XIII Riigikogu stenogramm
IX istungjärk
Kolmapäev, 23. jaanuar 2019, kell 14:00

Toimetamata

SisukordNool

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Alustame kolmapäevase istungiga. Kellel on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Oudekki Loone, palun!

Oudekki Loone
Head kaaslased! Me oleme oma seda tööperioodi lõpetamas, aga sellegipoolest on meil veel võimalus ära parandada üks tilluke ebaselgus, mis Eesti õigussüsteemis on. Kui me kiiresti tegutseme, siis me seda veel jõuame. Nimelt, täna, kui usulised ühendused kutsuvad Eestisse puhtalt usulistel alustel tegutsevaid inimesi, näiteks kloostritesse vaimulikke, munkasid või nunnasid, siis tänane välismaalaste seadus nõuab, et need inimesed tuleksid siia põhimõtteliselt tööviisa alusel. Aga need inimesed ei tule siia tööle, need inimesed tulevad siia Eesti Vabariigis kõigiti lubatud oma usuvabadust teostama. Seetõttu me teeme ettepaneku seitsme Riigikogu liikmega Keskerakonnast, Isamaaliidust ja ka kahe fraktsioonitu saadiku poolt, et vaimulikud mungad ja nunnad oleksid vabastatud nõudest, et neil oleks teatud legaalne sissetulek, nagu nad tuleksid siia tööle, sest nad ei tule siia tegelikult tööle. Et me kategoriseeriksime inimesi õigesti. Ja selleks, et seda normi ei hakataks ära kasutama, siis loomulikult see kutse, mis tuleb usulise ühenduse poolt, peab olema kooskõlastatud Siseministeeriumiga, et tõepoolest me käsitleksime ainult neid sadakonda inimest, kes tegelikult tulevad siia kloostritesse. Suur aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Olen vastu võtnud ühe eelnõu ja kodu- ja töökorra seaduse alusel tegutseme sellega edasi. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on 78 Riigikogu liiget.

1. 14:03 Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu (772 OE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Alustame tänase päevakorraga. Esimesena Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu (772 OE) teine lugemine. Ja rahanduskomisjoni poolne ettekandja on komisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin. Palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Seda otsuse eelnõu komisjon arutas 14. jaanuaril. Muudatusettepanekuid kuskilt ei laekunud. Vaatasime teksti üle ja võtsime vastu soovituse Riigikogule panna see lõpphääletamisele. Väike märkus siia juurde, et esimesel lugemisel oli komisjoni esindaja kolleeg Taavi Rõivas, tal ei olnud võimalik täna siin olla, siis komisjon otsustas, et komisjoni esimees tuleb siia teie ette. Lühidalt sisu on selles, et Eesti suurendab oma osalust selles pangas 202 aktsia võrra summas 2,97 miljonit eurot. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh, Mihhail Stalnuhhin! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, palun tähelepanu! Antud eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seoses sellega palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 76 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu (772 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 78 Riigikogu liiget, vastu ei olnud kedagi, 1 erapooletu. Otsuse eelnõu 772 OE on vastu võetud.

2. 14:08 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Järgnevalt on meie päevakorras põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Arto Aas Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Arto Aas
Austatud Riigikogu! Tahaks enne hääletust väljendada Reformierakonna tulist toetust sellele eelnõule, mille sünni juures me oleme ka olnud ja toetanud selle menetlemist siin Riigikogus, mis muudab päris mitmes kohas neid reegleid, kuidas peaks kohalikes omavalitsustes käituma, riigiasutustes käituma, vähendab korruptsiooniriski. Ja kõige olulisem punkt on vast see, et me muudame või täiendame kriminaalmenetluse seadustikku ja lisame sinna siis põhimõtte, et kui riik, kohalik omavalitsus või mõni muu avaliku võimu kandja on kannatanud kahju, aga tema nimel ei ole tsiviilhagi esitatud nende kahjude tagasisaamiseks, siis edaspidi võib selle tsiviilhagi või nõudeavalduse esitada riigi, kohaliku omavalitsuse nimel prokuratuur. Ja selle taust on loomulikult elust enesest.
On päris palju näiteid, eelkõige Ida-Virumaalt, aga sääraseid juhtumeid võiks leida ka Tallinnast, kus siis korrumpeerunud omavalitsuse ametnikud tekitavad kahju, ise võib-olla rikastuvad, võib-olla saavad karistuse, võib-olla istuvad natuke kinni. Hiljem saavad sellessamas omavalitsuses töökoha tagasi ja mitte keegi neid kahjusid neilt välja ei nõua, kuigi omavalitsus, selle elanikud on olnud kahju kannatajad. Eriti ohtlik, suur oht on sellisteks olukordadeks, kus on monopoolne võim pikka aega mõne üksiku erakonna käes. Ja selleks siis on seaduses tehtud muudatus, et edaspidi, kui kohalik omavalitsus ise ei taha neid kahjusid välja nõuda, saab seda teha prokuratuur. Meie hinnangul parandab see loodetavasti Eesti poliitilist kultuuri ja viib selleni, et kui kahju on tekitatud, siis see nõutakse ka korruptantidelt ja kurjategijatelt välja. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, ka eelnõu 574 SE vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seetõttu kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 80 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 574 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastu ei olnud mitte keegi, erapooletuid ei olnud. Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.

3. 14:14 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Helmen Küti, Jüri Jaansoni ja Andres Metsoja algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Helmen Kütt, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Helmen Kütt
Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Kohe alguses ütlen, et sotsiaaldemokraadid toetavad nimetatud seaduseelnõu seaduseks saamist. Selle seaduse jõustumisel võib üldarstiabi osutaja oma tegevusloa raames osutada ka radioloogiateenuseid röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahus. Rõhk on sõnal "võib". Veel olulisem on aga see, et seda võib ja saab osutada alles siis, kui on täidetud kõik nõuded uuringuvalikule, ruumile, aparatuurile, personali koolitusele, toimub koostöö radioloogiga, uuringud arhiveeritakse pildipangas ning samuti ka kiirgusseaduse alusel kehtestatud nõuded on täidetud. Kõige selle tulemusena on tagatud kõige tähtsam ehk ohutus ja kvaliteet. Arsti vastutus mitte kahjustada patsienti ei kao kuhugile.
Seaduseelnõu algatati 21. septembril 2016. Algatajaks olid kolme erineva erakonna Riigikogu liikmed: Jüri Jaanson, Andres Metsoja, Mark Soosaar ja Helmen Kütt. Eilses Postimehes esitatud süüdistused, et radioloogid pole kunagi kaasatud arutellu, ei vasta tõele. Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu koos huvigruppidega 16. mail 2017 ja komisjoni arutelul osalesid Eesti Perearstide Seltsi, Terviseameti, Eesti Radioloogia Ühingu, Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Eesti Radioloogia Ühingut esindas ühingu asepresident doktor Rein Raudsepp. Seadusandlikult on seni välistatud sisuline diagnostika meditsiini esmatasandil perearstikeskustes. Selle tulemuseks on aga see, et ligi 2/3 erakorralise meditsiini osakondade ja kitsama eriala spetsialistide patsientidest on need, kes võiksid saada head arstiabi kodulähedastes perearstikeskustes, kuid on sunnitud pöörduma mujale. Mis veelgi olulisem: tulemus on ka see, et hetkel kannatab tõeliselt eriarstlik või erakorralise meditsiini osakonna patsient.
Tahan stenogrammi huvides öelda, et kiirustamist selle seaduseelnõu menetlemisel, seaduseks saamisel küll ette ei saa heita. Eelnõu on algatatud 2016, täna on 23. jaanuar 2019. Loen ette Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppeli vastuse, mille ta andis sotsiaalkomisjoni istungil 14. jaanuaril, kui komisjon arutas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Eesti Radioloogia Ühingu, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna, kliinilise meditsiini instituudi, radioloogiakliiniku ja Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu pöördumist. Tsiteerin: "Eelnõu sõnastus ja need ettepanekud, mis tänaseks on välja töötatud, on ministeeriumi seisukohast head ja annavad üldarstiabi osutajale parema ja lihtsama võimaluse hakata radioloogiateenuste osutamisega tegelema." Ta juhtis tähelepanu, et eelnõuga tehtav muudatus ei tühista kuidagi täna kehtivaid nõudeid. Põhinõue on ikkagi see, et arstil, kes röntgenipilti või sonograafilise uuringu tulemust hindab, peavad olema selleks vastavad teadmised. Endiselt tuleb teenuse osutamisel lähtuda kiirgusseadusest.
Mis puudutab arstide pädevust radioloogilisi uuringuid interpreteerida, siis eelkõige on tegemist lihtsamate uuringutega, mida perearstikeskustes tehakse, ning need põhilised teadmised, näiteks diagnostilistest tunnustest kopsupõletiku korral või ka luumuruu kahtlustuste korral, saavad arstid oma põhiõppe ja ammugi residentuuri ajal.
Head ametikaaslased! Tahan lõpetuseks öelda, et üle Eesti ehitatakse ja rajatakse 61 tervise- ja perearstikeskust. Andes perearstidele võimalused ja õigused nendes keskustes esmatasandil läbi viia lihtsamaid uuringuid, tagab see inimestele kodulähedasemad meditsiiniteenused. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Austatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Henn Põlluaas, kas Peeter Ernits osaleb läbirääkimistel sõnavõtuga kohalt teie fraktsiooni nimel? Kui jaa, siis võiks tuua siia kirjaliku kirja. Praegu on läbirääkimised. Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole ja läheme lõpphääletuse juurde.
Hääletustulemused
Poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid ei olnud. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seadus on vastu võetud.

4. 14:21 Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (703 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Järgnevalt Riigikogu liikmete Andres Metsoja, Tanel Talve, Erki Savisaare, Urve Palo, Toomas Pauri, Märt Sultsi, Dmitri Dmitrijevi, Toomas Väinaste, Barbi Pilvre, Hardi Volmeri, Hannes Hanso, Jaanus Marrandi, Heljo Pikhofi, Toomas Jürgensteini, Valeri Korbi, Peeter Ernitsa, Tarmo Kruusimäe, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Marko Pomerantsi ja Raivo Aegi algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (703 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 703 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Palun kontrollida, miks rahvasaadik ei saa hääletada. Kas keegi läheb vaatab? Tühistan hääletuse tulemuse. Vaheaeg viis minutit.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, me arutame neljandat päevakorrapunkti. See on eelnõu 703 SE lõpphääletus. See tuleb meil uuesti teha. 
Austatud Riigikogu, panen hääletusele ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 703 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu vastuvõtmise poolt on 73 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Ehitusseadustiku muutmise seadus on vastu võetud.

5. 14:32 Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Ja nüüd Vabariigi Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (772 SE) teine lugemine. Majanduskomisjonipoolne ettekandja on komisjoni esimees Sven Sester. Palun!

Sven Sester
Lugupeetud esimees! Head parlamendiliikmed! Annan käesolevaga ülevaate eelnõust, mis kannab numbrit 722 SE. Tegemist on siis laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemisega. Ja peaasjalikult annan ülevaate menetlusest, mis on esimese ja teise lugemise vahel toimunud. Ei peatu enam põhjalikumalt eelnõu põhieesmärkidel, kuna nendest me rääkisime juba esimese lugemise ajal.
Eelnõu enda algatas Vabariigi Valitsus möödunud aasta 15. oktoobril. Esimene lugemine toimus 7. novembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 21. novembriks laekus eelnõule Riigikogust kokku kümme muudatusettepanekut Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt, Riigikogu liikmetelt proua Arult, härra Herkelilt, proua Kübarsepalt ning Tarmo Kruusimäelt. Komisjoni poole pöördus menetluse kestel siis eelnõuga seonduvalt oma ettepanekutega suur hulk laevandussektori esindajaid või siis selle valdkonnaga oma tegevuse tõttu seotud isikuid, kes siis tegid ettepanekuid eelnõu muutmiseks või esitasid vastuväiteid või väljendasid poolehoidu eelnõu algataja seisukohtadele või siis pakkusid uusi sõnastusi oma varasemate ettepanekute osas. Komisjoni poole pöördusid selle eelnõu (722 SE) esimese lugemise järel sellised erinevad organisatsioonid nagu Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, ESC Global Security, Eesti Laevaomanike Liit koos Merendusnõukojaga, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon koos Eesti Laevaomanike Liiduga ja Eesti Kaugpüüdjate Liit. Komisjon pöördus kahes menetluse käigus tõstatunud küsimuses ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna poole arvamuse saamiseks.
Eelnõu algataja esindaja läkitas eelnõu muutmiseks ka oma ettepanekuid ja edastas komisjonile jooksvalt oma seisukohti erinevates huvigruppide kirjades sisalduvatele ettepanekutele. Nimetatud seisukohad edastas komisjon ka siis pöördujatele teadmiseks. Majanduskomisjoni 4. detsembri istungil said soovi korral võimaluse osaleda kõik selleks ajaks komisjonile oma ettepanekud saatnud isikud, kellel oli võimalik oma seisukohti vahetult tutvustada ja põhjendada. Kõik arvamused ja ettepanekud, samuti kogu eelnõu 722 SE kohta käiv materjal on elektroonilisel kujul leitav Riigikogu aadressilt.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist laekus rida ettepanekuid, millest suurema osa sõnastas eelnõu algataja esindaja komisjoni istungil ja töörühmas aset leidnud arutelude tulemusena. Eelnõu läbis kahe lugemise vahel ka keeletoimetuse. Veel kahe lugemise vahel on komisjonis toetust leidnud ja eelnõu teksti viidud kõige olulisema muudatusena põhimõtteline otsus maksustada kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsiveoga tegelevate erirežiimi alla kuuluvatel laevadel töötavate Eesti residentide ning Eesti maksukohuslasest tööandja juures töötavate mitteresidentide tulu maksumääraga 0%.
Majanduskomisjon arutas eelnõu esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil kokku neljal istungil, seda teemat, mis on seotud 722 SE-ga. Ehk siis 4. detsembril, nagu ma enne mainisin, majanduskomisjon kohtus merendussektori esindajatega, et arutada eelnõu kohta laekunud arvamusi, kuulata ära eelnõu algataja esindajate ja Veeteede Ameti seisukohad. Käsitlemist leidsid kõik kõnealuse eelnõu kohta laekunud ettepanekud, viimne kui üks. Istungil osalejatele oli siis jaotatud korrektselt arutelu kava, mille järgi liikuda, mis sisaldas kõiki ettepanekuid, kaasa arvatud ka ministeeriumi ja Veeteede Ameti seisukohti iga laekunud ettepaneku n-ö tagasiside osas. Ja sellel konkreetsel, 4. detsembri istungil said kõik osapooled sõna, toimus arutelu ja komisjoni liikmed võtsid selle seisukoha teadmiseks. Sellel komisjoni koosolekul siis hääletusi kui selliseid veel ei toimunud.
Nüüd, 10. detsembril, nädal hiljem praktiliselt oli järjekordne komisjoni istung, kus siis oli kutsutud eelnõu algatajad esindajad, spetsialistid Sotsiaalministeeriumist, Rahandusministeeriumist, haigekassast, Veeteede Ametist. Komisjoni liikmed vaatasid teistkordselt üle kõik ettepanekud, jällegi, algusest lõpuni eelnõu algatajate esindajatega ja vastavate ministeeriumide valdkonna spetsialistidega ja hakkasid siis kujundama ka seisukohti, milliseid sektorilt laekunud ettepanekuid sooviks komisjon tulevikus siis võimalike sõnastustena ette valmistada juhtivkomisjonina ja milliseid mitte. Pikemat käsitlemist leidsid siis maksustamisega seotud küsimused. Ja komisjon otsustas paluda ka siis eelnõu algataja esindajatel ette valmistada korrektne nullprotsendilise tulumaksumäära sätestav muudatusettepanekute pakett. Ühtlasi palusime siis tähelepanu pöörata riigiabiloa taotlemisega seonduvatele menetluslikele küsimustele ja selle kohta anda meile ka tagasisidet.
Järgmine kohtumine toimus meil praktiliselt kuu aega hiljem, 15. jaanuaril, kus komisjoni istungile olid kutsutud järjekordselt eelnõu algatajate esindajad ja erinevad spetsialistid järjekordselt Sotsiaalministeeriumist, Rahandusministeeriumist, Veeteede Ametist, aga ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik. Õigusanalüüsi koostanud nõunik kommenteeris ka Eesti Meremeeste Ametiühingu tõstatatud küsimust eelnõus sisalduva regulatsiooni osas, mis puudutab Eesti meremeeste sotsiaalseid garantiisid erinevate laevade peal ja võimalikku põhiseaduspärasust või täpsemalt öeldes põhiseaduspärasuse vastuolu, ja leidis, et seda vastuolu põhiseadusega ei ole. Ametnikud tutvustasid ka siis muudatusettepanekute arutelu juures iga ettepaneku osas n-ö omapoolseid nägemusi, mis komisjoni ettepanekutena lõpuks ka vormistati. Kõige suurem diskussioon tekkis meil muudatusettepaneku nr 10 juures, mis käsitleb 0%-lise tulumaksumäära kohaldamist. Loomulikult kõik need muudatusettepanekud on saadavad meie kodulehel.
Ja meie viimane koosolek komisjonis toimus 21. jaanuaril, mõned päevad tagasi. Ka siin olime kutsunud nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist kui ka Veeteede Ametist spetsialistid. Komisjon vaatas veel üle kahe muudatusettepaneku täiendused, n-ö tehnilised täiendused peaasjalikult pigem, ja täpsustused neid uuesti läbi hääletades. Otsused olid seal ka siis konsensuslikud. Ja lisaks vaadati läbi ka muudatusettepanek nr 7, mida me eraldi nentisime, et me suuname ta sellele 21. jaanuari koosolekule, mis siis sätestab oma rakendussätte täpsustusi. Ja ka see leidis komisjonis toetust.
Kui vaadata muudatusettepanekuid tervikuna, siis muudatusettepanekud 1, 4–10, 13, 14, 17 ja 22–26 on siis komisjoni enda ettepanekud ja ülejäänud muudatusettepanekud on tehtud erinevate osapoolt poolt. Ja kokku võttes komisjoni lõppotsused on sellised. Ma ei hakka eraldi muudatusettepanekutel peatuma, kui soovi on, siis ma saan eraldi nendel peatuda juba küsimuste voorus. Aga kokku võttes otsused olid sellised, et majanduskomisjon otsustas selle konkreetse eelnõu saata Riigikogu täiskogu päevakorda 23. jaanuaril ehk tänasel päeval, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, suunata eelnõu kolmandale lugemisele 13. veebruaril 2019. aastal. Ja kui te panete tähele, siis 23. jaanuari ja 13. veebruari vahel on kolm nädalat. See põhjus, miks nii pikk on kahe lugemise vahe, on seotud just sellega, et see on see aeg, kui eelnõu algatajad saadavad ka Euroopa Komisjonile eelteatise riigiabi kontekstis. Aitäh teile! Olen valmis vastama küsimustele.

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ettekandjale. Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra Riigikogu esimees! Austatud majanduskomisjoni esimees! Majanduskomisjon sel korral muutis väga olulisel määral tegelikult eelnõu algataja seisukohta, mis puudutab tulumaksumäära. Kui Vabariigi Valitsuse kompromissettepanek oli, et tulumaksu võiks arvestada maksubaasilt, milleks on 750 eurot, siis majanduskomisjoni istungil leidis toetust, et tulumaksumäär võiks olla null. Mul on kaks küsimust sellega seonduvalt. Kas tänaseks on teada ka Vabariigi Valitsuse seisukoht selle nullmäära kohta? Ja teiseks, mis on selle otsuse majanduslik mõju riigieelarvele tulude alalaekumise kontekstis ja kui palju teiselt poolt on siis loota täiendavat tulu teenida, kui need eesmärgid realiseeruvad, mis selle eelnõu vastuvõtmisel on ootuspärane? Aitäh!

Sven Sester
Aitäh! See on väga hea, väga asjakohane küsimus. Ma hakkan kõigepealt siis sellest esimesest küsimusest pihta, et kas valitsus eraldi veel nüüd kogunes, et arutleda selle teema üle, et 0%. Eraldi valitsus kogunenud ei ole. Komisjonis leidis ka see teema kajastamist ja komisjoni protokollis on ka sees, et valitsus on tegelikult arutanud seda 0% oma varasematel valitsuse koosolekutel veel enne seda, kui see konkreetne eelnõu tuli parlamenti. Juhin siis tähelepanu, et parlamenti tuli kokku võttes valitsusest nn kompromissettepanek. Erinevad osapooled ka valitsuse istungil, ka ametnike tasemel olid erinevatel arvamustel ja lõpuks oli see nn 750-eurone 20%-line määr tegelikult siis kompromissiks. Valitsus eraldi nüüd täiendavat seisukohta enam ei kujundanud. Protsess on läinud juba parlamenti ja parlament on n-ö see lõpparutluskoht, lõpeb siis loomulikult presidendi enda allkirjaga, kui ta sellele allkirja paneb. Ja miks ta ei peaks seda tegema? 
Nüüd teine küsimus on siis seotud sellega, mis maksab võimalik muudatus 0%-lise määraga. Ja võib-olla siit siis veel lisaküsimus võiks tegelikult olla, et mida meil võita. Ma arvan, et vaataks seda kahte asja nagu korraga – mida meil on võita sellega, kui 0%-line määr on. Nüüd need andmed, mis siin on mul, ma tsiteerin ka neid andmeid. Praegused andmed on sellised, et 2015. aastal Maksu- ja Tolliamet tegi analüüsi varasema aasta ehk 2014. aasta kohta ja selle algandmetes oli siis isikute nimekiri, kes on sisestatud meremeeste registrisse. Sinna on sisestatud tõesti nii teenindav personal, reakoosseis, juhtkond – kõik on siis selles nn meremeeste registris. Ja kokku oli sel hetkel analüüsitavaid n-ö isikuid 8862. Kui me, ütleme, opereerime sellise 9000 – 10 000 inimesega, siis see annab nagu mingi pildi meile ette. 8862. Ja sellest 8862 inimesest deklareeris välistulu sel hetkel 396 inimest, et siis 400 inimest. Ülejäänud ei deklareerinud välistulu. 3,5%. Ja kui nüüd omakorda sealt edasi vaadata, siis deklareeriti seda tulu nende isikute poolt suurusjärgus 10,1 miljonit eurot. Ja sellest omakorda siis laekus riigieelarvele 2 miljonit. 2 miljonit laekus riigieelarvele sel ajal.
Ja kui nüüd kanda seda üle, ütleme, ka tänasesse päeva, siis need andmed, mis meil on tänasel hetkel kättesaadavad, öeldakse, et 2017 on põhimõtteliselt võrreldav olukorraga, mis oli 2014–2015. Me räägime ikkagi endiselt suurusjärgus 400 personalitöötajast ja võib-olla tulud on natuke kasvanud. Vaadatakse, et suurusjärgus võiks olla, kui enne me rääkisime 10,1 miljonist eurost, siis võib-olla võiks rääkida kuni 14 miljonist eurost. Aga me räägime nüüd siis n-ö palgatulust. Kui me siit omakorda võtame nüüd siis tulumaksu jällegi ja hakkame sealt tagantpoolt ettepoole arutama, siis me jõuame selleni, et maksimaalne kulu võiks sel juhul olla suurusjärgus 2,7 miljonit eurot 14 miljonist väljaarvutatuna. Aga siin tuleb muidugi arvestada seda, et see maksusoodustuse õigus on üksnes isikutel, kes töötavad kaupade ja reisijate vedudega tegeleval üle 500 mahutavusega laeval, mis kannab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi lippu – ainult nendele. Kui me enne rääkisime sellest kogu inimeste arvust, siis on erinevatel laevadel, aga kui rääkida vaid nendest, siis see märkimisväärselt, võimalik reaalne maksutulu kaotus väheneb võrreldes selle 2,7 miljoniga. Pikk vastus, aga just ka stenogrammi huvides, et me saaksime aru, millest me nagu räägime. Spetsialistid ütlevad, et see maksimaalne võiks olla seal 2,7 juures, aga tegelik number on kindlasti väiksem, kuna on teatavad kriteeriumid, mille alusel sa saad n-ö erirežiimi all olla.
Ja võib-olla tulu poole pealt ka. Te küll ei küsinud, aga noh, plussid-miinused peavad alati käsikäes, siis lihtsalt mainin ära ka selle. Mul kõige värskemad andmed on just täna saadud ja kindlasti, kui on kellelgi huvi, majanduskomisjon kindlasti esmajärjekorras ja pärast kõigile Riigikogu liikmetele ka. Veeteede Ametilt just sain ka kalkulatsioonid. Ja kindlasti on huvitav vaadata seda, et mida oodatakse, ütleme, selle muudatuse mõjuga 20%-lt nulli peale minnes. Kui 20% puhul eeldati teatavat tulusust riigile, siis milline muudatus võiks toimuda sellega, et nulli lähed. Ja kui küsida, kust see tulu tuleb, siis tulu on kindlasti kolmest aspektist. Üks on võimalikud tulevased tonnaažitasud. Juhin tähelepanu, et see on täiesti uus n-ö reederi- või laevaomanikupoolne võimalus maksta Eesti riigile. Varasemalt ei ole tonnaažitasu olnud. Reederil on võimalik valida, kas ta maksab oma tulult, mis ta teenib tulumaksu, või maksab tonnaažitasu ja ei oma enam tähtsust, kui palju ta tulu teenib. Tonnaažitasudelt, kindlasti kaldateenustelt ja võimalikelt tulevastelt registritasudelt – need kolm asja kindlasti on need, kust peaks suurem tulu tulema. Ja praegune väga värske mõjuhinnang ütleb seda, et siin seitsme aasta jooksul Veeteede Amet eeldab, et võiks tulla suurusjärgus 60 laeva rohkem, kui praegune nägemus oli. Ma tean seda, et kunagine Riigikogu liige Jaanus Rahumägi on nentinud seda, et mis me siin kümnetest ja sadadest räägime, võiksime tuhandetest rääkida. Eks elu näitab seda, on ju. Aga ütleme, Veeteede Ameti selline kalkulatsioon näitab, et 60 laeva võiks tulla rohkem ja siis on pandud see omakorda ka n-ö rahalisse vääringusse. Nad on kalkuleerinud erineva tonnaaži suurusega laevu. Nendivad seda, et see võiks tähendada suurusjärgus, ma vaatan, siin kalkulatsioonide vahe ütleb, et üks 14 miljonit võiks olla lisaraha laekumist seitsme aasta jooksul. Ja kui nad vaatavad seda pikemat perspektiivi, siis nende kalkulatsioon näitab seda, et ühel hetkel see võiks jõuda, see lisanduv SKT võiks jõuda üle 5% SKT-st. Päris suur osakaal võiks tulevikus olla. Kui me seda hakkame nüüd mõtlema, et palju meil SKP on, siis see on ikka üle 20 miljardi. 5% sellest, 5,2 isegi, võib viia sinna 1,9 miljardini, aga me räägime siis juba aastast 2060. Ja nad on toonud ka näiteid, kuidas teistes riikides, kus on n-ö selliseid samme tehtud, kuidas seal on tulubaas suurenenud. Vabandust pika vastuse eest, aga püüdsin anda informatsiooni. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui omal ajal sinu erakonnakaaslane admiral Tarmo Kõuts samasuguse eelnõuga välja tuli ja rääkis, et see n-ö nullbaas on ainuke lahendus, siis niipalju kui mina olen protokolle vaadanud, sina ja sinu erakond punnis sellele vastu. Nüüd te olete meelt muutnud, see on positiivne. Aga seleta, miks te omal ajal sellele, eriti veel erakonnakaaslase ja merenduse suure spetsi admiral Kõutsi initsiatiivile ja eelnõule vastu punnisite? Aitäh!

