13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Infotunniks registreeriks ennast kohale 33 Riigikogu liiget. Valitsuse liikmed: peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Rene Tammist ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Tulenevalt soovide arvust annan võimaluse ühe lisaküsimuse esitamiseks.

1. 13:01 Poliitiline kultuur

Esimees Eiki Nestor
Esimesena vastab peaminister Jüri Ratas ja küsib Martin Helme. Palun!

Martin Helme
Aitäh, lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Te esinesite siin mõne päeva eest sellise kena üleskutsega poliitilise kultuuri jaoks ja mõistsite hukka vägivalla ja provokatsioonid ja mis kõik veel ja. Suurepärane üleskutse, millega ma kahtlemata nõus olen, et ei ole absoluutselt vastuvõetav, et Eesti poliitiline kultuur muutub vägivaldseks. Aga mulle jäi täiesti, tõesti jäi õhku rippuma küsimus ja jäi arusaamatuks, et keda või mida te täpsemalt hukka mõistsite. Ma nagu väga sooviksin kuulda, et Eesti poliitiline eliit mõistaks hukka ikkagi selle, kui tullakse rahumeelsele seaduslikule koosolekule provokatsioone ja ründeid korraldama ja seaduserikkumist korraldama. Seda ma väga ei ole kuulnud. Et kas te saaksite ilusti üle korrata, et te mõistate hukka selle, kui tullakse rahumeelset meeleavaldust provotseerima ja seal siis röövima ja omastama vara ja vastu hakkama korraldajate korraldustele? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Hea küsija, kõigepealt aitäh selle küsimuse eest! Ma alustan sellest, et mina ei ole mitte mingisugune poliitiline eliit. Mina ei loe ennast kindlasti selle eliidi hulka, nii et teen oma tööd südamega ja püüan neid küsimusi lahendada, mis Eestimaal on olulised.
Nüüd ma pean tunnistama, et kui ma teie küsimust vaatasin, siis ma eeldasin seda, et te olete mures ka kogu selle vaenu õhutamise ja valekampaania pärast, mida viimastel nädalatel on Eestis külvatud. Ja selles mõttes ma tänan teid, et ka teie ütlete, et tuleb igal juhul, või nõustute selle minu pöördumisega, kus ma tõesti mõistan hukka vägivalla tänavatel ja füüsilise vägivalla ja füüsilise käitumise, mis on kindlasti vägivaldne. Kui te küsite, et mida või keda ma konkreetselt silmas pean, siis kindlasti ma ei pea silmas neid inimesi, kes tulevad erinevatele miitingutele, erinevatele demonstratsioonidele oma seisukohta avaldama, seda sõna jõuga, seda rahumeelselt. Küll igasugune vägivaldne käitumine, see on see, mille ma üheselt mõistsin selles oma pöördumises hukka ja mõistan ka täna hukka. Selge on see ju, et meie rahvale pole vägivaldsed meeleavaldused omased, vaid me oleme alati suutnud rahumeelselt erimeelsustest üle saada, me oleme alati suutnud rahumeelselt neid erimeelsusi ka arutada. See, mis viimastel nädalatel on toimunud vägivalla osas, loomulikult see teeb mind kurvaks. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Martin Helme, täpsustav küsimus palun!

Martin Helme
Aitäh! Mind teeb ikka kurvaks see, et ma ei saanud vastust. Ma tsiteerin, me armastame siin üksteisele tsiteerida Eesti põhiseadust, põhiseaduse § 47: "Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada." Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ütleb, et üksikute õigusrikkumiste, sealhulgas kuritegude toimepanemine koosoleku käigus ei õigusta selle keelamist või laialiajamist, kui koosoleku rahumeelsust on võimalik tagada õiguskuuleka käitumise tagamisega, vajadusel üksikute osavõtjate eemaldamisega, ja riik on kohustatud tagama koosolekust osa võtta soovijate turvalisuse, luues võimaluse koosoleku rahumeelseks toimimiseks, kartmata ründeid teistsuguste vaadetega isikute poolt. Nüüd, meie koosolek eelmisel nädalal oli seaduslik ja rahumeelne koosolek, kus toimus rünne teistsuguste vaadetega isikute poolt, muu hulgas teie kabineti ministrid olid kohal seal, siseminister oli kohal seal ja tegelesid provokatsiooniga ja vaenu õhutamisega. Ja üks neist ründas mind isiklikult, kui ma laval sõna võtsin. Ma tahaks ikkagi kuulda seda hukkamõistu selle ründe vastu. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No nüüd ma saan teie küsimusest aru, sest te läksite konkreetsemaks. Te räägite sellest oma meeleavaldusest, mis siin Toompea lossi ees toimus. Ma veel kord ütlen, et mina mõistan täielikult neid inimesi ja ma olen täielikult veendunud, et enamus nendest, kes siia Toompea lossi ette tulid, soovisidki rahumeelselt oma mõtteid välja öelda. Aga nüüd läheme konkreetseks selle teie meeleavaldusega. Ma arvan, et see, et seal olid Riigikogu liikmed ja valitsuse liikmed, kes tulid ja soovisid samuti selgitada Eestimaa elanikele ränderaamistikuga seotud küsimusi, ma pean seda väga õigeks. Te nimetasite sotsiaaldemokraatide esindajaid ja ministreid. Ja ma arvan, et nad tegid väga õigesti, et nad tulid seda selgitama. Nii peabki see olema. Millega ma küll ei nõustu selle teie poolt korraldatud ja samuti ka teie poolt siis vastutatud demonstratsiooni osas, on see, kui seal toimuvad inimeste tõukamised, inimeste löömised, aga ma ütleksin ka, et vaenule õhutamine. Ausalt öeldes, see üks, või neid oli rohkem, aga see üks, seesama see võllapuu, mis seal oli, see oli väga õõvastav. Ma arvan, et see ei ole Eesti ühiskonnas mitte kuidagi, mitte kuidagi kohane. Ja kindlasti sellist vaenu õhutamist ma ei saa mitte kuidagi heaks kiita ja ka ma usun, et enamus neid inimesi, kes sinna tulid, nad ei pidanud samuti seda tõukamist, seda löömist õigeks. Need kaadrid, mis on seotud ühe Eesti Vabariigi kodaniku Indrek Tarandi osas, kuidas teda tõugati lavalt alla, kuidas ta maha tõmmati siia lossi ette ja kuidas jalaga lööke jagati, selle ma mõistan hukka, üheselt mõistan hukka. Kurb, et me oleme selle piiri Eesti ühiskonnas ületanud.

Esimees Eiki Nestor
Jaak Madison, palun!

