Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Infotunnis on hetkel kohal 37 Riigikogu liiget. Vabariigi Valitsuse liikmetest on infotunnis kultuuriminister Indrek Saar peaministri ülesannetes, justiitsminister Urmas Reinsalu ja maaeluminister Tarmo Tamm. Annan võimaluse ühe täpsustava küsimuse esitamiseks.
Esimene küsimus on peaministri ülesannetes olevale kultuuriministrile Indrek Saarele. Raivo Põldaru, palun!
Aitäh, härra esimees! Hea minister! Selgus, et kolme Balti riigi kultuuriministrid otsustasid kokku saada Veneetsias. Kuna on infotund, siis võib-olla jagate infot, miks otsustati minna kodust nii kaugele ja mis seal toimus.
Aitäh, hea küsija! Veneetsias toimub teadupärast arhitektuurivaldkonna maailma tippsündmus, mida nimetatakse arhitektuuribiennaaliks. Nii nagu üle aasta toimub seal kunstibiennaal, on seal ka iga kahe aasta tagant arhitektuuribiennaal. Eesti on olnud seal külaline ja osaleja juba aastast 2000 ja oleme alati olnud väljas oma paviljoniga. Praegusel märkimisväärsel juubeliaastal ei oleks kohe mitte sobinud, kui Eesti ei oleks seal osalenud. Arhitektuuribiennaal on üks nendest kohtadest, kus arhitektuurivaldkonna inimesed üle maailma saavad kokku, vahetavad omavahel kogemusi ja ideid ning räägivad nendest trendidest, mis ühiskonnas on. Eestil on alati olnud sealt üksjagu õppida ja ma loodan, et ka teistel on aeg-ajalt Eesti käest üht-teist õppida. Nagu me sel arhitektuuribiennaalil tõdesime, on väga palju selliseid universaalseid teemasid, mis puudutavad meid, meie naabreid või laiemalt maailma, tulenevalt rahvastikutrendidest, mis seonduvad avaliku ruumi ja selle kujunemisega. Balti riigid on seal tõepoolest traditsiooniliselt kohtunud. Riigi esindatuse hulka käib enamasti ka see, et minister avab rahvuspaviljoni. Ministrid vahetavad omavahel informatsiooni nii arhitektuuri- kui ka kultuuriteemadel laiemalt. Mis puudutab sellekordset üritust, siis mul on väga hea meel, et peale meie tavapärase paviljoni, mis oli loomulikult natukene juubelihõnguline, olime väljas ka disainiekspositsiooniga. See oli esmakordne ja sai väga palju positiivset vastukaja. Disainerid müüsid väga palju oma tooteid ja saime ka uusi kontakte. Lisaks, arhitektuuribüroo PART noored arhitektid, kes tegelevad Eesti rahvusliku ehitustraditsiooni viljelemisega ...
Aitäh, härra esimees! Hea minister! Kuuldavasti – või nagu informatsioon esialgu avalikkuse ette jõudis – seal püütakse kokku saada ja pidada maha väga palju kohtumisi. Teil oli ka väike delegatsioon, kokku vist kuus liiget, nagu meediast võib lugeda. Võib-olla räägite, millist kasu sealsetest kohtumistest saadi ja milliseid kogemusi jagati, sest te rääkisite, et see on juba traditsiooniks saanud ja seal tuleb käia. Mida sealt õpitakse?
Kui me räägime sellest, mida on seal arhitektuurist õppida, siis sellele ma juba viitasin, et on üksjagu teemasid, mida me oma naabritega või laiemalt teiste maailma riikidega jagame. Itaalia ekspositsioon tegeles näiteks väikelinnade temaatikaga – sellega, et väikelinnades toimub paratamatult kahanemine – ja see on ka Eesti jaoks väga aktuaalne teema. Samamoodi iirlased. Te olete kindlasti kuulnud "Eesti Vabariik 100" raames hea avaliku ruumi algatusest, mille raames mul oli au meie riigi aastapäeval sel aastal avada Tõrva linnaväljak. Lähiaegadel avaneb neid linnaväljakuid veelgi ja tehakse korda väikelinnade linnasüdamed. Iirlastel on näiteks analoogne asi käimas ja nendega on meil kogemusi vahetada. Lätlased ja rumeenlased näiteks tegelesid paneelarhitektuuriga – jällegi meie jaoks aktuaalne teema, sest me peame mõtlema, mis sellest tulevikus saab ja mis on meie võimalikud lahendused, ning vaatama, mida meie naabrid plaanivad teha. Hea avalik ruum on kaasaegse elukeskkonna üks eeldustest. Kui me tahame, et meie inimesed saaksid ratsionaalselt oma elu korraldada, nii et see oleks võimalikult kvaliteetne, siis paratamatult tuleb sellega teadlikult tegeleda. Selle kohta on öelnud Winston Churchill, muide, et kõigepealt kujundame meie majad ja siis hakkavad majad kujundama meid. Ma olen sellega absoluutselt nõus ja küllap ka teie nõustute. Me peame olema väga teadlikud sellest, mida me tegelikult soodustame, kui me ühe või teise asja ehitamist, ühe või teise asja loomist, oma keskkonna loomist arhitektuuri mõttes kavandame, ja saama aru, mis on selle pikaajaline tagajärg. Need teemad olid loomulikult kõik arutelu all.
Järgmisena vastab justiitsminister Urmas Reinsalu Hanno Pevkuri küsimusele. Palun, Hanno Pevkur!
Tänan, Riigikogu esimees! Hea justiitsminister, natukene mure on. Kui ma vaatan, mis meil viimasel ajal toimub, siis Riigikogu menetluses on isikuandmete kaitse seadus, mida tahetakse turbomenetlusega läbi suruda, ehkki see oli vähemalt kaks aastat ette teada, et andmekaitsemäärus jõustub 25. mail 2018. Ka kirikurahakaasusega te läksite selgelt põhiseadusega vastuollu. Ja praegu ma vaatan, et te olete ilma kooskõlastusringita või vähemalt VTK-ta esitanud individuaalkaebuste mõtte. Kuidas teile endale see olukord tundub? Ma küsin pigem niimoodi: kas te olete saanud oma ametnikelt nõu, et teie mõtted on kas põhiseaduse ja kehtiva õiguskorraga vastuolus, või te olete ise andnud inimestele korraldusi, mis võivad minna põhiseaduse ja kehtiva õigusega vastuollu?
