12:00 Infotund

Esimees Henn Põlluaas
Austatud Riigikogu! Täna alustame siis infotunniga. Ja kõigepealt kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 52 Riigikogu liiget, puudub 49.
Infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: siseminister Mart Helme peaministri ülesannetes. (Naer saalis.) Vabandust! Ei ole. Oleks pidanud vaatama paremale. Meil on au, et meiega on täna peaminister Jüri Ratas, justiitsminister Raivo Aeg ja välisminister Urmas Reinsalu. Sõna saavad küsijad siis vastavalt järjekorrale. Iga küsija saab ühe küsimuse, pluss täiendava küsimuse. Küsimuse esitamiseks on aega kolm minutit ja austatud ministritel on aega kolm minutit ... Küsija kaks, vastaja kolm. Just.

1. 12:02 Innovatsioon eelarvepoliitikas

Esimees Henn Põlluaas
Alustame siis infotunni küsimustega pihta ja esimene on Jürgen Ligi peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Ratas! Tegelikult mõtlesin need küsimused valitsusjuht Helmele, aga te olete lubanud kõige eest vastutada, nii et küllap vastate ise. Perekond Helme on rääkinud enne valimisi ja pärast valimisi, et küsimused rahaallikatest on kohatud, et struktuurse tasakaalu näitajale tuleb teha lõpp ja rääkinud väga palju innovaatilistest lahendustest, kuidas raha teha, mida nad pidid väga hästi oskama. Nüüd neid innovaatilisi lahendusi on mitu tükki ka kuulda olnud. Üks, et kuidas politseinike ja päästeametnike palka tõsta. Üks pakkumine on olnud, et võtame euroraha ära Eleringilt ja jagame selle siis omade vahel ära. Sel nädalal tuli idee, et erastaks Eesti Rahvusringhäälingu ja siis saaks, võtaks raha ja maksaks selle palkadeks välja. Ja peale selle on räägitud ka erinevatest müükidest, justkui lahendusest jooksvate kulude katmiseks. Öelge palun, kuidas need asjad teil käivad, kas neid innovaatilisi mõtteid on teil valitsuses palju, kuidas te neid rakendate ja mida me võiksime eelarveteemal oodata. Oleme siin minister Helmesid komisjonis küsitlenud ja need on ikka lõppenud deklareerimisega, et nüüd tehakse asju hoopis teisiti. Kuidas, härra Ratas?

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Ma tänan väga selle küsimuse eest innovaatilisest eelarvepoliitikast ja te veel täpsustasite oma küsimuses laiemalt innovaatilistest mõtetest. Võib öelda, et viimased viis-kuus päeva on olnud Eestile väga positiivsed. Kõigepealt on oluline eelarvepoliitikas meie finantsmaailmas alati see, et siin oleks tagatud julgeolek ja turvalisus. Mul on suur au valitsuse poole pealt öelda suur tänu Riigikogule, Riigikogu liikmetele väga eduka ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme valiku puhul aastateks 2020–2021. See on väga positiivne uudis Eestile. Sellesse panustasid mitmed Riigikogu liikmed erinevatest fraktsioonidest, kindlasti Välisministeerium, endine ja tänane välisminister, Vabariigi President, valitsuse teised liikmed eelmisest valitsusest ja tänasest valitsusest, kindlasti meie diplomaatiline korpus, nii et see on positiivne uudis. Teine hea uudis, mis veel konkreetsemalt seda eelarvepoliitikat puudutab, mida te käsitlete, tuli ju 8. juuni. 8. juuni, kus Standard&Poor's kinnitas äsja Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgemal tasemel AA– stabiilse väljavaatega ja agentuuri hinnangul jätkab Eesti uus valitsus varasemaga sarnase majandus- ja eelarvepoliitikaga ja oodata on vähese eelarvepuudujäägiga ning jooksevkonto ülejäägiga jätkumist järgnevatel aastatel. Toodi välja ka positiivses valguses see, et Eesti võlakoormus on jätkuvalt euroala väikseim. Ja see on ka hea uudis. Ja kolmas hea uudis tuli täna. Maksuamet ütles oma pressikonverentsil välja, tuginedes, ma saan aru siis konjunktuuriinstituudi uuringule, mis ütles järgnevalt: 2018. aastal ümbrikupalga maksmine vähenes. Ja see on kindlasti positiivne sõnum. Öeldi nii, et see tähendab ka seda, et uus tulumaksusüsteem, ma mäletan, et enne valimisi oli kõva diskussioon selle osas, et see võib tõsta ümbrikupalga maksmist, ütleb välja, et uus tulumaksusüsteem ei toonud kaasa maksudest kõrvalehoidumist, vaid pigem pärssis seda. Nüüd, minnes veel detailsemaks teie küsimusega. Loomulikult, see on ju arusaadav, ei mina pea õigeks, et me hakkame investeeringu komponendi ärajätmist kasutama siis jooksevkulude katmiseks. Investeeringud teatavasti on väga lühikese perioodi vältel, on see aasta, kaks, võib-olla mõned suuremad kolm aastat. Kui me räägime palga kasvust, siis see on ikkagi väga pikaajaline ja püsiv, nii et neid vahetada kindlasti ei saa. Aga jah, need on kolm väga head uudist ja mul oli hea meel, et teie just tegite ka selles innovatsioonis küsimuse lahti. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi, palun täiendav küsimus!

Jürgen Ligi
Härra juhataja! Ma tahaks tagasi oma kahte minutit, siin ei läinud ükski silp küsimusele pihta, aga ma vastan praegu teise küsimuse ära, siis proovin esimest, et palun sõna uuesti. Ma tegelikult tahtsin teada, mis need imemeetmed on. Te räägite mingist investeerimiskomponendist, mina räägin euroraha jagamisest palkadeks. Ma rääkisin sellest, mida rääkis härra Helme. Tema rääkis sellest, kuidas ERR-i, Eesti Rahvusringhäälingu müügist saab raha, kuidas Eleringi eurorahast saab palgaraha ja kuidas neil on hoopis väga erilised trikid, kuidas raha eelarvesse saaks. Katsuge keskenduda ja katsuge vastata küsimusele! Nüüd vaadates seda eelarvestrateegiat torkab silma euroraha kasutamine sadade miljonite ulatuses eelarve tasakaalustamiseks – seda pole kunagi tehtud. Palun öelge, kuidas te mõtlete minna seda suunas, et Eesti riik suurendab sõltuvust eurorahadest sel ajal, kui siiani on strateegia olnud vähendada sõltuvust, teades, et euroraha, eriti netoarvestuses, eriti suhtena SKP-st, järsult väheneb meil!Üldsummat ära nimetage! Suhteline euroraha osakaal eelarves oluliselt väheneb ja mitte kunagi pole teda kasutatud eelarveaukude lappimiseks, vaid ta on kulu ja tulu võrdselt mõlemal pool eelarvet. Palun öelge, rääkige nendest innovaatilistest lahendustest ja ärge rääkige oma tänahommikustest lehelugemistest! Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No mina arvan, et vaadates seda, et Eesti ühiskonnas on vaja öelda kõik uudised välja, ka head uudised on vaja välja öelda, nii et siin ei ole mingit pattu või halba asja. Me tunneme uhkust selle üle, et on läinud Eestil viimasel viiel-kuuel päeval väga hästi ja need on väga põhimõttelised, positiivsed märgid. Nüüd tulles teie küsimuse juurde, kõigepealt ma saan aru, et te soovite teada, et kas ERR-i erastamine – jah, ma nägin ka seda artiklit –, kas sellest rahast siis, ma saan aru, teie küsimustest on ka natuke keeruline välja lugeda, mida te täpselt teada tahate, aga võiks siis leida katte siseturvalisuse palgatõusuks. Kõigepealt punkt üks, valitsus ei ole mitte kuidagi otsustanud ERR-i erastamist, sellist otsust ei ole. Ei ole olemas ka otsust, et teatud osade, ERR-i, ma ei tea, teatud raadiojaamade või kanalite erastamist, ka sellist otsust ei ole olemas. Nüüd kui me räägime põhimõttest, seda ma vastasin teile eelmise küsimuse ajal, et kui võtta mingi investeering ära ja sellega siis püüda katta, mis on loomulikult vajalik – ma arvan, et siseminister seisab ju väga õige asja eest, see on siseturvalisuse valdkonna palgatõusu eest, see on päästjate palgatõus ja politseinike palgatõus, häirekeskuse palgatõus jne –, aga seda katta nüüd näiteks teoreetiliselt selle investeeringuga või selle erastamisega, mida nii või teisiti pole otsustatud, ma seda kindlasti õigeks ei pea, et me hakkame investeeringuraha ärajätmist tõstma jooksevkuludeks. Nüüd euroraha osas, mida te küsisite, meil oli eelmises infotunnis minu meelest väga hea keskustelu siin teie fraktsioonikaaslase Taavi Rõivasega. Taavil oli ka mure selle eurorahade osas ja mulle tundus vähemalt, et me ühes asjas saime ikkagi, noh, näeme seda asja ühemoodi ja see on see, et me peame ikka pingutama kõik siin riigisektoris, et võimalikult kiiresti me saaksime eurorahad võtta kasutusele just perioodi alguses, mitte oodata seal 3, 4 või 5 aastat, vaid just perioodi alguses. Täna seda fokuseeringut tehes, täna seda koostööd tehes – ja kindlasti siin on heaks abimeheks ju ka Riigikogu –, see pingutus, ma arvan, väärib kindlasti tulemust ja siin igal juhul me võiks koos pingutada. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh! Härra peaminister! Ma teeksin kõigepealt ühe märkuse. Kindlasti me kõik saame lugeda uudiseid ja kui te olete otsustanud uudiseid võimendada, siis ärge võimendage ainult teie jaoks positiivseid uudiseid, vaid võtke ka negatiivseid uudiseid. Ja selles ma tulen teile appi. Eelarvenõukogu hinnang oli teie eelarvele väga kriitiline ja ka tänane Eesti Panga soovitus valitsusele oli säästa. Kas te plaanite kuulata eelarvenõukogu ja Eesti Panga soovitusi? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No nendest sõnumitest kõigepealt, proua Maris Lauri. Jah, ma saan aru, et see on ju meie rahvale üsna iseloomulik ja eestlaslik, et kui läheb hästi, siis mis me sellest ikka räägime. Aga tuleb rääkida. Tuleb rääkida. Ja siin ei saa kuidagi maha salata seda, mida on Eesti välisteenistus teinud aastate jooksul, aga mida on ka väga paljud teie fraktsiooni liikmed teinud. Mis me seda maha salgame siis? Need on head asjad olnud.
Nüüd keerulisematest asjadest. Kahjuks see nii on ja eile tuli ka see välja, avalikuks, kus tänane rahandusminister on taas tõsiselt kätte võtnud kogu teema, mis puudutab rahapesu küsimust. Ja kindlasti ma arvan, et see on oluline, et me peame vaatama, kuidas siin astuda neid samme, et seista siis rahapesule vastu ja teha kõik selleks, et neid teemasid ei korduks. Kahjuks me vist ei saa öelda, et kõik on tehtud.
Nüüd teie küsimuse osas eelarvenõukogu poolt, kas valitsus lähtub eelarve nõukogu soovitustest – kindlasti lähtub. Üks soovitus, mida ma olen öelnud ka siin infotunnis välja, oli see, et eelarvenõukogu, kui ta valitsuses tegi omapoolse ettekande ja ülevaate riigi eelarvestrateegist, ütles välja selle, et see mehhanism, kui kiiresti me näeme, ütleme, erinevate prognooside täitumist ja täitmist reaalses ajas, et see ajaline, ütleme, edasilüke seal üks kvartal, et me peaks kõik selle nimel pingutama, et tegelikult me näeks seda varem, et me saaks varem jaole, kui on toimunud mingid alalaekumised, mis ohustab siis riigi eelarvestrateegiat, mis ohustab riigieelarvet ja prognoose. Ja seda ütlesin mina ka välja, olen öelnud avalikult, et ma arvan, et siin eelarvenõukogu Rahandusministeeriumi, ma usun, et ka Eesti Panga ja ka kindlasti Riigikogu ja valitsuse koostöö on tähtis. 
Säästmise osas me peame vaatama, missugune on konjunktuur. Kui konjunktuur soosib, ütleme, reservide kogumist, siis tuleb seda teha. Kui konjunktuur ei soosi seda – no pikalt on see olnud, mitu aastat juba, et tegelikult intressid ei ületa elukallidust –, siis tuleb võlga vähendada. Ja täna me vaatame ka, et me näeme seda, et uus RES näeb võlakoormuseks näiteks 2023 ette 6,3%, mis on hetkel võrreldes langevas tendentsis. Aitäh teile küsimuse eest!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse arutelu ja ma väga vabandan Riigikogu nimel lugupeetud peaministri ees, et küsimuse esitaja Maris Lauri lahkus peale küsimuse esitamist ja panen oma kolleegidele südamele, et kui te esitate küsimuse, siis palun austage niipalju ministrit, kes teile vastab ja kui teid vastus ei huvita, siis palun ärge seda ka esitage! Aitäh ja lähme järgmise...

2. 12:16 Valitsuse välispoliitiline kurss

Esimees Henn Põlluaas
Keit Pentus-Rosimannus, protseduuriline küsimus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Jah, mul on protseduuriline küsimus. Kas mul jäi tähelepanuta, et te vabandasite ka vastaja ees, peaministri ees, kes vastab teemast täiesti mööda ega võimaldagi vastust saada Riigikogu ees?

