Austatud Riigikogu liikmed! Väga auväärt minister! Sellest puldist on täna mitu korda kõlanud sõna "õiglus" ja jutt sellest, kui hästi meil kõik läheb. Ma tooksin mõned faktid ja mõned numbrid olukorra kirjeldamiseks. Selles mõttes olen ma ministriga nõus, et kõik valivadki oma poliitika ise ja püüavad seda ellu viia. Aga kui räägitakse eelmise aasta erakorralisest toetusest, mille Euroopa Liit eraldas, 1,34 miljonit eurot, millele valitsus ei pannud ise ühtegi senti juurde ja mis millegipärast jõudis kohale alles aasta pärast, siis minu arust on üks väga selge märk praeguse valitsuse tegemistest. Kui valitsus oleks 1,34 miljonile samasuguse summa erakorraliselt juurde pannud, siis oleks see selleks sügiseks põllumeestel käes olnud. Teatud ettevõtjatel, eriti väikeettevõtjatel oleks laenuvajadus või ka pankrotioht kindlasti leebem. Ma arvan, et võib-olla minister eksis. Iga riik ei saa erakorralist toetust lihtsalt välja maksta, isegi siis, kui valimised on tulemas. Seda valimiste märki on täna selles saalis juba päris palju tunda olnud. Erakorralist toetust saavad riigid välja maksta siis, kui Euroopa Komisjon on andnud selle võimaluse, mis tähendab seda, et määratakse ära, kui palju maksab Euroopa Liit ise ja kui palju võivad riigid juurde maksta, vastasel juhul käsitletakse seda riigiabina.
Teine oluline asi, mis siin täna läbi käis, oli seotud sellega, et eriolukorda ei ole võimalik välja kuulutada, praegune seadusruum ei võimalda. Tegelikult minister ju teab, et me oleme püüdnud arutada ka selle üle, kuidas saaks kirjutada seadusesse sisse võimalust kirjeldada seda eriolukorda teistmoodi, nii et see arvestaks võimalikku põuakahju. Me teame, et sellist põuda nagu tänavu ei ole olnud 60 aastat. Ja mida me soovisime põllumeestele pakkuda, oli tegelikult see, et anda neile rohkem kindlust ka läbirääkimisteks ja seljataguseks, kui nad oma võlausaldajatega räägivad. Keegi ei ole rääkinud siin sellest, et nad ei peaks oma arveid kunagi kinni maksma. See 20 miljonit MES-i jaoks oma tervikolemuses on kindlasti positiivne. Jah, aga see ei lahenda kõikide probleeme. Erakorraline toetus jõuaks hulga suurema hulga abivajajateni, kes teiste meetmete kaudu seda ei saa. Üks meede, millest on ka siin räägitud, on üleminekutoetus, aga me ju teame, et seda makstakse 2010. aasta referentsiga. Nendest ettevõtjatest, kellele seda välja makstakse, ligi 20% ei tegutse enam samas sektori osas, kus nad olid aastal 2010. Seega 20% läheb sinna, kuhu seda enam vaja ei ole. Rääkimata üleminekutoetuste enda jagunemisest – 84% läheb suurematele ettevõtjatele. Ehk maaeluliselt on oluline see, et me saaksime ka väikeettevõtjale anda teatud tuge. Mis siis nüüd tegelikult selgub? Need põllumajandusettevõtted, kes alustasid oma tegevust peale 2010. aastat, või noored ettevõtjad jäävad üleminekutoetustest ja rahavoogudest ilma. Sellepärast oleks ääretult oluline, et valitsus panustaks erakorralisele toetusele.
Auväärt minister mainis seda, et eelmine valitsus ei ole midagi teinud. Ja ma olen seda hästi palju kuulnud. Kui me räägime erakorralisest toetusest, siis see konkreetne valitsus on erakorralist toetust maksnud 460 000 eurot, samal ajal kui eelmine valitsus on maksnud üle 30 miljoni. See ei ole mõeldud selleks, et näidata ühte või teist poolt hästi positiivsena, vaid ma räägin lihtsalt faktidest. Kui maaelukomisjon kutsus kokku erakorralise komisjoni istungi, siis seda tehti sellepärast, et tegelikult valitsus oli üsna loid.
Samuti pani mind imestama see, kui peaminister vastas meile sellel teemal, miks üritatakse praegu riigieelarvet täita põllumajandusmaade müümisega. Praegu, kui põllumajandusettevõtetel on rahavoogudega probleem, peaks põllumaade müügi tegelikult peatama, et seda ei ostaks kokku lihtsalt kinnisvaraarendajad või väga suured ja võimekad tegijad.
Palun lisaaega!