13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
31 Riigikogu liiget on infotunnis. Valitsuse liikmed: kultuuriminister Indrek Saar peaministri ülesannetes, justiitsminister Urmas Reinsalu ja riigihalduse minister Janek Mäggi. Annan võimaluse ühe täpsustava küsimuse esitamiseks.

1. 13:01 Kultuuriinimeste sotsiaalsed tagatised

Esimees Eiki Nestor
Esimene vastaja on kultuuriminister Indrek Saar peaministri ülesannetes ja küsija Ain Lutsepp. Palun, Ain Lutsepp!

Ain Lutsepp
Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Kultuurivälja tegevusloogika on vastuolus seadustega, mille tõttu on ravikindlustus paljudele selle valdkonna professionaalidele periooditi kättesaamatu. See tuleb sellest, et lepingud ei ole alalised ja püsivad ja tekivad katkestused. Sisuliselt tähendab see kultuuriprofessionaalide topeltriski, eks ole, nad võtavad kõik selle vastutuse enda kanda. Milline on siin sotsiaalsete tagatiste osas ettevalmistatavad seadused või kuidas Kultuuriministeerium seda käsitleb, et kultuuritöötajad, kellel ei ole alalisi lepinguid ja sotsiaalseid tagatisi, saaksid need oma sotsiaalsed tagatised vastavalt oma erialale, et need oleksid neil olemas?

Kultuuriminister Indrek Saar
Aitäh, hea küsija! Lugupeetud Riigikogu juhataja! Kultuuriinimeste sotsiaalsed garantiid ja see, et nende töörütm erineb mõnevõrra sellest, mida valdav enamus üldiselt klassikalises mõttes kannab, sellest on olnud aastaid juttu. Ja tegelikkuses ju on 2005. aastal vastu võetud loovisikute ja loomeliitude seadus, mille alusel toetatakse ajutistes majandusraskustes olevaid loovisikuid. See tähendab neid inimesi, kellel ei ole mõnda aega tööd, siis on neil võimalik taotleda läbi loomeliidu – sõltumata sellest, kas nad kuuluvad loomeliitu või mitte – endale toetust kuni üheks aastaks, mis võrdub miinimpalgaga ja mille pealt on tasutud kõik maksud, mis annab kõik sotsiaalsed garantiid. Küll aga me teame, et see tegelikult ei ole piisav, sest loovisikud – ja tänasel päeval ju mitte ainult loovisikute töö iseloom ei ole viimastel aastatel väga palju muutunud, ka paljudes teistes valdkondades – tihtipeale saavad oma töötasu erineval moel. See ei puuri olla regulaarne, kuid ometi võib ära katta selle miinimumi, mida riik eeldab, et igas kuus tuleks tasuda. Selle jaoks, et sellest asjast sotti saada, mis see seis täpsemalt on – nagu ma ütlesin, see ei puuduta tänapäeval kaugeltki enam ainult loovisikuid –, tellis Sotsiaalministeerium ka mahuka uuringu, mis eelmise aasta sügisel valmis sai. Ja seal tehti tegelikkuses Praxise poolt kolm ettepanekut, millega edasi töötada. Üks on parem teavitus, sest tihtipeale juhtub seda, et inimesed satuvad hätta sellepärast, et nad ei märka seda, et nende kindlustus saab läbi. Teine pool nüüd, mis puudutab vägagi loomeinimesi, ja teine ettepanek on see, et püüda siis seda maksukoormuse hajutamist pikemale perioodile viia. Selle puhul minu andmetel praegu Rahandusministeerium ja maksuamet koostöös Sotsiaalministeeriumiga arvutavad läbi ja töötavad läbi võimalikke lahendusi, kuidas oleks võimalik tagada selline sotsiaalmaksu hajutamine, et kui ... 

Esimees Eiki Nestor
Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jah. Ma loodan, et on täpsustav küsimus ja siis ma saan edasi rääkida.

Esimees Eiki Nestor
Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp
Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Tähendab, nendest kõigist aspektidest, mis te tõite välja, oleme me teadlikud, aga teatriliit ja teised kutseorganisatsioonid ja loomeliidud on, kuidas öelda, korduvalt algatanud, selle probleemi lahenduseks pakkunud välja lahendusi. Minu praegune küsimus on selline: kuidas on kavas olukorda konkreetselt muuta seadusandlikul tasemel? Millised on siin konkreetsed edasiminekud ja lahendused, et jõuda selles olukorras soovituslikult tasemelt lahenduste tasandile? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa, tänan! Konkreetsetest asjadest. Ma rääkisin 2005. aasta loovisikute ja loomeliitude seadusest, mis on tegelikult päris paljusid inimesi aidanud. 2016. aasta 1. jaanuaril jõustus ravikindlustuse tagamine kuupõhise sotsiaalmaksu summeerimise põhimõttel. Ja see tähendab, et ravikindlustus on garanteeritud ka neile inimestele, kes saavad palka mitme tööandja käest. Ehk kui summeerituna tuleb nendel kuus miinimumsotsiaalmaksu osa täis, siis see tagab neile ka ravikindlustuse. Ja üks väga konkreetne tegevus, mille me algatasime rohkem kui kolm aastat tagasi – tänaseks võib öelda, et esimene lend on juba lõpetanud –, mis puudutab valdkondi, nagu kirjandus ja kujutav kunst, siis seal tihtipeale töötatakse vabakutselisena ja saadakse tasu ka väga sellistes tsüklilistes formaatides. Ja seal oleme me näiteks sisse viinud kunstniku- ja kirjanikupalga, kus tänaseks 12 kunstnikku ja 12 kirjanikku saavad täispalka. Sealt pealt makstakse ära kõik sotsiaalmaksud ehk siis neile on garantiid tagatud. Ja seda palka võib saada kolm aastat järjest, siis on võimalik seda uuesti taotleda. Nii et ka väga konkreetsed tegevused.
See, mis puudutab nüüd siit edasiminekut, see eeldab veidi laiemat ühiskondlikku kokkulepet. Kui ma rääkisin sellest variandist, sellest n-ö hajutamisest, siis see tähendab seda, et seda peab aktsepteerima loomulikult ka maksuamet, et seda on võimalik teha, ilma et antaks võimalus märkimisväärselt kõrvale hiilida sotsiaalmaksu tasumise kohustusest. Praxis tegi tegelikult ka kolmanda ettepaneku. Ja kolmas ettepanek ütleb seda, et ravikindlustus võiks olla üldse universaalselt tagatud – see on tasuta kõigile nii nagu Eesti haridussüsteem, mis tagab kõigile hariduse. Aga see eeldab veel laiemat ühiskondlikku kokkulepet.