Sven Sester
Aitäh! Ma püüan küll jääda selle eelnõu piiridesse, aga mind teades ma loomulikult püüan vastata kõigile küsimustele, mis minult küsitakse ja ma ei ütle seda, et seda komisjoni koosolekul ei arutatud. Nii et ma püüan ka siin vastata. Ma arvan seda, et ... Ma ei usugi seda, et vaadates neid varasemaid protokolle võiks öelda, et me oleme mingile asjale konkreetselt vastu olnud. Ma lihtsalt kujutan ette, et võib-olla ausam oleks vastata niimoodi, et aja jooksul on muutunud ka meil riigis arusaamine võimalike erisuste tegemise kontekstis. Ma arvan, et see oleks võib-olla korrektne vastus. Aegade jooksul on, noh, riigis tehtavad erisused, tegemist on ju maksuerisusega selles mõttes, et mingi grupp saab mingi erisuse. Ma arvan, et erisuste puhul, kui meil vahepeal oli mingi hetk seisukoht selline, et erisustel on täielikult nulltolerants, et ühtegi erisust ei peaks olema. Ma arvan, et mõistlik oleks lähtuda sellest, et võimalikult vähe erisusi ja nii palju, kui neid vaja on, et nad oleksid väga hästi sihitatud ja iga niisugune erisus tuleks kindlasti läbi mõelda. Ma arvan, et praegune erisus, mida me teeme, annab sektorile juurde. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Majanduskomisjon on selle seaduseelnõuga tõesti palju tööd teinud ja seaduseelnõu on põhjalikult muutunud. Kas te nüüd valgustaksite meid ka selle koha pealt, et sotsiaalsed garantiid meremeestele olid ikka väga olulised – seadusega rakendatavate ja seadusega tagatavate sotsiaalsete garantiide olemasolu ja sobilikkus. Laevajuhtide liit osales komisjoni istungitel väga usinasti. Kuhu ja milleni siis jõuti? Kas see nüüd ka laevajuhte, meremehi laiemalt rahuldab? Aitäh!

Sven Sester
Aitäh! Jaa, need teemad on ka ilusti komisjonis läbi käidud ja tulevikus tekib tõesti võimalus, muideks, mida praegu ei ole, et n-ö vabatahtliku kindlustuse moment tekib. Ma tean seda, et teie ettepanek oli ka isegi minna veelgi paindlikumaks. Et kui praegu on selline aastane ajavälp, et võib-olla seda vaadata mingis lühemaski perioodis, aga põhimõtteliselt jäädi selle aastase ajavälba juurde. Aga põhimõtteliselt siis tõesti tervise poole pealt on see kindlustus n-ö ravikindlustuse kontekstis olemas. Tõsilugu, kui on meremees laeva peal, siis see kindlustus on lähtuvalt teatud reeglitest n-ö reederikindlustus, kui ta tuleb laeva pealt maha, siis on tal oma kindlustus. See kindlustus on tal võimalik nüüd endale ka n-ö tekitada, tal on võimalik minna ja haigekassaga selline lepinguline osapool sõlmida. See pool on nagu kaetud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selles eelnõus on tegelikult üks erisus, mis ka mind isiklikult natukene häirib. Teadupärast on tegemist terve rea punktidega, kus on tegemist riigiabiga, mis eeldab Euroopa Komisjoni vastavat luba. Kui senine praktika on olnud selline, et riigiabiluba on mindud taotlema teise lugemise käigus, teine lugemine on katkestatud, siis on pöördutud Euroopa Komisjoni poole, senikaua on eelnõu oodanud, kui sealt on vastus tulnud, siis on jätkatud teist lugemist ja lõpuks siis kolmas lugemine. Antud juhul millegipärast seda tavapärast protseduuri ei ole järgitud. Mis on selle põhjus? Või ongi Rahandusministeerium võtnud uue seisukoha, et ka edaspidi nende eelnõude puhul, mis eeldavad riigiabiluba Euroopa Komisjoni poolt, hakatakse taotlema alles peale kolmandat lugemist, kui eelnõu on vastu võetud? Aitäh!

Sven Sester
Aitäh! Kõigepealt, tegemist ei ole Rahandusministeeriumiga eelnõuga, vaid tegemist on Vabariigi Valitsuse eelnõuga. Võib-olla põhiministeeriumiks n-ö majanduskomisjoni poolt vaadatuna on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Aga see on küll õige, et selle eelnõu protsessis on väga palju erinevaid osapooli, on olnud erinevaid ministeeriumeid, ja tõesti Rahandusministeerium on üks nendest ja ka Sotsiaalministeerium. Ma arvan, et võib-olla selline põhiraskus on olnud Veeteede Ametil, kes kõige rohkem selle protsessiga on seotud olnud.
Mis puudutab aga nüüd riigiabiluba, siis tõsilugu, valitsusest tuli ka teistele Riigikogu liikmetele informatsiooniks, kes võib-olla nii põhjalikult ei ole selle protsessiga seotud kui majanduskomisjoni liikmed, et Riigikogusse tuli valitsusest eelnõu, mis sätestab selle, et eelnõu läbib oma kolm menetlust, kolm lugemismenetlust ning teise ja kolmanda lugemise vahepeal saadetakse ka riigiabitaotlus eelteatisena. Me uurisime eraldi siis ka majanduskomisjoni poolt – härra Toomas Kivimägi võib olla kinnitaja sellele, et isegi mitte üks kord, vaid mitmel koosolekul –, et kas see on korrektne; kas see vastab kõigile erinevatele seadusepügalatele, mis iganes nad võivad olla. Ma komisjoni esimehena tõstatasin selle vist, kui ma ei eksi, võib-olla kolmel komisjoni koosolekul igaks juhuks üles, et kas see asi on korrektne ja kas seda võib teha. Tehti eraldi analüüs veel. Ja kokku võttes võib öelda, et jah, võib teha. Toodi näiteid ka teistest Euroopa riikidest. Muideks, meil ja Saksamaal on isegi natuke erinev praktika olnud. Kui meil on, ütleme, see selline, võib-olla tõesti, nii nagu küsija nentis, et meil ei ole seda varasemalt eriti olnud või pole üldse olnud, siis Saksamaal näiteks ei ole selles midagi ebatavalist, kus seadus menetletakse oma kolme lugemisega ära ja siis hiljem tuleb riigiabiluba. Mis kindlasti on oluline, on see, et seadus ei saa enne hakata kehtima, kui riigiabiluba on saabunud.
Ja kui nüüd küsida seda, mida ka küsija tahtis teada, kas see muutub praktikaks näiteks tulevikus, et kas nii on kõikidel järgnevatel kordadel, siis siin kindlasti mina jään vastuse võlgu. Elu näitab, kas see on praktika, on see erand, on see proportsioonid tulevikus n-ö 50 : 50. Ma kahjuks ei oska siin öelda, kuna ma ei ole ka valitsuse esindaja olnud sel hetkel, aga n-ö poliitiline tahe oli küll liikuda sellega selles tempos edasi. Ja kindlasti parlamendi jaoks on oluline see, kas sellises tempos edasi liikumine on korrektne, seadustega kooskõlas. Ja seda ma võin teile kinnitada, et on korrektne, on seadustega kooskõlas, ei ole midagi ebatavalist n-ö Euroopa kontekstis. Jah, meil ei ole sellises tempos varem liigutud, nüüd on siis selline olukord tekkinud. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma räägiks muudatusettepanekust 18, millega siis soovisime parandada ja konkurentsivõimeliseks teha ka kaldasektorit. Algselt oli ju suureks eesmärgiks, et mitte ainult seda tulumaksusoodustust teha meremeestele, vaid ka, et meie kaldasektor oleks konkurentsivõimeline siin Läänemeres. Küsiksin selliselt: kui ametnikud vastasid küll ühtpidi ja teistpidi, andsid ekslikke vastuseid, kas teie hinnangul komisjonis oleks see tahe, et selle seadusega me teeksime ka mingi signaali või eelistaksime, ütleme, meie kaldasektorit teiste Läänemere riikidega, et meil oleks võimalus olla konkurentsivõimeline, Eestisse raha tuua? Aitäh!

Sven Sester
Aitäh! Nagu ma varem ka nentisin, et meie tulevased, kui me tekitame olukorra, kus siis teatava erirežiimi all olevatel laevadel nendel meremeestel on tulumaks nullis, mis tähendab seda, et ükskõik, kui palju seda tulumaksu laekus, seda sel hetkel enam ei laeku, siis järelikult me peame kindlasti tähelepanu pöörama oma võimalikele tuludele tulevikus. Ja nagu ma enne ka mainisin, mis on need n-ö potentsiaalsed tulevased tulukohad, siis tõesti üks on meie registripidamine, meie erinevad tulevased tonnaažimaksud, mida siis reederid võiksid maksta, ja meie kaldasektor. Meie kaldasektor on kindlasti see, mis siis peaks ka arenema. On isegi välja kalkuleeritud, kui palju tegelikult üks laev võiks tulevikus kaldasektoris tööd anda, ja see kindlasti on erinev ka registrite kaupa. Juhin tähelepanu, et selle eelnõuga saab ju olema üks uus täiesti olukord, et kui meil Eestis on praegu üks register, üks laevaregister, siis kui see seadus vastu võetakse, saab olema meil kaks registrit. Üks register on nendele, kes n-ö siin Eestis töötavad ja Eestis on registreeritud ja võibolla võiks öelda, et mingil määral võibolla veelgi rohkem kaldasektoriga on seotud. Aga teine register on see register, kus võib-olla laev mitte kunagi ei tule Eesti sadamasse, suured ookeanilaevad. Meil tekib kaks erinevat registrit kahe erineva tasuga. Kui esimeses registris on ikkagi tasud lähtuvalt sellest, et n-ö kulupõhised registris jne, siis teine register annab kindlasti seda atraktiivsust juurde nendele reederitele ja ta ei ole siis enam kulupõhine, tal on mingid kokkuleppetasud. Pikk vastus jälle, aga kindlasti kokkuvõte on see, et ma arvan, et Eesti on huvitatud sellest, et kaldaregister areneks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Arto Aas.

Arto Aas
Aitäh! See on kaua tehtud eelnõu ja üldiselt ju liigutakse väga õiges suunas. Siin tuleb ka Veeteede Ametit tunnustada vaatamata sellele, et meil on üks pisikene debatt käinud selle nullmääraga tulumaksu ümber. Aga ma küsiks praegu seda. See sektor on iseenesest ju hästi huvitav ja nüansirohke. Muu hulgas ei tähenda ühe riigi lipu all sõitmine, et need maksud sinna laekuvad, ja muu hulgas ei tähenda ka seda, et kui nüüd Eesti meremehed nullmaksu saavad, et see laev tuleb oma tonnaažimaksude, registritasude ja kaldateenustega Eestisse. Ja see tulumaksuvabastus laieneb ka ju inimestele, kes töötavad kuskil Kariibi mere kruiisilaeval. Kuidas sa kommenteerid: me komisjonis peaaegu üldse tegelikult ei debateerinud ega arutanud neid tonnaažimaksusid, registritasusid, kas need on piisavalt atraktiivsed, et laevad hakkaksid Eesti lipu alla tulema? Aitäh!

Sven Sester
Aitäh! Ma arvan, et meie debatt oli komisjonis väga konstruktiivne, ja ma arvan, et paljud küsimused, mis üles tõstatusid ja mida me erinevatelt spetsialistidelt küsisime, andsid meile võimaluse täpsustada ja täiendada seda konkreetset eelnõu. Kui te panete tähele, siis selle eelnõu puhul on väga palju tehtud erinevaid täpsustusi. Võib-olla rohkem me oleme rääkinud sellest nullprotsendilisest tulumaksu määrast, aga tegelikult eelnõul on veel mitmeid muudatusi. Ma arvan, et siin kindlasti oma osa on sellel, et komisjonis endas me debateerisime mitmetel teemadel.
Aga mis puutub tõesti sellesse, kas need meie tegevused, mis me täna teeme, kas need muudavad Eesti atraktiivseks, et ei juhtuks sellist olukorda, mida, ma saan aru, küsija kirjeldas, ütleme, ühe potentsiaalse stsenaariumina, et võtame oma potentsiaalse nullprotsendiga seonduvalt tasud ära ja tulu tegelikult ei tule, et kas selline stsenaarium võiks tekkida. Me saame täna baseeruda – mina komisjoni esimehena siin kui ka teie – ikkagi nendele ekspertidele, kes meid nõustavad ka avaliku sektori kontekstis. Võib-olla kõige rohkem me vaatame ikkagi Veeteede Ametile otsa, kes kõige rohkem tegelikult suhtleb erinevate huvigruppidega ja näeb ja teeb projektsioone ja analüüse võimalike muutuste osas. Need projektsioonid ütlevad seda, et praegune meiepoolne seadusandlik muudatus suurendab tõenäosust, et siia on laevad tulemas.
Ma juhin tähelepanu, et valitsusest tulnud 750 eurot ja 20%, mis on ju ka erisus – juhin tähelepanu, et ka see oleks olnud erisus, ka see oleks olnud erisus –, et selle puhul siiski turuosalised nentisid, et neil suure tõenäosusega ei ole huvi tulla Eesti registrisse. Jah, Eesti register saab olema suure tõenäosusega vähem bürokraatlik, paremini hallatav, ma eeldan, et parema digitaliseeritusega – ma eeldan, et kõik nii saab olema. Aga kuna ettevõtja loeb ka raha, et siis ikkagi ei olda tulemas.
Nüüd me nende sammudega suurendame seda tõenäosust, et laevu siia registrisse tuleb. Kas see nii juhtub, seda me näeme tulevikus. Nagu alati öeldakse, et oleks me nii targad olnud nagu siis, kui mingi sündmus on juhtunud, aga vähemalt tahe ja tunnetus, mida eksperdid ütlevad, otsuste tegijatel on selline, et siia peaks laevu tulema. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Ettekandja! Jätkates eelmisest küsimusest, kui sina ja IRL toona sellele eelnõule oma erakonnakaaslase Tarmo Kõutsi vastu punnisite, oli veel meil kaks kaubalaeva Eesti lipu all, praegu pole enam ühtegi. Ja nüüd oled meelt muutnud, see on positiivne. Aga ma küsin, et see puudutab praegu ainult kaubalaevu, keda enam ei ole, aga samas toimub ka reisilaevade n-ö Eesti lipu alt vaikne äraminemine. Kas sinu meelest oleks tulnud võtta ka n-ö reisilaevad selle eelnõu ...? Vastasel juhul muidu me jääme jälle hiljaks, nii nagu toona, kui kaks kaubalaeva veel oli, aga siis ütlesime ei, nüüd lähevad reisilaevad juba vaikselt ja me ei võtnud ka neid siia eelnõusse sisse. Aitäh!

Sven Sester
Aitäh! EKRE-ga on alati sellepärast huvitav debateerida, et te viskate mingid asjad õhku ja siis pärast, kui need faktikontrollid seal jälle vaatavad, siis tuleb välja, et kõik need faktid on jälle valed, on ju. Selles mõttes on teiega niimoodi väide ja tunnetus on niimoodi imelik debateerimisvorm, on ju, kui üks teeb väite, teine teeb tunnetuse pealt. Ma pean silmas, mis te siin praegu mainisite, et reisilaevad lähevad registrist ära. Siis tahaks täpsustada võib-olla, et mis reisilaevad, millal ära on läinud ja mille peal teie faktid tuginevad. Minul neid fakte praegu ei ole. Küll aga, kui me nüüd küsime konkreetselt küsimuse, jätame nüüd selle teie sissejuhatuse kõrvale, siis, tõsilugu, praegusel hetkel kontsentreeritakse konkreetselt kaubalaevadele ja just nendele kaubalaevadele, mis on siis n-ö rahvusvahelistes vetes. Kui kaubalaevad, mis viivad meil siseriiklikult siin ühest sadamast teise, siis need ei ole. Rahvusvahelistes vetes olevad kaubalaevad on siis siia hõlmatud. Ja ka muideks reisilaevad, mis siis sõidavad n-ö väljapool Euroopa Majanduspiirkonna tsooni, seal on ka n-ö reisilaevad. N-ö siseriiklikult või, ütleme, sise-, meie Euroopa tsoonis olevad reisilaevad ei ole siia sisse lülitatud ja see on olnud poliitiline tahe. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Arto Aas.

Arto Aas
Aitäh! Äkki sa komisjoni esimehena siiski pisut avad seda debatti, mis on käinud selle tulumaksumäära ümber. Valitsuses ju ka pikalt seda kompromissi otsiti ja väideti meile, et tol hetkel olid sektori esindajad ka ise päri, et kui see maksukoormus, tulumaks ja sotsmaks ühe töötaja kohta jääb 300 euro kanti, siis on kõik veel hästi, et kõik on konkurentsivõimeline, et sihukseid väiksemaid määrasid ja erandeid on ka teistes riikides. See suur pilt on nagu oluline ja selles mõttes kõik hästi. Nüüd, eks ju, komisjonis tuli teistsugune lahendus. Ja seda debatti sa väga siin oma ettekandes ei avanud. Äkki siis mõne sõnaga valgustad ajaloo huvides. Aitäh!

Sven Sester
Aitäh! Eks mina muidugi saan kõige rohkem valgustada ikka komisjoni debatti, ma valitsuse liige praegu ei ole ja mul on valitsuse debatti nagu raske valgustada, seal mul väga palju ülevaadet ei ole. Nii palju, kui ma olen aru saanud, ma ka Toomas Kivimäe küsimusele vastasin. Ja mul ei ole midagi salata. Selles mõttes ma ütlesingi ausalt, et valitsuses oli ka debatte nulli osas ja lõpuks oli see 750 ja 20% oli kompromiss, millega siis lõpuks Riigikogusse tuldi. Kes kuidas seal argumenteeris ja ... No suure tõenäosusega hääletust ei olnud, nagu te ise ka valitsuse liikmena mäletate, et hääletusi seal üldiselt ei tehta, eks see lõpuks oli kompromiss.
Küll aga saab kommenteerida seda, mis meil komisjonis on olnud. Ja komisjonis küll nüüd, tõesti, nii nagu te ise ka mainisite, tundus, et võis olla huvigruppidel, ütleme, nõusolek sellise positsiooniga edasi minna. Eks te olete lugenud kõiki neid kirju, mis on majanduskomisjonile tulnud kõikidelt osapooltelt. Me nendest kirjadest näeme, et paraku see nii ei ole. Ja see on selles mõttes huvitav, et kui te loete neid kirju, neid kirju on palju tegelikult, ja kui me vaatame nende kirjade sisu, siis väga paljude muudatusettepanekute puhul on, kuidas öelda, vastandlikud arvamused, vastandlikud nägemused. Näiteks on ju üks huvigrupi osapool öelnud, et kapten peaks olema, ma ei te, ütleme, Eesti passiga või Eesti kodakondne või vähemalt mingi protsent kaptenitest peaks seda olema. Teine huvigrupp on kardinaalselt selle vastu olnud. Ja nihukseid näiteid on veel, kus üks leiab ühte ja teine huvigrupp leiab teist.
Nüüd, miks ma selle näite toon, on see, et selle 0% puhul on kõik erinevad huvigrupid – on nad siis n-ö ametiühingute poole pealt või omanike poole pealt – ühte meelt. Kõik on ühte meelt. See komisjoni koosolek, kus kõik olid ka laua taga, kus me siis tõesti absoluutselt viimase kui muudatusettepaneku, viimase kui, ütleme siis, kirjaosise, mis meile oli saadetud, võtsime läbi. See oli pikk koosolek, kus meil kõik osapooled olid laua taga. Siis nenditi tegelikult selgelt, et küsimus on, mis on meie eesmärk. Seda eesmärki, 750 ja 20% siiski ei täidaks. See oli see sõnum, mis laua tagant tuli. Ta lihtsalt ei täidaks seda. Me võime sellega edasi minna, aga ärme siis ütle, et laevad Eesti lipu alla, siis suure tõenäosusega ei toimu või ei toimu sellise tempoga, nagu me eeldame. Need olid need debatikohad, mis komisjonis olid ja mille kohta on ka komisjoni protokollis, et me tegime selle huvigruppidega kokkusaamise praktiliselt, võiks öelda, peaaegu stenogramm, väga põhjalik. No otseselt stenogramm ta ei ole, aga väga põhjalik n-ö ülevaade kõikidest lausetest ja positsioonidest ja siis ka vastupositsioonidest on selles protokollis leitavad. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kristen Michal.

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Me ju mõlemad mäletame, et see projekt hakkas liikuma umbes sellel ajal, kui üks meist oli rahandusminister, teine majandus- ja taristuminister. Seetõttu ma arvan, et meil mõlemalgi on küllaltki suur hea meel, et see kuhugi jõudnud on, hoolimata sellest, et siin on mingite detailide üle debatid. Kas sa äkki selgitaksid kahte asja? Esiteks, et sellesama konkreetse akti vastuvõtmisega ja jõustumisega ei saabu kogu loodetud tagajärg ja tegelikult see muutustelaine on umbes kolmes etapis, mis seni on planeeritud. Ja teiseks, kas sul on tänaseks teadmist – seda esimesel lugemisel ka käsitlesime, küsisin vist ministri käest –, et kas on täiendavalt nüüd rahastatud kogu selle tegevusega edasiminekud, sest varasem rahastamine oli osaliselt EAS-ist rahastatud ja see on lõppenud?Minister lubas sellele vastust otsida. Ma igaks juhuks ütlen selle küsimuse üle, et äkki sina siis palud sellele otsida vastust. Aitäh!

