14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu 12. töönädala kolmapäevase istungiga. Kas olukorras, kus Riigikogu selle koosseisu töö lõpuni on jäänud täiskogu viis töönädalat, soovib keegi üle anda veel arupärimisi ja eelnõusid? Artur Talvik, palun!

Artur Talvik
Aitäh, hea esimees! Head kolleegid! Ma annan üle Riigikogu otsuse eelnõu ettepaneku tegemise kohta Vabariigi Valitsusele planeerimisseaduse vigade paranduseks. See planeerimisseadus on üks väga halb näide seadusloomest ja me oleme sellega kahetsusväärselt kokku puutund terve meie Riigikogu koosseisu perioodi jooksul. Ehk see hakkas kehtima juulis 2015 ja tänaseks on selle tulemusena toimunud väga mitu halba seadusloomega seotud tagajärge. Meie üks põhilisemaid või tuntumaid näiteid on tselluloositehase saaga ja seda, kuidas eraettevõte sai eriplaneeringu ja mis selle eriplaneeringuga edasi juhtus, me teame kõik. Aga selles seaduses on veel väga palju puudujääke, muu hulgas võiks mainida selle, et kui seda seadust tegema hakati, siis eesmärk oli saada lihtsam ja selgem seadus, aga tulemus on see, et tuli palju keerulisem seadus. Kui enne oli 47 paragrahvi, siis siin on 143 paragrahvi. Igasugused avalikud arutelud, mis eelmise seadusega väga hästi toimusid, vähenesid selle seaduse tulemuse järel jne, jne. Nüüd mina koos veel viie Riigikogu saadikuga anname siis otsuse eelnõu üle. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Toomas Paur, palun!

Toomas Paur
Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Annan üle üheksa Riigikogu liikme poolt kalapüügi seaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Seaduseelnõu eesmärgiks on parandada kalapüügi tingimusi, püütud kala kättesaadavust tarbijatele ja vähendada riske keskkonnale, mis on seotud kalapüügiga Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel. Käesoleval ajal toimub püügivõimaluste jagamine Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel ajalooliste püügiõiguste ehk püügivahendite arvu põhjal.

Esimees Eiki Nestor
Tänan! Austatud Riigikogu! Olen vastu võtnud kaks eelnõu. Julgen teile öelda, et kui keegi annab ka Riigikogu täiskogu viimasel istungil üle eelnõu, siis juhatus määrab talle juhtivkomisjoni ilma mingi kahtluseta, aga samal ajal pean ütlema, et õigus teha otsuse eelnõusid, mis panevad Vabariigi Valitsusele kohustusi, selliste eelnõude esitamise õigus on fraktsioonidel. Aitäh!
Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal 82 Riigikogu liiget.

1. 14:08 Krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (750 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 750 SE kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus. On. Palun siis reageerida kiiremini! Jürgen Ligi, Reformierakonna fraktsiooni poolt. Veelgi kiiremini, kui välk on.

Jürgen Ligi
Aitäh, austatud esimees! Austatud kolleegid! Reformierakonna fraktsioon on peale võib-olla aeglast starti, aga otsustanud siiski, et ta hääletab selle eelnõu vastu. Ja see otsus ei tulnud tõesti väga lihtsalt ega mitte esimesel hetkel. Me oleme seda vaielnud rahanduskomisjonis ja fraktsioonis ja muret teeb meile selle eelnõu punkt 7, mis meie arvates on üle võlli. Miks me varem seda ei ole nii tugevalt välja öelnud, põhjus loomulikult on selles, et krediidiasutused on, nende maine on viimasel ajal ju tohutult kannatanud, et rahvusvaheline võitlus siis rahapesu ja finantskuritegude vastu on äärmiselt aktuaalne ja selle müra sisse jäi ka tegelikult meie jaoks see konkreetne tekst, aga me siiski oleme seda arutanud. Ja ma toon mõned tsitaadid sellest punktist 7, mis muudab siis § 48 seaduses lõiget 2. Küsimus on laitmatust reputatsioonist ja sellest, keda võib valida krediidiasutuste juhtideks või määrata, ja siin on sellised ebamäärased fraasid nagu, reputatsiooni kahtluse all olemine, mainitakse isikut, kes on olnud süüteo eest süüdi mõistetud, hea küll, süüteoasjas süüdistatav või kahtlustatav või muul moel seotud süüteoasjaga. Ükskõik mis moel seotus mistahes süüteoasjaga tundub selle teksti järgi muutvat inimese saatuse eluks ajaks. Ja süütegu ei tähenda ju kuritegu tingimata. Enamik süütegudest on ju tegelikult väärteod, see tähendab, et kui inimene on läinud, näiteks teksti lugedes, vales kohas üle tee, siis ta on eluaeg põlu all finantsasutuste juhina. See on äärmiselt kummaline ja julm suhtumine ja imelik isegi, et õiguskantsler siin ei ole sekkunud, nii nagu ta isikuandmete kaitses sekkus. Ma loen siit ka välja, näiteks, et mina ei sobi ka muul põhjusel, peale selle, et ma olen liiklusrikkumisi natukene teinud, mitte küll palju, aga ma olen olnud ka päris kriminaalasjas tunnistaja. Ma olen olnud seotud kriminaalasjaga finantsasutuses. Ma olen küll selle kriminaalasja ise algatanud ja seal on läinud inimesed vangi peale seda, aga minu seotus on ju eluaegne. See tekst ütleb, et mind võib, minu tegevust võib edaspidi selle tõttu vetostada, sest selline sündmus on minu elus olnud. Ja me tõesti ei oska selle tekstiga praegu muud teha kui vastu hääletada.
Arutasime, kuulasime selle eelnõu autoreid ja tegelikult väga häid seletusi ei saanud, et mida see reaalses elus tähendab. Me arvame päriselt, et see asi tuleb ümber sõnastada, kuigi ilmselt kõik need ärikeelud ja juhtimiskeelud tuleks võtta suurema pildina ja ilmselt ei ole siis ette äriseadustik vaadata, miks meie pankrotiseadus on nii julm, et ta tekitab ärikeelud, seda meile OECD ette kirjutanud, et me peame siin reegleid lõdvendama. Aga krediidiasutuste liinis on see tekst tõesti üle võlli ja me söandame oma suhtumist välja näidata vastu hääletamisega. Iseenesest valitsusele andsime ülesande või palve, et kui järgmine selle seaduse muutmine tuleb, et siis see lõik muudetakse ära, aga noh, praegu ta kinnistab ikkagi probleemi. Igasugune seotus igasuguse süüasjaga välistab ja see tundub olevat ilmne liialdus ja sellist praaki me minu arust ei tohiks heaks kiita, vaatamata sellele, mis on üldine õhustik rahapesu ja krediidiasutuste mainega. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Mitte seoses selle eelnõuga, hoopis varem oli see, kui siit puldis ma rääkisin, et sellised asjad nagu "laitmatu maine" on kohatud absoluutselt, kui tegemist on seadusandlusega. Me oleme seda juba arutanud. Me oleme rahanduskomisjonis isegi välja selgitanud, et Eesti seadusandluse baasis on 24 seadust, mis sisaldavad laitmatut mainet. Ja nüüd, kui seoses selle seadusega meil oli esimese lugemise arutelu, rahanduskomisjoni liikmed võivad teile tõendada seda, et ma ütlesin Vabariigi Valitsuse esindajale, et sõltumata sellest, et 23 seadust juba on sellise definitsiooniga, laitmatu maine, aga sellest komisjonist see ei lähe edasi kaugemale, kui see jääb sinna seaduseteksti. Seadus ei tohi sisaldada subjektiivseid hinnanguid.
"Laitmatu maine" on täiesti vastuvõetamatu. Rahandusministeerium tegi enda arust suure töö ja leidis selle formuleeringu, kuidas asendada. See tähendab, et me arutasime laitmatut mainet esimest lugemist ette valmistades, me arutasime täpselt seda asja enne teist lugemist, siis kui vaatasime, ja me tulime selle juurde tagasi enne kolmandat. Mis põhjusel? Sest no lihtsalt mõned komisjoni liikmed ei pööranud tähelepanu sellele, millega me tegelesime. Enne kolmandat lugemist jällegi me arutasime sedasama 7. punkti umbes 40 minutit, kusjuures ma palusin, et see stenogramm oleks täiel määral ette valmistatud. See on EMS-is täitsa olemas, 8 lehekülge, kuidas see arutelu toimus. Me olime nõus minna kas katkestamisele või, noh, selleks, et parandada, me leiaks mingi mooduse, aga sel juhul, kui huvitatud fraktsioon oleks välja pakkunud normaalse formuleeringu, millega saaks asendada, aga seda ei olnud. Selgus, et meile see ei meeldi, aga me ei tea või pole lihtsalt mõelnud sellele, millega see definitsioon, see formuleering siis asendada. Ja me väga pikalt rääkisime just nimelt sellest, et kuidas me käitume edaspidi selle seaduseelnõu suhtes. Ja ettepanek oli selline, et veel selles koosseisus tuleb veel üks krediidiasutuse seadusega seotud projekt ja kui selleks ajaks me oleme valmis, siis ühe muudatusettepanekuga me muudame selle punkti ära. Aga kui seda ei ole, siis see, mis praegu sai sisse muudatusena, on ikkagi parem kui see "laitmatu maine". Ja sellega me läksimegi edasi. Lihtsalt ei olnud seda materjali, ei olnud seda konkreetikat, millega saaks asendada.
Ma ei tuleks siia rääkima, kui see poleks 51 hääle seadus. Ma proovin teile praegu selgitada seda, et ei saa olla algusest peale ideaalset definitsiooni, see ei muutu iseenesest ideaalseks, kui teil ei ole, mida välja pakkuda. Ainult sellel tingimusel olla vastu, see ka nagu ei käi kokku meie ametiga. Me peame otsima seda paremat formuleeringut ja me selle leiame. Me oleme juba küsinud arvamust, kas see on vastuolus põhiseadusega, nagu väidetakse, või ei ole. Saime ühe vastuse juba vastu Rahandusministeeriumilt, ei leidnud nad mingit vastuolu – see on ka EMS-s olemas, see kiri. Nii et minu ettepanek on, et siiski toetame seda seadust, mäletades, et need 24 – mitte ainult üks, see, vaid 24 – seadust on Eesti seadusandluses, mis vajavad muudatust, kust on vaja see "laitmatu maine" välja võtta ja midagi normaalset sisse panna. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Priit Sibul Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