Jaak Madison
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Loomulikult, väga kurb on kuulda, et peaministril on topeltstandardid ja ta ei suuda hukka mõista agressiivselt rahuliku meeleavalduse häirimist, korrarikkumist ja mõistab hukka vaid ühte poolt, kes tegelikult lõpetas korrarikkumise. Kui te räägite võllapuudest, siis räägime ka konkreetsest jutust ja hukkamõistmisest. Aastal 2012 13. novembril toimus miiting Tartus organisatsiooni poolt  "Aitab valelikust poliitikast", mis sai alguse Harta 12-st, kus olid üheks algatajaks ka Indrek Tarand, Marju Lauristin, Jevgeni Ossinovski, Silver Meikar ja paljud teised nomenklatuuri liikmed. Ja seal oli kena plakat "Ansipi ja Savisaar võlla" ja võllapilt kõrval. Kas te seda ei mõista hukka, mis tol ajal toimus? Kas te mõistate hukka ka selle ja olete teadlik, et Indrek Tarand aastal 2016 on avalikult kirjutanud, et kõikidele kodanlikele natsionalistidele tuleks teha kuklalask? Ja kaks nädalat tagasi ähvardas ta sõita kõigile molli, kes temaga ei nõustu. Kas te selle mõistate lõpuks hukka? Suudate te seda teha? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No selge on see, et igasugused kuklalasud nii sõnakasutuses – ma ei räägi üldse reaalkasutusest – või peade mahavõtmised, loomulikult, selles mõttes on teil õigus, see tuleb üheselt hukka mõista, siin ei ole midagi öelda. Ma loodan, et me siin oleme teiega, härra Madison, selles mõttes samasugustel arvamustel, et kellegi päid ei saa maha võtta ja kedagi ei saa kuklalasuga maha lasta. Need ei ole kindlasti tänase demokraatliku ühiskonna jaoks kuidagi aktsepteeritavad.
Tõsi on see, et me täna oleme jõudnud punkti, kus selline vastandumise ja õhutamise ja erinevuste rõhutamine on viinud Eesti ühiskonna üle piirist, nagu ma vastasin ka eelnevale küsimusele, minu meelest, mida me kunagi ei oleks tohtinud ületada. Vägivald ei tohi ega saa olla vahend erimeelsuste lahendamisel ja meil tuleb astuda – ma arvan, kõigil – samm tagasi ja mõelda omaenda tegude tagajärgede peale enne, kui on päriselt hilja. Kui teie ütlete, et teid kuidagi seal rünnati või teie kaaslasi kuidagi seal füüsiliselt rünnati, siis te teate, et Eesti Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti politsei tegutseb professionaalselt hästi. Ja eks tuleb siis vastavad teated politseile teha. Mul on hea meel, te ise olete ju abipolitseinik ja peaksite seda väga hästi teadma, kui selline episood seal aset leidis. See episood, mida mina kirjeldasin, see leidis seal aset, seda on ju piltidest ja videost näha. Ja siis oli kellegi poolt ütlus, et see Eesti kodanik olevat olnud alkoholijoobes, mis ka ei vasta tõele. See kontroll tehti ja öeldi, et ta on kaine. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 13:10 Ettevõtluskonto

Esimees Eiki Nestor
Nüüd küsib Krista Aru ja vastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Madala maksumääraga eraisiku ettevõtluskonto pole tänaseni käivitunud. Kuidas teie kui ettevõtlusminister sellesse suhtute? On teada, et siin oli vaja teha infotehnoloogilisi arendustöid nii maksuametil kui kommertspankadel. Kuhu nende töödega on jõutud? Ja kas teie ettevõtlusministrina üldse hindate selle ettevõtluskonto vajalikkust nii suureks, et selle rakendumisele kaasa aidata? Aitäh!

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Usun, et ettevõtluskonto on vajalik ja julgustab inimesi ettevõtlusega alustama. See pakub siis inimestele lihtsat bürokraatiavaba võimalust ettevõtlusega tegeleda. Ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses, mille hea Riigikogu vastu võttis, on nõue, et ettevõtluskonto saab avada ainult pangas või krediidiasutuses. Võimalik, et seaduses oleks olnud mõistlik teenuspakkujate alternatiive lisada, sest paraku pole seni paljud pangad ettevõtluskonto vastu praktiliselt huvi tundnud. Küll aga on Maksu- ja Tolliamet IT-arenduse poolega valmis saanud, seega riik on täna oma osa ära teinud. Nüüd siis ootame, et ka pangad oleksid valmis teenust pakkuma. Ja mul on hea meel teada anda, et minu andmetel LHV ka sellega kavatseb alustada jaanuarikuust. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, täpsustav küsimus, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister, aitäh selle esimese vastuse eest! Ja loodame, et siis tõesti järgmise aasta jaanuarist LHV alustab selle ettevõtluskonto võimalikkusega. Kuid mida teie kui ettevõtlusminister olete veel suutnud teha selleks, et selles olukorras, kus meil ettevõtluskontot ei ole, majanduse tarneahelad on väga mitmeti ja mitmes kohas pidurdatud, ma mõtlen eelkõige siin kõrget kütuseaktsiisi, mis on sisevedudele väga halvasti mõjunud? Millised on need teie saavutused siis tööl oldud aegade jooksul, et seesama kas siis regionaalne kaubandus, kas ettevõtlus, et siin üldse mingisugust arengut oleks toimunud? Aitäh!

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
Aitäh, hea küsija! Riigi ülesanne on ettevõtluse toetamisel maandada ettevõtlusega alustamise riske ning seda tegevust siis soosida ja julgustada. Ja selleks oleme pidevalt vähendanud bürokraatiat. Näiteks, nüüd alustavatele ettevõtetele suunatud toetused ja nõustamine liiguvad EAS-ist ära maakondlike arenduskeskuste poolt koordineeritud kogusse, kellega siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on otsepartner ja otsesuhtluses. See võimaldab tegelikult sellist bürokraatiat seal vähendada. Samuti olen lihtsustanud stardilaenu reegleid ja tööstuslaenu tingimusi lihtsustanud ja oluliselt laiendanud. Ma arvan, et need on olulised sammud õiges suunas. Aga kindlasti üks võtmesõna ongi see, kuidas siis alustavatele ja ka täna tegutsevatele ettevõtetele bürokraatiat vähendada. Siin põhimõtted, nagu andmete ühekordne küsimine, avalduste esitamise või nõudmiste kaotamine ning riikliku suhtluse kiirendamine, on paljuski juba töös. Ja toon ka välja, et asjata pole Index Ventures hinnanud Eesti ettevõtluskeskkonda näiteks iduettevõtjatele parimaks maailmas. Ma usun, et päris palju on siin ära tehtud, kuigi olen ka nõus küsijaga, et palju rohkem saab teha. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Enn Meri, palun!

Enn Meri
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Ettevõtluskonto põhimõte on ju hea, aga selle, ütleme, sellel süsteemil on teatud miinused ka. Ja üks küllaltki, ütleme, tähtis punkt on, et sääl ei saa ettevõtja materjalikulusid maha tõmmata. Kas poleks võimalik, et seda süsteemi kas ümber teha või laiendada, et saaks ka materjalikulusid maha tõmmata? Ja siis muidugi tuleks ju neid, ütleme, piire ka muuta. Aitäh!

