13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
30 Riigikogu liiget on infotunnis.
Valitsuse liikmed, peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja kaitseminister Jüri Luik, tere päevast! Annan võimaluse ka täna ühe täpsustava küsimuse esitamiseks.

1. 13:01 Välispoliitika

Esimees Eiki Nestor
Esimene küsija on Jürgen Ligi ja esimene vastaja peaminister Jüri Ratas. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra peaminister! Eestis tõstetakse küsimust välispoliitilisest konsensusest teinekord väga kergekäeliselt, aga on üks küsimus, kus see siiski lööb välja, et seda konsensust pole. Teie oma erakond ei suuda olla üksmeelne julgeolekuküsimustes, NATO küsimuses ja viimati Ukraina-vastase agressiooni hääletamisel 7 keskerakondlast ei suutnud Riigikogu avalduse poolt hääletada. Ja üks neist proovis avaldusse sisse kirjutada Ukraina enda ehk ohvri vastutust. Öelge palun, mis oleks teie kui peaministri ja erakonna esimehe sõnum nendele saadikutele, kelle süda on nii teises kohas. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Väga asutatud Riigikogu! Hea küsija! Kindlasti Keskerakonna positsioon seoses Ukrainaga on ühtne. See on see, mis on olnud Eesti välispoliitiline, te ütlete väga õigesti, konsensuspoliitika nii Gruusia-Georgia kui ka Ukraina osas ja loomulikult see on see, et me toetame Ukraina territoriaalset terviklikkust, me toetame Ukraina suveräänsust. Kui on juttu sellest viimasest rahvusvahelise õiguse rikkumisest ja juhtumist Kertši väinas, siis kindlasti on meie seisukoht see, et need militaaralused ja ka 23 võitlejat või sõidurit tuleb vabastada. Nii et need on olnud meie positsioonid ja seisukohad. Keskerakonna fraktsiooni liikmeid oli nii selle avalduse algatajate hulgas, loomulikult toetajate hulgas, otse loomulikult. Ma arvan, et see töö, mis te nimetate selleks konsensuslikuks välispoliitikaks Ukraina suunal, on ka tehtud läbi idapartnerluse, on olnud hästi oluline ja tähtis. Mul oli just tänu teile, austatud Riigikogu, ja Riigikogu esimehele, kelle kutsel on siin Gruusia-Georgia spiiker, just juttu ka sellest idapartnerluse temaatikast ja Eesti loomulikult soovib siin edasi olla aktiivne partner ja osapool oma kogemuste jagamisel. Ukraina temaatika oli ka viimasel ülemkogul arutelu all. Teatavasti tegid nii Balti kui Põhjamaa riigid omapoolseid täiendusi välispoliitika ossa ülemkogul ja need võeti ka vastu. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi täpsustav küsimus, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh, härra peaminister! Minul küsimus oli tegelikult nende seitsme kohta. Palun öelge neile midagi konkreetselt Ukraina toetamise kohta! Aga öelge ka seda, teie valijate hulgas on väga kõrge NATO skepsis, te olete peaaegu monopoolselt saanud endale Vene valijad ja nendest pidevalt – kuigi praegu on väike jõnks ülespoole – siiski enamus ei toeta Eesti kuulumist NATO-sse või vähemalt NATO vägede viibimist siin. Ärge sellest jõnksust palun rääkige, rääkige sellest, et vähemus teie põhivalijaskonnast toetab NATO siinviibimist. Öelge, mis te olete teinud oma valijaskonna toetuse suurendamiseks. Kas te räägite kõigis auditooriumides jõuliselt Eesti välispoliitika julgeolekupoliitika toetamiseks või valite auditooriumile vastavalt erinevaid sõnumeid? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, austatud Riigikogu liige Jürgen Ligi! Kõigepealt ma ütlen veel üks kord, et mitte ükski Keskerakonna ja fraktsiooni liige ei olnud antud Ukraina avalduse vastu. Nüüd, minu meelest te väga soovite seda debatti, et nüüd keegi näitaks näpuga teie poole, kui me räägime sellisest välispoliitilisest konsensusest ja ühtsusest. Alles mõni nädal tagasi oli siin Riigikogus ju arutelu, kus me arutlesime teemat, mis on seotud ränderaamistikuga, kahjuks siis ei leidnud just teie erakond seda ühisosa. Nüüd te tõite sisse selle NATO. Mina ei suuda Eesti elanikke lahterdada meie või teie valijateks. Ma võtan kõiki 1,3 miljonit ühtsena. Ja see on oluline, et Eestis seda sidusust, solidaarsust hoida.
Kui rääkida erinevatest uuringutest, siis mul on hea meel, et just Kaitseministeerium – siin on ka täna kaitseminister – on ju turu-uuringute poolt tellinud viimase uuringu, mis näitab seda, kõigepealt, et 76% vastanutest hindab, et Eestis on läinud elu paremaks või on jäänud samaks, ja see on väga hea tõus. Teiselt poolt, kui me räägime usaldusväärsusest näiteks NATO osas, siis NATO usaldusväärsus tõusis 63% tasemele. Ja kui me võrdleme seda näiteks 2016. aasta sügisega, siis see oli 58%. Ehk see toetus Eesti ühiskonnas nii NATO-le kui Euroopa Liitu on tõusnud. Ja ma arvan, et see on kõigi poliitikute jaoks oluline, et seda vahet eesti ja vene keelt kõnelevates elanikkonnagruppides vähendada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Kolm Riigikogu liiget ja Vabaerakonna fraktsioon – ja kolm Riigikogu liiget, kes just nimelt on Venemaa poolt sissesõidukeeluga sanktsioneeritud – algatasid eile ühe otsuse eelnõu, mis on siis ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, et laiendada sanktsioone Venemaa ametiisikute ja poliitikute suhtes, kes on otseselt Kertši agressiooni ellu viinud või seda õigustanud. Ütelge siis palun selle küsimuse jätkuks, kuidas kavatseb Keskerakond selle eelnõu puhul hääletada ja kas teie peaministrina isiklikult aitate kaasa sanktsioonide laiendamisele! Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma nüüd täpselt ei saa aru, mis tasandil te küsite, aga kui te küsite Euroopa Liidu tasandil, siis oli ju minu seisukoht selge ja ma ütlesin seda välja nii intervjuudes kui ka Euroopa Liidu Ülemkogu laua taga. Meil oli viimati sanktsioonide pikendamine teema all, aga loomulikult oli ka neid riike, kes ütlesid, et neid tuleks laiendada, üle vaadata, sealhulgas ka mina ja Eesti. Nüüd see, mida te küsite. Tõesti, kui rääkida sellest laiendamisest, siis suure tõenäosusega see saab olla tõesti nimeline, personaalne laiendus. Kui vaadata täna, kas selles osas Euroopa Liidu Ülemkogus on konsensust ja üksmeelt, siis ei ole. Küll aga, mis on minu meelest oluline, nendes lõppjäreldustes, ülemkogu lõppjäreldustes on öeldud, et ei välistata selle juurde tagasi tulemist teatud aja möödudes. Nii et see on olnud minu positsioon, hoolimata sellest, kas ma olen Brüsselis või Tallinnas. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 13:09 Kõrgkoolidega sõlmitavad lepingud

