13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor
Tere! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Infotunnis registreeris kohaloleku 33 Riigikogu liiget. Valitsuse liikmed on peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Annan võimaluse ühe lisaküsimuse esitamiseks.

1. 13:01 Kodakondsus

Esimees Eiki Nestor
Esimene küsija on Jürgen Ligi ja esimene vastaja peaminister Jüri Ratas. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra peaminister! Eelmisel nädalal esitas Reformierakond menetlusse kodakondsusseaduse muutmise seaduse, mis täpsustab või õigemini likvideerib vastuolu põhiseaduse ja kodakondsusseaduse vahel ja lubab topeltkodakondsust sünnijärgsetele kodanikele, teiseks ühtlustab kodakondsuse äravõtmise paragrahve. Esimene teema on peateema, teine väiksem. Aga teie reageerisite sellele uudisele avaldusega, et Reformierakond tegeleb rahvuspõhise vastandamisega. See on toksiline teema ja selline avaldus väga ässitav. Öelge, mis peale parteilise omakasu on veel õigustus minna kodakondsusseaduse menetluses rääkima rahvuspõhisest ässitamisest. Te olete peaminister.

Peaminister Jüri Ratas
Väga austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed ja hea küsija! Kõigepealt, ma arvan, et ... ja tõsiselt, selle keerulise teemaga Eesti ühiskonnas tegeleda, ma arvan, et see on õige tähelepanek ja õige suund. Nüüd, minu meelest Riigikogus on hetkel kaks erinevat seaduseelnõu, mis on seotud kodakondsuse küsimusega. Ma alustan sellest, et valitsus on esitanud omalt poolt ja tänaseks on esimese lugemise siin auväärt Riigikogus läbinud kodakondsuse seaduse täiendamise seadus ehk 629 SE, mille eesmärk ja sisu on keeleõppe korraldamine vähemalt viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalastele, kes vastavad põhilise kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Keeleõpe on välismaalasele tasuta ning riik võimaldab talle hüvitist ajal, kui ta on tööandjaga kokkuleppele saanud keeleõppes tasustamata õppepuhkust. Keeleõpingute sõlmimisega on plaanitud alustada tuleva aasta jaanuaris ja keeleõppe kuludeks on eelnõus järgmise kolme aasta peale arvutatud 3,7 miljonit eurot. Ja tõesti, teine on see, mida algatas Reformierakond 9. mail, mis on kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu algatamine 634 SE, mille eesmärgiks on topeltkodakondsuse võimaldamine, kuid vaid sünnijärgse kodakondsuse saanud Eesti elanikele, aga muu hulgas te soovite seadust täiendada võimalusega, et isikutelt, kes on saanud eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse, saab Vabariigi Valitsus selle kodakondsuse oma otsusega ära võtta. Ja ma tsiteeriksin teie eelnõu seletuskirja: "... kui isiku suhtumine Eesti Vabariiki on muutunud kohatuks." Mina lähtun siin ühest, mis on põhiseadus. Põhiseaduse § 8 lõige 4 ütleb üheselt: "Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust".

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Härra peaminister! Meil on vähe aega, palun vastake küsimusele. Mis peale parteilise omakasu veel teid ajendas süüdistama meid rahvuspõhises vastandumises, kust tuli rahvus, kust tulid need tõlgendused? Selles eelnõus on kasutatud välismaalaste seaduse § 11 sõnastust, põhiseaduse sõnastust ja ei midagi muud. On ühtlustatud seadusi omavahel ja rahvustest ei ole siin mitte ühtegi märkust. Teie tegite avalduse, et keegi vastandab, et autorid vastandavad rahvusi. See on väga ässitav, väga vastandav ja vaenu külvav avaldus. Palun põhjendate oma avaldust ja ärge rääkige seda, mis on teie eelnõus kirjas, rääkige, miks te niimoodi käitute.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, väga austatud Jürgen Ligi! Armas Jürgen, eks need reaktsioonid, mida erinevad Eesti poliitikud ütlevad, antud juhul tulevad ju sellest, mida ütlesite teie seoses selle seaduseelnõu sisseandmisega Eesti ajakirjanduses ja meedias. Mul on hea meel, et see positsioon, mille käis välja teie erakonna uus esimees, läheb vastuollu teie seisukohtadega ja ma arvan, et Kaja Kallasel on siin igal juhul õigus ja ma loodan, et ka teie tulete siis selle põhiaspekti juurde, mis just Reformierakonna seaduseelnõu üks pool on. Nüüd, ma tahan öelda selliselt, et minu meelest te olete hakanud tõsiselt võistlema Reformierakonna poolt, et missugune siis on kõige äärmuslikum parempoolne erakond Eestis ja ma arvan, et teil läheb selles konkurentsis päris hästi. Samas, see Reformierakond, mida mina tunnen, mida mina tean, on olnud tegelikult Reformierakond, kes ju seisnud liberaalsete väärtuste eest, kes on seisnud euroopalike põhimõtete eest, kes on seisnud erinevate vabaduste eest, mitte sellise äravõtmise eest, keeldude eest. Nii et ma loodan tõesti seda, et kui võtta teie erakonna esimehe Kaja Kallase troonikõne Reformierakonna kongressil, kus ta on öelnud, et on kummaline vaadata soove reguleerida patriotismi. Ja ta on veel lisaks öelnud: "vabadus tähendab ka seda, et inimestel peab olema õigus eksida, ilma et selle eest jäädavalt seina külge naelutatakse". Nii et ma arvan, see on ikka teie lähtekoht, millest te lähtute.

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, ma saan aru, et minu infotunni sissejuhatav lause, et ma annan võimaluse üheks küsimuseks, see jäi kas arusaamatuks või kättesaamatuks või mõistmatuks või midagi muud. Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Tegelikult sa ikkagi ei vastanud sellele küsimusele, kust see rahvustevaheline vastandumine meie eelnõus välja tuli ja millest selline järeldus. Nii et ma paluks sellele vastust. Aga mind paneb samamoodi hämmastama see, et kusagil pool aastat tagasi Keskerakonna aseesimees tegi sarnase eelnõu, eriliste teenete eest kodakondsuse äravõtmine, ja siis ei rääkinud te mingitest rahvustevahelistest vastandumisest, mitte millestki. Kirjutati pikalt-laialt ka ajakirjanduses sellest arvamusartikleid. Küll ei ole eelnõu jõudnud Riigikokku, jah, aga see on pigem teie aegluse ja valitsuse mittetöötamise töövili või kui tahtevili. Nii et ma endiselt paluks selgitust rahvustevahelise vastandumise ja just meie eelnõu puhul selle rahvustevahelise vastandumise esilekerkimise kohta. Kust selline järeldus?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Mina räägin tõesti Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt sisse antud eelnõust, mis on täpsemalt kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu on sisse antud Riigikogu menetlusse minu teada 9. mail. Täna, 16. mail, Riigikogu liige Jürgen Ligi küsib seda minu käest, mis on teemaks kodakonsusest. Ja see ongi see eeldus, mille põhjal ma vastan, et minu seisukoht on jätkuvalt ja tugevalt toetada Eesti Vabariigi põhiseadust, põhiseaduse § 8 lõige 4, mis ütleb ju väga konkreetselt ja üheselt, kui te selle ette endale võtate, see on järgnev: "Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakonsust." Ma alustasin oma vastamist auväärt Jürgen Ligi esimesele küsimusele selle põhimõttega, et ka selles teie 9. mail algatatud kodakondsuse seaduse muutmise eelnõus 634 minu meelest on ka väga palju seda sisulist tegelikult, mis on vaja läbi debateerida. Seesama küsimus, mida ma ju ka siin märkisin, mille eesmärgiks on topeltkodakondsuse võimaldamine, kuid vaid sünnijärgse kodakondsuse saanud Eesti elanikele. Tegelikult see on meil ju läbi arutamata ühiskonnas. Ühelt poolt on põhiseadus, teiselt poolt on kodakondsuse seadus ja kolmandalt poolt on reaalsed inimesed, kellel on kaks kodakondsust, näiteks kas on Rootsi Kuningriik ja Eesti, kas on Ameerika Ühendriigid ja Eesti. Nii et loomulikult, siin on ka seda, millega edasi minna. Nii et kui te küsite, millest ma lähtun, sellest lähtun, mis te olete sisse andnud, ja ma arvan, et siit leida sellist ühisosa, et nende teemadega edasi arutada, ma toetan, aga ma ei toeta tõesti sellist Reformierakonda, kes on hakanud võitlema selle positsiooni eest, et kes on siis kõige äärmuslikum parempoolne erakond. Ma arvan, et lätete juurde tuleks tagasi minna teil. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

