10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Kalle Laanet
Tere hommikust, austatud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu kolmanda töönädala neljapäevase istungiga. Ja nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi, kui on kellelgi soovi. Paistab, et soove ei ole. Läheme kohalolekukontrolli juurde. Kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 58 Riigikogu liiget, puudub 43.

1. 10:01 Riigikogu otsuse "Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine" eelnõu (787 OE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme siis neljapäevase päevakorra esimese päevakorrapunkti juurde ja selleks on Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi esitatud Riigikogu otsuse "Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine" eelnõu 787 OE. Tutvustan teile siis menetlemist. Kõigepealt on juhtivkomisjoni ettekanne kuni 20 minutit, küsimused ettekandjale, iga Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse, läbirääkimised, sõna võivad võtta vaid fraktsioonide esindajad, ja siis viiakse läbi lõpphääletus. Palun kõnetooli Helmut Hallemaa, põhiseaduskomisjoni liige.

Helmut Hallemaa
Hea eesistuja! Head kolleegid! Lugupeetud Riigikohtu esimehe kandidaat Villu Kõve, kes saalis on, ja külalised! Kaks omavahel seotud otsust on meil esimeste päevakorrapunktidena, mis on kindlasti riigi õigussüsteemi seisukohalt olulised. Ja esimesena neist on siis Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine, mida põhiseaduskomisjon käsitles 21. jaanuaril. Kohal olid komisjoni liikmed, puudusid Jüri Adams, Jaak Madison, Lauri Luik. Riigikohtu esimees Priit Pikamäe osales videosilla vahendusel ja lõpuks ka mobiiltelefoni vahendusel. Tiit Riisalo selgitas, et Priit Pikamäe esitas käesoleva aasta 9. jaanuaril avalduse enda vabastamiseks ... Tiit Riisalo viibis siis ka meie istungil ja on Presidendi Kantselei juhataja. Priit Pikamäe esitas käesoleva aasta 9. jaanuaril avalduse enda vabastamiseks Riigikohtu esimehe ametist ennetähtaegselt alates selle aasta 4. veebruarist omal soovil ja põhjuseks on tema nimetamine Euroopa Kohtu kohtujuristi kandidaaks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punkti 11 ja § 150 lõike 1 alusel tegi president ettepaneku nimetada uueks Riigikohtu esimeheks Villu Kõve 4. veebruarist. Tegelikult on presidendil aega Riigikohtu esimehe koha vakantseks jäämisel neli kuud, president pidas vajalikuks, et nii pikka perioodi ei kasutata ja see protseduur tehakse siis ära samal ajal, kui Riigikohtu esimees ka vabaks läheb teisele ametikohale.
Komisjoni arutelus küsis Hanno Pevkur, et kas kõik formaaljuriidilised takistused Priit Pikamäe Euroopa Kohtu kohtujuristi ametikohale asumiseks on pärast Riigikogu otsust eemaldatud. Nii palju siis veel kõrvale, et see on kõrgeim Euroopa Kohtu juristi positsioon, mida Eesti on seni täitnud. Priit Pikamäe vastas, et see protsess on kolmeastmeline, tuleneb Euroopa aluslepingutest ja ka muudest dokumentidest, ja tal on täidetud tolleks hetkeks kaks positsiooni või kaks astet ja tänase päeva seisuga on siis kõik kolm etappi läbitud.
Vabariigi Valitsus tegi septembris ettepaneku nimetada Euroopa Kohtu kohtujuristiks Priit Pikamäe. Detsembris toimus Euroopa Liidu riikide esindajate poolt nimetatud komitees ka kuulamine ja selle Priit Pikamäe läbis. Ta vastas komitee arvates kohtujuristi ametikohale esitamiseks ja eile kinnitas Euroopa Liidu riikide esindajate kogu ka tema sellesse ametisse. Komisjon tegi lõpuks ka menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 31. jaanuaril, määrata ettekandjaks teie ees seisev põhiseaduskomisjoni liige ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. See oli konsensusega ja konsensust kandsid Marko Pomerants, Jevgeni Ossinovski, Tiit Terik, Mihhail Korb, Helmut Hallemaa, Peep Aru ja Hanno Pevkur. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud põhiseaduskomisjoni liige Helmut Hallemaa! Teile küsimusi ei paista olevat. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 787 OE lõpphääletus. Valmistame ette selle lõpphääletuse.
Head kolleegid, palun tähelepanu! Panen hääletusele Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi esitatud Riigikohtu otsuse Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine eelnõu (787 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu ei olnud ühtegi, erapooletuid samuti ja ei osalenud 6. Otsuse eelnõu on vastu võetud ja Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastatud.

2. 10:08 Riigikogu otsuse "Villu Kõve Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine" eelnõu (796 OE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme tänase päevakorra punkti nr 2 juurde, milleks on Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi esitatud Riigikogu otsuse "Villu Kõve Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine" eelnõu (796 OE) esimene lugemine. Palun kõnelema põhiseaduskomisjoni liikme Helmut Hallemaa!

Helmut Hallemaa
Hea eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud Villu Kõve, Riigikohtu esimehe kandidaat! Ma tegelikult alustan seda kõnet siiski eelmise kõne lõpuga, et Priit Pikamäe tänas meid ka komisjonis, nii Riigikogu kui ka põhiseaduskomisjoni ja see on kindlasti oluline informatsioon ja soovime talle jõudu uues rollis. Me arutasime samal põhiseaduskomisjoni istungil 21. jaanuaril ka küsimust Riigikohtu uue esimehe ametisse nimetamisest ja Vabariigi President  põhiseaduse § 65 punktile 7 ja §-le 150 tuginedes teeb ettepaneku meile nimetada sellesse ametisse Villu Kõve. Villu Kõve on väga pikaajalise juriidilise ja õigusalase töökogemusega ja ka akadeemilise kogemusega. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli cum laude, omab magistrikraadi ja doktorikraadi. On õppinud ka Hamburgi Ülikoolis kaks aastat. On olnud advokaat, advokaadibüroo asutaja ja juhatuse liige, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtunik 2002. aastast ja 2014. aastast ka selle kolleegiumi esimees ning ühtlasi 2004. aastast kuni tänaseni ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse lektor ja dotsent.
Komisjoni arutelus tundsin ma ise huvi, mis on hetkel Riigikohtu töös uue Riigikohtu esimehe, võimaliku esimehe kõige esimesed väljakutsed ja suuremad ülesanded, ja Villu Kõve hinnangul on üks põhilisi küsimusi kindlasti personaliteema, kuna ka tsiviilkolleegiumi seitsmest liikmest viis lähemal ajal vahetuvad, neist siis pärast Villu Kõve nimetamist Riigikohtu esimeheks neli ülejäänut lähevad pensionile ja üldse on Riigikohtus selle teemaga vaja tegelda ja leida väärikat ja õigussüsteemi hästi tundvad ning juriidiliselt autoriteetsed isikud ja see protsess on kindlasti ees. Komisjoni liige Hanno Pevkur tundis huvi, mis suunas on Eesti kohtusüsteem Riigikohtu juhtimisel liikumas ning milline on Villu Kõve kui Riigikohtu esimehe kandidaadi nägemus. Härra Villu Kõve vastas, et sellele küsimusele on keeruline vastata, sest maa-, haldus- ja ringkonnakohtud on Justiitsministeeriumi valitsemisalas, kuid Riigikohus on eraldiseisev ja tema hinnangul on Riigikogu vastu võtnud sellised seadused, mille alusel baseerub kõigi nende kohtute tegevus, millest Riigikohus ka oma töös peab lähtuma. Hanno Pevkur tundis huvi selles osas Villu Kõve arvamust teada tahtes, et kas esimese ja teise astme kohtud peaksid olema Riigikohtu all. Villu Kõve hinnang oli, et tema hinnangul mitte. Ja sama komisjoni liige Hanno Pevkur siis tundis huvi, et kas tsiviilkolleegiumi esimees peaks tulema kolleegiumi seest või väljastpoolt, siis Villu Kõve vastas, et suure tõenäosusega tuleb ta väljastpoolt Riigikohtu koosseisu, sest 7 liikmest 5 on vahetumas ja Villu Kõve hinnangul 2 kolleegiumi koosseisu täna jäävat riigikohtunikku seda tööd pikaajaliselt täita ei ole soovinud, küll võtavad nad üle selle töö ajutisena kuni uue kolleegiumi esimehe leidmiseni.
Komisjonis tegime menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu tänaseks päevakorda, mis ka toimub, määrata ettekandjaks teie ees seisev põhiseaduskomisjoni liige. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikele 3 teha ettepaneku Riigikohtu esimehe kandidaadile Villu Kõvele esineda Riigikogu täiskogu ees kuni viieminutilise ettekandega ja teha ettepanek viia läbi lõpphääletus. Kõik otsused tehti konsensusega ja seda kandsid Marko Pomerants, Jevgeni Ossinovski, Tiit Terik, Mihhail Korb, Helmut Hallemaa, Peep Aru ja Hanno Pevkur. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei näi olevat. Head kolleegid! Saalis on liiga suur sumin. Palun kuulake nüüd, mida on Riigikohtu esimehe kandidaadil teile öelda! Villu Kõve, palun!

Riigikohtu esimehe kandidaat Villu Kõve
Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Äsja vabastasite Priit Pikamäe ametist, järelikult tuleb ametikoht täita kellegagi. Vabariigi President on mind esitanud selleks, mul on selle üle hea meel, mul on au, mul on vastutustunne selle ettepaneku ees. Tänan teid, kõigepealt fraktsioone, kellega ma kohtusin ja sain rääkida, küsimuste, sõbraliku-meeldiva vestluse eest ja teie murede edastamise eest mulle. Mina omakorda sain ehk mingisugusel kujul oma mõtted kohtusüsteemist teile edastada. Nüüd ma katsun väga lühidalt oma sellise üldise teema kokku võtta siin.
Kui te mind siin täna usaldate Riigikohtu esimehe ametisse, eks ma seda ametit üritan siis vastavalt sellele usaldusele ka pidada väärikalt, ausalt, õiglaselt, erapooletult. Aidata kaasa sellele, et Eesti õiguskaitseorganid tegutseksid tõhusalt, et inimeste usaldus kasvaks õiguskaitsesüsteemi vastu, kohtusüsteemi vastu iseäranis. Tahan toimida selle nimel, et siis Eesti põhiseaduslik kord oleks stabiilne, tagatud, inimeste põhiõigused kaitstud, inimesed tunneksid end Eestis hästi ja kindlalt.
Riigikohtu esimees üksi ei saa aga suurt midagi ju teha. Riigikohtu esimees juhib Riigikohut, tema põhiline n-ö õigusemõistmise roll piirdub põhiseaduse järelevalve asjadega. Alamastme kohtuid haldab Justiitsministeerium, Riigikohtu roll seal on mingis mõttes jagatud ja Riigikohtu esimees kohtub selle haldamisega eelkõige kohtute haldamise nõukoja raames. Ometigi ma üritan kindlasti omapoolselt panustada sellesse, et ka kogu kohtusüsteem areneks, et asjad saaksid lahendatud kiiremini, et asjad saaksid lahendatud n-ö mõistetavamalt, võib-olla õiglasemalt. Konkreetseid kohtuasju Riigikohtu esimees ju mõjutada ei saa, seetõttu võib mulle alati või ka ükskõik millisele teisele Riigikohtu esimehele esitada kriitikat, et meile ei meeldi üks või teine kohtuotsus, mille on teinud mingi kohus, aga Riigikohtu esimees tegelikult ju sinna midagi teha ei saa. Ja ma arvan, et nii on ka väga õige, sest demokraatlikus riigis nii peabki olema. Kohtu esimehe roll on ainult tagada ikkagi kohtu toimimine, minu arusaamist mööda, niimoodi, et oleks raamid paigas. Riigikohtu esimees ei saa teha ka parlamendita mitte midagi. Parlament määrab meie õigusraamistiku, parlament annab meile eelarve, nii et ma loodan edaspidi meeldivat head koostööd parlamendi, valitsuse, Justiitsministeeriumiga, nii nagu ka endine esimees – nüüd juba endine, või jah, ta on täna ametis siiski veel, eks ole, ta vabastatakse 4-ndast, eks ole –, et tema selline koostöö jätkuks ka sel ajal, kui te mind usaldate ja mina seda süsteemi saan siis juhtida.
Millega ma tegeleda tahan? Kindlasti kohtuvõrgustiku teema, rahvastiku vähenemine, infotehnoloogia rakendamine – kõik see mõjutab kohtusüsteemi. Tahan hea seista kohtunike, nende sotsiaaltagatiste ja palkade eest, et me leiaksime väärikaid häid inimesi toimuvas põlvkonna vahetuses kohtusüsteemi, aidata kaasa paindlikuma õigusemõistmise korralduse üle, mõistlike menetlusvormide üle, aidata kaasa, et kohtuasjad saaksid Eestis lahendatud õieti, õiglaselt, erapooletult, võimalikult kiiresti ja ka võimalikult väikeste kuludega. Ega mul muud ei olegi öelda teile. Ma loodan, et kui te mulle selle võimaluse annate, ma seda usaldust ka täidan. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Austatud Riigikohtu esimehe kandidaat, teile on vähemalt üks küsimus. Mart Nutt, palun!

