XIII Riigikogu stenogramm
VIII istungjärk
Kolmapäev, 05. detsember 2018, kell 14:00

Toimetamata

SisukordNool

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Alustame kolmapäevase istungiga. Kas tõesti veel keegi soovib anda Riigikogu sellele koosseisule üle eelnõusid ja arupärimisi? Täna ei soovi. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal 77 Riigikogu liiget. (Helistab kella.)
Päevakorda on vaja täpsustada. 22. tänane päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (719 SE) esimene lugemine, teeb ettekande komisjoni poolt õiguskomisjoni liige Urve Tiidus.

1. 14:02 Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE) esimese lugemise jätkamine

Esimees Eiki Nestor
Eilsel päeval lõppes istung hetkel, kui arutasime Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 701 SE. Eelnõu algatajapoolne ettekandja Jüri Adams vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Palun, Jüri Adams! Küsimused ettekandjale. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Ma eeldan, et meil peaks põhiseaduse kaitse all olema ka ühinemisvabadus või ühinemisõigus. Ja selle valimisliitude piiramisega on mulje, et piiratud on sellega meie poliitilisi õigusi ja piiratud on ka ühinemisvabadust. Ma tean, et üks vastuargument on see, et ühinemisvabadus peaks olema üksikisikute suhtes laiendatav, mitte gruppide ja ... (Juhataja helistab kella.)

Esimees Eiki Nestor
Vabandust, Andres Herkel! Austatud rahvasaadikud! (Keegi saalist küsib: "Kas saaks korrata?")

Andres Herkel
Jah, ma kordan hea meelega.

Esimees Eiki Nestor
Palun, kellel on omavahel juttu ajada, ajage seal ukse taga! Andres Herkel, palun esita oma küsimus uuesti!

Andres Herkel
Aitäh! Jutuks on siis valimisliitude mittelubamine Riigikogu valimistel. Ja see haakub minu meelest ühinemisõiguse või ühinemisvabaduse mõistega, mis minu arusaamise järgi peaks olema põhiseaduse kaitse all. On üks argument, jah, et see käib üksikisikute kohta eeskätt, mitte organisatsioonide ja gruppide kohta, mis kummatigi on mu meelest vaieldav, ja tegelikult on meil keelatud ju ka kodanike valimisliidud. Nii et nii või teisiti minu meelest see ühinemisvabaduse küsimus siin tekib. Ma palun lugupeetud ettekandjal seda mõistet avada põhiseaduslikkuse tähenduses ja hinnata ka, kas minu mõttekäik, et siin tegemist olulise riivega, vastab tegelikkusele. Aitäh!

Jüri Adams
Aitäh, härra Herkel, küsimuse eest! Ühinemisõigus ei ole meil põhiseaduses väga abstraktsel ja üldisel kujul välja toodud, nii nagu see on näiteks demokraatia ühes alusdokumendis Prantsuse revolutsiooni aegses inimese- ja kodanikuõiguse deklaratsioonis. Aga ka seal ei olnud ta püütud kunagi anda väga hõlmavalt, seal on ta öeldud põhiliselt selles mõttes, et inimestel on õigus vabal tahtel poliitiliseks ühistegevuseks ühineda kõikidesse mõistlikesse vormidesse ja teha ühiselt kõiki mõistlikke tegusid, kui nad sellega ei tee just otseselt kellelegi halba ja kurja. Nüüd, Eesti põhiseaduses on öeldud kahes kohas. Meie jaoks on kõige olulisem praegu § 48 esimene lõige, mis ütleb, et igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja liitudesse. Siin on veel teine lause, et erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. See teine lause on vajalik sellepärast, et igaüks põhiseaduse teise peatüki tähenduses tähendab kõiki Eestis õiguspäraselt elavaid inimesi sõltumata nende kodakondsusest. Nii et sellepärast on vaja teine lause välja tuua. Erakonnad on selline mittetulundusühingute liit, kuhu ei ole lubatud kuuluda mittekodanikel. Ja teine koht, kus on öeldud, on põhiseaduse § 31. Siin räägitakse ühinemisõigusest tulunduslikul sihil, et Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja liitudesse. See on oluline erinevus selles, et lause aluseks on sõnapaar "Eesti kodanikud", mis siis Eesti seaduse mõistes peab tähendama seda, et kodanikel on teatud eelisseisund äritegevuses või tulutegevuses, mittekodanikul on need õigused ainult niivõrd palju, kuivõrd need seadustega ei ole piiratud.
Nüüd, ühinemisõigusega on meil teatud ajalugu. Me tulime nõukogude ajast, kus praktiliselt niisugust õigust nõukogude võim ei tunnustanud, ei seda üksikute inimeste tasemel, ei ka organisatsioonide tasemel. Ega organiseerimine kui selline oli ju üldiselt keelatud. Kui meie saime oma iseseisvuse taastatuks, siis juhtus üks tähelepanuväärne pööre. Nimelt, esimesel hetkel Eestis algas juriidiliste isikute loomise, ma ütleksin, hullumaja. Ja vähemalt kümme aastat oli niisugune arusaamine, et ühinemisõigus tähendabki seda, et inimesed moodustavad juriidilise isiku. Ja Eesti juristidele oli üsna võõras teema, et põhimõtteliselt võiks inimesed ühinemisõigust teostada ka muudes vormides, ilma juriidilist isikut moodustamata. Selles mõttes on see asi teistmoodi Eesti iseseisvusega, Eesti esimese iseseisvusega. Esimese iseseisvuse ajal oli tüüpiline see, et ühinemist ja ühistegevust teostati ilma, et oleks juriidiline isik moodustatud. Juriidilise isiku moodustamine oli üsna keeruline ja mitte väga tavaline, see harva esinev nähtus, selleks tuli teatud keerulised protseduurid läbi teha.
Nüüd, meie saavutasime selle, et üksikisikute ühistegevus on tunnustatud alles lõplikult siis, kui võeti vastu võlaõigusseadus. Kui te seal mäletate, siis seal on üks peatükk, mille nimi on "Seltsing". Põhimõtteliselt see sõna on läinud edaspidi käsitusele ka, et just nagu eraldi väiksem juriidilise isiku vorm, mida kutsutakse seltsinguks. See tõlgendus ei ole õige, sellest tõlgendusest tuleb aru saada seda, et kõikidel inimestel on võimalik ühiselt tegutseda ilma mingit juriidilist isikut moodustamata. Ja nüüd on kaks põhilist vormi, et inimesed, kes hakkavad ühiselt tegutsema, nemad võivad sõlmida kirjaliku kokkuleppe, ja teine võimalus on, et nad ei sõlmi kirjalikku kokkulepet, siis juhul kui vaidlus on, lihtsalt nende ühisest tegevusest ja omavahel öeldud sõnadest tuletatakse järeldus, et kas siis ühistegevus on olemas või ei. Seltsingulepingu põhimõte oli selline, et kui inimesed teevad mingisuguseid kulusid ühises tegevuses omaenda rahakottidest, kui nüüd nad jäävad oma tegevuses kellelegi võlgu, kuidas siis võlausaldajal on õigus oma võlga kätte saada. Ja seal on teatud protseduur antud, see ongi see peatükk.
Aga poliitilises õiguses, kui me vaatame, siis me läksime kohe alguses seda teed, et poliitilise tegevuse, tähendab, selles mõttes, et esitada kandidaatide nimekirju valimisel, et selleks on algusest peale olemas juriidiline kehand. Peab moodustama mittetulundusühingu ja meil peaks olema ka see eriline kehand, mida nimetatakse erakonnaks ja allub erakonnaseadusele. Siin on jälle oluline erinevus esimese Eesti ajaga. Nimelt, esimeses vabariigis oli täiesti võimalik kuulutada ennast erakonnaks, ilma et oleks moodustatud juriidilist isikut. Selleks piisas põhimõtteliselt, et kolm eesti kodanikku viisid lähemasse politseijaoskonda kirjaliku avalduse, et nemad teatavad, et nemad moodustavad erakonna ja selle paberi üleandmisega oligi erakond moodustatud. Vot, nii lihtne see oli. Ja selleks, et esitada kandidaatide nimekirja, ei olnud ka vaja mingisugust eeltööd. Seda ma ütlesin juba eile ka, et kandidaatide nimekirja esitamiseks oli vaja see nimekiri esitada ja kautsjon ära maksta. Sellega olidki kandidaatide nimekirjad. Tõsi on selles, et mul ei ole praegu väga kindlat teadmist, kas kunagi Eesti valimistel esines ka mõni selline nimekiri, mis ei olnud enda asutajaliikmete poolt ennast erakonnaks kuulutanud. Täiesti võimalik, et see nii oli, aga ma ei ole selle valdkonna ajaloolane, nii et need on need praegused erinevused sellel kallal. Aga põhiseaduses need ühinemisõiguse kohta on olulised, või selles meie praeguse eelnõu teema juures, kaks põhiseaduse teise peatüki paragrahvi. Esimene neist on § 9, mille teine lõige ütleb niimoodi, et põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Nii et siit peaks nagu väga selgelt tulema välja, kui ühel erakonnal, juriidilisel isikul, mis kannab erakonna nime on õigus esitada kandidaatide nimekiri, siis miks ei peaks see olema kahel või kolmel ühiselt. Ja kui me vaatame sedasama küsimust § 11 valguses, mis ütleb niimoodi, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kui praegusel hetkel kaks või rohkem erakonda ei tohi esitada ühist kandidaatide nimekirja, siis see õigus on selgelt piiratud ja selle paragrahvi valguses tohiks siis öelda kõigepealt, kas sellel piirangul on mingisugune kooskõla kehtiva põhiseaduse tekstida. Mina ei suuda seda leida, ühtegi teist kohta põhiseaduses, mis ütleb, et kuidagimoodi ühe erakonna esitatud kandidaatide nimekiri on õige ja oluliselt parem kui mitme poolt ühiselt esitatud. See peaks olema mingist põhiseaduse paragrahvist välja tuua või vähemalt mingisugune tõsine kahtlus peaks olema sõnastatud, et mida see siis endaga halba kaasa toob, kui niisugune asi. Ja teine lause, kui siin öeldakse, et piirang peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja ei tohi moonutada piiratavate õiguse, antud juhul siis õigus esitada kandidaatide nimekirja, ei tohi selle olemust moonutada, siis siit ei saa nagu enam üldse midagi aru, et mis poolest on ta vajalik ja mis poolest siin oleks tegemist selle moonutusega. Ei oska öelda.
Tõsisem häda algab meil sellest peale, et põhiseaduslikkuse kontroll on meil ette nähtud kahel erineval meetodil. Üks meetod on see, et me pöördume, võtame elus ette mingisuguse teo, näiteks kaks erakonda otsustavad esitada ühise kandidaatide nimekirja, see valimiskomisjon keeldub seda vastu võtmast, annab seletuse, et seadus seda ei luba, siis oleks õigus nendel kahel erakonnal pöörduda kohtusse ja alustada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlust. See on teoreetiliselt, see kõlab imeilusasti, aga praktiliselt see ei ole ju teostatav. See on nii pikk ja põhjalik ja keeruline ettevõtmine, et see on hullumeelsus, et keegi seda üritaks. Nüüd, teine võimalus põhiseaduslikkuse kontrolliks oleks, et õiguskantsler algataks sellekohase asja, aga senikaua ei ole ükski õiguskantsler näinud siin piisavalt probleemi, et seda algatada. Võib-olla see asi paraneb. Kolmas asi on osalt see, mida mina praegu siin teen, et ma püüan Eesti seadusandliku kogu liikmetele selgitada, et mingisugusel põhjusel on aastast ... see oli vist 98 läinud asjad valesti ja on meil kehtinud juba peaaegu 20 aastat põhiseadusega mitte koos olev korraldus ja et kõige lihtsam oleks saavutada asja põhiseadusega kooskõlla viimine sel teel, et parlament, Riigikogu muudab seaduse vastavat teksti.

Esimees Eiki Nestor
Austatud Jüri Adams, küsija vabandab ettekandja ees oma lahkumist saalist, vastus oli väga põhjalik, aga lennuk läheb ka ära. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud Jüri Adams! Seletuskirjas on tõesti märgitud, et valimisliidud keelustati aastal 1998, vahetult enne 1999. aasta Riigikogu valimisi, kuid ei ole selgitatud, et mis siis oli selle keelustamise põhjus, kas nende valimisliitudega tekkis mingit segadust, kas nad olid ebaotstarbekad. Et mis oli tegelikult selle keelu sisseviimise põhjus? Aitäh!

Jüri Adams
No see keeld viidi sisse, nii nagu ikka on, Riigikogu valimise seaduse teksti muutmise kaudu. Et enne seda oli vastav paragrahv olemas, mille kaudu see teostamine oli lubatud, aga see paragrahv kustutati, selle paragrahvi number oli tookord 27 ja see on ka siin seletuskirja tekstis välja toodud ja ka esitatud eelnõu tekstis on sõna-sõnalt seda omal ajal kehtinud korda ... Mis on selle tagamaa? See on, mina ei ole leidnud aega ja võimalust hakata läbi vaatama Riigikogu ja põhiseaduskomisjoni tolleaegseid stenogramme ja protokolle. Võib-olla sealt tuleks midagi välja, selguks, võib-olla ei tuleks välja, ei oska selle kohta ütelda. Lähiajalooteadmised meil on üldiselt üsna kehvad, et ei ole ju ühtegi tõsiselt võetavat ajaloouurimust selle perioodi kohta, tähendab, üheksakümnendate aastate kohta olnud. Mina olen kuulnud kahte versiooni, mis võivad olla õiged ka mõlemad ühel ajal, aga ma ei suuda kinnitada, kas see niimoodi oli. Esimene versioon oli selline, et tol ajal oli, VIII Riigikogus oli olemas üks fraktsioon, mis oli, ma äkki selle nime ütlen, aga Ühinenud Vene fraktsioon oli see. Tähendab, Eestis oli tookord terve rida väikseid vene erakondi, neid oli kolm või neli tükki, nemad olid läinud valimistele ühise nimekirjaga ja kui ma ei eksi, neil oli kuus kohta Riigikogus. Üks versioon on, et tookord domineerivad poliitilised jõud tahtsid, et sellise fraktsiooni tekkimine järgmises Riigikogus ei oleks enam võimalik. Tagantjärgi on väga raske otsustada, et kellele see võis kasulik olla. Arvestades, et hiljem kõikide selliste valijate hääled koondusid Keskerakonna toetajate alla, siis tagantjärgi võiks teha ju niisuguse oletuse, et oli Keskerakonnale kasulik. Aga kas see oli selline kavatsus, selle kohta ma ei oska ütelda. Aga nihuke versioon oli. Teine versioon, mida mulle on rääkinud siin tol ajal olnud inimesed, oli, et see muudatus oli tookord juhitud president Lennart Mere inistiatiivist, kes üsna palju telgitaguselt sekkus päevapoliitikasse. Ja tol hetkel oli tema lemmikuks erakond, mis oli juba olemas ja ta on ka praegu olemas, kuigi tema read on praegu siin saalis täiesti tühjad, nimelt Reformierakond, ja selle Reformierakonna – aa, on, vabandust, palun vabandust, mu silmad on pimedad, veel kord –, niimoodi, et see olevat nagu olnud kavatsus anda Reformierakonnale 1999. aasta valimistel parem positsioon ja takistada, tähendab, sellel teel, et takistada teiste erakondade võimalikku ühinemist ühisesse nimekirja, mis vastanduks Reformierakonna positsioonile. Nii et seda on mulle räägitud, minul isiklikke teateid selle kohta ei ole. Võib-olla see on täielik väljamõeldis, võib-olla see on tagantjärgi mingisugune targutamine, ei oska ütleda. Kui te mäletate, siis need valimised, tookord juhtus niimoodi, et võitis väga väikese ülekaaluga Mart Laari juhitud Isamaaliit ja minu teada Reformierakond sai tookord teise häälte arvu ja siis kolmandana läks valitsuskoalitsiooni, läksid praeguste sotsiaaldemokraatide eelkäijad, oli Erakond Mõõdukad. Ma palun vabandust, mul ei ole praegusel hetkel teada, milline oli Keskerakonna häälte arv, aga need olid need kolm, kes moodustasid valitsuse 1999. aastal, ja nende vahel oli olnud eelnev kokkulepe juba, et nad teevad ühise valitsuse. Ja kokkuleppe üks osa oli ka see, et peaministriks saab siis see inimene, kelle erakond saab kõige rohkem hääli. Et kui paarsada häält oleks läinud teistmoodi Reformierakonnale rohkem ja Isamaaliidule vähem, siis oleks tõenäoliselt saanud peaministriks Siim Kallas, aga sellises olukorras sai peaministriks jälle Mart Laar, teist korda, ja Siim Kaldast sai selle valitsuse rahandusminister.

Esimees Eiki Nestor
Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp
Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Me oleme saanud põhjaliku, küllalt põhjaliku ülevaate ajalooliselt Eesti valimisseadusest, lähiajaloost ja kaugemast ajaloost. On peatutud mitmel olulisel küsimusel. Minu küsimus oleks selline: milline on Soome ja Eesti valimisseaduste erinevus, seoses, ütleme, meie poolt, Vabaerakonna poolt esitatud seaduseelnõuga valimisliitude lubamiseks? Aitäh!

Jüri Adams
See on täiesti asjakohane küsimus. See on täiesti asjakohane küsimus, sest Eesti praegu kehtival Riigikogu valimise seadusel ja erakondade kohta kehtival regulatsioonil on otsene side Soomega. Soomes kehtiv kord on püsinud üsna muutusteta juba teise maailmasõja eelsest ajast peale. Ja ma tean, et kui omal ajal valimisseadust ja erakonnaseadust tehti, siis see oli üks vähestest teiste riikide seadustest, kuna soome keel on üldiselt tuttav ja Soome eeskuju on Eestis alati olnud määrav, millest võeti praeguse Eesti korralduse ellukutsumisel mõõtu. Aga etteruttavalt, järeldus kohe on selline, et minu arvates see on nüüd üks nendest juhtumitest, kus Soome eeskuju järgimine on Eestile teinud karuteene, st oleks targem olnud, kui Eesti ei oleks Soome eeskuju tookord järginud, või teine võimalus, et ta oleks siiski järginud, aga oleks järginud täpselt nii, nagu see Soomes on. Soomes on ka see olukord selline, et kandidaatide nimekirju Eduskunna valimisel esitavad ainult erakonnad, ja samamoodi ei tunta, nagu Eestis on ka see eelnõu teema, erakondade ühiseid valimisnimekirju. On ainult väga oluline selles, kuidas Soomes erakonda tunnustatakse ja kuidas siis jõutakse valimisnimekirja esitamisele. Meil teatavasti on vaja läbida eelnev väga pikk protsess erakonnaks saamiseks ja selle kõige töömahukam osa on nõutava liikmete arvu kokkusaamiseks. Meil on praegusel hetkel, pärast muudatust on meil 500 see miinimumarv ja enne seda, alates vist 1996. aastast, kui ma ei eksi, oli 1000 liiget. Selle 1000 arvu tekkimises, seda on mulle väitnud tookordsed põhiseaduskomisjoni liikmed, ma mõtlen konkreetselt Mart Nutti, kes oli selle puhul, et Soome vastavas seaduses esineb arv 5000 ja et nemad olevat tookord arvanud niimoodi, et Eesti elanikkond on umbes viis korda väiksem kui Soome elanikkond, et mõistlik oleks siis, et me siis Soome 5000 asemel oleks meie seadusesse kirjutatud viis korda väiksem arv, nimelt 1000. Ainult et mis siin päris põhjalikult sassi läks, on see, et Soomes ei nõuta erakonnaks olemiseks 5000 liiget. Ma ei tea kas nad tookord andsid ... (Hääl saalist.) Kuidas, palun? Vabandust, praegu on meil 500, jah, aga ma räägin, et Soomes on nüüd niimoodi, et Soomes nõutakse ka, et valimisnimekirja aluseks oleks juriidiline kehand, mida nimetatakse erakonnaks, aga selle kehandi ellukutsumine on äärmiselt lihtne ja selleks piisab ainult kahe inimese olemasolust. Soomes ei nõuta 5000 erakonnaliiget või isegi 500, nagu meil on praegusel hetkel, aga piisab kahest inimesest. Aga see mõiste, 5000 arv, on tõesti Soome praktikas olemas. Ja see on nüüd niimoodi, et kui Soomes üks rühm kodanikke soovib järgmistel Eduskunna valimistel esitada oma kandidaatide nimekirja, siis nad kõigepealt moodustavad sellise nimekirja ja siis hakkavad koguma Soome valimisõiguslike kodanike hulgast selleks toetusallkirju. Ma ei tea, kas praegu on selleks mingisugune elektrooniline vorm tõenäoliselt olemas, aga omal ajal tuli täita Soome kodanikel igalühel niisugune väikene pappkaardike, et mina jah toetan. Ja kui oli selline 5000 toetuskaardikest oli kokku saadud, siis läks valimiskandidaatide nimekiri läheb järgmisele valimisele. Nüüd selle puhul on siis need veel erandid juures, et kui ühel erakonnal Soomes on praegu on Eduskunnas oma esindajad, siis ei ole vaja seda 5000 toetusallkirja asja, seda ei ole vaja ka niimoodi, kui, ütleme, erakonnal olid oma esindajad üle-eelmises parlamendi või Eduskunna koosseisus, aga ühes nad ei olnud, aga siis, kui on kahest juba välja jäädud, siis tuleb alustada nagu nullkohast tagasi. Et selles mõttes Soomes vajadust erakondade ühiste kandidaatide nimekirjade esitamise sisseviimiseks valimisseadusesse ei ole vaja. Kui selline vajadus Soome poliitilises elus peaks tekkima, siis see ühisnimekirja esitamine on, me ütleksime, sisuliselt lihtsaimast lihtsam. Aga kuni meil on olukord, et meile ei pea selle algkehandi, erakonna moodustamiseks, kui see ei toimu meil sama lihtsalt, nagu tema on Soomes, siis oleks vaja meil siis vahelahendust. Nii et Soome seaduse mitteasjatundlik eeskujuks võtmine ja rakendamine siin niisugusse asjatundmatus või vales kontekstis on vähemalt niipalju, kui ma Mart Nuti jutust olen aru saanud või mälestustest, on olnud see, noh, meie praeguse õigusliku ja põhiseadusliku ja praktilise probleemi tekkimise alguspunkt. See ka võib-olla ei oleks iseendast veel see kõige hullem asi, aga et meil on asjad halvasti valimisseaduses, see on see, mida ma olen püüdnud teile praegu rääkida, ja korrates üle eile öeldut, ega see, et täna praegusele, kui ma lõpetan ja ülejäänud osa päevakorrapunktist on ammendatud, siis tõenäoliselt hääletatakse see eelnõu menetlusest välja, selline on valitsuskoalitsiooni otsus. Aga sellega ei kao probleem, probleem lihtsalt läheb edasi järgmisesse Riigikogu koosseisu ja läheb edasi. Ja häda on selles, et meil need asjad jooksevad kokku väga mitmel moel. Üks on see, et valimisnimekirjade esitamine on raske, teine on see, et erakondade moodustamine on äärmiselt raske. Ma peaksin ütlema, et valimisnimekirjade esitamise protsess minu arvates kriteerium, kuna ta on hästi reguleeritud, on see, et kui nüüd meil president kuulutas mõned päevad tagasi välja valimised ja mingi kuupäev on nüüd, kus lõpetatakse kandidaatide nimekirjade registreerimisele võtmine, et vot selles ajavahemikus, see on vist kuu aega või natukene vähem, peaks olema võimalik kodanikel organiseeruda ja omaenda valimisnimekiri. Siia lisandub teine asi, mis on meil omaaegse Res Publica suur pärand ja see on erakondade ülerahastamine, mis on viinud olukorrani, et Eesti poliitikas osalejates on n-ö kaks erinevat võistlusliigat. Ühed on korralikult rahastatud liiga ja teine on siis alarahastatud liiga. Ja nendel on väiksed. Teine asi, ma nüüd praegusel hetkel, viimaste aastate jooksul ei kursis, aga vahepealsetel aastatel oli väga levinud siin see praktika, et erakonnad tegid valimiskampaaniaid võlgu ja tasusid need võlad siis järgnevate aastate jooksul riigi toetuseks.
Lõpetuseks ma ütleksin seda, et kui Res Publica omal ajal tuli, siis, vaadake, meie iseseisvumise ajaloos ja osalt ka poliitilise mõtte arengus praeguseni on väga oluline meie suur politoloogiaprofessor Rein Taagepera, kes elab osa aega Ameerikas Californias ja osa aega elab siin. Rein Taagepera minu arvates on ka hea näide sellest, kuivõrd suured teadlased võivad praktilises poliitikas osutuda üsna naiivseteks. Et tol aastal, enne kui Res Publica valimisvõitu, oli selline olukord, et Rein Taagepera oli nõus selleks, et astuda Res Publica esimeheks, ja praktiliselt oli see kõige nimekam kandidaat, kes organiseeris Res Publica nimele hääled. Kuidas neil see pärast täpselt läks, ma ei tea, aga pärast seda, kui Rein Taagepera paugutas ust ja lahkus nende hulgast, pani ta kirja oma kriitika nende teiste oma võitluskaaslaste kohta, kes olid Res Publica nooremad liikmed. Ja niivõrd teravat, kuni, noh ma ütleksin, täieliku eituseni minevat kriitikat ma ei ole kellegi teise suhtes ... Muu hulgas Rein Taagepera on kirjutanud ühe üsna põhjaliku ingliskeelse uuringu, mul ei tule praegu see pealkiri meelde, "Res Publica tõus meteoorina" või oli umbes selline see, ja seal tema alustab seda oma kirjutist sellega, et otsekohe, kui Res Publica oli oma valimisvõidu saavutanud ja tõusnud juhtivaks valitsusparteiks, asus ta tegelema sellega, et kunagi Eestis ei oleks enam võimalik, et keegi teine isikute grupp saaks korrata seda sama tõusutrajektoori, nagu nemad olid teinud. Ja kokkuvõttes see Rein Taagepera hinnang tagantjärgi on muidugi õige, sellepärast et kõik vastavad seaduste muutmised või antud juhul näiteks mittemuutmised lähevad sellesse tagasi, samamoodi siiani kehtiv see üsna ebaarukas pikas perspektiivis erakondade rahastamise skeem.

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Sinu esimene hüpotees ei pea paika. Sa ütlesid, et vene parteid või nimekiri sai sisse või ei saanud sisse. Tegelikult 1999. aastal Ühinenud Rahvapartei sai kuus kohta, enne ei olnud teda. Aga kes kaotas, oli Koonderakond, 41-st kukkus kokku mingi 7 või 8 peale. Võitsid Isamaa ja Keskerakond, kumbki sai umbes 10 juurde. Aga tegelikult see seltskondade arv ei vähenenud, oli nii ühes kui ka teises seitse, seitse nimekirja, kes sisse sai. Ikkagi, kelle kasuks või kelle huvides see manööver oli? Kuigi, nagu ma ütlen, nimekirjade arv jäi samaks ja võitjad olid, nagu ma nimetasin, ja kaotajad, see oli Siimanni valitsus ju, kes selle muudatuse tegi. Aitäh!

Jüri Adams
Ma siin pean alustama sellega, et on võimalik, jah, et ma ei kontrollinud praegu raamatutest asju järgi, mul on raamat ka seal peal. Juhul, kui see tõesti oli niimoodi, et 1999. aasta valimistel oli veel edukas vene erakondade ... Ei saanud olla, see oli keelatud see nimekiri. Nii et ma arvan, et praegusel hetkel on siiski rohkem selles osas õigus minul.
Nüüd, mis puudutab neid hüpoteese, siis ma ei tea. Mida kaugemale asi ajalehest läheb, ununevad ka need kuulujutud, mis tookord liikusid. Mida ma võin siin päris kindlasti öelda, et kuigi oli Mart Siimanni vähemusvalitsus 98. aastal, siis niisugust olukorda, et Mart Siimanni toetajad Riigikogus, st see KMÜ osa, kes oli tema taha jäänud, see ei kontrollinud ju olukorda. Ja kindlasti ei kontrollinud ta olukorda komisjonides ja tookord ei olnud ka veel seda kommet, et seadusemuudatused tulevad reeglina valitsuse kaudu, valitsuses või ministeeriumis koostatud eelnõudena. Vähemalt valimisseaduse puhul see kunagi ei olnud ka varem niimoodi. Aga noh, tõenäoliselt on kuskil need inimesed, kes teavad, mis oli tookordsete n-ö meistrite mõtetes, mida, millist poliitikat nad tahtsid järgmistes aastates näha. Ma arvan siin oli tookord Reformierakond niisugusel tõusutrajektooril ja Mart Laari Isamaaliidu tagasitulek oli ka teoreetiliselt üsna vähe seletatav. Nii et ilmselt osalisi oli palju. Ja ma ei julge kinnitada ... Ma tõin välja ainult need kaks hüpoteesi, mida ma siiamaani mäletan, et ma olen kuulnud küll erinevatel aegadel, aga see ei tähenda, et neid hüpoteese ei võiks veel olla. Ja võib-olla ükski neist ei vasta tõele. Võib-olla tegelik seletus on kuskil niisugustes asjades, millest mul pole aimugi.

Esimees Eiki Nestor
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma loodan, et ma saan lühikese vastuse oma küsimusele. Aga ma loen seda § 26 punkt 3, kus on: "Erakondade valimisliidu nimi peab sisaldama valimisliidu moodustanud erakondade nimesid ning sõna "valimisliit"." Ja siis on järgmine rida: "Erakondade valimisliidu nimi ei või olla eksitav ning nimes ei või kasutada valimisliitu mittekuuluva erakonna nime või sellega eksitavalt sarnast nime."  Kas kui kirjutame kaks erakonda, nimi, ja siis taha võib kirjutada veel, ma ei tea, "armastus" või "Tallinn" või midagi veel kolmandat? Kuidas sellest ikkagi aru saada? Kui oleks esimene lause jäänud alles, siis oleks selge, et on kahe erakonna nimi pluss valimisliit. Aga nüüd on võimalus, ma saan aru, sinna lisada kõike muud ka, näiteks "Jürgen" panna sisse, saame "Jürgeni" panna sinna juurde, näiteks. Kindlalt, jah-jah! Ah? Eeldus on selline, Jürgen sooviks oma nime näiteks. (Kommentaar saalist.)

Jüri Adams
Okei, ma püüan vastata nii kiiresti kui võimalik. Et mingite asjade nimed ei tohi olla eksitavad, tähendab, et võimaldada segiminekut millegagi. See on tegelikult niisugune väga üldine põhimõte avalikus elus ja see on nii äritegevuses kui ka mittetulundusühingute sfäärides. Nii et kui mina praegu kirjutaks seda sellist paragrahvi kavandit, siis ma ilmselt seda sisse ei pane, et niimoodi, see on muutunud teatud moel n-ö meelega mõista küsimuseks. Aga mis puudutab nüüd selle § 26 kritiseerimisse, siis vaadake, see § 26 on täpselt sõna-sõnalt selline, nagu ta oli Riigikogu valimise seaduses enne, kui ta sealt välja võeti. Nii et ta on oma aja tekst ja vähemalt 1995. aasta valimistel, kus kandideerisid valdavalt samamoodi valimisliitudeks nimetavad, tähendab, oli esitatud mitme erakonna ühisnimekirjad, no kuidagi saadi selle teksti alusel hakkama, et probleemi nagu ei olnud. Aga noh, seaduste tekstide puhul on ju niimoodi, et igat asja saab vähemalt niisugustes valdkondades ütelda väga erineval viisil. Ega ma ei taha sellega ütleda, et see oleks ainuvõimalik või parim viis, nagu ta on, et kui kunagi jõuakse Eestis selle juurde, et nisukene asi valimisseaduses taastada, küll siis leitakse tollele hetkele kõige sobivam sõnastus.

Esimees Eiki Nestor
Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! 20 aastat on muidugi sellest möödas, aga mulle ei meeldi, et me mingi vale signaali anname sellega, et me ei mäleta, mis toimus 20 aastat tagasi. Tollal oli Eesti Ühendatud Rahvapartei nimekiri ja ta läks oma partei nimetuse all, selle koosseisus oli Vene Erakond Eestis inimesed ja veel kolmandaks oli Tiit Toomsalu Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei inimesed. Ja nii nad saidki sisse. Ja kuigi ettekujutus mõnikord oli, et sees on ainult Tiit Toomsalu ja mitte kedagi muud, aga tegelikult see oli EÜRP. Ja siin teil kolleeg Ernitsaga tekkis kerge debatt, aga tegelikult nägi välja nii, nagu ma praegu teile kirjeldasin. Jah. Aitäh!

Jüri Adams
Aitäh, härra Stalnuhhin! Mul on väga hea meel, et te selle märkuse tegite. Ma ei ole asjatundja. Teie poliitiline karjäär on selle asjaga olnud rohkem seotud ja ma usun, et teie mälu on selles küsimuses palju täpsem. Nii et ma tänan teid väga.

Esimees Eiki Nestor
Eelnõu algatajale rohkem küsimusi ei olegi. Põhiseaduskomisjoni poolt on ettekandja Tiit Terik. Palun!

Tiit Terik
Aitäh, härra juhataja! Hea Riigikogu! Põhiseaduskomisjon arutas Riigikogu valimise seaduse temaatikat 19. novembri istungil. Väga põhjaliku ettekande – nii nagu ka eile ja täna – andis härra Adams, tutvustades komisjonile eelnõu sisu. Tekkisid ka mõned küsimused. Helmut Hallemaa tundis huvi, millal võiksid seadusemuudatused jõustuda, juhul kui see Riigikogu heakskiidu saab. Härra Adams vastas, et võimalikult kiiresti ja juba eelolevatel valimistel, mispeale siis põhiseaduskomisjoni esimees leidis, et see oleks mõnevõrra liiga kiire ja ei oleks ehk paslik. Härra Pevkur palus selgitada, millist probleemi üritatakse eelnõuga lahendada ja härra Adams vastas seepeale, et erakondade valimisliidud peavad olema teatud olukordades väga kasulikud. Üldiselt jäädigi peamiselt selle rakendamise temaatika juurde oma küsimustega.
Komisjon tegi ka otsused, kaks neist olid konsensuslikud: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. detsembril ning määrata komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja. Ning kuue poolt- ja ühe vastuhäälega tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused komisjonipoolsele ettekandjale. Neid ei ole. Aitäh, Tiit Terik! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Põhiseaduskomisjoni ettepanek on eelnõu 701 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut tuleb meil hääletada.
Austatud Riigikogu! Päevakorras on praegu Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE) esimene lugemine. Põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku eelnõu menetluses esimesel lugemisel tagasi lükata.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele ettepaneku eelnõu 701 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 701 SE on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja kukub menetlusest välja.

2. 14:51 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (697 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor
Järgnevalt on meie päevakorras Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (697 SE) esimene lugemine. Palun vaikust, sest kohe tuleb Riigikogu kõnepulti eelnõu algatajapoolne ettekandja Aivar Sõerd. Palun!

Aivar Sõerd
Austatud esimees! Head kolleegid! 2016. aasta lõpus, kui praegune koalitsioon oma tegevust alustas, oli üks esimesi samme ulatusliku maksumuudatuste paketi läbisurumine ja selle paketi üheks oluliseks tuludepoole katteallikaks pidi saama õlle, veini ja siidri täiendav maksustamine. Sealt loodeti saada märkimisväärset lisatulu. Näiteks vanadest paberitest loeme, et 58 miljonit eurot lisatulu tänavu, 65 miljonit eurot lisatulu ka järgmisel aastal, 2019, ja tänavusse riigieelarvesse kirjutategi sisse 341 miljonit eurot alkoholiaktsiisitulu oodatavat laekumist. (Juhataja helistab kella.)

Esimees Eiki Nestor
Palun, rahvasaadikud Must ja Pevkur, mitte segada Aivar Sõerdi! Aitäh!

Aivar Sõerd
Nii, edasi. Õlleaktsiis tõusiski 2017. aasta veebruaris ja juulis kokku 86%. Sellest piisas, et kolme-nelja kuuga vallandus ulatuslik piirikaubandus. 2018. aasta veebruaris asendati varem seadustatud kange ja lahja alkoholi aktsiisi tõusud veidi väiksemate aktsiisitõusudega. Kosmeetiline muudatus ei muutnud aga midagi ja piirikaubandus jätkus tõusuteel. Rahanduskomisjonis palusime Rahandusministeeriumil koostada nende maksumuudatuste mõjuanalüüsi. Need tulidki ja sealt saime lugeda, et 2017. aasta teisel poolel võivad õlle ja siidri müügikogused hinnanguliselt väheneda 10%, sellest 6% pidi olema piirikaubanduse mõju ja 4% siis tarbimise vähenemise mõju. 2018 märtsis tuli välja konjunktuuriinstituudi uuring, mis näitas, kui halvaks asjad tegelikult olid kujunenud. Selgus, et Lätist alkoholi ostnud inimeste osakaal oli kasvanud 35%-ni, suurenesid ostukogused ja varud inimeste kodudes. Prognoositi jätkuvat lõunapiiriostude osatähtsuse kasvu. Selgus ka ulatuslik piirikaubanduse mõju kogu Eesti majandusele. Lõunapiirile tekkinud kaubandus oli pannud tugeva surve alla kodumaise joogitööstuse ning kohaliku kaubanduse. 2017. aastal suleti 40 väikekauplust. Põhjapiiril hääbuv kaubandus mõjutas tunduvalt Eestit külastavate turistide arvu. 2018. aasta kevadprognoosis hindas Rahandusministeeriumis piirikaubanduse osakaaluks 2016 5,3%, aga 2017 juba 15,7% ja 2018 ligi 25%. Rahandusministeerium tunnistas ka ise varimajanduse kasvu, sest suured hinnavahed Lätiga olid loonud motivatsiooni tuua riiki aktsiisikaupu ka edasimüügiks. Tänavuses sügisprognoosis tõdes Rahandusministeerium, et piirikaubanduse osakaal eestlaste ostudes on kasvanud jätkuvalt, nüüd juba 27%-le. Tänavu juunis avaldas konjunktuuriinstituut uuringu alkoholiturust, tarbimisest ja elanike hinnangust alkoholipoliitikale. Uuringu tulemus näitas, et pikaajaline alkoholitarbimise trend pöördus eelmisel aastal tõusule. Uuring tõi välja, et tarbimise langustrendi peatumise oluliseks põhjuseks oli see, et Lätist saab osta odavat alkoholi ja tuuakse korraga suured kogused. Riigikontrolli ülevaates riigi vara säilimisest ja kasutamisest 2017–2018 on kirjas, et võrreldes riigieelarvesse kavandatuga laekub tänavu vähem alkoholiaktsiisi 105 miljonit eurot ja kõiki aktsiise kokku 179 miljonit eurot vähem. Pannes siia käibemaksu ka juurde, saame 216 miljonit eurot. Oktoobri keskel avaldas maksumaksjate liit konsultatsioonifirma KPMG koostatud analüüsi, mille kokkuvõtlik järeldus on, et piirikaubandust on võimalik tagasi pöörata koos 100 miljoni euro suuruse positiivse mõjuga Eesti eelarvetulule, langetades selleks 2020. aastal õlle ja kange alkoholi aktsiisimäärasid. Uuringu kohaselt oleksid ka jaeketid valmis rakendama madalamat juurdehindlust, kui aktsiisimäär võimaldaks pakkuda piirikaubandust tagasipööravat hinda. Selle uuringu järgi kõige populaarsem piirilt ostetav alkohol on õlu, mida leidus 79% piiril ostu sooritanute ostukorvis, sellele järgnes viin ja muu kange alkohol, mida ostis 45% alkoholiostjatest. Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing on öelnud, et taheti siis selle aktsiisipoliitikaga parimat, aga selle asemel lükati inimesed üle piiri, kus müüakse alkoholi sisuliselt salalkoholi hinnaga. Analüütikute hinnangul pole piirikaubanduse lagi veel käes. Suvel tegid Emori küsitlejad uuringu piiriäärsetes Läti alkoholipoodides. Uuringust selgus, et 41% Eesti elanikest ostab Lätist alkoholi. Selgus, et suurel hulgal inimestest on sellest poodlemisest kujunenud protestiliikumise erivorm.
Head kolleegid! Käesoleva eelnõu eesmärk on langetada alkoholi aktsiisimäärad 2017. aasta veebruarikuu tasemele. Alkoholiaktsiisi langetamise eesmärk on peatada alkoholiturism Lätti, parandades sellega Eesti eelarvetulusid ja arvestab ka rahvatervise arengutega. Piirikaubanduse tekitasid aktsiisitõusud ja selle tulemusel tekkinud aktsiisimäärade erinevused Lätiga. Nii nagu piirikaubanduse tekitasid aktsiisitõusud, samamoodi on võimalik piirikaubandust tõrjuda aktsiisilangetusega. Piirikaubandusest pole Eestil midagi võita. Probleemi lahendamisega viivitamisel on hiljem piirikaubandust palju raskem tagasi tõrjuda. Piirikaubandust on võimalik tagasi pöörata, tõrjuda selle nähtusega kaasnevad negatiivsed mõjud ja tuua piirikaubanduse tulu Eestisse tagasi, arvestades sealjuures rahvatervise argumentidega. Praegune valitsus paraku on piirikaubandusega leppinud ja võtnud hoiaku, et piirikaubandust enam kaotada ei saa. Reformierakond on kindel, et piirikaubandust on võimalik tagasi pöörata.
Ja lõpetuseks. Ka Rahandusministeeriumi poolt kalli riigihankega tellitud ja kevadeks valmiv uus piirikaubanduse uuring ei saa kuidagi anda teistsugust tulemust kui juba valminud, maksumaksjate liidu poolt tellitud ja KPMG poolt teostatud uuring. KPMG uuring ütleb selgelt, et piirikaubandus taandub, kui aktsiisimäärasid langetatakse. Aktsiiside vahe Lätiga tekitas piirikaubanduse ja piirikaubandus taandub pärast seda, kui aktsiiside vahe Lätiga väheneb optimaalsele tasemele. Tänan tähelepanu eest! Ma olen valmis vastama küsimustele ja muidugi palun seda eelnõu toetada!

Aseesimees Enn Eesmaa
Küsimuste vooru avab Taavi Rõivas.

Taavi Rõivas
Austatud juhataja! Hea ettekandja! Üks minu sõber küsis hiljuti avalikult, et kes kurat tõstis õlleaktsiisi ühe korraga 70%. Ja see on jäänud seni vastuseta, sest need, kes seda tõstsid, ei ole julgenud oma nime alt siis välja öelda, et jah, meie tõstsime, ja öelda, et kas siis õigesti tegime või öelda, et tegime suure vea. Ole hea, Aivar, ütle siis sina, millal täpselt see 70% tõus aset leidis ja mis eristab seda varasematest praktikatest, mis on olnud kõikidel eelnevatel valitsustel. Aitäh!

Aivar Sõerd
Jah, aitäh! See on hea küsimus. Senine praktika on olnud selline, et kõigepealt on ikkagi jälgitud aktsiisimäärasid ka naaberriikides, meil siis eelkõige erinevust Lätiga. Ja üldiselt on normaalne, on ka teiste riikide praktika, et aktsiisimäärasid tõstetakse vastavalt elukalliduse tõusule, vastavalt inflatsiooni tempole. Üldiselt seda on järgitud. Vot, nüüd erinevus või, ütleme siis, erisus tekkis 2016. aasta lõpu otsustega mille tegi praegune koalitsioon, ei keegi muu. Ja 2017. aasta keskel järsult tõusnud lahja alkoholi aktsiisi tõus vallandas ulatusliku piirikaubanduse. See vallandumine toimus kolme-nelja kuuga ja 2017. aastal piirikaubandus veel lage ei saavutanud, see tõus jätkus ka tänavu. Isegi Rahandusministeeriumi ametlik prognoos ei kinnita piirikaubanduse mahtude vähenemist.
Rahandusminister on öelnud, et tema ka ei saa aru, miks me neid aktsiise tõstsime. Aga rahandusminister on, noh, sisuliselt valitsuses selles küsimuses vetoõigusega. Mina ei saa aru, kuidas on võimalik, et ... Kusjuures Rahandusministeerium või rahandusminister olevat isegi, nii nagu ühest uudisest välja sai lugeda, teinud valitsuses ettepaneku, et aktsiisimäärasid võiks langetada. Aga nagu ma ütlesin, praegune valitsus, praegune koalitsioon on piirikaubandusega leppinud, on loobunud selle tõrjumisest. Ja see tähendab seda, et kui mitte midagi ette ei võeta, siis iseenesest see probleem ei lahene. Sajad miljonid eurod jäävad või kaotame ka järgmisel aastal ja selle probleemi lahendamine võib kesta veel väga pikalt, kui me täna otsustavalt ei tegutse.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Aivar Sõerd! Arstid teavad lihtsat tarkust: kui veri voolab organismist välja, tuleb haav sulgeda ja mitte oodata sellega. Kui maksuraha voolab riigi organismist välja, kas ei peaks meditsiinist õppust võtma? Kas teie, Aivar, olete aru saanud, miks aktsiisipoliitika kujundamisel ei ole viimasel ajal kuulda võetud ei eksperte, ei kriitikuid ega lihtsalt talupoegliku kokkuhoiu- ja omakasuinstinkti?