Sven Sester
Aitäh! Hakkan jälle kaugelt pihta nagu ikka. Kõigepealt, jaa, nii nagu küsimuse sissejuhatuses oli, ma arvan, et kindlasti ajaloos selles mõttes, et me kumbki Kristen Michaliga ei pea häbenema. See oli see aeg, kus ma mäletan ajalooliselt, kus me saime kokku ja me palusime mõlemalt poolt tippametnikud juurde ja andsime selgelt selles mõttes ka poliitilise ülesande sellega edasi tegeleda süvendatult. Tõesti, Veeteede Ameti peadirektor, maksuameti peadirektor, erinevad asekantslerid, kes vastutavad poliitika kujundamise eest ja poliitikutele informatsiooni edastamise eest. Ma olen ka väga rahul, nii nagu te ise nentisite, et see eelnõu on tõesti siin täna laual ja kaua tehtud, kaunikene. Aga me oleme tõesti olukorras, kus võib toimuda reaalne muudatus. Ja mis puutub nüüd, ütleme ... Noh, me olemegi täna väga palju peatunud erinevatel maksumuudatustel, aga veel kord ma ütlen, kui vaadata selle eelnõu muid osiseid, siis me teeme selles mõttes kindlasti nagu ajalugu, et mitmed erinevad suunad, mida kunagi varem pole olnud, on nüüd siis selle seaduseelnõuga ... . Ma veel kord rõhutan sedasama tonnaažimaksu, mida kunagi varem pole olnud. Nüüd tekib reederitel see võimalus. Kahe registri jagunemine, mida varem pole olnud. Meil on üks register, on ju. Võimalikud, ma ei tea, siin vabatahtlikud lepingud haigekassaga jne, rääkimata siis muidugi erimaksu režiimist – väga erinevad muudatused, mis on nagu toimunud. Ma arvan, et selles mõttes on see kindlasti tähelepanuväärne hetk praegusel hetkel.
Ja mis puudutab nüüd rahastamist, millega te lõpetasite, et kas on teada, kas Veeteede Ametil on ka näiteks, kui seadus jõustub, siis kõik erinevad rahastamisallikad ja rahastamine on olemas. Peame arvestama ka seda, et Veeteede Ametile tuleb täiesti uus kohustus: ühtne kontaktpunkt saab olema, suhtlemaks eesti ja inglise keeles ööpäevaringselt näiteks. Talle tulevad täiesti n-ö omad selged suunised. Ma siin kahjuks pean tunnistama, et ma jään vastuse võlgu. Komisjonis minu teada ei olnud seda informatsiooni eraldi nagu läbi arutatud. Mul ei ole mõtet siit kohapealt hakata pakkuma välja numbreid, kui mul seda informatsiooni ei ole. Aga ma arvan, et me saame seda sel juhul ka küsida, et kas selliseid muudatusi, ütleme ... Ma kujutan ette, et võib-olla siis riigieelarve menetluse ajal, ma ei tea, aga ma arvan, võib-olla oli veel raske suunata täiendavat raha sinna, aga võib-olla ka mitte. Peaks vaatama eelarvet, sest ärme unusta, et seadus polnud sel hetkel vastu võetud, kui eelarvet menetleti. Nüüd, kui eelarve võetakse vastu, siis kindlasti tuleb kulusid peale peaasjalikult Veeteede Ametile. Ja see raha tuleb leida. Imelik oleks see, kui seadus hakkab tööle, aga pole võimalik seda ellu viia, kuna pole vastavat spetsialisti võimalik tööle võtta või vastavaid menetlustoiminguid läbi viia. Kindlasti nüüd siis ka ministrid peavad oma prioriteete ümber seades seda siis tegema. See on nüüd siis ka siin stenogrammis maha öeldud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud majanduskomisjoni esimees! Seaduseelnõus on märgitud ka väga erinevad jõustumise tähtajad. Kuidas on nendeni jõutud ja teiselt poolt, kas nüüd, kui meil on tulemas kaks eraldi registrit, kas kõik need ettevalmistused kahe registri rakendamiseks on jõudnud ka oma aega ja on see ettevalmistus tõesti sellisel tasemel, et võib rakendada kahte registrit? Aitäh!

Sven Sester
Aitäh teile! Jah, räägime siis nendest tähtaegadest. Jällegi, et oleks meil parem pilt, siis räägime kõigepealt sellest, millisena see eelnõu tuli Riigikokku ja millisena ta siis potentsiaalselt Riigikogust väljub. Riigikokku tuli ta põhimõtteliselt mitme erinevate kuupäevaliste rakendusaegadega. Eeldati, et kõik see, mis ei puuduta riigiabi suuniseid või n-ö riigiabi luba, võiks jõustada selle aasta 1. jaanuaril, mis oli tegelikult, oleme ausad, juba siis, kui ta valitsusest tuli, ebareaalne. Seda eelnõu ei oleks olnud võimalik nii kiire perioodiga ära menetleda. Ja kõik see, mis puudutab riigiabi, see oleks siis pidanud jõustuma samamoodi 1. jaanuar, kuna tegemist on maksuseadusega ja ikka 1. jaanuar peab alati see jõustuma, aga 1. jaanuar siis 2020. See oli see eelnõu, nagu ta Riigikokku tuli.
Nüüd me tegime muudatusi. Me tegime siis sellised muudatused, et me leppisime niimoodi kokku, et me võtsime kuupäevad välja. Ma arvan, see on korrektne. Me panime siis niimoodi kirja, et seadus jõustub järgmise aasta 1. jaanuaril, kui riigiabi luba on tulnud. Ma praegu ütlen teile n-ö kõnekeeles, selle täpne n-ö formuleering on must valgel olemas, aga kõnekeeles võiks öelda seda niimoodi, et ta jõustub siis riigiabi loale järgneva aasta 1. jaanuaril ühe väikese klausliga ja see klausel on see, et kui riigiabi luba peaks tulema peale 1. oktoobrit kui sellele kaasneb siis see, et on vaja teha mingeid muudatusi, siis ta jõustub ülejärgmise aasta 1. jaanuaril. Oletame näiteks, et siin protsessis Euroopas mingil põhjusel – ma küll ei näe seda põhjust, aga oletame, et mingil põhjusel – võtab see aega terve aasta, et saabub luba meile selle aasta, ma praegu toon tõesti näitena, oletame, selle aasta novembrikuus, nüüd me oleme paika pannud, et ta oleks järgmise aasta 1. jaanuaril jõustunud. Ja oletame, et näiteks selle loaga kaasnevalt meil on vaja mingi muudatus teha. Kui ei ole vaja muudatusi, siis ei olegi mingit probleemi, aga kui on vaja muudatusi teha, siis me jõuaks seda ka ära menetleda. Meil on jäänud mõned töönädalad aasta lõpuni, et siis on paika pandud juba etteruttavalt, et ülejärgmise aasta 1. jaanuaril.
Nii et need on kõik vaadatud üle riigiabiloa spetsialistidega Rahandusministeeriumist, majandusministeeriumi inimestega. Loomulikult on meie töökad komisjoni ametnikud, täpsemalt öeldes meie üks ametnik, kes sellega tegeleb ja on väga põhjalik olnud. Selles mõttes väga korrektne ja hea sõnastus on tekkinud selle näol, nii et see kuupäev on fikseeritud niimoodi. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kui suur tõenäosus on, et seda riigiabiluba ei tule? Kas see nullmaksumäär võiks survestada parlamenti ja valitsust selles suhtes, et ka teised sektorid hakkavad soovima teatud erisust? Kuidas te seda näete või arutate selle üle?

Sven Sester
Aitäh! Sa oled küll lähedal mul, aga ma ei kuulnud. Kas sul on see viga või ... Ei tule või tuleb? Kummatpidi sa pidasid silmas? (Kruuse vastab saalist.) Jah, siis ma kuulsin õieti, et ei tule. Ma pigem ei saa aru, jällegi, millest on see hinnang, et suure tõenäosusega riigiabiluba ei tule. Pigem kõik spetsialistid ütlevad, et see riigiabiluba tuleb. See ei peaks väga palju aega võtma, kuna seda, mida me praegu taotleme, on väga mitmetel teistel Euroopa liikmesriikidel. Pigem vastupidi. Tänased riigiabiloa spetsialistid arvavad, et siin ei peaks tulema tegelikult mingeid suuri probleeme. Täpselt kardinaalselt vastupidi on see arvamus. Ma tõesti jällegi saan baseeruda n-ö riigiabiloa spetsialistidele. Nad arvavad, et siin pigem minnakse isegi eelteatise peale praegu välja – mitte isegi põhiteatise, vaid eelteatise peale – ja eeldatakse, et siin ei peaks tulema suuri probleeme. Aga elu näitab muidugi, kas siis tuleb või ei tule. Aga mis puudutab, ütleme, küsimuse enda teist poolt, kas võidakse teha taotlusi ühe või teise mingi erisuse tegemisel, olenemata sellest, kas tehakse muudatus või mitte, on alati võimalik taotleda endale võimalikke erisusi nii merendussektoris kui ka muudes sektorites. Näiteks kaugpüüdjad soovisid ka erisust, on ju, aga see tuleb välja, et ei ole ka siis teatud seadusandlikest pügalatest lähtuvalt võimalik. Võib-olla mingis muus sektoris soovitakse ka, et ... Ega iga kord selliste erisuste tegemisel, nii nagu ma varem ka nentisin, me peaksime lähtuma sellest, et ühelt poolt võimalikult vähe, kindlasti võimalikult vähe, ja teiselt poolt nii palju, kui on vajalik selleks, et eesmärgipäraselt siis mingit mõtet ellu viia.
Ma toon teile näitena ühe erisuse, mida ma varem ka mainisin, mis ei puuduta üldse praegu merendust, aga olles teiega ka pikalt varasemalt koalitsioonis olnud, varasematel aegadel, et näiteks töötaja tööandja erisoodustus, et võimalus siis tööandjal töötajale maksta kinni, ütleme, tervisega seonduvaid kulusid, nii et ta ise peaks erisusoodustust maksma. Jummel! Ma arvan, et kaheksa aastat me ei suutnud seda ellu viia, on ju. Noh, erisus, see on puhas erisus. Tänaseks on ta ellu viidud. Eks neid selliseid erisusi suure tõenäosusega võib ka tulevikus tulla, aga iga sellise erisuse puhul kindlasti tuleb vaadata, et tal oleks mingi oma eesmärk ja kas ta täidab seda eesmärki selgelt. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Auväärt majanduskomisjoni esimees! Suur aitäh ettekande ja debati eest – sisulise debati eest, mis vormiliselt oli küll küsimuste ja vastuste voor. Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kuna tegemist on teise lugemisega, siis on kõigil võimalus sõna võtta. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja ja vähesed kolleegid, kes on veel saalis! Selle Riigikogu koosseisu ajal olen ma liiga tihti kogenud, et me oleme tõepoolest valitsuse kummitemplid. See eelnõu 722 on erand. See on eelnõu, kus me näitasime või oleme seni näidanud, et me siiski oleme Riigikogu ja ei kinnita pimesi valitsuse poolt saadetud eelnõu sellisel kujul, nagu ta tuleb. Seda, et Eesti laevad peaks Eesti lipu alla tulema, on räägitud väga pikalt. Hea sõber Tarmo Kõuts, admiral, omal ajal Riigikogus olles võitles selle eest. Toona oli kaks kaubalaeva veel Eesti lipu all. Praegu pole enam ühtegi. Ta jooksis tegelikult piltlikult nagu peaga vastu seina, ka oma erakonna sees.
Ja nüüd on valitsus tulnud välja eelnõuga, mida on mitu aastat küpsetatud, et lõpuks toome Eesti lipu alla need kaubalaevad. Aga kummaline oli see, et valitsus üritas kasutada või hakata leiutama jalgratast. Seesama 750 euro pealt 20%-line tulumaks, aga mitte nulltulumaks, nii nagu kõik maailmariigid, kes on tahtnud sama olukorda saavutada, et kaubalaevad või laevad tuleksid nende lipu alla. Ühesõnaga, meie valitsus punnis vastu, pakkudes jalgratast, mida ei ole vaja leiutada.
Nüüd me jõuamegi sinna, kus Riigikogu – praegusel hetkel ma räägin majanduskomisjonist, kus ma töötan –, tegelikult ajas sektori n-ö üksmeelse toetuse ja hinnangu järgi selja sirgu ja ütles: ei, valitsus, tuleb nulltulumaks kehtestada, niimoodi on maailmas kombeks. Ja see on põhiline argument. Me tegime. Loomulikult valitsus vahepeal isegi ähvardas, et me võtame eelnõu tagasi, kui te meiega ei nõustuja, aga majanduskomisjon – nii et respekt majanduskomisjoni praegusele esimehele Sven Sesterile! – ütles, et ei, tuleb teha ümber nii, nagu laevandussektor ütleb ja muu maailm on heaks kiitnud, mis töötab variant. Ametnikud jah ütlesid, et ei jõua nii kiiresti ümber kirjutada kogu seda eelnõu, aga lõpuks tehti –jõuludeks ei jõutud, aga lõpuks uuel aastal oli laual see.
Ja et mitte pikalt rääkida, tegelikult on lõpuks saavutatud ilmselt töötav variant. Ja ma palun seda toetada. Aga see on ainult üks osa. See on argument, et Eesti laevad, kaubalaevad tuleksid tagasi Eesti lipu alla. Aga see on ainult üks osa. Tegelikult ambitsioonid selle eelnõuga on palju suuremad. Ja palju suurem eesmärk on see, et tuleksid ka teised laevad, teised kaubalaevad – kreeklaste ja paljude teiste omad. Noh, ambitsioonid on, et sellega oleks võimalik teenida siin mitte 10 miljonit, 100 miljonit, 200 miljonit, vaid võib-olla veelgi rohkem raha. Jutt on tonnaažimaksust ja registritest, mitte see, et halada, et nendele teha erandeid, nendele meremeestele nende tulumaksu osas. Nii et tegelikult on tegemist globaalse äriga ja kasutades Eesti võimalusi, aga põhiargument on siin ...
Paluksin veel paar minutit!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Peeter Ernits
Põhiargument on siin see siiski, et seesama nullprotsendiline tulumaks meremeestele – tulevad Eesti kaubalaevad, tulevad siis ka teised, vastasel juhul on see lootusetu.
Kui nüüd tulla tagasi selle viimase küsimuse juurde, et on vaja luba kurjalt hundilt Brüsselilt, riigiabi luba, siis eelnõu tegemise aastate jooksul ei tuldud selle peale, kuna erisusi polnud ette nähtud. See oligi see, mida kolleeg Sester ütles, et toona, kui admiral Kõuts oli siin saalis, ei olnud ette nähtud. Tuleb ühe kirvega, ei mingeid erisusi. Ja Brüsseli poole ei maksa pöörduda. Siis nüüd midagi üle ei jäänud ja tegelikult tänase päeva ja 12. veebruari, kui peaks olema kolmas lugemine, vahel see eelteade tuleb. Et oleks selline jokk-skeem, et saadame ära, siis võib eelnõu nagu vastu võtta. Vaatame, mis pärast tuleb. Aga hea on see, et lõpuks on mindud selle peale, et Riigikogu vaatab tegelikult Eesti huvidest asja ja kui vaja, küsib luba eranditeks, praegusel hetkel riigiabi luba. Aga mitte see, et alandlikult vaatab Brüsseli poole ja ütleb, et me ei hakkagi seda tegema, erisusi ei tohi teha.
Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale see meeldib, erisusi on vaja oma rahva huvides – olgu regionaalsed, olgu ka Eesti huvides. Nii et selle koha pealt mulle meeldib ja meile meeldib see eelnõu. Kuigi siin on palju selliseid asju, mis meile ei meeldi. Aga oleks tark ja mõistlik seda toetada. Samas ma tuletan meelde, et kaubalaevad on mängust väljas, ja kui lugupeetud Sven Sester ütles, et mis juttu ma räägin, siis kallis Sven, loe laevajuhtide liidu n-ö raportit, kus nad räägivad, kuidas Eesti laevad juba lähevad ära, need reisilaevad Eesti lipu alt. Seal on must valgel kirjas see. See ei ole EKRE või minu fantaasia. Nii et pööra natuke tähelepanu, mis on kirjas ka. Ja lõppkokkuvõttes igal juhul me ei ole vähemalt selle eelnõuga valitsuse kummitemplid ja sellest on mul siiralt hea meel. Palun toetada seda! Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Sven Sester. Kokku kaheksa minutit.

Sven Sester
Aitäh! Ma võib-olla markeeriks ära veel mõned olulised punktid, mida ma ka küsimuste-vastuste voorus juba rääkisin ja mida nüüd oleks mõistlik üle korrata, ja mõned punktid ka, mida ma ei markeerinud, aru saamaks üldse, mida me oleme tegemas, miks ta on ajalooline ja millise muudatuse me esile kutsume. Ehk tänane olukord on selline, et Eestis sisuliselt ei ole kaubalaevu. Kui me ütleme, et meil on ümmargune null, siis täpsustatud andmed vist Veeteede Ametil on, et üks või kaks kaubalaeva ja need ka oma olemuses tegelikult on pigem riigile kuuluvad. Sisuliselt me võime täna rääkida sellest, et meil kaubalaevu ei ole.
Ja nüüd on küsimus, et kas ja mida me peame tegema ja kas see, mida me teeme, aitab kaasa sellele, et need kaubalaevad tuleksid lipu alla, ja milleks neid tegevusi teha. Meil oli komisjonis ka sellest juttu, et kas me teeme neid muudatusi Eesti riigi jaoks või me teeme neid muudatusi ühe või teise huvigrupi jaoks. Ma arvan, et siin oleks võib-olla hea see ka siin näiteks lauale tuua korra. Huvigrupid nentisid ka komisjoni koosolekul, et nemad saavad hakkama. On riike küll, kus on null protsendiga juba täna olemas, nad ongi nendes registrites. Nemad saavad hakkama, neil ei ole probleeme. Probleem on Eesti riigil. Probleem on Eesti riigil, et meil ei ole ühtegi laeva kaubalaeva näol. Meil on probleem, mitte reederitel. Ja ma arvan, et kui me siit lähtume, siis me saame aru, miks me peame neid muudatusi esile kutsuma. Meil on probleem täna. Meie tahame, et oleks kaubalaevad. Me tahame, et mereriik oleks oma sõna vääriline – et me oleksime mereriik, kus on oma laevad. Ja kui me nüüd enda jaoks selle mõttemaailma paika paneme, siis me saame tunduvalt kergemini teha erinevaid muudatusi. Ja, noh, nii nagu eelkõneleja just ütles, et teha ka muudatusi, mis tugevdavad meie positsiooni kui riigina. Positsiooni just selles kontekstis, et siia võiks tulla rohkem tulevasi reedereid ja tulla laevu, mis, nagu ma enne ka mainisin komisjoni ettekande ajal, ei pruugi mitte kunagi siia sadamasse tulla, suured ookeanikonteinerid. See on kindlasti meie jaoks oluline, et aru saada, et me teeme neid muudatusi praegusel hetkel. Kui me alati ütleme, et me tahame teha muudatusi ettevõtete jaoks. Jaa, loomulikult me teeme muudatusi ettevõtete jaoks, et nad tuleksid siia. Aga me teeme ka oma Eesti riigi jaoks neid. Kuna ettevõtjatel on täna need kohad olemas tegelikult erinevate muude riikide lippude kontekstis. Me tahame, et nad tuleksid siia.
Kui nüüd küsida, et kui meil on 0%-line tulumaks meremeestele ja teises riigis on 0%-line tulumaks, miks nad siis meile tulevad. Võiks ju nii küsida hoopis, on ju. Mõlemas kohas on null, miks nad hakkavad üldse mingeid muudatusi tegema? Siin ka Veeteede Ameti inimesed nentisid, et täna on ju lisaks sellele meremeeste tulumaksule, mis kindlasti oleks olnud suur kuluartikkel, igasugused muud erinevad tasud. Ja teenuste lihtsus ja kiirus hakkavad mängima rolli. Globaalne merendusäri on läinud nii pingeliseks, et ikkagi laevaomanikud vaatavad ka juba teatavatel hetkedel sadade eurode liikumise kontekstis juba vajaduse korral registrite muutmist. Eriti veel, kui arvestada, et see laev ei pea mitte kunagi registrisse füüsiliselt, n-ö kaldale siia konkreetselt sadamasse kohale tulema. Palju käib ka sellist registripidamist paberkandjate või, ütleme, antud juhul siis võib-olla tulevikus digitaalsete liikumiste teed. Siin peaks tulema meie edu nüüd esile. Meil on tunduvalt, ma arvan, lihtsamad registri pidamise võimalused, meie teadmised digimaailmas on head, meil on loodud e-residentide süsteem, mis, kui te vaatate ka seadust, seda konkreetset seaduseelnõu, siis see lingib ennast ka e-residentidega. Seal peaksid olema tegelikult need eelised, mis meil hakkavad ühel hetkel tulema. Kui me selle nullprotsendi peale viisime, siis me võtsime endalt maha ühe sellise n-ö koorma õlgade pealt ja meil eeliseid ikkagi endiselt jäid. Ma arvan, et see on kindlasti oluline tähelepanek.
Ja nii nagu ma ka enne vastustes ütlesin, väga palju sellised uusi nüansse tuleb juurde. See laeva tonnaažitasu kindlasti on selline uus nüanss, mille me peaksime siin ära markeerima. Eestis on see selgelt uudne tulumaksuerirežiim. Kunagi varem pole nihukest võimalust olnud, et laevaomanik võiks valida üldse sellise harjumuspärase tulumaksusüsteemi asemel võimaliku erirežiimi, et hakata maksma laevatonnaži pealt. Ja jui ta seda teeb, siis ei oma üldse mingit tähtsust, kui palju ta tegelikult tulu teenib sel juhul, et tal on tonnaažimaks. Niisugust asja pole kunagi varem Eestis olnud, mujal maailmas tavaline. Me selles mõttes oleme n-ö astumas ikkagi neid samme, mida meil varem pole olnud.
Ja sotsiaalmaksu poole pealt me täna võib-olla rääkisime vähem, kuna ka muudatusi siin eraldi siin ei olnud, aga ka sotsiaalmaksu puhul meil on ju mitmeid muudatusi, ka siin tuleb see 750-eurone tase ja n-ö erisuse kontekst tuleb sisse. Põhimõtteliselt on ikkagi meremeeste jaoks uus sotsiaalmaksu erikord, et loobutakse sundravikindlustuse põhimõttest ja antakse võimalus ravikindlustuse seadusesse võimaldada Eesti meremeestel teha haigekassaga vabatahtlikke lepinguid. Jällegi, täielik uudne olukord. Nii et võtan selle oma poolt kokku, olles ühtlasi ka Isamaa fraktsiooni esindajana siin puldis. Meie erakond on selgelt seda muudatusettepanekut toetamas, kui ta ühel hetkel kolmandale lugemisele jõuab. Ja tore on nentida, et me jõuame selle olukorrani, kus meil vähemalt tekib potentsiaal tulevikus laevaomanikele öelda, et tulge siia, siin on teil maksunduslikult samad võimalused, mis võib-olla ühes või teises riigis, aga me suudame teile veel pakkuda täiendavalt, ütleme, paremat asjaajamist, kiiremat, lihtsamat ja mugavamat teenust. Loodan, et see võimalus meil siis saab olema. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Tarmo Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased, ka mina toetan seda eelnõu nii või teisiti, mis seal juhtub – ikkagi toetan, vajalik eelnõu. Küll aga olen mina see lihtsameelne inimene, et alati, kui räägitakse nendest suurtest eesmärkidest, siis ma päriselt kohe usun ka, et need ongi olulised asjad. Me oleme üsnagi teadlikud majanduskomisjonis, et millist ettevõtlusliiki meil ka arendatakse ja edendatakse. Ja tulevikus on meil ju veel plaanid ja ambitsioonid päris suured, sest me teame, et me oleme väga nutikas riik, e-riik. Miks mitte kunagi pakkuda tervele maailmale mehitamata kaubalaevade teenust? Kui meil juba lasteaedades toimub lastele nutiõpe, siis varsti saavad ka meie noored juba alustada enda esimese lihtsa ettevõttekonto alusel, ütleme, mehitamata kaubalaevade edasi-tagasi liikumist. Kuid selleks on vaja luua soodus pind.
Mina usun kohe päriselt, et me peaksime seda kaldasektorit suurendama. Ja ma tegingi ühe sellise muudatusettepaneku, mis on 18, mis tuleb täna siis ka siin hääletamisele, mida ma palun teil toetada. See on see, et rahvusvahelistele standarditele vastavate meremeeste koolitus, mida siis viiakse läbi mitte ainult kaubalaeva, vaid ka reisilaeva kogu personalile ja kõik need, kes ka Läänemerest teevad. Kui me viitasime Leedule, juhtus nii, et ministeeriumi ametnikud küsisid hoopis Lätist. Noh, ametnikud ei tea, et Leedu ja Läti on tegelikult kaks erinevat riiki, nad on üsna lähestikku. Siis tuli meile vastus komisjonis, et jutud on selged, muid väiteid ei ole. Uurisin ja pärisin – tuleb välja, et ei ole. Ongi ikka niimoodi, et Leedus tehakse ka nulliga ja Lätis tehakse ka 0%-se käibemaksuga. Siis tuli vastus, et ilmselgelt lätlased kas annavad meile valeinformatsiooni või see, et nad on siis direktiiviga vastuolus.
Teate, kui mitu korda ma kuulan nagu erinevaid vastuseid ja ametniku vastu ei tea ju vastata, sest et ma ei ole sellel alal nii pädev. Ma ei tööta ju selles sektoris, kus ma puutuksin kokku selle seadusandlusega. Küll aga fakt iseenesest on ju see kirjalik materjal, et kui ongi koolitusteenus. See argument aga, et kuna koolitust viib läbi osaühing, siis nad võivad ju hinda tõsta, et siis see nn kaotatud käibemaksuosa tagasi saada, tundub ikka päris huvitav mõte. Et kui sa sooviksid olla Läänemere regioonis konkurentsivõimeline ja sooviksid hindu allapoole viia, käsitletaks seda selliselt, et sa oled osaühing, sa võid ise hindu nii kõrgele tõsta. Sel juhul oleks ainult võimalus, kui me suudaksime ära keelata Läänemere regioonis kõikidel teistel riikidel mereohutusalaseid koolitusi läbi viia. Sel juhul oleks selline vastus nagu pädev.
Aga mitte sellest koolitusest, vaid ma räägin ka seda, kui me tulevikus vaataksime võib-olla neid mehitamata kaubalaevade teenuseid, ükskõik milliseid teenuseid juurde sinna pakkuda, siis oleks see minu meelest üks selline lihtsam samm. Mina ei ole seda meelt, et meie töövõtjad tulevad tööandjale selgeks tegema, kuidas asjad päriselt ja tegelikult peaksid käima. Ma arvan, et meie võime olla siin innovaatilised tulevikku vaadates – mitte pikk või lühike plaan, vaid lihtsalt tulevikku vaadates –, et kogu see, vabandust väljenduse eest, know-how tuleks siia Eestisse. Eesti oli mereriik, Eesti on mereriik, Eesti jääb mereriigiks. Siit saavad kõik erinevates keeltes kõige paremad teadmised ja oskused, selleks et turvaliselt sõita merd. Ja me toome selle raha Eestisse. Seega palun toetada nii eelnõu kui ka 18. muudatusettepanekut. Ma ei tea, kuidas neid siin nüüd loetakse, aga eks ma siis annan märku, et palun hääletada. Suur tänu juba ette toetuse eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kõik muudatusettepanekud vaatame ükshaaval läbi. Arto Aas, palun! Kokku kaheksa minutit. 

