14:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud kolleegid! Täiskogu IX koosseisu kolmanda töönädala kolmapäevane istung algab eelnõude ja arupärimiste üleandmisest. Seda soovi ei ole. Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Istungist võtab osa 69 saadikut.

1. 14:02 Veeseaduse eelnõu (643 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse eelnõu (643 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soovi läbi rääkida? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus, valmistame selle korralikult ette. Kas saal on valmis hääletama? Tänan!
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse eelnõu (643 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 75 saadikut, vastu ei olnud keegi, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse eelnõu (643 SE) on seadusena vastu võetud.

2. 14:04 Tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Teine tänane päevakorra punkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE) kolmas lugemine. Avan läbiräägimised fraktsioonidele. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on läbi viia eelnõu lõpphääletus. Saalikutsungit annan pool minutit.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 73 saadikut, vastu mitte keegi, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE) on seadusena vastu võetud.

3. 14:06 Tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (719 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 719 SE kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soovi läbirääkimisteks? Seda ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Pool minutit.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 719 SE. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 76 saadikut, vastu ei olnud keegi, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 719 SE on seadusena vastu võetud.

4. 14:08 Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Pooleminutiline kutsung.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 769 SE. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu sai 74 poolthäält, vastu polnud keegi, erapooletuks jäi üks saadik. Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) on seadusena vastu võetud.

5. 14:10 "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020". 2018. aasta täitmise aruanne

Aseesimees Enn Eesmaa
Tänane viies päevakorrapunkt on "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" 2018. aasta täitmise aruanne. Ettekandjaks palun kõnetooli kultuuriminister Indrek Saare. Palun!

Kultuuriminister Indrek Saar
Tervist! Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head Riigikogu saadikud! Nädal pärast Eesti iseseisvumist, 1. märtsil 1918. aastal, kirjutas Postimees: "Lühike on meie rahva ajalugu, lühike on see ajajärk, kus meie vabalt areneda võinud oleme. Kui me väliselt ei ole võinud kaasas kõndida kultuurarahvastega, juhtida oma ja teiste saatust, siis oleme viimastel aastakümnetel sisemiselt osanud kultuurilisi radu käia." See oli minu kõne sissejuhatus. Minu kõne viiane osa on numbritest. Minu kõnele järgnevad omakorda uued numbrid, mille alusel tehakse otsuseid veel mõnede numbrite osas.

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud ettekandja! Suures saalis on kuulda ühekorraga mitmeid kõnesid. Keskendume palun kultuuriministri kõnele. Palun!

Kultuuriminister Indrek Saar
Aga hea on teada, et kultuur tekitab inimestes vastukajasid. Aasta kokkuvõtted on tehtud ja nüüd keskendutakse valimisprogrammidele. Ja ka seal keskendutakse numbritele, sest see on maailm, kus me elame. Me usume, et meid ühendavad numbrid rohkem kui miski muu, sest numbritest saame me aru ju ühtmoodi. Lubage selles kahelda.
Tõsi, kultuurivaldkonnal ei ole numbrite osas midagi häbeneda, isegi vastupidi. 2018. aasta läheb ajalukku kui aasta, mil Eestis loodi ja nähti tõenäoliselt kultuuri rohkem kui kunagi varem. Ja Eesti kultuuri nähti ja sellest kõneldi maailmas rohkem kui kunagi varem. Ilma pateetikata võib öelda, et see oli ajalooline aasta. Ükskõik millisesse kultuurivaldkonda me oma pilgu heidame, olgu selleks kodumaine teater või Eesti film, meie oma kirjandus või siin maalapil loodud kujutav kunst, kõikjal toimus äärmiselt palju ja sellest äärmisest paljust äratas imetlusväärselt palju rahvusvahelist huvi. Ning terve rida juhtunust jääb ajalukku millegina, mida aastakümnete pärast kirjeldatakse kui meie harulise kultuuri uusi kandvaid oksi.
See kõik ei olnud kunst kunsti pärast. Inimeste arv, kes käisid teatris või kinos, muuseumites või raamatukogudes, ületas ka kõige julgemaid ootuseid, mistõttu võin rahuliku enesekindlusega täna öelda: meie rahvuskultuur on äärmiselt heas seisus. Miks on see nii? Arvan, suur osa vastusest on tolles Postimehe tsitaadis, mida alguses tsiteerisin, juba ära toodud. Meie riigi elanikel on sisemine, mitte välimine tarve kunsti järele. Mitte riigi kunst, riiklikult kehtestatud normid või poliitikute poolt kontrollitud kultuurinähtused ei ole see, mida Eesti inimene ootab, vaid vabade kunstnike vabalt loodu. Olgu autoriks Arvo Pärt või Joosep Matjus, Valdur Mikita või Kris Lemsalu.
Seetõttu lubage mul veel kord väljendada mõtet, mida jäängi väljendama, kuni Eestis liigub ringi veel poliitikuid, kelle arvates peaks Kultuuriministeerium sekkuma kultuuri sisusse, ette kirjutama ja tsenseerima, maha kriipsutama ja juurde panema kunstilist sisu. See mõte on samavõrd rumal kui argpükslik. Ja olgu öeldud, et see mõte on silmapaistvalt rumal. Ta ei põlga mitte ainult kunstnikke, vaid ka vaatajaid, ning tema ainsaks lätteallikaks on hirm, et kunstis väljendatakse mõtteid ja luuakse kujundeid, mis käputäiele rusikapoliitikutele võib-olla ei sobi. Kui see oleks naljakas ja kui koht oleks sobiv, ma naeraks, aga see pole naljakas. Rumalus ei ole kunagi naljakas.
Kultuuriministeeriumi ülesanne on hoopis muretseda numbrite eest. Ning siit joonistaksin välja teise põhjuse, miks meie seis rahvuskultuuriga on praegu väga hea. Ühelt poolt on riigi poolt antavatele numbritele viimastel aastatel lisandunud väga olulisel määral ka erakapitali. Olen ministrina kaitsnud põhimõtet, et riigi ülesanne on toetada eraalgatusi kultuuri rahastamisel. Meie avalikkus teab juba paljude metseenide nimesid, keda ka Kultuuriministeerium on avalikult tunnustanud. Kultuurisõbrad Kristjan Rahu, Rain Lõhmus, Turid Farbregd, Armin Karu, Eva ja Bengt Heyman, Jaanus Mikk ja Narva Gate, Sylvia Kistler-Thompson ja Andrew Thompson, Meelis Kubits, Maarja Oviir-Neivelt on vaid mõned nimed pikas reas, aga ka näiteks Heiti Hääl, kelle toel sai hiljuti taasavatud Narva Aleksandri kiriku suur saal. Küsimus on siin põhimõtteline ja ulatub ka teistesse riigi valdkondadesse. Eesti on väike ühiskond ja riikliku ning eraalgatuse lõimumine ning põimumine peavad olema oluliselt tõhusamad kui siiani. Kaitsen jätkuvalt põhimõtet, et ministeeriumi ülesandeks ei ole ümber riigi müüri ehitamine, vaid uute väravate avamine. Me peame erainitsiatiive toetama, julgustama, hindama, kaitsma, mitte neid juriidikaga koormama, häid kavatsusi kahtluse alla seadma või ütlema, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
Ükskõik millises ministeeriumis me töötame, meie mõtteviisis peab olema olulisel kohal arusaamine Eesti riigist kui avatud riigist. Ja avatud peame olema ennekõike oma kodanikele. Vaid mõne näitena sellest, kuidas riik on ulatanud käe eraalgatusele, toon ära ka Arvo Pärdi Keskuse rajamise, Vabamu uue ekspositsiooni, kultuuriüritused Kreenholmis, Hieronymuse tõlkeprogrammi või Konrad Mägi SA, mis kõik said teoks möödunud aastal. Avatus kodanikele tähendab ka riigi avatust kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele, pidevat koostööd ja koos tegemist. Ja me oleme seda teinud. See on olnud läbiv põhimõte näiteks muuseumireformi elluviimisel, kus loome koos omavalitsusega sihtasutuse ja läbi koostöö tagame muuseumide parima arengu. Või siis laulu- ja tantsupeo õnnestumiseks vajalikud paigad, lauluväljak ja Kalevi staadion saavad korda koostöös Tallinna linnaga.
Teise olulise numbrina toon välja Kultuuriministeeriumi enda pikaajalise perspektiivi ehk kultuuritöötajate palgatõusu. Olen nõus Konrad Mägiga, et kunstis leiab inimene hingerahu, kuid selleks peab ka kunstnikul olema hingerahu. Ja kui me suudame muusikutele, näitlejatele, poeetidele või muuseumiteaduritele anda teadmise, et nende argipäev on kindlustatud, alles siis on võimalik ka loota, et sünnib, nagu Konrad Mägi ütles, meie hinge pidupäev ehk kunst. Just seetõttu pöörduksin ma siinkohal tagasi oma algse kahtluse poole, et me saame numbritest ühtmoodi aru. Ei saa. Numbrid ei ole numbrid, nad on millegi väljendus. Ja loojate palganumbrid on suhtumise väljendus. Jah, ka mina võiksin siinkohal hakata tsiteerima meie põhiseaduse esimest paragrahvi, mis sõnastab kultuuri hoidmise meie riigi peamise ülesandena, kuid ilmselt kibelevad ka siin saalis paljude hinged selle järele, et see tüütu põhiseaduse jutt vahele jätta ja minna tõsiste teemade juurde, nagu aktsiisid, protsendid või muud numbrid.
Aga mille nimel, head kolleegid? Mille nimel me iga päev tööle tuleme, mille nimel me kandideerisime ja paljud meist taas kandideerivad. Me kõik nõuame pikemat perspektiivi, aga milline on teie isiklik pikk perspektiiv? Mis on see, mida te endast maha tahate jätta? Testamendiga pärandatud kolmetoaline korter ja suvila Rannamõisas ei ole ju see, millist jälge me endast jätta tahame. Mille nimel, head kolleegid? Ja ma ütlen, et kui me ei tegutse selle nimel, mis teeb Eestist Eesti, siis ei tegutse me millegi nimel. Aktsiisid on olulised, aga ei nad ei tee Eestist Eestit. Pensioni teine sammas ei tee Eestist Eestit. Meie kultuur teeb. Ja seetõttu võrdub suhtumine loojatesse ka suhtumisega sellesse, mille nimel me üldse koos käime – meie kõik, riigina.
Mitte väga palju aastaid tagasi ütles toonane peaminister, et sporti toetavad totalitaristlikud režiimid. Ja koos toonase kultuuriministriga võeti peagi vaevaks ka avalikult mõnitada ühe meie maineka ja rahvusvaheliselt äärmiselt tuntud dirigendi palganumbrit, mille lekkimine ajakirjandusse ei sündinud minu veendumuse kohaselt juhuslikult. See mõnitamine oli samavõrd argpükslik kui ka rumal. Ja olgu öeldud, see oli väga rumal. Sest nõnda ei rünnanud pea- ja kultuuriminister mitte ainult õiglast tasu saanud dirigenti, vaid laiemalt üht suhtumist. Suhtumist, et kultuuriinimene peab samuti saama oma töö eest väärilist tasu.
Kõik viimase nelja aasta otsused oleme Kultuuriministeeriumis langetanud lähtuvalt suhtumisest, millega ma võtaksin kokku järgmiste sõnadega: riik loob võimalused kultuuriarenguks ja kättesaadavuse parandamiseks, nii kultuuri loojatele kui ka sellest osa saajatele. Eesti riigi ülesanne on Eesti kultuuri edasiviimine. Kui see põhimõte on sõnastatud, on kõik järgnev lihtne. Tuleb leida õiged numbrid ja nende eest seista. Tuleb liita eraalgatus ja riiklik tugi ning selle eest seista. Kui suhtumine on selge, siis saab ka selgeks, mille nimel. Kultuuriministeerium ei peaks olema ja ei ole mikromanageerimisministeerium. Me oleme olnud ministeerium, mille kaudu Eesti riik väljendab oma suhtumist ja sellest lähtuvalt oleme teinud otsuseid, olgu selleks kultuuritöötajate palgatõus, kunstniku- ja kirjanikupalk või kas või Tallinna Kunstihoone, Vox Clamantise ja Eesti Festivaliorkestri enda tiiva alla võtmine. Jah, enda tiiva alla võtmine on loomulikult eufemism, sest ministeeriumis ei ole tiibu, meil on ainult eelarveread, aga eelarveread võivad anda tiivad.
Hea Riigikogu! Nüüd siis nendest numbritest ja taas kord on põhjust alustada palkadest. Ma loodan, et kõik siin saalis viibijad nõustuvad, et neid inimesi, kelle igapäevane töö on hoida ja arendada Eesti kultuuri, tuleb väärtustada ning neile tagada väärikas sissetulek. Seab ju ka kultuuripoliitika põhialused eesmärgiks tagada kõrgharitud kultuuritöötajatele aastaks 2020 vähemalt keskmine sissetulek. Kui ma 2015. aastal teile esimest "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" ülevaadet tegin, oli kultuuritöötaja miinimumtasu 731 eurot ja mahajäämus tollasest keskmisest palgast 46% ehk siis sisuliselt pooleteistkordne. Oleme pingutanud, otsinud ja leidnud vahendeid, et nelja aastaga tõsta palk 1300 euroni ehk suurusjärgus 78% palgatõusu. Erinevus keskmisest palgast on kahanenud vaid 6%-le ning kui järgmine, pärast valimisi tööle asuv valitsus jätkab ligilähedaseski tempos, on eesmärk aastaks 2020 täidetud. Samuti suurendasime sel aastal 7% nende kultuurivaldkonnas töötavate inimeste palgafondi, kes on kas tugipersonal või kelle palk on juba üle Eesti keskmise. Iga allasutuse juhtkonnal on loomulikult õigus otsustada, kuidas see palgafondi tõus töötajate vahel jagada. Oluline on rõhutada, et Kultuuriministeerium saab leida vajalikud vahendid ja sõlmida teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooniga palgakokkuleppe, mis puudutab vaid ministeeriumi haldusalas töötavat ligi 4000 kultuuritöötajat. Me ei saa võtta ära otsustusõigust töötasude määramisel näiteks kohalikelt omavalitsustelt, kuid saame olla ja peame olema eeskujuks. Ja on mitmeid näiteid, kus kultuuritöötajate väärtustamisega on kaasa tuldud. Nii näiteks on Tallinna linn ka sel aastal teada andnud, et nad järgivad riigi eeskuju. Lisaks pealinnale tuleb tunnustada paljusid teisi väiksemaid omavalitsusi, kes on viimastel aastatel kultuuritöötajate palkasid ennaktempos tõstnud ja seeläbi väljendanud oma suhtumist Eesti kultuuri kestmisesse.
Edukaks on osutunud ka kolme aasta eest käivitunud kunstniku- ja kirjanikupalga süsteem, mis võimaldab tippvormis vabakutselistel kirjanikel ja kunstnikel pühenduda kolmeks aastaks loometööle ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse. Möödunud aasta lõpul kunstnike ja kirjanike liitudega kokkuvõtteid tehes ütles Maarja Kangro, et kirjanikupalk mõjus pigem tema loomingu kvaliteedile kui kvantiteedile, andis talle võimaluse mitte liiga palju toota, vaid teha asju, mida tema meelest oli vaja teha ja mida meil polnud varem tehtud. Veel näiteid. Leelo Tungal on öelnud (tsiteerin): "Tänu kirjanikupalgale saan asuda kirjutama raamatuid, millest seni on märkmikesse ja arvutisse kirja pandud ainult märksõnu ja kavandeid." Kirjanik Mihkel Mutt leiab, et kui ühiskond loob võimaluse tegelda puhta vaimuloominguga, on sellel (tsiteerin) "nähtamatu ent tohutu tähtsus ühiskonna elujõule". Käesoleval aastal saab läbi Kultuuriministeeriumi eelarve loomeliitude kaudu palka 22 loovisikut, mis aastaks 2021 suureneb 30-ni. Samuti leppisime loomeliitudega kokku, et kunstniku- ja kirjanikupalga saajate palga suurus on 10% kõrgem kui igal aastal kehtestatud kultuuritöötaja miinimumpalk ehk käesoleval aastal 1430 eurot kuus.
Austatud Riigikogu! Aruande 52 leheküljel on välja toodud olulisemad saavutused kõigis kultuurivaldkondades, kuid sõnavõtuks ette antud aeg ei võimalda neid eraldi kõiki välja tuua. Aga nagu alati on teil, austatud Riigikogu liikmed, võimalus küsida. Loodan, et te seda võimalust kasutate. Kuid lubage mul siinkohal peatuda põgusalt ka kujutaval kunstil. Kunst aitab maailma mõista, ärgitab kujutlusvõimet ja paneb esitama olulisi küsimusi. Meie kunstnike looming on alati olnud sõltumatult aegadest ja rahastamisest terav, ühiskondlikult sekkuv, kriitiline. Seda on märgatud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Eesti Vabariigi juubeliaastal toimus mitmeid tähelepanuväärseid Eesti kunstipärandit tutvustavaid sündmusi. Näiteks, Michel Sittowi suurejooneline ülevaatenäitus Tallinnas ja Washingtonis, Konrad Mäe isikunäitus Roomas ja Baltimaade sümbolismi ühisprojekt "Vabad hinged" Pariisi Orsay kunstimuuseumis. Välisiministeeriumi kultuuripreemia pälvis tänavakunstnik Edward von Lõngus, kelle tööd sidusid Eesti ajaloo ja e-riigi kuvandi ning kes seeläbi tutvustas tänapäeva Eestit ka sellele publikule, kelle jaoks jõudmine Paavo Järvi juhatatud Eesti Festivaliorkestri kontserdile või Eesti väljapanekule Veneetsia arhitektuuribiennaalil pole ehk nii oluline. Kunstnikele võimalikult laiade loomisvõimaluste tagamiseks võtab Kultuuriministeerium suurema vastutuse kunstivaldkonna arengu eest. Käesoleval aastal tõusis kujutava kunsti rahastamine Kultuuriministeeriumi eelarvest esmakordselt üle 1,5 miljoni euro ehk kolm korda suuremaks, kui see oli neli aastat tagasi. Suurima muudatusena on Kunstihoone alanud aastast täielikult Kultuuriministeeriumi tegevustoetusel, mis vähendab oluliselt konkurentsi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalis ja annab täiendavaid võimalusi loovisikute, projektide ja kohalike initsiatiivide toetamiseks.
Lugupeetud Riigikogu! Oktoobris avatud Arvo Pärdi Keskus ei ole oluline sündmus vaid Eestile, vaid kogu maailmale. On ju Pärdi looming tervikuna jätnud oluise jälje 20. sajandi muusikaloo kulgu. Juba alates aastast 2012 on klassikalise muusika andmebaas Bachtrack tituleerinud Arvo Pärdi iga-aastaselt maailma kõige enam esitatud nüüdisheliloojaks. Arvo Pärdi Keskuse keskmeks on helilooja isikuarhiiv ning info- ja muusikakeskus. Keskus on kohtumispaik muusikutele, teadlastele ja muusikahuvilistele – kõigile neile, kes tunnevad huvi tema loomingu või mõttemaailma vastu, ja muuseas ka neile, keda huvitab maailmatasemel arhitektuur. Arvo Pärdi Keskus valiti paari nädala eest Euroopa olulisima, Mies van der Rohe nimelise arhitektuuriauhinna 40 nominendi hulka. Kvaliteetse arhitektuuri ja oluliste kultuuriobjektidena said valmis ka Eesti Kunstiakadeemia uus hoone Kalamajas ning Eesti Ajaloomuuseumi kompleks Maarjamäel. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali ehitus käib täie hooga ning uuteks suuremateks investeeringuteks on ERR-i uue telekompleksi ja Rahvusraamatukogu renoveerimise projekteerimine, horisondil muuseumide ühishoidlate rajamine.
Kuid selleks, et juba valminud hooned ning meie kultuuripärand korras oleks, on siin Riigikogus arutlusel uus muinsuskaitse seadus. Või mis uus? Seda on põhjalikult ja kaasavalt ette valmistatud vähemalt viis aastat ning see vastab Euroopa ja maailma eeskujudele. Tean, et eelnõu on väga põhjalikult arutatud kultuurikomisjonis ja see arutelu jätkub, kuid loodan, et veel enne selle Riigikogu mandaadi lõppu suudate leida kompromissid ning selle vastu võtta.
Uue algatusena oleme käivitanud väärtusliku taluarhitektuuri säilitamise pilootprogrammi, mille maht nelja aasta peale on 400 000 eurot. Eestis on häid näiteid taluarhitektuuri säilitamisest muuseumikeskkonnas nii Eesti Vabaõhumuuseumis kui ka mitmetes paikkondlikes muuseumides. Puudu on aga olnud toetust taluarhitektuuri säilitamiseks selle algses paigas ja kasutuses, mis on väga oluline nii traditsioonilise arhitektuuri kui ka ehitusvõtete ja -oskuste säilitamiseks. Muinsuskaitseamet on seniajani toetanud nende talude restaureerimist, mis on muinsuskaitse all, nüüd saavad toetust taotleda ka kõik teised omanikud ilma hooneid kaitse alla võtmata. Toetust saab taotleda talukompleksi kuulunud eluhoonele ehk üksikelamule, mis on ehitatud enne 1940. aastat. Loodame nii aidata kaasa Eesti traditsioonilise maaarhitektuuri ja maastiku omapära säilimisele.
Teise uue toetusmeetme eesmärk on tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja spordiüritusi, mis rikastavad kultuurielu ning elavdavad Eesti majandust. Toetus antakse nendele üritustele, mis ilma riigi abita toimumata jääksid, kuid mis toovad riigieelarvesse maksutuluna vähemalt poolteist korda rohkem raha, kui on toetuse suurus. Eelmisel aastal said sellest meetmest raha rahvusvaheline koorifestival Euroopa Cantat lisaks mitmetele spordiüritustele.
Head saadikud! Eesti on kultuuriliselt rikas riik, sest lisaks omanäolistele piirkondlikele kultuuriruumidele oleme koduks enam kui 190 erinevale rahvusele. Kultuuriministeerium toetab Integratsiooni SA kaudu rahvusvähemuste kultuuriseltside ja katusorganisatsioonide tegevust ning kahte – rootslaste ja ingerisoomlaste – vähemusrahvus- ja kultuuriomavalitsust. Toetame siin elavate erinevate rahvuste tegevusi, säilitamaks oma kultuurilised eripärad ja traditsioonid, ning samal ajal loome neile võimalused olla aktiivsemad ühiskonnaelus, praktiseerida eesti keelt ning laiendada suhtlusvõrgustikku. Vaid nii suudame luua eripalgelise, aga ühtse kultuurse ja sõbraliku ühiskonna. Just seetõttu oleme viimastel aastatel erilise tähelepanu alla võtnud kultuurikoostöö Ida-Virumaal. Eelmisel kuul avati Narva Vaba Lava, uue sisu on saanud juba mainitud Aleksandri kirik ning edukalt jätkub kunstiresidentuuri tegevus. Eelmisel aastal toimus Narvas mitmeid uusi festivale ja etendusi. Mõne nädala eest avasime Tallinnas eesti keele maja ning veel sel aastal teeme seda ka Narvas. Sinna on oodatud kõik eesti keelest erineva emakeelega inimesed, sõltumata rahvusest või keeleoskusest, et õppida, harjutada või lihtsalt kuulata eesti keelt ning elada siinsesse ellu kiiremini sisse. Iga eesti keele kõneleja on oluline ja väärtuslik meie kultuuri edasikandja, seetõttu taastasime juba mõne aasta eest tasuta eesti keele õppe täiskasvanutele – kui täpsem olla, 2015. aasta sügisest – ning tänaseks on selle läbinud üle 10 000 inimese. Eelmisel aastal tõime muuhulgas välja ka näiteks tasuta keeleõpperakenduse Speakly ja sellel on juba üle 30 000 kasutaja. Meie ilusa eesti keele kõnelejate hulk ei pea piirduma nendega, kes elavad Eestis, eesmärk peaks olema suurem. Miks ka mitte võtta järgmiseks suureks eesmärgiks Eesti Instituudi ühe juhi Mart Meri väljaöeldu: "unistus suurendada eesti keele rääkijate arvu maailmas vähemalt pooleteise miljoni inimeseni"?
Head saadikud! Mõne aasta eest kirjandusfestivali HeadRead külastanud rahvusvaheliselt tunnustatud Nigeeria prosaist ja luuletaja Ben Okri ütles muu hulgas, et eestlased peaksid saama üle ideest, et oleme väike rahvas. Tema sõnul ei tee üht rahvust väikeseks või suureks mitte inimeste arv, vaid rahva vaimu suurus ja rahva panuse kvaliteet ning tema veendumuste jõud ja rahva seas eksisteerivad ideed. Tsiteerin. "Kui üks rahvas mõtleb ja tegutseb moel, mis mõjutab maailma kaugelt enam, kui tema suurus lubaks seda arvata, siis me ei saa enam rääkida väikerahvast," ütles Okri. Ma olen veendunud, et Ben Okril on õigus. Kas ei ole see mitte just täpselt see, mida enam kui sajand tagasi ka Jakob Hurt soovis, kutsudes üles saama vaimult suureks? Me tunneme sügavat huvi teiste rahvaste ideede ja unistuste vastu ning nii oleme rohkem teadlikud parimatest mõtetest, mis on maailmas liikvel. Seeläbi oskame maailmale pakkuda ka midagi sellist, mida märgatakse. Selle elavaks tõestuseks on Eesti Vabariik 100 kultuuriprogramm, mis jõudis enam kui 35 riiki ja toimus üle 500 sündmuse. Veelgi enam, me oleme suutnud enesesse sulgumise asemel teha palju rohkem koostööd ning see läbi suutnud saavutada üha enam. Soovin siinkohal tuua näitena koostöö Leedu ja Lätiga. Mitte kunagi üksi, aga just läbi Balti koostöö saime üheskoos olla Londoni raamatumessi fookusriigiks, korraldada Pariisis Orsay muuseumis Balti sümbolismi näituse ning ühiselt luua Balti kultuurifondi.
Ja lõpetuseks. Kultuuripärandi aasta andis teatripulga üle laulu- ja tantsupeo aastale. Ma ei tea võimsamat sisemise kultuurijanu väljendust, kui selleks on meie laulupeo traditsioon. Jah, mõnede  jaoks tähendab sisemine kultuurijanu hoopis janu parema positsiooni järele kultuurimaailmas, kuid mina kõnelen siin üheslaulmisest sinimustvalgete all, mis annab me trikoloorile tagasi ka tema algse tähenduse. Mitte rusikapoliitikute kultuuritute tegude varjamine, vaid meie rahva koondamine. Kultuur on märk sellest, kuidas me suhtume maailma. Ja kuni meil on laulupidu, seni võime rahulikult öelda: me suhtume maailma kui paika, mis on avatud, demokraatlik ja sõbralik ning kus hoolimata erinevustest suudame me koos laulda ja koos alles hoida seda üht ja ainsat eesti kultuuri, mida ühtegi teist maailmas ei ole.
Head kolleegid! Kohe on ukse ees parlamendivalimised. Ja nagu ikka, küsime üksteise käest retooriliselt, tihti meedia vahendusel: mis on sinu pikk plaan? Kus on sinu pikk perspektiiv? Milline on suur narratiiv? Ma ei taha siinkohal esitada üleskutset parteideülese pika perspektiivi jaoks. Või õigemini, ma ju tahaks, aga selge on see, et õhk on praegu kuum ja üksmeel tõenäoliselt ei ole võimalik, isegi kui me kõik selle üleskutsega oma südames nõustuksime. Seetõttu kirjeldaksin ma siinkohal vaid oma sisemist veendumust. Eesti kultuur on ainult Eestis võimalik. Ja kõik muu, mis Eestis on, on võimalik ka mujal. Erinevad maksumäärad, erineva laiusega maanteed, erinevad sillad ja raudteed, kvoodid ja määrad – need kõik on võimalikud ka mujal. Ma ei taha öelda, et need oleksid vähetähtsad. Ei, need on väga tähtsad. Aga mille nimel, head kolleegid? Mille nimel me siin koos käime? Mis on see, mis me endast maha jätame? Mis on see, mille järgi meid ja meie tegusid mäletatakse? Mille nimel, hea Riigikogu? Sest kui see kõik ei ole Eesti kultuuri nimel, siis ma ei tea, mille nimel see olla saaks. Ma ei mõtle siin, et me kõik käime koos vaid ühe luuleraamatu või kellegi skulptuuri pärast. Ei. Ma räägin kultuurist. Ma räägin laulupeost ja tantsupeost, ma räägin Arvo Pärdist ja Kris Lemsalust, ma räägin kontsertidest, raamatutest, maalidest jne, aga ennekõike räägin ma Eesti kultuurist selle sõna kõige laiemas mõttes – meie keelest, meie meelest, meie kooskäimistest. Ma räägin meie metsakülades elavate inimeste oskusest rääkida loodusega ning meie uuselamurajoonide arhitektuurist, meie eluruumi täitvatest mõtetest ja kujutlustest. See kõik ei ole abstraktne, see on väga konkreetne. Minu viimase nelja aasta tegevus on olnud konkreetne – kultuuritöötajate palkade tõus, valdkonda lisavahendite suunamine, erakapitali, kogukonna ja riigi suurem koostöö. Kuid mille nimel need asjad? Vist ikka meie kultuuri nimel. Tänan!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh, austatud minister! Teile on küsimusi. Tarmo Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Selles plaanis oli kirjas ka autoriõiguse seadus ja tühja kasseti tasu. Millised on edasiminekud ja milline on Vabariigi Valitsuse seisukoht ja kui kindlad saavad autorid olla, et see temaatika mingilgi moel lahendatakse? Kas on võimalik öelda ka mõningaid numbreid? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Tänan küsimuse eest! Võiks öelda, et see on tegelikult valus teema valitsuse poolt, tuleb tunnistada, vaadates. Mul on hea meel, et Riigikogu liikmed, olles neli aastat oodanud, et valitsus midagi ette võtaks, lõpuks võtsid initsiatiivi oma kätte ja esitasid seaduseelnõu. Ja eelmise aasta lõpus jõudis lõpuks valitsusse ettepanek, kus oli võimalik sõlmida kompromiss ja see kompromissettepanek oli justiitsministri pakutud versioon sellest, et tühja kasseti tasu makstakse alates aastas 2020 riigieelarvest suurusjärgus 2 miljonit aastas. See ei olnud autorite ja esitajate esindusorganisatsioonide esimene eelistus, aga nad aktsepteerisid seda kompromissvarianti ja on seda ka väljendanud, sestap ka valitsus aasta lõpus selles põhimõtteliselt kokku leppis. Ma loodan, et see Riigikogu saadikute initsiatiiv ja valitsuse valmisolek sellega siiski edasi minna saavad Riigikogus mõistlikul moel ühendatud ja veel enne selle koosseisu lõppu saavad autorid ja esitajad kindluse, et nende poolt õiglaselt saamata jäänud tasu tulevikus siiski maksma hakatakse. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud kolleegid! Igaks juhuks tuletan meelde, et ministri aruande kohta on igalühel teist võimalik esitada üks suuline küsimus. Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp
Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister, tänan ettekande eest! Palju oli head, aga tahaks puudutada ikkagi ja jälle etendusasutuste seadust, mis on pikalt olnud kavas. Arvestades seda, et Eestis on, ütleme siis, etendusasutusi eraõiguslikke, riigi poolt asutatud sihtasutused, nad nõuavad erinevaid rahastamismudeleid ja erinevaid käsitlusi. See peaks olema kõik kirjas ka tulevases etendusasutuste seaduses. Praegu on valimised tulemas ja selge see, et praegu mingil juhul sellega kuhugi ei jõuta, aga järgmises valitsemisperioodis, valimisperioodis on vajalik etendusasutuste seadus kiiresti vastu võtta. Kui kaugele on praegu jõutud selle seadusega ja millised on perspektiivid? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Tänan! See on üks teema, mis on olnud tõepoolest väga mitu aastat juba arutlusel. Kultuuriministeerium on püüdnud oma partneritega ehk siis etendusasutuste tööandjate organisatsiooniga, EETEAL lühendatult, ja ka teatriliiduga, et nendes asjades saada ühe rea peale. Aga nagu arvata võib, siis eriti etendusasutuste liidus, kus on erineva omandivormiga, erineva riigitoetusega etendusasutusi, on olnud vastakaid arusaamu, kuhu suunas liikuda, et mitte öelda, et nad on olnud vahest kardinaalselt vastassuunalised. On olnud lähenemisi, kus on tundunud, et võiks hakata seadusega liikuma, ja on olnud taas hetki, kus ka pärast seda, kui läbiräägitud versioon on paberile sõnastatud, on siiski jõutud äratundmiseni, et see ei ole mitte see. Sestap paraku seda lõplikku lahendust meil praegu ei ole. Taas on mulle kinnitatud, et etendusasutuste juhid on jõudnud põhimõttelise kompromissini ja Kultuuriministeerium võiks hakata seadust vormistama. Me kõik saame aru, et järelejäänud aja jooksul ei kultuurikomisjon ega Riigikogu sellesse tegelikult süveneda ei jõua. Nii et paraku jääb see tõepoolest järgmise koosseisu ülesandeks.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Barbi Pilvre!