Aivar Sõerd
Aitäh selle küsimuse eest! Vaat, seesama eelnõu, mida me siin just enne seda aktsiisilangetuse eelnõu arutasime, ja tegelikult eile kõlas siin saalis juba, et kui on tekkinud haigus, siis on vaja kohe hakata ravima. Kui selle raviga viivitada, siis tekivad patoloogiad ja hiljem on juba väga raske n-ö mõjusalt sekkuda. Nii on ka selle aktsiisiprobleemiga. Tänavu suvel, kui tuli välja konjunktuuriinstituudi alkoholi tarbimise uuring, siis see näitaks ühte väga ebasoovitavat trendi: see varasematel aastatel toimunud alkoholi tarbimise langustrend oli pöördunud tõusule. No see tõus ei olnud veel suur, aga trendimuutust see näitas. See on äärmiselt kahetsusväärne, just see tarbimise trendimuutus, koos sellega, et me lihtsalt loovutame aktsiisitulu. See näitab, et aktsiisipoliitika on täielikult läbi kukkunud.
Ja no mis rahvatervise argumentidest me räägime, kui praegu saab piirilt tuua alkoholi sisuliselt salaalkoholi hinnaga, nagu Marje Josing ütles. Ja tegelikult vaadates neid Läti hindu, mis on isegi madalamad, kui olid meil enne neid aktsiisitõuse, ja arvestades neid koguseid ja turuosa, siis võib öelda, et suurel osal inimestest on muutunud alkohol isegi odavamaks, kui ta oli enne neid aktsiisitõuse. Nii et siit on ka väga negatiivne mõju rahvatervisele. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Jaanson.

Jüri Jaanson
Aitäh! Austatud esitaja! Vaatamata silmnähtavalt koalitsiooni nagu soovile või selle aktsiiside tõusule rahanduslikel põhjustel, on nad afišeerinud seda ikkagi, et see on tehtud inimeste tervise huvides, alkoholitarbimise vähendamise huvides tehtud. Nüüd on olukord nii, et meil on piirikaubandus, alkoholitarbimine on tõusuteel ja nüüd me soovime seda tagasi keerata. Kas olete arutanud või seal rahanduskomisjonis, et millised tervisemõjud või tarbimismõjud võiksid olla just sellesama protsessi tagasikeeramisel? Aitäh!

Aivar Sõerd
Jah, kahjuks rahanduskomisjonis me nii kaugele oma aruteludega ei jõudnud, kuigi oleks võinud. Tegelikult seda temaatikat peaks rahanduskomisjon arutama koos sotsiaalkomisjoniga, sest et teema tõesti väljub puhtalt nii kitsalt nagu fiskaalsest temaatikast. Aga rahvatervise eesmärkidega kindlasti ei saa olla kooskõlas see, mida me tänasel päeval näeme, et kui tuuakse korraga suured kogused odavat alkoholi, kui on korraga suured kogused, noh siis on kiusatus ka tarbida ju rohkem. Teiseks, see piirikaup, need Läti hinnad, need on ju odavamad, kui olid isegi enne meie neid suuri aktsiisitõuse eelmisel aastal ja seda ka konjunktuuriinstituudi alkoholitarbimise uuring ju näitaski, et pikaaegne, aastaid kestnud tarbimise languse trend pöördus ja pöördus väikesele tõusule. See on väga ohtlik märk ja see näitab seda, et me oleme väga valel teel.

Aseesimees Enn Eesmaa
Toomas Kivimägi.

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud ettekandja! Uppuja haarab ka õlekõrrest ja mul vägisi tundub, et tänane valitsuskoalitsioon püüab hakata kinni eelmise peaministri Taavi Rõivase varrukast, kuidagi püüdes talle ka inkrimineerida asju, mille eest tegelikult on vastutavad nemad. Ma tahaksin, et sa kordaksid veel korra üle, kui suur oli 2016. aastal piirikaubanduse osakaal ja kui suur on see viimase Rahandusministeeriumi värske hinnangu kohaselt. Ja teiseks, kas sa mäletad, kas 2016. aastal laekus alkoholiaktsiisi rohkem, kui oli eelarves kavandatud, või tekkis seal tõsine puudujääk? Aitäh!

Aivar Sõerd
Aitäh! Ma mäletan, ma võin need numbreid üle korrata, mul on need peas. 2016. aastal oli piirikaubanduse maht 6%. Ja Rahandusministeeriumi ametlik viimane prognoos, sügisprognoos, mis tuli 15. septembril, ütles, et see on kasvanud 27%-le. 27%-le. Ja järgmiseks aastaks ennustab Rahandusministeerium, et sealt, sellelt 27%-lt mitte kuidagi allapoole ei tule. Aga 2016. aastal laekus alkoholiaktsiisi 251 miljonit eurot plaanipäraselt, noh, võrrelduna siis tänavu pärast kõiki neid suuri aktsiisitõuse, peale seda, kui eelarvesse planeeriti 341 miljonit eurot, seda korrigeeriti allapoole neli korda. Neli korda. Ja nüüd siis oleme jõudnud sinnani, et Rahandusministeerium on sunnitud tunnistama, et jah, rohkem kui 235 miljonit eurot tänavu ei laeku. Vähem kui 2016. aastal. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Raivo Põldaru.

Raivo Põldaru
Aitäh, härra aseesimees! Hea ettekandja! Kas ei olnud kaalumisel ka variant, et viia aktsiisimaksud kusagile Lätiga võrreldavale tasemele või isegi allapoole? Ja kas praegune teie poolt algatatud eelnõu tõepoolest need teerajad, nagu ütleda, laseb rohtu kasvada ja ei tekita hoopis praegu sellist olukorda, et aktsiisid tõepoolest hakkavad vähem laekuma lihtsalt maksu vähenemise tõttu, aga teed Lätti jätkuvad? Aitäh!

Aivar Sõerd
Aitäh! Meie eelnõu valmis ja anti Riigikogule siin septembrikuus, mitu kuud tagasi. Et ta on seal rahanduskomisjonis hea pikka aega laagerdunud ja eks vahepeal on siin ka palju vett merre voolanud, aga tänane teadmine ütleb veelgi suurema kindlusega, et me oleme selle langetamisega õigel teel. Aga mis puudutab neid optimaalseid määrasid, me nii julged ei olnud, et Läti määradest veel allapoole tulla, sest et asi on selles, et sel hetkel, kui me seda eelnõu kirjutasime, siis oli informatsioon, et Läti ikkagi natuke, niimoodi väikeste sammudega, mis küll väga suurt mõju ei avalda, aga väikeste sammudega ikkagi 2019 ja 2020 oma määrasid tõstab. Muuseas, nüüd hiljem valminud KPMG uuring, mis on väga soliidne uuring, küsitleti 500 ostlejat, küsitleti arvukalt kaubanduskette, KPMG uuring ütleb, et piirikaubandus kaob, kui lahja alkoholi osas õllekohvri hind, selle erinevus Lätiga on alla 2 euro ja pooleliitrise kange alkoholi hind on alla 1 euro. KPMG pakub, kui te vaatate seda uuringut, nad pakuvad ka välja omalt poolt optimaalsed aktsiisimäärad ja vähemalt õlle ja viina osas need üsna langevad kokku nende määradega, mis on ka meie eelnõus, väga suurt erinevust ei ole. Aga mis veel Lätit puudutab, siis no ega seal ka valitsuse moodustamine alles kestab ja on ka poliitikas palju segadust, aga ma ei välistaks üldse seda, et Läti poliitikud või ka Läti rahandusministeerium, valitsus, kui see kokku pannakse, vaatab, et kui Leedu ei tõsta, on külmutanud oma määrad, ja kui Eesti on ka külmutanud oma määrad, siis võivad ka nemad ka varem plaanitud ka nendest väikestest tõusudest üldse loobuda. Nii et kui me seda eelnõu edasi menetleme, siin esimese ja teise lugemise vahel me võime veel teha täiendavaid analüüse selle kohta, millised need kõige optimaalsemad määrad siis tänasel päeval peaksid olema. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi
Aitäh! Kas saaksid öelda need numbrid, mis on hinnatud praegu piirikaubanduseks võrreldes 15.-16. aastaga? On sul need numbrid käepärast? Aitäh!

Aivar Sõerd
Piirikaubanduse osakaal ametlikel Rahandusministeeriumi andmetel on 27% turust. Noh, tootjad hindavad seda isegi kõrgemaks, 30% kange alkoholi puhul, õlle puhul isegi 40%. Eks see tõde jääb kuskile vahepeale. Aga 2016. aastal Rahandusministeeriumi andmetel see maht oli 6%, nii et, noh, siin on ikkagi mäekõrgune erinevus.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Laine Randjärv!

Laine Randjärv
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! On teada, et kultuurkapitali seadus ütleb, et riigieelarvesse laekuvast aktsiisist, arvestades tagasimakseid, kantakse 3% üle kultuurkapitalile. Nüüd, arvestades seda meeletut aktsiisiraha väljavoolamist Lätti, peaks nagu küsima, et mispärast me siis unustame taas kord omaenda kultuurivaldkonna. Täna on probleeme sellega, et koorijuhtidele ja tantsujuhtidele pole palka maksta, ei ole võimalik maksta nende sotsiaalseid tagatisi, meie laulu- ja tantsupeod on ohus. Missugune suhtumine on teie poolt – olete ka muusik –, kuidas siis suhtuda sellesse, et sisuliselt kultuuritoetuse raha voolab meil täiega ära Lätti? Aitäh!

Aivar Sõerd
Jaa, aitäh, see on hea küsimus! Selle eelnõu ettevalmistamisel ma just vaatasin kultuurkapitali kodulehelt, seal on nende tänavune eelarve üleval. Ja seal on ka selgelt kirjas, et kultuurkapital oma tänavuse eelarve pani kokku, lähtudes Rahandusministeeriumi alkoholiaktsiisi laekumise prognoosist, nii nagu ta oli eelarvesse sisse kirjutatud, riigieelarvesse – 341 miljonit eurot. Vahepeal on Rahandusministeerium seda prognoosi neli korda allapoole korrigeerinud ja tegelik laekumine on 235 miljonit eurot. Siis võib arvutada, kui mitu protsenti kultuurkapital vähem raha saab võrreldes sellega, palju nad oma eelarvesse kirjutasid. Selle kohta ma küsisin ka kultuuriminister Indrek Saarelt, et kuidas see olukord on. Minister rääkis, et väga hull ei ole, küll me saame hakkama. Aga on selge, et paljud projektid, mis olid varem kavandatud, mitmeid meetmeid paratamatult kärped peavad tabama. Ja no need rahastuse mahud, millega oli arvestatud, nendega nüüd tänases olukorras enam arvestada ei saa.

Aseesimees Enn Eesmaa
Arto Aas.

Arto Aas
Aitäh! Hea ettekandja! Tõepoolest veider probleem, mõneti isegi absurdne, et valitsus ei soovi seda viga parandada. See, mis Lõuna-Eestis toimub, on päris hirmus. Olin ka ise nädalavahetusel Lätis, piiripealsed poed on eestlasi täis, seal on ka soomlasi. Ja ma tahangi küsida teie käest veel kord, et kas me suudame juba praegu rahaliselt hinnata ka seda kaotust, mis tabab meid Põhja-Eestis, kus Soome turistide arv langeb, nad ei ole enam siinse hinnatasemega rahul, põhjust siia tulla on vähem ja sellega on seotud väga lai ettevõtete ring, hotellid, restoranid, juuksurikojad, mis iganes, eks. Me tõenäoliselt näeme sarnast negatiivset trendi siin majanduses ka Põhja-Eestis, nagu on Lõuna-Eestist juba see tsunami üle käinud. Aga oskate te mulle öelda ka numbreid, mida see riigieelarve jaoks tähendab?

Aivar Sõerd
Jah, aitäh selle küsimuse eest! Viimastel nädalatel mul pole olnud mahti seal Valkas või Ainažis käia, aga ma käisin seal suvel, aitasin koguda vähiravifondile annetusi ja seal mitme tunni vältel annetusi kogudes nägin ka seda, mis seal poes toimub, või ütleme, hulgiladu on tegelikult see pood või need poed. Ja seal oli, ütleme niimoodi, et kas nüüd eestlasi ülekaalukalt, aga võib-olla kolmandik kuni isegi pool võisid olla soomlased. Nii et tuldi bussidega kohale, neid ostukärusid ikka andis lükata. Üks mees tõmbab eest ja kaks meest lükkavad tagant. Ja bussid ja paketiautod olid ikka lookas, kui sealt minema mindi. Vaadates neid reportaaže, mis sealt täna näidatakse, noh, olukord on samasugune. Aga numbrites tähendab see seda, et Soome turistide arv on selgelt langustrendis, 5% eelmisel aastal Soome turistide arv vähenes. Ja kui tänavu lüüa kokku kõik need või lüüa kokku kõik need plaanitud aktsiisitulud, mis olid eelarvesse kirjutatud, ja vaadata, mis tegelikult laekub, siis vahe on, koos käibemaksuga on vahe 216 miljonit eurot. Need on ametlikud andmed, kõik saavad neid vaadata. Ja võib hinnanguliselt, ega mul neid täpseid numbreid ei ole, aga ütleme, kuskil pool ja pool, pool tuleb põhjapiirikaubanduse vähenemise arvelt ja siis pool tuleb selle arvelt, et lõunapiiril toimub ulatuslik piirikaubandus. No ütleme siin, kui 2017 ka veel juurde panna, siis on see summa juba üle 330 miljoni euro. Me võime järgmise aasta kohta piirikaubanduse mõju ja põhjapiirikaubanduse vähenemise mõju eelarvele arvestada umbes samades suurusjärkudes, kui me otsustavalt ei sekku. Ja no praegune teadmine on ka selline, et see sekkumise koht või vahend või instrument saab olla ainult aktsiisimäärade langetamine.

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Kokk.

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt pean ma tõdema, et alkoholiaktsiis minu perekonna eelarvet ei mõjuta kuidagiviisi. Aga teistpidi ma pean ka tõdema, et see, mida on tehtud läbi aastate aktsiisitõusuga, ei ole õige olnud. Aga, Aivar, sa oled ise ka rahandusminister olnud ja ma küsin. Minu jaoks tekib kogu aeg üks küsimus ainult: miks erinevatel alkoholidel on etanoolisisaldus ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris aktsiisinumber niivõrd erinev? Aastaid pandi seda kangele alkoholile otsa, erinevate valitsuste ajal, eks, nüüd on ta lahjemale alkoholile tõstetud päris tugevalt, mis on tekitanud ühest metsarajast neljarealise tee sinna Valga poole. Miks ei võiks olla alkoholil nagu võrdne aktsiisinõue sõltuvalt siis alkoholisisaldusest?

Aivar Sõerd
Aitäh! Kõigepealt sellepärast, et me ei ela ükskikul saarel, et me peame, eriti just aktsiisipoliitika kujundamisel ... Noh, aktsiisikaubad on selline kaup, mida saab osta naaberriigist ja tuua riiki sisse. Minu teada ei ole Euroopa Liidus ühtki sellist riiki, kus selle alkoholi sisalduse või selle alkoholi mahuprotsendi maksustamisel ei arvestata sellega, mis liiki tootega, mis liiki alkoholiga on tegemist. Me oleme praegu oma õlleaktsiisiga jõudnud absoluutsesse Euroopa Liidu tippu. Meist eespool on ainult neli riiki: Suurbritannia, Soome, Rootsi ja Iirimaa. Võrreldes nende riikide inimeste ostuvõimet siin tekib vastuolu. Teiseks, tootmiskulude erinevus. Ütleme, viina hinnast suurem osa ongi aktsiis, aga näiteks õlletootmise protsess on natukene teistsugune, seal on ka tööjõukulu sees rohkem, lisaained, mis sinna kõik juurde lisatakse. Kõik see tootmisprotsess on erinev. Ja see on ka teistes riikides niimoodi, et need määrad ei ole niimoodi, noh, ühesugused.

Aseesimees Enn Eesmaa
Helmut Hallemaa.

Helmut Hallemaa
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma olen ennegi küsinud seda, et miks me nii lihtsustatult seda aktsiisipoliitikat, eriti alkoholi suhtes käsitleme. Olles Valgas sündinud ja seal väga tihti käies olen ma monitoorinud seda aastakümneid, kuidas see hind on kõikunud. See hind oli ammu enne seda 2016. aasta tõusude algust erinev ja meie kahjuks. Aga ma küsiksin enne kõlanud küsimusest tulenevalt ehk kultuurist, olles ise ka muusikainimesena, puhkpillimängijana palju nii laulupidudel osalend. Kas on üldse õige ja eetiline, et me kultuuri rahastamise nii tihedalt ja ka siin küsimuste ringis seome alkoholi joomisega? Pigem peaks vastupidi olema, et kultuur viib meid eemale alkoholi joomisest. Aitäh!

Aivar Sõerd
Aitäh! Kõigepealt ma vastan sellele esimesele kommentaarile, et Eesti ja Läti hindade erinevused. Ma vaatasin seda asja natukene. Kõigepealt, üks väide on olnud, mida ma olen kuulnud, mis on kõlanud, on see, et meie ostujõud lätlastega ongi erinev ja sealt siis tuleb ka see põhjendus maksuerinevusele. Aga vaadake, asi on selles, et alates juba 2013. aastast on Eesti ja Läti inimeste ostuvõime, ka palkade erinevus, see vahe püsinud 30%, see ei ole muutunud. See oli aastal 2013 30% ja on ka aastal 2018 30%, see vahel. Nii et piirikaubanduse tekkimist või selle vohamist eelmisest aastast alates ei saa kuidagi põhjendada sellega, et nüüd palgaerinevused Lätiga oleksid hakanud nagu väga suureks minema.
Aga mis nüüd seda kultuuri rahastamise mehhanismi puudutab, siis selle üle võib arutleda muidugi. See nüüd otseselt selle eelnõu teema ja objekt ei ole, aga samasugune traditsioon või see traditsioon on meil olnud hästi kaua, aegade algusest alates. Kas see nüüd eetiline on, raske öelda, aga ta on toiminud. Ega Kultuurkapital ei ole ka ainukene koht, kust kultuurivaldkond nagu raha saab. On ka Kultuuriministeeriumi meetmed, mida rahastatakse otse riigieelarvest, on isegi EAS-il kultuurivaldkonda toetavaid meetmeid, Euroopa Liidu rahadest isegi on võimalik taotleda, omavalitsused toetavad, sponsorid. Nii et ega kultuurkapital ei ole ainukene koht kultuuri rahastamiseks.

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Me täna oleme siin saalis selle küsimusega sellepärast, et kui tõsta ebamõistlikult korraga ja kõrgele teatud maksu, siis tulemus on ju käega katsuda. Ja kõige halvem asi selle asja juures on see, et me oleme murdnud ühte trendi, kus alkoholitarbimine on langenud ja nüüd ta on tegelikult pigem peatunud või hakanud vaikselt tõusma. Ja murekoht on see, et maksud lähevad Lätti, aga terviseprobleemid jäävad Eestisse, millest Eesti maksumaksja peab põhimõtteliselt kõik kinni maksma. Kas te oskate öelda, et valitsus, kes nii heal majandusaastal või majandusaastatel peaks raha suunama struktuursetesse reformidesse ja riiki rohkem raha rohkem tooma või jätma, ei ole valmis ka selle eelarve raames tegelikult aktsiise langetama, kui nad ise on seda väga lubanud, ja kas sellelsamal tulemil, mida hea kolleeg küsis, ehk Soome turistid, see mõju ka hotellindusele laiemas mõttes on tulu mõttes katastroofilisem, kui esialgu ennustati? Aitäh!

Aivar Sõerd
Jah, aitäh selle küsimuse eest! Jah, need, ütleme, majutuvad turistid on väga olulised, et mitte need, kes käivad siin lihtsalt ühel päeval ja lendavad tagasi, vaid need, kes peatuvad siin pikemalt. Kui nad peatuvad pikemalt, siis nad, noh, tarbivad ka kohapeal rohkem teenuseid, mitte ainult majutusteenust, aga ostavad kaupu, mitte ainult aktsiisikaupu, ka muid kaupu, tarbivad siin teenuseid, ja selle taga on väga suur hulk töökohti. Et turism ei ole muidugi väga suure lisandväärtusega, aga ta on ikkagi eksport ja meile ka oluline majandusharu. Kui Soome turistid ära kaovad või lähevad Lätti, siis on siit ikkagi väga suured mõjud ka meie majandusele. Aga no mis puudutab jah seda tervisevaldkonna puudutamist, siis võtame kas või seesama haigekassa eelarve, 200 miljonit oli vist see summa, et saaks kaotada ära ravijärjekorrad. Aga kui me vaatame tänavust aastat, siis võtame kõik aktsiisid kokku, mis laekumata jäävad, paneme sinna käibemaksu otsa, saamegi 200, üle 200 miljoni, isegi 216 miljonit. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi, teine küsimus.

Jürgen Ligi
Aitäh! Helmut Hallemaa väitis, et ta vaatab seda asja kuidagi väga keeruliselt ja sisuliselt, erinevalt sinust. Ma olen kahjuks ...  Ja põhiväide on see, et varem ka. Ma olen kahjuks Järva Raadios pidanud mitu korda taga selle taha takerduma, et ta ütleb, et varem ka. Palun ütle talle puust ja punaseks, et järgmine reede meil jälle sama olukord ei tekiks. Kui palju selle valitsuse ajal on tõusnud piirikaubandus ja kui palju selle valitsuse ajal on tõstetud aktsiise? Piisab õllest, aga võid ka viinast rääkida.

Aivar Sõerd
Jah. Tuletan meelde või kordan siin üle veel, et aastal 2015 oli piirikaubandus, see on ametlikud Rahandusministeeriumi andmed, 1–2%, 2016 5–6% ja me oleme tänaseks jõudnud 27%-ni. See on Rahandusministeeriumi ametlik number, tootjate number on veidi erinev, nad hindavad seda mahtu 30–40%-le. Eks see tõde jääb kuskile vahepeale. Ja on selge, et kui aastal 2007 lahja alkoholi aktsiis tõusis siis veebruar pluss siis juuli kokku 87%, sellele tuli otsa veel 2018 tõus, mida küll veidi allapoole toodi. Nendest piisas, et ulatuslik piirikaubandus vallandada, ja ka seda piirikaubandust tõrjuda ei ole võimalik teistmoodi kui needsamad aktiisitõusud tagasi võtta.

Aseesimees Enn Eesmaa
Taavi Rõivas.

Taavi Rõivas
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Vaataks need faktid ja hinnangud nüüd korra terviklikult üle. Ei ole mingisugust vaidlust ega saagi olla selles, et praegu ametisoleva valitsuse ajal on õlleaktsiis tõusnud 104% ehk enam kui kaks korda. Siin ei vaidle keegi vastu. Teiseks, erinevad hinnangud pisut erinevad selles osas, kui suur piirikaubandus täpselt on, aga üldiselt saadakse aru, et kas seal kuskil veerandi ja kolmandiku vahel, nii et printsiibis ka seal on ühine arusaam. Milles ei ole ühist arusaama, on see, et kui aktsiisimäärasid langetada, kas siis piirikaubandus väheneb või mitte. Kui usaldada konjunktuuriinstituuti, kes on selles küsimuses sõltumatu, siis nemad ütlevad, et väheneb, ja kui usaldada Rahandusministeeriumit, kes on kõikide seniste prognooside autorina mitte just liiga hästi selles küsimuses täppi pannud, siis ei vähene. Kumba teie praegu selles küsimuses usuksite? Aitäh!

Aivar Sõerd
Aitäh! Ma just võtsin kaasa, see on ametlik Rahandusministeeriumi pressiteade aasta tagasi, natuke rohkem, oktoobrist. Ja mis nad ütlevad? Pealkiri on "Rahandusministeerium: alkoaktsiisi ei laeku 80 miljonit oodatust vähem." "Rahandusministeeriumi hinnangul ei laeku järgmisel (Siis 2018. aastal. – A. S.) riigieelarvesse alkoholiaktsiisi 80 miljonit oodatust vähem ning prognoosib riigieelarvesse endiselt 341 miljonit eurot alkoholiaktsiisi." Aasta tagasi nad ütlesid veel, raiusid veel ametlikult, ametlik ministeeriumi pressiteade, et mis te räägite, mis 80 miljonit vähem – 341 miljonit laekub. Aga mis on tänane teadmine? Neli korda on seda allapoole korrigeeritud niimoodi jupikaupa, nagu see koera saba raiumine käib, ja oleme jõudnud 235 miljonini. See ei tekita usaldusväärsust Rahandusministeeriumi hinnangutes. Ja mitte ainult konjunktuuriinstituut, vaid ka KPMG viis läbi korraliku uuringu. See oli soliidne, valim 500+ oli neid küsitletuid, keda otse piiril intervjueeriti. Küsitleti ka jaemüügifirmade juhte ja müügijuhte, et kas jaemüügifirmad oleksid valmis juurdehindlust langetama, kui selle tulemuseks oleks piirikaubanduse kadumine. Siis kõik olid sellega nõus ja valmis langetama juurdehindluse või tegema soodusmüügid juurdehindlusega 5%. Ja mitte ainult konjunktuuriinstituudi uuringud, aga ka väga soliidne maksumaksjate liidu poolt tellitud KPMG uuring ütles väga selgelt, et piirikaubandust on võimalik lahendada, seda on võimalik tõrjuda langetades aktsiisid sellisele optimaalsele tasemele. Ja nende pakutud määrad on üsna lähedal nendele määradele, mis on ka siin meie eelnõus.

Aseesimees Enn Eesmaa
Kristen Michal.

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma vabandan, kui see küsimus natukene kergena tundub, aga kui me mõtleme tuleviku ja laste peale, siis lastel olla koolis antud ülesanne, kuulsin, et kui 340 miljonit on läinud Lätti ja kiirabiauto maksab 80 000, siis mitu kiirabiautot Eestil nüüd tänu sellele ostmata jääb. Oskate äkki öelda? Aitäh!

Aivar Sõerd
No see on natuke meelevaldne küsimus, aga no võtame sellise näite, no see on võib-olla paremini isegi seda olukorda kirjeldav, et meil on teada, et tänavusse eelarvesse planeeriti aktsiisid ja tänaseks on teada, et võrreldes sellega, mis eelarvesse planeeriti, pannes sinna ka käibemaksu otsa, saame: 216 miljonit laekub vähem. No jah, möönan, et siin on nii lõunapiirikaubanduse mõju kui ka siis põhjapiirikaubanduse vähenemise mõju, aga 216 miljonit on saamata tulu. See on see raha, mis eelarvesse planeeriti. Selle raha eest olid ka planeeritud kulud, ka kiirabid ja kõik, mis eelarvesse on ette nähtud. 200 miljonit on selline suurusjärk, ütleme, haigekassa eelarve puhul, 200 miljoniga näiteks, sellest piisaks, et ravijärjekorrad kaotada. See on väga suur summa, see on viis ERM-i või siin päris pika neljarealise maanteelõigu saaks valmis ehitada. Arvestades seda ka, et eelarves n-ö seda raha, mida üldse saab nagu kuhugi ümber jagada, seda on väga vähe, sest enamik kulusid on seadustega juba paika pandud. Nii et see on väga suur summa, mille me kaotame. Ja me ei saa vaadata ainult siin seda tänavust aastat. Paneme 2017, 2018, 2019 ka veel juurde, kui me siin ei sekku aktsiisi langetamisega, no siis me saame ikkagi summa, mis võib juba kolme aastaga jõuda 500 miljonini.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Inara Luigas!

Inara Luigas
Aitäh, austatud ettekandja! Te räägite siin kogu aeg piirikaubandusest ja olete kinni selles alkoholis. Aga uskuge, piirikaubandus ei ole ainult viin ja õlu, piirikaubandus on midagi muud ka. Elan Lõuna-Eestis ja käin ka Lätis. Inimesed ostavad erinevaid asju, uudistavad maitsete üle. Senikaua, kui on erinevad tooted, jääb ka piirikaubandus. Ja ka alkoholi võib isik tuua kaasa mitte suurtes kogustes. Te mainiste, et te külastasite ise ka neid poode, kus autod laaditakse täiesti täis alkoholi, bussid, veokid, järelkärud jne, jne. Te olete olnud ka Maksu- ja Tolliameti direktor. Minu küsimus teile: kas meie praegune Maksu- ja Tolliamet teeb head tööd selles osas?

Aivar Sõerd
Aitäh! See on hea küsimus. Meil oli, rahanduskomisjon korraldas ümarlaua, seal olid väikepoodide esindajad, seal oli Rahandusministeerium ja oli kutsutud ka Maksu- ja Tolliamet. Maksu- ja Tolliameti esindaja ütles, kui seal teema läks selleni, et maksuamet võiks rohkem aktiivsemalt kontrollida, maksuamet ütles, et nemad ei kavatse oma kontrolle tõhustada, sest see on täiesti mõttetu ressursi raiskamine. Pistelisi kontrolle nad teevad, no maksuametnikud on tublid kindlasti, aga need kogused on päris suured, mul ei ole praegu neid numbreid siin käepärast. Need on väga suured kogused, mida võib tuua teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Väljastpoolt Euroopa Liitu, jah, seal on kordades väiksemad kogused. Nii et need kogused on väga suured ja see kontroll ei aita mitte midagi.
Kui küsimus oli sellest, et ostetakse ka muid kaupu, muidugi ostetakse. See teeb olukorra veel hullemaks, sellepärast et ega sinna piirilemineku üks põhilisi ajendeid ongi see odavam aktsiisikaup eelkõige, mitte ainult alkohol, vaid ka sigaretid, kütus. Ja loomulikult siis ostetakse ka muud – ostetakse ehitusmaterjale, tööstuskaupu ja teenuseid. Aga võidakse minna ka ehitusmaterjali järgi, aga siis võetakse ka alkoholi kaasa, seda näitavad need samad uuringud. Ja miks me peame leppima sellise olukorraga, et maksutulud lähevad Lätti, aga tervisekahjud, ka need pakendid, need jäävad kõik Eestisse. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Eiki Nestor.

Eiki Nestor
Aitäh! Mulle meeldib ka peast arvutada. Mu küsimus on järgmine. Kui üks kaup maksab 10 eurot ja teine 1 euro, siis nende kahe kauba hinnavahe on 9. Kui nüüd mõlemat maksude kaudu tõsta 5%, siis üks hakkab maksma 10.50 ja teine 1.05, siis on vahe 9.45. Ütleme, et see oli ühe aasta maksumuudatus. Aga kui nii teha kümneid aastaid järjest ja ütleme, et need kaks kaupa on omavahel turul konkurendid, siis kuidas see mõjutab nende positsiooni turul?

Aivar Sõerd
Nojah, see 10-eurose kauba hind läheb eest ära ja alumise kauba, 1-eurose hind, või see erinevus läheb veel suuremaks. Aga mis te sellega tõestada tahate, no sellele jõuan ma vastata järgmises küsimuses, kui küsija avaldab, mis ta sellega tõestada tahtis. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Küsimusi ongi kaks. Kristen Michal, teine küsimus, palun!

Kristen Michal
Ja, aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma aitan teid. See 340 miljonit, millele ma enne viitasin, on kahe aasta prognoosi ja alkoholi-, kütuse-, tubakaaktsiisi tegeliku laekumise vahe. Ja matemaatika annab lihtsa vastuse, et 4250 kiirabiautot oleks selle eest saanud osta, mis me Lätti saatsime. Seda polegi tegelikult nii vähe, praktiliselt kõik oleks ühe auto endale saanud. See selleks. Te juba mainisite, et õllega me oleme Euroopa TOP-5 või viie kõrgemalt maksustatud riigi hulka jõudnud. Kui nüüd Suurbritannia lahkub, selgub konjunktuuriinstituudi raamatust, et me jõuame ka kangega viie parima hulka. Mis te prognoosite, kui see valitsus nüüd peaks jätkuma mingisugusel kummalisel juhtumil, mis te arvate, mitme aastaga me parima kolme hulka jõuame, kõrgemini maksustatud? Aitäh!

Aivar Sõerd
See on hea küsimus. Ennustamine on ka selline tänuväärne tegevus, aga ma ei välista seda muidugi, et me sinna jõuame. Aga mida saab tänasel päeval ennustada, et kui me ei sekku ja kui me ei võta midagi ette piirikaubanduse tõrjumiseks, siis iseenesest see piirikaubanduse probleem ei lahene. Ja ei ole mõtet loota, et äkki Läti ikka tõstab oma aktsiisimäärasid kiiremas tempos ja kui meie ei tõsta, et siis vahed lähevad väiksemaks. Selle peale loota ei maksa, sellepärast et vahed on praegu piisavalt suured ja ka see Läti aktsiisitõusude graafik, see on niivõrd aeglase tempoga, et need vahed ei kao lähiaastatel ja kui me otsustavaid samme ei astu, siis me peame leppima piirikaubandusega ka veel mitmel järgmisel aastal.

Aseesimees Enn Eesmaa
Helmut Hallemaa.

Helmut Hallemaa
Hea ettekandja! Ma kõigepealt rahustan Jürgen Ligi, kolleegi, et ma sel reedel ei ole Kuma Raadios ja olen lõunapiiri lähedal. Aga ma küsiksin tegelikult sinu ettekandest päris mitu korda läbi jooksnud prognoosidest. Ja ma jagan su seisukohta, et prognoosid on olnud suhteliselt kehvakesed ministeeriumi poole peal. Mis need põhjused, on iseasi. Aga kuidas me saame ikkagi hinnata, et meil jääb saamata asi, mida tegelikult ju ei ole? Prognoos on eeldus või oletus, et kuidas meil ikkagi see jääb saamata? Ja teine asi, kas nendes sinu numbrites jooksis läbi see, et aasta 2017 oli eriline, kus ei olnud ettevarumist aastas, oli varumine 2016 ja varumine 2018, et sellest aastast olid need asjad väljas ja siis noh, väidetavalt oli ta enam-vähem samas suurusjärgus? Aitäh!

Aivar Sõerd
Jah! Ei, siin ei ole midagi keerulist. Kõigepealt, 2017 laekus 220 miljonit alkoholiaktsiisi, noh, kõik varumised, kõik, jah, 220 miljonit, see on fakt. Aastal 2016 laekus 251 miljonit, noh, seal ka kõik varumised sees. Aastaks 2018 planeeriti 341 miljonit eurot. Siin ei ole midagi vaielda või ümber lükata, see on ametlik number, see kirjutati eelarvesse sisse. Niipalju, jah, siin olid ka varumiste mõjud sees, aga see on fakt, see number kirjutati eelarvesse sisse, see ei ole mingisugune, noh, mingisugune abstraktne või asi või noh, see ei saa olla number, mis ei tähenda midagi, tähendab küll. See oli ametlik prognoos, see kirjutati eelarvesse sisse ja selle 341 miljoni euro mahus kavandati ka eelarves kulusid. Nii. Aga täna me teame, et no 235 miljonit eurot laekub, siia-sinna suurusjärgus, ja jääb see nii, nagu Rahandusministeerium sügisprognoosis laekus, nii et üle 100 miljoni ainult alkoholiaktsiisi. Aga paneme siia juurde kütuseaktsiisi, mis laekub vähem, paneme juurde tubakaaktsiisi, mis laekub vähem, ja paneme käibemaksu ka veel juurde, saame 216 miljonit. Ja veel, kui me vaatame, ma vaatasin just neid graafikuid. Kui Eesti tõstis jõuliselt aktsiise, siis alkoholiaktsiisi laekumise trend on allapoole kogu aeg läinud siin 2017 ja 2018 ka ja 2019 ka. Aga no Läti tõstab oma aktsiisimäärasid niimoodi väga vaikses, tagasihoidlikus tempos, 10–15%, aga nende aktsiisitulude laekumise nool läheb otse üles. Leedul ka. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peep Aru.

Peep Aru
Aitäh! Hea ettekandja! Ma olin siin sügavais mõtteis kõrgete alkoholiaktsiiside mõjude üle ja seepärast ei pannud tähele, et võib-olla minu teada tahetav vastus on siin juba kõlanud. Aga küsin siis sellisena. Et teatavasti viljandlasena näen ma iga päev, kuidas siis kaupade ostmist mõjutab Lätis käimine ja tihti ja väga sageli ostetakse ka lisaks alkoholile ja teistele aktsiisikaupadele ka muid kaubagruppe. Ja sellepärast küsin, kas on teada, kui suur summa lisandub aktsiisikaupade piirikaubanduse kahjudele teiste kaubaliikide piirikaubandusest? Aitäh!

Aivar Sõerd
Jah, see on väga õige tähelepanek ja see on ka asjakohane teema, mida käsitleda. Sellepärast et käiakse mitte ainult odavamate aktsiisikaupade järel, aga ka paljud muud kaubad pakuvad Eesti tarbijatele huvi. See tähendab seda, et aktsiisikaupade puhul jääb laekumata aktsiis ja käibemaks, ütleme, ehitusmaterjalid, siis lihtsalt see käibemaks läheb Läti riigile. Nii et igal juhul kahjud on väga suured. Ainuüksi aktsiiside osas on see number teada, seda on üle 200 miljoni. Aga kui palju muudelt kaupadelt käibemaksu jääb laekumata, seda numbrit võib-olla saame küsida siis, kui Rahandusministeeriumil märtsis valmib see suur hirmkallis, 100 000 euro eest tellitav analüüs. Aga ega see Rahandusministeeriumi analüüs ei saa ka ümber lükata seda, mida meile on rääkinud ka konjunktuuriinstituut, seda, mida on kinnitanud KPMG uuring, et piirikaubandusest teistmoodi jagu ei ole võimalik saada, kui vaid aktsiise langetades. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kalle Palling.

Kalle Palling
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma ei ole seda tervet siin arutelu täna jälgind, aga ma tulin saali täpselt sellel hetkel, kui kolleeg Kristen Michal küsis küsimuse, kus ta oli teinud kiirelt arvutuse, n-ö  prognoosi ja tegeliku aktsiisilaekumise vahed, need sajad miljonid jagada kiirabiautodesse, selle eest tõesti oleks võimalik osta 4250 kiirabiautot. Meil on aasta lõpus tavapärane siis traditsioon korraldada näiteks "Jõulutunneli" saade, kus võib-olla kogutakse raha kõikidelt Eesti inimestelt mõne üksiku kiirabiauto ostmiseks. Tegelikult on see ju üüratu number, see on täiesti käsitlematu, kuidas lihtsalt vaadatakse pealt, kuidas raha voolab Eestist välja. Te teete äkki ühe peastarvutuse kiirelt laevandusespetsialistina. Ma ei tea, mitut Tallinki laeva näiteks oleks vaja, et kõik need 4250 kiirabiautot ära mahutada, et lihtsalt need inimesed, kes seda poliitikat teevad, saaksid aru, millistest numbritest me räägime?

Aivar Sõerd
Aitäh selle küsimuse eest! Ei no neid võrdlusi peab tegema, et see probleemi ulatus paremini kohale jõuaks. Aga muidugi, Tallinki kõige moodsamad laevad maksavad üle 400 miljoni euro, nii et seal on natukene krõbedamad hinnad. Aga need võrdlused on asjakohased. Et miks praegu ka koalitsioon ei soovi midagi ette võtta, vaatab seda niimoodi tuima rahuga pealt, kuidas sajad miljonid minema lähevad? Asi on selles, et ma ütlen, et majanduses lihtsalt on praegu head ajad ja tänu sellele, et majanduses on head ajad, muud maksutulud tulevad nii metsikult peale, et katavad selle aktsiisiprobleemi ära. Ütleme, kas või käibemaksu loodab Rahandusministeerium järgmisel aastal saada 8,5% rohkem kui tänavu, sotsiaalmaksu 7,5% rohkem. Aga selge, et sellised head ajad ei kesta igavesti ja olukorras, kus riigikassa maksutuludest praktiliselt üle ajab, siis me saame ju järgmise aasta riigieelarve seletuskirjast lugeda, seal on must valgel kirjas, et on ette näha riigi reservide vähenemist. Me käitume igal juhul vastutustundetult, kui me selliselt jätkame ja ei sekku otsustavalt piirikaubanduse tõrjumiseks.

Aseesimees Enn Eesmaa
Märt Sults.

Märt Sults
Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Mul on sihuke ajalooküsimus, küsimus eelmisest sajandist, 1989. Eestis maksis, Eesti liiduvabariigis maksis Aligoté vein 2 rubla 30 kopikat, Tbilisis samal ajal maksis Aligoté vein 70 kopikat. Eestis ehk Valga linnas, liiduvabariigis, maksis Ekstra viin 4.12, Läti Valkas maksis täpselt sama Ekstra viin 3.62. Kas te oskate põhjendada ära või rääkida või selgitada, kus tollel ajal piirikaubandus oli? Aitäh!

Aivar Sõerd
Ega see nõukogude aja hindade meenutamine, ega see meid tänasel päeval väga palju ei aita. Ei, ma mäletan, ma nõukogude aega mäletan väga selgelt. Käidi muidugi, käisid eestlased Lätis ja käisid lätlased Eestis või veel kaugemateski liiduvabariikides. Eks seda piiriülest kauplemist on, aga küsimus on selles, et no mis mahtudes see toimub. Kui 2016, tuleme lähemasse ajalukku, ärme lähme sinna eelmisesse sajandusse, 2016 oli piirikaubandus 5–6%, no siis praegu on ta kolmandik või rohkem. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kalle Palling.

Kalle Palling
Aitäh! No tegelikult on ju üsna sümptomaatiline, et kui sellest suurest maksuaugust, mis siis tänane istuv valitsus, just nimelt istuv valitsus on siin tekitanud, räägitakse siin Riigikogu saalis, siis on nemad saalist suures osas lahkunud. Ja me ei näe näiteks Sven Sesterit, kes muidu kiidab, et saime künka tagant minema, lõpuks ometi rääkimas sellest, kuidas tegelikult see valitsus plaanib lappida seda auku, mis siis sellest laekumata aktsiisist jääb. Võib-olla te oskate riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe ja pikaajalise rahanduskomisjoni liikme ja rahandusministrina tuua mõned näited, kus siis tänane istuv, paigal tammuv, tagurpidi liikuv valitsus on teinud mõned sammud, et seda maksuauku leevendada. Mina ei suuda meenutada.

Aivar Sõerd
Jah! On mõned sammud. Eile oli siin minister Reinsalu. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis tema ütles, et ... Oli küsimus, paluti nimetada markantsem eelnõu, millel pole olnud väljatöötamiskavatsust ja mis on kõige rohkem kahju teinud. Ja minister, praeguse valitsuse minister vastas: ma arvan, et kui rääkida kahjust või tegelikult mõjust meie inimese tarbimiskäitumisele ja maksupoliitikale, siis ma arvan, et kindlasti on need alkoholiaktsiisi muudatused. Nii. Tõniste, rahandusminister on BNS-le 27. septembril öelnud: "Kuigi tegin ettepaneku aktsiise langetada, otsustas valitsus teisiti." Noh, minister, rahandusminister, kellel peaks olema selles küsimuses vetoõigus. Jälle, minister Reinsalu on öelnud: "Alkoholiaktsiisi langetamine jäi ära sotside pärast, neil oli mugav positsioon öelda ei." Dmitri Jegorov, Rahandusministeeriumi kõrge ametnik, asekantsler koguni maksude peal, loen uudist. Dmitri Jegorov avab aktsiisiküsimuse telgitaguseid. "Aktsiise ei langetatud, sest poliitikud ei olnud nõus 30 miljonit eurot välja käima." Nii et seda teemat on käsitletud, aga tulemus on ümmargune null.

Aseesimees Enn Eesmaa
Peep Aru.

Peep Aru
Aitäh! Ega ma polekski küsinud, aga ma lihtsalt tahtsin Nõukogude liiduvabariigi aegsete kaupmeeste pojana küsida ja kõigepealt parandada vea, et härra Sults ajas siin kaks asja segamini, mõlemad numbrid kõlasid küll õigesti, aga Pealinna viin maksis 4.12 ja tavaline viin 3.62. Ei saa võrrelda võrreldamatuid. Aga nüüd ma küsin ka ühekorraga, et ikkagi läheks asja ette see sõnavõtmine. Ka lihtne matemaatikaülesanne lugupeetud ettekandjale. Viljandi linnas on 90 kilomeetrit tänavaid, ühe tänava kapitaalremont on laias laastus 1 miljon eurot. Mitme Viljandi linna suuruse linna tänavad oleks korda saanud selle kahjuga, mis on aktsiisikaubanduses tekkinud?

