10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Enn Eesmaa
Tere hommikust, austatud Riigikogu! Täiskogu VIII istungjärgu 12. töönädala teisipäevane istung on alanud. Eelnõude ja arupärimiste üleandmise kord on nüüd. Palun, Andres Herkel!

Andres Herkel
Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on üle anda Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitusele", et kehtestada sanktsioonid seoses Ukraina aluste ründamise ja hõivamisega Kertši väinas. See, et Riigikogu kiirelt reageeris, võttis vastu avalduse, milles rõhutas ka sanktsioonide laiendamise vajadust, oli väga õige. Seda initsiatiivi rahvusvaheliselt ei ole väga tugevalt olnud, aga Eestil on võimalus seda kõike ise teha ja seoses sellega on need isikud siin mainitud, kellest üks on kindral, üks kontradmiral ja Riigiduuma liikmed kindralpolkovnik Piskarjov ja Aleksei Puškov, informatsioonipoliitika komisjoni esimees. Meil oli ausalt öeldes üsna raske leida neid tegelasi, kellel juba Euroopa Liidu sanktsioone peal ei ole. Aga leiame, et need isikud on Kertši väina sündmustega väga tihedalt seotud. Sellist eelnõu kodukorra järgi saab esitada ainult fraktsioon, aga mul on hea meel, et sümboolselt andsid sellele oma allkirja ka Mart Nutt ja Henn Põlluaas. Me kolmekesi oleme Riigikogu liikmed, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld Venemaa Föderatsiooni. Ma arvan, meil on täielik õigus, arvestades neid sündmusi, vastata samaga. Ja kui keegi arvab, et Riigikogu ei suuda neid küsimusi kiirelt menetleda, siis võib teha ju niimoodi nagu ühe täna menetluses oleva eelnõuga, et juhataja võtab kohe vaheaja, määrab juhtivkomisjoni ja me jõuame eelnõusid enne Riigikogu töö ammendumist siin menetleda küll. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Head kolleegid! Kui lepiks kokku, et kui saal madaldab oma volüümi näiteks 8. positsioonilt 6. peale, siis mikrofoni ees rääkija ei pea tõstma oma volüümi näiteks 5-ndalt 9-nda peale. Kuulame Raivo Aegi. Palun!

Raivo Aeg
Head kolleegid! Soovin anda Riigikogu juhatusele üle Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon koos riigikaitsekomisjoniga ja asjaomaste ministeeriumide esindajatega on arutanud antud eelnõu 9. oktoobril 2018 ja samuti 13. novembril 2018. Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon kiitis oma tänasel erakorralisel istungil 18. detsembril seaduseelnõu ja seletuskirja teksti heaks ning otsustas sellega algatada ka seaduseelnõu. Põhimõtteliselt on tegemist sellega, et antud eelnõu eesmärgiks on anda Kaitseväele täiendavad õigused taustakontrolli ülesannete eesmärgipäraseks täitmiseks ja samuti ka inimallika luuresse kaasatud isikute usaldusväärsuse kontrollimiseks. Ja lisaks nähakse Kaitseväe luurele ette võimalused täiendavate meetmete rakendamiseks Kaitseväe rajatiste ja Kaitseväe territooriumi julgeolekumeetmete rakendamiseks ning julgeolekuintsidentide ennetamiseks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu, menetleme neid vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Istungist võtab osa 75 saadikut.

1. 10:05 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (710 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu 710 SE teine lugemine. Palun kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Andres Metsoja!

Andres Metsoja
Austatud eesistuja! Tere hommikust, head parlamendisaadikud! Tõepoolest, minul on siis võimalik rääkida antud eelnõust kahe lugemise vahel ja minu käsutuses on selleks istungi protokoll nr 177, kus siis tehti ka väikestviisi haldus-, riigireformi vajalikke muudatusi, arutati seda eelnõu siis taas kord. Olgu öeldud, et eelnõu algatas siis Vabariigi Valitsus 8. oktoobril 2018. aastal ja esimene lugemine lõpetati 13. novembril ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 27. november kell 16.00. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja teised komisjonid eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud ja keskkonnakomisjon otsustas esitada eelnõule ühe muudatusettepaneku, mis oli siis ajendatud Keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Mündi ehk ministeeriumipoolsest ettepanekust. Selle muudatusettepanekuga nr 1 muudetakse siis seaduse jõustumise aega ja sellega seoses ka Vabariigi Valitsuse seaduse kavandatud §-s 10514 "Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamise korraldamine" sätestatud ühinemise korraldamisega seotud tähtaegu. Eelnõusse on tehtud keelelisi ja tehnilisi täpsustusi ning ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu see. Keskkonnakomisjon esitas Meelis Mündile küsimusi ja üks olulistest küsimustest oli seotud siis ikkagi ameti töökorraldusega ja Meelis Münt vastas, et vahepeal on tegeletud ühisasutuse tugiosakondade juhtide valikuga ja samuti uue direktori konkursiga. Lisaks päriti asukoha kohta ja Meelis Münt kinnitas, et uue Keskkonnaameti ühendasutuse juriidiliseks aadressiks saab Pärnu.
Juhtivkomisjon tegi siis otsused ja ettepanekud. Keskkonnakomisjon otsustas eelnõu saata siis teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda täna ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Ja juhul, kui see lõpetatakse, saata loomulikult eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ettekandjale on küsimusi, näiteks Külliki Kübarsepal. Palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Viimastel päevadel on aktiviseerinud n-ö vastaste teadaanded, et ärge toetage antud eelnõu! Üks sisulisemaid argumente, mida ma olen sealt välja noppinud, on see, et heidetakse ette, et Keskkonnaamet, kes annab välja load, ja kui nüüd Keskkonnainspektsioon, kes peaks kontrollima praeguse Keskkonnaameti antud lube, et see n-ö kontrollimehhanism hägustub. Mis oleks komisjonipoolne vastus sellele võimalusele, et võib olla oht, et n-ö võimude lahusus hajub? Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh, hea küsija! Tegelikult on siin kaks erinevat aspekti. Üks tõepoolest puudutab üldist seadusloomet ja ma pean tunnistama, et me keskkonnakomisjonis üsna sageli – üsna sageli – istume olukordades, kus seadustes või määrustest on justkui hall ala. Ja see hall ala on tihti tingitud selle valdkonna muudatustest. Üks sellistes teemadest alati meil lauas on näiteks kalapüük, kus püüniste muutumine tegelikult tekitab olukorra, kus kalureid tuleks justkui trahvida. Siis me istume keskkonnakomisjonis ja arutame tihtilugu, kuidas nüüd seda olukorda mõistlikult lahendada. Tegelikult ka kalurid – ei saa öelda, et alati, aga tihtilugu – on käitunud heas usus ja teadmises, et keskkonnale tehtav kahju ei oleks domineeriv. See on nagu üks pool asjast.
Teine pool asjast, tõepoolest, puudutab konkreetset juhtumipõhist käsitlemist, kus on pandud toime rikkumine, kus Keskkonnaamet on andnud justkui selleks siis positiivse sõnumi, et seda võib teha. Kuskilt tekib kolmas osapool või teadmine, et tegelikult nii ei oleks tohtinud käituda. Vaadake, ega me head vastust ei ole leidnud. Tarkus üldiselt inimeste pähe jõuab ikka läbi koostöö, mitte nurka maalimisega. Meie nägemus keskkonnakomisjonis ja ka ministeeriumi nägemus on olnud, et need tegevused tuleb rohkem ühildada. Tõsi, menetluslik pool tuleb hoida lahus, nii ei saa olla, et see inimene, kes annab loa, ka seda kontrollib. Aga selleks on eraldi mehhanismid, kuidas seda reguleerida. Ja loomulikult peab igas asutuses toimima ka järelevalve, ega teistpidi ei saa. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Laine Randjärv!

Laine Randjärv
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Mul on võib-olla niisugune triviaalne küsimus natuke, aga saatan peitub tihtilugu pisiasjades. Igasuguste ametkondade ühendamise ajal soovitakse optimeerida, ütleme, juhtimist, et see oleks dünaamilisem, optimeerida kogu seda koosseisu. Kui palju nüüd selle ühendamise ajal täpselt inimesi kaotab oma töö, kui palju neid koondatakse ja kui palju see tegelikult raha maksma läheb? Igasugune optimeerimine on alguses kindlasti küllaltki kallis ettevõtmine, lisaks sellele, et koondamisrahad on, on igasuguseid muid ümberkorraldusi ja me oleme kuulnud siin asutustest, kus logo ümbertegemine ka maksab, ma ei tea, sadu tuhandeid. Kui palju selle uue brändi lansseerimine maksab kokkuvõttes? Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! Meile on vastatud selle küsimuse peale nõnda, et otseselt keegi tööd ei kaota. Kindlasti vaadatakse funktsioonid üle ja esimeses etapis toimub kahe asutuse ühendamine. Ja loomulikult, kui nüüd hakkab neid juhtima uus juht, seda ühendasutust hakkab juhtima üks inimene oma osakondade ja kogu seda all olevate hierarhiatega, siis eks aeg anna arutust. Mis nüüd puudutab kogu seda nimemuutust ja selle maksumust, siis meile on ka kinnitatud, et sellega mingisuguseid ulmelisi kulusid ei kaasne, tõsi küll, kindlasti tuleb blankette muuta ja selle teemaga tuleb tegeleda. Aga mingisugust sellist peapööritust sellega ei kaasne. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Ma jätkan oma küsimust siis selliselt: kas on selge kontrollimehhanism uue ühendameti üle, kes seda kontrolli teostab? Kas olete komisjonis rääkinud, millised on need n-ö kontrolli regulaarsused, sagedused? Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! No kindlasti selline ülene kontroll baseerub Riigikontrollil. Ja Riigikontroll tegelikult oma auditis on ka öelnud, et nemad näevad positiivsena seda, et need kaks asutust ühendatakse. See on ka olnud Riigikontrolli ettepanek. Nüüd ei ole kindlasti Riigikontroll see, kes tegeleb igapäevase järelevalve poolega. Selleks on ikkagi loodud järelevalveüksused organisatsioonis sees – siseaudiitorid, kes osundavad ja viitavad. Kui on midagi kriminaalset, siis tegelevad juba järgmised asutused. Eks see loogika baseerub üldisel raamistikul. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi
Aitäh! Reguleerija ja kontrollija ühe katuse alla panemine organisatoorses mõttes, see on üks suur huvide konflikti risk. Ma sain ettekandest aru, et siin on mingid peened mehhanismid, mis sinna seina siiski vahele ehitavad. Kas saaks täpsemalt teada, kuidas loodetakse seda lahendada siis selles uues ametis?

Andres Metsoja
Eks see peenmehhanism on inimeste lojaalsus ja pädevus nendes valdkondades, ega mitte miski muu tegelikult selle vastu ei saa. Eks me teame eelnevatest näidetest ka, kus on asutusi ühendatud, ühe katuse alla viidud, et seal pigem tekivad ikkagi sellised identiteediprobleemid, kus inimesed tunnetavad, et neid on millestki lahti rebitud ja see on nagu üks väga tugev emotsionaalne pool. Aga tõepoolest see emotsionaalne pool ei saa kuidagi väljenduda eesmärkides, see ei saa jääda kaasa lohisema, vaid seda tuleb inimestel aidata teatud mõttes ka üle elada, viies siis seda organisatsiooni uuele tasandile. Aga ma arvan küll, et ega need seinad kahe organisatsiooni vahel huvide konflikti mõttes, kus see piir on nagunii tänaseks juba hägustunud – ega te olete saanud ka kõik siin kirja, mis antud eelnõu puudutab, siin Eesti Metsa Abiks on toonud ka erinevaid näiteid välja, et see probleem justkui nende arvates on ka täna olemas. Kui see on täna olemas, siis tuleb tegeleda sellega nii, et seda homme ei oleks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Keit Pentus-Rosimannus!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ma pean kõigepealt pisut korrigeerima paari eelmist küsijat, sest see ei ole päris täpne, nagu oleks nendele riskidele ja ohtudele alles nüüd hakatud tähelepanu juhtima. Kui me vaatame selle eelnõu esimest lugemist 11. novembril siinsamas saalis, siis see arutelu oli päris pikk. Ja enamus nendest küsimustest, mis siin üles praegu on kerkinud, küsiti ka siis. Ma pean ütlema, et see probleem või võimalik risk, et kontrollija ja lubade väljastaja mitte lihtsalt ei panda ühte majja, vaid ühte asutusse edaspidi, see on endiselt õhus. Ja ma ei ole saanud kahjuks täna vastust sellele, et kuidas siis ikkagi täpselt seda probleemi maha võetakse. Kuidas tagatakse, et see oht ja risk ei realiseeruks? Kas te palun saaksite sisulises mõttes selle veel kord lahti rääkida? Sest see, et inimeste omavaheline liitmine on oluline, seda ta on niikuinii. Aga siin me ei liida mitte kahte asutust, vaid liidame kahte erineva funktsiooniga asutust.

Andres Metsoja
Aitäh! Neid küsimusi tõepoolest me oleme komisjonis küsinud. On ka olnud laua taga nii Keskkonnaameti tänane juht kui ka -inspektsiooni juht ja nad on väga selgelt väitnud, et nad ei näe selles probleemi. Seda usku, et seda probleemi ei ole ja seda on võimalik nii juhtimislikult kui ka juriidiliselt väga selgelt kanaliseerida, näitavad ka eelnevad käigud kas või prokuratuuri näitel, et on viidud asutusi ühte majja erinevate funktsioonide täitmise kontekstis kokku ja asjad toimivad. Tihti poliitilistest sellistest väljaütlemistest saab tõepoolest lugeda välja seda riski, väga kõrget riski. Aga ma veel kord ikkagi jõuan sinnamaani, et see on kinni inimeste pädevuses, kindlasti sisekontrollis, ka õiguslikes aktides. Aga neid tuleb vaadata summeerituna koos ja kindlasti seda probleemi sellise üksiku kaasuse kontekstis me siit parlamendisaalist ei lahenda. Valdkonna juhid ütlevad, tänased juhid ütlevad, seda on võimalik teha. Kui seda kinnitab ministeerium, erinevad osapooled, siis mina neid usaldan. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Mati Raidma.

