10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Enn Eesmaa
Tere hommikust, austatud Riigikogu! Täiskogu IX istungjärgu teise töönädala teisipäevane istung algab eelnõude ja ettepanekute üle andmisega. Seda soovi ei ole. Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Istungist võtab osa 66 saadikut.

1. 10:01 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess" eelnõu (767 OE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Head kolleegid! Tänane esimene päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess" eelnõu (767 OE). Õige lühidalt ma tuletan teile meelde selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt eelnõu esitaja ettekanne kuni 20 minutit. Juhtivkomisjoni esindaja ettekanne samuti 20 minutit. Iga Riigikogu liige saab esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse, läbirääkimistel võtavad sõna fraktsioonide ja komisjonide volitatud esindajad. Lõpphääletusel on nõutav Riigikogu koosseisu häälte enamus. Kutsun kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Henn Põlluaasa. Palun!

Henn Põlluaas
Lugupeetud Riigikogu asespiiker! Lugupeetud riigikogulased! Ma olen sellelsamal teemal selles koosseisus rääkimas siin juba mitmendat korda. Minu heameeleks mulle tundub, et täna on teid siin rohkem saalis kui varasematel kordadel. Ma ei tea, kas see on tingitud sellest, et lähenevate valimiste tõttu soovite näidata, justkui oleksite te aktiivsemad nendes asjades ja tegeleksite tõsisemalt Eesti huvide kaitsmisega, või on see lihtsalt laiskus, et te ei viitsi praegu siit ära minna. Sest kõikidel nendel eelnevatel kordadel on välja arvatud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kes on esitanud selle eelnõu, et võtta tagasi leping loovutuslikult Eesti-Vene piirilepingult, kõikidel nendel kordadel, välja arvatud, nagu ma ütlesin, Konservatiivne Rahvaerakond, on kõik teised erakonnad hääletanud sellele eelnõule vastu.
Ma ei tea, kas on mõtet teile üle rääkida seda ajalugu, neid sündmusi, mille tõttu me oleme tänases olukorras,   sest ma olen sellest ka varem rääkinud. Võib-olla peaks, sellepärast et tundub, et teid justkui see ei huvitaks, teid justkui Eesti huvid ei huvitaks, teid justkui ei huvitaks Eesti territoriaalne terviklikkus. Ja seetõttu on mul tunne, et võib-olla ma ei räägigi mitte teile – kuigi ma loodan, et te kuulate –, vaid ma räägin hoopis Eesti rahvale ja kõigile neile, kes peaksid seda kas praegu kuulama, vaatama või ka hiljem siis seda tegema. Ma olen kirjutanud muuseas sellel teemal ka raamatu, siin see on. Siin on Eesti piiri lugu kirjas alates Eesti riigi loomisest kuni tänapäevani. Kõik, mis on toimunud, kõik, mis on tehtud, mida keegi on öelnud, mida keegi on mõelnud isegi. Võtke see raamat raamatukogust kuskilt, sest poodidest seda enam ammu ei leia, ja lugege. Ma loodan, et te mõtlete ka sellele, et sellele raamatule ju tuleb järg, sest see piirisaaga ei ole lõppenud. Ja ma loodan, et te ei taha siia negatiivsete näidetena sisse tulla. Aga Eesti piir – selline, nagu ta täna on – või teisisõnu ajutine kontrolljoon, see kujunes välja ju juba siis, kui Eesti ei olnud isegi mitte okupeeritud, 44. aastal, vaid Venemaa ühepoolselt kuulutas Petserimaa ja Narva-tagused alad endale kuuluvaks. See oli räige rahvusvahelise õiguse rikkumine, täpselt samamoodi, nagu täna Venemaa käitub teiste naaberriikide suhtes, nii Gruusia kui ka Ukraina suhtes – on vallutanud, okupeerinud, annekteerinud nendelt alasid. Ja mitte mingisugust vahet Eesti alade okupeerimisega ei ole, ainukene vahe on ajaline – meie alad okupeeriti varem, Krimm ja Gruusia Osseetia alad hiljem. Ja see ongi ainukene vahe.
Teie siin, Eesi erakonnad, üldsus, on väga vapralt võidelnud ja võtnud sõna teiste riikide territoriaalse terviklikkuse eest, mõistnud hukka Venemaa agressioonid, aga see on ainult silmakirjalik mulliajamine, sellepärast, et te unustate ära ja sulete silmad selle ees, mis Eestis toimub, selles, et Eesti 5,2% meie territooriumist on täpselt samamoodi okupeeritud ja annekteeritud. Kogu teie jutt sellest, et venelased peakasid Krimmist välja kolima, on silmakirjalik. See näitab teie sügavat hoolimatust tegelikult Eesti riigist, meie esivanemate võitlusest ja ohverdusest, meie tulevikust. Järgmisena olete te valmis ehk ära andma Kirde-Eesti ja ma ei tea mida. Kas te mõtlete, mis te teete? Kuidas te vaatate enda isadele-vanaisadele silma, kuidas te enda lastele-lastelastele seletate, et oh ei, meil ei ole vajagi, tühja meil sellest Eesti territooriumist? Mis sest, et see on põhiseaduse järgi ja ka kõikide moraalsete ja eetiliste kaalutluste järgi püha ja puutumatu. Teie olete kõik andnud vande selle eest, et seda kaitsta. Te peaksite olema valmis kaitsma seda surmani. Aga selle eest ajab Eesti riik ja valitsus ja Riigikogu poliitikat, mille ainukene eesmärk on mängida Venemaa tahte järgi. Kes on siin need putinistlikud tegelikult, kes Kremli soove täidavad?
Kuni 94. aastani seisis Eesti vapralt nende eesmärkide eest, et saaksime tagasi Tartu rahu alad, aga peale seda, muuseas, sotside eestvedamisel, esimesena tuli Andres Tarand sellega välja, siis järgnes Lennart Meri oma nende soovidega. Ja lõpuks oligi, et vapper läbirääkimine, enda huvide eest seismine asendus täieliku lömitamisega, allaheitlikkusega, saba jalge vahele tõmbamisega ja loovutusliku piirilepingu sõlmimisega, kus ei ole mitte ühtegi Eesti-poolset soovi ega eesmärki täide viidud. Kõikides küsimustes on alla antud ja järele antud Venemaale, kes läbirääkimisi sidus igasuguste muude teemadega, ja kõikidega oldi nõus. Kõikidega oldi nõus – andke andeks! – nagu prostituut, aga mitte iseseisev suveräänne väärikas riik, mida me peaksime olema.
Piirileping rikub otseselt meie põhiseadust, mis ütleb, et Eesti riigi territoorium on ühtne ja jagamatu. Jüri Uluots on 37. aastal seletanud seda paragrahvi, et see tähendabki just nimelt sõna-sõnalt seda: "Eesti territoorium on ühtne ja jagamatu, sellest ei või mitte jupikestki ära anda." Paragrahv 122 ütleb, et Eesti ja Vene maismaapiir on määratud Tartu rahuga. Ja seda see tähendabki – Eesti-Vene maismaapiir on määratud Tartu rahulepinguga, see on täpselt ära öeldud, kuskohas see piir jookseb. Tartu rahuleping on Euroopa või ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registris, see kehtib ka täna. Ajutine kontrolljoon, mis on olude sunnil paika pandud, see toimib riigipiirina, toimib suurepäraselt.
Ja siit me jõuame nende valedeni, mida on siis esitatud selle Eesti huve riivava või räigelt rikkuva piirilepingu õigustamiseks. Kunagi räägiti meile, et Eesti ei saa Euroopa Liidu ega NATO liikmeks muidu, kui me peame sõlmima selle piirilepingu. Me teame, et see on vale. Me oleme nii Euroopa Liidus kui NATO-s. See, et uut piirilepingut ei ole, ei lugenud midagi. Siis räägiti meile, kuidas meie suhted paranevad peale seda, kui me selle loovutuse ära teeme ja Saaremaa-suuruse tüki enda isamaast agressorile ja okupandile kingime. Läti tegi ju 2005 täpselt samasuguse leppe juba ära – andis enda okupeeritud Abrene alad venelasele. Kas keegi saab väita, et suhted oleksid grammivõrdki paremad? Ei ole.
Vaatasin läbi siin eelmiste kordade erinevate erakondade vastuväited sellele allkirja tagasivõtmisele. Seal oli sellised põhjendused – neid põhjendusi on ka varem esitatud, aga seal olid sellised –, et kui me oleme juba korra võtnud selle suuna, siis ei tohi teist suunda võtta ja ümber mõelda. Riigi järjepidevus on oluline. No kuulge – andke andeks! –, kui kapten näeb, et laeb sõidab karile, siis on kapteni kohustus rooli pöörata ja öelda meestele, et me peame tegema kõike, et mitte põhja minna. Mis jutt see on, et riik ei saa endale kahjulikust leppest tagasi astuda? Loomulikult saab. Siis on räägitud veel, et täna ei ole õige aeg. Millal siis on õige aeg? Just nimelt täna, kui Venemaa on näidanud, et ta sülitab rahvusvahelistele lepetele ja rahvusvahelisele õigusele, kus Venemaa on näidanud, et varjamatult ta on meile vaenulik riik, tema eesmärk on taastada impeerium, nüüd, kus ta on korduvalt meie iseseisvuse ajal teatanud, et Tartu rahuleping on vaid paber, millega tasub kuskile kemmergusse minna. Millal on veel siis õigem aeg? Just täna on see õige aeg ajada lõpuks ometigi selg sirgu ja ütelda, et me seisame oma isamaa eest, me seisame enda riigi territoriaalse terviklikkuse eest ja me astume tagasi sellest leppest.
Väliskomisjonis, kui seda arutati, siis leidis ka Isamaa esindaja, et ainukene põhjus, miks me selle leppega nüüd välja tuleme, on lähenevad valimised. Sugugi mitte. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on erakond, kes seisab Eesti riigi ja rahvuse huvide eest. Ja me oleme selle teemaga ka tulnud varem välja. Ja me tuleme – kui te peaksite selle täna tagasi lükkama – uuesti ja uuesti, sest me tahame, et Eesti oleks tõesti väärikas riik, mitte mingi Kremli jalanarts. Aga selles suhtes on tõesti õigus, et praegu, enne valimisi on väga hea aeg selleks, et kõik te saate näidata enda tegelikku palet. Ma ei ole mitte ühegi erakonna programmist lugenud, ei valimisprogrammist ega põhiprogrammist, et teie eesmärk oleks loovutada need alad Venemaale. Seega, ma loodan, et teie, kes te siin täna istute ja kes siia veel hääletama tulevad, julgete hääletada kui saadik, julgete seista tõesti enda valijate ja Eesti rahva eest. Ja me teeme selle ära, täpselt samamoodi, nagu 2005 Venemaa teatas, et nemad on taganenud sellest piirilepingust, kuna Eesti pool pani preambulisse sisse viite Tartu rahule. See näitab ju seda, et tegelikult – kuigi Venemaa väidab, et Tartu rahu ei maksa mitte midagi, see on ainult ajalooline dokument – see, kui see pandi preambulisse meie poolt, mis ei ole isegi mitte mingisugune ... millel ei ole seaduslikku sisu ega kohustaks Venemaad mitte millekski, isegi selle peale nad tundsid, et see annaks meile õiguse justkui esitada Venemaale territoriaalseid pretensioone hiljem. Nii et tegelikult nad tunnustavad Tartu rahu – nad teavad, et see on kehtiv ja niisama sellest ei pääse. Aga kui me sõlmime selle piirilepingu, siis – meie õigusteadlased on korduvalt kinnitanud – sellega me tühistame Tartu rahulepingu ka omalt poolt. Sellepärast, et piiriküsimus oli rahulepingu üks olulisemaid punkte lisaks sellele, et Venemaa lubas rahulepingus tunnustada Eesti puutumatust igaveseks ajaks ja loobuda kõikidest nõuetest meie vastu.
Kui me ise tühistame selle leppega Tartu rahulepingu, kas te annate endale aru, millega te hakkama saate? Meie Teabeameti ja kapo juhid on korduvalt tähelepanu pööranud küll sellistele asjadele ja isikutele, keda kutsutakse kasulikeks idiootideks – nendele, keda kutsutakse mõjuagentideks. Me teame kõik, millega sellised inimesed tegelevad, mida need terminid tähendavad, kelle huve sellised inimesed esindavad. Mina tooks siia juurde veel ühe aspekti ja astuks sammu edasi, tuletaks teile meelde selliseid isikuid nagu Simm, Dressen, Metsavas, Puusepp jne, jne. See on nende ühine nimetaja – nad ei olnud lihtsalt kasulikud idioodid ega mõjuagendid, nad olid riigireeturid.
Ja kui me vaatame seda, et piirileping, see uus piirileping on otseselt meie põhiseaduse vastane – meie karistusseadustik ütleb, et Eesti territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud teod on riigireetmine –, siis ma soovitan teil mõelda, kes te siiamaani olete toetanud seda piirilepingut, mida see samm tähendab, kui teie heakskiidul antakse Venemaale ära 5,2% meie territooriumist. Ja ilma, et mitte kõige vähematki keegi tagasi nõuaks või sooviks kompensatsiooni või oleks küsinud Venemaalt meie Tartu Ülikooli varasid tagasi, mis on Venemaale viidud, või oleks nõudnud meie presidendi ametirahagi tagasi. Oh ei! täpselt samamoodi mitte keegi ei küsi mitte punast krossigi nende maavarade eest, mis meil Venemaale jäävad. Narva jõe taha põlevkivimaardlad umbes 400 miljonit tonni, millest valmistatud diiselkütus kataks meie vajadused 70 aastaks. Kujutate ette, mis selle väärtus on! Meil ei ole seda vaja. Meid ei huvita klaasiliiv Petserimaal, meil ei ole seda vaja. Meid ei huvita keraamikasavi Petserimaal, meil pole seda vaja. Meil ei ole vaja ka kümnete tuhandete inimeste vara, mis Petserimaale on jäänud. Me sülitame umbes 10 000 Eesti kodanikule, kelle me jätame Petserimaale. Meil pole neid vaja, meil pole midagi vaja.
Mis riik see on? Mis valitsus see on, mis Riigikogu liikmed need on, kes on valmis sülitama enda riigi ja rahvuse peale, põhiseaduse peale, meie huvide peale? Selles suhtes on tõesti hea, et valimised on tulemas. Ja me oleme taas kord selle teema ülesse tõstnud, sest nendel inimestel, kellest muuseas 2005. aasta küsitluse järgi, kui see piirileping esimest korda sõlmiti või allkirjastati, oli 82,5% Eesti alade loovutamise vastu, on selge pilt, kelle poolt tasub häält anda, kelle poolt mitte, kes seisavad Eesti eest, kes mitte ja millised erakonnad kannavad seda aadet, eestluse aadet, meie iseseisvuse aadet, suveräänsuse aadet südames. Kõik muu, mis te siin räägite ja võite välja tuua peale minu esinemist, need põhjendused, see on tühi õhk. See on kui kärbsepirin meie kõrvus. Sel pole mingisugust sisu, see on ainult hale eneseõigustamine, et näidata, justkui oleks mingigi mõtestatus selles teie lömitamises. Aga ei ole. Meie kohus on seista Eesti eest. Ja selleks ma teid kutsungi ülesse. Aitäh!l

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud ettekandja, kas te lõpetasite? Paragrahv 67 kohaselt oleks te võinud ka lisaaega küsida, kuid nüüd on see otsus juba tehtud. Küsimused. Palun, Martin Helme!

Martin Helme
Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus, et kui me sellest piirilepingust loobuksime, kui Eesti võtaks oma allkirja sellelt tagasi, siis mis edasi saaks. Keerame taksomeetri nulli või mis on meie plaan või mis peaks olema Eesti plaan oma suhetes Venemaaga ja eriti vaidluses territooriumi üle? Aitäh!

Henn Põlluaas
Väga lihtne: Tartu rahulepingu järgne piir kehtib siiamaani rahvusvahelise õiguse järgi, need on meie territooriumid. Kokkuleppeliselt Venemaaga ja vastavalt ka meie piirilepingule meil on kehtestatud ajutine kontrolljoon, mis toimib riigipiirina. Selles suhtes ma ei usu, et mingit muutust oleks siin lähipäivil või lähiaastatel tulemas. Venemaa on need alad meilt jõuga võtnud, jõuga meie neid tagasi võtma ei lähe loomulikult. Aga me ootasime 50 aastat enda taasiseseisvumist ja võime oodata veel ja veel. Äkki saame kunagi need alad tagasi. Puuduvad igasugused moraalsed, majanduslikud, poliitilised, mis iganes põhjendused, miks me peaksime tasuta loovutama need alad Venemaale, kes on agressor, kes ei hooli rahvusvahelisest õigusest, kes on varjamatult näidanud enda vaenulikkust meie vastu.
Nii et selles suhtes mitte mingisuguseid muutusi suhetes ei tule. Need ei lähe paremaks ega halvemaks. Läti näide näitab seda suurepäraselt. Head suhted sõltuvad ainult Venemaast. Me võime pea peal kas või käia või tegelikult astuda SRÜ liikmeks – vaat see oleks võib-olla ainukene asi, mis neid suhteid parandaks. Aga muu mitte midagi.
Nii et tegelikult mingi aja kindlasti see okupatsioon meie aladel ja anneksioon jätkub, aga me saaksime ikkagi näidata, et me oleme tõesti iseseisev ja väärikas riik, kes seisab enda huvide eest ja ei muutu terve maailma ees naeruväärseks riigiks, kes rahu ajal, ilma et agressor ähvardaks kuidagi sõjaliselt või ma ei tea mis kombel, annab enda alad ära.
Nii et 2005 tegi Venemaa selle, et võttis enda allkirja tagasi. 2019 võiks Eesti võtta oma allkirja tagasi. Ja kui tõepoolest leidub neid, kes ikkagi tahaksid sellest loobuda, siis on ka ju võimalik alustada uusi läbirääkimise voore ja lähtuda just nimelt sellest, et Venemaa maksab kinni kõik tekitatud okupatsioonikahjud, maksab kinni kõik eraisikute ja firmade okupeeritud aladele jäänud varad, maksab kinni Eesti riigile kõik need sinna jäävad maavarad ja kõik muu. Selle üle me võime ju arutada, aga mitte lihtsalt nii, et me anname kõik niisama tasuta ära ja ütleme, et meil polegi mitte midagi vaja. See on nõdrameelne.
Ja pealekauba me võime ka selle teema panna rahvahääletusele – sellepärast et kõik need põhiseaduse punktid, mis ma teile enne ette lugesin, ju üheselt ütlevad, et seda piirilepingut ei ole võimalik sõlmida, see on põhiseadusvastane ja põhiseadus ise ka ütleb seda, et Eesti ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Selleks, et piiri muuta, on vaja teha rahvahääletus, referendum, muutmaks põhiseadust. Need on need võimalused, et muuta seda piiri, aga mina ei näe selleks absoluutselt mitte mingisugust põhjust ega vajadust. Seda enam, et tegelikult Eesti taasiseseisvumisel isegi Ülemnõukogu kuulutas, et me tahame tagasi Tartu rahulepingu järgseid alasid, seda kuulutas Eesti Komitee, seda kuulutas ka Riigikogu. See on meie jätkuv suund olnud, vahepealseid võib lugeda lihtsalt nende kolme kategooria sisse, keda ma enne lugesin, nende sisse viidud vimpkaks, mille me peame sirgeks ajama.
Aga me ei ole ka olnud üksi läbi terve okupatsiooniaja. Needsamad taotlused on olnud ka kõikidel teistel okupeeritud riikidel. Ma loeks teile ette mõned sellised kuupäevad ja tähtpäevad, kus terve maailm on seisnud meie selja taga ja nõudnud meie iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamist. 1975. aastal kinnitati Helsingis Euroopa koostöö ja turvalisuse konverentsi lõppaktis, et sõjajärgse Euroopa riikide piire ei tohi vägivaldselt muuta. Kuidas muudeti Eesti piiri? USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja teised lääneriigid deklareerisid, et ei tunnusta NSV Liidu toime pandud Balti riikide okupeerimist ega nende vägivaldselt muudetud piire. 1983. aastal võttis Euroopa Parlament vastu otsuse, millega mõisteti hukka Balti riikide okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. 1983. aastal tegi USA president Reagan avalduse, et Balti riikide jätkuva ebaseadusliku okupeerimisega rikub Nõukogude Liit rahvusvahelist õigust, nagu see on välja kuulutatud ÜRO hartas ja ÜRO Peaassamblee järgnevates resolutsioonides. 2005 võttis Euroopa Parlament vastu teise maailmasõja alase resolutsiooni, mis mõistis hukka kommunistliku okupatsiooni Ida-Euroopa riikides. 2005 võttis USA Kongressi Esindajatekoda vastu resolutsiooni, milles kutsuti Venemaad Balti riikide okupeerimist tunnistama, selle eest vabandust paluma ning ebaseaduslikku annekteerimist hukka mõistma. 2006 võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee vastu resolutsiooni, mis mõistis hukka totalitaarsete režiimide sooritatud kommunismikuriteod ja nõudis nende tagajärgede likvideerimist. Mida muud on meie alade okupeerimine ja annekteerimine kui kommunismikuritegu! Ja Eesti riik tahab seda legaliseerida, tahab anda sellele seadusliku aluse. See on häbiväärne. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Raivo Põldaru.

