Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Ma annan ülevaate sellest, mis toimus majanduskomisjonis, mida me seal arutasime ja mida me lõpuks otsustena vastu võtsime. Me saime just selle konkreetse teemaga seonduvalt kokku 5. novembril. Tegemist on siis eelnõuga, mis kannab numbrit 722, ehk Vabariigi Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Me olime komisjoni kutsunud ka erinevad osapooled seda eelnõu tutvustama. Istungil viibisid kohal majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja Veeteede Ameti arendusosakonna juhataja Eero Naaber, lisaks merendustalituse juhataja Katrin Andre ja peaspetsialist Gerli Ehte MKM-ist. Ka mitu Rahandusministeeriumi ametnikku oli kohal, peaasjalikult maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, samuti kaks inimest Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonnast: osakonnajuhataja Lemmi Oro ja peaspetsialist Kersti Sügis.
Ma ei hakka teile üle rääkima eelnõu tutvustavat osa. Peaasjalikult tutvustas seda meile Veeteede Ameti arendusosakonna juhataja Eero Naaber, aga kogu see tutvustus on juba täna siit saalist läbi käinud. Ma lähen pigem küsimuste ja vastuste juurde. Komisjonis oli palju eripalgelisi küsimusi. Nii et annan ülevaate peaasjalikult komisjoni enda tööst. Osa küsimustest, mis olid komisjoni istungil arutelu all, on kindlasti sellised, mis langevad kokku täna siin saalis esitatud küsimustega. Aga nüüd kõigest lähemalt.
Kõigepealt uuris Toomas Kivimägi, kas Euroopa Liidu õigusruum ei võimalda reisilaevasid erimaksurežiimi alla arvestada või on see Eesti riigi valik. Sama küsimus oli ka täna siin saalis. Eero Naaber vastas, et tegu on Eesti riigi valikuga ehk sisuliselt poliitilise otsusega. Sven Sester soovis teada, kuidas maksustatakse kolmanda riigi residenti, kes töötab Eesti lipu all oleval laeval. Siin tekkis väike ebakõla. Alguses nentis Eero Naaber, et kui tööandja asub Eestis, siis kehtiks tulumaksukohustus erimaksurežiimi korral, mis tähendab, et see oleks 20% 750-euroselt maksubaasilt. Dimitri Jegorov täpsustas, et kolmanda riigi residendile see erimaksurežiim siiski ei kohaldu. Lemmi Oro lisas juurde, et maksustada saab siis, kui maksumaksja on Eesti resident. Kui reeder ehk tööandja on Eestist, siis maksustatakse nii Eesti kui Euroopa Majanduspiirkonna residendist meremeest, kuid ei maksustata kolmanda riigi residendist meremeest. Nii et see sai väga selgeks.
Toomas Kivimägi soovis teada, kas kolmanda riigi mitteresidenti maksustatakse juhul, kui tööandja asub Eestis, sh ka juhul, kui laev sõidab välismaise lipu all. Lemmi Oro vastas, et ei maksustata. Kristen Michal palus korrata, kuidas siis maksustatakse erineva residentsusega meremehi. Lemmi Oro tõi veel kord välja, et kui Eesti tööandja töötajaks on Euroopa Majanduspiirkonna meremees, sh ka Eesti meremees – kui kõik need asjad on kokku langenud –, siis temale väljamakstud 750 eurolt peetakse kinni 20% tulumaksu. Kui töötaja on kolmanda riigi meremees, siis maksu kinni ei peeta. Härra Kivimägi uuris, kas on ka erinevusi Eesti lipu all oleva laeva ja mõne muu lipu all oleva laeva vahel, kui reeder on eestlane. Lemmi Oro märkis, et tulumaksuseadusest lähtuvalt on oluline maksumaksja residentsus, mitte lipp.
Siinkõneleja soovis teada, kas Eesti tööandjat maksustatakse muu lipu all sõites samamoodi. Lemmi Oro vastas, et tulumaksuseadusest tulenevalt maksustatakse samamoodi. Lipp mängib rolli vaid sotsiaalmaksuseaduses, mitte tulumaksuseaduses. Tarmo Kruusimäe küsis, kas Eesti reederitel oleks kasulik võtta tööle topeltkodakondsusega meremehed, kellel on mõne kolmanda riigi, näiteks Venemaa pass, kuna sel juhul ei peaks nende eest makse maksma. Lemmi Oro vastas, et maksunduses ei mängi kodakondsus rolli, oluline on residentsus. Kui inimene on Eesti resident, siis peab ta ka Eesti seadustest tulenevalt makse maksma. Sven Sester täpsustas, et inimesel saab olla mitme riigi kodakondsus, kuid ta ei saa samal ajal olla mitme riigi resident. Piia Schults, meie ametnik, uuris, kuidas on residentsusega meremeestel, kes elavad suurema osa oma ajast laeval. Ta soovis teada, kas nad on selle riigi residendid, kelle lipu all olevas laevas nad töötavad. Lemmi Oro täpsustas, et maksude mõistes ei käsitleta laeval töötamist selles riigis töötamisena. Residentsus on eluliste huvide keskus, mis asub maismaal.