Esimees Henn Põlluaas
Jah, loomulikult peavad küsimused ja vastused olema ikkagi korrelatsioonis, aga mitte keegi ei saa panna ei küsijale sõnu suhu ega ka vastajale sõnu suhu, kõik kindlasti teevad seda oma parima äranägemise järgi. Aitäh, lähme edasi järgmise punkti juurde ja küsimus on Jevgeni Ossinovskil välisminister Urmas Reinsalule. Palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Hea Urmas! Paar päeva tagasi kuulsin sind kirglikult rääkimas, kuidas Eesti ei saa kõrvalt vaadata ja peab aktiivselt osalema rahvusvahelistes pingekolletes lahenduste otsimisel ja peab olema väga aktiivne ÜRO-s. Ja ränne on ka kindlasti üks selline globaalne teema, mis eeldab rahvusvahelist koostööd kahtlematult, sealhulgas ka ÜRO tasemel. Selles kontekstis on üsna kummastav, oled nõus, et samanimeine isik alles mõni kuu tagasi ütles, et sellest koostööst, mida näeb ette globaalne ränderaamistik, peaks Eesti kõrvale jääma ja tollal nõudsid välisministrilt, et ÜRO-le tuleb saata kiri, millega teavitame Eesti nimel, et me jääme sellest ränderaamistikust kõrvale, et me ei osale selles koostöös. Nüüd, kui sa oled ise välisminister, ma küsin väga konkreetselt, et kas see kiri on teele pandud, millega me teavitame ÜRO-d, et Eesti taganeb ränderaamistikust, ja kui ei ole, siis millal see kiri teele läheb. Ja lõpuks, mõni inimene on hakanud üles viskama teatud kahtlusi, et ega see sinu tollane käitumine ei olnud pelgalt selline valimiseelne hüsteeria tekitamine, mida mina loomulikult sinusuguse riigimehe puhul kahtlustada ei oskaks, aga äkki sa võiksid selles osas oma kommentaari anda, et ega see ei olnud sinu poolt selline valimiseelne hüsteeria üleskütmine ja kus nüüd on selgunud, et seisukoht sõltub istekohast, aga konkreetne küsimus on, et kiri veel ei ole teele läinud, et millal ta teele läheb? Aitäh!

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh, austatud küsija! Suur tänu selle siira komplimendi eest! Ma katsun olla selle tunnustuse vääriline. Nüüd Eesti on tõesti positiivsete uudiste lainel puudutavalt nii sise- kui välispoliitikat ja ma usun see ühine töö, mida me koos teeme, et ei oleks tüli ja viha meie vahel ega vaenu, vaid me ajaksime ühiselt oma rahvuslikest huvidest lähtuvaid eesmärke, võikski olla meie sõnum ka Eestile mõned loetud nädalad enne laulupidu. Nüüd see, mis puudutab globaalset ränderaamistikku, loomulikult ka kõhklus selles küsimuses, kas Eesti on õiguslikult või poliitiliselt selle dokumendiga seotud, ei ole mõistlik. Ränderaamistiku suhtes peab Eesti lähtuma oma konservatiivsest migratsioonipoliitikast ja sellest selgelt distantseeruma ja ka see on positiivne uudis, mis lähiajal seisab Eesti rahval ees. Tegelikult on asutud juba ÜRO-s ka koostama ränderaamistiku järelevalve mehhanismi, neid protseduure ja tegelikult Eesti esindaja Euroopa Liidu ühispositsiooni nendes küsimustes ka ei toeta. Loomulikult, me lähtume oma konservatiivsest rändehoiakust ja see, mis puudutab nüüd selget ühemõttelist distantseeringut sellest dokumendist, et need otsustused seisavad ees ja siin ei ole mõtet tunda õigustatult Eesti rahva ootuste pinnalt muret, et kas need lubadused ja seisukohad täidetakse. Jah, ma annan Jevgenile kinnituse, et need otsused, seisukohad saavad täidetud lähemas tulevikus. Ja kindlasti on väga tähtis, et riigid teevad omavahel koostööd. Kuid see ei tähenda seda, et riikidel ei ole oma rahvuslikke huvisid, oma julgeoleku huvisid, oma rahvusriiklikke huvisid Eesti Vabariigil ja me ei kaitse neid rahvusvahelises koostöös ja suveräänsus migratsiooniküsimustes on nende probleemide mõtestamisel kõige kesksem lähtekoht. Nüüd see, mis puudutab tegelikult veel lisaks muid uudiseid, siis mul on hea meel informeerida parlamenti, et järgmisel aastal saab Eesti olema kolme mere tippkohtumise korraldajaks Tallinnas. Selle riikide initsiatiiviga on Eesti ühinenud juba kolmandat aastat ja võtab järgmise aasta üritusel endale ka liidri rolli. Me liigume õigel teel, positiivsete uudiste teel ja kaitseme oma rahvuslikke huvisid nii, nagu Eesti rahvas on meid usaldanud seda tegema. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jevgeni Ossinovski, teine, täpsustav küsimus, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ma sain siis aru, et õige pea see kiri teele läheb, eks me siis ootame ta ära. Ja teine küsimus puudutab sinu head võitluskaaslast Mart Helmet, kes hiljuti ütles, et Eesti peaks viima oma saatkonna Tel Avivist Jeruusalemma. Ka kindlasti küsimus, mis sind külmaks ei jäta isiklikult ka. Ta ütles umbes niimoodi, et kui EKRE saab peaministriparteiks, siis viiakse plaksuga saatkond Jeruusalemma ära. Seda veel juhtunud ei ole, ehkki istungi juhatajal see miraaž on juba tekkinud, ilmselgelt. Aga sellest tulenevalt ma küsin sult, mis on tänase valitsuse välispoliitiline arusaam. Kas Eesti saatkond peaks asuma Tel Avivis või Jeruusalemmas? Ja teine küsimus: mis sa isiklikult sellest arvad, et kumb oleks parem, kas Tel Aviv või Jeruusalemm? Kumba sa ise eelistad? Aitäh!

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Rahvuslike huvide määratlemine rahvusvaheliste suhete kontekstis, ega see pole meeldimise küsimus, need on praktilised küsimused, mida me teeme rahvusvahelises suhete ruumis. Nüüd, see, kas Eesti Vabariik on langetanud otsuse või plaanib Välisministeerium teha ettepanekut valitsusele muuta Eesti saatkonna asukohta Iisraelis. Ei, niisugust ei ole kujundatud seisukohta ega ole ka kavas niisugust otsustust langetada, mis ei tähenda seda, et välispoliitilised, ka rahvusvaheliste suhete küsimused ei võiks olla legitiimse debati koht, siin ei ole midagi häbeneda. Kindlasti mina ei pidanud mõistlikuks ... Küllap ka oli küsija osundus sellele, mis puudutas ühe ÜRO Peaassamblee hääletust, kus meie suurim strateegiline partner Ameerika Ühendriigid palusid meil hääletusest hoiduda. Toona toonane välisminister pidas seda palvet mittemõistlikuks rahuldada, see oli tema välispoliitilistest huvidest kaitstud valik, tal oli see mandaat toona seda teha. Aga kindlasti me peame suhtuma rahvusvahelistesse arengutesse tähelepanelikult. Kindlasti Lähis-Ida küsimused on üks tundlikke küsimusi ja me hakkame nendega tegelema tõsiselt, huvitavalt ja intensiivselt siis, kui jõuab kätte meie julgeolekunõukogu liikme staatus ja ennekõike eesistuja staatus järgmise aasta märtsikuus. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Härra Reinsalu! Te topite igasse lausesse mõnuga sisse kui mitte "rahvas", siis kindlasti rahvusliku sõna, flirdite sellega, justkui see oleks teie isiklik omand, aga päris ministritöö on ju välissuhete, teiste riikidega suhete küsimus ja suhete parandamisel on alati ju, talent seisneb selles, kuidas sõnastada ühiseid asju, selleks et ka enda asja ajada. Öelge, kas te esinete niimoodi ka rahvusvahelistes suhetes teiste riikidega, et te tulite siia oma rahvuslike huvidega, ja kas te niimoodi lähete ka koju, ütlete naisele, et meil siin isiklikud huvid on esiplaanil, või proovite siiski ka diplomaatiat natukene. Aitäh!

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Isiklikud huvid tuleb allutada perekonna huvidele, selles ei ole kahtlustki küsimuses. Aga ma ütlen nõnda, et kõigi rahvuste suveräänseid õigusi tuleb aksepteerida, aga loomulikult esikohale tuleb seada oma rahva, oma rahvusriigi kestmise huvid. Ja kui jääd vähemusse, siis see, ka rahvusvahelistes suhetes, kui sa seisad oma rahvuslike huvide eest, ei ole midagi halba. Selle käsitluse järgi oleksin ma pidanud Euroopa Nõukogu välisministrite koosolekul Helsingis vait olema, kui enamik riike asus seisukohtadele välisministrite poolt, et tegelikult Venemaa staatus tuleb positiivses suunas muuta Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Ei, esimese välisministrina selles kõnevoorus ma mõistsin selle sammu hukka, ma leidsin, et see ei ole mõistlik, see ei vasta kahtlemata ei rahvusvahelise õiguskorra toimimise huvidele ja see ei vasta ka kahtlemata Eesti rahvuslikele julgeolekuhuvidele –see, et üks agressorriik saab tunnustust olukorras, kus ta oma agressiooni ei ole mitte deeskaleerinud, vaid viimaste sammude valguses on, vastupidi, konflikti õhutanud ja jätnud rahvusvahelise kogukonna nõudmised ja ka need lepped, mida ta ise on allkirjastanud, täitmata. Nii et selles mõttes iseseisva riigi välispoliitika põhineb oma huvide kaitsel – see on lähtekoht. Kujutada ette, et ilmtingimata me peame kahtlemata tegema koostööd selles maailma reaalsuses, mis eksisteerib, aga see ei tähenda seda, et rahvuslikke huvisid peaks häbenema või neid peaks rahvusvahelises suhestikus maha salgama. Ei ole nii. Nii see algabki, et tegelikult mitte keegi maailmas ei seisa esmaselt meie huvide eest, kui me peame seda ise tegema. Ja see ongi iseseisvaks riigiks olemise vastutus ja pärisosa, mis tuleb välja kanda tänasel põlvkonnal, Eesti rahval, et see riik kestaks suveräänse riigina edasi ka üle inimpõlvede. Jah, ma ei häbene seda retoorikat kasutada ka siit toast väljas ja Eesti riigist väljas. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 12:28 Perekonnaõigus

Esimees Henn Põlluaas
Ja järgmisena on küsimus Signe Riisalol justiitsminister Raivo Aegile. Palun!

Signe Riisalo
Lugupeetud minister! Vabariigi Valitsuse tegevuskavast saab lugeda, et peredele on parim, kui lapse kasvatamisest saavad osa võtta mõlemad vanemad ja et nendel siis peaks olema, vanematel, õigus saada selleks ka tuge. Me saame lugeda ka seda, et rahvastikuminister peab koostama perelepituse süsteemi loomiseks analüüsi ja tegema ettepanekud käesoleva aasta novembriks juba. Ja siit siis küsimus justiitsministrile, sest perelepitus teadupärast on enim seotud perekonnaõiguse ja tsiviilkohtumenetlusega. Kuulsime ka hiljuti Riigikohtu Villu Kõve ettekandest Riigikogule, et tsiviilkohtu koormatusest väga suur on perekonnaasjadel ja siit siis need küsimused. Vähendamaks seda kohtu koormatust ühe poole pealt ja püüdes tagada paremini lapse huve vanemate vaidlustes, kas vanemad võiks kohtuväliselt kokku leppida hooldusõiguse kuuluvust vaidluse puudumisel, sest tänane seadus seda ei võimalda, ja kas see võiks olla üks võimalus kohtu koormuse vähendamiseks? Teine küsimuse pool, perelepituse protsessis lahendatavad vaidlused, kas need võivad olla nii elatis- suhtlusõigus või hooldusõigus, sest ma tean, et Justiitsministeeriumil on seal mõnevõrra teistsugused ettekujutused. Ja kolmandaks, mida te arvate vandekohtunike rakendamisest lastevanemate vaheliste vaidluste puhul? Härra Villu Kõve meile eelmisel nädalal ütles, et tõenäoliselt tõstab see kohtute koormatust, muudab protsessi mõnevõrra pikemaks ja keerulisemaks. Aitäh!