Raivo Põldaru
Lugupeetud aseesimees! Hea Henn! Jätkaks just sinu viimasest lausest, et miks me siis oleme sinna jõudnud, et see Eesti riik tahab legaliseerida seda olukorda, mida Nõukogude Liit, mida Venemaa on tekitanud. Ometi siit saalist on ju tihti kõlanud ka see, et tegelikult suhted, meie ja Venemaa vahelised suhted, olenevad ainult Venemaast ja tema tahtest. Nii et siin ilmselt ei ole põhjust, et keegi arvaks, et nüüd riigipiirileping aitaks neid asju parandada. Kui tahet on, paranevad, kui tahet ei ole. Mis siis ikkagi selle taga võib olla, et me oleme nii kaugele jõudnud, et seal allkirjad tõepoolest all seisavad? Mis asi see võib olla? Aitäh! On sul mõtteid?

Henn Põlluaas
Ma arvan, et see ei ole mitte isegi miljoni dollari küsimus, vaid see on miljardite, sadade miljardite dollarite või eurode küsimus, sest minul selle jaoks vastust ei ole. Küll loobume me selle leppega tõesti sadadest miljarditest, mida me kingime Venemaale. Miks seda on tehtud? Ma ei oska öelda. Üks põhjus on võib-olla selles, et Eestis ei toimunud lustratsiooni peale Eesti taasiseseisvumist: endised võimuesindajad, endised kvislingid, kollaborandid jäid võimule. Ja võib-olla see, sest need kõik olid nabanööri pidi seotud küll Kremli, KGB, GRU ja jumal teab millega. Ja see nabanöör ju jätkus peale Venemaa n-ö iseseisvumist Nõukogude Liidust FSB jm nabanööridega. See on üks põhjus.
President Arnold Rüütel on öelnud muuseas, et Eesti esimeses Riigikogus peale taasiseseisvumist oli enam kui 30% KGB agente, kaastöötajaid, koputajaid. Ma ei kahtle selles numbris, aga see võib-olla annab ühe seletuse, miks peale seda, kui Eesti tõesti vapralt võitles endale iseseisvuse kätte, miks mõne aasta pärast hakkasid toimuma sellised kummalised lood, kus läbirääkimised Venemaaga muutusid kõigeks muuks kui läbirääkimiseks. Need muutusid allaheitlikuks kapitulatsiooniks. Ja täna kindlasti on olukord teine, kui oli esimestes Riigikogudes, aga siiski ma näen, et tahet seista Eesti riigi eest ei ole. Ja need, kellel seda tahet ei ole, peaksid väga sügavalt mõtlema, kas nende koht on Eesti riigi tüüri juures või hoopiski mujal.
Nii et minul ei ole seda vastust sulle, hea Raivo, kahjuks anda, miks tahetakse nii järjekindlalt, nii sihikindlalt Eesti riigi huve kahjustada ja seda piirilepingut ikkagi sõlmida. See ei ole ühele iseseisvale ja suveräänsele riigile kohane, sest seda ei nõua meilt mitte keegi, nagu ma ka varem ütlesin. Seda ei nõua ka mitte Euroopa Liit. Seda ei nõua meie NATO liitlased. Seda ei nõua meie rahvas. Seda ei nõua mitte keegi peale mingite kummaliste renegaatlike seltskondade ja Kremli ja Venemaa, kelle huvides see leping otseselt on. Nii et kui täna peaks juhtuma, et järjekordselt lükatakse see eelnõu tagasi, siis ma tahaks näha, kuidas need tagasilükkajad suudavad ennast puhtaks pesta sellest häbist, sellest otsesest Venemaa toetusest ja sellest või tagasi lükata väiteid ja süüdistusi, et tegemist on putinistliku sammuga, mida see kahtlemata on, ja kuidas nad veel suudaksid teisi – neid, kes seisavad Eesti eest – süüdistada putinismis või Kremli huvide järgimises. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rainer Vakra.

Rainer Vakra
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Erinevalt teist on minu vanaisa tõepoolest, püss käes, Eesti vabaduse eest seisnud, kaks korda ka Konstantin Pätsil kätt surunud ja temal on küll tõsine mure seda juttu kuulata. Ta palus mul teilt küsida, miks te tõepoolest soovite neid Venemaa kodanikke siia Eesti riiki. Ta palus ka küsida ja täpsustada, et näiteks Petseri rajoonis on ainult 2% eestlasi ja ta tõsiselt on selle idee vastu. Ärge rääkige kõigi nende nimel, kes tõepoolest on pannud oma elu ohtu selleks, et Eesti oleks vaba. Mis te ütleksite mehele, kes on 1925 sündinud ja kes seda tõepoolest peab valeks otsuseks? Mis ma oma vanaisale ütlen, hea Henn? Ja palun lühidalt ja ilma solvamata! Aitäh!

Henn Põlluaas
Hea Rainer! Erinevalt sinust on minu kaks vanaisa vabadussõjas sõdinud, relv käes. Erinevalt sinust oli minu vanavanaisa Eesti esimene sõjaväetervishoiu ülem vabadussõja ajal. Erinevalt sinust oli minu tädimees Andres Larka esimene sõjaminister Eesti Vabariigis. Erinevalt sinust sõdis ka minu isa, relv käes, Eesti Vabariigi eest – ta oli nii soomepoiss kui ka pärast tuli tagasi 1944 koos teistega ja võitles siin edasi. Nii et ära tule mulle neid jutte palun rääkima! Ja kui ma esindan siin rahvast, siis mul on täiesti selge mandaat selleks olemas. Nagu ma ennegi mainisin, küsitluste, erinevate küsitluste järgi, mida on siin aastate jooksul läbi viidud, on 70–80% ja üle sellegi inimestest täiesti selgelt olnud Eesti alade loovutamise vastu ja selle uue piirilepingu vastu. See on rahva hääl, millest teie tahate punase teerulliga järjekordselt üle sõita.
Aga mis puudutab neid Petserimaal olevaid eestlasi, siis tegelikult Petserimaal elab Venemaa andmetel kuskil 20 000–25 000 inimest. See on nüüd viimastel aastatel natukene muutunud, aga noored lähevad linnadesse ära, nii et elanike arv järjest väheneb. Venemaa andmetel on seal 10 000–15
000 Eesti kodanikku. Ja see on kõik. Pluss veel Jaanilinn, kus on umbes 10 000 inimest. Nii et tegelikult rääkida siin, nagu varemgi on räägitud, et meile tuleb 100 000–200 000 venelast – see on täiesti tühijutt, see on absoluutne vale ja demagoogia.
Kui me vaatame seda, kui palju tuli eelmisel aastal, 2018, meile sisse võõrtöölisi, siis see on 20 000 ja üle selle. Lisaks igasugused kõik muud need, kes tulid siia õppima, neid on sadu. Nad tegelikult samal ajal tulevad õpiviisaga siia ja siis vahetavad endal siin elamise alust, küsides alalist elamisluba. Pluss siis kogu maailm, mis on meile avatud: Euroopa Liit, USA, Kanada, Jaapan jne. Nii et tegelikult on mitmekordistunud iga aasta see sisseränne. Järgmine aasta tuleb võib-olla 30 000, Siseministeerium on ennustanud, et 33 000. See kõik, mida me enda alade tagasisaamisega saame juurde sealseid elanikke, on köömes selle kõrval. Ja pealekauba sa võid kindel olla, et kõik nad ei sooviks mitte Eestisse tulla. Aga arvuta! Ma ütlesin sulle arvud, eks! Kas sa ei koolis aritmeetikat õppinud või? Väga kahju. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Olga Ivanova!

Olga Ivanova
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, mul vedas, et te vist minuga küll vaidlusesse ja demagoogiasse ei lasku, kes on rohkem eestlane, eks. Nii et minul on isegi nagu kaks küsimust. Esimene: olles Riigikogu liige, olete tutvunud ka Riigikogu töökorraga ja te hästi teate, et need eelnõud, mis ei läbinud kolmandat lugemist Riigikogu koosseisu jooksul, langevad niikuinii menetlusest välja, eks ju. See ootab ka sedasama piirilepingu seaduse eelnõu. Nii, sellest lähtuvalt kaks küsimust. Olete mitu korda öelnud, et Eesti territoorium on okupeeritud. Öelge palun, mis nipiga ikkagi saab Eesti Vabariik vabaks. Lihtne vastus. Ja teine küsimus on see, et te olete mitu korda ka rääkinud kasulikest idiootidest. Vaadates seda eelnõu, mul on küsimus, kes on see kasulik antud hetkel, kes flirdib Kremli propagandaga. Aitäh!

Henn Põlluaas
Aitäh! Näiteks 80. aastal, kui oleks küsitud, mis nipiga saab Eesti vabaks, kas keegi siin saalis olijatest oleks osanud öelda seda. Mitte keegi, 85. aastalgi veel ei oleks osanud. Ei oska ka mina sulle öelda, kuidas see saab vabaks, need okupeeritud alad. Aga täiesti selge on see, et meil puudub igasugune põhjus ja ka isegi õigus neid lihtsalt niisama ära kinkida. Selleks ei ole mingisugust põhjust. Nagu ma ütlesin, me ootasime meie taasiseseisvumist, vabaks saamist 50 aastat. Me võime oodata ka nüüd. See ei võta meilt tükki küljest ära, absoluutselt. Ootame, vaatame. Jumal teab, mis maailmas juhtub. Nõukogude Liidu lagunemist ei oodanud mitte keegi, see juhtus. Võib-olla ühel päeval juhtub ka niimoodi, et Venemaa muutub demokraatlikuks riigiks, kes tõepoolest soovib enda naabritega heanaaberlikke suhteid ja head läbisaamist. Kõige võimatumad asjad isegi maailmas on juhtunud. Ootame, vaatame. Ega mingit muud nippi ei olegi vaja. Ainult ootame ja vaatame ja loodame ja palvetame.
Ja mis see teine küsimus oli? Mul ei tulnudki meelde. Aa, küsimus siis Kremli huvide eest seismises. Täiesti selge on ju, mis on Kremli huvides – kas saada endale üks jupp maad juurde või on see meie huvides, et me loovutaksime enda territooriumi. Siin ei ole üldse mingisugust kahtepidi mõtlemistki. Loomulikult, Kremli huvide eest seisavad need, kes tahavad rikkuda meie põhiseadust, meie territoriaalset terviklikkust, meie puutumatust, kes tahavad sellega tõmmata kriipsu peale ka Tartu rahulepingule, mis on meie Eesti Vabariigi sünnitunnistus. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jevgeni Ossinovski.

Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul jäi kõrva teie ettekandest viide sellele, et 90-ndate keskpaigas need inimesed, kes Eesti nimel pidasid piirilepingu läbirääkimisi, et nad piisavalt ei seisnud Eesti rahvuslike huvide eest. Ja te viitasite, et sellel võib olla seost siis nende kommunistliku minevikuga, et nad olid mingil viisil Kremli käsilased. Nüüd ma vaatan, et teie erakonna esimees Mart Helme on töötanud Eesti Raamatu marksismi-leninismi osakonnas, siis olnud pioneeriorganisatsiooni ajakirja Pioneer toimetuses tööl ja siis 90-ndate keskpaigas oli Eesti suursaadik Venemaal ja osales loomulikult ka selle küsimuse arutelu juures. Kas te oma sõnavõtuga andsite hinnangu Mart Helme tegevusele Eesti suursaadikuna tol ajal, et ta ei seisnud piisavalt Eesti rahvuslike huvide eest? Aitäh!

Henn Põlluaas
Aitäh! Tüüpiline sotsilik sildistamine ja demagoogia, millel puudub igasugune sisu. Jah, vene ajal oli tõepoolest igasugustel asutustel ja osakondadel mida imelikumad nimed. See ei tähenda mitte midagi, toimetaja oled sa ikkagi toimetaja, kui sa raamatu toimetamisega tegeled jne. Ja sa peaksid suurepäraselt teadma seda, mis on ühe Eesti Vabariigi suursaadiku ülesanded, kohustused, kuidas diplomaat käitub ja milliste juhendite järgi. Kas meie diplomaadid ajavad iseseisvat välispoliitikat kuskil riigis Ameerikas, Venemaal, ükskõik kus? Kui sa seda väidad, siis oled sa ääretult naiivne ja sa ei ole siiamaani saanud aru Eesti riigi ega üleüldse poliitika ega diplomaatia toimimisest, kuigi sa oled olnud ka minister. "Istu, kaks," võiks selle kohta öelda. Loomulikult diplomaat täidab talle pandud suuniseid ja kohustusi ja ülesandeid. Täpselt nii. Aga küsimus on selles, kes neid ülesandeid annab, kes on need otsused teinud. Ja siin on see veelahe, mis läheb kasulike idiootide, mõjuagentide, riigireeturite ja lihtsalt muidu lollide vahel. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh ettekandjale! Meie reeglite kohaselt saab kummalegi ettekandjale esitada ühe küsimuse, mitte näiteks nii, et esimesele ettekandjale kaks ja teisele null. Seega Olga Ivanova ja Martin Helme küsimused, kui olete huvitatud, lähevad Mart Nutile. Nii, head kolleegid, kui ettekandja oma ettekande ajal demonstreeris üht oma kirjutatud raamatut, siis ma panin saali reaktsiooni tähele, et see äratas tähelepanu. Väga sageli väikesed liialdused toovad võib-olla selle tõe lähemale. Üldiselt me oleme hoidunud seda laadi tegevusest siin kõnepuldis, sest kujutagem ette, kui mõni ettekandja oma ettekandega üsna selgelt seotud vaimutooteid toob siia pulti kaasa, näiteks rüiuvaiba, metallehistöid, graafilisi lehti või maale. Selles mõttes on see näide vist adekvaatne, sellepärast et ka vaimutoode "raamat" kuulub selle juurde. Ehk sõbralik soovitus kolleegidele: alati võib viidata, et ma olen sellise ja sellise raamatu kirjutanud. Hoidugem selle raamatu demonstratsioonist, sest meie oleme siin tolerantsed ja sõbralikud, aga ühiskond ja meedia, kes jälgib meie tegevust väga teraselt, võib seda kategoriseerida kui reklaami. Suur aitäh! Nüüd ma kutsun väliskomisjoni liikme Mart Nuti tegema juhtivkomisjoni ettekannet. Palun!

Mart Nutt
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Väliskomisjon arutas nimetatud eelnõu 17. jaanuaril k.a ning komisjoni istungist võtsid osa Riigikogu liikmed ja komisjoni liikmed Keit Pentus-Rosimannus, Andres Herkel, Anne Sulling, Barbi Pilvre, Henn Põlluaas, Mart Nutt, Oudekki Loone, asendusliikmena Urve Tiidus, Vladimir Velman, Birgit Keerd-Leppik nõunikuna, Ivar Mölder nõunikuna ja protokollis Laura Särg ning koosolekut juhatajas Marko Mihkelson, komisjoni esimees.
Komisjoni istungil andis põhjaliku ülevaate eelnõu algatajate poolt Henn Põlluaas. Mitte küll nii põhjalikult kui täna siin saalis, aga piisavalt põhjalikult. Ja komisjoni liikmed tõdesid üksmeelselt – peale algataja enda –, et küsimus ei ole tegelikult praegu aktuaalne. Miks? Sest piirilepingu ratifitseerimine on praegu külmutatud seisus, sellest ei ole huvitatud olnud Vene Föderatsioon. Ja seetõttu ka Eesti on võtnud vastu varasemalt juba valitsuse poolt seisukoha, et me ei liigu selle piirilepingu ratifitseerimisprotsessiga edasi enne, kui sellega tegeleb Vene Föderatsioon. Millal see aeg saabub, kas see aeg saabub, ei oska mina antud hetkel öelda. Nii et komisjoni liikmed olid üldiselt seisukohal, et küsimus ei ole täna aktuaalne, mis tähendab seda, et selle küsimuse juurde hetkel pöördumine ei ole täpselt samuti asjakohane.
Ma ei hakka refereerima täpsemaid komisjoni liikmete seisukohti, sest selle teema ümber nad ka keerlesid ja protokoll on meile kõigile kättesaadav. Aga ma tahaksin siiski rõhutada paari aspekti, mis on antud juhul olulised. Nimelt, me ei aruta praegu piirilepingu ratifitseerimist, me arutame ettepaneku tegemist Vabariigi Valitsusele. Ja kui me vaatame hääletust, siis ei hääletatud selle üle, kuidas suhtutakse piirilepingusse, sellist küsimust ei saanudki asetada. Hääletati selle üle, kas toetada ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele või mitte. Ja sellest tulenevalt ka hääletustulemus oli see, et seda ettepanekut toetas härra Põlluaas üksinda ja teised komisjoni liikmed seda ettepanekut ei toetanud.
Ma kasutan võimalust komisjonipoolse ettekandjana rõhutada, mis on vajalik teha selleks, et piirilepingut ratifitseerida. See peab toimuma kolmel lugemisel ja selleks on vaja vähemalt kahe kolmandiku Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk siis 68 häält. Muul moel ei ole võimalik piirilepingu ratifitseerimist läbi viia. Ja see on seis, mille juures me oleme. Me ei aruta täna piirilepingu ratifitseerimist, vaid ettepaneku tegemist Vabariigi Valitsusele, mis on hoopis teine asi. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ettekandjale on küsimusi. Palun, Oudekki Loone!

Oudekki Loone
Aitäh! Härra ettekandja! Kas komisjonis oli juttu ka sellest, et sisuliselt see ettepanek on niisugune, et Eesti peaks hakkama otsast peale siis Vene Föderatsiooniga piiri üle läbi rääkima? Kui me praegu sellise sammu teeksime, kas meil oleks lootus, et me saame mingisugusel moel parema leppe kui see, mis meil täna on kokku lepitud? Aitäh!

Mart Nutt
Aitäh! Seda ma loomulikult öelda ei oska, aga küll ma saan öelda seda, et ettepaneku tegemine valitsusele nõuab vähemalt Riigikogu koosseisu häälteenamust, mis on 51 häält. Number 2, kui see ettepanek leiabki Riigikogu toetust, on see ettepanek, mis ei ole valitsusele siduv ja tegelikult ei kohusta valitsust allkirja tagasi võtma. Ja kui valitsus otsustab allkirja tagasi võtta, siis ma arvan, et kogu protsess on nullis, jah. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Mihhail Stalnuhhin.

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siiski 458 inimest praegu jälgib seda ülekannet internetis ja neil võib tekkida arusaam, kui kuulata seda, mis eelnev debatt oli, et kui täna see otsus leiab toetust, siis homme on Petserimaa ja Jaanilinn ja selle tagune Parussinka Eestis tagasi. Ja kui mitte, siis jumal küll, vot siis jääme ilma. No kuidas sa väliskomisjoni esindajana saaksid või põhiseaduskomisjon saaks seda kommenteerida? Inimestele on ju vaja selgeks teha, millega me siin praegu tegeleme. See on puht valimiseelne ühe erakonna reklaam. Aitäh!

