13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 29 Riigikogu liiget. Valitsuse liikmed infotunnis on peaminister Jüri Ratas, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja välisminister Sven Mikser. Annan võimaluse ühe lisaküsimuse esitamiseks.

1. 13:01 Kultuuriautonoomia

Esimees Eiki Nestor
Traditsiooniliselt vastab esimesena peaminister Jüri Ratas. Küsib Jürgen Ligi. Palun, Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra peaminister! Te olete siin saalis ignoreerinud kõiki küsimusi eestikeelsest õppest. Olete alati hakanud rääkima eesti keele õppest. Ja see on selge positsioonivõtt, et te toetate seda, et venelased oleksid segregeeritud ja teie valijaskond elaks omaette ega lekiks. Aga nüüd on teie erakond hakanud rääkima ka kultuuriautonoomiast. Vat sellele te leidsite kohe sooja sõna, ütlesite, et te toetate seda, et Eesti seadusi toetate. Ma ei tea, kui palju te aru saite küll, millest jutt on, aga see oli väga toetav avaldus, mis te tegite. Öelge, kas see on teie põhimõtteline valik ja poliitika, et venelased peavad elama eraldi, mõtlema teisiti, töötama mujal ja suhtlema ainult omavahel.

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Väga auväärt Riigikogu liikmed! Hea küsija, austatud Jürgen Ligi! Teil on alati minu meelest suurepärased küsimused ja selleks poliitretoorikaks, milleks teie olete suuteline, noh, ma ei julge sellega küll võistelda. Et te suudate panna oma küsimusse kokku taeva ja maa ja keerata selle siis veel 180 kraadi teistpidi.
Et kõigepealt ma tulen selle segregeerituse juurde. Ja ma siiralt arvan seda, et me peame kõik pingutama, nii auväärt Riigikogu liikmed, aga ka valitsuse liikmed, Eesti kodanikud, selleks et Eestimaal elavad 1,3 miljonit elanikku tunneksid siin kõik ennast meie inimestena, ja et me pöörame tähelepanu, olenemata sellest, mis on nende sugu või rahvus või vanus või poliitiline veendumus. Nii nagu ütleb ka meie konstitutsioon, põhiseadus.
Nüüd selle kultuuriautonoomia osas, tõesti ma austan, kui te küsisite seadust või seadusi, nii Eesti Vabariigi põhiseadust, mis ütleb seda, I. peatükk, et põhiõigustest, vabadustest ja kohustustest annab § 50 kohaselt vähemusrahvustele õiguse luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Ja kui võtta nüüd see seadus ette, mis on vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadus, siis see on tõesti Riigikogu poolt vastu võetud 1993. aastal ja mis näeb näiteks § 2 lõikes 2 võimaluse, et siis kultuuriautonoomiat saab taotleda, rahvusvähemuste kultuuriomavalitsusi võivad moodustada saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvustest isikud ja nendest vähemusrahvustest isikud, kelle arv on üle 3000. Nii et ma toetan tõesti Eesti seadusi. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, täpsustav küsimus, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Eks teie huvi on ju arusaadav, aga Eesti riigi huvi on alati olnud see, et kultuuriautonoomia kehtiks väikestele rahvakildudele ja et ta ei tekitaks ühiskonna lõhestatust juurde. Te nimetate seda, mida ma räägin, poliitretoorikaks. Reaalsus on see, et teie valijad surevad varem, nad on kehvema haridusega, neil on kehvemad töökohad, nad elavad kehvemates tingimustes ja seda kõike toodab killustatud haridussüsteem, lahutatud haridussüsteem ja katkine sotsiaalvõrgustik. See ei ole poliitretoorika, see on inimarengu aruande põhiline kokkuvõte. Ja öelge nüüd siiski, kas te võtate midagi ette, et seda ühiskonda siiski liita, et ei saaks enam öelda EKRE, et venelased reedavad Eesti riiki, ja et me tõesti ei näeks nii erinevaid hakkamasaamise tingimusi kahel rahvusel. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Iga päev võtan selleks ette ja järgnevalt siis järgneva kahe minuti jooksul võtan selleks ette, et mitte Eestit lasta, ütleme, lahutada meie inimesi lükata erinevatesse nurkadesse, nagu te seda soovite, vaid tõesti neid liita, nagu teie vähemalt oma retoorikas lõpus ütlesite välja, ja ka see on suur asi. Kui räägiti sellest kultuuriautonoomiast, siis teie erakonna sisuline juht Kristen Michal kohe ütles, et see tähendab seda, et viiakse Ida-Virumaa Vene Föderatsiooni alla. Te teate ise väga hästi, et kultuuriautonoomia ei ole seotud ühegi territoriaalse osaga Eestimaast. Ei ole see olnud Rootsi eestlastele või ka Ingeri soomlastele nii.
Nüüd, ma ei tea, ma saan aru, et te olete kogu aeg tahtnud ennast väljendada Eesti ühiskonnas kui kõige paremini teadvat inimest Eesti fiskaalpoliitikast. Nüüd te võtate uue hüppe ja hakkate rääkima, kelle valijad surevad varem ja kelle valijad elavad kauem. No seda on ausalt öeldes päris võigas kuulda. Ma usun, et meil on igalühel oma saatus ja see määrab selle, kui kaua meil neid päevi, tunde ja aastaid on siin elada antud. Ja ärge tehke ka siis seda teie. Tõsi on see – ma julgen seda täiesti veendunult öelda –, et ka tänase valitsuse jaoks, koalitsiooni jaoks on oluline, et kõik Eestimaa kohad saaksid elada ... et seal saab elada võimalikult hästi, et inimesed, kes siin elavad, olgu see Saaremaal või Peipsi ääres, olgu see Põlvas või Tallinnas, tunneksid ennast hästi, neil oleks võimalik oma lapsi panna kooli, lasteaeda, et neil oleks töökohad, neil oleks liikumisvõimalused. Ja eks selleks teatud juhtudel peab ka riik astuma teatud samme, et ehitada infrastruktuuri, sh viimast miili. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Märt Sults, palun!

Märt Sults
Aitäh! Tähendab, toetudes ... Hea eesistuja! Hea peaminister! Toetudes Jürgen Ligi küsimusele, tahaks küsida seda, et kas te oskate öelda, mitme aasta tegematajätmisi keelepoliitikas ja kultuuriautonoomias peab praegune valitsus vigade parandusena tegema. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Härra Riigikogu esimees, kuna seda küsimust ei olnud hästi kuulda, kas ma tohin paluda selle küsimuse teist poolt korrata?

Esimees Eiki Nestor
Palun!