Aitäh, hea küsija, niisuguse kobarküsimuse eest! Ma saan vastata kõrge koja väärikate esindajate pilgu ees ühemõtteliselt, loomulikult eitavalt. Ma ei ole andnud mingeid põhiseadusvastaseid suuniseid, vastupidi, Justiitsministeeriumi ülesanne kehtivas õiguskorras on õigusselgust ja õigusriiklikke väärtusi kaitsta ning neid arendada. Konkreetsetest küsimustest. Tõepoolest, Euroopa andmekaitsemäärus on otsekohalduv. Õige on see, et 28 liikmesriigist 7 on ka 25. maiks oma riigisiseses õiguskorras võimalikke valikulisi muudatusi teinud. Ka Eestis on see küsimus menetlemisel. Nii kontseptsiooni koostamine kui ka kooskõlastus huvirühmadega on olnud mahukas, arvestades teemade ringi ulatust, kuid ma olen kindel, et parlament jõuab ilma venitusteta mõistlike valikuteni. Mis puudutab individuaalkaebuste küsimust, siis tõepoolest, Justiitsministeerium on Riigikohtu esimehe ettepanekul sellekohase seaduseelnõu ette valmistanud ning see läbis korra kohaselt ka väljatöötamiskavatsuse faasi. Kirikurahade küsimuses – praegusel juhul selle seaduseelnõu teemal, mis on parlamendi menetluses, samuti võimalikes õiguslikes valikutes – on Justiitsministeerium loomulikult andnud Rahandusministeeriumile nõu ja teinud seda jällegi õigusriikluse huvide kaitse seisukohalt.
Tänan! No mul on küll väga raske ette kujutada, teades, kui head ja tublid inimesed töötavad Justiitsministeeriumis või ka näiteks Riigikantseleis, et nad ei pööranud teie tähelepanu asjaolule, et kirikuraha kaasus on sellisel kujul põhiseadusega vastuolus. Nüüdseks on ka õiguskantsler sellele tähelepanu juhtinud. Eks see jääb teie südametunnistusele, kas te võtsite neid kuulda või mitte ning milline oli teie suunis, kas see oli seaduslik või mitte. Aga tulles tagasi andmekaitseseaduse juurde, ma küsin teie käest ühte nüanssi, mis on võib-olla jäänud tähelepanuta, see puudutab ajakirjanduses avalikustatavaid andmeid. Kehtiv õigus, isikuandmete kaitse seadus näeb ette seda, et isikuandmed on kaitstud. Me kaitseme ikkagi isikute andmeid ja neid võib avaldada ainult ülekaaluka avaliku huvi korral. Nüüd te olete valinud selle tee, et ülekaalukus kaob ära ja jääb ainult avalik huvi. Kas te oskate selgitada, millest selline arusaam, et isikuandmete kaitses minnakse leebemaks?
Aitäh! Mis puudutab kirikutele rahaliste vahendite eraldamist – seda otsust, mida valitsus kaalus ja langetas, läinud aasta lõpus, vist detsembris –, siis Justiitsministeerium, Rahandusministeerium ja ka Riigikantselei asusid seisukohale, et see on kindlasti kooskõlas kehtiva õigusega. Kui õiguskantsler sellele tähelepanu juhtis, siis valitsus arutas seda küsimust ja leidis, et õigusselguse huvides on ratsionaalsem – selle asemel, et küsimus jääb õhku võimalikus õiguslikus vaidluses kohtumenetluse tasemel – seda positsiooni tugevdada. Selle koha pealt tuleb ka parlamendil seda asja kaaluda.
Mis puudutab ajakirjanduslikku huvi ja andmete töötlemist andmesubjekti nõusolekuta, siis me peame aru saama, et Euroopa andmekaitse määrus väga selge tahtliku valikuna sätestab siin erandi. Liikmesriigid sisustavad andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemist ajakirjandusliku huvi eesmärgil iseseisvalt. Ma pean oluliseks ajakirjandusvabadust ja selle kaitset, sellest lähtuvalt on tehtud ka see muudatus. Loomulikult on ajakirjandusel oma selgelt piiritletud raamid, kuidas ta andmesubjekti nõusolekuta isikuandmeid töötleb. Ma arvan, et selles küsimuses oli see lähtekoht, miks valitsus sellekohase seaduseelnõu sellise muudatusega esitas.
Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud justiitsminister! Kasutan ära õigusloome teemat ja esitan küsimuse. Täna hommikul helistas murelik inimene ja kurtis muret, mis puudutab elatismiinimumi. Te olete avaldanud justiitsministrina ka valmisolekut muuta teatud seadusi, mis puudutavad elatise regulatsiooni ja selle korra paindlikumaks muutmist. Justiitsministeeriumi poole on selle teemaga varem pöördunud ka kohtunikud. Kas te oskate öelda, kui kaugel on selle teema arutelud? Kas on loota ka perekonnaseaduse § 101 muudatust?
Lugupeetud küsija, aitäh sellise olulise probleemiasetuse eest! Ma võin kinnitada, et Justiitsministeerium viis Vabariigi Valitsusse poliitilise valiku langetamiseks ettepanekute paketi, mis näeb ette elatise sidumise sissetuleku ja ülalpeetavate arvuga. Selle süsteemi aluseks on võetud Saksamaa analoogiline mudel. Kindlasti oli meie jaoks üks ajend – peale inimeste murede – ka praktikute, st õigusemõistjate, kohtunike pöördumine. Vabariigi Valitsus toetas meie ettepanekuid täies mahus. Selle alusel on Justiitsministeerium asunud välja töötama seadusmuudatusi ja ma loodan neid järgmise parlamendi istungjärgu alul kõrge koja ees kaitsta.
Nüüd vastab maaeluminister Tarmo Tamm ja küsib Artur Talvik. Palun, Artur Talvik!
Aitäh, esimees! Hea minister! Eelmisel aastal esines meil mesilaste surmaga lõppenud juhtumeid, mis tulenesid, nagu uurimine näitas, valesti kasutatud põllumajandusmürkidest. Mida te olete nüüd selle peaaegu aasta jooksul teinud selle nimel, et Eestis sellised mürgitamisjuhtumid ära lõppeksid ja et üldse kasutataks põllumajanduses vähem mürke, aga mitte ainult põllumajanduses, vaid ka maanteedel, raudteedel jne? Ma tean, et te olete kutsunud kokku ümarlaudu ja mingeid meetmeid kasutusele võtnud. Mis on aga konkreetsed tulemused nendel tegudel, mis te olete teinud?
Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liige, tänan selle hea küsimuse eest! Tõesti, eelmisel aastal olid mõned juhtumid sellised, kus siis mesilaspered hukkusid selle tõttu, et ei kasutatud õiget taimekaitsevahendit. "Mürk" ei ole päris õige sõna, põllumajanduses kasutatakse taimekaitsevahendeid. Sellest on tehtud väga olulised järeldused. See põllumees, kes kasutas vale taimekaitsevahendit, mille pärast mesilased hukkusid, jõudis mesilaspere omanikuga kohtuvälisele kokkuleppele ja hüvitas talle kahju. Peale seda juhtumit me oleme sellesse teemasse suhtunud väga resoluutselt ja on toimunud väga palju nõupidamisi mesinike ja põllumeeste vahel. Põllumehed on kinnitanud, et sellel aastal ei peaks ükski mesilaspere hukkuma nende süü tõttu. See on põllumeeste ja mesinike vastastikune kokkulepe ja koostöö. Neid vastandada ei ole õige, sest nad on tegelikult liitlased, kuivõrd ka põllumees ei saa hakkama ilma mesilasperedeta. Kindlasti on nüüd keelatud pritsimine õitsemise ajal. Pritsida saab ainult õhtul kella 22-st kuni hommikul kella 5-ni – siis, kui mesilased ei lenda. Eesti toetas ka mesilastele ohtlike neonikotinoidide keelustamist avamaakasvatuses – me hääletasime Euroopa Liidus selle poolt, et need ära keelata. Nii et on astutud päris olulisi samme.
Jah, võib-olla põllumehed suures osas pritsivadki korrektselt, aga rikkujaid on ka teisi, mitte ainult põllumeeste seas. Juba tänavusest kevadest on näiteid, kus mõni kuusekasvataja on pritsinud oma ümbrust ja ka Maanteeamet siiamaani pritsib glüfosaate bussipeatuste ümber ja maanteede ääres. Mida te selles suhtes olete teinud? Ma saan aru, et põllumeestega on koos istutud. Mida aga teha kõikide teiste pritsijate ja mürgitajatega, kellel ei ole tegelikult põllumajandusega suurt midagi pistmist?
Aitäh! Selle laua taga on istunud ka Eesti Raudtee esindajad ja teised, kes tegelevad taimekaitsevahenditega. Taimekaitsevahendid jõuavad turule ainult sellisel juhul, kui Euroopa Komisjon või EFSA need heaks kiidab, sest neid hinnatakse väga põhjalikult, tehakse igasuguseid uuringuid. Mis puudutab glüfosaati ja pritsimist liiklusmärkide ümbruses, sildade juures jne, siis ka Maanteeameti teadlikkus on kasvanud, nad kasutavad seda minimaalselt. Koht, kus kindlasti ei ole võimalik pritsimist välistada, on raudteetammid, sest ei ole leitud mingit loodus- ja keskkonnasõbralikku vahendit, millega seda teha. Teadlased on aga kinnitanud, et glüfosaadi mõju inimese tervisele on minimaalne, ja seda tuleks uskuda. Kõik pritsimisained läbivad väga tiheda uurimissõela. Ja neid otsuseid, milliseid taimekaitsevahendeid turule lubatakse, ei tee Eesti ega ükski liikmesriik ise, vaid need tehakse Euroopa Liidu tasandil.
Ma ütlen, et tuleb tõsta inimeste ja ettevõtjate teadlikkust, et seda kasutataks minimaalselt ja rohkem tehtaks niitmist, trimmerdamist ja mõningatel juhtudel ka rohimist. Koduaedades nagunii paljud enam taimekaitsevahendeid ei kasuta ja ma arvan, et nad teevad õigesti. Seda ohtu aga, mis otseselt ähvardaks inimese tervist ja oleks kuidagi seotud vähi tekkega, ei ole teadlaste väitel olemas. Ma ei püüa ka teadlastest targem olla.
Peaministri ülesannetes olev kultuuriminister Indrek Saar vastab nüüd küsimusele, mille esitab Jaak Madison. Palun, Jaak Madison!
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea kultuuriminister peaministri ülesannetes! Kuna täna härra Ratast ei ole, siis pidasin sobivaks esitada küsimuse teile kui peaministri asendajale siin. Umbes kolm nädalat tagasi tõstatus ühiskonnas uuesti aktuaalsemalt ravimite käibemaksu määra teema. Uue ministri proua Sikkuti sõnul ei pea praegune valitsus selle teema käsitlemist üldse vajalikuks ja tema isiklikult leidis, et pole vaja seda ka valitsuses arutada. Teatavasti oli ravimite käibemaksu määr enne meie Euroopa Liiduga liitumist null protsenti, kui me liitusime, tõusis see 5%-le ja aastal 2009, kui toimus üleüldine käibemaksu määra tõus 20%-le, tõusis ravimite käibemaksu määr ligi kaks korda, 5%-lt 9%-le. See tõus pidi olema ajutine, ainult majanduskriisi tõttu. Mis põhjusel praegune valitsus ei näe vajadust pikka aega peale majanduskriisi lõppu uuesti seda teemat käsitleda ja alandada käibemaksu määra endisele tasemele?