Priit Sibul
Austatud esimees! Head kolleegid! Ma lühidalt. Ma ei saa nõustuda hea kolleegi Jürgen Ligiga. Minu hinnangul ei ole see sõnastus nii absoluutne ja kategoriseeriv, nagu püütakse väita. Ja teiseks see, et me komisjonis püüdsime sellele õige mitmel korral lahendust leida, nii nagu komisjoni esimees ütles, et see pikk stenogramm on kõigile kättesaadav. Enne esimest lugemist juba komisjoni esimees ise täpselt sellesama probleemi tõstatas ja püstitas. Koos Rahandusministeeriumi inimestega püüdsime siis sellele "laitmatu maine" küsimusele leida üheskoos mõistlikku lahendust ja see sõnastus, mis, ma pean tunnistama, ei ole ideaalseim sõnastus, on see tarkus, mis rahanduskomisjonil tol hetkel oli ja paremat ei olnud. Ja veel enne teise lugemise lõpetamist tegin ka mina komisjonis ettepaneku, et kui vaja on ja me suudame leida, siis võtame selle täiskogu päevakorrast välja nii nagu minu poolt juhitud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu 705, millega me saime komisjonis ilusti hakkama. Aga ma ütlen, et komisjonis, kus olid olemas ka Reformierakonna fraktsiooni esindajad, me ei olnud veendunud, et me jõuame selle ajaga parema sõnastuseni, ja sellepärast otsustasime, et me seda päevakorrast välja ei võta. Aga ma julgen väita, et komisjonis oli hea tahe kogu aeg olemas selleks, et seda muuta. Ja kolmas teema, võib-olla mida korra Jürgen puudutas, mis, tõsi, ma arvan, meil sisulises osas on üksmeelt rohkem, kui siin täna välja paistab, see pankrotiteema. Kui isik on kas põhjustanud või osalenud või juhtinud ettevõtet, mis on pankrotti läinud, siis selles eelnõus tegelikult me seda regulatsiooni üldse mitte kuidagimoodi ei puuduta ja ei mõjuta, sest see on juba varasemalt meil õiguses täpselt selliselt defineeritud, et kui meil on tahe midagi muuta, aga sellist tahet menetluskäigus mitte ühelgi osapoolel olnud ei ole. Nii et mina julgen ka kutsuda ülesse seda eelnõu toetama ka siis, kui see sõnastus ei tundu meile ideaalseim. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sulen läbirääkimised. Rahanduskomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 750 SE lõpphääletus.
Palun tähelepanu, austatud Riigikogu! Kuna eelnõu 750 SE vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
83 liiget on täiskogul. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 750 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 750 SE vastuvõtmise poolt oli 51 Riigikogu liiget, vastu 30, erapooletuid ei olnud. Krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.

2. 14:24 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõu (642 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõu 642 SE kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, läheme lõpphääletuse juurde, teie lahkel loal teeme seda hääletusest teavitamist kiiremini kui tavaliselt, vist on otstarbekas.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 642 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 642 SE vastuvõtmise poolt oli 74 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid ei olnud. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.

3. 14:26 Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 734 SE kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulen läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 734 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 734 SE vastuvõtmise poolt oli 71 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid 1. Loomakaitseseaduse muutmise seadus on vastu võetud.

4. 14:27 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE). Avan läbirääkimised kolmandaks lugemiseks. Läbirääkimiste soovi ei ole. Komisjoni ettepanekul viime läbi lõpphääletuse.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 641 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 641 SE vastuvõtmise poolt oli 71 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid ei olnud. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.

5. 14:29 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia" eelnõu (745 OE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Spohia" eelnõu (745 OE) teine lugemine. Ettekandja, riigikaitsekomisjoni liige Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp
Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 5. novembril. Esimene lugemine toimus käesoleva aasta 21. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 3. detsember kell 17.15, ei esitatud eelnõule väljastpoolt riigikaitsekomisjoni ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon esitas konsensusega eelnõule ühe muudatusettepaneku, sidudes eelnõu Euroopa Liidu Nõukogu poolt EUNAVFOR Med/Sophia missioonile antava mandaadi pikendamisega. Seega annab eelnõu kohaselt Riigikogu Kaitseväele loa EUNAVFOR Med/Sophia missioonil osalemise jätkamiseks tingimusel, et selle aluseks on Euroopa Liidu Nõukogu mandaat. Riigikaitsekomisjoni muudatusettepaneku taustaks veel niipalju, et 14. detsembril 2018. aastal arutas EUNAVFOR Med/Sophia missiooni jätkamisega seonduvat Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikutest koosnev poliitika- ja julgeolekukomitee, kes tegi Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku pikendada missiooni mandaati esialgu kolmeks kuuks. Euroopa Liidu Nõukogu peaks selle otsuse käesoleval või hiljemalt järgmisel nädalal kinnitama.
Keeletoimetaja soovitusel tegi riigikaitsekomisjon eelnõu punktis 1 mõned keelelised täpsustused, mis puudutavad sõnade käändelõppe ning jättis välja sõna "koosseisus". Tulenevalt riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekust on keeleliselt täpsustusena eelnõu punkti 1 esimeses lausaosas sõna "pikendada" väikese tähega. Muudatused, sealhulgas keelelised täpsustused, on eelnõu tekstis alla joonitud. Eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekut ja keelelisi parandusi ja täpsustusi. Käesoleva aasta 17. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ning seletuskirja.
Lähemalt eelnõus sätestatud EUNAVFOR Med/Sophia missioonist. Selle Euroopa Liidu suurima sõjalise missiooni põhieesmärk, kuhu panustavad 26 Euroopa Liidu riiki, on tõkestada inimkaubitsejate tegevust Vahemere keskosas Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel. Eesti osaleb sellel sõjalisel missioonil alates 2015. aasta augustikuust. 2019. aastaks on missioonile Eesti Kaitseväe poolt kavandatud panustama kaks staabiohvitseri. Missioonil osaledes täidab Eesti oma Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevaid liitlaskohustusi, mis suurendab ühelt poolt Eesti välispoliitilist nähtavust ning teisest küljest annab Kaitseväe kaitseväelastele võimaluse saada operatsioonidel mitmekülgseid uusi kogemusi.
Menetluslikud otsused. Oma 4. detsembri 2018. aasta istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 19. detsembriks. Oma 17. kuupäevaga detsembrikuus 2018. aasta istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele § 109 panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ettekandjale. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! See eelnõu tekst ütleb, et kui Euroopa Liidu Nõukogu asja heaks kiidab, ja selle taga peaks olema Itaalia erimeelsus. Milles see Itaalia erimeelsus seisneb ja miks on neid osalejaid ainult 26?

Ain Lutsepp
26 on sedasi, ma alustan lõpust, et osadel riikidel oma seadusandlus ei taga, kuidas öelda, võimalust osaleda sellel missioonil – see on Taani ja Slovakkia – ja siis Slovakkia puhul ei ole tegemist mereriigiga. Nii et teisi põhjusi siin selleks ei ole. Esimene küsimuse pool oli, et miks Itaalia. Itaalia küsimus on logistiline, et Itaalia nõuab või, ütleme, püüab, et Vahemere akvatooriumis või, ütleme siis, Lõuna-Euroopa riikidel saaks kasutada mõnda teist sadamat peale nende oma. Ilmselt on selline küsimus, et lihtsalt, kuidas öelda, et oleks võimalik kasutada, siis, ütleme, teisi sadamaid ka, õigemini üht sadamat veel. Ma ei tea seda täpselt, seda ei ole avalikustatud. Aitäh! Aga niisugune asi on arutusel olnud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh! Tegelikult Itaalia ei taha, et n-ö Euroopa piirivalve korjaks kokku n-ö pagulasi ja neid nende sadamatesse veaks. See ongi see asi. Aga ma küsin nüüd üle. Kui me nüüd täna selle otsuse eelnõu siin heaks kiidame ja Euroopas jäävad otsused kuhugi takerduma, kas siis võib juhtuda nii, et meie kaks ohvitseri on need ainsad seal, kas laevukesega Vahemerd valvavad, või seda ikkagi ei juhtu? Aitäh!

Ain Lutsepp
Kindlasti ei ole meie kaks ohvitseri sellisel juhul ainukesed. Küsimus on väga lihtsas asjas. Meie pikendame seda missiooni. Missiooni jätkumine võetakse vastu, siin sai nimetatud, Euroopa Nõukogu otsusega sellel nädalal või järgmisel ja pikendatakse kolmeks kuuks. See ongi see tingimuslik lause – "Kui kolme kuu jooksul ei pikendata edasi, siis Eesti tõmbub sealt välja." Aga missioon on kuni sellisel juhul edasi, kui ei pikendata, siis lõpeb sellega Eesti missioon Vahemerel. Ja tegelikult oleks sellest, ütleme, poliitiline ja, ütleme siis, maine kahju, aga siis tuleb niimoodi käituda. Aga kui missioon pikendatakse, siis see kestab jälle 19. aasta lõpuni. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem küsimusi ei ole ettekandjale. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Riigikaitsekomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 745 OE viia lõpphääletusele. Ai, jah, vara veel. Üks muudatusettepanek on. Keegi ei soovi seda hääletada. Nüüd samme minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia" eelnõu (745 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 745 OE vastuvõtmise poolt oli 56 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud!

6. 14:40 Perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (723 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 723 SE. Õiguskomisjonipoolne ettekandja on Toomas Paur. Palun!

Toomas Paur
Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Komisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette esmaspäeval, 10. detsembril 2018. Osa võtsid üheksa liiget, puudusid kaks, kutsutud oli Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ja sama osakonna nõunik Mari Käbi ja Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik. Linnar Liivamägi andis teada,et perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu muutmiseks Riigikogust muudatusettepanekuid ei esitatud, küll aga soovib kõnealust eelnõu muuta Sotsiaalministeerium. Ingrid Ots-Vaik tutvustas komisjonis Sotsiaalministeeriumi esitatud ettepanekuid, koos selgitustega on kättesaadavad Riigikogu koduleheküljel. Ühtlasi andis ta teada, et Sotsiaalministeeriumi ettepanekud on kooskõlastatud Siseministeeriumiga ning sätted, mis puudutavad kohalikku omavalitsust ja prokuratuuri, on kooskõlastatud uue surma põhjuse tuvastamise seaduse väljatöötamise töörühmaga.
Komisjon otsustas algatada kolm muudatusettepanekut, mis on teil nähtavad muudatusettepanekute loetelus. Otsustati võtta täiskogu päevakorda 19. detsembril k.a (konsensuslik), teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensuslik), saata kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 16. jaanuaril 2019 (konsensuslik), teha ettepanek viia läbi lõpphääletus (konsensuslik). Ettekandja Toomas Paur.

