrupi teine pool, nimelt puudega inimesed ise ja nende esindaja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Kas sellist seadusloome kiirustamist saaks nimetada heaks seadusloomeks või heaks tavaks ja kas sellisel korral me peaksime jätkama selle eelnõu edasiviimist? Aitäh!

Kalev Kallo
Kuna, nagu ma aru saan, Puuetega Inimeste Koda on tegelikult Sotsiaalministeeriumi mõjusfääris ja kuna Sotsiaalministeerium oli märkusteta selle kooskõlastanud ja komisjonis ei tõstatanud, ei tõusnud küsimust täiendavast kooskõlastusest, siis ma saan siin lähtuda ainult komisjoni seisukohalt vastavalt sellele informatsioonile seda muudatusettepanekut toetada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kuna Eesti raudteejaamad on reeglina suletud ja jaamaülemaid, kes klassikalisi ülesandeid täidavad, ei ole, siis ma saan nagu aru, et kui puudega inimesed on perroonil või, ütleme, jaama juures, siis vaadaku ise, kuidas saavad, kui rongi pääsevad, siis hakatakse neid aitama, ja nii on veel järgmised viis aastat. Ja teine asi, kui sa rongis oled juba ja rong jääb hiljaks üle tunni, siis einet ja karastusjooki viie aasta jooksul ei ole lootust saada, isegi kui sa invaliid ei ole. Aga minu küsimus. Kas viie aasta pärast siis olukord muutub? Ja teine asi, kui palju see siis maksma läheb rongiettevõtjatele näiteks, et invaliidikest aidata, et ta rongi peale pääseks, või kui sa invaliid ei ole ja rong hilineb, siis saaks selle eine ja karastusjoogi? On mingid arvestused, et kui palju see maksma võiks minna ja kas viie aasta pärast olukord siis muutub või? Aitäh!

Kalev Kallo
Selles osas arutelu käigus tekkis see küsimus ja vastus ministeeriumi esindaja poolt oli, et, ja nagu ma ka siin eespool korra mainisin, et kuna rohkem pikendada ei ole võimalik, vaid ainult kaks perioodi, siis viie aasta pärast on selge, et määruse pikendamine ei ole võimalik, ja sellega peavad nii raudtee-ettevõtjad kui infrastruktuuriomanikud arvestama, nii et viie aasta pärast peavad nad selleks valmis olema. Aga komisjonis sellest juttu, kui palju see neile maksma võiks minna, sellest juttu ei olnud, aga see on nende n-ö ülesanne sellega viie aasta jooksul hakkama saada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus järgmine. Et kas teil komisjonis arutelude käigus ei tekkinud mõtet või keegi ei pakkunud välja ka seda, et nimetatud teemat, eriti kui nüüd nimetatud eelnõu on laienenud teatud aspektide lõigus, et seda võiks ka sotsiaalkomisjon arutada? Sellepärast et ega tegelikult väga rahul olla sellega ei saa, et erivajadustega inimeste vajadused on lükatud jälle viis aastat edasi. Aitäh!

Kalev Kallo
Aitäh! Siin ma saan ainult vastata, et komisjonil seda arutelu, et võtta näiteks sotsiaalkomisjonilt seisukoht, ei olnud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Signe Riisalo, palun!

Signe Riisalo
Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg! Mul tegelikult oli sama küsimus mis Helmenil, aga mul oli lisaks ka repliik. Ma ei saa nõustuda sellega, kui siin saalis jääb kõlama arusaam, et kuivõrd Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuulub muu hulgas puuetega inimeste heaolu eest seismine teatud eluvaldkondades, aga mitte kõigis eluvaldkondades, et siis on täiesti piisav, kui Sotsiaalministeerium vaikimisi kooskõlastab eelnõu ja puuetega inimeste organisatsioonidega suhtlema ei pea. Kõik meie, siin saalis olijad, ja kõik komisjonid peavad suhtlema erinevate sihtgruppidega, sealhulgas puuetega inimestega. Aga ma saan aru, et küsimusele, mis mul oli, sain ma vastuse juba Helmeni eelmisest küsimusest. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Jüri Jaanson, palun! Mikrofon, palun! Töötab!

Jüri Jaanson
Jah, suur tänu! Tõepoolest tulen eelmise küsimuse jätku juurde. Me komisjonis tõesti uurisime, et kas kooskõlastusringil on tulnud tagasiside Sotsiaalministeeriumilt, et jah, sealt tuli märkusteta tagasiside. Ja vaikimisi tõesti eeldasime, et Sotsiaalministeerium võib-olla annab info edasi puuetega inimeste kojale, kahjuks seda pole juhtunud, puuetega inimeste koda ei ole teadlik ei sellest eelnõust, muuseas, sellest raudteeseaduse pikaajalisest, noh, arendamisest, ega nendega ei ole keegi kontakti võtnud, mitte kunagi, sõltumata, ka mitte praegu ju kiirustades. Nii et no selles suhtes oleks pidanud tõepoolest seda tegema siit komisjonist. Ja ma ise arvan, et et me peame selle siin nüüd selle muudatusettepaneku lükkama tagasi ja andma sihtgrupile aega sellega tutvuda. See on minu märkus siin. Aitäh!

Kalev Kallo
Küsimust nagu ei olnud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Sain ma õigesti aru, et invaliidikesed peavad veel viis aastat ootama, enne kui neid keegi jaamas rongi peale aitab, siis saavad nad, ja mitteinvaliidid ja invaliidid, kes juba rongis on, võivad loota tasuta einet ja karastusjooki viie aasta pärast, kui rong tund aega näiteks hiljaks jääb? On see nii?

Kalev Kallo
Sellest muudatuste pikendamisest saite te õigesti aru. See on nii, kuna neid nõudeid on edasi lükatud viie aasta võrra, siis jaamas abistamise teenust meil nagu jaamades ei ole. Ja nagu ka ministeeriumi esindaja kinnitas, et see on üsna kulukas, täiendavate töötajate töölevõtmine ja samuti ka, mis puudutab siis toitlustamist. Nii et saite õigesti aru. Need pügalad lükatakse edasi ja siis seda teenust viie aasta jooksul ei teki. Ta võib tekkida enne viit aastat, sest ei saa ju öelda, et raudteeveofirmad, et kui viis aastat täpselt kukub, et nüüd eelmisel päeval ei olnud ja homme on. Tõenäoliselt nad peavad järkjärgult sellele üle minema, et see võib mõnevõrra varem juhtuda, aga eelnõust lähtuvalt nii see on, jah.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja, kõigepealt tänud väga sisuka seletuse ja selgituste eest! Aga ma küsiks, et siin artikli 13 lõige 2 puhul oli ettepanek kehtestada 21 000 euro suurune ettemaksukohustus, mille raudtee-ettevõtja peaks reisija surma korral maksma tema lähedastele. Kui ma õigesti aru saan, siis seda ettepanekut siia eelnõusse ei tulnud või.

Kalev Kallo
See artikli 13 lõige 2, mis kehtestab 21 000, ka selle n-ö kehtivust lükatakse edasi viis aastat. Ja põhjenduseks oli see, et praegu juba kehtib lõike 1 puhul nõue, et kulutused 15 päeva jooksul raudtee-ettevõtja, reaalsed kulutused, peab tasuma. Seetõttu lõige 2 kehtivust, et 21 000-ne ettemaks kohe teha, lükatakse edasi viieks aastaks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mind huvitab just selle asja juures see raudteeteema, mitte nii palju see mereohutus. Kuidas nüüd jalgrattaga ikkagi rongi peale saab? Suvel oli siin igavene jama edasi-tagasi, vahel sai, vahel ei saanud. Et kas see seaduseelnõu või see muudatus teeb asja paremaks või edapidi on jalgratas täiesti keelatud rongi peal? Aitäh!

Kalev Kallo
Kahetsusega pean ütlema, et selle eelnõu raames seda üldse ei arutatud, ja seetõttu mul ei ole ka siin midagi vastata.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Hele Everaus, palun!