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
Aitäh, hea küsija! Jah, tõesti ettevõtluskonto on täna suunatud füüsilistele isikutele, isegi mitte FIE-dele või siis juriidilistele isikutele, vaid suunatud ainult siis füüsilistele isikutele, kelle aastane tulu ei ületa 25 000 eurot. Ja siis selle lihtsus seisneb selles, et seda tulu siis maksustatakse automaatselt mahaarvamisega 20% ulatuses igakuiselt Maksu- ja Tolliameti poolt ja seda tulu ületav maksumäär on siis juba 40%. See on suunatud ikkagi neile, kelle siis käibed on täna madalad ja kes siis seeläbi saaksid julgustuse ja läbi ettevõtluskonto ausalt maksud ära maksta ja siis seda vähese bürokraatiaga teha. Nii et ma usun, et see lahendus on iseenesest õige ja ma arvan küll, et kui LHV selle teenuse pakkumisega alustab, siis on selle vastu ka huvi. Ja loomulikult on võimalik ka kaaluda muudatusi selles meetmes või selles lahenduses, aga ma arvan, et ootaks ära, kuidas ta rakendub, ja siis peale seda, kui meil on sellised õppetunnid sealt käes, siis ka teeks kokkuvõtteid ja sellelt pinnalt siis ettepanekuid, kuidas seda muuta. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 13:17 Munitsipaalmeedia

Esimees Eiki Nestor
Järgmisena küsib peaminister Jüri Rataselt Jürgen Ligi. Palun!

Jürgen Ligi
Aitäh, härra peaminister! Riigikontrolli auditi järgi on endiselt munitsipaalmeedia suuresti sihuke varguse koht, kus reklaamitakse iseennast, valitsejad, halvustatakse konkurente ja ei aeta tegelikult üldse kohalikku asja. Ja kangelased sellel rindel on kogu aeg Keskerakonna kontrollitud omavalitsused, eelkõige. Kolmveerand nendest näidetest tuleb Tallinnast, 13% Loksalt ja ilmselt ka ülejäänud on valdavalt teie erakonna stiil. Taavi Aas, teie lähedane kaasvõitleja on väitnud, et linn lihtsalt ei sekkugi, et see on vabaajakirjandus ja siin pole mingit probleemi. Öelge, kas te olete sellega nõus, et see on vaba ajakirjandus, et see on aus viis poliitiliselt konkureerida. Või näete ka siin mingeid probleeme selles nähtuses? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, hea küsija! Kõigepealt kaks sõna sellest Riigikontrolli auditist või aruandest. Kahtlemata, Riigikontrolli selline põhjalikkus, tema aruanne ja need ettepanekud, ma arvan, et paljuski on konstruktiivsed ja neid tuleb võtta, punkt 1, tõsiselt. Teiseks, mis ma tahan öelda, et igasugune ajakirjandus ja ka kohalike ajalehtede väljaandmine peab olema professionaalne, ta peab olema läbipaistev ja kindlasti ta peab järgima häid ajakirjanduslikke tavasid. Nüüd, see probleem, mida te tõstatate, see on olnud ju päris pikalt ja selle üle on erinevad omavalitsusjuhid lähenenud erinevalt. On olnud neid omavalitsusjuhte, kes ütlevad, et linna väljaanded või omavalitsuse väljaanded võivad olla, aga seal ei tohi olla ühtegi omavalitsusjuhi pilti, lugu. Ja on olemas ka teine arvamus, kus öeldakse, et kui me räägime elanike informeerimisest, olgu see planeerimisprotsess, olgu erinevad üritused omavalitsuste otsuste edastamisest, et see on mõistlik. Nüüd see, mis te ütlesite, selline halvustamine – igal juhul ma ei pea halvustamist õigeks. Ma ei arva, et see peaks olema kuidagi omavalitsuse poolt välja antavates ... Ja see ei puuduta ainult teie poolt mainitud Tallinnat või Loksat, vaid see puudutab kõiki 79 omavalitsust. Ta igal juhul peab lähtuma, ma arvan, sellisest professionaalsest, läbipaistvast ja tõesti sellest info kandmisest, selle kogukonna info kandmisest, mis puudutab seda kogukonda ja neid elanikke. Kui ta sellest lähtub, siis ma arvan, et see on läbipaistev ja tasakaalus olev. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, palun täpsustav küsimus!

