12:00 Infotund

Esimees Henn Põlluaas
Lugupeetud kolleegid! Alustame oma igakolmapäevase infotunniga. Kõigepealt paluks kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 47 saadikut ja puudub 54.
Täna osalevad meil infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Jüri Ratas, sotsiaalminister Tanel Kiik ja keskkonnaminister Rene Kokk. Sõna saadakse siis vastavalt registreeritud küsimustele. Küsimuse esitamiseks on aega 2 minutit, vastuseks 3 minutit ja registreerunud küsija saab ka täiendava täpsustava küsimuse esitada.

1. 12:02 Koalitsioonilepingu täitmine

Esimees Henn Põlluaas
Alustamegi siis esimesest küsimusest, mille on esitanud Indrek Saar peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Indrek Saar
Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Te olete ise korduvalt juhtinud tähelepanu oma koalisatsioonileppes toodud prioriteetidele ja sellest eriti sellele, et te olete sõnastanud oma koalisatsioonileppes, et edendame sidusat hoolivat ja sallivat ühiskonda, mille liikmed tunnevad end turvaliselt ja ühiskonnaellu kaasatuna, taunime resoluutselt rahvastevahelise vaenu ilminguid, antisemitismi ning ühiskonda lõhestavat retoorikat. Lihtsalt mõned meenutused tagasivaates tuletavad meile meelde, et Martin Helme ründas märtsis naistearste, süüdistades neid Hippokratese vande rikkumises, juuli lõpus teatas Mart Helme EKRE volikogul, et teadlased ei tee oma tööd korralikult, konkreetselt süüdistas ta olematu teadusliku tasemega Tallinna Ülikooli hobusevaraste kasvatamises. EKRE hambusse on viimasel ajal jäänud lasteta naised, teise seksuaalse sättumuse, teist nahavärvi ja teisest rahvustest inimesed, isegi laulev revolutsioon, mis olevat olnud massihüsteeria, ja seega ka kümned tuhanded Eestis taasiseseisvumise eest seisjad. Omaette ooper on teie valitsuspartneri uudisteportaal, mis valimatult ründab, räuskab ja solvab. Üks sihtmärke viimasel ajal on olnud sotsiaalminister Tanel Kiik. Ja selle kaudu on viimastel nädalatel Keskerakonna koalitsioonipartner EKRE dirigeerinud süstemaatilist Eesti LGBT kogukonna ahistamist. Käib sõda LGBT ühingu rahastamise vastu, mille raames on ahistatud ja halvustatud noori ja noorsootöötajaid, ning selles on osalenud valitsusliidu poliitikud ja palgalised töötajad. Sellel kõigel, paraku, ei paista mitte mingisugust lõppu. Mida te peaministrina teete selle jaoks, et tegelikult ühiskond muutuks sidusamaks, mitte ei toimuks järjest suurem polarisatsioon?

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija, aitäh küsimuse eest! Tõsi see on, et see oli minu jaoks nii eelmises valitsus kui ka selles valitsus väga oluline prioriteet ja tegevus, et Eesti ühiskond on võimalikult sidus. Umbes nende sõnadega ma alati olen alustanud ka kõrgemaid riigikaitsekursuste ettekannet, et meie julgeolek, meie turvalisus algab sellest, kui tugevasti 1,3 miljonit ühte hoiavad. Ja ma jään oma sõnadele kindlaks ka täna.
Teie küsimuste reas ma püüan siis vastata. Kõigepealt, sotsiaalminister Tanel Kiik ja rünnakud tema vastu. Tanel on teinud kindlasti oma tööd suure pühendumisega, teinud seda professionaalselt, teinud seda hästi, seisnud kindlasti kõikide nende ühiskonnagruppide eest, mida ja keda Sotsiaalministeerium haldab ja katab, olgu see pered, olgu see lapsed, olgu see eakad, olgu see ka LGBT. Nii et minu meelest ta on olnud kindlasti oma tegevuste kõrguses, ülesannete täitmise kõrguses. Nüüd LGBT rahastamine. Küsija teab kindlasti seda väga hästi, et on muutunud hasartmängumaksu, toonase hasartmängumaksu taotlused ja maksmised, et on läinud need osad erinevate ministeeriumide alla. Seda, kes ja kui palju saab raha, otsustab komisjon. Minu teada sotsiaalminister sinna komisjoni ei kuulu. Kui ma räägin teile enda tunnetusest, siis ma arvan, et neid on rahastatud eelnevalt, rahastatakse täna. Ja mina arvan, et kui projekt vastab tingimustele, taotlust tuleb rahastada ka tulevikus igal juhul.
Nüüd, ma arvan see küsimuse suurem fookuse tuum on tegelikult selles, mida me teeme, et ühelt poolt demokraatlikus ühiskonnas on alati ju erinevad meeleavaldused lubatud. Stenbocki maja ees viimasel ajal on väga palju meeleavaldusi, toredaid inimesi. Aga loomulikult, mis ei ole lubatud, on viha külvamine, olgu see verbaalsel või rääkimata füüsilisel moel. Ja see on see, mida ma igapäevaselt teen, et seda Eesti ühiskonnas ei oleks, et Eesti ühiskonna erinevad grupid – ka erinevad vähemused ja teie küsimus on eeskätt fokusseeritud LGBT kogukonnale –, et ka nemad tunneksid ennast Eesti ühiskonnas turvaliselt. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Täpsustav küsimus, Indrek Saar, palun!

Indrek Saar
Kas te peaministrina tunnistate, et sidusus on ühiskonnas pidevalt pandud küsimärgi alla tänu teie koalitsioonipartnerile, tänu teie koalitsioonipartnerile, ja kas teil on mingi konkreetne tegevuskava, kuidas lahendada see pidev probleem, et Eestis erinevad inimrühmad, kaasa arvatud vähemused, tunnevad ennast selle tõttu vähem turvaliselt?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ei, sellega ma kindlasti ei nõustu, et sidususe mõõdupuu on ainult EKRE. Kui rääkida tänasest koalitsioonist, siis ma olen olnud kogu aeg arvamusel, et mida laiemapõhjalisem on koalitsioon, seda paremini ta suudab edastada ühiskonna erinevate poolte, erinevate huvigruppide soove ja seda suurem kompromiss leitakse ka koalitsioonis sees. Tänane koalitsioon koosneb kahest konservatiivsest erakonnast ja ühest liberaalsest erakonnast. Ja ma arvan, et see on tegelikult tänase koalitsiooni just tugevus. Nüüd, et keegi seda sidusust lõhuks ja keegi rohkem hoiaks, see on väga subjektiivne hinnang. Et EKRE, sotsiaaldemokraadid, Isamaa, Reformierakond, Keskerakond – kõik on siia valitud Eesti elanike poolt ja kõik esindavad ühelt poolt oma valijaid, oma valijate kogukonda ja neile antud lubadusi. Aga ma arvan, mis veel olulisem, Eestit tervikuna, Eesti elanikke tervikuna ja selle eest peavad kõik seisma nii opositsioonis kui koalitsioonis. Üks sidususe mõõdupuu on olnud Eesti ühiskonnas aastaid, kuidas eestikeelne ja venekeelne kogukond igapäevaselt läbi saab, kuidas on nende kogukondade toetus näiteks Euroopa Liidule, näiteks NATO-le. Seda on aastaid hinnanud Kaitseministeerium oma tellitavas analüüsis. Ja on hea meel tõdeda, et näiteks kui me vaatame teotust Euroopa Liidule või toetust NATO-le, siis laias laastus ta on tõusnud, ta ei ole langenud eestikeelses kogukonnas, aga ta on just tõusnud venekeelses kogukonnas. Nii et ma arvan, et ka see on väga hea sidususe mõõdupuu alus. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ja nüüd küsimus saalist, Yoko Alender, palun !

Yoko Alender
Aitäh, hea koosoleku juhataja! Hea peaminister! Läksite oma teemaga kuskile väga laiale. Tuleks tagasi teie koalitsioonipartneri ja nende väärtuste juurde. Ütlesite kunagi, et EKRE väärtustega koostööd ei tee. Tänaseks on, ma arvan, meile kõigile selge, et EKRE-l pole mingeid väärtusi, see, millega nad tegelevad, on odav poliitteater häälte nimel. Aga sellegipoolest on ka sellel tagajärjed. Härra Ratas, oma ametisseastumise kõnes lubasite naeratavat, sidusat ja solidaarset Eestit. Eelmine nädal siiski teie valitsusparter EKRE korraldas meeleavalduse ja me nägime seal ja kuulsime arvamusi, näiteks, tsitaadid: seksuaalvähemused on vigased, pederastia oli nõukogude ajal kuritegu (justkui see on siis midagi, mida me ihaldaksime tagasi), käed eemale lastest (arusaamatul moel) jne. Minu arust odav poliitteater, küll aga väga lõhestav siiski. Kas te peaministrina peate vajalikuks ja nõuate, et valitsuspartner vabandaks Tartu noorte ees või kavatsete te ise seda teha? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No ma ei tea, kui siin odavast poliitteatrist rääkida, siis mulle meenub viimati teie erakonna esimehe võrdlus, ma isegi ei tea, mis sari, "Rannamaja" või mis sari see on. Noh, seda sildistamist, et kes teeb poliitteatrit ja kes tegeleb sisuga, seda on nagu nii keeruline hinnata. Opositsioon näeb seda poliitteatrit ühtemoodi, koalitsioon teistmoodi.
Nüüd meeleavaldused, kes mingeid meeleavaldusi korraldab. No Keskerakond on korraldanud läbi aastate väga palju meeleavaldusi. Ma mäletan, kui sooviti neid elektrijaamasid maha müüa, väga suur meeleavaldus oli siin Toompea lossi ees aastaid tagasi, aastaid tagasi. Meeleavaldused on ju ühe demokraatliku ühiskonna tunnus, seda ma kindlasti kuidagi ei saa halvaks panna. Nagu eelmisele küsijale ma vastasin, et mis te siis kujutate ette, et need tublid naised ja mehed, kes seisavad seal Stenbocki maja ees, avaldavad meelt, et nad on kuidagi halvad inimesed või. Kui seda tehakse rahumeelselt, siis igal juhul ma ei näe siin probleemi. Nüüd kui seda tehakse, et sellist verbaalset viha, rääkimata füüsilisest ründest, siis on hoopis teine tera nendel asjadel. Ja seda kindlasti tuleb ühiskonnas jälgida, et selliseid asju ei oleks, ja kõik teha selleks ka preventatiivselt, et selliseid meeleavaldusi Eestis ei toimuks. Teie fokuseering on ju taas kord seksuaalvähemuste kaitsele. Ja loomulikult, neid tuleb ühiskonnas ka kaitsta, igal juhul, ja teha kõik ka selleks, et nende pihta käivad sellised viha õhutavad sõnumid ei leviks ühiskonnas, aga ka kõigi teiste ühiskonna vähemuste kohta. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 12:14 Järjepidevus

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena on registreerinud küsimuse Kaja Kallas ja küsimus on peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Härra Ratas! Kui te vabastasite Kert Kingo ametist, siis ütlesite: "Poliitik peab oma suhtlemises ametikaaslaste ja avalikkusega olema avatud ning ka ebameeldivate teemade puhul andma õigustatud küsimustele selgeid ja ammendavaid vastuseid." Seetõttu loodan, et tänases infotunnis me näeme, kuidas te neid selgeid ja ammendavaid vastuseid annate. Minister Kingot vabastades mõistsite te hukka teo, mille ta toime pani. Ja see tegu oli nimelt see, et ta valetas avalikkusele, valetas Riigikogule. Minu küsimus puudutabki teie seisukohtade ja tegevuse järjepidevust, sest teil on valitsuses terve rida ministreid, kes on valetamisega vahele jäänud nii avalikkusele kui ka Riigikogule valetades. Hakkame kaugemalt peale. Siseminister Mart Helme valetas enda umbusaldamisel Riigikogus lausa neli korda, kõigepealt ta ütles, et EKRE juhtide Jüri Ratase kõne kohta Marti Kuusiku naisele, ütles, et küsimusi esitas Jüri Ratas, see osutus valeks. Siis ta valetas, et tegi valimisagitatsiooni valimispäeval teadmatusest, hiljem selgus, et ta oli seda täiesti ise ka välja öelnud, et täna on valimispäev, nii et ta rikkus seadust ja valetas selle kohta teadlikult. Siis ta väitis, et Marti Kuusiku kohta pole algatatud kriminaalmenetlust, ka see osutus valeks. Siseminister valetas ka selle kohta, et Delfi on võltsinud pilte. Siis seda nimekirja võiks jätkata veel. Rahandusminister on valetanud siin Deutsche Wellele, siis ta valetas Elmar Vaheri kaasuses. Ma ei jaksa isegi neid küsimusi või valesid kõiki üles lugeda. Või siis maaeluminister Mart Järvik listeeriaskandaalis on valetanud korduvalt, et ta ei ole proovivastuseid näinud, ta ei ole Mati Vetevooluga suhelnud, tal pole kindlaid tõendeid, ta pole uurimisprotsessi sekkunud jne, jne. Ma tean, et see loetelu on väga pikk ja väsitav, aga küsimus siia lõppu on lühike ja selge: mida te kavatsete teha oma valitsuse teiste valetavate ministritega? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kui teie esitate selgeid ja konkreetseid küsimusi, siis eks mina annan ka selgeid ja ammendavaid vastuseid. Valetamisel loomulikult poliitikas kohta ei ole, see on väga ühemõtteline, ja sellest tulebki lähtuda. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kaja Kallas, täpsustav küsimus, palun!