Hele Everaus
Austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Mina olen nagu siiamaani aru saanud, et me eelnõusid teeme inimeste jaoks, et nende igasugused tegevused oleksid paremini võimalikud. Ja käesolev eelnõu ja need muudatused puudutavad ikkagi ennekõike inimesi, kes peaksid teatud teenuseid paremini saama. Need muudatusettepanekud, mis te nüüd ette panete edasilükkamise koha pealt, tegelikult lähtuvad sellest, et need kellel on probleem või probleem tuleb, need ei saa jälle järgmised viis aastat abi. Minu meelest on see ... Kas teile ei tundu, et see on vastutustundetu meie inimeste suhtes, kelle jaoks need teenused on? Me ei tee neid asju ju ainult ettevõtjate jaoks.

Kalev Kallo
Kuna ma olen siin komisjonipoolne ettekandja, püüdsin teha küllaltki põhjaliku ülevaate muudatustest, siis komisjonis minu isiklike tundmusi ei arutatud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Kuulsin teie sõnavõtust, et see nn 21 000-ne ettemaks jääb seaduse mõistes hetkel nagu stopile või realiseerimata. Aga millest see 21 000 kalkulatsioon on? Et te viitasite oma vastuses nagu sellele, et kuna surmaga seotud otsesed kulud või, ma ei mäleta, kuidas see täpselt teie väljendus oli, on justkui tagatud, siis mida see 21 000 endas nagu tegelikult sisaldab? Ega inimelu ei ole kindlasti võimalik korvata ühegi rahanumbriga, aga teatud kompensatsioon selle puhul tundub olevat üsna loomulik. Aitäh!

Kalev Kallo
See 21 000 on selles direktiivi lõikes 2 suurune ettemaks ja mida siis raudtee-ettevõtja peaks reisija surma korral maksma tema lähedastele. Nii et see on sellest direktiivist tulenev, lõige 2, see 21 000, mille me praeguse ettepanekuga viieks aastaks, kehtima hakkamise viieks aastaks edasi lükkame.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsiks, kas oli arutelu sellest ka, et artikkel 15 reguleerib raudteeveo ettevõtja vastutust hilinemise, ühendusreisi mahajäämise ja reisi tühistamise eest. Et seda lükatakse ka viis aastat edasi, aga suure tõenäosusega Eestis see raudteevõrguinfra ehitustööd käivad ka peale viiendat aastat. Et mis viie aasta pärast saab?

Kalev Kallo
Nagu ma eelnevalt vastasin, viie aasta pärast peab kõike seda täitma, sest direktiiv ei näe ette rohkem kui kaks korda edasilükkamist ja viie aasta pärast peavad raudtee-ettevõtjad selle direktiivi kõigi pügalate täitmiseks valmis olema.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Üks küsimus veel, austatud ettekandja. Ma sain aru, et ka nn selline oote kompenseerimine seal sooja joogi ja võileibade näol on kuidagi nagu edasi lükatud või ei kehti päriselt. Siis minul tekkis nagu selline küsimus, et kui seda ei suudeta täita nagu direktiivi tähtaegadel, miks ei arutatud seda, et mingi aja jooksul ikkagi suudetakse seda täita. Ma saan aru, et küsimus on teatud kas siis finantsvõimekuses või selles, et kuigi te viitasite väga kenasti võimalikule raudteeremondile, mida võib juhtuda meie infrastruktuuris sagedasti, siis ma usun seda, et kui ettevõte teab, et tal võivad ka mingid kohustused kaasneda sellega, siis ta ka pingutab infrastruktuuri remondil kiiremini ja võib-olla teatud seisakud on hulga lühiajalisemad. Aitäh!

Kalev Kallo
Sellega on nüüd niimoodi, et see toitlustamise kohustus, millest me räägime, see on raudteeveoettevõtja kohustus, aga infrastruktuuri remondib infrastruktuuriettevõte ja siin nende kahe vahelisel lepingul vastastikku sellist, nagu ka eelnevalt oli öeldud, sellist kohustust ei ole. Nii et tegelikult vastutab ikkagi nagu tinglikult Elron, aga kuna Elroni rongides täna ei ole toitlustamise võimalust ja selle panek Elroni rongidesse nõuab üsna suurt lisakulu ja kuna me teame, et me doteerime riigi poolt, see tähendab ka dotatsioonide suurendamist lõpptulemusena.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Pöördun teie poole ettepanekuga meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu 47 teine lugemine katkestada Reformierakonna fraktsiooni poolt.
Vabariigi Valitsus algatas meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu s.a 9. septembril, et võtta üle Eesti õigusesse Euroopa Liidu vastavad direktiivid, mille eesmärk on reisilaevade ohutusnõuete ajakohastamine ja ühtlustamine, parandada reisijate ja laevapere ohutust ja päästevõimalusi reisilaevadel. Selline eelnõu. Eelnõu algselt esitatud kujul on igati asjakohane. Ohutus merel on väga tähtis, on õige ja hea, et kõikide Euroopa Liidu riikide meresõiduohutusalane seadusandlus on ühtlustatud ja üle võetud vastavalt kõikide riikide õigusesse. Selles ei ole üldse probleem.
Eelnõu 47 SE esimene lugemine toimus 25. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 9. oktoober, selleks ajaks muudatusettepanekuid ei esitatud.
Ja milles siis ikkagi on probleem? Neid on sisuliselt kolm, millega ei saa Riigikogu saalis leppida. Esiteks, menetluslikud probleemid. Kui rahvakeeles väljenduda, siis ülelaskmine nii Riigikogu liikmetest, kui sihtgruppidest, rongiga reisijatest, eriti puuetega rongiga reisijatest. 21. oktoobril muude küsimuste all arutas majanduskomisjon ministeeriumi palvet võtta vaatlusalune eelnõu 47 täiskogu päevakorda täna. Miks seda vaja on, pidi ministeerium selgitama 4. novembri majanduskomisjoni istungil. Sel päeval võeti otsus vastu konsensusega, no sest miks mitte. Eelnõu on asjakohane, tähtajaks muudatusettepanekuid ei esitatud, kõik tundus korras olevat ja loomulikult soovivad Riigikogu liikmed olla oma töös vastutulelikud ja lahked, nad ei soovi pisiasju suureks puhuda, asjata kiireid asju pidurdada, noh, vastutulelikkus põhineb usaldusel. 4. novembri istungil osalesid siis ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Nende näpunäidete järgi esitati neli muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud 3, 4 ja 5 muudavad seaduseelnõu keeleliselt selgemaks ning täpsustavad jõustumissätteid. Muudatusettepanek nr 1 aga puudutab kõiki Eestis rongiga reisijaid, eriti puudega rongireisijaid. Sisuliselt tähendab sealhulgas ka reisi teabe- ja broneerimissüsteemi kooskõlla viimine Euroopa Komisjoni määrusega. Tehniline probleem sealjuures on see, et isegi kui Riigikogu liikmed on nõus, et seda teabe- ja broneerimise süsteemi ei pea määrusega kooskõlla viima, kuna on ette teada, et see nõua lõpeb peagi. Seda peaks olema võimalik põhimõtteliselt eraldi arutada sisulistest probleemidest.
Aga milles siis seisavad sisulised probleemid? Ma kõikidest ei jõua ülevaadet anda, aga mõnedest siiski. Eelnõu muudatusettepaneku 1 kohaselt jääksid kehtima kuni 3. detsembrini aastal 2024 erisused artiklite 10 ja 13 lõigete 2, 15 ja 22 osas. Vaatame lähemalt nende sisse. Artikli 13 lõige 2 kehtestab 21 000 euro suuruse ettemaksukohustuse, mille raudteeveoettevõtja peaks reisija surma korral maksma tema lähedastele. Ettepaneku kohaselt jääb see erand alles, kuna lõikes kehtestatud ettemaksu miinimumsumma on ebaproportsionaalselt suur, võrreldes Eestis tavapärase inimese surmaga seotud vahetute kulude suurusega. Selline oli siis eelnõu põhjendus. Kas selline põhjendus on moraalne? No lisaks öeldi veel ka, et reisiettevõtjal peaks selleks juhuks olema vabu vahendeid. Kas siis tõesti ei ole? Kas see põhjendus on ikka moraalne, et vahetult surmaga seotud kulud Eestis on madalamad kui 21 000? Aga kui surma saab kolme alaealise lapse vanem? Või kui surma saab reisija Itaaliast, Uus-Meremaalt või USA-st? Me peame arvestama, et Eestis sõidavad rongidega kõikide riikide reisijad.
Palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kolm minutit lisaaega. Palun!