Mati Raidma
Aitäh! Austatud ettekandja! Kas saaksid natukene kommenteerida seda teemat, et on räägitud selle uue asutuse Tallinnast väljaviimisest. Kas seda arutati? Ja siis sinu väide, et keegi tööd ei kaota, et kas kõik töölised ja asutuse inimesed on andnud nõusoleku ka Tallinnast lahkuda? Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! Nüüd, kui tagantpoolt ettepoole tulla, siis kindlasti ei ole võimalik riiki reformida nõnda, et täna otsustame ja homme teeme, et see on perspektiiviküsimus, see on eesmärkide küsimus ja lõpptulemus on kinni tulemis, et kuidas siis seda tööd hakatakse korraldama nii, et Eesti riiki oleks mitmes kohas, mitte ainult Tallinnas. Ja ma arvan, et see otsus ikkagi laiendada Pärnus asuvat üksust, on mõistlik otsus. Kindlasti ei saa seda teha nõnda, et me anname siit justkui seadusele rohelise tule ja järgmisel päeval istub juht osakondade inimestega maas ja ütleb, et kes teist nüüd läheb. Seda tuleb teha sisuliselt evolutsiooniliselt, mitte revolutsiooniliselt ja ma usun, et ka uuel juhil on see tarkus olemas. Aga suunis riigi reformimiseks ei tule kunagi ilmselt ametnikelt, vaid see peab tulema siit saalist poliitikutelt. Mis puudutab, et kes kaotab töö, et sellele teatud mõttes ma juba vastasin, et hetkel on öeldud välja selgelt, et kõigil on võimalik ühendasutuses jätkata. Kui nüüd keegi ikkagi ütleb, et ta ei soovi seda teha, siis see on konkreetse juhtumi teema ja ju siis osapooled peavad omavahel selle selgeks rääkima, kuidas see töösuhe lõpetatakse, ilmselt siis koondamisega. Aga ma tõesti loodan, et inimesed on selle mõttega saanud harjuda juba pikalt, sest tegelikult Keskkonnaameti ja inspektsiooni ühendamisest on räägitud ca kümme aastat ja täna me oleme siis jõudnud siia teisele lugemisele. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi
Aitäh! Teist korda küsime siin küsimusi just selle huvide konflikti kohta kontrollija ja reguleerija vahel ühes majas, ühes organisatsioonis ja vastused kipuvad ikkagi olema, et see on juba praegu ka. See on väga halb vastus. Ma võin öelda, et näiteks Rahandusministeeriumi näitel ma oleks saanud kinnitada, et pole ühtegi sellist juhtumit, pole ühtegi kahtlust, vastupidi, ja asi toimib, meil on ka järelevalve olnud samas. Aga tundub, et siin ikkagi on asi juba käest ära ja ma arvan, et tegelikult ongi niimoodi läinud. Aga kas olete arutanud põhjalikumalt, mis saaks, kui see inspektsioon muuta politseiüksuseks? Mis sellega muutub ja miks see võiks halb mõte olla?

Andres Metsoja
Aitäh! See teema oli komisjonis arutelu all, seda tõesti ka nii tõstatati, et äkki ikkagi inspektsioonil ja politsei tegevusel on rohkem ühist, just kui me räägime konkreetsest seaduse normist ja sättest, et siis tegemist on ju üksusega, kes peab karistama, et siis see karistusloogika, menetluse läbiviimine on sarnasem inspektsiooni ja politsei loogikaga. Järelevalve mõttes toodi tegelikult ka neid näiteid just nimelt näiteks jahikorralduse kontekstis. Kui korraldatakse ühisjahti, siis on alati võimalus tulla kohale ja kontrollida ja seadusest tulev õigus kontrollida relvaluba. Relvaloa olemasolu ei saa kontrollida tegelikult inspektsioon üksi, vaid selle juures peab olema ka politseiametnik. Noh, seal tekkis eraldi küsimus, kas seda on võimalik kuidagi andmebaaside kontekstis ühildada, anda neid volitusi siis inspektsioonile, et alati ei peaks politsei ressurssi nagu selleks kaasama. Jällegi, me ei leidnud nagu lõplikku vastust sellele küsimusele, sest ilmselgelt ka komisjoni seda küsimust ei oldud-tuldud lahendama selliselt. Aga mis jäi ikkagi domineerivaks selle vastuse kontekstis, et miks ikkagi koos keskkonnaamet ja -inspektsioon, sellepärast et see kompetents on sarnane ja me ikkagi riigina liigume selles suunas, et tuleb olla põhimõtteliselt nende kitsaskohtade lahendaja, mitte alati karistaja. Ja lahenduse kaudu ühiskonda suunata on palju tegelikult õigem tee kui karistuse kaudu ja see see valiku koht ongi olnud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ka esimesel lugemisel küsisin ma just sama küsimust, et selle loa ja järelevalve viimine ühe katuse alla nõuab tõesti väga täpset regulatsiooni, väga selgeid arusaamasid, aga lõikab ära tõesti ka sellise erineva arvamuse, võimaluse ja siit ka dialoogivõimaluse, mis on väga võimalik paljudes keskkonnaalastes küsimustes. Kuid kas komisjon, arutades seda problemaatikat, kohtus ka erinevate huvigruppidega? Sest me kõik saame praegu palju kirju, et see on väga halb seaduseelnõu. Kas komisjon on need huvigrupid ära kuulanud? Ja ma ei mõtle siin ministeeriumiga kohtumist. Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! Me oleme komisjonis arutanud seda vähemalt kolmel korral. Esimene oli kohe istungiperioodi alguses, kus siis tulid ministeeriumi esindajad üldse koos ministriga esindama neid plaane, mis on siis kavas. Tehti meile lihtsalt ettekanne, me kuulasime ära. Ja teised korrad me oleme juba tegelenud nagu menetlemisega. Ma pean ütlema, et selle kahe lugemise vahel ei tulnud ühtegi ettepanekut, ühtegi muudatusettepaneku. Ma saan aru, et sellest tulenevalt ei ole ka olnud keskkonnakomisjoni esimehel võimalik kedagi põhimõtteliselt laua taha kutsuda, sest keda nüüd siis kutsuda. See kiri, mis on meile laekunud Eesti Metsa Abiks poolt, see on laekunud 17.12 ja mingit täiendavat kaasamist ei ole selles mõttes toimunud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Sõerd.

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Selliseid näiteid on meil kindlasti praktikas veel, kus, ütleme, asutuses tegeldakse samal ajal järelevalvega ja samal ajal kontrollimistega, aga siis on nagu loodud sellised tulemüürid. Ma sain praegu aru, et sellele ei ole mõeldud, et on ainult usk, et valdkonnajuhid usuvad, et huvide konflikti reguleerijate ja kontrollijate vahel ei ole, ja ministeerium usub, et ei ole, aga mida konkreetselt, kas mingisuguseid organisatsioonilisi ja infotehnoloogilisi tulemüüre on üldse kavas luua või jääbki sellisele usutasandile, et kõik usuvad, et probleemi pole.

Andres Metsoja
Aitäh! Ei, kindlasti ma arvan, et meie riik areneb edasi ja on juba arenenud sinnamaani, et kui me käime erinevates registrites, siis jääb seal kasutaja poolt märk maha, et kes on käinud, mida vaadanud. Me teame, et erineva akti koostamine on täpselt samamoodi paigas, et see ei ole umbisikuline, et see kõik täna toimib. Vaadake, see usuküsimus tuli minu suust seepärast, et ma ei ole selle asutuse juht ja ma ei ole kantsler. Mul on väga raske nagu kommenteerida kõiki üksikasju inspektsiooni või Keskkonnaameti nagu menetluse poole pealt. Mul ei olegi seda võimekust siit teha, sellepärast et seda nii detailselt ka komisjonis ei käsitletud. Aga meil neid halle alasid on ju tegelikult väga palju. Olles olnud nagu maavanema rollis, et maavalitsusi küll täna enam ei ole, siis ühtepidi me tegelesime planeerimisega, teistpidi planeerimise järelevalvega. Me tegelesime ühistranspordi korraldamisega, teistpidi ühistranspordi järelevalvega. Ega need hallid varjundid on ühiskonnas olemas alati ja igal pool. Kui me ütleme, et täna anname rohkem jõudu omavalitsusliitudele maavalitsuste asemel, siis me teame, et omavalitsusliitude juhatustes istuvad üldjuhul omavalitsusjuhid, kes ühe käega tegelikult osalevad raha eraldamisel omavalitsuse eelarvest ja teise käega kulutamisel ühiseelarvest, et noh, ma nagu ei näeks ka seda ühiskonda sellise klaustrofoobilisena, et on ainult sellised kastid, mille sees elu toimib. Elu on ikka laiem ja tuleb loomulikult tegeleda järelevalvega, see on täiesti loomulik. Üks riik ei saagi teisiti toimida. Sellega tuleb tegeleda iga päev, sest kuritarvitusi on, aga kindlasti selle eeldusega, et me ei suuda sellega hakkama saada, nende kuritarvitustega, ei olegi elus ilmselt võimalik edasi liikuda. Need asjad käivad käsikäes ja iga süsteem peab looma tegelikult oma sees uue süsteemi. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Keit Pentus-Rosimannus!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Hea ettekandja! Te ütlesite ühes oma vastuses, et riik ei saa ega tohiks juhtida nii, et täna mõtleme ja homme teeme. Ometi on sellesama meie ees oleva muudatuse puhul nii, et isegi asutuse juht on juba konkursi korras välja valitud, mis sest, et seadusandja pole isegi veel otsustanud, kas see muudatus üldse läbi viiakse. Nii et paraku üks korralik kiirustamise maik on sellel juures küll. Ütlesite ka, et kümme aastat on räägitud sellest liitmisest. Ja tõepoolest nii on, on räägitud. Aga pole tehtud sellepärast, et pole õigeks ega mõistlikuks peetud seda, et muudatuse järel sisuliselt iseseisev, eraldiseisev kontrollija kaob. Keskkonna vastu tehtavad kurjad teod on sedavõrd tõsised asjad, et see kontrollija peab igal juhul olema ja peab olema tugev iseseisev ja eraldiseisev üksus. Nüüd, kui nii suuri ja põhimõttelisi muudatusi kavandatakse, siis reeglina tehakse enne väga põhjalikud analüüsid ja palutakse appi ka väljastpoolt otsustajate analüüsijad. Millised analüüsid selle otsuse aluseks on olnud? Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! Nagu ma ütleksin, on ka üks soovitaja sellise muudatuse tegemiseks olnud Riigikontroll. Siis kindlasti on selle kümne aasta jooksul analüüsitud. Kui te ütlesite, et seda ei ole õigeks peetud, siis on ka alati olnud selle otsuse aluseks ju analüüs. Ma ei tea, millised need analüüsid olid kümme aastat tagasi, viis aastat tagasi, igal juhul tänaseks on jõutud sinnamaani, et öeldakse, et see otsus on mõistlik, ja ei nähta probleemi. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Üldiselt sellised ühendamised on sammud ju õiges suunas, aga siiski nende kahe funktsiooni ühendamise osas ma pean tunnistama, et ei ole saanud sellist veenvat seletust. Jah, kui Riigikontrolli seisukoht on selline, see on väga meeldiv, aga samal ajal ma püstitaks ikkagi küsimuse, et kas te ka õiguskantsleri ametkonnaga olete suhelnud. Neil on päris tugev ekspertiisivõime, ma arvan, selles küsimus. Ja tavaliselt kõik sellised asjad, mis puudutavad riigiasutuste ühendamist, käivad meil ka läbi põhiseaduskomisjoni. Antud juhul menetleb üksnes keskkonnakomisjon. Kas te olete ka põhiseaduskomisjonilt küsinud nende arvamust? Mulle ikkagi tundub, et need selgitused ei ole praegu piisavalt veenvad. Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! Kõigepealt õiguskantsleri poole pealt. Õiguskantsleri arvamust minu teada sellele eelnõule ei ole küsitud, aga ma usun, et õiguskantsler on istunud valitsuskabinetis laua taga, kui valitsus on seda eelnõu menetlenud. Küllap siis oleks õiguskantsleril olnud võimalus ka reageerida, punkt 1. Punkt 2 on tegelikult see, et me kõik mäletame väga hästi, et õiguskantsler on siit samast kõnetoolist mitmeid kordi välja öelnud seda, et kaalutlusõigus kui norm peaks olema Eestis olema rohkem kasutusel. Ja ma mäletan vägagi mitmel korral ka keskkonnakomisjonis, kus on toodud väga konkreetseid näiteid õiguskantsleri poolt, kus tegelikult öeldakse, et normi kinni kirjutamine ei ole hea lahendus. Tuleb jätta ruumi ametnikule kaalumiseks erinevate kas osapoolte vahel või erinevate suundade vahel. Ja ma arvan, et see samm just nimelt Keskkonnaameti ja -inspektsiooni ühendamiseks on ka n-ö selle kaalutlusõiguse võimaluse sisustamiseks väga õige samm.
Sest veel kord: me ei suuda elu ette ära reguleerida, on elu näidanud. Need muudatused toimuvad nii kiiresti ja tegelikult ka siin parlamendis me tihti tegeleme iga päev muutuste juhtimisega, sest ühiskond muutub. Me ei saa istuda nurgas ja öelda, et me ei tee, sellepärast, et ühel hetkel me oleme nõnda kriisis. Inimesed peavad saama rohkem suhelda, peavad saama tegelikult seda kompetentsi koondada, sest selle pealt tuleb tarkus neid otsuseid teha. Põhiseaduskomisjoni ... Oli küsimus põhiseaduskomisjoni kohta? Põhiseaduskomisjonis minu teada see eelnõu ei ole menetluses olnud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Et praegu toimub ülepeakaela kahe asutuse kokkupanemine. Muuseas, omal ajal, kui nad lahku viidi, oli põhjuseks see, et ei ole võimalik, et kui üks annab luba ja teine kontrollib, et see tekitab olukorra keerulise. Aga praegu ülepeakaela pannakse kokku, pannakse ülemuseks inimene, kes valdkonda absoluutselt ei tunne ja minu küsimus on, kes siis tegelikult siis hakkab suunama kogu seda protsessi. Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! Ma ei saanud aru sellest osundusest, et pannakse juhiks inimene, kes seda valdkonda üldse ei tunne. Et kes siis seda protsessi juhib? Et juhid peaks juhtima ja nende juhtide hulka kuulub ka parlament, et selleks me seda teemat siin saalis ju täna arutamegi. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Helmut Hallemaa.

Helmut Hallemaa
Aitäh, eesistuja! Hea ettekandja! Küsisin ka eelmine kord peaaegu samas kontekstis, aga nüüd laiendan seda. Mul on endal kogemus, kus ma olen ühes isikus olnud nii sisuline töötaja looduskaitse valitsuse juhataja asetäitjana ja peaökoloogina kui ka inspektor ja kindlasti on selles oma võlud ja valud. Aga ma küsin nüüd niimoodi, et me tegelikult ju läheme Eesti taasiseseisvuse algusaegade juurde tagasi, kui olid tegelikult need ametid koos, kuigi neid ameteid oli siis rohkem. Kas kaaluti ikkagi kogu selle aja jooksul, mis olid plussid, mis olid miinused selles süsteemis? Ja teine muidugi osundus, et ega põhiseaduskomisjonis pole paraku ka teised liitmised läbi käinud, ei Tarbijakaitseamet ega Tehnilise Järelevalve Amet ja kõik... Aga ma küsin ka sellise asja, et me räägime riigireformi kontekstis, et peaks tooma ametitest ja ka sihtasutustest poliitika kujundamise ministeeriumidesse tagasi. Kas sellel juhul see küsimus oli laual, kas siin nähti seda võimalust ja kas seda probleemi üldse näete? Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! Sellises astmes konkreetselt seda ei käsitletud komisjonis, siis mul on ka keeruline siin midagi muud öelda. Neid plusse ja miinuseid tegelikult ongi laua taga toodud välja siit nurgast ja sealt nurgast. Jällegi, ma ei saa nagu ainult konkreetse juhtumi põhjal, antud eelnõu puhul öelda, et ma näen ainult siin neid plusse ja miinuseid ja analüüse. Eks see analüüs peab olema ju meil kõigil oma peas samamoodi olemas. Parlamendisaadikuna siin saalis, komisjonides toimetades tegelikult me saame ju mingisuguse pildi erinevatest situatsioonidest kokku kirjutada, kokku maalida. Mina pean küll ütlema, et neid plusse kipub seal paremas ajupoolkeras olema rohkem kui miinuseid. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Adams.

