Austatud Riigikogu! Meid kõiki tabas ootamatult kurb uudis, et meie seast lahkus kauaaegne, kõige pikema staažiga Riigikogu liige Mart Nutt, hea kaaslane ja meie kolleeg. Avaldame kaastunnet tema perekonnale ja lähedastele. Mõtleme tema peale ja täname teda kõige eest ja teeme minutilise leinaseisaku! (Leinaseisak.)
Alustame täiskogu I istungjärgu 8. töönädalat. Eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Tundub, et neid ei ole. Vabandust, siiski on! Kaja Kallas, palun! Vabandust! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon soovib üle anda Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu.

Aitäh! Jevgeni Ossinosvki, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel annan Riigikogu menetlusse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille sisu on iseenesest väga lihtne: see sätestab, et riigieelarvest tuleb teadus- ja arendustegevusele eraldada 1% SKT-st. Eelnõu näeb ette, et kooskõlas sõlmitud teadusleppega jõuab rahastamine sellele tasemele kolme aasta jooksul ehk aastaks 2020. Ei ole pikalt vaja siin arutleda selle üle, et teadus on tulevikuinvesteering. Selleks, et olla homme targem ja edukam ühiskond, peame teadusesse investeerima täna. Ja kindlasti oli meil kõigil hea meel, et me eelmise aasta lõpul jõudsime koos erakondade ja huvitatud osapooltega kokkuleppeni, mis ütles selgelt, et sel kevadel leitakse vajalikud summad, et teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastus viia 1%-ni SKT-st ja et seejärel hoitakse neid investeeringuid vähemalt samal tasemel. See kokkulepe sarnaneb kaitsekulude kokkuleppega, aga nüüd on valitsus ühepoolselt sellest taganenud, eelistanud lühiajalist populismi pikaajalistele strateegilistele tulevikuotsustele. Ja kui valitsus ei ole võimeline sõna pidama, peame olukorda sekkuma seaduse tasemel. Ja seda me oma eelnõuga teile ka ette paneme. Aitäh!

Ja nüüd on Kaja Kallase kord.

Austatud koosoleku juhataja! Head kolleegid! 45 Riigikogu liikme nimel annan üle umbusaldusavalduse siseminister Mart Helmele. Alates valitsuse ametisse astumisest ja paraku ka enne seda on siseminister Mart Helme jõudnud teha kahju Eesti riigi mainele, oma alluvuses olevate ametkondade mainele ja näidanud oma tegevusega, et ta ei saa aru valitsuse liikme ametikohaga kaasnevast vastutusest. Mart Helme on valitsuse liikme positsioonilt verbaalselt rünnanud ja alavääristanud naisi, teadlasi, sotsiaalvaldkonna eksperte, ajakirjandust ja õigusriigi põhimõtteid. Seetõttu esitame umbusaldusavalduse, mida põhjendame ette loetud näidetega. Aitäh!

Enn Eesmaa, palun!

Suur tänu! Väliskomisjoni nimel annan üle Riigikogu otsuse Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamise kohta koosseisus Aadu Must, Johannes Kert, Urmas Espenberg, Helle-Moonika Helme, Marek Jürgenson, Signe Kivi, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Üllar Saaremäe, Erki Savisaar, Sven Sester ja Urve Tiidus. Tänan!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja ühe umbusaldusavalduse. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 97 Riigikogu liiget, puudub 4.
Päevakorra kinnitamine. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu I istungjärgu 8. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 90 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.

Läheme esimese punkti juurde: keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu esimene lugemine. Ettekandja on keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu esitamist esmaspäeval, 13. mail. Vastavalt metsaseaduse § 49 lõike 3 punktile 1 kuulub RMK nõukogu koosseisu kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget. Eelmine koosseis nimetas RMK nõukogusse Riigikogu liikmed Jaanus Marrandi ja Andres Metsoja. Nende volitused lõppesid koos Riigikogu liikmete volituste lõppemisega, nüüd tuleb nimetada uued inimesed. Fraktsioonid esitasid Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete kandidaatideks Mihhail Korbi ja Andres Metsoja. Toimus mõistagi avalik hääletus ja otsustati teha täiskogule ettepanek nimetada RMK nõukogu liikmeteks Mihhail Korb ja Andres Metsoja. Aitäh!

Kas on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Ikka on! Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! On küll üks küsimus. Hea Kalle, kas te komisjoni istungil arutasite ka seda, kui kompetentsed need inimesed seal RMK nõukogus on? Kindlasti võiks arvata, et Andres Metsoja on juba tulenevalt oma nimest metsaasjadega kursis. Ka Jaanus Marrandi, kes on metsaomanik, oli metsaasjadega väga kursis. Kas te arutasite komisjoni liikme kandidaatide kompetentsust meie riigi ja rahva kõige kallima varaga ümberkäimisel?

Aitäh! Austatud Kalvi, ma usun, et sa tead seda vastust ise väga hästi. Riigikogu on läbilõige ühiskonnast, siin on erineva kompetentsusastmega inimesi paljudelt elualadelt. Mul ei ole põhjust kahelda, et Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon valisid enda seast kompetentseimad seda ametit pidama.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Ma tänan! Ma jätkan seda küsimust. Kunagi, ma mäletan, et vist viis aastat tagasi, oli Tõnis Lukas, kes praegu seal tagareas istub, keskkonnakomisjoni esimees. Tollal juhtumisi valitsus otsustas sinna nimetada kaks IRL-i kuuluvat inimest. Siis keegi küsis ta käest, kuidas siis niimoodi läks, ja ta ütles, et ju neil on metsaga mingi eriline suhe. Ja ta viitas metsavendlusele. Kas keskkonnakomisjon seekord kuidagi tuvastas, missugune kokkupuude on nimetatud isikutel sõnaga "mets" seostuvate teemadega?

Aitäh, hea küsija! Sa oled ju ka ise keskkonnakomisjoni liige. Sellist arutelu meil ei tekkinud. Aga tulles tagasi oma eelmise vastuse juurde, ma kordan: usun, et tõesti härra Korb ja härra Metsoja on selles valdkonnas oma fraktsioonis kõige kompetentsemad, nagu nad ehk on ka muudes valdkondades kõige kompetentsemad oma fraktsioonis. Nii et me usaldame fraktsioonide otsust. Selline see protseduur ju on, et fraktsioonid nimetavad oma esindajad. Ja sama printsiipi järgides – vist homme – tuleb siin arutlusele Kalvi Kõva nimetamine Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liikmeks.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Sa märkisid oma esimeses vastuses, et Riigikogu on läbilõige ühiskonnast ja see peaks kajastuma ka nendes kogudes, kuhu Riigikogu oma esindajaid nimetab. Selleks, et see läbilõige oleks võimalikult kattev, kasutatakse mitmetel muudel juhtudel – nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis – printsiipi, et sellistes nõukogudes poleks mitte ainult koalitsiooni, vaid ka opositsiooni esindajad. Praegu on tegemist kahe koalitsioonisaadikuga. Kas te kaalusite ka seda, et võiks parema katvuse ja parema läbilõike nimel valida variandi, et oleks nii koalitsioonist kui opositsioonist esindaja?

Aitäh, hea Indrek! Me ei arutanud seda küsimust, sest fraktsioonid olid meile kandidaatidena esitanud just nimetatud isikud. Kui oleks sobivaid kandidaate olnud ka opositsioonist, kas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna või Reformierakonna fraktsioonist, siis oleks olnud, mida arutada. Sellist hüpoteetilist olukorda, et oleks üles kerkinud uued kandidaadid, ei tekkinud. Ma usun, et mängus on selline võib-olla varasemale kogemusele tuginev printsiip, miks otsustati esitada need kandidaadid, kellel oli ka võimalus saada valituks. Mina olen siin praegu ettekandja rollis ja saan kajastada ainult komisjoni arutelu. Tõesti, kandidaate esitati täpselt nende kohtade jagu. Nii see seekord on.

Paistab, et rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Läheme hääletuse juurde, aga enne seda kutsung.
Enne kui ma panen eelnõu hääletusele, kostis nagu, et on läbirääkimise soove. Ei ole. Sellisel juhul panemegi eelnõu hääletusele.
Lähtudes kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikest 3, panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 82, vastu 5, 1 on erapooletu. Eelnõu 24 on otsusena vastu võetud.

Läheme päevakorrapunkti nr 2 juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu 25 esimene lugemine. Ettekandja on kultuuriminister Tõnis Lukas.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Valitsus paneb teile tõesti ette jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu. Ja see, et me denonsseerime midagi, millest me praegu pikemalt võib-olla rääkima ei peaks, tuleneb korrast. Meie eesmärk on liituda uue konventsiooniga, aga selleks, et uue konventsiooniga liituma hakata, peab eelmine oma jõu kaotama. Kui Riigikogu on valmis selle konventsiooni denonsseerima, siis saab valitsus asjaomaste toimingutega edasi minna.
See konventsioon, millest me praegu lahti ütleme, on 1985. aastast. See aeg oli karm ja tuntud päris suurte õnnetuste tõttu, mis jalgpallistaadionidel juhtusid. Vägivald eskaleerus ja see viis traagiliste tagajärgedeni: tribüünide sisselangemiseni, põletushaavade saamiseni ja muu selliseni. Rahvusvaheline üldsus otsustas kohe midagi ette võtta ja seetõttu koostatigi 1985. aastal see konventsioon. Eesti ühines sellega 1993. aastal, kuid ratifitseerimine toimus alles 2002. aastal. Konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 1. aprillil 2003.
Uus konventsioon, milles on kokku lepitud, on natukene teistsuguse pealkirjaga: "Jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon". Seega tegu on laiema, valdkondadevahelise koostööga, et hoida ära traagilisi tagajärgi ja üldse igasuguseid intsidente ja ka väiksemaid ebamugavusi, mida võib üks või teine sõna või toiming kaaskodanikele tekitada. See konventsioon koostati 2016. aastal ja seda on arutatud ka Euroopa Liidu Nõukogus, kuna tegemist on politsei piiriülese koostööga. Selle tõttu oli vaja konventsiooni mõtet toetada ka üleeuroopalise valitsuste heakskiiduga.
Mida võiks kogu sellest protsessist välja tuua? Ma juba ütlesin, et eeltoodust lähtudes palun Riigikogul toetada selle konventsiooni denonsseerimist, et Vabariigi Valitsus saaks uue konventsiooni heakskiitmisel edasi liikuda. Ja Vabariigi Valitsuse tasemel konventsiooni heakskiitmisest tõesti piisab, seda enam Riigikogusse tuua ei ole tarvis. Seadust uue konventsiooniga ühinemiseks tarvis ei ole. Spordiseadus, planeerimis- ja ehitusseadus annavad tegelikult praegugi võimalused kord tagada. Ja korrad, mida praegu sisaldavad UEFA ja FIFA reeglid, on isegi karmimad kui konventsiooni üldised põhimõtted. Meil Eestis toimuvatel rahvusvahelistel võistlustel tegelikult juba järgitakse rahvusvahelisi nõudeid, mis ka selles uues konventsioonis sisalduvad. Mõned täpsustused asjaomastes kordades tuleb küll teha. Politsei ja Siseministeerium peavad hädaolukorra lahendamise plaani kehtestama, aga selleks ei ole vaja muuta hädaolukorra seadust.
Nii et veel kord: palun Riigikogul toetada 1985. aasta konventsiooni denonsseerimist, siis saame rahvusvahelises koostöös spordivõistluste turvalisuse tagamisel edasi minna! Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu! Austatud minister! Millal uue konventsiooniga ühinemine reaalsuses teoks saada võiks? On see aeg paigas?

Jah, see on selles mõttes paigas, et me saame sellega edasi minna kohe, kui Riigikogu kiidab denonsseerimise heaks. Seejärel saab valitsusele eelnõu esitada ja kui valitsus selle ülejärgmise kuu alguses heaks kiidab, siis hakkab konventsioon Eestis kehtima.

Küsimus on ka Tarmo Kruusimäel. Palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kas konventsiooni täiendamisel kaasatakse ka jalgpallifänne ja oodatakse neilt sisendit? Et meil ei juhtuks nagu alkoholiaktsiisiga: kõik muudkui tõstsid, aga õllesõbra arvamust ei küsinud keegi. Kas jalgpallifännid on oodatud, kaasatud?

Ei tea, kas mul võib mängus olla huvide konflikt? Ma olen selle mittetulundusühingu liige lausa – jah, Jalgpallihaigla. Aga mina ei näe, et fänne on kuidagi riivatud. Vastupidi, nende turvalisus tagatakse ja jalgpalliliiduga on asi läbi räägitud. Eesti Jalgpalli Liit vahest annab uued nõuded edasi ka jalgpalliklubidele. Nii et kui on vaja kohtuda näiteks Jalgpallihaigla esindusega, siis ma määran kedagi – ma ise ei tohi kohtuma tulla, sest ma olen huvitatud pool.

Aitäh! Riho Breivel, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Ma saan aru, et meie vabariigis ei ole jalgpallifännide ja, ütleme, pealtvaatajate ja jalgpallurite vahelised nääklemised üldse probleem. Aga mis juhtub, kui me seda heaks ei kiida?

Kui me seda heaks ei kiida, siis on lihtsalt rahvusvaheliste jalgpallimatšide korraldamine raskendatud. Ning asi puudutab ka jäähokit, korvpalli ja võib-olla teisigi spordialasid, aga põhiliselt neid kolme. Meil on rahvusvahelisi võistlusi siia raske tuua, kui me ei ole selle konventsiooniga ühinenud, kuna see käsitleb turvalisust ja heaolu, mis on seotud nii konkreetse vägivalla puudumisega kui ka korrektse teenindusega ja infovahetusega riikide vahel. Nii et siis me jääksime spordivõistluste korraldamisel rahvusvahelisse isolatsiooni, mis oleks halb.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Auväärt minister! Miks ei võiks pealkiri olla lihtsalt spordiürituste pealtvaatajate vägivalda käsitleva konventsiooni denonsseerimine? Miks üks spordiala on välja toodud ja teisi lihtsalt peetakse kaude silmas? Miks ei peaks kõikidel spordivõistlustel tagama turvalisust ja korda?

Kuna konventsioon on sellise pealkirjaga juba olemas, siis pealkirja üle diskussiooni avamine oleks intellektuaalselt huvitav, aga tõenäoliselt see seda protsessi ei muudaks või siis hoopis pidurdaks seda. Kui me otsustame, et näiteks Eesti sellel põhjusel ei ühine, siis lihtsalt meie ei saa neid võistlusi korraldada. Keegi pealkirja muutma ei hakka ja see tuleneb tõenäoliselt ikkagi 1985. aasta praktikast. Praegu on rahvusvahelised organisatsioonid niimoodi hinnanud, et tõenäoliselt nendel kolmel spordialal on tarastamine, piiramine ja turvalisuse kontroll tõsisemalt vaja tagada kui teistel spordialadel. Ja see on nii kahe asja pärast. Esiteks on oht, et nendel spordialadel on fännid tormilisemad ja ka rajatised ei pruugi vastu pidada, kui lihtsalt on tohutud massid koos. Aga teisalt on hea, kui nõuded ei laiene kõigile spordivõistlustele. See lihtsalt tekitaks liiga palju bürokraatlikke ja muid takistusi spordialadel, kus turvalisuse probleeme ei ole. Rangete nõuete elluviimine on tihti ka rahaline küsimus. Nii et mida vähem reguleeritud, seda parem.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa ütlesid Riho Breiveli küsimusele vastates, et kui me ei ühine, siis on raske spordivõistlusi korraldada. Ma vaatan, et Euroopa Liidus on ainult 18 riiki sellega ühinenud. Kuidas siis ülejäänud Euroopa riikides jalgpallivõistlusi on võimalik korraldada? Ja millised Euroopa Liidu riigid ei ole sellega ühinenud?

Selle uue konventsiooniga ühinemise protsess veel tegelikult käib. Praeguseks on uue konventsiooni ratifitseerinud Aserbaidžaan, Prantsusmaa, Monaco, Poola, Norra, Portugal, Tšehhi ja Venemaa. Oma protsessi on pärast seda Euroopa Liidu Nõukogu otsust alustanud veel mitu riiki: Bulgaaria, Küpros, Soome, Itaalia, Rumeenia. Minu arusaamist mööda ikkagi liituvad kõik riburada sellega. Eelmise konventsiooni ratifitseeris Eesti pärast selle allakirjutamist alles kümme aastat hiljem. Eks need protsessid võtavad aega. Aga kuna meie Riigikogu praegu startis ja ei ole üle koormatud, siis ma teen ettepaneku praegu see väike asi ära teha.

Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kultuuriminister Tõnis Lukas! Järgmisena palun ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Kristina Šmigun-Vähi!

Lugupeetud minister! Lugupeetud istungi juhataja ja Riigikogu liikmed! 28. mail me kultuurikomisjonis arutasime seda küsimust. Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ja õigusnõunik Siiri Pelisaar andsid ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõust.
Küsitluse ja arutelu käigus said komisjoni liikmed teada, et eelnõu puudutab eelkõige suuri jalgpallivõistlusi. Meie põhiküsimus oli, milliseid kohustusi toob see kaasa Eesti riigile. Saime teada, et riigieelarvelisi kohustusi konventsiooniga liitumine kaasa ei too, kuid tuleb arvestada, et rahvusvaheliste võistluste läbiviimisel on väga kindlad reeglid ja kohustused, mida korraldaja peab täitma. Eelnõu esitati arvamuse andmiseks ka Eesti Olümpiakomiteele ja tema 106-le juriidilisest isikust liikmele. Spordiorganisatsioonidest kooskõlastasid eelnõu Eesti Poksiliit, Eesti Sumoliit ja Eesti Veeremängude Liit. Teised spordiorganisatsioonid eelnõu kohta tagasisidet ei andnud. Seega loetakse, et eelnõu on kooskõlastatud. Ükski organisatsioon täiendavaid teemasid üles ei tõstnud.
Kultuurikomisjoni põhiline murekoht oli, mida ikkagi jalgpalliliit arvab. Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga on nüüd koostatud eelnõu seletuskiri, seega Eesti Jalgpalli Liit on eelnõuga kursis. Me pöördusime veel täiendavalt Eesti Jalgpalli Liidu poole, et küsida uue konventsiooniga kaasnevate kulude kohta. Liidu peasekretäri vastuse kohaselt on nad denonsseerimise eelnõuga kursis, uue konventsiooni väljatöötamisse kaasatud ning järgivad juba praegu uue konventsiooni põhimõtteid.
Meid huvitas ka väga, mis siis saab, kui Eesti ei astu mitte ühtegi sammu, vaid jätab asjad nii, nagu on. Saime teada, et kui vana konventsiooni ei denonsseerita, siis jääb Eesti rahvusvaheliselt seotuks vana konventsiooniga, mis hakkab järjest rohkem hääbuma. Vajalikku koostööd ei toimu. Kui Eesti denonsseerib vana, aga ei liitu uue konventsiooniga, siis puudub meil võimalus kaasa rääkida rahvusvahelises protsessis. Konventsiooniga liitumine annab positiivse signaali, et Eesti arvestab rahvusvaheliste tavade, normide ja eeskirjadega. Vastasel juhul võib see kaudselt mõjutada ka rahvusvaheliste võistluste toomist Eestisse. Meid, komisjoniliikmeid, huvitas ka, milliseid spordivägivalla juhtumeid on Eestis olnud. Vastuseks saime, et 2018. aastal oli 14 kergemat intsidenti, neist üks rahvusvahelise mängu ajal ning 13 Eesti meistriliiga mängude ajal. Tegemist oli pürotehnika kasutamisega ning väljakule jooksmisega. Lisaks on olnud ka kaks treenerite või mängijate vägivaldse käitumise juhtumit. Suuremaid intsidente viimaste aastate jooksul ei ole esinenud.
Meid huvitas ka, mispärast mõned spordialad tekitavad vägivalda ja teised mitte. Saime vastuseks, et selle taga on fännikultuur ja subkultuurid omaette. Suuri katastroofe viimastel aastatel õnneks ei ole olnud. Üks suur muudatus, mis aastaid tagasi läbi viidi, on, et kõikidel rahvusvahelistel võistlustel peavad olema istekohad. Taristule on palju tähelepanu pööratud. Meid huvitas veel, milliseid terroriohte on varem olnud ja kas see ootab ka Eestit ees. Meile selgitati, et asjaomased asutused hindavad suurürituste puhul alati ohustsenaariume, kuid uue konventsiooniga liitumine seisab veel ees ning selle kohta ei osatud meile täpset vastust anda.
Uue konventsiooni puhul on läbi arutatud ja kokku lepitud, millistest põhimõtetest rahvusvahelisi võistlusi korraldades lähtuma peab, millised on kokkulepped ja suunised. Korraldades Eestis rahvusvahelisi võistlusi, peame järgima ka rahvusvahelisi reegleid. Kultuurikomisjoni otsus oli teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 3. juuniks ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10. juuni.

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Ma loen paberilt, et kolm spordialaliitu on eelnõu kooskõlastanud. Kas ma sain õigesti aru, et Eesti Poksiliit, Eesti Sumoliit ja Eesti Veeremängude Liit ei saada enda sportlasi oma oskusi demonstreerima jalgpallivõistlustele?

Seda kultuurikomisjonis ei arutatud. Aga nemad kolm on andnud kirjaliku nõusoleku, et nemad korraldavad võistlusi nende reeglite järgi. Aga kõik teised, kes ei saatnud vastust, on, nagu ma enne ütlesin, asjast teadlikud. Ja mis kõige olulisem: ka meie jalgpalliliit on kultuurikomisjonile saatnud kirja, et nad juba tegutsevad uue konventsiooni alusel.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Tundub, et fraktsioonide esindajatel läbirääkimiste soovi ei ole. Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõikest 6, on eelnõu 25 esimene lugemine lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 10. juuni kell 17.

Järgmisena on päevakorras Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandja on Riigikogu liige Siim Pohlak. Palun!

Tervist, lugupeetud esimees! Head kolleegid! Selle eelnõu eesmärk on muuta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, et vähendada 25% õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäärasid. Soov on ohjeldada piirikaubandust. Nimetatud toodete erinevad hinnad on hoogustanud kõige enam piirikaubandust Läti suunal. Eelnõu on seotud Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa erakonna valitsusliidu aluspõhimõtetega aastateks 2019–2023. Selles koalitsioonileppes on ette nähtud vähendada piirikaubandust aktsiiside langetamise abil. Kavandatav regulatsioon on kooskõlas põhiseadusega. Aktsiisimäärade vähendamine mõjutab ettevõtjate tegevust positiivselt, sest annab võimaluse aktsiisi langetamise võrra alandada alkoholi hindu. Eesti ettevõtjate võime konkureerida Läti ettevõtjatega tänu sellele paraneb.
Mõjudest ka natukene. Seaduse rakendamisel muutub Eesti ja Läti muu alkoholi aktsiisi määrade erinevus minimaalseks ja õlleaktsiisi erinevus väheneb tunduvalt. Aktsiisimäärade vähendamise tulemusena tekib alkoholi tootjatel ja importijatel võimalus langetada hindu, et mõjutada tarbijat Läti asemel Eestis oma ostud tegema. Aktsiisilangetuste tulemusena Eestis ja Lätis müüdava kauba hinna erinevus väheneb, võrreldes Soomega kasvab see meie kasuks. 2017. aastal sõitis Lätti alkoholi ostma ka osa soomlasi, kes varem käisid ostureisidel Eestis. Aktsiisi langetamine vähendab tõenäoliselt soomlaste alkoholiostusid Lätis ja ilmselt ei ole ka Põhja-Eesti elanikel enam tasuv Lätti ainult alkoholi järele sõita.
Veidi ka seaduse rakendamisega seotud riigi tegevustest ja eeldatavatest tuludest-kuludest. On tehtud konservatiivne, ettevaatlik arvutus, et alkoholiaktsiisi tõusude kehtetuks tunnistamise tulemusena väheneb alkoholiaktsiisi tulu, kuid tänu müügimahu kasvule võib suureneda käibemaksu laekumine. Aktsiisi ja käibemaksu tulu miljonites eurodes laekub võrreldes Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosiga hinnanguliselt järgmiselt: aastal 2019 – 12 miljonit vähem, aga edasi järgmisel neljal aastal on prognoositud 3 miljonit rohkem. Nii et see peaks seisu tasakaalu viima. Ja ütlen veel kord, et need on ettevaatlikud prognoosid. Arvutusi tehes on eeldatud, et muu alkoholi ostud Lätis vähenevad ca 80% ning õlleostud ligikaudu 45%. Samas peaks põhjapiiril muu alkoholi müük kasvama 35% ja õllemüük 20%.
Seaduse jõustumise kuupäevaks on plaanitud 2019. aasta 1. juuli. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Härra ettekandja! Jättes kõrvale hilisemad väiksed korrektuurid, oleme siiani olnud ühel meelel – seda on kinnitanud teie ettekanne, konjunktuuriinstituut ja mitmelt poolt mujalt kättesaadav statistika –, et piirikaubanduse mitmekordistumise sünnitas 2017. aasta keskel lahja alkoholi aktsiisi järsk tõstmine 70% ja õllel 45%. Teie eelnõu ei püüa mitte seda viga parandada, vaid põlistada madalamal tasemel, et soodsam on osta viina kui õlut. Te ise ka tunnistate, et viina piirikaubandus kaob – võin lisada, et viin muutub odavamaks kui Lätis –, aga õlleostud jäävad. Mis analüüse te kasutasite, kui te sellise mitte-vigadeparanduse tegite?

Aitäh, hea kolleeg, küsimuse eest! Ma siiski natuke vaidlen kõigepealt vastu. Kange alkoholi puhul ma toon Liviko näite. 2016. aastal tasusid Liviko grupi ettevõtted Eesti riigieelarvesse 54 miljoni ulatuses aktsiisi, aga aasta hiljem, kui kange alkoholi ralli oli käima läinud, oli sellest järel ainult 35 miljonit. Mina ikkagi ütlen, et ka kange alkoholi puhul on tegemist olulise probleemiga. Te küsisite, mis analüüsidele me toetusime. Üks nendest oli 2018. aasta oktoobris valminud maksumaksjate liidu tellimusel KPMG koostatud analüüs.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud ettekandja! Ma pean üht asja küsima. Üldiselt on niimoodi – seda näitavad uuringud ja ka teiste riikide kogemused –, et kui me tahame piirikaubandusest lahti saada, siis me ei pea langetama aktsiisimäärasid naaberriigi omade tasemele. Väike vahe võib jääda. Uuringud näitavad, et kui see vahe on minimaalne, siis ei ole lihtsalt majanduslikku motivatsiooni selle kauba järele sõita. Miks teil on vaja viinaaktsiis langetada sellele tasemele, mis on Lätil praegu? Ja kui Läti ikkagi oma järgmise aasta plaanide järgi seda aktsiisi natukene tõstab, siis jääb meie oma veel allapoole nende taset. Miks seda tarvis on? Me kaotame ju maksutulu põhjendamatult ja ka terviseaspekt on siin arvestamata.

Aitäh! Meie arutelu oli pikk ja selline oli lõpuks poliitiline kokkulepe. Aga ma ütlen, et lisaks Lätile me arvestame ikkagi ka Soomega. Meil on vaja ju Soome turistid Eestisse tagasi saada, et nad oma ostud siin teeks.

Liina Kersna, palun!

Suur tänu! Teie eelnõu järgi peaks õlle-, siidri- ja kange alkoholi aktsiis 25% langema, aga välja on jäänud veiniaktsiisi langetamine. Kas te palun põhjendaksite seda valikut, miks vein välja jäi?

Aitäh, hea kolleeg! Koalitsiooni hinnangul veini piirikaubandusel praegu märkimisväärset mõju ei ole.

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te viitasite, et olete võtnud aluseks KPMG uuringu, aga et KPMG uuringus olid küll teistsugused aktsiisimäära langetused ette pandud. Võib-olla te ikkagi täpsustate natukene, millist mõjuanalüüsi te tegite ja kuidas te nende numbriteni jõudsite?

Aitäh! Uuringuid oli erinevaid, ka PricewaterhouseCoopersi oma käis läbi. Aga ma ütlesin juba ka, et poliitiline kokkulepe oli selline, just seal kohas saadi kokku ja see 25% on meie ettepanek.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! On selge, et nii palju ebaõnnestunud otsuseid, nagu 2017. aastal aktsiisipoliitikas tehti, Eesti maksunduse ajalugu varasemast ei tunne. Loodetavasti õnnestub samasuguseid ämbreid tulevikus vältida. Sarnaselt Jürgen Ligiga leian ka mina, et see on igal juhul samm õiges suunas. Esiteks, küllap see nõuab päris palju mehisust nii Sven Sesterilt, kes oli 2017 tõusu ajal rahandusminister, kui ka Jüri Rataselt, kes oli siis peaminister, et tunnistada: jah, läks valesti. Ja siinkohal ma täiesti siiralt tunnustan neid. Ütlen, et tulebki osata vigasid tunnistada, kui vigasid tehakse. Aga mu küsimus sarnaneb eelkõnelejate omaga: mis loogika järgi peaks viin Eestis tulevikus maksma vähem kui Lätis?

Aitäh, küsija! Tunnustan kõigepealt ka Reformierakonda. Tegelikult selle aktsiisiralli algatasite ju kunagi teie ja see viitab teile kui suurele poliitikule, et te olete kaasa tulnud vähemalt alkoholiaktsiisi langetuse plaaniga. Aga ma ütlesin juba, et selline oli poliitiline kokkulepe ja selline see eelnõu täna on. Loomulikult te võite teha oma parandusettepanekuid, seda keegi ei saa keelata.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ärge seda plära ajage, et piirikaubanduse pani plahvatama Reformierakond. See on ametlikel andmetel kasvanud 4%-lt 25-le. Ja selle vallandaja oli uuringute järgi lahja alkoholi aktsiisi aastalõputõus. Palun olge selles mõttes viisakas! Aga ma küsisin nüüd uuringute kohta. Te ütlesite, et teie aluseks on KPMG uuring. Ei ole! See oli Martin Helme seisukohtade aluseks, mis sarnanevad Reformierakonna seisukohtadega. Ja on väga sümptomaatiline, et te hakkasite rääkima Liviko maksudest. See on väga huvitav, et enne kirjutas ju Liviko alkoholitootjate nimel valitsusele topeltkiituse. Nüüd te tulete sama jutuga siia. Ma siiski küsin uuesti: millistele uuringutele toetudes te jätate viina võrreldes lahja alkoholiga nii odavaks?

Aitäh, hea küsija! Oleksin võinud Liviko nime ka nimetamata jätta ja öelda lihtsalt, et üks kange alkoholi tootja. Ja teiseks, kindlasti ma ei aja siit puldist plära.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh! Väga lugupeetud ettekandja! Ka mina juhin tähelepanu ühele olulisele veale seletuskirjas. Te kuidagi ei saa lahti sellest, et otsite süüdlast kuskilt mujalt. Nimelt, eelnõu seletuskirjas on kirjutatud, et alkoholi piirikaubandus hoogustus 2015. aastal. Mul on väga täpsed andmed, et aastal 2016 oli alkoholi piirikaubanduse osakaal 6%. Ja ühe aastaga nende otsuste mõjul, millele Jürgen Ligi viitas, tõusis alkoholi piirikaubanduse osakaal 27%-ni. Ühe aastaga! Mitte 2015. ega ka 2016. aastal, vaid 2017. aastal tegi see selle hüppe. Minu küsimus on järgmine. Te viitate, et selle eelnõu eesmärk on piirikaubanduse ohjeldamine. Samas kaudsete mõjudena näete mõju ka inimese tervisele. Mida see inimese tervisele tähendab? Kas see mõjub inimese tervisele hästi või pigem on see problemaatiline?

Aitäh! Hea küsija, ma arvan, et alkoholi kohta saame igal juhul öelda, et ta mõjub inimese tervisele halvasti, ükskõik mis kontekstis me sellest räägime. Mis tervisekäitumist puudutab – ilmselt tuleb ka sotsiaaldemokraatidelt selle kohta küsimusi –, siis mina küll ei märganud, et see aktsiisitõus oleks kuidagi aidanud Eestis joomist vähendada.

Erkki Keldo, palun!

Hea ettekandja! Enne te viitasite, et lähtusite eelnõu koostamisel mingil määral KPMG uuringust. Tollest uuringust tuli välja, et Lätis käiakse enim ostmas just õlut – see näitaja oli 79%. Kui me vaatame teie eelnõu, siis näeme, et kange alkohol muutub suhteliselt odavamaks ja kahjuks õlle hinna vahe jääb ikkagi sisse. Millise loogika või millise mõjuanalüüsi põhjal te sellise otsuseni jõudsite? Ja palun ärge öelge, et selline on poliitiline kokkulepe, palun öelge, mis sellise poliitilise kokkuleppe alus oli.