Märt Sults
Küsimus oli selline, tähendab, et mitme aastaga Reformierakonna tegematajätmisi kultuurautonoomia ja keeleküsimuste lahendamisel peab praegune valitsus vigade parandusena tegema. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No tänane valitsus, nagu te teate, vastavalt meie seadustele ja korrale töötab korraliselt järgmiste korraliste valimisteni, mis on 3. märts 2019, ja siis annab kõrgeim võim hinnangu, kes on järgmises Riigikogus, mis erakonnad ja kes moodustavad koalitsiooni ehk valitsuse. Ma olen tunnetanud vähemalt enda töös ja ma pean seda oluliseks, et ma ei soovi näidata näpuga, mis on olnud tegemata kas viimase 17 aasta jooksul, mida oleks võinud teha paremini. Ja ma arvan, kokkuvõttes need on ju Eestimaa inimesed, kes siin elavad, need on need inimesed, kes samamoodi lähevad lasteaeda ja kooli ja ühel hetkel peale kooli lõpetamist soovivad minna edasi õppima ametikooli või ülikooli ja peale seda nad lähevad tööjõuturule. Ja ma arvan, et see on tegelikult Eesti riigi kohus ja ülesanne, et anda neile selles konkurentsitingimustes kõik võimalused, et neil on hea keeleoskus, et nad saavad hästi konkureerida tegelikult tööjõuturul. Ja see lause, et kõik 1,3 miljonit on meie inimesed, see ei ole suusoojaks öeldud lause. Et kui me võtame kas või riigikaitse, millest me väga palju räägime ja põhjendatult räägime, siis ma arvan, et selle Eesti riigi kaitsmine algab alati sellest, kui tugev on meie ühiskond, kui tugev on iga indiviidi tunnetus siin ühiskonnas, kui tugev on meie patriotism, isamaa-armastus, ja seda kindlasti tuleb teha kõik selleks, ma usun, nii Riigikogu kui valitsuse poolt, et seda aidata kaasa. Kui kaua läheb aega teatud vigade parandamiseks? Mõned vead saab ruttu ära parandada. No mulle meenub siin, me oleme alati diskuteerinud härra Aivar Sõerdiga majandusteemadel, ta on alati olnud mures majanduskeskkonna osas. Võtame selle majutusasutuste käibemaksu, see oli ju, 14% oli pandud seadustesse sisse, see sai ära muudetud paari nädalaga, et ta jääks 9%-le. Nii et oleneb probleemi käsitlusest. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 13:10 10.–11. detsembril 2018 Marokos allkirjastatavast ÜRO immigratsiooniteemaline dokument

Esimees Eiki Nestor
Järgmine küsimus on välisminister Sven Mikserile, küsib Henn Põlluaas. Palun, Henn Põlluaas!

Henn Põlluaas
Aitäh! 10.–11. detsembril toimub Marokos ÜRO konverents, kus siis kavatsetakse allkirjastada ülemaailmse turvalisuse korra kohase seadusliku rände kokkulepe. Väga hull pealkiri. Dokumendi peamine ja läbiv eeldus on, et ränne on hea ja vältimatu, kuigi Euroopa immigratsioonikriis on täiesti selgelt vastupidist tõestanud, ja leppega seatakse riikidele terve rida kohustusi. Kuna tegemist on äärmiselt vastutustundetu leppega, mis täiesti selgelt inspireerib kümneid või isegi sadu miljoneid inimesi migreeruma heal järjel olevatesse riikidesse, siis terve hulk erinevaid riike – USA, Austraalia, Ungari, Austria jne – on teatanud, et nemad ei kavatse sellele allkirja anda, sest kokkulepe on vastuolus nende riiklike huvidega ning riivab nende suveräänsust.

Esimees Eiki Nestor
Küsimus, palun!

Henn Põlluaas
Küsimus: kas Eesti kavatseb sellele alla kirjutada, teades neid negatiivseid tagajärgi? Ja kui kirjutab, siis kuidas te seletate sellist otsest Eesti huvide ja suveräänsuse rikkumist? Aitäh!

Välisminister Sven Mikser
Aitäh, hea küsija! Tore, et jõudsite istungile. Kindlasti on erakordselt mõistlik jääda Riigikogu saalis mõtteid vahetades, ka küsimusi esitades, tõe piiridesse. Tõsi, Marokos Marrakechis toimub siis tseremoonia, millel allkirjastatakse tegelikult kaks dokumenti. Üks neist on siis globaalne ränderaamistik ja teine on globaalne pagulasraamistik. Ja mõlemad on circa kahe aasta jooksul pikalt ette valmistatud, läbi arutatud dokumendid. Nii nagu ÜRO Peaassamblee dokumentidega ikka, nii ka globaalne ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv ja tagab riikidele täiesti suveräänse õiguse siseriiklike rändepoliitikate kujundamisel ja elluviimisel, samuti ka oma piiride kaitsmisel. Nii te see teie küsimuses toodud eeldus on ebatõene, nii nagu ka nüüd küsimus sellest, millise hinnangu annab see dokument rändele.
Ränne on tõenäoliselt küll vältimatu, nagu te ütlesite, aga kindlasti on rändel nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Ja tegelikult see hetkel kooskõlastatud eelnõu rändeleppe osas käsitleb 22 valdkonda, sh lisaks siis rände algpõhjuste ja tõuketegurite lahendamisele ka näiteks ebaseadusliku rände vähendamist ja tagasisaatmist ning tagasivõttu, samuti inimkaubanduse ja inimsmugeldamise ennetamise ja takistamise küsimusi, piirihaldust ja piirikaitset. Nii et tegemist on tegelikult väga mitmetahulise ja rännet tema komplekssuses käsitleva dokumendiga. Tõepoolest, Eesti on selle dokumendi või tegelikult mõlema dokumendi koostamisel olnud ka osaline ja ...

Esimees Eiki Nestor
Aitäh!

Välisminister Sven Mikser
Meie president kavatseb ka Marakechis toimuval tseremoonial osaleda, nii et Eesti, tõepoolest, nõustudes nende ...

Esimees Eiki Nestor
Veel: suur aitäh!

Välisminister Sven Mikser
... lepete eesmärkidega liitub ka nende lepetega.

Esimees Eiki Nestor
Nüüd veel suurem aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 13:14 Hoolduskoormus ning raske ja sügava puudega inimeste isiklik abistamine

