XIII Riigikogu stenogramm
IX istungjärk
Kolmapäev, 20. veebruar 2019, kell 14:00

Toimetamata

SisukordNool

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Alustame viienda töönädala kolmapäevase istungiga. Eelnõude-arupärimiste üleandmine. Siret Kotka-Repinski, palun!

Siret Kotka-Repinski
Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel üle anda Riigikogu probleemkomisjoni rahvastikukriisi lahendamise tegevuse lõpparuanne. Komisjoni töö peamiseks tulemuseks on "Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035" väljatöötamine ning käesolevas raportis on esitatud 13 soovitust rahvastikukriisiga toimetulekuks. Tänan kõiki teadlasi, huvirühmade esindajaid, eksperte, kes andsid oma panuse väljatöötamisse. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh raporti eest! Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on täiskogul 76 Riigikogu liiget.

1. 14:04 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kehtestada sanktsioonid seoses Ukraina aluste ründamise ja hõivamisega Kertši väinas" eelnõu (782 OE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor
Meie päevakorra esimene punkt on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kehtestada sanktsioonid seoses Ukraina aluste ründamise ja hõivamisega Kertši väinas" eelnõu (782 OE) esimene lugemine. Ettekandja algatate poolt on Andres Herkel. Palun!

Andres Herkel
(Juhataja helistab kella.) Aitäh, austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Tõepoolest, 17. detsembril Vabaerakonna fraktsioon algatas kõnealuse otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, et kehtestada sanktsioonid seoses Ukraina aluste ründamise ja hõivamisega Kertši väinas" eelnõu. See rünne toimus 25. novembril ja sellest ajast teadaolevalt on need meeskonnaliikmed siiamaani vangistuses. Ehk teiste sõnadega, tegemist on nii rahvusvahelise õiguse rikkumisega kui ka konkreetsete inimeste inimõiguste rikkumisega. Riigikogu omalt poolt on tänuväärsedlt kiirelt reageerinud sellele 3. detsembril avaldusega, mis muu hulgas kutsub vabastama Ukraina laevad koos meremeestega, võimaldada neil takistamatult liikuda Ukraina sadamatesse ja muu hulgas Riigikogu väljendas ka seisukohta, et kujunenud olukorras tuleb jätkata ja laiendada Venemaa vastu suunatud sanktsioone.
Nüüd see, mida me selle juhtumi puhul nägime, vähemalt esialgses faasis, oli küllaltki loid rahvusvaheline reaktsioon arvestades ründe tõsidust. See viiski Vabaerakonna fraktsiooni. Ja ma siinkohal rõhutaksin ka, et ehkki protseduuri järgi algatusega ühineda ei saa üksikud saadikud, aga oma sümboolse allkirja andsid veel kaks Riigikogu liiget, härra Nutt ja härra Põlluaas. Miks nemad? Aga sellepärast, et siin esineja ning need kaks Riigikogu liiget on pandud viisakeelu alla Venemaa Föderatsiooni poolt. Seda ei ole kunagi põhjendatud. Seda on tehtud ka erinevate teiste Eesti avaliku elu tegelastega ja silmnähtavat arusaadavat põhjust selleks ei ole. Küll aga on põhjust sanktsioneerida Venemaa Föderatsiooni võimuesindajaid, kelle toetusel ja aktiivsel kaasalöömisel niisugune agressiooniakt Ukraina vastu toimus. Selline sanktsiooni rakendamine on rahvusvaheliselt mõistetav ja vajalik. Me oleme ka seisukohal, et Eesti peaks niisugustes asjades aktiivselt olema vedaja, omakorda parlament saab olla vedaja valitsuse suhtes. Ma tuletan siinkohal ka meelde, et me oleme varemalt muutnud sissesõidukeelu ja väljasõidukohustuse seadust niisugusel moel, et see vastaks nn Magnitski seaduse üleskutsele kehtestada sanktsioone mitte ainult konkreetselt Sergei Magnitski represseerijate, piinajate suhtes, vaid ka laiemalt inimeste suhtes, kes on kas otseselt inimõigusi rikkunud või inimõiguste rikkumisele oma tegevusega kaasa aidanud.
Ja konkreetselt siis oleme välja toonud neli nime. Kui alustada eelnõu tagumisest otsast, siis võib-olla kõige viimane selles loendis, Aleksi Puškov on kõige tuntum tegelane. Sisuliselt on ta Venemaa föderatsiooninõukogu propagandakomisjoni informatsioonipoliitika komisjoni esimees. Levitab süüdistusi Ukraina aadressil ning toetab agressiooni. Veel üks Riigiduuma liige on kindralpolkovnik Piskarjov, kes on julgeoleku ja korruptsioonivastase võitluse komisjoni esimees, kes teadaolevalt meile valmistas ette agressiooniakti toime pannud piirivalvurite autasustamise Riigiduuma poolt. Ning siis kaks FSB taustaga, üks kindral, üks admiral, Vladimir Kulišov, sisuliselt föderaalse julgeolekuteenistuse direktori esimene asetäitja, piirivalveteenistuse juht, ja Sergei Stankevitš, kontraadmiral, okupeeritud Krimmi ja Sevastopoli regionaalse piirivalveteenistuse juht. Leiame, et nende isikute suhtes sanktsioonide rakendamine on igati õigustatud. Ja mul on siin hea meel tõdeda – arvestades sellega, et eelnõu esitamisest on nüüd mööda läinud juba kaks kuud –, et vähemalt Euroopa Liit on ka liikumas selles suunas, et sellesisulised sanktsioonid kehtestada, sanktsioonid konkreetsete inimeste suhtes. Euroopa Liidu välisministrite tippkohtumisel äsja, esmaspäeval oli sellest ka väga selgelt juttu, aga seda võib nimetada vist eelkokkuleppeks, mitte lõplikuks otsuseks. Sellega ma võib-olla selle sissejuhatava ülevaate lõpetaksin. Kui on küsimusi ... Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kas te võiksite natuke laiemalt avada üldse parlamentide rolli sellisel sanktsioonide kehtestamisel? Kuivõrd tavaline see on? Või on see, mida me siin praegu arutame, midagi väga erakorralist? Aitäh!

Andres Herkel
Aitäh! Tegelikult Riigikogu oli selle küsimuse ees, kui me sissesõidukeelu ja väljasõidukohustuse seaduse eelnõu menetlesime. Ja kui algselt toodi meie ette sisuliselt tõesti selline suurest hulgast isikutest koosnev Magnitski nimekiri, kellele tuleks rakendada Eesti poolt sanktsioon, siis lõpuks seadusandluse tasemel tõepoolest loodi üldraamistik, missugusel moel, missugusel alusel me saame neid inimesi sanktsioneerida. Sellega Eesti muide on koos Läti, Leedu, Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Suurbritanniaga nende riikide hulgas, kes on erinevate seaduste muutmisega või vastuvõtmisega niinimetatud Magnitski akti järginud. Aga tõepoolest me toona seadusandluse tasemel konkreetsete isikute nimetamiseni ei läinud.
Antud eelnõu puhul on tegemist ettepaneku tegemisega Vabariigi Valitsusele. Kui Riigikogu sellise initsiatiivi võtab, sellise ettepaneku teeb, siis täiesti selgelt on siin lõpuks öeldud ka seda, et me peame täiesti loomulikuks, kui sellisel juhul Vabariigi Valitsus seda nimekirja täiendab. Peaasi, et need sihitatud selged sanktsioonid saavad rakendatud.
Üks oluline asi, mida ma hea meelega tutvustaksin sellele küsimusele vastamisel, on üks Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioon, mis võeti vastu õige hiljuti, jaanuari lõpus. Selle esitas Briti Parlamendi liige lord Donald Anderson ja selle pealkiri kõlab umbes nii, et Sergei Magnitski ja sellega seonduv võidelda siis süüdimatusega eesmärgipärastatud, sihitud sanktsioonide kaudu. Ja seal sisuliselt kutsutakse üles Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu liikmesriike, samuti riike, kellel on koostöösuhted Euroopa Nõukoguga, jõustama seadusandlust ja muid õiguslikke vahendeid, et valitsused parlamentide eestvedamisel ja järelevalvel rakendaksid sihiteadlikke sanktsioone inimeste suhtes, kes on personaalselt süüdi tõsistes inimõiguste rikkumistes või nendele kaasa aidanud juhul, kui vastav riik poliitilistel või korruptiivsetel põhjustel,  asukohariik ise mingisuguseid sanktsioone ei ole rakendanud. Sisuliselt on see üleskutse kõikidele demokraatlikele riikidele ja nende parlamentidele selliste küsimustega tegeleda.
Mul oli endal ka selle raporti vastuvõtmisel võimalus Eesti nimel kõneleda ja tutvustada muu hulgas ka Riigikogu avaldust Kertši agressiooni järel, mille me siin vastu võtsime, ja tutvustada ka meie n-ö Magnitski seadust, kui sissesõidukeelu ja väljasõidukohustuse seaduse muutmist Magnitski seaduseks tinglikult võib nimetada. Seal kõlas väga selgelt ka see üleskutse, mis poliitikas on täiesti loomulik, et kui valitsused võib-olla mõnede seisukohavõttude suhtes on veel diplomaatiliselt vaoshoitumad või tagasihoidlikumad, siis on just nimelt parlamentide kohus algatada neid protsesse, mis juhivad tõsistele inimõiguste rikkumistele tähelepanu, ja survestavad valitsusi ka selleks, et sellekohaseid sanktsioone tõepoolest rakendada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Olga Ivanova, palun!

Olga Ivanova
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on lihtsalt pragmaatiline küsimus seoses ühe isikuga, mis on teil siin nimekirjas, kelle puhul siis seletuseks sulgudesse pandud, et levitab süüdistusi Ukraina aadressil ja toetab agressiooni. On teil konkreetne näide ka olemas nendest süüdistustest Ukraina aadressil ja nendest nagu agressiooni toetavatest tegudest või väljaütlemistest? Aitäh!

Andres Herkel
Aitäh küsimuse eest! Mul ei ole sellist ilusat tsitaati siin praegu käepärast, aga küll ma võin öelda, et töötades Aleksei Puškoviga sellel ajal, kui Venemaal oli veel hääleõigus Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel, neid näiteid minu juuresolekul oli ikka erinevates komiteedes ning suures saalis, kus Ukrainat süüdistati juba toona tema poolt küllaltki palju. Missuguste avalduste ja artiklite ja seisukohavõttudega tema siin esinenud vahepeal on? Neid on õige palju. Tema Ukraina suhtes mittesallivad, okupeerimist õigustavad avaldused on igapäevased ja samuti kõikvõimalikud kriitilised avaldused lääneriikide ja liberaalse demokraatia aadressil, neid on palju, palju. Nüüd võib-olla ma kasutaksin seda küsimust ka püstitamaks küsimuse sellest, et kas need neli isikut, keda me siin oleme esile toonud, ja me tõesti eeldame seda, et tegelikult see inimeste ring, keda sanktsioneerida, on oluliselt laiem, et kas need neli isikut nüüd võivad kattuda nendega, kelle suhtes Euroopa Liit on alustanud protsessi analoogilise liiduülese sanktsiooni kehtestamiseks. Kuna seda personaaliat, kelle suhtes kaalutakse sanktsioone, ei ole avalikustatud, siis ei saa ma siin midagi kindlat öelda. Küll aga on signaal, mida mul ei ole põhjust mitte uskuda ja see on see, et ühisosa on siin meie poolt esitatud isikute ja potentsiaalselt tuleva Euroopa Liidu sanktsiooni vahel täiesti olemas. Kas sinna kuulub ka härra Buškov, seda ma ei oska praegu ütelda. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Algatajale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Põhiseaduskomisjoni poolne ettekandja on Mart Nutt. Väliskomisjoni?Vot, näed. Andke andeks! Väliskomisjoni poolne ettekandja on Mart Nutt. (M. Nutt alustab juba kõnet.) Vaat, mis tähendab, kui inimene on nagu aastakümneid põhiseaduskomisjonis, siis ... Juba Nutt ja põhiseadus lähevad kokku. Palun!

Mart Nutt
Jah, ma mõtlen ikka seda. Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon hääletas nimetatud eelnõu ... Vabandust! Ma eksin ise ka juba. Väliskomisjon arutas nimetatud eelnõu k.a 14. veebruari istungil. Sellest komisjoni koosolekust võtsid osa juhataja Marko Mihkelson, Riigikogu liikmed ja väliskomisjoni liikmed Andres Herkel, Mart Nutt, Toomas Paur oli Oudekki Loone, asendusliige, Birgit Keerd-Leppik nõunikuna, Ivar Mölder nõunikuna ja Laura Särg protokollijana. Kutsutud olid nimetatud eelnõu arutelu juurde ka veel poliitikaosakonna viienda büroo Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika direktor Sten Schwede ja lauaülem Kaisa Laever ning samuti Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.
Nimetatud eelnõu arutuskäigul tegi sissejuhatuse Andres Herkel ja selle üle järgnes debatt. Komisjoni esimees tõstatas küsimuse, et tema hinnangul on tegemist pretsedenti loova ettepanekuga, kuna varasemalt ei ole parlament sanktsioonide küsimuses konkreetsete isikute nimesid dokumenti sisse pannud ettepanekuga sissesõidukeelu alla. Selle peale võin etteruttavalt ka vastata. Selles mõttes on tõesti tegemist pretsedendiga, et Riigikogu ei ole oma avaldustesse tavaliselt nimesid pannud, aga samas, ettepaneku tegemisel valitsusele ei ole ka mingisuguseid piiranguid. Nii et selles mõttes algataja fraktsioon, kes on siis Vabaerakonna fraktsioon, võib seda täiesti teha. Tingimused on ainult siis järgmised, et nimetatud ettepanek peab saama Riigikogus vähemalt koosseisu enamuse toetuse. Ka sel juhul tegelikult ettepanek valitsusele otseselt siduv ei ole, st valitsus võib sellest lähtuda, võib mitte lähtuda, aga põhimõtteliselt sellega Riigikogu avaldab oma seisukohta. Ja debati käigus lisas Sten Schwede, et Euroopa Liit on kooskõlastamas, kokku leppimas sihitud sanktsioonide nimekirja täiendamist. Teine Välisministeeriumi töötaja Laever lisas, et Euroopa Liidu liikmesriikide poolt on tehtud ettepanek lisada Ukraina territoriaalse terviklikkuse režiimi alla isikud, kes olid seotud Kertši väina sündmustega. Sellel teemal käivad läbirääkimised, aga konkreetselt nimesid komisjoni toimumise ajal veel välja ei saanud tuua.
Siseministeeriumist Ruht Annus tõi välja, et sissesõidukeelu ja väljasõidukohustuse seaduse alusel saab kehtestada Schengeni sissesõidukeelu üksnes juhul, kus isik ohustab riigi julgeolekut või avalikku korda – ja see tuleneb otseselt Euroopa Liidu õigusest –, mis võib kaasa tuua olukorra, et otseselt Schengeni alale nende isikute sissesõidukeeld ei laiene, kui Riigikogu ettepaneku teeb ja valitsus siis vastavalt sellele ettepanekule ka oma otsuse teeb. Aga küll on Eestil õigus kehtestada enda poolt sissesõidupiirang ja viisakeeld isikutele, see on Eesti suveräänne õigus, nii et seda võib Eesti igal juhul teha. Ning samuti juhtis tähelepanu komisjoni esimees Marko Mihkelson Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna arvumusele, mille kohaselt otsuse eelnõu algteksti preambul läheb vastuollu kehtiva rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-ga 7, mille kohaselt rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese kehtestamise otsustab Vabariigi Valitsus õigusaktiga Välisministeeriumi, mitte aga Siseministeeriumi ettepanekul, nagu on see eelnõus. Sellest ettepanekust tulenevalt Riigikogu väliskomisjon viis sisse ka omapoolse muudatuse ja prandas selle vea ära. Nii et sellest tulenevalt on ka nimetatud eelnõule esitatud üks muudatusettepanek. Riigikogu ettepanekuid ei esitanud, see on seega väliskomisjoni poolt esitatud ettepanek.
Ma ei hakkagi pikemalt siin arutluskäiku edasi andma, need üldiselt keerlesid nendesamade sanktsioonide ja probleemide ümber. Toon välja siis veel selle, millised olid komisjonipoolsed menetluslikud otsused. Kõigepealt, muudatusettepanekute kohta ma juba mainisin, see on teil tabelina samuti laual olemas, ja komisjon tegi ka järgnevad ettepanekud: ettepanek võtta täiskogu päevakorda nimetatud eelnõu 19. veebruaril, selle poolt oli konsensus Marko Mihkelson, Andres Herkel, Mart Nutt ja Toomas Paur, ning määrata väliskomisjoni poolseks ettekandjaks komisjoni liige Mart Nutt, samuti konsensuslik hääletus nendesamade isikute poolt. Seega, ma kordan üle, mis nimetatud eelnõu vastuvõtmiseks vajalikud on. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus ja see hääletus toimub täna, kuna nimetatud eelnõu menetletakse esimesel lugemisel. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Ma loodan, andestate Mart Nutile ja mulle meie keelevääratused. Nüüd küsimused ettekandjale. Olga Ivanova, palun!