Kaja Kallas
Sellest tuleb lähtuda, see on väga hea, et te väga selgelt ütlesite, et seda valetamist te välja ei kannata. Mul on siin terve nimekiri siis faktikontrollitud ütlusi nii Martin Helme poolt. Näiteks ta valetas Elmar Vaheri kaasuses seda, et tema vallandamiskatses ei olnud midagi ebaseaduslikku. Ta valetas selle kohta, et kärbete kommunikatsioonis tegi Vaher isetegevust, ka see ei vastanud tõele. Kert Kingo skandaali puhul valetas siis rahandusminister, et MKM-s on peidus 26 miljonit eurot, millest ministrile ei ole midagi öeldud, ka see osutus sulaselgeks valeks. Nüüd ma kordan oma küsimust, mis oli väga selge: et mida te kavatsete nende ministritega teha, kes on ilmselgelt valetamisega nii avalikkusele kui Riigikogule korduvalt ja korduvalt vahele jäänud? Mida te kavatsete teha? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt, seal esimeses küsimuses, kui te rääkisiste näiteks sellest valimisagitatsioonist. Ma ei ole siin EKRE advokaat, aga minu meelest on see trahv ju sisse võetud. Nüüd kui rääkida eelmisest väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrist, siis on olnud tema otsus oma ametist lahkuda, tagasi astuda. Nii et on konkreetne tegevus sellele järgnenud tema poolt. Kui te küsite, mis ma kavatsen teha, siis loomulikult, peaministri roll on see, et valitsus töötaks ühtse meeskonnana. Tema roll on ka see, et ei ole valesid või valetamisi. Aga me peame arvestama ka ühe asjaga: et tulla valitsusse, ütleme, sellise valge lehena, täiesti rohelistena, on kahtlemata see tunnetus, kui suur on poliitiku sõna kaal, kindlasti palju erinev sellest, kui omada sellist kogemust näiteks, nagu on teil ja Reformierakonnal, et 17 aastat olla võimul. Nii et mõnedes juhtumites, mida te nimetasite, on ju ministrid öelnud, nad on eksinud ja püüavad tulevikus neid tegevusi palju paremini ja läbipaistvamalt lahendada. Nii et kindlasti, mingitel juhtudel tuleb inimestele, kui nad tunnistavad oma süüd, kui see ei ole tahtlik valetamine, siis loomulikult tuleb anda ka võimalus edasi minna. Nii ongi. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ja järgmisena Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Teie sõnavõtte kuulates ja neid vastuseid analüüsides jääb mulje, et tegemist on mõnes mõttes topeltmoraaliga. Ka sellessamas küsimuses võiks ju öelda niimoodi, et see, mis on lubatud Helmedele, see ei ole lubatud naistele. Ja see on väga häiriv ühiskonnas. Ma eeldan ja loodan, et peaminister oma tegevuses, ka tulevases tegevuses on selles kohas ühtse väärtusruumi hoidja ja lähtub ühe mõõdupuuga, nii nagu vanasti öeldi. Kas te saate minu ettepanekut või väidet kinnitada, et käitute ühtemoodi? Ja kui te käitute ühtemoodi, siis oleks ju kaks varianti: kas Kert Kingo jätkaks täna ministrina või Mart Helme ei oleks täna minister. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Veel kord ma ütlen, vastates ka eelmisele küsimusele: Kert Kingo lahkus ministriametist oma vabatahtliku avalduse alusel, punkt üks. Punkt kaks on see, et minu jaoks on väga häiriv see, kuidas te selliselt poliitretooriliselt ja täiesti suvaliselt, meelevaldselt panete kokku kaks võrdlust. Ja meelega – see, mida tegelikult küsis härra Indrek Saar just sellest ja tundis muret sellest ühiskonna sidususest, te meelega panete selle kokku. Ütlete: näete, siin on meesterahvas ja siin naisterahvas. See on minu jaoks häiriv. Sellel võrdlusel tuua mingisugust seost ei ole ju mingit alust. Kert Kingo ütles, et see, et täna valitsus saaks edasi minna, ta võtab vastu otsuse ja ta sellest valitsusest lahkub. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 12:21 Ravimipoliitika

Esimees Henn Põlluaas
Ja järgmisena on Riina Sikkutil küsimus sotsiaalminister Tanel Kiigile. Palun!

Riina Sikkut
Aitäh, hea esimees! Hea minister! Mul on väga hea meel, et ametisse asumisest alates oled sa tegelikult seisnud selle eest, et apteegireformiga edasi minna. Juulikuus oled öelnud, et apteegireformi läbiviimiseks antud üleminekuaeg on olnud piisav, augustis nentinud, et apteek peabki olema eelkõige tervishoiuasutus, mitte tavalise poe sarnaselt toimima, ja veel ka oktoobris kinnitasid, et apteegiteenus peaks olema selgelt tervishoiuteenus, see pole äriline, peab toimima inimese tervisest lähtuvalt, ja ka Maalehes, et suures kaubanduskeskuses, kui mõni apteek jääb müümata või lõpetab oma tegevuse, siis sellest ei tulegi tegelikult suuremat probleemi. Mul on väga hea meel, sest juba 2012. aastal Riigikontroll leidis, et tegelikult meil apteegiturul konkurentsisituatsioon on nõrk. Apteegid on kahe suurema hulgimüüja käes ja neil ei ole motivatsiooni kaubelda hindade üle ja Riigikontroll leidis, et haiglaapteegid saavad oma ravimid umbes 10% soodsamalt, kui müüakse jaeapteekides, kuigi jaemüügi kogus on tegelikult suurem. Nii et tegelikult aastal 2012 selle kallima ravimi maksis kinni patsient, hulgimüüjate ja ketiapteekide kasumi maksis kinni patsient, krooniliste haigustega patsient, vanem inimene, madala sissetulekuga inimene. Ma küsiksin, kas nüüd selle seitsme aasta jooksul, mis Riigikontrolli auditi järeldustest on möödunud, kas iseenesest on midagi paremaks läinud? Kuidas on meil ravimite hinnad, kas on kuidagi iseeneslikult juhtunud, et patsient enam oma sellist üle jõu käivat koormat ei kanna, või ikkagi oleks vaja apteegireformiga lõpuni minna nii patsientide parema ravimite kättesaadavuse huvides kui ka selle nimel, et apteegid oleksid tervishoiuasutused ja oleksid suunatud inimese paremale tervisele, mitte nii palju äriliste eesmärkide täitmisele? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Lugupeetud Riina Sikkut, aitäh küsimuse eest! Kui me räägime ravimiturust ja ravimite hindadest tervikuna, siis see on muidugi probleem, millega tegeleb kogu Euroopa, kogu maailm, ehk et on see Euroopa Liidu erinevad nõupidamised, on see Maailma Terviseorganisatsiooni kohtumised, siis see küsimus on laual, kuna väga tihti on tõsi see, et ka üksikud riigid ei suuda alati tagada endale mõistliku hinnaga ravimeid, arutatakse ühishangete küsimusi, arutatakse laiemalt Euroopa Liidu tasandil hinnareguleerimise poolt, et just nimelt väiksemad piirkonnad nagu Eesti saaksid mõistliku hinnaga ravimeid oma inimestele. Ehk see temaatika on kahtlemata oluline.
Eestis ravimihindade reguleerimine käib laias laastus nii, et müügiloahoidja kehtestab oma hinna, millele lisandub siis hulgimüüja juurdehindlus ja lisandub jaemüüja juurdehindlus ja käibemaks 9%. Mis puudutab ravimite hinda inimestele, siis kui küsida, mis on paremaks läinud, siis ma ütleksin, eelmise valitsuse ajal väga selgelt läks paremaks see, et kehtestasime täiendava retseptiravimihüvitise, mis tegelikult riigieelarvele tähendas küll 10,3 miljonit eurot kulu, ehk see oli küll maksumaksja kulu, aga konkreetsetele sihtrühmadele, kellel oli siis suurem ravimivajadus, tähendas see väga arvestatavat omaosaluse langust. Ehk et ta langes tegelikult eelmisel aastal võrreldes 2017. aastaga keskmiselt üle välja suurusjärgus 8%. Nii et võib öelda, et on läinud inimeste jaoks ravimite soetamine mõnevõrra lihtsamaks. Täpsemalt siis, nagu hästi teate, täiendav ravimihüvitis 100 eurot ületavatelt kulutustelt on siis 50% ja 300 eurot ületavatelt kulutustelt 90% ja see siis lisandub veel sellele, mis on juba n-ö eos haigekassa poolt soodusravimite loetellu kantud ravimite hinna puhul eelnevalt juba kompenseeritud. Nii et kokku kui me neid numbreid liidame, siis palju riik panustab siis ravimite just nimelt inimestele võimalikult kättesaadavuse parandamisse, me saame suurusjärgus 146 ja pool miljonit eelmisel aastal, millele veel lisandub haigekassa poolt kompenseeritud haiglaravimid, mida veel täiendavalt 70 miljonit, nii et kokku 217 miljonit sinna panustame.
Kas ravimihinnad võiksid turul olla odavamad, kas hinna läbipaistvus võiks olla parem? Kindlasti, siin on arenguruumi nii Eesti-siseselt, siin on Euroopas, siin on maailmas tervikuna. Väga tihti räägitakse uutest ravimitest, mille puhul on kohati keeruline mõista, kui suur on siis täpselt see teadusuuringu kulu ja kui palju on tegelikult juurdehindlus ja kas see kehtestatav hind vastab ravimi raviomadustele. Eks neid ekspertiise tehakse ja uuringuid tehakse, eks neid arutelusid peetakse, aga ma arvan, et siin ongi hästi oluline rahvusvaheline koostöö. Olen seda arutanud oma kolleegidega nii Baltimaadest kui, nagu öeldud, Euroopast laiemalt ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni esindajatega, ka uuel Euroopa regionaaldirektoril Hans Klugel on oma mõtted, kuidas võiks seda olukorda parandada, kuidas võiks siin edasi liikuda. Loodan väga, et see ka õnnestub, sest kahtlemata, kasumi teenimises pole midagi halba eraettevõtluse seisukohalt, aga ravimite puhul, mida reeglina kompenseerivad riigid, tuleb siiski kehtestada õiglane hind. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Riina Sikkut, täpsustav küsimus, palun!

Riina Sikkut
Aitäh! Ma sain aru, et endiselt apteegireformiga edasiminek on ikkagi ka hindade mõttes mõistlik plaan. Aga nüüd, kui apteegireformi tulemusena Eestis ongi selline tervishoiukesksem apteegisüsteem, mis lähtub eelkõige patsiendi tervisemurest, kus nõustatakse, siis tegelikult me võiks ju kõik selles suunas pingutada. Mind teeb murelikuks see, et sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder on nüüd viimasel ajal hakanud rääkima ka alternatiivsetest variantidest, sh apteegi vabaturust – sellest, et käsimüügiravimid tuleksid tavapoodidesse. Kas sinu meelest see vabaturu variant peaks üldse laual olema, kui tegelikult apteegireformi lõpuleviimisel on nii palju positiivset patsiendi jaoks, tervishoiusüsteemi jaoks tervikuna? Kas ei peakski andma osapooltele – nii ketiapteekidele kui proviisoritele – selget sõnumit, et palun hakake apteeke üle andma ja üle võtma. Miks tekitada täiendavat segadust ja ebakindlust selle asmele, et saata selge sõnum, et reformiga minnakse lõpuni? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Mis puudutab nüüd seda debatti, mis on avatud, siis debatti keelata, ma arvan, kindlasti oleks vale. Ehk on arutatud apteegireformi üle veel üle-eelmises parlamendis pikalt ja põhjalikult mitme valitsuse jooksul 2014–2015 otsuseid vastu võttes, arutleti eelmises parlamendis, tehti teatud tähtaja edasi lükkamine haruapteekide osas, samuti nüüd 1. aprilli peale 2020. Ehk siis need debatid, nagu näha, jätkuvad ka käesolevas parlamendis. Mis puudutab erinevaid arengusuundi, erinevaid võimalus, siis ma arvan, et sotsiaalkomisjoni esimees selles mõttes ütles õigesti, et ta ütles, mis variandid on laual olnud, mis mõtted on välja käidud nii turuosalistelt kui ka poliitikutelt. Olles ka ise selles töörühmas osalenud, siis tõsi on see, et ettepanekuid ongi, võiks öelda, kogu n-ö väljaulatuses ehk ligemale 20 erinevat varianti oleme siin kirjalikult või suuliselt omavahel arutanud, mis puudutaks nii proviisoromanduse tugevdamise poolt, mis puudutab tänaseid omandisuhteid, mis puudutab tähtaegu, puudutab maa- ja linnapiirkondade kas siis eraldi käsitlemist või koos käsitlemist. Ja üks konkreetne mõte on tõesti olnud ka see, et kas võiks lubada – see pole ka uus mõte iseenesest, on juba ammu arutatud – teatud ravimeid poodidesse ja lubada neid ka kütusekettidesse.
Mina isiklikult seda konkreetset ettepanekut ei toeta. Põhjendan ka, miks. Sest ma arvan, et kui me hakkame pakkuma ravimeid, isegi lihtsamaid käsimüügiravimeid poodides ja kaubanduskettides ja kütusejaamades, siis esiteks kasvab üleliigne ravimite tarbimine ehk tarbitakse rohkem kui tegelik vajadus, ja samal ajal me tekitame probleeme just eeskätt maapiirkondades, kus näiteks apteekide käive hakkab selle võrra langema, kus juba täna peamiselt on proviisoromanikud, kes neid apteeke peavad, paljuski võib-olla n-ö missioonitundest. Ja kui nendelt võetakse veel teatav käibeosa ära, suunatakse siis poekettidesse ja mujale, siis see automaatselt tähendab, et maapiirkonnas apteegi pidamine muutub veelgi keerulisemaks. Linnas tõenäoliselt, arvestades seda, et meil on tihti kaubandusketis lausa mitu apteeki, siis linnaapteegid saavad tegelikult hakkama. Aga ka siin, ma arvan, et n-ö nõu andmine inimestele, et kas neid ravimeid võtta, mis koguses võtta või on äkki hoopis midagi muud vaja või pöörduda hoopiski arsti juurde, perearsti poole näiteks, ma arvan, et see nõuandev roll on ikkagi oluline. Seda me eeldame õigustatult proviisoritelt ja farmatseutidelt, seda me ei saa eeldada klienditeenindajatelt poodides või kütusejaamades. Ehk seda suunda ma isiklikult ei toeta.
Aga nagu ütlesin, debatte on peetud nädalaid, debatte on peetud juba tegelikult enne valimisi ja on seisukohti avaldatud. Kas ja mida täpselt apteegireformis muudetakse, see selgubki nüüd arutelude käigus. Ma olen oma positsioonid varasemalt välja öelnud. Pean apteegireformi suunda õigeks. Seda, et me räägime jaemüügi ja hulgimüügi eraldamisest, pean õigeks. Seda, et me tahame tugevdada proviisorite rolli turul, seda ma pean samuti õigeks, kuna tõesti, nagu te õigesti viitasite, proviisorid on mitte lihtsalt klienditeenindajad, vaid nad on ikkagi väljaõppinud, 5-aastase õppe läbinud ravimisteaduste magistrid, kellel on väga selge arusaam sellest, mis on kaasaegne tervishoiusektori soovitus inimestele ja kellel kindlasti eetika- ja missioonitunne on suur. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Just töörühmast või moodustatud töörühmast minu küsimus ka tuleb, millele te eelmisele küsimusele ka vastasite osaliselt. Valitsus on moodustanud siis töörühma, et apteegireformiga tegeleda. Ja oma abi on pakkunud nii proviisorid kui siis ka ketiapteekide omanikud. Teie erakonnakaaslane, sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder on öelnud siis Delfile, et ta proviisorite kaasamist peab vajalikuks või võimalikuks alles siis, kui see menetlus jõuab Riigikogusse. Ja minu küsimus tulenebki sellest. Et kes siis selle töörühma juurde kaasatakse varem? Oleks ju mõistlik, kui lisaks koalitsiooni – no opositsiooni ei julge ju arvatagi, et kaasatakse sellisesse töörühma –, aga et kaasatakse ka need osapooled, et eelnevalt, kui Riigikokku see arutelule tuleb, on juba asjad selgeks tehtud. Kindlasti ei ole see väga vastutustundlik, kui ainult ketikaupmeeste omanikud osalevad eelnevalt ja proviisorid alles Riigikogu menetluses. Ja veel ka täienduseks, et võib-olla meedias veidi valesti kõlama jäänud: üks on töörühm, teine on sotsiaalkomisjon, et Riigikogu sotsiaalkomisjon kindlasti ei ole ühtegi otsust langetanud, sest seda pole sellisel kujul arutelul olnud, Riigikogu sotsiaalkomisjon on ainult ärakuulamisi teinud. See on lihtsalt nagu stenogrammi ja selguse huvides, sest kahjuks meedias on jäänud kõlama, nagu oleks sotsiaalkomisjon juba midagi otsustanud. Aitäh! Kes siis kaasatakse juba eelnevalt selle töörühma töösse? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Suur tänu küsimuse eest või küsimuste! Mis puutub inimeste kaasamist, siis eks seda on tehtud jõudumööda. Olen ise kohtunud kõigi, kõigi on liialdus, aga ütleme igal juhul erinevate osapooltega, nii hulgimüüjate esindajatega, nii proviisorite koja, apteekride liidu esindajatega, ravimi maaletoojatega, laiemalt tervishoiusektori inimestega. Oleme neid debatte pidanud nii parlamendiliikmetega koalitsiooni sees, ka väljaspool koalitsiooni.
Mis puutub koalitsiooni töörühma, siis tõesti, nii nagu võib-olla kombeks on, siis seda tööd korraldavad poliitikud n-ö eeskätt oma ringis, aga seda ekspertiisi loomulikult kaasame ka väljast. Näiteks ise sotsiaalministrina loomulikult olen lauale toonud ka Ravimiameti seisukohti, erinevaid õiguslikke vaatenurki, ka varasemaid analüüse ja see debatt on olnud selle võrra laiem. Ja loomulikult, mis puudutab konkreetseid seadusemuudatusi ja mõtteid, siis nii nagu sotsiaalkomisjon tegi esimese kohtumise minu teada kõigi osapooltega koos, kus olid nii proviisorid kui apteekide ühendus laua taga. Kindlasti tuleb selliseid kohtumisi töö käigus ka hiljem teha, kui on mingid ettepanekud laual, et ka neid arutada, mida arvavad turuosalised nendest. Omal initsiatiivil kutsusin eile tegelikult ministeeriumisse nii apteekide ühenduse, proviisorite koja kui apteekide liidu. Kahetsusväärsel kombel neist tuli 2/3 ehk proviisorite koda, apteekrite liit, tõsi, etteteatamise aeg oli lühike, aga ta oli ka paljuski seetõttu, kuna nende arutelude raam on olnud suhteliselt kiire. Ja tõsi on ka see, et nende enda poolt see nii-öelda meediasse tulnud ettepanek tuli alles esmaspäeva hommikul avalikuks ja oligi soov seda ühiselt arutada, läbi rääkida, et kuulata nii nende mõtteid ja kuulata ka just nimelt proviisorite mõtteid ja anda sinna ka ministeeriumi, Ravimiameti vaatenurka. Et ma arvan, et kui me neid töörühmi teeme väga mitmes erinevas koosluses, formaadis, siis see debatt läheb väga laiali ja kaob võib-olla selline ülevaade, järjepidevus ära, et mõistlik on pigem neid teha üheskoos, kus on laua taga mõlemad osapooled, nii hulgimüüjate esindajad ehk apteegikettide esindajad kui siis proviisorite esindajad. Ja sellest minu ettepanek oli ka nii-öelda kannustatud. Ja tõsi on ka see, et oleme eilse seisuga veel neile üle korranud, et meie soov kohtuda on jätkuvalt jõus, et on oodatud ministeeriumi ja Ravimiametiga kohtuma kõik kolm suuremat ühendust, tõenäoliselt see võiks toimuda järgmisel nädalal. Aga enne kui uue aja välja pakun, oleks loomulikult hea teada, kas kõik osapooled on ka tulemas, sest vastasel juhul ma lihtsalt võib-olla kuritarvitan teiste aega, kes sellest lühikesest etteteatamisest hoolimata eile tulid. Aga arutelu oli sellest hoolimata viljakas ja sisukas ja olen kindel, et arutelu, kui ta mingi hetk jõuab sellest koalitsiooni töörühmast sotsiaalkomisjoni, saab samuti olema sisuline, sest see teema on oluline, apteegid ja ravimiteenus puudutab iga Eesti elanikku, puudutab tervishoiusektorit, puudutab ettevõtlussektorit, puudutab konkurentsiküsimusi. Ehk see debatt peab igal juhul olema laiapõhjaline. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 12:36 Apteegireform