2. 13:10 Riigigümnaasiumivõrk

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, sa võid esitada mulle protseduurilise küsimuse. Jah, palun!

Jürgen Ligi
Just, härra juhataja, teile tahaksin esitada küsimuse. Te selgitasite minu väga piiratud õigusi, aga ma tahaksin küsida peaministri märksa laiemate õiguste kohta, kas tal oleks õigus vastata ka küsimusele. Ma tegelikult sõnastasin küsimuse nii: miks ta räägib rahvustevahelisest vastandamisest ühe eelnõuga seoses, kus rahvused üldse pole teemaks? Kas peaministril on kohustus vastata Riigikogu liikme küsimusele või ajada lihtsalt kaks minutit täis oma joru? Peaministril on kohustus vastata küsimusele ja Riigikogu juhataja ei vastuta peaministri vastuste sisu eest. Iga peaminister, minister või kes iganes vastutab ise. Lõpetan küsimuse käsitlemise. Valdo Randperel on nüüd protseduuriline küsimus.

Valdo Randpere
Aitäh! Mul on ka natuke sarnane küsimus, aga mitte päris. Juhul, kui ma nüüd õigesti aru sain peaministrist, siis ta ütles just seda, et tema tegelikult tahaks hirmsasti diskuteerida neid teemasid, aga samal ajal ta lajatab esimese reaktsioonina ajakirjanduses, et tegemist on rahvuste vahelise vaenu õhutamisega. Ja siis siin Riigikogu saalis ta tegelikult keeldub sellele küsimusele vastamast, infotunnis. Kas juhataja ei saaks teda korrale kutsuda?

Esimees Eiki Nestor
Juhataja tõesti ei saa peaministrile öelda, mida ta peab vastama. Järgmine vastaja on Mailis Reps ja küsija Krista Aru. Palun!

Krista Aru
Aitäh, härra esimees! Austatud proua minister! Ministeerium liigub jõuliselt edasi riigigümnaasiumide ehitamise ja arendamisega. Minu küsimus keskendub linnale nimega Rakvere. Rakvere Gümnaasium asub väga kaunis spetsiaalselt arhitekt Alar Kotli poolt projekteeritud ja ehitada lastud hoones. Nüüd kavandatakse Rakvere Riigigümnaasiumi jaoks uut hoonet. Miks mitte siis korda teha ja kasutada seda Alar Kotli projekteeritud, spetsiaalselt gümnaasiumi jaoks projekteeritud hoonet, mis oli juba 30-ndate Eestis üks enim hinnatud, tunnustatud ja ka kiidetud arhitektuurisaavutus?Miks on siis ikkagi Rakveres nüüd otsustatud just selle uue hoone kasuks?

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, riigigümnaasiumidega, nii nagu te alustasite, on jõuliselt edasi liigutud ja lisaks juba traditsioonilistele gümnaasiumidele Nõos ja Noarootsis, mis on aastast 1994, on tegelikult siin maakonnakeskustes edasi mindud just alates 2013. aastast ja nüüd on siis jõudnud järg ka Rakvere kätte. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on öeldud siinsamas Riigikogus väga selgelt ka välja, et igasse maakonnakeskusesse peaks olema võimalus tekkida. Kuidas nüüd need riigigümnaasiumid tekivad, on see, et riik ühelt poolt ütleb, et jah, me oleme nõus seda finantseerima koostöös Euroopa maksumaksjaga, ja teiselt poolt, kohalik omavalitsus vaatab koos, siin on osapooled haridusministeerium, RKAS, kes aitab siin hangete ja planeerimistega, ja siis kohalik omavalitsus. Ja nüüd need kohad, kuhu nad tulevad, need on väga paljus olnud tegelikult kohaliku kogukonna otsused, sest selge on see, et see on ikkagi lõpuks selle piirkonna haridusvõrgu lahutamatu osa. Ja Rakveres on välja pakutud sellesama Pärdi juurde ja siis seesama Kotli maja vahetusse lähedusse gümnaasiumi ehitamiseks maatükk. Miks on eelistatud mitmetes kohtades vanale majale uut maja, on puhtalt kogemus. Aga kuna aeg hakkab otsa saama, siis ma loodan täpsustavale küsimusele vastates seda edasi arendada, aga lühidalt öeldes on see, et mõlemad alternatiivid on võimalikud, mõlemal on plusse ja miinuseid. Aga selles mõttes, et see on kohaliku kogukonna ja riigi kokkulepe, aga sellel uuel majal on selgelt ka omad plussid.

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra esimees! Austatud proua minister! Ma olen väga seda meelt, et uuel majal on omad plussid ja vanal majal on omad plussid. Aga teie vastusest sain aru, et eelkõige on see otsustus, kumma kasuks valida, kohaliku kogukonna poolt. Kui kohalik kogukond on omavahel nagu kaheks jagunenud, ühed poolt, teised vastu, kas siis riik, kelle ülesanne on ka hinnata sedasama riiklikku kultuuripärandit, oma soovitustega saab, tahab, on üldse võimalusi mõjutada seda protsessi, et me tegelikult selle koolimaja kaudu, selle kooli tegevuse kaudu ka väärtustaksime seda vana, olemasolevat, väga väärtuslikku kultuuripärandit?