Olga Ivanova
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kas teil oli ka komisjonis arutelu selle üle, et kui tänane ettepanek või otsuse eelnõu leiab toetust piisavalt, kas on see ...  Mind nagu huvitab rohkem ametnike seisukoht, kas on korrektne rutata omalt poolt mingisuguste nimedega, samal ajal kui käib, ma saan aru, üle Euroopa see nimekirja koostamine. Ja kas te ise näete seda võimalust, et poolteist nädalat enne valimisi siis valitsus hakkab kiiremas korras selliseid sanktsioone kehtestama? Aitäh!

Mart Nutt
Aitäh! Korrektsuse kohta mul on antud juhul raske vastata, kuna parlamentaarses riigis vastavalt põhiseadusele ja Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele võib parlamendi fraktsioon teha mis tahes ettepanekuid valitsusele. Ja antud juhul on Vabaerakonna fraktsioon seda ka teinud. Nii et selles mõttes kõik on seaduspärane. Mis puudutab nüüd valitsusepoolset tegevust, siis selle kohta minul kahjuks või paraku enam informatsiooni ei ole. See on juba valitsuse pädevuses. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Mihhal Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Tegemist on teatud konfliktiga. Konfliktil on tavaliselt vähemalt kaks poolt. On olemas väga palju video- ja audiomaterjale, on olemas kirjeldused, on olemas dokumendid, mis kirjeldavad seal Kertši väinas juhtunut. Kas komisjon – ma ei saanud aru jutust, ma täpsustan –, kas komisjon seda faktilist külge on uurinud, on üldse selgeks saanud, mis tegelikult seal juhtus? Aitäh!

Mart Nutt
Aitäh! Komisjon tegeles selle teemaga vahetult enne seda, kui me otsustasime menetleda Riigikogu toetusavaldust seoses Kertšis toimunud kriisiga. Ja selle konteksti raamides selle teema juurde sügavuti enam tagasi ei pöördutud, kuna see ei kuulunud nimetatud eelnõu konteksti. Ma ainult täpsustan nii palju, et jah, konfliktis võib olla kaks osapoolt, võib olla ka rohkem osapooli, aga antud juhul tegemist on ühe riigi agressiooniga teise riigi suhtes ja see seab mõnes mõttes selle konflikti natukene erilisse valgusesse. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Aitäh, Mart Nutt, väliskomisjoni liige! Avan läbirääkimised. Oudekki Loone, palun Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Oudekki Loone
Kallid kolleegid! Eelvalimised algavad juba homme ja ega see valimispäevgi kaugel ei ole. Aga püüaks siiski tähele panna, et elu jätkub pärast valimisi ka ja mitte lasta ennast siin saalis juhtida paanilisel tundel, et äkki ma pole iga valijat näinud, või siis hirmust järgnevate reitingute ees. Valijad näevad niigi hästi, mis tööd me siin teeme, ja oskavad seda hinnata. Paraku eile levitasid Vabaerakonna ja Reformierakonna liikmed sotsiaalmeedias libauudist, nagu Kohtla-Järvel oleks Mailis Repsi külaskäigu puhul heisatud Venemaa trikoloor. Vale! Tegelikult viibis linnas lihtsalt Novgorodi ametlik delegatsioon. Juba mitu päeva püütakse jätta muljet, nagu valitsus tahaks Kohtla-Järvel ära kaotada eestikeelse hariduse. Vale! Isegi plaanitavas riigigümnaasiumis on võimalik õppida kas 100% eesti keeles või 60% eesti keeles. Eestikeelne kooliharidus on garanteeritud kuni on kas või ükski laps, kes tahab eesti keeles õppida.
Täna siin püüame välispoliitika vahetada mingisuguseks peenrahaks, mis ei ole sugugi riigimehelik tegevus. Me ei tohi Eesti välispoliitika hetkeküsimusi siduda valimiskampaaniaga, see kahjustab meid ja sellel tänasel arutelul siin ei ole sisulist mõtet. Miks eksisteerivad meie demokraatlikus süsteemis parlamendipoolsed suuna andmised valitsusele, sest mõnikord täitevvõimu keskendunud silme eest kaob strateegiline pilt ja parlamendil on siis õigus ja kohustus juhtida tähelepanu täitmata valdkondadele. Välispoliitikaga, ka sellega, kuidas täpselt on mõistlik reageerida Kertši väina sündmustele, tegeleb valitsus aktiivselt iga päev. Muu hulgas, olles NATO ja Euroopa Liidu liikmed, reageerime koos oma liitlastega, mitte ei jookse, tõrvik käes, suvalises suunas. Selgi esmaspäeval arutas meie välisminister koos ametikaaslastega täpselt Kertši väina küsimust ja võimalikke ühiseid reaktsioone, soovides garanteerida julgeolekut meie regioonis, soovides vähendada konflikte, soovides omada heanaaberlikke suhteid meie lähinaabruses. Seega ei, sellel eelnõul siin sisulist mõtet ja vajadust ei ole. See on lihtsalt soov kiskuda välja mingisugune liisunud Vene kaart oma taskust ja saada valimispunkte teemal, kes on Venemaa kõige suurem vaenlane, mõtlemata, et niiviisi lööme Eesti tasakaalustatud välispoliitikale mõrad sisse. Täpselt nii nagu Kohtla-Järve ümber keerutatavad libauudised löövad mõrad sisse meie rahvussuhetele, tekitavad asjatut umbusaldust ja hirme lihtsalt tavaliste normaalsete eestimaalaste vahel.
Keskkerakond niisugustes trikkides ei osale. Meie suudame ka valimisperioodi lõpus kanda vastutust, keskendudes liiva keerutamise asemel reaalsele tööle. Sellele poliitmängule siin ütleme: "Ei, aitäh! Me selles ei osale." Mina isiklikult, olles selle kõne ära pidanud, lahkun saalist. Mina selle farsi tunnistajaks ei taha olla. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Sellelaadiliste Riigikogu otsuste eelnõude menetlemise kord eeldab, et läbirääkimistel võtavad sõna fraktsioonide esindajad. Andres Herkel, palun, Vabaerakonna fraktsiooni nimel!

Andres Herkel
Aitäh, lugupeetud esimees! Kui mina istusin umbes selles kohas eelmises koosseisus, kus Margus Tsahkna praegu, siis aeg-ajalt kogenud sotsiaaldemokraatide esindaja Eiki Nestor tuli pulti ja nimetas minu nime, et ma sellistes olukordades saaksin ennast väljendada, mis peaks olema nii selles kui järgnevas koosseisus Riigikogu liikmete püha õigus ja ka Margus Tsahkna püha õigus. Sellepärast nimetan ma Margus Tsahkna nime, mis võimaldaks tal vähemalt kaks minutit kohalt sõna võtta.
Oudekki Loonele ma tahaksin öelda – ta läks küll saalist ära –, et me tõepoolest ei aruta siin mitte Kohtla-Järve küsimust, vaid ühte teist küsimust. Ja antud otsuse eelnõu esitati siiski kaks kuud tagasi. See, et on läinud niiviisi, et komisjon on ta toonud sisuliselt meie eelviimasel päeval Riigikogu ette – tõesti, valimised on ukse ees, aga ei ole nii, et neid asju lahendavad valitsused. Minu meelest proua Loone on väliskomisjoni liige ja kuulub vist ka mingisse rahvusvahelisse delegatsiooni, mis meil Riigikogus moodustatud on. Ma siin veel kord rõhutaksin seda lord Donald Andersoni raportit, see on suhteliselt värske dokument. Ma võin selle Riigikogu liikmetele ka kõikidele laiali saata. Sisuliselt on see üleskutse selleks, et parlamendid võtaksid initsiatiivi ja reageeriksid nendele juhtumitele, kus inimõiguste rikkujad on jäämas karistuseta, ja survestaksid ka valitsusi selleks, et need sammud saaksid astutud. Selles mõttes me oleme täiesti õigel teel ja ma arvan, et parlamendid peaksid selles vallas olema aktiivsemad. Neid juhtumeid on paraku liiga palju ja kui Kertši sündmustest on siiamaani räägitud tõepoolest peamiselt rahvusvahelise õiguse rikkumise võtmes, mis ka on tõsi, siis ilmselgelt Ukraina meremeeste vangis pidamine nii pika aja vältel on ka nende inimõiguste rikkumine. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, kuna läbirääkimiste käigus Margus Tsahkna nime nimetati, on tal õigus vastulauseks. Margus Tsahkna, palun!

Margus Tsahkna
Suur tänu teile ja tänu ka Andres Herkelile minu nime mainimise eest! Lühidalt, see teema, mis praegu on Vabaerakonna poolt tõstetud lauda, on ülioluline. Ma tahan kiita Riigikogu, kes võttis vastu vastavasisulise deklaratsiooni, kus me toetame Ukrainat seoses Kertši väina sündmustega, kus Venemaa ilmselgelt käitus agressorina. Nüüd, hea Riigikogu, on tegelikult see olukord, kus kui Riigikogu seda otsuse eelnõu ei toeta, siis me anname väga selge sõnumi Ukrainale, aga ka laiemale üldsusele rahvusvaheliselt, et see teema on lõpetatud. Ma soovitan väga tungivalt Riigikogu liikmetel toetada Vabaerakonna otsuse eelnõu ja anda Riigikogu soov ja suunis edasi Vabariigi Valitsusele selles suunas samme astuda, mis puudatavad sanktsioone.
Me peame tunnistama, et Euroopa Liidu poolsed reaktsioonid peale Kertši väina sündmusi olid väga leebed ja olid väga aeglased. Tõepoolest, Euroopa tasemel sellel nädalal sanktsioonid kehtestati, õigemini lisati sanktsioone. Selle eest tunnustus! Aga kõige halvem, mis võib praegu juhtuda siin Riigikogu saalis, on see, kui käesolev eelnõu ei saa Riigikogu toetust. Mõelge korraks enne selle hääletust ja saage üle sellest valimiseelsest ärategemisest, et näete, üks väiksem fraktsioon, Vabaerakond on midagi lauda pannud! See on palju laiema põhjaga ja laiema mõjuga otsuse eelnõu, kui te võib-olla täna tunnete. Nii et ma tungivalt soovitan toetada seda eelnõu, mitte jääda kõrvale. Sest veel halvem sõnum on see, et Riigikogu ei anna toetust sellesisulisele Ukraina toetusele. Ja veel kord tänu Vabaerakonnale tehtud töö eest! Loodetavasti uues koosseisus läheb  samamoodi edasi. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan läbirääkimised. Austatud Riigikogu, eelnõule 782 OE on esitatud üks muudatusettepanek väliskomisjoni poolt. Pretensioone ei ole ja läheme lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, Vabariigi Valitsusele tehtavat ettepanekut sisaldava otsuse eelnõu menetlemise kord on selline, et otsuse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, seetõttu kohaloleku kontroll palun enne hääletust!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 55 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kehtestada sanktsioonid seoses Ukraina aluste ründamise ja hõivamisega Kertši väinas" eelnõu 782 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 782 OE vastuvõtmise poolt oli 56 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid ei olnud. Otsuse eelnõu on vastu võetud.  

2. 14:40 Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõu (781 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse eelnõu (781 SE) teine lugemine. Komisjonipoolne ettekandja on põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants. Palun!

Marko Pomerants
Jaa, tere, lugupeetud esimees! Head kolleegid! Teie ees on Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse teise lugemine materjalid. Tegemist on siis Ühendriigi kodanikele õigusselguse saavutamisega juhtumiks, kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust. Kui meil algses eelnõus oli tegemist regulatsiooniga, mis reguleerib Ühendkuningriigi kodanike olukorda juhtumil, kui lahkutakse Euroopa Liidust lepingujärgselt, siis vaadates seda, mis õues toimub, oleme me oma eelnõu muudatustega täiendanud ja me oleme loomas õiguslikku olukorda, kus sõltumata sellest, kas Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepinguga või lepinguta, on õigusselgus saavutatud. Selleks on meil ette valmistatud komisjoni poolt kolm muudatusettepanekut. Kaks on sisulist ja kolmas reguleerib siis nende sätete jõustumist, lähtudes sellest, kuidas siis britid ise oma otsustamisega hakkama saavad. Ettepanek on teine lugemine lõpetada, põhiseaduskomisjoni muudatusi toetada ja homme siis jõuda lõpphääletuseni. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimusi komisjonipoolsele ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule on esitatud kolm muudatusettepanekut, kõik põhiseaduskomisjoni poolt ja kõik on nad loomulikult arvestatud: esimene, teine, kolmas. Eelnõu 781SE teine lugemine on lõpetatud

3. 14:42 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõu (749 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (749 SE) teine lugemine. Õiguskomisjonipoolne ettekandja on Jüri Saar. Palun!

Jüri Saar
Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Antud eelnõu, 749 SE on menetletud erinevatel tasanditel üle kahe aasta. Õiguskomisjon on kaasanud oma sel aastal toimunud istungitel, mis toimusid vatavalt 24. jaanuar 2019 ja 14. veebruar 2019, advokatuuri, Justiitsministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja volitatud esindajad. Lahendamist vajavaks probleemiks oli õigusselgusetus, mis kujunes välja seoses Riigikohtu otsustega, mis tehti 2016. ja 2017. aastatel seoses SMS-laenude problemaatikaga. Tol perioodil leidis aset vahekohtute hulga kiire suurenemine Eestis, mis omakorda tingis vajaduse nende tegevuse kohtuliku kontrolli järgi. Ja kehtestatud korra järgi peab täna siis vahekohtu ehk arbitraaži otsused enne täitmisele pööramist tunnistama kohtu poolt täidetavaks, mis tähendab sisuliselt seda, et kõiki vahekohtuid hakati käsitlema ajutistena. Praktikas tähendas see kaotust vahekohtu ühes olulises eelises – kiiruses –, sest menetlusprotsess pikeneb nii kolme kuni kuue kuu võrra. Eelnõu eesmärgiks on korrastada Eestis tegutsevate vahekohtute süsteemi, et siinsed traditsioonilised vahekohtud säilitaksid võime teha nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt aktsepteeritud otsuseid. Seaduse täiendamise tulemusel saavad Eestis tegutsemiseks parema võimaluse n-ö seaduse alusel tegutsevad vahekohtud, mille otsuseid ei pea enam täitmisele pööramisel rutiinselt allutama kohtuniku kontrollile.
Komisjon tegi oma 14. veebruari istungil, see on pärast esimest lugemist toimunud, kolm muudatusettepanekut seaduseelnõusse ja otsustas saata eelnõu teisele lugemisele 19. veebruaril 2019 ehk eile siis, lükkus edasi tänasele, ja kolmandale lugemisele juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, 21. veebruaril 2019. Viimase redaktsioonilise muudatuse eelnõusse tegi õiguskomisjon veel 18. veebruaril 2019, määrates seaduse kehtimise alguseks 1. aprilli 2019, erinevalt varasemast projektist, kus kehtimise alguse kuupäev oli jäetud lahtiseks. Kõik ettepanekud olid komisjoni poolt vastu võetud konsensuslikult. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Kas ettekandjale on küsimusi? Aitäh, Jüri Saar! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule on teinud juhtivkomisjon kolm muudatusettepanekut, vaatame nad läbi. Esimene, teine, kolmas. Eelnõu 749 SE teine lugemine on lõpetatud.

4. 14:46 Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (776 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (776 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, ka eelnõu 776 SE vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
72 Riigikogu liiget on kohal.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 776 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused

Esimees Eiki Nestor
Poolt 73, vastu 0, erapooletuid 0. Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus on vastu võetud.

5. 14:50 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Põhiseaduskomisjoni algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. On. Jüri Adams Vabaerakonna fraktsiooni nimel. Vabandust, ei pannud tähele!