Esimees Eiki Nestor
Vastab haridus- ja teadusminister Mailis Reps, küsib Krista Aru. Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Tartu Ülikooli senat on teatanud, et keeldub ministeeriumiga halduslepingut allkirjastamast ja lugenud ja nimetanud seal mitu põhjendust, selle hulgas on tõesti, et tulemusvaldkonnad ja vastutusvaldkonnad on läbi rääkimata, ja toonud ka põhjuseks muidugi eelarveküsimused järgmisel kolmel aastal. Öelge, kus on nüüd see põhjus, et ülikoolidega nende halduslepingute sõlmimine venib. Kas see põhjus on osaliselt ka nendes suurtes struktuurimuudatustes, mis nüüd ministeeriumi on tabanud, et osakonna juhatajad vahetuvad, asekantslerid lahkuvad, või on see põhjus siis kusagil mujal? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh! Suur tänu väga hästi ajastatud küsimuse eest ja ka sisulise küsimuse eest! Tõepoolest, täna kella kolmest on siis viimane hetk, kus me seda väikest lihvi anname seal sellistele kompromiss-sõnastustele, kus kõik kuus ülikooli ja ministeerium saavad kokku – loodetavasti väga ümmarguse laua taga. Miks on see aega võtnud? 160 miljonit on suur raha ja see on väga-väga suur vastutus kokku leppida ja see on ülikoolidele ju ... Nüüd, ütleme, esimene ring on täis, ülikoolid on ka saanud targemaks, mida halduslepingutesse sisse soovida, mida mitte. Ja need detailid, mille ümber näiteks hetkel just lõppes meil väga põhjalik arutelu Tartu Ülikooli rektori ja rektoraadi esindajatega, kus me tõepoolest väga selliseid nüansse, komakohti läbi vaatasime.
Milline on hetkeseis näiteks Tartu Ülikooliga? Tõepoolest, ei olnud küsimus see, et senat ütles, et seda mitte alla kirjutada, vaid tõi rea selliseid tähelepanekuid. Ja ma olen väga optimistlik, et me rektorite nõukogu koosoleku lõpuks täna umbes enne natuke enne viite jõuame nii kaugele, et Vabariigi Valitsus saab anda volituse haridusministrile koos halduslepingute projektidega homses valitsuses. Kas oleks olnud võimalik seda protsessi kiirendada? Pean ütlema, et tõenäoliselt mitte, sest nii kui ühe ülikooliga leiti mingisugune enam-vähem kompromiss-sõnastus, siis see puudutas järgmist ülikooli ja tuli ka eelmise ülikooliga need sõnastused läbi vaadata. Nii tõenäoliselt tuleb ka täna veel mõned asjad, mis Tartu Ülikoolile on üliolulised, teiste ülikoolidega uuesti läbi rääkida. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Sain teie vastusest aru, et need ümberkorralduslikud protsessid, mis ministeeriumis on toimunud ja mis väidetavalt on lõhkunud kogu ministeeriumi töömeeleolu, teie hinnangul ei ole takistanud ülikoolidega halduslepingute sõlmimist. Kuid milles siis ikkagi on põhjus? Ühelt poolt te määrate kantslerile väga suure preemia, 8200 eurot, ja teisest küljest kuuleme, et ministeeriumist lahkuvad asekantslerid, osakonnajuhatajad, et ministeeriumi töötajad on väga rahulolematud just nimelt Haridus- ja Teadusministeeriumis valitseva õhkkonnaga. Kus siis on need põhjused, tagajärjed ja miks on minsteeriumis selline töömeeleolu? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh! Kõigepealt halduslepingute ... Kahe minutiga seda kokku võtta on peaaegu võimatu, aga ütleme, et kus on ülikoolidel oma sellised murekohad – need ma pean ka laiemalt ühel hetkel lahti joonestama ka siin Riigikogus, tõenäoliselt ka järgmises koosseisus –, on see, et nad tahaksid näha järjepidevat võimalust ka eelarve, ütleme siis, tõusuks, sest kolmeks aastaks haldusleping status quo'ga tähendab automaatselt, et kuskilt mujalt tuleb lisavahended või siis seespoolt nii palju kokku tõmmata. Ja kui me sealjuures halduslepingutega näiteks paneme ülikoolile väga suuri selliseid ambitsioonikaid eesmärke, siis see tekitab küsimusi. Nii et järgmisel aastal halduslepinguga on ette nähtud umbes natuke alla 5 miljoni eurone tõus, aga nende ootus eelarve läbirääkimistel oli 15 miljonit ja selliseid sõnastusi me nüüd ka täpsustame. Samuti on tekkinud näiteks Tartu Ülikooliga arutelu ärihalduse ümber või majandusteaduskonna ümber, kus ühelt poolt OSKA-raport ütleb, et seda on vaja vähendada, aga teiselt poolt ka ülikool ise on väga veenvate põhjustega tulnud, et miks seda sellises väga suures vähendamise proportsioonis võib-olla Eestile ikkagi ei ole vaja. Nii et need on kõik need nüansid.
Nüüd mis puudutab Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri teemat ja kogu seda juhtkonna teemat, siis pean ütlema, et mida olen ma jätkuvalt väga selgelt välja öelnud, Haridus- ja Teadusministeeriumis normaalne töö toimib, meie osakonnad ja inimesed on kompetentsed. Ma olen veendunud, et inimesed teevad oma parimat tööd. Aga see, et on tekkinud selliseid isiklikke suhtlemisprobleeme, seda me loomulikult kõik peame ju nentima, need faktid ja süüdistused on olnud väga tõsised ja nendega tuleb tõesti väga tõsiselt ka tegeleda.