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma jätkaksingi oma küsimusega just sealt, kuhu te jõudsite. Üks on see hajutamine, maksukoormuse hajutamine ja teine võimalus, millest tõesti on räägitud, ongi see ravikindlustuskaitse tasumine ja kindlustamine kõigile. Kas Kultuuriministeerium on jõudnud selle Praxise tehtud uuringust tulenenud järeldustega tutvuda põhjalikumalt ja teha enda jaoks ka need valikud, kuidas siis nagu Kultuuriministeerium loomeisikute küsimust siit edasi kas lahendab või vähemalt otsib lahendusi? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa, me oleme sellega tutvunud. Ma mainisin, et on üks asi, mis tegelikkuses on töös, kus on kokkulepe olemas ja kus on seadusandlikud takistused juba tänaseks kõrvaldatud, ja see on see parema teavituse pool. Kui nüüd tehniline lahendus ka valmis saab, siis loodetavasti selle aasta jooksul haigekassa hakkab inimesi juba varakult teavitama, kui nende kindlustuskaitse hakkab lõppema. See ei taba inimesi külma dušina, kui nad lähevad arsti juurde ja nendel ei ole enam kindlustuskaitset. Teine pool ehk hajutamise teema eeldab seda, et me saame seisukoha Maksu- ja Tolliametilt ja Rahandusministeeriumilt, kuhu ollakse valmis sellega edasi liikuma. Nii kaua kuni meil ei ole sealt lõplikku vastust, ei saa Kultuuriministeerium oma tegevusi või ei ole mõtet neid eraldi planeerida. Kolmas eeldab, nagu ma ütlesin, palju laiemat ühiskondlikku kokkulepet, kas me oleme valmis minema selle peale, et hoolimata sellest, kas sa maksad sotsmaksu või mitte, aga kui sa oled Eesti elanik, siis on sul olemas ravikindlustus. Ka seal, nagu ma ütlesin, on väga oluline see teine pool, et me teistpidi ei tekitaks situatsiooni, kus osal inimestel tekib täiendav motivatsioon üldse töötasult mitte enam makse maksta. Ja siin, ma usun, et te nõustute minuga: seda olukorda me tegelikult ei taha lõppkokkuvõttes ju tekitada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 13:10 Täitmata lubadused

Esimees Eiki Nestor
Ja nüüd vastab justiitsminister Urmas Reinsalu küsimusele, mille esitab Henn Põlluaas. Palun, Henn Põlluaas!

Henn Põlluaas
Aitäh! Tunnen huvi ja seda sugugi mitte negatiivses võtmes mitmete teemade kohta, mida te olete ministrina käsitlenud, kuid mingil põhjusel on tegemata jäänud. Näiteks kooseluseadus, mille kehtivust ka teie eitate nagu meiegi, kuid mida teatud kohtunikud ja notarid siiski rakendavad, või ÜRO rändepaktile ebaseadusliku allkirja andmine, mida ei takistatud, või EKRE esitatud naisi ahistava burka keelu sätestamine ja pedofiilide karistuse karmistamine, mis Riigikogus tagasi lükati, kuid mille kohta te lubasite esitada Justiitsministeeriumi vastavad eelnõud, või siis Venemaalt okupatsioonikahjude väljanõudmine, mis ei ole kuskile kahjuks jõudnud. EKRE on oodanud neis asjus edasiminekut, aga tegudeni pole jõutud. Kust kohast on king pigistanud ja kelle poolt on lähtunud surve nende oluliste asjadega mittetegelemiseks? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Henn, ma tahan öelda kõigepealt seda, et hinnates valimislubaduste täitmist, siis ma tegin ka analüüsi, mis puudutab erakondade valimislubaduse täitmist. Ja tõepoolest ma sain objektiivse vastuse, et kõigist erakondadest kõige rohkem oma nelja aasta valimislubadusi on täitnud Isamaa, ja vaevalt on siin saalis inimest, kes julgeks vastu vaielda. See on reaalne audit, objektiivne audit. On kehtestatud maksuvabastus 500 eurot, üksi elavate pensionäride toetus, paljulapseliste kodutoetus. On üksikvanemate elatisabifond, haldusreform tehtud, riigikaitsetulud ajalooliselt kõrgemal tasemel. Asjad on ära tehtud ja ma ütlen aitäh nendele, kes aitasid kaasa.
Paljudes olulistes asjades on sõrgu vastu aetud ja selle asja puhul ma võin öelda, et nende asjadega tuleb edasi minna. Okupatsioonikahjude küsimuses on valmis esimene rahvusvahelise komisjoni raport. Kui huvi pakub, ma võin selle heale küsijale saata. Ja mis on väga oluline, et rahvusvahelise õiguse järgi minu seisukohad ja avaldused, mida ma olen öelnud, tähendavad nõudeõiguse tunnustamist. See on väga oluline asi, positsioon, mis on võetud. See, mis puudutab pedofiilide karistuste karmistamist, neljapäeval hakkab Riigikogu õiguskomisjon arutama ja eelnõu on parlamendi menetluses: korduvalt kuritegusid sooritanud pedofiilidele kuni eluaegne vanglakaristus. Mis me siin hellitame? Kaua need naljad siin käivad? Eluaegne vanglakaristus korduvalt laste vastu seksuaalroimasid toime pannud inimestele. Ma loodan, et EKRE toetab seda, et selles parlamendi koosseisus võetakse see asi vastu.
Nii et rida väärtusküsimusi on laual. See, mis puudutab nüüd rändepakti, ma olen tellinud uued õiguslikud ekspertiisid. Nagu ma hoiatasin, et ma teen seda. Ja need õiguslikud ekspertiisid on praegu valmimas ja ma kavatsen nende õiguslike ekspertiiside tulemused teha kättesaadavaks nii Vabariigi Valitsusele kui Riigikogule. Arvestage sellega! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh, Urmas! Sa ennatlikult eeldasid, et ma küsin sult valimislubaduste kohta. Sugugi mitte. Küsimus oligi just nimelt nendes asjades, milles me oleme siin olnud sinuga ühel meelel ju, aga mis on tekitanud Riigikogus teatud erakondade poolt väga suurt sellist vastuseisu ja igasugust ka, ütleme, otseselt seadustest üleastumist, nagu toimus rändepakti puhul. Ja ma loen üles või loen sulle ette selle viimase küsimuse, mis kõigi nende teemadega siis haakub. Kustkohast on king pigistanud ja kelle poolt on lähtunud surve nende oluliste asjadega mittetegelemiseks?

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Vastus on väga ühemõtteline. Teiste parteide poolt on kindlasti avaldatud survet nende asjadega mitte tegeleda. Aga võta näpust, Henn, olen tegelenud ja jään tegelema, nii kaua, kuni rahvas toetab. Ja rahvas toetab, ei maksa peljata. Küsimus on ju selles, et need valimised ei ole mitte mingite rahapargaste või miljardite lubamine, mis maksumaksja ühest taskust teise võetakse. Need valimised, Riigikogu valimised, on väärtusvalimised. Sellega peavad kõik arvestama, kes tahavad kandideerida Riigikokku. Ei ole niisugust juttu, et väärtusküsimustes soovitakse mitte oma seisukohti väljendada, nagu olid siin seisukohad Postimehe küsitlusele. Muidugi peab vastama. Tulebki rahvale aru anda, mis on väärtushoiakud, mida võetakse. Ja väärtushoiakud on, et Eesti riigis otsustavad Eesti kodanikud oma tulevikku ja teevad seda nende väärtuste ja kõlbeliste tõekspidamiste alusel, mida nad õigeks peavad.
Nii et kinga pigistamise küsimuses pean tunnistama, et ei ole kerge olnud siis, kui Reformierakonnaga olime valitsuses, ei olnud kerge, kui sotside ja Keskerakonnaga. Aga ma võin üht asja öelda, miks ma pidasin oluliseks anda ülevaadet ka valimislubaduste täitmisest: Eesti rahvas vajab tegusid. Sõnad on üks asi, aga uskuge mind, reaalne poliitika on see, kui suudetakse asju ellu viia ja negatiivseid tagajärgi tõkestada. Ja need küsimused, mis puudutavad rändepakti, ka see rändepaktiküsimus on õhus. Ja me peame leidma – need, kes leiavad, et rändepakt ei ole mõistlik –meetodi, kuidas selle negatiivsed mõjud Eesti Vabariigile tõkestada. Me peame säilitama kontrolli immigratsiooni üle, ei tohi minetada seda.