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena küsib Signe Riisalo ja vastab sotsiaalminister Tanel Kiik. Palun!

Signe Riisalo
Aitäh, hea juhataja! Sotsiaalminister Tanel Kiik! Hea sissejuhatus teemasse on tehtud, apteekide teemal tuleb siis siit ka jätkuvalt. Vastab tõele see, et ravimiseaduse täiendav muutmine lähema kuue kuu jooksul on teoreetiliselt võimalik, aga täna me ei tea, kas seda muudetakse ja millisel kujul. Seega, teie juhitav ministeerium, tema ametnikud ja allasutused peavad tegema ettevalmistusi olemasoleva, kehtiva seaduse rakendamiseks. Ümber apteegireformi käivad diskussioonid, oletused on häirivad, häirivad osapooltele, häirivad ka inimestele, kes apteegiteenust soovivad tarbida. Sellepärast ma tahaksin, et te selgitaksite, mis on need sammud, mida teie ja teie ametkond praegu teevad, millised riskid on kaardistatud, juhul kui apteegireform olemasoleval kujul jõustub, ja kuidas nende riskide maandamisega on täna tegeldud. Seni oleme me aru saanud, et probleeme ei ole, apteegiteenus jätkub ka reformi jõustumisel. Äkki te kirjeldate siis seda tulevikku, kuidas reform jõustub. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab riske, siis loomulikult iga reformiga on riskid, nii ka antud juhul. Eeskätt oleme teinud koostöös Ravimiametiga laiapõhjalise kaardistuse, et millised apteegid täna Eestis vastavad 1. aprillist 2020 ka turuosalistele rakenduvatele nõuetele, millised veel ei vasta, kus on vaja kohanduda, kus on vaja muuta omandisuhteid. Samuti oleme olnud suhtluses proviisorite koja, apteekrite liidu ja apteekide ühendusega, et aidata sellist omavahelist koostööd, just nimelt müügi- ja ostutehingute tegemisel hoogustada. Reaalsus on see, et õiglase hinna määramine on osutunud takistuseks. Ehk kui müüjate seisukohalt on õiglane hind kaks-kolm korda suurem kui ostjate vaates, siis – olles ka ise kunagi tegelenud üsna mitu aastat kinnisvaravaldkonnas erinevate müügitehingute nõustamise ja läbiviimisega – sellisel juhul on väga raske kokkuleppele jõuda. Ja eks seda on näidanud ka need numbrid.
Täna vastab täielikult apteegireformi nõuetele 173 apteeki, 1. novembri seisuga, see on suurusjärgus 35% kõigist apteekidest. Laiemalt on tegelikult veel proviisori osalusega apteeke kokku nendega 210, millest osades tuleb teha väiksemaid kohandusi või seadusemuudatusi, et need ka vastavusse viia. Ja põhiküsimus on tõesti selles, kas need hulgimüüjad siis asuvad oma apteeke kohandama või nad ootavad koalitsiooni töörühma otsuseid ja teevad seejärel oma valikud. Ehk see meie võib-olla, kui küsida, riski seisukohalt ongi see, et kui neid taotlusi tuleb väga palju ühekorraga, näiteks lühikese perioodi jooksul viimase paari kuu sees, kus tuleb 300 apteegi puhul kas siis rääkida nende tegevuse lõpetamisest, omandisuhte muutmisest või uute apteekide asutamisest, siis tekib muidugi küsimus, kas me jõuame seda haldussuutlikkuse seisukohalt ära teha. Ma olen ka ise pakkunud siin ühe võimaliku lahendusena välja, et just teha seda üleminekut võib-olla näiteks etapiviisiliselt, regiooni kaupa, otsustada, kas enne maapiirkonnas, siis linnad ja erineva suurusega asulad, või teha seda ka geograafiliselt mingites maakondades enne. See aitaks sellist üleminekut teha sujuvamaks, aitaks keskenduda konkreetsele piirkonnale, sealsetele vajadustele. Seda tööd oleme ka täna teinud. Sotsiaalministeeriumi esindajad on kohtunud mitmete vallajuhtidega, olen ka ise olnud kirjavahetuses, suhtluses nii Saaremaal, siin Harjumaal kui ka Kagu-Eestis ja mitmel pool mujal, eile alles Mustvees.
Ehk küsimus on selles, et see üleminek oleks sujuvam, siis võib-olla selline etapiviisiline lähenemine oleks parem, see aitaks ka tagada mõistlikuma halduskoormuse Ravimiametile, võimaluse kvaliteetselt ja põhjalikult kontrollida kõiki neid avaldusi, kes on siis n-ö asutajad või kes on omandisuhte muutjad, ja tagada ka see, et apteegiteenus ei oleks kuskil ka n-ö üleminekuperioodil häiritud, vaid see üleminek oleks sujuv. See on üks võimalik ettepanek, mida kindlasti arutame ka täna koalitsiooni töörühmas. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Täpsustav küsimus, palun, Riina Sikkut! Vabandust, Signe Riisalo!