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Ma pigem arvan nii, nagu ka mõned ajalehes on täna öelnud, et tegemist on ministeeriumi vaikse kolimisega Tallinnasse, mis läheb absoluutselt vastupidi sellele kommunikatsioonile, mida valitsus on välja öelnud, et me viime pealinnast töökohti välja. Aga mu küsimus seoses lepingutega on seotud sellega, et ka Reformierakond siin saalis on teinud ettepanekuid eestikeelsest õppest, puudutab nii lasteaeda kui ka kooli, aga võib-olla vähem tähelepanu on pälvinud see, mismoodi on võimalik täna ja tulevikus ka nende lepingute valguses õppida eesti keeles kõrgkoolides ehk millisel kombel need lepingud sisaldavad eestikeelse võimaliku kõrghariduse eestikeelset õpet ja kuidas eestikeelne teaduskeel saab olema meie riigis kaitstud. Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh! Kõigepealt, hea küsija, võin teile veel kord kinnitada, et Tartust ei kolita Tallinna ministeeriumi, ministeeriumi aadress on Munga tänaval Tartus ja teie kinnituseks võin teid kutsuda Tartu ministeeriumi majja. Seal on tehtud väga korralik remont, ta näeb väga vahva välja ja inimesed tunnevad ennast seal majas, see maja on puupüsti inimesi täis, inimesed töötavad väga kompetentselt ja tublilt ja nad on igati seda teie külaskäiku heameelega ootamas. Ei, ei koli, vaatamata arvamusele, kus on see tekkinud, ja kogu see kolimise teema puudutas ühte osakonda ja ma saan aru, et selle ühe osakonnaga seonduvalt on tekkinud ka väga palju emotsioone. Aga jah, veel kord, ei koli, ei koli, ei ole kolimisautosid maja ees ja vastupidi, pigem on kinnistatud sellist Tartu-keskset arusaama.
Nüüd, kuidas me näeme võimalust eestikeelseks hariduseks? Halduslepingutesse on see väga jõuliselt sisse kirjutatud ja kui te märkasite, mida Tartu Ülikooli senat välja tõi, siis ta tõi just murekohta, et see on nende jaoks liiga jõuliselt sisse kirjutatud ootus, et eesti keele ja teaduskeele arenguks, oskussõnastiku ja see on kõik see, mis meil siin on olnud, et me õpetame eesti keelt. Meil on terved read punkte sellised, et näiteks, kui on välistudengid või õppekava on mingis osas ingliskeelne või täielikult ingliskeelne, siis eesti keele õpe oleks seal kohustuslik. Ka see on olnud selle maja, Riigikogu väga selge ootus, aga ülikoolid on olnud, ütleme niimoodi, mures, et see on nendele väga suur lisakohustus ja ka ülikoolide sees on see tekitanud veidi pingeid, kus filoloogid ja eesti keele toetajad on väga toetavad selles osas, et see eesti keele osakaal seal tõuseb, teised on olnud murelikud rahastamise mõttes. Nii et see diskussioon on kandunud üle halduslepingutesse ja seal on terve rida neid punkte, mis seda kinnitavad. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 13:18 Eesti kaitsevajadustele mittevastava tankitõrjesüsteemi ost

Esimees Eiki Nestor
Vastab kaitseminister Jüri Luik, küsib Henn Põlluaas. Palun, Henn Põlluaas!

Henn Põlluaas
Aitäh! Eesti on hankimas uut tankitõrjesüsteemi. Tänapäeval on kasutusel juba uued, nn viienda põlvkonna süsteemid, milledel on suur hulk väga olulisi eeliseid neljanda põlvkonna süsteemide ees, neid ei jõua siin kahjuks üles loetleda. Paraku välistati aga hankes esitatud tingimustega sisuline konkurents ja viienda põlvkonna süsteemide pakkumise võimaluski, sest peamiseks teguriks seati odavus, mitte efektiivsus ega võimekus. Nagu arvata, ainus pakkuja ja võitja oligi neljanda põlvkonna rakett. Hange tehakse 25 aasta peale, kuid juba viie või kümne aasta pärast ei pruugi olla enam Vene tanke, mida hanke võitja Spike LR hävitada suudaks. Miks me ostame täna homsete kaitsevajaduste rahuldamiseks üleeilse päeva süsteeme? Kelle huvides see on? Aitäh!

Kaitseminister Jüri Luik
Aitäh! On selge, et kui me kujutame ette oma mõeldavat vastast, siis tema tugevuse väga oluline element on soomustehnika. Ja loomulikult on selge, et selline riik nagu Eesti peab olema varustatud tankritõrjerelvastusega. Tõepoolest, antud juhul ostame me pikamaa tankitõrjesüsteemi. Selle süsteemi parameetrid – ehk siis mida me ostame, sest me ei tee hanget kunagi konkreetsele firmale, vaid esitame parameetrid, millist relva meil on vaja –, need on väga töötatud Kaitseväe poolt. Ja ma tean, et eile riigikaitsekomisjonis käis ka Kaitseväe juhataja kindralmajor Herem, kes sellest palju detailsemalt rääkis, kui me täna saaksime siin sellest rääkida. Nendele tingimustele vastavaks on kuulutatud üks firma, kuid alles nüüd algavad läbirääkimised selle firmaga. Selles mõttes on pakkumine kaheastmeline. Selle firma puhul on üks läbirääkimiste alus ka see, millised raketid sellel hetkel, kui tarnimine hakkab, meile saabuvad. Ja tõepoolest on meil võimalik samalt firmalt osta ka viienda põlvkonna moodsaid rakette. See, milline rakett on parem, milline rakettt on halvem, see vaidlus peab jääma spetsialistidele. Nagu te ise ütlete, seal on niivõrd palju tehnilisi detaile. Ma usaldan siin täiesti kaitsejõudude hinnanguid. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Henn Põlluaas, täpsustav küsimus, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Neid viienda põlvkonna rakette ei ole isegi mitte tootmises veel. Aga kas te teate, et uuele vene tankile Armata T-14 on välja töötatud aktiivsoomus ja vastumeetmed neljanda põlvkonna Spike-LR-i vastu, mida me praegu hangime, mis teevad võimatuks sellega T-14 hävitamise ka ülalt. Ja kuna vastastel pole õnnestunud T-14 tootmist loodetud mahus käivitada, siis on esialgu otsustatud toota rohkem T-90-id, mis varustatakse nendesamade vastumeetmetega. On vaid ajaküsimus, mil ka T-14 tootmine saadakse käima. Seega peame hankima mitte enam kui kümne aasta vanuse tehnoloogiaga neljanda põlvkonna rakette, vaid efektiivse viienda põlvkonna tankitõrjesüsteemi, mis on juba ka täna olemas turul, mis oleks võimeline hävitama ka modernseid Vene tanke. Seega ma küsin uuesti. Miks me hangime endale selle vana tankitõrjesüsteemi, mis ei vasta meie reaalsetele kaitsevajadustele? Aitäh!

Kaitseminister Jüri Luik
Aitäh! Nagu ma ütlesin, need kriteeriumid on välja töötatud, lähtudes Eesti operatiivvajadustest, ja inimesed, kes sellega tegelevad ehk siis Kaitseväe kõrgem juhtkond, on väga selgelt seisukohal, et antud rakett vastab vajadustele. Aga ma rõhutan veel kord, praegu on firma loetud n-ö sobivaks pakkumist esitama, nii et see teine faas alles tuleb. Mis puudutab nüüd väiteid Armata ja T-90 kohta, siis Armatad me oleme näinud ainult üks kord, see oli siis, kui Punasel väljakul Armata jäi seima ja suhteliselt piinlikult pidi siis Vene Föderatsioon seda veoautoga sealt minema vedama. Selles mõttes ei ole ühtegi raketti katsetatud nende hüpoteetiliste Armata võimaluste peal. Ja antud rakett on tehnilistelt omadustelt selline, et on väga palju erinevaid variante, mida on võimalik valida, et konkreetset tanki hävitada. Selge on see, et jällegi ma ei saa siin mingitesse tehnilistesse detailidesse minna. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Artur Talvik, palun!