Mart Nutt
Aitäh, härra juhataja! Austatud Riigikohtu esimehe kandidaat! Aeg-ajalt Eestis tõstatub küsimus konstitutsioonikohtu vajadusest ja nagu me maailmapraktikast teame, on riike, kus see on olemas, on riike, kes saavad ilma konstitutsioonikohtuta ka väga hästi hakkama, nagu näiteks Põhjamaad. Milline on teie isiklik seisukoht? Ma saan aru, et ei ole Riigikohtu pädevuses seda olukorda kuidagi muuta, aga kas teie arvates on eraldi konstitutsioonikohust vaja või praegune süsteem lahendab piisavalt hästi olemasolevad põhiseadusliku järelevalve probleemid? Aitäh!

Riigikohtu esimehe kandidaat Villu Kõve
No minu hinnangul preagune põhiseaduslik kord ja süsteem töötab. Selles mõttes seda muuta vaja ei ole, kui lühidalt vastata. Küll aga ma arvan nii, et me peame mõtlema ka selle üle, kuidas olemasoleva süsteemi sees seda põhiseaduslikku järelevalvet võib-olla tõhustada, võib-olla kaasata seda või muuta kuidagi avatumaks, neid variante saab muidugi diskuteerida, aga olemasoleva põhiseaduse raames ma eeldan, et ma ei ole täna küll seda meelt, et meil oleks vaja eraldi põhiseaduskohut. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Erki Savisaar, palun!

Erki Savisaar
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud tulevane Riigikohtu esimees! Meie kohtud on andnud erinevaid vastuolulisi otsuseid. Näiteks, milline on teie seisukoht, kui kohus arvestab väljamõistetuid igakuisest elatismaksest maha riikliku lastetoetuse elatist maksma kohustatud poole kasuks? Kas te leiate samuti, et riiklik lastetoetus on mõeldud elatist maksma kohustatud isiku toetuseks, või on see mõeldud toetuseks vanemale, kes tegelikult elab lapsega koos ja hoolitseb lapse eest? Või kuidas te hindate olukorda, kui pooled esitavad sündmuse tõendeid, üks pool esitab originaaldokumendi ja teine pool selle dokumendi ärakirjalise koopia. Kumma poole esitatud dokumenti peaks kohus käsitlema tõendina ning mida tegema ilmselgelt võltsitud dokumendiga? Kas te leiate, et nendes näidetes on kohus käitunud õiglaselt? Mida teie plaanite ette võtta, et selliseid otsuseid enam ei tuleks? Aitäh!

Riigikohtu esimehe kandidaat Villu Kõve
Elatise teemal ma olen ise väga pikalt tegelenud, olnud ka viimastel aastatel mitmes ümarlauas ja ma võiks sellest väga pikalt rääkida. See elatise asi on tegelikult väga mitme otsaga teema, alates sellest, kui need igasugused toetused on tõusnud olulisel määral ja samas on tõusnud ka miinimumpalk, millega on seotud miinimumelatis ja mida tegelikult alates kahest või kolmest lapsest ei enam paljud ei jaksa, ei saa maksta, on muutunud iga euro seal vaidlusaluseks esemeks, eks ole. On täiesti kaks erinevat lähenemist sellele lapsetoetusele, milles tõesti üks ütleb niimoodi, eks, et riik on arvestanud miinimumi ilma selle lapsetoetuseta, järelikult tuleks seda miinimumelatist alati maksta, aga teine ütleb niimoodi, aga see on mõeldud ju lapse kasuks ikkagi, see tuleks vanemate vahel kuidagi võrdselt jagada. Ja nii need arusaamad on ka kohtutes erinevad olnud. Tänane Riigikohtu seisukoht on olnud see, et lapsetoetust ilma täiendavate asjaoludeta maha arvata otseselt ei tohi. See on olnud Riigikohtu otsus, mis peaks olema praktika kujundamisel määrav, aga see teema diskussiooniks on avatud. Ma arvan, et siin oleks kõige õigem seadusandjal endal otsustada ikkagi, millest seda miinimumelatist määrata, sest minu teada jällegi enamikus riikides sellisel kujul ka miinimumelatist ei ole omakorda, näiteks, mis on seotud, nii et nii jäiku asju ei ole.
Mis puudutab seda konkreetset küsimust tõendite hindamise kohta, siis minul on raske kommenteerida, sest tõenäoliselt see baseerub mingil konkreetsel asjal, millest te räägite, eks ole, ja kuidas seal hinnati seda. Seadused, menetlusseadustikud põhimõtteliselt seavad ette tõendite võrdsuse – see on olnud meil selline püha põhimõte menetluses, et kohus saab hinnata tõendit oma siseveendumuse järgi. Ja kõrgema astme kohus saab seda üle kontrollida. Loomulikult, originaaldokument, kui see on tuvastatud, õigemini võltsitus tuvastatud, seal ei oleks ju küsimust, eks ole. Menetluses peaks võltsitud dokument ju tõendina välja langema. Ma selles mõttes ei oskagi seda teile täpsemalt siin kommenteerida, mis on konkreetses kohtuasjas tehti. Aga küll on mul niimoodi selline arusaam aastatega kujunenud, selle 16 aasta jooksul ja ka varem advokaadipõlves, et kui mingist asjast räägitakse mulle, siis ma eelistan ära kuulata ka teise poole. Kui üks pool räägib oma tõtt ja on selles täiesti veendunud, aga pärast vaadata pabereid, siis see tõde ei pruugi siiski selline olla objektiivselt. Nii et seetõttu ma ei oska rohkem öelda.

Aseesimees Kalle Laanet
Oudekki Loone, palun!

Oudekki Loone
Aitäh! Aitäh väga selle ettekande eest! Ka minu küsimus on, ütleme, selline laiem, et seda võtta natuke filosoofilisemalt, mitte otseselt õigusliku juriidilise analüüsina. Aga minu küsimus on Abhaasia eestlaste ja teiste inimeste osas, kelle kodakondsuse, sünnipärase kodukondsuse osas on olnud vaidlused. Siin on kaks küsimust. Üks on see, et pikalt oli Eesti riigis üks viis, kuidas arvestada nende inimeste kodakondsust – inimestele anti kodakondsus. See viis nüüd muudeti sellel aastal ära ja inimestele teatati, et me oleme teile andnud ekslikult kodakondsuse, te peate hakkama uuesti pabereid taotlema. Minu küsimus on see, et kuidas te suhtute niisugusse viisi asju korraldada. Kas inimesed said ekslikult passi või ekslikult kodakondsuse, kas see kodakondsus peaks jääma? Ja teine küsimus: kuidas siis nende optantidega ikkagi suhelda või kuidas seda õiguslikku probleemi lahendada, kas arvestada ka praktikat, mis oli esimeses vabariigis või arvestada ainult sellist külma seadusetähte?

Aseesimees Kalle Laanet
Teie aeg on küsimuse esitamiseks täis.

Riigikohtu esimehe kandidaat Villu Kõve
Aitäh! Ma pean tunnistama, et kohtunikuna ja, ütleme, minu valdkond on olnud tegelda tsiviilasjadega, selles mõttes elatis on mulle palju lähedasem teema kui nüüd halduse õiguslikud küsimused ja ma olen seda eestlaste kodakondsuse teemat siiamaani jälginud ka ajakirjandusest ainult. Seetõttu ma ei ole neid asju ise lugenud, ma ei ole ka analüüsi ise lugenud, mida tegi Tartu Ülikool ja kus siis need normid kõrvuti pandi üksteisega, seetõttu ma ei julge seda n-ö juriidilist hinnangut tänasele olukorrale ise küll praegu anda, see tähendab ma vist ei tohikski seda anda pigem, kui see võib ka kohtu ette mingil kujul ju jõuda, eks ole. Puhtinimlikult tundub ka mulle kodanikuna vaadates, et kui inimestele on kodakondsus antud ja meil ei ole mingit väga mõjuvat põhjust nendelt seda ära võtta, siis võiks seda kuidagi ka legaliseerida, mis võikski olla Riigikogu töö sellisel kujul, kui selline lünk on kuskil tekkinud, et lahendada niimoodi see asi ja vaidlus maha, mitte lükata inimesed kuhugi vintsutuste sisse, seda ma arvan. Aga ma arvan, et siin oleks kõige parem Riigikogul endal see asi ikkagi lahendada, et mitte lasta seda kuskile kohtusse. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Suur tänu! Viimasel ajal olen ma praktiliselt iganädalaselt saanud kõne mõnelt lapsevanemalt, kes on politsei, prokuratuuri, naiste varjupaikade toel lahkunud vägivaldsest suhtest ja jõudnud lahutusega kohtusse, kus kohus on määranud lapse hooldajaks ka vägivaldse vanema. Nende lapsevanemate hinnangul ei ole olnud see lapse heaolu arvestav, kuna laps peab käima siis regulaarselt vägivaldse vanema juures. Kuidas teile tundub, kas laste hooldusõiguse jagamisel peaks kohus arvestama rohkem vanema eelnevat vägivaldset käitumist? Aitäh!