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh! Kõigepealt kui lubate, ma loon siia mõned paralleelid. Meil on neid maakonnakeskuseid, kus on tulnud uued hooned. Uue hoone plussid on see, et sa saad luua sellele uuele ootusele ja õpikäsitlustele, mis meil täna on levinud, seal on väga interaktiivsed, mitme distsipliiniga klassiruumid, kus sa saad kohandada täiesti uuetele nõuetele vastavad keemialaborid, füüsika katseruumid jne, jne. Me loome tänapäeval küll ümmargusi, küll ovaalseid koolimaju just selleks, et kõik koolilapsed selles gümnaasiumis ühel hetkel niimoodi positiivses mõttes põtkuksid vastastikku, aatriumid on tavaliselt samal ajal ka sööklad, samal ajal on nad aulad, kontserdisaalid jne. Need võimalused kõik vanas majas sellisel kujul ei tule välja. Ta kindlasti ei ole nii energiaefektiivne ja kulud on veidi suuremad. Need on, ütleme, põhjused uue maja kasuks. Olemasolevate ajalooliste hoonete säilimise ja arendamise mõttes on seal ka väga palju plusse. Nii et miks kogukonnad kohati, me siin näeme ka neid maakonnakeskuseid, on valinud selle tee, me saame ka aru. Aga mis on Rakvere eripära? Seda Kotli maja nii või teisiti kasutatakse, ta on täna Rakveres vajalik põhikoolile, nii et juhul kui Rakvere volikogu peaks andma nüüd selle riigigümnaasiumiks, tekib tal olukord, kus ta peab põhikoolile uue maja ehitama, sest tegelikult olemasolevasse kahte koolimajja põhikoolilapsed ära ei mahu. See on üks pool. Teine pool, mis on natukene keerulisem, on see, et nad on samal ajal, Rakvere on samal ajal esitanud ka põhikooli meetmes taotluse samale aadressile, mis tähendab, et automaatselt peab ka volikogu arvestama, et kahele põhikooli meetmele ja gümnaasiumi meetmele samal ajal me rahastust anda ei saa. Loomulikult ei ole minu asi öelda Innove eest, et kas nad 100% saaksid põhikooli meetmest, aga suure tõenäosusega neil on argumente, miks nad oleksid selle toetuse väärilised. Nii et siin on väga mitu asja, miks volikogu on hetkel veidi äraootaval. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Üks küsimuse pool on see, et kuidas see kohalik kogukond Rakveres ikkagi selle otsuse tegi – kas sinna olid kaasatud ka koolivilistlased. Meieni on jõudnud teistsugune seisukoht, mis oleks hea meelega näinud just nimelt seda Kotli maja selles funktsioonis. Te ütlesite veel, et riik, kohalik omavalitsus ja Riigi Kinnisvara AS on need, kes on selle otsuse kaalumise juures kõige suurema mõjuga. Minu küsimus on veel see: millisel kohal selles otsustusprotsessis on ikkagi see argument üldse, et meie klassikaline arhitektuuripärand oleks käigus, kasutuses ja see täidaks sellist avalikku funktsiooni väärikalt?

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh väga hea küsimuse eest! Väga kõrgel kohal. Kui me vaatame mitmeid ja mitmeid aastaid kestnud vaidlusi näiteks Paides nn Posti tänava maja üle, mis on siia Riigikokku ka mitu korda jõudnud, on täpselt need argumendid, et ta on üks ajalooline kinnistu, mida kohalik kogukond ütleb, et selle uue riigigümnaasiumi loomisega saaksime ühe muinsuskaitselise objekti korda, me saaksime tagasi tuua sinna hariduse. Väga sarnased argumendid olid Valgas, hästi samamoodi põhjendatud. Nii et selles mõttes ma saan aru selle muinsuskaitselise hoone ... Hetkel Rakvere eripära on lihtsalt selles, et see hoone on nii või teisiti kasutusel ja mitte keegi mitte hetkekski ei kaalu, et sealt haridus peaks välja minema. Nii et see on, ma saan aru, põhjus, miks Rakvere volikogu .... ütleme, ta ei ole päris samal kaalul kui mitmed teised kohad, kus on sellise ajaloolise, näiteks kommertsgümnaasiumi või tütarlastegümnaasiumi või ajaloolise hoonestuse juurde tagasi minek. Kas see on üks argumentidest? Jaa, loomulikult on, aga me peame ka arvestama, et eks ta kindlasti on ka piirav. Sest kui me vaatame täna neid riigigümnaasiumeid, kes on tulnud ajaloolistesse hoonetesse, siis nad on veidi traditsioonilisema klassiruumi ülesehitusega ja kindlasti ei ole nii, ütleme, kaasaegne mõningas mõttes, aga tal on oma väga kaunis väärtus. Kui me vaatame hariduse järjepidevuse järgi, siis need ajaloolised hoonestused annavad väga-väga suure mõju sellele haridusele. Mõisakoolid meie ka Tallinnas või Tartus või kus me näeme, ajaloolised hoonestused, neid armastatakse, sellepärast, et nad annavad sellele koolile oma hinguse. Nii et igal juhul me ootame Rakvere otsust, aga oluline on saada siin selgus ja sellega edasi minna. 

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 13:21 IT-spetsialistide vajadus Eestis

Esimees Eiki Nestor
Vastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, küsib Mart Helme. Palun, Mart Helme!

Mart Helme
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te olete väitnud korduvalt, et Eesti vajab 7000 IT-spetsialisti. Nüüd, me tegime veidi kodutööd ja kiire kontroll CV Keskuse lehel näitab, et kogu Eesti peale praegu on pakkuda 151 IT-spetsialisti töökohta. Uurisime veel edasi ja see vist 151 kohta on kõikide IT-erialade peale. Me uurisime veel ka IT-firmadest ja selgus, et nii mõneski kohas on probleeme, et inimestele piisavat töökoormust pakkuda. Palun selgitage, kust pärineb teie 7000 IT-spetsialisti? Kes on need firmad, kuhu need inimesed tööle lähevad?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Suur aitäh küsimuse eest! Jah, ega minister neid üksinda ju kokku ei loe, vaid selleks, et midagi väita, peab olema ikkagi tehtud kas uuringud või analüüsid. Minu väited põhinevad sellise liidu, milleks on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, liikmete hulgast, siis nende endi poolt läbi viidud küsitlustel, mille põhjal nende liikmed, keda on sadu, ütlevad, et juba täna on puudu 7000 spetsialisti ja aastaks 2020 on neid juba 8600. IT-spetsialistide puudusest ei räägi ju ainult Eesti, kuigi me oleme n-ö e-riigina tuntud ja väga palju on meil arenevaid IKT-firmasid, ka uusi start up'e, kus on samuti vaja IKT-spetsialiste. Ma toonitan, et IT-spetsialist ei ole ainult programmikirjutaja, IT-spetsialist võib olla ka andmetöötleja, IT-spetsialist võib olla see, kes on ka töötlevas tööstuses, näiteks masinate-seadmete peal. Nii et see IKT-spetsialisti mõiste on iseenesest palju laiem kui traditsiooniline selline programmikirjutaja.
Näiteks, Rootsis, ma kuulsin hiljuti numbrit, ma võin siin küll eksida, aga nad räägivad ikkagi juba üle 30 000 IT-spetsialistist, kes on puudu. See on kasvav probleem kogu regioonis, meie lähiriikides, ka Saksamaal. Ja on väga oluline, et selles n-ö konkurentsis me paistaksime ka silma ja oleksime atraktiivsed, ka väljastpoolt IKT-spetsialistide Eestisse tulekuks. Sellepärast, et palgad selles sektoris on märkimisväärselt kõrgemad kui Eesti riigi keskmine. See tähendab seda, et kui me suudame IKT-spetsialiste palgata, siis me saame ka rohkem maksutulu, rääkimata sellest, et nemad aitavad ettevõtet arendada, digitaliseerida, automatiseerida, mille tulemusena jälle ettevõtte tootlikkus kasvab ja selle tulemusena ka inimeste palgad, sissetulekud, aga ka riigikassa. 