Toomas Kivimägi küsis veel kord üle, kas üksikisiku tulumaksu seisukohalt on oluline, millise riigi lipu all laevaga sõidetakse. Lemmi Oro vastas, et ei ole oluline. Dmitri Jegorov tõi välja, et erimaksurežiimi kasutamiseks peab laev olema Euroopa Majanduspiirkonna lipu all. Liikumisvabaduse tõttu ei tohi soodustust piirata, st seda vaid Eesti lipu all sõitvatele laevadele kehtestada. Sven Sester täpsustas, et erimaksurežiimi olulisim roll on kindlasti see, et olenemata palga suurusest maksustatakse kuni 750 eurot. Arto Aas uuris, mis on laevadel töötavate inimeste palgatase. Ka täna siin saalis käidi see küsimus täiendavalt üle. Eero Naaber vastas, et laeval töötavate isikute keskmine netopalk on tõesti 2850 eurot kuus.
Erki Savisaar soovis teada, kas tulumaks laekub Eesti riigi eelarvesse ainult juhul, kui laevapere liige on Eesti resident. Lemmi Oro vastas, et oluline on tööandja residentsus. Kui tööandja on Läti resident, aga meremees on Eesti resident, laekub tulumaks Lätti. Erki Savisaar küsis, millistel tingimustel laekuks tulumaks Eestisse. Lemmi Oro andis teada, et tulumaks laekuks Eestisse siis, kui tööandja ehk reeder on Eesti resident ning laevapere liige on Euroopa Majanduspiirkonna resident. Ta täpsustas, et erimaksurežiim kohaldub vaid siis, kui Eesti reeder sõidab Euroopa Majanduspiirkonna riigi lipu all. Dmitri Jegorov lisas juurde, et tulumaksuga saab maksustada vaid Eesti tööandja alluvat. Kui tegemist ei ole Eesti tööandjaga, siis ei saa talle Eesti tulumaksuseadust kohaldada. Ja alluv ehk meremees peab olema Euroopa Majanduspiirkonna riigi resident. Lisaks sellele peab ka laev olema Euroopa Majanduspiirkonna riigi lipu all. Lemmi Oro tõi veel välja, et tulumaksuseadus näeb ette, et kui keegi on teeninud tulu väljaspool Eestit, siis ta peab selle tulu Eestis deklareerima. Kui meremees on sõitnud mõne muu riigi tööandja all ja tema palgalt on vastavalt nende seadustele tulumaks kinni peetud, siis ta peaks oma tulu Eestis deklareerima. Ja kui ta on töötanud tingimustele vastaval laeval, siis on tal õigus 750-eurosele maksubaasile. Sven Sester uuris, kas siis küsitakse teiselt riigilt raha tagasi. Lemmi Oro vastas, et kui sa oled mõne teise riigi eelarvesse juba makse maksnud, siis seda enam ei tagastata, kuid kui sa oled Eesti riigiga võrreldes vähem makse maksnud – näiteks töötanud sellise riigi ettevõtja juures, kus tulumaksu üldse ei maksta –, siis sa pead Eestis 750-euroselt maksubaasilt makse maksma.
Sven Sester küsis ka, kas sotsiaalkindlustus sõltub sellest, mis lipu all laev sõidab. (Kõigepealt me rääkisime majanduskomisjonis tulumaksust, siis jõudsime sotsiaalmaksuplokini.) Eero Naaber vastas, et jah, sotsiaalkindlustus sõltub küll sellest, mis lipu all sõidetakse. Dmitri Jegorov tõi välja, et kehtib selle riigi sotsiaalkindlustus, mis riigi lipu all see laev on. Ainus erand on see, kui tööandja ja töötaja on mõne muu sama riigi residendid, siis kehtib nende kodakondsusriigi sotsiaalkindlustus. Sven Sester soovis teada, kuidas kehtib sotsiaalkindlustus kolmandate riikide meremeestele. Eero Naaber andis teada, et sotsiaalkindlustus kohaldub ka kolmandate riikide meremeestele erirežiimiga laevadel. Tuletan meelde, et tulumaks kolmandate riikide meremeestele ei kohaldu. Sven Sester uuris, kas Eesti riik hakkab kolmandate riikide meremeestele tulevikus pensioni maksma. Dmitri Jegorov vastas, et kui kolmandate riikide meremehed on töötanud Eesti lipu all 15 aastat ning nende eest on 15 aastat makstud pensionikindlustuse osa sotsiaalmaksust, siis on neil õigus Eesti pensionile. Nii et mitu tingimust peab olema täidetud. Kadri Simson lisas, et tegemist on kohustusega, mis tuleb Euroopa tasandil katta. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa maksmise saab jätta vabatahtlikuks, kuid kohustuslik on maksta pensionikindlustuse osa, kui tööd on tehtud Euroopa Liidu lipu all.