Riigikohtu esimehe kandidaat Villu Kõve
Kogu see laste hooldusõiguse teema on nagu elatise teema ka väga mitme hoovusega. Riigikohtus on viimastel aastatel ikka väga oluliselt tõusnud laste hooldusõiguste arv ja tegelikult võiks ju küsida, et kas Riigikohtu roll on otsustada, mis lasteaias laps käib, kas ta kohtub isa või emaga, tavaliselt siis isaga, eks ole, reede õhtust pühapäevani või üle nädala laupäeval ja pühapäeval, et need asjad ju on antud laias laastus diskretsiooniotsuse või vaba otsuse alusel alamastme kohtutele täna otsustada. Mida nad nüüd seal arvestavad, selle kohta on ka päris suur kohtupraktika ju olemas. Jällegi, ütleme, nendes lasteasjades on väga palju kirgi üleval ja väga palju ikkagi sellist, objektiivselt sellist subjektiivset suhtumist ka vanemate poolt, et ma vaatan oma poolt ainult seda asja. Samas ju kohtupraktika, inimõiguste kohus ja ka tegelikult asjatundjad ütlevad, et ikkagi ei tohiks katkestada ka lapse suhet ka selle teise vanemaga. Ja tüüpiline asi on, mis on küsimusi tekitanud, et vägivald lapse suhtes peaks välistama selle tegelikult või noh vähemalt miinimumini viima või ilma kõrvalseisjateta ei tohiks kohtuda. Nüüd on küsimus olnud, et kui vanemad on omavahel vägivaldsed olnud, et kas seda saab üle kanda lapsele. See on olnud suurem teema, et vanemate omavaheline konflikt, aga lapsega on ta ikkagi hästi läbi saanud. Ja seetõttu, mida me oskame teha, on see, et me kaasame menetlusse lastekaitse, eks ole, seal on psühholoogilisi ekspertiise vaja rohkem, et kuidas see mõjub. Kohtunikud teavad seda, et see ei ole nii, et vastutustundetult kuidagi käitutakse, ma seda võin teile küll kinnitada, et väga põhjalikult neid asju lahendatakse. Ja lisaks on ka niimoodi, et kui asjaolud seal muutuvad, saab nendes asjades uuesti kohtusse alati pöörduda ja seda muidu ka kasutatakse päris palju. Me tegeleme sellega, see on prioriteetsete asjade reas. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus. See ei puuduta ühtegi kohtujuhtumit ega teemat, vaid küsin seda. Väga üksikud juristid saavad töötada Riigikohtu esimehena. Ma küsin teie käest, et mis on need omadused, mingisugused isikuomadused või professionaalse ettevalmistuse omadused, mis siiski võimaldavad seda tööd teha, nii et õiglus ühiskonnas kestab? Aitäh!

Riigikohtu esimehe kandidaat Villu Kõve
No ega siin mul ei ole mujale vaadata, kui vaadata eelmiste Riigikohtu esimeeste poole, keda Riigikogu on nimetanud, et mis omadused nendel on siis olnud, mida on hinnatud, ja üritada siis selle vääriline olla. Ma arvan, et Riigikohtu esimees peab olema esmajoones ikkagi rahulik, tasakaalukas, liitja, hea põhiseaduse tundja, mitte konflikte tekitama, üritama seda süsteemi koos hoida, kus on tegelikult koos väga palju isiksusi selles õigusemõistmises, katsuda sellega toime tulla. Mis ma ikka oskan muud öelda. Kui ma vaatan siin oma eelkäijaid – oma eelkäijaid, ma ei saa veel öelda "oma eelkäijad", eks ole –, vaatan Riigikohtu esimehi, kes on ametis olnud, nad kõik on, ma arvan, nendele joontele ka vastanud. Kuna minul on praegu otsene vaade Priit Pikamäele, siis ma üritan tema joont, sellist rahulikku, stabiilset, stoilist joont jätkata Riigikohtu juhtimisel. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa
Aitäh, eesistuja! Hea Riigikohtu esimehe kandidaat! Me rääkisime pikalt ka põhiseaduskomisjonis sinu arvates kõige suuremal väljakutsel ehk personaliprobleemidel ja oleks hea, kui sa nüüd ka siin selgitad seda, kuidas sa kavatsed lahendada Riigikohtu, üldse õigussüsteemi personali tuleviku küsimust ehk järelkasvu. Aitäh!

Riigikohtu esimehe kandidaat Villu Kõve
No siin on kaks tasandit, üks on nagu selline pakiline, ma ütlesin jah, see esimene pakiline teema on tõepoolest see, et tsiviilkolleegiumist on praegu esitanud lahkumisavalduse kaks riigikohtunikku, kellest üks on ametist vabastatud, teise avaldus peaks nüüd Riigikohtusse veel jõudma, võib-olla te jõuate ehk selle ära menetleda enne uut koosseisu, et me saaksime välja kuulutada kohe ka minu kohale, siis kui ta tuleb, kolme kandidaadi peale konkursid. Me oleme otsinud ja sõelunud neid inimesi, et leida inimesi, kes siis vastavad nendele kriteeriumitele, et nad oleksid piisavalt tuntud ja tunnustatud juristid Eestis, eelistatult loomulikult töökogemus õigussüsteemis, eelistatud on akadeemiline kraad, eelistatud on selline hea kolleegiaalne tööoskus, põhiseaduse tundmine. Neid inimesi Eestis on ja me tegeleme nende n-ö kutsumisega, sest tegelikult tuleb kutsuda inimesi ikkagi konkureerima. Paljud inimesed, tagasihoidlikud inimesed ei hakka tulema, eriti kui nad töötavad juba kuskil mujal. See on nagu konkreetselt Riigikohtu teema. Riigikohtus on ka kriminaalkolleegiumis üks koht, nii et tegelikult on meil neli kohta kohe välja käia teile siia uude Riigikogusse, nimetada ja otsida. Ma loodan siin ka koostööd ju Riigikoguga. Eks Priit Pikamäe ju vähemalt edendas sellist praktikat, mida ma tahaksin jätkata, et ka kandidaat enne esitamist käiakse fraktsioonis läbi, et kas ta on põhimõtteliselt vastuvõetav ja sobiv, ja siis ikkagi esitada ta alles, et me ei tekitaks kellelegi siin küsimust, et me tuleme välja mingite tundmatute või teadmata inimestega, kes võib-olla ei sobi parlamendile, ja inimest ennast ka sellega muserdada võib-olla pärast. Seda ma tahaksin kindlasti jätkata.
Nüüd tervikuna kohtusüsteemis on ka muidugi, meil on põlvkonna vahetus praegu ju käimas. Paljuski on see juba ka toimunud, need esimesed kohtunikud, kes ametisse nimetati, on väga paljud pensioneerunud ja, ütleme, suur osa veel minemas pensionile, mis tähendab, et uued inimesed on tulnud ja tulemas. Siin on mitmed probleemid meil olemas. Ma ka fraktsioonides rääkisin, et parimate juristide leidmine riigisüsteemi on meil olnud probleemiks sellepärast, et parimad värvatakse ära advokaadibüroodesse ja juba ülikooli keskel, mitte ei oodata ära ülikooli lõpetamist. Siin riigisüsteemi konkureerimisel tuleb mõelda, kuidas me sellega paremini toime saaksime, et paremaid inimesi saada, sest me tahaksime ikka ju kohtunikuna näha ka väärikaid korralikke inimesi. Muidugi, ebapopulaarne teema rääkida võib-olla palkadest, aga fakt on see, et nagu keegi selle võrdluse välja tõi, et arvestades palkade siin muutunud süsteemi, siis täna on riigikohtuniku palk ostujõus sama, mis oli esimese astme kohtuniku palk 2007 kuskil. Nii palju on see muutus toimunud täna käärides ja see mõjutab ka. Loomulikult see pensioni äravõtmine on mõjutanud ka inimeste saamist, eriti advokaatide tulekut ja prokuröride tulekut kohtunikuks, me peame sellega tegelema. Mille üle on mul hea meel, et me oleme suutnud mehitada ära Virumaa kohtud, mis oli pikaajaline selline valulaps, kuhu keegi ei tahtnud minna. Nüüd on ikkagi saadud sinna ka kohtunik, kes on stabiilsemalt nõus sinna jääma. Väga hea kohtu esimees on meil seal ja loodame, et läheb hästi kõik. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud Riigikohtu esimehe kandidaat Villu Kõve! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Jüri Adams, palun!

Jüri Adams
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud rahvaesindajad! Vabaerakonna fraktsioonil ja minul isiklikult on väga hea meel presidendi eelvaliku üle ja et ta on sellise ettepaneku teinud. Aga ma kasutaks juhust, et ütelda paar sõna mõningatest asjadest, mis on eelnenud tänasele päevale, ja võib-olla ka tuua välja praegu toimuva teatud niisukene suur ajalooline tähendus.
Vaadake, meie praegusel hetkel vahetame välja ühe keskmise põlvkonna silmapaistva juristi Riigikohtu esimehe koha peal teise väga silmapaistva keskmise põlvkonna juristi vastu. Neid on raske võrrelda selles mõttes, kuna nad tegelevad või on spetsialiseerunud täiesti erinevatele õiguse harudele. Aga oluline siinjuures on see, et me peame ütlema, et see üleminekuperiood nõukogude ajast, kus inimesed olid saanud oma hariduse nõukogudeaegses ülikoolis ja esmase praktika ka nõukogude õigussüsteemis, see paistab nüüd lõplikult olema läbi. Meil on tegemist inimestega, kelle juristi- teadlik karjäär algas juba praeguses taastatud iseseisvas Eestis. Mõlema mehe kohta tuleb ütelda seda, et nemad on ilmselt kaks sellist oma põlvkonnast, kellel on olnud kõige suurem kokkupuude Riigikogu tööga. Ja ilmselt nad oskavad ka paremini hinnata kui keegi teine Riigikogu tegevuse sisu. See ei ole alati niimoodi olnud, et kõik juristid ja kohtunikud saavad aru, milleks see Riigikogu on ja milleks ta ehk ei kõlba. Kogemus on selline, et Riigikogu IX koosseisus oli menetluses kaks kõige mahukamat ja olulisemat eelnõu, mis on olnud iseseisvuse taastamise järel. Üks neist oli uus karistusseadustik. Karistusseadustiku ettevalmistamisel oli kaks juhtivat juristi olnud, selle üldosa oli professor Jaan Sootaki juhtimisel koostatud aga tema eriosa, see tähendab need karistuste paragrahvid ja karistuste suurused, seda tööd oli juhtinud just Priit Pikamäe, kelle me praegu omal soovil ametist vabastasime. Tema istus õiguskomisjonis õiguskomisjoni liikmetega sadu tunde. Kuid veelgi rohkem samal ajal, nimelt IX Riigikogu ajal, töötas siin Riigikogus Villu Kõve ja tema juhtis n-ö autorite poolset tööd võlaõigusseaduse eelnõuga. Ja ma ei oska neid töötunde kokku arvata, mis olid. Viimaste Riigikogu koosseisudes on üldiselt eelnõude standardmenetlemise meetod, nn kummitempel, et mis valitsusest tuleb, see ka siis enam-vähem alati muutmata kujul seaduseks saab. IX Riigikogus see paraku niimoodi ei olnud, nii et ma tahaks seda juhtida.
Teine asi on see, et kui Villu Kõve kuulub nende juristide hulka, kes said peale ülikooli tuule tiibadesse iseseisvuse ajal, siis veel olulisem on märkida, et tema oli tookord üks nendest noortest juristidest – tookord olid nad noored, nüüd on nad keskealised kõik –, kes hakkas tegelema eraõigusega. Eraõigust kui õigusharu nõukogude ajal üldse ei olnud olemas. Ja veelgi olulisem on öelda, et eraõiguse üks osa, nimelt lepinguõigus või kohustusõigus, seda ei olnud ka ennesõjaaegses Eesti Vabariigis sellisel kujul olemas.
Ma paluks lisaaega.