Annely Akkermann
Või mis erandit õigupoolest siin vaja on, sest kulud katab lõpuks raudteeveoettevõtjale kindlustus või süüdlane. Milleks pisendada Eesti rongis lähedase kaotanud inimeste õigusi?
Artikkel 15 reguleerib raudteeveoettevõtja vastutust hilinemise, ühendusreisist mahajäämise ja reisi tühistamise eest. Artikli 15 kohaselt peab raudteeveoettevõtja sõltumata süü olemasolust võtma vastutuse reisija ees alati enda peale ning hiljem ise lahendama kulude küsimused süüdi olnud osapoolega. Kas see pole elementaarne? Aga eelnõuga me taotleme erandit raudteeveoettevõtte kohustusele põhjusel, et raudteel ei ole veel lõppenud suuremahulised ümberkorraldustööd. Kas see lohutab või abistab kuidagi Tallinnast rongile pandud last, kes hilinenult Tartusse avastab, et viimane buss Alatskivile on juba väljunud ning öö tuleb peale? Hea küll, eestlane võib-olla helistab sõbrale, aga seljakotiga välismaalane?
Artikkel 22 kehtestab kohustuse abistada puudega isikuid jaamades, kus on olemas reisijaid teenindav personal, ja personalita jaamades peab olema avaldatud teave lähima personaliga jaama kohta, kus puudega isikule on vajalik abi kättesaadav. Kas see pole siis elementaarne tänases Eestis? Milleks on vaja erandit, et puudega isikule ei tehta kättesaadavaks vajalikku abi ja teavet?
Praegusel juhul on meresõiduohutuse igati viisaka pintsaku nööbi külge õmmeldud veel auklik kuub. Seda on tehtud häid menetlustavasid rikkudes, tehnilisi valikuid pakkumata, sisulist arutelu pidamata ning sihtgruppi kaasamata. Teen ettepaneku eelnõu 47 teine lugemine katkestada. Algsete eelnõukohaste muudatuste, nende, mis puudutavad meresõiduohutuse alaseid sätteid jõustumine on planeeritud 21. detsembrile 2019. Kui me täna eelnõu 47 teise lugemise katkestame, siis me ei riku kuidagi eelnõu algatajate eesmärki võtta Euroopa Liidu direktiivi nõuded Eesti õigusesse üle 21. detsembriks sellel aasta. Meil on aega arutada. Kui me täna eelnõu 47 teise lugemise katkestame, siis me võtame endale aega arutamiseks. Kas siiski on normaalne, et Eestis rongiga reisijatel kehtiks samasugused tarbijaõigused kui ülejäänud Euroopa Liidus? Suur tänu kaasa mõtlemast!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ma palun katkestamise ettepaneku ka kirjalikult. Ahah, tuleb. Selge. Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Suured tänud, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Me siin arutame meresõiduohutust praegu, aga sattusime nüüd otsapidi hoopis raudteele. Esmaspäevasel majanduskomisjoni istungil tulid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul siis kiireloomulised raudteeseaduse muudatuse ettepanekud, mis siis praegu poogiti selle igati õige seaduseelnõu külge. Ja selle sisuks on siis, et pikendatakse taas kord, viieks aastaks pikendada Euroopa Ühenduse määrusega kehtestatud kohustusi raudtee-ettevõtjatele, erandina siis nende kohustuste kohustuste käikulaskmist siis pikendatakse. Kokku võib siis pikendada neid kaks perioodi, kaks 5-aastast perioodi, ja esimene periood saab nüüd 3. detsembril täis.
Aga hakkame nüüd otsapidi siis mõtlema natukene sisuliselt. Sisuline mõtlemine on see, et erand kohustuse täitmisel tähendab ikkagi seda, et kohustuse või erandi perioodi lõpul peab kohustuse ikkagi käiku võtma. Ehk siia raudtee ettevõtjad oleksid pidanud 2014. aastal juba teadvustama olukorrast ja valmistuma selleks. Miks seda ei tehtud, seda me ei tea. Seda võib vaielda, võib hinnata, kas erandite tegemine nüüd edasi on õigustatud või mitte, on otstarbekas või mitte, aga ma nüüd natukene valgustan nüüd asja teise kandi pealt. Nimelt sellest, et kogu selle raudteeseaduse muudatusega, muutmisega ei olnud kaasatud kõik sihtgrupid. Korduvalt on siin räägitud, et siin on kaasatud olnud raudtee-ettevõtjad kelle ettepanekul – või nagu siin väljendatud, kellega konsulteerides – siis pikendatakse need erandeid veel kord 5-aastaseks perioodiks. Majanduskomisjoni istungil saime teada, et kaasatud on ka ministeeriumid, valitsussektor, sh Sotsiaalministeerium, mis ilma märkusteta seda kooskõlastas. Kahjuks on konsulteerimata jäänud majandusministeeriumil kõige otsesema sihtgrupiga, selle Euroopa Ühenduse määruse artikkel 22 sihtgrupiga ehk puuetega inimestega, Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Miks see nii on, seda me ei tea.
Raudteeseadust on menetletud pikka aega. Me kuulsime, et see on menetluse raamidest välja läinud, aga selle raames oleks vabalt võinud ka nendega konsulteerida, neid informeerida. Praegu, eile selgus, et nad ei ole üldse asjast teadlikudki, rääkimata sellest, et meil oleks aega olnud seda arutada. Sihtgrupi mitteinformeerimine, mittekaasamine ei saa olla kuidagi põhjendatud. Ei saa olla isegi kuidagi põhjendatud isegi sellisel juhul, kui tõesti osutub, et erandite pikendamine on mõistlik, on otstarbekas. Aga argumendid on siin nõrgad, me ei kuulnud ei majanduskomisjonis ega ka siin puldis tegelikult ühtegi niisugust tugevat argumenti, miks seda peab tegema. Argument oli lihtsalt, et konsulteerides nii on.
Nüüd siit tulebki välja üks süsteemne probleem. Nimelt, ma olen pikka aega olnud sotsiaalkomisjonis, Riigikogus siin sotsiaalkomisjonis, ja sotsiaalkomisjonis on küll tavapärane praktika, et kui sihtgruppe puudutavates teemades või eelnõudes muudatusettepanekutes sihtgruppe kaasatakse. See on elementaarne olnud. Ma nüüd ei tea, mulle tundub, et teistes komisjonides ei ole see niisama tavapärane. Ja see on nüüd see probleem, mis me peame nüüd murdma või selle praktika või selle halva praktika me peame murdma.
Ma küsiksin aega juurde ka.

Esimees Henn Põlluaas
Palun, kolm minutit lisaaega!

Jüri Jaanson
Sihtgrupi kaasamine, ühesõnaga, peaks olema hea seadusloome tava. Seda me oleme siin teoorias hoolega juurutada püüdnud, aga praktikas kipume eirama. Sellega ei saa nõustuda. Praktikas me kipume seda eirama nii seadusandjate kui ka täitevvõimu poolt. Ehk nüüd praegu on probleem selles, et meil ei ole mingit kinnitust, et kui me ka näiteks saame ministeeriumilt kooskõlastuse, tagasiside, et ministeerium on tegelikult suhelnud sihtgrupiga. Nii et kuidas sihtgrupp, praegusel juhul Eesti Puuetega Inimeste Koda, saab neid puudutavatest asjadest üldse teada, see on nüüd täiesti juhusepõhine. Nii et selline mittekaasamise praktika tuleb murda. Ja ma arvan, et seda tuleb murda just nüüd ja praegu, seda ei saa järjekordselt tulevikku lükata, kas või sellest rääkides, et meil on hästi olulised need muudatused ja lähevad palju maksma.
Nii et seetõttu kutsume Reformierakonna poolt küll üles selle meresõiduohutuse seaduse 1. muudatusettepanekut tagasi lükkama. Kui seda tagasilükkamist ei toimu, siis me teeme ettepaneku meresõiduohutuse seaduse 47 SE teise lugemise katkestamiseks. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Nii. Paluks järgmisena Kalvi Kõva kõnepulti!