Mart Nutt
Aitäh! Väliskomisjoni liikmena ja antud eelnõu kaasettekandjana saan ma paraku öelda ainult ei, sellest ei muutu paraku piiriolukorras mitte midagi. Nii on.

Aseesimees Enn Eesmaa
Auväärt ettekandja, suur aitäh! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kordan: sõna võtavad fraktsioonide ja komisjonide volitatud esindajad. Palun, Martin Helme, EKRE fraktsiooni poolt! Palun, kolm minutit juurde!

Martin Helme
Aitäh, lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Kuna Marti täna siin ei ole, siis ma võtan tema eest ühe õienduse teha. Jevgeni Ossinovski on paljastunud ühe libakonto ka Facebookis, kus ta trollis Eugeniuse nime all, aga täna me saime teada, et ta trollib ka Õhtulehes. See jutt sellest mingisugusest marksismi-leninismi koolist on üsna tüüpiline jutt ja tavaline laim. Ülikoolist suunatud tööle inimene, kes läks näiteks Lenini nimelisse kolhoosi, on ka siis Jevgeni Ossinovski arvates mingi kommunistlik käsilane.
Aga tuleme selle antud teema juurde. Miks me arvame, et piirileping sellisel kujul, nagu ta on Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud ja alla kirjutatud, kuid veel mitte ratifitseeritud, on vale. Esiteks on kõige olulisem, võib-olla siis juriidilisest aspektist, et igasugune uus piir, mis meil on Venemaaga, mis ei kattu üksüheselt täies ulatuses Tartu rahu piiriga, on põhiseadusevastane. Põhiseaduse § 122 ütleb täiesti sõnaselgelt: Eesti idapiir on Tartu rahu piiriga määratletud. Kui see piir, millele me sõlmime Venemaaga, kas või millimeetri võrra kuskilt mujalt jookseb, siis eelnevalt tuleb muuta meil põhiseadust. See on nii lihtne. Me võime seda teha alati, põhiseaduse muutmiseks on olemas protseduur, selle jaoks tuleb küsida rahvalt mandaati igal juhul. Aga kui me põhiseadust ei muuda, siis sellist piirilepingut siin saalis sõlmida ei saa, sellisel juhul Riigikogu tegeleb seaduserikkumisega, põhiseaduse rikkumisega, oma ametivande rikkumisega. See on esiteks.
Teiseks, antud piirileping, mis on ratifitseerimisprotsess siin pooleli, on Eestile kahjulik majanduslikult, sest need on väga suured maavarad ja loodusrikkused, mis jäävad piiri taha, inimeste eraomand, mis jääb piiri taha. Aga ta on meile kahjulik ka poliitiliselt, sellest rääkis ka ettekandja Henn Põlluaas. Sisuliselt tunnistab Eesti Vabariik sellisel juhul oma õigusjärgsuse kehtetuks, sest ta taganeb vabatahtlikult ja omal algatusel Tartu rahulepingust ja võtab ära sellega võimaluse rääkida Eestist kui taastatud riigist. Võtab ära sellega võimaluse rääkida järjepidevusest ka näiteks kodakondsuse andmisel, keelepoliitika puhul jne, jne, kogu järelmitega, mis sellest tuleb. See on poliitiliselt Eestile ülimalt kahjulik. See on ka rahva tahte vastane. Ka sellele juhtis tähelepanu Henn Põlluaas, et Eesti elanikkond ei kiida seda heaks.
Nüüd, jutt sellest, et tegemist on valimiseelse reklaamiga. No andke andeks, kallid kolleegid, mina ei tea ühtegi asja, mis poliitikas või Riigikogus toimuks kaks kuud enne valimisi või ka kolm kuud enne valimisi, mis ei oleks valimiseelne reklaam. Kui keegi oskab teha midagi, mis ei ole valimiseelne reklaam või kui keegi ... Vabandust! Täpselt vastupidi – kui keegi teeb midagi poliitikas kaks kuud enne valimisi, mida ta ei oska keerata valimiseelseks reklaamiks, siis ta on lihtsalt kõlbmatu poliitikasse. Meil on selliseid erakondi ka Eestis. Nii et tänagi on siin päevakorras üks punkt, midagi karusloomade kasvatamisega seoses – noh, täpselt sama kehtib selle kohta. Ei ole siin meil päevakorras eriti asju, mis ei oleks ühe või teise erakonna selge seisukohavõtt, mis paneb teised erakonnad siis olukorda, kus nad peavad valima poolt ja selgitama valijatele oma poolevalikut.
Jah, ma olen nõus, või täpselt nii, nagu Mart Nutt ütles, tegemist ei ole otseselt ratifitseerimisprotsessi lõpetamisega. Ja see ei olegi tegelikult meie iva. Seda, et ratifitseerimisprotsess katkeb koosseisu lõppemisega, me kõik teame – selle üle on meil hea meel –, aga meie eesmärk, selle otsuse eelnõu eesmärk on võtta tagasi allkiri piirilepingult ehk tõepoolest loobuda sellest piirilepingust, loobuda taotlemast selle piirilepingu ratifitseerimist ja võtta tagasi allkiri Eestile kahjulikust ja põhiseadusevastasest piirilepingust. 
Mis siis edasi saab? Mis siis see tee peaks edasi olema? Tee edasi on kõikide meiepoolsete nõudmiste laualepanemine. Tee edasi on suhetes Venemaaga, läbirääkimistes Venemaaga n-ö taksomeeter nulli keerata ja minna tagasi põhimõtteliselt 90-ndate esimesse poolde, kus me paneme lauale kõik enda nõudmised, alates sellest, et me tahame tagasi saada oma presidendi ametiraha, et me tahame tagasi saada Tartu Ülikooli varasid, et me tahame tagasi saada okupatsiooniga tekitatud kahjusid või siis välja nõuda okupatsiooniga tekitatud kahjusid, ja lõpetades sellega, et Venemaa tunnistab oma moraalset süüd ja vastutust Eesti iseseisvuse likvideerimisel, okupeerimisel, annekteerimisele ja massirepressioonide läbiviimisel Eestis okupatsiooni ajal. Paneme kõik need asjad lauale ja siis hakkame läbi rääkima. Kui me siis tõepoolest jõuame mingile kokkuleppele ja kui selle kokkuleppe osaks tõepoolest on ka piirijoone nihutamine, siis teeme läbi korrektse põhiseaduse muutmise protseduuri, küsime rahvalt selleks mandaadi ja siis sõlmime selle piirilepingu. Ei ole Moosesele antud Siinai mäelt Eesti piirileping Venemaaga ega ole ka Eesti põhiseadus muutmatu, aga seda tuleb teha korrektselt. See ei ole niimoodi, et me siin susserdame midagi kuidagi ära. Nii et see on meie eesmärk. Seda me tahame, et ka teised erakonnad sellest aru saaksid, ja loomulikult me tahame, et ka valijad sellest aru saaks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõule 767 OE muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele arutame seda eelnõu ühel lugemisel ja sellele järgneb lõpphääletus, mille nüüd paari minuti jooksul valmistame ette.
Auväärt Riigikogu! Kuna eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme palun kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 70 rahvasaadikut.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess" eelnõu (767 OE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 14 saadikut, vastu 51. Eelnõu 767 OE ei leidnud Riigikogu toetust ja langeb menetlusest välja. Andestust! Valdo Randpere.

Valdo Randpere
Adamsi, Jüri Adamsi, kõrval näitas rohelist, aga seal ei ole kedagi. (Keegi selgitab: "Jüri istubki seal. Ta istus minu kõrval, rääkis juttu. Ole rahulik, kõik on hästi.")

Aseesimees Enn Eesmaa
Tal on vist lai haardeulatus, et ta vajutas õiget nuppu, kuigi istus mõnevõrra valesti.

2. 11:07 Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Ants Laaneotsa algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu liikme Ants Laaneotsa!

Ants Laaneots
Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Julgeoleku seisukohalt üha ohtlikumaks muutuvas maailmas on oluline, et riigikaitsega tegelevate riiklike institutsioonide ja organisatsioonide tegevust reguleerivad õigusaktid on aja- ja asjakohased ning võimaldavad adekvaatselt reageerida potentsiaalsetele ohtudele. Eesti kaitsejõududes on kaks komponenti: Kaitsevägi ja Kaitseliit. Kui riigikaitse seadusandluses on Kaitseväe volitused ja õigused enam-vähem juriidiliselt tagatud, siis Kaitseliidu seadus on ajale osaliselt jalgu jäänud. Mõned näited. Selgelt määratlemata on kaitseliitlase volitused ja õigused riigikaitseülesannete täitmisel. Kaitseliidul puudub õigus oma territooriumi ning sellel asuvat varustust ise kaitsta, kasutada sundi kuritahtliku sissetungija vastu jne.
Seadusesse tuleb sisse viia muudatused, mis võimaldavad organisatsiooni mõningad volitused ja tegevused viia kvalitatiivselt Kaitseväga peaaegu samale tasemele. Kaitseliit kui vabatahtlik Eesti riigi territoriaalne turvavaip peab olema oma tegevustes paindlik, võimaldama kasutada oma liikmeid parimal võimalikul moel riigikaitse laia käsitluse teostamiseks ning pakkuma liikmetele vajalikke sotsiaalseid garantiisid. Selleks on eelkõige vaja esiteks reguleerida paremini Kaitseliidu kaasamine Kaitseväe tegevustesse. Kehtiva riigikaitse seadusandluse kohaselt võib Kaitsevägi kaasata Kaitseliitu vaid õppekogunemiste ja lisaõppekogunemiste läbiviimiseks. See on vaid väike osa Kaitseväe tegevuse spektrist.
Esitatava seaduseelnõu muudatustega võimaldatakse Kaitseväel kaasata Kaitseliitu ka valmistumisse riigi sõjaliseks kaitseks, riigi sõjalisse kaitsmisesse ja osalemisse kollektiivses enesekaitses, osalemisse rahvusvahelises sõjalises koostöös. Kaitseliidul peab olema õigus ka väljaspool õppekogunemisi formeerida ja julgestada kaitseväeüksuseid, näiteks mobilisatsiooni ajal toetada liitlasvägesid või osaleda ühisõppustel Kaitseväe üksustega.
Teiseks, anda Kaitseliidule õigus julgeolekuala loomiseks ning vajadusel sellel vahetu sunni rakendamiseks. Olukorras, kus riik on oluliselt vähendanud sisejulgeolekuga tegelevate institutsioonide personali arvu linnades ja maakondades – pean siin silmas Politsei- ja Piirivalveametit, Päästeametit –, on oluline, et Kaitseliit oleks ise võimeline oma vastutusala ja objekte kaitsma ning vajadusel rakendama nendele saabunud kutsumata külaliste suhtes ka sundi. Kui Kaitseväe territoorium, aga ka maismaa-, mere- ja õhusõidukid on Kaitseväe korralduse seaduses määratletud julgeolekualana, siis olgugi et Kaitseliit täidab oma ressursiga tihti rahuaja tingimustes osalt Kaitseväega samu ülesandeid, julgeolekualal tal de jure puudub.
Seaduse täiendus võimaldab Kaitseliidul viia oma tegevliikmetele läbi sõjalist väljaõpet samadel alustel Kaitseväega. Juhul kui peaks näiteks toimuma mingi siseriiklik massirahutus või mäss, siis nagu näitas aprill 2007, on politsei põhijõud rakendatud riigile tähtsate objektide ja korrakaitsele või täidab muid korrakaitseseadusest tulenevaid ülesandeid. Tal puudub ressurss tagada lisaks ka Kaitseliidu riigikaitseliste objektide julgeoleku teostamine või kaitse. Selleks on eelnõus ettepanek anda Kaitseliidule sarnaselt Kaitseväega õigus luua enda valduses olevatele olulistele riigikaitse objektidele julgeolekuala ning anda vastava väljaõppe saanud Kaitseliidu tegevliikmetele õigus kasutada vajadusel ründaja vastu vahetut sundi.
Antud eelnõu § 84 kohaselt moodustavad Kaitseliidu julgeolekuala Kaitseliidu omandis ja valduses olevad linnakud, staabihooned, tagala ja väljaõppekeskused, relva- ja muud laod, masinapargid, lasketiirud. Võõrad võivad nendele tulla Kaitseliidu vastava ametiisiku loal. Ajutise julgeolekuala – nendeks on peamiselt õppeväljad – moodustab territoorium, mille Kaitseliidu ülem või tema poolt volitatud struktuuriüksuse juht on ajutiselt määratlenud julgeolekualana ajaks, kui seal toimuvad õppused või laskeharjutused.
Kolmandaks, anda Kaitseliidu tegevliikmetele kindlus, et kui nad kaasatakse Vabariigi Valitsuse korralduse alusel riigikaitseülesannete täitmisele, siis on neile tagatud ka teatud hüvitised. Erinevad õigusaktid ning planeerimisdokumendid – näiteks erakorralise seisukorra seadus, korrakaitseseadus – näevad ette, et Kaitseliitu võib riigi ülesannete täitmisel kaasata kuni kolmeks kuuks. Praktikas on see toimunud küll keskmiselt 30 kalendripäeva. Kehtiva Kaitseliidu seaduse alusel on tegevliikmel õigus oma tööandjalt nende ülesannete täitmiseks küsida vaid 10 kalendripäeva taastamata puhkust aastas ning Kaitseliit võib selleks hüvitada vaid viis kalendripäeva riigi keskmise palga ulatuses. See on ilmselgelt ebaõiglane Eesti kodanike suhtes, kes on vabatahtlikult nõus panustama oma aega, jõudu ja muud ressurssi riigikaitseks olukorras, kus riik ise kõiki oma ülesandeid täita ei suuda. Ka kaitseliitlastel on laenud, liisingud ja perekonnad. Seepärast on ainuõige lisada Kaitseliidu seadusesse säte, et organisatsiooni allüksusi või liikmeid võib rahuajal kaasata kuni 30 kalendripäevaks ning tegevliikmetel on kogu selle perioodi ajaks võimalik oma tööandjalt nõuda tasustamata lisapuhkust ja Kaitseliidul maksta selle eest hüvitist täies ulatuses. Sellega tagatakse Eesti inimestele suurem motivatsioon panustada Kaitseliidu ülesannete täitmisele, kahjustamata oluliselt oma perede majanduslikku seisu. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Saal tänab ettekande eest! Küsimusi ei ole. Palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Madis Millingu, kes esitab juhtivkomisjonipoolsed menetlusotsused.

Madis Milling
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Nagu algataja ettekandes mainitud, täpsustab eelnõu Kaitseliidu koostegevust Kaitseväega õppe- ja lisaõppekogunemistel, valmistumisel riigi kollektiivseks enesekaitseks sõjaliste kriiside puhul ja selle teostamisel, osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös. Koostegevuse tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse paragrahvis 52 on välja toodud ja üksikasjalikult lahti seletatud mõiste "vahetu sund", mis on otseselt seotud uue peatükiga "Kaitseliidu julgeolekuala". Viimane omakorda sätestab ka ajutise julgeolekualaga seonduvat.
Kaitseliidu julgeolekualaga seonduvas ei ole midagi uut, sest Kaitseväe korralduse seaduses on julgeolekualad sätestatud ning eelnõus sätestatud sõnastus kattub Kaitseväe korralduse seadusega. Enamgi veel, praktikas on kaitseliitlased Kaitseväe julgeolekualadega kokku puutunud, sest osalevad ju ka nemad Kaitseväe õppustel, valvavad linnakuid ja hooneid ja kasutavad Kaitseväe harjutusväljakuid. Nagu teame, on Kaitseliidus teenistuses ja roteeruvad Kaitseväe tegevväelased. Kaitseliidus on teenistuses ka kutselised valvurid, mistõttu ei tohiks olla kahtlusi, et kaitseliitlased julgeolekuala regulatsioone ei tunneks või ei saaks hakkama.
Lisaks laiendatakse eelnõuga Kaitseliidu tegevliikme õigust saada sõjaväelisel väljaõppel osalemisel Kaitseväe või korrakaitsetegevusse kaasumisel tööandjalt kuni 30 päeva tasustamata lisapuhkust, mille eest Kaitseliit võib maksta hüvitist. Kehtiva seaduse kohaselt on selleks lisapuhkuse hüvitamiseks vaid ainult kuni viis päeva.
Menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 2019. aasta 14. jaanuari istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 22. jaanuari istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega, et eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oleks k.a 5. veebruar kell 17.15. Tänan!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas ettekandjale on küsimusi? Neid ei ole. Suur aitäh ettekandjale! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada, kuid enne seda on fraktsioonidel võimalik veel läbi rääkida. Kas seda soovi on? Ei ole. Määran eelnõule 786 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. veebruari kell 17.15.

3. 11:17 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Tänane kolmas päevakorrapunkt: maaelukomisjoni algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka.

Aivar Kokk
Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Riigikogu maaelukomisjon algatas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse. Eelnõu on välja töötatud seoses vajadusega sätestada volitusnorm Vabariigi Valitsusel kinnitada korraldusega sellise olukorra esinemine, mille puhul ilmaolud võivad tekitada olulist kahju põllumajandustootjate majandustegevusele. Sellega antakse riigi tasandil nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele põllumajandussaaduste väärtusahelaga seotud isikutele ja organisatsioonidele sõnum, et tegemist on erakordse olukorraga.
Maaelukomisjon pidas 2018. aasta suvel ja sügisel põuakahjude teemal kokku neli istungit. 30. juulil toimunud erakorralisel väljasõiduistungil Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis võtsid osa ka maaeluminister ja Maaeluministeeriumi asekantsler ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Talupidajate Keskliidu ja Eesti Aiandusliidu, Maaelu Edendamise SA, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Jõgeva Põllumeeste Liidu, Tartumaa Põllumeeste Liidu ja Jaagumäe OÜ esindajad. 14. augustil toimunud istungil osalesid lisaks eelnimetatutele veel Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ning Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni Ameti esindajad. Istungitel arutati olukorda põllumajanduses ja võimalikke meetmeid pikaajalisest põuast tingitud kahjude leevendamiseks. Komisjoni 11. septembri istungil andis EPK juhatuse esimees ülevaate läbiviidud uuringutest, mille eesmärgiks oli välja selgitada põua tõttu tekkinud kahjude ulatus ja iseloom. Maaelukomisjoni 19. septembri istungil keskenduti põuakahjudele looma-, sea- ja linnakasvatussektorites.
Seaduse eesmärk on sätestada volitusnorm Vabariigi Valitsusele. Eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ilmastikutingimustest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju, teha korraldusega kindlaks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemine. Ilmastikutingimuste hindamisel võetakse aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed. Eelnõus nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ning ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid. Viimastel aastatel on sagenenud ilmaolud, mis on pikaajalistele vaatlustele tuginedes olulisel määral erinevad tavapärastest ilmastikutingimustest. Näiteks, 2017. aastal oli vegetatsiooniperioodi algus tavapäraselt jahedam ja seetõttu lükkus ka koristus perioodilisemaks. Koristusperiood oli aga vihmane ning paljudel põllumajandusettevõtjatel jäi saak koristamata või olid koristusjärgsed kulud oluliselt kõrgemad tavapärase aastaga võrreldes. 2018. aastal, nagu me mäletame, olid kevad ja suvi väga kuivad ja põuased, mis kahandas põllukultuuride saaki prognoosi kohaselt ligi 30%.
Maaelukomisjoni 14. jaanuari istungil arutati siis maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse algatamist ja konsensuslikult komisjon otsustas selle eelnõu algatada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas teete ettepaneku näiteks muudatusettepanekute esitamise tähtaja suhtes?

Aivar Kokk
Just. Väga hea küsimus, aga ... (Lehitseb pabereid.)

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas ma aiman, et see on 28. jaanuar kell 10?

Aivar Kokk
Just, see on 28. jaanuar. Täpselt nii, sul on õigus.

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh! Avan küsimuste vooru. Küsimusi ei ole. Suur aitäh ettekandjale! Nüüd on siis võimalik läbi rääkida ja saavad läbi rääkida fraktsioonide esindajad. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 788 SE esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. jaanuari kell 10.00.

