14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Tere kõigile, keda ei ole veel näinud! Austatud Riigikogu! VIII istungjärgu 4. töönädala kolmapäevane istung. Ja kui keegi soovib sellel istungil esitada arupärimisi või seaduseelnõusid, siis nüüd on see aeg. Keegi ei soovi. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogu istungil viibib hetkel 71 Riigikogu liiget.

1. 14:03 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (699 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor
Tänasest päevakorrast niipalju seletuseks, et teatavasti eilsel päeval jäi meil eelnõu 699 SE, see on valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, esimene lugemine pooleli. Ja jäi pooleli selle koha peal, kus rahandusminister vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Oli üks küsija, see on Riigikogu liige Aivar Sõerd, aga täna Urmas Reinsalu asendab rahandusminister Toomas Tõnistet. Palun, eelnõu 699 SE poolne algataja esindaja justiitsminister Urmas Reinsalu, vastata Riigikogu liikmete küsimustele! Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Minu küsimus tegelikult on küll nüüd suunatud rahandusministrile, ma ei tea, kas te oskate vastata, aga kuna te valitsuses seda temaatikat arutasite, siis ma arvan, et te olete kursis. Ma küsin seda, et selle alkoholiaktsiisi langetamise ... (Juhataja helistab kella.) või aktsiisitõusu ärajätmine, sellel on ka riigieelarveline mõju, 26 miljonit eurot. Milliste meetmetega te selle ära katsite? Noh, teatavasti valitsus andis ju võidukad sõnumid, et eelarve on paberil nagu tasakaalu joonistatud. See oli ka vaja katta. Milliste meetmetega te seda katsite? Oskate vastata? Muidugi, ma oleks tahtnud näha sellele küsimusele vastamas rahandusministrit. Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh, austatud küsija! Ma lugesin selle seaduse ka läbi – täna päeval – ja ma võin öelda: see on hea seadus. See lahendab maksutõuse ära, see langetab makse Eestis, me liigume õiges suunas. Nüüd, väga õige küsimus, mis puudutas seda, et kui alkoholi planeeritav õiguslikult sätestatud maksutõus ära jätta, kust tuleb katteallikas ja kas meil on tagatis, et eelarve ei ole kuidagi kokku kirjutatud või joonistatud struktuurses tasakaalus, vaid tegelikkuses see nõnda on. Ma võin anda siin küll rahandusministri kohustes ühemõttelise kinnituse, et see nõnda on. See ei ole kuidagi joonistatud, vaid see on ka tegelikkuses nii. Kui maksu... siis see 26 miljonit eurot võrreldes prognoosiga, see maksutõus alkoholilt ära jääb. Ja eelarve koostamine on kompleksprotseduur ning täiendavate kulude kompenseerimiseks on järgmiseks aastaks vastu võetud mitmeid konkreetseid meetmeid – mitte üksnes paberil –, nagu töövõimereformi kulude täpsustus, investeeringute edasi nihkumised, järgmisse aastasse ülekantavate kulude täpsustused, mittemaksuliste tulude prognooside täpsustamised, muu hulgas CO2 tulud, dividendid ning varade müük.

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea minister! Mind teeb murelikuks Eesti Gaasiliidu tähelepanek, et eelnõuga nähakse ette gaasi-intensiivsuse määra 13%-list, mis nende hinnangul on võrreldes meie gaasiaktsiisi erakordse kõrge tasemega Eesti üldisele konkurentsivõimele, keskkonnaalasele eesmärkidele vastupidine märk, ja teevad ettepaneku, et see määr võiks olla hoopis 3%. Valitsus on püüdnud nagu arutada, et me ei saa seda aktsepteerida, sest siis me ei saa raha, 1,2 miljonit on vaja saada. Kas tõesti on meie valitsuse eesmärk saada eelarvesse ainult raha ja halvendada meie ettevõtluskeskkonda? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Ma arvan, et eks siin on erinevad huvid, on erineva kaalutlusega. Et gaasitootjate eesmärk kindlasti ideaalina oleks see, et riik maksaks gaasitarbimisest veel peale raha, eks ole, et siis oleks see tegelikult võrreldes muude kütteliikidega, ja see on ka ju selles mõttes mõistetav. Nüüd keskkonnahuvi, riigi konkurentsivõime huvi ja, ütleme siis, Eesti majandus- ja tööstusettevõtete legitiimne võimekus rahvusvaheliselt olla suutlik on, kõik peavad olema omavahel tasakaalus. Selle eelnõu mõte ei ole gaasiaktsiisi ju tõsta, vastupidi. Selle eelnõu mõte on konkreetselt määratletud grupis, nii nagu seda teevad ka paljud teised, mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriigid, kõrge gaasitarbmise intensiivsusega tootmisele siis gaasiaktsiisi langetamine. Sest täna on selge objektiivne olukord, kus Eesti tööstusettevõtjad on ebasoodsamas konkurentsiolukorras võrreldes naaberriikides tegutsevate konkurentidega. Ja vaieldamatult valitsus seda eelnõu esitades on veendunud, et ta annab täna siis neid energiamahukas sektoris olevatele suuremate gaasikulu osakaaluga ettevõttetele ühelt poolt rahvusvahelist konkurentsieelist, aga me usume, et see kindlasti soodustab ka nii Eestis tegutsevate tööstusettevõtjate laienemisplaane, mida tänaste hinnangute järgi on pärssinud kõrged energiahinnad, kui ta soodustab kindlasti ka Eestit kui potentsiaalsete tööstusinvesteeringute sihtriiki.
Nüüd küsimus sellest, et kuhu see piir asetada. Siis valitsus on asetanud selle piiri, osutades siis gaasil seda, et tarbimise üldmahust peaks see moodustama vähemalt 13% lisandväärtusest. Kui see oleks 3%, siis kahtlemata oleks see madalam, siis gaasi tarbimise energiamahukus oleks sellel. Nii või teisiti on see hinnanguline, selle piirjoone asetamine. Valitsus on valinud ühe piirjoone ja kindlasti see on legitiimne koht seadusandja debatis arutada, kas see valitud piir on otstarbekohane, selleks et saavutada seda eesmärki, mida valitsus soovib näha, et Eesti oleks konkurentsivõimelisem energiamahukate tööstusinvesteeringute ligitõmbamiseks ja nende ettevõtete tegutsemiseks, kes energiamahukat tööstust siin arendavad. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Enn Meri, palun!

Enn Meri
Aitäh härra juhataja! Lugupeetud minister! Siin tekib natuke imelik olukord. 17%, ütleme, nende gaasi põletavate firmade kuludest on see piir neile, aga kui vaadata näiteks elektri suurtarbijaid, siis nende piir on tunduvalt madalam. Kui ma mäletan õieti, siis mingi 5% või midagi nii. Kus on teie loogika? Miks see gaaside kulupiir peab olema nii kõrge, kord veel? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Üldiselt on ju selge, et see, mis puudutab kütuste maksustamist, energiaallikate maksustamist, siis üldine valitsuse suund on, et energiatooteid tuleks maksustada võrdsetel alustel, lähtuvalt nende kasutamise otstarbest ja energiasisaldusest. Nüüd, kindlasti siin selle kõrval on ka omad ... ja nagu ma ütlesin, ka Eesti rahvusvahelise tööstuse konkurentsivõime kaalutlused, mille pinnalt on see erisus gaasile peetud mõistlikuks sätestada. Kõigil nendel erisustel – seda ei ole mõtet eitada – on oma eelarveline maksumus vähem laekuva riigi vastava aktsiisi tulu moel. Valitsus peab otstarbekohaseks sellises kontuuris, nagu me oleme esitanud, energiaintensiivsete ettevõtete gaasiaktsiisi langetada. Kui küsida, et kas Eesti ettevõtete konkurentsivõimet parandaks see, kui kõik aktsiisid – olgu ta elektriaktsiis või gaasiaktsiis või muud maksukoormused – alla tõmmata, siis vastus on enesestmõistetav: jaatav. Siin tuleb leida üks tasakaalupunkt ja see tasakaalupunkt on selline: me lähtume sellest, et praegune, järgmisel aastal kehtiva õiguse järgi maksev olukord meid ei rahulda, me soovime anda signaali, et Eestis on teretulnud koht ka tööstusinvesteeringuteks.  Ja selle sammuga me loodame seda saavutada.
See seos tegelikult elektri-, energiaintensiivse elektriaktsiisiga ja teiselt poolt nüüd ka võrgutasudega, mis puudutab tööstusettevõtteid, see on kahtlemata murekoht ka valitsusel olnud, me oleme mitmeid kordi seda arutanud. Ma loodan, et nii Eleringi kui Elektrilevi hinnastamise struktuuris kindlasti selgemalt tulevikus just nimelt võrgutasudes energiamahukate klientide see suhteline hinnakoormus kahaneb. Ja probleem objektiivselt on siin loomulikult olemas, vaadates Põhjala energiaintensiivsete ettevõtete elektri hinda ja võrreldes siin Eestiga. Ja nendes sammudes tuleb juhtida tähelepanu, seda, ikkagi, et elektrointensiivsetele ettevõtjatele on juba selle aasta juunis vastu võetud see. Kas nad on üks ühele kattuvad – nende mahu või intensiivsuse kontuuride mõttes –, siis tõepoolest, küsija osundas õieti, et nad ei ole üks ühele kattuvad. On olemas oma objektiivsed kaalutlused, mida siis ka gaasi puhul on põhjendatud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Eelnõu algatajale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, justiitsminister Urmas Reinsalu! Rahanduskomisjonipoolne ettekandja on Kersti Sarapuu. Palun, Kersti Sarapuu!

Kersti Sarapuu
Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan ülevaate teile rahanduskomisjonis toiminust siis Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel kohta. Rahanduskomisjon arutas käesolevat eelnõu 27. septembril. Algatajate esindajad tutvustasid eelnõu Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla, peaspetsialist Lauri Lelumees ja fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kadri Klaos. Eelnõu sisu.
Eelnõu näeb ette kehtestada intensiivselt gaasi tarbivatele ettevõtjatele maagaasi soodusaktsiisi määr, mis on 11,30 eurot 1000 m3 kohta, 2019. aastal on maagaasi tavamäär 63,31 eurot 1000 m3 kohta. Soodustus ei laiene ettevõtjatele, kelle põhi- või kõrvaltegevusala on elektrienergia, gaasi, auru, konditsioneeritud õhuga varustamine.
Teise muudatusena näeb eelnõu ette jätta ära aastateks 2019 ja 2020 planeeritud alkoholi aktsiisimäärade tõus. Selle muudatuse eesmärk on vähendada täiendavat survet piirikaubanduse hoogustumisele ja sellest tulenevat aktsiisitulu alalaekumist.
Teemad ja küsimused komisjonid. Küsimus. Kui palju on neid ettevõtteid, kes kasutavad gaasi soodusaktsiisimäära ning kui palju on nendes ettevõtetes töötajaid? Vastus. Ligikaudu 11 ettevõtet, kelle puhul eeldatakse, et nad taotlevad soodusmäära rakendamist. Töötajate arv potentsiaalselt gaasisoodustust taotlevates ettevõtetes on ligikaudu 45–362 töötajat ning keskmiselt 134 töötajat ettevõtte kohta.
Küsimus. Mis oli aktsiisimäära alandamise loogika 63,31 kuni 11,30 1000 kuupmeetri maagaasi kohta? Vastus. 11,30 on Euroopa Liidu miinimumtasand.
Küsimus. Kas on olemas analüüs alkoholiaktsiisi laekumise kohta ning kui suur on laekumiste vahe võrreldes planeerituga? Vastus. Võrreldes suvise majandusprognoosiga muudatuse mõju käesoleval aastal väiksem 32 miljonit eurot, järgmisel, 2019. aastal 26 miljonit eurot.
Küsimus. Kas nende muudatuste ja mõjudega on arvestatud riigieelarve seaduse eelnõus, mis Riigikogule üle anti? Vastus. Jah, on arvestatud.
Küsimus. Paluti selgitust kütuseettevõtjate poolt avaldatud prognoosile, mille kohaselt on aktsiisi umbes 100 miljonit valesti arvestatud. Vastus. Raske on kommenteerida, peab teadma ettevõtjate arvutuse aluseks olevaid alusandmeid. Märgiti, et kui kütuse hind tõuseb, siis tarbimine langeb ja sellest sõltub aktiisi laekumine.
Küsimus. Milline on nafta hinna prognoos? Vastus. Suvises majandusprognoosi lisas number 1 on välja toodud prognoosi eeldused ja tabel, kus on märgitud ka nafta hinna prognoos. Nafta hind on tõusutrendil alates 2016. aastast, kasvanud nõudluse, pakkumispoolsete piirangute ning geopoliitiliste riskide suurenemise tõttu on nafta hind ligi 40% kõrgem kui aasta tagasi. Selle mõjul on viimastel kvartalitel nõudlus nafta järele kasvanud kiiremini kui pakkumine. Suvises majandusprognoosis on arvestatud 72 ja 72,4 USD-d nafta hinnaga aastatel 2018–2019.
Küsimus. Miks otsustati gaasiaktsiisi vähendada? Vastati, et ettepanek tuleneb asjaolust, et gaasiaktsiisi on alates 2014. aastast tõstetud igal aastal, viimane otsus gaasiaktsiisi tõstmiseks oli 2016. aasta detsembris, milles otsustati gaasiaktsiisi tõus 25% kolmel aastal järjest, 2018, 2019 ja 2020. Vähendamise põhjuseks saab veel pidada asjaolu, et kodutarbijad ja tööstustarbijad on maksustatud sama määraga, lisaks on meie maagaasiaktsiis Euroopa Liidu liikmesriikidest kõrgeim.
Küsimus. Kui suur on lahja alkoholi turuosa piirikaubanduses? Ministeeriumi esindaja sõnul edastatakse vastus kirjalikult ja selle kohta võin siis ka täiendavalt lisa teile anda.
Ja küsimus, et kas on olemas info Soome piirikaubanduse kohta. Ka see esitati kirjalikult.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda teisipäeval, 9. oktoobril, esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 23. oktoober kell 17.15.
Samas võin teile ka praegu siis öelda, missugused vastused tulid meile Rahandusministeeriumist. Piirikaubanduse hinnanguna siis Eesti-Läti, alkoholi Läti piirikaubandus moodustab Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt ligikaudu 24,7% Eesti alkoholimüügist, sealhulgas Läti piirimüük. Läti piirikaubanduse osakaal eestlaste ostudes on käesoleva aasta prognoosi kohaselt 27,1%, seejuures on piirikaubanduse osakaal kõige kõrgem eestlaste õlleostudes ning moodustab ligikaudu 32,3%. Seejuures on oluline tähele panna, et kuigi õlu moodustab enamuse, 69–75% müüdud alkoholi liitritest, siis peamine aktsiisikahju tekib kange alkoholi ostult. Järgmisena oli juttu siis nii Soome kui ka Rootsi osast. 2016. aasta alkoholi piiriostud ehk reisijate import moodustas Soomes 17% ning Rootsis 12,5 nende riikide kogutarbimisest. Eesti ostude osakaal Soome piirikaubanduses on hinnanguliselt 10%. 2017. aastal kasvas piirikaubanduse maht Rootsis ca 13,5, kuid Soomes vähenes ca 14%. Soomlaste hinnangul on piirikaubanduse languse taga Eesti alkoholiaktsiisi määrade tõusust tulenenud hinnatõus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused komisjonipoolsele ettekandjale. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Mul on sellesama Eesti Gaasiliidu ettepaneku kohta küsimus. Kas te olete komisjonis ka arutanud seda, et huvigruppe otse ära kuulda, et meil oleks võimalik ka reaalseid mõjusid ettevõtjatele kohaldada, mitte seda, et Riigikogu lähtub valitsuse soovist oma eelarveauke lappida? Aitäh!

Kersti Sarapuu
Komisjonis seda teemat ei käsitletud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja ja ettekandja! Ma hiljuti kuulsin, kuidas Läti parlamendisaadik Spolitis ütles, et tegelikult oleks võinud selle aktsiisitõusu kooskõlastada naaberriikidega. Ja ütles, et tegelikult Eesti Balti Assamblee delegatsioon ei ole siin mitte midagi teinud. Kas sellest on juttu olnud ja kas see vastab tõele? Aitäh!

Kersti Sarapuu
Komisjonil nendel teemadel juttu pole olnud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem ei ole komisjoni ettekandjale küsimusi. Avan läbirääkimised. Reformierakonna fraktsiooni nimel Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Austatud esimees! Head kolleegid! Iseenesest selle eelnõuga – see, mis nüüd siin, jah, selle eelnõu kirjas on – iseenesest, noh, see, seda nüüd ... sellele vastu seista pole põhjust, sest täitsa selge on, et alkoholi aktsiisitõusud tuleb edasi lükata. Ja kui on soov ettevõtete konkurentsivõimet tõsta ja energiahindadele leevendust pakkuda, siis sellele on ka raske vastu vaielda. Aga pigem, millele tuleb tähelepanu pöörata, on see, mida selle eelnõuga oleks pidanud ... või mis selle eelnõuga on tegemata jäetud ja mis siin oleks pidanud juures olema.
Kõigepealt, alustame gaasiaktsiisist. Teatavasti praegune võimuliit siis kaks aastat tagasi läbisurutud ulatuslike maksumuudatuste kobareelnõuga tõstis maagaasi aktsiisi, 25% siis igal kolmel aastal alates 2018 kuni 2020. Nüüd antakse väike leevendus suurettevõtetele. No võib muidugi vaielda, kas see on piisav või ei ole piisav, aga kodutarbijad on täiesti ära unustatud. Isamaa rahandusministri sõnum koduomanikele on "Kodukulud üles!", sest gaasiliit pöördus juba tookord rahanduskomisjoni poole selliste tähelepanekutega, et kui see aktsiisitõus teostub, siis näiteks võrreldes Läti, Leedu ja Poolaga oleks aktsiisimäär Eestis 5–15 korda kõrgem. Samuti nad pöörasid tähelepanu, et Eestis kasutab maagaasi ainuüksi kodu kütmiseks, sooja vee soojendamiseks, toiduvalmistamiseks üle 100 000 tarbimiskoha. Ja kuna ka kaugkütte hind tarbijatele on sõltuv maagaasi hinnast, mõjutab planeeritav maagaasi aktsiisi hinnatõus valdavat osa Eesti elanikke, sh kaugküttepiirkondi, mis gaasi ei kasuta. Tänasel päeval võib öelda, et need ennustused on kõik teoks saanud. Kodukulud on kasvanud – kasvanud isegi, ma arvan, rohkem, kui gaasiliit tookord ennustas. Samuti nad ütlesid, et nende arvutuste kohaselt kallineb soojus pärast aktsiisitõusu nelja aastaga 20%. Ja ühe keskmise suuruse elamu või suurema perekorteri jaoks suurenevad aktsiisitõusu tõttu küttekulud 110 euro võrra aastas. No see on realiseerunud tänaseks. Ja see on realiseerunud ka, mis nad ütlesid, et arvestatav osa võidust, mida inimesed läbi tulumaksuvaba miinimumi tõusu pidid saama, korjatakse tagasi osaliselt läbi gaasiaktsiisi. Nii et kodutarbijad on täiesti ära unustatud.
No teine teema selle eelnõu juures on see alkoholiaktsiis. Noh, on selge, et selle 2019 ja 2020 varem planeeritud tõusude ärajätmine, see piirikaubandust mitte kuidagi ei lõpeta. Rahandusministeerium isegi prognoosib mõningast piirikaubanduse suurenemist järgmisel aastal. Ja siin tuli välja ka selline seik, millest siin kirjutas meedias asekantsler Dmitri Jegorov, et oli isegi laual ettepanek aktsiisi langetada, eesmärgil siis piirikaubandusega midagi ette võtta. Selle hind oli 30 miljonit eurot, aga no selleks võimuliit raha mitte kuidagi ei leidnud. Nii et otsustamatuse tõttu, suutmatusega piirikaubanduse osas midagi ette võtta, noh, me näeme piirikaubanduse jätkumist ka veel järgmistel aastatel. Aga mul ongi kõik. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 699 SE esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. oktoober, kellaaeg 17.15.

2. 14:26 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor
Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) esimene lugemine. Algataja ja ka komisjonipoolne ettekandja on Viktor Vassiljev. Palun!

Viktor Vassiljev
Aitäh, hea Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Niisiis, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu number 689 SE. Selle eelnõu algatas sotsiaalkomisjon ja see on asjaolu, mida tuleb eraldi ära mainida, sellepärast, et pahatihti juhtub ikkagi niimoodi, et ministeeriumist söödetakse toorikud ette ja komisjon siis tõstab kätt, aga antud juhul ongi nii, nagu peab olema, sotsiaalkomisjon algatab eelnõu ning Vabariigi Valitsus toetas sotsiaalkomisjoni algatatud eelnõu.
See eelnõu võimaldab vahetada terviseandmeid digitaalselt piiriüleselt Euroopa riikide vahel, mis puudutab nii raviandmeid kui ka retsepte. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses esitatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus ja teises ravimiseaduse muudatus. Tervishoiuteenuste korraldamise seadust täiendatakse uue peatükiga, mis reguleerib piiriülest terviseandmete vahetamist. Terviseandmete piiriülese edastamise projekti eesmärk on tagada välisriigis viibivatele inimestele kvaliteetsem arstiabi ja ravimite kättesaadavus tänu elektrooniliselt edastatavatele andmetele. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tuuakse andmevahetusplatvormi mõiste, mille kohaselt on terviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm digitaalne keskkond ravimiseaduse § 33 lõikes 11 nimetatud elektroonilise retsepti ja patsiendi haigusloo kokkuvõtte vahendamiseks. Liitunud riikideks võivad olla peale Eesti veel teised Euroopa Liidu liikmesriigid, samuti Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või ka Šveits. Andmevahetus saab toimuda vaid juhul, kui riik on platvormiga liitunud. Ravimiseaduse § 33 lõiget 11 täiendatakse viitega andmevahetusplatvormile, et tagada selgus, millisel moel tagatakse digiretseptivahetus ühinenud riikide vahel. Viide platvormile annab ka andmesubjektile õigusselguse, kus ja kes ning milliseid andmeid tema kohta töötleb. Muudatusel on positiivne mõju tervishoiusüsteemi toimimisele, kvaliteedile ja kättesaadavusele üldiselt. Patsient saab mugavamalt kasutada digitaalset lahendust terviseandmete piiriülesel töötlemisel kui ka kasutada digiretseptivõimalust väljaspool Eestit. Soomega andmete vahetamise testimisel on läbitud ning testkeskkonnas andmed liiguvad. Lisaks Soomele on ka veel Horvaatia ja Portugal, kellega digireptseptiandmete vahetamiseks on valmisolek olemas.
Sotsiaalkomisjon 24. septembril k.a tegi järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. oktoobril, teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 12. oktoober k.a, ja neljandaks, määrata ettekandjaks komisjoni liige Viktor Vassiljev, kes on selle ülesande ka täitnud, ning kõik need otsused võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ettekandjale. Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Sa mainisid küll ainult Portugali, aga mis siis teiste Euroopa riikidega juhtub – kaua see siis kõik aega võiks võtta, millal me siis võiksime ka nagu rääkida kui tervest Euroopast? Sest haiguste kvalifikatsioon on ju kõikidel ühesugune. Miks see peaks niikaua aega võtma, et me saame rääkida ainult Portugalist? Aitäh!