Aivar Sõerd
Aitäh! 90 kilomeetrit on teil tänavaid ja ühe kilomeetri hind 1 miljon eurot. Siis saaks kohe tervelt kaks linnatäit või kolm isegi korda teha. Nii et see on muljet avaldav.

Aseesimees Enn Eesmaa
See nõuaks juba uusi linnu. Olekski tore, kui Viljandi oleks natuke Tallinnale lähemal. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, auväärt istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul jäi teie vastustest kõrvu see, et Rahandusministeeriumi kõrge ametnik ütles, et 30 miljonit oleks olnud vaja selleks, et midagi juba strukturaalselt muuta aktsiisidega. See 30 miljonit enam-vähem on sama suur summa, kui valitsus otsustas suunata tegelikult siis katuserahadesse, kusjuures küsimus ei ole nendes, kes saavad, vaid need, kes ilma jäävad ja kellel puudus võimalus absoluutselt konkureerida läbipaistvalt. Kas see ongi natukene sellise valitsuse nagu poliitika, et kõigepealt ta võtab omavalitsuste käest raha ära ja siis teeb sellise jõuluvana kingituse ja läheb iga konkreetse koja ukse taha ja ütleb, et ma tõin teile raha? Kui kaugele sellise poliitikaga, ütleme, Eesti Vabariik tervikuna võiks jõuda? Sest kõige parem näide minu arust on kohalike teede rahastamine, mis tegelikult selle valitsuse ajal on ju vähenenud, mis on ju täiesti piinlik lugu. Aitäh!

Aivar Sõerd
Jah, see on hea küsimus. Aitäh! Et ühest küljest tehakse kingitusi küll katuserahade näol, küll tulumaksuastmetest pidi võitma, nagu peaminister meile on rääkinud, et 86% inimestest koguni, kuigi noh, ametlikud andmed lükkavad selle peaministri väite täielikult ümber, siis kõik need suured tulumaksuleevendused, mis pidid siin madalapalgalisi aitama, need võetakse mitmekordselt tagasi, mitte nende aktsiisikaupade hindadega, jätame need aktsiisikaubad, aga vaatame näiteks, gaasiaktsiis on ju tõstnud kaugküttehindu, on kaupade hindu tõstnud. Need väiksed kingitused mitmekordselt on need tagasi võtnud. Nii et see on väga õige küsimus ja asjadest tulebki rääkida nii, nagu nad tegelikult on, mitte kuulata, mida valitsus oma propagandakanalitest meile räägib. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekande teeb rahanduskomisjoni liige Enn Meri.

Enn Meri
Aitäh, lugupeetud juhataja! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 19. novembril. Osalesid Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna nõunik Heidi Vessel ja fiskaalpoliitika osakonna valitsussektori eelarveanalüütik Kadri Klaos.
Algataja esindaja Aivar Sõerd tutvustas eelnõu eesmärki ja sisu. Toon järgnenud arutelust välja olulisema. Rahandusministeeriumi esindaja selgitas, et Vabariigi Valitsus eelnõu ei toetanud. Tema sõnul aktsiisimäärade langetamine 2017. aasta veebruari tasemele ei lahendaks piirikaubanduse probleemi, säiliks ka aktsiisimäärade erinevus. Eestis on ka kaubanduslikud juurdehindlused oluliselt kõrgemad, mis tähendab seda, et hinnaerinevus säiliks, aga koguksime vähem aktsiisi. Dmitri Dmitrijev, paluti kommenteerida komisjonile laekunud alkoholitootjate ja maaletoojate liidu pöördumisel väljendatut, et õlleaktsiisimäära langemine ei vähenda piirikaubandust. Jürgen Ligi avaldas arvamust, et tegemist on kange alkoholi ja lahja alkoholi müüjate vahelise konkurentsiga. Ka kange alkoholi tootjad sooviksid aktsiiside alandamist. Kange alkoholi tootjate huvi oleks, et õlu oleks kättesaamatu. Aivar Sõerd tõi välja, et prognoosis on kirjas, et piirikaubanduse maht ei hakka vähenema, ning küsis, kas aktsepteeritakse olukorda, kus piirikaubandus on suurusjärgus neljandik siseturust. Ministeeriumi esindaja vastas, et piirikaubandus hakkab vähenema, aga mitte järsult. Toodi näide Soome praktikast, kus Eesti odava alkoholi valguses langetati aktsiisimäärasid, aga selle tulemusena kasvas tarbimine oluliselt, piirikaubandus ei vähenenud ja lõpuks hakkas Soome aktsiise tõstma. Küsiti siis Rahandusministeeriumi poolt tellitava aktsiisianalüüsi kohta. Vastati, et analüüs, mis annab ülevaate viimaste aastate alkoholi- ja kütuseaktsiiside tõstmise majanduslikust mõjust, valmib 2019. aasta veebruarikuu lõpuks.
Jah, tehti järgmiseid otsuseid. Komisjoni ettepanek on eelnõu tagasi lükata ja ettepaneku poolt oli 5, nimelt Dmitri Dmitrijev, Kersti Sarapuu, Mihhail Stalnuhhin, Priit Sibul, Tanel Talve. Vastu oli kolm komisjoni liiget, nimelt Aivar Sõerd, Jürgen Ligi ja Enn Meri. Erapooletuid ei olnud. Otsustati ka, et kui eelnõu esimene lugemine siiski lõpetatakse, on komisjoni ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 18. detsember 2018 kell 17.15 ja see otsus tehti konsensuslikult. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajaile. Palun, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni poolt!

Jürgen Ligi
Austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Eks seda juttu ole siin ju varem räägitud ja kirjutatud, aga seda šokeerivam on, et kui kinni on olnud kõrvad ja silmad sellele jutule. Kui täna küsitakse veel, et aga see piirikaubandus üldse, seal on muid kaupu ka, siis seda me ju räägimegi. Piirikaubandus on selles mõttes saatan, et kui sa ühe kauba järgi lähed, siis sa ostad muid asju ka. Nagu üldse ei ole kuulanud inimesed, kus on debatt. Ja teine väide siis on see, et ka varem on ka olnud piirikaubandus, et kuulge, mis te siin räägite, varem on ka olnud. Selles asi ongi, et ta on mitmekordistunud, ja kõik sõltub piirikaubanduse hulgast, millal ta hakkab sööma ja millal ta on kasulik. Et kirjutage endale üles, koalitsioonisaadikud, et meil on nüüd joomist sel aastal rohkem, kui oli 2016, aga aktsiisi tuleb vähem. See on nagu kõige tähtsam praegu. Ja kui me veel arvestame selle majanduskäiveteks, siis on asi seda traagilisem, sest et kaubandus ja tootjad saavad väga kõvasti pihta. Praegu on meil tööjõupuudus, aga ühel hetkel me tunneme ka, hakkame rohkem rääkima töökohtadest, mis on selle tõttu kadunud. Igal juhul olete paljusid elusid rikkund ja paljusid inimesi pannud rohkem jooma ja eelarvesse jätnud raha toomata.
Me oleme vaadanud tähelepanelikult, mida ütlevad erasektor ja riik. Nad on hakanud järjest sarnasemat juttu rääkima. Ja selles mõttes ma julgelt ütlen, et ma räägin praegu erasektori hinnanguid, mis põhineb peamiselt konjunktuuriinstituudi ja audiitorfirmade arvudel, aga need on läinud hästi lähedaseks, nii et ma ei häbene allikat viidates, et ma palju eksin.
Kõigepealt põhjapiir. Kes loeb vahel ajalehti, see teab, et Soome turist on ära kadund ja Soome ajakirjanduses on selge sõnum regulaarselt üleval, pole mingit mõtet, et Eesti on läind mõttetult, tähendab, siia sõita, Eesti on mõttetult kallis riik. Ja üks selline indikaatorkaup, mis teistega ikkagi haakub väga palju, kuna ta puudutab toitlustust ja ka piirikaubandust, on paratamatult alkohol. Traditsiooniliselt oli see õlu ja erasektori hinnangul on pea 50% võrra vähenenud siis põhjapiiri käive. Kui siin mõni "südametunnistusega" sots ütleb, et aga no me siis ei jooda soomlasi purju, siis et Soome turul oli Eesti piirikaubandus 5% kõige kõrgemal hetkel, praegu on ta siis praktiliselt poole väiksem, nii et me jooda siin purju midagi, me kaotame väga palju turismi- ja kaubandustulusid ja Eesti mainet.
Mida siis Rahandusministeeriumi sõnastuseski ole ja kui selle eelnõuga säiliksid aktsiisierinevused ja hinnaerinevused? Muidugi säiliksid. Küsimus on, kui suureks nad jääksid. Ja ka siin on erasektor andnud hinnangu. Ta on öelnud näiteks, et lõunapiiril piisaks üheeurosest hinnavahest, et enam järel ei oleks mõtet käia, ja õllekohvri puhul kaheeurosest ja see on täiesti saavutatav. On tugev majanduslik huvi viia ka tavakaubanduses marginaal alla, juhul kui on näha, et see mõjub siis sellele piirikaubanduse mudelile, kus on väga kiired käibed väga väikeste kulude juures ja see võimaldab väga väikseid marginaale. Nii et vähendame aktsiisivahet optimaalsele ja piirikaubandus tõepoolest kõigi arvestuste kohaselt peaks kaduma, eriti kui riik veel tunnistab, et ta on vigu teinud. Aga kui ta siin edasi praalib, et kõik on hästi, tegelikult oli Vene ajal ka piirikaubandus, no siis palju õnne!
Aga veel tahaks öelda, üle kinnitada, et õlle puhul on siis lõunapiiril, ei, see on vist üldsumma, lõunapiiril on, vabandust, piirikaubanduse üldsumma on 5 eurolt 2016. aastal kasvanud umbes 30-le ... 
Palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun! Kolm minutit juurde.

Jürgen Ligi
Kangel alkoholil kahelt kolmele ja veinil 0,7-lt 3,4-le. Nii et tegelikult on jutt siin kuuekordistumisest õlle puhul, mis väljendub ka muidugi suuremas joomises. Mitte küll palju suuremas, aga joomise languse lõppemises, pluss väikses jõnksus ülespoole. Põhjapiiril on, sellest sai räägitud, piirikaubandus vähenenud kange puhul 6-lt 4,5-le ja see tähendab, et põhja ostud ja õlle puhul 27-lt 8-le. Päris drastiline raha kaotus.
Veel on usinasti vaeva nähtud selle jutuga, et eelmised valitsused on ka aktsiisi tõstnud. Jah, tõepoolest, kõik valitsused õnneks on aktsiisi tõstnud, on lähtutud sellest, et alkohol ei tohi olla odav, peab kaasas käima siis inflatsiooni ja ostujõuga. Aga see mudel muidugi täielikult ei tööta, oludes, kus naabrid samamoodi ei käitu. Ja selle tõttu me võiksime selle lause üldse ära unustada. Aga no asi on kaugel sellest, et me oleme siis käinud kuidagi kaasas sissetulekute, inflatsiooniga, me oleme ikkagi õlleaktsiisi rohkem kui kahekordistanud, teie, vabandust, teie olete kahekordistanud kahe aastaga ja see ei saa jääda siis mõjuta majandusele, rahvatervisele ja eelarvele. Kõiges on tulnud tagasi..., kõigis nendes on tulnud tagasilöök.
Veel, võrdlusi Euroopaga. Eestis on kindlalt kõige kõrgem alkoholiaktsiis, eriti õlle puhul, kui me suhestame teda sissetulekuga. Teiseks, meil on Euroopa kõige suurem alkoholipiirikaubandus, mida võimendavad nüüd muud kaubad, kuna valitsuskoalitsioon ilmselt ei ole aru saanud, et need asjad käivad koos, kui minnakse ostma alkoholi, siis tangitakse ka ja laetakse muud asja ka peale, ja siis lõpuks on meil kõige kallim lahja alkohol kangega võrreldes. Et seda on võetud siin kui toredat lobiküsimust, aga no vaatame natuke, mis on Euroopa maksumäärad, et süüdistage lobiste selles, et Euroopas on kõikjal soositud lahja alkohol, võrreldes kangega, kõikjal riikides. Pooltes riikides ei ole üldse õlleaktsiisi, vabandust, veiniaktsiisi, õlleaktsiis on enamikus riikides palju madalam kui meil ja teadlikult ka siis alkoholipoliitika eelistab lahjat alkoholi kangele.
Ja seda juba Aivar rääkis, et molekuli omahind on absoluutselt erinev, kas sa toodad kääritamisel või sa toodad destilleerimisel. See on omakorda põhjus, miks üldse nii erinevad määrad on. Aga jah, need ühesuguse protsendiga tõstmised on tegelikult joomisekultuurile kasuks tulnud, juuakse vähem viina ja lahja on tulnud sinna asemele, kuid mitte täielikult. Kokkuvõttes on joomise langus olnud Eestis kuni selle valitsuseni. Palju õnne teile! Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 697 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Valmistume hääletuseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (697 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 45 saadikut, vastu oli 32. Juhtivkomisjoni ettepanek leidis toetust ja eelnõu 697 SE on esimesel lugemisel tagasi lükatud ning langeb Riigikogu menetlusest välja.

3. 16:18 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soovi läbirääkimisteks? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia eelnõu lõpphääletus. Valmistume lõpphääletuseks. Kuna me oleme hääletuste tsoonis, siis üks minut.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu toetas 74 saadikut, vastu polnud keegi, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) on seadusena vastu võetud.

4. 16:20 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (698 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (698 SE) kolmas lugemine. Fraktsioonid, võimalus on läbi rääkida. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus, minuti pärast seda teeme. Kas olete valmis töötama ennaktempos? Tänan!
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (698 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 75 saadikut, vastu ei olnud keegi, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (698 SE) on seadusena vastu võetud.

5. 16:22 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE) kolmas lugemine. Fraktsioonid, teil on võimalik alustada läbirääkimisi. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi seaduseelnõu lõpphääletus. Kui olete nõus, 30 sekundit.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 626 SE. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Ka seda seaduseelnõu pooldas 75 saadikut, vastu ei olnud keegi ja erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE) on seadusena vastu võetud.

6. 16:24 Sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja hoolduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) kolmas lugemine. Fraktsioonidel on võimalik läbi rääkida. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 657 SE. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
72 saadikut pooldas seda seaduseelnõu, vastu polnud keegi, erapooletuks ei jäädud. Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) on seadusena vastu võetud.

7. 16:26 Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (712 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (712 SE) kolmas lugemine. Kas on soovi läbirääkimisteks? Kui tohin öelda, siis räägite üsna palju, aga mitte ei räägi läbi. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 712 SE lõpphääletus. Valmistame hääletuseks.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 712 SE. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 75 saadikut, vastu polnud keegi, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (712 SE) on seadusena vastu võetud.

8. 16:29 Abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Kalle Laaneti, Jaanus Karilaidi, Toomas Vitsuti, Raivo Aegi, Uno Kaskpeiti, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepa, Margus Tsahkna ja Liisa Oviiri algatatud abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) kolmas lugemine. Fraktsioonid, kas on soovi läbirääkimisteks? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Kalle Laaneti, Jaanus Karilaidi, Toomas Vitsuti, Raivo Aegi, Uno Kaskpeiti, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepa, Margus Tsahkna ja Liisa Oviiri algatatud abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu 631 SE. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu toetas 64 saadikut, erapooletuks jäi 2. Abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) on seadusena vastu võetud.

9. 16:31 Keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE) kolmas lugemine. Läbirääkimised fraktsioonidele. Palun, Valeri Korb, Eesti Keskerakonna fraktsioon!

Valeri Korb
Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsioon toetab keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palju aastaid rääkisime sellest, et keskkonnatasud laekuvad riigieelarvesse põhiliselt sealt, kus tegeleb põlevkivienergeetika, kus asub keemiatööstus. Ja väga täpselt põhjendab Ida-Virumaa Omavalitsuse Liit, öeldes sellest, et paljud kohalikud omavalitsused leiavad, et kehtiv kohaliku omavalitsuse rahastamine ei võta arvesse olulisi tegureid, mis puudutab keskkonnatasude jaotamist kohalike omavalitsuste ja riigi vahel. Kohalikel omavalitsustel puuduvad täna keskkonnatasude jaotusest tulenevad stiimulid tööstuse arendamiseks ja toetamiseks oma territooriumil. Peab ütlema, et kehtiva keskkonnatasude seaduse alusel ei arvesta riik ja kohaliku omavalitsuse eelarve vahel keskkonnatasude jaotamist, seda, milline on keskmõju sellele kohalikule omavalitsusele, kus töötlemine toimub. Põlevkivikeemia töötlemine ja tuha ladestamine asukoha keskkonnamõju kompenseerimine puudumiste tõttu ei soovi kohalikud omavalitsused oma territooriumil lubada keskkonnamõjuga uute projektide elluviimist. Vastuseisu tõttu on oluliselt raskendatud mõned põlevkivitööstuse arendamisega seotud menetlused, mis on seotud planeerimisega valdkonnas. Sellest sõltub, kas tulevikus võime ehitada kaasaegseid ja senisest keskkonnahoidlikumaid ettevõtteid, sellest sõltub ka Eesti majandus. Paljud kohalikud omavalitsused leiavad ja nende juhid, et uues redaktsioonis keskkonnatasude seadus võib-olla ongi see lahendus riigile, millega suurendame nende tulubaasi. Leiame, et mõistlik suurendada põlevkivi kaevandusõiguse tasuosa, mõistlik on suunata kohaliku omavalitsuse eelarvesse 0,08 eurot kaevandatud põlevkivitonni eest sellele kohalikule omavalitsusele, kus kaevandatud põlevkivi töödeldakse põlevkiviõli või elektri tootmiseks.
Mis väga tähtis, eelnõuga korraldatakse ümber keskkonnatasudest laekuv raha liikumine. Edaspidi eraldatakse keskkonnatasud riigieelarvesse laekunud raha vastava aasta riigieelarve kindlaksmääratud osa Keskkonnaministeeriumile. Juba aastaid laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Siin jällegi väga tähtis sõnum selle eelnõuga. Kõikidele kohalikele omavalitsustele keskkonnavaldkonna rahastamise maht on seejuures kavas säilitada vähemalt senises mahus. Pean tervitama raha strateegilise planeerimise põhimõtet, raha kasutamise korraldamise ning raha liikumist eelarveridade vahel. See muutus on vajalik, sest rahastuse mahu sätestamine 2009. aastast kehtiv tasumääradega on tänaseks päevaks põhjendamatu ja pigem piirav. Sellega lõpeks seadusemuudatuste olukord, kus ka Keskkonnaministeerium ja selle haldusala asutused taotlevad KIK-lt raha oma põhitegevuse kulude rahastamiseks. Seeläbi suureneb haldusala rahastuse läbipaistvus ning väheneb töökoormus.
Ja lõpuks ma arvan, et muudatused seaduses peaksid olema tervitavad. Täna seadus tuleb vastu võtta, seadus aitab kohalikule omavalitsusele ja riigile ja igaüks võidab ja kõigepealt, ma mõtlen, et võidavad meie inimesed. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kalle Palling Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Kalle Palling
Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma tulin siia kõnetooli sellepärast, et ma olin ka selle eelnõu juhtivmenetleja ja ma tegelikult tahtsin tänada kõikide erakondade esindajaid keskkonnakomisjonis, kes olid konsensuslikult nõus toetama neid ettepanekuid, mis siin meil tänases kolmandal lugemisel olevas eelnõu versioonis on. Valeri Korb tõi juba välja, väga kenasti, et üks olulisemaid, ma arvan, murrangulisi lähenemisi selle eelnõu käigus oligi see, et nendes omavalitsustes, kus toimub keskkonnahäiring, need omavalitsused saavad ka sellest häiringust osa. Ma arvan, et see on hea näide tulevikuks ka teist laadi ettevõtmiste jaoks, kui on siis põlevkivitööstus, kus oleks ikkagi võimalik leida tasakaal selle vahel, et inimesed ei soovi oma tagaaeda või omavalitsused ei soovi oma tagaaeda mingisugust häiringut, olgu see siis õlitehas, tuulepark või mõni muu vabrik. Et ka teistes valdkondades leitaks tegelikult lahendus selle jaoks, et ikkagi ka tööstus saaks areneda samal ajal, kui elukeskkond muutub paremaks. Nii et üks asi jäi veel kripeldama Reformierakonna fraktsiooni poolt, kuna meie liikmete esitatud ettepanek luua siis tulevikku investeerimise fond, kuhu suunata põlevkivi keskkonnatasud ja RMK dividendid tulevikuks, see ei leidnud toetust. Aga me mööname, et nii kiire menetlustempo puhul ei olegi võimalik sellistele põhimõttelistele ettepanekutele toetust leida. See sai ära markeeritud ja Keskkonnaministeeriumi poolt sai ka kinnituse, et nemad liiguvad selle mõttega edasi.
Nii et ma veel kord soovin tänada komisjoni esimeest Rainer Vakrat, kes seda protsessi kenasti komisjoni poolt vedas, kõiki kolleege komisjonist ja kõiki teid, kes te olete valmis seda eelnõu nüüd siin kolmandal lugemisel toetama. Nii et suur-suur tänu!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 660 SE lõpphääletus, teeme seda poole minuti pärast.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 660 SE. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 68 saadikut, vastu ei olnud keegi, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE) on seadusena vastu võetud.

10. 16:40 Riigikogu otsuse "Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (694 OE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Järgmine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (694 OE) teine lugemine. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini. Palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! See otsuse eelnõu oli esimesel lugemisel siin saalis 14. novembril. Peale seda on komisjon sellega tegelnud kahel korral. 20. novembril me võtsime vastu menetlusliku otsuse, millega pakuti Riigikogu juhatusel täna, 5. detsembril see saali tuua. 3. detsembril oli sisuline arutelu, see algas kell 11.15 lõppes kell 11.55, kusjuures see, mis puudutas otsuse eelnõu, sellega me saime ühe minutiga hakkama, nimelt võtsime vastu otsuse siin saalis see lõpphääletamisele panna, mis oli vastu võetud konsensuslikult. Aga vahepeal oli üks huvitavamaid, minu jaoks, rahanduskomisjonis viimase kahe aastaga arutelusid. Nimelt on kolleeg Sõerd nii siin saalis kui kahe küsimuse raames komisjonis esitanud küsimuse riigieelarve tasakaalu kohta. Kui seda lihtsalt formuleerida, siis küsimus on selles, et me kõik näeme, et järgmise aasta riigieelarve on kuludes 11 300 000 000 ja tuludes 250 000 000 väiksem. Samas, rahandusminister räägib sellest, et me oleme ülejäägis 130 miljoniga. See vahe on 380 miljonit ja üks kord selgeks saada, kustkohast sellised arvud tulevad, selle jaoks olid meil kohale kutsutud härra Sven Kirsipuu, kes on fiskaalpoliitika osakonna juhataja, ja proua Regina Vällik, kes on riigieelarve osakonna nõunik.
Arutelu, nagu ma ütlesin, oli väga huvitav, sellest on tehtud täpne stenogramm, 11 lehekülge kokkuvõttes. Nüüd, rahanduskomisjoni esimehena, esiteks, minu soov on, et see oleks selle üleeilse istungi protokolli juures kindlasti. Ja see on see dokument, mida mina pakun rahanduskomisjoni staff'il nüüd – vähemalt lähitulevikus, järgmises koosseisus, kus nii või teisiti, varem või hiljem tulevad ette needsamad küsimused, mis puudutavad struktuurtasakaalu – kasutada neid jaotusmaterjalina.
Siin oli juttu sellest, esiteks, et see 380 miljonit vahet, eks ju, millest me rääkisime. Ja teiseks, millest ka rääkis kolleeg Sõerd, on see, et oleks nagu nii, et riigieelarve saadetakse Statistikaametile selle jaoks, et ta parandaks seal arvusid, et nendel on midagi asja riigieelarve tegemisel, ütleme, näitajate muutmisel. Esimene ja lihtsam asi, millest oli kergem aru saada, seisneb selles, et Eesti Vabariigi Statistikaamet esitab oma aruandluse Eurostatile. Eurostatil on kinnitatud teatud mudel, millele peavad vastama kõik liikmesriikide riigieelarved. Selle mudeli kasutamisel tekivad muutused ning ei ole lihtsalt võimalik, et Eurostat hakkaks omavahel võrdlema või töötlema mingi 28 või tulevikus siis 27 erinevat riigieelarvet, mis on erinevate reeglite järgi koostatud. Eurostat täpselt sellega tegeleb ja need on raamatupidamislikud reeglid, mille järgi siis need arvud muutuvad. Oli vahepeal, ma ütleks mälu järgi, et kolm korda küsitud, kuidas siiski see toimub. Ja Sven Kirsipuu, keda kõik rahanduskomisjoni liikmed teavad kui suurepärase spetsialistina pikkade aastate jooksul, korra oli vastanud, et ta on jurist, mitte raamatupidaja ja see on üks 60. aastatest euroliidus kasutatav metoodika, mis lühidalt öeldes nõuab pühendumist selleks, et aru saada, mis ja kuidas toimub.
Esimene küsimus oli veidi raskem, see puudutas siis seda vahet. Ja siin esiteks oli pikk sissejuhatus teemal, et riigieelarve ei võrdu valitsussektori eelarvepositsiooniga. Rääkis sellest, kuidas koostatakse prognoos, vastavalt sisendile. Ja 40 minuti jooksul peeti seda arutelu. Nagu ma juba rääkisin, ma teen selle, et see stenogramm oleks kättesaadav. Selge see, et me ei tee sellest midagi sellist isiklikku, ainult see, mis on seotud asjaga. Küsimused, mõned küsimused jäid. Komisjon avaldas arvamust, et me peaks ära käima siiski Statistikaametis ja nendega veel täiendavalt muidugi rääkida sellest, kuidas see metoodika töötab. Ja seda me teeme lähiajal, ma arvan, et juba jaanuaris.
Aga nagu ma rääkisin, menetluslik otsus sai lõpus vastu võetud. Oli tehtud kaks ettepanekut, teine pigem naljaks, aga ma pidin hääletamisele selle panema. Ja lõpphääletamise poolt hääletas 8 komisjoni liiget, üks komisjoni liige lihtsalt ei hääletanud, nii et hääli vastu ja erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ettekandjale on küsimusi. Tuletan meelde, et küsimusi saab olla kuni kaks. Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma täitsa siiralt ütlen, et väga tänuväärne, et me seda teemat käsitlesime, mis puudutas eelarve tasakaalu mõistmist. Noh asi on selles, et, ütleme, eelarve tasakaal, ülejääk, puudujääk, no need on esimesed asjad, mida peab eelarve kohta küsima ja mida peab teadma. Ja no loomulikult, nagu te ka ütlesite, et riigieelarve ei peegelda kogu valitsussektorit, et kui me räägime tasakaalust valitsussektorile, siis seda mõjutavad omavalitsused ja muud sektori osad. Aga meil arutelu käigus selgus, et omavalitsuste mõju oli ainult 2 miljonit, no mis on olematu, sotsiaalkindlustusfondide mõju oli 30–40 miljonit eurot, et ülejäänud, see erisus või see vahe, kuskil noh üle 350. See kohandamine toimus Statistikaametis, aga ka neid raamatupidamislikke kohandamisi, neid on võimalik kirjeldada. Ma küsin, kas teie saite aru, mis seal Statistikaametis siis tehti ja mis kirjendamisi seal siis nagu ellu viidi. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Väga hea küsimus, sellepärast et annab mulle võimaluse teile tuua sellise näite, et näiteks meile väga hästi arusaadav negatiivne arv, see, mida me kaustame oma eluski ja riigieelarve läbivaatamisel, eks ju, see on meile kodune, aga te ehk teate seda, et see jõustus, seda hakati kasutama ainult kuskil neljandal-viiendal sajandil, et enne seda see oli nagu loogikaväline. Et inimestele selgitati, et kuidas saab mingist asjast midagi väiksem olla kui see asi ise, kui ta lõpeb, ei saa olla nullist väiksem. Minu kogemus ütleb, ma olen selliseid naljakaid asju teinud, nagu kutsekoolis asendanud matemaatikaõpetajat näiteks, et noh, on inimesi, kellele on absoluutselt võimatu selgitada, mis asi on kompleksarv. Ja kui teed selgeks, kuidas seda võib saada, siis järgmine päev ta nagunii juba mitte midagi enam ei mäleta. Tähendab, mind lohutab antud situatsioonis, vot selle aruteluga, see, et nagu mina aru sain, jäi siin suur küsimärk mitte ainult minu jaoks, aga ka kahe endise rahandusministri jaoks, endise peaministri jaoks. See tähendab, et me oleme viinud selle raamatupidamise asja nii kaugele, et sellest saavad aru ainult profid, ainult profid. Ja muidugi tekkis küsimus, et mis, jumala pärast, et kus kohast see välja tuli, eks ju. Vähe sellest, et seda kasutatakse kuuekümnendatest, aga Eestis seda mudelit hakati vähehaaval kasutama 2010. aastast niiviisi üsna tõsiselt. ja mis ma teile öelda saan? Meile lubati tuua komisjoni see tark raamat. Me saime teada, et vähemalt üks raamat on olemas selline, mis on tark. See on see raamat, mis kirjeldab need reeglid, ja kui see raamat kohal on, eks ma peaksin seda nägema. Ma loodan, et see on eesti keeles ja on võimalik teksti sajaprotsendiliselt aru saada. Jah, ma tahaks vaadata üht-teist sellest raamatust, mis tasemel see on. Aga väita, et ma saan aru, kuidas see 380, et peale meie seda arutelu selline arusaam on tekkinud, seda ma ei saa. Me kõik oleme suure küsimuse ees.

Aseesimees Enn Eesmaa
Auväärt ettekandja, suur aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele või/ja komisjoni volitatud esindajatele. Palun, Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsiooni poolt!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Reformierakonna poolt ma ütlen vaid seda, et tegemist on riigi raamatupidamise aruandega, see on puhtalt raamatupidamislik dokument ja see on raamatupidajate poolt kokku kirjutatud, tehniliselt korrektselt ja siin pole midagi ette heita, et raamatupidajad on head tööd teinud. Vot see teema, millel nüüd rahanduskomisjoni esimees natukene peatus, see puudutas tegelikult hoopis 2019. aasta eelarvet ja sellest eelarvest arusaamist. Tõesti, see probleem, mille rahanduskomisjoni esimees välja tõi, see on väga õige ja asjakohane, sest tõesti, eelarvest arusaamine ja selle mõistmine on läinud aasta-aastalt keerulisemaks. Aga ma ei taha sellel teemal siin rohkem peatuda, sest me ei räägi praegu mitte eelarvest, aga me räägime aastaaruandest. Nii et aastaaruanne on raamatupidamislikult korrektne, vastab raamatupidamise reeglitele, selle on ka riigi audiitor, kelleks on Riigikontroll, on öelnud, et see aruanne kajastab õieti ja õiglaselt riigi varasid ja kohustusi.
Aga mida siin öelda on muidugi see, mis puudutab selle majandusaasta aruande juures olevat tegevusaruannet. Siin ma lühidalt hästi, 3 minutit on jäänud, ütlen vaid seda, et see oli praeguse koalitsiooni esimene eelarve, mis oli küll tõesti suures osas juba eelmise valitsuse poolt koostatud, aga kui te mäletate, siis praegune koalitsioon viis sinna sisse ulatuslikke muudatusi, eelkõige suruti 2016. aasta lõpus läbi ulatuslike maksumuudatuste pakett, millest üks osa, konkreetsemalt siin mõned aktsiisid, need jõustusid juba 2017 ja mõjutasid oluliselt ka selle majandusaasta tulemit ja majandusaasta osa, siis selle riigieelarve tulemit. Ja hoolimata sellest, et majandus kasvas, siis kuna erinevate kulude katteks planeeriti uljalt aktsiisitulusid, aga noh alkoholiaktsiisitulud ei tulnud mitte Eesti eelarvesse, aga läksid Läti eelarvesse ja sellega seoses lõi ikkagi need tulud-kulud päris korralikult paigast ära ja tulemus on ka siin meie ees laual. 2017. aasta riigieelarve oli puudujäägis igas mõttes, ükskõik, mis positsioonist vaadatuna, nominaalselt 0,4% miinust, struktuurselt 0,7% miinust. Tuli ka nüüd hiljuti Euroopa Komisjoni hinnangud, see näitab ka struktuurset miinust, ja reservid vähenesid. Ja reservid vähenesid umbes sama palju, kui raha Lätti läks. Nii et see oleks siis n-ö väike kommentaar selle majandusaasta koondaruande juures oleva riigieelarve ülevaate kohta. Aga üldiselt loomulikult me selle majandusaasta aruande kinnitame ära. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Mihhail Stalnuhhin.

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Jah, tuletaks meelde, et meil on tegemist siiski riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamisega. Tuletaks meelde, et see oli üsna suure majanduskasvu aasta, see oli aasta, millal vähenes riigi võlg üsna tõsiselt. Riigikontrolli arvates kajastab see aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid. Riigi majandustehingud on olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega, 2017. aasta riigieelarve seadusega ning selle muutmise seadusega. See tähendab, et riigieelarve seaduste täitmises Riigikontroll olulisi vigu ei leinud, ning see on see otsus, mis seisab meil ees, selle kinnitamine. Peaks ütlema veel seda, et kõik see leidis aset väga keerulises olukorras, kus riigile vajalikud maksumuudatused said tehtud väga kiiresti ja üsna efektiivselt. Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsioon muidugi toetab seda otsust.

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoove ei ole. Eelnõule 694 OE muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek, nagu äsja kuulsite, on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (694 OE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Otsuse eelnõu poolt hääletas 59 saadikut, erapooletuks jäi 1. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (694 OE) on otsusena vastu võetud.

11. 17:00 Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Järgmine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE) teine lugemine. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni aseesimehe Taavi Rõivase.

Taavi Rõivas
Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu teisel lugemisel tervelt kolmel korral, aga on ka põhjust, sellepärast et tegemist on väga olulise ja meie kõigi elu mõjutava seaduseelnõuga. Nimelt on eelnõu eesmärgiks suurendada teise pensionisamba fondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid, ning samuti laiendada pensionifondide investeerimisvõimalusi. Ja lisaks sellele on tegemist ka ühe konkreetse tööandja pensioneid puudutava direktiivi ülevõtmisega.
Eelnõu näeb ette langetada teise pensionisamba fondide valitsemistasu piirmäära praeguselt 2%-lt 1,2%-le pensionifondi vara väärtusest. Esimese lugemise käigus üks küsimus, mis toona jäi vastamata, et kuhu me siis selle 1,2%-ga OECD riikide võrdluses sobituksime. Ja vastus on selles, et me oleksime siis ilusasti OECD keskmiste hulgas, mis küllap on üsna hea kompromiss pensionifondide tootlikkuse ja fondihaldurite tasustamise vahel. Eelnõu järgi võib uue meetmena heade investeeringutulemuste korral võtta valitsemistasu ühe osana lisaks veel ka edukustasu. Ja seda edukustasu on võimalik saada sel juhul, kui pensionifondi tootlus ületab sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu. Need inimesed, kes siin saalis on pensionikindlustuse teemadega kokku puutunud, teavad hästi, et vähemasti viimastel aastatel on sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasv olnud küllalt kiire, aga sellegipoolest, kui mõni fond suudab seda lüüa, siis on edukustasu võimalik.
Eelnõuga vähendatakse, nagu öeldud, ka pensionifondide investeerimispiiranguid. Edaspidi on lubatud ka fondid, mis investeerivad 100% aktsiatesse, samuti säilib ka konservatiivse pensionifondi kontseptsioon, aga ka neil lubatakse eelnõu jõustumisel kuni 10% aktsiatesse investeerida. Kehtiva õiguse kohaselt need fondid ehk siis kõige konservatiivsemad fondid aktsiatesse üldse investeerida ei tohi. Nüüd, teine investeerimispiirang, mis väheneb või leeveneb, on see, et lubatakse suuremas mahus teha kinnisvarainvesteeringuid, mis võiksid ideeliselt toetada ka Eestisse investeerimist. Eelnõu järgi võib ühte kinnisasja ehk siis ühte hoonesse või objekti investeerida kuni 10% pensionifondi varast, seni oli see kuni 5% pensionifondi varast ühe kinnistu kohta. Ja lisaks oli ka või on ka seni kehtivalt kumulatiivne piirang, et ükski fond ei tohi üle 10% kinnistutesse panna oma vara. Nüüd see piirang kaob. Nii et oluline nõuete leevenemine.
Siis see direktiiv, millest ma rääkisin, nagu öeldud, puudutab tööandja kogumispensioni teemat. Ja muu hulgas kehtestatakse kohustuslik pensioniteatis, kus siis on võimalik saada infot selle kohta, kui palju on tööandja pensioniskeemi raha kogutud ja kui palju sellest skeemist töötajal pensionini veel oodata on. Tööandja sissemakseid kolmandasse sambasse direktiivi ülevõtmine ei puuduta. Ja oluline on teada, et ühtegi sellist fondi, mida see konkreetne direktiiv puudutab, Eestis käesoleval ajahetkel ei ole. Nii et seetõttu ma sellel teemal ka hetkel pikemalt ei peatuks.
Nüüd, eelnõu esimene lugemine toimus siin saalis 17. oktoobril. Muudatusettepanekute tähtajaks, mis oli 31. oktoobril, ühtegi ettepanekut Riigikogust ei laekunud. Küll aga avaldas arvamust tervelt kaheksa organisatsiooni ja ettevõtet või kaheksa erinevat arvamust oli täpsemalt öeldes. Ja komisjon leidis, et nende arvamuste pinnalt ja kuna sellel eelnõul on väga oluline ühiskondlik mõju, on mõistlik ka kaasata neid arvamust avaldanud huvigruppe või ettevõtteid ka sealhulgas ja ettevõtete esindajaid. Ning 15. novembril siis selline kaasav komisjoni istung ka toimus. Seal olid mitmed teemad, arutasime fonditasude langetamist, aga arutasime ka neid teemasid, mida konkreetselt eelnõu ei puuduta, aga mida siis erinevate osapoolte arvates võiks tulevikus käsitleda. Üks teema puudutab loosimise korda. Ja ma pean tunnistama, et mulle tuli väga üllatuslikult see, et sõltuvalt aastast kolmandik kuni isegi pooled nendest inimestest, kes alustavad oma töömeheteed ehk siis hakkavad pensioni koguma, ei tunne huvi selle vastu, millises fondis nende pensioni koguma hakatakse. Mõelge korraks sellele. See pensionifondi valik tegelikult mõjutab otseselt selle konkreetse inimese tulevase pensioni suurust, aga kolmandik kuni pooled ei tunne selle vastu huvi. Minu silmis – ja siin ma nüüd ei esinda ilmtingimata komisjoni seisukohta, küll aga minu silmis, kui lubate sellist isiklikku märkust –annab see märki ka sellest, et kui öeldakse, et Eestis kõik, eranditult kõik inimesed on paremad investorid kui selleks volitatud professionaalid, kes meie neid pensionisambaid haldavad, noh, siis kui kolmandik kuni pooled ei tunne isegi huvi selle teema vastu, siis ma ei ole päris kindel, kas nad ikka päriselt oleksid väga vastutustundlikud ka oma investeerimisotsuste tegemisel. Aga olgu see siis iga Riigikogu liikme enda hinnata, kuidas sellega teie meelest on.
Nüüd, mida me otsustasime selle loosimise korraga põhimõtteliselt muuta. Aga mitte siiski selle eelnõuga, vaid Rahandusministeeriumi ametnikud ütlesid meile, et see on juba ettevalmistamisel olev ministri määruse tase ja nad lubasid, et see saab sarnaselt komisjonis arutatuga ette valmistatud, see ministri määrus. Arutasime seda, milliseid fonde nende inimestele, kes ise huvi ei tunne, loositakse. Ja senise praktika järgi on loositud vaid kõige konservatiivsemate fondide vahel. Aga need kõige konservatiivsemad on pika aja vältel paraku kõige väiksema tootlusega. See tähendab seda, et kui need, kes pensioni kogumist alustavad, on reeglina noored inimesed, oma töömehetee alguses, ja pensioni kogutakse seal, noh, 45 aastat näiteks, siis selle aja jooksul ikkagi need veidi äkilisemad fondid või kiirema kasvuga fondid annavad suurema tõenäosusega suuremat tootlust. Ja seetõttu lepiti kokku, et muudetakse seda fondide ringi, mille seast valitakse. Kas see saab olema nii, et iga pensionifond või iga pensionifondi haldur saab sinna ühe fondi välja pakkuda või on seal mingid muud kriteeriumid, seda otsustab minister Tõniste. Aga printsiibis see kord muutub. Olgu see lihtsalt tausta informatsiooniks, seda konkreetne eelnõu ei puuduta, küll aga paralleelselt on muutmisel ministri määrus.
Ja erinevad osapooled tegid ka erinevaid ettepanekuid, mis puudutab eelnõu muudatuste jõustumist ja rakendumist. Aga nendest ma räägin siis hiljem, kui me jõuame õige pea nende muudatusettepanekute juurde, mis ka komisjoni toetuse leidsid. Seda teemat me arutasime siis 20. novembri komisjoni istungil ja käisime läbi koostöös Rahandusministeeriumiga ja siis tulenevalt osaliselt ka sellest komisjoni kaasamisistungist kokku 5 muudatusettepanekut.
Esimese muudatusettepanekuga on lihtne, see muudab sõnastust selgemaks. Teine muudatusettepanek on samuti üsna lihtne ja ühtlustab eelnõus kasutatavat terminoloogiat ja sõnastust. Ja lihtne on ka kolmandaga, see lisab sättesse vajaliku viite. Nendel kolmel ma liiga detailselt ei peatuks, aga neljas ja viies puudutavad tähtaegu. Ehk siis neljas parandab eelnõus tähtaegu selliselt, et kui enne oli üheks konkreetseks tähtajaks madalama valitsemistasu määra rakendamise tähtajaks pandud 3. september, siis selgitasime välja, et tegelikult on selle kõnealuse aasta ehk 2019. aasta esimene septembri esmaspäev hoopis 2. september, ja siis nii me selle ka kuupäeva ära muutsime. Aga viies on märksa sisulisem. Nimelt soovitakse siis, et edukustasu rakendamise algus oleks sünkroonis selle juba eelnevalt nimetatud kuupäevaga. Ja kuna siin on ka maksutehnilised detailid arvestusperioodis, mis puudutab siis sotsiaalmaksu arvestust, siis ei ole see mitte 2. september, vaid 31. august. Väike vahe, aga põhimõtteliselt on nad samal ajal. Ehk siis nii, kui lõdvenevad piirangud ja on võimalus võtta vähem edukustasu, nii tegelikult läheb ka stardipauk lahti selleks, et tekib referentsperiood, mille alusel siis tulevikus on võimalik, kui tootlus tuletatakse, saada seda edukustasu.
Komisjon töötas palehigis ja ja täielikus üksmeeles. Konsensuslikult me otsustasime teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse teie kõigi kaasabil, siis teha ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 12. detsembril k.a. Nagu öeldud, kõik otsused kenasti konsensuslikult. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimus. Urve Palo, palun!

Urve Palo
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea kõneleja! Küsin lihtsalt uudishimust. Kas see oli keelevääratus, et te kasutasite mitu korda väljendit, et noored, kes on oma töömehetee alguses, ei jälgi pensionifondide käekäiku. Et kas te tegelikult ka peate silmas ainult mehi ja muretsete nende pärast või naistel pole üldse probleemigi, nad jälgivad? Või see oli keelevääratus? Tegelikult ikka see kõigi noorte kohta käib.

Taavi Rõivas
No ma usun, et meil on siin ruumis inimesi, kes on ka emakeeleõpetajad ja eesti keele õpetajad, kes võivad kinnitada minu sõnu, kui ma ütlen, et töömehetee väljend Eestis on algusest peale olnud sooneutraalne, täpselt samamoodi, nagu võib näiteks Ene Ergmat solvamata kutsuda teda endiseks Riigikogu esimeheks. Tõsi, võib kutsuda ka esinaiseks, aga ma olen täiesti kindel, et sellised, ja ka komisjoni esimehed, kes meil on mitmed naissoost komisjoni esimehed, ka mitmed neist on ka praegu siin saalis, ei solvu selle peale, kui nendele öeldakse "komisjoni esimees". Nii et võite olla kindel, et see töömehetee sõna või see väljend oli mõeldud sooneutraalsena. Ja tegelikult, ega me eraldi statistikat selle kohta ei teinud ega palunud, kas ja kui palju see puudutab eri sugusid ja kas seal on mingit suurt vahet. Ma pigem usun, et nii mehed kui naised käituvad sarnaselt, ja mure tegelikult on tõsine. Tegelikult sellele me peaksime eraldi mõtlema, mida saaksime siis kas meie teha või mida saaks need pensionifondid teha selleks, et ei oleks nii palju juhuslikkust. See on tegelikult tõsine probleem, kui pooled inimesed mõnel aastal ei tunne huvi oma tulevase pensioni vastu, siis järelikult kuskil on midagi jäänud tegemata. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ka siin saalis on õige mitmel korral olnud jutuks see, et pensionifonde investeeritakse Eestisse liiga tagasihoidlikult, liiga vähe. Kas komisjonis oli ka pikemalt juttu ja saite te ülevaadet, kas on mingid positiivsed tendentsid nüüd selles muudatuses või ei ole? Aitäh!