Kalvi Kõva
Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Kui meresõiduohutuse seadus majanduskomisjoni tuli, siis oli kõigile teada, et direktiividest tulenev väike seadusekene ja mis ta siis ikka, läheb ruttu ja tõenäoliselt siit teab mis suuri muudatusi ei tule. Aga nii nagu on selgunud, siis teise lugemise eel tulid sinna sellised muudatusettepanekud, mis selle meresõiduohutuse seaduse muutsid ka raudteeseaduseks.
Ja ma olen sellega 100% nõus, mida Annely Akkermann siin puldist ütles ja Jüri Jaanson, aga ma ei tulnud tegema siia katkestamise ettepanekut, sest, head sõbrad, kui esimene muudatusettepanek leiab saalis toetust, siis juhatusel on kohustus see eelnõu katkestada, sest meil kõigil siin, meil kõigil siin, ka teil, head koalitsioonisaadikud, ei ole olnud võimalust teha muudatusettepanekuid selle raudteeseaduse osas. Nii et, sõbrad, hääletame muudatused ära ja ma arvan, et siis koguneb juhatus ja teeb ettepaneku antud eelnõu teine lugemine katkestada. Ja peale seda saame teha sinna veel oma muudatusettepanekud ja tuleme teisele lugemisele tagasi siis, kui on see õige aeg. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Nii, aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Läheme siis eelnõu 47 SE muudatusettepanekute juurde. Esitatud on neli muudatusettepanekut majanduskomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada kõiki täielikult. Muudatusettepanek nr 1. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Reformierakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Paneme selle ettepaneku hääletusele. Lugupeetud kolleegid, kas me võime minna hääletuse juurde? Tundub, et võime.
Panen hääletusele eelnõu 47 SE muudatusettepaneku nr 1. Palun esitada oma seisukoht!
Hääletustulemused
Aitäh! Muudatusettepaneku poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu 30 ja ei osale 15. Muudatusettepanek on kiidetud heaks.
Muudatusettepanek nr 2, 3. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku seaduseelnõu 47 SE teine lugemine katkestada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jaa, võtame arvesse. Number 4, muudatusettepanek nr 4. (Elevus saalis). Aitäh! Nüüd on meil ka kirjalikult Reformierakonna fraktsiooni ettepanek, kes teeb siis ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (47 SE) teine lugemine katkestada. Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh! Küsimus siis Riigikogu esimehele. Kuna esimene muudatusettepanek leidis toetust siin saalis ja see väga oluliselt muudab meresõiduohutuse seadust ja nagu ma oma sõnavõtus ütlesin, ei ole saanud saadikud sellesse n-ö uue muudatusega eelnõusse teha muudatusi, et kas juhatus ei kaalu selle eelnõu katkestamist? Äkki te peaksimte juhatuse liikmetega nõu? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jah, selles suhtes on teil õigus, et tutvumisaeg on jäänud üsna lühikeseks, aga kuna Reformierakond on esitanud eelnõu teine lugemine katkestada, siis ma arvan, et see otsustuskoht jääb lugupeetud Riigikogu liikmetele. Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
See on selline üks võimalus teerulliga sõita, aga see selleks. Aga kui Riigikogu juhatus võtab otsuse, et eelnõu katkestatakse, siis seda otsust ei tule ka saalil hääletada. Nii et ma ikkagi teeks ettepaneku, et teil võiks olla see võimalus vähemalt juhatusega arutada teemat. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Hästi! Tulles Riigikogu liikmete soovile vastu, Riigikogu eesistuja õigusega ja nimel võtan 10 minutit vaheaega ja juhatus arutab seda küsimust. 10 minutit ehk istung jätkub 16.27.
V a h e a e g 

Esimees Henn Põlluaas
Lugupeetud kolleegid, juhatus arutas vaheajal tehtud ettepanekut, et kas katkestada eelnõu 47 SE teine lugemine. Kuid kuna komisjonis sellist ettepanekut ei tehtud arutelude ajal, siis juhatus otsustas panna saalis hääletusele Reformierakonna otsuse katkestada seaduseelnõu 47 SE teine lugemine. Juhatus seda otsust ei toetanud või ettepanekut, et juhatus katkestaks. Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh! Jään selle juhatuse otsusega siis nõusse. Aga ma küsiksin tuleviku mõttes ja protokolli huvides, et kas siis juhatus mitte kunagi ei hakka neid eelnõusid, millele on komisjoni poolt lisatud oluliselt kas teine seadus või muudetud seda eelnõu oluliselt, ja kui komisjon ei ole otsustanud, et eelnõu katkekstada, kas siis tulevikus juhatus, tuginedes sellele täna teie poolt öeldud lausele, et kuna komisjon nii ei otsustanud, siis juhatus ei hakka kunagi eelnõusid katkestama, mis on tegelikult tema õigus ja isegi kohustus. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Seda ma ei ole öelnud. Kindlasti juhatus tegutseb kõige parema äranägemise ja meie töö- ja kodukorra seaduse alusel, aga panen ... Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Kõrgeauline juhatus ei olnud täiskoosseisus, sellepärast äkki aitate meid ka valgustada, mis olid need kaalutlused, miks selline imelik kombinatsioon Riigikogu saali, miks on õigustatud, et selline kombinatsioon seadustest on aktsepteeritav.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Üks põhjendus on see, mis ma ütlesin, kuna komisjoni poolt või komisjonis ei esitatud vastuväiteid. Ja teine on see, et tegelikult kaks nädalat tagasi käis majandusminister komisjonis, kus ta selgitas seda, miks oleks vaja see raudteed puudutav täiendus siia seadusesse sisse tuua. Ja komisjonis saadi selle vajadusest aru ja oldi nõus. Kas on protseduurilised küsimused? Palun! Kuna Jürgen Ligi on saanud juba enda küsimuse. Mida? Mis asja? Jah, hea küll. Teine küsimus, Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi
Palun siiski avage! Minu andmetel teid on üks isik. Kas te jätate täiesti enda teada ja nimetate ennast juhatuseks? Mis täpselt see vaidlus oli, mida te endaga pidasite? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?

Esimees Henn Põlluaas
Ma usun, et härra Jürgen Ligile ei ole ka teadmata, et me elame info- ja tehnoloogiaajastul ja meil on olemas ka elektroonilised sidevahendid. Kasutasime seda. Nii et aitäh! Jüri Jaanson.

Jüri Jaanson
Jah. Sooviksin teada, tõepoolest, et selle teise põhjendusena tõite välja kolmanda isiku ütluse selle kohta, et minister komisjonis ütles, et tegemist on kiireloomuliste ettepanekutega. Aga pigem oleks pidanud see ütlus olema sellekohane, miks seda katkestust tagasi lükatakse. Komisjonis minister ei rääkinud ju sellest, milliste sihtgruppidega on suheldud. Ja tookord oli eeldus ikkagi selles, et kõigi sihtgruppidega on suheldud. Nii et, noh, ma ei tea, kas te teise põhjusena saate ikka toetada sellise kolmanda inimese ütlemisele sellise otsuse tegemisel. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Jah, see ettepanek on leidnud heakskiitu ju ka ministeeriumides. Ma sain aru, et komisjon otse ei suhtle kolmandate gruppide ja huvigruppidega. Millistega ministeerium on suhelnud, majandusministeerium, selle kohta minul andmed puuduvad. Ja kindlasti huvigruppe erinevaid on võimalik leida üsna palju. Aitäh! Hanno Pevkur.