4. 11:23 Loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Neljas tänane päevakorrapunkt: Riigikogu liikmete Hannes Hanso, Toomas Jürgensteini, Heljo Pikhofi, Marianne Mikko, Barbi Pilvre, Heidy Purga, Hardi Volmeri, Keit Pentus-Rosimannuse, Inara Luigase, Oudekki Loone, Eiki Nestori, Madis Millingu, Helmen Küti, Liina Kersna, Jevgeni Ossinovski, Yoko Alenderi, Jaanus Karilaidi ja Heimar Lengi algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu liikme Barbi Pilvre! Palun!

Barbi Pilvre
Lugupeetud juhataja! Riigikogu liikmed, loomakaitsjad! Täna on Riigikogul ajalooline võimalus aidata kaasa julma, töötajatele psühholoogiliselt raske, oma aja ära elanud karusnahatööstuse lõpetamisele Eestis. 18 Riigikogu liiget sotsiaaldemokraatide, reformierakondlaste ja keskerakondlaste hulgast on sellel eetilisel kaalutlusel sündinud eelnõu taga, mis lõpetab karusloomakasvatuse Eestis viieaastase üleminekuajaga. Tuhanded inimesed on täna Eestis alla kirjutanud loomakaitsjate petitsioonidele, millega nõutakse karusnahakasvanduste sulgemist. Paljudel inimestel, loomakaitsjatel ja loomasõpradel, on täna loomade kannatuste pärast päriselt väga halb olla. Rõhutan, et karusloomakasvatus on psühholoogiliselt raske ka farmide töötajatele. Seda on Eestis isegi sotsioloogid uurinud ja tõestanud.
Käesolev eelnõu ei ole seega mõeldud nende sadade tuhandete rebaste ja minkide kaitseks, kes on nagunii hukkamisele määratud, vaid nende inimeste kaitseks, kes tahaksid, et Eesti oleks kaasaegne riik, kus karusnahatööstus kui ajale jalgu jäänud relikt minevikust on keelatud. Me ei ela täna enam koopas, kus enda loomanahkadesse mässimine oli ellujäämiseks vajalik. Me ei ela enam ka keskajal, kus metsloomanahkadel oli raha funktsioon. Me ei ela õnneks enam ka sovetikultuuriruumis, kus kommunistliku partei juhtfiguurid olid nutriamütsides ja karakullkasukates. Prouadel oli ikka kodus kas naaritsanahast kasukas, müts või isegi kaks. Ka mina mäletan, et mu lapsepõlvekass Basilio armastas magada mütsiriiulis ema naaritsamütside vahel, ilmselt tajudes mingit sugulust. Me ei ela enam ka 90-ndate Eestis, kus mehed kandsid spordidressi, sõitsid märja asfaldi värvi Lada 09-ga ja naised panid kasuka siidpesu peale, kui tahtsid seksikad välja näha. See naeruväärne aeg on õnneks möödas. Täna on tekstiilitööstus niimoodi edasi arenenud, et on võimalik toota kergeid ja sooje materjale, kaasa arvatud kunstkarusnahka, mida enam ei eristagi loomanahast. Tasub ringi vaadata isegi Eesti kaubamajades, missugune on kunstkarusnaha valik.
Kaks aastat tagasi olime sarnase eelnõuga Riigikogu ees, siis karusnahatööstuse keelustamine ei õnnestunud. Mis on vahepeal muutunud? Niigi täiesti marginaalne majandusharu, karusnahatööstus Eestis, jätkab kokkukuivamist, sest inimesed eelistavad kergeid, kaasaegseid materjale karusnahale. Viimased uudised karusnahafarmide keelamisest lähiriikides: Norra – 2018, Tšehhi Vabariik – 2017 kaheaastase üleminekuajaga, Belgia lõpetab aastaks 2024, enne neid Makedoonia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina. Teema on päevakorras Poolas, Iirimaal, Leedus. Osalised keelud kehtivad Hollandis, mis on olnud juhtiv karusnahatööstusmaa kunagi lähiminevikus. 2012 keelasid nad naaritsakasvatuse, tšintšiljafarmid keelatud seal juba 90-ndatest. Taani keelustas 2009 rebasefarmid. Rootsis on näiteks rebaste pidamise regulatsioon selline, et kasvatamine on majanduslikult kahjumlik. Nimelt nõutakse loomadele suuri puure, liikumistingimusi, sotsialiseerumise võimalust jne.
Paljud maad, nagu Saksamaa, lõpetavad karusnahatööstuse lähiaastatel, 2022. Samuti karmistub regulatsioon loomapidamisel ja keskkonnanõuded, mis muudavad karusnahakasvatuse mõttetuks. Mitmes riigis on lähtutud looduskaitse seisukohtadest ja võõrliikide leviku takistamise vajadusest, näiteks Hispaanias 2015. Ka näiteks Jaapan keelustas oma viimase karusnahafarmi 2016. USA-s on osariigiti erinevad regulatsioonid. Näiteks New Yorgis on keelatud Eestiski veel kasutatav loomade elektriga tapmine. Californias on loomade kasvatamine muutunud majanduslikult mõttetuks keskkonnatingimuste tõttu, samas kui trendilinnas San Franciscos on 2018. aasta märtsikuust alates keelatud isegi karusnahamüük. Mis puutub Soomesse, mida siin diskussioonides on sageli Eestiga võrreldud, et Põhjamaa ja karusnahatööstuse traditsioonidega maa, siis seal on tugeva loomakaitse liikumise Animalia ja turu kahanemise survel karusnahatööstust oluliselt vähem kui näiteks 20 aastat tagasi. Viimati mäletan üllatavat tõdemust Helsingi kesklinnas Forumi kaubamajas, kui kuulus karusnahale spetsialiseerundi brändipood, mida mina mäletan kunagi lapsepõlvest Soome televisioonist kui luksusliku elu ja kapitalismi sümbolit, kasukatele spetsialiseerunud Ajatar teostas tühjendusmüüki – isegi Vene turistid enam ei päästa. Täielikku keelamist või olulisi muudatusi tööstuses pooldab ka Soomes 69% inimestest. Ainult 17% inimestest pooldab karusnahakasvatuse jätkamist Soomes praegusel kujul. 39% pooldab jätkamist, kui loomade elamistingimusi oluliselt parandataks. See aga teadagi viib selle tööstusharu majandusliku mõttekuse vähenemisele. Soomes on samuti parlamendivalimised aprillis ja on teada, et eelnõu karusnahatööstuse keelustamiseks on taas arutuse all ka seal. Soomlastele kuuluv AS-i Balti Karusnahk Karjaküla farm Keila lähedal, mida ka külastasime siin keskkonnakomisjoni inimestega mõned kuud tagasi, see on suurim karusnahakasvatus Eestis. Selle töötajate arv on paari aastaga vähenenud 70-lt umbes 40-ni ja firmal pole kõige paremad ajad, sest turg on kokku kuivanud. Ja ka firma emamaal Soomes, nagu juba rääkisin, jätkab karusnahatööstus kahanemist. Ka tööjõudu napib, sest teatavasti on see töö vaimselt ja füüsiliselt väga raske. Eestis on teatavasti veel erinevatel andmetel siis 15–20 mõnekümne loomaga tšintšiljafarmi, mida on peetud selliseks maaelu elustamise üheks märgiks, mis on rajatud tühjaks jäänud lautadesse, aga see pole inimeste peamine sissetuleku allikas. Need farmid on tõesti miniatuursed.
Nüüd eelnõu menetlemise käigus on veel kerkinud esile siis see keskkonnamõjude küsimus. Karusloomatööstuse jätkamise pooldajad on argumenteerinud väitega, et karusnahk on uuenev loodusvara, mille tootmine on loodussõbralik, et karusnahakasvandused tarbivad ära teiste tööstuste jäätmed, näiteks liha- ja kalatööstuse jäätmed, ja omakorda saab siis nahkadest järele jäänud lihakehi kasutada biokütuse tootmiseks, mis on Eestis küll seni selline teoreetiline võimalus. Neid saab hakkida ja jahvatada loomatoiduks. Keskkonnakomisjonis tutvustati ka sellist ringmajanduse skeemi, kus oli selline idüll: karusloomad kasvasid, uuenesid ja kõik oli tasakaalus keskkonnas. Eetiline pool nagu siin üldse teemana esile ei tulnud. Karusloomakasvatuse keskkonnamõju siiski seisneb selles, et loomade kontsentratsioon väikesel territooriumil põhjustab anomaaliaid teiste liikide käitumisel, näiteks Eestis, sealsamas Keilas kajakate ja teiste väikeloomade kogunemisi, mis segab ka inimesi. Parkimine, mis on Eestis küll lõpetatud seoses sellega, et ei ole suudetud täita neid rangeid keskkonnamõjusid, on siiski suur koormus. Karjaküla parkimistöökoda ... lõpetas keskkonnanõuete karmistumise tõttu. Sealsed nahad lähevad praegu külmutatud kujul Soome, kus siis suudetakse täita neid keskkonnanõudeid.
Siin oli juttu varem formaldehüüdist. Tõepoolest, Euroopa Liidus on see laipade säilitamiseks kasutatav aine keelatud karusloomatööstuses, ent näiteks kasutuses on siiski väga palju Hiinas toodetud nahku, kus see formaldehüüd on kasutusel. Nii et iseenesest see info võib-olla on huvitav. Euroopa Liidus kasutatakse siis selliseid kemikaale müüginimega Novaltan, Supralan, Atesan (?). Tutvusin nende materjalidega. Need sisaldavad raskemetalle, kroomi, alumiinimumi, erinevaid kantserogeenseid aineid, nõuavad väga ranget jäätmekäitlust. Samas on küll öeldud, et kui seda jäätmekäitlust suudetakse teha, siis seda keskkonnamõju ei ole. Kui seda ei suudeta teha, siis tapavad need ained, desinfitseerivad siis ka ära veekeskkonna, kuhu nad võivad sattuda jne. Nii et see keskkonnasõbralikkuse argument karusloomatööstuse puhul ei päde.
Lisaks on ka väga küüniline elusloomadest rääkida kui uuenevast loodusvarast, otsekui oleks tegemist taimedega, mis ajavad iga kevad uusi võrseid, või seentega, mis niidistikust ikka ja jälle uuesti tulevad pärast seda, kui saak on korjatud. Ka täiesti emotsioonivabalt on Maailmapanga hinnangul karusnahatööstus üks kõige suurema keskkonnajäljega põllumajandusharu. See on väga energiamahukas ja me ei saa rääkida siis karusnahatööstusest kui keskkonnasäästlikust ja keskkonnasõbralikust majandusharust. Muidugi kontekst on selline, et kogu tekstiivitööstus on samuti keskkonnavaenulik, kogu moetööstus on keskkonnavaenulik. Nii et ütleme niimoodi, et siin on nagu argumente poolt ja vastu. Sellel teemal võib ka küsimuste ringi puhul edasi rääkida.
Teeksin siinkohal vahekokkuvõtte ja olen valmis küsimustele vastama. 18 Riigikogu liiget on endiselt veendunud, et see minevikku jääv tööstusharu peaks oma lõpu leidma ka Eestis. Me ei peaks olema selle rongi viimane vagun, mis siin kõikides Euroopa riikides on juba läinud. Me tahame olla progressiivne moodne maa ja teen ettepaneku karusloomafarmide keelustamiseks Eestis. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu ettekandjale! Küsimuste vooru avab Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm näha sind jälle kõnepuldis jälle vanal teemal pedaali vajutamas. Sa ütlesid – tsiteerin –, et see on naeruväärne ja keskaja komme, ja see aeg, naeruväärne aeg on kahjuks möödas. Minu küsimus on, et kas sa annad sellega hinnangu oma siseministrile, oma erakonna siseministrile Katri Raigile, kes sellel mälestusväärsel miitingul siin Toompea lossi ees kandis uhkelt karusnahkset kasukat. Kuidas sa suhtud sellesse, et n-ö esitajate seas ei ole teie kõige tugevamat ja pädevamat loomakasvatajat Jaanus Marrandit? Aitäh!

Barbi Pilvre
No käesolev eelnõu ei keela kasukate kandmist ja ka karusnaha müüki. Kuigi ma siin ka rääkisin, et tõepoolest sellistes trendilinnades nagu San Francisco, kust tulevad kõik elustiili trendid varem või hiljem ka Euroopasse, on ka karusnaha müük juba keelatud ja inimesed lihtsalt lõpetavad kasukate kandmise. Loomakaitsjate seisukoht kasukate suhtes on praegu selline, et on väga ökoloogiline olemasolevad kasukad lõpuni kanda. Kui me läheme kusagile taaskasutuskeskustesse või kirbuturule, siis me näeme, et tegelikult on seal kappidest välja võetud kasukaid müügil komisjonides, need kantakse lõpuni, kuni nad lõpuks siis ära lagunevad. Loomakaitsjate seisukoht, mida ma siin ka esindan, on siis selline, et kui inimesel on kasukas, kui ta tunneb ennast selles hästi, siis ta võib seda kanda, lõpuni kanda. Nii et ma nagu siin selle eelnõu raames siseministrile mingeid etteheiteid ei tee.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Oudekki Loone!

Oudekki Loone
Aitäh! Aitäh selle väga hea ettekande eest, mis näitas väga ilusasti karusloomakasvatuse probleeme, aga ma lihtsalt paluksin täpsustada, kas see eelnõu tegeleb ainult nende farmidega, kus on, mis on eesmärgiga kasvatada loomi ainult karuslooma kasutuseks. Kas see eelnõu ei tegele näiteks lamba- ja seanahkade kasutamisega, mis tuleneb muudest protsessidest? Aitäh!

Barbi Pilvre
Aitäh selle küsimuse eest! See eelnõu puudutab ainult loomakasvatust karusnaha saamise eesmärgil või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. See ei puuduta isegi küülikuid, keda Eestis kasvatatakse ka liha saamise eesmärgil. Praegune loomakaitsjate seisukoht on selline, et kui lihaloomade nahku kasutatakse ära jalatsite ja riiete tootmiseks, siis see on ökoloogiline. Aga karusnahakasvatuse puhul on tegemist luksustööstusega. Siin ei ole tegemist enam sellise majandusharuga, mis toodaks midagi, mida inimestel on oma eluks vältimatult vaja. Meil on toitu siiski vältimatult vaja. See eelnõu ei puuduta veganluse sätestamist ega nahkade kasutamise keelustamist, kui need on teise tootmisharu jääk, mis on lihatööstuse jääk  –lehmanahad, seanahad, kitsenahad, küülikunahad.

Aseesimees Enn Eesmaa
Toomas Jürgenstein.

Toomas Jürgenstein
Hea ettekandja! Karusnahad tulevad põhiliselt kasvandustest, aga nad tulevad ka jahist. Kas ka jahimeestel on antud eelnõu suhtes mingid eelistused või mõtted? Aitäh!

Barbi Pilvre
Aitäh, Toomas, selle küsimuse eest! Jahimehed on olnud ka siin Riigikogus selle eelnõu poolt, kuna see annaks uuesti hinna karusnahkadele, mida saadakse jahiga. Sest teatavasti Eestis tuleb paraku reguleerida nii rebaste kui kährikute arvukust ja jahimehed ei ole eriti motiveeritud, sest need nahad ei maksa turul mitte midagi. Kui karusnahakasvatused kinni panna, siis kasvab nende nahkade väärtus, mis on jahiga saadud, ja kuna jaht paraku on meil ka selline vajadus, kuna jahtides kährikuid ja rebaseid kaitseme me näiteks maismaal või maapinnal pesitsevaid linde, keda Eestis on vaja kaitsta. Nii et selles mõttes jahimehed on olnud selle eelnõu poolt.

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi
Aitäh! Minu jaoks on luksus ja elusloodus väärtuste tipus omatmoodi mõlemad. Luksus sümboliseerib väärtusetust väga tihti ja loodus kindlasti on suuremaid väärtusi, mida ma oskan ette kujutada, kui mitte kõige suurem. Sellele vaatamata ma ei suuda selle eelnõu poolt enam hääletada. Selles on omad vastuolud, kuna me oleme oma keelamispoliitikaga üsna äärmuses juba niigi olnud. Aga ma olin selle poolt hääletamas. Loomakaitsjad võtsid selle tahtmise ära. Öelge, kas loomakaitsja peab olema kuri inimene! Kas ta peab ründama, kas ta peab alandama? Ta teeb seda muide täna veel minuga. Kas see on paratamatu?

Barbi Pilvre
Minu kokkupuude loomakaitsjatega on küll selline, et Eestis on loomakaitsjad äärmiselt malbed ja kenad inimesed. Ütleme, et kui ma liigun loomakaitsjate seas, siis ma tunnen, et tegemist on selliste sõbralike ja soojade inimestega, neil on hea aura. Minu meelest on nad Eestis isegi lausa tagasihoidlikud. Meil ei ole esinenud mingeid loomade vabastamise aktsioone kasvandustes, mida näiteks Soomes on olnud. Meil ei ole esinenud tänaval mingeid kasukate ülelaskmist mingite spreivärvidega, mida on maailmas teada. Meil ei ole sellist, ma ei tea, loomakaitsjad ei sulge ennast kuskil Raekoja platsil suurtesse puuridesse ega esine seal karusloomadena. Selles mõttes need meetodid, mida Eesti loomakaitsjad on kasutanud, on olnud nagu ülimalt pehmed. Ma olen natuke kuulnud ja kursis Soome loomakaitsjate tegevusega, millest on olnud ka võib-olla loodusele kõvasti kahju. Kui lasta loodusesse ikkagi farmitäis minke või rebaseid, siis nad esiteks surevad ära ja hävitavad väga palju teisi liike oma toiduks. Selles mõttes see ei ole lahendus. Ma arvan, Jürgen, et mõtle veel kord järgi! Ma arvan, et loomakaitsjad on oma nõudmisi esitanud äärmiselt peenetundeliselt ja väga pehmelt.

Aseesimees Enn Eesmaa
Valdo Randpere.

Valdo Randpere
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea Barbi! Mina tahtsin ka selle poolt peaaegu hääletada, aga mind vihastas välja see õudne spämmimise laine, mis oli organiseeritud, ma ei tea, kas sinu poolt või loomakaitsjate poolt. See ei olnud väärikas ja selle tõttu ma hääletan selle eelnõu vastu. Aga mul on küsimus siia juurde veel. Kuidas sotsidel on, on teil selline liigutav üksmeel või? Eile me ühine sõber Kalle Muuli riputas sotsiaalmeediasse üles pildi Katri Raigist, kes on juhtiv sotsiaaldemokraat, siseminister, väga ilusa kasukaga. Küll tekkis küsimus seal tema Facebooki lehel, et kas see on kunstnahk või kas see on äkki kassinahk või jumal teab, mis ta on. Aga mina ei tea. Ma isegi sellele vastust ei otsi, ma otsin lihtsalt vastust sellele, kas sotsiaaldemokraadid on tõesti ühtselt siirad selle loomakaitseseaduse eelnõuga, millega sa seal puldis oled või on see sinu niisugune soolo. Aitäh!

Barbi Pilvre
Aitäh! Sa vist tulid äsja saali. Just oli Katri Raik siin mõni aeg teemaks. See eelnõu ei puuduta kuidagi olemasolevate kasukate kandmist. Ka meie loomakaitsjate arvates on siis selline, ütleme, pigem ökoloogiline ära kanda olemasolevad kasukad, sest, noh, me elame sellises kultuurimuutuses, meil on jäänud kasukaid, inimesed kannavad nad lõpuni, neid on võimalik osta taaskasutuskeskustest, komisjonidest. Sotsiaaldemokraatide hulgas ei ole selle eelnõu suhtes sätestatud mingit kohustust kuidagipidi hääletada. Ja Katri Raik ei ole ka parlamendiliige, nii et selles mõttes ma ei ole temaga sellel teemal isegi vestelnud, kuna kasukate kandmist see eelnõu ei puudutagi.

Aseesimees Enn Eesmaa
Henn Põlluaas.