Arto Aas
Aitäh! Head kolleegid! Nagu enne öeldud, on see protsess olnud iseenesest õiges suunas. Eelnõu on positiivne ja pikk samm edasi, küll aga on opositsioonil moraalne kohustus teatud küsimusi esitada ja neid me oleme ka komisjonis teinud. Ei midagi isiklikku, lihtsalt suurema selguse ja debati huvides. Toon mõned kohad välja, mis on meile küsimusi tekitanud.
Alustan lihtsamast: protsess ise. Tegelikult muidugi see, et keerulist seadust keerulises valdkonnas on mitu aastat tehtud ja arusaadav, et see jõudis siia suhteliselt kiirelt või lõppfaasis enne valimisi, mis tekitab omad pinged. Ja kahjuks oli nii, et teiseks lugemiseks toodi meile lauale ligi 100 uut muudatusettepanekut, pluss muidugi see, et me muudame tulumaksurežiimi, mis oluliselt muudab seda eelnõu, mõjude analüüsi. Olgu öeldud, et siin seletuskirjas on praegu algses eelnõus mitmeid lehekülgi arvestatud sellega, et tulumaksu baas on 750 eurot, nüüd me seda Riigikogus muutsime suhteliselt kiirkorras ja siin võib tekkida probleeme tulevikus.
Ma ei oleks nii optimistlik või nii enesekindel kui Sven Sester, et me selle riigiabi loa kindlasti saame. Esiteks me teeme suhteliselt pretsedenditu sammu, et me võtame seaduse enne vastu, kui see riigiabi luba tuleb. Meenutan, et taastuvenergia tasudega me ootasime seda luba mitu aastat ja vaidlesime Euroopa Komisjoniga, kas ja kuidas võib riigiabi anda. Siin me teeme nüüd midagi pretsedenditut, olles ka ise üsna kiireloomuliselt eelnõu sisu muutnud. Võib tekkida probleeme hiljem, mis tähendab, et õiguskindlus kannatab, õigusselgus. Laevaomanikel on võib-olla ka tekkimas ka õigustatud ootused, mis võivad saada kannatada. Aga see selleks.
Peatun nüüd pikemalt sellel põhiküsimusel, mis meil komisjonis oli: kas nullmäärane tulumaks meremeestele, laevapere liikmetele on hea ja õige lahendus. Iseenesest täiesti loogiline, et sektor seda soovib – kes ei sooviks? Kindlasti sooviks nullprotsendilist tulumaksu kõik siin saalis viibijad, aga ka kõik teised, kes rahvusvahelisel turul konkureerivad Eestis – näiteks finantssektor, tehnoloogiasektor, piloodid, IT-spetsialistid. Kindlasti neile see samuti meeldiks ja kindlasti aitaks see Eestisse meelitada mingeid töökohti, kindlasti saaks kõik need teised inimesed öelda, et see toob kaasa täiendavaid teenuseid ja uusi töökohti. Need argumendid oleksid kindlasti sarnased ja sellepärast ongi selliste erandite tegemine konkreetsete sektorite jaoks alati nii tehniliselt, juriidiliselt kui ka õigluse seisukohalt hästi keerulised.
Reformierakond ei ole kunagi väga neid erandeid armastanud. Vaatamata sellele oleme üles ehitanud maailma ühe kõige konkurentsivõimelisema maksusüsteemi. Neid uuringuid ja hinnanguid on olnud palju-palju. Nii et see skeptilisus või küsimused erandi kohta on väga loogilised, õigustatud. Tuletan meelde inimestele, kes majanduskomisjoni liikmed ei ole, et selle uue korra järgi meremehed ei maksa tulumaksu, ei maksa ravikindlustust ja maksavad sotsiaalmaksu, seda pensionikindlustust siis ainult summas 150 eurot kuus. Vahet pole, kui palju nad teenivad. Maksubaas on 750 eurot. Keskmine palk sektoris on 3000 eurot, kaptenitel väidetavalt umbes 6000 eurot. Siin üks inimene lehes kirjutas, et teab isegi Eesti kapteneid, kelle palk on 15 000 ja 18 000 eurot kuus. Tõenäoliselt neid nüüd väga palju ei ole, aga igal juhul on nad Eesti kontekstis suhteliselt kõrge palgaga inimesed ja nende maksukoormus nii tulumaksu mõttes kui sotsiaalmaksu mõttes saab olema väga-väga madal. Mis globaalses konkurentsis tõenäoliselt justkui ongi norm. Ka mina loen, et merendussektoris justkui tööjõumaksude maksmine ongi mingi anomaalia või tabu, aga siseriiklikult või üksikisiku tasandil on see äärmiselt imelik. Ja need inimesed elavad tõenäoliselt vähemalt kolm kuud või pool aastat Eestis ja nad tarbivad kõiki avalikke teenuseid. Nad tahavad, et nende kodu kaitseks politsei, et teed oleks siledad, et tänavavalgustus põleks, et nende lapsed saaks koolis käia. Tõenäoliselt solidaarsetest fondidest makstakse kinni nende vanemate tervisekindlustus, nende laste ravimine, rääkimata pensionimaksetest jne. Sellised küsimused tekivad. Kuidas me tõstame majandusest välja ühe sektori, kes on vabastatud maksudest, aga need kohustused ju kuhugi ei kao? Riik ei muutu õhemaks selle järgi.
Jah, muidugi, teine pool jälle ütleb, et ega me täna ka sealt sektorist makse ei saa. Ka see on tõsi. Väga palju tõesti ei saa, paar miljonit vist saame. Vaatame, kas see summa hakkab kasvama või vähenema.
Muidugi ei vasta tõele see väide, et enamikus riikides justkui oleks see tulumaks null. Ei ole tegelikult! Meile on neid tabeleid saadetud. Päris null on ikka väga üksikutes kohtades. On mingid väiksemad tasud, on mahaarvamised, on tasud miinimumi pealt jne, ja on ka kohti, kus makstakse täie rauaga ja ka seal sõidavad laevad. Nii et see kuvand või mulje, mis meile siin loodi, et ellujäämiseks on ainus võimalus, et tulumaks on null, ei ole päris õige.
Jah, võib-olla tõesti see oleks omamoodi nagu silmapaistev ja atraktiivne, aga uskuge mind, on riike, kes käituvad ka teistmoodi. Ma ei küsinud juhuslikult nende registritasude kohta. Vaatasin, et see on üks osa sellest kogu paketist. Seletuskirjaski oli üks näide mingi laeva kohta, et Eestis oleks registritasu 25 000 eurot aastas, Madeiras 9200 eurot aastas. Küllap on seal neid nüansse, mida laevaomanikud valivad küll ja küll, ja ongi nii, et sa võid sõita ühe lipu all, töötajad on sul teises juriidilises kehas, maksavad makse hoopis teise kohta ja käib selline noppimine.
Nii et selle üle me tegelikult vaidlesime. Me saame aru, et globaalne konkurents on tihe. Niisuguste mugavuslipuriikidega võideldakse, riikidega tegelikult, kus me elada ise ei tahaks, noh, Libeerias või kuskil, aga laevandus, suured laevafirmad on ennast sinna registreerinud, maksud on madalad, konkureerida tuleb. Aga üksikisiku tasandilt, siseriiklikult vaadates on selline maksuerand väga pretsedenditu. Tallink kindlasti ka tahab, kes täna on väljas, eks ju, täna on reisilaevad kaugematel meredel ja kaubalaevad Euroopa Liidu piires, aga kindlasti tulevad teised küsima ka seda erandit ja siis need täpselt samasugused õiglustunde-, eetika- ja loogikaküsimused on kohe laual. Ma lihtsalt ennustan praegu seda. Need on tõenäoliselt siin laual juba poole aasta pärast, kui mitte varem. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits. Kolleegid kinnitavad seda, mida ka mina panin tähele, et sa korra juba käisid, aga sul on teine asi hoopis. Aitäh!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja!

Aseesimees Enn Eesmaa
Andestust! Ta nüüd võtab sõna fraktsiooni nimel, enne Peeter Ernitsa nimel.

Peeter Ernits
Jah. Teine lugemine võimaldab, vanemad kolleegid teavad paremini. Ma ei oleks sõna võtnud, aga kolleeg Arto Aasa jutu peale ma arvasin, et peaks tulema siia. Jutt on nendest riigiabiloast ja erisustest, millest ma oma kõnes eelnevalt rääkisin ja mida hea kolleeg Sven Sester majanduskomisjoni esimehena ütles. Kui admiral Kõuts Riigikogu liikmena seda asja ajas ja kui kaks kaubalaeva veel oli Eesti lipu all, aga siis ei olnud kombeks, ei olnud viisakas erandeid teha ja tänu sellele saadeti Sven Sesteri toonane erakonnakaaslane oma initsiatiiviga ja selle eelnõuga prügikasti. Nagu ma ütlesin, tänaseks on kõik kaubalaevad Eesti lipu alt minema läinud ja lähevad ka vaikselt reisilaevad. Kordan seda uuesti.
Ja kui nüüd kolleeg Arto Aas tuli selle jutuga, et erandeid ei ole ja mine tea, kas tulebki riigiabiluba meil jne, siis see on tegelikult seesama dogmaatilise lähenemise ilmekas näide. Praegusel hetkel on Sven Sester Isamaa esindajana meelt muutnud, on aru saanud, et erandeid võib taotleda, kui on mängus Eesti huvid. Praegusel hetkel on Eesti lipu alla tulevad laevad. Aga nagu ma näen, osa headest Reformierakonna kolleegidest jätkab n-ö sellist dogmaatilist seisukohta, et ei mingeid erandeid, küürutame Brüsseli ees ja riigiabiluba ei maksa küsida, ei tohigi küsida, mine tea, kas annavadki ja kui palju aastaid kulub. Aga minu meelest ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna meelest tegelikult me oleme ju siin, et Eesti huvide eest seista, olgu ta siis Eesti riigi huvides, Eesti mereriigi staatuse säilitamise ja ülesehitamise huvides või ka regionaalselt, millest me praegu siin ei räägi, ma räägin regionaalsetest maksuerisustest. Ja kui selle jaoks tuleb küsida Brüsselilt luba, siis tulebki seda teha.
Mul on väga hea meel, et Isamaa on meelt muutnud, et tõepoolest, tahame sinimustvalget, tahame, et lehviks meie kaubalaevadel, siis tulebki nii teha, nagu mujal seda tehakse, ja kui vaja, küsida siis seda maksuerisust, n-ö riigiabi luba, olgu ta siis eelteatena, praegusel juhul eelteatena või ka mitte eelteatena. Nii tulebki tegutseda. Ja mina küll tahaks, et Eesti lipp lehviks rohkematel kaubalaevadel. Neid praegu ei olegi. Ja lehviks ka, miks mitte ka Kreeka laevadel ja paljudel teistel laevadel, kes võiksid tulla tänu sellele uuele registrisüsteemile ja tonnaažimaksule ja tuua meie eelarvesse, nagu kolleeg Sester siin mainis, küll aastal 2060, ligi 2 miljardit maksutulu. Noh, võib-olla see on tõesti utoopiline praegusel hetkel, aga need, mida mõned kaptenid – noh, tunnen minagi paljusid – teenivad, selliseid müstilisi palkasid, ja nutame siin, valame neid krokodilli pisaraid, et teeme neile erisusi. Mängus on Eesti huvid, kas Eesti on mereriik või ei ole. Nii lihtne see ongi. Aitäh! Nii et palun toetage seda. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Arto Aas kohapealt, palun!

Arto Aas
Jah, aitäh! Kuna minu nime mainiti, siis ma tahaks ära parandada, et ma tõepoolest arvan, et Euroopa Liitu kuuluvana peaksime neid reegleid järgima ja tõenäoliselt on need nii Eesti riigi, Eesti ettevõtjate kui Eesti inimeste huvides. Ma saan aru, et EKRE ei taha, et Eesti kuulub Euroopa Liitu. Ka see on arusaadav positsioon, aga ma ei ole mingi dogmaatik, vaid mulle meeldib mängida nende reeglite järgi, mis on kokku lepitud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ma olen kõigega nõus, mida rääkis siin Arto, aga natuke täiendaks. Esiteks sellega, et tunnen sügavat tülgastust selle üle, mida siin selle seaduse ümber on tehtud ja ka siin puldis täna väljendatud. Sellist protsessi ja sellist tühja loba ikkagi ei tohiks üks parlament endale lubada. Ja sealhulgas ka Peetri kaks korduvat sõnavahutust siin ei lisanud ju mitte midagi kui mõne EKRE loosungi, et jutt on Eesti huvidest. Sellega saab ju siis kõik diskussioonid lõpetada, et Eesti huvi ongi see, et ütlen, et Eesti huvi, ja kõik on tehtud.
Mina näen igal hommikul aknast, kuidas Eesti on mereriik, kuidas siin käivad laevad. Tunnen ka ise laevnikke ja näen, et neil on tööd. Aga kui mõelda Eesti huvile, siis see on kasutada oma loomulikke eeliseid. Sadamakoht selleks on, meie meremehed on olemas. See, et laevad on läinud teise lipu alla, on küll kahetsusväärne, aga seda maailmas juhtub. Mugavuslipundus on midagi, mida me oleme alati põlanud. Me ei taha endale selliseid riske, seda ei finantssektoris, äris üldiselt ei ole tahtnud, ja oleme pääsenud hädast. Ja me ka ei jookse võidu Panama ja Küprosega, sest et laevandusega ja lippudega on seotud ka omad riskid, mida ma kahjuks oma perekonna näitel olen ka tundnud. Aga riiklikult, jah, see Eesti lipp ei ole tingimata mingisugune unistus, mille eest me peame maksma ükskõik kui palju.
Kui Sven Sesterist Eesti rahandus vabanes, siis ma lootsin, et ta enam raha juurde ei pääse. Aga näed, pääses. Majanduskomisjon hakkab meil kujundama maksusüsteemi, täiesti sõltumatult rahanduskomisjonist, täiesti sõltumatult Rahandusministeeriumist – seal hoitakse pead kinni, oiatakse, et misasi jälle toimub. Aga temal on küüned taha saadud ja käib ja temal eluks piisab sellest enesega rahulolust ja siis veel millestki, mida me vist avalikult ei saa rääkida. Protsessi puhul on olnud hästi tülgastav see, et räägitakse süüdimatult sektorist, sektoriga kooskõlastusest. Mitte mingeid filtreid enam ei ole. Partner parlamendile ei ole mitte minister, vaid Veeteede Amet. Üks amet esindab siis nüüd tervet valitsust. Seaduse esitab valitsus, aga siis ilmub kuskilt üks Veeteede Amet, kellel on hoopis teised mõtted, ja siis Sven Sesteri kaudu saab need kõik seadusse kirjutada. No see on jabur. Mitu aastat tehtud seadus ja nüüd sada muudatusettepanekut, mis pööravad kõik pahupidi ja lähevad ka rahandusse, mis ei ole kindlasti majanduskomisjoni valdkond. Selle käigus on tehtud asju, mis minu arust on saatuslikud vead. Kõigepealt see tõepoolest läbipõimumine grupi huviga ja see korruptiivne maik, mis selle asja juures on.
Aga maksudest rääkides, täiesti suvalised numbrid lendavad sellest, kuidas laevad hakkavad meie sadamatesse tulema selle seaduse tagajärjel ja kuidas see mitte midagi ei maksa, toob ainult raha sisse. Siin mõni ütleb, et miljardeid ja eelarveliselt on hind ainult 1 miljon. Tegelikult on siiski nii, et juhul kui need meremehed tõepoolest satuvad meie maksuresidentideks, siis nende tulumaksu, mis siin on nulliks kirjutatud, peab riik kinni maksma omavalitsustele – sealtkaudu tuleb määramatu koormus riigieelarvele. Sissetuleku suurust me ei tea, see on kõik hüpotees. See, et me suudame Küprost üle mängida, on ainult üks puhas hüpotees. Aga väide, et siin on kõik normaalsed või kõik riigid pidid nullmäära maksma või null tulumaksumäära kehtestama, on lihtsalt vale ... 
Palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Jürgen Ligi
... sest et lihtsalt päring Rahandusministeeriumile ütleb, et selliseid riike on üks ja see on Küpros. Ja küsimus ei ole, kas siis üks või teine erakond on ajaloos erandeid välistanud või mitte, vaid selles, et erandi ümber me ju räägimegi, et milline see erand on, mis on need analoogid, mis on need võimalused, et sellest kasu on. Nii et ärme stigmatiseerime seda, et erand või mitteerand. See on teistmoodi sektor tõepoolest. Siin võib igasugu asju arutada ja mingisuguse asjaga tuli valitsus välja, aga nüüd huvigrupp kirjutab seda seadust lihtsalt ümber ja valitsusel ei ole enam mingit seisukohta. Nii ei tehta seadusi ja siis tuleb Peeter Ernits kaks korda järjest, peab kõnet siin ei millestki. Tema teab täpselt, kuidas kogu maailmas on –niimoodi ei tehta seadusi, Peeter Ernitsa tarkuse järgi.
Mis ma ekstra tahtsin tegelikult öelda, on veel, et mitte ainult eksrahandusministrina, mitte ainult maksudest ja eelarvest, vaid ka riigiabist. Siin Eesti huvi oli ju ka Estonian Airi püstihoidmine, seal räägiti samasugust loba, kuidas riigiabi tuleb igal juhul. Me korduvalt arutasime seda valitsuses. Mina järjest hoiatasin valitsust, et see riigiabi luba on hädavajalik ja see on ebatõenäoline. Korduvalt rääkisin, et enne ei saa midagi teha. Loomulikult ei olnud mul plaani Estonian Airi päästmiseks endal, polnud minu töögi, aga ka äriplaani suhtes ma esitasin oma kriitika. Aga no siin on analoogia riigiabi koha pealt: ilma riigiabi loata võtate seaduse vastu, kehtestate maksud. Mis siis edasi saab? Hakkate taotlema, teile öeldakse ei, et kas siis on nagu väga elegantselt käitutud. Ma saan aru, et siin on mingi säte seadusse kirjutatud, aga põhimõtteliselt peaks ikkagi sellised asjad enne klaarima, kas kogu see plaan on üldse realistlik või me lihtsalt vahutame siin enne valimisi ja ostame huvigruppe ükshaaval ära. See ei ole ainus seadus, kus tehakse ülepeakaela enne valimisi mingi meeletu järeleandmine, kus ei ole valitsus tegelikult analüüsi esitanud, kus tegelike ekspertidega pole räägitud, aga huvilistega on räägitud.
Nii et väga kahju! Mina selle seaduse poolt ei saa hääletada, juhul kui see tulumaksuparagrahv siia sisse jääb. Ja eks me siis vaatame, mis see pikaajaline tulemus on. Tegelikult võiks selliseid asju ju alguses öelda, et kui need laevad tulema ei hakka, siis me oleksime võinud selle seadusse kirjutada, et siis me taastame selle tulumaksu, et meremeeste laste koolitused ja ravid ikkagi oleksid kaetud mitte teiste meeste ja naiste maksudest, vaid nende endi maksudest. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits, repliik kohapealt.

Peeter Ernits
Aitäh! Kuna minu nime siin juba kolm või neli korda kasutati. Mina ei ütle Jürgeni kohta seda, et tema jutt on tülgastav, aga ma olen vestelnud siin paljude n-ö sektoriinimestega ja ka nooremate tulevaste kaptenitega. Ja muuseas, rääkisin ka Jaanus Rahumäega, kes on teatavasti Jürgeni parteikaaslane, ja ma ootasin, millal dogmaatiline Jürgen välja tuleb sealt peale Arto Aasa. Nii et Jürgeni jutt ei ole tülgastav. Ja kui stigmatiseerida, et mina ja EKRE ajab mingit jama siin, siis räägi oma erakonnakaaslastega kõigepealt ja mitte ainult ja sektoriinimestega ka. Selle ajaga, selle dogmaatilise ajaga on tegelikult kõik kaubalaevad Eesti lipu alt minema läinud. Ja kui samasugune dogmaatika jätkub, noh, mina küll seda ei taha. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi, sama haigus, palun!

Jürgen Ligi
Jah, minu nime nimetati, eks ma siis juhin tähelepanu, et eelkõneleja ei kuulanud, mida ma räägin. Ma just tõrjusin igasugu filtrita huvigruppide sektorite kummardamist ja loosungeid. Ta kordas seda, jätkas seda tegevust. Teiseks ta arvas, et kui mis tahes huvigrupi esindaja kuulub minu parteisse, siis ka mina kuulun huvigruppi. Ei, ma ei kuulu huvigruppi, ma kuulun huvigruppi "Eesti Vabariik" ja esindan teda. Ma soovitan EKRE-l ka seda esindada ja tegelikult lahendada ka küsimus, kas siis võõrtööjõud on teretulnud. Eks seda null tulumaksu määraga siis hakkab siia registreeruma ja küllap ka meie teenuseid siin kasutama ja perekondi looma. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Erki Savisaar. Palun, kaheksa minutit kokku!

Erki Savisaar
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti on oma asukoha tõttu Läänemere ääres olnud juba ajalooliselt mereriik. Viikingite ajal domineerisid eestlaste laevad Läänemerel, keskajal kuulus neli Eesti linna Hansa Liitu ning enne teist maailmasõda oli Eesti Vabariigi laevastiku kogumahutavus suhtena rahvaarvu seitsmendal kohal kogu maailmas. Eesti mererannik on koos saartega 3800 kilomeetrit pikk. Meil on üle 2000 saare ning Eesti 1,3 miljonist elanikust on enam kui 10 000 tegevmeremehed. Kahjuks oleme täna olukorras, kus oleme Läänemerel juhtivas positsioonis reisilaevade osas, kuid Eesti lipu all ei sõida ühtegi suuremat kaubalaeva. Viimane kaubalaev lahkus Eesti lipu alt 2014. aastal. Veel 1990. aastate alguses sõitis Eesti lipu all pea sada kaubalaeva ning ka täna on Eestil üle 10 000 väga hea hariduse ja kogemusega meremehe. Laevandussektoril on suur potentsiaal olla Eesti riigi majanduse üheks kasvumootoriks ja seda nii sektori ettevõtete olemasolu, meremeeste heal tasemel hariduse, ettevõtluskeskkonna, avaliku halduse kui ka IKT-sektori taseme poolest. Kogu Euroopa laevandust hõlmava uuringu kohaselt tekitab üks töökoht laevas juurde 3,8 töökohta kaldal.
Alates 2000. aastate algusest on sektori poolt probleemi tõstatatud Eesti ebasoodsate tingimuste osas laevandussektori arengus või isegi selles, et seda taset, mis tol ajal oli, hoida. Riiklikul tasemel ei ole aga seda liputemaatikat suudetud arutada ja seadusandlikult lahendada. 2013. aastal esitas Veeteede Amet ettepaneku Eesti laevanduse konkurentsivõime tugevdamiseks. Vastavalt ettepanekule tuleb laevanduse arendamise esimeses etapis keskenduda laevade toomisele Eesti lipu alla, millega luuakse Eestile mereriigi maine, ning teises etapis kasutada loodud mainet välismaiste laevandusettevõtete Eestisse meelitamiseks. Analüüsiti laevade arvu kasvust tulenevaid riske ning toodi välja Eesti lipu eelised. 2014. aastal kutsuti Veeteede Ameti esitatud ettepaneku baasil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel kokku ministeeriumideülene Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamise töögrupp. Töögrupp keskendus kolmele põhiprobleemile, mis takistavad Eesti laevanduse arengut. Need olid siis maksukeskkond, välismaise tööjõu kasutamine Eesti laevadel ja Eesti laevaregistrite kaasajastamine. Tookord töögrupp ei suutnud jõuda konsensusele. Põhiliseks eriarvamuseks oli ikka tööjõu maksuerandid laevandussektoris. Seega oleme me täna siin eelkõige just tänase valitsuse tööle ja muutustele. Aastaid moodustati tööguppe ja käidi nagu kass ümber palava pudru, kuid eesmärki ei suudetud täita, kuna ühe erakonna jaoks olid igasugused maksuerandid saatanast.
Tegemist on merendusringkondade jaoks kauaoodatud eelnõuga. Mul on hea meel, et ka majandus- ja taristuminister Kadri Simson valitsuses seda eelnõu aktiivselt vedas ja on selle eelnõu hea käekäigu eest palju võidelnud. Ma tänan ka Rahandusministeeriumi ametnikke, Veeteede Ametit ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi merendusosakonna spetsialiste, kes on teinud suure töö antud eelnõu koostamisel. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jaanus Marrandi.