Artur Talvik
Aitäh, hea esimees! Hea minister! On ka palju informatsiooni, kus need Spike tüüpi tankitõrjeraketid on ebaõnnestunud, näiteks Süürias just Vene tankide vastu võitluses. Ikkagi hämmastab see, et avatakse üks hange ja sinna kutsutakse üks firma, kes n-ö rahvusvahelise informatsiooni põhjal ei ole võimeline ületama seda taset, mis venelased praegu oma tankide kaitseks on teinud. Ja et ei kutsuta sinna ka teist, n-ö konkureerivat pakkujat. Kas siin ei tasuks ikkagi korraks vaadata nende spetsialistide suunas ja küsida, et kas see informatsioon, mida spetsialistid on andnud, on ikka õige? Aitäh!

Kaitseminister Jüri Luik
Aitäh! Esiteks, Eesti kaitseministrina ma saan lähtuda Eesti ekspertide hinnangutest. Ma ei saa lähtuda konkureeriva firma poolt pakutavatest tehnilistest ettepanekutest. Nii et ma arvan, et see peaks olema küll väga selge. Teiseks, pakkumist ei tehtud konkreetsele firmale, vaid esitati konkreetsed miinimumnõuded. Iga firma, kes toodab tankitõrjerakette maailmas, oleks võinud sellel konkursil esineda ja loomulikult meil on kahju, et oli ainult üks pakkuja, aga see on praegu fakt. Mis puutub raketti Eurospike, siis seda kasutatakse maailmas täiesti massiliselt, see on massiliselt kasutuses olev rakett väga-väga paljudes Euroopa riikides, nagu ka paljudes muudes riikides. Raketi prototüübid pärinevad Iisraelist ja ma arvan, et me võime ette kujutada, et Iisrael kui pidevalt sõda pidav riik teab ka omalt poolt, mida nad teevad. Mis puudutab seda, et vahel on n-ö tankil edu raketi ees ja vahel on raketil edu tanki ees, see on juba seotud konkreetse lahingsituatsiooniga. Nii et ma ei saa siin loomulikult sellisele üldisele märkusele midagi vastu öelda või poolt öelda. Ma usun, et need on mingid konkreetsed juhud, millega ei saa kuidagi hinnata antud tankitõrjerelva töö efektiivsust. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 13:26 Maksupoliitika

Esimees Eiki Nestor
Vastab peaminister Jüri Ratas, küsib Arto Aas. Palun, Arto Aas!

Arto Aas
Aitäh! Hea peaminister, kõigepealt rahulikke jõule teile ja teie perele! Aga nüüd asja juurde. Me näeme, mis majanduses toimub ja need signaalid ei ole väga optimistlikud – majanduskasvu prognoos on negatiivne, samal ajal on väga kõrge hinnakasv, ümbrikupalgad kasvavad ja on kasvanud ka suhteline vaesus, seda kõike teie valitsuse sisseviidud tulumaksusüsteemi taustal. Samal ajal ütleb ka maksuameti uuring, et 52% inimesi peab maksusüsteemi ebaõiglaseks, nende hinnangul on see süsteem hullemaks läinud, ja 59% peab tänast tulumaksusüsteemi arusaamatuks. Teie valitsuse rahandusminister on öelnud, et inimesed on ise rumalad, kui nad sellest 6000 astmega maksumudelist aru ei saa. Mina küsin: kas te nõustute oma valitsuse rahandusministriga, et inimesed on ise süüdi, kui nad ei mõista maksude ülesehitust? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Te laote sinna ette tohutult palju erinevaid väga olulisi väiteid, mis on pooltõed, mida on vaja ümber lükata, ja siis te küsite lõpuks küsimuse rahandusministri kohta. Mina usun igal juhul Eesti inimesi. Ma arvan, et see põhimõte, et vox populi, vox Dei, see on õige ja sellest tuleb lähtuda.
Nüüd alustan ka mina teile ilusat jõuluaega soovimisega. Hea Arto, me oleme koos ka töötanud sinuga siin Riigikogus. Ma usun seda, et just see jõulukuu võiks tuua välja rohkem positiivsust, rohkem märkamist ja rohkem toetust. Sa tõid väga niisukesed mustad pildid, pooltõe pildid. Aga võtame sellesama Kaitseministeeriumi uuringu. 76% Eesti elanikest ütleb, et elu on muutunud Eestimaal paremaks või jäänud samaks. Ja see on tõesti, nagu ütleb Viljandi kandist pärit härra Peep Aru, see on tõesti rõõmusõnum. Ma igal juhul toetan seda.
Nüüd, kui rääkida selle tulumaksuvaba reformist, siis tõesti, see oli tänase valitsuskoalitsiooni väga põhimõtteline muudatus, et need inimesed, kes teenivad madalat või keskmist palka, et nende sissetulek, netosissetulek suureneks. Ja valitsus tõstis enamikule seda maksuvabatulu miinimumi ja see on 500 euroni. Ja see tähendab seda, et seeläbi on suurenenud sadade tuhandete inimeste sissetulekud. Tulumaksureformist võitis suurem osa Eesti inimesi. Me ei näe mitte kuskilt seda väidet, nagu te ütlesite, et majanduskasv on negatiivne. Ei ole. Järgnevaks perioodiks prognoositakse seal 3%-, 3,5%-, 3,2%-list majanduskasvu.

