13:00 Infotund

Aseesimees Enn Eesmaa
Tere päevast, austatud Riigikogu! Lugupeetud ministrid! Infotund on alanud ja see algab nagu tavaliselt kohaloleku kontrolliga. Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 27 saadikut.
Tänases infotunnis osalevad peaminister Jüri Ratas, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, välisminister Sven Mikser. Küsimusi ja küsimuste teemasid on kokku kümme, arusaadavalt saame lubada ainult ühe lisaküsimuse.

1. 13:01 Sotsiaalvaldkonnas toimuv

Aseesimees Enn Eesmaa
Esimese esitab Maris Lauri, palun! Vastab peaminister Jüri Ratas.

Maris Lauri
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Teatavasti saab erinevaid poliitilisi eesmärke saavutada kasutades erinevaid poliitikaid. Ka sotsiaalpoliitika eesmärkide puhul on võimalik kasutada erinevaid meetodeid. Mina kahjuks ei saa ühest asjast aru, ehk järsku aitate mul sellest tõrkest üle saada. Milline oli see sotsiaalpoliitiline eesmärk, kui teie valitsus otsustas sünnitama minevatele emadele tulud kõrgemalt maksustada? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu aseesimees, head Riigikogu liikmed, hea küsija! Loomulikult ma püüan alati appi tulla, kui Riigikogu liige palub, ja aitan teid ka seda uut vanemahüvitise süsteemi paremini mõtestada. Te küsisite, mis oli siis see põhieesmärk ja peamine. Kõigepealt oli peamine põhjus see, et meil oli siiras soov süsteemi anda juurde palju suuremat paindlikkust, see oli üks esmane. Teine oli see, et kui me vaatame täna ikkagi seda, et eeskätt emad, loomulikult ka isad, aga eeskätt emad, et nad saaksid kergemini ja paindlikumalt pöörduda tööjõuturule tagasi, kui nad seda vajavad, ja siis ei oleks see nii, et me karistaksime neid. Nad tahavad tagasi tööle minna, soovivad palka teenida ja siis öeldakse, et siis me võtame vanemahüvitise ära. See ei ole tõesti olnud meie soov ja tänane koalitsioon soovis seda, et emad saaksid varem – ja ma panen siia sisse ka isad loomulikult –, tööjõuturule naasta ja ei kaotaks vanemahüvitist. Ja kui me võtame nüüd eelmise aasta 1. märtsi seisuga, siis tõesti see on nii, et kui naastakse tööjõuturule ja see palk on suurusjärgus 1659 eurot ja 90 senti, siis ei kaotata vanemahüvitises. Nüüd kolmas väga põhimõtteline muudatus oli see, et just, kui on ema ja isa, et nad mõlemad saaksid selle vanemahüvitise perioodi või puhkuse ajal olla koos ja nüüd see on pikenenud siis kahe kuu peale. Loomulikult me soovisime ka pikendada seda nn isapuhkust ja see on nüüd kolm korda muutunud pikemaks, see periood. Kümne päeva asemel saab see olema 2020. aasta keskpaigast 30 päeva. Need on mõningad peamised eesmärgid selle süsteemi muutmise osas. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Maris Lauri, täpsustav küsimus, palun!

Maris Lauri
Aitäh! Hea peaminister! Teie vastus ei olnud minu küsimusele, ma esitasin küsimuse maksustamise kohta, mis puudutab emapuhkusele minejaid, kes saavad korraga kätte suure summa raha ja selle tõttu langevad kõrgemasse maksukategooriasse. Veelgi enam, ma laiendan seda küsimust, sama asi juhtub nüüd inimestega, keda koondatakse, ka nemad satuvad kõrgemasse maksukategooriasse. Mis on nüüd see eesmärk? Solvata, mõnitada või üldse soovida näiteks ma ei tea mida? Ma ei suuda nagu aru saada, milleks sellist asja tehakse inimestega, keda peaks tegelikult toetama, aga hoopis maksumääraga karistatakse. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, hea küsija! Ma tänan, et te oma küsimust ka täpsustasite. Aga kindlasti seda teie segadust ma püüan aidata seda selgust jõuda ka teis. See ei ole ju üldse mitte halb, kui me nii koostööd saame teha. Ma saan aru, et te räägite eeskätt sellest rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitisest, et miks see makstakse korraga välja, juhul, kui see juhtub näiteks aasta lõpu poole, siis tulenevalt sellest uuest väga põhimõttelisest ja positiivsest tulumaksuvaba miinimumi reformist. Ma ütlen ausalt, et ma arvan, et siin on vaja seda lahendust tuua minu arvates kiiremini kui aasta 2022. Ja see peaks olema tõesti see, et meil oleks võimalik osade kaupa neid väljamakseid teha, mitte ühe korraga, no võib öelda ka kuupõhiselt siis. Ja see, et me sinnani jõuame aastal 2022, on hea, aga see vahepealne periood, mis jääb, siis minu teada nii Rahandusministeerium kui ka Sotsiaalministeerium mõlemad täna pingutavad selle nimel, et seda lahendust leida varasemalt. Ka mina olen palunud seda lahendust varasemalt leida. Nii et siin seda parandamisruumi on. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Emad, kes saavad vanemahüvitise aasta lõpus, maksavad seda tulumaksu ebaõiglaselt tagasi ja see ei ole midagi, mis lahendada aastaks 2022. Ma küsin väga selgelt, et kas selle valgusel, mis nüüd nädalavahetusel on selgunud ja ajakirjanduses teravalt esil olnud, on valitsuse laual juba eelnõu ja kas seda on võimalik kiireloomulisena menetleda? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Nagu ma vastasin eelmisele küsimusele, minu meelest Maris Lauri väga ilusti ja õigesti seda küsimust ju asetas ja küsis, vastan ka teile, et kindlasti see on koht, mis vajab parandamist. Nagu ma ütlesin, sellega hetkel mõlemad ministeeriumid püüavad lahendust leida. Kui te küsite, et kas see saab olema homme või täna õhtul valitsuse laual, saab olema siis, kui on leitud hea, parim ja võimalik lahendus sellele küsimusele, et seda nn osade kaupa väljamaksed tuua lähemale. Nüüd, ma tahan öelda nii, et minu meelest on hästi oluline ka, olgu see 32 päeva enne valimisi või kaks päeva enne valimisi, et me ei räägi ainult pooltõdedest. Ei ole ju matemaatikas selliselt, et kui on kaks liidetavat ja on summa, siis ükskõik mis on teine liidetav, et me teame kohe, mis on summa. Te toote välja selle 2018 lõpu näite, mida ajakirjandus käsitles, aga me peame arvestama sellega, et on ka teine liidetav ja teine liidetav tuleb siia juurde käesolevast aastast, 2019. aasta. Ja ei ole ju mingit põhjust arvata, et inimesed või noored inimesed või et nad arvestavad ainult oma sissetulekuga, mis juhtub 2018, ja nad ei arvesta, mis juhtub 2019. Tuleb vaadata asja ikka tervikuna ja see on minu meelest oluline pilt ja oluline aspekt, et seda kindlustunnet just tervikuna pakkuda. Aitäh teile, hea küsija!

Aseesimees Enn Eesmaa
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise tänases infotunnis.

2. 13:08 Sanktsioonid inimõiguste rikkujate suhtes

Aseesimees Enn Eesmaa
Järgmine teema on seotud sanktsioonidega inimõiguste rikkujate suhtes. Küsib Andres Herkel, vastab välisminister Sven Mikser.