Justiitsminister Raivo Aeg
Aitäh! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Laste õiguste kaitsmine ja laste hea käekäigu kaitsmine, see on olnud Eesti riigis prioriteetsel asukohal juba väga pikka aega ja kindlasti me sellega tahame jätkata sellessamas vaimus, olgu ta siis sellistel juhtudel, kus pere läheb lahku mingitel põhjustel, tuleb määratleda ära, kuidas toimub laste hooldusõigus, millise vanema juures ta on. Ja sellest johtuvalt ka kindlasti see süsteem, kuidas ja mis alustel toimub siis edaspidi selle lapse huvide eest seismine ja huvide katmine ka näiteks rahaliste vahendite eraldamisel selle lapse kasvatamisele teise vanema poolt. Need tegevused, need protsessid ja ka see arutelu võimalike seadusmuudatuste või raamistiku ümbertegemise osas on ju meil kogu aeg aktiivselt laual ja arutelul. Mis puudutab nüüd seda konkreetset tsiviilmenetlust just lastega seonduvates asjades, siis on meil läbi aastate olnud see suurusjärk suhteliselt konstantne. Suurusjärgus kuskil 4000 asja on igal aastal tsiviilkohtumenetluses, mis on konkreetselt lastega seotud, seal perekonnaõiguse omad. Ja kui siis natuke täpsemalt veel, siis hagimenetlusega asjades on see eeskätt siis elatise nõudmine, suurus on siin eelmisel aastal olnud 2380 ja vanemate õigused laste suhtes ehk lastega suhtlemise reguleerimine, mis on hagita menetlus, neid on olnud 1284 eelmisel aastal.
Samas peab ütlema, et Eesti kohus on tegelikult võrdluses siin Euroopa Liidu tasemel üks kiiremaid kohtuid menetlema selliseid küsimusi. Ja kindlasti me ei saa rääkida, et lastega seonduvates tsiviilkohtuvaidlustes on see väga koormav ja inimesed ei saaks kohtust abi, ja just eeskätt sellega, et see on rahaliselt koormav. Olgu siinkohal öeldud, et hagita perekonnaasjades on riigilõiv 15 eurot ja elatise asjades üldse riigilõiv puudub, kui inimesed pöörduvad kohtusse abi saamiseks. Tegemist on siin selles mõttes väga selgelt väljatöötamiskavatsusega, mille osas siin Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium tahavad aasta lõpuks tõepoolest välja tulla oma ettepanekutega, et kuidas neid täiendavaid võimalusi sisse tuua. Ja üks täiendav võimalus, mida me oleme siin ette näinud, on kindlasti ka see, et see kohtuväline lepitus, süsteemi, lepitusmenetlussüsteemi ellukutsumine. Aga kuidas ta nüüd päriselt ja lõplikult rakendada saab, eks see tulebki siis välja töötada ministeeriumide koosmõjus. Ja see ongi just selleks, et seda kohtute koormust vähendada ühest küljest, ja teisest küljest, et alati kindlasti ka kohtusse minek on teatud mõttes sihuke emotsionaalselt raskem eri pooltele. Kui on võimalus leida lahendusi ilma kohtus käimata, on see kindlasti positiivne nii mõlemale vanemale kui ka lastele nende edasisel suhtlemisel ja suhtlemiskorra sisseviimisel mõlema vanemaga.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Palun vastamise ja küsimuse aegadest edaspidi kinni pidada, muidu me ei jõua võib-olla kõiki küsimusi läbi arutada. Jürgen Ligi, palun! (Sumin saalis.) Vabandust, täpsustav küsimus Signe Riisalol ja seejärel Jürgen Ligi!

Signe Riisalo
Jaa, aitäh! Te möönate, et perelepitus kindlasti kohtute koormust vähendab, ma ise usun sellesse ka sügavalt, aga siis see küsimuse esimene pool, et need erinevad hooldusõiguse lahendid, mis on kõik allutatud kohtusüsteemile, et vanemad ei saa vabatahtlikult kokku leppida hooldusõiguse muudatustes, see oli tegelikult see küsimus, mitte see koormus, mida me paneme nagu inimestele, vaid me koormame sellega kohtuid, et küsimus oli nagu vastupidi. Aitäh!

Justiitsminister Raivo Aeg
Vabandust, võib-olla täpsustate uuesti, ma ei saanud täpselt aru küsimuse sisust!

Esimees Henn Põlluaas
Palun, Signe Riisalo mikrofon!

Signe Riisalo
Te vastasite küsimuse esimeses pooles, mis puudutab hooldusõigust, et kas vanemad hooldusõiguse muudatusi saaksid teha vabal kokkuleppel. Tänane perekonnaõigus ütleb, et vabal kokkuleppel hooldusõiguse muudatusi ei saa teha. Kui minu lapse isa kolib teise riiki ja me tahame hooldusõigust anda ühele vanemale, siis me saame seda teha praktiliste asjaolude igapäevaseks korraldamiseks ainult kohtu kaudu ja see koormab kohut. Inimestest ma ei rääkinud, ma küsisin kohtu koormamisest. Aitäh!

Justiitsminister Raivo Aeg
Jaa, absoluutselt, aga see ongi sellega väljatöötamiskavatsuses kindlasti üks, no me saame seda väljatöötamiskavatsuse käigus, need arutelud, mis toimuvad ministeeriumite vahel, alati täiendavalt sisustada ja probleeme sinna juurde n-ö linkida, millele tulevad need vastused leida. Ja otse loomulikult see on väga ratsionaalne niimoodi sellele asjale läheneda ja nendele küsimustele vastused leida. Ja kindla peale, kui siin see väljatöötamiskavatsus läheb kooskõlastusringile, siis ma väga loodan, et ka Riigikogu sellele aktiivselt protsessi liitub, osaleb selles ja teeb oma ettepanekuid. Nii et Justiitsministeerium ses mõttes sellise juhtiva ministeeriumina on väga huvitatud sellisest aktiivsest koostööst ja väga vajalike ja eluliselt vajalike lahenduste sissetoomisel kogu sellesse protsessi, et see tulemus oleks ikkagi selles mõttes, et ta oleks kõige normaalsem ja vastuvõetavam just lapse seisukohast, et laps ei kaotaks sidet oma kummagi vanemaga, et ei tekitaks seal mingisugust sellist jõupositsiooni ja sellised normaalsed lahendused leitaks. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Aeg! Teie haldusalast on sel nädalal tulnud kaks kombinatsioonis väga koledat uudist, mis natukene haakuvad ka pere- ja lasteasjadega. Üks ütles, et prokuratuur lükkas ümber siseministri väited siin nädal tagasi, et mingit kriminaalasja Marti Kuusiku suhtes ei ole ja kõik uurimine on kokku kukkunud, uurimine omakorda ei ole kriminaalasi, oli üks huvitav mõttekäik, ja et pole tõendeid, pole tunnistajaid, pole mitte midagi. Prokuratuur ütles, et protsess läheb edasi, protsess on olemas ja Marti Kuusikule esitati kahtlustus. Teine uudis on, et valitsus on erakondlikult paika panemas peaprokuröri. Formaalselt seda tõesti ju valitsus peab kokku leppima, aga justiitsministri väidetav kandidaat – väidetav, ma saan uudiseid ju selle kohta kõrvalt – on praegune peaprokurör Lavly Perling ja temale on siis teravalt vastandunud seesama siseminister, kelle kriminaalasja jutt ümber lükati. Öelge, kas tegelikult ka valitsuses asjad nii käivad, et peaprokuröri pannakse paika selliste parteiliste huvidega, või te siiski kehtestate selle kandidaadi, mis iganes ta nimi on, keda te peate ise parimaks. Aitäh!

Justiitsminister Raivo Aeg
Aitäh! Mis puudutab nüüd antud kriminaalasja temaatikat, siis ka uudistest oleme saanud lugeda, et kahtlustus Marti Kuusikule on esitatud prokuratuuri poolt ja menetlus selles osas käib. Millised on need konkreetsed väga selged detailid, millest see kahtlustus detailides koosneb, selles osas ma kindlasti jään teile vastuse võlgu siin kahjuks. Aga siin poliitiliselt ei olegi õigus ja ka ei ole ilus kuidagimoodi sekkuda sellesse kriminaalmenetlusse. Ma arvan, et seal tulebki õiguskaitseorganitel prokuratuuri juhtimisel selle menetlusega edasi minna ja jõuda juriidiliste lahendusteni ja siis see sõltub juba konkreetsest menetluse käigust, kas see kahtlustus viiakse ka süüdistuskokkuvõttega kohtusse või on seal mingid muud lahendid. Mis puudutab nüüd konkreetset persooni küsimust, kuidas riigi peaprokuröri ametisse määratakse, siis on siin väga selgelt seaduses see reglement kirjas: justiitsminister esitab valitsusele kandidaadi ja kandidaadi osas kuulatakse ära ka Riigikogu õiguskomisjoni arvamus. Täna olen mina esitanud meie koalitsioonipartneritele aruteluks ühe kandidaadi, see on tänane riigi peaprokurör proua Lavly Perling, ja ma ei ole alustanud siin läbirääkimisi ühegi teise kandidaadiga. Ma loodan, et meie diskussioon ja meie arutelud partneritega lähevad sellises heas tempos edasi ja me saavutame lõpuks konsensuse kandidaadi osas.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 12:41 Valitsusest

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena on Riina Sikkut, küsimus peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Riina Sikkut
Aitäh, eesistuja! Hea Jüri! Sa oled väga tubli. Eelmisel nädalal infotunnis vastasid pea kaks tundi küsimustele, et selgitada Mart Helme käitumist, G20-l osalesid minister Kingo asemel, aga sa ei jõua kõigi ministrite tööd ise ära teha. Näiteks, Martin Helme on ilmselt praegu teel ECOFIN-ile. Esmaspäeval Euroopa Liidu asjade komisjonis küsimustele vastates ta kinnitas, et ta majandus- ja rahaliidu süvendamist ei toeta. Kas sa saad usaldada, et need sõnavõtud ja ka vestlused kolleegidega, mida ta ECOFIN-il peab, tegelikult esindavad valitsuse seisukohta ja neid seisukohti, mis Euroopa Liidu asjade komisjonis kinnitati? Kas sa saad Martin Helmet usaldada?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma loodan, et ei pahandata, kui ma just seda küsimust soovin alustada vastamist ühest tsitaadist. Tsitaadi algus: "Ühiskond ei saa jaguneda võitjateks ja kaotajateks, sest kui pidevalt kaotavad ühed, kaotavad lõpuks kõik. Meie peame seisma selle eest, et muutustes kõik võimalikult tervena välja tuleksid ega kannataks üle jõu käivat koormat." Tsitaadi esitaja 9. juuni käesoleval issanda aastal Riina Sikkut, tegemas ettekannet, ma saan aru, kui Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe kandidaat. Ja ma tahan öelda seda, et minu meelest selles tsitaadi mõttes, mida mina välja lugesin, on tegelikult see ebavõrdsuse adresseerimine. Ja see on loomulikult väljakutse koht Eesti ühiskonnale. Ka sildade ehitamine, teiste kuulamine ja siiralt nende küsimuste ja vastuste võtmine. Nii et ma siiralt seda tsiteerisin.
Nüüd ma tulen sellele, ELAK-i ... Ma saan aru, et jutt on siis ELAK-i nõupidamisest, istungist, mis toimus selle nädala esmaspäeval ja kus oli siis, nagu küsija küsib, majandus- ja rahaliidu ECOFIN-ile mineva rahandusministri positsioonid. Eeskätt vist see teravik on seal suunatud siis ESM-ile ja ESM-i, ütleme siis, kõige viimaste selliste tagavaravariantide või kõige keerulisemate juhtude puhul, kas ESM tuleb siis appi ka pangandussektorile. Sellel teemal nii nagu ikka ju valitsus alati arutab neid positsioone eelnevalt, kui me tuleme austatud Euroopa Liidu asjade komisjoni palge ette, ja seda me tegime ka sellel korral ehk siis eelmise nädala neljapäeval kabinetiistungil. Me ütlesime, et me lähtume nendest põhimõtetest. Ma võin kuupäevaga eksida – ma vabandan –, aga mis on valitsus ühel korral heaks kiitnud, minu meelest see oli 22. november 2018. Ja kui sa küsid, et kas mina usaldan, et see, mis me valitsuses kollegiaalselt kokku lepime – antud juhul siis Martin Helme puhul ja antud puhul siis ECOFIN-i positsioonide osas –, siis vastus on jah. Selge on see, et ECOFIN-is, ma arvan, arutelu on väga vajalik ja seal on ka väga tõsiseid küsimusi, mida see erinevate riikide jaoks ühel hetkel võib tähendada. Aga kui me räägime sellisest üldprintsiibist, mis tegelikult need Eesti seisukohad ju tähendavad, üldprintsiipi, siis jah, seda ütles ka Martin, et ta nendest lähtub. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Riina Sikkut, täiendav küsimus, palun!

Riina Sikkut
Tänan! Sa tõesti kinnitasid, et sina saad nendest asjadest aru. Mina ei ole kindel, kas Martin Helme saab neist asjadest samamoodi aru ja neid ka tegelikult, neid seisukohti esindab. Aga väga tore, kui sinul on usaldus olemas. Nüüd teine küsimus tegelikult puudutab mul alkoholiaktsiisi. Eelnõu, mille kolmas lugemine on siin saalis tegelikult homme. Nii eelnõu menetlemine kui ka sisu pool on nõrgad ja tegemist on lausa nii kehva eelnõuga, et eile siin puldis olles ka Jürgen Ligi hakkas rääkima tervisekahjudest. Minul väga lihtne küsimus: Jüri, kas viin peaks olema odavam?