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Ma pean tunnistama, et mind ka rahandusministri väljaütlemine natuke ärritas ja solvas ja see oleks samasugune nagu nõuda peaministrilt saksofoni mängimise oskust, mida ta ilmselt ei suuda teha. Aga mis mind murelikuks teeb, on see, et kui me räägime õiglasest riigist ja vaeste aitamisest, siis see suhtelise vaesuse kasv tegelikult oma olemuselt ja töötavate pensionäride maksustamine räägib tegelikult hoopis vastupidisest suunast. Ja ma olen püüdnud teie käest mitu korda saada vastust küsimusele, et miks tänane valitsus tegi töötavatele pensionäridele sellise süsteemi, kus tegelikult valitsuse liikmed maksavad vähem seda maksu, mida maksab üks töötav pensionär. Miks see nii on?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Ma kõigepealt arvan, et see on juba pool võitu, kui ka teie konstateerite seda fakti, et inimesed räägivad õiglasest riigist. Ja see vastab tõele. Inimesed tahavad kindlustunnet, tahavad ühtsust, tahavad seda ebavõrduse vähendamist ja vähenemist. Ja ma julgeks öelda ka nii, et tegelikult mitte kellegile ei saa Eesti ühiskonnas öelda, et ta on kuidagi vähem väärtuslik. Miks ma ütlen, et see on pool võitu? Sellepärast, et mitte ei tule ainult õiglasest riigist, nagu teie mainisite, ma saan aru, kõigile, te mõtlesite, rääkida, vaid siin tuleb ka tegutseda. Ja tõesti, tänane valitsus on teinud tõsiseid jõupingutusi, et see ebavõrdsus väheneks Eesti ühiskonnas ja Eesti inimeste kindlustunne suureneks. Nüüd pensionide juurde tulles, ma olen selles mõttes teie osundusega täiesti päri. Me ei saa olla rahul pensionide hetke suurusega, aga minule ei anna kindlustunnet ka see, kui mõni erakond ütleb, et jätkuvalt hommikuti päike tõuseb ja õhtuti see loojub. Ma viitan sellele, et pensioni tõus võiks järgneva Riigikogu tsükli jooksul olla seal 200 eurot. Seda me teame, et tänu indekseerimisele on nii või naa, järgmisel aastal teie poolt heakskiidetud eelarves on see lausa 7,6%. Aga härra Kruuse, minu meelest seda on vähe. Ja tõsi on see, et kui teie ka hakkate toetama seda mõtet erakorralisest pensionitõusust, siis me oleme siin teiega ühel poolel. Meie erakond on öelnud välja selle, et 2020 see peaks olema koos indekseerimisega, pluss erakorraline pensionitõus, 100 eurot ja kui teie ka sellega liitute, siis on juba üks Riigikogu liige täna juures. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh! Lubage täpsustada, et ma ei kasutanud pooltõdesid, vaid viitasin oma väidetes Eesti Pangale, Statistikaametile ja maksuametile. Ma usun, et te peate lugu nendest institutsioonidest ja sealt tulevad need näited selle kohta, et ümbrikupalgad kasvavad ja muu hulgas ka suhteline vaesus kasvab. Ebavõrdsus suureneb ja see on teie maksusüsteemi tulemus, see soodustab ebavõrdsuse kasvu, mis on ju tegelikult kurb. Ja selle ebavõrdsuse juurest tulla uuesti ebaõigluse juurde, ma küsin teie hinnangut, kas see on teie arvates õiglane, et inimesed, kes saavad aasta lõpus tulemuspreemiat, kes on pingutanud rohkem, saavad selle tõttu ka kõrgema maksumäära või et inimesed, kes jäävad aasta lõpus töötuks ja saavad kätte koondamisrahad, saavad järgmine kevad maksukirvega selga, sest neil on ajutiselt tulud kasvanud, kuigi nad on järgmisel aastal töötud sel hetkel, kui nad peavad seda täiendavat maksu riigile tasuma. Kas see on teie arvates õiglane? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Arto Aas! Mina pean teist väga lugu, kui ma ei eksi, te olete reaalkooli poiss ja olete Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud, nii et see reaalainete ja matemaatika tundmine peaks teil olema käpas. Nüüd, kui te räägite suhtelise vaesuse kasvust, siis tuleb tegelikult mul tunnistada, et te ei räägi mitte pooltõdesid, vaid valesid. Suhteline vaesus kasvas 2017. aastal selle uuringu järgi ja te teate ju väga hästi, et see hea ja sadadele tuhandetele inimestele kindlust andev tulumaksuvaba miinimumi reform sai alguse 1. jaanuaril 2018. Nii et teie räägite ju, te toote välja seda uuringut ja praegu panete selle võrdlusesse tulumaksuvaba miinimumi tõusuga. Seda oligi vaja selleks teha, härra Aas, et seda suhtelise vaesuse osakaalu ühiskonnas vähendada ja see, kas tulumaksuvaba miinimumi tõus on seda vähendanud, jätnud samaks või see on kasvanud, seda me saame teada alles järgmisel aastal, kui aastanumber on 2019. Nii et jah, siin tuleb andmeid võrrelda ikkagi oma õiges ajas ja ruumis ja võrrelda võrreldavaid andmeid, mitte võrrelda neid, et ühelt poolt võtame aasta 2017 ja siis paneme ta meelevaldselt kokku 2018. aastaga. Sealt tulevadki need pooltõed. Ma vabandan, et ma nii ütlen, aga antud juhul täiesti vale lause, täiesti vale võrdlus, neid ei saa võrrelda. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 13:35 Tuuleenergia pargid Eesti idapiiril

Esimees Eiki Nestor
Vastab kaitseminister Jüri Luik, küsib Ain Lutsepp. Palun, Ain Lutsepp!

Ain Lutsepp
Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Kaitseministeeriumile on pandud kohustus tagada Eesti sõjaline kaitse. Selle oluline osa on ümbritseva õhuruumi jälgimine. Ümbritseva õhuruumi jälgimine radaritega on oluliseks julgeoleku tagamise vahendiks meile ja liitlastele. Nüüd on küsimus Aidu tuulepargis. Kaitseministeerium ootab, et Aidu tuulepark lõpetaks ebaseadusliku ehitustegevuse, mis on jätkunud vaatamata kohtu poolt tehtud otsusele peatada ehitusluba. Milline on praegu asjade seis ja edasised arengud? Palun! Aitäh!

Kaitseminister Jüri Luik
Aitäh! Tõepoolest, ehitusseadustik on andnud kaitseministrile kohustuse kooskõlastada sellised ehitused just nimelt neist kaalutlustest lähtudes, mida te nimetasite. Ehk siis, et nad mitte mingil viisil ei takistaks nende tehniliste seadmete tööd, mis annavad meile informatsiooni meie ümber toimuvast. Meie seda kooskõlastust andnud ei ole ja vald, kes selle kooskõlastuse andis siis järelevalve korras, on maavalitsus, nüüd siis Justiitsministeerium pidamas kohut. Kohus arutab seda teemat ja kohtuistungid ei ole veel lõpule jõudnud, otsust ei ole. Nii et selles mõttes mingeid väga suuri muutusi ei ole. Tõsi on see, et kohus on esmase õiguskaitse korras peatanud Aidu tuulepargi ehituse kuni kohtu lõpliku otsuseni. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp
Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Aidu tuulepargi poolt on pakutud uus tehnoloogiline lahendus tuulikute labade suhtes, mis on väidetavalt sellised, et, kuidas öelda, nad ei takista radarite tööd. Milline on Kaitseministeeriumi seisukoht, kui see on kujunenud, või informatsioon selles suhtes, milline on tegelikult Aidu tuulepargi poolt pakutud lahenduse, kuidas ütleda, võimalus, et ta ei sega radarite tööd? Aitäh!