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud välisminister! Bill Browder ei kõnelenud oma Magnitski sanktsioonidest mitte ainult eile Euroopa Parlamendis, vaid see teema oli teravalt üleval eelmisel nädalal ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel. Ja seal võeti vastu üks resolutsioon, kuis pöördutakse riikide poole üleskutsega rakendada individuaalseid sanktsioone – sissesõidukeeld, arvete külmutamine – isikute suhtes, kellel hinge peal on teravaid inimõiguste rikkumisi või kes on sellele kaasa aidanud. Minu küsimus on: jah, Eesti on ühe seaduse selles osas ka vastu võtnud, aga milliseid praktilisi samme on valitsusel kavas? Kas me asume siin eestvedaja positsioonile ja, nagu see üleskutse kõlab, mitte ainult Magnitski juhtumi kontekstis, vaid inimõigused laiemalt? Aitäh!

Välisminister Sven Mikser
Aitäh! Mis puudutab nimetatud Magnitski juhtumit, Magnitski nimekirja, mäletatavasti Riigikogu praegune koosseis omal ajal muutis ja täiendas sissesõidukeelu ja väljasõidukohustuse seadust, selleks et oleks võimalik lisada sellesse sissesõidukeelu nimekirja ka inimesi, keda on põhjendatud alust kahtlustada siis inimõiguste rikkumises. Tõsi, seda seadusesätet ei ole kohaldatud. Küll aga k.a 29. märtsil minu ehk välisministri ettepanekul kehtestati sanktsioonid 49 isiku suhtes, kelle suhtes ka Eesti Vabariik kohaldab sissesõidukeeldu. Need on muu hulgas Magnitski surma asjaoludega seotud kolmandate riikide kodanikud, antud juhul siis Venemaa kodanikud.
Loomulikult, meie eelistus alati on saavutada Euroopa Liidu ja teiste sarnaselt mõtlevate ja sarnast väärtusruumi austavate riikide ühtsus, sellepärast et Eesti autonoomsed sanktsioonid, nende heidutav mõju või survestav mõju ei pruugi olla piisav. Ta kindlasti on olulise sümboolse kaaluga, aga ilmtingimata mitte piisav, et saavutada siis n-ö käitumise muutumine nendelt, keda me soovime sanktsioneerida, kelle suhtes me piiravaid meetmeid kohaldame. Seetõttu me kindlasti toetame Euroopa ühispositsiooni loomist. On teada, et nn Magnitski nimekirja alusel on autonoomseid riiklike sanktsioone rakendanud mitmed Euroopa Liidu riigid, aga kaugeltki mitte kõik ja kaugeltki mitte Euroopa Liit tervikuna. Nii et ka meie töö, lisaks sellele, et vajadusel – ja see on pigemini erandjuht kui reegel – kehtestada riiklike või rahvuslike sanktsioone, on saavutada võimalikult suur üleeuroopaline konsensus, võimalusel loomulikult ka transatlantiline konsensus, et nendel sanktsioonidel oleks tõepoolest arvestatav survestatav ja heidutav mõju.

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Herkel, täpsustav küsimus.

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma juhin tähelepanu ka sellele, et kolm Riigikogu liiget, kes teadaolevalt ei ole rikkunud inimõigusi, on sanktsioneeritud Venemaa poolt ja ka sellele tuleks teravamalt reageerida. Nüüd te ütlete, et meie poolt mingite asjadega väljatulek peaks olema pigem erand. Euroopa Nõukogu üleskutse on just nimelt sellele suunatud, et riigid oleksid eestvedajad, parlamendid omakorda eestvedajad. Me oleme siin esitanud ka ühe algatuse, et sanktsioneerida neid isikuid FSB asedirektori tasemest peale, kes aitasid kaasa Kertši agressioonile ja kelle tõttu rikutakse Ukraina meremeeste inimõigusi praegu Moskvas. Milline on Vabariigi Valitsuse seisukoht, kas te toetate seda algatust, et Venemaa Föderatsiooni kindraleid ja ka sellele kaasa aidanud poliitikuid sanktsioneerida täiendavalt? Aitäh!

Välisminister Sven Mikser
Aitäh! Kindlasti toetame seda põhimõtet, et inimõiguste rikkumises süüdi olevaid või selles ka põhjendatult kahtlustatavaid isikuid sanktsioneerida. Kindlasti ei pea olema nii, et meie aktiviteedid on erandlikud. Loomulikult on Eesti inimõiguste järgimise nõudmisel eestvedajate hulgas, aga me anname endale aru, et arvestades meie väiksust, on Euroopa-poolsed, Euroopa Liidu kui terviku poolsed sanktsioonid mõjusamad kui üksnes Eesti rahvuslikud sanktsioonid, nii et see peaks olema kindlasti meie eelistuseks pea kõigil juhtudel. Nüüd Eesti on jah, nagu ma ütlesin, Magnitski juhtumi puhul ka neid rahvuslikke sanktsioone rakendanud ja kindlasti vajadusel tulevikus rakendame neid teistel analoogsetel juhtumitel. Olen külastanud Ukrainat ise Kertši väina lähistel toimunud rünnakule eelneval päeval ja nüüd viimati kahe nädala eest. Loomulikult ka kõigil nendel kõnelustel Ukraina nii presidendi kui välisministriga oli üks arutatav teema, kuidas saavutada kõigepealt Ukraina mereväelaste ja aluste vabastamine ja tagastamine. Me teame, et nn kohtuprotsessil Vene Föderatsioonis otsustati Ukraina meremeeste kinnipidamise tähtaega pikendada, see on absoluutselt vastuvõetamatu. Ka Euroopa Liidu liikmetega ühiselt teeme kõik, mis võimalik, et saavutada mereväelaste vabastamine. Ja loomulikult, kui need tegevused ei anna rahuldavaid tulemusi, siis tuleb astuda järgmisi samme, muu hulgas muide mitte üksnes siis selleks, et sanktsioneerida neid, kes rikuvad inimõigusi, vaid et avaldada ka Venemaale survet, et lõppeks see majanduslik destabiliseeriv mõju, mida Kertši väina blokaad avaldab suurele osale Ukrainast. Oli võimalus ka veenduda selles, kuidas tegelikult need Venemaa-poolsed aktsioonid Kertši väinas ja Aasovi merel on tegelikult oluliselt halvanud siis sotsiaal-majandusliku elu Aasovi mere äärsetes Ukraina piirkondades.

3. 13:15 Antarktika ekspeditsioon

Aseesimees Enn Eesmaa
Järgmiste küsimuste teema avab Martin Helme. See teema puudutab Antarktika ekspeditsiooni, vastab peaminister.