Aitäh, hea küsija! Selle KPMG uuringu raames tehti Kantar Emori küsitlus, millest selgus, et 81% vastanutest piiraks oma sisseoste naaberriigis, kui Eestis oleks hinnad praegusest odavamad. Lõviosa ehk 90% inimestest loobuks alkoholiostureisist, kui õllekohvri hinna erinevus oleks 2 eurot. Me oleme sellele tegelikult väga lähedal: jääb erinevus 2.10, 2.15. Viina kohta ma ütlen veel kord, et meil on vaja mõelda ka põhja poolt tulevate turistide peale.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Lugupeetud algataja esindaja! See on Rahandusministeeriumi ettevalmistatud eelnõu, mida te siin praegu kaitsete. Seletuskirja punktis 7 "Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud" lähtutakse sellest, et Läti aktsiisipoliitika jääb samaks. Me oleme saanud ootuspäraseid signaale, et selle eelnõu kontekstis Läti valitsus kaalub samuti vähemalt järgmise aasta tõusude ärajätmist, kui mitte aktsiiside langetamist. Ja nüüd siis on küsimus: kas te olete Rahandusministeeriumilt või rahandusministrilt saanud arvutusi, mida see tähendab meie laekumistele, kui lätlased oma alkoholiaktsiisipoliitikat muudavad? Mina olen Martin Helmelt kirjaliku küsimuse küsinud, tema mulle vastanud ei ole. Kas koalitsioonis on arutatud, et kui siit näiteks +3% asemel tuleb –20%, siis kelle arvelt kärpima hakatakse?

Aitäh! Mis Lätit puudutab, siis see on kõik praegu puhas spekulatsioon. Nad moodustavad alles töörühma, otsustavad, mida teevad. Seda, kas nad oma järgmise tõusu jätavad ära või tõesti asuvad aktsiise langetama – me ei tea seda plaani. Nii et selle üle ma spekuleerima ei hakka.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te olete mitmel korral toonitanud, et praegune eelnõu on koalitsiooni kokkulepe, mille aluseks on KPMG mõjuanalüüs. Te olete erinevaid asjaolusid välja toonud. Ma tulen korraks tagasi kolleeg Aivar Sõerdi küsimuse juurde. Ta juhtis teie tähelepanu sellele, et viina hinna langetamine Läti omaga samale tasemele ei ole põhjendatud. Te vastasite, pidades silmas majanduslikku poolt, aga jätsite tähelepanuta rahva tervise aspekti, mille kohta Aivar küsis. Ja ma küsingi rahva tervise poole pealt lähenedes. Millele te tuginesite viina hinda nii madalale langetades, kui mõtlesite tervise aspekti peale?

2017. aastal tarbisid Eesti elanikud keskmiselt 10,2 liitrit alkoholi. 2018. aastal oli see näitaja 10,1 liitrit, mis jääb põhimõtteliselt statistilise vea piiresse. Nii et mingit suurt tarbimise vähenemist aktsiiside tõstmisega ei ole kaasnenud ja tõenäoliselt ei juhtu ka vastupidi.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite oma eelnõu tutvustades, ma tsiteerin teid: "Meil on vaja Soome turiste Eestisse tagasi saada." Soomest tuli eile info, et kavandatakse alkoholiaktsiisi tõuse. Me ei tea, kui palju ja kuidas see hinnale mõjub, aga ma siiski selle põhjal võin möönda, et teil võib-olla on terake õigus Soome turistide osas. Aga isiklikult olen ma väga hästi kursis, miks soomlased Eestisse reisivad. Väga kõrgel kohal on kultuurilised motiivid, muud vaba aja veetmise motiivid, terviseturism jne. Öelge, kas te oskate anda hinnangu, kui palju Soome turiste te siia n-ö soovite tagasi tuua või uusi turiste meile meelitada? Kas on võimalik mingisugune number öelda? 100 000? 200 000? Pool miljonit?

Aitäh! Kõigepealt, ma ei julgeks öelda, et need inimesed, kes käisid siin varem alkoholiostureisidel, ei tarbinud kultuuri. Räägitakse, et näiteks Estonia publiku hulgas on soomlaste osakaal selle aktsiisitõusu järel vähenenud. Konkreetset numbrit ma hetkel ei oska öelda, aga ma igal juhul usun, et soomlaste lisaostud aitavad meie riigieelarve tulude suurenemisele kaasa. Isegi kui lõunaeestlased jäävad Lätis käima, siis nii on.

Vilja Toomast, palun!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel vastuvõetud alkoholipoliitika põhisuundades, mis kehtivad ka praegu, sätestatakse ühe meetmena alkoholi hinna poliitika. Lihtsalt öeldes: mida kallim alkohol, seda vähem tarbitakse. Ja seda parem on ka tervis. Kui kange alkohol on odav, siis on ju märksa odavam ja lihtsam sellest ennast purju juua. Minu küsimus ongi: kas te olete loobunud sellest väga olulisest alkoholipoliitika põhimõttest?

Aitäh! Enne ma juba rääkisin numbritest. Tegelikult ei ole tarbimine aktsiisitõusude tõttu vähenenud. Hinnaga ei ole üldjuhul võimalik selliste kaupade tarbimist reguleerida. Selleks on ikkagi muud meetmed, mida on Eestis väga häid.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud algatajapoolne ettekandja! Me teame, et alkoholi jaehinnad on viimaste aastate jooksul tõusnud mõnevõrra rohkem kui üksnes suuremate aktsiiside võrra. Teie eelnõu seletuskirjas on ka maksulaekumise prognoosid järgmisteks aastateks. Ja selles valguses ma küsin: kas nendes arvutustes on arvestatud mõlemas grupis alkoholi jaehindade langusega aktsiisi võrra, mõnevõrra vähem või hoopis mõnevõrra rohkem? Kindlasti on kerkinud hindades ka õhku sees ja jaemüüjad või ka maaletoojad võivad oma marginaali veidi vähendada. Millisel määral n-ö lõpptarbija hindade langusega on nendes kalkulatsioonides arvestatud? Seda seletuskirjast otseselt välja ei loe.

Aitäh! Marginaali osaga ei ole seal arvestatud. Nagu ütlesin, on tehtud konservatiivsed, ettevaatlikud arvutused. 

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Ma olen sellega juba harjunud, et ei eelmine ega praegune valitsus enda tehtu eest väga vastutada ei taha. Ja kui see teid kuidagi edasi aitab, siis küllap ma olen valmis vastutama ka teie tehtu eest. Aga kui oleks tõesti nii, et Reformierakond oli juba kõiges süüdi, siis oleks ju päris absurdne, et isegi praegu, peale langetamist, jääb õlleaktsiisi määr enam kui poolteist korda suuremaks kui Reformierakonna valitsemise ajal. Nii et mingi loogikaviga selles konstruktsioonis ikkagi justkui on. Aga ärge saage valesti aru, ma absoluutselt ei ründa teid. Ma ütlen, et tegemist on sammuga õiges suunas. Ma ei taha kritiseerida, vaid ausalt debateerida ja aru saada, mis kaalutlused teil olid. Ja sellepärast ma küsin: kas oli laual ka mingeid selliseid variante, mis eelarvesse raha juurde tooksid? Praegu on nii, et üks aasta läheb 12 miljonit välja ja mõnel järgmisel aastal kokku tuleb see 12 miljonit tagasi. Kas oli ka selliseid variante, mis eelarvesse tegelikult rohkem raha juurde tooks?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, siis arvutused, millega me oleme siia tulnud, on ettevaatlikud, konservatiivsed. Ja ühtlasi on tegu poliitilise kokkuleppe tulemusega. See ongi kogu minu vastus.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et alkoholiaktsiis hakkas kasvama eelmise valitsuse ajal, Reformierakonna valitsuse ajal. Millele teie väide toetub?

Aitäh! Siin on sõna ise rändama läinud. Ma rääkisin lihtsalt aktsiisidest, et aktsiisiralli algas. Kütuseaktsiisi tõstmisel minu meelest oli küll Reformierakonna valitsus mängus. Ma rääkisin üldiselt aktsiisidest.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh! Väga lugupeetud ettekandja! Ka mina olen päri sellega, et tegemist on sammuga õiges suunas, aga vale jalaga. Kainet analüüsi ja mõistust on väheks jäänud, see on asendatud poliitilise kokkuleppega. Seepärast ma juhin tähelepanu ka järgmisele Riigikogu menetluses olevale eelnõule, mis on selgelt põhjendatum, selgelt rohkem analüüsitud. Poliitiline kokkulepe on tõesti saanud juba n-ö väljatöötamiskavatsuse sünonüümiks, minu arvates see ei tohiks niimoodi olla. Minu küsimus on ka selle kohta. Tahan teie käest saada kinnitust, kas te olete minuga päri, et alkoholi piirikaubandus sai hoo sisse 2017., mitte 2015. ega 2016. aastal? Ei oleks lihtsam vastata, siis ütlen veel kord: 2016. aastal oli piirikaubanduse osakaal 6%, aastal 2017 oli piirikaubanduse osakaal 27%.

Aitäh! Mina vaatan seda asja ikkagi tervikpildina. Algas kõik kütusest ja muu tuli sinna juurde. Kütuseaktsiisiga loodi eeldus Lätti sõiduks ja edasi järgnes, et kui on vaja Lätti minna, siis parem käia seal kahe-kolme kauba järel. Mina arvan ikkagi kõik see sai alguse kütuseaktsiisi tõstmisest.

Hanno Pevkur, palun!

Aitäh! No seda teie arvamust muidugi faktid senimaani pole kinnitanud, et alkoholi pärast hakati Lätis käima sellepärast, et enne veel oli seal odavam kütus. Aga te olete, ma saan aru, võtnud positsiooni, et lühike vastus on hea vastus. Te põhimõtteliselt sisu ei ava ja sisu kohta ei vasta. Ma annan teile ühe korra veel siiski võimaluse. Te räägite kogu aeg poliitilisest kokkuleppest, aga rääkige siis ka, kuidas see poliitiline kokkulepe sündis. Viin on nüüd proportsionaalses mõttes odavam kui lahja alkohol. Ja seda ka, et nii Jüri Ratas kui Sven Sester pidid oma kunagisest põhimõttest, et aktsiisi tuleb märkimisväärselt tõsta, taganema. Kelle ettepanek see siis oli, et nüüd 25% peale kokku lepiti. Ma annan teile võimaluse praegu rääkida, kuidas see poliitiline kokkulepe sündis, kui te ei taha analüüsidele tugineda.

Aitäh! Ma lihtsalt ütlen vastuseks, et on hea, kui üks kaubagrupp täiesti ära nullida, kange alkoholi ja viina järele minek Lätti ei tasu siis ära. Ja Eestis on tegelikult lähiajal algamas hinnasõda poekettide vahel. Kui jaekaubandusse lülitub Lidl, siis see tõenäoliselt tõmbab Eestis toidukaupade hinnad alla. Ainult ühe või kahe kohvri õlle järele Lätti sõita ei ole enam mõistlik.

Erkki Keldo, palun!

Hea ettekandja! Mitu inimest on juba oma küsimuse küsinud ja vastuseks saanud, et tegemist on poliitilise kokkuleppega. Äkki on võimalik sellega kuskil tutvuda? Tõesti tahaks aru saada, millest tuleneb see 25% ulatuses mõlema aktsiisi alandamine. Aga teiseks tahan küsida isiklikult teilt niisugust asja. Pikas plaanis me soovime, et inimesed tarbiksid Eestis alkoholi kultuursemalt, et kui üldse juuakse, siis lahjemat alkoholi. Teie eelnõu kohaselt muutub hoopis kange alkohol suhteliselt odavamaks, aga just see tekitab rohkem nii tervise- kui ka kultuurse käitumise probleeme. Miks selline otsus siiski tehti?

Aitäh! Kui teile selle eelnõu juures midagi ei meeldi, siis ütlen veel kord: on võimalik esitada oma parandusettepanekuid.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et kahe õllekohvri järele minna pole mõtet. Kas te sellega olete kursis, et sellessamas KPMG uuringus, millele te nagu möödaminnes viitasite, on kirjas, et keskmiselt tuuakse kaasa viis õllekohvrit. Seda esiteks. Teiseks, teil on eelnõus kirjas hind Läti piiripoes, väikesed marginaalid, õllekohver maksab 12.36. Ma vaatasin hetkel kehtivaid hindu Ainažis ja Valkas – need on internetis olemas –, seal on sellesama kohvri hinnaks märgitud 10.99. Ja ma tean, et kui peaks muudatus tulema, siis piiripunktide poed on võimelised veel oma marginaale vähendama. Kas te olete kindel, et hinnaga alla 12.36 pole võimalik õllekohvrit Ainažis või Valkas osta?

Aitäh! Hindade üle me võimegi vaidlema jääda. Ma vaatasin neid ka enne siia saali tulekut: oli igasuguseid. Oli ka kõrgemaid hindu. Selle üle ma praegu siin diskussiooni ei avaks.

Liina Kersna, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et te ei taha üldse diskussiooni avada, aga ma siiski püüan diskussiooni arendada. Meil on järgmine päevakorrapunkt samuti alkoholiaktsiiside alandamise eelnõu, selle on esitanud Reformierakond. Kas te palun põhjendaksite, miks koalitsiooni esitatud eelnõu on kuidagi parem kui Reformierakonna esitatud sarnase sisuga eelnõu?

Aitäh! Miks see on parem? No koalitsioon vaatas ka Reformierakonna eelnõu, aga otsustas välja tulla oma eelnõuga. Tegi oma arvutused, oma analüüsid. Mulle meeldis, et Aivar Sõerd tegelikult ütles ka – Ärilehes vist oli niimoodi –, et nende erakond on esitanud täpselt samasuguse eelnõu. Eelnõude ainuke erinevus seisneb selles, et Reformierakond tahaks veidi teisi protsente, kõik muu on sama. Nii et mina arvan, et Reformierakond võiks ka meie eelnõu toetada.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh, koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Iga otsus peaks olema kantud mingist suuremast eesmärgist. Kuna see on esimene selline eelnõu, millega valitsuskoalitsioon välja tuleb, siis ma küsin: millist eesmärki, mis teil koalitsioonilepingus kirjas on, see otsus täidab? Ma igaks juhuks tuletan teile meelde koalitsioonilepingus olevad eesmärgid, mis peaksid koalitsioonil olema. Need on esiteks peresõbralik Eesti, teiseks sidus ühiskond, kolmandaks teadmistepõhine majandus, neljandaks tõhus valitsemine ja viiendaks turvaline, kaitstud riik. Millist eesmärki kannab see praegune eelnõu?

Aitäh! Koalitsioonileppes on ka kirjas, et eesmärk on vähendada piirikaubandust ja selle abil tuua maksutulud tagasi Eesti riigieelarvesse. See eelnõu kannab täpselt seda eesmärki.

Hanno Pevkur, palun!

Aitäh! No te ju ei vasta mitte ühelegi küsimusele. Proovige nüüd! Ma ju küsisin teilt hoopis midagi muud, mitte seda, millele te vastasite. Ma küsisin teie käest või õigemini andsin teile võimaluse selgitada, kuidas sellele kokkulepele jõuti, et 25% on see õige. Ja ka see, et lahja alkohol on suhtelislt kallim kui kange alkohol, et kanget alkoholi pruukige nii palju, kui soovi on. Aga ma teise küsimuse esitan veel. Seega mul on kaks küsimust. Esiteks, palun kirjeldage, kuidas te selle 25%-ni jõudsite! Te ütlesite, et koalitsioonil on analüüsid tehtud. Ja teise küsimuse küsin ikkagi ka ära. Kui te nüüd võtate oma eelnõu ja me teeme selle kohta muudatusettepanekud, mille sisu on sama kui meie eelnõu oma, kas te siis neid toetate? Meil on ju adekvaatsed ja head muudatusettepanekud.

Aitäh! See selgub siin saalis hääletuse päeval.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu veel kord sõna andmast! Hea ettekandja! Te ütlesite, et õigupoolest käivitas piirikaubanduse kütuseaktsiisi tõstmine ehk madal kütusehind Lätis. Miks te olete siis esitanud piirikaubanduse vähendamiseks alkoholiaktsiiside vähendamise eelnõu ja mitte kütuseaktsiisi vähendamise eelnõu?

Aitäh! Nagu rahandusminister on meedias öelnud, tegeletakse ka kütuseaktsiisiga. Aga see nõuab täiendavaid mõju-uuringuid. Igal juhul koalitsioon tegeleb sellega, et langetada ka kütuseaktsiisi.

Kalle Palling, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Siim! Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et selle teie kaitstava eelnõu ja Reformierakonna esitatava eelnõu vahe on tõesti ka protsentides. Eks piirikaubanduse lõppemine ikkagi oleneb sellest, millise protsendi me siis ühele või teisele aktsiisile juurde lisame või maha võtame. Ega niisama iseenesest piirikaubandus ei lõpe. Aga võtan teil sõnasabast kinni: te ütlesite, et kui meile midagi ei meeldi, siis meil on võimalik esitada oma muudatusettepanekud. Kas te olete valmis neid muudatusettepanekuid toetama? Nende ettepanekute sisu võib aimata juba järgmises päevakorrapunktis arutlusele tulevast eelnõust. Kui me sisuliselt esitame need muudatusettepanekud täna, siis kas te olete valmis neid kaaluma ja toetama?

Aitäh! Mina arvan, et koalitsioonil on väga hea eelnõu, ja kutsun, vastupidi, hoopis üles teid toetama koalitsiooni eelnõu.

Signe Riisalo, palun!

Lisaks siin puudutatud aspektidele, milleks on lõuna- ja põhjanaabrite käitumine, on ju kõige olulisem ikkagi meie oma tarbijate käitumine. Sellest ju hakkab sõltuma, milline tulu riigieelarvesse juurde võiks tulla. Ja me teame ju alkoholipoliitikat tehes, et täiskasvanud, väljakujunenud tarbimisharjumustega inimesi palju enam ei mõjuta, küll aga on võimalik mõjutada noori. Ja noorte pärast mina küll valutan väga südant. Kui noortele muutub rahalises mõttes kõige kättesaadavamaks kange alkohol viina kujul, siis on alkoholi kahjulik mõju väga suur. Kas eeldatavat tarbijakäitumist on kuidagi analüüsitud ja prognoositud? Me teame, et eelmine muudatus eelmise valitsuse ajal tõi ootamatud tagajärjed kaasa. Kuidas siis nüüd tarbija hakkab käituma?

Aitäh! Ma arvan, et kui noortest rääkida, siis tuleb igatepidi kasuks, kui see ralli Läti piirile ära lõppeb. Konjunktuuriinstituudi andmete järgi on spetsiaalselt Lätis alkoreisidel käivate inimeste seas suurim osakaal just noortel. See on vanuserühm 18–29. Nii et me teeme neile teene.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Siin saalis on üsna keeruline istuda. Jüri Ratase eelmine valitsus – kaasa arvatud Jüri Ratas –ütles, et aktsiisi tõsteti sellepärast, et muretsetakse inimeste tervise pärast. Nüüd me kuuleme sama juttu, ikkagi nagu muretsetakse ühelt poolt ka inimese tervise pärast. Aga niipalju kui mina mäletan, on WHO andmetel nendes riikides, kus kange alkoholi tarbimine on suur või valdav, tervisekahjud selgelt suuremad. Kumba Jüri Ratast me uskuma peaksime? Täna te üritate meile tõestada, et viina Läti omast odavamaks muutmine annab meile tulu nii tervise kui majanduslikus mõttes. Kas te praegu seda diskussiooni pidades ei tunneta, et kui me tahame piirikaubandust päriselt lõpetada, siis tuleb need protsendid viia sellele tasemele, mis selle ka päriselt lõpetavad?

Aitäh! Tervisest ma juba rääkisin. Aktsiisi tõstmine ei toonud ju oodatud kasu tervisele. Sellest on siin mitu korda juttu olnud.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kui te olete nii veendunud, et see on hea eelnõu, ja kutsute üles opositsiooni seda toetama, siis kas te ei arva, et te võiksite ka põhjendada, miks see on hea eelnõu, ja vastata küsimustele? Mina kordan oma küsimust. Palun valige üks nendest viiest prioriteedist ja öelge, mille hüvanguks see eelnõu mõeldud on. Peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine, turvaline, kaitstud riik – milline neist eesmärkidest on seotud selle eelnõuga?

Aitäh! Ja mina kordan oma vastust, et eesmärk on piirikaubanduse vähendamine.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Mulle iseenesest lühikesed vastused meeldivad, minu meelest see on superhea. Aga eriti hea on, kui lühike vastus on ka vastus. Võib-olla püüaksime seda kuidagi saavutada. Mulle jäi kõrva teie vastus kolleeg Vilja Toomasti küsimusele. Te ütlesite, et hind ei ole peamine tegur, mis tarbijakäitumist mõjutab, et seda saab mõjutada teiste meetmetega. Äkki te siis nimetate mõned teised meetmed, millele te olete mõelnud?

Aitäh! Ma ütlesin proua Toomastile, et hinna tõstmine ei ole aidanud joomist vähendada. Selline minu maakeeli öeldud vastus oli. Kordan selle siis lihtsalt veel kord üle.

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma saan aru ja te ka komisjonis ütlesite, et too 25% on poliitiline otsus. Kõiki otsuseid tuleks millegagi põhjendada. Ei täna ega ka komisjonis ei tulnud välja, mis on see teie põhjendus. Põhjendus tundub olevat lihtsalt see, et te lihtsalt mõtlesite ja arvasite nii. Kas on nii?

Ei ole nii. Ütlesin ju, et uuringust tuli välja, et piir, kust alates hakatakse kaaluma ostureiside lõpetamist, on 2 eurot õllekasti kohta. Ja meie eelnõu kohaselt me selleni jõuame. Ja teistpidi on eesmärk võimalikult väikese miinuse tekitamine riigieelarvele. Need olid kaks aspekti.

Kalle Palling, palun!

Aitäh! Hea Siim! Ma usun, et tänu erasektori kogemusele on sul selline hoiak, et sa tahad siin puldis ülimalt efektiivne olla ja vastata kiirelt. Ja teinekord on see nauditav. Me oleme siin näinud ettekandjaid, kes kipuvad iseenda häält nii palju nautima, et vastused venivad mitmete minutite pikkuseks. Aga täna on olnud natuke liiga lühikesed vastused. Äkki sa proovid siiski põhjendada? Ma kordan oma küsimust. Tulenevalt eelnõude menetlemise järjekorrast tänasel istungil on meil võimalus toetada teie eelnõu. Aga küsin siiski uuesti, kas te olete valmis ka opositsiooni esitatavaid muudatusettepanekuid toetama. Nende sisu te võite aimata järgmisest päevakorrapunktist. Ma arvan, väga paljud siin saalis on valmis kaaluma teie eelnõu toetamist, juhul kui ...

Aitäh, hea Kalle! Sinu küsimuse pikkuse järgi otsustades on sinu erasektorist lahkumisest juba väga pikk aeg möödas. Aga nüüd küsimuse juurde. Mina mingeid veksleid ettepanekute toetamise osas välja ei anna. See ikkagi selgub lõpuks saalis.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Ma arvan, et te eksite selles osas, mis puudutab aktsiisitõuse ja alkoholi tarbimise vähenemist. Kui te olete tähele pannud, siis mõõdukas, järkjärguline aktsiisi tõstmine on aidanud üldist joomist vähendada. Seda tõestab statistika. Selle taga pole ei üks erakond ega teine erakond. Ilmselt te jätsite statistilisest veast rääkides tähelepanuta struktuursed muudatused. Neid oleks päris huvitav teada. Kui te tähele olete pannud, siis Lõuna-Eesti on kõige rohkem pihta saanud. Seda ühelt poolt selle tõttu, et mitukümmend maapoodi on kinni pandud, aga ka selle tõttu, et Lätist on hea endale varusid soetada. Üldine teadmine paraku on, et mida suuremad on kodus alkoholivarud, seda suurem on ka tarbimine. Kas te tõepoolest arvate, et alkoholiaktsiis olemuslikult üldse seda ei mõjuta? Täna te ei ole absoluutselt valmis nõustuma, et piirikaubanduse kaotamine tähendab väga jõulist hinnadünaamikat.

Kuidas see lõpp oli? (Saalist vastatakse.) Aitäh! Veel kord: nagu ma enne ütlesin, on mitu aspekti. Lätis ei käida ainult alkoholi toomas, käiakse ostmas ka kütust ja toitu. Me soovime langetada kange alkoholi hinda sellisel määral, et Lätis käimise mõte kaob ära, ja lahja alkoholi hinna piirini, mis inimeste jaoks on juba vastuvõetav. Nad loobuvad siis oma reisidest. Ning lisaks, nagu ma mainisin, tõenäoliselt algab ka toidukaupa müüvate jaekettide hinnasõda Eestis ja kõik need hinnad langevad. Ma arvan, et kui aktsiisilangetus teha, siis praegu on õige hetk. Ja see 25% on meie ettepanek.

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Ma küsin natuke teistmoodi. KPMG uuring ei ütle mitte kuskil, et kõige parem variant on langetada osa alkoholi aktsiisi 25%. Kust kohast te võtsite selle 25%?

Aitäh! Ma ei ole väitnudki, et see 25% on võetud KPMG uuringust. Ma ütlesin, et see KPMG oma oli üks uuringutest, mis olid aruteludel laual.

Paistab, et sõnavõtjale rohkem küsimusi ei ole. Palun siis komisjoni ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka!

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma 30. mai istungil Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 30. Kohale olid kutsutud Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla, sama osakonna peaspetsialist Heidi Vessel, fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kadri Klaos ja rahandusminister Martin Helme.
Komisjonis leidis aset korralik diskussioon. Esitati väga palju küsimusi ja enamikule neist saadi loodetavasti ka vastused. Samas oli küsimusi, millele antud vastused jäid natuke poolikuks, ja ka küsimusi, mille kirjalikud vastused peaksid saabuma täna-homme. Tegime otsuse, et homme kutsutakse komisjoni kõik huvitatud osapooled ja nende katusorganisatsioonid, et analüüsida mõlemat eelnõu – ka seda, mis on arutusel järgmisena. Arutame ja analüüsime koos, milline mõju teatud protsentidel võiks olla. Komisjon tegi ka menetluslikud otsused: saata eelnõu tänaseks kuupäevaks esimesele lugemisele ning määrata ettekandjaks teie ees kõneleja ja parandusettepanekute tähtajaks kolmapäev kell 17.15. Aitäh!

Ettekandjale on ka küsimusi. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et komisjonis oli selle eelnõu kohta palju küsimusi, mõned nendest said vastuse, mõned ei saanud ja vastused tulevad hiljem. Minu küsimus on selline. Eelmine ettekandja ütles, et loodetavasti kasvab seadusmuudatuse mõjul Soome turistide arv Eestis ja tööle hakkavad uuesti maapoed, mis vahepeal väidetavalt või ka tegelikult kinni pandi. Kas nendele küsimustele sai komisjon vastused? Ja kui ei saanud, siis milline on teie hinnang? Kas kasvab Soome turistide arv? Kui kasvab, siis kui palju ja kuidas nende maapoodidega ikkagi on?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Sel päeval, kui komisjonis seda teemat arutati, ei teatud Soome uue valitsuse koalitsioonilepingust veel mitte midagi. Tänastest uudistest võite kõik lugeda, et Soomes tõstetakse alkoholiaktsiisi ka järgmistel aastatel ja loodetakse eelarvesse veel 50 miljonit lisaraha saada. Selle eelnõu kohane aktsiisipoliitika peaks kaasa aitama, et soomlased hakkavad võib-olla jälle meilt alkoholi ostma ja riigile laekub aktsiisiraha paremini. Kui keegi küsib Läti kohta, siis ma reedel kohtusin Lätis kahe ministri ja mõne parlamendiliikmega. Nende esimene emotsioon oli see, et võib-olla tuleks neilgi midagi alandada. Aga kui oli juttu meie 25%-sest vähendamisest, siis nad mõistsid, et õlle hind ei lange nende omast allapoole, ja nende arutelu praegu piirdub ainult sellega, kas 1. märtsiks plaanitud aktsiisilangus tuleb või mitte. Valitsuse tasandil seda otsust ei ole Lätis tehtud.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tunnen sind väga pikka aega sellise inimesena, kes teemade arutellu kaasab erinevaid osapooli, tahab kõik põhjalikult läbi arutada. Kas rahanduskomisjon on suunanud arvamuse küsimiseks selle eelnõu ka sotsiaalkomisjonile? On täiesti selge, et sellel on ka rahva tervist puudutav mõju. Meie sellenädalases tööplaanis seda kahjuks ei olnud. Või sa ei pea seda üldse vajalikuks, sest sinu arvates sel nagu ei ole absoluutselt kokkupuudet sotsiaal- ja tervishoiuküsimustega? Ma lihtsalt ei usu, et sa nii arvad.

Aitäh väga hea küsimuse eest! Homme toimub meil komisjonis arutelu ning sinna on kutsutud ka Tervise Arengu Instituudi esindaja ja Sotsiaalministeeriumi esindajad.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Eelmine ettekandja ei osanud või ei tahtnud algataja esindajana küsimustele vastata. Äkki te rahanduskomisjoni esindajana oskate aidata. Siin sai paar sõna öeldud selle kohta, et Rahandusministeeriumi koostatud maksutulu prognoosis pakutakse 2019. aastaks –12 miljonit eurot ja igaks järgmiseks neljaks aastaks +3 miljonit eurot. Läti võib järgmiseks aastaks kavandatud tõusud ära jätta, nagu te oma kontaktide põhjal viitasite. Kas Rahandusministeerium on teinud teile esitatud prognoosi arvestades, et Läti sellise otsuse teeb? Üldse, millisel viisil mõjutab Läti otsus eeldusi, mis teie eelnõus on üles loetud, ja sellest tulenevalt: millisel viisil mõjutab see meie laekumisi?

Aitäh! Hea Jevgeni, ma loodan, et seda eelnõu ei tehtud nii, nagu tehti mõni aasta tagasi eelnõu, mille puhul sa lihtsalt ütlesid koos oma ametnikega, et tuleb aktsiisi tõsta. Ja täna me peame kemplema piirikaubandusega, mille kahju on palju suurem kui Lätist üksnes alkoholi ostmise kahju. Kui ma Lätti sõitsin, siis nägin kuni Riiani Eesti autosid igasuguste poodide juures. Üks asi mõjutab teist. Aga nii palju võin öelda selle arutelu juures, et praeguseks on selge, et kuigi hirmutati, et ka Soomes aktsiisid langevad, siis tegelikult seal tõenäoliselt aktsiisid tõusevad. Ja arutelul oli arvestatud selle variandiga, et 1. märtsil Lätis aktsiisid ei lange. Nende numbrite puhul, mis kirjas on, ongi arvestanud seda võimalust.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Austatud ettekandja! Te mainisite siin, et mõned küsimused jäid komisjonis vastuseta. Kas te valgustaksite, mis küsimused need olid?

Rohkem sooviti nii selle eelnõu kui ka järgmisena arutusele tuleva eelnõu sisu analüüse, nendes pakutavate otsuste mõju hindamist. Aga selge on, et sellist teadmist Eesti riigil praegu ei ole. Aegade jooksul on küll makse tõstetud ja on teada, et aktsiisi tõstmise peale on 3–6 kuu pärast poodides alkoholi hinnad tõusnud. Me ei tea täpselt, kui suured varud kaupmeestel oma ladudesse ostetud on. Homme me kindlasti mõningad vastused saame ja siis ehk saab selgemaks, millal võib loota piirikaubanduse vaibumist. Üks tahk on, kas üldse minnakse midagi ostma, teine tahk on see, milline on kulu, kui sinna sõidetakse, ja kolmas see, milline on mõju keskkonnale.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Ilmselt sa ei kuulanud mu küsimust hoolega. See, et kutsutakse komisjoni ministeeriumi esindajad, ametnikud ja ametite juhid, on loomulik. See on iga komisjoni töö. Minu küsimus oli, kas rahanduskomisjon on Riigikogu sotsiaalkomisjonile teinud ettepaneku teha ühine istung või siis lihtsalt küsida sotsiaalkomisjoni arvamust. See on parlamendi hea tava, mis soodustab komisjonide koostööd. Mäletan, et eelmises koosseisus te väga tihti tegite seda. Ma tuletan meelde, et sul see esimene küsimus meelest ei läheks, et aastail 2016, 2017 ja 2018 oli rahandusminister IRL-i ja pärast siis Isamaa esindaja. Kas te olete esitanud sotsiaalkomisjonile sellise ettepaneku või plaanite seda veel teha?

Aitäh hea küsimuse eest! Pean endale tuhka pähe raputama ja ütlema, et ei ole esitanud. Aga me saame selle vea parandada ja pakkuda teile võimalust osaleda kas homme või neljapäeval meie komisjoni istungil. Neljapäeval, ma vaatasin, sotsiaalkomisjonil vist istungit plaanis ei ole. Meie istungile võib osalema tulla.

Riina Sikkut, palun!

Ma tegelikult ka komisjonis esitasin sama küsimuse. Kui me seletuskirja loeme, siis näeme, et negatiivse mõju me saame kindlasti kätte. Seletuskiri ütleb, et mõju majandusele tervikuna ei ole oluline. Aga esialgu aktsiisitulu väheneb ja odav alkohol on kättesaadavam. Positiivse mõju kohta ütleb seletuskiri, et see võib avalduda selles, et piirikaubandus väheneb. Ma saan aru, et positiivse poole osas on seletuskiri skeptiline. Novembris ütles Toomas Tõniste Reformierakonna fraktsiooni algatatud eelnõu hinnates kindlas kõneviisis, et Reformierakonna eelnõu, mille kohaselt aktsiisi alandataks 2017. aasta veebruarikuu tasemele, ei mõjutaks oluliselt piirikaubandust, aga vähendaks riigieelarve tulusid ja seega valitsus seda ei toeta. Miks me teeme sellist asja, mille puhul me negatiivse mõju saame kindlasti kätte, positiivne on küsimärgiga? Eelmine rahandusminister on hinnanud, et positiivset mõju ei tule, piirikaubandus ei vähene, aga riigieelarve tulud vähenevad.