Barbi Pilvre
Aitäh! Hea minister! Oleks selline küsimus: kuidas edeneb koostöös Rahandusministeeriumiga vabakutseliste sotsiaalse kaitse teema ehk ennekõike haigekassa kindlustus?

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa. Selle kohta just eelmine nädal Riigikogu liige Ain Lutsepp ka minu käest küsis ja ma talle sel teemal vastasin. Sellel on nüüd olnud mitu etappi. Praxis on igal juhul teinud oma ettepanekud, kuidas selle teemaga liikuda võiks ja see puudutab tänaseks ju palju rohkem kui vabakutselisi loovisikuid, sest seda, et töötatakse mitte 19. sajandist tuttava tööaja graafiku alusel, et kõik lähevad hommikul tööle, õhtul lõpetavad ühel kellaajal ja kord kuus makstakse palka või kuidas kuskil riigis, kui tihti makstakse, vaid need tasusaamise ja töötegemise vormid on tänaseks väga palju muutunud, eriti just viimase paarikümne aastaga, siis see puudutab palju rohkem kui loovisikuid. Mis puudutab loovisikuid, siis loovisikute puhul, vabakutseliste puhul on loovisikute seadus, mis tegelikult tagab neile sel ajal, kui nad ajutiselt töötasu ei saa, elementaarsed sotsiaalsed garantiid, mida on võimalik taotlelda, selle jaoks on riigieelarvest eraldatud sel aasta circa 1,2 miljonit eurot. Aga probleem on selles, et kui sa saad töötasu aeg-ajalt, sa ei ole ajutiselt töötu, aga saad töötasu võib-olla 2-3 korda aastas ja su sotsiaalkindlustus katkeb, siis see on üks variant, kus suunas liigutakse. Selle mure on olnud selles, et sellega võib kaasneda väga oluline risk, et osad töövõtjad või ka tööandjad tulevikus kasutavad seda ära nii, et nad ei maksa üldse enam sotsiaalmaksu, sest seda ei ole vaja teha, või maksavad seda ainult miinimumtasu pealt, kuigi see tasu tegelikult aasta keskmisena tuleb oluliselt suurem. Aga ma loodan, et nende Praxise soovituste järgi on võimalik edasi liikuda ja Maksu- ja Tolliamet koostöös Rahandusministeeriumiga on lubanud teemat analüüsida. Miks ta siin mõnevõrra on aega võtnud, on see, et just nimelt Sotsiaalministeerium viis läbi uuringu, kus üheks võimalikuks variandiks oli see, et tagada kõigile Eesti inimestele ravikindlustus, sõltumata sellest, kas nendelt laekub sotsmaksu või mitte. Sellega jõuti sinnamaani, et selle maksuriskid on liiga suured, päris sellisel kujul seda teha ei saa, need on erinevad analüüsid, mida etapiliselt oleks võimalik edasi teha. Mida juba sel aastal kindlasti tehakse, on see, et haigekassa hakkab inimesi regulaarselt teavitama sellest varakult ette, kui nende ravikindlustus ähvardab katkeda. Ehk siis vähemalt teadlikkuse poolest läheb asi natuke paremaks juba sellest aastast, aga järgmised sammud on nende analüüside tulemus.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Aitäh selle väga põhjaliku ja sisuka aruande eest ja ka sellest täna tehtud ettekande eest! Minu küsimus puudutab Kultuuriministeeriumi koostööd Tallinna linnaga. See on olnud kohati väga edukas, ma mõtlen siin staadioni ja laulukaart. Kuhu järku on jõudnud koostöö linnahalliga, kuhu oli planeeritud küll konverentsikeskus, mille abil me lootsime isegi, et saavad sümfooniaorkestri ruumiprobleemid lahendatud? Kuhu on jõutud ja kas sellega nüüd liigutakse aastal 2019 mingis suunas ka edasi? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa. Linn on põhimõtteliselt väljendanud suulisel kujul oma valmisolekut selle teemaga edasi liikuda. Mina olen taotlenud seda, et pärast erinevates formaatides kohtumisi, töövormis kohtumisi me jõuaksime selle memorandumiga ka valitsuskabinetti. Valitsuskabinet koosneb kolmest osapoolest, mitte kõik ei ole väljendanud oma selget valmisolekut seda valitsuskabinetis arutada. Ma loodan, et lähitulevikus see hetk jõuab kätte, aga garanteerida ma paraku seda kuidagi ei saa.