Hanno Pevkur
Aitäh, istungi juhataja! Ma saan aru, et on võimalik ühendust võtta erinevaid kanaleid pidi. Aga kuna ma Helirit siin ei näe ja tema käest küsida seda ei saa ja Siimu ma ka hetkel siin ei näe, kas te helistasite mõlemale juhatuse liikmele siis ja andsite nagu kogu ülevaate sellest, mis seisus me oleme? Kui see tõesti on nüüd selline halb praktika, et on toodud Riigikogu saali midagi kiireloomulilselt nii, et ei ole ei kaasatud ega Riigikogu liikmetel, nagu me aru saame, ei ole olnud praktilist, sisulist, võimalust seda küsimust arutada, siis tegelikult juhatuse poolt oleks ainuvõimalik tõesti see, et võetakse aeg maha ja antakse see teema komisjonile tagasi. Kas te rääkisite mõlema juhatuse liikmega, selgitasite neile põhjalikult – kuna neid ei olnud ka arutelu ajal siin saalis –, milles probleemi sisu on? Ja mis nad mõlemad teile siis vastasid? Äkki annate meile ka teada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Siim Kallas, teine aseesimees on kahjuks haiglas. Vestlesin Helir-Valdor Seederiga, kes sai päris põhjaliku ülevaate, mis olukorras ja mida me siin saalis arutame. Ja leppisime kokku, juhatus tegi otsuse, et juhatus ei katkesta eelnõu, aga paneme hääletusele Reformierakonna ettepaneku katkestada teine lugemine. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Minu protseduuriline küsimus on ajendatud sellest, kuidas te just eelmisele küsimusele vastasite. Juhatus on kollegiaalne organ, mis koosneb kolmest liikmest ja te kas helistasite mõlemale liikmele või te ei helistanud. Kui te ei helistanud mõlemale liikmele, siis järelikult te ei saa te ka rääkida sellest, et on olnud mingisugune juhatuse istung telefoni teel. Nii et kui te Siim Kallasega ei vestelnud või vähemasti ei proovinud temaga ühendust saada telefoni teel, siis järelikult on see juhatuse istung tühine. Kas ma saan õigesti aru? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
See on teie seisukoht. Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Protokolli huvides või stenogrammi huvides ma siiski tahaks märkida, et esiteks, Siim Kallas ei ole haiglas, teiseks, Siim Kallase telefon töötab väga hästi, ma isiklikult rääkisin temaga täpselt viis minutit tagasi, ta töötas ka kümme minutit tagasi. Nii et kui telefoni teel see istung toimus, siis ei ole mingit põhjust talle helistamata jätta, kui te seda isegi ei proovinud. Aitäh! Aga stenogrammi huvides: ta võtab telefoni.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Mul on väga hea meel kuulda, et Siim Kallas on haiglast väljas juba. Minu andmetel oli ta seal. Väga tore, kui tervis parem on. Aga ma tuletaks lugupeetud kolleegidele meelde, et selle eelnõu arutelul komisjonis oli otsus lõpetada teine lugemine konsensuslik. See oli konsensuslik otsus, millele andsid toetuse kõik Riigikogu fraktsioonid, kõik komisjoni liikmed. Kõik komisjoni liikmed osalesid sellel istungil, kõik olid kohal. Ja kordan üle: otsus oli konsensuslik, nii et meil ei ole põhjust seda kahtluse alla panna.
Nii et panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku. Kuidas? (Kommentaar saalist.) Teeme siis uuesti saalikutsungi. Läheme hääletusprotseduuri juurde, palun!
Panen hääletusele siis Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada seaduseelnõu 47 SE teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Katkestamise poolt oli 31 saadikut ja vastu 49, erapooletuid ei ole. Ettepanek katkestada eelnõu 47 SE teine lugemine on tagasi lükatud ja sellega on ka selle eelnõu teine lugemine lõppenud.

14. 16:43 Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (28 SE) teine lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (28 SE) teine lugemine. Ja paluks siia rahanduskomisjoni liikme Andres Suti.

Andres Sutt
Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Tuleme siis merelt ja raudteelt finantsturgude juurde. Tuletan meelde eelnõu sisu, mis on Euroopa Liidu aktsionäride õiguste direktiivi ülevõtmine Eesti õigusse, mille eesmärk on edendada börsiettevõtete ja aktsionäride vahelist suhtlust. Ehk see eelnõu puudutab ainult neid ettevõtteid, kelle aktsiatega kaubeldakse. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmed ega fraktsioonid ettepanekuid ei esitanud. Komisjon arutas seda eelnõu viiel istungil. Olid kohal ka huvigrupid: Kaubamaja Grupp AS-i esindajad ja Nasdaq CSD SE Eesti filiaali esindajad.
Lähemalt võib-olla siis muudatusettepanekutest, mille esitas nii Kaubamaja Grupp kui Nasdaq CSD SE, samuti ka eelnõu algataja, Rahandusministeerium. Juhtivkomisjon tegi eelnõu kohta 13 muudatusettepanekut, millest 3 olid tehnilise iseloomuga ja ülejäänud rohkem sisulised. Nende muudatusettepanekutega siis täpsustati prospektiga seonduvat tühistamiskohustust ja selle ulatust. Samamoodi täpsustati maksesüsteemi mõistet ja selles teostatavate arvelduste lõplikkust puudutavaid reegleid, nõuete rahuldamise järjekorda riigiasutuste pankroti korral, samamoodi siis väärtpaberite registrite seaduse § 151, mis reguleerib väljamaksete tegemist keskdepositooriumi vahendusel, registripidajate andmete esitamist puudutavat regulatsiooni, et väärtpaberite registri registriandmed esitatakse arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Ja lisaks oli siis veel ettepanek, mis puudutas dokumentide vormistamise keelt. See oli ka ainukene punkt, kus komisjoni otsus ei olnud konsensuslik ehk siis ettepanekuga lisati väärtpaberituru seadusesse nõue, mille kohaselt tuleb juhul, kui prospekti eesti keeles ei avalikustata, avalikustada koos pakkumisega ka prospekti eestikeelne tõlge. Eelnõu algataja ettepanek oli piirduda nii nagu seni selle prospekti eestikeelse kokkuvõttega. Ja poolt hääletas siis 5 rahanduskomisjoni liiget: Tiit Kala, Aivar Kokk, Natalia Malleus, Merry Aart, Peeter Rahnel, selle vastu olid Maris Lauri, Jürgen Ligi, Andres Sutt ja erapooletuks jäid Dmitri Dimitrijev. Samamoodi täpsustati veel börsiettevõtte juhi mõistet, millega siis börsiettevõtete juhtideks loetakse ainult juhatuse liikmeid, ja täpsustati ka börsiettevõtte juhtkonna tasustamise põhimõtteid. Samamoodi olid veel muudatused väärtpaberituru seaduse § 1352 tehtavate punktide osas, mis puudutab turul kaubeldavat hääleõigust andva aktsiaemitendi juhtkonna tasustamise põhimõtteid ja tasustamisaruannet. Lisaks oli veel kolm ettepanekut, mis siis jäid komisjonis arvestamata, esimene neist puudutas juba mainitud keelenõuet, kus siis komisjon tegi omapoolse ettepaneku, mis sätestas kogu prospekti tõlkimise nõude eesti keelde, samuti ei arvestanud juhtivkomisjon Nasdaq CSD SE Eesti filiaali soovi loobuda väärtpaberite registri pidamise seaduses võimalusest blokeerida sissenõuete ja hagide tagamiseks väärtpaberikontosid ning piirduda selle asemel võimalusega blokeerida ainult väärtpabereid. Leiti komisjoni arutelul, et see muudatus vajaks täiendavat analüüsi, kuna väljub käesoleva eelnõu raamidest. Ja viimasena ei toetanud juhtivkomisjon börsiemitentide soovi muuta ettevõttega seotud isikute olulise tehingu avalikustamise ja heakskiitmise regulatsiooni ning tõsta avalikustamisele kuuluva olulise tehingu lävendit kõrgemaks kui eelnõus sätestatud 10% konsolideeritud omakapitalist. Arutelu käigus leiti, et kõrgem lävend võimaldaks börsiettevõtetest raha lihtsamalt välja kantida.
Menetluslikult võttis siis komisjon 22. oktoobril vastu järgmised konsensuslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek teiseks lugemiseks tänasel kuupäeval. Teiseks, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis komisjoni ettepanek on võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 13. novembril. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lugupeetud juhtivkomisjoni esindaja, teile on ka küsimusi. Tõnis Mölder, palun!

Tõnis Mölder
Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus: kas ma sain õigesti aru, et teie fraktsioon ei toeta seda, et börsile minevad ettevõtted võiksid oma prospekti avaldada eesti keeles? Ma tean, et Reformierakond siin andis ka täna sisse eelnõu, mis puudutab just nimelt, et eesti keel võiks ja peaks olema au sees. Nüüd ma näen – kui te vähemalt õigesti ette lugesite –, et kõik Reformierakonna liikmed, kes sinna komisjoni kuuluvad, seda ettepanekut justkui ei toeta. Miks te seda ei toeta?

