Austatud Riigikogu, jätkame Eesti rahvastikuprobleemi lahendamist. Mis siis teha? Demograafiliselt on meil järgmised võimalused: sündimus, tervis, suremuse vähendamine, ränne. Minu tänane ettekanne kontsentreerub eelkõige sündimusega seotud probleemidele, kuid kogulahenduse jaoks on vaja muidugi kõike. Mõned asjad on siin ka omavahel seotud, eelkõige siis ränne, tervis ja sündimus.
Mida Eesti inimesed tahavad? See on suur ressurss, et nad endiselt tahavad lapsi. Vaatame nüüd vanuse ja soo järgi. Te näete siin mehi ja naisi erinevas vanuses. Tulba kogupikkus näitab soovitud laste arvu ja sinine osa tegelikku laste arvu. Ootuspäraselt me näeme, et seal on vahe sees. Me näeme, et vanuseti on soovid erinevad, kuid võib-olla väike ohumärk on see, et noorematel meestel ja naistel, kes on siin joonisel kujutatud allpool, on ka soovitud laste arv tegelikult vähenemas. See on endiselt piisav, see on üle 2, mida demograafiliselt peetakse vahel oluliseks piiriks, aga me peame selle ressursiga, mis meil seni on olnud, väga ettevaatlikult ümber käima. Kuid teiselt poolt see meie poliitikategemist tõepoolest lihtsustab, sest me peaksime lihtsalt selle soovi ja tegelikkuse vahe ära täitma.
Meeldetuletuseks veel sellised üldised trendid, mida te kindlasti teate. Summaarne sündimuskordaja (s.o ülemine joon) näitab laste arvu naise kohta. See graafik näitab seda kordajat 1990. aastatest kuni aastani 2016. Alguses oli see kõrgel, siis langes, 21. sajandil toimus jälle tõus, 2011. aastal kordaja langes ja viimastel aastatel on olukord jälle tasapisi paremaks läinud. Euroopa kohta on see normaalne keskmine. Meie põhiprobleem on see, et sellest ei jätku meie taastootmiseks. Taastekordaja on see alumine näitaja, mis positiivse stsenaariumi korral oleks 1, aga meil on see alla 1. See näitab, kui palju põlvkonnad teisi põlvkondi taastoodavad. See ei ole meil eriti suurenenud.
Mis on meie sündimuse kõige suurem probleem? Selle joonise pealt te näete erineva sünnijärjekorraga laste sündide arvu. Siin on standardiks võetud aasta 1990 ja me näeme mõnes mõttes sama trendi. Me näeme langust 1990-ndatel. Kuid nüüd peaks vaatama eraldi esimesi, teisi, kolmandaid ja neljandaid lapsi. Me kõik mäletame seda, sellest on kaua räägitud, et esimesed lapsed sünnivad küll, kas siis armastusest või niisama, aga probleem on järgmiste lastega. Me näeme, et 1990-ndatel kolmandate laste arv langes drastiliselt, neljandate arv langes ka ning isegi teiste laste arv vähenes, esimeste lastega oli olukord suhteliselt parem. Vaatame nüüd 21. sajandit, alates aastast 2010. Me näeme, et suhteliselt paremini on läinud teistel ja kolmandatel lastel. Neljandad ja järgmised lapsed ei ole endiselt Eesti ühiskonnas populaarsed. Võimalik, et see ei saa ka tulevikus nii olema. Kuid kõige suurem ohumärk on see, et suhteliselt väga madalale on langenud esimeste laste sündide arv. Loomulik on arvata, et see tuleneb osaliselt sellest, et meil on lihtsalt nooremaid põlvkondi, nooremaid naisi vähem, aga olen seda kontrollinud ja see seletab väga väikest osa sellest langusest. See tähendab, et see on tõeline probleem, sest sündimus on püramiid. Selleks et saada kolmandat ja neljandat last, on alustuseks vaja esimest last, ka teise lapse saamiseks on vaja esimest. Kõik inimesed, kes saavad esimese lapse, ei saa teist, kõik, kes saavad teise lapse, ei saa kolmandat. Praegu on juhtunud see, et püramiidi alus hakkab ära langema. Siin on sündide absoluutarvud aastal 2016. Esimesi ja teisi lapsi sünnib samas suurusjärgus, mis pikas perspektiivis tähendab peaaegu kindlalt, et ka teisi, kolmandaid ja järgmisi lapsi hakkab mõne aja pärast vähem sündima, kui miskit ei muutu.