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ettekandjale. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma pöördun nüüd tagasi oma küsimuses teie poolt mainitu juurde. Kas ma sain õigesti aru, et Sotsiaalministeeriumi ettepanekul muudetakse nüüd selle seaduseelnõuga ka kalmistuseadust? Mis siis olid need põhjendused, miks see kalmistuseaduse muutmine siia sisse toodi? Aitäh!

Toomas Paur
Seal oli põhjuseks, et kui tänavalt leitakse laip, siis seda ei viida kohe tuhastamisele, vaid võetakse DNA proovid antud surnu kohta ja siis saab täpsemalt asja uurida.

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Sa oled ise pikaaegne kohaliku omavalitsuse taustaga inimene Lõuna-Eestis. Minu jaoks oli täiesti üllatav see, et sellesama kalmistuseaduse ühe muudatusena tuuakse kohalikele omavalitsustele kohustus avaldada enda poolt valitud infokandjal nimistu teenusepakkujatest, kes lahkunuga võiksid tegeleda. Olevat probleem, et politsei ja kiirabi ei oma piisavat informatsiooni. Kas see on tegelikkuses ka – kui praktikuna – niivõrd suur probleem, et kohapeal ei teata, kes teenust pakuvad? Miks peab sellise asja näiteks seadusesse kirjutama? Aitäh!

Toomas Paur
Mina, kes ma olen 14 aastat töötanud omavalitsuses, minul ei ole sellist probleemi olnud.

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Krista Aru küsimusele vastusest ma sain enam-vähem aru, miks see kalmistuseaduse muutmise asi siin juures on või mis on selle eesmärk ja mõte. Küll aga jääb vastuseta see n-ö tehniline pool, et miks sellised üksteisega seostamata teemad viiakse muudatusettepanekuga menetluses olevasse eelnõusse, sellepärast et kalmistuseadus tingimata ei pruugi perekonnaseadusega siin seotud olla. Kas te komisjonis küsisite ka Sotsiaalministeeriumi käest, et miks nad ei algata siis eraldi eelnõu, vaid tuuakse selline suhteliselt lõdvalt seotud teema sisse? See on asjaolu, mida me oleme siin erinevate seaduste menetlemisel ikka ja jälle ette heitnud, kusjuures seda on ette heitnud tegelikult praktiliselt kõik Riigikogu fraktsioonid. Aitäh!

Toomas Paur
Arutati küll, jah.

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Ma tulen selle eelmise küsimuse juurde tagasi. Kui me ka erinevates teistes komisjonides püüame aru saada kohaliku omavalitsuse ülesannetest, siis suur probleem on see, et ei ole võimalik tervikpaketti kokku panna, sest neid ülesandeid erinevates-erinevates seadustes on väga palju. Kas on kaalutud ka seda, et näiteks kohaliku omavalitsuse korralduse seadus võiks olla ikkagi see koht, kus ka näiteks seesama, mis kalmistuseadusesse praegu kirjutatakse, viiakse sinna, et oleks kõik komplaktselt üheselt koos? Aitäh!

Toomas Paur
Komisjon seda küsimust ei arutanud.

Esimees Eiki Nestor
Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule 723 SE on esitatud kolm muudatusettepanekut, kõik on juhtivkomisjoni poolt. Esimene, teine, kolmas. Eelnõu 723 SE teine lugemine on lõpetatud.

7. 14:47 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Järgmine eelnõu meie päevakorras on esitatud Mark Soosaare, Helmen Küti, Jüri Jaansoni ja Andres Metsoja poolt. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE) teine lugemine. Palun, sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt!

Helmen Kütt
Aitäh, austatud eesistuja! Head ametikaaslased! See seaduseelnõu, 293 SE on väga pika looga eelnõu. Selle eelnõu esimene lugemine toimus 22. novembril 2016 ehk siis juba kaks aastat tagasi. Ja muudatusettepanekute ajaks esitati siis 6. detsember 2016 kell 17.15. Riigikogu liikmed, fraktsioonid, komisjonid eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud. Ja lihtsalt meeldetuletuseks, et see eelnõu, mis oli tollal siis saalis lugemisel, see tõi sisse sellise mõiste, üldarstiabi osutaval äriühingul, et oleks õigus ka eriarstiabi diagnostika. Lihtsalt §-i 14 lõige 1 ja 2 toodi juurde selline mõiste nagu eriarstiabi diagnostika.
Nüüd, sotsiaalkomisjon võttis siis arutada seda eelnõu uuesti 16. mail 2017. Ja ma protokollist teile lihtsalt loen, mida siis ütles Sotsiaalministeerium ja miks see meie ootus nii pikalt kestis. Muidugi, 16. mail 2017 Mark Soosaar tutvustas, doktor Madis Veskimägi jagas vastuseid. Ja tollal esindas Eesti Perearstide Seltsi doktor Diana Ingerainen, kes siis märkis, et meie tervishoid on hästi haiglakeskne ning isegi siis, kui hakatakse uusi haiglaid planeerima, ei mõelda selle peale, kuidas tagada uuringute kättesaadavus perearstidele. Praegu on jõutud olukorda, kus patsiendid tunnevad kogu aeg, et nad ei ole õiges kohas, sest perearstil on piiratud võimalused ja uuringute kättesaadavus perearstidele peab kindlasti paranema. On selge, et keerulisemaid asju tuleb teha tsentraliseeritult, aga esmased diagnostikavahendid peavad olema perearstidele kättesaadavad. Lisaks selgitaks veel doktor Madis Veskimägi, et arsti töö ja vastutus on patsiendi ees ja esimene reegel, et mitte ei kahjustata patsienti. Samas ta tõi välja selle, et need uuringud, mida perearst saaks kohapeal teha, need hoiavad ära ka patsientide suured kulud, järjekorrad eriarstide juurde. Endastmõistetavalt väga oluline on siin perearstide kvalifikatsioon ja see aastast aastasse tõuseb. Tõi ka näitena, et tema hinnangud, mis olid radioloogilised hinnangud piltide suhtes, ühtisid 94,5% hinnangu andjatega ehk siis radioloogide hinnanguga.
Nüüd, Heli Paluste kui Sotsiaalministeeriumi poolne esindaja märkis, et põhimõtteliselt perearstide poolt osutatavate teenuste ja üldse esmaabitasandil osutatavate teenuste loetelu laiendamist toetatakse ja tõi välja siis aastal 2017 16. mai, et kuna ministeeriumis on valmimas ja juunis 2017 siis ka partneritega valmis arutuseks esmatasandi tervishoiu korralduslikke muudatusi käsitlev seadusemuudatus, siis oli ministeeriumi palve, et eelnõuga mitte kiirustada. Ja tõepoolest, sotsiaalkomisjon jäi seda ootama. Tollal komisjoni juhtinud Monika Haukanõmm märkis, et komisjonil on teadmine, et ministeerium tuleb välja omapoolsete ettepanekutega antud eelnõu osas ja komisjoni ettepanek ministeeriumile oli väljatöötamiskavatsuse baasil pakkuda välja parem lahendus või sõnastus antud eelnõule, mida saaks järgnevatel komisjoni istungitel arutada.
Nüüd läks mööda terve aasta ja natuke rohkem. sotsiaalkomisjon tuli uuesti eelnõu arutelu juurde 8. novembril 2018. Tollal konstateerisime seda olukorda, et me ei ole saanud mingisugust selgust, kui kaugel on ministeeriumis jõutud. Seda kinnitas ka Heli Paluste, et arutelud ja analüüsid käivad. Tollal ehk siis 2018. aasta 8. novembril esindas perearste Elle-Mall Keevallik, kes oli perearstide seltsi juhatuse liige. Tema lausus, et ta on samuti veendunud, et mida rohkem lubatakse perearstil oma pädevuse piires patsienti aidata, seda parem on see patsiendi jaoks. Perearstide selts ei ole kindlasti selle vastu, et lubada perearstil, kellel on radioloogiline pädevus, röntgeniuuringuid teha. Kui eelnõusse jätta sisse eriarstiabi diagnostika, siis hoiaks see ära ilmselt ka tulevikus tekkida võivaid probleeme. Näiteks võib tekkida vajadus perearstidel, et nad sooviksid ka teisi eriarsti diagnostika meetodeid kasutada esmatasandil. Ja selle arutuse tulemusena me otsustasime siis, et me palume selle teksti osas siiski Sotsiaalministeeriumil anda hinnangut, mida see endaga ka kaasa toob. Ja 4. detsembril olime me uuesti arutlemas sedasama eelnõu. Seal langetasime ka sellised otsused: võtta täiskogu päevakorda juba 12. ehk siis küll nädal tagasi, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kolmandale lugemisele saata 19-ndal, täna, kus tegelikult me teeme teist lugemist, ja teha ettepanek viia läbi ka siis eelnõu lõpphääletus. Ettekandjaks määrati komisjoni esimees Helmen Kütt, lihtsalt tulenevalt sellest, et kui seda eelnõu menetleti ja arutati, siis oli komisjoni esimees Aivar Kokk, kes seda ka juhtis ja seda ette kandis siin Riigikogus.
Nüüd, me kogunesime 10. detsembril uuesti. Sotsiaalministeerium oli esitanud parema keelelise selgituse ja oli parema väljendi leidnud siis, mis kergendaks ka kõikidel paremini arusaamist. Ta tõi välja, et eriarstiabi diagnostika on väga lai mõiste, see hõlmab väga suurt hulka tervishoiuteenuseid praktiliselt kõikidest erialadest ning selline muudatus tekitaks süsteemis, kus on perearstireformist alates kehtinud üldarstiabi ja eriarstiabi lahususe põhimõte, segaduse.
Küsimusi oli komisjoni liikmetel ka finantseerimise osas. Maris Lauri küsis uuringute finantseerimise kohta, Heli Paluste vastas, et perearstidel on oma uuringufond. Kui perearst uuringuid ise ei tee ja suunab inimese mõne teise haigla või eriarstiabi osutaja juurde, siis toimub arveldamine kehtivates haigekassa hindades ja haigekassa kompenseerib uuringu maksumuse perearstidele ning perearst kompenseerib selle omakorda eriarstiabi osutajale. Jüri Jaanson rõhutas, et eriarsti ehk diagnostika mõiste on väga laia ja see võiks jääda eelnõust välja. Ta küsis, kas nüüd Sotsiaalministeeriumi poolt esitatud sõnastuse korral võiks küsida ka perearstide seltsi arvamust. Sellest tulenevalt ja komisjoni poolt konsensuslikult tehti ettepanek täiskogu päevakorrast välja võtta 12.12 nimetatud eelnõu ja teha ettepanek viia täiskogu päevakorda seesama eelnõu 19-ndal ehk täna.
Nüüd, 17. detsembril toimus veel kord sotsiaalkomisjoni arutelu. Sotsiaalministeerium jäi oma esitatud seisukohale. Ehk siis see tekst, mida ka sotsiaalkomisjon perearstidelt arvamuse osas küsis, oli, et üldarstiabi osutaja võib oma tegevusloa raames osutada radioloogiateenuseid röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahus, kui on täidetud käesoleva seaduse § 21 lõikega 2 ning röntgeniülesvõtete tegemiseks ka kiirguskaitse seaduse alusel kehtestatud nõuded. Ilma mingisuguse ettevalmistuseta või nõuetele, mis vastavad siis röntgeniga tööks, ei ole kellelgi võimalik seda teha. Perearstid olid esitanud meile oma arvamuse ja nemad muidugi soovisid ka laiemat käsitlust ehk siis selle laiem käsitlus oleks hõlmanud perearstide poolt tooduna siis väga paljusid meditsiiniteenuseid, mida tõenäoliselt, arvestades ka kiiresti muutuvat aega ja perearstide rolli suurenemist tulevikus, tulebki arutada ja ilmselt ka seadusi muuta. Nemad soovisid, et oleks toodud lihtsalt radioloogiateenused. Sotsiaalministeerium Heli Paluste näol selgitas, et radioloogia jaguneb uuringu- ja ravimeetodite järgi ja seal on väga väga mitmeid tegevusi, nagu röntgeniülesvõtted, röntgeni läbivalgustuseks, mammograafiaks, ultrahelidiagnostikaks, kompuutertomograafiaks, magnetresonantstomograafia ja veel mitmeid-mitmeid muid. Sellest tulenevalt komisjon arutas. Ma väga tänan komisjoni liikmeid, kes täiesti tervishoiu ja sotsiaalpoliitiliselt vaatasid teemat. Mingit erakonnapoliitikat seal ei olnud ja leiti, et sotsiaalkomisjon ei ole päris õige koht selliste suurte tervishoiupoliitiliste muudatuste tegemiseks. Sellise laia loetelu sissejätmine või -toomine vajab paremat analüüsi ja arutamist ka erinevate gruppidega, keda see puudutab, ma mõtlen meditsiinis. Täna on seda ainult arutatud ja tänane seadus annaks selle loetelu ainult röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahu osas ka radioloogidega. Kui oleks jäänud laiem, esialgne nagu perearstide seltsi poolt pakutud sõnastus, siis see oleks tähendanud ka kindlasti pikemaid arutelusid.
Sellest tulenevalt komisjon arvestas siis täielikult seda muudatust, mis loetles ära röntgeniülesvõtet ja sonograafiliste uuringute mahu ja muidugi kõik nõuded täidetud. Ja sellise eelnõu tekstiga oleme me täna siin saalis. Aga nii protokollis kui ka Sotsiaalministeeriumile komisjoni liikmete poolt sõnaliselt on antud palve – see koosseis seda ilmselt enam menetleda ei jõua – aga väga tõsiselt arutada, eriti tervisekeskuste uute valmimisel, perearstide rolli patsientide parema ja elukohajärgsema teeninduse võimaluste korral, kui perearstide pädevused on selleks vastavad, ikkagi selliseid loetelusid, millega perearstid tegelevad. Tõsiselt analüüsida, kaaluda ja ette valmistada siis juba järgmisele koosseisule ka seaduseelnõu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ettekandjale. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea komisjoni esimees! Ma arvan, et see eelnõu on samm õiges suunas tänu sellele juba, et meil üle Eesti on uued perearstikeskused valmimas, juba avatakse ja neid on ka trobikond juurde tulemas ja selles mõttes perearstiteenuse n-ö kaasaegsemaks muutmise roll riigi puhul, ma arvan, kasvab lähiajal juba sellest tulenevalt, mis ma eelnevalt mainisin. Seetõttu tekib mul ikkagi see küsimus, et esiteks ma ei loe siit välja, kas eelnõu algatajate eesmärk, antud sõnastus täidab eesmärki. Ma ei suuda siit tekstist praegu seda välja lugeda. Teiseks, ikkagi ma tahan seda nagu sisulisemalt teada, et miks komisjon ei julenud seda teenuste laiema ringi riski võtta, teades, et see lähiajal nagunii on ukse ees, nagu te ka viitasite. Aitäh!