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Jüri Adams
Ja kuni selle vabariigi iseseisvuse lõpuni kehtisid Vene keisririigi vastavad õigusaktid ja isegi ei üritatud veel lepinguõigust, mis oli nagu Rooma õiguse aktsepteerimise väga suur protsess Põhja-Euroopas, kaasa arvatud Eestis, seda ei üritatudki. Nii et Villu Kõve on olnud selle protsessi üks kõige olulisem osaline ja suurel määral selle läbiviija ja juht. Mul on selles mõttes väga hea meel, et teatud moel niisukene üldine filosoofiline õiglus, et need inimesed, kes teevad oma tööd hästi ja saavutuslikult, nendele peab elu andma ka võimaluse järgmisi olulisi ülesandeid täita. Mingisugune aeg on möödas Eestis, üleminekuaeg juristide teadmistes, nende omaaegsest ettevalmistuses ja nende niisukestes tüüpilistes saatustes. Lõpetan sellega, et mul on väga hea meel, et saatus on andnud ka mulle võimalust näha selle protsessi toimumist tema algusest kuni praeguse seisuni. Aitäh tähelepanu eest!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, härra Adams! Rohkem kõnesoovijaid ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 796 OE lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, palun tähelepanu! Panen hääletusele, mis on salajane, Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi esitatud Riigikogu otsuse "Villu Kõve Riigikohtu esimehe ametisse nimetamise" eelnõu (796 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Otsuse eelnõu poolt oli 65 Riigikogu liiget, vastu ei ühtegi, erapooletuid 1 ja ei osalenud 9. Otsus on vastu võetud ehk Villu Kõve on Riigikohtu esimehe ametisse nimetatud. Palju õnne! (Aplaus.)

3. 10:43 Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Head kolleegid! Läheme tänase päevakorra kolmanda punkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Raivo Aegi, Ants Laaneotsa, Tarmo Kruusimäe, Priit Sibula, Maire Aunaste, Uno Kaskpeiti, Arno Silla, Raivo Põldaru, Henn Põlluaasa, Martin Helme, Andres Metsoja, Ain Lutsepa, Krista Aru, Artur Talviku, Enn Mere, Jaanus Karilaidi, Dmitri Dmitrijevi, Mart Helme, Madis Millingu, Meelis Mälbergi, Peep Aru, Toomas Väinaste, Helmut Hallemaa, Aivar Koka, Hardi Volmeri, Tiit Teriku, Anneli Oti, Märt Sultsi, Toomas Pauri, Enn Eesmaa, Valeri Korbi, Toomas Vitsuti, Külliki Kübarsepa ja Johannes Kerdi algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE) teine lugemine. Palun kõnetooli, õiguskomisjoni aseesimees Uno Kaskpeit!

Uno Kaskpeit
Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Tutvustan siis menetlust juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Esimene lugemine toimus meil 8. novembril eelmise aasta lõpus ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 22. novembriks ei esitatud Riigikogust ühtegi muudatusettepanekut. Õiguskomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamisel kolmel istungil, millest kahel osalesid Kaitseminiseeriumi, Siseministeeriumi ja PPA esindajad. Eelnõu algatajate esindaja Riigikogu liige Johannes Kert osales kõikidel aruteludel.
Komisjon otsustas 21. ja 22. jaanuari istungitel teha eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut. Üks neist puudutas eelnõu paragrahvi 2 sõnastust, "Politsei ja piirivalve seaduse muutmine", algselt eelnõus pakutud sätted asendatakse uue paragrahviga. Muudatuse töötas välja ning esitas koos põhjaliku seletuskirjaga õiguskomisjonile Siseministeerium. Õiguskomisjon algatas Siseministeeriumi pakutud ettepanekute, pakutud ettepanekute konsensusega. Teine muudatus puudutas eelnõu paragrahvi 3 sõnastust ja selles nähakse ette seaduse jõustumine 1. jaanuaril 2020. aastal. 29. jaanuari istungil vaatas komisjon läbi ettepanekute uue redaktsiooni ja eelnõu seletuskirja ning täpsustas eelnõu § 1 punkti 1 sissejuhatava lause muutmiskäsu sõnastust.
Nüüd siis täpsemalt. 21. jaanuaril Raivo Aeg tutvustas algatuse sisu ja selgitas, et majandussurutise ajal, 2009. aastal langes osade avaliku teenistuse liikide palgamäärad 8%. Palkade langetamisega kaasnes lubadus palkade taastamise kohta, kui majandussurutis lõpeb. 2015. aasta lõpuks olid PPA-s palgad taastatud. Varem olid PPA-s ja Kaitseväes eripensionid seotud palgaga, pärast palkade vähendamist aga pensionid indekseeriti ning paljude pensioneerunud politseinike pensioni aluseks jäi 8% madalamad palgad. Muudes valdkondades seoses masuga pensioneid ei vähendatud.
Johannes Kert tutvustas kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadusega eelnõus kavandatavaid muudatusi ja selgitas, et mis juhtus PPA-s, juhtus ka Kaitseväes masu ajal, vähendati palkasid 1. aprillil, vabandust, vähendati palkasid 2009. aastal. 1. aprillil 2013. aastal lahutati pensionid palkadest, vanad ametiastme palgad ei olnud kohaldatavad ega võrreldavad. Päev hiljem tõsteti palgad masuaegselt tasemelt uuele tasemele ja pensioneerunud kaitseväelastele jätkus penioniarvestus vanalt madalamalt palgaastmelt. Siseministeeriumi esindaja selgitas, et pärast seda, kui Riigikogu liikmed arvestasid meie ettepanekut politsei- ja piirivalve seaduse muudatuse sihtgruppi laiendada, toetame eelnõu.
Ja komisjon võttis ja tegi, Jaanus Karilaid tegi ettepanku suunata eelnõu teisele lugemisele 31. jaanuaril ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada, kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia läbi eelnõu kolmas lugemine 12. veebruaril. Komisjon toetas ettepanekut konsensuslikult. Nüüd 28. ja 29. jaanuaril vaadati üle Siseministeeriumi esitatud muudatuste redaktsioon ja selgitused. Ja siis 29. algatati konsensusega täpsustav muudatus ja sõnastati eelnõu § 1 punkt 1 sissejuhatav osa järgmiselt: "Paragrahvi 38 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Isikul, kelle teenistusaega pikendati üle sätestatud piirvanuse, on 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuspensioni suuruseks 50 protsenti tema pensioni arvestamise summast."" Ja õiguskomisjon tegi otsuse arvestada täielikult konsensuslikult. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud õiguskomisjoni aseesimees! Teile on vähemalt üks küsimus. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Õiguskomisjon arutas antud seaduseelnõu õige mitmel korral. Kas õiguskomisjonis oli ka neid punkte seaduseelnõus, mis tekitasid eriarvamusi, rohkem vaidlusi, erinevaid seisukohti või kõik kulges konsensuslikus üksmeeles? Aitäh!

Uno Kaskpeit
Üldiselt eriarvamusi ei olnud, mõned küsimused olid vahepeal inimestel, kes ei olnud teadlikud ja tuttavad selle teenistuse ja pensioni eripäradest. Need selgitati ära ja võeti, üldiselt võib öelda, et kõik need võeti vastu konsensusega. Nendel on eripärad sellel pensionil.

Aseesimees Kalle Laanet
Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Hea ettekandja! Me teame, et Vabariigi Valitsus eelnõu ei toetanud, ja üldiselt ei tule see ka üllatusena, sest tavaliselt nii kipub olemagi – kui Riigikogu liikmed algatavad eelnõusid, siis ei pruugi olla see toetus iseenesestmõistetav. Kas te võiksite palun täpsustada, mis olid need argumendid, miks just Siseministeerium ja Kaitseministeerium ei toetanud seda eelnõu? Sest tegelikult on see just nende kahe ministeeriumi jaoks selline oluline muudatus. Aitäh!

Uno Kaskpeit
Selle menetluse käigus nad toetasid lõpuks, see oli algul, kui see seaduseelnõu ... Aga omalt poolt nad tegid veel siin täiendusi ja seda sai nagu ühitatud komisjoniga.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, härra Kaskpeit! Teile rohkem küsimusi ei paista olevat. Avan läbirääkimised. Kõnesoovijaid ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud, mis on kõik esitatud juhtivkomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Esimene muudatusettepanek, teine muudatusettepanek ja kolmas muudatusettepanek. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 667 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

4. 10:52 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorra neljanda punkti juurde juurde, milleks on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE) teine lugemine. Palun ettekandeks sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti.