Jaanus Marrandi
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kahtlemata on tegemist eelnõuga, millel on väga pikk eellugu. Seda on arutatud vististi siin kahes või kolmes Riigikogu koosseisus, kuidas meie merenduse konkurentsivõimet tõsta. Hea kolleeg Erki Savisaar luges siin just ette selle ajatelje. See võib-olla võtab maha seda diskussiooni, mis meil siinsamas kõnepuldis on toimunud, ja minu arvates on kahetsusväärne, et see siin nii toimub. Majanduskomisjonis me tegelikult neid asju nii ei arutanud. Nii nagu siin Reformierakonna fraktsiooni esimees väga karmisõnaliselt välja tõi, et justkui me oleks majanduskomisjonis olnud üksnes sellised valdkonna esindajad, siis nii see ei olnud. Me arutasime tegelikult nii ministriga kui ka Veeteede Ametiga, kes ei ole mitte valdkonna esindaja, vaid nad on lihtsalt valdkonna eksperdid, spetsialistid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Ja nende seisukohti võib seetõttu usaldada.
Kui me olime ära kuulanud kõik osapooled ja ka arutanud valdkonna spetsialistidega, siis me jõudsime tegelikult komisjonis üsna üheselt arusaadavale järeldusele ja selles osalesid ka Reformierakonna kolleegid: eesmärk tuua Eesti lipu alla kaubalaevad niisugusel kujul suure tõenäosusega ei täitu. Ja kui meil on see eesmärk, siis me peame ka rakendama abinõusid, et selle eesmärgini jõuda. Ja sealt edasi see arutelu meil ka läks nii.
Mis selle diskussiooni on nagu selliseks äärmiselt ebameeldivaks muutnud, on tegelikult selline ekrelik voluntaristlik lähenemine poliitika tegemisele üleüldse. Hea kolleeg EKRE-st, kes siin kaks korda käis esinemas, esindas sellist voluntaristlikku lähenemist. Siin oli üks hea meremees Kõuts, kes ajas seda asja, ja Kõuts on kindlasti tubli mees ja meremees ja majanduskomisjoni istungil toimusid veel arutelud, et minu tuttavad kaptenid käisid meie pool saunas ja siis nad arutasid. Andke andeks, üks mees saunas või naine saunas rääkis – nii ei tehta Eestis poliitikat. Ja see diskussioon ei ole ka kunagi olnud niisugune voluntaristlik, seal on tõepoolest olnud ka kaalutlused taga ja seda on tegelikult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ka oma ametnikkonna ja ekspertide läbi esindanud läbi päris pika aja, alates 2012. aastast. Siin oli juttu minister Michalist ja rahandusminister Sesterist, nii et tegelikult seal on ikka rehkendused väga selgelt taga olemas.
Tõepoolest, ühes asjas ma tahaks Reformierakonna fraktsiooni esimehele võib-olla väikese plussikese anda tema sellises alati emotsionaalses positsiooni võtmises ja järsus positsiooni võtmises. See on see, et võib-olla tõepoolest analüüse oleks võinud olla rohkem. Kui me võtame selle 8500–10 000 meremeest, kes meil kokku on, ja lahutame sealt näiteks Tallinki meremehed, kes selle seaduse mõjuvälja alla ei käiks, aga kellel ka tõenäoliselt meremehepassid on taskus, siis tegelikult oleks võib-olla selle pika aja jooksul olnud võimalik siiski täpsem analüüs, kui suur rahaliselt see n-ö maksutulu laekumise kaotus võiks olla. Tegelikkuses ...
Lisaaega paluks ka!

Aseesimees Enn Eesmaa
 Palun, kolm minutit juurde! 

Jaanus Marrandi
 ... tegelikkuses seda analüüsi me ootasime päris mitmel korral. Me võtsime aja maha komisjonis ja lõpuks see analüüs ka tuli. Tõepoolest nende arvestuste kohaselt – ei saa panna kätt südamele, et see on 100%-line tõde –, aga nende arvestuste kohaselt on tõepoolest tegu 1-2 miljoni euroga, mis võiks Eesti maksumaksjad kaotada täna olemasolevast maksulaekumisest nendesamade meremeeste puhul. Teisalt saaks kasutada ära meie sellist IT-lahendusi ja sellist innovaatilist poolt ja ma tean, et Veeteede Amet sellega väga aktiivselt tegeleb praegu – just nimelt selle IT-lahenduste viimisega ellu. Nagu ma ütlen, et voluntaristlikult ei saa seda lahendada, et üks mees siin ajas seda asja. See on riigi asi ajada, see on valitsuse asi ajada, see on ministeeriumi asi ajada ja see on pikaajaline protsess.
Tegelikult see on esimene etapp alles, järgneb võib-olla teine, võib-olla kolmas etapp seadusmuudatusi. Nii et tegelikult me täna selle protsessi lõppkuupäeva ja tulemust ette ei oska öelda, kui palju sealt võiks hakata raha riigieelarvele laekuma nii nende registritonnide eest kui ka kaldateenuste eest. Kaks miljardit on ilmselgelt ülepingutus, aga kui me vaatame suurtele mereriikidele otsa, siis ma kahtlen Eesti võimalustes olla Malta või Küpros, aga igal juhul on meil võimalused olemas. Nii et kui see summa on mitte kaks miljardit, aga igal juhul on ta suurem kui see paar miljonit, mis saamata jäab. Ka paarisaja miljoni juures või saja miljoni juures oleme me plussis.
Paratamatult on väikse riski võtmisega tegemist ja me võiksime neid riske võtta selle pika töö kroonina, mida on tehtud tänaseks juba kuus või seitse aastat ja minul ei ole väga suuri kahtlusi, et see võiks n-ö 100%-liselt ebaõnnestuda.
Seetõttu igal juhul sotsiaaldemokraatlik fraktsioon seda eelnõu toetab ja ma kutsun ühtlasi siinjuures kolleege üles mitte minema kaasa sellise voluntaristliku ausalt öeldes jama ajamisega. Poliitikat ei tehta stiilis "üks mees saunas rääkis" ja siin oli üks mees. Me ajame siin Eesti riigi asja, Eesti riigi jaoks plusse ja miinuseid kaaludes. Samamoodi ma arvan ka, et see jutt, mis puudutab riigiabi luba ja kogu seda taotlemist, siis ma usaldan siin ka ministeeriumi ametnikke, kes arvavad, et see protsess on võimalik niimoodi ja pealegi ei ole see midagi väga erakordset. Ka teised riigid, kas või näiteks Leedul on see protsess läbi käidud. Usume Eesti merendusse ja emotsionaalselt sellise positiivse noodiga lõpetades loodame et sinimustvalge lipp lehvib senisest oluliselt rohkem Läänemere ja maailmamere erinevate laevade kohal. Tänan tähelepanu eest ja toetame seda eelnõu!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Seaduseelnõule on tehtud 26 muudatusettepanekut, vaatame nad üheskoos läbi. Esimene muudatusettepanek, selle on teinud majanduskomisjon, otsus: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek Riigikogu liikmete Krista Aru, Andres Herkeli ja Külliki Kübarsepa poolt, juhtivkomisjon otsus: jätta arvestamata, ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Kolmas muudatusettepanek samade kolleegide poolt ja ka juhtivkomisjoni otsus on sama, jätta arvestamata, ja ettepanek ei kuulu hääletamisele. Järgnevad muudatusettepanekud, mis on esitatud majanduskomisjoni poolt ja need on arvestatud täielikult: neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas majanduskomisjoni poolt, arvestatud täielikult, nii ka üheksas muudatusettepanek. Kümnes muudatusettepanek samuti ... Vabandust! Arto Aas. (A. Aas ütleb saalist: "Palun hääletada!") Me hääletaksime üheksandat punkti?

Arto Aas
Kümnendat.

Aseesimees Enn Eesmaa
Kümnendat muudatusettepanekut. Saab tehtud.
Austatud kolleegid! Igaks juhuks tuletan meelde, et me praegu menetleme seaduseelnõu 722 SE teisel lugemisel ja meil on parajasti läbivaatamisel muudatusettepanekud. Ma panen hääletusele majanduskomisjoni poolt arvestatud muudatusettepaneku nr 10. Võtke seisukoht ja hääletage, palun!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 50 saadikut, vastu 7. Kümnes muudatusettepanek leidis toetust.
11. muudatusettepanek Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni otsus: arvestada sisuliselt. 12. muudatusettepanek Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni otsus: arvestada sisuliselt. 13. muudatusettepanek majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult, nii ka 14. muudatusettepanek. 15. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon otsustas: jätta arvestamata, ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse vastavale paragrahvile. Ka 16. muudatusettepanek on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata, samuti ei kuulu hääletamisele. 17. muudatusettepanek majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. 18. muudatusettepanek Riigikogu liikme Tarmo Kruusimäe poolt, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Paluks hääletada!

Aseesimees Enn Eesmaa
Hääletame seda muudatusettepanekut nr 18. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 18, mille on esitanud Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Kui kasutate rohelist nuppu, siis jaatus tähendab eitust ehk te kinnitate juhtivkomisjoni otsust. Palun võtta seisukoht ja hääletage! Me teeme muudatusettepaneku hääletuse. Kordan veel kord: 18. muudatusettepanek, mis on tehtud Tarmo Kruusimäe poolt, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Nüüd palun hääletage!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 4, vastu hääletas 44 saadikut. Muudatusettepanek nende numbrite valguses ei leidnud toetust.
19. muudatusettepanek, esitatud Riigikogu liikmete Krista Aru, Andres Herkeli ja Külliki Kübarsepa poolt, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse vastavale paragrahvile. 20. muudatusettepanek Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele. 21. muudatusettepanek samuti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele. 22. muudatusettepanek majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. 24. muudatusettepanek, selle on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Ja 25. muudatusettepanek samuti majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Sama käib ka 26. muudatusettepaneku kohta, mille esitas majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Sellega on eelnõule 722 SE esitatud muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 722 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

6. 16:28 Veeseaduse eelnõu (643 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Järgmine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse eelnõu (643 SE) teine lugemine. Kutsun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Andres Metsoja.

Andres Metsoja
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud rahvaesindajad! Ka sellel eelnõul on muudatusettepanekuid ja lausa 118 tükki on neid vormistatud. Küll, tõsi, suurem osa neist on tehnilist laadi või siis sõnastust täpsustavaid, aga on ka sisulisi ettepanekuid ja eks nendest siis peamegi rääkima.
Antud veeseaduse eelnõu, seaduseelnõu 643 SE on siis algatatud Vabariigi Valitsuse poolt 28. mail eelmisel aastal. Esimene lugemine lõpetati 12. juunil 2018. aastal ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 1. august eelmisel aastal kell 16.00. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja teised komisjonid eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud, aga keskkonnakomisjon otsustas esitatud eelnõule teha 118 muudatusettepanekut ja need muudatusettepanekud olid suuresti tingitud erinevate osapooltega läbirääkimisest või siis ministeeriumi, eelnõu esitaja endapoolsetest täiendustest, parandustest.
Eelnõu esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil on eelnõu käsitletud komisjoni istungil koguni viiel korral. Ja komisjoni istungil on viibinud nii Tallinna Linnavalitsuse, Tallinna Keskkonnaameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Harku Vallavalitsuse ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Järvamaa Põllumeeste Liidu MTÜ esindajad, kes esitasidki omapoolseid arvamusi eelnõule. Samuti viibisid istungil Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad ja esitasid täiendavaid selgitusi eelnõu kohta. Keskkonnakomisjon otsustas oma 17. detsembri istungil saata eelnõu teiseks lugemiseks ja võtta täna päevakorda. Ja kui see eelnõu kolmandale lugemisele saata, siis see võiks toimuda 39. jaanuaril 2019. aastal.
Vaatasin kõik need viis istungit üle ja ausalt öelda on väga keeruline kogu seda arutelu ette kanda läbi viie istungi, sest väga paljud küsimused on leidnud arutelu korduvalt, vahepeal siis võttes arvesse ministeeriumis läbiviidud sihtrühmade analüüsi või siis arutelusid. Aga ma otsustasin siis teile esitada sellise kokkuvõtva memo raames ülevaate just nimelt sellest sisulisest poolest, mida antud eelnõu konkreetselt muutma läheb. Sisulisi muudatusettepanekuid on vormistatud 15 tükki ja ma alustan siis numbrist 54, mis puudutab ballastvee konventsiooniga ühinemist ja sellest tulenevaid nõudeid.
Muudatusettepanekuga täiendatakse eelnõu laevade ballastvee ja selle sette kontrolli rahvusvahelise konventsiooni sätetega. Ja see tuleneb tegelikult sellest, et konventsiooniga ühinemise seadus võeti vastu 14. veebruaril eelmisel aastal ja eelnõusse lisatavate sätetega kehtestatakse tingimused laevade väljapumbatava ballastvee keskkonda juhtimisele. Ballastvesi on lihtsustatult laeva püsivuse kontrollimiseks laevale ballastitud hõljuvainete sisalduv vesi ja keskkonda võib juhtida sellist laevadel käideldud ballastvett, milles ei leidu inimese tervisele ohtlikke toksikogeenseid baktereid. Ja ballastvee keskkonda juhtimise tingimuste kehtestamise mõjusid on hinnatud laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu koostamise käigus. Need muudatused on siis vormistatud ka Keskkonnaministeeriumi ettepaneku alusel.
Järgmine muudatusettepanek oleks nr 55 ja see puudutab metsa majandamist sanitaarkaitsealas. Muudatusettepanekuga asendatakse § 163 uues numeratsioonis 151 lõike 2 punkti 3 sõnad "metsa majandamine" sõnadega "metsa hooldamine". Selle punkti mõte on tegelikult see, et sanitaarkaitsealas ei oleks võimalik teostada lageraiet. Sellega piiratakse seda majandamist selliselt, et seda ei ole mõistlik sanitaarkaitsealas lubada, aga hooldamine kui selline on lubatud tegevus. Ja muudatus on vormistatud samuti Keskkonnaministeeriumi ettepaneku alusel.
Nr 59 puudutab siis teatud kultuuridele senisest rohkema sõnnikulämmastiku andmist, see on siis teema põllumeestega, mis on olnud aktuaalne tegelikult üsna pikka aega, ja muudatusettepanekuga täiendatakse § 173 (uues numeratsioonis 161) täiendavate sätetega, mis reguleerivad väetistega antava lämmastiku ja fosfori piirnorme. Üldjuhul kehtib sõnnikulämmastiku andmiseks väetamispiirang kuni 170 kilogrammi haritava maa ühe hektari kohta aastas. Selleks, et siis suurema väetustarbega kultuuride lämmastikuvajadus ei peaks katma tingimata mineraalväetistega, on kehtestatud erisused, mille kasutamiseks peavad olema täidetud ette nähtud kriteeriumid. Ja see erisus sõnnikulämmastiku kasutamiseks kehtib antud juhul maisile ning kõrrelistele ja kõrrelisterohkele rohumaale. Aga samal ajal käsitletakse selle punktiga sügisest ning varakevadist leostamist, kui laotatakse sõnnikut, ja siin on siis toodud välja, et sügisesel perioodil 15. august on see kuupäev, millest tuleb kinni pidada. Reguleeritakse ka fosfori kasutamist, kuna Eesti muldade fosforisisaldus on piirkonniti väga erinev. Soodustamaks sõnniku sihtotstarbepärast kasutamist võimalikult tekkekoha läheduses lubatakse teatud juhtudel tavapärasest suuremat sõnnikuga antava fosfori hulka fosforivaeguses olevatele muldadele. Muudatusettepanek on vormistatud siis Maaeluministeeriumi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekul.
Muudatusettepanek nr 60 kujutab vedelsõnniku laotamisplaani kohustuse künnise tõstmist. Muudatusega tõstetakse siis loomühikute künniskogust, millele vastava sõnniku koguse laotamiseks on vaja Keskkonnaametiga kooskõlastada vedelsõnniku laotusplaan. Kehtivas veeseaduses on nõue alates 300-st loomühikust, muudatuse kohaselt peab vedelsõnniku laotamisplaani koostama 400-le loomühikule. Ja vedelsõnniku laotusplaani kohustus on oluline meede, suunamaks vedelsõnniku kui olulise keskkonna mõjuteguri kasutamist. Laotusplaan ning seatud künnisvõimsus on osa hoovast, kuidas vedelsõnniku laotamist planeerida ning kuna seda on vaja Keskkonnaametis kooskõlastada, siis annab meede võimaluse vältida sõnniku kasutamist ebasobivates kohtades. Samal ajal on vajalik vähendada ettevõtete ja Keskkonnaameti halduskoormust, seega jääksid vedelsõnniku laotamisplaanid üldreeglina keskkonnakompleksloa pärusmaaks. Neid kahte huvi tasakaalukalt kogumina vaadeldes ja pidades silmas ka lihtsuse printsiipi, siis tõstetakse loomühikute arv, millele vastav sõnniku koguse laotamiseks on vaja Keskkonnaameti nõusolekut, 400-ni, nagu juba mainisin. Muudatusettepanek on vormistatud samuti Maaeluministeeriumi ja Eesti-Kaubanduskoja ettepanekul.
Järgmisena reoveesetete päevikupidamise kohustuse vabastamisest. Muudatusettepanekuga täiendatakse § 186 (uues numeratsioonis kvalifitseerimise alusel 173) uue lõikega 2, mille kohaselt vabastatakse isik päeviku või põlluraamatu pidamise kohustusest, kui isik kasutab reoveesetet oma tarbeks. Oli ka komisjonis arutelu selle üle, et mida see siis ikkagi tähendab, et reoveesetet kasutatakse oma tarbeks. Tundus komisjoni liikmetele arusaamatu, aga selgitati, et seda ikkagi tehakse mõnedel juhtudel kas või muru rajamiseks või sellisel haljastuse eesmärgil. Ja muudatuse eesmärk on vähendada eraisikute halduskoormust.
Järgmisena räägime veesõidukite piirkiiruse kontrollimise õiguse andmisest Keskkonnainspektsioonile. Eelnõu § 197 (uues numeratsioonis 183) on lisatud lõige, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada veesõidukite avalikel ja avalikult kasutatavatel siseveekogudel, välja arvatud laevatatavatel veekogudel, veesõiduki hoidmise ja kasutamise nõuded, sh lubatud piirkiirus. Muudatusega pannakse sellekohaste nõuete kehtestamise kohustus valdkonna eest vastutavale ministrile. Reguleerimise spetsiifilisuse tõttu tuleb otstarbekaks pidada, et minister kehtestab ettepanekus sisalduva täiendava lõike ja lõike 7 alusel eraldi asjakohase määruse. Ja muudatusettepanek on vormistatud Keskkonnaministeeriumi ettepaneku alusel.
Nr 73, veekogu või märgala likvideerimise jaoks veeloa künnise vähendamise. See puudutab siis § 200 (uues numeratsioonis § 187) punkti 16, et veeluba peab olema, kui rajatakse üle ühe hektari või likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga siseveekogu või märgala, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veelkogu. Ja muudatus on tehtud sellel eesmärgil, et oleks kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi mõttega ja paremini oleks kaitstud n-ö väike-märgalad märgala pindalaga alla 10 hektari. Muudatusettepanek on vormistatud Eestimaa Looduse Fondi ettepanekul.
Järgmisena tuleb juttu veeloa paisutamiseks andmisest, kui esineb ülekaalukas avalik huvi. Antud muudatusettepanekuga täiendatakse siis § 206 (uues numeratsioonis 192) uute lõigetega 1 ja 2 järgmises sõnastuses: "Keskkonnaamet keeldub veeloa andmisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõike 1 punktis 1 ning punktides 3–10 sätestatud juhtudel, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks või kui puudub käesoleva seaduse [...] lõikes nimetatud nõusolek." See teema leidis ka arutelu komisjonis, ka selles võtmes, et kuidas siis ikkagi ühel hetkel on nii, et eraomaniku huvist võib avaliku huvi kontekstis üle sõita. Siin toodi välja siis tõepoolest näide, et võivad tekkida olukorrad, kus paisutamisega on nõus kümnest maaomanikust üheksa, aga üks siis põhimõtteliselt on vastu ja sellega tegelikult ei ole võimalik seda sätet täita. Just nimelt seda kasutatakse siis, kui veekogu paisutamine on vajalik ja esineb üksnes ülekaalukas avalik huvi.
Oli ka teemaks veeproovivõtjate atesteerimise tähtaja muutmine. Antud muudatusettepanekuga asendatakse § 258 (uues numeratsioonis § 243) lõikes 4 sõna "viie" sõnaga "seitsme". Õigupoolest on nii, et kõik need, kes võtavad veeproove, peavad läbima atesteerimise ja nüüd siis viiakse see aeg viielt seitsmele aastale. Tegemist on siis isikutega, kes käivad neid atesteeringuid tegemas. Ja muudatusega väheneb nii Keskkonnaministeeriumi kui ka Terviseameti töökoormus. Samuti väheneb proovivõtjate halduskoormus.
Eraldi teemana ka mereuuringu loa andmine välisriigi uuringuasutustele. Siin lisati mereuuringute definitsioon ning see, et mereuuringu lube peavad taotlema vaid välismaised uurijad, kes soovivad tulla Eesti merealale oma uuringuid läbi viima. See on kooskõlas kehtivate seadustega ja on nii ka kehtivas majandusvööndi seaduses. Muudatusega võeti eelnõust välja uuringuloa taotlemise kohustus Eesti mereuurijatelt. Eesti enda uurijatelt eelneva loa nõudmist mereuuringute tegemiseks peame põhjendamatuks eelkõige seetõttu, et teadusuuringud katavad väga laialdaselt erinevaid valdkondi, mis pole õigusaktidega reguleeritudki.
Edasi puudutab teema veesõidukite kasutamise üle teostatava järelevalve andmist Keskkonnainspektsioonile. Muudatusettepanekuga muudetakse § 265 (uues numeratsioonis 250) lõiget 2. Veesõidukite kasutamise üle teostatav järelevalve ei tulene ainult keskkonnanõuete täitmise vajadusest, vaid ka maaomanike ja teiste veekogu ja vee kasutajate õiguste tagamise vajadusest, aga ka vesiehitiste ja tehnovõrkude kaitse vajadusest ning muude kahjulike mõjude levimise tõkestamiseks kehtestatud nõuete üle kontrolli teostamiseks. Muudatusettepanek on vormistatud Keskkonnaministeeriumi ettepaneku alusel.
Komisjonis puudutas teema siis veehoidlaid. Konkreetselt, komisjoni liikmed küsisid, et mis hakkab veehoidlatel toimuma, näiteks Paunküla veehoidlal või teatud Pirita jõe lõigul, mida kasutatakse siis veehaardena. Ja siin luuakse olukord, kus sisepõlemismootoriga veesõidukitel ei ole õigust liigelda nendel veekogudel, mis omavad veehaarde rolli.
Muudatusettepanek nr 100, ballastvee konventsiooni nõuete rikkumine. Ja muudatusettepanekuga täiendatakse eelnõu uue paragrahviga 268. Ballastvee keskkonda juhtimise nõuete rikkumise tagajärjel võib tekkida oluline keskkonnahäiring ehk saastatus, mida heastada kiiresti ja lihtsalt ei ole üldjuhul võimalik. Seetõttu selliesd teod võivad keskkonda pöördumalt kahjustada. Haldussunni kohaldamine ei ole otstarbekas olukorras, kus tegu on tehtud ja tagajärg saabunud ning enamasti tagajärje heastamine on võimatu või väga keeruline ja kulukas. Muudatusettepanek on vormistatud Keskkonnaministeeriumi ettepaneku alusel. Teemana oli laual ka üleminekuaeg osadele kultuuridele andmaks suuremat sõnnikulämmastikku. Põhimõtteliselt ma juba kaudselt sellest rääkisin, aga veel kord, muudatusettepanekuga täiendatakse ka § 292 (uues numeratsioonis 278)uue lõikega 2, sätestades seaduse rakendussätetes, et kuni 2020. aasta 31. detsembrini võib väljaspool nitraaditundlikku alasid maisile, kõrrelistele heintaimedele ja kõrrelisterohkele rohumaale, milles on liblikõielisi kuni 25%, anda veeseaduse alusel kehtestatud lämmastikukogused sõnnikulämmastikuga sellises koguses, mis on vajalik kuni kuue tonni saagi saamiseks hektari kohta. Ka see ettepanek on vormistatud Maaeluministeeriumi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekul. Ka käsitleti keskkonnaseadustiku üldosa seaduse täiendamist seoses juriidilise isiku juhtorgani vastutusega. Toodi komisjonis välja ka Riigikohtu lahend väärteoasjas, kus tegelikult jõuti sinnamaani, et isikut ehk juhatuse liiget teatud organisatsioonis ei olnud võimalik karistada, kuna seaduses puudus sellekohane punkt. Nüüd selle konkreetse käiguga antakse võimalus ikkagi juhatuse liikmete karistamiseks. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud ettekandja! On võimalik kokkuleppel saada lisaaega. Ma juhatajana saingi aru, et see on vajalik, kuigi sa jätsid küsimata. Nii et loodetavasti paari minutiga jõuad teema lõpuni. Palun!

Andres Metsoja
Jaa. Ma palun lisaaega, kui see on võimalik.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun!