Jüri Adams
Härra ettekandja! Ma vaatasin, majandusministeeriumis on seitse mitmesugust allasutust, mis on ühel või määral inspektsioonid, Sotsiaalministeeriumis kaks, Eesti Pangal üks. Küsimus nagu sellest, et võib-olla Keskkonnaministeeriumis on see järelevalveinspektsioon valesti tehtud. Näiteks, kui inspektsiooni põhitunnus on see, et tema põhiülesanne on kontrollida mingite tehniliste nõuete täitmist oma valdkonnas. Ma kujutan ette, mäletan, et omal ajal olid kiirguseprobleemid peale nõukogude sõjaväe lahkumist olulised. Siis on kindlasti mitmesuguste keemiliste ainete kasutamine looduses. Mis on veel Keskkonnaministeeriumis sellist, mis annaks inspektsiooni töö sisulise mõõdu välja?

Andres Metsoja
Oi, te küsite nii hästi, et mul on siin keeruline anda paremat vastust kui küsimus. Aga kindlasti me mäletame siin sellist aastatagust lugu, kus võeti kasutusele uus innovatsioon võrgusilma suuruse mõõtmisel. Mäletate seda? Et see Omega aparaat oli, millega tuli hakata mõõtma võrgusilma suurust. See oli Euroopa Liiduga kokku lepitud, et nii tuleb käituda. No siis algas trall peale, kus inspektorid ütlesid, et sellega on esialgu nagu keeruline mõõta, et paat kõigub. Siis selgus, et kalurid olid väga ärritunud, et selle Omegaga mõõtes tundusid kõik silmasuurused väiksemad kui kiiluga mõõtes. Tekkis diskussioon, kas peab n-ö võrgusilma selle kiilu asetama või suruma. Mis see siis nagu tähendab? Siis jõudsime tegelikult sinnamaani välja, et need püünised tulid püügilt ära tuua, sellepärast et oligi justkui, noh, püünised ei vastanud, kuigi kalurid ütlesid, et nad on need Euroopa Liidu toetustega hankinud ja linasuuruse või silmasuurused on juba kirjutatud, ega nad ise pole neid kokku kudunud, eks ole. Siis võib tekkida küsimus, et tegelikult tuleb justkui tagasi maksta toetused kalurite poole pealt, kui need ei vasta tegelikkusele, seaduses või määruses nõutud suurustele. Ja no lõppude lõpuks me jõudsime sinnamaani, et üldse mõõta saab tamiili, mitte kapronit. Ja meie passiivpüünised on üldiselt kõik kapronist tehtud, mitte tamiilist. Nüüd me põhimõtteliselt olemegi jõudnud sinnamaani, kus see etapp on nagu üheskoos läbi elatud. Kõik on olnud häiritud, poliitikud on sekkunud, ministeerium, amet ja inspektsioon on lahendanud. Ja nüüd tegelikult oleme jõudnud sinnamaani, et ega vist hästi selle Omegaga seda kapronit mõõta ei saa, sellepärast, et tamiil lihtsalt venib hoopis teistel füüsilistel alustel kui kapron.
Vaadake, elu ongi selline. Kuidas sa seda nüüd siis määruste, järelevalve, seaduse kontekstis nagu täpselt paika paned? Kuni sinnamaani, et viimane kord käisid saarlased ja ütlesid, et nende püünistega on jälle selline häda, et tuleb kõik püügilt ära korjata, sellepärast et mingi vahekast on ehitatud sinna. See on ajalooliselt kogu aeg nii olnud, eks ole, aga määrus seda ette ei näe. Ma lihtsalt tahan selle jutuga öelda seda, et me siin parlamendis ilmselt peaks ka ise ennast rohkem usaldama, kui me näeme, et neid asju on võimalik lahendada koostöös, ainult koostöös. Teine variant on minna karistama ja öelda, et ei, rikkumine on toime pandud, me karistame ära ja siis muudame. Mina nagu näen, et tegelikult, kus on ikkagi selline hall ala ja põhimõtteliselt võiks karistada, aga see on ajalooliselt nii olnud või on tekkinud mingisuguse muutusega, direktiivi ülevõtmisega, siis tuleb püüda leida ühisosa, mitte iga kell minna karistama. Aga seda ühisosa paraku ei ole võimalik leida, kui inspektsioon on politsei küljes ja Keskkonnaamet on eraldi. Ma väidan, et see on väga keeruline. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Mati Raidma.

Mati Raidma
Suur tänu! Pöörduks tagasi eelmises vastuses olnud evolutsiooni ja revolutsiooni teemadele. Vaatan eelnõu ja näen, et kõik see juhtub 1. veebruaril 2019. Et sisuliselt jääb selleni alates sellest, kus me nüüd otsustame, kas kokku panna või mitte, kuu, alla kuu aja. Et evolutsiooniks on seda nagu ülimalt keeruline pidada, kui hakata ette valmistama ja läbi viima protsessi nüüd. Kui seda on ette valmistatud pikalt, siis tekib mul teine küsimus, et kas tõesti täitevvõim alles nüüd avastas, et Riigikogu peab ka oma sõna ütlema, ehk siis ignoreeris meid ja tulles tagasi esimese küsimuse juurde, mis inimestest saab, kuu aega jääb aega. Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! See osundus on väga asjakohane, et tegevvõim peaks nagu seadusandliku võimu peale rohkem mõtlema. Ilmselt tihem mõtlema. Mitte siis, kui seda neil vaja on. Aga see on jällegi meie võimalus ennast siin tõepoolest kehtestada. Seda üldiselt kohtab üsna sagedasti. See ei ole kindlasti esimene kord ega viimane kord. Noh, eks see algab eelkõige sellest, et kas ja mida me siis menetlusse võtame ja kuidas menetluse sees käitume. Nüüd, mis puutub jällegi nendesse inimestesse, et kes on teinud oma tööd pühendumisega, jälle samamoodi usus, et nad teevad õiget asja ja ühel hetkel öeldakse, et nüüd tuleb seda teha uuel moel, uuest organisatsioonist, siis mina saan aru, et nende kõikidega on suheldud, neid on hoitud tegelikult kursis, et sellised muutused on tulemas. On ka juba sisesed muudatused, läbirääkimised osakonnajuhtidega läbi viidud. Ma usun, et tänaseks on kõigile ka teada uue juhi nimi, sest see on käinud pressiteatena läbi. Nüüd jällegi, et noh, kumb oli enne, muna või kana. Jään vastuse võlgu. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ants Laaneots.

Ants Laaneots
Aitäh! Jätkan kolleegide kahtlusi. Terve talupojamõistus ütleb, et kahe vastandlikkude ülesannetega ameti ühendamine tekitab olukorra, kus piltlikult öeldes üks pool annab keskkonda puudutavaid erinevaid lubadusi ja korraldusi, samal ajal peaks siis teine pool ehk siis sama juhtkonna all olev Keskkonnainspektsioon tegema järelevalvet oma asutuse üle, ütleme nii, või esimese poole üle ja piirama oma juhtkonna poolt ka väljastatavaid keskkonda kahjustavaid otsuseid. Kuidas see üldse on võimalik ühe asutuse raames ja kas teile ei näi mitte see, et nullitakse täielikult Keskkonnainspektsioon ära?

Andres Metsoja
Aitäh! Kindlasti ma ei ole sellega nõus, et Keskkonnainspektsioon nullitakse ära. Keskkonnainspektsioonil on väga oluline roll täita, just ka sisendi andjana Keskkonnaametisse. Ja just seetõttu ma arvan, et kui need inimesed istuvad ühes majas, tegelikult ühes süsteemis kuus kuusse, siis see töö tulemus päeva lõpuks on ühiskonnaliikmete jaoks parem ja ma loodan, et ka keskkonna jaoks parem. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Loodusmehena on mul palju häid sõpru ja kolleege Keskkonnaametis ja -inspektsioonis. Rääkisin ka viimase poole tunni jooksul mitmega neist. Nad ütlevad, et kuul pähe, ülepeakaela tormamine. Kui ma küsisin, et pannakse juhiks inimene, kes valdkonda ei tunne, siis minu sõbrad samast süsteemist ütlevad, et meil on tendentsiks, et juba osakonnajuhatajad ei pea oma valdkonda tundma. Ja minu küsimus sulle. Sa ütlesid, et parlament juhib. Kas see on sinu meelest normaalne, kui asutuse osakonnajuhid isegi ei pea oma valdkonda tundma, ainult arve? Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh, hea Ernits! Me oleme siit saalist otsustanud põhimõtteliselt, et kõrgemaid riigi ametikohti täidavad inimesed või nad saavad sinna ametisse läbi komitee, läbi nomineerimiskomitee või sellise valikukomitee, kus siis vaadatakse nendele inimestele otsa, vesteldakse nendega, viiakse läbi konkurss ja esitatakse siis need kandidaadid või kandidaat ministrile kinnitamiseks. Nii see on käinud. Minul ei ole mingisugust õigust kahelda täna siis konkursil võitnud ameti juhi pädevuses, mul ei ole sellist õigust. Ma võin lugeda tema CV-d ja ma võin tuua sealt siis võib-olla tõepoolest välja puudusena, et ta ei ole just keskkonnavaldkonna asjatundja, aga mina ei tea, mille vahel valiti ja mul ei ole siin õigust kritiseerida. Ma olen ka suhelnud Keskkonnainspektsiooni inimestega, Keskkonnaameti inimestega. Ameti inimesed Pärnumaa regioonist käisid mul lausa siin hiljuti külas, väga mitmed teemad olid laual. Aga ma pean ütlema, et selle teema osas ei valutanud keegi südant, ei ütelnud, et kuule see, mida te siin kavandate, on üks suur hullus. Sellist sõnumit ei tulnud. Võib-olla olin mina vale sihtgrupp. Aga ma pidasin õigeks selle ära öelda. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Adams.

Jüri Adams
Härra ettekandja! Vabandust, kui ma ei osand eelmises küsimuses hästi sõnastada, aga teie vastus oli selles mõttes hea, et see teema kindlasti ei ole ühegi klassikalise inspektsiooni teema, et kuidas on Euroopa Liidu ja võrgusilmade omavaheline suhe või kas ta üldse on või ei ole. Mina kujutan ette siiski, et inspektsioonide põhilised teemad on need, mis ei ole, ütleme, asutuse spetsiifilised, aga puudutavad tervet elanikkonda, näiteks õhu puhtus, kiirgusoht, samuti keemilised mürgid meie alal jne. Ja inspektsioonid on tavaliselt sellised osad asutusest, mis saavad teha oma otsuseid ja mida ameti peadirektor või minister ei saa muuta, kuna temal ei ole vastavat tehnilist pädevust. Nii et see on mu küsimus, et kust see nüüd tuleb?

Andres Metsoja
Aitäh! Mina kujutan ette, et ega selles mõttes inspektsiooni roll sellest ei muutu, inspektsiooni roll ongi ju erinevates õigusaktides väga täpselt määratletud, millega ta peab tegelema. Nüüd küsimus sellest, et kas ta saab nagu vahendeid juurde, kas sellest läheb nagu midagi inspektsioonil paremaks, et nad saavad oma tööd teha paremini, siis mina väidan ikkagi seda ja mida on ka mulle väidetud nii inspektsiooni kui ameti inimeste poolt, et asjad lähevad paremaks siis, kui osapooled saavad töö käigus jooksvalt ja järjepidevalt neid küsimusi lahendada. Mulle tundub selle väite põhjal, et see ei ole täna piisavalt hästi kaetud olnud, ikkagi on olnud klaaslagi või -sein või -põrand, kuidas tahes, vahel ja kas see on nüüd olnud suuresti sellest, et on kaks erinevat organisatsiooni, kaks erinevat mõttelaadi ja arusaama, või on see milleski muus, siis seda süvaanalüüsi tõesti ma näinud ei ole. Aga küllap ta nii on, et kui kaks erinevat organisatsiooni on arenenud pikka aega, siis tegelikult nad on kujundanud ennast ise ja oma loogikaga – see oma maailm tekib.

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärt ettekandja! Kas nende arutelude käigus ei räägitud võimalusest, et see, mis puudutab teatud ministeeriumite järelevalvet, ja võib-olla antud kontekstis räägiks näiteks Maaeluministeeriumist ja Keskkonnaministeeriumist, et neid nn järelevalveorganisatsioone või institutsioone ühendada? Ja palju on räägitud ka sellest, et teatud menetlusprotsessides jäävad nende inspektorite käed lühikesed. Aga kui nad oleksid näiteks Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus, nad saaksid töötada hulga tõhusamalt, selleks et tagada nii konkurentsi kui ka näha seda, kus inimesed võib-olla ei käitu väga seaduskuulekalt. Kas seda arutelus ei olnud? Et unistus, et Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium oleksid üks, sellest vist praegu poliitilisel tasandil rääkida eriti ei saa, et seda valmidust vist pole.

Andres Metsoja
Aitäh! Ei, sellisel kujul seda teemat ei käsitletud komisjonis.

Aseesimees Enn Eesmaa
Henn Põlluaas.

Henn Põlluaas
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud sõnavõtja! Teatavasti on Andmekaitse Inspektsioonis ja agentuuris erinev palgatase, üsna suuresti erineb. Lisaks on inspektsioonis veel igasugused motivatsioonipaketid jne, jne. Kui sa enne mainisid, et mingisuguseid lisakulutusi kogu see ühinemisprotsess ei tekita, siis kas ma saan sellest siis õieti aru, et kuna tulevikus on üks asutus, siis ka palgad peavad olema ju samal tasemel, et siis järelikult nendel inimestel, kes töötasid inspektsioonis, edaspidi palgad vähenevad, ja kes siis agentuuris, nendel siis tõusevad, või jah, ametis, et nendel siis tõuseb, et mingi keskmine luuakse. Kas see on nüüd päris õige, et teatud osadel inimestel lihtsalt palgad vähenevad? Aitäh!

Andres Metsoja
Aitäh! Emotsioone kindlasti tekitab selle kahe asutuse kokkupanemine, selles me ju keegi ilmselt ei kahtle, et ühel positiivses, teisel negatiivses suunas. Mingil määral segadust ka, aga selleks juhid ongi, et siis n-ö kord taastada ja printsiipides kokku leppida, et kuidas me edasi läheme. Mis puudutab palka, siis ega palgaga on nii, et ühtlustumine niikuinii toimib. Mina loodan, et palk hakkab järjest rohkem Eesti riigis olema võimete kohane, mitte ametikohajärgne. Eks see on ka nüüd siis uue juhi võimalus. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peep Aru.

Peep Aru
Aitäh! Hea ettekandja! Kui minister siin puldis oli ja küsiti sellise majandusliku tulemi kohta, efektiivsuse kohta, mis muutub pärast ühendamist, siis ega ta eriti siin midagi välja tuua ei osanud. Tõi välja selle, et noh, piltlikult öeldes, et kui enne sõitis kaks meest kahe autoga, siis nüüd sõidavad kaks meest ühe autoga. Noh see oli tal korduv väljend siin. Kas komisjonis on ka juttu olnud, et kas ja kui palju lisaks sellisele loodetavale sünergilisele efektile on selles ühendamises ka sellist majanduslikku loogikat? Riigireformi üheks eesmärgiks on siiski ju see, et ka see riigisektor kogu ühiskonnas ei kasvaks, vaid pigem väheneks ja efektiivistuks. Aitäh!