Esimees Eiki Nestor
Järgmise küsimuse, sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale esitab Krista Aru. Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Eelmise aasta 30. novembril lõppes selline suur uurimis-, kaardistus- ja analüüsitöö, mis puudutas hoolduskoormuse tegelikku olukorda ja ka kõiki neid probleeme. Probleemid said kaardistatud ja ka järeldused, mis tehti, olid väga pädevad. Minu esimene küsimus ongi, et kas tänaseks, peaaegu aasta hiljem, on nüüd valmis ka mingid teenusestandardid, millele peaks see teenus tõesti erinevates kohalikes omavalitsustes vastama. Sest üks neid probleeme, mida rõhutati, oligi, et selle teenuste ja abi väga erinev tase kohalikes omavalitsustes. Kas need standardid, juhendid on nüüd valmis? Aitäh!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Aitäh! Head Riigikogu liikmed! Aitäh küsijale! Sest tõepoolest, küsimus on väga asjakohane ja väga oluline. Eelmisel aastal rakkerühma tööd vaadates ja selle pealt tööd edasi kavandades võtsime kaks perspektiivi. Üks on see, mis me kohe saame kiiresti teha, ja teine pool siis see, mis tahab pikemaajalist ümberkorraldust ja ei saa ilmselt tulla ka väga päevapealt. Sellest aastast, mis on nüüd juba muutunud? Me kinnitasime ära esmased abinõud hoolduskoormuse vähendamiseks. Sinna hulka siis kuulub näiteks uue teenuse rakendamine, mis selle aasta algusest käivitus raske ja sügava puudega isikutele, psüühilise erivajadusega isikutele intervallhoid, päevahoid. See-eest teine teenus, mis on sellest suvest rakendunud, on hooldaja lisapuhkepäevad, mida te ka siin menetlesite ja seaduse jõu on saanud. Ja lisaks sellele hoolduskoordinatsiooni projekt, mis keerulisema abivajadusega inimeste puhul viib siis kokku sotsiaalpoole, tervishoiupoole ja aitab neid kiiremini teenusele. Lisaks sellele dementsuse kompetentsikeskus, mis on siis alates augustist nüüd leping alla kirjutatud ja tõesti Eesti parimad jõud on sinna enda panust panemas. Sest oli ära kaardistatud, et see on üks oluline valdkond, kus Eestis ei ole praegu veel väga palju ära tehtud või õieti on vähe tehtud, ja lisaks siis aasta lõpus tuleb ka taotlusvoor, kus on võimalik taotleda raha nende kohtade loomiseks.
Aga nüüd teenusstandarditest. Siis eelmisel aastal kõigepealt selleks, et hinnata perekonna rolli selles, kui suur osa peaks olema ka rahaliselt näiteks hoolduskoormusel ja ülalpidamiskohustuses, eelmisel aastal valmis selle kohta konkreetne juhend, mida me ka kohalikele omavalitsustele tutvustame. Ja selle aasta nüüd praegusel hetkel, sügisel, on käimas ka koolitustevoor kohalikele omavalitsustele, teenusepakkujatele ja spetsialistidele, kus siis ka neid tutvustatakse.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Aitäh, proua minister, vastuse eest! Ja ma küsingi siit edasi. Raske ja sügava puudega inimesed vajavad sageli abi, toetust, eriti siis, kui nad tahavad eluga ise toime tulla ja ka tööle – kas täie või osalise koormusega – jõuda. Ja kohalik omavalitsus peab neid rahaliselt toetama siis kas professionaalse hooldaja palkamisel või lihtsalt tugiisiku palkamisel. Kas ja kuivõrd on nüüd jõutud tegelda sellega, et see kohaliku omavalitsuse toetus selle hooldaja palkamiseks oleks üle Eesti võrdlemisi sarnases suuruses? Sest me teame, et siin Tallinnas on üks hind, aga võib-olla Otepää vallas on hoopis teine hind, ja selle puudujääva osa peab muidu inimene ise katma. Kas selle probleemiga on tegeldud? Aitäh!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Aitäh! Ma kasutan veel võimalust eelmise küsimuse jätkuks öelda – küsisite just ka nende juhendite kohta –, siis ka, jah, kvaliteedijuhiseid on Sotsiaalkindlustusamet koostanud, neid on ka tutvustatud, aga kindlasti on siin ikkagi pikk tee edasi minna. Aga praegusel hetkel, kui te küsite nüüd just konkreetselt raske ja sügava puudega isiku kohta, siis meil sotsiaalhoolekande seaduses on ju erinevaid võimalusi isikut abistada. Mõned neist ei eelda puuet, mõned eeldavad. Võiks sealt välja võib-olla tuua kolm: üks on isiklik abistaja, üks on hooldaja, üks on tugiisik. Nii et tegelikult on võimalus nende hulgast valida sobivamat varianti. Ja ka nende tasustamise puhul on praegusel hetkel see praktika erinev. Kuna isiklik abistaja on üks sellistest teenustest, mida kohalikele omavalitsustele ka ESF-i projektidest toetatakse, siis seal isegi nende tasudega ei ole niivõrd probleemi – kuigi jah, võiks öelda, et tasud on pisut madalad, selleks et leida sinna jooksvalt inimesi. Pigem võib-olla on probleem meil hooldaja toetuse puhul, mis on tõesti drastiliselt erinev kohalike omavalitsuste kaupa. Need on pisut erinevad teenused. Hooldamise puhul siis, eks ole, hoolduse komponent on oluline, isikliku abistamise puhul on tõepoolest see, mida te kirjeldate, et näiteks liikumispuudega, nägemispuudega isikul on vaja sisuliselt uusi silmi, uusi käsi, kes aitab teda nendes toimetustes. Ma arvan, et üldse kohaliku omavalitsuse teenuste kvaliteet ja parimate abistamismeetodite valimine ja võimaldamine on tegelikult võtmeküsimus. Ja sellepärast järgmisest aastast Sotsiaalkindlustusamet plaanib ka oma piirkondades selliste mobiilsete üksuste loomist, mis siis aitaksid kohalikul omavalitsusel nii nendel keerulisematel juhtumitel, et kuidas sellisel juhtumil abi anda, kui ka selle teenuse korraldamisel. Ja järelevalve pool, me oleme sellel aastal seda tugevdanud, järgmisel aastal kindlasti astume pika sammu edasi Sotsiaalkindlustusameti ...

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea minister! Plaanid on iseenesest vägevad, aga kuidas on lood ressurssidega? Palju te olete mõelnud 2019 ja kui on võimalik, ka mõeldes RES-i peale nelja aasta perspektiivis, hoolduskoormuse vähendamise ressursid, kui palju on eraldatud? Ja just huvitab ka see paikkondlik, millest Krista Aru ka siin viitas, et paindlikkus, n-ö tasandusfond paikkondlikult. Et tõenäoliselt on ju kättesaadavus ju erinevates piirkondades erinev, kompetents on erinev, vajadused on erinevad, et ideaalis ju võiks seal olla kohalikel omavalitsustel tasandusfond. Kas see on olemas ja kui suur see võiks olla? Aitäh!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Aitäh! Rahalise ressursi pealt tõepoolest need teenused tulevad mitmest osast. Osa on need, mis on riigiteenused. Ja riigiteenuste osas ma võin küll nüüd öelda, et minu meelest oleme me täiesti kvalitatiivselt uue sammu astunud. Ehk et me järgmisele aastale läheme vastu nii, et me mitte ühekordsete rahaliste, selliste üheaastaste toetustega ei lapi enam neid auke, vaid meil on riigi eelarvestrateegias nii rehabilitatsioonile, abivahenditele kui ka erihoolekandeteenustele püsirahastus, baasrahastus ka mõningase kasvuga olemas. Nüüd edasi, kohalikud omavalitsused. Osa raha läheb sihtotstarbeliselt, need on konkreetsete programmide jaoks. On olemas ka rahaline ressurss selleks, et teenuseid arendada kohalikes omavalitsustes. Siin on näiteks sellel aastal tulemas kodude kohandamise uus taotlusvoor, kindlasti tuleb üldiste sotsiaalteenuste uus taotlusvoor. Aga kui nüüd rääkida tulubaasist, siis tulubaasi koha pealt selle aasta lõpus, novembris, lähen valitsuse ette pikaajalise hoolduskoormuse vähendamise ettepanekutega, kus on siis juba konkreetsemad ettepanekud ja ka need sammud ja ettepanekud, kuidas hakata analüüsima tulubaasi ehk et kas kohaliku omavalitsuse elanikkonna struktuurist lähtuvalt peaks siis olema missugused erisused ja kuidas seda tulubaasi arvestada. Aga mis nüüd järgmisi aastaid puudutab, siis nagu ütlesin, et meil on neljaks aastaks esmased tegevused ka plaanitud, selleks on 16,4 miljonit plaanitud siis lisaraha nende tegevuste jaoks, mida siin ka esimesele küsimusele vastates nimetasin. Nii et tõepoolest, mitu sellist meedet, üks on siis riigi teenused normaalsele rahastusele, et ei oleks seal kohas auke, teine on kohalike omavalitsuste tulubaas, mida me kindlasti teeme, ja siis on juba konkreetsed meetmed selleks, et üksikuid teenuseid arendada, juurde luua ja neid uusi kohti tekitada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 13:23 Surrogaatemadus ja lapsendamine