Signe Riisalo
Aitäh! Ministrina te olete üsna ebamugavas positsioonis. Te peate tegema kõik endast sõltuva reformi jõustamiseks ja samal ajal koalitsioon, kuhu kuulub ka teie enda erakond, näevad vaeva selle nimel, et potentsiaalselt seda ravimiseadust veel kord muuta. Hämmastav on see, et selgeid seisukohti me kuuleme ainult meedia vahendusel ja seda siis tegelikult ühingute ja siis erialaühingute ja teenuseosutajate, ettevõtjate, apteekrite, proviisorite poolelt. Et kas äkki oleks mõistlik avalikkusele anda ka selliseid sisukamaid selgitusi siis valitsusliikmel. Seda ühe külje pealt. Ja teise külje pealt, et mis hinnangu te üldse sellisele olukorrale annate, kus inimesed on ikkagi täiesti segadusse aetud? Ja nüüd ma ei räägi, eks ole, apteekritest, proviisoritest või ketiapteekidest, hulgimüüjatest, vaid lihtsalt inimestest, kes mõtlevad, et kas minu koduapteek jääb lahti, kas ma saan oma ravimid kätte, kas hind muutub, kas kättesaadavuses tekib tõrkeid jne? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Erinevaid selgitusi, erinevaid kommentaare, erinevaid intervjuusid sel teemal ma olen andnud alates ametisse astumisest, ehk et kui need pole olnud piisavalt selged, siis eks püüan konkreetsemalt. Aga tõsi on ka see, nagu viitasin, kuna hetkel on koalitsioonis need teemad laual, neid arutatakse, siin ei ole koalitsioonilepingus ühtegi sõna ega lauset ühes või teises suunas, et mis täpselt apteegireformiga tehakse, eks selle võrra on ka väga raske täna öelda sajaprotsendiselt, mis seis meil aprill 2020 olema saab. Küll aga, mis puudutab inimesi, mis puudutab elanikke, siis kinnitan, et apteegiteenus saab olema jätkuvalt üle Eesti tagatud. See on kõigi turuosaliste huvides. Ma arvan, et selline hirmutamine või selline võib-olla alusetute murede külvamine, et tõesti nüüd läheb üle riigi sadu apteeke kinni – no ei lähe. Seda ma tõesti ei usu, sest väga lihtne loogika on, et tänastel proviisoritel on huvi neid apteeke rajada ja omada, hulgimüüjatel on huvi oma ravimeid turustada, pakkuda neid kas siis proviisoriapteekides või täna endale kuuluvates apteekides ka tulevikus. Tervishoiusektoril, ministeeriumil on huvi, parlamendil on huvi, et ravimiteenus oleks kättesaadav, apteegiteenus oleks kättesaadav. Inimestel, kohalikel omavalitsustel on see huvi. Ehk ei ole ühtegi osapoolt turul, kes tegelikult võidaks sellest, kui peaks toimuma mingisugune suuremat sorti massiline sulgemine. See on ka põhjus, miks ma väidan veendunult, tuginedes nii puhtloogikale kui ka erinevatelt kohtumistelt saadud infole, et sellised laussulgemisi ei tule. Ja nagu ütlesin, siis ka koalitsiooni töörühmas selgelt erinevate muudatuste, erinevate küsimuste arutelul peetakse eeskätt silmas seda, et ravimiteenus oleks kättesaadavalt tagatud ka tulevikus, et just nimelt mitte ainult oluline pole apteekide koguarv, mis täna on ligi 500 üle Eesti, et oluline on nende geograafiline jaotus. Ehk kui mõnest suuremast keskusest tõesti kas üleminekuperioodil või ka jäädavalt jääb mõni apteek vähemaks, siis sellest tegelikult kättesaadavus ei lange. Küll aga on see oluline, et oleks väiksemates omavalitsustes, väiksemates piirkondades ka tulevikus tagatud apteegiteenus. Tänagi on seal suurusjärgus 2/3 proviisorosaluses. Ehk juba see näitab seda, et see üleüldine geograafiline pilt on päris hea ehk põhiliselt need nõuetele mittevastavad apteegid asuvad linnades, asuvad suuremates keskustes. Aga me vaatame tõesti koos Ravimiametiga pidevalt neid piirkondi ka eraldi, neid kohti, kus on haruapteegid, neid kohti, kus on tänastele hulgimüüjatele kuuluvad apteegid, otsime proviisoreid, kes sooviksid sinna apteeki rajada, neid on väga palju personaalselt teada. Ja loomulikult seda tööd tuleb teha nii koalitsiooni töörühma arutelude ajal kui ka pärast seda sõltumata sellest, mis saavad olema konkreetsed otsused, mida esialgu siis valitsuskoalisatsiooni töörühmas langetatakse, hiljem parlamendisaalis arutatakse, mis see lõplik kompromiss või otsus on, mis siit majas välja tuleb. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Ka Riina Sikkuti küsimusele vastates te ministrina ja ka eelnevalt avalikkusele jätate mulje et te olete kindlasti selle reformi pooldaja, mis siin aastaid tagasi kokku on lepitud, ja võiks selle nagu ellu viia. Vähemalt teie sõnavõtud peegeldavad seda. Te olite väga optimistlik ka kirjeldamaks seda kohtumist, kus üks justkui kompromissettepaneku tegija ei tulnud kohale, ja te olite väga positiivne, et oli väga viljakas arutelu. Ma julgen selles kahelda, sest mul õnnestus näha ühte intervjuud, mida härra Danilov andis televisioonis, ja seal jäi mul mulje, et meil ei ole mõtet ministeeriumisse minna, kui ministeerium tahab arutada selle üle, kuidas olemasolevat seadust ellu viia. Ehk tekib küsimus, et kas te olete väga sinisilmne või tehakse need otsused kuskil mujal. Ja seetõttu tekib kahlus, et see, mida te nagu kehastate või ühiskonnale välja näitate, ei vasta päriselt tõele.
Üks müüt, mida avalikkuses nagu levitatakse ja hirmutatakse, on see, et kättesaadavus väheneb. Kui me võrdleme kas või ennast naabritega, siis me võime öelda, et meil on kättesaadavuse osas apteeke tihedamalt näiteks soomlastest pea kaks ja pool korda, kui me mõtleme, et neil on seal 6000 elaniku kohta apteek, meil on siin 2700 elanikuga apteek. Kui nüüd see reform jõustub ja tõepoolest jääb situatsioon selline, nagu meile öeldakse, et uusi apteeke ei avata, sest neid ei müü – st ei ole võimalik avada, sellepärast, et ühed ei müü ja teised ei saa veel avada, sellepärast, et ei ole mõtet sinna teha, kus praegu apteek olemas on –, siis mitu kohta Eestis, mitu väikekohta või asulat jääb apteegist ilma? Kus konkreetses paikkonnas me muutume kättesaadavuselt halvemaks Euroopa keskmisest? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Küsimusi oli mitu, alustan järjest. Mis puudutab kohtumist, eile toimunud arutelu, siis sarnaselt kõigile teistele ministeeriumis peetavatele aruteludele loomulikult see oli sisukas, loomulikult seal oli palju ettepanekuid laual. Härra Danilov, kes tõesti meedias on seda teemat kommenteerinud, teatavasti kohtumisel ei osalenud. Ehk seetõttu ilmselt tema hinnangut kohtumise viljakusele on keeruline aluseks võtta. Tõsi on ka see, nagu varasemalt ütlesin, arvan, et kui on soov leida mõistlikku kompromissi, ühisosa, siis seda saab kõige paremini teha ühiselt laua taha maha istudes, mitte pressiteateid vahendades. Nii et minu koostööettepanek kõigile osapooltele jätkuvalt on jõus. Ja mis puudutab Eestit, siis tõsi, nagu viitasite, meil on oluliselt rohkem apteeke kui Soomes rohkem ühe elaniku kohta, Baltikumis tervikuna on tegelikult rohkem. Eks see on võib-olla geograafiline eripära või on siin muud põhjused. Ehk apteegiteenuse kättesaadavuse mõõdupuu ei ole kindlasti see, et kõik 490 suurusjärgus apteeki peavad olema igavesest ajast igavesti Eestis jätkuvalt alles. Mõõdupuu tõesti on pigem geograafiline paiknemine. Ravimiametiga koostöös oleme seda kaardistust teinud. Nagu varasemalt viitasin, meie eesmärk ja siht selgelt on see, et sõltumata sellest, millisel kujul see reform ellu viiakse, me täna lähtume kehtivast seadusest. Kui siin tuleb muudatusi, tuleb lähtuda sellest. Siis oleks üle Eesti tagatud apteegiteenus, et ei tekiks selliseid halle laike, kus see kättesaadavus langeb.
Oleme arutanud ka võimalusi, kuidas seda kättesaadavust näiteks tagada ka läbi haiglavõrgu arengu haiglate mingites erandolukordades Ravimiameti loal ühe võimaliku muudatusena, et anda neile õigus ravimeid vajadusel jaeväljastada. Ehk selliseid mõnes mõttes piirkondlikke eripärasid tuleb kindlasti arvesse võtta, geograafilist jaotust tuleb arvesse võtta, aga öelda, et nüüd on konkreetne mingi piirkond, kus me näeme ette, et seal ei saa olema apteeki, selliseid piirkondi ei ole. Me pigem näeme neid piirkondi, kus täna veel ei ole nõuetele vastavaid, kus on vaja kas proviisorapteeke juurde rajada või siis olemasolevat omandisuhet muuta. Ja näeme seda, et valdavas osas Eestis on siiski juba täna selle 173 apteegi näol tagatud ravimite kättesaadavus, aga see töö, nagu öeldud, jätkub kindlasti aprillini 2020 ja jätkub ka edaspidi, kuna ükski reform ei saa läbi sel hetkel, kui üleminekuperiood lõpeb. Kindlasti tööd ravimite kättesaadavuse, hinnapoliitika, konkurentsi, läbipaistvuse ja kõige selle osas jätkub nii mulle kui ka mu järeltulijatele. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 12:49 Valitsusliikmete valetamine

Esimees Henn Põlluaas
Lähme järgmise juurde. Jaak Juske küsib ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Jaak Juske
Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Oktoobri keskpaigas haridusministeerium avalikustas üpris ootamatult lasteaedade õppekava uue versiooni. Kui oma ala eksperdid hakkasid seda üpris tagurlikku dokumenti kritiseerima teravalt, teatas minister Mailis Reps, et tema ei ole selle paberiga tutvunud, tema pole seda paberit lugenud, misjärel aga selgus, et ta on sellelesamale dokumendile ise kirjutanud eessõna. Ja tänaseks on ka ministeerium kinnitanud, et tõepoolest, haridusministeerium on selle kontseptsiooni ise tellinud. On selge, et minister Reps on avalikkusele vassinud ja valetanud. Härra peaminister, hiljuti te viisite Kadriorgu ühe oma valitsuse liikme lahkumisavalduse, mis oli väga kiiduväärt samm. Siit ka minu küsimus. Millal te, härra peaminister, sõidate Kadriorgu, et viia sinna haridus- ja teadusminister Mailis Repsi lahkumisavaldus? Ja ma palun väga konkreetset vastus. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, hea küsija! Minul ei ole haridus- ja teadusminister Mailis Repsi avaldust lahkuda oma ametikohalt. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Jaak Juske täpsustav küsimus, palun!

Jaak Juske
Austatud härra peaminister! Siis ma küsin uuesti konkreetselt, et kas te peate õigeks, et teie valitsuse minister proua Reps on avalikkusele sel teemal valetanud, ja kas te eeldate ja ootate temalt lahkumisavaldust. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No lähme siis selle juhtumi sisu juurde. Ma saan aru, et jutt käib siis alushariduse õppekava, ütleme, reformist või uue õppekava väljatöötamisest. Minu teada on üks ettepanek välja töötatud, selle peale on palunud haridus- ja teadusminister oma ala ekspertidelt alternatiivset lähenemist, alternatiivset ettepanekut. Ja nüüd minu teada on Haridus- ja Teadusministeeriumis pandud kokku mõlemad ettepanekud, et töötada nende põhjal välja kolmas ettepanek. Ma olen küsinud ministri käest, kui kaua see töö võiks aega võtta. Ta arvab, et see võtab aega päris pikalt, mitte nädalaid ei kuid, võib-olla veel pikemalt. Kui te nüüd küsite, kas keegi on valetanud mingisuguse sissejuhatava teksti kirjutamises kas dokumendi projekti või lõppdokumenti – ei mul ei ole küll mingit teadmist, et Mailis Reps oleks valetanud. Kui te küsite, kas ma plaanin viia tema avalduse Kadriorgu, vastus on: ei plaani. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Minu küsimus on ajendatud hea kolleegi küsimusest. Mul jäi mulje, et kui me teeksime ettepaneku Mailis Repsile see avaldus valmis kirjutada, siis te viiksite selle Kadriorgu, aga nüüd ma sain aru, et te ikka ei plaani seda viia isegi sel juhul, kui Mailis Reps selle avalduse kirjutab. Ilmselt ei saa aru kontekstist. Kui käib väga suur debatt ühiskonnas erinevate teemade üle – laste alusharidus on kindlasti ka üks oluline teema, mida on kindlasti vaja arutada –, siis on eriti oluline see, et ministrid oleksid adekvaatsed ja annaks ausaid vastuseid. Kui minister ütleb, et ta ei ole selle dokumendiga tutvunud või ta ei ole selle dokumendiga tegelenud, ja hiljem selgub, et ta tegelikult on ise kas soovinud või palunud seda nn ekspertiisi saada ja kirjutab sinna ka veel eessõna, siis see on väga halb märk. See näeb väga halb välja. Te, peaminister, peate sellega nõustuma.
Ja see tegelikult tekitab tunde meil siin saalis, et selline valetamine ja vassimine muutub lihtsalt normiks, et see on väärtus omaette, mida tuleb kaitsta. Ja teie olete asunud neid väärtusi täna sel juhul kaitsma. Aga ma tahaksin küsida võib-olla natuke südamelähedasemast valdkonnast ja see puudutab põllumajandust. Põllumeeste sõnul käis auväärt maaeluminister härra Järvik terve suvi mööda põlde ja ettevõtmisi ringi ja ütles, et üleminekutoetused on täismahus eelarvestrateegias olemas ja need tulevad. Ja nüüd, kui me oleme kätte saanud, siis, kasutades teie väljendit, mida siin auväärt rahandusminister kasutas: kukkusid kahe laua vahele. Seda raha ei ole. On ainult 5 miljonit. Ja tõepoolest, kui minister on niimoodi käinud ja öelnud, et need rahad on olemas, siis kuidas teie peaministrina suhtuksite sellesse, et ka Mart Järvik selles küsimuses on ju tegelikult põllumeestele väidetavalt valetanud? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, härra Kruuse! Teiega on alati huvitav siin debateerida ja väga erinevates valdkondades. Tuleme siis teie väite alguse juurde. On kaks võimalust tõesti, kuidas siis peaminister viib ministri avalduse Kadriorgu, te kindlasti teate seda hästi. Üks on see, kui see on ministri enda soov, et ta soovib tagasi astuda, ja teine on see, kui peaminister viib oma initsiatiivil ettepaneku presidendile, et see minister ametist vabastada. Mina vastasin härra Juske küsimusele, et minul ei ole Mailis Repsi avaldust, kus ta enda soovil sooviks valitsusest lahkuda. See oli tema esimene küsimus. Tema teine küsimus oli, kas mul on plaanis viia siis oma initsiatiivil ministri vabastamine haridus- ja teadusministri ametikohalt, ja ma vastasin: ei ole. Nii et te panite keerulise konstruktsiooni kokku, aga ma püüdsin selle nüüd lihtsalt lahti uuesti arutada.
Nüüd, te ütlesite väga huvitava niisuguse ülemineku, et tulete oma südamelähedasema teema juurde, milleks kahtlemata on, arvestades teie tõsist kogemust, põllumajandus- ja maaeluvaldkond. Aga mulle tuli kohe selle peale meelde Eesti kirjandusklassika. Tegelikult haridus ja põllumajandus on ju väga tugevasti seotud. On sõidetud haridust taotlema ka Eestist väljaspoole, et saada heaks põllumeheks. Nii et ega see seos teie küsimuses on täiesti tugevalt olemas ja minu meelest adekvaatne.
Nüüd see 5 miljonit, millest te räägite. Teil on ju täiesti õigus, ma kohtusin ka põllumajandusorganisatsioonide juhtide esindajatega. Ega ma ei saa öelda, et mul oli neile hea uudis: jah, top-up-toetused, üleminekutoetused, näete, seal on võimalik maksta maksimumtasand välja. Nagu me hetkel teame, on ju 2020 viimane aasta, millel saab maksta, sest uut MFF-i ei ole veel kokku lepitud, ega ka selle veerel, mida siis saab selles top-up-toetuse osas edasi 21–27. Aga see hea uudis oli see, mida ma ütlesin ja mida põllumajandusorganisatsioonide esindajad ütlesid, et ikkagi see aeg – ma teadsin, et see oli kaks aastat, aga nad parandasid mind, see oli lausa kolm aastat olnud – enne 2007. aastat, kui selle rea peal oli null. Eesti riik ütles meie põllumeestele: null eurot top-up-toetusi. 2017 teatavasti olukord muutus, tuli maksimum, 2018 maksimum, 2019 maksimum ja 2020 on hetkel Riigikogu palge ette toodud eelarve kus on 5 miljonit. See ei ole maksimum, aga see on parem kui null. Nii et eks me kõik oleme õppinud ka enda või teiste vigadest. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse arutelu.