Aseesimees Enn Eesmaa
Heidy Purga, palun!

Heidy Purga
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Suur tänu selle ülevaate eest, mida te kultuurikomisjonile olete esitanud ja ka teistele ja selle tänase väga hea ettekande eest! Nii sisukat dokumenti ja nii head ettekannet ei ole ammu kuulnud. Minu küsimus puudutab kultuuri eksporti. Kas te saaksite täpsemalt palun kirjeldada või tuua välja mõned tegevuslikud fookused, mis edaspidi plaanis on, kuna kultuuri ekspordi osa selles aruandes oli pisut laiali pillutatud ja natukene minu jaoks ka fookusest väljas? Suur tänu teile!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa, aitäh küsimast! Kui vaadata meie, eriti meie juubeliaasta kava, siis see oli üks tohutu kultuuri ekspordi projekt, võib öelda, lisaks kõigile nendele tegevustele, mis siin kohapeal toimusid. Nagu ma ütlesin, enam kui 35 riigis üle 500 ürituse, mis olid ametliku programmi osa, aga tegelikult seal kõrval toimus terve rida asju, mis ei ole kunagi üheski programmis olnud. Ja on selge see, et selliseid vahendeid, nagu meil juubeliaastal oli – nii nagu ikka, peo ajaks paned natuke kõrvale, siis pärast pead natukene vaiksemalt hakkama saama –, et selliseid vahendeid meil ju lähiaastatel sinna suunata ei ole. Mis on olnud väga positiivne kogu selle juubeliaasta ja mingil määral ka juba eesistumise taustal, on see valmisolek erinevate kultuuri ekspordiga tegelikult otsapidi seotud ministeeriumide vahel siit ühiselt edasi minna on oluliselt kasvanud ehk see teadlikkus, mida keegi teeb ja kust on võimalik ühiselt sünergiat leida, on kasvanud. Ma räägin siin eelkõige lisaks Kultuuriministeeriumile ka majandusministeeriumist, eriti see turismi pool, ja Välisministeeriumist loomulikult ka. Meil on erinevad tööformaadid, kus me täna sellega edasi tegeleme, kuidas siit edasi minna, oleme ka mõelnud selle peale, kust leida täiendavat rahastust, aga meil ei ole täna lõplikku lahendust ja sellepärast ei saa ma ka selles aruandes must valgel midagi väita, need asjad on praegusel hetkel veel tööfaasis. Aga üks tendents, mis meil on olnud, on küll see, et lisaks näiteks nendele asutustele või kollektiividele, kes ongi eelkõige kultuuri ekspordile keskendunud, keda me toetame, et me oleme püüdnud ka nende asutuste ja loovkollektiivide puhul, kelle puhul me näeme, et nende n-ö kultuuri ekspordi suunal tegutsemine on regulaarne, me oleme püüdnud ka nende iga-aastasesse toetusesse selle komponendi sisse lisada, et nad ei pea iga väikse tegevuse pärast tulema meie käest taotlema, vaid et see on nende eelarve loomulik osa ja n-ö nende põhikirjaline tegevus. Aga jah, konkreetsete meetmete koha pealt ma pean hetkel jääma ebamääraseks, sest lõplikku kokkulepet asjaosaliste vahel ei ole.

Aseesimees Enn Eesmaa
Valdo Randpere.

Valdo Randpere
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea kultuuriminister! Mulle ka meeldib kultuur ja mulle meeldis see ettekanne, aga mina vaatan sind seal puldis rohkem ikkagi, mitte rohkem, aga ka kui spordiministrit ja sellepärast ma tahtsin küsida, et kuigi see aruanne ei käsitle sporti, aga Kultuuriministeerium ikkagi tegeleb ka spordiga, et mis on selle Team Estonia seis. Sellega nagu vahepeal lubati, et ta tuleb, siis selgus, et ta võib tulla küll, aga rahalisi vahendeid juurde nagu ei tule, sisu jääb samaks, vorm muutub, nimi muutub. Ja kuna mul on vist viimast korda võimalik äkki selle koosseisu jooksul sinu käest sellist mehesõna välja pressida siin puldis, siis ma tahaks, et sa teeks ja ütleks, mis on sinu nägemus, kuidas see Team Estonia peaks välja nägema, millega tegelema, milline rahastus jne, siis kõik spordiinimesed teaksid ka, kas tasub midagi loota või mitte. Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa, tänan küsimuse eest! Mul on alati hea meel, kui saab spordist rääkida kirgliku spordisõbrana, aga me rääkisime sellest tegelikult spordipoliitika põhialuste raames siin saalis põhjalikult. Põgusalt võin öelda, et Team Estonia tuleb, selle jaoks on järgmisel neljal aastal alates sellest aastast riigieelarvest ette nähtud 8 miljonit, ma loodan, et selle aja jooksul leitakse sinna ka täiendavaid vahendeid, et see ei jää selle nelja aasta jooksul ainukesteks vahenditeks. Ja Eesti Olümpiakomitee koostöös Kultuuriminiseeriumi ja asjaomaste spordiedendajatega tegeleb selle Team Estonia loomisega aktiivselt, see mõte ei ole kuhugi kadunud, vastupidi, see on täie hooga töös. Aga loomulikult, tulevikus on väga teretulnud kõik need ideed ja konkreetsed toetused, mis aitavad selle jaoks leida enam vahendeid, sest pikemas perspektiivis loomulikult sellest rahast ainuüksi ei piisa. Aga me võime spordist alati rääkida ka Virumaal, sinu valimisringkonnas. Sa võid vahel läbi tulla ja siis me võime seal erinevates versioonides ka spordist rääkida. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Monika Haukanõmm!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Hea minister, aitäh selle ettekande eest! Küsin ära ikkagi oma klassikalise küsimuse, et vaatan neid objekte, kultuuriobjekte, mis on valminud ja valmimas ja rõõmustan nende üle. Samas on tegemist paljudel juhtudel ka selliste muinsuskaitstelise objektidega, kus kohaldatakse selliseid eritingimusi tulenevalt seadusest. Ja minu küsimus on ühelt poolt, et kuidas on ligipääsetuvusega nii füüsilise kui ka n-ö sisulise ligipääsetavusega nende objektide puhul, mis on valminud või valmimas, kuidas te seda hindate ja teine on võib-olla selline, pool on rohkem selline hinnanguline, et mida te arvate, kas te olete kogenud seda, et üks seadus võib osutuda ka takistuseks näiteks ligipääsu arendamisel. Ehk kus on see tasakaal näiteks mingi objekti kaitsmisel ja teiselt poolt inimeste huvide vahel? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Aitäh küsimuse eest! Kui me räägime kultuuri kättesaadavusest, siis see puudutab, see kättesaadavus, väga otseselt loomulikult ka kogu seda ligipääsetavuse teemat, mis puudutab puuetega inimesi. No eks me oleme sellest siin varemgi rääkinud, et me juba oleme õppinud nägema seda, et liikumispuuetega inimesele luua võimalusi, aga paljud teised puude liigid on veel sellised asjad, mille peale esmapilgul tihtipeale ei tule, kui endal neid ei ole. Ma usun küll, et me oleme Kultuuriministeeriumis ka viimaste aastatega saanud palju targemaks, me oleme selle jaoks spetsiaalselt läbi viinud erinevaid kohtumisi ja seminare, et ennast koolitada ja ka allasutusi. Mis puudutab muinsuskaitseseadust, siis muinsuskaitseseadus ühelt poolt jah peab tagama meie kultuuripärandi säilimise, teiselt poolt ütleb muinsuskaitse selline algprintsiip seda, et kõige paremini säilib see pärand, mis on aktiivses kasutuses. Kui inimesed ei saa ligi või osad inimesed ei saa ligi, siis ei saa paljud kohad olla aktiivses kasutuses ja selle koha peal peaks jätkuma piisavalt kainet meelt ja pragmaatilist mõtlemist selle jaoks, et aru saada, et ei pea ilmtingimata 100% seda väliskuju säilitama selle hinnaga, et osad inimesed lülitatakse ühiskonnast välja, sellest hoonest välja ja noh tegelikkuses ka uus muinsuskaitseseaduse eelnõu, mille üle peetakse kirglikke arutelusid, sedasama paindlikkust just nimelt muinsuskaitsele annab, et neid üksikjuhtumeid, et oleks piisavalt kaalutlusõigust üksikjuhtumite puhul siis selliseid erisusi luua. Sellepärast ma väga loodan, et me ei jää selle kehtiva muinsuskaitseseaduse juurde, mis on meid üsna kinni joonistanud paljudes nendes asjades, vaid et me saame niikaugele, et Riigikogu leiab selle kompromissi ja koputab selle seaduseelnõu ära, mitte ei jäta seda järgmisele koosseisule. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Lugupeetud minister, suur aitäh ettekande ja küsimuste vastuste eest! Küsimusi rohkem ei ole. Tuletan meelde, et selle arutelu lõpuks Riigikogu otsust vastu ei võta, mis aga ei vähenda läbirääkimiste tähtsust ja tähendust. Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel Aadu Must!

Aadu Must
Austatud juhataja! Head kolleegid! Sedasama aruannet kuulasime ka kultuurikomisjonis ja ütlen ainult lühidalt, et komisjon jäi arvamusele, et ülekaalukalt on meie koostöö kulgenud väga sümpaatselt, vastastikuse mõistmise ja edasipüüdlikkuse vaimus. Sellele vaatamata ma otsustasin, et ma ei hakka kordama kõike seda, mida kultuuriminister juba rääkis, ja isegi mitte seda, mida komisjonis me arutasime – pärast mind tulevad veel paar sümpaatset komisjoni liiget, kes saavad seda teemat laiendada –, ja ma peatun konkreetselt ainult nendel olulistel kultuuri valdkondadel, millega ma ise praktilises elus olen tugevalt seotud ja olen kujundanud oma hinnangu.
Neist esimene on see, mida me veame siin parlamendi poolt koos Johannes Kerdiga, see on Balti Assamblee, Balti koostöö. Ja esimene tõesti ülimalt sümaatne aspekt on see, et meie naabrid tunnustavad meie Kultuuriministeeriumi tööd. Läti kultuuriminister Dace Melbarde, kes jätkab nüüd ka uues valitsuses, ütles, et kuidagi Eesti ja Läti vaheline lävepakk on madalamaks vajunud ja kiitis sealhulgas ka meie Kultuuriministeeriumit ja kultuuriministrit, ja teate, kui sümpaatne oli seda kuulda. Me käisime kultuurikomisjoniga Soomes ja suhtumine oli umbes sama. Omalt poolt pean ütlema, et meil on Kultuuriministeeriumiga olnud täielik vastastikune mõistmine ja koostöö nii põhjasuunalisel, nii Soomega, kui Läti-suunalise koostööga ja kiidan omalt poolt kultuuriministrit selle eest, et kui me mõnda asja kas või peaaegu jooksu pealt oleme arutanud ja rääkinud, mis Balti Assamblees kavas, siis üsna varsti olen kuulnud, et meie minister on seda juba Läti ministriga arutanud ja asjad ellu viinud, ja see puudutab nii Balti kultuurifondi kui Eesti-Soome kultuurifondi, vabandust, Soome-Eesti kultuurifondi ja Eesti-Läti kultuurifondi. See viimane on eriti oluline. Teate, Balti Assamblees oli aastaid selline lugu, kus me andsime üksteisele preemiaid ja kuulutasime kirjanikke Balti Assamblee preemia laureaatideks, ja kui pärast seda küsiti, küsisin mina – ma kordan seda vana näidet, sest see on mul nagu pind õrnas kohas –, küsisin, kes siis sel aastal sai Balti Assamblee kultuuripreemia, siis vastus oli, üks lätlane, mis ta nimi oli, tema perekonnanime lõpus oli s. Ja nüüd loodame, et jõuame nii kaugele, et kui keegi saab preemia, siis saame seda kirjandust ka omas keeles lugeda ja lätlased, leedulased meie laureaatide töid ka teises keeles.
Teine väga suur teema, mis mind isiklikult on erutanud ja paljusid minu kolleege, on ikkagi ametkondadevaheline koostöö. Teate, ma kordan siit saalist või siit kõnetoolist korratut: Eesti üks suur häda on killustatus, see on ametkondlik killustatus, kus erinevad ametkonnad tihti ajavad ametkonna asja ja pärast seda Eesti asja ka, kus nad dubleerivad ja rivaalitsevad, eriti raha pärast. Ja selles kontekstis on minule ja teistele komisjoni liikmetele ja rahvusraamatukogu nõukogu liikmetele ja arhiivinõukogu liikmetele ülimalt sümpaatne see, et rahvusraamatukogu rekonstrueerimise projektis on vaatamata erinevate ministeeriumide alluvussuhtele jõud kokku pannud Rahvusarhiiv, Eesti Rahvusraamatukogu, ministeeriumid neid toetavad, ja see mõneti tühjaks jäänud uhke ja ajaloolise toreda hoone, rahvusraamatukogu probleem lahendatakse kahe ministeeriumi koostöös. Eile võeti vastu projekteerimisotsus ja see on see, mille eest meie ühise rahvuskultuuri säilitamisel ja hoidmisel tahan kiita Kultuuriministeeriumit, loomulikult ka teisi asjaosalisi. Eraldi veel, hea kolleeg Valdo Randpere ütles, et seda peab kindlasti maha ütlema siit kõnetoolist.
Nüüd kolmas selline on teema, mida ma pean nimetama lihtsalt lühidalt ära – Tartu Linnavolikogu esimehena pean ma rõhutama, et Kultuuriministeeriumi koostöö kohalike omavalitsustega tundub olevat väga sümpaatne, vähemalt Tartust vaadatuna see niimoodi on. Seda erinevates valdkondades, ka huvitegevus, huviharidus, muuseumid ja kogu valdkond, mida Kultuuriministeerium kureerib. Ja viimaseks ...

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Aadu Must
Ja viimaseks nimetaksin ära veel selle, et on mõned asjad, millest siin korduvalt oli juttu, see on see muinsuskaitseseadus. Muinsuskaitseseaduse osas on tõepoolest ära tehtud suur töö ja kuna ma olen näinud mitme muinsuskaitseseaduse menetlemist, siis loomulikult ei saa muinsuskaitseseadus kunagi valmis. Kui ühiskond saab rikkamaks, siis tulevad uued võimalused ja sellest me kogu aeg unistame ja siis tuleb veel parem muinsuskaitseseadus. Praegune projekt on eelmisest väga palju parem ja – nüüd räägin ka tartlasena, sest ma olen Tartust valitud inimene – ütlen, et tartlaste jaoks on saanud hea ja kurja tundmise punktiks just see, millest minister rääkis. Kui Tartu raekoda saab muinsuskaitselt loa ehitada sinna ka lift ja see hoone jääb elama ja jääb kasutusse, mida uus muinsuskaitse konseptsioon ju räägib. Me räägime seda, et hoone eelkõige peab elama, ja teiseks, ta peab säilima võimalikult algupärasena. Ja kui see vastu võetakse, siis me kõigi tartlastega koos aplodeerime, ütleme, et see uus muinsuskaitseseadus on tore asi, aga ka Kultuuriministeeriumi tegevus meie muinsuse väärindamisel ja mõistmisel väärib kiitust. Küll me saame sealt nendest viimastest konarustest ka üle, mõnes kohas tulavad teha ka kompromissid.
Ja viimane, puhtisiklik seisukoht. Indrek siin ütles, et ei tule parteideülest konsensust pikas perspektiivis. No püüame selle poole, vast ikka suures osas peaks ikka tulema. Me vist oleme, juba saab, minister annab märku, et tegelikult oleme selles vist kõik ühisel nõul. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, kolleeg Must! Toomas Jürgenstein, palun!

Toomas Jürgenstein
Hea eesistuja! Hääd kolleegid! Ma oma kõne lõpus jõuan Hiina tasakaaluprintsiibini, mis minu jaoks sedasama kultuur 2020 aruande täitmist ilmestab, aga mul tuli veel üks mõte, et minister ja kultuurikomisjoni esimees on omamoodi niisugused hiinalikud yin ja yang, kes koos terviku moodustavad ja seega garanteerivad, et kultuurikomisjoni töö igati viljakas on. Aga olgu nõnda.
Vist on inimloomusele alateadlik omadus, et tutvudes ametlike dokumentidega tahaks sinna panna minna mingi poeetilisema pealkirja. Ja mina ristisingi äsja kuuldud aruande tasakaalu otsimise aruandeks. Ja seda dünaamilist tasakaaluotsingut võib tajuda erinevatel tasanditel. Esmalt, ma tunnetan, et otsitakse tasakaalu inimeste ja ehituste vahel. Kõrgharidusega kultuuritöötajate palgatõus on viimastel aastatel kulgenud pika sammuga ja see on kindlasti õige suund. Kultuuritöötaja ei pea olema taskus sente veeretav lumehelbeke, vaid oma väärtust teadev ja ühiskonda ja oma elu juhtiv looja. Palgatõusu loodetav jätkumine annab kultuuritöötajate selleks eelduse. Sedasama loomekindlust sisendavad täna ka 11 loomepalka saava kunstnikku-kirjanikku, kelle arv mõne aastaga suureneb 15-ni. Teisalt on üsna loomulik, et need loojad liiguvad inspireerivates ja maitsekates ruumides. Ja seda mitmed valminud kultuuriobjektid on, on see siis Eesti Kunstiakadeemia hoone või tõepoolest Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal. Viimase puhul tahan tuua ühe isikliku mälestuse. Paar kuud tagasi käisin seal ja läbi kahe akna – kes on Arvo Pärdi keskuses käinud, teavad, et kuna need aknad on niisugused vinklis, siis võib vaadata paljusid asju läbi kahe akna – nägin Arvo Pärti. Uskuge, harmoonia selle hoone ja maestro vahel oli olemas, väga hästi oli olemas.
Teiseks nimetaksin ettevaatlikult alanud tasakaaluotsingut kivi ja puidu vahel. Võib-olla oleme oma muinsuste kaitsel ja hoidmisel unustanud suuremate ja uhkemate kiviste hoonete kõrval neile suuruselt alla jäävad ja võib-olla natuke igapäevased elamud, väärtusliku taluarhitektuuri. Tõsi, esialgu ettevaatlikult, 100 000 euroga, aga käesolevast aastast on võimalik ka puidust ehitatud taludele toetust taotleda. See kivi ja puidu tasakaal oli muidugi sümboolne. Väga loodan, et see meede edaspidi vaid laieneb.
Kolmandaks, tasakaaluotsing elektroonilise ja inimeselt inimesele keeleõppe vahel. Ühelt poolt arendame lõimimise valdkonnas keeleõppe nutilahendusi, näiteks Speakly, millest juttu oli, kus kasutajaid on juba kümnetes tuhandetes, ja teisalt, tõepoolest, äsja olime tunnistajaks Tallinna eesti keele maja avamisele. Narva eesti keele majal on aadress olemas, aga olen aru saanud, et mõni kuu on veel avamiseni aega.
Ma palun ühe minuti juurde.