Helmen Kütt
Aitäh, austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Annan siis ülevaate, mis toimus sotsiaalkomisjonis. Ja veidi ka meeldetuletuseks, et Eesti Vabaerakonna fraktsioon algatas 13. juunil puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE). Ja esimene lugemine lõpetati 8. novembril. Nüüd muudatusettepanekut esitamise tähtajaks määrati tollal 22. november 2018 kell 17.15 ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Peale eelnõu esimese lugemise lõpetamist kogunes sotsiaalkomisjon eelnõu arutamiseks ja teise lugemise ettevalmistamiseks kolmel istungil sellel aastal: 21., 24. ja 28. jaanuaril. Kohe etteruttavalt võin öelda, et 28. jaanuar oli kokku kutsutud erakorralise istungina.
Nüüd, esmaspäeval, 21. jaanuaril osalesid siis sotsiaalkomisjoni istungil Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ja laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo. Ka komisjonis selle punkti menetlusel andsin ülevaate seni toimunust. Monika Haukanõmm täiendas ja lausus, et puuetega lastele mõeldud toetust ei ole aastaid tõstetud ja eelnõuga soovitakse tõsta keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetus kahekordseks ning sügava puudega lapse toetust kolmekordseks. Ta tõi välja ka summa, mis siis see muudatus kaasa tooks ehk siis keskmise puudega lapsele oleks uue toetuse summa 138,8 eurot, raske puudega lapsele oleks see 161,10 eurot ja sügava puudega lapsele oleks see 241,65 eurot. Ja Monika Haukanõmm lisas veel ka seda, et laste koguarv võrreldes 2019. aasta 1. jaanuari seisuga ja andmed siis 2017. aasta seisuga, et see on kasvanud 47 lapse võrra.  Keskmise puudega laste arv on vähenenud 5000-lt lapselt 4369 lapseni, samal ajal on kasvanud küll raske ja sügava puudega laste arv. Raske puudega lapsi on 7765, kui neid 2017. aastal oli 7164, sügava puudega lapsi on 2019. aasta 1. jaanuari seisuga 809 ja 2017. aastal oli 732.
Edasi andsid Signe Riisalo ja Rait Kuuse ülevaate sellest, mida ministeerium nimetatud eelnõust arvab. Rait Kuuse märkis, et tõesti, puudega lapse toetus on olnud püsivalt sama suur ja samas, et selle eelnõu vastuvõtmine mõjutab riigieelarvet ja ainult selle muudatuse tõusuga on see 13,5 miljonit eurot ja kokku oleks aastas puuetega laste toetus 26,3 miljonit. Ministeerium ei eita seda vajadust, et on vajalik tõsta, aga eelkõige, kui seda arutada, siis ministeerium leidis, et võiks rääkida sügava puudega laste toetuste tõstmisest. Toodi veel välja ka see, et ministeeriumil on kavas kohtuda puuetega inimeste organisatsioonidega ja arutada, mil moel võiks puuetega inimeste toetuste ja teenuste ümberkorraldusele läheneda. Räägiti ka haldusreformist ja mõtet, mida Rahandusministeerium on vedanud, et millised riigi poolt osutatavad ja pakutavad toetused ja teenuste arvelt võiks kohalikele omavalitsustele andes üle anda juurde ka autonoomiat ja jõudu. Sotsiaalministeeriumile on esitatud küsimus, alates sellest, kas erihoolekanne võiks kuuluda tulevikus kohalike omavalitsuseni kuni selleni, kas ka puuetega inimeste toetused tervikuna võiksid olla pigem kohaliku omavalitsuse lahendada. Ja ministeerium on plaaninud siis analüüsi puuetega inimeste toetustest, sh ka selle võimalikkusest KOV-idele üleandmiseks ning süsteemi tõhustamiseks, esitada valitsusele.
Signe Riisalo tutvustas siis puuetega laste perede toimetulekut ja vajaduste uuringut. Selle kohta, kes huvi rohkem tunneb, soovitan lugeda sotsiaalkomisjoni protokolli, see on väga põhjalikult ka välja toodud. Sotsiaalkomisjoni esimehena küsisin, et kas need kaks uuringut on veidi omavahel vastuolus. Sotsiaalkomisjoni istungil käisid ka puuetega laste vanemad, kes viisid läbi ise täiendava uuringu just nimelt konkreetselt puuetega laste vanemate seas, ja need tõepoolest erinevad tulemustest, mida on saanud Sotsiaalministeerium. Liina Kersna küsis, kui palju panustab riik puuetega laste teenustesse. Ta märkis, et tema meelest võiks põhimõtteliselt erinevad teenused olla kohaliku omavalitsuse osutada, kuid seal on mitmed eeldused ja üks nendest on kindlasti ka see, et sotsiaalvaldkonnas oleks sotsiaaltöötajate haridus ehk siis eriharidus selline. Tihti leidub seal ka inimesi, kellel puudub vastava valdkonna haridus.
Rait Kuuse tõi välja, et eelmise aasta suvest hakkasid läbi Sotsiaalkindlustusameti edastama andmeid ka kohalikele omavalitsustele Sotsiaalkindlustusametid ja see on toonud kaasa olukorra, kus ikkagi abi jõuab selle lapseni paremini.
Mina küsisin, kas ministeeriumil on ülevaade sellest, kui palju on kohalikes omavalitsustes ja millised omavalitsused on taotlenud Euroopa sotsiaalfondist toetusi. Märkisin ka seda, et puuetega lapsed elavad üle Eesti väga erinevates omavalitsustes, kus nad ei saa tegelikult igal pool neile vajalikke teenuseid, ja ka selle, et 1. jaanuarist toimunud hinnatõus mitmes omavalitsuses, just teenuste osas, on tõstnud ka omaosalusmäära. Rait Kuuse vastas, et otsest otsust, et anda need kõikidele kohalikele omavalitsustele, ei ole, aga ta tõdes ka seda, et tõepoolest, erinevad omavalitsused väga erinevalt ka taotlevad Euroopa Sotsiaalfondist rahasid ja kuna regulatsioonid on erinevad, siis isegi ka puude hooldajate määramisel on erinevad olukorrad.
Maris Lauri arvas, et haldusreformi tulemusena võivad omavalitsustes paljud asjad muutumas olla ja seega ei tohiks olla kinni ajas, mil omavalitsused olid väiksemad ja nende võimekus oli teine, sh spetsialistide puudus suurem. Esitasin komisjoni esimehele palve ka Sotsiaalministeeriumile, et saada ülevaade rahade kasutamisest 2018. aastal. Ja andsin teada 10 minutit enne kella 13 ehk enne komisjoni lõppu, et kuna vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on komisjoni korralise istungi aeg kella 11–13, siis tuleb nüüd komisjoni liikmetel otsustada, kas jätkata eelnõu arutelu täna 15 minutit kauem, võttes arvesse seda, et ka komisjoni liikmed, kes peaksid täna näiteks osalema Euroopa Liidu asjade komisjonis, eri-, või uurimis-, või probleemkomisjonis, meie komisjonis selliseid liikmeid ei ole. Ja Liina Kersna pakkus välja, et tänase istungi võiks teha 15 minutit kauem või nii kaua kui vaja, ja võib-olla ei lähegi 15 minutit, läheb ka lühem aeg, aga et jätkata. Ja sotsiaalkomisjon oli konsensuslikult nõus jätkama aruteluga.
Liina Kersna küsis, et nüüd, kui selle kuu lõpus peaks valitsus arutama seda, mis ülesanded kohalikele omavalitsustele panna ja mida mitte, kas komisjonil oleks võimalik ka selle analüüsiga tutvuda. Ta juhtis ka tähelepanu samale väitele, et puuetega laste vanemate poolt läbiviidud uuringutes toodi esile, et puuetega lastevanematel tihti puudub informatsioon, millise õigused need üldse on, just tulenevalt olukorrast, et neil on erivajadustega laps. Komisjoni esimehena lisasin, et nimetatud uuringus on välja toodud ka see, et tänane toetuse suurus ei vasta enam elukallidusele, toimunud on hinnatõusud transpordile, tõusnud on teenuste omaosalusmäärad ning abivahendite rendihinnad. Rait Kuuse vastas, et analüüsiga on võimalik tutvuda ja seal antakse ka tervikvaade.
Komisjoni esimehena tõin välja, et perede olukorda on vaja kergendada, kus kasvavad puudega lapsed, toetuste tõus ei tekita teenuste arendamist ning omakorda teenuste arendamine ei ole vastuolus toetuste tõusuga. Ma nõustusin, et sügava puudega lapsi kasvatavate perede olukord on raskem, kuid ühe grupi eelistamine teisele on väga keerukas ja tekitab väga suure surve ka puude raskusastme määramisel ja tekitab väga suure erinevuse toetuste suurustel. Liina Kersna nõustus, et kui eelistada ainult sügava puudega lapse toetuse suurendamist, nagu Sotsiaalministeerium ette paneb või arutada soovib, siis läheksid vahed toetuste osas tõesti ebaõiglaselt suureks. Ta küsis, millised reaalsed võimalused komisjonil üldse on 40 päeva enne valimisi selliseid rahalisi otsuseid teha. Kui komisjon otsustab toetuse tõstmise eelnõust pakutud mahus, siis selle mõju eelarvele on 13,5 miljonit eurot ja kuidas sellist otsust saab üldse vastu võtta keset eelarveaastat? Komisjoni esimehena märkisin, et kindlasti ei ole mõeldav sellise kohustuse panemine aastasse 2019, ja tegin ettepaneku, mida komisjon võiks kaaluda, et muudatus jõustuks 2020. aasta esimesest jaanuarist. Maris Lauri vastas, et tal ei ole toetuste tõusu vastu midagi, eriti, mis puudutab sügava puudega ja teatud määral ka raske puudega lapsi. Küsimus tekib keskmise puudega laste osas, sest osutatud ei ole ka sellele, osutatud on ka sellele, et isegi lapsevanemad hindasid vajadusi erinevalt. Ja ta lausus, et ei ole printsiibis vastu, kuid leiab, et hetkel ei ole senine lahendus komisjoni poolt mõistlik.
Jüri Jaanson arvas, et sisuküsimused ei olegi probleemiks, kuid kuna seaduse jõustumine on reaalne alles aastal 2020, siis peaks uue Riigikogu kooseis otsuse vastu võtma. Monika Haukanõmm tõi välja, et kuna algatatud on eelnõu selle koosseisu ajal, siis võiks olla ka soov, tahe ja nägemus seda siis hääletamisega ka väljendada. Laste kulud on suuremad erivajadustega lastega perekondades ja teenused on kättesaadavad, aga omaosalus on siiski suur. Komisjoni esimehena arvasin, et eelnõu on antud sisse praeguse Riigikogu koosseisu ajal ja komisjonil tuleks selle eelnõu menetlemine lõpuni viia. Fakt on see, et 13 aastat neid toetusi muudetud ei ole ja need on olnud ebapiisavad. Ja kui makstakse toetusi lapsele 16-aastaseks saamiseni, siis seda hirmu, et pere elab liigses rikkuses, ka peale toetuse tõusu meil karta ei ole. Maris Lauri märkis, et neid asju tuleks vaadata kompleksselt – ta ei ole veendunud, et eelnõus toodud protsendid on õiged ja sobivad – ning vajab seetõttu rohkem arutamist. Maris Lauri tegi ka ettepaneku tänasel komisjonil ehk siis komisjoni istungil, mis toimus 21. jaanuaril, mitte hääletada, kuna teema vajab fraktsioonis läbirääkimisi. Samuti soovis ta saada ülevaadet ministeeriumi ülevaatest ja ettepanekutest. Jüri Jaanson oli samuti hääletamise vastu, kuni komisjoni korralise istungi aeg on läbi. Komisjoni esimehena panin hääletusele, kes on selle poolt, et hääletada muudatusettepanekuid tänasel istungil. Poolt olid Viktor Vassiljev, Monika Haukanõmm, Oudekki Loone, Igor Kravtšenko, ettepaneku vastu olid Liina Kersna, Maris Lauri ja Jüri Jaanson. Ja panin muudatusettepaneku siis hääletusele. Maris Lauri märkis, et tema arvates ei ole hääletus seaduspärane – kokkulepe oli, et istungit pikendadakse 15 minutit, nüüd on see läinud pikemaks ja sellega seoses palun maha tõmmata minu osalemine istungil. Muudatusettepaneku poolt olid siiski Helmen Kütt, Viktor Vassiljev, Monika Haukanõmm, Oudekki Loone, Igor Kravtšenko ja Raivo Põldaru. Muudatusettepaneku vastu ei olnud keegi. Samuti ei olnud erapooletuid. Jüri Jaanson soovis saada õigus- ja analüüsiosakonna arvamust selle kohta, kas hääletamine väljaspool komisjoni korralisi istungi tööaega vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Nii, saime selle õigusliku analüüsi. Siin tahan väga tänada Jüri Jaansoni, sest kindlasti see õiguslik analüüs on õpetuseks ka teistele komisjonidele, uuele Riigikogulegi, sest nüüd on küsimused esitatud ja, head ametikaaslased, kes jätkate uues Riigikogus, siis on see teada. Õigusliku analüüsi osas tõepoolest tuuakse välja, et komisjoni korraline istung toimub 11-st 13-ni, kui eelnevalt ei ole kokku lepitud teisiti. Tõsi, 10 minutit enne kella ühte komisjoni esimehena ma selle kokkuleppimise panin ja kõik konsensuslikult olid nõus jätkama, aga kuna me ei kutsunud kokku korralist istungit ega viinud seda ka päevakorra sellise muudatusena sisse, siis leidsime, et selleks, et edaspidised asjad oleks selgemad, eelnõu menetlemine korrektne, kutsusime kokku siis erakorralise istungi 24. jaanuaril.
Erakorraline istung algas 11.15, lõppes kell 12.00 ja seal andsingi ülevaate ka komisjoni liikmetele siis olukorrast, mis anti meile õigusliku analüüsina. See oli ka eelnevalt kõigile saadetud. Maris Lauri soovis teemat veel enne muudatusettepanekute hääletamist arutada. Ta märkis, et ministeerium tegi eelmisel istungil komisjonile väga põhjaliku ülevaate ning vastati komisjoni liikmete küsimustele, aga arusaamatuks jäi sellise lahenduse valik. Ministeerium teatavasti ütles, et on valmis sügava puudega lapse toetuste tõusuks – selle vastu ei ole keegi, aga ülejäänud osas tekivad küsimused –, ja tegi ettepaneku arutada seda, et tõsta sügava puude laste toetust selliselt nagu eelnõu kirjas: raske puudega laste toetust tõsta eelnõu kohaselt pisut vähem ja keskmise puudega laste toetus oluliselt vähem, kui eelnõus pakutud. Mina juhtisin tähelepanu komisjoni esimehena, et komisjon arutab Vabaerakonna fraktsiooni poolt esitatud eelnõu. Muudatusettepanekute tähtajaks mitte ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud ja see, et tulevikus tulevad teenused, on tänane olukord kahjuks selline, et need teenused ei ole paljudele ka kättesaadavad just tulenevalt selle toetuse väiksusest. Ainuke muudatus, mille komisjoni poolt sai esitatud, oli siis, et seadus jõustuks 1. jaanuar 2020. Toetuse määrasid muudetud ei ole, me arutame ikkagi selliselt esitatud eelnõu. Ja Monika Haukanõmm tõi juurde veel ka selle, et puuetega inimeste kojas toimus arutelu puudega inimeste poliitikamuudatuste osas, millega tahetakse minna ka valitsusse, ja just see, mis puudutab kohalikele omavalitsustele üleandmist, aga need plaanid ja nende realiseerimine võtab aastaid aega. Toetuste ja teenuste maksmise üleandmine kohalikele omavalitsustele saab toimuda alles siis, kui on loodud vastavad eeldused, aga hetkel seda ei ole. Ja tuletas meelde, mis juhtus hooldajatoetusega või asendushoolduse üle andmisega kohalikele omavalitsustele.
Jüri Jaanson lausus, et koostatud on alternatiivne muudatusettepanek, mida palume kaaluda. Mina komisjoni esimehena pidin kahjuks märkima, et komisjoni liikmed nimetatud muudatusettepanekut näinud ei ole. Me jätkuvalt arutame muudatusettepanekut, mis puudutab ainult eelnõu jõustumise tähtaja viimist 1. jaanuar 2020, see on ainuke ettepanek hetkel. Kellelegi ei olnud ka komisjoni liikmetest eelnevalt seda saadetud ega mitte ka istungi alguses laiali jagatud laudadele. Maris Lauri selgitas, et soov oli esitada mõte ja kui teised komisjoni liikmed on valmis diskuteerima teistsuguste määrade üle, siis see ka laiali jagatakse. Ta rõhutas, et keegi ei ole öelnud, et ollakse toetuste tõstmise vastu. Ja mina panin küsimuse komisjoni liikmetele, et kas soovitakse nimetatud muudatusettepanekut, mida, tõsi, keegi komisjoni liikmetest peale Reformierakonna kolme liikme näinud ei ole, arutada. Marika Tuus-Laul lausus, et toetuste suuruse ja määrade osas rohkem arutada ei soovi, kuna seda teemat on arutatud juba pikalt. Komisjoni esimehena panin muudatusettepaneku hääletusele, see muudatusettepaneku hääletus puudutas neid määrasid ja jõustumist 1. jaanuaril 2020. Määrade korral toimus meil hääletus, hiljem kõik komisjonis osalenud komisjoni liikmed – Monika Haukanõmm, Igor Kravtšenko, Jüri Jaanson, Liina Kersna, Maire Aunaste, Marika Tuus-Laul, Maris Lauri, Raivo Põldaru, Viktor Vassiljev – olid selle poolt ehk siis nende toetuste määrade tõusuga esitatud kujul. Panin siis hääletusele punkti, et 1. jaanuar 2020 oleks jõustumise aeg. Jüri Jaanson tegi ettepaneku, et seda ei oleks vaja hääletada, kuna tõenäoliselt on kõik ka selle poolt. Ja tõepoolest, enne hääletust otsustasime siis konsensuslikult, et eelnõu jõustumise aeg on 1. jaanuar 2020.
Ja menetluslikud otsused: võtta täiskogu päevakorda 31. ehk täna, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, kui teine lugemine lõpetatakse, viia läbi kolmas lugemine 13. veebruaril ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus siis ka. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh teile!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt! Teile on ka küsimus. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjoni esimees! Ma kõigepealt tänan komisjoni selle väga põhjaliku menetluse ja töö eest selle eelnõuga! Kui paistab, et Reformierakonna seisukoht menetluse käigus muutus ebamäärasemaks, siis ministeeriumi seisukoht muutus toetavamaks, aga ikkagi ma loen siit seletuskirjast seda mõningast vastuväidet, et probleeme tuleb vaadata laiemalt. Mul tuleb kohe meelde see Tõstamaa perearsti lugu, mille osas me siin hiljuti asja ka vastu võtsime ja lahenduse leidsime, kus samuti oli argument, et tuleb maailm tervikuna või laiemalt ära lahendada ja parandada. Kui ma neid kahte asja seon, siis ütelge palun, kas ma üldistan kuidagi ebaõiglaselt, kui ma ütlen, et probleemide lahendamine jääb tihti selle taha, et otsitakse nii keerulist ja kõikehõlmavat lahendust, et tegelikult ei alustata ühestki nurgast peale. Kas selliseid probleeme on sotsiaalkomisjoni praktikas veel ja kas ei oleks õigem ikkagi hakata tükkhaaval lahendama? Aitäh!