Esimees Eiki Nestor
Järgmisena valitsuse liikmetest vastab peaminister Jüri Ratas, küsib Peeter Ernits. Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja ja peaminister! Valitsusliidu aluspõhimõtetes on see lause, et meie peamine väljakutse on rahvastikuprobleemide lahendamine. Nõus. Hiljuti sai kuulda, et mõned rikkad eestlased on asunud välismaiste naiste emakaid üürides endale lapsi ostma. Ja minu küsimus on, et kas selle valitsusliidu lähtepõhimõtete alusel, mis on igati õilis, peaksid ka teised eestlased võtma sellest õppust ja asuma kasutama kommertsiaalset surrogaatemadust. Noh, mõned üksikud riigid lubavad seda, India, Venemaa, Tai ja mõned üksikud Ameerika Ühendriikide osariigid. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, austatud Peeter Ernits! Tore on siin teiega debateerida ja ... See on õige põhimõte, ma arvan, see rahvastikuaspekt, et Eesti rahvaarv ei saa väheneda. Ja ma usun, et see on selline, minu jaoks vähemalt, kõige olulisem narratiiv järgnevaks sajaks aastaks, et me ikkagi näeksime seda, et Eesti rahvaarv tõuseb ja noori, nagu hetkel siin rõdul, ikka oleks rohkem ja rohkem. Te olete ka ise alla kirjutanud sellele heale dokumendile. Nii et mul on hea meel, et saate nüüd ka seda oma uues poliitilises perekonnas seda rahvastikuteemat hoida üleval kindlasti.
Nüüd kui rääkida sellest teemast, ma saan aru, mis on ajendatud suuresti vist ka just teie sotsiaalmeedias käsitletule, siis minu meelest on täiesti kohatu, kui ühel hetkel räägitakse ühiskonnas peade lendamisest ja teisel hetkel räägitakse ühiskonnas kellegi ülespoomisest. Kahjuks see debatt on toonud sellised või vähemalt see ülespoomise väljendi kaasa ja see on, nagu ma ütlesin, täiesti-täiesti kohatu. Ja nüüd see, mis te küsite sisuliselt, on, ma arvan, et väga tundlik küsimus, kus me peame igal juhul suutma pidada sellist tasakaalukat, argumenteeritud ja ma ütleks, ka austavat debatti ühiskonnas. Ma ei arva, et see peaks olema poliitkampaania küsimus, vastupidi, ma arvan, et see ei tohi olla ja see ei saa olla poliitkampaania küsimus. See on kindlasti, asendusemandus, ma arvan, et see on kindlasti pereelu küsimus, meditsiini-, eetiline, aga ka õiguslik küsimus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Jah, aitäh! Kõigepealt aitäh, et toetate ja kaitsete minu tütart, keda tõesti lubati üles puua! Aga küsimus on selles, kommertsiaalne surrogaatemadus. Eestis teatavasti on igasugune surrogaatemadus keelatud, kuigi paljud naised tõenäoliselt seda vajavad meditsiinilistel põhjustel, ja ka Euroopas on niimoodi. Aga minu küsimus oli, kas teie meelest võiks California järgi Eesti juhinduda ja kommertsiaalse surrogaatemaduse seadustada? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma vastasin esimese küsimusega, et kui seda debatti pidada Eesti ühiskonnas, siis see on ju ... Kui me räägime sellest rahvastiku juurdekasvust, me räägime sellest, et perekond soovib last või lapsi, ja me teame täna seda, et ligemale 20%-l Eestimaa peredel on ühel, teisel või kolmandal põhjusel probleeme laste saamisega, siis ma arvan, et selliseid debatte, nagu ma ütlesin, et ainukene võimalus on neid tõesti pidada sellisest poliitkampaaniast väljaspool, aga pidada austavalt, tasakaalukalt ja ka argumenteeritult. Nii et ma arvan, et öelda nüüd siin Riigikogu valitsuse tooli pealt välja, et teeme nii või naa, ja tegelikult omamata selliseid põhjalikke debatte, see kindlasti on lahmimine ja ei ole õige. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Te ütlesite, et tegemist on eetikaküsimusega, seoses sellega, kas te peate tõepoolest eetiliseks seda, et ema müüb oma lapse maha täiesti võhivõõrastele inimestele raha eest? Tegemist on ju inimkaubandusega, ükskõik kui vana see laps siis on, seda enam, et sellelt lapselt ei ole mitte keegi küsinud seda, kas tema tulevikus tahaks kasvada ülesse võõras perekonnas, eriti veel homoperekonnas. Kas see on ... tõesti, inimkaubandus ja äritsemine on teie meelest eetiline? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Mina tean seda, et kui need debatid on olnud, on olnud ju diskussioonid mitte ainult selle müümise osas, vaid ka selle osas, kas ta ei võiks olla altruistlik. Aga ma tõesti ütlesin teile ja kordan siin üle, et ma arvan, et neid küsimusi, mida see asendusemadus puudutab ... Te tõite välja selle eetilise, ma ütlesin, et see on pereeluline, see on meditsiiniküsimus, see on õigusküsimus, aga kindlasti ka eetiline küsimus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 13:29 Maksupoliitika

Esimees Eiki Nestor
Ka järgmine vastaja on peaminister Jüri Ratas. Küsib Taavi Rõivas. Palun, Taavi Rõivas!