Esimees Eiki Nestor
Olga Ivanova, palun!

Olga Ivanova
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Ma küll tahtsin täitmata lubaduse kohta küsida Jüri Ratase käest, aga ma kasutan seda võimalust, küsin siis justiitsministri käest, kes on selle valdkonna pädev minister. Ma küsin ühe koalitsioonilepingu punkti kohta, mis jäi täitmata, ja nimelt see kõlab järgmiselt: võimaldame taotluse alusel naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsust Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, kelle vanem või vanemad on kas määratlemata kodakondsusega isikud või kolmanda riigi kodanikud ning elasid Eestis püsivalt enne 91. aastat. Miks see punkt jäi täitmata ja mis erakond segas selle punkti elluviimist? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
See erakond oli Isamaa erakond. See oli koalitsioonileppes sees, me arutasime seda, laual oli konkreetne eelnõu, aga rakendamise küsimuses oli meil väga tõsine konflikt ametist lahkunud siseminister Anveltiga. Ja kuna see rakendustee, mida välja pakuti, lähenes liigselt ohtlikult kodakondsuspoliitika põhimõtete muutmisele, siis me ütlesime: "See ei lenda! See asi ei tohi läbi minna!" Ja nii see ei läinudki läbi. Punkt. Ja ma loodan, et ka järgmises parlamendi koosseisus on valitsuses jõud, kes ei võimalda mängida kodakondsuspoliitika põhimõtetega, nagu viimasel ajal on siin lauale pandud erineva tahu alt, puudutagu see mitmikkodakondsust, puudutagu see kodakondsuse andmist nullvariandiga, hellitlevalt kodakondsusaknana. Me ei vaja niisuguseid eksperimente! Ei vaja! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 13:17 Hariduspoliitika

Esimees Eiki Nestor
Järgmisena vastab Indrek Saar, kultuuriminister peaministri ülesannetes, küsimusele, mille esitab Urve Tiidus. Palun!

Urve Tiidus
Lugupeetud Indrek Saar! Teatavasti on peaminister ise praegu Šveitsis, kus ta osaleb Davosis maailma majandusfoorumil ja arutab seal üleilmastumist puudutavaid küsimusi. See on ka oluline, aga lähenevate valimiste eel on elavnenud debatt eestikeelse hariduse teemal. Eesti Rahvusringhäälingus andis hiljuti intervjuu haridusminister Mailis Reps. Ajakirjanik küsis temalt, kas Keskerakond ei pea vajalikuks üleminekut ainult eestikeelsele õppele, millele ühiskonnas poliitiline toetus on kasvanud valdavaks. Minister vastas, et ta peab küll, kuid tsiteerin proua Repsi: "Me lähtume põhiseaduslikust õigusest, et lapsevanemale jääb valik. See tähendab, et eestikeelne, kakskeelne, vene või muu õppekeelega lasteaed on küll seal programmis ja seda põhieaduslikku õigust valikule vaidlustati juba 90-ndatel aastatel Riigikohtus ja see on ümber lükatud. Mis teie sõnum oma koalitsioonipartnerile on peaministrina ja kultuuriministrina? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Aitäh, selle küsimuse eest! Ma Riigikogu infotunnis olen sellele küsimusele, mis puudutab eestikeelset kooli või koosõppivat kooli või kuidas keegi seda nimetab, varem vastanud, aga vastan hea meelega taas uuesti. Minu arust on ka sügisel siin Riigikogus läbi viidud debatt – olulise tähtsusega riikliku küsimusena oli see minu arust tol hetkel sõnastatud – tõestanud seda, et on olemas väga lai konsensus, et me liigume selles suunas, et Eesti kool on eestikeelne. Loomulikult jäävad tõenäoliselt ka tulevikus mingid erandid, nii nagu tänagi on võimalik Eestis õppida ka inglise, prantsuse, saksa keeles, nii ilmselt ka tulevikus. Aga see, et Eestis on ühtne ja koosõppiv koolisüsteem, see on minu arust lai poliitiline konsensus ja mina olen aru saanud, et kõik täna valitsuses esindatud erakonnad seda põhimõtet igati toetavad. Ja mitte ainult sõnades ei toeta, vaid ka selle jaoks praktikas tööd ja otsuseid teevad. Näiteks on seesama haridusministeerium, kelle ministrile te just viitasite, käivitanud 
programmi "Professionaalne eesti keele õpetaja igasse vene õppekeelega lasteaiarühma", et kõigil lastel oleksid alushariduses võrdsed keelevõimalused. Uuel õppeaastal saab näiteks 150 Ida-Virumaa lasteaia- ja üldhariduskooli õpetajat tasuta B2 ja C1 taseme eesti keele koolitust, et sooritada ka nõutav tasemeeksam. Ja on ka paljud muud tegevused, mida on haridussüsteemis tehtud. Loomulikult, mis puudutab täiskasvanute keeleõpet, siis seal toimub see mitme ministeeriumi koostöös ja siin on märkimisväärne roll ka Kultuuriministeeriumil ja Integratsiooni Sihtasutusel.