Andres Metsoja
Ja ongi põhimõtteliselt viimane punkt, nr 115, maamaksu seaduse muutmine seoses veekaitsevööndi ja sanitaarkaitsealas maksuvabastuse põhimõtete muutmisega. Algse eelnõuga kavandatud maamaksuseadus § 4 lõige 1 täiendus jätaks kehtima maamaksuvabastuse põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ehk erakasutuse puurkaevu ümbritsevale maale. Samas on seda maamaksuvabastust üksikutel juhtudel rakendatud. Maaomanik saab puurkaevust hüve ja rajatise ehitamisega on ta teinud teadliku valiku, et tal tuleb taluda sellega kaasnevaid kitsendusi. Lisaks on maaomanikul võimalik puurkaevu vee müügist tulu teenida. Sellises olukorras ei ole maamaksuvabastusega 50%-line maksusoodustus põhjendatud, sest vabastuse mõte on anda kompensatsiooni saamata jääva hüve või tulu eest olukorras, kus maaomanikust sõltumatute väliste tegurite tõttu on tal oma maal majandustegevus keelatud ja muu tegevus olulisel määral kitsendatud. Ja teine pool puudutab muudatust seoses veekaitsevööndi maksuvabastusega. Veeseaduse eelnõu ei keela kalda või ranna veekaitsevööndis majandustegevust täielikult. Praeguse majandustegevuse täieliku keelu asemel on eelnõus ette nähtud kitsendused, mis on eelkõige suunatud veekogu saastumisele ja kalda erosiooni vältimiseks. Praeguse praktika kohaselt on maamaksuvabastus näiteks looduskaitseala sihtkaitsevööndi maadel, kus majandustegevus ja ka suurel määral muu inimtegevus on täielikult keelatud. Seetõttu on veekaitsevööndis pigem loogilisem rakendada 50%-list maksusoodustust. Selline ettepanek on ka tehtud. Aga täna veel täpsustasin üle, milline on siis Rahandusministeeriumi hoiak just nimelt selles küsimuses, mida ka komisjonis tõstatati, et kui tehakse täiendavad maamaksusoodustused ehk antakse seaduslik võimalus, kuidas siis kompenseeritakse ikkagi saamata jäänud tulu kohaliku omavalitsuse eelarves. Seal ma sain vastuse, et kui nüüd eelnõu läbib teise lugemise, läheb kolmandale, siis viiakse valitsuskabinetti see teema arutelule. Konkreetset mudelit täna valitsuse poolt välja käia kahjuks ei ole.
Sellega olen selle väga detailirohke muudatusettepanekute teema läbi käinud. Ja mainin ära siis ka veel selle, et siin on ka kehtima hakkamise ajad erinevad. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 41 lõige 1 punkti 1, § 42 lõike 7 ja 53 lõike 3 muudatused jõustuvad 2019. aasta 1. juulil, et tagada keskkonnalubade menetlus IT-arenduse läbinud keskkonnaotsuste infosüsteemis. Ja maamaksuseaduse muudatus peaks jõustuma siis 2021. aasta 1. jaanuaril, kui peaks valmima vastava infosüsteemi täiendus. Ja põllupõhist toitainete arvestuse pidamise nõuet rakendatakse alates 2021. aastast. Vabandust! Püüdsin teha seda ettekannet nii selgeks, kui ma sain, aga olen valmis vastama küsimustele.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun! Küsimuste vooru avab Krista Aru.

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Tõesti, siin on palju detaile, palju erisusi, aga minu küsimus on üldisem. Seaduseelnõule koostati 118 parandusettepanekut. Kus on see põhjus, et neid nii palju tuli? Kas seaduseelnõu oli komisjoni jõudes puudulik? Kas osa asju oli täiesti arvestamata jäetud? Olgu, selle 118 hulgas on ka keelelisi täpsustusi, ümbertõstmisi, aga on ka väga põhimõttelisi. Kus oli siis viga tehtud? Kas see oli liiga puudulikult esitatud? Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! Tõepoolest, tänan kahtlemata komisjoni tublisid ametnikke, kes pidid palju tööd tegema selle nimel, et see eelnõu saaks paremaks. Siin oli palju keelelisi ja tegelikult tehnilist laadi, sõnastust täpsustavaid tegevusi, nii nagu ma lugesin ette, paragrahvi ümbertõstmisi ja numeratsiooni muutust. Aga nagu te nägite või kuulsite minu ettekandest, siis tegelikult väga mitu korda arutati neid teemasid nagu erinevate osapooltega ja sihtrühmadega. Tegelikult võib öelda, et kvaliteet oleks pidanud olema ilmselt parem, kui see parlamenti tuleb, sest meil on järgmine seadus jäätmeseadus, mis on keskkonnakomisjonis menetluses, kus on juba vist üle 200 muudatusettepaneku. Väga raske on neid lõpuks nagu aduda ja saada seaduse terviklikust ja eesmärgistatud suunast aru. Aga sedakorda oleme selle ikkagi läbi närinud ja tõepoolest vormilist laadi küsimusi on oluliselt rohkem kui sisulisi. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Krista Aru, teine küsimus, palun!

Krista Aru
Härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma tulen nüüd selle teie ettekande lõpuosa juurde. Te ise nimetasite ka, et siin on väga erinevad jõustamistähtajad. Kas komisjon mõtles ka sellele, kuidas siis tegelikult neile nüüd teavitada – noh neile, kes 
seda seadust peavad täitma hakkama –, millal mingi osa jõustub ja mida tuleb jälgida. Seda on isegi siin raske aru saada. Kuidas neid üksusi, inimesi, kes peavad hakkavad veeseadust täitma väga täpselt, kuidas neid kõige paremal viisil teavitada? Kas komisjon üldse tõstatas sellise küsimuse? Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! Kindlasti komisjonis oli jooksvalt – neid komisjoni istungeid oli viis, viiel korral me arutasime komisjonis veeseadusega seonduvat – ühel või teisel moel see teema tõstatud. Aga ikka ja jälle me saime vastuse, et me ehitame e-riiki ja väga paljud punktid on siin seotud andmekeskkondadega, mida samal ajal käivitatakse või arendatakse. Näiteks keskkonnalubade menetlus on IT-arenduse taga, keskkonnaotsuste infosüsteemis, ja täpselt see, mis puudutab jällegi kogu maamaksu temaatikat, on jällegi infosüsteemi taga. Nendest aspektidest vaadatuna tegelikult saab üheselt väita, et eks see põhiraskus jääbki valdkonnaministeeriumile, kes peab osapooli hoidma pidevalt kursis, tegema vajadusel täiendavaid koolitusi läbi oma allorganisatsioonide, et ikkagi seaduse täitmist saaks täiel rinnal teostada. Seaduse mitteteadmine teadupärast ei vabasta vastutusest.

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud ettekandja! Suur aitäh ettekande eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised kõigile, kuna tegemist on eelnõu teise lugemisega. Seda soovi ei ole. Nagu mõnigi kord on juba mainitud, sellele seaduse eelnõule on esitatud 118 muudatusettepanekut, vaatame nad üsna nobedas tempos läbi. Igaühel on võimalik ka nõuda või paluda hääletust. Muudatusettepanek nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 – kõik muudatusettepanekud on esitatud keskkonnakomisjoni poolt ja otsus on arvestada täielikult. 11. muudatusettepanek, muudatusettepanek 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96, 97, 98, 99, 100, 101, 102, 103, 104, 105, 106, 107, 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118. Kõik muudatusettepanekud olid esitatud keskkonnakomisjoni poolt ja kõik nad olid arvestatud täielikult. Sellega on eelnõule 643 SE esitatud muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

7. 17:01 Tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Seitsmes päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE) teine lugemine. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Priit Sibula! Palun!

Priit Sibul
Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Minu poolt tutvustatav eelnõu on lihtne, lühike ja hea. Hea sellepärast, et ta vähendab veidi bürokraatiat. Ja meenutan, et selle § 11 ja nende muudatuste mõte, mille teine lugemine täna on, on see, et me kaotame ära siit vahelt asjatundjate komisjoni. Ja kolmanda sektori organisatsioonidel, mis toimivad heategevuslikel ja avalikes huvides, on tulevikus võimalik saada tulumaksusoodustuste nimekirja jooksvalt ja kiiremini. Kui seni see asjatundjate komisjon tegi ettepaneku Maksu- ja Tolliametile ja kaks korda aastas seda nimistut muudeti, siis kui me need muudatused täna läbi vaatame ja kolmandal lugemisel järgmise nädala kolmapäeval seaduse heaks kiidame, siis edaspidi Maksu- ja Tolliamet hakkab taotlusi üle vaatama jooksvalt. Ja kui tehakse positiivne otsus, siis järgmise kuu esimesest kuupäevast pärast otsuse tegemist on siis see ühing juba tulumaksusoodustuste nimekirjas.
Teadmiseks, et täna on nimekirjas 2478 ühingut. Meenutuseks see, et möödunud korral mainisin, et me küsime veel igaks juhuks komisjoni poolt üle erinevatelt organisatsioonidelt ka nende suhtumise ja kümnele erinevale esindusorganisatsioonile saatsime laiali kirja. Ja komisjon sai tagasi kolm vastust, mis kõik olid toetavad. Vastajateks olid meil kaubandus-tööstuskoda, Vabaühenduste Liit ja kirikute nõukogu. Ja viimasel oli siis pööratud tähelepanu teemale, mida nad olid ka varem teinud, ehk kuidas Maksu- ja Tolliamet neid spetsiifilisi küsimusi lahendab, kas ühte või teist ühingut pidada mõistlikuks sinna nimistusse panna või mitte. Maksu- ja Tolliamet on ka varasemalt öelnud, et ta ka edaspidi vajadusel suhtleb nende katusorganisatsioonide ja ühendustega, kui oma otsuseid teeb.
Muudatusettepanekute tähtajaks muudatusettepanekuid komisjonile ei laekunud. Küll aga tahan ära lahendada ühe võla või küsimuse, mis möödunud korral jäi õhku, kui meie hea kolleeg Krista Aru, kes minu meelest on meie selle koosseisu kõige töökam ja pühendunum saadik, küsis minu käest küsimuse selle kohta, et eelnõus oli viidatud, et tulevikus saavad eraisikud suunata oma üleliigse tulu vastavalt ühele või teisele ühingule, mis selle tulumaksusoodustuste nimekirjas on, aga millegipärast oli seal selle kehtimise aeg hilisem ja et see on tehniline ja tegelikult me selle kohta seadusmuudatust ei teinud. Tõsi on, et kuna tegemist on tehnilist laadi muudatusega, siis ühtegi paragrahvi pole selleks vaja muuta, küll aga on vaja tehniliselt tagada see võimalus. Ja kuna me nii jooksvalt ja kiiresti ei suuda seda teha, sest veidikene nõuab see ka raha – 20 000, see pole suur –, aga et seda tehnilist lahendust tagada ja et see toimiks normaalselt, siis on selle tehnilise muudatuse rakendamiseks 1. jaanuar 2020. Nii et loodetavasti ka see probleem saab lahenduse. Ja nii nagu ma juba kõnes mainisin, kui me täna selle heaks kiidame, siis kolmas lugemine toimub järgmisel kolmapäeval. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud rahanduskomisjoni liige Priit Sibul! Teile on vähemalt üks küsimus kõige tublima Riigikogu liikme poolt. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Aitäh selle lühikese ja konkreetse ettekande eest! Muudatus on igati mõistlik ja vajalik. Aga minu täpsustav küsimus puudutab seda, mis on lubatud, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega korra. Millal võib siis oodata selle korra kehtestamist? Sest seadus peaks kehtima hakkama juba 1. juulil. Aitäh!

Priit Sibul
Ma loodan, et niipea kui meie selle eelnõu siin järgmisel nädalal vastu võtame, minister ka selle määruse kehtestab esimesel võimalusel. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid antud eelnõule ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 770 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

8. 17:06 Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme 8. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) teine lugemine. Palun kõnelema rahanduskomisjoni liikme Dmitri Dmitrijevi!

Dmitri Dmitrijev
Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on luua õigusraamistik tulundusühistu vormis tegutseva kindlustusandja asutamiseks ja ühistuna tegutsemiseks. Kehtiva kindlustegevuse seaduse kohaselt tohib kindlustusandja asutada vaid aktsiaseltsi või Euroopa äriühinguna. Samas on Solventsus II direktiiv ei sea piiranguid, millises vormis võib tegelikult kindlustusandja asutada.
Esimene lugemine toimus siin saalis meil 19. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, milleks oli määratud 9. jaanuar, ühtegi ettepanekut Riigikogust ei laekunud. Samal ajal eelnõule avaldasid kirjaga oma toetust nii Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik, Akadeemiline Ühistegevuse Selts, Eesti Akordioniliit, Eesti Jahimeeste Selts, MTÜ Lasterikaste Perede Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Rendžuliit, Piimandusühistu E-Piim, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku MTÜ, Tulundusühistu Tuleva. Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu komisjoni istungil 15. jaanuaril ja langetas järgmised otsused. Konsensuslikult otsustati teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta sama eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 30. jaanuaril. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud rahanduskomisjoni liige Dmitri Dmitrijev! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Antud eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 769 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

9. 17:08 Tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (719 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorra üheksanda punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (719 SE) teine lugemine. Palun ettekandeks kõnelema õiguskomisjoni liikme proua Urve Tiiduse!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute tegemise tähtaeg oli 19. detsember. Riigikogust muudatusettepanekuid ei esitatud, küll esitas 11. detsembril eelnõu koostanud Justiitsministeerium neli ettepanekut eelnõu täiendamiseks. Enne, kui lähen nende juurde, mida õiguskomisjon menetles 14. detsembril, väga lühidalt meenutuseks, miks seda seaduseelnõu vaja on. Nimelt luuakse uus notariaalse tõestamise alavorm, kaugtõestamine näiteks videosilla vahendusel. See lihtsustab asjaajamist e-residentidele ja välisriikides elavatele Eesti kodanikele. Ja notaritele antakse digitaalallkirja kehtivuse kinnitamise õigus.
Õiguskomisjon menetles eelnõu esitaja ettepanekuid 14. detsembril ja nende põhjal algatas õiguskomisjon üksmeelselt neli muudatusettepanekut. Esimese ettepaneku eesmärk on sätestada, et volikirja puhul on käibes digitaalne originaaleksemplar. Kui seda pole võimalik kasutada, siis võib teha paberkandjal ärakirja. Teise muudatusettepaneku tingis vajadus luua kaugtõestamise teel tõestatud volikirjade jaoks erisus. Kui paberkandjal tõestatud volikirjade puhul koostatakse endiselt kaks originaaleksemplari, siis kaugtõestatud volikirja puhul asendab volikirja paberkandjal ärakiri, originaal. Ja üks nüanss on veel: erinevalt eelnõu väljatöötamiskavatsuses plaanitust saab pilootprojekti rakendada üksnes kolmes välisesinduses, kuna Välisministeeriumil pole piisavalt ressursse. Et katseprojekt annaks siiski piisavalt infot edaspidisteks sammudeks, rakendatakse ka paralleelset projekti, mis võimaldab kaugtõestamist n-ö kodus. See puudutab tehinguosalisi, keda notar juba tunneb.
Kolmanda ja neljanda muudatusettepanekuga tahetakse tegeliku kasusaaja andmete esitamisel praktikat ühtlustada, st edaspidi kasutada Eestis tegutseva notari abi selleks. Ja seda kasutavad need, kellel digitaalsete kanalite kaudu pole võimalik infot esitada. Notari kaudu esitavad andmeid eelkõige välismaalased, kellel pole ID-kaarti ja pole ligipääsu portaalile, et neid andmeid esitada, ja kes vajavad ka andmete esitamisel põhjalikke selgitusi tegeliku kasusaaja regulatsiooni kohta.
Juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused ja neid kõiki toetati konsensuslikult. Nimelt, õiguskomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 23. jaanuaril, st täna. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, suunata see eelnõu kolmandale lugemisele 30. jaanuaril ja viia siis läbi lõpphääletus. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Tänan teid kuulamast!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Austatud Urve Tiidus, teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on esitanud eelnõule neli muudatusettepanekut. Läheme nende läbivaatamise juurde: esimene, teine, kolmas ja neljas. Kõik need on arvestatud täielikult. Ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 719 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

10. 17:12 Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (elatise võlgnike survestamine) eelnõu (737 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorra kümnenda punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (elatise võlgnike survestamine) eelnõu (737 SE) teine lugemine. Palun kõnelema, õiguskomisjoni liige proua Urve Tiidus!

Urve Tiidus
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatati mäletatavasti eelmise aasta novembris. Meenutuseks teile, et see eelnõu näeb ette täiendavate meetmete rakendamise laste elatisraha maksmisest kõrvalhoidjatele. Otse öeldes, nagu siin juba kõlas, on see elatise võlgnike survestamise eelnõu. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks,19. detsembriks eelnõule Riigikogust muudatusettepanekuid ei esitatud. Küll tegi Eesti Pangaliit juba novembris ettepaneku mitte panna Eesti krediidiasutustele elatise võlgnike kontrollimise kohustust. Muid arvamusi ega ettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud.
Õiguskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette kahel istungil, 14. ja 17. jaanuaril. 14. jaanuaril osalesid istungil Justiitsministeeriumi ja Eesti Pangaliidu esindajad ja 17. jaanuaril Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Andra Olm. Ma kõiki nimesid ette ei loe, need on eelnõu dokumentides olemas.
Esimesel istungil arutati siis ettepanekut sisuliselt ja teisel istungil kiideti heaks ja algatati konsensusega eelnõu osas üks muudatusettepanek, mis oli ajendatud Eesti Pangaliidu pöördumisest. Natuke pikemalt siis sellest muudatusest. Ma toon lihtsalt näiteks, et kui seda muudatusettepanekut, mille pangaliit algatas, ei arvestataks, jääks esialgse eelnõu kohaselt krediidiasutustele kohustus kontrollida kõiki eraisikute kontodelt tehtavaid üle 5000-euroseid sularaha väljamakse tehinguid ja ka sularaha sissemakse tehinguid elatisvõlgnike registri vastu. See tähendab, et krediidiasutus peaks vaatama ega te äkki ei ole juhuslikult elatisvõlgnike registris. See ei ole aga proportsionaalne, nagu Swed- ja SEB pankade esindajad kinnitasid, kuna elatisvõlgnike arvelduskontode arestamise kaudu on juba tagatud, et elatisvõlgnikud ei saa arestitud kontodelt väljamakseid teha, ja sularaha sissemaksed ei pea olema piiratud. Loomulikult eeldab see, et kohtutäiturid on oma tööd korrektselt teinud. Nagu siin juba kõlas, krediidiasutused ei pea mõistlikuks seda, et nende halduskoormuse tõstmisega tahetakse takistada tehinguid nende elatisvõlgnikega, kelle kontod ei ole mingil põhjusel kohtutäiturite poolt arestitud.
Toon mõned näited selle istungi protokollist, mis selgitavad selle küsimuse debatti. Küsiti, mis muutub, kui komisjon pangaliidu ettepanekutega ei arvesta. Ja vastus oli selline, et sellisel juhul tuleb krediidiasutusel teha iga piirmäära ületava sularaha maksel täiendav kontroll, sõltumata sellest, kas konto on arestitud või mitte. Pangal puudub info elatisvõlgnike kohta.
Oli ka küsimus selle kohta, millisel ajendil Justiitsministeerium otsustas, et krediidiasutused peaksid kõiki isikuid, kes soovivad oma kontolt sularaha välja võtta, täiendavalt kontrollima. Ja ministeeriumi esindaja selgitas, et põhjuseks on asjaolu, et Eestis on väga palju elatisvõlgnikke, kellel tegelikult rahalisi vahendeid on, kuid kes ei soovi elatist maksta. Seetõttu töötati välja meetmed, millest üks on see kõnealune meede.
Mainiti ka seda, et kiirendada tuleks informatsiooni liikumist kohtutäiturite ja krediidiasutuste vahel. Nii saaks pank efektiivsemalt takistada elatisvõlgnikul tema raha kasutamist, muu hulgas ka pangaautomaadist raha väljavõtmisel. Debatt oli vähekese pikem, aga siinkohal ma piirdun sellega.
Lõpuks tehti ka menetluslikud otsused, täpsemalt toimus see 17. jaanuari istungil. Üksmeelselt jäeti täitemenetluse seadustiku § 117 kohaldamise alast krediidiasutused välja ja otsus oli ka teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. jaanuaril, teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 20. veebruaril. Ja siis viiakse läbi eelnõu lõpphääletus. Tänan veel kord  tähelepanu eest!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud ettekandja proua Urve Tiidus! Teile küsimusi ei paista olevat. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on esitanud siis antud eelnõule ühe muudatusettepaneku, mis on ka arvestatud täielikult. Sellega oleme ka muudatusettepaneku läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 737 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

11. 17:18 Kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (793 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (793 SE) esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli, justiitsminister Urmas Reinsalu!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Lugupeetav Riigikogu aseesimees! Austatud rahvaesindus! Valitsus on esitanud parlamendile arutamiseks kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja mitme teise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille lühike eesmärk on ikkagi loovaid lahendusi sisaldavat tsiviilkäivet soodustada. Ja seda peaksime siis saavutama valitsuse nägemuses kahel moodusel: esiteks seeläbi, et me võtaksime üle Eesti õigusesse Euroopa Liidu direktiivi, mis puudutab kaubamärke käsitlevaid liikmesriikide õigusakte, ja sellest johtuvalt laiemas plaanis tagada tõhus ja kiire tööstusomandi apellatsioonikomisjoni ülesehitus.
Ja lühidalt markeerides kaubamärgidirektiivi ülevõtmisega kaubamärgiseaduses kaasnevaid selles eelnõus väljapakutud võimalikke muutusi, oleksid need siis järgnevad. Esiteks, eelnõuga kaotatakse kehtivas õiguses sätestatud nõue, et kaubamärgina kaitstav tähis peab olema graafiliselt kujutatav. Teiseks, eelnõuga kaotatakse kaubamärgi registreerimist takistavate nn suhteliste aluste kontroll Patendiametis. Kolmandaks, edaspidi saabki apellatsioonikomisjonis toimuvas vaidlustusmenetluses tugineda ainult varasema õiguse olemasolule. Ning on oluline ka tulenevalt direktiivi nõuetest laiendada eelnõuga apellatsioonikomisjoni pädevusi. Kuna direktiiv nõuab selgemat institutsioonilist sõltumatust apellatsioonikomisjonis, siis selle direktiivi nõuete täitmiseks tuleks viia eelnõuga apellatsioonikomisjon Justiitsministeeriumi juurest Patendiameti juurde. Lisaks siis selles eelnõus täpsustatakse ja lühendatakse menetlusosalistele kehtivaid tähtaegu apellatsioonikomisjoni menetluses ning nähakse ette ka veel mitmeid selle menetluse tõhusamaks muutmise viise. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud justiitsminister! Teile on vähemalt üks küsimus. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Selle seaduseelnõuga asendatakse garantiimärk sertifitseerimismärgiga. Mis on sellise muudatuse põhjus? Ma lugesin siin kooskõlastamistabelist, et ka kaubandus-tööstuskoda on avaldanud oma nõutust sellise asenduse vajalikkuses. Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Jah, aitäh selle väga asjakohase probleemipüstituse eest! Seda eelnõu on tehtud põhjalikult, püütud kaasata võimalikult ulatuslikult erinevaid huvirühmi ja nüüd tuleb tunnistada seda, et lähte-eeldus, mis puudutab nüüd garantiimärkide registreerimise võimaluse asemel tekitada asendav võimalus registreerida sertifitseerimismärke, siis valitsus on selle eelnõu esitanud eelduslikus teadmises, et see peaks eeldatavalt vastama paremini Eesti ettevõtjate vajadustele, lähtudes sellest, et seni kasutajate seas on garantiimärkide registreerimise võimalus olnud märkimisväärselt ebapopulaarne. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Ja Krista Aru, teine küsimus.

Krista Aru
Härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen selle eelmise küsimuse juurde, kas see, et üks garantiimärgi registreerimine on olnud ebapopulaarne, võib-olla on sellel mingid muud põhjused. Kas see asendamine teise märgiga peaks siis loodetavasti seda sertifitseerimist ja märgistamist hoogustama? Ma ei saa nagu praegu aru, et mis on ikkagi selline sisuline põhjendus asjale.

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Jaa, sisuline põhjendus on, et kui üks intellektuaalse omandiõiguse kaitse meetod tegelikkuses ei ole praktikas realiseerunud, siis see kavatsus on asendada seda siis selle võimaluse või meetodiga, mille puhul eeldatavalt see kasutamine oleks nende ettevõtjate jaoks, praktilisi vajadusi silmas pidades ulatuslikum. See on see lähtekoht. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Härra minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Palun kõnelema majanduskomisjoni liikme Tarmo Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Head kolleegid siin saalis ja ka kabinettides ning kõik huvi tundvad Eesti Vabariigi kodanikud läbi interneeduse vahenduse! Majanduskomisjon kogunes kell 14.00 22. jaanuaril ja ma loen ette siis protokolli huvides, kes olid meil siis koosolekul kohal. Juhatas Sven Sester, protokollija oli meil Annaliisa Jäme ja osa võtsid Tarmo Kruusimäe, Toomas Kivimägi, Arto Aas, Erki Savisaar, Jaanus Marrandi, Märt Sults, Peeter Ernits, Elis Themas, tema oli meil konsultant, Kaido Rosin, kes on meil nõunik-sekretariaadijuhataja ja Marin Daniel, nõunik. Kutsutud oli siis ka Urmas Reinsalu, justiitsminister, ja Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Gea Lepik. Kuulasime ära ministri, esitasime sinna ka väga häid küsimusi, saime veel paremaid vastuseid ja et teie aega kokku hoida, neid ma ette ei loe, seda te saate kõik vaadata. Loomulikult, pärast seda otsustati: esiteks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (selles suhtes oli konsensus), teine ettepanek, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 28. jaanuar 2019. aasta kell 10.00 hommikul (ja siis oligi konsensus järjekordselt). Seega, ootan teie küsimusi. Aitäh! Palun eelnõu toetada!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud ettekandja Tarmo Kruusimäe! Teile küsimusi ei ole.

Tarmo Kruusimäe
Ma tänan.

Aseesimees Kalle Laanet
Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 793 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõule 793 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 28. jaanuar kell 10. 00.