Esimees Eiki Nestor
Mart Helme, lisaküsimus, palun!

Mart Helme
Jaa, aitäh! Lugupeetud minister! Ma palun, meil fraktsioon ilmselt palub, et te meile ka kirjalikult vastaksite ja annaksite ülevaate, kes on konkreetselt siis selle küberliidu, või mis iganes organisatsioon see on, liikmed, kes teid on nende andmetega varustanud, sest jällegi, meie selline, no võib-olla pealiskaudne ja võib-olla mitte piisavalt representatiivne küsitlus IT-valdkonna üliõpilaste hulgas näitab seda, et neil on tegelikult töökohtade leidmisega probleeme. Kuidagi need otsad ei klapi kokku. Kas siin on tõesti erinevate pistikuotstega tegemist või milles on küsimus või on küsimus rahas? Firmad, kes väidavad, et neil on tööjõupuudus, loodavad saada hoopiski teatud rahalist toetust spetsialistide leidmiseks ja rakendamiseks?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Aitäh! Loomulikult, ITL on siis see institutsioon või liit, see on Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, nende läbiviidud küsitlust ma võin paluda, et nad teiega jagaksid, hea meelega. Aga üldjuhul, kui me räägime IT-spetsialistide puudusest, siis mina kohtun ju teatud sagedusega ka ettevõtjate, teiste liitudega – on see siis kaubandus-tööstuskoda või tööandjate keskliit –, siis see temaatika, eile näiteks kohtusin väliskaubandustööstuskodasid esindava sellise katusorganisatsiooniga, kus oli kümme erineva riigi esindajat mul ümber laua, kes samuti panid lauale üleüldse tippspetsialistide raskuse, et Eestis on neid keeruline leida, aga sealhulgas ka IT-spetsialiste. Näiteks aastaks 2026 on Statistikaamet prognoosinud, et Eestis on – see on siis kümne aasta pärast, isegi vähem, juba kaheksa aasta pärast – on meil circa 608 000 inimest, kes aktiivses tööelus osalevad, st et neid on 60 000 vähem kui täna ja nendest tippspetsialiste on puudu umbes 29 000. Kui rääkida sellest välisspetsialistide toetusest, millega me tahame ettevõtjaid toetada, aidata väljaspoolt IKT spetsialistide sissetoomisel, siis see on selline projekt, mis on isetasuv. See tähendab seda, et toetust saab alles siis, kui inimene, kes on Eestisse tulnud, on siin töötanud vähemalt viis kuud, talle on palka makstud kuus vähemalt 2000 eurot, me teame, et Eestis tööjõumaksud, kui 2000 eurot on brutopalk, siis sellest praktiliselt 1000 on maksud, mis tulevad hiljem riigikassasse. Nii et viie kuu pealt on riik saanud selle inimese pealt 5000 eurot ja 2000 inimese pealt me räägime 64 miljonist aastas.

Esimees Eiki Nestor
Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru
Aitäh, härra Riigikogu esimees! Hea minister! Ajendas küsimust esitama teie vastused. Esiteks, ümberkaudu Euroopa riikides on kõigil puudu, kellel tuhat, kellel kümned tuhanded. Teiseks, raha, mis me kasutame või n-ö võimaldame sissetoomiseks, võiks kasutada ju ära oma inimeste koolitamiseks, pealegi, kui selgub, et meil nii suur tööjõupuudus on, inimesed läheksid ehk ise seda õppima. Kas meil tõepoolest ei jätku endal siis? Ja teine küsimus: kust me neid väljapoolt siis endale saaksime, kui ümberkaudu riikides on puudu neid ju?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Aitäh, väga hea küsimus! Kõigepealt ma ütlen, et IKT-spetsialiste, näiteks hinnatakse, et 2020. aaastal on üleüldse kokku Eestis vaja 37 000. Nii et kui me räägime siin sellest, et me tahaksime tuua selleks ajaks 2000 väljastpoolt, siis see on väga väike osa kogu sellest 37 000-st, mis selles sektoris tööd saab. Ja igal juhul on minu jaoks, on valitsuse jaoks, Eesti riigi jaoks prioriteet aidata oma inimesi kõigepealt tööle, neid koolitada, välja õpetada ja selleks on ka väga palju erinevaid selliseid koolitusprogramme välja töötatud, seda nii haridusministeeriumi kui ka meie ministeeriumi majanduse, IKT osakonna poole pealt. Näiteks, meil on sellised programmid, kus me aitame, ma ei tea, 500 inimest koolitada, et nad saaksid programmeerijateks, süvitsi, sellised pikad koolitused, mis on tööandjate juures inimestele, kes on varasemalt mingi muu elukutse lõpetanud, aga tahavad nüüd hoopis IKT-spetsialistiks saada, sest näevad, et nendel kas varasem töö ei too enam leiba lauale või lihtsalt on soov teist spetsialiteeti omandada. Lisaks, meil on tuhandetele inimestele selliseid koolitusi, kus me aitame näiteks koolitada IKT-spetsialiste välja töötleva tööstuse jaoks, on koolitusi, kus aitame koolitada inimesi, kes on selles töötlevas tööstuses või ettevõtluses need otsustajad, ka juhtide jaoks. Nii et neid koolitusi on väga-väga palju ja see on, ma toonitan teile, käsi südamel, igal juhul prioriteet aidata tööle ja ka vajadusel ümber õppida meie oma inimestel. Et see väljastpoolt on köömes kogu selles massis, mis selles sektoris tööd saab. Aga vaatamata sellele, et me koolitustega tegeleme, ikkagi ka tippspetsialiste jääb meil veel puudu.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 13:30 Ministeeriumi töökorraldus

Esimees Eiki Nestor
Järgmine küsija on Heidy Purga ja vastaja haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Heidy Purga, palun!

Heidy Purga
Aitäh, eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab ministeeriumis sellel kibedal tööajal kommunikatsioonivaldkonda. Möödunud nädala ajalehes Postimees ilmus lugu, kust me saime teada, et Haridus- ja Teadusministeerium on oma ridadesse juurde palganud ühe kommunikatsiooninõuniku selleks, et ühe enda kantsleri sotsiaalmeedia postitusi teha. Ja mu küsimus, esimene, on selline: milles seisnevad siis selle ühe Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri kommunikatsiooninõuniku sedalaadi täpsemad ülesanded ajal, kui riik püüab tegelikult bürokraatiat ja ametnikkonda vähendada?