Jüri Adams
Aitäh, härra esimees! Ega kolmandal lugemisel sellises formaadis, nagu ta praegu meil kodukorras on, siin läbirääkimistel nagu väga oluliselt mingisugust rolli ei ole. Selle eelnõu puhul on siiski mõttekas paar sõna ütelda, sellepärast et kui sedasorti eelnõud saavad korduma, siis korduvad ka probleemid nende juures. Esimene probleem on selline, et kas meil sedasorti eelnõusid on üldse vaja. Muidugi see on väga hea, kui ühes riigis on kõik seadused omavahel absoluutselt kooskõlas, nii et kompuutriotsingutega tuleb välja justkui täiesti vastuoludevaba tervik. Põhimõtteliselt juriidiliselt see ei ole vajalik. Mitte mingisugust häda ei ole ja enamik maailmariike elab väga õnnelikult ka niimoodi, kui nende seaduste kogu ei ole omavahel tingimata absoluutselt harmoniseeritud. Nii et väide on minul, et kuigi Justiitsministeeriumis on saanud harjumuseks, et sedasorti rakendusakte tuleb koondada ja teha, siis väide on, et riik saaks suurepäraselt elada ka ilma nendeta, sellepärast et on olemas mitmed reeglid. Nendest kõige olulisem on see, et uuem vastuvõetud seadus juhul, kui ta läheb vastuollu varem kehtinud seadusega, siis kehtivad uue reeglid.
Nüüd, teine asi on selle formaadi küsimus. Vaadake, see on meie koosseisus teine selline formaat, kus suur mahukas eelnõu tekst koosneb tähestikulises järjekorras pandud mitmesuguste seaduste muudatustest. Esimene selletaoline oli meil siin ka Justiitsministeeriumis koostatud, aga formaalselt oli ta üksikute saadikute grupi poolt esitatud, oli kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu, mis ei jõudnudki vastuvõtmisele. Tookord oli sellel üle 50 seaduse selles. Ma nüüd ei tea, kuidas see praeguses lõpus jäi, siin vahepealsetes variantides oli see seadusemuudatuste arv 132, ma praegu ei kontrollinud järgi, kas ta jäi nüüd natukene nii või natukene naa. Keegi siin vahepeal väitis, et ühes Riigikogu koosseisus, vist üle-eelmises, olevat olnud üks sedasorti seaduseelnõu – ma ei tea, kas haldusmenetluse, halduskorralduse või millega seoses –, kus oli samamoodi muudetud rohkem kui 170 kehtiva seaduse teksti. Ma vahepeal mõtlesin siin selle üle järele, mis nähtus on see, mida meil on põhjust nimetada kummitempliks. See on kindlasti üks kummitembeldamise alaliike, aga tal puudub hea nimetus. Aga kuna meil on Riigikogus ja ajakirjanduses muutunud üsna tuntuks niisugune termin nagu "kobareelnõud" või "kobarseadused", mida tavaliselt menetletakse riigieelarve eelnevalt, siis mina arvan, et see on ka põhimõtteliselt kobareelnõu, aga teisest küljest on see sedasorti eelnõu, kus on muudatused, mis on ühe seaduse lõpus eraldi paragrahvis või peatükis pealkirjaga "Muudatused teistes seadustes". Ja mina olen harjunud sedasorti asju nimetama seaduse sabaks. Kuna see on siin välja toodud ja ülimalt paisutatud, siis minu ettepanek on hakata tuleviks seda žanri nimetama sabakobarateks. Hinnake, kui keegi oskab veel parema nimetusele sellele koledale nähtusele leida, siis ma heameelega hakkan tema väljendit kasutama. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde. Eelnõu 778, algatatud põhiseaduskomisjoni poolt, vajab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
68 Riigikogu liiget registreerus kohale. Panen hääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu oli 10, erapooletuid 1. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus on vastu võetud.

6. 14:58 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Jüri Adams, palun, Vabaerakonna fraktsiooni nimel!

Jüri Adams
Aitäh, härra istungi juhataja! On üsna tavaks saanud juba peaaegu 20 aasta vätlel, et Riigikogu koosseisu viimase kolme töönädala jooksul võetakse vastu suurema- või vähemamahuline kodukorraseaduse muutmise seadus. Enamasti nad on olnud pigem ohtlikud ja toonud kaasa negatiivseid tagajärgi või on erinevad tagajärjed olnud. Praegusel hetkel on selle kohta ütelda kõigepealt see, et möödunud kolmapäeval, kui siin oli teine lugemine, siis ma sain aru, et häälte enamusega hääletati välja Vabaerakonna liikmete tehtud muudatusettepanekud, millel oleks kodukorrale põhimõtteline tähtsus tulevikus. Neid on kolm, see tasub üle lugeda ja ega nendest jääb Eesti ühiskond ja ajakirjandus rääkima nii kaua, kuni see praegune olukord kestab.
Need on sellised, kõigepealt, et muudatusettepanekud, mida oleks saanud esitada või keegi esitab, saaks panna ka hääletamisele saalis. Praegusel hetkel kehtib niisugune piirang, et ainult sellised, mis on saanud komisjonis kaks poolthäält. See ei ole alati arukas. Ilmselt on võimalik tuua välja Riigikogu ajaloost palju näiteid, et kui see oleks kehtinud selline, siis omal ajal oleks jäänud mitmesugused arukad seadused või muudatused vastu võtmata. Teine muudatusettepanek oli selles, et kellel ja kuidas on võimalik moodustada fraktsioone. Mitte alati ei ole olnud niimoodi, et fraktsiooni saavad moodustada ainult ühest valimisnimekirjast valitud inimesed, ja kes nende hulgast lahkuvad, et need peavad jääma sinna aknaalusteks ja üksinda. Nii et ma arvan, et selle juurde tuleb tagasi tulla. Ja kolmas on seesama küsimus, mida me täna siin väga ilusti kogesime, kui akna alla sattunud Margus Tsahkna tahtis sõna võtta kõnepuldist ja kodukord talle seda ei lubanud, kuigi siin härra Herkeli ja istungi juhataja koostöös leiti väikene asenduslahendus sellele – põhimõtteliselt see, et Riigikogu liikmed peaksid oma kõne võimalustes olema siiski võrdsed.
Nüüd, kui neid kolme olulist muudatust praegusel hetkel sisse ei lähe, siis see tähendab seda, et järgmine, aga võib-olla ka ülejärgmised Riigikogud tulevad nende juurde korduvalt, nende asjade juurde tagasi. Nüüd need, mis on jäänud siia, see pakett, selle kohta ma kinnitan seda, et sellel paketil ei ole mingisugust olulist tähendust, aga samal ajal võib päris kindlasti ütelda, et ühtki nendest muudatusettepanekutest, mis siin on tekstis, ei ole sellised, mis muudaksid midagi halvemaks, pigem nad õige vähekene muudavad neid oma käsitletavaid teemasid paremaks. Nii et kokkuvõttes hinnangus sisuliselt sümpaatne eelnõu, aga samal ajal kahjuks ilma olulise tähtsuseta. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan läbirääkimised ja läheme lõpphääletuse juurde. Ka eelnõu 762 SE vastuvõtmiseks on vajalik koosseisu häälteenamus. Kohaololeku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
69 Riigikogu liiget on kohal.
Panen hääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu 762 SE. Palun hääletada!
Hääletustulemused
70 on poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu 762 SE on vastu võetud.

7. 15:06 Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (elatise võlgnike survestamine) eelnõu (737 SE) kolmas lugemine 

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu (737 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Monika Haukanõmm, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Monika Haukanõmm
Head Riigikogu liikmed! Käesolev eelnõu näeb ette täiendavate survemeetmete rakendamise elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele, mille eesmärgiks on tagada, et kohustatud isik täidaks seadusest tulenevat kohustust maksta elatist oma lapse ülalpidamiseks. Seletuskirjas toodud andmete järgi on suur hulk lapsevanemaid – neid on umbes 9200 –, kes ei maksa oma lastele, keda numbriliselt on 93 000 last, elatist ka pärast seda, kui on tehtud kohtuotsus ning algatatud täitemenetlus. Elatisvõlglaste kogusumma ületab 60 miljonit eurot. Osadel nendest võlgnikest ei olegi võimalik elatist maksta, kuivõrd puudub piisav sissetulek ning ei ole ka muud vara, millega elatise realiseerimist välja nõuda. Teisel osal võlgnikest aga võimaldab nende majanduslik olukord küll elatist maksta, kuid tahtmatusest seda teha on nad asunud oma sissetulekuid ja muud vara varjama. Teenitakse mitteametlikku sissetulekut, enda nimele vara ei soetata jne.
Käesoleva eelnõuga soovitakse avaldada mõju eelkõige just nendele võlgnikele, kes oma vara varjavad. Elatise tasumata jätmine on aga üks asjaoludest, mis seab raskustesse just laste olukorra. Elatis on mõeldud lapse igapäevaseks toimetulekuks, mistõttu on tõesti oluline, et lapsed saaks vajalikku ülalpidamist koheselt.
Positiivsena võib välja tuua selle, et 2017. aastal jõustus perehüvitiste seadus, mille üheks osaks oli elatisabisüsteemi uuendamine ning täitmenetlusaegse elatisabi loomine. Ning riik on hakanud seeläbi veelgi enam abistama lapsi, kelle vanem ei ole seda kohustust ise täitnud, ning võtnud endale kohustuse elatisabi väljamaksmiseks ja see pärast hiljem sisse nõuda. Seega riik on olnud aktiivne tegelemaks elatisabi vaidluste tagajärgedega, aga mitte ennetusega.
Perekonnaseadus sätestab põhimõtte, et vanemad peavad lapsega seotud küsimustes omavahel kokku leppima. Samuti sätestab seadus, et kui vanemad ei suuda lapse hooldamise ja temaga suhtlemise küsimustes kokku leppida, siis lahendab vaidluse kohus. Nii ongi meie kohtud üle ujutatud pikkade ja kurnavate vaidlustega, kus vaidluste keskmes on lapsed. Siin on oluline välja tuua, et kohtusse pöördumine peaks olema viimane võimalus, kui ükski muu meede ega abinõu ei aita.
Ma usun, et me võime kõik nõustuda, et vanematevahelised kohtuvaidlused ja konfliktsed suhted ei ole laste huvides ning kahjustavad lapsi ning et vanematevaheliste vaidluste lahendamisel peab pearõhk olema suunatud ennetusele ehk lepitusele. Kohtuga võrreldes on lepitusel mitmeid plusse. Inimesed täidavad meelsamini perelepitaja juures saavutatud leppeid kui kohtuotsuseid, millel on küljes tugev sunni ja ka ebaõigluse paine. Seda kinnitavad ka teiste riikide kogemused. Näiteks Põhjamaades keskendutakse just vanemate omavaheliste kokkulepete saavutamisele ja need lahendused toimivad eelkõige seetõttu, et vanemad on selles kokku leppinud.
Seetõttu leiame, et lisaks elatisvõlgnike survestusmeetodite väljatöötamisele tuleks keskenduda sellele, kuidas suunata vanemaid kohtuväliselt lapse ülalpidamises kokku leppima. Ka õiguskantsler on korduvalt rõhutanud, et vanematevaheliste vaidluste lahendamisel peab pearõhk olema ennetusel ning last puudutavate kokkulepete vahendamisel. Riigikohtu esimees Villu Kõve tõi ka mõned päevad tagasi oma intervjuus välja, et kohtutes on väga palju vaidlusi perekonnaasjades, kuna meil puudub korralik ja toimiv kohtuväline lepitussüsteem, mis aitaks sellele kaasa. Sellise lepitsussüsteemi arendamine on hädavajalik ning see vajab riiklikku rahastamist ja koordineerimist. Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Monika Haukanõmm
Me teame seda, et perelepitust pakub meil praegu Eesti Lepitajate Ühing ja sealsed kutse omandanud lepitajad. Kahjuks ei ole perelepitaja teenus kogu Eestis kättesaadav ning teenuse hind ei ole paljudele peredele üldsegi vastuvõetav ega taskukohane. Oleme oma valimisprogrammis seadnud üheks eesmärgiks töötada välja ühtne riiklik perelepitusteenus, mille eesmärk on toetada lahkuminevaid vanemaid omavaheliste kokkulepete sõlmimisel ja vahendamisel. Jälle, teenuse keskmes peab eelkõige olema lapsehooldusõigus, suhtlusõigus ja ülalpidamisega seotud küsimused ja nende lahendamine. Selle vahendusteenuse käigus aitaks erapooletu isik ehk ekspert vaidlevatel vanematel jõuda mõlemale poolele sobiva lahenduseni, pidades eelkõige silmas just lapse huve. Meie nägemuse kohaselt peaks see siiski olema riiklik teenus, mille kättesaadavus ei tohi sõltuda vanemate majanduslikust olukorrast ega sellest, milliset kohalikus omavalitsuses inimene elab. See teenus peab olema kättesaadav kõigile inimestele, kõigile abivajavatele peredele.
Kindlasti on oluline ka see, et vanemad tuleks suunata perelepitaja juurde enne kohtusse pöördumist. Kui suunata vanemad õigel ajal perelepitaja juurde, siis minnakse lahku valutumalt ja väheneb ka kohtuvaidluste arv. Samuti on oluline suurendada erinevate nõustamisteenuste – olgu tegemist siis psühholoogi, perenõustaja või kellegi teisega – kättesaadavust, et iga abi vajav pere saaks vajalikke teenuseid.
Eesti perepoliitika on viimastel aastatel läbi teinud hoogsa arengu, aga selles vallas on nii mõndagi, mida on veel vaja teha. Kui me suudame perelepitussüsteemi lähiaastatel korralikult käivitada, siis on laste hüvanguks astutud järjekordne väga oluline samm. Ma olen veenunud, et riiklik toimiv perelepitussüsteem aitab ka vähendada elatisvõlgnike arvu. Aga kõige olulisem on, et meil on tulevikus vähem kurbi ja katkise hingega lapsi. Jõudu meile kõigile! Tänan!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja läheme lõpphääletuse juurde. Ja nii ka eelnõu 737 SE vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
73 Riigikogu liiget on kohal.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (737 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 737 SE vastuvõtmise poolt on 67 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 737 SE on vastu võetud.

8. 15:17 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (759 SE) kolmas lugemine 

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (759 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Siin läbirääkimiste soovi ei ole ja me läheme lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, kas võime minna lõpphääletuse juurde? (Saalist vastatakse: "Jaa!") Eelnõu 759 SE vajab ka vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
71 Riigikogu liiget on kohal.
Panen hääletusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ... (Köhib.) Vabandust! 759 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 759 SE vastuvõtmise poolt oli 65 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid ei olnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.

9. 15:19 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (658 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (658 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole ja läheme lõpphääletuse juurde. Koosseisu häälteenamust nõudev seadus. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
69 Riigikogu liiget on kohal.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 658 SE. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 658 SE vastuvõtmise poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud.

10. 15:21 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (789 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Riigikogu liikmete Andres Metsoja, Raivo Aegi, Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seederi, Priit Sibula, Aivar Koka, Sven Sesteri, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa, Maire Aunaste, Marko Pomerantsi, Mart Nuti, Valeri Korbi, Jaanus Karilaidi, Märt Sultsi, Inara Luigase ja Tanel Talve algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (789 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Peeter Ernits, kõigi eelduste kohaselt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Peeter Ernits
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! See on üsna piinlik eelnõu. Eelmise aasta 4. detsembril kutsus isamaalasest justiitsminister Reinsalu meid üles aitama kaasa sellele, et seaduste kiirkorras vorpimine lõppeks. Kuidas pidurdada turbomenetlusi, küsis justiitsminister. Senine praktika on näidanud, et kui mõjusid ei analüüsita, tekivad hiljem seaduse rakendamisel probleemid. Endine õiguskantsler Jõks on öelnud, et õiguspoliitika uutes arengusuundades võiks kokku leppida, et sada päeva enne valimisi ja sada peale ametisse astumist uuel valitsusel seadusandlik konveier seisab, sest parimad seadused on ette valmistatud põhimõttel: tark ei torma. Mida meie aga teeme praegu? Me teeme risti vastupidi. Teeme ära, eks hiljem näe, mis tuleb. Nii justiitsministri kui ka endise õiguskantsleri soovitus on nagu hane selga vesi. Ja kõige naljakam on see, et kõik see toimub isegi ühe erakonna sees. Nii justiitsminister kuulub Isamaaliitu kui ka keskkonnaminister.
Aga lähme asja juurde. Jutt on ju sellest Keskkonnaameti ja -inspektsiooni liitmisest, mäletate, mida me oleme arutanud. Algul – 13. novembril esimene lugemine – oli tema nimi 710 SE. Praegu, varsti on juba märts, on tema number 789 SE. Sisu on täpselt sama. Ei, mitte midagi muud. Ma rääkisin teisel lugemisel, et tegemist on tormamise, ülepeakaela tormamisega, asutusi pole veel liidetud, aga peadirektor on juba valitud. Muuseas, peadirektor istub juba ammu ametis, aga asutust, mida ta juhib, ei ole istumise all, aga palka saab. Ja mäletate, esimene menetlemine kestis üks kuu ja seitse päeva: esimene lugemine 13. novembril eelmisel aastal ja lõpphääletus 20. detsembril eelmisel aastal. Mäletate, 49 kolleegi vajutas rohelist, vaja oli 51. Öeldi küll, et tööõnnetus, ja nüüd oleme teisel ringil, number on muutunud – 789.
Aga räägime asjast! On olemas kaks asutust. Üks on n-ö keskkonnapolitsei, seal on vähem töötajaid, on kusagil 200 töötaja ringis, aga neil on paremad autod, parem motivatsioon, kõrgemad palgad, organisatsioonikultuur palju parem. Ja on olemas ligi poole suurem, 350-pealine amet, millel kõik need eelmised asjad on risti vastupidi. Nüüd paneme kaks potti kokku. Muuseas, valitud peadirektor juba istub, aga asutust istumise all veel ei ole. Ja meie läheme teisele ringile selle sama asjaga. Aga rohkem ma ei tahakski rääkida, piinlik on. Me ei ole õppust võtnud, meil on nagu hane selga vesi see, mida on öelnud ka praegune justiitsminister ja eelmine õiguskantsler, aga ikka ülepeakaela tormame, ei mingi sada päeva enne valimisi või pärast seda, vaatame, paneme kokku ja pärast vaatame, mis välja tuleb. Pärast meid tulgu või veeuputus! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan läbirääkimised ja läheme lõpphääletuse juurde. Eelnõu 789 SE vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
57 Riigikogu liiget on kohal.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 789 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu vastuvõtmise poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu 16, erapooletuid 1. Eelnõu ei leidnud toetust. (Hõre aplaus.)