Nii et me oleme huvitatud sellest, et Eestis lapsi sünniks, ning inimesed tahavad lapsi. Küsimus on, millest see sõltub. Teooriad ütlevad meile, et kõik, mis toimub väljaspool n-ö väikest perekonda, mõjutab seda. Me võime nimetada seda perede heaoluks. Teadlased uurivad sageli hirme ja kartusi või seda, miks laste saamise soov ei saa realiseeruda. Üks suuremaid paradokse mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas on see, et kuigi elu läheb paremaks, lähevad lapsed lastevanematele kallimaks ja mitte ainult rahalises, vaid ka ajalises mõttes ning paljude muude ressursside mõttes, mida tänapäeva noored vanemad oluliseks peavad.
Mida ütlevad varasemad uuringud selle kohta, kas lastest võiks vanematele kasu olla? Kõigepealt, me teame, et iseenesest on partnerlus inimestele väga kasulik, sest see suurendab inimeste heaolu. Laste puhul pole see alati teada. Eri aegadel, ka eri riikides on tulemused erinevad. Lapsed võivad tuua vanematele õnne, aga ka mitte. Meie varasemad uuringud näitavad, et lapsevanemaks olemine iseenesest on selektiivne asi, lapsevanemaks saavad loomult optimistlikumad inimesed. Majanduslikud raskused on üle Euroopa üks kõige enam levinud põhjusi, mis tegelikult sündimust piirab. Samuti näitavad uuringud, et riigi poliitika mõjutab lõpptulemust.
Tegime uue kontrolli Eesti andmetega aastal 2016. Mida me näeme lihtsal vaatlusel? Tõepoolest, lastega inimesed on Eestis õnnelikumad kui ilma lasteta inimesed. See on väga hea tulemus, suur ressurss. Oleks suur probleem, kui asi oleks vastupidi. Eestis on isegi nii mehed kui ka naised, mõlemad õnnelikud. Veel kord ütlen, et maailmas on riike, kus on õnnelikud ainult näiteks mehed ja naised ei ole õnnelikud või ollakse õnnelikud ainult esimese lapsega, aga mitte siis, kui on sündinud teine laps. Me kontrollisime, kas ka lapsed panustavad perede heaollu. See on tõsi. Eesti on lastevanematele elamiseks mõistlik riik.
Vaatame ühte lihtsat joonist lastega perede heaolu kohta. Siin all on numbrid selle kohta, mitu last peres on: 0, 1, 2, 3, 4 ja rohkem last. See joonis näitab, kui rahul inimesed oma eluga on. Suhteliselt kindlasti võib väita, et kahe lapsega pered on rohkem rahul kui ilma lasteta pered. Kolme või nelja lapsega peredes on suur variatiivsus, nende seas on igasuguseid peresid. See kõik on tegelikult väga positiivne.
Uurime edasi. Millest lapsevanema heaolu koosneb? Me põhimõtteliselt leiame, et lastevanemad on üsna tavalised Eesti inimesed. Kui me paneme kõik tunnused mudelitesse, siis näeme, et kõige tähtsam on neile majanduslik toimetulek. Uskuge või mitte, juba ligi kümme aastat mõjutab tavalise Eesti inimese – isegi kui ta ei ole lapsevanem – heaolu kõige rohkem tema majanduslik seisund. Teisena tuleb tervis, siis usk riiki (see on väga oluline sõnum ka Riigikogule), järgmiseks on usaldus ja sotsiaalsed suhted (kas neid suhteid üldse on, kui palju on sõpru ja tuttavaid või neid, kelle poole saab pöörduda) ning lapsed ja partnerlus on seal ka kirjas, aga viiendal kohal. Need viimased on olulised komponendid, aga kogu inimese heaolule on ka need esimesed tähtsad.