Martin Helme
Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Mul on selline küsimus, et oma lakkamatu sisemise rahulolematuse eest põgenevad permanentse keskeakriisiga härrasmehed on pannud kokku järjekordse pompoosse reisiplaani, sedapuhku siis Antarktikasse ja selle hinnaks on öeldud umbes miljon eurot, natuke vähem praegu. Ja pool sellest rahast olevat juba leitud erasektorist, aga pool on veel puudu või natuke jälle vähem. Ja sinna kõrvale on teine uudisnupukene, et sellest reisist, vähemalt mingist etapist, plaanib osa võtta ka Eesti Vabariigi president kuulu järgi. Mul on nagu mure, et Eesti maksumaksja ei ole ilmselt huvitatud sellistest oma sisemise rahulolematuse eest põgenevate härraste reiside sponsoreerimisest, isegi kui seda tehakse Presidendi Kantselei eelarve kaudu. Kas te oskate meile sellest täpsemalt rääkida, ega ometi maksumaksja ei hakka seda nüüd kinni plekkima? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, hea küsija! Kasutades klassikute sõnu, siis Eestile on kombeks üks president korraga ja mina ei ole Eesti Vabariigi president. Nüüd rääkides sellest ekspeditsioonist, siis ma arvan, et erasektor on tulnud välja Antarktika ekspeditsiooni plaaniga, niipalju kui mina tean, peaks see algama käesoleva aasta juulikuu sees ja kestma siis järgmise aasta veebruarini, et tähistada selle maailmajao avastamise 200. aastapäeva Saaremaal sündinud Bellingshauseni poolt. Nüüd, ka mina olen lugenud, et see ekspeditsioon maksab seal circa miljon eurot, ja ma arvan, et see, et meil on olemas selline erainitsiatiiv, eraettevõtjad, samuti ma arvan, et neil on ka huvi, selline ajalooline huvi ja Eestit tutvustada rohkem rahvusvahelises mõttes – see on positiivne. Ja mina soovitan ka teil, me oleme minu meelest siin mitmetes infotundides just viimasel ajal teiega leidnud häid selliseid diskussioonipunkte, ma ei saa alati öelda, et ühisosa, aga igaljuhul mulle ka tundub, et teie ka hakkate liikuma sellisest väga kitsast vaatest palju laiemasse vaatesse. Ka täna siin soovib teie üks fraktsioonikaaslane küsida Keskerakonna programmi kohta, härra Herkel on mitmeid kordi siin Keskerakonnast huvi tundnud. Nii et ei, ma arvan, et see on kõik väga tore ja mõistlik, et me rohkem sellist dialoogi hoiaksime ja diskussiooni peaksime. Nii et avaliku sektori poole, kui te küsite, kas on pöördutud rahaküsimusega, tänasel hetkel ei ole pöördutud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Martin Helme, täpsustav küsimus.

Martin Helme
Aitäh! Jaa, hea diskussiooni vastu ei saa küll kellelgi midagi olla. Peaasi, et üks ei räägiks aiast ja teine aiaaugust. Aga kui nüüd on ikkagi presidendil plaanis seal osaleda, kas või mingiski etapis, siis meil tekib kaks sellist delikaatset küsimust. Kui ta läheb sinna ja selle maksab kinni erasektor täielikult otsast lõpuni, siis kas see on sobilik presidendile, ja kui ta läheb sinna ja selle maksab kinni Eesti Vabariigi maksumaksja läbi presidendi kantselei eelarve – mida ma väga hästi ju tean, et seda ei kontrolli valitsus, vaid Riigikogu –, siis kas see on mõistlik? Minu meelest kumbki lahendus ei ole mõistlik. Ja minu meelest ei ole ka ... Noh, presidendile ei ole küll ette nähtud puhkust, aga president võiks oma aega siiski kuidagi teistmoodi sisustada, kui sellistel endiste erakonnakaaslaste ekspeditsioonidel etapiviisilt kaasas käia. Või kuidas teie arvate? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, hea küsija! Teie küsimuses on sees "juhul kui" vähemalt kolmel erineval juhul. Juhul kui, juhul kui – juhul, kui ta sinna läheb, ja juhul, kui ta sinna ei lähe. Mis me selliseid hüpoteetilisi küsimusi siin esitame, see ei anna mitte midagi. Selge on see, et presidendi institutsioon Eestis on olnud alati au sees. Võtame kas või president Ilves, president Rüütel näiteks ja president Meri kindlasti on ju Eestit tutvustanud rahvusvahelises pildis väga oluliselt. Ma ütleksin, et mitte ainult rahvusvaheline aspekt ei ole oluline, vaid on minu meelest ka selline siseriiklik sidususe otsimine ja kindlustunde leidmine. Mulle meenub siin näiteks Euroopa Liidu eelne liitumisaeg, kui toonane president Rüütel ju väga palju aitas kaasa sellele, et Eesti läheks Euroopa Liitu ja annaks selle positiivse signaali ja kindlustunde Eesti inimestele. Nii et ma ei näe mingit probleemi küll selles, kui president soovib rahvusvahelisel areenil veel aktiivsemalt tegutseda. Tänane president on minu meelest seda tööd teinud, võtame kas või selle ÜRO mittealalise julgeolekunõukogu koha, ütleme, kampaania ja toetuse otsimise, ta on ju väga aktiivselt seda tööd teinud koostöös välisministri ja Välisministeeriumiga. Nii et ärge pahandage, härra Martin Helme. Ma usun, et me saame nendest hüpoteetilistest küsimustest ka üle ja läheme edasi. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Mart Helme.

Mart Helme
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kas pingviinide kogukond on nüüd rahvusvaheline kogukond, on omaette küsimus. Aga me ei saanud päris täpselt aru teie suhtumist, kuidas see suhtumine nüüd ikkagi on. Kui pöördutake valitsuse poole palvega, et valitsus toetaks presidendi osalemist sellel huvireisil, ütleme niimoodi, kas valitsus on toetaval seisukohal? Kui isegi ei pöörduta ja leitakse n-ö presidendi kantselei ressurssidest vahendid, et president sõidab seilama kuskile valge purje all, missugune on siis teie suhtumine sellesse, valitsuse suhtumine sellesse? Kas see on kooskõlas presidendi mandaadiga või ei ole kooskõlas? Kui see toimub erasektori toel, kas see on korruptiivne, kas me võime näha siin võib-olla tulevikus mingeid mõjuvõimuga kauplemise elemente mingites küsimustes? See ei ole niisama lihtne küsimus, et see on tore, et inimene reisida armastab. Mina ei armasta, aga see ei ole lihtsalt tore, kui Eesti Vabariigi president arvab, et tal on õigus reisida.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, hea küsija! Ma ei ole kuidagi kuulnud, et see erainitsiatiiv või Vabariigi President kuidagi sooviks hakata mõjuvõimuga kauplema seoses Antarktika mingisuguste huvide osas, seda kindlasti ma ei näe siin. Nüüd, te küsite, kuna ma ütlesin, et see ekspeditsioon peaks toimuma selle aasta juulist järgmise aasta veebruarini, siis ma vastasin ka teie fraktsiooni liikme küsimusele, et ei ole täna ühtegi sellist finantseerimistaotlust Vabariigi Valitsuse poole tulnud ja ka kindlasti on projekti eestvedajatel õigus selliseid taotlusi esitada nagu kõigil teistel. Ma olen täiesti veendunud, et kui sellised taotlused peaksid tulema, siis ma arvan, et pigem vist tuleb arvestada ka Riigikogu valimisi, et ärge ... te olete nagu kuidagi juba loobunud, et küsite minu käest, mis saab peale 3. märtsi. Ma tõesti ei oska öelda, kes Riigikogu valimised võidavad. Ma töötan selle nimel, palun rahva toetust, aga kuidas see läheb, seda otsustab põhiseaduse järgi Eesti kõrgeim võim, kelleks on Eesti inimesed, Eesti rahvas. Aitäh teile!