11. 15:29 Kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (765 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (765 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Ka eelnõu 765 SE vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
67 Riigikogu liiget on kohal.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (765 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 765 SE vastuvõtmise poolt oli 65 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid 1. Eelnõu on vastu võetud.

12. 15:32 Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE) kolmas lugemine 

Esimees Eiki Nestor
Meie järgmine päevakorrapunkt on õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 752 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 65, vastu ei olnud keegi, üks erapooletu. Liiklusseaduse muutmise seadus on vastu võetud.

13. 15:33 Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 794 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 61, vastu ja erapooletuid ei olnud. Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

14. 15:35 Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 60, vastu 6, erapooletuid ei olnud. Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse on vastu võetud.

15. 15:36 Kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (793 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (793 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (793 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 56 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 793 SE on vastu võetud.

16. 15:38 Sadamaseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (780 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud sadamaseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (780 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun, Arto Aas!

Arto Aas
Austatud Riigikogu! Hakkame hääletama üht seaduseelnõu, mis oluliselt muutus teise lugemise ajal. Kui Riigikogu menetlusse anti igati korralikult ja viisakalt ette valmistatud ja läbikaalutud sadamaseadus, ei olnud selle vastu kellegil midagi, aga teise lugemise ajal ministeeriumist tuli sinna üks punkt, mis puudutab vedelkütuse seadust, ja sel ei ole mitte mingisugust puutumust sadamaseadusega. Riigikogu enda kodu- ja töökorra seadus ja normitehnika eeskiri ütleb, et selliseid seaduseid ei tohiks koos menetleda. Ühes seaduses ei tohiks reguleerida asju, mis omavahel puutumust ei oma. Seda tunnistab loomulikult ka tegelikult eelnõu algataja ja nad soovivad väidetavalt parandada ühte normitehnilist viga vedelkütuse seaduses, mis aga lähemal uurimisel ei ole päris tehniline detail, vaid päris oluliselt kõiki Eesti tarbijaid ja ettevõtjaid puudutav küsimus. Küsimus on selles, kes, kuidas, mis mahus ja mis määral peab biokütust või bioelemente müüdavasse kütusesse segama.
See muudatus tuli meile komisjoni sisse üsna viimasel hetkel. Meil on olnud sellest paar korda põgusalt juttu, aga me ei ole saanud kuulata ära kõiki turuosalisi kohapeal. Need nägemused turuosalistel on hästi erinevad ja ka tõlgendus sellest seadusest, nii kehtivast seadusest kui muudetava seaduse mõjudest on hästi erinevad – diametraalselt erinevad. Loomulikult ei ole seal ametlikku mõjude analüüse ega ka mingit kaasamisringi toimunud. Nii et tegelikult üsna jämedalt rikume head õigusloometava, mida me sõnades siin justkui kogu aeg kaitseme ja räägime, kui oluline on kvaliteetne õigusloome ja et me ei peaks siit uisapäisa seadusi välja tulistama Riigikogust, aga tegelik elu on midagi muud. Ja jälle üks näide, kus kaks päeva enne Riigikogu töö lõpetamist meile surutakse peale mingeid eelnõusid, mida me tegelikult ei ole saanud põhjalikult läbi arutada ja mille tegelikud mõjud on meil teadmata.
Minemata rohkem selle eelnõu sisusse, kellel on õigus, kellel mitte, aga selline menetlemise kord Reformierakonnale kindlasti ei meeldi ja sellist tava Eesti poliitikas ei peaks juurutama. Nii et me protestime selle menetluse vastu sellega, et hääletame vedelkütuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise vastu. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.

Aseesimees Enn Eesmaa
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud sadamaseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 780 SE. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu toetas 34 saadikut, vastu oli 25, erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud sadamaseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (780 SE) on seadusena vastu võetud.

17. 15:43 Tööstusheite seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusheite seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soovi läbirääkida? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Kuna te olete kenasti koos, siis anname natuke vähem tunnust.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusheite seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Poolt hääletas 57 saadikut, vastu 4, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusheite seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) on seadusena vastu võetud.

18. 15:45 Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (721 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (721 SE) kolmas lugemine. Pakun võimalust läbirääkimisteks fraktsioonide esindajatele. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu 721. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 58 saadikut, vastu ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (721 SE) on seadusena vastu võetud.

19. 15:47 Politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ning kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ning kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise muutmise seaduse eelnõu (768 SE) kolmas lugemine. Fraktsioonidel on võimalik läbi rääkida. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Kuna oleme hääletuse tsoonis, ei anna väga pikalt kutsungit.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ning kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 45 saadikut, vastu 4, erapooletuks jäi 1. Seaduseelnõu 768 SE on seadusena vastu võetud.

20. 15:49 Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (783 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Julgeolekuasutuste järeleavalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (783 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad läbi rääkida? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (783 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 56 saadikut, vastu ei olnud keegi, erapooletuks jäi üks kolleeg. Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (783 SE) on seadusena vastu võetud.

21. 15:51 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE) kolma lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Maaelukomisjoni algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad läbi rääkida? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele maaelukomisjoni algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 52 saadikut, vastu mitte keegi, erapooletuks ei jäädud. Maaelukomisjoni algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE) on seadusena vastu võetud.

22. 15:53 Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (733 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (733 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (733 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage! Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 46 saadikut, vastu ei olnud keegi, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (733 SE) on seadusena vastu võetud.

23. 15:56 Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE) kolmas lugemine. Fraktsioonidel on võimalik läbi rääkida oma esindajate näol. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu toetas 45 saadikut, vastu oli 6, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE) on seadusena vastu võetud.

24. 15:58 Kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Toomas Jürgenstein
Hea eesistuja! Head kolleegid! Kõrgharidusseadus on midagi nii olulist, et mõned sõnad ma püüan öelda. Kõigepealt, ülikoolide maailm tekitab aukartust. Euroopa vanim, Bologna ülikool on tänaseks oma kestuselt ületanud juba Platoni Akadeemia. See juhtus mõned aastad tagasi. Ja Eestiski pole Tartu Ülikooli 400. aastapäev enam mägede taga. Ütlen otse, minu meelest oli vähemalt minu Riigikogus oldud aja jooksul üks suursugusemaid hetki, kui täna meie ees oleva eelnõu arutamise ajal istusid laua taga Eesti avalik-õiguslike kõrgkoolide rektorid ja lisaks veel Teaduste Akadeemia president. See oli tõesti võimas hetk. Ülikoolide olemusse kuulub põhimõte, et nad peavad säilitama seda, mis on vana ja väärtuslik ja traditsiooniline, ja samal ajal olema innovatsiivsed ja uuenduslikud. Vähemalt minu loogika ütleb, et see on paratamatus, et sellise olemuse toeks tuleb aeg-ajalt seadusi uuendada.
Mulle tundub, et tänase seaduse kolm läbivat teemat on kõrghariduse paindlikkus, motiveeritud õppejõud ja lähtumine uut tüüpi üliõpilasest. Jah, maailm muutub. Kõrgkoolide maailmas on see viimasel 25 aastal tähendanud üliõpilaste arvu hüppelist kasvu, teatud kõikumist tasulise-tasuta kõrghariduse vahel, juba tükk aega tagasi Bologna süsteemile, välisüliõpilaste kiiret kasvu jne. Mälumängu küsimuseks võib olla suurusjärk, kui palju üliõpilasi on Eestis täna. Ütlen ka vastuse: neid on rohkem kui inimesi Pärnu linnas, see on umbes 46 000. Tõsi, kümme aastat tagasi oli neid umbes 30% enam. Nende üliõpilastega tegelevad õppejõud. Meenutan siin üsna tuntud detaili, et tasemel õppejõud-teadlase väljaõpe kestab vähemalt üheksa aastat, koos järeldoktorantuuriga 11 aastat. Nii pikk õppimise periood eeldab stabiilsust tulevikus, tulevikuks pean siin silmas eelkõige loogilist karjääriredelit ja töökohakindlust. Tänane eelnõu teeb selles vallas sammu edasi.
Kui ma veel meenutan nüüd seaduseelnõu menetlemisega kaasnenud debatte, siis tahan siin rõhutada, et ka debatid olid kõrgharidusseadusele kohaselt akadeemilised, puudutasid need tasulise/tasuta kõrghariduse piire, ülikoolide juhtimisstruktuure või teisalt nii praktilist asja kui kõrgkoolide töötajate puhkus. Enamik kõrgharidusega tegelenud inimestest kinnitab üksmeelselt, et täna kolmandal lugemisel olev eelnõu teeb seaduseks saades kõrgharidusmaastikul paljud asjad selgemaks, paindlikumaks ja tänapäevasemaks. Ja sotsiaaldemokraadid on sellega nõus. Aga me teame ka seda, et pärast valimisi ootab seda saali suur ülesanne: tagada hea seaduse saanud kõrgharidusele ka väärikas rahastus. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 53 saadikut, vastu ei olnud keegi, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE) on seadusena vastu võetud. Siinkohal nägin, et kaugema kandi mehed ei jõudnud päris hästi selle minutiga saali tagasi. Annan edaspidi pikema kutsungi.

25. 16:05 Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu (730 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu (730 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad läbi rääkida? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu (730 SE), palun võtke seisukoht ja hääletage! Hääletustulemused
Seaduseelnõu toetaas 52 saadikut, vastu ei olnud keegi, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu (730 SE) on seadusena vastu võetud.

26. 16:07 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse eelnõu (728 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse eelnõu (728 SE) kolmas lugemine. Fraktsioonidel on võimalik läbi rääkida. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse eelnõu (728 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 54 saadikut, vastu ei olnud keegi, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse eelnõu (728 SE) on seadusena vastu võetud.

27. 16:09 Eesti Maaülikooli seaduse eelnõu (727 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Maaülikooli seaduse eelnõu (772 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsiooni soovivad läbirääkida? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Maaülikooli seaduse eelnõu (727 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt oli 51 saadikut, vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks ei jäädud. Eesti Maaülikooli seaduse eelnõu (727 SE) on seadusena vastu võetud.

28. 16:11 Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu (726 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu (726 SE) kolmas lugemine. Fraktsioonidel läbirääkimise soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on seegi eelnõu lõpphääletusele viia.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu (726 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu pooldas 52 saadikut, vastu ei olnud keegi, erapooletuks jäi 1 kolleeg. Vabariigi Valitsuse algatatud Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu (726 SE) on seadusena vastu võetud.

29. 16:13 Muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad läbi rääkida? Palun, Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Toomas Jürgenstein
Hea eesistuja! Head kolleegid! Me läheme ilusas tempos ja ma vabandan, et ma seda tempot natuke kinni pean. Oleme jõudnud muinsuskaitseseaduse lõppfaasi. Tunnistan ausalt, paar kuud tagasi olin üks nendest, kes kartis, et selle seaduse menetlemine jääb pigem uuele koosseisule. Mul on väga hea meel, et ma eksisin ja läks teisiti ning et me oleme selle seaduse vastuvõtmisest vaid kukesammu kaugusel. Kui pikk on kukesamm, ega ma väga täpselt ei tea.
Kui heita pilk tagasi, siis meenuvad väga pikad tasakaaluotsingid, tohutult parandusettepanekuid. Ja kui ma püüdsin luua niisugust võrdpilti, siis mu silmade ette tekkis mäng, mida ma järgnevalt püüan kirjeldada. Hääd teekaaslased, võib-olla olete ka seda mängu mänginud või näinud lapsi mängimas, kus kuus või vahel kaheksa mängijat hoiavad erinevas suunas jooksvatest nööridest kinni. Nööride teised otsad on kinnitatud puust ketta külge, millel alaküljel on suur haak. Mängijate ülesandeks on selle haagi otsa püüda mänguväljale laiali pillatud erinevad kujundid ja neid kindlatesse kohtadesse asetada. Selleks on vaja mängijate sünkroonis tehtavat koostööd – keegi peab nööri pingutama, keegi lõdvestama, keegi liigutama paremale, keegi vasemale. Just nõnda käis tasakaalu otsimine erinevate huvigruppide vahel. On loomulik, et omad huvid olid mälestiste omanikel, omad radikaalsematel, omad mõõdukamatel mälestiste kaitsjatel, omad huvid omavalitsuste juhtidel, arheoloogidel jne, jne. Ja piltlikult öeldes, keegi pidi nööri pingutama, keegi järgi andma.
Olen väga tänulik kultuurikomisjonile – mõtlen siin nii komisjonis töötanud erakondade esindajaid kui ka meie tublisid ametnikke –, et me säilitasime jaheda pea ja kaastundliku südame ning saime kompromissi loomisega hakkama või oleme sellele väga lähedal. Ja mulle tundub, et selle kompromissi aluseks oli ühine arusaam mõningatest tervemõistuslikest põhimõtetest. Loetlen need, kui ma olen milleski eksinud, siis kolleegid parandavad. Esiteks, muinsuskaitseseadus on seotud ühiskonna jõukusega. Me oleme täpselt nii rikkad, nagu me oleme, ja vastavalt riigi jõukuse tasemele suudame mälestiste säilimist ja taastamist toetada. Me ei suuda kõike toetada. Teiseks, see põhimõte, et mälestis, mille ümber või mille sees toimub elu, on ühiskonnale igal juhul olulisem ja ka säilib paremini kui mälestis, kus elu puudub. Kolmandaks, mitte ükski juhtum pole identne, ehkki sarnane muster võib korduda. Ja neljandaks, muinsuskaitseseaduse tegemine ei lõpe kunagi.
Ja lõpetuseks, veel kord: kõike ei saa reguleerida seadustega, suur töö tuleb teha Muinsuskaitseameti kuvandi inimlikumaks ja toetavamaks muutmisel. Tunnistan, ka mul on tuttav kirikuõpetaja, kes kiriku õue istepingi paigaldamisel välja tulnud kondid ja paar leidu vaikselt maha mattis, küllap ka palve peale luges, kartes, et pool kirikuõue läheb kinni. Luban, et püüan tema umbusku Muinsuskaitseameti suhtes hajutada. See on suur kompromiss. Toetame seda seadust.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Viktoria Ladõnskaja-Kubits Isamaa fraktsiooni nimel!

Toomas Jürgenstein
Aitäh jäi ütlemata. Viimast korda puldis, aitäh tuleb öelda.

Aseesimees Enn Eesmaa
Nüüd on see välja öeldud, aitäh! Palun!

Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Tere ka minu poolt! Muinsuskaitse teema on fundamentaalne ja mitmekihiline. Selles on palju erinevaid aspekte, mida oskame kõik hinnata: kultuuripärandi mõte, omaniku huvi, riigi ja ühiskonna osa. Aastaid oli antud valdkond oma regulatsiooni osas küsitav, aastaid rääkisid osapooled sellest, et on vaja uuesti sisuliselt läbi mõelda ja võtta vastu uus muinsuskaitseseadus. Möödunud aasta kevadel ilmus seaduse algne variant ja sügisest algas tõsine töö kultuurikomisjonis, kuid paraku kultuuriminister kiirustas seaduse esimese variandi kiitmisega. Juba esimesed tekstid tundusid paljudele osapooltele toorena ja lausa halvasti läbimõelduna.
Algas kriitiline töö parlamendi tasemel. Tunnistan, et paljudes aspektides on antud eelnõu muutunud paremaks. Südame teevad soojaks üldised põhimõtted (eelnõu § 3) ja siin on ka konkreetne lause: "Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus." See on punkt, millest peavad lähtuma kõik osapooled, sisuliselt on tegemist väärtuspõhimõtetega ning need annavad raami ka ameti tegevusele. Kõik kitsendused ja leevendused peavad olema üldpõhimõtetega kooskõlas. Teeb rõõmu, et antud seaduse valmimise perioodi jooksul suutsime uunata valdkonda märkimisväärselt suuremaid rahasummasid, mis on mõeldud omanike toetuseks ühise kultuuripärandi säilitamisel. Muinsuskaitseamet jätkab ikka Muinsuskaitseametina – suutsime säilitada ka nime, mis on omalt poolt muinsus.
Aga kui me vaatame kriitiliselt, kas antud seadus saab tunduvalt paremaks, et reguleerida valdkonda, milleks see on ellu kutsutud, siis tuleb välja, et saavutused on, aga nad võiksid olla suuremad. Eile õhtul saabus minu postkasti Eesti Omanike Keskliidu pöördumine, kus nad ütlevad: "Täna viimasele lugemisele esitatud muinsuskaitseseaduse eelnõu ei ole kooskõlas põhiseadusega, sest kodanike põhiõiguste piiramisel ei lähtuta proportsionaalsuse printsiibist. Enne seaduse jõustumist tuleb seadusandjal määrata sõnaselgelt kindlaks, kuidas muinsuskaitseseaduse üldpõhimõtted ikkagi ellu rakenduvad, sest vastasel juhul jäävad nad vaid paljasõnaliseks deklaratsiooniks." Nad paluvad antud seadust mitte toetada. Selle kirja all on peaaegu 500 allkirja. Need on omanikud, kes sisuliselt hoiavadki meie ühist väärtust, ja nemad seadust praegusel kujul ei toeta.
Sarnasel arvamusel on ka Eesti Ehitusettevõtjate Liit, kes ka viitab vastuolule põhiseadusega. Inimesed, kelle huvides see seadus justkui peabki tööle hakkama, ehk siis need, kes kannavad hoolt meie ühiste muinsusobjektide säilitamise eest, on endiselt rahulolematud. Ma julgen väita, et probleem on selles, et algne seaduse tekst lähtus ikka pigem muinsuskaitseameti – just nimelt ameti! – huvidest, mitte koostöö mõttest. Just sellepärst oli sügisel nii palju kriitikat ning just seetõttu kannab isegi parandatud tekst endiselt oma algset mitte kõige suuremat ambitsiooni. Muinsuskaitse on tundlik teema. Mina tahaksin näha selles seaduses rohkemgi ambitsiooni ja suuremat koostöövalmidust. Meie, Isamaa, suutsime teha oma maksimumi ja parandada antud eelnõu nii palju, kui oli võimalik. Saavutused on märkimisväärsed, aga me tunnistame, et selle eelnõuga ja selle valdkonnaga peaks veelgi rohkem tööd tegema, et ei tuleks viimasel õhtul enne kolmandat lugemist petitsiooni omanike poolt. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel võtab sõna Krista Aru. Palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liikmed ei ole selle seadusega sada protsenti rahul, kohe kindlasti mitte. Eelkõige just sellepärast, et see muinsuskaitselise väärtuse säilitamine, mis on oluline kogu ühiskonna jaoks, on nüüd küll printsiibina sisse kirjutatud, kuid küsimus on ja jääb, kuidas see rakendatakse. Ja kui küsida siia juurde veel, kas me selle seaduseelnõuga nüüd oleme suutnud tasandada, proportsionaalseks muuta sellesama ameti, ühiskonna ja omaniku huvide kaitse, siis seda kindlasti ei ole suudetud.
Selles seaduseelnõus on palju punkte, mis nõuaksid eelkõige võib-olla kogu ühiskonnalt veidi teistsugust mõtlemist ja arusaamist sellest, et kõik see, mis meile on pärandatud meie esivanemate poolt, mis kannab tähendust, ei saa kunagi olla ainult omaniku hoolitseda, selle eest peame me kõik seisma. Kuid vaadates seda meid ümbritsevat elu ja vaadates ka seda, kui oluline on siiski väärtustada seaduse tasemel kultuuripärandit, muinsuskaitset, looduskaitselisi pühakodasid sellisena, nagu need on, ja minna siit koos sammhaaval edasi, siis Vabaerakonna fraktsioon – arvestades ka seda, et selle seaduseelnõuga tekib võimalusi tõesti adekvaatselt hinnata nii proportsionaalsuse põhimõtet, nii seda, kui põhjendatud on ühe või teise piirangu seadmine, kui ka võimalust laiendada tõeliselt hävinud objekti kaitse alt äravõtmist, pluss veel lisanduvad finantseerimistingimused –, me toetame selle seaduseelnõu saamist seaduseks ja leiame, et see on suund, kuhu peab ühiskond kõik koos liikuma. Ametnikukesksus tähendab seda, et meie ametnikkond, ka muinsuskaitse ametnikkond peab rohkem omanikega suhtlema, rohkem selgitama ja tegema seda tööd, milleks nad on seatud, avatud hinge ja südamega. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 684 SE lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu 684 SE. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu toetas 43 saadikut, vastu oli 17, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE) on seadusena vastu võetud.

30. 16:27 Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (790 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (790 SE) teine lugemine. Enne, kui ettekandjaks tuleb Monika Haukanõmm, ma lühidalt tuletan meelde, kuidas käib välislepingu teine lugemine. Kõigepealt siis juhtivkomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, siis küsimused ettekandjale kuni kaks suulist küsimust ja läbirääkimistest saavad osa võtta kõik Riigikogu liikmed. Monika Haukanõmm, sotsiaalkomisjoni aseesimees, palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan teile kiire ülevaate Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (790 SE) menetlusest sotsiaalkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Kuna on läinud mööda juba päris mitu nädalat sellest, kui me esimest korda seda eelnõu siin lugesime, siis ma hästi lühidalt tuletan meelde ka selle eelnõu eesmärgi.
Käesoleva lepingu eesmärk on tagada isikutele ühest riigist teise liikumisel pensionikindlustus. Samuti määratakse kindlaks, kumma riigi õigust kohaldatakse nende isikute töötasult makstavate maksude suhtes, kes elavad ühes, aga töötavad hoopis teises riigis või on lähetatud teise riiki tööle. Leping puudutab Eestis ja Valgevenes elavaid vanaduspensioniealisi isikuid, kes soovivad saada vanaduspensioni, samuti tööeas isikuid ja lapsi, kes soovivad teisest riigist saada oma sooduspensioni või toitjakaotuspensioni. Lisaks puudutab leping ka tööealisi isikuid, kes elavad ühes ja töötavad teises riigis – näiteks transpordiettevõtetes töötavad isikud, meremehed, ettevõtjad – või on lähetatud teise riiki. Üldjuhul rakendatakse lepingupoole territooriumil töötavate isikute suhtes selle riigi õigusakte, kus isik reaalselt töötab. Kuid siin on ka üks erand, need on näiteks laevapere liikmed.
Tuletan meelde, et eelnõu on algatanud Vabariigi Valitsus k.a 14. jaanuaril ning esimese lugemise lõpetasime siin saalis 30. jaanuaril 2019. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 7. veebruar 2019 ning muudatusettepanekuid ei esitatud. Sotsiaalkomisjonis arutasime antud eelnõu oma kahel istungil, 11. ja 18. veebruaril. Olgu siinkohal öeldud, et oma 11. veebruari istungil esitasid sotsiaalkomisjoni liikmed ka kaks küsimust, mille vastas Sotsiaalministeeriumi piiriülese sotsiaalkindlustuse juht Leili Eenloo. Esimese küsimuse esitasin mina ja see tulenes sellest, et esimesel lugemisel meie kolleeg Urmas Kruuse küsis minu käest küsimuse, milliste riikidega on juba taolised lepingud sõlmitud, ja teine pool, millistega riikidega on see veel plaanis. Tol korral ma ei osanud sellele küsimusele vastata ning küsisin selle üle spetsialistilt. Me saime vastuse, et sotsiaalkindlustuslepingud on sõlmitud viie riigiga. Need on Valgevene, Ukraina, Moldova, Kanada ja Austraalia. Küsimuse teine pool: milliste riikidega on pooleli kindlustuslepingud? On paari riigiga, aga kuna need on veel pooleli, need on konfidentsiaalsed, siis loomulikult ei ole meil täpsemat informatsiooni selle kohta, kas nendega jõutakse ka lõpule ja millal. Teadupärast selliste lepingute sõlmimine riikide vahel võtab aastaid ja aastaid. Ja mõnikord me ei jõua isegi nende lepingutega ühele poole.
Tarmo Kruusimäe, kes asendas sellel koosolekul Maire Aunastet, tahtis teada, kas Eestil on olemas ka Gruusiaga vastav leping ja kas Gruusias elavate ja töötavate Eesti kodanike pensioniõigused on kaitstud. Mille peale me saime vastuse, et varasemalt on Gruusiaga läbirääkimisi vastavalt peetud, aga see protsess jäi pooleli ja katkes, kuna Gruusia ei soovinud selle lepinguga edasi liikuda. Põhjus väga lihtne: meil on väga erinevad maksustamissüsteemid ja kui meie kogume pensionikindlustust, siis selliseid makse pensionis üldse ei koguta.
Selle koosoleku lõpul otsustati võtta eelnõu päevakorda täna, 20. veebruaril k.a, seda otsustati konsensuslikult, ning otsustati teha ka ettepanek viia läbi lõpphääletus – konsensusega. Ning meie teisel sotsiaalkomisjoni istungil, kus me teemat arutasime, mis toimus 18. veebruaril, seal me sisuliselt teemat enam ei arutanud, vaid kiitsime heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid ning seda samuti konsensuslikult. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Tuletan meelde, et küsimustevoorus on võimalik ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Te ei taha isegi esimest esitada. Suur aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised. Kuna tegemist on teise lugemisega, siis kõik võivad läbi rääkida. Seda soovi ei ole. Eelnõule 790 muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek, nagu kuulsite, on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 790. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 39 saadikut, vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (790 SE) on seadusena vastu võetud.

31. 16:36 Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (791 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Ka järgmist päevakorrapunkti me menetleme niisamuti kui äsja menetluses olnut, sest tegemist on välislepingu teise lugemisega. Vabariigi Valitsuse algatatud Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (791 SE) teine lugemine. Palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Meelis Mälbergi.

Meelis Mälberg
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooni eesmärk on laevade lammutamise ja keskkonnamõju vähendamine ja selle tegevusega seotud tööohutuse tingimuste parandamine globaalselt. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 14. jaanuaril 2019, esimene lugemine lõpetati siin saalis 31. jaanuar 2019 ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 7. veebruar kell 16.00. Nagu ma esimesel lugemisel ütlesin, siis see eelnõu oli väga hästi ette valmistatud ja võib olla ka see on üks põhjus, miks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid eelnõule ühtegi muudatusettepanekut ei esitanud. Eelnõu esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil on komisjon seda eelnõu käsitlenud ühel korral, 11. veebruaril 2019. Sisulist arutelu enam ei avatud ja komisjon tegi ka kaks otsust: otsustati teha ettepanek võtta eelnõu 791 SE teine lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 20. veebruaril 2019 ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Mõlema ettepaneku poolt hääletasid komisjoni liikmed konsensuslikult. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised. Kõigil on võimalik läbi rääkida. Seda soovi ei ole. Eelnõule 791 SE muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (791 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Eelnõu toetas 39 saadikut, ei toetanud 3, erapooletuks ei jäänud keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (791 SE) on seadusena vastu võetud.

32. 16:41 Riigikogu otsuse "Riigireformi ja hea halduse põhialused" eelnõu (777 OE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigireformi ja hea halduse põhialused" eelnõu (777 OE) teine lugemine. Enne kui kutsun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Helmut Hallemaa, tuletan meelde, kuidas me otsuse eelnõu teist lugemist korraldame. Kõigepealt on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, siis küsimused ettekandjale, kuni kaks suulist küsimust, ja edasi läbirääkimised. Sõna võivad võtta kõik Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Ja lõpphääletus lõpetab selle menetluse. Palun, Helmut Hallemaa ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikmena!

Helmut Hallemaa
Hea eesistuja! Head kolleegid! Riigireform ja hea haldus – nimetame seda, kuidas tahes, neid termineid on heale lapsele mitu antud – on kindlasti väga oluline teema ja Eesti riigi arengus tänasel arenguetapil kindlasti oluline. Seda otsuse eelnõu ilusa numbriga 777 menetlesime siin saalis esimesel lugemisel 29. jaanuaril. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 11. veebruar kell 10. Tähtajaks esitasid kaks muudatusettepanekut Riigikogu liikmed Tanel Talve, Aivar Kokk, Helmut Hallemaa ja Andres Herkel.
Põhiseaduskomisjon viis läbi teise lugemise 11. veebruaril ja menetluse käik oli järgmine. Kõigepealt muudatusettepanek 1. Ettepaneku tegijad ja lõpuks ka komisjon laiendavad selle aluseid, millest tulenevalt vastav otsus vastu võetakse. Lisaks põhiseaduse §-le 65 punktidele 1 ja 16 on ettepanek lisada tekstiosa "riigieelarve seaduse § 20 lõikest 1", mille kohaselt võtab Riigikogu vastu poliitika põhialused kas omal algatusel või Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Me viime hiljem läbi neli hääletust ja kõigi puhul on samasugune häälte jaotus, seetõttu ma toon, et 1. muudatusettepanekut komisjon toetas, arvestada täielikult, poolt oli viis komisjoni liiget, need olid Marko Pomerants, Jevgeni Ossinovski, Tiit Terik, Mihhail Korb, Helmut Hallemaa. Erapooletuks jäi, üsna traditsiooniliselt meie komisjonis Jüri Adams ja vastuhääli ei olnud. 
Hanno Pevkur tõstatas ka komisjonis, algatas diskussiooni selle riigireformi mõiste üle, et selle puhul tuleks eristada riigihalduse reformimist ja riigi reformimist lahus kirjutatuna. Mis põhimõtteliselt on õige, sest viimane võib tähendada ka seda, kui lahus kirjutada, et asendatakse esindusdemokraatia mingi muu valitsemisvormiga, kasvõi kuningriiklusega, mida on ju ka soovitud vahel poolnaljaga.
Mina ühe ettepaneku tegijana ja ühe komisjoni liikmena võtsin sõna ja arvasin, tegelikult mõtteviis mulle meeldis Hanno oma ja kindlasti see termin on laiem ja seetõttu võib seda riigireformi terminit asendada ka riigi uuendamise mõistega, mis minu arvates on lõputu protsess ja praktiliselt igal hetkel on võimalik ju järgmine etapp ette võtta, nii nagu haldusreformigagi. Aga täna ongi selletõttu selle otsuse pealkirjas ka nimetatud riigireform ja hea haldus. Riigireformi me tegelikult oleme juba päris mitu aastat käsitlenud just nimelt selles terminis ja probleemi pole tekkinud.
Teise muudatusettepanekuga siis ettepaneku tegijad ja hiljem ka komisjon nõustub sellega täielikult, arvestada täielikult, panevad ette asendada preambula osa, mis siis räägib lahti selle sisu. Uueks sõnastuseks pakub komisjon: "Riigireformiga kujundatakse ühiskonna vajadustele vastav jõukohane ja tõhus riigivalitsemise korraldus, mille eesmärk on toetada üldist heaolu ja majanduskasvu. Valitsussektori töö korraldatakse ümber nii, et probleemid lahendatakse kiirelt ning loobutakse ebavajalikest tegevustest ja liigsest halduskoormusest. Riigireformi ja hea halduse põhialuseid rakendatakse üheaegselt ja kõikides valdkondades."  Nagu öeldud, seda komisjon toetas täielikult ja me tegime lõpuks ka menetluslikud otsused: võtta eelnõu täna päevakorda teisel lugemisel ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Kõigis olid samad tulemused, nagu ma korra ütlesin. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Enne seda on veel küsimuste voor. Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma loen seda ja ausalt öeldes ei saa aru, milleks seda vaja on. Mingisugune inimesekesksus? No enamik meie seadusi inimesekesksed, mitte loomakesksed. Ja põhiseaduse aluspõhimõtteid ei muudeta. No enamasti me lähtume põhiseadusest. Ja selline üldine selline haiku. Ütle mulle ausalt, milleks seda vaja, sellist asja on.

Helmut Hallemaa
Noh, tegelikult sõnastasid päris huvitavalt. Milleks seda asja vaja on, seda ma ei tea. Antud juhul võtame vastu dokumenti ja siin dokumendis on tegelikult mitte ainult need punktid, mille sa esile tõid, vaid kokku seitse punkti, pluss siis kaheksas rakenduspunkt. Jah, kindlasti – ma jätsin selle ütlemata, seda oleks võinud algul öelda – on alati võimalik võtta rohkem süvadokument. Siin tuleb tegelikult eristada minu arvates seda, et riigireformi osas väga paljusid asju teeb täitevvõim. Ja ka täna on tegelikult Vabariigi Valitsusel üle kahe aasta tagasi vastu võetud riigireformi kava, milles on ka täiesti konkreetsed mõõdikud. Juba olen siin korra öelnud ka varem, vist ka esimese lugemise ajal selle otsuse puhul, et tegelikult küsimus on selles, kas need mõõdikud on piisava ambitsioonikusega. Seda on võimalik järgmises dokumendis teha. Aga poliitika põhialused – mitte ainult selle dokumendi puhul, vaid ka sageli muude dokumentide puhul – ongi ju laiemad ja üldisemad. Eks see oli selline põhimõtteline kokkulepe või poliitiline kokkulepe, milleni oli võimalik jõuda. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Arto Aas.

Arto Aas
Jaa, aitäh! Kas te põhiseaduskomisjonis arutasite ka, et kas mõni nendest põhimõtetest või põhialustest, mis on siin kirjeldatud, on olulisem kui teine? Siin võib tekkida selliseid olukordi, kus mõnda riigiasutust on vaja reformida, kinni panna, ühendada, mis on justkui kohanemisvõimelisema, väiksema halduskoormuse ja tõhusa riigihaldusega kooskõlas, aga ei pruugi olla inimesekeskne, kui me mõtleme inimesele, kes selles asutuses töötab. Kuidas see paber meid siis sellistes keerulistes olukordades edasi aitab? On siin mõni prioriteetsem punkt kui teine? Aitäh!