Andres Metsoja
Jaa, aitäh! Eks see eelnõu endas kannabki seda loogikat, et riigipalgaliste arv pärmseenena ei kasvaks. Me ju kõik saame aru Eesti sellisest tööjõuloogikast, majandusloogikast, vaatame nendele arvudele otsa ja selleks, et üldse tagada stabiilsus, mitte kasv – bürokraatial on komme alati vohada –, selleks tegelikult neid muutusi ongi vaja. Ma arvan, et see konkreetne eelnõu ei anna nagu võimalust otseselt nüüd saavutada meeletu efektiivsus rahalises mõttes, et me hoiame kokku raha ja saame seda kuskile mujale kasutada. Nii nagu haldusreformiga, et need tulemid on juba täna näha, et tegelikult sa saad selle raha eest teha rohkem ühiskonna jaoks ja ma loodan, et siin tekib seesama mõõde, et selle raha eest saab teha rohkem, pluss tegelikult boonus peaks olema see, et ametnike arv ei kasva, vaid me suudame seda pigem hoida stabiilsena. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh vastuste eest!

Andres Metsoja
Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Avan läbirääkimised eelnõu sätete aruteluks ja kuna tegemist on teise lugemisega, siis on kõigil võrdsed võimalused sõna võtta. Palun, Peeter Ernits!

Peeter Ernits
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma olen juba rääkinud siin sellest eelnõust, aga ma peatun ühel või mõnel kõige olulisemal asjal. Tegelikult me mängime praegu siin demokraatiat, arutame, küsime, inimene vastab keskkonnakomisjonist, aga kõik on juba otsustatud. Koalitsiooni häältega on juba ära otsustatud, kes peab rohelisele nupule vajutama. Nii et kokku võttes me praegu mängime siin demokraatiat.
Kui hea kolleeg Andres Metsoja rääkis, et meie juhime mängu, tuletage meelde, kui palju praaki me oleme teinud siin. Ja neid seadusi hakkavad täitma ametkonnad, sageli ka praakseadusi. Kui praegu Andres Metsoja rääkis, et meie juhime ja Keskkonnaameti uus peadirektor on riikliku kõrge komisoni poolt valitud, jah, õige, aga mina küsisin, kas see on normaalne, kui asutuse juba osakonnajuhid ei pea oma valdkonda tundma. Ma ütlen, viimase poole tunni jooksul ma rääkisin kahe vana sõbra-kolleegiga, kes on praegu ametis. Nad ütlesid, et on hirmuäratav praktika, et juba osakonnajuhid ei pea oma valdkonda tundma. Kas see on normaalne, kolleegid? Kui me teeme, võtame vastu seadusi, kordan uuesti, mis ei pruugi olla kõige paremas seisus, et mitte öelda praak, ja anname selle ametkonnale, kes peab seda ellu viima, isegi osakonnajuhid ja peajuht ei pruugi valdkonda tunda. Ja praegusel juhul on tegelikult seda kõike ju ülepeakaela tehtud, tuletame meelde. Konkurss Keskkonnaameti peadirektorile kuulutati välja, aga Keskkonnainspektsiooni peadirektorile mitte. Ja oli juba teada, et niikuinii me võtame selle seaduse vastu. Koalitsioon oli juba otsustanud, et need rohelised nupud ja need hääled on olemas juba.
Tulen taas tagasi. Me mängime praegu, sõbrad, demokraatiat siin. Asi on tegelikult väga tõsine. See, et praegu on jutt Keskkonnaametist ... Tegelikult protsess on õige, neid ameteid tuleb vähendada. Suund on õige. Aga see, kuidas praegu tehakse, ülepeakaela, ja vaatame, mis välja tuleb. Ja juga hakkab juhtima inimene, kes ei teagi, mis sealt voolikust tuleb. Aga ega ma rohkem ei räägigi. Nii et edu!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi, kas... Palun kõnepulti! Mõlemad on hea mõte, aga siin on rohkem aega. (Jürgen Ligi räägib saalist.) No siis on sünkroon.

Jürgen Ligi
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Me oleme seda teemat vaielnud siin saalis, aga fraktsioonis ka. Ega kindlat tunnet, et see on hea plaan, praegu pole, kuigi see plaan pole uus. Siin on mitu häda. Kõigepealt see, et Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon on siiski regulaator ja kontrollija. Kui nad on ühe katuse all, siis me eeldanuks, et minister või siis vähemalt komisjon tõestab väga hästi, et siin on need turvameetmed olemas, et sein on vahel ja huvide konflikti ei teki. Aga pigem saime kinnitust, et aga see on niikuinii juba praegu, kõik tunnevad kõiki, kõik on ühe katuse all ja see on normaalne. Seda vastas eelmine kord minister ja seda tegelikult pidi ka vastama täna komisjon, ju see arutelu selline seal komisjonis ongi olnud. Nadi lugu tegelikult. Meil on vaja siiski saada parem pilt huvide konflikti vältimisest. Kuigi asutuste arvu vähendamine on hea plaan, on inspektsioonid midagi olemuslikult hästi iseseisvad, sõltumatud ja selle nimel tasub ikkagi edasi mõtiskleda, edasi tõestada. Noh, uurisime siis ka, et mis see organisatoorne värk seal on, mingit säästu ju ei plaanita. Oleks siis säästu tõestus, aga seda pole. Oleks siis kuidagi räägitud seda, et on tehtud analüüs, et raha jääb küll endiseks, aga järelevalve paraneb. Seda tegelikult ka ei räägitud.
Me arutasime ka fraktsioonis seda, et äkki see inspektsioon tuleks viia politsei katuse alla, sest ta tundub olevat sarnane tegevus, mõlemad on mundris. Täpselt küll ei tea, ei ole selles situatsioonis ise olnud, aga tundub, et selline jõu kasutamine on inspektsioonil teinekord probleem, seda jõudu jääb väheseks ja autoriteeti väheseks, kas või näiteks röövpüüdjaid siis ohjeldada. Aga sellele nagu väga vastust ei tulnud ja üks vastus oli see, et aga tegemist peab olema keskkonnaspetsialistiga. Jah, me oleme nõus, aga miks mitte politseis seda pädevust välja arendada. Ja selles mõttes võiks asja üle edasi arutada kas või sellepärast, et me lugesime, et selle ameti pealik ei ole sugugi keskkonnaspetsialist, ta on keegi varade spetsialist kuskilt teisest ministeeriumist – oli see Siseministeerium või? Võib-olla siis ongi asi nii, et keskkonna ettevalmistus ei ole see põhiline, mis peab olema läbiv seal, võib-olla siiski tuleb seda inspektsiooni natukene rohkem jõuametkonnana käsitleda ja mõelda sel teemal edasi. Me kindlasti ei sõdi idee vastu olemuslikult, et asutusi vähendataks, aga me tahaks sel teemal päriselt ka edasi mõelda. Fraktsioonis on arutelu päris ägedaks läinud ja me ei ole ühtset seisukohta suutnud kujundada. Tänane arutelu tegelikult asja paremaks ei teinud, kuna nähtavasti ka keskkonnakomisjon pole kõiki asju väga hästi läbi arutanud. Me fraktsiooni poolt siis teeme sellise ettepaneku see lugemine praegu katkestada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ootaks siis ka kirjalikku. Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kuulanud seda diskussiooni siin teisel lugemisel, Vabaerakonna fraktsioon põhimõtteliselt ühineb selle algatusega, et me võiksime teise lugemise katkestada. Eelkõnelejal jäi osutamata siin veel üks asjaolu ja see on see, et see eelnõu on kavas valitsusel läbi suruda veel meie viimasel tööpäeval enne jõulu ehk neljapäeval. Ja tõepoolest, kui sisulised otsused on juba tehtud, n-ö uus juhtki on määratud, siis ausalt öelda, mida me siin arutame või milleks me Riigikogu liikmed oleme. On kõigiti loogiline, et need asjad arutatakse läbi enne, kaalutakse kogu seda küsimustikku, mis on seotud erinevate funktsioonidega, ja need vastused ei jää sellele tasemele, nagu siin keskkonnakomisjoni poolne ettekandja ütles, et aga asutused ise, nende juhid ei näe probleemi, mina usaldan neid inimesi. See eelnõu tundub olevat igatepidi liiga tugeva kiirustamise märgiga, et see niisugusel kujul selle aasta jooksul lõpetada. On täiesti aktsepteeritav meie arvates see, et me katkestame selle ja küsime ka põhiseaduskomisjonilt, võib-olla siit-sealt veel riigiõiguslikku nõu. Kui ilmneb, et need riskid on maandatud, siis läheme sellega rahulikult edasi, aga praegu on see kiirustamise tempel siin küljes ja Vabaerakonna fraktsioon toetab eelnõu teise lugemise katkestamist. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõule on esitatud üks muudatusettepanek, selle esitas keskkonnakomisjon ning juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 710 SE teine lugemine lõpetada. Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 710 SE teine lugemine katkestada ja samalaadse vihje tegi ka Vabaerakonna fraktsiooni esindaja. Me paneme hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.
Austatud Riigikogu, palun tähelepanu! Panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 710 SE teine lugemine katkestada. Võtke palun seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 30 saadikut, vastu oli 38, erapooletuid ei olnud. Reformierakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ei leidnud toetust. Seega, juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada on jõus. Teine lugemine on lõpetatud.

2. 11:10 Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (673 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 673 SE teine lugemine. Palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Vilja Toomasti. Palun!

Vilja Toomast
Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 22. augustil 2018. aastal. Eelnõu sai numbriks 673. Ja väike meeldetuletus, et nimetatud eelnõu siis käsitleb lennureisijate broneeringuinfo andmete kogumist ja töötlemist ja ennekõike viiakse selle seaduseelnõuga kooskõlla, tähendab see seadus on kooskõlas Euroopa Liidu direktiiviga. Eelnõu läbis esimese lugemise suures saalis 26. septembril ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati 11. oktoober aastal 2018. Riigikogu liikmed selleks ajaks muudatusettepanekuid ei esitanud, küll aga tegi õiguskomisjon kaks muudatusettepanekut ja oma 11. detsembri istungil me neid siis ka arutasime, kui valmistasime eelnõu ette teiseks lugemiseks suurde saali.
Nüüd hästi lühidalt, mida need muudatusettepanekud siis sisaldavad. Esimese muudatusettepanekuga me laiendame neid organisatsioone, insitutsioone, kes peavad esitama neid broneeringu, lennureisjate broneeringuinfo andmeid. Ja teine muudatusettepanek on puhtalt tehniline. Me viime kooskõlla, kuna see eelnõu on seotud ka isikuandmete kaitse seadusega, siis me ühtlustame ja viime kooskõlla need paragrahvid ja tsiteeringud. Õiguskomisjoni nõunik sel 11. detsembri istungil juhtis komisjoni liikmete tähelepanu, et isikuandmete kaitse seadus on Riigikogu täiskogu päevakorras 12. detsembril ja kuna ei ole teada, kas see eelnõu vastu võetakse, siis sai komisjon teha otsuse sellel komisjoni istungil ainult muudatusettepanekute osas, aga tingimusega, et komisjon tuleb selle küsimuse juurde tagasi veel 17. detsembri istungil. Ühtlasi otsustas komisjon küsida ka Riigikogu juhatuselt luba, et teise lugemise materjalid esitatakse 17. detsembri õhtuks, milleks ka Riigikogu juhatus meile loa andis. Ja sellel komisjoni istungil tehti ka paar otsust, et võtta see eelnõu teiseks lugemiseks päevakorda 18. detsembril ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Need ettepanekud võeti vastu konsensusega.
Tulimegi siis uuesti eelnõu juurde tagasi 17. detsembri istungil. Sellel istungil Linnar Liivamägi, komisjoni nõunik, andis teada, et see isikuandmete kaitse seadus tõepoolest võeti vastu 12. detsembri istungil ja seetõttu saame edasi liikuda ka nimetatud eelnõuga nr 673. Küsisin veel täpsustuseks üle, et kas see politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on ka seotud isikuandmete kaitse rakendamise seadusega, mis teatavasti võeti siin saalis tagasi ja esitati uuesti arutelule. Linnar Riivamägi selgitas, et eelnõu 673 kujutab endast isikuandmete kaitse seaduse rakendamiseks ühte vajalikku muudatuste paketti ja Riigikogus tagasi lükatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus ei takista selle eelnõuga edasi liikumist. Niisiis komisjon tegi otsuse, et saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 16. jaanuaril aastal 2019. Ja sellel päeval viia läbi ka eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Raivo Põldaru esitab küsimuse ettekandjale.

Raivo Põldaru
Aitäh, härra aseesimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Seadus 25. paragrahvis lõige 4 ütleb, et koos broneeringuinfo andmetega saadud andmed, mida pole eespool nimetatud selles seaduses, kustutatakse viivitamatult. Kuidas need lisaandmed siis üldse tekkida saavad, kui broneeringuinfos on ainult see pikk loetelu siin kirjas, mis siin on? Kust need siis nüüd veel saavad tekkida, mida kustutama hakatakse viivitamatult?

Vilja Toomast
Aitäh küsimus eest! Kuna ma ka enne ütlesin, et tegelikult see loetelu, kes võivad neid andmeid ja broneeringuinfot edastada, on natuke laiem, siis teatud, ütleme, lennuvahendajad ja reisivahendajad, reisikorraldajad, nende käsutusse võib sattuda ka andmeid, mida otseselt selle direktiivi järgi ei nõuta ja mis ei ole ka selles loetelus. Siis need andmed, mida ei pea edastama töötlemiseks, need ongi need andmed, mida siis ... Kui te küsite, et mis need on, mis tuleb viivitamatult kustutada, noh, me võime siin spekuleerida, mingid andmed, ma ei tea, tervise kohta kus on märge või siis selle kohta, et ma olen taimetoitlane või ma olen moslem ja ma ei söö näiteks sealiha lennukis jne. Need on sellised andmed, mis on väga isiklikud andmed, need ei ole nendes loeteludes ja neid tegelikult ei ole vaja teada. Nii et need on need andmed. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh ettekandjale! Küsimusi rohkem ei ole.