Meie huvi täna ja siin on küsida, kas perepoliitika mõjutab heaolu, sest me usume, et heaolu mõjutab sündimust. Paljud varasemad uurimused teadusmaastikult ütlevad meile, et vastus on jah, see peaks mõjutama. Vaatame Eesti perepoliitikat. Eesti perepoliitika alustala on tegelikult lapsetoetused, see on see meede, mille mõju tunnetab kõige suurem osa inimesi ja peresid. Sellel joonisel te näete esimese lapse toetuse suhet keskmisesse palka. Kõik me mäletame, et majandusküsimused on Eesti inimestele väga südamelähedased. Me näeme siin kõikumisi, mis tulenevad seaduste vastuvõtmisest või sellisest vaikelust majanduskasvu taustal. Kui me vaatame kõige viimaseid aastaid, siis näeme, et Eesti riik on saavutanud teatud stabiilsuse. See on iseenesest hea asi, aga see on see meede või tegevus, mida ei tohiks lõpetada. Sisuliselt tähendab see peaaegu iga-aastast pingutust või tegevust selles valdkonnas, sest praegu, kui kogu ühiskonna või riigi heaolu kasvab ning inimeste sissetulekud ja palgad kasvavad, mida me kuulsime üleeilsest Statistikaameti teadaandest, aga selles valdkonnas me midagi ei tee, siis see joon hakkab langema.
Eesti probleem on siis esimesed lapsed, kolmandate lastega oli asi suhteliselt paremini. Kas see võiks olla kuidagi seotud perepoliitikaga? Tõepoolest, me näeme, et Eesti riik on viimastel aastatel rohkem panustanud kolmanda lapsega peredesse, mis tegelikult on väga hea, positiivne, mitte mingil juhul ei saaks midagi selle vastu olla. See triibuline joon siin all tähistab esimese ja teise lapse toetust. See oli siis natuke murekoht.
Nii, me küsisime vanemate käest otse, mis mõjutab laste saamist. Meil on terve nimekiri teguritest, mis seda otsust võiksid mõjutada. Me kasutasime kõige viimaseid uuringuid, mis Eesti kohta on, näiteks Eesti meeste ja naiste uuringut, ning vaatasime mehi ja naisi eraldi, sest vahel mehed ja naised on erinevad. Me näeme, et Eestis mõtlevad mehed ja naised väga ühtemoodi. Kõige rohkem – mitte üllatuslikult – mõjutavad laste saamist endiselt majanduslikud tegurid ja tööga seotud asjaolud. Majanduslike tegurite tähtsus võib-olla pikas ajareas (meil on ka varasemaid uuringuid) on mõnevõrra vähenenud, aga need on vanematele endiselt peaaegu kõige tähtsamad. Otse loomulikult on siin kirjas elupaiga soetamine, lapsehoid, Eesti ühiskond kui turvaline elupaik, sõbralikum suhtumine lastesse ning meeste ja naiste võrdsus. Mehed ja naised palju ei erine. Need tegurid on järjestatud tähtsuse järjekorras, sulgudes on protsent, kui palju mehi või naisi märkis, et see teda mõjutab. Ainuke asi, mis eristab mehi naistest, on võib-olla suhtumine tööaega. Paindlikum tööaeg on naistele olulisem teema kui meestele.