Aitäh väga hea küsimuse eest, Riina! Mis ma sulle oskan öelda? Siin saalis saavad kõik aru, et piirikaubandus toimub. Ja seda me ise nautisime pikalt, kui soomlased käisid meie juures ostmas. Praegu on kokku neli Riigikogu fraktsiooni algatanud erinevad eelnõud, et piirikaubandusele piir panna. Usutavasti keegi ei küsi mu käest täna, kas ma usun, et tänu alkoholiaktsiiside muutmisele piirikaubandus täiesti kaob. Ma võin öelda, et jaanuaris ma andsin siinsamas saalis üle umbes samasuguse eelnõu, mis pani ette 5% kõrgemat aktsiisi kui Lätis selle aasta 1. märtsist tõusnud aktsiis. Me pidasime seda üheks võimaluseks hakata piirikaubandusele piiri panema. Ma olen seda lugu rääkinud, et kui seda probleemi kaks aastat tagasi arutati, siis ma joonistasin ühe pildi, mida ma näitasin mõnele siin saalis istuvale poliitikule. Mingil hetkel meil oli mets, kus oli ka nähtav siht: tee Lätti. Aga sellega, et me need aktsiisid kõrgele tõstsime, ehitasime me tegelikult neljarealise tee. Ja selle läbikaevamine ei ole lihtne. Ameerikas laskis üks linnapea 1960-ndatel suure maantee läbi lõigata, et kõik autod kaks kilomeetrit kõrval asuvast linnast läbi sõidaks. Ta sai on oma linna korda. Meie probleem ei ole nii lihtne, olukord on kindlasti keerulisem. Kui me aktsiisi järgmisel aastal samal ajal lõpuks langetame, eks me siin näeme, kas sellel on plussid või miinused. Suure tõenäosusega on plussid suuremad kui täna eeldatavad miinused.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Küllap teile rahanduskomisjoni esimehena ei tule üllatusena, et alkoholi- ja tubakaaktsiis, nii nagu ka hasartmängumaks on need tulud, millest koosneb kultuurkapitali eelarve. Kui alkoholiaktsiisi ehk ühte nendest sisenditest vähendada, siis avaldab see paratamatut mõju ka nendele toetustele, mida kultuurkapital saab välja anda. Kui põhjalikult te olete analüüsinud, mis juhtub kultuurkapitali tuludega? Ja milliseid abinõusid te olete kavandanud selle jaoks, et kultuuri- ja spordiinimesed, kes sõltuvad tihtipeale kultuurkapitalist, ei peaks oma üritusi ja muid tegemisi tegemata jätma?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Julgen sulle öelda, et seda teemat arutati. See oli laua peal. Aga võib-olla on see eelnõu natuke kiirendatud korras toodud siia Riigikogu saali. Eks me kolme-nelja kuu pärast näeme seda mõju, milline see tegelikult on. Aga kui vaja on, siis riigieelarve arutelul leitakse vahendeid, et nendel, kes täna kultuurkapitali kaudu toetust saavad, ei jääks toetusraha vähemaks.

Signe Riisalo, palun!

Aitäh! Piirikaubanduse ohjeldamine on vajalik ja ilmselt mitte keegi siin saalis selle vastu ei vaidle. Kahjuks on probleemid maailmas enamasti komplekssed. Kui me mõjutame nüüd eelnõu kohaselt riigikassat – positiivses suunas, loodetavasti –, siis tegelikult mõjutab see nii või naa ka tarbijakäitumist. Minu küsimus ongi, kuidas see seda mõjutab. Kas seda on analüüsitud ja prognoositud? Ja ikkagi on minu mure noorte tarbimisharjumused: kui kättesaadavaks – ma ei küsi seda ainult piirikaubandusega seoses – muutub näiteks Tallinna poodides kange alkohol nimega viin? Missuguseid tagajärgi me tegelikult rahva tervisele ja noorte käitumisele võime oodata?

Aitäh! Peaks alustama otsast ehk sellega, et alkoholi tarbimine või mittetarbimine saab alguse kodunt. See, kas riik oma aktsiise tõstab siiapoole või sinnapoole, mõjub vähem. Mina ei tea, minul on kodus kolm tütart ja kolm väimeest, me keegi ei tarbi alkoholi, olgu viina hind see, teine või kolmas. Aga praegu on olukord ju selline, et meie inimesed lähevad ostavad Lätist alkoholi, maksavad seal kõik maksud, kogu maksuraha läheb sinna. Ja kui meie inimestel on vaja tervist ravida, kui meil on vaja haigekassa tulude pool tagada, siis tegelikult Eesti riik maksab kuskilt mujalt sinna juurde, et saaks ravimeid või ravi kinni maksta. Kui keegi siin saalis arvab, et selle aktsiisi langetamise tõttu hakkab Eestis alkoholi tarbimine vohama – no ei. Selle kuu esimesest päevast on poodides alkohol peidetud veel rohkem kuskile kappide taha ära, et noored seda iga päev ei näeks. Ja ma pean siinkohal võib-olla ütlema sulle tänu, et keelati ka sellised asjad ära. Muidu läksid poodi, ja iga päev olid pitsid ees. Kui sa ilma autota läksid, siis võib-olla oligi selline mure. Ma ei usu seda ja ma ei karda seda. Ja veel kord: kõik algab kodunt.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Mul on hea meel kuulda, et te olete kuskil arutanud, et kultuur ja sport ei tohiks selle seadusmuudatuse tulemusena pihta saada. Aga kas te ütleksite ka, mida te siis prognoosite? Kui palju võib kultuurkapitalil tulu saamata jääda ja mida te siis teeksite? Kas te olete valmis avama kultuurkapitali seaduse ja/või tõstma hasartmängumaksu või tubakaaktsiisi, et kompenseerida alkoholiaktsiisist laekumata jäävaid summasid?

Kui sulle aus vastus anda, siis ütlen kätt südamele pannes, et kui siin seletuskirja järgi on küll järgmisel aastal prognoositav miinus, siis mina ei usu, et see miinus tuleb. Kui see seadus hakkaks kehtima uuest aastast, siis see miinus tekiks ehk järgmise kuue kuu jooksul. Ja kui tekib see olukord, millele sa viitasid, siis see miljon, kaks või kolm leitakse. Ja ma tõesti seisan ka ise selle eest, et sport ja kultuur ei kannataks seetõttu. Tegelikult on see narr, et alkoholi tarbimise hinnaga me toetame ühte, teist või kolmandat vajalikku tegevust. Aga selline süsteem meie riigis püsti on pandud. On selge, et kultuur ja sport on olulised ka tervise huvides. Inimesed liigutavad ennast.

Signe Kivi, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud kõneleja! Ma saan aru, et küllaltki lühikese aja jooksul te olete siiski püüdnud erinevate huvigruppidega läbi rääkida ja mingil määral mõjusid analüüsida. Kui me räägime piirikaubandusest, siis on ka kõlanud number, et umbes 50 väikest külapoodi on kinni pandud. Kas teil on olnud kontakte konkreetsete inimestega, kes on pidanud pisikest poodi ja selle kinni pannud? Kas neil on tunne, et äkki nad veavad välja, kui teie eelnõu läbi läheb? Milline tagasiside on kohtadelt? Mure piirikaubanduse ja väikeste külapoodide pärast on ju tegelikult suur ja kõigil ühine.

Aitäh! Kui keegi mu käest küsib, kas need kinni pandud poed uuesti avatakse, siis kurbusega peab küll tõdema, et suure tõenäosusega mitte. Kas me päästame mõned poed, mis järgmine aasta muidu kinni pandaks? Suure tõenäosusega jah. Kui me rääkisime väikekaupluste omanikega, siis nad arvasid, et mis on kinni läinud, need ka kinni jäävad. Kaupluse lahtiolekuks peavad olema inimesed, kes kaupluses käivad. Ja kui kuskil lähedal on suur kaubanduskeskus, kus suudetakse soodsamaid hindu hoida, siis pole midagi teha. Nagu täna on: teisel pool piiri on ka ühed, teised või kolmandad toiduained odavamad. Läti piiri ääres jäävad ka toidukaubad odavamaks kui Eestis. Nii et ma ei usu, et uusi kauplusi nii pea tekkima hakkab, aga võib-olla alates Tartu piirist enam väikepoode kinni ei panda. Jah, ma olen väikekaupmeestega suhelnud ja homme on meil väga suur seltskond laua taga, et saaksime ammendavad vastused nendele küsimustele, mis on veel õhku jäänud.

Tundub, et ettekandjale ... Ei, vabandust, tuli vist üks küsimus. Aa, see on juba läbirääkimiste soov. Aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised. Maris Lauri, palun!

Palun kolm minutit lisaaega!

Lisaaeg kolm minutit, palun!

Hea koosoleku juhataja! Head kolleegid! Ma teen sissejuhatuseks paar märkust. Esiteks eelnõu esitajatele. Eelnõu esitaja võiks endale eelnõu põhjendused paremini selgeks teha. Kui te soovite toetust saada, siis võiks viisakalt ja lugupidavalt käituda ja küsimustele vastata. Need vastused siin täna ei olnud kõik viisakad ja lugupidavad. Nii on alati Riigikogus olnud, ka oponentide suhtes. Teine märkus. Mina ei tarvita viina, ei joo õlut, ei džinni ega longerot, nii et mind see eelnõu isiklikult absoluutselt ei puuduta. Ma pole ka Lätis kunagi käinud. Aga nüüd selle eelnõu sisust. Ma arvan, et enamik siin saalis ei vaidle vastu, kui öeldakse, et alkoholi tarbimine on pahe. Ja kui me soovime alkoholi tarbimist vähendada, siis üks tee selleks on tegeleda hinnaga. Aga see ei ole ainus ja kindlasti ka mitte kõige olulisem abinõu. Ülereageerimist on ajaloos varemgi olnud. Me teame, et 20. sajandil kehtestati päris paljudes riikides kuiv seadus. Tagajärjed olid katastroofilised. Viimane suur alkoholiaktsiisi tõus 2017. aastal oli kindlasti ülereageerimine, mida oleks pidanud korrigeerima kas kohe või küllaltki kiiresti. Seda ei tehtud.
Mis on aktsiis? Aktsiis on selliste kaupade lisamaks, mille tarbimine on kahjulik kas inimese tervisele, keskkonnale või mingil muul põhjusel. Selliste kaupade hinda tõstetakse maksu abil kunstlikult kõrgemaks. Selleks, et need maksud töötaks, peaks aktsiisid tõusma vastavalt sellele, kuidas kasvavad inimeste sissetulekud, ja natukene enamgi, nii et need kaubad muutuks vaikselt aina kallimaks ehk aktsiisi mõju oleks olemas. Varasematel aegadel ei ole seda kahjuks alati tehtud ja aastal 2017 pingutati üle.
Nüüd me siis tegeleme vigade parandusega. Täna on meil ees kaks eelnõu, mis üritavad selle probleemiga tegeleda. Palju räägitud KPMG uuring osutab sellele, et piirikaubanduse vähendamiseks peaks õllekohvri hinna vahe olema umbes 2 eurot ehk Lätis võib see maksta 2 eurot vähem kui Eestis. Pool liitrit 40%-list viina: hinnavahe 1 euro. Miks selles eelnõus, mida praegu pakutakse, on ette nähtud 25% kärbet kõikidel aktsiisidel? Õigemini, vabandust, mitte kõikidel, loetelus on viin, õlu, siidrid ja longero tüüpi joogid. Me ei saanud vastust, miks selline valik tehti, mispärast 25%. Vastus oli: poliitiline valik! Millel põhineb see poliitiline valik, seda vastust oli ülimalt raske saada ja tegelikult ega seda päris ei saanudki kätte.
See 25%-ne kärbe viib viina hinna Eestis enam-vähem Lätiga võrdsele tasemele. Vahe on nii tühine ja hind sõltubki põhimõtteliselt sellest, kui palju kaupmees tahab hinda ümardada ja kuhupoole ta seda teeb. Nagu ma ütlesin, selleks, et piirikaubandus väheneks, peaks vahe olema 1 euro, meie viime vahe sisuliselt nulli. Minu jaoks on küsimus, miks me nii palju aktsiisi alandame. See liialt suur alandamine lõppeb sellega, et isegi kui piirikaubandus väheneb ja ära kaob – kui hinnad võrdsustuvad, siis ta tõenäoliselt ka ära kaob –, aga me kaotame tulusid riigieelarvesse. Ma tuletan meelde ja siin saalis kõik ilmselt teavad niigi, et riigieelarve seis ei ole mitte särav, see on ausalt öeldes väga kurb. Miks me siis tulust loobume? Sellele vastust ei ole mina saanud.
Õllekohvri puhul jääb hinnavahe suuremaks, kui on soovitatav kaks eurot. Mis tähendab seda, et ostud jäävad. Tõenäoliselt need osutuvad väiksemaks, võib-olla Tallinnast enam ei minda Lätti õlut ostma, aga Lõuna-Eesti ilmselt jääb. Oli küsimus, miks ei võiks seda vahet vähendada rohkem, et ka õlut ostetaks Lätist vähem või sellest üldse loobutaks. Ka sellele me vastust ei ole saanud. Kõlanud vastus oli nii tuttav juba komisjonist ja me kuulsime seda ka siin saalis: selline oli poliitiline valik. Miks selline poliitiline valik, ei põhjendatud. Viited KPMG uuringule ei ole tõesed, ei vasta faktile. Lihtsalt otsustati: lõikame. Miks, kus ja kuidas, päris täpselt aru ei saa. No milleks meile teadmised?! Seda koalitsiooni kuulates ja viimaseid arenguid nähes me oleme mõistnud, et ega nemad ju teadmisi ei hinda. Aitäh!

Aitäh! Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoovi ei ole. Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõikest 6, on eelnõu 30 esimene lugemine lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 5. juuni kell 17.15.
Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus soovib 45 Riigikogu liikme esitatud kirjaliku nõude "Umbusaldusavaldus siseminister Mart Helmele" arutamist tänasel istungil. Tuginedes kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 2 ja lõikele 2, täiendan tänase istungi päevakorda selle nõude aruteluga. See toimub viimase päevakorrapunktina ehk pärast eelnõu 7 arutelu lõppu ehk siis peale järgmist päevakorrapunkti.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 7 esimene lugemine. Ettekandja on Riigikogu liige Aivar Sõerd. Palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! See eelnõu on kantud eesmärgist tõrjuda piirikaubandust. Me arutame sisuliselt sama asja, mis eelmise eelnõu puhul, aga kui me neid eelnõusid võrdleme, siis näeme, et selles eelnõus on välja pakutud teistsugused lahendused. Ja ka moodused, kuidas lahendusteni on jõutud, on teistsugused.
Me oleme aru saanud, et piirikaubanduse probleem iseenesest ei lahene. Läheme ajaloos tagasi aastasse 2016, kui eelmine koalitsioon kobareelnõuga ulatuslikud maksumuudatused läbi surus. Nende hulgas oli ka 70%-ne õlleaktsiisi tõus. Ja tagajärg oli ka varsti kohal: piirikaubanduse maht kasvas veerandini turust. Ajalukku tagasi vaadates näeme, et see asi oli niimoodi. Kõigepealt oli eitusfaas – eitati, et piirikaubandus üldse on olemas –, aga siis jõuti seisukohani, et piirikaubandus on, aga ega midagi ette võtta ei saa. Selle nn piirikaubanduse tõrjumise eelnõu, mis on ka praegu siin laudadel, me esitasime eelmises Riigikogu koosseisus vähemalt kolmel korral. Tõsi, praegune eelnõu on natukene erinev. Eelmise aasta lõpus avalikustati süsteemsel alusel tehtud korralik analüüs, mille tellis maksumaksjate liit ja mille viis läbi KPMG. KPMG kaasas partnerina ka Kantor Emori. Kui me kuulasime eelmise eelnõu esitlust, siis küsimus, kuidas need väljapakutud määrad saadi, miks otsustati langetada 25% nii õlle-, viina- kui ka siidriaktsiisi, siis me vastust ei saanud. Ja täpselt nii oligi: kui me rahanduskomisjonis seda küsisime, siis meile vastati, et see oli poliitiline otsus. Poliitiline otsus, mis ei tuginenud uuringutele.
Aga nagu ma ütlesin, praegu laudadel oleva eelnõu puhul on aluseks võetud KPMG koostatud analüüs. Selle analüüsi käigus tehti uuring, mille käigus küsitleti kõigepealt tarbijaid. Kogum oli 500 tarbijat, kellelt küsiti, mis tooteid Lätist põhiliselt ostetakse ja milline oleks tarbijate ostuhuvi kaotav hinnavahe. 81% vastanutest kinnitas, et nad piiraks sisseoste naaberriigist, kui Eestis oleks hinnad praegusest odavamad. Uuringu raames küsitleti ka jaemüügikettide ostuvaldkonna juhte. Küsiti, et kas nad oleksid valmis piiri taha kadunud müügikäibe naasmise eesmärgil rakendama väiksemat juurdehindlust. Kõik suuremad jaeketid olid nõus seda tegema, et alkoholimüük Läti piirilt tagasi Eesti kauplustesse tuua.
Ostjate ja Eesti suurimate jaekettide sisendit oli vaja mudelprognoosiks, mille alusel hinnata, milliste aktsiisimääradega oleks piirikaubandus tagasipööratav ja kuidas see mõjuks Eesti riigi maksutuludele. Tulemus oli lühikokkuvõttes selline. 90% piirikaubandusest kaoks, kui hinnavahe enim ostetud 0,5-liitrise viinapudeli puhul oleks alla 1 euro ja õllekohvri puhul alla 2 euro. Uuringu kokkuvõtlik järeldus oli veel, et kõige populaarsem piirilt ostetav aktsiisikaup on õlu, mis oli 79% ostjate ostukorvis. Viina ja muud kanget alkoholi ostis 45–46% ostjatest. Uuring viidi läbi 2018. aasta augustis Valkas ja Ainažis.
Uuringus pakkus KPMG välja langetatavad aktsiisimäärad, need on ka meie eelnõu sisendiks. Võrreldes kehtivate määradega paneme ette õlleaktsiisi puhul 30% langetust ja kange alkoholi puhul 4,3%. Me küsisime ka hindade kohta. Kui me võtame aluseks eelmise eelnõu sisendid, siis ei lange õllekohvri hind vähem kui 2 eurot. Hinnalangus jääb 3 euro tasemele. Arvestades seda, et tegelikult on piiriäärsetel hulgimüügiladudel veel ruumi marginaali vähendada, me võime rääkida hinnast umbes 10 eurot ja 90 senti. Kui langetada aktsiisi 25%, langeks hind võib-olla ka äärmisel juhul 13.90-le. Nii et hinnavahe jääb üle 3 euro. Ja selle KPMG analüüsi kohta veel seda, et seal järeldati, et peamine tegur piirikaubanduse lõpetamise seisukohalt pole mitte juurdehindlus. Kõige müüdavamate toodete, õlle ja viina hind tuleb viia Lätiga konkureerivale tasemele.
Kokkuvõtlikult ka meie eelnõu mõjust riigieelarvele. Me lähtume sellest, et piirikaubanduse tõrjumine võiks tuua riigieelarvesse lisatulu 100 miljonit eurot aastas. See sisaldab nii täiendavat aktsiisitulu kui ka käibemaksutulu. Aga me võtsime sellise konservatiivsema hoiaku, et tegelikult on tarbija käitumises elastsust. Muudatuse mõju ei avaldu kiiresti, nii et me arvestame 50 miljoni euroga.
Kokku võttes, head kolleegid, palun seda eelnõu toetada. Olen valmis vastama küsimustele.

Ettekandjale on küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa tunned arve. Loomulikult see hullumeelne hinnaralli algas eelmise valitsuse ajal ja kahjuks tulemused on käes. Mõlemal, nii teil kui meil on eesmärk nüüd sellele pidurit panna. Aga seleta mulle ära! Meie pakkumine on 100 liitri kohta 12,7 eurot aktsiisi, sinu või teie pakkumine on 11,3 eurot. Analüütikuna paku välja, kui palju siis ühelt poolt esimese ja kui palju teise stsenaariumi korral Läti n-ö alkoturism väheneb? Ja teiseks: kui palju tulu me teenime nii esimese kui teise, nii teie kui meie stsenaariumi puhul?

Aitäh küsimuse eest! Ma oskan vastata selliselt, et uuring, millele meie pakutud määrad tuginevad, tugineb küsitlusele. Ja küsitluse valim oli piisavalt soliidne. Kokkuvõtlikult: 33% õlleaktsiisi langetust viiks hinnaerinevuse Läti ja Eesti vahel allapoole taset kaks eurot õllekohvri kohta. See kaks eurot ja sellest allapoole on tähtis piir: 90% tarbijatest ütleb, et siis enam Lätti sõitmine ei tasu ära. Noh, 10% piirikaubandust ilmselt jääb ikka. See on meie tänane teadmine. 25% langetades me kahe euro suuruse vaheni ei jõuaks, erinevus jääb ikkagi kolme euro kanti. Ja õlut ostab 79% Ainažisse ja Valka sõitjatest ja korraga ostetakse – jällegi uuring näitas – keskmiselt viis kohvrit. See tähendab, et motivatsioon jääb alles ja piirikaubandus ei taandu sellises mahus ja sellises tempos, nagu me sooviksime. Ja loomulikult, kui piirikaubandus ei taandu soovitud mahus, siis jäävad täitmata piirikaubanduse tõrjumisele suunatud eelnõude eesmärgid.

Kai Rimmel, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud ettekandja! Eelmise eelnõu arutelul tunti suurt muret, et alkoholi tarbimine noorte hulgas kasvab. Kas teie jagate seda muret? Kui jah, siis millistele uuringutele see mure tugineb? Ja kas mitte pole noorte hulgas kasvamas pigem kanepi tarbimine, mis areneb edasi narkomaaniaks? Ka mina muretsen noorte tervise pärast, kuid arvan, olulisem roll on meelemürkidel.

Aitäh selle küsimuse eest! Jah, see on väga õige küsimuseasetus selles mõttes, et ka meelemürkide probleemi käsitlemise praktikat tuleks muuta. Aga tulen tagasi alkoholi käsitlevate uuringute juurde. Konjunktuuriinstituut teeb igal aastal alkoholituru uuringuid ja mullu tehtud uuring näitas, et aastal 2017 tarbimine inimese kohta ei olnud vähenenud. Oli selline väike tõus. Värske uuring näitab, et tarbimine on veidi vähenenud, aga see näitaja jääb statistilise vea, 5% vähenemise piiresse. Selge on see, et kui ikkagi neljandiku alkoholituru mahust moodustab Lätist sissetoodav alkohol, siis neljandikku turgu määravad Läti aktsiisimäärad. See ei ole normaalne ja piirikaubandus on väga tõsine probleem. Kui me võrdleme teiste riikidega, siis Läti-Eesti piiril on see pretsedenditult suur. Soomes on ka piirikaubandus, aga minu teada Soomes on piirikaubanduse maht 5%, aga meil on 25%. Nii et olukord on tõsine ja mul on hea meel, et vähemalt nüüd sellega tegeldakse. Paaril varasemal aastal piirikaubanduse probleemi eitati, siis aga öeldi, et ei saa midagi teha. Noh, nüüd me oleme asja käsile võtnud. Aitäh!

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh juhataja! Lugupeetud ettekandja! Piirikaubandus ilmselt ei kao kunagi ära, ka mujal maailmas on see riikide vahel olemas. Aga ma mäletan väga hästi aega, kui Eestis sai piirikaubandus Lätiga hoo sisse. See oli aastal 2015, kui ma olin rahanduskomisjoni liige. Võib-olla ka sina mäletad seda, kui ma komisjonis näitasin pilte, milline on kütuse hind Lätis ja milline Eestis. Siis käisin ma esimest korda tolles Alko1000 poes, mis on endine Eesti piiripunkt. Nii et alguse sai see aastal 2015. Eks neid vigu on teinud ka järgmised valitsused. Hea, et me koos püüame nüüd neid ära parandada. Aga mind häirib see, et väga suvaliselt käiakse ringi arvudega, mis näitavad nagu Eesti riigi kahju: 300 miljonit ja 400 miljonit, mõni räägib miljarditest. Mis on tegelik summa? Kui meie kaotame raha, siis Läti peaks ju võitma. On ju niimoodi? Kui suur see tegelik kadu on? Kui palju me tegelikult oleme kaotanud oma aktsiiside tõttu? Aivar, sa peaks seda hästi teadma. Ütle üks tõenäoline arv, ärge rääkige sadu miljoneid siia-sinna! See peaks olema päriselt välja rehkendatav summa.

Aitäh! Läheme küsimuse algusesse tagasi, aastasse 2015. Ma käisin ka Valkas. Meil oli maakonnavisiit, erakonnad ikka teevad maakonnavisiite. Siis ma käisin spetsiaalselt seal Valkas neid poode vaatamas. Siis oli suhteliselt vaikne. Mul on pildid ka tehtud, ma panin need Facebooki üles – üsna vaikne oli. Eelmisel suvel ma käisin seal korjamas annetusi vähiravifondile ja siis ma sain kaks tundi vaadata, mis seal toimub. See oli ikkagi hoopis teine maailm! Ja ka arvud näitavad seda. Rahandusministeeriumi ametlikud andmed on, et piirikaubanduse maht oli siis 5–6%, nüüd on 25%, võib-olla isegi rohkem.
Kui suur on kahju? Me teame, kui suur see kahju on.  Võtame eelmise aasta: planeeriti 341 miljonit eurot alkoholiaktsiisi, laekus 230 miljonit. Aga paneme sinna ka käibemaksu otsa! See 341 miljonit eurot ei olnud mingisugune abstraktne summa, lihtsalt mingi prognoos. Ei olnud! See oli eelarveseaduses kirjas. Ja lähtudes sellest 341 miljonist, pluss käibemaks, kirjutati eelarvesse ju kulud. Ning need kulud tehti ära, aga aktsiisi ei laekunud. Vaat sellepärast te oletegi eelarvega praegu miinuses. Ja võtame sinna juurde ka kütuseaktsiisi, mis ei laekunud, võtame ka tubakaaktsiisi! Võtame prognoosi ja selle, mis tegelik laekumine oli, ja paneme sinna juurde ka käibemaksu: ühe aastaga miinus üle 350 miljoni euro.
Jah, Valka linnapea rääkis, et 100 miljonit Läti riik kaotab, kui piirikaubandus kaob. Rahandusministeeriumi värskes kevadprognoosis on ka Läti piirikaubanduse mõju välja toodud: 95 miljonit. Mul on see number meeles. Ja see oli ainult Läti piirikaubandus, aga meil on ka ju põhjapiiril sama probleem. Nii et jutt on igal juhul sadadest miljonitest.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Hea Aivar! Ma olen võib-olla midagi maha maganud, aga siin vist ei ole kõlanud see, et rahandusminister eelistas sama analüüsi, mille põhjal meie oma eelnõu tegime. See on KPMG uuring. Palun katsu rääkida, mille poolest see analüüs on parem kui poliitiline valik kõigelt 25% maha võtta!

Aitäh! Poliitiline valik ongi poliitiline valik. Seal analüüs puudub. Mina sain rahanduskomisjoni arutelust aru, et seal mingit analüüsi taga polegi. Noh, on vaadatud ühte analüüsi, on vaadatud teist analüüsi, aga nendes analüüsides välja pakutud lahendusi pole kasutatud. Eelnõu, mida me siin arutame, tugineb konkreetsele KPMG analüüsile, selle taga on uuringud. Selle taga on uuringud ja nende põhjal saadud faktiline andmestik. Tehtud ettepanekud tuginevad uuringutulemustele. Nii et ühel juhul on välja pakutud määrade taga uuringud, teisel juhul lihtsalt poliitiline tahe, poliitiline kokkulepe.

Kai Rimmel, palun!

Hea vastaja! Teie vastus minule ei puudutanud noorte tarbimist, vaid üldist alkoholi tarbimist. Kas teil on informatsiooni noorte tarbimise kohta, selle kasvu või kahanemise kohta? Ja kas te tõesti arvate, et 500 inimese küsitlusest piisab selliste miljoniliste otsuste tegemiseks?

Aitäh! Ma arvan, et küsitluse valim 500 inimest on päris korralik valim. Ja ma kordan, et lisaks ostjatele küsitleti ka suuremate kaubakettide ostujuhte. Igal juhul on see soliidne valim. Mis puudutab noorte käitumist, siis see natukene väljub selle eelnõu raamest ja ka rahanduskomisjoni temaatika raamest. See pigem on teema, mida tuleks sotsiaalkomisjonis arutada. Mul ei ole praegu neid andmeid käepärast võtta.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui see hullumeelne alkoralli siin käivitati, siis siitsamast kõnepuldist räägiti meile hinna elastsusest. Selle oli ministeerium välja koukinud mingisuguse Ameerika teadlase tööst. Kasutame seda elastsust, paneme aktsiisi poole suuremaks või vähemalt oluliselt suuremaks, ja saame suurepärase efekti. Pärast selgus, et tegelikult efekt oli hoopis vastupidine. Teatavasti on õlle hinna elastsus palju väiksem kui viinal. Aga minu küsimus sulle on: milline sinu meelest peaks olema optimaalne õlle hinna elastsus? Mis number see võiks olla või kus vahemikus?

Ma olen sellele küsimusele vastamisega kimbatuses. Selle elastsusega me väga palju targemaks ei saa, vaatame ikkagi reaalset olukorda. Kui 2017. aastal need tõusud tehti, siis esimene jutt, mis järgnes, oli, et piirikaubandust pole üldse olemas. Mis te räägite! Pärast seda hakati rääkima, et pole võimalik ette võtta midagi, et seda tõrjuda. Tegelikult tekkis sinna piirile hoopis uudne müügivorm. Need hulgiladu meenutavad alkoholi jaemüügi kaubamajad töötavad ju hulgilao põhimõttel. Keskendutakse paarile, ühele-kahele põhitootele: õlu ja viin. Ja kui keskendutakse nii väikesele sortimendile ja kui sul on olemas tohutu suur tarbijaskond, siis on võimalik marginaalid alla viia. Lisaks muidugi veel see, et nende müügiladude puhul pole tarvis teha tavapäraseid kulutusi, mida korralikult varustatud kauplused peavad tegema. See võimaldab marginaali alla viia ja on tekkinud täiesti uus olukord. Need ei ole olnud võrreldavad olukorrad. Me ei saa loota, et tavalised kaupmehed suudaksid selliste hulgimüügilao põhimõttel töötavate kaubahallidega konkureerida. See on reaalne olukord, kus me praegu oleme. Ja seda me katsume lahendada. Aitäh!

Tiit Kala, palun!

Tänan, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te puudutasite ka kütuseaktsiisi. Kui me ajalukku tagasi vaatame, siis näeme, et tegelikult algas aktsiiside tõstmine nii alkoholi kui kütuse puhul ikkagi Reformierakonna valitsemise ajal. Kui nüüd sügisel valitsus teeb ettepaneku kütuseaktsiisi langetada, kas te seda eelnõu toetate või tuleb Reformierakonnalt ka paralleelne kütuseaktsiisi langetamise eelnõu?

Peale kütuseaktsiisi me võiksime veel rääkida gaasiaktsiisist, mida eelmine koalitsioon tõstis ikka väga julgelt ja uljalt: kohe 20% igal aastal. Ja see on ka oluline sisend tootmisel. Gaasiaktsiis ei mõjuta ainult tootmist, see mõjutab ka inimesi, kes kütavad gaasiga oma kodusid. See mõjutab isegi keskküttesüsteemide haldajaid, sest tippkoormuste ajal kasutatakse gaasi. Mis puudutab kütuseaktsiisi langetamist, siis olge head, muidugi, tulge selle eelnõuga välja! Aga arvestage sellega, et alkoholiaktsiisi muudatuste puhul bilanss peaks ikkagi jääma positiivseks: kui piirikaubandus kaob ära, me jääme plusspoolele, kuigi see pluss võib-olla ei ole väga suur. See kõigub teie eelnõu 3 miljoni ja meie eelnõu 50 miljoni euro vahel. Aga ikkagi jääksime plusspoolele. Kütuseaktsiisiga on natukene teistsugune olukord. Suured diislikütuse tarbijad ei tangi mitte Lätis, vaid tangivad Leedus ja Poolas. Kütuse puhul on piirikaubanduse osakaal kogu turgu arvestades ikkagi väiksem kui alkoholi puhul. Ja riigieelarvele läheb päris kulukaks selle aktsiisi langetamine. Sellega tasub arvestada.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Hea Aivar! See on hästi positiivne, kui eelnõu põhineb nii põhjalikul uurimistööl. Kas on analüüsitud ka seda, kui palju kasvab keskmine alkoholitarbimine ja kui suur on sellega kaasnev otsene või kaudne kahju riigieelarvele? Ma pean silmas tervishoiukulusid ja muid otseseid ja kaudseid kulusid.