Taavi Rõivas
Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Neid teemasid, mida maksupoliitikas annaks teie käest küsida, on loomulikult väga palju, aga täna ma keskendun sellele, et vaid ühe aastaga on Eestis ümbrikupalkade maksmine enam kui pooleteistkordistunud, kasvanud 8 protsendipunktilt 13-le, mis on midagi sellist, mis on, noh, vähemalt trendi murdev, kui mitte öelda katastroof, ja karta on, et see on otseselt maksupoliitika tagajärg. Minu küsimus on väga lihtne: kas te mõistate, et nii nagu eile ütles ettevõtjate esindaja siinsamas kõnetoolis kõneledes, et maksupoliitikas on tehtud vigu, kas te mõistate, et see indikaator, ümbrikupalkade väga järsk tõus, on üks selliseid asju, mis oleks olemata, kui te ei oleks asunud maksupoliitikat väga hoogsalt muutma? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Eks see vastab muidugi tõele, et neid maksupoliitilisi apse on tulnud siin viimase paari aasta jooksul tõsiselt parandada. See vastab muidugi tõele. Võtame kas või, siin eelnev küsija, üks teie ametikaaslane küsis, et kui kiiresti erinevaid probleeme saab lahendada, mis on tehtud erineval ajahorisondil, ma ei tea, 17 aastat näiteks oli tema väide, kust ta selle võttis, ma täpselt ei oska öelda. Ma ütlesin näiteks, et 2016, ma mäletan, oli ju suur soov ja kihk nendele majutusasutustele panna juurde 5% võrra käibemaksu 14%-le. See sai mõne nädalaga maha võetud ja 2017. aastast see jäi 9%-le. Mulle meenub praegust nendes pikkades virvarrides, näiteks seesama diislikütuseaktsiis pidi tõusma 1. jaanuar 2018, ei tõusnud, tegime otsuse ära. Nüüd, rääkides sellest maksu-, vabandust, ümbrikupalgast ja maksuaugust, ma olen sellega täielikult nõus, mis te ütlesite, härra Taavi Rõivas, et see on halb indikaator, kui see tõuseb. Nüüd te oskuslikult muidugi nii poliittehnoloogiliselt jälle sidusite selle ära selle tänase valitsuskoalitsiooniga. Aga erinevalt Reformierakonna poolt väidetust on töötajad motiveeritud saama, nagu te ütlete, et on töötajad motiveeritud saama osa palgast ümbrikus, näitab siis uuring, et töötajate seas on kasvanud nende osakaal, kes ümbrikupalka ei poolda.
Nüüd eilsel maksupoliitilisel debatil, millele te viitate, siis ütles ka ju Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov välja, et ajal, mil ehitatakse palju ning tööjõunõudlus on suur, kasvab ümbrikupalga maksmine ja sellega tegelemiseks on maksuametil mitu võimalust, kontrollreide tehakse rohkem, riigihangetel nõutakse alltöövõtjatelt palgainfot ja järgmisel aastal hakkavad pangad laenuotsuses kasutama maksuameti andmeid. Nii et sellega tõsiselt tegeletakse. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Circa kümme aastat on Eestis olnud ümbrikupalgad langustrendis ja nüüd – samaaegselt sellega, kui te tegite väga suured muudatused seni lihtsas ja arusaadavas tulumaksusüsteemis – ümbrikupalgad ühe aastaga enam kui pooleteistkordistusid. Nüüd tegemist pole lihtsalt pooleteistkordistumisega, see raha, mis jääb maksudena kogumata, võimaldaks ühe hetkega kõik Eesti pensionid suurendada keskmiselt 20 euro võrra. See võimaldaks kõikidele omavalitsustele eraldada täpselt 5% suurema eelarve ja see võimaldaks haigekassale eraldada täiendavalt 50 miljonit eurot, mille arvelt oleks võimalik lühendada näiteks ravijärjekordi. See on see raha, mis jääb praegu riigieelarves saamata sellepärast, et ümbrikupalkade arv on nii palju kasvanud, nii nagu statistika näitab. Kas te tunnete selles ka endal mingitki süüd? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, sellest ma olen saanud aru, et paljudel meeldib kohe ikkagi näpuga otsida seda süüdlast, kes on süüdi. Te olete nagu selline ... Noh, paljud küsivad, et kes on Danske panga selles rahapesusfääris süüdi. Kas Jürgen Ligi on süüdi? Kas Taavi Rõivas on süüdi? Tema oli siis peaminister, Ligi oli siis, eks ju, rahandusminister. Mina olen öelnud, et ma ei näita näpuga kellegi poole. Ma ei näita näpuga kellegi poole. Meil on vaja lahendust täna, et tulevikus seda rahapesu enam ei ole. See on ikkagi väga raske mainekahju, mis sellest Danskest on Eesti ühiskond saanud. Teie tahate nüüd ikka jälle, kes on süüdi. Ma ütlen, et ma töötan selle nimel, härra Rõivas, et seda maksuauku ja ümbrikupalke vähendada. Ma töötan selle nimel ja kogu valitsus töötab selle nimel. Ja ma ei tea, kas te olete õnnelik selle üle, et see protsent on suurenenud. Mina küll ei ole. Te ütlesite, et see annaks võimaluse rahastada kohalike omavalitsusi, haigekassat. Miks te siis seda te ei teinud, kui te võimul olite? Miks need omavalitsused siis kiratsesid? Tänane valitsus on pannud raha kolme aastaga 90 miljonit lisaks, haigekassale nelja aastaga üle 200 miljoni lisaks, et just ravijärjekorrad väheneksid. Jah, sellesama konjunktuuriinstituudi hinnangul kasvas tõesti ümbrikupalga saajate osakaal 13%-ni 2017. aastal versus siis 8% ta oli 2016. aastal, kuid vähenesid makstavad summad. Ja aina vähem on neid, kes saavad – ma rõhutan siin –, aina vähem on neid, kes saavad kogu tulu ümbrikupalgas. Valitsus otsustas 2018. aastast tööjõu maksukoormust vähendada ja see on loodetavasti abiks ka palgasurve leevendamisel. Seesama asi, mida te nimetasite, see on tõesti väga paljudes ju ettevõtjates andnud positiivse tagasiside, et see tulumaksuvaba miinimum on tõusnud 500 euroni ja mitte ei ole siin 10 või 15 euro võrra seda tõstetud. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Tööjõuprobleem on lähiaastatel kindlasti üks kiiremini kasvav probleem meie ühiskonnas, liiatigi kui riik hakkab samaaegselt suuri investeeringuid ehitama. Ja sotsiaalmaksu suurus selles küsimuses, mis motiveeriks meie enda ettevõtjaid, meie enda inimesi enam palkama, on määrava tähtsusega küsimus. Millised on olnud valitsusliidu debatid ja arutelud sotsiaalmaksu tuleviku osas. Siin tõenäoliselt kosmeetilised parandused või vähendused ei anna mingisugust suurt tulemust. Milliseid meetodeid te olete veel mõelnud, kuidas tööjõuprobleemi läbi maksupoliitika meil lahendada? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jaa, aitäh! Siin on tõesti ju viimasel ajal on käidud välja väga radikaalseid muudatusi. On öeldud seda, et loobume üldse sotsiaalmaksust, no 33%, ravikindlustus 13, pensionidele 20, et sellest loobume. Noh, see on selline radikaalne lähenemine. Tõsi on see, et kui me vaatame täna sissetulekuid, siis võib öelda nii suurusjärgus, et 600 000 Eesti elanikku, kellel on sissetulekud, maksavad sotsiaalmaksu ja on tõesti 100 000 circa neid, kes siis sotsiaalmaksu ei maksa ja võib olla oma sissetulekut võtavad siis läbi näiteks dividendide välja. Mina sellise radikaalse lähenemisega nõus ei ole, sest see tähendab a) kas tänase solidaarse tervishoiusüsteemi lõppemist, löögi alla seadmist, kuidas tulevikus pensione makstakse välja või b) tähendab mingisuguse teise maksupoliitilise väga suure muudatuse tegemist. Teie eelkõneleja härra Rõivas teab, nende erakonna esimees on öelnud ju välja ühes intervjuus, et nad soovivad seda sotsiaalmaksu ära kaotada. Noh, me peame siis küsima, et kas tõesti Reformierakond on valinud teise tee, ma ütleks, kui oli see toonase Siim Kallase ajal, et tulumaksu vähendada, kuigi mina ei ole Reformierakonna advokaat, et nüüd tõsta seda hoopiski, no ma ei tea, kas 40%-le või 50%-le. Et kust see kate tuleb? Nii et selliseid lähenemisi tänane valitsus, et lõhkuda radikaalselt, või kuidas te seda sõna ütlesite, solidaarset tervishoiusüsteemi, me ei ole käsitlenud. Ma vaatan teile otsa ja ma pean tunnistama, isegi kui te väga paluksite seda Riigikogu liikmena, siis ma kardan, et sellel valitsusel seda jõudu, et tänane solidaarne tervishoiusüsteem ära lõhkuda, ei ole ja pole ka seda soovi. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Üks lisaküsimus on. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 13:39 Sotsiaalteenuste osutamine

Esimees Eiki Nestor
Vastab sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, küsib Raivo Põldaru. Palun, Raivo Põldaru!

