10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud Riigikogu! Täiskogu IX istungjärgu 5. töönädala teisipäevane istung on alanud. Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Mul on hea meel üle anda Riigikogule riigieelarve kontrolli erikomisjoni tegevuse aruanne. See aruanne puudutab komisjoni tegevust perioodil juuli 2018 kuni veebruar 2019. Ja siinkohal mul on hea meel ja kasutan seda võimalust, et tänada meie väga head koostööpartnerit Riigikontrolli. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et meie koostöö jõudis täiesti uuele kvaliteeditasemele. Ma tahan tänada kõiki erikomisjoni liikmeid aktiivse osalemise eest komisjoni töös ja tänan ka kõiki koostööpartnereid, kes meie komisjoni tööle on kaasa aidanud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Raivo Aeg.

Raivo Aeg
Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ka Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon pidas eile oma selle koosseisu viimase istungi ja ongi siis meeldiv üle anda Riigikogu juhatusele komisjoni tööst kokkuvõte, sest julgeolekuasutuste seadus § 36 lõige 5 seda meil kohustab teha vähemalt üks kord aastas. Antud tegevuse ülevaade hõlmab ajavahemikku 13. juuni 2018 – 19. veebruar 2019. Ülevaade on koostatud järgmistest ülesannetest lähtuvalt: esmalt, parlamentaarne kontroll; teiseks, julgeolekuasutuste eelarve arutamine; kolmandaks, peaministri regulaarse aruande kuulamine; siis on parlamentaarsed kuulamised ja järelevalve valitsuse tegevuse üle, ühisistungid Riigikaitsekomisjoniga. Julgeolekuasutuste järelevalve komisjon lõi ka teatud mõttes pretsedendi, algatasime esimest korda selle komisjoni poolt ka ühe seaduseelnõu, mis on siis Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Andsime põhiseaduskomisjonile seisukoha isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu osas jne. Kokku pidas komisjon 17 istungit, sh ühe väljasõiduistungi, kaks ühisistungit ja ühe erakorralise istungi. Samamoodi tahan omalt poolt tänada ja tunnustada kõiki komisjoni liikmeid väga aktiivse panustamise eest komisjoni töösse ja väga konstruktiivselt koos töötatud aja eest. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi
Aitäh, härra esimees! Raivo Aeg andis kenasti ülevaate oma komisjoni tööst, aga meil on siin üks teine komisjon, rahvastikuprobleemide lahendamise komisjon. Kas sellised komisjonid saavad niimoodi lõpetada, et tulemust ei ole? Kunagi sai selle moodustamist kritiseeritud, nüüd on üks inimene saanud palka ja tähelepanu, ta lubas selle eest lahendada Eesti demograafilised probleemid, siin puldis väga uhkelt seda pikalt rääkis. Mis nüüd saab, kui need probleemid on lahendamata ja mingit dokumenti ka ei ole, mille järgi siis hinnata seda ponnistust?

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh repliigi eest! Juhatuse nimel olen ma vastu võtnud ühe aruande ja ühe kokkuvõtte. Kõigi meie aruandmine saab toimuda 3. märtsil – valijad annavad lõpliku hinnangu meie tehtud ja ka tegemata töödele. See on ilmselt ka põhjus, miks ei ole arupärimiste ja eelnõude üleandmist. Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Ma jätkan Jürgen Ligi küsimusest. Kui haldusreformi komisjoni ... või selle riigireformi otsus tuleb arutusele, aga eile päevakorrast arvati välja rahvastikukomisjoni otsus, siis miks ta välja arvati ja viimasel hetkel? Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jah, väljaarvamised toimuvad mitte sedavõrd Riigikogu juhatuse otsusega, kuivõrd komisjonide ja fraktsioonide ettepanekul nii poolt kui ka vastu. Nii et meil puudus selles mõttes alus. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Istungist võtab osa 69 rahvasaadikut.

1. 10:06 Väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Kas saal on valmis hääletama? Tänan!
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 639 SE. Palun võtke seisukoht ja hääletage! Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 67 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 639 SE on seadusena vastu võetud.

2. 10:08 Riigikogu otsuse "Riigikohtu liikme Jaak Luige kohtunikuametist vabastamine" eelnõu (801 OE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe esitatud Riigikogu otsuse "Riigikohtu liikme Jaak Luige kohtunikuametist vabastamine" eelnõu (801 OE) esimene lugemine. Enne, kui kutsun ettekandja kõnepulti, ütlen lühidalt, kuidas me seda päevakorrapunkti menetleme. Kõigepealt juhtivkomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Siis küsimused ettekandjale, iga Riigikogu liige saab esitada ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistest võtavad osa fraktsioonide esindajad ja siis järgneb lõpphääletus, mis on avalik. Palun, Helmut Hallemaa, põhiseaduskomisjoni liige, ettekandeks pulti!

Helmut Hallemaa
Hea eesistuja! Head kolleegid! Tänases päevakorras Riigikohtu liikme Jaak Luige vabastamine kohtunikuametist tema isikliku avalduse alusel seoses pensionile minekuga. Meie komisjoni päevakorras oli see 11. veebruaril 2019 ja see otsus tuleneb elust enesest. Kui me mäletame, siis nii endise Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe, kes selle eelnõu on esitanud, vabastamisel kui ka uue Riigikohtu esimehe Villu Kõve ametisse nimetamisel oli siin aruteluks kohtunike põlvkonnavahetus ja pensionile jäämised. Ja see on üks nendest otsustest. Komisjon tegi oma menetluslikud otsused (konsensusega): võtta eelnõu täna päevakorda, määrata ettekandjaks teie ees seisev põhiseaduskomisjoni liige ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Konsensust kandsid Hanno Pevkur, Helmut Hallemaa, Jevgeni Ossinovski, Jüri Adams, Mihhail Korb, Lauri Luik, Marko Pomerants, Peep Aru ja Tiit Terik. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas ettekandjale on küsimusi? Neid ei ole, avan läbirääkimised fraktsioonide esindajaile. Jaanus Karilaid Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt.

Jaanus Karilaid
Head kolleegid! Ma nägin Marko Pomerantsi üllatunud kulmi, et kas õiguskomisjon tahab sekkuda, et riigikohtunikku mitte vabastada ametist. Aga ma loeksin ette ühe eriarvamuse, mille riigikohtunik Jaak Luik on kunagi teinud. Mul on üksikuid tsitaate praegu siin, aga te võite juba hakata aimama, millest ta räägib. Jaak Luik siis tsiteerib ise: "Tõnu Luik oma raamatus "Filosoofiast kõnelda" on tõe erinevaid tähendusi kirjeldanud järgmiselt. Kui Pilatus pressis Jeesus Kristuselt välja tunnistust, kas ta on juutide kuningas, vastas Jeesus: "Jah, ma olen maailma tulnud selleks, et anda tunnistust tõest." Pilatus küsis selle pääle, aga mis on tõde. Nietzsche meelest olevat see evangeeliumis ainuke mõistlik lause. Jumalik tee ja tõde ja elu seisis Pilatuse ees, aga ta ei tundnud teda ära." Edasi: "Kreeka keeles tõtt ütelda tähendab mitte jätta kõneldes midagi varjatuks. Kes jätab kõneldes, üteldes, lausudes midagi varjule, see moonutab, valetab. Muide, selleks, et hästi valetada, tuleb tõde kui ilmsust teada, tuleb teada, mida jätta varjule. Algselt oli see sõna kreeklastel seotud ütlemise, lausumise, kõnelemisega. Kuna kõnelemine toob ilmsiks, siis kandub sõna ka oleva varjamatusse kui varjatus esile tõusvasse, käies ilmsuse enda kohta." Kas juba aimate, millest jutt võib käia? Ei aima? Läheme edasi siis, anname veel vihjeid. Tahan tsiteerida ka Mati Hinti: "Puhtamaks saab ajalugu alles siis, kui midagi pole enam varjata, kõik kahetsusväärne on üles tunnistatud, avalikuks saanud, andeks palutud ja andeks saadud." Ikka ei tule veel meelde? See iseenesest ei ole väga pikk, kümme lehekülge kuskil. Ja tema eriarvamus, Jaak Luigel, käib VEB Fondi kohta. Palun seda lugeda. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Jah, see oli tõesti, kui Riigikohus otsustas kapolt välja nõuda need, aga Jaak Luik ei olnud nõus. Ja minu küsimus on nüüd: kas riigikohtunik omal tahtel lahkub pensionile või mitte? Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Me ei ole praegu küsimuste voorus küll, nii et praegu on sõna fraktsioonide esindajaile. Millist fraktsiooni sina, Peeter, esindad?

Peeter Ernits
Terve mõistuse fraktsiooni. Küsimus.

Aseesimees Enn Eesmaa
Sul oli midagi südame peal ja küsisid ja nüüd on see küsitud. Aitäh! Kas on veel fraktsioonide esindajail soovi esineda? Seda ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Kas saal on valmis hääletama? Tänan!
Panen hääletusele Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe esitatud Riigikogu otsuse Riigikohtu liikme Jaak Luige kohtunikuametist vabastamine eelnõu (801 OE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Otsuse eelnõu toetas 64 saadikut, erapooletuks jäi 2. Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe esitatud Riigikogu otsuse "Riigikohtu liikme Jaak Luige kohtunikuametist vabastamine" eelnõu (801 OE) on otsusena vastu võetud.

3. 10:16 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti maksusüsteemi tulevik" arutelu

Aseesimees Enn Eesmaa
Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti maksusüsteemi tulevik" arutelu. Õige lühidalt annan teile ülevaate, kuidas see arutelu täna meil siin saalis toimub. Kõigepealt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi ettekanne kuni 20 minutit, seejärel küsimused ja vastused samuti kuni 20 minutit. Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liikme, maksunduse töörühma juhi Jaan Puusaagi ettekanne kuni 20 minutit, küsimused ja vastused kuni 20 minutit. Siis Ernst & Young Eesti partneri Ranno Tingase ettekanne kuni 20 minutit ja küsimused-vastused samuti kuni 20 minutit. Riigikogu liige saab esitada ettekandjatele kokku kuni kaks küsimust. Seejärel läbirääkimised kõigile, kuid Reformierakonna fraktsiooni taotlusel teen teile ettepaneku, et kõigepealt esineksid sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Ning veel, Eesti Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku pikendada vajaduse korral istungiaega kuni päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14.00-ni. Selle teema juurde tuleme hiljem tagasi. Kutsun ettekandjaks Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi. Palun!

Jürgen Ligi
Härra esimees! Austatud kolleegid! Tänase arutelu pealkiri "Eesti maksusüsteemi tulevik" ei ole päris see, nagu mina seda arutelu ette kujutan. Ma arvan, et vahetult enne valimisi on mõistlik rääkida sellest ... pidada riiklikult tähtsaks küsimuseks ja probleemiks seda ohtu, mida maksusüsteemile osutavad erakonnad, ja selle ohu realiseerimist siis pärast valimisi. Valdav hoiak ju erakondadel on enne valimisi on, et tuleb teha midagi teisiti, tuleb kuidagi eristuda, parandada ka neid asju, mis töötavad, ja lubada midagi ekstravagantset. Nende muudatuste ja programmide, kaasa arvatud siis ka praeguste põhivaates on, et tuleb eelkõige saavutada valimistulemus ja erineda. Probleemide lahendamisega tegelikult need valimislubadused ka seekord väga ei tegele. Eesmärk on pigem ikkagi erakondlik kasu. Aga me peaksime sellises olukorras üksteisele otsa ja peeglisse vaatama ning meenutama, et maksusüsteemi mõte on ikkagi koguda riigi tegevuseks vajalik hulk raha kokku majandust võimalikult vähe häirival moel, ja võib ka lisada, et mitte suurendades ebavõrdsust. Seda üldiselt erakonnad ei järgi ka nendel valimistel.
Kõigepealt räägiks mõnest maksuprintsiibist, millega ollakse praegu konfliktis. Punkt 1, lihtsus, arusaadavus, läbipaistvus. No juba kahe aasta eest astuti siin väga halb samm tagasi, aga kuna eelmisel maksuarutelul mitu ettekandjat kasutasid siin lauset, et erandid ei ole saatanast, siis ma kõigepealt provotseeriks sel teemal ja ütleksin, et erandid on saatanast. Saatan on salakaval. Ja mis on igasuguste erandite, mis on üks lemmiktegevus poliitikutel ärgitada vaidlusi ja anda lubadusi, põhihäda? Et ta loob pretsedenti, mis sünnitab järgmisi erandeid. Ta justkui lahendab üksikprobleemi, aga tekitab alati mingisuguse uue, loob ebaõiglust, loob ootusi. Ja sellega murendatakse maksusüsteemi pikaajaliselt, kui mõni selline erand järjekordselt läbi läheb. Ei ole võib-olla väga esinduslik see, aga lehitsedes neid erakondade maksulubadusi, üks populaarsemaid on see, et inimeste tervisearendamist või siis ka otse sporditegevust lubavad kõik jälle maksueranditega soodustada. Kindlasti ei ole spordile juurdepääs tegelikult maksude taga, see võib olla rajatiste taga. Seda probleemi tegelikult lahendatakse – ja juba on lahendatud, juba on seaduses kirjas – vales suunas. Aga vähe sellest, et siin on tervisega vähe ühist, minu tänane seisund kinnitab, et on äärmiselt rumal lubada maksumaksjal või eelarve arvel kinni maksta mingisuguseid maratone, väites, et see parandab tervist. Ei, see tekitab pigem uusi tervisekahjustusi. Aga see selleks. Programmid hiilgavad siis lubadustega seda ühte pretsedenti või erandit laiendada. Et miks siis ainult maratonipilet, siis peaksid kultuuripiletid ka saama maksusoodustuse. Ja muidugi kui kultuuripiletid saavad, siis võiks üldse igasugune enesearendamine saada maksusoodustuse. Igasugused hobid ja meelelahutused justkui oleks riigi ja teiste maksumaksjate asi. Siin tuleks öelda, et see on midagi, mida siis tuleks kuidagi tööandja kaudu soosida. Selle asja vastuolu on mitte ainult sellega, et eratarbimine muudetakse maksumaksja probleemiks, mis peab siin peale maksma, mis ei ole jätkusuutlik, vaid ka see, et see tekitab uut ebavõrdsust juurde, sest sellistest mõnudest saavad osa ikkagi need, kellel raha juba on, mitte need, kellel on raha puudu, et hobidega tegelda. Ja loomulikult, kui on juba spordi peale asi läinud, siis kui ebaõiglaselt või diskrimineerivalt tegelikult ka sellist kehalist aktiivsust siin soositakse – soositakse riskantsemaid tegevusi, mitte kõige tervislikumaid, mis seisnevad minu poolest jalutamises, terviseradade kasutamises, aga mitte ekstreemspordis ja jõusaalides.
Aga jäin sellele liiga pikalt pidama. Üldprintsiip on, et eratarbimisi, individuaalseid valikuid ei pea ega tohi muuta maksumaksja asjaks. Sellist asja nagu erisoodustusmaks ei eksisteeri. On olemas palk, rahaline palk, ja on olemas naturaalpalk. Ja neid, kui tööandja tahab, peaks kohtlema ühtemoodi. Hallata siin ausalt seda naturaalpalka teistmoodi ei ole võimalik. Erandite üks saatan on see, et ta ahendab maksubaasi ja kokku võttes survestab siis riiki tõsta kokkuvõttes maksu, aga maksusüsteemi üks põhiline väärtus on, kui maksumäärad on võimalikult madalad ja maksubaas võimalikult lai. Siin on valitsus teinud mitu viga järjest. Noh, igasugused moonutused, mis kaasnevad sellega, ja jaotuse ebaõiglus tuleks üle korrata. Me peaksime ka majanduse rajama mitte eranditele, vaid loomulikele eelistele, kus kogutakse ühtlast ja võimalikult madala määraga maksu.
Teiseks suureks plokiks on ikkagi see sotsiaalpoliitika ajamine maksude kogumise ja mittekogumise kaudu. Noh, sporditeemal seda sai meenutatud või kultuuriteemal. See on täiesti perspektiivitu. Pole halvemat sotsiaalpoliitikat kui sotsiaalpoliitika uute maksuerandite ja soodustuste kaudu, sest on lihtne tõsiasi, et soodustusti saab teha neile, kes niigi maksu maksavad ja jaksavad maksu maksta. Ehk siis, sotsiaalne jaotumine on alati sel puhul jõukamate kasuks. Kohutavalt kahju on, et vasakpoolsed erakonnad, keda muidu võiks ju aadetes kahtlustada, just sellist ebavõrdsust kogu aeg armastavad juurde tekitada.
Noh, loen mõned fraasid. "Kaotame ära erisoodustusmaksu töötajate isikliku arenguga seotud kuludelt, sest meie eesmärk on terve ja haritud rahvas." No mis asi see on? Kuidas me hakkame siis mõõtma neid tegevusi, mis arendavad ja mis ei arenda? Kuidas me anname siis otsese tarbimise tööandja kätte ja teistpidi siis maksumaksja kätte, kes peab loobuma selle koha peal maksudest? Normaalne jaotus eraisiku ja riigi vahel on see, kus me peaksime joone tõmbama ja mitte sekkuma hobidesse ja enesearendustesse. Ja muidugi analoogne näide samast: "Võimaldame tööandjatel teha kulutusi töötajate tervisekvalifikatsiooni ja motivatsiooni parandamiseks palgafondiga seotud piirmäära ulatuses." No andke andeks, mis asi, motivatsioon, mismoodi? Need on kõik ju tegelikult küsimused, et kas me maksame palka või mitte. Kui me juba palka jaksame maksta, siis loomulikult tekib kiusatus maksta ka mingisuguseid boonuseid maksuvabalt. Aga see ei ole mitte kuidagi sotsiaalpoliitika, see on asotsiaalpoliitika, kui antakse tugevamatele eratarbimiseks veel maksuvaba raha. Ja hallata on selliseid asju võimatu, aga ometi erakonnad kirjutavad massiliselt selliseid asju oma programmidesse.
Ei saa jätta mainimata sellist õilist asja nagu lastega seotud tulumaksuvabastus. Ainuüksi viimase selle maksuvaba miinimumi käkerdisega tegelikult võeti sellest soodustusest ära vähemalt 5 miljonit, nüüd siis teise suupoolega lubab sama erakond lastega maksuerandeid laiendada. Selle lubaduse häbematus on selles, et kõige nõrgemad jäävad ilma. See on ju teada, et kõige nõrgemad jäävad ilma. Kui samal ajal kaotati vajaduspõhine lastetoetus, mis võis olla administratiivselt keerukas, siis on see ju küüniline, et anname neile veel, kellel on. Suuremad ja vaesemad pered ei saa niigi kätte lastega seotud tulumaksuvabastust, nii et kui vähegi võimalik, võiks lõpetada jutu nende kallal. Need erandid jällegi suurendavad sotsiaalset ebavõrdselt ja selle asemel tuleks ikkagi tegelda otsese toetamisega, mis jõuab kõigile – ka nendeni, kes ei jaksa maksu maksta.
Loomulikult on äärmiselt tähtis maksusüsteemil hallatavus. See lihtsus ja selgus on seotud hallatavusega, on seotud hallatavusega ka pettuste ära hoidmine. Üks totrustest, mida jälle lubatakse, on regionaalsed maksusoodustused. Need on 45 000 ruutmeetrit ja 1,4 miljonit. Kuidas on võimalik siis, et me haldame tavalise, üsna keskmise tööl käimise kaugusel veel regionaalselt mingisuguseid erandeid? Kui elukoht on hiirekliki kaugusel ja töökohti ei ole võimalik kuidagi mõõta selle järgi, kus täpselt see väärtus luuakse või see kasum, siis see on jälle üks valijate petmine – süstemaatiline, massiline ja korduv. Ka sellesse valitsuse koalitsioonileppesse kirjutati see sisse. Tuleks ära unustada, sest selle tulemus on ainult maksude optimeerimine, et mitte öelda maksupettus, ja reaalsed majanduse paigutused sõltuvad hoopis muudest teguritest. Makse iseenesest ääremaadelt nagunii ei laeku, küll aga hakkavad siis ääremaadele ilmuma suured maksumaksjad, kes enam siis maksu maksma ei pea, kui selline monstrum jälle tõsiselt läbirääkimistel teemaks tõuseb.
Üks huvitav teema on muidugi maksukoormus. Me peaksime olema vastutustundlikud selle poolest, et lihtsalt võim ei tohiks anda õigust ülepeakaela tõsta maksukoormust. Seda ka mõni erakond lubab. Mul oli ühe vasakpoolse erakonna puhul muidugi lõbus vaadata, et kui nad lubavad see 2,5 miljardit asju, aga lubavad ka seda, et nad ei tõsta maksukoormust, siis no miski on ikkagi haigelt mäda. Ja teine, 2,5 miljardit valimislubadusi – lisaks nendele, mida mõõta ei õnnestunud ka Rahandusministeeriumil – lubab siis massiliselt nende oponent. Nad omavahel on põhilised kaklejad siin lossiplatsil ka, kui vaja on, debatid lähevad neil füüsiliseks, et ikka esil olla. Teine pool siis lubab omakorda kaks ja pool miljardit, see on umbes veerand eelarvest, ainult et seejuures massiliselt makse alandada ja pensione näiteks kahekordistada. Kõige kallim valimisprogramm tähendab nii kõige suuremaid toetusi kui ka kõige suuremaid maksualandusi. No sellise blufiga tegelikult ei tohiks ilmuda mitte ükski erakond valimiskastide lähedale või kohale.
Ja noh, seesama, üks nendest kaklejatest, kes nimetab ka ennast parempoolseks, nimetab, et tema alandab käibemaksu 15%-le. Punkt 1, väga naljakas on, et neli aastat tagasi nad lubasid 10%-le. Kuhu nüüd siis see ülejäänud 5% on kadunud? Võib-olla siis sinna, et see enam ei kehtinud, mida öeldi teledebattides, et oh, see eurodirektiiv, see tühistatakse aasta lõpus ära. Niimoodi mindi eelmistele valimistele, saadi kohad parlamendis. Nendele valimistele minnakse siis juriidiliselt teostatava määraga, aga kindlasti ei ole sel midagi pistmist parempoolsusega. See on vasakpoolne lubadus, kui me lähme makse tõstma viisil, kus nad ... või alandama just neid makse, mis majandust vähem häirivad. Ja käibemaks, kui ta on neutraalselt kehtestatud, on majandusele üsna süütu maks. Vähemalt parempoolsed ei tohiks väita midagi muud. Jutt on muidugi EKRE-st.
Maksude mõju hierarhhia tasuks meeles pidada. Kõige halvemad maksud ekspertiisi põhjal on ikkagi ettevõtte tulumaks, tööjõumaksud ja alles siis hakkavad tulema tarbimismaksud, mis on suhteliselt neutraalsed. Kuigi muidugi on võimalik öelda, et kui makse üldse ei oleks, siis esimesel hetkel võiks arvata, et majandus kasvab paremini, aga no ühiskond ei kasva siis sidusaks, seda ei saa kahjuks keegi lubada. Ja tulevad varamaksud. Need, kes lubavad varamakse, peaksid alati ütlema, et milliselt varalt kui palju nad makse lubavad koguda. See paatos, et me alandame siin tulumaksu, et asemele teha varamaks, see ei ole mitte millegagi kaetud, sest seda maksuvõimelist vara, mis toodaks ka rahavoogu, Eestis lihtsalt ei ole kogunenud. Ja kas saabki olla kogunenud, sest ka teiste riikide, ka vanade jõukate riikide, kus on igat sorti vara palju akumuleerunud, maksustruktuuris on varamaksudel siiski väike osakaal ja see ei kompenseeri kuidagi inimeste makstud maksu. Kokku võttes me ei tohiks nende sahmimistega unustada, et maksumaksja on eelkõige inimene, isegi siis, kui näib, et seda võetakse varalt.
Veel huvitavaid selliseid märkusi, kuidas edasi-tagasi käitutakse. Eelmine kord lubas üks erakond tulumaksu tõstmist 24%-le, nüüd ta lubab alandamist 12%-le. Jutt oli Vabaerakonnast. Seesama EKRE lubas eelmine kord maksustada kõrgemalt saastavamat tarbimist, praegu ta ütleb, et meil peavad need saastavama tarbimise maksud olema kõige madalamad regioonis. Kuskil peaks olema vastutustunne nii oma programmi kui ka maailma ees. Täiesti kriminaalne muidugi on see skoor, mida saavutas valitsus 2016. Sajad miljonid maksuraha lihtsalt kingiti ära, selleks et joomine kasvaks. Ja siin ei ole juttu ainult alkoholiaktsiisist, siin on jutt turismist, muudest kaupadest ja kõigest, mis sellise hullusega kaasnesid. See tuleks ära muuta ja selle eest vabandada. Tegelikult tuleks vangi minna. Selliste summade eest üldiselt minnakse vangi ja selliste tagajärgede eest.
Tulumaksusüsteem, ma olen seda värskelt ka graafiliselt tõestanud. Kes pole viitsinud lugeda või vaadata, siis pensionäre lüpsti. See tulumaksukäkk tehti ikkagi nõrgemate arvel. Pensionäril on võita võimalik kuni 3 eurot – selle süsteemiga võrreldes, mis oleks kehtinud muidu tänavu – ja kaotada 96 eurot. Madalapalgalised said 59 enne, nüüd siis saavad teistpidi 59. No mitte kõik, aga siiski. Edasi-tagasi andmine jällegi nõrgematele, mitte juurde andmine. See tulumaksusüsteem suurendas päris kindlasti nii absoluutset kui ka suhtelist vaesust. Ometi lubas toonane sotsiaalminister, et ta toob komisjoni, mis vaatab, et ükski meede seda ei tekitaks. Ja nüüd kelgivad sellega, et aga teiega oleks tõusnud see, ei tea, 50 aastaga kuhugi, see maksuvaba miinimum. Ise te olite vastu koalitsiooniläbirääkimistel – nii sotsid kui ka Isamaa – üldse maksuvaba miinimumi tõstmisele, ja mis oli meie nõudmine. Me pakkusime tookord 300, nüüd pakume 500. Tahtsite mingit muud käkki selle asemel.
Ja rääkimata sellest, et see süsteem soosib vähetootlikku majandust. Kui hakatakse maksuvaba miinimumi ära võtma juba 0,87-se keskmise palga juures, kas see on liiga palju, kas päris võrdsustamine, või siis hakatakse päriselt raha ära võtma 1,25-se keskmise palga juures. See ju tähendab seda, et meil on kommunistlik ühiskond. Väga halb süsteem. Me peaksime siis mõtlema tegelikult peale nende käkkide, et rohkem selliseid käkke ei juhtuks peale valimisi. Peaksime rohkem mõtlema konkurentsivõimele, keskkonnale, pahedele ja tööjõule, nendega seotud maksudele, mitte selle peale, mis on meie partei tulemus valimistel. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Valimisväitluse tunnustega arutelu jätkub küsimuste vooruga. Palun, Toomas Vitsut!