4. 13:23 Haldusala riigihanked

Aseesimees Enn Eesmaa
Kolleeg Liina Kersna küsib haldusala riigihangete kohta, vastab sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Palun!

Liina Kersna
Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Eile sai avalikkus tänu Postimehe ajakirjaniku Aivar Pau tähelepanelikule tööle, teada, et riik on välja kuulutanud 8 miljoni euro suuruse hanke kurikuulsa SKAIS2 arendamiseks. Olgu meelde tuletatud, et vaid kolmveerand aastat tagasi sõlmis riik 10 miljoni euro suuruse lepingu sama süsteemi arendamiseks. Minule kui sotsiaalkomisjoni liikmele tuli see eilne uudis üllatusena. Kas see uudis tuli ka teile kui ministrile üllatusena, et juba 2019. aasta alguses nii mahukas hange välja kuulutati, või miks jäeti seekord avalikkus sellest hankest informeerimata? Aitäh!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Aitäh! Kõigepealt, mul on selline väike ettepanek, et SKAIS2 teema me võiksime edaspidi tituleerida kui sotsiaalsüsteemi infosüsteemi edendamiseks, infotehnoloogiliseks uueks arenduseks ja võib-olla tema sidumine kunagiste mitte nii õnnestunud hangetega võiks meil lõppeda. Küsimus, kas see on minule üllatus või kas siin on midagi ootamatut – ei, see ei ole ootamatu ega pole see ka üllatav. Selline plaan, et uus raamleping sõlmitakse, oli koheselt kavas ja tegemist ei ole mitte lepinguga konkreetseteks töödeks sellises mahus, vaid tegemist mõlemal juhul on raamlepinguga. Ehk et lepitakse kokku, missugustel tingimustel edaspidi võidakse tööd teha, missugune võib olla see maksimaalne töömaht, kuid iga konkreetse töö jaoks tuleb sõlmida eraldi leping, eraldi raha taotleda ja siis juba täpsustada kõik see tööosa. Lisaks sellele, et on see esialgne raamleping, mis oli siis eelmise aasta alguses sõlmitud 10 miljonile, on siin vahepeal täpsustunud ka need nõuded ja on tehtud ettepanekuid, kuidas täpsustada hanget, kuid me soovime kasutada Euroopa Liidu raha ja seda on arvestatud ka siis nüüd selle teise hanke tegemisel. Ja iga kord, kui minnakse konkreetseks mingite töödega, tuleb siis tõesti täpsustada nii summad, töö sisu kui ka see, kuhu me tahame jõuda. Ja olgu siis öeldud, et näiteks sellest esimesest raamhankest on eelmisel aastal akteeritud töid 710 000 euro ulatuses. Kuidas need tööd ühe või teise raamhanke vahel jaotuvad, see selgubki täpselt tööde käigus, lepingute käigus ja nii nagu siit saalist on ka öeldud varasematel aruteludel, et riik peaks kaaluma varianti, et kaasata teisi arendajaid ja panna ka sinna rohkem raha nende tööde tellimisse, et oleks võimalik minna uuele süsteemile üle, nii on praegu riik ka käitunud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Liina Kersna, täiendav küsimus, palun!

Liina Kersna
Eile "Aktuaalses kaameras" ütles Sotsiaalkindlustusameti direktor, et neid uusi arendusi on vaja eelkõige vanemahüvitise ja pensionisüsteemi muudatuste elluviimiseks. Mäletan tõesti, et sotsiaalkomisjonis me oleme mõlemaid eelnõusid menetlenud. Ja tuletades veel meelde seletuskirjadest, siis jah, seal oli kirjas, et see nõuab ka SKAIS2 arendusi. Mõlema eelnõu mahtudeks siis arenduste mõttes oli 5,7 miljonit eurot ja kolme aasta peale. Mis te arvate, kui kalliks see SKAIS2 arendamine meil riigile siis lõppkokkuvõttes läheb? Olgu öeldud, et siis, kui sai tehtud see 10 miljoni euro suurune raamleping, siis ka te väitsite, et see peaks olema nüüd kõik. Aitäh!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Aitäh! Ma küll loodan, et ma ei ole midagi sellist väitnud, et üks süsteem saab valmis ja ühtegi arendust seal enam ei tehta. Nii nagu Maksu- ja Tolliamet näiteks teeb järjepanu uusi arendusi ja muudab oma süsteemi paremaks – me oleme väga rõõmsad selle üle, et seal on võimalik uusi arendusi teha –, siis samamoodi peab käituma ka sotsiaalsüsteem. Ja nii nagu ma ütlesin, praegusel hetkel, ei ole kindel, kui palju me selle praeguse arendajaga, kes on juba eelmisel aastal välja valitud, me konkreetselt temaga neid töid teeme, kui palju me teeme teise arendajaga. See selgubki sellest, kuidas need tööd ja omavahelised kokkulepped sujuvad. Ja nüüd lisaks sellele, mitte ainult uute seaduste jaoks ei ole vaja arendustöid, vaid ka selleks, et need baasosad, mis ei jõutud esialgse tööga valmis, saaksid uued ja kaasaegsed.
Sest nii nagu meeldetuletusena öeldud, 2000. aastast IT-süsteemid on pärit, mis sotsiaalvaldkonnas toimivad. Ehk me ei loo mitte uut IT-süsteemi, vaid me loome uusi teenuseid. Meil peaks saama selle aasta sügisest valmis ka esimene sündmusteenus, see peaks olema Eestis esimene, ja see tähendab seda, et enam inimene ei lähe ega hakka taotlema mingeid toetusi-teenuseid, vaid näiteks kui laps sünnib, siis tõepoolest tuleb talle pakkumine, teil on õigus saada seda-seda, palun tehke linnuke, kui te soovite seda, mis edasi toimub. Ja ta saab operatiivselt kogu selle info kätte. Samamoodi selle aasta sügisest peaks valmima iseteenindusportaal – selline, kus inimene saab kogu sotsiaalinfo otse koduleheküljelt kätte. Nii et see on igal juhul oluline.
Lisaks sellele, need uued teenused peaksid olema need, mis tervikuna seovad Eesti infosüsteemid selliselt, et me saaksime info kohe kätte, mitte me ei oleks selles olukorras, kus me peame erinevatest infosüsteemidest infot koguma, korjama, inimene peab seda mitu korda tegema. Ehk see on kogu see süsteem, mis jääb inimesele nähtamatuks, mis tuleb teha. Ainuke asi, mida võiks öelda, on see, et see esialgne hinnang, mis algselt aastaid tagasi SKAIS-i planeerimisel sai tehtud, vaat see, ütleme nii, ei olnud õnnestunud prognoos ja analüüs.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Monika Haukanõmm!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Hea minister! Nüüd me rääkisime küll sellest, et mis on edasi plaanid, aga ma tuleksin siiski natuke tagasi. Eelmise aasta kevadel andis Rahandusministeerium teada, et nende finantskontrolli osakond asub uurima tehtud kulusid eelnevatel perioodidel, puudutas see siis Tietole tehtavaid väljamakseid, kas need on kooskõlas Euroopa Liidu ja ka Eesti õigusaktidega. Minu küsimus tulenebki nüüd sellest, et mis olid need auditi tulemused: kas selle hetkeni, millal neid tehti, olid need kooskõlas või ei olnud ja kas oli ka vajadus teha tagasinõudeid ja mis ulatuses? Aitäh!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Aitäh! Sellele küsimusele on praegusel hetkel raske vastata, sest see lõppraport ei ole veel meieni jõudnud. Aga minule teada olevalt ei tohiks siin erilisi probleemi tekkida. Aga ma ei ole praegusel hetkel, eks ole, näinud seda lõpptulemust, nii et sellega peame ootama. Ja lisaks sellele ka Riigikontrollis oleme me valimis, nii et kindlasti vaadatakse kõik need asjad väga täpselt üle. Kui need auditid saavad valmis, siis kindlasti jõuavad nad ka teieni. Ja mida võib-olla peaksin ka selle süsteemi juures üle rõhutama, on see, et kui me räägime sellest, et me saame sellised infosüsteemid, mis siiski pakuvad inimesele teenust ja nad on praegusele sajandile kohased, siis näiteks aitavad need uued teenussüsteemid Sotsiaalkindlustusametil ka tööjõukulusid kokku hoida. Me ei pea enam piltlikult öeldes ruudulise paberi nurga peal tegema erinevaid arvutusi, vaid see jääb ikkagi automaatselt arvutite ja infosüsteemide tööks. Ja kui siin kõnelesin SKA juhiga, siis ta tõi näiteks välja, et administreerimiskulud tööjõule on näiteks sotsiaaltoetuste määramisel vähenenud umbes 50%, pensioni, vabandust, hüvitiste osakonnas umbes 17%, dokumendihalduses 25%. See tähendab, et selle arvelt on võimalik teha muid vajalikke asju. Nii et ühest küljest läheb süsteem paremaks, teisest küljest hoiame me kokku ka tööjõukulu. Me peame lõpuks, tõepoolest me peame jõudma sotsiaalsüsteemi infosüsteemides korralikult 21. sajandisse ja see eesmärk on see, et need teenused saavad olema sellised, mis on inimesele abiks. Ja rõhutan veel kord, raamleping on raamleping, selle käigus iga konkreetne töö lepitakse kokku, lepitakse summa, selle töö iseloom ja taotletakse ka vastavalt riigieelarvest või siis ESF-i rahadest vastavad vahendid. Ja 2019 on siis planeeritud ESF-ist 1,8 miljonit ja taotleme 2020. aastaks 4 miljonit. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Head kollegid, vastavalt meie ühe lisaküsimuse kokkuleppele lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 13:32 Keelatud annetuse menetlemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Saar pärib keelatud annetuse kohta, vastab peaminister.