Henn Põlluaas
Aitäh! Eesti on klimaatiliselt äärmiselt sobiv karusloomakasvatuseks ja täiesti selge on see, et kui siin see ära keelata, siis ei kao see mitte kuskile, see kolib lihtsalt Venemaale ja ka Hiinasse ja mujale. Nii et tegelikult see eelnõu on just nimelt Venemaa huvides, nende majanduse huvides. Sa rääkisid siin nendest küsitlustest, et enam kui 60% olevat selle vastu, aga tõepoolest, kui küsimuses on sõna "hukata", siis loomulikult kõik inimesed on vastu. Turu-uuringu küsitluse järgi 69% inimestest toetavad karusloomakasvatuse jätkumist, kui selle juures täidetakse kõiki vajalikke norme. Aga ma küsin: kuidas sa vaatad silma nendele sadadele-sadadele inimestele, kes jäävad tööst ilma – mitte ainult kasvatajad, vaid ka transpordisektor, mis iganes, rätsepad, moeloojad –, ja nende kõikide perekondadele, kui te tahate nendelt elatise ära võtta? Aitäh!

Barbi Pilvre
Aitäh küsimuse eest! Eesti klimaatiliselt, jah, võib-olla siis, ütleme, on Venemaaga samal laiuskraadil, aga näiteks tšintsiljad on hoopis lõunamaa loomad ja need on siis tubased, neid ei saa Eestis õue üldse lasta. See klimaatiline argument on ikkagi väga kitsas. See Karjaküla farm nüüd annab tööd umbes 40 inimesele, mis ei ole sajad inimesed. Ja kui me vaatame siis näiteks Tallinna linnas ringi, kui palju on ikkagi vähenenud meil ka karusnaha müük, karusnaha töökodasid enam ei ole eriti, selles mõttes see on nii või teisiti selline hääbuv tegevusala. Ja antud eelnõu annab ka viieaastase üleminekuaja, mis iseenesest liigub nagu turuga samas tuules. Siin oli juttu ka Hiinast. Isegi Hiinas on tekkinud n-ö karusnahavabad moekunstnikud – fur free on see inglise keeles –, kes näitavad trendi. Ja kui me vaatame näiteks Hiina arengut, siis vaatame, mis nad teevad oma tehnoloogias, siis see on ainult ajaküsimus, kui ka seal see tööstusharu kahaneb.
Meie siin oleme Eesti parlamendis, tegeleme siis regulatsioonidega Eestis. Me ei saa kahjuks kontrollida seda, mis toimub Venemaal. Siin ma arvan ka, et Venemaa, samas, olles ka ikkagi alati matkinud läänt ka selles moemaailmas, siiski läheb sedasama jalga. Kui me vaatame, sellised suured brändid, Chanel nende seas, Venemaal populaarsed, ei kasuta enam karusnahka. Mitmed kuulsad moekunstnikud ei kasuta karusnahka. Nii et selles mõttes ma usun, et ka, kui Venemaast rääkida, siis trend liigub selle poole, et karusnahk asendatakse moodsate materjalidega.

Aseesimees Enn Eesmaa
Oudekki Loone, teine küsimus palun!

Oudekki Loone
Aitäh veel kord nende põhjalike vastuste eest! Võib-olla te täpsustaksite natuke seda hämmastavat tunnetust, mis siit saalist reformierakondlaste suu läbi kostis! Et mingit seadust ei saa vastu võtta sellepärast, et on palju inimesi, kes seda seadust toetavad ja oma meelsust ka väljendavad. Kuidas sina kommenteeriksid seda? Mis on mõistlik viis, ütleme, sellisesse demokraatlikusse protsessi sekkuda ka valimistevahelisel ajal? Mina oleksin isiklikult olnud väga palju õnnelikum, kui ma oleks veel rohkem neid kirju saanud. Kuidas on sinu tunnetus selles osas, kuidas kodanikud peaksid näitama oma meelsust mingi eelnõu osas? Aitäh!

Barbi Pilvre
Aitäh! Tõepoolest, loomakaitseliikumine karusnahafarmide keelustamiseks – sellel on siis rohkem kui 15-aastane ajalugu Eestis. Nad on avalikkust mõjutanud aastaid. Nad korraldavad väga professionaalselt erinevaid kampaaniaid, tänavakampaaniaid, erinevaid väljaastumisi, marsse, neil on head suhted meedias. See, et nad suhtlesid oma valitud esindajatega, on kahtlemata kodanike õigus. Minu arust on võib-olla probleem selles, et väga paljud teised huvigrupid ei oska oma valijatega nii hästi suhelda. Ja see meetod on täiesti demokraatlik viis suhelda rahvaesindajatega. Kahju, kui sellised eetilised valikud on sõltuvad nii sellistest kõrvalistest asjaoludest, nagu on meilivoog postkastis. Selles mõttes mulle tundub, et siin on tegemist sügava eetilise küsimusega, mille suhtes inimene kas on ükskõikne või tundlik. Kui sellise, ütleme, karusloomafarmide keelustamise vastuhääle põhjustab see, et postkasti on tulnud nagu liiga palju karusloomatööstust keelustama kannustavaid meile, siis on minu arust küll ... Ega saadik ei saa olla nagu tuulelipp. Saadikul võiks eetilistes küsimustes olla nagu tugevam veendumus, kui tegemist on looma- ja loodusesõbraga.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Keit Pentus-Rosimannus!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Mul on kõigepealt soovitus nendele kolleegidele, kes siin kurdavad, et nende postkastis on liiga palju kirju. Mina olen eelnõu algataja ja eelnõu algatajatena ei ole me saanud ei spämmi ega ole meiega mingisugust kuidagi liiga suurt kirjavahetust peetud. Tuleb liituda eelnõu algatajatega, ja see spämmimine kaob. Ma arvan, et see on üks väga hea ja vajalik eelnõu. Ma olen väga nõus sellega, mida sa eelnevalt ütlesid, et on suuresti eetikaküsimus, kas loomade puuris kasvatamist selle eesmärgiga, et nendelt lõpuks naha nülgimisega kellegi edevust rahuldada, kas see on asi, mida me Eestis peaksime arendama või mitte. Ja muidugi tuleb arvestada sellega, et praegu on meil ettevõtted, kes sellega tegelevad, ja neile tuleb anda üleminekuperiood. Inimesed on proovinud seda meie algatust kuidagi naeruvääristada ja muu hulgas ka öelnud, et nüüd tahate, et kõik inimesed kannaksid naftast toodetud riideid. Ma palun, et sa sellele vastaksid! Sest see on selline üldistus – igal juhul ei ole tegu ainsate alternatiividega, kas naftast valmistatud riided või karusnahk. Kuidas sa kommenteeriksid seda väidet?

Barbi Pilvre
Aitäh, et sa olid selle eelnõu esitajate hulgas, ja ma tean ka, et kunagi keskkonnaministrina sinu asutuses oli ka naaritsafarmideteemaline töögrupp. Vaadates karuloomafarmide keelustamise ajalugu, siis see teema ei ole nagu nüüd äkki tekkinud. Kahtlemata tekstiilitööstus, moetööstus on keskkonda koormav. Naftast valmistatakse tänapäeval väga palju produkte, kaasa arvatud kunstkangaid, mida me kanname. Tööstus on keskkonnavaenulik, tööstus nõuab jäätmete sellist käitlemist, mis tekitaks keskkonnale võimalikult vähe kahju. Aga nagu ma juba eespool mainisin, karusnahatööstus ei ole lihtsalt uueneva loodusvara kasutamine, vaid iseenesest on ka väga suure keskkonnajäljega, nagu siin Maailmapanga mõõtmised on näidanud, alates energia tootmisest ja lõpetades raskmetallide kasutamisega. On ka keskkonnamõju selles mõttes, et tegemist on väga suure loomade kontsentratsiooniga.
Siin on tehtud ka võrdlevaid analüüse, na olen mõningatega tutvunud. Need mõõtmistulemused annavad erineva suurusega keskkonnajälgi, isegi, ma ei tea, siin on kordades nähtud suuremana karusnahatööstuse keskkonnamõju, kui on naftast valmistatud tekstiiltoodete keskkonnajälg. Selles mõttes neid andmeid on nagu erinevaid. Ma arvan, et küsimus on selles, et kõik tööstuse tehnoloogia ikkagi liigub selles suunas, et keskkonnajälg oleks võimalikult väike. Siin on räägitud, noh, ma ei tea, sellisest kunstkiudude eraldumisest vette ja selle mõjust looduskeskkonnale. Siin on juba ka tekkinud sellised, ütleme, arendused, kus püütakse vältida nende kiudude eraldumist pesemise käigus.
Nii et see on üks väga huvitav ja suur peatükk, aga, ütleme, selle eelnõu raames tasub kindlasti meeles pidada, et karusloomakasvatus on suure keskkonnajäljega tööstusharu.

Aseesimees Enn Eesmaa
Uno Kaskpeit.

Uno Kaskpeit
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on üks küsimus: miks te levitate siin saalis rahvaesindajatele valet informatsiooni, et Eesti Jahimeeste Selts pooldab teid? Mul on täpsem informatsioon – Eesti Jahimeeste Selts toetab ja pooldab karusloomakasvatajaid. Aitäh!

Barbi Pilvre
Aitäh! Ma ei ole väitnud, et Eesti Jahimeeste Selts kuidagi pooldaks seda eelnõu, aga jahimehed, kellega ma ka siin saalis olen rääkinud. Ja argument on olnud just selles, et rebase- ja kährikujahile tuleb anda siis uuesti mingi väärtus, kuna neid liike tuleb Eesti looduses reguleerida. Ilmselt siin jahimeeste seltsiga peaks olema siis ees võib-olla suuremad läbirääkimised. Jahimeeste seltsi heakskiitu ei ole sellel eelnõul, see on täpne.

Aseesimees Enn Eesmaa
Madis Milling.

Madis Milling
Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loomulikult on teema emotsionaalne ja nii palju, kui on inimesi, nii palju on erinevaid arvamusi. Meie aga siin saalis ikkagi teeme otsuseid mitte niivõrd emotsioonist lähtuvalt, kuivõrd analüüsist lähtuvalt. Minu küsimus: kui me nüüd karusloomafarmid keelustame, siis kui palju see võiks riigile maksma minna? Sest ikkagi me ju eeldame, et hakkavad tulema karusloomakasvatuste omanikelt mingid nõuded jne. Kas mingit sellist analüüsi on tehtud? Aitäh!

Barbi Pilvre
Aitäh! See on oluline küsimus. Keskkonnakomisjonis, kui seda eelnõu arutati, oli see ka teemaks. Seal olid meil Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Ja siin jäigi ... Ütleme, kui seda eelnõu nüüd edasi menetleda, siis see peaks üks seda tüüpi väike analüüs ministeeriumide poolt olema tehtud, et mida see nagu maksaks, kogu see reorganiseerimine. Aga kuna tegemist on põhiliselt ühe suure farmiga, Balti Karusnahk, kus töötajaid on kuskil 40 ringis, kus loomade arv pidevalt väheneb, iseenesest selle viie aasta jooksul jõuab reorganiseerida siis selle ühe kasvanduse, ma arvan, ka suhteliselt mõistlikult. Aga kindlasti ma näen, et riik peaks siin kaasa aitama nendele ettevõtjatele võimalikult valutult sellest ärist väljuda.

Aseesimees Kalle Laanet
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Mulle nendest vastustest jääb sihuke mulje ja mõnest küsimusest, et me arutame edasi piirilepet, kus ettekandja sõimab kõik ette läbi, näitab, et tema on ainus eestlane või ainus loomaarmastaja, ja tegelikult ei taha tuge eelnõule saada. See ei ole küsimus loomaarmastusest ainult. Siin on küsimus selles, et kas parlament mõtleb oma peaga, kas ta vaatab tagajärgi sellele eelnõule laiemalt kui ainult tagajärgi loomadele ja kas ta saab iseseisvalt otsustada. Nii et kas te tegelikult tahate tuge või te ütlete, samas toonis jätkate, et tegelikult saab veel hullemini ka käituda, kui on käitutud minuga sotsiaalmeedias, et tegelikult on kõik väga hästi, et on veel kurjemaid meetodeid ka. Või te tahate tegelikult hääli saada sellele eelnõule?

Barbi Pilvre
Ma arvan, et siin ma sooviksin loomulikult toetust sellele eelnõule ja ma ausalt öeldes isegi ei saa aru, kas oma vastustega ma olen kedagi solvanud. Ma kindlasti olen püüdnud vastata küsimustele ja näen, ütleme, siin eelmise küsimuse sellist konstruktiivset lähenemist, et Eestis peaks Maaeluministeeriumis tegema mingid arvutused, mida tähendab karusloomakasvatuse keelustamine Eestis. Kuna tegemist on sellise mikrotööstusharuga, siis ilmselt ei ole selle tööstusharu hääbumine seotud mingi tohutu muudatusega Eesti põllumajandussektoris. Ma püüan küll võimalikult ratsionaalselt vastata ja kuna ma olen selle küsimusega nüüd piisavalt kaua tegelnud, ma olen püüdnud emotsioone nagu kontrolli all hoida. Teistes maades on seda protsessi samamoodi pikkade aastate jooksul viidud. Siin on väga palju poolt- ja vastuargumente. Ikkagi lõpptulemus on see, et väga paljudes maades on sätestatud olulisi piiranguid ja ma ei näe nagu põhjendust, miks Eesti peaks selle rongi viimane vagun olema.

Aseesimees Kalle Laanet
Lauri Luik, palun!

Lauri Luik
Aitäh! Hea ettekandja! Maailma ajalugu on täis juhtumeid, kus on püütud teha suuri muutusi. Mis puudutab inimesi, olgu ta siis teise nahavärviga, olgu ta naine. Praegu on tegu karusloomadega. Iga kord, kui on suurte muutuste plaan, siis tekivad emotsioonid. Ma arvan, et see ei ole halb ja siin majas aastaid töötanuna ma olen just pidanud oluliseks, et lisaks ratsionaalsuse poolele on ka emotsioon väga tähtis. Ja kõik, mis on hingestatud, minu arvates peabki tekitama emotsiooni. Mind ei ole kunagi mõjutanud massilised e-mail'i tulvad või kellegi sõim, ma olen alati üritanud pluss- ja miinusargumente kaalutleda ja võtta arvesse ja lähtudes sellest teinud oma otsuse. Fakt on ka see, et see tänane teema siin on üks nendest, millega me üritame teatud suunamuutust maailmas saavutada. Kas te olete nõus sellega, et see teema on laual sellepärast, et maailmas läbi viia suuremat muutust, mitte ainult väikest karusloomafarmi Eestis keelustada? Aitäh!

Barbi Pilvre
Aitäh! Kahtlemata, kui me vaatame tänapäevast maailma tarbimise poolt, siis väga palju valikuid teeme me eetilistel kaalutlustel. Me vaatame, kuidas on meie toit toodetud, kus see on kasvatatud, kes seda on kasvatanud, kus on tehtud meie riided, kes neid on teinud, missuguste tingimustega need on kuskil sündinud. Me tänapäeval räägime üha rohkem ka vastutustundlikust ettevõtlusest. Väga paljud ettevõtted on oma tegevuses siis lisaks majandusnäitajatele välja joonistanud ka sellise sotsiaalse vastutustunde mõõtme. See trend on, ütleme, nagu Eestisse ka tulnud. Me näeme vähemalt selliseid maailmaettevõtete esindusi, mis jälgivad sellise sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse nõudeid. Nii et me sörgime tegelikult ühe trendi järel, me püüame selle muutusega, mis mujal maailmas on nagunii paljudes maades toimumas, kaasa minna.
Ja kahtlemata, igal pool on muutused valusad, muutused sunnivad oma mõtlemismalle ümber hindama, mingitest mugavustsoonidest välja tulema. Nii et ma saan täiesti aru sellest vastupanust, mis eriti teatud huvigruppide esindajatel on, on kahtlemata aktsepteeritud kaitsta ka oma huvisid. Siinsamas keskkonnakomisjonis karusloomakasvatajatega ja töösturitega kohtudes, neil on omad huvid. Ma näen siin ennekõike siin seda, et siin on huvigruppide positsioonid, millega tuleb arvestada ja tuleb vaadata, missugused on kõige valutumad lahendused. Aga kui me vaatame sellist üldist atmosfääri, üldist elustiilivalikuid, valikuid, mis toimuvad tarbimis- ja tootmismaailmas, siis selle poole me liigume, et üha ökoloogilisem, eetilisem elustiil võtab ka Eestis maad.

Aseesimees Kalle Laanet
Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kommentaariks eelnevale: mina küll ei soovitaks teil sammuda kuskile poole ainult sellepärast, et enamus läheb sinna. Ajalugu on näidanud, et väga tihti need massid liiguvad hoopis vales suunas. Nüüd küsimus, see on minu jaoks väga põhimõtteline. Ma sain teie vastustest aru niiviisi, et te ei agiteeri kõigil saada taimetoitlaseks. Me sööme liha edasi. Punkt kaks: te ei ole jahinduse vastu. Punkt kolm: see ettepanek suurel määral lähtub sellest, et neid farme on Eestis väga vähe. Oletame nüüd, et neid on sada korda rohkem, neid on mingi 400 või 500. Kas te teeks sama sammu ja esitaks sama initsiatiivi samas vormis, kui seal töötaks mitte 40 aga 4000 inimest? Aitäh!

Barbi Pilvre
Aitäh, see oli hea küsimus. Tõepoolest see eelnõu ei sätestada veganlust, ei keela jahti, ei keela kasukate kandmist. Sellised juhtivad karusnahatootjad nagu Holland on ometi võtnud vastu piiranguid karusloomakasvatuses. Kui vaadata teiste maade protsesse, mis selles tööstusharus on toimunud, siis ka sellistes maades, kus tõepoolest karusnahatööstuses töötab tuhandeid inimesi, on ikkagi need piirangud karmistuvate keskkonnanõuete, loomapidamistingimuste karmistamise kaudu vastu võetud. Nii et ma ei oska öelda – see oleks uus olukord, kui see oleks, ütleme, Eesti peamine põllumajandusharu, et me oleks mingi saareriik ja ainult kasvataksime karusloomi. Võib-olla siis oleks täiesti uus olukord, aga antud olukorras, kus tegemist on mikropõllumajandusharuga, mis nagunii näitab kahanemise tendentsi, selle võrra on see protsess valutum.

Aseesimees Kalle Laanet
Andres Metsoja, palun!

Andres Metsoja
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Selle teemaga alati mind puudutab lemmikloomakultuur Eestis tervikuna ja paratamatult ma alati selles kontekstis, kui me räägime karusloomadest, mõtlen ma meie lemmikloomade peale, mis leiavad tee varjupaikadesse, mida hukatakse massiliselt. Tegelikult me võrdleme suhteliselt samu kategooriaid, et ka lemmiklooma ei pea pidama toidu pärast ega selle pärast, et seda nahka nülgida, vaid tegelikult emotsiooni pärast. Inimesed võtavad tihti emotsiooni pärast endale lemmiklooma. Ja siis ma jõuan alati sinna, et kas Eesti ühiskond on ikkagi valmis keelustama, kui ta ei julge endale peeglis otsa vaadata. Aga minu küsimus tuleb teile nõnda. Te mainisite mitu korda, et tuleks teha uuringuid, analüüse, kui see eelnõu jääks nüüd siin menetlusse, tuleks uurida, analüüsida. Üks aspekt puudutab ilmselt selle kehtestamise aega – viis aastat. Eelmine kord oli see kümme aastat. Et mis need uuringud on, mida tuleks siis teha veel täiendavalt? Aitäh!