Andres Sutt
Me räägime siin ju erinevates asjadest. Loomulikult me toetame eesti keelt. Millest antud juhul on jutt, on prospekti täiemahulisest tõlkest eesti keelde. Senimaani on peetud piisavaks, et tõlgitakse prospekti kokkuvõte. Meie meelest on see piisav. Loomulikult on emitent võimeline tõlkima ka kogu prospekti, küll aga tähendab see lisapingutust ja -kulu ettevõtjale, mis meie hinnangul ei olnud põhjendatud.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kahjuks on, jah, ikka kaks küsimust võimalik esitada. Palun, Tõnis Mölder, teine küsimus!

Tõnis Mölder
Aitäh! Ma kujutan ette, et kui üks ettevõte, kes endast väga lugu peab ja läheb börsile ja soovib, et tegelikult Eesti inimesed investeeriksid sinna, siis ma arvan, et nelja või viie lehekülje eesti keelde tõlkimine on küll kõige väiksem kulu selle asja juures. Tõlkekulud – ma arvan, et need on asjad, mida suudavad need ettevõtted küll oma taskust kinni maksta. Pigem on küsimus selles, et kui ettevõtted, kes lähevad tõesti börsile ja tahavad, et eestlased nendesse investeeriksid, nende aktsiaid hakkaksid märkima ja ostma, siis ma arvan, et keskmine eestlane võiks ja peaks saama terve ülevaate selle ettevõtte pakutavatest aktsiatest ikkagi oma emakeeles, eesti keeles. Nii et ma pean seda väga mõistlikuks, et selline ülevaade oleks. Ja mul on väga kahju, et Reformierakond seda ei toeta.

Andres Sutt
Hea küsija! Ma ei ole näinud veel ühtegi prospekti, mille pikkus on 4–5 lehekülge. Üldjuhul on need mõned sajad leheküljed. Ja tõlgitud kokkuvõte tavaliselt on ka vähemalt 10 lehekülge. Nii et kõik sisu, mis on oluliselt vajalik ja olemas, on seal kirjas. Ja nagu ma ütlesin, küsimus ei ole mitte võimekuses seda teha, loomulikult. Küsimus on selles, kas me paneme oma ettevõtetele võrreldes teiste ettevõtetega Euroopa Liidus mõistlikumad koormised või me teeme nagu teistmoodi. Nii et küsimus ei ole kindlasti mitte eesti keele mittetähtsustamises. Eesti keele eest seisame meie, seisan mina. Need kaks asja, ma arvan, ei ole niipidi seotud, nagu te püüate väita. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kas teile ei tundu, et tõejärgsel ajastul on tõest rääkimine ületähtsustatud? Tänapäeva infoühiskonnas on kõik arenenud niivõrd kiirelt, et võib-olla piisab ainult pealkirja tõlkimisest? Sest et kõik on juba enam-vähem võimelised sisulisi kokkuvõtteid tegema ainuüksi pealkirja lugedes. Kas ka sellise ettepaneku peale mõtlesite? Milleks lühitutvustus, piisab pealkirja tõlkimisest. Aitäh!

Andres Sutt
Nii lennukalt minu mõte küll ei lendanud. Et ma arvan sisu on võimalik võtta kokku ka kümnel leheküljel ja ainult pealkirja tõlkimine kindlasti ei ole piisav. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Üks peamine põhjendus, miks ei soovi kogu prospekti tõlkida, oli see, et seni on nii tehtud, et on olnud lühikokkuvõte. No palju asju on senini tehtud. Ka siin eelmises eelnõus oli seni erisused pikendatud, aga selle edasi pikendamisega tekkis väga suur torm. Nii et võib-olla me ei peaks arvama, mis seni on tehtud. Aga kas sa ei arva, et tulevikus võiks ju mõni asi teisiti teha? Miks peab tegema nii, nagu seni on tehtud?

Andres Sutt
Sellega ma olen 100% päri. Ma arvan, on kõige halvem argument, mida öelda, et me sellepärast ei tee muutusi, et me oleme kogu aeg nii teinud. Seda ma ei öelnud. Ma ütlesin seda, et siiani on olnud piisav, kui see kokkuvõte on olnud tõlgitud. Me võime võtta erineva seisukoha. Mõned inimesed komisjonis olid arvamusel, et seekord teeme rohkem. Mõned meist leidsid, et ka seni kehtinud kord on piisav. Ma arvan, et alati on oluline lähtuda sisust. Ja sisust, ma usun, et kõik ka lähtusid. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas te ei arva siiski, et me elame vabas ühiskonnas, kus kõigil peaksid olema võrdsed võimalused, olgu mehed või naised, olgu suurema või väiksema haridustasemega, olgu noored või pensionärid. Ja kui me jätame kellegi tädi Maali, kes on vähese keeleoskusega, ilma võimalusest lugeda börsiprospekte sadades lehekülgedes, siis see on talle alandav, see on temalt võrdsete võimaluste äravõtmine ja tänapäeva ühiskonnas on see samasugune inimeste võrdsuseprintsiibi ja inimõiguste rikkumine nagu, ütleme, seal laste ahistamine või naiste seksuaalne kuritarvitamine. Peaks ikkagi olema kõigil võrdsed võimalused. Kas te ei arva niimoodi? Aitäh!

Andres Sutt
Ma olen väga nõus sellega, et loomulikult peavad olema kõigil võrdsed võimalused. Kui me vaatame tänast õigusruumi, siis tänane õigusruum selles osas täieliku tõlkimise nõuet ei kehtesta. Sel juhul on juba praegu võimalused justkui ebavõrdsed, mida mina isiklikult ei arva, aga no lõpptulemusena ju me kõik hääletame siin selle seaduseelnõu üle. Komisjonis sai toetust punkt, mis paneb kohustuslikuks kogu prospekti tõlkimise, nii et ma arvan, et selle koha pealt on kõik asjad selged. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Signe Riisalo.

Signe Riisalo
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Tahan siinkohal meelde tuletada, et õigusloomet tehes tuleb meil järgida mõningaid printsiipe. Väga hea, härra Vassiljev, et te selle võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse – antud juhul siis tekstile emakeeles – siia tõite. Aga mis tahes meede peab olema eesmärgipärane ja siis ka proportsionaalne. Ja siin on küsimus selles, mis on kõnealuse informatsiooni paarisajal leheküljel eesmärk, kes seda tarbib ja milleks tarbib ning kas on proportsionaalne kohustada – keegi ei keela teha enamat seejuures ja tõlkida see paarsada lehekülge, aga kas on proportsionaalne kohustada –, kui selle tarbimine tegelikult ei ole nii suuremahuline. See on see proportsionaalsuse küsimus. Aitäh!

Andres Sutt
Ma ei tea, kas mulle oli siit küsimus ka või see oli rohkem repliik. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Oskate te öelda, et kui palju selliseid prospekte siis toodetakse ja hinnanguliselt kui palju jääks Eesti tõlkijatele saamata jäänud tulu või kui palju seda tuleks? Kas me ei peaks mõtlema ka nende peale, et ka tõlkijad, kes oleksid võimelised seda teost, ütleme, või taiest siis tõlkima, saaksid võimaldada enda perekonnale parema äraelamise? Aitäh!