6. 12:57 Mart Järviku parteiline sekkumine toiduohutusse

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena on taas Urmas Kruusel võimalus esitada küsimus ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Te kindlasti olete selle ajaga ennast kurssi viinud selles osas, et veterinaar- ja toiduohutuse süsteem Euroopas on väga oluline süsteem kogu Euroopa liikmeskonna jaoks. See tegelikult tähendab seda, et see puudutab ka nn ettevõtete eksporti toetavat toiduohutust kui ka nn siseriiklikuks tarbimiseks mõeldud toiduohutust. Ja sellel toiduohutusel on paar olulist nurgakivi. Üks nurgakivi on see, mis on seotud selle läbipaistvuse ja sõltumatusega, ja teine osa sellest on seotud teaduse ja teadmispõhiste regulatsioonide ja ekspertiisiga. Sellel suvel on ... nn listeeriaskandaalis kerinud üsna sellise, minu arvates omapärase ja ohtliku tendentsi, kus minister Mart Järvik tegelikult ühelt poolt on avalikkusele seda protsessi kirjeldanud omasoodu, jättes mõned asjad enda teada, ehk võiks öelda, et sulaselge valetamisega, nii kui kommenteerida mõnes mõttes ka ajakirjanduse väljauuritud fakte. Ja teine osa on seotud sellega, mis puudutab sellist parteilist ja sõna otseses mõttes parteilist juhtimist. Et ükski minister kindlasti ei saa olla mikrobioloog ja kui ta isegi oleks, siis ta ei tohiks ikkagi süsteemi sisse sellisel kombel pugeda. Mina tahaksin teie kui peaministri käest teada, et miks see nii on. Ja sellepärast, miks ma teie käest küsin, sest Mart Järvik ei ole väga valmis ja aldis Riigikogu liikmete küsimustele vastama ja ta leiab seal erinevaid juriidilisi põhjendusi, aga teie siin oktoobrikuisel pressikonverentsil ütlete, et te kindlasti teete endale selle asja selgeks, uurite välja ja uurite ka välja selle kirjavahetuse, mida avalikkus on nagu soovinud teada. Et kas te olete sellega tegelenud ja kas te olete jõudnud samale järeldusele nagu näiteks "Pealtnägija" või ajakirjandus, kus on selged viited sellele, et Mart Järvik oma väljaütlemistes on olnud vassiv ja tegelikult avalikkusele valetanud, et ta ei olnud nende asjadega kursis ja kohtus alles teemaga maasikaturul? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Toote siia, oma lõpulausega toote siia vihmasesse sügisesse ilusa meenutuse maasika-aastast, aga see selleks. Ma arvan, mis on peamine? Peamine on see, et toiduainete ohutus nii tööstuses kui ka kaubandusvõrgus oleks tagatud ning müüdav toit kõigile ohutu. See on see, ma arvan, millest me peame lähtuma. Ja olles suhelnud ka täna näiteks VTA juhiga, siis nad on teatud kaasuse puhul kehtestanud nagu niisuguse nulltolerantsi. Ja ma arvan, see on ääretult õige suhtumine, ja ma kindlasti kiidan neid selle tegevuse eest.
Nüüd teiselt poolt ütleb meie rahvatarkus, et valel on lühikesed jalad. Nüüd teie küsimus on seotud sellega, et kas üks või teine pool, noh te kasutasite sõna vist, on vassinud. Ja te viitasite rahvusringhäälingule, viitasite "Pealtnägijale". Noh, neid intervjuusid on minu meelsest olnud maaeluministriga rohkem. Üks oli isegi, kui ma ei eksi, selles "Esimeses stuudios", millest ka on tekkinud siis ühiskonnas poleemika, et kas ta ütles seal õigesti või ta ütles seal valesti. No ma ütlen teile niiviisi, et täna mulle teadaoleva info põhjal ei saa ma anda hinnangut, kas ta on valetanud. Iga minister peab suutma oma haldusala küsimusi veenvalt ja ammendavalt avalikkusele ja loomulikult Riigikogu liikmetele selgitada. Olen nõus, et antud juhtumis on endiselt üleval mitmeid küsimusi, millele tuleb maaeluminister Mart Järvikul anda selgeid ja põhjalikke vastuseid. Minister on ise väljendandud rahulolematust oma valitsusalas toiminud info liikumisega ja ma väga loodan, et need probleemid on osapoolte koostöös praeguseks omavahelises suhtluses ületatud.
Te tõite nii läbi ridade vahe ka selle Riigikogu liikmete küsimise võimaluse. Ma arvan, et tegelikult te pidasite silmas seda oma teabenõuet, mis te esitasite, ja mis siis öeldi, et sellele vastama ei pea. Ma lähen sellest teie kõige armsamast valdkonnast põllumajandusest korra välja juriidilisse valdkonda. Kas see ei olnud mitte Riigikogu liige härra Ossinovski tegelikult, kelle kaasuse põhjal üldse see lahend tuli ühel hetkel, selle teabenõude lahend? Mina ütlen ausalt, et minu meelest Riigikogu liige võiks küll esitada teabenõuet. See on minu enda tunnetus. Aga ju siis tuleb teatud seaduse regulatsioone muuta. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

Helle-Moonika Helme
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Urmas Kruuse on unustanud selle, kuidas tema ise võttis kaheksa kuud maaeluministri ametis olnuna maha VTA peadirektori Ago Pärteli, ajades tema kaela oma tegematajätmised ja otsustamatuse seakatkuga võitlemisel. Maaeluminister Urmas Kruuse käskkirjaga 2016. aastal ametist vabastatud Veterinaar- ja Toiduameti pikaaegne peadirektor Ago Pärtel nimetas Urmas Kruuse tegevust kõrgel tasandil ärapanemiseks. Ja minu küsimus siis on, et äkki te annate hinnangu, kas Urmas Kruuse äkki ka sekkus siis parteiliselt oma alluvuses oleva ametkonna tegevusse. Võite vastata kas "jah" või "ei" või pikemalt. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt see parteiline sekkumine või erakondlik sekkumine. Ma olen küsinud täna ka seda VTA juhi käest, kas kuidagi on siis tänane minister – ma ei tea, küsisin konkreetselt – poliitiliselt öelnud, et seda kaasust ei tohi uurida või, ma ei tea, see tuleb panna pausile. "Seda ta ei ole öelnud," oli vastus VTA poolt. "Seda ta ei ole öelnud". Tõesti on minister küsinud väga palju küsimusi, võib-olla rohkem kui eelnevad ministrid, võib-olla väga selliseid detailseid küsimusi, aga no seda ministrile ette heita, et ta küsib oma valdkonnas, minu meelest ei saa. Nüüd vastates teie küsimusele härra Urmas Kruuse ametiaja osas, mina ei olnud siis peaminister. Kas tema sekkus siis Reformierakonna, ütleme, ma ei tea, tagatoa sunnil või, ma ei tea, peaministri sunnil või oli seal tõesti mingeid rikkumisi, miks ametijuht pidi lahkuma, mul kahjuks seda infot täna teile öelda ei ole. Aga kui teil on huvi, siis kindlasti ma võin paluda, et seda infot siis uuritakse, et mis põhjusel siis toona VTA juht ametist kas lahkus või oli sunnitud lahkuma. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Urmas Kruuse, täpsustav küsimus, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Mul on väga hea meel, et te sellele küsimusele vastasite! Aga ma tahaksin eelneva küsimuse otsast saada selgust, et kas teil Mart Järviku osas, see, mida te pressikonverentsil välja lubasite, puudub hetkel informatsioon ja te ei ole jõudnud nii kaugele, et otsustada ja aru saada, kas Mart Järvik on valetanud, või te rohkem selle teemaga ei tegele ja te murrate oma lubadust, midate avalikult siis valitsuse pressikonverentsil ütlesite? Moonika Helmele võiks anda selgituseks, ka auväärt peaministrile, et VTA juht ja ka lisaks VTA juhile lahkus ka Vireeni juht selle tõttu, et just nimelt, nad tegelesid valetamise ja arvete võltsimisega, ja seal ei tekkinud küsimustki. Aga ma ei ole märganud seda, et tänasel valitsusel oleks sellist suhtumist valitsuses valetamisse, nii nagu tollel ajal Taavi Rõivase valitsuse ajal oli. Ehk ma tahaksin selgituseks öelda seda, et kriisides ja taudi ajal peab olema läbipaistvus, selgus absoluutne ja sajaprotsendiline. Ja selle tõttu on ka meie küsimused valetamise kohta võib-olla nii sagedased ja tihedased, et mitte ära rikkuda näiteks Eesti eksportijate võimalusi ükskõik millisel Euroopa või kolmandate riikide turgudel, sellepärast et kui tekib arusaam, et on võimalik ministri poolt analüüse mõjutada, siis tähendab seda, et satub löögi alla meie nn toiduohutususaldus. Ehk kas auväärt peaminister kavatseb täita oma lubaduse selles osas, mida ta andis avalikkusele oktoobrikuisel pressikonverentsil? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Ei, ma arvan, et see, et me teeme kõik selleks, et ei oleks valet ja selliseid valetegusid ega ka füüsilisi või vaimseid vägivallategusid, selleks tuleb kõik teha. Ja selles mõttes on teil õigus, et kui selliseid asju juhtub, siis see võib selgelt panna meie ekspordi, nagu te ütlesite, löögi alla erinevates valdkondades. Hetkel te räägite VTA-st, aga kindlasti need valdkonnad on palju laiemad, kus sellised halvad juhtumid on juhtunud, ma ei tea, olgu see majandussektor, EAS-i sektor jne.
Nüüd see, mis oktoobris oli küsitud seal pressikonverentsil, ma loen selle. Põhimõtteliselt oli küsitud siis seda, et kas härra Järvik selles "Esimeses stuudios" valetas või mitte. Ma olen võtnud selle vastuse välja, ma loen teile selle ette. Ministri tsitaat on siis järgmine: "Mina ei ole selliseid proovi vastuseid näinud, kus on viiekordselt ehk 500 ühikut, nagu te praegu väidate." Ja siis ta lisab: "Minule helistas õhtul peale tööd, vist oli kella kuue paiku, asekantsler, kes väitis, et tõenäoliselt on proovides leitud uusi jälgi. Rohkemat ma ei tea. Ma olen õnnelik, et mulle sellest teatati, sellepärast kui märtsikuus alanud case käis välja juba augustikuuni, siis mina kuulsin sellest asjast esimest korda üldse ministeeriumis. Mina ei tea, kas minuga või minul see info" (ma panen sulgudesse, et listeeriabakteri ja tehase probleemide kohta, nüüd läheb edasi tema tsitaat) "puudus ja millegipärast seda infot edasi ei antud." See on see lause, ma saan aru, see lause, mille põhjal öeldi seal "Esimeses stuudios", et kas ta on valetanud või mitte. Ma olen seda lauset oma arust nüüd üks kümme korda lugenud, noh, päris keeruline, ma pean tunnistama, päris keeruline on sellest aru saada, mida täpselt mõeldi, mis õhtut mõeldi jne.
Nii et ma ütlen, et see listeeriabakteri kaasus on ju väga tõsiselt võetav, et paljud inimesed on saanud tervisekahjustusi. Minu teada, VTA infole tuginedes, on ka olnud 2017, 2018 surmajuhtumeid. Nii et nagu ma ütlesin teile, härra Kruuse, esimeses küsimuses, minister peab siin andma lisavastuseid avalikkusele, aga loomulikult ka Riigikogu liikmetele. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse arutelu.