Vilja Toomast
Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Eelnõule on esitatud 2 muudatusettepanekut, mõlemad muudatused on esitatud õiguskomisjoni poolt ja otsus: arvestada täielikult. Esimese muudatusettepaneku tegi õiguskomisjoni, otsus on arvestada täielikult, samuti teise muudatusettepaneku puhul. Seega oleme eelnõule esitatud muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 673 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

3. 11:18 Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (776 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (776 SE) esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnetooli justiitsminister Urmas Reinsalu!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Lugupeetav Riigikogu aseesimees! Austatud rahvaesindajad! Selle seaduseelnõu mõte on selge ja ühene: seaduseelnõuga võimaldatakse kohtunike valveaja lisatasustamine. Valveaeg on aeg, millal kohtunik peab riigipühadel ja nädalavahetustel olema kättesaadav seaduses sätestatud ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks. Kohtute teenistusvajadus eeldab, et kõigis kohtutes on pidevalt valves kohtunik, et tavalise tööaja välisel ajal oleks tagatud kohtunike kohalolek kiireloomuliste ja edasilükkamatute menetlustoimingute tegemiseks. Need on siis vastavalt lubade andmine jälitustoiminguteks, läbiotsimistaotluste lahendamine, vahistamistaotluste lahendamine, väärteomenetluses aresti kohaldamine, esialgse õiguskaitse rakendamine isiku kinnisesse asutusesse paigutamise asjades, esialgse õiguskaitse rakendamine laste perekonnast eraldamise asjades ning valduse läbivaatuse taotluste lahendamine ja taotluste lahendamine ebaseaduslikult riigis viibivate isikute paigutamiseks kinnipidamiskeskusse. Ja iseenesest, eelnõu idee järgi on lisatasu suurus ühe valveaja tunni eest 10% kohtuniku töötunni tasust.
Ning teine muudatus, mida see eelnõu näeb ette, seisneb selles, et muudetakse kohtute seadust, mille tulemusena võib kohtunikuks nimetada isiku, kellel on pärast kohtute seaduses sätestatud kvalifikatsiooni omandamist vähemalt viieaastane juriidilise töö kogemus. Praegu on kirjas, et peab olema õigusalase magistrikraadi olemasolu, et sellisel ametil on töötanud, aga probleem on tekkinud selles, et kohtunikueksamikomisjonis inimese või, ütleme siis, kvalifikatsiooninõude tuvastamisel, et palju inimesi, kes on tegelikult juriidiliselt kvalifitseeritud tööd pidanud, et seal tööjuhendis ei ole kirjas, et just nimelt õigusalane magistrikraad, vaid on kirjas näiteks "õigusalane kõrgharidus". Seetõttu nagunii eksami puhul hinnatakse inimese oskusi seal vastava eksamikomisjoni ees, aga et kvalifikatsioon sobiks, siis on kohtute poolt niisugune ettepanek tulnud. Ja kõik need ettepanekud on kohtute haldamise nõukojas kohtutega läbi arutatud ja kohtud seda igakülgselt toetavad.
See eelnõu on tegelikult oma saaga läbinud parlamendi menetluses, vahepeal, ka pärast, tegelikkuses siin algselt oli sees ka eelnõus, mille valitsus võttis tagasi eelmine nädal või üle-eelmine nädal, oli sees ka kohtujuristi palga lahtisidumine kohtuniku palgast. Kohtunikele, kohtunike esindusorganitele ja ka kohtute haldamise nõukojale tundus, et see on ebamõistlik. Valitsus kaalus, arutas seda ja loobud sellest initsiatiivist ja seda ettepanekut siis ka selles eelnõus ei ole. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Küsimuste vooru avab Külliki Kübarsepp. Palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Ma küsiks seda eelarve poolt. Ma vaatasin, et seadus on jõustuma soovitud 20. aastast ja olete pannud ka selle tähelduse sinna seletuskirja, et te alles hakkate suurusjärgus 172 000 eurot lisa taotlema RES-ist alates 20. Samas on, ma loen välja, et kulud juba 2018, siit on võimalik 150 000 eurot välja lugeda. Mis saab siis 2019. aastast ja mis siis saab, kui RES-is ei anta seda lisavajadust? Kas praegu on siis see kohtu enda eelarvest – või kuidas see praegune süsteem rahastatud on? – ja hakkab siis ideaalis siis 20-ndast ja mis juhtub 19? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Ei, tegelikult selle eelnõu ettepanek on mitte ideaalis, vaid ongi ette pandud 2020. aasta 1. jaanuarist. 18. aasta kulu on siin lihtsalt toodud ära näitena, milline oleks olnud siis ekstrapoleerituna 18. aastasse see lisakulu, kui neile kohtunikele oleks seda makstud. Ja 18. aastal muidugi mingit kulu, kuna seadust pole olemas, ei teki. Ei teki seda kulu ka 19. aastal. 20. aastal kulu tekib. See kokkulepe on olnud, mida ka valitsuses arutati, et siis riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus neid vahendeid siis arvestatakse. Kohtunikuamet on nüüd ... kohtuniku kulud on – ma arvan, see oli vist üle-elmisest aastast või oli eelmisest aastast – tegelikult arvestuslikud, sarnased pensionidega, mis tähendab tegelikult seda, et pensionide puhul riik prognoosib ka teatud summa, palju pensionide maksmiseks kulub, aga ilmselgelt kõik inimesed, kellel on subjektiivne seadusest tulenev õigus, saavad selle pensioni. Või näiteks mingid sotsiaaltoetused. Tegelikkuses on kohtuniku need tasud ka arvestuslikud, mida siis Rahandusministeerium eraldab või planeerib Justiitsministeeriumi eelarvesse, aga, noh, siis vastavalt need makstakse välja kohtute poolt. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kas te selgitaksite ja maaliksite natuke seda pilti, kui suured on erinevused erinevate piirkondade kohtunike koormatuse vahel valvete ajal? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Noh tegelikkuses on nüüd selge, et kui ühes, ütleme, Harju Maakohtus on kahtlemata, ma usun, ka per capita kohtuniku kohta tuleb seal rohkem neid asju, ütleme, mis puudutab lihtsalt, et elab palju inimesi, samamoodi tegelikult ma arvan ka per capita, või noh, Virumaal lihtsalt sellega, mis puudutab toiminguid kriminaalmenetluses, mida kohtunik peab tegema, ehk neid tuleb rohkem. Nüüd iseenesest kohtunike puhul see roteerub, et ta tegelikkuses ei ole, et nüüd on üks kohtunik, kes ongi niisugune nagu telefonist-kohtunik siis kõigil nädalavahetustel. Et ta roteerub kohtute puhul ja ma arvan, et siin on tegelikkuses siis noh, ma olen kindel, et need laste perekonnast eraldamise asjad, nendes asjades on küllap tegelikult... need jaotuvad ühtlaselt per capita üle maa. Noh ebaseaduslikult riigis viibivate isikute paigutamine kinnipidamiskeskusse, ma oletan, lõviosa nendest n-ö on jällegi Harju Maakohtu ulatuses. Iseenesest eelmise koosseisu Riigikogu tegi ühe olulise muudatuse rea kriminaalmenetluse seadusest tulenevate ülesannete puhul, mida varem tegi prokurör, andis lubasid, siis nüüd seda n-ö tõsteti kõrgemale tasemele, selleks et oleks tagatud põhiõigused ja kohtunik kui sõltumatu järelvaataja, et tema hindaks, et need asjad on, ja sellest tulenevalt siis tekkis ka tegelikult täiendav koormus nendele kohtunikele, et seda siin ei ole olnud väga pikka aega, siin on paaril viimasel aastal see niisugune süsteem tekkinud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Raivo Põldaru.

Raivo Põldaru
Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Millega seoses tekkis selline mõte maksta siis need valvetunnid ka kinni? Sest ma saan aru, et seni ei makstud. On seal mingi tööajaarvestus taga või millega seoses see tekkis? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Tegelikult ega siin ei ole ju saladust, tekkis ju kahel põhjusel. Üks põhjus on see, et meil on täna olukord, kus makstakse kinni prokuröridele, valves oldud aega lisatasustatakse. Ja kui naabrimees saab, siis kindlasti see tekitab õigustatud küsimuse. Kohtunikel see küsimus tekkis ja tõsiselt seda arutati juristide ringis kohtunike esindajatega ja leiti, et see oleks õigustatud. Teine põhjus lisaks, kahtlemata, n-ö sisuline põhjus, on see ikkagi, et koormus või see ulatus on kasvanud. Kasvanud on just seadusandja targa tahte järgi, et rohkem toiminguid, kiireid toiminguid teeks kohtud, mis siis eeldatavalt riivavad rohkem inimeste põhiõigusi, selleks on vajalik täiendav õiguskontrolli funktsioon kohtunike poolt. Noh, kohtunikud on selles mõttes kallis tööjõud, eks ole, et tagada nende sõltumatus ja kompetentsus, seetõttu on ta ka oma kulu. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Külliki Kübarsepp, teine küsimus, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Mul hetkel tuleb meelde see, et eelmises koosseisus võeti tõesti vastu otsus, et näiteks läbiotsimisordereid peaks kohtunikud välja andma, see on nagu üks väga selge funktsioon, milleks valveaega on vaja. Ma ei saanud konkreetset küsimust, et mis siis, kui RES-ist ei tule positiivset vastust 2020. aastaks. Kuidas on ikkagi praegune olukord lahendatud, sest töö käib ju kehtivate normide ja ülesannete raames juba täna? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Vastus on see, et praegune olukord toimib kehtiva seaduse alusel ja kohtunikud seda lisatasu ei saa. Mingit subjektiivset lisatasu maksmise õigust ei ole tegelikkuses, kehtib niisugune suletud loend nendest hüvedest, mida kohtunikud saavad saada. Ja teiseks, nagu ma ütlesin, kohtunike tasu on või kulu kohtuniku tööle on arvestuslik ette nähtud, mis tähendab seda, et kui seadusandja on määratlenud ühe niisuguse nende tasu maksmise või täiendava kulu kohtunike peale, siis riik peab selle tagama, ja arvestuslike kulude puhul makstakse välja vastavalt tegelikele kulutustele. Ütleme, nende arvestuslike kuludega on reaalsuses see, nagu juhtub ka töökuludega, et ükskõik, need arvestuslikud tehted tehakse, see ei ole nüüd läbivalt unikaalne kohtunike puhul, aga läbivalt kõigi ametite puhul riigis, nad tehakse n-ö 100% tehte pealt, kui kõik kohad oleksid komplekteeritud ja täis. Aga tõsiasi on tegelikkuses see, et kunagi ei ole täpselt 100%-line täituvus, alati on keegi kas töölt ära läinud või tööle minemas, alati on keegi ... Noh mingisugused vahelõtkud seal on, kogu riigisektoris ka need arvestused, mis siis täiskohtadele on tehtud nendes erinevates ametites, mõneprotsendilised n-ö alakulutamised on alati olemas. Ütleme see, kui küsimus on selles, et kas n-ö ehku peale me võtame vastu või võimalikul juhul, kui seadusandja otsustab vastu võtta seda – ei, seda ehku probleemi siin ei ole, need kulud on arvestuslikud ja riik kindlasti või valitsus maksab need välja. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Adams.

Jüri Adams
Härra minister! Jälitustoiminguteks loa andmine, vist kunagi otsustati, et seda annab kohtunik, kui mu mälu nüüd ei peta. Kuidas see olukord praegu on? On see üks eriline kohtunik või hakkavad nad roteeruma? Mida see seaduse muutmine selles valdkonnas kaasa toob või ei too midagi?

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Ei, sisulisi muudatusi selles kaasa ei too. Tegelikult praegu see valve korraldus, see on tegelikult üles ehitatud siis, et kas töötatakse valve graafiku alusel või siis tööjaotusplaani alusel valves, mis tähendab, et siis konkreetses ... no mingid kitsam hulk kohtunikke, kes neid ülesandeid täidab. Siin sisulisi muudatusi siin selles osas planeeritud ei ole. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Adams, teine küsimus, palun!

Jüri Adams
Vabandust, ma vahepeal ei olnud, äkki te rääkisite sellest, aga mina saan aru, et selle praeguse eelnõu valmistamise üks protsess oli üks suur hääletamine kohtunikkonnas, kus te olite andnud neile kaks võimalust valida. Teine võimalus oli, et luuakse teatud arv – oli see vist 4 – asenduskohtunikku. Ma oletan, et need asenduskohtuniku kohad on ka ikka vajalikud. Või te ütlete, et need ei ole vajalikud? Kuna siis järgmised justiitsministrid jõuavad nende asenduskohtunike ametikohtade ellukutsumisele?

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Jah, see oli õige, et sellel eelnõul, sellel saagal oli oma niisugune olukord, kus siis töörühm, arutades siis kohtunikutöö korraldamist, jõudis – vist aasta alul oli – järeldusele, et mõistlik oleks Eestis teha asenduskohtuniku seisund. Asenduskohtunik veidike oleks sarnane n-ö ohvitseri kutsega, kus tegelikult nad saaksid lisa, neil oleks kõrgem tasu. Aga kohtu esimehe, ütleme, otsusel või seal kohtute haldamise nõukoja kooskõlastusel oleks see mehhanism olnud selline, et neid saaks tõsta ühest piirkonnast teise vastavalt, et koormust ühtlustada. Praegu on olukord selline, et kui kohtunik nimetatakse ametisse, siis teda ei nimetata lihtsalt kohtunikuks, vaid ta nimetatakse konkreetses kohtupiirkonnas. Ja seda n-ö määramatut õigust, et sa pead siis teenistuse huvides minema kuhugi mujale – selgub, et teise linna või riigi teise otsa –, et seda siis kompenseerida seal kõrgema tasumääraga.
Ja teine idee oli siis see lisatasude maksmise kord. Suvel me pidasime läbirääkimisi Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium leidis, et uute töökohtade loomiseks üldisele paatosele riigis, see ei pruugi üldse olla üldise riigi huviga kooskõlas, oli nende kriitika ühele poole, teine oli, et see lisatasu oli problemaatiline. Aga me leidsime, et ... Me jäime asenduskohtunike juurde pidama, see eelnõu algselt esitati. Kohtute haldamise nõukoda kogunes, kohtunikud arutasid, jõudsid seisukohale – enam-vähem samas suurusjärgus olid need kaks ettepanekut oma rahalises maksumuses – ja tegelikult leidsid, et tegelikkuses nad siiski eelistaksid, et kui on kaks asja, nad tahaks mõlemat, aga kui on siiski üks võimaliku potentsiaalse rahalise kulu tõe järgi, siis nad eelistaksid just nimelt jälle seda lisatasu, mitte asenduskohtunikku. Aga siis oli parlamendi menetlusse juba see antud ja siis põhiseaduskomisjonis me arutasime. Põhikomisjon leidis, et niimoodi ei ole ilus vahetada seda asja käigult, et kogu sisu muutub ja siis valitsus võttis selle tagasi ja esitas uuesti, et teha seda head koostööd kohtute haldamise nõukoja ja kohtunikkonnaga. Kas ma plaanin seda esitada, asenduskohtunike asja? Ei, mul niisugust kavatsust ei ole. Kas see võib tulevikus esile kerkida? Seda kunagi välistada ei saa, tekst on valmis kirjutatud, aga lähemas perspektiivis seda plaanis ei ole. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ministrile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh vastuste eest! Juhtivkomisjonipoolse ettekande teeb Marko Pomerants, põhiseaduskomisjoni esimees.

Marko Pomerants
Tere päevast! Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Justiitsminister Urmas Reinsalu rääkis selle eelnõu olemuse ja sisu ära ja samamoodi ka selle, et tegemist on ühe eelmise eelnõu 713 SE edasiarendusega. Kuna me olime põhiseaduskomisjonis eelnõu 713 juba arutanud, siis me eelnõu 776 jaoks justiitsministrit eraldi uuesti üldse põhiseaduskomisjoni ei kutsunud, vaid lähtusime valitsuse esindajaga kokkulepitust, et asja sisu on arutatud ja valitsus esitab korrektselt uue eelnõu. Nagu me aru saame, nii on ka juhtunud. Põhiseaduskomisjonipoolsed menetlusotsused on järgmised: võtta see eelnõu täiskogu päevakorda 18.12, siin me oleme, põhiseaduskomisjoni ettepanek on teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada (selles osas oli meil konsensus) ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, see on siis 7. jaanuar juba uuel aastal kell 17.00. Selles osas ka konsensus ja konsensus ka ettekandja osas. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh! Ettekandjale küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele seaduseelnõu üldpõhimõtete aruteluks. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 776 SE esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. jaanuari kell 17.00.