Aseesimees Kalle Laanet
Üks minut lisaaega.

Toomas Jürgenstein
Neljandaks nimetaksin tasakaalu rahvusvahelise ja oma riigi vahel. Eesti Vabariik 100 raames on tõepoolest toimunud üle 500 kultuurisündmuse. Oleme uhked oma esindatuse üle Londoni raamatumessil või Balti sümbolismi näituse üle Pariisis, kuid kõiki neid sündmusi on tasakaalustamas meie juubeliaasta laulu- ja tantsupidu.
Hääd sõbrad! Tõepoolest, tunnen Hiina kultuuri suhteliselt pealiskaudselt, kuid aeg-ajalt olen tundnud kiusatust seletada maailma dünaamilises tasakaalus olevate yin'i ja yang'i võtmes. Samas, sellele mõttele on ju olemas ka maavillane variant – Eno Raua "Naksitrallide" teine raamat lõpeb sõnadega "Looduses peab valitsema tasakaal". Jääb vaid lisada, et küllap on niisama meie kultuuriga. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, kolleeg Jürgenstein! Heidy Purga, palun!

Heidy Purga
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Tahan tänada kõigepealt ministrit selle väga põhjaliku ettekande eest ja aruandedokumendi eest. Tugev kultuur ühendab meid kõiki. See on alus kogu ühiskonna toimimiseks. Ja mida rikkalikum ning hoitum on meie kultuur, seda tugevamad me rahvana oleme. Kultuur pole ainult termin ja miski, mis on väga iseenesestmõistetav. Ilma meie kultuurita, meie oma kultuurita ei oleks me mitte midagi. Nii põhjalikku ülevaadet oli tõesti hea meel lugeda. Üsna suure osa on möödunud aasta kultuurisündmustest moodustanud Eesti Vabariik 100 initsiatiivil toimunud ettevõtmised, nagu dokumendist lähtus. Juubeliüritused on olnud tõepoolest vägagi laiahaardelised nii Eestis kui ka väljaspool meie riigipiire. Kultuurivaldkonna tegijad on ka suurepäraselt silma paistnud omavahelise ja väga eriilmelise koostööga ning suurt kiitust väärib ka kodanike algatuse kaasahaaramine. Eesti Vabariik 100 tähtsündmus on meie kultuurile suurt hoogu lisanud. Eriti märkimisväärseid edusamme on teinud meie filmitööstus, kaasaegse kunsti valdkond, rahvusvaheline kultuurivahetusprogramm ja kui veel südamelähedastest projektidest selle aasta kokkuvõttes EV100 sündmuste raames rääkida, siis kindlasti "Igal lapsel oma pill", kus osteti 3000 instrumenti. Lisaks sellele Eesti 100 tammepargi rajamine ja linnaväljakute rajamine koostöös arhitektide liiduga "Hea avalik ruum" ettevõtmises.
Olulised etapid, mis tugevdavad meie kultuuri on kas juba algatatud või vähemalt kavas, räägime siin näiteks väga olulisest huviharidusest, mis, on tõesti hea meel, on saanud täiendavat toetust ja mille juures tagatakse nii munitsipaal- kui eraõiguslike huvihariduse ja huvitegevuse pakkujate samaväärne kohtlemine. Valmis on saanud Arvo Pärdi Keskus, Eesti Kunstiakadeemia maja, Narva Vaba Lava, ehitusjärgus on Eesti muusika ja teatri maja ja palju muud. Kuigi Eesti Rahvusringhäälingu viimase piirini amortiseerunud hoone peab veel ilmselt mõne aasta vastu, jääme ootama mitte ainult vahendite planeerimist ERR-i uue maja ehitamiseks, nagu aruandest näha, vaid ka vahendite eraldamist tulevikus.
Kultuuri mitmekesisus on tema väga suureks tugevuseks ja siinkohal tahan ära märkida selles aruandes välja toodud 2015. aastal avanenud Euroopa Regionaalarengu Fondist üsna tulemuslikku rahastust saanud meie loomemajandusinkubaatorite kiirendite ja tugivõrgustike näol. Ja lisaks on väga head tulemust näidanud ettevõtmine Loov Eesti, mis toimetab kõikide nende valdkondade üleselt. Need on lihtsalt mõned näited, mille ma olen välja toonud. Ja jääme ootama muude teemade hulgas ka selgemat väljendust kultuuri ekspordi vallas ja ka selles, milline konkreetsem asendusmudel on välja töötatud Hasartmängumaksu Nõukogu tegevusele. Lihtsalt mainimiseks ja meeldetuletuseks, et Hasartmängumaksu Nõukogu oli aastaid suureks abiks nii haridus-, kultuuri-, spordi- kui ka sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele organisatsioonidele ja paljudel juhtudel moodustas sellest maksust jagatud toetus nende organisatsioonide kogu eelarve. Aga kahjuks läks nii, nagu läks, selle nõukogu tegevus on lõpetatud ja sellist selget ja väga konkreetset alternatiivi ei ole praeguseks hetkeks kirjeldatud. Tänaseks oleme jõudnud seisu, kus eelarveaasta esimene kuu hakkab isegi mööda saama, aga organisatsioonidel ei ole tegelikult siiani päris selget selgust, kas ja millises mahus selle aasta eelarve üldse kinnitatud saab. Igal juhul kokkuvõttes kiidan seda aruannet ja on hea meel Kultuuriministeeriumi ja kultuuriministri eeskujuliku tegevuse üle. Suur tänu teile!

Aseesimees Kalle Laanet
Kiidan kolleeg Purgat esinemise eest. Aitäh! Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Lugupeetud minister! Aasta 2018 oli Eesti kultuurile sisukas, ilus ja hea aasta. Seda eelkõige kõikidele loojatele, olid need siis kirjanduses, kunsti-, teatri- või filmivallas. Selle aasta raamis ühelt poolt Eesti Vabariik 100 ja teiselt poolt kultuuripärandiaasta ja nende tähiste koosluses sündis tänu meie loojatele palju ilusat, palju head ja palju vaimustavat, mis viis tõesti Eesti kultuuri ka laia maailma ja tegi läbi oma kultuuri, läbi meie kultuuri nähtavaks ka eestlust.
On kolm suurt valdkonda, mille eest ma tahan Kultuuriministeeriumit kiita, nendest üks on kindlasti kultuuritöötajate palgad, sest ilma selleta, et kultuuritöötaja saaks oma palgast ära elada, ei saa me rääkida sellest, et kultuuril läheb hästi. Teine on huviharidus, selle noorte huvihariduse kontseptsiooni välja töötamine, mille rakendamine toimub nüüd läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi, aga mille kontseptuaalse kokkupanemise eestvedaja oli kindlasti Kultuuriministeerium, kes sellega otseselt tõestas ka seda, et tõesti sel ministeeriumil on suutlikkust olla valdkondade ühendaja, ühendaja kultuuri mõttes ja ka hariduse mõttes. Ja kolmas väga oluline teema, millega ministeerium on täiesti uuel tasandil saanud tegelda, on kogu lõimumise valdkond. Lõimumine mitte ainult selles tähenduses, et Eestis elavad teised rahvad peavad eesti keelt paremini rääkima, vaid just nimelt selles tähenduses, mida see lõimumine võib Eesti kultuurile, Eesti riigile ja Eesti rahvale endaga positiivset tuua ja uut kaasa anda. Ja eriti tore on siinjuures näha ka tõesti sellist mööda maailma elavate rahvuskaaslaste kaasamist, ükskõik, kas me võtame selleks platvormiks hargmaisuse kontseptsiooni edasiarendamise või midagi muud.
Palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Kalle Laanet
Kolm minutit lisaaega, palun!

Krista Aru
Kuid on kolm suurt valdkonda, millel ma tahan peatuda, mõeldes eelkõige, mitte niivõrd sellele õnnestunud tegevusele ja aruandele, kuivõrd sellele, mis meid veel ees ootab ja kuhu selle Eesti kultuuripoliitika – seda hakatakse nüüd uut ju koostama – mõtestamisel võiks selle uue kultuuripoliitikaga kindlasti edasi liikuda. Üks neist on koori-, orkestri- ja tantsujuhtide palgad. Sellel aastal, kui me tähistame kõik suures rõõmus-lugupidamises Eesti laulupeo sellist ümmargust ja väärikat aastapäeva, siis me võime küll öelda, et sellel aastal finantseeritakse kogu laulupidude korraldamist rohkem, lisatakse finantseerimisse üks miljon eurot, kuid see ei ole lahendus, mida vajab kogu meie laulu- ja tantsupeo traditsioon kestmiseks. See lahendus peab olema kaasaegne, vaatama kaugemale tulevikku ja tagama selle võimaluse, et see traditsioon, mis mitte ainult ei ühenda ega sidusta siin elavaid rahvaid, mis annab Eestist ka ühe sellise väärtustega täidetud pildi üle maailma, et see kestaks. Praegusel kujul lisades ja pidades ära ka kindlasti suurepäraselt selle peo, me tegelikult probleemi ennast ju ei lahenda.
Teiseks, meie kirjanduslooallikate, aga ka Eesti kultuurilooallikate algtekstide, algmaterjalide taas käibele toomine. Vaadake, juba 20. sajandi alguses oli väga selgelt sõnastatud Eesti tollaste haritlaste poolt üks põhitõdesid: Eesti saab täisväärtuslikuks kultuurirahvaks, kui tal on adekvaatne kultuurilugu, ilma aukudeta kultuurilugu. Sest ainult ilma aukudeta kultuurilugu lubab rahval anda ka ja toetuda adekvaatsele enesehinnangule. Rahvas, kellel ei ole omaenda lugu, hindamata, oli see head juhused selles loos või halvad, see kaotab mingil hetkel just nimelt oskuse omaenda oleku adekvaatseks enesehinnanguks. Ja see on küsimus, mida me ei tohi lubada. Seda mõisteti ja kasutati väga julgelt ja väga teadlikult 20. sajandi alguspoolel. Ja nüüd me oleme liikunud oma kirjandusallikate, väga mitmete põhimõtteliste kirjandusklassika ja kultuuriklassika tekstidega sellesse järku, et me ei oska ja ei suuda neid välja anda. Ja siin näen ma just, mitte et Kultuuriministeerium ainsana peaks sellega tegelema, aga Kultuuriministeerium peaks kaasama Sotsiaalministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi, sest just nimelt see aukudeta enda rahva lugu on see, mis tegelikult vabastab meid hiljem nii sotsiaalkulude tõusust kui ka kaitsekulude kerkimisest, sest see annab rahvale vaimu. Ja selle vaimu ja kogu loo mõtestamine, selle edasikandmine ei tohi jääda ainult muuseumide või raamatukogude või üksikute koduloouurijate ülesandeks, nagu see praegu on kukkunud, see on kogu rahva vastutus. Ja kogu selle rahva vastutust saab ja oskab kõige paremini mõtestada ja edasi kanda kindlasti oma kaasaegses vormingus Kultuuriministeerium. See, mis puudutab siin muuseume ja raamatukogusid, siis on ka kindlasti vaja – eriti raamatukogude puhul – mõelda mitte ainult sellele, et meil on vaja e-laenutus kiiresti rakendada. See on normaalne, e-laenutuse sissetoomine on ajaga kaasas käimine. See, mis meil puudub, on nende raamatukogude – mõtlen eelkõige rahvaraamatukogu – rollid, kaasaegne mõtestamine. Milleks nad meile siin Eesti erinevates kohtades vajalikud on? Kas ainult selleks, et nad jagaksid kirjandust, kui kirjanduse laenutamine läheb e-teeninduse peale, vaid pigem see, et ka rahvaraamatukogu nii nagu muuseumid, nii nagu paljud väikesed rahvamajad, mis tegutsevad, kogu see vabakondlik liikumine, on rahva vaimu hoidjad. Ja rahva vaimu hoidmine on üks suuremaid kohustusi, mis meil siin Riigikogus on täita seoses kultuuripoliitikaga. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, kolleeg Krista Aru! Palun, Tarmo Kruusimäe!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea esimees! Head töökaaslased ja hea kultuuriminister! Meil on fraktsioonis asjad kokku lepitud nii, et kui kõik viis erakonda on kõnelenud ja Isamaast keegi kõneleda ei taha, siis avaneb minul võimalus tulla pulti. Ja ma alustaksin ühe lihtsa luuletusega, mille on kirjutanud Merle Jääger: "Hariduselt räpane ja roiskund hinge sisikonnas astun lärtsti ellu sisse, sigind töölisperekonnast". See kultuurijutt on nii mõnus, nii lummav ja meil on absoluutselt igalühel oma seisukoht. Ma loen ette teile vist 37 aastat tagasi kirjutatud ühe luuletuse ja ma arvan, et te tajute, et see mõjub täna hoopis teistmoodi. Need, kes mind teavad, ei üllatu, et selle autoriks on Hando Runnel: "Ilus punane peldik Peipsi kalda peal, mina ei ole käinud mitte kunagi seal, keegi ei ole käinud punases peldikus, kus nemad küll käivad, otsin selgitust. Maid olen näinud ja puha, igas on oma kultuur, kus on peldik puhas, kus on roojus suur, kus sa päeval ehk kelgib haridus nii, nii suur. Haridus pole peldik, peldik on kultuur. Ilus punane peldik peegeldub Peipsi vees, saabuvad sugupõlved istuvad kord seal sees." Just selle peldiku juurde tagasi tulles tahan rääkida teile selle kummastava loo, et kui 15 aastat tagasi tehti narkoennetust ja meie siin, kes me arvasime, mis kõnetab noori, tegime 17 plakatit, siis ainult üks plakat läks noortele korda, see kõnetas neid, kus tütarlaps oli peldikus, rooja sees istumas uute firmariietega. Me olime 16 visuaalse kujundiga täiesti puusse pannud. Noori kõnetas ainult see, kuidas mina enda puhtate firmariietega istun sellises roojases peldikus. See peaks olema mõttekoht, et kui me soovime, et meie kultuur edasi kanduks, peavad noored omalt poolt andma sisendi, mida nemad kultuuriks peavad. Meie asi on seda olemasolevat hoida, see mis on meile maasoolaga ja emapiimaga sisse tulnud. Meie peaksime olema praegu toimiva kultuuri vardjad, aga me peame laskma ka noored selle ligi ja neile sõnastada ja otsida omale see oma koht.
Head töökaaslased ja inimesed, kes te meid läbi interneeduse vahenduse jälgite, tulge homme kell 14.00 reaalkooli juurde ja te näete kuidas Tallinna viie vanalinna gümnaasiumi noored tähistavad Tartu rahu. See ei ole mitte Eesti Lipu Seltsi poolt, kusjuures käesoleval aastal saab Eesti lipp 135-aastaseks, peale sunnitud ja ette määratud, vaid see on noorte omaalgatuslik asi. Kuidas, mil moel me saame tegelikult neid noori julgustada ja kuidas me saame ennast vaos hoida manitsemast, et meie teame täpselt, kuidas asjad olema peavad. Niikaua kui meie täpselt teame ja noored räägivad alles siis, kui enda jalgu ei kõlguta meie söögilaua juures, jääbki see lõhe kestma ja nii me vaatamegi ise mugavalt enda plasmatelerit, noored aga nutitelefonis hoopis teises maailmas. Me koguneme ainult siis, kui söögilaua ääres on mingi tähtsam pidu, me ütleme "ja selle peale vanad..." ja vanad võtavad tõesti, aga noored on kuskil mujal.
Täna tekkis mul küsimus, me tähistame Hiina uut aastat, et mis seos on meil selle Hiina uue aastaga. Alati on mul vastus olemas. Me peame ennast ette valmistama, sellepärast, et ütleb ju laulurida, et Eesti maa peab olema vastu Hiina müüri. Valmistame ennast ette.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, kolleeg Kruusimäe! Rohkem ... Jaa, härra minister, palun!

Kultuuriminister Indrek Saar
Suur tänu selle tagasiside eest! Heidy Purga mainis teemat Hasartmängumaksu Nõukogu ja kuidas nende vahenditega tulevikus ringi käiakse. Mis puudutab kultuuri osa, siis pean siinkohal täpsustama, et see ei ole määramatuses, see on juba mõnda aega tagasi kokku lepitud. Rahvakultuuri Keskus on välja kuulutanud regionaalse kultuuritegevuse toetamise, kõik need vahendid lähevad sellesse taotlusvooru. See toimub neli korda aastas, alates 13. veebruarist avaneb ja kuni 14. märtsini minu arust on esimeses voorus võimalik sealt vahendeid taotleda. Nii et kõik need hasartmängumaksu vahendid, mis varasemalt läksid Hasartmängumaksu Nõukogusse, lähevad nüüd sellesse taotlusvooru, mida haldab Rahvakultuuri Keskus ja mul ei ole mingit põhjust arvata, et Rahvakultuuri Keskuse regionaalne kompetents selles osas, mis puudutab regionaalseid initsiatiive, oleks kuidagi vähem pädev, kui Hasartmängumaksu Nõukogu siiamaani oli. Aga tänan veel kord tagasiside eest ja kirgastavat, inspireerivat ja kultuurset valimiskampaaniat!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, kultuuriminister Indrek Saar! Sulgen läbirääkimised ja sellega oleme läbi vaadanud "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" 2018. aasta täitmise aruande.