Väga tänan selle küsimuse eest! Minu arust on see igati aktuaalne küsimus, selle aktuaalsus ei ole aastate jooksul kuhugi kadunud. Kui me nüüd vaatame natukene laiemat pilti ja seda, millised on Eesti erakondade poliitilised veendumused, siis sotsiaaldemokraadid on kindlasti need, kes on valmis sellel teemal arutama. Ma ei mäleta, et minu hea kolleeg tervise- ja tööminister Riina Sikkut oleks välistanud selleteemalise arutelu. Ma arvan, et pigem vastupidi. Sotsiaaldemokraadid on alati seisnud põhjendatud maksuerandite poolt, küll aga on meil sel teemal olnud väga põhimõtteliselt erinevad seisukohad erakonnaga, kellega teil on tihtipeale üsna suur maailmavaateline ühisosa. See erakond on kõige pikemalt valitsuses olnud Reformierakond, kes on teinud kõik selleks, et igasugused käibemaksuerisused kaoksid. Me võime siin ajaloos tagasi minna ja meenutada väga palju Reformierakonna selleteemalisi algatusi. Kui te viitasite sellele, et käibemaksu määrad on mingitel hetkedel tõusnud, siis enamasti on selle taga olnud just nende soov ja surve. Sotsiaaldemokraadid on teinud kõik mis võimalik selleks, et kaitsta põhjendatud maksuerandeid, kaasa arvatud käibemaksuerandi säilimist. Kui masu ajal mindi tegema riigieelarve kärpeid ja otsima lisatulusid ning sooviti ühtlustada kõik käibemaksu määrad, siis seisid sotsiaaldemokraadid sellele vastu ja tänu sellele on meil praegu ravimite 9%-line käibemaksu määr nii nagu ka mitme teise kauba või teenuse puhul.
Aitäh! Stenogrammi täpsuse huvides ma pean mainima, et rahvusringhäälingule intervjuud andes ütles proua Sikkut väga selge sõnaga, et temal ei ole kavaski seda teemat valitsuse laua taha viia, sest tema arvates on Eesti suur tugevus juba juurdunud ühtlane käibemaksusüsteem ja erandite tegemine on hetkel põhjendamatu. Umbes sellised olid tema sõnad ja tema mõte, mida ta välja käis. Seega, see ei lähe kuidagi kokku teie praegu edastatud sõnumiga, mis iseenesest on mulle sümpaatne. Mis puudutab Reformierakonda, siis nemad on olnud valitsusest eemal juba poolteist aastat ja praegu on ametis uus valitsus, uue peaministriparteiga, kus ka teie olete koalitsioonipartner. Reformierakond tegi seda, teist ja kolmandat ning osaliselt on meil küll nendega ühisosa, kuid samal ajal on meil väga palju erimeelsusi, näiteks nõrgemate ja väetimate aitamine ühiskonnas, mille üks osa on ka ravimite võimalikult suur kättesaadavus elanikkonnale. Ehk minu küsimus on selline: kas üheksa kuu jooksul enne järgmisi valimisi tuleb ravimite käibemaksu määra alandamise teema uuesti arutelule?
Aitäh! Ma arvan, et kuna valimised on juba ammu alanud – seda näitavad märgid sellest, kuidas käituvad erinevad poliitilised jõud – ja kindlasti maksud ka nende valimiste teemaks saavad, siis lähemal üheksal kuul räägitakse muu hulgas näiteks teie tõstatatud ravimite käibemaksu määrast ning sellest, kas see peaks langema, kas ravimid peaksid olema üldse käibemaksust vabastatud või kuidas see olema peaks. Ma tuletan meelde, et praegune valitsus – kui ma nüüd eksin, siis kolleegid saavad mind kohe parandada – pööras siiski ringi ühe käibemaksu, nimelt majutusasutuste käibemaksu määra tõusu, mida jällegi Reformierakond palavalt soovis. Sotsiaaldemokraadid pidurdasid seda ka eelmises valitsuskoalitsioonis ja praegune valitsus otsustas selle tõusu üldse ära jätta. Ma saan aru, et kolleegid kinnitavad, et minu mälu ei peta mind.
Ehk siis, mis puudutab maksuerisusi, siis valitsuskoalitsioon on teinud sellel teemal ühe olulise otsuse, mis puudutab Eesti turismisektori konkurentsivõimet. Mis puudutab ravimite käibemaksu, siis ma arvan, et on igati asjakohane küsida, kas see, kuidas see on reguleeritud ja milline määr parajasti kehtib, on kõige mõistlikum. Loomulikult peame arvestama, et selliste muudatustega kaasnevad teatavad kulud. Minu teada, st mulle antud andmete põhjal räägime me ravimite käibemaksu määra ärakaotamise puhul circa 30 miljonist eurost. Riigikogul on aga muidugi võimalik seda teemat eelarveprotsessi käigus algatada.
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kultuuriminister peaministri ülesannetes! Palun väga vabandust, aga minu küsimus läheb natukene esitatud küsimusest kõrvale. Nagu me teame, meil on väga palju heategevusfonde, kes koguvad raha ravimite kinnimaksmiseks väga kallitel juhtudel, kui haigekassa näiteks seda teha ei saa, olgu siis vähiravifond Kingitud Elu, lastehaigla toetusfond või vähiliit – see loetelu on tegelikult päris pikk. Minu küsimus on selle kohta, kas te peate õiglaseks ja mõistlikuks, et me hakkame sellelt kogutud rahalt maksma veel makse. Loomulikult on võimalik eraisikul saada tuludeklaratsiooni esitamisega oma annetustelt teatud hulk raha tagasi, aga need summad, mida maksab näiteks Kingitud Elu riigile, on tõesti päris suured. Kas te peate seda õigustatuks, mõistlikuks ja õiglaseks?
Aitäh! Ma arvan, et see on vägagi asjakohane küsimus. Tänan selle eest! Ma tahaksin kindlasti tunnustada kõiki neid organisatsioone, keda teie mainisite, ja paljusid teisi, kes tegelevad haiguste ennetamisega ja nende tagajärgede leevendamise või ravimisega. Ma arvan, et need on väga suure missioonitundega inimesed, kes tihtipeale täiesti ilma igasugust tasu saamata panustavad märkimisväärse osa oma energiat, aega ja vahendeid selle jaoks, et Eesti elu paremaks teha, et inimeste terviseprobleeme leevendada või ka ennetada. Nende inimeste töö vajab kindlasti tunnustamist.
Mis puudutab annetuste eest soetatud asjade, ravimite, teenuste maksustamist, siis loomulikult tuleb seda arutada. Käibemaksu puhul ei anna seadus meile võimalust teha ühele konkreetsele organisatsioonile erisusi. Siis see peab olema laiem erisus – me peame suutma ära määratleda, kellele see kehtib. Selles mõttes oleks loomulikult kõige lihtsam, kui me räägime käibemaksust, kaotada ära käibemaks ravimitele. Nii oleks see probleem laiemalt lahendatud ja ma arvan, et see on kindlasti kaalumist väärt.