Me seda otseselt analüüsinud ei ole, aga praegune olukord on enam-vähem teada. Eelmine uuring näitas, et 2017. aastal tarbimine veidi kasvas, viimane uuring näitab, et see on veidi vähenenud. Aga see probleem tuleb ära lahendada. Ka tarbimise seisukohast ei ole vaja sellist asja, et Lätist ostetakse suures mahus Läti aktsiisimääraga odavat alkoholi ja tuuakse Eestisse. See ei mõju hästi. Väga tähtsad on muidugi ka kõik need muud meetmed, millega tegeldakse: reklaami piiramine ja kauplustes müügipiirangud. Ja veel kõige tähtsam on tervisekäitumise mõjutamine, inimeste teadlikkuse tõstmine. Selles töös on hästi palju erinevaid aspekte.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh! Hea eelnõu ettekandja! Mul on selline küsimus. Eelmise päevakorrapunkti arutamise ajal paljud teie erakonnakaaslased, keda hetkel enam saalis ei ole, tundsid tõsist muret selle üle, et kui alkoholiaktsiisi langetatakse 25%, siis paljude noorte tarbimisharjumused alkoholi puhul muutuvad. Nad näevad selles suurt ohtu. Ma pean tunnistama, et ma mõneti jagan nende seisukohta. Teie tahate alkoholiaktsiisi langetada veel rohkem ehk 33%, aga ma ei näe neid inimesi siin saalis neid tõsiseid küsimusi teilt küsimas. Minu küsimus on see: kas te olete hinnanud, et kui alkoholiaktsiisi langetada 33%, siis millised mustrid tulevad välja noorte käitumises, noorte tarbimisharjumustes? Kas te olete seda analüüsinud? Kas teie kolleegid on selles küsimuses sellegi eelnõu puhul murelikud või nad on lihtsalt kahepalgelised? Nüüd läksid nad ju saalist minema.

Aitäh küsimuse eest! Siin on väga suur erinevus. Kui me räägime õllest, siis eelmine eelnõu tahab selle toote aktsiisi langetada 25%, meie eelnõu 33%. Aga kui me räägime kangest alkoholist, siis meie tahame langetada ainult 4,3%, eelmine eelnõu 25%. See on väga suur erinevus. Aga põhiprobleem on ikkagi see, et Eesti tarbija ostab aktsiisikauba Lätist, maksab maksu Läti aktsiisimääraga, maks läheb Läti eelarvesse. Aga see aktsiisikaup tarbitakse Eestis ja Eesti elanike tervisekahjud jäävad meie kanda. See ei ole normaalne olukord. Piirikaubandus tuleb kuidagi kontrolli alla saada.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Väga liigutav on siin kuulda EKRE-lt täielikult teadmatusepõhist küsimist. On olnud väiteid, et paari parteijuhi poliitiline kokkulepe on tähtsam kui 500 inimese küsitlemine või et elastsus on mingisugune number, mida saab seadusega muuta, ja muid taolisi küsimusi veel. Palun tee lugupeetud kuulajatele selgeks, kuidas kõrge aktsiis suurendab tarbimist, mismoodi see mehhanism töötab! See on ju selle eelnõu põhiline sisu.

Aitäh! Kahe eelnõu erinevus on väga selge. Meie läheneme diferentseeritult. Selleks, et piirikaubandust tõrjuda, peab kehtestama optimaalsed aktsiisimäärad. Ja need määrad ei pea langema tingimata naaberriigi omade tasemele, piisab sellest, kui jääb vaid väike erinevus. Kui see erinevus on optimaalne – me ju oleme rääkinud, et kange alkoholi puhul võiks see olla umbes 1 euro ja õllekohvri puhul 2 eurot –, siis ei ole tarbijal motivatsiooni üle piiri aktsiisikaupade järele sõita. 

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui te seal Läti alkoholipoes kaks tundi neid annetusi kogusite, siis te ilmselt märkasite ka neid koguseid, mis inimesed autosse laadivad. Kui te nägite, et üks inimene tõstab autosse, ma ei tea, kaks või kolm kasti viina, mis on elaniku kohta aastane kogus Eestis, kas teil ei tekkinud küsimust, ega ole puhkenud õitsele varimajandus? Vahest ostetakse sealt alkoholi illegaalseks edasimüügiks?

Aitäh! See on hea küsimus ja seda me küsisime ka maksuametilt. Ilmselgelt on siin ka varimajanduse aspekt juures. Tõesti tuuakse suuri koguseid ka edasimüümiseks, tuuakse organiseeritult, nii et asi läheb maksupettusteni välja. Kui ikkagi Läti maksumärgiga toode valatakse ümber ja müüakse Eesti maksumärgiga maha, siis see on sisuliselt maksuseaduse rikkumine. Aga maksuametil on ressurssi liiga vähe, et sellist suurt kontrolli teha. Aga jah, kui vaadata, mis seal poodides toimub, siis tõesti pannakse ostukärud täis. Üks mees tõmbab eest, teine lükkab tagant ja viiakse see kraam pakiautosse. Siis tulevad tagasi ja lähevad järgmise koorma järele. Ja väga palju muidugi on Soome kliente.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh! Väga lugupeetud ettekandja! Siin saalis on mõnel inimesel jätkuvalt raskusi arusaamisega, millal ja kelle poolt see piirikaubanduse ralli käivitati. Ma palun, et sa annaksid neile järeleaitamistunde, kui suur oli piirikaubanduse osakaal aastal 2016, mille eest on vastutav ka Reformierakond, ja kui suur oli piirikaubandus aastal 2017, kui tehti need aktsiisimuudatused. Minu mäletamist mööda – ma tuginen Rahandusministeeriumi andmetele – oli aastal 2016 piirikaubanduse osakaal 6% ja aasta hiljem 27%. Kui suur on sinu hinnangul see kahju, see saamata jäänud maksutulu, mis need ebapädevad ja lihtsalt poliitilise kokkuleppe alusel tehtud otsused Eesti riigile ja maksumaksjale maksma on läinud? Mitusada miljonit on Eesti riik oma riigieelarves kaotanud?

Aitäh! Minul ei ole ka muid andmeid kui need, mis on Rahandusministeeriumi ametlikud andmed. Kõik saavad nendega tutvuda, need on avalikult üleval. Aastal 2016 oli piirikaubanduse maht 5–6%. Vaatame edasi: aastal 2017 oli see tõusnud 25%-ni. Konkreetne eelarveline kahju – noh, kui te vaatate Rahandusministeeriumi viimast, tänavu aprillikuus ilmunud majandusprognoosi, siis te näete, et seal on piirikaubanduse kahju saamata jäänud alkoholiaktsiisi näol 95 miljonit eurot koos käibemaksuga. Aga kui me vaatame neid prognoose, mis tehti aastal 2017, ja seda, kui palju tegelikult laekus, siis näeme, et aastal 2018 planeeriti eelarvesse sadu miljoneid, mille ulatuses tehti ka kulud, aga aktsiise täismahus ei laekunud. See käib ainuüksi 2018. aasta eelarve kohta. Kui me võtame kõik aktsiisid ja lisame sinna ka käibemaksu, siis see summa oli üle 350 miljoni euro. Need on numbrid, mis on kaasa toonud, et praegu selle probleemiga tõsiselt tegeletakse.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Hea ettekandja! Oma vastuses sa väitsid, et kui langetada 33% lahja alkoholi aktsiisi, siis on sellel noorte tervisele väiksem mõju kui 25%-sel langetamisel. Sa põhjendasid seda sellega, et teie eelnõu näeb ette kange alkoholi aktsiisi vähem langetada. Siit loen mina välja mõtte, et noored tarbivad oluliselt rohkem kanget alkoholi, mida ma nagu väga hästi uskuda ei taha. Kas teil on mingisugused uuringud, mis seda kinnitavad?

Aitäh! Kõigepealt, mis puutub piirikaubandusse, siis võtame sellesama lahja alkoholi: 25% turust on meil täidetud odavama lahja alkoholiga, kui oli isegi enne neid aktsiisitõuse. Läti hinnad on ju odavamad. 25% turust! Meie eelnõu ei taha langetada mitte kõiki aktsiise 33%, vaid ainult õllel, veinil ja alla 6%-listel toodetel. Aga kange alkoholi puhul piisab piirikaubanduse tõrjumiseks või, ütleme, optimaalne langetus jääb 4% kanti. Seda ütleb meile KPMG uuring. Me ei pea kange alkoholi hindu Läti tasemele langetama. Kui Läti peaks ära jätma kange alkoholi aktsiisi tõusu – me ei räägi sellest, et nad langetavad –, siis on ju meil viina hind veel odavam kui Lätis.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Rõõm on teid kuulata! Muu hulgas, niimoodi möödaminnes te kiitsite alkoholireklaami piiranguid ja poodide väljapaneku piirangut, millele te küll 20. detsembril 2017 hääletasite vastu. On hea meel, et te olete oma seisukohti mõistlikkuse suunas korrigeerinud. Ja kindlasti tahaks teid kiita ka selle eest, et olles tubli rahandusinimene, ei topi te oma nina nendesse valdkondadesse, millest te midagi ei tea. Te nimelt ütlesite, et te ei tea, kui palju võiks teie pakutud eelnõu vastuvõtmine Eesti elanike tervist parandada või kahjustada. Ja selles kontekstis ma teilt seda ei küsi ka. Arstide organisatsioonid ja mitmed teised on juhtinud tähelepanu sellele, et tegemist on halva otsusega, aga ma ei hakka teid sellega kiusama. Ma küsin niimoodi: kas mul on jäänud rahanduslikus mõttes õige mulje, et valitsuse eelnõu pigem toetavad kange alkoholi tootjad ja teie eelnõu pigem toetavad lahja alkoholi tootjaid? On selline mulje jäänud. Nad mõlemad on rahul, aga ühed on ühega rahul ja teised on rohkem teisega rahul.

Aitäh selle küsimuse eest! Tootjad on oodanud väga kaua, et midagi tehtaks. Eelmine koalitsioon kõigepealt eitas probleemi. Piirikaubandust üldse nagu polnudki. Et las maksuamet läheb ja kontrollib – sellist asja üldse ei saa olla! Siis pidi see minema Euroopa Liidu tasemele: lepime Euroopa Liidu tasemel kokku, et selline asi ära lõpetatakse. Siis see probleem ikkagi jõudis kohale. Aga me kuulsime, et rahandusminister ütles siin, et võiks tõesti langetada, aga mitte midagi ei tehtud. Nüüd vähemalt siis tehakse. Mis puudutab tootjate soove, siis ma olen nii aru saanud, et tootjad, kes seda valdkonda tunnevad – neil võivad ka olla omad huvid muidugi –, arvavad, et kui piirikaubanduse tekitasid aktsiisitõusud, siis me teistmoodi piirikaubandusest lahti ei saa kui aktsiisilangetusega.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Te olete aastatega proovinud siin end näidata kui finantsguru. Minu küsimus on lihtne. Me käsitleme täna siin alkoholi, ka tubakat ja kütust oleme käsitlenud. Kui suured erinevused on tubakaaktsiiside laekumises ja prognoosides? Kas te oskate öelda, kui suur oli alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi laekumise prognoos ja kui suur on see reaalsuses? Ning mis võib olla lahknevuse põhjus?

Aitäh, see eelnõu ei käsitle tubaaktsiisi ja mul ei ole siin kaasas selle kohta käivaid numbreid. Ma ei hakka riskima, et peast mingeid numbreid välja käia. Aga ma tean, et nendegi aktsiiside puhul on probleeme laekumise ja prognoosidega.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Minul kui uuel Riigikogu liikmel on selline küsimus. Ma vaatan, et alkoholiaktsiisi teema võtab väga palju parlamendi tööaega ja põhjustab vanemates olijates palju elevust. Te olete kauaaegne rahandusspetsialist, kui oluline küsimus see Eesti majanduse konkurentsivõime seisukohast teie arvates on? On see kõige olulisem, on see esimese kolme hulgas, esikümnes? Kui tähtis asi see on, mida me siin täna arutame?

Piirikaubandusel on mitu negatiivset aspekti. Me võime sellest ka majanduskonkurentsi kontekstis rääkida. Aga põhiprobleem, mida me lahendame, on ikkagi see, et Eesti tarbija ostab aktsiisikauba Lätist, ostab selle, makstes Läti määraga maksu, ja maks laekub Läti eelarvesse. Eesti inimene tarbib selle kraami ära Eestis. See ei ole normaalne olukord. Ja kui me räägime sellest, et piirikaubandust on ka mujal riikides – jah, on muidugi, aga sellise ulatusega piirikaubandust, nagu on Läti ja Eesti piiril, te mujalt Euroopa Liidust ei leia.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Siin on mitu korda kõlanud väited, kes siin kõige rohkem süüdi on ja kunas see piirikaubandus ikkagi algas. Me võimegi jääda seda süüdlast otsima. Aga ma tahan juhtida tähelepanu sellele, kui palju maksab praegu diislikütus tanklates. Teie plaan selleks aastaks oli ka diislikütuse aktsiisi tõsta, eelmine valitsus jättis selle ära. Kas te kiidate eelmist valitsust selle eest, et diislikütuse aktsiisi tõstmine ära jäeti?

Diislikütuse aktsiisi teema väljub selle eelnõu raamidest. Hindu võite vaadata – toksige internetti, ja tulevad hinnad kohe ette. Viimasel nädalal on nafta maailmaturu hinnad olnud väikses languses, aga kas selle mõju ka tarbijani jõuab, selles ei saa väga kindel olla. Aga mis puudutab süüdlaste otsimist, siis faktid räägivad enda eest.  2016. aastal oli – lööge lahti Rahandusministeeriumi lehekülg – piirikaubanduse osakaal 5–6%. Selline ulatus siis. Nüüd oleme jõudnud 27%-ni. See on reaalne olukord.

Tarmo Kruusimäe.

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma loen pealkirjast, et see on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seega ikkagi ka tubakaaktsiis on teema. Te just viitasite, et teie teada selleski valdkonnas on probleeme. Ma võib-olla abistan teid. Kas 2000%-ne e-sigarettide vedeliku aktsiisiga maksustamine on üks neid probleeme?

Aitäh! Jah, eelnõu pealkiri hõlmab erinevaid aktsiise, aga see on vaid pealkiri. Eelnõu sisu käsitleb alkoholiaktsiisi, ei muud.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh! Kõigepealt, ega ma oma eelmisele küsimusele vastust eriti ei saanud. Ma saan aru, et ega teil ka ei ole uuringuid, kuidas mõjutab noorte tervise- ja käitumisnäitajaid alkoholiaktsiisi langetamine. Aga nagu üks eelkõneleja ütles, et te olete rohkem majandusinimene, rahandusguru. Seega on mul teile selline küsimus. Kui ma võrdlen neid kahte eelnõu – see, mida Riigikogu enne arutas, ja mida me praegu arutame –, siis teie eelnõust tuleb välja, et esimesel aastal võiks riigieelarvesse laekuda täiendavalt 50 miljonit ja järgmistel aastatel ca 100 miljonit. Tolles teises eelnõus on need prognoosid oluliselt tagasihoidlikumad. Esimesel aastal nähakse suisa miinust ja järgmistel aastatel mingit plussi. Kust need vahed tulevad? Kui ma matemaatiliselt võrdlen neid arve, mis on prognoositud, siis vahed on ikkagi kordades. Millest selline prognooside kõikumine tuleb? Kas te olete valesti arvutanud?

Aitäh! Ei ole valesti arvutanud. Kui võrrelda nende eelnõudega, mis me eelmise koosseisu ajal algatasime, siis need olid erinevad. KPMG uuringut me kasutame esimest korda. Eelmised eelnõud lihtsalt nägid ette määrade langetamise 2017. aasta alguse tasemele ja ka selle mõju pidi olema erinev. Aga nüüd ma saan nii palju öelda, et me kasutasime ka riigieelarvelise mõju pakkumisel KPMG tehtud järeldusi. Nemad jõudsid selliste numbriteni. Aga mis puudutab teie küsitud muid uuringuid, mis võiksid käsitleda ka seda, kuidas need kaks eelnõu võiksid mõjutada tervisekäitumist, siis valitsuse eelnõu tuli ju alles hiljaaegu välja. Täna on läbi esimene lugemine ning esimese ja teise lugemise vahel seisavad ees pikad arutelud. Me kindlasti teeme ka analüüsid – ma loodan, et me tõesti saame neid teha –, milline on meie eelnõu ja milline on eelmise eelnõu mõju laiemalt, mitte ainult nende fiskaalne mõju riigieelarvele.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Ma tänan! Ma siiski, hea Aivar, ei saanud vastust oma küsimusele. Sa hakkasid vastates ajalugu meenutama. Kas mulle on jäänud õige mulje, et on niimoodi, et viinatootjad, kange alkoholi tootjad ja maaletoojad ütlesid, et Reformierakonna plaan ei kaota piirikaubandust, et see on paha plaan? Ja nad arvavad, et on vaja hoopiski maksurahu ja pole vaja aktsiise puutuda? Ja õlletootjad ütlesid, et ei-ei, see on väga hea plaan ja tuleb kindlasti ellu viia? Ja nüüd, kui selgus asjaolu, et ühe koalitsioonipartneri nõudmisel pandi valitsuse plaani sisse kange alkoholi aktsiisi suhteliselt järsk alandamine, on justkui tekkinud olukord, kus ühed alkoholitootjad on rohkem valitsuse sõbrad ja teised on Reformierakonna sõbrad. Kas see mulje on õige ja kui on – mulle tundub, et on –, siis millistest kriteeriumidest lähtudes olete teie endale sõbraks valinud just lahja alkoholi tootjad?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma katsun sellele vastata, küsimus on arusaadav ja selge. Loomulikult, kui ühe eelnõu puhul nähakse ette õlleaktsiisi langetus 25% ja ka kangel alkoholil 25%, siis tootjad tunnetavad olukorda ühtmoodi. Kui teise eelnõu kohaselt lahja õlle aktsiisi langetataks 33% ja kangel alkoholil 4,3%, siis on see tootjate vaates teistsugune olukord. Aga meie ei arvestanud kitsalt tootjate aspekti. Me lähtusime uuringust, mille eesmärk oli saavutada olukord, et me saame piirikaubandusest lahti. Ja piirikaubandusest saame lahti siis, kui ostjatel kaob motivatsioon Valka või Ainažisse või veel kaugemale Lätti sõita. Motivatsioon kaob, kui kaob hinnaerinevus või kui hinnaerinevus väheneb optimaalsele tasemele. Sellest me lähtusime. Tootjate aspekt ei olnud meil põhiaspekt.

Siim Pohlak, palun!

Tere, hea ettekandja! Lugupeetud juhataja! Küsin: juhul kui teie praegu esitletav eelnõu edasimenetlemiseks toetust ei leia, kas te kaalute ka valitsuskoalitsiooni eelnõu toetamist? Eesmärk on ju sama.

Aitäh! Ma olen siin ja pingutan ikkagi selle nimel, et meie eelnõu leiaks toetust. Ja ma arvan, et see võiks leida toetust, sellepärast et see on hea eelnõu. Aga tõepoolest, meil seisavad veel arutelud ees. Meil on homme rahanduskomisjonis plaanis pikem arutelu turuosaliste ja muude huvigruppidega. Võib-olla me saame uut teadmist, uut tarkust juurde. Ma loodan, et me kuuleme uusi fakte ja argumente, mis veelgi enam praegu arutatavat eelnõu toetavad.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Oi, vabandust! Ei ava veel. Juhtivkomisjoni rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk teeb meile enne ülevaate. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees, võimaluse eest! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas oma istungil 30. mail Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Olime kohale kutsunud ka Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla, sama osakonna peaspetsialisti Heidi Vesseli ja fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kadri Klaose. Arutelu alguses oli kohal ka Martin Helme, kes sai küsimustele vastata. Seega komisjoni liikmed said küsimusi esitada ja said ka, ma arvan, enamikus ammendavad vastused. Komisjon tegi menetluslikud otsused: saata eelnõu esimesele lugemisele tänaseks kuupäevaks, määrata ettekandjaks teie ees kõneleja ja parandusettepanekute tähtajaks selle nädala kolmapäev kell 17.15. Aitäh!

Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Siim Pohlak, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan Riigikogu juhatusele üle Eesti Konservatiivse Rahavaerakonna fraktsiooni ettepaneku alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuna üks sellesisuline eelnõu on juba olemas. Aususe huvides läheme edasi ühe eelnõuga ja koalitsioon soovib menetleda oma eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Olen vastu võtnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi seaduseelnõu, mis kannab numbrit 7. Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele panen ma selle ... (Hääl saalist.) Vabandust! Ma täna ei märka kõnesoove. Loodame, et enam seda ei juhtu. Härra Jürgen Ligi, palun!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Aususe huvides oleks algatada debatt, enne kui langetada otsus. Ja seda debatti me nägime täna väga vähe. Ma ei ole ajaloo jooksul näinud nii tuima mittevastamist, nagu siin täna oli. Tuima selles mõttes, et vastused olid rõhutatult lühikesed, aga ka rõhutatult olematud. Vastaja, kes muidu paistab korralik inimene olevat, ei üritanud isegi mitte jätta muljet, et ta suhtleb kolleegidega ja tegeleb seadusandlusega.
Aga räägin nüüd sellest eelnõust. Too märkus oli pigem eelmise eelnõu menetluse kohta. Kõigepealt, piirikaubanduse lõpetamine on küll selle eelnõu eesmärk, aga see pole mitte asi iseeneses, mitte eesmärk iseeneses. Piirikaubandus on probleem juhul, kui see läheb üle piiri, kui selle tagajärg on joomise suurenemine ja kahju majandusele. Ja seda põhjustas eelmine valitsus 2016. aasta lõpus tehtud otsusega tõsta järsult lahja alkoholi aktsiisi: korraga 70%. Tagajärjed olid etteaimatavad, nii täpselt juhtuski.
Ma räägin natukene edetabeli kohtadest, mis Eesti on saanud. Eesti minu tähelepanekute järgi oli aastatel 2007–2016 kõige kiirema alkoholitarbimise vähenemisega riik nendest, kellel on arvestatavat statistikat. Tähendab, alkoholipoliitika töötas, ühiskonna hoiakud töötasid. Seda seni, kuni see eelnõu tuli. Ja selle koha pealt ma pean mitu korda päevas kaitsma Jevgeni Ossinovskit, kes küll saatis siin kedagi oma liistude juurde. Maksude eest vastutab rahandusminister. Aga rahandusministrit meil vastutamas ei olnud, kui sotsiaalminister asus enda valdkonda lineaarselt rõhutama ja joomise vastu võitlema üle piiri maksutõusudega.
Piirikaubandusest on siin palju räägitud: kes algatas? Mina peast ütlen, et piirikaubandus suurenes viis või kuus korda – sõltub sellest, mis aastaid me vaatame. Ja seal on väga suur vahe, kes mida tegi. Piirikaubanduse osakaal 4–5% on pigem optimaalse lähedal, normaalne suhtlus riikide vahel, aga kui see osakaal on veerand või  kolmandik, nagu meil on juhtunud, siis see on üle piiri ja see tähendab, et mingisugune tasakaal on paigast ära. Täpselt nii on juhtunud. Kui kümme aastat oli joomine vähenenud, siis alates tollest hetkest asi muutus. Kaks aastat järjest joomine vähenenud ei ole. Ja põhjus – ma ei tea, miks see nii segaselt pidi täna siin kõlama – on ju selles, et odav alkohol voolab peale. Meil ongi üle piiri aktsiisid. Selle on valitsus saavutanud.
Nüüd, siin on juttu olnud meie tootjatest ja teie tootjatest. Tegelikult on tegu ainult erineva strateegiaga. Õlletootjad on eraldi liidus ja nad on lähtunud strateegiast, et nemad saavad oma raha kätte ka piiri tagant, aga nad kritiseerivad lollust ja ütlevad selle välja. Kahjuks kange alkoholi tootjad on lähtunud teisest strateegiast. Nad kirjutasid pika artikli: topeltkiitus valitsusele hetkel, kui kogu turg oli pahupidi pööratud ja inimesed voorisid Läti vahet. See ei ole normaalne olukord. Ükski kodanik ei tohiks niimoodi väljenduda, isegi kui nende toodetele tehti turgu sel moel, et lahja alkohol aeti kallimaks. Selline lobi oli vastutustundetu. Selles on kogu erinevus. Ma ei näe, et õlletootjad saaksid rahalist kahju sellest, et käiakse nende kaupa Valkas odava hinnaga hulgi ostmas. Seal on lausa järjekorrad ja väikesed müügikulud. See on ju põhiline. Joomise vähenemine peatus sellepärast, et peale hakkas voolama odav alkohol ja keskmine hind turul langes ilmselt. Me küsisime neid andmeid, me ootame, et Rahandusministeerium need täpsustab, aga ma toetun tõesti konjunktuuriinstituudile  ja KPMG uuringutele.
Palun lisaaega!

Jah, palun! Lisaaega kolm minutit.

Nüüd, millise hea edetabelikoha me veel oleme saavutanud? See on kahtlemata lahja alkoholi aktsiis võrreldes sissetulekute või ostujõuga. Me oleme selles ilmselt Euroopa meistrid, aga tõenäoliselt ka maailmameistrid. No võib olla, et Norras on see aktsiis suhtarvuna veel kõrgem, aga ma arvan, et selle võrra on ostujõud seal suurem.
Milles me oleme kõige kõvemad? Meil on kõige kallim õlu viinaga võrreldes. See on ju selle kõige tegelik mehhanism ja see on probleem, mida meie lahendame. Kui te ühtpidi probleemi tekitasite – seda kinnitavad statistika ja uuringud –, siis ei saa seda samamoodi tagasi pöörata, et proportsionaalselt vähendame aktsiisi. See see ainus idee on. Aga et jumala pärast ei läheks see suhe paika, mis on juba paigast ära. Et see ei läheks uuesti paika, mis juba paigast ära aeti. Ja selle üle me vaidleme.
Me oleksime alkoholiaktsiisi langetamisega igal juhul nõus, kui see oleks vähegi õige samm õiges suunas. Aga see, mida valitsus pakub, on õige samm vales suunas ja see pigem põlistab probleemi: tarbimise probleemi, turule sekkumise probleemi. Isegi teie eelnõu seletuskiri ütleb, et õlle piirikaubandus jääb, viina oma lõppeb. No kus on loogika? Siin on räägitud enam-vähem samasugusest viina hinnast, aga tegelikult peale Lätis tehtud otsuseid muutub ju Eesti viinaaktsiis madalamaks. Kus see loogika on? Ostujõud on meil suurem. Kas me tahame, et lätlased hakkaksid meil ostmas käima ja lepime sellega, kuna eestlased saavad rohkem odavat viina? See ei ole loogiline alkoholipoliitika ja ma täiesti imestan, et sel teemal ei võtnud sõna ka sotsid.
Ja nii see laias laastus on, et mitmekordistatud piirikaubandusel on oma mehhanism, oma tagajärg ehk siis alkoholi tarbimise languse peatumine. Ja seda parandama minnes me peaksime käima sama teed pidi. Me peame rohkem langetama lahja alkoholi aktsiisi, natuke ka kange alkoholi aktsiisi, aga mitte madalamale kui Lätis. Läti madal aktsiis on nende keskmise elatustaseme puhul majanduslikult igati põhjendatud ja see on hea nii majandusele, rahva tervisele kui ka eelarvele. Meie valitsus tegi valesti ka seda, et lätlastega ei suheldud ja saadi nii vastu nina. Lätlaste käest, olen nõnda aru saanud, saadakse vastu nina kolmas kord. Kaks korda on Läti ministrid demonstratiivselt tänanud Eesti valitsust selle eest, et see täidab nende eelarvet. Kaks korda, kaks ministrit on seda öelnud! Nüüd nad ütlevad, et hoo, nad hakkavad aktsiise alla laskma, me laseme siis ka alla. Vaadake, selline asi ei ole riikide, rahva tervise ega majanduse huvides, et ei räägita naabriga läbi. Aitäh!

Aitäh! Kas fraktsioonide esindajatel on veel sõnavõtusoovi? Ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas ettepaneku lükata 7 SE tagasi ja me teeme hääletuse.
Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esitatud ettepaneku lükata tagasi Reformierakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu nr 7. Palun avaldada oma seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tagasilükkamise poolt on 61, vastu 32, erapooletuid ei ole. Seaduseelnõu number 7 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Austatud kolleegid! Nüüd võtan juhatuse vaheaja 20 minutit, et ka koalitsioonierakondade liikmetel oleks võimalik tutvuda umbusaldusavalduse tekstiga. Teksti leiate sealt tagant riiulist.
V a h e a e g

Austatud kolleegid, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Läheme edasi. Järgmine päevakorrapunkt on siseministrile umbusalduse avaldamine. Head kolleegid, ma tutvustan lühidalt selle päevakorrapunkti menetlemist. Kõigepealt on umbusalduse algatajate esindaja sõnavõtt, kuni 20 minutit, seejärel on ministri sõnavõtt, samuti kuni 20 minutit. Iga Riigikogu liige võib ministrile esitada kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimistel saavad osaleda fraktsioonide esindajad ja esimesena saavad sõna nende fraktsioonide esindajad, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatajad, juhul kui nad sõna soovivad. Arutelu lõpus toimub lõpphääletus. Hääletamine on avalik ja umbusalduse avaldamiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Võime minna selle päevakorrapunkti menetluse juurde. Umbusalduse avaldajate esindajana Kaja Kallas, palun!

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! 45 Riigikogu liiget on esitanud umbusaldusavalduse ja ma lühidalt räägin sellest, milles see seisneb.
Alates valitsuse ametisse asumisest ja paraku ka enne seda, on siseminister Mart Helme jõudnud teha kahju Eesti riigi mainele ja oma alluvuses olevate ametkondade mainele ning näidanud oma tegevusega, et ta ei saa aru valitsusliikme ametikohaga kaasnevast vastutusest. Mart Helme on valitsusliikme positsioonilt verbaalselt rünnanud ja alavääristanud naisi, sotsiaalvaldkonna töötajaid, teadlasi, ajakirjandust, õigusriiki.
Toome välja konkreetsemad põhjused, miks Mart Helme ei sobi siseministri kohustusi täitma. Esiteks sellepärast, et kui selgusid koduvägivallakahtlused minister Marti Kuusiku suhtes ja algatati kriminaalasi, siis teatas siseminister valitsuse 2. mail toimunud pressikonverentsil: "No me oleme omalt poolt uurinud neid allikaid ja me oleme selgeks teinud, et me teame isegi nende nimesid tegelikult, mitte politsei kaudu, vaid nö meie kohalikud erakonna liikmed – noh, Rakvere on väike linn – teavad, kes neid kuulujutte levitavad." See oli kõigi nende inimeste, kes on oma teadmistega ajakirjanduse või politsei poole pöördunud, ähvardamine. Kui tavapärases olukorras siseminister, kelle haldusalas lähisuhtevägivald on, oleks pidanud kutsuma üles kõiki inimesi, kes antud kaasusest midagi teavad, ette astuma ja esitama tunnistusi, et tõde saaks selles asjas välja selgitatud, siis selle asemel asus siseminister neid inimesi ähvardama. Selline tegevus siseministri poolt on lubamatu. Lähisuhtevägivalla tõkestamine on Siseministeeriumi haldusala üks prioriteete ja siseministrina ei saa jätkata inimene, kes koduvägivallateemat naeruvääristab.
Teiseks, peaministri asetäitjana on Mart Helme kahjustanud Eesti liitlassuhteid, julgeolekut ja rahvuslikke huvisid, kasutades ministriks vannutamise ajal valgete ülemvõimu märki ning kutsudes Eestisse ja võttes siin vastu Marine Le Peni, kelle seisukohad Venemaa kohta ei ühti Eesti senise välispoliitikaga. Nende sammude tagajärjel on Eesti välismeedias tembeldatud paremäärmusliku, rassistliku ja ksenofoobse valitsusega maaks ning see on toonud kaasa mainekahju. Seda tunnistavad isegi valitsuskoalitsiooni liikmed. Näiteks ütles kaitseminister Jüri Luik 16. mail ETV-s: "See Le Peni visiit Eestisse oli erakordselt kahetsusväärne. Ma olen täiesti nõus, et eriti asjaolu, et valituse liikmed võtsid ta vastu - see viis selle visiidi kõrgemale tasemele. [---] Nii et mainekahju on Eestile siin ilmselgelt olemas, sellest ei saa üle ega ümber." Kuigi kogu välismeedia seda märgi tegemist kajastas, teatas Mart Helme Riigikogu infotunnis, et ta ei mõista, ei tunnista, ei vabanda, ei lase liberaalidel endale ette kirjutada, mida tohib ja mida ei tohi. Ometi vabandas EKRE esindaja Marine Le Peni ees selle märgi kasutamise pärast. Mart Helme on valitsuses olles jätkanud erakonna esimehena oma erakonnakaaslaste paremäärmusliku retoorika soosimist. Selline retoorika kahjustab rahvusvaheliselt Eesti mainet ja meie liitlassuhteid.
Kolmandaks, 2. mail toimunud pressikonverentsil nimetas siseminister Mart Helme Eesti Vabariigi presidenti emotsionaalselt ülesköetud naiseks ning solvas oma kommentaaridega nii presidenti kui ka naisi üldisemalt. Veelgi enam, 19. mail ütles Mart Helme Kert Kingo ametisse nimetamist põhjendades: "... sellesama Marti Kuusiku afääri raames ju pistsid lõugama kõikvõimalikud feministid ja mittefeministid ja süüdistama meie erakonda selles, et me ei mõista kategooriliselt hukka naiste vastast vägivalda. Et me oleme naistevastase vägivalla toetajad (...) aga siis me mõtlesime, et noh, hästi, me mängime teile siis ninanipsu ja näitame, et me paneme naisterahva Marti Kuusiku asemel ministriks. Ja kaagutage siis." Mart Helme on valitsusliikmena muutmas tavaliseks naisi alavääristavat sõnakasutust.
Neljandaks, 14. mail teatas Mart Helme, et tal oli rahapesuteemaline nõupidamine, kus talle väidetavalt öeldi: "Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Isamaa koalitsioonid on lasknud sadu miljardeid rublasid, dollareid, eurosid pesta läbi Eesti pankade. (...) see asi on ikka väga-väga hull." Peaminister Jüri Ratas ütles seepeale: "Ka mina olen saanud erinevaid ülevaateid nii politsei- ja piirivalveameti käest kui ka finantsinspektsiooni käest. Mul ei ole mitte ühtegi näidet, ega mitte ühtegi kahtlust, et Eesti üks, teine või kolmas erakond oleks kuidagi sellega seotud. Need väited ei vasta tõele." Seega on siseminister Mart Helme valitsusliikmena teadvalt valetanud.
Viiendaks, Mart Helme on võtnud ette ajakirjanike süstemaatilise ründamise. Nii teatas Mart Helme ETV saates "Esimene stuudio", et ERR-i Ameerika korrespondent Maria-Ann Rohemäe "on meid petnud ja meile kaks ja pool aastat valetanud". Kui Riigikogu liikmed selle kohta küsisid, ei olnud siseminister ka Riigikogu infotunnis valmis oma sõnade eest vabandama ja neid tagasi võtma.
Kuuendaks, Mart Helme kutsus Euroopa Parlamendi valimiste päeval raadiosaates üles hääletama EKRE poolt. Sellega rikkus ta karistusseadustiku § 168, mille kohaselt on aktiivne valimisagitatsioon valimispäeval keelatud. Siseminister, kes peab olema teadlik poliitikute kohta kehtivatest seadustest, otsustas seadust rikkuda ja panna oma haldusalas tegutseva politsei keerulisse olukorda, sest nad peavad menetlema siseministri seadusrikkumist.
Lisaks sellele on Mart Helme peale talle umbusaldusavalduse esitamist jõudnud juba solvata ka teadlasi, öeldes teadlaste kohta: "Rumalad inimesed, midagi te ei tea. Rumalad inimesed, mis teha!"
Eesti maine kahjustamise, Eesti julgeoleku ohustamise, eri ühiskonnagruppide järjepideva solvamise, viha õhutamise ja avalikkuse suure surve tõttu oleks siseminister pidanud juba ise tagasi astuma. Varem on see Eesti poliitilises kultuuris niimoodi ka olnud. Kuivõrd seda aga ei ole juhtunud, siis tuleb Mart Helmele avaldada umbusaldust.
Eesti Vabariigi ministriks ei sobi inimene, kes valetab, rikub seadust, alavääristab naisi, ähvardab oma ametiseisundit kuritarvitades nii ajakirjanikke kui ka potentsiaalseid tunnistajaid, kelle käitumine ja väljaütlemised kahjustavad Eesti liitlassuhteid ja julgeolekut ning kes ilmselgelt ei mõista ministriks olemisega kaasnevat vastutust.
Eeltoodust lähtuvalt avaldame umbusaldust siseminister Mart Helmele. Head koalitsiooni liikmed! Ma tean, et teie hulgas on palju neid, kes ei pea ministri sellist tegevust õigeks ega toeta seda. Kui te ei toeta seda umbusaldusavaldust või otsustate näiteks mitte hääletada, siis te ütlete sellega, et te peate seda teguviisi õigeks ja ministrile kohaseks. Kui te aga sisimas ei toeta seda teguviisi, siis mõelge, kas te ikka toote oma südametunnistuse ohvriks koalitsiooni tervisele! Aitäh!