6. 15:26 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme meie tänase päevakorra kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE) teine lugemine. Palun kõnelema kultuurikomisjoni liikme Heljo Pikhofi!

Heljo Pikhof
Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Toon teieni siis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse arutelu komisjonis ja menetlustoimingud esimese ja teise lugemise vahepeal. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, kutseõppeasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (505 SE) algatati Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt 2017. aasta 14. septembril ja Vabariigi Valitsus algatas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE) 2018. aasta 15. oktoobril. Eelnõuga luuakse võimalus rakendada kooliõpilaste suhtes täiendavaid mõjutusmeetmeid. 2019. aasta 17. jaanuaril langetas kultuurikomisjon aga põhimõttelise otsuse eelnõud 505 SE ja 729 SE ühendada ning koostada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, võttes aluseks Vabariigi Valitsuse koostatud eelnõu. Mõlemad eelnõu algatajad olid ühendamisega nõus. Kultuurikomisjon arutas eelnõu 729 SE pärast esimest lugemist kahel korral – see on siis 10. detsembril, 17. detsembril ja 17. jaanuaril – ja otsustas teha eelnõule kümme muudatusettepanekut. Kultuurikomisjoni istungitel esitasid oma seisukohad Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, samuti Eesti Koolijuhtide Ühenduse ning Eesti Üliõpilasesinduste Liidu esindajad. Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Eesti Õpilasesinduste Liidu esindajad ei toetanud käesolevat eelnõu, samas Eesti Õpetajate Liidu esindaja avaldas eelnõule toetust.
Läheme nüüd muudatusettepanekute juurde. Kõigepealt muudatusettepanek nr 1, siin teeb kultuurikomisjon ettepaneku ühendada, nagu ma juba ütlesin, kaks eelnõu, Reformierakonna eelnõu ja Vabariigi Valitsuse eelnõu, seda ettepanekut mõlemad osapooled ka toetasid. Mõlema eelnõu eesmärgiks on tagada turvaline ja õppimist soodustav koolikeskkond. Vabariigi Valitsuse poolt algatatud eelnõus on lahendatud regulatsiooni kitsaskohad, mis ei võimaldanud eelnõu 505 SE seadusena vastuvõtmist.
Muudatusettepanek nr 2, kultuurikomisjon teeb ettepaneku täpsustada koolis keelatud ainete loetelu ning nendest politsei teavitamist. Eelnõu algtekstis sisalduvat koolis keelatud esemete ja ainete loetelu muudetakse ja neid aineid ja esemeid, mis pole seaduse tekstis, tähendab siis eelnõu § 44 lõikes 11 nimetatud, neid aineid võib kool hoiule võtta, kuid ei oma õigust nende äravõtmiseks õpilase valduses olevate asjade kontrollimisel. Nüüd eelnõu § 44 lõike 11 punkt 3 sõnastatakse ümber ning selle kohaselt on koolis õpilasele keelatud aine, mida kasutatakse mürgistuse või joobe tekitamiseks. Eelnõu algteksti kohaselt on koolis keelatud aine, mida kasutatakse narkootilise, toksilise või alkohoolse joobe tekitamiseks. Põhjenduseks on see, et puudub vajadus eristada alkohoolset ja narkootilist joovet. Eelnõu algtekstis kasutatud sõnapaar "toksiline aine" viitab mürgistele ainetele ning seetõttu on see selguse huvides ümber sõnastatud.
Nüüd siis muudetakse ka § 44 lõike 11 punkti 5 ja täiendatakse selliselt, et koolis on keelatud lisaks õpilase või teise isiku elu või tervise ohtu seadmiseks kasutatavale ainele või esemele – eelnõu algtekstis on see nimetatud "asi" – ka selline ese või aine, mida kasutatakse võõra asja kahjustamiseks. Ja muudatuse eesmärk on võimaldada ka võõra vara kahjustamiseks kasutatava eseme või aine olemasolu kontrollimist ja äravõtmist õpilase valdusest. Nüüd, rakendades õpilase valduses olevate esemete ja ainete äravõtmist õpilase valdusest ja kontrollides nende olemasolu, on siis käesolevas lõikes toodud esemete/ainete äravõtmisel vaja läbivalt tagada, et tegu on ikkagi viimase meetmega ning täidetud on selle eeltingimused. See tähendab siis, et kasutatakse võimalusel veenmist, tehakse ettepanek loovutada ese/aine vabatahtlikult ning õpilase kasutuses olevaid asju asutakse tahte vastaselt kontrollima vaid sellisel juhul, kui selleta ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult ees seisvat ohtu õpilase või teise isiku elule või tervisele või siis võõrale varale. Ja siis käesolev lõige sätestab ka koolis õpilasele keelatud ainete ja esemete loetelu.
Eelnõus on esemete loetelu, millest peab teavitama politseid ja need on siis esitatud viidetena § 44 lõikele 11 konkreetsetele punktidele. Nüüd komisjonis tehtud muudatusega loobutakse viidetest ning tuuakse sõnaliselt välja, missuguste esemete ja ainete kahtlusest politseid teavitatakse. Samuti muudetakse ainete ja esemete loetelu, mille kahtlusest politseid teavitatakse. Võrreldes eelnõu algtekstiga ei pea kool kohustuslikus korras teavitama politseid pürotehnilisest ainest või tootest, samuti ainest, mida kasutatakse toksilise joobe tekitamiseks. Siis § 44 lõige 13, seal on siis keelatud esemete ja ainete reguleerimine kooli kodukorras. § 44 lõige 11 sätestatakse koolis keelatud esemete ja ainete loetelu, mille põhjendatud kahtluse korral on koolil õigus see ära võtta, muu hulgas kontrollides selle olemasolu õpilase valduses olevates asjades.
Muudatusettepanek nr 3. See muudatusettepanek käsitleb seda, et kool saaks lisaks esemetele võta hoiule ka ained, mis ei ole seadusega otseselt keelatud, kuid mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga. Eelnõu järgi annab paragrahv 58 lõige 3 punkt 6 koolile õiguse võtta hoiule õpilase valduses olevad esemed, mis ei ole seadusega keelatud. Selline õigus ei hõlma siiski õigust õpilase asju või riietust läbi vaadata, küll aga võib olla kohaldatav tundi segava mobiiltelefoni hoiulevõtmisel. Ja muudatusega siis täpsustakse, et asjaomane paragrahv reguleerib lisaks esemete hoiulevõtmisele ka ainete hoiulevõtmist.
Nüüd, muudatusettepanek nr 4 käsitleb siis keelatud esemete või ainete kontrollimist ja äravõtmist. Eelnõu algtekstis on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses toodud meede suunatud õpilase valduses olevate asjade, sh õpilase kasutuses oleva suletud kapi läbivaatamisele ning õpilase ja tema riietuse kontrollimisele vaatlemise ja käega kompamise teel. Muudatusega sõnastatakse ettepanek ümber ning on suunatud aine või eseme olemasolu kontrollimisele ja õpilase valdusest äravõtmisele. Ja on meil ka seletuskirjas kirjas, et õpilase asjade ja riietuse kontrollimine igaks juhuks ei ole lubatud. Vastava tegevuse aluseks saab siis olla vaid koolil eelnevalt tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase valduses võib olla mõni ese või aine, mis on koolis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõikest 11 tulenevalt keelatud. Kontrollimine võib siis seisneda ainult asjade vaatamises või käega kompimises. Nüüd on toodud ka ära siis see piir, et äravõtmise teostamise piiriks on õpilase seljas ja kaasas olevate riiete läbikatsumine ning see õigus ei ulata keha ja riiete vahelisele alale. Juhul kui nüüd tekib selline olukord, kus on siis piisavalt alust arvata, et õpilase valduses võib olla ohtlikke esemeid või aineid ja on tõenäoline, et ta just on sinna need peitnud, siis tuleb kaasata õpilase kontrollimisse vastavalt ohu suurusele kas siis lapsevanem või politsei.
Nüüd keelatud asja hoiule võtmine. See siis puudutab § 58 lõige 3 punkti 62 ja siin tehakse samuti muudatus võrreldes eelnõu algtekstiga. Siin on siis ette nähtud selline kord, et kui õpilane annab üle eseme või aine, siis sellekohase soovi korral ei pea seejuures viibima teine koolitöötaja. Muidu üldjuhul peab siis n-ö äravõtmise juures viibima kaks inimest.
Nüüd muudatusettepanek nr 5, see on siis kontrollija ettevalmistus mõjutusmeetme kohaldamiseks. Kultuurikomisjon asendab siin Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul mõjutusmeetme kohaldamiseks läbiviidava koolituse ettevalmistusega mõjutusmeetme kohaldamiseks. Ja muudatusettepaneku kohaselt võib eelnõuga lisatava mõjutusmeetme kohaldajaks olla isik, kellel on ettevalmistus mõjutusmeetme kohaldamiseks, aga eelnõu algtekstis oli "kes on läbinud mõjutusmeetme kohaldamiseks vajaliku koolituse". Ja haridusminister ütles meil komisjonis, et neid teadmisi on võimalik omandada taseme- ja täiendõppes ning plaanis on 2019. aasta esimese kvartali jooksul töötada välja juhendmaterjal koolidele eelnõu reguleeritavate mõjutusmeetmete kohaldamiseks.
Muudatusettepanek nr 6 käsitleb esemete ja asjade tagastamist. Eelnõule on tehtud muudatus, millega täpsustatakse hoiule võetud esemete ja ainete tagastamise regulatsiooni. Üldreeglina tagastatakse hoiulevõetud esemed ja ained õpilasele hiljemalt koolipäeva lõppedes. Kui tegu on relva, lõhkeainega või ainega, mida kasutatakse narkootilise joobe tekitamiseks, siis sellest teavitatakse politseid ja need antakse politseile üle. Kui tegu ei ole relva, lõhkeaine või ainega, mida kasutatakse narkootilise joobe tekitamiseks, antakse see üle vanemale pärast õpilase käitumise arutamist vanemaga või vajaduse korral asja või aine ohtlikkusest lähtudes politseile.
Muudatusettepanek nr 7 käsitleb tahtevastast kontrollimist ja äravõtmist. Nüüd eelnõuga lisatav § 58 lõige 51 sätestab siis kohustuslikud eeltingimused eelnõuga loodava mõjutusmeetme kohaldamiseks tahte vastaselt. Ja kui me vaatame eelnõu algteksti, siis eelnõu algteksti kohaselt võib asjaomast mõjutusmeedet kohaldada muuhulgas vaid tingimusel, et kontrollimata jätmise korral ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu vaimsele või füüsilisele turvalisusele. Nüüd muudatusega asendatakse see lause ja uus sõnastus on: "kontrollimata jätmisel ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu õpilase või teise isiku elule või tervisele või võõrale asjale".
Muudatusettepanek nr 8 käsitleb siis riietuse kontrollimist. Eelnõu algtekst võimaldab õpilast ja õpilase riietust kontrollida õpilasega erinevast soost isikul vaid juhul, kui kontrolliga viivitamine seaks ohtu kontrolli eesmärgi saavutamise. Ja muudatusega võimaldatakse siis õpilase riietust kontrollida isikul, kes ei ole õpilasega samast soost, vaid juhul, kui kontrolliga viivitamine seaks ohtu õpilase või teise isiku elu või tervise või võõra asja. Samas täpsustatakse, et kontrollitakse õpilase riietust, mitte õpilast ja tema riietust, nii nagu oli algses tekstis.
Muudatusettepanek nr 9 käsitleb siis protokolli koostamist. Ja kultuurikomisjon teeb siin ettepaneku muuta äravõtmise ja hoiulevõtmise protokolli kantavate andmete loetelu. Kui eelnõu algtekstis oli sõnastus, et kantakse protokolli märge õpilase, tema esemete või tema kasutuses oleva suletud kapi kontrollimise kohta, siis muudatusega täpsustatakse, et märge tehakse õpilase esemete või tema kasutuses oleva suletud kapi kontrollimise kohta, sest kontrollitakse õpilase esemeid, mitte õpilast.
Ja muudatusettepanek nr 10, see puudutab siis järelevalvet mõjutusmeetmete kohaldamise otstarbekuse üle. Siin soovib kultuurikomisjon jätta välja sätte, millega kohustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi viima eelnõuga reguleeritavate, see tähendab siis keelatud esemete ja ainete äravõtmise kontrollimine ja hoiulevõtmine, mõjutusmeetmete kohaldamise otstarbekuse üle järelevalvet. Sest täna juba põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 84 lõige 1 näeb ette sellise korra, aga see kohustus näeb juba ette riigi kohustuse haldusjärelevalve teostamiseks koolide ja koolipidajate tegevuse õiguspärasuse üle, et seda siis läbi riigi teostab Haridus- ja Teadusministeerium.
Nüüd seda, kas koolipoolne tegevus oli ka otstarbekas ehk kas mõjutusmeedet oli mingis kindlas olukorras otstarbekas rakendada, on praktikas kontrollihetke ja sündmuse vahele jääva suhteliselt pika aja tõttu äärmiselt keeruline kontrollida ja see ei tundu ka otstarbekas. Ning kui siin tekivad vaidlused, siis need toimingute vaidlustamine on võimalik haldusmenetluse korras.
Nüüd siis lõpetuseks kultuurikomisjoni menetluslike otsuste ja ettepanekute kohta. 2019. aasta 7. jaanuaril otsustas kultuurikomisjon esitada eelnõu 799 SE teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda 30. jaanuariks ja ettepanek on teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud proua Pikhof! Teile on ka küsimusi. Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on natukene segadus kõikide nende numbrite ja eelnõu vormilise poolega. Sisulisest poolest ma saan aru, et valitsuskoalitsioon on ka pärast aastast mõtlemist jõudnud samale järeldusele, mis Reformierakond, ja need eelnõud liitnud, aga puhtvormiliselt, et te rääkisite kogu aeg eelnõust 729, 729, mainisite ka 505. 505 oli siis, meenutuseks, Reformierakonna eelnõu ja 729 valitsuse eelnõu. Nüüd on meie laua peal 799 ehk täitsa uus ja te rääkisie eelnõu algtekst ja eelnõu algtekst. Milline see algtekst on: Reformierakonna eelnõu või siis Vabariigi Valitsuse eelnõu? Kui me räägime muudatusettepanekutest, siis muudatusettepanekud peaksid olema mingile eelnõule ja seda eelnõu meil täna siin laua peal ei ole, millest te räägite, et on muudatusettepanekud. Äkki te selgitate kogu seda olukorda, et mida me, milliseid muudatusettepanekuid me arutame. Aitäh! Millisele tekstile?

Heljo Pikhof
Muudatusettepanekuid arutame Vabariigi Valitsuse tekstile.

Aseesimees Kalle Laanet
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kultuurikomisjon arutas mõlemat eelnõu õigel mitmel istungil. Eesti Õpilasesinduste Liit oli selle seaduseelnõu vastu. Kas te natukene valgustaksite ka teistele nende vastuseisu põhjuseid? Me arutasime komisjonis nendega väga põhjalikult, nende poolt esile toodud selgitusi, aga millel need põhinesid, millised need olid. Aitäh!

Heljo Pikhof
Ma katsun ruttu protokollist leida. Leidsin ülesse. Marcus Ehasoo, see oli siis 10. detsembril, kus oli ka Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja kohal, ning tema juhtis tähelepanu, et lisaks õpilastele ja koolijuhtidele on eelnõu suhtes pigem negatiivsel seisukohal ka õiguskantsler, mis tuleb üllatusena. Ehasoo sõnul kohtus Eesti Õpilasesinduste Liit ka Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega, kes samuti avaldasid arvamust, et eelnõu kooli turvalisuse tagamisele kaasa ei aita. Ja üks politsei argumentidest on ka see, et koolijuhid ei ole piisavalt teadlikud koostöövõimalustest politseiga. Ehasoo nõustus õpetajate muredega seoses Paalalinna koolis juhtunuga, kuid Haridus- ja Teadusministeeriumi põhiseisukoht on, et eelnõu ei ole seotud nimetatud juhtumiga ning käsitleb kooli turvalisust laiemalt. Ehasoo lisas, et kui ka eelnõu peamine sihtgrupp ehk õpetajad ei soovi kooliruumis tekitada politsei standardit, vaid ennast turvaliselt tunda ning sekkumisõigust hädakaitse puhul, siis peaks täpsustama hoopis lastekaitseseadust. Markus Ehasoo sõnul pooldavad õpilased koolikeskkonna turvalisuse arendamist muul moel kui seadusega, mis annab ühele huvigrupile koolis suuremad õigused. Ja siis ta rääkis koolikiusamisest, Ehasoo sõnul on koolis juhtumid koolikakluste põhised ning tavaliselt on külmrelv samuti pärit koolikeskkonnast, mitte spetsiaalselt kaasa võetud. Ehasoo sõnul unustatakse ära, et kooli ja politsei vahel peab olema koostöö, ja ta tõi veel siin välja ja siis rääkis veel koolikiusamisest, et õpilased näevad, et probleemid tekivad koolis ainult koolikiusamise tõttu. Õpilased on võtnud suuna, et koolikiusamist vähendada ning parandada koolikeskkonna turvalisust läbi selle. Need olid need põhjendused, mida komisjonis õpilaste esindaja tõi.

Aseesimees Kalle Laanet
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis oli kindlasti palju juttu ka sellest, et kas edaspidi võiksime liikuda sinna, kus need pädevused, mida siis nüüd peaksid andma kas siis eraldi koolitused või täiendkoolitused õpetajatele, neid olukordi lahendada võiksid saada õpetajakoolituse lahutamatuks osaks. Seni kuni see juhtub, kas te kirjeldaksite pisut täpsemalt, mismoodi need pädevused saadakse või kuidas loodetakse sellele, et osa koolipersonalist need pädevused saab? Ja teiseks, kas võib olla nii, et koolidirektor kui vastutaja määrab kogu oma kollektiivi kõikidele õpetajatele need õigused, kui ta näeb, et neil on selleks vajalikud oskused. Aitäh!