Helmen Kütt
Suur aitäh! Tõepoolest, see küsimus on väga õige. Me seda arutasime pikalt ka enda komisjoniliikmete hulgas, sest see eelnõu, millega me tulime ikkagi aastal, siis algatajad, tänaseks Mark Soosaar ei ole ju enam Riigikogu liige, aga ülejäänud kolm olid ka, härra Andres Metsoja osales ka arutelul, mis muudetud tekstis on praegu siin saalis. Eesmärk ongi see, et perearstidele anda rohkem õigusi, võimalusi ja me jäime ootama väga Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud eelnõu, kus oleks need asjad ka analüüsitud. Ainult Riigikogu liikmete poolt algatades, nii nagu Liina Kersna meie viimase komisjoni, 17. detsembri istungil ütles, et sotsiaalkomisjon ei tohi nagu tekitada ka sellise otsuse, mis on tõesti emotsionaalne ilma analüüsita. See loetelu, mis sisaldab kõiki neid uuringuid ja ravimeetodeid, et me ei tohi tekitada ka valdkonnas põhjendamatut segadust ja kompromiss võiks ollagi see, et minna edasi kitsamas sõnastuses, kuid üldine suundumus võiks olla laiem. Siin ei olnudki nagu, kuidas ma ütlen, hirmu või sellise julguse puudust, vaid siin oli vastutustunne selle ees, et teeme ära selle sammu, mis annab perearstidele, mis on ka väga paljudest perearstidega kohtumistest tulnud, sonograafia teema ja röntgeniülesvõtted, et anname selle esimese sammu ära. Sotsiaalministeeriumile on edastatud palve, kuna nad siiski väga pikalt on seda uurinud 2016. aastast. Ka algatajad leidsid, et lihtsalt jätta see seaduse tekst peale esimest lugemist riiulile ja mitte edasi minna ja seda laiendades oleks võinud tuua kaasa selliseid tagajärgi, millel on rahaline mõõde, millel on ka patsientide suhtes näiteks kiirituse ... Täna puuduvad veel sellised nn kiirituspassid. Tahan väga tänada Viktor Vassiljevit, kes ka selle tõi, et praegu tegeletakse, et igal inimesel oleks ka nõndanimetatud isiklik selline kiirituskaart või -pass, et on näha, kui palju uuringuid on läbi viidud, need lähevad kõik sinna kirja. See on see põhjus, miks komisjon läks siis, nagu öeldakse, esimese sammuga. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjoni esimees! Te andsite väga põhjaliku ülevaate sellest menetluse käigust, mis on olnud kahjuks liigagi pikk, ja samuti üldistasite, aga ma läheksin väga konkreetseks. Ma mäletan, et see küsimus kerkis üles Tõstamaa tubli perearsti Madis Veskimäe initsiatiivi tõttu, mis oli seadusandlusest selgelt ees. Kui ma õigesti mäletan, tal oli aparatuur kõik olemas. Ma saan aru, et ministeeriumi tegematajätmise tõttu komisjon ootas päris kaua ja komisjon, ma ütleksin, oli siin liigagi kannatlik. Kas te vastate siis ka sellele küsimusele, millist kahju see viivitus tekitas? Ma saan aru, et konkreetsel perearstil oli konkreetne valmisolek, isegi aparatuur. Meie kanname tegelikult siin kõik vastutust selle venimise pärast ilmselt. Aitäh!

Helmen Kütt
Aitäh teile! See, et see on pikalt seisnud, see vastab tõele, see on tõepoolest. Me ootasime, kuidas ministeerium tuleb oma eelnõudega. Madis Veskimägi osales meil nii komisjonis, kui toimus esimene arutelu peale esimest lugemist 16. mail 2017, kus ta andis väga põhjalikke selgitusi, ja ta osales meil ka, me kutsusime uuesti 8. novembril. Väga selge põhjus oli ka see, mida Madis Veskimägi ütles, et kui ta käis k.a 31. mail Terviseametis, siis öeldi talle, et selle seaduse raames ei saa kiiritustegevusluba anda, kuna tegemist on üldarstiabi osutajaga. Kui meile eelnevalt ministeerium väitis, et ka tänase seaduse raames saab anda perearstile, kui kõik tingimused vastavad, välja kiiritusloa, siis tegelikult olukord oli see, kus ta mitmel korral toonitas, et keelava otsuse teksti sisu oli Terviseameti poolt, et üldarstiabi osutajal puudub õigus osutada eriarstiabiteenust, ja pädevusest seal juttu ei olnud. See oli ka põhjus, miks komisjon otsustas minna, et siis anda seadusesse see tegelik luba, et ei saaks enam selle taha peitu minna. Ma ei oska öelda teile, kahju, ma tõesti arvan, et kõik need, kes vajasid röntgeniteenust ja uuringuid, need selle said, aga see kilometraaž, mida pidi sõitma, või see aeg, mida pidi ootama, kahtlemata see oli. Kahju siin tekitatud ei ole. Kahju on võib-olla tekitatud sellega, et üks tubli perearst, kes kaks aastat tagasi oli valmis juba seda tegema, seda teha ei saanud. See nüüd ei ole ka ainult komisjonipoolne, sest tõesti kiirituslubasid annavad välja teised asutused. Mis veel on kahju, mida ma ütlen, on see, et kahju oli võib-olla ka perearstidele selle sõnumina, et perearstid tegelikult on valmis võtma suuremaid vastutusi ja ma ütleks nüüd, et kasu, kui me koos kõik selle seaduse vastu võtame, on see, et perearstid usuvad, et need muutused on võimalik viia, et selleks on inimeste toetus, Riigikogu liikmete toetus ja perearstide soov ka rohkem juba esmatasandil panustada. Aga Eestis on seni olnud põhimõte ja seda tuleb ka austada ja vajab see tõepoolest laiemaid ja selliseid arutelusid, et on siiski lahus esmatasandi teenused ja eriarsti teenused. Aeg muutub kiiresti, nii nagu ma alguses vastasin. Olukorrad muutuvad, perearstide pädevused suurenevad, näiteks konkreetselt see tubli perearst, kes minu meelest on üks nagu väga hea musternäidis, kuidas ta on huvitatud rohkem panustamast, tema on asunud nüüd ka õppima Tartu Ülikooli radioloogiatehnikuks. Et sellise pädevusega perearst, kes töötab ka Pärnu kiirabis, et olla kõikidele nõuetele vastav, on asunud veel õppima ka sinna. See on hea eelnõu, ma kinnitan teile. Aitäh küsimuse eest! Et see on tõsi.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, aseesimees! Hea komisjoni esimees! Mulle meenub ka meie circa poolteist kuud taga olnud olulise riikliku tähtsusega küsimus meditsiini olukorrast ja seal ju väga tugevalt rõhutati seda, et patsient peaks ju esmalt pöörduma perearsti juurde, et siis erakorralise meditsiinilise osakonna koormus kui ka selle maksumus oleks tasakaalus. Kas nüüd komisjon pani ka ministeeriumile väga selge mingi ajalise tähtaja, mil viidaks läbi erinevad ümarlauad perearstidega, just mõeldes teenuste laiendamisele ja teenuse kaasaegsemaks muutmiseks, patsiendile lähedasemaks? Aitäh!