Mis puudutab aga annetuste maksustamist, siis on mul ka seal veidi teistsugune arusaam kui see, mis on üldiselt praeguseks välja kujunenud. Sest ma pean oma valdkonna kohta ütlema, et ma üritan – paraku tulutult – juba pikemat aega Rahandusministeeriumile selgeks teha seda, mida mõnigi minu eelkäija on püüdnud selgitada. Näiteks, neid inimesi, kes annetavad eesti kultuuri, eesti keele säilimise heaks – rõhutan, et just nimelt keele säilimise heaks, sest kõige suuremad annetused Eesti Kultuurkapitalile on tulnud just tõlkeprogrammide loomiseks –, justkui karistatakse tulumaksuga. Ma ei saa Rahandusministeeriumiga kokkuleppele, nii nagu paljud minu eelkäijad ei ole saanud, sellel teemal, et on nonsenss neid annetajad täiendavalt tulumaksustada. Ma loodan, et te aitate kaasa ja me jõuame ükspäev ka selles mõistliku lahenduseni.
Peaministri ülesannetes olev kultuuriminister vastab nüüd küsimusele, mille esitab Laine Randjärv. Palun!
Aitäh! Hea kultuuriminister – ma esitan küsimuse kultuuriministrile –, minu üks lemmikteemasid on ikkagi laulu- ja tantsupidude protsess ja see liikumine. Me oleme siin saalis sellest päris palju rääkinud. 1. juunil koguneb koorijuhtide liit üldkoosolekule, kus on taas päevakorral palgateemad. Me oleme kohtunud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikega, otsimaks lahendusi muusikaõpetajatele, seal asjad liiguvad. Minu küsimus on Kultuuriministeeriumile. Kas te olete jõudnud tutvuda selle registri ja võimalustega, mida saaks Kultuuriministeerium teha? Kohalikud omavalitsused on omaette teema, nende poole pöördume kindlasti eraldi. Aga mida on Kultuuriministeerium teinud, et lahendada juhendajate probleeme ja praeguseid kitsaskohti?
Tänan selle küsimuse eest! Nii nagu teie, arvan mina samuti, et see on väga oluline teema. Minu prioriteet kultuuriministrina on olnud tagada väärikas töötasu nendele inimestele, kes panustavad pühendunult sellesse, et hoida meie rahvuslikke traditsioone, nagu teie küsimuse sõnastus on. Need on need inimesed, kes töötavad kultuurivaldkonnas. Loomulikult on meie jaoks erilise tähelepanu all see, mis puudutab laulu- ja tantsupeoliikumist. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, koorijuhtide ühing ja ERRS on jõudnud meiega koos tulemuseni: me oleme kokku pannud põhjaliku küsitluse projekti. Ehk siis, nagu me ka oma eelmistes aruteludes oleme rääkinud, me peame saama võimalikult head andmed selle kohta, milliseid töölepingu mudeleid kasutatakse, kuidas kombineeritakse tegelikult see äraelamist võimaldav sissetulek mitme tegevuse vahel ning mida koorijuhid, rahvatantsujuhendajad ja orkestrijuhid tegelikult teevad. Kuna variante on väga palju, siis meie teadmine sellest, mis on kasutuses, mis on tegelik seis, mis on inimeste tegelikud sissetulekud ja koormused ning kus on kitsaskohad, ei ole kaugeltki mitte täiuslik. Ühesõnaga, me tahaksime lähipäevil anda lõpliku kooskõlastuse selle uuringu tellimisele, mis valmib koostöös Praxisega. Uurimust teeb ELTSA ja see peaks valmis saama hiljemalt selle aasta lõpuks, esimene tähtaeg on sügisel. Siis on meil tunduvalt paremad andmed, mille pealt saab minna konstruktiivselt edasi.
Aitäh selle vastuse eest! Ma lähen oma küsimuse teise poole juurde, kuna üks asi on inimeste palgad, teine asi on taristu. Praegu on üleval Kalevi keskstaadioni, ütleme, renoveerimise teemad. Mõni aeg tagasi kirjutasite alla lepingule brigaadikindral Kiili ja linnapea Taavi Aasaga, nii et see asi toimub. Nüüd on aga tekkinud selline arusaamatu ebamäärane olukord, et asjad ei läinud nii, nagu plaaniti – nii ütleb Sten Veidebaum Laulu- ja Tantsupeo SA-st. Mis siis täpsemalt juhtus ja kuhu sai see esialgne planeeritud raha? Kuidas need asjad siis nüüd lõpuks ikkagi lähevad?
Esialgu planeeritud raha ei ole kuhugi saanud, raha on olemas. Hea kolleeg, võin teid selles suhtes lohutada ja julgustada vaatama rõõmuga tuleval aastal toimuvale XX tantsupeole. Tõepoolest, inimesed teevad plaane, jumalad naeravad, öeldakse selle kohta. Ehk siis, Kalevi Spordiseltsi esialgne projekt oli mitmeetapiline ja see eeldas mitmekümne miljoni ulatuses erainvestori raha kaasamist. Meie jaoks oli aga ühel hetkel selge ja Kalevi Spordiselts seda ka tunnistas, et nad ei ole võimelised tegema seda projekti sellises mahus, nagu nad alguses kavandasid. Mis puudutab riigi ja linna kokkulepet, siis meil on kogu aeg olnud valmisolek selle asjaga edasi minna. Paraku ei olnud seda enam võimalik esialgsete plaanide järgi teha, seepärast oleme me nüüd võtnud vastu otsuse, et teeme maksimumi, mida on võimalik järelejäänud aja jooksul teha, ja teeme seda nii, et ei oleks küsimärgi all, kas ehitustööd saavad või ei saa valmis, ning me ei pea hakkama viimasel hetkel tantsupeo jaoks uut kohta otsima. Kuna tantsurahva soov on olnud see, et pidu toimuks kindlasti Kalevi staadionil ja et see saaks maksimaalselt korda, siis me teeme järelejäänud aja jooksul ühiselt selle jaoks nii palju kui vähegi võimalik. Kui laulupidu on läbi ja me näeme, kuhu on Kalev oma plaanidega jõudnud, siis saab uuesti arutada, kas ja mida saaks veel teha.