Barbi Pilvre
Aitäh! Küsimuse esimese poolega haakudes: lemmikloomakasvatus ja lemmiklooma pidamine. See on täitsa omaette teema ja ma arvan, see on ka Eestis problemaatiline. Siin on teada selliseid, ütleme, vägagi julmades tingimustes toimivaid paljundusfarme, kus ei peeta üldse kinni mingitest loomade hea kohtlemise nõuetest. Aga see praegu, eelnõu ei puuduta seda probleemi, millega peaks kindlasti tegelema. Samamoodi lemmikloomakaubandus ja selle siis eetilised aspektid. 
Keskkonnakomisjonis oli juttu siis ministeeriumite esindajatega, et siin peaks tegema nagu täpsed arvutused, mida see viis aastat üleminekuaega konkreetsetele ettevõtjatele tähendab, juhtivalt siis Balti Karusnahk ja need erinevad väiksed väiketootjad, kellel on sellised perefarmid, kus on võib-olla isegi alla 100 looma. Tõenäoliselt on siin igaleühele vajalik siis soovitada mingisugune konkreetne lahendus, kuna need farmid on tõepoolest väga väikesed. Me räägime nagu ühest suurest ja siis sellisest kümmekonnast väiksest, mis võib-olla selle viie aasta jooksul hääbuvad oma loomulikku teed, mis pole ka välistatud. Aga siin peaks kindlasti vaatama täpselt, mida see tähendab siis nendele inimestele, kes seal praegu töötavad. Ütleme niimoodi, et kuna see majanduspool on nagunii languses, siis võib-olla kõige lihtsam on lasta sellel minna oma sellistele turutingimustele vastavat teed, mida me praegu näeme. Aga ütleme, eetiline aspekt ja Eesti selline rahvusvaheline kuvand võib-olla nõuaks seda, et me selle farmide keelustamise otsuse ikkagi ära teeksime, enne kui nad oma sellist loomuliku kadu teed lähevad.

Aseesimees Kalle Laanet
Madis Milling, palun!

Madis Milling
Suur tänu, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma olen ise eelnõu esitajate hulgas, seepärast ma ütlen ära, et minu järgnevas küsimuses ei ole kübekestki irooniat, aga ma lihtsalt pean selle küsimuse küsima. Sa ise ütlesid, et mujal maailmas on loomakaitse oluliselt radikaalsem või radikaliseerumas. Küsimus: kas me äkki ei ava selle eelnõuga Pandora laegast, et me ühel päeval oleme seisus, kus me arutame muude põllumajandusloomade farmide sulgemist? Aitäh!

Barbi Pilvre
Aitäh! Loomakaitseliikumine on maailmas kindlasti tugevnev, sest loomapidamistingimused loomade suhtes, inimese käitumine, see on nagu selline teema, mis võib-olla tõesti viimase mõnekümne aasta jooksul on ka muutunud eetika üheks valdkonnaks, küsimus, kuidas inimene loomi kohtleb. Inimene on loomi alati oma eluks kasutanud, see on olnud ellujäämiseks vajalik. Toidutootmine, loomafarmid on tegelikult ka loomakaitse üks suur valdkond, intensiivpõllumajandus tervikuna. Kindlasti siin lähiaastatel tuleb nii või teisiti kõne alla ka erinevaid teiste põllumajandusloomade pidamise teemasid. Need nõuded tegelikult tulevad ka juba Euroopa Liidu poolt. On teada, et selles mõttes see pole Pandora laegas, aga see, ütleme, on selline elu teatav areng, kus üha rohkem mõeldakse keskkonnateemade peale. Kui me siin räägime intensiivpõllumajandusest, siis see on keskkonnale väga suur koormus. Siin on teada, näiteks, ütleme, siin veganite suur argument on see, et lihatootmine on keskkonnale äärmiselt suur koormus, et kuidas selle koormusega toime tulla, on küsimuse üks aspekt. Ja loomakaitsjate seisukoht on muidugi see, et sellisesse intensiivpõllumajandusse nagunii tuleb sekkuda. Aga Pandora laegas see selles mõttes ei ole, et see ei tule nagu salaja, see tuleb nagu läbi nende lepingute, millega me oleme vabatahtlikult ühinenud. Ehk väärtusruum, millesse me oleme sisenenud, Euroopa Liit, sealt poolt on tulemas küll piiranguid. Siin on, jah, loomade pikamaatransport ja erinevad teemad.

Aseesimees Kalle Laanet
Terje Trei, palun!

Terje Trei
Ma tänan! Hea ettekandja! Te nimetate korduvalt karusnahatootmist mikropõllumajandusharuks, mis ühtpidi on loomulikult õige. Teiselt poolt vaadates on ta haru, mis ei saa toetusi riigilt ega Euroopa Liidult ega kuskilt. Seetõttu on ta kindlasti natuke mikroks jäänud võrreldes teiste põllumajandusloomade või põllumajandussaaduste kasvatamisega, aga samas annab ta eksporti. Enamus karusnahkadest läheb eksporti. Ilmselt on see küsimus valus, aga kui ma esitan sellise küsimuse: kas me ei peaks täna selle eelnõu asemel arutama seda, kuidas toetada karusnahasektorit, sest meie kliima on ideaalne sellise tootmise jaoks? Nagu te ütlesite, et on huvigrupid: ühed on ettevõtjad, teised on eelnõu esitajad. Mis teie huvigrupp sellest arvab?

Barbi Pilvre
Aitäh! Kliima argument – näitekas tšintšiljakasvatus klimaatiliselt ei sobi üldse Eestisse. Need on nii tubased loomad, et kui nad välja lasta, siis nad hukkuvad. Nii et võib-olla ainult siis rebane või mink, kes külmas kasvatab parema kasuka, on see kliima argument. Ilmselt Euroopa Liidu poolt ei ole sellele tööstusharule toetust põhjendatud eetilistel kaalutlustel. On teada, et Soome, kes on soovinud jätkata näiteks kährikukasvatust, peab Euroopa Liidult taotlema mingeid eritingimusi. Selles mõttes me oleme selle väärtusruumi nagu valinud, liitudes Euroopa Liiduga, ja need toetused põllumajandusharudele on erinevad. Mina ei näe praegu ka sellist survet inimeste poolt, et soovida toetusi selleks, et karusloomakasvatus Eestis hakkaks õitsema. Sellist survet nagu ei tundu olevat.

Aseesimees Kalle Laanet
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te korduvalt rääkisite, et vähenev trend ja vähenev trend ja väga täpselt ma aru ei saanudki, kumb oli nüüd see vähenev trend – kas karusnaha kasvatamine või karusnahakasvatuste vastu võitlemine. Küll aga on siin ju hoopis teistsugune efekt, et karusnahakasvatajad peaksid – kui nad on vähenev trend – panustama sellesse, et ennast populariseerima, ja siis karusnahakasvatuse vastu võitlejad, kes on pehmod, üleskutse neile siis, et hakata ettevõtjate vara likvideerima. Ega te ei muretse sellepärast, et te nimetate neid loomade sõpru liiga pehmodeks, nad ei käitu radikaalselt, ja ega noored ei saa sellest äkki valesti aru? Kas te võtate sel juhul ka poliitilise vastutuse, kui meil hakkavad karusnaha vastu võitlejad ründama ettevõtjate vara?

Barbi Pilvre
No aitäh! Siiamaani siis minu kokkupuuted meie loomakaitsjatega on olnud sellised, et minu arust on nad äärmiselt ratsionaalsed. Nende argumendid on täiesti mõistuspärased, erinevalt siis isegi ... Minu arust on kasunaha kasvatajad, kellega ma kokku olen puutunud, olnud äärmiselt emotsionaalsed. Nendega on suhteliselt võimatu olnud rääkida. Siin ma püüdsin ühe tšintšiljakasvatajaga natuke rääkida, kui ta oli raadios minu kohta üht-teist öelnud. Ma tahtsin temaga nagu rääkida, et mida ta nagu mõtleb, aga ta oli äärmiselt vihane ja läks uste paukudes minema. Ma arvan, et siin praegu siis kindlasti meie loomakaitsjad, olles siis üsna karastunud ja üsna kogenud ja ka üsna haritud inimesed, nad kindlasti ei kutsu ülesse kedagi radikaliseeruma. Ma arvan, et seda trendi Eestis küll näha ei ole.

Aseesimees Kalle Laanet
Terje Trei, palun!

Terje Trei
Ma tänan! Ilmselt ettekandja juba teab, et minu kindel põhimõte on, et keelustada üks asi või üks lüli ühes ahelas ehk tootmine ja samas selle tarbimine, ost-müük-vahendus on meil lubatud. Minu arust on see silmakirjalik ja minu arvamus on, et seda me teha ei tohiks kas või seetõttu, et meie ettevõtjatel oleks valikuid. Võib-olla mõnel ettevõtjal, tal ei olegi muud valikut kui see tšintšiljafarm oma väiksel kinnistul. Aga kas on õiglane, et ettevõtluses me piirame valikuid ja samas täna neil, kes ei soovi karusnahka kanda või neile ei meeldi see või mingi muu eetiline aspekt, neil on valik? Nad ei pea seda kandma, nad ei pea seda ostma, nad saavad seda propageerida, et järjest vähem kantaks. Samas ettevõtluses me võtame ühe võimaluse meie ettevõtjatelt tegeleda mingi tegevusega. Aitäh!

Barbi Pilvre
Aitäh! Tõesti, see eelnõu ei puuduta kuidagi karusnaha müüki ja kandmist, nii et selles mõttes see on tarbija valik, igaühe oma valik. Kui me räägime ettevõtlusest, siin on paljudes eluvaldkondades meil piirangud. Me ei tohi siin ... Kui meil oleks vaba turg, siis võib-olla siin kasvatataks kanepit, mida iganes. Meil on väga paljud eluvaldkonnad nagu reguleeritud, kus siis ei tohi teha asju. Selles mõttes ma arvan, et ettevõtluses peab olema võimalikult vähe piiranguid, aga eetilised piirangud on kindlasti ühed, mis nagu peaks kehtima. On tervisest lähtuvad piirangud, tervisekaitsest lähtuvad piirangud ja muud keskkonnanõuetest lähtuvad piirangud. Minu meelest ettevõtlus on nagu täis piiranguid. Kahjuks ei ole jah, ütleme, vabad tegema mida iganes.

Aseesimees Kalle Laanet
Tarmo Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma just lõpetan siit, kus ta ongi, et piiranguid on palju. Meie poliitikutena teemegi neid piiranguid selleks, et oleks loomadel loomaväärsed tingimused – loomadelt inimväärseid tingimusi nõuda, see oleks tegelikult väga vägivaldne. Nüüd, ettevõtjad soovivad maksutulu ja siis, ütleme, selle keelustajad soovivad kohe kõik kinni. Meie oleme teinud neid piiranguid. Kas on olemas ka mingi järelevalve? Kas teil on ka olemas mingi analüüs, mille tulemusel te saate öelda, et iga uue piiranguga on olukord tunduvalt halvemaks läinud? Millele tuginedes te leiate, et praegune järelevalve ei ole olnud tõhus, toimiv? Mis ja kes on selles süüdi, et see järelevalve ei toimi ja kas me peaksime järelevalvet pigem parendama, kui ütlema, et aitab küll? See on nagu lapsega, et kolm korda ütled, viies kord juba saadad lastekodusse sellepärast, et lihtsalt enam ei viitsi kasvatada. Kas meie järelevalve on olnud tõhus ja kes vastutab selle eest, kui ta ei ole tõhus? Aitäh!

Barbi Pilvre
Kõigepealt küsimuse esimene pool. See eelnõu kindlasti ei tegele ainult loomade heaolu küsimusega, vaid võib-olla isegi ennekõike nende inimeste heaolu küsimusega, keda loomade kannatused päriselt häirivad. Ja neid inimesi ei ole vähe, kui me vaatame neid petitsioone, millele on inimesed alla kirjutanud. Kas see küsimus piirangutest puudutas meie karusloomafarme? Eesti karusloomafarmid pingutavad kindlasti kõvasti, et täita kõiki keskkonnanõudeid. Seesama Karjaküla karusloomafarm, kus me käisime, neil käivad seal pidevalt Euroopa tasemel kontrollid, pidevalt sanitaarkontrollid. Selles mõttes ma usun, et Eesti ettevõtjad peavad pingutama väga palju, et täita kõiki neid norme, mida sellele tööstusharule ette kirjutatakse. Ja nagu ma oma kõnes püüdsin ka rõhutada, väga paljudes riikides ongi need keskkonnanormatiivid või loomapidamistingimused muutunud selliseks, et see majandusharu lihtsalt hääbub. Ideaaltingimustes võiks ju need karusloomad elada, nagu kuskil loomapargis. Nad elavad oma loomaelu seal lõpuni ja püütakse ühel heal hetkel kinni, kui esineb nagu vajadus karusnaha saamise järele. Sellistes tingimustes kasvatatud loomade nahad on kahtlemata nii kallid, et nad ei ole majanduslikult efektiivsed. Praegu ma tean, et nendes karusloomafarmides puur on ehitatud suuremaks ja nii edasi, aga tegemist on ikkagi tingimustega, mida ükski loomaekspert, Aleksei Durovski või Tiit Maran, ei näe, et ehitades neid puure pisut suuremaks oleks võimalik loomadele seal puurides tagada mingigi liigiomane elu. Iseenesest on see lühike kannatusterohke elu, nad on alla aastased: kevadel sünnivad, kuskil novembris-detsembris nülitakse nahad maha. See elu ongi lühike, nuumatakse karv läikivaks, ja ongi kõik.

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma kuulan ja isegi ei imesta – see sotsiaaldemokraatide radikaliseerumise aste on ausalt öeldes väga jube juba. Aga ma tuletan meelde, küsin sinult uuesti. Esimeses küsimuses ma küsisin, miks teie lugupeetud kolleeg Jaanus Marrandi, ainus autoriteet sotside seas, kes tunneb loomakasvatust, oma allkirja sinna ei andnud. Vasta palun sellele küsimusele! Eiki Nestor on küll tubli inimene ja Jevgeni Ossinovski, aga loomade alal kahjuks nad ei ole autoriteedid. Miks Jaanus Marrandi ei andnud oma kätt sinna alla? Aitäh!

Barbi Pilvre
Jaanus Marrandi peab sellele küsimusele ilmselt ise vastama, aga ma usun, et iga poliitiku taga on siin parlamendis erinevad huvigrupid. Me sageli oma otsustes lähtume ka sellest, kes on meie huvigrupid. Sotsiaaldemokraatidel ei ole fraktsiooni otsust sellel teemal, siin on jäetud nagu vabaks valida ise pool selles küsimuses. Nii et ma usun, et Jaanus Marrandi võib-olla täpsustab ise seda vastust. Teda ei ole saalis ka ja praegu ma ei oska sellele küsimusele rohkem vastata. Aga küsimus ei ole ainult loomakasvatuses. Ma võib-olla, hea kolleeg ajakirjandusest kunagi, ma usun, et ma püüdsin nagu selgeks teha, et sellel tööstusharul on enam kui loomakasvatuslik sisu. Siin on nagu mitmed mõõtmed, mida siis päris sellise, ütleme, kilode, grammide ja loomade arvukusega nagu ei saa mõõta. Siin on mingisugune dimensioon, mida inimesel nagu eluks vaja on ja mida ei ole.

Aseesimees Kalle Laanet
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Sa hirmutasid meid nahaparkimise katastroofiliste tagajärgedega ning väitsid, et kasutatavad kemikaalid on ülimürgised ja reostavad loodust. Tegelikult ei kasutata Euroopa Liidus karusnaha töötlemisel ohtlikke keemilisi ained ning seda reguleerib REACH-määrus, mis on vastu võetud, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. Kas sa tooksid meile konkreetseid näiteid viimasel ajal naha parkimise tagajärjel toimunud loodusreostusest meie regioonis? Aitäh!

Barbi Pilvre
See on väga täpne küsimus, hea Henn! Tõepoolest, Euroopa Liidus on kemikaalid, mis karusnahatööstuses on kasutusel, hästi reguleeritud. Siin oma kõnes ma ka juba viitasin, et formaldehüüd näiteks on keelatud. Küll aga sisaldab seda ainet, ütleme, see karusnahatoodang, mis on sageli meie riietel, kuna see on toodetud kuskil väljapool Euroopa Liitu odavamalt. Erinevatest keskkonnareostustest mul näiteid tuua ei ole. Nende ainete loetelu ma siin esitasin, mis erinevate kaubamärkide all on kasutusel – Novaltan, Supralan, Atesan, kroom, alumiinium, erinevad kantserogeenid. Juhul, kui kõik keskkonnanõuded on täidetud, siis ilmselt on nende keskkonnamõju minimaalne – juhul, kui kõiki neid piiranguid hoolikalt täidetakse. Seetõttu näiteks Eestis see parkimistöökoda ... suletigi, et ei suudetud neid nõudeid täita, vaid need nahad lähevad Soome, kus samas kogu see valdkond on ka siis kindlasti keskkonnakaitsjate väga terase pilgu all, kuna tegemist on potentsiaalselt keskkond reostava valdkonnaga.

Aseesimees Kalle Laanet
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! See on selline eelnõu, kus selline veelahe ei jookse mitte erakondade vahelt. Ma kiiruga vaatasin, et minu meelest on pooltest Riigikogu fraktioonidest algatajaid. Need piirid jooksevad kuskilt hoopis ristipidi, erakondade seest. Aga ma nüüd olen kuulanud neid tänaseid küsimusi ja seda debatti siin ja tegelikult ei ole kuulnud ühtegi sellist väga tõsist vastuargumenti, miks seda eelnõu ei peaks toetama ja teisele lugemisele saatma ja hiljem vastu võtma. Jah, on küll räägitud sellest, et peab olema üleminekuperiood. Aga see üleminekuperiood on ka praegu eelnõus sees ja kui see on tingimus, siis võimalik, et tuleb seda veel arutada, kui pikk see täpselt olema peaks. Kas selle eelnõu menetlemise käigus sina oled kuulnud mõnda sellist tõesti väga kaalukat vastuargumenti, miks ei tohiks või ei peaks selle eelnõuga edasi minema? Aitäh!

Barbi Pilvre
Aitäh! Tõepoolest ei ole ma kuulnud ühtegi sellist, ütleme, seda eelnõu kummutavat vastuargumenti. Tööjõu teema, siis üleminekuajaga – kindlasti see viis aastat on nii pikk aeg, tegemist on nii raske valdkonnaga, et need inimesed iseenesest ei pea väga kaua vastu selles valdkonnas. Majanduslikus mõttes on tegemist hääbuva alaga. Eetilises mõttes on küsimus juba kümme korda üle seletatud. Teiste maade eeskuju, väga paljudes naabermaades on samasuunalised liikumised, regulatsioonid. Jah, ma tõesti sellist ühtegi põhimõtteliselt seda eelnõu kummutavat argumenti ei ole kuulnud.

Aseesimees Kalle Laanet
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Selleks, et ei jääks kõlama ametikaaslase küsimus valeväitega, ma esitan sulle küsimuse. Nimetatud eelnõu on algatanud väga erinevate erakondade Riigikogu liikmed. Kindlasti ei ole siin ainult mitte sotsiaaldemokraadid, siin on nii Keskerakond kui Reformierakond. Kas see on nii või on see sotsiaaldemokraatide eelnõu, mille üle me võiks uhked olla muidu? Aitäh!

Barbi Pilvre
Aitäh! See eelnõu on tõepoolest algatatud erinevatesse erakondadesse kuuluvate inimeste poolt, kes kuuluvad nii Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, Reformierakonda kui ka Keskerakonda. Ja siin rääkides parlamendiliikmetega, olen ma kuulnud ka mõne teise erakonna üksikutelt saadikutelt, et võimalik, et saalis nad on selle eelnõu poolt.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud ettekandja Barbi Pilvre! Teile rohkem küsimusi ei ole. Juhatusele on laekunud ka üks taotlus. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon palub pikendada Riigikogu istungit kuni päevakorra ammendamiseni, aga mitte kauem kui kella 14.00-ni. Valmistume siis häääletamiseks. Head kolleegid! Panen hääletusele SDE fraktsiooni taotluse pikendada Riigikogu istungit kuni päevakorra ammendamiseni, aga mitte kauem, kui kell 14.00. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Istungi pikendamise poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu ei ühtegi, erapooletuid 4. Istung on pikendatud. Järgmisena palun kõnelema keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra. Palun!