Kaitseminister Jüri Luik
Aitäh! Kahjuks meie hinnangul igat tüüpi tuulegeneraatorid, mida kasutatakse siis tuuleenergia loomiseks, segavad vastavate seadmete, vastavate radarite tööd ja sellist tehnilist lahendust, mis seda väldiks, ei ole praeguseni välja mõeldud. Ja ka Aidu tuulepargi loojate poolt pakutud tehnilised lahendused seda mingil viisil ei tee, nii et kahjuks see pakutud lahendus ei ole sobiv. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea minister! Kujunenud julgeolekuolukorras nii meil lähiriikides kui ka mujal on oluline praktilise kaitsevõimekuse tõstmine. Selleks on siis muidugi õppuste läbiviimine. Eesti on ju laiendamas ja loomas erinevaid tingimusi investeeringute näol, on need kaitsepolügoonid jne arendamisega. Samas me näeme, et kui ka saadakse aru, et me vajame enam Kaitseväele territooriumi ja korralike investeeringutega kaetud alasid, siis nii kohalikud omavalitsused, no Võru näide, kui ka kohalikud elanikud paraku asuvad vastasleeri. Millised järeldused on Kaitseministeerium teinud koostöös näiteks kohaliku omavalitsustega? Kas te olete muutmas, muutnud mingeid taktikaid, suhtumisi? Palun valgustage koostööst kohalike omavalitsustega! Aitäh!

Kaitseminister Jüri Luik
Aitäh! Meie eesmärk on alati kohaliku omavalitsusega jõuda kokkuleppele. Ja kui me räägime näiteks Võru juhtumist, siis Taara kasarmud, mis paiknevad suhteliselt kesklinnas, on väga oluline Võru omavalitsuse ja omavalitsuspiirkonna arendamise element. Nii et üldiselt suhtutakse nendesse objektidesse positiivselt. Antud juhul, tõepoolest, on tegu olukorraga, kus me tahame mõnevõrra oma territooriumit laiendada, et tagada mobilisatsioonisõidukite parkimine, sest nagu te teate, Eesti Kaitsevägi on reservvägi ja seetõttu väga paljuski põhineb just mobilisatsioonil, see mobilisatsioon peab olema tehnikaga tagatud. Me oleme Võru linnavalitsusega läbirääkimistes ja mul on lootust, et me jõuame kokkuleppele. Arutelu all on mitmeid erinevaid variante, ma ei hakka neid detailselt siin selgitama, kuna tõepoolest läbirääkimised käivad. Aga ma ei loe meid mingil viisil tüliks olevatena Võru linnavalitsusele. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 13:42 Valimislubaduste täitmine

Esimees Eiki Nestor
Vastab peaminister Jüri Ratas, küsib Jaak Madison. Palun, Jaak Madison!

Jaak Madison
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ring hakkab täis saama ja läheneme jõudsalt uutele valimistele ja ma arvan, et käes on paslik hetk hakata vaatama, millised lubadused on ellu viidud ja millised mitte. 2015. aasta Keskerakonna põhiliseks valimislubaduseks oli mäletatavasti miinimumpalk 1000 eurot kõigile. Teie väga toreda ja armsa ja kõigile meeldiva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimislubadus oli 800 eurot miinimumpalka. Siit tuleneb kohe aritmeetiline keskmine 900 eurot. Te olete olnud valitsuses üle kahe aasta ja kevadeks olete te olnud juhtiv valitsuspartei enamuse sellest Riigikogu koosseisust ja selle loogika järgi peaks olema ju see valimislubadus ellu viidud. Mis põhjustel te ei ole seda valimislubadust ellu viinud ja jätkuvalt on käesoleva aasta miinimumpalk 500 ja tulevast aastast ainult 540 eurot? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, austatud Jaak Madison! Kõigepealt ma tänan teid selle küsimuse eest! See on tõsi, et tänasele valitsuskoalitsioonile on olnud palgatõus väga mitmes olulises sektoris hästi oluline, ääretult tähtis. Ka teie poolt heakskiidetud järgmise aasta eelarve näeb taas, et õpetajate palga alammäär tõuseb 1150 eurolt 1250 euroni. Mind veel rohkem, ütleme, ma ei saa öelda, et rõõmustab, aga see on samm õiges suunas, et me näeme, et õpetajate keskmine palk saab olema 1500 eurot. Minu meelest see, et te tõstatate selle palgaküsimuse, on tõesti olnud Keskerakonna jaoks kogu selle Riigikogu tsükli jooksul, nii opositsioonis kui ka koalitsioonis, väga oluline, tähtis. Võtame palgaastmed näiteks pääste ja politsei valdkonnas, sotsiaalvaldkonnas, sotsiaalhoolekandes, veterinaarvaldkonnas polnud seda palgatõusu inimesed näinud väga-väga pikalt. See, et me oma e-riiki suudaks edasi arendada ja hoida seda taristut ja infrastruktuuri õige ja edasi arendada, infotehnoloogia sektori palgatõus –need on kõik olnud olulised. Nüüd kui rääkida sellest miinimumpalgast, siis ma arvan, et ka see suund, et miinimumpalka tõesti osapooled, nii tööandjad kui töövõtjad, et siin me näeme ühiskonnas veel kiiremat tõusu läbi loomulikult majanduskasvu, tootlikkuse kasvu, efektiivsuse tõusu, et kindlasti see on õige suund. Ta ei ole täna 1000 eurot, aga järgmisel aastal ta saab juba olema üle 500 euro, sel aastal 500 eurot. Nii et selle nimel me, Keskerakond, töötab kindlasti edasi. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jaak Madison, palun!