Jüri Saar
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Nagu me äsja teada saime, paigutub Eesti 2018 aasta korruptsioonitajumise indeksi alusel maailmas väga kõrgele, 18. ja 19. kohale, ja on tõusnud aastaga kolm kohta. Nüüd, poliitilise korruptsiooni äratundmise kontrolli osas on meil ilmselgelt kasvuruumi. Lugupeetud peaminister, ma küsiksin, kas teie kui Eesti suurima erakonna esimees oskate välja tuua mõne konkreetse sammu, mis lubaksid jätta Keskerakonda räsinud keelatud annetuste juhtumid minevikku? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No kuna te ütlesite, et küsiks, ma ei saa siis aru, küsite või ei küsi. Küsite. Selge. Aitäh! Ma vastan teile nii, et kõigepealt ma tänan selle platvormi eest, et sellel teemal siin auväärt Riigikogu ees debateerida ja neid selgitusi anda. Ma olen kindlasti seda meelt, et oma erakonnas 5. novembrist 2016 me oleme tõmmanud väga selge joone vahele. See on see kuupäev, kui minul oli võimalus ja ka kohustus hakata erakonna esimehe ametiülesandeid täitma. Meil valiti uus juhatus ja me kohe deklareerisime, et Keskerakonnas ei saa olla mitte mingisugust sellist korruptsioonihõngulisust. Kõik probleemid, mis on olnud varasemalt, tuleb lahendada. Keskerakond ei saa olla erakond, kes käib igapäevaselt kohtus. Ja selleks me oleme astunud ju väga selgeid ja konkreetseid samme. Nagu teie teate, on erakond müünud maha oma büroo, selle eest saanud 1,8 miljonit eurot. Ja võib täna öelda, et põhimõtteliselt kogu see summa on läinud nende probleemide, valeotsuste ja ka siis sanktsioonide või kohtuotsuste katteks, mis on erakonnale määratud. Seda on erakond maksnud ilma mingisuguse vaidluseta ja kindlasti ma pean seda põhimõtet oluliseks.
Nüüd, mis veel, ma olen lugenud päris palju ajakirjandusest, kuidas erinevates erakondades on erinevaid sellise kriminaaltaustaga inimesi. Ma arvan, et siin tuleb teha väga konkreetsed ja selged otsused. Keskerakond on seda teinud. Mulle meenub, viimati vist Postimees avaldas inimesed, kellel on kehtiv kriminaalkaristus. Ma ei tea, kuidas teie erakond, aga meie heitsime need inimesed oma ridadest välja. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Saar, täpsustav küsimus, palun!

Jüri Saar
Aitäh! Nüüd, kui konkreetsemalt küsida, kas erakonna usaldusväärsuse nimel oleks mõeldav selle – meil on ju siin olnud juttu ühest konkreetsest summast ka, pealt 200 000 euro – tasumine enne valimisi, et oleks väga selgelt näha Keskerakonna selline poliitiline tahe jätta see kõik, mis varem on olnud, minevikku. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No konkreetselt, ma saan aru, et te räägite summast, mis on 220 000 või millest on palju räägitud avalikkuses, nn see Tartu maja kaasus või juhtum. Tegemist on 2011. aasta juhtumiga, Keskerakond ja ka mina ütlen täna ka teile siin, auväärt Riigikogu saalis, me austame kohtu otsust, et Keskerakond kindlasti ei taotle kohtult kuidagi seda edasist menetlemist, selles on erakond süüdi ja me loomulikult maksame selle 220 000 eurot ära. Sellest minu teada on hetkel makstud suurusjärgus 24 500 eurot, mis tähendab, et suurusjärk 195 000 on maksmata. Erakond pöördus ERJK poole, arvestades, et tänases seisus on ka palju kulutusi, mis on seotud ka lähenevate Riigikogu valimistega, siis me palusime ajatamist. See ajatamine on üsna tavaline, kui me võtame isegi sellise leibkonna või pere lähenemise, et kui on suured maksed, siis mõnikord selliseid asju palutakse. ERJK seda võimalust ei näinud ja minu teada olid ka paljud ERJK liikmed, või ma olen kuulnud, et see oleks mõistlik seda ajatamist anda ja seetõttu me oleme palunud siis anda kohtul omapoolne hinnang, kas sellist ajatamist võinuks ERJK anda või mitte. Kui kohus näeb, et seda võimalust ei ole, siis vastus on ühene: tuleb see päevapealt ära maksta. Ma nii palju veel ütleksin teie esimesele küsimusele lisaks, mul on hea meel teid siin Riigikogus näha, aga eks päris palju on ka ju Andres Herkel isiklikult aidanud Keskerakonna sellisele heale käekäigule kaasa, ta on väga sageli siin Keskerakonna teemat tõstatanud ja ma ei olegi lõpuni aru saanud, kas ta tahab tulla siis erakonda või ei taha. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Herkel, sedakorda küsimus.