Esimees Eiki Nestor
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Liidripositsioonil olevatel poliitikutel on vastutus tajuda ühiskonnas toimuvaid protsesse ja ootusi ja sealjuures kanda kõrgel põhiseaduslikku vaimu. Haridusminister pole selles mõttes oma varasemaid sõnu söönud, sest viis aastat tagasi ütles proua Reps ka, et mitte-eestikeelse hariduse võimaluse keelustamine on üks näidetest, kus riiklik hariduspoliitika ei taha arvestada lapsevanema ja kogukonna soove, sest see on parteipoliitiliselt kasulik jne, jne. Ta siiski möönis, et riigikeele oskus on igale Eestis elavale inimesele vajalik. Nüüd ma küsin teie käest, et kust jookseb teil see veelahe, kui peaksite ainult eestikeelsele õppele ülemineku teemadel Keskerakonna haridusministriga tõsisemalt läbirääkimisi pidama mis iganes olukorras, eriti pärast seda, kui Urmas Reinsalu on kinnitanud, et need valimised on väärtusvalimised. Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa. Ma loodan, et Urmas Reinsalu kinnitus, et need valimised on väärtusvalimised, on tõsiselt võetavam kui tema kinnitus, et ta on läbi viinud objektiivse auditi, et just Isamaa on kõige rohkem täitnud valimislubadusi. See, et Urmas Reinsalu viib läbi isiklikult mingi auditi, ei tähenda, et see on objektiivne. Eriti olukorras, kus tal on ilmselge huvide konflikt, sest olles ühelt poolt justiitsminister on ta teiselt poolt ka märkimisväärsel positsioonil Isamaa erakonnas ja minu arust kuulub ka selle mittetulundusühingu juhatusse. Nii et objektiivseks ... nimetatud auditit ka sel juhul on küll pehmelt öeldes veidi naljakas.
Aga kindlasti, kui me räägime eestikeelsest koolist, siis me ei saa vaadata ainult nende otsuste suunas, mida tehakse riigi tasandil. Väga paljud nendest otsustest sõltuvad kohaliku kogukonna ja kohalike omavalitsuste otsusest. Nii ma näiteks võin tuua Rakvere linna, kus juba aastaid tagasi kogukond sai kokkuleppele. Jah, tõesti, seal ka selle üle vaieldi mõnda aega, aga saadi kokkuleppele, et on võimalik, et kõik lapsed õpivad ühes koolis ja õpivad eesti keeles. Rakveres tehti see ära. Kui me vaatame siin näiteks Tartu suunas, kus on teie erakonnakaaslased aastaid olnud võimul eesotsas Andrus Ansipiga, Laine Randjärvega, tol ajal küll Jänesega, härra Kruusega, ka täna on Reformierakond võimul, siis ometi õpitakse seal mitmes õppeasutuses jätkuvalt vene keeles. Järelikult need kohalikud olud mõnevõrra siis on ka kohtades erinevad ja neid kaalutlusi, miks ja mis hetkel suudetakse üle minna selgelt eestikeelsele koolile, on erinevaid. Ja nendega me peame ilmselt arvestama ka tulevikus.

Esimees Eiki Nestor
Justiitsminister Reinsalu! Siin saalis räägitakse siis, kui juhataja annab sõna. Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Kui üldiselt haridusmaastikul hoitakse au sees professionaalset autonoomsust koolides otsustada, kuidas õppimist korraldada, siis mul on täna külas koolijuhid Valgamaalt. Valgas on nii eestikeelne kool kui venekeelne põhikool ja trend näitab, et venekeelse põhikooli õpilaste arv iga aastaga väheneb ja eestikeelse põhikooli õpilaste arv kasvab ja sinna tõesti venekeelsetest peredest lapsed lähevad vabatahtlikult eestikeelsesse kooli. Mis te arvate või ennustate, et kui riik ei sekku, siis kas ühel hetkel seda professionaalset autonoomsust arvestades võiks olla meil ühtne eestikeelne koolisüsteem? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Aitäh! Ma ei ole haridusspetsialist ja ennustamisega ei tahaks ka tegeleda. Ma ei pretendeeri absoluutselt sellele, et ma tegelikult tean täpselt iga kooli olukorda ja suudan kuidagigi prognoosida seda, mis aja jooksul on võimalik üle minna nii, et tõepoolest need lapsed, kes koolides õpivad, ei jääks siis selle kogu asja hammasrataste vahele. Me lõpuks tahame, et nad saaksid korraliku hariduse. Aga ma arvan, et riik ühel või teisel moel peab niikuinii sekkuma. Selle jaoks, et üle minna, on meil vaja piisavalt eesti keele õpetajaid. Ja sellele ma ka oma esimeses vastuses tegelikult viitasin, et riik peab tegelema sellega, et me suudame koolitada piisavalt palju piisavalt professionaalseid motiveeritud õpetajaid selle jaoks, et see oleks võimalik. Sest kui meil ei ole neid õpetajaid, kes suudaksid neid lapsi heas eesti keeles ja neile head eesti keelt õpetada, siis see üleminek on ka kohaliku omavalitsuse jaoks, ükskõik kuidas ta püüab, väga keeruline. Sest see lõppkokkuvõttes eeldab seda, et klassi ette on saata õpetaja, kelle töö tulemusena lapsed tõepoolest hakkavad keelt rääkima, suudavad selles keeles omandada ka kõik muud teadmised. Nii et riik peab siit omalt poolt kindlasti jätkuvalt panustama ja mitte ainult keeleõppes, ka kogu selles lõimimises, et ollakse ühes inforuumis, ühes kultuuriruumis. Ka need on tegevused, kus riik peab hoidma kindlasti ka tulevikus initsiatiivi.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 13:26 Jõhvi saamine linnaks

Esimees Eiki Nestor
Vastab riigihalduse minister Janek Mäggi, küsib Krista Aru. Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Jõhvi vallavanem Martin Repinski tuli välja ettepanekuga, et Jõhvi linn võiks saada eraldi staatuse, Jõhvi linn, mis praegu on Jõhvi vald, kuhu kuulub ka Jõhvi linn. Ja ettepanek on, ütleme, väga huvitav ja kindlasti ka kohalikes elanikes palju elevust tekitav. Teie ministrina olete andnud ka intervjuu, milles kinnitasite, et kui selline tahtmine on, siis tuleb selleks ka võimalused luua. Millised olid teie hinnangu aluseks olnud argumendid, miks seda on vaja, ja kuidas selline Jõhvi linna eraldumine Jõhvi vallast võiks siis kasuks olla tervele Eestile? Aitäh!

Riigihalduse minister Janek Mäggi
Suur tänu, austatud Krista! Oluline küsimus on tegelikult selles, et Eestis on pärast haldusreformi päris mitmeid väga kummalise nimega kohalikke omavalitsusi, kui vaadata nende territooriumi. Teatavasti Eesti suuruselt viies linn on Tallinn ja Eesti kõige suurem linn on Pärnu ja Tallinnast suurem on ka Paide näiteks ja Narva-Jõesuu. Seal on selline keeleline ebakõla. Ja kuigi seadusest tulenevalt – sõltumata sellest, kas kohalik omavalitsus on linna- või vallanimeline – on neil samad õigused ja kohustused, siis praegu saab kohalik omavalitsus valida, kas ta tahab olla vald või linn ainult ühinemise hetkel. Ja selleks, et tänasel hetkel, kui Jõhvi näiteks liituks Toilaga, mis teemal on nad ka kontakte pidanud, siis nad saaksid seda muuta. Ma arvan, et puhtalt emotsionaalse tausta tõttu, mitte sisulise tausta tõttu, on sellised soovid tekkinud mitte ainult ühes kohalikus omavalitsuses, vaid väga mitmetes. Ja ma arvan, et see teema tuleb lihtsalt põhjalikult läbi mõelda ja loomulikult siis ühetaoline lahendus pakkuda kõikidele kohalikele omavalitsustele üle Eesti. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Aitäh vastuse eest, lugupeetud minister! Ma siit jätkaksingi. Teil on kindlasti ülevaade, et kui palju neid kohalikke omavalitsusüksusi on, kellel võib olla siis analoogne soov, et tõesti see ühinemise ajal leitud lahendus ei ole kõige parem ja millistele argumentidele toetudes. Ma loodan väga, et see ei ole see, et Jõhvi vallas on valitsemas teie erakond, vaid millised ikkagi on lisaks sellele, et on moodustunud mingid ebaloomuliku üksused, selle protsessi jaoks vajalikud elemendid. Kuidas te näete: on siit võimalik edasi minna, kuidas saab edasi minna ja mida te siis neile omavalitsusüksustele, kellel on veel selline soov, oskate soovitada? Aitäh!