Jürgen Ligi
Aitäh! Asi ongi selles, et need väljaanded ei ole tasakaalustatud. Hinnanguliselt üle 90% sellistest inetustest on Keskerakonna kontrollitud omavalitsustest pärit. Seal ikkagi mõõdutundetult eksponeeritakse vaateid ja nägusid, kes toetavad Keskerakonda või on lausa keskerakondlased. Seal ei ole sugugi ka kohalik poliitika domineeriv, vaid kogu aeg on ka riigi poliitika ja üks selle kangelasi olete ka teie isiklikult. Kui lehitseda seda Stolitsat ja Pealinna, need kaubamärgid kuni viimase hetkeni isegi kuulusid Keskerakonnale, siis ei ole ju kahtlust, et see ei ole ajakirjandus, see on kallutatud valimisreklaam. Öelge, kas teil on moraalne hinnang sellele pildile, mis sealt avaneb, ka olemas. Ma pean siin silmas ka Tallinna TV-d ja muid väljaandeid. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma esiteks, te mainisite nüüd erinevaid siin väljaandeid, seda Stolitsat ja Pealinna, niipalju kui mina tean, need mõlemad, Stolitsa, Pealinn, ja lisaks ka Tallinna Televisioon on Pressinõukogu liikmed, ja see on üks võimalus alati, mis läbi selle avaneb. Nüüd kui te küsite minu hinnangut, siis ma arvan, et see, mida Tallinna linnapea on ka selle kaasuse või selle menetluse raames öelnud, ja ta on öelnud järgnevat. Ta on rõhutanud, et omavalitsusjuhid ei peaks sekkuma lehtede toimetuste töösse ja see printsiip peab kehtima kogu Eestis, kõigis 79 kohalikus omavalitsuses. Et ma tõesti arvan, et ei panda ühte omavalitsuse ajalehte kokku läbi selle, mida ütleb selle omavalitsuse vallavanem, volikogu esimees või linnapea. Nüüd teie kriitika selle osas, et Pealinnas ja Stolitsas on Keskerakonna liikmete pilte. Siis te teate ju, millest see on tingitud, see on tingitud kohalikest valimistest ja valimistulemustest, kus Tallinna elanikud on andnud, kui ma ei eksi, siis vist viiendat korda – ja suur tänu neile selle eest – kohalike omavalitsuste valimiste raames Keskerakonnale Tallinna Linnavolikogus 50% kohtadest või rohkem, seekord siis 79 kohast 40. Tõsi on see, et Tallinnas on ka koalitsioonileping rohelistega, aga väga paljud erinevad ametikohad, nii abilinnapead kui ka linnapea on inimesed, kes teevad oma tööd, aga nende erakondlik kuuluvus on tõesti Keskerakonna liikmed. Ja eks see ole ka see põhjus, miks te neid näete seal rohkem. Minu teada, kui me võtame linnaosalehti, ma võin seda kindlalt väita, et seal on ka halduskogude liikmeid, kes ei kuulu Keskerakonna liikmeskonda. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh! Austatud peaminister! Selline avaliku raha kasutamine poliitilistes erahuvides on, noh, kõigepealt paha praktika avaliku raha suhtes, see on poliitiliste konkurentide suhtes ja ühiskonna suhtes tervikuna. Nüüd, Riigikontrolli auditis tõepoolest see paheliste praktikate pingerida on selline, et seda troonib ajaleht Stolitsa, sellele järgneb Pealinn ja siis on veel hulk näiteid Loksast. Aga ma püstitaksin oma küsimuse tegelikult Loksa suunas. Loksa puhul teatavasti haldusreformis te tegite erandi, jättes 2700 elanikuga omavalitsusüksuse sundliitmata, samal ajal kui tundvalt suuremate suhtes seda erandit ei võimaldatud. Kuidas te tagantjärele vaatate seda otsust, kas seda saab ikka pidada ausaks, eetiliseks ja õigeks? Sest kui otsus oleks teistsugune, siis oleks ilmselt sellisele varastamisele Loksal ka piir pandud. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma loodan, et Riigikogu esimees, aga eeskätt Jürgen Ligi ei pahanda. Tema on minule esitanud küsimuse, näinud selleks vaeva, ette valmistanud teemaks munitsipaalmeedia ja teie küsite nüüd sellest kohaliku omavalitsuse reformist, et miks Loksa on eraldiseisev omavalitsusüksus. Ju teie küsimuse taust on see, et miks ta ei ole näiteks liidetud Kuusalu vallaga. Aga eks ma vastan ka sellele, kui vahele ei segata. Nagu te teate, kohaliku omavalitsuse reform on olnud tänasele valitsuskoalitsioonile oluline. Ma arvan, et see, millega alustas eelmine valitsus ja vastava valdkonna minister, oli pool sammu õiges suunas. Tänane valitsus pidas oluliseks ka omavalitsuste rahabaasi küsimuse lahendamist ja läbi üksikisiku tulumaksu protsendi. Seda oleme ka tõstnud. Ja tõesti, ma arvan, et 15. oktoober eelmisel aastal, kui olid kohalikud valimised ja meil jäi ikkagi, ütleme, seal suurusjärgus 213 omavalitsusest järgi 79, ma arvan, et see on samm õiges suunas.
Nüüd, kui küsimus on selles, et kas selle omavalitsusreformiga minna edasi ja kas 79 on piisav, sh Loksa näide, siis ma arvan, et varem või hiljem – aga ma loodan, et pigem varem – selle omavalitsuse reformiga edasi liigutakse. Kui teie hinnang on, et üks kohalik omavalitsus varastab, nagu te ütlesite oma küsimuses, siis see on väga jõuline hinnang Riigikogu liikme poolt, aga kindlasti ka väga tõsine hinnang. Ja sellega tuleb siis tegeleda. Kui teil on need andmed, et kuidagi selline tegevus antud omavalitsuses toimub, siis sellest tuleb kindlasti teada anda vastavatele instantsidele. Kui ei ole neid andmeid, siis ma arvan, et nende lausetega vehkida, et üks või teine omavalitsus varastab, ei tasu. Mina pean omavalitsusi väga tugevalt ausateks ja nendeks inimesteks, kes tegelikult seisavad oma kogukonna arengu eest. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 13:27 Sotsiaalteenuste hinnakujundus, jätkusuutlikkus ja kättesaadavus

Esimees Eiki Nestor
Vastab sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja küsib Tiina Kangro. Palun!

Tiina Kangro
Aitäh! Lugupeetud minister! Sotsiaalministeeriumi eestvõtmisel on viimastel aastatel jõudsalt arendatud sotsiaalteenuseid, mis on väga tore, aga kuna need enamasti sellised vana Euroopa stiilis klassikalised teenused, siis on ka nende hind kujunenud küllaltki kõrgeks. Näiteks, kui puudega lapse perekond saab lapse anda nädalalõpuks lapsehoiuteenusele hoiukodusse, siis Sotsiaalkindlustusamet maksab selle eest ligi 500 eurot, aga kui perekond hooldab last kodus, siis terve kuu aja eest puudega lapse toetus on 80 eurot ja võib-olla parimal juhul ema saab paarkümmend eurot hooldajatoetust sellele lisaks. Eks näiteid on veel. Aga küsimus on siis selles, et kuidas Sotsiaalministeerium praegu näeb tulevikku, kas need ülikallid teenused muutuvad siiski kõigile kättesaadavaks, ütleme, eelolevatel aastatel ja tulevikus või on teil ka plaanis mingeid odavamaid lahendusi arendada.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Aitäh, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Austatud küsija! Küsimuses on tõesti oluline iva sees, sest et neid teenuseid on ju arendatud ja võimaldatud erinevatest rahastusallikatest erinevate projektide ja erinevate meetmetega, st et nad on kujunenud ka üsna eriilmelised. Ja selleks, et luua terviklikumat süsteemi ja nii nagu te ise ka rõhutate, et nad oleks kättesaadavad kõigile ja mõistlikult kättesaadavad, oleme ka ministeeriumi poolt ettevalmistamas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste ja -teenuste ümberkujundamist, nii et nad omavahel loogiliselt kokku kõlaksid. Oleme niikaugel, et meie töörühm läheb nende ettepanekutega kõnelema sihtgruppidega, et vaadata üle, missugused need laiemad plaanid selles osas võiksid olla. Aga et mitte nii kaua oodata, siis mõistagi me igapäevaselt tegeleme sellega, et uued teenused, mis tulevad, oleksid võimalikult paindlikud ja pigem toetavad, mitte niivõrd just kulukad või näiteks ka ööpäevaringsed, pigem kodus elamist toetavad teenused: intervallhoiud, päevahoiud sinna juurde. Kui vaadata erihoolekande poolt, siis on ju teada, et sellest aastast käivitasimegi päeva- ja intervallhoiu just nimelt selleks, et võtta survet ööpäevaringselt teenuselt maha ja need jällegi, kes on kodus, et nende hooldamine oleks võimalik, lihtne ja loogiline. Praegusel hetkel oleme me mures sellega, et me ei ole suutnud nii palju teenuskohti luua, kui meie eesmärk oli. Ilmselt see vajadus on suurem ja selleks, et just nimelt lahendada seda kitsaskohta, et ei ole näiteks sobivaid ruume selleks, asta alguses kuulutame välja toetusvooru 700 000 euro ulatuses, et oleks võimalik neid ruume kohandada, et tõepoolest need kohad tekiksid üle Eesti, paindlikud kohad, võimalik nii päeva-, nii intervallhoiuks kasutada, ja sama loogika järgi tahame ka teiste teenustega edasi minna. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Tiina Kangro, palun!

Tiina Kangro
Aitäh! Enamasti need teenused siiski lähtuvad loogikast, et spetsialistid osutavad teenust. Kas ministeeriumis on arutlusel ka see vaade asjadele, et inimestele, asjaosalistele võiks nagu eraldada mingisuguseid isiklikke eelarveid või mingisuguseid ressursisummasid, mille raames nad võiksid ise mõelda välja, kuidas korraldada enda abistamist?