4. 11:35 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu 762 SE esimene lugemine. Ettekande teeb põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants.

Marko Pomerants
Tere taas inimesed kõik samade tiitlitega! Teie ees on eelnõu 762 ja puudutab see Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmist. Tegemist on ka siin selles Riigikogu koosseisus väga pikaajalise protsessiga. Me teame, et siin on erinevaid katseid teinud ka Riigikogu esimees Eiki Nestor ja püütud on siis leida konsensust erinevate Riigikogus esindatud fraktsioonide vahel. Tõde on see, et mida rohkem on fraktsioone, seda rohkem on ka erimeelsusi või siis nägemusi selles osas, kuidas üks või teine töölõik meie igapäevaelust võiks olla reguleeritud. Aga see osa, mis nüüd teie ees on, on selline, mis on leidnud ka kõikide fraktsioonide poolset heakskiitu, ja seetõttu oleks põhiseaduskomisjoni arvates ikkagi mõistlik kas või need vähesed muudatused läbi käia ja me jõuaksime veel selle koosseisu jooksul need muudatused ka seaduseks muuta.
Ja kindlasti on minu meelest veel vähemasti üks muudatusettepanek, mida siin praegu ei ole, aga mis võiks olla ka lõpuks selle eelnõu osa. See puudutab seda kuulsat kohaloleku kontrolli enne seda, kui on 51 hääle eelnõu hääletus. Nendel kahel asjal ei ole mitte mingisugust omavahelist seost – sellel kohaloleku kontrollil ja lõpphääletuse tulemusel. Aga selles eelnõus seda praegu ei ole.
Kui hästi lühidalt rääkida nendest põhilistest muudatustest, siis esimene osa räägib erinevatest manöövritest  –vabandust, minu termin ei ole õigusmõiste, mida kasutatakse selles eelnõus –, mis toimub siis erikomisjonide, uurimiskomisjonide ja probleemkomisjonide vahel, kus fraktsioonid vahetavad oma liikmeid. Ja teatavasti on see protsess praegu selline – kuidas siis ma ütlen? – mõttetult bürokraatlik, mis tähendab seda, et valmistatakse see muudatuse otsuse-eelnõu ette, suur saal seda hääletab ja iga kord, kui see päevakorras jälle siin on, mõni muudatus, siis on ka jutt sellest, et miks me sellega tegeleme. Ja see eelnõu võimaldab saada siis sellest olukorrast üle.
Võib-olla üks olulisem, sisuline muudatus puudutab meie tavalist nädalarutiini või selle muutmist. Nimelt on tegu siis esmaspäevaga. Teatavasti – ma hästi lihtsustan Riigikogu liikme tööd suures saalis – esmaspäeval see piirdub vähemate näidete puhul sellega, et osaleme kohaloleku kontrollis ja siis ka nädala päevakorra kinnitamisel ja kui on arupärimisi ja kui on huvi nendele arupärimistele vastamise osas, siis ka arupärimised, ja loomulikult vaba mikrofon, mida ma saan aru, ka mõned meie kolleegidest on aeg-ajalt kasutanud. Aga nüüd selle seaduseelnõu kohaselt siis ka kolmapäeval oleks võimalik arutada eelnõusid. Tööpäev või tööaeg oleks ajaliselt reglementeeritud, algaks siis istungi aeg kella 15-st ja lõppeks 24 või südaöö paiku. Loomulikult kui päevakord ammendub varem, siis varem. Nii et istung algaks päevakorra kinnitamisega ja vahepeal on siis, kui on vajadust, eelnõude arutelu ja peale seda on vaba mikrofon, kuni kõnesoovid ammenduvad või kui kesköö vastu tuleb.
Ja lihtsustatud on ka või konkretiseeritud on ka päevakorrast eelnõude väljaarvamist. Klassikaline küsimus, mis puudutab muudatusettepanekute tähtaega, et kella järgi meil ju siin keegi, ametnikud tööl ei käi, aga tegelikult on olemas ka ametnikel tööaeg, mis lõpeb kella 17-st. Nii et seetõttu ka otstarbekas, et muudatusettepanekud esitatakse kella 17-ks, mitte 18-ks, nagu senises kodukorras. Ma arvan, et meis kõigis on niipalju suutlikkust, et kõik, kes soovivad muudatusettepanekuid teha, need ka kella viieks jõuaksid sellega hakkama, sellepärast et tavaolukorras antakse selleks kümme tööpäeva ja pühad veel vahepeale, et ka aeglasemad jõuaksid.
Ja üks muudatus veel, see puudutab umbusalduse avaldamisega seotud arutelu. See on 19. punkt. Umbusalduse avaldamise arutelu algab umbusalduse algataja või algatajate esindaja sõnavõtuga, mille kestvus ei ületa 20 minutit ja milles põhjendatakse umbusalduse esitamist. Selle järel esineb valitsusliige, kelle suhtes umbusalduse avaldamine algatati, sõnavõtuga, mille kestvus ei ületa 20 minutit. Riigikogu liige võib valitsusliikmele esitada ühe suulise küsimuse. Tegemist ei ole ju sellise – kuidas ma ütlen? – igapäevase olukorraga, peaks olema erandliku olukorraga tegemist, mis viib ühe valitsuse liikme umbusalduse avalduseni, ja seetõttu peaks ka see menetlus olema n-ö mõlemapoolseid selgitusi võimaldav. Kui me oleme rääkinud sellest, et Riigikogus on liiga vähe debativõimalusi, Eesti parlamendis seda võib-olla peaaegu ei olegi, et igaüks räägib oma jutu ära, et see oleks ka üheks täiendavaks võimaluseks, kuidas erinevad osapooled saavad paremini oma arusaamu põhjendada ja neid välja näidata.
Nüüd see ongi lühidalt eelnõu sisu. Mis puudutab muudatusettepanekute tähtaega, kui me eelmise eelnõu puhul, just siinsamas kohtute seaduse puhul rääkisime sellest, et see oleks 7. jaanuar 2019 ehk tavapärane kümme tööpäeva, siis antud juhul me spetsiaalselt pakume välja pikema muudatusettepanekute tegemise tähtaja või kaugema ja see oleks 15. jaanuar kell 17.00. Põhjus, miks me seda teeme, on väga proosaline ja lihtne, et kui Riigikogu taas tuleb kokku oma viimaseks viieks töönädalaks, siis kas või sellelsamal 14. kuupäeval saaksid fraktsioonid veel arutada, kas on mingisuguseid ettepanekuid, mis kodukorras võiks saada menetletud. Ja minu üleskutse on siiras, et te tähtajaks neid muudatusettepanekuid ka teeksite. Võib-olla leiame veel sellist lisaüksmeelt ja teeme selles koosseisus need muudatused ära. Ja nii siis ongi muudatusettepanekute tähtajaks 15.01 pakutud kell 17.00 ja loomulikult on komisjonipoolne ettepanek esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants! Teile on ka küsimusi. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea Marko Pomerants! Ma võrdlen antud eelnõu kavandiga, kus oli palju rohkem teemasid. Minu esimene küsimus puudutab seda, et mis põhjusel või mis olid need argumendid, et ei suudetud komisjonis leida üksmeelt kolmapäevase kellaajalise tähtaja määramisega ja mis juhtus eriolukorra kehtestamise võimalusega ja selle menetlemisega Riigikogu tasandil, et need peaksid olema sellised teemad esialgu hinnangus, mis ei peaks nii sensitiivsed olema. Aitäh!

Marko Pomerants
Hakkame algusest. Nagu ma ütlesin, lähtusime nendest punktidest, mis olid kõikide fraktsioonide konsensust omavad. See, et ööistung kui selline ära jääks, selles osas konsensust ei olnud. Ma peast ei mäleta, kas oli tegu Reformierakonna fraktsiooniga, võis nii olla, siis lihtsalt me seda muudatusettepanekut siia praegu ei pannud. Kui tuleb uuesti lauale, saame uuesti arutada. Minu isiklik seisukoht on, et oleks mõistlik. Mis puudutab kogu seda n-ö eriolukorra regulatsiooni, siis leidsime, et meile järelejäänud aja osas ei peaks me võib-olla selle menetlusega praegu tegelema ja kindlasti, kui uus koosseis kokku tuleb, siis saaks sellega igakülgselt tegeleda. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! See ühisosa otsimise metoodika ei pruugi ju vale olla, aga minule torkab küll väga silma see, mida selles eelnõus ei ole. Ja nimelt, minu meelest suurim probleem on see, et Riigikogu liikmed siin saalis ei ole võrdsed. Ma pean silmas eeskätt fraktsioonituid liikmeid, keda tõstetakse kui malenuppe ühest komisjonist teise, samuti puudub õigus nii esimesel kui ka kolmandal lugemisel sõna võtta, moodustada uusi fraktsioone, kui näiteks mõni suurem grupp lahkub päris suurest fraktsioonist, saada Riigikogu Kantseleilt võrdsel alusel teenuseid. Minu meelest see on kõige karjuvam probleem meie kodukorra juures, et Riigikogu liikmete võrdsed võimalused ei ole tagatud. Miks see ei peegeldu antud seaduseelnõus?

Marko Pomerants
Jaa, aitüma! Tegemist on, kuidas öelda, ideoloogilise küsimusega ja sellisel kujul nagu sa, hea kolleeg, selle küsimuse tõstatasid, on siis algsetes faasides muudatusettepaneku teinud – võib-olla ma teen liiga, aga – ainult siis need ongi tulnud Vabaerakonna fraktsioonilt. Vastab tõele. Ja teiste puhul neid ettepanekuid ei olnud. Ja see käsitlus ju, kui vaadata praegust kehtivat meie kodu- ja töökorda, siis see lähtubki sellest teadmisest, et kõigepealt on Riigikokku valimised, on fraktsioonid ja töö on ennekõike fraktsioonide keskne. Ja siis manöövrid ja fraktsioonist lahkumine peaks olema erakordne ja ei ole selline tavapärane. Nii et see on selline ideoloogiline vaidlus. Hetkel viis erakonda, kes siin on, on lähtunud sellest loogikast, ja üks erakond siis sellest, et sõltumata sellest, kas tegemist on fraktsiooniga või fraktsioonitute liikmetega, peaks olema tingimused võrdsed. Sellepärast seda muudatust ei ole.

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Iseenesest on õige see suund, aga natuke liiga vähe on neid muudatusi. Aga minu küsimus on selle hiljuti Tiina Kangroga juhtunuga, et spetsialist, oma valdkonna suur spetsialist lükatakse eemale sealt, kuigi Monika on samuti ja võiks ju kaks tükki olla ja praegusel hetkel koalitsioon teeb, nii nagu tahab. Minuga juhtus sama asi natuke varem. Ma tahtsin keskkonnakomisjoni minna, aga Eiki Nestor saatis kirja, et kuule, Urve Palo on juba ees ja mina ei hakanud kaposse kirjutama. Kas ei peaks seda kuidagi reguleerima? Kui on inimesed, kes on asjatundjad, praegusel hetkel nii Monika kui Tiina, et siis nad võiksid ikka selles komisjonis olla, aga mitte, et lükkame ühe ja eriti veel, kes koalitsiooni ei kuulu, kusagile mujale? Aitäh!

Marko Pomerants
Aitüma! Ma julgen tunnistada, et ma ei ole selle konkreetse Tiina kaasusega mitte kuidagi tegelenud. Kuulsin selle olemasolust täna hommikul. Aga see ei muuda minu vastuse olemust. Kui te leiate, et tänast töö- ja kodukorra seadust selles osas, mis puudutab komisjonide määramist, on võimalik kuidagi n-ö õiglaselt muuta, siis olge lahke, tehke need muudatusettepanekud. Seda saavad teha nii fraktsioonitud liikmed, iga Riigikogu liige, kui ka fraktsioonid, nii nagu meil täna kodukord võimaldab ja siis me saame seda arutada. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Tiina Kangro, palun!

Tiina Kangro
Aitäh! Mul on küsimus selle kella 17 kohta muudatusettepanekute esitamiseks. Kas te arutasite ka, mis on selle praktiline väärtus, et kui ametnike tööpäev lõpeb kell 17, siis peaksid olema ka need asjad laekunud 17-ks, kuigi ametnikud sellega tegelema ei hakka? Miks ma küsin, on see, et mina olen täheldanud, et elu on muutunud, inimesed elavad oma mobiiltelefonis ja ka saadikute töö on ööpäevaringne. Kas ei oleks targem lükata see 00.00-le, nagu päeva lõpuks? Tegelikult ju ametnik tuleb ikkagi hommikul tööle ja hakkab nende asjadega tegelema, mitte kell 17, kui ta tööpäev lõpeb. Aitäh!

Marko Pomerants
Aitüma! Küsimus ei ole ju selles mõttes lihtsalt ametnikus, vaid ... Millest tuleks minu meelest lähtuda? Kusagil see piir peab olema, esimene, on ju. Tavaolukorras on kõikideks muudatusettepanekuteks aega kümme tööpäeva, mis tähendab siis praktiliselt ju, ma ei tea 12 päeva. Ja minu meelest on võimalik selle aja jooksul Riigikogu liikmel oma muudatusettepanek ära teha. See on samasugune debatt, nagu on olnud siis alkoholimüügi korral, et kuidas linnamees peaks jõudma siis ajavahemikus kella 10–22-ni oma alkoholiostud teha. Aga vaadake, võrdne kohtlemine. Minu äi kusagil Lõuna-Eestis peab autolavkas otsuse viie minutiga. 12 ööpäeva on piisav aeg, et sellega hakkama saada. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Härra komisjoni esimees! Kas te natuke täpsustaksite, sest see § 62 ei puuduta muudatusettepanekute tähtaja kellaaega, vaid materjalide avalikuks tegemist istungisaali töö jaoks, need on minu meelest kaks erinevat asja? Aga minu sisuline küsimus, mida ma tahtsin algselt küsida, on see, et kuidas te ikkagi kavatsete neid laekuvaid muudatusettepanekuid menetleda. Sellepärast, et Vabaerakonna fraktsioon kindlasti teeb needsamad muudatusettepanekud, mis on 2016 esitatud ja 2018 esitatud, aga samas tahaks ka näha siis resultaati, et kas te jätkate konsensuspõhimõtet, teete te lihthäälteenamuse hääletuse või otsite te kompromisse. Mis on see töövorm, et see dokument ja eelnõu sisulisemaks muutuks?Aitäh!

Marko Pomerants
Aitüma! Kõigepealt aitäh tähelepanu juhtimise eest! Minu viga, mõte jääb samaks. Tõepoolest, § 62 puudutab, improviseerisin liigselt, puudutab dokumentide Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tegemist ja see puudutab kella 18 ja põhjus ikka sama, et ametnike tööaeg on kella 17-ni, nemad on need, kes selle EMS-i või kuhu iganes üles panevad, eks ole, ja seetõttu see 17.00 on põhjendatud. Nii, sellega saime klaariks. Mis puudutab edasist metoodikat, siis kõik võimalused on tööriistakastis olemas. Alustan ikka sealt kõige laiemast ringist ja siis vaatame, kas meil on lõppkokkuvõttes üksmeelt, mis puudutab mingisugust koalitsiooni hääletust. Ma mingeid piiranguid praegu ei seaks, aga alustaksin hea tahtega, kus kõik on laua ääres ühesugused. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Vastusest oma esimesele küsimusele ma sain aru, et Riigikogu viie fraktsiooni puhul ei ole käsitlus Riigikogu liikmetest see, et Riigikogu liikmed on võrdsed. Sellest tuleb minu sügavalt teoreetiline küsimus: kas põhiseaduse silmis Riigikogu liikmetel peavad olema võrdsed õigused või mitte? Aitäh!