Erki Savisaar uuris, kui suure pensioni kolmandate riikide meremehed saaksid. Eero Naaber vastas, et sel juhul saaksid nad miinimumpensioni. Sven Sester soovis teada, kas tonnaažimaks on selles kontekstis Eestis uus asi. Eero Naaber vastas, et Euroopas on selline maks iseenesest levinud, aga Eestis on tõesti tegemist uudse lahendusega. Härra Kivimägi uuris, milline on selle maksu seos sellega, mis lipu all laevad on. Eero Naaber vastas, et tegemist on Eesti residendist äriühingutega, mistõttu see maks lipust ei sõltu. Kuid kaudne nõue on see, et vähemalt 60% laevadest peab olema Euroopa Majanduspiirkonna riikide lipu all.
Debatt jätkus. Sven Sester küsis, kas praegu on probleemiks see, et Eesti füüsilisest isikust omanikud on oma laevad teistesse riikidesse registreerinud. Eero Naaber vastas, et selle eelnõuga soovitakse tõesti saavutada seda, et laevaoperaatorfirmad ning tööandjad asuksid Eestis. Kersti Sügis täpsustas, et tonnaažimaksu puhul on oluline eristada seda tulu, mis on teenitud tonnaažiga seonduvatest tegevusaladest, ning muud tulu, mida ettevõte on teeninud teiste tegevustega. Neid kahte ei saa kokku panna. Kadri Simson lisas juurde, et senine jaotamata kasum jääb seniste maksureeglite alla. Küsimus oli selle kohta, kui sa oled enne selle tonnaažimaksu peale minemist juba varasemate tegevustega kasumit teeninud. Sven Sester soovis teada, kuidas toimub dividendide maksmine tonnaažimaksu korral. Dmitri Jegorov vastas, et kui see tulu on tulnud teisest Euroopa riigist, siis on see maksuvaba. Ettevõtja peab ära näitama, et tulu on saadud konkreetselt tonnaažimaksust. Sven Sester soovis ka teada, kas eelnõu kohaselt on laevade register kaheks jagatud. Eero Naaber vastas jaatavalt: esimeses registris on laevad, mille kaldaettevõte asub Eestis, ning teises registris on laevad, mille kaldaettevõte asub välismaal.
Edasi soovis Sven Sester teada, kas eelnõu algataja on seisukohal, et eelnõuga tuleks edasi minna, läbida kolm lugemist, riigiabiloa saamisel jõustuksid maksustamist puudutavad sätted ja kas Rahandusministeerium kinnitab, et see on võimalik. Sama küsimus tuli ka siin meie tänases debatis üles. Dmitri Jegorov vastas, et nii on paaril korral tehtud, kuid juristidel on eriarvamused. Täielikult ei taheta sellist praktikat heaks kiita, kuna see tähendab seda, et seadust rakendatakse ja jõustatakse vastavalt sellele, mis on kirjas väljaspool seadust. Aga kuna tegemist on suhteliselt spetsiifilise seadusega ettevõtjatele, kes peaksid väga hästi valdkondlike arengutega kursis olema, leidub kindlasti neid juriste, kes sellist praktikat aktsepteerivad. Nagu me täna näeme, on eelnõu sellise konstruktsiooniga, et seda on võimalik iseenesest kolme lugemisega seadusena vastu võtta ja pärast vastuvõtmist jätkata protseduure, et Euroopast riigiabiluba küsida.
Toomas Kivimägi uuris, millele tugineb optimism, et aastaks 2025 on Eesti lipu all 300 laeva. Sama teema oli ka täna siin saalis üleval. Eero Naaber andis teada, et näiteks Madeira alustas nullist, kahe aastaga saadi registrisse 300 laeva ning praeguseks on neil 500 laeva. Eesti registriga läheb aeglasemalt, kuna laevanduses ei olda harjutud maksude administreerimisega. Sellise nõude aga Eesti loob. Eesti registri vastavus laevaregistrite seaduse nõuetele peab olema tagatud Veeteede Ameti efektiivse järelevalveteenusega. Ja lõpetuseks soovis Tarmo Kruusimäe teada, kuidas haakub see eelnõu tulevikuvisiooniga. Eero Naaber vastas, et eelnõu on tulevikku vaatav, kuna operaatorfirma peab kuskil asuma. Ja kui Eestisse tuleb laevanduse kaldasektor, siis luuakse siia keskkond, kuhu ettevõtjatel on hea tulla. See toob siia ka operaatorfirmad. Praegu on Eestis suurusjärgus 10 000 tegevmeremeest, kes saaksid kaldaettevõtetesse tööle tulla.
Positiivsete nootidega võtsime komisjonis vastu ka otsused, mis olid üksmeelsed, konsensuslikud. Meie otsused olid sellised: kõigepealt tehti ettepanek lõpetada tänasel päeval esimene lugemine ja teiseks määrata muudatusettepanekute tähtajaks 21. november kell 17. Nagu ma mainisin, tehti need ettepanekud meil kõik konsensusega. Tänan!