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Jaa, see on väga õige suund ja lähenemine just selleks, et ressursse oleks võimalik mõistlikult kasutada –raharessurssi, inimeste ressurssi, enda panust, vajadusel ja võimalusel ka vabatahtlikke, mille suunas me praegu liigume, et neid rohkem rakendada. Ja hetkel ongi ka Kodukant teatud maakondades alustanud vabatahtlike kaasamise projektiga, et sellest saaks selline hea tava. Aga ma näen praegu ühte ka juba hetkel mitte nii hästi realiseerunud kohta, kus oleks võimalik rohkem kasutada sellist isikupõhist lähenemist ja võib-olla ka väiksema rahaga parema teenuse andmist, on kohalikele omavalitsustele suunatud raske ja sügava puudega laste toetusraha, mis eelmisel aastal jäi kasutamata suures osas. Me oleme hästi palju tööd teinud ja sellest kõnelenud ja suunanud kohalikke omavalitsusi, et seda paremini kasutada, sest seal ei ole enam selliseid rangeid piire nagu mõni aasta tagasi. Seal on võimalik anda ka rahalist toetust just nimelt selleks, et paremini mingeid teenuseid kasutada. Seal ei ole küll otsest raha, püsivat toetust võimalik anda, aga teenuste kasutamiseks on see kõik võimalik. Ehk me tahaksime jõuda nii kaugele, et kohalik omavalitsus, kes on inimesele alati kõige lähemal, näeb neid kohalikke olukordi, et ta oskab kokku siduda riigiteenused, omavalitsuse teenused ja selle raharessursi nii, et võimalikult ökonoomselt heale tulemusele saada. Ja mõistagi jõuda nii kaugele, et kui inimene pöördub ja ütleb, et tal on mure, siis, kui antud hetkel ei ole võib-olla seda operatiivselt võimalik lahendada, ikkagi pöördub ka see juhtumi lahendaja lõpuks küsimusega inimese poole, et kas see olukord sai lahendatud, et see ei jääks õhku rippuma, et leitakse ikkagi see optimaalne variant. Sest tõepoolest võib olla situatsioone, kus päevapealt midagi ei lahene. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Ma jätkan siit ja küsin hooldajatoetuste kohta. Haige inimese hooldamine on väga tõsine ja aega nõudev ja närvi nõudev töö. Kas need hooldajatoetused on nüüd riiklikult ka mingite standarditega kehtestatud, kas neil on mingid oma kriteeriumid või need toetused on endiselt ikkagi ainult kohaliku omavalitsuse pädevuses? Ma tean, et hoolduskoormuse rakkerühm soovitas tõesti neid riiklikke ühtseid kriteeriume kehtestada. Kui kaugel sellega ollakse ja kuidas te selle teemaga üldse edasi siit liigute? Aitägh!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Aitäh! Tõepoolest väga päevakajaline küsimus, sest praeguse korra järgi tõepoolest hooldajatoetused ja ka koduteenused, tugiisikuteenused on kohaliku omavalitsuse korraldatavad teenused ehk et selle mahu, need hinnaskaalad määrab kohalik omavalitsus. Ja me kõik teame, eks ole, et need käärid on väga suured, kusjuures küsimus ei pruugi olla ainult mitte selles hooldajatoetuse suuruses, vaid ka nendel kõrvalolevatel teenustel. Kui koduteenust pakutakse omavalitsuses piisavas mahus, piisavas määras, siis need teised küsimused võib-olla hoopis ongi palju leebemad. Aga küsimus ongi seega nii nendes teenustes kui ka selle ühe teenuse tasustamises, mida te nimetasite, mis on hooldajateenus täiskasvanud isiku hooldamisel, aga kohalikud omavalitsused on mõistagi ka seda hooldajatoetust maksnud ka laste hooldamise puhul välja. Siin on juba eelpool nimetatud töökavas, millega me läheme valitsuse ette, kogu puuetega inimeste toetuste, teenuste süsteemi kaasajastamine. Meil oli plaanis jõuda sellega detsembris valitsuskabinetti, ilmselt me praegusel hetkel detsembris ei jõua ja lükkub jaanuarisse, sest nii nagu on aru saada, teema ongi väga lai. Aga seal on üks meie selline kirjapandud pügal ja eesmärk ongi see, et ka hooldajatoetuse määramisel jõuda üleriigiliste standarditeni. Omavalitsus saab küll valida, kas ta annab ühte teenust, teist teenust, kombineerib neid, et aga siin oleks ka loogiline alus, selleks et tagada seda minimaalset taset. Ja mõistagi ei ole ka see eesmärk mitte see, et võimalikult palju nüüd aktiveerida või soodustada seda, et inimesed jääksid koju oma lähedasi hoodlama, pigem ikkagi see, et meil oleks olemas need teenused, kuidas inimesed pääsevad välja, pääsevad eneseteostusele. Aga on olukordi, kus ongi seesama olukord, et inimene ise hooldab oma lähedast ja ka siis peab olema see abi loogiline ja mõistlik. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 13:35 Otsustamisprotsessid Vabariigi Valitsuses

Esimees Eiki Nestor
Peaminister Jüri Ratasele esitab küsimuse Jaak Madison. Palun!

Jaak Madison
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ja aitäh ka veel kord, austatud peaminister Ratas! Käsitleme uuesti teemat, mis on jätkuvalt aktuaalne, mis teemal on antud ligi 18 000 Eesti inimese allkirja. Ehk siis jätkuvalt Eesti ühinemine ÜRO migratsioonipaktiga ehk ränderaamistikuga. Parlament on nüüd andnud oma suunise – mis siis, et küll 41 häälega, aga on andnud suunise – ja tulenevalt Eesti riigiõigusest ja kõikide riigiteadlaste arvamusest, sh väga tunnustatud riigiteaduste ekspert, näiteks Paloma Krõõt Tupay, kes on kõik väljendanud seisukohta, et nüüd peab jätkuvalt siiski valitsus langetama otsuse ja võib võtta arvesse ka parlamendi suunist, kas Eesti ühineb selle ränderaamistikuga või mitte. Kuid teie olete seda küsimust eiranud. Seega, minu küsimus on: kas nüüd valitsus võtab selle valitsuskabineti istungil päevakorda ja langetab otsuse, kus ta võib arvestada parlamendi suunisega, või ta ei arvesta parlamendi suunisega? Kuid kas te käsitlete seda nüüd valitsuses ka veel edasi? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jaa, suur tänu teile selle küsimuse eest! Ma arvan, et nüüd see küsimuse püstitamine, mida teie poolt on tehtud hetkel, see ongi see õige debatt, mis peab olema, eks ju, ühes õigusriigis, demokraatlikus riigis, kus me tõesti arutame ja argumenteerime sõnajõuga. Sõnajõuga ja erinevate argumentatsioonidega. Ma nõustun siin õigusteadlaste ning kindlasti Eesti põhiseaduse ühe autoriga, Jüri Raidlaga. Ja ta on rõhutanud, et see, et see debatt toodi Eestis, ütleme, Riigikogu tasandile, see ei ole mitte kriis, vaid see on parlamentarismi võidukäik. Ja ma arvan, et see samm antud olukorras, te teate ju hästi, et valitsus töötab konsensuspõhimõtte alusel. Ja kui seda ei ole mingites küsimustes, et siis tuua debatt laiemale pinnale oli õige samm. Seda me ka tegime.
Ja mina võtsin ka selle vastutuse – kui ma ei eksi, oli see esmaspäevane päev –, et hommikul ütlesin, et kui auväärt Riigikogu ütleb, et seda teemat peab valitsus uuesti arutama, ja vastavad muudatusettepanekud olid ju tehtud, nii Vabaerakonna poolt kui ka Reformierakonna poolt, siis mina viin selle valitsusesse ja kui on vaja, olen nõus ka selle üle hääletama. Kui ma ei eksi, oli see vist 11. ja 12. muudatusettepanek. Need ei leidnud siin Riigikogu saalis toetust ja leidis toetust avaldus, mis ütles, et Riigikogu toetab Eesti liitumist ränderaamistikuga. See ongi see alus. Valitsus on seda arutanud märtsikuu lõpul, 22. märtsil, ja ma ei näe mingit põhjust, et valitsus peab seda uuesti arutama. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jaak Madison, palun!