Taavi Rõivas
Aitäh! Siin on erinevatel fondidel natuke erinevad strateegiad. Mõned fondid lausa rõhutavad seda, et nemad investeerivad rohkem Eestisse. Küll aga osade nende eelnõu, mitte nüüd teise lugemise muudatuste, aga juba selle eelnõu n-ö algse teksti muudatuste eesmärk ongi see, et luua rohkem instrumente, kuhu saaksid need fondid investeerida. Nüüd ma taas kord ütlen oma arvamuse, sest seda me niimoodi komisjonis ei arutanud, aga minu arusaam nendest asjadest on see, et kui me tekitaksime näiteks mingi kohustuse, et kõik fondid peavad vot x protsenti investeerima, siis sellega tegelikult tekib väga suur mullirisk, sellepärast et kui me sunniviisiliselt suurendame raha pakkumist ja sellega kooskõlas ei käi nõudluse pakkumine või, tähendab, nõudluse kasv, siis hinnad lihtsalt tõusevad ja tegelikult võib tulla väga suur tagasilöök. Mida meie oleme välja pakkunud selle eelnõuga, õigemini selle eelnõu algataja valitsus ja seda komisjon on toetanud, on hoopis suurendada neid, ütleme siis erialakeeles, instrumente, aga lihtsamalt öeldes kohti, kuhu saab pensionifond oma raha suunata. Ja kinnisvara puhul mina usun küll, et Eesti pensionifondidel on väga suur põhjus vaadata ikkagi Eesti kinnisvara poole. Ma eeldan siinkohal, ma vabandan, kui ma kuidagi valesti tõlgendan, aga ma eeldan, et pensionifondide huvi võib olla eeskätt vaadata ikkagi sellist rahavoolist kinnisvara, mis toob jooksvat tulu. Aga kuna Eesti on selles arengufaasis või kasvufaasis riik, kus võib eeldada veel ka aja jooksul kinnisvara väärtuse kasvu, siis pikkade aastate vältel, ma usun, rahavoolisse kinnisvarasse investeerimine võib tõepoolest anda päris suurt tootlust. Aga siinkohal muidugi olgu ääremärkusena öeldud, et tegemist ei olnud investeerimisnõuandega, sest vastav kvalifikatsioon või täpsemalt öeldes kvalifikatsioonitunnistus investeerimisnõu anda mul ei ole. Nii et see oli isiklik arvamus. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud rahanduskomisjoni aseesimees Taavi Rõivas, teile rohkem küsimusi ei ole.

Taavi Rõivas
Aitäh, härra aseesimees!

Aseesimees Kalle Laanet
Avan läbirääkimised. Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor
Austatud aseesimees! Head kolleegid! Ma lausa olen sunnitud rääkima. Et kõigepealt mu esimene nihuke soe soovitus on kõigile Riigikogus olevatele erakondadele ja neile, kes ka siia ei kuulu, võtta selle eelnõu seletuskiri esimese lugemise juures. Üldiselt oleks hea, kui igas erakonnas oleks inimesi, kes üle 600 000 koguja tuleviku suhtes suudaks nagu võtta selgeid seisukohti. Ja esimene elementaarne asi on, et saaks aru, mis on pension, mis on pensionifond, mille poolest pensionifond erineb investeerimisfondist jne. Ka selle eelnõu puhul on eelnenud valitsuse väga tõsine töö ja eelnõu seletuskiri ise juba on nagu pool ajalugu sellest.
Aga haldustasudest ma pean küll siin rääkima, seepärast et Riigikogu ongi see koht, kus sellest rääkida, ja debatti on ju olnud küll ja kuidas veel. Siis, kui kogu seda asja kirjeldati, siis esialgne mõte oli muuseas, et mitme teise riigi eeskujul haldustasudele, mida fondid võivad üldse, mingit lage mitte panna, et turg teeb kõike. Inimesed ise otsustavad, lähevad ühest fondist teise, kui keegi küsib liiga palju. Ja haldustasude lagi määrati esialgses kavas ainuüksi seetõttu, et kuna meil liitumine oli vabatahtlik, keegi ei osanud ennustada, kui palju neid fonde tuleb. Et järsku neid tuleb nii vähe, et mingit konkurentsi ei ole ja siis hakatakse võtma selliseid tasusid, et inimesed jäävad hätta. Nii et see oli ainuke põhjus, miks haldustasude lagi määrati. Hiljem selgus, et kõik võtavad, näe, lae juurde. Ja esimese reaktsioonina muudeti siis seaduses seda sätet, mis esialgu lubas inimestel vahetada pensionifondi ainult üks kord aastas. Et noh, nad ei saa, liiga palju piirame. Et turg hakkaks toimima, võeti see piirang maha ja ei juhtunud ikka mitte midagi. Ja siis kuskil aastal 2004 keegi rahvasaadik opositsioonist, kes peab kogumispensioniteemadel küsimustele kogu aeg vastama, kirjutasin Äripäevas suure pika üleskutse ja kutsusin üles moodustama sellist pensionifondi või reklaamima ennast teadlikult kui fondi, kes võtab poole väiksemaid haldustasusid, et vaatame, mis siis juhtub. Ja ei juhtunud midagi. Ja kuna haldustasudele, muuseas, et saada aru nende ajutisusest, pandi peale nagu ka tähtaeg, kui kaua neid võtta tuleb, siis tuli Riigikogul mitmel korral seda tähtaega pikendada ja ühel hetkel siis ka siduda need fondi mahuga, mis ka survestas fonde haldustasusid vähendama, aga mitte midagi ei juhtunud enne, kui moodustati ühistu nimega Tuleva, kes reklaamis ennast teadlikele pensionikogujatele ja ütleski meile, et meil on indeksifond ja siin on kulutused hästi väiksed, seetõttu on meie haldustasud on ka hästi väiksed. Läks täpselt, vaatasin, kokku 13 aastat, enne kui keegi midagi sellist tegi. Nii et tegelikult on siin tegemist nähtusega, kus turg täiel määral veel kahjuks ei tööta ja need muudatused, mis me täna selle eelnõuga teeme, on väga mõistlikud ja tarvilikud.
Tahan öelda lihtsalt kommentaariks Taavi Rõivase üleskutsele siin, et noored inimesed ei tea ja lasevad loosida endale konservatiivseid fonde, kuna riigil poleks nagu õigus loosida talle suuri riske, seetõttu loositaksegi konservatiivseid. Lihtsalt kaks näidet. Selles teise samba vaidluses on mul olnud kaks head vestlust. Üks inimene, kes väitis, et kõik raha on ära põlenud. Kui ma hakkasin uurima, kus ta siis ära põles, selgus hiljem, et see ei olnudki pensionifond, see oli üks teine investeerimisfond hoopis. Ja kõige kurvem oli lugu inimesega, kes ka väitis, et kogu raha on põlenud, ja see ei olnud mitte oma töömehe või töönaise karjääri alguses olev noor inimene, vaid ühe kõrgkooli õppejõud, professor lausa. Et kui tema käest sai küsitud, et kus tema raha ära põles, siis ta ütles, et ta ei tea, ta peab vaatama, kuhu ta oma raha pani. Nii et kahjuks vat nii kurvad need lood on. Tundke huvi, pensionikeskus.ee, kogu aeg, iga päev saate jälgida tootlust, kõike muud. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, härra Nestor! Rohkem kõnesoovijaid ei ole, sulgen läbirääkimised. Ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku läbi vaadata muudatusettepanekud, mida on viis. Esimene muudatusettepanek on esitatud rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teine samamoodi rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kolmas, rahanduskomisjoni poolt, arvestada täielikult. Neljas, rahanduskomisjoni poolt, arvestada täielikult ja viies, rahanduskomisjoni poolt, arvestada täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 717 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

12. 17:22 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (704 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (704 SE) teine lugemine. Palun kõnelema, kultuurikomisjoni liige Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Tegemist on siis kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Selle eelnõu esimesel lugemisel siin täiskogu saalis ma juba rääkisin, et teema on väga lai ja väga suur, aga nüüd ma tuletan meelde nii selle seaduse eelnõu eesmärke kui ka annan ülevaate, kuidas kultuurikomisjon selle väga olulise seaduseelnõuga on toimetanud.
Seaduseelnõu anti Riigikogule üle Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 27. septembril. Esimene lugemine toimus täiskogus 17. oktoobril ja meie poolt sai tehtud palve ja ettepanek, et kõik muudatusettepanekud saaksid esitatud 31. oktoobriks. Riigikogu komisjonide, saadikute ega ka fraktsioonide poolt ei saabunud mitte ühtegi muudatusettepanekut. Küll aga sai kultuurikomisjon arvamusi väljastpoolt – huvigruppidelt ja otseselt nendelt organisatsioonidelt, kelle tööd ja tegevust see seaduseelnõu puudutab. Nimelt andsid meile vahetult oma ettepaneku vormis, kirjalikus vormis tagasisidet Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda ja ka selline peen asutus nagu Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur.
Kultuurikomisjon, olles tutvunud väljastpoolt saabunud arvamustega ja teades ka tõesti oma eelnevast kogemusest, eelkõige sellest, kui olulise tähtsusega riiklikku küsimust käsitleti siin täiskogu saalis, kogu seda kutsehariduse temaatikat, siis alustas eelnõu põhjalikumat läbitöötamist oma istungil 5. novembril. Üldse kultuurikomisjon käsitles seda eelnõu ja kogu seda temaatikat natukene laiemalt, tegi seda nii 5. novembri istungil, 13. novembri istungil kui ka nüüd 19. novembri istungi. Ja sellel esimesel, 5. novembri istungil olidki meid kutsutud komisjoni huvitatud rühmade esindajad ja need organisatsioonid ja asutused, läbi oma esindajate, keda siis see seaduseelnõu otseselt puudutab. 5. novembri istungil osalesid kutseõppe edendamise ühingu juhatuse esimees Tarmo Loodus ja sama ühingu aseesimees Tanel Linnus. Mõlemad nimed on peaaegu, ma arvan, kõigile tuttavad ja tuntud eelkõige just selliste kutseharidusjuhtidena, kellel on väga palju praktilist kogemust. Kohal oli ka Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson, Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kutseõppe hindamisjuht Marge Kroonmäe, Tartu Kutsehariduskeskuse direktor Tõnis Lukas, SA Kutsekoda juhatuse liige Maarja-Katrin Kerem ja OSKA programmi arendusjuht Tiia Randma. Loomulikult olid kohal ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad ja sealt ministeeriumist siis kutsehariduse osakonna juhataja Teet Tiko ja õigusosakonna jurist Hilje Arukuusk, kes on siis selle seaduseelnõu selline juriidiline ettevalmistaja ka olnud.
Arutelu sellel 5. novembril oli väga mitmekülgne ja sisukas ja tegelikult käsitles hoopis laiemalt seda kutsehariduse teemat kui otseselt see seaduseelnõu. Nimelt, me puudutasime väga palju ka sellist küsimust, et kuidas ja mida peaks tegema ja mida üldse saaks teha selleks, et kutsehariduse mainet parandada, et kutseharidusse läheksid noored, kes tahavad saada häid kutseoskusi ja on valmis rakenduma kohe ka  tööle, kus nende järele on vajadus. Aga sellest laiemast temaatikast liikusime loomulikult ka nende küsimusteni, mis on otseselt seaduseelnõuga seotud. Nimelt, kutseõppe edendamise ühingu esindajad, nii härra Tarmo Loodus kui härra Tanel Linnus, mõlemad kinnitasid, et kutseõppeasutused ise on väga rahul antud seaduseelnõuga ja kõikide nende muudatustega, mida see seaduseelnõu tegelikult tahab ellu rakendada.
Neid muudatusi endid on tegelikult kolme suurusjärku. Kolm kõige tähtsamat ja võib-olla seda seaduseelnõu kõige rohkem läbivat põhimõttelist muudatust on siis kogu kutseõppe korraldamise paindlikkus. See kutseõppe korraldamine saab koolile paindlikumaks, koolile sobivamaks ja kooli enda, ütleme, poolt märgatud regionaalseid vajadusi ka arvestavamaks. Teiseks suureks muudatuseks on rahastamissüsteemi korrastamine. Kolmandaks suureks muudatuseks on kutsekoolides või kutseharidusasutuste endi hindamise ümberkorraldamine.
Selle hindamise puhul, olgu tegemist siis kõrgkooliga või kutseharidusasutusega, on mõlemat tüüpi haridusasutustes alati ikkagi väga palju bürokraatiat ja väga palju neid dokumente, mida peab esitama. Kui vaadata selle hindamise sagedust, siis tegelikult üks voor lõpeb ja teine voor algab. Ja nüüd püütakse seda kutsehariduse taseme hindamist viia väga selgelt tulemuspõhiseks, selliseks nõustavaks sisuliseks hindamiseks, mis annaks ka koolile eelkõige tuge, aga mitte ei oleks niivõrd ainult selline bürokraatlik toiming. Ja see tuleneb, nüüd otseselt on seotud kogu selle hindamisele esitatud nõudmistega ühelt poolt, aga teiselt poolt ka ikka lubaduse või võimalusega selles osas, et kui on antud tähtajatu õppe korraldamise õigus, siis seda ei pea kogu aeg jälle uuesti, eks ole, kordama ja uuesti ennast tõestama.
Teine hulk muudatusi puudutab lähtetoetust. Me oleme siin seoses üldharidus- ja gümnaasiumiseadusega rääkinud lähtetoetuse sisseseadmisest õpetajatele ja tugispetsialistidele. Needsamad võimalused samadel alustel tuuakse nüüd ka kutseharidusse sisse. See on põhimõttelise tähtsusega, sest ka kutsehariduses on meil tegemist olukorraga, kus see tugispetsialistide vajadus ainult kasvab, aga neid spetsialiste pole kusagilt leida ja tegelikult ka nende tugispetsialistide kohtlemise ja palga erinevused on liiga suured.
Ja kolmas hulk muudatusi on sisuliselt kutseõppeasutusele endale kogu töökorralduse mõttes väga olulised. Esiteks on see põhimõte, et kutseõppeasutus võib hakata andma üldharidusõpet mittestatsionaarses vormis. Esimeses hetkel sellised väga negatiivsed vastukajad sellele võimalusele tulid täiskasvanute gümnaasiumist. Üsna loomulikult. See on nagu nende tööülesanne olnud, kas nüüd tuuakse kutseharidusasutused nende asemele – see on põhjendatud kartus, millel tegelikult seda alust ei ole. See on lihtsalt üks võimalus, mille on päevakorrale kergitanud elu ise ja mis annab nüüd kutseharidusasutusele tõesti selle võimaluse anda neile inimestele, kes on teatud erinevatel põhjustel, kellel on jäänud üldharidus saamata, nad saavad seda mittestatsionaarses õppes saada ka kutsehariduskeskuses.
Teine sisuline muudatus, mis ka puudutab tegelikult seda kutseharidusasutuse enda töökorraldust, on selline põnev ja uudne asi, mida on katsetud Tartu Kutsehariduskeskuses juba, miks oli siis ka Tõnis Lukas meil komisjonis seda tutvustamas. See on siis selline kutsevaliku õppekava, mis kuulub isiku arengu õpperühma. See võib tunduda väga keeruline, aga kui ma lihtsalt katsun seletada, siis see kutsevaliku õppekava, mis kuulub isiku arengu õpperühma, tähendab tegelikult sellist natuke personaalsemat isikustamata (?) võimalust neile õpilastele, kes on ei tea, mida nad tahavad õppida, kes on jätnud oma õpingud pooleli ja kellele antakse praegu selline võimalus, pilootprojektina oskan ma rääkida just nimelt Tartu Kutsehariduskeskuse najal, kellele siis antakse selline võimalus, et ta nädalast näiteks kolm päeva õpib mingit elukutset, siis ühe päeva õpib üldharidusainet, ühe päeva on praktikal. Ja selle kaudu siis ühe aasta vältel selgitab ta välja, milline, kas see on tisler, kas see on keevitaja, aga võib-olla tahab ta hoopis saada kokaks. See on selline täiesti uudne lähenemine, aga peaks aitama tuua just nimelt kutseharidusõppesse neid inimesi, kes erinevatel põhjustel vajavadki võib-olla natuke teistsugust kohtlemist ja ongi nagu ... võib-olla vajavad ka rohkem aega, et otsustada. Sellel esimesel istungil me pikalt rääkisime ja kuulasime tõesti Tõnis Lukase kogemusi, kuulasime ära ka kõiki teisi kutseasutuse juhte ja veendusime selles, et kutseharidusasutuste endi juhid on nagu mures põhiliselt kahe asja pärast. See on kõigepealt õpetajate kaader ja sealt tulenevalt ka muidugi õpetajate palga küsimus, eelkõige kutse õpetamise tähenduses. Teiselt poolt on nad ka praegu segaduses ja teadmatuses, et millised on nüüd need uue hindamisega sisse toodud tulemushindamise kriteeriumid. Millised need saavad olema, mis hakkab näitama seda, kui edukas üks kool on? Aga see tulemushindamise kriteeriumide lahendamine toimub praegu just töögruppides ja sellest saab ... ministri määrusega kehtestatakse see.
Kerkis üles kohe sellel esimesel koosolekul tõsiselt ka muidugi Tööandjate Keskliidu ja Kaubandus-Tööstuskoja tõstatatud probleemid. Neid oli kaks. Esiteks tundus mõlemale organisatsioonile, et pole hea ega pole õige, kui kaotatakse ära selline mõiste nagu "riiklik koolitustellimus". Miks see nende meelest pole hea? See pole hea, sest kartus on see, et sellega kaotab riik oma kutseõppe üle ja ka õppekavade üle sellise suure üldriikliku pildi. Ja sellepärast pigem toetasid nii Tööandjate Keskliidu esindaja kui ka Kaubandus-Tööstuskoda oma kirjalikus pöördumises seda, et see riiklik koolitustellimus kui mõiste peaks ka alles jääma. Kuid see diskussioon, mis meil siis algas sellel esimesel koosolekul, jätkus veel ka 13. novembri koosolekul ja jõudis lõpule 19. novembri koosolekul, tõigi välja seda, et see hirm on tegelikult nagu maandatud ministeeriumi poolt teadlikult läbi mitme meetme. Ministeerium sõlmib ... Kõigepealt tahetakse uuesti ellu äratada Eesti kutsekoda, kes vaatab seda üleriiklikku pilti, võtab OSKA tulemused, kuulab ära erialaliitude arvamused ja katsub siis saada selle pildi, mis siis Eestis kusagil vaja on. Siis tuleb ministeerium, kes kooskõlastab ja tegelikult sõlmib kutsekooliga selle tegevlepingu, mille järgi rahastatakse. Ministeerium saab ka omakorda täpsustada. Pluss on veel igal koolil oma nõukoda, kuhu kuuluvad ka erialaliitude esindajad. Nii et see hirm või kartus, et riik kaotab suure pildi, on maandatud läbi nelja erineva vormi. Ja selles me veendusime lõpuks tõesti ka oma komisjonis. Me tõstatasime seda probleemi päris mitu korda erineva nurga alt.
Ja teine suur küsimus on kogu see rahastamise ümberkorraldamine. Rahastamise ümberkorraldamine, kui lihtsalt öelda, siis tähendab seda, et kogu kutseharidusasutusele minev raha jagatakse põhimõtteliselt kaheks. Üks on baasrahastamine, mis on 80% kogu sellest rahasummast ja teine on nagu tulemusrahastamine, mis võib olla kuni 20%. Ja siin oli tööandjate ettepanek see, et see tulemusrahastamine võiks olla vähemalt 20%. Et kui ta on kuni 20%, siis ta ei pruugi nii hästi tegelikult mõjuda ka kooli enda tegevusele.
Nii, 13. novembri koosolekul tutvustasime, kuna meile muudatusettepanekuid ei tulnud, siis olid tutvustamisel ja arutelul need ettepanekud, mille oli tegelikult sellesse seaduseelnõusse teinud ja selle läbivaatamisel leidnud komisjoni enda töötajad, eelkõige meie head nõunikud. Ja siin oli põhirõhk Urvo Klopetsil. Need ettepanekud, mida komisjon siis ise arutas, et kas need on võimalikud ja sobilikud komisjoni ettepanekuna, on põhiliselt just sellist seaduseelnõus erinevate taotluste korda, erinevate dokumentide esitlemise, menetlemise aega, aga ka neid tähtaegu ja korraldusi sätestavad, mis on olulised koolil teada, ja et oleksid üheselt mõistetavad. Siin minu meelest kõige põhimõttelisem ettepanek sellest seitsmest ettepanekust, mille komisjon tegelikult teeb, on kõige põhimõttelisem ja sisulisem ettepanek meil siis ettepanek, mis annab võimaluse ministeeriumile hinnata seda kooli poolt pakutavat, avatavat, soovitavat uut õppekava ja seda õppekava ka siis näiteks tagasi lükata, kui leitakse, et see ei ole riigile otstarbekas. Praeguseni puudus selline võimalus. Praegu oli võimalik seda kooli poolt soovitavat õppekava tagasi lükata ainult siis, kui ta ei vastanud väga selgelt seaduses ette nähtud tingimustele. Ja see otstarbekohasuse kriteerium oli üldse seadusest puudu. Ja selle sisse toomine peaks andma ka ka tõesti ja kaitsma riiki selle võimaluse eest, et kõik kutsekoolid tahavad hakata jumestajaid korraga koolitama. Ja peaks veelgi andma just veel seda kindlust ja selgust, et ikkagi kutseharidus oma õppekavades vastaks üldjoontes neile vajadustele, mis riigil on, ja arvestaks selle juures ka regionaalseid eripärasid.
Nii et nendest ettepanekutest, mille komisjon tegi, need me oleme kõik läbi arutanud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega. Eelkõige on meie komisjoni istungitel osalenud asekantsler Ivar Sikk ja ministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Teet Tiko, kelle vastused kogu selle kutsehariduse osas on olnud komisjoni vähemalt selle seaduseelnõu mõõtmetes rahuldavad. Need küsimused, mis jäid õhku ja millele me ei suuda näiteks selle seaduse eelnõu juures ka mitte kuidagi vastata, neid on õige mitu. Seesama küsimus, et kas siis, kui noor ei suuda sooritada mingit kutseeksamit – ta on õppinud treiali erialal, aga ta ei suuda kutseeksamit lõpetada, ära sooritada –, kas siis tema kool on lõpetatud või ei ole. See ei puuduta seda seaduseelnõu, kuid see küsimus jäi õhku. Täpselt samamoodi jäi järgmiseks korraks kogu see kutsehariduse maine küsimus. See on nii suur ja see ei puuduta ainult ei seda seaduseelnõu, ei kultuurikomisjoni ega ka mitte ainult seda maja, vaid see puudutab tegelikult tervet ühiskonda.
Kõik meie otsused olid konsensuslikud. Kultuurikomisjoni otsus on teine lugemine lõpetada, kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata suurde saali 12. detsembril. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud proua Aru, tänan teid väga põhjaliku ülevaate eest! Teile küsimusi ei ole.

Krista Aru
Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aga palun! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Eelnõule on esitatud ka seitse muudatusettepanekut ja vaatame nad siis läbi. Esimene muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teine ettepanek on kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, kultuurikomisjon, arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek kultuurikomisjoni poolt, arvestada täielikult. Ja seitsmes muudatusettepanek kultuurikomisjoni poolt, arvestada täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 704 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

13. 17:44 Muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorra 13. punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE) teine lugemine. Palun ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Heidy Purga!

Heidy Purga
Tere, head kolleegid! Hea eesistuja! Muuseumiseaduse muutmise seadus, teine lugemine. Selle eelnõu peamine mõte ja eesmärk seisneb selles, et Eesti oleks rohkem maailma kultuurikaardil, et meile jõuaksid siia maailma nimeka ja kvaliteetsed ning kuulsad näitused. Käesoleva eelnõu esimene lugemine Riigikogus toimus 7. novembril k.a ja muudatusettepanekute tähtajaks, 21. novembriks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Selle eelnõu kohaselt muudetakse muuseumiseaduses rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamist puudutavaid sätteid. Rahvusvaheliste näituste eksponeerimise kavandamisel on siinsete muuseumite välispartnerites nimelt tekitanud ebakindlust termini "vääramatu jõud" kasutamine muuseumiseaduses riigi tagatava kahjuhüvitisega mittekaetavate riskide loetelus. Ja probleemiks on nii kõnealuse termini liigne abstraktsus, mis ei võimalda piisava kindlusega ette näha, millistel juhtudel siis Eesti riik kahju ei hüvita, kui ka asjaolu, et riigi poolt tagatava kahjuhüvitisega ei ole kaetud kahju, mis on põhjustatud teatud nähtustest, mis klassikaliselt liigituvad "vääramatuks jõuks", kuid mille kaitseks kindlustamine on rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tavapärane. Probleemi lahendamiseks loobutakse kõnealuses kontekstis termini "vääramatu jõud" kasutamisest ja sõnastatakse hüvitisega mittekaetud riskid senisest olulisemalt täpsemalt Vabariigi Valitsuse määruses, tagamaks võimaluse loetelu vajadusel operatiivsemalt muuta. Eelnõu teise lugemise ettevalmistus oli kultuurikomisjonis arutluse all 22. oktoobril k.a. Komisjon vaatas üle eelnõu keelelised muudatused ning otsustas saada muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele täiskogusse 5. detsembriks k.a ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud proua Purga! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Antud eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 716 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

14. 17:47 Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE) teine lugemine. Palume ettekandjaks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti!

Helmen Kütt
Suur aitäh, austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Ma annan siis ülevaate, mis on toimunud sotsiaalkomisjonis ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese ja teise lugemise vahel. Lihtsalt meeldetuletuseks, et Vabariigi Valitsus algatas ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE) 27. septembril k.a ja eelnõuga muudetakse ravimite turvaelementide nõudeid, mis on vaja viia vastavusse Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega. Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse rakendamisega võetakse kogu Euroopas kasutusele ravimite turvaelemendid ja luuakse süsteem, mis võimaldab edaspidi tuvastada ravimi ehtsust igas ravimite tarneahela etapis. Eelnõuga kohustatakse ravimitootjaid edaspidi retseptiravimi pakendile paigutama turvaelemendid, see on ainulaadne indikaator ja rikkumisvastase seadme.
Esimene lugemine toimus 17. oktoobril ja muudatusettepanekuteks esitasid siis Riigikogu liikmed Jaanus Karilaid ja Monika Haukanõmm. Rohkem muudatusettepanekuid ei esitatud, küll aga sotsiaalkomisjon tegi mõned ettepanekud ja sotsiaalkomisjon ise kaasas eelnõu menetlusse kümme organisatsiooni, küsis nende arvamust ja kirjaliku arvamuse eelnõu kohta saatis viis organisatsiooni. Lisaks sellele Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Apteekide Ühendus, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Patsientide Liit tegid ettepaneku haruapteekide tegevuse lõpetamise üleminekuperioodi pikendamiseks, mis ei ole nagu otseselt selle seaduseelnõu ehk siis kui me räägime, et siin on eelkõige turvaelementide nõuded, aga kuna muudatusettepaneku esitasid ka kaks Riigikogu liiget ja see just puudutas haruapteeke, siis oli kahtlemata nende pöördumine ja mure toomine põhjendatud.
Komisjon arutas eelnõu siis neljal istungil. Need olid 13. november, 19. november, 20. november ja ka 3. detsember. Nüüd 13. novembril toimus väga pikk ja põhjalik arutelu, kuhu me olime kutsunud siis kõik need huvigrupid, kes nii arvamust esitasid, aga kelle poole me ka ise pöördusime. Ja sellel komisjoni istungil põhjalikult esitasid siis oma muresid või ettepanekud organisatsioonid, neile selgitusi andsid Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Helen Berk ja õigusnõunik Jaanus Põldmaa ja asekantsler Maris Jesse. Ja 13. novembri istungil me mingeid hääletusi läbi ei viinud. Me lihtsalt kuulasime ära kõik huvigrupid, inimesed said esitada ka küsimusi, komisjoni liikmed, ja otsustati konsensusega jätkata arutelu komisjonis.
Nüüd järgmine koosolek toimuski 19. novembril. Siin vaadati üle ettepanekud ja need ka hääletati. Kaks muudatusettepanekut, üks oli see, mis puudutas nn teadusasutuse järel sõna "avalik-õiguslik juriidiline isik" ehk siis haigekassa, sest selle seaduseelnõu mõistes on haigekassal nüüd ka õigus siis olla ka ja täita seadusest tulenevaid ülesandeid, just nimelt, kuna ta eelnevalt ei kuulunud praegu kehtiva ravimiseaduse kohaselt ravimite hulgiostu õiguse omavate isikute hulka, siis me seda täiendasime, andsime haigekassale selle õiguse. Ja kahtlemata see ei tähenda mitte seda, et nüüd haigekassa hakkab pidama mingit laojääki või korraldama seda, ta tõesti korraldab, aga Terviseamet on siis see, kes tegelikult saab selle õiguse ja kohustuse. Ja siis teine ettepanek, mis oli, oli nagu öeldud, et muudatusettepanek, mis oli siis esitatud Monika Haukanõmme ja Jaanus Karilaidi poolt, selle poolt hääletas 4, vastu 3, erapooletuid 1 ja see muudatusettepanek leidis toetuse. Komisjon otsustas jätkata arutelu komisjonis, sest nimetatud ettepaneku toetus tähendas ka seda, pöördusime Sotsiaalministeeriumi poole, küsisime, et mis tähendab siis see tähtaegadele ja seaduse jõustumise ajale.
Järgmisel sotsiaalkomisjoni istungil, kus siis 20. novembril osalesid nii terviseala asekantsler Maris Jesse, ravimiosakonna nõunik Helen Berk kui ka õigusnõunik Jaanus Põldmaa, kui sai esitatud küsimus neile ja oli ka palve eelnevalt ette valmistada, et kui muudatusettepanek leidis toetust, mis see tähendab, kuidas see muudatusettepanek siis seaduseelnõu jõustumisse suhestub, ja Jaanus Põldmaa sõnas, et eelnõusse hääletatud säte jõustub 9. veebruaril 2019. Sellelsamal komisjoni istungil arutati siis ja võeti vastu ka otsused eelnõu panna päevakorda 5-ndal ehk täna, otsustati ka ettepanek teine lugemine lõpetada, saata kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 12. detsembril ja teha ettepanek läbi viia siis ka lõpphääletus. Tõsi, kõik need otsused olid konsensuslikult, eelnevalt, kuna Maris Jesse osales komisjoni istungil ja palus kaaluda, et kas nii kahte erinevat asja nii nagu haruapteegid ja siis turvaelemendid ühes seaduses on mõistlik käsitleda. Sotsiaalkomisjonis me selle teema panime küsimusena, et kas komisjoni liikmed soovivad muudatusettepaneku, mis eelmisel komisjoni istungil, siis 19. novembril sisse hääletati, ümber hääletada. Ja see ettepanek ümber hääletada ei leidnud toetust. Häältega 5 poolt, 5 vastu toetust ta ei leidnud ja muudatusettepanekut uuesti ei hääletatud.
Nüüd 3. detsembril toimus siis arutelu, kus me siis hääletasime, tulenevalt kolmanda muudatusettepaneku, need on kõik ka väga hästi nii seletuskirjas kui muudatusettepanekute tabelis, ehk siis eelnõu § 2 lõige 2 sõnastus, et kuidas need jõustuvad. See on siis, mis puudutavad nii teavitamist kui siis seda haigekassa õigust olla sinna nimekirja kaasatud ja et see jõustub 1. jaanuaril 2019. Ja nii nagu üldse selle seaduse korral, kui te vaatate seaduse eelnõu, on kirjas, et seadus jõustub 1. jaanuar 2019. Sellega olen ma ette kandnud kõik, mis sotsiaalkomisjonis toimus. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud sotsiaalkomisjoni esinaine Helmen Kütt! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Ja nagu me kuulsime, on kolm muudatusettepanekut, hakkame neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on esitatud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on esitatud Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi ja Monika Haukanõmme poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja kolmas muudatusettepanek on esitatud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 706 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

15. 17:56 Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorra 15. punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE) teine lugemine. Palun, proua Helmen Kütt!

Helmen Kütt
Aitäh, austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Mul on suur õnn ja rõõm tutvustada teile väga suurt ja mahukat seadust ehk siis Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lihtsalt meeldetuletuseks, et käesolevas eelnõus sätestatakse pensioniea ja pensionivalemiga seotud muudatusi ja paindliku pensioni loomist, samuti teise pensionisambaga liitumisega taasavamist. Kui väga palju on pühendatud tähelepanu sellele, mis puudutab pensionivalemit ja natuke vähem räägitud ka paindlikust pensionieast, siis selles on kindlasti ka üks punkt, mis puudutab teise samba pensionit, aga ainult nii palju, et teise sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970.–1982. aastal sündinud isikutele. Teadupärast need, kes on sündinud 1983, need juba on kohustuslikus suhtes selle teise sambaga.
Nüüd, mis siis toimus esimese ja teise lugemise vahel? Kui Vabariigi Valitsus algatas selle 9. aprillil, siis esimene lugemine lõpetati 2. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 16. mai kell 17.15. Tähtaegselt esitasid muudatusettepanekud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Eesti Reformierakonna fraktsioon esitas eelnõule 9 muudatusettepanekut ja Eesti Vabaerakonna fraktsioon neli. 20-ndal, ütlen juba etteruttavalt, see on ka seletuskirjas kirjas, et 20. novembri istungil võttis Eesti Reformierakonna fraktsioon ühe muudatusettepaneku tagasi, see tulenes ka seal toimunud hääletustest. Ja lisaks sellele pöördus siis sotsiaalkomisjoni poole ka Sotsiaalministeerium oma ettepanekutega eelnõu täiendamiseks. Komisjon pöördus ise 30. aprillil kirjalikult eelnõu ettevalmistamises osalenud organisatsioonide poole, neid oli 14. Lisaks sellele täiendavalt pöördus komisjon noorteorganisatsioonide poole, need olid siis Eesti Väitlusselts, Eesti Üliõpilaste Selts, MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ja MTÜ Tegusad Eesti Noored. Ja kui just eelnevas eelnõus, mida kandis ette Riigikogu liige Taavi Rõivas ja ta tõepoolest tõi välja selle, et kolmandik ei tunne üldse huvi ja millise sambaga on siis, ma pean kahjuks kurbusega ütlema, et ka need noorteorganisatsioonid ükski meile oma arvamust ei saatnud. Mitte ükski. Samas, oma arvamuse esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Ametiühingute Keskliit, tulundusühistu Tuleva, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Töötukassa ja õiguskantsleri kantselei.
Ja peale esimese lugemise lõppemist oli eelnõu sotsiaalkomisjoni päevakorras neljal istungil: 29. mail, 6. ja 20. novembril ja 30. detsembril. Ja meie esimesel istungil, mis oli 29. mail, see oligi selline kohtumine, kus me kohtusime huvigruppidega. Kes arvamuse saatsid, aga need, kes ei saatnud, olid kutsutud ja nad väga aktiivselt seal osalesid. Istung oli pikk ja põhjalik. Tutvustati neid mõtteid, iga ettepaneku esitaja, ja selgitati siis seda põhimõttelist muudatust. Tõi ka välja Rahandusministeeriumist, osales meil seal siis ja selgitusi andis Tõnu Lilleväli. Ja Sotsiaalministeeriumist olid siis Katre Pall, kes on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja, sama osakonna peaspetsialist Liidia Soontak, pensionipoliitika juht Agne Nettan-Sepp ja õigusnõunik Susanna Jurs, samuti tööhõive osakonna nõunik Õie Jõgiste. Nii et arutelu oli väga pikk ja põhjalik. Sellel istungil sotsiaalkomisjon otsustas, kuna selgitusi ja küsimusi saadi palju, et me jätkame selle eelnõu arutelu. Ja üllatus-üllatus, kui me siis 6. novembril selle aruteluga jätkasime, siis oli meie laual eelnõu muudetud versioon.
Ütlen kohe ruttavalt ette, et nii nagu ma siin tõin välja, et Reformierakonna fraktsioon esitas muudatusettepanekuid ja Vabaerakonna poolt esitati muudatusettepanekuid, siis neid kõiki väga põhjalikult arutati-hääletati, see on teil nii seletuskirjas kui nende muudatusettepanekute tabelis näha. Aga kui meil 29. mail oli siis põhimõtteliselt laual selline variant, kus oli, esimesel lugemisel oli siis, et pensionivalem täieneb 4. ja 5. osaga, millest on ühendosa ja solidaarsusosa ja valemi kolm esimest osa on samad mis praegu kehtivas valemis, siis Sotsiaalministeeriumi 1. novembri kirjaga sooviti eelnõust välja jätta pensionivalemi 5. osa ehk solidaarsuse osa ja alates 2021. aastast rakendada pensionivalemi 4. osa. Ehk siis nii nagu on ka juba levinud meedias ja ajakirjanduses see 50 : 50, et mitte ei sõltuks ainult pension, nii nagu esimesel lugemisel oli, staažist ja töötatud ajast, vaid 50% sõltuks palgast ja 50% sõltuks siis ajast, ehk siis üks osa selles valemis oleks.
Nüüd, 6. novembril toimuski meil siis arutelu. Katre Pall selgitas ka õiguskantsleri pöördumist, mis tõi välja õiguskantsler, et vanaduspensioniea arvutamise valem on praegu sätestatud määruse tasandil, vaid see peab olema sätestatud seaduses. Lisaks sellele võtsime me otsuse, et me küsime selle kohta arvamust, kuna mitmel inimesel oli küsimus, et miks seadusesse kirjutada § 7 ja 7.1, mis on erinevad ajad jõustumiseks ehk siis praegune regulatsioon, mis kehtib aastani 2007 (?), uus pensionivalem jõustub 2027 järgselt, et kas seda peab ikka seadusesse kirjutama, siis me võtsime ka arvamuse, Riigikogu juriidilise analüüsi.
Arutelu oli jälle väga pikk ja põhjalik. Ma lihtsalt võib-olla selguse huvides ja ka stenogrammi jaoks, et Rahandusministeeriumis Tõnu Lillelaid selgitas vanaduspensionide jaotuse kolme lahendust. Üks lahendus on see, kui esimene sammas sõltub ainult palgast. Teine lahendus on selline, et esimene sammas sõltub ainult staažist. Ja kolmas lahendus on see, kus siis esimene pensionisammas sõltub vaid solidaarosast. Ja kui tänane olukord jätkub, jääb väga palju inimesi esimese samba pension väikeseks ja aja jooksul on see langev, aga nende inimeste hulk, kellel see on suurenev. Ja inimesed liiguksid, kui pension sõltuks vaid staažist, liiguksid paljud inimesed siis vaesusest keskmise pensioni juurde, samas jääks palju ka vaesuse piirile. Ja kompromissettepanek, millega ka siis Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium ühiselt meid esitasid ja kaitsesid, oli siis kasutatakse solidaarsusosa ehk madalapalgalised saaksid kõrgemat pensionit ja kõrgemapalgalised natuke madalamat võrreldes esialgu tehtud ettepanekuga.
Nii et küsimusi oli palju ja komisjon langetas järgmised otsused. Jätkata arutelu. Arutelu jätkus 20. novembril ja sellel arutelul lisaks sellele, et me olime eelnevalt saanud hea ülevaate, siis me hakkasime ka hääletama muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekute hääletustulemused on siis protokollitud, on jäetud osad arvestamata, osad arvestatud. Väga põhjalikult on seletuskirjas sellest kirjutatud, ma seda kõike ette lugema ei hakkaks. Hääletuse järgselt olid järgmised otsused, need on siis: teha ettepanek võtta päevakorda 5. detsembril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, saata kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 12. detsembril ja teha ettepanek ka läbi viia lõpphääletus. Need otsused olid konsensuslikud.
Nüüd, 3. detsembril toimus meil veel sotsiaalkomisjoni istung. Ja 3. detsembril, kuna eelnõu viidi väga-väga palju sisse ka muudatusi, oli vajalik siis ka, nagu öeldakse, puhtalt see kirjutada, õige numeratsiooniga kõik seal toimunud hääletused. Ehk 3. detsembri istungil toimunud hääletused olid konsensuslikud ja on kõik täielikult ka arvestatud. Ainult üks küsimus jäi, see on keeleline. Aitäh Jüri Jaansonile, kes siis küsis muudatusettepaneku nr 25 osas, et kas "hakatakse maksma" või on õigem "makstakse", kui inimesel on olnud pension. Ja selle kohta me nüüd küsisime keeletoimetajalt. Ja selle järgselt otsustati volitada komisjoni esimeest allkirjastama teise lugemise menetlusdokumendid ja see oli ka konsensuslik otsus. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, proua Kütt, teile on ka küsimusi. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! No ma usun, et see oli vist kogemata, kui te ütlesite veidi ebatäpselt või tsiteerisite ebatäpselt Tõnu Lillelaidu, et on kolm varianti, millest pension saab koosneda, sest päriselus ei ole kunagi olnud sellist esimest sammast Eestis, mis oleks ainult sissetulekust sõltuv, ainult aastatest sõltuv. Alati on olnud baasosa, ja see baasosa praegu kehtiva süsteemi järgi on kõigile võrdne, umbes 40% keskmisest pensionist ja ta kasvab ka kiiremini kui pensioni aastahinne, ehk siis selle baasosa ehk võrdsustava elemendi roll tegelikult pensionites kasvab. Lisaks muidugi on pensionid nii ehk naa oluliselt võrdsemad kui samade inimeste sissetulekud enne pensionile jäämist. Minu küsimus on väga lihtne. Praeguse koalitsiooni maksumuudatused on juba aidanud kaasa sellele, et ümbrikupalgad Eestis rohkem leviksid. Kas te ei karda, et olukorras, kus me kaotame pensionite sõltuvuse sissetulekust täielikult või vähemasti suuremas osas, et siis veelgi enam see ümbrikupalgad hakkavad vohama? Aitäh!

Helmen Kütt
Jaa, suur aitäh selle küsimuse eest! Tegelikult see, mille kohta mina näiteid tõin, muidugi, kõik seda ju teavad ja tõepoolest pensioni esimene sammas koosneb kolmest erinevast osast. Mina tõin täna kehtiva seaduse järgi, kus üks kolmandik tähendab palgasõltuvust. Ja see üks kolmandik lisaks baasosale ja muule ja tööajale, see palgasõltuvus on täna see, millise varianti otsib siis pensioniform lahendusi. Täpsustuseks veel ka seda, et pensionireformi on alustatud ja arutatud aastast kindlasti 2014, võib- olla veel varem, erinevaid variante.
See mis puudutab nüüd, et kas see on kuidagi mõjutab maksulaekumis. Sellest oli komisjonis juttu ja Tõnu Lillelaid ütles, et selleks on ka Maksu- ja Tolliamet, kes peavad ebaausatega tegelema. Tõepoolest, see variant, mis praegu on siis laual peale esimese lugemise järgselt ehk siis uue variandina, kus on 50 : 50 ehk siis sõltub, see kolmas osa, baasosa, ju muidugi jääb ehk siis ei ole ainult sõltuvuses, kas nii nagu alguses oli toodud Sotsiaalministeeriumi poolt ja valitsuse poolt eelnõu, kus oleks ainult ajaline sõltuvus olnud, nüüd on ta 50 ajast ja 50 palgast. Et kui täna on olukord, kus makstakse või sõltub ta ainult palgast, siis minu meelest on ka maksmisega ja maksude maksmisega küsitav, et sellist sõltuvust me komisjonis otseselt ei tuvastanud, kuigi sellest oli päris palju juttu ja küsimusi. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh!

Helmen Kütt
Ja muide, need on ka seletuskirjas kõik väga hästi kõik välja toodud.

Jürgen Ligi
See oli nüüd ebaõnnestunud kommentaar, et nagu saaks maksuamet hakkama nendega, kel on stiimul mitte maksu maksta. Et see ikkagi, stiimuli loomine on alati tõhusam kui maksuameti töö. Aga üks imelik muudatus on see selles eelnõus, mis stimuleerib varem pensionile jäämist. Siiamaani me oleme arvestanud, et stiimul peab olema inimese kauem tööturul hoidmine. Nüüd järsku siis selline muudatus. Et kuidas seda põhjendatakse? Aitäh!