Andres Sutt
Mul ei ole midagi selle vastu, et tõlkijatel oleks piisavalt tööd ja oleks võimalik tõlkida erinevaid materjale erinevatesse keeltesse. See ei ole kindlasti mitte teema. Ja mul oleks väga hea meel selle üle, kui Tallinna börsile tuleks järjest enam emitente. See on tegelikult ju asi, mille eest ka see eelnõu peaks seisma, et me kohalikul väärtpaberiturul saame rohkem emitente, mis elavdab meie majandust, suurendab investeeringuid, loob töökohti ja annab võimaluse ka tõlkijatel rohkem tõlkida. (Keegi saalist esitab küsimuse.) Palju aastas? Iga number on hea. Viimasel ajal on teinud väga vähe ju, need on üksikud, mis on tulnud. Ma räägin, et oleks palju parem, kui me räägiksime kümnetest, mitte üksikutest. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Head kolleegid! Ma lihtsalt tahaks selle eesti keele teema lahti rääkida, et kõigil ühtemoodi arusaamine oleks. Me kõik erakonnad, kes siin saalis on, püüavad igal aastal vähemalt korra või kaks kilbile tõsta eesti keelt. Ja tingimus, miks meil selle aktsiate emissioonis oli, oli väga selge sõnum: Eestis toimuvad aktsiaemissioonid peavad olema vähemalt ka tõlgitud eesti keelde. Kui meile tuli pakkumine ministeeriumi poolt ühel hetkel, et kõik, kes on Eesti ettevõtted, peaksid seda tegema, aga kõik, kes on välisturu peal, ei peaks seda tegema. No me teame, et väljaspool Eestit aktsiaemissioon on Eestis kogu selle perioodi peal teinud umbes 30 ettevõtet. Me kohtleme oma ettevõtteid võrdselt. Kui on tingimus, et üleni eestikeelne tõlge, siis on see kõigile, kui see on kokkuvõte, siis peaks see kõigile olema.
Peaks siia rõhutama veel juurde seda, et peale eesti keele nõude me tegelikult ju andsime võimaluse ministril oma määrusega 2,5 miljonist kuni 7 miljonini neid emissioone natuke lihtsustada, aga keelenõue jääb ikkagi sinna sisse. Miks see keelenõue väga oluline on? On see, et siin saalis küll läheb kahte lehte see arusaamine, kas teise pensioni vabatahtlikuks muutmine on hea või mitte, aga sellega tekib teoreetiliselt 740 000 inimest, kes võiks oma raha kuskile emissioonis pakkuda. Ja ma mäletan, kui me esimest lugemist tegime, siis Reformierakonnast härra Randpere oli üks nendest, kes küsis, et miks siin ei ole siis eesti keele nõuet. Temal, kes on välismaal elanud, inglise keel hästi suus, oli probleeme sellega, kui Tallinna Sadam tegi aktsiaemissiooni, kus oli kokkuvõte eesti keeles ainult. Siis ta ütles, et sellest ei piisa. Ma arvan, et meie kohustus on oma riigikeelt hoida, emakeelt. Sellepärast see sinna tehtud ongi. Ja seal, kas keegi ühtepidi või teistpidi, see ei olegi üldiselt oluline, see on nüansside teema. Aga ma tahtsin lihtsalt selgeks teha, et kui keegi mõtles, et miks seda rohkem suruti, siis see on väga selgelt, et kõigil oleks võrdsed võimalused Eestis asju ajada eesti keeles. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Paistab, et rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja läheme muudatusettepanekute juurde. Juhtivkomisjon ehk siis rahanduskomisjon on esitanud 13 muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek 2, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Number 3, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Number 4, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Number 5, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Number 6, arvestada täielikult. Number 7, arvestada täielikult. Number 8, arvestada täielikult. Number 9, arvestada täielikult. Number 10, arvestada täielikult. Number 11, arvestada täielikult. Number 12, arvestada täielikult. Ja ka muudatusettepaneku nr 13 kohta on juhtivkomisjon öelnud, et arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 28 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

15. 17:03 Maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (88 SE) esimene lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Nii. Ja läheme siis tänase 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konvensiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (88 SE) esimene lugemine. Palun siia ettekandjaks rahandusminister Martin Helme. Palun!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh, lugupeetud spiiker! Head riigikogu saadikud! Täna siis tuleb esimesele lugemisele konventsiooni ratifitseerimine seaduseelnõuga, millega muudetakse Eesti poolt allkirjastatud maksulepinguid, mis pole kooskõlas uue rahvusvahelise miinimumstandartiga. Selle uue rahvusvahelise miinimumstandardi maksustamise töötas välja OECD ja G20 ühise maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise vastu võitlemise projekti käigus ja selle töö periood jäi siis aastatesse 2013–2015. Projekti eesmärk oli kaotada võimalused maksubaasi kahandamiseks ja kasumi ümberpaigutamiseks rahvusvahelisel tasandil. Konventsiooni tekst valmis novembris 2016 ja see võimaldab riikidel võidelda agressiivse maksuplaneerimisega.
Konventsiooni eesmärk on kiirendada maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste konkreetsete lahenduste rakendumist. Konventsiooniga ühinedes saavad riigid uued standardsed lepingusätted juba olemasolevatesse kahepoolsetesse maksulepingutesse lisada ilma kahepoolseid läbirääkimisi pidamata. Ühtlasi on riikidel konventsiooni kaudu võimalus suur hulk oma maksulepinguid ühekorraga uue standardiga kooskõlla viia. Praeguseks on konventsioonile alla kirjutanud riike ja iseseisva maksujurisdiktsiooniga territooriume kokku 90. Ratifitseerimiskirjad on nendest OECD peasekretärile hoiule andnud 37 riiki. Eestilt kui OECD liikmesriigilt oodatakse samuti selle konventsiooni ratifitseerimist.
Konventsioonis on 24 artiklit, mis võimaldavad muuta erinevaid maksulepingute sätteid. Eesti on nendest artiklitest kohaldamiseks valinud kuus. Valitud artiklitest kolm sisaldavad uut miinimumstandardit, üks OECD head maksutava. Ülejäänud kaks artiklit on vajalikud Eesti maksustamisõiguse täpsustamiseks. 58-st konventsiooniga muudetavast maksulepingust on paljud jõustunud üle kümne aasta tagasi ja vajavad seetõttu igal juhul kaasajastamist.
Selleks, et Eesti maksulepingud oleksid edaspidi rahvusvahelise maksustamise miinimumstandardiga kooskõlas, muudab konventsioon kehtivaid maksulepinguid järgmiselt. Kõikide maksulepingute preambulisse lisatakse täpsustus, et maksulepingute eesmärk on ära hoida maksudest kõrvalehoidmist ja tagada, et maksupettuste tõttu ei jääks ükski tulu maksustamata. Maksulepingutesse lisandub üldine kuritarvituste vastane reegel. See reegel võimaldab maksuhalduril jätta maksulepingus ette nähtud soodustus kohaldamata, kui asjaolude põhjal saab järeldada, et soodustuse saamine oli tehingu üks peamistest eesmärkidest. Lisaks kohaldub reegel ka olukorras, kus tehingu eesmärk ei ole küll täielik maksudest kõrvalehoidumine, vaid kunstlikult soodsama maksu tagajärje saavutamine. Reegel ei nõua tehingu tegelikku sisu kindlakstegemist ega tehingu ümberkvalifitseerimist.
Maksumaksja ligipääs vastastikuse kokkuleppemenetlusele paraneb, sest maksumaksjal tekib võmalus kaebustega pöörduda mõlema lepinguosalise riigi maksuhalduri poole. Praegu on võimalus pöörududa ainult oma residentriigi maksuhalduri poole ja kui see kaebust vastu ei võta, on maksumaksja võimalus kahe riigi vahelist arutelu algatada ammendunud. Loetletud muudatuste rakendumisel vähenevad nii Eesti residentide võimalused hoiduda kõrvale teenitud tulude maksustamisest kui ka mitteresidentide võimalused kasutada Eestit maksudest kõrvalehoidumiseks.
Konventsioon tuleb Riigikogus ratifitseerida, sest sellega muudetakse ratifitseeritud maksulepinguid. Eesti maksulepingute suhtes jõustub konvektsioon kolme kuu möödumisel ratifitseerimiskirja hoiustamise kuupäevast, kuid konvektsiooni muudatuste rakendumine konkreetse maksulepingu suhtes sõltub lepinguosaliste riikide vastavate teatiste esitamise kuupäevast. Igal juhul rakendatakse konventsiooni kaetavale maksulepingule ainult kalendriaasta algusest. Sellega on lühike kokkuvõte tänasest teemast ammendunud. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud ettekandja. Teile on ka küsimusi, Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Austatud juhataja! Austatud minister! Et see konventsioon, ma saan aru siis, katab 58 topeltmaksustamise vältimise lepingut. Siin ma vaatan, Venemaaga on leping alla kirjutatud aastal 2002, aga see ei ole jõustunud tänaseks veel. Et kuidas tehniliselt Venemaaga allakirjutatud lepingule see konventsioon siis sisse viiakse? Mis moodi? Te käite igal pool välismaa advokaadibüroodes, et te äkki seletate ära selle asja?