Peaminister Jüri Ratas
Viina tuleks juua vähem. Natukene, hea Riina, sind tundes, ma arvan, et sa küsid tegelikult põhimõttest, mis lähtub rahva tervisest. Loomulikult, sa võid ka hästi nipitada ja küsida jah-ei vastust, aga ma arvan, et pigem su süda muretseb sellesama asja eest, mille eest minu süda muretseb ja tegelikult see on kättesaadavus, see on rahva tervis, see on noorte minek sellele pahelisele teele, mis on seotud alkoholiga ja kindlasti see on need traagilised tagajärjed, mis alkoholist on tingitud. Nüüd, viina odavus või kallidus, ma arvan siiski, et see on oluline komponent alkoholiaktsiisipoliitika rahvatervise kättesaadavuse seisukohast. Ma olen alati öelnud seda, et kui me ka eelmises koalitsioonis rääkisime aktsiiside tõusust ja seda on minu meelest öelnud ka mõlemad koalitsioonipartnerid, kui korraks tagasi vaadata, et loomulikult on olemas ka piirikaubandus, loomulikult on olemas ka mõjud riigieelarvele ja majandusele, turistide voole. Ja seda sa tead ise, et valitsuses peab alati vaatama seda tervikuna, opositsioonis sa saad teha suured plakatid ja öelda, et, ma ei tea, mitusada miljonit on läinud ära ja sa tegelikult oma sõnade eest ei pea vastutama. See ei olnud repliik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna suunas.
Nüüd, piirikaubandus on jätkuvalt tegelikult probleem Eestile ja me näeme seda, et see on probleem. Me oleme tõesti kokku leppinud, et kui 25% langetada, siis eeskätt tuginedes siin Rahandusministeeriumi, aga ka välishinnangule, siis see võiks piirikaubandust tunduvalt vähendada, ma ei julge täna öelda, et lõpetada, arvestades ka neid kuuldusi, mida meie lõunanaaber võib alkoholiaktsiisipoliitikas uusi samme ette võtta, siis kokku võttes me täpselt ei tea, mis nad teevad. Me teame seda, et Soome uus valitsus on pigem öelnud, et nad tõstavad ja piirikaubandus ei ole meil mitte ainult Eesti ja Läti vahel, vaid on olnud ka aastakümneid Eesti ja Soome vahel. Nii et ma vastan sinu küsimusele seda, et ma arvan, et me peame neid meetmeid, kui me räägime aktsiisipoliitikast, kaaluma ka teisi rahvatervise meetmeid alkoholi kättesaadavuse osas. Ma igal juhul toetan, mida vähem alkohol on kättesaadavam, mida vähem seda tarbitakse, mina arvan, et seda õigem suund see on. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Hea Jüri! Sinu valitsuses oli ka lühidalt selline minister nagu Marti Kuusik ja tema oli ametis 30 tundi, selles mõttes tööaega sealt oli kindlasti veel vähem. Nüüd sel nädalal, kuivõrd sulle meeldib ka tsiteerida lehti, siis tuli uudis, et Marti Kuusik esitab nõude 31 000 peale saamata jäänud tulu ja ta viitab, et talle lubati seda ja tal on seda õigust saada selle 30 tunni eest, mis ta tegi. Nii et minu küsimus on selles: kes talle seda lubas? Kui me vaatame Vabariigi Valitsuse seadust, mis loetleb väga selgelt alused, millal hüvitist makstakse, vabatahtlikku lahkumist nende aluste hulgas ei ole. Kes talle lubas, et ta saab selle hüvitise, kui ta ametist lahkub? Ja teine küsimus: kas sina pead sellise hüvitise maksmist õiglaseks ja kas sa pead üldse sellise hüvitise küsimist moraalselt õigeks? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh nende kolme küsimuse eest! Kõigepealt, jah, see tõesti vastab tõele, mida hea küsija ka ütles, et õigust hüvitisele ei ole. See tuleneb siis Vabariigi Valitsuse seadusest, kui minister astub tagasi omal soovil. Nüüd esimene küsimus oli selles, et kes talle seda lubas. Ma olin sellel hetkel ka nõupidamisel, kui ta ütles, et ta on otsustanud tagasi astuda, seal oli juttu sellest paralleelist, mis oli siis toona Jaak Aabi puhul. Sellel kohtumisel keegi ei lubanud talle mingit hüvitist. Mina ütlesin küll sellel kohtumisel, et minu teada oli juba toona vastuolu tõlgendamisel Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei vahel. Ma igal juhul tunnustan siin Jaak Aabi, kes on täna teinud ju otsuse, et ta maksab selle hüvitise tagasi, ja minu teada on ka leppinud kokku maksegraafiku. Ja täna me võime öelda, et Riigikantselei tõlgendus ka toona, mis ei tähenda, et täna oleks see muutunud, on õige, et kui minister astub omal soovil tagasi, siis tal ei ole õigust hüvitist saada või seda välja maksta. Nüüd kõik muud isiklikud küsimused, et kas ta teeb õigesti või mitte – ega Eesti on demokraatlik riik ja inimesed võivad nõuda ja kui neid nõudmisi ei täideta, siis saavad pöörduda kohtusse. Ma ei tea, kas ta on pöördunud või ta ei ole pöördunud, ma ei oska seda öelda. Nüüd oli, ma saan aru, minu hinnang, et kas ma pean seda õigeks, et ta seda nõuab või mitte, siis ma vastan enda minavõtmes või enda mina läbi, et üks päev teha tööd ja teha ise otsus, et ma lahkun sellelt tööpostilt, siis ma ise kindlasti hüvitist selle eest ei nõua. See, kuidas tema juhtum lõpeb, siis hetkel on riigi positsioon, et tulenevalt seadusest seda hüvitist maksta ei saa. Kui inimene pöördub kohtusse, siis eks kohus peab selle lõpliku hinnangu andma. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse arutelu.

5. 12:53 Kohtutäiturid

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena on Toomas Kivimägi ja küsimus justiitsminister Raivo Aegile. Palun! Kolm on täis juba. Vabandust!

Toomas Kivimägi
Aitäh! Väga lugupeetud justiitsminister! Vabakutseliste kohtutäiturite süsteem on Eestis eksisteerinud 18 aastat. Õiguskomisjoni istungil 6. mail sa ütlesid: "Üleminek vabakutseliste kohtutäiturite süsteemile oli õige." Veelgi enam, "Erasektor on rohkem motiveeritud, kui riigiametnikud võlgade sissenõudmisest." Ent vastupidiselt eelnevale ja sinu seisukohale on Justiitsministeerium asunud täitemenetluse organisatsiooni ... ma kasutaksin sõna "lõhkuma". Märgin, et see algas küll enne, kui sina koolimajja, see tähendab ministeeriumisse jõudsid. Möönan, et on olnud juhtumeid, kus kohtutäiturid pole saanud oma tööga hakkama. Aga see ei tohiks olla ajend süsteemi kui sellise lõhkumiseks. Ükski organisatsioon ei ole täiuslik, ent vigade parandamine antud juhul on ei kellegi teise kui riigi enda kätes. Riik on ise selle süsteemi loonud, ise need regulatsioonid kehtestanud, sh näiteks ka kohtutäiturite tasud. Samal õiguskomisjoni istungil ütles üks ministeeriumi ametnik, et nad ei pea tänast süsteemi jätkusuutlikuks, põhjuseks asjaolu, et tööd on jäänud oluliselt vähemaks, ent täitjate arv praktiliselt samaks. Ja mida pakub riik lahenduseks? Võtame veel osa tööd ära, anname riiginõuete täitmise Maksu- ja Tolliameti kätte. Kus on siin loogika? Ehk riik tahab lihtsamini sissenõutavad asjad võtta enda kätte, ent keerukamad ja aeganõudvamad jätta kohtutäituritele. Ja minu küsimus: miks minnakse lõhkuma vabakutseliste kohtutäiturite süsteemi, selle asemel et parandada vigu? Tunnistades, et tööd on vähe, aga kohtutäitureid palju, kas selle olukorra lahendus ongi see, et võtame veel kohtutäituritelt tööd ära? Aitäh!

Justiitsminister Raivo Aeg
Aitäh hea küsija! Milles on probleem täna? Probleem on ju selles, et tõesti, omal ajal kohtutäiturite süsteem kui loodi, see eratäitesüsteem ja seda hakkasid pidama vabade elukutsete pidajad, pidajana just kohtutäiturid, siis see tähendab ju piltlikult seda, et nad on tegutsevad vabal turumajanduse tingimustel. Nüüd, kui olukord on selline, et tänaseks on nende nõuete arv, mida kohtutäiturid peaksid sisse nõudma, vähenenud siin ca 50% ja kohtutäiturite arv on jäänud samaks, see tähendab, et 50% on vähenenud ka nende tulud, mis omakorda on viinud selleni, et on toimunud väga selge selektsioon kohtutäiturite büroode vahel, kes on elujõulised, kes ei ole. Ja suur osa kohtutäiturite büroodest ongi täna just need, kes püsivad hinges just tänu sellele, et nad saavad neidsamu riiginõudeid ja neid riiginõudeid täita. Aga samas, kui me lähtume nüüd teise poole pealt, siis riigile nende riiginõuete üle andmine kohtutäituritele on ka märkimisväärselt kulukas. Ja neid riiginõudeid, n-ö selle automaatsüsteemi ja automaatsissenõude süsteemi rakendamisel riigikulusid on võimalik oluliselt vähendada.
See ongi selle asja eesmärk, et Maksu- ja Tolliamet sellesama e-täitmise kaudu neid kõige lihtsamaid, kõige elementaarsemaid riiginõuded – need on valdavalt politsei trahvinõuded – asub täitma lihtsalt e-aresti teel. Ja kui need ei õnnestu või kui nüüd edaspidi on vaja näiteks riiginõuetest tulenevalt mingisuguseid realiseerimisi, mingeid müüke, siis need jäävad endiselt kohtutäituritele. Nii et tegelikult me ei asu siin midagi lõhkuma, me teemegi selle vajaliku ümberkorralduse, et see alles jääv kohtutäiturite süsteem oleks elujõuline, efektiivne ja ta suudaks täita efektiivselt neid nõudeid. Sest täna me paraku oleme jõudnud olukorda, kus ükski pool ei ole rahul sellega – ei ole riik rahul, ei ole kohtutäiturid rahul ja ei ole ka n-ö nõuete esitajad sellega rahul, selle nõuete täitmise efektiivsusega. See on nagu paratamatult see seisukoht. Kui me nüüd räägime veel Maksu- ja Tolliametitel selle nõuete täitmise üleandmisest, siis ta muutub oluliselt odavamaks ka nendele, kellelt neid nõudeid sisse nõutakse ja hinnanguliselt on see kuskil kümme korda. Nii et need isikud, kes peavad neid nõudeid rahuldama ... või siis neid võlgasid maksma, läbi selle, et see muutub odavamaks, nad saaksid oma teisi nõudeid rahuldada või nende elatustase või sihuke hakkamasaamise tase läbi selle oluliselt ka paraneks. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Toomas Kivimägi, täiendav, täpsustav küsimus, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh! Hea minister! Tegelikult see ei veennud mind, see vastus. Kordan veel kord, et põhiprobleem on selles, et tööd on jäänud vähemaks, ja nagu sa mainisid, tõepoolest, viimase viie aastaga kaks korda on jäänud tööd vähemaks, ent kohtutäiturite arv on vähenenud ainult nelja võrra, jõudes 44 peale 48 pealt ehk n-ö mis siis on lahendus, et võtame veel tööd ära. Mina väidan, et me tekitame sellega veelgi suurema probleemi täna sellele süsteemile, sest põhiprobleem on see, et tööd ei jätku ja teine pool on selles, et me võtame ära selle lihtsamini kättesaadavad nõuded. Loomulikult neid on võimalik n-ö odavamalt menetleda riigi poolt vaadates, ent täpsustav küsimus puudutab siinkohal elatisnõudeid, mis tegelikult on olnud riigi prioriteet ja me tõepoolest peame tunnistama, et paraku see ei ole kõige tulemuslikum olnud. Ent üks põhjusi, miks ei ole tulemuslik olnud, ongi tegelikult antud juhul see, et elatisnõuete puhul menetlemise kulud on oluliselt suuremad kui tegelikult need tulud, mida kohtutäiturid saavad ja siis ei ole vaja üllatada, et nendega ei tegelda piisavalt ja mida pakub ka siin riik alternatiivina lahenduseks – loome riikliku elatisasjade büroo. Võtame enda kätte. Aga ma olen üsna kindel, et need kulud, mis saavad olema kordades suuremad selle riikliku elatisasjade büroo puhul kui võib-olla see lisaraha, mida oleks vaja tegelikult kohtutäituritele anda, et n-ö see tegelikult tulemuslikkus oleks oluliselt parem, kui see on täna. Ehk n-ö olen pidanud tegelikult Isamaad maailmavaateliselt erasektorit eelistavaks. Või on see põhimõte jäänud minevikku? Ja minu jaoks on tõesti üllatav ka see, et küsimusele, kas riik ei võiks siis juba kogu süsteemi enda kätte võtta, kogu täitemenetlust, siis leitakse, et see on riigile liialt kulukas. Mis on kulukas riigile, ei pea olema kulukas erasektorile. Natukene selline suure Peetri sündroom. Aitäh!

Justiitsminister Raivo Aeg
Aitäh! Me peame vaatama natukene seda, kust kohast see rahakott nagu täitub. Tõsi on see, et kogu nõuetest kuskil 65% on riigi nõuded. See tundub nagu väga suure mahuga. Aga samas on ka tõsiasi, et 3/4 kogu sellest sissenõutavast summast moodustavad jälle eranõuded. Nii et tegelikult see osakaal, 1/4 on tegelikult kogu sellest turul olevast rahast, mida kohtutäiturid võiksid saada, circa 1/4 siis sellest liiguks täitmisele Maksu- ja Tolliametnile, 3/4 jääks alles. Tegelikkuses on küsimus selles, et neid kohtutäituribüroosid on täna meil turul töötamas liiga palju. Kui me nüüd räägime sellisest poliitilisest aspektist või ideoloogilisest aspektist, riigi suhe erasektoriga, siis antud juhul kohtutäiturid on nagu sellises turumajanduse tingimustes, aga teisest küljest on teatud riiklikud regulatsioonid, mis neil pärsivad täielikult vabalt turusituatsioonis olla. Nii et sellisel juhul on ka täiesti loogiline, et riik teatud selliseid piiravaid samme võtab ka selles suhtes ja hindab, milline on see optimaalne suurus ja optimaalne arv täituribüroodele, kes saaksid hästi hakkama turul, et selles mõttes kogu see täitesüsteemi eesmärk on ju see, et mitte turul hoida 40 täitebürood, aga eesmärk on see, et need, kes turule jäävad, et nemad täidaksid efektiivselt kohtuotsuseid ja kogu seda täitemenetlust peaksid üleval. Et selles suhtes just ongi vaja riigil teatud regulaatori rolli asuda ja öelda, et see number on efektiivne ja need täitenõuded, need on efektiivsed, mis me jätame teile, et te saaksite piisava sissetuleku, motivatsiooni ja selle süsteemi ülalhoidmisega hakkama. Mis puudutab nüüd elatusnõudeid, siis tõepoolest me rääkisime seal komisjonis kui ühest sellisest võimalusest, et riik võtab selle täielikult endale, aga see oli üks võimalus, mida me lihtsalt nagu tõime välja või pakkusime lauale. Tegelikult ka täna selles osas väljatöötamine ja konsultatsioonid käivad. Et seesama täiturite n-ö ristsubsideerimine, et headelt või, ütleme, kasumlikelt nõuetelt võeti see osa, millega rahuldati ära siis ka need elatusnõuded. Et kuna see on nüüd vähenenud, see kasumlike osakaal, siis tuleb ka riigil siin leida lahendused, kuidas siis abistada, kas võtta n-ö riigi funktsiooniks või kuidas abistada neidsamu täitjaid selles, et nad saaksid sellega hakkama. Ja üks võimalus on selles kindlalt ka see, et selle ristsubsideerimise asemel, mis enne headelt nõuetelt laekus, nüüd seda kompenseeritakse või toetatakse mingis osas ka riigieelarveliste vahenditega. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Kolmandat küsimust kahjuks ei ole ette nähtud ja teisi küsijaid ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 13:03 Ida-Virumaast