Toomas Vitsut
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kuulates teid muidugi sellises stiilis aruteluga mingisuguse produktiivse tulemuseni vaevalt me jõuame. Neid asju, millega saaks teie ettekandes nõus olla, on üsna vähe. Aga mina tahaks tegelikult küsida üksikisiku tulumaksu kohta. Teatavasti 1993 Eesti viis selle sisse. Eesti oli oma administratiivse võimekuse poolest veel suhteliselt algelisel tasemel. Nüüd me oleme tublisti edasi arenenud ja kui me vaatame, kuhu me selle proportsionaalse tulumaksuga kuulume, siis see klubi ei ole just kõige väärikam: Transnistria, Lõuna-Osseetia. Astmelise tulumaksuga riigid on arenenud ...

Aseesimees Enn Eesmaa
Küsimuse aeg on!

Toomas Vitsut
... riigid. Minu küsimus on selline: mis te arvate, missugune arenenud riik võtab Eestist eeskuju ja viib endal sisse proportsionaalse tulumaksu?

Jürgen Ligi
Aitäh! Küsimisel te võite ära jätta need komplimendid, et te pole minuga nõus. Mul on hea meel, et te pole minuga nõus. Mina teiega ka ei ole peaaegu kunagi. Ja maksude teemal ma soovitangi opereerida neil, kes natukene teemat valdavad. Võiksite ära jätta ka rassistlikud lahterdamised, et kui leiate mõne riigi, mis teile ei meeldi, siis kõlab halvasti, kui te ütlete, et see on halb klubi. Need ajaloolistel ja poliitilistel põhjustel kehva olukorda jäänud riigid on olnud teinekord võimekamad reformijad – täpselt nagu Eestigi muide – kui vanad demokraatiad, kus teiesugused erakonnad on kaua võimul olnud ja lihtsalt raha laiali pildunud õõnsatel motiividel. Efektiivsemad maksusüsteemid on pigem uuemad ja need vaesed riigid või, mis seal salata, mõned mitteriigid – kui ma õigesti kuulsin, te nimetasite Transnistriat – vahel tühja koha peal suudavad langetada mõne efektiivsema otsuse kui vanad demokraatliad. Kahjuks. Ja see on selle tõttu, et neil on demokraatiaga on kehvasti, ja aga mitte kõik, mis sealt välja tuleb, ei ole alati halb. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma arvasin, et sa oled arukas inimene, aga kui sa ütled, et erandid on saatanast, järelikult sa oled veendunud, et igal pool tuleb labidaga lüüa. Ja isegi siis, kui see Eestile on kasulik. Laeva lipuõiguse puhul oli Reformierakond, et Eesti lipu alla tuleks, oli üldiselt selle poolt, aga sina fraktsiooni juhina olid algul raevukalt vastu, aga hääletamise puhul ei hääletanud. Ütle mulle, kas siis tõesti sa arvad siiralt, et labidaga tuleb alati lüüa. Me räägime praegu maksusüsteemist.

Jürgen Ligi
Aitäh! Mina ei rääkinud labidast, mina rääkisin saatanast. Ja see saatan, kui temal on labidas, siis tal on see. Aga see sõna iseenesest oli refereering siin eelmisel korral korduvalt mainitud lausetest, ka minu erakonna suust kahjuks see kõlas niimoodi, et maksuerandid ei ole saatanast. Ma provotseerisin näidates, kus see saatan on, sest see saatan on. Saatan on mitte niivõrd maad kaevav, kuivõrd salakaval. Kui sa hakkad neid erandeid tegema, siis sa jääd neid tegema ja sa kogu aeg tekitad mingisuguse uue ebaõigluse, sa tekitad maksutõusu riski, sa tekitad pettuseriski. Nii et eranditega tegelikult enamasti nii ongi, et nad toovad kahju. Mul jäi mainimata, aga aitäh, et sa meelde tuletasid, äärmiselt kasulik on, mida eelmiste valimiste eel ma püüdsin ka erakondadeni viia, nende maksuerandite sotsiaalne jaotumine. See, kes saab maksumäärade alandamisest, mida tehakse justkui ... erandlikust kaotamisest, noh mingi tulumaksu erand, käibamaksu erand jne, kes selle koorib, on kogu aeg ülemine viiendik, äärmisel juhul ülemine kolmandik ja teised jäävad ilma. Ja nii ongi. Seda Praxise uuringut tasub veel ja veel lugeda ja mõelda, mis asjaga me siin tegeleme, miks me debateerime selliste asjade üle, mis suurendavad ebavõrdsust ja ebaõiglust. Aga eranditest on mõni hea, näiteks maksuvaba miinimum ilma maksuvaba miinimumi eranditeta võiks olla üks aus erand, kus riik ütleb, et see on koormistevaba tulu, mis ma jätan kodanikule selleks, et ta saaks oma põhivajadusi katta, minu poolest ka käia suusamaratonil. Pole vaja selleks eraldi soodustust. Ja sinna see võiks jääda, aga seda ei tohiks hakata niimoodi ära võtma, et tekivad uued kõrged marginaalsed maksumäärad ja uued katteallikad, mis ikka jälle, nagu seekord juhtus, tulevad nõrgematelt: madalapalgalistelt, pensionäridelt, vaestelt, kes ei saa sentigi. See võikski olla üks erand, mis on neutraalne, aga loomulikult ta kehtib nendele, kes maksu maksavad. Ja teiseks, näiteks säästmise maksuerand on igati loomulik, sest see on otsene siis pensionisammaste maksuerand, see käib, riigi panus ongi loomulik, et stiimul pikaajalise mõjuga, pikaajalise riski maandamiseks. Edasi ma kõhklen, kas ma leian veel mõne, aga noh, praegu natukene võib-olla lihtsalt ei tule meelde. Aga paar tükki on, mis ei ole saatanast. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jevgeni Ossinovski.

Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie sõbralikule komplimendile ma vastan ka sõbraliku komplimendiga: te olete üks neid reformierakondlasti, keda saab vaadetes kahtlustada. Te ütlesite oma ettekande alguses ja ka nüüd viimasele küsimusele vastates väga sümpaatselt, et maksumuudatused ei tohiks suurendada ebavõrdsust. Ja selles kontekstis on mul konkreetne lihtne küsimus: kas Reformierakonna ettepanek kinkida kõige jõukamale kümnendikule elanikkonnast 100 eurot kuus kätte, suurendab või vähendab sissetulekute ebavõrdsust? 

Jürgen Ligi
Aitäh komplimendi eest! Ma teen selle komplimendi vastu: mina ka vahel teid kahtlustan aadetes, aga näen vahel, et te erakonna esimehena võib-olla kipute siis poliitilise huvi tõttu vääratama, oma ameti tõttu. Mul on olnud tore arusaamine alati neil teemadel Eiki Nestoriga. Kes teavad, tegelikult sotsid teevad ju pätti sellega, nad on kõigi erandite poolt – need ju on mustvalgel – ja me koos itsitame ja ikka jätkame. Me koos kunagi hakkasime kaotama siis kriisi ajal neid laste pealt soodustusi, et need aja jooksul asendada, parematel aegadel, siis lastetoetusega. Eiki sai sellest ju selgelt aru, eks, et see ei ole tegelikult õiglane.
Aga kas see teeb seda- või teistpidi, vaat, see on sihuke lähtekoha küsimus. Kui me praegu oleme lähtekohas, et tuleb parandada süsteemi, mis ebavõrdsust ja vaesust suurendas, siis ei olegi sealt head nahka, aga ma sõnastasin juba maksuvaba miinimumi eesmärgi teisiti kui küsimuse võrdsusest. See on koormistevaba tulu, mille riik jätab neutraalselt kellegi kätte. Need, kes on nõrgemad, nende aitamiseks on tegelikult vaja sihitud meetmeid, mitte totraid maksumoonutusi, kus nemad jäävad ikka, kas ilma või on lausa katteallikad. Sest kõige vaesem, noh, selle aasta seisuga siis alla 205 kuus teeniv seltskond on kõigest ilma sellest. Nad on saanud mõnelgi juhul sotsiaalmaksu rohkem, igal juhul aktsiise rohkem kaela, hinnatõuse, aga nad ei ole mitte midagi saanud sellest huvitavast süsteemist. Pensionärid – tõepoolest, kui neil on võita kolm eurot võrreldes senise süsteemiga ja kaotada 96, no see on nõme. Siis nagu on vigade parandus. Ja ma andsin vastuse ka, et teie erakond oli üks, kes oli vastu sellele, et tõstetaks maksuvaba miinimum esialgu 300-le. Ma loodan, et te ei ole vastu, et see tõsta 500-le, aga maksuvaba miinimumi kui mitte saatanast erandi sees erandi tegemine on küll saatanast. Ja seda üldiselt riigid ei praktiseeri, see on liiga keeruline ja liiga halbade kõrvalmõjudega. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Arto Aas.

Arto Aas
Aitäh! Hea ettekandja! Mul on viimastel päevadel tulnud debateerida keskerakondlastega aktsiisilaekumiste teemal. Mind üllatab, et nad jätkuvalt ignoreerivad seda probleemi, mis majandusele ja riigieelarvele on tekitatud, öeldes, et aktsiisid laekuvad ikka nii, nagu nad on viimased viis aastat laekunud ja et pole hullu midagi. Nad on unustanud ära selle, et omaenda eelarveprognoosiga on 100 miljonit mööda pandud ja selle, et 50 maapoodi on kinni, lõunapiiril käib Euroopa suurim piirikaubandus, põhjapiiril tuleb vähem Soome turiste, ja kõike muud sellist. Seda kahju on hinnatud üle 300 miljoni euro. Kus see tõde siis peitub teie hinnangul? Kas on kõik hästi?

Jürgen Ligi
Kõik on ju hästi, kui valitsus ütleb, et hästi on. Aga enne kui Jevgeni ära läheb, ma eelmise vastuse lõpuks tuletaksin veel meelde seda põhiteesi. Maksuerandite kaudu ei saa teha sotsiaalpoliitikat! See on esimene, mis ma oleksin pidanud ütlema. Tõestasin seda tükk aega. Selle aktsiisiga ... nüüd Jevgeni muidugi pani plehku – loomulikult! Mul on hea meel, et ka Sester on plehku pannud. Mina tegelikult tahaks, et ta oleks üldse plehku pannud, aga ta käib siin uhkelt ja kõmistab ja räägib üle saali, nagu oleks rahvuskangelane. Aktsiisid, isegi need aktsiisid, mida Taavi Rõivase valitsus tõstis 10% võrra, on kõik tema kätega siia toodud ja ta on siit puldist kaitsnud neid 70%-seid tõuse, mis ta tegi täiesti ilma meieta ja vastu meie proteste väga uhkelt.
Minu arust on see kole. Ma ütlen, et see on kriminaalne – ma seda sõna kasutasin, sest sadu miljoneid kahju toonud seltskond uhkeldab edasi, kandideerib jälle, aga joomine samal ajal on suurenenud. Tükk aga see mõõduka aktsiisipoliitika ja hoiakute muutmise mõjul kukkus. See kukkus kolmandiku võrra kümne aastaga: 2007–2016. Ja pruukis meil ainult võimult ära minna, kui inimesed hakkasid jooma rohkem ja joomise järel käima.
Aga, jah, need mõjud. Ma natukene alati hoidun täpsete numbrite nimetamisest. Prognoosimuudatused ei ole ju tegelikult tingimata kahju, aga otsene nagu tõestatud kahju, seal vahepeal on muudetud ka määrasid, ajastatud neid, laovarud mängivad oma osa. Aga ikkagi ma ütleks, et see kahju on igal juhul kõvasti üle 100 miljoni aastas. Kui aastatega korrutada, siis tuleb ikkagi 400–500 miljoniga meil arvestada. Kui siis 2016 uhkelt tuldi prognoosiga, et see aktsiisitõus toob meile 341 eurot, siis näed, tuli 231 eurot. Ühe aasta kaotus täitsa muljetavaldav – hea tulemus, aga kahjuks miinusmärgiga.
Selles mõttes, kui see joomise languse lõpp juurde lisada, siis kui lisada sinna Soome turistide jaoks Eesti kui jõukohase riigi maine kadu ja maapoed, mis enam lahti ei lähe, sest nad nõuaksid taastamiseks liiga suuri investeeringuid, selle käibe juures ei ole see jõukohane. Võib-olla riik tuleb appi, ma ei tea, igatahes on muude kaupade järel käimine – seda summat tegelikult ei ole võimalik kunagi täpselt öelda, aga see on nii moraalselt kui majanduslikult kui ka rahva tervise suhtes laastav, mida on tehtud ainult maksupoliitikaga. See maksupoliitika toomine riiklikult tähtsa küsimuse arutelu vormis, kui suur oht tegelikult on parteid maksumaksjale, ma arvan, et viimane aeg on üle käia. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Sõerd.

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Sa rääkisid oma ettekandes põhjalikult nendest maksumuudatustest ja anomaaliatest, mida uus maksusüsteem maksuvaba miinimumi arvestamise korda on nüüd tekitanud. Siit võib aru saada, mida soovitakse saavutada – karistatakse edasipüüdlikkust. Aga millest mina aru ei saa, on see töötavate pensionäride maksustamine Töötavad pensionärid kaotasid sellest uuest süsteemist kõige rohkem. Mida sellega taheti saavutada? Noh sellest on võimatu aru saada. Kas lahendatakse mingit ebavõrdsuse probleemi või et kui pensionäril on vaim värske ja tal on tahtmist töötada, noh see on ju kasulik tööturule ja inimesele endale ka ja pensinärid on kõige suuremas vaesusriskis. Et mida lahendatakse? Kas soov on pensionäre tööturult tõrjuda või lahendatakse mingit ebavõrduse probleemi, täiesti on minule arusaamatu. Kas sa oskad öelda, mis probleemi selle töötavate pensionäride kõrgema maksustamisega taheti saavutada? Aitäh!