Helmen Kütt
Aitäh selle küsimuse eest! Sellest me tõesti komisjonis väga palju rääkisime, et kui see jääb lihtsalt niimoodi, et see isegi protokolli ei saa või see ei lähe nagu ka Sotsiaalministeeriumisse kindla sõnumina tagasi, sest me keegi ei tea, kes meist jätkavad järgmises Riigikogus, et see võib lihtsalt nagu maha kukkuda, siis me nagunii uue aasta alguses, kui komisjon koguneb ja otsustame, millal kolmas lugemine tuleb, tuleme siia saali, siis me protokollime selle ja määrame tähtaja veel selle koosseisuga. Nii et see on hea mõte ja me kindlasti seda ka arvestame. Aga ühe asja ma kindlasti ütlen ka veel, et selle olulise tähtsa riikliku küsimuse arutelul, seal oli just väga suur probleem ka selles, et inimesed pöörduvad mitte perearsti poole, vaid nad pöörduvad erakorralise meditsiini osakondade poole. Aga see on omavahel väga selgelt ka seotud, et kui perearstil on pädevused suuremad, siis inimesed usaldavad ja teavad, et see ei ole mitte üks etapp, kes annab saatekirja ja vajadusel, kui seda saatekirja on anda, siis see antakse, aga et ta on võimeline ka ise, perearst, juba paljud asjad diagnoosima, uurima ja siis suunama edasi. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Metsoja.

Andres Metsoja
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud Helmen, üks eelnõu algatajatest ja komisjonipoolne ettekandja! Ma tean, et demokraatia võtab kaua aega ja demokraatia on iseenesest kohmakas, aga see on üks eelnõudest, kus ma ikkagi üllatun. Ma mäletan, kui me käisime tegelikult kõik koos Tõstamaal kohal, siis oli veel Jevgeni Ossinovski vastava valdkonna minister, ja see teema on üsna pikka aega olnud õhus ja lõpuks on ka ametnikud tegelikult jõudnud sinnamaani, et ongi segadus selle teemaga. Minu küsimus ikkagi tuleb, et miks mõned lihtsad asjad võtavad nii kaua aega. Aitäh!

Helmen Kütt
No mis ma selle kohta kostan? Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest me käisime seal koos ja oleme koos ka algatajad olnud sellel eelnõul. Ma tean, et väga paljud head mõtted, mis on algatatud erinevate Riigikogu liikmete poolt, pole jõudnud isegi sellesse faasi nagu tänane, tõenäoliselt võetakse vastu selle koosseisu poolt järgmisel aastal. Osaliselt valdkonnas, kus puudub pädevus sotsiaalkomisjoni liikmetel, välja arvatud Viktor Vassiljevil, kes tõesti on arst, teha ainult emotsionaalseid otsuseid, üldse mitte analüüsida või väljatöötamiskavatsusi teha, on riskantne. Ja uskuge, ka selle eelnõu vastuvõtmisel tõuseb kindlasti teatud eriarsti või muude professioonide osas, kes ei ole perearstid – perearstid ootavad seda väga ja ootavad selliste volituste veel suuremat ja paremat võimalust, et patsientidele pakkuda abi –, et tõuseb ka kindlasti selle pisku, kahe sammu vastuvõtmisel selline pahameel, et las igaüks tegeleb täpselt oma asjaga ja et selleks on eriarst, aga meil lihtsalt ei ole nagu aega teha seda, et kõik jääb nii nagu oli. On vaja muuta ja just nimelt tulenevalt sellest, et tekivad tervisekeskused, kus on pädevus suurem ja kus on ka võimalused, aparatuuri võimalused suuremad, kus tuleb arvestada ka seda hajaasustust ja inimeste kaugust nendest arstidest, eriarstidest ja haiglatest, et anname neile õiguse, kes sellega toime tulevad. Aga ma olen sinuga nõus, et see oleks võinud olla natukene kiirem. Me lihtsalt ootasime ja lootsime, et see analüüs ja eelnõu ministeeriumi poolt tuleb kiiremini. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu, austatud ettekandja! Avan läbirääkimised eelnõu sätete aruteluks. Palun, Monika Haukanõmm!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kasutan oma õigust teha oma kõne ära täna peale teist lugemist, kuna peale kolmandat see enam väga võimalik ei ole. Eks antud eelnõu puhul muidugi on tegemist juba saba ja sarvedega looga. Kui esimesed külastused olid 2015. aastal ja peale seda ka erinevad kajastused meedias, siis täna on aasta 2018 lõpp. Kuid hea, kui head asjad saavad siiski teoks, isegi kui nad võtavad mõnikord aega rohkem, kui nad peaksid võtma. Sest tõesti juba 2016. aastal algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus, mis on saanud tuntuks rahvapärasema nimetusega "Madis Veskimäe eelnõu", on ühelt poolt nii üllas, aga tegelikult, mis meile väga head meelt teeb, veel parem, ka reaalsuses teostatav. Nagu te siis teate ja siin ka kõlas, on Madis Veskimägi Tõstamaa perearst, kes on selle teema eest juba aastaid võidelnud perearstina, et oleks võimalik ka perearstina nn eriarsti pädevusse kuuluvaid toiminguid teha.
Ma alustan teostatavuse teemast. Meie ees oleva muudatuse eesmärgiks, nagu me siin kuulsime, on anda perearstidele, kes siis on üldarstid, luba nende vastava kvalifikatsiooni olemasolul ... Rõhutan, et tegelikult on kõige tähtsam, et oleks olemas kvalifikatsioon, oleks vajalik aparatuur ning ka ruumid vastaksid kõikidele nõuetele tegeleda esmatasandi eriarstiabi diagnostikaga ja kasutada siis kiirgusseadmeid. Seega on ju kogu selle asja eesmärk osutada operatiivsemalt esmast abi. Ja tegemist ei ole siiski pelgalt ühe perearsti võitlusega, see on väga oluline, vaid palju laiema eesmärgiga muuta üldarstiabi efektiivsemaks ja tulemuslikumaks ning vähendada eriarstiabi osutavate arstide koormust. Aga vähem tähtis ei ole ka see, et hoida kokku haigekassa vahendeid kui ka patsientide aega ja raha, näiteks kui on vaja sõita kaugematesse keskustesse röntgeniülesvõtteid tegema. Antud näite puhul siis, kui maalt tuleks näiteks memmeke või hoopis ka koolipoiss oma paistetanud põlvega, siis kui me peaksime ta saatma Pärnusse näiteks röntgenisse, mis asub 50 km kaugusel. Meil on olemas ju vastav tehnoloogia, mis võimaldab meil teha ülesvõtte ja samas saata see koheselt juba konsultatsiooniks kaugemasse keskusesse, kus spetsialist annab nõu ja juhendab, mida tuleb teha. Ja see vastus tuleb ju ka väga kiiresti. Seda enam, et kui me paneme kogu selle teema laiemasse konteksti, et meil on valmimas üle Eesti ja ka valminud juba tervisekeskused ja terve võrgustik, siis me ootame ju väga selgelt tervisekeskustelt patsiendikesksust ning vajalike teenuste kättesaadavust ühest kohast. Seega on ju igati mõistetav ja arusaadav ka see, et muutuvas ja kaasajastuvas maailmas me anname need võimalused perearstidele, eriti tervisekeskustes, kus mitme perearsti peale oleks võimalik soetada esmaseks diagnostikaks vajalikud aparaadid, olgu röntgenaparaat, ultraheliaparaat, mitmed silmadiagnostikavahendid jne. Nad sisustavad kamba peale ka tingimustele vastavad kiirguskindlad ruumid ning palgatakse vastava kvalifikatsiooni ja väljaõppega spetsialistid. Ning esmatasandi tervisekeskuse tekkimisega tuleb meil siis muuta ka teenuste osutamine tänasest paindlikumaks ning anda ka perearstidele selleks täiendavaid lisapädevusi juurde. Mis on oluline, et antud eelnõuga me ei pane ühelegi perearstile kohustust eriarstidiagnostikaga tegelemiseks, vaid anname neile lihtsalt selle võimaluse, kellel on olemas vastav pädevus, seadmed, seda teenust osutada. See eelnõu antud juhul ei nõua ka rahalisi investeeringuid, vaid annab ainult perearstidele õigusi.
Palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Monika Haukanõmm
Eelnõu üllus aga seisneb siin saalis korduvalt kõlanud ja üle korratud õiguskantsler Ülle Madise väljaöeldud mõttest, et kui on üksainukegi inimene, kes vajab seaduse parandamist või muutmist või lausa oma seadust, siis peaksime me olema siin saalis piisavalt julged, et selle ühe inimese taga olles võib-olla muuta palju suurema hulga inimeste eluolu paremaks.
Nagu ma ütlesin, siis antud eelnõu ei puuduta ühte perearsti, vaid sellest eelnõust on huvitatud ka Eesti Perearstide Selts, kes on vastavat toetust ka avaldanud. Kõnealune eelnõu on välja töötatud, nagu siin ka öeldi, nelja Riigikogu liikme poolt ja see ei tulnud laudadele ootuspäraselt Vabariigi Valitsuse eelnõuga. Ma pean tunnistama, et algus tundus meile, et läheb nii, nagu tavaliselt Riigikogus juhtub, kui ei tule eelnõu valitsusest, et tuleb mittetoetav vastus. Aga antud juhul ministeerium kohe alguses tunnistas seda, et nad põhimõtteliselt toetavad, aga siis tuli see klassikaline lause, aga me juba tegeleme ja analüüsime sellega. Kuna Riigikogu sotsiaalkomisjon oli tõesti piisavalt järjekindel selle teema püstitamisel ja tõstatamisel, siis käesoleva aasta lõpus tõesti saavutati Sotsiaalministeeriumiga väga hea koostöö ning leiti ka ühine lahendus, kuidas oleks kõige parem sõnastust muuta selliselt, et me saame sellega edasi minna. On aga muidugi ilmselge, et see kitsam variant, mis täna tuleb seaduse sõnastusse, ei pruugi meid rahuldada enam aasta ega kahe pärast, kui kõik tervisekeskused meil olemas on. Ja siis suure tõenäosusega me peame seda tervishoiuteenuste korralduse seadust uuesti muutma, juba siis teeb seda järgmine Riigikogu. Aga see on olnud üks paras väljakutse, see tee selle eelnõuga, aga ma loodan, et me jõuame sellega lõpuni juba enne järgmist Riigikogu. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Metsoja.