Raivo Põldaru
Aitäh, härra esimees! Seadus on pannud kohalikele omavalitsustele otsustada või ... kohustuse osutada sotsiaalteenuseid. Ministeerium plaanib järgmisel aastal suure hulga raha küllalt nende kontrollimiseks, et tõhustada ja parandada sotsiaalteenuste kvaliteeti kohalikes omavalitsustes. Mida ministeerium ja miks ette heidab siis nendele omavalitsustele, et nüüd on vaja sellist tõsisemat kontrolli nende tegevuse üle? Ja kuidas te seda 1,3 miljonit plaanite nagu kasutada? Kuidas see asi hakkab toimima, milleks see raha läheb? Aitäh!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Aitäh selle äärmiselt olulise küsimuse eest! Võib-olla siin küsimuses oli ka see küsimus, et kust pärineb see meie teadmine, et seda kontrolli või nõustamise poolt on vaja suurendada, siis ma usun, et me oleme seda kõik kogenud ja kõik ka näinud. Kui jätta võib-olla isegi kõrvale meedias kajanud üksikud juhtumid, mis võivad ju ollagi üksikjuhtumid, siis meil on ka palju süsteemsem info selle kohta, mis kohalikes omavalitsustes toimub ja kui erinevad nad praegusel hetkel on. Siin juba päevakorra esimestes punktides kolleegide poolt küsimus hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma tööst, ka seal see ebaühtlus ju tuli kenasti välja. Õiguskantsler on teinud siin oma kontrollkäike ja on teinud selle kohta oma järeldusi. Ja samamoodi meil on nüüd väga täpselt ka võimalik kohalikke omavalitsusi vaadata, kuna sellest aastast on Sotsiaalkindlustusametil pädevus kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuseid kontrollida, teha nende üle järelevalvet, aga ühtlasi ka nõustada.
Nii et meie eesmärk ei ole muidugi mitte hakata karistama ega sedasi, sel viisil kontrollima, vaid meie eesmärk on selles, et me nõustava järelevalvega jõuaksime nii kaugele, et me mõtestame kohalikes omavalitsustes väga täpselt seda tööd, mida inimeste heaks tehakse, esiteks abivajaduse hindamisel, teiseks sobiva abi andmisel ja sealjuures siis ka selle jälgimisel, et inimesed ei maksaks, ei peaks maksma ülemäära ehk et see teenus oleks talle taskukohane ja ta perekonnale jõukohane. Nii et me kindlasti hakkame tegema kohalike omavalitsuste nõustamist nendega koostöös, valmistama ette täiendavaid juhendeid, mida siin ka eespool veel küsiti, parimaid praktikaid jagama, sest me loomulikult ju teame, et mitte kõikides omavalitsustes pole probleeme, osades on ka kõik väga hästi. Ja sinna siis juurde ka otsene järelevalve. Lisaks, selle raha sees on ka analüüsivõimekuse suurendamine, mida, julgeme öelda, sotsiaalsfääris on olnud seni liiga vähe. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru
Aitäh, härra esimees! Hea minister! Plaanite ka osal, vähemalt osal sotsiaaltöötajatel ja teenuseid osutavatel inimestel palgatõusu päris normaalse protsendina. Aga kas teine osa, kes selles rahas ei sisaldu, kas need ei tunne puudutatuna? Või tähendab see seda, et tegelikult kõiki siis sotsiaalteenuseid osutavad inimesed saavad oma selle ilusa palgatõusu, mis protsent ette näeb seal? Aitäh!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Aitäh! Teie küsimuses on tõesti päris suur iva sees, sellepärast et sotsiaaltöötajad töötavad erinevates sfäärides, nad võivad olla riigi palgal, nad võivad olla kohaliku omavalitsuse palgal, nad võivad olla eraettevõtja palgal ja sellest tulenevalt ka on palga määrajad ju erinevad. See konkreetne rahasumma, mida me oleme järgmisel aastal sotsiaalvaldkonna töötajate palga tõusuks planeerinud, saab puudutada neid, mis on riigi teenuste tagajad ehk et siin siis põhiliselt rehabilitatsiooniteenus, mis on riiklik teenus, selle kõrgema tasustamise teel on võimalik palka tõsta, erihoolekandeteenus, mis on siis psüühikahäirega inimestele tagatud teenused, ja lisaks asendushooldus ja pisut ka neid teenuseid, mis on Astangul tagatud. Nii et nende hinna tõusuga saame meie tagada selle palgatõusu, mis me oleme praegusel hetkel planeerinud, keskmiselt vähemalt 12%. Aga ma loodan, et siin on võimalik ka kõrgemaid palgatõuse, näiteks rehabilitatsiooniteenusel me tahame jõuda nii kaugele, et näiteks arst, õde, logopeed saaks sotsiaalse rehabilitatsiooni osutamisel sama palka, kui ta saab näiteks meditsiinisüsteemis. Sest meil on praegu olnud see probleem, et siin on olnud palkade erinevused ja seetõttu on olnud ka teenuse osutamisel takistusi. Aga nüüd see, mis puudutab kohaliku omavalitsuse näiteks sotsiaaltöötajaid või üldhoolekande sotsiaaltöötajaid, siis tõsi, need palgatõusud peavad siis tulema konkreetselt nende teenusepakkujate poolt. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:44 Eesti mittealaline liikmesus ÜRO Julgeolekunõukogus

Esimees Eiki Nestor
Vastab välisminister Sven Mikser, küsib Ain Lutsepp. Palun, Ain Lutsepp!

Ain Lutsepp
Härra esimees! Austatud minister! Eesti kandideerib ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020–2021. Meie eesmärk on tuua esile väikeriikide vaatenurki julgeolekuküsimustes ja panustamine stabiilsuse ja julgeoleku kindlustamisse. Meiega konkureerib Rumeenia, kes on neljas kord vist, on neli korda juba olnud liige. Ja küsimus on selline: Millised on meie võimalused saada julgeolekunõukogu mittealiseks liikmeks? Milline on tagasiside läbirääkimistest, kohtumistest? Milline on hetkeseis? Aitäh!