Rainer Vakra
Aitäh, austatud aseesimees Kalle Laanet! Head kolleegid! Kõigepealt, mul on heameel näha, et siin saalis küsiti väga palju nii täpselt kui ka väga palju sisult analoogseid küsimusi, mida tegelikult arutas ka keskkonnakomisjon, aga sellegipoolest teen lühikese ülevaate, mis siis keskkonnakomisjon loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu numbrimärgiga 755 SE lugemistel on toimunud.
Keskkonnakomisjonil on toimunud 2 istungit: esimene oli väljasõiduistung ja teine toimus siin Riigikogus keskkonnakomisjoni ruumides. Nii nagu Barbi Pilvre algatajate nimel, keda on siis meil 18 kolleegi erinevatest erakondadest siit saalist, korduvalt rõhutas, näeb eelnõu ette lõpetada loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnahatootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnahatootmise eesmärgil. Ja nimetatud keelu kohaldamine loomapidajate suhtes nähakse ette alates 2024. aasta ja 1. juuni.
Kõigepealt siis lühidalt, mis toimus 11. detsembril 2018, kui keskkonnakomisjonil oli väljasõiduistung. Toimus see siis Eesti suurimas AS-is Balti Karusnahk. Komisjoni liikmetel oli kümneid ja kümneid küsimusi, aga annan siis ülevaate suuliselt ja verbaalselt siin sellest, mis siis varasemalt veel ei ole siit puldist täna läbi käinud ja arutatud. Hea kolleeg Meelis Mälberg küsis kohe sissejuhatuseks, et kas külalised on alati kasvandusse lubatud või on olnud siin tegemist sellise salajase projektiga. Siis meid vastu võtnud Marge Tiidus, kes on ka AS-i Balti Karusnahk tegevjuht, ütles, et ekskursioone korraldatakse kevadeti, kus on ka lahtiste uste päevad, kuhu on kõik oodatud. Muul ajal soovitakse ette teada, kes ja millal tuleb. Kuna loomi ärritab kõva lärm, välguga pildistamine ja neid materjale kasutatakse meedias, siis nad alati kontrollivad üle, keda lastakse, keda mitte. Hea kolleeg Andres Metsoja tundis huvi, milline on praegu karusnahkade turusituatsioon. Marge Tiidus märkis, et tegemist on väga lühidalt kahe sõnaga "väga halb". Turu on hõivanud Hiina, kellel ei ole mingisuguseid nõudeid ja tingimusi karusloomade kasvatamisel ja see viib hinnad alla. Euroopa on karusloomade kasvatamisele seadnud väga kõrged nõudmised, aga samas ka riik-riigilt pidevalt neid suletakse.
Keskkonnakomisjoni liige Mälberg küsis, kas Balti Karusnahk täidab kõiki nõudeid. Marge Tiidus kinnitas, et ettevõtte tegevus vastab kõikidele kehtestatud nõuetele. Näitena siis, et kasvandust ümbritseb topeltaed, loomapuure on suurendatud, tehtud suuri investeeringuid. Ja ettevõtte eesmärk on saada kvaliteetset nahka ja püüavad tänu sellele või tulenevalt sellest ka loomadele võimalikult häid tingimusi seal luua. Lisaks küsis komisjoniliige Rainer Vakra, et mis on siis Eestis keskkonnakahju, kui me räägime nahaparkimisest. Siis vastas Marge Tiidus, et Eestis tänapäeval nahka ei pargita, kõik toornahad müüvad nad oksjonil ja uus omanik laseb parkida. Eesti nahad valdavalt müüakse Soome oksjonil. Lisaks huvitas mind küsimus, et kas konkreetselt Eesti karusnahkadest tehakse ka kasukaid või mis on nende tulem. Siis Marge Tiidus väitis, et üheski Balti Karusnahas kasvatatud loomanahast kasukaid ei valmistata, vaid nad lähevad puhtalt siis erinevateks ilutoodeteks, olgu siis kas tupsudeks, kraedeks või salliotsteks.
Ja lõppkokkuvõttes oli selline harivküsimus, et kuskohast läheb Euroopas piir, kustmaalt on veel mõistlik karusloomi kasvatada. Ja Marge Tiidus vastas, et klimaatiliselt on viimane piir umbes Poola juures, kus karusloomi kasvatatakse, ja loomulikult siis edaspidi, vaadates Poola poolt, just põhjapoolsemates riikides ja jahedas kliimas. Küll aga ka komisjonis Barbi Pilvre lisas, et Soome karusloomakasvatajad on viinud oma ettevõtted Hiina, kuna seal on ka odav tööjõud. Ja lisaks ka Marge Tiidus täiendas omalt poolt, et tõepoolest, Hiina viiakse ettevõtteid ka seetõttu, et Euroopas muutuvad tingimused aina rangemaks.
Nii. Järgmine komisjoni istung oli meil 15. jaanuaril 2019, kuhu olid kutsutud kõik osapooled. Loetlen ka lühidalt ette, protokolli huvides, kes meil kohapeal olid. Nii nagu ikka, keskkonnakomisjon püüab kaasata erinevaid osapooli ja neid, kes on ka antud teemal varasemalt sõna võtnud. Lisaks siis Riigikogu liikmete poolt eelnõu algatajate esindaja Barbi Pilvrele mittetulundusühingu loomade eestkoste organisatsioon Loomus esindajad, lisaks Nähtamatute Loomade esindajad, Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing, Eesti Karusnahaliit, lisaks Balti Karusnahk AS ja Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht ja lisaks siis loomulikult kaks ministeeriumit, keda see puudutab, nii Maaeluministeerium kui ka Keskkonnaministeerium. Komisjon algas samamoodi nagu siin suures saalis. Barbi Pilvre tutvustas eelnõu, komisjoni liikmetel olid analoogsed küsimused nagu ka siin suures saalis. Omalt poolt lisas Kadri Taperson MTÜ-st Loomus, et nemad on algatatud eelnõuga nõus, toetavad. Samuti rahvusvahelised organisatsioonid toetavad, algatatud on sama teema ja rahvusvaheline petitsioon. Eelnõu algatamiseks on erinevad põhjused – eetika, keskkonnakaitse ja mõju inimestele. Nähtamatute Loomade esindaja Kristina Mering ütles, et peamine eesmärk on parandada loomade heaolu, karusloomafarmide puhul aga ei ole loomade heaolu tagatud. Samuti ütles ta, et teiste loomade kasvatus liha- ja muude saaduste kasvatamise eesmärgil ei ole võrreldav karusloomakasvatusega, need on kaks eraldi teemat ja tuleb pidevalt lahus hoida.
Loomulikult oli ka kohal Leander Pragi, kes esindas Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingut ja rõhutas, et karusnaha trend tõuseb ja langeb ajas, seda ei saa kunagi prognoosida. Euroopa naaritsa kadumine ei ole karusloomakasvatajate süü, sest tänastes tingimustes ei saa rääkida keskkonnasaastest metsloomadele. Ja lisaks rõhutas ta, et kui rääkida keelustamisest, siis mis saab töötajatest ja töökohtadest, see on regionaalne probleem. Ühtegi töökohta ei tohiks kaotada. Maaelu arengukavas on kirjas, kui palju maksab üks töökoht, ja töökohtade kadumine tuleks riigil kinni maksta. Ühtlasi rõhutas ta, et puurides ei peeta metsloomi, vaid spetsiaalselt selleks aretatud puuriloomi. Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling käis välja mõtte ja idee, et kui riik näeb ette, et karusloomakasvatus tuleb lõpetada, siis kõige mõistlikum viis oleks need farmid omanikelt välja osta ja seejärel sulgeda. Teise variandina pakkus ta välja, et töötada meetmed tootmise restruktureerimiseks, ehk kui lõpetada karusloomakasvatus, saab jätkata mõne muu tootmisega.
Lisaks siis veel mõningad lühikesed arvamused. Näiteks, Eesti Karusnahaliit MTÜ liige Tarmo Kattago rõhutas, et suur hulk keelustajaid ehk neid maid, mis on karusnahalooma pidamise keelustanud, ei ole kunagi ka karusnahka kasvatanud, see eeldab kliimat ja lõunapoolsed riigid ei tule arvesse, välja arvatud Kreeka, kus on suur tootmine. Ja lisaks osundas ta, et seletuskirjas mõningate riikide puhul ei ole nimekiri õige, mõned riigid on tegelikult karusnahapidamise keelustanud osaliselt ehk liikide kaupa, mitte täielikult. Eelnõu algatajad tunnistasid, et mõningaid seletuskirja ebatäpsuseid oleks paslik ka esimese ja teise lugemise vahel täiendada.
Lisaks käis välja hea kolleeg Meelis Mälberg mõtte – ja küsis seda siis Maaelu- ja Keskkonnaministeeriumi esindajate käest –, et mis juhtuks siis, kui ka Eesti lähtuks sellest põhimõttest, et keelustada need liigid, mis Eestis ei kasva, keda meil looduslikult ei ole. Taimo Aasma Keskkonnaministeeriumist vastas, et nutria ja kähriku kasvatamine on Euroopas keelustatud ja hetkel tegeldakse uute keelatud liikide nimistusse kandmise ettevalmistamisega, näiteks on arutelu all mink. Hetkel koondatakse andmeid ja peatselt jõutakse aruteludeni. Kui mink lisatakse keelatute nimekirja, siis võib seda kasvatada ainult eriloal.
Lisaks oli minul au küsida, kas on veel mingeid liike n-ö Euroopa Liidu tasandil kavas keelustada. Siis Merike Linnamägi Keskkonnaministeeriumist vastas, et veel läheb hääletusele umbes 20 uut liiki. Kui kellelgi on soov teada, mis need 20 uut liiki on – tegemist ei ole küll kõik karusnahaloomadega, vaid 20 liigiga –, siis julgelt keskkonnakomisjoni ametnikele või liikmetele teada anda ja me saame teile meili peale täpsustada selle nimekirja. Loomulikult siis ka aseesimees Kalle Palling veel rõhutas, et kuna keelustamise arutelu pidevalt tõstatub, siis on sektor väga ebakindel oma tuleviku osas. Kuna Euroopa Liit nagunii ilmselt kunagi kasvatamise keelustab, siis tuleks teha selle tööstusharu ümberstruktureerimine ja leida lahendused, kuidas maapiirkonnas töökohad säiliksid. Ühtlasi ka komisjonipoolne seisukoht oli, et igal juhul tuleks leida mõistlik kolmepoolne kompromiss –riik, ettevõtjad ja loomakaitsjad.
Lühidalt siis veel, et Vabariigi Valitsus antud eelnõu osas seisukohta ei võtnud, jäädi oma varasema seisukoha juurde. Tuletan meelde, et poolteist aastat tagasi ka Riigikogu arutas antud küsimust siin suures saalis, ehk siis Taimo Aasma Keskkonnaministeeriumi poolt võttis asja kokku, et nemad vaatavad ainult keskkonnaaspekte ning farmides, kus on nõuded täidetud, ei ole nende seisukoha järgi hetkel keelustamine vajalik. Lisaks tunnustas ta, et olukord on kasvatustes paranenud kogu selle diskussiooni käigus, on tehtud investeeringuid, millega on täidetud ka keskkonnanõuded.
Lühidalt siis ka veel kolm viimast sellist komisjoniliikmete poolset arvamust. Terje Trei ütles siis, nagu ta ka oma küsimuses täna suures saalis, et tema arvates ei peaks keelustama seda, mida mujal on lubatud, ja samuti sõltuvad uuringu tulemused, kuidas küsida. Kalle Palling ütles, et ta ei toeta karusloomade kasvatamist, aga ilma lahendust pakkumiseta ei ole ka sulgemise poolt, on vaja pikka plaani. Ja ka komisjoni Rainer Vakra seisukoht oli selge: igal juhul on näha, et vaatamata ka tänasele hääletusele siin suures saalis antud teema on päevakorras ja väga paljudele Eesti inimestele korda. Tegemist on eetikaküsimusega. Sellest tulenevalt, mida ka küsis siin üks küsija, oleks ülesanne Maaeluministeeriumil teha konkreetsed arvutused, arvestades nii käivet kui ka kasumit, mis läheb maksma selle ettevõtluse ümberstruktueerimine, olgu see siis kas kõigepealt riigi poolt välja ostmise kaudu või mingil muul kujul. Ehk mitte lihtsalt öelda, et meil neid numbreid ei ole, et ei ole põhjust analüüsida. See oli selge ülesanne keskkonnakomisjoni poole pealt. Me näeme ette, et ka tulevikus need teemad tõstatuvad. Et oleks näha konkreetne kava, et kui Riigikogu liikmed seda toetavad, mis see maksma läheb. Ja antud kokkulepe sai tehtud ka keskkonnakomisjonis, et kui Riigikogu suur saal peaks seda eelnõu toetama, siis kindlasti esimese ja teise lugemise vahel on vaja leida see konkreetne mehhanism, kuidas tegelikult ettevõtetele nende tehtud kahju hüvitatakse. Ehk komisjoni seisukoht oli, et kindlasti ei tohi seda teha ülepeakaela. Ja tunnustati eelnõu esitajaid, et ka seal tegelikult oli ette nähud juba aeg üleminekuks, mis oli viis aastat.
Ja selle pinnal tehti konkreetselt ka otsused: määrata (konsensuslikult) ettekandjaks komisjoni liige Rainer Vakra, ühtlasi tehti konsensuslikult ettepanek võtta antud eelnõu päevakorda, see on täna. Ja kui poolteist aastat tagasi oli antud eelnõu n-ö poolt üks komisjoni liige, siis seekord oli poolt kaks, aga kokku võttes komisjon tegi ettepaneku antud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Poolt olid Valeri Korb, Meelis Mälberg, Urve Palo, Terje Trei ja selle vastu olid keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling ja esimees Rainer Vakra. Nii et nüüd on aeg küsimusteks. Aitäh teile!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, teile on vähemalt üks küsimus. Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh tubli töö eest komisjonis ja ka põhjaliku ettekande eest komisjoni seisukohtade tutvustamisel! Mul on ka üks küsimus, et kuidas sina ise keskkonnainimesena sellesse eelnõusse suhtud, sellesse piirangusse suhtud. Aitäh!

Rainer Vakra
Aitäh! Mina väljendasin oma seisukohta ka hääletamisel ja olen samal seisukohal, millel ma olin ka poolteist ja kaks aastat tagasi. Ma pean ütlema, et need arutelud tegelikult on minu seisukohta kinnistanud, mitte vastupidi. Esiteks, minu jaoks oli ka väga oluline see märk, et tõepoolest, kõikidest Eestis toodetud karusnahkadest tehakse vaid edevuse rahuldamiseks tooteid. Kõikvõimalikud näited kasukatest ja muudest tegelikult isegi ei päde. Ja punkt kaks on lihtsalt see, et ma arvan, et 21. sajandi eetika- ja väärtusruumi ei sobi see, et loomi pidada ja tappa selle nimel, et vaid nülgida nahk.
Ja mul on siin head sõbrad, kes mulle selles osas alati ka raskel hetkel toetava sõna ütlevad, olgu selleks kas Tallinna Loomaaia direktor Maran või tuntud-teada zooloog Aleksei Turovski, kes toovad alati lihtsa näite, et kui keegi soovib teada saada, millistes tingimustes üleüldse kunstlikes tingimustes võiks metsloom või loomad elada selliselt, et nad võiksid enam-vähem ennast hästi tunda, siis tulge Tallinna Loomaaeda ja vaadake, kui suured ruumid ja millised tingimused neil selleks on. Ja siis võrrelge neid nende karusloomakasvatuse pisikeste kuutidega ja siis te saate tegelikult aru, millest on jutt. Ja lisaks minu hea kirikuõpetaja Nõmmelt Ove Sander ütleb alati, et see, mida me teeme loomadele, teeme me ka iseendale. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Hea komisjoni esimees, teile rohkem küsimusi ei ole.

Rainer Vakra
Aitäh, austatud Kalle Laanet, ja ilusat päeva teile ka!

Aseesimees Kalle Laanet
Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajatele. Kas Peeter Ernitsal on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volitus? Nagu ma aru saan, on. Palun!

Peeter Ernits
Lugupeetud juhataja ja kolleegid! Piinlik on siin olla. Ma olen siin juba teist korda – olin ka eelmisel korral, kui selle eelnõuga tuldi välja ja ta jõudis oma loomulikku surma surra. Ja ka praegu, taas äärmusradikaalsed loomakaitsjad, kes on eelkõige sotsiaaldemokraatide varjus, ründavad uuesti. Ma küsin: kelle valu on valusam? Kelle elu on kallim? Igaühe valu on ühesugune, igaühe elu on kallis. Aga eelnõu 755 sätestab, et hõberebase ja mingi elu on kallim ja väärtuslikum kui koduseal, lambal, veisel, kanal jne. Ja ka nende valu on valusam. Mingi valu on valusam kui koduseal.
Eelnõu esitajad räägivad elutingimustest, viletsatest elutingimustest mingil ja hõberebasel. Ma tuletan meelde, et ma olen oma elus töötanud ka loomaaias ja olen väga hästi kursis rahvusvahelise loomaaianduse ideoloogia ja loomade heaoluga. Aga kahjuks aeg ei võimalda rääkida sellest. Aga võtame: eelnõu esitajad räägivad, kui viletsad on mingi ja hõberebase elutingimused, kuigi standardid on 1. jaanuarist 2017 tunduvalt paranenud –puuride mõõtmed. Aga vaatame: 5000 kodu inimestel on äärmiselt tuleohtlikud. Päästeameti programmi järgi 500 kodu suudame aastas korda teha. Üle 60 000 lapse elab – ma räägin inimlastest, mitte mingi lastest või hõberebase lastest – ebapiisavaks tunnistatud tingimustes. Koolitoitu, sooja toitu antakse korra päevas, siis, kui koolis saab. Ja õpilaskodudes on tavaline tähelepanek, et eriti palju süüakse esmaspäeva hommikul ja reede õhtul, see tähendab enne, kui koju minnakse, mis ei vasta väga paljudel, kümnetel tuhandetel elementaarsetele nõutavatele elutingimustele.
Järelikult ma küsin, aga samas tuletan meelde, et mink ja hõberebane saab iga päev süüa korralikult, kuigi nemad sooja toitu ei söö, aga sooja toitu kiskjatel ei ole ka kombeks süüa. Järelikult eelnõu esitajad võitlevad praegu valikuliselt ühtede põllumajandusloomade – minkide, hõberebaste ja teiste eest, selle asemel et tegelda inimestega, kümnete tuhandete inimestega, kes elavad ebapiisavaks tunnistatud tingimustes. Praegu käib valimiskampaania ja ma näen seda iga päev, näete ka teie. Ja te teate väga hästi, ka eelnõu esitajad, et see on tegelikult topeltstandardid ja võlts, millega te välja tulete. Eelkõige peaks mõtlema inimestele, aga mitte mingitele mõnedele põllumajandusloomadele – mingile, hõberebasele ja teistele veel. See on väga võlts teie poolt!
Ma rääkisin hetk tagasi maaeluminister Tarmo Tammega. Helistasin talle ja küsisin: "Tarmo, kuidas siis  põllumajandusministeerium vaatab sellele?" Muuseas, nende, kes on selle eelnõu vastu, nimekiri on väga pikk. Kui tohiks veel paar minutit?