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh väga hea küsimuse eest! Tõepoolest, heameelega tutvustan ministeeriumi valdkonnategevusi, sh ümberkorraldusi ministeeriumis. Haridus- ja Teadusministeeriumis on nelja asekantsleri asemel nüüd kolm ja nende ümberkorralduste põhimääruste muudatuste tulemusena – tänu infotunni küsimustele, veendusin ka ise kõikides muudatustes – on siis nüüd ühe asekantsleri töö ümber korraldatud, keda nüüd on vähem, nii et me oleme ka ametkonda oluliselt jõuliselt vähendamas. Selle asemel on nüüd kuue osakonna tööd otse juhtimas kantsler isiklikult. Ja iga selle asekantsleri all on siis ka eraldi kommunikatsioonistrateeg, kes tegeleb nende valdkondadega, näiteks keelevaldkonna või noortevaldkonna kommunikatsiooniga. Tegevused on lisaks tutvustavale tegevusele tavameedia vahendusel, loomulikult ka sotsiaalmeedia vahendus.
Nüüd, tegemist ... artikli vahendusel oli räägitud proua Margit Kapakust ja tema ametijuhendis on tõepoolest sees, et lisaks muudele üritustele, milleks on ürituste korraldamine, tekstiloome, trükised, infomaterjalid ja kõik muu, mis on kommunikatsiooniosakonnas tavalised, on öeldud ka seda, et need valdkonnad, mis on kantsleri haldusalas otse, need kuus vastutusvaldkonda, peavad olema ka sotsiaalmeedias kaetud. Ja tänase küsimuse ettevalmistuses Margit Kapak ise oma töökoormust hinnates arvas, et sotsiaalvaldkonda hetkel on ta suutnud pühenduda mitte rohkem kui 2%, aga ta kindlasti tahaks sotsiaalmeedia osakaalu oma tööülesannetes suurendada. Aga nii nagu me siin hetkel räägime, võin teile öelda, et üks suur osa tema tööst on strateegiate välja töötamise tutvustamine ja see kindlasti hakkab rohkem hõlmama ka sotsiaalmeediat.

Esimees Eiki Nestor
Heidy Purga, palun täpsustav küsimus!

Heidy Purga
Aitäh, lugupeetud minister, selle vastuse eest! Mu järgmine küsimus puudutab sedasama keelevaldkonda ja samamoodi kommunikatsiooni. Sellest samast artiklist lähtuvalt ja teie eelnevast vastusest lähtuvalt, artiklis võisime näha ka ekraanitõmmist ühest sissekandest, mida on teinud see kommunikatsiooninõunik sotsiaalmeedia platvormil. Kui tähtsaks peab Haridus- ja Teadusministeerium lisaametnikke juurde palgates head eesti keeles suhtlemist?

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh! Väga-väga peab oluliseks. Me peame oluliseks inimesi, kes kommunikatsiooniosakonnas, aga ka üldse haridusministeeriumis töötavad, et suudaksid kirjutada heas eesti keeles. Paneme rõhku ka sellele, et nad suudaksid seda teha ka inglise keeles ja meil on ka kommunikatsiooniinimene, kes suudab infot vahendada ka vene keeles ja ka seda heas vene keeles. Nii et need kõik keeled, keda me täna haridusministeeriumis oma infokanalites kasutame, peavad olema korrektsed ja head, aga loomulikult eesti keel on eriline, sest me oleme ka keelevaldkonna eest vastutav. Nüüd sotsiaalmeedia keel on väga põnev teema ja peabki ütlema, et kui me vaatame ka meie mitte ainult Riigikogus olnud keelevaldkonna arutelu, vaid ka keeleinimeste enda selliseid põhjalikke seminare, konverentse või mõttevahetusi, siis mis piir on sellise väga korrektse eesti keele ja siis, ütleme, natukene võib-olla mitteametlikuma sotsiaalmeedia keelekasutuse vahel. Kas ametkonnad peavad siin järgima alati korrektset kirjakeelt, mis võiks olla kõikide keelevaldkonna inimeste ootus, või siis tihti kasutatakse sellist üsna sõbralikku tooni sotsiaalmeedias – mis see tasakaal on? Seda peab rahulikult tunnetama. Aga mida täna me peame selgelt ütlema, et Haridus- ja Teadusministeerium on võtnud siin väga selge juhtiva rolli uute suure valdkonna strateegiate koostamiseks. Sellega tegeleb meie Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler isiklikult ja ta ise hindab, et seal sellise võib-olla lahti selgitatud ja sotsiaalmeedia kasutus peab olema kindlasti üheks võtmesõnaks, et kaasata suuremaid rühmasid ja gruppe ja huvirühmasid, aga kindlasti seda korrektses eesti keeles. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea minister! Minul on küsimus matemaatika valdkonnast. Nimelt, osalesin noorteühingute rahastamise ümarlaual, kus teemaks tuli hasartmaksunõukogu kaotamine, mida Riigikogu varsti-varsti hakkab menetlema, ja sellest tulenevalt noorteühingute rahastamine. Võrreldes praeguse olukorraga, mis läheb otse ministeeriumist lepingute alusel, pluss see, mis on võimalik projektipõhiselt saada nõukogu kaudu, siis väideti meile ministeeriumi esindaja väitel seda, et need summad ei tule üks pluss üks ei võrdu kaks, vaid üks pluss üks võrdub üks. Miks on selline matemaatika? Miks ei ole noorteorganisatsioonil pigem seda perspektiivi, et neisse panustatakse enam? 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh, väga hea küsimus! Kindlasti hasartmängumaksu nõukogu töö lõpetamise ja kogu selle ümberkorraldusega siin Riigikogus me saame veel arutada. Kõigepealt, olles selles komisjonis ... või nõukogus olnud enam kui kümme aastat, olin ma viimase hetkeni üsna skeptiline, kas selle nõukogu ärakaotamine on kõige targem otsus. Aga nüüd väga pikkade arutelude ja väga pikkade selliste institutsionaalsete mõttetalgute tulemusena – sealjuures nendesamade noorte endiga – on siiski kõigil tekkinud veendumus, et pikaajalisemad, kahe-kolmeaastased sotsiaalsete partnerite lepingud, mis annavad tugevama baasrahastuse, on eelistatud sellisele projektipõhisele üheskordsete ürituste taotlusele. Ja mida Haridus- ja Teadusministeerium on oma valdkonnas välja pakkumas, on see, et kindlasti noorteühingute aastatoetused suurenevad, nii et see üks pluss üks on kindlasti kaks. Aga tegelikult on üks pluss üks ka veel kolm, sellepärast et lisaks sellele aastatoetuste tõusule oleme me läbi kaalumas – aga seda me teeme kindlasti koos sotsiaalsete partneritega, näiteks nendesamade noorteühingutega, kuna ministri juures on nüüd olemas ka noorte nõukogu, siis me ka seal võtame selle teema detailselt üles –, kuidas samal ajal planeerida kaks või kolm aastat ette, kui me tahame pikaajalisi lepinguid. Millised on need tegevused, mida siiamaani on lisa küsitud, näiteks ühekordsed üritused või mingid ühekordsed kampaaniaid, kuidas neid ette näha ja anda see summa tõepoolest sellele organisatsioonile kätte, et ta saab rahulikult neid tegevuse planeerida ja et sellised tegevused ei jääks ära. Aga see on üsna sellises algusfaasis, et mis need summad saavad olema. Mida ministeerium tõenäoliselt mõtles, on see, et selliseid regulaarseid aastatoetusi sinna kõrvale enam ei tule, aga summad kindlasti suurenevad.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 13:39 Valeandmete esitamine ERJK-le