Riigihalduse minister Janek Mäggi
Pikem perspektiiv on kindlasti see, et Eestis tekivad suured maakondlikud kohalikud omavalitsused. Liitumisi tuleb tulevikus kindlasti ette veel. Praegusel hetkel konkreetselt minuni on jõudnud umbes kümmekond analoogset arutelu, mõttekäiku ja neid võib-olla ei sobigi siin kõiki välja tuua peamiselt sellel põhjusel, et need on olnud sellised konsultatsioonid. Aga ma usun küll, et see haldusreformi sisuline jätk peab olema ka kohalike omavalitsuste nimede korrastamine, kui see on vajalik. Ja see korrastamise alus peab olema kohalike omavalitsuste enda initsiatiiv. Mina usun ikkagi seda, et kohalikud omavalitsused peavad saama maksimaalselt palju ise otsustada ja vajadusel ka siis teiste kohalike omavalitsustega kokku leppida, kas siis liituda või kuidas olla, kuidas neile meeldib. Aga see peab olema üleriigiliselt ühetaolistel alustel. See on ka iseenesest selge. Nii et see ei ole ainult Jõhvi probleem. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh! Lugupeetud minister! Ma viitan siin tagasi proua Krista Aru küsimusele Jõhvi linna ja omavalitsuse kohta, kus te vastasite, et Eesti kõige suurem linn on Pärnu ja Tallinn on viiendal kohal. Ma saan aru, et te peate silmas territooriumi, aga üldiselt ikkagi arvestatakse linnade suurust elanike järgi. Aga küsimus puudutab seda, et mis ajaks te prognoosite, et Eestis tekivad maakondlikud omavalitsused ja kas te olete juba mingeid selliseid samme astunud selle n-ö tulemuse saavutamiseks ministrina? Aitäh!

Riigihalduse minister Janek Mäggi
Suur tänu! Ma arvan, et kindlasti on see temaatika 4. märtsil valitava Riigikogu ja selle baasil tekkiva valitsuse koalitsiooniläbirääkimiste üks teema. Ma arvan, et siin pikemat perspektiivi ei olegi mõtet välja pakkuda. Eestis on 132 828 avalikus sektoris töötavat inimest ja väga suur osa nendest töötab kohalikes omavalitsuses. Ministeeriumides töötab tänasel hetkel ainult 2540 inimest. Nii et see arv on kordades suurem ja seetõttu, kui me tahame rääkida riigireformist, siis peamiselt tähendab see ikkagi kohalike omavalitsuste ja kohaliku omavalitsemise korrastamist. Aitäh! 

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 13:33 Kohustuslik marssimine riigifirmades

Esimees Eiki Nestor
Vastab peaministri ülesannetes kultuuriminister Indrek Saar, küsib Martin Helme! Palun, Martin Helme!

Martin Helme
Aitäh, lugupeetud spiiker! Lugupeetud minister! Nädalavahetusel toimus Tallinnas üks meeleavaldus ja me kindlasti oleme eri meelt selle meeleavalduse sisu üle. Mina arvan, et see oli radikaal-vasakpoolne. Aga igal juhul oli see ideoloogiline üritus ja enne seda ideoloogilist üritust saatis Sotsiaalministeeriumile alluva Hoolekandeteenuste AS-i direktor Maarja/Maarjo Mändmaa ehk siis transvestiit kirja oma töötajatele, et kõik, ka kliendid, marssima. Ehk siis oma töötajatele anti korraldus osaleda meeleavaldusel, ideoloogilisel meeleavaldusel ja lisaks sellele anti neile töötajatele korraldus tuua oma kliendid, kelledeks on umbes 2100 vaimupuudega inimest, marssima. Põhjus võis olla selles, et Mändmaa elukaaslane Kadi Viik on selle marsi korraldaja, tema ühtlasi on ka võrdõiguslikkuse osakonna juht olnud ja praegu on Inimõiguste Keskuse juht ja feministeerium, need on kõik ... Hea küll, mul saab aeg otsa ja ma küsin: kas see ongi normaalne, et meil riigiasutused annavad korraldusi oma töötajatele ja klientidele minna meelsust avaldama? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Tänan küsimuse eest, lugupeetud Riigikogu liige! Mina ei ole küll kuskilt välja lugenud, et oleks antud kellelegi korraldus, ammugi mitte, et on võimalik anda korraldus kliente viia kuhugi marssima. Mina ei tea, milliseid uudisekanaleid teie loete. Ma soovitan teil aeg-ajalt lugeda ka Eesti sõltumatut meediat, sest te järjekordselt minu arvates kas hämate või veel hullem, valetate. Ja me oleme teid sellelt ka varem tabanud, kui te olete süüdistanud inimesi asjades, mida, nagu pärast on välja tulnud, sugugi mitte ei ole. Kui te loeksite sõltumatut meediat ja saaksite veidigi sõltumatumat informatsiooni, siis te saaksite aru, et tegemist oli ühe viisiga juhtida tähelepanu nendele asjadele, nendele väärtustele, mis on kirjas ka Eesti Vabariigi põhiseaduses ja millest peaksid juhinduma ka kõik Eestis tegutsevad erakonnad. Paraku vist teid ei olnud seal marsil. Ma ei näinud seal ka sõber Urmast ja tema sõpra Hennu.

Justiitsminister Urmas Reinsalu
 Ei mingil juhul! 