Aitäh! Peeter Ernits, kas on protseduuriline küsimus? Ei ole. Siis läheme edasi. Nüüd on siseminister Mart Helmel võimalus ja õigus sõna võtta. Palun!

Lugupeetud Riigikogu! Ma alustan sealt, kus eelkõneleja lõpetas – südametunnistusest. Südametunnistus ei saa küll olla õigel kohal, kui on nii palju rumalusi ja valet kokku kirjutatud nagu selles umbusaldusavalduses. Ma ütleksin, et kogu see umbusaldusavalduse tekst on nagu üks halb kirjand. See peaks olema suunatud Reformierakonna enda vastu. Sest midagi ei ole parata, kui te olete poliitikas halvasti käitunud, 17 aastat inimesi petnud ja tekitanud olukorra, kus suur osa inimesi ei taha teid võimul näha ja tahab võimul näha teistsugust koalitsiooni, siis te peaksite umbusaldama iseennast.
Aga tuleme selle umbusaldusavalduse teksti juurde. Loeme siis nii, nagu loevad lapsed, sõrmede peal – ma tõmbasin saega sõrmedesse sisse, seetõttu on mu sõrmed natukene plaasterdatud –, üks, kaks, kolm ja siis tuleb juba palju.
Nii. Kõigepealt Marti Kuusik. See süüdistus on tänaseks kokku kukkunud, mingeid tõendeid ei ole, mingeid tunnistajaid ei ole. Mida ma olen heaks kiitnud? Seda, et süütuse presumptsioon kehtib Eesti Vabariigis eranditult kõigi kohta. Ajakirjandusliku laimu põhjal inimeste ristilöömine on Eesti Vabariigis anno Domini 2019 kahetsusväärselt sagedaseks muutunud. Mingisugust seadusvastast jälitustegevust ei ole olnud, järelikult on see süüdistus täiesti alusetu ja vale.
Liitlassuhted. Marine Le Pen võitis europarlamendi valimised, Marine Le Pen on hetkel Prantsusmaa kõige populaarsem poliitik. Eks te rääkige talle liitlassuhetest, kui ta presidendiks peaks saama. Kas kanname Prantsusmaa kui Eesti liitlase sel juhul maha? Võiks natukene malemängu tunda ja ka poliitikas osata paar käiku ette näha.
Mis puutub Eesti kahjustamisse välismaal ja välismeedias, siis ma ütleksin niimoodi, et on ju täiesti ilmselge, et lääne punastesse lehtedesse on Eestit mustavat informatsiooni jagatud eelkõige Eestist. Ja ega kahtlusaluseid väga palju ei ole, need saab ühe käe sõrmedel kokku lugeda.
Nõndaks. Naistevastane vägivald. Aga kas tahate, ma loen teile ette midagi naistevastase vägivalla kohta, mis on tulnud teie erakonna ühe prominentse poliitiku suust? Üks teie prominentne poliitik on öelnud Keskerakonna fraktsiooni praegusele juhile: "Ära kaaguta, ole vait!" Üks teie prominentne poliitik on öelnud Õhtulehe ajakirjaniku Katrin Pautsi kohta: "Ta on lihunik ja laibamõnitaja, kes ei tohiks kunagi lapsi saada." Kas see mõnitab naisi või ei mõnita naisi? Kas see halvustab kogu naissugu? See on Reformierakonna enda otsustada.
Vähemused. Siin kõrval istub meil üks vähemuse esindaja. "Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast, peaks olema üliettevaatlik." Kas see halvustab kedagi või ei halvusta kedagi? Või on halvustamissüüdistused kohased ainult n-ö paremäärmuslaste puhul nagu mina? Või on meil siiski võrdse kohtlemise printsiip? Vastust me Reformierakonnast kunagi ei saa. (Hääled saalis.) Ei saa, ei saa. Te võite siin ju kisa tõsta, aga ei saa. (Naer saalis.) Nii. Kuna nendel teemadel on minu vastu süüdistused esitatud, siis ma esitan oma selgitused, mul on õigus seda teha 20 minutit. Palun ärge segage!
Arstide ründamine. "Arstide liidu juhil on meditsiiniline probleem." Mul on neid väljakirjutusi veel terve rida, aga piirdume sellega, sest muidu saab mu aeg otsa. Nii et ...

Teil on aega kuni 20 minutit. See signaal praegu oli ekslik.

Just nimelt. Mis siis edasi? Rääkisime naiste alavääristamisest. See on absurdne, sõbrad, see on absurdne. Mul on kolm armast tütart, mul on naine. Keegi levitab sellist juttu, et EKRE naised pidavat elama rusika ja pliidi vahel. Minu naine ütles selle peale: "Aga sa teed ju igal hommikul iseendale putru, kuhu mina sinna rusika ja pliidi vahele veel mahun?" Vaadake, see ongi see teie halb kirjand.
Nii. Et ma olen teadvalt midagi valetanud? Ma ei ole kunagi teadvalt valetanud ja ma ei ole üldse midagi valetanud. Nii et ka see väide ei pea paika. (Hääled saalis.)
Nüüd, Maria-Ann Rohemäe ja liitlassuhted. Ei tea, kes on kaks ja pool aastat halvustanud president Donald Trumpi ja Eesti liitlassuhteid Ameerika Ühendriikidega? Kes on meid püüdnud veenda selles, et president Donald Trump on üks kohutav inimene – nii nagu ka mina –, kes ei vääri oma positsiooni? See on olnud Maria-Ann Rohemäe. Kuna ma olen näinud rohkem kui ühte tema reportaaži, siis olen ma sellest teinud täiesti tervemõistuselise järelduse: see inimene on meid desinformeerinud. Pole parata, nii on. Donald Trump on suurepäraselt oma ametiga hakkama saanud, ei ole oma liitlasi reetnud ja on lubanud kaitsta oma liitlasi ka Balti riikides. Kes on kahjustanud liitlassuhteid? Mitte mina.
Nõndaks. Mis siis teil veel öelda oli? Siin üldiselt enam-vähem ... Aa jaa, ühe süüdistuse puhul pean ma siiski möönma viga ja eksitust. Olen seda möönnud juba ka mõnel pool mujal. See on nimelt see raadiosaade, kus me kutsusime üles valima Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda. Tõepoolest, meie viga. Me salvestasime saate reedel ega mõelnud, et see läheb eetrisse pühapäeval. Tõepoolest tunnistame, et oleme eksinud. Kui me oleksime sel hetkel natuke ette mõelnud, ei oleks me seda kindlasti teinud. Nii et selles süüdistuse punktis olen ma Reformierakonnaga isegi täiesti ühel meelel. Aga milles ma ühel meelel ei ole, on see, et jääb mulje, nagu ma püüaks kuidagi mõjutada politseiametit, kui nad seda kaasust uurivad. Kui politseiamet peaks mulle mingi trahvi määrama, siis ma maksan ära. Nagu ma praegu teie ees tunnistasin, olen eksinud. Kõik.
Ma arvan, et meil ei ole mõtet üksteise aega siin rohkem kulutada. Nagu ma tean, on teil võimalik mulle ka küsimusi esitada. Olen valmis vastama.

Aitäh! Tõepoolest, lugupeetud minister, teile on küsimusi. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Hea Mart Helme! Te rääkisite oma sõnavõtu alguses, et Marti Kuusiku kaasuses olid tunnistajad ja nüüd neid enam ei ole, et see asi on kokku kukkunud, neid tunnistajaid enam ei ole. Kas võib siis öelda, et te olete oma ähvardustes olnud edukas?

Mina ei ole kedagi ähvardanud. Kui kaasus on kokku kukkunud, siis seda, miks ta on kokku kukkunud, tuleb küsida nendelt, kes seda uurivad.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Mart Helme! Sa oled täna siseminister, aga eelnevalt, kui koalitsiooni moodustati, oli sul erakonna esimehena võimalik ministriportfelli valida. Miks sa valisid siseministri portfelli või milliseid malekäike sa seda tehes ette nägid?

Ma ei taha siin öelda muud kui seda, et nagu te kõik, kes te pisut pikemat aega poliitikas olete olnud, vist teate, poliitilised kokkulepped sünnivad kompromissidena. Ja ei olnud mina küll selles positsioonis – ega tegelikult ka mitte ükski partner –, kes oleks pannud rusika lauale ja öelnud, et ma võtan nüüd need portfellid ja ülejäänutest pole ma huvitatud. See on alati omavahelise diskussiooni ja lõppkokkuvõttes konsensuslike kokkulepete tulemus.

Liina Kersna, palun!

Suur tänu! Teie valdkonda kuulub tõesti lähisuhtevägivalla ennetamise temaatika. Täna ma kuulsin, et juulikuus te esitlete lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava. Hiljuti kirjutas teie abikaasa, meie kolleeg, Delfis, et lähisuhtevägivalda aitaks ennetada, kui me pöörduksime tagasi traditsiooniliste soorollide juurde. Kas te olete võtnud abikaasa nõuannet kuulda? Kas selles tegevuskavas on ette nähtud tegevusi, mille abil me saaksime pöörduda tagasi traditsiooniliste soorollide juurde? Olgu öeldud, et üldine teaduslik teadmine ütleb meile, et mida rohkem on ühiskonnas võrdõiguslikkust, seda vähem on vägivalda peredes.

Ma pean tunnistama, et ega ma ei ole mingisugune lähisuhtevägivalla spetsialist. Ma ei tea, kuidas on maailmas seda teemat uuritud, missuguseid meetodeid on kasutatud. Aga vastab tõele, et kui mina olin noor ja käisin koolis, siis oli ühiskonnas iseenesestmõistetav, et poistest kasvatati mehi ja tüdrukutest kasvatati naisi. Jah, võib-olla see soorollide determineerimine oli liiga stereotüüpne, ma ei taha seda siin kuidagi õigustada, aga mina olen tolleaegse kasvatuse eest väga tänulik. Sest tõepoolest sisendati, et mehed ei nuta, kui haiget saavad, sisendati, et mees kaitseb naist, sisendati, et mees peab alati olema tugev. Kusagile alateadvusesse on see jäänud kindlasti alles ja ma olen püüdnud nende juhtnööride järgi elus hakkama saada.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Härra Helme! Sõnu mina inimestele ette ei heida. Kui ütlejal on aru peas, siis on minu arvates tema jaoks konkreetses kontekstis nendel mingisugune tähendus. Küll aga heidan ma ette sõnapidamatust, seda, kui sõna ei maksa. Teie puhul juhtub seda kõiges ja kogu aeg. Ma toon mõne näite. Tänagi käsitlesime teie lubadust pöörata eelarve pahupidi. On selge, et see kukub kohe kokku, kui selgub, et raha ei ole. Te olete lubanud sadu miljoneid palgatõusudeks. Mitte midagi sellist ei juhtunud. Te olete lubanud uurida opositsiooni. Mitte mingit katet sellel ei ole. Ja nii edasi. Ka kriminaalasja teemal praalimine, teadmata selle saatust, on väga ettevaatamatu. Mul on teile küsimus. Kuidas te sõnastaksite, mis on poliitiku usaldusväärsus? Mis on teie arvates usaldusväärsuse tunnus poliitiku puhul?

Aga teie ärge rutake sündmustest ette! Te ärge tahtke seda, et need lubadused, mida me oleme andnud, hakkaksid ka vilja kandma! Ärge rutake sündmustest ette! Me oleme valitsuses olnud alles kuu aega.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma esmalt juhin tähelepanu, et te suurendasite Reformierakonna fraktsiooni lausa 45-liikmeliseks, kuna te umbusaldusavaldusele vastates pöördusite ainult meie poole. Juhin tähelepanu, et sellel on nii sotside allkirjad kui ka Raimond Kaljulaiu allkiri, nii et kokku on allkirju 45. Aga kui te näete Reformierakonna fraktsiooni nii suurena, pole mul ka selle vastu midagi. Kuid minu küsimus on samuti sõnapidamise kohta. Opositsioonis pidasin ma sinust väga lugu kui sõnapidajast mehest. Lähen ajas natukene rohkem tagasi. Möödunud aasta 26. septembril ütlesid sa ERR-is, et sa oled valmis tegema koalitsiooni nii Reformierakonna kui ka Keskerakonnaga, ent on kaks asja, mille sa välistad: sa välistad selle, et te loobute piirivalve taastamisest, ja te nõuate seda, et Keskerakond peaks igal juhul tühistama oma koostööleppe Ühtse Venemaaga. Miks sa oled sellest oma lubadusest taganenud? Miks sa murrad sõna, Mart?

Kummast lubadusest me nüüd räägime? Kui me räägime piirivalve taastamisest, siis piirivalve taastamine käib, see on saja päeva plaanis sees, augusti alguseks tuleb esitada töökava, see töökava on peaaegu valmis. Me ei nimeta seda, tõsi küll, mitte sõjaväestatud piirivalveks, vaid nimetame seda sisekaitsereserviks, millel on ka teisi funktsioone peale piiri valvamise, aga sellel ärme väga pikalt peatu. Mis puutub Keskerakonna lepingusse Ühtse Venemaaga, siis veensid meie partnerid Keskerakonnast meid selles, et selle lepingu sõlmija on teie fraktsiooni liige – vabandust! –, teie erakonna liige, kunagine ka Reformierakonna fraktsiooni liige Ain Seppik. Tema on läinud nüüd Reformierakonda. See leping on sisuliselt surnud, on kalevi all, ja erinevalt Ain Seppikust nemad selle eest ei vastuta.

Signe Riisalo, palun!

Aitäh! Minister Martin Helme!

Ma ei ole Martin, ma olen Mart.

Vabandust, Mart Helme! Seoses härra Kuusiku episoodilise ministriks olemisega: jah, sõnapidamine on oluline, aga sõnal on ka väga oluline jõud ja kaal. 2. mail valitsuse pressikonverentsil, kommenteerides seda kaasust, ütlesite te muu hulgas lauseosa, milles olid järgmised sõnad: "mingisugused lastekaitsjad ja naisteorganisatsioonid". Sotsiaalvaldkonda, lastekaitset ja lähisuhtevägivalla vastu võitlemist, nende inimeste abistamist on Eestis üle 20 aasta üles ehitatud. Need inimesed teevad tööd oma vabast tahtest ja nüüd teevad need inimesed tööd sotsiaaltöötajatena ning ka nende palk jääb selliseks, nagu ta on, ega tõuse, nagu me teame, eelarve tõttu. Ma väga palun iseenda ja kõikide nende inimeste nimel, kes teevad lastekaitsetööd ja võitlevad lähisuhtevägivalla vastu: palun vabandage ja möönge ka seda viga, selle kõrval, mida te möönsite ühe raadiosaate ...

Jah, aitäh! Vaadake, kommunikatsioon on samasugune asi nagu see laste telefonimäng, mida me kõik teame: istub pikk rivi lapsi, ühes otsas üks sosistab teisele midagi kõrva ja teises otsas muutub see mingiks täiesti teistsuguseks sõnaks. Milles on nüüd küsimus? Küsimus on selles, et te võtate selle pool lauset, aga te ei tea ju, mis informatsioon oli minul, kui ma seda ütlesin. Minul on informatsioon, et perekonnaliikmeid käidi ähvardamas, kui nad tunnistust ei anna, laste äravõtmisega ja muude niisuguste asjadega. Seetõttu ei saanud ma reageerida kuidagi vaoshoitult, ma reageerisin väga teravalt. Kui see vastab tõele, on see ikkagi ennekuulmatu. See võib sobida kusagile totalitaarsesse ühiskonda, aga mitte demokraatlikku õigusriiki, nagu meie arvates Eesti peaks olema.

Hanno Pevkur, palun!

Aitäh! Härra Helme, ma tuletan teile meelde, et te olete Vabariigi Valitsuse liige, siseminister. Mul oli siiras plaan teilt küsida päris tõsiseid ja sisulisi küsimusi, aga kuulates teie sissejuhatavat juttu ja neid esimesi vastuseid, ei oota ma teilt vastust. Ma näen, et sellest ei ole mitte mingit tolku, see dotseeriv, ülbe, üleolev, lugupidamatu ja näpuga näitav käitumine ei ole mitte kuidagi muutunud sellest ajast, kui te olite opositsioonis, see on samasugune nüüd, kui te kannate Vabariigi Valitsuse liikmena täit vastutust Eesti riigi ees. Ma ei oota teilt vastust.

Aga ma vastan ikkagi, just nimelt. Kuna ma olen valitsusliige ega kavatse tiksuda valitsusliikmena nii, nagu on tiksunud suur osa varasematest valitsustest, vaid kavatsen olla agressiivne ja teha tegusid, siis ma olengi niisugune, nagu ma olen.

Vilja Toomast, palun!

Aitäh! Härra Helme! Ma tahan teada, kuidas te suhtute endise väliskaubandus- ja IT-ministri Kuusiku teguviisi, kui ta läks peaministri kabinetti ja valis oma endise abikaasa telefoninumbri. Meenutan, et see abikaasa on aastaid kannatanud lähisuhtevägivalla käes. Kuidas te suhtute teguviisi, et lükatakse peale valjuhääldi ja peaministri juuresolekul esitatakse küsimus umbes sellises stiilis: "On ju nii, et meil ei ole mingit perevägivalda? Meil ei ole mingit lähisuhtevägivalda, on ju?" Mida peab siis see pikalt vägivalla all kannatanud naine julgema vastata? Kas teile ei tundu, et see on järjekordne lähisuhtevägivalla akt?

Esiteks ei olnud teie seal juures, kuigi te siin kindlas kõneviisis kõike seda väidate. Teiseks, teil ei ole mingit alust väita, et see naine on aastaid lähisuhtevägivalla käes kannatanud, sest seda ei ole suutnud tänaseks päevaks tõestada ei prokuratuur ega politsei. Kui teie seda praegu väidate, siis ma palun Marti Kuusikul vaadata seda stenogrammi, sest ta kavatseb kõik sellised laimajad kohtusse anda. Jah, muidugi, siin saalis on rahvasaadik oma sõnades vaba, aga palun ärge inkrimineerige inimesele süüdistusi, mida ei ole vähemalt siiani suudetud tõestada!
Järgmiseks, see telefonikõne sündis selle seltskonna ühisel otsusel ja neid küsimusi ei esitanud mitte Marti Kuusik, vaid neid küsimusi esitas Eesti Vabariigi peaminister, tollel hetkel küll ... (Hääled saalis.) Just nimelt. Aga ta ei esitanud mitte niisuguseid küsimusi, nagu teie siin ütlete, vaid ta tegi seda kõike hoopis pehmemas, viisakamas toonis. Sest vaadake, te peaksite Jüri Ratast tundma võib-olla paremini kui mina ja te teate, et Jüri Ratas on oma küsitlusviisis alati korrektne, viisakas, teisest poolest lugupidav. Nii et sellised küsimused, mida teie meile tsiteerisite, ei olnud seal üldse päevakorral. Mina olin seal juures ja tean, millest ma räägin. Teie ei olnud ja te tegelete praegu lihtsalt laimamisega. Kahju.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud härra minister! Te ütlesite, et te ei ole kunagi ajakirjandust rünnanud. Minu teada olete te võrrelnud "Aktuaalset kaamerat" omaaegse Kesktelevisiooni programmiga "Vremja" ja olete öelnud, et "Vremja" oli palju tasakaalukam ja objektiivsem saade. Ma arvan, et "Aktuaalse kaamera" ajakirjanikud on kindlasti siin rõdul. Ehk vaatate neile silma ja kordate neidki sõnu? Ja kui te juba peaministrit mainisite, siis küsin, kas äkki on peaminister selliste väljaütlemiste eest teile märkusi teinud. Ma tean, et ühele meie kolleegile omal ajal, kes ERR-i umbes samamoodi suhtus, ta tegi märkuse. Kas teile on ka teinud?

Aga "Aktuaalne kaamera" ongi tasakaalust väljas, nii nagu kogu meie peavoolumeedia on tasakaalust väljas. Iga päev, kui ma mõne meediakanali lahti teen, loen ma sealt mingisuguseid kummalisi süüdistusi ja laimu, ka iseenda kohta. Palun väga, võtame Õhtulehe, mis kindlas kõneviisis rääkis sellest, kuidas Martin Helme on ehitanud seadusvastaselt maja. Kui maja ehitusluba pandi must valgel üles, siis selgus, et nii ei ole, see on täiesti seaduslikult ehitatud. See ongi meie peavoolumeedia, mis otsib skandaali, mis on poliitiliselt kallutatud, täidab poliitilist tellimust. Ma ei ründa kedagi, ma nendin fakti.

Taavi Rõivas, palun!

Hea vastaja! Kahjuks olete te siin rünnanud küll. Ausalt öeldes, ega see küsijate ründamine just tugevuse tunnus ei ole ja selline ärritumine, mis on ilmne täna juba vähemasti lõunast peale, kui te Euroopa Liidu asjade komisjonis komisjoni liikmete peale kärkisite, päris hea stiil ei ole. Aga räägime asjast. Täna te lõhkasite Euroopa Liidu asjade komisjonis järjekordse pommuudise, tehes ettepaneku jätkata senise rändepoliitikaga, ja möönsite, et mingeid Brüsseli käske ja otsuseid ei olegi olemas. Seda toetasid teie erakonnakaaslased Poolamets, Kaalep ja Madison. Kas te olete valmis möönma siin kõigi ees, et tegelikult tegid ka eelmised valitsused rändepoliitikas õigeid valikuid ning kogu see hirmutamine miljonite pagulaste ja Brüsseli käskotsustega oli lihtsalt vastutustundetu ja vale?

Taavi Rõivas käib ilmselt Eestis, eelkõige Tallinnas, ringi seotud silmadega. Seetõttu ei näe ta, kuidas Tallinna tänavapilt muutub, et siin on väga palju ilmselgelt võõrpäritolu inimesi, eriti teatud rajoonides. Kui see ei ole rände tulemus, siis ma ei tea, mille tulemus see on. Ilmselt on siis eestlaste genofondis midagi sellist, et sünnivad ka tumedamat verd inimesed. On selge, et me oleme praegu rände tõttu kahe tule vahel. Üks massiline ränne tuleb idasuunast ja siseministrina tean ma väga hästi, kui suured need numbrid on. Teine, mitte nii massiline, aeglaselt, kuid pidevalt kasvav ränne tuleb nii Euroopa Liidu seest kui ka väljastpoolt Euroopa Liitu. Nii et mida siin möönda on? Möönda võib seda, et me toetame neid seisukohti, mis on Euroopa Liidus tasapisi sündinud tänu teistele riikidele, kes ei ole vastupidi Saksamaale aktsepteerinud massilist rännet. Ehk siis: rände ja pagulaste aktsepteerimine peab jääma vabatahtlikuks, tuleb anda rohkem võimalusi inimeste tagasisaatmiseks, kui nad ei kvalifitseeru nende kriteeriumide alla, mis on Euroopa Liidus vastuvõetavad. Kolmandaks tuleb suunata rohkem ressursse nendesse riikidesse, kust ränne lähtub. Need on olnud algusest peale meie seisukohad. Meil on hea meel, et need seisukohad on Euroopas muutumas üha üleüldisemaks.

Erkki Keldo, palun!

Hea vastaja! Teie sissejuhatusest sain ma aru, et te ei ole enda arust eksinud mitte millegi muu kui ühe seaduse vastu. Kui ma vaatan umbusaldusavalduse teksti ja teie varasemaid väljaütlemisi, millega te halvustate teadlasi, ründate ajakirjanikke ja mõnitate presidenti, nii et mõnikord on peaminister pidanud teie eest vabandama, kas ma saan siis õigesti aru, et selline käitumine teie arvates jätkub? Kas te olete peaministriga juba rääkinud, et on ta valmis ka tulevikus teie eest vabandama?

Ma olen peaministriga rääkinud ja palunud, et ta minu eest ei vabandaks, sest oma sõnade eest vastutan ma ise ja kui vaja, siis ka vabandan ise.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra Mart Helme! Mind väga üllatas ja muutis väga murelikuks sinu kui siseministri enneolematu lepinguõigusekäsitlus. Kas sa tõesti kogu selle saali ees kinnitad, et leping muutub kehtetuks siis, kui see inimene, kes lepingu allkirjastas, vahetab erakonda? Kas sa ei ole aru saanud sellest, kelle nimel see leping allkirjastati? Kas tõesti ainuüksi selle tõttu, et see inimene, kes lepingu allkirjastas, vahetab erakonda, ongi leping kehtetu? Kas see on sinu kui siseministri seisukoht?

Vaadake, sõbrad, kui te peaksite kunagi Keskerakonnaga koalitsiooni hakkama tegema, siis küsige Keskerakonna esindajate käest, mis selle lepinguga on. Siis teid see leping ilmselt enam ei häiri.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea vastaja! Te olete selle kuu ajaga, kui valitsus ametis püsinud on, jõudnud solvata ja alandada naisi, presidenti, ajakirjanikke, rahvusvahelist meediat, meie liitlasi, arste, vägivalla võimalikke ohvreid, teadlasi. Märtsi keskpaigas ilmus ka Eesti Juudi Kogukonna nõukogu avaldus, kus nad teatasid, et nad on mures EKRE võimuletuleku pärast. See oli pärast seda, kui teie erakonna ridadest oli tulnud avaldus, mille järgi juhivad Eesti riiki salajuudid ja sionistid. Te olete jätnud Jüri Ratase asepeaministrina hukkamõistuta teie erakonna ridadest tulnud antisemiitlikud avaldused, olete jätnud hukkamõistuta ka oma lähemate kaasvõitlejate avaldused, mida tehakse rahvusvahelises meedias, kus kaitstakse "Natsi-Saksamaa positiivseid elemente". Teil seisab nüüd lähipäevil ees visiit Iisraeli.

Palun küsimust!

Kuidas te kavatsete vabandada ja seletada neid antisemiitlikke seisukohti, mis välja öeldud on?

Vaadake, esiteks ei ole meil mingeid antisemiitlikke seisukohti, need on teie väljamõeldis. Teiseks, ma ei kavatse kellegi ees millegi eest vabandada, mul ei olegi millegi eest vabandada. Ma olen sügavalt lugu pidanud juudi rahvast, mul on olnud juutidest sõpru, mul on tänase päevani juutidest sõpru. Mind on Iisraeli külla kutsutud, ma ei määri ennast seal ise kellelegi pähe. Ma olen Iisraelis käinud, ma olen alati toetanud Iisraeli võitlust teda ümbritseva ülekaaluka moslemimaailma vastu. Mul ei ole millegi eest vabandada, sest minu suhtumine juutidesse ja Iisraeli on äärmiselt soe ja sümpatiseeriv.

Kristen Michal, palun!

Aitäh! Hea vastaja! Mul on samasugune küsimus, nagu siin ennist juba kõlas. Ühtse Venemaaga sõlmisid Keskerakonna nimel leppe Mailis Reps, kes on sinu kolleeg, ja Ain Seppik. Kas siis on niimoodi, et kui Swedbankis sõlmib minuga keegi kodulaenulepingu ja läheb sealt ära, siis see leping on tühine? Ole hea, valgusta inimesi! Sa jätad kaunis rumala mulje seda korrates.

Aga te küsige selle kõige kohta ikkagi oma Seppiku käest. Minul ei ole selle lepinguga mitte midagi pistmist. Saage aru, mina ei kuulu Keskerakonda! Kui ma jagaks nende vaateid, siis me oleksime ühes erakonnas. Mina ei kuulu Keskerakonda, mul ei ole selle lepinguga midagi pistmist. Peale selle tuletan teile meelde ikkagi seda, et see leping sõlmiti sel ajal, kui Keskerakond ei olnud n-ö uuenenud, kui Keskerakond ei olnud ka teie arvates parketikõlblikuks muutunud. Mis te mind pinnite sellega! Mul ei ole sellega midagi pistmist.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Härra Helme! Mina saan aru, et teid ennast ei olegi olemas, et teid juhitakse kusagilt. Üks juhtidest olen mina, üks juhtidest on süvariik ja kõik teod – Ain Seppik on ka veel, eks – on ette määratud teiste poolt. Teie ei vastuta mitte millegi eest. Eelmine küsimus oli mul see, mis asi on teie arvates poliitiku usaldusväärsus. Teie jaoks ei ole sellist asja üldse olemas. Võin öelda, et teie haldusalas juba räägitakse, et teie sõna ei maksa. Sissepoole ja väljapoole ei lange teie sõnad kokku. Nüüd ma küsin küsimuse. Te olete lubanud paljastada infiltreerunud reeturid oma haldusalas, mida te käsitlete osana süvariigist. Kui kaugel te olete? Millised reeturid te olete üles leidnud? Kirjeldage natuke, kuidas nad teid juhivad!

Ma juba üks kord ütlesin teile. Lugupeetud rahvasaadik, ärge tahtke, et mu sõnad hakkavad teoks saama. Ärge tahtke! Kui väga tahate, võite haiget saada. Mine tea, mis võib juhtuda. Ärge tahtke! (Sumin saalis.)

Signe Riisalo, palun!

Ma ei saa sellest lastekaitsetöötaja asjast kuidagi üle ega ümber. 2018. aastal oli Eestis 8500 abivajavat last, 248 seksuaalselt väärkoheldud last. Sõltumata sellest, kas Marti Kuusik oli süüdi või mitte, on lastekaitseseaduse kohaselt, mis jõustus 2016, lastekaitsetöötajal kohustus ohukahtluse korral siseneda ruumidesse ja korrakaitsemeetmeid võttes tuvastada seal ka isikuid. Rääkimata sellest, et kui ta saab teate abivajavast lapsest, mis tahes abivajaduse liik see ka on, siis peab ta välja selgitama selle lapse olukorra. Nad teevad oma tööd. Ma saan aru, et teil on raske oma viga tunnistada, aga need inimesed ootavad tunnustust. Tunnustus oleks siinkohal ka teie vea tunnistamine.