Andres Metsoja
Aitäh, hea aseesimees! Head parlamendiliikmed! Kahtlemata tänan komisjoni tehtud töö eest. See on võtnud küll kaua aega, aga mõnede asjadega vahetevahel lihtsalt nii on. Tegelikult selle juures ongi minu jaoks hästi kummastav see, et me oleme siit saalist suutnud väga põhimõtteliselt reformida Eesti haldust ja me oleme otsustanud tegelikult vahepeal – selle eelnõu esitamise ja selle menetlemise vahepeal –, et Eestis on vähem omavalitsusüksusi. Väga suur otsus, oleme isegi sundliitmise läbi viinud. Nimelt on saanud Tõstamaast Pärnu linna piltlikult osa. Ometi sellised küsimused, mis puudutavad inimeste eluolu kaugemates Eesti nurkades, kus on olemas initsiatiiv, kus on olemas inimesed, kes tegelikult tahavad seda maailma muuta vastavalt nendele võimalustele, mis neil kasutada on, ehk teha inimeste elu lihtsamaks, nendega kaasaminekud võtavad kuidagi demokraatlikus riigis nagu kohutavalt kaua aega. See tegelikult on kurb. Ja siis me tihti vaatame peeglisse ja mõtleme selle üle, et miks inimesed on vihased, miks nad ei saa aru meist, poliitikutest. See on tegelikult meile tõsine mõtlemiskoht.
Tõepoolest, see eelnõu ei ole kuskilt otsast revolutsiooniline, ta on väga sisuline, ta tugineb tegelikult otseselt Riigikontrolli ettepanekule, Riigikontroll ju alles on toonud välja kogu meditsiinivaldkonna sellise spektri, et miks on koormatud just nimelt erakorralise meditsiini pool nii jõhkralt, kus on omad probleemid, et arstid ei taha selles süsteemis enam töötada. Samal ajal ütleme, et perearstid peaksidki olema need, kes võtavad maha koormust eriarstidelt, et eriarstide juurde ei tekiks järjekorrad ja et eriarstid saaksid tõepoolest ravida neid inimesi, kes peavad sinna õigeaegselt jõudma, ja siis teisalt vaidleme põhimõtteliselt ametkonnaga selle üle, kas nüüd perearst tohib teha uuringuid või mitte. Hea, et see nii läks. Loodame, et järgmine kord läheb paremini. Ja nii on, et initsiatiivis peitub alati võlu ja võit. Ma usun, et esmatasandi tervishoiukeskuste projekt, kus tegelikult täna me tegeleme väga suuresti raha panemisega betooni, jällegi hoonetesse, jõuamegi tegelikult sinnamaani, et see raha jõuaks päriselt inimeseni, et inimene saaks õigeaegselt ravi ja sellega püsiks Eesti rahvas võimalikult kaua terve. Aitäh! Ja kindlasti toetage seda eelnõu.

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõule on esitatud üks muudatusettepanek ja selle on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 293 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

8. 15:22 Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu (772 OE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu 772 OE esimene lugemine. Palun kõnetooli rahandusminister Toomas Tõniste. Palun!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Valitsus teeb Riigikogule ettepaneku suurendada Eesti Vabariigi osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (IBRD) 202 aktsia võrra. Eesti Vabariik võtab selle kohustuse USA dollarites ja see on 3 370 542 USA dollarit. Ligikaudne kohustuse suurus eurodes, mis me peame sisse maksma, on 2,97 miljonit eurot. Sissemakseid tehakse alates 2020. aastast kuni viie aasta jooksul ning aastase makse suurus on kuskil 590 000 eurot. Lisaks suureneb sissenõutav kapital ligi 18,5 miljoni euro võrra. IBRD kapitali suurendati viimati 2010. aastal, mil Eesti kasvatas oma osalust pangas 247 aktsia võrra. Eestil on pangas 2018. aasta seisuga 1170 aktsiat 141 miljoni USA dollari väärtuses. Sellest sissemakstud on ligi 6 miljonit USA dollarit ehk siis ligikaudu 5,2 miljonit eurot. Sissenõutava osaluse väärtus on circa 135 miljonit USA dollarit ehk siis ligikaudu 115,7 miljonit eurot. Eesti on täitnud kõik senised kohustused IBRD ees. Tegemist on finantseerimistehinguga.
Austatud Riigikogu! IBRD on väga oluline pikaajalise kogemuse ja globaalse haardega arengukoostöö organisatsioon, mille üldiseks eesmärgiks on üleilmse vaesuse vähendamine ning inimeste elustandardi parandamine oma liikmesriikides. Selle saavutamiseks on pank alates 1944. aastast pakkunud finants- ja nõustamisteenuseid ulatuslikust nimekirjast ning toetanud vähem arenenud ning haavatavaid riike. IBRD on aidanud kaasa arenguriikides uute töökohtade loomisele, hädavajalike teenuste ja infrastruktuuri kättesaadavusele ja madala sissetulekuga elanikkonnagruppide toetusprogrammide käivitamisele. IBRD tegutseb ka haavatavates riikides ja konfliktipiirkondades ning pakub ka mitmekülgseid nõustamisteenuseid. IBRD on säilitanud alates 1959. aastast tänaseni väga kõrge krediidireitingu AAA, mis võimaldab neil laenata raha finantsturgudelt madalate kuludega ning seetõttu saavad nad pakkuda oma klientidele soodsatel tingimustel laene. Alates 1944. aastast on IBRD panustanud üleilmse vaesuse vähendamisesse üle 500 miljardi USA dollari. 2017–2018 eelarveaastal on IBRD eraldanud abivajatele rahalisi vahendeid 23 miljardi USA dollari ulatuses. IBRD projektidest on saanud kasu ka Eesti ettevõtjad, kes on aastatel 2014–2018 IBRD projektihangete raames saanud lepinguid 10,9 miljoni USA dollari ulatuses. Lisaks on oluline ka see, et sissemakstud kapital arvestatakse ametliku arenguabina Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas 2016–2020 on olulisel kohal Eesti arengukoostöö panuse suurendamine. Eesti on rahvusvaheliselt andnud lubaduse püüelda ametliku arenguabi rahastamise suurendamiseni vähemalt 0,33% RKT-st aastaks 2030. Osaluse suurendamine IBRD-s aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa ja samas suurendame ka reaalset osalust pangas. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ettekandjale on küsimusi. Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister, suur aitäh sellise sisulise ja põhjaliku ülevaate eest! Minul jäi aga ikkagi endiselt üks küsimus. Miks just nimelt kuni 202 aktsia ulatuses on lubatud see märkimine? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Kuna IBRD on plaaninud oma aktsiakapitali suurendada teatud summa võrra, siis selle osa Eestile jaotub täpselt niimoodi, et tulemuseks on 202 aktsiat. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Mind huvitab nüüd Eesti-poolne järelevalve või õigemini see, kuidas on korraldatud, et meie poolt antud vahendid kannavad seatud eesmärke. Kas selleks on meil olemas konkreetne kogu, kui regulaarselt ja kui nähakse vajakajäämisi, kuidas saab Eesti riik anda siis tagasisidet ja kas ta saab seda teha? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Maailmapangas on meil ka Eesti poolt oma esindaja olemas, on eraldi meie piirkonna riikide poolt inimesed palgal, keda esindab praegu või juhib taanlane. Ja iga aasta toimuvad ka Maailmapanga aastakoosolekud, kus on Eesti riigi poolt ka rahandusminister osalenud. Nii et selline kohapeal olek, ka reaalselt igapäevatöös osalemine ongi võib-olla kõige paremaks tagatiseks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Külliki Kübarsepp, teine küsimus, palun!

Külliki Kübarsepp
Jah, aitäh! Minu teine küsimus puudutab seda, et eelnõus on sätestatud, et selle 202 aktsia väärtuse väljamaksmine toimub viie aasta jooksul alates 2020. aastast. Milline on see graafik täpselt, olete te selle juba kokku leppinud valitsuse tasandil? On see kuskil fikseeritud, kus? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Jah, tõesti see sissemakse toimub viie aasta jooksul ja aastase makse suuruseks on ligikaudu 590 000 eurot. Ja lisaks suureneb ka siis meie sissenõutav kapital summas kuskil 18,5 miljonit eurot ja nende numbritega on ka riigi eelarvestrateegias arvestatud.

Aseesimees Enn Eesmaa
Auväärt minister, aitäh ettekande ja vastuste eest! Rahanduskomisjoni aseesimees Taavi Rõivas teeb juhtivkomisjonipoolse ettekande.