7. 13:10 Apteegireform

Esimees Henn Põlluaas
Järgmine, seitsmes küsimus on Jevgeni Ossinovskilt ja vastab sotsiaalminister Tanel Kiik. Palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Austatud minister! Peaminister just ütles, et valel on lühikesed jalad, aga mis puudutab ravimipoliitikat, siis siin on valel mitte ainult jalad üsna pikad, vaid ka taskud olnud päris sügavad. Aga kui selle teema juurde natuke kaugemalt tulla, siis Riigikontroll ütles oma 2012. aasta auditis (ma tsiteerin): "... praegune ravimituru
korraldus ei ole selline, mis tagaks ravimite optimaalse hinna ja kättesaadavuse patsientidele." Ja loomulikult, et konkurents reaalselt toimiks ehk siis patsient saaks võimalikku parimat hinda, peab apteekidel – ja tsiteerin taas kord – "olema ravimite sisseostul võimalus valida mitme hulgimüüja vahel". Seda võimalust, nagu me teame, täna ei ole, kuna kaks magnaati on ligi 400 miljoni euro suuruse turu omavahel kenasti ära jaganud, teenides Eesti patsientide pealt hiigelkasumeid.
Et asi on patsiendi jaoks hapu, kinnitab auditis toodud fakt, et haiglaapteek, mis ei müü ravimeid patsiendile, vaid varustab haiglat, saab keskmiselt ravimeid ligi 10% soodsamalt kui jaeapteegid, seda vaatamata asjaolule, et jaeapteegid tegelikult ostavad palju suuremat ravimimahtu. Ja põhjus on selleks muidugi ilmselge: haiglaapteegid ostavad ravimeid hankega ning see on üks väheseid kohti ravimiturul, kus konkurents hulgimüüjate vahel ka reaalselt toimib. Ja sellest me võime tegelikult järeldada, et patsiendid maksavad ravimite eest meil täna apteegis vähemalt 10% rohkem tulenevalt hulgimüüja poolt küsitud kõrgemast hinnast. Ja see tähendab, et patsiendid maksavad meil kümneid ja kümneid miljoneid ülemäärast hinda, mille põhjuseks on konkurentsi puudumine hulgimüüjate vahel.
Ja selles kontekstis on loomulikult mitte ainult kummastav, vaid väga häiriv, et mõni kuu enne selle olukorra muutumist patsiendile soodsamaks on avatud siis arutelu, et see tegelikult survele, allutud survele muuta see reform ümber. Ma ei küsi seda, et miks te seda teete, sest see vastus on selge, see on poliitiline korruptsioon. Aga küsimus on mul väga lihtne. Te viitasite ka täna siin korduvalt seaduslike institutsioonide välisele koalitsiooni töörühmale, kes seda küsimust siis otsustab. Kas te võiksite palun nimetada Eesti demokraatia ajaloo huvides kõik üheksa liiget, kes sellesse töörühma kuuluvad? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Alustame siis algusest kõigepealt. Apteegireformi osas hetkeseisuga – ei väsi kordumast – ei ole ühtegi otsust veel langetatud. Loomulikult, kui me räägime otsuste langetamisest, siis koalitsiooninõukogus moodustatud töörühm saab teha n-ö koalitsiooni pinnal otsuse, seadusi muudab Eestis siiski parlament. Kindlasti sotsiaalkomisjonis need debatid ka tulevad ja ka parlamendi suures saalis, juhul kui ühte, teist või kolmandat seadusesätet muutma minnakse.
Mis puutub töörühma, siis põhiosas siia on kuulunud sotsiaalkomisjoni osad liikmed, mõned ministrid. Miks ma väldin siin võib-olla nimeliselt nimetamast, kuna seal on ka mõnevõrra vahetunud ehk on pigem olnud kokkulepe, et iga osapool saadab sinna kolm, äärmisel juhul neli esindajat laua taha. Erinevates kooslustes oleme seda arutanud, iga kord ei ole liikmeskond kattunud, ei taha kellelegi liiga teha või kedagi siin esile tõsta. Loomulikult seal on sotsiaalkomisjoni esimees, loomulikult seal on sotsiaalminister, loomulikult seal on teisi ministreid ja komisjoni liikmeid ja ka mitte sotsiaalkomisjoni liikmeid. Ehk selles mõttes see on tavaline selline parlamentaarse demokraatia üks selliseid koalitsioonis loodavaid töövorme, mida eelmine valitsus teatavasti ka väga edukalt praktiseeris erinevate küsimuste lahendamiseks, kuna lihtsalt ei ole mõeldav, et iga teema käsitlemine algab ja lõpeb koalitsiooninõukogus, mis ka teatavasti – tegelikult rääkides informaalsetest organitest – samuti ei ole seadusandlik organ, vaid on selline parema töörütmi ja parema koostöö tagamiseks loodud organisatsioon, mis siis sisult on igati läbipaistev, kuna selle koosolekute toimumise fakt ja see, mis otsuseid vastu võetakse, saab ka avalikkusele teatavaks. Ja samamoodi on ka tänase koalitsiooni töörühmaga. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Täpsustav küsimus, Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ei saa vastusega kahjuks rahule jääda. Küsimus on selles, et loomulikult töökorralduslikke koosolekuid on erinevatel poliitilistel jõududel ja erinevatel poliitikutel omavahel võimalik korraldada. Lihtsalt, nagu te olete siin ka täna korduvalt öelnud ja varem avalikult korranud, siis põhiline siis rõhk selle võimalike muudatuste läbirääkimistel on sellel töörühmal. Ütlesite ka täna seda korduvalt ja mitu korda. Muu hulgas on siis hakanud üllataval kombel, mis kinnitab seda, et tegemist on poliitilise korruptsiooniga, et vastavad ketid enam ei viitsi ministeeriumiga seda küsimust isegi arutada, nad saadavad oma muudatusettepanekuid oma ärihuvide kaitseks otse koalitsiooni töörühmale. Ja me oleme näinud erinevaid meiliaadresse, kellele need siis saadetakse. Ma arvan, et see on tegelikult väga tõsine küsimus, sest see, kuidas seda muudatust praegu tehakse, on väga hämar, see on väga hämar, ja see, et osadel inimestel tekib emotsionaalne ülesköetus hommikul, et annetada 100 000 eurot mõnele erakonnale näiteks, et seda küsimust veavad eest inimesed, kes sotsiaalkomisjoni ja ravimipoliitikaga mingit kokkupuudet ei oma, aga seejuures räägivad väga hästi äraõpitult ühe osapoole huvisid esindavaid väiteid, see kõik tekitab väga sügavaid kahtlusi. Ja selles mõttes on siiski väga oluline, et avalikkusel oleks arusaam, millised inimesed selle otsuse ettevalmistamisel osalevad, enne kui see jõuab siis Riigikogu, siis seaduslike organite menetlusse, tulenevalt asjaolust, et muid põhjusi peale ärihuvide kiiva kaitsmise selles arutelus täna, selles surves seda arutelu pidada ju tegelikult täna ei ole. Seega ma kordan oma küsimust. Palun nimetage need isikud, kes viimast korda sellel 3 + 3 + 3 töörühma kuulusid. Teie erakonnast kahte me teame, te neid nimetasite, Isamaast me teame Priit Sibulat ja EKRE-st teame Moonika Helmet. Palun nimetage ülejäänud liikmed! Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Pean tunnistama täiesti ausalt, et kes täpselt täna õhtul koalitsiooni töörühmas osalevad, on mulle teadmata. Küll aga eelmisel korral lisaks neile nimetatutele on panustanud vahelduva eduga, vastavalt siis töögraafikule, võimalustele, kas Eestis viibides või välismaal viibides, näiteks rahandusminister, näiteks välisminister, näiteks haridus- ja teadusminister. See ei ole mingi saladus, need koosoleku on olnud reeglina avalikud. Seal on olnud ka reeglina ajakirjandus kohal, nii tihtipeale enne kohtumist kui ka pärast kohtumist on kommentaare saanud. Ehk et midagi läbipaistmatut siin kindlasti ei ole. Täiendavalt on ... härra Espenberg laua taga meil samuti sotsiaalkomisjoni liikmena. Ehk tegelikult iga erakond on saanud otsustada vastavalt tõesti sellele, kes parasjagu ajaliselt saavad osaleda nendel aruteludel. Selline loogiline kokkulepe on tõesti olnud see, et neid töörühma koosolekuid sätitakse niimoodi, nagu viitasin, et sotsiaalkomisjoni liikmed saaksid eeskätt osaleda, sotsiaalminister saaks osaleda, et ei tekiks olukorda, kus õiguslikud küsimused või ka tehnilised küsimused jäävad kaardistamata, arutamata. Ja ka kõigi ülejäänud osapoolte need esindajad on muutunud koosolekult koosolekule. Lihtsalt hea tava on see, et enam-vähem pariteetsetel alustel see töörühm koos käib, suurusjärgus 3 esindajat igalt erakonnalt. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Miks sellised komisjonid mind ärevaks teevad ja üritatakse jätta muljet, et ka parlamendil tuleb mingi arutelu, on just selle tõttu, et kui me vaatame pensionireformi käiku, siis kui ka rahvusvahelised eksperdid olid Eesti Pangas koos ja käis tugev arutelu selle osas ja anti soovitusi, miks ei peaks teist pensionisammast lammutama, siis selle kohta ütles tänane rahandusminister Martin Helme, et te võite ju siin koos käia, aga see asi on otsustatud. Selle tõttu on ka parlamendiliikmed väga kriitilised.
Aga üks asi, mida avalikkuse ees on põhjendatud, miks peaks reformi lahti võtma, on see, et tänased apteegiketi omanikud ei ole valmis oma osa müüma või on valmis müüma väga kalli hinnaga, mis proviisoritele justkui ei sobi. Kui me räägime reguleeritud turust, mida riik tegelikult oma olemuselt täna on ju kehtestanud, et see ei ole päris vaba turg, siis kas te selgitaksite avalikkusele, mida on üldse nende apteekidel müüa. Kui laojääk tuleb hulgikaubandusest, siis enamuse laojääki võib ju hulgikaubandusele tagasi anda ja see uuesti tagasi müüki paisata. Kui me räägime rendist ja varast, siis ilmselt üks müügiartikkel on mööbel, mida apteegiruumides kasutatakse, ja kolmas on käive, mida tegelikult pakub riik läbi oma nn turu reguleerimise. Kas te selgitaksite, et kuidas saab olla hind nii kõrge, mis on tublidele proviisoritele nagu vastuvõtmatu, ja millest see koosneb? Mida tegelikult ettevõtjal konkreetselt on selle seaduse raamides müüa? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimast! Eks tegelikult loetlesite ju väga suure osa enda küsimuses juba ära. Nagu ma varasemalt vastasin samal teemal, siis õiglase hinna leidmine ongi osutunud takistuseks just sel põhjusel, et proviisorid ja ka Raviamet ja ka meie oleme püüdnud hinnata, kui palju maksma läheks uue apteegi asutamine. On siis saadud suurusjärgus summa 100 000 eurot. Ja kui samas turuosaline küsib enda apteegi eest kaks, kolm korda rohkem, siis on arusaadav, et seda kokkulepet ei sünni. Eks ta paljuski on tõesti käibepõhine loogika, tegelikult, sest laovarud üksinda loomulikult sellist hinda või mööbel kokku ei tee. Siin võib olla käibepõhine loogika sellest võtmest lähtuvalt, et kui on mingi väga hea asukoha peal apteek, siis kahtlemata selle n-ö ülevõtmine võib olla oluliselt parem kui näiteks kuskile kilomeeter eemale teise apteegi tegemine, teadmata, kas on võimalik konkurentsis püsida, teadmata, kes saab olema klientuur jne. Ehk see on võib-olla see koht olnud.
Mis puudutab nüüd omandisuhete muutmist, siis, nagu ütlesin, aprillini 2020 on osapooltel selleks aega kehtiva seaduse järgi. Kui mingeid muudatusi tuleb, siis loomulikult avalikkust sellest kindlasti teavitatakse, need debatid siin parlamendisaalis peetakse. Hinnapoliitika on midagi sellist, mida otseselt ükski seadus ei reguleeri ehk ei ole sellist kohta, mis ütleb, et apteegi õiglane hind on see, teine või kolmas. See on osapoolte läbirääkimiste küsimus. Täna on proviisorid eelistanud pigem rajada uusi apteeke kui olemasolevaid osta, just selletõttu, et hoolimata ka meie n-ö väljapakutud lahendusest – näiteks luua selline virtuaalne keskkond, kus oleks apteegid üleval, mis hinnaga kes kuskil müüa tahab, mida pole osalised heaks kiitnud – ja hoolimata ka sellest proviisorite ja Ravimiameti koostöös tehtud uue apteegi asutamise juhendist ei ole tõesti valdava osa apteekide puhul mingisugust kokkulepet turuosalised tänaseks saavutanud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kolm küsimust on vastatud. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

8. 13:21 Pensionid

Esimees Henn Põlluaas
Oleme jõudnud küsimuse juurde nr 8, mille esitab Mark Võrklaev ja vastab sotsiaalminister Tanel Kiik. Palun!

Mart Võrklaev
Aitäh! Lugupeetud minister! IMF andis Eesti valitsusele soovituse jätta teine pensionisammas kohustuslikuks ja samal seisukohal on ka Eesti Pank. Seejärel teatas rahandusminister Martin Helme, et valitsus heameelega kuulab nõu, kuid valitsusel ei ole võimalik teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisest loobuda, kuna selleks on saadud valimistel rahva mandaat. Valimisplatvormides lubas teise samba vabatahtlikuks muutmist ainult Isamaa, kes sai valimistel kõigest 11,4% valijate häältest. Keskerakonna ja EKRE valimisplatvormides, kes said seevastu vastavalt 23,1% ja 17,8% valijate häältest, ei leia kuskilt lubadust teist sammast vabatahtlikuks muuta. Keskerakond pidas oma platvormis oluliseks kohustusliku teise pensionisamba haldustasude vähendamist ja tootlikkuse tõstmist. Ja minu küsimus on: kuidas suhtute sotsiaalministrina, kes peaks seisma meie pensionite jätkusuutlikkuse eest, IMF-i ja Eesti Panga soovitustesse loobuda teise samba vabatahtlikuks muutmisest, sest see vähendab tulevikus meie pensione, ja kas te jätkuvalt toetate teise samba vabatahtlikuks muutmist? Ning teine küsimus, kuidas kommenteerite Martin Helme sõnu, et teise samba likvideerimiseks saadi rahva mandaat, kui seda tegelikult kahe suurema koalitsioonierakonna platvormides isegi ei eksisteeri? Ja juba tavaks saanud küsimus, et kas rahandusminister valetab? Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Mis puudutab erakondade valimisplatvorme, kui te selle teema tõstsite, siis ise olen rohkem tegelenud Keskerakonna omaga, mida oli au aidata kokku panna, vähem olen kursis erinevate aruteludega teistel erakondadel. Ma tean, et EKRE esindajad on öelnud, et ka nemad tegelikult seda seisukohta valimiste eel välja käisid, ehk seda saavad nad ise kõige paremini täpsustada. Eks selles mõttes rahva saadud mandaadi osakaal võib olla mõnevõrra suurem, kui eelpool nimetasite.
Mis puudutab IMF-i ja Eesti Panga soovitusi, siis neid tuleb kindlasti tõsiselt võtta. Eesti Panga roll ongi suuremaid majanduspoliitilisi otsuseid nõustada, vaadata valitsuse tööle ehk tuua välja ka ohukohti, üheskoos saame arutada, mis on nende ohukohtade maandamisvõimalused. Samamoodi ka IMF on kahtlemata ka organisatsioon, mille hinnanguid, analüüse tuleb võtta tõsiselt. Tegemist on ikkagi rahvusvaheliselt tunnustatud ühinguga. Aga mis puudutab valitsuse ja parlamendi otsuseid, siis eks neid iga riik teeb loomulikult õhtu lõpuks ise. Ja vaadates nii koalitsioonis kokkulepitud, vaadates pensionisüsteemi puhul näiteks kogu seda esimest, teist, kolmandat sammast korraga, et olen ka ise varasemalt välja öelnud, et juhul kui me näeme, et teise samba osakaal tulevikus langeb, siis see tähendabki seda, et tuleb valmis olla ja arvestada sellega, et esimesse sambasse tuleb selle võrra rohkem panustada nii rahaliselt sissemaksete näol kui ka väljamaksete näol, mis tähendab ka seda näiteks koalitsioonis kokkulepitud põhimõtet, et juhul kui teisest sambast inimesi lahkub, siis nende sotsiaalmaks ei lähe mitte kuskile jooksvate kulude katmiseks, vaid läheb just nimelt esimesse sambasse ehk erakorralise pensionitõusu elluviimiseks, mis tähendab loomulikult lisakohustusi ka tulevikus riigile. Et seda pensionisüsteemi nii-öelda jätkusuutlikkust tagada, just nimelt kogumist soodustada, selleks on ka konkreetselt eelnõusse mitu punkti ette nähtud. Näiteks maksupoliitika küsimus, kui inimene võtab tööeas välja teise pensionisamba kogunenud raha mis tahes põhjusel, maksab ta 20% tulumaksu, kui ta teeb seda pensionieas, siis teatud tingimustel eluaegse maksena on see 0% ja ühekordse maksena on see 10%. Ka see on selge nii-öelda soodustav meede, mis toetab kogumist. Olen varasemalt ise välja öelnud, et isiklikult plaanin jätkata teise pensionisambasse kogumist. Pean üldiselt põhimõtet, et sääste lisaks nii jooksvale pensionii n-ö esimesele sambale tasub koguda igaühel ka endal, kuna esimene pensionisammas ja tegelikult täna ka esimene ja teine sammas kokku ei anna meile piisavalt pensionit. Kui me vaatame võrdlust Euroopa Liiduga, võrdlust OECD-ga, me oleme seal lõpus, 40% juures keskmisest netopalgast, mis kindlasti ei ole rahuldav tase. Ma arvan, et see peaks olema vähemalt 50% ja rohkem. Seda saab teha läbi erakorralise pensjonitõusu, seda saab teha läbi teise ja kolmanda samba kogumise, saab teha ka, laiendades veel tööandjapensioni põhimõtet, mida oleme ka koalitsioonilepingus käsitlenud, eeskätt tõenäoliselt, et peaks olema see kolmanda samba puhul, kuhu, täna me näeme, et kahjuks ei tee väga paljud tööandjad neid sissemakseid ja ka paljud inimesed ise mitte. Ehk kindlasti selliseid meetmeid tuleb vaadata tervikuna ja loomulikult sotsiaalkomisjon esitab ka omapoolsed ettepanekud eelnõu täiendamiseks. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Mart Võrklaev, täpsustav küsimus.