Kutuuriminister Indrek Saar
Te oleksite seal võib-olla näinud, et väga suur osa Eesti erakondadest oli seal esindatud. Mul on hea meel, et seal oli näiteks Reformierakond esindatud, Keskerakond, seal oli ka Vabaerakond, Eesti 200 minu arust oli seal esindatud. Ja loomulikult olid seal sotsiaaldemokraadid, sest seisti naiste õiguste eest. Naiste õiguste eest, et neid koheldaks võrdväärsete ühiskonnaliikmetena. Ja ma arvan, et me kõik peame nende väärtuste eest seisma. Ja kindlasti käib selle hulka muu hulgas see, et me ei valeta Eesti inimestele.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh! No kui te näete Eestis mõnda sõltumatut meediaväljaannet, näidake mulle ka. Aga ma ei teadnudki, et Eesti Vabariigi põhiseaduse alusväärtuseks on vulvamütside kandmine. Ja ma olen lausa imestanud, et teie erakonna esimees ei pannud seda hoolimata üleskutsest endale pähe, roosat ilusat mütsi, mis oli selle ürituse korraldajate üleskutse. Aga te ei vastand kahjuks mu küsimusele. Mul küsimus ei olnud selle üle, missugune on selle ürituse sisu või missugune on meie arusaamine sõltumatust meediast. Minu küsimus oli ... Ja meil on ... ega ma ... noh, see valetamise süüdistus, te võiksite mõne näite siis tuua. Aga meie andmetel on selline kiri läinud selle inimese poolt välja asutuse töötajatele, kus ta ütleb: "Kõik marssima!" ja kaasa arvatud kliendid. Minu küsimus on: kas see ongi normaalne? Kas vaimupuudega inimeste mobiliseerimine marsile, vasakradikaalsele ideoloogilisele marsile on normaalne? Ja kui seda nii tehakse, siis me lihtsalt teame seda, et kui me pärast märtsi võimule tuleme, siis me hakkame ka riigiametnikke ja riigiasutuste töötajaid marssidele saatma. Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Teie seniste väljaütlemiste järgi ma üldse ei kahtle, et te hakkate riigiametnikke igale poole saatma ja neile väga täpselt ette kirjutama, mida nad tohivad teha. Mitte ainult riigiametnikele, vaid paljudele Eesti inimestele. Vaadates teie seniseid väljaütlemisi, te kindlasti tahate hakata sekkuma avalik-õigusliku meedia programmi. Te tahate hakata sekkuma teatrite ja kontsertorganisatsioonide repertuaarikujundusse, laulupeoprogrammi jne, jne. Seda kõike te olete ju ühel või teisel kujul tõepoolest lubanud. Aga kuna hoolekandeteenused ei kuulu otseselt Kultuuriministeeriumi halduse alla, siis ma võin teile tsiteerida, mida selle kohta on öelnud sotsiaalminister, kelle haldusalas see on. AS-i Hoolekandeteenused juht Maarjo Mändmaa on ka juba meedias selgitanud teema olulisust ja selle seotust hoolekandega. Ettevõttel on võimalus ise otsustada, millistele väärtustele tähelepanu pöörab või millist infot oma sisekanalites jagab. Olgu selleks siis elukeskkonna hoidmiseks loodud ülemaailmne koristuspäev – näiteks, kuhu võib ka inimesi samamoodi üles kutsuda ja kutsutaksegi üles, ma olen kindel, et paljud asutuse juhid kutsuvad üles seal osalema –, terviklikku eluviisi toetav liikumisaktsioon või mõni võrdseid võimalusi edendav algatus. Väärib tunnustamist, et tööandjad soovivad panustada ka soolisse võrdõiguslikkuse edendamisse ja loodame, et tulevikus on selliseid üleskutseid veel. Ja ka muideks Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop on leidnud, et tegemist oli üsna tasakaalustatud üleskutsega käituda ettevõtte AS Hoolekandeteenused väärtuste kohaselt.

Esimees Eiki Nestor
Mart Helme, palun!

Mart Helme
Aitäh! No ma ei saa kuidagi aktsepteerida ministri sellist arrogantset ja sügavat ideoloogilist vaimupuuet representeerivat käitumist ja vassimist ja valetamist ja laimamist ja süüdistamist minu poolt juhitava erakonna suhtes. See on piinlik, see on häbiväärne ja põhimõtteliselt te vastasite nüüd ka küsimusele, et teie aktsepteerite seda. Ja teie vasakul käel istuv Riigikogu spiiker on korduvalt rääkinud, kuidas me ei taha enam tagasi minna ühte teise aega. Nüüd teie juhtimisel me siis tahame tagasi minna aega, kus kõik töökollektiivid pidid käima sunniviisil igasugustel demonstratsioonidel. Aitäh, et te olete ennast paljastanud järjekordselt vasakpoolse propagandisti ja vasakpoolse ühe ideoloogia ühiskonnale pealesurujana. Vastust pole vaja.

Kultuuriminister Indrek Saar
Tõesti sellele on midagi väga raske vastata, aga mul on õigus kõneleda. (Vahelehüüded.) Mul on väga kurb, kuhu me oleme Eesti ühiskonnas jõudnud. (Urmas Reinsalu: "Riigikogu esimees, tagage kord!") Ja mul on väga kurb, et Eesti vabas riigis lubavad inimesed endale selliseid propagandavõtteid, mis tõepoolest meenutavad ühte teist ajastut, mitte vaba riiki. Ja väide, et objektiivsed uudised tulevad ainult Objektiivist või EKRE portaalist, on sama tõene nagu justiitsministri väide sellest, et kui tema hindab oma partei programmi täitmist, siis on tegemist (Urmas Reinsalu: "Minu seisukohad on ...") objektiivse analüüsiga.

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu liikmed! Austatud justiitsminister Reinsalu! Uskuge mind, need valimised, mis märtsis tulevad, ei ole vabas Eesti Vabariigis viimased. Rahunege-rahunege! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 13:41 Kodakondsuspoliitika

Esimees Eiki Nestor
Järgmisena vastab kultuuriminister Indrek Saar peaministri ülesannetes küsimusele, mille esitab Arto Aas. Palun, Arto Aas!

Arto Aas
Aitäh! Jätkame tõesti pisut leebemal toonil, kuigi tõsisel teemal. Me oleme üldiselt harjunud, et Keskerakond jagab kodakondsusteemadel selliseid erinevaid sõnumeid erinevates keeltes ja tahab väga lõtva kodakondsuspoliitikat. Nüüd on midagi sarnast juhtunud ka sotsiaaldemokraatidega. Kummalistel asjaoludel kiirelt ametist lahkunud siseminister Anvelti asemel tööle tulnud Katri Raik andis hiljuti ühe märkimisväärse intervjuu, kus ta siis ütles, et Eesti kodakondsuse võiks saada kõik inimesed, kes on siin elanud alates 91. aastast ja seda pelgalt siis sooviavalduse alusel ega pea tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ega keelt. See on päris üllatav avaldus ja ma tahakski teada, et kas see on teie ametlik seisukoht ja kuidas peaks sellesse suhtuma. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Tegemist on valitsuse infotunniga. Palun!

Kultuuriminister Indrek Saar
Aitäh! Tänan küsimuse eest! Olukorras, kus Eestis on jätkuvalt üksjagu, üle 70 000 inimese, kellel ei ole kodakondsust, mis on pea 6% Eestis elavatest inimestest, on kõik, mis me saame teha selle jaoks, et ilma kodakondsuseta inimeste arv väheneks, on vajalik teha. Ja sellest tulenevalt ma arvan, et see debatt ei tohiks ühiskonnast nii kaua, kuni neid inimesi on nii märkimisväärselt palju, kuhugi vajuda. Seega see, et sel teemal ollakse valmis arutama ja debateerima, on minu arust ühiskonnas vajalik. See, mis puudutab nüüd teie poolt viidatud siseministri ideed. Siinkohal on mul kõige korrektsem tsiteerida Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretäri, kes on avaldanud sellega ka erakonna seisukohta. Ja see tsitaat kõlab nii: "Siseministri pakutud idee oli tema isiklik seisukoht ning see ei kajastu erakonna programmis." Tänan!