12. 17:25 Audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) eelnõu (771 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme tänase päevakorra 12. punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, Euroopa Liidu õigusest tulenevad karistused) eelnõu (771 SE) esimene lugemine. Palun kõnelema rahandusminister Toomas Tõniste!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Täna on esimesel lugemisel eelnõu, millega sätestatakse kõrgendatud ülemmääraga väärteokoosseisud finantsvaldkonna eriseadustes. Tegemist on finantsvaldkonna karistuste muudatuste teise etapiga, millega nähakse ette Euroopa Liidu õigusest tulenevate halduskaristuste kohaldamise võimalus väärteomenetluses. Kõrgete haldustrahvide kohaldamiseks loob aluse Riigikogu mentluses olev teine eelnõu, millega muudetakse karistusseadustikku. Käesoleva eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle finantssektorit puudutavad Euroopa Liidu õiguses sätestatud rahatrahvide ülemmäärad ja nende arvutamise alused. Samuti luuakse võimalus kõrgete rahatrahvide kohaldamiseks juhul, kui kehtivad rahatrahvi ülemmäärad ei võimalda Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud eesmärke täita. Kõrge ülemmääraga rahatrahvid tagavad võimaluse kohaldada karistust, mis on korrelatsioonis finantsasutuse tegevuse ja riskidega, on tõhusad ja rikkumisi ennetava mõjuga. Muudatused on osaks stabiilse ja usaldusväärse finantsteenuse keskkonna loomisel, samuti teenuste tarbija õiguste kaitsmisel.
Eelnõu on esimesele lugemisele esitatud muudetud kujul vastavalt õiguskomisjoni otsusele. Välja on jäetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses vara legaalse päritolu tõendamist ja vara riigi omandisse kandmist puudutavad muudatused. Kuna eelnõust välja jäänud meedet peetakse tõhusaks ja tulemuslikuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, siis töö sellega jätkub veel käesoleva menetluse raames.
Rahapesukahtlusega vara suhtes pööratud tõendamiskoormuse ja riigi omandisse kandmise regulatsiooni väljatöötamisel on oluline leida tasakaal rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide ja nende maandamiseks võetavate meetmete ning ettevõtlusvabaduse ja isiku põhiõiguste riive vahel. Eelnõuga karmistatakse ka virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada sellega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.
Seni on Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi kohaldada teatud rikkumiste korral kõrgema määraga rahalisi sanktsioone Eesti õiguses üle võetud sunniraha rakendamise kaudu, mis aga ei pruugi tagada kohustuste täitmist nõutaval määral. Seetõttu muudetakse finantsvaldkonna eriseadustes kehtivaid väärteotrahvide määrasid. Kehtivad väärteotrahvide ülemmäärad nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele ei ole võrreldaval tasemel finantssektori tegevusega.
Eelnõus on nii füüsilise kui juriidilise isiku puhul ette nähtud konkreetne sanktsiooni ülemmäär ehk siis fikseeritud rahatrahv. Teiseks on sätestatud erinevad relatiivsed väärteokaristuse ülemmäärad. Niisiis võib rahatrahvi arvutamise aluseks olla ka kahe- või kolmekordne rikkumise tulemusel saadud kasu või välditud kahju või teatud protsent juriidilise isiku käibest. Haruseadustes ette nähtud kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvid ja käibe arvutamise kord tulenevad Euroopa Liidu õigusaktidest ja on mõnevõrra erinevad. Näiteks võib rikkumise korral krediidiasutustele määrata rahatrahvi, mis on kuni 10% tema või tema grupi netokäibest. Kindlustussektoris on rahatrahviks kuni 5% kogukäibest. Kehtiv põhimõte, et käibe põhjal arvutatav rahatrahv võib olla suurem karistuse fikseeritud ülemmäärast ja ülemmäärade loogikast lähtudes tuleks eelistada kõrgemat karistust. Virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollib Rahapesu Andmebüroo edaspidi ettevõtja juhtorgani liikmete tausta ja sobivust. Lisaks nähakse ette tingimus, et ettevõtja asukoht ja peakontor või filiaal peab asuma Eestis.
Seadus on planeeritud jõustuma tavakorras, eelduslikult 2019. aasta esimese pooles tingimusel, et karistusseadustiku muudatused, mis võimaldavad kõrgendatud ülemmääraga rahatrahve kohaldada, on samuti jõustunud. Aitäh ja palun eelnõu toetada!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud rahandusminister Toomas Tõniste! Teile ei paista küsimusi olevat. Palun kõnelema õiguskomisjoni liikme Jüri Saare!

Jüri Saar
Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Lubage mul tutvustada selle seaduse eelnõu, mille number on 771, menetluskäiku Riigikogu õiguskomisjonis. Vabariigi Valitsus algatas nimetatud eelnõu 3. detsembril 2018 ja õiguskomisjon arutas esimest korda eelnõu 17. detsembril 2018. Arutelu, kus osalesid lisaks õiguskomisjoni liikmetele rahandusminister ja siseminister, samuti Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, rahapesu andmebüroo, Justiitsministeeriumi, advokatuuri ja Õiguskantsleri Kantselei esindaja. Sellel arutelul rahandusminister ja rahapesu andmebüroo toetasid eelnõu esitatud kujul, kuna leidsid, et see parandab oluliselt võimalusi rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemisel ja vähendab olulisel määral Eesti kui rahapesu sihtriigi atraktiivsust. Rahapesu andmebüroo hindas kõrgelt kavandatud vara legaalse päritolu ümberpööratud tõendamiskoormust, kuna sageli puudub võimalus välja selgitada raha liikumise seoses eelkuriteoga.
Justiitsministeerium tõi esile halduskonfiskeerimise eelised võrrelduna konfiskeerimisega süüdimõistva kohtuotsuse alusel, kuna esimese puhul piisab ära näidata vara ebaseaduslik päritolu, süüstamata konkreetset isikut. Õiguskantsleri Kantselei esindajad esitasid õiguskantsleri kirjaliku arvamuse põhiseisukohad. Õiguskomisjoni liige Raivo Aeg rõhutas vajadust panna täpsemalt paika eelnõu fookus ja mõelda läbi kohaldamise piiri. Ühtlasi möönis ta asjaolu, et parlamendi praegune koosseis eelnõu vastu võtta ei jõua, kuid suund on õige. Sellega nõustusid teised komisjoni liikmed: Vilja Toomast, Külliki Kübarsepp. Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid tegi ettepaneku jätkata eelnõu menetlemist 2019. aasta jaanuaris ja avaldas lootust, et eelnõu tekst suudetakse paremini sõnastada, et leida suurem ühisosa ja panna paika fookused. Rõhutas vajadust tagada eelnõu eesmärk, st võidelda tõhustamalt rahapesu ja terrorismi rahastamisega, samas ilma et ettevõtluskeskkond saaks oluliselt kahjustatud. Samuti tuleks läbi töötada õiguskantsleri esitatud kriitika eelnõu kohta.
Nüüd õiguskantsleri arvamusest. Õiguskantsler tuvastas oma arvamuses 14. detsember 2018 selle seaduseelnõu olulisi küsitavusi, sest riik saab sellega vabad käed ükskõik mis suuruses teadmata päritoluga rahasumma haldusarestimiseks ja hilisemaks halduskonfiskeerimiseks. Nii võib toimuda oluline riive enese mittesüüstamise privileegiga (põhiseaduse § 22) ja omandi põhiõigusega (põhiseaduse § 32). Rahapesu tõkestamise meetmete eesmärk on suurendada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust. Vältimaks meetme ebaproportsionaalset kasutamist oleks üks abinõu selle täpsem suunamine üksnes rahvusvahelise rahapesu vastu võitlemisel ja varalise piirmäära kehtestamine. Lisaks sedastas õiguskantsler, et eelnõuga kavandatavad muudatused on põhimõttelist laadi ja mõjutavad nii põhiõigusi, põhiseadusega kaitstud väärtusi kui ka ettevõtluskeskkonda, mistõttu neid muutusi tuleb teha läbimõeldult.
Advokatuur esitas õiguskomisjonile arvamuse nimetatud eelnõu kohta 8. jaanuaril 2019. Advokatuur leidis, et kavandatud eelnõuga taandutakse õigusriigi põhimõtetest ja soovitas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused seoses pööratud tõendamiskoormusega eelnõust välja jätta. Uus rahapesu tõkestamise seadus muutis juba reegleid rangemaks, kuid tõi kaasa ka probleeme, näiteks nõue tuvastada juriidiliste isikute puhul tegelik kasusaaja. Ühtlasi manitses advokatuur eelnõuga mitte kiirustama, sest see toob kaasa eraõiguslike isikute kohustuste olulise kasvu ja põhiõiguste kärpimise riigi menetluse mugavuse nimel.
17. jaanuaril k.a toimus selles küsimuses õiguskomisjoni istungil järgmine arutelu. Sellelgi osalesid rahandusminister, siseminister, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, advokatuuri ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad. Arutelu toimus eelkõige vara legaalse päritolu pööratud tõendamiskoormuse teemal, mille kohta oli varasemalt esitatud kriitikat. Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid pakkus ühe võimalusena, et tõendamiskoormust puudutav osa jäetakse esimese lugemise tekstist välja ja lisatakse täpsustatud kujul tekstile teiseks lugemiseks. Täpsustused puudutaksid eeskätt meetme kasutamist üksnes rahvusvaheliste rahasiirete korral. Rahapesu andmebüroo esindajad tõid esile, et bürool on olemas juba ranged reeglid, millele piirangu kehtestamisel tugineda. Rahandusministeerium leidis, et ümberpööratud tõendamiskoormus parandab ettevõtluskeskkonda ja kahjustab seda vaid osas, mis puudutab ettevõtteid, millel on rahapesukahtlus. Advokatuuri esindaja pidas pööratud tõendamismenetlust põhimõtteliselt mittesobivaks, Eesti investeerimiskliimat kahjustavaks. Tema väitel on rahapesu tõkestamise seadus, mis jõustus 2017. aasta novembris, juba avaldanud olulist mõju ja mitmed investeeringud on jäänud Eestisse tulemata. Õiguskantsleri esindajal muus osas, lisaks ümberpööratud tõendamiskoormusele eelnõule vastuväiteid ei olnud.
Õiguskomisjoni poolt tehti konsensuslik ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 6. veebruar 2019. 17. jaanuari 2019 istungil otsustas õiguskomisjon esitadagi Riigikogule esimeseks lugemiseks seaduseelnõu 771 muudetud kujul. Muutus tähendas eelnõust nende sätete eemaldamist ja ümbersõnastamist, mis käsitlesid vara legaalse päritolu pööratud tõendamiskoormust. Muudeti ka seaduseelnõu pealkirja, on välja võetud ümberpööratud tõendamiskoormus. Otsus langetati konsensuslikult ja ka Rahandusministeerium nõustus eelnõu muudetud kujul esimesele lugemisele suunamisega. 21. jaanuaril 2019 esitas õiguskomisjon Riigikogule nimetatud seaduseelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on endiselt 6. veebruar 2019 kell 16.00. Tänan!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud ettekandja Jüri Saar! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Huvitav eelnõu. Ma loodan, et te olete kõik selle läbi lugenud. Minu esimene küsimus on aga see. Kui vaadata kui palju rahapesu andmebüroo on siin nende kontodega tegelenud ja neid arestinud siin, 2015 on 80, edasi on langus kusagil 50 peale, aga summad, need tulbad lähevad järjest suuremaks. Tähendab, kas 2015, kui need kuulsad asjad meil siin käisid, tegeles rahapesu andmebüroo sellise prügikalaga, kontodega, kus oli vähe raha peal, ja siis 2000 ja pärast seda on järsult hakatud siis n-ö suuremate kaladega või kontodega tegelema, kus raha on rohkem peal? Vastab see tõele või mitte?

Jüri Saar
Jaa, teil on selles osas täielik õigus. Kõik need karistusmäärade rangemaks muutmised, sest tegelikult kasvavad ju näiteks haldustrahvid 32 000-st eurost 5 miljonini, suurendatakse rahapesu andmebüroole antavat aega menetlemiseks rahapesukahtluse korral, mis praegu on maksimaalselt 90 päeva, mis on kavandatud aasta peale. Nii et see on täiesti õige tähelepanek, et tegelda tulebki suurte ja tõsiste rahapesujuhtumitega, nagu oli näiteks Danske, mis Eesti mainele tõsist kahju tegi. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, teine küsimus.

Peeter Ernits
Hea juhataja ja ettekandja! Küsida oleks palju, aga selle eelmise küsimuse sabast kinni võttes: miks siis, kui Danske siin n-ö õitses, meie Rahapesu Andmebüroo tegeles n-ö prügikontodega, kui võib öelda, n-ö väikeste asjadega, aga ei puudutanud suuremaid? Ja teine: siin on öeldud, et terminoloogia on segane, ühtset terminoloogiat ei ole selles valdkonnas, aga ometi on eelnõu esitatud. Kas te natuke valgustate seda viimast poolt?

Jüri Saar
Te pidasite silmas, et selle eelnõu sõnastus on ... Kui praegu vaadata, kust poolt üldse need tuuled meil siin rahvusvaheliselt puhuvad, siis tegelikult selline suuremahuline rahapesu, sellele ongi viimasel paaril aastal hakatud hoopis teistmoodi vaatama. Varasemalt oli levinud selline arusaam, et mis seal ikka, kui lääneriikidesse tuli raha, mille taust ei pruukinud väga puhas olla, aga sellest tuli palju kasu. See andis tööd, andis leiba, lõi seal kohapeal lisaväärtust. Aga ajapikku selgus, et need asjad ei ole nii lihtsad, et see probleem, musta raha probleem maksab hiljem hoopis tõsisemalt kätte. Nii et see ongi sel tasemel selline suhteliselt uus teema.
Millele ma võiksin veel tähelepanu juhtida? Meil diskussioonides õiguskomisjonis oli ka sellest juttu ja advokatuuri esindajad eriti rõhutavad, et meil on ju olemas ometi kriminaalmenetlus kõigi oma tagatistega. Paraku selles uues maailmas, kus toimuvad asjad kuidagi kiiremini, suuremates mastaapides, ei pruugi kriminaalmenetlus jõuda üldse sammu pidada nende n-ö kurjategijate toimimiskiirusega. Nii et ei ole kahtlust, et ütleme, väärteomenetluste puhul rakendada niivõrd mahukaid haldustrahve, kui me räägime klassikalise õigusriigi teooria järgi, on vägagi küsitav. Küsitav selles mõttes, kui rääkida valust, mida sanktsioon tekitab. Kui siin Mastercardile tehakse – eilne uudis vist oli – trahvi 700 miljonit Euroopa Komisjoni poolt konkurentsiseaduse rikkumise eest, siis on kõik need sanktsioonid juba liikunud sellisesse haldussfääri. Ja meie liigume samas suunas kui kogu läänemaailm. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud ettekandja Jüri Saar! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 771 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõule 771 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 6. veebruari kell 16.00.

13. 17:46 Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE) esimene lugemine. Palun kõnelema rahandusministri Toomas Tõniste.

Rahandusminister Toomas Tõniste
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esimesele lugemisele tuleb Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatuste eesmärgiks on riigi poolt kogutavate andmete tõhusam kasutamine. Riikliku statistika seaduse muudatustega soovime võimaldada andmete kasutamist laiemalt kui ühes asutuses ehk luua alus andmejagamisteenuseks. Avaliku teabe seaduse muudatusega antakse andmehalduse koordineerimine Statistikaametile ja lisatakse volitusnorm, mille alusel saab andmehalduse täpsemad nõuded ja selle tingimused paika panna.
Andmeteadus on valdkond, kus loodetakse järgmist suuremat arenguhüpet, mis oleks kasulik tervele ühiskonnale. Öeldakse ju, et andmed on uus nafta. Andmed ja eelkõige just andmekasutus on seotud otsuste langetamise kvaliteediga nii ühiskonnas kui ka poliitikas. Majanduslikku innovatsiooni või kestvat arengut silmas pidades ergutab andmekasutus ise majanduse arengut. Innovaatiline andmekasutus toimub väga paljudes eluvaldkondades, meditsiinist loomemajanduseni ja tööstuse digitaliseerimisest keskkonnaküsimusteni. Tulevikku silmas pidades on kõige olulisem andmete laialdasem kasutamine, et andmed ei jääks üksnes valdkonda, kus need on kogutud ja kes neid oma tarbeks kasutab. Oluline on vaadelda riigi andmekogudes olevaid andmeid kui riigiandmeid.
Just see ongi täna esimesele lugemisele tulevate seadusemuudatuste eesmärk, et ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamine ei takerduks valdkondlikesse piirangutesse. Selleks lisatakse riikliku statistika seadusesse andmete jagamise teenus, mis võimaldab edaspidi siduda eri andmeallikaid. Piiritletakse ka andmete töötlemine. Andmeid ei ole siiani olnud võimalik riigiasutuste vahel jagada, kuna selleks puudus õiguslik alus. Käesoleval Riigikogul on võimalus sellele kaasa aidata. Andmejagamisteenus võimaldab Statistikaametil suunata riigil juba olemasolevad andmed senisest paremini teiste riigiasutuste kasutusse. Tekib võimalus riigiasutuste vahel andmeid ristkasutada ning seeläbi vähendada andmete dubleerimist.
Kaks olulisemat muudatust puudutavad seda, kuidas andmejagamise käigus andmete kaitset tagada. Kõigepealt sätestab eelnõu selgelt, et andmejagamisteenuse osutamisel jälgitakse isikuandmete kaitse ning äri-, maksu- ja pangasaladuse kaitse reegleid ja põhimõtteid. Samuti nähakse ette, et levitatavaid andmeid ei ole lubatud kasutada ühelgi muul kui statistilisel ja teaduslikul eesmärgil. Reegliteta andmekasutus võib riivata andmesubjektide õigusi, mistõttu on andmejagamisteenuse osutamisel sätestatud nende kaitse.
Eelnõu kohaselt pannakse Statistikaametile riigi tasandil andmehalduse koordineerimise kohustus, mis tähendab, et Statistikaametist saab andmete kompetentsikeskus. Statistikaameti õiguste laiendamine suurendab Eesti võimekust andmeid üleriigiliselt tõhusalt kasutada. Ametile antakse õigus teha haldusjärelevalvet andmehalduse nõuete täitmise üle. Pidevalt tuleb ka jälgida, et andmeid ei kogutaks mitu korda ning parandataks andmekvaliteeti. Samuti võimaldatakse eelnõuga Eesti Pangale integreeritult andmete kogumist ja nende andmete jagamist. Eesti Pank kogub lisaks oma muudele ülesannetele andmeid riiklikuks statistikaks, neidsamu andmeid kogub tihtipeale ka Finantsinspektsioon. Hetkel ei ole nendel kahel asutusel võimalik samu andmeid ühe aruandega koguda. Eesmärk on aruandluses vähendada andmeesitajate töökoormust, kogudes andmeid integreeritult ühe aruande koosseisust, kuid erinevateks eesmärkideks, ehk siis lihtsalt öeldes, only once. Ja see põhimõte, et "küsime üks kord, kasutame mitu korda" on plaanis ka majanduskomisjonist tulnud ettepaneku kohaselt avaliku teabe seadusesse koostöös komisjoniga sisse ka kirjutada.
Muudatuste rakendamine tagab, et andmekogude andmeid tohib Statistikaamet omavahel siduda. Andmete omanikud saavad osutada paremaid teenuseid, vähendada halduskoormust ja teha juba kogutud andmete alusel mitmekesisemat analüüsi. Kokku võttes võimaldab uue korra rakendamine Eestis saada senisest parema ülevaate, mis andmeid me kogume, hinnata nende kogumise vajadust ning lõpetada andmete mitmekordne kogumine, kus see on võimalik. Teisest küljest aga edendatakse andmete kasutamist reaalsete otsuste tegemisel. Tänan tähelepanu eest ja palun seda eelnõu toetada!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Hea minister, teile on ka küsimusi. Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Te põgusalt juba mainiste seda, kas ma sain õigesti aru, et see ettepanek, mille me Reformierakonna poolt komisjonis tegime ja millesse te suhtusite ka soosivalt, et seesama once-only ehk ühekordsete andmete andmise põhimõte, et riigile antakse ainult ühe korra andmed, võiks saada seaduse tasemel ka kirja, et ta ei jääks valitsuse määrusse, vaid tuleks seadusesse. Kas te olete seda nõus toetama ja aitate selle ettepaneku elluviimisele aamisele igati kaasa? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Jah, aitäh! Selle põhimõtte sõnastus seadusesse viia – sellega me oleme nõus ja seda saab teha avaliku teabe seaduses. Sellega me oleme igati nõus. Kindlasti ka mingit osa tuleb määrusega reguleerida.

Aseesimees Kalle Laanet
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Andmehalduses räägime me masinloetavatest metaandmetest. Ometi vaadates läbi nii seaduseelnõu kui ka selle seletuskirja, ei leidnud ma kusagil üheselt sätestatult, ka sõnastatult, et me räägime masinloetavatest andmetest. Kas see standard on siis vaikimisi kokku lepitud või eeldatakse, et kõik ongi masinloetavad ja kõik seaduse täitjad saavad sellest üheselt aru? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Selle seaduse tuum on nagu selles, et tõesti, täna me kogume palju erinevaid andmeid, erinevad asutused koguvad neid andmeid ja tegelikult ei toimu ristkasutust ehk on hästi palju dubleerimist. Ja nüüd lihtsustatult selle eelnõu mõte ongi selles, et see probleem, millele viitavad tihti ka riigireformi nõudjad, kriitikud. Kui sa küsid siis, et kus see probleem on või milles sa siis näed seda n-ö riigireformi, siis ma julgen öelda, et kümnest kaheksa hakkavad rääkima, et näed, mulle tuli Statistikaametist selline soov selliselt infot saada, see on bürokraatia, miks neid andmeid ei kasutata, kuna ma olen neid juba kuskil avaldanud jne. See täna tegelikult ongi suur osa sellest riigireformist, millest kogu aeg räägitakse. Ehk meil tekib võimalus meie käsutuses olevaid andmeid võimalikult efektiivselt kasutada, küsida nii vähe infot juurde, kui on vaja. Ja vastutasuks me anname selle informatsiooni tagasi ehk siis juba paari aasta pärast, ma loodan väga, on võimalus mõne nupuklikiga saada infot, kuidas minu ettevõte positsioneerib teiste analoogsete ettevõtetega või selles piirkonnas asuvate ettevõtetega. Ja kindlasti efektiivistab see ka n-ö ettevõtete tööd edaspidi.

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Lugupeetud minister! Sümpaatne eelnõu, aga sa ütlesid, et andmed on uus nafta. Kui nüüd meil on 2038 andmekogu ehk puurauku ja Statistikaamet ammutab uut naftat vaid 106 puuraugust ehk andmekogust. Minu küsimus on, et kõige selle juures kas siis suurem osa neid puuraukudest või andmekogudest –1932  – töötavad siis tühja või? Kas Statistikaamet, nagu ma aru saan, neid ei kasuta või ikka kasutab? Seleta lahti, palun! Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Seesama probleem, mida ma siin enne lahti arutasin, et tänaseks on küsitud ja küsitakse ka edaspidi väga palju erinevaid andmeid. Nüüd tuleb hinnata nende tegelikku vajadust ja olulisust. Tihti on olnud, et keegi, mõni amet lihtsalt soovib teada saada mingit infot ja on siis on esitanud oma soovi Statistikaametile. See on nagu ajaloost võtta, et palun uurige seda, ja nii see ongi jäänud kuhugi andmeküsitlusse sisse. Nüüd, mõte on selles, et me edaspidi kasutame neid riigiasutuste käes olevaid andmeid, neid, mis on juba inimeste käest kogutud, läbi ristkasutuse, mis nüüd läbi andmete jagamise muutub võimalikuks, võimalikult efektiivselt. Ja seeläbi ka vaatame üle need andmed reaalselt, mida me kogume. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selle eelnõuga ühesõnaga antakse Statistikaametile võimalus pakkuda uusi teenuseid. Need ei pea olema kooskõlas rahvusvaheliste statistikatööde reeglitega jne. Kas te juba võite aimata või teate, mis laadi teenuseid Statistikaamet võib hakata pakkuma?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Ütleme, et üks võib-olla kõige olulisem, kui me siit oma poliitika või riigijuhtimise poole pealt vaatame, on see, et mida täpsemad on meil andmed, seda täpsemaid ja paremaid otsuseid me saame teha, seda tõesema pildi saame elust enesest. Teine pool on see, et pakkuda ka neile ettevõtetele-inimestele, kes neid küsimustikke täidavad, täiesti uut taset. Nad saavad tagasi selle kogutud info näol paljudele oma küsimustele vastused, mis aitavad neil teha oma ettevõtluses tulevikku suunatud ja loodetavasti ettevõtet edasi viivaid otsuseid. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei saanud ikka vastust sellele küsimusele, et kui 1932 puurauku või andmekogu neid Statistikaamet ei kasuta, aga kas need töötavad tühja, need tuleb siis riigi poolt n-ö plombeerida, et sealt enam neid andmeid ei tule. Ja samas, teiselt poolt, kui on 40 000 – ma loen siin –andmeesitajat ettevõtlusega seoses ja sa tahad igal aastal 4000 puurkaevu kinni panna või seda naftapuurtorni. Seleta natuke lahti seda. Kas nad töötavad siis tühja või ..., et nii tõsine n-ö piiramine on plaanis? Mis iseenesest muidugi on sümpaatne.

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Jah, suures osas nad töötavad tühja, see ongi see ebaefektiivsus, see dubleerimine, et andmeid ei ole võimalik täna ristkasutada ja erinevad riigiasutused küsivad erinevaid andmeid ja omavad erinevaid andmeid. Täna, tänu sellele, et tekib andmejagamisteenus, võimalus andmeid ristkasutada, kindlasti väga palju puurauke pannakse kinni.