Viktor Vassiljev
Aitäh hea küsimuse eest! Tegelikult ma ei hakanud vaeva nägema oma sõnastusega, vaid lugesin ette seletuse, mis on komisjoni ametnike poolt koostatud, ja lugesin täpselt ette ka, et lisaks ... Ma loen selle lause veel kord ette: "Lisaks Soomele on ka Horvaatia ja Portugal." Nii et Horvaatiast oli ka juttu. Need on n-ö esimesed linnukesed, sellepärast et praegu käib nagu pilootprojekt, platvormi testimine. Me ei saa nüüd, ma ei tea, kümnete riikidega neid platvorme testida, nii et Horvaatia ja Portugal kah ootavad, millal me valmis saame. Aga üldiselt ma väga loodangi, et siin keegi vastu vaidlema ei hakka, me saame piisavalt operatiivselt selle eelnõu ära menetleda, rakendavad platvormi ära ja asi lähebki käima. Keegi sellega venitada ei taha. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem küsimusi ei ole ettekandjale. Aitäh! Avan läbirääkimised. Tanel Talve, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Tanel Talve
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab seda eelnõu mitmel põhjusel. Loomulikult on meie jaoks väga tähtis seista kõikide meie kaasmaalaste eest, ükskõik, kus nad siis parasjagu viibivad. Teada on, et väga paljud meie inimesed on kas olude sunnil või siis täiesti teadlikult valinud endale töökohaks meie naaberriigi Soome, kus elatus- ja seoses sellega ka palgatase olnud kodumaast palju kõrgem. Me peame astuma väga konkreetseid samme, et näidata: Eesti riik hoolib kõikidest oma inimestest ja ootab neid koju tagasi. Seetõttu tervitame kõnealust eelnõu, mille eesmärk on võimaldada vahetada digitaalselt terviseandmeid, esialgu siis oma põhjanaabri Soomega. See teeb elu lihtsamaks ja paremaks nii patsiendil kui arstidel ja ka apteekidel.
Tähtis on ka toonitada, et eelnõu laiem eesmärk on vahetada digiretsepte ja haiguslugusid ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Nagu siin ka öeldi, siis näiteks lisaks Soomele on ka Portugal ja Horvaatia andnud valmisoleku neid andmeid vahetada.
Loomulikult ei tohi unustada, et ega meil siin kodus ka veel selles vallas asjad kõik sugugi korras ei ole. Meie endi andmebaaside omavaheline suhtlus vajaks tõsist arendamist. See on üks olulisemaid eeldusi meie riigi efektiivsema juhtimise ja haldamise, aga ka teenuste pakkumise parandamiseks, olles riigireformi üks olulisi osasid.
Samas ma loodan väga, et andmevahetus Soome ja Eesti vahel suureneb veelgi, et lihtsustada nende inimeste elu, kes sageli üle lahe sõidavad. Väga paljud Eesti ja Soome inimesed liiguvad regulaarselt kahe riigi vahel ja seetõttu on oluline, et andmed saavad lisaks tervisele liikuma ka muudes valdkondades. Paljudel Eesti inimestel on Soomes elades ja töötades vaja esitada Soome ametiasutustele erinevaid tõendeid Eesti registritest, mille väljastamine suurendab ka Eesti ametiasutuste halduskoormust, rääkimata asjaajamise mõttetult bürokraatlikuks muutmisest inimeste endi jaoks. Samal ajal on kõik vajalikud andmed juba praegu elektroonilistes registrites ju olemas ja meil on vaja lihtsalt saada Soome ja Eesti ametiasutuste andmebaasid omavahel automatiseeritult suhtlema. Meie endi loodud X-tee, mille ka Soome on juba kasutusele võtnud, on Eesti e-riigi üks olulisemaid tugisambaid ja on andmete liikuma saamiseks ideaalne platvorm. Hea uudis on see, et juba käesoleva aasta veebruaris valmis ka tehniline lahendus, mis võimaldabki selle X-tee kaudu andmete vahetamist Eesti ja Soome vahel. Mõlema riigi haigekassa, maksu- ja tolliametid, liiklusregister ja ka rahvastikuregister on olnud esimesed, kes valmis andmeid omavahel vahetama, nii et töö käib. Digikoostööd Soomega, aga ka teiste Euroopa Liidu riikidega tuleb aktiivselt edasi arendada, et andmete automatiseeritud liikumine kiiremini paraneks. Loomulikult on tervisevaldkonnas digiretsepti ja haiguslugude piiriülene kasutamine Eesti ja Soome vahel väga praktiline ja oluline samm, aga automaatne andmevahetus riikide vahel peab toimima hakkama ka näiteks töötuskindlustuse ja muude toetuste ja teenuste osas, et need oleksid inimestele kättesaadavamad. Ma loodan siiralt, et Eesti ja Soome digikoostöö annab jõulise tõuke selle levimiseks üle maailma. Euroopa digitaalne ühisturg on selle liidu eduka edasitoimise üks tähtsamaid eeldusi.
Aga, head kolleegid, ma tahan ühte asja veel rõhutada. Me peame meeles pidama, et kõige tähtsam ei ole mitte tehnoloogia, vaid inimlikkus. Ma tean juhtumeid, kus aastaid olude sunnil Soomes elama ja töötama pidanud noor perekond loobus koju tagasi pöördumisest, kuna Eesti kooli juhtkonna suhtumine nende lastesse jättis pehmelt öeldes soovida. Ma pean väga oluliseks, et me kõik näitaksime välja, et meie inimesed on Eestisse tagasi oodatud. Ja siin ei ole küsimus mitte masinates ega tehnoloogias, vaid meie kõigi suhtumises. Aga käesolev eelnõu näitab seda riigipoolset suhtumist, et me pole tõepoolest unustanud ja et me hoolime. Ja seetõttu palun ka teil seda eelnõu menetledes olla hoolivad ja lõppkokkuvõttes seda ka toetada. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 689 SE esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute tähtajaks 12. oktoober kell 16.00.

3. 14:36 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks" muutmine" eelnõu (688 OE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor
Nüüd Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks" muutmine" eelnõu (688 OE) esimene lugemine. Ja algatajapoolne ettekandja on Tanel Talve. Palun!

Tanel Talve
Tere jälle! Ega selle eelnõu kohta liiga pikalt midagi rääkida pole, kui et soovitakse siis nimetada riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjoni asendusliikmeks Liisa Oviiri asemel Kalvi Kõva. Ja kuna me kõik teame, et Kalvi Kõva on väga suur riigireformi mõtete toetaja ja pooldaja, siis ma usun, et tema asendusliikmeks olemine saab olema väga tõhus ja abiks meile kõigile. Nii et palun toetada!

Esimees Eiki Nestor
Oota nüüd, algataja!

Tanel Talve
Vabandust! Äkki keegi tahab küsida ka, jah.

Esimees Eiki Nestor
Küsimused eelnõu algatajale. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Jah, Kalvi on tõesti Kõva, aga kui seda eelnõu, õigemini, seda komisjoni loodi, siis oli arutelus, et kui kaua need komisjonid peaksid toimetama. Ja oli kava, et mitte koosseisu lõpuni, et ... Aga ma küsin nüüd, et vähe on jäänud aega. Mis siis selle aja jooksul ees seisab, midagi suurt, kus siis Kalvi saab ja teised komisjoni liikmed saavad siin kõvasti panustada? Aitäh!

Tanel Talve
Jaa, meie komisjoni suur eesmärk ja töö on seisnenud nende riigireformi põhialuste väljatöötamises ja see töö jätkub hetkel hoolega. Nii et selle protsessi juures on Kalvi olnud juba väga palju abiks ja ma loodan, et on nüüd veel rohkem. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits. Aa, vabandust! Erikomisjoni määramise eelnõude puhul on Riigikogu liikmel üks küsimus kummalegi ettekandjale. Nii et Peeter Ernits saab esitada oma küsimuse teisele ettekandjale, kui tal see on, aga Tanel Talvele rohkem ei ole. Aitäh! Põhiseaduskomisjonipoolne ettekandja on Helmut Hallemaa.

Helmut Hallemaa
Austatud esimees! Head kolleegid! See oluline otsuse eelnõu 688 OE oli põhiseaduskomisjonis arutlusel 25. septembril. Ja nagu me kuulsime, üks tubli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige asendatakse teise tubli erakonnaliikmega probleemkomisjoni asendusliikmete pingil. Ja komisjon tegi menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta see päevakorda täna, 9. oktoobril, teha ettepanek viia läbi lõpphääletus ja määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Helmut Hallemaa. Kõik olid konsensusega. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused põhiseaduskomisjonipoolsele ettekandjale. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen sunnitud sinult küsima, aga mõte jääb samaks. Aega on vähe jäänud ja asendusliikmed on, nagu nad on, aga mis suurt on nüüd lähikuudel plaanis ja millal siis oodatud lõppraport tuleb, kus siis neid kuldmune võib lugeda – kas veebruari lõpul või millal? Aitäh!

Helmut Hallemaa
Aitäh küsijale! Tegelikult on ka põhiseaduskomisjonis ja ka fraktsioonis arutatud üldse komisjonide rolli, töökoormust ja ka probleemkomisjonide nii mõttekust kui ka moodustamist tänases koosseisus. Töö- ja kodukorra seadus on meie kõigi ette ilmselt tulemas oma muudatustega, aga neid väga põhimõttelisi muudatusi me tõenäoliselt selle koosseisu lõpuni ei tee. Nii et ilmselt jäävad need suuremad muudatused juba järgmisse koosseisu, aga probleemkomisjon kindlasti oma lõppraporti sõnastab ja ka detsembrikuus tuleb oluliselt tähtsa riikliku küsimusena arutelu siin saalis teist korda, nii et esimene oli kevadel, oli igati asjalik, asjalike ettekandjatega ja leidis ka sooja ja aktiivset vastuvõttu teie poolt. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem põhiseaduskomisjonipoolsele ettekandjale ei ole küsimusi. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole.
Austatud Riigikogu! Eelnõule 688 SE muudatusettepanekuid ei esitatud, seega läheme lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks" muutmise" eelnõu (688 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 50 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid ei olnud. Otsuse eelnõu 688 OE on vastu võetud.

4. 14:43 Hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (632 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (632 SE) teine lugemine. Rahanduskomisjonipoolne ettekandja on Mihhail Stalnuhhin, komisjoni esimees. Palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Käesolev seaduseelnõu algatati 7. mail käesoleval aastal. 29. mail toimus komisjonis esimene arutelu ja 6. juunil siis ka esimene lugemine. Komisjonis oli konsensus, kõik otsused komisjonis võeti konsensusega vastu ja esimene lugemine sai lõpetatud.
Tuletan meelde selle eelnõu sisu. Sellega toimub nende vahendite, mis laekuvad riigieelarvesse hasartmängumaksust, need jaotatakse ümber kultuurkapitali ja ministeeriumide valitsemisalade vahel. Meil oli üsna pikk see aeg esimese ja teise lugemise vahel, suvi, sellegipoolest jõudsime kaasatud organisatsioonidega suhelda. Kirjalikult on meil laekunud kokku 5 arvamust, nendest 4 on üheselt toetavad sellele seaduseelnõule ja üks on vastu, see on Punase Risti arvamus. Asi on selles, et 3,9% laekuvast hasartmängumaksust moodustab Eesti Punase Risti eelarve, selle seadusega see jaotus kaob. Mina olen kohtunud Euroopa Punase Risti asedirektoriga, Eesti Punase Risti juhatuse esimehega, neid kohtumisi on olnud ka teistel ja alles täna kohtus Keskerakonna fraktsioon Eesti Punase Risti juhtkonnaga. Tähendab, oleme saanud Sotsiaalministeeriumilt kindlust selles, et mitte keegi ei lõpeta Eesti Punase Risti finantseerimist, et see jätkub, kuigi vahendeid nad hakkavad saama juba mitte riigieelarvest otse, aga siis Sotsiaalministeeriumilt.
Selle teadmisega oli meil 25. septembril komisjoni istung, kus me arutasime teist lugemist. Võeti vastu neli konsensuslikku otsust: pakkuda läbi viia arutelu täna, 10. oktoobril, teine lugemine lõpetada, ning siia juurde kohe, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine läbi viia 17. oktoobril. Nii ja kõik otsused olid konsensuslikud.
Nüüd muudatusettepanekute juurde. Komisjonidelt ega fraktsioonidelt neid ei laekunud. Samas on kolm muudatusettepanekut selles tabelis, mis on praegu selle eelnõu juurde käivas materjalis, kõik on tehnilist laadi. Esimene muudatusettepanek asendab sõna"programm" sõnaga "edendamine". Selgitusest saab välja lugeda, et mingi konkreetse programmi nimetamine ei ole soosiv, ei käi lihtsalt seaduse teksti. Ning kokku veel kahes muudatuses on 4 punkti, millega muudetakse üksikud sätted. Ühel juhul on ekslikult välja jäetud see, mis pidi jääma seadusesse, ja teises kohas on siis ekslikult lisatud seda, mis on niigi seaduses juba olemas. Et kui kedagi see huvitab, siis ma võin sellest pikemalt rääkida, kuigi midagi huvitavat seal vist ei ole. Nii et komisjoni tööst on sellega kõik.

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ettekandjale! Lauri Luik, palun!

Lauri Luik
Aitäh! Selle eelnõu sisu keskendub minu arvates oma argumentatsioonis kahele sellisele märksõnale: üheks on läbipaistvuse suurendamine ja teiseks on eesmärgipärasuse parendamine või suurendamine, kui me räägime Hasartmängumaksu Nõukogu kaotamisest. Kui me vaatame, kuidas see nõukogu siiani on toiminud, siis sa ise ka nõukogu liikmena tead hästi, et ministeeriumides läbivad projektid esimese sõela ja nõukogusse jõuavad siis projektid, mis on nõuetele vastavad. Ning nõukogu, mis koosneb kõikide parlamendi erakondade esindajatest ja ka ministeeriumide kantsleritest, siis teeb otsuse, missuguseid projekte mis mahus toetada. Nüüd, välja pakutud alternatiiv, mis on küll poolik ja läbi töötamata veel, ütleb, et mõni MTÜ saab selle raha jagamise endale ja mõni ministeerium. Kuidas sa ise näed, et nüüd see kehtiv süsteem versus see kavandatav süsteem, kumb siis on läbipaistvam ja eesmärgipärasem? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Ma hea meelega jagaks oma isiklikku arvamust. Aga ma pean ütlema, et teise lugemise arutelu käigus pole komisjonis seda teemat tõstatatud, me pole lihtsalt sellest rääkinud. Ma ainult nendiks, et minu arvamus kogu sellest asjast on veidi teistsugune, aga sellel seaduseelnõul on kolmanda sektori organisatsioonide toetus, sellel on konsensus taga ka rahanduskomisjonis. Mida siin veel ma võin lisada? Tõenäoliselt seisab meil ees uue süsteemi ära proovimine.

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja ja ettekandja! Samal teemal, et keegi otsustas, et tuleks hasartmängunõukogu n-ö likvideerida ja hakata raha kuidagi teistmoodi jagama. Noh, sa väljendasid siin oma seisukohta. Aga ma küsin: kas kolleeg Märt Sults on sellega rahul, et kõik nii nagu toimib? Niipalju kui ma mäletan, ta on selgelt välja öelnud, et see hea idee ei ole. Aga kuidas praegu on? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Püüdes olla korrektne, siis tema arvamus ei otse kõnest ega mingitest artiklitest või muust informatsioonist, mis laekub meediast, mul pole teada.

Esimees Eiki Nestor
Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Hea ettekandja! Kui praegune süsteem on suhteliselt arusaadav ja mõistetav, et kõikides ministeeriumides on suurprojektid, nimelt aastaprojektid, ja siis on väikeprojektid, mida saab iga kuu esitada, on ka teada summad, siis tutvudes seletuskirjaga, saan ma aru, et tegelikult läheb taotlejatel natuke asi segasemaks, ehk siis iga ministeerium hakkab seda jagama erinevalt. Kultuuriministeerium näiteks annab raha Rahvakultuuri Keskusele, sport läheb EOK-le, samas Haridus- ja Teadusministeerium ütleb, et me üldse ei hakka enam rahasid jagama, vaid suuname selle vastavatesse programmidesse, Sotsiaalministeerium ütleb, et meie jätame suurprojektid endale, väikeprojektid suuname välja. Ehk selline hästi suur variatiivsus tuleb erinevates ministeeriumides. Kas teile ei tundu, et oleks vaja ka ikka mingit ühtsemat lähenemist? Et see teeb väga keeruliseks selle süsteemi taotlejatele selle mõistmise. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Hea küsimus. Noh jah, iga vastutav minister hakkab ise kehtestama määrusega selle jagamisskeemi ja kõik need tingimused, mis juurde käivad. Samas mina näiteks tegelen projektitööga juba varsti 30 aastat ja ma mäletan veel seda aega, kus ma käisin siin ühes naaberhoones saatkonda kokku leppimas kultuuriatašeega. Ja vot niiviisi me saimegi mingid vahendid kokku. Ma mäletan seda aega, kuidas pingutati selleks, et see töö saaks mingi süsteemse iseloomu. Samas, ükski mehhanism ei tööta lõpmatuseni, alati on soovijaid, neid, kes ei tea, mis on ajalooliselt olnud kunagi varem, neile tundub, et on võimalik kuidagi muuta ja teha see paremaks, eks ju. Ma jällegi pean tunnistama, et ise ma arvasin, et sellised otsused võiks jääda järgmise Riigikogu otsustada, mitte meile. Aga kui kõik, kes asjaga tegelevad, vaadake, seal on ju niiviisi, et need, kes on hasartmängunõukogus kunagi kunagi olnud, te teate, et korra kuus me saame kokku, meil on ees tabel, õigemini neli tabelit, seal on kokku mingi mitukümmend projekti, seal on hindamised, kõik. Mind nagu lepitab selle eelnõuga see, et kui ma seda tabelit näen, siis ma kujutan ette, milline eeltöö on läbi tehtud. See tähendab, et kuskil istuvad inimesed, kes on kohustatud kõik need projektid läbi lugema, kokkuvõtte tegema, mingi hindamisskaala alusel neid hindama ja meile välja pakkuma selle variandi. Pluss see teadmine, et seda ei juhtu iga kuu, kus keegi hasartmängunõukogu liikmetest pakub midagi muuta. Noh, iga teine istung on selline, et kinnitatakse ära need, mis on ministeeriumi pakkumised. No see äratab minus lootust, et ka niiviisi on võimalik töötada. Aga ma ütlen, et me elame elavas maailmas, kui kunagi tekib selline arusaam, et midagi on tehtud valesti, on alati võimalik, järjekordselt siis, ühe katuse all, milleks on Hasartmängumaksu Nõukogu, need ühendada. Praegu on raske sellega lihtsalt vaielda, sest ühelt poolt on nii kolmas sektor oma pöördumistega ja arvamustega kui need tegijad, kes tegelevad projektidega ministeeriumis. Ma ei tea, kas ma andsin vastuse teie küsimusele. Mulle tundub, et küll. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Ettekandja! Sina rahanduskomisjoni esimehena nagu esitled pruuti, kes on võib-olla natukene nagu vigane, ja avaldasid ka oma arvamust. Seni, kui ma olin Keskerakonna fraktsioonis, ma mäletan, kuidas Hasartmängumaksu Nõukogu esimees Märt Sults, kolleeg, ütles selle kohta ikka üsna halvasti. Ja minu küsimusele sa ütlesid, et ta ei ole ajakirjanduses avaldanud arvamusi. Kas tema hääl on jäänud vaiksemaks millegipärast viimasel ajal fraktsiooni seinte vahel? Või kust see surve tuleb, et sellise sammu teha, et hasartmängunõukogu kaotada ja teha selline jaotus nagu praegu? Võib-olla see on hea idee, ma ei tea, aga ... Kust tuleb surve ja kas kolleeg Märt Sults on jäänud ka fraktsiooni seinte vahel kuidagi vaiksemaks viimasel ajal selles küsimuses? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Kaks parandust kohe. Ma ei öelnud, et esimees on jäänud vaiksemaks või midagi sellist. Ma ütlesin, et ma pole lugenud, ma pole teadnud. Aga arvestades seda, et ausalt öeldes mind eriti meedia, ajalehed ja sotsiaalmeedia eriti, no mitte eriti, aga absoluutselt ei huvita. Mina eelistan sellele inimestega suhtlemist ja kui sa sellega tegeled, siis sul pole aega seda paksu ... Hea küll! Ma ei tea, võib-olla ta avaldas. Ja ma ütlesin selle välja. Võib-olla on teinud häält, võib-olla ei ole. Survest ma siin ei ütleks, asjad muutuvad loomulikul iseloomul mõnikord. Ja mõnikord isegi, kui sa näed, et läheb vales suunas, siis sinu arvamus, kui sa tead, kuidas on vaja teha, ei aita sind absoluutselt.
Ma näiteks tuletan meelde neile, kes on siin pikemat aega olnud, ma olen siin juba 20 aastat pidevalt rääkinud nendest vigadest, mida tehakse eesti keele õpetamisel. Ma olen diplomeeritud eesti keele õpetaja, ma tean, millest ma räägin. Aga alati on võimdunud nende inimeste arvamused, kes ei tea mitte tuhkagi ei õpetamise protsessist, ei eesti keelest. Eestlased, aga kui talle küsimusi esitab filoloog, ta ei hakka ... noh, ta ei ole võimeline neile vastama. Sama on muuseas ka vene keeles, eks ju, keskmine venelane ei tea vene keele grammatikat, ei tea, kuidas seda õpetada jne. Tähendab, elu on selline, Peeter. Mitte alati ei võida need, kes teavad täpselt, kuidas peab olema. Tavaliselt võidavad need asjaarmastajad, aga juhtub ka niiviisi, et arvamused on enam-vähem võrdsed ja lihtsalt on mingi poolte ülekaal. Ma veel kord kordan seda, mida ma täna juba olen siin rääkinud, et lohutab see, et teisel pool on kõik need inimesed, tegijad, kes tegelikult nende projektidega tegelevad. Ja, noh, meie tuleme, vaatame ühe silmaga, teeme mingid ettepanekud – mõnikord, üsna harva –, aga tegelikult need, kes teevad, neil peab mingi õigus olema seda süsteemi muuta. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Heidy Purga, palun!