Helmen Kütt
Aitäh selle kommentaari osas viitamast, ma ütlen selle kindlasti Tõnu Lillelaiule edasi, see ei olnud minu kommentaar. Teine on see, et mis te tõite nagu siia näitena ka veel selle, et komisjonis oli tõepoolest ka arutelu see, et kui inimese palgast nii laenusaamine sõltub, nii vanemahüvitis sõltub, väga paljud erinevad muud sellised inimese eluks ja ka laenude võtmiseks vajalikud, et vaevalt, et keegi on huvitatud näitama ja eriti veel noortest inimestest, mõeldes sellele, et näidata väikest palka, selleks et saada väikest vanemahüvitist, ja mõeldes tuleviku peale, pensioni peale. See nagu ei ole väga tõenäoline.
See, mis nüüd puudutab teie teist poolt küsimusest, nüüd tuletage mulle meelde, natuke vihjake. (J. Ligi saalist.)  Ah jaa, varemat pensionile minekut. Eestis on üle 300 000 pensionäri, üle 300 000 jah, ja kauemaks on jäänud tööle umbes 1000 pensionäri. See, et nad varem pensionile siirduvad, see on väga tihti olnud sotsiaalsete probleemide lahendamine, lihtsalt selle tõttu, et inimesed on kas läinud varem pensionile, et on kaotanud töö, nende tervislik seisund on halvenenud, aga see ei ole selles osas piisav, et olla ka määratud näiteks mingi osaline töövõimekaotus, see on piirkondades, kus ka töökohtade puudus oli, eriti oli see majandusliku surutise ajal või masu ajal. Aga ka see, et motiveerida inimesi kauem töötama, selleks see paindlikkus ongi sisse toodud. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Ega see praegune selline poollahendus midagi nagu selgemaks küll ei tee, sellepärast et isegi minuvanusel inimesel, kes läks tööle 1999. aasta alguses, tekib siis juba neli komponenti, millest mu pension sõltub, ja mismoodi see palgast lahtisidumine või osaliselt lahtisidumine hea on, sellest ma ausalt öeldes aru ei saa. Aga küsimus on hoopis muu asja kohta. Et kui kehtiva seaduse järgi on ka inimestel võimalik enne minna pensionile ja pärast pensioniaega minna pensionile, nagu te ise ütlesite, siis on enne minek demotiveeritud ehk siis ta ei saa päris seda osa, mis ta on välja teeninud pensionist, ja hiljem minek on motiveeritud. Ja ma arvan, et see on õige, sellepärast et me tahamegi, et mida hiljem inimesed pensionile jäävad, seda parem on. Nüüd, selle eelnõuga kaotatakse see hiljem mineku premeerimine ära ja muudetakse, nagu erialakeeles öeldakse, aktuaarselt neutraalseks. Millega te seda põhjendate? Aitäh!

Helmen Kütt
Aitäh teile küsimuse eest! Esiteks, ma ütlen seda, et tõepoolest, nii nagu me kõik teame, et ega siis pension sõltub siiski väga suuresti ka kahest komponendist: on esimene sammas ja teine sammas. Rohkem teeniv inimene teise sambasse kindlasti laekub tal rohkem, erinevalt sellest, kes on alampalka saav ja sealt laekub tunduvalt vähem ka teise sambasse. Tõepoolest, see probleem, nii nagu ka alguses sai öeldud, miks seda pensionireformi vajalik on, on selle tõttu, et täna alampalka saavad inimesed, nende hulk on väga suur ja nendel tulevikupension on aastal näiteks 2050 või juba üle kolmekümne väga väike ja hakatakse maksma neile juurde toimetulekutoetust. Ja selle tõttu on tehtud seda siis nagu solidaarsemaks. Ma väidan küll seda, et inimene, kes saab kõrgemat palka, tema tegelik pension lisaks esimesele sambale tuleb ju ka teisest sambast juurde. Nii et see ei peaks motiveerima teda mitte minema. Samas ka see, et kui inimene läheb pensionile hiljem ja otsustab peatada pensioni maksmise, siis seda ei karistada, vastupidi, tema need aastad, mis ta hiljem läheb, annavad talle lisa juurde. See on tõsi, et kui ta läheb varem pensionile, nii nagu alguses sai öeldud, et hiljem pensionile siirdujaid üle 300 000 pensionäri kohta on ainult 1000. Ja hiljem pensionile minejate peale, me ju tahame, et inimesed oleksid kauem tööturul, aga need, kes varem on läinud, noh, nende korral pension on väiksem ja võib-olla see motiveerib inimesi siiski mitte varem minema, töötama. Ei, see, et enne kui läheb, ega siis pension jääbki väikemaks, nii nagu ka täna. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Ants Laaneots, palun!

Ants Laaneots
See pensioniprobleem ja siis pensionikindlustuse seaduse muutmise küsimus ka paistab nagu kõrvalt välja nagu kuum kartul, mida kogu aeg veeretatakse ja kuidagi ei jõuta ära jahutada, et ära süüa. Mul on selline küsimus. Me leiutame praegu jalgratast tegelikult. Kas me oleme vaadanud, kuidas seda on tehtud näiteks heaolumaades, olgu siis Soome või Rootsi või Taani või Norra? Kas ei oleks mõttekas vaadata, kus see kõige optimaalsem variant on ja võtta see käibele või jõusse? Kas sellega on midagi tehtud?

Helmen Kütt
Aitäh teile küsimuse eest! Täpselt niimoodi seda üles ei esitatud komisjonis, sest ma olen komisjonipoolne ettekandja. Ma olen muidugi ise väga palju uurinud, kuidas see toimub teistes heaoluriikides, Soomes ja Rootsis ja Norras, aga komisjonis nii teda üles ei tõstatatud. Küll toimus väga huvitav arenguseire poolt konverents, ülevaade, kuidas Soomes on pensioni arvutamine. Nii et see otseselt selle eelnõu juures ei ole, aga selle kohta on ülevaated olemas, kuidas teistes riikides. Eestis on ka väga väike aeg olnud nn teise samba kogumine. Päris heaoluriikidega, sellised ka nagu on Põhjamaades, seal on kindlustusseltsid väga tugevad, me päris nendega ennast võrrelda ei saa, me peame ikka Eesti moodi tegema. Aga mõtteid kindlasti saab võtta. Komisjonis otseselt sellist küsimusi või analüüsi keegi ei palunud juurde tuua. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Mulle see eelnõu meeldib, aga mõned küsimused on tekkinud. Et me peaks liikuma selles suunas, et kui Eestis on määratud miinimumpalk ja inimene on täiskohaga tööl, siis ta peaks vähemalt ühe kindlustusosaku kätte saama, sest oleme ausad, ega see seadusemuudatus ei too ühtegi senti raha juurde pensionifondi. Aga tegelikkuses on see, et me kõik lootsime seda, et seda ebaõiglust n-ö vähemalt paberi peal likvideeritakse, aga praegusel hetkel jääb ikka nii, et 0,7 protsendikohaga koefitsienti jääb küll ja küll veel.

Helmen Kütt
Aitäh! Ma olen teiega väga selgelt samas paadis, aga kahjuks see oli esimese eelnõu tekst, mis oli, teise eelnõu tekst otsitakse kompromissi. Ütlen ka eelnevalt juba ette, et Reformierakonna ettepanekud olid jätta täna kehtiv süsteem ehk esimeses sambas oleks olnud siis ikkagi palgapõhine arvestus. Kui see süsteem ka loodi kunagi, siis Eestis alampalk ja keskmine palk, nende vahe ei olnud kahe ja poole kordne, nagu täna, siis nad olid suhteliselt lähedal, see oli ka põhjus, miks niimoodi tollal loodi. Ja nagu ma ütlesin, neli aastat umbes, võib-olla isegi natuke rohkem, on selle teemaga tegelenud nii Rahandusministeerium kui Sotsiaalministeerium. Esimene variant, saalis mis oli lugemisel, oleks olnud ainult üks komponent siis kolmest, et olla korrektne, et Taavi Rõivas ei teeks paranduse, et ma olen vääratanud, aga just nimelt see osak, mis puudutab ainult palka või siis ainult aega. Nüüd on leitud, peale ärakuulamist, ka huvigruppe, sest tõepoolest esitasid väga mitmed organisatsioonid, siin näiteks ka kaubandus-tööstuskoda ja teised esitasid ettepaneku ikkagi jätta see palgaosa, selle tõttu, et siis inimesed on nagu välja teenima pensioni motiveeritud rohkem. Aga olukord, mis täna valitseb, on siiski teine. Ja nii nagu alguses sai ka öeldud, on siiski alampalga saajaid, täisajaga töötajaid väga palju ja nende tulevikupensioni esimene sammas ja ka alampalga pealt kogutav teine sammas on väga väikesed ja tekib vajadus siis hoolekandesüsteemist ka täiendavalt sinna vahendeid juurde maksta. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh! Hea Helmen! Ma tuletan meelde siis seda teemat, mis puudutab paindlikku pensionile mineku iga. Ka praegu kehtib see, et kui sa lähed hiljem pensionile, siis sa saad preemiat. Nüüd uue eelnõuga läheb see preemia kehvemaks.

Helmen Kütt
Väiksemaks, just.

Maris Lauri
Ehk tegelikult juhtub see, et asi läheb demotiveerivamaks. Ja mina mäletan küll, et Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poolt ei tulnud sellele ühtegi kommentaari, peale selle, et öeldi: jah, nii see on. Kas ma eksin?

Helmen Kütt
Aitäh! See, et hiljem pensionileminek läheb selles mõttes kehvemaks, tulenebki sellest, et senise heldema süsteemi korral on enam kui 300 000-st pensionärist kasutanud seda võimalust ainult tuhat. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Peep Aru, palun!

Peep Aru
Aitäh! Hea ettekandja, selline küsimus. Kas selle uue pensioniarvestamise komponendi sissetoomise asemel kaaluti ka võimalust solidaarsuse suurendamiseks baasosa muuta? Aitäh!

Helmen Kütt
Sellist eelnõu Sotsiaalministeeriumi ja valitsuse poolt ei tulnud. Seda on olnud komisjonis rääkimisel, aga mitte selle eelnõu menetluse käigus. Oli küll küsimus ja vastati, et baasosa tõstmine kõigil on ka väga kulukas, võimalik, aga väga kulukas ja tekitab teistpidi siis, kuidas ma siis ütlen, ebavõrdsustunnet. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja Helmen! Minu meelest on see kogu see eelnõu, mulle see ei meeldi, erinevalt Kokast, kes siin ütles, et see oli hea. Mulle see ei meeldi. Aga minu meelest see diskussioon on äraspidine. Et see ebaõiglus algab ju sellest, et meil on erinevad palgad. Et kas sotsiaalkomisjonis või ministeeriumil on mingi ettepanek selles suhtes, et lükkame kõik palgad nagu ühte koridori, surume kõrgemad palgad madalamaks, madalamad palgad kõrgemaks ja siis meil ei ole seda diskussiooni. Ja kui me leiame, et erinevad palgad on normaalsed, siis me võiksime leppida ka mõttega, et erinevad pensionid ongi normaalsed, et inimesed saavadki erinevat pensioni sõltuvalt selleks, kui palju nad on maksnud sotsiaalmaksu. Aitäh!

Helmen Kütt
Jaa, aitäh teile küsimuse eest! Seda arutelu komisjonis, et tõstame kõigil alampalka saavate palgad Eesti keskmise palgani, meil tõesti komisjonis ei olnud. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Proua Kütt, ma tahtsin küsida, et miks ei pakutud alternatiiviks baasosa tõstmist, aga te jahmatasite siin üle-eelmises vastuses, väites, et baasosa tõstmine oleks kallim ja ebavõrdsust suurendav. See on täielik avastus. Kui see tuli kogemata, siis palun parandage, aga kui see meelega on, siis on midagi väga võssa läinud. Aga ma küsin siis kaks küsimust korraga. Kas baasosa tõstmine ... või miks ei arutatud baasosa tõstmist? Kas see Eesti pensionisüsteemi solidaarsust tõepoolest on siis väiksem kui näiteks Põhjamaades, et seda on vaja niimoodi nudida? Aitäh!

Helmen Kütt
Suur aitäh teile küsimuse eest! Veel kord: sotsiaalkomisjoni tuli Vabariigi Valitsusest eelnõu. Kõigepealt esimene variant, mida me siin rõõmsalt esimesel lugemisel lugesime, kus kolmas osa, mis täna on ainult palgapõhine, esimesest sambast üks osa, muuta tööajapõhiseks. Sotsiaalkomisjon arutas seda. Sügisel tuli Sotsiaalministeeriumist uus eelnõu, ei olnud baasosa tõstmine, eelnõu puudutas 50 : 50 ja sotsiaalkomisjon arutas seda. Ja täna oleme siin teisel lugemisel. (J. Ligi kommenteerib midagi saalist.) Sellest ei olnud juttu.

Aseesimees Kalle Laanet
Nii. Debatt toimub väljaspool saali edasi. Vilja Toomast

Helmen Kütt
Põhjamaade osas ma ütlesin, et meil komisjonis keegi ei palunud lauale seda võrdlust, kuidas on teistes riikides. Seda arutelu oleme me pidanud koos rahanduskomisjoniga teise samba osas, kui mäletate, ühisistungil, kus oli pensioni suuruse arutelu ja teise samba ja esimese samba osa Eestis ja ka kolmandast sambast oli seoses Tulevaga seal juttu. Aitäh! 

Vilja Toomast
Aitäh! Hea Helmen! Sa kindlasti mäletad, et see ei oleks esimene kord olnud, kui sotsiaalkomisjon praktiliselt kirjutab ümber selle eelnõu, mis Sotsiaalministeeriumist on tulnud. Nii et see vastus, et ei olnud sellist eelnõu ja komisjon ise ei saanud ka seda algatada, seda mõtet, et baasosa suurendada. Aga mu küsimus puudutab küll seda või õigemini mu tunnet, et kui ma seda uut regulatsiooni loen, siis mulle tundub, et mitte keegi ei võida, et vaesed jäävad ka ikkagi veel vaesemaks, kellel väiksem pension on, ja need, kellel kunagi on lootust ja lootsid suurema pensioni peale, selle muudatusega tulevikus ka nende pension väheneb. Nii et ma ei tea, kui palju on neid inimesi, kes selle regulatsiooniga võidab. Aitäh!

Helmen Kütt
Suur aitäh küsimuse eest! Kahtlemata on sotsiaalkomisjon kirjutanud eelnõusid ümber, kahtlemata saavad kõik fraktsioonid ja Riigikogu liikmed teha ettepanekuid. Selliseid ettepanekuid ei laekunud. See, mis puudutab, et keegi ei võida, see ülevaade on väga põhjalikult ka seletuskirjas toodud. Aga täna pöörab sellele suurt tähelepanu, kus on, kui jätkata sama korraga, mis on siis pension, kui minna uue eelnõuga. Eesti Postimehes on see väga huvitav artikkel toodud. Seal on arvud ka. Sama sotsiaalkomisjon esitas meile, tähendab, Sotsiaalministeerium tõi välja erinevaid näiteid. Nii et võitjaid kindlasti on. Kindlasti on ka mõned kaotajad. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Hea Helmen! Kindlasti on võimalik tehnokraatlikult vastata, et seda ei olnud valitsus toonud eelnõuga parlamenti ja siis me seda ei arutanud. Aga parlamendi ülesanne ongi valitsuse jama mõnikord ümber kirjutada. Tihtipeale tuleb valitsusest täitsa arukaid asju, aga kui on jama, siis tuleb see ümber kirjutada või tagasi saata. Nii et selle puhul on ju selgelt näha, et tegelikult motivatsioonielemendid nagu lähevad kehvemaks, eriti, mis puudutab hilisemalt pensionile jäämist. Sa vastasid siin enne ühele küsimusele, et ainult tuhatkond inimest on seda kasutanud. See küll ei ole mitte mingi argument selleks, et täna edasi lükatud pensionit minna nudima või öelda, et see läheb sealt välja. Ehk minu küsimus sulle on väga lihtne. Kui sa näed, et parlamendil on nii palju probleeme selle eelnõuga ja kui valitsus ise on toonud mitu korda erinevad eelnõud, äkki oleks siiski mõistlik täna see teine lugemine katkestada ja võtta veel aeg maha. Mis su enda isiklik arvamus on? Aitäh!

Helmen Kütt
Suur aitäh! Ma ei tahaks vastata, Hanno, sulle, et ma olen komisjonipoolne ettekandja. Aga ma seda kahjuks olen. Ja seda, et see katkestada, mitte ükski erakond, kes on sotsiaalkomisjonis esindatud, ei teinud. Kui see tehakse saalis, siis juba otsustatakse hääletamise teel. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Te oma vastustes just märkisite seda, et see hilisem pensionile minek on vähe motiveeritud, kuna neid näiteid on kuskil tuhande inimese hulgas. Üks teine mõte, mis te välja käisite, oli seotud sellega, et see muudatus on toodud sellepärast, et meil on palju neid inimesi, kes saavad miinimumpalka ja selletõttu oleks mõistlik, et see pension tulevikus oleks õiglasem. Me põhimõtteliselt räägime ju praegu aastatest mitukümmend aastat hiljem, kui see hakkab mõjutama. Kas see tegelikult tähendab seda, et kas Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium näevadki, et väike palgasaajate hulk Eestis jääb pidevalt samale tasemele ehk ka 20 või 30 aasta pärast on nende arv sama, nagu see on täna? Ja kuidas see läheb kokku üldise tööjõupoliitikaga, kus meie rahvaarv ja töökäte arv väheneb ja me vajame töökäsi võrrelduna tänasega?

Helmen Kütt
Aitäh küsimuse eest! Esimene vastus on kindlasti see, et kui heldem motivatsioon minna hiljem pensionile ei toimi väga hästi, ja neid tõepoolest on läbi aegade olnud tuhat inimest või tuhatkond inimest, siis heldem motivatsioon peaks ju praegu ka seda mõjutama. Inimesed on selles mõttes ... See, mis määratakse, kui pensioniiga saabub ja nad selle kätte saavad, eks, oleme ju ausad, et see hilisem minek, keegi ette ei tea, milline on tema eluiga tulevikus, see, mis täna kätte saadakse. Ja kuna meil praegu kehtiva seaduse järgi on ju võimalik inimesel saada pensionit ja ka töötada, siis see ei ole olnud, et seda pensionit kasvatada, nii määrav. See tuhat inimest on vähe nende heldete protsentide juures, mille võrra siis pension on suurem. See on üks asi. See, et Sotsiaalministeerium on vaadanud ettepoole ja analüüsinud andmeid ja näinud, kui kiiresti Eesti keskmine palk kasvab. Mis on, noh, täna ju selge, et see on 2,5-kordne vahe. Siis seda, kas alampalk kasvab sama kiiresti või aeglasemalt, sellist küsimust ei tekkinud, aga me näeme ka seda, et kui järgmine aasta alampalk on 540 eurot, sellel aastal on 500 eurot, siis see kasv on väga väike – 40 eurot. Keskmise palga osas on see kindlasti suurem. Nii et see on see vastus. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud ettekandja! Solidaarsusel on kindlasti koht igas ühiskonnas, nii ka Eestis. Aga kindlasti on see ka põhistatud teatud piirini, ja kui minna üle piiri, siis see võib hakata töötama tegelikult süsteemile vastu. Täna sellise üldise maksusegaduse juures peame paraku tõdema, et ümbrikupalkade osakaal on kasvanud 8%-lt 14%-le. Seda on maksuamet ise kinnitanud. Kas nüüd selline nivelleeriv eelnõu pensionide osas ei too kaasa täiendavat ümbrikupalkade maksmise riski? Aitäh!

Helmen Kütt
Aitäh! See, et tänane ümbrikupalk on tõusnud ja nii, nagu te tõite, austatud küsija ja väga lugupeetud küsija, see on tõsi. Aga seda niimodi sotsiaalkomisjon ei arutanud. Oli küll mõte ja küsimus, et aga kas see võiks tähendada ka seda, et hakataksegi väiksemaid palkasid näitama, kui enam palga suurusel ei ole tähtsust. Sellest tulenevalt esimene variant, mis olekski olnud ainult staaži osa peale – 1/3 jälle, ma tahan täpsustada, esimesest sambast –, ongi tänaseks muutunud 50 : 50, et otsida kompromissi. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! No jätkame seda debatti natukene, mis ma alustasin. Tegelikult Eesti pensionisüsteem on väga solidaarne, täiesti teadlikult ütlen seda ja julgen seda ka kinnitada. Kui te võtate need pensioninumbrid, mida saab täna miinimumsissetulekut saav inimene versus siis see, kes on saanud neljakordset keskmist näiteks või kahekordset keskmist isegi, kui tema elatustase langeb, siis on näha, et need, kes teenivad rohkem, maksavad kinni nende pensioni, proportsionaalselt, kes saavad vähem palka. See solidaarsus on sinna väga kõvasti sisse kirjutatud. See, miks meil on kasutanud seda ainult tuhat inimest, on pigem Eesti rahvusliku mälu ja ajaloolise taaga küsimus, et meie töötingimused on olnud väga rasked. Töötervishoid ja kõik on läinud paremaks. See pensionisüsteem, mida te praegu meile ette kannate, teeb ausa palga saamise demotiveerivamaks ja teeb kindlasti ka pensionile hilisema minemise demotiveerivamaks. Kui need on nagu negatiivse suunaga, siis minu hinnangul ei saa parlament seda vastu võtta. Aga ikkagi, ma ootaksin teie isiklikku arvamust ka, mida te saate öelda.

Helmen Kütt
Aitäh teile küsimuse eest! Ma olen selles osas teiega nõus, kui te nüüd lubate kaks sõna isiklikku arvamust öelda, et tõepoolest, kui inimene töötab 40 või 45 aastat, toome siis näite alampalgaga, ja keegi kõrval töötab keskmise palgaga, siis kahtlemata ebaõiglus on suurem kui pensionile siirdudes, kui te sellele viitasite. Pensioni osas see ebaõiglus väheneb, see on tõsi. Niipalju siis praegu selles mõttes isiklikust arvamusest. Komisjonis seda sarnaselt ei esitatud ja ei küsitud. Küll aga Reformierakonna muudatusettepanekud, mis siis ka komisjonis hääletati ja mida Maris Lauri meile tutvustas ja ka Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit ja mitmed teised neid toetasid, et jääks pensionivalemisse esimesse sambasse see 1/3 ikkagi palgapõhine. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärne ettekandja! Oma ühes vastuses – või isegi mitmes – mainisite korra seda, et need tulevikupensionid miinimumpalka saavatel inimestel on nii väiksed, et riik peaks maksma juurde toimetulekutoetust. Kas nendes muudatustes, mida tänane valitsus plaanib, ei ole sisse kodeeritud see viga, et minnakse lõhkuma üldist printsiipi ja üritatakse selle kaudu lahendada teatud grupi sotsiaalseid probleeme? Kas ausam ei oleks läheneda nendele küsimustele just sihtgrupiti, et toetada neid gruppe, kes vajavad toetust, ja lasta teistel siis vastavalt oma töö ja palga, vanusele seda hüve selles mõttes nagu kasutada? Mulle tundub, et me selle kaudu rikume ära päris palju asju, kaasa arvatud see, mis viimasel ajal on rakendunud, et tasuta bussisõit, mis tegelikult täna juba lõhub rongiliiklust, vähendab reisijate arvu jne, jne. Kas ei oleks mõistlik sotsiaalprobleeme lahendada sotsiaalhoolekande kaudu?

Helmen Kütt
Aitäh! Seda, mis puudutab tasuta bussisõitu, seda tõesti komisjonis üles ei tõstetud. Eks sotsiaalhoolekande ja sotsiaaltoetuste kaudu lahendatakse nagunii nende probleeme, kellel on seda abi vaja. Selleks on nii toimetulekutoetus kui sihitatud erinevad omavalitsuste toetused. Aga see, mida te rääkisite, see ilmselt ongi nagu arvamusavaldus. Mul ei ole siin öelda selle kohta muud kui lihtsalt, et komisjon väga mitmed ettepanekud, mis olid esitatud, ka esmalugemisel, kus ta oli ainult toodud ajast sõltuvana, 1/3 esimesest sambast, kui ka teine muudatus, mis tuli Sotsiaalministeeriumi poolt, 50 : 50, siis need arutelud olidki sellised, et kaaluti ühe ja teise poole eeliseid. Ja tõepoolest, seletuskirjas on väga-väga põhjalikult toodud ka need, mis on ühe eelise plussid, mis on teise eelise plussid. Niimoodi need hääletused läksid ja mina olen täna siin komisjonipoolne ettekandja. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Aitäh! Ma jätkan ka ikkagi seda hilisemat pensionile minejaid või seda 1000 inimese teemat. Hanno juba vihjas minu arvates ka ühele põhjusele, miks see seni niimoodi on olnud. Et praegused pensionile minejad on need, kui nad tahavad saada keskmist pensioni, siis nad on pidanud töötama 44 aastat ja need tingimused, milles nad on töötanud, nad on lihtsalt ennast selleks ajaks haigeks töötanud, nad lihtsalt ootavad ja loevad päevi, millal pensionile saada, et kas see ei ole minu arvates see üks põhjus. Ja muidugi ka teine põhjus on see, et ikka juba päris palju, mitmed viimased aastad või ka isegi mitte rohkem kui mitmed aastad valitseb ju meie tööturul see printsiip, et kui sa lähened 60-le, siis on sul väga raske seda tööd saada ja ei jäägi muud üle kui tegelikult pensionile minna. Ja tulevikus peaks see ju muutuma ja kui te tahate selle ära muuta, siis me ei saagi üle rohkem töötajaid kui 1000 inimest jätkuvalt. Aitäh!

Helmen Kütt
Aitäh! See, et valitseb printsiip, et kui 60-ne ja töötu, on raske tööd leida, see on tõsi ja see on tänane olukord niimoodi. Ma ei tea, kas see olukord muutub, ma loodan, et see muutub, sest töökäte ja tööinimeste vajadus on väga suur. Sellel on, jälle ma ütlen nüüd siin, ma väga vabandan, see ei ole komisjoni protokollides niimoodi protokollitud, aga kui lugupeetud küsija minult küsis, siis ma selle kommentaari ütlen. Sellele on juhtinud tähelepanu ka Kuldliiga, et juba 55- ja 57-aastased on nagu nähtamatud, nende töölesaamine on väga keeruline, vaatamata ka kõrgele haridusele ja see, et eelpensionile, ka oma eelnevas ühes küsimus ma ütlesin, varem inimesed siirdusid, see oligi kas tervise tõttu, tööpuuduse tõttu, seda see eelnõu selles mõttes ei muuda. Jah, seda see eelnõu ei muuda. Ega inimesel on õigus ka varem pensionile siirduda ja seda ei saagi nagu tema eest keegi teine otsustada. On toodud välja, millal saab taotleda ka varem minekut, millise aastate hulga töötamise järgselt, see on eelnõus olemas. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Peep Aru, palun!

Peep Aru
Aitäh! Hea ettekandja! Mind teeb ikka murelikuks see pensioni arvestamise täiendav komponent, mida nüüd tahetakse sisse viia. Ma siin tõstsin üles selle baasosa kaudu solidaarsuse suurendamise. Sa seda ideed uttu ei saatnud, aga tõid siia komisjonis arutatu ja et seda teemat põhjalikult ei käsitletud. Kas ei oleks õige praegu aeg maha võtta ja ühe alternatiivse variandina ka see läbi arutada? Seda enam, et see saavutatud kompromiss 50 : 50 on alles ju viimaste päevade küsimus ja täna võis näha alles esimest tõsist artiklit Postimehes. See on ju Eesti Vabariigis läbi arutamata idee. Läbi on ta arutatud sotsiaalkomisjonis, aga inimeste poolt ei ole. Võtaks aja maha ja arutaks ka selle baasosa variandi võimaliku alternatiivina läbi. Mis sa arvad sellest?

Helmen Kütt
Suur aitäh, austatud ja väga lugupeetud küsija Peep! Kui saal teeb selle otsuse ja ettepaneku, siis me seda hääletame. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mulle ka Peebu ettepanek väga meeldis. Aga mulle jäi kuidagi meelde sinu eelmistest vastustest Hannole vist – sa ütlesid seda, et ebaõiglus alampalga ja keskmise palga vahel on suurem kui ebaõiglus pensionile minnes. Kas tõepoolest on su maailmavaade selline, et situatsioonikirjeldus alampalga ja keskmise palga saaja suhtes on ebaõiglus? Mina küll ei saa sellest aru, ausalt, et me saame kirjeldada olukorda, kus üks inimene on tõenäoliselt investeerinud oma haridusse, teinud midagi, tootnud suurema lisaväärtusega asju, nagu te ise rõhutate, Eesti peab tegema, ta saab keskmist palka, ja siis ta peab tundma, et ta on ebaõiglane selle suhtes, kes ei ole võib-olla seda teinud. Kas tõepoolest see saab olla üks maailmavaade, mis meid edasi viib? Aitäh!

Helmen Kütt
Suur aitäh! Kõigepealt ma tahan täpsustada, et Hanno Pevkurile ma vastasin, et palgasaajate vahe, erinevus siis palga, alampalga ja keskmise palga vahel on tunduvalt suurem kui samadel tingimustel tänase korraga inimesed lähevad pensionile. Pensionile minnes see vahe väheneb, see oli see. Teiseks, maailmavaatelisi teemasid me sotsiaalkomisjonis tõepoolest ei arutanud. Need olid ettepanekud, mis esitati erinevate erakondade poolt, need olid eelnõu väljatöötamine, osade ettepanekute arvestamine. Näiteks seesama, et kui alguses tuldi – ma olen seda ka pidevalt juba korranud ja öelnud – valitsuse poolt eelnõuga, kus oli üks komponent esimesest sambast ainult ajapõhine, siis täna laual olev on 50 : 50, mis peaks rohkem sobima. Reformierakond on teinud ettepaneku jätta sama, kehtiv olukord. Valitsus on oma seisukoha esitanud sotsiaalkomisjonile aruteluks. Ega mul muud öelda ei ole siin, kui et maailmavaadet me tõesti ei protokolli ega aruta, selleks on erakonnad, kuhu inimesed on astunud ja seal on nad maailmavaateliselt valinud, millisesse erakonda nad astuvad. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh! Väga lugupeetud ja austatud ettekandja! Ja need ilusad sõnad ei ole pelgalt protokolli pärast, vaid ma nii ka mõtlen. Minu küsimus on selline, et igal asjal on kaks otsa. Nüüd see paindlikkuse tõstmine, et võimalus minna ka varem pensionile, ühest küljest on see kindlasti ühiskonna ootus ja paljudele see meeldib. Ent lugesin täna, mida arvavad ettevõtjad sellest. Nemad, vastupidi, on pigem murelikud selle pärast, põhjusel, et tänagi me räägime, et meie kõige suurem probleem võib-olla ettevõtluse jaoks on tööjõupuudus, aga sellega me tegelikult võime vähendada nii-öelda tööjõuturgu. Kas see nüanss oli ka komisjonis arutlusel? Aitäh!

Helmen Kütt
Aitäh küsimuse eest! Täpselt seesama, esimene arutelu, mis meil toimus 29. mail, kus erinevad osapooled olid siis kutsutud-palutud, küll kirjalikult, küll osalema, siis seal tõepoolest Reformierakonna ettepanekute poolt nii tööandjad kui ka siis mitmed muud organisatsioonid toetasid seda mõtet. Nii et niipalju oli sellest juttu tõesti. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Minu küsimus on seotud sõnaga "pensionisüsteemi jätkusuutlikkus". Kuivõrd kogu see eelnõu ja muudatusettepanekud ja kõik nad siiski nüüd suurendavad või annavad suurema garantii, et Eesti pensionisüsteem on jätkusuutlik? Kas komisjonis sellest juttu oli?

Helmen Kütt
Jah, Sotsiaalministeerium algatajana ja valitsuse poolt tulnud eelnõuna, sellest oli, et nende muudatuste tegemine tagab siiski ka pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse. Konkreetselt sellest nüüd komisjonis et mida üks või teine erakond selle all mõtleb, ei olnud. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh! Mul on ka raske aru saada sellest, et me tahame veel rohkem motiveerida ümbrikupalkasid ja samal ajal ei taha motiveerida seda, et inimesed hiljem pensionile läheks, teades ise, et meil on vananev ühiskond ja pensionäre tuleb aina juurde ja juurde ja see on suur probleem tulevastel põlvedel. Küll aga tahaks teie seisukohta siis ikkagi. Kas nüüd need komisjonis toimunud muudatused on piisavalt läbipaistvad ja läbi arutatud? Mina oma kogemusest siin Riigikogus näen väga tihti, et just teise lugemise ajal komisjonis sündinud muudatused on tavaliselt kõige riskantsemad, sealt tulevad kõige suuremad vead sisse, korruptsioonioht jne. Te kindlasti ise olete selles teemas väga sees, aga mulle tundub, et pensionärid, ettevõtjad, kodanikuühiskond, tavaline lehelugeja ei saa veel mitte midagi aru sellest, mis muudatusi pensionisüsteemis kavandatakse, kuigi need puudutavad kõiki meid. Kas see töö on olnud piisav? Aitäh!

Helmen Kütt
Suur aitäh küsimuse eest! Enne mind juba, kui mina olin sotsiaalkaitseminister, siis eelnevalt oli sotsiaalminister Taavi Rõivas ja pensioniteemad olid juba siis aruteluks laual. Pensionäride ühenduste liit, pensionäride liit tollal ja ühendus, kuigi neid, ütleme ausalt, see väga ei puuduta, sest nemad on oma pensioni juba kätte saanud ja see ei ole nagu nende teema, kuid nad muretsevad südant oma laste ja lastelaste pärast. Seda arutelu on peetud väga pikalt. Ma ei ole nõus, et seda ei ole arutatud. Jah, tõesti, kui valitsus tuli ja Sotsiaalministeerium eelnõuga mais ja see arutelu ka meie komisjoni istungil 29. mail oli pikk, erinevaid huvigruppe kuulates, siis seal tekkis küsimus, et see ei pruugi olla ainult hea lahendus, kui on töötatud aeg selleks esimese samba üheks komponendiks.
Tänane eelnõu, millest me räägime ja mis tõesti on tulnud nüüd sügisel laudadele ja täna on teine lugemine selles osas, see siis toob sinna 50 : 50, juba mitmendat korda ka toodud. Tegelikult selle kohta võib öelda, et alati saab rohkem arutada ja rääkida. Ma olen üpris veendunud, et ega pensionireformi läbiviimise korral või seaduse vastuvõtmise korral ma üldse ei välista, et kümne aasta pärast tullakse selle juurde tagasi. Keegi ei ole ka selgeltnägija ja ei tea ette neid. Inimeste töö muutub, töövormid muutuvad. Aga täna on see sellisena laual. Ja veel kord: ma oma isiklikku arvamust siin siiski välja tooma ei hakkaks, sest muidu ma rikuks seda head tava. Komisjonipoolne ettekandja peab üldiselt rääkima sellest, mis toimub komisjonis ja need arutelud. Aitäh, lugupeetud küsija!

Aseesimees Kalle Laanet
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh! Tahaks siiski üle täpsustada, et kas vastab tõele, et see kõige viimane versioon, see kõige viimane mudel, hübriidmudel või mis iganes ilusa nimetuse me sellele anname, et see sai komisjonis paika paar päeva tagasi? Et see tundub küll olevat väga nagu kiire lahendus. Loomulikult, pensioniteemadel on aastaid arutatud, aga oleks vaja ikka otsustamist konkreetset lahendust debateerida ja see on ju vist päris värske. Aitäh!

Helmen Kütt
Suur aitäh! See vastab tõele, et see oli 6. novembril, 20. novembril ja 3. detsembril arutuses. Aga kindlasti variandiga, mis oli 29. mail, on see variant kindlasti rohkem kompromissi otsiv kui ainult lahtisidumine. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud sotsiaalkomisjoni esimees! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjonis pensionieelnõu arutelu vahetus, tõesti on kuu aega toimunud see muudatus, mis nüüd laual on, aga avalikkus sai teadlikuks sellest üleeile. Ma ei oska öelda, miks see just nii on läinud, aga nii see on, nii et avalikkus on sellest suhteliselt vähe kuulnud.
Mida sellest eelnõust arvata? Kui rääkida kolmest suurest muudatusest, siis seal on üks asi hea. See on siis see, mis puudutab pensioniea tõstmist, mis tuleneb täiesti loogiliselt sellest, et meie keskmine eluiga tõuseb, tasapisi tõuseb ka meie ja paraneb meie tervis, nii et meie võimekus kauem töötada peaks ka suurenema. Ning lahendus, et maksimaalselt võib see tõusta kolm kuud ühes aastas ja see arvestab just nimelt seda oodatavat eluiga ehk siis meie paranevaid elutingimusi, on täiesti loogiline ja hea. Ülejäänud osas, nendes kahes muudatuses mina positiivsust ei näe, ja meil erakonnas on täpselt sama lugu ja fraktsioonis.
Kui rääkida sellest pensionile mineku east ja nüüd küsimus sellest, et kui seni on läinud tuhatkond inimest varem pensionile, siis see tähendab seda, et praegune süsteem pole ju piisavalt motiveeriv ja järelikult peaks süsteemi tegema motiveerivamaks. Aga see eelnõu teeb asja hoopistükkis demotiveerivamaks. Nii et täiesti vastupidine käitumine sellele, mida peaks tegema.
Teine küsimus või see suurem küsimus, mille üle käib praegu ka siin jutt, ehk esimesele sambale selle neljanda komponendi lisamine, mis peaks pensione võrdsustama rohkem senisest ja tõstma madalaid pensione. Me räägime tegelikult praegu ju tuleviku pensionäridest. Millest sõltuvad pensionid? Pensionid sõltuvad majanduskasvust, sõltuvad sellest, kui palju on inimesed hõivatud ja millist palka saavad ja eelkõige sellest, kui suurt tootlikku tööd me teeme. Ja tootlikkus, ma tuletan meelde, on see, kui me suudame toota kaupu ja neid müüa, saades selle eest suuremat väärtust. Nii et kui me tahame kõrgemaid pensione, siis esimene pingutus peaks olema pingutus sissetulekute kasvu eest ja just nimelt palgasissetulekute või muude töiste sissetulekute kasvu eest, siis tulevad ka pensionid suuremad, sest töölt laekuvad maksud on suuremad. See on see asi, millest me räägime esimese samba puhul. Nüüd, kindlasti on põhjuseid, miks osad inimesed saavad väga väikest pensioni, ja neid on väga erinevaid, neid põhjuseid. Mina julgen küll öelda, et on inimesi, keda võib-olla väärikalt ei hinnata, kui me räägime siin nendest, kes on olnud näiteks väga pikalt kodus lastega, kellel on mitmeid lapsi, mitte kolm-neli, vaid võib-olla seitse, võib-olla isegi rohkem. Meil on praegu olemas süsteem, mis seda mõnevõrra kompenseerib, aga võib-olla me peaksime hoopis rääkima sellest, et seda süsteemi võiks lahkemaks muuta. Me võime rääkida sellest, et on osalise töövõimega inimesed, kes ei saagi n-ö kõrgemat palka objektiivsetel põhjustel, nad ei suuda nii palju töötada. Et me ka nendele leiame mingi lahenduse, mis seda kompenseerib kuidagi, nende pensioniküsimust. Millega aga ma nõus ei saa olla, on see, kui inimesed saavad ümbrikupalka ja selle tõttu raporteerivad üksnes oma miinimumpalka või miinimumpalgalähedast tulu ja siis, kui nad lähevad pensionile, siis nad nõuavad ühiskonnalt rohkem tagasi. Ja no ütleme ausalt, on ju olemas ka inimesi, kes käivad tööl nii kuidas juhtub, kui üldse käivad, eks. Mina küll ei taha nendele rohkem juurde maksta, tunnistan ausalt, mitte ilma igasuguse kartuseta. Inimene peab suutma ise vastutada selle eest, mis ta teeb, ka sealhulgas selle eest, kui ta pensionieas, noh, mis kätte talle maksab. Seetõttu tuleb lihtsalt öelda, et see eelnõu on toores, see ei ole põhjalikult läbi mõeldud, nagu siin värske diskussioon ka näitas, neid lahendusi ei ole sisuliselt ühiskonnas laiemalt kaalutletud ja selle tõttu me võiksime selle eelnõuga minna kas teisele ringile või kõrvale jätta. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Võtaks ka lisaaega.

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Taavi Rõivas
Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Mulle tundub, et selles arutelus tuleb kõigepealt faktid selgeks teha ja meenutada, millest esimene pensionisammas õigupoolest koosneb ja kuidas pensionid Eestis kasvavad. Esiteks, pensionivalemist. Pension koosneb kolmest osast. Baasosa, mis on kõigile võrdne, praegusel hetkel 175 eurot ja sendid peale ehk ligi 40% pensioni esimesest sambast on kõigile võrdne. Ajas selle osa suurus kasvab ja selle osa proportsioon kasvab, sellepärast et teda indekseeritakse 10% kiiremini kui pensioniindeks ja ülejäänud osa, millest ma kohe räägin, indekseeritakse 10% aeglasemalt kui pensioniindeks. Nii et oluliselt kiiremini kasvab just nimelt see baasosa, mis on kõigil võrdne. Teiseks, kuni 98. aasta lõpuni kehtis staažiosa ehk siis kõik need aastad, mis toona tööl käisid, andsid ühe aasta hinde ehk tänases vääringus 6 eurot ja 16 senti, mis on iseenesest arusaadav sellepärast, et nõukogudeaegseid palkasid omavahel võrrelda, neid palkasid kuidagi hierarhiasse panna ja isegi täpset palgastatistikat saada on üsna keeruline. Nii et ma arvan, et seda võib aktsepteerida, et toona oli selline pensionikorraldus loogiline. 1999. aasta algusest on kehtinud kindlustusosak, mille loogika on selles, et võetakse arvesse ka inimeste töist panust ehk teenitud palka. Rõhutan: teenitud palka, just ametlikult teenitud palka. Ehk siis väga selge muudatus, mis hakkas arvestama sissetulekuid ja motiveeris inimesi keelduma ümbrikupalkadest. Siin komisjonipoolse ettekandja sõnavõtus oli ka üks oluline ebatäpsus. Nimelt ei vasta tõele, nagu oleks 1999. aastal, kui seda pensionireformi tehti ja seda praegust loogikat kehtestati, oleks olnud alampalk ja keskmine üsna sarnases suurusjärgus. Vastupidi, toona moodustas alampalk 28% keskmisest palgast ja 2018. aastal 38%. Ehk kui toona oli ta circa 3,6 korda, siis nüüd umbes 2,6 korda suurem. Ehk siis vahe on ajas hoopis vähenenud, mitte suurenenud.
Teiseks. 2007. aastal alustanud Riigikogu koosseisu kõige esimene eelnõu, 1 SE, mida mul oli au siin puldis kaitsta, muutis pensioni idenkseerimist selliselt, et see oleks maksimaalselt kiire ja riigile jõukohane. Kui enne sõltus võrdses osas pensionikasv sotsiaalmaksu laekumisest ja hinnatõusust, siis alates sellest muudatusest, mis hakkas kehtima 2008. aasta algusest, kuni tänaseni ja loodetavasti ka tulevikus sõltub 80% pensionikasvust sotsiaalmaksu laekumisest ja 20% ulatuses siis hinnatõusust. Ja seda tagab selle, et iga inimene, kes läheb täiendavalt tööle ja maksab ausat palka, panustab ka praeguste pensionäride pensionide kasvu. Ja iga palgatõus, iga euro, mis ausalt palka juurde saadakse, panustab samuti tänaste pensionäride pensionikasvu. Ja ma arvan, et see on väga oluline põhimõte.
Nüüd, mida soovitakse selle eelnõuga muuta ning mis sellest on mõistlik ja mis mitte? Ma alustan kõige mõistlikumast osast, mille osas ei ole vaidlust seni tekkinud ja see on pensioniea järkjärguline tõus. See on ka see asi, ainus asi, mis tegelikult pensione mõnevõrra tõstab tulevikus, aga selle tõusu hind on hilisem pensionile jäämine. Aga kuna prognoosid näitavad, et me elame kauem ja pensionile jääda nii, et see pensioni suurus oleks mõistlik suurus, saab olla ainult piiratud aeg, siis ma leian, et selline muudatus on mõistlik. Ja mul on hea meel, et selle üle väga suurt debatti siin ei ole, sest populistlik oleks sellele muudatusele vastu vaielda. Aga ma loodan, et seda keegi ei tee. Aga enamik muid muudatusi on minu hinnangul ebamõistlikud.
See algne eelnõu, mis kavandas täielikku tagasipööret – ja ma loodan, et sellisel kujul see kindlasti seaduseks ei saa –, tähendaks tegelikult seda, et me pöördume tagasi eelmisel sajandil kehtinud pensionikorralduse juurde, kus osaajaga töötav inimene, kes teenib näiteks alampalka oma osalise töökoormuse eest, saab sama palju pensionit esimese sambas kui arst, kes on enne arsti kvalifikatsiooni saavutamist õppinud 11 aastat või enam. Mismoodi see õiglane on, öelge mulle! Kui kaugele võib selle võrdsustamise ja kommunismiga Eestis minna? Muuseas, isegi nõukogude ajal ei olnud palju selliseid võrdsustamisi, mida praegune valitsus on püüdnud kehtestada. Isegi toona ei peetud ühiskonda nii kommunistlikuks, nagu praegu üritatakse. Mina arvan, et arst peab ka tulevikus saama riigilt suuremat pensionit kui see inimene, kes töötab näiteks osalise koormusega ja oluliselt väiksema palgaga. Ja eriti peab arst saama tulevikus suuremat pensionit kui see inimene, kes osa oma palgast võtab vastu ümbrikus. Ümbrikupalgad on praegu, ametisoleva valitsuse ajal kasvanud oluliselt. Eksperthinnangute alusel on ümbrikupalka saavate inimeste osakaal kasvanud Eestis viimase pooleteist aasta jooksul 8%-lt 13%-le. See on jõhker kasv, peaaegu 2/3 juurde võrreldes esialgse numbriga. Ja kui me teeme selliseid muudatusi, nagu siin on ette pandud, siis kasvab ümbrikupalga saamine veelgi. Ja mitte ainult ei ole see ohtlik meie tulevastele pensionidele või ühiskonna toimetulekule, vaid mida rohkem makstakse Eestis ümbrikupalka, seda vähem saavad pensioni ka praegused pensionärid. Ja see on juba otsesõnu sigadus.
Nüüd teiseks. Kaks päeva tagasi jõudis Eesti avalikkuse ette on-line-meedia vahendusel uudis, et nüüd on leitud suurepärane kompromiss koalitsiooni igaveses sõpruses olevate osapoolt vahel, kes leidsid siis, et teeme hübriidi. Teeme sellise ei-liha-ei-kala-lahenduse, mis hakkab kehtima – oh üllatust! – juba 2021. aastast. Kaks päeva tagasi, üleeile! Eile me saime sellestsamast asjast lugeda ka lehest ja ka tänases lehes oli see juba põhjalikumalt lahti kirjutatud. Tänases lehes oli esimene põhjalik käsitlus. Nüüd te ootate, et me hääletaksime selle poolt ja avalikkuse kaasamisest või konsulteerimisest pole mõtet rääkidagi.
Mina väidan, et Eestis ei peaks niimoodi seadusi tegema, et antakse pensionimuudatuseks, mis mõjutab terveid inimpõlvesid, aega kaks päeva. See ei ole lihtsalt loogiline. Lisaks ma leian, et ka see muudatus, mis demotiveerib võrreldes kehtiva korraga hiljem pensionile jäämist ja muudab mõnevõrra kasulikumaks varem pensionile jäämist, ei ole tegelikult loogiline, sest Eesti ühiskond peaks pigem pingutama selle nimel, et inimesed tahaksid kauem töötada, et neil oleks võimalused kauem töötada. Antud seadus seda teeb täpselt vastupidiselt. Nii et ka mina toetan seda ettepanekut, mille Maris Lauri tegi. Selle eelnõu puhul tuleks arutelu jätkata ja kindlasti mitte seda eelnõu teist lugemist lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, Taavi Rõivas! Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor
Austatud juhataja! Palun ka lisaaega kohe!