Taavi Rõivas
Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Üldiselt nii ongi, nagu minister rääkis. Aga lisada saab mõndagi sellegipoolest, nimelt seda, et rahanduskomisjon arutas eelnõu k.a 10. detsembril ja algatajate esindajana olid meil siis komisjonis Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Riina Laigo. Ja nii nagu minister kenasti ütles, suurendab siis see otsus Eesti Vabariigi osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 202 aktsia võrra ja alates 2020. aastast kuni viie aasta jooksul tuleb meil siis teha sissemakseid 3 370 542 USA dollari ulatuses ehk pisut vähem kui 3 miljoni euro ulatuses tänases vääringus. Võib-olla oluline on lisada veel ka seda, et sissenõutavana ehk siis inglise keeles öeldakse selle kohta callable capital on siis veel ligikaudu 18,5 miljonit eurot. Taas kord üsna tavapärane praktika selliste asutuste puhul. 
Komisjonis küsiti IBRD osaluse suurendamiseks sissemakstava osa kohta eeskätt seda, kuidas maksmine toimub. Ja vastati, nii nagu minister praegu siin vastas, et sisse makstakse seda viie aasta jooksul. Tegemist on finantseerimistehinguga ning riigi eelarvestrateegias on selleks vahendid planeeritud. Ja komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 19. detsembril ja lõpetada esimene lugemine. Lisaks otsustas komisjon, et muudatusettepanekute tähtajaks määrata 9. jaanuar 2019 kell 17.15. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas ettekandjale on küsimusi? Neid ei ole. Suur aitäh ettekandjale! Avan soovi korral läbirääkimised eelnõu üldpõhimõtete aruteluks. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule 772 OE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. jaanuari kell 17.15.

9. 15:32 Tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE) esimene lugemine. Palun ettekandeks rahandusminister Toomas Tõniste!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esimesele lugemisele tuleb siis Vabariigi Valitsuse algatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu sisu on tunduvalt lihtsam võib-olla, kui see pealkiri jätab mulje. See eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2016–2019 ja siis selle tegevusprogrammi kohaselt tuleb lihtsustada tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja koostamise korda. Eesmärk on võimaldada ühingutele kiirem ligipääs maksusoodustusele. Ja siis selle muudatusega kavandataksegi kaotada nn asjatundjate komisjon, kuhu kuulusid kolmanda sektori esindajad. Komisjoni kaotamise ettepanek tuli just sealt komisjoni liikmetelt. Komisjoni senine ülesanne oli Maksu- ja Tolliametile soovituslike ettepanekute tegemine ühingute nimekirja kandmise, nimekirja kandmata jätmise või sellest kustutamise kohta. Lisaks sätestatakse põhimõte, et Maksu- ja Tolliamet hakkab nimekirja uuendama iga kalendrikuu esimesel kuupäeval. Seni uuendati nimekirja kaks korda aastas ja mõned mittetulundusühingud pidid liiga kaua ootama. Muudatused on kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. juulil. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ja on ka küsimusi. Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Kas te oskate välja tuua, mis oli see põhjus, et asjatundjate komisjon ei soovinud enam teemaga tegeleda? Ma arvan, et see, kui on kolmanda sektori esindajad, oleks saanud ka tööd niimoodi korraldada, et oleks võimalik n-ö baasi uuendada igakuiselt, mitte kaks korda aastas. Mis oli see sisuline põhjus ja kes hakkab siis nüüd neid otsuseid langetama? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Ma arvan, et kõik kodanikud leiavad seda, et riik ei pea tekitama võib-olla sellist liigset bürokraatiat ja vahekihte. Ja võib-olla see põhipõhjus oligi selles, et viimastel aastatel ei olnud vabaühenduste esindajatel ja maksuhalduril enam olulisi erimeelsusi ja seega see komisjoni algne mõte rohkem kaasamist ei ole täna enam aktuaalne ja leiti, et see ka tegelikult võib-olla just venitab neid protsesse. See oligi selline üldine arusaam, et täna tegelikult välja kujunenud praktika alusel juba Maksu- ja Tolliamet teeb sisuliselt neidsamu otsuseid. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kas ja kuivõrd muutub nüüd ministri roll, sest minister jääb ju tegelikult selles ahelas ikkagi seotuks? Kas selle ministri selline poliitiline otsustusvõime ei või ja ei saa hakata määrama ja mõjutama nimekirja kinnitamist? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Siiamaani mul pole absoluutselt mitte mingit kokkupuudet olnud selle teemaga kui minister, et oleks keegi oma murega minu poole pöördunud või palunud mingit probleemi lahendada. Ma usun, et niimoodi ka jääb. Muidugi ma ei saa vastutada tulevaste ministrite eest, kui jõuliselt nad tahavad või hakkavad siin sekkuma, aga ma usun, et siin seda probleemi ei teki.

Aseesimees Enn Eesmaa
Külliki Kübarsepp, teine küsimus, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Kas ma saan siis õigesti aru, et kui mittetulundusühing esitab Maksu- ja Tolliametile avalduse sinna nimekirja lülitamiseks, siis selleks on olemas Maksu- ja Tolliametis vastav ametnik, kes à la ma kujutan ette vaatab ega riigi ees pole mingisuguseid kohustusi, maksuvõlad, aruandluskohustus on täidetud jne. Kui see pool on korrektne ja vastab seaduse tingimustele, siis ta automaatselt esimese kuupäeva seisuga lülitatakse, seal mingisugust muud vahelüli ei ole. Kas ma sain õigesti aru? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Jah, aitäh! Täpselt, väljakujunenud parima praktika kohaselt oli ta tegelikult täna ka sisuliselt niimoodi, ainult vahelüliks oli see asjatundjate komisjon. Nüüd lihtsalt see komisjon kaob vahelt ära ja need n-ö kriteeriumid, arusaamad, väljakujunenud praktika ongi aluseks. Ja kui tekib küsitavusi, siis saab seda eraldi lahendada.

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolse ettekande teeb Priit Sibul, rahanduskomisjoni liige.

Priit Sibul
Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! See valitsuse poolt algatatud eelnõu on üks väga hea eelnõu. Nii nagu siin saalis küsiti ja minister vastas, ma arvan, kõige olulisem nüanss, nagu meie komisjonis sellest aru saime, oli siiski see bürokraatia vähendamise küsimus. Ehk see asjatundjate komisjon on jäänud n-ö rudimendiks sinna, tegelikkuses on need erinevad kolmanda sektori organisatsioonid ise kindlasti muutunud palju pädevamaks, saavad aru, tõenäoliselt on kogemused ja aeg ja see n-ö võimaldab ühingutel selle küsimusega hakkama saada. Ja tõsi, et kui sinna maksusoodustuste nimekirja saada, siis on nendel ühingutel ka, aruandekohustus tekib sellest ehk kui sa sealt välja tahad saada, siis on ka selleks vaja protsessi. Ja nii nagu minister ütles, et asjatundjate komisjon kogunes kaks korda aastas ja siis kahel korral aastas sai sinna ühingusse nii siseneda kui sealt väljaarvamise otsused siis tehti vastavalt komisjoni ettepanekule, MTA seda tegi. Ja nüüd vastavalt sellele eelnõule hakkab see toimuma jooksvalt. 30 päeva jooksul annab Maksu- ja Tolliamet oma seisukoha ja järgmise kuu esimese kuupäeva seisuga on ühing, kui tal on kõik korrektselt esitatud, siis ühingus.
Ja see küsimus, mida küsis kolleeg Krista Aru, et kas või mil määral võib hakata ministri isik või tahe mõjutama seda, siis minu meelest selle me oleme reguleerinud siin tulumaksuseaduse § 11 lõigetes 8 ja 9, kus on need: nimekirja koostamise korra ja selleks erinevate dokumentide loetelu ning ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Et kui me mõtleme, noh, et see määrus saab olema ju väga üldine, eks ju, konkreetseid dokumente sisaldav, ma arvan, et me kõik suudame märgata tulevikus, kui mõni minister hakkab seda määrust muutma kas ühte või teise suunda konkreetse suunitlusega, siis see saab olla see ainuke koht. Aga ma julgen küll arvata, et meie poliitiline kultuur on nõnda kaugele arenenud ja ma ei kujuta päris täpselt neid nüansse ette, et kellele või milleks seda võiks vaja minna. Minu meelest on see igati mõistlik. Ja kuivõrd just ise vabaühendused on selle teemaga pöördunud, et see asjatundjate komisjon sealt vahepealt võiks ära kaduda, ju on nendel see koostöö Maksu- ja Tolliametiga nõnda heaks läinud, et neil see veendumus on, et pigem nende elu muutub mõistlikumaks ja bürokraatiavabamaks. Vaatamata sellele, me igaks juhuks komisjonis küsisime erinevatelt osapooltelt 7. jaanuariks seisukohti, nii vabaühendustelt, olümpiakomiteelt, noorteühenduste liidult. Igaks juhuks, et me komisjonis ka saaksime veendunud olla ja minu sõnadele tekiks kinnitus, sest praegult see siiski on üldiselt arvamus. Komisjon tegi otsuse, et esimene lugemine lõpetada, ja muudatusettepanekuid ootame 9. jaanuariks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas kell 17.15 sobib?

Priit Sibul
Sobib meile.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru, küsimus!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjonipoolne ettekandja! Ma küsin natuke laiemalt, aga siiski siin seletuskirjas märgitud teema kohta. Nimelt, kas komisjon arutas seda seaduseelnõu ette valmistades ka seda enammakstud tulumaksu suunamise küsimust? Mispärast on selle suunamise võimalus mõnele vabaühendusele lükatud jõustuma alles 2020, vist isegi poolest aastast, kuigi samas väidetakse, et ei olegi vaja seadusemuudatust, vaid on tegemist ainult tehnilise korrastamisega? Aitäh!

Priit Sibul
Kahjuks ma pean tunnistama, et komisjonis meil sellel küsimusel arutelu ei olnud, aga ma plaanin seda kindlasti jaanuari alguses võtta teie küsimuse seal, et ma teisel lugemisel ehk suudan seda teile ka vastata, kas ja mis see meie seisukoht oli siis. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh ettekandjale! Küsimusi rohkem ei ole. Pakun võimalust läbirääkimisteks. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule 770 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. jaanuari kell 17.15. 