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma arvan, et see on üks tervisekontrolli küsimus ja soovin õnne, te olete tervisekontrolli läbinud edukalt, kuna te ei saa sellest süsteemist aru. Need, kes väidavad, et nad saavad, peaksid jääma statsionaarsele ravile. Sest kui töötamise pärast hakkab pensionäri otsene rahaline kaotus 1250 pealt, siis see on ebanormaalne. See on ebaviisakas, see on julm ja see on majandusele kahjulik. Et võib-olla on must huumor selle seaduse seletuskirjas või mõni võttis ja ütleb, et seda tehakse selleks, et töötav inimene ei peaks sõltuma sotsiaalmeetmetest. Väga tore. Töötab, jääb ilma. Palka saab, pensioni maksustatakse. Või ta ei lähe üldse tööle, kuna teda see nii häirib. Ega kokkuvõttes selle ju raha saab juurde teenida tööga, aga saadakse ka 31%-ne marginaalne maksumäär ja stiimuli nõrgenemine. Pensionäride tööhõive on midagi, mida teise suupoolega ju lubatakse suurendada. See on üks sagedasemaid kampaaniaküsimusi tegelikult tänaval, aga õnnetus on selles, et tegelikult maksumaksja ei saa aru, et teda petetakse mitu korda. See, kui ta võrdleb sellega, et ma eelmine aasta sain nii palju ja see aasta ei saanud nii palju, et ta peaks tegelikult võrdlema 2018. aasta või 2019. aasta mõjusid ühe ja teise süsteemi puhul, sel juhul on see pilt palju halvem, sest et on jäetud arvestamata, et seni kehtinud süsteemi puhul oli küll kasin, aga maksuvaba miinimumi tõus, suuremat ei lubanud meie praegused kriitikud. Üks neist jooksis siit ära praegu ja teine ei julgenud siia tulla. Ja sinna kuulus ka siis riigieelarve strateegias kinnitatud põhimõte, et keskmine pension on maksuvaba ja vastavalt sellele kujuneb pensionäride täiendav maksuvaba miinimum. Neid summeerides saab öelda, et pensionäri maksimaalne võit on sel aastal alates aprillist 3 eurot ja maksimaalne kaotus 96 eurot. Palju õnne! Tulemus ei saa olla teine kui suure osa maksumaksjate, eelkõige pensionäride nihkumine sotsiaalse või suhtelise vaesuse suunas. Absoluutse vaesuse vähenemine või suurenemine, seda ma juba mainisin, jäetakse üks seltskond, kõige vaesem seltskond ilma ja koormatakse neid, nii et tervisekontroll on edukalt läbitud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Toomas Kivimägi.

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud ettekandja! Mina siiralt tunnustan sind väga tasakaaluka ja professionaalse ettekande eest. Ja minu jaoks oli üsna arusaamatu istungi juhataja repliik peale sinu ettekannet kui valimiseelsele debatile. Sa ei kasutanud kordagi sõna "Reformierakond" minu arusaamist mööda ja tõepoolest oli tegemist väga professionaalse käsitlusega.
Kuna Aivar küsis pensionäride küsimuse ära, siis minul oli eile üks debatt Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ja üllatusena – võib-olla ka mitte – üks koalitsioonierakonna esindaja ei olnud ikka veel aru saanud, et igat eurot üle 1200 maksustatakse 31%-ga. Äkki sa aitad seda selgitada. Kui ühe euro pealt tuleb maksta, mis te üle 1200 euro teenite, tuleb maksta 31 senti tulumaksu, mis siis tulumaksmäär n-ö iga selle euro pealt, mis üle 1200 euro, on? Äkki sa aitad koalitsioonile lahti seletada selle teema. Aitäh!

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma vist unustasin küll oma erakonna nimetamata kõnes. Ma räägin ikkagi erakondade ohust kui sellisest maksumaksjale, mille peal näidata, et me saame sellest ohust aru ja oleme suutnud seda ka tegelikult üksjagu vältida. Eesti maksusüsteem on olnud maailmas siiski ranking'utes kõrgel kohal, juhul kui ei vaadata mingisugust väga moonutavat numbrit mingi maksusüsteemi eripäraga, vaid ikkagi seda, kui arusaadav, kui konkurentsivõimeline ta on makrotasandil. See, kuidas siis kujuneb 31%-ne määr, tuleb sellest, et 20%-le lisandub kogu aeg maksuvaba miinimumi äravõtmine alates 1200-st eurost.
Aga noh, seal on enne seda hulk võtmisi. Kui ikkagi 59 võeti madalamapalgalistelt ühe raksuga ära, eks ole, ja anti siis teistpidi tagasi, siis ka enne 1200 on toimunud igasugu jama. On enne 1200 võetud maksu alla ju hoiused, on kokku hoitud maksusoodustustelt. On nad head või mitte, aga lihtsalt tuleb ausalt arvet pidada. Laste peale kulub mitu miljonit vähem neid soodustusi, hoiuseintressidelt tuleb maksu maksta mitu miljonit, arvestuslikult seal kolm, eluasemelaenu ja koolituse soodustuse kasutamata jäämine on üks selle tulemus jne. Ja kõige suurem kamakas on muidugi see pensionäride täiendava maksuvaba miinimumi äravõtmine. Nii et seda toredat asja tegelikult tehti kahest otsast: esiteks, nõrgemat arvel, teiseks, muidugi sellise kvalifitseeritud tööjõu arvel. Alates 1,25-st keskmisest palgast hakkad sa otseselt ära andma teistele – ma ei tea, kellele siis –, valitsusele. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh ettekandjale! Küsimusteks eraldatud 20 minutit on möödas. Austatud kolleeg Toomas Kivimägi! Tunnustan seda, et kolleeg Jürgen Ligi ei maininud oma ettekandes kordagi Reformierakonda, kuid istungi juhatajana olen ma sunnitud ütlema, et ka minu repliigis näha negatiivset suhtumist oli vale. Oleks ma öelnud, et tegemist on valimisvõitlusega, siis võib-olla veel, aga mina ütlesin "valimisväitlus", millest paljude arvates jääb üldse Eesti ühiskonnas viimasel ajal väheks. Seda täna siin saalis on.
Jätkame! Kutsun ettekandjaks Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liikme, maksunduse töörühma juhi Jaan Puusaagi. Palun! Ettekande pikkus on 20 minutit ja siis küsimused-vastused samuti 20 minutit.

ETKL-i volikogu liige Jaan Puusaag
Austatud Riigikogu liikmed! Tänan siis kuulamast, kuulama tulemast! Tööandjad on oma ettepanekud ka oma manifestis kokku võtnud, millega loodetavasti olete võtnud vaevaks tutvuda. Millised on tööandjate manifestist tulenevad meie maksuprioriteedid? Eelkõige need lähtuvad suure pildi toetamisest. Suurem Eesti maksutulu tuleb tegelikult väga väikesest arvust ettevõtetest. Sellest aga lähemalt mõne hetke pärast. Sellest arusaamine, kust Eesti maksutulu üldse tuleb, on kindlasti väga oluline alus, millest teha järeldusi, millest teha plaane. Me peame vaatama ennast konkurentsis naaberriikidega, me ei ole kuskil eraldi seisev.
Maksurahu on kindlasti see, mida ettevõtja ootab. Iga kord, kui pannakse kokku uut koalitsiooni, istub ettevõtja, pea õlgade vahel, ja ootab, mis siis nüüd järgmiseks välja mõeldakse. Reeglina kõik need lubadused, mis valimistel välja käiakse, nende jaoks siis katteallikate jaoks leiutatakse erinevaid makse, reeglina aktsiise. Meie ootus on, et maksukoormus ei tohiks tõusta kindlasti. Me ootame sedasama vigade parandust: me oleme seisukohal, et tulumaksuvaba miinimum tuleks ühtlustada kõigile, minna tagasi lihtsa ja arusaadava süsteemi juurde. Me ei ole selle vastu, et seda tõsteti. See oli õige samm. Aga see peaks olema ühtlane, süsteem peaks olema lihtne, peaks olema läbi mõeldud ja arutatud pikk plaan, vastutustundlik kestlik eelarvepoliitika, nullfaasi eelarve. Seni on toimunud igasugune eelarve arutelu pluss-miinus süsteemis, et kui palju me eelmisest perioodist saame maha võtta, kui palju juurde panna, kas me püsime selles graafikus. Tuleks teha resert ja aru saada, mis on üldse vajalik.
Maksutulude kasv muidugi saab tulla ainult majanduskasvust. Olulised numbrid, millele tahaks tähelepanu pöörata: 7% Eesti tööandjatest maksab 93% kogu maksutulust – see on siis kõik maksud kokku. Neid on umbes 7000 ettevõtet. Umbes 1% ettevõtteid ehk 1000 ettevõtet maksab umbes 65% kogu maksutulust. Tegelikult maksubaas, millest Eesti riik ennast iga-aastaselt toidab, üle 80% sellest tuleb ettevõtete maksutulust – ma räägin siin eraettevõtlusest. Ja omakorda sellest maksutulust 7% ettevõtteid ehk umbes 7000 ettevõtet, meil on umbes 100 000 ja natukene üle ettevõtet Eestis, siis sellelt kitsalt baasilt tuleb üldse Eesti riigi maksutulu. Lisaks veel, et 67% kõigist töötajatest töötab selle 7% tööandjate juures. Ma arvan, et see on väga oluline taustsüsteem ja igasugune peenhäälestus mingite aktsiiside siia-sinna liigutamisega ei mõjuta nii palju, kui mõjutab selle 7% kasvatamine näiteks 8%-le. See peaks olema see suund ja teravik, kuhu me suunaks.
Millises keskkonnas on need 7% ettevõtted ja üldse Eesti ettevõtted, need ettevõtted, kellelt me ootame seda kasvu, seda maksutulu? Siin joonisel on näiteks elektri kilovatt-tunni hind eurodes erineva tarbimismahu tasemel erinevates riikides. Punane joon on siin Eesti ja vasakult paremale liiguvad väiketarbija ja suurtarbija maksukoormus, elektri kilovatt-tunni hind. Kui väiketarbija puhul Eesti on kenasti seal suhteliselt heas positsioonis, siis suurtarbijate poole peal Eesti ettevõtja maksab 50–100% kõrgemat elektri hinda kui näiteks Norra, Rootsi, Soome või Saksamaa ettevõte. Samasugune pilt on ka maagaasi puhul. Seesama punane joon, mis näitab Eestit: aastatel 2015–2020 maagaasi aktsiis tõuseb kolm korda. Eestis on küll suure energiamahukusega ettevõtete jaoks eraldi meede, mis peaks neile andma teatava soodustuse, aga see latt on pandud nii kõrgele, et see puudutab ainult kümmet ettevõtet umbes Eestis.
Meie ettepanekud. Loomulikult lihtsus versus keerulisus, mille poole kahjuks oleme viimasel ajal liikunud. Me peame kasvatama nende suurte maksumaksjate arvu. Loomulikult need saavad tulla ka väikeste hulgast, aga ka investeeringutest, ja nad saavad tulla siia keskkonda, kus nad saavad olla konkurentsivõimelised selles majandusruumis, mis meid ümbritseb. Vigade parandust ma juba mainisin, läbi mille siis me võiksime oma konkurentsivõimet parandada.
Tervisekulude maksuvabastus. See on teema, mis on üks tööandjate prioriteete, üks suurtest teemadest. Härra Ligi küll siin enne just rääkis selle vastu, kuid me räägime tervisekuludest. Me ei räägi spordikuludest või sporditoetustest, me räägime konkreetselt tervisele tehtud kuludest. Ja selle erisoodustusmaks eelmise, aasta 2017 riigieelarves oli kolm miljonit eurot. See on see, mida ettevõtjad on maksnud kokku töötajate tervisega seotud kuludest. Selles mõttes me ei saa rääkida mingisugusest maksuaugust, mida see maksuvabastus võiks tekitada, küll aga võiks kaasata tervishoidu kümneid ja kümneid miljoneid erakapitali, kui tööandja poolt töötaja tervisesse tehtud investeering ei oleks maksustatud ja võrdsustatud palgaga. Tingimustes, kus meil on haigekassa eelarves suur puudujääk, me meeleheitlikult võitleme, kuidas seda tasakaalu, kust üldse meie tuleviku tervisekulud võiksid kaetud saada. Praeguses tervishoiu arengukavas tööandja roll on praktiliselt olematu, kuigi tööandja on see, kes töötajaga veedab suurema osa tema ärkveloleku ajast. Tema võime töötajale pakkuda paremat tervist kokkuvõttes parandab meie konkurentsivõimet mitte ainult tervishoius, vaid ka üldiselt kogu ettevõtluses, kui me suudame töötada tervemate töötajatega.
Ja lõpetuseks. Sotsiaalmaksu lagi on suur teema, mida tööandjate keskliit pooldab ja toetab. Me ei toeta ja me ei olnud kindlasti mitte sotsiaalmaksu võrdse langetamise taga, kui see oli ideena välja käidud. Küll aga sotsiaalmaksu lage me näeme selle meetmena, mis võiks soodustada tarku töökohti, talentide värbamist, nendesamade rohkem maksu maksvate ettevõtete konkurentsivõimet, nende võimet värvata ja kaasata tarku töötajaid. Aga üks aspekt on sellel veel: see tekitaks ka õigusselguse tööandja või töövõtu suhtes nii-öelda OÜ-tamise osas. Ettevõtjad, kes endale ise on tööandjad, ja nad on täna võib-olla selle 93% ettevõtete seas, kes maksavad küll suhteliselt vähe maksu, aga nad saavad iseendaga hakkama, aga nende siis n-ö käsunduslepingu alusel saadav tulu võib olla võrdsustatud potentsiaalselt netopalgaga. See määramatus, millega on siiamaani tegeldud maksuameti ja seadusandja poolt, tegelikult saaks sotsiaalmaksuga korraliku raamistiku. Iga ettevõtja, kes on endale ise tööandja, kui ta on ära maksnud endale palga, mis vastab sotsiaalmaksu laele, on sellega puhas. Ta ei pea rohkem tõestama oma töösuhet. Ma arvan, et läbi selle on võimalik – see on siis tööandjate keskliidu arvamus – läbi selle õigusselguse loomise tegelikult suurendatakse maksubaasi nende arvelt, kes pooldavad, kuna on lihtne süsteem ja need endale tööandjad, keda täna on umbes 7000 ettevõtjat, kes elavad võib-olla ainult dividenditulust, siis sellise selge süsteemi loomisega me suudaksime eelarvesse tuua rohkem raha, mis hetkel on arvestuslikul kolmekordsel tasemel kehtestatud sotsiaalmaksu lagi, kolmekordse keskmise palga tasemel. See puudutaks umbes 11 000 töötajat, 11 000 inimest ja selle eeldatav maksumõju oleks kuskil 60–70 miljonit eurot. 2000 uut töökohta kolmekordse keskmise palga tasemel juba kompenseeriks täielikult selle maksuaugu. Aga nagu ma enne kirjeldasin, õigusselguse loomine ka endale tööd andva ettevõtja poolt, sealt tulev täiendav maksutulu kindlasti vähendaks seda maksu ja see oleks kindlasti meede, mis suurendaks Eesti nendesamade suurte ettevõtjate, suuremate maksumaksjate konkurentsivõimet.
Ja mis me unustasime selle programmi koostamisel, kuna meile anti suhteliselt vähe aega, siis üks oluline aspekt veel. Tänase maksusüsteemi puudus on see, et kohalikel omavalitsustel puudub igasugune motivatsioon enda pinnal ettevõtlust toetada. Pigem on suhtumine see, et ettevõtja minu maal on koormus, see on probleem, kadugu parem minema. See on kindlasti teema, mis vajab tõsist käsitlemist. See on kõik!

Aseesimees Enn Eesmaa
Küsimuste vooru alustame Toomas Pauri küsimusega.

Toomas Paur
Austatud juhataja! Hea ettekandja, aitäh sisuka ettekande eest! Kui maksuvabatulu oleks kõigile 500 eurot, siis kui palju tõuseks maksumuudatuste tõttu nende inimeste sissetulek, kes teenivad alla 1200 euro? Tuletan meelde, et mediaanpalk on veidi üle 1000 euro.

ETKL-i volikogu liige Jaan Puusaag
Väga keeruline küsimus. Kuidas? (Keegi saalist vastab midagi.) Päris normaalne? Mul ei ole sellele vastust praegu, võib-olla te ise oskate öelda.

Aseesimees Enn Eesmaa
Ivi Eenmaa, palun!

Ivi Eenmaa
Ma tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tänan samuti väga sisuka ettekande eest! Aga minu küsimus nüüd teile. Kuuldavasti kavandatakse praeguse koalitsiooni ja valitsuse juhtpartei poolt loodud ja Eestis valitsevale "maksuparadiisile" järjekordset tulumaksuastet ja see seekord juba nende suhtes, kes saavad rohkem keskmist palka. Mina küsin teilt kui ettevõtjalt, mis siis saab ikkagi ja mismoodi ettevõtjad suhtuvad, mis nende töötajad sellesse suhtuvad, kas kaob ära mingisugune motivatsioon ja eriti siis, kui sa oled veel pensionär ja oled võimeline tööd tegema.

ETKL-i volikogu liige Jaan Puusaag
Mida me täna oleme kuulnud, et selge on surve maksu mustale palgale jälle tõusnud, kuna töötajad siis ei soovi oma palka ametlikult näidata. Ma arvan, et selline järgmine aste kindlasti ainult suurendab seda survet. Kindlasti see on jällegi samm selles suunas, mida meie näeme ja mida me rõhutame, et see peab olema lihtne süsteem, see on jällegi keerukamaks süsteemiks. Miks ma pooldan maksuvaba ... miks tööandjad pooldavad maksuvaba miinimumi üldse olemasolu, on kindlasti see, et kui me vaatame ka ümberkaudsetes riikides, kui palju maksab tööandjale 1000-eurose palga, 1000 netoeurose palgaga töötaja, milline on tema kulu ettevõtjale, siis selles pildis Eesti ümberkaudsetes riikides ei ole väga heas pildis. Iseasi, kui palju sa Soomes üldse 1000 euro eest saad töötajad ja mitmeks tunniks. Et siin on kindlasti see maksuvaba miinimum, olemasolev leevendab seda olukorda, aga täiendavad astmed kindlasti ei mõju majanduskeskkonnale kuidagi soosivalt.

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud kolleegid! Kus iganes te ka ei viibi, jälgige palun hääletustablood! Teie võimalused küsimusi esitada ahenevad. Palun, Eevi Paasmäe!

Eevi Paasmäe
Aitäh! Hea ettekandja! Mul on teile küsimus. Tänane tulumaksuvaba miinimumi tõus on tegelikult juba andnud oma esimesed tulemused. Kas teie oskate välja tuua, kui paljud inimesed on koalitsiooni tehtud muudatustest võitnud või võitsid juba? Aitäh!

ETKL-i volikogu liige Jaan Puusaag
Me oleme praegu perioodis, kus tööjõukulu ettevõtjale on kasvamas väga kiires tempos. Me ei oska täna öelda, kui palju ja kas üldse on mõjutanud tööandja kulutusi sellise maksumuudatuse ... Ehk siis, kui kaks aastat tagasi see kehtestati, see süsteem, siis minult küsis Dimitri Jegorov, et kui palju ma arvan, kui pikaks ajaks tööandja võiks saada mingisugust leevendust sellest, et töötajad saavad nüüd n-ö riigi poolt palgatõusu. Siis ma võiks öelda, et see ei olnud hetkega, et kui tööandja oleks tunnetanud seda. Turg paneb selle ikkagi paika, kui palju keegi on millestki võitnud. Tagantjärgi on väga raske öelda, kas see oli tänu sellele või vaatamata sellele. Sellele ei ole ühest vastust.

Aseesimees Enn Eesmaa
Helmut Hallemaa.