Aseesimees Kalle Laanet
Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru
Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Tõepoolest tore asi, aga küsimus on selles, et kes selle peale nüüd tuli, et selliseid häid muudatusi on vaja ette viia, küll koondada andmekogusid ja vähendada töötajate arvu, kes siis vähenevad, kes selle kõigega tegelevad ... Kust see nüüd tuli? Oli see statistikapoolne selline vaatamine, on ta teie poolt juhitavast ministeeriumist tulnud ja mitte eelmise ministri ajal? Kes selle peale nüüd tuli? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! See agenda ja see soov on ju olnud siin, ma ei tea, ma julgen öelda, viimased 15–20 aastat kogu aeg üleval. Mul on ka natuke nagu arusaamatu, et miks seda varem ei tehtud. Samamoodi. Tegelikult vajab seadusemuudatust, vajab selget arusaama, mida sa teha tahad, kuhu sa välja tahad jõuda. Ja mul on väga hea meel, et täna on Statistikaametil hästi tugev juht Mart Mägi, kes on võib-olla sama pika kogemusega kui mina, kes ma olen kaks aastat saanud selles ametis olla. Meil Rahandusministeeriumis on väga tugevad spetsialistid, ametnikud, keda millegipärast just nagu ametnikke üritatakse kuidagi halvustavalt jätta mulje, nagu nad oleks midagi sellist halba, kes ei taha või ei viitsi oma tööd teha. Ma kiidan neid. Ja kiidan ka tervikuna võib-olla sellist poliitilist tellimust. Kus on probleem, siis tuleb need probleemid lahendada. Ja see tervik ongi siin täna teie ees.

Aseesimees Kalle Laanet
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mina tulen visalt selle masinloetavuse juurde tagasi. Kas üheks põhjuseks, et seni ei ole saanud andmeid ristkasutada, ei olegi just nimelt see, et meil ei ole kõik andmed masinloetavad? Ja ometi ma siin selles seletuskirjas ega ka eelnõus endas ei leia sellist kohta, kus oleks selgelt sõnastatud, et see masinloetavus peab olema metaandmete puhul tagatud. Kas on siis valmimas mingi teine andmekirjelduse kokkulepe, kui seda ei ole siin fikseeritud? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Jaa, aitäh! Jah, võib-olla selle masinate omavahelise n-ö koostöö või lugemise teema on mul järgmine punkt, mis on siin e-arved, aga põhimõte on õige. Aga probleem on natuke võib-olla proosalisem, et erinevatel riigiasutustel on erinevad IT-süsteemid, mis ei jookse omavahel kokku. Ja tihti ongi see, et igaüks on nokitsenud omaette. Tulemus on see, et nende andmete n-ö kokkuviimine, nende ühtne kirjeldamine, et neid oleks võimalik masinloetavalt ka niimoodi efektiivselt kasutada, see kõik tuleb enne, need ühtsed standardid, ellu viia. Ja see ongi see töö, mis täna käib.

Aseesimees Kalle Laanet
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Nagu kolleeg, tulen ka mina ühe varasema teema juurde tagasi. Te mainisite, et andmed on uus nafta. Tõepoolest, umbes 15 aastat tagasi hakati rääkima sellest, et andmed on uus kuld ja uus nafta, pidades silmas selle ärilist kasumlikkust.  Kas oskate öelda, palun, kuidas siiski meil rahaliselt see andmete valdamine on võimalik muundada mingisuguseks rahaliselt mõõdetavaks kasuks? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Rahaliselt mõõdetav kasu on see, kui selle info baasilt, mis meil sealt tuleb, info on tunduvalt täpsem, paremini sihitud ja meil kõigil on võimalik teha paremaid, täpsemaid otsuseid. See tegelikult on rahalises mõõtmes hindamatu väärusega: õiged otsused ongi see uus nafta. Ja teine pool on see, et tõesti sa saad teatud andmeid jagada ka erasektoriga, ettevõtjatega, kes saavad ka nii mõnegi ametikoha tänu sellele kokku hoida, sest sul on võimalik mõne klikiga saada Statistikaametist andmed kätte. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud rahandusminister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun kõnelema majanduskomisjoni liikme Märt Sultsi.

Märt Sults
Auväärt esimees! Kolleegid! Majanduskomisjon arutas seaduseelnõu 784 SE 21. jaanuaril k.a. Juhatas koosolekut Sven Sester, protokollis Annaliisa Jäme. Võtsid komisjoni liikmed osa: Toomas Kivimägi, Arto Aas, Eevi Paasmäe, kes oli Erki Savisaare asendusliige, Jaanus Marrandi, Kristen Michal, Märt Sults, Peeter Ernits, Tarmo Kruusimäe, Kaido Rosin, nõunik-sekretär-asjaajaja, Marin Daniel, nõunik ja Piia Schults, nõunik. Ja kutsutud oli rahandusminister Toomas Tõniste, Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna peaspetsialist Keir Pool ja Statistikaameti peadirektor Mart Mägi.
Päevakord oli teise punktina Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE) arutelu esimesele lugemisele saatmiseks. Põhimõtteliselt minister esitas väga põhjaliku ülevaate. Kristen Michal küsis ka selle küsimuse ära ministri käest, mida ta komisjonis küsis. Nii et põhimõtteliselt oli hästi emotsionaalne värk.
Mina küsisin sellise küsimuse, et kuna on ristkasutus, aga meie IT tase erinevate ametite vahel ei ole võrreldav, siis kuidasmoodi ühilduvad erinevad juhtmekeeled ehk IT-keeled, kas masinad ei lähe kokku. Ütleme, kas või sihukene rumal näide, et inimesel võib olla mitu elamisaadressi ja erinevatele küsitlustele on ta andnud eri aadressid ja siis jookseb kokku masinas, et neli-viis aadressi, kus ta päriselt on, ja põhimõtteliselt masin ütleb äkki error ja ongi kogu see ühekordne sisestamine nagu metsas. Aga sain ammendavad vastused.
Tehti ka otsused. Ja otsused olid sellised: teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (see oli konsensuslik ehk ühehäälne, vastu kedagi ei olnud) ja teine otsus oli teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. jaanuar k.a kell 16.00 (see otsus oli ka konsensuslik ehk ühehäälne). Arvestades, et lisaks käesolevale nädalale on jäänud veel kolm täiskogu töönädalat, mille jooksul oleks võimalik eelnõu menetlus lõpetada, siis sellepärast on nii lühikesed tähtajad muudatusettepanekute tegemiseks, kuna meil on põhimõtteliselt sellel koosseisul aeg ümber. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Austatud ettekandja Märts Sults, teile on ka vähemalt üks küsimus. Jüri Saar, palun!

Jüri Saar
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Omavalitsustel peab olema andmehalduse eest vastutav isik. See tuleneb siis sellest seadusest tõenäoliselt. Kas neid andmehaldureid hakatakse koolitama kusagil? Kes neid koolitab? Kas sellele pöörati ka komisjonis arutelu käigus tähelepanu? Aitäh!

Märt Sults
Aitäh küsimuse eest! Komisjonis otseselt sellest ei räägitud, aga ma võin öelda oma kogemusest, kuna mina olen pikaajaline koolidirektor olnud, et meil koolis on olemas spetsiaalne inimene haridusasutuses, kes vastutab andmete õigsuse ja konfidentsiaalsuse eest. See on määratud inimene. Ma arvan, et kui on olemas omavalitsusüksus, kes sisestab andmeid näiteks Statistikaametisse, siis selleks peab olema kindlasti keegi isiklik vastutav isik, kes on ka seaduse eest vastutav, mitte ei ole nii, et meie vastutame, oi, aps juhtus. Kuna ma olen väga skeptiline interneti ja üldse pilvede suhtes, siis kokkujooksmise kohti on äärmiselt palju. Taibukad poisid-tüdrukud, kes hakkavad õppima lasteaiast peale programmeerimist, need mingil ajal proovivad kõikide tulemüüride tugevust. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Härra Sults, tänan teid küsimusele vastamise eest ja ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 794 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõule 794 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 25. jaanuari kell 16.00.

14. 18:10 Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Oleme jõudnud tänase päevakorra viimase punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE) esimene lugemine. Kõnelema palun rahandusminister Toomas Tõniste!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga soovime muuta raamatupidamise korraldust nii, et avaliku sektori asutustele – keskvalitsuse asutused, kohalikud omavalitsused oma allasutustega ja muu avalik sektor – saab edaspidi esitada vaid e-arveid. Avaliku sektori asutuste raamatupidamise tänapäevastamiseks muutmisest on räägitud juba aastaid. Tänased tehnoloogilised lahendused võimaldavad raamatupidamist teostada oluliselt kiiremini ja lihtsamini, kui seda tehakse praegu. Me kulutame täna tarbetult aega paber- ja PDF-arvete sisestamsieks majandustarkvaradesse, kuna nad ei ole masinloetavad.
Neile probleemidele on tähelepanu juhtinud Riigi Tugiteenuste Keskus ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kellega on eelnõu koostamisel tehtud tihedat koostööd. Puudustele praeguses arvelduses on tähelepanu juhtinud ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit koos oma liikmetega. E-arvetele üleminek võimaldab vähendada halduskoormust ja aega, mis kulub arvete menetlemisele. Juba täna on avaliku sektori asutustel kohustus võtta e-arveid vastu, juhul kui erasektori teenusepakkuja soovib neid esitada. Avaliku sektori asutustele sätestati see kohustus 2017. aastal ja vajalikud investeeningud on ka tehtud. Kuna erasektori teenusepakkujatel pole kohustust e-arveid saata, on kahjuks siiski vaid 20% kogu avalikule sektorile saadetud arvetest e-arved.
Nüüd oleme seisukohal, et on aeg astuda järgmine samm. Selleks tuleb riigil raamatupidamises minna üle täielikult e-arvetele ja loobuda paberil ja  PDF-i kujul arvete vastuvõtmisest. Lugupeetud Riigikogu, teie ees olev eelnõu seda ka teeb. Antud eelnõu eesmärk on luua regulatsioon, mis toetab ja hoogustab masintöödeldavate arvete kasutamist riigi raamatupidamises, et vähendada arvete töötlemiseks kuluvat aega, töö hulka ja kulusid. Infotehnoloogia on tänapäeval üks peamisi tööriistu mis tahes majandus- ja eluvaldkonna konkurentsivõime tõstmisel. Seetõttu peab arvestusala regulatsioon võtma arvesse infotehnoloogia tänaseid ja tulevasi võimalusi.
Raamatupidamise seaduse muutmise eelnõuga luuakse eeldused masintöödeldavate arvete üldiseks levikuks ja riigi haldusvõimekuse tõstmiseks. Eelnõus sätestatud muudatused loovad võimalused innovatsiooni edenamiseks nii avalikus sektoris kui ka erasektoris. E-arvete kasutusele võtmine avalikus sektoris puudutab eelkõige ostuarvete vastuvõtmist e-arvetena. Samas tekib avaliku sektori asutustele ka e-arvete saatmise kohustus, kui vastuvõtja on teine avaliku sektori üksus. Avalikule sektorile e-arvete saatmise on kohustuslikuks teinud näiteks Austria, Itaalia, Leedu, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Taani ja veel mitmed Euroopa riigid.
Loomulikult tekib siin küsimus erasektori valmisolekust selliseks muutuseks. Saan teile kinnitada, et enamikul suurematest arvete esitajatest on vastav võimekus täna olemas. Neile, kelle raamatupidamissüsteem seda veel automaatselt teha ei võimalda, on loodud tasuta e-lahendus riigi poolt. Selle kasutamiseks on vaja vaid arvutit või nutitelefoni. Eelnõu menetlemine on toimunud avalikult, huvirühmadele on seeläbi antud võimalus eelnõu kohta avaldada arvamust ja laekunud märkustega on eelnõus arvestatud.
Kokku võttes on tegemist loomuliku sammuga raamatupidamise kaasajastamisel, mis aitab kokku hoida avalikus sektoris kulusid raamatupidamisele. See samm on kindlasti ka üheks katalüsaatoriks e-arvete laiemale levikule ka erasektoris. Nii laieneb Eesti e-riik ja me ühiskonnana hoiame kokku aega ja raha, mis kulub raamatupidamisele. Palun teid seda eelnõu toetada!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, härra minister! Teile on ka küsimusi. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Avaliku sektori asutustele ei ole tõesti see seaduseelnõu mitte kuidagi üllatus. Ja te ise nimetasite, et väikesed eraettevõtted erasektorist võivad hakata kasutama vajadusel e-arveldajat. Kas selle e-arveldaja kasutamiseks on vajalik ka mingi eelnev taotlus, on sellel mingi vorm? Kuidas toimub selline soovi korral liitumine selle e-arveldaja kasutamiseks? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Minnakse ettevõtlusportaali, seal on link "e-arveldaja" ja sealt siis saabki oma arve lihtsalt koostada. Ja vajadusel, kui midagi on ebaselge – esimene kord seda võib ikka juhtuda –, siis saab ka sealt infot. Nagu ma ka ütlesin, on enamikus raamatupidamisprogrammides täna juba see võimalus loodud, tegelikult ka paljud täna mingis osas neid e-arveid on esitanud. Ta tegelikult lihtsalt võib-olla nüüd n-ö suunab ka neid, kes täna arvavad, et PDF-arve on ka e-arve, ei saa aru, et see töötab nagu foto edasisaatmine, võib-olla sellises nagu õiges suunas, et kõigil vähendada sellist töömahtu, eksimisevõimalust, käsitööd. Võib-olla lühidalt on seesama nagu kunagi meie ID-kaardiga, et tundus ka hästi keeruline ja et kuidas nüüd inimesed peavad seda kasutama hakkama jne, aga täna on see meile iseenesestmõistetav. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, lugupeetud juhataja! Väga austatud rahandusminister! E-arvete kohustuslikkus avaliku sektori jaoks on olnud töös tegelikult juba paar aastat. Ja ma mäletan, et paar aastat tagasi, kui oli ka laual idee seda seada kohustuseks ka eraettevõtjatele, siis oli ikkagi üheks teemaks vastavate programmide puudumine ja mingid täiendavad kulutused eraettevõtjate jaoks. Kas ma nüüd saan aru, et üks võimalus on n-ö see vastav e-keskkond, kus on võimalik seda vormistada? Aga te tegelikult vihjasite ka teatud raamatupidamisprogrammidele, mida võib-olla suuremad eraettevõtjad on suutnud omandada, ja on ka sedapidi võimalik. Kas on võimalik ka riigi abi sellesama programmi näol, kui see on teine viis ja võib-olla lihtsam ja mugav võimalus neid e-arveid esitada? Ja kokku võttes: kas see teie hinnangul tähendab täiendavaid rahalisi kulutusi eraettevõtjatele eeldusel, et tal on arvuti olemas? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Jah, see oli vist menetluses kuskil 2016 ja ta jäigi toppama sellisel põhjusel, et leiti, et kui nüüd mõni väikeettevõtja peab arveldama hakkama, siis see võib tekitada talle kulu. Ja tol ajal oli tõesti olukord, kus mingi väike kulu talle oleks tekkinud. Nüüd, ka infotehnoloogia areng on siin kaasa aidanud. Ühelt poolt paljud raamatupidamisprogrammid juba täna selle võimalusega arvestavad. Nii et lisakulu sealt ei teki. Ja teiselt poolt riik vastavalt sellele murele või kriitikale on toonud sellise tasuta keskkonna, e-arveldaja, kus siis on võimalik seda tasuta teha. Nii et need mured, mis tol ajal üleval olid, on minu teada täna maas.

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea ettekandja! Hea juhataja! Suudad sa mind valgustada sellega – ma vaatan üllatusega, et tegelikult 40% ettevõtetest saadab aastas vaid ühe arve –, mis arve see selline on, mis aastas üks kord tuleb ainult? Ligi pooled ettevõtted saadavad ainult arve aastas. Mis arve see on?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Nii detailselt ma ei oska öelda, mis see arve on, sest, ma usun, need on väga erinevad arved. Aga tõesti, kui me räägime neist mikroettevõtjatest, kes võib-olla peavadki aastas saatma ühe või kaks arvet – ta müüb näiteks kohaliku omavalitsuse lasteaiale näiteks porgandeid, üks või kaks korda aastas mingi koguse, või maasikaid –, siis tõesti selle ühe arve ta nüüd saab seal e-arveldajas ilusti ära teha ja ta ei pea selleks endale mingit raamatupidamisprogrammi hankima või e-operaatoriga liituma.

Aseesimees Kalle Laanet
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Hästi lühike küsimus. Selle eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv e-arveldamise osas. Te vist mainisite neid edumeelsemaid riike, aga kuidas üldiselt Euroopa Liidu liikmesriikides see seis on. Kui kiirelt siiski suudetakse sellele e-arveldusele üle minna?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Piinlik on natukene, jah, see, et meie niisuguse e-riigina, kellel on väga hea kuvand selles valdkonnas, oleme siin jäänud mahajääjate ridadesse, vist oleme seal tagapool keskmiste Euroopa Liidu liikmete seas selle ülevõtmisel või e-arvete esitamisel. Nii et on viimane aeg. Ka tõesti, ka rahaliselt, kui me nüüd arvestame, hinnanguliselt võib väga erinevalt arvestada, aga näiteks mingi arvutus on tehtud, et ühe arve menetlemise kulu on kuskil 2,5 eurot. Ja kui aastas avalik sektor peab n-ö menetlema üle 2 miljoni arve, siis see tulu tegelikult hinnanguliselt on miljonites, mis me sealt tegelikult võidame.

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Jah, arvud on müstilised. Sa ütlesid, et ligi 2 miljonit avaliku sektori arvet. Ma vaatasin, et joonisel on toodud, et Rakvere Linnavalitsus: ainuüksi 12 000 arvet. Väike rehkendus ja tuleb välja, et kui Rakvere-sugused avaliku sektori asutused, siis oleks neid Eestis ainult 160 tükki. Kuidas see asjaga kokku läheb? Tegelikult neid on palju rohkem. Või on siis Rakvere eriti innukas selliste arvete esitaja. See ei klapi ka, ma arvan, kokku.

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Mul nüüd nii detailset arvutust ei ole, milline omavalitsus ja kes kui palju neid arveid on välja saatnud või vastu võtnud. Aga igal juhul ühelt poolt on see näide, et töö seal käib ja sinna läheb palju ressurssi. Kui me võtame, et nendest ainult 20% ümmarguselt on e-arved, mida masinad omavahel loevad, siis ülejäänute menetlemine on tegelikult puhas bürokraatiakulu. Nii et seal kokkuhoidmise kohta on päris palju.

Aseesimees Kalle Laanet
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja, teist korda! Austatud minister! Kas see eelnõu nüüd puudutab üksnes äriühinguid või see kohustus esitada e-arveid suhtlemisel avaliku sektoriga laieneb näiteks ka MTÜ-dele, näiteks ka füüsilistele isikutele? Kas see on kõikidele isikutele laienev selline kohustus? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Jah, nüüd peavad kõik, kes esitavad arve avalikule sektorile, tegema seda e-arvena. See on see põhimõte. Ja see avalik sektor on kõige laiemas mõttes, sinna alla kuuluvad ka riigi äriühingud. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Sven Sester, palun!

Sven Sester
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt pean ütlema, et ma arvan, et see on väga mõistlik ettepanek ja väga hea, et te tõite selle siia. Me tõesti püüame anda endast maksimumi, et see selle koosseisuga ära menetleda. Võib-olla küsiks lihtsalt nii palju veel, et kooskõlastusringi ajal te kindlasti suhtlesite kõikide osapooltega, ma eeldan, nii infotehnoloogia liidu kui ka erinevate ettevõtlusorganisatsioonidega. Milline tagasiside tuli ja kas leidis toetamist või mittetoetamist see konkreetne eelnõu?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Jah, selle eelnõu menetlemine on olnud avalik. 2016. aastal küsiti veel detailsemalt tagasisidet ettevõtlusorganisatsioonidelt. Tänase info põhjal on kuulda olnud ainult positiivset tagasisidet, et oligi aeg, miks seda varem ei tehtud jne. Täna tõesti ei ole kuulnud ühtegi negatiivset etteheidet, pigem selles mõttes, et miks nii hilja. Ja kõik need ettepanekud, mis on tulnud, on ka arvesse võetud.

Aseesimees Kalle Laanet
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Teie viimasest vastusest haakuvana tekkis mul ka küsimus, miks seda siis varem ei tehtud. Miks me sellisel viimasel minutil seda menetleme? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Üks võimalus oligi 2016. aastal, kui ta oligi lõpusirgel, aga lihtsalt, ma sain aru, siin Riigikogus tekkis diskussioon teemal, et ikkagi see teenus peaks olema kõigile tasuta, kui sul on kohustus avaliku sektoriga arveldada. See oligi üks põhjus, nagu mina olen aru saanud, miks ta siis toppama jäi. Tänaseks on see murekoht, probleem lahendatud. Ja mul on tõesti palve teile, et te seda kiirelt menetlete. Mul on hea meel, kui te jõuate selle ära menetletud, sest see on jälle väga oluline eelnõu.

Aseesimees Kalle Laanet
Härra minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Palun kõnelema majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri.

Sven Sester
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Muidugi on see oluline eelnõu, loomulikult, miks ei peaks olema, kui teeb esiteks maksumaksjale asja odavamaks ja teiselt poolt siis kõigile tulevikus ka lihtsamaks. E-riigina, ma arvan, et varem või hiljem – pigem siis nii palju varem kui vähegi võimalik – peaksime selle vastu võtma.
Aga ma annan ülevaate komisjoni koosolekust selle konkreetse päevakorrapunkti osas. Komisjon oma 21. jaanuari koosolekul selle konkreetse eelnõuga, mis kannab numbrit 795 SE, ehk Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, pidas oma arutelu just eesmärgiga esimesele lugemisele saata. Ja väljaltpoolt komisjoni erinevad inimesed olid tulnud seda eelnõu meile tutvustama. Rahandusminister Toomas Tõniste oli n-ö peatutvustajana, aga talle sekundeerisid Rahandusministeeriumist halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna peaspetsialist Keir Pool ja ka Statistikaameti peadirektor Mart Mägi oli selle punkti juures meil komisjonis.
Toomas Tõniste tutvustas seda eelnõu, nii nagu ta siin saalis seda tutvustas, tõi välja kõik need eesmärgid, miks see eelnõu on täna meil siin Riigikogus. Ja eks siis tasub ikkagi üle korrata, et selle eesmärk on viia riigi raamatupidamine üle täielikult masintöödeldavatele arvetele ehk e-arvetele. Ja nii nagu minister siin ka enne mainis, kui keegi saadab kellelegi PDF-iga arvet, siis see ei ole e-arve, see on üks tavaline pilt, mis siis saadetakse manuses. E-arve on ikka nn masintöödeldav.
Ja siis nentis komisjonis ka seda Toomas Tõniste, et selle eelnõu jõustumisel, esiteks, me kindlasti võidame tulevikus nende arvete käsitlemisel, sellega tegelemisel reaalselt ajakulu, rahaline kulu. Kõik see n-ö riigieelarve mõttes on mõistlik ellu kutsuda. Ja mida minister nentis ka täna siin saalis, sisuliselt kuskil viiendik ettevõtteid täna sellise arveldusega tegeleb, avalikus sektoris annab e-arveid edasi.
Ja siinkohal kõneleja ehk siis mina palusin täpsustada, kas praegu on juba siis riigil kohustus e-arve vastu võtta, kuid selle esitamine on olnud vabatahtlik, kas siis eelnõu eesmärk on konkreetselt ikkagi selles, et see tulevikus oleks siis mitte ainult kohustus aktsepteerida e-arveid, vaid see sätestab ka kohustuse nii avalikule kui ka erasektorile e-arveid kaupade-teenuste eest riigile esitada. Nii et siis Raigo Uukkivi kinnitas, et tõesti eelnõul see eesmärk on. Täna, ma juhin tähelepanu, on kohustus riigil vastu võtta e-arveid, kui keegi tahab saata. Nüüd siis tekib olukord, kus on kohustus ka saata. See on see vahe: täna on kohustus vastu võtta, tulevikus on kohustus ka saata.
Toomas Kivimägi tundis komisjonis huvi, seesama küsimus, et just kas huvigruppidega, kuidas nendega see on suhestatud, on nendega kooskõlastatud. Ja asekantsler Uukkivi siis kinnitas ka, et huvigruppidega on suheldud ja nende märkusi on arvesse võetud. Ja viimaselt kooskõlastusringilt tuli siis veel täiendavalt tagasi märkus infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidult ja ka see märkus on juba seletuskirjas arvestatud.
Ja asi oli selge komisjoni liikmetele, pikalt enam vajadust ei olnud arutleda sellel teemal. Jõuti otsuste juurde ja otsused olid siis sellised: esimene lugemine tuua tänaseks päevaks saali, nii ma siin teie ees olen, esimene lugemine lõpetada (otsus oli konsensusega) ja meil on ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. jaanuar s.a kell 16.00 (ka see otsus oli konsensusega). Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Väga austatud majanduskomisjoni esimees Sven Sester, tänud ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kuna kõnesoovijaid ei ole, siis sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 795 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõule 795 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 25. jaanuari kell 16.00. Ja sellega oleme tänase päevakorra ka läbinud.
Ilusat õhtut teile kõigile! Istung on lõppenud. Kaunist talveõhtut!

Istungi lõpp kell 18.32.