Heidy Purga
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Hasartmängumaksu Nõukogu kohta küsimus. Käesoleva aasta novembrikuu on tähtajaks järgmise aasta suurprojektide esitamiseks. Jaanuarist tuleval aastal kaob nõukogu ära. Mis te arvate, missugust kindlust see taotlejatele tekitab, et mis vahepeal siis juhtub?

Mihhail Stalnuhhin
Ma ei tea – aitäh muidugi küsimuse eest –, ma pole ammu juba selle poole peal olnud, ma ei kujuta ette, milliseid tundeid. Aga selle eelnõu arutelu on olnud üsna avalik, sellest on siiski üht-teist uudistes ilmunud, seda on, no vähemalt minu käest on arvamust küsitud kaamera ees jne. See peaks tähendama, et sotsiaalselt aktiivsed inimesed, kes tavaliselt tegelevad nende projektidega, peaksid olema nendega kursis. Ja ma kordan veel üks kord, me saime viis arvamust. Suvaline organisatsioon, suvaline isik oleks võinud neid saata. Neid tuli viis ja neli neist olid positiivsed algusest lõpuni. Ja Eesti Punase Risti probleemist, noh, kõik saavad aru, et see on veidi erandlik selline organisatsioon, sellega peaks eraldi tegelema. Aga sellest üldisest massist, kolmanda sektori sellest kogukonnast, mingit negatiivset arvamust ei tulnud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Helmut Hallemaa.

Helmut Hallemaa
Aitäh, eesistuja! Hea kolleeg ja pinginaaber ettekandjana! Sa tõid välja Punase Risti, kes esitas kriitilise arvamuse. Aga sa vist ei öelnud neid nelja organisatsiooni, kes siis esitasid positiivse arvamuse hasartmängumaksu süsteemi ja kultuurkapitali seaduse muutmise seadusele. Ma küsiksin niimoodi, et kes need olid, kes Peeter Ernitsa sõnade kohaselt vigase pruudina ei näinud seda uut süsteemi, vaid igati elujõulise ja toreda pruudina ja toetasid seda süsteemi muutmist. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Jah, nüüd ma pean lugema muidugi: Vabaühenduste Liit, Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis, kolmas, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja neljas MTÜ Mondo. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Olgu öeldud, et ma arvan, et seda süsteemi tulebki muuta, ja ma põhimõtteliselt seda ka toetan, seda muudatust, et asi läheks selgemaks. Samas, kui meie ees on eelnõu ja siin on seletuskiri, kuidas hakkab asi toimuma, siis tahaks, et see oleks ka piisavalt mõistetav ja arusaadav, et oleks vastused teatud küsimustele. Minu küsimus on, et kas ei peaks olema inimestele või taotlejatele siiski välja toodud ka seletuskirjas selgemalt. Kui Sotsiaalministeerium ütleb, et nad kuulutavad välja taotlusvooru, kes hakkab partnerorganisatsiooni leidmiseks, ja ütleb, et see tehakse lähiajal, kas teil on teada näiteks, kas see lähiajal on nüüd saabunud, kas see on teada? Või näiteks, kui EOK-sse läheb spordi toetamine, kas sealt siis ikka toetatakse näiteks ka liikumisharrastuse edendamist, millised on need proportsioonid? Või kui Haridus- ja Teadusministeeriumi alla läheb näiteks koolisport, kas neile on see kindlustatud? Mulle tundub, et need selgitused ja seletuskiri ei ole piisavad. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Tähendab, see on seletuskiri seaduseelnõule. Kõik see, mida te kirjeldasite, peab olema pärast nendes määrustes, mis kinnitavad ära vastavad ministrid. Tähendab, kui oleks selline eesmärk olnud, et need määrused oleksid lisatud seletuskirjale, aga noh, ma ütleks niiviisi, et ei saa see olla lõplikult valmisolekus dokument, sest keegi tegelikult ei tea, millega siin saalis kõik see asi lõpeb, kas on mõtet ühte või teist dokumenti täielikult perfektselt ette valmistada, selleks et see töö oleks pärast kadunud. Nii et ma arvan, et kõik need üksikasjad, mida te nimetasite, et need leiavad kirjeldust nendes määrustes. Vaevalt on seletuskirjas võimalik kirjeldada kõike. Ma tooks teile ühe näite, tooks ühe näite. Me oleme siin saalis sellel teemal mitu korda rääkinud, eks ju, ja teie fraktsioonikaaslasega Jüri Adamsiga, see on üks väheseid küsimusi, kus me solidaarsed oleme, st me mõlemad arvame ja oleme sellel teemal ka siit tribüünilt esinenud, et seadus peab olema konkreetne, seaduses peab olema kõik, mis selle seaduse täitmiseks vajalik on. Ja näiteks meil on praegu üks seaduseelnõu rahanduskomisjoni menetluses, kus mingi käibemaksu tagastamise tingimus hakkab kehtima ettevõtja jaoks, kellel on laitmatu maine. Jah, noh, eile komisjon lihtsalt otsustas, et meie ei hakka läbi viima selle eelnõu teist lugemist enne, kui see "laitmatu maine" kaob. Ma võiksin pikalt teile selgitada, mida see tähendab, ma ütleks, et sada protsenti, et pool saali siin olijatest ei lähe selle laitmatu reputatsiooni, ei ole sellisega. Sest meil esiteks on neid kahtlaseid sõpru, millest seal räägib seletuskiri, eks ju, näiteks. Jumal küll, kuidas sa elad kas 30 või 60 aastat siin ilmas ja sul ei ole selliseid kahtlaseid tuttavaid? Kus sa elasid, huvitav? Nii et sellised asjad läbi ei pääse. Aga selle seletuskirjaga, mis praegu teil käes on, minu arvates on enam-vähem kõik ära selgitatud. Noh, jäävad muidugi küsimused, aga need on täpselt need küsimused, kuidas nad seda korda hakkavad kasutama ja see sõltub juba ministri määrusest. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Hea aseesimees! Hea ettekandja! Riigireformi probleemkomisjonis Arenguseire Keskuse esindajad on tõdenud, et me küll räägime sõnakõlksust "kaasamine" ja laia avalikkusega arvestamisel valitsemisel, kuid igapäevakogemus näitab see, et meie valitsemine muutub järjest tsentraalsemaks. Ja seda tsentraalset valitsemist eelkõige viljelevad ministeeriumid ise. Kas antud eelnõu raames ei ole seda ohtu, et me muutume, muudame meie valitsemiskultuuri veel tsentraalsemaks ja ühel hetkel needsamad huvirühmad on hädas, et neid ei arvestata ja pöörduvad meie juurde tagasi, et teie, rahvaesindajad, äkki aitate meid? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Kui nad seda teevad, siis ma ütlen, noh, ma teile rääkisin ju, eks ju. Ja siis me toome selle jaotusmehhanismi tagasi, kui liiga hilja ei ole. Ma loodan, et ei ole veel liiga hilja. Aga kui seda ei toimu, tähendab, see on see koht, kus ei ole tegelikult see selline eksperiment liiga valus. See nagu tekitab selle töörahu. Ja liiga tsentraliseeritud, ma saan aru, et järgmise sammuna siin kõlaks lause totalitarismist, eks ju, õitsevast, jne. Vaevalt selline väike moodus midagi meie riigi põhimõtetest tõsiselt muudab. Aitäh! See on lihtsalt tehnoloogia.

Aseesimees Enn Eesmaa
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Olgem ausad, igasuguse sellise demokraatliku institutsiooni kaotamine, mida nõukogu endast kujutab, kus tegemist on ikkagi sellise avatud protseduuride ja erinevate osapoolte osalusega, asendamine siis ühe ministri otsustusega, see riivab nii avatust, läbipaistvust kui ka demokraatlikke printsiipe, nagu ma ütlesin. Aga ma olen kuulnud siit ja sealt, et tegemist ei ole mitte Keskerakonna ettepanekuga, tegemist ei ole ka mitte Isamaaliidu ettepanekuga. Kas tegelikult otseselt me riigi demokraatiat riivav ettepanek tuli sotside leerist? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Küsimuse algus oli väga huvitav. Ausalt öeldes, kui see eelnõu alles tuli, Henn, eks ju, siis mina arvasin, et need inimesed, kes on praegu sellessamas hasartmängunõukogus, kes on varem olnud, eks ju, et nad ühinevad ja kuidagi ütlevad välja oma arvamuse. Siin ma ei saa muidugi liider olla, ma olen lihtsalt fraktsiooni poolt esitatud liige sinna, eks ju, ja keegi teine peaks mängima seda peamist rolli. Aga tõenäoliselt ma oleks sellega liitunud. Aga esiteks ei toimunud mitte midagi siinsamas Riigikogu saalis. Siin peaks olema mingi 10–15 inimest selliseid, kes on kas praegu või vanasti olnud sellesamas nõukogus, eks ju. Mitte keegi ei liigutanud näppu. Ja punkt kaks, minu teada on selliseid katseid tehtud juba mitu korda. Me ei ole esimene Riigikogu koosseis, mille käigus püütakse vot niiviisi seda probleemi lahendada, nii et vaevalt, et sinu poolt adresseeritud initsiaator on õige. Tõepoolest, see tuleb siiski ministeeriumidest ja nendelt ametnikelt, kes tegelevad otseselt selle töö läbiviimisega, nende projektide hindamise, ettevalmistamisega jne. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Lauri Luik.

Lauri Luik
Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma olen sel teemal siin puldis juba mitu korda käinud oma mälu järgi ja rõhutanud sedasama, mida ma taas kord rõhutama tulin. Mulle on jäänud küll mulje, et me ajame täis vana kaevu enne, kui meil uus kaev on valmis. Juhtivkomisjoni esimees siit puldist küll viitas, et paljud kolmanda sektori organisatsioonid on sellele eelnõule toetust avaldanud, ometigi praktikuna olles olnud juba vist üle 10 aasta selles nõukogus ja suheldes igapäevaselt nendesamade kolmanda sektori erinevate organisatsioonidega, siis mulle on tulnud sealt risti vastupidist tagasisidet. Et ollakse väga murelikud selles suhtes, milline saab olema tulevik, ja ka selle suhtes, et mis see alternatiiv siis on, mida välja pakutakse. Minus tekitab natukene kahtlusi see, et kui neli vabaühendust on ütelnud jah, see on väga hea eelnõu, me toetame seda, siis mida nad täpselt toetavad. Sest kui me seda eelnõu loeme, siis me ei näe seal konkreetset süsteemi. Ma ei võitle vastu sellele, et muuta kehtivat olukorda kuidagi paremaks või efektiivsemaks. Hea meelega! Sellepärast me siin töötamegi, et Eesti riiki ja meie toimivaid mehhanisme efektiivsemaks, paremaks ja läbipaistvamaks muuta, aga selleks, et me saaksime otsustada, peab meil olema alternatiiv. Ma ei näe siin laual täna alternatiivi, kuidas see uus süsteem täpselt toimima hakkab. Seetõttu ma väidan, et see eelnõu on rutakas, olenemata sellest, et selle muudatuse ettevalmistust on kavandatud juba aastaid. Tõesti, see jutt on olnud ringluses, aga loomulikult on nii ministeeriumide kui nende üksikute MTÜ-de huvi, kes nüüd seda raha tulevikus loodavad jagama hakata, nende huvi on see, et nad saavad kontrolli enda kätte, nendel on muidugi mugav seda teha, aga praegune süsteem toimib teatavasti nii, et ministeeriumi vastavad spetsialistid valdkonniti töötavad neile saadetud projektid läbi, sõeluvad sealt välja need projektid, mis ei vasta nõuetele, ja panevad rivistusse need projektid, mis vastavad nõuetele ja seatud tingimustele ja kordadele, ja siis see saadetake edasi Hasartmängumaksu Nõukogusse, mis koosneb kõigi parlamendierakondade esindajatest pluss veel nendesamade valdkonnaministeeriumide kantsleritest, ja siis alles nõukogu teeb otsuse. Versus siis nüüd see süsteem, mida välja pakutakse, mis minu hinnangul ei olegi süsteem, vaid on väga toores mingisugune mõte lihtsalt, et valitakse välja mõned MTÜ-d, kellele siis läheb raha ja kes hakkavad seda oma valdkonna all siis jagama, või siis mõned ministeeriumid, kes oma siseselt hakkavad seda jagama. Kuidas täpselt, kes saavad olema need inimesed, kes seda tegema hakkavad, seda meile ei ole öeldud.
Ka ise vabatahtliku tegevusega aastaid tegelenuna ma näen, kui suurt ebakindlust tekitab see valdkonna inimestele. Ja see küsimus, mille tõstatas ka Heidy Purga, et selle aasta novembris, nagu iga aasta novembris siiani on olnud suurprojektide esitamise tähtaeg ehk et siis MTÜ-d esitavad sisuliselt oma aastaeelarve taotlused Hasartmängumaksu Nõukogule ja praegu tehakse seda teadmises, et järgmise aasta 1. jaanuarist kaob nõukogu sellisel kujul ära. Mis sõnumi see annab siis MTÜ-dele üle Eesti? Vaevalt, et need MTÜ-d nüüd kahe käega alla kirjutavad sellele seadusemuudatusele, eks. Juba see peaks näitama, et kavandatav muudatus on ennatlik. Ja rääkida siin läbipaistvusest või eesmärgipärasusest – no andke andeks, ma küll ei näe, kuidas see läbipaistvamaks või eesmärgipärasemaks kogu raha jagamist muudab, kui nii suur hulk Eestis tegutsevaid vabaühendusi pannakse tegelikult surve alla.
Seetõttu ma soovin kokkuvõtteks rõhutada seda, et ma alati olen seda meelt ja pürgin selles suunas, et toimivaid mehhanisme muuta läbipaistvamaks ja efektiivsemaks. Aga kui meil ei ole konkreetset alternatiivi laual, mida asendada või mida muuta, siis mina küll kutsun üles praegu hoo maha võtma. Ja Mihhail Stalnuhhinil komisjoni esimehena on tegelikult ka see võimalus, ka ise ta siit puldist väitist, et ega ta sada protsenti selle lahendusega ise nõus ei ole. Nii et meil ei ole sellega kuskile kiiret, see ei ole ka koalitsiooni püsimise kindlasti mingisugune strateegiline punkt. Nii et võtaks hoo maha ja annaks selle mandaadi otsustamiseks uuele Riigikogu koosseisule. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Õigust kaheminutiliseks sõnavõtuks kohapealt kasutab Monika Haukanõmm. Palun!

Monika Haukanõmm
Aitäh! Minu kommentaar tuleneb sellest, et jah, ma nõustun, et seadus peab olema konkreetne, täpne ja mitte paljusõnaline. Seda, mida seaduse kirjutaja mõtles, selgitab lahti seletuskiri. See tähendab seda, et seletuskiri on lahutamatu osa eelnõust ja vastused tuleb leida seletuskirjast. Kui nüüd me ütleme, et seletuskiri ei ole piisavalt lahti kirjutatud, me oleme segaduses, nagu tuli välja ka just härra Luige sõnavõtust, siis on ju igati loogiline – eriti veel, kui selle seaduse rakendamiseks on vaja määrust, antud hetkel nelja ministri määrust –, kuidas hakatakse olukorda lahendama, kellele ja kuidas, mis tingimustel, millistes proportsioonides, see kõik tuleb määrusesse panna. Nüüd minu küsimus on: miks meil ei ole täna siin selle seaduseelnõu juures ka määruse kavandeid?
Toon sotsiaalkomisjoni tööst näite. Kui on oluline, et samal ajal peab kehtima hakkama ... seaduse jõustumise hetkest peab olemas olema ka määrus, siis oleme me lähtunud sellest põhimõttest, et määruse mustand peab olema meie laual enne seda, kui seadus vastu võetakse. Seni, kuni ei ole määrust, ei saa ka meie komisjonina edasi liikuda. Me oleme sellest kindlalt kinni pidanud ja see on töötanud. Ja see annabki selle kindlustunde. Praegusel hetkel oleks meil segadust vähem. Taotlejatel ja ma arvan, ka ministeeriumi ametnikel oleks kindlustunne suurem, kui need põhimõtted määruse vormis oleksid paberile pandud. Ja võib-olla tõesti tuleks korraks aeg maha võtta ja nendelt neljalt ministeeriumilt siis need määrused ka meie ette tuua ning meil on palju kindlam kas siis oma poolt- või vastuhäält anda. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Monika Haukanõmme küsimus ei pea ilmtingimata jääma retooriliseks. Me oleme läbirääkimiste faasis ja komisjoni esimehena on võimalik ka veel sõna võtta. Henn Põlluaas. (Hääl saalist.) Loobusid. Siis palun, Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Tähendab kaks asja, mis praegu jäid kõlama. Üks on see, et kahtlus. Mõni asi äratab sinus kahtlust või ei ärata, aga elu on selline, et enne kui sa ära ei proovi, sa ei saagi aru, mis tegelikult toimub. Töö on alati selline elav protsess, noh, ja ei eksi see, kes ei tööta. See on selge. Samas, kui oleks kindel, see on väga hea, et sotsiaalkomisjonis on alati need määruse eelnõud olemas, aga mina pole kunagi sotsiaalkomisjonis olnud, olen teistes olnud. Ja kui seaduses on selline rida, et vastava korra kehtestab minister oma määrusega, siis mitte keegi seda ei nõua. Kui see oleks meie töö- ja kodukorra seaduses sees, siis me kindlasti oleks kohustatud seda nõudma, aga see ei oleks eriti tark igal juhul seda teha. Nii et ma ütleks seda, et komisjoni esimees siiski esitab seda arvamust, mis tuleb komisjonist, ja komisjoni arvamus oli konsensuslik: teine lugemine lõpetada ja panna kolmandale lugemisele järgmine nädal juba. Nii et siin on kõik üheselt arusaadav. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja ja kollegid! Ma kuulasin seda arutelu ja minus süveneb üha enam peale Lauri Luige, kolleegi esinemist, et meile üritatakse maha müüa pruuti, kes ei ole enam kõige paremaks konditsioonis, on natukene vigane ja teda on hea vaadata võib-olla ainult hämaras. Kui ma mäletan Keskerakonna fraktsioonis olles, kuidas hea kolleeg Märt Sults pidevalt rääkis – ta on praegu nõukogu esimees, aga kahjuks ma ei näe head kolleegi praegu saalis –, et asi ei ole kuigi hea ja et miks me peame seda tegema. Ja neid ütlejaid oli fraktsiooni seinte vahel teisigi. Muuseas, väga teravalt ja korduvalt. Nüüd ma ei ole seal fraktsioonis ja ma ei tea, mis seal toimub. Minu küsimused kolleeg Stalnuhhinile oligi, et kas nüüd on kolleeg Märt Sultsi hääl vaiksemaks jäänud või on ta sunnitud vaikima või öeldud, et ära üldse saali tule täna. Tegelikult arutatakse ju tema lapsukese elu ja surma üle, hasartmängunõukogu. Märt Sults on selle nõukogu esimees praegu.
Ja teine moment, kui ma kuulsin Lauri Luige esinemist siin, ja minu arust sa ütlesid väga tabavalt, et miks me hakkame vana kaevu täis ajama, kui uus ei ole veel valmis. See on tegelikult ju sama, mida ütles küll viisakalt eelnõu või seda pruuti esitlenud kolleeg Stalnuhhin. Kui lugeda seda stenogrammi ja on täitsa selge, et jah, ma esitan siin seda ja tõesti, komisjon konsensuslikult hääletas poolt, ei kahtle selles, aga tõesti, see pruut ei ole kõige värskem ja natukene vigane ka. Ja tekib küsimus, et miks seda vaja. Mul jäi kõrvu veel üks selline fakt, mida öeldi, et vabaühenduste mingi osa on toetanud, kui ma küsisin seda. Mulle jäi meelde, et neid on kokku neli, Mondo oli viimane. Kui ma õigesti mäletan, neid vabaühendusi ei ole mitte neli, neid on palju-palju-palju rohkem. Ja mul tuli meelde Õismäe selle hõberemmelga lugu, mis jäi tee peale ette. Seal oli ka mingi neli korteriühistut, nende kiri, mingi ümarlaud, kes ütles, et jah, raiume selle suure ja terve puu maha, jääb ette. Pärast tuli välja, et selle ühenduse juht oli Tallinna munitsipaalpolitsei üks ametnik linnavalitsuse palgal. Ja neid korteriühendusi ei ole mitte neli Tallinnas, vaid paljud kolleegid teavad, kui palju neid tegelikult on. Järelikult kellegil oli vaja. Kellegil oli vaja see suur, ilus ja terve hõberemmelgas maha raiuda, kellegil on vaja praegu see töötav kaev kinni ajada – kasutades kolleeg Lauri Luige sõnu –, kui uut kaevu veel ei olegi ja ei tea täpselt, mis hakkab juhtuma.
Ja ma küsin taas: kellele on seda vaja? Kolleeg Stalnuhhin ütles, et ei, sotsid ei ole selle taga. Mina ei oska öelda, kes seal taga on, aga kui toetavad ainult neli vabaühendust ja vabaühendusi on oi, kui palju – palju, palju, palju –, siis ... Mis toimub, kolleegid? Võib-olla peaks tõesti selle eelnõu tagasi lükkama, aga fraktsiooni nimel ei saa seda mina öelda. Aga kodaniku ja saadikuna mulle tundub, et oleks arukas. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kuna me praegu menetleme seaduseelnõu 632 SE, siis kolleeg Peeter Ernits kindlasti saab aru, et me ei oota, et keskfraktsiooni esinaine annaks siin meile teada, mis toimub keskfraktsioonis, nii nagu Peeter Ernits oleks tahtnud. Küll aga saab seda kuluaarides teha. Küll aga Mihhail Stalnuhhin saab sõna, kuna oli nii nime kui ka teemat puudutatud. Palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Mulle teeb rohkem nalja muidugi see, et mulle määritakse pähe üks või teine ütlus, tehakse see kategooriliseks. Selline tööviis, noh, kolleeg saaks kuskil Ameerika kohtus, kui ta niiviisi kasutaks eelesineja sõnu, saaks mingi kindla trahvi selle eest. Ma ei väida seda, mida ma ei tea. Ma ütlesin, et ma ei tea, ja esitasin ka oma arvamuse, kust kohast see võiks tulla, noh, iseinitsiatiiv, see algatamine. Ja igaüks, kes loeb stenogrammi, see näeb vahet selgelt selle vahel, mida mina rääkisin, ja seda, kuidas pärast tõlgendas seda kolleeg. Nii et soovitan neil, kes seda stenogrammi loevad, vaadata veidi kõrgemale. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jätkame läbirääkimisi. Henn Põlluaas.

Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ma arvan, et kindlasti meil kõigil siin saalis kui ka meie ühiskonnal on õigus teada, kes on sellise niivõrd kahetsusväärse eelnõu taga. Isegi kui selleks on ametnikud, siis on tegelikult meil olemas koalitsioon ja valitsus, kes on seda eelnõu toetanud ja kellelt on meil täielik õigus saada siis lõplikult teada, kes ikkagi konkreetselt on sellise asja taga. Kuna tegemist on vaieldamatult õigusprintsiipe rikkuva, meie riigi avatust ja läbipaistvust rikkuva ja demokraatiat kahjustava eelnõuga, kui ikkagi ühiskonna rahade ja varade jagamine antakse mingisuguse kitsa kildkonna või ühe-kahe-kolme ministri otsustada ja kaotatakse ära selline demokraatlik institutsioon, kuhu kuulusid erinevate osapoolte ja ka meie Riigikogu esindajad, siis EKRE fraktsioon ei näe teist võimalust kui esitada siis ettepanek hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Seda ettepanekut me hääletame ja saame hääletada pärast seda, kui oleme ühiselt läbi vaadanud muudatusettepanekud sellele seaduseelnõule. Neid on kokku kolm. Esimese muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult, ka teise ja kolmanda muudatusettepaneku kohta saab öelda sama, esitatud rahanduskomisjoni poolt ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Nüüd me saame asuda hääletama EKRE ettepanekut teine lugemine katkestada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (632 SE) teine lugemine lõpetada. Palun võtta ... Vabandust, katkestada! Lugemine katkestada. Aitäh!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 14 saadikut, vastu oli 40, erapooletuks jäi 4. Ettepanek ei leidnud toetust ja teine lugemine on lõpetatud. Istungi juhatajal on ettenägemisvõimeid.

5. 15:31 Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, jäätmeseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Järgmine päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, jäätmeseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (685 SE) teine lugemine. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini.

Mihhail Stalnuhhin
Lugupeetud kolleegid! Siin ma pean vist alguses meelde tuletama, milles on selle seaduse sisu. Riigieelarvest eraldatakse jäätmemajanduse toetamiseks ja sotsiaalteenuste toetamiseks teatud summad, noh, see on 4,6 miljonit. Selle eelnõuga lähevad need rahad – täpselt nii palju, nagu neid on nendeks toetusteks ette nähtud –kohaliku omavalitsuse tulubaasi jaotamisele. See suurendab seda baasi 11,9%-lt järgmisel aastal 11,93-ni ja ülejärgmisel aastal 11,96%-ni. See ei tähenda põhimõtteliselt seda kohaliku omavalitsuse toetuse suurendamist, millest me rääkisime esimesel lugemisel, lihtsalt muudab asja veidi selgemaks.
Nüüd, see eelnõu oli algatatud 10. septembril. 17. septembril toimus komisjonis esimene lugemine ja siis pandi see esimesele lugemisele saali 26-ndal, kus konsensusega vastu võetud neli otsust tegid oma ja see esimene lugemine sai lõpetatud. Esimese ja teise lugemise vahel oli kaks komisjoni istungit, kus seda küsimust arutati: üks oli 27. septembril ja teine oli siis juba 5. oktoobril. Nüüd ma pean teile selgitama, miks neid oli kaks. Sest ühel toredal hetkel selgus, et me oleme graafikus selle seadusega juhul, kui me lühendame algselt juba ette pandud muudatusettepanekute tähtaega. See oli algselt kümme päeva, aga selleks, et see seadus oleks ... oleksime võimelised selle niiviisi vastu võtma, et Eesti Vabariigi presidendil oleks jäänud vastavalt seadusele kaks nädalat enne oktoobri lõpuni – loodetavasti ta teeb selle isegi varem kui 30-ndal või 31. –, siis on kohalikel omavalitsustel üks vaev vähem, sest jäätmemajanduse taotluste esitamise ajaks on 31. oktoober. Kui tehnilistel põhjustel tekib selline olukord, kus on seaduse vastuvõtmine võimalik novembris, siis kohalikud omavalitsused lihtsalt ei tea, mida teha. Kuigi meil on see läbinud mõlemad ettevalmistused konsensusega, oli vaja pingutada.
Nii et ühel istungil me vaatasime üle selle parandus-, muudatusettepanekute esitamise tähtaja, tegime selle viieks päevaks, ja teisel vaatasime juba laekunud muudatusettepanekuid. Seda oli kerge teha, kuna ei laekunud mitte ühtegi muudatusettepanekut. Ja väga haruldane tegelikult rahanduskomisjoni jaoks asi, et tehnilisi muudatusettepanekuid sellele eelnõule ka ei ole. Tähendab, ei olnud selliseid, nagu eelmises need kolm muudatusettepanekut, mis on lihtsalt sõnade parandus ja valede sätete, ekslike sätete parandamine. Nii et 5. oktoobril me võtsime vastu siis menetluslikud otsused: teisele lugemisele saata täna, 10. oktoobril, teine lugemine lõpetada, juhul kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata kolmandale lugemisele siia saali 16. oktoobril. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits esitab ettekandjale küsimuse.

Peeter Ernits
Hea juhataja ja ettekandja! Mul on selline küsimus. Et siin tulumaksuseaduses teatud protsendipunkte nagu muudetakse, aga ma loen siin, et KIK on esitanud ettepaneku teha eelnõus tulumaksuseaduse muudatus seoses Euroopa Liidu struktuuritoetustega, ja siis on öeldud, et kuna see nagu ei ole selle eelnõuga seotud, et edaspidi kuidagi menetletakse mingis muus vormis. Mis ettepanek see oli, sest no KIK taolisi asju ikkagi natukene jagab? Mis ettepanek see oli?

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh küsimuse eest! See ettepanek on seotud tulumaksu kaotamisega nende Euroopa projektide jaoks, mis saavad KIK-ist toetust. See absoluutselt ei lange kokku selle mõttega, mis on selle seaduseelnõu sees. See on esiteks. Teiseks, komisjon, tutvudes selle kirjaga, saatis ta edasi Rahandusministeeriumi, selleks et meil oleks ametlik Rahandusministeeriumi seisukoht selle kohta. Ja otsustasime, muidugi ei hääletanud, see on arutelu tulemusel saadud otsus, et juhul kui Rahandusministeerium seda toetab, siis me menetleme seda ettepanekut, mis on igati positiivne, mingil muul kujul. Ma ei hakanud sellest rääkima, sest tõesti see idee, see mitte kuidagi ei ristu selle seaduseelnõu sisuga. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Kokk.

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Lihtsalt, kuna ma ei loe siit kuskilt välja, siis mul tekkis küsimus, et kuna seaduse jõustumine on kahel erineval ajal, 30. oktoobri põhjuse sa rääkisid ära, aga kas sa oskad öelda, mis asi see 1. jaanuaril sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõige 3 on, mis tunnistatakse õigustühiseks või kehtetuks?

Mihhail Stalnuhhin
Üks hetk. Ei, pean tunnistama, et hetkel ma seda ei mäleta, aga ma valmistan teile ette kirjaliku vastuse ja saadan edasi.

Aseesimees Enn Eesmaa
Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei olnud. Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoovi ei ole. Eelnõule 685 SE muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

6. 15:39 Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Kuues päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) teine lugemine. Palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme. Palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan siis ülevaate sellest, mis on toimunud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamisel teiseks lugemiseks. Kannab see eelnõu siis pealkirja 652. Vabariigi Valitsus algatas eelnõu selle aasta 4. juunil ja lõpetasime me esimese lugemise 13. juunil. Sellest on aega läinud päris parasjagu juba mööda, seega lubage, et ma tuletan lühidalt meelde, millega antud juhul siis tegemist on.
Et täna meie ees olev seaduseelnõu peab muutma paindlikumaks vanemahüvitist lubavad muudatused ehk siis edaspidi saavad ema ja isa olla samal ajal lapsega kodus ja saada vanemahüvitist samal ajal, võtta vanemapuhkust kalendripäevade kaupa välja ning kombineerida töötamist ja lapsega koosolemist. Ehk siis veel natuke täpsemalt, et muudatustega luuakse ühtne vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem, millest osa on mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud vanematele kaheks jagamiseks. Ehk siis nimetused on vanemapuhkus või emapuhkus, ema vanemahüvitis, isapuhkus, isa vanemahüvitis ning jagatav vanemahüvitis. Senine rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse ümber emapuhkuseks ning sünnitishüvitise asemel hakatakse emale maksma ema vanemahüvitist. Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma Sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi ning emapuhkuse ajal on töötamine tulenevalt ema tervise kaitsest piiratud. Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui juba jõustunud muudatustega anti vanematele võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul kalendrikuu kaupa katkestada ja taas alustada, siis uute muudatustega võib hüvitist kasutada päevade kaupa. See tähendab, et vanemahüvitist on võimalik saada kuni 3 aasta jooksul, kuid hästi oluline on see, et vanemahüvitise kogusumma sellest ju ei muutu. Erinevaid võimalusi on palju, näiteks saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja võtta vanemahüvitist välja osaliselt. Samuti saab näiteks iga kuu välja võtta pool vanemahüvitisest, pikendades seega hüvitise maksmise perioodi lapse kuni 3-aastaseks saamiseni. Lisaks, lapsevanematel on edaspidi võimalik kuni kahe kuu ulatuses olla vanemapuhkusel ja saada vanemahüvitist samal ajal, näiteks enne lapse sündi juba 30 päeva või peale lapse sündi 30 päeva. Sellisel juhul lüheneb muidugi vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said hüvitist samal ajal.
Ennetähtaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamarvuliste mitmike vanematele tehakse erisusi ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Ja sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse 18-kuuseks saamiseni.
Lapsendaja puhkust ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõigil vanemliku hooleta laste lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kuue kuu jooksul peale lapsendamist või hoolduspere vanema lepingu sõlmimist. Lapsendaja puhkust ja vanemahüvitist saab kasutada kas ühe osana või päevade kaupa või ka seda mõlema vanema puhul jagades. Varem oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja hüvitise õigus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud hoolduspere vanematele.
Mõlemal töises suhtes oleval vanemal on muudatuste jõustumisel võimalik kasutada iga alla 14-aastase lapse kohta 10 tööpäeva ehk kahe peale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust. Puhkust saab võtta alates vanemahüvitise lõppemisest kuni lapse 14-aastaseks saamiseni ning seda on võimalik kasutada kas ühe päeva kaupa või võttes välja kohe korraga kümme päeva. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele vähemalt töötasu alammäära, hüvitis alammäära suuruses ning lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse ühiste puhkusepäevade kasutamisega seotud erimeelsused, kuna mõlemal vanemal tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus.
Ning valdavalt on meil need muudatused meil jõustumas aastast 1. aprillist 2022. Kuid juhin tähelepanu ka veel sellele, et tegemist on nn teise paketiga vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmisel. Mullu detsembris võtsime me siin Riigikogus vastu seadusemuudatused, millega me juba pikendasime isapuhkust 10 päevalt 30 päevale ning võimaldasime ka hüvitise saamise peatamise ja taasalustamise kolme aasta jooksul. Need muudatused jõustuvad siis 2020. aasta 1. juulist. Vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi muutsime ning edaspidi arvutatakse vanemahüvitist rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel. Lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi. Seda me hakkamegi siin nüüd tegema. Ning vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine muudeti oluliselt paindlikumaks, muutsime paindlikumaks ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral võtsime vastu ka eelnõu, mille puhul siis makstakse vanematele kuni lapse 18-aastaseks saamiseni tuhat eurot kuus ja see on meil jõustunud juba siis käesoleva aasta 1. aprillist. See oli siis nüüd ülevaade juba vastuvõetud seadusest ja sellest, millest me tänases eelnõus üldsegi räägime.
Muudatuste tähtajaks me määrasime 1. augusti k.a ning tähtajaks esitasid muudatusettepanekud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Tiina Kangro. Komisjon saatis 14. juunil kirjad 16 organisatsioonile, kes on olnud eelnõu väljatöötamisse kaasatud ja kellel võiks olla huvi avaldada arvamust ning lisaks siis ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule ning Õiguskantsleri Kantseleile. Oma kirjaliku arvamuse ja ettepanekud saatsid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Lastekaitse Liit ja MTÜ Lapsele Vanemad. Toetava kirja panid meie poole teele Eesti Haigekassa, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Töötukassa ja Õiguskantsleri Kantselei.
Peale eelnõu esimese lugemise lõpetamist on eelnõu olnud sotsiaalkomisjoni päevakorras kuuel istungil: 6. augustil, 17., 18., 24. ja 25. septembril ning 8. oktoobril. Esimesel istungil, 6. augustil, toimus eelnõu selline laiendatud arutelu, kus olid siis kutsutud ja kaasatud ka huvigrupid. Annan hästi põgusalt ülevaate, mida arvasid kaasatud huvigrupid, kes olid saatnud ka omapoolsed arvamused. Esiteks siis Lastekaitse Liit, kes on kindlasti väga huvitatud antud eelnõust ja sellest, et eelnõu ei vähendaks või ei halvendaks just laste huve, vaatasid nemad seda siis just laste huvidest lähtuvalt. Nad on eelnõu osas toetavad ja neid muudatusi peavad õigeteks ja et otsitakse võimalusi töö- ja pereelu ühildamiseks ja hoolduskoormuse vähendamiseks. Samas tundsid nad muret, et kõiki lapsi koheldaks võrdselt ja lapse huvid oleksid alati tagatud. Et puudutab see siis otseselt nii Tiina Kangro kui ka Reformierakonna ettepanekuid näiteks lapsepuhkuse päevade osas, kui näiteks on ainult üks vanem, kes last kasvatab. Lapsele Vanemad MTÜ oli samuti toetav, aga juhtis tähelepanu sellele, et riigi poolt makstavad toetused ja hüvitised peaksid olema suunatud ja mõeldud mõlemale vanemale. Ehk nende ettepanek oli selline, et toetused ja hüvitised peaks olema jagatud pooleks, mis ei leidnud mõistmist suuresti ega ka heakskiitu, sest üldiselt, kui on kaks lapsevanemat, kes on teovõimelised, siis nad peaksid ikkagi suutma selle kokku leppida, kelle arveldusarvele kantakse lapsetoetus või vanemahüvitis. Kui nad seda teha ei saa, siis kokkuleppele, nad on näiteks omavahelised suhted nii keeruliseks elanud, siis sellisel juhul on küll olemas selline pretsedent, et Sotsiaalkindlustusamet kannab näiteks vanemahüvitise avalduse alusel ühel kuul emale ja teisel kuul isale, aga seda, et me hakkame nüüd kõiki toetusi pooleks jagama, siis see ei leidnud sellist toetust. Ja kolmandaks oli, siis avaldas arvamust Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kes ka on eelnõuga nõus, et süsteemi tuleb muuta paindlikumaks vanematele ja ka tööandjatele,. Aga nende kõige suurem mure oli see, et kui vanemad saavad hakata võtma ühekaupa vanemapuhkust välja, ühe päeva kaupa, siis kuidas see mõjub sellele, et leitakse asendaja, kui pikk see etteteatamise periood peab olema. Ning kaubandus-tööstuskoda tegi ettepaneku, et see periood peab olema 45 päeva. Kehtivas seaduses ja kehtivas õiguses on kohustus ette teatada puhkusele minemise soovist 14 tööpäeva, kui see ei ole muidugi varasemalt kantud juba puhkusegraafikusse. Siis kompromissettepanek, kus ühel pool olid siis tööandjad, teiselt poolt töövõtjad, langes 30 päevale. Et tööandjad soovisid 45, praeguses seaduses on 14 ja töövõtjate ettepanek oli, et see kindlasti on ebaproportsionaalne, kui on 45 päeva etteteatamise tähtaega.
Tutvustaksin nüüd hästi põgusalt ka Reformierakonna ja Tiina Kangro ettepanekuid, mis on ka natukene kattuvad. Ja kindlasti tegi komisjon selles mõttes head tööd, et leiti ja prooviti otsida kompromisse ja leida lahendusi. Nii et Tiina Kangro kui ka Reformierakonna osad ettepanekud on leidnud sissekirjutuse eelnõusse. Nii, ettepanekud. Reformierakond tegi 17 muudatusettepanekut, mida saab natuke küll ka grupeerida aja kokkuhoiu mõttes. Et esimene muudatusettepanek puudutas seda, et tuleks võrdselt kohelda lapsendaja ja bioloogilise lapsevanema õigusi, kuid sest praeguse seletuse kohaselt võiks siis öelda, et töise suhteta lapsendaja ei saa vanemahüvitist, kuigi bioloogilise töise suhtega lapsevanem seda saaks, ning oli siis arvamus, et see on nagu erinev kohtlemine. Ministeeriumi esindaja selgitas, et tegelikult ei ole see suhtumine erinev, vaid et kui näiteks lapsendatakse pooleaastane laps ja lapse eest ei ole võetud veel vanemahüvitist, siis lapsendajal on täpselt samasugune õigus vanemahüvitisele selles perioodis, mis on selle lapse eest veel välja võtmata.
Siis muudatusettepanek 2. Et meditsiiniliselt loetakse ennetähtaegseteks lasteks need, kes on sündinud 37. nädalast, eelnõus on see viidud 34. nädalale, et miks on see viidud nii palju ettepoole. Siis ministeerium selgitas, et lähtutud on nn varajasest ennetähtaegsusest ja et emal tulebki siis olla kauem, kui näiteks sünnivad mitmikud, siis tuleb kauem haiglas olla ja tuleb ka kauem tööst eemal olla, et sellepärast on toodud see 34. nädalale, mitte jäetud 37 juurde.
Siis grupp muudatusi puudutas seda, et praegusel hetkel ütleb eelnõu, et nn emapuhkusele ja ema vanemahüvitisele on õigus 70 päeva enne eeldatavat sünnitusaega. Et justkui jääb siit nagu mulje, et nüüd sunnitakse kõiki emasid koju jääma 70 päeva enne eeldatavat sünnituse aega. Ei sunnita. Ema võib ise otsustada, millal ta jääb, on kohustus jääda koju 30 päeva enne. Kui, kas ta siis kaotab selle nn 40 päeva ja selle eest saadava hüvitise? Tegelikult ei kaota, sellepärast et siis see 40 päeva, mis on emale ette nähtud, ehk nn ema vanemahüvitis ja vanemapuhkuse periood liidetakse lihtsalt peale emapuhkuse perioodi lõppu nn jagatavale vanemahüvitise perioodile. Ehk tegelikult ei kaota vanemad sellega midagi, kui nad ka ei lähe 70 päeva enne eeldatavat sünnitusaega puhkama. Sest tegelikult on ju selle mõte ainult see, et emad oleksid, nende tervis oleks paremini kaitstud ja ka sündivate laste tervis.
Siis palju poleemikat tekitas ja samu küsimusi nagu kaubandus-tööstuskojal on ka tehtud rida muudatusi, mitu päeva peab siis töövõtja ette teatama tööandjale minnes, kas siis emapuhkusele, isapuhkusele või jagatavale puhkusele, ja mitu päeva ta peaks teatama ette tööandjale, et ta tahab puhkuselt tagasi tulla. Ehk see on see 45 päeva vaidlus versus 30 päeva, mis on eelnõus. Ning jäädi selle juurde, et see on kompromiss ja mõlema huvides, nii tööandja kui töövõtja ja komisjon otsustas, et jääb siis 30 päeva, mitte 45 päeva. Et see oli siis muudatusettepanekud 10–14.
Muudatusettepanek 15 puudutab seda, et see on nüüd vanema- ja lapsepuhkuse päevi. Kui just nüüd tutvustasin ja ütlesin, et praeguse eelnõu kohaselt on 10 päeva, 10 tööpäeva eelnõu järgi lapse 9-aastaseks saamiseni, aga kui lapsel on üks vanem, siis ta saab ainult 10 päeva, kui lapsel oleks kaks vanemat, ema ja isa, siis saaks ju 20 päeva ehk siis lapsega ollakse koos rohkem aega, et mis siis saab, kui on üks päev. Ning ettepanek oli siis selline, et kui lapsel on ainult üks vanem, siis sellisel juhul oleks võimalik emal võtta välja 20 päeva. Ning sarnane ettepanek oli ka Tiina Kangrol ja see leidis ka komisjonipoolset toetust.
Siis järgmine muudatusettepanek seisnes selles, et vanema- või lapsepuhkuse päevi praeguse praktika järgi saab võtta kuni lapse 14. eluaastani. Vanem otsustab, millal ta tahab siis need päevad välja võtta. Siis eelnõu järgi, mis meie laudadel oli, oli see periood toodud 9 eluaastale ehk siis toodud allapoole. Ning põhjendas seda ministeerium sellega, et kui laps läheb kooli, lõpetab lasteaeda, siis on neid päevi võib-olla rohkem vaja, 9-aastasele on rohkem päevi vaja ja kolmeaastasele kui võib-olla 14-aastasele. Aga kuna otseselt see vanus ei muuda ju päevade hulka, millal lapsega kodus ollakse ja kui palju eest maksab riik, siis see kokkulepitud kompromiss oli selline, et me jääme 14 päeva juurde, sest see on vanematel võimalus otsustada ise, millal nad, jah, 14. eluaasta juurde, sest siis on lapsevanematel endal õigus otsustada, kas nad tahavad olla siis, kui laps läheb kooli või mõnel muul ajal. See vanus jäi siis ikkagi nii, nagu on praegu, 14 peale. Ehk siis nii.
Ja hästi kiiresti siis ka Tiina Kangro ettepanekutest. Puudutab see, Tiina Kangro esitas kaks muudatusettepanekut. Ja esimene neist, sellest ma juba põgusalt ka rääkisin, et juhul kui lapsel ei ole teist vanemat, siis tekiks vanemal õigus kasutada ka teise vanemale ettenähtud lapsepuhkuse päevi, kuid mitte rohkem kui 30 kalendripäeva ühes aastas. Noh, mis see tähendab? See tähendab seda, et näiteks, kui tal on kaks last ja kui oleks mõlemad vanemad, siis võiks ju öelda, et on võimalik 40 päeva, aga siin pannakse siis selline maksimumpiir ette. Ja teine muudatusettepanek, et üks vanem võiks loovutada kirjaliku avalduse alusel oma lapsepuhkuse teisele vanemale. Seda muudatusettepanekut komisjon ei toetanud, sellepärast et vältida kuritarvitamisi, ja teiseks on ju eelnõu eesmärk ikkagi see, et mõlemad vanemad osaleksid lapse kasvatamises. Aitäh! Aeg sai läbi.

