Ma väga loodan, et mitte. Ma väga loodan, et see põhimõtteline valitsuse otsus, millele loodetavasti järgneb ka Riigikogu otsus riigieelarve kinnitamise kaudu, tähendab seda, et me läheme selle variandiga edasi. Ma loodan, et kõik need pikad aastad, mil on arutatud selle üle, mis mahus me peaksime tegelikult ERR-i hooned välja ehitama, on olnud piisavad selle jaoks, et me nüüd seda otsust tehes saame täpselt aru, mida me teeme, millises mahus me teeme ja et see on optimaalne ja ka pikas perspektiivis mõistlik tegevus. Et me suudame seda kompleksi üleval pidada ja teiselt poolt, see pakub piisavad arenguvõimalused Eesti Rahvusringhäälingule. Mis puudutab uut võimalikku rahastamisprintsiipi ehk siis sisuliselt seaduse muudatust, siis siin ma pean teile, hea Riigikogu liige, meelde tuletama, et seadusi muudab Eesti Vabariigis Riigikogu. Seda ei tee ministeeriumid. Kultuuriministeerium seda seadust muuta ei saa. Seega ei saa Kultuuriministeerium anda ka mingit lubadust, et me ühel või teisel kujul seda teeme. Küll aga, nagu ma juba ütlesin, kultuuriministrina ma arvan, et olukorras, kus juba 2015. aastal Riigikontroll juhtis tähelepanu sellele, et kehtiv mudel ei pruugi kaugeltki olla parim, on meil vägagi mõistlik sel teemal arutelusid pidada ja kokku leppida, mis ikkagi on parim, mis tagaks sõltumatuse, kindluse ja võimaluse ERR-i programme piisavalt arendada. Vastupidi sellele, mida näiteks Martin Helme on öelnud, arvan mina, et ühes demokraatlikus riigis on avalik-õiguslik ringhääling väga vajalik ja seda ei tohi mitte mingil juhul laiali saata. See peab jääma ka tulevikus ja see peab töötama hästi, sest see on ühe demokraatliku riigi elementaarne osa.