Heljo Pikhof
Nii. Nüüd mis puudutab seda koolitust, siis jah, seda käsitleti komisjoni istungil (Ma vaatan, kus see on.). Haridus- ja Teadusministeerium tõi siis välja, et nende eesmärgiks ei ole siis spetsiifilise koolitusprogrammi loomine, vaid oluline on, et isikul on vajalik ettevalmistus mõjutusmeetme kohaldamiseks ja see vajalik ettevalmistus võib olla saavutatud nii erinevate asjakohaste koolituste läbimisega, eelneva praktilise töökogemusega või muul viisil. Ja mõjutusmeetmete kohaldamise keskseteks otsusteks on eelkõige õpetajatöö võtmeoskused, nagu õpilasega koostöise kontakti saavutamine, oskus reguleerida enda emotsioone ja käitumist, läbirääkimis- ja aruteluoskused, õpilase käitumise, sh erivajadusest lähtuva või eakohastest reaktsioonidest juhitud käitumise mõistmine, pinget deeskaleeriv suhtlemismudel jne. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul on keeruline saavutada neid omadusi mõnel konkreetsel olemasoleval või ellukutsutaval koolitusel osalemisega ja kuna need omadused saavutatakse reeglina taseme- ja täiendõppe ning kutsetegevuse käigus, saab nende olemasolu ja kvaliteeti hinnata eelkõige vahetu juht. Haridus- ja Teadusministeerium tagab siis Sihtasutuse Innove vahendusel haridusasutustele pakutavate koolitusteemade hulgas turvalisuse loomist soodustavate väljunditega koolitusi, mis pakuks koolidele võimalusi igal konkreetsel juhul vajalike ja täiendamist vajavate oskuste või osaoskuste omandamist. Ja siis, nagu ma enne juba ütlesin, et töötatakse välja juhendmaterjal siis koolidele eelnõuga reguleeritavate mõjutusmeetmete kohaldamiseks. Aga see meetme rakendamine või tähendab selle isiku n-ö nimetamine, see ei ole kohustuslik, nagu me komisjonis kuulsime, et kes läbiotsimist teostab, et seda võib teostada direktor ise, võib kellegi teise nimetada ja tervet kooli kollektiivi kindlasti mitte.

Aseesimees Kalle Laanet
Hanno Pevkur, teine küsimus, palun!

Hanno Pevkur
Jaa, aitäh! Ma natukene jätkan oma küsimust just selle poole pealt, et kultuurikomisjon on siia toonud liidetud eelnõu, millest ma saan aru, aga kas oli kultuurikomisjonil arutusel ka see, et arutatakse Reformierakonna fraktsiooni eelnõu, millele siis on muudatusettepanekud, et kui ma loen ka siit pealkirja, siis on "Reformierakonna fraktsiooni ja Vabariigi Valitsuse algatatud". Me koos neid ei algatanud, küll Reformierakond algatas eraldi. Või oli kultuurikomisjonis arutelu all, et äkki oleks pidanud need kaks eelnõu, nii Vabariigi Valitsuse eelnõu kui Reformierakonna eelnõu, siis esimesel lugemisel tagasi lükkama ja kultuurikomisjon oleks saanud siis algatada oma eelnõu. Ehk minu hinnangul lihtsalt on tekitatud natukene segadust, kuna eelnõu numbriga 799 ei ole olnud Riigikogu suures saalis kordagi esimesel lugemisel, see on tulnud justkui otse teisele lugemisele uue numbriga, lihtsalt seda segadust on minu arvates liiga palju ja jääb arusaamatuks, et miks siin on kirjas Reformierakonna fraktsiooni eelnõu, kui meie eelnõu ei ole siin üldse arutluse all. Aitäh!

Heljo Pikhof
Aitäh! Tegelikult oleme me arutanud kultuurikomisjonis nii Reformierakonna eelnõu kui ka siis Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu. Ja kui me vaatame seda seletuskirja, siis siin on kirjutatud, et kultuurikomisjon arutas eelnõu 729 SE pärast esimest lugemist kahel korral ning ühendatud eelnõu 799 SE ühel korral ja otsustas teha eelnõule kümme muudatusettepanekut. Ütleme nii, et mõlemad olid nõus eelnõu ühendamistega ja kaks eelnõu ühendati ja sai uus number.

Aseesimees Kalle Laanet
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mis nüüd puudutab neid kompetentse, neid pädevusi, siis seda olla selleks kontrollijaks või selleks isikuks, kellel seaduse kohaselt on need õigused, kas neid pädevusi peaks kuidagimoodi kirjeldama ka õpetajate kutsestandardis. Kas sellest on olnud juttu, kas eelnõu käsitleb seda või seletuskiri? Aitäh!

Heljo Pikhof
Aitäh küsimuse eest! Õpetaja kutsestandardis – ma arvan, et eks direktor näeb, kellel on suuremad eeldused ja paremad teadmised sellist toimingut teostada, ja sellest ta lähtub. Kutsestandardis nüüd läbiotsimise, et inimese, kes läbiotsimist teostab, neid standardeid sinna küll kirja panema ei pea.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, hea ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Eesti Vabaerakonna fraktsioon toetas Eesti Reformierakonna poolt kord algatatud seaduseelnõu, mille suur eesmärk oli ju sama, mis praegu täna teisel lugemisel oleva seaduse eelnõu eesmärk, et tagada ja kindlustada kooli turvalisust, mõtlemata või seadmata ühele või teisele poolele mingeid eeliseid või õigusi. Ja selle kahe eelnõu ühendamine oli suuresti mõlema algatajapoole soov ja soov eelkõige selle tõttu, et see eelnõu ja sellest valmiv seadus ikkagi kõige enam teeniks seda suurt eesmärki, see, et meie koolides oleks hea ja turvaline õppida nii lastel kui õpetajatel ja ka haridusjuhtidel.
On tõsi see, et Eesti Õpilasesinduste Liit nägi algatatud seaduseelnõus mitmeid probleeme. Eelkõige tundus neile, et ühele poolele – ja selleks pooleks pidasid nad eelkõige õpetajaid – antakse selline õigus, mida õpetajad võivad hakata ka kahtlustatult võib-olla liiga ennatlikult kasutama, ja see rikub koolis üldist meeleolu, kodurahu ja tasakaalu. Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja ütles tõepoolest ka seda, et kool peab eelkõige suutma olla oma olemuselt, oma käitumiselt, oma hinnangutelt, suhtumistelt see koht, kus ei ole vaja selliseid äärmuslikke seaduseelnõusid üldse rakendada. Kuid me elame ajas, kus igasuguse kultuuri muutumine ja ka see õpilaste poolt väga selgelt seatud eesmärk, et kool peabki olema turvaline, võib olla ohustatud ühe väikese hetkega, ühe väikese liigutusega, sest samaaegselt on meie kogu haridussüsteemi ja kooli suur kontseptuaalne lähenemine ju kaasav haridus. Ja samas ei ole me suutnud nagu tugistada seda kaasava hariduse rakendamist küllaldasel ja vajalikul määral ei tugispetsialistidega ega abiõpetajatega. Me oleme olukorras, kus me tahame parimat, kuid nii väline õhustik kui ka väga kiiresti ja väga ootamatult muutuv maailm võib seada ka koolidesse olukordi, milleks nad ei ole valmis.
Nii et selle eelnõuga kindlasti ei liiguta selles suunas, et kool muutub nüüd kontrolliasutuseks, vaid see väike eelnõu peaks eelkõige kaasa aitama sellele, et meie õpetajad, koolmeistrid saaksid töötada rahulikult selle kõige suurema ülesande kallal ja teiselt poolt need, kellega nad koos töötavad, need õpilased, on nad suuremad või väiksemad, saaksid tunda ennast turvaliselt, turvaliselt kõikide nende ootamatuste ja ettetulevate juhuste vastu. Teiselt poolt on kindlasti see eelnõu oma olemuselt alles esimene etapp selle haridussüsteemi kaasaegsemaks, samas turvalisemaks ja kindasti ka kultuursemaks muutmisel. Nii et see on väike etapp, mille peab tegelikult kindlustama –nii nagu Yoko Alender siin ka oma küsimustega väga hästi välja tõi – õpetajate koolitus. Nii et õpetajate koolitus läheb võib-olla selle eelnõu alguses kõige rohkem muutuste teed ja selleks, et see eelnõu saaks koolielu tõesti nii korrastada ja abistada, nagu on oodatud, tuleb vaadata läbi see õpetajakoolitus sellise pilguga, et õpetaja saaks olla koolmeister. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, kolleeg Aru! Kuna rohkem kõnesoovijaid ei ole, siis sulgeme läbirääkimised. Eelnõule on esitatud juhtivkomisjoni poolt kümme muudatusettepanekut ja kõigi nende osas on juhtivkomisjon teinud ettepaneku arvestada täielikult, aga vaatame nad läbi. Muudatusettepanek nr 1, muudatusettepanek nr 2, muudatusettepanek nr 3, muudatusettepanek nr 4, muudatusettepanek nr 5, muudatusettepanek nr 6, muudatusettepanek nr 7, muudatusettepanek nr 8, muudatusettepanek nr 9 ja muudatusettepanek nr 10. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 799 SE teine lugemine lõpetada, eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

7. 16:01 Pandikirjaseaduse eelnõu (760 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorra seitsmenda punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse eelnõu 760 SE teine lugemine. Palun, härra Priit Sibul!

Priit Sibul
Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Mul taas kord hea meel tutvustada ühte väga head eelnõu ja seekord siis nii nagu koosoleku juhataja ütles, pandikirjaseaduse teine lugemine. Meenutan, et selle eelnõuga antakse krediidiasutustele võimalus emiteerida pandikirju, mis on üks võlakirjade eriliike. Pandikirjade näol on tegemist tagatud võlakirjadega, mille tagatiseks on krediidiasutuse kõrge kvaliteediga nõuded laenusaajate vastu, mis üldjuhul on hüpoteeklaenudest või avalikule sektorile antud laenudest tulenevad nõuded ehk siis näiteks eluasemelaenud, mis on väga kindel garantii. Ja eelnõuga arendatakse Eesti kapitaliturge, loome siia uusi võimalusi, suurendame finantsstabiilsust, tekitades Eesti krediidiasutustele täiendava instrumendi rahaturgude kapitali kaasamiseks ja tõhustame krediiditurgu suurendades krediidivõtjate võimalust saada rahastust ka finants- ja majanduskriisi tingimustes. Rahanduskomisjoniga pöördusime, kui eelnõu on valitsuse poolt algatatud, aga juhuks või teiseks pöördusime siiski uuesti nende huvirühmade poole, 15 huvirühma poole täiendavate seisukohtade saamiseks ja vastanutest avaldasid eelnõule toetust Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Pank. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tegi ettepaneku võimaldada audiitorettevõtjate kõrval ka kohtutäituril täita pandikirjaseaduses sätestatud kontrollija ülesandeid, aga algataja seda ettepanekut ei toetanud, kuna kontrollija ülesanded on küllaltki spetsiifilised ja mahukad ning seetõttu on selliste spetsiifiliste ülesannete täitmine asjakohane üksnes audiitorettevõtjale, kellel on võimalik luua mitmest inimesest koosnev meeskond. Kohtutäituriks saamise tingimused, sh hariduslikud nõuded ei ole vastavuses kontrollija ülesannetega ja juhtivkomisjon eelnõus muudatust ei teinud.
Muudatusettepanekute tähtajaks parlamendisaadikutelt ja fraktsioonidelt muudatusi ei tulnud. Küll aga tegi muudatusi juhtivkomisjon koos Rahandusministeeriumiga ja neid saime kokku 12. Tuleb öelda, et need on pigem täiendavad ja täpsustavad kui väga sisulised. Näiteks muudatusettepanekud 1, 3 ja 11 täpsustavad, kas teatud reeglid peavad olema ette nähtud emitendi sise-eeskirjades, Finantsinspektsiooni juhendis või ministri määruses. Muudatusettepanek nr 8 täpsustab olukorda, kus mitu isikut, näiteks abikaasad, on ühiselt võtnud ühe ja sama hüpoteegi tagatisel mitu laenu. Muudatusega võimaldatakse selliseid laene kasutada pandikirjade tagatisena samamoodi, nagu oleks laenu võtnud üks isik. Muudatusettepanekuga nr 12 muudetakse paindlikumaks üleminekusäte, mis reguleerib pandikirjade tagatisvara hulka arvatavate laenude tagatiste väärtuse hindamist. Nimelt, kinnisvara hindamise nõuded on olnud läbi aegade erinevad ning täna kehtivaid nõudeid ei saa tagasiulatuvalt rakendada näiteks seitse aastat tagasi toimunud hindamisele. Muudatusega tagatakse, et pandikirjade tagatisvara hulka saab arvata ka selliseid n-ö vanemaid eluasemelaene, mille tagatisi on õiguspäraselt hinnatud asjaomasel ajahetkel kehtinud nõuete kohaselt.
Komisjonis tekkis ka täiendav küsimus, mis puudutab pandikirju emiteeriva panga kohustuste kohta pandikirja ostjate ees ning sellest tulenevalt muude võlausaldajate ja hoiustajate õiguste kaitse kohta olukorras, kus pandikirjade tagatisest ei piisa pandikirju soetanud isikute ees kohustuste täitmiseks. Ja siin eeldatakse siis olukorda, kus tagatisvarast ei piisa, et pandikirja investorite nõudeid rahuldada. Näiteks kui tagatisvara väärtus on 80 miljonit eurot, aga pandikirja omanikele tuleks välja maksta 100 miljonit eurot, et sellisel puhul toimub esmalt n-ö pandikirja portfelli pankrotimenetlus, mille käigus jagatakse olemasolev tagatisvara pandikirja investorite vahel ära. Ülejäänud osas ehk selle näite puhul 20 miljonit eurot, saavad pandikirja investorid esitada nõudeid panga tavalises pankrotimenetluses. Muude võlausaldajate ja hoiustajate õigusi kaitstakse sellega, et tavalises pankrotimenetluses ei ole pandikirja investoritel enam eelisõigusi ehk nende nõuded on samal järjekohal teiste pankroti võlausaldajatega ja nad saavad proportsiooni panga üldisest pankrotivarast.
Olgu ka märgitud, et pandikirjaseadus ei mõjuta kuidagi hoiuste tagamist Tagatisfondi kaudu ehk hoiustajatel on endiselt ka see lisatagatis. Väldime ka olukorda, kus tagatisvara ebapiisavus selgub liiga hilja, et tagatisvara haldur peab esimese asjana pärast pandikirja portfelli eraldamist välja selgitama, kas tagatisvarast saab kõik pandikirja investorite nõuded täidetud. Meie esimese lugemise eel oli komisjonis ka küsimus, et kas eluasemelaenu võtjate huvid on kaitstud ja kes seisab nende huvide eest eelnõu menetlemisel ja ma sellest ka esimesel lugemisel rääkisin, et tegelikkuses Eestis sellist konkreetset institutsiooni ei ole, kes eluasemelaenu võlausaldajate eest seisab, vaid sellega tegelevad nii Justiits- kui Rahandusministeerium. Ja et need võlad jäävad ikkagi pangaga seotud, isegi kui need pandikirjad kusagile mujale liiguvad, siis see suhe eluasemelaenu võtjal jääb ikka pangaga.
Ja komisjon arvestas neid muudatusettepanekuid ja tegime, toetasime n-ö omalt poolt ka neid ettepanekuid, mida Rahandusministeerium nende muudatustena ette nägi, kuivõrd olid need läbi räägitud nii pankade kui Finantsinspektsiooniga. Ettepanek teine lugemine lõpetada. Ja kolmas lugemine, kui täna teine lugemine peaks lõppema, toimuks järgmisel nädalal. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis oli ka juttu või on teil arusaamist, kui suur on krediidiasutuste huvi nende pandikirjade vastu ja milline võiks olla selline prognoositav rakendatavus? Aitäh!

Priit Sibul
Aitäh! Ega seda on n-ö ette keeruline menetleda ja arvata, aga lootus on, et siiski, kuna meie finantsturg on üsna üheülbaline, siis ehk neid uusi võimalusi siiski kasutatakse ja ta loob võimalusi. Meie n-ö ülesanne pigem on neid võimalusi luua, aga kas krediidiasutused ja mil määral neid hakkavad kasutama, ütleme, komisjonis konkreetselt juttu ei olnud ja meile ei ole konkreetselt ühtegi panka ka täna teada, et juhul kui me selle seaduse vastu võtame, et siis kohe mingid asjad ette valmistatakse, aga ma seda ka ei välista. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Antud eelnõule on siis 12 muudatusettepanekut, kõik on juhtivkomisjoni poolt ja kõikide puhul on ka seisukoht, et arvestada täielikult, aga vaatame nad läbi. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, üheteistkümnes, kaheteistkümnes. Oleme läbi vaadanud muudatusettepanekud eelnõule 760 SE. Juhtivkomisjoni ettepanek on antud eelnõu teine lugemine lõpetada, teine lugemine on lõpetatud.

8. 16:10 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (759 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorrapunkti nr 8 juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (759 SE) teine lugemine. Palun kõnelema õiguskomisjoni aseesimehe Uno Kaskpeiti.

Uno Kaskpeit
Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu 759 SE, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise juurde siis. Menetlus siis juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Vabariigi Valitsus algatas käesoleva eelnõu 19. novembril möödunud aastal. Esimene lugemine toimus 12. detsembril eelmise aasta lõpus. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 3. jaanuar. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks eelnõule Riigikogust muudatusettepanekuid ei esitatud ja ainult 3. jaanuaril esitas Eesti Advokatuur eelnõu suhtes arvamuse, milles taotles täitemenetluse seadustiku § 13 ja 14 muutmist käsitlevad sätted eelnõust välja jätta. Advokatuuri hinnangul riivavad viidatud muudatused ebaproportsionaalselt võlgnikuks mitte oleva abikaasa omandiõigust. Samuti oldi kahtleval seisukohal tsiviilkohtumenetluse seadustikus kavandatavate edasikaebeõiguse piirangute vajalikkuse ja eesmärgipärasuse suhtes. Teisi arvamusi ega ettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud.
Õiguskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette 24. jaanuari istungil. Istungist võttis osa Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Stella Johanson, Eesti Advokatuuri esindajad ei pidanud osalemist vajalikuks. Eelnõu koostaja esindaja Stella Johanson selgitas, et Justiitsministeerium ei nõustu Eesti Advokatuuri arvamusega, ja oli seisukohal, et eelnõusse muudatusi ei ole vaja teha. Tema hinnangul on kõik eelnõu sätted eesmärgipärased, sisuliselt hästi läbi kaalutud ega riiva kellegi põhiõigusi ebaproportsionaalselt. Ka õiguskomisjoni liikmed ei avaldanud soovi eelnõusse muudatusi teha, mistõttu esitatakse eelnõu teisele lugemisele muutmata kujul.
Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Õiguskomisjon otsustas 24. jaanuari istungil esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 30. jaanuariks, see on täna. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, suunata eelnõu kolmandale lugemisele 20. veebruariks ja viia läbi lõpphääletus. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud õiguskomisjoni aseesimees! Teile on küsimusi ka. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjonipoolne ettekandja! Te nimetasite, et Eesti Advokatuur esitas oma arvamuse ja arvamus oli küllalt põhimõtteline, juhtides tähelepanu mitmele probleemile, ja vastuarvamuse esitas Justiitsministeerium. Kas komisjon arutas mõlema poole arvamusi sisuliselt ja miks komisjon siis kaldus just nimelt seda Justiitsministeeriumi arvamust toetama? Aitäh!