Andres Herkel
Aitäh! Austatud peaminister! Jätame nüüd need arutelud, aga see on väga meeldiv, et te püüate vahet tõmmata enda ja oma eelkäija vahel, päris kena, ainult et nii teie kui teie võitluskaaslased on ka varem olnud Keskerakonna otsuste juures ja varem kuulunud juhatusse. Minu küsimus on pigem see, mis te arvate selle riigilt saadava raha või päris luksusliku suure osa kohta, mida Keskerakond saab väga palju ja teisedki erakonnad. Kas sellel ei peaks olema üks väga selge sihtotstarve, milleks seda kasutada, et niisugune poliitiline maailmavaate töö, ja kas te taunite põhimõtteliselt riigilt tuleva raha kasutamist näiteks võlgade kinni maksmiseks ja veelgi enam, kui riigil tekib erakonna suhtes nõue, kas sellist nõuet kinni maksta riigilt saadava raha arvelt on eetiline? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Mina ütlen ausalt, et mina seda laua pealt küll maha ei ole nõus ... Noh kui te tahate, aga mina ei suru seda laualt maha, seda teie huvi Keskerakonna vastu ja see on ju täitsa avalik olnud siin. Te ütlete küll, et jätame selle ära. Kui te seda soovite, see on teie õigus, aga minu pärast ta võib olla teemana üleval. Nüüd, ei ole ju nii, et riigi raha saab ainult Keskerakond. Kui me vaatame siin saalis ringi, siin on kuus tubli erakonda, Vabaerakond nende hulgas, kes saab riigilt toetust. Härra Herkel, teie olete olnud ju selle erakonna ikkagi looja ja pikaajaline esimees, kui arvestada selle erakonna lähiajalugu, tulevikus ma ei oska hinnata. Nüüd, kui teie küsimus on, et kas seda võiks vähendada, punkt üks vist oli, siis sellele saab vastuse anda ainult ju Riigikogu, see on eelarveline otsus, mida Riigikogu seadusega vastu võtab. Selle aasta eelarve on Riigikogu eelmise aasta lõpus kinnitanud. Nii et need diskussioonid on, ma usun, järgmises koosseisus, kui keegi soovib, on nad kindlasti ju vabad avama neid diskussioone. Nüüd, mis otstarbel erakond seda riigi toetust kasutab, siis ma arvan, et see otstarve saab olla ainult see, et eks erakond oma tegevuseks, sealhulgas oma programmiliste ja maailmavaate tutvustamiseks. Eks neid, kuidas seda tehakse, mis viisil, eks iga erakond valib need ise. Üldiselt ma arvan, et mida me igal juhul peaksime tõstma, kõik erakonnad ja meie ka oleme selles osas erakonna sees päris palju vaeva näinud, on see, et need samad liikmemaksud, sellele on juhtinud tegelikult tähelepanu minu meelest ERJK, et kui inimesed tulevad erakonna liikmeks, et tegelikult neid liikmemaksusid tasutakse, ja see on samuti oluline. Aitäh teile!

6. 13:41 Keskerakonna programm

Aseesimees Enn Eesmaa
Keskerakonna programmi vastu tunneb huvi Jaak Madison, vastab peaminister.

Jaak Madison
Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Loomulikult meid huvitab Keskerakonna programm, sest see tõenäoliselt mõjutab kõiki Eesti inimesi ja hea oleks selgitada mõnda punkti, mida te olete lubanud. Nimelt, teie programmis eelseisvatel valimistel seisab: "Toetame inimeste põhiõigusi ning vabadust elada koos erinevates peremudelites." See on väga eufemistlikult kirjutatud ja vajab kindlasti laiemale avalikkusele natukene selgitust. Mida te mõistate täpsemalt vabaduse all elada koos erinevates peremudelites? Kas see on siis riiklikult reguleeritud, tunnustatud, legaliseeritud? Palun seletage meile see täpsemalt lahti, mida te selle all silmas peate, et me saaksime sellest paremini aru! Kas see eelkõige puudutab ka loomulikult samasoolisi abielusid või kooselusid, mida hakatakse siis n-ö heaks kiitma Keskerakonna poolt? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Ma ei tea, ma vabandan Riigikogu ees, aga mul on tunne, nagu esineks Keskerakonna volikogul. Aga kui te küsite neid küsimusi, siis mina pean vastama. Ma olen selles mõttes teiega täiesti päri, et Keskerakonna platvorm on tehtud väga laiapõhjaliselt. Ja nagu te ütlesite minu meelest õigesti, ta puudutab kõiki Eesti inimesi. Seetõttu me oleme tõesti võtnud selleks põhimõtteks, et mitte kedagi ei jäeta maha ja see 1,3 miljonit, kes siin elab, need on kõik meie inimesed. Seetõttu me oleme öelnud ka, et see tähendab õiglane riik, õiglane riik kõigile.
Nüüd, minu meelest põhiküsimus on tegelikult nende valimiste osas see, kas me läheme edasi Eesti ühiskonnana või tagasi. Ja põhiküsimus on selles, kas me suudame oma inimestele sellist kindlustunnet pakkuda. Ma olen lugenud ka – ma arvan, see oli teie erakonnaliikmete sotsiaalmeedia üks postitus sellesama küsimuse osas –, et te ei saa aru, mis see täpselt tähendab. Ma vastan seda, et ta väga lühidalt tähendab seda, et Keskerakond soovib seda, et Eesti on taas kasvava rahvaarvuga riik. See tähendab tegelikult tugevaid peresid, see tähendab seda, et me anname kindlustunnet, kui peret hakatakse üldse planeerima. See tähendab seda, et näiteks, kui me räägime kodu soetamisest, siis noortele peredele antakse see võimalus, et nad ei pea seda esimest sissemakset ise tegema, et riik seda käendab. Ma olen väga suurt just poolehoidu leidnud väga paljude eakate poolt, kes ütlevad, et lapsi ja lapselapsi tuleb toetada. Kindlasti see tähendab seda, et esimese ja teise lapse toetust tuleb tõsta, see on selge. 60 eurot ei ole meie arvates piisav, tuleb tõsta 100-le eurole. Ja mul on väga hea meel, et me nägime eelmisel aastal, et kolmandaid lapsi Eesti ühiskonnas sündis pool tuhat rohkem kui üle-eelmisel aastal. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jaak Madison, täpsustav küsimus.