Esimees Eiki Nestor
Järgnevalt vastab peaminister Jüri Ratas Andres Herkeli küsimusele. Palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Midfield OÜ on saatnud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile ühe ülestunnistuse, kus ta ütleb, et aastatel 2009–2015 on jäetud Keskerakonnal arveid esitamata 1,24 miljoni euro eest. Ma pöördun teie kui algallika poole, et millega siin on tegemist. Kas on tegemist olnud keelatud annetusega, kas on tegemist tagastamatu laenuga, nagu mõned Keskerakonna esindajad on üritanud öelda, või on tegemist lihtsalt andmete esitamata jätmisega Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile võla osas, mida te olete teadlikult varjanud?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, hea küsija! Kõigepealt mina alustan sellest positiivsest ja rõõmsast poolest. Härra Herkel, jõudu teile erakonna juhtimisel! Mulle tundub, et me mõlemad oleme üsna järjepidevad. Mina olen teile järjepidevalt öelnud, et see uks on avatud teil Keskerakonda tulekuks, teie järjepidevalt püüate seal lävepakul mängida, et kas astute sisse või ei astu sisse. Arvestades sellega, et teid valiti taas Vabaerakonna esimeheks, ju siis see teie tulek mingil määral, see viivitus tekib, aga ma saan aru, et see huvi on teil ikkagi jätkuv ja nagu mina ütlen, et mina siin ust kinni ei pane ja minu meelest see teema võib väga vabalt laual olla. Nüüd te annate sellise huvitava ülesande minule, et te annate kolm vastusevarianti, mis teile sobib. Aga äkki on ka neljas vastusevariant ja äkki neljas vastusevariant on see, et mulle tundub selles Keskerakonna küsimuses juba paremini, aga see Midfield esitab valeandmeid. Seda vastusevarianti te ei anna. Ma arvan, et Vabaerakond peaks ikkagi natukene rohkem sellist vabadust andma inimestele vastamises, mitte panema neid sellisesse väga konkreetsesse kasti, et nii tuleb vastata. Ma tean seda, et Keskerakonna peasekretär on öelnud, et Paavo Pettai rahanõude puhul on tegemist valeväidetega ning ettevõtja pole esitanud ERJK-le ühtegi tema ja Keskerakonna vahelist lepingut ega pole viidanud, kas, kellega ja kunas on vastavasisulised kokkulepped sõlmitud. Ma igal juhul toetan erakonna peasekretäri ja ka enda poolt seda, et meie suhtlus ERJK-ga on avatud, et see küsimus võimalikult kiiresti laualt maha saada.

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Selle küsimuse puhul ei ole oluline minu positsioon Vabaerakonnas, vaid selle küsimuse puhul on oluline, et vaadeldaval perioodil, 2009–2015 väga paljud vaatlejad on kinnitanud et Keskerakonna tunnetuslikud valimiskulud on olnud oluliselt suuremad kui see, mida on Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile deklareeritud. Ehk siis tekib küsimus, kuidas see on saanud nii pika aja vältel niiviisi olla. Minu küsimus on see: kes olid Keskerakonna juhatuse liikmed aastatel 2009–2015? Kas teie ka olite? Kas te olete selles pettuse kahtlusest isiklikult prii või mitte? Sellepärast, et püütakse ju näidata, et kõik valetegevused, mis on toimunud, toimusid tänu Edgar Savisaarele. Keskerakonna juhtimine on ju märksa laiem. 

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma arvan, et see, et nüüd Riigikogu liige hakkab süüdistama teist poliitikut, kahtluse alla panema, on muidugi teie vaba valik. Aga mulle tundub, et see ei ole olnud Vabaerakonna tee, pigem neid uurimisi peavad tegema siis vastavad instantsid. Nagu ma vastasin teie esimesele küsimusele, igal juhul ERJK-ga see koostöö toimib ja ma pean oluliseks, et erakond annab võimalikult palju vastuseid. Mul on ühest asjast ainult natukene, ma ütleks, kahju. Ma vaatan, et te rakendate, suveräänselt te rakendate sellist autonoomset instantsi, kelleks ERJK on, kogu aeg, kogu aeg oma valimisvankri ette. Ma ei tea, kui õige see on. Nad peavad oma tööd tegema. Ma arvan, et nad teevad oma tööd professionaalselt.
Vastates teie teisele küsimusele, kes oli Keskerakonna juhatuse liikmed vahemikus, te küsisite vist 2009–2015, andke andeks, aga sellesse perioodi jääb, ma arvan, kolm juhatuse koosseisu. Et öelda teile nüüd kõik need 30–40 inimest siit peast, ei, ma selleks tõesti ei ole hetkel valmis. Ma tean seda, et 2011 näiteks oli mul au kandideerida küll Keskerakonna esimeheks, aga mitte Keskerakonna juhatusse, ja kui sa juhatusse ei kandideeri, ega sa sinna juhatusse ka ei saa. Nii et kui te soovite saada teada, kes olid Keskerakonna juhatuse liikmed, ma arvan, et Vabaerakonna peasekretär saab kindlasti oma heale ametikaaslasele Keskerakonnast vastava e-kirja saata. See meie puhul saladus ei ole. 

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Ma tõlgendan seda küsimust sellel moel, et tegemist on ju riigi peaministriga, kellel on üks suurimaid erakondi Eestis. Kui erakonnas on kahtlused ja segadused, siis kas me saame olla kindlad, et meie valitsuses on kõik läbipaistev ja arusaadav. Ehk minu küsimus on see: kas me saame olla, Riigikogu liikmed ja terve Eesti ühiskond, kindel selles, et kui ministriks sai Janek Mäggi, ei võetud automaatselt teda tööle ja tema firmat tööle osundamaks Keskerakonna kommunikatsiooniteenuseid?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt ma täpsustan, et minu teada Keskerakonnal on Eesti kõige suurem liikmesarvult erakond, mitte üks suurimaid. Punkt üks. Punkt kaks, aga see, et liikmeskonnaga tuleb tegeleda, selles mõttes on teil õigus ja me usinasti tegeleme. Ma ju teie eelnevalegi küsijalegi andsin hästi mõista, et on oodatud. Nüüd, teie mure selles Keskerakonna, ma saan aru, valimiskampaanias ja Janek Mäggi osas. Ma ei tea. Kui ma näen juba, et see huvi Vabaerakonna poolt on tegelikult laiem kui ainult teie esimees, ma mõtlen, erakonna toimetamiste vastu ja kui see soov on, siis ma ütlen ka teile: tere tulemast! Ega selliseid häid inimesi, kes soovivad lüüa kaasa valimiskampaanias, ma ei tea, kuidas te soovite kaasa lüüa, kas kandidaadina või kellegi toetajaliikmena – jumala pärast, mina arvan, et see vabadus on kindlasti olemas. Kui te nüüd küsisite, kas minister hakkab läbi oma ettevõtte tegema Keskerakonnale valimiskampaaniat – ei, selleks ei valitud, selleks ei tehtud talle ettepanekut ka minu poolt. Ma tegin ettepaneku Janek Mäggile asuda riigihalduse ministri ametikohale. Mul on hea meel, et ta selle vastu võttis, president selle allkirjastas. Ta on oma ametivande siin andnud, et ta teeb oma tööd, ja see on kõige olulisem. Kõige olulisem on see valdkonnatöö, ma ütleks, niisuguses regionaalpoliitika võtmes, selles osas, et toetada Eesti piirkondasid, näiteks Ida-Virumaa programm, Kagu-Eesti programm, riigimajade edasiminek, need on need küsimused. Tänasele valitsusele on olulised töökohtade väljaviimine, töökohtade väljaviimine Tallinnast. Nii et kui te tahate siin kaasa lüüa, siis te olete igal juhul igas mõttes sellesse koostöösse väga teretulnud. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 13:47 Algklasside suunamine teise vahetusse Tartu Tamme Gümnaasiumis