Aseesimees Enn Eesmaa
Küsimuste vooru avab Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Ettekandja! Ma alustan sealt, millega sa just lõpetasid. Tiina Kangro ettepanek oli siis, et kuritegelikku tegevust nagu seadustada, sinu jutu järgi, sest ettepanek on selline: üks vanem või loovutada kirjaliku avalduse alusel oma lapsepuhkuse teisele vanemale. Ja lugesin seletust seal, et see võib tuua kaasa skeemitamise. No reeglina on see ema, kes selle võtab, aga ... Ja põhjendus, mida ma lugesin, on vältida skeemitamist. Ja sina ütlesid, et see ettepanek toob sellise n-ö pahategude ... välja. Aga kirjelda meile palun, mida see tähendab või mismoodi see saab olema, et hakatakse siin kurja tegema selle õilsa ... Kuidas need skeemid on? Jah, räägi ära. Aitäh!

Monika Haukanõmm
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et see oli paras demagoogia, aga kindlasti ei teinud Tiina Kangro seda ettepanekut mitte selleks, et soodustada ebaseaduslikku käitumist või skeemitamist, vaid see oli ikkagi kantud siirast murest, et kui üks vanem mingil põhjusel näiteks töötab teises riigis või töötab sellisel ametikohal, kus tal võib-olla ei olegi võimalik näiteks puhkust võtta või tulla näiteks puhkusele mingil hetkel, et ta saaks siis ikkagi ... laps saaks näiteks 10 tööpäeva asemel 20 päeva koos oma vanemaga olla koos, rohkem kodus. Tegelikult ma olen täitsa kindel, et see ei olnud niimoodi mõeldud ettepaneku tegija poolt. Aga skeemitamisest. Kuna need lapsepuhkuse päevad on tasustatud, siis skeemitamine tulenebki just sellest, et on võimalik loobuda oma võimalikest puhkusepäevadest – me räägime ju tegelikult väikesest osast, see on 10 tööpäeva lapse 9-aastaseks saamiseni, mitte iga aasta 10 tööpäeva –, siis jääb koju see, kellel on kõrgem palk. Sellepärast, et eelnõu ütleb seda, et seda lapsega kodus olemise päeva tasustatakse vanemapalgast lähtuvalt 50% ulatuses. Ilmselt on see koht, mis võib tekitada tunde, et kasulikum on neid päevi võtta sellel, kes saab kõrgemat palka. Muud põhjust ma selliseks eriliseks skeemitamiseks ei näe. Tänasel päeval võetakse suhteliselt vähe neid lapsepuhkuse päevi välja, sellepärast, et praegune, kehtiv süsteem on selline, et makstakse miinimumpalga järgi. See on suhteliselt väike summa ja see ei ole väga motiveeriv, vanemad ei taha oma palgas kaotada. Ehk siis praegune süsteem läheb kindlasti vanematele soodsamaks ja võib soodustada sellist ... Aga kuna ma tõesti ei ole üheski skeemis ka osalenud, siis ma tõesti ei oska neid ka väga palju rohkem välja mõelda ega kirjeldada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Kokk.

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kahjuks ma ei kuulnud su ettekandest tegelikult selle seaduse kahte kõige olulisemat muudatust ja minu arvates mitte kõige paremat muudatust. Kui täna kehtiva seadusega on nii, et seda vanemapalka hakatakse arvutama sellest hetkest, kui sünnib, ja siis 12 kuud tagasi või eelnevat aastat, siis uue seadusega on see, et sellest hetkest, kui nn laps tehakse, 9 kuud tagasi. Ja see muudab täna olukorra selliseks, et kui noored ei ole tahtnud pooleteistaastase lapse juures kohe teha järgmist last, siis venitatakse seda järgmise lapse tegemist, kuna ta peab nüüd 12 kuud tööl olema ja alles siis võiks nagu mõelda lapse tegemise peale. Kas te oma komisjonis ikkagi arutasite seda, et te füüsiliselt olete loonud olukorra, kus täna teist või kolmandat last sooviv pere peab naise saatma jõuga üheksa kuud rohkem tööle kui eelmise seaduse variant ... või praegu kehtiva seaduse variandiga?

Monika Haukanõmm
Aitäh selle küsimuse eest! Eelnõu järgi sätestatakse siis sellisel moel, et võetakse arvesse arvutamisel üle-eelmise aasta teenitud tulu. See tähendab seda, et 12 kuud, kõigepealt arvutatakse maha see üheksa kuud, millal siis eeldatavast sünniajast ja sellest siis veel 12 kuud tagasi. Ehk see teebki 21 kuud. Põhjendas seda eelnõu algataja ehk ministeerium siis sellega, et meil ei ole, näiteks, kui ema peaks minema lapsehoolduspuhkusele jaanuaris 2018, siis meil ei ole veel 2017. aasta kõiki sotsiaalmaksuga maksustatud tuluandmeid, need tulevad kolm kuud hiljem. Millisele summale tuginedes siis seda arvutust tehakse? See oli selline tehniline selgitus, miks see nii on. Aga ma mõistan seda muret, seda me arutasime, et kas on olemas mingeid teisi variante ja võimalusi selleks, et see vanemahüvitis, mida lapsevanemad hakkavad saama, oleks võimalikult lähedane sellele, mida nad teenisid näiteks enne rasedust, enne vanemapuhkusele minekut. Siis ütleme nii, et ega see vaidlus oli päris tuline. Kõlasid ühte- ja teistmoodi variandid ja kõlasid ka seda, et kui me tooksime seda ettepoole, seda arvestusperioodi, siis me jõuaksime jälle selleni, et hakatakse seda kunstlikult ka ülesse viima. Näiteks, tõstetakse ühelt töökohalt teisele, eriti kui tegemist on näiteks erafirmadega, kus on seda võimalik teha. Emad hakkavad rohkem tööl käima, näiteks võetakse suurem koormus jne. Need olid sellised nagu põhjendused, miks on võetud selline arvutusperiood. Jah, me vaidlesime selle üle, jah, need olid tulised vaidlused, aga see lahendus on selline, nagu ta praegu paberil on.

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja ja ettekandja! Praeguse valitsuskoalitsiooni põhiline eesmärk – ja mitte ainult selle – on eestlaste arvu n-ö suurendamine. Ja nüüd sa räägid sellest skeemitamisest, et tegelikult emad saavad selle kümne päeva, ma räägin ikka Tiina Kangro ettepanekust, kuidas võiks üle anda kirjalikult, ja et emad saavad reeglina väiksemat palka ja nad äkki hakkavad siis skeemitama, et teevad selle kirjaliku ülekande selle isale, kes saab rohkem palka. Aga ma küsin selle eestlaste arvu suurendamise ja perede heaolu puhul: milleks see siis halb on ja miks tuleb seda pidada skeemitamiseks, kui laps ja pere, see läheb tegelikult ju perele? Seleta mulle ära, miks teie komisjonis arvate, et see on halb asi, et see on halb skeemitamine. Aitäh!

Monika Haukanõmm
Aitäh küsimuse eest! Tuleme tagasi selle juurde, mis on selle seaduse eesmärk. Selle seaduse eesmärk on vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmine, aga teisalt on nn vanemluse toetamine ja selle toetamine, et mõlemad vanemad, olgu see siis ema või isa, veedaksid võimalikult palju aega oma lapsega. Ja see ongi see eesmärk. Kindlasti ei taha ma väita seda, et emad on need, kes saavad väiksemat palka, võib olla ka täiesti vastupidi ja meil on ka selliseid näiteid. Siin ei mängi see sugu küll nagu nüüd kõige tähtsamat rolli, vaid küsimus on ikkagi ja ettepanek eelnõu koostajate poolt ehk siis ministeeriumi poolt on see, et soodustada seda, et ema ja isa mõlemad oleksid koos lastega. Kui ühel põhjusel ema ei soovi neid puhkusepäevi võtta, siis on see tema valik, samamoodi isal. Aga küsimus on selles, kas me saame allkirjastada, näiteks avalduse alusel öelda, et ma ei soovi seda. Ja kuna see on eesmärk, et vanemlust toetada, siis sellest tulenevalt on ka öeldud, et on kümme päeva ette nähtud ainuõigust isale puhkusepäevadeks ja kümme päeva emale. Need ei ole ühele kokku liidetavad, välja arvatud peale muudatusi see, et kui lapsel on ainult üks vanem, siis sellisel juhul saab ta tõesti olla 20 päeva kodus, on see siis ema või on see siis isa. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Kokk.

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma loodan, et enamus lapsed sünnivad peresse armastusest ja nad on ka planeeritud. Kui ma planeerin lapsesaamist perre, siis ma võin skeemitada juba enne ära ka. See jutt, et skeemitamist see muudab, on, ma arvan, väga vale. Ja mul on siiralt kahju, et komisjon küll kuulas erinevaid organisatsioone, nad oleks võinud kutsuda laua taha täna esimese lapsega olevaid naisi ja küsida nende käest, kas nad on nõus sellega, et selle nn vanemahüvitise arutamine lükatakse n-ö pea peale ja järgmise lapse tulek perre lükatakse 9 kuud minimaalselt edasi, see on kõige lühem aeg. Ma ütlen, et mul on tõesti kahju, et komisjonis seda punkti ei vaieldud korralikult ja ei arutatud läbi. Aga mul on teine küsimus hoopis see, et see 30 päeva vanemahüvitise juures ei tohi ema saada mingisugust tulu. Kuidas see võimalik on? Äkki makstakse sel päeval dividende. Kas siis sel juhul ta jääb sellest hüvitisest ilma? Kas ma olen õigesti aru saanud, kui ma seda seadust loen?

Monika Haukanõmm
Tõesti, 30 päeva enne ja 30 päeva pärast sünnitust ei ole emal õigus töötada. See tuleneb ... (Keegi kommenteerib midagi saalist.) Kuidas? Me räägime sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Siia alla, niipalju kui minu tarkus ütleb, dividendid ei mahu. See seda teemat ei puuduta. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Heljo Pikhof!

Heljo Pikhof
Aitäh! Ma tahtsin öelda siin eelküsijatele, et tegelikult seda skeemitamist on eelnevatel aegadel päris palju olnud ja just nende puhul, kes töötavad summeeritud tööajaga. Ja sa võid võtta nagu raha välja, tegelikult neid puhkepäevi ei kasutatagi. Ma arvan, et see oli ilmselt Sotsiaalministeeriumi inimeste teadmine ja seletus. See oli lihtsalt kommentaar. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Tiina Kangro, palun!

Tiina Kangro
Aitäh! Kuna nüüd palju juttu oli minust ja kellelgi võiski jääda mulje, et äkki ma tegingi lisaks fraktsioonist väljaastumisele veel ka kuritegeliku muudatusettepaneku, et siis ma küsin, Monika, sinu käest, et kui seaduse eesmärk on soodustada seda, et mõlemad vanemad lapsega oleksid, ja kui nüüd on siis näiteks minu muudatuse järgi oleks olnud selline olukord, et on üks väikse palgaga ema ja kõrgema palgaga isa ja kui nüüd näiteks perekond otsustaks, et see isa võtab 20 päeva välja puhkust ja on lapsega, et kus see kuritegevus ja skeemitamine oleks. Sest eeldatavalt see väiksepalgaline ema nagunii on rohkem selle lapsega kui see kohutavalt kõrgepalgaline isa, kes on kogu aeg tööl.

Monika Haukanõmm
Aitäh! Kui nüüd kellegil jäi tõesti see mulje, et Tiina tegi kuritegeliku ettepaneku, siis kindlasti seda mitte, nagu ma ka juba enne ütlesin. Ega ma ei oska siia rohkem midagi öelda, mida ma juba ka vastasin ühele eelnevale küsijale. Et kui eesmärk on see, küsimus ei ole ju rahasummas otseselt, vaid küsimus on selles, kes on lapsega kodus ja kas kodus on ema ja kodus on ka isa ehk siis see, et lapse kasvatamise eest võtavad vastutust mõlemad. Sest lapse jaoks on kindlasti oluline see, et see side tekiks mõlema vanemaga ja hästi tihe side. Minul isiklikult ei oleks selle vastu midagi, kui ka seda saaks üle kanda teisele vanemale. Isiklikult mul ei oleks selle vastu midagi, sest meile meeldib seda ju öelda, et perekond lõppkokkuvõttes ise teeb neid otsuseid, et kui nad niimoodi otsustavad ja see on kaalutletud sellest tulenevalt, et tõesti, ütleme, see kõrgepalgaline isa töötabki kuskil Norras puurkaevudes või kus iganes, et ta ei saagi seda võib-olla teha, puurkaevude peal või ükskõik kus mujal, siis mingil põhjusel, siis oleks see nagu igati ka mõistetav. Aga kui see isa on nii kõrgepalgaline juba niigi, siis see 10 tööpäeva 9 aasta jooksul, ausalt öeldes see summa on ikkagi suhteliselt väike ja päevade hulk on ka suhteliselt väike, et nüüd sellest mingit sellist väga suurt majanduslikku kasu saab see perekond, ma arvan, et see on nüüd küll teisejärguline. Pigem on ikkagi see lapsega koos veedetud aeg, lapsega loodav side ja tulevikusuhted. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Vilja Toomast!

Vilja Toomast
Jaa, aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Tähendab, minu küsimus puudutab nüüd seda muudatusettepanekut, mida tegi nii Reformierakond kui Tiina Kangro. Kuidas te selle lahenduseni jõudsite? See puudutab ikkagi seda üksikisa või üksikvanema probleemi, et kui ei ole sünnitunnistusel märgitud ühtegi vanemat või näiteks isa, et siis on tegelikult üksikvanem. Aga kui seal on siiski isikukood olemas ja see inimene on olemas, aga ta füüsiliselt tegelikult ju ei hoolitse lapse eest, ja kui ta nüüd esitab selle taotluse, et ta soovib ka siiski saada seda puhkust, seda vanemapuhkust, kuidas me talle ära ütleme, et tal pole selleks õigust – kas te selle probleemi peale ka mõtlesite?

Monika Haukanõmm
Aitäh küsimuse eest! Jah, see oli teemaks, selle üle me vaidlesimegi, jällegi päris pikalt. Nagu oli ka näha, siis meil oli lausa kuus istungit selle kevadest saadik siiamaani. No sellisel juhul on väga lihtne, kui teine vanem on surnud või puudub kanne sünnitunnistusel, sellisel juhul on asi lihtne. Kui see kanne on olemas, aga ta ei osale lapse kasvatamisel ühelgi moel ja elab eemal ja ei kanna seda vastutust ja kui näiteks emal on uus kaaslane, siis on tal õigus nendele päevadele kahel juhul: kui nad on kas abielus või registreeritud kooselus. Las ma mõtlen, kas seal oli veel mingit erandit. Aga sellisel juhul ... Ma pean korraks seda kohta vaatama, minu arust oli seal ka üks klausel juures, et selleks peab siis see vanem, kes ei osale lapse kasvatamises, tegema selle kohta ka avalduse, et ta loobub. Aga ma pean seda kohta üle vaatama, mul ei ole praegu täpselt sõnasõnaliselt meeles, mis seal oli kirjas.

Aseesimees Enn Eesmaa
Vilja Toomast, teine küsimus palun!

Vilja Toomast
Jah. täpsustuseks, aitäh! Tegelikult ma peangi just olukorda silmas, kus on olemas lapsevanem, kes on sünnitunnistusel, reaalselt ei võta osa lapse kasvatamisest, aga juriidiliselt on tal õigus tegelikult minna ja nõuda seda lapsepuhkust välja. Kes seda kontrollib? Ega ju ametnikud ei lähe kontrollima ja ei saagi kontrollida, kas ta tegelikult võtab lapse kasvatamisest osa. Pigem ma küsin nagu nendel juhtudel, kes need nagu saavad seda pahatahtlikult ja juriidiliselt on neil see õigus seda nõuda. See oli mu küsimuse mõte. Kas see oli arutelul?

Monika Haukanõmm
Jah, aitäh! Sain küsimuse mõttest aru. Kuidas see arutelul oli? Oli et, me arutasime küll seda teemat, aga ma endiselt jään selle juurde, ma pean selle siit protokollist täpselt sõnad koha pealt üles otsima, siit kuuest protokollist selle õige koha ja vastan sellele siis natuke hiljem, et mitte eksida selle vastusega.

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun, Heljo Pikhof!

Heljo Pikhof
Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Töökoha kindluse ja palga järel peetakse Eestis tähtsaimaks võimalust ühildada töö- ja pereelu. Pole meil ju kellelgi korraga kaht elu, et üks on tööelu ja teine pereelu, need ei kulge omaette, teineteisest lahus. Kui aga perre sünnib laps, saab töö- ja pereelu kokkusõlmimine peaasjalikult naise mureks. Käepärase tõendina võiks tuua, et vanemahüvitise saajate hulgas on ainult 8% isasid ja kõnekeeles nimetataksegi seda hüvitist emapalgaks. Põhjuseks on siin nii kivinenud soorollid kui ajast ja arust hinnangud ja hoiakud. Samas on Eesti naiste tööhõive paljude Euroopa riikide omadega võrreldes juba aastakümneid olnud väga suur ning meie naised annavad oma keskmise haridustasemega silmad ette suurele osale ülejäänud Euroopa naistele ja ka Eesti meestele. Ometi on meeste ja naiste palgalõhe, nagu teame, häbemata suur. Inimarengu aruandest võime lugeda, et poolteist aastat lapsehoolduspuhkusel viibinud ema jääb tööle naastes nii kogemuste kui ka tööstaaži poolest alla omavanustele meestele ja karjääripausita naistele. See kõik aga vähendab märgatavalt tõenäosust, et naine karjääriredelil ülespoole liigub, ja suurendab samas võimalust tööturule naasnuna allapoole kukkuda. Poolteist aastat töölt eemalolek tähendab aga tööandja jaoks lisaprobleeme. Kust leida selleks ajaks kompetentne, tähtajalise lepinguga asendaja?
Head ametikaaslased, praegune koalitsioon on välja töötanud kava, kuidas jäika korda paindlikumaks muuta ja soodustada isade suuremat panust laste kasvatamisse. Eesmärk on olnud luua senisest paindlikum vanemapuhkuse ja -hüvitise süsteem, mis toetab vanemate osalust tööturul ning laste kasvatamise jagamist vanemate vahel. Vanemad peaksid saama rohkem ise otsustada, mis just nende pere jaoks hea on, et lapsekasvatamise rõõme ja muresid omavahel jagada.
Alustasime möödunud aasta lõpul, kui seadustamise isapuhkuse pikenemise 30 päevani. Suurendasime võimalust vanemahüvitise saamise ajal muudki tulu teenida ning andsime peredele võimaluse jagada senine pooleteise aasta pikkune hüvitisega kaetud periood oma äranägemise järgi kolmele aastale. Täna arutatava eelnõuga muudame süsteemi veelgi paindlikumaks. Kuna igas eas laps vajab mõlemat vanemat, on tähtis seegi, et ema ja isa saaksid soovi korral ühel ja samal ajal lapsega tegeleda, jagades omavahel osalist töökoormust ning puhkust, hüvitist. Eelnõu kohaselt luuakse lapsevanematele võimalus olla 60 päeva ulatuses koos vanemapuhkusel ja saada selle perioodi eest samal ajal vanemahüvitist. Et pakkuda vanematele enam võimalusi väikelapse eest hoolitsemise kõrval töötada või hüvitist pikemal perioodil osade kaupa kasutada, nähakse eelnõuga ette võimalus maksta vanemahüvitist päevade kaupa. See annab mõlemale vanemale võimaluse töötada näiteks osalise tööajaga ja vaheldumisi lapsega kodus olla. Vee teinegi tasustatud puhkuseliik tahetakse emale ja isale sobivamaks, soodsamaks teha. Jutt on tasustatud lapsepuhkusest, mida praegu sõltuvalt laste vanusest ja arvust on emale või isale ette nähtud 3–6 tööpäeva aastas. Kui need vabad päevad jäävad kalendriaasta jooksul kasutamata, lähevad need lihtsalt kaotsi. Pärast reformi oleks mõlemale vanemale ettenähtud kümme tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Puhkust on võimalik kasutada ühe osana või siis ka osade kaupa. Nii annaks mitme aasta lapsepuhkuse päevad tallele panna ja ühekorraga välja võtta. Need päevad võiksid marjaks ära kuluda siis, kui laps alles lasteaiaga harjub, kooliteed alustab või kui pere tahab üheskoos reisima minna.
Kolm minutit, palun!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun! Kolm minutit juurde.