Mina ei saa aru, et ma mingi vea oleksin teinud. Ma olen kaitsnud ühte perekonda meedia peksu eest, avaliku ristilöömise eest. Ma ei ole mingit viga teinud. Ma olen kaitsnud ühte perekonda, mida on päevade ja nädalate kaupa ruineeritud ning ruineeritakse praegu siin saalis ka edasi. Ma olen kaitsnud seda perekonda ja selle perekonna lapsi, kes on kistud avalikku poliitilisse arveteõiendamisse täiesti alusetult ja asjatult. Täiesti alusetult ja asjatult! Ärge palun püüdke tõmmata lapsi ja perekonda poliitilisse kätši. See ei ole soliidne ja see poliitiku usaldusväärsust sugugi mitte ei suurenda, kui te tahate siin nii väga usaldusväärsusest rääkida.

Liina Kersna, palun!

Suur tänu! Tõesti, te olete hetkel siseminister ja teie haldusalasse jääb lähisuhtevägivalla ohvrite toetamine. Te tunnistate siin kõigi meie ees, et te ei tea lähisuhtevägivalla toimumisest mitte midagi. Mul on hea meel teile öelda, et järgmine nädal toimub Riigikogus lähisuhtevägivalla teemal koolitus ja ma isiklikult saatsin ka teile kutse. Kuna te tunnistate, et te ei tea midagi sellest valdkonnast, mis kuulub teie enda haldusalasse, siis ma väga loodan, et te võiksite sellele koolitusele tulla. Minu küsimus on see: kas te tulete sellele koolitusele, ja kui ei tule, siis kuidas te kavatsete viia ennast kurssi antud valdkonnaga, et te oma sõnade ja ka tegudega ei kahjustaks lähisuhtevägivalla ohvreid, vaid toetaksite neid.

Ma ei tea, et ma oma tegudega oleksin kedagi lähisuhtevägivalla raamistuses kahjustanud. Mis puutub sellesse, et ma pean viima ennast mingite asjadega kurssi, siis vaadake, ma käisin paar päeva tagasi Sisekaitseakadeemias ja pidasin seal muide loengu. Seal tutvustati mulle ka õppekonge. Võib-olla selleks, et aru saada vangidest ja nende psühholoogiast, peaks ma veetma ka seal mõned nädalad või kuud, et ennast sellega kurssi viia. Mulle tutvustati tiiru. Nüüd on 30 või rohkem aastat möödas sellest, kui ma viimati püssi lasin. Võib-olla peaksin ma minema tiiru ja püssi laskma, viima ennast kurssi patrullpolitseinike ja muude inimeste tegevusega, kes relva kasutavad.
Vaadake, nagu ma olen öelnud, et mis puutub rahaasjadesse, siis mina ei ole raamatupidaja, ma ei ole ka patrullpolitseinik, ei ole lastekaitsja ega ole veel seda, teist ja kolmandat. Ma olen minister, ma kureerin neid haldusalasid. Ma tutvun loomulikult arengukavade ja muude dokumentidega, annan oma hinnangu, kaasan spetsialiste, istun nendega koos, arutan nendega. Päevad on pikad, täis kõikvõimalikke koosolekuid ja arutelusid. Ma ei jõua igale poole. Ma tunnen inimestele kaasa. Ma elasin aastaid majas, kus oli laste varjupaik, kus elasid kodust ärajooksnud ja teised lapsed. Ma tean väga hästi, kuidas need lapsed kannatavad, missugused nad välja näevad, kui hirmunud nad on, kuivõrd nad abi vajavad. Minu südametunnistuse peale koputada selle mõttega, et ma soosin naistevastast vägivalda, perevägivalda, vaatan hea meelega pealt, kui naised või mehed lapsi peksavad – no ärge nüüd ikka nii labaste ja absurdsete süüdistustega ka tulge! Loomulikult on mul süda sees ja ma tunnen kannatajatele kaasa. Aga mida ma ei aktsepteeri, see on selle teema toomine siia saali poliitilise võitluse instrumendina. Seda ma ei aktsepteeri.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Mart, kogu sinu jutust jääb mulje, et ajakirjanikud, kolleegid, opositsioon – kõik teevad sulle liiga, keegi ei kohtle sind võrdselt kõigi teistega, kes on ka vigu teinud. Sa tsiteerisid ütlust sisserändaja poja kohta roosast erakonnast ja nõudsid võrdset kohtlemist. Ma tuletan meelde, et see inimene, kes seda ütles, lahkus ministrikohalt just sellesama lause pärast. Ma pakun sulle võrdset kohtlemist: tee üks õudne lõpp enda jaoks, selle asemel et teha üks lõputu õudus meie jaoks!

Mul ei ole selle peale muud öelda, kui et terve Eesti hingas kergendatult, kui ta tagasi astus.

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Lugupeetud Mart Helme! Te ütlesite, et see umbusaldusavaldus on üks halb kirjand. See halb kirjand koosneb suuresti teie tsitaatidest, võib-olla on põhjus omakorda selles. Ma kuulan seda sõnavahetust siin ja mulle jääb mulje, et teil on tõe monopol, te olete ilmeksimatu. Siis ma mõtlen, et üks meist elab ilmselt paralleelreaalsuses, jääb ainult küsimus, et kumb. Kui president pidas avaistungil kõne, siis ta ütles paljude asjade seas seda: sellest kõnetoolist, kus ta praegu on, räägitakse Eesti rahvaga. Teie räägite siin tasakaalust väljas olevast peavoolumeediast, võõrpäritolu inimestest, kes kuskil ringi liiguvad, ja ütlete, et ärge tahtke, et mu sõnad hakkavad teoks saama. Kas see on teie meelest kohane käitumine Eesti Vabariigi ministrile?

Mul ei ole selle kohta öelda muud, kui et kuidas metsa hõikad, nii ka tagasi kostab. Need küsimused, see ilkuv, inkrimineeriv, halvustav, alavääristav toon, millega need küsimused on esitatud, millega kogu see umbusaldusavaldus on esitatud, tingib paratamatult ka minu iroonia.

Raimond Kaljulaid, palun!

Suur tänu! Härra minister, ma kinnitan, et minu poolt ei tule küll mingit ilkumist või irooniat teie suunal. Kuigi ma ei saa aru sellest, et kui ma küsin teilt ERR-i kohta, siis te hakkate rääkima oma lapse suvilast. Minu meelest on see naljakas. Aga veel kord: te olete öelnud, et omaaegne "Vremja" oli soliidsem ja tasakaalukam, kui on tänane "Aktuaalne kaamera". Need on teie sõnad: soliidne ja tasakaalukas. Kas te tõesti arvate nii? Veel kord: kas peaminister on teile teie sõnade eest märkuse teinud ja palunud lõpetada selliste avalduste tegemine?

Ma ei ole mingeid avaldusi teinud. Ma olen öelnud seda, mida ma mõtlen. Ja sõna, nagu me kõik teame, on vaba.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh! Härra Mart Helme! Juba mitmendat korda, kui teilt siin saalis küsitakse lähisuhtevägivalla või naiste õiguste kohta, te vastate, et teil on kolm tütart ja naine ning te ei ole neile liiga teinud. Jah, kõigis asjades ei peagi olema isiklikku kogemust. Kui mina ei ole kodus peksa saanud, siis see ei tähenda, et lähisuhtevägivalda ei eksisteeri. Kui minu laps ei suitseta, siis see ei tähenda, et ükski laps ei suitseta. Kui mina ei ole elevanti näinud, siis see ei tähenda, et elevante ei ole olemas. Te viitasite ilusasti, et te ei saa olla patrullpolitseinik, te ei saa kõike ise läbi elada. See on täiesti õige. Ma väga loodan, et nende teemadega, millega tegeletakse teie haldusalas, teil suures osas kokkupuuteid ei ole. Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsepolitseiamet – seal on väga palju teemasid ja murekohti, millega paljudel meist ei ole isiklikku kokkupuudet. Seega tuleb usaldada spetsialiste, tuleb usaldada uuringuid ja koguda ka taustateadmisi.

Palun küsimust!

Ma kordan Liina Kersna küsimust: kas te osalete järgmisel nädalal siin toimuval lähisuhtevägivalla koolitusel?

Mul on seda siit puldist praegu väga raske öelda, sest mul ei ole minu järgmise nädala kalendrit kaasas. Ma ei anna vekslit välja, et jah, ma osalen, sest ma ei tea, kas ma saan osaleda. Täna oli selline piinlik olukord, et ma pidin olema korraga kahes komisjonis. Ma ei tea, miks selline olukord tekkis. Ma pidin ühest komisjonist teise ja siis tagasi jooksma. Inimene ei saa olla ühekorraga mitmes kohas. Seetõttu ei vasta ma ka praegu kätt piibli peale pannes, et jah, ma osalen, või ei, ma ei osale.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Mart Helme! Te väitsite, et teie ei helistanudki sellele perekonnale, vaid seda tegi peaminister ja teie tulevase siseministrina ei takistanud peaministrit, et seda kõnet ei toimuks. Minu arvates on see märk sellest, et te absoluutselt ei mõista, mida võib endale lubada valitsusliige või tulevane valitsusliige, ja mida ta ei või endale lubada. Aga veel ohtlikumad tunduvad mulle sõnad ja laused selle kohta, et te käitusite selle kaasuse puhul selliselt just selle tõttu, et te teate, kes käis perekonda ähvardamas, justkui mingeid tunnistusi välja meelitamas või pressimas. Kas ma võin sellest välja lugeda, et teid on informeeritud, kes olid need võimalike tunnistuste väljapressijad, ja sellele järgneb uurimine? Kes teile selle informatsiooni andis? Nii te ise vastasite siit puldist.

Ohh! Te oskate ju keerutada ainult nende ühtede ja samade asjade ümber ja anda nendele asjadele mingisugune moonutatud tõlgendus. On täiesti iseenesestmõistetav, et kui valitsust ähvardab sedasorti skandaal, nagu Eesti Ekspress laiali laotas, siis soovivad valitsuse juht ja ka erakonna juht asjaoludes selgusele saada. See on ju loogiline, see on ju normaalne. Me soovisime asjaoludes selgusele saada. Et paremini selgusele saada, et mitte tugineda ainult ühe poole seletustele, võtsime me telefoni teel ühendust ka teise poolega. Ma ei saa aru, mis on selles ebanormaalset ja ebamoraalset! Mitte kõige vähematki minu arvates. Me püüdsime asjaoludes võimalikult hästi selgusele saada.
Mis puudutab neid muid teemasid, siis see on see, mida on mulle rääkinud Rakvere inimesed. Kas see vastab tõele? Ma toonitasin, et ma ei tea. Aga sellised selgitused, sellised jutud on minu kõrvu jõudnud ja ma ei arva ka, et ma peaksin neid sajaprotsendiliselt alusetuks pidama. Lõppude lõpuks, millel põhinesid siis need süüdistused? Samuti anonüümsetel kuulujuttudel. Vorst vorsti vastu.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud Mart Helme! Te olete praegu siin kõnetoolis seetõttu, et te olete ühe koalitsioonierakonna esimees ja peate vastama ka küsimustele, mis puudutavad väidetavaid probleeme inimestega, kes ei ole teie. Aga võrreldes teiega olen mina siin mugavas olukorras, ma saan vahepeal saalist väljas käia ja teha ka kõnesid. Ma tahan öelda, et küsimuste ja teie vastuste ajal olen ma teinud kõne nii peaministrile kui ka Martin Helmele, kes olid selle kohtumise juures, mis siin vahepeal kahinat tekitas. See toimus Stenbocki majas, helistati Marti Kuusiku abikaasale. Nad mõlemad väitsid mulle, et selles kõnes peaminister Jüri Ratas ei osalenud enam kui kuulajana. Tema ei esitanud kellelegi küsimusi. (Saalis lärm, aplaus, trambitakse jalgu.) Ma saan aru, et on kõva närvipinge ja faktikontrolli ei ole vajagi teha. Aga see oli öeldud lihtsalt selleks, et asi oleks klaar.

Võib-olla ma mäletan valesti, neid sündmusi on nii palju olnud. Mina mäletasin seda nii. Ma ei hakka ümber lükkama nende väiteid, aga mina mäletasin seda nii.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud minister! Te rääkisite, et Tallinna linnapildis on väga palju näha erineva nahavärviga ...

Ei, ma ei kasutanud seda sõna.

... võõramaalasi. Kui nüüd vaadata, kus teie töötate ja kus meie põhiliselt käime, siis näeme, et selle maja ees, Riigikogu ees ja kiriku ees on tõesti väga palju erineva nahavärviga võõramaalasi. Ma arvan, et te saate ka ise aru, et need pole kõik sisserändajad ja see pole massimigratsioon. Kuskohas Tallinnas te seda näete ja miks te olete hirmul, et nii palju võõramaalasi on siia tulnud ja et nad meid ohustavad?

Esiteks ei ole ma siin kasutanud mingisuguseid nahavärve kirjeldavaid sõnu. Teiseks, ma ei räägi inimestest, kes pildistavad vene kirikut või Riigikogu hoonet, vaid räägin nendest inimestest, kes liiguvad ringi Mustamäel, kes liiguvad ringi Õismäel, kes liiguvad ringi mujal linnas, nad liiguvad ringi üksikult, mitte gruppidena. On täiesti selge, et need inimesed on kusagilt ju Eestisse tulnud. See tähendab, et immigratsiooniteema ei ole sugugi nii süütu, nagu püütakse näidata, vaid see on kasvav probleem, sest need inimesed on meie maksumaksjale liiga sageli koormaks. Ma ei oska öelda, mida need inimesed siin täpselt teevad, mul on seda tõesti väga raske öelda. Aga ma tean Siseministeeriumis toimunud nõupidamiste põhjal, et see kontingent kasvab ja kasvab väga kiiresti. Aga mitu korda kiiremini kasvav ja suurem probleem on meil idast saabuva immigratsiooniga. Me oleme kahe tule vahel. Me oleme väike rahvas, meid on Eestis ainult 900 000. Kui me laseme probleemil tekkida ja alles siis seda lahendama hakkame, siis me oleme tõeliselt hädas. Probleemiga tuleb tegelema hakata siis, kui see alles hakkab kujunema. Nii et siin ei ole mingit ksenofoobiat ega rassismi, nagu te püüate kuidagi viidata, vaid küsimus on terves mõistuses ja Eesti kui eestlaste rahvuskodu säilitamises.

Eerik-Niiles Kross, palun!

Hea juhataja! Hea härra Helme!  Vahetult enne siseministriks saamist – umbes nädal enne – andsid sa intervjuu Eesti Päevalehele, kus sa ütlesid, et ... Ma saan aru, et tuleb olla ettevaatlik sinu tsitaatide kasutamisel ja sulle küsimuste esitamisel. Aga sa ütlesid, et Eesti eriteenistused ei allu mitte Eestis tegutsevate institutsioonide korraldustele, vaid tegutsevad Euroopa Komisjoni heaks. Mõni päev hiljem esitas ajakirjanik täpsustava küsimuse ja siis sa ütlesid, et sa pidasid silmas seda, et eriteenistused lähtuvad oma tegevuses Euroopa Komisjoni kehtestatud liberaaldemokraatlikest dogmadest ja et nad täidavad poliitilist tellimust. See jäi kehtima, et nad täidavad poliitilist tellimust. Nüüd on umbes kuu aega siseministri ametit peetud. Kuidas siis täna on, kas sa oled tuvastanud selle, et Eesti eriteenistused tõepoolest ei allu Eesti põhiseaduslikele institutsioonidele, või nad alluvad? Kas nad endiselt täidavad poliitilist tellimust? Ja juhul kui, siis kelle oma?

See on eelkõige Riigikogu ja eriteenistuste järelevalve komisjoni teema. Nii et tegelege sellega siin ja kandke mulle ette. (Hääl saalist.) Jaa, aga järelevalvet teostab Riigikogu komisjon.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh! Hea Helme! See antisemiitlik tekst, millest ma oma eelmises küsimuses rääkisin, ei ole mitte väljamõeldis, vaid need tsitaadid on pärit teie juhitava erakonna juhtivpoliitikute suust. Teie erakonna juhtivatele poliitikutele kuuluvad väljaütlemised, et Eesti riiki juhivad salajuudid ja sionistid, ning avalikult Natsi-Saksamaa positiivsete elementide kaitsmine ei ole samamoodi kõlanud kellegi teise kui teie erakonna juhtivate poliitikute suust. Pakun teile võimalust ja platvormi enne seda, kui te võtate ette visiidi Iisraeli, nendest avalikult väljaöeldud sõnadest lahti öelda ja nende pärast vabandada.

Vaadake, kui teie tapate inimese ära, siis ei vastuta selle eest kollektiiv. See on konfutsionistlik, veel enam aga neokonfutsionistlik ja legistlik praktika, et kehtib ringkäendus ja ringvastutus: kui üks ametnik paneb toime kuriteo, siis on kõik süüdi. Meil on individuaalne vastutus. Need inimesed, kes on selliseid sõnu lausunud või kirjutanud, vastutavad oma tegude eest ise. Oma seisukohad ma teile ennist esitasin. Minu seisukohad on need, mis ma teile ütlesin. Need inimesed, kes on midagi muud öelnud, vastutavad oma sõnade eest ise.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea Mart! Tõuseme oma konnatiigist veidi kõrgemale. President Kaljulaid on teinud palju pingutusi, et Eestist saaks ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liige. Kohe-kohe toimub ÜRO-s hääletamine. Kas selle aktsiooni eesmärk, mis siin praegu Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide juhtimisel toimub, on see, et jätta ÜRO hääletajatele mulje Eestist, Eesti Vabariigist kui ühest ebastabiilsest riigist ja tõmmata sellega president Kaljulaidi pingutustele vesi peale?

Ma ei oska öelda, mis vahekord neil on praegu presidendiga, kas nad toetavad teda või ei toeta, mis suhted neil on. Aga ma ütleks, et kogu selle ülekuulamise ja kogu selle umbusaldamise taga on ainult üks asi: soov pääseda võimule. Reformierakond ei kujuta ette, et elu oleks pikalt võimalik ilma võimuta, ja sellepärast nad siin võimlevad.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud härra Helme! Teate, te ajate hirmu peale. Iga vastuse peale, mis te ütlete, jooksevad mul külmavärinad üle keha. Ma ei tea, millist Eestit te tahate ja mida Eesti inimesed praegu peaksid mõtlema. Mis te neile ütlete?

Missugust Eestit ma tahan? Teistsugust kui see, milles me praegu elame. Täiesti teistsugust. Mitte reformierakondlikku Eestit, vaid Eestit, mis on inimväärselt tasustatud inimestega asustatud kogu oma territooriumi ulatuses, kust inimesed ei rända välja, kus 47% pensionäridest ei ela vaesuses, kus kolmandik inimestest ei ela suhtelises või absoluutses vaesuses, kus ei ole perevägivalda. Muide, kus ei ole perevägivalda, mis on suuresti vaesuse nägu, mille Reformierakond, kes meid viie rikkaima riigi hulka lubas viia, on Eestisse toonud. Vaat sellist Eestit ma tahan, rõõmsat, loovalt tööd tegevat Eestit, kust rahvas ei jookse laiali, kus inimesed ei ole üksteise peale kibestunud ja tigestunud, kus ei ole võimalik inimesi ässitada mingite valesüüdistustega rassismis, fašismis, ksenofoobias, naistevastases vägivallas ja vihkamises, kus nende süüdistustega ei ole võimalik üldse esinedagi, seda enam, kui need süüdistused on täiesti alusetud. Vaat sellist Eestit ma tahan, aga mitte sellist Eestit, nagu Reformierakond oma 17 võimul oldud aastaga on meile vastu meie tahtmist kinkinud.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh sõna eest! Hea siseminister! EKRE on avalikkuses väitnud, et te ei toeta peaprokurör Lavly Perlingu jätkamist peaprokurörina. Kas see on tingitud sellest, et prokuratuur julges algatada kriminaalmenetluse, et kontrollida võimalikku lähisuhtevägivalda Marti Kuusiku ja tema naise vahel?

Ei, see ei ole absoluutselt sellega seotud.

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Härra Helme! Ma saan aru, et te olete inimene, kellel enda arvates on alati õigus ja kes kunagi ei eksi. Te ei vabanda, te ähvardate ja hoiatate. Aga siin saalis täna me tabasime teid valelt, kui te valetasite peaministri kohta. Täna siin saalis te ähvardasite järjekordselt politseinikke, ähvardasite Riigikogu liikmeid. Täna siin saalis te ütlesite, et teile meeldis "Vremja", mis teatavasti oli nõukogude võimu ideoloogiline lipulaev, selle võimu esindaja. Teie arusaam süvariigist meenutab kangesti seda, kuidas toimisid KGB, GRU ja muud säärased organisatsioonid. Kas teile ei tundu, et te elate kuskil teises maailmas, millest on juba 30 aastat möödas?

Aga vaat ei tundu. Ma kahjuks elan praegu selles maailmas, mis mulle ei meeldi. Selle maailma suureks loojaks ja autoriks on Reformierakond. Mulle ei meeldi, jah! Aga nõukogude korra kohta: ärge mulle seda pähe määrige! Erinevalt suurest osast teie erakonna liikmetest ei ole ma kuulunud komparteisse ega ka muudesse Nõukogude repressiivaparaadi organitesse. See eristab meid teie erakonnast väga suurel määral.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Härra Helme! Esiteks pean ma muidugi teie mõttetegevust natuke jahutama. Reformierakond ei ole maailma looja. On erinevaid teooriaid selle kohta, kuidas maailm loodi, kuid Reformierakonda maailma loojate hulgas ei ole. Aga ma tahtsin küsida süütuse presumptsiooni kohta. Te ütlesite, et te olete süütuse presumptsiooni kaitsja ja kaitsete seda kõiki võimalusi kasutades. Süütuse presumptsioon ütleb, et kedagi ei tohi käsitada süüdi olevana enne, kui selle kohta on jõustunud kohtuotsus. Ma küsin niimoodi: kas teie isiklikult, teie, Mart Helme, ei ole kunagi eksinud süütuse presumptsiooni vastu? Kas te ei ole kedagi süüdistanud alusetult, kui ei ole kohtuotsust? Küsin ka nii: kas te siis lubate, et te seda edaspidi mitte kunagi ei tee? Näiteks kui te viskate siin rahapesusüüdistusi üles, siis te edaspidi ei tee seda enne, kui on jõustunud kohtuotsus, ja te selliseid süüdistusi lihtsalt ei esita, sest see oleks süütuse presumptsiooniga vastuolus? Kas te olete valmis seda tegema ka siis, kui süüdistused esitatakse mõne teise erakonna liikme vastu?

Mina ei süüdista siin kedagi, mina nendin jälle fakti. Süüdistustega esinete teie. Ma nendin fakti, et Reformierakond oli pikalt võimu juures, kui Eestis toimus maailma ajaloos pretsedenditu rahapesu. Ma nendin fakti. Kui Reformierakonna ministrid ja muud asjapulgad mitte midagi ei näinud, ei kuulnud, ei saanud aru, siis nad ei sobinud ministriteks.

Madis Milling, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud minister! Teie ja teie erakond olete toonud Eesti poliitilisse retoorikasse sõna "süvariik". Nüüd te olete juba ise mõnda aega ministrina olnud, kui nii võib öelda, sellesama süvariigi esindaja. Millised on teie arusaamad: kui palju seda süvariiki siis nüüd olemas on ja kas ministrina asja sees olles on selle süvariigi toimimine saanud teie jaoks suuremat või vähemat kinnitust?

Jaa, ma olen saanud palju targemaks. See on kõik, mida ma ütlen.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Härra Helme! Te ütlesite ühes oma vastuses, et te ei näe midagi ebamoraalset ega ebanormaalset selles telefonaadis, mida peeti peaministri juuresolekul perevägivalla väidetava ohvriga. Minu arvates juba see, et te ei näe selles midagi ebanormaalset või ebamoraalset, on piisav põhjus teie umbusaldamiseks. Siis jäite te kohe vahele valega, mis puudutas peaminister Ratase osalust väidetava ohvri küsitlemisel. Keskerakonna fraktsiooni esimees, teie koalitsioonipartner, pidi teid korrale kutsuma. See on juba teine piisav põhjus teie umbusaldamiseks – valetamine siit Riigikogu kõnepuldist. Kui nüüd uskuda, et te tõepoolest ei mäleta, mida peaminister selles väga tundlikus ja olulises küsimuses tegi, siis kas te ei leia, et kui mälu teile selliseid vingerpusse mängib, siis see on samuti piisav põhjus teid täna ametist maha hääletada?

Ma ei tea, kumb meist seniilsem on. Teie ka ei mäleta tihtipeale seda, mida te olete kunagi varem rääkinud või teinud. Ma tõesti tunnistan, et võisin eksida. See oli selline väga emotsionaalne hetk, kõigil olid kired väga üles köetud, skandaal oli ju mastaapne. Kui Jüri väidab, et tema ei küsinud midagi, siis ma olen valmis tema ees vabandama, tõepoolest. Mina mäletasin seda mõnevõrra teisiti, aga olgu peale. Teie umbusaldate mind niikuinii. Mis põhjusi te veel otsite? Teil on siin neid põhjusi ju juba mitu lehekülge. Nii et võite neid lisada, kui tahate.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Te tõite ise selle rahapesuteema siia sisse. Ma olen teadlik sellest, et ma pean tsiteerimisel ja teie sõnade refereerimisel olema hästi täpne. Ma püüan seda teha. Ma arvan, et ma ei eksi ja ma olen õigesti aru saanud, et te olete süüdistanud ametkondi, sest see terroristlik raha oleks pidanud panema tegutsema kapo, prokuratuuri, politsei rahapesu andmebüroo, aga vaatamata sellele, et laekus kaebusi ja infot, need ametkonnad ei tegutsenud. Te olete öelnud, et vastust vajab küsimus, miks uurimisorganid ei teinud ühtki tõsist katset rahapesu takistada. Teil on oma ametist tulenevalt olnud võimalus teile alluvatelt ametkondadelt küsida, miks uurimisorganid seda ei teinud. Kas te olete seda küsinud ja mida ametkonnad on teile vastanud?

Jah, olen küsinud, aga vastused on siiani olnud ebarahuldavad. Jätkan küsimist ja jätkan nende teemade uurimist.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, hea eesistuja! Mart Helme, te seisate praegu puldis, kus räägitakse kogu Eesti rahvaga. Täna hommikul me siin seisatasime minutiks, et mälestada Mart Nutti. Mart Nutt ütles, et maine kaob siis, kui inimestele ei räägita tõtt või jäetakse midagi ütlemata. Mõni minut tagasi te sellest kõnepuldist valetasite tervele Eesti rahvale, te valetasite Eesti Vabariigi peaministri kohta. Mis te peale seda oma mainest arvate? Kas te üldse räägite mõnikord tõtt ja kuidas Eesti rahvas saab teid veel ministritoolis usaldada?

Ma soovitaksin jällegi sellise süüdistava näpuganäitamise asemel mõelda, et eksimine on inimlik. Ma olen juba kaks korda öelnud, et võib-olla ma mäletan valesti. Ma ei välista seda. Ma ütlesin ka, et ma olen täiesti valmis Jüri Ratase ees vabandama, et ma ta niimoodi tõmbasin asja sisse, mille kohta ta ütleb, et tema käitus tegelikult teisiti. Kui inimene eksib ja kui inimene vabandab, siis ma arvan, et see asi ei peaks olema nii hull, nagu teie seal presenteerite.
Aga mina ütlen teile, kulla reformierakondlased, et teie olete valetanud Eesti rahvale vähemalt 15 aastat järjest. Te olete valetanud, valetanud, valetanud ja jätkate valetamist. Kuidas saab teisse uskuda? Miks me peame uskuma, et kui te uuesti valitsusse tulete, siis te ei jätka valetamist, Eesti ei vaesu edasi, rahvas ei lahku Eestist, et maapiirkonnad ei jää päris tühjaks, vanurid ei sure tõepoolest nälga? Missuguse garantii te annate? Mitte mingit garantiid te ei anna, mitte mingisugust. Jätkate lihtsalt tuimalt valetamist. Nii et kui me räägime massvaletamisest, siis see tuleb ikkagi teie poolt.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Austatud Mart Helme! Ma juba tund aega või rohkemgi kuulan siin seda diskussiooni ja vaatan, et kogu aeg te esinete vasturünnakutega Reformierakonna aadressil, süüdistate meid sajas surmapatus ja kõige selle taustal väidate, et umbusaldusavaldus, mille me esitasime, on irooniline ja seetõttu on ka teie vastused hästi iroonilised. Ma ei tea, vahel mulle tundub, et me räägime üksteisest mööda, või mulle isegi tundub, et te olete üks lapiku Maa teooria esindajatest. Aga läheks faktide juurde. Te ütlesite umbusaldusavalduse esimese punkti kohta, et süüdistus Marti Kuusiku kriminaalasjas on kokku kukkunud, süüdistus on tühi, midagi ei ole leitud. Ma küsingi lihtsalt: kas te ütleksite faktina välja, kas see kriminaalasi on lõpetatud ja kui see on lõpetatud, siis mis tulemusega see lõpetati?

Esiteks te eksite, kui te räägite kriminaalasjast. Marti Kuusikule ei ole isegi kahtlustust veel esitatud. Isegi kahtlustust pole esitatud, mis kriminaalasjast me räägime! Siin ei ole kriminaalasja, nii et ei olegi millestki rohkem rääkida.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Mart Helme, te rääkisite vastuses ühele küsimusele sellest, missugust Eestit te tahate. Seal oli mitmeid sümpaatseid mõtteid selle kohta, kuidas elu maal võiks paremini võimalik olla ja kuidas eakate vaesust tuleks vähendada, ning mitmeid teisi selliseid sotsiaaldemokraatlikke eesmärke. Selles kontekstis on mul selline päris siiras küsimus. Enne valimisi te lubasite inimestele kahekordset pensioni, lubasite elektriaktsiisi langetamist ja käibemaksu langetamist ning veel sadat asja. Kui te nüüd juhtumisi satute Vändra kultuurimajja, et kohtuda Vändra eakatega, kellest väga paljud teie poolt hääletasid, loomulikult lootes, et need asjad saavad teoks, siis mis te neile ütlete? Miks seda kõike ei tulnud ja ainuke, mida te neile pakute, on odavam viinapudel?

Mitu aastat teie valitsuses olite? Ja kui kaua meie oleme valitsuses olnud? Kuu aega! Ja nüüd te nõuate, et kuu ajaga oleksid pensionid kahekordseks tõstetud, neljarealised teed valmis ehitatud jne. Vaadake, kuu ajaga ka parima tahtmisega seda ei jõua. Aga kui te seate kahtluse alla pensionitõusu, siis mina ütlen teile, et kui see valitsus jätkab, siis pensionitõus tuleb. Kui te seate kahtluse alla neljarealised teed, siis mina ütlen teile, et me oleme praegu tegemas väga tõsist analüüsi Eesti riigi parema kapitaliseerimise nimel ja me leiame need vahendid, et vähemalt hakata ehitama. Me ei ehita nelja aasta jooksul neid teid valmis, aga vähemalt me projekteerime, teeme hanked ja hakkame ehitama. Mis puutub maaelusse kui niisugusesse, siis ma pean jagama siin tunnustust meie koalitsioonipartneritele. Meil on väga konsensuslikud arusaamad sellest, kuidas elu maale tagasi viia, mida teha ja kuidas teha. Aga ma kardan, et kui me hakkame neid asju siin pikalt arutama, siis me jäämegi arutama, seda enam, et need on esialgu alles tööversioonid. Jah, meid üllatas ebameeldivalt kevadine rahandusprognoos, aga nüüd me oleme saanud juba uued ja paremad numbrid ning see annab meile võimaluse märksa optimistlikumalt edasi minna. Nii et ma ei ole küll siin mures selle pärast, et me ei saa nelja aasta jooksul oma valimislubadusi täitma hakata. Kõiki ei saa, aga mingeid saame.

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Lugupeetud Mart Helme! Ma tulen tagasi kolleeg Kadri Simsoni täpsustuse juurde ja ka küsimuse juurde, mida Sven Mikser teilt küsis, õigupoolest teie vastuse juurde, kus te ütlesite, et jah, et see oli emotsionaalne hetk ja neid tuleb kindlasti veel. Kindlasti tuleb neid emotsionaalseid hetki veel. Minu mure on selles, et emotsionaalne hetk viib teid kas mittemäletamise või valetamiseni. On väga keeruline usaldada ministrit, kellel on selline võimekus Eesti Vabariigi valitsuses.

Aga teie ei usalda mind ju niikuinii. Nii et ausalt öeldes on mul suht suva, kas te usaldate või mitte.

Hanno Pevkur, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra Helme! Te olete jälle valetanud. Te ütlesite, et mingit kriminaalasja ei ole. 29. aprillil alustas Politsei- ja Piirivalveamet prokuratuuri juhtimisel menetlust. 29. aprillil. Te ütlesite, et mitte mingit kriminaalasja ei ole. Jälle valetasite.

Ei valetanud, uurimine ei ole kriminaalasi. (Elevus saalis.) Oot-oot-oot ...

Praegu on ... Rahu, rahu! (Aplaus saalis.) Austatud Riigikogu!

Kas ma võin küsimuse ära küsida?

Plaksutage nii palju kui ...

Lugupeetud minister, üks minut on küsijal aega, te saate veel vastata! Palun, Hanno Pevkur, jätkake!

Hea istungi juhataja, kas ma saaksin oma 45 sekundit tagasi?

Saate, saate tagasi. Palun!