Helmen Kütt
Suur tänu esitatud küsimuse eest! Ma siin täna kahjuks või õnneks olen komisjonipoolne ettekandja. Noh mul oleks ju lihtne teile vastata, et nimetatud teemat komisjon ei arutanud oma istungil. Aga ma nii palju küll ütlen, et tänu teie küsimusele saan ma siiski ära öelda ka väga olulise otsuse stenogrammi jaoks, et esmaspäeval, 28. jaanuaril toimus meil veel üks sotsiaalkomisjoni istung, kus me kinnitasime ja kiitsime heaks menetlusdokumendid. Nii et selliselt ta täna siin saalis ka on. Nüüd mis puudutab, selles ma võin öelda kohe alguses, et tegelikult mul on suur õnn olnud juhtida komisjoni, sotsiaalkomisjoni, sest sotsiaalkomisjonis on meil üldjuhul toimunud arutelud väga konstruktiivselt ja me ei ole pidanud väga tihti arutama ja hääletama selliselt, ma ei tea siis, maailmavaateliselt, erakondlikult, me oleme üritanud nii sotsiaalpoliitikat kui tervishoiupoliitikat, aga ongi erinevad nägemused sinna jõudmiseks. Ja tõepoolest, kui valitsuse seisukoht oli sellele mittetoetav, aga valitsus ka tõdes, et toetused on jäänud ebamõistlikult väikeseks, ajale jalgu ja 13 aastat on tõesti pikk aeg, siis peale meie arutelu ja enne hääletamist ministeerium tõepoolest tuli ka lauale selle mõttega, et kui siis räägime sügava puudega laste toetusest, aga noh siin ei olnud ka toetuse tõusust, sügava puudega laste toetuse tõusust tänaselt 80 euro pealt, aga siin oli komisjonis selge üksmeel, et ainult ühte liiki niimoodi tõstes tekitame me väga ebavõrdse olukorra, sest teised liigid jäävad väga madalaks. Ehk siis tänane keskmine puudega lapse toetus 69 eurot ja seal sente ja raske ja sügava puudega lapse toetus 80 eurot, et kui nüüd tõsta ainult seda sügava puudega, siis me tekitame suurema probleemi veel. See on ka tõsi, et ministeerium tõi välja need arvud ja need rahalised nagu eraldised ja tegevused nii rehabilitatsiooni kui abivahendite hulga laiendamisele, aga see ei muuda asjaolu, täna tegelikult on olukord selline, et üle Eesti on väga erinev see võimalus nendel peredel toime tulla. Ja kui nagu teie näide, et alustame mingist asjast või küsimus ka, nüüd ma jõuan kauge kaarega ka sinna, et siis me leidsime ka komisjonis tegelikult seda, et oluline on anda inimestele vähemalt see võimalus, et selle raha piires saavad täiendavaid teenuseid nad nendele lastele juurde osta, kui omaosaluse määr on kerkind, aga toetused on jäänud samaks. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud sotsiaalkomisjoni esimees! Aitäh selle eelnõu menetlemise eest ja aitäh ka selle tänase ülevaate eest! Teie juttu küllalt tähelepanelikult kuulates tahaksin täpsustada küsimuse korras vaid ühte asja. Kas see plaan Sotsiaalministeeriumil, et anda nüüd üle mitmed teenused kohalikele omavalitsustele, kas see on alles väljatöötamisjärgus, on siin mingi pilootprojekt plaanis? Milline on üldse see ajagraafik või see on pigem ainult sõnades sõnastatud mõte? Aitäh!