Helmut Hallemaa
Aitäh, eesistuja! Aitäh ettekande eest! See küsimus oli tegelikult mõeldud ettekandjale, kes siin reformierakondlikku tervisekontrolli ja tervisearendust viljeles, aga ma küsin ka teie käest, sest te ühele küsimusele, mis analoogne oli, jäite vastuse võlgu, et kui palju 2100-st palgast ja 1200-st võidavad sellest maksuvabastusest, kõigile. Ma küsin nüüd nii: kui teil oleks valida, kas tõsta pensione 100 euro võtta või inimeste sissetulekuid, kes teenivad üle 2100 euro, siis milline oleks teie valik? Sest need maksulubadused, kõigile on 250 miljonit, pensionäridele suurem pensionitõus 100 eurot on 140 miljonit. Milline on teie valik? Aitäh!

ETKL-i volikogu liige Jaan Puusaag
Vabandust, kas pensionitõus või mis see teine oli? (H. Hallemaa vastab saalist.) Sellele ma olen juba vastanud, et loomulikult oleks sellele toetus, sest see puudutab ju ka pensionäre.

Aseesimees Enn Eesmaa
Tuletan meelde, et küsijatel on võimalus kahele küsimusele. Toomas Väinaste.

Toomas Väinaste
Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! USA Tax Foundation reastas Eesti viiendat korda rahvusvahelises maksukonkurentsi indeksis esimeseks. Et reitinguagentuur .... tõstis meie reitingut, ees on ootamas rekordiline maksutagastus jne. Kas siin on olemas ka maksukaos?

ETKL-i volikogu liige Jaan Puusaag
Kas on maksukaos seoses tagastatava maksuga? Kaos on kindlasti olemas. Ma olen viimasel ajal "Aktuaalsest kaamerast" näinud tänavaküsitlusi, kus mitte keegi ei oska vastata küsimusele, kas ta maksab juurde või kui palju ta maksab juurde. Kui see ei ole kaos, siis mis on veel kaos?

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ei tahaks küll jätkata selle lausega, et kaosest sünnib kord, aga tegelikult minu küsimus puudutab kohalikke omavalitsusi. Te väga hästi toote välja, et 7% tööandjatest maksab suurema osa kogu maksutulust, aga ühtlasi mainite, et kohalikul omavalitsusel puudub igasugune motivatsioon ettevõtlust toetada, mis tegelikult seda maksutulu toodab. Mulle meenub 80-ndate lõpp Rootsis, kui anti tagastamatut regionaalset abi, et edeneks ettevõtlus põhjaregioonides. Kahjuks see ei tootnud tulemust. Ja ma vaidlen ka vastu, et kõik omavalitsused ei ole ükskõiksed ettevõtluse toetamise ja kõiksuguste vajalike infrastruktuuride arendamise suhtes. Aga mis teie soovitus on nendele omavalitsustele, kes ei saa aru, et ettevõtlus on võti? Aitäh!

ETKL-i volikogu liige Jaan Puusaag
No ega siin muud meedet ei ole, kui omavalitsus peab vähemalt mingisuguse osa oma tulust saama ettevõtlusest, on see siis palgatulust, on see tulumaksust, mis iganes. Aga täna, kus seda üldse ei ole, see kindlasti pigem töötab ettevõtlusele vastu kohalikes omavalitsustes.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Keit Pentus-Rosimannus!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja, aitäh ettekande eest! Ma jätkan siin kaks küsimust varem küsitud maksukaose või maksupõrgu teemal. Maksusüsteemi lihtsus kindlasti ei ole mingisugune asi iseeneses, aga ometigi igasugune ülereguleerimine ja meeletult keerulise maksusüsteemi sisseviimine võib ühe riigi konkurentsivõimet mõjutada üsna oluliselt. Teil on kogemusi ja teadmist ka teiste Euroopa Liidu riikide näidete kohta. Kuna te oma ettekandes seda ülemäära pikalt ei käsitlenud, siis ma küsin nüüd üle: kas ja miks ettevõtja jaoks on lihtne maksusüsteem omaette väärtus? Aitäh!

ETKL-i volikogu liige Jaan Puusaag
Mul on hea näide tuua, et hetkel täidan tegevjuhi kohustusi, meie Hispaanias asuva tütarfirma, siis tootmisettevõte, kus on umbes 100 inimest palgal, ma olen tegevjuhi kohustustes. Olen nädal aega seal ja nädal aega Eestis. Ja kuna tegemist on keemiatööstusega, siis lisaks üleriigilisele tööseadusandlusele reguleerib keemiatööstuse ettevõtete töösuhet umbes selline 200-leheküljeline paks raamat, mis käib ainult keemiatööstuse töölepingute kohta. Üldse, igasugune palgaarvestus ei ole võimalik ilma välise nõustamisfirmata, kes tegeleb, kes arvestab igakuised palgad, vaatab, kas kõik regulatsioonid on täidetud. Seal on 14 palka. Igasugune koondamine, igasugune muudatus, kuidas on klassifitseeritud töötajad gruppidesse, ja see puudutab jällegi ainult seda sektorit. See on lihtsalt selle tulemus, kus tõenäoliselt nad on käinud läbi selle evolutsiooni, kus siis iga järgmine kas valitsus, ametiühingud loomulikult väga tugevad, nad keeravad nagu seda vinti nagu järjest peale. Ja iga järgmine regulatsioon nüüd lisab sellele raamatule jälle peatükke.
See on kindlasti oht, kuhu me võime ka jõuda, et meil on niivõrd keerukas ... Ja näiteks inimese koondamise puhul, kellele maksime täiskompensatsiooni, milleks oli kahe ja poole aasta palk, arvutati see kõik nagu täpselt välja, kui palju see peab olema, ja vaatamata sellele, et kõik osapooled olid nõus, käis see veel läbi riiklikust n-ö töövaidluskohtust, kus me siis pidime kokku saama, kõik noogutama, kõik kirjutasid alla. Ja see kõib igasuguse töölepingu lõpetamise puhul, et on võimalik bürokraatia selliseks ajada. Küll aga Hispaanias on hea näide, seal on sotsiaalmaksu lagi 3650-eurose kuupalga tasemel.

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! See viimane näide küll meenutab rohkem põrgut kui normaalset töökeskkonda. Ja ma arvan, et paljudega siin saalis ja teiega me oleme ühte meelt, et selline lihtne süsteem tagab laiapõhjalise maksubaasi, mis maksudena tegelikult tulebki tagasi. Kas te oskate öelda seda, et kui te viitasite oma ettekandes sellele, et tööandjad on valmis inimeste tervisekindlustuse või tervise hoidmisest nagu tasuma, siis teie kui tööandja, kas te käsitleksite seda võimalust kui preemiana, palgalisana, või vaataksite ikkagi palka nn töötaja jaoks eraldi ja seda kui täiendavat investeeringut keskkonda ja töötulemusse? Aitäh!

ETKL-i volikogu liige Jaan Puusaag
Aitäh! See on väga hea küsimus. Kindlasti ei ole see palgalisa, küll aga see on osa motivatsioonipaketist. Ja ma arvan, et kui selline asi kirjutatakse seadusesse, et see on lubatud ja legaalne, siis väga kiiresti see muutukski osaks motivatsioonipaketist. Inimene, kes tuleb tööle, küsib, et kas mul on ka võimalus eriarsti juures käia, eraarsti juures käia. Kui see on juba osa paketist, siis ma arvan, et see asi elab, hakkab juba ise enda elu elama ja läbi mille on võimalik tervishoidu kaasata märkimisväärseid vahendeid.

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Sõerd, teine küsimus.

ETKL-i volikogu liige Jaan Puusaag
Ma siiski täiendan veel, et kindlasti ettevõtja seda ei saa võtta palgalisana. Ma ei maksa palka ... Keegi ei tule selle peale, kui palju sa mille tervishoiutoetust annad, keegi ei võta nagu seda palgana ühelt ega teiselt poolt.

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma vaatasin seda tööandjate manifesti 3. osa, mis puudutab maksuteemasid, ja te olete seal vedanud seda. See on väärtuslik materjal kindlasti ja, ütleme, silmatorkavalt tähtis sisend ka erakondadele poliitikate kujundamisel. Seal te väga konkreetselt viitate sellele, et aastal 2017 on toimunud maksupoliitikas selline negatiivne muudatus ja on tekkinud juurde palju ebakindlust ja ebasoovitavaid arenguid ja on kadunud pikk vaade ja eesmärkide selgus ja siin on konkreetne viide 2017 maksumuudatustele. Paraku on niimoodi, et majanduskeskkonnale need negatiivsed mõjud mõjuvad nagu pikema vinnaga, et praegu tehtud lollused mõjuvad alles tulevikus. Et kuidas, kas te oskate öelda, kas juba praegu on, kui me vaatame investeeringute aspektist seda olukorda ja n-ö varimajanduse, et kas negatiivsed mõjud on juba praegu ilmnenud? Aitäh!

ETKL-i volikogu liige Jaan Puusaag
Raske on öelda. Iseenesest see probleemistik on sellisel tasandil, kus suurettevõtete puhul hirmus segadus ja sebimine käib seal finantsosakonna tasemel, kus inimesed rabelevad, ja ütleme n-ö juhtimise tasemel sa seda võib-olla väga ei märkagi. Kindlasti kohe, kui see seadus jõustus, tulid mõned töötajad ja ütlesid, et meie nüüd jääme nii paljust ilma, et seda tahaks nüüd tagasi saada. Kindlasti see segadust tekitas, kui palju ta nüüd konkreetselt mõjutab investeeringuid, see on võib-olla liiga suur sõna selles kontekstis. Pigem on see jah nagu, noh see on jällegi selline asi, et paneme, kaevame läbi kesklinna tänavad üles, teeme teeremondi, küll nad kuskilt läbi saavad. Ja noh saavadki läbi ja saab ka ettevõte selle jamaga hakkama, aga kas see on mõistlik.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Anne Sulling!

Anne Sulling
Hea ettekandja! Te mainisite mitmel korral sotsiaalmaksu lage. Minu küsimus on: kas teil on ka ettepanek, mis tasemel võiks see paikneda? Aitäh!

ETKL-i volikogu liige Jaan Puusaag
Jaa, see oleks kolmekordse keskmise palga tasemel. See on mõistlik tase ja me oleme seda muuseas kolm aastat käsitlenud. Selle aja jooksul on see tõusnud 3200-lt 3600-le, kui ma ei eksi. Ta on päris märkimisväärse tõusu juba läbi teinud. Ärgem nüüd tulistagem praegu nende numbritega, aga suurusjärgud on umbes need. See on see tase, jah. Kusjuures nende maksjate arv, kolmekordse keskmise palga saajate arv 2017 versus 2016 vähenes. Keskmine palk tõusis rohkem kui nende palk, kes said rohkem kui kolmekordset keskmist. See on umbes see suurusjärk ja 11 000 töötajat, keda see mõjutaks. See oleks see suurusjärk, kus sel oleks mõju. Ja ka see mõju teisipidi, negatiivne mõju ei oleks see, mis oleks koormuseks riigieelarve osas, vaid oleks mõistliku aja jooksul kompenseeritav. Kindlasti on käsitletud siin Läti näidet selles kontekstis, kus Lätis see ebaõnnestus. Lätis see maks kehtsestati väga kõrgele tasemele, sinna ligi 5000 tasemele ja sellise makse saajaid oli tõenäoliselt väga vähe. See sattus majanduskriisi perioodi ja kestis väga lühikest aega, mil tehti järeldus, et see ei andnud mitte midagi, lõpetame selle ära.

Aseesimees Enn Eesmaa
Sven Sester.

Sven Sester
Aitäh, lugupeetud juhataja! Aitäh ettekandja! Teie ettekandest tuli veel kord välja see, mida on ka varem räägitud, et kui eelnev ettekandja on kunagi oma varasemas sõnavõtus öelnud, et ettevõtjaid on umbes 4% ühiskonnast ja võib-olla nende hääl on liiga kõrge, et siis tegelikkuses needsamad 4% toovad 90% maksutulu, et kellega veel siis rääkida, kui mitte selle sihtrühmaga. Aga mul on küsimused just peaasjalikult teie ettepanekute osas. Lihtsus, konkurentsivõime tõstmine, täiesti arusaadavad. Ma vaatasin, et kaks viimast asja olid teil tervisekulud ja sotsiaalmaksu lagi. Mul oleks konkreetne küsimus tervisekulude osas. Nüüd me oleme loonud iseenesest võimaluse 400 euro ulatuses aastas ehk 100 eurot kvartalis. Kas te näete siis selle tõusu või näete laiendamist, et sellest on konkreetne küsimus. Ja sotsiaalmaksu osas ka, et ma olin ise 2015 läbirääkimiste laua taga, kui see ettepanek oli tegelikult laual ja Reformierakond tegelikult ei olnud valmis sellega edasi minema ja tänaseks päevaks ei ole neil ka seda parteil enam programmides. Just see Läti eeskuju oli nagu näiteks, mis oli n-ö ehmatav, ütleme nii. Kas te näete seda, et madalama taseme peal siiski sotsiaalmaksu lagi võiks toimida? Aitäh!

ETKL-i volikogu liige Jaan Puusaag
Esimene asi, mis puudutab esimeses üsimuse tervishoiukulusid, siis me näeme nagu vahet. Kui me räägime täielikust maksuvabastusest, siis me räägime just tervishoiust, mitte sportimine, sportimine on ka tervishoid, aga me räägime ikka arstiabist, nii ennetavast kui siis järelravist, aga see on just nagu arstiabiga seotud, mitte sporditeemad. Ma arvan, et see meede, mis on praegu kehtestatud, see on väga hea, see toimib, inimesed kasutavad seda suure innuga. Selle jaoks on tehtud, arendatud äpid, see süsteem elab oma elu ja inimesed on tänulikud, see on väga kiiduväärt. Mis puudutab sotsiaalmaksu lage, siis jah, ma arvan, et seda sisu ei ole piisavalt analüüsitud, mille pealt on öeldud, et see ei toimi. Seesama Läti näide, et see tõesti oli liiga kõrgel tasemel ja ma arvan, et see on just see tase. Kuigi me oleme ka teinud ettepaneku, kus tegelikult võiks vähendada, et seal oleks ka regresseeruv, et ettevõtja, kes maksab endale ise tööandja, aga ta ei maksa seda täis kolmekordse keskmise palga tasemel, aga ta on mingi väikeettevõtja kuskilt, ükskõik kust kohast, siis tema sotsiaalmaksukoormus võiks olla 50% sellest, kui ta maksaks endale palka. Ja läbi selle süsteemi me tooks tegelikult jällegi oluliselt juurde, maksaks, suurendaks maksubaasi, et väikeettevõtjal oleks lihtsam maksta ära see maks kui elada dividendist ja oodata, kunas talle koputatakse uksele. Ma loodan, et see oli arusaadav, see selgitus, aga lihtsa süsteemi kehtestamisel, ma arvan, me suudaks kaasata rohkem maksumaksjaid ja suurendada seda baasi, et sellelt ülejäänult 93%-ilt rohkem korjata, sest ka maksuamet täna ütleb ausalt välja, et meil on ressurssi selle 7% jaoks, kes juba nii maksavad palju. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja Jaan Puusaag, suur aitäh teile ettekande ja küsimuste vastuse eest! (J. Puusaag: "Aitäh!") Järgmine ettekandja on Ernst & Young Eesti partner Ranno Tingas. Ettekande pikkus 20 minutit, seejärel 20 minutit küsimustele ja vastustele.