Esimees Eiki Nestor
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh! Jätkame sel teemal siis seda debatti, mida te soovisite. Ma saan aru, et Keskerakond sooviks anda Eesti kodakondsuse kõigile, kes on siin olnud enne 91. aastat, nüüd siis osad või vähemalt üks juhtiv sotsiaaldemokraat kõigile, kes on siin olnud peale 91. aastat, keelt ja põhiseadust tundmata. Kuidas sulle tundub, kas on õiglane nende inimeste osas, kes on võtnud vaevaks Eesti riigikorraga tutvuda, õppida ära eesti keel? Neid inimesi on väga palju, neid inimesi on Riigikogus, juhtivatel kohtadel omavalitsustes ja ettevõtluses. Kas see on õiglane nende inimeste suhtes, kes on pisut pingutanud selle nimel, et Eesti Vabariigi kodakondsust saada? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa, ma arvan, et kõiki neid aspekte tuleb alati kaaluda. Selle juures, kui on eesmärk kodakondsuseta inimeste arvu oluliselt vähendada, ei saa kõrvale jätte teie poolt juba nimetatud aspekte. See peab lisaks kõigele näima õiglane ja see peab lõpuks olema ju riigile ka tervikuna kasulik. Mis puudutab sotsiaaldemokraatide programmilist seisukohta, milles erakond on kokku leppinud, siis see kõlab nii: "Jätkame jõupingutusi, et kodakondsuspoliitika põhialuseid muutmata vähendada oluliselt kodakondsuseta isikute arvu Eestis." Ja seda me oleme ka teinud. Tuletan meelde, et teiega koos koalitsioonis olles aastal 2014 leppisime me kokku, et ilma kodakondsuspoliitika põhialuseid muutmata – härra Reinsalu tol hetkel pidas seda küll tol hetkel kodakondsuspoliitika põhialuste muutmiseks, meie teiega sellest niimoodi aru ei saanud – tegime me olulised muudatused, mis vähendasid oluliselt probleemi, mida nimetatakse kodakondsusetuse taastootmine. Ehk siis seda, et Eestis sündinud lapsed, kelle vanematel ei ole ühegi riigi kodakondsust, ei saanud automaatselt Eesti kodakondsust. Nüüd nad seda saavad. Tänu sellele ühe aastaga sai Eesti kodakondsuse kuskil poolteist tuhat alaealist last, kes on Eesti kodanikud. Ja sellest ajast alates kõik lapsed, kelle vanematel ei ole kodakondsust, selle automaatselt saavad. Oluline samm astutud. Selle juures tegime veel mõned olulised muudatused, nagu näiteks see, et alaealiselt ei saa võtta ära kodakondsust, vaid kui ta saab täiskasvanuks, siis tal on aega otsustada, millise riigi kodakondne ta on, sest tihtipeale näiteks lapsed ei saa minna ja Venemaalt ise taotleda seda, et nad kodakondsusest vabastatakse.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:47 Haldusreformi mõju sotsiaalteenuste osutamisele

Esimees Eiki Nestor
Vastab riigihalduse minister Janek Mäggi, küsib Tiina Kangro.

Tiina Kangro
Aitäh! Haldusreformi eesmärgina on algusest peale rõhutatud, et suuremad omavalitsused suudavad osutada rahvale paremaid teenuseid. Sotsiaalteenuste osas aga kuulen inimestelt pidevalt, et pärast valdade liitumist on olukord läinud nende jaoks veel hullemaks. Vallamaja on kaugemal, seal töötavad võõrad inimesed, bürokraatia on kasvanud ja teenuste saamine on paljudes kohtades muutunud hoopis halvemaks. Nüüd minu küsimus: palun selgitage, millel üldse baseerus väide, et uued omavalitsused tulevad kõrgema võimekusega! Kas loodeti, et see lihtsalt juhtub, või olid selle ootuse aluseks ka mingid konkreetsed analüüsid ja teadmus?

Riigihalduse minister Janek Mäggi
Suur tänu! Suuremad kohalikud omavalitsused loomulikult ei taga kindlasti ja vältimatult paremaid teenuseid. See on loomulikult nii. Valitsemine on seotud nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil eelkõige inimestega, kes seda korraldavad. Ma olen näinud väga erinevaid kohalikke omavalitsusi, kus asjad on hästi, liiguvad õiges suunas, aga ka teisi, kus ka kohalikud juhid ise ei ole sellega rahul, kuidas asjad läinud on. Ja inimestevahelised vastuolud on selle peamiseks takistuseks. Aga loomulikult me seirame, kas kõik teenused, mida inimesed vajavad, kas nad neid saavad. Aga ma ise usun ka seda, et erinevad kohalikud omavalitsused saavad ja tahavad ise otsustada, millised on konkreetsed teenused nende territooriumil. Ja need võivad olla erinevate kohalike omavalitsuste lõikes mõnevõrra erinevad. Noh, siin me võime vaadata kas või rahvastiku ealisi iseärasusi: kui Piirissaares keskmine vanus on ca 67 aastat elanikel ja Viimsis alla 40, siis see eeldabki, et need on erinevad. Aga ma kindlasti usun, et suurus ei ole number üks. Oluline on rahaline võimekus ja see mõnikord ei sõltu ka inimeste arvust, vaid sõltub piirkonnast, kus see kohalik omavalitsus on. Ma usun, et see protsess jätkub ja me suudame neid teenuste tasemeid ühtlustada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Tiina Kangro, palun!

Tiina Kangro
Kas ma sain siis sellest aru, et teie nägemuses nagu see sotsiaalteenuste pool ei olnud üldse mingi argument valdade liitmise jaoks, sest individuaalseid ja inimestest lähtuvaid teenuseid saaks ju väike omavalitsus palju paremini osutada? Lisaks tahaks küsida seda, et kuivõrd nüüd on trend selles, et võimekust omavalitsustel ei ole ja riik siis oma riigiasutuste kaudu paneb järjest uusi kihte bürokraatiat sinna peale, kes juhendavad valdades toimuvat, et kas teil on ka mingisugused kalkulatsioonid. Kas te monitoorite ka kulusid, et kui palju kallimaks see haldusreformijärgne sotsiaalsüsteem meil võib minna?