Helmen Kütt
Aitäh! See on tõepoolest, sama küsimuse esitasime ka, õigemini ministeerium selgitas, et milline on olukord, ja kuna sotsiaalkomisjon on eelnevalt väga palju linnade ja valdade nüüd siis ühinenud organisatsiooniga kohtunud, kus nad on tõdenud, et teinekord üle antud teenused ja toetused, mis esialgu nagu tunduvad, et katavad, hiljem see rahaline kate ei ole piisav ja nad on hädas nende korraldamisega kas või kooliharidusega, tugispetsialistidega, mis puudutab erivajadustega lapsi, ja ka sellega, et näiteks asendushooldus, kui üle läks, meil on asendushooldus, meil on komisjonis ka käinud nad rääkimas muresid, et ministeerium tegeleks selle probleemiga, ja ka omaste hoolduse ehk siis hooldajatoetuse üleandmine kohalikele omavalitsustele, tõi tegelikult elukohast sõltuva väga erineva määramise. Kui riigi poolt oli ta mingitel ühtsetel alustel üle Eesti, siis omavalitsuste kordade – ma ei ütle, et see on vale –, aga omavalitsuse kordade järgi on inimestel ikkagi väga erinev võimalus saada ka omastehooldajaks ja seeläbi haigekassa kindlustust. Sest toetus on nagunii väga olematu, kas see on 25, 40 eurot või noh, ma toon hea näitena Viljandi linna, kus siis puudega laste hooldaja toetus tõusis 140 euroni, aga ka see tegelikult arvestades, et alampalga järgi makstakse maksud ja on haigekassa kindlustus, on ju ikkagi väga väike, kui peab olema selle lapsega kodus. Aga ministeeriumi poolt asekantsler Rait Kuuse – ja see on meil hästi ka protokollitud – tõi välja selle, et enne omavalitsuste haldusreformi oli selline mõte, mida siis Rahandusministeerium on väga vedanud, et millised riigi poolt osutatavad ja pakutavad teenused võiks üle anda kohalikele omavalitsustele, et suurendada nende jõudu ja autonoomiat ja otsustusõigust. Ja Sotsiaalministeeriumile – ja see on nüüd hästi oluline – nad on esitanud juba selle analüüsi, Sotsiaalministeeriumile on esitatud küsimus alates sellest, kas erihoolekanne, mis on täna ainult riigi korraldada, võiks tulevikus minna ka kohalikele omavalitsustele kuni selleni, kas puudega inimeste toetused tervikuna võiksid olla pigem kohalike omavalitsuste lahendada. Kui te küsite minu isiklikku arvamust ja ma sain aru, et komisjoni meelsus suures osas, kuigi niimoodi me seda ei pannud, aga järgnevad küsimused, mis siin esitati, on see, et enne, kui see süsteem ei ole valmis sellega tegelema, ei tohi tekitada veel suuremat segadust ja veel erinevat võimalust saada teenuseid ja toetusi tulenevalt elukohast. See on valitsusele esitatud, see analüüs, me palume ka sotsiaalkomisjonis selle tutvustamise. Kas valitsus midagi otsustab, ma arvan, et mitte. Ta tutvub analüüsiga ja küllap see jääb järgmise Riigikogu töölauale. Aga minu isiklik arvamus sotsiaaltöötajana, mida ma siin küll komisjoni ettekande aeg ilmselt kuritarvitan, kui ütlen, siis ma arvan, et nii erihoolekanne kui lapsetoetused kui puudega lapse toetused peaks jääma ikka peredele, need laekuvad inimeste arveldusarvetele ja neid otsuseid langetab pere tulenevalt lapse erivajadusest või lapse vajadusest ikkagi selliselt, kuidas siis ka võimalus neid teenuseid saada on. Ma kindlasti ei pea seda õigeks sellist teenust üle anda kohalikele omavalitsustele. Sügav lugupidamine kohalike omavalitsuste ees, olen ise 20 aastat seal töötanud, aga nad ei ole kõik selleks valmis. Võib-olla kunagi. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Hea sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, teile küsimusi rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Jüri Jaanson, palun! Kolm minutit lisaaega.

Jüri Jaanson
Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Ma algatuseks soovin omalt poolt ka väga tänada Helmen Kütti, meie sotsiaalkomisjoni esimeest, kes siin hästi põhjalikult sellest protsessist siis või menetlemisest ülevaate tegi. Selle eelnõu menetlus oli küll selline protsess, kus meil tegelikult kõigil oli üsna palju õppida. Ja võib-olla teen märkuse ka siis Andres Herkeli, kolleegi öeldu peale, et Reformierakonna seisukoht siin kindlasti ei ole segane, vaid ta on üsna selge. Aga ma siin tooksin välja oma seisukohad.
Puudega laste sotsiaaltoetuste tõstmine selle eelnõuga on oluline. Eriti tuleb siin rõhutada sügava puudega laste toetuste tõstmise vajadust, kus puudest tulenevad minimaalsedki vajadused on ammu toetuse summa ületanud. Mul on kahju, et Vabaerakonna esitatud eelnõu ei leidnud valitsuse toetust ja ka riigi eelarvestrateegia raames ei ole arutelusid teema ümber toimunud või on need jäänud tulemusteta. Praeguse eelnõuga tõstetakse puudega laste toetusi universaalselt, kuigi nende abivajadused varieeruvad tegelikult tugevalt. Paraku siis saab siin ja tuleb öelda, tuleb sellele tähelepanu juhtida, et võrdsete toetuste juures ei ole ega hakka puudega lastega perede toetamine olema võrdne. Väljapääs olukorraks oleks laste tegeliku abivajaduse selgitamine ja vajaduspõhine lähenemine abivajaduse katmisel. Uuringud näitavad, et puudega laste abivajaduse varieeruvus ühes kuus on keskmise ja raske puude puhul 150 euro ümber ja sügava puude korral see ulatub 220 euroni. Keskmise ja raske puudega lapse korral ületab praegu kehtiv toetus tegelikku abivajaduse miinimumi, sügava puudega laste puhul aga jääb sellest jälle tugevalt maha. See näitab, et just sügava puudega laste pered on toetuse mõttes tõesti kriitilises seisus ja neid toetusi tuleb tõsta. Ka toetuste tõstmine käesolevas või praeguses eelnõus sätestatud määradeni ei aita suurt osa puudega laste peresid piisaval määral. Ma soovin veel kord siin viidata tegelikult asjaolule ja küsimusele, kas toetuste universaalsus on siin õigustatud. Toetuste tõstmine toob riigieelarvele täiendava kulu 13,5 miljonit eurot aastas, aga see ei ole üldse suurim mure, sest need lapsed ja pered vajavad tõesti abi. Rõhutan veel kord, et suurim mure on, et ressurss ei lähe tihtipeale sihipäraselt, vaid universaalselt ja liigub ka sinna, kus seda ei vajata või ei vajata riigi poolt antavas mahus. Seda ressurssi saab tegelikult paremini kasutada. Teisalt on puudega laste toetamiseks riigi poolt viimastel aastatel ettenähtud vahendite tõus olnud tuntav. Viimaste aastate jooksul on miljonite eurodega toetatud rehabilitatsiooniteenust, abivahendite eelarvet ja iga-aastaselt kaetud raske ning sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenust. Lisaks on eraldatud 18 miljonit hariduslike erivajadustega lastele tugiteenuste pakkumiseks. Aga probleemid on muidugi mujal, meil on spetsialistide puudus, mida me siis püüame toetuste pakkumisega mingil määral kompenseerida, aga see ei ole piisav. Tahangi öelda, et seda kõike on vähe olnud, sest need pered ei saa ka piisavalt abi ametkondadest, ei omavalitsustest ega riigilt.
Reformierakonna fraktsioon on seisukohal, et praeguse eelnõuga toetuste tõstmine on vajalik, aga kaugeltki mitte piisav ja parim samm puudega lastega perede probleemide lahendamisel. Oleme seisukohal, et peame puudega laste süsteemi reformides pingutama nii teenuste kvaliteedi kui ka piisavuse nimel, aga ka selle nimel, et toetatud saaks kõik abivajajad vajalikus mahus. Ma tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, Jüri Jaanson! Palun, Monika Haukanõmm!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Olen teie ees puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõuga juba kolmandat korda ja ei hakka selletõttu ka eelnevalt juba räägitut kordama. Aga tahan siinkohal väljendada oma heameelt, et me oleme jõudnud teisele lugemiseni ning et meil on põhjendatud ootus, et me jõuame ka selle Riigikogu jooksul kolmanda lugemiseni ning seda kõigi teie koostöös ja panustamisel, et muuta ära 13 aastat samal tasemel püsinud puudega laste toetused.
Muidugi on õigustatud küsimus: miks me just sellisel moel ehk Riigikogu, mitte Vabariigi Valitsuse algatusel toetuste tõstmist ette ei võtnud? Miks on eelnõus toodud just sellised suurused, et me tõstame keskmise ja raske puudega laste toetust kahekordseks ja sügava puudega laste toetust kolmekordseks? Vastus esimesele küsimusele. Vabariigi Valitsus ja vastutav minister peaks toetusi tõstma ja selle ettepanekuga välja tulema. Kuid mais 2018 selgus, et järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegiasse seda kahjuks planeeritud ei olnud. Seega ei jäänudki ju muud üle, kui asuda seda lahendama Riigikogu ettepanekul. Seega, põhjus, miks sai eelnõu esitatud juunis 2018, mitte varem.
Vastus teisele küsimusele. Kas pakutud lahendus on õiglane või põhjendatud? Jah, tõsi, meie laual on kaks uuringut, millest esimese viis läbi Sotsiaalministeerium ja teise puuetega laste vanemad, ning mõlemas uuringus tõdeti, et lisakuludeks eraldatav toetus on praegusel hetkel ebapiisav. Kuid tulemused erinesid suuresti ja olid päris märkimisväärselt erinevad. Eks tõde ongi kuskil nende kahe uuringu ja tulemuse vahepeal. On neid, kellel ei kulu kogu summa konkreetselt puudest tulenevate lisakulude katteks. Kuid on ka suur hulk neid, kelle jaoks oleks vaja toetust veel kord mitmekordistada. Seega, suurem küsimus ja arutelu oligi seotud keskmise puudega laste puhul ehk kas on vaja tõsta keskmise puudega laste toetust kahekordseks või siis natuke vähem. Samas, just sügava puudega laste puhul sellist küsimust üldse ei tekkinud ning kõik osapooled olid ühel meelel, et kolmekordne tõstmine on õigustatud.
Kas me vajame siis hoopis universaalset toetust, kui need toetuse vajadused on niivõrd erinevad, praeguse nn universaalse toetuse asemele? Jah, kui me muudaksime nn vajaduspõhisteks, siis me suudaksime paremini hinnata toetuse vajadust ja maksta täpsemalt, kuid sellega kaasneb paratamatult taas kord bürokraatia ning niigi vaevatud vanematel tuleb taas hakata koguma tšekke ja tõestama oma väljaminekuid. Seda tuleb teha iga kuu ja sellisel juhul pidevalt. Ning teisalt tuleb ka hakata tõestama oma sissetulekuid, kas see toetus on ikkagi vajalik. Ja kolmandaks, kas see toetus, mida antakse, läheb ikka puudega lapse jaoks, on see tema jaoks tehtud või äkki saab sellest kasu keegi teine? Seega, minu selge seisukoht on see, et see üks riiklik toetus peab jääma universaalseks ning iga lapsele tehtud kulu me ei pea kotkapilguga taga ajama.
On kõlanud ka murenoot, kas toetuse tõstmise korral planeeritaval moel võib meid ees oodata toetuste nn taotluste suurenemine. Jah, tegelikult see suurem taotlemise oht on ju täiesti reaalselt olemas, kuid puuet hindavad meil ekspertarstid ja nemad peavad suutma teha vahet nn tõelise abivajaja ning katsetaja vahel. Hindamine on aastatega läinud tunduvalt täpsemaks ning isegi, ma ütleks, kohati karmimaks, sest enam väga kergekäeliselt kellegile puuet ei määrata ning kuritarvitamise ohu egiidi all ei saa karistada kõiki nn tõelisi abivajajaid.
Palun lisaaega!

