Aitäh! Ma tulen kõigepealt küsimuse alguse juurde, repliik või mis ta teil siin oli minuti ja üheksa sekundi jooksul. Te kõigepealt rääkisite sellest mustast stsenaariumist. Ma soovitan vaadata, et üks erakond on teinud reklaami, kus räägitakse sinisemast taevast, rohelisemast murust jne. Vaadake asju positiivsemalt, ärge kohe seda kõige hullemat pilti silme ette manage. Minu meelest ei ole see olnud, härra Palling, teil kombeks.
Ma olen selles mõttes päri, et asjaga tuleb edasi liikuda ja lahendus tuleb leida. Nagu ma ütlesin, see algab sellest, kuidas me suudame inimesi rohkem motiveerida jäätmeid sorteerima. Eeskätt puudutab see ju väga selgelt seda, kuidas võtta ringlusesse rohkem olmejäätmeid. See eesmärk, nagu te hästi teate, on 2020. aastaks 50%. Selle nimel, et teha kõik selleks, et jäätmetoodet kas korduvkasutada või võtta ta teisese toormena ringlusesse, ma arvan, tuleb töötada. See, mis te ütlesite, on pooltõde, et me soovime seda, et keskkond oleks puhtam, ja te tõite selle maailmakoristustalgute näite. Tegelikult me soovime ju väga ka seda, et meie tulevik oleks puhtam, et tulevased generatsioonid ei peaks nii tugevalt tegelema prügistamise küsimusega kui meie. Kahtlemata, kui meenutada seda pilti, mis meile 15. septembril (räägime Eestimaast) vastu vaatas – mina isiklikult panin käed külge, ma loodan, et ka teie panite käed külge –, siis mõned kohad olid väga šokeerivad. Teine pool on minu meelest see, et kui me sorteerime näiteks pakendi prügi hulgast välja, siis peab olema võimalikult mugav seda ka ära anda. Mõnes kohas me näeme, et see mugavus on toodud koduaia taha või elamu prügimaja juurde, aga mõnes kohas pead sa minema selle pakendiga kaubanduskeskuse parklasse.