Hea küsija! Meil oli siin väga huvitav debatt umbes samal teemal härra Rõivasega ja ka härra Kruuse ühines selle debatiga väga hästi. Ma tõin teile seejuures ühed tagasivaatelised näited. Ma selgitan siis uuesti, teid võib-olla ei olnud enne saalis. Võtame perioodi 2005–2007 Eesti rahanduspoliitikas. Struktuurne positsioon 2005. aastal oli –1,8%; 2006. aastal –3%; 2007. aastal –4,2%. Ma vaatasin ka, et kas ma mäletan õigesti, kes siis peaminister oli. Mäletan küll õigesti – no muidugi, Andrus Ansip oli peaminister. Ta oli pikalt peaminister, väga tubli! Vaatasin, kes rahandusminister oli – Aivar Sõerd. No te teate ise, mida see tähendab, kui eelarve läheb struktuurses positsioonis –3% peale ja sealt edasi –4,2% peale ja siis üle –5,1%. Loomulikult, see oli väga selge signaal, mis viitab majanduse ülekuumenemisele. Ja sellest tuleb õppida. Ma ei ütle seda siin kuidagi pahatahtlikult. Vaatame hilisemaid aastaid: 2017. aasta näitaja oli –0,9%; 2018. aasta oma –1,4%. Sel aastal me püüame tõesti positsiooni parandada ja saavutada –0,9%, järgmisel aastal –0,4%. Ma ütlesin ka seda, et kui teha nüüd väga järsk kärbe, püüda saavutada kohe, ütleme, ca 1% või 0,9%, siis see oleks kogu riigi toimimise ja eri sektorite seisukohast väga keeruline.
Te küsite, mis siis juhtus. See kokkuhoiu, kärpe vajadus lähtub struktuurse tasakaalu reeglist, mis ütleb seda, et tekkinud puudujääk tuleb katta samas ulatuses eelarve ülejäägiga. 2018. aasta eelarvepositsioon kujunes planeerituga võrreldes mitmel põhjusel kehvemaks, see miinus kandub edasi järgmistesse aastatesse ja see kõik kokku muudab kumulatiivse kärpe vajaduse suuremaks. Miks seis eeldatust kehvem on? Üks põhjus on see, et maksulaekumised ei paranenud. Majanduskasvuks 2018 prognoositi, kui ma ei eksi, suurusjärgus 3,3%, aga majanduskasv tuli kõrgem, 3,8–3,9%. Nagu teie pinginaaber ütles: fantastiline majanduskasv. Ma ei arva, et see fantastiline on, aga hea küll. Samas aktsiisid ei laekunud eeldatud suurusjärgus, neid laekus vähem. Eeskätt on põhjuseks just aktsiisid, nagu ma juba ütlesin. Ja teiseks olid mitmed kulud suuremad, kui esialgselt arvati, näiteks osa sotsiaalvaldkonna kulusid. See on põhjus.