Aseesimees Kalle Laanet
Palun! Kolm minutit lisaaega.

Eiki Nestor
Head kolleegid! Võib ma alustan komplimendiga? Et eelnõu 717 niipalju elevust ei tekitanud siin saalis kui riikliku pensioni eelnõu. See näitab seda, et esimene sammas on rahvasaadikutel paremini selge ja see on ka arusaadav, põhjendatult. Seetõttu alustangi sellest, et tegelikult me peaks vaatama esimest ja teist sammast koos. Ja tõele au andes, siis seoti meil pensioni suurus saadava palgaga aastal 1998. Selle ettepaneku tegi tolleaegne Koonderakonna, KMÜ valitsus. Ja probleem sellest, et Eestis palgavahed on liiga suured ja see, kui pension siduda palgaga, kandub ka siis pensionisse, oli teada juba siis. Eelnõu, mis siia Riigikokku toodi tollase valitsuse poolt, nägi ette, et see pensioni baasosa, kõigile võrdne osa, oli kuskil 40+, ma ei mäleta 43 või 44% keskmisest palgast. Riigikogus eelnõu menetlemise käigus see number vähenes, kuna Eesti Pensionäride ja Perede Liit tegi ettepaneku seda kõigile võrdset osa vähendada ja see muutus üheks kolmandikuks ehk piltlikult öeldes, ühe kolmandiku suurusest keskmisest pensionist oli kõigile pension võrdne ja ülejäänud kaks kolmandikku sõltus palgast. Hiljem oleme me seda tõesti muutnud siin, nagu kolleeg Taavi Rõivas nimetas, ehk probleem sellest, et need palgaerinevused kanduvad ka pensionisse ja et madalate töötasude saajate tulevane pension jääb liiga väikeseks, on ju teada kogu aeg. Ja ka see muudatus, mille me tegime siin, et me baasosa tõstame kiiremini ja tõstame tegelikult kõrgemate pensionite arvel, on tegelikult väga mõistlik ja aidanud seda muudatust ka teha.
Nüüd väljapakutud küsimus ju, mida eelnõuga välja pakuti, oli tegelikult üks, et tänaste prognooside järgi tulevikus nende inimeste hulk, kes hakkavad saama riiklikust pensionikindlustusest liiga väikest pensionit ja seetõttu vajavad veel täiendavat abi, saab olema liiga suur. Selle lahenduseks pakuti välja võimalus, millel on oma miinused olemas. Ja kõik need, kes on siin Reformierakonna poolt sellega pahandanud, ma pean ütlema, et täiesti õiged küsimused, mis siin tekivad. Kui nüüd mõelda, kuidas seda asja leevendada, siis ma ütlen ka ausalt, et minu jaoks kõige lihtsam lahendus oleks baasosa veelgi kiirem tõstmine, mis seda muudaks. Nüüd kindlasti aga on see kulukam kui see, mis nüüd eelnõus on. Ja head sõbrad, teades, et tegelikult sedasama eelnõu on valmistanud ette juba mitu valitsust ja mitmes kabinetis on neid arutatud ja väga sisuliselt, nii nagu näitas ka tänane arutelu meil siin, et kõik on sellest probleemist väga hästi aru saanud, siis see lahendus, mis nüüd on leitud, on ka minu meelest täiesti ontlik, et tolle vastu pole midagi. Lõppkokkuvõttes on ta, nii nagu ma aru sain, 2021 alles hakkab ellu minema. Ja mul on natukene kahju, et võib-olla need erimeelsused, mis eelnõu autoritel olid siin omavahel, ei võimaldanud sotsiaalkomisjonil seda 50 : 50 lahendust nagu varem arutada. Et sellest on tõesti kahju, aga minu meelest see lahendab seda küsimust ära. Paindlikust pensionieast ... Aa, liiatigi veel, vaadanud läbi ka muudatusettepanekute tabeli, ma peaks ütlema, et kõik võimalused või siis alternatiivid on siin muudatusettepanekute tabelis tegelikult olemas. Kui kunagi, 1998 vastuvõetud seadus võis jagada nii, et keskmisest pensionist üks kolmandik on kõigile võrdne ja kaks kolmandikku sõltub palgast, siis nüüd tuleb riiklikus pensionis nii, et kaks kolmandikku on kõigile võrdne ja üks kolmandik sõltub palgast. Aga uuesti, jõudes tagasi: ei tohi seda vaadata üksnes esimese sambaga, seda peab vaatama koos teise sambaga ja teine sammas saab sõltuda ainult palgast.
Küsimus oli siin, et kuidas Soomes on. Soomes ei ole mingile kõigile võrdset osa, pole kunagi olnud ja ei tule ka. Seal ei ole selle jaoks vajadust, sellepärast seal on palgavahed väikesed tänu sellele, et seal riik teadlikult soodustab sellist asja, mille nimi on tööandjate ja töötajate kokkulepped ja nende palgalepetega hoitakse ka palgavahed väikesed. Meil teatavasti on seda väga keerukas teha, kuna selle ideoloogia pooldajaid on väga vähe ja natuke imelik, kui selle ideoloogia vastased täna nagu kutsusid üles mingisugusele teistsugusele tegevusele. See, et me palgavahed on liiga suured, see on tõsine küsimus ja selles pensionisüsteem ei ole süüdi. Aga ta peab sellega tegelema.
Nii et tegelik selle eelnõu kõige mõjukam osa on minu meelest seotud pensionieaga, sest see pensioniiga suurusena on selline fundamentaalne asi pensionisüsteemis üldse. Ja kui me siin vaatame ja räägime muudel juhtudel nagu riigi tuludest ja kuludest, siis tuleb seda teha ka siin. Ja tõesti, võrreldes tänasega, siis me võime näha, et muutuvad, et on võimalik minna nagu siis eelpensionile ja on võimalik pensioni edasi lükata, siis siin toimuvad muudatused. Pensionäri kasuks räägib see, et tänane eelpensionär saab tulevikus, tal on võimalik saada nii pensionit kui palka, ja pensionäri kahjuks räägib see, et see boonus, mis tulevikus tuleb, ei ole nii kõrge kui täna. Kokkuvõttes, summa summarum annab see tulude ja kulude suhtes, ma usun, sama tulemuse välja, kui mitte riigile miinust. Palju olulisem aga selle paindliku pensioniea puhul on muu, mida siin ei ole täna nimetatud ja kus on minu jaoks selle seaduse kõige suuremad võlud. See on see, et inimesel on võimalik võtta välja pool pensionit ja tõsta oma pensionit. See on see, et inimesel on võimalik minna pensionile, siis tal tuleb töökoht, minna tööle, loobuda selleks ajaks pensionist ja tõsta tulevikus oma pensionit. Vot need erinevad variandid ja võimalused, selles on selle paindlikkuse lust ja lõbu. See teeb kogu selle muudatuse inimlikuks, mõistlikuks ja heaks. Nii et need väikesed nüansid, mis on seotud varasemalt minekuga, hilisemalt minekuga, minu jaoks siin nii suurt olulist tähendust ei kujuta.
Nii et austatud rahvasaadikud, ma arvan, et see eelnõu on väga äge. See oleks vaja täna teine lugemine lõpetada, kindlasti veel hääletada siin, kuna kõikvõimalikud alternatiivid on tabelis olemas, aga kui on hääletatud, siis minna kolmandale lugemisele, seadus vastu võtta ja ma usun, et kõik on sellega nõus.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, Eiki Nestor! Tiina Kangro, palun!

Tiina Kangro
Võtaks ka igaks juhuks aega juurde.

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Tiina Kangro
Lugupeetud kolleegid! Ma siis omalt poolt ka mõned mõtted lisan. Kuigi täna on nüüd olnud päris mõistlikke arvamuseavaldumisi siin ridamisi ja paljud mõtted, mis ma panin ritta paberile, on juba ära öeldud, ma neid ei hakka enam põhjalikult kordama. Aga eks selle eelnõuga on tõesti olnud nii, et esimesest hetkest, mil see välja tuli, mil see valitsusest siia Riigikokku tuli, siis minu esimene kommentaar sellele oli ka, et see on siis nüüd eelnõu, mis – kui ta läbi läheb – mõistab kogu Eesti rahva lõputusse ja kestvasse vaesusesse. Sellisel viisil ma ei saa kuidagi pidada õigeks pensioniküsimuse lahendamist. Selles mõttes ütlen alguses kohe ära, et mitte ainult Reformierakond ei taha praegu muudatusi ja kutsuda tagasi seda eelnõu, vaid mina fraktsioonitu ja parteituna kindlasti ka.
Eesti riigi küsimus ei ole ju tegelikult mitte ebavõrdsed pensionid, vaid erinevad palgad. Ja selles mõttes, et hingeldada nüüd selle taga, et keegi saab 100 eurot rohkem või 100 eurot vähem, ja siis tuleb sellelt, kes saab 100 eurot rohkem, ära võtta ja ära anda teisele natukene juurde, see ei ole jätkusuutlik lahendus. Selge on see, et palgad ei pea olema ka kõigil võrdsed, kaugel sellest, aga palkade struktuur, nagu on palju räägitud ühiskonnas ja ka siin saalis, muidugi on meil pisut äraspidine Eestis. Mina ei pea ka õigeks seda, et näiteks tegevusjuhendajad või hooldajad, kes töötavad pikki päevi psühhoosides, märatsevate, haigete inimestega erihoolekandes, teenivad näiteks kolm või neli korda vähem oma töö eest kui ministeeriumi klergid, kes istuvad laua taga ja joonistavad paberile kaste, et inimesed sinna sisse hüppaksid, mida nad tegelikult ju iialgi ei tee.
Mida ma veel tahan öelda? Täna nüüd on rõhutatud siin üle seda, et üleeile sündis mingisugune otsus sotsiaalkomisjonis, et teeme siis 50 : 50, et pool töötatud aastatest ja pool teenitud palgast. No ma ei tea, võib-olla ma räägin mingi saladuse välja, aga mitte mingit otsust ega kokkulepet ei sündinud ei eile ega üleeile, eks ju. See oli nagu kevadel ... Võib-olla mina olen saanud kuu pealt signaale, aga mina teadsin kevadest peale seda, sest kuna kevadeks oli selge, et sellisel kujul, et kõigile võrdselt, ei lähe läbi, siis ministeerium tuli ju ise välja selle ettepanekuga, et okei, teeme siis kirik keset küla, teeme siis pool ja pool, mida siis sotsiaalkomisjonis tõesti nüüd sügisel arutati. Ja mis seal ikka, tuli siis nõustuda sellega, et okei, kui tõesti juhtub õnnetus ja see eelnõu lähebki seaduseks nüüd praegu sellisel viisil, siis, noh, parem, natuke parem on see, kui ta läheb 50 : 50, kui et ta oleks läinud, et kõigile aastate eest, eks ju. Iseenesest, noh, kuni pole vastupidist tõestatud, siis on lootust siiski, et me saame võtta nagu uuele ringile kogu selle pensionisüsteemi ümberkorralduse. Ja tõesti, miks seda nüüd teha kiirustades, kui on nii palju eriarvamusi ja siiski üsna tugevaid eriarvamusi.
Mis on olnud minu argumendid, mida ma ka sotsiaalkomisjonis ja endistel aegadel oma fraktsioonis väga jõuliselt olen välja käinud, üks lisaargument, mida täna ei ole vist räägitud, et miks veel ei ole nagu mõistlik praegu seda eelnõu võtta vastu. Sest vaadake, just hiljuti on puhkenud päris tugevalt teise samba arutelud. Ja meil ei ole nagu mõtet praegu reformida esimest sammast teadmisega, nii nagu on ka ministeerium öelnud, et aga et siis esimese samba teeme kõigile hästi võrdseks, aga teine sammas on see tohutu väljapääs, mis siis hästi teenivatel ja edasipüüdlikel ja parema palgaga inimestel hakkab seda korrigeerima. Kui me oleme just igatpidi jõudnud tulemuseni, et teine sammas ei tööta meil normaalselt, et sealt ei tule seda nii, nagu ta tulema peaks. Ja minu meelest on meil ka mitmeid fraktsioone siin Riigikogus – Reformierakond küll kahjuks nende hulka ei ole kuulunud –, kes on nagu olnud selle poolt, et teise samba reformimine võtta väga tõsiselt ette. Ja ma olen sotsiaalkomisjonis öelnud seda väga selgelt korduvalt välja: see, et me praegu teades, et meil on diskussioon üleval ja meil on tegelikult olemas sotsiaalne tellimus ka rahva poolelt teise samba küsimused ümber vaadata ja teha mingi mõistlik otsus niimoodi, et teine sammas ja esimene oleksid meil korraga laua peal, no praegu vastu valimisi joosta, hakata esimest sammas remontima sellisel viisil ja öelda sinna küünilisel kombel juurde, et aga teine sammas annab teile selle raha, mida te ära annate, see tundub lihtsalt niivõrd ebanormaalne.
Ja viimane väike argument. Meil on praegu Arenguseire Keskus, meil on igasugused uuringufirmad, Praxis jne, kes räägivad hommikust õhtuni tulevikutööst, eks ju. Meil ülikoolid tegelevad sellega, kogu maailm tegeleb sellega. Me peaksime oskama näha nii palju ette, et otsustada täna ära aastaks 2060, et iga töötatud aasta annab siis ... Aga mis siis juhtub, kui tulevikutöö on selline, et inimesed võib-olla juba kümne aasta lõikes lihtsalt sellisel kujul ei tööta enam? Milleks me tsementeerime mingisuguse üleeilse maailmanägemuse põhjal pensioniskeemi tulevastele inimestele, eks ju, kui meil ei ole nagu ei ühiskondlikku kokkulepet, ei poliitilist kokkulepet ega selgust selles, mida me teeme? Nii et ma lõpetan nüüd ja minu seisukoht on ka see, et võtame selle asja uuesti arutelule, see oleks ainus mõistlik asi, mis teha. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, Tiina Kangro! Marika Tuus-Laul, palun! Palun, kolm minutit lisaaega.

Marika Tuus-Laul
Suur tänu! Head kolleegid! No see, et seda pensionisüsteemi tänast tuleb muuta, see enam-vähem, noh seda arvavad vist kõik erakonnad. Ja ma arvan, et see praegune süsteem, mina võin küll öelda, et see on enam-vähem normaalne, mis me saavutasime ja kindlasti ka siin öeldes otse, et solidaarsem. Siin arvati, et läheb veel ebavõrdsemaks – sugugi mitte. See süsteem, mis meil hakkas, kehtestati n-ö sajandivahetusel, te teate küll, kui palju räägitakse teile kohtumistel, et miks siis madalapalgalised peavad töötama n-ö mitu aastat, see on lihtne näide, eks ole, et saada siis seda ühte pensioniaasta koefitsenti täis. Ehk siis me muidugi räägime selles mõistes, et see aasta tähendab kindlustusosakut, eks ole, kui palju on keegi sotsiaalmaksu maksnud, aga rahvakeeli on ta lihtsalt aasta. Ja me teame, et tehti tol korrral see süsteem, et kui on tasutud keskmiselt palgalt, siis see koefitsient on 1, ja kui on tasutud ta siis väiksema palga pealt, siis koefitsient on väiksem. Ja küsimus ongi selles, et kolm neljandikku Eestimaa inimestest saavad ju alla keskmise palga ja see süsteem on, noh, pehmelt öeldes ikkagi väga mahakäinud ja mitte motiveeriv madalapalgalistele. Seda tuli muuta.
Kui me nüüd vaatame seda, mis oli siin kevadel, siis ma ütlesin ka tol korral välja, et ma ei pea seda õigeks, et võrdsustada nüüd täiesti niimoodi, et kõigile teha ainult esimene sammas. Noh, loomulikult see ühtne baasosa jääb, see oli ka enne, ühtne baasosa ja arvestati staažiaastaid1998. aastani, aga kui me oleks teinud ta ainult aastate pealt, siis see tähendab seda tõesti, et nii professor kui võib-olla seal kraaviviskaja või kojamees – ma ei halvusta neid ameteid –, aga oleks saanud siis ühepalju, baasosa küll, aga selles mõttes nad oleks saanud võrdselt. Minu meelest oleks väga halb olnud see selles mõttes, et oleks nende ümbrikupalkade osakaal vist väga järsult tõusnud, sest enam polnud vaja n-ö arvestada palga suurust, saate aru, oleks ainult staažipõhiselt, inimesed oleks ükskõik kui väikest palka seal näidanud ja oleks kõik läinud ikka asja ette. Ja kolmandaks loomulikult haridus. Te mõelge ise, kui ainult staažipõhine on, lähebki inimene kohe peale oma algkooli lõpetamist tööle ja kõigile tulebki võrdselt, me hariduse pealt ei arvestanud, et siis ei ole mõtet nagu üldse õppida. Et need asjad päris ei kehtinud.
Selles mõttes on praegu ikkagi parem süsteem, et meil tuleb esimesse sambasse, siis tuleb see baasosa loomulikult ikka ja tuleb siis see 50 staažist ja 50 palgast. See 50 palgast peaks rahuldama nagu seda Reformierakonna poolt ja see 50 staažist, seda me arvestame ka, ta tuleb ju panna, see aasta n-ö numbritesse ja see on ju alampalga pealt tegelikult saab selle üle staažiaasta, kui ta teenib vähemalt alampalka. Nii et minu meelest on see süsteem praegu parem, sest tänase süsteemiga me lihtsalt jätkata ei saa.
Kui nüüd siin praegu üks maailmavaateline pool räägib nagu tööpanusest ja arvestab siia sisse ainult teenitud palka. Vaat see on nüüd küll väga maailmavaateline vahe, sellepärast et kui nüüd tööpanus ongi palga suurus. Meie arvestame küll, et kui näiteks teeb seal ka medõde, kes teenib väikest palka, ta panustab ju sama palju kui noh n-ö nihuke väga haritud töötegija, aga tema tööpanus on seal väike selles mõttes siis, et ta teenib vähe ja saabki väikest pensioni. Et see on väga ebaõiglne, ma arvan, et kõigi tööd on vajalikud ja hinnatud.
Ja nagu te teate, nüüd tuues poliitilist osa siia sisse, ma arvan, et ka kõik see süsteem ei too mingeid väga häid pensione, aga ma arvan, et me peame siia panustama ikkagi nendele koefitsentide süsteemile juurde ka erakorralist pensionitõusu, et saada pisut lähemale n-ö Kreeka ja Euroopa pensionitele. Lihtsalt kogemus näitab seda, et me saame sedavõrd liikuda natukene pensionitega edasi, indekseerimise süsteemidega me ei liigu nii järsku edasi. Nii et arvan, et see erakorraline pensionitõus on õige. Kui me poleks ka seda 10–12 aastat tagasi teinud seda erakorralist järsku hüpet, siis oleks me pensionid täna palju madalamad.
Ja nüüd, kuna siin toodi juba sisse ka see teine sammas, ma küll ei kavatsenud sellest palju rääkida, aga kuna see toodi sisse, siis ma siiski ütlen, et kui me läksime sellele kolme samba süsteemile üle sajandivahetusel, siis see oli Maailmapanga poolt toodud pensionisüsteem ja seda pakuti postkommunistlikele riikidele tol korral ja endistele sotsialimimaadele, aga siis, kui Eesti seda rakendas, siis juba Maailmapank ütles, et ei, see süsteem on läbi põrund seal Tšiilis ja kus iganes veel, et juba siis ta ei olnud soovitatav, aga meie ikkagi rakendasime teda tol korral. Ja loomulikult on kõigile praegu selge, et selline süsteem, nagu ta selliselt see teine sammas on, rikastab lihtsalt fondihaldurite tasusid, nagu me oleme seda näinud. Me muudame teda pisut siin saalis, aga kas sellest palju kasu on. Ja ikkagi see, et inimene ise paneb 2% ja riik paneb justkui 4 juurde. Et vaatame siis, kust see 4% siiski tuleb, arutame seda ka, kust kohast, kelle käest see 4% tuleb. Eks ta tuleb sealtsamast sotsiaalmaksust.
Nii et nii ta praegu on ja kõige kehvem tootlus ongi siis ju, me oleme siin, meist halvemad on veel Tšehhi ja Egiptus ja kõik teised on meist ees. Aga ma arvan, et kui me selle praegu ikkagi koos läbi viime, see 50 : 50 on solidaarsem ja ei võta ka sugugi motivatsiooni ära, need, kes on hea palga teenijad ja saajad. Nii et see peaks olema tõepoolest praegu vähemalt kompromiss, ma leian küll. Nii et tulge kaasa, teeme ära. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Valdo Randpere, palun! Kolm minutit lisaaega.

Valdo Randpere
Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Hea eesistuja! Marika, minul võttis küll sinu jutuajamine siin täitsa motivatsiooni ära, mitte kõnet pidada küll, aga kõrgema pensioni poole pürgida. Siin tavaliselt meil on kombeks saanud, et alustada oma ettekandeid sõnadega, et teie ees on üks väga hea eelnõu, toetage seda ja hääletage selle poolt. Selle praeguse eelnõu kohta seda öelda ei saa. See on üks väga halb eelnõu, mis on tehtud natuke vähem halvaks tänu sellele kompromissile, mida te nimetate siin. Aga see ei ole selles mõttes parem eelnõu, ta on lihtsalt vähem halb. Ja ikkagi halb.
Siin on räägitud mitut asja. No mind eelkõige muidugi häirib ja seda võis juba ka küsimuste voorus näha, et mind häirib just see 50 : 50 jaotus ja selle muutuse tekitamine üleüldse. Tiina Kangro, iseenesest mulle väga meeldis, mis ta ütles, välja arvatud see, et ta ütles, et Reformierakonnas ei ole toetajaid sellele mõttele, et esimest ja teist sammast koos vaadata. Tiina teab väga hästi, et me oleme taga aknaaaluses koos arutanud seda ja tegelikult tuleks seda teha koos. Aga samas, ma vaatan, siin saalis paremal pool nüüd ühtegi isamaalast kohal ei ole, aga nende tahtmisest seda eelnõu üldse siit läbi lasta ma küll aru ei saa. Et samal ajal nad teevad mingit hirmkallist kampaaniat praegu, teemal, et teine sammas tuleb ära likvideerida, ja kogu selle eelnõu advokatuur seisneb argumendis, et see, mis te kaotate esimese sambaga, võidate te teise sambaga tagasi. No kui te teise samba tahate ära kaotada, mida, pagan, ma siis selle esimese sambaga võidan? Siis ei võida üldse mitte midagi ju? Nii et see on minu meelest ebaloogiline ja mina tahaks küll näha, et Isamaa nüüd võtaks ennast viimastel sekunditel kokku ja näitaks, et Isamaa ei põlvita ega ei murdu ja on igavene ja pension on ka igavene, ja tuleks siia saali ja hääletaks selle poolt, et see eelnõu lugemine katkestada. Ja mõtleme natukene ja teeme seda paremaks, äkki saabki tast mitte vähem halb aga hea eelnõu lõpuks.
Ja põhiline etteheide mul ongi ikkagi selles, et me oleme ju tulnud ühest ühiskonnast, kus ka räägiti kunagi, et koristaja ja direktor, nemad on võrdsed, vaata et tegelt koristaja on veel parem kui direktor, seepärast et ta on proletaarlane, ja tegelikult need erinevad sissetulekud ja palgad, et need on ebaõiglased ja mis iganes. See ei toimi. Turumajanduse tingimustes iga tööandja maksab inimestele nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Palgad on ebavõrdsed, aga nad ei ole ebaõiglased. Nad peegeldavad tegelikult selle inimese enda panust sellesse, et ta on sellele palgaastmele jõudnud. Ja see ei saa ka olla mudel, et teenin hästi vähe palka ja siis jõuan pensionile minnes paradiisi. Paraku on nii, et kui sa teenid vähe palka, maksad vähe sotsiaalmaksu, siis su pension ka väiksem ja peabki olema väiksem kui sellel, kes on teeninud rohkem palka, maksnud rohkem sotsiaalmaksu.
Aga nüüd ma kasutan veel võimalust, et Eiki Nestor, kes siin käis sõna võtmas, vahepeal läks mu selja taha, nüüd ta ei saa mulle vastu vaielda, isegi kui ma ta nime nimetan. Eiki ütles, et vaata, Soomes meil on hästi hea süsteem, selline, kus riik on teinud nii, et palgavahed on väiksed, ja küll on pidu ja pillerkaar. See võib-olla ongi nii. Aga kui me võrdleme Soomet ja Rootsit, siis seal võiks öelda niimoodi, et Soomes viimase 20 aastaga tõepoolest palgavahed ei ole väga palju kasvanud, küll aga on palgavahed kasvanud Rootsis. Ja on olemas ka täiesti arvestatavad ja väga tõsiselt võetavad teoreetikud, kellest ka soomlased on ise kirjutanud, kes väidavad, et Rootsi palgavahe kasv on kaasa aidanud sellele, et ka Rootsi majandus on kasvanud palju kiiremini kui Soome oma, sest kapitali väljavõtmine on tehtud lihtsamaks, inimesed on saanud kapitalisissetulekuid paremini kasutada. Ja mõelgem nüüd sellele, et tegelikult selle eelnõu eesmärk on jagada jälle seda vaesust natuke ümber, tõmmata seda pasteedikihti veel õhemaks ja ühtlasemaks, selle asemel, et mõelda selle peale, et kuidas see meie üldine rikkus saaks kasvada, kuidas me saaks rikkust ringi jagada. Mina leian ka, et Eesti pensionid on liiga madalad, täiesti nõus sellega. Ma leian, et me võiks liikuda sinnapoole, et kõik eestlased saaks ka 50% oma palgast saaks pensionile, aga sellegipoolest, 50% sellest palgast, mida nad teenisid, mitte 50% sellest palgast, mida teenis keegi teine, kes panustas palju rohkem oma palka, kes panustas rohkem oma haridusse, tegi kõrgemalt kvalifitseeritud ja kõrgemat lisaväärtust tootvat tööd. See oli kõik, mis mul teile öelda oli. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma püüan teha lühemalt, väga palju õigeid asju on ära öeldud. Ma püüan lihtsalt vaadata seda poliitilist suunda, mida me ju parlamendis peaksime andma sõnumina ka Eesti ühiskonnale. Ja see sõnum, mida me täna anname, on ju see, et me oleme jälle valmis vastu võtma midagi, mis meie elu kuidagi paremaks ei tee. Lihtne on ju vaadata, püstitada endale küsimus ja vaadata, et kas sa saad sellele vastata jah või ei, või mismoodi sa saad.
Kui me selle eelnõu puhul tegelikult püstitame küsimuse, et kas see ettepanek, mis meil laual on, suurendab või vähendab motivatsiooni legaalset palka saada, siis vastus on, et see vähendab. Kui ma küsin järgmise küsimuse, kas meie ees olev ettepanek suurendab või vähendab motivatsiooni kauem tööturul olla, siis ... (Keegi saalist ütleb: "Vähendab.") Vastus on: vähendab. Õige! (Keegi hüüab: "Õige!") Ja isegi sellest kahest küsimusest tegelikult piisab, et aru saada, et me ei saa seda eelnõu vastu võtta või antud juhul teist lugemist lõpetada. Meil ei ole puht normitehniliselt võimalust muud selle eelnõuga täna teha kui katkestada. Aga sisuliselt, rääkida siin, et sai enam-vähem normaalne lahendus, sai kirik keset küla lahendus – no kuulge, see ei ole see, mida Eesti Valitsuse parlament peaks ütlema! Proovisime, no enam-vähem tuli välja, võtame vastu. No see ei peaks see tee olema. Me saame öelda seda, et kui ei ole valmis lahendus, siis me seda siin saalis vastu ei võta. Ja antud juhul see lahendus ei ole valmis. See ei vasta nendele küsimustele. Ja kui tõepoolest sellest eelnõust jääb alles ainult see, mis puudutab paindlikku pensionile mineku iga, siis ka see on täiesti vastuvõetav lahendus. Teeme midagi ära, milles on kompromiss olemas ja kokkulepe olemas. Aga mitte see, et me viskame üles midagi väga õudset, ja siis tuleme kuskile poolele teele ja ütleme: "Aga nüüd on kõik midagi saanud." No nii õigusloomet ei peaks tegema, tegelikult ka. Ega rohkem ei tahagi öelda.
Või üks mõte veel. No et aga 50 : 50. Miks ainult 50 : 50? Äkki 70 : 30? Või 40 : 60? Analüüs on pehmelt öeldes nõrgakene täna seal kõige taga. Või 50 : 60? Naljaga pooleks. Ehk see ei ole küps lahendus ja selle ebaküpse lahenduse puhul on ainult üks võimalus: praegu lugemine katkestada. Kui jõutakse selle koosseisu juures veel küpse lahenduseni, kindlasti jõuame vastu võtta. Kui ei jõuta, siis tuleb oodata uut parlamendi koosseisu. Aga rääkida seda, et mida siin Valdo ja teised ütlesid, et me seda pasteedikihti veel õhemalt laiali määrime, see ei ole õige. Pensionikasv saab ikkagi tulla sellest, et meie jõukus tervikuna riigis kasvab. Kui inimeste jõukus kasvab, siis saab rääkida pensionikasvust. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, lõpetan läbirääkimised. Eelnõule 613 SE on esitatud 28 muudatusettepanekut, asume neid läbi vaatama. Ettepanek nr 1, esitatud sotsiaalkomisjoni poolt, arvestatud täielikult. Ettepanek nr 2, esitatud Vabaerakonna fraktsiooni poolt, jäetud arvestamata, kuid kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 alusel ei kuulu hääletusele. Ettepanek nr 3, Vabaerakonna fraktsiooni poolt, arvestatud sisuliselt. Ettepanek nr 4, Vabaerakonna fraktsiooni poolt, jäetud arvestamata, ei kuulu hääletusele. Ettepanek nr 5, esitatud sotsiaalkomisjoni poolt, arvestatud täielikult. Ettepanek nr 6, sotsiaalkomisjoni poolt, arvestatud täielikult. Ettepanek nr 7, sotsiaalkomisjoni poolt, arvestatud täielikult. Ettepanek nr 8, Vabaerakonna fraktsiooni poolt, jäetud arvestamata, ei kuulu hääletamisele. Ettepanek nr 9, Reformierakonna fraktsiooni poolt, jäetud arvestamata. Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigkogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 27, vastu 38, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepanek nr 10, Reformierakonna fraktsiooni poolt, arvestatud täielikult. Ettepanek nr 11, Reformierakonna fraktsiooni poolt, jäetud arvestamata. Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor
Selge. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 26, vastu 38, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 12, Reformierakonna fraktsioon, jäetud arvestamata. Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Palun muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor
Selge, teeme seda.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Tulemus: poolt 26, vastu 38, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
13. muudatusettepanek Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata.
14. muudatusettepanek Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
15., sotsiaalkomisjoni ettepanek, arvestatud täielikult. 16., sotsiaalkomisjoni ettepanek, arvestatud täielikult.
17. ... Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor
See oli 16? Austatud Riigikogu!
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 16, mille on esitanud sotsiaalkomisjon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 35, vastu 26, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek leidis toetust. Muudatusettepanek nr 17, Reformierakonna fraktsioon arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 18, Reformierakonna fraktsioon, jäetud arvestamata. Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor
Selge. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 18, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja mille on juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Poolt 27, vastu 38, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
19. muudatusettepanek sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 20. muudatusettepanek sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 21. muudatusettepanek sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 22. muudatusettepanek sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 23. muudatusettepanek sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 24. muudatusettepanek sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 25. ettepanek sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 26. ettepanek sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult, 27. muudatusettepanek sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult, 28. muudatusettepanek sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Teen Reformierakonna fraktsiooni poolt ettepaneku see halb eelnõu lugemine katkestada.

Esimees Eiki Nestor
Palun ettepanek ka kirjalikult, neid me ikkagi kogume. Seda muudatusettepanekut meil tuleb hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 613 SE, riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 27 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 613 SE teine lugemine on lõpetatud.

16. 19:45 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE) teine lugemine. Maaelukomisjonipoolne ettekandja on komisjoni esimees Aivar Kokk. Palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Head kolleegid! Riigikogu maaelukomisjon arutas oma 13. ja 19. novembri istungitel Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitka rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kutsutud oli Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste büroo juhataja Reno Paju ja õigusosakonna spetsialist Mari-Liis Kivipõld. Ja komisjon tegi neli konsensulikku otsust: ettepanek võtta eelnõu 714 SE täiskogu päevakorda 5. detsembril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis eelnõu suunata kolmandale lugemisele 12. detsembril ning teha ettepanek viia läbi eelnõu 714 SE lõpphääletus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 714 SE teine lugemine on lõpetatud.

17. 19:47 Põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu (715 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu (715 SE) teine lugemine. Maaelukomisjonipoolne ettekandja on jälle komisjoni esimees Aivar Kokk. Palun!

Aivar Kokk
Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu maaelukomisjon arutas oma 13. ja 20. novembri istungitel Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu. Arutelu juurde oli kutsutud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Sirje Jalakas ja õigusosakonna nõunik Diana Rammul, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili, Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu president Olev Saveli, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko, Eesti Hobusekasvatuse Seltsi juhatuse esimees Imre Sams ja tegevdirektori kohusetäitja Krista Sepp, Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees Raigo Kollom, Kihnu Maalambakasvatuse Seltsi president Anneli Ärmpalu-Idvand, MTÜ Vana-Tori Hobuse Ühingu juhatuse esinaine Ute Wohlrab. Arutati erinevaid ettepanekuid ja tehti ka mõned parandusettepanekud ning konsensuslikult otsustati võtta eelnõu 715 täiskogu päevakorda 5. detsembril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu 715 SE kolmandale lugemisele 12. detsember ning teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimusi ettekandjale? Ei ole. Aitäh, Aivar Kokk! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 715 SE teine lugemine on lõpetatud. Vabandust, ei ole lõpetatud. Mul jäi märkamata, et antud eelnõule on ka kaks muudatusettepanekut. Esimene, teine. Hääletussoovi ei ole, eelnõu 715 SE teine lugemine on lõpetatud. Vabandust veel kord!

18. 19:49 Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja, taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE) teine lugemine. Maaelukomisjonipoolne ettekandja on jälle komisjoni esimees Aivar Kokk. Palun!

Aivar Kokk
Austatud juhataja! Head ettekandjad, ei, kolleegid! Riigikogu maaelukomisjon arutas oma 5., 19., 20. novembri istungil Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Arutelu käigus tegi ka mõned parandusettepanekud ning konsensuslikult otsustati võtta see eelnõu 5. detsembril päevakorda, teha ettepanek eelnõu 681 SE teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata kolmandale lugemisele 12. detsember ja teha ettepanek läbi viia eelnõu 681 SE lõpphääletus.

Esimees Eiki Nestor
Kas on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised, läbirääkimiste soovi ei ole. Muudatusettepanekuid on kaks. Esimene, teine. Eelnõu 681 SE teine lugemine on lõpetatud.

19. 19:51 Ettekanne "Spordipoliitika põhialuste aastani 2030" täitmise kohta

Esimees Eiki Nestor
Meie 19. päevakorrapunkt on ettekanne "Spordipoliitika põhialuste aastani 2030" täitmise kohta. Ettekandja on kultuuriminister Indrek Saar ja tuletan teile meelde, head Riigikogu liikmed, menetluskorra. Kultuuriministri ettekanne kuni 30 minutit, siis küsimused ministrile, iga Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel läbirääkimised, millest võtavad osa fraktsioonide esindjad. Palun, kultuuriminister Indrek Saar!