Ernst and Youngi partner Ranno Tingas
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõigepealt tänan selle võimaluse eest siin maksupoliitikast rääkida. Taustainfo mõttes ma tahaksin ka öelda, et töötan rahvusvahelises audiitorbüroos ja nõustan siis igapäevaselt rahvusvahelisi kontserne, piiriüleseid investoreid ja töötajaid maksunduse teemadel ning lisaks olen ka mitmes organisatsioonis maksupoliitika osas kaasa rääkimas. Täna räägin siin eelkõige oma seisukohtadest.
Tahaks alustada veidi laiema vaatega. See on selge, et maksud puudutavad meid igatühte ja igasugused maksupoliitilised otsused puudutavad igat Eesti elanikku otseselt või kaudselt. Ja võibki tunduda, et maksud on kõikide probleemide lahendus või kõikide haiguste ravi. Noh, me teame, et seda ei ole. Ja selle tõttu ma arvan, et kõige tähtsam on see, et Eesti maksupoliitika peaks toetama Eesti riigi suurt visiooni. Ehk siis meil peab olema selgus, kuhu me liigume, millised on need probleemid, mida me maksupoliitikaga tahame lahendada, ja siis me saame rääkida sellest suurest ja terviklikust maksupoliitikast, mitte siis vastupidi, et justkui maksupoliitika oleks eesmärk iseeneses. Ja loomulikult siseriiklikult me saame aru, et maksupoliitika ja maksusüsteem peab aitama n-ö koguda raha, et täita n-ö põhiseaduslikke eesmärke riigil, aga globaalses mõttes see on selgelt liiga madal ambitsioon. Ma usun, et meil võiks olla kõrgem ambitsioon. Nii et selle tõttu on ka see küsimus, et mis on siis see märksõna nii Eesti riigi kui ka maksupoliitika kohta, mille kaudu meid võidakse tunda. Kindlasti neid märksõnu on olnud, aga maailm muutub väga kiiresti.
See maailma maksunduspoliitika muudatuste kiirus on läinud ikkagi väga n-ö progresseeruvalt kasvama, nii nagu ka muud erinevad valdkonnad meie ümber muutuvad. Kui me näiteks vaatame, mis on rahvusvahelises maksunduses viimase viie aastaga juhtunud, siis erinevatel põhjustel on riigid saanud kokkuleppele nendel teemadel, mille üle on varem lihtsalt räägitud ja sellised viie aasta reformid tulumaksu osas on ikkagi ennekuulmatud. Näiteks, kui maksulepingud, mida hakati 1920. aastatel sõlmima, on suhteliselt väikeste muudatustega ajast aega kandunud, siis nüüd on sellised reformid, mida varem pole näinud, pole kuulnud. Ja kui me räägime nüüd Eesti riigist, siis selge see, et läbi Euroopa Liidu ja OECD liikmesuse me oleme nagu kaasas nendes protsessides, aga selge, et me ei dirigeeri neid protsesse. Pigem on meie asi reageerida ja aru saada, kas me oleme siis nende riikide hulgas, kes kaotavad või kes võidavad, sest käib selline globaalne maksutulude ümberjaotumine ka riikide vahel. Ma arvan, et sellises rahvusvahelises maksupoliitikas kaasarääkimise mõttes sellise võib-olla hea näitena võib tuua selle digiteenuste maksu, kus Eesti riigi panus on olnud oluline ja on peetud nii eesistumise ajal kui ka pärast seda seda diskussiooni väga professionaalsel ja olulisel globaalsel tasemel.
Nii et meie tänane maksusüsteem on väga palju erinev, kui see oli viis aastat tagasi, n-ö rahvusvahelises mõõtmes, ja ilmselgelt ka viie aasta pärast see globaalne maksukeskkond on väga palju erinev, kui me täna teame ja räägime. Üks selline näide, et Euroopa Liidus on juba teist korda võetud uuesti üles teema sellises küsimuses nagu ühtne tulumaksubaas kõigile Euroopa Liidu ettevõtetele. Räägitakse sellest vabatahtlikus vormis, räägitakse sellest kohustuslikus vormis. 2011 oli üks selline esinduslik konverents ka Tallinnas, kus sellel teemal räägiti, ja mul oli ka au ettekanne pidada. Vahepeal pandi see kalevi alla, nüüd 2016 võeti uuesti üles. Põhimõtteliselt see on väga selge n-ö maksustamisõiguste ümberjagamine. Ja 2011 tegi ka EY ehk Ernst & Young sellise analüüsi, kus jõuti ka järeldusele, et Eesti on siis üks nendest mitmetest riikidest, kus näiteks selle reformi mõjul ka reaalselt maksuraha kaotab. Kõige rohkem võidaks sellest Prantsusmaa. Ka näiteks OECD, kes on nüüd viimase kolme ja poole aasta jooksul, 2015. aastast alates kehtestanud n-ö tuhandeid lehekülgi maksunduslikke soovitusi, kokku leppinud 15 erinevat n-ö BEPS-meedet. Jällegi selline totaalne rahvusvahelise maksunduse tulumaksu reformimine käib. Kindlasti, maksupoliitikat vaadates ja ka Eesti riigi suutlikkust, ma arvan, et on väga oluline, et meie ministeeriumides ja maksuametis ka töötaksid parimad maksunduslikud spetsialistid, kes saavad aru nendest rahvusvahelise maksunduse suundadest ja kes suudavad ka sellisest riiklikest pisiasjade lahendamisest korra vaadata ülespoole ja saada aru, kus me peame n-ö stoppi panema, kus me peame n-ö hoogu juurde andma, mis on siis meie riigile ja meie riigi jätkusuutlikkusele kõige parem.
Kui küsida, kuhu see maksupoliitika järgmise viie aasta jooksul viib, siis vaadates rahvusvahelisi uuringuid, hinnatakse, et tõuseb oluliselt, ütleme, sellist maksusüsteemi jätkusuutlikkust toetavate maksusüsteemide tähtsus. Kindlasti kaasneb maksusüsteemi ja maksupoliitika arengus selline kliimamuutuste vastu võitlemise komponendi tähtsuse kasv ja jätkub selline väga oluline globaalne maksutulude õiglase jaotuse teema n-ö riikide vahel, et kuidas ikkagi tagada, et tuludest saavad osa need riigid, kus see tulu tekib, mitte võib-olla see riik, kus tulu teeniv ettevõte asub, mis digitaalses ühiskonnas või digitaalsete teenuste puhul on läinud väga lihtsaks – sa saad teenida tulu ükskõik kust riigist, ilma et sul oleks seal kohapeal mingisugust n-ö kohalolu. Ja see ongi kaasa toonud sellise tõsise diskussiooni Euroopa Liidu ja OECD tasemel, et milline peaks siis olema selline õiglane digiteenuste maksustamine. Ja mis on ka väga palju muutunud, on see, et kui näiteks kümmekond aastat tagasi ikkagi võiks maksuloosungitega riiki investeeringuid meelitada, siis selgelt tänane reaalsus on see, et maksueelise saamine on taunitav, vähemalt Euroopa Liidus ja OECD liikmesriikides. Ehk siis, mis veel kord kinnitab, et maksueelis või selle andmine ei saa olla iseenesest eesmärk, vaid see peab toetama riiklikku suuremat visiooni ja maksupoliitika peaks sellega kaasas käima. Ja väga märkimisväärselt on kasvanud ka OECD ja Euroopa Liidu riikides maksualane infovahetus, transparentsus, nii et ka maksuametid on saanud kõikides riikides tööriistu juurde, mis, võiks öelda, ilmselt aitab ka paremale maksulaekumisele kaasa. Ja võib-olla siis vastu saavad riigid mõelda, et anda ka mingeid täiendavaid maksusoodustusi või lihtsalt tulla mingites maksumäärades või maksustamises allapoole. Nii et see keskkond on meil, kui me lähtudes valimistsüklitest mõõdame, siis võrreldes eelmiste valimistega rahvusvahelisel skaalal väga palju muutunud ja kindlasti ka järgmise nelja-viie aastaga samamoodi väga palju muutub.
Siiski, see maksukonkurents riikide vahel on olemas, seda ei saa eitada. Kui me vaatame näiteks Taxation Foundationi poolt tehtud analüüse, siis Eesti on viis aastat järjest olnud OECD riikidest kõige konkurentsivõimelisemate riikide hulgas maksupoliitika osas ja üldse n-ö väga kõrgete punktidega väga mitmes valdkonnas. Tuleb öelda ka seda, et võib-olla isegi teinekord maksusüsteem ei ole see ajend, miks keegi alustaks ettevõtlust või miks välisinvestor riiki tuleks, küll aga halva või ebastabiilse maksusüsteemiga on võimalik väga palju ära rikkuda. Ma arvan, et rohkem on võimalik selliseid näiteid tuua, kus keegi on oma ettevõtluse, oma äri lõpetanud, kuna maksusüsteem on selle ära rikkunud, kui seda, et keegi on maksusüsteemi pärast oma äri alustanud. Ja kindlasti seda ka globaalses mõõtmes.
Euroopa üks selline murekoht kindlasti on ka see, et väga suur osakaal on ikkagi tööjõumaksudel. Kui me vaatame viimasest kriisist, siis äriühingute tulumaksumäärad on alla tulnud, selline tõsine konkurents. Olen näinud ka artikleid ja analüüse pealkirjaga, et kas see on n-ö jooks nullini, et kes siis jõuab nagu kõige kiiremini võimalikult madala tulumaksumäärani äriühingute tasemel. Käibemaksumäärad peale kriisi tõusid, viimase kolme aasta jooksul on nad väga stabiliseerunud, muudatusi pole Euroopa Liidus olnud, aga murettekitav on kindlasti see, et jätkuvalt tööjõumaksude osakaal Euroopa Liidus riikide maksutuludest on ligi pool. See ikkagi selgelt vananevas ja väheneva rahvaarvuga ühiskonnas on murekoht ja ei ole jätkusuutlik.
Kui nüüd tulla rahvusvaheliste teemade juurest võib-olla veidi natuke päevakajalisemate Eesti teemade juurde, et mida siis nagu soovitada, mida vaadata, siis ma arvan, et üks oluline märksõna kindlasti on maksusüsteemi stabiilsus ja prognoositavus. See on isegi ilmselt olulisem kui selline ühe protsendipunkti suurune erinevus maksumääras. Ettevõtjad-investorid, nad pigem tahavad aru saada, mis siis maksusüsteemi osas toimub, milline on selline jätkusuutlikus, milliseid viie või kümne aasta plaane ma võin teha. Ja see, kas see maksumäär tõesti on nüüd 1% võrra suurem või väiksem, on ilmselt sekundaarsem. Mul on väga hea meel, et meil on täna maksukorralduse seaduses kirjas, et maksumuudatused tuleks kuus kuud enne nende jõustumist vastu võtta. Ma tahaks loota, et me seda järgmine ja me teeme. Aga siiski tuleb ka välja tuua, et sellised põhimõttelisemad maksumuudatused tegelikult vajavad veel pikemat n-ö kokkuleppe aega, vastuvõtmist, ütleks, minimaalselt üks aasta, pigem isegi kaks aastat. Selline on ka Skandinaavia riikide ja ka Lääne-Euroopa suurte riikide praktika, et ei võeta väga kiirustades ja väga lühikese etteteatamisega maksumuudatusi vastu. Ilmselt ka see maksuvaba tulu, need muudatused, see reform võeti küll üks aasta varem vastu, mis on väga positiivne, aga arvestades ikkagi seda segadust, mis seal ümber oli, siis ilmselgelt see näitab ka, et sellised põhimõttelised maksusüsteemi väga oluliselt reformivad muudatused vajavad veelgi pikemat aega nendega harjumiseks ja nendest lõpuni aru saamiseks.
Kindlasti, maksupoliitikast tulles nüüd n-ö reaalset ettevõtjate igapäevasesse tegevusse, siis väga olulised on siduvad eelotsused, mis õnneks meil on Eestis olemas. Need annavad väga palju sellist õiguskindlust ja vähendavad selliseid halle alasid, mida alati Riigikogu ei suuda ette näha, ei suuda ka igat detaili ära reguleerida maksunduses. Kindlasti nüüd lisaks nendele siduvatel eelotsustele on üks väga oluline sellist õiguskindlust maksunduses andev valdkond on siis APA-d ehk siirdehinna eelkokkulepped. Täna neid meil Eestis ei ole, aga kindlasti ma soovitaks kaaluda need ühel hetkel ka kehtestada, et saaksid ka ettevõtted maksuametiga siduvalt läbi rääkida, milline peaks siis olema piiriülene hinnastamine, mis kindlasti annaks ka sellist õigusrahu nii ettevõtetele kui ka maksuametile võimalust tegelda nendega, kellega siis on rohkem probleeme ja mitte n-ö sellise siirdehinna korrigeerimisega.
Siis stabiilsuse ja prognoositavuse osas on väga oluline märksõna ka "üleminekusätted". Ma arvan, et siin on selliseid häid näiteid, aga on ka halvemaid näiteid. Võib-olla üks selline finantstulude maksustamise väga hea näide on, kui kunagi Riigikogu kaotas ära investeerimisriskiga elukindlustuse maksusoodustuse. Võib-olla selle kaotamine nüüd ei olnud, mille üle nagu oleks maksumaksjad rõõmustanud, aga ma arvan, et mis on väga positiivne, on see, et sellele anti üleminekuperiood, mis siis kestab veel 23. aasta lõpuni ehk 2023. Näiteks seevastu nüüd hoiuseintresside maksustamine, tõsi küll, see muudatus võeti üks aasta enne jõustumist vastu, oli teada, aga kui me nüüd vaatame jällegi sellise eraisikust investori vaadet, kes tegi võib-olla kolme või viie aasta pikkuseid hoiuseid, siis seal tegelikult ikkagi selline vanade hoiuste ülemineku maksustamine oli reguleerimata. Ja see tekitab lihtsalt sellist ebaõigluse tunnet inimestele.
Siis väga oluline märksõna, mis on ka läbi jooksnud, on selline maksusüsteemi lihtsus. Ma arvan, et see ei pea olema eesmärk iseeneses, maksusüsteem ei pea olema primitiivne, aga igasugune keerukus maksusüsteemis peaks olema tõsiselt kaalutletud ja põhjendatud ja ta peaks siis teenima mingit suuremat eesmärki. Ma isiklikult arvan, et näiteks mõnele sektorile selline maksusoodustuse erand, kas või see merendussektori toetamine, on väga positiivne katse. Seal võib-olla selline keerukus on põhjendatud. Teisest küljest, näiteks, kui me räägime selle aasta algusest kehtivast äriühingute dividendide tulumaksust 14%, jällegi, maksu alanemine on kindlasti väga tervitatav, aga kui me võtame juurde selle keerukuse ja selle täiendava 7% suuruse tulumaksu kinnipidamise, siis ma olen isegi viimastel päevadel saanud kõnesid sellelsamal teemal, et kuidas me ikkagi dividendi maksustamist arvestame. Meil on siin aktsionäride hulgas osaühinguid, meil on eraisikuid, võib-olla mõnel on veel mingid välismaalased, kehtivad maksulepingud. See pilt läheb lihtsalt nii keeruliseks. Siin minu selge soovitus oleks see, et see süsteem peaks olema vabatahtlik. Ehk kuna ta ei anna n-ö 14 + 7 mängus täiendavat maksuvõitu, siis ta võiks olla neile, kes tahavad, aga mitte sellisel kujul, nagu ta täna on kohustuslikus korras ja siis ongi tulemus, et me arvestame äriühingu tulumaksu, arvestame kolme aasta keskmist ja siis veel arvestame, millise komponendi pealt me peame 7% kinni pidama, siis milline maksuleping kehtib – kas maksuleping annab näiteks 7% asemel 5%-lise kinnipidamise või nulli. Ma arvan, et see on koht, mis vajaks selgelt n-ö lihtsustamist ehk see võiks olla vabatahtlik ja mitte kohustuslikus korras.
Üks teema, mis mulle tundub, et on valitsuste üleselt selline väga hea Eesti riigi kuvand, on kõik, mis puudutab meie digitaalsust ja innovatsiooni. Nii varasemad valitsused kui ka tänane valitsus seda teemat ikkagi jätkuvalt propageerib, sh e-residentsuse mõistet. Kui me vaatame tänast maksusüsteemi ja küsime, kas seal on ühtegi kohta, mis siis teadlikult e-residentsust ka maksupoliitiliselt toetaks, siis ma arvan, et vastus on, et ei ole. Loomulikult, see e-residentsus otseselt maksudega pole seotud, aga võiks olla vähemalt see mõte, et kuidas me need e-residendid saame ikkagi ka füüsiliselt Eesti maksumaksjateks, kes panustavad meie riiki ja meie ühiskonda pikemalt.
Kui väga palju maksumuudatusi ongi põhjustatud kas meile rahvusvahelisest survest, et tuleb justkui üks paratamatus, Euroopa Liidu direktiiv, viimati näiteks seesama ATAD ehk siis see maksudest kõrvalehoidumise vastane direktiiv, tuleb teha muudatused ja tehakse, jõutakse isegi õigel ajal jõustada – kuigi jälle etteteatamisaeg jääb väga lühikeseks –, siis teine variant, et need muudatused tulenevad oma valijate esindamisest või siis ka lihtsalt riigitulude eest hoolitsemisest, siis ma siiralt tahaks nagu loota, et me mõtleksime ka pikas perspektiivis ette, et need tööjõumaksud oma olemuselt ikkagi ei ole nagu jätkusuutlik lahendus, millele kogu riigi maksusüsteemi üles ehitada. Ma arvan, et tõsiselt väärib ka kaalumist n-ö digitaalse solidaarsuse teema, mida on, ma usun, päris paljudele teist erinevates erakondades ka räägitud, kus meil on Eesti riigina, digitaalselt arenenud riigina võimalik ikkagi väga põhimõtteliselt vaadata, kuidas me suudaksime seda maksusüsteemi niimoodi reformida, et see maksu laialijaotamise kulu oleks väiksem, et see hüve oleks suurem ja riik oleks ka sotsiaalkindlustuse vallas jätkusuutlikum.
Ja viimase soovitusena ma kindlasti toetan ka eelkõnelejat. Ma arvan, et sotsiaalmaksu ülempiir on ikkagi väga hea asi. Globaalselt käib jaht talentide järgi. See ei käi ainult vananevas Euroopas, see käib igal pool. Kui võib-olla selliseid äriühingute maksusoodustusi pigem taunitakse, siis töötajate osas ikkagi on palju suuremad mänguvõimalused, võimalused kehtestada soodustusi. Selle tõttu ma usun, et sotsiaalmaksu ülempiir oleks selles mõttes positiivne, et ta annaks ikkagi sõnumi, et Eestisse tasub luua kõrge lisandväärtusega töökohti. Jah, meil on halbu näiteid ka, seesama Läti näide, mis on kõlanud, aga kui seda mõistlikult teha, siis ma usun, et need võidud on suuremad kui kaotused. Teisest küljest kindlasti ei ole sotsiaalmaksu ülempiir ka ainus võimalus, kuidas seda tööjõu maksukoormust leevendada ja juhtida. Ka teiste riikide näitel on olemas ka erinevaid selliseid n-ö maksupuhkusi, kus mingist hetkest alles tekib riigile vajalike spetsialistide maksustamine, või mingeid muid struktuure. Aga kindlasti see sotsiaalmaksu ülempiir aitaks lahendada ka sedasama eraisik versus osaühing ja dividendide ümberkvalifitseerimine, selliseid teemasid.
Nii et kokku võttes ma soovin tarkust maksupoliitika kujundamisel ja tõesti tahan, et me jälgiksime, millised arengud on globaalselt Euroopas, et me Eesti riigina nendes ei jääks hammasrataste vahele. Selle tõttu kindlasti on meil vaja väga häid selle valdkonna tundjaid ja kaasarääkijaid riigiametnike hulka. Soovin tõesti, et meie maksusüsteemi võiks ka ümberkaudu tunda kui sellise kindla stabiilse kohana. Kindlasti muudatusi võib teha, aga selliseid põhimõttelised muudatused on põhjendatud ja kantud n-ö riigi suuremast visioonist. Aitäh ja tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu ettekande eest! Teile on küsimusi. Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja, aitäh ka selle laiema vaate avamise eest! Üsna mitu korda rõhutasite seda, et tööjõumaksude osakaal Euroopa Liidu riikides on liiga kõrge ja ei ole jätkusuutlik. Ma olen vaadanud neid mitmeid kokkuvõtteid maksustruktuurist, mis ütlevad, et Eestis omakorda varamaksude osakaal on kõige madalam Euroopa Liidus. Ütelge, kas seal on peidus võimalik alternatiiv tööjõumaksudele või näete te mingeid muid võimalusi, kui viia tööjõumakse Eestis allapoole, kuidas seda katta? Või peate te seda üldse mittevajalikuks? Aitäh!

Ernst and Youngi partner Ranno Tingas
Tänan küsimuse eest! Kindlasti üks asi, kust hakata mõtlema, on maksubaasi laiendamine. See siis kaasneb sellega, et kui meil oleks rohkem maksumaksjaid, eriti veel selliseid kõrgema lisandväärtusega töö tegijaid, siis selgelt maksubaas laieneks ja riigi tuludesse tuleks lisaraha. Teine pool kindlasti on olemasolevate maksude kokkukorjamine, mis on ka väga oluline. Ma arvan, et need oleks alati esimene prioriteet, enne kui hakata midagi reformima või midagi muutma või uusi makse kehtestama. Tõsi see on jah, et varamaksude osas Eesti on Euroopa pingereas ühtede madalamate hulgas, ja seal on võimalusi. Teisest küljest ma detailidesse ei tahaks minna. Elu on näidanud, et kui sellised näited tuua, siis võetakse maksukoormuse tõstmise idee ja jääb kõrvale langetamise võimalus. Aga ma arvan, et seal on olemas võimalusi, kuidas teatud täiendavat tulu riigile saada. Ja kui see tooks kaasa tööjõumaksude vähendamise, siis ma usun, et see oleks tegelikult riigi pikaajalise jätkusuutlikkuse mõttes üks võimalus.

Esimees Eiki Nestor
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Jaa aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Mu küsimus tegelikult oli mõeldud küll eelmisele ettekandjale, aga ma püüan seda siis teisel kujul esitada ja teist teemat puudutada. Te rääkisite tegelikult, et ettevõtjate jaoks on nagu maksusüsteemi stabiilsus ja prognoositavus oluline ja et maksumuudatuste tegemise või nende kehtimahakkamise aeg võiks olla umbes mõistlikult öeldes kaks aastat. Ja tegelikult see mõjutab pigem ettevõtluse väljaviimist siit Eestist, mitte justkui uute ettevõtete rajamist, et kui te nüüd võtate selle oma väite aluseks ja vaadates nüüd seda, et praegune valitsuskoalitsioon tegi umbes kaks aastat tagasi, isegi vähem, tegi väga olulisi maksumuudatusi tööjõumaksudes, teades, et umbes kahe aasta pärast võivad toimuda poliitilisel maastikul kas just väga suured, aga mingid muutused, et kas see võis ka mõju avaldada, et mõned ettevõtted kas on läinud või kui palju neid on lahkunud Eesti ettevõtlusturult. Aitäh!

Ernst and Youngi partner Ranno Tingas
Tänan küsimuse eest! Kui me räägime n-ö eraisiku maksustamisest ehk kogu sellest muudatuste paketist, mis puudutas näiteks maksuvaba tulu, hoiuseintresse, ühisdeklaratsiooni kaotamist, ka eluasemelaenu intresside mahaarvamise järsku piiramist, siis ma arvan, et see on tegelikult rohkem siseriiklik torm veeklaasis ehk ta kindlasti mõjutas n-ö Eesti enda inimeste sellist maksuõigluse taju, võib-olla globaalsel maastikul ta ikkagi jääb märkamatuks. Kindlasti globaalsel maastikul on palju suuremad riskid, sellised mängimised, põhimõttelised mängimised ettevõtte tulumaksuga ja võib-olla sellised selgelt välisinvestoreid piiravad või karistavad või sellised maksumuudatused, mis kindlasti saavad kohe kiirelt kõneainet. Teisest küljest kindlasti saab väga positiivset kõneainet igasugune maksumuudatus, mis on innovatiivne, mis on äge, mis põhineb mingitel digitaalsetel lahendustel. Ma arvan, et Eesti maksuamet on ka siin selgelt ikkagi väga esirinnas, ja tuleb tunnistada, et ka minu enda väliskolleege on tulnud küll Sydneyst, küll Moskvast, küll Californiast Eestisse, et saada aru, et kuidas ikkagi nii innovaatiliselt on seda maksukogumist ja sellist dünaamilisust võimalik tekitada. Nii et kindlasti need muudatused mõjutavad, aga ma arvan, et need eraisiku muudatused jäid rohkem ikkagi meie enda Eesti inimeste sellise maksumotivatsiooni ja seaduskuulekuse ja selle taha ja kindlasti mõjutasid Eesti ettevõtteid.