Esimees Henn Põlluaas
Läheme järgmise juurde. Katri Raik peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Katri Raik
Austatud esimees! Hea Jüri! Pöördun teist nädalat järjest tagasi Ida-Virumaa poole. Kui vaadata Eesti meediat, siis see küsimus pole enam kaugeltki mitte Ida-Virumaa energeetikute küsimus, pean silmas koondamisi, sundpuhkusi, see on kogu Eesti küsimus ja kindlasti mitte ainult tööhõive küsimus. Segadusse ajavad üsna paljud avalikkusele antud erinevad signaalid. Eesti Energia üldkoosolekut esindav rahandusminister Martin Helme (tsiteerin) kinnitab, et praegune valitsus on psühholoogiliselt valmis Ida-Virumaa kaevuritele ja energeetikutele peale maksma, et ära hoida nii Eesti Energia varustuse kui kohalikku sotsiaal-majanduslikku kriisi. Just sotsiaalseks küsimuseks nimetab Narva elektrijaamade käigus hoidmist ka Eleringi juht Taavi Veskimäe, kes kinnitab, et elektrivarustuse tagamiseks me Narva jaamu ei vaja. Eesti Energia juht härra Sutter ütleb, et vajame jaamu oma energiavarustuse jaoks, aga tegemist on poliitilise küsimusega. Eesti inimesed on segaduses, tahavad teada, kuidas meil energiajulgeolekuga on, see on täiesti selge, aga samamoodi on segaduses 1300 sundpuhkusele saadetud inimest, kes täna enam ei usu, et nende töökoht võiks säilida energiasektoris. Ja ma pean tooma siia veel kõrvale, täna oli Riigikogus lähisuhtevägivalla alane koolitus, kus rõhutati, et eelmisel korral, kui olid Ida-Virumaal suurkoondamised, suurenes tugevasti ka perevägivald. See on hästi lai küsimus, millest ma praegu püüan küsida, aga minu konkreetne küsimus seisneb selles, et kas ka tegelikult praegust põlevkivisektori seisu arvestades on ikka vastutustundlik lubada sundpuhkusel olevatele inimestele samas sektoris tööd. Ja selle küsimuse teine pool on: millal teeb valitsus konkreetse otsuse erinevate variantide vahel, mis Eesti Energia osas on laual, kuna saavad sellest teada Ida-Virumaa inimesed ja kogu Eesti avalikkus, mis saab täpselt edasi? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, hea küsija, aitäh teile kõigepealt selle küsimuse eest! Ja täiesti siiralt, sest eks te tunnetate ise, olles väga hästi kursis Ida-Virumaaga ja Narvaga, missugune probleemide, kui suur probleemide hulk see on ja see on suur. Sõnumid, mis Eesti Energiast on ühiskonda jõudnud, on kindlasti minu jaoks väga murettekitavad, kuid ma kinnitan teile, et valitsus töötab täie tõsidusega lahenduste leidmise osas. Ma soovin seda öelda nii teile kui ka teistele Ida-Virumaa inimestele, et valitsus seisab selle eest, et kedagi ei jäeta üle öö tööta, ei saadeta tänavale ning ei jäeta iseenda ja saatuse hooleks. Te nimetasite siin rahandusminister Martin Helmet, kes on ka ühtlasi Eesti Energia üldkoosolek, ma kindlasti tunnustan, Martin Helme oli eile Ida-Virumaal selle küsimusega tegelemas. Ma tean, et riigihalduse minister oli eile Ida-Virumaal, Jaak Aab, kohtudes tööstusparkide inimestega. See probleem, mis hetkel on, on olnud teada ju väga pikka aega ja täna me vajame ühelt poolt minu meelest kiiret tegutsemist, et ära hoida kõige keerulisemad, kõige hullemad stsenaariumid, aga võtta kasutusele ka meetmeid, mis siis tegelikult nendele inimestele kindlustunnet annaks nii lühikeses kui pikas perspektiivis. Nüüd, me ei saa kuidagi üle ega ümber minu meelest sellest, mis on energeetikapoliitikas selline pikem vaade, ja see tegelikult ju tähendab seda, et konkurentsivõime, et põlevkivist elektrit toota pikemas perspektiivis, kindlasti muutub ja muutub vähenemise suunas. Nii et neid kõiki tegureid tuleb koos arvestada. Nüüd, me oleme välja töötanud ja töötamas selliseid lühiajalise perspektiivi lahendusi, natuke pikema perspektiivi lahendusi, kindlasti neid lahendusi, mis pikas perspektiivis aitaksid Ida-Virumaale ja kogu sellele sektorile kaasa, ja kolmandaks kindlasti sotsiaal- ja tööturupoliitika. Ma saan aru, et meie keskustelu läheb edasi, siis ma vastan täpsemalt. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Katri Raik, täpsustav küsimus, palun!

Katri Raik
Kahjuks ma ei saanud väga selget vastust, aga ma siiski läheksin siit edasi hoopistükkis ETV+ teema juurde, kui tohib. Ida-Virumaa inimestele, eriti Narva inimeste hulgas on ilmselt Eesti meedia kõige populaarsem saade "Narodu važnõi", "Inimestele on oluline". Seda saadet teavad Narvas kõik, seda arutatakse igas kodus. Eile esitleti Tallinna Ülikoolis Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli ühist uuringut "Eesti meedia olukord ja arengusuunad". Minul tegi see südame soojaks, sest see näitas, et ETV+ on oma tegevust igatepidi õigustanud. 100 000 meie venekeelset inimest või 110 000 meie venekeelset inimest vaatab igal nädalal vähemalt viis minutit ETV+. Minu hinnangul on see siis kolmest inimesest kaks, kes meie venekeelset telekat saavad sellel või teisel viisil vaadata. See on väga suur hulk. Veel faktikinnitusi. Üle 50% leiab sellel aastal, et ETV+ on neile väga oluline või pigem oluline, meie venekeelsest elanikkonnast. Vahest ainult paari protsendipunkti võrra kõrgemalt hinnatakse PBK-d või RTR Planetat või teisi venekeelseid kanaleid. Aga eriti oluline, et venekeelsest "Aktuaalset kaamerat" peetakse kõige usaldusväärsemaks – 10% usaldusväärsemaks kui PBK uudiseid, kui "Vremjat" või "Vestit". Ja selles olukorras võime me kindlad olla, et kui meil on mingi kriisiolukord – ma loodan, et seda kunagi ei tule –, siis meie venekeelne inimene lülitab sisse ETV+, mitte mingi muu või teise riigi kanali ja saab sealt andmeid. Ma palun, et sa veel kord kinnitaksid – see on väga oluline ETV+ kestmine ja areng, see on ka sisejulgeoleku küsimus –, kas ETV+ jääb erastamata.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, hea küsija! Ma tulen kõigepealt selle esimese küsimuse vastuse juurde, mis sa ütled, et sa ei saanud vastust, ja kindlasti vastan ka sinu teisele küsimusele. Nüüd, esiteks, sellised lühemas perspektiivis on võimalik meie energeetikapoliitikas ja põlevkivienergias teha järgnevaid lahendusi. Üks on see, et see on rahvusvaheline koostöö, see on koostöö kolme Balti riigi vahel. Kui me räägime sellest elektrist, mis tuleb siis kaubanduslikult Venemaalt – mis tuleb kaubanduslikult, ma rõhutan –, et siin kasutada siis võrgu kasutamise tariife, mis põhineks kuludel, mida siis Vene elektri importijad täna Balti elektrisüsteemi ülalpidamiseks ei maksa. Aga ma veel kord rõhutan: kaubandusliku elektri puhul. Teiseks, asendada põlevkivist elektri tootmine vähemalt osaliselt riikliku toetuse abil biomassi kasutamisega, mis eeldab seadusemuudatust, aga leevendaks osaliselt koondamisi Ida-Virumaal. Nüüd, natuke pikemas perspektiivis on võimalik elektritootmise strateegilise reservi moodustamine ja reservvõimsuse eest tasu maksmine. Selle meetme eesmärgiks on tagada energiavarustus olukorras, kus turul tekib puudujääk ehk tippude ajal. Ja meede eeldab loomulikult riigiabiloa taotlemist Euroopa Komisjonilt. Lisaks on Eesti Energial võimalik orienteeruda põlevkivist õli tootmisele ja leida võimalusi, kuidas igakülgselt toetada Eesti põlevkiviõli tootjaid ühise uue rafineerimistehase rajamisel. See eeldab era- ja avaliku sektori koostööd ja see annaks tootjatele lisakindlust õlitootmisele ülemineku kiirendamiseks.
Nüüd edasi, kui me liigume energiaturust edasi, siis me peaksime pikemas perspektiivis üle vaatama, kuidas elavdada Ida-Virumaa ettevõtlust ning vähendada piirkonna mahajäämust teistest Eesti piirkondadest. Selleks on juba töös Ida-Virumaa programm, mida rahastatakse 14,7 miljoni euroga aastani 2023. Siia alla kuulub ka Ida-Virumaa tööstusparkide rajamise programm, millega aktiivselt tegeleb riigihalduse minister. Kolmandaks, mis ma ütlesin teile, on loomulikult oluline sotsiaal- ja tööturupoliitika ja sellega tuleb tegeleda pidevalt.
Nüüd poole minuti jooksul vastates teie teisele küsimusele, ma mäletan, see oli alles hiljuti, oli vist suurusjärk 300 000, kui me suunasime, et ETV+ saaks olla vabalevis üle Eesti, see on nüüd olemas. Mina arvan, et kui tuua veel välja selle ETV+ uudised, siis see reiting on kindlasti kõvasti kõrgem, kui hinnata ETV+ reitingut üleüldiselt. Võrrelda seda, et me suudame investeerida sama palju kui võib-olla meie naaberriik, on arusaadav, et ei suuda. Kas mina toetan ETV+ jätkamist? Jah, toetan. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Ants Laaneots, palun!

Ants Laaneots
Suur tänu! Härra peaminister! Küsimus natuke teisest valdkonnast. Riigikogu põhiseaduskomisjonis toimus seoses Jaak Madisoni esimehe kohalt tagasiastumisega ja Brüsselisse kolimisega erakorraline esimehe valimine. Uueks esimeheks valiti härra Paul Puustusmaa. EKRE-sse kuuluv komisjoni esimeheks valitud härra Puustusmaa kirjutas aasta tagasi Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartiklis "Eesti valitsust juhtiv kuritegelik organisatsioon tuleb laiali saata" järgmist, tsiteerin: "Eesti seaduskuulekas kodanik on uskumatult erakordses olukorras, mida pole terves Euroopas pärast teist maailmasõda eksisteerinud. Meid ja meie riiki valitseb sisuliselt kuritegelik ühendus. See on vastuolus põhiseaduse reeglitega ja toimub võimulolijate vaikival heakskiidul." Kritiseeriv jutt oli Keskerakonnast. Härra Puustusmaa kinnitas ka paar päeva tagasi 10. juunil Postimehele, et tema arvamus tänase koalitsioonipartneri kohta pole muutunud, tsiteerin: "Juristina ma olen selles ka täna veendunud, aga pädevust mul ei ole, et neid laiali saata. Ma lihtsalt teavitasin ühiskonda sellest murest." Härra Puustusmaa hinnangul on kriminaalkuritegudes süüdi mõistetud Keskerakonna kestmine põhiseadusega vastuolus. Minu küsimus teile. Kas arvestades Keskerakonna rohkeid patte, sealhulgas ka rahaga laristamist, teile ei tundu, et teie koalitsioonipartner EKRE võib sobival momendil ja ausalt öeldes võib-olla ka õiglaselt teie erakonnale piltlikult öeldes noa selga lüüa?