Mart Võrklaev
Aitäh vastuse eest! Oma vastuses ka puudutasite, et juhul, kui teine sammas ära kaob ja tulevikus on pension väiksem, siis võib-olla tuleb tõsta esimest sammast erakorraliselt. Ja minu täpsustav küsimus ongi järgmine: kui lähtuda siis Martin Helme sõnadest, et rahvalt valimistelt saadud mandaat paneb valitsusele selge kohustuse oma lubadusi täita, siis miks ei täida Keskerakond oma valimistel antud lubadust tõsta 2020. aastal erakorraliselt pensioni 100 eurot? Kuigi, nagu eespool ütlesin, Keskerakond sai valimistel oluliselt tugevama mandaadi kui Isamaa ja EKRE. Aitäh!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Keskerakond ja valitsus tervikuna on tõepoolest alustanud erakorralise pensionitõusuga, teeb 2020. aastal ära esimese sammu ehk koos indekseerimisega tõuseb keskmine pension 45 eurot, mida on rohkem kui 12 aastat enne seda ehk see on siiski oluline samm õiges suunas. Kas see on terve samm? Pigem ta on pool sammu, järgmised pool tuleb astuda järgmistel aastatel, sõltuvalt riigi rahalistest võimalustest. Ma arvan, et iseenesest selles, et valimistele minnes antakse välja palju lubadusi, lähtuvalt n-ö kohapealsest teadaolevast rahanduse olukorrast, ei ole midagi kummalist, see ongi tavapärane praktika. Kõik erakonnad tegid enda valimisplatvormid teades toonaseid Rahandusministeeriumi prognoose. Ma võin peast öeldes eksida, aga minu teada Reformierakonna ja Keskerakonna valimisplatvormi maksumus oli praktiliselt identne 1,5 miljardit ja 1,4 miljardit. Ehk sõltumata sellest, kes parasjagu valitsust moodustas antud juhul, oli teada, et tulenevalt uutest rahandusprognoosidest, uutest finantsnäitajatest täismahus ühegi erakonna valimisplatvormi lubadusi täita polnud võimalik. Seda on öelnud ka välja näiteks teie enda erakonna liige Andrus Ansip, nentinud, et lubatud 500 maksuvaba kõigile poleks olnud antud eelarve raames teostatav.
Ja kui vaadata ka ajalukku, siis ma olen ühel korral siinsamas parlamendis toonud seda näitet, et 2007. aastal Reformierakond valimise eel lubas pensionit kahekordistada nelja aasta jooksul, tegelikult selleni jõuti kümne aastaga. Ja see on paratamatus. Ma luban, et 100-eurose erakorralise pensionitõusuni me jõuame oluliselt kiiremini kui kümne aastaga – jõuame selle ära teha käesoleva valitsuse töö jooksul – ja selles suunas on esimesed sammud juba astutud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Selle mandaadi täitmisega on selline huvitav lugu, et ka teie siin osaliselt kaitsete seda Isamaa mandaati, aga kui ma nüüd õigesti mäletan, kui see oli küll väga suur lubadus Isamaal, siis kohti Riigikogus peale selle valimislubaduse väljakäimist tuli vähem kui eelmine kord. Ma ei tea, kust see mandaat tuli. Ja minu küsimus on täna selles, millele on minu arust vähe tähelepanu pööratud, et nii eksperdid, kui ka, ütleme, teiste riikide kogemus näitab seda – ja teie sotsiaalministrina peaksite eriti mures olema –, et suurem pension on siis, kui esimene ja teine sammas toimivad koos. Ükskõik, kuidas me võtame, see toimib koos. Kui tekitada sinna vabatahtlikkuse printsiip, siis üldine sotsiaalne olukord ja sissetulek väheneb. Te viitate sellele, et ju siis meil tuleb suurendada esimest sammast. Kui me nüüd vaatame teie erakorralisele pensionitõusule, mis on bruto 7 eurot ja maksud maha, siin teatud tingimustel 1.50, siis ei ole lootustki katta seda vahet, mis täna teisest sambast nagu välja lammutatakse. Minu arvates on see vastutustundetu. Kui me räägime riigi püsimajäämist ja teatud ka poliitiliste vastutajate pikka visiooni, miks te ikka olete sellega sellisel kombel nõus, kui te peaksite sellele lammutusele tegelikult kümne jalaga vastu seisma? Öelge palun, miks!

Sotsiaalminister Tanel Kiik
Aitäh küsimuse eest! Vastan järjest. Te viitasite sellele erakorralisele pensionitõusele, mis koos indekseerimisega annab 45 eurot. Tõsi, 7 eurot sellest on see n-ö täiendav osa. Võiks olla rohkem, aga kui nüüd vaadata taas ajalugu, vaadata tegelikke otsuseid, mida valitsused on langetanud, siis viimane erakorraline pensionitõus enne seda oli 2007. aasta 1. juuli – 16 eurot baasosa toona. Ehk ei otsustatud ajal, kui sotsiaalministri ametit pidas täna riigihalduse minister Jaak Aab. Aga miks ma seda ütlen, on see, et ka väikeste sammudega on siiski võimalik pensioni suurendada. Täna me tegime nii palju, kui eelarve võimaldas. Kui oleks sedasama põhimõttest lähtutavat hoitud näiteks eelmised 12 aastat, oleks täna pension umbes 100 eurot suurem. Paraku seda ei ole tehtud.
Mis puudutab tulevasi pensionitõuse, siis, nagu viitasin, juhul kui teise samba süsteemist inimesed otsustavad lahkuda, siis oleme koalitsioonis ja valitsuskabineti tasandil kokku leppinud seda, et see 4% sotsiaalmaksust, mis seni läks teise sambaga ühinenud inimestel teise sambasse, edaspidi läheb just nimelt esimesse sambasse tagasi, läheb kõigile inimestele pensionitõusu võimaldamiseks ehk erakorralise pensionitõusu elluviimiseks. Ja minu mure sotsiaalministrina kindlasti ei ole ainult tulevaste pensionäride üle, vaid on ka väga palju tänaste üle. Kui me räägime, et meil 330 000 pensionäri, kellest suurusjärgus 305 000 on vanaduspensionärid ja keskmine pension jääb oluliselt alla suhtelise vaesuspiiri, kelle sissetulekud on ühtlasi võrreldes naaberriikidega madalad, siis see näitab seda, et senised otsused pensionipoliitikas, senine rahaeraldus sinna valdkonda pole olnud piisav. Sõltumata sellest, kas meil on kaks või kolm sammast, sõltumata sellest, kas inimene on nendega ühinenud või mitte, me näeme seda, et raha, mida riik on panustanud sotsiaalvaldkonda, tegelikult tervishoidu, nagu ilmselt teate valdkonna eelmise ministrina hästi, on olnud väga väike, see on olnud madalam Euroopa Liidu keskmine – mitte ainult summana, vaid ka suhtena SKP-sse. Eks see ongi valdkond, kuhu tulebki raha juurde panustada, see on valdkond, mida tulebki prioritiseerida. Mul on väga hea meel, et käesolev valitsus seda on ka teinud. Ehk olukorras, kus meil tuli väga palju leida kärpekohti ja investeeringuid edasi lükata, siis Sotsiaalministeeriumi vastutusala eelarve kasvas tulenevalt indekseerimistest ja tulenevalt valitsuse otsustest kokku üle poole miljardi euro. Ühtegi eurot sotsiaalvaldkonnast, pensionipoliitikast, tervisehoiust ära ei võetud. Vastu pidi, anti juurde nii käesoleva valitsuse kui ka eelmise valitsuse otsustega. Ma arvan, et seda suunda tulebki jätkata. Ja seda tuleb jätkata sõltumata sellest, kui palju inimesi otsustab teisest sambast lahkuda, kas nad panevad selle raha investeerimiskontole, kas nad teevad sellega muid otsuseid. Ma isiklikult väga soovitan pigem säästa, pigem teha mõistlikke investeeringuvalikuid, mitte mõelda selle peale alles siis, kui on juba hilja ehk juba pensioniiga käes. Aga hoolimata täiesti sellest, kas tänane süsteem jätkub 100% nii, nagu on, või tulevad need muudatused, mis on koalitsioonis kokku lepitud, hoolimata sellest on tegelikult pensionisüsteem Eestis olnud alarahastatud juba väga pikka aega. Ja sinna lisaraha leidmine on paratamatult vajalik. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

9. 13:33 Valetamisest

Esimees Henn Põlluaas
Ja läheme järgmise juurde. Küsib Katri Raik, vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Katri Raik
Austatud eesistuja! Hea peaminster! Täna on mitu korda olnud jutuks teie valitsuse liikmete valetamine ja vassimine. Ma pean tooma siia juurde veel ühe uue ministri nime. Minister Riina Solman, tsiteerin, ütles eilses Postimehes: "Tihti aetakse sassi perevägivald ja peretüli, aga iga selline kokkupõrge, mis võib füüsiliseks üle kasvada, ei ole perevägivald." Tõsi, hiljem oma näoraamatus püüdis ta oma ütlust tasakaalustada. Tegemist on tundliku teemaga, ministri sõnal on eriline kaal. Kummal puhul rääkis siis minister tõtt, milline on tema tegelik arvamus? Kas te olete minister Solmaniga sellest rääkinud? Ja vahest olete nii kena ja ütlete välja oma selge seisukoha perevägivalla suhtes, siis on teie valitsuse liikmetel edaspidi ka, millest lähtuda oma väljaütlemistes. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Loomulikult ütlen välja, ma olen seda ju korduvalt ka öelnud, et perevägivald, nii verbaalne kui ka füüsiline, sellele pole mingit kohta meie ühiskonnas. Kahjuks tuleb öelda, et see on vist kõige levinum selline vägivallaliik, mis ei tule päevavalgele või mingil põhjusel ei tooda päevavalgele, kas pole inimestel julgust, on kartus. Aga tuleks tuua, mina arvan, et tuleks tuua päevavalgele. Nii et igal juhul ma mõistan igasuguse perevägivalla hukka.
Nüüd, kui te räägite minister Riina Solmanist ja sellest, kui ma ei eksi, oli see eile, tõusetus ja tema siis vist üleeilse või ma ei tea täpselt mis päeva esinemise peale, ta ju ütles seal väga selgelt välja, ma ei tea, kas mõni tund hiljem, aga ütleme, et mõni aeg hiljem, et kui jäi – ma nüüd kindlat tsitaati teile ei anna, kas te siis ütlete ka, et ma valetan, aga minu meelest selle tsitaadi mõte oli see –, et kui kellelgi jäi mulje, et ta kuidagi, ma ei tea, toetaks perevägivalda või ütleks, et teatud osa perevägivallast võib olla, sest ta ju ütles selgelt välja, et ta seda mitte mingil juhul ei tee, et siis on jäänud vale mulje ja ta selle eest vabandab. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Katri Raik, täpsustav küsimus, palun!

Katri Raik
Hea peaminister! Ma usun, et teie ei valeta. Ja seepärast läheksin ma üle veidi teise teema juurde teie lahkel loal ja see puudutab minu valimisringkonda Ida-Virumaad. Euroopa Komisjon on loonud söeplatvormi, kust saavad toetust need piirkonnad, kus kasutatakse n-ö tossavat kütust. Nagu me teame, on see Ida-Virumaal põlevkivi. Söeplatvormiga on Eestil võimalik liituda. Ma olen aru saanud ametnikest, et sellega peaksid tegelema eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna ametnikud. Kas teie isiklikult toetate Eesti liitumist söeplatvormiga ja kas see teema on teie töölaual? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Jah, sellest platvormist on olnud ju juttu ka varasemalt. Ja kui see idee tuli välja mõni aeg tagasi, siis öeldi, et nii, miks Eesti ei ole juba kohe esitamas taotlusi. Minu meelest oli see toona see vist, et Brüssel alles küsis neid esindajaid ja kas on huvi selles osaleda. Kui te küsite, et kas ma pean õigeks seda, et oleks Euroopa järgmises eelarveraamistikus MFF-is spetsiaalne selline fond nendele riikidele, kes soovivad siis kliimaeesmärke täita ja vähendada täna neid sisendeid, mis on fossiilkütustel, näiteks meie näol põlevkivi, et kas ma sellel teemal olen valmis rääkima ja tegutsema, siis viimati oli see, ma arvan, ca 24 tundi tagasi, kui me olime Tšehhis Prahas. Seal kogunes ühtekuuluvuspoliitika sõprade klubi, väga tore kohtumine, 17 Euroopa Liidu liikmesriiki, kus ma tõin just välja, no räägitakse sellest nn üks võimalus, see on ka ju hetkel ainult teooria, see õiglase ülemineku fond, täpselt kuidas teda rahastatakse ja mille arvel seda rahastatakse, missugused on kriteeriumid, ega seda veel täpselt pole paika pandud, aga kindlasti, kui näiteks Poola räägib seal kivisöest, siis Eesti on alati rääkinud, et seda tuleb laiendada ka põlevkivile. Ka eile oli näiteks sellest juttu mul ametikaaslastega. Nii et loomulikult, Eesti peab siin hoidma selles mõttes fookuse igal juhul terava, sellega ma olen täielikult päri. Ja see oleks täpselt üks see rahaline võimalus, siis just Ida-Virumaal Ida-Virumaa inimestele, leibkondadele, et muuta seda energiasektorit rohkem keskkonnasõbralikumaks ja eks Eesti puhul ta väga suuresti tähendab ikkagi tuuleenergeetikat ja sinna panustamist. Nii et kindlasti see Eesti fookuses on igal juhul. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Kurbusega tuleb tunnistada, et täna väga paljud küsimused on valetamisest. Minu eelmisele küsimusele vastamisel te püüdsite olla väga täpne ja korrektne ja tsiteerisite Mart Järvikut vist sellest "Esimese stuudio" saatest, mulle jäi vähemalt see mulje. Te ütlesite, et te ei oska sealt välja lugeda, kas tegemist on valetamisega või mitte või kas ta vassib seal või mitte, ei taha talle sõnu otseselt suhu panna. Aga mul oleks palve, et te loeksite selle uuesti ette ja paneksite selle sellesse konteksti, et eelmisel nädalal tuli avalikkusele teade, et minister Mart Järvik osales 12. juunil sellessamas Wooli tehases ühel koosolekul, mille kohta on isegi protokoll, kus räägitakse listeeriast ja tehases toimuvast ligi tunni aja jooksul. Ja siis vastake uuesti sellele küsimusele, kas teie arvates on tegemist valetamisega või mitte, vaatamata sellele, et maasikad annavad meile kõigile vitamiine, on ju väga mõnusad, nagu te väitsite, aga ...