Eestis on eraldi teema erineva sünnijärjekorraga lapsed. Vaatame ka seda. Siin on kirjas laste saamist mõjutavad põhjused, naised on vasakul, mehed on paremal, ja need tulbad näitavad erineva laste arvuga inimesi. Esimeses tulbas on need, kellel lapsi ei ole, aga kes lapsi soovivad. Teises tulbas on ühe lapsega pered, edasi tulevad kahe, kolme ja nelja lapsega inimesed. Erinevad põhjused on tähistatud eri värvidega. Põhimõtteliselt on esimene asi, mida võiks tähele panna, see, et väiksema laste arvuga peredel näib olevat rohkem kõikvõimalikke probleeme. Vaatame nüüd täpsemalt. Esimene rühm: roheline ja kollane tähistavad põhimõtteliselt erinevaid majanduslikke tegureid, need on elupaik ja majanduslik toetus, mis mõjutavad laste saamist. Need on tähtsad nii meestele kui ka naistele. Kui te vaatate tähelepanelikult, siis näete, et eriti tähtsad on need nendele, kellel on vähem lapsi. Need on olulised kõigile, aga nende tegurite tähtsus väheneb natuke, kui laste arv suureneb. Teine suur rühm on tähistatud sinisega. Põhimõtteliselt on need tööga seotud põhjused ja nende olulisus laste arvu suurenemisega seoses nii tähelepanuväärselt ei vähene.
Mida me sellest harjutusest õppisime? Kõigepealt seda, et otsust, kas last saada, mõjutavad paljud asjaolud samal ajal, kuid kõige tähtsamad on endiselt majandusliku toimetulekuga seotud põhjused ja tööga seotud asjaolud. Erineva laste arvuga inimesed erinevad mõnevõrra oma probleemide poolest. Nendel, kellel veel ei ole lapsi, aga kes neid soovivad, ja ühe lapsega peredel on rohkem probleeme. Seda vähemalt nende enda arvates, aga nende enda arvamus on ülitähtis, sest nemad selle lapse saamise otsuse ju teevadki. Me võrdlesime mehi ja naisi. Tegelikult olid naistele kõik need asjad nagu veel tähtsamad kui meestele. Majandusliku toimetuleku kohta on räägitud – mis on tõsi –, et kui me vaatame vaesusnäitajaid, siis näeme, et vaesusrisk kasvab koos laste arvuga või on vähemalt seni kasvanud koos laste arvuga, kuid see on väga oluline ka esimese ja teise lapse puhul. Elupaik on rohkem noorte probleem.
Kokkuvõtteks. Eesti inimene soovib lapsi. See on väga hea alguspunkt. Soovide ja tegelikkuse vahe on see, millega tuleb tegelda. Eesti riigi perepoliitika on oma ülesehituselt olnud ju väga mõistlik. Meil on kaetud enam-vähem kõik alad, millega saab tegeleda, mõne asja üle me oleme eriti uhked, nagu vanemahüvitise üle. Kuid Eesti põhiline probleem näib olevat selle rahastuse maht, mida me suudame tagada. Teine probleem hakkab olema see, et perepoliitika peab tõepoolest olema järjekindel. Ilmselgelt, nendelt pikkadelt graafikutelt me näeme, et on perioode, kui on panustatud rohkem, on tõus, ja siis tuleb periood, kui on poliitika poole peal vaikus, mis peredele tähendab tegelikult riigi toetuse langust. Eesti lastevanematele on majanduslik toimetulek tähtis. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui me tahame sündimust suurendada, siis seal on palju tegureid, peale majanduse on olulised ka lapsehoid, töö- ja elukoht. Vanemate arvates peavad need tingimused olema sageli korraga täidetud. Ma alustasin küsimusest, mida on lastevanemate heaoluks vaja. Me usume, et noored põlvkonnad suuresti mõtlevad ka enda heaolule, kuid otse loomulikult ei tohi ära unustada kõiki teisi komponente, need on tervis, usk riiki ja sotsiaalsed suhted. Suur tänu! Ja suur tänu ka Riigikogule ja probleemkomisjonile nende teemadega tegelemise eest, sest ma arvan, et Eesti riigile on see oluline.