Aitäh, härra juhataja! Austatud kultuuriminister peaministri ülesannetes! Te juba nimetasite, väga õigesti, et rahvuslike traditsioonide hoidmisel ja edasikandmisel on suur tähendus ka sümbolhoonetel – asutustel, mis koondavad ja hoiavad minevikust tänase päevani mingit tähendust. Ma küsin Tartu Maarja kiriku kohta. Tartu Maarja kirikul on eestlaste jaoks laulupeohälli tähendus, eestlaste endi iseteadvuse loomise tähendus. Miks on Kultuuriministeerium nüüd väga eitaval seisukohal ega taha, et riik paneks õla alla Tartu Maarja kiriku taastamisele kas või sel määral, et järgmisel aastal, kui toimub juubelilaulupidu, saaks seal pidada uhke esimese kontserdi?
Aitäh küsimast! Ma arvan, et meie ehituslik kultuuripärand ja selle säilimine on väga oluline. Sellepärast olen ma muu hulgas välja võidelnud muinsuskaitsereformi jaoks järgmisest aastast 1,4 miljonit lisaeurot igal aastal. See on asi, mida lükati aastaid edasi ja muinsuskaitsereform jäi sellepärast tegemata. Nüüd on vahendid olemas. Ma loodan, et Riigikogu jõuab kokkuleppele ka muinsuskaitseseaduse muudatuste suhtes. Samuti käivitub järgmisest aastast uue algatusena taluarhitektuuri toetamise programm. Mis puudutab taluarhitektuuri, siis sellega oleme me teadlikult väga vähe tegelenud – vahendid on alati piiratud ja me peame tegema valikuid, mida me suudame teha ja mida mitte.
Mina tahaksin teie käest vastu küsida, kus on Tartu linn olnud kõik need aastad varem. Kui see kirik on, nagu nüüd välja tuleb, kõige olulisem kirik, mis oleks tulnud korda teha kõigepealt, siis miks on kulutatud miljoneid teistesse kirikutesse? Riik on panustanud Tartu linna kahte kirikusse ja ma arvan, et nii tuligi teha. On väga hea, et need kirikud on kokku saanud väga suuri summasid. Mitte kuskile mujale Eesti geograafilisse punkti ei ole kirikute renoveerimisse nii palju riigi raha läinud. Kui nüüd tulla laulupeo juubeli eelõhtul ja öelda, et riik peaks leidma täiesti viimasel hetkel neli miljonit ja võtma veel ühe Tartu kiriku rahastamise enda kanda, mitte jätma seda kohaliku omavalitsuse ja kiriku omaniku kanda, siis see ei ole minu arust korrektne käitumine. Ma olen selle kohta vastanud juba pool aastat tagasi Tartu linnapeale. See ei ole takistanud teda mulle uusi kirju saatmast ja ära kasutamast situatsiooni, et kohe on meil emotsionaalselt olulised sündmused tulemas. Aga siin peaks Tartu linn vaatama ise peeglisse. Ma tahaksin vastu küsida, miks see kirik siiamaani korras ei ole ja miks on sellega venitatud.
Jüri Adams esitab küsimuse justiitsminister Urmas Reinsalule. Palun, Jüri Adams!
Härra minister! Justiitsministeeriumi kodulehel on tänavuaastaste kavatsuste loendis kirjas ka riigiõiguse instituudi ellukutsumine. Kas te palun annaksite infot, mida selle all mõeldakse ja kuidas see kavatsus edeneb?
Aitäh, hea küsija! Selle aasta riigieelarvest eraldas seadusandja sellekohaseks programmiks riigieelarvest 300 000 eurot. Justiitsministeerium valmistab ette programmi, mis sisaldab endas Eesti riigiõiguse õpetamist ja teadusliku uurimise edendamist. Need tegevused, mis Justiitsministeeriumi ettevalmistatava kava alusel võiksid olla selle riigiõiguse instituudi tuumaks, on riigiõiguse õpikute ja õppevahendite, sh elektrooniliste õppematerjalide väljaandmine, teaduslike artiklite, kommentaaride ja tõlgete avaldamine, konkreetsete riigiõiguslike uurimisprojektide rahastamine, üliõpilaste, sh doktorantide riigiõigusteemaliste teadustööde toetamine ning konverentside korraldamine. Ma tahan öelda seda, et praegu on see projekt ettevalmistamisel, aga kindlasti, kui see on saanud küpseks, siis ma kõiki huvilisi, sh loomulikult head küsijat, täielikult informeerin.
Aitäh! Härra minister! Kahjuks seal ei olnud kõige huvitavamat infot. Te võiksite vähemalt nii palju avada, kas te mõtlete mingit eraldiseisvat asutust või mingisuguse praegu olemasoleva ülikooli juures tegutsevat teatud osakonda või on peetud kellegagi läbirääkimisi. Kas on olemas inimene, keda me võiksime kujutada ette selle projekti teostamise puhul selle juhina?
Kui me taotlesime riigieelarvest sellele programmile vahendeid, siis tegelikult ei olnud veel otsust langetatud, see on nüüd arutelu käigus välja kujunenud, et tõepoolest, mõistlik oleks seda teha iseseisva eraõigusliku asutuse vormis. Kindlasti on selle instituudi üks rolle toetada kõigis meie kõrgkoolides, kus õigusteaduse õpe on korraldatud tasemeõppe alusel, riigiõiguse uurimusi ja õppetööd. Praegu on selle projektiga vahetult seotud Justiitsministeeriumi teenistujad, aga loomulikult meie lähtekoht on selline, et tulevikus oleksid seal inimesed, kes konkreetselt selle instituudiga tegutseksid ehk nii nõukogu kui ka juhataja. Aga kui võimalikud personalivalikud on tehtud, siis kahtlemata anname ka heale küsijale ja avalikkusele teada.
Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Kas ma võin sellest järeldada, et selle instituudi suund on puhtalt teoreetiline või võib selle eesmärkidesse kuuluda ka näiteks põhiseaduse muutmise ettevalmistamine? Või panustab Justiitsministeerium mingil muul moel riigiõiguslikku tegevusse? Kas ministeeriumil on kavas panustada ka 28 ettevõtliku inimese algatatud Riigireformi Sihtasutusse?