Kultuuriminister Indrek Saar
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Olümpiakomitee asepresident! Head spordisõbrad! Alustuseks soovin kasutada võimalust ja edastada teile tervitused puuetega inimeste spordiorganisatsioonidelt, kellega me just ühisel üritusel aastast kokkuvõtteid tegime. Ühiselt tõdesime, et erivajadustega inimestele tuleb tagada, et ühiskonna hoiakud, elukeskkond ja sporditaristu võimaldaks neil veelgi enam füüsiliselt aktiivsed olla. Mul on väga hea meel, et koosmeeles Sotsiaalministeeriumiga ja suurepärases koostöös Eesti Paralümpiakomitee ja Eriolümpia Eesti Ühendusega jõudsime selleni, et järgmisest aastast saab puuetega inimeste spordiorganisatsioonide põhiliseks partneriks Kultuuriministeerium. Tänapäevaste arusaamade järgi peakski parasport olema loomulik osa spordivaldkonnast ning nende tegevus tihedalt seotud alaliitude ja katusorganisatsioonidega.
Rõõmustamiseks on lisapõhjus, sest suurenevad ka valdkonnale riigieelarvest ettenähtud vahendid. Järgmisel aastal tõuseb iga-aastane toetus enam kui kahekordseks ehk siis 400 000 ja ülejärgmisel veel 200 000 euro võrra. Ning seda kõike selleks, et puudega inimestel oleks senisest paremad võimalused spordist osa saada ja Eestit rahvusvahelistel võistlustel väärikalt esindada. Siinkohal soovin teid veel kord tänada selle eest, et kui eelmisel aastal võtsite vastu otsuse tõsta olümpiavõitjate igakuist toetust ligi kaks korda ning siduda selle kasv keskmise palga tõusuga, siis peale mõningast arutelu tagasite sama suure toetuse ka paraolümpia võitjatele. Eestile au ja kuulsust toonud sangareid tuleb tunnustada ja inimesi võrdselt kohelda. 
Lugupeetud Riigikogu! Eesti rahvatarkus ütleb: "Mida külvad, seda lõikad." Koos mitmetega teist, head riigikogu liikmed, olin üheks neist saadikutest, kes kuulus ka eelmisesse Riigikogu koosseisu, kes ühena oma viimastest otsustest 2015. aasta veebruaris võttis vastu spordipoliitika põhialused. Ja nii on mul olnud au koos teiega luua tava, kus igal aastal esitatakse Riigikogule valitsuse kinnitatud aruanne, kultuuriminister peab seda tutvustama ning toimub arutelu suures saalis. Seetõttu lubage, et aruannet tutvustades ei keskendu ma vaid viimasele aastale, vaid annan mõningase ülevaate kogu perioodi kohta.
Hästi kasvab, võiks lühidalt meie aruande kokku võtta. Toetused spordialaliitudele, osalejate ja medaliarvud, spordiklubide ja organisatsioonide tulud, makstud tööjõumaksud, riigi ja kohalike omavalitsuste investeeringud spordiobjektidesse, spordiobjektide arv, toetused korraldajatele jne. Kui mõnes näitajas on ka olnud mingil konkreetsel aastal tagasiminek, siis suund on siiski valdavalt ülespoole. Siiski toon välja kaks põletavat teemat, kus on vaja olulist muutust: meie laste liikumisharjumused ja olümpiamedalid. Mõlemad loomulikult pika vinnaga asjad, aga tegeleda tuleb nüüd ja kohe. Konkreetsemate ettepanekute  ja lahenduste juurde tulen oma kõne lõpuosas.
Head kuulajad! Kui küsida, mis on olnud kõige ajamahukam ja keerulisem ülesanne, millega me nende aastate jooksul koos heade koostööpartneritega pühendusime, siis vaieldamatult spordi rahastamise süsteemi muutmine läbipaistvamaks, õiglasemaks ja selgemaks. Tööpõld on olnud lai. Järgnevalt toon välja vaid mõned näited. Nagu te teate, jagatakse riigieelarvelisi vahendeid spordialaliitude vahel vastavalt kokkulepitud kriteeriumidele ning need on sätestatud ministri määruses. Oma suureks üllatuseks avastasin ministeeriumisse jõudes, et juba aastast 2012 kehtinud määrust 2015. aastal veel ei järgitud. Tänaseks oleme koostöös alaliitudega kriteeriumeid täiendanud ja oluliselt suurendanud neile ette nähtud vahendeid ning kõigil aastatel jaganud toetusi vastavalt kehtivale määrusele. Nii on võimalik tagada, et süsteem oleks läbipaistev, ettenähtav ja motiveeriv. Rahastamissüsteemi selgusele aitab kaasa ka teie otsus lõpetada järgmisest aastast Hasartmängumaksu Nõukogu tegevus. Spordiorganisatsioonidele tähendab see oluliselt väiksemat halduskoormust, vähem bürokraatiat, lihtsustunud aruandlust ja selgemat vastutust. Enam ei ole vaja sama taotlust esitada kolmele organisatsioonile või asutusele. Liikumisharrastuse ja spordiklubide projekte toetab edaspidi valdavalt Eesti Kultuurkapital. Kultuuriministeeriumi ülesandeks saab olema toetada oluliste rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis ning eraldada katusorganisatsioonidele tegevustoetust.
Veel üks habemega mure, millele suutsime leida lahenduse, puudutab pallimängu koondisi. Aastaid oli tiitlivõistluse finaalturniirile pääsemine kui karistus, sest alaliidule tekkisid aasta keskel ootamatud ja suured lisakulud, mille katmiseks tuli loota poliitikute heatahtlikkusele. Spordiajalukku on omal moel läinud 2009. aasta, kui tollane valitsus keeldus eraldamast eelarve reservist vahendeid Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile jõudnud võrkpallikoondisele ja peaminister Andrus Ansip tõi põhjenduseks, et riigi suur panus sporti on totalitaarsete režiimide nähtus. Tõesti, avaliku sektori toetus spordialaliitudele on jätkuvalt kasvanud, 2009. aasta majandusraskustest ja poliitilistest hoiakutest tingitud tagasilöögi mõju on viimaste aastatega ületatud. Sellest hoolimata – ja just selle pärast – võin teile kinnitada: Eestis järgitakse spordikorralduse euroopalikku mudelit, kus sport on detsentraliseeritud ja kesksel kohal on spordialaliidud. Järjest enam oleme eeskuju võtnud Põhjamaadest ning oma spordisüsteemi nende põhimõtete järgi üles ehitanud. Ilma avaliku sektori toetuseta ei oleks see kuidagi võimalik. Nii lõime ka koondiste mure lahendamiseks paindliku ja selge süsteemi: riigieelarves on broneeritud rida, kust saab iga finaalturniirile pääsenud koondis taotleda kuni 200 000 eurot toetust. Sellega tagasime koondistele kindlustunde, et hästi mängides saavad nad sõita Eestit esindama, ja spordisõpradele võimaluse elada kaasa meie sportlastele rahvusvahelisel areenil. Samavõrd või võib-olla isegi mõnevõrra enam rõõmustab spordisõpru võimalus, et rahvusvahelised võistlused tuuakse järjest enam koju kätte. Meie suurvõistluste korraldajad on suutnud näidata head taset ning oleme positiivses mõttes silma jäänud. Seetõttu soovitakse siia tulla võistlema ja oma lemmikutele kaasa elama, mis kõik toob Eestile nii au ja kuulsust kui ka riigikassasse maksutulu.
Paraku on eelnevatel aastatel nii mõnigi plaanitud suurüritus ära jäänud, sest pole olnud kindlust, et kulud-tulud ikka tasa tulevad. Selle mure lahendamiseks kutsusime ellu rahvusvaheliste ürituste toetamise meetme, kus ürituse toimumise tulemusena on riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu vähemalt võrdne toetuse pooleteisekordse suurusega. Näiteks, Triatloni Euroopa meistrivõistlustel osales 780 välisvõistlejat ja lisaks neile saabus välismaalt 1500 pealtvaatajat, kes ööbisid Eestis keskmiselt viis ööd. Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul kulutasid need välismaalased Eestis kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot ja tõid sellega riigile ka märkimisväärset maksutulu. Sellistele suurprojektidele oli sel aastal ette nähtud kuni kaks miljonit eurot. Lisaks Triatlonile said toetuse Rally Estonia, Tallinnas toimunud Ironman ja jääkeegli ehk kurlingu EM. Oleme teinud juba ka otsuse toetada järgmise aasta jaanuaris toimuvat murdmaasuusatamise MK etappi Otepääl.
Spordi rahastamise reformi tutvustamise lõpetuseks soovin öelda veel paar sõna treenerite ja kohtunike tasustamise ja sportlaste sotsiaalsete garantiide kohta. Treenerid on valdkonna võtmeisikud, kelle tegevuse mõju on palju laiem kui vaid sport. Hea treener suudab panna noored austama ausa mängu põhimõtteid ning kujundab seeläbi väärtusi kogu eluks. Just seetõttu on oluline tagada, et treenerid oleksid ühiskonnas väärtustatud ja saaksid oma töö eest ka väärilist tasu. Kui 2015. aastal ellu kutsutud noortetreenerite töötasu toetamise süsteem tagas tollal täiskohaga kõrgema kategooria treenerile vähemalt 582 euro suuruse brutotasu, siis järgmisest aastast saab alampalk olema 1000 eurot kuus. Minu veendumus on, et kõrgelt kvalifitseeritud noortetreenerid väärivad vähemalt Eesti keskmist palka. Ja ma loodan, et pärast valimisi ametisse astuv kultuuriminister võtab selle samuti enda südameasjaks.
Sellel aastal astusime suure sammu ka spordikohtunike töö tunnustamiseks ja nende korrektseks tasustamiseks. Esiteks eraldame nüüd igal aastal pool miljonit eurot Eesti tiitlivõistluste korraldajatele kohtunike tasude maksmiseks. Teiseks tagame maksuvaba kulude hüvitamise 1040 euro ulatuses aastas neile, kes teevad kohtunikutööd hobi korras. Varem oli vabatahtlike kohtunike tööga seotud kulude kompenseerimine üsna tüütu, suure halduskoormuse ja maksuriskiga. Järgmise sammuna soovime suurendada sportlaste sotsiaalseid garantiisid ning selleks oleme välja töötanud spordiseaduse muudatused. Eelnõu arutelu käigus Riigikogus saab sel teemal põhjalikumalt arutada, kuid lühidalt on eesmärk luua seaduslik alus sportlaste toetamiseks ning soodustada stipendiumidelt töölepingutele üleminekut. Ka need muudatused on kantud eesmärgist muuta spordi rahastamise süsteem läbipaistvamaks, õiglasemaks ja selgemaks. 
Hea Riigikogu! Aasta tagasi või veidi enam kui aasta tagasi rakendus noorte huvitegevuse toetussüsteem, mille eesmärk on tagada, et igal Eesti koolilapsel oleks võimalus osaleda huvitegevuses. Esialgsete andmete põhjal saab öelda, et selleks ette nähtud 15 miljonist eurost viiendik on kasutatud otseselt spordivaldkonnale. Sellele lisanduvad paljud muud huvitegevused, mis endas aktiivset liikumist sisaldavad. Mitte ainult hea tervise, vaid ka ellujäämiseks vajalikud oskused tagab uus kohustuslik ujumise algõppe programm. Meeldetuletuseks, programmi eesmärk on luua võimalused, et kõik kolmanda klassi läbinud lapsed suudaksid sooritada järgmise ülesande: hüppa sügavasse vette, uju 100 meetrit rinnuli, sukeldu ja too põhjast ese, puhka vee pinnal paigal asendeid vahetades 3 minutit, uju 100 meetrit seliliasendis tagasi ja välju veest. Need täiskasvanud, kes selle harjutusega hakkama ei saa, võiksid mõelda trenni minekule. Sellest aastast on selleks ka lisavõimalus. Nimelt saavad oma töötajatest hoolivad tööandjad maksta maksuvabalt kinni oma töötajate tervisekulud kuni 400 euro ulatuses aastas. Ning muidugi ei pea see olema vaid pääs basseini, vaid selleks võib olla näiteks ka spordiklubi liikmemaks ja osalemine rahvaspordiüritusel. Leppisime ka kokku, et järgmisest aastast käivitub regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm. Selle eesmärk on tagada, et igas maakonnas oleks vähemalt üks tänapäevane ning võimalusterohke vabaõhuspordikeskus, et inimestele anda veelgi rohkem võimalusi liikumisharrastusega tegelemiseks. Programmi elluviimiseks otsustas valitsus eraldada toetust kokku 2,4 miljonit eurot neljaks aastaks, ehk iga maakond saab 40 000 eurot aastas. Nii ei tohiks paari aasta pärast Eestis olla maakonda, kus ei toodeta näiteks kunstlund. Sest kui te nüüd aknast välja vaatate, seda viimasel ajal meile nii tüüpilist talveilma, siis on väga suur oht, et ilma kunstlumeta ei õpi mõnigi sirguv põlvkond üldse suusatama. Aga selle, eestlaste jaoks nii traditsioonilise liikumisviisi mineviku hõlma vajumine oleks valus kaotus nii spordi kui kultuuri seisukohast.
Kui juba investeeringute juurde jõudsime, siis tuleb muidugi ära mainida Kääriku spordibaas, kus käivad hoogsad ehitustööd. Meenub skepsis, et kas keegi ikka hakkab Käärikule tulema, kui kompleks koos kõigi rajatiste ja spordimeditsiini keskusega 12 miljoni euro eest valmis saab. Reaalsuses on nii, et aasta 2020 suveks on üle juba poole kõigist kohtadest broneeritud ja ka seitsme aasta pärast, 2025. aasta juulikuust samuti kolmandik kinni pandud. Ehitustööd käivad ka Pärnu Rääma sõudebaasis ning Tallinna Kalevi staadionil. Uutest investeeringutest rääkides tooksin ma välja Hiiumaa spordihoone, mille ehituseks on valitsus teile esitanud järgmise aasta riigieelarves ette nähtud 2,9 miljonit eurot. Meie jaoks on oluline, et spordiga oleks võimalik tegeleda kõikjal Eestis ning Hiiumaa on seni ainuke maakond, kus tänapäevane spordihall puudub. 
Austatud Riigikogu! Liikuma Kutsuv Kool ja Team Estonia – need on kaks märksõna, mida sooviksin, et te mu ettekandest kindlasti kaasa võtaksite, kuna need on lahendused neile kahele suurele väljakutsele, mis meie ees seisavad. Spordipoliitika põhialused seavad eesmärgiks, et liikumisharrastusega tegeleks vähemalt 2/3 elanikkonnast aastaks 2030. Eesmärgi saavutamiseks peame veelgi enam keskenduma noortele ja lastele. Puudulikud liikumisharjumused lapseeas on ju väga tugevas seoses väheaktiivse elustiiliga täiskasvanueas. Parafraseerides tuntud vanasõna, "Kui Juku ei liigu, siis Juhan ei tee seda ammugi. Ja kui teeb, siis mitte alati kõige mõistlikumal ja tervislikumal moel." Uuringud näitavad paraku, et üle poole 5–19-aastastest noortest käib küll regulaarselt trennis, aga vaid 20% täidab soovituslikku liikumisnormi ehk liigub iga päev vähemalt 60 minutit. Seetõttu peame otsima uusi ja teistes riikides ennast tõestanud viise, kuidas tuua rohkem liikumist laste päevadesse. Ainuüksi kehalise kasvatuse tunnist ja trennist, nagu siinkohal numbritest näha, ei piisa. Juurde on vaja just loomulikku ja argist liikumist, mis ulatub koolitundidesse ja vahetundidesse, kooliteele ja vabasse aega. Igale Eesti lapsele peab olema tagatud tervislik arengukeskkond ja võimalus saada head liikumisharjumused kaasa juba koolist. Seetõttu teen ettepaneku kokku leppida, et Tartu Ülikooli liikumislabori programmi Liikuma Kutsuv Kool ideede elluviimine saab järgmistel aastatel meie ühiseks prioriteediks, mille saavutamise nimel näevad vaeva koolid ja spordiorganisatsioonid, lapsevanemad ja kooliõpilased, riik ja omavalitsused. Kui suudame muuta kõik Eesti koolid liikuma kutsuvaks ning lisaks leiame ja õpime lastevanematena lastega rohkem aktiivselt aega veetma ning riik ja omavalitsused investeerivad jätkuvalt terviseradadesse, kergliiklusteedesse ja sporditaristusse, siis ma usun, et suudame saavutada seatud eesmärgi. Ja praktika näitab, et selle mõju on palju laiem kui vaid liikumisharjumuse suurendamine.
Mul oli eelmisel kuul võimalus tutvuda Islandi üleriigilise avaliku sektori juhitud spordi-, liikumisharrastuse ja huvitegevuse programmi tulemustega. Kui aastal 1998 vastas 42% 15–16-aastastest noortest, et viimase kuu jooksul olid nad vähemalt korra purjus, siis käesoleval aastal vaid 7%. Ja see tase on juba viis aastat tagasi saavutatud. Samal ajaperioodil vähenes igapäevaste tubakatoodete tarvitajate arv 27%-lt 5%-ni ning nende hulk, kes olid kunagi kanepit proovinud, 17%-lt 6%-ni. Nii suured muutused olid võimalikud tänu sellele, et ühine eesmärk oli paigas, koostöö toimus valdkondade üleselt ning teaduspõhine seire ja analüüs võimaldasid programmis jooksvalt vajalikke muutusi teha. Island pakub muuhulgas meile ka tippspordiga seotud eeskuju. Nende jalgpalli- ja käsipallikoondiste edu on tõestuseks, et ka väikeriik saab kaugele jõuda. Selleks, et kõrge potentsiaaliga noortel sportlastel oleks võimalik jõuda poodiumile ja tuua Eestile medaleid, oleme koostöös Eesti Olümpiakomiteega otsustanud ellu kutsuda uue algatuse, mille töönimetus on Team Estonia. Oleks väga tore, kui keegi leiab sellele ka mingi eestikeelse hea vaste, aga märksõnana on ta täna selline. Team Estonia erineb senisest rahastamismudelist selle poolest, et sealt on võimalik toetada just konkreetsete tulevikulootuste arengut. Andekad noorsportlased, tuleviku Kelly Sildarud, Gerd Kanterid ja Ott Tänakud saavad võimaluse keskenduda spordile. Iga sportlane saab konkreetselt tema vajadustest lähtuva lahenduse, alates treeninguvõimalustest ja lõpetades spordimeditsiini toega.  Eesmärk on tagada samal tasemel treening- ja võistlustingimused, kui seda on teiste riikide konkurentidel, kes medaleid nõudlevad. Oleme leidnud järgmiseks neljaks aastaks Team Estonia käivitamiseks vahendeid kaheksa miljoni euro ulatuses. On selge, et need vahendid peavad tulevikus kasvama, aga seeme on mulda pandud. Kõik ikka selleks, et tulevikus saaksime tunda uhkust oma inimeste, oma riigi üle, kui kõrgeima masti otsa tõuseb sinimustvalge ja taustaks mängib Eesti hümn. 
Medalil, nii nagu ikka, on loomulikult ka teine külg. Meie tippsportlaste edu rahvusvahelistel suurvõistlustel aitab suurendada paljude inimeste huvi spordiga tegelemise vastu. Tahame ju, et meil oleks inspireerivaid eeskujusid – oleks neid, kellele alt üles vaadata. Spordiajaloolane Reino Sepp kirjutab 1951. aastal Rootsis ilmunud "Eesti Spordi Leksikonis": "Väga suure tähendusega Eesti spordi kiirele arengule oli mitme sportlase tõus maailma paremikku, enne kõike Georg Lurichi suursaavutused. Lurich, kes võitis rahva seas peagu ebajumala positsiooni, avas oma eeskujuga eriti noortes tegeliku huvi spordi harrastamiseks." Lurichi lugu on eestlaste esimesi edulugusid, suurepärane näide tahte, sihikindluse ja intelligentsuse sümbioosist. Võimlemisest vabastatud nõrga kehaehitusega poisist kasvas maailmameister, Euroopa üks võidukamaid elukutselisi maadlejaid, spordi ja tervete eluviiside eesträäkija, looja, teerajaja, julgustaja, õpetaja. Tänan väga koostöö ja tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, kultuuriminister Indrek Saar, sportliku ettekande eest! Küsimused ministrile. Tuletan siis meelde, et üks küsimus on võimalik. Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Aitäh! Austatud minister! Tunnustan teid kõigepealt paraspordile pühendatud tähelepanu eest ja nende võimaluste või neile võimaluste otsimise eest. Aga mul on küsimus rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise meetme kohta. Et siin see peab tagasi tooma kindlasti poolteisekordse maksutulu. Et mul küsimus selles suhtes, et mis annab nende korraldajatele veendumuse, et see maksutulu kindlasti tuleb tagasi, ja mis juhtub nendega siis, kui nad on teinud eksiarvestuse, ehk siis toetuse on saanud, aga juhtub, et maksutulu kokku ei tule? Mis siis juhtub? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jah, no kindluse peaks andma see, et nad kontrollivad mitu korda üle, et kas see nende poolt tehtud prognoos ei ole mitte liiga optimistlik. Nii nagu igasuguse eelarve ja prognoosi tegemise puhul soovitan alati olla pigem ettevaatlik. Mingit kindlust ei saa ju keegi lõppkokkuvõttes ühelegi ettevõtjale, sest omamoodi on nad ju kõik ettevõtjad, kui nad sellise ettevõtmise ette võtavad, mitte keegi anda. See on risk, mille nad ise võtavad. Kui nad ei suuda seda täita, mida nad on lubanud, siis tuleb neil see tagasi maksta või vähemalt selles osas tagasi maksta, mis on olnud alla selle, mida nad prognoosisid.

Esimees Eiki Nestor
Valeri Korb, palun!

Valeri Korb
Aitäh! Huviga vaatasin see nimekiri, kuhu lähevad järgmised investeeringud. Ja kahjuks pean konstateerima, et seal ei olnud ühtki spordikompleksi, mis on Ida-Virumaal. Minul ongi teile, härra minister, küsimus, et kuidas te näete, seal asjad liiguvad, ütleme, endise Aidu karjääris, endise Aidu karjääris, ütleme, rajatavas spordikompleksil, millal me, võimalik, tuleb see aeg, millal me seal näeme rahvusvahelisel tasemel võistlused. Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Aitäh küsimuse eest! Ma võin nüüd veidi eksida, aga suurusjärk minu arust, mis riik investeerib Aidu spordikeskusesse, oli 4 miljonit eurot või midagi sellist, mis piirkondliku konkurentsivõime toetamise meetme kaudu vist sinna investeeritakse. See on kõik riigi raha ja see on riigi otsus sinna investeerida ja ma arvan, et see on väga väärt ettevõtmine, kuhu investeerida. Mis puudutab nüüd selle väljaarendamist kui rahvusvaheliste ürituste läbiviimise kohta, siis enne seda, kui sündis Rääma spordibaasi investeeringu otsus, siis enne seda me põhjalikult konsulteerisime nii Eesti Olümpiakomiteega kui Eesti Sõudeliiduga ja nende veendumus oli, et arvestades seda, et Pärnus on meil olemas nii treenerid kui järelkasv ja see on olnud nii juba aastakümneid, hinnanguliselt pooled Eesti sõudemedalitest on tulnud Pärnust, et siis sellise treeningbaasi väljaehitamise koha pealt on Pärnu prioriteet. Ma loodan, et need investeeringud, mis täna Aidusse tehakse, et need annavad baasi selle jaoks, et sinna jõuaksid tulevikus ka rahvusvahelised võistlused, sest me teame, et Pärnu jõe peal rahvusvahelisi võistlusi paraku teha ei saa, sest seal on selle jaoks liiga tugev vool. Aidu on selle jaoks kindlasti parem koht. Häda on selles, et Aidu karjäär on praegu keset suhteliselt tühja piirkonda, kus ei ole liiga palju potentsiaalseid harrastajaid ja treenereid, et need, kes ka Ida-Virumaal on, eelkõige tegutsevad Narvas, kuhu ka riik on investeerinud selle sõudebaasi kordategemisse. Aga Ida-Virumaale oleme juba kaks aastat koostöös terviseradadega süsteemselt investeerinud Pähklimäe terviseradadesse. Ja ma ei näe põhjust, miks ei peaks Ida-Virumaa saama osa 40 000-st kõigil järgmistel aastatel, mis terviseradadesse läheb. Nii et Ida-Virumaale ka muudest allikatest süsteemselt investeeringuraha jõuab. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Ma küsin natuke võib-olla lihtsamat, võib-olla keerulisemat teemat. Nimelt, koolisport. Ja Liikuma Kutsuv Kool on kindlasti n-ö õige tee. Aga ma küsin sinu arvamust, kuna see on 2030 vaade. Mida sa arvad n-ö kehalise kasvatuse ja liikumisõpetuse suhtest ja Tartu Ülikooli nagu mõtetest, et äkki peaks üldse sellise n-ö teatud normidel baseeruva kehalise kasvatuse ära lõpetama ja rääkima ainult liikumisõpetusest? Kas ei tunne muret, vähemalt mina küll tunnen muret, et meil tuleviku Kantereid ja Kirte pole, sellepärast et noorte kokkupuude spetsiifilisemate spordialadega, nagu kettaheide või odavise, et see ei pruugi olla päris võimalik, sellepärast et on ainult liikumisõpetus. Äkki sa filosofeerid natuke sel teemal. Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa. Kui ma nüüd õieti olen aru saanud, siis järgmisest õppeaastast ongi liikumisõpetus, mitte kehaline kasvatus. See vist ongi juba kokkulepe. Ega liikumisõpetus ei tähenda seda, et lastele ei õpetata siis erinevaid distsipliine. See, milline on see parim viis laste motiveerimiseks, ma usaldaks siin küll eksperte. Ja see kõik on sündinud ülikoolide ja haridusministeeriumi ja valdkonna inimeste koostöös. See, et osad on konservatiivsemad ja arvavad, et seda peaks nimetama jätkuvalt kehaliseks kasvatuseks, ega see on ka ühiskonnas loomulik nähtus. Mulle tundub, et see veendumus on olnud järjest laiem, et sellega minna sellise kaasaegse versiooni järgi, mida siis nimetatakse liikumisõpetuseks. Aga kui me räägime Gerd Kanteritest, siis trennides osalemise võimalus läbi huvitegevuse täiendava toetussüsteemi on järjest paranenud. Nagu ma ka oma ettekandes ütlesin, siis kui meil on üldiselt selle kohustusliku, mitte kohustusliku, vaid soovitusliku päeva jooksul liikumisega mured, siis meil seda, et lapsed trennis ei käiks, see ei ole täna tegelikult üldse kõige suurem mure, sest üle poolte lastest käivad regulaarselt trennis. Ja kui nad millelegi pühenduvad, siis nad teevad seda eelkõige trennis, mitte kehalise kasvatuse tunnis. Jah, kehalise kasvatuse tunnis peaksid nad saama elementaarse kokkupuute, kas see on suusatamine, millest ma ka otsapidi rääkisin, on ju, et kehkaõps ei suuda lund toota, on ju, selle jaoks me peame minema natukene laiemalt appi, et kuskil see lumi oleks ja oleks kuhugi rajale minna, on ta kekaõps või liikumisõpetaja, ükskõik mis ta nimetus on. See, et ta puutub elementaarsete kergejõustikualadega kokku, võimlemisega kokku, pallimängudega kokku, see jääb ju nendesse programmidesse niikuinii ega neid keegi sealt siis välja ei viska.

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister, aitäh ülevaate eest! Ja ka kultuurikomisjonis oli meil sellel teemal ikkagi mitmeid küsimusi. Minu küsimus teile on praegu just nimelt olemasolevate sporditaristute kättesaadavuse kohta. Kas me oleme nüüd jõudnud selle ilusa eesmärgi peaaegu täitmiseni, et meil enam tabalukkusid ei ole ja kõik need olemasolevad spordirajatised on kasutatavad õhtuti ja vabal ajal ja et tabalukkude periood on meil nüüd igal pool möödas? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Mul puudub antud küsimustes adekvaatne statistika. Ma saan ainult peegeldada seda, kuidas ma tajun ühiskonna suhtumist. Ega seesama, kui me räägime näiteks liikuma kutsuvast koolist, ega selle üks, jällegi, printsiipe on see, et koolis käia kriitiliselt üle see, et kõik kohad, kus saab liikuda, peavad olema kogu aeg avatud ja kasutuses. Aga see, kuidas keegi oma spordirajatisse suhtub, sõltub lisaks ühiskondlikele hoiakutele ka spetsiifiliselt sellest organisatsioonist või sellest inimesest, kes selle eest vastutab. Nii et ma kindlasti ei saa siinkohal väita, et ma arvan, et kuskil ei oleks ühtegi tabalukku, kindlasti kuskil on. Ma loodan, et me suudame järjest paremini tajuda seda, et see väike osa, mis on vaja pärast seda, kui suur investeering on ära tehtud selle jaoks, et seda korras hoida, on igal juhul pingutust väärt selle jaoks, et tegelikkuses neid maksimaalselt kasutataks, neid olemasolevaid spordirajatisi. Aga mis puudutab spordirajatiste arvu, siis neid tuleb, nii nagu ma ütlesin, et hästi kasvab. Spordirajatiste arv kasvab ka kogu aeg mürinal, iga aastaga neid tuleb juurde. Tänaseks me loeme kokku juba peaaegu 3300 erinevat spordirajatist vist.

Esimees Eiki Nestor
Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru
Aitäh, härra esimees! Hea minister! Aruandest saab lugeda, et küll Siseministeeriumi haldusalas tegutsev SPIN-programm omab nagu häid tulemusi ja räägitakse sellest, et ka ta jätkub. Aga küsimus on selles, et tegutseb ta ainult teatud linnades siin, Tallinna linnaosades ja Kohtla-Järve, Narva, Tartu. Kas on see tegutsemises ette näha ka siis mujale laienemist või tegutsetakse nendes paikades või pole üldse vajadust teistesse paikadesse laienemisekski järsku? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
No kindlasti on vajadust. Ega neid piirkondi on ka teisi, aga selle SPIN-programmi laienemise eelduseks on see, et kohalikul omavalitsusel endal on aktiivne huvi ja ta on valmis sellesse panustama. Ma ei oska täpselt seda kommenteerida. Me oleme nende SPIN-programmi inimestega rääkinud, viinud ennast kurssi sellega, mida nad teevad, püüdnud nendega kaasa mõelda. Aga no tõepoolest, see rahastamine käib teiste kanalite kaudu ja eelkõige on küsimus selles, kas kohalik omavalitsus näitab piisavat huvi, nii et nendel on põhjust lepingusse minna või mitte. Aga ma väga loodan, et selliseid programme tuleb juurde, sest vajadus nende järgi kindlasti on.

Esimees Eiki Nestor
Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Hea minister! Lugesime teie põhjalikust aruandest seda, et viimastel aastatel on kasvanud nii tegutsevate spordiklubide, aga ka harrastajate arv, ja see on väga-väga positiivne. Kui te vastasite Krista Aru küsimusele ligipääsetavustest, siis ma muidugi ootasin ka teist poolt ligipääsetavusest ehk siis seda nn spordirajatisi, mida meil tuleb järjest juurde, nende ligipääsetavusest. Sest miks see on nagu oluline? Ka nagu tavasportlaste ja tavaharrastajate hulgas, nii ka parasportlaste hulgas tuleb järjest uusi alasid juurde, millega tegeletakse, aga see eeldab ligipääsu, olgu siis tegemist näiteks jõutõstmisega, olgu tegemist vibulaskmisega, loomulikult kurlinguga, trekisõidu või millegi muuga. Ehk siis minu suhteliselt juba traditsiooniliseks muutunud küsimus: kuidas on ligipääsetavusega ja kas näitab, füüsilise ligipääsetavusega just, ja kas see näitab kasvutrendi või mitte? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa, paraku ei ole mul jällegi selle kohta tegelikult adekvaatset statistikat, et ma saaksin midagi faktipõhiselt väita. Ega ma väga loodan, et see uuel tasemel koostöö Kultuuriministeeriumi ja paraspordiorganisatsioonide vahel aitab ka siin tegelikult minna süsteemselt edasi ja et me mitte ainult ei arvestaks sellega, et spordirajatistesse on vaja ratastooliga ligi saada, mis on selline esmane asi, mida ühiskonnas juba üldiselt suudetakse tajuda ja märgata, vaid ka sellega, et needsamad inimesed, kes kas on ratastoolis või on nendel mingi muu erivajadus, et nad tegelikkuses saaksid ka osaleda, mitte ainult hoonesse. Ma arvan, et seal on meil kindlasti kõvasti õppida ja kõvasti arenguruumi. Ma arvan, et see peabki käima mitme valdkonna koostöös, sest loomuldasa spordivaldkonnal, ilma selleta, et paraspordiorganisatsioonid selle kompetentsi toovad, seda kompetentsi ei pruugi olla.

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Kindlasti on väga tänuväärne, kui tänane valitsus jätkab treenerite tasustamissüsteemi edasiarendust ja püüab ühiskonnas nende väärtust tõsta sama kõrgele nagu õpetajatel, ja see on hästi oluline. Aga ma arvan, et see spordipoliitika põhialused on kindlasti läbi kukkunud, kui me ei suuda märkimisväärselt kasvatada loomulikku liikumist. Ja muret tekitav on see, et noored ja lapsed viibivad vähe värske õhu käes. Ma ei pannud aga tähele teie ettekandes seda, mida järjest rohkem räägitakse, see on seotud rahvaspordiüritustel võimaliku dopingukasutusega, mis omavahel tegelikult ei tohiks kokku käia. Aga kui me vaatame neid tasemeid, mis rahvaspordiüritustel on, siis see on olnud osade ekspertide puhul muret tekitav. Kas see on olnud arutelus, et me räägime tervisest, puhtast spordist ja suuname ka sinna ressurssi, et seda järelevalvet teha?

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa, mis puudutab puhast sporti ja antidopingu rahastamist, siis me oleme sinna igal aastal täiendavaid vahendeid suunanud. Suureneb mõne võrra ka järgmisel aastal see number. Ma peast ei mäleta ja kuna Riigikogu saalis ei tohi hõigata, siis asekantsler ei saa ka mulle hüüda seda, mis see number täpselt on. Aga sellega tuleb kindlasti tegelda. Aga teiselt poolt loomulikult, nii nagu ma ka oma kõnes parafraseerisin vana ütlust, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea, ja kui Juku ei liigu, siis miks peaks Juhan liikuma, ja kui liigub, siis võib-olla mitte kõige targemini. Ehk siis sellest üks probleem on ka see, on ju, et kui lapsena ei olda oma hoiakuid adekvaatselt välja kujundatud, siis mingis eas ei anta endale enam aru, et harrastussportlase esmane eesmärk peaks olema oma tervise nimel tegutseda. Aga igasugune dopingu tarvitamine kindlasti töötab vastupidises suunas ja sellega kaasnevad ohud võiksid olla juba lapsest peale selgeks tehtud. Ma arvan, et see on väga oluline pool. Sest kujutada nüüd ette, et me tegelikkuses suudame hakata kõikidel rahvaspordiüritustel dopingukontrolle läbi viima, no see mitte ainult ei ole väga ressursimahukas, üüratult ressursimahukas, vaid see oleks ikkagi päris jabur lõppkokkuvõttes.

Esimees Eiki Nestor
Meelis Mälberg, palun!

Meelis Mälberg
Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! Mina tahan kõigpealt tänada selle tehtud töö eest, mis spordi arendamisel on tehtud, ja eelkõige seda meeskonda, kes teil on, kes seda tööd igapäevaselt teeb. Aga on loomulikult väga tähtis, et riik jätkab maakondlike tervisespordikeskuste arendamist ja on plaanis 2,4 miljonit panustada nendesse keskustesse. On räägitud, et igas maakonnas võiks olla kaks sellist keskust. Minu küsimus on natuke spetsiifiline. Põlvamaal oli sellisteks keskusteks või nendeks keskusteks Mammaste Põlvas ja Värska Setumaal ja Võrumaal Kubija Võrus ja teine oli Haanjas. Peale haldusreformi, kus Setumaa läks Võrumaale, on olukord, kus Võrumaal on kolm keskust ja rahastust jätkub vaid kahele. Kas teil on mõtteid, kuidas seda olukorda lahendada? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa, Võrumaa mehed on olnud sel teemal, jah, murelikud ja kurtnud seda, et kuna nende piire on ümber tõstetud, siis nad on ebavõrdselt koheldud, ja käisid meil minu teada eile vist ka ministeeriumis ametnikega kokku saamas ja mõtlemas, et kuidas edasi minna. Mina sain aru, et nad vaatasid optimistlikult tulevikku pärast seda kokkusaamist. Kuidas nad täpselt seda lahendavad, eks see siis töö käigus selgub.

Esimees Eiki Nestor
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Suur aitäh, eesistuja! Austatud minister! Minagi ühinen kõikide teiste tunnustajatega ja ütlen, et väga huvitav ja väga suur töö on tehtud ja väga põhjalik ülevaade sellest, aastataguse ülevaate esitus. Ja vaadates ka neid slaide, mis on esitatud, minu küsimus tuleb noorte huvitegevuse toetussüsteemist. 15 miljonit aastas selleks läheb ja on eraldatud. Nüüd, on omavalitsusi, kes on väga targalt ja väga hästi seda kasutanud. On omavalitsusi, kes seda kasutanud ei ole, see raha on aasta lõpus kasutamata. Kas te oskaksite natukene kommenteerida seda? Kuigi see ei ole otseselt seotud selle ülevaatega, aga samas ka slaidides välja toodud ja 15 miljonit aastas on väga suur summa. Samas, eile või üleeile oli uudis, kus meil tegelikult lapsed liiguvad värskes õhus vähem kui – ma väga vabandan! – vangid kinnipidamisasutustes. Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa. Mul on väga hea meel, et te sellele samamoodi tähelepanu pöörasite, mis oli ka üks minu kahest suurest üleskutsest. Ehk siis see, mis puudutab meie laste ja noorte liikumist väljaspool trenni ja kogu päeva vältel. Ma arvan, et üks nendest kohtadest, mis seda kindlasti igapäevast liikumist oluliselt saab suurendada, on just nimelt see huvitegevuses ja huvihariduses osalemine. Nii need konkreetsed tegevused, mida seal tehakse, ja nagu ma ka ettekandes ütlesin, et see ei puuduta sugugi ju mitte ainult spetsiifiliselt trenni ja spordivaldkonda, vaid paljud teised huvitegevuse distsipliinid on täpselt samamoodi liikumises ja annavad füüsilist koormust lastele. Aga see puudutab ka seda teed, kuidas sinna minnakse ja sealt tullakse ja ka neid väärtushoiakuid, jälle, mida seal huvitegevuse juhendaja jutustab ja annab.
See, mis nüüd puudutab konkreetselt seda rakendamist ja järelevalvet huvitegevuse teemal, siis selle rakendajaks on Haridus- ja Teadusministeerium ja spetsiifilisemalt Eesti Noorsootöö Keskus. Kontseptsiooni väljatöötajateks oli eelkõige Kultuuriministeerium koostöös siis haridusministeeriumi ja paljude teiste organisatsioonidega, aga nüüd seda rakendamist ja järelevalvet teeb Haridus- ja Teadusministeerium, seega mul spetsiifilised andmed selle kohta puuduvad. Nii palju, kui mina olen aru saanud, siis juhul, kui kohalikul omavalitsusel on selged põhjendused, miks ta ühel aastal ei kasuta ja mida ta tahaks järgmisel aastal sellega teha, siis on see raha võimalik ka üle kanda. Nüüd juhul, kui kohalik omavalitsus lihtsalt laiutab käsi ja tal ei ole mingit plaani, et mis sellest saab, siis suure tõenäosusega see raha läheb riigieelarvesse tagasi. Aga siin on väga palju kinni selles, kuidas kohalik omavalitsus ise sellesse teemasse suhtub. Ja aeg-ajalt on ka see, et see infovahetus võib-olla ei ole olnud piisav, sest osadel juhtudel ka leitakse vabandusi, mis tegelikult ei ole adekvaatsed ja mis selles määruses, mis seda kõike reguleerib, mitte sugugi ei sisaldu. Ehk siis meeldetuletuseks, kohalik omavalitsus on täiesti pädev seda raha kulutama kõigeks, välja arvatud investeeringud. Ehk siis ehitada ei saa, aga muidu kõigeks, mis seostub huvitegevuse võimaldamisega lastele, aga see huvitegevus peab olema juhendatud ja regulaarne, mis tuleb selle juures tagada. Ja eesmärk peab olema see, et võimalikud paljud lapsed, kes muidu ei jõuaks huvitegevusse või kukuksid sealt pärast esimesi kordi välja, siis need lapsed sinna jõuaksid või püsiksid seal siis ka pikemat aega. Mida kohalik omavalitsus nende vahenditega teeb, see on täiesti antud kohaliku omavalitsuse kätte – see on nende vastutus, sest nemad peavad teadma, mis on kohapealsed vajadused ja mis on kohapealsed kitsaskohad. Samas, väga palju väga positiivseid näiteid üle Eesti, kuidas seda on suurepäraselt rakendatud ja kuidas järjest rohkemad lapsed on huvitegevusse jõudnud ja saanud endale võimaluse, millest nad võib-olla enne unistasid, aga mida nad enne teha ei saanud, sest selle spetsiifilise asja jaoks kohalikul omavalitsusel ei pruukinud vahendeid olla.

Esimees Eiki Nestor
Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud minister! Mul on täpsustav küsimus, mis tuleneb teie ühest vastusest, puudutab sõudekeskusi. Kas ma sain õieti aru, et Kultuuriminsteeriumi või siis riigi esimene prioriteet nende keskuste väljaarendamisel on Pärnu, mis asub jõe peal, mis on, noh, oma spetsiifikaga, mitte Aidu? Kuigi minu teada on Aidu osas langetanud otsuse EAS raha eraldamiseks ja Eesti Olümpiakomitee ka. Et kas me teeme paralleelselt kahte, on see jõukohane või kuidas see prioriteetide järjekord nüüd on? Täpsustav küsimus. Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa, tänan! Aidu on eelkõige veespordikeskus laiemas tähenduses, et see ei ole spetsiifiliselt sõudmisele suunatud asi. Seal väga suur osa on tegelikult ikkagi mõeldud turismi arendamiseks. Aga selle kõrval on ka võimalik tekitada suurepärane võimalus rahvusvaheliste võistluste läbiviimiseks, mis tahab natukene aega ja raha ja vaeva saada. Koostöös sõudeliiduga, tulenevalt sellest, et kõige rohkem harrastajaid on Pärnus ja seal on ka kõige pikemad traditsioonid, siis esimene valik oli investeerida muud riigieelarve raha, mis käis läbi Kultuuriministeeriumi investeeringute, Rääma sõudespordikeskusesse, et rajada sinna muu hulgas sisebassein, ehk see, et meie sõudjad saavad aasta ringi veetunnetust hoida. Eesti kliimas teadupärast jätkuvalt läheb vahest väljas jäässe ja millalgi tekib sügisel paratamatult see hetk, kus enam vee peale ei saa, ja siis tuleb oodata, kuni jää ära läheb. Selle jaoks, et meil oleks vähemalt üks koht ja mis saab olema regioonis tegelikult unikaalne, selle jaoks et tipud saaksid hoida veetunnetust aasta ringi, selle jaoks ehitatakse välja Rääma sõudebaas. Ta on eelkõige treeningkeskus. Kui me räägime nüüd võistluskeskusest, siis sellele pretendeerivad nii Aidu kui tegelikult ju ka Viljandi, aga seal on looduslikud küsimused, et kas jõutakse kunagi kokkuleppele või ei jõuta, on ju.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, kultuuriminister Indrek Saar! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi selle aruande kohta ei ole. Avan läbirääkimised. Jüri Jaanson Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun! Kolm minutit lisaaega.

Jüri Jaanson
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ühiskonnas hindame sporti eelkõige meie sportlaste rahvusvaheliste saavutuste järgi. Viimasel kahel aastal on olümpiaalade tiitlivõistlustel edukad olnud eelkõige meie vehklejad, maadlejad ja sõudjad. Taliolümpial tõi Saskia Alusalu kiiruisutamise ühissõidus 4. koha ja oleme rõõmustada saanud ka Oti ja Martini rallisõitude, tennistide, triatlonistide, võrkpallurite jt üle. Vigursuusatamises teeb imesid Kelly Sildaru ja ka noorte suvistel olümpiamängudelt saime esimese medali.
Pole justkui paha, aga pretsedenditult ei saanud me käesoleval olümpiaalade ülemaailmsetelt tiitlivõistlustelt ühtegi medalit ja mullusest peaaegu poole vähem saime medaleid ka mitteolümpiaalade tiitlivõistlustelt. Me oleme mitu aastat selle piiri lähedal kõõlunud ja nüüd kukkusime teisele poole. Vaatamata sellele, et veel 2017. aastal saime olümpiaalade MM-idelt viis medalit, neist kaks võistkondlikku. See paneb mõtlema, et midagi on pildil siiski puudu või isegi valesti. Teame, et süsteem saab tugev olla siis, kui ta on ressurssidega piisavalt varustatud, kui ahela lülides ei ole nõrka kohta, vastasel juhul oleks vist õigem projektipõhine lähenemine. Mõtleme, kui palju või vähe on meie spordisüsteemi mõju tegelikult Kelly Sildaru imelistes hüpetes või Saskia kiiruisutamise olümpiatulemuses või ka noorte olümpiamedalis, mis tuli eelmise sajandi viiekümnendatest pärit treeningtingimustes, n-ö roostes rauast.
Reformierakond tunnustab seda tööd ja edusamme, mida valitsus on teinud spordi ja liikumisharrastuse rahastamisel ja alustalade tugevdamisel. Tunnustab sportlaste sotsiaalsete tagatiste, treenerite töötasude tõstmise, spordikohtunike toetuse kehtestamise, töötajate tervise tugevdamise ja muude spordi ja liikumisharrastuse arengule suunatud meetmete rakendamise eest. Ent see pole piisav olnud.
Sport algab liikumisest ja noorte laiapõhjaline liikumishuvi on see pinnas, mis toidab meie rahva elujõudu, tema tervist ja millest võrsuvad ka meie sporditipud. Viimastes liikumisuuringutest teame, et Eesti õpilased liiguvad värskes õhus keskmiselt vaid 4 tundi nädalas. Seda on tervise tugevdamise seisukohalt soovituslikust tunduvalt vähem ja pole ka tippspordi juurdekasvule soodne. Kooliõpilaste ja noorte liikumisharrastusega tegelevad tublilt mitmed ühiskondlikud organisatsioonid nagu Eesti Koolispordi Liit, spordiklubid, rahvaspordiürituste korraldajad, erinevad liikumisgrupid, aga ka Eesti Olümpiakomitee. Sellele vaatamata näeme uuringute tulemusel, et kuni 19-aastaste inimeste piisava liikumisharrastuse tase püsib juba aastaid siin Eesti uuringute metoodika järgi võetuna 45%–46% peal, Eurobaromeetri järgi isegi 35% peal ja on eelmiste aastatega võrreldes langenud. See on madalseis, mida spordipoliitika arengukava 2030 rakendamine pole suutnud vältida, vaatamata sellele, et avalikku raha on spordile juurde tulnud aastaga üle miljoni euro ja kohalike omavalitsuste kulutused spordile on mullusega võrreldes 6% suurenenud.
Reformierakond leiab, et riik peab selgelt sõnastama oma vastutuse ulatuse ja selgelt väljendama, milline osa spordi alustaladest peaks parema kogutulemuse huvides olema riigi kanda. Noorte liikumisõpetus ja -harrastus peab saama ja olema riigi prioriteediks. Reformierakond leiab, et noortesse liikumishuvi süstimine ja liikumisõpetus peab olema meie haridussüsteemi osa koostöös huviharidusega. Kooli kehalise kasvatuse tunnid tuleb integreerida spordialade treeningutega, kehalise kasvatuse õpetajaid kaasata treeneritena spordiklubides. Noortele tuleb liikumine huvitavaks teha. Noorte kaasamine liikumisse peab saama osaks ministeeriumide koostöös tekkivast sünergiast. Koolid vajavad toetamist ja nõustamist. Liikuma tuleb saada iga õpilane ja miks mitte ka õpetaja. Riik peab pühendama tähelepanu ka erivajadustega inimeste spordisüsteemi korrastamisele ja nende ligipääsule liikumisvõimalustele. Parasport on rahvusvaheliselt muutunud aina professionaalsemaks ja puudega inimestel peab olema valikuvõimalus tipptasemel kaasa lüüa. Reformierakond peab oluliseks riigipoolset, kogu Eestit süsteemselt katva kaasaegse sporditaristu ja ka maakondlike spordiobjektide jätkuvat väljaarendamist. Eesmärgiks peab saama kodulähedane sportimisvõimalus. Väärtustame treeneriametit ja peame oluliseks, et igale noorele oleks kättesaadav spordimeditsiin ja selge dopingu olemus ja selle kahjulikkus. On oluline ja rõhutame, et valitsus jätkaks "Spordipoliitika põhialuste 2030" eesmärkide elluviimist vähemalt seni, kuni pole uut ja paremat plaani. Iga-aastane aruanne siin on andnud võimaluse meil sporditeemat lahti arutada, pulkadeks võtta ja see on väga teretulnud. Tähtis on täiendada riikliku rahastamismudeli aluspõhimõtteid ja sealhulgas ka sporditegevuse toetusvõimalustega riigiettevõtete poolt. Eesmärgiks peab olema, et noored saaks liikuma ja saavutusspordile jätkuks tipptulemusteks ja tippsooritusteks piisavalt vahendeid. Ka rahvusvaheliste tiitli- ja tippvõistluste Eestisse toomist tuleb igati toetada. Ja siinkohal soovin muidugi tunnustada ministrit, tunnustada kõiki spordiga otsesel või kaudsel viisil seotud olevaid inimesi, kes annavad panuse liikumisharrastuse edendamisele ühiskonnas ja ka saavutusspordi edusse. Tänan kuulamast!

Esimees Eiki Nestor
Sõna on soovinud Monika Haukanõmm. Austatud Riigikogu! Volitused esineda läbirääkimistel on Monika Haukanõmmele andnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun!