Aitäh! Te olete juba mitu korda siin puldis valetanud. Te ülbitsete, te ründate küsijaid. Te ei saa demokraatia põhimõtetest aru. Te ütlete, et parlament kandku teile ette. "Kandke mulle ette," on teie täpne tsitaat. Ma saan aru, et teil on head eeskujud. Vale peab olema nii suur, et see tunduks usutav. See on ajaloos päris tuntud ütlus. Aga ma annan teile ühe võimaluse: võtke valge paber, kirjutage sinna isiklik avaldus peaministrile teie tagasiastumise kohta ja teil ei ole vaja siin ennast veel sügavamasse auku kaevata. Tõepoolest, te ei sobi siseministriks, te ei tea kriminaalmenetluse alustamisest midagi, te ei tea õigusruumist midagi, te ei tea demokraatia põhimõtetest midagi. Tehke see samm enda ja Eesti rahva heaks.

Aitäh! Mul oli kohtumine nii politseiameti peadirektori kui ka peaprokuröriga. Peaprokurör ütles selge sõnaga, et uurimist on alustatud asjaolude väljaselgitamiseks, kuid kahtlustust ei ole veel esitatud. (Hääled saalis.) Nii, asjaolude väljaselgitamiseks, mitte Marti Kuusiku süüdistamiseks. Asjaolude väljaselgitamiseks, see on midagi muud. (Juhataja helistab kella.) See on midagi täiesti muud. Siin ei ole valega mitte midagi pistmist. Ja hoidke kahe käega peast kinni muidugi, teil pea valutab, ma saan aru.

Head kolleegid! Proovime ükshaaval rääkida, kõik saavad kodukorra järgi sõna, kedagi ei  jäeta sõnast ilma. Läheme edasi. Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Ma siin kuulan ja kuulan ja kuulan ja mõtlen ja mõtlen ja mõtlen. Teate, ma ei taha mitte midagi enam küsida. Päriselt. Ihukarvad on püsti. Ma ütlen lihtsalt väikse repliigi: õpetan oma lapsi kuidagi niimoodi, et kui sind rünnatakse, siis ära kunagi ründa vastu, vaid püüa tuua fakte ja jääda inimeseks.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Härra minister! Ka mina kuulasin tähelepanelikult teie eelmist vastust Kristina Šmigun-Vähile. Ma pean tunnistama, et nii nagu Jevgeni Ossinovski tähelepanu juhtis, on vaesuse vähendamine, ääremaastumise vastu seismine ja sellised olulised võrdsemate võimaluste loomise soovid, mida te väljendasite, rääkides sellest Eestist, mida te tahaksite, väga sümpaatsed. Aga väga raske on aru saada, et kui teie esimene suur eelarvetegu on alkoholiaktsiisi vähendamine, siis kuidas see sellega seondub. Samuti ei saa ma aru sellest, et kui te kirjeldasite, et te tahaksite näha Eestit, kus ei ole vägivalda, mis on sõbralikum, rõõmsam ja loovam, aga samal ajal ühes vastuses ütlesite, et te olete uhke selle üle, et te olete ministrina ja valitsusliikmena agressiivne, ja te kavatsete ka olla agressiivne, siis kuidas on võimalik sõbralikumat ja rõõmsamat Eestit ehitada, kui te valitsusliikmena kavatsete olla agressiivne?

Vaadake, mina olen väga sõbralik inimene, väga sõbralik inimene, väga heatahtlik inimene. Aga ma ütleksin, et see poliitiline sopaloopimine, mis on minu persooni, minu poja, meie erakonna, meie koalitsiooni pihta viimase paari kuu jooksul toimunud, on pretsedenditu. Ma olen nii vana inimene, et ma mäletan nõukogude aega. Isegi nõukogude ajal ei olnud midagi sellist, isegi nõukogude ajal. Siis võeti üksik inimene ette ja soputati läbi, aga sellist kollektiivset hukkamõistmist, sellist kollektiivse süü omistamist ei olnud isegi nõukogude ajal. Ma mäletan seda väga hästi. Nii et sõbralikum peaks olema ka see pool, kes praegu soppa loobib, siis ei oleks ka selliseid pingeid. Mis ma muud oskan öelda, kui et katsume kõik natukene tooni maha tõmmata. Mina ei ole selline inimene, keda on õpetatud nii, et kui sind rünnatakse, ära vastu löö. Mind on vastupidi õpetatud: kui sind rünnatakse, löö vastu. Löön kah.

Vilja Toomast, palun!

Jah, tänan! Härra Helme! Hiljuti Kadriorus pöördus president teie erakonna esindajate poole väga selge avaldusega, et tal on kõrini sellest, et ta peab käima mööda maailma ringi ja mängima Mart Helme pressiesindajat. Selle asemel et oma tööd teha, et Eestit esindada, peab ta käima mööda maailma ringi ning siluma teie ja teie erakonnakaaslaste väljaütlemisi, et Eesti riigi mainest veel midagi alles jääks. Minu küsimus teile ongi: millal saab president jätkata oma tavapärast tööd, nii et ta ei pea enam Mart Helme pressiesindajana esinema?

No mis ma tema kohta ikka oskan öelda. Eks te peate iseendalt küsima, kes on selle laimu välisajakirjandusse viinud. Eks te peate enda käest seda küsima.

Erkki Keldo, palun!

Hea vastaja! Teile on juba paar korda soovitatud ja pakutud võimalust, et seoses mitmel korral selge ebakompetentsuse näitamisega võiksite te võtta valge paberi ja võib-olla minna ise täna õhtul Kadriorgu, enne kui seda teeb äkki peaminister, keda te otseselt avalikult süüdistasite ja isegi tema kohta valetasite. Kui selline on Vabariigi Valitsuse siseminister, siis ei saa olla kindel, kas peaministri karikas ei saa teie väljaütlemistest juba täis. Selles mõttes on mul teile küsimus: kuidas te ennast tunnete, mitmendat korda valetades, ja kas te ei arva, et peaministril võib hakata sellest küllalt saama?

Ma olen vist juba kaks või kolm korda öelnud, et eksimine ei ole valetamine. Eksimuse tunnistamine ja peaministri ees vabandamine peaks olema selle ära silunud. Aga kui te ei saanud sellest aru, siis mõelge selle praeguse vastuse üle sügavalt järele. Võib-olla ma annan teile ka paberi ja pliiatsi, kirjutate üles.

Heidy Purga, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister Helme! Oleme kuulanud täna siin teie vastuseid ja need on olnud üpris sageli küsijat ründavad. Ma küsin päris siiralt: miks te ei suuda väärikalt ja tasakaalukalt inimestele vastata ja miks te tõstate häält? Kuidas me peaksime tõlkima seda teie tänast või üldist retoorikat? Kas te püüate sellega midagi kompenseerida või oskate meile mingi muu vastuse anda?

Teate, ma olin 14 aastat ülikoolis lektor ja harjusin ära sellega, et ma räägin valju selge häälega ja hea diktsiooniga. Nii et vabandust, kui teile kuidagi ärritavalt mõjub see, et ma räägin valju selge häälega ja arusaadava diktsiooniga. Nii et andke andeks, ma olen nii harjunud. Mis puutub ründamisse, siis nagu ma olen öelnud, nagu metsa hõikad, nii vastu kajab.

Urmas Espenberg, palun!

See sõim, laim, survestamine, mustamine, sildistamine, mida on pidanud taluma praegune koalitsioon, EKRE ja eriti tema liidrid, on tõesti pretsedenditu ja mitteaktsepteeritav. Sinna juurde käiv jutt mingisugusest sõnavabaduse piiramisest on lihtsalt tülgastav. Minu küsimus on aga selline: kuidas suudab valitsus ja kuidas suudad sa ise sellistes tingimustes vastu pidada?

Mul on selline hea komme, et kui ma vähegi saan, tegelen vabal ajal füüsilise tööga. Mulle meeldib puid lõhkuda. Puulõhkumine on vana zen-munkade psühhoteraapiline tegevus. Kui ma olen ikka riida puid jälle ära lõhkunud, siis ma ei tunne kõigi nende solvajate ja laimajate vastu enam mitte mingisugust viha.

Sven Mikser, palun!

Aitäh, härra Helme! Mind jahmatas ühes teie varasemas vastuses väljendatud nõukogude nostalgia, kuigi võib-olla, arvestades teie sõprust Marine Le Peniga, ei peakski see nii väga jahmatama. Rääkides ajakirjanduse kriitikast teie isiku ja teie erakonna suhtes, te ütlesite: "Isegi nõukogude ajal ei olnud midagi sellist." Paar kuud tagasi me meenutasime 70 aasta möödumist märtsiküüditamisest, kui lühikese aja jooksul saadeti loomavagunites Siberi poole üle 20 000 inimese. Ma pakun teile nüüd võimalust hetke järele mõelda ja öelda, kas tõepoolest isegi nõukogude ajal ei olnud midagi nii hullu nagu see leebe kriitika, mida teie väga kahetsusväärsete väljaütlemiste ja tegude pihta on teinud Eesti ajakirjandus ja parlamendi opositsioon.

Esiteks pean ma muidugi ütlema, et mul ei ole mitte kõige väiksematki nõukogude nostalgiat. Mitte kõige väiksematki! Ma nõukogude võimu ei armastanud, pehmelt öeldes. Teiseks, märtsiküüditamise ajal ei olnud ma veel sündinud, juuniküüditamise ajal ei olnud ma veel sündinud. Neid sündmusi ma vahetult ei mäleta. See, mida mina vahetult mäletan, on möödunud sajandi 1970. ja 1980. aastad ning siis niisugust nõiajahti, sellist laimamist ja sildistamist ei olnud. Ei olnud! See on see, millest ma räägin. Siin ei ole midagi pistmist nostalgiaga. Me oleme jõudnud sellisesse olukorda, et vaat et tšuktši anekdooti ei tohi ka enam rääkida, oled kohe mingi ksenofoob ja rassist ja ei tea, kelle vihkaja ja põlgaja. Kui sa kasutad mingisuguseid rahvakeelseid väljendeid, siis teietaolised liberaalid võtavad need kohe kontekstist välja, keeravad vindi peale ja hakkavad rääkima sellest, kuidas sa kedagi vihkad. No eks igaüks tegutseb oma rikutuse tasemel.

Kalle Palling, palun!

Aitäh! Hea minister! Täna oli meil harukordne võimalus kuulda Euroopa Liidu asjade komisjonis siseministri sõnu – see olite juhuslikult teie siseministrina täna meil seal komisjonis –, et Eesti seisukohad rändeküsimuses on olnud mõistlikud ja te kavatsete selle mõistliku poliitikaga jätkata. Nüüd on teil hea võimalus siit puldist edasi valetada või öelda siit Eesti rahvale, et varem olete te oma uudiste portaalides, raadiosaadetes ja kõikides muudes olukordades võib-olla sellises joviaalses meeleolus lihtsalt hüsteeritsenud ja inimeste hirmudele rõhunud, kui olete öelnud, et Eesti rändepoliitika on ülimalt liberaalne, olukorras, kus ta on olnud täpselt selline, mida te ka ise täna mõistlikuks pidasite.

Te ei olnud vist saalis ega kuulanud istungit ka kuskil televiisori vahendusel. Ma juba üks kord vastasin sellele küsimusele. Ma ei mäleta, kes selle esitas. Ma vastasin väga selgelt: need poliitilised suundumused, mis on praegu Euroopas kujunenud, suuresti Ida-Euroopa, Kesk-Euroopa ja Balti riikide survel, on hoopis midagi muud, kui olid 2015 või ka, ütleme, veel 2017. Need on mõistlikud, sest need on suunatud Euroopasse toimuva sisserände piiramisele, eesmärk on jätta riikidele suurem vabadus, õigemini täielik vabadus aktsepteerida selle rände tulemusi ja eelkõige on siht lähteriike abistada. Ma kõike seda ütlesin. Kõik on väga mõistlik, loomulikult me toetame seda.
Kui me räägime rändest, siis ärme kasutame ainult ühte ajupoolkera, kasutame mõlemat ajupoolkera. Kui me räägime rändest mõlema ajupoolkeraga mõeldes, siis me saame aru, et rände alla käib ka see, mis on praegu Eestisse jõudnud idapoolsetest riikidest, eelkõige Ukrainast. Kümned tuhanded inimesed tulevad Eestisse tööle, aga nendest kümnetest tuhandetest tuhanded jäävad alaliselt siia elama ja toovad oma perekonnad järele. Eestlaste suhtarv rahvastikus on viimase paari aastaga kahanenud ja seda just selle rände tulemusena. Ka see on ränne, see on see liberaalne ränne, see on viisavabadus Ukrainaga, see on liberaalne suhtumine tööjõu tulekusse ka Venemaa Föderatsioonist ja Valgevenest. Kokku on neid inimesi nii palju, et see on muutumas meile uueks rändekoormaks, millega meil on pikemas perspektiivis demograafiliselt väga raske toime tulla. Nii et natukene põhjalikumalt lahtiseletatuna on suhtumine niisugune. Ühelt poolt jah, meil on suhtumine liiga liberaalne, teiselt poolt me kiidame heaks selle, et läänesuunalise ja lõunasuunalise migratsiooni suhtes on poliitika muutunud konservatiivsemaks.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Hea Mart Helme, katsume sõbralikumalt! Mulle isiklikult teie vali hääl ja teie hea diktsioon väga meeldib. Aga ma tulen tagasi oma eelmise küsimuse juurde. Ärme räägime siin enam kriminaalmenetlusest, räägime uurimisest – asja sisu see enam ei muuda. Austatud siseminister, ma küsin uuesti: kas Marti Kuusiku koduvägivallajuhtumi uurimine on lõpetatud? Te ütlesite, et see asi on kokku kukkunud, on tühjad süüdistused jne. Kas see uurimine on lõpetatud, kas see on lõppenud ja kui on, siis milliste tulemustega?

Ma tean seda, mida ma lugesin paar päeva tagasi Virumaa Teatajast. See oli vist kohalik prokurör, kes ütles, et süütõendeid ei ole piisavalt. Kui süütõendeid ei ole piisavalt, siis ka süüd ei ole piisavalt. See on kõik, mis ma oskan praegu öelda.

Kristen Michal, palun!

Aitäh! Hea Helme! 12. septembril eelmisel aastal te ütlesite Jüri Ratasele Riigikogu infotunnis: "Kas te tunnistate fakti, et vene rahvus on lisariski moment ja siin ei ole inimõigustega ega põhiseadusega midagi pistmist? See pole diskrimineerimine, kui neid põhjalikumalt kontrollitakse." Pärnu Postimehes 15. septembril ütlesite: "Kui meil on riskirühmad, ja on selge, et vene keelt kõnelevad inimesed on riskirühm – see võib neid solvata, aga me ei saa siin mängida õrnade tunnete peal –, on neid inimesi vaja põhjalikumalt kontrollida." Te olete Vabariigi Valitsuse siseminister. Milliseid samme olete te astunud oma sõnade kehtestamiseks?

Sellest olen ma rääkinud vastavate institutsioonide juhtidega ja seda ma teile ei kommenteeri.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Teate, härra Helme, kui mõni minu valitsuse minister oleks minu või ka mõne minu kolleegi kohta nii räigelt puldist valetanud, siis oleks paber juba Kadriorus ja meil oleks tänane tööpäev oluliselt lühem. Praegu on kõikidel Keskerakonna liikmetel mõtlemise koht, et kui kaua te Jürit mõnitada lasete. See on ammu ületanud kõik taluvuse piirid. Aga te olete olnud täna kõik need mitu tundi siin erakordselt emotsionaalselt ülesköetud ja kergesti ärrituv. Te ei mäleta olulisi fakte või eksite tahtlikult. Te väidate, et isegi siseministrina te saate oma info kriminaalasja kohta meediast, peavoolumeediast. Tule taevas appi! Kas te tõesti ise usute, et te sobite ministriks, kellel on väga suur vastutusala ning kelle sõnadest ja tegudest sõltub Eestis väga palju?

Jah, ma usun, et ma sobin ministriks, ja sobin paremini, kui enamik Reformierakonna ministreid kunagi on sobinud.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Kui ma õigesti mäletan, siis Reformierakond ei ole kunagi taotlenud ainuvõimu, vaid selgelt koalitsioonivalitsusi, mis oleksid laiapõhjalisemad. Seda vastupidi teile. Aga ma saan aru, et me peame olema ettevaatlikud, kui me siin saalis tsiteerime teie poolt öeldud, avaldatud, teie poolt otse välja öeldud asju. Need ei ole väidetavalt alati õiged. Sellest, mis te täna siin saalis olete öelnud, ma arvan, saaks kokku niisama pika umbusaldusavalduse teksti, nagu teile täna on üle antud. Kõik need vastused, mis te olete täna andnud – te olete isegi iseenda sõnu nimetanud põhimõtteliselt ju siinsamas saalis sopaks –, jätavad sellise süüdimatuse tunde. Kui kaugele võiks minna Eesti Vabariigis üks minister sellise süüdimatu olekuga? Me teame seda, et kohtupraktikas on süüdimatu see inimene ...

Palun küsimust!

... kes oma tegude eest ei vastuta, neid koheldakse teistmoodi. Kui kaugele me sellega läheme?

Tegelikult ei olnud see küsimus, ma ei oska sellele vastata.

Riina Sikkut, palun!

Härra minister! Kirjeldades oma soovitud Eestit, te ühtlasi ütlesite, et lähisuhtevägivald on vaesuse nägu. Tegelikult ei kaitse ei kõrgem sissetulek ega mitmekordne kõrgharidus kedagi lähisuhtevägivalla eest. Te kirjeldasite episoodi peaministri juures, siin on vale juba välja toodud. Aga teie kirjeldus oli, et neli emotsionaalselt laetud meest helistasid väidetavalt ohvrist naisterahvale ja te eeldasite, et ta vastab ausalt millegi kohta, mida ta mitukümmend aastat oli võib-olla proovinud eitada. Minule on täiesti arusaamatu selline immuunsus faktide suhtes ja empaatiavõime puudumine. Aga nagu te ise ütlete, eksimine ei ole valetamine. Tõepoolest, eksimine ei ole valetamine. Mitu korda tunnis võib minister eksida, et ta oleks endiselt usaldusväärne ja võimeline oma ametikohustusi täitma?

Ma ei tea, mille vastu ma siin veel eksinud olen. Teie meelest olen ma üldse üks suur eksitus, see on täiesti arusaadav. Aga mis puutub emotsionaalselt laetud meestesse, siis ma ütleksin niimoodi, et me püüdsime selgust saada, mis tegelikult kõigi nende süüdistuste taga on. Seda esiteks. Teiseks, nüüd, enam kui kuu aega hiljem ei ole need süüdistused ju samuti paika jäänud ega ole ka seesama naisterahvas – isegi mitte emotsionaalselt laetud meeste küsimustele vastates – vastupidist väitnud. (Hääl saalist.) No ma ütlesin, et teie arvates olen ma üldse üks suur eksitus, nii et ma eksin kogu aeg.

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Härra minister! Ma natuke aitan teid. Te alguses valetasite, väites, et juhtum on kokku kukkunud, tsiteerides artiklit Virumaa Teatajast. Süüdistus või kokkuvõte tehakse jaanipäevaks. Nii et te tsiteerite valesti, selles artiklis ei ole kordagi öeldud, et tõendeid ei ole. See näitab lihtsalt seda, et teie arvates on teil alati õigus, te ei eksi kunagi, te ei vabanda, te ähvardate (te tegite seda siin täna korduvalt), te valetate. Samas peate ennast maailma targimaks, parimaks, igasse ametisse sobivaks. Aga te kurdate, et teile tehakse liiga, kogu maailm on teie vastu. Vaeseke, mul on teist kahju!

Vabandust, te järjekindlalt süüdistate mind valetamises. Mida ma nüüd valetasin? Ma ütlesin, et süütõendeid ei ole piisavalt. Väide, et süüdistus esitatakse jaanipäevaks – ma kuulsin juba Lavly Perlingu käest, et süüdistus esitatakse lähinädalal. Lähinädalast on saanud poolteist kuud, süüdistust ei ole esitatud. Ikka veel kontrollitakse asjaolusid. Mida ma valetasin? Miks te väänate minu sõnu? Miks te püüate välja rebida mingeid tsitaate ja öelda nende alusel, et ma valetan? Ma ei valeta midagi, ma räägin asjadest nii, nagu ma neid asju tean, ja nii, nagu mina olen nendest lugenud, ma mälu järgi tsiteerin. Mul ei ole siin absoluutselt midagi häbeneda. Ja mis kahjutundesse puutub, siis ka see võib olla vastastikune.

Eerik-Niiles Kross, palun!

Ma proovin ka kõigepealt natukene faktidega õnne. Ma lihtsalt reageerin ühele sinu eelmisele vastusele, mis ka ei olnud tegelikult vastus küsimusele. Mõttearendus oli umbes selline, et EKRE valitsusse saamine päästab Eesti suurest allakäigust, et rahvas on lahkunud riigist, et vanainimesed hakkavad enam-vähem nälga surema ja pensionäride sissetulek väheneb. Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et kui 2015 oli keskmine pension 308 eurot, siis selle aasta alguses oli see 430 eurot, sama aja jooksul on Eesti elanikkond kasvanud üle 10 000 inimese ja tagasiränne Soomest on suurem kui ränne sinna. Selle aja jooksul on võimul olnud kõik erakonnad siin saalis peale teie oma. Ma ei saa täpselt aru, mis allakäigust te räägite. Aga küsimus on jätk minu eelmisele küsimusele, mille vastus jäi arusaamatuks: kellele allub Eestis Kaitsepolitseiamet?

Siseministeeriumile, ta on Siseministeeriumi amet. Minu vastus tähendas seda, et parlamendis on eriteenistuste kontrollkomisjon, mis tegeleb nende eriteenistuste, välisluure kaasa arvatud, üle kontrolli teostamisega. See peaks olema nüüd küll mitte vale. Allumine on üks asi ja kontroll on teine asi. Kontrolli ei tee otseselt meie, meie korraldame seda tööd ja vahendite andmist, et seda tööd saaks teha.

Signe Kivi, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Minister Mart Helme! Riigikogu saalis kõneldakse, küsitakse ja vastatakse. Küsimused ja vastused iseloomustavad nende esitajaid. Küsimuse esitamine ministrile on omamoodi lugupidamise avaldus ja samasugust käitumist ootab vastajalt ka küsija. Te olete täna siin saalis enamiku küsimusi tagasi põrgatanud ja seda moel, mida me ministrilt ei ootaks. Tsiteerin: "Ärge tahtke, et mu sõnad saavad teoks, saate haiget." Mina ei taha saada haiget ja mul ei ole pärast neid paljusid küsimusi ja neile teie poolt vastamist soovi teid kohelda austatud ministrina. Ühinen Kristina Šmigun-Vähiga ega esita küsimust.

Ma tänan hinnangu eest minu tagasihoidlikule persoonile.

Mihhail Lotman, palun!

Aitäh! Härra minister! Kui ma tulin siia saali, siis ma andsin lubaduse, et ma ei toeta teie umbusaldamist, ja ma jään oma sõnadele truuks nagu tavaliselt. Aga ma kasutan võimalust ennast natuke harida. Kujutame ette emotsionaalselt ülesköetud isikut, kes valetab pidevalt ja süüdistab valetamises teisi, kes solvab teisi, aga süüdistab neid selles, et teda solvatakse, kes ähvardab teisi, aga arvab, et hoopis teda ähvardatakse. Selline käitumine, mis on võib-olla sümpaatne väikese lapse puhul, on täiskasvanud inimese puhul kas süüdimatuse või sotsiopaatia ilming. Küsimus on selline: kas selline hüpoteetiline persoon sobiks hüpoteetilise riigi siseministriks?

Ma arvan, et te kõik olete tähele pannud, et vaoshoitud ja kõigile meeldida püüdev poliitiline stiil on maailmas tegemas tõsist vähikäiku. Loomulikult on kõige markantsem näide president Donald Trump. Ma arvan, et ma esindan tema poliitilist stiili. Ma olen kindel, et see poliitiline stiil väga paljudele ei meeldi, aga ma tean, et see poliitiline stiil ka väga paljudele meeldib. Ma arvan, et Eesti ühiskond, mis on pika aja jooksul väga sügavalt stagneerunud, vajab mõningast lahtiraputamist, ja ma arvan, et ma olen üks nendest lahtiraputajatest, kes paneb Eestis selle seisva vee pisut liikuma.

Kalle Palling, palun!

Aitäh! Kuna te ei vastanud mu eelmisele küsimusele, siis ma katsetan mõne faktiga, mille te olete siin ise välja öelnud (juhul kui need on faktid). Te ütlesite, et te olete olnud kuu aega ametis ega ole jõudnud veel väga palju teha. Täna kinnitasite Euroopa Liidu asjade komisjonis, et senine rändepoliitika on olnud mõistlik ja teil on plaan sellega jätkata. EKRE-l ei ole nende seisukohtade kujundamisele olnud mitte mingisugust mõju. Ärge palun kütke hüsteeriat üles, nagu oleksid eelmised valitsused olnud rändepoliitikas kuidagi liberaalsed. Te lihtsalt valetate sellisel juhul. Aga mul on küsimus ka. Tavapäraselt istub siin saalis valitsuse loožis ka peaminister. Mis te arvate, miks teda täna siin ei ole? Kas tal olid mingid muud, targemad tegemised või ta juba äkki vabandab teie väljaütlemiste eest siin Riigikogu kõnetoolis? Tavaliselt, jah, umbusaldusavalduse arutamise ajal peaminister toetab oma meeskonnakaaslast. Täna teda siin ei ole.

Peaministri eest ei oska ma midagi öelda. Mis puutub sellesse, et ma jälle teie arvates olen valetanud, siis ma ei ole midagi valetanud. Ma mäletan väga hästi 2015. aastat – ma meenutasin seda ka täna komisjonis teile –, kui siin saalis ja Eestis tervikuna puhkes tohutu hüsteeria Vao pagulaskeskuse põlemise ümber. EKRE oli süüdi, EKRE oli see, kes tahtis hakata neegreid tapma ja ma ei tea, mida kõike! Saate vist isegi aru, et see hüsteeria oli täiesti alusetu, täpselt nagu oli alusetu mingi võõramaalaste kividega loopimise hüsteeria, täpselt nagu olid alusetud jutud sellest, kuidas mingisuguseid liitlasvägede sõdureid on pekstud jne. Vaat, kes valetab ühiskonnas, kes kütab ühiskonnas üles hüsteeriat, kes kahjustab liitlassuhteid, esitan ma küsimuse. Võib jälle öelda, et ma ründan teid. Aga seda ei ole meie teinud, seda on keegi teine teinud. Tuletage neid meeleolusid ja neid fakte meelde, võib-olla siis asetub kogu pilt natukene panoraamsemasse rakurssi.

Ants Laaneots, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Mart, olen jälginud sinu käitumist, kuulanud nüüd ka sinu sõjakust, Reformierakonna vihkamist. Püüdsin aru saada, mis on selle põhjuseks, ja tead, tulin üpris ootamatule mõttele. Inimesed jagunevad temperamendi järgi neljaks: melanhoolikud, flegmaatikud, sangviinikud ja koleerikud. Mina kahjuks olen sangviinik, muidu ei oleks mind võetud soomusvägedesse. Viimased kaks on kõige temperamentsemad, kusjuures eriti koleerikud, kes on ohjeldamatud, silmapilkse reaktsiooniga ja neile on iseloomulik kohene tegevus, alles seejärel mõtlemine. Sõjaväes ja ka tsiviilelus kogu maailmas tegelikult püütakse vältida koleerikute vastutusrikastele kohtadele määramist. Mul on küsimus: äkki sa oled temperamendilt koleerik ja sellest ka sinu tänased probleemid ja hädad?

Aga minul ei ole mingeid probleeme ega hädasid. (Naer saalis.) Probleemid ja hädad on umbusaldajatel, kulla sõbrad! Vaadake, see on nagu kõverpeegel! Zerkalnõi effekt – sa peaks teadma, mida see vene keeles tähendab. Minul ei ole mingeid probleeme ega hädasid. Ma olen kahtlemata temperamentne inimene, mul on lõppude lõpuks päris arvestatav hulk vene verd soontes ja ma olen lapsest saadik olnud selline, kes ei ole kunagi risti ette löönud, kui on olnud vaja kakelda. Nii et mul ei ole mingeid probleeme. Aga veel kord ütlen: kui te arvate, et niimoodi nunnu-nunnu, kussu-kussu edasi tiksutades Eesti tõesti jõuab viie rikkaima riigi hulka, siis te eksite. Koristage minusugused inimesed jalust ära ja Eesti stagneerub lõplikult! Koristage ära teovõimelised ja kirglikud inimesed, ja te lõpetate seal, kus te ei taha lõpetada! Uskuge mind! Uskuge mind, teil on mind vaja!

Marina Kaljurand, palun!

Aitäh! Härra Helme! Kõigepealt julgen ma vastu vaielda: minul ei ole teid vaja sellisena, nagu te täna siin esinete. Ma olen teid kuulnud Riigikogus mitu korda, ma olen näinud teid erinevatel debattidel. Minu arvates näitasite te ennast jälle erakordselt ebakompetentse siseministrina, nõrga isiksusena ja inimesena, kellel on probleeme mäluga. Aga see selleks. Kas teile ei tundu imelik, et vastates Jüri Jaansoni küsimusele kriminaalasja või menetluse lõpetamise kohta tsiteerite te Virumaa Teatajat, mitte teile alluvaid asutusi ega teile alluvaid eksperte? Mulle meenutab see olukorda, kus te rääkisite idapiirist, tuginedes infole, mille saite Nelli Teatajast. Kas see ei ole teie arvates imelik, et siseminister tsiteerib ajakirjandust, selle asemel et tugineda faktidele, mida annavad talle tema alluvad?

Nelli Teatajat tsiteerisin ma sellepärast, et see kinnitas minu isiklikku kogemust. Ma ületasin korduvalt Eesti-Vene piiri kagulõiku, ilma et mind ei Eesti ega Vene piirivalvurid oleksid tülitanud. See tähendab, et ma rääkisin sellest, kuidas salakaubavedu seal on lihtsamast lihtsam asi, sest piirivalvet meil sisuliselt seal ei ole. See oli veelkordne kinnitus selle kohta ka trükisõnas. Mis puutub kompetentsetesse asutustesse, siis kui mina kontrolliksin politseid või prokuratuuri, istuksin praegu neil kukil ning nõuaksin kogu aeg andmeid, mis toimub selle kriminaalmenetluse või uurimisega või mis iganes nime me sellele asjale anname, siis ma oleksin kohe süüdi selles, et ma kuritarvitan ametipositsiooni, sekkun, mõjutan jne. Sellepärast ma seda ei tee. Ma ei küsi neilt mitte midagi, et te ei saaks mind süüdistada, et ma sekkun ja mõjutan. Ma ei sekku ega mõjuta, ma ei tunne absoluutselt huvi ja sellepärast loen asjadest lehest. Kolmandaks, ma olen püüdnud – mõnevõrra ebaõnnestunult, tõsi küll – mitte olla väga isiklik, aga Marina Kaljurand oli praegu oma hinnangutes minule väga isiklik ja see ei ole poliitiliselt professionaalne. Tunnistan, et ka mina eksin vahetevahel selle vastu, olen ka täna eksinud.

Marko Mihkelson, palun!

Aitäh, lugupeetud parlamendi aseesimees! Lugupeetud umbusaldatav! Ma tulen tagasi umbusaldusavalduse teksti juurde ja küsin ühe konkreetse küsimuse tekstilõigu kohta, millele te jätsite oma esialgses ettekandes vastamata. Kaitseminister Jüri Luik ütles 16. mail ETV-s järgmist: "See Le Peni visiit Eestisse oli erakordselt kahetsusväärne. Ma olen täiesti nõus, et eriti asjaolu, et valituse liikmed võtsid ta vastu - see viis selle visiidi kõrgemale tasemele. Ma olen selles mõttes raskes olukorras, et ma pean homme minema Tapale, tervitama Prantsuse vägede uut kontingenti, kes saabub Eestisse, ja paratamatul kogu Prantsuse meedia on seda Le Peni visiiti täis. Nii et mainekahju on Eestile siin ilmselgelt olemas, sellest ei saa üle ega ümber." Mida te vastate oma kolleegile kaitseminister Jüri Luigele?

Ma vastan, et kahetsusväärselt ei saa endine välisminister aru, mis vahe on riiklikul vastuvõtmisel, erakondlikul vastuvõtmisel ja personaalsel, isiklikul vastuvõtmisel. Antud juhul ei läinud ma kusagile kohtumisele ministrina, vaid läksin erakonna esimehena. See õigus mul on, seda õigust ei saa keegi minult ära võtta. Mis puutub mainekahjusse, siis mainekahju on tekitanud need, kes on sellest asjast teinud just nagu mingi õõvastava sündmuse. Marine Le Pen on intelligentne, kultuurne inimene, ta ei ole mingi inimsööja, ta on Prantsusmaa kõige populaarsem poliitik. Ta on kindlasti väga populaarne ka väga paljude siia teenistusse tulnud Prantsuse sõdurite hulgas. Ma arvan, et need Prantsuse sõdurid olid väga meelitatud, et nende kõige populaarsem poliitik külastas seda riiki, kus nad parajasti teenivad. Mingit mainekahju ei ole, see mainekahju eksisteerib ainult teie peas.