Aitäh! Ei, teie nimetatud aktsiooniga ei ole sellel algatusel küll seost. Iseenesest me ei pea selle programmi puhul silmas – ja ma nimetangi seda programmiks mastaabist ja otstarbekusest lähtudes – instituuti kui uurimisasutust, kus istuvad inimesed, kes seal töötavad päevad läbi, vaid tegelikult on selle mõte ikkagi sihtasutuse vormis toetada konkreetseid teadusprojekte akadeemilise võistlevuse põhimõttel. Mingit kavatsust kehtiva põhiseadusliku, parlamentaarse korra aluste või Jüri Adamsi koostatud põhiseaduse õõnestamiseks loomulikult ei ole. See ei ole lähtekoht ega ambitsioon ja seda ei ole silmas peetud.
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Nüüd on meil juba teada Euroopa Liidu välja pakutud järgmise rahastamisperioodi esialgsed summad. Kui sellel rahastamisperioodil tuli Eesti põllumajandusele Euroopa Liidust kokku umbes 900 miljonit, siis järgmise rahastamisperioodi kohta on öeldud, et üldiselt kavatsetakse Euroopa Liidus põllumajandustoetusi vähendada 10%. Missugused on Eesti põllumajanduse väljavaated järgmiseks rahastamisperioodiks?
Aitäh, lugupeetud küsija! Ma arvan, et Eesti põllumajanduse jaoks on järgmise finantsperioodi uudised positiivsed, sest see on üks väheseid valdkondi, kus me näeme ette tõusu, erinevalt teistest fondidest. Otsetoetuste tase peaks ühtlustuma. Euroopa Komisjon on võtnud eesmärgi, et nendel riikidel, kes saavad kõrgemat kui 90%, kärbitakse toetusi, ja nendel, kes saavad alla 90%, ühtlustatakse seda vahet 50% ulatuses. Kokku võttes peaks otsetoetuste tase uuel finantsperioodil kasvama 12%, kui võtame perioodi tervikuna. Väga positiivne on see, et referentsaastaks võetakse aasta 2016, st 200 000 põllumaa hektari kohta tuleb toetuse õigust juurde. See on päris suur summa ja hea tulemus. Kindlasti me kaotame teisest sambast, mis puudutab maaelu, umbes 15%, aga samal ajal on riigil võimalik see 15% juurde panna ja see 100 miljonit eurot seitsme aasta jooksul ei ole Eesti riigile üle jõu käiv ülesanne. Mina arvan, et põllumees saab palju parema tulemuse kui praegu, aga kindlasti meid ei rahulda otsetoetused, mis jäävad ikkagi alla Euroopa Liidu keskmise, ja selle nimel me võitleme edasi, et neid ühtlustada.
Aitäh, lugupeetud esimees! Ma küsiks niimoodi: missugused prioriteedid meie Maaeluministeeriumil ja valitsusel nüüd järgmiseks rahastamisperioodiks on? Ka siin saalis on juttu olnud mahepõllumajanduse küllaltki kiire tempoga kasvust. Praegu on juba teada, et lihaveisekasvatus on väga hoogu läinud, veiste arv on isegi juba piimalehmade omaga võrdsustunud jne, on ka mitmesugused muud tööalad. Mis te arvate, mis võiks olla need prioriteedid ja millele rohkem rõhku pannakse järgmisel rahastamisperioodil?
Aitäh! Te nimetasite mõned valdkonnad, mis on eriti hoogsalt arenenud, näiteks lihaveisekasvatus. Valitsuse üks prioriteete on ka mahemajandus. Valitsus on võtnud oma eesmärgiks, et aastal 2021 peaks olema 51% Eesti territooriumist maheala. See ei puuduta põllumaad, põllumaad võiks olla sellest 20–25%. Mahetoodete järele nõudlus järjest kasvab ja see võib olla üks Eesti võimalusi, et müüa Eestit kui maheriiki. Kindlasti on prioriteediks piimandussektor, piimalehmakasvatus, aga kasvab ka lihaveiste arv, samuti lammaste, hobuste jt loomade arv. Ma võin öelda, et tegelikult kogu põllumajandussektor kasvab, eelmisel aastal kasvas eriti jõudsalt. Prioriteet Eesti jaoks peaks olema kasvatada ja arendada neid sektoreid, kus me oleme tublid, nagu piimakarjakasvatus, lihaveisekasvatus, teraviljakasvatus jne, aga meil on ka uusi tegevusvaldkondi, näiteks aiandus tõuseb järjest rohkem pildile. Köögiviljakasvatuses me toome väga palju toitu sisse, aga võiksime ise rohkem toota. Need oleks põhilised need prioriteedid. Aga mõningaid meetmeid alles töötatakse välja ja ma arvan, et koos põllumeestega me leiame kõige õigemad lahendused – need kohad, kus me saaksime olla kõige edukamad ja konkureerida oma kolleegidega ülejäänud Euroopa Liidu turgudel. Põllumajandus on Eesti suur võimalus.
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Eesti teadus- ja arenduspoliitika üks suuri eesmärke on tõsta kõikide ministeeriumide endi algatatud teadus- ja arendustegevust väga mitmel tasandil. Maaeluministeerium on olnud aastaid üks selle eestvedajaid. Millised on need suunad, mida te näete Maaeluministeeriumis just teadus- ja arendustegevuse valdkonnas praegu Eestile kõige vajalikumana? Kuhu on ministeerium juba ressursse paigutanud?
Aitäh, lugupeetud küsija! Jah, eks teadus- ja arendustegevus on ka üks väga oluline osa kogu maaelust ja põllumajandusest. Ministeerium on eraldanud päris palju vahendeid, et seda teadusearendust korraldada ja sellega järele jõuda. Neid valdkondi on tegelikult palju, on see siis mahemajandus või see, kuidas ühistulisi tegevusi paremini edendada. Uuritakse näiteks, kuidas me saaksime vesiviljeluses olla efektiivsemad ja naabritega paremini konkureerida. Nii et valdkondi on hästi palju ja ka need instituudid, mis kuuluvad ministeeriumi alla, maaülikool jne, tegelevad väga edukalt arendustegevusega ja me panustame sinna päris palju raha. Aga ma ütlen, et põllumajandus on suur võimalus. Ma arvan, et lähtudes kliimamuudatustest ja meie positsioonist on meil väga palju siin võita. Põllumajandus areneb hästi kiiresti, olgu uued sordiaretused või kogu uus tehnoloogia, mida kasutatakse, ja digitaliseerimine. Kindlasti on üks suund uued sordid, eelkõige kliimamuutustega kohanevad sordid, näiteks sojauba, millega taimekasvatuse instituut tõesti edukalt tegeleb. Need on meie põhisuunad. Ilma teaduseta ei saa aga kindlasti põllumajandust edasi arendada. Teine oluline valdkond on keskkond, kuhu ka järgmisel eelarveperioodil pannakse päris suuri vahendeid ja sinna on kohustuslik panna ligi veerand kogu eelarvest, et meie keskkond säiliks ka tulevastele põlvkondadele.