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Peeter Ernits
Ja muuseas, Barbi Pilvre rääkis, kuidas Eesti Jahimeeste Selts on poolt. Ei ole – see on vale. Vale! Ma küsisin maaeluministrilt, kuidas tema vaatab ja tema ministeerium, ja ta ütles mulle niimoodi, et loomulikult on nad vastu. Ja ta ütles mulle veel seda, et Soome valitsus pigem eelisarendab karusloomakasvandust – eelisarendab! –, aga meie tahame tõmmata vee peale selle majandusharule. Me peame siin lähtuma tegelikult saadikuna kainest mõistusest ja kaaluma plusse ja miinuseid, aga mitte mingist emotsioonist või mingite radikaalsete loomakaitsjate huvidest, kes praegu tegelikult selle eelnõuga populistlikult on välja tulnud.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sellega ei saa nõustuda. Ma tean, et mind ja meid, kes me selle vastu hääletame, naelutatakse taas häbiposti: mingisugused loomapiinajad ja -vaenlased! Ma olen kogu elu tegelnud loomadega ja tegelen ka praegu. Aga see eelnõu, ütlen teile, on äärmiselt variserlik, võlts. Ja kui vaadata, siis minu selja taga, meie selja taga on ligi 70% rahvast küsitluste järgi, seda ka Tartu- ja Jõgevamaal. Kõige väiksem on see protsent tõesti Tallinnas, aga ka seal enamik on selle eelnõu vastu.
Ma ei hakka rääkima sellest spämirünnakust, millest ka mina osa sain. See oli agressiivne, mõõdutundetu ja minu Riigikogu karjääri aja jooksul kõige pretsedenditum rünnak. Nii et see on äärmusradikaalide, olgu nad siis sooideoloogia või praeguste loomaõiguslaste puhul – vahet pole. Lühidalt: see eelnõu tuleks saata prügikasti. Ma ütlen seda täie teadmisega. Ja see ei ole seotud absoluutselt sellega, et mulle meeldivad loomade valud, et kellegi valu on valusam ja ma olen mingisugune jõhkard. Vaadake näkku ja küsige ka Jaanus Marrandilt, kes on siin saalis ainus, kes tegelikult tunneb põllumajandusloomade pidamist ja seda valdkonda! Tema allkirja siin ei ole. Nii et aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Taas kord on Riigikogus arutlusel karusloomafarmide keelustamine Eestis, mis näitab, et avalik huvi karusloomafarmide keelustamise vastu on tugev ja aina kasvamas. Aegade algusest peale on loomad elanud inimeste kõrval, varustades meid väga erinevate ressurssidega ning aidanud teadusel areneda. Tänapäeval oleme jõudnud punkti, kus riiete tootmiseks ei ole karusnahk enam vajalik ning laialt on saadaval soodsamaid, efektiivsemaid ning keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Karusnahast on saanud luksuskaup, mida kannavad sooja tarbimiseks vähesed, ning karusloomakasvatus on ümber orienteeritud detailide tootmisele: mütsitutid, jopekraed, võtmehoidjad. Sellest arengust tulenevalt leidub aina rohkem ja suurem hulk inimesi, kes arvavad, et loomade pidamine väikestes puurides üksnes karusnaha tootmise eesmärgil ei ole enam meie ühiskonnas õigustatud tegevus.
Karusnahafarmide täieliku keelustamise otsus on vastu võetud juba 13 Euroopa riigis. Novembris Kantar Emori poolt läbi viidud uuring näitas, et 69% Eesti elanikest ei toeta loomade kasvatamist karusloomafarmides üksnes karusnaha saamise eesmärgil. Veelgi enam, tulevikusuundi Eesti elanike avalikus arvamuses illustreerib väga hästi fakt, et vanuserühmas 15–35 ei pooldanud sama uuringu järgi loomade kasvatamist üksnes karusnaha saamise eesmärgil 84% vastanutest. Sama uuring näitab ka seda, et hoiak karusloomafarmide suhtes ei ole sõltuvuses poliitilisest maailmavaatest. Hetkel Riigikogu koosseisu kuuluvate erakondade toetajate lõikes ei poolda karusloomafarme Eestis Keskerakonna valijatest 60%, Reformierakonna valijatest 61%, EKRE valijatest isegi 68% ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijatest 65%. Kahjuks Isamaa ja Vabaerakonna valijate kohta selles uuringus usaldusväärset hinnangut anda polnud võimalik.
Eestis peetakse kokku puurides umbes 200 000 karuslooma, suur enamus neist AS-i Balti Karusnahk farmis. Keila külje all Karjakülas asuv AS-i Balti Karusnahk farm on üks Baltimaade suurimatest karusloomafarmidest, mis moodustab umbes 90% kogu Eesti karusnahatoodangust. Karjakülas kasvatatakse rebaseid ja minke. Balti Karusnahk AS kuulub Soome omanikele, nagu me juba siin enne kuulsime. Ja PRIA andmetel tegutseb Eestis hetkel 17 tšintšiljakasvandust. Kuna kõik nahad eksporditakse Soome või Taani, Eestis ei toimu nahkade parkimist, siis ei puudutaks farmide sulgemine teistel karusnahaga seotud ametikohtadel töötavaid inimesi.
Karusnahatööstusel ei lähe Eestis ka kuigi hästi. 2017. aasta majandusaruandest nähtub, et AS Balti Karusnahk tootis ligi 1,5 miljonit eurot kahjumit, millest tulenevalt on kõvasti vähendatud ka sealsete töötajate arvu: 2015. aastal töötas seal 73 inimest ja möödunud aasta suvel vaid 46 töötajat. Tšintšiljakasvatusse kaasatud täistööajale arvestatud tööjõu kohta puudub kahjuks adekvaatne hinnang, ent maaülikooli uuringu järgi oli see 2014. aastal kokku 20 töötajat. Seega, karusloomakasvatuse keelustamine ei tooks kaasa arvestatavat majanduslikku kahju. Tegu on hääbuva ja ebaeetilise tööstusega, mis ei peaks kuuluma Eesti kaasaegsesse ettevõtluskeskkonda.
Kolm minutit palun veel!

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Heljo Pikhof
Olen näinud oma silmaga tingimusi, milles loomad peavad kasvama. On ju üheselt selge, et kitsastesse puuridesse aheldatud loomad kannatavad ja neid loomi kasvatatakse vaid selleks, et saada neilt kätte mütsitutt, võtmehoidja, karvatutt või siis krae. Karusloomafarmide sulgemine tähendab ka loomade kannatuste ja piinade lõppu, küll mitte kohe, vaid loetud aastate pärast. Iga ühiskonna üheks mõõdupuuks on ka suhtumine loomadesse. Langetame siis sellise otsuse, mida toetab pea 70% Eesti elanikest. Ja pole kahtlustki, et aasta-aastalt see protsent jõudsalt kasvab. Karusloomafarmide aeg peab ümber saama.
Aga nüüd veel Peeter Ernitsale selgituseks, et sa oled küll usinalt neli aastat olnud siin saalis, aga sa pole tähele pannud, kui palju on tänu nendele eelnõudele, mis täna on seaduseks saanud, siis ära tehtud laste, lastega perede heaks, kui palju on tehtud ära last üksi kasvatavate vanemate jaoks. Ja tänu sellele on süvavaesuses kasvavate laste arv vähenenud viimase viie aasta jooksul kolm korda, mis on väga tähtis ja väga oluline. Samuti on päevakorral omastehooldus ja muud teemad. Nüüd rääkida, et me inimesed ära oleme unustanud – ma arvan, et Eesti rahvas teab, et ei ole. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Mihhail Stalnuhhin, palun! Palun, kolm minutit lisaaega!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid ennekõike meie fraktsioonist! Me arutasime seda ja otsustasime, et kuigi valdav osa fraktsioonist ei toeta seda seaduseelnõu, me jätame vabaks selle hääletamise. Vähemalt kolmel inimesel, kes sellele alla kirjutasid, jäägu võimalus hääletada nii, nagu nemad arvavad vajalikuks.
Nüüd paar asja sellest menetlusest, mille tunnistajateks me olime siin. Üsna huvitavaid asju sai teada. Ma kindlasti küsin nüüd siseministri käest, kas tõesti tema kasukas on ostetud second-hand'ist, taaskasutuskeskusest, nagu siin üks versioon kõlas, eks ju. Kui rääkida nüüd sellest seaduseelnõust, siis teate, ma armastan loomi. Ma armastan loomi ja minu kabinetis sellel kohal, kus tavaliselt ripub presidendi portree, ripub üks suur ilus koerapilt. See koer oli vähemalt mõnestki inimesest targem, nendest, keda ma oma elus olen tundnud, ja vähemalt ühest presidendist oli ta targem. Nii et ta ripub õiges kohas.
Eelmine aasta oma katuserahadest ma eraldasin väga suure summa – suurema osa – kassitoa remondiks. Nüüd, kui ma astun sealt läbi ja näen neid poolsadat kassi, kes ei pea külmas keldris kuskil istuma, niiskuses, saavad seal olla, siis ma tunnen ennast paremini. Aga ma ei toeta seda eelnõu. Ja neid põhjuseid on üsna palju. Esimene on see, et kui üks kolleeg küsis minu käest, kas selliseid eelnõusid on varem ka olnud, siis ma mõtlesin alguses pikka aega, tuletasin meelde, siis tulin järeldusele, et jah, on olnud küll, ainult need on olnud teisest valdkonnast. Näiteks venekeelne gümnaasium – mitte keegi ei taha tegeleda õpikutega, õpetajatega, mitte keegi ei taha neid kasvatada, kirjutada, välja anda. Lihtsalt paneme kinni, ja ongi kõik.
Ja siin need vaesed naaritsad. Ühelt poolt on võimalik midagi ette võtta selleks, et nende eluolu parandada, teiselt poolt on võimalik pakkuda kiiremas korras nad ära tappa, ja ongi kõik. Ei ole inimest, ei ole probleemi; ei ole naaritsat, ei ole probleemi! Te ju saate aru, et sellega ei muutu mitte midagi. Kõik, kes te alla kirjutasite, te ju saate aru, et turg on turg. Kui naaritsakasvatust ei ole Eestis, siis ei tähenda see veel, et see kaob Soomes ja Venemaal. See lihtsalt kolib Eestist üle, ja ongi kõik ja protsess jätkub seal.
Siin on võib-olla, jah, väga emotsionaalne moment: kuidas siis, me ju kaitseme, me ju seisame kaitsel! Ja vaadake, kuidas rahvas toetab, 70%, ja sa näed, kuidas see protsent kasvab 60-lt 70-le – millest seal rääkida? Aga kas kõik küsitlused, kas kõik need, keda küsitletakse, saavad aru, millest on juttu? Milline oleks tulemus, kui küsitlus oleks läbi viidud nende inimeste hulgas, kes on oma elus kas või viis töökohta loonud, kusjuures mitte Tallinnas, mitte Tartus, vaid kuskil maapiirkonna? Proovige asendada – seda nimetatakse makromajandusharuks, aga proovige seda asendada! Leidke võimalus, kuidas seda teha niiviisi, et mitte krabada raha riigieelarvest, paksult seda kinni tampides.
Nii et minu arvates on see pigem emotsionaalne probleem. See on topeltstandardi probleem, sealhulgas see, millest rääkis kolleeg Ernits, aga ka otseselt see, mis puudutab loomi üle riigi. Tegeleme riiklike programmidega, kus riik vastutaks selle eest, et kõik koduloomad saaksid normaalse elu jooksul toidu, elutingimused jne – tegeleme sellega!
Veel üks asi: aitäh, ma kuulsin seda, et taimetoitlaseks meid keegi ei tee! Jahinduse vastu me ka ei ole. Aga siis, kui ma Barbi käest küsisin, kuidas oleks, kui neid farme oleks mitte neli-viis, vaid 400–500, jäi ta mõttesse. Aga mis vahet on? Mis vahet on? Iga konkreetse inimese puhul me ei saa otsustada selle järgi, et ta on kuskil kollektiivis, kogu kollektiiv on süüdi ja kõik tunnistada süüdlasteks ja neid karistada. Me tahame õiglust, me tahame igaüks konkreetselt õiglust, miks peab farm kannatama selle pärast, et neid on kõigest 4-5 kogu riigi peale?
Kui te ise ütlete, et oleks neid sada korda rohkem, mis on täiesti võimalik, siis oleks suhtumine hoopis teine. See on loogikaviga, see on ka eetiline viga – niiviisi ei tohi. Ei tohi farmidesse suhtuda nii, nagu teie vasak jalg seda soovib! Ei tohi vene koolidesse suhtuda nii, nagu teie vasak jalg soovib! Küsige ennekõike asjatundjate käest! Sellest printsiibist on vaja keelduda, puudutab see kooli või puudutab see naaritsafarmi.
Oleks veel paar asja hea meelega teile rääkinud, aga aeg saab otsa. Keskerakonna fraktsioon ei toeta, valdavas enamuses me ei toeta seda seaduseelnõu. Kui teid häirib loomade hoidmise olukord, võtke ette meetmeid selleks, et seda parandada. See, et te lõpetate farmide tegevuse, ei tähenda, et loomad peale seda, needsamad naaritsad, ei sure kõrvalriikides. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh, austatud juhataja! Austatud kolleegid! On kindel, et suhtumine sellesse eelnõusse ei jookse tegelikult mööda erakondade piire. Tehnoloogiliselt võib ju keegi hääled kokku ajada siin ühes või teises suunas, aga ma usun, et normaalne inimene suhtub sellesse eelnõusse siiski kahetiselt, näeb siin rohkem või vähem plusse ja miinuseid. Ja nii kajastub ka meie erakonna hoiak – on neid, kes kindlalt on selle eelnõu poolt, on siia alla kirjutanud, valmis hääletama, argumendid selleks on nii emotsionaalsed kui ratsionaalsed, ja on ka neid, kes on kirglikult võtnud sõna selle eelnõu kaitseks, ja see on ka mõistetav. Siin ei ole põhjust üksteisele näpuga näidata. Kõige halvem, mis siin saalis on täna olnud, on selline äärmuslik kraaklemine. Nimetame, et enda esitamist on olnud ainsa loomasõbrana või siis eelnõu sõimamist silmakirjalikuks ja võltsiks ja mis need kõik siin olid, üks mees rääkis kaheksa minutit ainult sellest. Nii ei saa.
Ma isiklikult olen võidelnud alati sellise isegi sõnastuse vastu, et number 1 on inimene, et inimene kõige tähtsam. Ma põlgan tõepoolest sellist vaadet. Inimene ei ole looduse kuningas, see võiks jääda nõukogude aega, see suhtumine, et looduselt võib võtta ja elusolenditega võib teha mida iganes, kahetsemata mitte midagi. See on tõesti mu positsioon olnud, ja on olnud mitte ainult loomade, vaid ka taimede suhtes. Mina arvan isiklikult, et ka taimedes on hing ja ka neid tuleb tappa võimalikult vähe. Ja selline edev luksus on midagi, mis on tõepoolest väärtusetuste topis minu jaoks. Midagi ei ole teha, nii on. Edvistamine karusnahaga on mulle olnud arusaamatu, eluaeg, ja samas elusloodus on olnud väärtuste tipus. See on emotsionaalne hoiak mul ja ma tunnistan, et selles mõttes ma olin hääletamas selle eelnõu poolt. Aga ma ei esita selles seisukohas erakonda või fraktsiooni, fraktsioonis nagu teisteski tegelikult lähevad arvamused lahku, nagu see ongi normaalne minu arust sellise eelnõu puhul.
Nüüd, küsimus on ju piiris. Me keegi ei ole olnud eluaeg taimetoitlased – kui palju neid praegugi on? –, me keegi ei ole patust puhtad ja me keegi tegelikult ei ole siin algatamas sellist eelnõu, mis välistaks meid üldse eluslooduse vastu halvasti käituma. Me kogu aeg tarbime rohkem, kui loodus välja kannatab, ja seda on aus tunnistada. Kas see piir on täpselt selle karusloomakasvatuse koha peal, mida me peaksime keelama, jääbki vaieldavaks. Tunnistame seda. Jääbki vaieldavaks, kui kaugele me tegelikult tohime minna keelamispoliitikaga. Me oleme üsna järske otsuseid siin Riigikogus enamuse häältega vastu võtnud, mis on algusest peale minu arvates vale olnud. Selles mõttes ma tahaks selle keelamise vastu olla. Ja keelamise vastu tahavad olla ka fraktsioonis, kuna ma räägiksin nagu fraktsiooni nimel, nii mõnigi.
Ja on ka täiesti reaalne, et kümned tuhanded inimesed on sõltuvad loomakasvatuses ja loomad tapetakse ära, neid kasvatatakse tapmise eesmärgil, et nad ära süüa. Kas siis ärasöömine on midagi üliinimlikku, teise ära söömine? Ei ole ju, eks ole. Nii et emotsionaalsed pursked ühes või teises suunas tegelikult minu arust on täiesti tarbetud siin. Paneme selle asja hääletama ja vaatame, mis siin tulemus tuleb. On ka selline stigma, et siin Oudekki, kes on alla kirjutanud, minu erakonda stigmatiseeris. Ei, minu erakonnas on väga kirglikud eelnõu toetaja. Ma olin ise poolt hääletamas. Ei ole mõtet näpuga näidata, et te olete nüüd need ...
Palun lisaaega!

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Jürgen Ligi
... sellepärast, et teil on kahtlusi. Tõepoolest on ju tegemist ka eraomandiga, ettevõtlusega, inimeste töökohtadega ja ka ausa ülestunnistusega, et noh, me ju olemegi eluaeg loomade tapmisest ikkagi ju heaolu saanud. Tulebki selle järgi ka vaadata, eks ole. Ja minu isiklik soov, nagu ma ütlesin, oli selle poolt hääletada. Nüüd ma jätan hääletamata põhjusel, et mind isiklikult on korduvalt solvatud ja on esitatud sotsiaalmeedias loomavaenlasena selle tõttu, et ma olen seletanud, et nii ei tehta lihtsalt parlamendiga. See ei muuda minu suhtumist loomadesse, aga see muutis radikaalselt minu suhtumist loomakaitsjatesse, et nad ei saanud aru sellest argumendist, et Riigikogu peab tundma end otsustajana – mitte surve all olejana, vaid otsustajana. Väga labased minu arust on need argumendid, mida siin loeti ja mida edasi loetakse ette, et 68 või mingi protsent inimesi on poolt. See sõltub, esiteks, küsimuse esitamisest. Teiseks, see ei välista, et ... Minu arust poliitika üks põhikunste on suuta ise otsustada ka sel juhul, kui avalik arvamus on ühesel seisukohal. Ka võime hääletada avalikule arvamusele vastu, see on võib-olla poliitiku kõige kõrgem kvaliteet, mida ma hindan, kui see on argumenteeritud. Argumenteeritud vastuhääletamine avalikule arvamusele on väga demokraatlik valik. Ma austan neid, kes seda on elus suutnud teha ja olen ise ka korduvalt avalikule arvamusele vastu astunud ja ei häbene seda.
Nüüd, muidugi siin hakati naerma, et ... Nii et ma tahaks kõigepealt seda, et sellised kampaaniad lõppeksid ära ja solvamised, kurjustamised põhimõtteliselt. Ja kui keegi siin naeris või mitmed naersid, nimetati Kremlit, siis tegelikult see on aspekt, kui kaugele me laseme kaasaja ühiskonnas minna, meediaühiskonnas sellist protestijõudu, väljapressimise jõudu, avaliku arvamuse või huvigrupi pealesurumise jõudu. Tegelikult me ju teame, et suured protestiliikumised on – ma ei väida, et see on, ma olen kindel, et Eesti loomakaitsjad ei ole manipuleeritud, aga ma võin teile kindlalt öelda, et protestiliikumised Euroopas on – massiliselt manipuleeritud. On need kollased vestid ja kõik on jäänud sellega vahele, et nad on saanud kas siis inimesi või ka otseselt raha selleks, et õõnestada süsteemi. Nii et ma ei naernud sel hetkel kaasa. Mitte et see eelnõu oleks seotud Kremli manipulatsioonidega, aga ta on ikkagi demokraatlike väärtustega seotud – see, et meil on õigus avaldada seisukohti "poolt", "vastu", "erapooletu" või mitte hääletada. Ja mina kasutan seda võimalust. Demokraatia kaitseks. Ja midagi naerda siin ei ole, Jevgeni. Mitte midagi. Mina pigem põlgan seda, kui te olete nii üksmeelselt siin näiliselt ühel seisukohal, aga samas te kaitsete põllumehi, kes teevad seda iga päev. Nii et lase hääletamine vabaks. Mina arvan, et nii peaksid kõik fraktsioonid tegema. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 755 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Läheme hääletamise ettevalmistamise juurde.
Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Riigikogu liikmete Hannes Hanso, Toomas Jürgensteini, Heljo Pikhofi, Marianne Mikko, Barbi Pilvre, Heidy Purga, Hardi Volmeri, Keit Pentus-Rosimannuse, Inara Luigase, Oudekki Loone, Eiki Nestori, Madis Millingu, Helmen Küti, Liina Kersna, Jevgeni Ossinovski, Yoko Alenderi, Jaanus Karilaidi ja Heimar Lengi algatatud loomakaitseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 775 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Head kolleegid! Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuid 1. Juhtivkomisjoni ettepanek leidis toetust. Eelnõu 755 SE on esimesel lugemisel tagasi lükatud ning langeb Riigikogu menetlusest välja. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp 13.21.