Jaak Madison
Aitäh! Loomulikult on rõõmustav, et peaminister loeb lihtsate parlamendisaadikute postitusi ja loodetavasti võtab neist ka õppust. Me räägime siin peremudelitest, mitte sündivatest lastest. Teatavasti lapsed sünnivad normaalses peremudelis, milleks on ema ja isa ja lapsed. Me räägime siin erinevatest peremudelitest, millest räägite teie oma programmis. Tuletame meelde, et viimasel korral Keskerakond pea üksmeelselt toetas kooseluseaduse tühistamise seaduse eelnõu mitte vastuvõtmist ehk te toetasite kooseluseadust. Nüüd, kuu aega enne valimisi on väga paslik kõikidele inimestele ka teada Keskerakonna positsiooni, et kui te saate uuesti peaministriks ja saate valijatelt mandaadi, kas te toetate kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist, millega antakse tunnustus ka samasoolistele paaridele kui normaalsetele peredele, millega nad saavad lapsendada lapsi, kuid teatavasti need perekonnad ei taga Eesti rahvuse säilimist, kasvamist ega normaalset arenemist. Mis on Keskerakonna seisukoht? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jaa, ma väga tänan selle küsimuse eest! Ma veel kord ütlen, nii nagu ütles teie erakonna esimees juba nii kindlas kõneviisis, kes on järgmine peaminister, ma ei tea. Teie ka tahate seda rõhutada. Ma veel kord ütlen, seda otsustab kõrgeim võim Eestis, kes võidab valimised, ja see, kes võidab valimised, kui president teeb talle ettepaneku, peab suutma ka leida sellist ühisosa erinevate erakondade vahel, et moodustada koalitsioon, nii et minu meelest ärme rutta siin ajast ette. Tõsi on see, et ma töötan selle nimel, et Keskerakond need valimised võidaks 16-aastase vaheaja järel.
Nüüd, kui me räägime sellest, tuleme tagasi ikkagi selle põhiteema juurde, ärge viige seda fookust eemale, see Eesti perekonna küsimus. Eestis me näeme täna, et on nii üksikvanemaid, me näeme, et Eestis on kahe vanemaga perekondi, me näeme, et Eestis on kärgperesid jne. Ja mina ei ole nõus mitte mingil juhul niiviisi lahterdama, et Eestis on õiged pered ja siis on valed pered või õiged peremudelid ja valed perekonnad, see ei ole õige. Ma täielikult olen vastu ka sellisele lausele, kui ma ei eksi, siis see kuulub vist Martin Helmele, teie erakonnakaaslasele, fraktsiooni esimehele, kus on öeldud nii, et 27-aastane lastetu naine on ühiskondlikult kahjulik element. Ma olen täielikult sellele vastu, see on minu meelest hirmuäratav, tõmban maha selle lause.  Või et pered kuidagi saame liigitada, et kui seal on nii palju lapsi, siis need on õiged pered. Minu meelest see on väga halb, kui selliseid asju teha ühiskonnas. Kui vastata teie küsimusele, mis te seal oma suure tiraadi lõpus tõite selles rakendusaktide osas, siis ma olen täiesti kindel, et see Riigikogu koosseis seda küsimust ei lahenda ja see jääb XIV koosseisu otsustada. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Martin Helme.

Martin Helme
Aitäh! No küll on kahju, et nii lühikese ajaga te ühisosa otsimisest jõudsite täieliku vastuolemiseni. Aga õige, kõrgeim võim annab mandaadi valimistel, aga enne kui ta mandaadi annab, peab tal olema selge, mille poolt või mille vastu ta annab. Ja sellest lausest Keskerakonna programmis on võimalik väga lihtsalt aru saada, et te toetate samasooliste paaride ametlikku registreerimist kas kooselu või abielu nime all. Ja arvestades tausta, kus Keskerakonna fraktsioon on varasemalt hääletanud kooseluseaduse tühistamise vastu, arvestades tausta, kus teie erakonnakaaslasest haridusminister ei näe probleemi homopropagandas koolides ja lasteaedades, on valijal põhjendatud mure ja meil ka põhjendatud mure. Ehk me siis soovime väga selgelt aru saada. Üksikvanem, muide, ei ole peremudel. Kas siis nende erinevate peremudelite põhiõiguste alla käib samasooliste kooselu riiklik tunnustamine või ei käi? Hästi lihtsat vastust oleks vaja.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kui te räägite sellest kooseluseadusest, siis Keskerakonna juhatuse otsus oli, et see jääb iga saadiku otsustada, kuidas ta hääletab selle kooseluseaduse puhul. Nii et nii see ongi. Kui me tuleme nende peremudelite juurde tagasi, siis kindlasti üksikvanem lastega on loomulikult ka peremudel. Ma usun, et me kõik ju soovime seda, et pered oleks võimalikult tugevad, et ei ole lahutusi, et emad või isad ei lahkuks perede juurest, aga kahjuks ka seda me näeme ja seetõttu on tänapäeval ka väga palju kärgperemudeleid.
Nüüd, te ütlesite, et ma liikusin kuidagi ära, et pole sellist ühisosa. Ma tahan öelda seda, et minu meelest teil on nii mõningad mõtted, ma olen leidnud teie programmist, mis on meil olnud juba aastaid või aastakümneid. Ma ei tea, kas te olete nüüd sellest taganenud või mitte, kui te ütlete, et neid erisusi on palju, aga näiteks meie oleme seisnud kogu aeg presidendi otsevalimiste eest. Ma olen isegi lugenud, et teil on see ühes dokumendis sees. Kas see nüüd täna on nii või ei ole, ma ei oska öelda. Nii et mul on palve teile ka. Selles mõttes mul on tunne, Martin Helme, et me oleme saanud sellist üsna head diskussiooni siin pidada. Teeme kõik selleks, et hoida Eesti ühiskonnas seda kindlustunnet. Teeme kõik selleks, et hoida Eesti ühiskonnas sellist sidusust ja solidaarsust. Ärme hirmuta. See on kõige olulisem. Aitäh teile!

7. 13:50 Uskumatu SKAIS2

Aseesimees Enn Eesmaa
Järgmised kaks küsimuste teemat on seotud SKAIS2-ga. Monika Haukanõmme küsimusele vastab sotsiaalkaitseminister. Palun!

Monika Haukanõmm
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Jätkame siis arutelu SKAIS2 arenduse katastroofi teemal. Liina Kersnale vastama asudes te ütlesite, et te teete ettepaneku lahutada SKAIS2 edasistest arendustest ja jätta need nn eelnevad ebaõnnestumised ajalukku. Tegelikult ei saa sellega nagu nõustuda, see ettepanek ei ole väga tõsiselt võetav, sest kui me mõtleme, et 2015. aasta arendusest, mis pidi maksma 7,1 miljonit, on tänaseks päevaks saanud, 2019. aastaks 25 miljonit eurot. Kui üks arendus läheb kolm korda kallimaks, kui see on algselt planeeritud, siis me ei saa ju öelda, et unustame selle vana ära ja hakkame otsast peale ja lähme siit nüüd edasi. Minu küsimus tuleneb nagu sellest, et kui me oleme jõudnud nüüd juba kolmandale ringile tegelikult nende arendajatega ja me teame, et on toimunud asju, mida ei oleks pidanud toimuma, siis on ju väga loogiline küsimus, et mis toimub ja kes vastutab tegelikult tekitatud kahju eest. Aitäh!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Aitäh! Nii nagu ma oma eelmises vastuses enda arust üsna täpselt kirjeldasin, siis ma kordan, et vastupidi, meil ei ole praegusel hetkel katastroofi. Meil on praegusel hetkel infosüsteemi sisuline läbimõeldud arendamine, selleks et oleks info olemas inimestel, et info toimiks ja liiguks süsteemide vahel hästi. Ja julgen väita, et see süsteem ei saa mitte kunagi lõplikult valmis, vaid sellega on täpselt sama seis nagu Tallinna linnaga, arendada tuleb teda edasi. Nii nagu ütlesin, näiteks sellel aastal siis seesama plaan 2,5 miljoni eest viia sisse iseteenindusportaal ja sündmusteenuste osa ellu viia ja see on, ma usun, meile kõigile oluline, sest info kättesaadavus, see on tähtis nii inimesele kui on tähtis ametnikule, Riigikogu liikmele. Sest nii nagu vaatame, toon kas või näite siit, homme on Riigikogu saalis puuetega laste toetuste tõstmise eelnõu, milles on kavas tõsta nad kas kahe- või kolmekordseks vastavalt puude liigist. Ja nüüd, mis selle eelnõuga juhtus? Sel hetkel, kui see sisse anti, olite teie ka Vabaerakonna fraktsioonis, siis anti ta ju sisse sellisel kujul, et te olite märkinud sinna rahakuluks ja küsisite riigieelarvest 1 miljoni. Sellega ei oleks saanud tõsta neid lastetoetusi ei kahekordseks, ei kolmekordseks, see tähendab et mitte 70 eurot juurde, mitte 160 eurot juurde, vaid 8 eurot juurde. Järelikult ei olnud teile andmed piisavalt hästi kättesaadavad. Nüüd ministeeriumi abil on need arvutused õigeks tehtud ja selle eelnõuga on võimalik homme suures saalis edasi minna. Ja ma arvan, et selline info kättesaamine sotsiaalsfääris igal pool, nii ametnikule, Riigikogu liikmele kui inimesele, on äärmiselt oluline. Ja veel kord rõhutan, need raamhanke numbrid ei tähenda seda, et need on lepingud, mille alusel praegu tööd tehakse, see on raamhange. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Monika Haukanõmm, täpsustav küsimus, palun!