10. 15:43 Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Ja tänane viimane päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 769 SE esimene lugemine. Tere tulemast rahandusminister Toomas Tõniste!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Tere-tere, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eestis võib kindlustusandjana tegutseda vaid aktsiaselts või Euroopa äriühing. Teile esitatud eelnõuga võimaldatakse ka tulundusühistutel kindlustusteenuseid pakkuda. Euroopas on kindlustusühistud levinud omades kogu kindlustusturust ligikaudu kolmandiku. Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus ühistud ei saa kindlustust pakkuda. Üldreeglina kohaldub kindlustusühistule sama regulatsioon, mis aktsiaseltsina tegutsevale kindlustusandjale, sh kogu Euroopa Liidu õigusraamistik, kuid lisaks peavad nad oma tegevuses lähtuma tulundusühingu regulatsioonist. Kindlustusühistuna tegutsemiseks peab ühistu taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa. See tagab, et ühistul on kindlustustegevuseks piisavalt vahendeid ja suutlikkust teenuse pakkumiseks. Põhiline erinevus aktsiaseltsi vormis tegutseva kindlustusandja ja kindlustusühistu vahel on see, et kindlustusühistu omanikeks ei ole mitte aktsionärid, vaid ühistu liikmed, kes valdavalt oleksid Eesti kodanikud või ettevõtjad. Liikmetel on õigus osaleda kindlustusühistu juhtimises ja kasumi jaotamises. Seadus ei näe ette piirangut, millist liiki kindlustust ühistu pakkuda võib. Ühistu asutamisel lepivad vähemalt kaks isikut kokku, milliseid riske kindlustada ja kas nad kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi. Paljud eelnõuga tehtavad muudatused on pigem tehnilist laadi, tagades kehtiva kindlustusregulatsiooni kohaldamise ühistutele, samuti nähakse ette teatud kindlustusspetsiifilised erisused tulundusühistu seadustes. Muudatused jõustuvad tavakorras ja sellised on siis arutlusel oleva eelnõuga tehtavad muudatused ja palun neid toetada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Enne veel küsimuste voor. Enn Meri.

Enn Meri
Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud minister! Mul on natuke ebaselge, kuidas kapitali suurust tuleks siin näha. Ma loen siin lehekülg 7 seletuskirjast välja, et miinimumkapital, tulundusühistu osakapital miinimum 2500 eurot, aga aktsiaseltsil ehk kindlustusandjal on see siis 2 või 3 miljonit eurot. 2500 mulle tundub väga väike kapital. Kas te oskate mulle seletada, kuidas see on mõeldud, kui suur see miinimumkapital peab õieti olema? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
See aktsiakapitali suurus, osakapitali suurus on reguleeritud seaduses, kindlustusseltsidele on ta erinev tava osaühingute reeglitest. Nagu oli, et neile kehtivad siin samad reeglid nagu aktsiaseltsidele ja lisaks kõik Euroopa Liidust tulenev õigusraamistik. Ja lisaks veel Finantsinspektsioon hindab n-ö seda võimekust ja nende vahendite piisavust teenusepakkumises. See ongi võib-olla see kriteerium. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, austatud juhataja! Austatud Toomas Tõniste! Te ei olnud sellel ajal minister ja võib-olla te ei mäleta seda, aga meil oli üks kahjuks lahkunud Riigikogu liige Andres Ammas, kes selle ühistute teema päris selle Riigikogu koosseisu alguses tõstis esile ja muuhulgas ka selles võtmes, et ühistutel oleks võimalust tegutseda ka pangandusvaldkonnas. Kas see omaaegne eelnõu, sellega kaasnes tol ajal ka Rahandusministeeriumi ametnike, kui ma õigesti mäletan, selline õrn lubadus teemaga edasi tegeleda, kas see kindlustustegevuse õiguste laiendamisel ka kuidagi ministeeriumis arutusel oli? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Mul otseselt ei ole infot, et see oleks nüüd seotud. Aga jah, millegipärast oleme me siin nagu ajale jalgu jäänud. Nagu ma ütlesin, kogu Euroopas kindlustusturust ligi kolmandik on kindlustusühistute käes, kes siis toovad lisakonkurentsi, võib-olla aitavad hindu alla viia ja pakuvad neid teenuseid, mida tavakindlustusseltsid ei paku, siis millegipärast meil Eestis oli, ei olnud seda võimalust. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Tulundusühistud on läbi aastate püüdnud oma tegevusvaldkonda laiendada, aga see on jäänud kõik seadusandja ja ka tegelikult täitevvõimu taha. Näiteks oleks see üks tõuge, kuidas eestimaist pangandust kindlasti laiendada ja suurendada, andes neile vastavad volitused näiteks arveldustehingute tegemiseks, mis neil täna ei ole. Tänase eelnõuga, ma saan aru, tänu direktiivile antakse võimalus kindlustusteenust hakata pakkuma. Kas ministeerium on mõelnud ka tulundusühistutele järgnevate teemade avamist, teenuste avamist? Kui olete, siis mis ajagraafikus te võiksite neid teenuseid kas või arutada, analüüsida ja miks mitte ka seadusandlusesse tuua? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Ei ole täiendavalt praegu arutusel olnud uute eelnõude siia saali toomine. Pigem just selle n-ö minu arust olulise puuduse likvideerimine. Mul on hea meel, et täna on see siin saalis, see eelnõu, mis annab võimaluse ka tulundusühistutel hakata kindlustust pakkuma. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Enn Meri, teine küsimus palun!

Enn Meri
Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud minister! Ma tuleks ikka tagasi selle aktsiakapitali juurde. Ma sain teie vastusest aru, et, tähendab, vastavalt pakutud teenuste järgi määratakse siis aktsiakapital. Kuidas see siis toimub? Kas on nii, et vastaval ühingul tuleb siis esitada mingi äriplaan, mida siis arvestatakse läbi, või kuidas see asi toimub? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Jah, ütlen ausalt, et ma ei ole nii täpselt kursis, mismoodi see täpselt toimub. Ma tean seda, et igal juhul jälgitakse väga hoolikalt, et need, kes saavad selle tegevusloa, et neil oleks piisavalt vahendeid selle kindlustustegevuse pakkumiseks ja ka suutlikkus teenust pakkuda. Eks see, jah, selles mõttes olenebki äriplaanist, nende soovist mingit kindlustusteenust pakkuma hakata ja vastavalt sellele on ka need tagatised. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Märt Sults.

Märt Sults
Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Mul nüüd kattub eelküsija küsimusega natukene. Ütleme, ma tahan alustada ühistulist tegevust ja kindlustada lemmikloomi. Kui palju mul peab olema aktsiakapitali, et alustada või saada loataotluse võimalus üldse? Kas ma pean olema null või ma pean hakkama vaikselt arenema, et antakse mingi puhveraeg või ükskõik mida? Kui kaua mulle antakse aega tõestamiseks, enda tõestamiseks, või mul peab kohe olema miljon, enne ei maksa üldse jutule tulla? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Jah, ütleme niimoodi, et algkapitali miinimumnõude suurus on sama, mis on aktsiaseltsi kindlustusandjal. Ehk siis kindlustusühistu asutajaliikmed peavad siis kokku saama 3 miljonit eurot, see suurusjärk. Ta ei ole selles mõttes selline odav tegevus. Mis nüüd puudutab seda tegevusloa saamise protsessi, siis tegevusloa saamise tingimused ja nõuded on jälle samad mis aktsiaseltsist kindlustusandjal. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh, lugupeetud minister! Küsimusi rohkem ei ole. Rahanduskomisjoni liige Dmitri Dmitrijev teeb juhtivkomisjonipoolse ettekande.

Dmitri Dmitrijev
Austatud aseesimees! Head kolleegid! Kindlustustegevuse seadus ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu arutas rahanduskomisjon oma istungil 11. detsembril. Lisaks sellele sisule, millest juba minister on rääkinud, küsiti näiteks, miks ei ole varem seda muudatust üldse tehtud, ja Rahandusministeeriumi esindaja seletas, et tulundusühistu vormis sai kindlustust pakkuda kuni 1995. aastani, mil võeti vastu äriseadustik ja tegelikult pole täpselt teada, mis kaalutlustel kaotati tulundusühistute võimalus tegutseda kindlustusandjana. Küsiti ka, keda on kaasatud seaduseelnõu ettevalmistamisele, ja nii nagu te näete ka seletuskirjas eelnõu juures kui ka vastavalt Rahandusministeeriumi esindaja selgitustele, on oma märkusi esitanud nii Riigikohus, Finantsinspektsioon ja ka Eesti Kindlustusseltside Liit. Ja rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi näiteks küsis, et 90-ndatel ühistulist tegevust väga ei soositud, et kas ühistu vormi sobivust finantssektoris on uuritud. Ja Rahandusministeeriumi esindaja vastas, et panganduses on tulundusühistu vorm alati lubatud olnud ja 90-ndatel ühistute arv ja tegevuse maht vähenes nii Eestis kui Euroopas üldiselt, kuid viimase kümne aasta jooksul on ühistute osakaal majanduses märkimisväärselt tõusnud. Igal juhul eelnõu on positiivse mõjuga. Kui me vaatame Euroopa turgu, siis umbes 40% kahjukindlustusega tegelevatest ühingutest ongi kindlustusühistud. Eestis ühtegi veel ei ole, kuna seadus ei lubanud. Loodame, et pärast seaduse vastuvõtmist tekivad ka meil kindlustusühistud.
Aga komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu Riigiogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 19. detsembril ehk täna. Esimene lugemine lõpetada, otsus oli konsensuslik. Muudatusettepanekute tähtajaks määrata 10 tööpäeva, see tähendab 9. jaanuar kell 17.15, samuti konsensuslik otsus, ja ettekandjaks määrati Dmitri Dmitrjev, samuti konsensusega. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Külliki Kübarsepp, palun küsimus!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Ma sain ministri vastusest aru, et ministeeriumil ei ole plaanis tulundusühingute tegevusvaldkonna laiendamiseks arutelusid lähiajal korraldada. Kas ja millisel määral on rahanduskomisjon Riigikogus arutanud tulundusühingute võimalike teenuste laiendamist? Kui seda on tehtud, siis millistele järeldustele on jõutud? Aitäh!

Dmitri Dmitrijev
Jah, aitäh küsimuse eest! Aga vastan lühidalt: ei arutanudki. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised, kui selleks on soovi. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule 769 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. jaanuari kell 17.15.
Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh tänase töö eest! Kui me oleme olnud laitmatu reputatsiooniga, siis võimalik, et homme tuleb jõuluvana. Aitäh!

Istungi lõpp kell 15.57.