Uno Kaskpeit
Aga sellepärast, et Justiitsministeeriumi esindaja oli kohal, ta selgitas, advokatuuri esindajad ei suvatsenud kohale tulla, järelikult nad ei pidanud vajalikuks oma seisukohtade eest seista.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Antud eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 759 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

9. 16:15 Vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme tänase päevakorra üheksanda punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) teine lugemine. Palun kõnelema õiguskomisjoni liikme proua Vilja Toomasti.

Vilja Toomast
Aitäh, hea aseesimees! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 22. augustil 2018. aastal ja puudutab see eelnõu põhiliselt kahte teemat. Esiteks on kinnipeetavate juurdepääs õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele ja seda siis vanglateenistuse järelevalve all ja teine teema puudutab vangla julgeolekut ja korda ohustavate sündmuste lahendamist. Eelnõu läbis suures saalis esimese lugemise 24. oktoobril 2018. aastal ja muudatusettepanekute tähtajaks,  7. novembriks eelmisel aastal muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu menetlusse kaasati ka advokatuur, aga ka advokatuuri poolt mingeid ettepanekuid meile ei laekunud. Ja komisjon edasi arutas siis selle eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist kahel komisjoni istungil, 24. jaanuaril ja 28. jaanuaril.
24. jaanuari komisjoni istungil osalesid lisaks komisjoni liikmetele ka Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet, sama talituse nõunik Julia Antonova ja avaliku õiguse talituse nõunik Mirjam Rannula, Riigikogu Kantselei infotehnoloogia osakonna veebiprojektijuht Marmo Luik ja peaspetsialist Jaan Jänesmäe. Selle komisjoni põhiteema oli tegelikult vaidlused selle eelnõuga planeeritavate muudatuste tehnoloogilise rakendamise üle. Meie õiguskomisjoni nõunik Carina Rikkart andis meile teada, et 10. jaanuaril on vahepeal pidanud nõupidamise Riigikantselei ja Justiitsministeerium ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse esindajad, kes vaidlesid selle üle, et mida peetakse silmas Riigikogu veebilehe all ja kellel on kohustus ... Unustasin ütlemata, et selle eelnõuga kehtestatakse ka see, et kinnipeetaval on õigus juurdepääs internetis ainult õigisaktidele, aga temale peab olema blokeeritud või õigemini, tal puudub juurdepääs suhtlemisele interneti teel. Et seda mõtet täita, selleks pidasid ametnikud, nii ministeeriumi ametnikud kui Riigikogu ametnikud aru, et kuidas sellist piirangut sätestada. Ja selle tulemusena otsustas komisjon, et tegelikult need piirangud tuleb siiski sätestada Registrite ja Infosüsteemide Keskusel, aga Riigikogu võiks abistada ja kaardistada elektroonilist suhtlemist võimaldavad osad Riigikogu veebilehel. See oli selle komisjoni põhiline vaidlusteema.
Komisjon otsustas teha järgmiseks komisjoni istungiks mõned muudatusettepanekud, aga selle komisjoni menetlusotsused, me tegime ära ka tegelikult juba selle edasise menetluse otsused, et võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30. jaanuaril käesoleval aastal, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele 13. veebruaril käesoleval aastal ja viia ka sel päeval läbi lõpphääletus. Kõik need otsused tehti konsensusega.
Ja nii nagu ma ütlesin, komisjon leidis, et on vaja teha mõningad muudatused seoses nende arutelude ja vaidlustega, siis arutlesime seda eelnõu veel ka 28. jaanuari istungil ja komisjon otsustas siis teha kolm muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek muudab eelnõu pealkirja, kuna eelnõu sisu ei puuduta ainult kinnipeetavate ligipääsu internetile, vaid ka vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamist. Nii ja teise muudatusettepanekuga me lahendamise ära selle probleemi, et kes siis peab nagu selle kinnipeetavate juurdepääsu eest vastutama. Ja me sõnastasime siis tegelikult selle muudatusettepaneku nii, et kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. See täpsustab seda, et kellel on siis vastutus. No toodi selline näide, et kui näiteks on liikluspiirang 30, et siis ei pea politseinik iga selle liilusmärgi juures passima ja vaatama, et kas autojuhid peavad sellest 30-sest tunnikiirusest kinni, vaid see on autojuhi kohustus, kui tal on keelatud sõida kiiremini 30, siis tema selle eest vastutab. Primitiivne näide, aga nii on seda õigem rakendada, et just nimel kinnipeetav on kohustatud vangistusseaduse nõudeid täitma ja rikkumise eest võib kinnipeetavale siis kohaldada ka distsiplinaarkaristusi. Ja kolmas muudatusettepanek puudutab selle seaduse rakendamise tähtaega, kuna ka pikalt arutlesime selle üle, et kuivõrd palju või milliseid on vaja teha tehnoloogilisi muudatusi või siis tehnilisi rakendusi, selleks et tegelikult seda nõuet, et kinnipeetav ei saaks interneti vahendusel veebipõhist suhtlust arendada. Ja komisjon otsustas siis teha ettepaneku kolmanda muudatusettepanekuga, et see seadus hakkaks siis kehtima 1. augustil, jõustub 1. augustil 2019. Ja komisjon jäi ka sellel 28. jaanuari istungil oma enne tehtud menetlusotsuste juurde, mida ma teile juba ette kandsin.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud ettekandja, õiguskomisjoni liige Vilja Toomast! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. On esitatud kolm muudatusettepanekut antud eelnõule, mis kõik on siis juhtivkomisjonilt ja arvestatud täielikult. Nii, aga vaatame nad läbi. Muudatusettepanek nr 1, muudatusettepanek nr 2 ja muudatusettepanek nr. 3. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 680 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

10. 16:24 Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (790 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (790 SE) esimene lugemine. Palun kõnelema, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõuga on teie ees sotsiaalkindlustusleping, mis allkirjastati Eesti ja Valgevene vahel 7. detsembril 2018. aastal. Selle jõustumine eeldab selle ratifitseerimist mõlema riigi poolt ja lepingus ette nähtud ooteaja möödumist. Leping jõustub ratifitseerimiskirjade vahetamisele järgneval seitsmendal kuul ning kuuekuuline periood on ette nähtud lepingu rakendamise ettevalmistamiseks. Seega, me oleme planeerinud lepingu jõustumist 2020. aasta jaanuarist.
Mida siis see sotsiaalkindlustusleping tagab? Esiteks ta tagab pensioni olukorras, kus inimesed on töötanud nii Eestis kui ka Valgevenes, kuid neil puudub kummagi riigi poolt nõutav minimaalne pensioniõiguslik staaž. Eestis on nõutav teatavasti 15-aastane staaž ning Valgevenes on meestel pensionistaaž 25-aastane ja naistel 20-aastane. Pensioniiga Valgevenes on meestel 60 aastat ja naistel 55. Näiteks, kui inimene on Eestis töötanud kümme aastat ja Valgevenes 15 aastat, siis lepingu alusel on võimalik mõlema riigi staažid liita. See annab inimestele õiguse kummagi riigi pensionile, küll aga kumbki pool arvutab pensioni suuruse ainult oma perioodi eest. Selleks arvutatakse välja kõigepealt teoreetiline pensioni suurus, mis oleks inimesel siis, kui ta on kogu oma tööelu vältel töötanud selles ühes riigis, ning sellest võetakse proportsioon, mis vastab tegelikult töötatud aastatele vastavas riigis. Teiseks tagab see leping pensionide maksmise teise lepinguriiki ehk pensionide ekspordi. Eesti tagab juba praegu riigisisese õiguse alusel pensioni ekspordi ülemaailmselt, aga see kehtib eeldusel, et inimene on meil välja teeninud minimaalse pensionistaaži ehk 15 aastat. Lepingu alusel ekspordiks Eesti Valgevenes elavatele inimestele ka väiksema töötamise perioodi eest arvutatud pensione, sama teeb Valgevene Eestis elavate inimeste suhtes. Lisaks ei maksa Valgevene oma riigisisese õiguse alusel pensione väljapoole oma riiki, seda tehakse vaid lepingu alusel. Ning kolmas asi, mida teeb siis see leping. See leping tagab tööjõumaksete maksmise ainult ühte lepinguriiki. Sellega välditakse topeltmakustamist lähetuste ja kahes riigis töötamise puhul. Lähetuste puhul makstakse makse lähetajariiki ja kahes riigis töötamise puhul inimese elukohariiki. Lepingu alusel makstakse vanaduspensione ja toitjakaotuspensione, samuti erinevate seadustega reguleeritud sooduspensione. Muid makseid ja hüvitisi see leping ei hõlma.
Olgu ka märgitud, et lepingu menetlemine selle Riigikogu koosseisu poolt on ka ajaliselt oluline, sest kiirendab inimeste pensioniõiguse realiseerimist. Nimelt, leping ei jõustu kohe, vaid alles kuue kuu pärast. Lisaks on praegune valitsus lepingu heaks kiitnud. Juhul, kui praegune Riigikogu koosseis ei jõua seda lepingut menetleda, tuleb minna küsima heakskiitu uuelt valitsuselt, mis ilmselt arusaadavalt ka saadakse, kuid see viib selle kehtima hakkamise aja edasi ja pikendab kogu ratifitseerimisprotsessi, mis ei ole meie inimeste huvides.
Kui vaadata, kui suur on see sihtgrupp, keda see leping puudutab, siis prognoosides teiste lepingute alusel ja võrreldes näiteks Ukraina näitega, me eeldame, et esimesel aastal, 2020-ndal võib sihtgrupi suurus olla umbes 100 inimest, kuid see edaspidi ilmselt kasvab. Ja oleme prognoosinud, et pensioni väljamaksmise kulu võiks olla esimesel jõustumisaastal umbes 274 000 eurot. Kuid mõistagi, sõltuvalt sellest, kui paljudele see leping rakendub, vastavalt sellele siis täpselt ka käitutakse. Nii et loodan, et Riigikogu on selle lepingu ratifitseerimisel kiire ja tõhus ja aitab inimestel jõuda nii kaugele, et nad oma väljateenitud pensioniõiguse selles osas, mis kummastki riigist on ette nähtud, ka kätte saavad. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva! Teile on vähemalt üks küsimus. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb
Aitäh! Lugupeetud proua minister! Ma vaatasin seletuskirja ja sain aru, et Valgevene inimesi, kes kirjutab, et nad on Valgevenest või, ütleme, elavad Eestis, on kümme ja pool tuhat. Aga kas meil on ettekujutust, kui palju siis on meie kaasmaalasi, kes elavad Valgevenes, keda puudutavad need paragrahvid, millest te rääkisite?

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Praegusel hetkel meil ei ole selget ülevaadet, kui mitu inimest kusagil konkreetselt elab ja praegusel hetkel see meie prognoos, kui palju pensionisaajaid võiks esialgu olla, sest see puudutab ju ainult neid inimesi, kes juba on pensionieas, et võiks olla prognoositavalt umbes 100–150 ja võib-olla esimesel aastal ka kõik ei tule pensioni küsima, sest nad ei ole sellest lepingust teadlikud. Aga see võtab ilmselt mõne aja lihtsalt. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Palun kõnelema sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 790 SE ettevalmistamine esimeseks lugemiseks toimus ühel istungil ja täpsemalt 21. jaanuaril k.a. Eelnõu tutvustas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, nii nagu ta tegi seda ka siin, ja teda toetas ja vastas küsimustele Sotsiaalministeeriumi piiriülese sotsiaalkindlustuse juht Leili Eenlo. Kuna minister tegi juba ülevaate eelnõust ja selle sisust, siis seda ma täpsustama ei hakka ning loomulikult tekitas ka lepingu arutelu Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmetes mõningaid küsimusi ja nendest ma annaksin siis hästi lühidalt teile ülevaate. Maris Lauri soovis teada, et mis juhtub siis, kui inimene töötab Valgevenes viis aastat, aga kas siis Valgevene maksab talle selle perioodi eest ja Eesti maksab näiteks siis üksnes 10 aasta eest. Ehk siis, kui tuleb see 15 aasta staaži nõue, nagu meil Eestis on. Ja kas arveldus toimub riikide vahel või kantakse ettenähtud summa üle inimese kontole? Leili Eenloo selgitas, et kõik perioodid liidetakse kokku ja kumbki riik arvutab antud valemi alusel oma osa välja ning et kasutatakse nn pro rata põhimõtet, mis tähendab seda, et iga asjasse puutuv riik maksab õigustatud isikule pensioni proportsionaalselt selles riigis omandatud kindlustusperioodi eest. Ning Valgevenega on sõlmitud kokkulepe, et raha ei kanta inimese arvele otse üle, vaid pensioni maksmine toimub teise lepingupoole pädeva asutuse ehk riigi kaudu ehk riigid vahetavad nn raha ja rahasummasid, mille osas siis tehakse aasta lõpus tasaarveldus. Ehk siis Valgevene kannab Eesti riigile raha üle ja Eesti riik omakorda siis sellele isikule. Maris Lauri tahtis veel täpsustavalt teada, et Valgevene majandusseis ja ka poliitiline olukord on täpselt selline, nagu ta on, ebastabiilne, et mis saab siis sellisel juhul, kui raha ühel hetkel enam üle ei kanta ja tasaarveldust ei tule. Ning selle peale andis Leili Eenlo selgituse, et selle lepingu alusel riik, Eesti riik ei võta Valgevene kohustusi üle, vaid maksab välja selle osa, mida Valgevene saadab ehk sisuliselt kui Valgevene riik näiteks jätab maksmata, siis kahjuks selle võrra jääb ka inimesel pension saamata. Ehk siis mingisugust kohustuste ülevõtmist selle lepingu alusel ei toimu.
Jüri Jaanson märkis, et selliseid klassikalisi sotsiaalkindlustuslepinguid oleme me ju siin ka varasemalt sõlminud, see ei ole meil esimene kord. Ja ta sooviski teada sellega seoses, et kas Valgevene lepingu puhul on mingisuguseid põhimõttelisi erinevusi võrreldes teiste samaväärsete lepingutega. Ja samamoodi tõstatas ka siis küsimuse lähetatud töötajate ja kahes riigis töötamise kohta. Saime vastuseks, et tegemist on klassikalise lepinguga ja erinevusi ei ole ehk siis tegemist on klassikalise pensionikindlustuslepinguga. Ning kahes riigis töötamise korral makstakse makse sinna riiki, kus inimene elab. Ja lähetatud töötajate puhul kehtib sama põhimõte nagu Euroopa Liidus, st, et 24 kuu jooksul tohib makseid maksta oma koduriiki.
Komisjonis oli asendusliikmeks Oudekki Loone, kes märkis, et kui isik lähetatakse, siis kohaldatakse esimese lepingupoole lähetajariigi õigusakte 24 kuud. Aga samas, Euroopa direktiivis on see aeg lühem ehk siis 18 kuud. Ning küsimus oligi, et miks otsutati pikema aja kasuks ja kas see tähendab seda, et kui Valgevenest lähetatakse Eestisse, siis kaks aastat töötavad lähetatud töötajad Valgevene seaduse alusel. Ning sellele vastas Leili Eenlo, et seda sätet tuleb vaadata kompleksis koos kohaldusalaga. Antud leping kohaldub ainult pensionitele ja sotsiaalkindlustusmaksetele ning 24 kuud on sotsiaalkindlustuse kordinatsioonimääruses. Euroopa Parlamendi ettepanek on seda ka lühendada 18 kuu peale, nii nagu on direktiivis. Kuid tegemist on ikkagi sisuliselt kahe erineva asjaga, millest üks on see, kuidas palka arvutada ehk töötingimused, ning teine, kui pikalt kuhu peab makse maksma. Ning selle peale Oudekki Loone lausus, et Eesti riik oleks võinud näidata head eeskuju ja leppida kokku näiteks 18 kuule ning sooviski teada, et miks seda ei tehtud. Vastuseks saime, et sotsiaalkindlustusmaksed on määruses 24 kuud, mitte 18 kuud ning liikmesriigid ei saa seda ühtlustada. Ettepanek on tulnud Euroopa Parlamendi poolt, kuid selles osas ei ole kokkuleppeid saavutatud.
Komisjoni esimees Helmen Kütt tundis huvi rahvapensionide maksmise kohta, et kuidas sellega on, kas rahvapensionid on ülekantavad teise riiki või mitte ja täpsem küsimus oli, kuidas on nende inimeste korral, kes ei ole töötanud 15 aastat, aga on liikunud ühest riigist teise. Leili Eenlo selgituse kohaselt kuulub küll rahvapension lepingu kohaldamise alasse, kuid leping näeb ette, et rahvapensioni teise riiki, teises riigis elavale inimesele ei maksta ehk seda ei ekspordita.
Sellega andsin ma ülevaate meie arutelust 21. jaanuaril toimunud komisjoni istungil ning ühtlasi tegime ka menetluslikud otsused. Tehti järgnevad otsused: ettepanek võtta täiskogu päevakorda 30. jaanuaril ehk täna ja otsus oli konsensuslik, teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus), teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. veebruar 2019 kell 17.15 (see otsus oli samuti konsensuslik) ning määrata ettekandjaks komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm (konsensus). Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm! Teile on vähemalt üks küsimus. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Austatud ettekandja! Auväärt istungi juhataja! Kas ja milliste riikidega selliseid ratifitseerimisi veel kavandatakse?