Monika Haukanõmm
Aitäh! Hea minister! See on muidugi väga tore, et te olete hästi optimistlik ja leiate, et katastroofiga meil tegemist ei ole. Samas, kui Rahandusministeerium teeb auditeid, teeb samamoodi õiguskantsler auditeid, te ise teete auditit, kõik ju vaatavad, mis on toimunud, järelikult me võime teha ju näo, et kõik on väga hästi. Loomulikult tuleb sellega edasi minna ja tulebki arendada, sest me tahame tõesti jõuda 21. sajandi sotsiaalkaitsesüsteemini. Aga minu küsimus on siis, et kas ma oleme õppinud nendest vigadest, mida me oleme alates selle projekti käivitamisest teinud, sest ilmselgelt pole tellija olnud piisavalt hästi informeeritud ja teinud võib-olla õigeid otsuseid. Ehk siis: mida teie kui vastutav minister teete selleks, et neid riske edaspidi maandada ja et selliseid apsakaid rohkem ei toimuks, nagu on toimunud? Aitäh!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Aitäh! Nii nagu te õigesti nimetasite ja ma eelmises vastuses ka jälle ja ühe korra enda arust ütlesin, see prognoos, mis oli seal aastatel 2013, 2014 eelmist infosüsteemi arendust ette valmistades, ei olnud adekvaatne, ei olnud nii palju tarkust selles süsteemis sees. Mida me oleme muutnud? On muudetud Sotsiaalkindlustusameti isikkoosseisu, selle tugevust, viidud sinna kompetentsi juurde, on loodud TEHIK, mis koondab jällegi selle kompetentsi ja tegeleb infosüsteemide arendamise ja ka järelevalvega. Nüüd see, et erinevad institutsioonid viivad läbi auditeid, see on normaalne, eriti nii suurte süsteemide puhul. Ja nii nagu ma ütlesin, esialgselt planeeritud tegevus, on ju näha, et ei olnud õnnestunud. Ja praegusel hetkel seepärast ongi siin praegu korraldatud asju teistmoodi, on infosüsteemide raamhanked viidud läbi osade kaupa, on ka SKA teadlikkus ja see kompetents nii palju tõusnud, et on võimalik seal sees näha, kuidas tegelikult teenusprotsessi tuleb juhtida ja läbi viia. Ehk et me mitte ei tegele jälle – kordan siis üle – IT-süsteemi arendamisega, vaid uute teenustega, sellistega, mis aitavad tegelikult ka inimese edasi.
See on ka Sotsiaalkindlustusameti enda vaatest vajalik, sest – meenutan – siis, kui ma ministrina tööle hakkasin, olimegi olukorras, kus oli ka planeeringus ebatäpsusi, kui me vaatasime riigieelarve planeeringut, näiteks rehabilitatsiooniteenusele, abivahenditele. Ja esimesel aastal leidsime rehabilitatsioonile umbes 1,5 miljonit lisaraha. Ei jõudnud võib-olla avalikkuse ette, aga aasta jooksul 4 miljonit abivahenditele selleks, et tagada tõrgeteta töö. Ja kui me vaatame nüüd neid kasvusid, siis selleks aastaks oleme me planeerinud ligi 13,5 miljonit lisaraha nendele sotsiaalteenustele, ja tänu sellele, et kogu see teenuste süsteem toimib paremini, analüüs on parem ja ka raha planeerimine on parem. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Marko Pomerants.

Marko Pomerants
Aitüma! Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Lähtun Riigikogu kodu- ja töökorra enda poolt kommenteeritud väljaandest, et saadik küsib, mida tema tahab, ja minister vastab, mida tema tahab. Siin väidetakse, et SKAIS2 on uskumatu, aga kas on ka midagi usutavat, millest inimestel on kasu olnud teie tegusate päevade jooksul ja millest erivajadusega inimesed võiksid võita? Aitäh!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Aitäh! Just nimelt, kõik see töö, ka see infosüsteemi töö on selleks, et inimesed saaksid parema teenuse ja nii, kui ma rääkisin sellest praegusel hetkel, mis on kavas sellel aastal valmis saada, siis kindlasti on oluline seesama, mida põgusalt eelmises vastuses ka mainisin, just nimelt teenuste korrastamine, rahastamise korrastamine ja ka bürokraatia vähendamine. Aga bürokraatiat saame me vähendada siis, kui meil on infosüsteemid korras, need omavahel toimivad, siis saame me sealt vahelt paberid ära võtta ja inimene saab teenust palju lihtsamini. Puude taotlemine sellest aastast – kui varem pidi inimene täitma 16 lehekülge seda küsimustikku, siis nüüd on see kahe lehekülje peal. Kui varem tuli tulla büroosse selleks, et saada abivahendikaart, siis nüüd saadetakse postiga koju. Aga ega see kaart ei peaks siis olema see papitükk, mis praegu kätte saadakse. Meie tahame jõuda niikaugele, et ta on nii nagu digiretseptisüsteem inimesele paindlik, teenuse osutajale paindlik ja lihtne ja see nõnda toimikski. Nii et lisaks sellele, et me riigi teenuste rahastamise oleme saanud korda, praegusel hetkel oleme me ridamisi pakkumas toetusmeetmeid kohalikele omavalitsustele ja ka teenuste pakkujatele, et nad saaksid neid teenuseid paremini arendada. Dementsete kohtade loomine, intervallpäevahoiu kohtade täiendav loomine, meil on praegu planeeritud raha nii infrastruktuuri jaoks kui ka kohtade teenuse eest maksmisele. Ja ma usun, et need signaalid, mis me oleme saanud juba aasta alguses rehabilitatsiooniteenuste pakkujatelt, et tänu selle aasta märkimisväärsele hinnatõusule on nad valmis seda rohkem ka pakkuma. Nii et kui meil praegusel hetkel ei ole Sotsiaalkindlustusametis järjekorda rehabilitatsiooniteenusele, siis ma loodan, et meie asutused suudavad seda ka nii palju kiiremas ja suuremas tempos edaspidi pakkuda, et ka seal enam järjekordi ei ole. Nii et selles mõttes ma arvan, et need arengud on olnud märkimisväärsed. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud Riigikogu! Infotunniks määratud aeg on ümber. Suur aitäh küsijatele! Suur tänu ministritele vastuste eest! Infotund on lõppenud.