Monika Haukanõmm
Austatud Riigikogu esimees! Kultuuriminister! Head kolleegid! Alustaksin kahe väikese ekskursiga ajalukku, mis sobivad tänasesse päeva. Esimene. Igale eestimaalasele on tuttav Georg Lurichi nimi, kes on üks tähelepanuväärsemaid ja kangemaid Eesti maadlejaid, kes oma spordisaavutuste kõrvalt mõtestas ja analüüsis sporti laiemalt, täpselt ning tänasessegi sobivalt. Ta on öelnud nii: "Minule näib aga, et see iga hästi kasvanud inimese kohus on selle eest hoolt kanda, et ta jõuetuks, nõrgaks ja tahtmisejõuta ei jääks, et ta keha vaimukohane oleks. Arvatakse nimelt, et kui inimene looduse krooniks on määratud, et siis tal sellepärast õigus on lõdvalt elada. Sellegipärast ei või keegi salata, et kõige suurem maapäälne varandus tervis on. See on nii üleüldiselt arusaadav asjalugu, et me seda lähemalt seletada ei pruugi." Nõnda ütles Georg Lurich juba 1903. aastal ja meie püüame sporti mõtestada täna siin sada aastat hiljem.
Teine ekskurss viib mind loogiliselt paraolümpiakomitee presidendina paraspordi juurde. Kaks päeva tagasi ehk 3. detsembril tähistasime ÜRO puuetega inimeste päeva. Puuetega inimeste jaoks on spordist saamas samasugune normaalsus nagu tavainimestele, kuigi nad vajavad oma erivajadusest tulenevalt eritingimusi, erispordivahendeid ning kohandusi, samuti treenerid eriteadmisi. Kui esimesed kaasaegsed olümpiamängud said alguse 1896. aastal Ateenas, siis paraolümpia alguseks loetakse aastat 1948, kui peale teise maailmasõja lõppu korraldati Inglismaal esimesed sõjaveteranide mängud. Ja 1960. aastal toimusid Roomas olümpiamängude järgselt esimesed paraolümpiamängud ehk tegelikult 64 aastat hiljem. Seega saame me öelda, et käesolev aasta on paraspordi osas märgiline ja suhtumist muutev. Parasport ja paraolümpia liiguvad oma loogilist rada, lähemale tavaspordile, ka Eestis. See saab osaks ühtsest spordist. Seega, sport on imeline ja sobib kõigile.
Nii mõnigi kord esitatakse küsimusi, kas ja miks me nii palju räägime spordist. Kas sporti on üldse vaja?Muidugi on vaja. Ja veel rohkem on vaja rääkida nii spordist laiemalt, tippspordist kui liikumisharrastusest, sest sellega me muudame maailma. Kellele sport, küsitakse minult. Kas seda on vaja inimesele, sportlasele, riigile?Seda on meile kõigile vaja, seda on vaja ka riigile. Sport loob emotsiooni, positiivset tunnet ja heaolu nii tegijatele kui vaatajatele, loob eeskujusisd ja innustab läbi oma suurkujude. Isegi kui mõne inimese jaoks piirdub sport ainult sõnaga, siis oma tippude tulemustele elame me kõik kaasa, ka kõige spordikaugemad inimesed. Kui Gerd Kanter tuli olümpiamedalile, Ott Tänak kihutas maailmameistri tiitli nimel või Kelly Sildaru tegi hirmuäratavaid trikke, siis põdesime kõik üheaegselt hullust, spordihullust, ning tundsime uhkust iga keharakuga.
Kuid sport ei ole ainult tippsport, see on õhtune jooksurada või suusaring või jõusaal. See on midagi, mida me teeme ainult endale, mitte kellelegi teisele. Sellega oleme eeskujuks oma lastele, kujundame nendes tervislikke eluviise, et liikumis- ja sportimistahe kaduma ei läheks. Või koolisport, sest just koolist võib laps leida oma kire mõne spordiala vastu terveks eluks. Just sealt saavad alguse meie uued sangarid.
Novembris, spordikongressil ütles president Kaljulaid ja tegelikult pani meile kõigile südamele, et lukus spordiväljakud lapsi liikuma ei pane. Kui tahame, et lapsed rohkem liiguks, et täiskasvanud tegeleks spordiga ja eakad ei istuks kodus voodiveerel, on vaja avada spordisaalid ja väljakud, nende uksed kõigile huvilistele.
Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Monika Haukanõmm
Sõnum selge: uksed on lahti, mitte suletud lõhkumishirmus tabalukkudega. Et suusa- ja spordirajad ja palliplatsid oleksid valgustatud, mitte kottpimedad. Pole ju palju tahetud. Ja siis saame rääkida natuke vähem mureliku tooniga aina süvenevast nutisõltuvusest või tugitoolispordist.
Kuid jätkame sport 2030-ga. Esmalt tahan rõhutada üldist positiivsed fooni, kus iga aastaga lisandub positiivseid ja sporti toetavaid laiapõhjalisi tegevusi. Selgelt olukorra kaardistamine ja pikemate orientiiride seadmine spordis on loomulik, lausa vajalik, sest keskkond meie ümber muutub. Arvutid seovad meid üha enam tooli ja kirjutuslauaga, telefonid naelutavad liikumatusse asendisse tundideks ning vananev ühiskond esitab oma väljakutseid. Mitte et see kõik väga halb oleks, vaid on vaja olla tähelepanelikud ja teadlikult suunata, motiveerida inimesi kõigis vanustes liikuma, kas või natuke.
Samas ei saa sport 2030-le ette heita ka ambitsioonide vähesust. Kõneldes tervise üheks aluseks olevast liikumisharrastusest, sätestatakse ka selles püüd viia Eesti liikumisharrastus Põhjamaade tasemele, sest ei rahulda meid ju see 35%- või 40%-line liikuvus rahvastikust, tahaks ju jõuda Põhjamaade 70%-ni. Kuid õnneks spordipisik levib siiski tasahilju ka eestimaalastesse ning iga aastaga võtab rohkem inimesi osa spordiüritustest. Kuid loomulikult peab olema ka eesmärk, et Eesti oleks rahvusvahelisel tasemel väärikalt esindatud. Samal nimetatud spordikongressil käidi välja mõte sarnaselt Põhjamaadega luua Team Estonia programm, kuhu kuuluvad ka meie tipud, ning see on igati meeltmööda ja ausalt öeldes tahaks, et see juba kiiremini hakkaks, et me ei oleks olukorras, kus meil enam olümpiavõitjaid ei ole.
Kuid üks tähelepanek, loodetavasti liidetakse tulevikus Team Estonia programmi ka paraspordi tipud, kes praegu on välja jäänud, kuid ei peaks, sest sport on sport ning meie parasportlased võistlevad samuti nagu kõik oma maailmatippudega. Parasport pole ammu enam nn teisejärguline nurgategevus, vaid professionaalne ja tulemusele suunatud igapäevane süsteemne tegevus. Kuid anname atra seada. Kuid see ei vähenda meie rõõmu, et järgmisest aastast liigub parasporti oluliselt rohkem raha ning koordineerimine läheb üle Sotsiaalministeeriumist Kultuuriministeeriumile. See annab oluliselt paremad võimalused rahastada tippsporti ja pöörata tähelepanu liikumisharrastusele.
Nii nagu ma alustasin, soovin ma ka lõpetada meie legendaarset jõukangelast Lurichit tsiteerides, kui ta pöördus eestimaalaste poole 1910. aastal ning mis minu meelest sobib tänasesse arutelusse imekenasti. "Pidage tervisest lugu, siis ei pruugi meil nii palju haigemajasid, vaestemajasid, vangimajasid, ka kõrtsisid ning selle sarnaseid asutusi rahva kulul ülal pidada."  Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Dmitri Dmitrijev Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun! Kolm minutit lisaaega. Palun!

Dmitri Dmitrijev
Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel tahaks tunnustada kõiki, kes on panustanud spordivaldkonda. Kui me vaatame Eesti inimeste liikumisharjumusi iseloomustavaid üldisi näitajaid, siis viimaste aastate statistika paraneb. Meie spordiklubide ja spordiorganisatsioonide arv on aasta-aastalt kasvamas, nagu ka liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate inimeste hulk. Üha enam rajatakse üle kogu Eesti uusi spordirajatisi ning kaasajastatakse vanemaid. Siiamaani Eesti spordi kõige suuremad rahastajad ja toetajad on kohalikud omavalitsused, kuigi sporditaristu kaasajastamine vajab kindlasti ka suuremat riigipoolset toetust. Kordan ka mõnda positiivset arengut, millest minister rääkis siin oma ülevaates. Möödunud aasta septembris rakendus noorte huvihariduse ja huvitegevuse riigipoolne täiendav toetussüsteem, mis väikestes kohtades andis noorte spordielule hoogu juurde. Näiteks Lüganuse vallas said noored võimaluse harrastada tasuta mäesuusatamist Kiviõli seiklusturismikeskuses ning kohalik jalgpalliklubi avas erivajadustega lastele trennirühma. Sportlikele eluviisidele aitab kindlasti kaasa töötajate sportimiskulude hüvitamise soodustamine. Tänavu jaanuarist ei käsitleta töötajate sportimiskulude hüvitamist enam erisoodustusena kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Tänavu aprillis Vabariigi Valitsus otsustas eraldada 8 miljonit eurot järgmiseks neljaks aastaks koondise tasemel sportlaste ja võistkondade toetamiseks, ettevalmistamisel ja osalemisel tiitlivõistlustel.
Kõik tehtud muudatused näitavad selgesti, et tänane valitsusliit hoolib rahvatervisest ja soodustab kõigiti liikumisharjumuste laialdasemat levikut. See on heaks vundamendiks ka sporditippude sirgumisele. Ja kui vaadata Eesti aasta sportlaste valimisel eesseisvat nimekirja ja meie sportlaste tulemusi, siis me näeme, et oli tegelikult võimas aasta. Magnus Kirt, Ott Tänak, Katrina Lehis, Gerd Kanter ja kõik teised pakkusid meile suuri emotsioone kogu aasta vältel. Ma soovingi meie sportlasi kiita.
Paraku peame tunnistama, et Tallinna Ülikooli terviseteadlaste värske uuringu kohaselt on üldise rahva liikumisharjumuste kasvu kõrval saanud tõsiseks mureks just laste vähene liikuvus. Ka Tervise Arengu Instituudi andmed viitavad noorte ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud probleemidele. Eilsete uudiste järgi meil vangid vanglas liiguvad päevas värskes õhus rohkem kui õpilased. Eestis liigub igapäevaselt piisavalt ainult üks kuuendik lastest. Keskkooli minnes langeb nii poiste kui tüdrukute kehaline aktiivsus väljspool kooli. Ja põhjusena näevad pedagoogid liigset nutivahendi- ja ekraanikasutust kui ka mõnedes kohtades spordialade valikute vähesust.
Siinkohal sooviksin eraldi rääkida jalgpallist, mille toetusrühma esimees ma siin Riigikogus olen. Ja ma sooviks tegelikult tunnustada jalgpalliliidu presidenti Aivar Pohlakut, kelle idealism ja spordimehe visadus on Eesti jalgpalli kõvasti arendanud. Nüüd oleks vaja astuda koostöös aga järgmine samm. Ja kui kõrvale panna sedasama Islandi mudelit, millest on rääkinud ka minister, ja Islandit, kus on neli korda vähem rahvast, siis näiteks 16. aasta seisuga oli Islandil ühtekokku 700 statsionaarset täismõõtmetes jalgpalli sisehalli, Eestis oli üks. Lisaks oli küll 3 suuremamõõtmelist kupliga sisehalli, aga kõik asusid Tallinnas. Islandis oli 12 väiksemat sisehalli, Eestis oli ainult 2. Kui me räägime 17. aasta registreeritud jalgpallurite arvudest, siis islandil oli neid 26 500. Eestis oli see number spordiregistri andmetel 21 500. Lähtuvalt sellest Keskerakonna liikmed on välja käinud idee, mille kohaselt tuleks üle Eesti jalgpallihallid, mida on kerge püstitada ning mis ei maksa liialt palju, kuid arendaksid meie jalgpallitaristut hüppeliselt. Ja kõigis maakondades see tegelikult jalgpalli sisehallide rajamine läheks maksma Eesti riigile alla 20 miljoni euro. Me oleme oma põhjanaabreid erinevatel spordialadel korduvalt võitnud, kuid nüüd tahaks loota, et aastaks 2030 oleme kogu rahvana Põhjamaade tasemele jõudnud, nii nagu ka näeb ette meie spordivaldkonda puudutav strateegia. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Palun! Minister kasutab oma õigust lõpusõnavõtuks.

Kultuuriminister Indrek Saar
Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmed, ma väga tänan teid selle diskussiooni eest läbi nende aastate, mis mul on olnud võimalus Riigikogu ees erinevate sporditeemadega, eriti aga siis regulaarselt selle spordipoliitika põhialuste aruandega käia. Need kõik on tegelikult mõjutanud seda, mida me Kultuuriministeeriumis ja oma koostööpartneritega olümpiakomitees ja alaliitudes oleme ka pärast teinud. Eriti ma tahan tänada Monika Haukanõmme, Jüri Jaansonit ja kõiki neid, kes on juhtinud tähelepanu sellele, et me peaksime inimesi kohtlema võrdselt, kui me räägime spordist, ja toonud alati sisse ka erivajadustega inimese mõõtme. Ma arvan, et see on üks neid põhjuseid, miks me täna saame tõdeda, et järgmiste aastate perspektiiv, mis puudutab parasporti, on oluliselt optimistlikum, kui ta võib-olla varem oli.
Medalid, need kõige säravamad, mille poole tuleb kindlasti püüelda ja mida ma ka oma ettekandes toonitasin, rääkides Team Estoniast. Me tahame, et meil tuleks jätkuvalt olümpiavõitjaid, et meile tuleks olümpiamedaleid, mida meil nüüd viimasel paaril korral ei ole õnnestunud saada. Teisalt, liiga pessimistlik ei maksaks ka olla. Ma arvan, et kui me nüüd fokuseeritult ja täpselt panustame ja läbi selle Team Estonia võtame selle võimaluse, et me saame teha ka valikuid, et me saame fokuseerida, siis selleni jõudmine ei ole nii keeruline ja võimatu. Sest kui me vaatame üldiselt Eesti tiitlivõistlustelt koju toodud medaleid, siis saan ma teid kõiki õnnitleda. Me oleme ju sel aastal, kuigi see aasta ei ole veel läbi, purustanud taas rekordi. Kui eelmisel aastal oli ka juba rekordaasta, toodi Eestisse 164 medalit rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt, siis sel aastal on neid koju toodud juba 178. Kusjuures olümpiadistsipliinidelt on sel aastal koju toodud juba 39 medalit, need ei ole olümpiamängudelt, olümpiadistsipliinidelt ja nendelt aladelt. Võrdluseks, 90-ndate alguses tuli aastas üldse Eestisse 10–20 medalit rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt. Selles mõttes meie see võimalik järelkasv ja baas on lai ja tugev, aga loomulikult me peame tegema siit kvalitatiivse sammu edasi.
Aga veel kord: aitäh teile väga konstruktiivse arutelu eest! Võtkem siis aega ka ise liikumise ja spordiga tegelda ja hoolimata tänasest ilmast, kui võimalik, minge jala koju!

Aseesimees Enn Eesmaa
Lõpetan arutelu sporditeemadel. Nagu teada, arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta.

20. 21:04 Tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Järgmine päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks keskkonnaminister Siim Kiisleri!

Keskkonnaminister Siim Kiisler
Aitäh, austatud juhataja! Auväärt Riigikogu liikmed! Selle teile esitatud tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõuga võetakse Eesti õigusesse lõplikult üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2010. aasta direktiiv tööstusheidete kohta. Ja põhjuseks on see, miks me selle eelnõuga siin oleme, et 2016. aastal laekunud Euroopa Komisjoni Pilot päringuga esitati 75 täpsustatud küsimust nimetatud direktiivi ülevõtmise kohta ja Eesti esitas omalt poolt märkused saadetud küsimustele, kuid oli nõus, et direktiivi mõne, täpsemalt öeldes 19 sätte ülevõtmisel esines puudusi või ebatäpsusi ning Eesti lubas viia riigisisese õigusakti ehk siis käesoleva seaduse vastavusse Euroopa Liidu omaga.
Eelnõukohase seadusega tehtavad muudatused saab tinglikult jagada kolme rühma. Normitehnilise iseloomuga muudatused, täpsustavad muudatused ning olulised muudatused. Normitehnilise iseloomuga muudatuste vajadus on tingitud teiste õigusaktide muutmisest ja nad on korrastavat laadi ning ei muuda tööstusheite seaduse sisu ega avalda ka mõju ettevõtete ja asutuste tegevusele.
Teine rühm on täpsustavad muudatused. Nendega korrastatakse ülevõetud mõistete ja nõuete sisu. Nende muudatustega kaasneb võimalik mõju on kaduvväike, sest Eestis vastavaid olukordi ei ole, pärast tööstusheite seaduse jõustumist, mis oli juunis 2013, ei ole pärast seda vastavaid olukordi tekkinud või on kehtiva seadusega ülevõtmata direktiivi säte tegelikkuses juba rakendatud ja toimib.
Ja kolmas rühm ehk siis olulised muudatused ja neid on kokku kolm. Esiteks sätestatakse erakorralise keskkonnaalase kontrollimise aruande koostamisele ning avalikustamisele samad reeglid, mis on kehtestatud kehtiva seadusega korrapärase keskkonnaalase kontrollimise aruande kohta. Ja edaspidi ka erakorralise kontrolli korral peab koostama aruande, mis tuleb avalikustada Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Selle muudatuse eesmärk on tagada keskkonnateabe kättesaadavus konkreetse piirkonna elanikele ning laiemale üldsusele. Teiseks suuremaks muudatuseks on see, et uudse tehnika katsetamisel ja kasutamisel võib loa andja teha ajutise erandi saastatuse vältimiseks asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamisest kuni 9 kuuks. See tähendab seda, et uue tehnika katsetamisel ei pruugi ettevõte kasutada puhastusseadmeid, mida ta muidu peaks kasutama, juhul kui uudne tehnika oleks päriselt kasutusele võetud. Erand tehaksegi selleks, et ettevõtted saaksid katsetada uut tehnikat ja selgitada sellisel viisil välja, milliseid saasteaineid ja kui palju neid tekib uudse tehnika kasutamisel, samuti selle, milliseid puhastusseadmeid tuleb ehitada, kas katsetatav tehnika on olemasolevast tõhusam või tekitab vähem saasteainete heidet sama toodangumahu juures. Ettevõtja seisukohalt on tegemist leevendava muudatusega ja selle mõju on ettevõtlusele positiivne. See on direktiivi nn paindlikkuse mehhanism, mille põhiline eesmärk on aidata kaasa innovatiivse ja keskkonda säästvama tehnika väljatöötamisele ja kasutuselevõtule. Kolmas eelnõus sätestatud olulisem muudatus on nõue tagada heiteseire tulemuste kättesaadavus samade perioodide kohta, kas aasta, kuu või ööpäeva keskmised näitajad, ja samadel võrdlustingimustel, mis on kehtestatud asjakohaste parima võimaliku tehnika järeldustega, see võimaldab võrrelda mõõtmistel saadud tulemusi, PVT ehk siis parima võimaliku tehnika järeldustest tulenevate nõuetega. Selline võrdlus on vajalik seatud heite piirväärtuste ületamiste tuvastamiseks. Selle nõude täitmiseks tuleb osadel käitajatel kasutatavad seiresüsteemid ümber seadistada.
Kokkuvõtteks. Väga tehniline seaduseelnõu, aga muudatused ei suurenda kompleksloa kohustusega käitajate arvu, see jääb pigem samaks, riigile täiendavaid kulusid ei kaasne. Mõnevõrra suureneb küll Keskkonnaameti töökoormus, kuna on vaja ajakohastada osa komplekslubadest, kuid samas võib kontrollisüsteemi selgem reguleerimine hoopis koormust vähendada, kui need muudatused on ellu rakendatud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas ettekandjale on küsimusi? Neid ei ole. Austatud minister, suur aitäh! Juhtivkomisjoni ettekande teeb keskkonnakomisjoni liige Urve Palo. Palun!

Urve Palo
Tere õhtust, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas antud eelnõu (736 SE) oma 19. novembri istungil. Kutsutud olid keskkonnaminister Siim Kiisler ja Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna peaspetsialist Jelena Hannus. Mõlemad ka osalesid komisjoni istungil.
Minister selgitas, et seaduseelnõu on sisuliselt Euroopa Parlamendi tööstusheidete direktiivi ülevõtmisel tekkinud vigade parandus, millega täpsustatakse sätete sõnastust ja kasutatakse ühtsemat mõistete süsteemi. Muudatused on eelkõige tehnilist laadi. Ja Jelena Hannus täiendas, et Euroopa Komisjon osutas vastuoludele 2016. aastal. Tegemist on väiksemate ebatäpsustega, mitte põhimõtteliste muudatustega. Olulisemaks muudatuseks on näiteks uue tehnoloogia paindlikumad katsetamistingimused, mille korral ei pea enam rakendama kõiki ennetavaid meetmeid. Samuti sätestatakse nõuded keskkonnaalase erakorralise kontrolli aruande esitamise ning avalikustamise kohta. Kolmas olulisem muudatus puudutab kompleksloas määratud nõuete ja parima võimaliku tehnikaga saavutatud heitetasemete võrreldavust, et tuvastada võimalikke ületamisi ehk kompleksloa nõuete rikkumisi.
Komisjonis küsiti, et kas muudatusi on arutatud ka huvigruppidega ja mida nad on seaduseelnõust arvanud. Jelena Hannus vastas, et seaduseelnõu on läbinud kaks kooskõlastusringi ja kõik on tehtavate muudatustega kursis. Märkus tuli Eesti Vee-ettevõtet Liidust, kuid seda ei arvestatud ja nad olid põhjendusega nõus. Seejuures lisas avaliku kommentaari ka Eesti Standardikeskus, millega on arvestatud, kuna tegemist oli keelelise täpsustusega.
Komisjon otsustas määrata eelnõu ettekandjaks siinseisja, Urve Palo (konsensuslikult) ja siis tehti otsus, ettepanek võtta esimesele lugemisele täna, 5. detsembril (ka see oli konsensuslik), tehti ettepanek eelnõu 736 SE esimene lugemine lõpetada (otsus oli konsensuslik) ja teha ettepanek määrata eelnõule muudatusettepanekute tähtajaks 19. detsember k.a kell 4 (ka see otsus oli konsensuslik). Tänan!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu ettekandjale! Küsimusi ei ole. Kui on soovi, avame läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule 736 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. detsembri kell 16.00.

21. 21:13 Pandikirjaseaduse eelnõu (760 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud pandikirja seaduse eelnõu (760 SE) esimene lugemine. Palun kõnetooli rahandusminister Toomas Tõniste!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on tõeline au selliste masside ees siin esineda. Lubage esmalt selgitada, mis asi on pandikiri. Sellel ei ole mingit pistmist pandimajadega, tähitud kirjadega. Pandikiri on eriliigiline ja madala riskiga võlakiri, mida saab emiteerida üksnes pank. Selle võlakirja tagatiseks on eelkõige nõuded eluasemelaenu saajate vastu. Samuti võivad selle võlakirja tagatiseks olla ka nõuded ärikinnisvaraga tagatud laenusaajate vastu ja laenunõuded riigi või kohalike omavalitsuste üksuste vastu. Kui pank on väljastanud eluasemelaenu või andnud laenu mõnele kohalikule omavalitsusele, siis ta saab ka need nõudned n-ö kokku köita ja konventeerida pandikirjaks. Kogumis moodustavad need nõuded siis pandikirjade tagatisvara. Mis teeb pandikirja eriliseks, on selle madal risk. Peamiselt vähendab riske pandikirja investorite jaoks nn kahekordse tagatuse mehhanism. See tähendab, et tavaolukorras on pandikirja investoril nõue panga vastu, pankrotiolukorras rahuldatakse aga tema nõuded rahavoogude arvelt, mis laekuvad tagatisvaralt, ehk teisisõnu öeldes, tagatisvaraks olevate laenude tagasimaksed lähevad ainult pandikirja omanikele, nende arvelt ei saa rahuldada teiste pankade võlausaldajate nõudeid.
Pandikirjaseaduse vastuvõtmine suurendab esiteks finantsstabiilsust, sealhulgas muudaks see Eestis tegutsevad Skandinaavia tütarpangad vähem sõltuvaks oma emapankadest. Teiseks arendab eelnõu laiemalt Eesti kapitaliturgu, kuna tekib võimalus investeerida madala riskiga võlakirjadesse. Pandikiri võiks olla sobilik instrument investeerimiseks muu hulgas ka meie pensionifondidele. Ühtlasi tekitatakse välisinvestorites suurem huvi Eesti kapitaliturgude ja seeläbi laiemalt Eestisse investeerimise vastu. Ja kolmandaks, eelnõu tõhustab Eesti krediiditurgu, suurendades eelkõige Eesti ettevõtete võimalust saada rahastatust ka majandussurutise tingimustes. Praktika on näidanud, et finantskriisid ei ole märkimisväärselt vähendanud pankade võimalusi pandikirjadega raha kaasata. Nõnda on võimalik tagada laenuraha olemasolu ka keerulisemas olukorras. Pangad peaksid pandikirjade emiteerimiseks taotlema Finantsinspektsioonilt täiendava tegevusloa. Lisaks näeb uus seadus ette rea investorikaitsereegleid, et tagada piisav läbipaistvus ja pandikirjade usaldusväärsus.
Austatud Riigikogu liikmed! Kokkuvõttes täidab käesolev eelnõu olulise lünga Eesti kapitaliturul. Võimalus pandikirju emiteerida on tagatud pea igas riigis, kus on olemas tasemel pangandussüsteem. Ka Eesti on täna olukorras, kus järgmise arenguhüppe jaoks tuleb vastu võtta pandikirjaseadus. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Teile on lisaks aplausile ka üks küsimus vähemalt. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Milline on Eesti krediidiasutuste valmisolek pandikirjaga tegelemiseks? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Eesti krediidiasutustel on valmisolek olemas. Täna on meil põhiliselt kolm suuremat panka, kus eluasemelaenud, kuhu on nad koondunud. Kui me vaatame bilanssi, siis eluasemelaenude kogumaht Eestis on täna kuskil 7 miljardit eurot, kui liidame juurde ka 5,2 miljardit Eesti äriühingutele kommertskinnisvara tagatistele antud laene ja ka pool miljardit valitsussektorile antud laene, siis tegelikult, ütleme niimoodi, 13 miljardit võiks olla n-ö see maht, aga kindlasti reaalsuses see nii suur ei ole.

Aseesimees Enn Eesmaa
Auväärt ettekandja, suur aitäh! Rahanduskomisjoni liige Priit Sibul teeb juhtivkomisjonipoolse ettekande.

Priit Sibul
Aitäh, austatud aseesimees! Ministrid, kolleegid! Rahanduskomisjon arutas nimetatud eelnõu oma 20. novembri istungil. Minister just tutvustas meile eelnõu sisu, komisjonis käisid seda tutvustamas finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ja osakonna jurist Kaarel Eller.
Meil kerkis komisjonis samasugune küsimus nagu kolleeg Krista Arul, et kas ja kellele seda vaja on või n-ö, et kas on pandikirjade emiteerimise vastu huvi. Meile vastati, et pankadel on huvi ja eelkõige need, kelle portfellis eluasemelaenud on. Samuti sooviti teada, kas eluasemelaenude võtjate huvid on kaitstud ja kes seisavad nende huvide eest eelnõu menetlemisel. Siis on selge, et Eestis organisatsiooni, kes esindaks eluasemelaenu võtjaid, ei ole olemas, aga samas kaitseb neid menetluse käigus Rahandusministeerium ja Justiitsministeerium, et laene niisama edasi ei müüda ja laenud jäävad panga enda portfelli, pankade nõuded laenajate vastu on tagatiseks pandivõlakirjadele, mida pank emiteerib, ja laenuvõtja jääb endiselt suhtlema pangaga. Kui pank läheb pankrotti, siis pole vahet, kas laen oli seotud pandikirjaga või mitte.
Küsiti, kas pandikirju saavad emiteerida ainult krediidiasutused. Saime vastuseks, et jah. Siis küsiti, miks on jõustumise tähtaeg sätestatud 1. märts 2019. Saime vastuseks, et oleks fikseeritud kuupäevad, millal pangad saavad esitada loataotluse Finantsinspektsioonile. Finantsinspektsioonil on lubade menetlemiseks aega kuus kuud. Küsiti, kes soetavad pandivõlakirju ja saime vastuseks, et riigiti on see praktika erinev, näiteks teised pangad, pensionifondid ja kindlustusandjad, kuid mõnes riigis ka jaeinvestorid. Siis küsiti veel, kas pandikirjad võivad olla börsil vabalt kaubeldavad. Vastuseks saime, et võlakirjad võivad olla kaubeldavad ka ilma, et oleks börsil noteeritud. Mõnes riigis käib nendega päris aktiivne kauplemine, reitinguagentuurid hindavad portfelli kvaliteeti ja sageli on pandivõlakirjade reiting kõrgem kui emiteeritava panga enda reiting. Tegemist on kõrge usaldusväärsuse ja madala riskiga tootega, kuid seetõttu on ka intress madalam.
Ja siis jõudsime oma komisjoni otsustele, et tuua see eelnõu täna siin teie ette ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10 tööpäeva. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh ettekandjale! Küsimusi ei ole. Avan soovi korral läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 760 SE esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. detsembri kell 17.15.

22. 21:21 Tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (719 SE) esimne lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduseelnõu 719 SE esimene lugemine. Palun ettekandjaks justiitsminister Urmas Reinsalu!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Lugupeetav Riigikogu aseesimees! Austatud rahvaesindus! Valitsuse algatatud tõestamisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on üks ja selge: võimaldada teatud tõestamistehingute, -toimingute tegemist notari ja kliendi vahel loodava videosilla vahendusel, kusjuures sellisel viisil tõestamine on tavalise ehk notari juuresolekul tõestamisega samaväärne. Kavandamisel on kaugtõestamise võimaldamine abiellumis- ja lahutamisavalduste, pärimisavalduste, pärandist loobumise avalduste, osaühingu osa võõrandamise ning pantimise kohustus- ja käsutustehingute ning volikirjade tõestamised ja kehtetuks tunnistamised. Teise muudatusena selles eelnõus täpsustatakse allkirja kinnitamist digitaalallkirjade puhul. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh ministrile! Küsimusi ei ole. Õiguskomisjoni liige Urve Tiidus, palun! Kuuleme juhtivkomisjoni menetlusest.

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetavad! Tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oli õiguskomisjoni päevakorras 12. novembril. Komisjoni istungil osalesid minister ise ja Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa. Notariaalsete tehingute ja toimingute lihtsustamise eelnõu esitleti komisjonis vähe pikemalt kui täna ja see inspireeris ka arutelu. Näiteks paluti selgitada täiendava tasu põhjendatust. Notaritasu kaugtõestamisel on tavalise toiminguga võrreldes 20 eurot kõrgem ning välisesinduses tehtava toimingu eest on riigilõiv 20 eurot. Täiendav tasu tulenev asjaolust, et Notarite Koda on projekti finantseerija ja kojal tuleb kanda reaalsed kulutused tarkvarale, infosüsteemide haldamisele jne. Kui edaspidi selgub, et lisanduv tasu ei olnud põhjendatud, saab seda ka muuta, ütles ministeeriumi esindaja. Küsiti ka, et miks on seaduse jõustumine planeeritud aastaks 2020 alles, 1. veebruar. Ja põhjus on selles, et jõuda valmis erinevate IT-arendustega. Oli ka küsimus, et kas see konkreetne eelnõu puudutab dokumentide tõlkimise vajadust. Vastus oli, et eelnõu seda ei puuduta, kuid kui on konkreetseid märkusi või ettepanekuid, siis võib need saata ministeeriumile. Minister lisas, et notarid võivad dokumentide tõlkimisega seonduvat ise otsustada. Oli ka selline küsimus, et kuidas tagatakse videosilla vahendusel kaugtõestamise usaldusväärsus. Me saime teada, et kaugtõestamise vormis tehtavate tehingute puhul tehakse koostööd Eesti välisesindustega, kuhu välisriigis viibiv tehinguosaline peab tehingu tegemise ajaks minema ja kus on olemas kõik tehnilised lahendused ja tingimused usaldusväärseks notariaalse tehingu tegemiseks. Katseprojektina võimaldatakse kaugtõestamist esialgu kolmes Eesti Vabariigi välisesinduses, need on Helsingi, New Delhi ja Stockholm ja seal ka siis üksnes teatud notariaalse tõestamise vormi nõudvate tehingute puhul ja pärast mõnda aega projekti töös olemist on võimalik hinnata, kas ja kuidas on võimalik teenust laiendada ka teistesse välisesindustesse ning enamatele notariaaltoimingutele. Ministeeriumi poolt öeldi, et projekti edukust võiks hinnata paari aasta pärast. Päriti, et kas sellist lahendust on katsetatud ka teistes riikides. Väidetavalt, öeldi ministeeriumi poolt, on tegemist üpris uudse lahendusega, aga sarnane lahendus on olemas siiski Lätil.
Komisjon otsustas võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. detsembril (konsensuslikult), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (samuti konsensuslik otsus), teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 19. detsember kell 16.00, kõik olid sama meelt, ja määrata ettekandjaks Külliki Kübarsepp, keda mina täna asendan. Tänan kuulamast!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh ettekandjale! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele, kui selleks on soovi. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek, nagu kuulsite, on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule 719 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. detsembri kell 16.

23. 21:25 Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (elatise võlgnike survestamine) eelnõu (737 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (elatise võlgnike survestamine) eelnõu (737 SE) esimene lugemine. Palun, justiitsminister Urmas Reinsalu!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh, lugupeetav Riigikogu aseesimees! Austatud rahvaesindus! Selle seaduseelnõu mõte on olla mõtteliselt teine pakett siis täiendavatest survestamisabinõudest selleks, et riik oma jõuga seisaks nõrgema ehk siis selle lapse huvide eest, et kohustatud isik täidaks elatise ... ja maksaks siis elatist lapse ülalpidamiseks. Ja nähakse ette siis, esiteks, eelnõu kohaselt õigus kohtule mõjuva põhjuseta elatise tasumata jätmise korral tunnistada kehtetuks ka võlgniku reisidokumendid. Teiseks, näha ette, et elatisevõlgniku sõiduk või muu liiklusregistrisse kantud asja kohtutäiturile saab üle anda politsei abil. Kolmandaks, lisaks eeltoodule kohustatakse kolmandaid isikuid, kellel on kohustus isikut tuvastada, keelduda elatise võlgnikule vastavalt siis 500 euro suurusest rahalise kohustuse täitmisest sularahas. Nimelt, need isikud peavad kontrollima isikut, tuvastades avalikust registrist, kas tegu on elatisevõlgnikuga ning kui on, teavitama kohtutäiturit, kes siis vastavalt saab arestida selle nõude elatise katteks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh! Ministrile siiski üks küsimus on. Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Äkki te mõne sõna või lausega räägiksite lahti ka seda. Siin on terve hulk neid dokumente, võlgniku dokumente, mida võib keelustada. Nende hulgas on ka tegelikult meremehe teenistusraamat ja meresõidutunnistus. Nendest reisidokumentidest saan ma veel aru, aga meremehe teenistusraamat ja meresõidutunnistus on nagu osa tema elukutsest või ametist, millega ta teenib ka elatist. Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! No üldine loogika tegelikkuses on siis selles, et ... Mis on mõte? Mõte on see, et ole mees või naine, maksa see, täida see kohustus ära, saad dokumendid kätte ja saad oma eluga edasi minna, reisida mööda maailma või ka teistes riikides viibida ja täita neid ülesandeid. Mõte on tegelikkuses siis selles, et täituritel on äärmiselt keerukas – kui me kujutame ette, et inimesed paiknevad üle maakera, olgu nad meremehed või olgu nad Eesti kodanikud siis reisil või olgu nad läinud ajutiselt elama või alaliselt Austraaliasse, Ladina-Ameerikasse, kuhu iganes, ja tegelikult siis kujutada ette, et Eesti täiturid soovivad – või täituritel on raske seda täitmist sisse pöörata. Ma usun, et kui isik demonstreerib oma valmidust, nagu on ka autojuhilubadega olnud, et vähemalt osaliselt võetud kohustust täita, oma head tahet, siis kindlasti esitab ka oma põhjenduse, kui need põhjendused on objektiivsed, et kas taotleda elatise vähendamist, või siis põhjendused, miks ta ei ole enda kohustust täitnud. Kui ta tegelikult töötab meremehena, järelikult on tal ka mingi palk, laekub, järelikult ta on võimeline ka vähemalt osaliselt seda kohustust täitma.

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh ministrile! Õiguskomisjoni menetlusest räägib Urve Tiidus. Palun!

Urve Tiidus
Lugupeetavad! Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus oli õiguskomisjonis arutusel 12. novembril. Eelnõu kohta jagasid selgitusi justiitsminister Reinsalu, ministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ja nõunik Andra Olm. Arutelu kujunes üsna pikaks ja selle käigus toodi esile, et elatisvõlgnikke on Eestis üle 9000. Komisjoni liikmetel oli arvukalt täiendavaid küsimusi. Küsiti, kas ja kuidas on võimalik hinnata elatise võlgniku sissetulekut. Ministri sõnul oli algselt plaanis anda kohtutäiturile õigus hinnata võlgniku sissetulekut, kui on kahtlus, et tegelik töötasu on suurem, kui ametlikult näidatud sissetulek. Eelnõu kooskõlastusringil sai see idee aga ulatuslikku kriitikat ja jäeti seetõttu eelnõust välja. Indrek Niklus lisas, et kindlasti pole võimalik välja selgitada, kui paljud isikud oleksid rahaliselt võimelised elatist maksma. Kaudsete näidete pinnalt võib hinnata, et üks kolmandik elatise võlgnikke on sellised, kes ei maksa elatist põhimõtteliselt.
Komisjoni esimehe soovil tehti kokkuvõte eelnõu kooskõlastusringil tehtud märkustest. Toon esile ühe nendest. Kooskõlastamisel osales lai isikute ring ja tõsisemad läbirääkimised toimusid pangaliiduga, kellega jõuti kokkuleppele, et elatise võlgnikule võib keelduda üle 5000 euro suuruse rahalise kohustuse täitmisest sularahas. Ministeerium soovis esialgu, et see piirmäär oleks madalam. Pangaliidu hinnang oli, et taoline meede väiksema piirmääraga on ebaotstarbekas ja ebaproportsionaalne, kuna nõuab neilt täiendavaid arendusi. Samal teemal toimusid läbirääkimised ka erinevate hasartmängude korraldajatega, kes väitsid samuti, et see on ebaproportsionaalselt kulukas meede. Ministeerium rõhutas aga, et lapse huvid on tähtsamad, ja jäi siis 5000.
Õiguskantsler, Riigikohus olid seisukohal, et kohtutäitur ei tohiks omada õigust hinnata, milline on elatise võlgniku tegelik töötasu. Nende hinnangul peab see kohustus jääma maksuametile. Komisjonile selgitati, et kohtutäiturid annavad juba täna maksuametile teada, kui on ilmne, et isiku tegelikud sissetulekud ei vasta ametlikele tuludele.
Seaduse jõustumise aeg, 1. jaanuar 2021, tekitas küsimuse komisjoni liikmetes. Ministeeriumi esindaja selgitas, et nii pikk jõustumise aeg on vajalik infosüsteemide arendamiseks. Näiteks tahetakse viia politsei andmevahetusesüsteem tasemele, mis võimaldab sõiduki hoiulevõtmisel politseiametniku ja kohtutäituri vahelise elektroonilise andmevahetuse, samal eesmärgil on vaja arendada ka liiklusregistrit.
Tõusetus ka selline teema, et kas nähakse ette meetmeid, mis tagavad, et elatise võlgnikult saadud raha kasutatakse kindlasti lapse huvides. Vastus oli, et kehtiv õigus lubab pöörduda kohtusse, kui elatisraha ei kasutata otstarbekohaselt, ja kohus saab teha ka ettekirjutuse.
Oli küsimus, et kas ministeerium on analüüsinud eelnõu vastavust põhiseadusele. Ministeeriumi poolt sai komisjon kinnituse, et põhiseaduspärasust on analüüsitud, uuritud on ka rahvusvahelist praktikat, Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. Euroopa Inimõiguste Kohus on jõudnud seisukohale, et põhiseaduspärasus on tagatud, kui dokumendi kehtetuks tunnistamisel on kaalutud meetme proportsionaalsust. Eestis teeb juhtimisõiguse, näiteks ühe meetme, juhtimisõiguse peatamise lõpliku otsuse alati kohus ja kohus saab kaaluda muu hulgas ka seda, kas isik vajab reisidokumente näiteks oma tööülesannete täitmiseks. On olemas kohtupraktika, kus jäeti juhtimisõiguse peatamine ära, kuna leiti, et tegemist ei ole proportsionaalse meetmega.
Võlgnike tegelike sissetulekute hindamine kohtutäituri poolt tõusis arutelul veel korra päevakorrale ja nagu kuulsime, on ministeerium soovinud anda kohtutäiturile õiguse hinnata võlgniku tegeliku töötasu suurust. Et Soomes olevat sarnane meede olemas, oli põhjendus. Aga põhiseaduspärasuse ning töösuhte puutumatuse argumendile tuginedes nõudsid õiguskantsler, Riigikohus ja Sotsiaalministeerium selle sätte eelnõust väljajätmist. Komisjoni liikmed, Raivo Aeg nimelt, leidis, et koostöö maksuametiga ei ole sellises olukorras piisavalt tõhus, sest amet jälgib vaid maksulaekumisi. Indrek Nikluse sõnul saab maksuhaldur teha maksumenetluse põhjal järelduse varjatud sissetuleku kohta ja ta lisas, et kehtiv õigus lubab täituril nõuda võlgniku pangakonto väljavõtet ajast, mis eelneb täitemenetluse algusele, ja selle põhjal on võimalik hinnata ka sissetulekute laekumist ning sellega seotud olulisi muutusi. Täituril aga puudub õigus otsustada selle üle, kas isiku tegelik sissetulek on ametlikust sissetulekust suurem, ning tal puudub õigus sellele tuginedes arestida midagi. Nõunik Andra Olm täpsustas, et kohtutäiturid ja maksuamet teevad koostööd ja kui täituril on alust arvata, et võlgnik saab varjatud tulu, siis sellekohane signaal ka maksuametile antakse.
Juhiti tähelepanu asjaolule, et tegemist on eelnõuga, mis muudab alles kaks aastat tagasi tehtud seadust, minister on aga ise tauninud seaduste liiga tihedat muutmist, kõlas siis küsimus, et kas seda seadust võib-olla pole tarvis paari aasta pärast jälle muuta. Ja minister ütles, et seda ei saa välistada, sest vahepeal võib turule tulla näiteks täiesti uusi teenuseid, mida praegu ei saa ette ennustada.
Komisjonis kõlas ka selle debati käigus arvamus, et võib-olla tuleks hakata jõulisemalt käituma selle võlgnike grupiga, kes ei soovi põhimõtteliselt elatist maksta, mitte nendega, kes tegelikult elavad vaesuse piiril. Minister tõdes, et on inimesi, kellel on minimaalne sissetulek või puudub see hoopis, sellisel juhul saab kohus kaaluda võimalust muuta elatise suurust. Kui isik leiab, et tal puudub võimalus elatise maksmiseks, siis esimese hinnangu annab sellele ikkagi kohtutäitur ja täitur otsustab selle üle, kas asi suunata kohtusse, kes omakorda kaalub, milline elatise suurus peaks olema. Ja minister ütles ka, et seadusemuudatus tulevikus, lähitulevikus, võib seotud olla ka sellega, et kohustust mittetäitvate isikute arv on kasvutrendis kahjuks.
Jutuks tuli ka rahvusvaheline statistika. Selgus, et Eestil puudub võrreldav statistika elatise võlgnike kohta Euroopa riikides, aga kui võrrelda Põhjamaadega, siis meil on elatise võlgnikke rohkem. Ja teistes riikides on ka mõnevõrra erinev süsteem. Näiteks Soomes maksab riik esmalt toetuse välja ja alles siis hakkab seda võlgnikelt välja nõudma.
Tehti ka otsused, konsensusega kõik. Ettepanek võtta täiskogu päevakorda 5. detsembril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 19. detsember ja määrata ettekandjaks siin seisja ehk Urve Tiidus. Tänan teid kuulamast ja kena õhtut!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh ettekandjale! Küsimusi tõepoolest ei ole. Aega on veel läbirääkimisteks fraktsioonidele. Ka seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 737 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. detsembri kell 16.00. Head kolleegid, aitäh tänase tööpäeva eest! Jätkame homme kell 10.

Istungi lõpp kell 21.36.