Heljo Pikhof
Suureneb ka lapsepuhkuse eest makstav hüvitis. Euroopa liikmesriikide kogemused näitavad, et naiste tööhõive ja laste arvukus perekonnas on positiivses seoses. Nii on see näiteks Soomes, Rootsis ja Islandil, kus nii naiste tööhõive kui laste arv fertiilses eas naise kohta on suuremad kui Eestis. Põhjus on väga lihtne: tänapäeva naised soovivad lisaks pereõnnele teostada ennast ka väljaspool kodu. Mõistagi ei ole paindlikud vanemahüvitise ja vanemapuhkuse võimalused mingi võluvits, mis paneb naised sünnitama, aga võimalus senisest hoopis paremini töö- ja pereelu ühitada halba ka ei tee. Lapsetoetus on meil viimaks kasvanud, ent tahtmine karjääri teha, eluga joone peale saada on igapäevase leivateenimise kõrval peamisi tegureid, mis paneb lapse sünnitamist aina edasi lükkama. Põhjamaade kogemused aga näitavad, et peredesse, kus isad on võtnud vanemapuhkust, on sündinud rohkem teisi-kolmandaid lapsi, ka on vähenenud tõenäosus, et paar lahku läheb, suisa 30%. Mis tahes eas lapsele mõjub isaga veedetud aeg kõigiti soodsalt. Kiireneb lapse füüsiline ja emotsionaalne areng ning paranevad sotsiaalsed oskused. Ja seda kõike näitavad uuringud. Suur tänu!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jaa, palun, Tiina Kangro!

Tiina Kangro
Head kolleegid! Ma paar sõna lihtsalt lisan veel siia, ka innustatuna tegelikult Vilja küsimusest. Jah, tegelikult niimoodi ongi ja me päris palju arutasime seda, et ega siis, kui antakse kellelegi mingisugune riiklikult tasustatud puhkus või hüve, ega siis me ei saa kontrollida, mida nad selle ajaga teevad. Ja teine asi, mis on päris selge, on ka see, et eks vahel juhtubki nii, et tahetakse küll hirmus head asja teha, aga välja tuleb teistmoodi. Ja see oht kummitab seda rohkem meid siin Eesti parlamendis, kus me teame, et seadused väga sageli ei ole ju läbi analüüsitud, nende n-ö mõjud. Niimoodi, et näiteks sama perehüvitiste seaduse eelmise muudatuste paketi kohta ma juhin ka tähelepanu sellele: loomulikult kõlab hästi suurepäraselt see, et me võimaldame väikeste laste vanematel olla täispalgaga vanemahüvitisel pikka perioodi ja nüüd juba eelmisest muudatusest alates veel täismahus töötada ehk siis saada kahte palka. Siin on ka muidugi see, et me võime alati öelda, et usaldame inimest ja küllap kõik kasutavad seda väga vastutustundlikult.
Aga mis juhtub siis, kui meie algne eesmärk vanemahüvitisega, aastate tagant, milleks oli ju selgesõnaliselt väljaöelduna see, et sellel kõige tundlikumal imiku- ja väikelapseperioodil oleks just ema või siis mõlemad vanemad kordamööda lapse juures, aga kui nüüd äkitselt juhtub, et inimestel on motivatsioon selle esimese pooleteise või kolme aasta jooksul olla ilmtingimata lapse juurest ära sellepärast, et tal on nüüd see võimalus teenida kahekordset palka, mida ta hiljem ei saa enam? Kas me siis tahtsime seda? Aga sama on nende lastepuhkustega. Jah, tõesti, kui siiani on olnud kombeks, et see ära läinud isa ei tunnegi huvi selle vastu, selle väikese puhkuse vastu, ja ema on täiesti loomulikult võtnud kogumahus selle puhkuse ise välja, kui tema on lastega jäänud, siis nüüd tekib see olukord, et ema saab ainult oma 10 päeva ja tegelikult, kui nüüd vähegi nupukas isa, ära jooksnud isa on, siis loomulikult ta mõtleb, et no kas ma loll olen, ma kas või lasen endale kirjutada selle pool palka välja, käin kuidagi samaaegselt tööl, võtan selle rahanatukesegi riigilt ära, eks ju. Nii et nii ja naa. Mis ma sellega öelda tahan, on see, et rohkem mõjuanalüüse seadustele, see oleks nagu minu ettepanek. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Kokk.

Aivar Kokk
Hea juhataja! Head kolleegid! Nagu ma aru saan, tegelikult ei saanud Monika mu küsimusest aru täpselt ja sotsiaalkomisjonis seda üldse ei arutatudki. Aga tegelikult see seaduses on ikkagi väga oluline probleem. See, kuidas arvutatakse vanemapalk nüüd, on kaks erinevat asja täna kehtivas seaduses ja nüüd uues, arvatavasti varsti vastu võetavas seaduses. See tähendab seda, et kui noor naine on lapsega kodus ja kui ta pere ei suuda pooleteist aastaga uut last ära teha, siis ta läheb ühel hetkel tööle. Ja siis, kui ta tööle läheb, siis ta peab 12 kuud kõigepealt töötama ja siis hakkab ta alles mõtlema, kas peret suurendada või mitte, sest arvutatakse sellest hetkest 12 kuud tagasi, kui laps on tehtud. Täna kehtiva seadusega on see nii, et sellel hetkel, kui laps on ära sündinud, siis sa oled nn võtad oma – palju sa saad siis? – kuni 90 päeva dekreetpuhkust ja siis alles arvutatakse 12 kuud tagasi. Ja kui sul on laps sündinud näiteks nagu minu lapselaps – on sündinud 17. november, 30 päeva võttis mul tütar dekreetpuhkust ette ja sai – palju jääb siis? – 110 päeva jäi pärast, on ju, võtta. Siis talle jaanuarikuus arvutati ja arvutati eelmise aasta 12 kuud. Aga nüüd, kui oleks sama situatsioon, siis ta peaks enne 12 kuud tööl olema ja siis hakata tegema. Mul on ääretult kahju, et komisjon kõige olulisemat muudatust üldse mitte üks ei vaadanud. Mulle püüti muidugi selgeks teha teises majas, et see on nagu kuskil teises seaduses, et see siin seaduses ei ole. Aga see on ilusti kolmandal leheküljel – kui vaatate täna seda paberit, on seal pikalt ja laialt lahti kirjutatud.
Ja teine punkt on ju väga lihtne, see: minul on arusaamatu, et see 30 + 30 päeva puhul ei tohi mingit tulu saada. Jaa, ma olen nõus, et ei tohi palka saada, tööl ei tohiks käia, aga on olemas ka tulusid, mis sotsiaalmaksuga maksustatakse, ja kui sa neid ei tohi saada, siis tekib küsimus. Kuule, igaüks meist oskab skeemitada, et see raha ei tule mitte selle 30 päeva jooksul, vaid tuleb 40. päeval. Ja me räägime kogu aeg, et teeme kõik selleks, et mitte skeemitada, aga seaduse kirjutame sellise, et ikka peaks skeemitama, sest keegi ju sellest rahast ei loobu. Ma ikka väga panen sotsiaalkomisjoni liikmetele südame peale, et kui te tulete kolmandale lugemisele, küll saate kõnesid pidada – ega siin midagi ju arutelu enam ei tule –, siis vaadake kolmanda lehekülje ülemist viit rida. Ja pange Exceli tabelisse, küsige nende noorte naiste käest, kes on täna esimese lapsega kodus, kas nad tegelikult toetavad seda parandust, mis sinna sisse viidud on või mitte. Mõte oli hea sellel parandusel, et keegi ei saaks pättust teha, aga mina küll tunnistan, et mina oma kolm tütart planeerisin. Ja kui mul oleks selline seadus olnud, siis ma oleks eelmine kuu maksnud siis naisele palka ei tea kui palju. See ei muuda skeemitamist, absoluutselt ei muuda, vaid annab võimaluse veel suuremaks skeemitamiseks ja sellel ajal skeemitamiseks, kui naine jõuabki tööd teha, et ta ei ole ... ei kanna last, vaid on n-ö ootuses, et saab last. Kõike head teile! Ja veel kord soovitan: lugege seda kolmandat lehekülge!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kuna Monika Haukanõmm ei kasuta repliigi võimalust, siis tõenäoliselt sai Monika Haukanõmm aru, et ta ei saanud esialgu aru. Lõpetan läbirääkimised.
Seaduseelnõule on esitatud 39 muudatusettepanekut ja vaatame nad üheskoos läbi. Esimene muudatusettepanek, esitatud sotsiaalkomisjoni poolt ja juhtivkomisjon, kelleks on sotsiaalkomisjon, on arvestanud täielikult. Ka teise muudatusettepaneku puhul on sama, kolmanda puhul, sama kehtib ka neljanda puhul, esitatud sotsiaalkomisjoni poolt ja on arvestatud täielikult. Viies muudatusettepanek on esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Kuues muudatusettepanek, samuti Reformierakonna fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Seitsmes muudatusettepanek Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon jätnud arvestamata, kuid ettepanek ei kuulu hääletamisele, juhul kui ka oleks selleks soovi, vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Kaheksas muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, on arvestatud täielikult. Üheksas muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsioon on esitanud, juhtivkomisjon jättis arvestamata, kuid ettepanek ei kuulu hääletamisele eelpool toodud põhjusel. Kümnes muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. 11. muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, jäetud arvestamata juhtivkomisjoni poolt ja ei kuulu paraku hääletamisele. 12. muudatusettepanek, sotsiaalkomisjoni poolt ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Sama kehtib ka 13. muudatusettepaneku kohta. Ka 14. muudatusettepanek on arvestatud täielikult, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Ka 15. muudatusettepanek on arvestatud täielikult, 16., ka 17. muudatusettepanek, 18. muudatusettepanek, arvestatud täielikult. 19. muudatusettepanek, samuti sotsiaalkomisjoni poolt ja on arvestatud täielikult. 20. muudatusettepanek on arvestatud täielikult, nii ka 21. muudatusettepanek, 22. muudatusettepanek. 23. muudatusettepaneku esitas Eesti Reformierakonna fraktsioon, otsus jätta arvestamata, kuid ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 24. muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon jättis arvestamata. 25. muudatusettepanek, samuti Reformierakonna fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjoni otsus sama, jätta arvestamata. 26. muudatusettepanek jäeti arvestamata, esitajaks oli samuti Reformierakonna fraktsioon, nii ka 27. muudatusettepaneku puhul, jäetud arvestamata. 28. muudatusettepanek on tehtud Riigikogu liikme Tiina Kangro poolt, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Tiina Kangro, palun!

Tiina Kangro
Jah, aitäh! Ettepanek on siis seda palju poleemikat tekitanud punkti hääletada.

Aseesimees Enn Eesmaa
Paneme selle punkti, muudatusettepaneku number 28, hääletusele. 
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Tiina Kangro muudatusettepaneku nr 28. See materjal on teie materjalides olemas, kuid selle ühelauseline kokkuvõte on, et üks vanem võiks loovutada kirjaliku avalduse alusel oma lapsepuhkuse teisele vanemale. Juhtivkomisjoni otsus oli jätta see ettepanek arvestamata. Nüüd avaldage oma arvamust.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 18 saadikut, vastu oli 38, erapooletuks jäi 1 saadik. Ettepanek ei leidnud toetust.
29. muudatusettepanek, esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni otsus: arvestada sisuliselt. 30. muudatusettepanek, esitatud Riigikogu liikme Tiina Kangro poolt ja juhtivkomisjoni otsus: arvestada sisuliselt. 31. muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni otsus: arvestada sisuliselt. 32. muudatusettepanek, Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. 33. muudatusettepanek, esitatud sotsiaalkomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult, nii ka 34. muudatusettepaneku puhul, 35., 36., 37. muudatusettepaneku puhul, samuti esitatud sotsiaalkomisjoni poolt ja arvestatud täielikult. 38. muudatusettepanek on esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata, kuid ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse vastava paragrahvi vastavale lõikele. 39. muudatusettepanek, sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Sellega on eelnõule 652 SE esitatud muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

7. 16:40 Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Järgmine päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE) esimene lugemine. Palun kõnetooli maaeluminister Tarmo Tamme. Palun!

Maaeluminister Tarmo Tamm
Väga austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on väga hea seaduseelnõu, 681 SE, mis tähendab seda, et geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seadust. Selle geneetiliselt muundatud keskkonda viimise seaduse muutmise vajadus tuleneb riikliku andmekogu asutamise loobumise vajadusest. Seaduse ettevalmistamisel oli aluseks väljatöötamiskavatsus. Seadusemuudatusega tehakse kehtivas seadusandluses sisuliselt kolm muudatust. Esiteks tunnistatakse geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses kehtetuks geneetiliselt muundatud põllukultuuride asukohtade ja käitlejate andmekogu käsitlevad sätted. Teiseks kehtestatakse geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemisega kui teatamiskohustusega majandustegevusega alustamise nõuded. Ning kolmandaks asendatakse geneetiliselt muundatud põllukultuuri kasvataja senine kohustus teavitada mesinikke geneetiliselt muundatud põllukultuuri kasvatamisega alustamisest kohustusega saavutada mesinikuga enne geneetiliselt muundatud põllukultuuri kasvatamisega alustamist asjakohane kokkulepe.
Eelnõuga ajakohastatakse ka geneetiliselt muundatud põllukultuuride käitlemisega alustamise regulatsiooni ning viiakse see kooskõlla 2014. aastal jõustunud majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega. Muudatuse kohaselt loetakse geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemise majandustegevuseks, millega alustamise kohta tuleb Põllumajandusametile kui majandus-haldusasutusele esitada majandustegevusteade. Teates esitatud andmed kannab Põllumajandusamet oma haldusalas olevasse taimetervise registrisse, mistõttu ei ole enam vaja asutada uut riiklikku andmekogu. Seetõttu tehakse ka taimekaitseseaduses asjakohased muudatused. Muudatuse kohaselt tuleb edaspidi mesiniku ja geneetiliselt muundatud põllukultuuri kasvataja vahel saavutada eelnevalt kokkulepe. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et kuna mesilastarust kolmekilomeetrise lennuraadiuse juures geneetiliselt muundatud põllukultuuri kasvatamisel on mee saastumine GMO-dega üsna tõenäoline. Siis ei anna üksnes teavitamine vajalikku tulemust, seetõttu on hilisemate vaidluste vältimiseks oluline isikute vahel saavutada eelnev kokkulepe.
Ja põhieesmärk sellel eelnõul on see, et me ei peaks moodustama täiendavat registrit, mille ülalpidamine võiks riigile maksma minna aastas kusagil 200 000 – 300 000 eurot, sest sisuline vajadus selle järele puudub, sest Eesti ei kasvatata ühtegi geneetiliselt muundatud kultuuri. Ja see on lühidalt kõik. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja ja ettekandja! Väga huvitav eelnõu, aga see sarnaneb mulle, kui sa tuleksid sellise eelnõuga, et kosmoses käitumise reeglite kehtestamise eelnõu, kuidas kosmoses käituda teiste kosmonautidega, kui kaugelt tohib tervitada jne. Tegelikult ju Eestis ei ole ju neid GMO-sid, isegi see MON 810 ei sobi meile, on lõunamaal, elab seal ja euroopa varreleedikut, kelle tõttu ta on välja aretatud, ka siin ei ela, ka talle ei sobi. Aga milleks siis sellise tööga nagu tegelda, kui meil ei ole ei kosmonaute, ei ole ka varreleedikut ja ei ole ka neid GMO-maisi, isegi seda ühte mitte? Aitäh!

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Kosmose asjatundja ma ei ole ja ma ei tea, mis seal kosmoses tehakse ja mis seal toimub. Aga Euroopa Liidus on tänasel päeval lubatud kasutada põllukultuuri mais MON 810 ja kui ta on lubatud, siis peaks olema ka vastav register. Aga et seda registrit mitte moodustada, mis läheks maksumaksjale maksma kusagil 200 – 300 000 eurot, siis selle eelnõu eesmärk ongi, et lahendada need probleemid teistpidi. Nii et aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Arno Sild.

Arno Sild
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kas edaspidi, kui tuleb mingid probleemid, et tuleks täiendavalt selliseid, mis kõlbavad ka meil kasvatamiseks, kas see eelnõu tähendab siis seda, et ka nende suhtes see kehtib, esiteks? Ja teiseks ma küsiksin kohe veel ka sellise asja. Et siin seletuse järgi on 19 riiki Euroopa Liidus, kus on keelatud see. Samal ajal Šveits kavatseb teha päris rahvaküsitlust selles osas, kas GMO-d lubada või mitte. Mispärast selline suur lahknevus, et pooled riigid lubavad ja pooled ei luba? Aitäh!

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh, lugupeetud küsimuse esitaja! See on demokraatia küsimus. Et minu teada järgmise aasta 3. märtsil toimuvad parlamendivalimised. Ma loodan, et enamus erakondi paneb selle oma programmi sisse, kes tahab, et Eesti kuulutaks ennast GMO-vabaks riigiks,  ja kui rahvas annab selleks mandaadi, siis see saabki olema. Et tänasel päeval pole sellist poliitilist kokkulepet saavutatud. Tõesti, nagu te ütlesite, siis kusagil 16–17 riiki Euroopa Liidus, on olemas riike, kes on, noh, ei tule üldse, ei olekski vaja seda eelnõu üldse nagu menetleda, aga kuna me ei kuulu nende riikide hulka, siis paraku tuleb selle seaduseelnõuga tegeleda. Aga mina ise arvan, et Eesti võiks olla riik, mis oleks GMO-vaba, nii et jah, aga parlamendivalimistel oleks see väga hea debatikoht. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Nüüd, see puudutab meetootjaid, kogu see geneetiliselt modifitseeritud taimekultuuride kasvatamine. Kas te väga lihtsal kujul räägite lahti? Mesilased ei lenda ju ainult kolme kilomeetri kaugusele, mida mööndakse ka siin seletuskirjas, vaid nad võivad minna üle piiri – põhja poole, lääne poole, igale poole. Kuidas ikkagi siis see ümbritsevate riikide hoiakud, kas need võivad ka mõjutada meie meekasvatajaid, kui me ise võtame sellise jäiga seisukoha, et me ei toeta GMO-de kasvatamist?

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! See küsimus tõstatub alles siis päevakorda, kui hakatakse GMO kultuure Eestis kasvatama. Ja see on selline ennetav selle jaoks, et kui selles piirkonnas on olemas mesilased, siis tuleb eelnevalt mesilastarude omanikuga kokku leppida, kui sa seda kultuuri hakkad kasvatama, et vältida seda, et mesilased saaks kuidagi GMO kultuuridest seda mett koguda ja sellega rikub kogu meekoguse ära. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits, teine küsimus.

Peeter Ernits
Hea juhataja ja ettekandja! Aitäh, et sa seda kallist registrit ei hakka koostama. Samamoodi jälle, et kui kosmonaute ei ole, siis ei ole mõtet ka kohustuslikku registrit koostada. Et hoiame raha kokku ja see, et GMO-vaba võiks olla Eesti loomulikult. Ma olen selle poolt, aga sisuliselt Eesti on ju GMO-vaba, see õnnetu või õnnelik mais, see MON 810, seda ei ole ja midagi muud ka ei ole ja mesilased üle mere ka ei lenda. Et see on selline, mulle tundub, nagu selline asendustegevus see eelnõu, kuigi müts maha, et seda kallist registrit ei hakka tegema. Aitäh!

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Et kui lugupeetud rahvasaadik ja teie erakond kevadel toetavad seda põhimõtet, et Eesti võiks kuulutada ennast GMO-vabaks riigiks, siis mina seda toetan ja siis ei ole vaja selle registriga tegeleda, aga seni, kuni seda ei ole kuulutatud, Eestis on võimalik GMO-kultuure kasvatada, siis paraku tuleb seda ka registrit pidada. Nii et need on omavahel seotud, need ei ole kuidagi lahutatud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Kokk.

Aivar Kokk
Hea juhataja! Austatud minister! Et vaatasin, et kellega ministeerium seda eelnõu kooskõlastas. Siis ma näen, et seal põllumajandus-kaubanduskoda ei ole. Et oskad sa öelda, et miks ainult väikestega on kooskõlastatud, aga suurte põllumajandusettevõtete katusorganisatsiooniga ei ole?

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Hea küsimus, aga ma arvan, et need eelnõud on kõigil nagu nähtavad ja nad loevad kõik seda väga pingsalt. Kui nendel oleks mingi huvi olnud, siis nad kindlasti oleks ettepaneku teinud. Aga ma küsin, et kus see huvikoht saab olla, sest sisuliselt ei kasvatata meil GMO-kultuure. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus
Veel kord, lugupeetud minister, ma täpsustan oma esimest küsimust. Minu küsimus puudutas seda, et kas meie naaberriigid, kus mesilased nagu neid piire ei taju, no ütleme lõuna pool, ida pool, kus iganes, üle mere nad tõesti võib-olla ei lenda, et kuidas seal on suhtumine geneetiliselt modifitseeritud kultuuridesse? Nimetame need siis ka: Läti, Venemaa näiteks?