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Monika Haukanõmm
Miks me siis peaksime ikkagi toetusi tõstma? Te kõik teate, et toetused on jäänud ajale jalgu. Ja see tõstmine ei ole see põhisõnum, vaid sama oluline on see, et me anname toetuse tõstmisega vanematele väga selge märguande – see tähendab, et riik märkab perede panust oma puudega laste kasvatamisel ja arendamisel ning väärtustab seda. Selle sammuga anname me puudega laste vanematele kindlustunde ja selge sõnumi: me ei ole teid unustanud. Seega ei ole küsimus ainult rahas, vaid riigi suhtumises puudega lastesse. Tekib ka küsimus, kas peale seda, kui kõnealune eelnõu on seadusena vastu võetud, saame me öelda "tehtud" ja jääda nn loorberitele puhkama. Ei saa. Sest toetus on ainult üks väike osa laste ja perede toimetuleku tagamisel. Lisaks universaalsele riiklikule toetusele on oluline laste arengut ja toimetulekut toetavate teenuste kättesaadavuse parandamine lapse elukoha ja kooli läheduses, lähtudes lapse hinnatud individuaalsest vajadusest. See tähendab, meie abi osutamine peab muutuma masstoodangupõhiselt lähenemiselt nn rätsepaülikonnapõhiseks. Ainult nii saame me parima tulemuse, mis tagab, et laps saab just seda abi just selles mahus mida ta vajab, mitte neid teenuseid, mida parasjagu suudetakse pakkuda ja mahus, mis ei aita lõpuks mitte kedagi.
Selleks aga peab iga tasand täitma oma rolli. Riik maksab universaalselt toetust, mis peab muutuma sarnaselt vanaduspensioni ja töövõime toetusega igal aastal indekseeritavaks, et me ei unustaks seda jälle 13-ks aastaks samale tasemele. Haldusreformi tulemusel suuremad ja loodetavasti järjest võimekamad kohalikud omavalitsused hakkavad osutama vajalikke teenuseid alates isiklikust abistajast kuni koduõenduseni. Hariduses, mis on iseseisva toimetuleku üheks eelduseks ja suurimaks eelduseks, oleme me omaks võtnud kaasava hariduse põhimõtte. See on väga õige lähenemine, kuid samas ei olegi see nii kergesti elluviidav, sest meil on täitmata olulised eeldused. See tähendab, et meil ei ole olemas veel praegusel hetkel vajalikku tugipersonali piisavas mahus – logopeedid, eripedagoogid, psühholoogid jne –, lisaks vajavad ka meie õpetajad, kes tegelevad eriliste lastega, vajalikku väljaõpet ja oskusi tööks nende lastega.
Siiani oleme me tegutsenud suuresti nn tagajärgedega ning varajane märkamine ja abi pakkumine just varases faasis ei ole olnud meie tugevaim külg. See vajab mõttemaailma ning ka seaduste muutmist, st abi tuleb pakkuda kohe probleemide tekkimisel algfaasis ja mitte oodata tõsiste toimetulekuprobleemide tekkimist. See ei olnud lõplik loetelu, vaid mõned näited, mida on vaja teha juba lähemas tulevikus. Seega, toetuse tõstmise vajadus on väljaspool kahtlust, kuid see pole ainuke väljakutse. Töötame edasi. Suur tänu teile!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, proua Haukanõmm! Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Ma kindlasti kolme lisaminutit ei vaja, kuid soovin tänada kõigepealt komisjoni selle töö eest selle eelnõuga ja ka eelkõnelejat, kelle roll selle eelnõu tekkimises siiski oli väga otsustav ja oluline. Mis puudutab nüüd neid lahendusi, mis on välja pakutud, siis need tunduvad kindlasti arukad, et sügava puude korral kolmekordne toetuste tõus, madalamate astmete korral kahekordne. Ma usun, sotsiaalkomisjon on need põhjalikult läbi kaalunud, ka minule näib, et toetused peaksid olema universaalsed, mitte sisaldama endaga seoses liiga palju sellist siduvat bürokraatiat. Ja kindlasti tekib nüüd see koht, et vaadata, kuidas need asjad Eesti riigis saavad niimoodi minna, et kõik toetused, lastetoetused, muud asjad tõusevad, aga üks toetuseliik puudega lastele 2006. aastast lihtsalt seisab paigal. Ja kui ma nüüd üldistan neid muidki asju, mis Sotsiaalministeeriumi haldusalas on, tundmata seda valdkonda ise eriti hästi, aga mis jõuavad siia meie ette niisugusel kujul ja siia juurde veel kõik need sekeldused SKAIS2-ga ja krooniline kallimaks minek, ma pean tegema selle järelduse, et mulle näib, et Sotsiaalministeerium on meil aastate vältel olnud halvasti juhitud. Ja mida rohkem sotsiaalkomisjon sellesse sekkub, ma kindlasti tänan praegust komisjoni esimeest, jõudu peaks soovima võib-olla järgmise koosseisu sotsiaalkomisjoni esimehele, kes iganes see inimene on, aga need sekkumised on tarvilikud ja algataja poolt ma loodan, et me tõepoolest järele jäänud ajaga võtame selle eelnõu ka seadusena vastu. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, Andres Herkel! Rohkem kõnesoovijaid ei ole. Sulgen läbirääkimised. Antud eelnõule on ka üks muudatusettepanek, mis on esitatud juhtivkomisjonilt, vaatame selle läbi. Juhtivkomisjoni seisukoht on seda arvestada täielikult. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud ja sellega on ka läbitud eelnõu 663 SE teine lugemine ja see on lõpetatud.

5. 11:37 Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (791 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorra viienda punkti juurde ehk viimase punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konentsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (791 SE) esimene lugemine. Palun kõnetooli ettekandeks keskkonnaminister Siim Kiisleri.

Keskkonnaminister Siim Kiisler
Aitäh, auväärt juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooni jõustumiseks on vajalik, et sellega ühineks 15 riiki, mille laevade kogutonnaaž moodustaks 40% kogu maailma laevade kogutonnaažist. Euroopa Parlament ja nõukogu on Hongkongi konventsiooni rakendamise kiirendamiseks võtnud 2013. aastal vastu määruse laevade ringlussevõtu kohta ja see määrus dubleerib suures osas konventsioonist tulenevaid kohustusi. Ja see määrus, Euroopa Liidu määrus on otsekohalduv ning sellest tulenevalt täidetakse määrusest tulenevaid nõudeid Eestis tegelikult juba täna. Aga konventsiooniga on meil vaja ühineda laevade lammutamise keskkonnamõju vähendamiseks ja selle tegevusega seotud tööohutuse tingimuste parandamiseks globaalselt. Reguleerimise vajadus tuleneb sellest, et laevade ringlussevõtt võib negatiivselt mõjutada nii keskkonda kui ka inimeste tervist. Näiteks võib töötlemisele minev laev sisaldada keskkonnaohtlikke aineid, nagu asbest, raskmetallid, fossiilse kütuse jäägid ja osoonikihile kahjulikud ained. See kõnealune konventsioon seab laevaomanikele nõuded koostada laevas olevate ohtlike materjalide loendi, taotlema ohtlike materjalide tunnistust ning laev tuleb võtta ringlusse ohututes ja keskkonnahoidlikes lammutuskohtades. Eestis on käesoleval hetkel laevaregistri andmetel 39 laeva, mis peavad täitma konventsioonist tulenevaid nõudeid. Lisaks on konventsioonis nõuded laevade ringlussevõtu kohtadele. Ringlussevõtu kohtades peab olema tagatud, et kasutatakse meetodeid, mis ei põhjusta inimestele ja keskkonnale kahjulikke mõjusid. Ringlussevõtu käigus tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb käidelda ohutult ja keskkonnahoidlikult. Eestis on ainsaks nõuetele vastavaks ringlussevõtu kohaks Vene-Balti sadamas asuv laevaremonditehas.
Selle konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu on tehtud koostöös Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, aga ka Tööinspektsiooniga. Kokkuvõtvalt võib öelda, et konventsiooniga ühinemine ja selle jõustumine on eelduseks, et laevade ringlussevõtmine väljaspool Euroopa Liitu toimuks samuti keskkonnahoidlikult nagu meil. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud minister! Teile küsimusi ei paista olevat. Palun kõnelema keskkonnakomisjoni liikme Meelis Mälbergi!

Meelis Mälberg
Hea istungi juhataja! Head kolleegid, kes olete veel saali jäänud! Vabariigi Valitsus algatas Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse 10. jaanuaril 2019. Keskkonnakomisjoni 22. jaanuari istungile oli eelnõu tutvustamiseks kutsutud Keskkonnaministeeriumi mereosakonna peaspetsialist Kaspar Anderson. Ja nagu minister juba rääkis, siis selle konventsiooni eesmärk on laevade lammutamise keskkonnamõju vähendamine ja selle tegevusega seotud tööohutuse tingimuste parandamine globaalselt. Ühesõnaga lihtsustatult, et vanu laevu ei veetaks suvaliselt kusagile Aasia sadamasse ja seal siis ilma igasuguseid tingimusi arvestamata laiali ei lammutataks. Ja kõrvalepõikena olgu öeldud, et praegu enamus maailma laevadest lammutatakse viies riigis. Ja nagu minister ütles, on selle konventsiooni jõustumiseks tarvis, et seda on ratifitseerinud vähemalt 15 riiki ja laevade kogutonnaaž moodustaks 40% kogu maailma laevade kogutonnaažist. Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud Panama, Belgia, Kongo, Norra, Taani ja Prantsusmaa.
Keskkonnakomisjon oma istungil tegi järgmised otsused: määrata eelnõule 791 SE ettekandjaks keskkonnakomisjoni liige Meelis Mälberg, teha ettepanek võtta eelnõu 791 SE esimene lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 31. jaanuaril 2019, teha ettepanek eelnõu 791 SE esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata eelnõule 791 SE muudatusettepanekute tähtajaks 7. veebruar 2019 kell 16.00. Keskkonnakomisjon kõik need otsused tegi konsensuslikult.

Aseesimees Kalle Laanet
Hea ettekandja Meelis Mälberg! Teile on ka üks küsimus. Vilja Toomast.

Vilja Toomast
Aitäh! Hea ettekandja! Sa nimetasid, et viies riigis lammutatakse laevu. Mis need võiksid olla? Kas Eesti on ka mõne laeva lammutanud ja kus tema oma laevasid põhimõtteliselt lammutab? Aitäh!

Meelis Mälberg
Pean kohe ütlema, et see seaduseelnõu on väga hästi ministeeriumi poolt ette valmistatud – väga hea seletuskiri ja kuigi see on spetsiifiline, siis seda oli ka päris huvitav lugeda. Nii et väga hästi ette valmistatud. Ja sellest seletuskirjast selgub, et need viis riiki on Bangladesh, Hiina, India, Pakistan ja Türgi. Nad lammutavad siis 97 kuni 98% maailma laevadest. Bangladeshi turuosa on 36% ja Indial 47%. Ekspertide hinnangul on just Indias kõige paremad tehnilised ja keskkonnanõuetele kohaldatud lammutamiskohad. Kõige kehvemini täidab neid nõudeid või selliseid tingimusi Pakistan. Euroopa Liidu laevad enamikus lammutatakse Türgis, Pakistanis või Indias.

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud keskkonnakomisjoni liige Meelis Mälberg, tänan põhjaliku ettekande eest! Teile küsimusi rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 791 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine lugemine on lõpetatud. Määran eelnõule 791 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 7. veebruari kell 16.00.
Head kolleegid, tänan teid! Istung on lõppenud. Ilusat neljapäeva! (Hääl saalist: "Suur tänu! Kena päeva jätku teile ka!")

Istungi lõpp kell 11.46.