Välisminister Sven Mikser
Aitäh! See on erakordselt hea küsimus. ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalised liikmed valitakse regionaalsetest gruppidest, aga valitakse siis kogu peaassamblee liikmeskonna poolt. ÜRO liikmesriike tänasel päeval on 193, vaja on saada siis ühes hääletusvoorudest vähemalt kahe kolmandiku liikmesriikide toetus, mis tähendab, 129 riiki peavad siis meid toetama, et me osutuks valituks. Töö selleks on käinud juba sellest hetkest peale, kui Eesti oma kandidatuuri esitas 2005. aastal. Mõistagi nüüd, kus valimised – tuleva aasta juunis toimuvad need valimised – on väga lähedale jõudnud, on see kampaania töö ka intensiivistunud. Ma väga tänan Riigikogu liikmeid, kes on selles aktiivselt kaasa löönud. Selle ürituse patrooniks on Vabariigi President ja mõistagi Välisministeerium. Tervikuna eeskätt meie ka oma kampaaniatiim on seda ühest küljest seda olukorda pidevalt jälginud, monitoorinud ja kaardistanud, teisest küljest siis töötanud selle nimel, et me tõepoolest jõuaksime võimalikult paljudeni neist 193-st riigist. Absoluutselt valdava osaga neist on meil olemas erinevad kontaktid, oleme nende toestust palunud. Tagasiside on olnud väga erinev, aga lootused tänasel päeval on väga kõrged, et me oleme selles oma kandidatuuris edukad.
Mõistagi, kõige tugevam on n-ö vastastikuste nootidega üle kinnitatud toetus, eriti kindlasti juhul, kui ka meie oleme suutelised pakkuma toetust mõnele siis vastava riigi kandidatuurile, olgu julgeolekunõukokku või mõnda teise ÜRO funktsiooni või positsiooni. Samas, me kindlasti ei saa kuidagi käsi rippu ega jalga lõdvaks lasta enne, kui finišijoon on käes, sest oleme väga tihedalt vahetanud ka kogemusi Leeduga, Rootsiga, aga ka näiteks Soomega, kelle viimane kandidatuur julgeolekunõukokku ei osutunud edukaks, vaatamata sellele, et nad läksid valimispäevale vastu kõrgete lootustega.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh!

Välisminister Sven Mikser
Nii et loodame parimat ja töötame ka selle nimel täie auruga. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp
Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Välisministeeriumi kodulehelt ma vaatasin, et on 194 riiki, aga noh võib-olla mina eksin siis, ma ei tea, ÜRO-s. Aga küsimus on selline. Millised on kampaaniaga seotud kulud? Ta on olnud pikaajaline, kauakestev, järjekindel. Kui palju on veel vaja panustada, milline on see reaalne maksumus? Aitäh!

Välisminister Sven Mikser
Aitäh! On üks pealinn, kus Eesti ka n-ö kampaaniat toetuse saamiseks ei tee, see on kindlasti Tallinn, aga kõikjal mujal me loomulikult oma kampaaniategevusi väga aktiivselt ja intensiivselt sooritame, välja arvatud mõned riigid, kellega suhtlemine meile teatud poliitilistel põhjustel ei ole vastuvõetav, aga neid on tõesti väga-väga vähe. Ja kampaaniaga seonduvad kulud on ette nähtud eelarves. On selge, et selle kampaania edukaks osutumisel n-ö tõeliselt märkimisväärsed kulud seonduvad ikkagi Eesti nende kahe aastaga, millal me saame olema julgeolekunõukogu mittealalised liikmed. Ka eelarvestrateegiat koostades kevadel oleme täiendavad vahendid selleks broneerinud ka siis n-ö eelarve strateegilises reservis. Aga julgen öelda, et Eesti ei ole võtnud endale eesmärki teha siis, kuidas öelda, väga rahamaigulist kampaaniat. Et kui meie kampaania osutub edukaks, siis eeskätt tänu sellele, et tõepoolest meie ekspertiisi, meie senist tegevust ÜRO-s, olgu selleks näiteks kliimamuutuste valdkond, siis naiste ja laste õiguste temaatika või loomulikult ka meie ekspertiis ja kogemused IT-valdkonnas, siis see on eeskätt tänu meie reaalsetele tugevustele ja tegevusele, mitte tänu sellele, et me üritaksime mõnda siis otsuse langetajatest kuidagi raha või kingitustega üle külvata. See Eesti kampaaniategemise strateegiasse ega taktikasse ei kuulu.

Esimees Eiki Nestor
Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru
Aitäh, härra esimees! Arutades käesolevat küsimust, tekkis mul selline huvi asja vastu, et Eurovisionil teadupärast alati meie naabrid isegi ei anna meile n-ö toredaid hääli ja normaalseid punkte. Küsiks, et on mingit infot, kuidas meie naabrid nii põhjas, lõunas, idas, kuidas nendega on töö käinud ja kuidas nende hääli võib oodata. Aitäh!

Välisminister Sven Mikser
Aitäh! Nagu ma eelnevalt ütlesin, et kõige tugevamad on kindlasti need toetusavaldused, mis on kinnitatud üle vastastikuste nootide vahetamisega. Ja võin öelda, et oma geograafilises naabruskonnas me naudime väga-väga tugevat toetust. Mõistagi, kuna meie konkurent on ka samuti siis Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik, siis ka neil on omad kokkulepped, peamiselt siis oma lähipiirkonda kuuluvate Euroopa Liidu riikidega. Ega loomulikult ei ole meil ega ei ole ka meie konkurentidel n-ö teineteise kampaania seisust ju sajaprotsendilist ülevaadet, keegi neid kaarte nüüd nii avalikult ei rutta avama, aga eks me üht-teist ka sellest teame. Nagu öeldud, oma geograafilises lähinaabruskonnas Põhja-Balti ringkonnas naudime väga-väga tugevat toetust. Üks erand, kelle hääletamiskäitumist me kindlasti ei oska prognoosida, on meie idanaaber. Aga on ka tavaks, et siis vetoõiguslikud alalised viis liikmesriiki oma toetusest ühele või teisele kandidaadile ükskõik millises regionaalses grupis ka avalikult teada ei anna. Nagu öeldud, julgeolekunõukogu koosneb siis viiest alalisest ja kümnest perioodiliselt valitavast mittealalisest liikmest. Nagu öeldud, kui me ei hindaks oma šansse tugevateks ja headeks, siis me kindlasti tänasel päeval sedavõrd intensiivselt ja entusialistlikult ei meie Välisministeeriumis, ei teie siin Riigikogus ega ka Vabariigi President ja tema ametkond ilmselt ei teeks seda kampaaniatööd. Aga nagu öeldud, ei tohi ka loorberitele puhkama jääda, tuleb pingutada nagu ikka, vaatamata sellele, et me hindame oma positsiooni ja seisu tugevaks ja heaks ja loomulikult hindame ka ennast väärikaks kandidaadiks, kellel on julgeolekunõukogu laua taha tuua olulisi kvaliteete, vaatamata sellele pingutame lõpuni.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

8. 13:52 Tööjõumaksud

Esimees Eiki Nestor
Vastab peaminister Jüri Ratas, küsib Enn Meri. Palun, Enn Meri!