Esimees Eiki Nestor
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastab küsimusele, mille esitab Arno Sild. Palun!

Arno Sild
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Teatavasti Tamme gümnaasiumi õpilaste vanemad on väga teravalt tõstnud üles küsimuse sellest, et nad ei ole nõus õhtupoolses vahetuses õppimise variandiga. Missugune on ministeeriumi seisukoht selles osas ja mis oleks siin siis lahendus? Siin on räägitud nendest moodulklassidest või mingi teine, kolmas variant veel või ... Kuidas teie ministrina näete selle küsimuse lahendamist?

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, kuidas täna seadusandlus seda reguleerib, sest me lõpuks oleme ju Riigikogus. Seadusandlus ütleb, et kohalik omavalitsus peab tagama kõigile oma lastele võimaluse õppida, täpsustavad ministeeriumide määrused, nii haridusministeeriumist kui ka Sotsiaalministeeriumist, ütlevad ka, et nad peavad olema vastavalt tervisekaitse nõuetele ja muudele õuetele, kooli päevakavale ja õppekorraldusele ning Sotsiaalministeeriumi määrus toob lausa esile, et lisaks esimesele vahetusele on võimalik ka teine vahetus, kuid tema tunnid peavad lõppema vähemalt kella 7-ks. Kuidas on täna koolivõrgu olukord? On see, et meil on tõesti Eestimaal koole, kus lapsi ei jagu ja neid on kahjuks üsna palju. Ma usun, et me ühiselt siin oleme ka hariduse rahastamises astunud samme, et me siiski neid väikseid maakoole eelisrahastame ja suuremate koefitsientidega, et seal oleks võimalik head ja kvaliteetset haridust edasi anda. Aga on ka piirkondi, kus laste arv kasvab. Ja Tartu linn on üks nendest, kus laste arv lähiaastatel on kasvamas. Lisaks samale Tamme gümnaasiumile on kindlasti arutluse all Tartus veel lisaküsimusi – kuidas siis sinna koolivõrku see lisanduv 900 õpilast ära jaotuvad, milliste koolide vahel ja kuidas siis parim võimalik lahendus siin luua, et lapsevanemad oleksid rahul. Täna Tamme gümnaasiumi laste vanematele on välja pakutud, et nad hakkaksid teises vahetuses kooli tulema kella 12-st, nad oleksid juba vähemalt kella 4-ks vabad. Ja kogu hommikupoolik on võimalik olla kas pikapäevarühmas või tegelda huvitegevusega, ka need võimalused on lapsevanematele välja pakutud.

Esimees Eiki Nestor
Arno Sild, palun!

Arno Sild
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Ma tahtsingi küsida veel selliselt, et kas vabariigis mujal pool on ka see probleem päevakorral veel peale Tartut? Seda esiteks. Ja teiseks. Kuidas siis praegu suund on, kas need õhtupoolse vahetuse klasside arv väheneb või suureneb või jääb samale tasemele edaspidi või kuidas teie nägemus sellest on?

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Kõigepealt aitäh, hea küsija! Kuidas on see olukord laiemalt? Nagu ma ütlesin, meil on Eestimaa enamik piirkondi, kui geograafilises mõttes vaadata, kus meil laste arvud pigem vähenevad, ja samal ajal on meil siis Tartu, Tartu ümbrus, Harjumaa ja Tallinn, kus laste arvud tõusevad ja kasvamine on märkimisväärne. Kuidas on olukord lahendatud? On olemas lisaks laste arvu tõusule, Harjumaal siis olulisel määral kasvavad ka uued koolimajad, ehitatakse kas päris uusi või laiendatakse olemasolevaid. See on ka põhjus, miks Harjumaa on olnud väga huvitatud riigigümnaasiumide loomisest, sest ta vabastab selle võrra põhikoolile koolimajasid. Aga nii või teisiti selliseid kas päris õhtuseid vahetusi või poolest päevast juurde tulevaid tundide lahendusi on välja pakutud. Teie mainisite mooduleid, ka seda on näiteks siinsamas Tartu puhul ka arvutatud läbi. Moodulil on omad plussid, see tähendab seda, et kõik lapsed saavad hommikul tulla, aga tuleb arvestada ka koolis õppekavas teisi aspekte. Ja Tartu linna poolt on antud ka selgitusi, et miks nad täna eelistaksid laste kutsumist kella 12-st, selle asemel et panna lapsed moodulisse, sellepärast et kõik muud üldkasutatavad ruumid, spordiruumid, kultuurivõimalused, ringitööd võivad tekitada olukorra, kus tegelikult lapsed on ühel perioodil liiga intensiivsed ja ülejäänud see kommunikatsioon, näiteks kas või sööklad, sporditunnid, kõik need asjad ei pea survele sellisel kujul vastu, sest nad ei ole arvestatud nii. Ja seetõttu on eelistatud täna hajutada seda päevarühma. Nii et jah, on neid kohti, kus on selliseid lahendusi, aga pigem on täna kahanevad koolipiirkonnad. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Mart Helme, palun!

Mart Helme
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister, mainisite, et Tartus on õpilased, kes on n-ö õhtusesse vahetusse määratud, hõivatud muul ajal pikapäevarühmades ja huviringides. Kas see toob vanematele kaasa lisa rahalisi kohustusi?