Monika Haukanõmm
Aitäh küsimuse eest! Ma pean tunnistama, et nüüd ma pean vastama sellisel moel, mis mulle üldse ei meeldi, ehk et seda me ei arutanud. Ja nii see ka on, et mul ei ole sellele küsimusele praegusel hetkel vastust, aga kuna meil on olemas siin ka komisjonitöötajad ja ka minister on olemas, siis on mul palve, et me seda uurime milliste riikidega on veel lepingute sõlmimine kavas. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 790 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõule 790 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 7. veebruari kell 17.15.
Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on ... Vabandust! Jah. Palun!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Austatud Riigikogu liikmed! Hea meelega täpsustan seda küsimust, mis siin eespool tõstatus praegu olemasolevate ja uute lepingute kohta. Eestil on praegu sotsiaalkindlustusalased lepingud sõlmitud Venemaaga, Kanadaga, Moldovaga, Ukraina ja Austraaliaga ning töövõimereformiga seotult on pooleli praegu läbirääkimised kehtivate Moldova, Ukraina, Venemaa ja Kanada lepingute muutmiseks. Seejuures Venemaa ja Kanada lepingute muudatuste läbirääkimised on sisuliselt lõppenud ja valmistatakse ette ka praegu juba allkirjastamist. Nii et usun, et Riigikokku võiksid nad juba uuele koosseisule teiseks poolaastaks jõuda. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, proua minister, täpsustuste eest!

11. 16:40 Riigikogu otsuse "Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035" eelnõu (779 OE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on rahvastikukriisi lahendamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035" eelnõu (779 OE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks kõnetooli rahvastikukriisi lahendamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjoni esimehe Siret Kotka-Repinski. Palun!

Siret Kotka-Repinski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kõik te teate, et Eesti rahvaarv väheneb. Praeguste trendide jätkudes Eestisse jääb elama 21. sajandi lõpuks vähem kui 800 000 inimest. Seda on liiga vähe meie praeguse elukorralduse jätkumiseks. Isegi kui me suudame tõsta oma majanduse tootlikkust ning säilitada selle inimeste hulga juures oma elatustaseme, siis ootavad ikkagi ees meid suured muutused. See ongi rahvastikukriis –mitte akuutne ühe, kahe aastaga nähtav nähtus ja tunnetav tõusulaine, vaid pikkamisi end seda tugevalt meie elusid mõjutav mõõnaperiood. Rahvastikukriisi probleemkomisjoni ülesandeks oli analüüsida ja välja pakkuda meetmeid selle kriisi lahendamiseks. See tähendab, mitte midagi vähemat kui meetmeid Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamiseks. See pole mitte väike ülesanne, arvestades meie komisjoni ja komisjoni vahendite piiratust, kuid kuna rahva tulevik läheb nii paljudele inimestele korda, siis võin kindlustundega öelda, et me seisime oma ülesande kõrgusel. Suutsime komisjoniga mobiliseerida üle neljakümne teadlase, ametniku ja huvirühma liikme, et parima saadaoleva teadmise põhjal koostada rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035.
Aga kuidas siis valmistuda mõõnaperioodiks? Ühest-kahest lihtsast trikist ilmselgelt ei piisa. "Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035" on esimene rahvastikku mõjutavaid protsesse terviklikult käsitlev dokument, mis Eestis kunagi kirjutatud on. Aga kui me ei suuda terviklikku rahvastikupoliitikat ellu rakendada, siis jääb mõju episoodiliseks. See on nagu tammi ehitamine mõõna kaitseks – kui jätame pool tammi ehitamata, valgub vesi ikkagi ära. Ja üks märkus veel selle dokumendi kohta. Põhialused, see ei ole ühe ministeeriumi arengukava, vaid kõikide eluvaldkondade ülene dokument. See on dokument, mis sunnib kõiki ministeeriume ja nende arengukavasid arvestama oma tegevuste mõjudega Eesti rahvastikule. Rahvastiku tulevik sõltub neljast olulisest komponendist, selleks on sündimus, suremus, ränne ja võimestatus.
Järgnevalt tutvustan teile peamisi sõnumeid, mille oleme "Rahvastikupoliitika põhialustes aastani 2035" esitanud. Esiteks, sündimuse tõstmisel lähtume tõdemusest, et erinevalt paljudest teistest hääbuvatest rahvastest Eesti inimesed veel soovivad lapsi saada, seepärast on meie ülesandeks vähendada vahet soovitud laste arvu ja tegelikult sündinud laste arvu vahel. See ei tähenda ainult vajaduspõhiste perede vaesusest päästmist, nagu seab selle hästi ette koostatud ja asjakohane ja vajalik Sotsiaalministeeriumi arengukava, vaid sellega me tegelikult astume sammu veel kaugemale. Tuleb luua universaalsete meetmete abil parim keskkond neile, kes sooviksid saada emadeks ja isadeks. Need meetmed on eluasemetoetus, paindlik ja kodulähedane lastehoid, lastetoetus, mis progresseerub laste arvuga ja mõlema vanema osaluse suurenemisega.
Teiseks, suremusest rääkides oleme sõnastanud peamiseks eesmärgiks tervena elatud aastate arvu suurendamise. Ehkki ka siin on vaja kasutusele võtta ning jätkuvalt toetada tervet komplekti meetmeid ning selles punktis on juba palju kirjutatud sisse sotsiaalvaldkonna arengukavasse, on üheks suuremaks väljakutseks rahva vaimse tervise ja psühholoogilise heaolu kasvatamine. Sest võib üsna kindlalt väita, et surmade põhjuseks number üks Eestis tuleneb eelkõige inimeste endi valedest otsustest. Liigsöömine ja -joomine, igasuguste mõnuainete liigne tarvitamine, vähene liikumine, stress, depressioon, liiklussurmad, enesetapud ja üledoosid – nähtused, mille osas oleme selgelt Euroopa riikide seas esirinnas. Need kõik on eelkõige vaimsete protsesside sümptomid ja tagajärjed. Me peame aitama inimestel endil jõuda parimate ennast vähem kahjustavate otsusteni. Me peame pakkuma neile abi tänapäeva keerulise ja pingelise eluga hakkama saamiseks, selleks on vajalik igasuguse psühholoogilise abi kättesaadavuse oluline suurendamine, alates psühholoogide ettevalmistamisest ülikoolis ja residentuuris ja sellest, et igale kooliõpilasele peab olema psühholoog kättesaadav. Lõpetades sellega, et ka vanemaealistel, kelle hulgas on ka depressiooni ja Eestis kõigist Euroopa Liidu riikidest kõige rohkem, saaksid vajadusel psühholoogi ja terapeudiga rääkida ning et see vestlus oleks meeldiv ja pakuks neile arendavaid tegevusi.
Kolmandaks. On üsna selge, et tänapäeva maailmas liiguvad inimesed üha rohkem ja sagedamini üle riigipiiride. Räägitake isegi turismi lõpust, sest pole võimalik vahet teha enam lõbu pärast ja asja pärast reisimisel. Me teame, et Eestist väljaspool elab sadu tuhandeid kaasmaalasi, seepärast on põhialustes rõhutatud hargmaisuse poliitika vajalikkust. Meie eesmärk peab olema mitmekülgsete sidemete hoidmine väljaspool Eestit elavate inimestega. See ei tähenda ainult Eesti laulukooride toetamist, ehkki ka see on väga oluline ülesanne, sest kultuuriline side loob sageli eelduse rohkemaks. See tähendab ka ettevõtjatevaheliste sidemete hoidmist ja arendamist, see tähendab noorte vahetusi ja praktikaprogramme, see tähendab keeleõpet. Need sidemed on vajalikud, et Eesti elus osaleksid inimesed vaatamata oma elukohale. Need sidemed on vajalikud ka selleks, et me oskaksime ka tagasipöördujate jaoks oma haldusüssteeme sobivaks muuta. Näiteks nii, et välismaalt Eestisse koliv pere saaks oma lapsed panna samasse kodulähedasse kooli. Rääkides koolist, oleme hargmaisuse peatükis käsitlenud ka lõimumist. Järgnev punkt peaks meeldima neile, kes kardavad eesti kultuuri kaotamist või kadumist. Me peame jõudma olukorrani tulevikus, kus meil on üks Eesti lasteaed ja üks Eesti kool. Eesti on siin suure tähega. Seal peab olema võimalik kõigil oma keeles oma kultuuri tundma õppida, aga samas peab olema ka võimalik suhelda eesti keeles. Vastasel korral jäävad ja arenevad siin paralleelkultuurid, mitte eesti kultuur.
Neljandaks. Nagu ma algul ütlesin, ootavad meid igal juhul ees muutused elukorralduses. Meie rahvastik väheneb ja vananeb veel tükk aega enne seda, kui nendes põhialustes kirjeldatud meetmed lõpuks loodetavasti mõju saavutavad ning rahvastikukõver taas ülespoole kaardub. See tähendab, et kahanemise ajal muutub iga inimene aina vääruslikumaks. Seepärast on ülimalt oluline, et pööraksime senisest rohkem tähelepanu inimese võimestamisele läbi tervikliku elukaarepõhise formaalset ja mitteformaalset õpet hõlmava talendipoliitika. Talent pole ainult Arvo Pärt, vaid igaühel on oma talent. Kuid see talent, see anne tuleb üles leida, seda tuleb toetada ja arendada. Me keegi ei oska sündides sümfooniat komponeerida, kuid me kõik oleme võimelised õppima. Me näeme, milline võidujooks käib maailmas oma talentide avastamise ja arendamise nimel. Me ei tohiks jääda selles viimaseks. Talendipoliitika arendamisel peame silmas pidama, et haridus ja sotsiaalsfäär lõimuvad tulevikus üha enam. Projektipõhine töö ja automatiseerimine viivad meid olukorrani, kus meil on vaja sageli ümber õppida. See tähendab, et perioodidel, kus ümberõpe toimub, peab olema võimalik valutult toetuda sotsiaalsele turvavõrgule. See tähendab, et ka haridus ja sotsiaalpoliitika peavad üha enam lõimuma.
Selline on lühiülevaade rahvastikupoliitika põhialuste dokumendi rõhuasetustest. Nendest neljast suuremast osast koosneb see kaitsevall, mille me rahvastiku mõõnaperioodiks ehitama peame. Rahvastikuprotsessid võtavad aega ja neid mõõdetakse mitte aastates, vaid põlvkondades. Seepärast ei saa me pakkuda mingit imerohtu, mis homme muutust toob. Küll aga me peame tegutsema kohe, sest muidu ei juhtu see muutus ka põlvkondade pärast. Seepärast loodan ma väga, et see Riigikogu läheb ajalukku sellega, et ütleb "siiamaani ja mitte kaugemale". "Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035" loovad eelduse, et me suudame rahvastikumõõna võimalikult ruttu taas tõusuks keerata. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud komisjoni esimees! Teile on ka küsimus. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Teema on väga tõsine. Me kõik ütleme, et sellega tuleb tegeleda. Minu küsimus, esimene küsimus puudutab just seda aastat 2035. Miks valisite rahvastikupoliitika põhialuste lõpuajaks just nimelt aasta 2035, mitte 2050? Ise te siin ka oma ettekandes rääkisite eesootavast mõõnaperioodist. Kas see 35 selles esitatu taustas ei ole natuke liiga lühike aeg? Aitäh!

Siret Kotka-Repinski
Aitäh, see on väga hea küsimus! Aasta 2035 tundub mõnes mõttes, et see on nagu kauge aeg, mõnes mõttes, et on lühike aeg. See aastanumber tegelikult sündis koos teadlaste ja erinevate huvigruppide esindajatega. Leiti, et peaks olema piisavalt kaugel, aga samas käegakatsutav ambitsioon.

Aseesimees Kalle Laanet
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ei ole minu asi küll manitseda kogenumat kolleegi, aga kas päriselt ka teie dokumendis käsitletakse mõnuaineid, mitte meelemürke, ja kas te saate aru, mis vahe on retooriliselt rääkida mõnuainetest või meelemürkidest? Aitäh!

Siret Kotka-Repinski
Aitäh küsimuse eest! Saan aru.

Aseesimees Kalle Laanet
Krista Aru, teine küsimus.

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ühe põlvkonna pikkus on 25 aastat. Me oleme aastal 2019 ja nüüd me vaatame selliseid protsessi ja teeme põhialuseid aastani 2035. Ma siiski kahtlen, kas see 2035 pole liiga väike ajavahemik. Aga minu küsimus puudutab tegelikult seda, et kuidas te ... See on esitatud otsuse eelnõuna. Kuidas te siis näete –  juhul, kui Riigikogu nüüd hääletab, võtab vastu –, kuidas te näete selle otsuse eelnõust sündivat otsust, edasi täitmist? Mis siin peaks hakkama toimuma? Meil tuleb uus valitsus. Kuidas see rakendamine edasi läheks? Aitäh!

Siret Kotka-Repinski
Aitäh! Kuna see on Riigikogu otsus, siis tähendab seda, et järgnevatel perioodidel ma tean, et on väga aktiivne erinevate arengukavade ja strateegiate väljatöötamine. Põhimõtteliselt tähendab see seda, üks ükstapuha, missuguses valdkonnas, on see sotsiaalvaldkonnas, on see hariduspoliitilises valdkonnas või majanduspoliitilises valdkonnas, enne kui hakatakse arengukava või strateegilist dokumenti koostama, peaks võtma kõige aluseks just põhialused aastani 2035 ja vaatama, missugused eesmärgid, arengusuunad on põhialused sellele viidanud ja pakkunud lahendusi.

Aseesimees Kalle Laanet
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kuidas on siis sõnastatud seal see teil dokumendis? Kas nii, nagu te ette lugesite – mõnuained? Aitäh!

Siret Kotka-Repinski
Kohe vaatan. Ma arvan, et pigem ei ole seal niimoodi. (Lehitseb pabereid.) Ma arvan, et pigem ei ole, ma ei hakka praegu hetkel seda otsima, sellepärast et minu kõne oli tehtud mitte lähtudes otse sõnastades põhialustest, vaid tunnetest, mis põhialuste koostamisel oli tekkinud, ja need rõhuasetused.

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, auväärt istungi juhataja! Väga auväärt ettekandja! Viimasel nädalal on ajalehtedes kirjutatud sellest, et emad on pahased selle üle, et emapalga süsteemi muutusega on nad kaotanud raha. Võib-olla see on jälle üks järjekordne näide sellet teatud maksukaosest, mis täna tekitatud on, aga kas teie hinnangul sellised ebastabiilsed olukorrad võivad ka pikas perspektiivis mõjutada sündimust?

Siret Kotka-Repinski
Meie oleme siin dokumendis väga selgelt öelnud, et mis puudutab vanemahüvitist, siis me kiidame vanemahüvitise süsteemi ja ütleme, et vanemahüvitis peab minema ajaga kaasa ja olema paindlik. Kõik vead, mis on tekkinud, need tuleb ajas vaadata ja nendega minna kaasa. Nii et me pigem nagu rõhutame seda, et vanemahüvitist tuleb paindlikuna hoida ja vastavalt seda kohandada veel inimestele sõbralikumaks.

Esimees Eiki Nestor
Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Aitäh! Komisjonipoolne ettekandja on sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev.

Viktor Vassiljev
Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Niisiis, otsuse eelnõu 779 OE menetluskäik Riigikogu sotsiaalkomisjonis. Sotsiaalkomisjon nimelt menetles seda eelnõu. Sotsiaalkomisjon arutas Riigikogu otsuse eelnõu "Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035" eelnõu kahel istungil: 14. jaanuaril ja 22. jaanuaril 2019. Istungitel osales eelnõu algataja esindaja. Kõigepealt, 14. jaanuari istungil tutvustati komisjonile Riigikogu otsuse eelnõu 779 OE. Sotsiaalkomisjoni esimees juhtis tähelepanu, et komisjonile esitatud Riigikogu otsuse eelnõu ei vasta Riigikogu otsuse eelnõu vormi nõuetele ja tegi ettepaneku pöörduda Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna poole arvamuse küsimiseks, milline arvamus ka laekus, kus tehti ettepanek dokumenti lühendada, sest üldiselt see, et ta vormile ei vasta, tähendas lihtsalt seda, et eelnõu on liiga pikk, varasemad poliitikate põhialused on olnud mõnevõrra lühemad. Nii et tehti vastavad redaktsioonilised ettepanekud.
Komisjon otsustas ... komisjonis küsiti ka, mille poolest esitatud dokument praegust olukorda paremaks muudab ja arvati, et sotsiaalvaldkonnas ei ole otsuse eelnõus midagi sellist, millega sotsiaalkomisjon ühel või teisel määral juba tegelenud ei oleks. Tõepoolest, "Rahvastikupoliitika põhialused" on väga lai dokument, mis hõlmab väga paljusid küsimusi, millega on tegelenud nii sotsiaalkomisjon kui ka muud komisjonid, antud juhul kõik ühte dokumenti kokku viinud. Ja arvati ka, et arvamust tuleb küsida teistelt komisjonidelt, vähemalt põhiseaduskomisjonilt ja kultuurikomisjonilt. Ning 22. jaanuari istungil jätkati otsuse eelnõu arutelu ning siis, just nimelt 22. jaanuaril tehti ka menetlusotsused.
Niisiis, menetlusotsused, mis tehti sotsiaalkomisjonis. Sotsiaalkomisjoni poolt tehti täiesti konsensuslikult järgmised otsused: kõigepealt, saata eelnõu esimesele lugemisele 30. jaanuaril, siis teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, siis ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme päeva ja viimane otsus oli määrata komisjonipoolseks ettekandjaks Viktor Vassiljev, kes ongi teie ees praegu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Riigikogu liikmetel ei ole küsimusi ja mul on kui Riigikogu esimehel. Kuna mul on kohustus Riigikogus vastu võetud seadused ja otsused alla kirjutada, et nüüd kas teie koostöö õigusliku analüüsi osakonnaga jätkub? Et ma teaks, millele ma alla kirjutan, kui täiskogu selle dokumendi heaks kiidab. Praegu ma ei saa kahjuks sellest aru.

Viktor Vassiljev
Jah, mina oskan kinnitada seda, et koostöö peaks jätkuma, aga täpsemalt peab seda siiski küsima komisjoni esimehe käest, sest see on just see töölõik, mida tema korraldab. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, otsuse eelnõu 779 OE esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. veebruar kell 17.15.

Istungi lõpp kell 17.01.