Riigihalduse minister Janek Mäggi
Haldusreformi eesmärk ei olnud rahaline kokkuhoid. Haldusreformi eesmärk olid paremad teenused, kvaliteetsemad teenused, võimekuse kasv. Kui mõelda sotsiaalteenustele, siis mina igal juhul tahan, et igas Eesti nurgas kõik inimesed, kes neid teenuseid vajavad, mida nad vajavad, nad saaksid. Aga vaieldamatult on küsimus selles, et see hajaasustus väljaspool, ütleme, suuremaid linnu, see on väga-väga kulukas ja seal peavad kohalikud omavalitsused otsustama, et milliseid kompromisse nad teevad. Nii et perspektiivis ma usun küll, et kas väiksem või suurem omavalitsus, sest paratamatult ka pärast haldusreformi on suurused väga erinevad. Sellest ei sõltu kohaliku omavalitsuse ja tema teenuste edukus. Sõltub sellest, et kas on visiooniga juhid, kellel on arusaam ja tahe ja hoolivus oma kogukonna suhtes. Ja ma usun, et kõigis 79 kohalikus omavalitsuses on see hoolivus väga kõrge. Kui saaks mõned isikutevahelised vastuolud ära lahendada, siis oleks see veel oluliselt parem. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Suur tänu! Eile just sotsiaalkomisjonis toodi välja fakt, et kohalike omavalitsuste eelarvetes on sotsiaalkaitsele kulutatav summa või protsent vähenenud hoolimata sellest, et meil on vananev rahvastik. Ja väga tihti kuuleme me Sotsiaalministeeriumist ka seda, et sotsiaalteenusteks minev raha, mida on kohalikel omavalitsustel võimalus taotleda riigilt, et need rahad jäävad kasutamata. Kohalike omavalitsuste initsiatiivikus neid rahasid taotleda on madal. Minu küsimus on: kas riigihalduse ministri haldusala saaks kuidagi teha Sotsiaalministeeriumiga koostööst, et kohalikel omavalitsustel oleks rohkem informatsiooni, millised võimalused neil on riigi toega oma kodanikke aidata? Aitäh!

Riigihalduse minister Janek Mäggi
Suur tänu! Loomulikult me teeme koostööd nii Sotsiaalministeeriumiga kui ka teiste oluliste ministeeriumidega, sisuliselt kõigiga. Ja ma arvan, et väga paljud probleemid, mis kohalikes omavalitsustes on korduvad, neid on päris lihtne lahendada, sest kui näiteks 10 või 20 kohalikus omavalitsuses on mõni probleem, mis ei nõua ülierakordseid kulutusi, siis need ongi lahendatud. Aga reaalsus on see, et sotsiaalkaitse ka Eesti riigi eelarvest võtab väga suure osa ja seal me jääme Euroopa Liidu keskmisele – ma peast protsenti ei mäleta – olulisel määral alla. Meil on üksikud valdkonnad, kus me oleme Euroopa keskmisest oluliselt ees, näiteks riigikaitse ja ka kultuur, aga meil on ka teised, mis on väga kulukad valdkonnad, kus me jääme palju alla. Ja siin on nagu minu arust probleemi olemus väga suures osas see, et meil ole piisavalt finantseeringut, sest tahet asju paremini lahendada on praktiliselt kõikides kohalikes omavalitsustes. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

8. 13:54 Riigiõiguse Instituut 

Esimees Eiki Nestor
Küsib Jüri Saar ja vaat nüüd vastab justiitsminister Urmas Reinsalu. Oleks väga kena! Palun, Jüri Saar!

Jüri Saar
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud justiitsminister! Eelmise aasta sügisel jõudis juristkonnani teade, et Justiitsministeeriumi initsiatiivil hakatakse looma Riigiõiguse Instituuti, ja see tekitas juristkonnas sügavat huvi ja ilmselt ka ootusi. Minu küsimus ongi selline, mis on saanud sellest mõttest, ideest tänaseks päevaks. Kuidas see on edenenud? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh, hea küsija! Eesti Teaduste Akadeemia juurde on loodud riigiõiguse sihtkapital – see ongi seesama idee praktiline teostus –, mille ülesanne on tugevdada riigiõiguslikku oskusteavet, mõtestada riiklikke küsimusi just nimelt õigusriigi ja rahvusriigi vaates. Olgu seda loetud siis Justiitsministeeriumi kingituseks Eesti Vabariigile 100. aastapäeval, et suudaksime määratleda Eesti suveräänsust üha keerukamates rahvusvahelistes suhetes ja oskaksime mõtestada põhiõiguste muutumist ajas. See ongi oluline, et meil oleks tugev riigiõigusliku mõtte toetus, et riik kestaks üle aegade. Seda sihtkapitali teaduste akadeemia juures nõukogu tööd juhib endine Riigikohtu esimees doktor Uno Lõhmus, sinna kuuluvad erinevad õigusteadlased ja kohtunikud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
 Jüri Saar, palun!

Jüri Saar
Aitäh! Ma küsiksin täpsustuseks üle siis, et algne plaan oli, et mittetulundusühing, kuna selle loomine. Kas sellel Tartu Ülikooliga ei ole mingit pistmist, sellel instituudil, nagu ta praegu on? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! See sihtkapital kahtlemata hakkab tööle laitmatu teadusliku ja objektiivse ressursijaotuse põhimõtte alusel erinevateks projektideks. Ja see sihtkapital on tegelikult sihtrahastu, ta ei ole ise uurimisasutus. Seda ei ole käsitletud sellisena, et ta hakkab ise teadustegevusega tegelema, et inimesed istuvad, kes uurivad mingeid teaduslikke probleeme, vaid ta toetab teadustegevust, olgu see siis ükskõik millisest ülikoolist lähtudes. Ehk teadlased Eestis ka selles valdkonnas ongi ju ülikoolide juures ja tal on võrdne distants kõigist avalik-õiguslikest õppeasutustest Eestis. Puutumus on selline, et Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor doktor Marju Luts-Sootak kuulub samuti sinna nõukotta, aga institutsiooniliselt neil puutumust ei ole. Loomulikult ma kujutan ette, et paljud need projektid, mida sihtkapital toetab, on kindlasti koostöös või algatusel tulenevadki Tartu Ülikooli teadlaste tegevusest. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Lähtudes teie viimasest vastusest palun täpsustust. Kas nende projektide või siis ideede väljatöötamisse on siis kaasatud ainult Sihtkapitali Nõukogu või tähendab see siis ka laiemat kaasatust meie juristkonnast? Või kuidas on mõeldud kogu selle tegevuse aluspõhi? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aluspõhimõte on mõeldud sellisena, et kindlasti tehakse koostööd ja maksimaalselt teavitatakse kõiki sellest huvitatud isikuid, kes ongi teaduslik üldsus ja ennekõike siis õigusteaduslik või kitsamalt siis riigiõigus ja avaliku õiguse teadus ja üldsus. Ja kindlasti ma arvan, et üks oluline tahk on selles töös ka rahvusvaheline koostöö. Nii et ma ei välista ka koostööprojekte või ka algatusi, mis viivad Eesti riigis õiguslikku õpet teistesse riikidesse ja vastupidi ka teiste riikide teadlased selles töös osaleksid. Nii et kindlasti on tähtis, et see projektide kataloogid, ideede kataloog ja samuti ressursijaotamise otsused oleksid läbipaistvad, arusaadavad ja tehtud, nagu ma ütlesin, sellise hea teaduse rahastamise minimaalsete ... ma loodan, et maksimaalsete nõuete alusel, nagu Eestis teadust rahastatakse üldiselt. Seetõttu on väga oluline, et sinna nõukotta kuulub ka Teaduste Akadeemia president, keda kindlasti Teaduste Akadeemia oma oskusteabe selle nõukoja töö korraldamisel ja sihtkapitali töö korraldamisel just nimelt protseduuride osas annab. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, kultuuriminister peaministri ülesannetes Indrek Saar! Aitäh, Vabariigi Valitsuse liikmed Urmas Reinsalu ja Janek Mäggi! Info tund on lõppenud.