Esimees Eiki Nestor
Enn Meri, palun!

Enn Meri
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Ranno Tingas! Ka mina tahaksin küsida varamaksude kohta. Ja Euroopa Liidus, nagu te väga hästi teate, on suuremal osa maadel ju mingisugused varamaksud. Ma tahaks küsida ja osaliselt te muidugi vastasite juba, aga teie professionaalne hinnang või arvamus varamaksude kohta? Ja mis nõu te siis Eesti valitsusele annaksite juhul, kui nad teie käest küsiksid, mida teha varamaksudega? Aitäh!

Ernst and Youngi partner Ranno Tingas
Aitäh küsimuse eest! Ma võib-olla alustan natuke kaugemalt. Teatavasti meil kunagi on olnud Eestis karusnahamaks ja mitte esimese Eesti Vabariigi aegadel, vaid 90. aastatel. Nii et selles mõttes on kindlasti väga huvitavaid ideesid nii ajaloos kui ka maksuteoorias, mida siis varandusena saaks maksustada. Sageli probleem on see, et vara, kui see ei ole kinnisvara, on niivõrd liikuv, et need karusnahad lähevad riigist välja. Või kui me hakkame käekellasid või mobiiltelefone või mida iganes utoopiat mõtlema, siis on selge, et see maks ei ole reaalset kogutav. Isegi kui oli kunagi mootorsõidukimaks, siis me teame ka väga värvikaid näiteid, kuidas tegelikult lihtsalt aadressi muutusega seda ei makstud. Ehk siis vara maksustamine ei ole kindlasti tehniliselt väga lihtne. Sisuliselt me saamegi pigem rääkida ainult maamaksust. Ja ka maamaksu osas me peame arvestama, et me ei saa tekitada olukorda, kus inimesed on maksupoliitika muudatuse tõttu sunnitud oma kodu maha müüma. Võib-olla ainukene koht võib-olla, kus on n-ö majandustegevusest täiesti väljas olev maa, mis on mingite äriühingute omanduses. See võib olla selline, kus mingisugune maksustamine oleks põhjendatud. Tavaliselt maamaks toob maad käibesse ja see võib olla, aga seda peab väga targalt tegema tõesti, et ta ei hävitaks meie põllumajandust, metsandust ja teisest küljest, et ta ei hävitaks ka meie inimeste kodutunnet ehk siis seda, et nad on kuskil elanud ja nüüd nad on sunnitud oma, mis iganes, Merivälja või Nõmme kodu maha müüma, kuna maamaks läheb niivõrd vaevaliseks. See kindlasti on selline väga tundlik teema, kus tuleb targalt otsuseid teha.

Esimees Eiki Nestor
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Esimese hooga jäi teie ettekandest meelde kaks aktsenti. Esimene puudutas globaalse maksukeskkonna reformimist ning teine kasvavast soovist maksustamisõigust ümber jagada Euroopas. Aga selle kohta ma ei küsi. Küll ma soovin natuke pikemat kommentaari teie soovitusele, et maksupoliitika peab toetama Eesti riigi suurt visiooni. Kuna te olete rahvusvahelise audiitorfirma partner, siis teil on kindlasti mõni hea näide, kus see on sellisel moel õnnestunud.

Ernst and Youngi partner Ranno Tingas
Aitäh küsimuse eest! Ma võin mõned näited tuua ja võb-olla just oma nagu vaatenurgast. Aga on olemas riike, mille puhul ilmselgelt on kohe mingisugune n-ö heas mõttes silt või selline kuvand on küljes. Ja need riigid on ikkagi võtnud mingisuguse valdkonna, mida nad on otsustanud teatud mõttes eelisarendada ja see kindlasti ei ole ainult maksupoliitika, lihtsalt maksupoliitika on üks nendest meetmetest, mida toetab. Näiteks, kui me võtame investeerimisfondid, siis ma arvan, et kes vähegi sellise finantssektoriga kokku puutub, siis kohe ta oskab nagu n-ö koolitunnis öelda, et õige vaste on Luksemburg. Põhimõtteliselt ka Suurbritannia ja veel mõned riigid, ka Maltal on üllatavalt suur investeerimisfondide osakaal, aga seda ongi n-ö teadlikult riikliku prioriteedina näiteks arendatud. Ja väga huvitav on see, et ikkagi ka selle Brexitiga seoses väga palju finantssektorit Suurbritanniast põgeneb ja kuhu ta põgeneb, siis osas sellest näiteks põgeneb Leetu. Mis on tõsine küsimus, et miks Leedu, mitte Eesti. Aga see oli selline väike kõrvalpõige. Näiteks kui me võtame transpordisektori, laevandus ja merendus, siis me võime kohe unepealt öelda, et näiteks laevandus selgelt Küpros, Malta, Saksamaa. Räägime lennundusest, eralennukite registreerimine, jällegi teame, et selline transpordivaldkonna arendamine jällegi Malta, et ei ole isegi vaja mingit analüüsi teha, vaid see on suhteliselt ilmselge. Näiteks, kui me räägime holding'ute jurisdiktsioonidest, siis jällegi nagu selgelt Euroopas on üks väga tugev riik, mis selle kuvandiga kaasneb, on siis Holland. Nii et on teatud riigid, mille puhul on selline väga selge märksõna küljes, mida rahvusvahelises äris teatakse, mida ei pea isegi analüüsima või otsima, vaid juba n-ö sellised tüüpilised valikud on olemas. Ja eks nende riikide valikutega on selgelt ka selliseid möödalaskmisi, eelkõige nende riikide hulgas, kes on panustanud mingisugustele n-ö offshore teenuste arendamisele, kus nad on olnud sunnitud väga põhimõtteliselt oma riiklikke prioriteete muutma, sest lihtsalt tänases majandus- ja maksukeskkonnas globaalselt on selgelt kõik sellised agressiivsed offshore'id väga nurka surutud, nii OECD, G-20 kui Euroopa Liidu poolt, et neile väga hingamisruumi ei anta.

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Teie ettekandes kõlas sõnum, et teatud maksumuudatused tuleks pikalt ette teha, et stabiilsus on omaette väärtus. Me siin Eestis suure konsensuse alusel saime kirja pool aastat, aga tänane valitsus ei suuda isegi sellest kinni pidada. Kas teie kui rahvusvaheliselt tegutsenud ekspert näete selle nn globaalse maksukeskkonna võitluse sees ka sellist siseriiklikku poliitilist sundi, kus üritatakse uusi sotsiaalprogramme ellu viia ja üritatakse leida uusi võimalikke makse selleks, et riigikassat täita? Kas see surve üle Euroopa või maailmas tervikuna paistab ka silma? Aitäh!

Ernst and Youngi partner Ranno Tingas
Tänan küsimuse eest! Kindlasti selliseid uusi makse nuputatakse välja, aga ma ütleks, et praegu võib-olla rohkem on trendi andnud digitaalsete teenuste maksud. See on veel kord seotud sellega, et Euroopa Liit ja OECD on küll võtnud selle valdkonna väga selgelt oma prioriteediks, aga mitmete riikide arvates see liikumine on liiga aeglane ja siis riigid ise kehtestavad erinevaid digitaalseid makse. Näiteks just eelmine nädal lugesin Itaalia uuest digitaalsest maksust. Selle mõte on see, et sellised digitaalsed teenused, mille pealt saadakse Itaalias tulu, Itaalia tahab selle tulu ise ära maksustada, mis siis, et võib-olla teenusepakkuja asub Hiinas või Ameerika Ühendriikides. Oleme ausad, Euroopas pigem on väga vähe selliseid digitaalseid gigante, nad ikkagi on kas siis Ameerika mandril või siis Aasias. Ja kuna see raha hulk, mis sinna läheb, on väga suur ja selgelt see vähendab ka kohalike erinevate ettevõtete käibeid, siis see on võib-olla see koht, kus on sellist teatud mustrit näha.
Loomulikult riigid katsetavad igasuguste põnevate maksudega, seda ikka juhtub. Aga ma arvan, et seal on sellised näited, mida ei pea Eesti nagu endale eeskujuks võtma. Pigem minu suhtumine on see, et me iga uue maksu kehtestamisega peaks olema iseenesest väga ettevaatlikud. Meie riik on väike, mõne suurlinna suurune vaevalt rahvaarvu mõttes. Liiga palju liiga keerulisi makse – see lõpuks ei ole hallatav ja ei too vajalikku tulu. Selle tõttu ma pigem olen skeptiline selliste katsetuste suhtes, nagu siin see suhkrumaks või pangamaks või muud sellised katsetused.

Esimees Eiki Nestor
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja, aitäh ettekande eest! Te oma ettekande lõpuosas juhtisite tähelepanu sellele, kui tähelepanelik meil tuleb olla ka erinevate Euroopas toimuvate arengute suhtes. Ja üks trende või üks selliseid muudatusi, mida juba mõnda aega arutatud on, puudutab ettevõtte konsolideeritud tulumaksubaasi üle käivaid vaidlusi. Kui varasemalt on juttu olnud tõesti baasi ühtlustamisest, mille vastu iseenesest ei pruugigi midagi väga olla, siis nüüd on ikkagi mindud edasi ja räägitakse juba ka maksuprotsendi ühtlustamisest, võimalikust ühtlustamisest, mis kindlasti Eesti jaoks on kaunis ohtlik suund. Ma palun, et te seda kommenteeriksite, sest et meie praegune valitsus ei ole väga kõlavalt või selgesõnaliselt oma seisukohta ses küsimuses välja öelnud. Kuidas teile see võimalik areng tundub ja kas te peate samamoodi ohtlikuks, kui hakatakse ühtlustama ka maksumäärasid? Aitäh!

Ernst and Youngi partner Ranno Tingas
Aitäh küsimuse eest! Ma korra veel tulen tagasi, et 2011, kui tehti uuring, siis sellel ajal olnud n-ö plaanide järgi, kus oli selle Euroopa ühtse äriühingu tulumaksu mudeli väljapakutud lahendus, siis selle põhjal oli selgelt välja toodud, et Eesti oli n-ö netokaotaja ehk Eesti tulumaksu laekumised äriühingu valdkonnas väheneks. Nüüd see uus pakett, millega tuldi välja 2016, et selle osas ma ei ole näinud, et oleks sellist analüüsi tehtud. Kindlasti see ka varem või hiljem kusagil tekib ja siis on väga oluline aru saada, et kuidas siis see Euroopa-sisene maksutulude n-ö jaotus käib. Ja see on selge, et eks Euroopa Liit ongi, n-ö ühest küljest ta püüab seda turgu lihtsustada ja selle maksumuudatuse n-ö eesmärk on siis see, et ei peaks tundma n-ö ligi 30 riigi maksusüsteemi, vaid piisaks, et tunneks seda ühtset Euroopa äriühingute ühtset tulumaksusüsteemi, aga selgelt ta jätab riikidele palju vähem võimalusi ja selline riigi eripära nagu kaob. Ma isiklikult arvan, et meie Eesti tulumaksusüsteem, just ma räägin äriühingute sellisest edasilükatud kasumi maksustamisest, on üks väga põnev asi. Kindlasti sellel on omad miinused ja on ka neid ettevõtteid, kellele see palju kaasa ei anna, aga vähemalt eristumise mõttes, ma arvan, see on väga positiivne, et me ei ole sellised nagu kõik teised, eks. Ja see on selline hea sõnum, mida saab rääkida. Aga kui nüüd Euroopa Liidus me ikkagi tulumaksu, just äriühingu tulumaksu valdkonnas liigume väga jõuliselt selle ühtlustamise suunas, siis on selge, et seal jääbki selline, piltlikult öeldes selline üks Euroopa keskmine ja kui maksumääradega ka ei saa mängida, siis noh see mõte ongi, et äriotsustel ei peaks nagu maksustamine üldse mõjutama, et teed äri seal, kus sul on äriliselt parem ja noh ega ilmselt me n-ö Eesti riigina üksi sellele vastu seista ei saa, aga oma arvamust kindlasti peame välja ütlema ja ka kindlasti modelleerima, et mida see siis tähendaks, et kui palju siis meile see tulu laekub. Sest oleme ausad ikkagi, rahvusvaheline äri konsolideerub, väga palju liigub äri sellistesse n-ö, kuidas nimetada, shared service center'id ehk siis n-ö teenusekeskused. Sageli jääb ainult müügifunktsioon, et seda ma ka oma töös olen sellise viimase viie-kümne aasta jooksul väga selge trendina ikkagi näinud, et sellist taustajõudu tõmmatakse väiksestest riikidest välja, pigem jääbki ainult n-ö kohalik müük ja kõik selline, mis on tugifunktsioon, siis see pigem kas on kusagil teenusekeskustes või siis viiakse n-ö kontserni peakontori maale.

Esimees Eiki Nestor
Sven Sester, palun!

Sven Sester
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tänan ka omalt poolt selle hea ettekande eest! Valitsused on aegade jooksul muutunud, aga te ise ka mainisite, et viis aastat oleme ikka endisel esimesel kohal Tax Foundationi uuringute järgi. Ja vaadates ka nii-öelda riigireitinguid, siis meie reitingud on paranenud kui halvenenud. Mul on hoopis küsimus teile pigem sellisest suuremast pildist. Meie eesmärk peaks kindlasti olema riikide konkurentsis tõesti oma positsioonide parandamine. Kas te näete ka omalt poolt, olles selle valdkonna ekspert, mingeid tegevusi, mida riik võiks veel täiendavalt teha? Ma mõtlen à la see, et meelitada siia peakontorite toomist või läbi võimalike tütarettevõtete tulevikus võõrandamisest saadava kasu mittemaksustamine, võib-olla mingid täiendavate trust fund'ide loomise seadusandluses jne? Kas te näete selliseid samme? Kas me peaksime neid tegema või mitte, või hoopis midagi kolmandat? Kas sellele tähelepanu me peaksime pöörama ka siin poliitiliste otsustajatena?

Ernst and Youngi partner Ranno Tingas
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et kindlasti tuleb jätkuvalt selle peale mõelda, mille poolest me tahame Eestis olla atraktiivsed. Mõnes mõttes see peakski olema selline valitsusteülene ja pigem niisugune riiklik kokkulepe, nagu mõnes riigis on, et muutuvad valitsuskoalitsioonid, aga selle riigi suund on teada laiemalt.
Kui me nüüd vaatame, mis meie võimalused on, siis ma arvan, et üks võib-olla natuke juba mööda läinud võimalus on Brexit. Brexitiga seoses tekkis väga suur kaartide ümbermängimine ja ma arvan, et meil täna võib-olla sellist head väärtuspakkumist ei olnud, miks nagu Eesti oleks niisugune hea lokatsioon, kuhu tulla. Samas jällegi ma arvan, et tulevikku vaadates kindlasti tuleb jätkuvalt jälle mõelda, mida me tahame, millist äri. Kindlasti sellised rahvusvahelised holding'ud võiks olla, kuigi ma arvan, et ta pigem jääb nagu regionaalseks tasemeks. Võib-olla kuskil seal Lääne-Euroopas on riikide ajalugu ja taust nii tugev, et meil on väga raske nendega konkureerida.
Ja kindlasti selline perevarade ja sihtasutuste teema on ka oluline. See on korduvalt, ma tean, teemaks olnud ja täna ma isegi ütleksin, et tänane sihtasutuste maksustamine on teatud mõttes lausa konfiskatoorne. Seal ei ole võimalik lähtuda sellest eesmärgist, miks sihtasutus või mittetulundusühing on tehtud. Vahel ma olen olnud olukorras, kus ma olen pidanud soovitama, et sihtasutus oleks õige vorm, aga pigem tuleb teha osaühing, kuna lihtsalt osaühingu maksustamine on selgelt paigas ja ei teki topeltmaksustamist. Ma arvan, et siin on suundi. Aga veel kord: on vaja sellist selget visiooni ja siis seda joont hoida vähemalt 10 aastat, et me seda suunda ajame.

Esimees Eiki Nestor
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja, tänan ettekande eest! Ma tuleksin selle teema juurde, mida te puudutasite, ehk maksumuudatuste etteteatavus või teadaolek piisavalt pikalt ajalt. Meil on küll see kuus kuud, millest kahjuks ei ole alati kinni peetud, eks. Aga ma tahaksin küsida selle pikema muudatuse või mõjude kohta. Teatavasti, kui meil hakati pensionisambaid tegema – siin oli kõigepealt vabatahtlik ja siis oli kohustuslik –, siis tekitati teatud skeemid, et oleks sinna soodsam sisse panna ja ka väljamaksete puhul tekitati teatud reeglistikud. Nüüd, praeguse tulumaksukorraldusega on need reeglistikud muudetud. Kuidas te hindate sellist pikaajalise lepingu murdmist või muutmist? Järsku oskate tuua välisriikidest mingeid paralleele – on selliseid asju mujal ka juhtunud? Aitäh!