Helmut Hallemaa
Aitäh, hea kolleeg ka kunagi põhiseaduskomisjoni liikmena! Tegelikult ütleb selle sama preambula muudetud tekst ju, et riigireformi hea halduse põhialuseid rakendatakse üheaegselt kõigis valdkondades. Kindlasti ei ole siin mingi prioriteetne rida. Kui sa tahad minu isiklikku arvamust, siis mina oleks siit kindlasti mõned asjad välja toonud, eriti regionaalsuse ja regionaalpoliitika, millest Eesti riigis on puudu, mida peab ja on vaja rohkem oluliselt rakendada, et elu oleks võimalik kogu Eestimaal. Sellist arutelu, milline punkt nendest on olulisem või mitteolulisem, ei ole, aga tegelikult preambula viimane lause rõhutabki seda, et neid rakendatakse üheaegselt ja kõikides valdkondades. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits, teine küsimus.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan seda, et see on nii loomulik, aga veel selline dokument. Üks alapealkiri võiks olla kohanemisvõimetu ja suurendav halduskoormust, alapealkiri, või õigusselgust vähendv või vastutustundetu jne. Ikkagi ma küsin, et kellele seda vaja on. Kui te ütlete, et taevas on sinine ja elu peab paremaks minema ja töötate palehigis sellise dokumendi kallal, mis on ilmselge, ja nüüd tulete viimasel tööpäeval sellise töösaavutusega siia.

Helmut Hallemaa
Aitäh! Mina antud juhul olen põhiseaduskomisjoni poolne ettekandja. Tõesti, riigireformikomisjon selle otsuse on välja töötand. Aga sa tõid ise neid variante, mida tegelikult mina küll kindlasti alla ei kirjutaks – ei kohanemisvõimetule Eestile ega õigusselgusetule Eestile. Nii et tegelikult on ikka valikuvõimalusi küll. Ja antud juhul on valitud vähemalt õigem tee. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Henn Põlluaas.

Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud asespiiker! Lugupeetud ettekandja! Kui me seda loeme, siis on ju väga ilus jutt, ega sellele tõesti midagi väga vastu vaielda ei ole, sihukene ilus mullikene. Kui me vaatame seda, et võrdleme tänase olukorraga, siis kahtlemata siin on väga palju seda, enamik asju, mis tänase reaalsusega ei kattu. Ja eesmärkidena on see ... Noh, võib ju võtta eesmärgiks, miks mitte, väga ilus, aga kui seda ei täideta täna, ei täideta homme-ülehomme, mis siis saab? Siis see jääbki lihtsalt ainult üheks selliseks tühjaks paberiks, üheks tühjaks õhuvõngutamiseks, millega me siin tegeleme. Kes see siis vastutab selle eest, kui seda ei täideta? Kelle otsesed kohustused need on seda täita? Mis mõte sellisel paberil tõesti on? Aitäh!

Helmut Hallemaa
Aitäh küsimuse eest! Tegelikult, eks see on kõigi nende kogude, olgu ta tulevane Riigikogu, ka tänane Riigikogu seda vastu võttes, täitevvõimu organite, kohalike volikogude, kohalike täitevvõimu organite ehk valitsuste ülesanne seda täita. Ja tegelikult ütlesid sa väga õieti, et siin on võib-olla teatud mõttes unistused. Poliitika põhialustes ongi ju eesmärkide püstitus ja seetõttu ei ole mõtet tagantjärgi ju midagi ette võtta. Ja ma arvan, et siin päris mitmed asjad, nii kohanemisvõimelise Eesti poole peal, mida ma ise oma eelistusena välja tõin, ehk regionaalpoliitika ja regionaalne areng kõikjal Eestis kui ka väiksem halduskoormus, mis suunas me ju mingis mõttes liigume, ka siin olen ma nimetanud ... Vähemalt mulle endale tundub, et juhilubade protsess on selles osas päris kaugele arenenud ja toimib, teise poole pealt isikudokumendite osa kindlasti nii hästi ei toiminud. Ja julgen öelda, et omal ajal, kui ma tegelesin ka dokumentide väljaandmisega, oleks sellise korraldamatuse puhul ilmselt kaalutud minu sobimatust või sobivust sellele ametikohale. Aga nii on asi edasi läinud. Nii et tegelikult on see püstitus minu arvates kaugeleulatuv. Ja kindlasti on meie kõigi teha, et seda dokumenti hakatakse täitma. Sellele viiakse ka rakendusosa. Ja tegelikult on täna valitsuse riigireformi rakenduskava olemas, seda ka täidetakse, sellel on täiesti konkreetsed mõõdikud. Ja ütlen endiselt, et järgmine rakenduskava võiks olla ehk ambitsioonikam. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kristen Michal.

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et teie olete tegelikult sõnumitooja põhiseaduskomisjoni poolt, et see suurepärane dokument on töötatud kuskil mujal välja. Ma loen seda ja mõtlen, et siin on tõesti öeldud, et tähelepanu ja vahendid suunatakse eelkõige inimestele teenuste pakkumiseks ning nende elus tekkivate probleemide lahendamiseks, ja mõtlen ise, mis võiks olla alternatiiv. Ja samamoodi ma loen siit avaliku teenistuse reformi teinud inimesena, et pädevate inimeste avalikku sektorisse värbamiseks rakendatakse üle-eestilist käsitlusviisi. Äkki te ütlete ajaloo tarbeks, kes olid need inimesed ja kaua nad vaeva nägid selle suurepärase ning põhjaliku dokumendiga?

Helmut Hallemaa
Antud juhul selle dokumendi väljatöötaja oli riigireformi probleemkomisjon, tema nimetus on natuke pikem, mida algul juhtis Ivari Padar, täna juhib seda Tanel Talve. Tõesti kuulun minagi sinna. Seal komisjonis on Arto Aas aseesimehena ja teised komisjoni liikmed, mul praegu päris kõik meelde ei tulegi, aga põhimõtteliselt on neid võimalik meie koduleheküljelt vaadata. Nii et tegelikult on kõigi fraktsioonide esindajad seal komisjonis. Komisjonil on nõunikud, komisjon töötas päris tihedas koostöös erinevate mõttekodadega, ka meie Riigikogu arenduskeskusega ja teiste organitega. Nii et tegelikult sellele dokumendile andsid oma sisendi päris mitmed inimesed. Mingil hetkel oli ta oluliselt pikem ja laiem. Aga kindlasti, nagu sa ütlesid, sõnumitootjat on võimalik jah tappa. Ma olen jah sõnumitooja siin teie ees praegu, aga loodan ellu jääda, nii nagu see dokument ka.

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Metsoja.

Andres Metsoja
Aitäh! See Riigikogu koosseis läheb kindlasti ajalukku haldusreformi ellukutsujana. Nüüd, täna oli meil menetluses ka ühe riigiasutuse või õigemini kahe riigiasutuse ühendamine, uue moodustamine. Paraku ma vaatan, et ka sina selle eelnõu ettekandjana ei osalenud selles punktis hääletusel. Ma küsin niipidi, et kas siis sulle parlamendiliikmena oleks andnud jõudu ja jaksu juurde seesama dokument, alusdokument, et astuda päris samme selles suunas, et riiki reformida ja tegelikult funktsioone ühendada? Aitäh!

Helmut Hallemaa
Aitäh, Andres! See tegelikult läheb välja selle komisjoni ja selle dokumendi arutelust, aga ma siis vastan, miks ma seda tõesti ei teinud. Olen olnud keskkonnakaitses ja looduskaitses tööl päris pikka aega ja lugesin just nende valimiste eel, et kokku 13 aastat. Ma olen olnud ühe maakonna tasandil nende kahe valdkonna just nimelt lahutaja. Seetõttu ma põhimõtteliselt ei pidanud õigeks olla selle asja juures hääletamisel. Mul tõesti on oma arvamus sellest ja ma arvan, et seda liitmist oleks võinud mõnes teises struktuuris teha. Seal on tegelikult keskkonnakaitses täna ka teisi organeid. Ja mis puutub liitmistesse ja lahutamistesse, siis mina arvan küll, et dubleerimist tuleb vähendada. Kas me alati ametnike arvu saame vähendada, aga vähemalt inimeste jaoks peab olema selge ja arusaadav, kuhu esitatakse dokumente, kus need liiguvad ja tegelikult see ühe dokumendi esitamine, ega ta täna veel täielikult ei tööta. Selles osas on väga suuri võimalusi.
Kas see dokument seda liitmist oleks muutnud? Ma ei usu, et oleks seda muutnud. Kindlasti on... Ja mis puutub haldusreformi, siis mina arvan, et me oleme ära teinud haldusterritoriaalse reformi, millega väga paljudes kohtades rahul ei olda tegelikult just piiride osas, aga me tegime ta ikkagi poolvabatahtlikuna. Aga haldusreformi osas reaalselt sisus on ikka väga palju veel minna. Me oleme esimese asja teinud. Tulubaas taastub järgmisel aastal omavalitsustel, aga seda ressurssi, kindlasti otsustusõigust ja jõudu omavalitsustel on juurde vaja oluliselt rohkem. Ma arvan, et täna tuleb tõsiselt mõelda omavalitsuste poole peal sellele, et tegevuse lõpetanud maavalitsuste asemel omavalitsuste liidud hakkaksid paremini tööle ja tugevamalt tööle oma maakondade arendamisel. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Lauri Luik.

Lauri Luik
Aitäh! Hea ettekandja! 2016. aasta suvest kuni aasta lõpuni, mil moodustati uus koalitsioon, käis meil koos riigireformi juhtrühm, mis ei olnud sugugi ei erikomisjon ega midagi sellist, vaid põhiseaduskomisjoni liikmed kõikidest erakondadest käisid koos ja me saime aasta lõpuks valmis väga põhjaliku dokumendi. Kui ma nüüd seda paberit loen, siis ma vaatan, et peaaegu mitte midagi ei ole siia jõudnud. Oskad seda omalt poolt kommenteerida, miks meie juba sisuliselt 90% valmis tehtud raamdokument täiesti kõrvale jäeti ja nüüd võeti ja tehti suhteliselt selline pealispindne ümmargune tekst? Aitäh!

Helmut Hallemaa
Aitäh! Mis puutub nüüd erikomisjoni või mitteerikomisjoni, siis tegelikult oleme siin saalis ka maininud, et me võiks kaaluda tulevikus tegelikult eeskuju võtmist Soomest, kus töötab tulevikukomisjon parlamendis alalise komisjonina, kuhu kuuluvad kõigi meie sõsarparlamendi fraktsioonide esindajad mingi teise komisjoni kõrval. Nii et see võiks olla tuleviku üks teema. Mis puutub sellesse materjali, siis tegelikult see materjal laual küll, ega seda ei visatud ära ja tegelikult oli ka, nagu ma ütlesin, selle dokumendi eel oli ka komisjonil, riigireformi komisjonil olulislt laiem dokument ka olemas, millest siis tegelikult on tänaseks saanud põhialuste dokument, ta on poliitika põhialuste dokument. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Palju mõistlikke mõtteid. Minul tekitas küsimuse see osa, mis on siis nagu teine muudatusettepanek ja preambuli tekstiosa muutmine. Räägitakse siis sellest, et oluliselt keskendudes lahendatakse probleemid kiirelt, loobutakse ebavajalikest tegevustest ja liigsest halduskoormusest. Kes hindab seda, millal halduskoormus muutub liigseks? Aitäh!

Helmut Hallemaa
Aitäh! Tegelikult selle ümber käis ka komisjonis päris suur vaidlus. Minu meelest on käinud ka saalis, kui me arutasime seda riiklikult tähtsa küsimusena nii eelmisel suvel kui ka vist detsembri algul, et kes kehtestab isegi mõõdikud. Mina olen seda meelt, et neid võiks olla, tegelikult on täna nad täitevvõimul olemas ja ilmselt ongi see, et täitevvõim saab täpselt hinnata oma neid tegevusi. Meie tegevus on rohkem strateegiline ja peaks olema. Ka sellesama arutelude käigus on ju välja tulnud, et Riigikogu peakski olema rohkem strateegilise mõtte ja strateegiliste arenduste, ütleme, keskus. Nii et tegelikult tuleb siin koostööd teha valitsusega, parlament saab kehtestada kindlasti reeglid ja antud juhul poliitika põhialused täide viia koos parlamendiga või parlamendi suunamisel. Ja ka aruandekohustuslikuna parlamendil saab olla täitevvõim. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Tanel Talve!

Tanel Talve
Head kolleegid! Mina olen see võib-olla pisut imelik inimene, kes jätkuvalt usub erakondadeülesesse koostöösse siin parlamendis. Ja ka riigireformi komisjon, mida mul oli au siin mõned aastad juhtida, selle töö näitas seda, et see on täiesti võimalik. Teie ees ongi nüüd Riigikogu otsuse "Riigireformi ja hea halduse põhialused" eelnõu, mis selle komisjoni ja ka varasemalt põhiseaduskomisjoni juures olnud töörühma töö tulemusena on kokku saanud. Ma tahan lihtsalt lühidalt rõhutada seda, et siin saalis oli küsimusi selle dokumendi mõttekuse ja selle dokumendi elluviimise küsimustes. Tegemist on poliitika põhialuste arengudokumendiga riigieelarve seaduse mõistes. Kes vähegi on kursis meie riigi ülesehituse ja põhimõtetega, see teab, et see tähendab seda, et Vabariigi Valitsusel tuleb oma tegevuste kavandamisel, muu hulgas ka näiteks valdkondlike arengukavade vastuvõtmisel nendest põhialustest lähtuda. Nii et see annab sellele dokumendile üsna suure jõu. Ja üks asi, mida ma veel tahan veel meelde tuletada, on, et riigireformi tegevuskava ja edasine täideviimine jääbki täidesaatva võimu eesmärgiks ja ülesandeks. Nii et ega see töö siin saalis ei ole tänasega veel lõppenud.
Aga head kolleegid, selle eelnõu number, nagu te märkasite, on 777. Paljudes kultuurides tähendab see numbrikombinatsioon millegi positiivset lõppu. Nii et, hea Riigikogu XIII koosseis, teil on võimalus panna üks väga sümboolne ja tore punkt meie tööle, mis me neli aastat teinud oleme. Seega ma palun seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Arto Aas.

Arto Aas
Head kolleegid! Mäletate, natuke rohkem kui kaks aastat tagasi valitsus vahetus. Lubati, et kõik muutub, kõik saab olema teistmoodi. Ja tehti erikomisjonid ja hakati tööga pihta. Täna siis oleme jõudnud sinna, et meil on suhteliselt üks lehekülg suhteliselt lakoonilist teksti, millele vastu vaielda on keeruline, sest seal pole midagi väga konkreetselt kirjas, ainult ilusad mõtted. Täpselt samamoodi on läinud riigi ja valitsuse tasandil, et esimese aastaga üritati veel midagi teha, aga nüüd juba üle aasta on riigi ehitamine pausil ja kõik tegelevad ainult valimiskampaaniaga.
Nii et kui kokku võtta lühidalt see riigireformi ümber toimunu siin Toompeal ja valitsuses, siis võiks öelda, et mägi sünnitas hiire. Aga kuna see hiir on selline nunnu ja süütu, siis võime loomulikult seda dokumenti toetada. Vaatame, kas sellest hiirest siis saab elulooma ja mingi vähe jõulisem tegelane tulevikus. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Eelnõule 777 OE on esitatud kaks muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liikmed Tanel Talve, Helmut Hallemaa, Andres Herkel ja Aivar Kokk, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liikmed Tanel Talve, Helmut Hallemaa, Andres Herkel ja Aivar Kokk, juhtivkomisjoni otsus on sama: arvestada täielikult. Sellega oleme eelnõule esitatud muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele riigirevormi arengusuundade väljatöötamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigireformi ja hea halduse põhialused" eelnõu (777 OE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 43 saadikut, vastu 1, erapooletuks jäi 2 kolleegi. Riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigireformi ja hea halduse põhialused" eelnõu (777 OE) on otsusena vastu võetud.