Enn Meri
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaminister! Meil oli siin varem maksudest juttu ja konkreetselt ka siis tööjõumaksudest. Ja paljude meie ettevõtjate meelest on tööjõumaksud Eestis liiga kõrged ja tahaksime neid heameelega kuidagiviisi vähendada. Aga vähendada tähendab ju ka seda, et siis tuleb neid ju kuidagiviisi asendada. Tahaksin küsida teie seisukoha. Et näiteks kui võtta, vähendada tööjõumaksud 33%-st näiteks 30%-ni ja asendada seda näiteks omakapitalimaksuga, mis võiks olla suurusjärk 0,75% Eesti ettevõtete omakapitalil. Omakapital, see on ju siis vara miinus võlad. Ja kas teie pooldaksite sedalaadi ettepanekut? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kui kõigepealt tohib teha väikese sellise infosissejuhatuse maksude osas, siis 8 kuu kokkuvõttes on hetkel, laekus keskvalitsuse maksutulu 4,77 miljardit eurot ja seda on hetkel siis 10,4% rohkem kui 2017. aasta 8 kuuga. Ja selle aasta 8 kuu laekumine oli 60 miljonit suurem, kui 2018. aasta eelarvesse oli planeeritud ning 2 miljonit rohkem, kui suveprognoosis oodati. Ka augusti maksutulu ületas ootusi.
Nüüd teie küsimuse juurde tulles. Tööjõumaksud. See ei ole ju mingi saladus, et päris sageli paljud ettevõtjad räägivad tõesti sotsiaalmaksust, no mitte selle ärakaotamisest, aga sotsiaalmaksu laest on räägitud. On räägitud ka sotsiaalmaksu põrandast, kui me räägime siis ametiühingute poole pealt. Aga ka mulle tundub, et ka siin tööandjad tegelikult on selle lähenemisega põhimõtteliselt nõus. Nüüd, kas sotsiaalmaksu vähendamine ja mingi teise maksu tekkimine võiks olla debati teema? Siis ma arvan, et põhimõtteliselt see võiks olla debati teema. Kas see on see maks, mida teie pakkusite välja? No teoreetiliselt võib öelda, et see võib olla ka siis kordades kõrgem tulumaks, mida, noh, kaudselt võib tuletada, et Reformierakond on välja pakkunud, seal, ma ei tea, 40–50%, aga on räägitud sellest, et kui meil oleks näiteks tulumaksus erinevad astmed, erinevad astmed, et kas siis on võimalik sotsiaalmaksu vähendada. Mõned on käinud välja ju, et see võiks olla ka kinnisvaramaks. Nii et neid debatte, ma arvan, võiks pidada küll. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Enn Meri, palun!

Enn Meri
Aitäh, härra esimees! Ma siin võib-olla teeks sama küsimuse, aga küsiks natukene teisiti. Kui me räägime siis, et kompenseerida see, tähendab, tööjõumaksude langetamist näiteks kommertskinnisvara maksuga, kuidas te näete selle asja peale?

Peaminister Jüri Ratas
Härra Meri, te saate ju aru, et kui teie siin midagi ütlete, teie sõna kannab väga kui Riigikogu liikme sõna, ja kui peaminister ütleb, no siis see ka natukene kannab. Nii et öelda nüüd, et me teeme nii- või naapidi, siis sellest tuleb kohe põhimõte, nagu eile üks patriootlik minu erakonna liige, kes tõesti armastab Eestimaad ja Eesti inimesi väga ja soovib Eestit kaitsta iga hinnaga, ütles ka ühe oma mõtte välja, nüüd öeldi kohe, et see on suur Keskerakonna idee. Ja ega see, et ideid välja käia, ennem Riigikogu valimisi, seda tulebki ... Noh, juttu oli sellestsamast idapiirist ja selle väljaehitamisest. Aga see on õige, et loomulikult see tuleb korralikult välja ehitada ja ka kõrgtehnoloogiliselt.
Nüüd, tulles see teie küsimuse juurde, et kas sotsiaalmaksu langetamine võiks olla siis ... Ma saan aru, et te ütlesite nagu juriidilise isiku kinnisvara maksustamine. No see tähendab automaatselt seda, et me läheme ikkagi ettevõtlust ju väga jõuliselt maksustama. Ja seal tekivad küsimused, kas siis me maksustame näiteks pindala. Noh, siin ma vaatan härra Urmas Kruusele otsa, tema alati valutab südant põllumajanduse, maaelu pärast, no ma ei kujuta ette, mis tema võib selle kohta öelda. Aga eks ma vastan nii nagu ka eelmise küsimuse lõpus, et no ma arvan, et maksudebatt peab olema selle Riigikogu, ütleme, lõpu ja järgmise alguse, XIV Riigikogu alguse, ma arvan, et üks läbiv debatte. Ja see ongi õige debatt tegelikult, seda tulebki pidada, mitte ei tule siin hakata erinevaid rahvuseid vastandama, vaid vastupidi, tulebki rääkida majandusest. Nii et kui te tulete ka kaasa majandusdebatiga, maksupoliitilise debatiga, siis mina olen selleks oma erakonna poolt kindlasti valmis ja tervitan seda. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Hea peaminister! See väide, nagu oleks Reformierakonnas keegi rääkinud plaanist tulumaksu tõsta, on absurd, midagi sellist ei ole kindlasti olnud. Veelgi enam, Reformierakond on olnud just see, kes on tulumaksu 26%-lt 20-le langetamise taga olnud. Teiseks, iga euro, mis läheb ümbrikupalgaks, tähendab seda, et riigil jäävad maksud saamata ,ja kui ümbrikupalkade hulk kasvab 8%-lt 13%-le, siis jääb saamata, noh niimoodi kirvega rehkendades, 5 protsendipunkti nii sotsiaalmaksust kui tulumaksust ja see on väga suur kaotus maksumaksjale. Kas te olete valmis tunnistama, et see maksukaose tekitamine 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses oli tegelikult viga? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Eks ikkagi öeldakse, et see kordamine on tarkuse ema. Ja käime siis need küsimused uuesti üle. Aga ennem, kui ma nende juurde jõuan: mina ütlesin, et see, et teie idee on, et sotsiaalmaks ära kaotada, ma ütlesin ausalt, seal on kaks alternatiivi. Üks on see, et te tõstate mingeid muid makse, näiteks tulumaksu, teine alternatiiv on see, et te ei tee mingit maksu juurde. Loomulikult, teie loosung võib ju olla, et me kaotame ära sotsiaalmaksu ja kõik. Ega keegi ei keela seda, ainult noh ma arvan, et see teie valijatele küll ei meeldi. Ja mina olen nõus selles mõttes Reformierakonna valijate eest sellisel juhul küll seisma, et neile säilib solidaarne tervishoiusüsteem, neile säilib pensionide väljamaksmine. See küll minu arust hea mõte ei ole. Nii võib öelda, et me kaotame ka tulumaksu ära, aktsiisid kaotame ära. Peab ju ütlema midagi juurde, te saate ju ise sellest aru, te teate ju seda väga hästi, et kui üle 3 miljardi jääb riigieelarvesse laekumata, mis me siis teeme, noh. Seda võib öelda, aga tuleb öelda ka alati lause teine pool ja see on teil ütlemata. Selles ongi see probleem ja iva.
Nüüd, kui te rääkisite sellest 2016. aasta, ma kuulsin vist valesti, te ütlesite maksukaosest, ma mõtlesin, et te ütlesite, nendest muudatustest, et parandada seda maksupoliitikat, aga kui teie ütlesite selle kohta "maksukaos", siis mina ütlen, et eks seda parandamist tublisti tuli ette võtta tõesti. Võtame kas või need madalat ja keskmist palka teenivad inimesed. Tõsta taas kümne euro võrra tulumaksuvaba miinimumi, me ei olnud sellega nõus, teha 500 eurot, paljud inimesed võidavad 64 eurot iga kuu rohkem. Näiteks seesama diislikütuse aktsiis. Oleks selle aasta alguses diislikütuse aktsiis tõusnud ka. Õnneks, et ei tõusnud. Võtame, ma ei tea, majutusasutuste käibemaksu näiteks, mida ma juba ütlesin. Mõelge ise, kui see oleks 14%-le tõusnud, ma arvan, et see oleks turismisektorile olnud laastav. Nii et paljud asjad tõesti sai muudetud ära 2016. aasta lõpus ja ma arvan, see oli õige suund. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, peaminister! Aitäh, ministrid! Infotund on lõppenud.

Istungi lõpp 14.00.