Ernst and Youngi partner Ranno Tingas
Tänan küsimuse eest! Ma korra veel täpsustan, mida te mõtlete selle pensioni sissemaksete muudatuse all nüüd konkreetsemalt, kas see on teine-kolmas sammas või ...? Kolmas sammas, jah? Pigem minu arusaamine on see, et kolmanda samba osas on ikkagi endiselt see 6000 eurot aastas võimalik kolmandasse sambasse panna, kui me räägime sellest vabatahtlikust sissemaksest, mida siis saab maksutuludest maha arvata. Aga muidugi, kui me tuleme maksudest natuke laiemalt pensioni peale, siis see kindlasti on väga tundlik teema. Jällegi, rahvusvahelistele investoritele suhteliselt ükskõik, mis Eestis pensionide osas toimub – see on selge, et see seda ei mõjuta –, aga kindlasti Eesti elanike ja tööandjate ja ka maksuameti töö huvides see on kindlasti valdkond, kus tuleb olla isegi veel ettevaatlikum kui maksude osas nagu muutmise ja mängimisega. Ehk seal võib väga kergelt sellist usaldust kaotada ja seda on alati korduvalt raskem tagasi võita, kui seda muuta.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, Ranno Tingas! Küsimused ja vastused, 20 minutit sai täis üks minut tagasi. Aitäh! Avan läbirääkimised. Fraktsioonide esindajad võiksid olla esimesed läbirääkijad. Kersti Sarapuu Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Kersti Sarapuu
Austatud esimees! Head kolleegid! Üle 20 aasta Eestis kehtinud maksusüsteem on jõudnud oma loomuliku lõpuni ning oleme järk-järgult üle minemas astmelisele tulumaksule. Seeläbi on paranenud madala ja keskmise sissetulekuga inimeste igapäevane toimetulek. Seni on maksustatud tulu, millega pole võimalik ära elada. Jääb ainult nõustuda ettevõtja Indrek Neiveltiga, et see on lubamatu. Ettevõtja sõnul peab olema maksupoliitika nurgakivi, et ei maksustata tulu, millega ei ole võimalik ära elada. Riigikogu valimiste lähenemine paneb parteisid häälte nimel endast kõike välja panema, kuid kahjuks ei häbeneta seejuures paanika külvamist, otseseid valesid ja tühje lubadusi. Reformierakond valetab silmagi pilgutamata, kuidas Eesti inimesed kaotavad maksuvaba tulu reformiga. Tõsiasjad räägivad aga hoopis muud. Jüri Ratase valitsuse maksureform tõstis sissetulekuid. Maksu- ja Tolliameti andmetel suurenes või jäi samaks 86% Eesti inimeste sissetulek, kui tõstsime tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni kuus. Selleks peab olema tõesti reformierakondlane, et nimetada suurema osa inimeste sissetulekute kasvu maksukaoseks. Madalat ja keskmist palka teenivad inimesed võitsid kuni 64 lisaeurot kuus ehk 768 eurot aastas. Eesti medikaanpalk oli möödunud aasta lõpul 1000 euro tasemel, mis tähendab, et pooled Eesti inimesed teenisid iga kuu vähem kui 1000 eurot. Kuni 1200 eurot kuus teenivad inimesed võitsid kuni 64 eurot kuus, samas võitsid maksureformist ka kõik need, kelle sissetulek on kuni 1776 eurot. 2100 eurot ja enam teenivad inimesed panustavad kuni 32 eurot varasemast enam. 519 000 inimesele makstakse tuludeklaratsiooni käigus tagasi 141 miljonit eurot. Rohkem maksuvaba tulu kasutas 62 000 inimest ehk 6% tulusaajatest ja nemad peavad maksma Maksu- ja Tolliameti andmetel juurde umbes 12 miljonit.
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov on tõdenud, et madalapalgalised on Eestis kõrgelt maksustatud ning tulumaksuvaba miinimumi tõus adresseerib selle probleem. Samuti tõi asekantsler välja, et kuna maksuvaba tulu on kasulik neile, kes käivad tööl, annab see positiivse panuse tööjõupuuduse leevendamisse ning parandab riigi konkurentsivõimet. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on väga oluline instrument, millega meelitatakse neid, kes veel pole  tööjõuturul, tööjõuturule tagasi tulema. Maksureformiga 93% vanaduspensionäride sissetulek kasvas või jäi samaks. Uue tulumaksuvaba miinimumi süsteemiga maksavad võrreldes 2017. aastaga vähem tulumaksu need pensionärid, kelle keskmine tulu on kokku 1351 eurot kuus, see on pension koos töötasuga. Kui pensionär saab keskmist vanaduspensioni 447 eurot ning palka näiteks 600 eurot, siis saab pensionär maksimaalses mahus tulumaksuvabasust 500 eurot, enne maksureformi oli see 416 eurot.
Majanduse hea seis on võimaldanud Eesti ettevõtetel kasvada ning töötajaid juurde palgata. Statistikaameti andmetel langes tööpuudus eelmise aasta IV kvartalis 4,4% tasemele, kusjuures oluliselt vähenes pikaajaliste töötute arv. Töökäte puudus ning osaajaga töötamise levik on suurenenud ka noorte, vanemaealiste ning osalise töövõimega inimeste võimalusi soovitud tööd leida. Keskmise palga kasv ulatus 2018. aastal 6,7%-ni ja töötajate arvu kasv 2,3%-ni. Möödunud aastal laekus kõiki aktsiise rohkem kui 2017. aastal. Möödunud aasta riigieelarve oli korralikult koostatud ja hästi täidetud. 2018. aasta eelarve täitmine on 100,4%, maksukaost ei paista kusagilt. Tänaseks tehtud maksuvaba tulu reformiga ...
Palun kolm minutit veel!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Kersti Sarapuu
... peame edasi liikuma. Tartu Ülikooli majandusteooria dotsendi Viktor Trasbergi hinnangul on proportsionaalne tulumaks põhiline asjaolu, mis takistab sisuliste maksureformide läbiviimist. Majandusteadlase sõnul ei ole jäänud ühtegi teoreetilist ega praktilist argumenti sellise ebaefektiivse maksusüsteemi säilitamiseks. Kõik teoreetilised ja praktilised argumendid toetavad astmelist tulumaksu, sel sajandil puudub maailmas ka igasugune sisuline huvi proportsionaalse maksusüsteemi vastu, sest on kogetud selle negatiivset mõju majandusele ja Eesti ühiskonnale.
Keskerakonna maksupoliitika eesmärgiks on soodustada netosissetulekute kasvu ja pidurdada hinnatõusu, meil tuleb muuta Eesti maksusüsteemi kaasaegsemaks ja tõhusamaks, keskendudes enam kõrgemate tulusaajate maksustamisele ning vähendades kõigi toodete, teenuste, kaupade mõju, kütuse- ja elektriaktsiisi, toetama õiglase ja lihtsa euroopaliku astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamist. Jätkame vastutustundlikku ja jätksuutliku eelarvepoliitikaga. Peame seejuures valmistuma Euroopa Liidu toetusfondide vähenemiseks. Keskerakond peab vajalikuks sotsiaalmaksulae kehtestamist, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade Eestisse tulekut ning muuta ettevõtete senine palgapoliitika läbipaistvamaks. Samuti kaalume sotsiaalmaksumiinimumi erandite laiendamist tööturul madalama konkurentsivõimega sihtgruppidele. Loodame, et järgmised aastad annavad kõigile nendele ettevõtmistele positiivset tulemust. Kõike head teile! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Aitäh selle diskussiooni eest! Ja see muidugi on päris imetletav, kuidas Reformierakond ja Keskerakond suudavad juba 20 aastat rääkida astmelisest ja mitteastmelisest tulumaksust. Vabaerakonna ajalugu nii pikk ei ole, aga fraktsioon volitas mind siia tulema selleks, et rääkida paar sõna teemal, mida meie algusest peale rääkisime. Ja seda tuleb poliitikas ka mõnikord teha ja see algusest peale meie jaoks puudutab neid maksuküsimusi, mis olid 2015. aasta valimiste eel ja mida me oleme siin erinevate eelnõudega püüdnud jõudumööda tõstatada.
Kui ma õigesti aru saan, siis ka tööandjad on sellel seisukohal, ja kui Reformierakond räägib siin vigade parandusest ja tegelikult ka kui meie räägime siin vigade parandusest, siis eks need vigade parandused peamiselt kahe teemaga piirduvad. Need on siis aktsiisisegadus ja läbimõtlematus aktsiiside tõstmisel ja teiseks, see tulumaksureform, nii nagu tulumaksuvaba miinimumi tõstmine nüüd on ellu viidud. Kui lõpus aega jääb, ma võib-olla räägiksin ka tööjõumaksude ja varamaksude tasakaalust või tasakaalu puudumisest, aga sellest tavaliselt niisuguses jooksvas päevapoliitilises debatis ei kõnelda.
Aga nüüd, mida meie algusest peale rääkinud oleme? Jürgen Ligi siin alguses ühe osutuse ka tegi, et Vabaerakond rääkis eelmiste valimiste eel 24%-sest tulumaksumäärast. Aga tuletan meelde, et meie rääkisime sellest ainult selles kontekstis, juhul kui tõstetakse jõuliselt tulumaksuvaba miinimumi. Tulumaksuvaba miinimumi lõpuks jõuliselt tõstetigi, aga jäeti tegemata see rehkenduse teine pool. Selle tagajärjeks ongi kõik need probleemid töötavate pensionäridega, selle tagajärjeks ongi sisuliselt astmeline tulumaks, mille kohta muidugi – ma vaatan siin Sven Sesteri poole –selle elluviija ise ütles, et tegemist ei ole astmelise tulumaksuga. Kuidas seda asja nüüd nimetada, juhul kui tulumaksuvabastuse määr iseenesest on astmestatud? Tõepoolest, algusest peale tulumaksuvaba miinimumi tõstmine oli valel alusel ja see rehkenduse teine pool jäi tegemata. See, millest Vabaerakond eelmiste valimiste eel rääkis, oligi just nimelt see, et see raha peab kusagilt tulema.
Nüüd, teine osutus on tõepoolest see, et kui sotsiaalmaksu langetamisest ei ole saanud asja ja see üks Reformierakonna katse 0,5% võrra seda allapoole tuua lõppes ka mitte millegagi, siis tõepoolest võime rääkida sellest, et proovime siis teisiti. Proovime siis üksikisiku tulumaksu vähendamise kaudu tööjõumaksu alandada ja seda omakorda kompenseerida mujalt.
Kui nüüd vaadata veel tagasi, siis siin väga palju kõneldi sotsiaalmaksu lae seadmisest. Ka selle kohta Vabaerakonna fraktsioon selles Riigikogu koosseisus on esitanud algatusi, need algatused on erinevate koalitsioonide poolt tagasi lükatud. Kõrvalmärkusena osutan ka sellele, et meie arvates on probleem olnud ka sotsiaalmaksu n-ö põrandas ehk kohustusliku sotsiaalmaksu määras, millega kaasnev koormus on selline, et pärsib osaajaga töötamist. Ka sellekohased algatused on tagasi lükatud. Ma palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega, palun!

Andres Herkel
Ja lisaaega ma palun eeskätt selleks, et teha üks niisugune metoodiline märkus, mis puudutab seda, millest me räägime, kui me räägime maksumuudatustest. Mulle tundub, et selline jõukohane rehkendus siin maksumuudatustest rääkimisel siiamaani on olnud see, et muudame ühe või teise maksu protsenti siia-sinna. Me kõigutame kas üksikisiku tulumaksu määra, keegi räägib siin käibemaksust, eelmine valitsus, kui kokku tuli, otsustas, et valimislubadusi saab katta aktsiiside tõstmisega. Tuli Jüri Ratase valitsus ja keeras veel vinti üle ja keeras vindi põhjalikult üle. Aga see on niisugune rehkendus, mida suudetakse teha, et mängime nende protsendimääradega. Ei süveneta sellese, kas see on tark või ebamõistlik. Enamasti on see pigem olnud ebamõistlik, aga see on asi, mis on tehniliselt teostatav.
Hoopis teine pool on see, kui vaadata otsa sellele suurele maksudisproportsioonile, mis Eestis on. Meil võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega varamaksud on praktiliselt olematud ja tööjõumaksud on ka Euroopa kontekstis liiga kõrged. Siin midagi muuta on märksa keerulisem sellepärast, et kui me räägime maamaksust, kui me räägime kinnisvaramaksust, kui me räägime omakapitali maksust, siis niisuguste asjade ettevalmistamine eeldab juba päris pikka perioodi ja neid ettevalmistusi Eestis ei ole tehtud. Pigem on nii, et kui ükskõik kes hakkab mingist sellisest uue maksu võimalusest näiteks tööjõumaksude vähendamise nimel kõnelema, siis sõnumitooja stigmatiseeritakse ja see jutt lõpetatakse ära.
Nii et selles olukorras ma olen üsna pessimistlik selles, et Eestis üldse mingeid olulisi, sisulisi maksustruktuuri muudatusi on võimalik nii lihtsalt ellu viia, kui selleks ei ole väga selge poliitilise tahtega koalitsiooni. Praeguste lubaduste pinnalt paistab, et pigem sellist koalitsiooni ei ole tulemas. Ja kõik järgmised maksumuudatused järelikult jäävad ka sellisteks protsendi kõigutamisteks, mis pigem külvavad segadust kui on aidanud probleemide lahendamisele hästi kaasa. Seda kahjuks ei ole olnud. Aitäh tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor
Maris Lauri Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Maris Lauri
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Selle arutelu pealkirjaks oli "Eesti maksusüsteemi tulevik". Kahjuks ... No mul oli ka mõte sellest oma sõnavõtus rääkida, aga ma teen väikesse passaaži selleks, et märkida, et Keskerakonna esindaja esitas siin lihtsalt tiraadi ja õigustuse tehtud vigadele, vastamata ükskõik millistele etteheidetele, mis siin olid. Ütleme nii, et rohkem ei tahakski kommenteerida, hale oli kuulata.
Aga tulles teema juurde, on selge, et mingil võib-olla teatud arusaamatul põhjusel, vähemalt minu jaoks, on Eesti majandus poliitilises ja üldse sellises diskussioonis, maksud ja nende olulisus ülemäära fetišeeritud. Maksude olulisus on kindlasti see, et selle kaudu saadakse riigile tulusid, aga kui hakatakse otsustama selle üle, milliseid tulusid ja kuidas saada, millised maksud peaksid olema, siis paratamatult tuleb arvestada, et maksudel, maksumääradel, maksuobjektide valikul, maksu kogumisel ja kõigel muul on mõju ka inimeste käitumisele, ettevõtete käitumisele, ja nad avaldavad mõju. Kõige rohkem on fetišeeritud maksuerandid. Millegipärast leitakse, et kui midagi on vaja, siis teeme aga erandi. Ükskõik milline majanduspoliitiline eesmärk, teeme maksuerandi. Võib-olla selline tähelepanuväärne märkus võiks olla, et Lääne-Euroopas on küll ja küll olukordi, kus maksumäärad on näiteks Eesti maksumääradest kõvasti suuremad, kuid maksulaekumised väiksemad. Miks? Sellepärast, et järjest on tehtud maksuerandeid ja lõpuks on nii, et 90% ettevõtteid saavad maksuerandeid, aga 10% maksavad täislaksuga ja see laks on päris korralik. Keda siin siis nüüd ja mis nimel sellist asja tehakse? Kas siis erandi saamiseks peab olema mingid kavalad suhted või jumal teab mis põhjused? Nii et õiglusest ei saa sellises asjas rääkida. Ilmselt tekivad siin ka sellised kavalad skeemid, kuidas siis ennast ühest või teisest kategooriast liigutada. Ja siin eeskõneleja ju rääkis ka sellest, kuidas ettevõtjad, kus Hispaanias ühele valdkonnale on paksud maksuliigid ainuüksi tööjõumaksude osas. Nii et ma arvan, et sinna meil ei ole vaja jõuda. Samuti meil ei ole vaja jõuda sinna, kuhu jõudis ühel hetkel Rootsi, kus mingil hetkel maksustati su tulu kõrgema kui 100% maksumääraga. Absoluutne tobedus. See võib tunduda, et noh, need on üksikud inimesed, mis siis ikka, aga need üksikud inimesed hakkasid Rootsi riigist lahkuma. Nii et rootslased said aru, meil päris kõik ei saa sellest aru, et ka kõrgemad maksumäärad võivad inimesed ära peletada.
Ka meie jõudsime teatud näidete juurde rahvusvahelises mõttes, ma arvan. Aktsiisid on maks, mille eesmärk on pärssida teatud kahjulike kaupade tarbimist. Ja see tähendab seda, et nad peavad tõusma sellises tempos, et nende kaupade tarbimine läheks vaikselt – mitte järsult, vaid just nimelt vaikse tempoga – kogu aeg kulukamaks. Seda tähendab seda, et aktsiisimäärad peavadki tõusma, aga mõistlikus tempos, arvestades sissetulekuid. Praegune valitsus selle unustas. Ja ma osutan sellele, et eelneval valitsusel, kuigi väga tugev ... Palun lisaaega! 

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Maris Lauri
... oli see tempo siiski mõistuspärane ja arvestas tulude kasvu. Reaalselt, kui me räägime Eesti maksusüsteemi tulevikust, siis diskussioon oleks pidanud rohkem keskenduma siiski sellele, et meil on vaja maksubaasi laiendada. Tõesti, kui maksumaksjaid on rohkem, siis saab maksumäärad ja maksukoormuse viia üksikindiviidile madalamaks. Ehk seesama lugu: kui me kehtestame palju erandeid, siis lõpuks see koormus kukub üksikute kaela. Näiteks, me oleme unustanud ära selle, või see paradigma, et me räägime kogu aeg, et töötajad on tööandjad ja töövõtjad. Tänapäeva töötamine muutub, muutub pidevalt ja järjest rohkem. Neid inimesi on võib-olla veel vähe, aga neid on järjest enam, neid ei ole enam mitte ainult kümme, vaid neid inimesi hinnatakse 15%-ni ja vahetevahel rohkemgi – olenevalt, mida vaadatakse. See tähendab seda, et me peame oma maksusüsteemi kujundamisel ka seda arvestama, et need inimvesed ühelt poolt annaksid ühiskonnale oma panuse, õiglase panuse, ja et ka need inimesed saaksid ühiskonna panusest osa ehk saaksid osa solidaarsest kindlustusest. Ehk mis siis on küsimus? Sealhulgas püsiva lepinguta töötajad, inimesed, kellel on väga erinevad lepinguvormid, mis nad töötavad, need on need teemad, millega tuleb kindlasti tegeleda. Võib-olla me ei saa öelda hetkel veel kõigil nendel teemadel ühesuguseid ja selgeid lahendusi, see vajab diskussiooni. Ja ma tõesti südamest loodan, et järgmises Riigikogus tuleb see diskussioon sisulisena, mitte sellena, et me virutame teile jälle kõrgema maksumäära ja makske, sellepärast et teie olete pahad, ja mingid klassivihast õhutud asjaolu tõttu, ja siis öeldakse, et te ei ole lihtsalt solidaarsed. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Sven Sester Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

Sven Sester
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma kõigepealt tänan Jaan Puusaagi, ettevõtjat, ja maksuekspert Ranno Tingast, kes täna väga asjaliku ettekande tegid! Kindlasti peab ka vabandama mingil määral nende ees, et see diskussioon vahetult enne valimisi pigem kannab võib-olla rohkem sellist valimishõngu, seda oli näha tänastest küsimustest, mis siin saalis oli, ja ka võib-olla praegustest sõnavõttudest, mis siin on toimunud. Aga nii ta paraku on siis. Ma arvan, et n-ö teema algatajana ja võib-olla siis eestkõnelejana, mulle tundus küll, et Jürgen Ligi sõnavõtt oli selline patroneeriv ja nagu kantsler kuskilt pukist, kes vaatab ülevalt alla kõigile erakondadele ja annab oma n-ö õnnistuse siis ühele või teisele, et see, nagu ma arvan, ei olnud õige, aga see on minu arvamus.
Kui tulla nüüd asja juurde, siis minu meelest meil peaks olema selline pikem ja suurem vaade, et mis on meie eesmärk ja minu meelest seda ütles väga hästi ka Ranno Tingas välja, et tegelikult see peaks olema parteideülene, et milline on meie nägemus mitte siin lähiaastaks, aga pikemas vaates. Kui meie nägemus on selles, et Eesti konkurentsivõimet tõsta, ja ma arvan, et Isamaa poolt vaadatuna ma selgelt ütlen, et meie erakonnal on see nägemus, et siis millised on need sammud selle eesmärgi täitmisel. Ja me ei tohiks jääda nagu loorberitele. Tõsilugu, kui me vaatame tänast olukorda, jah, me võime olla uhked selle üle, et nagu varemgi läbi siit käis, et Tax Foundationis oleme viis aastat järjest esimesel kohal oma maksusüsteemides. Vahepeal on vahetunud koalitsioon, üks on läinud opositsiooni, teine on tulnud koalitsiooni, aga kokkuvõttes, kui vaatame tõesti maailmatasemelt vaadatuna, siis meie koht on endiselt esimene. Ja ka mis varemalt välja toodi, et riigireitingud, mille osas on siin loodud erinevaid pilte, et reitingud langevad, et siis pigem ju ei ole nii, reitingud on ju hoopis pigem vaata et paremaks läinud. Aga et kuidas on see suur pilt, et milliseid samme me peaksime tegema selleks, et tõesti oma riigi konkrurentsivõimet tõsta? Et see peaks olema meil ju tegelikult laua peal, et kas need on erinevad maksupoliitilised otsused, erinevad muud seadusandlikud muudatused, mis aitaksid selle eesmärgi saavutamisele kaasa. Minu meelest see peaks olema meie tegelik suure pildi otsimise koht siin ja seega, mida ma varasemalt küsisin, et kas me peaksime äkki tegema muudatusi, mis on seotud võib-olla maksupoliitiliselt vaadatuna näiteks sellest, meelitada siia rohkem peakontoreid looma Eestisse. Et kas me peaksime äkki vabastama tütarettevõtete, tulevikus välismaal olevate tütarettevõtete osalusest saadava tulu vabastama selle, tooma n-ö meelitama peakontori tulekut siia. Kas ma peaksime pöörama tähelepanu sellele, et alla 10% osalused täna on Eestis topeltmaksustatud dividendi väljamaksetel. Paljud ei teagi seda. Kas me peaksime selle ära muutma? Kas me peaksime looma seadusandluses täiendavaid nn trust fund'ide siis legislatsiooni või seadusandlikke võimalusi, mis annaks võimaluse tuua siia suuremat vara kontsentratsiooni, mis peaks riigile kokkuvõttes konkurentsivõimet tõstma? Või näiteks needsamad erisused, millest me täna rääkisime. Et me oleme täna sellele päris palju tähelepanu pööranud ja küsimus on selles, et kas need erisused, mida luuakse, kas need aitavad kaasa meie konkurentsivõime tõstmisele. Panite tähele, et Reformierakond seda teemat algatades oli kategooriliselt vastu sellele, või ütleme, Jürgen Ligi oli kategooriliselt vastu sellele. Minu meelest on nagu mingi isiksuste kahestumine toimunud selles erakonnas, et fraktsiooni esimees räägib, et ei, ei, mitte mingil juhul ühtegi erisust ei tohi tulla, ja hiljem me näeme, et erinevate erisuste tekkimisel, viimane oli tõesti laevade seotud, laevad Eesti lipu alla, varasemalt tervishoiuga seotud erisused, et nendes kõigis on ka Reformi valdav enamus olnud poolt. Püüdke ka omavahel see asi selgeks teha, kus te selles positsioonis olete. Te ei saa nagu kahte asja...
Kolm minutit palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Sven Sester
... et ei saa nagu kahte positsiooni korraga endal hoida. Aga ma ei tahagi analüüsida teie muresid. Pigem ma arvan, et näiteks viimane otsus, mis laevade lipu alla toomisega tehti, ma olen nõus sellega, ma olen varem ka öelnud, mida vähem erisusi, seda parem, erisusi peaks olema nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Et ma arvan, et see laevade erisus on hea asi ja ka ettevõtjad ütlesid siit selle maha, et see on mõistlik. See annab meile konkurentsivõimet juurde, me võime olla siin uhked ja öelda, et meil on selge, arusaadav, lihtne maksussüsteem. Ainult maksubaasi pole, pole neid, kes maksaksid meile, see on see probleem. Maksubaasi pole. Selle näite puhul viies ennast suuremale konkurentsitasemele gloobalses ettevõtluses, loodame selle peale, et meil hakkab tekkima neid, kes lõpuks tulevad siia, konkreetse näite puhul Eesti lipu alla ja me saame tekitada täiesti uue maksubaasi. Selles mõttes kindlasti need erisused ei ole sellised, mille puhul võiksime öelda, et me ei tohi kunagi sellest rääkida. Nii oli kümme aastat, meil ei olnud ühtegi erisust vahepeal ja ma arvan, et teatud erisused, eriti tööandjate poolt vaadatuna, on heaks kiidetud. Samamoodi tervishoiuga seonduvad erisused, mille osas me pikalt, pikalt ei saanud kalevi alt välja tulla.
Ja võib-olla veel mõned mõtted, et millest on ka varem räägitud, et tähelepanu pööramine üldse ettevõtlusele. Ma olen seda ka varem öelnud, et ei ole nii, et ettevõtjad on 4% ühiskonnast ja nad võib-olla liiga kõvasti räägivad, et proportsionaalselt kogu valijaskonnaga, ei ole tegelikult nii. Tegelikult on nii, et nad toovad 90% maksutulust riigile, nii ongi. Ehk kui me tahame siin teha investeeringuid, teid korda, jagada toetusi siin poliitikutena, et siis kuskilt peab tulema ka see tulu riigieelarvesse ja see tuleb ettevõtetelt, mis omakorda tähendab seda, et erinevad otsused, mis me siin teeme, peaksid kaasa aitama sellele, et siin oleks võimalik seda tulu suurendada. Ja kui pöörduda eraldi maksupoliitiliste segmentide juurde, et meil on tõesti siin tööjõumaksud, kapitalimaksud, varamaksud, tarbimismaksud, et milliseid proportsioone peaksime aja jooksul nihutama, siis Isamaa poolt vaadatuna ma kindlasti ütlen seda, et me oleme olnud läbi aegade ja oleme ka tulevikus töötamas selle nimel, et tööjõumakse langetada. Oleme olnud ja oleme ka tulevikus. Erinevad võimalused on olnud selleks tööjõumaksude langetamiseks – tulumaksu allaviimine, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, praegusel ettepanekul me ka selles kampaanias tuleme tagasi oma varasemate aluslätete juurde, vabastamaks tulumaksust teatavas ulatuses lähtudes laste arvust perest. Hästi väärtuspõhine lähenemine. Me oleme seda meelt, et tööjõumakse kindlasti langetada. Ja ma arvan, et Eesti ühiskond ei ole veel valmis selleks, et varamakse ikkagi kehtestada. Me ei ole veel selle 25 aasta jooksul, Eesti inimesed ei ole saanud nii rikkaks, et hakata maksustama eraldi siis võimalike varamaksudega, nagu automaks ja ka kinnisvaramaks. Me selgelt oleme selles positsioonis, et täna on see liiga vara veel.
Ja kokkuvõttes loodame, et sellistest diskussioonidest on abi ja ta ei ole mitte ainult hetk enne valimiskampaaniat või valimiste lõppu, vaid tegelikult selline pikaajaline vaade üle erakondade. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Austatud Riigikogu! Vaadates sooviavaldusi, on meil vaja otsustada protseduuriküsimus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada istungi tööaega kuni selle päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14.00-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid ei olnud. Täiskogu istungi tööaega on pikendatud selle päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni.
Jätkame läbirääkimistega. Jüri Adams, palun!