33. 17:08 Justiitsminister Urmas Reinsalu poliitiline avaldus seoses põhiseaduse analüüsiga

Aseesimees Enn Eesmaa
Head kolleegid, tänase istungi lõpetab justiitsministri poliitiline avaldus seoses põhiseaduse analüüsiga. Me menetleme seda järgmiselt. Kõigepealt avaldus, teksti esitamine kuni 20 minutit, siis küsimused, iga Riigikogu liige saab esitada ministrile ühe suulise küsimuse, seejärel läbirääkimised fraktsioonide esindajatelt. Palun, justiitsminister, kõnetooli!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Lugupeetav Riigikogu aseesimees! Lugupeetav rahvaesindus! Minu tänase avalduse eesmärk on lihtne: anda üle parlamendile põhiseaduse asjatundjate kogu tegevuse aruanne. Lühidalt ma tutvustan selle aruande sisu. Põhiseaduse asjatundjate kogu moodustasin ma 2016. aastal Justiitsministeeriumi juurde ja seda selleks, et tugevdada põhiseadust ja selle kultuuri. Lähtekohaks oli selgitada välja põhiseaduse muutmist ja täiendamist vajavaid küsimusi ja seda põhimõttel, et Eesti riikluse eesmärke ja aluspõhimõtteid ei muudeta.
Töö selles asjatundjate kogus nägi välja selline, et kõigepealt kogu liikmed avaldasid oma üldise visiooni ja nägemuse selle kohta, kas üldse ja kuidas võiks kaaluda põhiseaduse täiendamist. Need seisukohad asjatundjate kogu liikmetelt on esitatud selles raportis. Seejärel esitasid sellelt kujunenud üldhinnangute pinnalt asjatundjate kogu liikmed oma konkreetsed ettepanekud, mis küsimusi peaks käsitlema selles asjatundjate kogus. Seejärel asjatundjate kogus jagati esitatud ettepanekute alusel käsitlemist vajavad riigiõiguslikud teemad seitsmesse suurde valdkonnaplokki. Need olid Euroopa Liit ja suveräänsus, riigikaitse ja NATO, riigikorraldusõigus, kohtud, kohalik omavalitsus, demokraatia rakendamine ning põhiõigused ja vabadused. Igale valdkonnale määrati raportöör, kelle ülesandeks oli esitada oma vaade koos võimalike konkreetsete ettepanekutega.
Raportöörid koostasid oma ettekanded. Need ettekanded on esitatud siin tööaruandes. Ettekannete pinnalt kujunes välja kollokviumi vormis arutelu, kus teised asjatundjate kogu liikmed esitasid oma kriitikat, nõustudes ja vastustades siis erinevaid ideid. Ja stenogrammid nendest aruteludest, kokkuvõtted on toodud ka samuti ära selles aruandes.
Seejärel koostasid raportöörid oma lõppettepanekud ja asjatundjate kogus lepiti kokku, et need ettepanekud ei peegelda mitte asjatundjate kogu kui terviku seisukohta, vaid siis konkreetse raportööri oma arusaami sellest teemavaldkonnast, kuidas tulevikus võiks kaaluda põhiseaduse täiendamist. Ja nende asjatundjate kogu raportööride ettepanekute põhjal omakorda Justiitsministeerium koostas ühe kataloogi võimalikest põhiseaduse täiendustest tulevikus. Ma tahan rõhutada seda, et see ettepanekute kataloog, see ei ole mitte n-ö konkreetne ettepanek põhiseaduse muutmise algatuseks kõigis nendes küsimustes, vaid see on tegelikult metoodiline lähte- või tõukeplatvorm selleks, et anda riigiõiguslik kaugvaade nendest probleemidest ja arengutest, millega Eesti riiklus riigiõiguslikus tähenduses tulevikus silmitsi seisab. 
Ma juhin tähelepanu, et 20 aastat tagasi sarnane komisjon tegutses, mis oli siis toonase justiistminister Paul Varuli juhitud põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni koostatud raport. Ja tegelikult sellest arutelust kerkis vaid üks konkreetne ettepanek, mida hiljem realiseeriti, aga see oli määratult suure kaaluga. Nimelt see toonane arutelu ja seal läbiviidud analüüs andis tõuke siis põhiseaduslikus korras selleks, kuidas Eesti saaks Euroopa Liidu liikmeks põhiseaduse muudatuse kaudu.
Nüüd, üldistades võin ma öelda, et raportööride poolt võiks rõhutada järgnevaid põhimõttelisi seisukohti. Esiteks, nagu ma väljendasin varem – see oli ka lähteülesanne või lähteeeldus sellele tööle –, et põhiseaduse aluspõhimõtted peavad jääma muutmatuks. Teiseks, et oluline on Eesti demokraatia laiendamine riigiõiguslikult tulevikus uute võimaluste kaudu. Kolmandaks, tulevikku vaadates Eesti põhiseaduslikus korras on vaja uusi põhiõigusi ja põhiõiguste tõhusamat kaitset. Ning neljandaks, eraldi teemaplokina: riigikaitse korraldus peaks olema põhiseaduses tõhusam.
Nüüd markeerides konkreetseid võimalikke põhiseaduse täiendamise ettepanekuid, mida Justiitsministeerium nende raportite põhjal on välja valinud, ma rõhutaksin endise Euroopa Kohtu kohtuniku ja Riigikohtu esimehe Uno Lõhmuse koostatud raportit, mis puudutas meie põhiseaduse põhiõiguste kataloogi arendamist. Muu hulgas toodi sisse ettepanek põhiseaduses määratleda õigus heale haldusele, eraldi võetud põhiõigusena lapse õigused, moodsa isiku põhiõigusena õigus oma isikuandmete kaitsele, ettepanek privaatsusõigused koondada kokku eraldi üheks põhiõiguseks, samamoodi käituda üldpõhiõigusega, et tagada õigus õiglasele õigusemõistmisele, ning samuti sätestada ka üldise põhimõttena õigus isikupuutumatusele.
Teine teemade ring, mis kerkis esile, oli seotud demokraatia rakendamisega, demokraatia arendamisega, mille autoriks oli endine õiguskantsler vandeadvokaat härra Allar Jõks. Selles valdkonnas tegelikkuses ettepanekud, mis kaalumiseks oleksid, oleks muu hulgas ka parlamendi rolli ja just nimelt parlamendi vähemuse ja opositsiooni õiguste tugevdamine. Nimelt ettepanek selle kohta, et kolmandikul parlamendiliikmetel oleks õigus, mitte enamikul, aga vähemusel parlamendiliikmetel oleks õigus moodustada parlamendi uurimiskomisjon, õigus fraktsioonil, õigus vähemusel parlamendiliikmetest pöörduda seaduseelnõu põhiseaduslikkuse kontrolliks Riigikohtusse, samuti nn peibutuspartide põhiseaduse tasemel keelustamise põhimõte, aga ka oluline asi, arvestades, kui tähtis element on demokraatia rakendamisel erakonnad, kui tähtis institutsioon, siis tegelikult näha ette põhiseaduses ka esiteks põhiõiguste kataloogis erakonna sisedemokraatia minimaalnõu, et erakondade korralduse juhtimine peab vastama demokraatia üldtunnustatud põhimõtetele, aga näha ette ka erakondade rahastamise avalikkuse nõue: erakonnad peavad avalikult andma oma ülevaate varadest, sissetulekutest ja raha kasutamisest.
Lisaks väga olulise instituudina, mida pani ette endine õiguskantsler härra Allar Jõks, nn demokraatia ehk meie põhiseaduse aluspõhimõtete kaitse klausel. Teatavasti põhiseadust on võimalik muuta põhiseaduses ette nähtud protseduuri teel, aga näha ette  – ja see ei ole sugugi unikaalne ettepanek, mitmetes maailma riikides, Euroopa riikides on see nii sätestatud –, et keeld teatud küsimusi põhiseaduse muudatuses üldse kaalumisele võtta, tegelikult sätestada demokraatia ja põhiseaduse põhialuste, aluspõhimõtete kaitse klausel, et ükski põhiseaduse muudatus, mida algatatakse, ei tohi olla vastuolus põhiseaduse aluspõhimõtetega, st tegelikult ettepanekuid kui ka formaalse juriidilise konstruktsioonina Eesti Vabariik lõpetada või midagi taolist, et need tegelikkuses ei saaks olla üldse põhiseaduspärane, muuta või lõpetada meie riiki või põhiseaduse aluspõhimõtteid.
Omaette teemadering oli seotud riigikaitse teemaga ja selle vedajaks oli endine Riigikohtu esimees Märt Rask. Kui lühidalt püüda kokku võtta need ettepanekud, siis mõte oli tegelikkuses see, et põhiseaduses muuta tõhusamaks ja paindlikumaks iseseisva kaitsevõime teostamine ning ka siis kollektiivkaitse teostamine. Seda saavutatakse läbi järgnevate erinevate sammude, muu hulgas erakorralise ja sõjaseisukorra seisundite ühtlustamise läbi, mitte nad eraldi juriidiliste, põhisõiguslike režiimidena ei oleks, vaid oleks üks riigikaitseseisund. Teiseks, näha ette, et n-ö sisuliselt siiski parlamentaarses riigis oleks riigikaitse juhtimine korraldatud Vabariigi Valitsuse kaudu, mitte Vabariigi Presidendi institutsioon kõrvaldada riigikaitse juhtimise pädevusest, näha ette samuti määratleda ka see, et tegelikult Eesti riigikaitse tugineb rahvakaitse tahtel ja kollektiivkaitse põhimõttel koostöös teiste demokraatlike riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Edasi, sisustada ka põhiseaduse tasemel kollektiivkaitse realiseerimine ning oluline rõhuasetus, et tegelikult seada sisse ka põhiseaduses niisugune määratlus, mis puudutab omaalgatuslikku vastupanu, et näha ette ka selge õiguslik platvorm seaduse tasemel nõudena kehtestada seaduse tasemel omaalgatusliku vastupanu alused ja kord.
Lisaks on oluline rõhutada, et demokraatia rakendamise puhul õiguskantsler Allar Jõks tegi ka ettepaneku sisse viia ka rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse instituut lisaks rahvahääletuse instituudile, mis meil praegu põhiseaduses on fikseeritud.
Ning kohtute peatüki valdkonnas oli selle vedajaks ametist lahkunud Riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Siit tegelikult kerkis väga huvitav tõsine teema, kus asjatundjate kogu läks väga selgelt lõhki, et küsimus, meil on täna ette nähtud mehaaniline kolme astme kohtusüsteem. See on väga luksuslik, väga paljudel juhtudel muutub see väga pikaks tõeni jõudmine. Ja tegelikkuses – me analüüsisime Euroopa riike, Põhjala riike, Lääne-Euroopa riike – on paljudel juhtudel, kus keerukamaid asju menetletakse, siis hakkab peale ringkonnakohtust töö mitme kohtunikuna või lihtsamates asjades tegelikult küll üks kaebevõimalus peab olema, aga ei ole nagu kahte eraldi lisavaidlustamise tasandit. Ja tekkis küsimus üles, kas kehtiv põhiseaduse sõnastus võimaldab muuta seda kohtukorraldust, seda mehaanilist kolmeastmelist struktuuri. Ja asjatundjate kogu arvamus läks pooleks. Pooled leidsid, et võimaldab, pooled leidsid, et tuleks muuta põhiseadust. Ja kui juba sellises esinduslikus kogus olid arvamused nii lahkuminevad, siis raportööri ettepanek oligi, et see kolmeastmelisuse nõue, mehaaniline kolmeastmelisuse nõue kõrvaldada põhiseadusest ning tegelikult näha ette kohtuhalduse koha pealt oli siis endise Riigikohtu esimehe Rait Maruste ettepanek näha ette kohtuhaldusnõukogu põhiseaduse tasemel määrata, kes siis kohtute sõltumatuse tagamiseks kohtuhaldust tulevikus korraldaks.
Oluline teemade ring puudutas samuti Euroopa Liitu ja suveräänsust. Tegelikkuses selle vedajaks oli kohtunik Madis Ernits. Ma arvan, et kesksed põhimõtted olid sellised, et esiteks, Euroopa Liidu puhul me ei kuuluks mitte igasugusesse Euroopa Liitu, vaid eeltingimus Euroopa Liitu kuulumiseks ja liikmeõiguste teostamiseks oleks see, et Euroopa Liit peab tagama meie põhiseaduse põhiõigustega vähemalt võrdväärse põhiõiguste kaitse kui tegelikult seda, et me peame kaitsma oma inimeste põhiõigusi. See peab olema selgelt määratletud. Teiseks põhimõte, et Euroopa Liidu aluslepingud, Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud õigusaktid kohalduvad riigisiseses õiguses, arvestades põhiseaduse aluspõhimõtteid. Selle oluline rõhuasetus. Ning mis on tähtis põhimõte: tegelikkuses erinevate rahvusvaheliste lepetega kõik riigid loovutavad oma suveräänsuse, lepitakse kokku ühiseks tegutsemiseks. Ja tegelikkuses arvestades seda põhimõtet, et meil on sees kaitseklausel riigipiiride muutmises, mis eeldab parlamendi koosseisu 2/3-list kvalifitseeritud kõrgendatud enamust, siis tegelikult härra Ernitsa ettepanek oli näha ette ka rahvusvaheliste lepingute puhul, kui on tegemist riigi otsustusõiguse ühiseks tegutsemiseks rahvusvahelisele organisatsioonile ülekandmisega, et see ei saaks toimuda mitte lihthäälteenamuse alusel, vaid parlamendis, nagu ta täna on rahvusvaheline leping .....dokumente, vaid see eeldaks samuti koosseisu 2/3-list häälteenamust. See tuleb saavutada selleks, et seda ühiselt delegeerida mingitele rahvusvahelistele organisatsioonidele oma mingeid konkreetseid pädevusi.
Need lühidalt kokkuvõttes olid need, see on see ülevaade sellest asjatundjate kogu tegevusest. Ma veel kord rõhutan, et need peegeldavad nende raportööride seisukohti ja raportööride seisukohtade pinnalt on teinud Justiitsministeerium valiku nendest võimalikest tulevikus täiendamist vajavates küsimustes aruteluks. Ja kes muu kui seadusandja on pädev põhiseaduse muutmist algatama, olgu ta rahvahääletuse teel või siis ise seda muutma erinevatel moodustel. Nüüd ongi kohane minu poolt see raport anda üle ametist lahkuvale parlamendile. Aga riik ei jää seisma ja vajadusel ka uus ametisse astuv parlament üksikutes küsimustes või ka tervikuna saab neid ettepanekuid vaagida, kui on vaja mingeid praktilisi küsimusi, mis Eesti riikluse ees seisavad, lahendada.
Veel kord tahaksin avaldada tänu kõigile inimestele, kes selles tegevuses osalesid. Lisaks see ettepanekute pakett sisaldab ka ettepanekut, mis puudutab presidendi valimise korda, aga seda presidendi valimise korda puudutava ettepaneku olen ma ka varem parlamendile edastanud. Ja lühidalt kokkuvõttes see nägi ette parlamendis presidendi valimisest loobumist, presidendile ühekordse ametiaja ettenägemist tänase võimaluse asemel kaks korda teda tagasi valida ning seda ametiaega siis vastavalt pikendada.
Aitäh lugupeetud rahvaesindusele! Seda sõnavõttu lõpetades annan ma istungi juhatajale üle selle köidetud raportipaki ja meil on mõningaid eksemplare veel ja huvilisi me kindlasti nendega varustame, ka huvitatud parlamendiliikmeid. Lisaks sellele, et ka internetis on see kättesaadav dokument, ent ka siis paberkujul, kui on huvi. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ministrile on ka küsimusi. Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea minister! Kõigepealt sama küsimus, et mina oleks küll väga tänulik, kui sa mulle ka paberkujul sellise asja annaks, et saaks lugeda. Aga sa oled öelnud korduvalt, et põhiseadust tuleb osata lugeda. Ja minu küsimus on nüüd, kuigi küsida on palju, et kuidas mõista õigesti põhiseaduse teksti.