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Teate, mul ei ole, lugupeetud parlamendiliige, nüüd seda riikide loetelu, et kes on kuulutanud ennast GMO-vabaks riigiks. Euroopa Liidus neid kusagil 16–17, et see suurusjärk selline on. Seal ei ole ju probleemi, aga ülejäänud riikides see probleem võib tekkida. Kas nüüd meie naaberriikides, Lätis on see lubatud? Ma jään vastuse võlgu, aga ma saan kindlasti sellele teile vastuse anda. Ja et kas nüüd Läti mesilased käivad nüüd Eestis kuidagi korjealadel? Aga nad võivad käia, sest Eestis ei ole ka tänasel päeval ühtegi GMO-kultuuri, nii et nad võivad vabalt lennata siia ja meie vastastikku saame väga hästi lätlastega läbi ja eriti mesilased saavad hästi läbi. Nii et aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aitäh, austatud minister! Küsimusi rohkem ei ole. Juhtivkomisjoni poolse ettekande teeb maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk.

Aivar Kokk
Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma Urve küsimusele vastan ära, ei ole vaja otsida. Lätil on GMO keelustatud, seal ei saa kasvada midagi, mis on GMO-ga pistmist. See mure langeb ära. Venemaal seda tehtud ei ole. Aga teine pool on see, et mesilastarud ei ole vundamendiga maa küljes kinni, neid on võimalik viia täpselt sellesse kohta, kus soov on. Ja mesilaskorjeala ei ole väga lai. Eks see kolm kilomeetrit on keskmiselt see korjeala laius.
Aga Riigikogu maaelukomisjon arutas 10. septembril k.a siis Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE). Kutsutud oli Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu ja sama osakonna peaspetsialist Merjan Savila. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus reguleerib geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimist, geneetiliselt muundatud organismid sisaldavate toodete turustamist ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride käitlemist. Nimetatud kahe esimese punktiga tegeleb Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium tegeleb geneetiliselt muundatud põllukultuuride ja tavakultuuride kooseksisteerimise reeglitega. Euroopa Liidus, sh Eestis, on lubatud kasvatada ainult ühte geneetiliselt muundatud põllukultuuri, nagu siin varem ka kõlas, see on MON 810 maisi.
Eelnõuga siis loobutakse eelnimetatud andmekogu moodustamine ja käsitletakse siis teemat, kuidas mesilaspere jääb põllu äärde, siis et kuidas peab teavitama siis ümbruskonna põllumehi. Kui täna küll ühtegi GMO-d  ei kasvatata, küll söödaks kasvatatakse GMO-ga toodetud teravilja, siis see teema kindlasti tuleb meil komisjonis veel laua peale esimese ja teise lugemise ajal, et ka põllumehed vaataks selle üle, et ei oleks nagu ühtepidi. Põldu ei saa metsa äärest ära viia, aga mesitarusid saab võib-olla viia.
Ja komisjon tegi konsensuslikult otsuseid: määrata eelnõu 681 SE ettekandjaks maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk. Ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. oktoobril. Teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata eelnõu 681 SE muudatusettepanekute tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva ehk 24. oktoober kell 17.15. Kõik otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu ettekandjale! Küsimusi ei ole. Nagu äsja kuulsite, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 681 SE esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 24. oktoobri kell 17.15.

8. 16:55 Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu (678 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Tänane viimane päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu (678 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks kõnetooli justiitsminister Urmas Reinsalu. Palun!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Lugupeetav Riigikogu aseesimees! Austatavad parlamendiliikmed! Valitsus on esitanud kõrge koja arutamiseks ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu. Ja see seaduseelnõu lähtub tõdemusest, et ära himusta endale seda, mis kuulub ligimesele, ehk teisisõnu, ära püüa ebaausalt jõukust koguda ja kasutada selleks ära neid saladusi, mis sinu omandisse ei kuulu. Selle eelnõuga luuakse siis reeglid, mis soodustavad ettevõtete konkurentsivõimet ning innovaatilisust, sealhulgas investeerimist intellektuaalse kapitali loomisse läbi selle, et tõhusamalt on tõkestatud ebaaus konkurents ja ärisaladus on paremini kaitstud. Ja aluseks on selleks üle Euroopa kokkulepe riikide vahel, direktiiv vastav, mis puudutab ärisaladust Euroopa riikides. Selleks et piiriüleselt oleks rohkem motivatsiooni investeerida niisugust intellektuaalset omandit, mis võib kanda ärisaladust sisaldavasse äritegevusse, siis loomulikult on mõistlik, et üle riigipiiride on tagatud minimaalselt ühtsel kaitseplatvormil ärisaladus. Nüüd, ärisaladus ei ole igasugune subjektiivselt hinnatud teave, vaid ta on siis teave, mis peab vastama kolmele põhimõttelisele koosseisu elemendile, tingimusele. Esiteks, et sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu, teiseks, selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas, ja kolmandaks, et see ei ole üldteada või kergesti kättesaadav sellisele ringkonnale isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad. Ja tegelikkuses on see siis ikkagi eraõiguslike vaidluste ese, st et kui mingi äriühing või ettevõtja tunnetab, et tema ärisaladust on rikutud, siis saab ta tsiviilkohtulikus menetluses taodelda kahju hüvitamist selle ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise, saamise ja avaldamise eest.
Ja lisaks on siis selles seaduses toodud ära ka ebaausa konkurentsi sätted, mis seni olid reguleeritud konkurentsiseaduses. Konkurentsiseadus iseenesest tegeleb siis avalik-õiguslike konkurentsireeglitega, mis puudutavad siis riigi kui vabaturu reeglite kinnipidamisest järgi ja läbi tema tegevusagendi Konkurentsiameti reeglistiku ja piiratud turu tingimustes konkurentsireeglite realiseerimise. Aga siis kõlvatu või ebaausa konkurentsi küsimused on iseenesest jällegi vabal turul toimivad nähtused, kus üks eraõiguslik isik kahjustab teist eraõiguslikku isikut moel, mis ei ole heade äritavade järgi kohane. Siis jällegi on selleks ette nähtud omad kaitsemehhanismid ja need on kooskõlastatud ka vastavate konkurentsiõiguse ekspertidega. Senine praktika, mis puudutab nii kõlvatu konkurentsi regulatsiooni kui ärisaladusega puutuvat, näitab tegelikkuses seda, et see praktika on väga napp olnud. Ja üldiselt eraõiguse ekspertide, advokaatide hinnang on, et kindlasti see valdkond vajab täiendavat tõhustamist, selleks et esiteks kaitsta ausaid Eesti ärimehi, kes ei soovi n-ö siis tööstusspionaaži või muu taolise tegevuse järgi rikastuda, ja nii Eesti territooriumil kui kaitsta laiemas plaanis, kui see direktiiv on kõigis riikides üle võetud, ka Eesti, ennekõike Eesti ettevõtjate investeeringuid üle Euroopa Liidu õigusruumi. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma rääkisin sellest eelnõust esmaspäeval, nii et, ma arvan, see võiks nagu selle kõnede juurde panna. Aga ma küsin. Kui riigikohtunikud, Riigikohus ütleb, et enam ebamäärasem ei saa seaduse tekst olla, mida te esitate meile, ja küsivad, kas sellised ebaselgeid definitsioone – jutt on ärisaladusest – peab pimesi Eesti õiguskorda üle võtma ja kas neid asju on enne ka olnud, siis sinu ministeerium ütleb (tsiteerin): "Jah, selliseid ebaselgeid definitsioone peab pimesi Eesti õiguskorda üle võtma. Jah, selles küsimuses on olnud ka varem probleeme." Ja minu küsimus on siis, et seleta nüüd ära. Mina ei saa sellest aru, me rääkisime majanduskomisjonis, mis loom see ärisaladus on, kõrged riigikohtunikud ei saa aru. Ja sa tuled sellise eelnõuga, et soovitad, et tule eile meile ja võta homne leht kaasa.

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Ärisaladus, nagu ma viitasin, ei ole mitte igasugune subjektiivses hinnangus mõtestatud informatsioon, mis võiks olla selleks loetud. Päeva lõpuks selle äri ... teabe subjektiivse hinnangu loomulikult, kas tema jaoks on tegemist ärisaladusega, annab selle siis n-ö õiguslik valdaja. Ja siis kohtulikus, tsiviilkohtulikus menetluses selgub ka siis kohtulahendi kaudu, kas tegemist oli objektiivsetel ... (?) ärisaladusega või mitte.
Nüüd, iseenesest on meil tegelikult võimalik loomulikult ka mitmed teised eksperdid. siin ei olnud ainuüksi see, mida hea küsija viitas, konkreetne probleemiasetus. On tegelikult küsimus, et kas tuua välja näitlik näidisloend juhtumitest, mis igal juhul peaks olema ärisaladus, jättes selle siis lõpuks avatuks, mis oleks n-ö alternatiivne definitsioon. Kuid see tegelikult tähendaks seda, et selline alternatiivne definitsioon ei oleks mitte õigusteaduslikult indikatiivne, mistõttu tekitaks see üksnes valearusaama, Justiitsministeeriumi ekspertide hinnangul, et näidisloetelus toodud näited seaduse kohaselt igal juhul ärisaladuseks osutuvad, kuigi tegelikkuses peaks näitlikus loetelus toodut alati ärisaladuse definitsiooni kohaselt hindama. Ja hindamise, kaalumise kategooria, mille eest ei pääse kohtunikud. Pea peab olema õlgadel kohtunikel, head mõtted peavad olema peas sõltumatult, nemad peavad hindama, sellest tööst nad ei pääse. Selle eest maksumaksja maksab neile palka, et nad õiglaselt kohaldavad seadust. Ja nad saavad avara tõlgendamisruumi. Seda ei ole võimalik siin näitlike kategooriatega ammendavalt ette anda.
Nagu ma ütlesin, ärisaladus on teave, see on tema tunnus. Ja ta peab vastama kolmele tingimusele. Kõik koosseisu tingimused peavad esinema ja neid kogumis hindab, kõigi koosseisu elementide olemasolu hindab kohtunik, kes ütleb, kas mingi teave asjaolude kontekstis on ärisaladus või ta ei ole seda mitte. Ma kordan need üle. See on teave, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu. Tähendab, et ta peab olema salajane. Ja see, et on salajane, on eeldatavalt on tal kaubanduslik väärtus, selle alusel tehakse raha, teenitakse kasumit ettevõtte poolt. Teiseks, see isik, kelle õiguspärases valduses see ärisaladus on, on tegelikult astunud mõistlikke meetmeid, et see hoida salajas. Tervemõistuslikult seda kohust peab hakkama hindama, mis need mõistlikud meetmed on. Kui tal nad lihtsalt seal laonurkades või kuskil vedelevad, kõik pääsevad ligi, siis ilmselgelt seda kohustust ei ole täidetud. Kolmandaks, ta ei saa olla, ütleme siis, tuletuslikult, see tähendab, et teda ei ole võimalik selle asjaga selles valdkonnas professionaalselt tegutsevatel inimestel n-ö ise lambist tuletada. Paned selle ärisaladuseks oleva teabe ise kokku tervemõistusliku loogika alusel ja siis ütled, et mitte ... ilmselgelt ... või et see on tegelikkuses siis, et järelikult tal peab olema mingisugune unikaalsus, mida selles valdkonnas kutseliselt tegutsevatel inimestel ei ole võimalik niisama tuletada muul moel, kui ebaseaduslikult siis õiguspärase omaniku tõkkeid ületades selle saladuse juurde tungides. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Tegemist selle seaduseelnõu näol on Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Ja selle seaduseelnõu sõnastus on kohati tõesti väga ebakorrektne, viisakalt väljendudes. Aga öelge palun, teie enda kogemuse ja teadmise järele, kui tõsine on Eestis üldse see ebaausa konkurentsi tekkimine ja tekitamine ja kui väga me vajame praegu seda seadust. Kas seda seadust sellisel kujul on meil vaja? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Iseenesest, tegelikult ka karistusseadustik täna määratleb siis süütegudena ärisaladuse õigustamata avaldamise ja kasutamise ja samuti ka saladuse hoidmise kohustuse rikkumise, vastavalt siis keegi, kes teenistuses selle äriühingu juures on seda kohustust rikkunud. Ja tegelikult on aastatel 2010–2017 on iga aasta olnud üksikud juhtumid, kus seda on menetletud. Aga nagu ma ütlesin, praktikud, need advokaadid, kes teenivad leiba sellega, et ärimehi siis ja ettevõtjaid esindavad nendes ettevõtetevahelistes vaidlustes, ütlevad: kehtiv õigus on kehvakene, kehtiv õigus tegelikkuses ei võimalda efektiivset kaitset nendele professionaalsetele ettevõtjatele. Ilmselgelt ma ei hakkagi ütlema seda, et selle seaduse sõnastus on nii selge oma iseloomult nagu liikluseeskiri, et, ütleme, kõigile inimestele, kes liiklevad seal omal jalgadel või ratastel, arusaadav peab olema. Kahtlemata on ka tegemist n-ö reeglistikuga professionaalsete ettevõtjate vaheliste suhete reguleerimiseks. Siin on väga palju sellest, mitte ebakompetentsusest selle eelnõu koostajatel või direktiivi algteksti koostajatel, vaid just nimelt tahtlikult jääb rakendajate sisustada ja tuleneb tehioludest, millises kontekstis tuleb öelda, kas kahe vastandlike huvidega, ilmselgelt eeldatavalt, äriühingu konfliktis, et üks peaks saama mingisuguse rahalise hüvitise selle eest, et teine on kas konkurentsis ebaausalt käitunud või siis ärisaladuse pihta pannud.
Nii et kas see tulevikus soodustab rohkem? Tõenäoliselt võib esile kerkida eraõiguslikke õigusvaidlusi. Ma arvan küll, põhinedes nende ekspertide hinnangule. Ilmselgelt need, et väita ja siit tulebki tegelikkuses keerukus, et eraõiguslikus vaidluses pädevat informatsiooni, objektiivset informatsiooni edastada, et just nimelt see, et mingisugune informatsioon on selle pahauskse ettevõtja valduses, et tegemist on ärisaladusega, see on, pehmelt öeldes, keeruline ülesanne. Seda me võime ette kujutada tavamõistuse loogika alusel, eks ole. Ilmselgelt see saabki rajaneda kaudsetel tõenditel, kui see üks firma, kes tundub, et talt on see ärisaladus pihta pandud, vaevalt et ta ise saab siis ka niisugust tööstusspionaaži rakendada, et tuvastada, et tema, teise ettevõtte valduses see just ongi. See jääb iseenesest ikkagi ju kaudsete tõendite kontekstis hindamiseks.
Ja iseenesest ma ütlen seda, et kui me kõneleme täna samas sellisest plahvatuslikust start-up-investeeringutest, nagu on Taxify, kõik need muud ettevõtted, kes siin on veel raha saanud, noored mehed, üleöö saanud multimiljonärideks, ega tegelikkuses ennekõike see põhineb ju sellel intellektuaalsel teadmisel, sellel originaalsel teabel. Ja kahtlemata me oleme huvitatud, et meie miljonäride käest seda infot siis keegi spioon pihta ei pane ja meie ärimeestele, ettevõtjatele kahju ei tekita. Kui on tegemist ja me loodame, et niisuguses teenusmajanduse keskkonnas, eriti IT-valdkonnas, kus ongi tegelikult teave ongi see tuuma, mis maksab, siis kindlasti on meil põhjustatud öelda, et põhjendatult kaitsta neid ettevõtjaid rohkem. Sõnastus, see ei ole inglite seadus, see on inimeste poolt loodud, ma usun, asjalike ekspertide koostatud seadus ja kindlasti võib arutleda selle üle, kas mingit asja annab ladusamas eesti keeles esile tuua, ma siin üldsegi ei väida, et see on lõpptarkus. Õnneks ka keeleliselt te kindlasti ka siin Riigikogu normitehnika eksperdid ja majanduskomisjoni asjatundjad vaatavad oma pilguga üle. Aga kui öelda täna, et kas see nagu see seadus oma eesmärgilt teenib õiget asja, siis ma võin julgelt öelda, et teenib küll. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja ja ettekandja! Riigikohtunikud ütlevad, et tegelikult peaks andma natukene mingeid suuniseid, et muidu sa ju viskad kogu selle asja kohtunike kaela ja las vaatavad, kuidas nad otsustavad selle käsu üle, et tule eila meile ja võta homne leht kaasa. Aga minu küsimus on teine. Et kuna sa esitled praegu ühte direktiivi ja see number pole üldse oluline, ma võin ka seda nimetada, ja ütled otse välja riigikohtunikele ja ka meile, et jah, tuleb pimesi üle võtta. Ja ma küsin nüüd, et kas sa usud selles valguses, et sa oled suveräänse riigi justiitsminister ja meie siin oleme suveräänse riigi parlamendisaadikud, kui sa tuled sellise asjaga siia ja ütled, et peame pimesi üle võtma, isegi sellise, mille kohta kõrgemad kohtunikud ütlevad, et sellist jama nad pole kaua näinud? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh, kallis Peeter! Ma tahan öelda, et sõna "pimesi" on jutumärkides ja see väljendab toodud kriitikale ... koha pealt on tegemist irooniaga. Iroonia on ka kohtulahendites kasutatav, täiesti seaduspärane eneseväljenduse vorm.
Nüüd küsimus sellest, et selle direktiivi väljatöötamises osales töörühm, kus kuulusid ka Eesti esindajad, ja nii sai see direktiiv tekkis. Direktiivi võtab riik üle moel, nagu riik peab seda õigeks. Ja see on meie enda peremeheõigus, mäherdusel moodusel me seda rakendame. Ja ilmselgelt direktiive ei olegi võimalik nende juba sõnastuslikul moel vahetult tõlkida eesti keelde.
Ja nüüd kolmandaks. See, mis puudutab seda, et riik võib ka direktiivi mitte vastu võtta, meil on ka see õigus. Me oleme, oma territooriumil korraldame asju. Sellele järgneb teatud menetluskord Euroopa Kohtus, aga iseenesest me langetame ise otsused, mida me peame tarvilikuks.
Nüüd küsimus sellest, et mind väga liigutab sinu mure ja n-ö pimesi Riigikohtu kirja autoriteedi külge klammerdumine. Aga ega ka Riigikohtu kirjades ei ole inglite maailma tarkus, vaid see on ikkagi, neid kirju teevad inimesed, teevad inimestele, koostavad. Ja ma tahan küll öelda seda, et seaduseelnõu koostamisel on heaks tavaks, et küsitakse ka praktikute arvamust, aga suverään on seadusandja. Seadusandja ütleb lõpuks, kuidas asjad on, ja kohus, olgu ta Riigikohus või olgu ta alama astme kohus, rakendab seadusandja tahet. See kohus ei saa võtta võimu, seadus, et kohus ei loo seadust, vaid kohus rakendab seadust, see on õigusriigi toimise eeldus, võimude lahususe eeldus. Nii et see kiri, kindlasti on selle koostanud targad inimesed, aga see ei tähenda, et see on ainuõige tõde, sest siis meil ei oleks seadusi vajagi, vaid me saaksime juhtida oma maad nende kirjade või telefonikõnede alusel. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Ma olen sellega täiesti nõus, et selle, olgem ausad, täieliku jura näol ei ole tegemist ainuõige tõega. Ja kui me ikkagi oleme suveräänne riik ja sina suveräänse riigi minister, siis ei tasuks üleüldse sellise jamaga, sõna otseses mõttes, enda aega raisata. Aga kuna isegi Riigikohus ei saanud aru, mis asi see ärisaladus siis siin on, ja ka seletuskirjast see ei selgu, siis äkki oled nii hea ja defineerid meile konkreetselt ära, mis asi see ärisaladus siis õieti on. Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Ärisaladus esitatud seaduseelnõu järgi on, esiteks, tema eeldus, et üldse kõneleme ärisaladusest on teave, mis peab vastama kolmele kohustuslikule koosseisu elemendile, kusjuures nõutav, et mingi teave oleks võimalik konkreetsel menetlusel kvalifitseerida ärisaladuseks, peavad olema täidetud kõik koosseisu elemendid. Esiteks, tegemist peab olema teabega, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu. Avalik teave ei saa kunagi olla ärisaladus. Ja teiseks, salajane teave, millel puudub kaubanduslik väärtus, ei saa samuti olla ärisaladus. Teiseks, see kes on seaduslikku kontrolli selle teabe üle teostav, on tervemõistuslikult mõistlikke abinõusid tarvitusele võtnud, et see püsiks ainult tema valduses. Kui ta seda teinud ei ole, on see järelikult ... on ta olnud, kas hooletu või on ta tegelikult ei ole seda ise käsitlenud saladusena, järelikult ei saa olla ka definitiivselt tegemist saladusega. Ja kolmandaks, mis on kõige olulisem asjaolu, et kogumis või üksikosade täpses paigutuses ei saa olla kergesti kättesaadav või üldteada nendele isikutele, kes professionaalselt kutsetegevusega seda tüüpi teabega tegelevad. Ehk teisisõnu, kui me ütleme, et mingisugune, olgu ta siis infotehnoloogiline unikaalne informatsioon, teave või siis näiteks mingid äri hinnastamise küsimused, et seda ei ole võimalik piisava oskusteabega sellel turul, selles turuvaldkonnas tegutsedes, ise tuletada, n-ö nagu Marconi ja Popov telefoni väidetavalt välja mõtles, tegelikkuses mõtles ikka Marconi välja telefoni. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Lugesin eelnõu, kuulasin teid ja tekkis küsimus. Miks on vaja sellist vähese hulga paragrahvidega seadust? Miks ei olnud võimalik ärisaladuse kaitse direktiivist tulenevaid ärisaladuse kaitse reegleid sätestada kehtivas äriseadustikus?