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ma ei ole kindel, et see Venemaaga sõlmitud ja mitte kehtima hakkav leping on selle 58 hulgas, sest et jutt käib ikkagi meie poolt ratifitseeritud lepingute muutmisest. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Aivar Sõerd, teine küsimus.

Aivar Sõerd
Siin on selgelt kirjas, et Eesti puhul on, et Maroko ja Venemaa on ka need lepingud, mida see katab. Aga kuidas see tehniliselt käib, siis seda ma tahtsingi teada. Aga ma küsin seda, et need topeltmaksustamise vältimise lepingud, need on erineva mõjuga ka, ütleme, meie majandusele. Ütleme, need lepingud, mis on siin meie suuremate kaubanduspartneritega, et kui seal on näiteks vabastusmeetod, suurte läbirääkimistega saavutatud kunagi aastaid ja nüüd see vabastusmeetod, ma saan aru, kirjutatakse üle selle konventsiooniga. Ja kui see ülekirjutamine käib, et seal on võimalik valida kolme varianti, A ja B. A on see, kus tasaarvestusmeetod asendatakse kõikidel juhtudel, B kui dividendide puhul. Millise variandi Eesti valib ja miks? See mõjutab otseselt väga oluliselt meie majandussuhteid, meie kaubandust.

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ma saan aru, mõjutab jah. Aga me räägime siin üle 50 lepingust. Mul ei ole võimalik vastata abstraktsele küsimusele, millise variandi valib. Siis tuleb ikkagi küsida, millisest konkreetsest lepingust me räägime. Ja see antud konventsioon ei muuda nende lepingute sisu sellisel moel, et meie kahepoolsed kokkulepped tühistuks kuidagi. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Palun siia juhtivkomisjoni esindaja rahanduskomisjonist Dmitri Dmitrijevi. Palun!

Dmitri Dmitrijev
Austatud eesistuja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu k.a 22. oktoobril. Eelnõu tutvustasid meile Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja peaspetsialist Tiina Hansson. Kuna konventsiooni rakendamisel vähenevad nii Eesti residentide võimalused hoiduda kõrvale teenitud tulude maksustamisest kui ka mitteresidentide võimalused kasutada Eestit maksudest kõrvalehoidmiseks, nii nagu minister on öelnud, seega ka suurt diskussiooni komisjonis meil konventsiooni ratifitseerimise seaduse kohta tegelikult ei tekkinud ja komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 6. novembril, esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme päeva ehk siis 20. novembriks kella 17.15-ks. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Tundub, et küsimusi ei ole. Ma tänan! Avan läbirääkimised ja sõna võivad võtta fraktsioonide esindajad 5 + 3 minutit. Ei ole sõnavõtusoovi, lõpetan läbirääkimised. Kas minister soovib veel täiendavalt midagi öelda? Ei soovi. Aitäh! Siis juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 88 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute tähtajaks k.a 20. novembri kell 17.15.

16. 17:13 Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (93 SE) esimene lugemine

Esimees Henn Põlluaas
Ja jõuamegi tänase viimase päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (93 SE) esimene lugemine. Ja paluks kõnepulti ettekandjaks rahandusminister Martin Helme. Palun!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh, lugupeetud spiiker! Head riigikogu liikmed, ärge nüüd kõik korraga ära jookske! See on jah siis Hongkongi erihalduspiirkonna ja Eesti vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise ja maksupettuste tõkestamise lepingu juurde kuuluv protokoll. Eesti sõlmib topeltmaksustamise vältimise lepinguid, et tagada maksukeskkonna stabiilsus nii välismaistele ettevõtjatele, kes investeerivad Eestisse, kui ka Eesti ettevõtjatele, kes laiendavad oma tegevust välisturgudel. Maksulepingute eesmärk on kõrvaldada kahe riigi seaduste koosmõjust tekkida võiv rahvusvaheline topeltmaksustamine. Lepinguga jagatakse maksustusõigusi lepinguosaliste riikide vahel, hoitakse ära diskrimineerivat maksustamist ning tõkestatakse maksudest kõrvalehoidmist. Leping ei anna riikidele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, kuid piirab juba olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi. Maksuleping kohaldub inimestele, kes on Eesti või Hongkongi resident.
Eesti ja Hongkongi vaheline leping allkirjastati 25. septembril k.a Tallinnas ja see põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ehk OECD tüüplepingul. Eesti ja Hongkongi vahelise lepingu olulisemad punktid on järgmised. Tuluallika riigil on dividenditulu piiratud maksustamisõigus. Kinnipeetava tulumaksu ülempiiriks on 10% dividendi brutosummast. Tuluallika riik ei või dividendilt maksu kinni pidada, kui dividendi makstakse teise riigi või jurisdiktsiooni residendist äriühingule, valitsusele, kohaliku omavalitsuse üksusele, keskpangale ning investeerimisfondile. Intressitulu puhul ei või teise riigi residendile makstavalt intressilt kinnipeetav maksumäär ületada 10% intressi brutosummast. Tuluallika riigis ei ole õigust maksustada intresse, mille saajaks on äriühing, teise riigi või jurisdiktsiooni valitsus, kohalik omavalitsuse üksus, keskpank või investeerimisfond. Ka litsentsitasude maksustamisel sätestab leping jagatud maksustamise õiguse, tuluallika riigis on litsentsitasudelt kinnipeetava maksu ülempiiriks 5% litsentsitasu brutosummast. Pension ja muu sedalaadi tasu maksustatakse lepingupooles, kes pensioni väljamakseid teeb. Eesti ja Hongkongi vaheline leping sätestab põhjaliku teabevahetuse isikute tulude kohta ning teabevahetuskohustus ei ole piiratud lepinguosaliste riikide residentidega. Lühidalt on see kõik. Vastan ka hea meelega küsimustele. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Küsimusi on. Aivar Sõerd, palun esimesena.

Aivar Sõerd
Austatud juhataja! Austatud minister! Ma küsingi, et vot seesama eelmine punkt, mis oli see suur konventsioon maksudest kõrvalehoidumiseks, et kas see konventsioon nüüd sellele Hiina lepingule kohaldub ka automaatselt või tuleb peale seda, kui see Hiina leping ka mõlema poole poolt kõik vastavad menetlused läbitakse, tuleb uuesti tulla sellega siia Riigikokku, et see eelmine konventsioon hakkaks kohalduma või see kuidagi toimub automaatselt? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ma loen ühe väikese lõigu ette, mis ma just lugesin: Eesti ja Hongkongi vaheline leping allkirjastati 25. septembril 2019 ja põhineb OECD tüüplepingule. Ehk siis tegelikult see juba arvestab seda eelmises punktis räägitud konventsiooni, seda tüüpraamistikku. Ja see eelmises päevakorrapunktis räägitud konventsioon muudab tagantjärele juba kehtivaid ja sõlmitud lepinguid. Seda me veel ei ole sõlminud, kehtima pannud ja ratifitseerinud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan, lugupeetud minister! Järgmisena paluks siia ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Tiit Kala. Palun!

Tiit Kala
Tänan! Austatud istungi juhataja! Tänan ka eelkõnelejat põhjaliku eelnõu tutvustamise eest! Kannan ette Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (93 SE) esimeseks lugemiseks.
Rahanduskomisjon arutas eelnõu k.a 22. oktoobril. Eelnõu tutvustasid ja komisjoni liikmete küsimustele vastasid Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja peaspetsialist Tiina Hansson. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepingupoolte vahel. Leping annab investoritele võrreldes riigisiseste õigusaktidega suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallika riik teise riigi residentide tuludele võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 6. novembril 2019, esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, st 20. november kell 17.15. Detailsemaid teemasid ja küsimusi komisjonis ei tõusetunud. Ja esitajaks määrati Tiit Kala. Tänan!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Tundub, et küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi sõna võtta? Sõnavõtusoovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Kas rahandusministril on soovi esitada täpsustusi? Härra Helme, kas soovite veel? Ei soovi, aitäh! Sellisel juhul, juhtivkomisjon tegi ettepaneku lõpetada eelnõu 93 SE esimene lugemine, esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute tähtajaks k.a 20. novembri kell 17.15. Ma tänan, lugupeetud kolleegid! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.22.