Jüri Adams
Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud rahvaesindajad! Minu kõne on siin järjeks proua Lauri kõnele ja kindlasti Andres Herkeli kõnele, kui meie kodukord oleks neile andnud ehk pikema võimaluse kõneleda, võib-olla nad oleks kõik sellesama jutu ära rääkind, mida mina räägin. Minu mõte on siin lisada asju nende teemadele, mida nemad oma ajaga ei jõudnud.
Proua Lauri ütles muuhulgas niisuguse tähelepanuväärse lause, et maksude kehtestamisel on mõju inimeste käitumisele. See on absoluutselt õige mõte, mida reeglina Rahandusministeeriumi ametnikud, kui nad räägivad maksudest, unustavad ära. Meie viimane kõige suurem rahvuslik kogemus on aktsiisimaksude mõju inimeste poeskäimiskäitumisele ja see on muutunud juba n-ö selliseks anekdoodiks, mis läheb meie rahvusliku poliitika ajalukku, aga põhilised käitumisviisid on kaks. Esimene käitumine on see, et neid makse, mida ei peeta õiglaseks, neid püüavad inimesed mitte maksta. Igasuguse uue maksu kehtestamine toob kaasa suuremal või vähemal määral seda, et inimesed hakkavad mõtlema sellele, kuidas teha niimoodi, et neid makse üldse mitte maksta või maksta vähem. See on üsna oluline käitumine. Aga on kindlasti ka teisi inimesi, kellele tekitab kas isiklikku või professionaalset rõõmu, kui mingisugune uus maksuasi areneb, näiteks. Ma ei tea küll, et keegi oleks meil väga uurinud, kuivõrd meil tulumaksu astmelisus praegu on Eestis käivitanud sellist professionaalset tegevust, mis on paljudes lääneriikides väga levinud, et on eriti juristide hulgas maksunõustajad, kuidas saada enda maksudeklaratsioon ühte või teise astmesse sobitatud. Oletatavasti on see käitumine juba alanud ka meil, tekitanud paljudele inimestele uut, täiendavat sissetulekut nõustamise valdkonnas. Ja kui see maks, sedasorti asjad edasi arenevad, siis kindlasti see asi läheb veel edasi.
Nüüd, mis on meie kogemused nende inimkäitumistega ja ka riigi käitumisega, see on minu praegune teema. Nimelt, meil on olnud niisugused kogemused, et kui mingit maksumaksmist on lihtsustatud, siis on tulemuseks olnud parem maksudistsipliin ja maksulaekumine. Eriti tähelepanuväärne oli see, mis juhtus Mart Laari esimese valitsuse ajal, kui enne seda olnud astmeline tulumaks, mida peaaegu ei makstud ja mis peaaegu ei laekunud, asendati proportsionaalse tulumaksuga. Siis kasvas äkki hüppeliselt maksude laekumine nii kogusummas kui ka üldiselt maksude tasumine. Võib-olla see kogemus ei ole praegu enam õige ja otstarbekas praeguses hetkes, aga psühholoogiliselt ja maksumaksjate käitumise seisukohalt on see minu arvates väga hea kogemus ...
Ma paluks lisaaega.

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Jüri Adams
Teine tulemus minu arvates, mis on ka tähelepanuväärne, see oli see, kui juriidilise isiku tulumaksust loobuti, siis ka toimus analoogiline selline asi. Aga on ka mitmesuguseid muid asju olnud. Nimelt, kõik, mis on seotud sotsiaalsete ja tööjõumaksudega, need on mõjutanud ilmsesti meie majanduse, firmade raamatupidamisi, on valetamise, võltsimise, andmete moonutamise, majandustegevuse ja raha liikumise põranda alla surumise suunas. Ja mul puuduvad praegu andmed, kui suur see probleem on, aga ma arvan, et see on psühholoogiliselt oluline. Ise olen ma rääkinud seda teemat veidikene seoses meie erakondade rahastamise reeglitega, mis on mõjunud ka väga halvasti vastavate raamatupidamise ja aruandluse tulemustele. Kõrvalteema on ka see, et kui me iseseisvuse taastasime ja meil avanes võimalus majandustegevuseks üle piiri, siis oli Eestis vähemalt üks periood, kus oma tulumaksu vältimiseks või ka tulude üldse mitte näitamiseks kasutati väga palju raha väljaviimist offshore-firmade kaudu maksuparadiisidesse. Ma ei tea, kuidas see seis praegu on, ei ole vastavat uurimust, aga oletame, et see asi on vähe taandunud ja enamik asju seda enam ei tee.
Nüüd, siin ütleks rahvaesindaja Sester, et Eesti ühiskond ei olevat valmis varamaksude sisseviimiseks. Ma arvan, et ta kasutas sõna valesti. Ühiskond on minu arvates ammu valmis ja ootab seda, aga riik ei ole valmis. Tõsiasi on see, et meil ei ole tehtud ... Enamiku uute maksude sisseviimiseks on vaja teha mingisuguseid väga suuri ettevalmistustöid. Meie kõige karjuvam jama selles valdkonnas on see, et kui me taastasime iseseisvuse taastamise järel kinnisvara mõiste ja kinnisvaraturu, siis oli poliitiline otsus, et maa korraline hindamine peaks toimuma vähemalt üks kord kümne aasta jooksul. See on meil toimunud 30 aasta jooksul ühel ainsal korral, kahjuks. Ma oleksin tahtnud siin Jürgen Ligilt küsida, kuidas on Reformierakonna kogemus sellega, sest need aastad, kus oleks pidanud olema maa korralised hindamised, olid need, kus Reformierakond juhatas valitsust. Kas see toimus Reformierakonna poliitilise tahtega kooskõlas või vastupidi, et koalitsioonipartnerid viisid olukorra ... või mis oli see põhjus, et see asi ei ole ...?
Lõpetuseks need mõnikond sekundit, mis on jäänud. Minu arvates Eesti ei ole praegu tehniliselt valmis ühegi uue maksuliigi kehtestamiseks või millegi keerulisemaks tegemiseks. Ettevalmistustööd on tegemata ja siis võib prognoosida, et kui ka järgmise nelja aasta jooksul tehtaks millegi uue jaoks ettevalmistustööd, siis järelikult uued maksuliigi võimalused avanevad alles ülejärgmisel poliitikaperioodil. Aitäh tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma siinkohal tahaksin ka omalt poolt tänada Jaan Puusaagi ja Ranno Tingast väga asjalike ja vajalike ettekannete eest! Ja kindlasti tuleb öelda seda, et tänane arutelu maksusüsteemi tuleviku üle oli kindlasti väga vajalik, tänuväärne ja lisaväärtust andev. Tööandjad toovad oma manifestis õigesti välja, et suurim puudus on maksumuudatuste kiirus, maksumuudatuste ettearvamatus, läbimõtlematus. Nad toovad välja, et maksupoliitikast on kadunud pikk vaade ja eesmärkide selgus. Nad viitavad konkreetselt 2017. aastale, kui suurem osa praeguse valitsuse maksumuudatustest kas jõustus või valmistati ette. Kindlasti ebakindlus maksukeskkonnas seab löögi alla edasise majandusarengu ja kannatavad investeeringud, varimajandus tõenäoliselt suureneb, meie maksusüsteemi stabiilsus ja prognoositavus halveneb.
Kindlasti tuleb küsida, et kui nüüd alustada sellest aastatulust sõltuvast maksuvaba miinimumi arvestamise süsteemist, siis mida nagu taheti saavutada. Keskerakonna fraktsiooni esindaja rääkis, et toimub üleminek astmelisele tulumaksule. Ühe teise kolaitsioonierakonna esindaja rääkis, et tööjõumakse on vaja langetada. Kui me vaatame uut maksusüsteemi, siis alates 1200 euro suurusest kogutulust kuuarvestuses hakkab maksuvaba miinimum või maksuvaba tulu järsult vähenema. See tähendab seda, et maksusüsteem karistab edasipüüdlikkust. See ongi selle uue maksusüsteemi suurim mõte: edasipüüdlikkuse karistamine. Teisiti see ei saa ollagi, kui juba enne seda, kui maksumaksja tulu jõuab keskmise palgani, hakkab maksuvaba miinimum järsult vähenema. See tähendab seda, et võrreldes varem kehtinud maksusüsteemiga maksukoormus suurenes just nendel elukutsetel ja nendel töökohtadel, kus luuakse suuremat lisandväärtust, kus on vaja rohkem kvalifikatsiooni, kus on natuke kõrgemad palgad ja kus on raskem töö. Need on ka need töökohad tegelikult või need inimesed, kes neid töökohti täidavad, nendest on meile majanduses kõige suurem puudus, aga neid karistati suurema tulumaksukoormusega.
Kui see edasipüüdlikkuse karistamine on veel arusaadav maksumuudatuse eesmärk, siis töötavate pensionäride kõrgem maksustamine ja ebaõiglane kohtlemine on täiesti arusaamatu. Miks seda oli vaja? Mis eesmärki sellega täidetakse? See on ju fakt, et eelmise aasta algul üle 6000 töötava pensionäri ehk 57% töötavatest pensionäridest kaotas pensionis tänu suurenenud tulumaksukohustustele. Ja kui töötava pensionäri tulu jõuab teatud tasemele, siis maksustatakse nii pension kui ka töötasu alates esimesest eurost tulumaksuga. Mis selle eesmärk on? Meil on pensionäride vaesusrisk Euroopa Liidu kõrgeim ja kui töötaval pensionäril on vaim värske, on jõudu ja jaksu tööturul osaleda...
Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Aivar Sõerd
... miks nad siis ei võiks tööturul edasi olla? Nende töökäsi on vaja. Ma olen ise olnud tööl ettevõttes, kus meil oli töötavaid pensionäre päris palju ja nad andsid oma väga tänuväärse panuse. Täiesti arusaamatu, mis eesmärki sellega täidetakse.
Kui siin Keskerakonna fraktsiooni esindaja rääkis, kui suur protsent oli uuest maksusüsteemist võitjaid, siis meile ju valetatakse. Meile valetati, et uuest maksusüsteemist võitis 86% maksumaksjatest. Ei võitnud! Selle 86% sees on ka need, kelle maksukoormus ei muutunud. Ja täiesti silmakirjalik on see, et võrdlusbaasiks võetakse 2017. aasta. Võrreldakse sel ajal kehtinud maksuvaba tulu, aga kehtiv seadus tõstis maksuvaba tulu 2018. ja 2019. aastal. Need on need võrdlusbaasid, mis tuleks aluseks võtta, kuna uus maksusüsteem hakkaks ju kehtima 2018. aastal. Nii et kui et selle maksusüsteemi loojad on nii kindlad, et see maksusüsteem nii hea on, miks te peate seda siis valedega ilustama?
Ja täiesti arusaamatu on see, miks maksusüsteem tekitas selliseid anomaaliaid – ma mõtlen anomaaliaid, mis tekivad tuluvahemikus 1200–2100 eurot, kus maksukoormus kasvab 31%-ni, aga sellest edasi on tavaline 20%. See on just see keskmise palga ja natukene keskmise palgast kõrgema vahemik, kuhu võiksid maksumaksjad oma tuludega liikuda, aga seda karistatakse või takistatakse kõrgema maksukoormusega.
Igal juhul mina olen aru saanud, et ka selle maksusüsteemi loojad ise ei ole sellega rahul, ja räägitakse sellest, kuidas seda on vaja remontima hakata, ümber tegema. Ise tegime probleemi, ise tegime vea ja hakkame seda kangelaslikult lahendama – no see on selline maksupoliitika muster praegusel koalitsioonil. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja ja vähesed kolleegid! Ma ei ole nagu Aivar Sõerd maksuekspert või Maris Lauri, kes on lahkunud, aga mõne sõna ma tahaks siiski öelda.
Olles mõnda aega tagasi praeguses valitsuskoalitsioonis, ma nägin mõningaid asju väga lähedalt. Ja tegelikult on tegemist, ütleme, algselt n-ö peenhäälestus, mida me olime pikki aastaid teinud, õnnestus see murda. Aga edasi oli kiirustamine ja ridamisi tööõnnetusi. Ma mäletan väga hästi, kui peaminister Ratas tuli fraktsiooni ja küsis, mida me räägime. Töötavate pensionäride n-ö karistamine. Mõelge midagi välja! Ega ei osanudki midagi mõelda hulk aega, peale selle, kui üks kolleeg ütles, et aga need ei ole ju meie valijad. Küüniline küll, aga nii see oli. Aga nad on meie inimesed. Nii et tööõnnetus oli see, mis tuleb kiiremas korras likvideerida.
Teine asi oli aktsiisidega. Meil on Kagu-Eesti programm, mida ka praegune koalitsioon hästi kiidab ja suurepärane, on ka Ida-Viru, aga ei ole räägitud Põhja-Läti regionaalprogrammi, see on mastaabilt kümme korda või veel rohkem suurem. Kusagil 20 miljoniga, see on kusagil 200 või rohkemaga. Põhja-Läti, jah, naabrit tuleb aidata, aga kas sellisel kujul. Ka see oli tööõnnetus. Ja eelkõige ma räägin praegu alkoholiaktsiisist, aga kütuse ja diisli oma veel sinna otsa, nii et tulebki kusagil 500 miljonit või selle ringis. Nii et kaks tööõnnetust.
Kui hea kolleeg Jürgen Ligi siin rääkis, et erandid on saatanast, siis pärast ma küsisin temalt, et kas Reformierakonna lähenemine on, et labidaga kõigile, ei mingeid erandeid, ja tuletasin meelde ühte viimast eelnõu, mida me vastu võtsime ja kummitemplina ei käitunud – see on see, kuidas kaubalaevad võiksid hakata Eesti lipu alla tagasi tulema. See oli samuti erand, milleks me pidime Brüsselist luba küsima, ja teise ja kolmanda lugemise vahel see kiri läkski Brüsseli poole. Aga tuletan meelde, et Reformierakonna fraktsiooni juht oli raevukalt selle vastu, selle erandi vastu. Tõsi, lõpphääletusel tema fraktsioon, Reformierakonna fraktsioon hääletas selle poolt, üksikud erandid välja arvata, aga fraktsiooni juht ei hääletanud. Nii et selline kahestumine ka lugupeetud Reformierakonna fraktsiooni sees, kes selle riiklikult olulise küsimuse täna siia meie ette on toonud. Nii et ma ei oskagi öelda, kus see tõde siis on. Kas pea ei saa aru, kuidas asi käib, või keha saab aru või ei saa aru?
Nii et kui rääkida teisi ettekandjaid, siin mulle jäi hästi meelde härra Puusaagi, tööandjate keskliidu poolt, kus ta juhtis tähelepanu ilmsele puudusele, kuidas kohalikud omavalitsused ei ole huvitatud ettevõtlusest, et kasige minema. Taolisi asju pole veel tehtud, millegipärast pole tehtud. Ja see on oluline erisus, mida peaks olema, maksuerisused, aga kahjuks ei ole veel sinna jõutud, aga mida peaks.
Ja keegi siin rääkis enne, kas Aivar Sõerd, jah, selle 1200, need, kes teenivad rohkem, et nende karistamise. Jah, tõepoolest, viimastel nädalatel ma olen kuulnud ka nende inimeste käest – ja need ei ole sugugi mingisugused rikkurid –, et milleks te meid karistate kõrgema maksumääraga kui need, kes üle 2000 teenivad. Ma arvan ka, et see on tööõnnetus. Esimene tööõnnetus töötavate pensionäride karistamine, teine tööõnnetus aktsiisidega, kolmas see. Võib öelda, et, jah, tegijatel juhtub, aga neid tööõnnetusi ja rabistamist on liiga palju. Ma olen kaugel sellest ...

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, Peeter Ernits! Aeg on läbi.

Peeter Ernits
Kas kaheksa minutit on läbi juba, jah? 

Esimees Eiki Nestor
Tänane istung on lõppenud. Kohtume homme.

Istungi lõpp kell 13.10.