Jaak Madison
Aitäh! No kindlasti ei ole paremat meistrit demagoogias kui kindlasti teie, härra peaminister, sest ma küsisin miinimumpalga kohta, mitte teatud sektorite palgatõusu kohta. Kahtlemata tõestab ka teie hoolivust palkade ja inimeste osas ka fakt, et suhtelises vaesuses elavate inimeste arv on tõusnud eelmise aasta seisuga ja teatavasti 2016 november saite teie valitsusse ja teil oli veel võimalus teha ka riigieelarvet ümber ja seda veel kujundada oma näo järgi ja selle tulemusel on meil umbes 300 000 inimest, kes peavad elama suhtelises vaesuses ja teie juhitavas riigis. Kindlasti tõestab ka seda, et õiglane riik kõigile teie arusaamade järgi tähendab seda, et 8200 eurot määrata tulemustasu ühele Haridus- ja Teadusministeeriumi kantslerile on väga õiglane tema jaoks, kuid kindlasti mitte nende inimeste jaoks, kes teenivad 500 eurot kuus miinimumpalka ja samal ajal selle kantsleri töötulemused, mille eest ta selle raha saab, on loomulikult väga huvitavate väärtustega, kui enamus tippjuhtkonnast ministeeriumis on pidanud lahkuma tema tööstiili tõttu. Kas see on teie arusaam õiglasest riigist kõigile, kus ühed saavad 8200 eurot olematute töötulemuste eest ja teised teenivad 500 eurot? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Mina lähtun, austatud Riigikogu liige, sellest, mida teie küsite – valimislubaduste täitmisest. Keskerakond ei ole lubanud ühelegi kantslerile ei ühe-, kahe- ega kõrgemakordset tulemustasu. See on igapäevane töö, mida teevad ministeeriumis inimesed ja minister, ja see, millist tulemustasu määratakse, on ministri otsus. Küll aga mina soovisin tõsiselt ette valmistada teie küsimusele, mis on tõesti seotud valimislubadustega ja nende täitmisega. Ma leidsin ühe väga positiivse nüansi. Eeskätt just ma tahan öelda EKRE valijatele, et te saate olla kindlad, et paljud teie lubadused on täna ellu viidud ja selle eest on seisnud Keskerakond ja mul on hea meel, et te olete ka neid lauale pannud. Näiteks teie lubadus on olnud põllumajanduse üleminekutoetuste tõstmine, et see tuleks tagasi. Need top-up'id, kui te mäletate, see esimene pool siit Riigikogust, need olid null eelarves. Nüüd on nad maksimummäärad. Võtame järgmine, kohalike omavalitsuste tulubaasi kasv. See on olnud tänase valitsuse selge prioriteet. Edasi, võtame veel detailsemalt. Näiteks, kaubalaevad Eesti lipu alla. See on olnud kogu aeg Keskerakonna seisukoht ja me oleme seda täitnud. Jah, see on olnud nüüd hiljem ka teie seisukoht. Siis edasi, te olete öelnud, et tulumaksuvaba miinimum tõsta miinimumpalgaga võrdseks. 2018 tulumaksuvaba miinimum 500 eurot, miinimumpalk 500 eurot. Ja mul on hea meel, et tegelikult selles pensionireformis minu arvates astus ka Riigikogu sellise esimese sammu, et see tööstaaž saaks palju suurema kandepinna selles esimeses pensionisambas. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Auväärt peaminister! Teie viimasest vastusest: hakka või uskuma seda, mida ajakirjanduses on öeldud, et tegemist EKRE ja Keskerakonna puhul kahe erineva kannikaga, aga ühe taguotsaga. Aga see ei ole minu tsitaat. Te rääkisite sellest, et valimislubadused on olulised. Ma olen sellega nõus. Erakorraline pensionitõus on Keskerakonna valimislubadusena juba korra olnud. Üritaks aru saada ja mõista, miks me peaksime uskuma seda, et see järgmine kord selles mõttes tõestub. Ja te väga hästi ju teate, ka siin eelnevatele küsimustele vastates, et pensionitõusud sõltuvad ka väga palju majanduskeskkonnast ja sellest, kuidas läheb Eesti ettevõtjatel ja majandusel ja kuidas meie sissetulek kasvab. Aga tänane maksusüsteem ja selle jätkumine ütleb ühte: ka õpetajad muutuvad justkui väga rikkaks ja peavad rohkem makse maksma, samas me teame seda, et õpetaja sissetulek täna, keskmine, ei ole veel seda väärt, mida nad tegelikult väärivad. Kuidas te saate olla usutav nendes sõnades, kui te täna olete kaks aastat valitsuses olnud ja ei ole seda erakorralist pensionitõusu ellu viinud? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Eks te panite nüüd nii palju asju kokku, aga hakkame siit otsast pihta. Kõigepealt, kellega Keskerakond teeb valitsuse? Ma ütlen teile veel kord: ei ole mõtet jagada seda, mida ei ole hetkel jagada. See, kes võidab valimised, see sõltub 3. märtsil. Mina ei oska öelda, kes võidab valimised, ma töötan selle nimel, et need valimised võidaks Keskerakond. Ja tõesti, te ütlete õigesti, meie seisukoht on see, et õiglane riik kõigile, et solidaarsus suureneks, ebavõrdsus väheneks, kindlustunne suureneks. Aga seda otsustab kõrgeim võim, kelleks on Eesti elanikud. See, kellega tehakse koalitsioon, ma olen seda omalt poolt väga selgelt välja öelnud, et ma olen ise ... Kümme aastat on Reformierakond öelnud: Keskerakonnaga me ei tee koostööd. Ma olen öelnud välja, et need poliitilised jõud, keda valitakse Riigikokku kõrgeima võimu poolt, et siin välistada oleks minu meelest väga vale. Aga ma olen öelnud ka välja selle, et kui keegi räägib peade mahavõtmisest, siis see on see, kus ma ei saa edasi minna selle koostööga.
Nüüd, tulles tagasi selle pensioni juurde, tõsi, nagu ma ütlesin ka teile eelmises küsimuses, kui te küsisite, et see tõesti on meie üks väga konkreetne seisukoht eelolevatel valimistel, aga vaadates ka pikemalt edasi, et selle keskmise vanaduspensioniga välja ei tule inimene, eriti veel, kui see inimene elab üksinda. Siin on vaja riigi tuge ja abi erakorraliseks pensionitõusuks. Ma olen täiesti päri teiega, et majanduskeskkond on väga tugevasti selle aluseks ja Eesti ettevõtteid tuleb siin tänada. Eesti ettevõtted on näidanud ju väga head tulemust. Võtame viimase kvartali, kolmanda kvartali sel aastal – 4,2% majanduskasv. Ja see peab olema kaasab. See peab minu arvates jõudma iga Eesti inimeseni, iga Eesti leibkonnani. Ja selle nimel tuleb tööd teha. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:51 EL struktuurifondide kasutamine

Esimees Eiki Nestor
Nüüd küsib Andres Herkel ja vastab Jüri Ratas, peaminister. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Euroopa Liidu struktuurifondide raha paremaks kasutamiseks on võimalik Vabariigi Valitsusel taotleda ühte erandit. Ja selle erandi sisu on siis selline, et jagatakse Eesti kaheks piirkonnaks, millest üks on siis enam arenenud pealinnaregioon ja teine on see tagamaa, mille puhul me kõik saame aru, et sotsiaal-majanduslik areng ei ole kaugeltki mitte samal tasemel. Paljud Euroopa Liidu liikmesriigid, kes on meiega samal ajal liikmeks saanud, on sellise jaotuse ka saanud ja sellise kohtlemise ja ka vastava erandi. Minu küsimus on see: miks Vabariigi Valitsus sellist erandit ei ole taotlenud? Pean silmas läbirääkimisi ka juba eelolevaks perioodiks 2021–2027. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, aitäh teile selle küsimuse eest! Ma pean ütlema, et tänane valitsus on seda kabineti nõupidamisel ma arvan kaks korda kindlasti arutanud, kui mitte rohkem. Ja küsimuse all on olnud siis selgelt see, et miks Eesti ei ole kasutanud võimalust Eesti kaheks piirkonnaks jagada, kui me räägime Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja ka eurorahade jagamise osas. Ja tõesti on siis selline eeldus pandud lauale, et kas siis, kui Eesti oleks jaotatud kaheks piirkonnaks, kas meil oleks võimalusi saada rohkem toetusi ja eriti pealinnast väljaspool. Ja väga lühidalt nüüd selle kahe minuti jooksul teile vastust andes, see vastus on selline, et tänastel Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel see ei muudaks midagi, sest aluseks on 2013. aastal vastu võetud piirkondlik jaotus. Eesti kaheks piirkonnaks jaotamine tähendaks, et Tallinna piirkonnas ei saaks praktiliselt üldse Euroopa Liidu toetuste abil investeeringuid teha, aga see puudutab nii haiglaid, haridusasutusi ehk koole, see puudutab ka kindlasti ettevõtlussektorit ja samuti muutuks palju-palju keerulisemaks üle-eestiliste reformide elluviimine, nagu näiteks tööjõureform. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh! Austatud peaminister! Teised riigid on siiski seda kasutanud ja üldiselt praktika näitab, et sellisel juhul on võimalik saada rohkem struktuuritoetusi. Aga tulenevalt ka teie vastuse loogikast ma väga lihtsalt küsin: kas asjaolu, et Keskerakond on Tallinnas võimul, on pannud teile piiri selleks, et te olete sellest taotlusest loobunud? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Ei.