Peaminister Jüri Ratas
Härra kindral! Ma tänan selle küsimuse eest, aga mind jahmatas üks mõte, mis te ütlesite, et mõnes mõttes õigustatult noa selga lüüa Keskerakonnale. No ma loodan, et teie ei jaga nüüd seda põhimõtet, mis te ütlesite, see jäi natukene keerukaks mulle, et kas tõesti härra kindral teie arvate, et noa selga löömine kuidagi saab olla õigustatud. No ma arvan, et ei saa. Aga ma mäletan, et eelmises koosseisus meil oli Vabaerakonna härra Herkeliga päris sageli juttu Keskerakonna rahaasjadest ja ma alati tänasin teda, et ta aitab sellele rahaasjade kordategemisele kaasa, muretseb selle pärast ja mitu korda ütlesin, et tõesti, hea Andres, tule appi, tule erakonda. Nüüd ma näen, et teie olete võtnud selle heas mõttes teatepulga üle, muretsete Keskerakonna rahaasjade pärast. Loomulikult, ma ei saa öelda, et erakond on teinud viimase, ma ei tea, kümne aasta jooksul kõik õigeid asju, seda on näidanud ka kohtumenetlused. Ma olen kogu aeg öelnud, et tänase juhtkonna soov, kes on 2016, 5. november tulnud ametisse, on igal juhul need küsimused lahendada ära, et Keskerakond ei tegele kogu aeg kohtus oma õiguste kaitsmisega ja selgitamisega. Ma ei ole kunagi öelnud, et kõik on olnud korras meie ajaloos. Kui nüüd teie tahate veel siia oma head nõu ja panust anda, igal juhul olete oodatud. Meil on erakonnas häid inimesi vaja küll. Nii et selles mõttes saaksime siin koostööd kindlasti teiega teha. Mida ütleb üks, teine või kolmas poliitik, austatud Laaneots, siis seda tuleb iga inimese käest ise küsida. Ega mina ei ole siin kellegi suuvooder, et mida üks või teine poliitik nendest küsimustest arvab. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:17 Valitsuse tööjaotus

Esimees Henn Põlluaas
Läheme järgmise juurde. Urve Tiidusel on küsimus välisminister Urmas Reinsalule. Palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Maailmas on ligi paarsada riiki, need riigid kõik, kes vähem kes rohkem, konkureerivad turgude ja tähelepanu pärast. Konkurents järjest süveneb. Kui lisada, et 21. sajandi algupoolel üle veerandi globaalsest toodangust eksporditakse ja turismi peetakse üheks olulisemaks majanduskasvu edendavaks valdkonnaks, siis võib öelda, et töö tähelepanu ja turgude võitmise pärast on lõputu ja võidavad need riigid, kelle töö toodab tulemust. Ilmaasjata ei sündinud Eestis mõned aastad tagasi idee luua Vabariigi Valitsuses eraldi väliskaubandus- ja ettevõtlusministri ametikoht. Tookordne minister proua Sulling ütles ühes intervjuus, et mul ei ole suuri eelnõusid, ma olen ebatüüpiline minister, ma olen müügimees, aitan edendada eksporti ja tuua siia, see tähendab Eestisse, välisinvesteeringuid. Kaugemast ajaloost meenutatakse Jaapani peaminister Ikedat 60-ndate algusest, kelle kohta Prantsuse president Charles de Gaulle ütles, et transistoride müügimees. Ikeda mõju Jaapani edule globaalses konkurentsis hinnatakse veel tagantjärele kõrgelt. Hiljaaegu ametisse asunud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister proua Kingo vastutusvaldkondade pikas nimekirjas on väliskaubanduse valdkond ja Välisministeeriumi vastavate struktuuriüksuste tegevuse suunamine. Eeldan, et te olete kolleegiga koostööplaanid juba teinud või kui äkki ei ole, siis mis teie jaoks on olulised kahe ministeeriumi ülesed tegevused, et Eesti eksport ja investeeringud muutuvas maailmas edenevad ja kohalikule ettevõtlusele ja inimestele kasu toovad.

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Küsimus sellest, kas need tööjaotused valitsuses, ka puudutavad väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri tööd, on paika pandud – jah, nad on selgelt paika pandud. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister koordineerib ka Välisministeeriumis välismajanduse valdkonda. Need briifid on aset leidnud, tegevused on, jooksvad tegevused ja valitsuse tööplaan selles valdkonnas on aset leidnud. Ka valitsuse istungitel, ma võin öelda, on see tants ja tagaajamine käinud keeleoskuse ümber, kas keelt osatakse või ei osata ja mis keelt osatakse, mis keelt ei osata. Valitsuse istungitel on meil olnud väga asjalik mõtete vahetus, proua Kingoga huvitavad mõtete vahetused. Ega noh, meenutame, omal ajal oli väliskaubanduse valdkond, Jürgen Ligi istus valitsuses, oli Edgar Savisaare käes. No Savisaar ei osanud ka inglise keelt, kuidagipidi ta majandusministri ametis oli. Ega Arnold Rüütel ei oska ka inglise keelt, aga oma asju ta sai ka aetud. Päts oskas ladina keelt, saksa keelt, vene keelt, ka inglise keelt ei osanud, eks ole. Eesti riigimeestel ja riiginaistel on erinev keeletaust, aga see ei tähenda seda, et oma tööd ei tohiks kirega teha ja kui on mingi vajakajäämine mingis oskuses, siis tuleb seda kompenseerida tõhususega teises valdkonnas. Kui küsida seda, et kas valitsuses on selgus vastutuse osas, kas tööjaotus on paigas, kas tööplaan on paigas, siis kõigile kolmele ma saan anda südamerahuga jaatava vastuse. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Urve Tiidus, täiendav küsimus, palun!

Urve Tiidus
See täiendav küsimus on ikkagi teile, Urmas Reinsalu. Teil on poliitiku ja ka ministrina arvestatav kogemus. Teie hiljuti ametissenimetatud kolleegi, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri proua Kingo proaktiivsusest sõltub teie ühise koalitsiooni valitsemise ajal Eestile ülioluliste protsesside käekäik. Nimetan vaid mõned: ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine, investeeringute kaasamine, innovatsioon, turism. Just turism on üle maailma kiirelt kasvav majandusharu – prognoositakse, et aastal 2030 võib maailmas keskklassi kuuluda 5 miljardit inimest, st 2/3 maailma rahvastikust, ja just need inimesed annavad turismile hoogu. Kuna me kõik ju soovime, et Eestil läheb hästi, siis milliseid soovitusi te annate olulise valdkonna ministrile, kelle seisukohtadest on meedia esile toonud viimasel ajal just seda, et ta keskendub siseriiklikele teemadele. Te ju eelmises vastuses küll väga kenasti ütlesite, et teil on tööjaotus tehtud, plaanid on paigas. Aga siiski, täpsustav küsimus selle kohta: milliseid soovitusi annate kogenud poliitikuna, ministrina ja võib-olla just selle meedia esile toodud info valguses, et rohkem siseriiklikku tegevust ja võib-olla vähem välisriiklikku ... välis-, rahvusvahelist tegevust? Aitäh!

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh väga põhjaliku, väga huvitava ja intrigeeriva küsimuse eest! Üks küsimus, mis tegelikult ma olen pidanud oluliseks, proua Kingole anda kogu informatsiooni – me oleme olnud ka kontaktis peaministriga –, on tegelikult see küsimus, mis on välja kujunenud, puudutab nüüd väga olulist niisugust spetsiifilist turismiturundusprojekti. Ja see on ikkagi ülemaailmse gastronoomiakonkursi Euroopa konkurss, mille korraldajaks tegelikult Eesti on järgmisel aastal. Härra Demjanov tuli minu juurde ja ütles, et Tarmo Tamm ja Rene Tammist, kes olid, kõik lubasid, et võta aga konkurss ette, küll see raha tuleb ja korraldus tuleb. Aga nüüd oli härra Tamm mures, et lubadused on küll olemas, aga raha ei ole. Ja tegelikult see on üks küsimus, mis, ma usun, et mõistlikult, et kui vekslid on välja antud, veksliandjaid enam valitsuses ei ole, aga tuleb tegelikult tõsiselt otsa vaadata, sest niisuguste huvitavate projektidega, kus me kõneleme sellest plaanist, et ikkagi üle 10 000 turisti tuleks Eestisse selle projekti peale, ma arvan, et seda turismiprojekti tuleks kindlasti valitsusel teha. Ja ma loodan, et siin koostöös proua Kingoga me saame Eestit selles valdkonnas, ka toidukultuuri valdkonnas, saame maailmakaardile.
Nüüd see, mis puudutab välislepingute keskkonda, siis see on Välisministeeriumi vastutada. Ma olen pidanud oluliseks, et topeltmaksustamise investeeringute kaitse lepingute osas ma ei ole rahul selle tempoga, kuidas Eesti riik on seda seni korraldanud. Siin on taga reaalne raha, majandushuvi, meie ettevõtjate majanduskaitse huvi. Ma olen pidanud oluliseks koostada järgmise aasta lõpuni konkreetne plaan. Ma peaksin mõistlikuks, kuna see eeldab mitme ministeeriumi ühistegevust. Kavatsen lähiajal ka ette panna valitsusele, et valitsus hakkaks regulaarselt monitoorima, nagu omal ajal oli Euroopa Liidu vahendite kasutamist, tegelikult seda, kuidas me topeltmaksustamise vältimise teiste majandushuve kaitsvate lepingute ülevõtmine ja sõlmimine kolmandate riikidega käib. See on oluline teema. Ja kolmas teemade võrk puudutab tegelikult nüüd meie majandusdiplomaatia huvisid. See on teemade ring, kus leiab ka olulise käsitluse uues välispoliitika arengukavas. Kindlasti valitsus hakkab lähemas tulevikus uut välispoliitika arengukava arutama. Me esitame seda ka kindlasti Riigikogule ja see Riigikogu tagasiside saab olema kindlasti väga huvitav ja oluline ja välismajanduse mõõde saab seal olema tugevalt esindatud. Ja siin kindlasti on koostööplatvorm kõigi valitsuse liikmete vahel, aga ennekõike proua Kingo ja minu vahel, majandusministrina. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Väga segane oli, kuidas te jõudsite minu mainimiseni oma vastuses, aga tegelikult oli küsimus ju Kert Kingo tegevusest. Öelge, kas te välisministrina, kuidas te hindate seda taktikat, et välismajandussuhteid arendatakse kaugtöövormis kusagilt Eestist ja öeldakse oma põhivastutuse asuvat kuskil Lõuna-Eestis. Kas see on nüüd teie kui välisministri arvates praktiline ja kas selle nimel tasub hoida sellist ametikohta, mis, nagu ma aru saan, koordineerib ka teie tegevust osaliselt? Aitäh!

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Ütleme ühe minu alluvuses oleva ministeeriumi üksuse tegevust, mitte administratiivselt, aga siis n-ö sisuplaanide seadmise mõttes. Ei, ma ei tee sugugi kaugtööd maha, ma ei tee kaugtööd maha ei siseriiklikus asjaajamises, kui puudutab infotehnoloogiaministri vastutust kahtlemata meile olulise strateegilise infrastruktuuri väljaarendamisel ja seda rolli, ega ma ei tee kaugtööd maha ka rahvusvahelise kaasaegse diplomaatia vormides. Kui ma olin New Yorgis, ma arutasin Soome välisministriga ja suhtlesin välisministritega üle maailma. Tegelikult see küsimus, mis puudutab distantsilt suhtlemist, ega niisugune barokne formaat või naiivne ettekujutus, et niisugune klassikaline riigivisiidi küsimus, kus tõldadega sõidetakse 3-4 päeva, on pidulikud peod, õhtusöögid, see ei ole ainumõeldav kaasaegse diplomaatia formaat. Kaasaegse diplomaatia formaat on eesmärgipõhine, see tähendab tegelikult, et tuleb saavutada kontakt ja tuleb töötada võimalikult efektiivselt. Et on ta ka rahvusvahelises protokollis, me näeme seda, kuidas see, mis protokollis kehtis veel 10 aastat tagasi kuninganna juures, me kõneleme fraktivastuvõttudest, see aeg on muutunud. Me näeme ka rahvusvaheliste suhete keskkonnas niisuguseid olulisi muutusi. See küsimus, kas minister peab keskenduma oma eesmärgile, peab töötama võimalikult tõhusalt, minu vastus on enesestmõistetavalt jaatav. Iga tööd tuleb teha südamega. Ja eks hinnangu sellele, kuidas majandusminister Savisaar siis, kui sina istusid Savisaarega kõrvu seal valitsuse laua taga, seda ma pidasingi silmas, et kogemus, kogemust tuleb jagada, tuleb jagada noorematele kolleegidele, tuleb meelde tuletada rahvale, siis saab selle info põhjalt teha järeldusi. See on võrdlev alus, võrdlev hinnang on poliitikas, sotsiaalteadustes üks olulisi meetodeid objektiivsete järelduste tegemisel. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