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh väga hea küsimuse eest! Kõigepealt, mis puudutab neid huviringe ja koolis korraldatavat tegevust, siis see on, ma ütlen kõigepealt üldisemalt, üsna idividuaalne. On piirkondi, kus koolis toimuvad ringid ja pikapäevarühmad on tasuta, on neid kohalikke omavalitsusi, kus pikapäevarühmades ja huviringides on tasu, aga tavaliselt on ta olnud selline mitte väga suur, et see variatsioon on siin olnud tavaliselt mõne euro kuni paarikümne euro raames. Mis puudutab Tamme gümnaasiumi, siis ma tõesti ei oska teile vastata, seda peab siis küsima Tartu linnalt. On võimaldatud neil pikapäevarühm, see on mulle täna hetkel teada, ja millised on selle korralduslikud ja millist huviringi täpselt pakutakse ja millistel tingimustel, kui teid see täpsemalt huvitab, võin seda vahendada, aga vist on lihtsam seda küsida otse Tartust. Nüüd eelnev küsimus puudutas seda, kas on selliseid õhtuseid vahetusi veel. Jah on Tartu linnal endal, näiteks Miina Härmas on see, on Tallinnas 12 koolis. Päris õhtused vahetused nad ei ole, võib-olla tavaline meid jälgiv inimene mäletab oma kooliajast, kus tõesti need tunnid olid õhtuni välja, täna on viidud sellisesse kella 12-st või 11.30-st kooli tulevad lapsed sellisesse poolõhtusesse vahetusse ja ainult väiksemad algklassid, selleks et need päevad oleksid ikkagi kuskil kella 3–4-st vabad. Need põhikoolirühmad või -klassid või kursused, kus on juba pikemad päevad, neid püütakse hoida nii, et nad tulevad hommikul ja saavad ikkagi normaalsel ajal koolipäeva lõpetada.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:55 Kiire interneti viimine maapiirkondadesse

Esimees Eiki Nestor
Vastab Urve Palo, minister, küsib Külliki Kübarsepp, Riigikogu liige. Palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea minister! Aprilli alguses käis suur meediasõnum, et kohe-kohe jõuab kiire internet valguskaabli abil maapiirkondadesse. 7. mail Postimees ütleb, et paraku see niiviisi ei ole, sest te ei ole saanud oma määrusele, räägime lihtsustatult, määruse poolt toetuse ettepanekuid. Ühed põhjalikumad vastused on tulnud endiselt ministrilt Jaak Aabilt ja loen ka Konkurentsiameti kirja üheks olulisemaks. Ehk sealt tuleb välja, et probleem on ... Lahendamata on probleemid, kas jõuab kaabel tegelike vajajateni, millised kohustused hinnapoliitikas tulevad kaasa tarbijatele, kas on tegemist riigihankega, kas riigiabi reeglitega on see kooskõlas. Ehk kõik needsamad teemad, mida me oleme kuude jooksul siinsamas saalis, ka konverentsisaalis rääkinud. Ja te olete kinnitanud, et kõik on lahendatud. Miks ei ole see nii olnud? Mis on määruse seis?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Aitäh, hea küsija! Mul on väga hea meel, et te selle küsimuse küsisite ja mul on väga kahju, et me saame sellel teemal vähe diskuteerida, aeg saab otsa. Aga lühidalt. See on täitsa tavaline protseduur, et kui töötatakse välja mingit uut eelnõu, siis see läheb kooskõlastusringile. Ja ma tänan südamest kõiki institutsioone, ministeeriume, kes on oma arvamuse sellele andnud. See ongi kooskõlastuse mõte, et saada suuremat teadmist. Me saime 100 kommentaari umbes, me oleme täna neid kõiki läbi käinud, väga palju ka arvesse võtnud. Oleme kohtunud sh Rahandusministeeriumi ametnikega ja leppinud kokku, millised muudatused me teeme, milliseid me ei tee, miks me ei tee, seletanud ka seda, miks on antud situatsioonis mõistlik minna edasi meetmega, mitte hankega, sest et riik ei hangi konkreetselt ju endale, ta ei hakka omama ühtegi objekti hiljem. Me tahame just toetusmeetme raames tekitada olukorra, kus ettevõte, kes selle võidab, paneb ka oma raha alla ja saab võimalikult palju saada aadresse, et siis võimalikult paljudele inimestele üle Eesti see lairiba, kaasaegne, jõuaks kätte. Antud kooskõlastusprotsess on meie, ütleme, ajagraafikut pidurdanud võib-olla paari nädala ulatuses. Selles ei ole mitte midagi katastroofilist. Nii et praeguse seisuga me oleme selle eelnõu uuesti üle vaadanud, täpsustanud seda, see on täna majandusministeeriumis juristide ülevaatamisel. Ma loodan, et järgmise nädala alguses, hiljemalt – kui mitte selle nädala lõpus – läheb ta uuesti Rahandusministeeriumisse kooskõlastusele, viieks päevaks, ja pärast seda saame juba määruse alla kirjutada, või saan, ja siis ka konkursi välja kuulutada. Mis puudutab näiteks Konkurentsiameti muret, et mis saab seitsme aasta pärast selle hinnaga, seda me ei teagi ju täna. Hinnad kogu aeg langevad, me ei saa täna kokku leppida, mis hinnaga seitsme aasta pärast operaatorid oma teenust pakuvad, sest tendents on hindade langusele, hoopiski. Aga Tehnilise Järelevalve Amet seda vaatlust ka kogu aeg teeb.

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp jõuab veel ühe küsimuse küsida ja minister vastata ja siis on Riigikogu infotund läbi.

Külliki Kübarsepp
Aitäh, aitäh, aitäh! Väga kummaline on see, kui te ütlete, et ei ole aadresse. Kohalikud omavalitsused on need propaganda egiidi all aadressid kogunud ja tegelikult info peaks ju olemas olema, et väga kummaline, et igast kirjast kumab läbi, et neid materjale ei kasutata. Konkreetne küsimus. Kas enne Riigikogu valimisi 2019 jõutakse esimene kopp maha panna ja töösse asuda või see on olnud siiani sotsiaaldemokraatide kampaania vahend?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Aitäh! Kõigepealt, ma ei ole öelnud, et aadresse ei ole. Vastupidi, Tehnilise Järelevalve Amet viis läbi sellise valgete alade kaardistuse, kus on väga täpselt teada, kus on millise kiirusega internet. Seda võib minna ka Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehelt vaadata iga kodanik, mis tema aadressil, milline internet on. Ja me teame täna, et tegelikult 25% aadressidest on ainult sellised, kus on kiire lairiba internet olemas. Nüüd, viie aasta jooksul lubab erasektor selle kaardistuse põhjal teha veel 25% omal jõul ehk 51% kokku jääb ka viie aasta pärast tegelikult kiire internetita lairiba näol, kui riik midagi ei teeks. Sellepärast me selle toetusmeetme ka teeme, et me ei ole selle olukorraga sugugi mitte rahul. Kohe pärast seda, kui on konkurss välja kuulutatud, peaks umbes kahe kuu jooksul võitja selguma. Kõik sõltub edasi, kas kaevatakse või ei kaevata, kui kiiresti saab siis see võitja hakata oma töödega pihta ja kopa maasse panna, aga võitja tingimused, et seda oma n-ö toetusmeedet kätte saada, on sellised, et ta peab lubatud aadressideni viima kiire interneti viie aasta jooksul ja ta teeb ka vahepealseid akte ehk me ette ei maksa mitte ühtegi summat, vaid tagantjärele. Nii kui on mingi osa, ports tehtud, saab riigi poolt proportsionaalse toetuse kätte ja osa jätame päris lõppu, et motiveerida ikka kogu see protsess või siis lubadus ellu viia. Nii et mina saan öelda seda, et kindlasti on meil hiljemalt varasügiseks teada võitja. Ma loodan, et siis saab võitja tööle hakata ja tema peab viie aastaga oma lubadused ellu viima.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, peaminister! Aitäh, ministrid! Riigikogu infotund on lõppenud.