Esimees Eiki Nestor
Enn Meri, palun!

Enn Meri
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Üks argument, mis on kasutatud selle piirkonna jagamise vastu, on, et piirkond peab olema vähemalt 800 000 elanikuga. Aga ma juhin teie tähelepanu sellele, et näiteks nii väike maa kui Luksemburg on ka jagatud kahte piirkonda. Kas ei tasuks ikka ära taotleda jagamist kahte piirkonda? Meil on palju võita ja pole midagi kaotada, see ei maksa ju midagi. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile veel kord! Ma selgitan sellele härra Herkeli esimesele küsimusele veel lisaks. Esiteks, need debatid pidanuks toimuma palju varem. Tänane valitsus haaras härjal sarvist ja nagu ma ütlesin, on selge, et see alus on võetud 2013. aastast. Me ei suudaks nii või teisiti, kui me räägime perioodist 2021–2027, ei saa Eestit hetkel jaotada kaheks või see tõenäosus on üliväike. Nüüd tuleb edasi järgmine küsimus, et jah, kui me ainult toome siia sisse ühe kriteeriumi ja see on raha hulk. Kas Eesti 45 000-le ruutkilomeetrile ja 1,3 miljonile elanikule saaks siis rohkem vahendeid Euroopa Liidust või vähem vahendeid. Ei saa nii kindlalt väita, nagu, hea küsija, teie väitsite või mis te ütlesite sellise hüpoteesi, et paljude hinnangul Eesti võiks siis saada rohkem toetusi. Nagu ma ütlesin, see võiks tähendada seda, et näiteks pealinna regioon on täiesti toetustest väljas ja ta ei saa enam toetusi, nendesse samadesse meditsiiniasutustesse, haiglatesse ja koolidesse. Ja võib ka juhtuda see, ütleme siis, et pealinnast väljaspool olevad regioonid, et neid projekte, seda ettevalmistust, sh ka kaasfinantseerimist, et seda jõudlust ei ole. Nii et me võime päeva lõpus hoopiski saada täiesti teistpidise tulemuse, kus tegelikult need toetused rahaliselt on palju väiksemad. See küll ei tähenda seda, et kui me räägime nüüd mitte järgmisest, vaid ülejärgmisest eelarveperioodist, et seda ei võiks tõsiselt arutada, kas Eesti jaotus rohkemaks piirkonnaks kui üheks, kas see tasub ära või mitte. Seda diskussiooni tuleb hoida laual igal juhul. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

8. 13:57 Rahvaga arvestamine

Esimees Eiki Nestor
Küsib Mart Helme, vastab peaminister Jüri Ratas. Ühe küsimuse vast jõuab küsida. Palun!

Mart Helme
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Madisoni küsimusele lisaks tahaksin ma öelda, et see on suurepärane, et te meie ideid ellu viite. See näitab teiselt poolt seda, et teil oma ideid lihtsalt ei ole. Nii et tore, et te meie ideid ellu viite. Ja see kinnitab ka Tõnis Saartsi väidet eilses Postimehes, et EKRE dikteerib Eesti poliitika agenda. Aga minu küsimus on teine. Palusime teilt aega, et te võtaksite vastu need peaaegu 18 000 allkirja, mille me oleme kogunud Marrakechi kompaktiga ühinemise vastu, mis peaks täna ilma igasuguse mandaadi ja volituseta meie suursaadiku poolt alla kirjutatud saama. Millal te suvatsete meid vastu võtta, et me saaksime need allkirjad teile üle anda? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No teie mõlemas küsimuses sisalduvad ju valeväited. Alustame siis sellest esimesest. See, kui erakonnad tulevad Eesti poliitikasse ja ütlevad, et nad toetavad näiteks presidendi otsevalimisi, nad toetavad neid inimesi, kes elavad madalama palgaga, nende sissetulekute kasvu, näiteks läbi tulumaksuvaba miinimumi tõusu, neid on olnud Eesti poliitikas juba aastaid. Ja kui siia me suudame leida rohkem liitlasi, võtame kas või sellesama siseturvalisuse, päästjate, politseinike palgatõus, igal juhul ma ei saa aru, miks Eesti poliitikas peab kogu aeg olema selline põhimõte, et see, kes on opositsioonis, või see, kes on koalitsioonis, et nad ühel hetkel ei või näha, et need mõlemad, nende mõlema puhul selle küsimuse lahendamine teeb Eesti riigile head ja see on õige suund. Needsamad põllumajanduse top-up-toetused, andke andeks, aga tõesti Keskerakond rääkis nendest, ma mäletan, juba XII koosseisus, rääkimata sellest koosseisust. Te vastate õigesti, siis tõesti ei olnud EKRE-t veel Riigikogus olemaski.
Nüüd, vastates teie teisele küsimusele nende allkirjade osas, mina sain info, et teie soovite neid allkirju üle anda. Ma arvan, et ma ei eksi, see oli eelmisel nädalal peale infotundi. Mina läksin EKRE fraktsiooni, Riigikogu fraktsiooni ja ütlesin, et palun, ma võtan need allkirjad vastu. Minule ütles teie ametnik, et see üleandmine, et teil ei olevat need andmekandjad veel ette valmistatud, see ei ole valmis ega te ei saagi neid veel üle anda. Nii et te ruttate ise, te tahate ise teha, teha, teha, aga andke oma headele ametikaaslastele EKRE fraktsioonis ka aega, et nad saavad need asjad ette valmistada. Ma käisin seal teie fraktsioonis ja öeldi, et neid allkirju polegi veel. Noh! Mida ma siis vastu võtan, kui neid veel pole? Hea Mart, igal juhul teile ilusat jõuluaega! Teeme nii.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Aitäh, peaminister! Aitäh, haridus- ja teadusminister! Aitäh, kaitseminister! Infotund on lõppenud.