Marko Pomerants
Meie töö- ja kodukord on kindlasti põhiseaduspärane, muidu me ei saaks selle järgi töötada. Ja see olukord, fraktsioonitus on ju ka omamoodi Riigikogu liikme enda poolt tekitatud. Nii on. Nii ja naa. Aga ma arvan, et tegemist on põhiseaduspärase olukorraga. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Me oleme siin hea hulk aega kulutanud selle peale, et saadikud, kes omast vabast tahtest on läinud akna äärde istuma, on loobunud ka teadlikult paljudest õigustest või võimalustest. Aga minu küsimus on. Need saadikud, kes kuuluvad fraktsiooni, päris palju head infot ja teadmist tuleb teisel lugemisel – siis, kui kõik saadikud saavad pulti ja avaldada võivad mingit muud nägemust –, aga esimesel ja kolmandal see on jäänud ära. Kas oleks võimalik mingil moel tehniliseltki, kui kõlab teise lugemise lõpus, siis kui juba muudatusettepanekud on hääletatud, veel võimalik aeg maha võtta ja seda muudatust saadiku poolt – ma tean, et fraktsioon saab esitada – sisse panna ja enne kolmandat lugemist arvestada? Aitäh!

Marko Pomerants
Et oleks samasugune olukord, nagu on riigieelarve menetlemisel, umbes, et teise, kolmanda lugemise vahel saaks veel teha muudatusettepanekuid. Niimoodi või? (Saalist T. Kruusimäe: "Jah, kui saalist kõlab mõni selline eluterve mõte.") Aitüma! Selleks on meil need võimalused, mis me praegu oleme omale võtnud, et kindlasti saab eelnõu katkestada ja kui selline eluterve mõte tekib enne siis võimalikku lõpphääletust, teise lugemise n-ö hääletust, see peaks olema see koht. See, mis meil eelmisel nädalal oli kasutada, sellised olukorrad peaksid olema erandid. Ja jällegi, tavapäraselt seaduseelnõude menetlemise aeg on nii pikk, et kõik mõtted või enamus mõtteid vähemasti, mis selle eelnõuga on seotud, peaksid jõudma siis menetlejate kätte. Ja kui siin me arvame, et Isamaa on igavene, siis tegelikult Riigikogu ka. Kui selle eelnõuga ei õnnestu, siis saab järgmised mõtted võtta järgmise eelnõuga lauale. Ma arvan, et Riigikogu üks klassika on veeseadus – no sada korda on menetletud. Kindlasti kodu- ja töökord ei peaks olema analoogne, põhimõtted peaksid paigas olema, aga aeg-ajalt tuleb kaasajastada. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Kas põhiseaduskomisjon seadis endale eesmärgiks soosida parlamentaarset debatti? Konkreetse punktina ma imestan, et siin pole midagi tehtud infotunniga. Üsna hämmastav formaat. Omal ajal ministrina sai siin käidud heameelega, see oli võimalus näidata oma teadmist ja oma plaane kirjeldada, aga siit saalist vaadates ... Selles mõttes oleks tahtnud isegi sagedamini käia ja rohkem aega saada. Aga saalist küsijana on see täielik katastroof, minutiga sa pead tõstma kogu teema, kirjeldama ära ja siis küsima. Vastaja kaks minutit võib mängida ainult lolli. Kui ta ei taha vastata, nii nagu peaminister tavaliselt, siis ei tule sealt midagi. Kas infotund tegelikult üldse ei olnud teil arutelu teema, et seda võiks natuke pikendada ja natuke lõdvendada seda ajapiirangut? Aitäh!

Marko Pomerants
Aitüma! See, mis puudutab parlamentaarset debatti, siis tõepoolest neid mõtteid, et see debatt sisulisem oleks, on olnud ju erinevaid. Mis puudutab infotunni kvaliteeti või olemust, eks seda ju aja jooksul läbi selle kodukorra on püütud muuta ka, mille stiilinäiteks on see, et peaminister on iga kord kättesaadav, eks ole.. Kui nüüd, hea Jürgen, räägime sellest, mida selles kodu- ja töökorras ei ole, tõepoolest on olemas ju mitu võimalust. Võimalus nr 1 on see, mida ka praktiseeritakse, et saadik küsib, mida tema tahab, ja vastaja vastab, mida tema tahab, on ju. See on üks praktika, üsna laialt levinud. Ma julgen nimetada seda Savisaare-printsiibiks, sellest see on omal ajal lahti läinud. Ikka inimesed õpivad, on ju. Nüüd teine variant on see, mida mina ka kirjeldan ühes raamatus, toredas raamatus "Minu ministeeriumid", on see, et sa sisuliselt ka tahad saadikuga koostööd teha ja pöördud saadiku poole. Kui ta ütleb, ma ei tea, püstitab sulle eelmisel või teisipäeval teema "Riigi kaitsest" või "Riigi juhtimisest", küsid, aga mida sa tegelikult teada tahad, hea Jürgen, on ju. Konkretiseerid oma küsimuse ja saad kindlasti ka väärika vastuse. Kui on eeldada, et tahad ka niisama laiata, on ju, siis teiselt poolt tuleb midagi vastu. Aga nüüd, olles ka inimestega rääkinud, on ju, siis ettepanek, mis võib-olla seal kuskil teie tubades, pean silmas siis Reformierakonna fraktsiooni ringi tiirleb, on umbes selline, et see infotunni aeg võiks olla pikem, eks ole, alata varem, näiteks kella 12-st – räägin lihtsalt kuulujutte, inimesed Riigikogus räägivad, on ju –, ja pikem võiks olla siis natukene see küsimise aeg ja ka vastamise aeg. Ja mina arvan, et see oleks tahte korral tehtav, sel lihtsalt põhjusel, et hommiku poole meil komisjonide tööd ei ole. Fraktsioonid peaksid ennast sellisel juhul natuke distsiplineerima, et oma koosolekuid teistmoodi korraldada. Ja teine asi on see, et need, kes tahavad küsimas käia, need saavad ikka käia ega selle taha ju elu ei jää. Minu meelest oleks tehtav. Vaatame, kui selline ettepanek tuleb, millist heakskiitu see leiab või üksmeelt. Mina, ka natuke aega siin Riigikogus olnud, arvan ka, et meie põhiprobleem on see, et meil päriselt debatti ei ole ja igaüks räägib oma jutu ära, kas siis sisulisel või sisutu, ja päev on õhtus. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kasutan seda võimalust ja küsin siis: kas ettepanekute seast tuli ka ettepanek, et tuntud ülemaailmse küberturvalisuse juhtivriigina võiks meil tiigrihüpe teostuda ka siin istungite saalis? Aitäh!

Marko Pomerants
Aitüma! Sellist ettepanekut, mis praeguses staadiumis oleks ellu jäänud, ei ole. Mis on laual olnud, on sellised väiksemat sorti ettepanekud, et à la kas peaks olema füüsiliselt eelnõude üleandmine või saaks neid ilma kõneta ka üle anda jne. Aga midagi kapitaalsemat, mis meie kõigi arusaamadele vastaks, siis seda ei ole sellisel määral, et ta oleks eelnõusse sattunud. Aitäh! Kuidas? Aa, seda ei pea kodu- ja töökorraga kindlasti reguleerima. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! See oli nii armas, et te nimetasite Savisaare printsiipi. Mina olen üks väheseid, kes mäletab parlamendiliiget Edgar Savisaart, tol ajal ei olnud infotundi, aga ka eelnõu küsimises ta ei mahtunud kunagi kahe minuti sisse. Ta lihtsalt mulises ja küsimuseni ei jõudnud. Aga mina mõtlen siin infotundi siiski, kus saadik peab kogu teema tõstatama ja ära kirjeldama – ei ole konkreetne eelnõu ees, vaid tõesti selline jooksev arutelu. Kas olete nõus, et seda aega võiks pikendada? Fraktsioonid saavad kindlasti hakkama, aga muuta see infotund näiteks kahetunniseks ja näiteks anda kaks korda rohkem aega küsida ja kaks korda rohkem aega vastata, siis on teemast kõrvalehiilimine palju keerulisem ja samas teema kirjeldamine saab täpsem. Aitäh!

Marko Pomerants
Aitüma! Endiselt pean silmas Savisaare printsiipi, Savisaart kui vastajat majandusministrina näiteks. Infotund oli olemas, tema oli vastaja ikka, mitte küsija. Sinu näites oli ta küsija rollis. Kõik on meie enda kätes, meie töö kvaliteet. Ja mina ütlen, et mina isiklikult toetan seda mõtet. Selle eelduseks on see, et me päriselt ka kasutame seda aega siis mõlemalt poolt kvaliteetselt, on ju, et üks pool ei räägi lihtsalt, kui loll on valitsus ja kuidas ta kõik valesti teeb, vaid püüabki selle probleemi kenasti sisuliselt lahti selgitada, on ju, ja teine pool ei arva, kui loll on see Riigikogu liige, kes parasjagu küsib, ja püüab sellele küsimusele vastata. Eks selline mängumaa ikka jääb, aga poliitikud räägivad pikalt, kui vastata ei/jaa vormis, siis mina isiklikult toetan ja püüan sellele toetust leida. Vaatame, kuhu jõuame. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aadu Must, palun!

Aadu Must
Aitäh, lugupeetud juhataja! Tegemist on päris põneva probleemiga ja see on aastatepikkuse sabaga. Mul on küsimus: kas seda printsiipi, millest te äsja rääkisite, ei võiks nimetada Jürgen Ligi printsiibiks? Sest ma olen kunagi ka ajalehes sellest kirjutanud. Esitad ministrile – siis ta oli küll rahandusminister – küsimuse, vastu saad: teie ka saalis. Kust te seda maha loete? Ja muud asjalikku vastust nagu ei tulnudki. Nii et see on pikkade juurtega probleem ja nähtavasti peaks siin tõepoolest mälu ka teritama ja midagi ette võtma, et mõned mehed ei oleks ainult väga head endised ministrid. Aitäh!

Marko Pomerants
Aitüma! Jürgen Ligi saab selles rollis ikka olla ainult koopia. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, hea ettekandja Marko Pomerants! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajatele. Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Jürgen Ligi
Austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Kuna siin minu nimi kõlas, siis kohe tekkis kiusatus. Me oleme tõesti mõelnud, et parlament võiks olla rohkem debateerimise koht ja kunagi seati küsimistele-vastamistele väga ranged minutilised piirid selle tõttu, et seadusi oli vaja väga palju vastu võtta, aga aega raisati talumatult ja see andis liiga suure mängumaa lihtsalt aja raiskamiseks. Praegu võib tajuda, et selline parlamentaarne debatikultuur on alla käinud. Mis puutus ka neid valmis kirjutatud küsimusi, siis professor võis täiesti täpselt viidata minu kunagisele reaktsioonile ministrina, aga võin, käsi südamel, öelda, et ministrina ma käisin siin alati hea meelga. See oli võimalus vastata küsimustele ja teadmisi näidata, aga samas oli ka tookord selge mulje, et üks osa isegi selles formaadis ei saanud küsitud teistmoodi kui valmiskirjutatud paberilehtedelt. See ei ole debatt, kui inimesed loevad tekste paberilt, kõik peaksid suutma, parlamendiliikmed, suhelda vabalt. Ja kriitiline hoiak iseenesest pole mitte mingi probleem, tähendab, ministrite, valitsuse aadressil, kuigi siin Marko justkui ütles. Ei, sellega on kõik hästi, seni kui püsitakse teemas. Aga häda on veel, mida tuleks nimetada, mida küll kodukorraga ei reguleeri, on ka seaduseelnõu debatid, et siin on ikkagi päris katastroofi olukord, kus osad fraktsioonid tulevad ainult valmis kirjutatud kõnedega olukorras, kus nad peaksid esindama oma fraktsiooni ja nad peaksid tegelikult esindama seni kõlanud väiteid, nad peaksid kuidagi neile reageerima. No ma ei kujuta ette, needsamad inimesed, kas see on debatt, kui loetakse lihtsalt teksti ette ja ei reageerita olukordadele. Kas nad näiteks välismaal ministritena samamoodi siis ministrite debatil ainult istuvad oma puldi taga, vajutavad nuppu ja siis hakkavad rääkima paberilt.
Meil on sel teemal loomulikult keeruline midagi reguleerida, aga üks mõte meil on ja me kavatseme selle välja pakkuda ja see on see, et ka siis sellist horisontaalset suhtlust tekitada, näiteks saada küsida küsijalt. Et kui ikkagi läheb midagi väga käest ära või vastupidi, midagi väga huvitavat, siis saab ju ka üksteiselt küsides tekitada üle saali arutelu. Ma olen aru saanud, et midagi taolist on juba olemas europarlamendis. Aga selge on see, et Eesti ei vaja enam nii palju väga suuri seadusi, küll aga ta vajab paremat parlamendi debatikultuuri. Meil ei ole seda jäänud nii palju, nagu vanasti oli, kus siin oli hulk sõnaosavaid inimesi, kes rääkisid rohkem kontseptuaalselt, vähemalt on ajaloos selline mulje settinud, võib-olla tõesti see rohu värv tundub liiga roheline tagantjärele vaates, aga mõtleme siis tulevikule. Kõik peaksid suutma omavahel vaielda ja arutleda, mitte lihtsalt paberilt teksti ette lugema ja mitte püüdma ennast ära mahutada ühe minuti sisse, kui tegelikult tuleb ju nagu infotunnis ära kirjeldada ka teema. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Jüri Adams Vabaerakonna nimel, palun!

Jüri Adams
Aitäh, härra istungi juhataja! Ma paluks ka lisaaega kohe!