8. 13:28 EKRE retoorika

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena on küsimus Liina Kersnal peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Liina Kersna
Aitäh! Austatud peaminister! Nädal aega tagasi siinsamas infotunnis te kordasite oma mõtet, et kedagi ei saa solvata, kedagi ei saa halvustada. Ometi me loeme avalikust ruumist, kuidas teie valitsuse ministrid nimetavad naistearste mõrvariteks, ajakirjanikke marutõbisteks koerteks, värskem väljend on, et teadlased on punaprofessorid ja rumalad inimesed. Kui me esitasime umbusaldusavalduse siseministrile, siis siitsamast Riigikogu puldist ütles siseminister: "Lugupeetud rahvasaadik! Ärge tahtke, et mu sõnad hakkavad teoks saama. Ärge tahtke! Kui väga tahate, võite haiget saada. Mine tea, mis võib juhtuda. Ärge tahtke!" Need on teie valitsuse ministrite sõnad. Ja nüüd ongi küsimus, et kas te hindate selliseid väljaütlemisi solvavateks, halvustavateks või need ei ole teie hinnangul solvavad ja halvustavad. Kuidas te olete sisustanud enda kui valitsusjuhi vastutuse ministrite sõnakasutuse eest? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, hea küsija! Ma olen jätkuvalt sellel seisukohal, et pean ühiskonnas märkama kõiki inimesi, sõltumata nende kodusest keelest, rahvusest, soost, poliitilistest tõekspidamistest, nii nagu on meie põhiseaduses ka sätestatud. Kui teie tsiteerisite siseministrit, ehk lubate ka minul ühe tsitaadi edastada. Tsitaat pärineb 9. juunist, tsitaadi algus on järgnev: "Meediakanalite kaudu võimendatud sõnakasutus meie erakonna mõnede liikmete poolt teeb ka mind väga murelikuks. Aga igasuguste omadussõnade täiendav lisamine meie erakonna nimetuse ette on rohkem kui kurvastav. Tooksin ainult ühe näite. Meie erakonda nimetatakse "misogüünse palgega" erakonnaks. Minul võttis tükk aega, et teada saada, mida selline sõnakasutus tähendab? Selgus, et oleme "naissugu vihkav" erakond? Kuidas saab selline sõnakasutus käia meie erakonna kohta? Vanema põlvkonna esindajana julgen öelda, et mitte kunagi ei ole õigustust teise inimese või inimeste grupi alavääristamisel. See on moraali küsimus. See on meie lastetoa küsimus. Sisuliselt esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist on Eestil valitsus, kes suudab seista suveräänse Eesti eest. Siit ka see hüsteeriline vastasseis, vahendeid valimata püütakse lõhkuda tekkinud valitsuskoalitsiooni."
Siit läks edasi veel üks järgnev tsitaat, mis oli järgmine: "Veel kord kutsun teid kõiki üles austama üldkehtivaid, eriti Euroopa kultuuriruumis omaks võetud moraalinorme. Püüame oma ühiskondlikku olemist igapäevaselt korraldada nii, et meie väikeriigis oleks suhtluses vähem kurjust." Seda ütles 9. juunil k.a president Arnold Rüütel EKRE kongressil, kes minu teada on ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna auesimees. Ma arvan, et ta on öelnud väga õigesti. See on põhimõtteliselt ju seesama mõte, mida mina ütlesin eelmisel kolmapäeval, ja ma arvan, et mida ka teie evite, et meil oleks vähem vihkamist, vähem hirmutamist ja inimeste või teiste kaaskodanike, ühiskonna kodanike kohta halvasti ütlemist. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Täpsustav küsimus, Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh! Härra peaminister! Te olete öelnud, et ühel hetkel peab see lõppema ja et teie koalitsioonipartneril on kohanemisaeg. Kas te võiksite palun täpsustada, kui pikk on ühe koalitsioonipartneri kohanemisaeg, kas me räägime kuudest, aastatest või päevadest? Millal me võime eeldada, et need solvavad väljendid erinevate ühiskonnagruppide suhtes lõppevad? Kui pikk on kohanemisaeg teie valitsuses? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No ma saan aru, et te tahate teada ajalist graafikut. Eks seda ajalist graafikut hinnata on üsna keeruline. Ma tean seda, et meil on olemas Riigikogu tublisid liikmeid, kes on olnud ka mitmeid kordi valitsuses, tulnud siia Riigikogusse 90-ndate aastate keskpaigas. Ma võtan kas või ühe tsitaadi, 2009, riigikogulase sõnum ajakirjanikule, ma väga vabandan, aga ma tsiteerin: "Nakatatud raibe, pane end põlema!" No ma saan aru, et tegemist oli siis, kuidas Jürgen Ligi sõimas valimatult toona ajakirjanikku Kalle Muulit. Nii et ma ei oska, ma ei oska öelda, mis on see ajaline graafik või ajaline periood, kus öeldakse, et nii, nüüd kui veel, siis ma ei tea, ei saa enam rohkem valitsuses, poliitikas või Riigikogus olla. Ma arvan, et see ajaline graafik minu jaoks on olematu, seda ei saagi olla, seda ei saa ka ühte sekundit olla, rääkimata ühest nädalast, kuust või aastast. Ma arvan, me peame kõik pingutama selle nimel, et selliseid ütlusi ei oleks. Nii et kui te küsite minu käest vastust, mis see ajaline graafik on, siis ma ütlen, et see on olematu, niisuguseid asju ei saa olla, me ei saa öelda teisele inimesele selliseid halvustavaid väljendeid, see on minu põhimõte. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Härra Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Mul on, kuna minu nime mainiti, siis ma palun peaministril mitte levitada kuulujutte siin. Sellist asja pole mina öelnud Kalle Muulile mitte kunagi, ma ei ole ühelegi inimesele seda öelnud. Ma olen kusagil kirjutanud sõnamängu, mille Kalle Muuli võttis endale, ilma et tema nime oleks nimetatud. On suur vahe, kas inimesele öeldakse asja või inimene võtab endale mingi teksti iseloomustuseks, väga suur vahe. Palun ärge langege nii madalale! Ja mul on üldse kahju, et EKRE puhul räägitakse retoorikast, asi on ju sisus. Tegelikult ei ole asi retoorikas, EKRE puhul on asi sisus.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Samal teemal on küsimus Andres Sutil. Palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea peaminister! Teie valitsuse siseminister minu küsimusele, et kui emotsionaalne hetk viib kas mitte mäletamiseni või valetamiseni, et kuidas on võimalik sellist ministrit usaldada, vastas Mart Helme järgnevalt. Tsiteerin: "Aga teie ei usalda mind ju niikuinii, nii et ausalt öeldes mul suht suva, kas te usaldate või mitte." Selline vastus tekitab minus küsimuse, kas teie siseminister saab aru, kes on siin tööandja ja töövõtja rollis, kas tööandja on Riigikogu või tööandja on valitsus. Mul on teile küsimus: kuidas te kommenteerite Mart Helme vastust ja kas te olete talle selgitanud, kes on antud rollides tööandja ja kes on töövõtja? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Pole küll minu ülesanne kommenteerida Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Olles olnud ka au siin töötada, siis kui Riigikogu infotunnis protseduuriline küsimus esitati, ma ei oska öelda, kuidas see on täpselt sätestatud kodu- ja töökorra seaduses, kas see võimalus on või ei ole, aga see esitati, siis ma kindlasti alustan vastamist sellest. Kui härra Ligi ütleb, et küsimus on sisus, siis ma arvan, et ta ütles väga õigesti. Ma ei vastanud niisama Katri Raigi küsimusele, et tänane rahandusminister viibis eile Ida-Virumaal Narvas, et lahendada Eesti Energia, lahendada inimeste, lahendada majanduse, lahendada sotsiaalseid küsimusi. Tänane rahandusminister kuulub Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda, ma usun, et ta oli seal siiralt ... et leida parim lahendus. See kiri, millele ma viitasin, mida rahandusminister välja saatis, puudutas samamoodi rahapesuküsimust, väga sisuline küsimus. Nii et jah, selles mõttes on Jürgen Ligil õigus, asi ongi alati sisus.
Nüüd vastates, härra Sutt, sellele teie küsimusele, kes on tööandja või kes on töövõtja, me teame seda, et meil on Eestis punkt 1, võimude lahusus. Mina arvan, sest võimude lahususest me peame lähtuma täna ja homme. Võimude lahusus on see, kus on täidesaatev võim, kus kohas on seadusandlik võim, kohtuvõim ja ma panen meelega siia juurde veel ajakirjanduse, meedia, kes on nn neljas võim. Mina vastan ja mina olen enda jaoks selle nii välja mõelnud, et Riigikogu on valitsusest kõrgem, valitsus käib Riigikogu ees aru andmas. Kui te küsite, mida üks või teine poliitik sellest arvab, siis küsige tema käest, Riigikogu liikmel on täielik õigus küsida koridoris, küsida kirjaliku küsimuse, arupärimise vormis, infotunnis, kuidas üks või teine poliitik seda näeb. Mina ei vasta teile kõigi Eesti poliitikute eest, kas üks või teine poliitik, kuidas tema näeb hierarhilist positsiooni võimude lahususes. Auväärt Riigikogu liige, aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

9. 13:39 Eesti Vabariigi mainest

Esimees Henn Põlluaas
Järgmisena Raimond Kaljulaid välisminister Urmas Reinsalule. Palun!

Raimond Kaljulaid
Aitäh, härra esimees! Austatud härra välisminister! Teatavasti tõi selle viimase valitsuskoalitsiooni moodustamine kaasa sellise küllalt suure rahvusvahelise meedia tähelepanu Eestile ja suurel hulgal negatiivseid kajastusi ja pealkirju. Ma mäletan, et te lubasite siis ise, et te hakkate aktiivselt tegema tööd selle nimel, et Eesti mainet parandada. Teades teid ma olen kindel, et kui teie võtate midagi ette, siis tõepoolest erakordselt aktiivselt oma tööd ju teete ja olete selles kindlasti ka tulemuslik. Ma paluksingi, et kas te kirjeldaksite palun meile, milliseid samme te olete seni astunud Eesti maine parandamiseks, on need olnud edukad teie meelest, kas Eesti mainet on õnnestunud selle aja jooksul parandada juba. Milline on teie hinnang selles küsimuses? Aitäh!

Välisminister Urmas Reinsalu
Aitäh teile heade sõnade eest! Palju õnne kaasaegse sotsiaalmeedia infooperatsioonidel rajaneva Euroopa Parlamendi valimiskampaania eest! Väga huvitav kampaania Eesti poliitikas, palju õppida. Nüüd küsimus sellest, et ... Kõigepealt ma tutvusin tehioludega. Tehiolud on tegelikult see, et seda sopakeerutamist, sisepoliitilist, on tassitud Eestist väljapoole. Meil on olnud 30 aastat konsensus, et me ei vii oma perest välja ... ei püüa võita sisepoliitilisi punkte rahvusvahelises auditooriumis. Ja nüüd tegelikult on see tõsiasi, mis ma praegu ausalt ütlen, mis on nagu reaalselt esile kerkinud. Tegelikkuses ma pean tunnistama seda, et loomulikult on olnud ka uue koalitsiooni puhul objektiivseid ausaid küsimusi, mis on ... Ja ma olen pidanud oluliseks, et need küsimused saavad vastuse, nii palju kui neid on minult küsitud, nii diplomaatide, välisajakirjanike poolt. Just eile ma sain kokku Eestis resideeruvate välispressile uudiseid tootvate ajakirjanikega, vestlesime nendega huvitavatel teemadel, välispoliitilistel teemadel. Aga ma tahan öelda seda, et Eesti mainel ei ole midagi häda oma olemuselt. See on iga riik, iga rahvas valib ise omale valitsuse. Valitsuse puud, nagu ma olen pühakirjale osundades, tuntakse viljast. Selle valitsuse poliitikat tuntakse tema poliitikasammudest, tema tegevusest. Ja kindlasti siin oma märk on siin ka ju tegelikult julgeolekunõukogus rohkem kui 2/3 hääleõiguslike teiste maailmariikide toetuse võitmine ausas võitluses Rumeeniaga.
Ja tõsiasi on, et mis puudutab Eesti mainet või õigemini kohta, kus tuleb olla aktiivsem, mu objektiivne hinnang on olnud, puudutab nüüd tegelikult kajastusi, millega seoses ka kahetsusväärselt Eesti nimi käib läbi, see on rahvusvaheline rahapesu. Ma lasin omale välja printida, et tekiks kehalisel kujul tunnetada neid asju, et uudiste voog, mis oli seotud uue valitsuse ametisse astumisega, selle kohta, et olgu ta vähem või rohkem kriitilised, noh tuli niisugune väike mapka. Siis ma lasin välja printida, ütlesin, et printige mulle viimase 12 kuu jooksul kõik rahapesust, mis on, ütleme lääne meedias ilmunud. Printer jooksis kinni. Niisugune pakk. Aga sihuke must kaust nagu väike kast on mul laua peal. Ja nende teemadega ma olen pidanud aktiivsemalt oluliseks tegeleda. Meil on erinevad tegevused ka kavandamisel. Aga põhiküsimus on ikkagi, et usaldus ja ausus on see, mida ... ja julgus ja soov oma seisukohti selgitada. See on rahvusvahelistes suhetes, nii nagu ka inimsuhetes, nii nagu ka poliitikavaldkonnas keskne oluline lähtekoht.
Nii et kui on küsimusi, küsimused peavad saama vastused. Ja küsimus sellest, kas minu kolleegid on mulle esitanud mingeid etteheiteid või midagi öelnud, et Eestis on asjad nihu või häbi ja missugune tants ja tagaajamine teil siin Eestimaal käib, siis ma võin kinnitada, et see vastus on null. Mitte ühtegi ei ole olnud, mitte ühtegi mingisugust hinnangut ei ole tulnud siin, negatiivset hinnangut teiste riikide poolt. Ja nii see ei saagi olema. Ei kirjuta mina ette kolmandatele maailma riikidele, kuidas nemad peavad oma riigi sisepoliitilisi valikuid tegema. On olemas rahvusvaheliste suhete süsteem, selle alusel ka riigid omavahel tegutsevad. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Raimond Kaljulaid, täpsustav küsimus. Palun!

Raimond Kaljulaid
Jaa. Härra välisminister, ma tänan teid selle põhjaliku vastuse eest! No ma muidugi ei ole väga üllatunud, et viimase 12 kuu jooksul seoses rahapesuga ilmunud kajastusi on mõnevõrra võib-olla rohkem kui viimase kahe kuu jooksul valitsust puudutavaid, eks nende perioodide vahel on ka kuuekordne erinevus, kui nüüd matemaatiliselt mõelda. Aga muidugi välisminister ei peagi niivõrd matemaatika küsimustega tegelema, see on võib-olla rohkem majandusministri vastutusala. Aga ma võtaks kinni sellest lausest "Eesti mainel ei ole midagi häda", te just ütlesite, et Eesti mainel ei ole midagi häda. Mul on siin käes 8. juuni The Economist. Ma ei tea, kas praeguses valitsuses tohib võõrkeelseid väljaandeid lugeda, võib-olla ainult eestikeelseid, aga siin on näiteks artikkel "Slime of the Times", mis räägib teie hea koostööpartneri valitsuses EKRE väljendist "roosa ila" ja Eesti sellest, et meediavabadus on ohus ja siin on veel, et ... Kui nagu Eesti mainel midagi ei ole häda ja te olete nagu korda teinud selle asja, te ütlete, et kuidas siis ikkagi ilmuvad sellised asjad seal The Economistis? Te nagu ütlesite või viitasite, et neid sokutab sinna keegi meie siseriiklikes huvides. Kas teil on siis, kas tõesti Eestis on mõni erakond, kes suudab The Economisti panna kirjutama Eestist halvasti? Kuidas see võimalik on teie meelest?