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Ütleme, kui me räägime normide tõlgendamisest, siis on erinevaid tõlgendusmeetodeid. Ja see, et ühte normi võidakse ajas muutuvalt erinevalt tõlgendada või ka normile omistatakse erinevat tähendust ka erinevate juristide või mittejuristide poolt, ei ole iseenesest mingi korralageduse märk. Vastupidi, kui on olemas tekst paigas, siis keeleline tõlgendamine on küll väga kaalukas tõlgendamise alus, aga selle kõrval on ka ajalooline tõlgendamine, mida normiga taotleti, eesmärgipärane tõlgendamine. Ja iseenesest, kui küsimus on, et põhiseadust võidakse tõlgendada erinevalt, aga meie probleem kindlasti tänases õiguskorras on, et põhiseaduse tekst, mis on kirja pandud, ja see, mida on omistatud põhiseadusele läbi tõlgenduse, on tekkinud minu hinnangul juba üks teatud kriitiline raskuskese, et tõlgendus on liiga kaugele liikunud. See on legitiimne tõlgendus ühiskonnas, aga kui me kõneleme näiteks, et meie rahaemissiooni ainuõigus on Eesti Pangal – tegelikkuses see nii ei ole, toon ühe näite –, ja neid küsimusi on tegelikult pakkide kaupa veelgi.
Mis puudutab ka näiteks otsuse tegemist, väga oluline otsuse tegemine meil on Euroopa asjade komisjon. Sisuliselt on ju väga paljudes juhtudes, noh, parlamendi täiskogu õigustest annab mandaati tegelikkuses ju vastu võtta, aga põhiseaduses pole sellest ridagi, niisugusest menetlust. See kindlasti on ettepanek ka seda kaaluda, tulevikus täiendada, selleks et põhiseaduslik kord ... ikkagi põhiseadust lugedes saaks aru, kuidas see riik toimib. See on kindlasti tagatis siis, et see võimalik tõlgendus ei muutuks ka liiga meelevaldseks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Oma sissejuhatavas sõnavõtus te nimetasite, et üks asjatundjate komisjoni ette seatud eesmärke oli põhiseaduse kultuuri tugevdamine. Kas teie hinnangul see eesmärk sai nüüd selle tehtud tööga täidetud? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Ei saanud täidetud ta nüüd ühe raportiga. Tõsi küll, paar aastat see arutelu käis. Aga see protsess, ma arvan, on püsiv. Ja tegelikult selle põhiseaduse kultuuri tugevdamiseks ma väga loodan, et ka selle raportiga, teiste initsiatiividega hakkab tegelema ka Teaduste Akadeemia juurde moodustatud riigiõiguse sihtkapital, sest vaadake, muudes valdkondades, ka õigusvaldkondades, siin lepinguõiguses või autoriõiguses, need on universaalsed teemad, on olemas, me võime toetuda välisekspertiisile, aga riigiõiguses – mis on meie suveräänsus, mis on meie vaade rahvusvahelistele suhetele, mis on meie vaade põhiõigustele, mida me üldse riigina defineerime –, vaat, nendes küsimustes peab meil olema oma rahvuslik oskusteave. Sest seda ei ole võimalik impordina sisse võtta, et näed Kreekas tehti nii või Venemaal naa või Ameerikas niipidi. Ikkagi riigiõiguslik käsitlus ka võimalikes arengutes, kui Euroopa Liit areneb, see oskusteave, kriitiline oskusteave peab meil olema oma rahvuslikul juristkonnal, aga mitte üksnes juristkonnal, see on legitiimse debati teema, kogu ühiskonna niisuguse erudeerituma või nendest asjadest huvituvama osa jaoks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Henn Põlluaas

Henn Põlluaas
Aitäh! Mulle väga meeldis see ettepanek kirjutada sisse, et põhiseaduse aluspõhimõtteid ei saaks muuta – noh, üks nendest on rahvusriiklus ja suveräänsus, ja neid on mitmeid –, aga siin nüüd edasisega tekkis väike küsimus. Mäletatavasti, kui ESM-iga Eesti liitus, siis Riigikohus tõdes, et justkui see suveräänsuse loovutamise mandaat, mis on kunagi rahvalt saadud, see on täis ja edaspidi peaks siis referendumi korraldama nendel puhkudel. Sinu ettepanekutes, mis sa meile esitasid, oli, et suveräänsuse ja pädevuste delegeerimine välislepetega nõuaks siis 2/3 häälteenamust. Põhimõtteliselt seda teed edasi minna võib väga kaugele minna. Kus see piir siis kätte jõuab? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Tänane piir on lihthäälte enamus. Kui 100 parlamendiliiget tegeleb mingite muude küsimustega ja parlamendi istungi juhataja juhatab üksi istungit, siis ta võib vastu võtta ja suveräänsust delegeerida üksi. See on tänane põhiseaduslik kord. Noh, kahtlemata see on teoreetiline konstruktsioon, vaevalt et praktikas see realiseeruks, eriti sensitiivses olulises küsimuses. Ja kindlasti, kui me kõnelema oma ruumilisest suveräänsusest, riigipiiridest, mis on 2/3, siis selle kõrval on ka funktsionaalne suveräänsus, mida ma tõingi sisse, eks ole, mis puudutab kompetentse. Ja see ettepanek, mis oli laual või mis on selles raportis, on tegelikult, et samamoodi tuleb täiendava kõrgendatud mandaadinõudega kaitsta ka seda funktsionaalsust suveräänsust. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Adams.

Jüri Adams
Härra minister! Minu küsimus oleks konkreetsetest põhiseaduse mingi koha teistmoodi sõnastamise projektidest. Mina sain alguses aru niimoodi, et üldkava oli teil töötada midagi sellesisulist välja, esitada võimul olevale valitsusele, saavutada valitsuse heakskiit ja siis omakorda see Riigikogule edasi. Ma saan aru, et mingitel põhjustel see hästi ei õnnestunud. Ma tean ühest juhtumist, kui tuli tõesti see presidendivalimise paragrahvi uus versioon, aga vist oli ju nii, et see valitsusse ei jõudnud, te saatsite omal initsiatiivil ja see siis kuskile härra Nestori ja teiste juhatuse liikmete laual või sahtlis sumbus. Minu teada Riigikogule see ei ole edasi laiendatud. Kas oli veel mingeid konkreetseid asju, mis läksid valitsusse, keegi koostas, ja valitsus lükkas tagasi või ei võtnud arutamisele?

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Vastus on eitav selle koha pealt. Tegelikult on selge see, et valitsusel iseenesest ka põhiseaduse algatamise pädevust ei ole. Selle presidendi asjaga mul on kahju, et tänane parlament sellega nagu kuidagi ei muutnud, aga see on ikka vastakas teema ja eks ta takerdus jälle, kas otsevalimised või mitte ja kõigi nende muude asjade ümber. Ma esitasin oma ettepanekud Riigikogu esimehele, aga tegelikkuses seal oli ju parlamendi töörühm ka. Ja ma loodan, et nendest kõigist saadikurühmadest oli. Varem me püüdsime leida koalitsioonis ühisosa ja vähemalt retoorikas koalitsiooni kõik fraktsioonid olid nõus sellisel moodusel, nagu ma ka ette panin, seda põhiseadust muuta. Siis ta läks, ma saan aru, kõigi parlamendi saadikurühmade juurde, kus on mõistlik taotleda ju konsensust – koalitsioonist ei piisa ju põhiseaduse muutmiseks –, aga sinna ta takerdus. Ei suudetud ju isegi valijameeste kogu osas valida selgust, eks ole, kas seda arvu suurendada seal väiksemat anda või suurem võtta maha või nii. Praegune on niisugune süsteem, mis meil sisuliselt need vead pigem, minu meelest, arvestades haldusreformi, või tupikusse jooksmise ohud pigem on kasvanud seoses haldusreformiga, kus parlamendi osakaal valijameeste kogust on pigem seal fifty-fifty või pooleks, eks ole. Ja tõenäoliselt need poliitilised kiusatused neid patiseise kujundada, küllap, ma oletan, reaalsuses pigem kasvavad.

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Saar.

Jüri Saar
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Nimetasid siin, et kaks aastat töötas see komisjon. Kes need liikmed olid? Kahte sa nimetasid siin, kindlasti olid väärikad liikmed, aga huvitav oleks teada, kes.

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Jaa, need liikmed olid Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, Eesti põhiseaduse, kehtiva põhiseaduse isa Jüri Adams – mitte ainult, aga vähemalt autoriõigustega tõenäoliselt –, Riigikohtu toonane esimees Priit Pikamäe, õiguskantsler Ülle Madise, toonane riigisekretär, praegune riigikohtunik Heiki Loot, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Madis Ernits, professor Uno Lõhmus, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk, vandeadvokaat Allar Jõks, vandeadvokaat Jüri Raidla, Riigikohtu endine esimees Rait Maruste, Riigikohtu endine esimees Märt Rask, teatud ajal, lõpus oli ka liige Riigikogu Kantselei asedirektor härra Aaro Mõttus ja osales ka töös Paloma Krõõt Tupay, kes on endine Vabariigi Presidendi õigusnõunik, ja samuti Riigikohtu põhiseaduse järelevalve kolleegiumi nõunik proua Berit Aaviksoo. Ma tahan ka kohe rõhutada seda ära, et ei jääks kõlama, nagu need ettepanekud on praegu selle kogu kollektiivne looming, et kõik kirjutavad sellele alla. Pehmelt öeldes see kindlasti nii ei ole, tegelikult seisukohad üldse, kas põhiseadust muuta või mitte muuta, need läksid väga vastakalt lõhki. Arusaadavalt oli seal väga erinev tonaalsus ja üllatusega eakamad, elukogenumad kogu liikmed olid palju radikaalsemad kui võib-olla nooremad. Võib-olla noorematel oli aukartus Jüri Adamsi töö osas palju suurem ja kõrgem.
Aga need ettepanekud olid tõesti nende raportööride konkreetsed ettepanekud, mida nad sõnastasid, ja siis omakorda sellest on teinud selektsiooni Justiitsministeerium. Aga selleks, et aru saada, kuidas see arutelu üldse kulges, sellepärast ongi niisugune paks klots siis. Ma usun, et selle põhiseaduskultuuri tugevdamise loogikas oligi see ettepanek, et siis on võimalik, ma arvan just nimelt sellest aruteludest ja erimeelsustest ongi võimalik aru saada ka neid probleeme. Noh, see on nende inimeste kompetents täna, kes meil Eesti riigis on. Kindlasti on veel palju tarku inimesi ja riigiõigusest huvitatud inimesi, aga see on nagu Eesti Vabariik 100 puhul teatud väike vahefiniš, et mis võimalused, riskid, arengud võiksid meie riiklust riigiõiguslikus tähenduses ees oodata ja kuidas me võiksime seda tulevikus püüda paremaks disainida ühiselt. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Lugupeetud minister! Suur aitäh ja mitte pelgalt tänase päevakorrapunkti menetluse ja läbirääkimiste eest! Nüüd on võimalik läbi rääkida fraktsioonide esindajatel, kui selleks on soovi. Palun, Jüri Adams Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel!

Jüri Adams
Aitäh, härra istungi juhataja! Muidugi tänu Vabaerakonna fraktsioonile, kes minule selle ebatavalise eelisõiguse annab rääkida siin. Olin, jah, selles komisjonis ka. Ma pean sellepärast tegema siin mõningaid täiendusi ja täpsustusi. Kõigepealt alustaks sellest, et ma tänan väga härra ministrit tema ettekande eest. Tema ettekanne oli üsna faktide lähedane. Ja mul on väga hea meel, et see läheb sellisena Riigikogu stenogrammi kirja ja sealt saab iga inimene mõningad põhijäreldused selle komisjoni töö kohta endale kätte. Sest vaadake, umbes kaks nädalat tagasi oli niisugune juhtum, kus härra minister oma abilistega pidas Justiitsministeeriumis pressikonverentsi. Mina ei olnud sellel päeval ja vist keegi teine komisjoni liige ka ei saanud olla, ma ei tea täpselt, kes olid need ajakirjanikud, kuid järgmine päev ilmunud mitmesugused sõnumid sellest pressikonverentsist jätsid enam-vähem risti vastupidise mulje sellele, mida härra minister just siin puldist ütles. Minu jaoks oli see isiklikult üsna niisugune traagiline juhtum. Mu hea koolivend, kirjanik ja suur Eesti rahvuslane ja patrioot Olev Remsu oli lugenud neid uudiseid, teinud nendest oma järeldused ja siis avaldas Eesti Päevalehes artikli, et küll on nüüd tore, et lõppude lõpuks on kokku lepitud, milliseid põhiseaduse muudatusi on vaja ja et need hakkavad varsti tulema. Kõik see muidugi tegelikkuses ei vastanud tõele. Probleem on selles, et kui me tunneme, et mis mõiste on "jokk", et juriidiliselt on kõik korrektne, siis on olemas ka joki teatud suhtlemisalane analoog, kus kuulajad saavad aru teistmoodi, kui on aru saanud rääkija. Ja siin on küsimus, et kes on siis süüdi valejärelduste tegemises. Aga need valejäreldused siin tulid.
Nüüd, selleks, et aru saada toimunust, paar sõna tagasi. Tõepoolest, 20 aastat tagasi töötas kahe aasta jooksul põhiseaduse juriidilise analüüsi eriline grupp ja sellest sündis kaks korda suurem niisugune paberipakk mitmesuguseid asju, kus põhiseadus analüüsiti läbi. Ja see põhivastus oli, et ta käib küll, temaga saab täiesti rahulikult edasi elada, mida ka järgmised 20 aastat on tõestanud. Nüüd, huvitav on see, et selle lõpus oli sadakond mitmesugust üksikisikutelt laekunud, tähendab, selle komisjoni liikmetelt laekunud ettepanekut, mis võiks põhiseaduses teist moodi olla. Nüüd selle 20 aasta jooksul ei ole mitte ühte nendest sajast ettepanekust keegi üritanud tegelikult ellu viia. Ja kuigi meil on nende aastate jooksul, ma ütleks, nüüd neli või viis muudatust toimunud – üks oli ju ka meie koosseisu alguses –, siis nendest ei ole ükski olnud selline, mis oli nende saja hulgas.
Probleem on siin nüüd selles, et need ettepanekud, mis on selles nn raportis – ja siin on suur esimene arusaamine see, et see ei ole raport erinevalt 20 aasta tagusest, vaid see on mitmesuguste selle komisjoni töökoosolekute kirjapandu mehaaniline kogum, selles ei ole üldistust, ega selles ei ole ka ühtegi asja –, iga ettepanek, mis seal on, on ühe kindla komisjoni liikme isiklik ettepanek. Neid kunagi ei arutatud, neid ei koondatud mingile ... kas nüüd justiitsministrile ja tema ametnikele mõni meeldis rohkem või mõni vähem, kas nad teevad oma eelisnimekirja, sellel ei ole komisjoni töö sisuga mingit ühendust.
Paluks lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Jüri Adams
Nüüd on vaja oluliselt teada, et inimeste suhtumine ettepanekute tegemisse oli üldiselt väga erinev. Üks eriarvamus on see – seda esindab üsna tüüpiliselt meie praegune õiguskantsler –, et olukorras, kus me oleme praegu, on kõige targem üldse mitte midagi üritada muuta, sellepärast, et kui midagi muudetakse, siis tõenäoliselt lähevad asjad hullemaks. Niimoodi. Siis on mingisugune väiksem osa inimesi, kes jagavad umbes sama arvamust nagu mina, et tuleks muuta neid kohti, kus on mingisugune karjuv häda või kust king pigistab, ja et neid tuleks muuta samm-sammult ja ükshaaval. Näiteks, mina tegin ühe ettepaneku, et see on ebaõnnestunud koht põhiseaduses kohaliku omavalitsuse peatükis. Seal on öeldud lause "Kohaliku omavalitsusüksused on linnad ja vallad". Peale seda haldusreformi on see üsna naeruväärne lause ja selle võiks sealt ära kaotada või millegi muuga asendada. Nii. Ja siis on veel kolmas hulk inimesi, kes tegid kümnete kaupa mitmesuguseid muudatusettepanekuid, lähtudes mitte sellest, et elus midagi king pigistab, vaid nende elukogemusest, kuidas mingi asi võiks olla sõnastatud paremini või mida võiks veel põhiseadusele juurde lisada. Nendest silmapaistvamad on kaks endist Riigikohtu juhti – Rait Maruste ja Uno Lõhmus, kes peale Riigikohtu esimeheks olemist töötasid Euroopa Inimõiguste Kohtus. Põhiseaduse Assamblees nad ei olnud omal ajal, aga nad said Euroopa töös niisuguse kogemuse, ilmselt konventsioonide ja muude tunduvalt nende jaoks arusaadavate tekstidega, et nad hea meelega näeksid meie põhiseaduse teist peatükki enam-vähem ümbertehtuna mingisuguse teise asja, laadina. Ma arvan, et nende hulka tuleb arvestada ka Jüri Raidla – ma ei ole päris kindel, kui palju tema ettepanekuid oli –, kes oma ettepanekud põhimõtteliselt realiseeris küll selle riigireformi teksti, värgi kaudu.
Niimoodi. Mis siin siis edasi ütelda? Ma ei tea, kuidas see asi edasi päris kindlasti hakkab minema, kuivõrd sellest eeltööst oli kasu. Minu arvates ainuke tõsine teaduslik uuring oli Märt Raski ja oma kaaslaste uuring selle kohta, kuidas peaks tulevikus lahendama kõik need vastuolud, mis on seotud meie üsna vanamoodsa riigikaitse peatükiga, sest tänane riigikaitse ei ole mitte selline, nagu tema oli Pätsi ja Laidoneri ajal.
Nii et siis lõpetuseks ütelda, ministeeriumi ametnikega minul suhtlemine eriti ei õnnestunud, viimane kogemus oli see, et kui ma palusin meili teel, et mulle üks pabereksemplar, siis seda mulle ei antud, aga mul on hea meel, et kuna ma lasin vahepeal ise paljundada, siis keegi teine nüüd saab selle minust üle jääva eksemplari ehk endale. Nii et ma soovitan selle kohe toormaterjali, leiab ühte-teist huvitavat. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Austatud kolleegid, palun veel hetk tähelepanu! Head siinolijad! Auväärt minister! Tänase tööpäeva lõpuks tahaks ka istungi juhataja esineda lühikese, apoliitilise, kuid see-eest mitteametliku avaldusega. On täiesti selge, et praegu süveneb nii selles saalis kui ka selles majas lahkumismeeleolu. Sellel on täiesti loomulikud põhjused. Kindlasti selle koosseisu viimase istungi juhatamise au on mul praegu käsil, kuid võimalik, et viimne kogu mu elus. Ega ma täpsemalt ei oskagi teile öelda, kui ma teile kirjutasin. Tahan vaid seda lisada, et olen ja seisan iga sõna taga sajaprotsendiliselt. Olge te tänatud! Ja ehk kohtume nendes Riigikogu töödes veel, näiteks homme, kui on viimane istung kell 10. Mina tänan. Aitäh! (Aplaus saalis.)

Istungi lõpp kell 17.46.