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Jüri Adams
Lugupeetud rahvaesindajad! Me oleme praegu olukorras, mis kordub nagu aamen kirikus iga nelja aasta tagant. Tähendab seda, et paar kuud enne Riigikogu koosseisu lõppu tuleb Riigikogus menetlemisele Riigikogu kodukorra seaduse mingisugune muudatuste pakett. Ja see muudatuste pakett reeglina sünnib selliselt, et Riigikogu juhatust teenindavad Riigikogu Kantselei ametnikud panevad nelja aasta jooksul või kolme aasta jooksul kokku kõik oma märkused, mida nad arvavad, et oleks vaja, nende ja nende ülemuste töö lihtsustamise ja selguse mõttes esitavad meile. Ja võib-olla siis sellele lisandub teatud hulk muid ettepanekuid saalist, aga võib-olla ei lisandu, nagu praegusel juhtumil see on. Oli ka selle eelnõu eel pikk nimestik asjadest, mida aga enamik fraktsioone ei toetanud, kaasa arvatud niisugune poliitiliselt üsna kuum ettepanek, et lõpetada ära meil juba kolmandat aastakümmet käiv iga-aastane Riigikogu juhatajate valimine ja teha siis seda kas kord koosseisu ajal või vähemalt kahe aasta tagant. Niimoodi on see olukord ja tõenäoliselt see kordub ka nelja aasta pärast samamoodi.
See asi algas peale sellest, et veidi enne 2003. aasta Riigikogu valimisi võeti siinsamas saalis Riigikogu uus kodukord – tookord seda nimetati veel kodukorra seaduseks –, mis oli oluliselt erinev sellest, mis oli enne seda. Nii et me võime rääkida, et taastatud iseseisvuse ajal on meil põhimõtteliselt olnud kaks erinevat kodukorra versiooni, millel on omakorda muidugi terve rida alamversioone. Nüüd, neli aastat hiljem, 2007 juhtus niisugune asi, et Riigikogus oli kaks seadust erinevalt: ühte nimetati kodukorra seaduseks ja teist töökorra seaduseks. Mina tookord Riigikogus ei olnud, ma ei oska arvata, kes olid need mõjutajad. Aga mingisugustel põhjustel otsustati need kaks seadust ühendada üheks ja samaks tekstiks. See on teatud Euroopa juriidilise traditsiooni väga põhimõtteline muutmine, et mitte ütelda rikkumine. Nimelt, kodu- ja töökorra tekstide eristamise vajadus on tulnud ajalooliselt sellest, et kodukorrad on parlamentides olnud sellised sisemised reeglid või kokkulepped, mis käisid ainult selle esinduskogu enda sisemise töökorralduse kohta, ja väljaspoole kodukorrad ei ole kunagi avaldanud mingisugust tähendust. Töökorrad, vastupidi, on sellised asjad olnud, et see läheb korda ka igale kodanikule meie oma riigis. Nii et kui me kunagi presidendi töökorra seadust, siis küsimus sellest, kuidas president korraldab oma tööd omaenda kantseleis, on tema kantselei kodukorra asi, aga küsimus sellest, mitme nädala jooksul tuleb kodaniku avaldusele või kaebusele vastata, on avalik küsimus ja see ei saa kuuluda kodukorra hulka. Need asjad on praegusel hetkel meie seaduses sassis. Võib-olla võib ka niimoodi, võib-olla mitte. Juhin tähelepanu näiteks ühele niisugusele asjale, et praegusel hetkel on selles ühendatud seaduses ette nähtud edasikaebuse võimalus Riigikohtusse. Kodukorra puhul on see mõeldamatu, see on absurdne, töökorra puhul on see igati normaalne. Nüüd, kui ta on pandud kõik kokku, siis on seda väga raske ütelda.
Kui me nüüd vaatame selle nelja aasta kodukorra ja töökorra arengut, siis peab ütlema, et see areng on praktiliselt nullilähedane. Mul oli vahepeal lootus, et härra Nestor ja teised juhatuse liikmed siin käivitavad uue kodukorra koostamise protsessi. Kahjuks see ei juhtunud, järelikult see jääb järgmiste koosseisude peale. Selles koosseisus on üks väga oluline ja põhimõtteline muudatus toimunud. Nimelt, kui eelmise kahe koosseisu ajal Riigikogu läheb ajalukku selliselt, et Riigikogus komisjon ei ole üldse olnud, sellepärast et komisjonide tööd ei protokollitud, siis väga oluline asi on see, et nüüd seda tehakse. Jumalale tänu, et nüüd see on vähemalt ajaloole säilitatud, vähemalt midagi, et mis on toimunud. Aga, muide, hiljaaegu tuli välja, et see ei ole ka nii väga olnud, on olemas nihukene asi, et kui näiteks Välisministeerium või mõni teine ministeerium saadab meile paberi ja nurga peale pannakse pitsat, et see on ametkondlikuks kasutamiseks, siis Kristo Varend seal kenasti naeratab selle peale – tema mulle seletas, et meie tark olukord ütlevat, et sellisel juhtumil komisjoni koosolekut ei protokollita isegi mitte ajaloo jaoks, rääkimata sellest, et teha seda avalikult. Niimoodi on see asi ikka, et selles küsimuses ei ole lõpuni mindud. Härra Pomerants ütles õieti, et Riigikogu põhiprobleem – ideoloogiline, nagu tema nimetas, ja seda ütles ka härra Herkel – on see, et kas kõige olulisem on Riigikogus fraktsioon või kõige olulisem on üks Riigikogu liige. Praegusel hetkel läbi viidud kodukorras on kahtlemata peaaegu kõiki õigusi omav fraktsioon ja Riigikogu liikmel on mõningad väikesed õigused lisaks sellele. Teine asi, mis võib ütelda, et Riigikogu kodukorra põhipaleus tundub olevat see, kaks asja: esiteks, hoida tööaega minimaalne, ja teiseks, teha Riigikogu istungi juhtimine juhatajale võimalikult lihtsaks. Nii et see on see pärand, mida me anname edasi järgmisele Riigikogule. Mõne kuu pärast on siin pooled uued liikmed, nemad jõuavad jälle kolme aasta pärast arusaamisele, et see kodukord ei ole mitte kõige parem siin maailmas. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Eiki Nestor, palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel!

Eiki Nestor
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ma kõigepealt tänan neid vanematekogu liikmeid, kes sel teemal kaasa mõtlesid. Nagu te näete, põhiseaduskomisjon lähtus siin selgest loogikast, tõi Riigikogu saali eelnõu sellisel kujul, mis võib pälvida 51 rahvasaadiku toetuse. Sellegipoolest jäid siit välja mitmed ettepanekud ja ma usun, et järgmine Riigikogu ei pääse mitte kuskile, et nende teemadega tegeleda.
Minu jaoks kõige olulisem puudus on siin sama teema, millest rääkis kolleeg Jürgen Ligi. Ma sõnastaksin selle küsimuse natuke teistmoodi: see on Riigikogu võime reageerida ühiskonnas üles kerkinud küsimustele adekvaatselt. Ja ma pean ütlema, et ma olen sellel veendumusel päris kaua ja omaenda ministriameti aja näitel. Kunagi juhtus selline äärmiselt kurb ja tõsine lugu, et Pärnus inimesed hakkasid jooma metanooli ja seetõttu lahkusid elust. Probleem oli meeletult terav. Mina ministrina palusin lubada tulla infotundi, sellepärast et ühiskond arutas seda teemat loomulikult palavalt ja tõsiselt. Ma ei saanud infotundi, kuna ma olin käinud just nädal ennem siin ministrina ja teistel ministritel oli kohustus tulla infotundi. Ja lõpptulemus oli see, et seda arutati igal pool mujal, meedias, koridorides, fraktsioonides, igal pool mujal ja ainukene koht, kus seda teemat ei arutatud, oli see saal siin. Vaat sellist olukorda nagu tekkida ei tohiks.
Sellest sügisest on kaks lihtsat näidet. Esimene on juhtum, mille lühike nimi on Metsavas. Kas Riigikogu on mingil moel täiskogul seda arutanud? Näete isegi ja vaatate, et ei olegi olnud sobivad vormi, et seda teha. Ja teine lugu ja väga tuline on alles hiljutine. Kui ei oleks esitatud ränderaamistiku suhtes Riigikogu avalduse eelnõu, siis Riigikogus ei olekski olnud vormi, kuidas seda teemat arutada. Ja siinkohal ma olen ka olnud sügavalt veendunud, et infotunni kord peaks olema oluliselt teistsugune, poliitilise debati koht kuumadel teemadel, et me ei arutaks siin mingeid üksikküsimusi. Sest lõppkokkuvõttes küsimustele saab ju ka alati vastata nii – mina võin öelda oma kogemustest, et üks vastustest, mis mulle on eriti meelde jäänud, küsija ei mahtunud ühe minuti sisse, rääkis poolteist, juhataja segas teda mitu korda ja palus küsimuse esitada ja minister vastas: "Ei." See oligi kogu vastus. Ilmselt läheb see Riigikogu ajalukku kui kõige lühem, sellepärast et lühemat enam välja mõelda ei ole võimalik. Aga põhimõtteliselt ju vastuste kvaliteeti meil kodukorraga mitte kuidagi ei õnnestu reguleerida.
Nii et olles igatpidi tänulik komisjonile, et kõrvaldatakse seal täna ka selle täiskogu juhtimise mõttes selgelt sees olevad vead. Näiteks, et eelnõu algatajal ja komisjonil puudub õigus, kui ta esmaspäevaks on targemaks saanud, päevakorrast mõnda punkti välja arvata, mis on ju täiesti absurdne. Selleks, et seda arutelu eelnõu algataja või komisjon ei soovi pidada, selleks ta peab käituma inetult, mis jälle kokkuvõttes võtab Riigikogu mainet alla, eks ju. Täpselt samamoodi – see viga on nüüd kõrvaldatud –, täpselt samamoodi ma olen väga tänulik, et me ei peaks vaidlema teemal, et kui valitsus on sidunud mingi eelnõu usaldusega, kas siis valitsus peab tulema seda Riigikogu täiskogu ette seletama või mitte ja kas siis minister peab ka vastama küsimustele või mitte. Palun ka lisaaega!

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Eiki Nestor
Sisu poole pealt on see minu jaoks täielik rumalus. Kui valitsus juba seob mingi eelnõu usaldusega, siis peab ka valitsuse liige siin esinema ja peab ka valitsuse liige vastama küsimustele, miks ta seda tegi, ja seda just täiskogu ees. Need vead on nüüd kõrvaldatud. Suur tänu põhiseaduskomisjonile!
Aga edasine töö, ma ei tea, kas selle eelnõuga või siis järgmises Riigikogu koosseisus, peaks kindlasti olema just suunatud sellele, et meie täiskogu võime reageerida ühiskonnas aktuaalsetele teemadele oleks olemas. Ei ole vaja selleks seaduseelnõu, ei ole vaja selleks isegi avaldust või otsuse eelnõu, piisab sellest näiteks, kui fraktsioonid teisipäevasel päeval teatavad, mis teemat nad tahavad infotunnis arutada. Peaminister on kohustatud siia tulema, ise otsustab, kes need ministrid on, kelle ta kaasa võtab. On teemasse sissejuhatus, on lühike vastus ja pärast seda algavad küsimused-vastused, küsimused-vastused, asja arutatakase siis sõltuvalt sellest, kas on taotlus selleks päevaks ühe, kahe või võib-olla kolme teema aruteluks, ajaliselt saab seda ka reguleerida. Aga see oleks selge, et me lähme mingi pikema debati kaudu, Riigikogu reageerib siis nendele teemadele, mis hetkel ühiskonnas siiski üleval on.
Aga kokkuvõttes meie parlamentaarse riigikorralduse juures on meil ju kodukord olnud suureks abiks. Võin teile tuua näite, et meie hea külaline, kes siin praegu viibib ja kus Gruusias minnakse põhiseaduse muudatustega parlamentaarse riigi poole, avaldas eile meil omavahelises vestluses kindlat veendumust, et nüüd, kus uus põhiseadus neil kehtib, siis ta on veendunud, et peaminister peaks viibima parlamendis vähemalt neli korda aastas. Ja saate isegi aru, et mis olukorras meie oleme, ja kui siis mina ütlesin, et meie parlamentaarses riigis peaminister käib siin neli korda nädalas, siis grusiinid, kolleegid, olid kaunis üllatunud.
Nii et tänan veel kord vanematekogu liikmeid ja tänan ka põhiseaduskomisjoni selle töö eest, mis nad teinud on. Need suhteliselt praktilist Riigikogu täiskogu ja Riigikogu tööd segavad probleemid saavad lahendatud. Aga öelda, et ei saaks see kodukord veelgi parem olla, ilmselt ei saa, ja usume siis, et võib-olla ka selle suurema avalikkusele suunatud ettepanekute suhtes tuleb toetus, mis pälvib 51 saadiku heakskiitu, siis saab seda muuta. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Rohkem kõnesoovijaid ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 762 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõule 762 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2019. aasta 15. jaanuar kell 17.00.

5. 12:25 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme 5. päevakorrapunkti juurde, milleks on põhiseaduskomisjoni algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu 778 SE esimene lugemine. Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants, palun!

Marko Pomerants
Aitüma, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Selle eelnõuga seoses mul väga pikka juttu teile esitada ei ole. Eelmisel nädalal olete te kõik osalenud või kes on, need on osalenud selles, et me teisel lugemisel ... Vabandust! ... selle eelnõu siis seaduseks saamist ei toetanud minu ettepanekul ja põhjuseks oli see, et isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduses võis olla konflikt põhiseadusega, mis tulenes vangistusseaduse vastavast sisseviidud muudatusest teise lugemise eel. Ja see ei tähenda seda, et isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadust Eestis vaja ei oleks ja seetõttu on siia esimesele lugemisele esitatud tekst, mis siis on oma sisult selline, nagu ta oli praktiliselt teise lugemise ajaks, välja arvatud siis vangistusseadust puudutavad muudatused. Ja põhiseaduskomisjoni arvamus on, et selle seadusega, eelnõuga peaks nüüd minema kolme lugemisega lõpuni, et sa saaks rakenduda, et isikuandmete kaitse seaduse enda me oleme vastu võtnud, et see rakendamisseadus saaks võimalikult kiiresti rakenduda ja kindlasti põhiseaduskomisjonis ei valda see seisukoht, et kõik need rakendamiseks vajalikud aktid valdkonnapõhiselt oleks erinevates komisjonides menetletud.
Menetlusotsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, ühine arusaam, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, selles osas oli meil konsensus, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, see on siis 7. jaanuar 2019 kell 17.15, selles osas konsensus, ja määrata põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud põhiseaduskomisjoni esimees! Teil on vähemalt üks küsimus. Aadu Must, palun!

Aadu Must
Lugupeetud komisjoni esimees! Ma, noh, üldiselt olen jälginud selle seaduseelnõu valmimist ja kas parandusettepanekute käigus on komisjonil kavatus vaadata läbi ka teisi puntke peale vanglaseaduse. Ja ma konkreetselt mõtlen seda, et kas ei oleks otstarbekas äkki konsulteerida veel ka arhiivinõukoguga selles mõttes, et muudetakse arhiiviseadust, aga antud juhul siin esitatud parandusettepanek on nagu porgand tordi sees, mis ei tunne üldist arhiiviseaduse ega – vabandust! – ei teooriat ega praktikat ega ka Euroopa tasandit ja sõnastus on nõrk ja tooks kaasa hiljem nähtavasti kohtuprotsesside jada jne. Kas selles osas on otstarbekas veel midagi muuta või proovida ära päästa? Aitäh!

Marko Pomerants
Aitüma! Mis puudutab arhiivi teemat, siis selle seaduseelnõuga seoses me oleme ka Riigiarhiivist saanud ühe kirja, et eks me seda menetleme siis ka. See puudutab küll ühte teist temaatikat, aga siis saan ma lubada omalt poolt seda, et metoodika vastab töö- ja kodukorrale, mida me, kuidas öelda, mis meie käsutuses on, et kui on konkreetsed muudatusettepanekud, siis mina ei ütle, et neid ei saa tulla. Aitäh! Mul puudub selleks võimalus.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoovijaid ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 778 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõule 778 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2019. aasta 7. jaanuar kell 17.15. Sellega oleme läbinud ka viienda päevakorrapunkti ja sellega on lõppenud ka meie tänane istung. Kohtume homme. Head päeva!

Istungi lõpp kell 12.30.