Peaminister Jüri Ratas
Ma vastasin sellele küsimusele ju mitu korda. Ja kõigepealt esimene põhiseisukoht on see, et kui me räägime toiduainete ohutusest nii tööstuses kui ka meie kaubandusvõrgus, siis peamine on see, et oleks tagatud müüdava toidu ohutus kõigile. See on kõige olulisem.
Nüüd soovite, et ma kordan seda tsitaati, ma ütlesin ju selgelt välja, et see on "Esimese stuudio" tsitaat, võib-olla teil läks meelest ära, see on olemas stenogrammis, ma võin ka muidugi selle uuesti ette lugeda. Ma ütlesin ka seda oma vastuses, et praegu mulle teadaoleva info põhjal ei saa ma anda hinnangut, kas ta on valetanud, ja ma ütlesin ka seda, et ta peab kindlasti neid selgitusi andma Eesti avalikkusele ja Riigikogu liikmetele edaspidi, et asi oleks selge ja konkreetne. Nüüd kui te tahate selle tsitaadi ettelugemist, ma vabandan teiste Riigikogu liikmete ees, ma ei tea, kas see on nüüd infotunni raiskamine või mitte, kindlasti on palju veel huvitavaid küsimusi, aga ei ma võin selle ette teile lugeda, ega see ei tee halba. Tähendab, tegemist on siis ERRi "Esimese stuudioga", mille pealkiri oli " Kui tõendid on olemas, peaks amet M.V.Wooli tehase sulgema". See on siis 8. oktoober ja siis on ministri tsitaat, mis, kus ta ütleb: "Mina ei ole selliseid proovi vastuseid näinud, kus on viiekordselt ehk 500 ühikut. nagu te praegu väidate." Ja see tsitaat läheb edasi: "Minule helistas peale tööd, vist oli kella 6 paiku, asekantsler, kes väitis, et tõenäoliselt on proovides leitud uusi jälgi, rohkemat ma ei tea. Ma olen õnnelik, et mulle sellest teatati, sellepärast kui märtsikuus alanud case käis välja juba augustikuuni, siis mina kuulsin sellest asjast esimest korda üldse ministeeriumis. Ma ei tea, kas minuga või minul see info puudus ja millegipärast seda infot edasi ei antud." See oli selle tsitaadi uus lugemine. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

10. 13:43 Parteiline juhtimine

Esimees Henn Põlluaas
Läheme edasi järgmise juurde. Küsib Jürgen Ligi, vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Ratas! Teie valitsemisaja kõige eredam uuendus on see, et partei teab alati kõike kõige paremini ja saab seda kõigile nina peale visata. Seda on kuulnud uurijad, eksperdid, kohtunikud, ülikoolid, teadlased kõik. Ja see on süsteem, praktiliselt iga päev mingi selline avaldus tuleb teie koalitsioonikaaslastelt. Ütleme, kõige võikam kahju, mida ühiskonnale siis materiaalses mõttes sellega tehakse, on seoses pensionisüsteemiga. Teise samba, nagu te nimetate, reform, on saanud täiesti üksmeelse hävitava hinnangu ekspertidelt. Järjest saab. Eile rahanduskomisjonis jälle – kümme inimest kohal, kõik on täiesti hävitavate hinnangute ja põhjendustega. Aga huvitav on see, et ... Ja Martin Helme on see, kes alati ütleb siis, et meil on mandaat, me võime teha kõike. Alati ütleb niimoodi. Aga teie enne valimisi ütlesite täpselt nii, nagu ütlevad eksperdid, et meil on siin pensionid väiksed, rahvas on vananev ja sellepärast peab teine sammas jääma nii, nagu on. Väga mõistlik mõte. Öelge, kuidas see parteiline tahe teil kujuneb. Kui erakond, kes on ajanud mingil etapil täiesti mõistliku juttu – suure haruldusena küll, aga täiesti mõistlikku juttu –, järsku vahetab oma seisukoha vastupidiselt vastu ja hakkab ka vastu vaidlema ekspertiisile. Kuidas selline asi on võimalik? Kirjeldage palun oma valitsemisstiili! Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, härra Ligi! Eks seda teie küsimusest tulenevat parteilist juhtimist, no Eestis on koalitsioonivalitsused, selle vastu me ei saa. Ja mina ütlen, et loodan, et see ka nii edasi läheb, et riigis jääb ka tulevikus koalitsioonivalitsus, mitte ühe erakonna valitsus. Nüüd parteilist juhtimist ... Ja noh, te kriitika on selle kohta, et kui palju siis kuulatakse kõrvalt nõuandeid. Eks see ole olnud erinevate valitsuste puhul väga erinev. Ma mäletan valitsusi ja isegi valitsusjuhte, kes on öelnud, et Riigikontrolli auditid, hinnangud ja analüüsid, need ei kõlba mitte kuhugi, me ei arvesta neid. Noh, mina arvan, et tuleb arvestada ja tuleb neid kuulata ja tuleb ka paluda nendega koostööd. Eks seda parteilist juhtimist ole olnud ju ka teistmoodi. On teatud ametikohad, kus on siis soovitud oma erakonna poliitikuid, kes muutuvad peale seda endisteks poliitikuteks. Mõned on olnud edukad ja ma ütlen, et teinud oma tööd ka võib-olla hästi – ma selles mõttes ei kritiseeri üldse, võtame kas või Riigikohtu teatud esimeeste näite –, aga on ka läinud teistpidi. Ma tean seda, et on soovitud ju Eesti Panga presidendiks saada poliitilist kandidaati, see ei ole nii alati läinud. Nii et eks neid näiteid ole olnud erinevad.
Nüüd, kui te küsite, et kuidas selle koalitsiooni parteiline juhtimine on, siis see on kokkulepitud koalitsioonilepingus kolme erakonna vahel ja on koalitsiooninõukogu. Teise samba osas ma vastan nii, te ütlete, et neid hinnanguid nagu ei kuulda või hinnanguid ei võeta arvesse. Neid hinnanguid on andnud ju tegelikult needsamad fondid, kui kasumlikud nad on olnud viimase, ma ei tea, 17-18 aasta jooksul, kui suured on olnud nende halduskulud. Nii et nende hinnangute põhjal, ma arvan, teevadki inimesed valiku. Me ei kaota ju ära ühtegi sammast. Me muudame teise samba vabatahtlikuks. Meil on isegi olnud sellel teemal arutelu Eesti Pangas valitsuse liikmete ja Eesti Panga vahel. Eesti Pank on oma hinnangu esitanud, oma muredega. Nii et ei saa öelda, et seda ei ole arutatud. Valitsuskabinet on seda mitu korda arutanud ja läbi selle ministrid, ministeeriumid. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi täpsustav küsimus, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Ratas! Ma teid kuulates alati mõtlen, et kes teie õpetaja oli. Kuidas te põhikooli lõpetate niimoodi, et te üldse ei jälgi, mida küsitakse, ja räägite täiesti oma joru ja teemast mööda? Mismoodi te saite lõpukirjandi tehtud? See on täiesti uskumatu. Mina ei rääkinud sellest, et erakondlik kuuluvus peaks välistama millegi juhtimise. Mina rääkisin parteilisest juhtimisest sedapidi, et partei ütleb sõltumatutele funktsioonidele, mismoodi mõista kohut, mismoodi midagi analüüsida, mismoodi otsida bakter üles – see on see, millest minu küsimus oli. Te hakkate jaurama mingisugusest minevikust täiesti teistsuguses mõõtmes. Palun vastake siiski küsimusele. Teie enda erakond, teie ise kaitsesite teist sammast enne valimist ja nüüd, kui rääkida ühe partei juhtimisest, ühe erakonna kinnismõtte tõttu vahetasite selle teise seisukoha vastu. Viite pensionisüsteemist raha välja, vähendate tulevikupensione. Ja just nimelt ühe erakonna diktaadi tõttu. Mitte keegi ei kohusta teil olemast koalitsioonivalitsuse juht. Mitte keegi! Teid kohustatakse teenima Eesti rahvast, mida te selliste võimumängudega ei tee. Te teete kahju! Ja seda ütlevad eksperdid. Öelge, kuidas te vahetate neid seisukohti, kui te iseenda seisukoha muudate vastu ekspertide arvamust teistsuguseks. Selle kohta küsisin mina.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, hea küsija! Ma vaatan teie küsimuse pealkirja "Parteilisest juhtimisest". Ja oleks siin saalis ka infotunnis vähem ja vähem seda, et ühed räägivad aiast ja teised aiaaugust. Kehtib mõlemate osapoolte kohta.
Nüüd see, mis te väga sellises patroneerivas toonis ütlete minu hariduse kohta. Põhihariduse kohta, ma saan aru. Tallinna Rahumäe Põhikool, endine 27. Mina ütlen, et on olnud head õpetajad seal ja on ka täna seal head õpetajad. Nii et ma arvan, et minna nagu sellistes küsimustes ütlema, kes kuidagi kuidas ja mismoodi kirjandit kirjutas – no ma ei lasku sellele tasandile.
Nüüd see, et keegi surub midagi peale. Demokraatlikus riigis ei suru keegi midagi peale. Kolm erakonda on kevadel leidnud ühisosa, on leidnud võimaluse teha koalitsioonileping ja on pannud sinna sisse need põhimõtted, kuidas nemad näevad järgneva nelja aasta jooksul, et erinevates valdkondades teatud samme astuda. Nüüd teie kriitika käib peamiselt ikkagi selle teise samba kohta, et seda muudetakse. No ma ei saa kuidagi öelda, et seda on tehtud kuidagi kabinetivaikuses. Ei ole, on kaasatud ju erinevaid ministeeriume, Eesti Pank on öelnud oma seisukohti, on kaasatud erinevaid osapooli ka erasektorist. Juba, ma mäletan, koalitsioonileppe sõlmimise ajal tehti neid ümarlaudasid spetsialistidega ja oli neid kes ütlesid, et see ei kõlba kuhugi, see ei ole hea mõte, aga oli ka neid kes ütlesid , et see on õige mõte, tuleb muuta seda teist sammast. Ja ma arvan, et kui see päeva lõpuks lõpeb selliselt, et me suudame motiveerida rohkem teise samba pakkujaid, et nad pakuvad paremaid tingimusi elanikele, kasumlikemaid tingimusi, seda parem.
Nüüd te ütlesite, et me kuidagi lõikame läbi tulevaste pensionäride võimaluse teenida pensioni. Andke andeks, aga me peame ka tänaste pensionäride eest seisma, et me lõpuks saaksime sellest halvast näitest, kus väga suur osa eakaid elab alla suhtelise vaesuse piiri, sellest välja. Nüüd tulevaste pensionäride osas on võetud ka ju samm ette, seesama erakorraline pensionitõus aitab tänaseid pensjonäre, aga aitab ka tulevasi pensionäre. Ja ma olen selles mõttes sotsiaalministriga nõus, kindlasti see ei ole samm, ma ei tea, kas ta ka poolt sammu on, nagu ta ütleb, aga see on kindlasti sammuosa õiges suunas. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Järgmisena palun, Urmas Kruuse!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Üks osa sellest pensionisüsteemist, mida teie nagu ette kujutate, ongi selline, et te kuulutate kõva häälega erakorralist pensionitõusu 7 eurot ja lõpuks, kui inimene kätte saab, on 1.50 või 1.40, aga te olete vist esimene peaminister või esimese valitsuse juht, kes keskmist pensioni maksustab. Nii et selles mõttes see on selline kahe teraga mõõk ja selle tõttu ei ole seda vaja üle ilustada, kui see teie sõnadest nagu välja paistab. Kui rääkida parteilisest juhtimisest, siis need küsimused, mida mina või üldsus on esitanud seoses toiduohutusega, on ju seotud sellega, et on süsteemid, mis peavad olema selgelt sõltumatud ja näima ka sõltumatutena. Ja seetõttu on väga halb kuulata sellist asja, kui ka teie koalitsioonikaaslased ja teised ministrid ütlevad, et VTA juhid tuleb lahti lasta. Peeter Ernits ütles, et tuleb kohe lahti lasta. Mart Helme on siitsamast puldist sedasama öelnud, et tulebki jõuliselt sekkuda. Siis vaadates teie vastuseid ka minu eelmisele küsimusele seoses selle Mart Järviku valetamisega, ma märkasin ühte sellist asja, et vaatamata sellele, et te viskasite natukene sellist seltskondlikku huumorit maasikate üle, te ühe vastuse lugesite sõnaselgelt paberilt maha. Ja see ei olnud seotud mitte sellega, mis puudutas Järviku tsitaate. See viitab ju tegelikult sellele, et te olete muutunud selles küsimuses väga ettevaatlikuks. Nüüd ma küsin veel kord. Te lubasite avalikkusele, et te uurite ise välja, kas Mart Järvik on valetanud. Ma tahan küsida, kas te nüüd loobute sellest põhimõttest või võib loota, et peaminister ühel pressikonverentsil ütleb, et tal on kirjavahetus olemas ja ta võib kindlalt öelda, kas Mart Järvik valetab või ei valeta.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Mõnikord elus juhtub nii, öeldakse niiviisi, et oma mõttes selili. Te olete olnud selles infotunnis väga aktiivne küsija ja see on väga kiiduväärt. Te olete toonud kogu aeg välja selle, et kõik valetavad. Kõik valetavad. Nüüd, teie väide oli see, et mina olen esimene peaminister, kes viib keskmise pensioni maksu alla. Mina väidan teile, et keskmine pension on kogu aeg olnud maksustatud, seda on maksnud circa 50% või natukene vähem või natukene rohkem. See on kogu aeg nii olnud, ei ole olnud mingit teistsugust reeglit. Ei ole olnud mingit teistsugust reeglit. Nii et selle valetamise osas ma ei tea, mis nüüd tuleks teha, aga noh, võib-olla ... Ma saan ju aru, mis teie retoorika oli, et mis me siin hakkame süüdistama.
Nüüd selle maaeluministri osas, härra Järviku osas ma vastan jätkuvalt teile, et ta peab loomulikult, igal juhul andma täiendavaid vastuseid. See olukord ei ole hetkel selge ja siin selgust on vaja. Kui te nüüd kritiseerite mind, et ma mõningaid küsimusi püüan tõsiselt ette valmistada siin infotunniks ja loen neid maha – andke andeks, aga tõesti, teil on alati niisugused väga head ja konkreetsed küsimused ja ma valmistangi need tõsiselt ette. Ja mõnikord tõesti on vaja märkmeid vaadata. Ärge pahandage selle peale! Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse arutelu. Kell on taas kord sedavõrd palju juba, et me oleme sunnitud oma infotunni lõpetama. Ma tänan kõiki ministreid, kes osalesid. Ma tänan kõiki küsijaid. Ja eriti ma tõstaks eeskujuna esile härra Urmas Kruuset, kes kõikidest Riigikogu liikmetest kõige kiiremini on suutnud nupule vajutada ja kõige rohkem küsimusi esitada. Aitäh! Infotund on läbi.