Jaak Madison
Aitäh! Noh, tore on kuulda komplimente, kuigi peaks ütlema, et te tihti lähete küsimuse põhimõttest mööda, ja sõna jõud on oluline, kuid eks igasugune jõud on oluline, eriti meie puhul. Kuid kas te olete lugenud välissuhtlusseadust ja valitsuse seadust, mis ütlevad mõlemad väga konkreetselt, et välispoliitikat teostab valitsus, teie sõnul ka konsensuspõhimõttel, ja parlament võib anda suuniseid, arvamusi, soovitusi, kuid jätkuvalt välissuhtlust ja välispoliitikat teostab valitsus. See on põhimõtteline, see on põhimõtteline küsimus ja ka Riigikogu ise ei saaks ju rikkuda välissuhtlusseadust ja valitsuse seadust, vaid saab anda soovituse. Siit ka minu siis küsimus: kas te lähete nendest seadustest mööda ja enam ei arutagi konsensuspõhimõttel valitsuses Eesti ühinemist migratsioonipaktiga, või ongi teie lähtepunktiks see märtsikuine otsus, kus Eesti otsustas liituda konsensuspõhimõttel ja sellest tulenevalt ka Erakond Isamaa on tänasel päeval teie valitsuses nõus sellega, et me liitume ÜRO antud paktiga? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma saan aru, et te tõmbate nüüd seda debatti palju laiemaks. Kõigepealt Isamaa küsimus. Et Isamaa on ju öelnud väga konkreetselt ja selgelt välja, nemad ränderaamistikuga ühinemist, liitumist, algatamist ei toeta, ja kindlasti seda tuleb aktsepteerida ja Isamaa otsust austada. See oligi ju see põhjus, miks valitsus ei leidnud siin ühist keelt. Ja ma tänan tegelikult neid 39 Riigikogu liiget, kes pidasid õigeks antud küsimuses siis kujundada Riigikogu seisukoht. Valitsus on seda 22. märtsil arutanud ja valitsuses ükski nendest kolmest erakonnast, ma arvan, ei tagane nendest põhimõtetest, mis valitsus toona pani paika, ja need põhimõtted ju on väga selged, et Eesti ei toeta pagulaskvoote, Eesti ei toeta massimmigratsiooni. Ja see on see, et kui me räägime üldse pagulaste vastuvõtmisest, mis antud juhul ränderaamistikuga väga kokku ei lähe, siis te teate ju väga hästi, meil ei ole ühtegi siduvat, ühtegi siduvat pagulaskvoodi rahvusvahelist kohustust või kohustust Euroopa Liidu sees. Kõik, mida Eesti teeb, teeb ainult vabatahtlikult ja mina olen sellel seisukohal, et nii see peab jääma. Kui, ma ei tea, kuna me debateerime praegust teiega, kui EKRE arvab, et me peaksime hakkama võtma kvoodi alusel pagulasi vastu, siis ma ütlen, et ei, tänane valitsus seda ei toeta. Valitsuse seisukoht oli, et pagulaskvoote me ei toeta, massimmigratsiooni me ei toeta. Aga selle üle võib alati debateerida. Nii et mina ütlen ausalt, et mina lähtun sellest, mida auväärt Riigikogu otsustas. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! No ma sain ... esimesest vastusest aru, et meil ongi topeltstandard, et kui teie kõrval istuv Rene Tammist tuleb mult praegu mikrofoni käest ära võtab ja ma teda tõrjuda üritan, siis mina olen süüdi vägivallas, aga kui ma tulen teilt praegu vastamise ajal mikrofoni käest ära võtan ja te mind tõrjuda üritate, siis mina olen süüdi vägivalla õhutamises. Et ma saan aru, et meil on seadused ühtele ühtemoodi ja teistele teistmoodi. Aga see küsimus, mida Jaak Madison küsis, jäi ikkagi vastamata. Et parlamendi avaldus ei ole mandaat, parlamendi avaldus ei ole volitus ja seadus jätkuvalt nõuab, mitmed erinevad seadused jätkuvalt nõuavad, et valitsus võtaks seisukoha. Valitsus seisukohta võtnud ei ole. Mille alusel siis? Ja palun mitte öelda, et parlamendi 41 saadiku arvamusavalduse alusel! Mille alusel siis valitsus, vabandust, meie suursaadik ÜRO-s läheb ja liitub selle paktiga, kui valitsus teda selleks volitanud ei ole ja parlament teda selleks volitanud ei ole? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Mina tõesti küll täidesaatva võimu poole pool praegusel hetkel, aga mina soovin siin astuda tugeva sammu seadusandliku võimu kaitseks. Mina arvan, et Riigikogu tähtsust ja otsuseid tuleb austada, mitte öelda, et see ei loe midagi, mida Riigikogu siin ütleb, mida kõrgeim võim on siia valinud. See rahva esinduskogu, mille liikmed ka teie olete, need otsused on ikkagi väga olulised. Riigikogu on tõesti öelnud 41 saadikuga, siin on teil õigus, et Eesti toetab seda ränderaamistikku. No nüüd, kui seda norida edasi, siis tõesti ka Riigikogu liikmete või Riigikogus esindatud erakondade osas on neid arvamusi väga erinevaid. No ma võtan suurima opositsioonijõu, ma vabandan teie ees, aga ikkagi tema on suurim opositsioonijõud, Reformierakond. Ühel hetkel ma loen, see on siis 12. novembrist, et Reformierakonna esimehe Kaja Kallase hinnangul on teavitanud valitsus avalikkust ja Riigikogu ÜRO ränderaamistikust, ei ole teavitanud piisavalt, kuid arvestades, et dokument pole siduv ning sellega ühineb enamus liitlasi, peaks Eesti tema hinnangul sellega siiski liituma. Kallas rõhutab vajadust arutada ränderaamistiku üle parlamendis ning tema arvates ei ole valitsus, pole selle kohta piisavat teavet pakkunud. Nüüd mõni päev hiljem, 19. november, Kaja Kallase avaldus ütleb, et Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütleb, et ränderaamistiku küsimust ei saa tuua Riigikokku, sest selle üle otsustamine on valitsuse töö. Õnneks siin annab selguse Reformierakonna pressiesindaja, kes selles virvarris ütleb järgnevalt ERR-ile, et Reformierakond pole antud küsimuses ühtegi ametlikku otsust teinud ja tegemist on selle esimese arvamuse puhul siis Kaja Kallase arvamusega. Nii et võta sa siis kinni! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 13:45 Toetus Ukrainale