Peaministri ülesannetes Indrek Saar kultuuriministri ja valitsusliikmena vastab nüüd Andres Herkeli küsimusele.
Aitäh, härra esimees! Austatud minister peaministri ülesannetes! Ma pean tunnistama, et mul on siin aeg-ajalt peaminister Jüri Ratasega rääkides suhtlemisraskusi. Näiteks, mina esitan küsimuse korruptsiooni kohta, aga tema hakkab mind kutsuma Keskerakonna liikmeks. Ma loodan teilt saada paremat vastust. Küsimus on nüüd selles 1,24 miljoni ulatuses Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile deklareerimata jäänud summas, mille eest üks firma, Midfield on pakkunud Keskerakonnale aastatel 2009–2014 teenuseid. Komisjon on selle teema teravalt üles tõstnud. Ütelge palun, kas te siis, kui peaks ilmnema, et ka peaminister ise on siin teadlikult tegelenud andmete varjamisega rahastamise järelevalve komisjoni eest, peate võimalikuks tema jätkamist peaministrina.
Tänan küsimuse eest! Ma küll ei tea, mis põhjusel on peaminister Ratas teid Keskerakonna liikmeks kutsunud. Mina mäletan, et tegemist on Vabaerakonna liikmega – katsun selle ka infotunni lõpuni meeles hoida ning palun juba ette vabandust võimalike keelevääratuste eest, mis võiksid millelegi muule viidata. Aga mis puudutab erakondade rahastamise läbipaistvust, siis ma arvan, et sellel teemal peaks loomulikult kehtima nulltolerants. Oleme teiega koos pidanud arutelusid ja teinud algatusi, tegelikult seadustäiendusi siin Riigikogu saalis samuti. Mul on heameel meenutada, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, mis sellises koosseisus, nagu ta praegu töötab, sai loodud minu arust 2010. aasta lõpus. Siis oli sotsiaaldemokraatidel märkimisväärne roll selles, et see komisjon ei koosneks sisuliselt ainult erakondade esindajatest, vaid seal oleksid kindlasti ka riigikontrolöri ja õiguskantsleri esindajad, nii et oleks tagatud kontrollimehhanismi läbipaistvus ja tasakaalustatus ning see ei oleks ainult erakondade omavaheline tööorgan. Mul on väga suur usaldus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni töö vastu. Ma usun, et nad saavad koostöös asjaomaste organitega, keda nad otsustavad ja on juba otsustanud kaasata selle asja uurimisse, sealt kätte selguse, mis siis tegelikult juhtunud on. Ma arvan, et see on oluline. Ma arvan, et erakondade rahastamine on üks teema, mis selleks, et demokraatia tegelikult toimiks, peab olema korraldatud läbipaistvalt. Kindlasti saaks ka seadusloomega vähendada põhjuseid, miks üldse kellelgi tekib ahvatlus otsida äärealasid või lausa lubatud võimalusi erakondade rahastamiseks.
Aitäh, härra juhataja! Austatud kultuuriminister peaministri ülesannetes! Natukene samas stiilis, kui ma küsisin PBK kohta härra Ossinovskilt, kui ta esindas ka peaministrit, sain temalt selle vastuse, mida ma Jüri Rataselt ei saanud ehk et Tallinna linna raha suunamine niisugusesse telekanalisse on äärmiselt taunimisväärne. Aga teie vastus oli siiski mõnevõrra ümmargusem. Sellega, et rahastamise järelevalve komisjon on positiivne nähtus, me oleme kahtlemata nõus. Ma ei saanud aga ikkagi vastust küsimusele, mis juhtub erakonnaga, kes on esitanud süstemaatiliselt sellele komisjonile valeandmeid. Küsin siia juurde veel seda, kas on vajadus anda mingeid täiendavaid ülesandeid või volitusi Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile.
Tänan! Kuidas muidu saaksin ma teie esitatud provokatiivsele küsimusele stiilis "Mis te arvate, juhul kui juhtub see, tingimustel, et on täidetud need tingimused? ja "Mida siis te tingimuslikult ütleksite?" muud moodi vastata? Te saate ju ise ka aru, et teie küsimus on esitatud provokatsioonina. Ma ei kavatse sellele provokatsioonile alluda. Ma olen hea meelega valmis arutama seda, mis puudutab erakondade rahastamist, selle läbipaistvust ja seda, kas ERJK saab oma tööülesandeid piisavalt täita.
Loomulikult olen ma valmis arutama ka seda, kuidas on meil üldiselt erakondade rahastamisega ning mis on need tõukemehhanismid, et me ikka aeg-ajalt avastame – muu hulgas ERJK teeb selle nimel väga head tööd –, et erakonnad on kas kõndinud piiri peal või suisa reegleid rikkunud. Ma tahan selle töö eest kindlasti ERJK-d tunnustada. Aga ma kutsun üles ka teid tegelema süvendatult sellega, et me lõpuks jõuaksime asja põhituumani ehk selle algatuseni, mida sotsiaaldemokraadid on, jällegi, korduvalt teinud. Me peame piirama ära selle rahavajaduse, mis erakondadel pidevalt on ja mis nad n-ö sõltlasteks muudab, et tulevikus oleks vähem ahvatlusi mõelda, kuidas veel võiks valimiskampaaniasse raha juurde saada. Ma arvan, et kui me selle suudaksime ära muuta, siis muutuks suuresti ka nende rikkumiste osakaal, mida me praegu ikka ja jälle aeg-ajalt näeme.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Kellaaeg on selline, et kui keegi soovib ühe minuti jooksul küsida, siis minister jõuab kahe minuti jooksul vastata. Kõigepealt palun öelda ka ministri nimi, kellele küsimus esitatakse. Sellist soovi ei ole. Aitäh ministritele! Infotund on lõppenud.