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Mis on oluline, on tegelikkuses see, et põhimõtteliselt see koosneb tegelikult kahest osast, see seadus. Üks osa reguleerib äriseadust ja menetlusnorme, mis tegelevad siis ärisaladuse kaitsega, ja teiseks reguleerib siis ebaausat konkurentsi. See õiguslik võte, miks ebaausa konkurentsi sätted kehtivast konkurentsiseadusest, kui mitte, kuna ebaaus konkurents ei ole avalik-õigusliku iseloomuga, vaid eraõiguslike suhete n-ö reeglistiku iseloomuga, on toodud siia teise normi ja avalik-õigusliku konkurentsiseaduse alt välja, ma seda eelnevalt kirjeldasin. Kuid tegelikkuses see põhjus oli seotud sellega, et selle spetsiifilise reguleerimisesemega on tegelikkuses ka kirjeldatud siin ära seda menetlusnormide menetlusteed, kuidas see kaitse protsessuaalselt siis peaks välja nägema. Põhimõtteliselt, kui küsida, et kas oleks mõeldav inkorporeerida mingi muu seaduse alla, kui oli heal küsijal see, mis puudutab eraõiguse valdkonda, olgu ta äriseadustiku või võlaõigusseaduse või, ma ei tea, iseenesest on võimalik seda teha ka eraldi peatükkidega tsiviilseadustiku üldosa seaduses, ükskõik millises seaduses, mis puudutab siis, ütleme, äriühingute või juriidiliste isikute tegevust ja suhteid, siis iseenesest see on kahtlemata teoreetiliselt mõeldav. Et teatud valdkondade omavaheline suhestamine õiguskeskkonnas, eks ta on alati kokkuleppeline seal oma olemuselt. Eelnõu väljatöötamisel lähtuti sellest, et tegemist on väga spetsiifilise õigussuhtega, kus on nii õigussuhte materiaalsed normid kui ka menetluslikud normid on eraldi võetud, on nagu eraldi reguleeritud ja need võiks olla käsitletud eraldi seadusena. Aga ma arvan, et siin kindlasti selle eelnõu edasisel menetlemisel majanduskomisjonis nende, kui küsimus on selles, et ka edasisel menetlemisel tundub, et võiks olla mingisuguse muu või normitehnilise võttega seda küsimust lahendada, siis kindlasti ma arvan, et kindlasti Justiitsministeeriumi esindajad on siin avatud.

Aseesimees Kalle Laanet
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teie seaduseelnõu esitluses kõlas siin mitmeid selliseid kristlikke allusioone, inglid ja viide kümnele käsule. Andeksandmiseni te muidugi ei jõudnud, aga see oli väga kena kõik ja tegi asja nagu paremini selgeks. Aga minu küsimus puudutab seda, et see seaduseelnõu hakkab reguleerima ka eksitava teabe avaldamist. Kuidas see puudutab näiteks sellist teavet, mis puudutab äritegevust veebis, kus siiski elu näitab, et on väga palju võimalik avaldada eksitavat teavet suurema läbimüügi huvides? Ma ei pea silmas ühtegi konkreetset firmat ega ka mitte Eestit. Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Ma vaatan praegu seda eksitava teabe sõnastust siin selles §-s 4. Iseenesest ma tahan öelda, et siin ei ole kuidagi see teabe edastamise platvorm, ei ole siin kuidagipidi kitsendatud, nii et tegelikkuses ilmselgelt on ju veebi kaudu eksitavat teavet palju tõhusam edastada või mõjusam edastada kui küllap paberlehe kuulutusel või võib-olla raadioreklaami näolgi. Nii et iseenesest kindlasti see seadus kaitseb ka veebis edastatud ebaausa teabe eest, mida teeb siis konkurent. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh! Austatud minister! Te olete alati olnud nagu seda meelt, et tarbetuid seadusi pole vaja, et mida pole vaja reguleerida, seda me ei reguleeriks. Ja nüüd selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja 51 Riigikogu liikme häält. Ja ma võin küll öelda, et kui siin muudatusi ei tule, siis me anname nagu eelnõu vastuvõtmisel justkui nõusoleku sellele, et on igati õige siis suurendada õigusloomet tarbetute seadustega ja suurendada õigusselgusetust ja tegeleda asendustegevusega. Et ma väga loodan, et majanduskomisjon teeb vastavad otsused ja te nõustute nendega.

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! No see oli nendinguline küsimus. Ma tahan seda öelda, et ega õigusloome küsimus ei ole mitte selles, et me võiksime iseenesest ... Ameerika föderaalseaduste kogu sisuliselt ongi üks seadus, kus on, ma ei tea, on see siis 100 000 paragrahvi või 200 000 paragrahvi või 30 000 paragrahvi, et tegelikkuses see on normithniline võte. Et iseenesest me võiksime Eestis ka teha nõnda ja öelda, et on üks Eesti Vabariigi seadus ja kus siis jookseb ta eraldi peatükkideks ja kus oleks 50 000 paragrahvi ja siis võib öelda siin kõnetoolis, et Eesti seaduse § 32 426 järgi olete sooritanud väärteo. Et ilmselgelt meie õigusloomekultuur on teistsugune ja ma arvan miskipärast, et ta soodustab paremat arusaama seadustest, kui jutt käib pärimisseadusest või karistusseadusest jne, jne. Nüüd küsimus sellest, et küsimus ei ole normide, küsimus on normide arvus, et küsimus, kas need normid on tarvilised Eesti õiguskorras. Mis puudutab ärisaladuse kaitset, siis ma saan tugineda siin meie konkurentsiõiguse ekspertidele ja Justiitsministeeriumi ekspertidele, kes ütlevad, et need normid on ärikeskkonna toimimiseks tarvilised, ja ongi kogu lugu. Ja kindlasti majanduskomisjonis mul, hea meelega kutsun majanduskomisjoni liikmeid üles sellel teemal, kindlasti ka asjatundjaid ja eksperte, kelle põhitegevus teenistusülesandena seda teha on, ära kuulama. Küsimus sellest, et millisel moodusel nad inkorporeeritakse ühte või teise Eesti kas olemasolevasse seadusesse või nad säilivad iseseisvalt. Siis ma tahangi korrata oma seisukohta: ma siin olen täiesti avatud, et ma siin nagu mingit olemuslikku, mul ei ole siin kinnisideed kindlasti, et ta peab olema just ühel või teisel moel lahendatud. Aga 51 häält on siin tõepoolest seetõttu vajalikud, et see puudutab ka menetlusnormi. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud minister! Et mul oleks kergem, siis ma küsin selle küsimuse sinu käest. Seaduse § 3 kohaselt võib ebaausa konkurentsi alla kvalifitseeruda ka heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod. Kas sa natukene aitaksid seda lahti seletada, et kust maalt siis tegelikult see tõepoolest võib juba kvalifitseeruda nende ebaausate, kommete ja tavadega vastuolus olevad teod? See on küll üsna selline pehme sõnastus iseenesest. Et äkki sa aitad natukene lahti seletada? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! See § 3 iseenesest on tegelikult oma sõnastuses täpselt inkorporeeritud juba, ma usun, pigem kümme aastat kehtinud konkurentsiseadusest siia, et see mõiste, mis puudutab ebaausat äritegevust, heade kommete ja tavadega vastuolus olevaid tegusid. Aga iseenesest, millised teod on heade kommete ja tavadega vastuolus olevad? Eks neid sisustavad kohtud, lähtudes selle riigi, selle ühiskonna üldisest siis õigustraditsioonist ja äritraditsioonidest, mida on silmas peetud. Küllap võivad olla mingis ühiskonnas teatud tegevused tõlgendatavad ebaausa konkurentsina ühes ühiskonnas ja teised mitte. Aga kindlasti ma arvan, et siin saaks vastata ikkagi, võtta pühakirja. Ütleme, et eeldus peab ikkagi olema, et see, mida sa ei taha, et sinu ligimene või et konkurent sulle teeks, ilmselgelt võiks eeldada, et seda ei peaks sa ka ise tegema teisele, ärikonkurendile.

Aseesimees Kalle Laanet
Urve Tiidus, teine küsimus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma tahtsin küsida seda, et selle eelnõu sees on ka märgitud ära, et tehti küsitlus ettevõtjate hulgas, et kas teie ettevõtte ärisaladust on kuritarvitatud, ja selgub, üllatus-üllatus, et 5,2% vastasid, et jah, on. Ja hinnanguliselt on see siis umbes 1600–6400 ettevõtjat. Kogenud õigusala inimesena ma küsin teilt, kui palju kohtuasju te prognoosite Eestis, kui see eelnõu ükskord nagu jõusse saab siin?

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Eks ta tegelikult, noh, küsitlusele tuleb suhtuda ... loomulikult ma suhtun sellesse sellisel moel, et see on niisugune väga suure üldistusjõuga küsimus, millele kindlasti need ettevõtjad, kes vastasid, ei olnud ka kindlasti selles juriidiliste nüansside loogikas, mida see kehtiva õigus, kas kehtiv õigus või siis tulevane loodav õigus, võiks puudutada. Eks ta oli nihuke hoiaku peegeldus. Aga järelikult, kuidas see on saadud, on tegelikult siis see number, mis kujunes 1600-st, 6400-st, on saadud tegelikult ekstrapoleerimisega. On võetud eeldus, et Eestis on palju majanduslikult aktiivseid ettevõtjaid, 127 000, ja siis on tegelikkuses tehtud Turuuringute AS-i tellimus, turuuuringute poolt uuringuvalim oli 166 ettevõtet ja noh, siis sellest 166-st vastas 5%, et on ärisaladus kuritarvitatud, ja see korrutati omakorda selle suhtarvuga, et saada see 6400, mis oleks kogu rahvastikust.
Ma tahan öelda, et karistusõiguslikult on siin seda, nagu ma ütlesin, reguleeritud üksikutel juhtudel. Ja ma arvan, et kindlasti nende juhtumite arv või menetluste arv eraõiguslikes vaidlustes kasvab. Aga ma oletan, et see oletus, arvestades seda, et tegemist on ikkagi spetsiifilise, n-ö erilist tüüpi äritegevusega, kus ärisaladus on sellise kaaluga, et ta võiks olla majanduskahju tekitav, ja samuti, et on ka sellel ettevõtjal, kes tunneb, et teda on kahjustatud, ka võimesus seda tõestada sellisel moel, et ta üldse kaalub, et on asjakohane kohtusse pöörduda. Ma arvan, et kindlasti see kasvab võrreldes tänasega, aga ma arvan, et see suurusjärk jääb pigem kümnetesse kui tuhandetesse või sadadesse, et neid kohtuasju tekib. Aga normidel on oma heidutav iseloom, meil on ka karistusseaduse normid, mis näiteks aastas ei rakendugi. Jumal tänatud, et väga tõsiseid kuritegusid, ilgeid kuritegusid Eestis ei sooritatagi igal aastal. Aga see ei tähenda seda, et neil normidel ei oleks funktsiooni. Kindlasti ma ei tahaks sellist olukorda, et kõigis teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on ärisaladus kaitstud, aga vat Eestis ei ole piisavalt ärisaladus kaitstud, ükskõik, mis motiividel me ka selle valiku langetame, et see kindlasti asetab hoopis kehvemasse olukorda Eesti ettevõtjad. Need ettevõtted, kes siin Eestis nüüd tahavad midagi välja mõelda ja loodavad, et selle unikaalse teadmise pinnalt saavad nad üle Euroopa rikkaks, et me kindlasti ei peaks hõlbustama seda olukorda, et eesti ärimeesteta oleks võimalik kuskilt mujalt riigist siia tulnuna seda lihtsalt pihta panna. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Henn Põlluaas, teine küsimus, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Mulle teeb väga suurt headmeelt see, mida sa enne ütlesid, et suveräänse riigina on meil täielik õigus direktiive mitte vastu võtta või siis neid siis muuta ümber. Seda enam, et tegemist on ju sellise, ka Riigikohtu hinnangul täiesti ebamäärase nii teksti kui seaduse ja definitsiooniga. Aga ma siis küsingi, miks me ei käitu kui suveräänne riik, mis me võtame siis sellist direktiivi üle ja sellises ebamäärases sõnastuses ja definitsioonis, mis tegelikult võib avada siin lõpmatu kohtuprotsesside Pandora laeka? Aitäh!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Aitäh! Tähendab, milles oli küsimus? Ma vastasin seda, et ega Riigikohus ei öelnud, et seda seadust vaja ei ole. Riigikohus ütles, kutsus ülesse kaaluma näitliku loendi moodustamist sellesse eelnõusse. Ma põhjendasin, miks selle eelnõu loogikaga oleks see näitlik loend vastuolus või Riigikohtu, noh see arvamus selle eelnõu kohta.
Nüüd küsimus sellest, et suveräänsus ühe riigi territooriumil on absoluut. Siin ei ole võimalik teha selles osas mingisuguseid reservatsioone või ma oleksin kaugel sellest, et reservatsioone teha. Eesti võib Euroopa Liitu kuuluda, aga kui ta ei soovi, siis ta ei kuulu Euroopa Liitu. Eesti võib ... Euroopa Liidu toimimise eeldus on, et Euroopa Liidu õiguskord rakendub kõigis riikides, aga moodused ja oma sisemised valikud langetab liikmesriik ise, nagu ta arvab oma huvides seda õigeks pidavat. Et kui küsida seda, et kas see piirab Eesti Vabariigi suveräänsust, kui Eesti ärimeestel on üle Eesti riigipiiride ja Eesti riigi territooriumil paremini kaitstud see idee, mille alusel nad teenivad raha, maksavad palka oma töötajatele, täidavad meie eelarvet, siis ma väidan, et vastupidi, see kaitseb meie suveräänsust. Kui me tahame käia ringi nagu Sarmaatia lagendikul – kui siin juba pühakiri tuli –, lihtsalt hõlstis ja kujutame ette, et kõik võivad meilt võtta, me pöörame ette teise palge, me ei kaitsegi omasid, me ei kaitsegi oma õiguskorda, võtke ja varastage meid paljaks, me ei kaitse oma ärimehi! Siis ma ütlen, et see ei ole minu arusaam suveräänsusest. See on hipilik mõttekäik. Ärge viljelege hipi mõttekäike! Hipilik mõttekäik teise palge ette pööramisest olukorras, kus me elame maailmas, mis on täis lisaks headusele ka palju kurja. Tähendab, et me peame ka siin ilmalikus maailmas relevantselt käituma. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud justiitsminister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun kõnelema majanduskomisjoni aseesimehe. Toomas Kivimägi.

Toomas Kivimägi
Väga lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas käesolevat eelnõu oma istungil 24. septembril k.a. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid selle eelnõu arutelul justiitsminister Urmas Reinsalu ja Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Käddi Tammiku. Urmas Reinsalu tutvustas eelnõu ka komisjonis, rõhutades, et eelnõu eesmärk on Eesti ärikeskkonda muuta turvalisemaks, ja teiseks ta rõhutas, et see eelnõu tuleneb Euroopa Liidu sellekohase ärisaladuse kaitse direktiivist. Ta märkis, et eelnõu ei muuda sisuliselt kehtivat kõlvatu konkurentsi regulatsiooni muus osas, kui ärisaladuse kaitse direktiivist tulenevalt, mille alusel loodud sätted defineerivad ärisaladuse ja selle ebaseadusliku saamise kasutamise ning avaldamise.
Kolleeg Peeter Ernits küsis ka komisjoni istungil samad küsimused, mis täna siin suures saalis, paludes siis esmalt kommenteerida Justiitsministeeriumi seisukohti kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni käigus Riigikohtu esitatud märkuste suhtes. Ja esimese küsimuse korral oli siis juttu mõistest, mida mõista selle all, mis on kaitsta tunnustatud õigustatud huvi. Selle kohta Riigikohtu märkus oligi, selle mõiste kohta nii, et enam ebamäärasem ei saa see seaduse tekst olla. Tõepoolest, selline sõnastus Riigikohtu poolt on sinna tehtud.
Minister selle peale vastas, et loomulikult on oluline, et seadus oleks mõistetav turuosalistele, teiseks, et ka kohus oleks võimeline seda rakendama. Ja nüüd, ma arvan, on tõepoolest väga oluline järgmine lause, mille ma loen ette, mida minister siis ka komisjoni istungil rõhutas. "Ärisaladuse kaitse seaduse tekst peab olema ühetaoline ning samas üldine, et see kataks ka olukordi, mida seadusandja akti vastu võttes ei näe ja ei oska defineerida, et vältida õigussulge, mida detailsed sätted paratamatult loovad." See on see vastus nüüd sellele, et miks ka ei ole seda ärisaladuse n-ö näidisloetelu seaduse tekstis tegelikult ära toodud.
Arto Aas küsis, et kas direktiivi ülevõtmist oleks olnud võimalik integreerida konkurentsiseadusesse. Siis Urmas Reinsalu vastas samuti nagu siin suures saalis, et konkurentsiseadus sätestab üldiselt avaliku võimu tegevuse suhetes turuosalistega, ent käesolev eelnõu ja see konkurentsiseaduse vastav peatükk reguleerib puhtalt eraõiguslikke suhteid. See on põhjus, miks see peatükk tõsteti konkurentsiseadusest välja ja selle kohta on eraldi vastav seaduseelnõu.
Toomas Kivimägi küsis, et kas kõlvatu konkurentsi mõiste asendub uue mõistega. Ja Urmas Reinsalu kinnitas, et kõlvatu konkurentsi mõistes asendub sõna "kõlvatu" sõnaga "ebaaus". Siis Peeter Ernits küsis taas kord siis ka ärisaladuse mõiste kohta, kus samuti Riigikohus märkis, et ärisaladuse mõiste on raskesti hoomatav, samas kui asjaosalised peaksid sellest aru saama. Ja tõesti Riigikohus lisaks sellele märkis, et seadus peab olema arusaadav võimalikult paljudele isikutele ning kui mingil põhjusel ei ole võimalik seaduses endas esitada selget teksti, tuleb selgitusi jagada vähemalt seletuskirjas. Urmas Reinsalu rõhutas ka siin, juba kolmandat korda tuleb ettelugemisele seisukoht, et ärisaladus on esiteks teave, millel on kaubanduslik väärtus, see on seadusetekstis sees. Teiseks, selle ärisaladuse valdajal peab olema piisav hoolsuskohustus, et ta peab olema rakendanud piisavalt abinõusid, et see teave oleks salajas. Ja kolmandaks, ta peab olema unikaalne, ta ei pea olema selline ... ta ei saa olla mingi üldtuntud teadmine. Selle punkti juures ma lisan lisaks sellele, mis on protokollis, et tegelikult üks kompromiss on siiski tehtud: selle eelnõu seletuskirjas on ära toodud loetelu võimalikest ärisaladustest. See oli tegelikult kompromiss, mille seaduseelnõu algatajad omalt poolt tegid. Nad ei pidanud seda põhjendatuks tuua seda seaduse teksti, ent eelnõu seletuskirjas siiski see ärisaladuse n-ö avatud või näidisloetelu tegelikul on toodud. Ja kui vaja, siis ma võin selle ka ette lugeda.
Arto Aas küsis sama küsimuse, mis tuli siit minu poolt vaadates vasakult, et miks ikkagi oli vaja eraldi seadust selle kohta, et miks ei olnud võimalik seda konkurentsiseadusega reguleerida. Siis selle kohta andis kommentaari osalenud Justiitsministeeriumi nõunik Käddi Tammiku, kes selgitas, et kõlvatu konkurentsi puhul on tegemist eraõiguslike normidega, mistõttu tuleks need konkurentsiseadusest välja võtta. Ehk see, et see on eraõiguslik osa, üks vähene osa, mitte küll päris ainus, mis konkurentsiseaduses on, ja sel põhjusel, süstemaatilistel põhjustel toodi ta siis eraldi seadusena. Ja lisaks, kuna ka seal oli diskussioon päris tuline, siis majanduskomisjoni esimees härra Sven Sester sõnas, et oleks vaja ja mõistlik võib-olla küsida arvamust ka õiguskomisjonilt.
Ja tehti järgmised menetluslikud otsused: võtta käesolev eelnõu päevakorda täna, 10. oktoobril (konsensuslik), teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (samuti konsensuslik), kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva ehk 24. oktoober 2018 kell 17.00 (samuti konsensuslik) ja neljandaks, küsida õiguskomisjonilt arvamust eelnõu karistusseadustiku menetlusseaduslike muudatuste kohta. Ehk see sama süsteemsuse küsimus, et kuivõrd on põhistatud see nagu eraldi seadusena. Selle tõttu me saame ka õiguskomisjoni arvamuse ja see saab olema enne n-ö teist lugemist ja ka enne seda, kui majanduskomisjon oma järjekordsel istungil seda teemat arutab.
Ja võib-olla lisaks protokolliväliselt ma siiski ühe repliigi ütleks, millele ka härra Peeter Ernits korduvalt on tähelepanu juhtinud. Ehk tõepoolest on nendes dokumentides mõiste ka eelnõu algataja poolt, et tulebki nagu pimesi üle võtta. Ka ma kohtusin Käddi Tammikuga mõned päevad tagasi ja ma väljendasin arvamust, et see ilmselgelt on nagu ebaõnnestunud väljend. Ja ta andis mulle sisulise põhjenduse, mis oli selgelt loogilisem ja arusaadavam kui selline natukene võib-olla pahas tujus sattunud, et peabki pimesi üle võtma. Ma arvan, et see kindlasti ei ole selline korrektne väljend. Me ei pea kindlasti midagi pimesi üle võtma. Aga kui selleks on teatud põhjused, miks me peame seda tegema, siis see on hoopis teine lugu. Aga kindlasti ei pea me midagi pimesi üle võtma, nii nagu ka minister tegelikult rõhutas. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi! Teile küsimusi ei ole. Ei, Peeter Ernits ei saa küsida, kaks küsimust on. Protseduuriline või? Avan fraktsioonide esindajate läbirääkimised. Hea kolleeg Peeter Ernits, kaks küsimust on. (Hääl saalist.) Okei. Jaa, repliigiks koha pealt palun andke mikrofon. (Hääled saalist.) Aa õige, vabandust! Saalist tulevad õiged märkused. Läbirääkimistel on võimalik ainult vastusõnavõtte võtta. Nii, avan läbirääkimised fraktsioonide esindajatele. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 678 SE esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule 678 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 24. oktoober kell 17.00. Sellega on antud päevakorra menetlus lõppenud ja ka meie tänane päevakord. Head õhtut kõigile!

Istungi lõpp kell 17.43.