Esimees Eiki Nestor
Peaminister Jüri Ratasel tuleb nüüd vastata küsimusele, mille esitab Andres Herkel. Palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Kõigepealt ühe eelmise küsimuse kohta, kus vastus ei läinud sinna, mida küsimus eeldas. Ma pean ilmselt Riigikontrolli auditi ja Loksa kohta esitama kirjaliku küsimuse teile. Aga lubage nüüd minna asja juurde, milles meie ühismeel ilmselt on suurem. See puudutab Ukraina olukorda. Riigikogu teatavasti üleeile võttis avalduse vastu Ukraina suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse toetuseks seoses Kertši sündmustega. Määratlesime seda agressioonina, rääkisime sanktsioonide laiendamise vajadusest. Muret teeb eeskätt demokraatliku maailma selline küllaltki loid reaktsioon ja seetõttu minu küsimus on see, kuivõrd kõikvõimalikud ka Euroopa Liidu nõukogud on kohe-kohe eestseismas ja muud rahvusvahelised foorumid. Mida Eesti nüüd saab teha ja teeb, et see reaktsioon oleks tugevam, selgem ja ühemõttelisem ka meie lääne liitlaste ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kui te lubate, siis ma sellele esimesele poolele lühidalt vastan, see Loksa küsimus. Loomulikult, kirjalik küsimus, olen meeleldi nõus seda lugema ja kindlasti põhjaliku vastuse andma. Aga mis me siin seda pingpongi teeme, kui on vaja, siis läheme koos Loksale kohale teiega ja vaatame sellele olukorrale peale. Öeldakse ikka: oma silm on kuningas.
Aga nüüd tulles selle tõsise teema juurde, Kertši väin, siis teie küsimuseasetus oli see, et demokraatlik maailm on suhteliselt loid. Me saame öelda täna seda, et see on ju väga mitmes rahvusvahelises organisatsioonis arutatud, mida Eesti saab teha. Mina isiklikult olen andnud 26. novembril – ma olen võtnud selle avalduse nüüd välja, see oli kell 00.39 – oma esialgse arvamuse ja see oli järgnev, et Kertši väinas toimunu on tõsine rahvusvahelise õiguse rikkumine, mõistan hukka Venemaa tegevuse Ukraina mereväealuste hõivamisel, Kertši väina sulgemise ning agressiooni Ukraina vastu. Toetan Euroopa Liidu ja NATO üleskutset pingelise olukorra deeskaleerimiseks, et vältida konflikti edasist arengut.
Nüüd, me teame seda, et on lisaks sellele tulemas, nagu te väga õigesti ütlesite ka, Euroopa Liidu Ülemkogu järgmisel nädalal, kus kindlasti, ma usun, ka see teema lauale tuleb. Sest vaadates praegust, kuidas valmistatakse ette välisasjade nõukogu, siis ma usun, et see teema saab olema ka Euroopa Liidu liidrite laual, vähemalt ma väga loodan. Ma ei saa öelda nüüd, et see suhtumine on olnud täiesti loid. Sellepärast, et nii NATO tasemel, tegelikult Euroopa Liidu tasemel on vastavad avaldused vastu võetud. Ja meie jaoks on kindlasti oluline see, et see teema on jätkuvalt aktuaalne, nagu ma ütlesin, eelseisval ülemkogul.

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, täpsustav küsimus, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister, kõigepealt ma tänan nii teid kui teisi valitsusliikmeid tõesti õigeaegsete ja kiirete avalduste eest, aga see hinnang, et rahvusvaheline reaktsioon on loid, see lähtub ka sündmuste edasisest kulgemisest. Ja kui Kremlist tuleb sääraseid avaldusi, et see n-ö agressioon, kius ja sõda ei lõpe enne, kui Ukrainas toimub režiimivahetus, siis olukord on ikkagi äärmiselt tõsine. Ja minu küsimus on see, et kas te lähete ka Euroopa Liidus välja ettepanekuga laiendada sanktsioone ja milliseid konkreetseid võimalusi te selleks näete? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kui rääkida siis sanktsioonidest, siis tõesti, Eesti on valmis toetama Euroopa Liidu piiravate meetmete täiendamist, laiendamist või tugevdamist. Nüüd on kindlasti küsimus selles, et kui suur on see kandepind tegelikult Euroopa Liidu sees. Miks ma ütlesin, et me ei saa öelda, et see, ütleme siis, demokraatliku maailma, nagu te sõnastasite, arvamus on olnud loid? Ma ütlesin, et see ikkagi päris loid pole olnud, sest kui vaadata näiteks erinevate riikide välisministrite, välisministeeriumide, saadikute avaldusi, siis need on olnud üheselt hukkamõistvad. Lisaks on teinud ka mõningate riikide pead oma avaldused. Kohe mulle esmaselt meenub näiteks, lisaks sellele, mis ma omalt poolt ette lugesin, Leedu president, Soome president ja peale seda tuli kindlasti neid rohkem veel juurde. Eesti lähtub siin ju sellest, ma ütleks, tuumküsimusest igal juhul või tuumasetusest, et me toetame Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Ja vastates teie konkreetsele küsimusele ma alguses kohe sellele vastuse andsin. Nii et eks need läbirääkimised saavad nüüd olema ülemkogu eel, kui seda ette valmistatakse. Kuidas täpselt see sõnastus ja kuidas täpselt see päevakava saab seal olema, see, nagu te teate ju väga hästi, härra Herkel, see sõltub väga palju ülemkogu eesistujast. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:51 Pensionipoliitika