Heiki Kranich, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Enne, kui te vastasite küsimusele rahapesu kohta, te ütlesite, et te olete saanud ametnikelt vastuseid oma küsimustele, aga need vastused teid ei rahuldanud. See näitab ilmselgelt seda, et te oma ametnikke ei usalda. Te ütlesite ka seda, et te jätkate küsimist, kuni te saate sobivad vastused. See tundub olevat selge surveavaldus ametnikele. Kas te ei arva, et see raskendab teie tööd ministrina?

Ei arva. Ma arvan, et alluvad ja ametkondade juhid on väga rahul sellega, et ma püüan ka kõige raskemates teemades jõuda põhjani, täieliku selguseni, mitte ei libise pindmiselt ega ole selline ametnike armust tiksuv minister, nagu me oleme aastaid ja aastaid Eestis üldiselt näinud. Ma arvan, et ametkondade juhid on väga rahul sellega, et on minister, kes tunneb nende töö, nende tegevuse spetsiifika ja ka nende keeruliste teemade vastu, millega nad tegelevad, sügavat isiklikku huvi, külastab ametkondi, palub juhte enda juurde, vestleb nendega, tõstab lauale teemasid. Ma arvan, et nad on sellega väga rahul.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu! Ma tahan jätkata Sven Mikseri küsimust. Nimelt, mind väga-väga häirib, kui meie 25 aastat tagasi taastatud iseseisvat, vaba, demokraatlikku riiki võrreldakse sellega, mis oli nõukogude korra ajal. Ma olen teist põlvkonna võrra noorem, te olete minu vanemate vanune. Isegi mina mäletan, et 1980-ndatel suri vangilaagris Jüri Kukk ja vangilaagris pidi oma elu parimad aastad veetma Lagle Parek. Ma ei ole näinud oma vanaisa ega tema nelja venda ja mulle on räägitud juuniküüditamisest, mobilisatsioonist, okupatsioonist, vangilaagritest. Ma arvan, et te valetate, kui te väidate, et te ei mäleta ja te ei tea, mida tähendab nõukogude kord.

No jah, mis ma ikka teen, teil on täielik kinnisidee mind siin valetajana presenteerida. Ma ei valeta mitte midagi. Ka minu perekonnas, minu suguvõsas on küllalt neid inimesi, kes on olnud küüditatud, kes ei ole tagasi tulnud. Minu isa pidi ennast pikalt puuriida taga varjama, sest ta oli Saksa mundris sõdinud ja pidi endale Nõukogude passi ostma kokkulaenatud ning puukingade, puunõude ja mänguasjade nikerdamise eest teenitud rahaga. Ma tean väga hästi, kuidas see oli. Ma mäletan väga hästi, kui ma Pärnus Munamäelt vaatasin, kuidas veoautokastist tõsteti maha piklikke presenti mässitud pampe, ja vanemad poisid teadsid öelda, et need on metsavendade laibad. Ma mäletan väga hästi, kuidas mu ema kutsuti KGB-sse, tol ajal oli see küll NKVD. Ta tuli, ta oli täielikus hüsteerias ja ulgus nutta. Ma mäletan seda väga hästi. Ma vihkasin seda korda ja vihkan seda tänase päevani. Ärge määrige mulle pähe mingisugust nõukogude nostalgiat! Seda ei ole! Aga sellist sopaloopimist, nagu meil tänases Eestis on, sellist laimamist meedia kaudu – no sellist asja ei olnud.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Mart, sind on siin täna mitu korda valetamiselt tabatud ja selles süüdistatud, aga sa oled enamasti ikka vastu ajanud ja rääkinud, et kõik teised valetavad. Ma pakun sulle päästerõnga. See, mis juhtus teil Jüri Ratase juuresolekul – äkki Jüri Ratas valetab, kui ta ütleb, et tema ei teinud seda kõnet ja tema ei osalenud selles kõnes? Ta eitas seda teisel päeval peale seda, kui see kõne toimus. Aga äkki Jüri valetab? Ütle nüüd ausalt ära, kuidas oli, ega sa ei pea ju kogu süüd enda peale võtma. Teine küsimus sellesama teema kohta. Sa väidad, et mingit süüdistust Marti Kuusiku vastu ei ole ega tule. Aga kust sa seda tead, et ei tule? Virumaa Teatajast seda välja lugeda ei saanud. Kust sa tead, et seda süüdistust ei tule?

Vaadake, kui teie väitel lehed kirjutavad puhast kulda ja puhast tõtt, siis ma sealt võtangi ja seda ma usun. Rumal inimene võib-olla, et usun. Aga mis puutub Jüri Ratasesse ja sellesse nn valesse, siis ma olen vist kolm või neli korda juba öelnud, et ma võisin eksida, tõenäoliselt eksisin, ja ma vabandan Jüri ees, kui ta väidab, et tema ei osalenud küsimuste esitamisel. Sellega peaks olema see teema ammendatud. Kui mitu korda te veel seda küsite? Kui mitu korda te veel küsite? Küsige veel, küsige korraga! Näidake kõik käega, kes kavatsevad seda veel küsida! No näed, saimegi kokkuleppele.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Vastuseks kolleeg Mihkelsoni küsimusele te vastasite, et Le Peni visiit siia ei tekitanud Eestile mingit mainekahju, küll aga möönsite, et võib-olla tekkis mainekahju sellest, et nii välismaa kui ka Eesti Vabariigi ajalehed ja muud väljaanded sellest halvasti kirjutasid. See on suhteliselt omapärane seisukoht. Selles kontekstis küsin ma teatud analoogiat kasutades. Kui juhtub olema niimoodi – ja Eesti Vabariigis seda paraku juhtub –, et mees peksab oma naist, ühel hetkel see tuleb välja, et mees võib olla oma naist peksnud, ja sellest ilmub kriitilisi ja negatiivseid lugusid, siis kas teie arvates on probleemi juur see, et mees peksab oma naist, või on probleemi juur see, et sellest kirjutatakse negatiivseid lugusid?

Probleemi juur on see, et meedia esitles seda kui tõestatud fakti, mida see tänase päevani veel ei ole. Probleem on selles. Meedia esitab ebatõest või, ütleme, kallutatud informatsiooni, pannes seda konteksti, mis ei ole juriidiliselt pädevalt tõestatud. Selles ongi probleem, muud probleemi ma siin ei näe. Kui vastab tõele, et see vägivald on olnud, siis ma olen esimene, kes selle hukka mõistab.

Marko Mihkelson, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud umbusaldatav! Teie tänane esinemine ja vastused küsimustele on piisav põhjus, miks peaks teid siseministri ametis umbusaldama. Aga ma tahaksin siiski veel ühele küsimusele vastust saada. Nimelt, eelmise aasta sügisel, kui te olite opositsioonis, ründasite te praegust peaministrit Ratast selles asjas, mis puudutab vene rahvuse n-ö usaldusväärsust Eesti riigis. Ütlesite, et see on ju fakt, et vene rahvus vajab täiendavat julgeolekukontrolli ja et see pole seotud inimõiguste või põhiseadusega. 15. septembril ütlesite Pärnu Postimehele, et kui meil on riskirühmad, ja on selge, et vene keelt kõnelevad inimesed on riskirühm – see võib neid solvata, aga me ei saa siin mängida õrnade tunnete peal –, on neid inimesi vaja põhjalikumalt kontrollida. Lugupeetav umbusaldatav siseminister, kas te olete täna täpselt samal seisukohal?

Ma olen seisukohal, et kõik need, kes on Eesti julgeolekule ohtlikud, vajavad põhjalikku kontrolli.

Katri Raik, palun!

Hea siseminister! Te kahjuks eksisite: Nelli Teatajas ei olnud juttu mitte piiri kaguosast, vaid juttu oli Narva jõest. Te väitsite, et Narva jõe ääres on piiri ületamine äraütlemata kerge. Siseministrina olete te ühe oma tähtsaima ülesandena rõhutanud ülesannet luua sõjaväeline piirivalve. Täna ma kuulsin oma suureks üllatuseks, et te räägite sisekaitsereservist, mitte enam relvastatud piirivalvest. Te olete eri hetkedel öelnud, et meie piirivalve relvastus on kehv, väljaõpe on kehv, riietus on kehv. Me mõlemad teame, et see ei ole tegelikult tõsi. Me mõlemad teame ka, et Politsei- ja Piirivalveametis on eraldi teenus – piirivalve – ja sellel on eraldi eelarve. Ma kutsun teid üles ütlema, et piirivalveküsimus on lahendatud, et meil Eestis on selgelt piiritletud piirivalveteenus ja sellega on tegelikult kõik hästi. Aga minu küsimus on: mis asi on see müstiline sisekaitsereserv?

See oli nii pikk jutt ja koosnes sisuliselt mitmest süüdistusest ja mitmest küsimusest. Täna me istusime Siseministeeriumis koos politsei esindajate ja teiste ametnikega, me oleme seda teinud enam-vähem iga päev. Kõik nad tunnistavad, et meie piir on praegu auklik. See käib ka Narva jõe kohta, kus on mõned kohad, kust on suhteliselt kerge üle piiri minna ja kus seda võimalust aeg-ajalt kuritarvitatakse. See, et need augud tuleb likvideerida, on meie ühine eesmärk ja sellega me tegeleme.
Mis on see müstiline sisekaitsereserv? See on multifunktsionaalne üksuste kogum. Seal saadakse väljaõpe mitte ainult piiri valvamiseks – see kuulub Politsei- ja Piirivalveameti koosseisu –, vaid antakse ka väljaõpe ja varustus, et kriisi korral hakkama saada massirahutustega, massilise piiriületusega ja väga paljude muude niisuguste ülesannetega. Meil on praegu lõppjärgus programmi koostamine, see näeb ette, mida nad tegema peavad, kui aeg on küps. Tähtaeg selle esitamiseks on 100 päeva jooksul. Kui ma õigesti mäletan, siis peaksid sellekohased ettepanekud, aga ka finantsiliste vahendite otsimine olema lõpetatud augusti alguseks. Siis me kindlasti tutvustame neid asju ka siin Riigikogus, kui mitte mujal, siis vastavates komisjonides.

Siim Kallas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Mart, sa kaks korda vastasid kolleegidele, et venelased on Eestis julgeolekurisk ja sa võtad midagi ette, et seda julgeolekuriski maandada. Kas sulle ei tundu, et see väide on natukene liiga mahukas, selleks et sellega õnnestuks tõesti efektiivselt tegeleda? Kas sa kavatsed kontrollida vene päritolu ametnikke, vene päritolu sõjaväelasi, vene päritolu omavalitsustegelasi? Kuidas sa kavatsed sellele teemale läheneda, nii et sa saaksid oma nendest seisukohtadest kinni pidada?

No ma ei väitnud, et kõik venelased seda on. Ma ütlesin, et kõik inimesed, kes võivad olla ohtlikud Eesti julgeolekule, väärivad põhjalikku kontrolli. Võib-olla põhjalikumat kontrolli, kui siiani on tehtud. Ma saan väga hästi aru, et me ei hakka kõiki – ma ei oska öelda, kui palju, ütleme siis, venekeelset elanikkonda on – ju kuskilt röntgenist läbi laskma. Ma annan endale ka väga hästi aru, et praktika näitab, et riigireetureid on ka teiste rahvuste hulgas. Nii et ma veel kord ütlen: kõik need, kes kujutavad endast kõrgendatud ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule, väärivad põhjalikumat kontrolli kui seni.

Marina Kaljurand, palun!

Aitäh! Härra Helme! Endise valitsusliikmena soovitan ma teil tulevikus ikkagi tugineda ekspertide arvamusele ja mitte ajalehtedes kirjutatule. Kuna te ei vastanud ei Marko Mihkelsoni ega Siim Kallase küsimusele, küsin ma kolmas kord: kas te arvate endiselt, et vene rahvusest inimesi tuleb kontrollida rohkem kui eestlasi?

Ma ei vasta ka sellele küsimusele, sest ma olen juba kaks korda vastanud. Mis puutub ajalehtedesse, siis, muide, aga te ju loete ajalehti ja usute ajalehti. Või saan ma millestki valesti aru?

Katri Raik, palun!

Minister, ma lihtsalt pean ütlema, et see, mida te kirjeldasite sisekaitsereservi all, on kiirreageerimisüksused, mis kutsuti ellu mõni aasta tagasi. Ma ikkagi kutsun teid üles ütlema, et see, millest me räägime, on piirivalve tugevdamine. Jah, meie piiril on kahetsusväärselt palju hõredaid kohti, meie piirivalve vajab raha, vajab ka kõrgemat palka, vajab tugevdamist, aga ta ei vaja eraldi reformi. Ei ole vaja nimetada kiirreageerijaid ümber sisekaitsereserviks, selleks et piirivalveteenust parandada.

Teiega ei nõustu, muide, need inimesed, kellega ma olen kohtunud Politsei- ja Piirivalveametis, aga ka kaitsepolitseis ja kes ütlevad, et meil on kiirreageerijaid liiga vähe, kiirreageerijate arv on liiga väike. Kiirreageerijate üksuse komplekteerimine ei ole sugugi hõlbus, sest nendest inimestest, kellele ikkagi esitatakse väga erilisi nõudeid, praegu ei piisa, neid on vaja spetsiaalselt koolitada. Sellepärast me kavatseme suurendada nende inimeste arvu, kes võivad olla ka kiirreageerijad, lisaks sellele, et nad on alalisemalt ametis piiril. Meie plaan nende arvu tõsta on, ma ütleksin, päris muljet avaldav.

Madis Milling, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Härra minister! Räägime siin vene rahvusest inimeste julgeolekukontrollist. Ma ei hakka praegu korrutama seda, kuidas defineeritakse, kes on oht julgeolekule. Te ise hetk tagasi ütlesite, et teis on suur hulk vene verd. Kas teie kuulute ka sel juhul riskigruppi?

Ilmselt kuulun, sellepärast, et riigisaladuse luba niisama ei ole mulle antud, vaid on ikka kontrollid teostatud. Mis on see kriteerium? Kriteerium on väga selge ja väga lihtne: inimesed, kes on teatud ametikohtadel, inimesed, kes taotlevad riigisaladuse või NATO saladuse luba või mingeid muid lubasid, peavad loomulikult kontrolli läbi tegema. Ma julgen väita, vaadates seda, kui palju meil on tabatud riigireetureid, et need kontrollid võiksid olla isegi põhjalikumad.

Hele Everaus, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister, aitäh teile vastamast! Miks me kõik siin nii pikalt oleme? Aga sellepärast, et me tahame teid tegelikult usaldada. Tegelikult Eesti rahvas ootab seda, ta kuulab ja vaatab iga vastust, mis te täna ütlete. Te olete siin andnud hinnanguid erinevatele – rumal sõna – inimgruppidele. Ma viisin selle seosesse teie väljaöelduga: inimesed, kes kujutavad endast julgeolekuriski. Kuidas te määratlete need inimesed, kes kujutavad endast julgeolekuriski? Te olete juba määratlenud, et ajakirjandus on laimav, te olete neid inimesi, kes julgevad küsimusi küsida rahva nimel – me esindame inimesi väljastpoolt, kõiki neid inimesi, kes ei ole siin saalis – süüdistanud ...

Palun küsimust!

See ongi küsimus. Kuidas te määrate kindlaks need inimesed, kes kujutavad endast julgeolekuriski? Ja teine küsimus: kas teie ...

Aitäh! Aeg!

... isiklikult ei kujuta endast julgeolekuriski meie riigile?

Ma just hetk tagasi ütlesin: inimesed, kes taotlevad ametikohti, kus tuleb kanda vastutust, et riigisaladus oleks kaitstud, kujutavad endast selgelt riskirühma. Need inimesed kontrollitakse üle. Teatud ametikohtade puhul tuleks inimesi minu hinnangul kontrollida senisest põhjalikumalt. See ongi see riski kindlaksmääramise kriteerium. Mis puutub minusse isiklikult, siis ma olen kõik riigisaladuse load saanud, järelikult kompetentsed organid mind Eesti Vabariigile julgeolekuriskiks ei pea.

Johannes Kert, palun!

Tänan, härra eesistuja! Härra minister! Teie tänastest vastustest kõlas mitmel korral läbi teatud nõukogude aja nostalgia. Kas see ei tule mitte sellest, et ajakirjandus tol ajal ja ajakirjandus tänapäeval erinevad üksteisest põhimõtteliselt? Tookordne ajakirjandus kirjutas ainult seda, mida lubati, ja see ajakirjandus, mis on täna, kirjutab kõigest, millest kirjutamist peab vajalikuks.

Veel kord: süüdistused nõukogude nostalgias on lihtsalt kohatud, need on lihtsalt kohatud. Minu vanaisa sõdis vabadussõjas, minu isa sõdis 1941. aasta suvesõjas, 1944. aastal oli Narva rindel, pidas viimasena maha veel Avinurme lahingu. Teate, ärge mind sellistes asjades süüdistage, need on lihtsalt solvavad ja kohatud süüdistused. Mis puutub ajakirjandusse, siis me teame väga hästi, kuidas see tänapäeva ajakirjandus töötab. Aga mis puutub veel nõukogude nostalgiasse, siis mina ei töötanud sellises ajakirjanduses, mis tegeles ideoloogiaga, mina töötasin lasteajakirjanduses, kirjutasin lastele jutte ja luuletusi. Vaat, selline tore inimene olin mina.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea Mart! Me oleme mõlemad kaua siin ilmas elanud, näinud ühte ja teist nii ühelt kui ka teiselt poolt, eks ole. Me oleme olnud koos opositsioonis ja oleme näinud umbusaldusavaldusi, nende menetlemist ja arutelusid nii ühelt kui nüüd ka teiselt poolt. Sina kui kogenud poliitik, millise hinnangu sa annaksid tänasele parlamentaarsele meetodile? See on normaalne parlamentaarne meetod, igal pool parlamentides rakendatav ja teostatav. Mis mulje sulle endale jäi: oli see protseduuriliselt korralikult planeeritud ja läbi viidud? Kas see meeldis sulle või ei meeldinud? Sinu hinnang, palun!

Ei noh, tegelikult on ju tore, sest opositsioon teeb oma tööd. Aga nagu ma ütlesin lugupeetud härra Lotmanile, selle poliitilise stiili aeg, kui kõik olid nunnud ja viksid – ma olen küll ka lipsustatud, aga kannan lipsu võib-olla teatud reliktina –, on möödas. Me elame täiesti teises ajas, kus on teine poliitiline stiil. Ma ei karda öelda, et ka Eesti poliitika vajab seda teist poliitilist stiili, vajab teravust, vajab ülesäratamist, vajab võib-olla ka mingil määral šokeerimist. Teate, mis ma ütlen: ma enne poliitikasse tulemist ei osanud üldse ette kujutada, et minus on ka natukene näitlejaverd. Aga nüüd tuleb välja, et minus seda natuke on. Võtke seda siin kui teatud etendust ka minu poolt!

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Mõni aeg tagasi küsis üks kolleeg Reformierakonna fraktsioonist, miks meie siin vait oleme, miks me ei esita küsimusi. Minu vastus on see, et ma suure huviga kuulan seda, mis siin toimub, ja püüan meelde jätta. Ma püüan meelde jätta seda, kuidas Reformierakond kaitseb venelaste huvisid – seesama erakond, kes püüab vene lapsed gümnaasiumihariduseta jätta. Ma püüan meelde jätta seda, et esimene inimene, kes siin saalis 20 aasta jooksul on tundnud huvi selle vastu, milline veri voolab kellegi soontes – antud juhul teie soontes –, on ka Reformierakonnast. Nii et tunnen kaasa. Aga täna, kuigi ideoloogiliselt me kokku ei sobi ja vaevalt et kunagi saame mõnes küsimuses kokku leppida: tere tulemast, elus inimene, muumiate saali!

Aitäh! Austatud minister, tundub, et rohkem küsimusi teile ei ole. Avan fraktsioonide esindajate läbirääkimised. Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mõni tähelepanek tänase arutelu kohta, mis ju iseendast ei pakkunud midagi väga uut nendele inimestele, kes on aastate jooksul Mart Helmet ja tema erakonnakaaslasi siin või mujal kuulnud, aga kindlasti sellisesse ühte kõnelemisperioodi kokkuvõetuna annab hea arusaama sellest, miks EKRE on sotsiaaldemokraatide arvates jätkuvasti valitsemiskõlbmatu, kuna tegelikult oma sisus ja stiilis ei jaga ta Eesti ühiskonna põhiseaduslikke alusväärtusi.
Aga mõni märkus selle kohta, mida täna kuulda sai. Meile lõpuks ei vastatudki, arusaadavalt, muu emakeelega inimeste ja muust rahvusest inimeste julgeolekuriski kohta. Siseminister ütles, et ega siis 300 000 inimest ei saa röntgeniaparaadist läbi lasta. See meenutas mulle kunagist Stasi peadirektorit. Kui Ida-Saksamaal toimusid rahutused ja Berliini müüri hakati maha võtma, siis Stasi peadirektor tuli Honeckeri juurde ja ütles, et ega me ei saa ju 20 000 inimest tänavatel läbi peksta. See ei olnud mitte eetiline hinnang, vaid hinnang sellele, et seda ei ole füüsiliselt võimalik teha. Kui siseminister demokraatlikus riigis ütleb, et näete, ei ole võimalik 300 000 inimest röntgenist läbi lasta, siis see kõlab natuke sarnaselt.
Eks need natukene sarnased ajaloolised paralleelid ongi ju need, mis panevad inimesed, kes ühiskondlikku-ajaloolist settekihti paremini tunnetavad, muretsema selle pärast, mis toimub. Kui Mart Helme ütleb, et küüditamine tema ilmapildis ei ole kuidagi Nõukogude Liidu režiimi pärisosa, sest tema sellel ajal ei elanud, siis küllap see on ka põhjendus, miks osa tema erakonna liikmeid õigustab Natsi-Saksamaad (gaasikambrimängud ja et küll Hitler ehitas võimsaid maanteid). Helme seda kõike õigustab, sest ei elanud sellel ajal, ja küllap nii on.
Kogu selle asja, ma arvan, on kõige täpsemalt kokku võtnud Eero Epner mõni aasta tagasi, kui ta oma Postimehe arvamusloole pani pealkirjaks "Kurjuse normaliseerumine". Ehk see on protsess, mis toimub järk-järgult. Alguses pälvivad teatud väljaütlemised, teatud teod suurt resonantsi, neile reageeritakse, neile astutakse vastu, aga järk-järgult toimub teatud normaliseerumine ja siis me ei pane enam selliseid asju isegi tähele.
Probleem on see, et Mart Helme ütleb, näete, sellise poliitkorrektse, demokraatliku, rahumeelse poliitika aeg on läbi ja nüüd tuleb uus poliitika, aga me ju tegelikult teame, et see uus poliitika on ajaloos olemas olnud ja ta on alati alanud kurjuse normaliseerumisest, sellestsamast teatud tuimestumisest, ja lõpuks viinud välja sinna, kuhu ta välja on viinud. Sellest tuleneb ka see arusaam, et see, mis on praegu toimumas, on sellega väga sarnane protsess. Ajalugu üldiselt õpetab, et sarnased protsessid võivad lõppeda ka sarnaste tagajärgedega. Kui me seda tähele ei pane, siis teeme me väga valesti. Tahtsin veel midagi öelda, aga ausalt öeldes sellest piisab.

Aitäh! Kaja Kallas Reformierakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Me esitasime umbusaldusavalduse, kus me ütlesime, et inimene, kes alavääristab, solvab, ähvardab, süüdistab, ei sobi siseministriks. Me nägime ja te kõik nägite nüüd kaks tundi sedasama solvamist, alavääristamist, ähvardamist, süüdistamist. Siseminister tabati siinsamas saalis mitmelt valelt, ka peaministri kohta esitatud valelt. Nüüd on küsimus teile, head Isamaa liikmed ja head Keskerakonna liikmed: kas selline inimene, kes teeb kõike seda teie silme all, mitte ei kasuta seda kahte tundi vabandamiseks, sõnade tagasivõtmiseks, võib-olla oma seisukohtade selgitamiseks, põhjendamiseks, sobib 2019. aastal Eesti Vabariigi asepeaministriks, peaministri asetäitjaks? Kui te arvate, et sobib ja kõik need seisukohad, kõik need väljaütlemised on uus normaalsus, millega tuleb leppida, siis loomulikult toetage siseminister Mart Helmet ja hääletage tema umbusaldamise vastu. Kui te aga leiate, et te ei taha Eesti Vabariiki, kus see on uus normaalsus, siis palun toetage umbusalduse esitamist. Aitäh!

Aitäh! Jaak Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna on olnud põnev debatt, küsimusi oli seinast seina ja vastused olid ka huvitavad. Aga väga palju on jäänud kõlama valet, eriti pean ma silmas just küsijaid. Ma tegin istungi käigus küll kabinetis ja küll siinsamas saalis märkmeid, mida keegi on öelnud, mis sõnad on siin lendu lastud ja kus on konkreetsed valed sees.
Esimene põhjus umbusaldamiseks on proua Kallase sõnul Marti Kuusiku juhtum. Marti Kuusik väidetavalt olevat peksnud kodus naist, ta olevat vägivallatseja. Seda väitis siinsamas saalis oma küsimuses ka rahvasaadik Vilja Toomast. Ma parafraseerin tema sõnu: naine on kannatanud pikalt vägivalla all. Ehk uuesti on pandud inimesele külge silt, justkui tegemist olekski kurikaelaga, kes peksab kodus naist. Lugesin istungi ajal läbi Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri intervjuu eelmainitud ajalehele Virumaa Teataja, kus ta ütles selge sõnaga, et on vaja tõendeid juurde, selleks et esitada kahtlustus. Ehk kolm päeva tagasi olime abiprokuröri sõnul seisus, et tõendeid ei olnud, selleks et praegu kahtlustus esitada. Ja siin lüüakse inimene risti, et tegemist on kriminaalkurjategijaga. Sellel põhjusel, et mõni ajakirjanik võtab endale voli lüüa inimesele tempel külge, tuleb ka president siia saali vabalt valitud pusaga ja lööb demonstratiivselt inimese risti. Meil pole isegi kahtlustust, järelikult pole ka tõendeid. Sellist asja ei saa panna süüks Mart Helmele ehk siseministrile ja teda seetõttu umbusaldada.
Järgmine asi, Marine Le Peni visiit oli teine põhjus. Ma küsin vastu, miks näiteks paar aastat tagasi reformierakondlasest peaminister ei katkestanud suhteid Prantsusmaaga, kui Prantsusmaa tungivalt soovis müüa sõjalaevu Venemaale ajal, kui Venemaa teostas agressiooni Ukrainas ja Gruusias. Tuletame meelde, et Mistralide müük jäi ära tänu ameeriklaste survele. Vaatame nüüd poliitilist reaalsust. Võib-olla mõne aasta pärast on Reformierakond uuesti valitsuses, võib-olla on isegi peaminister Reformierakonnast, ja kui juhtub, et aastal 2022 võidab presidendivalimised Marine Le Pen, siis võtke stenogrammist oma sõnad välja ja minge suhteid liitlastega üles soojendama! Minister võib olla ka erakonna esimees, see on tavapärane praktika, ja erakondade vahel on suhted. Me ei ole kunagi varjanud, et meie peame vajalikuks olla laua taga ka nende partneritega, kellega kõik meie vaated ei kattu. Täpselt nii, nagu Reformierakond Euroopa Parlamendis samuti istub koos Keskerakonnaga, Yana Toomiga. Mis me nüüd teeme? Ehk siin on väga palju topeltmoraali, silmakirjalikkust ja meile tehakse etteheiteid asjades, kus etteheitja ise kannab tegelikult palju suuremat süüd.
Ka presidendi kohta oli etteheiteid, et mismoodi olevat teda nimetatud. Mina võtsin ette mõne intervjuu, mida president on andnud. Ta on öelnud, et Eesti valitsusest ja mõne ministri suust tuleb pidevalt (inglise keeles öeldes) shitstorm'i. Eesti Vabariigi president nimetab selliste sõnadega Eesti Vabariigi valitsust! Ja see pole üldse mainekahju, mitte üldse!
Migratsioon oli siin korduvalt teemaks. Eelkõige Taavi Rõivas ja Kalle Palling tõstatasid küsimuse, kas uus siseminister kiidab heaks eelneva migratsioonipoliitika. Paraku unustati vastustes mainida fakte, seda, mis toimus 2015. aasta septembris. Ma võin meelde tuletada. Ma olin ise seal komisjoni istungil, kus tegelikult isegi minule noore Riigikogu liikmena tõmmati kott sügavalt pähe.
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega. Palun!

Märtsi lõpus andsin ametivande ja augusti lõpus, kui ma õigesti mäletan, oli laua peal küsimus vabatahtlikust põgenike jaotamisest. Ministrid, eelkõige toonane siseminister Hanno Pevkur ja teised valitsuse esindajad, kinnitasid korduvalt, et tegemist on ainult vabatahtlikult töötava süsteemiga, mitte mingit kohustuslikku süsteemi ei ole ega tule. Hüva, uskusin. Loll olin, et uskusin! Mis siis juhtus siseministrite nõukogus Brüsselis? Mõned riigid ei olnud nõus. Poola ja Ungari hääletasid vastu, tänu nende vastuseisule läks see asi hääletusele, kus kvalifitseeritud häälteenamusega suruti peale kvoodisüsteem. Selle tulemusel läksid need kaks riiki Euroopa Kohtusse. Euroopa Kohtust tuli otsus: ei kobise te midagi, kohustuslik süsteem! Selline oli otsus. Ehk Eesti siseminister Hanno Pevkur hääletas nende kvootide poolt. Vabatahtlikult loomulikult, vabatahtlikult hääletas! Aga see tulemus oligi pooleldi pettusega saadud. Ma olen enam kui kindel, et kui täna oleks täpselt samasugune hääletus siseministrite nõukogus, Mart Helme oleks seal laua taga ja peaks valima, kas ta hääletab ühtemoodi Saksamaa ja näiteks Itaaliaga, kes tahavad kohustuslikke kvoote, või Poola ja Ungariga, siis kindlasti hääletaks ta ühtemoodi Poola ja Ungariga. Ehk sellega on ka järgmine vale ümber lükatud.
Ajakirjanike halvustamine või mõnitamine. Kuidagi on tekitatud foon, et ajakirjanikel on vaba voli teha ükskõik mida, kõike, mida nad tahavad. Ükskõik! Et nemad on justkui kõrgem kui kohtuvõim, prokuratuur, politsei, nemad võtavad maha ministreid, nemad löövad templeid külge, et keegi on ilma ehitusloata maju ehitanud. Mõni ajakirjanik võib ka otse rahvusringhäälingu raadiosaates nimetada ministrit saastaks. Järgmine ajakirjanik, küll erameedias, kurtis hoopis selle üle, et ei, teate, EKRE häda polegi üldse mitte retoorika, sisu on õõvastav. Otsustagu siis lõpuks ära, milles on probleem, kas retoorikas või sisus. Nemad võivad rääkida ükskõik mida, kõike, mida nad tahavad. Vaatame viimase kolme-nelja aasta kajastusi Ameerika Ühendriikidest, mida on teinud ERR-i korrespondent. Mitte kordagi pole ma näinud kajastust, kus öeldaks, et teate, on alust arvata, et tegelikult Donald Trump ei olegi saanud Venemaalt raha. Alati on olnud foon, et Donald Trump on seotud venelastega, valimised on olnud mõjutatud Venemaalt, tegemist on kohutava inimolendiga, kes tahab vaesed migrandid Mehhiko piirilt tagasi saata. Seega, kui arvate, et ajakirjanikel on vaba voli teha kõike, mida nad tahavad, ja et neil on kohtu võim, siis te eksite. Seda ei saa olla!
Lõpuks räägime mainekahjust. Mõni päev peale valimisi ütles opositsioonierakonna juht Kaja Kallas väljaandele The Economist: "Nad tahavad kõike hävitada," ja võrdles Eestit Moldovaga. Ma ei tea, kas Kaja Kallas on Moldovas käinud. Mina olen. Kui keegi väidab, et meie oleme võrreldavad Moldovaga, siis see on tegelik Eesti maine kahjustamine, mitte see, et Vabariigi Valitsuses on kolm erakonda, kes on valimistel saanud Eesti rahva enamuse toetuse. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja me läheme hääletuse juurde. Vabandust! Vilja Toomast, kas repliigisoov? Palun!

Repliigisoov, kuna minu nime mainiti. Ma tahan öelda härra Madisonile, et enamik teist vist ei ole läbi teinud lähisuhtevägivalla koolitust, mina olen erinevalt teist selle läbi teinud. Ongi nii, nagu ma ütlesin, et enamik nendest süüdistustest jäävad lõpuks esitamata. Kui peaks selguma, et see kõik ei olnud nii, siis ma tõepoolest lähen vabandan Marti Kuusiku ees, aga kui ma saan teada, et süüdistus on esitamata jäetud selle tõttu, et pole piisavalt tõendeid, siis ma seda kindlasti ei tee. Aitäh!

Aitäh! Rohkem repliigisoove ei ole, me saame minna hääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele umbusalduse avaldamise siseminister Mart Helmele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Umbusalduse avaldamise poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Seega ei avaldanud Riigikogu siseminister Mart Helmele umbusaldust.

Head kolleegid, tänane tööpäev ei ole veel lõppenud. Meil kõigil on võimalus osaleda vabas mikrofonis. Kes soovib sõna, siis peale haamrilööki, palun! Vabas mikrofonis sõna soovijaid ei ole. Tänane istung on lõppenud. Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 20.55.