Välisminister Urmas Reinsalu
Ei, küsimus, kui on Eestis toimuv, on ju loomulikult ... See kirg, mis on olnud valitsuse moodustamisel, see väga tõsine väärtusvõitlus, mida on peetud Eesti tulevikku määravalt, loomulikult see kirg on leidnud väljundi ka väljapoole Eestit, siin ei ole mingit saladust, ja neid debatte, neid diskussioone, ega see pole unikaalselt Eesti küsimus. Me näeme neid tegelikult väga paljude teiste riikide puhul. Kahtlemata, kui kõneleda täna sellest, mis minu üleskutse või sõnum oli, et meil lihtsalt ühe inimpõlve jooksul on olnud selline kultuur, et me ei ole tassinud oma n-ö musta pesu tegelikult laia maailma, ka püüdes sisepoliitilisi punkte võtta välispoliitilises ruumis. No mulle meenub, oli, mäletate, see Laari pildi tulistamine. Oli vist see, kus Savisaar saatis vist – Raimond mäletab, võib-olla sa ise selle kirja panid kokku –, oli tegelikult välissaatkondadele Laari pildi tulistamise kohta, et tegelikult ... Ja ega seda me ei lugenud heaks tooniks, seal oli ka, et demokraatia, mis kukub kokku, ja riigipööre tuleb, Laar teeb riigipöörde Eestis, et tulistas pilti ja nõnda edasi. Niisugused üle võlli võimendused, hüperboolid, need on rohkem, võime siin esimese foorumi stuudios või kuskil siin omavahel võidelda. Debatti pidada enne valimisi on üks asi, aga teise tähenduse nad tõesti omandavad välisruumis, kui öeldakse – kaugemates riikides, palju Eestist teatakse? –, kui tõesti öeldakse, et miskisugune riigipööre ja nõnda räägitakse – kuskil kolmanda maailma riikides, kus seal osatakse hinnanguid anda, et võetakse seda hoopis kaalukamalt. Aga uskuge mind, ega ka teistes riikides otsustajad oskavad suurepäraselt hinnata, et on sisepoliitiline kontekst, sisepoliitiline võitlus, teine asi on tegelikkuses objektiivne, see keskkond, milles riik toimib, ja ma arvan, et on väga oluline, et on valdkondi, kus me soovime tegelikult süvistada rahvusvahelist koostööd, anda oma panuse suuremalt. Esimene kindlasti märksõna on minu jaoks see, et see valitsus otsustas täies mahus järgmise riigieelarve perspektiivi perioodis jätkata RIP-programmiga, see otsus on vastu võetud. See on riigi kaitseinvesteeringute programm sõjalise moona soetamiseks, väga oluline, väga huvitav programm. Me viime selle täies mahus ellu. See on suuremad rahalised mahud riigikaitsele ja see on kindlasti püha valdkond, mis puudutab rahvuslikku julgeolekut. Ja teine on meie erisuhe Ameerika Ühendriikidega, selle süvistamise kavad tulevad ka lähiajal valitsusse arutamisele, see saab olema ka väga niisugune perspektiivikas vaade. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh! Te kasutasite kaks korda väga jõuliselt sõna, et koduseid probleeme on välja tassitud. Minu küsimus on: kes neid siis tassib sinna välja? Kas tassijaks on teie koalitsioonipartner, kes Riigikogu saalis teeb kahemõttelisi märke niimoodi, et meil on diplomaatiline korpus ja välisajakirjandus ja lisaks meie enda ajakirjandusele rõdul?Kas nemad on need tassijaid või on teil mingisuguseid väiteid või fakte selle kohta, et keegi teine just kui tassib meie koduseid probleeme Eestist välja? Aitäh!

Välisminister Urmas Reinsalu
Ega see on kahesuunaline maantee. Ega ma ütlen ausalt, ei ole lihtne opositsioonist valitsusse tulla, varem kogemust ei ole. Tuleb kindlasti vaadata ette, et ei anna põhjust rünnakuteks, ärakasutamisteks. Ei ole midagi öelda, see on aus. Teinekord on veel raskem, omast kogemusest mäletan, valitsusest opositsiooni minna. See on ka väga valus kogemus. See tegelikult tekitab ka kiusatusi ja ahvatlusi. Mis tassimisest siin rääkida, printige need artiklid välja, ma võin teile ka koopiaid teha. Seal on need inimesed, kes on osundanud, andnud hinnanguid, on andnud põhjust kas mingile hinnangule või andnud ise hinnanguid, need on ju kõik avalikud. Ega see ei ole mingisugune kuskilt tühjusest tulevad asjad. Ega see on, mis põhjustel, mis motiividel seisukohti tehakse, antakse laiemas plaanis hinnanguid, eks see on igaühe südametunnistuse küsimus. Aga mu küsimus lihtsalt, probleemiasetus ikkagi on, katsume asjadele asetada relevantse ja objektiivse perspektiivi. Alati on tegelikult valitsuses olijatel kiusatus veidike näidata asju uhkematena, kui nad on, objektiivseid, positiivseid asju. See on üldinimlik. Ja opositsioonis olijatel on alati kiusatus näidata asju mustemas vormis, neile makstakse valitsuse kõigutamise eest maksumaksja poolt palka. See ongi parlamentaarne demokraatia. Aga oluline on mitte kaotada ära realiteedi taju. Mitmetes küsimustes ma viimati olen märganud, et asjad ei lähe mitte üle võlli, et siin on maailmas kiikinguvõistlused, Eestis minnakse üle võlli. Siin oleks nagu pandud elektrimootor sellele kiigele külge, käib üle võlli kümneid kordi, nii et nagu ülehelikiirusel varsti. Ärme unusta ühte asja ära: meil on 100 vihavabapäeva Eestis, mille Vabariigi President välja kuulutas. Nii et peame selle alluma ja mis võiks olla ilusam, kui täna siit Riigikogu saalist üksmeeles tegelikult ka soovida ilusat 70. aasta juubelit Ivo Linnale. Ma arvan, et see on ka üks positiivne tähtpäev. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ka minu poolt Ivo Linnale palju õnne! Aga lähme... lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

10. 13:50 Riiklik julgeolek

Esimees Henn Põlluaas
Läheme järgmise juurde. Erkki Keldol on küsimus peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Erkki Keldo
Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Eelmisel esmaspäeval avaldamise siin saalis umbusaldust siseminister Mart Helmele. Teatavasti on siseministri juhitud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtivad liikmed, nimelt teie valitsuspartnerid, nimetanud Eestis elavaid vene rahvusest inimesi mitmete väga ebameeldivate väljenditega. Ja lisaks on varem ka vene rahvusest inimeste kohta Eesti julgeolekuteenistustes öelnud siseminister Mart Helme nii (tsiteerin): "Esiteks peaksid meie riigiametid rakendama senisest rangemat kontrolli vastutavale riiklikule ametikohale pääsenud võõrpäritolu kodanike suhtes. Selle asemel, et Kremli loodud vähkkasvajaga võidelda, jahivad meie praegused julgeolekutöötajad saja-aastaseid Sinimägede veterane ja olematuid natse. Reetur Metsavase vahelevõtmine ei olnud suure tõenäosusega mitte Eesti eriteenistuste, vaid meie liitlaste teene." Nimelt andsime umbusaldusavalduse ajal siseminister Mart Helmele mitu korda võimaluse neist sõnadest taganeda, aga ta seda ei teinud. Kas see tähendab, et siseminister – ja kuna valitsus teie sõnade järgi on konsensuslik organ –, on ka teie juhitud valitsus jätkuvalt seisukohal, et vene rahvusest inimesed on automaatselt oht ja Eesti julgeolekuasutustes peaks neid täiendavalt kontollima? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, hea küsija! Ma olen siin infotunnis täna korduvalt öelnud, et sõltumata inimese kodusest keelest või rahvusest kõik, kes siin Eestimaal elavad, on meie inimesed. Nüüd teie küsimus selle rahvuse pinnalt, ma ei tea, miks, aga mulle meenus tsitaat, kus öeldi tänasele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liikme kohta ja endisele SDE esimehele, öeldi, et nimetas Ossinovskit sisserändaja pojaks roosast erakonnast. See tsitaat kuulub Jürgen Ligile. Ma ei tea, kas te mõtlesite praegu seda või mitte, aga ma tahan öelda nii, et rahvuse pinnalt süüdistada kedagi – ükskõik, olgu ta keskerakondlane või reformierakondlane või ekrelane või isamaalane või Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige –, no ma arvan, et see aeg on ... seda aega pole, ma loodan, kunagi olnud, aga seda ei saa kuidagi tolereerida, mitte kuidagi.
Ma väga tõsiselt mõtlesin ka teie ... Ma ei tea, kas see on esimene küsimus teil infotunnis, aga minuga saame täna sellel teemal teiega vestelda. Ja see on väga oluline tegelikult, see riikliku julgeoleku aspekt. Ja ega seda tuleb hoida. Riiklikku julgeolekut tuleb hoida nagu kullatera, selle nimel tuleb töötada, seda edasi ehitada, arendada ja mitte seda lõhkuda. Ma palun siin, härra Erkki Keldo, ka teie abi kui Riigikogu liige ja kui ma ei eksi, siis ka Eesti suurima Riigikogu erakonna peasekretäri abi. Tänapäeval me näeme seda julgeolekuteemat väga sageli sellises, noh, piiri peal käimises. Me näeme erinevaid infokampaaniaid, me näeme hübriidohte, mida mõned nimetavad isegi infosõjaks. Mina palun teid: aidake kaasa, et Eestis see trollimine lõppeks. Aidake kaasa, et Eestis see trollimine lõppeks! Ma mäletan, kuidas ma oma hinge ja ihuga seda tunnetasin, kui ma ei eksi, oli see vist 2. märtsi õhtu, laupäevane õhtu oli, ma olin Rahvusringhäälingus, mida tuleb hoida ja edasi arendada. Seal oli huvitav debatt ja ma õnneks ei võtnud telefoni taskusse, jätsin selle garderoobi. See oli 17 korda, kui helistati mulle. Pärast selgus, et ühe erakonna noortekogu ja seal mõned võib-olla ka need, kes ei ole noortekogus, need trollisid. Nii et igal juhul riiklikku julgeolekut tuleb hoida ja ehitada igapäevaselt. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Täpsustav küsimus, Erkki Keldo, palun!

Erkki Keldo
Aitäh, hea eesistuja! Kahjuks, hea peaminister, ma ei saanud ikkagi teilt küll vastust, et kumb siis teie valitsuse ametlik seisukoht on. Ma täpsustan, et sellel samal siseministri umbusaldamisel küsis kolleeg Riigikogus Mart Helmelt järgnevat: "Pärnu Postimehes 15. septembril ütlesite: "Kui meil on riskirühmad ja on selge, et vene keelt kõnelevad inimesed on riskirühm, see võib neid solvata, aga me ei saa siin mängida õrnade tunnete peal, on neid inimesi vaja põhjalikumalt kontrollida." Siseminister Mart Helme vastas sellele järgnevalt, tsiteerin: "Sellest olen ma rääkinud vastavate insitutsioonide juhtidega ja seda ma teile ei kommenteeri." Sellest tulenevalt minu jätkuküsimus. Saan aru, et siseminister on teinud juba esimesi samme vene rahvusest inimeste kontrollimiseks, teie ei vastanud ära, et mis teie valitsuse lõplik seisukoht on, siis ma tahaks teada, et kumb on teie valitsuse seisukoht: kas siseministri seisukoht või teie seisukoht trollimisest ja muudest sihukestest väiksematest arusaamatustest. Tõesti jäi segaseks, et palun konkreetset vastust. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kõigepealt üks asi veel, mis oli see teie esimeses küsimuses, et see saal avaldas umbusaldust. See saal avaldas usaldust siseministrile, kui on rohkem kui 51 häält või 51 häält, siis ta avaldab usaldust. Oli rohkem kui 51 häält. Nüüd minu teada, teil on hea seal tsitaate lugeda, ma püüan ka nii kiiresti kui võimalik neid tsitaate teiega enam-vähem tasakaalus olla, aga see on muidugi väga keeruline, on Mart Helme öelnud sellisele, ma arvan, et sarnasele küsimusele järgnevalt, tsitaadi algus: "Ma olen seisukohal, et kõik need, kes on Eesti julgeolekule ohtlikud, vajavad põhjalikku kontrolli". Ma saan aru, et see on olnud hilisem vastus põhimõtteliselt sellele rahvuspinna küsimusele, kus ta ei räägi selles vastuses, mida mina teile tsiteerisin, rahvusest. Nüüd, kui tulla selle teie öeldud mõtte juurde, siis ma arvan, et see pärineb vist sellel hetkel, kui oli see Metsavase juhtum. Kõigepealt ma alustan sellest, et riigireetmine on kindlasti väga ränk kuritegu, väga ränk kuritegu. Aga ma ei ole kunagi, ei saa nõustuda sellega, et kui me siin Eestimaal elame, koos erinevad rahvused, et siis me teeme erinevatele rahvustele sellised erinevad kriteeriumid, erinevad nõuded. Sealhulgas ka kontrollinõuded. Ma olen eelmises koosseisus seda öelnud, härra Keldo, ja ütlen ka hetkel teile vastates, ega see temaatika minu meelest väga, ma ei ütle õrnal, aga väga halval jääl käimine, ka siin, kui tohib öelda ja ma arvan, et ma tohin öelda Riigikogu liikmetele ametikaaslased, ka siin saalis on erinevast rahvusest inimesi, erineva emakeelega inimesi. Nad on kõik võrdsed inimesed. Kõik on võrdsed inimesed, ei ole kellelgi Riigikogusse kandideerides väiksemaid norme või suuremaid norme. Ja nii see peab olema ka Eestis teistel ametikohtadel ja positsioonidel. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud kolleegid! Sellega on infotund lõppenud. Tänan ka valitsuse liikmeid vastamast!