Esimees Eiki Nestor
Ja nüüd tuleb peaministril vastata küsimusele, mille esitab Kristen Michal. Palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Sinu valitsus on Eesti ajaloos olnud esimene ja ilmselt vist ainukene, kes läinud pensionäride tulu kallale. Hoolimata maailmamajanduse headest aegadest on valitsus teinud üsna sellise küünilise valiku võtta töötavad pensionärid valitsuse kulude katjateks. Ja kui vaadata, siis need tegelikult on inimesed, kes tahavad olla aktiivsed, need on kogenud töötajad, keda vajatakse tööturul. Need inimesed panustavad Eesti sotsiaalsüsteemi. Me oleme nüüd umbes aasta vaielnud sellel teemal. Minu ja meie hoiak on, et pensionäride kõrgem maksustamine tuleb ära muuta. Eelnõu on menetluses, selle maksumus selge, 30 miljonit ehk siis umbes sama palju, kui valitsus katuserahadeks laristas, selle asemel et olulisemaid otsuseid teha. Aimates, et see vastus kipub ümar tulema, siis ma küsin lihtsamalt. Kas sina, valitsus, saate aru, et see on olemuselt vale, et pensionärid peavad katma headel aegadel valitsuse kulutamissoovi? Ja võrdlusena, nagu umbes vanaema annaks elujõus mehele viinaraha. Et me võrdlusest valesti aru ei saadaks, siis vanaema all mõtlen ma pensionäri ja elujõus mehe all teie valitsust. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Küsimus on esitatud.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt ma tahan öelda, et minu meelest on väga tervitatav, härra Kristen Michal, teid taas siin infotunnis näha. Üle pika aja pole mul seda võimalust mul olnud teiega debateerida ja eks ole ka sellest natuke puudust tundnud. Aga nüüd mis ma tahan kõigepealt öelda, te tegite oma küsimuses selle tänase valitsuse maapõhja, maalisite ja see peabki ... Või ei pea, see kahjuks on olnud Reformierakonna käekiri. Vastupidi, tänane valitsus on teinud kõik selleks, et need inimesed, kes on oma töö teinud, need inimesed täna, kes teenivad pensioni, et nende olukord Eestis paraneks, et nende ostujõud paraneks.
Te toote praegu mängu, ma saan aru, selle tulumaksuvaba miinimumi, selle sajandi suurimat maksureformi teemat. Te teate ju väga hästi, et see ei ole seotud ainult pensioniga. Te teate ju väga hästi, et see on seotud sissetulekuga. See on seotud, kui me räägime eakatest inimestest, pension ja kui nad töötavad, siis pluss nende palk. Ma arvan, et kui te tõesti tunnete muret – ja nii nagu te tõite oma isikliku näite –, siis mure minu meelest peaks olema selles, et kui me vaatame täna suhtelist vaesuspiiri ja meil on viimased andmed 2016. aastast, siis see oli 468 eurot. Ning keskmine vanaduspension oli toona ligi 100 eurot madalam kui täna. Me teame seda, et sel aastal on keskmine vanaduspension 447 eurot ja kui me võrdleme isegi neid andmeid, 2016 suhtelise vaesuse piir 468 ja sellel aastal keskmine vanaduspension 447 eurot, on see ikka väga madal, kui kahe aasta tagune võrdlus tuua aluseks.  Ma arvan, et see on tõesti lubamatu olukord. Ja kui me selle eest koos seisame, et pensioni rohkem tõsta, koos Reformierakonnaga, siis see jõud on juba päris tugev. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh! Hea peaminister! Ma natuke pelgasingi, et analoogiale, kus vanaema annab elujõus mehele viinaraha, tuleb vastuseks jutt Keskerakonna programmist. Aga küsin edasi. Täna meil on üks oluline muudatus, millest sõltub tulevikupension. Valitsus on üsna vargsi selle siia sokutanud, omamata isegi üksmeelt. Ja tegelikult on selle tagajärjeks tõenäoliselt samasugune asi, nagu suhtus kanapõder-tüüpi maksusüsteemiga ehk siis sotsiaalmaksu laekumisest sõltub sinu pension üha vähem. Mul on küsimus. Miks valitsus püüab Eestit viia selles suunas, et töötavad pensionärid ehk kogenud töötajad ei ole tööturul teretulnud, nad katavad valitsuse kulutusi ja tegelikult inimese enda panusest sõltub tulevikus vähem? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No see, et võib-olla te olite natuke roostes siin infotunni küsimuste esitamisega, aga teine tuli juba palju konkreetsem ja parem välja. Nüüd ma saan aru küll, te räägite sellest uuest pensionireformist ja sellest eelnõust. Ma arvan seda, et kui te küsite, et mis on selle põhisuund, siis põhisuund on ju tegelikult see, punkt 1, pensioniea sidumine oodatava elueaga, punkt 2, et pensionile minek, see muuta paindlikumaks, ja ma arvan, et see on väga oluline, ja kindlasti ka pensionide see ebavõrdsuse vähendamine. Ma julgeks öelda, et see samm, nüüd ma saan aru, mis on komisjoni poolt tehtud, et see esimene pensionisammas või -aste, et ta muutuks 50 : 50 põhimõttele, et see on kindlasti suund õiges suunas. Ma rõhutan veel kord seda, et me näeme ju täna, et inimeste eluiga kasvab, ja see on hea ja sellega siduda ära paindlikkuse mõttes pensioniiga ja pensionile mineku iga, on kindlasti õige lähenemine. Loomulikult, selle kõrval me peame töötama ka selle nimel, et pikendada tervena elatud eluiga. Aga tõesti, see pensionisüsteemi reform, see on olnud minu teada, see algatus oli juba eelmises valitsuses ju ja tänane valitsus on läinud sellega edasi, nii et eks see ole väga põhimõtteline muudatus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Mulle tundub, et te päris täpselt ei ole tabanud seda tuuma, mis see muudatus endaga kaasa toob, sellepärast, et jutt pensionile jäämise paindlikkuse suurendamisest lihtsalt ei vasta tõele. Praegu kehtiv regulatsioon annab juhul, kui inimene läheb kolm aastat hiljem näiteks pensionile, annab talle preemiat ehk siis ta saab rohkem kui kolme aasta staaži võrra pensionit lisaks. See motiveerib tal hiljem pensionile jääma. Praegu saab täpselt samamoodi jääda ka varem pensionile, enne pensioniea kättesaamist, aga sel juhul inimene kaotab, kui ta jääb kolm aastat varem näiteks, siis ta kaotab rohkem kui kolm aastat, mis omakorda taas kord motiveerib inimesi kauem töötama. Praegu see muutub, enam seda preemiat inimene ei saa, see väheneb väga suures ulatuses ja see tegelikult demotiveerib hiljem töötamist. Kas te tegelikult mõistate, mida see pensionimuudatus kaasa toob? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, hea Taavi Rõivas! Ma just, ei tea, kas te kuulsite või mitte, vastupidi, tunnustasin ka seda eelmist valitsust, kes alustas selle pensionireformiga, aga selge on see, et nii nagu paljude asjadega, teil takerdusid asjad ja tuli need lõpuni viia. Minu meelest see märksõna, mida te ütlesite oma küsimuses, see töötamise märksõna, et inimene oleks motiveeritud töötama, kui me võtame tänase süsteemi ja võtame selle sama asja, et näiteks eelpensioni, siis on ju täna reegel, et eelpensioni ajal inimene ei saa töötada, siis ta kaotab. Uue süsteemi, uue reformi osas see piirang kaob ja vastupidi, inimesi rohkem motiveeritakse töötama. Nii et ma arvan, et see on igal juhul õige, et inimesi rohkem tuua tööjõuturule tagasi. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, peaminister Jüri Ratas! Aitäh, ministrid Kaia Iva ja Rene Tammist. Infotund on lõppenud.